06.05.2021 Türi Rahvaleht

Türi valla ajaleht 6. mai 2021 nr 5 / 905

Noortevolikogu kandidaadid oma kodukohast

Haljastustöid jagub ja jääb ülegi

Kuus küsimust kolmele kunstnikule

TÜG tähistas oma 10. sünipäeva

www.tyrirahvaleht.ee

lk 2

lk 3

lk 5

lk 6

lühidalt

Kodu soetamise määruse rakendamine peatus Türi vallavalitsus ei võta enam vastu Türi vallavolikogu 25. oktoobri 2018 määruse nr 45 „Kodu soetamise toetus“ alusel määratavaid toetuse taotlusi, kuna eelarves eraldatud summa ulatuses on avaldused laekunud.

Kodu soetamise toetuse määrust rakendatakse igal eelarveaastal vastavalt Türi valla eelarvesse kodu soetamise toetuseks määratud summa ulatuses.

Kodu soetamise määruse rakendamine peatub, kui kalendriaastas Türi valla eelarvesse planeeritud summa on toetustena välja makstud ning Türi vallavolikogu ei ole lisaeelarvega toetussummat suurendanud.

Urmas Kupp majandusosakonna juhataja

Ootame uudiseid uuel aadressil Alates 15. aprillist on kõik Türi Rahvalehele ja Türi vallavalitsusele saadetavad uudised oodatud aadressile uudised@tyri.ee.

Uus aadress sai loodud eesmärgiga, et kõik teated, sõnumid, uudised, fotod ja reklaam saabuks ühele aadressile ja aitaks vältida nõnda ka oluliste sõnumite kadu tänases mahukas infovõrgustikus.

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu esimesel neljapäeval ja selleks, et pääseda ilmuvasse lehte, peaks teie sõnumid toimetajani jõudma hiljemalt nädal enne ilmumist.

Merle Rüütel, Türi vallavalitsuse avalike suhete juht Teet Reier Türi Rahvalehe tegevtoimetaja

Tule ja osale aruteludel Järgmisel nädalal toimub Türil mitu avalikku arutelu, kus ka kõigil Türi valla inimestel on võimalik kaasa rääkida.

11.05 kell 17 arengukava ja eelarvestrateegia arutelu avalik rahvakoosolek Türi kultuurikeskuses 12.05 kell 18 Türi kesklinna arhitektuurikonkursi avalik arutelu arhitektidega Türi kesklinna parklas. Avaliku koosoleku eesmärk on ühise arutelu käigus teada saada linlaste nägemus tulevase keskväljaku osas ning sisend arhitektuurikonkursi projektitöö tegemiseks. Kohtumisele on oodatud kõik, kes asja vastu vähegi huvi tunnevad. Teie nägemus ja ettepanekud Türi kesklinna kujundamiseks on väga oodatud vallavalitsuse e-posti aadressile vallavalitsus@tyri.ee juba täna.

Kevad on suuremate koristustööde aeg.

Nii võtsid ka Türi vallaametnikud ühel eelmise nädala õhtupoolikul kätte ja riisusid-saagisid kenamaks tulevase Türi vallamaja ümbruse.

Umbes kuu aja pärast peaks uus maja juba uksed avama.

Fotod: Merle Rüütel

Emadepäeval avatakse Kärus uus kärunäitus Emadepäeval Käru muuseumis avatav näitus on sedakorda pühendatud mitmikute sünnile. „Olgu selleks siis kaksikud, kolmikud, nende sünd on meie igapäevaelus ikkagi tähelepanuväärne sündmus ja sellele me uue näituse puhul ka keskendume,“ ütleb Käru muuseumi eestvedaja Aljona Šuržikova.

Teet Reier

Kuna tänasel päeval on vanas raudteeaidas asuv püsinäitus hõivanud kogu olemasoleva pinna ja seal jääb ruumi isegi väheks, otsustati seekord näitusesaalina kasutusele võtta tühjana seisev jaamahoone. Hoone kuulub Käru hariduse seltsile, aga pole siiani kasutust leidnud. „Hoone välisilme oli trööstitu, värv koorub, aknad katki. Ja ega siseruumide olukord kütmata hoones kiita polnud. Kui me alustasime, siis tuli appi ka hariduse seltsi juht Jaak Herodes, kes ostis uue ahju ning Tiit Kaasik tegi kolmes ruumis korda siseviimistluse,“ selgitab Šuržikova.

Suržikova sõnul sai hoone korda koos tublide abilistega, kelleks on Liia Sizask, Eva Seera, Riina Kalvet ja Kaja Vilipus.

Maja ümbrus sai koristatud ja hoone üle värvitud. „Viimased suuremad tööd tegime 1. mail, kui ettevõtlikud kärulased korraldasid talgupäeva. Osa uuest väljapanekust on paigas ja osa saab paika lähiajal,“ lisas ta. „Tahaksin samuti tänada kõiki neid, kes meie seekordset ettevõtmist läbi hooandja keskonna toetasid ja lausa nädal enne tähtaega oli meil soovitud kolm tuhat eurot koos. Suur-suur tänu kõikidele toetajatele,“ lisas ta. „Samuti kuluvad tänusõnad ära kõigile neile, kes on muuseumile näituse tarvis kas toonud või siis kasutada andnud oma kodudes/kogudes leiduvaid ja mitmikutega seonduvaid esemeid. Eriti tore

pakkumine tuli meile Põhja-Soomest, kus Vieremä lähistel elab Eesti juurtega Tiina Kroodo-Kauhanen. Tema pakkus meile kolme vankrit ja ühte jalutuskäru. Kaia Iva vahendusel ja Raivo Kööbi suure abiga jõudsid vankrid eelmisel nädal Soomest kenasti Kärusse.“ Šuržikova lisas, et näitus, mis avatakse emadepäeval, 9. mail jääb üles ilmselt kogu suveks ning huvilised saavad võimaluse seda ka külastada. „Nägin Käru muuseumi üleskutset ja sealt hakkas kerima mõte, et võiks ka oma kogus leiduvaid kärusid näituse tarbeks laenata,“ räägib Tiina Kroodo-Kauhanen. „Pakkusin selle mõtte Aljonale välja, sest tean, et mitmikute vankrid, eriti minu kogus leiduv kolmikute Simo, on üsnagi haruldased.“ „Kuna mõte leidis kohe heakskiidu, siis oli järgmiseks mureks, kuidas need vankrid Eestisse saaks. Liikumine on ju hetkel üsnagi piiratud. Suur tänu siinkohal Kaia Ivale, kes vahendas soovi, ja Raivo Kööbile, kes paar nädalat tagasi laupäeval meile sõitis, kärud peale laadis ja Helsingisse tagasi vuras. Kilomeetreid oli selleks vaja läbida üle tuhande.“ Tiina sõnul on ta vankreid kogunud kümmekond aastat, eriline huvi ongi olnud mitmikute teema. „Vanim Kärusse saadetud vanker pärineb 1950ndatest ja n-ö noorimad 1970-80ndatest, sealhulgas siis eelpool mainitud kolmikutevanker.“ „Loodan, et suve tulles leevenduvad reisipiirangud ja pääsen perega ka Eestisse, seda enam, et oleks soov värsket näitust ka oma silmaga kaeda. Igatahes usun, et sain väljapaneku osas abiks olla ning et kõigile, kellel huvi retrovankrite või mitmikuteteema vastu, need leiavad uuelt näituselt põnevat vaatamist.“

Nädalapäevad enne näituse avamist toimusid Kärus suuremad koristustalgud, mille käigus vuntsiti kenamaks ka vana jaamahoone. Seal avatakse emadepäeval uus kärunäitus. Foto: Sergei Trofimov

ko m m e n t a a r Käru muuseum on suurepärane näide, mis saab juhtuda, kui kokku satuvad nutikas idee, asjatundlik tegutsemine ja hea meeskond. Meie esimesel pikemal kohtumisel Aljona kõneles, kuidas ta ühel hetkel lausa hõiskas, et muidugi, kuidas teisiti – Kärus ja just Kärus ometigi PEAB olema kärude muuseum. Aljona lennukad ja sisukad mõtted inspireerivad paljusid tema ümber ja nii on innustust saanud Käru kogukond ning on tekkinud ridamisi uusi muuseumi sõpru, kes heal meelel appi tulevad. Nüüdseks on Käru muuseumist kujunenud sihtpunkt, kuhu minnes teatakse, et ees ootavad põnevad lood ja asjatundlikud giidid. Ootan isegi põnevusega nädalavahetusel avatavat mitmikute kärude näitust. Mitmikute sünd ja kasvatamine on igal juhul ime ja küllap on seda ka Käru muuseum. Koos teiste Türi valla huvipaikadega moodustavad nad mõnusa avastamisteekonna kogu perele.

Kaia Iva

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

2

toimetajalt

Killa-kolla kevad tuli…

Kevadpealinn. Kõkutamine. Spordiklubi matkarajad ja linnaorienteerumine. Kevadkoristus toas, aias ja linnaruumis. Vaatamata piirangutele on kevad ja tööd-tegemised, mis sellega kaasas käivad, tahavad tegemist. Ole üksi või kahekesi aias või põllul.

Või kui üks pereliige tubades koristama ja tolmutama hakkab, saab teised jalust metsa või rabasse saata.

Lillelaat. Lehe trükkimineku hetkel kahjuks pole veel selgust, kas tuleb ja kui tuleb, siis millises mahus. Pöördumised tähtsatele tegelastele on tehtud, aga vastuseid pole. Piirangud küll tasapisi lõdvenevad, aga mitte piisavalt kiiresti, et paari nädala pärast Türile juba tuhandeid aiahuvilisi lubada.

Noortekambad. Distantsõpe. Nüüd on vähemalt noorimad koolilapsed taas koduõppelt koolipinki pääsenud. Saab veel kuu aega päris koolis käimise rõõme nautida. Ja need, kes ei naudi ei koduõpet ega ilmselt ka kooliskäimist, nendega on muret nii lastevanematel kui ka kõigil teistel. Kui ühest küljest üritame oma kodukohta teha kenamaks ja turvalisemaks, siis teisest küljest on ikkagi keegi, kes seda kenadust oma tegudega uuristab. Kahjuks.

Türi-Tori kiirlaskumine. Aprillis ärajäänuna tuleb hoopis mais. Alates 8. maist saavad kõik veespordilembid teatud päevade jooksul minna Pärnu jõele parimat aega püüdma. Alustades Paidest, Türil või siis Kurgjalt. Ja mitte hulgakesi, vaid ikka hajutatult.

Uus vallamaja. Hakkab valmis saama. Eelmisel nädalal võtsid ka vallaametnikud riistad kätte ja talgutasid majaümbruse kevadiselt kenaks. Maikuu lõpus on loota kolimist ja siis peaksid ka uksed avanema. Loota võib ka avatud uste päevale. Juunis peaksid vallavalitsus ja raamatukogu juba kenasti uues koha toimetama.

Vaktsineerimine. On räägitud sellest, et maikuus hakkavad saabuma suuremad kogused ja senine aeglasevõitu vaktsineerimistempo peaks hoogu juurde saama. Peaks saama ka juba ennast ise kaitsesüstimisele kirja panna. Eks ole näha.

Valimised. Alla poole aasta jääb valimisteni, aga nii siit kui sealt võib näha väikeseid eneseupitamse ilminguid ja sõnavõtte.

Hetkel küll veel selliseid tagasihoidlikke, aga eks nad aja kuludes saavad hoogu juurde. Esimesed sügiskuud tõotavad selles osas põnevad tulla. Põnevusega ootan, et saaks siis lõpuks valitud ka see esimene Türi noortevolikogu.

Teet Reier

Käru simmaniplats uueneb Kaasava eelarve abil ehitatakse Käru simmaniplatsile kivist tantsupõrandaga uus laululava ja uus puidust varjualune. Eelarvest soetatakse simmaniplatsile ka kolm prügikasti ja uued pingid.

12. aprillil võttis Türi kultuurikeskuse ja Türi spordiklubide liidu meeskond üles vana laululava. Laululava lauad läksid taaskasutusse Tolli metsa ja Saunametsa matkaradade toestamiseks. 19. aprillil valmis täiesti uus kivist tantsupõrand.

Tähelepanelik silm võib põrandas näha punaseid kive, mis esmapilgul võivad tunduda juhuslikult paigutatuna.

Tegelikult on need kivid paika sätitud Kärus teada tuntud rahvatantsuõpetaja Eva Seera asjatundliku juhendamise abil. Need nimelt hõlbustavad tantsijaid laval paiknemises. Väga nutikas lähenemisviis, kas pole? Uue lava ümbrusesse pandi tasanduseks mitu koormatäit kasvumulda, mis talgute korras laiali sai aetud ja külvati ka muruseeme. Õige pea hakatakse ehitama lava varjualust ning kaugel need pingidki enam on. Kohalikel on, mida oodata ja mille üle rõõmu tunda.

Merle Rüütel, avalike suhete juht

nädala pilt

arvamus

Varaline ebavõrdsus Eestis ja mujal Igas riigis, igal ajal on rahvas arvanud, et varaline kihistumine on liiga suur ja seda tuleks vähendada. Nii ka täna. Aeg-ajalt tuleb jälle välja mõni uurimus või statistika, mis paneb riigid ritta. Millegipärast on juhtunud, et Eestit tuuakse esile kui üht suurema vahega riiki Euroopas.

See on alati lemmikteema poliitikutele ja teistele, kes võitlevad võrdsuse eest. Mis seis siis praegu sellel rindel on?

Kas Eestis on suur vahe rikkamate ja vaesemate vahel?

Kui statistikat uskuda, siis tõesti nagu oleks Eesti riigis see vahe suur. Mina isiklikult kahtlen selles. Arvan, et Eestis on rahaline vahe rikkama ja vaesema vahel üks väiksemaid! Täiesti vastupidine peavoolu poliitikale...

Millega ma oma arvamust põhjendan?

Kõigepealt alustan statistikast, kus ja kes selliseid uuringuid on teinud. Paljuski on statistika Euroopa-põhine.

Aga kohati on segane, et kui statistika on tehtud Euroopa Liidus, siis see hõlmab ainult 27 riiki. Euroopas on aga kaks korda rohkem riike. Seega kui avaldatud on ELi sisene statistika, siis see ei laiene kogu Euroopale.

Näiteks kui uuritakse keskmist SKPd või keskmist palka riigiti,

leiame tihti Eesti heal keskmisel või isegi eespool olevatel positsioonidel.

Aga eriti SKP ja keskmise palga statistikas on väljaspool ELi sellised rikkad riigid nagu Norra, Šveits, Liechtenstein, nüüd ka Suurbritannia, kus need näitajad on väga kõrged.

Siis on ju Euroopas veel sellised riigid nagu endised NSVLi ja Balkani riigid, mis ei ole ELis. Kui mingi Euroopa Liidu sisene uuring ütleb, et Eesti näitajad on nii- ja naasugused, siis ei ole see veel kogu Euroopa, maailmast rääkimata.

Kui ütleme, et Eestis on rikkamate ja vaesemate vahe kõige suurem (või üks suuremaid) Euroopas, siis kas keegi usub, et Lätis on see vahe väiksem? Kui me mõtleme sellele, et Lätis on oligarhindus olemas, et seal on rikkamaid kui Eestis ja keskmine palk väiksem.

Sama on ka Leedus, kus elavad Balti riikide rikkaimad ja miinimumsissetulek on väiksem kui Eestis. Kas on keegi, kes arvab, et Venemaal on see kihistumine väiksem kui Eestis?

Tegemist on ju ka Euroopaga.

Kas on keegi, kes arvab, et näiteks Soomes, Rootsis, Norras, Taanis on see vahe väiksem kui Eestis.

Mõtleme seejuures Rootsi rik-

kurite peale, Norra kui naftariigi peale, Taani rikkurite peale ja ka Soomes on ülirikkaid, kelle rikkusele meie jõukam rahvas ligigi ei pääse.

Kui lähtuda pisut sellest loogikast, et endistes rahvavabriikides on ka toimunud kiired rikastumise protsessid, siis teame, et nii Tšehhis, Poolas, Rumeenias kui Bulgaarias on ka tekkinud ülirikkaid, kelle varandused küünivad miljarditesse. Ja nii edasi ja nii edasi.

Kui Äripäev avaldab iga aasta Eesti 500 kõrgeima palga saajat, siis näeme, et eesotsas küündivad palgad 50 000 euroni. Tundub mega!

Mõned aastad tagasi aga kerkis Šveitsis üles protest, et riigi pankade juhtide palkadele tuleks seada piirid, kuna need pidi ulatuma kuni 5 miljoni euroni kuus!

Mis on meie 50 000 selle kõrval?

Ma ei tea, kust selline statistika tuleb, kuid minu arvates see annab Eesti kohta vale pildi, nagu oleks meil siin jube rikkad. Viimased uuringud Euroopas (!) näitavad, et Eestist ei kvalifitseeru keegi päris õige rikkuri hulka.

Kui suur on „kihistumine“ Eestis?

2020 keskmise palga statistika järgi on kõige

suuremad palgad Harjumaal – ca 1800 eurot ja kõige väiksemad Hiiumaal – 1072 eurot. Seega on vahe alla kahe korra! Need numbrid näitavad, et olukord Eestis on tunduvalt ühtlasem kui näiteks meie naabrite juures Lätis, Leedus, Soomes, Põhjamaades jne.

Ei ole vaja rääkida Venemaast, Moldaaviast või Ukrainast. Olen Eesti palga statistikat uurinud alates 1990. aastast.

Päris iseseisvumise alguses, uskuge või mitte, oli kuskil Eesti ääremaa vallas keskmine palk viis korda väiksem kui näiteks Viimsi vallas. Täna on see vahe ca 2 korda. Nii palju on riik edasi arenenud. Kui keegi arvab, et Eestis on palgavahe ikka liiga suur, siis selle kohta ütles keegi kaubandus-tööstuskoja juhtidest, et kui Tallinnas supermarketis üks tavaline kassapidaja teenindab päevas 500 klienti ja kuskil maapoes 50 klienti, siis on töökoormus 10 korda suurem, aga palgavahe ainult kaks korda!

Kuidas me saame siis nõuda võrdset keskmist palka?“ See on võib-olla pisut liialdatud näide, kuid mingi loogika siin on.

Kogu selle ebavõrdsuse ja võrdsuse juures on oluline hinnata asju kuidagi terviklikult, mis vahel erineb peavoolust.

Tähve Milt

Noortevolikogu kandidaadid oma kodukohast Vallo Marten Lillipuu: „Ma õpin kaasaegses koolis, muusikakoolis ja mul on head sportimisvõimalused. Türi on koht, kus oma ideed käima lükata ja nendega tegeleda.”

Egle Žukov: „Ma leian, et meis on piisavalt palju, et teha suuri tegusid, läbi viia võimsaid üritusi, kus oleks rohkem rahvast ja võtaks osa rohkem noori.”

Kairit Kolk: „Türi vallas on head võimalused suurte tegudega alustamiseks ja edasi liikumiseks.”

Birgit Rammo: „Türi valla kogukond on toetav ja ühtehoidev. Noortele pakutakse erinevaid tegevusi – noortekeskus, muusikakool ja koolide erinevad pakutavad tegevused.

Arvan, et noortele on piisavalt tegevusi.”

Iti-Kärt Nursi: „Türil kulgetakse vaikselt. Iga

vallas elav noor peaks tundma end „türikana”. Meil on toimiv kogukonnategevus. Haridus toimib ja on innovaatiline, õpilase arengut toetav. Türi vald pakub noortele võimalust ise tegutseda, osa võtta ja seeläbi areneda ning kogemust saada.”

Kirke Perillus: „Türi vald on minu arvates super koht noortele kasvamiseks ja arenemiseks. Meil on olemas vajalik noorsoo - ja koolitöötajatest koosnev tugivõrgustik, mis aitab noortel viia ellu oma ideid. Ükski idee pole liiga väike, suur või ületamatu, kõik kuulatakse ära ning üritatakse leida huvitavaid lahendusi.”

Hendrik Seera: „Minu jaoks on Türi koht, kus enamik valla lapsi käib aega veetmas ja lõbutsemas. Türi on rahulik koht ilma suurte rahvamassideta ning kuigi oled sa linnas, võid sa ikkagi nautida

rahu ja vaikust.”

Kadi Kõrts: „Minu jaoks on Türi üks rahuliku elukeskkonnaga kodupaik.

Vald pakub noortele rohkelt võimalusi, kuid näen, et siiski paljude noorteni ei jõuta ja nende potentsiaal jääb kasutamata.

Mulle on kodukohas oluline kogukond ja kaasarääkimine.”

Sandra Plakk: „Türi vald toetab noori. Seistakse noorte eest. Mulle pakutakse nii palju võimalusi enda arvamust avaldada, end arendada ja teadlikumaks muuta.”

Kirke-Maarja Kallavus: „Türi on rahulik, turvaline ning kogukond on kokkuhoidev.

Noorele, kes vähegi on aktiivne, on siin kõik võimalused olemas.

Veel teevad rõõmu, et Türi areneb pidevalt: uus koolimaja ning Türi loomemaja.”

Kertu Haug: „Minu kodu-Türi pakub mulle

kindlus- ja turvatunnet. Minu meelest on Türi kasvamiseks eluterve keskkond. Vaba aja veetmiseks ja õppimiseks on siin head tingimused. Türil on võimalik paljude heade tegudega silma paista. Siin märgatakse üksteist.”

Merili Zõbina: „Türi on armas, pisike, kuid väga kaasaegne ja pidevalt arenev väikelinn. Siin on väikese koha kohta väga hea huvitegevus ning kõik võimalused oma ideede elluviimiseks.”

Aili Avi (valimiskomisjoni esimees): „Noored oskavad märgata head ja ka olla kriitilised. Saame endale suurepärase noortevolikogu, kes on juba enne ametlikke valimisi tegusad. Mais loodame ka noortevolikogule ametliku käigu anda, kui valitsus lubab kõik noored kooli. Veidi kannatust.”

TR

Türi keskväljak ja selle ümbrus

Kured said täiesti oma pesaposti. Ants Kraut Näljakülast andis teada, et koos naabrimehega panid nad Tallinna ja Kreutzwaldi nurgale üles uue pesaposti selle asemele, mille elektrimehed mullu maha lõhkusid. Aluseks vana looreha ratas - sai ilusam kui keevitatud raam. Juba esimesel õhtul käis üks kurg uut kodu kaemas!

Foto: erakogu

Türi vallavalitsus on programmi „Hea avalik ruum“ raames sõlminud lepingu Eesti arhitektide liiduga, et kuulutada välja arhitektuurikonkurss Türi keskväljaku ja selle ümbruse mahulise ideelahenduse leidmiseks.

Võistluse tulemuste hindamiseks moodustatakse vähemalt viieliikmeline arhitektuurselt pädev žürii (arhitektide enamusega), kes pakutud ideedest valib välja parima variandi.

Arhitektuurivõistluse ajakava: • Võistlustingimuste koostamine ja võistluse ettevalmistamine sh tingimuste kooskõlastamine

valla ja Eesti arhitektide liiduga kuni 3 kuud ; • Võistluse väljakuulutamine – eeldatavalt augustis; • Võistlustööde saabumise tähtaeg vastavalt võistluse ajakavale (võistluse pikkus vastavalt kokkuleppele min 2 kuud, eeldatavalt oktoobri lõpus); • Žürii töö, ca 1 kuu peale võistlustööde laekumist; • Võistluse tulemuste väljakuulutamine vastavalt Tellija soovile peale žürii töö lõppu, eeldatavalt novembris 2021.

Avaliku arhitektuurivõistluse korraldajaks ja vedajaks on Eesti

arhitektide liit, kelle ülesandeks projekti üldjuhtimine ja nõustamine kogu võistlusprotsessi aja sh tingimuste koostamise ja võistluse läbiviimise osas nõustamine, võistlustingimuste läbivaatamine EAL eestseisuses, võistluse läbiviimise korraldamine.

Nende ülesandeks ka pressiteated võistluse olulistes etappides ning võistlusjärgselt näituse korraldamine arhitektuurimuuseumis kevad/talvel 2022. aastal. Türi valla kohustuseks on tagada preemiafond suuruses 20 000 eurot ja selle väljamaksmine parimatele ning

tulemuste selgumisel viima projekti vastavalt valla investeeringute tegemise võimalustele ellu.

Aktiivseks kaasamõtlemiseks ja oma mõtete avaldamiseks on kõigil võimalus 12. mail 2021 kell 18 saada kokku Türil Tallinna ja Viljandi tänava ristmiku parklas Eesti arhitektide liidu esindajaga, et lõpp-tulemusena Türi keskväljak ja selle ümbrus saaks just selliseks enamuse soovidele vastavaks atraktiivseks, meeldivas keskkonnas kokkusaamise kohaks.

Urmas Kupp majandusosakonna juhataja

3

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

ettevõtlus

ku l t uur

Türi muusikakooli õpilased olid väga edukad

Urmas Haug uut murukamaralõikurit katsetamas. FOTO: PIRET VIRKEPUU

Haljastustöid jagub ja jääb ülegi Seekordne ettevõtluslugu viib kevadiste-suviste teemade ehk siis haljastuse juurde.

Türil toimetaval haljastusfirmal VH Haljastus OÜ algas sellel kevadel üheksas hooaeg ja nagu Piret Virkepuu ja Urmas Haug ise tõdevad, siis juba mitmes kevad on töid ja tellimusi rohkem, kui teha jõutakse.

Teet Reier

Ettevõte omanike Piret Virkepuu ja Urmas Haugi sõnul ollaksegi juba mitmendat aastat teelahkmel, kas jätkata tulevikus endistviisi ehk oma jõududega või laieneda. Tõsi, vahepeal on abilisi ikkagi olnud, isegi üks praktikant, aga üldiselt on kõik tööd alates raamatupidamisest kuni haljastustööde tegemiseni välja kõik Piretil ja Urmasel endal tehtud saanud. „Siin tuleb ette piir, et me saamegi tehtud vaid teatud osa tellimustest, osa tuleb lükata tulevastele hooaegadele või neist sootuks loobuda,“ tõdevad nad. „Tuleb igati kiita muidugi ka meie kliente, kes on tihtipeale nõus ootama. Erilist reklaami me oma ettevõtmisele siiani teinud ei ole, pigem on ikkagi meie töö see, mis ennast ise reklaamib ja uusi kliente toob,“ tõdevad Piret ja Urmas.

Pireti sõnul eelmine töökoht lihtsalt ammendus tema jaoks: „Tundsin, et vajan midagi uut ja otsustasin aianduses kätt proo-

vida. Alustatud saigi puudelõikusega. See ei vaja kohe suuri väljaminekuid tehnikale, saab üsna lihtsate vahenditega hakkama. Eks vastavalt sellele, kuidas oskused kasvavad, muutub ka töövahendite valik kvaliteedi suunas.“ „Mina käisin Piretil esialgu õhtuti abiks, kui oli vaja mõni suurem puuharu või oks maha võtta ja kus oli rohkem mehekätt ja mootorsaagi vaja. Päeval oli mul esimestel aastatel teine töö,“ meenutab Urmas. „Aga kui aastatega tellimused kasvasid, tuli juba meil mõlemal hakata ikkagi haljastusega tegelema. Siin rabadki kevadest sügiseni üldjuhul ka nädalavahetustel ja siis talvel saad mõned kuud hinge tõmmata ja suvega kogutud ressursse kulutada, see lihtsalt ongi selle elukutse eripära,“ selgitab Urmas.

Pireti ja Urmase sõnul saavad nad hakkama enamiku aias või haljasaladel tehtavate töödega. „Eelmisel kevadel lõikasime me kahe kuuga oksi umbes 700 viljapuul. Tänavu oli see number väiksem, sest pikaleveninud talv ei lubanud töödega tavapäraselt algust teha, olenevalt kevadest saab viljapuude lõikus aprillikuuga läbi ja tulevad uued tööd.“ „Eks keskenduma peabki asjadele, mida hästi oskad ja millega kenasti hakkama saad. Me ei hakka kunagi kon-

lühidalt

Bussi ootamine Käru kandis on muutunud mugavamaks

kureerima suurte firmadega, kes pakuvad muruniitmis- ja trimmerdamisteenust, neil on olemas vajalik tööjõud ja tehnika ning pole mõtet nendega konkureerida.“ „Kui vaadata kohalikule konkurentsile haljastusvaldkonnas, siis ega seda siin väga polegi. Pigem on suhted teiste sarnaste teenuste pakkujatega sellised koostöövormis toimivad, igaüks tegeleb oma valdkonnaga,“ arvavad Piret ja Urmas. „Samuti oleme tasa ja targu liikunud edasi vajaliku tehnika soetamise osas. Oleme üritanud jälgida trende samas vaadates, millised valdkonnad meil veel halvasti kaetud on. Kunagi sai nii ostetud siinmail esimene aeraator ehk siis muruõhutaja.

Kallis masin ennast kohe tagasi ei teeni, aga võimaldab lisaks muruõhutamisele pakkuda kliendile ka muruväetist, seemet jne. Ehk siis sellist teenuste kompleksi korraga.“ Selle kevade uudisena on VH Haljastusel oma klientidele pakkuda murukoorimisemasinat, mille soetamist toetas LEADER. „See masin on Eestis üsnagi ainulaadne ja võimaldab kiirelt ja kadudeta muru ühelt plasilt üles võtta, rulli keerata ja mujale siirdada. Või siis võtta murukamar kenasti üles ja selle asemele näiteks kerge vaevada hekk istutada või peenramaa rajada.“

Üks kõige põnevamaid haljastustöid, mida VH haljastus viimastel aastatel on teinud, oli Ameerika Ühendriikide suursaadiku residentsis Tallinnas Meriväljal tehtud muruhooldustööd. „See oli omaette kogemus alates turvaprotseduuridest ja lõpetades sellega, et suutsime päästa ja uuele elule aidata juba peaaegu mahakantud muruala, mille oleks pidanud halvimal juhul üles võtma ja uue siirdmuruga asendama,“ räägivad Piret ja Urmas.

Kui küsida neilt tuleviku kohta, siis tullaksegi tagasi loo alguses mainitud teelahkme juurde, mismoodi edasi minna, kas laieneda või jätkata oma jõududega. Iga samm peab olema hästi läbimõeldud ja rahaliselt kaalutletud. Eks töömahu suurenedes oleks laienemine hädavajalik, samas meeldibki meile kogu protsess ning töötajate lisandumisega jääksime pigem administratiivsesse rolli ning päris tööst eemale.

Tänavune tellimuste kalender on meil üsnagi täis ja ka järgmine on juba osaliselt täidetud, nii et vaatame, kuidas läheb. Selleks, et elus hakkama saada, ei pea alati ennast just ribadeks rabama. Aga kui tööd on ja seda juurde pakutakse ning kellelegi „ei“ öelda ei oska, siis miks mitte see ära teha,“ arvavad Piret ja Urmas.

Teede olukord Türi vallas

Bussiootepaviljonide juurde paigaldati päikesepaneelid, mis pimedas LED-valgustuse põlemas hoiavad.

Aprilli keskel alustati Türi vallas tänavate puhastust, kevadise kruuskattega teede greiderdamist ja tolmutõrjet.

Türi Halduse taristuspetsialist Jaak Aviku sõnul teostavad piirkonniti greiderdustöid Balti Ehitusmeistrite, Taristoni, Mateko ja Eesti Teede tublid töömehed. Avik lisas, et pärast greiderdustööde lõppu, alustavad Tariston, Trev-2, Turgel ja Eesti Teed tolmutõrjega.

Teehooldustöödega loodetakse valmis saada maikuu keskpaigaks. „Seejärel alustame asfaldiaukude parandustööde ning kruuskattega teede hooldusremonttöödega,“ ütles Avik.

Oma tähelepanekuid Türi valla teede-tänavate seisundi kohta võib esitada Jaak Avikule telefonil 513 6018 või e-posti aadressil jaak.avik@tyri.ee. „Ressursid on kahjuks piiratud, kuid anname endast parima, et kõige probleemsemad kohad kiirelt ja operatiivselt lahenduse saaksid,“ sõnas Avik.

Merle Rüütel, avalike suhete juht

Merle Rüütel, avalike suhete juht

Türi valda lisandus 2021. a alguses viis päikesepaneeliga bussiootepaviljoni, mis paigaldati Asunduse teele, Kädvale, Kädva seltsimaja juurde, Vahastu teeristi ja Lungusse.

Bussiootepaviljonide ehitus läks maksma 37 700 eurot, millest 20 000 tuli toetusmeetmena riigihalduse ministri määruse alusel.

Toetuse eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksusi investeeringute, lammutamise ja remonttöödega seotud tegevuste tegemisel, et aidata kaasa majanduse elavdamisele COVID-19 eriolukorra järgselt. Puuduolev 17 700 eurot tuli Türi vallavalitsuse eelarvelistest vahenditest.

Vaatamata keerulisele ajale on muusikakooli õpilased olnud aktiivsed osalejad erinevatel konkurssidel, mis kõik on toimunud video formaadis. Õpetaja Viia Ivaski flöödiõpilased osalesid edukalt Eesti muusikakoolide liidu üleriigilise konkursi „Parim noor instrumentalist 2021“ Tartu ja Lõuna-Eesti regiooni voorus ja tulemused olid märkimisväärsed. Kuni 9-aastaste vanuserühmas sai Annaliisa Aren I koha ja Henri Veeberg II koha, 10–11-aastaste vanuserühmas Jasmiin Piirmets III koha, 12–13-aastaste vanuserühmas Kristiina Theresa Miller II koha, 14–15-aastaste vanuserühmas Karen Zinovjev diplomi ja 16–19-aastaste vanuserühmas Kryslin Rass II koha. Lõppvoorus osalesid õpilased vastavalt reglemendile alates 10–11-aastaste vanuserühmast ja sealgi saadi väga häid tulemusi – Jasmiin Piirmets II koht, Kristiina Theresa Miller II koht ja Kryslin Rass III koht. Kõikide õpilaste kontsertmeister on Siret Heinaste. Lisaks osales õpetaja Gerda Pärnaku kontsertmeistrina kromaatilisel kontsertkandlel Henri Veebergi konkursikavas.

Daugavpilsi 13. keskkooli eestvedamisel koostöös Mark Rothko kunstikeskuse, Daugavpilsi linna kultuuri- ja haridusameti, Daugavpilsi ülikooli muusikaosakonna ja mittetulundusühinguga Mentors toimus esmakordselt rahvusvaheline konkurss „1st International Mark Rothko competition of Young performers of Modern Music”, kus osales rohkem kui 350 mängijat erinevatest riikidest üle maailma.

Türi muusikakoolist võttis osa erinevatelt erialadelt kokku 13 õpilast, mis on väga suur arv. Esmakordselt osalesid rahvusvahelisel konkursil meie kooli kandlemängijad. 7–10-aastaste vanuserühmas võistlesid õpetaja Gerda Pärnaku kandleõpilane Karolin Valk, 11–12-aastaste grupis Adeli Reinaste, Liis Laagemann ja Marianne Veeberg, kes kõik said III koha.

Väga tublid olid ka õpetaja Maris Viisma 7–10-aastaste vanuserühmas osalenud viiuliõpilane Roosi Põllu, kes saavutas II koha ja Annaliisa Aren, kes sai III koha. Õpetaja Helen Oti tšelloklassi õpilane Karola Lee Aasavelt osales 13–14-aastaste vanusegrupis ja saavutas II koha ning Teele Lotte Trug sai 15–16-aastaste grupis III koha. Õpetaja Viia Ivaski flöödiklassi esindas 11–12-aastaste vanuserühmas Eliise Aus, kes saavutas II koha, 13–14-aastaste grupis sai Helena-Elis Pärenson II koha ja Kristiina Theresa Miller I koha. 17–19-aastaste vanuserühmas anti Heidy Jallaile III koht. Kõikide viiuli, tšello ja flöödiõpilaste kontsertmeister on Siret Heinaste.

Klaveriosakonda esindas õpetaja Anne Toome õpilane Maria Palling, kes osales 11–12-aastaste vanuserühmas ja sai I koha. Õpetaja Kaidi Piigerti akordioniklassi õpilane Ove-Rasmus Radala osales rahvusvahelisel akordionikonkursil „XVIII International Contest of Soloists-Accordion Players Naujene – 2021” ja saavutas muusikakoolide vanemate klasside (A2) kategoorias III koha. Konkursi korraldajaks oli Naujene muusika- ja kunstikool koostöös Daugavpilsi regooni kultuuriosakonnaga.

Silja Aavik Türi muusikakooli direktor

Eelvooru võitis Laupa põhikooli õpilane Traditsiooniline Eesti Meestelaulu Seltsi XII poiste-solistide võistulaulmise Järva (XXVII) maakonna eelvoor toimus sel aastal demovooruna. Osalejad esitasid oma laulu video vahendusel. Kui tulemused kokku loeti, selgus, et 10–11 a vanuserühmas võitis esikoha Laupa põhikooli õpilane Evar-Andreas Martin.

Evar esindab Järvamaad üleriigilisel poiste-solistide piirkondlikus voorus (Põhja-Eesti, Tallinn). Evari juhendaja on õpetaja Piia Kuldpärg. Palju õnne ja edu!

Türi Rahvaleht

Uuenes Tolli metsa matkarada Matkarajad on leidnud suur kasutust ja nüüd on võimalik avastama minna uuenenud Türi Tolli metsa, kus liikuda on võimalik ka metsaservas.

Alates 27. aprillist avasime MOBO orienteerumise raja Tolli metsas, mis jääbki üles püsirajana avastamiseks. Sel korral on rajameistriteks noored orienteerujad Maarius Kotsulim ja Henri Perillus. Lisaks metsas matkamisele pakume võimalust osaleda traditsioonilisel rattamatkal „Tunne oma koduvalda“, mis sel korral viib meid Oisu teedele. Üritus toimub ajavahemikul 7.–9. mai, kus kõigil on võimalik teekond iseseisvalt läbida. Ühissõidu teeme 9. mail kell 11 kogunemisega Türi spordihoone parklasse. Seal jaguneme neljaks grupiks, kus koos grupijuhtidega on võimalik läbida 12, 17, 30 ja 40km pikkused distantsid. Kõigi osalejate vahel loositakse välja erinevaid loosiauhindud - jalgrattahoolduse ja jõusaali kinkekaardid ning erinevat rattavarustust. Selleks ootame kindlasti kõikidelt osalejatel tagasisidet oma osalemise kohta.

Samuti alustame maikuus kettagolfi ja petangi seeriavõistlustega.

Kõik üritused on leitavad meie kodulehel www.tskl.ee.

Liisa Gritšenko Türi spordiklubide liit

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

4

haridus

Väätsa lasteaias kasvavad suure südamega lapsed Eelmise aasta sügisel uueks õppeaastaks valmistudes otsustasin koos oma Mesimummide rühmaga ette võtta head tegemise aasta.

Eesmärgiks oli hoida head tuju üleval endal ja teistel enda ümber ning võimalusel aidata loodust, kujundada lastes hoolivust ning oskust abivajajaid aidata.

Sügisel osalesime lastega maailmakoristuspäeval, kutsusime endaga prügi korjama ka lasteaia kaks vanemat rühma, kes olid nõus meid lahkesti aitama. Mõne tunni vältel korjasime Väätsalt mitu kotitäit prügi ning viisime need lasteaia prügikasti.

Meie panus ei pruugi suures pildis olla silmapaistev, kuid lisaks puhtamale keskkonnale loodame kasvatada põlvkonda, kes enda tekitatud prügi õigesse kohta viib, võimalusel taaskasutab ning sorteerib. Kevadel pärast lume sulamist käisime väikeste Mesimummidega uuesti jalutamas ning prügi korjamas ehk KõKutamas.

Sügisel muutusid ööd juba pikemaks ning pimedat aega oli rohkem, siis arutlesime lastega helkuri vajaduse üle. Vaatlesime koos lastega nende riideid ja leidsime, et enamikul lastest on helkur olemas, kuid tihti puudub see emal või isal.

Et ka nemad pimedal ajal silmapaistvad oleks, osalesime helkuripuu kampaanias ja riputasime lasteaia ees olevale männipuule helkureid ning lapsed tuletasid vanematele helkuri vajalikkust meelde. Iga soovija sai Helkuripuu kampaania raames endale puu küljest helkuri võtta.

Kuna jõulud on headuse ja soovide täitumise aeg, siis võtsime Mesimummidega ette lausa kolm projekti. Osalesime Väätsa jõululaadal. Suure panuse andsid meie rekordilisele müügikasumile tublid lapsevanemad, kes valmistasid müügiks erinevaid põnevaid maiusi, jõukohaseid asju meisterdasime lastega ka lasteaias.

Saadud tulu annetasime täies ulatuses Vähiravifondile “Kingitud elu”. Veidi enne jõule võtsime lastega ette suure küpsetamise ja kaartide valmistamise ning üllatasime Väätsa eakatekodu elanikke ning personali. Kahjuks meid majaelanikke kallistama ei lubatud, kuid laulsime neile avatud aknast ühe väikese laulukese, saatsime õhukallisid ja andsime üle oma väikesed jõulukingitused.

Samal päeval võtsime lasteaiast kaasa kotitäie seemneid, porgandeid ja kapsaid ning matkasime metsa, et valmistada jõulude puhul metsloomadelegi rõõmu.

Oma HEA aasta lõpetame kevadel putukaprojektiga. Putukaprojekti alustasime juba eelmise Mesimummide rühma laste lennuga ning saime selle eest ka Keskonnakäpa tunnustuse. Kuna keskkonnateema on meile endale väga südamelähedane, siis üritame seda “süstida” ka oma lastesse.

Oleme viimaste nädalate jooksul arutlenud putukate vajalikkuse üle ning teinud ettevalmistusi uue peenra rajamiseks lasteaia õuealale, mõned taimed oleme ka juba toas ette kasvatanud. Leidsime toreda koostööpartneri Mahe Eeriksaare OÜ näol, kes saatis meile külvamiseks erinevaid meetaimede seemneid. Seemnetega toetas ka meid Nestle kampaania “Päästad putukad”.

Seemned on juba mullas ning loodame, et saame nii toetada aina täbaramas olukorras olevaid mesilinde ning tõsta laste teadlikkust mesilindude ning teiste putukate vajalikkusest ning oskust endast väiksemaid olendeid kaitsta ja hoida.

Kes palju teeb, see palju jõuab! Sellel aastal oleme oma kaheksateistkümne 3-5 aastase lapsega palju korda saatnud. Õpetajana näen, et kõik need tegevused on positiivselt mõjunud meie koostööle lapsevanematega, pakkunud suurt rõõmu meile endale ja lastele ning ühendanud meid rohkem kogukonnaga.Väikeses lapses on peidus siiras rõõm ja headus.

Soovime, et kõik inimesed leiaks endas üles selle väikese lapse, aidake ja märgake seal, kus võimalik.

Kärt Sarapik

Väätsa lasteaia Mesimummide rühma õpetaja

Röövlimürgel jõuab Türile Eesti Noorsooteatri laadavanker toob „Röövel Hotzenplotzi“ Türi laululavale 19. juunil. Lustlikku lavalugu on oodatud vaatama kõik alates 7. eluaastast. See röövlimürgel praevorstide ja paukseentega esietendus 2019. aastal Eesti Noorsooteatri Ferdinandi saalis, kuid lavastuse loojatel on algusest peale olnud unistus mängida seda rändtrupist jutustavat lugu ka vabas õhus.

Lugu räägib linnakesest, kus kõik on imehästi. Kuni ühel täiesti tavalisel neljapäeval pääseb Hotzenplotz vangistusest vabadusse ning pistab nahka kõik sõprade Kasperli ja Seppeli vanaema praevorstid ja hapukapsad. Sõbrad seda asja juba nii ei jäta – algab hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab. „Röövel Hotzenplotzi” reisib 12. juunist 11. juulini vabaõhulavadel üle Eesti. Pileteid saab osta teatri kodulehelt, Piletilevist ja etenduskohtades. Türi laululaval astutakse üles 19. juunil kl 18.

Otfried Preussleri jutustuse põhjal lavastanud Mirko Rajas.

Tõlkinud Vladimir Beekman, dramatiseeris Priit Põldma, lavakujunduse, kostüümid ja maskid lõi Kalju Karl Kivi. Mängivad Anti Kobin, Getter Meresmaa, Doris Tislar, Sander Roosimägi või Mihkel Tikerpalu, Karl Sakrits ja Risto Vaidla.

TÜRI PÕHIKOOLI HEAD TULEMUSED OLÜMPIAADIDELT

Türi põhikooli head tulemused olümpiaadidelt

Vaatamata erakordselt keerulisele õppeaastale on meie õpilased osalenud maakondlikutel olümpiaadidel väga edukalt ja saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Õpetajad on olnud järjekindlad õpilaste juhendamisel. Kõikidel olümpiaadidel, mis on toimunud, on meie õpilased tulnud auhinnalistele kohtadele ja osalejate arv on olnud muljetavaldav.

Maakonnas saavutatud tulemused:

Vaatamata erakordselt keerulisele õppeaastale on meie õpilased osalenud maakondlikel olümpiaadidel väga edukalt ja saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Õpetajad on olnud järjekindlad õpilaste juhendamisel.

Kõikidel olümpiaadidel, mis on toimunud, on meie õpilased tulnud auhinnalistele kohtadele ja osalejate arv on olnud muljetavaldav.

Maakonnas saavutatud tulemused: Loodame, et toimuvad ka II kooliastme matemaatikaolümpiaadid, inglise keele olümpiaad ja inimeseõpetuse olümpiaad.

Peame olümpiaade väga tähtsaks, sest see on üks võimalus andekaid õpilasi motiveerida, anda lisateadmisi ja loomulikult ka tunnustada.

Andeid tuleb märgata ja arendada ning andekad õpilased vajavad väljakutseid. Kahju oli nendest õpilastest, kes olid olümpiaadiks ette valmistanud, aga sattusid olümpiaadi ajal hoopis eneseisolatsiooni. Türi põhikoolist on sel õppeaastal osalenud olümpiaadidel 62 õpilast, see on tunduvalt vähem kui teistel aastatel, aga osa olümpiaade on veel ees ja pandeemia tegi oma korrektiivid.

Rõõm on tõdeda, et meie kooli 8.klassi õpilane Mia Jasson pääses edasi vabariiklikule olümpiaadile füüsikas. Suur tänu tehtud töö ja pakutud rõõmu eest õpilastele ja juhendajatele-õpetajatele!

Olümpiaad

emakeel emakeel loodusteadused loodusteadused

Vanusegrupp Saavutatud koht Hubert Luste 8. klass 1. koht Kairit Kolk 6. klass 1. koht Hubert Luste 8. klass 1. koht Miia Reet Raabe 8. klass 3. koht Miia Reet Raabe 8.-9. klass 3. koht Miia Jasson 8. klass 3. koht Tristan Martti 9. klass 1. koht Metsalu Innar Raudsepp 9. klass 1. koht Tristan Martti 9. klasss 2. koht Metsalu Mia Jasson 8. klass 1. koht Angely Kaaret 8. klass 3. koht Karola Lee 7. klass 1. koht Aasavelt Hubert Luste 8. klass 2. koht Sanna Luisa 9. klass 3. koht Tõrv Hubert Luste 7.-8. klass 1. koht Kertu Ševerev 9.-10. klass 2. koht Mia Jasson 8. klass 2. koht Angely Kaaret 8. klass 3. koht

õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss õigekirjakonkurss KeeleAeg

Maria Palling Maarja Plakk Kairit Kolk Marta Roosme Mirjam Hiis Hubert Luste Kevin Ivantšik Anet Ivanov Helis Köhler Romet Nurmsalu

geograafia loodusõpetus bioloogia saksa keel keemia keemia füüsika füüsika füüsika matemaatika matemaatika matemaatika

Osaleja

Oleme koolimeeskonnaga välja töötanud ka koolisisese projekti „Andekas õpilane koolis“. Projekti peamiseks eesmärgiks on andekate õpilaste heaolu tõstmise kaudu

5. klass 5. klass 6.klass 6. klass 7. klass 8.klass 9. klass 9. klass 9. klass 8.klass

2. koht 3. koht 1. koht 2. koht 1. koht 1.-2. koht 1. koht 2. koht 3. koht Pääses vabariiklikku finaali

nende arengupotentsiaali toetamine ja maksimaalne rakendamine.

Selle saavutamiseks tegeleme andekuse tuvastamise, toetamise ja kaasnevate probleemide iga-

Juhendaja Signe Soolo Ella Põder Meeli Savolainen Jaanika Eik Reet Libe Reet Libe Ella Põder Ella Põder Lea Allik Elve Jaansalu Laine Aluoja Kristi Rikk Anneli Talviste Reet Libe Ella Põder Meeli Savolainen Signe Soolo Sirle Võtti Anneli Talviste Sirle Võtti Anneli Talviste Anneli Talviste Kristi Rikk Kristi Rikk Anneli Talviste Anneli Talviste Tõnis Ohu

külgse uurimisega ja töötasime välja ka toetavad meetmed. Projekt rakendub täielikult järgmisest õppeaastast. Ülle Tammela-Viilipus Türi põhikooli õppejuht

Põhikool on oma võimalustega rahul Türi põhikool on rahul oma uue õppehoone ja sportimisvõimalustega. Siin on suurepärased tingimused erinevate liikumisviisidega tegelemiseks nii sees kui ka kooli ümbruses.

Alates 2021. aastast on Türi põhikool liitnud Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga ja aktiivselt pakkunud tegevusi nii tundides, vahetundides kui ka kooliväliselt.

Distantsõppele asudes pakkusime võimalust osaleda nädalasel väljakutsel, kus iga päev tuli fikseerida oma liikumine värskes õhus ja saata see koolile, kus peeti liikumistabelit.

Väljakutse võttis vastu 236 liikujat, kes üheskoos veetsid värskes õhus aega 1225 tundi, läbides selle ajaga 4804 kilomeetrit. See on vahemaa, millega oleksime saanud teha ringi peale Eestile mööda rannajoont.

Teatevahetustega oleksime läbitud kilomeetritega jõudnud välja Portugali või hoopis Iraani.

Tegevusse olid kaasatud õpetajad, õpilased ja lapsevanemad.

Teine väljakutse oli osaleda ühiselt terve kogukonnaga kõkutamises, mille tulemusel muutus linnapilt silmnähtavalt iga päevaga ilusamaks ning koostöös

Türi spordiklubide liiduga matkas kogu kool Saunametsa terviseradadel. Maikuus võtavad 2.–5. klassi õpilased osa virtuaalsest Tartu maratonist ning muudavad meie linnatänavad keksukastideks ja takistusradadeks, et pakkuda lustlikku liikumist nii suurematele kui ka väiksematele.

Lisaks sellele teeme koostööd kogukonna ja kohalike organisatsioonidega, et liikuma suunata kogu Türi põhikool.

Oleme loonud koostöös koolispordi liiduga liikumismängu „Talvevõlu 1“ ja „Talvevõlu 2“, mis on andnud liikumisrõõmu 88le Eesti koolile. Tegemist on liikumismänguga, mille jaoks on vaja kasutada rakendust LOQUIZ. Selle rakendusega said õpilased värskes õhus liikuda ja iga 150 m järel tuli vastata küsimustele, mis lisasid tegevusele haridusliku eesmärgi. Nüüd oleme loonud koostöös ka uue mängu „Koolipingist olümpiale“, mida on võimalik koolides kasutama hakata alates maikuust.

Suurima projektina soovib Türi põhikool osaleda Eesti olümpiakomitee pilootprojektis „Sport kooli“, kus esimestesse klassidesse tulijatel oleks

Türi spordihoones lõpetati aprillis jooksukoridori värvimistööd ning nüüd on koridor märgitud täispikkuses. Lisaks on meil nüüd korralik elektroonilise vintsiga kaugushüppekast, mida aitas projekteerida Cleveron ning paigaldas Türi ettevõtte Kore Invest OÜ.

Foto: erakogu

igal koolipäeval vähemalt tunnike aktiivset liikumist ja nad saaksid tundma õppida kordades rohkem spordialasid, kui nad on siiani saanud.

Projekti eesmärk on suunata lapsi läbi liikumisrõõmu rohkem liikuma ja anda neile teadmine, et iga lapse jaoks on olemas

spordiala, mis just temale sobib.

Türi põhikooli põhiväärtustele tuginedes loome liikuvamad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad ning läbi selle tervema ja liikuvama Türi.

Liisa Gritšenko Türi põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

5

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

usutlus

Kuus küsimust kolmele kunstnikule Maikuu on Türi kultuurikeskuse näitusesaalides tore aeg: igal pool saab vaadata ja nautida ainult kohalike kunstnike töid.

3. mail avasid kultuurikeskuse galeriis ühisnäituse Ülle Järve ja Ülle Kuldkepp, 10. mail avab klaasgaleriis Madli Liiva oma personaalnäitus „Siseilmad“.

Kuidas on kulgenud näitustel osalejate teed kaunite kunstide juurde ja mida nad arvavad kunstielust kevadpealinnas, sellest saab lugeda allpool olevast usutlusest.

Teet Reier

Mis tõi Sind kunsti juurde, mis hetkel said aru, et pliiatsi või pintsli kättevõtmine on Sinu jaoks olulisem kui muu? Ülle Kuldkepp: Ma tean, et mulle on meeldinud joonistada nii kaua, kui ma ennast mäletan.

Joonistamine ja pintseldamine oli tegevus, mis mul enda ja teiste meelest hästi välja tuli ja see oli minu jaoks ka lihtne.

Tahtsin kogu aeg proovida, kuidas paremini saab. Nii, kuidas lasteaias teised lapsed joonistasid või kasvataja ette joonistas, tegin ruttu järgi ja edasiminek jäi toppama, aga sel ajal ei osanud ka paremat tahta. Õhtuti tirisin voodisse hunniku lasteraamatuid ja vaatasin illustratsioone.

Jõukohasemaid proovisin järgi joonistada ja unistasin, et oskaks kunagi nii hästi joonistada ja ilu edasi anda nagu illustraator Siima Škop.

Ilmselt oleks mulle kasuks tulnud, kui oleks varakult olnud võimalust kunstialal lisaõpet saada, et elementaarseid oskusi omandada ja teada, kuidas n-ö asjad käivad.

Ma isegi ei ole mõelnud, et loominguline tegevus on mulle kõige olulisem, ma lihtsalt tegelen sellega kõige rohkem, mis mul paremini välja tuleb. Muud ma ei oska. Ülle Järve: Põletasin väga väiksena, 1,5 aastasena oma sõrmed ära nii, et neile tuli 2 korda nahka siirdada. Paranemine ei olnud kiire ja näpud tõmbusid kõveraks. Käisime nende kätega arsti juures ja arst soovitas sõrmede liikuvuse saavutamiseks käelisi tegevusi.

Alguses joonistasin nii, et pliiatsit hoidsin kõverate sõrmedega.

Mida rohkem ma joonistasin, seda rohkem see mulle meeldis ja vanemad said mu tundideks üksi koju joonistama jätta. Siis, kui mu töid teistele näidati, sain alati kiita, et nagu päris kunstnik.

Hiljem juba tahtsin kodu seintel olevate vanade maalide tasemel kunagi osata maalida. Eriti meeldis mulle üks maal lõvist.

Madli Liiva: Kunst on minu juures olnud lapsest saati. Päris väiksena käisin ringi nii, et väike märkmik ja pliiats olid taskus, et põnevaid asju üles joonistada.

Parasjagu kui märkmikku polnud, siis sobis ka puukuuris klotsidele joonistada. See oli

repliik

Minu meelest on nii tore, et Türil elab ja Türilt on pärit nii palju kunstnikke! See tähendab, et siin on see loominguline aura. minu jaoks lõbus ja tuli toredasti välja ka.

Noorena sai rohkem tegeletud muusikaga, aga kunstitegemine tuli loomulikumalt ja ülikooli jaoks sai tehtud otsus, et visuaalkunst on teema, millega tahan tegeleda. Õppisin TÜ Viljandi kultuuriakadeemias teatrikunsti visuaaltehnoloogiat ja sain koostööd teha erinevate teatritega Eestis, Lätis ja Rootsis. Teatri rekvisiitide, dekoratsioonide ja lavakujunduste meisterdamisega tegelen siiani vabakutselises vormis. Olen rekvisiite valmistanud Eesti Draamateatrile, Vaba Lavale ja paar aastat kujundanud Järvamaa laulu-ja tantsupidu.

Türi kunstnikega liitusin kaks aastat tagasi, kui Ülle Kuldkepp kutsus mind osalema Türi kunstnike kevadnäitusel. Aasta tagasi hakkasin ka osalema rahvusvahelistel konkurssidel, mis eriolukorra tõttu on korraldatud internetis.

Praeguseks hetkeks on minu maalid olnud näitustel Prantsusmaal, Malaisias, Bangladeshis ja Singapuris. Olen pälvinud ka žürii eriauhindasid ning tõusva noore kunstniku tiitli.

Mis on teemad mis annavad inspiratsiooni ja mis õhutavad looma? Ülle Kuldkepp: Minu jaoks on alati olnud loodus läbiv teema.

Sealt leiab ikka ja jälle midagi uut. Valgused, varjud, vormid, värvid, kompositsioonid, isegi abstraktsioonid. Kõik on olemas ja tohutult paljudes variatsioonides võimalik kujutada.

Läbi looduse kujundite saab ka inimese siseilma edasi anda, me ka ju osa loodusest. Vahelduseks harrastan ka natuke portreed, vaikelu vm. Väga tahaksin osata abstraktset stiili rahuldavalt maalida, aga sinnani tuleb veel areneda. Vahel on tunne küll, et maalida tahaks, aga ei tea, mida või milleks, kõik on ilmas juba ära tehtud. See on ilmselt aeg-ajalt loomulik. Ülle Järve: Kuna ma armastan igasuguseid materjale, siis on maalimine ainult killuke minu loomingust. Peamiselt inspireerib mind mingi materjal või mingi tehnoloogia, mille kallal ma nii kaua töötan, kuni see võimaldab mul oma stiil või omanäolisus luua. Üldiselt lasen ennast kosmosest juhtida.Tihti ei ole mul aimugi esimest pintslitõmmet tehes, mis järgmisena sündima hakkab, see lihtsalt kujuneb iga järgmise pintslitõmbe käigus.

Materjalis peab aga mingi nägemus siiski olema, arvestama käepärase materjali valikuga jne.

Madli Liiva: See on väga lai teema. Inspiratsioon on kohati nii suhteline, oleneb tujust ja ilmast – elu inspireerib. Loodus

inspireerib – valgus, värvid, erinevad tekstuurid ja kihid. Muusika inspireerib. Inimlikud tunded ja momendid inspireerivad.

Enamik kunstistiile on püsinud läbi sajandite ja kümnendite, mis on see stiil, milles Sul meeldib ennast kõige rohkem väljendada? Ülle Kuldkepp: Olen erinevatel eluperioodidel katsetanud erinevaid stiile ja tehnikaid. Tööd on kippunud ikka üsna realistlikud tulema. Kasvatan endasse vabamat joont, rohkem impressionistlikumat laadi.

Loodan, et ka abstraktsed pildid kunagi õnnestuma hakkavad. Praegu maalin juba aastaid akvarelltehnikas ja see on mu lemmikmeedium. Hea akvarell ei anna ennast kergelt kätte. See nõuab palju pühendumist, aastaid töö käigus eri võtete harjutamist ja õpi palju tahad, suur osa on alati lihtsalt ka õnnel. Kui lasta veel ja värvipigmendil voolata, ei saa lõpptulemust kunagi lõplikult ette ennustada. Vigade parandusi see tehnika eriti luba. Ülle Järve: Hea küsimus! Mul on pigem endaga sellised lood, kuna olen Kaksikute tähtkujus, siis võib kõik liikuda seinast seina. Üks pool minust vajab korrektset, ülipeent ja täpset tööd ning teine lopergusi, vabalt voolavaid, lopsakaid vorme.

Madli Liiva: Mul on päris lai tegevusala: teater, maal, skulptuur, kujundamine. Maalides pean omaseks abstraktse ja tunnetusliku edasi andmist; kujundustes eelistan minimalismi ja puhtust.

Tegelen teemadega nagu kuidas anda vormi tunnetele ja visualiseerida nähtamatut, leian

seoseid inimese sisemuse ja looduslike nähtustega.

Mulle meeldib oma teostega anda vaatajale oma n-ö lugemisruumi. Iga inimene vaatab kunsti oma tunnetusliku pagasiga ja mulle läheb korda, kui kunstiteoselt leitakse midagi äratuntavat või samastusväärset, empaatiat.

Milliseks hindad tänast kunstihariduse taset ja võimalusi nii kodukohas kui ka suuremas plaanis? Ülle Kuldkepp: Kunstihariduse teemaga ma pole väga kursis.

Nii palju kui õpilastööde näitustega seoses olen töid näinud, siis kurta küll ei tohiks. Kui Türil loomemaja tegevus käivitub, siis kindlasti avaneb uusi huvitavaid võimalusi veelgi.

Suuremas plaanis arvan, et kellel ikka tõsine huvi ja soov on loominguga tegeleda, siis selle võimaluse ta ka tänapäeval leiab.

Kõikvõimalikke huvitavaid koolitusi leidub nii reaalses elus kui veebikeskkonnas. Ülle Järve: Olen ennast viimasel ajal pidevalt interneti kaudu edasi arendanud.Üldiselt saab ju arvutist tänapäeval kõigele vastuse.Ei ole kunstiharidusega siin mail eriti kursis. Loomemaja plaanid on huvitavad.

Võiksin seal näiteks mosaiikimist õpetada.

Madli Liiva: Ma näen, et on potentsiaali ja huvi. Hästi tore on see, et pakutakse erinevaid võimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele ja tundub, et õppimis-ja tegutsemishuvi on. Kõige tähtsam ongi tegutseda ja katsetada.

Kevadpealinn Türi on Sinu kodu. Mis võiks kodulinnas

olla teisiti või paremini kunstnikupilguga vaadates? Ülle Kuldkepp: Mulle mu kodulinn meeldib. Tasapisi läheb iga aastaga võimaluste piires aina ilusamaks. Ei ole selle peale tulnud, et kriitiliselt vaadata. Ülle Järve: Kunstiüritusi võiks kindlasti rohkem tulla, ka tahaks olla kunstiellu rohkem kaasatud.

Ma ei mõtle ainult näitusi, vaid ühistegemisi-kunstiprojekte ja sellesse võiks olla kaasatud kogu kogukond kas siis kunsti loomisel või nn live pealtvaatajana, kuidas miski valmib publiku juuresolekul (näiteks kujurid Paides jne), väljas ja avalikult.

Madli Liiva: Minu meelest on nii tore, et Türil elab ja Türilt on pärit nii palju kunstnikke!

See tähendab, et siin on see loominguline aura. Ma tahan näha spontaanseid installatsioone ja vimkasid linnapildis, vallapildis.

Millised on tulevikuplaanid, millest unistab kunstnik? Ülle Kuldkepp: Tulevikuplaane mul pole. Elan päev korraga ja kui kohtan huvipakkuvaid võimalusi, millega kaasa minna, siis ujun vooluga kaasa. Peaasi, et tervist ja sisemist rahu jaguks ja aega, et tegeleda sellega, mida armastan. Ülle Järve: Oma ateljeest ikka.

Plaanin ka rohkem hakata vaatama maailma läbi fotosilma.

Madli Liiva: Teha rohkem kunsti!

Mul on Türi Konna majas ateljee ehk koht, kus nokitsen oma teoseid teha ja nüüd, kui annan välja oma isikunäituse „Siseilmad“ Türi kultuurikeskuse klaassaalis, tunnen, et siit saab minna ainult edasi. Tahan tegutseda rohkem ja tunnetada rohkem.

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

6

Raamatukogu teadaanded Seoses koroonapiirangute leevenemisega saavad Oisu, Kabala, Kahala, Käru, Väätsa ja Laupa lugejad alates 3. maist raamatuid valida ja laenutada jälle raamatukogus kohapeal. Türi raamatukogu lugejad seevastu peavad veel leppima kontaktivaba laenutusega. Miks ja kui kaua nii on, sellest kohe lähemalt.

Paljude lugejate meeli on erksana hoidnud uudised Türi raamatukogu kolimisest. Seda enam, et sotsiaalmeediasse on hakanud ilmuma üha enam fotosid tulevase vallamaja ja raamatukogu kaunitest ruumidest. Juba igapäevaseks on muutunud küsimused, kas te olete juba kolinud, millal te kolite. Nüüd ongi mul rõõm teile teada anda, kui kõik läheb plaanipäraselt, siis mai keskel peaksid ehitustööd olema lõpusirgel ja maja võib hakata täituma uute asukatega.

Kindlasti on paljudele teada ka, et kolimine on üks suur ettevõtmine. Enne raamatukogu kolimist uude kohta, on paras aeg vaadata kriitilise pilguga üle oma raamatuvarad. Seepärast tegime juba koroonapiirangute ajal algust oma kogude puhastamisega mittevajalikest, lagunenud ja aegunud teavikutest. Selle tööga jätkame ka maikuus, et siis sujuvalt üle minna pakkimisele ja kolimisele. Seetõttu saamegi hetkel pakkuda teile, armsad lugejad, vaid kontaktivaba laenutust. Õnneks on raamatukoguhoidjad saanud kontaktivabale laenutusele väga palju positiivset tagasisidet.

Inimesed on saanud oma soovitud raamatud kenasti kätte ja kes on oma soovidega hätta jäänud, on saanud meie töötajatelt väga häid raamatusoovitusi. Küll aga saab jätkuvalt kasutada arvuteid e-riigi teenuste kasutamiseks. Selleks palume ette helistada tel 385 7368.

Alates 17. maist, mil hakkame pakkima raamatuid, on Türi raamatukogu lugejatele suletud. Sel ajal raamatukogus laenutustegevust ei toimu. Soovitame enne seda varuda endale korralik kogus raamatuid, mille saate tagastada juunikuus juba meie uude asukohta Hariduse tänaval.

Seoses oma kogude puhastamisega on raamatukogul tasuta ära anda suur hulk mahakantud raamatuid. Raamatud on pandud kastidesse raamatukogu trepile, kust huvilised saavad igal ajal tulla ja otsida endale meelepärast lugemist.

Kuigi raamatukogu ruumid on veel lugejatele suletud, on meil siiski kavas korraldada raamatusõpradele mõned toredad kohtumised.

26. mail kl 17 toimub Türi kultuurikeskuse sisehoovis Maalehe ajakirjaniku Bianca Mikovitši ja peatoimetaja Hindrek Riikoja kohtumine teemal „Lood, mida ajakirjanikud tavaliselt ei räägi“.

2. juunil kl 12 jätame hüvasti majaga, mis on meie raamatute koduks olnud juba 25 aastat. Sel puhul korraldame pikalaua peo, kuhu ootame kõiki raamatukogu sõpru ühise pika laua taha pidu pidama. Seega - haara oma piknikukorvike kaasa ja tule pidutse koos meiega! Peomeeleolu aitavad luua luuletaja Jaan Pehk ja muusik Rait Pilipenko. Üritus toimub Kohtu 2, raamatukogu hoovil.

NB! Kabala raamatukogus on alates maikuust kasutusel uus telefoninumber 5360 0858.

Astrid Karpender, Türi raamatukogu direktor

Kaitseliidu tegemised Eelmine aasta kui COVID-19-ga eriolukord kehtestati, mõjutas see ka kaitseliidu tavapärast tegevust. Meiegi tegevus pidi olema kooskõlas kehtestatud piirangutega.

Kaitseliit tervikuna aastal 2020. panustas eriolukorra ajal politsei- ja piirivalveameti toetamisele piiril, naiskodukaitse liikmed ulatasid abikäe testide võtmisel või toimetasid vapralt häirekeskuses. Nende seas oli ka palju Türi kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid. Kohalikul tasandil ulatasime abikäe meie heale koostööpartnerile Türi vallavalitsusele, aidates Türil üles panna koroonaviirusega seotud infot või abistasime valla eakaid. Kahjuks kaitseliidu noorsootöö peatus sisuliselt juuli alguseni. Toona kevadel plaanitud tegevused tuli meil kõigil üle vaadata, kas siis edasi lükata II poolaastasse või ära jätta. Saime oma ülesanded täidetud, küll mitte selliselt, kui plaanisime.

Ega uus aasta teisiti alanud. Peame nüüdki jälgima arvulist osalust, 2+2 reeglite järgmist, maski kandmist. Väljaõpe toimub.

Osaletakse malevaülestel õppetegevustel või siis üksikkompanii tegevustes. Türi üksikkompanii väljaõppepealik Tõnis Orumaa, kes hingega laskmisi eest veab, on selles osas tublit tööd tegemas.

Kiitus talle! Laskmiste osas, kui varasemalt pidime kaugemale laskma sõitma, siis nüüd saab kaitseliidu liige oma laskeoskust arendada Jalametsa jahilasketiirus.

Nüüd, kus mais piirangud natukenegi leevenduvad, saavad samuti oma tegevust jätkata kaitseliidu noored. Türi üksikkompaniil seisab ees mitmeid tegevusi: 15. mail toimub laskepäev Jalametsas, siis ulatame abikäe Türi raamatukogule kolimisel uutesse ruumidesse, 20. juunil korraldame üksikkompanii laskevõistluse võidupüha auks. Türi kaitseliidu liikmed osalevad ka võidupüha paraadil Paides. Lisaks oleme mõtetega 2. juulil kaitseliidu kohviku korraldamises. Kevadtormist kaitseliit suurema koosseisuga osa ei võta, kui siis väikeste osistega. Kuni juulini tegevust ikka jagub, kuid mis toob suve teine pool, seda näitab aeg.

Türi üksikkompanii tegevustega saab kursis olla ka Facebooki kaudu: www.facebook.com/TuriUksikkompanii/ Urmas Piigert kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik

Mis sünnipäev see ikka ilma tordita on. FOTOD: MERLE RÜÜTEL, ERAKOGU

Türi ühisgümnaasium tähistas oma 10. sünnipäeva 28. aprill on TÜG-ile üks aasta tähtsamaid päevi.

See päev on igal aastal täis päikest, naeru, laulu ja tantsu! Olenemata maailmas toimuvast, leidsime ka sel aastal viisi, kuidas oma ümmargust sünnipäeva kogukonnaga tähistada.

Aprillikuu sai alguse väga värvikirevate emotsioonidega.

Kõikidele huvilistele avati Facebookis toredad virtuaalsed sünnipäevaaknad, mille tagant võis leida nuputamist, õpetajate näpunäiteid, õnnitlusi ja palju põnevaid lugusid läbi 10 aasta.

Viljandi tänava äride akendele riputati üles plakatid meie kooli tegemistest ning ka Tolli metsas matkajaile pandi üles näitus meie koolis kümne aasta jooksul toimunust.

TÜG-i Kellaneljaklubi eesotsas õpetaja Rutt Oleskiga kutsus soovijaid osalema küpsisetordi valmistamise „veebitunnis“. Osalejatel paluti varuda endale vajaminev materjal.

Koolimajas valmis tort TÜGi sünnipäevaks, aga ka kõik kodused meisterdajad said osa meie sünnipäevast. Imelisi valminud torte on kõigil huvilistel võimalus vaadata meie kooli Facebooki lehel.

Kuu kõige vahvam hetk oli ikkagi 28. aprill, mil meie noormeeste Johannes Martin Saare ja Sten Aasavälja eestvedamisel sai kogukonnani toodud fantastiline otseülekanne kooli sünnipäevapeost.

Kontserdil kõlasid mitmed tuntud laulud meie kooli noormeeste ansambli Anne Poisid esituses, peeti ilusaid kõnesid, tantsiti vahvaid tantse ning nägemata ei jäänud ka aupaugud direktori vihmavarju kohal. Suurem kontsert-lavastus ootab ees juba 1. oktoobril 2021.

Meie toimingud said teoks tänu mitmele kohalikule ettevõttele ja tublile persoonile.

Kõige suurema üllatuse tegid meile Türi lasteaia Lokuta õppekoha pisikesed sõbrad, kes sünnipäeva hommikul tulid meile õnne soovima koos tulede ja viledega.

Täname kõiki, kes meid meeles pidasid!

Türi ühisgümnaasium

Väike rõõmuhetk.

TÜGi noormeeste ansambel Anne poisid.

Väikelinna võlud - aega elada ja tegutseda Türi linn, autoga ühest linna otsast teise umbes 10 minutit, kui liiklus on tihedam. Rattaga saab vahel kiireminigi.

Umbes 5000 elanikku, muusikakool, põhikool, oma gümnaasium, spordikool, loomemaja, kultuurikeskus, muusikaliteater, tehisjärv, Murumoori mängupark, kohvikud, töökohad, läbisõidulinn. Roheline vald.

Kodu. Rohelisemaks muudab selle ka väiksem liiklusvahendite kasutus.

Seda kõike tuleks meil rohkem igaühel ka väljapoole tutvustada - inimeste enda jagamised on vahel mõjusamad kui valla ametlikud teadaanded. Iga postitusega, kus oma kodulinna või -valda kritiseerid, teed ka endale karuteene.

Kaasalöömiseks on palju muid kanaleid: osale avalikel

koosolekutel, kirjuta lehte, osale kohalikus poliitikas. Positiivsus tekitab positiivsust - selle heas tähenduses.

Väikses kohas oledki nagu parem inimene – kohtud tänaval ja üritustel oma lapse õpetajatega, saad päevas vähemalt 100 tere öelda, kui vähegi jala liigud. Valikuid on palju, aga kergem on olla aktiivne.

Sest sa jõuad kiiremini kohale, saad kiiremini koju.

Sul on aega. Su laps saab väikelinnas koolist ise koju.

See on väärtus neile, kes peavad kaugemal töötama. Maapiirkonna osas tuleb muidugi rohkem pingutada, et ka sealsed lapsed tunneks sarnast liikumisvabadust. Siin on teha veel küll, et lapsevanem logistiku ametist vabastada.

Kuhu kaob aeg väikelinnas?

Valikutesse. Üsna kerge on Türi-taolises linnas planeerida oma aega, kui sul on auto, ratas vm. Laps lasteaeda – 10 minutit, kodust kultuurikeskusesse etendusele – 10 minutit. Linna lähedalt maalt või jala linnas tulles on mõttekas plaanida juba 20-30 minutit. Pole ime, et jääb aega elada ja nautida. Teha kaasa vabaühendustes – naiskodukaitse, kaitseliit, spordiliit, seltsid jpt. Üldiselt käis pandeemiaeelsel ajal türilane kontserdil vist 2-3 korda kuus, igal kuul avatakse üks professionaalne kunstinäitus, üle-eestiline noorte muusikaliteater paneb pool linna kihama vähemalt kaks korda aastas.

Hull linn tegelikult – ei jõua siingi ära käia, kus tahaks. Siin on, mis kutsub inimesi koju tagasi või siia elama.

Üks mu hea sõber ütleb, et väikelinnade revolutsioon alles algab - neis on ressurssi küllaga.

Seda tuleb ka rohkem esitleda.

Rohelise väikelinna võlusid on palju - lillepeenrast elustiilini.

Iga päev saab olla ka ise parem rohevallaline - see on teekond.

Aili Avi harras türilane

7

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

teave Ootame 2. juuli kohvikupidajatelt sooviavaldusi 2. juulil tähistab Türi linn oma 95. sünnipäeva aedlinnakohvikute päevaga. Kui Sa tunned, et Sina tahad samuti Türi linna 95. sünnipäeval inimesi oma ühepäevase kohvikuga rõõmustada, siis palun anna sellest hiljemalt 25. maiks teada aadressil: merle.ryytel@tyri.ee. Lisa kindlasti juurde oma ühepäevase kohviku aadress ja lühikene tutvustus, mis on külastajate jaoks SINU kohviku lisandväärtus.

Merle Rüütel avalike suhete juht

Hooaeg saab varsti avalöögi Türi jalgpalliklubi Ganvix on vaatamata piiranguteajale treenerite ja eesvedajate sõnul algavaks hooajaks igati valmis: III liiga idapiirkonna tosina võistkonna hulgas loodetakse kohta esikolmikus, võimalusel ei öelda ka võidust ära.

Teet Reier

AGANIKUFESTIVAL 2021 Järvamaa noortest koosnev mittetulundusühing Quorum plaanib korraldada festivali, mis toimub 5.–8. augustini Oisus. Millest sündis neljapäevase festivali idee ja kes on sellele üritusele oodatud, sellest annab ülevaate peakorraldaja Sten Perillus.

Teet Reier

Millest ja mismoodi sündis tänavu augustis Oisus toimuva Aganikufestivali idee?

Eelmine aasta korraldasime oma meeskonnaga Järvamaa kolmes eri paigas kolm eriilmelist vabaõhusündmust, millest sai osa ligi 1000 inimest. Vabaõhusündmused toimusid Kärus, Paides ning Järva-Jaanis. Sündmuste tagasiside oli meeletult positiivne ja see ajendas ka sellel aastal midagi huvitavat korraldama.

Oisu Aganikufestivali idee sai alguse tegelikult Käru sündmuselt, kui Türi kultuurikeskuse helitehnik Sulev Liiva näitas meile fotot ägedast kontsertpaigast, mis oli valminud ligi 150 põhupallist.

Sellest fotost inspireerituna hakkasime ka oma festivali mõtteid mõlgutama. Üks oli selge - kui sellist esinemisala luua, siis just Järvamaa on selleks parim paik - teatavasti on meil ju tugevad sidemed põllumajandusega.

Tänaseks päevaks oleme käima lükanud hooandja keskkonnas korjanduse, kus iga inimene saab teha väikese panuse, et see projekt saaks toimuda.

Meie eesmärk on seal kokku koguda 3500 eurot. Kui see peaks õnnestuma, siis saame juba kõik üheskoos nautida Oisus Eesti tippmuusikute loomingut. Hooandjas keskkonnas on meie projekti võimalik toetada 7. juunini.

Keda on festivalile esinema oodata ja kes oleks need, kes võiksid/saaksid sellel osaleda?

Kui hooandja projekt on edukas, siis peaesinejatena

astuvad lavale Ott Lepland, Jarek Kasar ja Marek Sadam.

Soovime eelkõige festivali korraldada Järvamaa ning Kesk-Eesti inimestele. Samas usun, et see projekt on niivõrd ainulaadne, et see saab tähelepanu üle kogu Eesti. Nii Aganikufestvali kui ka meie mittetulundusühingu laiem eesmärk ongi elavdada Järvamaa kultuurielu. Seega on tore kui festivalist saavad osa nii kohalikud kui ka kaugemalt tulijad. Täna on üritus kavandatud neljapäevasena.

Kuidas jaotate tegevused suhteliselt pikale ajale? Kas erinevatel päevadel on mingid erinevad teemad jne?

Kui hooandja projekt on edukas, siis on oodata meie festivalile esinema tuntuid Eesti muusikuid. Usun, et Ott Lepland, Jarek Kasar ja Marek Sadam on sellised nimed, mis võivad meelitada inimesi kohale üle kogu Eesti. Lisaks soovime esinemisvõimaluse anda ka kohalikele noortele, et ka nemad saaks meie ainulaadsest festivalist osa. Oisus on ka väga aktiivne ning äge kogukond.

Igal Aganikufestivali õhtul on avatud ka kogukonnakohvik, kus Oisu aktiivsed inimesed on pakkumas mõnusaid suupisteid ning küpsetisi. Kui aus olla, siis aktiivne töö veel festivali programmi koostamisel käib, kui kellegi on mingi huvitav idee, siis tasuks sellest kindlasti meile teada anda. Festivali toimumist saab toetada hooandja keskkonnas.

Kuidas suhtuvad selle korraldamisse kohalikud ettevõtjad, toimub ju üritus OÜ Estonia maadel, ja kohalik omavalitsus?

Selline ainulaadne festivali saab toimuda vaid tänu headele inimestele ning koostööpartneritele. Nii nagu eelnevalt ka mainisin, siis festivali eelarve plaanime kokku koguda hooandja keskkonnas, kus inimesed saavad teha väikese toetuse. Toetada on võimalik alates 5 eurost

ko m m e n t a a r Olen selle juures olnud üsna algusest peale ja vist isegi pakkusin noortele välja „aganiku“ sõna. Festival toimub OÜ Estonia vastkoristatud taliodra põllul. Talioder on esimene kultuur, mis juuli lõpus koristatakse ja saame põllu kiiresti kätte. Meie teha on kõik need vajalikud pallid ja nendest ka festivaliala moodustamine - ega see nii odav kokku ei olegi. Aitame otsida ka teisi toetajaid Meile hakkas kohe alguses meeldima noorte entusiastlik tehatahtmise soov.

Liiga sageli on tulnud viimasel ajal kuulda põhjendusi, kuidas ei saa midagi teha selle asemel, et mõelda ja leida võimalusi, kuidas saab. Tegelikult ongi pool asja pealehakkamine ja kirg.

Liigne mugandumine ei lase asju ära teha. Noored suutsid meidki nakatada ja panna kaasa mõtlema. Loodan sellest Oisukandi jaoks ühte selle aasta tipphetke. Ja miks mitte muuta aganikuüritused Oisu traditsiooniks ... kui unistada, siis Aganikuteater, Aganikuakadeemia, kus arutada maaelu, taastuvenergia vms teemat ja tuua kokku inimesi setust ja saarest kasvõi talvisel ajal. Aganikuks annab mõelda igasuguseid paiku. Ja mu arust on eriti oluline, et noored kutsuvad kõiki kaasa aitama, toetama ja kaasa mõtlema. See on veel kõige vahvam!

Jaanus Marrandi OÜ Estonia

lõpetades 200 euroni välja. Lisaks ägedatele inimestele on meil abiks ka kohalikud ettevõtjad.

Näiteks OÜ Estonia tuleb meile appi ja aitab püsti panna ainulaadse festivaliala, mis koosneb ligi 150nest põhupallist.

Lisaks toimub kogu see festival nende territooriumil. Oma toetava õla on alla pannud ka kohalik omavalitsus, kes aitab meil jõuda Türi valla elanikeni läbi reklaami. Kuna meie projekt on Järvamaa ülene, siis toetajaid on ka kaugemalt.

Näiteks on meile appi tulnud Paide gümnaasium ja Paide muusika- ja teatrimaja, kes aitavad meid helitehnilise poole pealt. Kui võtta laiemalt, siis see festival ongi üks koostegemise projekt - meie oma mittetulundusühinguga proovime seda lihtsalt hallata.

Milline on festivali sõnum?

Saan aru et see on eelkõige suunatud tänastele noortele?

Kindlasti mitte. Festivalile on oodatud kõik inimesed olenemata vanusest. Aganikufestivali korraldamisega soovime näidata, et ägedaid asju saab teha ka maapiirkondades.Selleks, et saada

osa ägedast kultuuriprogrammist, ei pea sõitma Järvamaalt ära kuhugi Eesti suuremasse keskusesse - kõik, mis on võimalik mõnes suurlinnas, on võimalik ka Järvamaal.

Festivali toimumiskohaks on põllumaa ja festivaliala piiratakse põhupallidega, millest selline omapärane lähenemine?

Olen seda meelt, et igal sündmusel või festivalil peaks olema oma nišš.

Aganikufestivali puhul ongi selleks äge keskkond. Kõrrepõllule loodav põhupallidest esinemisala võiks jätta inimestele unustamatud emotsioonid.

Sellist esinemisala pole varem Eestisse loodud ning juba seetõttu on see festival omapärane.

Türi linnastaadioni lähistel asuv kunstmuruväljak on olnud Türi jalgpalluritele treeningukohaks läbi sügise ja talve, välja arvatud siis viimane rangemate piirangute aeg, mis kehtestati märtsis.

Juba üle viieteistkümne aasta on jalgpalliklubi Ganvix eestvedajaks olnud kohalik ettevõtja Vitali Gansen. Kui temaga eelmisel nädalal kunstmuruväljakul kohtusin, olid tal kaasas värskelt mängudeks saadud pallid ja uhiuued klubisallid. „Tänaste prognooside kohaselt võiks uus hooaeg alata maikuu lõpus. Nii vähemalt on Eesti jalgpalliliit teada andnud. See peaks tähendama seda, et esimese mängu saame pidada ilmselt maikuu viimasel nädalal,“ räägib Gansen. „Kui rääkida meeskonna koosseisust, siis arvan, et oleme hooajaks valmis paremini kui kunagi varem. Lisandunud on uusi mängijaid ja samuti on eelmise aasta lõpust ametis uus treener Rauno Kald.“ „Kui eelmistel aastatel said järjepidevalt trennis käia alla kümne mehe, siis piirangute leevenedes või lõppedes oleks see arv kuskil kahekordne,“ arvab Gansen. „Ma usun, et oma liigas ja regioonis ei tohiks olla esikolmikusse jõudmine suureks probleemiks. Kui hooaeg algab, siis minnakse ikkagi esikohta püüdma, loodan ma.“ Ganseni sõnul toimuvad kõik kodumängud Türi linnastaadionil, sinna ootame võimalusel, kui piirangud ikka lubavad, ka poolehoidjaid meile kaasa elama. Samas hoitakse korras ka kunagist metsakombinaadi väljakut, kuhu paigaldati mõned aastad tagasi soojakud ja mida on Türi halduse abiga ka korrapäraselt hooldatud. „Eks meie jalgpallurite suureks unistuseks ole kindlasti suur kunstmuruväljak, mille saaks rajada uue spordihoone lähistele, aga eks paistab, millised on võimalused selle rahastamiseks lähiaastatel. Koostöö kohaliku omavalitsusega on hea ja oleme ka tuleviku suhtes positiivsed,“ lisas Gansen.

“Võrreldes eelmise aastaga olema saanud meeskonda sügavust. Eelmine aasta oli meil palju probleeme võistkonna kokku saamisega, kuna oli palju vigastusi ja enamik mehi on seal maal, et vaja ka peredele aega pühendada,” sõnas treener Rauno Kald.

“Sellest lähtuvalt, oleme saanud see aasta võistkonda mängijaid juurde ja kindlasti ka kvaliteeti. Selle aasta eesmärk on kindlasti parandada eelmise aasta tulemust.”

Kas lisaks Aganikufestivalile on oodata veel toredaid üritusi?

Kuigi huvitavaid mõtteid ning plaane oli palju, siis otsustasime sellel suvel oma fookuse panna ühele festivalile ning teha seda nii hästi kui võimalik.

Järgnevatel aastatel on kindlasti midagi huvitavat taas tulemas. Selle kohast infot saab meie Facebooki lehel.

Vitali Ganseni sõnul ollaks algavaks hooajaks igati valmis. Esimesed mängud peaksid toimuma mai lõpus ning kõiki fänne oodatakse ka vastavalt võimalustele meeskonnale kaasa elama. Foto: Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

8

teave Veel loetud päevad on võimalik toetada Türi linna 95. sünnipäeva kingitusena Türi järveäärse kirsiallee uuendamise projekti. Vaata aadressilt www.hooandja.ee projekti „Türi kirsiõitesse“.

Oma toetusi saab hooandja keskkonnas teha 9. maini ja Türi kultuurikeskuse infolauda sularahas 2. juulini.

Iga euro, mis toetusfondi laekub, läheb kirsipuu istikute soetamiseks ja korrastustöödeks.

Aitäh kõigile, kes te oma toetuse juba teinud olete ja aitäh teile, kes seda teha plaanite!

Merle Rüütel, avalike suhete juht

Türi valla arengukava Vastavalt Türi vallavolikogu 30. novembri 2017 määrusele nr 11 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord“ on avalikustatud Türi valla kodulehel www.tyri.ee kataloogis kontaktid ja juhtimine - arengukavad Türi vallavolikogu määruse eelnõu „Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 kinnitamine“ koos lisaga 1 „Türi valla arengukava aastateks 20222025 ja lisaga 2 „Türi valla eelarvestrateegia aastateks 2022-2025“.

Ettepanekud ja arvamused arengukava eelnõu kohta palun saata hiljemalt 14. maiks 2021 kella 14 e-posti aadressil Yllar.

Vahtramae@tyri.ee ja eelarvestrateegia eelnõu kohta e-posti aadressil Aime.Roosioja@tyri.ee Arengukava ja eelarvestrateegia arutelu rahvakoosolek toimub 11. mail 2021 kell 17 Türi kultuurimaja väikeses saalis. Olenevalt Covid-19 olukorrast võib koosolek toimuda ka kultuurimaja sisehoovis.

Türi vallavalitsus

Türi vallavalitsus võõrandab avalikul elektroonilisel enampakkumisel järgmised kinnistud: 1) Järva maakonnas Türi vallas Kabala külas asuva Pargi tänav 1 kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa number 3955950, katastritunnus 83401:001:1105, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa, suurus 8794 m²), koos kinnisasjal asuva kahekordse hoonega (ehitisregistri kood 107012458).

Enampakkumise tähtaeg: 1. juuni 2021 kell 12.

2) Järva maakonnas Türi vallas Türi linnas asuva Lõuna tänav 2a (kinnistusraamatu registriosa number 14704250, katastritunnus 83401:001:1110, sihtotstarbeta maa, suurus 3800 m²).

Enampakkumise tähtaeg: 20. mai 2021 kell 12.

Enampakkumised toimuvad osta.ee keskkonnas: www.osta.ee/kategooria/riigivara-ja-ettevotted/riigivara/kohalikud-omavalitsused/turi-vallavalitsus Info: Annely Grazer tel 5886 3255 annely.grazer@tyri.ee Annely Grazer varahaldusspetsialist

2021. aasta hajaasustuse programmi taotlusvooru esitati 37 taotlust 1. aprillil lõppes hajaasustuse programmi taotluste vastuvõtt.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades.

Türi vallas esitati 2021. aasta taotlusvooru 37 taotlust. Neist 11 taotlust veesüsteemide, 21 kanalisatsioonisüsteemide ja 5 juurdepääsuteede valdkonna tegevusteks. Projektide kogumaksumus on kokku 194 105,82 eurot.

Hajaasustuse programmi toetusvahenditest panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise.

Praegu on taotluste menetlemise ja hindamise periood. Taotlusi hinnatakse vastavalt hindamisjuhendile, milles arvestatakse investeeringu vajalikkust ning tegevuste ja kulude põhjendatust; kuni 18-aastaste (kaasa arvatud) majapidamises elavate isikute arvu; taotletava toetuse suurust kasusaaja kohta ning leibkonna jaoks laheneva kitsaskoha olulisust.

Türi vald toetab 2021. aastal hajaasustuse programmi projekte 25 000 euroga, riigipoolne toetussumma selgub pärast taotluste hindamist ning pärast seda tehakse ka otsus toetuse saajate kohta.

Grete Kaljulaid Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

Laps ei taha lugeda või on lugemisega raskusi. Kas võib olla põhjus silmades?

Türi Perepesa küsimustele vastab neurooptometrist – nägemisterapeut Karmen Johansson

kog e m u s l ugu

Lugemine on üks ütlemata mõnus tegevus, ometi võib see nii mõnelegi olla ebameeldiv ning väsitav. Miks on nii, et osadel lastel on raskem lugema õppida ning lugeda kui teistel?

Kui algklassilapsele valmistab lugemine raskusi, võib põhjus olla kahe silma nõrgas koostöös. Venitatud tähtede ümber tekivad varjud ning tähtede ja numbrite piirjooned on „karvased“. Tähtedes eksides ei pruugi laps mõista sõnade tähendust ja nii võib teksti sisu jääda arusaamatuks. See ebamugavus muudab lugemise lapse jaoks vaevaliseks. Selline laps vajab lapsevanemalt ja õpetajalt väga head mõistmist ja tuge.

Tänaseks on tehtud ka hulganisti teaduslikke uuringuid, kus kirjeldatakse, et silmadega seotud koostööhäired on üks peamine põhjus, miks tekib probleem funktsionaalse lugemisoskuse ehk tekstist mittearusaamisega.

Silmade koostööhäirega lastel ilmnevad hilisemas kooliastmes ka muud silmade probleemid nagu valgustundlikkus, kuivale silmale sarnased sümptomid ja peavalu. Nende laste sotsiaalne suhtlemine on samuti sageli tagasihoidlik.

Mille järgi võib kahtlustada, et tegemist võib olla silmade koostöö probleemiga?

Aju töötleb kahe silma infot kompleksselt. Silmalihased koordineerivad silmade koostöö täpsust, nii näeme me selgelt, suudame jälgida liikuvaid objekte ja positsioneerida end ruumis. Kui silmalihased on nõrgad, toimetavad meie silmad isekeskis ja nähtavad pildid hakkavad mõjutama meie motoorikat, koordinatsiooni, intellektuaalsust ja sotsiaalset käitumist.

On teatud sümptomid ja tunnused, mille järgi võivad tekkida kahtlused: kui laps kirjutab tahvlilt valesti maha, käekiri on

lainetav ja tähtede suurus erinev, esineb silmade sügamine, unisus, vahel silmade kiiremini pilgutamine, silmade vesisus või äravajumine.

Samuti kui autos läheb süda pahaks, ei meeldi pallimängud (eriti püüdmised), pole püsivust lähialategevustes (joonistamine, lugemine, värvimine, meisterdamine), peenmotoorikat nõudvad tegevused on raskendatud, soolotreeningutel/esinemistel kaotab tasakaalu, on kohmakas, on sotsiaalselt väheaktiivne.

Selliste sümptomite ja tunnuste korral tasub kindlasti pöörduda silmalihaste testimisele.

Millal võiks üldse esimest korda lapsega silmaarsti külastada?

Esimest korda tuleks silmaarstile last näidata kolmeaastaselt. Kui silmad näevad erinevalt, saab kohe alustada raviga.

Laisa silma levinum ravimise meetod on tervema silma kinnipanek, nii et aju hakkaks kasutama nõrgema silma sisendit ja laisk silm hakkaks rohkem tööd tegema. See on esmane ja lihtsaim viis. Küll saab nägemisteraapias treenida selliselt, et õpetame aju vaatama mõlema silma pilti ja neid kokku liitma.

Nii laisa silma, kui ka silmade äravajumise tähelepanuta jätmine lapseeas, mõjutab elu kvaliteeti, eriti sotsiaalses kontekstis, täiskasvanueas.

Kas vanemad saavad ka midagi ise lapse silmade arengu heaks teha?

Ema ja isa saavad päris hästi jälgida oma lapse silmade arengut. Beebide puhul saab lelu liigutamisega aru, kas silmad teevad omavahel koostööd. Beebid tajuvad värve tuhmimalt, mis-

Minu lapse silmade saaga sai alguse, kui läksime 3. eluaastal silmade kontrolli. Arst leidis, et mõlemad silmad on laisad, määras silmaharjutused ja kutsus aasta pärast uuesti kontrolli. Aasta möödudes kirjutati lapsele prillid ja pidime jätkama ka harjutustega.

Aasta pärast taas kontroll ja tugevamad prillid. Arst ütles, et kooli alguseks kasvab laps prillidest välja, kuid nii ei läinud. Koolieelses kontrollis küsisin arstilt, kas peame veel harjutusi tegema, kuid arst arvas, et ega neist kasu ole. Algas kool. Lapsel polnud mingisugust huvi lugeda, ometi oli ta teistel aladel hästi arenenud.

Nägime raamatute lugemisega suurt vaeva, sest lapsele ei meeldinud, ta ajas segi tähti, tähtede järjekorda, alustas sõna lõpust jms.

Lisaks kurtis kogu aeg, et väsib ära, tekkisid peavalud. Arvasin, et kooli algus ja vedeliku puudus, kuid ka koolivaheaegadel kurtis ta peavalusid. Jätkasime lapse toetamist nii kuidas oskasime.

Siis läksin Karmen Johansoni loengule ning see lõi mu hingetuks, sest seal räägiti minu lapsest. Läksime kiiremas korras vastuvõtule. Selgus, et lapse nägemisteravus prillidega ja ilma oli täpselt sama. Ilmnes, et prillid väsitasid mu last ja tekitasid peavalusid. Saime kindlad harjutused, mida tuli iga päev teha 15 minutit. Kuu pärast oli nägemisteravus juba paranenud.

Jätkasime harjutustega ja kolme kuu pärast ei kandnud laps enam prille, kadunud olid ka peavalud. Laps võttis vabatahtlikult lisalugemist koolis.

Meie pere jaoks oli see ime. 6 aastat prillidega jamamist lõppes kolme kuu harjutustega.

Ma olen väga tänulik Türi Perepesale, et nad sellise silmi avardava loengu meie piirkonda tõid ning sellega meie pere olukorda väga palju muutsid.

Merje Veeberg

tõttu on soovitav soetada erksate ja kontrastsete värvitoonidega mänguasju. Beebisid ei ole mõistlik kiirelt hüpitada - see raskendab silmadega fikseerimist ja väsitab silmi.

Kahe-kolmeselt hakkab ilmnema, kas silmad näevad ühtemoodi. Kui silmade erinevus on suurem, hakkab silmade väsimuse korral nõrgem silm ära vajuma. Keerulisem on emal-isal aga aru saada, kas silmad teevad lugemisel koostööd. Koolieelikute puhul võib anda selleks signaali vähene huvi lugemise vastu – sageli ei tulene vastumeelsus lugemise laiskusest, vaid ebamugavusest.

Kui lapse silmalihased on nõrgad, tekivad lugemisel varjud, kiri ujub ja pikalt tähti fikseerides võib tulemuseks olla isegi peavalu, unisus.

Kust saada nõu ja abi?

Lugemisraskustega lastele saab teha Tartu nägemisteraapia kabinetis silmalihaste tugevuse testid, kus saadud andmed anna-

Jäätmemajandusest Türi vallas Küsimustele vastab Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist Grete Kaljulaid.

Millised võimalused on Türi vallas/linnas viia kogumiskastidesse näiteks kodusest majapidamisest ülejääv paber/ papp ja pakendid? Kui tihti kogumiskaste tühjendatakse ja kas nendesse satub ikka sinna ettenähtud kraam?

Avalikud pakendi- ja paberikonteinerid on paigutatud üle Türi valla vastavalt asustustihedusele, võttes arvesse kasutaja igapäevast teekonda.

Võimalused pakendite ja papipaberi eraldi äraandmiseks on loodud. Teeme igapäevast koostööd organisatsioonidega, et konteinerite asukohad, maht ja tühjendussagedus saaks kooskõlla elanike vajadustega.

Kogusmiskaste tühjendatakse vastavalt vajadusele kas kord nädalas või kord üle kahe nädala.

Avalikes konteinerites on üldjuhul õige sorteeritud jääde, aga on ette tulnud ka muud kraami, eriti kevadise koristuse ajal. Siinkohal tuletaks meelde, et igale jäätmeliigile on oma koht olemas. Eri liike jäätmeid võtavad vastu meie keskkonnajaamad, jäätmejaam ja Väätsa prügila.

Eelnevatel aastatel on olnud/ toimunud suuremõõtmeliste olmejäätmete (telerid, külmkapid jne) kogumisring ning Türi jäätmejaama või Väätsa prügilasse on saanud tasuta ära anda eterniiti. Kas tänavu võib ka sarnaseid ettevõtmisi oodata?

Suuri, ohtlikke ja elektroonikajäätmeid võetakse vastu jäätme-

punktides, Türi jäätmejaamas ja Väätsa prügilas aastaringselt. Kui kellelgi ei ole võimalust ise jäätmeid vastavasse kohta transportida, siis võtke ühendust ja saame transpordi tellida. Eterniidijäätmete äraandmise toetuse kohta oskame hetkel öelda nii palju, et ootame ära keskkonnainvesteeringute keskuse välja kuulutatava toetusvooru. Esitame omapoolse taotluse ja positiivse tulemuse korral anname sellest teada meediakanalite kaudu.

Tundub, et kunagi Türi linna tarvis ehitatud jäätmejaam hakkab kitsaks jääma. Vald on suuremaks saanud ja inimeste keskkonnateadlikus tõusnud, kas on mingeid plaane tulevikus ka jäätmejaama laiendamise osas?

Türi jäätmejaama uuen-

vad teada, kui palju ja millised lihased on nõrgenenud.

Kas ja missugust prilliklaasi on tarvis või piisab vaid harjutustest?

Kindlasti soovitan võimalikult palju õues, loomuliku valguse käes, aega veeta.

Hüpata, turnida, ronida, kiikuda ja aktiivne olla. Aktiivne eluviis treenib otsmikusagarat ja aitab silmadel paremini fikseerida ja terve püsida.

Türi Perepesa korraldab 20. mail kell 18 Karmen Johanssoniga veebikoolituse ,,LAPSE LUGEMISRASKUSTE SEOS SILMADEGA“. Koolitusele on oodatud teemast huvitatud lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid. Koolitusel antakse ka lihtsaid ning praktilisi näpunäiteid, kuidas selliseid lapsi märgata ning toetada.

Täpsem info ja registreerimine: www.perepesa.ee/turiperepesa tyri@perepesa.ee

damine on olnud kõne all. Laiendamist arvestatakse vastavalt finantsilistele võimalustele.

Kuidas hindate praegust inimeste keskkonnateadlikust, kuipalju ikkagi sorteeritakse prügi?

Alati saaks paremini. Usun, et kui sorteerimise-äraandmise võimalused on tehtud mugavaks ja käepäraseks, siis seda võimalust ka kasutatakse. Järgnevate aastate jooksul on oodata näiteks biojäätmete sorteerimise kohustuslikuks muutumist, mis vähendab oluliselt olmejäätmete kogust. Aia- ja haljastusjäätmeid tuleks samuti eraldi koguda ja need jäätmejaama viia. Okste ja lehtede põletamine ei ole arvestades ümberkaudset linnakeskkonda sobilik ja häirib naabreid.

Teet Reier

9

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

Soodustusega abivahendite eraldamisest

Sotsiaalkindlustusamet korraldab abivahendite teenust ning rahastab abivahendite üürimist ja müümist. Riigisoodustusel müüdavad abivahendid ning nende hüvitamise tingimused on välja toodud abivahendite loetelus. Abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid, rulaatorid, kargud, mähkmed, potitoolid, poti- ja dušitoolid, kuulmisabivahendid jne.

Abivahendeid hüvitatakse: • Kuni 18-aastastele lastele, kellel on määratud puue (riigipoolne soodustus 90%) • Kuni 18-aastastele lastele, kellel ei ole puuet määratud (riigipoolne soodustus 50%) • 16–17-aastastele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime • Kuni 26-aastastele õppivatele puudega või osalise/puuduva töövõimega tööealistele (riigipoolne soodustus 90%) • Tööealistele, kellel määratud puue või osaline/puuduv töövõime • Vanaduspensioniealistele (ei ole vajalik puude olemasolu) Juhime tähelepanu sellele, et toimetulekutoetuse saajale hüvitab riik abivahendite maksumusest alati 95%. Rohkem infot sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Alates 2019. aasta 1. oktoobrist ei ole vanaduspensioniikka jõudnud inimestel uriini absorbeerivate abivahendite soetamiseks tõendit vaja. See tähendab, et kui vanaduspensioniealine soovib osta mähkmeid, sidemeid, imavaid või pestavaid aluslinu, siis nende toodete ostmiseks ei pea ta arstitõendit esitama. Tööealistel inimestel on nende toodete soetamiseks vaja tõendit ainult esimese tehingu tegemisel.

Alates 1. detsembrist 2020 kaotati täielikult paberil abivahendi kaart. Seda ei pea enam taotlema ega tehingu sooritamiseks kaasa võtma. Abivahendi kasutajad saavad sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses näha oma varasemaid ja uusi abivahendi ostu- ja üüritehinguid.

Sotsiaalkindlustusameti

iseteenindusse saab siseneda kodulehe kaudu aadressil sotsiaalkindlustusamet.ee või otselingiga iseteenindus. sotsiaalkindlustusamet.ee.

Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi, mobiil ID või Smart ID-ga. Lisaks iseteenindusele saab ametiga suhelda e-posti info@sotsiaalkindlustusamet.ee teel või helistades infotelefonile 612 1360.

Nägemisabivahendina rahastab sotsiaalkindlustusamet prilliklaase ainult vaegnägijatele, kelle nägemisteravus koos korrektsiooni ehk prilliklaasidega on kuni 0,3.

Nägemisteravus on silma võime eristada vaadeldavaid esemeid ja objekte nende vormi ning mõõtmete järgi.

Normaalne nägemisteravus 100% on 1,0. Koos korrektsiooniga nägemisteravuse 0,3 korral näeb inimene koos prillidega kõigest 30%. Riigisoodustusel prilliklaaside soetamiseks on vajalik abivahendi tõend, kuhu on märgitud nägemisteravus, mille on tuvastanud silmaarst või optometrist.

Tavalise nägemislanguse korral riiklikku rahalist toetust sotsiaalkindlustusameti poolt ette nähtud ei ole ning amet ei kompenseeri ka tagantjärele juba varem soetatud prille.

Prilliklaase saab riigisoodustusel soetada ainult näidustuse alusel (nägemisteravus kuni 0,3, lastel kuni 0,6) ning prilliraamid ei kuulu riigi poolt rahastamisele.

Prilliklaase saavad riigisoodustusel müüa ettevõtted, kes on sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerid.

Invarollereid on riigisoodustusel võimalik üürida tööealistel inimestel. Vanaduspensioniikka jõudnud isikutel tuleb invarolleri riigipoolse soodustusega üürimiseks esitada eritaotlus.

Lisaks taotlusele tuleb esitada ka abivahendi vajadust kinnitav tõend, mille saab väljastada eriarst, rehabilitatsiooni meeskond, füsioterapeut või tegevusterapeut.

Invaroller on näidustatud, kui inimesel on raske või täielik

probleem tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse ja/või lihasjõu funktsioonides.

Soodustuse võimaldamisel võetakse arvesse ka seda, kas pensioniealine isik elab üksi, kas tal puudub tugivõrgustik ning kas on piiratud toidu ja ravimite kättesaadavus. Invarolleri kasutamine ning juhtimine eeldavad, et taotluse esitanud isik on antud abivahendit proovinud ja võimeline turvaliselt liikluses osalema. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist on sõiduvahendiga, millega osaletakse liikluses (kergliiklusteedel, tänavatel jm).

Invarollerit ei saa üürida isikud, kes juba üürivad riigisoodustusel elektrilist ratastooli.

Samuti siis, kui isikul on sügav või raske vaimupuue ja/või nägemispuue, samuti kui esinevad mäluhäired.

Invaroller on enamasti kasutatav hooajaliselt, mistõttu osa aastast abivahend lihtsalt seisab ja riik tasub suurema osa (90%) selle üürikuludest ilma asjata.

Seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda, kas liikumise funktsiooni parendamiseks oleks võimalik kasutada väiksemaid/alternatiivseid abivahendeid aastaringselt ja erinevates keskkondades (ratastool, elektriline ratastool, rulaator, tugiraam jms).

Taotluse esitanud isikult või tema eestkostjalt uurime alati, kas ollakse teadlikud oma elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalteenustest, mis võiksid aidata toimetuleku raskusi lahendada. Kaalume ka seda, kumb tagab igapäevase toimetuleku paremini, kas abivahend või sotsiaalteenus.

Hetkel on aktuaalne ka tööealistele mõeldud abivahendite pilootprojekt.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös sotsiaalministeeriumiga viib 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2021 läbi abivahendite pilootprojekti. Projekti raames saavad riigipoolse soodustusega abivahendeid ka puude ja töövõime languseta 16–63-aastased tööealised inimesed. Need, kelle puude raskusastet või töövõimet

alles hinnatakse ning kellel on abivahendi vajadus on juba tuvastatud, saavad projekti raames vajaliku abivahendi kiiremini kasutusele võtta.

Projektist võiksid kasu saada eelkõige need inimesed, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõimelangust – näiteks liigesehaiged, kellel oleks abi käeortoosist; insuldi üle elanud või äsja amputatsioonil käinud, kellel oleks vaja ratastooli.

Juhul kui abivahendi vajadus on pikaajaline, on mõistlik siiski taotleda ka puuet ja/või töövõime langust, et pilootprojekti lõppedes oleks võimalik vajadusel abivahendit riigi osalusega edasi soetada.

Selleks, et saada osa pilootprojekti võimalustest, peab olema abivahendi saamiseks arsti või mõne teise spetsialisti väljastatud abivahendi tõend.

Soovitame esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab olukorda ja saab vajadusel suunata edasi eriarsti või mõne teise spetsialisti vastuvõtule.

Tõendi alusel saab abivahendeid osta või üürida pilootprojektis osalevate sotsiaalkindlustusameti lepinguliste koostööpartnerite juurest.

Sotsiaalkindlustusametil on abivahendite valdkonnas 177 lepingupartnerit, kellel on üle Eesti 481 teeninduspunkti.

Tööealiste pilootprojektis osaleb neist 66 ettevõtet 182 teeninduskohaga. Nende kontaktid on leitavad ameti kodulehelt sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ puue-ja-hoolekanne/abivahendi-vajajale.

Abivahendite alastele küsimuste ja nõustamisvajaduse korral aitavad: Annika Kiik, peaspetsialist tel: 5694 6586, annika.kiik@sotsiaalkindlustusamet.ee Sigrid Laan, peaspetsialist tel 5306 8287, sigrid.laan@sotsiaalkindlustusamet.ee Bret Schär, peaspetsialist tel 5302 6672, bret.schar@sotsiaalkindlustusamet.ee Artikkel on lühendatud sotsiaalkindlustuse infokirjast kohalikule omavalitsusele.

Sotsiaalkindlustusamet

teave Pihlapuu kogukonnal on võimalus taas koguneda 18. mail alates kella 10st. Lisateave tel 504 7330 või e-post ehale23@gmail.com.

Eha Pehk Türi vallavanem ootab kõiki eakaid ümarlauale 20. mail kell 11 Pihlapuu ruumides Viljandi 13b

29. aprilli 2021 istungil Türi vallavolikogu: • tunnistas sihtasutuse Türi Arengu Sihtasutus tegevuse otstarbekaks ja vallaeelarvest sihtasutusele eraldatud raha kasutamise nõuetekohaseks; • muutis Türi vallavolikogu eelnevat otsust ning andis sihtasutusele Järvamaa Arenduskeskus alates 1.01.2022 täitmiseks seadusega Järva maakonna kohalikele omavalitsusüksustele ühiselt täitmiseks pandud ülesanded; • muutis Türi vallavolikogu 31. mai 2018 määrust nr 26 „Türi Noortekeskuse põhimäärus“ ning täpsustas asutuse eesmärgid ja tegevused; • lõpetas Türi valla jäätmekava aastateks 2021-2026 ja Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2022-2025 esimese lugemise ja otsustas eelnõud avalikustada; • suunas menetlusse SDE esitatud eelnõu sotsiaalhoolekandelise korra muutmiseks; • võttis teadmiseks info volikogu alaliste komisjonide tööst ja Türi valla eelarve täitmisest

Türi vallas on tublid sotsiaalvaldkonna tegijad Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon kuulutas välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks. 2021. aasta konkursile laekus 149 kandidaati 15 kategoorias.

Iga-aastane tunnustamise konkurss on hea võimalus tõsta esile oma piirkonna kõige tublimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid, kes on oma pühendunud tegutsemisega muutnud inimeste ja kogukonna elu paremaks.

Aasta noor sotsiaalvaldkonna uustulnuk 2020 kategoorias on parimatest parimate sekka nomineeritud Türi valla eestkostespetsialist Ingrid Hiis, aasta hoolekandejuht 2020 kategoorias Väätsa eakate kodu juht Tiia Mettus ja aasta hooldustöötaja 2020 kategoorias Käru Südamekodu hooldustöötaja Kaja Sepp.

Ingrid Hiis on järjekindel, töökas, avatud pilgu ja s u u r e südamega sotsiaalvaldkonna edendaja. Kõrghariduse omandamise ajal läbis Ingrid väga mitmekülgse praktikate valiku, mis on arendanud tema oskusi näha inimest läbi tema terve elukaare.

2018. aastal tuli Ingrid tagasi kodukanti, mis oli kohalikule kogukonnale suur rõõm.

Praegu töötab Ingrid Hiis vallavalitsuses eestkostespetsialistina, kuid samavõrd osaleb kogu valla sotsiaalvaldkonna meeskonna töös. Tal on alati häid ettepanekuid, ta oskab inimest

ja tema peret näha läbi kogu elukaare, kogu vajaduste ja ka probleemide-lahenduste koosluses, ta on asjalik nõuandja, ei pelga vanemate kolleegide autoriteeti, eriti väärtuslikud on tema tegevused sotsiaalvaldkonna digipädevuste arendamisel.

T i i a Mettus on oma ala tõeline professionaal ja eestvedaja. Ta on töötanud pikka aega Väätsa valla sotsiaaltöötajana, kaitseliidus naiskodukaitse instruktrorina ja alates 2015. aastast Väätsa eakate kodu juhina. Tiia on korduvalt olnud koduvalla (varem Väätsa vald nüüd Türi

vald) sotisaalkomisjoni liige või selle esimees. Tema tööstiili iseloomustab tasakaalukus, järjepidevus, nõudlikkus, suur empaatia ja alati mõistev ning toetav hoiak.

Tiia on aldis uuendustele.

Käesolevast aastast on Väätsa eakate kodu osaline Türi valla 2-aastases projektis „Hoolekandeteenuste laiendamine Türi vallas“, mille käigus on nüüdseks eakate kodus juba loodud päevahoiuteenus, mida Järvamaal ükski asutus seni pakkunud pole.

Tiia on aktiivne panustaja kogukonna ellu. Ta on naiskodukaitse liige 2001. aastast, oli üks Järva ringkonna taasloojatest, ta on Liiliaristi 3. klassi kavaler. Tiia on MTÜ Kodukant Järvamaa juhatuse liige ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Kootöökogu juhatuse liige.

Kaja Sepp töötab Käru Südamek o d u s hooldaja ametikohal, koolitab uusi töötajaid ja juhendab praktikante. Kaja on hea meeskonnatöö tegija, ta suhtub töösse tõsiselt ja kohusetundlikult ning ümbritsevatesse inimestesse ja kolleegidesse positiivselt ja hoolivalt.

Vajadusel abistab kolleegi. Ta on olnud heaks eeskujuks kolleegidele isikukaitsevahendite kasutamisel. Kaja täiendab ennast erinevate teemade kaudu, et oma tööd paremini teha ja veel paremini mõista inimesi, keda ta oma töös aitab ja suunab, sügisel 2020

osales ta neuroloogia konverentsil, kus ta sai täiendavad teadmised selle kohta, kuidas närvisüsteemi kahjustused mõjutavad kogu organismi.

Kaja Sepp valiti sügisel 2020 kolleegide poolt asutuse parimaks töötajaks ja kolleegiks, kus teda auhinnati tunnustusega AASTA SÜDA 2020.

Kui tavaliselt on konkursile esitatud inimesi tunnustatud rahvusvahelisel sotsiaaltöö päeval (16. märtsil), siis tänavu toimub pidulik üritus 15. juunil Tartu Vanemuise kontserdimajas, kus tunnustatakse nominente viieteistkümnes kategoorias.

Kaia Iva Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Heili Burmeister Käru Südamekodu juhataja

10

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

KõKutamiskuu aprill Türi vallas on terve aprill toimunud kevadkoristuskampaania KõKuta Türil. KõKuta ehk Kõnni ja Kummarda ajal kutsuti valla elanikke ja asutusi üles oma ümbruses prügi märkama ja seda ka koristama. KõKutamisest sai igaüks osa võtta endale sobival ajal ja endale sobival viisil. Nõnda saigi terve Türi vald üle kõkutatud.

KõKutamiskampaania oli eeldatust veelgi populaarsem.

Türi valla elanike tegemisi märkasid nii teised Eesti kogukonnad kui ka mitmed ettevõtted, kes andsid kõkutajatele välja loosimiseks tänuauhindu. See andis meile rohkem indu ja oli heaks näitajaks, et teeme õiget asja.

Prügikasvatus hakkab juba lapsepõlvest ja seda teavad Türi valla lasteaiad. Kõik valla lasteaiad võtsid väga agaralt osa KõKuta Türil kampaaniast. Lapsed käisid koos rühmadega kõkutamas ja õppisid prügimajandusest. Lapsed teavad, kuidas peab prügi sorteerima, kuidas piimapakendeid kokku suruda ja muidugi, kuhu lõppjääde käib – prügikasti.

Kõkutamise kampaaniast võtsid osa ka kõik Türi valla koolid. Kuna kogu kooliõpe oli aprillikuus kaugõppel, leidsid mitmed õpetajad, et kõkutamine on hea viis noorte kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Kõkutamine on ju eesmärgiga liikumine looduses. Mitmed koolid jagasid meie infot edasi ja kutsusid üles märkama maas prügi ja olukorda muutma.

Lisaks lasteaedadele ja koolidele, võtsid kõkutamisest aktiivselt osa ka paljud asutused. Kohe kampaania alguses võttis vallavalitsus oma naiskonna ja läks kõkutama. Saades vallavalitsuselt eeskuju, käis ka Türi kultuurikeskus kollektiivsel kõkutamisel ja tegi üleskutse teistele. Nii käisidki kõkutamas ka Türi raamatukogu, Türi Perepesa ja paljud teised.

Kõkutamisega koguti kokku tonnide viisi prügi. Kõik, kes võtsid osa kõkutamisest, teavad, kui kiirelt saab kott saaki täis. Kahjuks on ka nõnda, et tihtipeale on prügi looduses olnud väga pikka aega ja esmapilgul seda ei märgatagi. Kui aga jalutada ja otsida oma kotti sodi, tekib tunne, et oled metsas marjul, sest kohta vahetama ei pea. Saad koti ilusti täis ühe koha peal kükitades.

Lisaks on muidugi keerulised kohad need, kuhu on keegi täiskasvanud inimene viinud oma prügi. Need prügimäed on pahatahtlikult tekitatud ja kahjuks peab keegi nendega edasi tegelema. Türi linnas on jäätmejaam, mis võtab prügi tasuta vastu. Lisaks on vallas ka Väätsa prügila, mis võtab jäätmeid 24/7 vastu. Ei pea kaugele sõitma, lihtsalt õigesse kohta.

Siinkohal ka väike üleskutse: kui avastad pahatahtliku prügimäe, anna sellest vallale teada. Nii saame antud probleemiga tegeleda kohe.

KõKuta Türil oli ka eeskujuks teistele valdadele. Türi valla elanike eeskujul alustasid KõKutamise kampaaniaga ka Rae, Pirita ja Peetri kogukonnad. Nende kogukondade KõKutamisest leiate täpsemat infot ja tagasiside nende kogukondade sotsiaalmeedia lehtedelt. Selline kaasatulemine näitab, et keskkonna teema on eestlasele kodune ja oluline.

KõKuta Türil kampaania on selleks aastaks läbi, kuid KõKutamine Türil ei ole. Kõkutada saab terve aasta, iga päev ja iga kell. Kindlasti hoiame pilgud peal oma koduümbrusel ja muudame seda paremaks kohe, kui saame. KõKuta Türil kampaania tuleb jälle uuel aastal aprillis. Siis on juba kõkutamine selgem ja suudame üheskoos veelgi rohkem. Suur aitäh kõigile KõKutajatele!

Sulev Liiva – KõKuta Türil

Türi spordihoone on avatud E–R: kell 9–21, L: kell 9–16, P: kell 12–19 Näomaski tuleb kanda igal pool v.a treeningsaalis ja pesuruumis.

Tuleb järgida 2+2 reeglit ning vältida kokkupuuteid.

Jõusaalis jäävad kehtima endised reeglid, sh 25% nõue, mis tagatakse etteregistreerimisega telefonil 504 1987. Broneeringuid võetakse vastu juba 29. ja 30. aprillil kell 9–17. Kliendid, kes ostsid kuu või mitme korra kaardi enne piiranguid, saavad nende päevade jagu pikendust, mis neil kasutamata jäid. Päevade arvu kohta palume küsida administraatorilt.

Haigusnähtudega on Türi spordihoonesse sisenemine keelatud!

Kõikidel Türi spordihoonesse sisenejatel on näomaski kandmine kohustuslik! Jõusaali sisenevad inimesed fikseeritakse nimeliselt.

Jõusaalis ning võimlemissaalis tuleb enda järel vahendid desinfitseerida, desinfitseerimisvahendite olemasolu tagab Türi spordihoone.

Palun hoia teistega distantsi! Õhtusel ajal on lubatud individuaaltreeningud ning paarismängud.

Broneeringute tabeli leiate www.tskl.ee/jousaal/ Martin Kaschan, Türi spordiklubide liidu spordirajatiste haldusjuht

Teade 2021-2022 õppeaastal Retla-Kabala kooli 1. klassi astuvate õpilaste vanematele. Ootame Teid lastevanemate koosolekule, mis toimub: 17. mail 2021, kell 18 Kabala õppehoones 19. mail 2021, kell 18 Oisu õppehoones Palun võtta kaasa I klassi astumiseks vajalikud dokumendid: • lapse sünnitunnistus • vanema isikut tõendav dokument • kaks õpilaspileti pilti • lapsevanema avaldus (saab kirjutada koolis)

ku h u m i n n a ku l t uur P 9. mai kell 13 Kärude muuseumis uue näituse: „Kaksikute ja kolmikute vankrid ja kärud, riided, nukud, pildid ja fotod“ avamine, Käru piirkonna AASTA EMA 2021 väljakuulutamine E 10.05 kell 17 Madli Liiva maalinäituse „Siseilmad“ avamine kultuurikeskuse klaassaalis.

R 14.05 kell 19 Vana Baskini Teatri etendus „Professor sai värske õhu mürgituse“ Türi kultuurikeskuses. Meie lavaloos on filmis „Mehed ei nuta“ toimunu tegelikkus ning sealt tuttavad tegelased, ka professor, päriselt olemas. Saame naerda vanade, filmist tuttavate naljade üle, kuid pealiinis tegeleb näidend - samuti huumori võtmes - eneseotsingu ja endaga leppimise küsimustega, mõtiskleb unistuste täitumise võimalikkuse ja tuleviku maailma üle. Mängivad: Ott Sepp, Juss Haasma/Ivo Reinok, Marika Korolev, Inga Lunge, Kalle Sepp ja Indrek Taalmaa. Kunstnik Krete Tarkmees, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, lavastaja Gerda Kordemets. Piletid hinnaga 22/20 eurot müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Türi kultuurikeskuses L 22. mai kell 10-16 - Türi Konna maja aadressil Viljandi tn 60 ootab üle-eestilisele teabepäevale “Vaata vana akent!”, avatud on aknanäitus, saab uudistada maja, infot küsida ja kätt proovida ka akna taastamisel.

Infopäev on tasuta.

P 6.06 kell 18 Kontsert „Kolm meest, naine ja 90ndad“ Türi kultuurikeskuses. NB! Uus kellaaeg!

KOLM MEEST JA NAINE ehk et MÄRT AVANDI, LAURI LIIV, JOHAN RANDVERE ja NELE-LIIS VAIKSOO tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Sõna „tutikas” sobib uut kava kirjeldama ideaalselt, sest seda kasutati palju 1990ndatel. Kolm meest ja naine teevad sõidu ajas tagasi, selle pöörase kümnendi kõige helgematesse, aga ka kõige hämaramatesse soppidesse. Taaselustuvad 90ndate kodumaised hitid.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Türi kultuurikekuses.

Pilet eelmüügist 22 eurot, kontserdi päeval 25 eurot. Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee P 13.06 Juuniküüditamise mälestushetked ja küünalde süütamine Türi ja Käru raudteejaamas.

K 16.06 Lapsukeste Lustisõit 2021 ja Murumoori mängupargi sünnipäev Türil L 19.06 Kabala küla ja naabrite päev Kabala pargis kell 10 sportlikud tegevused, kell 21 simman ansambliga Lõõtsavägilased. Toitlustab kohvik Tainascatering.

L 19.06 kell 18 Etendus „Röövel Hotzenplotz“ Türi lauluväljakul. Kõigile alates 7. eluaastast. Humoorika röövliloo tegevus areneb väikeses linnakeses, kus kõik paistab olevat imehästi, kuni hirmuäratav röövel Hotzenplotz murrab end vangimajast vabadusse ja pistab nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on Kasperlile ja Seppelile valmistanud. Nii saab alguse hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab.

Mängivad: Anti Kobin, Sander Roosimägi või Mihkel Tikerpalu, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla. Pane tähele! Ühes vaatuses, kestus u 1 h 10 min. Etendus toimub vabas õhus. Palume kaasa võtta istumisalused ning riietuda ilmastikule vastavalt. Kohtade arv on piiratud! Ostetud pileteid ei vahetata ümber ega osteta tagasi. Pilet kõigile 12 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses.

K 19.05 kell 15:05 Väärikate ülikool. Kesk-Eesti TRE raadios saab kuulata meie järjekordset raadiosaadet, kus külas pulmonoloog (kopsuarst), unemeditsiini ekspert- Erve Sõõru. Teemaks „Räägime unest“.

Samal päeval (19. mail) kell 15 toimub ka Järvamaa Ettevõtete Akadeemia. Teemaks „Töösuhted ja töövaidlused - huvitavat ja kasulikku tööõiguse praktikast”. Lektoriks Elina Soomets.

T 22.06 kell 20 Türi linna jaanilõke ansambliga Mis Siis Türi lauluväljakul K 23.06 kell 11 Spordipäev Käru kooli staadionil. kell 20 Jaanipidu Käru uuel simmaniplatsil. Kontsertkava piirkonna taidlejatelt, rahvuslikud mängud, tantsuks mängib ansambel Elumees.

Toitlustab Avitella.

K 23.06 Oisukandipäev 2021, kell 20 jaanituli Oisu rahvamaja juures ansambliga Ska Faktor. Toitlustab kohvik Tainascatering.

R 25.06 Jaanisimman Väätsa järve saarel. Kell 18 tegevused lastele ja lapsemeelsetele Kell 20 simman ansamblitega Folkmeister ja SigaRillo. Vägesid juhatab ja õhtut juhib Tiit Tammleht. Toitlustab Tanksemäe Saffer.

K 30.06 kell 19 kontsert-etendus „Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel“ Türi kultuurikeskuses.

Lustakas kontsert-etendus on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil

Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.

Laval: Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Indrek Ojari (Tallinna Linnateater) Hinnainfo: Piletid 17/15 eurot. Etenduse toimumise päeval pilet 20 eurot. Piletid müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses Vastavalt Vabariigis kehtestatud piirangutele võib tulla muudatusi Türi kultuurikeskuse sündmustes.

näitused 3.–28.05 Türi kultuurikeskuse galeriis Ülle Järve ja Ülle Kuldkeppi ühisnäitus „Ülle & Ülle 50:50“ 10.05–18.06 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Madli Liiva maalinäitus „Siseilmad“

s p or d i s ü n d m u s e d MAI maikuust on avatud Türi Tolli metsa uus MOBO orienteerumise rada.

Info: Paul Poopuu 505 2240.

8. mai Türi-Tori kiirlaskumine. Info: www.tyritori.ee 7.–9. mail toimub traditsiooniline rattamatk „Tunne oma koduvalda“.

Sel korral on valikus neli distantsi: 12 km, 17 km, 30 km ja 40 km. Kõiki distantse saavad soovijad individuaalselt läbida, kuid ühissõit toimub 9. mail kell 11 kogunemisega Türi spordihoone parklas. Info: Paul Poopuu 505 2240 11. mai kell 17 toimub Järvamaa MV valikorienteerumises ja Järvamaa orienteerumisteisipäevak Paides. Info: Kaarel Kallas 5330 8128.

16. mai kell 12 toimub Järva-, Raplamaa ja Tallinna MV orienteerumises tavarajal Kõrvenurgas. Info: Paul Poopuu 505 2240.

16. mail kell 10 tennise avaturniir paarismängus „Kevad 2021“ Türi tenniseväljakul. Info: Jaan Rahe 5089187 18. mai kell 17–19 Järva- ja Viljandimaa orienteerumisteisipäevak Olustveres. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 20. mail kell 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistlus Türi Tolli metsas.

Info: Tauri Must 5198 5323.

25. mai toimub ülemaailmne orienteerumispäev erinevates Järvamaa koolides ja Türi kultuurikeskuse pargis. Info: Paul Poopuu 505 2240.

25. mai kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistluse I etapp Roosna-Alliku staadionil. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

26. mail kell 18.45 toimub Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse I etapp Türi Kõrgessaare rajal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

30. mai kell 11 toimub Käru petangi seeriavõistluse I etapp Käru staadionil. Info Anne Sillamaa 5801 8974.

30. mail kell 11 toimub Türi-Paide kevadtriatlon Türilt Paidesse. Info: Paul Poopuu 505 2240.

JUUNI 1. juuni kell 12 toimub tennise ABC - lastele 6–16a. Türi tenniseväljakul.

Info Jaan Rahe 508 9187.

1. juuni kell 17–19 toimub Järvamaa orienteerumispäevak Aegviidus.

Info: Ilmar Udam 505 6597.

3. juuni kell 16–19.30 toimub Tallinna orienteerumispäev Valgehobusemäel. Info: Ilmar Udam 505 6597.

5.–6. juuni toimub JKHK karikavõistlused ratsutamises Säreveres. Info: Maie Kukk 5564 2117.

5.–20. juuni kell 10 toimub Türi valla MV üksik- ja paarismängudes Türi tenniseväljakul. Info: Jaan Rahe 508 9187.

8. juuni kell 18 toimub Järvamaa petangi seeriavõistluse II etapp Paide Vallimäel. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

9. juuni kell 18.45 toimub Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse II etapp Aravete rajal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

10. juuni kell 18.30 toimub Järvamaa rattakrossi seeriavõistlus. Info: Tauri Must 5198 5323.

12. juuni toimuvad Järva mängud Aravetel. Info Järvamaa Spordiliit 5333 3067.

21.–26. juuni Meresõber Türi tehisjärvel (Meresõbra merekool eelregistreerimisega). Lisainfo: www.meresober.ee

Ühistegevuse toetust saab taotleda 1. juunini Aasta alguses maksime aktiivsetele mittetulundusühingutele ja seltsingutele välja käesoleva aasta tegevustoetused ja poole aasta jooksul toimuvate ürituste korraldamise toetused.

Tuletame meelde, et teiseks poolaastaks, augustist detsembrini, ja järgneva aasta jaanuariks planeeritud ürituste ja ühistegevuste korraldamise toetamiseks saab taotlusi Türi vallavalitsusele esitada kuni 1. juunini.

Toetust võivad taotleda mittetulundusühingud ja seltsingud, kes tegutsevad Türi valla haldusterritooriumil ning kes tegelevad Türi valla eri piirkondade elanike ühistegevuse, kultuuri-, spordija noorsootegevuste võimaluste pakkumisega või tegutsevad põhiliselt väljaspool Türi valda, kuid kelle tegevusest saavad Türi valla elanikud kasu.

Taotluste ja aruannete esitamiseks ei ole kindlaid vormi-

nõudeid, taotlejatele on abiks soovituslikud vormid, mis on kättesaadavad Türi valla kodulehelt.

Taotlusi hindab komisjon, kes teeb ettepaneku vallavalitsusele kas taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vallavalitsuse korraldusse, millega raha eraldatakse, märgitakse toetussumma, samuti aruande esitamise tähtaeg.

Aruande esitamisel ei pea kuludokumente esitama kuni 150 eurose toetuse puhul. Küll aga on vallavalitsusel alati õigus neid kuludokumente vajadusel küsida.

Suurema kui 150 eurose toetuse korral on kuludokumendid üks osa aruandest. Sisulise aruande esitamise kohustus lasub kõikidel toetuse saajatel.

Kaia Iva

11

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

v a n a j a uu s

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Tel: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Teetööd Türi kesklinnas turuplatsi ääres. Parasjagu on käsil asfalteerimistööd. Tööolud on muidugi karmid, sest naistel puuduvad vajalikud tööjalanõud ning kinnastest ei maksa rääkidagi. Kuid parata pole midagi, sest linna süda on vaja korda saada. Foto Rene Viljati kogust

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest teada toimetuse telefonil 513 3385.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee või uudised@tyri.ee Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Käesoleval aastal algab Türi kesklinna uuendamine “Hea avaliku ruumi” progammi raames, kus on plaanis uut linnakeskust looma hakata. Esialgsete plaanide kohaselt tahetakse keskväljakut riigimaantee ristumispunktist veidi eemale nihutada, et anda rohkem ruumi vabaaja veetmiseks ja sündmuste korraldamiseks.

Foto: Rene Viljat

6., 13., 20. ja 27. mail Türi Prillipoes Viljandi tn 26

OPTOMETRISTI vastuvõtt

kuu l u t u s e d Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 504 5215, 514 5215, info@estland.ee.

Pakun tööd Türil vannitoa remontimisel. Torutööd on tehtud. Jäänud teha uus põrand, seinad ja plaatimine.

Huvi korral palun võtta ühendust 5620 1622 Ene

Teade õppusest Kaitsevägi korraldab 17. maist kuni 4. juunini õppuse Kevadtorm 2021 Õppuse põhitegevus toimub kaitseväe keskpolügoonil ja teistel kaitseväe ning kaitseliidu harjutusaladel ja nende lähiümbruses Põhja- ning Kesk-Eestis. Samuti korraldatakse osa õppusest Hiiumaal.

Kaitsevägi rakendab õppuse korraldamisel koroonaviiruse levikut takistavaid meetmeid jälgides hügieeni hoidmise reeglite täitmist ja kasutades võimalikult palju kaitseväe harjutusalasid. Õppusel osalevad ainult haigustunnusteta teenistujad, keda nakatumise kahtluse korral testitakse ja vajadusel isoleeritakse. Õppuse perioodil liigub üle Eesti tavapärasest rohkem kaitseväe ja liitlaste tehnikat, mistõttu tuleks Kevadtormi vältel olla liikluses veelgi tähelepanelikum ning jälgida muutuda võivat liikluskorraldust.

Samuti kasutatakse õppuse ajal tavapärasest rohkem lennuvahendeid.

Kaitsevägi annab endast parima, et kasutada õppuse alasid heaperemehelikult ja mõjutada võimalikult vähe õppuse ajal tavapärast argielu. Õppusega seotud küsimuste korral kontakteeruge kaitseväe tsiviil-sõjalise koostöö (CIMIC) spetsialistidega numbril 5301 2852 või aadressil kevadtorm@mil.ee

Prillitellijale nägemise kontroll TASUTA! Prilliraamid kuni -50%, kõik prilliklaasid kuni -30% Päikeseprillid kuni -30% Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS ANONÜÜMSETE ALKOHOOLIKUTE KOOSOLEK PAIDES Kui alkoholi tarbimine põhjustab probleeme ja tahad joomise lõpetada, siis tule AA koosolekule.

Igal teisipäeval kell 19 Pärnu tn 61, Paide (Metodisti kirik, sissepääs küljepealsest uksest) Koosolekule tulemiseks pole vaja ette registreerida.

Kontakttelefon: 5691 6738 www.aaestonia.com KUI TAHAD JUUA, ON SEE SINU ASI, KUI SOOVID ELADA KAINELT, ON SEE MEIE ASI!

tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

TÜRI RAHVALEHT 6. MAI 2021

12

reklaam

Kevadpealinn kutsub!

7.-9. mai - rattamatk “Tunne koduvalda” Matkata võib hajutatult üksi, perega või sõpradega. Pühapäeval, 9. mail, kell 11 saab matkale minna koos matkajuhiga, start spordihoone parklast. Osalejail on võimalus valida 4 erineva pikkusega marsruudi vahel - 12 km, 20 km, 30 km, 40 km. Matka kaart avalikustatakse Türi Spordiklubide Liidu kodulehele www.tskl.ee ja facebookis.

9. mai - Emadepäev - postita 9. mail uus või ka varem tehtud pilt koos emaga kevadpealinna facebooki lehele alamkausta Emadepäev kommentaarina

Kirsiõite aeg -

postita foto õitsva kirsiallee külastusest kevadpealinna facebooki lehele alamkausta Kirsiõite aeg kuni 10. juunini. Kirsiõite aeg pakub ka üllatusi, jälgige reklaami!

Tulbiaeg - leia linnast tulpe, pildista ja postita foto alamkausta Tulbiaeg kuni 10. juunini 26. mai kell 17 “Lood, mida ajakirjanikud tavaliselt ei räägi” Toetajad ja auhinnad JÄRVA PUIDU OÜ / liivakast, kiigeraam, laste piknikulaud väärtuses 500 € JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU / TÜRI EHITUSKESKUS Fiskars aiatööriistade komplekt väärtuses 120 € TRAAGELDAJA OÜ / SIKSAK VEEBIPOOD kinkekaart 100 € CONVI FOOD SWEETS OÜ / Õige Magus kinkekorv TONOVAN OÜ / Wile Alpaka farmi tooted TÜRI AIANDUSE JA MESINDUSE SELTS / lillelaada pääsmed ELISE AED / aastaringne ilu TÜRI ELAMUSPARK / elamuspargi pääsmed

kirjanduslik kohtumine “Maalehe” ajakirjaniku Bianca Mikovitši ja peatoimetaja Hindrek Riikojaga Türi Kultuurimaja sisehoovis

2. juunil kl 12 pikalaua pidu Türi raamatukogu hoovil (Kohtu 2).

Esinevad Jaan Pehk ja Rait Pilipenko. Peame Türi raamatukogu sünnipäeva, jätame hüvasti vana majaga. Ootame raamatukogusõpru oma piknikukorvidega meie peoga ühinema.

Näitused

3.- 28. maini Türi kultuurikeskuse galeriis Ülle Järve ja Ülle Kuldkeppi maalinäitus „Ülle & Ülle 50:50“ 10. maist- 18. juunini Türi kultuurikeskuse klaassaalis Madli Liiva maalinäitus „Siseilmad“

Osale, pildista, postita, ehk naeratab loosiõnn just sulle!

Külasta näitusi ja täida kupong, nii osaled loosimises!

Lisaks aitavad auhinnalauda katta: TÜRI VALD, TÜRI MUUSEUM, TÜRI KULTUURIKESKUS, TÜRI SPORDIKLUBIDE LIIT

KEVADPEALINNA ETTEVÕTMISI KORRALDAVAD

Kevadpealinna loosimängus ei osale kevadpealinna toimkonna liikmed ja nende pereliikmed.

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • küttepuude müük

Kinnisvara müümine ja hindamine Järvamaal kiirelt ning professionaalselt!

Võta ühendust!

Lea Kerma 512 4236 lea.kerma@arcovara.ee