03.06.2021 Türi Rahvaleht

Türi valla ajaleht 3. juuni 2021 nr 6 / 906

Lapse head toetajad said tunnustatud

www.tyrirahvaleht.ee

lk 2

Käru piirkonna aasta ema on tuntud filmirežissöör lk 3

Kümme küsimust Elari Hiisile lk 5

Rekordarv kohvikuid ootab külastama lk 6-7

lühidalt

Sünnipäevapidu vältab nädala Meie armas kodulinn Türi tähistab 2. juulil juubelit, seekord 95-ndat.

Selle juubeli tähistamiseks on korraldustoimkonnal välja pakkuda nädalane sünnipäevaprogramm, mis algab 28. juunil ja lõpeb 4. juulil. Kavasse mahub erinevaid kohtumisi, loenguid, teatri-ja kinoõhtud, kontserte, kohvikute päev, suur sünnipäevapidu lauluväljakul ja traditsiooniline perespordipäev. Täpsemalt programmist saate lugeda reklaamlehest ja erinevatest infokanalitest. Õige pidu algab aga meie südametest ja kodudest. Kustume kõiki Türi linna juubelipäeval, 2.juulil heiskama majadel ja asutustel Eesti lipp. Rõõmsa kohtumiseni Türi linna juubeli tähistamise sündmustel! Ülle Välimäe

Türi spordiklubide liidu juhatus suurenes ja noorenes Eelmisel kolmapäeval pidas Türi spordiklubide liit oma iga-aastast üldkoosolekut. Traditsiooniliste teemadele lisaks muudeti liidu põhikirja ja kinnitati arengukava aastateks 2021-2025. Üldkoosolekul valiti järgmiseks kolmeks aastaks juhatuse esimees ja juhatuse liikmed. Juhatuse esimeheks valiti praegune juht Paul Poopuu. Juhatuse liikmetena osutusid valituks ja jätkavad senised juhatuse liikmed Theo Aasa, Maarika Jäätma, Tauri Must, Mati Sadam, Villi Vantsi ja Kristjan Männa.

Lisaks otsustati üldkoosoleku suurendada juhatuse liikmete arvu seniselt seitsmelt üheksani. Uued juhatuse liikmed on tegusad noored mehed, Väätsa spordi eestvedaja Taavi Parts ja Türi spordihoone haldusjuht Martin Kaschan.

Kristjan Männa

Jagati kultuuripreemiaid Järvamaa Omavalitsuste Liit andis koos Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupiga 27. mail Järvamaa kultuurihiies välja maakonna kultuuripreemiad.

Tseremoonia toimus Tammsaare muuseumi rehe all, kus jagati kätte preemiatunnistused ja istutati kultuurihiide viimased puud.

Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuurivaldkonna preemiad said Türi vallast Anu Pink ja Kaarel Aluoja.

Kirna mõisa tulbiväljad on paari viimase nädala jooksul kohale meelitanud tuhandeid huvilisi. Pildil on Tuuli Org kogunud kausitäie tulpe, et floristid saaksid nendest imelisi kimpe valmistada. Foto: Reelika Marrandi/Elisa aed

Kirna tulbid meelitasid tuhandeid Kirna mõisa tulbiväljad on olnud tänavu erakordselt populaarsed. Kui argipäeviti mahuvad autod-bussid veel kenasti parkimisplatsile ära, siis nädalavahetustel on kõik umbes: tung minna tulbiilu kaema on üsna suur.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Mullu pälvisid Türi valla aasta tegija tunnustuse Kirna mõisa omanikud Tuuli Org ja Reimo Lilienthal. Tunnustuse põhjenduseks olid Kirna mõisa juures olevad tulbipõllud, mida käis mullu vaatamas umbes 10 000 inimest. „Sel kevadel on huvi Kirna mõisa tulbiväljade vastu olnud väga suur ja külastajaid umbes kolm korda rohkem

kui esimesel aastal,“ ütles Tuuli Org. „Looduslikud tulbiväljad on suuremalt jaolt kenasti vastu pidanud ja õitsevad taas. Tõeliseks tõmbenumbriks sel aastal on aga uued põnevate sortidega tulbipeenrad, mille rajasime eelmise aasta sügisel juba tõelise asjatundja, Elise Aia omaniku Reelika Marrandi näpunäidete järgi. Temast on saanud meie tulbiaia tänuväärne mentor ja üheskoos on juba plaanid järgmiseks hooajaks tehtud.“ „Lisame veel ühe kauni kujundusega peenra ning ühe looduslikest tulbiväljadest kujundame lillelabürindiks. Selle jaoks vajaminevad uued sibulad, väetised ja kasvuturba saame soetada tänu

piletitulule, mida sel aastal külastajatelt küsime,“ lisas Org. Reelika Marrandi sõnul on Kirna tulbid maagilised ja ligitõmbavad. „Seal kõndides lihtsalt tekivad iseenesest uued ideed, kuhu teha tulbipeenrad järgmiseks hooajaks. Veel ei ole nii uhkeid looklevaid tulbijõgesid nagu osad Keukenhoffis käinud taga õhkavad.“ „Aga Kirna tulbiväljad on võrdluseks Hollandi uhkeima 70aastase ajalooga lillepargiga vaid kaheaastased. Uueks hooajaks on plaanis rajada tulbilabürint.“ Uudse ettevõtmisena peeti tänavu Kirnas ka tulbioksjonit. „Tulbioksjoni idee sai alguse kevadpealinna TULBI-

päevadest, kus kogusime oksjoniga raha Murumoori ning ka Murumuri parkide hüvanguks,“ ütles Marrandi. „Seekordne oksjoni tulu läheb uute lillesibulate ostuks. Eesti Floristi esindajad Tuuli Luiga (Eesti Meister 2021) ja Annely Jürioja tegid sel puhul väga-väga erilisi lillekimpe. Oksjonil valitses tänu Mati Palmetile (kes alles sel hommikul teada sai, et peab tulema asendama ootamatult haigestunud oksjonipidajat) väga lustlik meeleolu.“ Tulbipeo korraldajate sõnul on ootamist väärt teadmine, et Kirnas võib ka järgmistel aastatel näha uhket tulbiilu.

„Hea avalik ruum“ programmiga saab korda Türi linnakeskus 12. mail toimus Türil kohtumine arhitekt Toomas Paaveriga Türi kesklinna uuendamise teemal ja vallakodanikud said avaldada oma arvamust, kus ja milline uus keskväljak olla võiks.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul käivitatud „Hea avalik ruum“ programm jätkub ka tänavu ning seekord saavad programmi abiga uued ja kaasaegsed keskused Kadrina, Kose, Loksa ja Türi. „Hea avalik ruum“ programmi eestvedaja Eesti arhitektide liit sõlmis rahandus- ja kultuuriministeeriumiga toetuslepingud, mille raames korralda-

takse 2021. aastal neli arhitektuurivõistlust eesmärgiga leida parim lahendus Kadrina, Kose, Loksa ja Türi keskuste rekonstrueerimiseks.

Kumbki ministeerium rahastab arhitektuurivõistluste korraldamist 30 000 euroga, lisaks panustab iga kohalik omavalitsus omalt poolt võistluse preemiafondi 20 000 eurot. Kõik arhitektuurivõistlused on hetkel ettevalmistamisel ning need viiakse läbi 2021. aasta jooksul.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann loodab samuti, et „Hea avaliku ruumi“ programmi abiga tekib Türile

linnakeskus, kus nii lapsele, perele kui eakale inimesele on loodud turvaline, mõnus ja liikumisvõimalusi pakkuv avalik ruum. „Selles saab jalutada, mängida, einestada (väli)kohvikus, osaleda kontserdil ja etendusel, seal on koht omavaheliseks suhtluseks, toimuvad avalikud üritused, loomulikult on piirkonnas hajutatud parkimisvõimalused ja läbimõeldud liikluskorraldus,“ loetles Siemann linna ootuseid. „Hea avalik ruum“ programm oli kingitus Eestile 100. aastapäeva puhul, kui korraldati 15 linnakeskuse ja -väljaku

arhitektuurivõistlus. Kuna huvi ja soov oma linnakeskused korda teha oli aga palju rohkematel omavalitsustel, kui esimesse etappi mahtusid, algas 2019. aastal „Hea avalik ruum“ jätkuprogramm. „Hea avalik ruum“ 2021. aasta jätkuprogrammi rahastavad rahandusministeerium, kultuuriministeerium ja kohalikud omavalitsused. Programmi viib ellu Eesti arhitektide liit koostöös kohalike omavalitsustega.

Merle Rüütel Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

2

t o i me t a j a l t

Kümme aastat lehetegu Ja täpselt nii ta ongi. Kümme aastat sai paar päeva tagasi täis Türi Rahvalehe toimetamist. Ise ka ei usu. Kui vaatan vanu lehti, mis ilmusid enne seda kümnendit ja millest enamiku on kokku pannud kõige pikaaegsem Rahvalehe toimetaja Olev Kenk, siis toonase ja tänase vahel on ikka lausa tormikogus muutustetuuli.

Tänasel päeval oleks nii mõnigi Olevi teemadest lõppenud kohtukutsega. Enam ei saaks astuda sisse mõnda Türi joomapunkrisse, et vahetult kirjeldada seal toimuvat, piltidest ma ei räägigi. Tänasel päeval nii enam ei saaks. Pole lubatud. Isikuandmete kaitse jne. Kui enam lahkunute nimesidki ei tohi avaldada ja sündinutest võivad lehes olla trükitud vaid eesnimed, siis mida me siin räägime või veel vähem kirjutame. Aga Olev rääkis ja kirjutas. Ma kiidan ja imetlen kohati ta lugusid.

Tänasel päeval on maailm teine. Viirus on sundinud meid oma käitumismalle ja igapäevaelu muutma juba rohkem kui aasta.

Eelmisel kevadel vallamajas istudes kuulasin, kuidas põhikooli ehitusel töö käis ega katkenud hetkekski.

Vana koolihoone vana katlamaja vana korstna otsast tehtud pildid olid tänu abivallavanem Elari Hiisile need, mis andsid selge sõnumi: las see viirus möllab, meie teeme siin oma asja ja teeme selle valmis.

Tegimegi. Kahjuks pole viirus uut maja lubanud täies mahus kasutada. Nüüd kooliaasta lõpus on lapsed siiski veebiõppelt tagasi koolipinki pääsenud. Uus, tark ja paljude võimalustega maja ju lausa ootab neid.

Elari Hiisist saab tänasest lehest lugeda pikemat lugu. Tema taktikepi all see uus koolimaja valmiski ja ütlen ausalt, et sellise suuremõõdulise projekti vedamine pole igaühele ei meelt-ega mokkamööda.

Lisaks uuele koolile on tänaseks saanud uue hingamise ka vana koolimaja, kuhu on omale hea ja väärika pesa teinud vallavalitsus ja Türi raamatukogu.

Vanas vallamajas Kohtu tänaval on lehte tehes juba vaikus.

Kõik on ümber asunud ja kui mitte enne, siis Türi linna sünnipäeval, kohvikutepäeval saavad kõik huvilised ka vana koolimaja või siis uue vallamajaga tutvust teha.

Teet Reier

nädala pildid

Möödunud nädal oli tutipidude nädal: ülemisel pildil on Türi põhikooli lõpetajad, alumisel Türi ühisgümnaasiumi omad. Tuult tiibadesse noortele! Fotod: Aili Avi ja erakogu

a rv a mus

Mis selle eelarvestrateegiaga siis on?

Eesti riigi eelarvega ei ole mitte kõige paremad lood. Eelarvestrateegia ütleb, et riigi eelarve on juba mitu aastat miinuses ja see jätkub nii veel paar aastat. Miinus tähendab seda, et jooksva aasta tulud ei kata jooksva aasta kulusid.

Et elu edasi läheks, on vaja võtta kasutusele reservid või kui neid ei ole, siis tuleb võtta laenu.

Miks eelarve on miinuses?

Täna saavad peaminister ja rahandusminister pähe selle eest, et ei oska eelarvet kärpida. Tule välja missuguse kärpekavaga tahad, kriitikat saad ikka. Küll on paha koolide huvihariduse raha vähendamine, küll on paha puhkpilliorkestrite koondamine jne.

Valitsus tõmbleb, sest eelarve on kuidagi vaja saada tasakaalu.

Eelarve ei läinud miinusesse täna. See läks miinusesse juba mitu aastat tagasi. Anti igasuguseid häid lubadusi, millele tegelikult katet ei olnud juba siis.

Täna on võimukoalitsioon kahvlis, sest nende miinuste tekitaja üks osanik on ju edasi võimul. Eelarve kulude poole viidi sisse mitu mahukat kulurida, mis olid rahvale meelepärased.

Elu on näidanud, et neid ei julge enam keegi kaotada. Näiteks eluaseme aluse

maamaksu vabastus (kuni 1500m²) oli selgelt populistlik otsus. Samuti tasuta ühistransport, erakorralised pensionitõusud jne.

Et eelarve tasakaalu saada, tehaksegi selline kärpimine, et igalt poolt natuke. Nii tekivadki sellised „tööõnnetused“ nagu puhkpilliorkestrid.

Räägitakse küll, et peame tegema raskeid otsuseid, kuid neid tegelikult ei sünni. Viimased tõsisemad „rasked otsused“ tehti 2009. aasta eelarvega peale majanduse ca 15%-st kukkumist.

Näiteks vähendati siis omavalitsuste eelarve tulubaasi ja selle kompenseerimiseks vabastati omavalitsused täielikult kohustusest finantseerida huviharidust. Ja nii oligi.

Täna ei ole eelarve nii raskes seisus, kuid kokku teda ikkagi ei saa. Mis puutub rasketesse otsustesse, siis läbi aegade on räägitud küll, et Eestis on teatreid liiga palju, et ülikoole on palju ja neid tuleks kokku viia, et ravimite hinna hüvitamine on liiga suur koormus riigi eelarvele…

Kas tasuta ühistransport oli ikka õige otsus? Aga kes julgeb seda täna välja öelda? Nii me jätkame ikka rohkem tasuta, rohkem kompnseerimine, erakorralised tõusud.

Mitte keegi ei julge öelda,

et võib-olla võiks erakorralise pensionitõusu edasi lükata, sest võib-olla piisaks indekseerimisest tulenevast tõusust. Ei usu, et pensionärid oleks hirmus verised, ju nad mõistaks.

Oleme need otsused ise teinud!

Valimiskasti juures oleme oma valiku teinud ja valinud riigikogusse inimesed, kes eelnevalt on pakkunud igasuguseid toredaid lubadusi. Uuringud on näidanud, et valijat huvitavad sellised lubadused, mis hakkavad kohe tulemust avaldama. Teda ei huvita poliitiku jutt, et teeme mingi maksuseaduse muudatuse, mille positiivne mõju avaldub näiteks kolme aasta pärast. See ei lähe peale.

On aga asi, millele valija valimiskasti juures vähem mõtleb – millega sellised toredad lubadused kaetakse?

Eriti ei taheta selle juures rääkida mingist maksutõusust ega tasude, lõivude tõstmisest.

Kui tekib kellelgi küsimus, millega te katate selle või tolle lubaduse eelarves, siis on tüüpvastus see, et majandus kasvab ja maksutulu kasvab.

Kui aga mingi kriis tuleb, siis maksulaekumise kasvu ei paista, aga lubatud kulu jääb eelarvesse.

Kui vaadata riigieelarve tulusid, siis seal leiab neid erinevaid tululiike sadu. Enamikest prognoosi-

dest ei räägita.

Näiteks on riigi eelarve tuludesse kavandatud riigi asutuste (aktsiaseltside) dividendid. Tallina Sadam, Eesti Energia ja veel palju palju selliseid. Riigi eelarvesse on kavandatud ka RMK dividenditulu üle 30 miljonit euro. Ja RMK muudkui täidab (lageraiega) plaani.

Need lageraied tekitavad palju pahameelt. Selle vastu on kogukonnad, teadlased on sõna võtnud, tohutult protestiallkirju, isegi ELi poolt on tulnud taunivat häält.

Aga poliitikud on vait, sest see 30 miljonit on eelarvesse sisse arvatud ja kui on miinus, siis seda sealt välja arvata ei saa.

Käredama häälega majandustegelased on öelnud, et ka see on valija otsus!

Et kui kiitsime heaks populistliku lubaduse, siis samas kiitsime tahtmatult heaks ka RMK lageraie mahu kasvu! See on üks näide, kuidas on võimalik tuletada tulude ja kulude omavahelisi seoseid.

Tõsi, juba varemgi on räägitud, et riigi ettevõtete dividendid tuleks riigi eelarvest välja arvata ja võib-olla RMK dividentide kohustuste vähendamine saabki reaalsuseks? Ja metsad saaksid puhata ...

Tähve Milt

Lapse head toetajad said tunnustatud Türi vallavalitsus kuulutas 1. aprillil esmakordselt välja konkursi „Lapse hea toetaja“, et tunnustada inimesi ja organisatsioone, kes kaasava hariduse, teenuste või muude tegevustega toetavad Türi valla laste arengut.

Türi valla haridus-, kultuurija sotsiaalosakonna juhataja Kaia Iva sõnas konkurssi ellu kutsudes, et tavapäraselt kiputakse laste ja ka õpetajate-kasvatajate-perede tulemusi mõõtma heade hinnete, konkursivõitude vmt mõõdupuuga. „Seekord kutsume märkama ja tunnustama just neid, kes sedalaadi tähesärast võivad kõrvale jääda, kuid kes samuti aitavad lapsel või noorel astuda neid samme, mis lapse enda jaoks on kuldmedalit väärt,“ selgitas Iva. Konkursile kandidaatide esitamine lõppes 16. aprillil märkimisväärse nominentide arvuga.

Tunnustamiseks oli võimalik ettepanekuid teha neljas kategoorias.

Türi valla haridusasutuste, koolide ja vallavalitsuse töötajate ning lapsevanemate poolt laekus vallavalitsusse 28 ettepanekut.

25. mail toimus Türi kultuurikeskuses Türi valla laste ja perede heaoluvõrgustiku aastakoosolek, kus tunnustati ka kõiki nominente ja laureaate.

Asjatundlik tugispetsialist 2021 - Piret Päll Asjatundlik tugispetsialist kategoorias olid nominendid: Türi põhikooli sotsiaalpedagoog Margit Miller

Laupa põhikooli eripedagoog Pille Lepik Türi lasteaia ja Käru põhikooli logopeed Rutt Vaarmari Retla-Kabala kooli loopeed Sille Varul Türi põhikooli HEV koordinaator Sirli Biene Väätsa põhikooli sotsiaalpedagoog Laivi Pilipenko Oskuslik tugitöötaja 2021 Kerli Jaagumann Oskuslik tugitöötaja kategoorias olid nominendid: Laupa põhikooli tugiisik Jaanika Kajakas Türi lasteaia õpetaja abi Lembi Saar Retla-Kabala kooli tugiisik Tatjana Rikk Käru põhikooli tugiisik Viktoria Djakiv Türi põhikooli tugiisik Ülle Reiljan Kaasav õpetaja 2021 - Eve Kõrs Kaasava õpetaja kategoorias

olid nominendid: Retla-Kabala kooli õpetaja Õnne Roosileht Laupa põhikooli õpetaja Heili Männilaan Retla-Kabala kooli õpetaja Maris Huopolainen Retla-Kabala kooli õpetaja Maie Piip Retla-Kabala kooli lasteaia õpetaja Külli Huopolainen Türi põhikooli õpetaja Egle Rennit Väätsa põhikooli õpetaja Helle Suurkivi Hea partner 2021 - MTÜ Me hoolime Sinust (pildil) MTÜ Me hoolime Sinust on kujunenud Türi vallale heaks ja usaldusväärseks partneriks nii puuetega lastele teenuste pakkumisel kui ka „ISTE“ projekti klientide ja nende perede toetamisel. Lisaks toetavad nad läbi psüühiliste erivajadustega inimestele mõeldud intervallhoiuteenuse puuetega

täisealiste laste vanemaid ja lapsi endid neile turvalist ja arendavat keskkonda pakkudes.

Tehes oma tööd hingega, on nad koondanud südamlikud töömesilased, kelle jaoks on esikohal kliendi heaolu ja huvid. Klientide tagasiside nende teenustele on olnud positiivne ja kiidusõnu on jagunud rohkelt.

Oma töös lähtuvad nad konkreetsest inimesest, konkreetsest perest, kuid ei unusta nägemast ka laiemat pilti. Selle asutuse eestvedajad on alati koostööst huvitatud ning mõtlevad kaasa igal sammul.

Ka keerukamates olukordades on nad orienteeritud lahenduste leidmisele.

Nad on võimalustele avatud ja osavõtlikud ning näevad kohti inimese aitamiseks ka kaugemal kui enda tegevusalas ning tihti panustavadki laste heaolu parandamise nimel rohkem kui teenuse sisu ette näeb. MTÜ Me hoolime Sinust tegutseb oma nimele vastavalt.

Hea partner kategoorias olid nominendid: Järvamaa Haigla tegevusterapeut Kristi Mikola MTÜ Läbi Tähevärava psühholoog Kaidi-Ly Välb Türi vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Taivi Babatunde Rajaleidja Paide keskus Rajaleidja Paide keskuse psühholoog Marie Runnel Türi Perepesa psühholoog Tiia Tõlgu Palju õnne kõigile laureaatidele ja nominentidele.

3

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

uu d i se d

Toimekas Konn

22. mail toimusid vabaõhumuuseumi eestvõttel üle Eesti vana akna väärindamise teabepäevad. Ka Türil Konna majas Viljandi 60. Türi kogukonnaselts tutvustas Konna maja arenguid ja meistrid Aare Grünberg ja Aina Lee õpetasid taastama vana akent ja ka ust.

Nimelt käis sel päeval töö lausa kolmes kohas: köök sai uue krohvi seina, vanalt ukselt eemaldasime värvikihte ja peretoa siseaken sai kittimise töötoas uuele elule.

16. - 17. juulil ootame kõiki Rohevestile, kestliku mõtteviisi festivalile.

Konna maja sai KOPi toetuse nelja korstna korrastamiseks, toetatud kohaliku omaalgatuse programmist. Korstnaiff OÜ tegi väga head tööd. Aitäh ka Türi vallale omaosaluse toetuse eest.

Kohtumiseni kohvikutepäeval!

Aili Avi seltsi liige

Käru piirkonna aasta ema on tuntud filmirežissöör Käru piirkonnas on aasta ema valitud juba vähemalt 18 aastat. Sel aastal esitati neli tublit ema aasta ema kandidaadiks. Aasta ema tutvustusi vaagis 12-liikmeline hääletuskomisjon, kuhu kuulusid varasemad Käru piirkonna aasta emad ja aktiivsed kogukonna liikmed.

Käru kogukonna aasta emaks 2021 valiti Aljona Suržikova (pildil).

Kui 2012. aastal müüs üks noor pere ära oma Lasnamäe korteri ja ostis Kärusse vana maja, ei osanud Käru kogukond veel aimatagi, mis kõik selle noore pere Kärusse elama asumisega kaasneb.

Vana maja ostuga tuli kaasa palju põnevaid asju, mida uued omanikud ei tahtnud kuidagi prügimäele viia, sest leidsid, et need asjad on väljapanemist väärt. Nii otsustati luua kohalik muuseum – Käru Heade Tegude muuseum, mille eesmärgiks on edendada Käru kultuurielu. Kogukonnaga tuvumiseks algatas uus pere fotoprojekti „Juured ja tiivad“, mille kaudu

tutvuti mitmete Käru kandi perekondadega.

Kuus aastat hiljem hakkas esialgsest muuseumi ideest välja kasvama teinegi – lastevankrite ja kärude kogumine ja lapse kasvatamisega seotud ajaloo talletamine. Sest kui koha nimi on juba Käru, siis miks mitte seda ka selle kandi edenemiseks ja tutvutamiseks ära kasutada. Tänaseks on vanas raudteeaidas avatud lastevankrite ja kärude kollektsioon, kus on üle 150 eksponaadi ning selle aasta emadepäeval avati mitmikute kärude näitus raudteejaama hoones.

Muuseumit eest vedav pereema Aljona Suržikova on kaasanud oma tegevustesse kogukonna inimesed: nii täiskasvanud kui lapsed.

Aljona on pakkunud ka kohalikele lastele ja noortele võimalust töökasvatuseks. Väga suur abi on Aljonal olnud omaenda perest ja vanematest, kes tema heas mõttes hulle ideid ja soove on aidanud ellu viia.

Muuseumi n-ö selja taga seisab veel üks äge ema – see on

muuseumilooja enda ema, kes on tegelenud muuseumi eksponaatide taastamise, parandamise ja korrastamisega.

Käru aasta ema Aljona on oma olemuselt rõõmsameelne väga positiivse ellusuhtumisega, empaatiline, abivalmis ja töökas. Seoses muuseumi loomisega asus ta ka uuesti õppima. Seekord siis ajalugu Tallinna ülikoolis.

Aljona ja Sergei peres on kasvamas kolm last – Timur, Arseni ja Vassilissa.

Erialalt on Aljona filmirežissöör. Oma sotsiaalselt tundlikke teemasid kajastavate dokumentaalfilmidega on ta leidnud tunnustust nii Eestis kui väljaspool. Aljona filmid on osalenud edukalt festivalidel ning olnud kino- ja telelevis.

2017. aastal ilmus dokumentaalfilm Käru pereklubist „Kerro 40“, mis on eeldatavalt vanim tegutsev Eesti pereklubi.

Suržikovide pere on Käru kogukonda väga hästi sulandunud. Seoses muuseumiga on Aljona teinud palju erinevaid töötubasid ja üritusi, kaasates

rep l i i k

Kui 2012. aastal müüs üks noor pere ära oma Lasnamäe korteri ja ostis Kärusse vana maja, ei osanud Käru kogukond veel aimatagi, mis kõik selle noore pere Kärusse elama asumisega kaasneb.

sinna Käru rahvast.

Lisaks on Aljona väga aktiivne kogukonna üritustel osaleja ja ka ürituste ajaloo tarbeks jäädvustaja. Aljona reisib palju. Ka perega on nad elanud erinevates riikides, viimati abikaasa Sergei töö tõttu Tšehhis.

Siiski on Kärus nende kodu, kuhu nad on paikseks jäänud.

Aljona enda sõnul tunneb ta end kohalikuna.

Palju õnne kõigile asjaosalistele!

Tänavu täitub 80 aastat juuniküüditamisest

Eesti rahva arenguloos on hetki, mis ikka jälle meenuvad, kui lähenevad 1941. ja 1949. aasta suurküüditamise aastapäevad.

Sageli aga ei ole teadvustatud seda, et tegelikkuses algasid repressioonid 1940. aastal, kui Venemaale saadeti välja Eesti Vabariigi president Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner.

1944. aastal on Johan Laidoner vanglast saatnud kirja abikaasa Mariaga, milles on sõnum Eesti rahvale: „Inimesed surevad, rahvas ei kao, rahvas elab edasi!“ Eks ole rahva ülesanne mäletada seda, mis minevikus on toimunud, milliseid repressioone on viidud läbi Nõukogude perioodil. 1941. aasta küüditamisandmete analüüs

on olnud Memento poolt raamatute koostamisel tänuväärne, kuid vaevarikas, kuna sageli ei ole teada, kust keegi on ära viidud – on teada enamasti asukohad, kus asumisel viibiti ja kes hukati.

Andmebaasidest selgub, et 1941. aasta nimekirjades oli ligi 11 000 inimest, kellest hukati 6000. Eri aegadel küüditati veel 1300 inimest, kellest hukati 200.

1949. aasta küüditatute nimekirjades oli 22 800 inimest, kellest hukati 2500. Lisaks saadeti vangilaagritesse 16 000 endist metsavenda, vangistusi erinevatele põhjusel oli 43 000, tööpataljonidesse ja lahingutesse saadeti 38 000 inimest, pagulasteekonnale asus 74 000 eestimaalast (hukkus 5000) ning mõrvati

2500. Kokku viidi Eestis läbi õigusvastaseid repressioone ajavahemikul 1940- 1991 ligi 206 100, milles hukkunuid oli 52 900. Need on vaid arvud, mis ei kustuta inimeste mälestusi üleelamistest ja hukkamistest.

Inimene sünnib ja elab, armub pettumuste kiuste, rassib tööd teha ja sureb hing lahkub - on omaksed leinas…

Saab loomulik elurada nii käidud, pea ununeb kaotuse valu, Kuid mälestustes tärkavad taas ülekohtuselt kaotatud elud…

(S.Kärner) 13. juunil kell 12 avatakse Järva-Jaanis ausamba pargis mälestuskivi endisest Võhmuta vallast küüditatutele.

Avamisele on oodatud kõik huvilised, sh rehabiliteeritud

ning Memento ühenduse liikmed.

14. juunil 2021 asetavad Memento Järvamaa ühenduse liikmed mälestuskimbud küüditamisohvrite mälestusmärkidele: 10 Koeru mälestusmärgi juurde; 11 Öötla küüditatute mälestuskivi juurde; 12 Paides Murtud Rukkilille mälestusmärgi juurde; 13 Türi kesklinna kalmistule; Juuniküüditamise aastapäev on meie kalendris leinapäev.

Selle päeva mälestuseks korraldatakse kohalikes omavalitsustes erinevaid mälestustseremooniaid.

Memento Järvamaa Ühenduse juhatuse nimel Silva Kärner

ROHELISE KOOLI võrgustikku uute liikmete vastuvõtt Rohelise kooli võrgustikku vastu võetavatele koolidele ja lasteaedadele antakse tunnustusena üle tunnuslipp.

Varemalt on seda tehtud vastuvõtuna (Rohelise kooli programmi patroon Eestis on Eesti Vabariigi president). Kuid tulenevalt koroonaaja piirangutest toimus see möödunud kevadel nn hübriidüritusena, st võrgustik sai osa otseülekandest, mis toimus ühes rohelise lipu saavas õppeasutuses (eelmise aasta sündmus toimus Tartu Lotte Lasteaias, seda saab järelvaadata aadressilt: https:// youtube/TjNYJELM-zo).

Ka tänavune rohelipu üleandmise tseremoonia-lühikonverents korraldatakse sarnaselt möödunud aastal toimunule. See leiab aset 4. juunil algusega kell 11.00 Laupa põhikoolis. Laupa koolile antakse lipp üle tseremoonia käigus, ülejäänud võrgustik saab osa otseülekandest.

Tegemist on kuni 2-tunnise sündmuse, otseülekandega. Üheks esinejaks on Aleksei Turovski, lühiettekanne tuleb ka Belgia rohekooli koordinaatorilt.

Infot: Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator on Eeva Kirsipuu-Vadi (tel 5213881).

Olete oodatud Laupale!

Kaarel Aluoja Laupa põhikooli direktor

Lõppes Hooandja projekt „Türi kirsiõitesse“ 9. mai seisuga lõppes Hooandja projekt „Türi kirsiõitesse”. Hooandja kaudu toetas meie projekti kokku 171 inimest ja koos koguti 3484 eurot.

Neile numbritele lisandus 21. mai seisuga veel 24 nime ja 525 eurot - see on summa, mis on annetatud Türi kultuurikeskuse infolauda sularahas. Kultuurimajas on toetuskast avatud 2. juulini. Kogusumma tänase seisuga on 4009 eurot ja toetajaid kokku 195.

Suur-suur tänu teile kõigile, kes õla alla panite! Nüüd on kevadpealinna toimkonnal aeg ette võtta järgmine samm: komplekteerida kingitusi sh piknikku neile, kes toetasid 95 ja enama euroga.

Hoiame teid kindlasti kursis, kuidas puuistikute hankimine edeneb ja millal istutamiseks läheb. Suure tõenäosusega jääb see 2022. aasta kevadesse. 21. mail pandi paika ka infotahvel, kust saab lugeda kirsipuu allee alguslugu.

Hooandja kingitused saavad hooandjad kätte Türi linna 95. sünnipäeval, 2. juulil Türi kultuurikeskusest. Täpsustused tulevad hooandjatele juunikuu alguses e-postiga.

Merle Rüütel avalike suhete juht

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

4

h a r i d us

Oisu lasteaias avati PUTUMUTU HOTELL Retla-Kabala kooli Oisu lasteaed pidas plaani kevadel oma aeda meisterdada putukahotell. Uurisime lastega milline see hotell välja näeb, tegime jooniseid ja korjasime materjali, millega „tube“ sisustada. Lapsevanem Lisann Komp abistas meid materjaliga ja siis läks juba suurema rühmaga saagimiseks, puurimiseks ja kopsimiseks. Väikesed Naerulinnu rühma lapsed korjasid samuti materjali ja olid hotelli „tubade“ sisustamisel suureks abiks. Kuulutasin välja ka nimekonkurssi ja nüüd on meil lasteaias PUTUMUTU HOTELL. Oisu lastaed on oma kodukohast alati hoolinud. Võtsime osa prügikoristuskampaaniast „Hoolin kodukohast“ ,mille korraldas Oisu Kultuuri ja Arengu Selts. Kõigi osalejate vahel toimus auhinnaloos ja meie lasteaiale naeratas loosiõnn. Lasteaed sai endale vahva maali ning tervisliku ja maitsva kingikoti. Nagu kevadel ikka tuleb maha panna seemneid ja kuna lasteaia aknalaual olnud maitsetaimed on juba söödud, otsustasime teha päris oma peenra, et ka õuest saaki saaks. Oisu lastaed käis mais RetlaKabala kooliga koos Pokumaal. Olimegi juba ära unustanud, kui vahva on lasteaiast kaugemale saada.

Toimuvad ettevalmistused lasteaia õuealale energiaringi ehitamiseks, milles lööb kaasa kogu lasteaiapere. See saab olema mõnus koht, kus alustada sissejuhatusega õuesõppesse või terve õuetegevuse läbi viia. Ees ootab meie lapsi ka Tallinna Maijooks, virtuaalselt. Jõuaks see soe kevad ka nüüd tagasi.

Anneli Raitar Retla-Kabala kooli Oisu lasteaia õpetaja Oma häält on andmas noortevolikogu kandidaat number 1, Vallo Marten Lillipuu, tema pääses volikokku suurima häältesaagiga ehk siis 82 häälega.

Foto: Aili Avi

Türi valla I noortevolikogu alustab Pika eellooga Türi valla I noortevolikogu on lõpuks valitud.

Noored tõid kõigepealt volikogule menetlemiseks noortevolikogu eelnõu.

Sellest vormus väga täpne dokument, mille järgi ka nüüdseks lõppenud valimisprotsess tuli läbi viia. Haridus- ja noorsookomisjon moodustas valimiskomisjoni ning paika said valimiste kuupäevad. Ja nii kolm korda järjest.

Pandeemia nurjas mitmed katsed valimised korraldada, aga lõpuks vahemikus 25.–28. mai see toimus. Napilt enne, kui koolid

puhkama läksid. Hääled luges valimiskomisjon kokku 29. mail.

Türi vallas on 7–26aastaseid noori 2030, ühise nimekirjaga rändas valimiskast läbi koolid ja ka noortekeskuse. E-valimisi seekord kahjuks ei saanud läbi viia.

Ehk järgmine kord kahe aasta pärast, see kaasaks ka rohkem 20+ vanuses noori.

Tulemustest. Valimas käis 495 noort, kaks sedelit olid kahjuks kehtetud ja üks sedel valimiskasti ei jõudnudki. Hääli jagus kõigile kandidaatidele kahekohaliste numbritega.

Valimisaktiivsus oli 24,38 %.

Toome siinkohal ära esikolmiku: Vallo Marten Lillipuu (82 häält), Kertu Haug (72 häält) ja Egle Žukov (69 häält). Noortevolikogusse on lisaks neile pääsenud ka kõik teised kandidaadid: Hendrik Seera, Iti-Kärt Nursi, Kirke Perillus, Kirke-Maarja Kallavus, Kairit Kolk, Kadi Kõrts, Merili Zõbina, Birgit Rammo ja Sandra Plakk.

Noortevolikogu esimene koosolek toimub uue vallamaja uues volikogu saalis 10. juunil kell 14.

Türi vallavolikogul on kohustus noori puudutavad eelnõud

noortevolikogu kaasates läbi arutada, ka on noortevolikogu ametlik volikogu komisjon, kelle ettepanekuid arutab ka vallavolikogu.

Noortevolikogul on kohustus koguneda vähemalt neli korda aastas. Noored alustavad 12-liikmelise koosseisuga ja tegutsevad kaks aastat kuni järgmise noortevolikogu ametisseasumiseni.

Elagu noored!

Aili Avi valimiskomisjoni esimees Kati Nõlvak valimiskomisjoni aseesimees

Türi Lasteaia meeskonna uued ja huvitavad terviseüritused Mida teeb kaitseväelane puhkehetkel?

Kaitsevägi kuulutas õppuse Kevadtorm toimumise alale jäävatele üldhariduskoolidele välja joonistusvõistluse teemal «Kaitsevägi õppustel». Tööde esitamise tähtaeg oli 25. mai, töid hinnatakse neljas vanuseklassis: 1.-3., 4.-6., 7.-9. ja 10.-12. klass.

Laupa kooli õpilased joonistasid võistlusele saatmiseks hulga pilte. 2. klassi poiss Rasmus kujutas oma joonistusel kaitseväelast puhkehetkel. Mida teeb kaitseväelane siis, kui on võimalus puhata?

Vastus: loeb Järva Teatajat.

Kaarel Aluoja Laupa põhikooli direktor

Laupa põhikool ootab sügisel 1. klassi tulevaid õpilasi ning nende vanemaid kooli 7. juunil kell 17.00.

PS Veel on 1. klassi kaks vaba kohta!

Meie vahvale kollektiivile pole ka käesoleval õppeaastal antud võimalust õhtul mõnusalt diivanile istuma jääda. Peale tegusat tööpäeva on nad pidanud välja otsima suusad, uisud, jalgrattad, hokikepid ning läbima lugematu arv kilomeetreid, kõike seda koos oma armsate kolleegidega.

Sügisel alustasime traditsiooniliselt Paide-Türi rahvajooksu Türi linnajooksu marsruudi läbimisega. Sel korral said kõik osavõtjad annetada väikese summa polümeersavi soetamiseks, millest õppeaasta viimasel terviseüritusel meisterdati vaprusehelmeid.

Seejärel, novembris, oli meeskond kutsutud kesklinna õppekoha suurde saali, kus noor massöör Kaspar Rooni tutvustas meie aktiivsetele harrastussportlastele koduseid massaaživõtteid ja selgitas massaažiliikide erinevusi.

Jaanuaris kasutas Türi lasteaia meeskond ära talvetaadi lahkust ning Lokuta õppekoha eestvedamisel käidi üheskoos

uisutamas, suusatamas ja maahokit mängimas, kuulates samal ajal teadlike juhendajate õpetusi ja omandades uusi oskusi.

2020. aasta viimastel päevadel otsustasid Türi lasteaia meeskonna aktiivsed eestvedajad kutsuda kokku ka oma rahvatantsugrupi, et olla tööpäeva keskel veelgi aktiivsem ja ühtlasi pakkuda kolleegidele ühist tundi koosolemiseks. Paraku on piiran-

gud rahvatantsugrupi tegevust veidi pärssinud - pole hullu, algus on tehtud ja jätkame uuel aastal uue hooga!

Märtsis kutsus Türi-Alliku õppekoha naiskond kõiki kolleege jalutama hajutatult Türi - Türi-Alliku marsruudile ning poetama kauneid soove kevadele Türi-Alliku õppekoha postkasti. Jalutuskäik võeti ette nii laste, lemmikloomade kui lähedaste pereliikmetega. Kaunid

soovid, joonistused, luuletused kutsusidki kiirelt kevade meid soojade ilmadega rõõmustama.

Maikuus toimus ühine rattasõit Türi-Taikse marsruudil.

Vahepausil loodi Taikse seltsimaja ette „Tootsi peenar“ (pildil), kuhu meie kollektiiv oli kodudest istutamiseks kaasa toonud mitmeid kauneid püsililli.

Selle õppeaasta viimane tervise-vaba-üritus toimus Lokuta õppekoha õuealal. Juba septembris kogutud annetuste eest soetatud polümeersavist meisterdati vaprushelmeid vähihaigete laste ravi toetamiseks, nende abistamiseks valulike protseduuride ja pikkade raviperioodidega toimetulekuks. Õppeaastale pidulikult punkti pannes turgutati meie meeskonna tervist seekord mitte kilomeetrite vaid kaloritega.

Türi lasteaias on üks suur supermeeskond, mille liikmed hindavad kõrgelt nii füüsilist kui ka vaimset tervist!

Angela Lõhmus Türi Lasteaia direktor

5

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

usu t l us

Kümme küsimust Elari Hiisile Türi abivallavanem Elari Hiis on vedanud või oleks õigem öelda, et hoidnud kätt pulsil kõigil viimaste aastate suurimatel uusehitustel Türi vallas. Olgu selleks siis põhikooli uus hoone või vana koolihoone ümberehitamine vallamajaks. Ka küsimustele vastamiseks nappis tal aega, sest maikuu lõpu seisuga pidi maja sissekolimiseks valmis olema. Tundub, et ta saab hakkama nii hommikuse ehituskoosoleku kui ka õhtuse mööblikokkupanekuga. Ja vahel jääb tal aega ka oma pere, majapidamise ning metsa eest hoolitsemiseks.

Teet Reier

Esmalt korrigeerin pisut sissejuhatust - meil on ju Üllar Vahtramäe vedamisel valminud Türi tervisekeskus ja praegu käivad Urmas Kupu, kes korraldas Wiedemanni 1 maja ehitust, koordineerimisel Väätsa rahvamaja ümberehitustööd. Nii et väljend „kõigil viimaste aastate suurimatel“ on pisut liialdatud.

Oled juurtelt põline kärulane, veetnud siin oma nooruse ja ka täna kodukandile truuks jäänud. Kindlasti on Sul hulk toredaid mälestusi lapsepõlvest ja kooliajast?

Jah, mul on olnud elus hulgaliselt põnevaid, huvitavaid ja ka õpetlikke seiku nii päris poisikesena kui koolipõlves. Sel ajal tuli ju oma elu ise huvitavaks teha, telekas oli mustvalge, lastesaade oli kell kaheksa õhtul ja kestis pool tundi. Internetist ei teadnud keegi midagi. Vahel käisin isaga tööl kaasas - metsas või Looritsa saeveskis.

Koolist jäänud vaba ajaga polnud muud teha, kui teiste poistega õues olla, hulkusime mööda metsi ja turnisime nii puude otsas kui hüljatud majade pööningutel. Leidsime igasuguseid põnevaid asju, sealhulgas padruneid, lõhkeainet ja ka relvi.

Ei jäänud need meist puutumata, praegu mõtlen, et küll me olime ikka lollid, aga õnne oli meil ka.

Kõik toonased meie kamba poisid on elus ja terved. Aleviku lähedal metsas oli meil kaevatud omale maa-alune punker, kus samuti palju aega veetsime. Selle aga lasksime õhku, kui teada saime, et teised poisid lõpuks meie asukoha olid avastanud.

Põnevust otsisin ka lihtsamal moel: talvel, kui jää juba kandis, sõitsin kahe kilomeetri kaugusel olevasse kooli mööda jõge, väikestest lahvandustest sai soome kelgu või suuskadega hooga üle sõita.

Suuskadega maantee ääres sumada oli ju igav. Ja muidugi ma lugesin palju. Ikka väga palju, peamiselt seiklusjutte ja ajaloolisi romaane. Kodus oli vahel lausa pahandusi, kui mul koolitööde tegemisele kuus tundi kulus, põhjuseks laua ääres istudes põlvedel olev paks juturaamat, mis ju ometi läbilugemist vajas.

Käru raamatukogu parim lugeja olin! Käru kooli lõpetasin neljade-viitega, harva eksis tun-

nistusele mõni kolm. Kärust läksin Võru tööstustehnikumi, et saada mööblimeheks.

See plaan oli mul juba aastajagu enne Käru kooli lõpetamist.

Nii et mu esimene õpitud amet on mööblitööstuse tehnik-tehnoloog. Kolmel suvel rügasin õpilasmalevas, et raha teenida.

Lisaks korralikule teenistusele oli malev ka korralik elukool hakkama saamiseks igas olukorras ja igasuguste inimestega.

Kui jõudis kätte valikute tegemise aeg, kas jääda kodukanti või leida uus elamine ja töö kusagil mujal, millised olid need kaalukeeled, mis said otsustavaks?

Nagu teistel minuealistel, tuli mul käia sõjaväes. Peale kahte Altai krais veedetud aastat tulin tagasi vanematekoju ja läksin tööle mööblitootmiskombinaadi Standard Lelle tsehhi, kus ma ka enne sõjaväeteenistust töötasin.

Kodu, see maja on mu vanaisa ehitatud, vajas hoolt ja seega kuhugi kaugemale minekut ma ei plaaninudki.

Seda enam, et üsna ruttu peale sõjaväest naasmist leidsin Käru kaupluse leti tagant sinna praktikale saadetud väikese vahva blondi müüjahakatise, kellest tänaseks on saanud mu abikaasa ja nelja tütre ema.

Kui sul on olemas kodu ja pere ning töö, siis miks peaks kuhugi mujale minema? Seega jäin siia.

Ei kahetse.

Millised on need ametid, mida oled pidanud lisaks tänasele abivallavanema tööle?

See loetelu on suhteliselt lühike ja igav. Mööblitisler Lelles, tegevdirektor ühemehe aktsiaseltsis, saemees kolmes erinevas ettevõttes. Sellest viimasest ametist kasvas välja oma ettevõte, osutasime raie- ja kompleksteenust nii RMK-le kui erasektorile. Olime RMK Kirde regioonis teenuste mahtude poolest kolmandal-neljandal kohal ja saime päris hästi hakkama. Endised konkurendid kiidavad täna meie töö kvaliteeti, kuigi siis käis vihane olelusvõitlus. Ettevõtjana maandusin vallavolikogu esimehe ja hiljem tosinaks aastaks vallavanema toolile.

Esimesel aastal vallavanemana adusin, et metsatööd ettevõtlusena ei jõua ma oma ameti kõrvalt korralikult teha. Ütleb ju vanasõnagi, et kahe pere koer jääb nälga. Müüsin masinad maha ja lasksin mehed priiks. Ja nüüd Türil praegune amet.

Oled kunagi maininud, et Sinu tegelik kutsumus on olnud metsamehe töö. See on toonud Sulle mingitel aegadel ka leiva lauale. Kas ühel päeval võib see saada taas põhitööks või on ametnikuaastad selles osa meelt muutnud?

Jah, mulle meeldib metsatöö.

Ning sealjuures mitte lageraie tegemine, mis on muidugi ka vajalik, vaid kõik muu alates istutamisest, kultuuride ning noorendike hooldusest valgustus- ja harvendusraieteni välja.

Ehk kõik see, mis on seotud

mõnes mõttes loomise ja kujundamisega – mets peab ilus välja nägema nii mööda sõites kui seal kõndides. Seesama moto oli mul ka ettevõtluse aegadel, kui harvendusraie oli meie leivanumber. Ja nii sai teha küll. Kui sa metsas sae või võsalõikaja käima tõmbad, siis pead olema sada protsenti keskendunud ja omama kogu aeg pilti nii igast puukesest eraldi kui ka kogu suurest metsast.

Ja mis veel – ühtki tehtud liigutust ei saa tagasi võtta, igal teol on tagajärjed. Kui oled hooletu ja niidad võsasaega maha mitu aastat tagasi istutatud kuusehakatise, oled eelnevad aastad tühja tööd teinud. Igakevadine puudeistutamine on omamoodi sõltuvus, kuigi taimed vajavad pärast kolm-neli aastat poputamist.

Meelehärmi teeb, et sarvilised armastavad neid puuhakatisi samapalju nagu mina.

Ma tegelikult ei usu eriti, et taaskord saega metsa raiemeheks lähen. Esiteks on see käidud rada ja teiseks oleks rumal väita, et mitte niivõrd ametnikuaastad kui lihtsalt aastad pole moel või teisel mõjunud. Aga ära iial ütle iial, saemehed on punase raamatu liik ja kõik selleks tööks vajalik on mul tänagi olemas.

Lisaks abivallavanema tööle on Sul jagunud mahti paljude teiste ettevõtmiste tarbeks.

Millised need on ja kuidas üks kellast kellani tööpostil viibiv inimene saab jagada oma aega nii, et kõik saaks tehtud ja kõik oleksid ka rahul? Ühiskondlikku elu elatakse väljaspool tööaega, pere arvelt seega. Ei mina ega mu pere ei ole lugenud 27 aasta jooksul kaitseliidule või 19 aasta kestel Käru tuletõrje seltsile pühenda-

tud aega, pole mõtet. Neid asju on lihtsalt vaja teha.

Loomulikult ma näen, mis jääb kodus samal ajal tegemata ja see kripeldab ikka. Samas on pere harjunud, et ma neis organisatsioonides toimetan. Meie oma metsas toimetavad mu pereliikmed vahel ka ise, nii et see on natuke ka nende hobi, mis siis, et minu poolt pisut peale sunnitud. Üks „kiiksuga“ hobi on osalemine laulu- ja tantsupidude korraldamises meie vabatahtlike kambaga. Alates 2011. aasta noortepeost teeb E-tiim lauluväljakul ja Kalevi staadionil neid töid, mis välja ei paista ning korraldab rahvamasside liikumist sööklas.

Kõik sai alguse telefonikõnest, milles küsiti, kas ma suudaksin leida 30 vastutustundlikku vabatahtlikku nädalaks ajaks lauluväljakule appi.

Tundus pea võimatu, aga piisavalt huvitav ettepanek, et jaatavalt vastata. Ja jäi külge seegi tegevus. Ka rahvatants neelab palju aega, eriti just esinemised välisriikides. Koroona pani meie rühma pausile, seega vaba aega on viimasel aastal olnud rohkem, kui eelnenud kümnel.

Sinu kui endise Käru vallavanema käest on hea küsida, miks viimasel omavalitsuste liitumisel langes toona Rapla maakonnas asunud Käru valla valik hoopis Järvamaa ja Türi valla poole ning kuidas on olnud kärulaste tagasiside sellele liitumisele?

Keskusena on Türi Kärule lähemal kui Rapla. Nii lihtne see ongi. Aeg on ainus ressurss, mida me tagasi ei saa ja Raplasse sõidab poole kauem kui Türile.

Inimesed on valdavas enamuses rahul, sest ka enne ühinemist käisid kärulased igapäevaselt Türil ja see reform ei muutnud ses osas

midagi.

Nagu loo alguses mainitud, oled olnud Türi põhikooli uue hoone sünni juures alates vana hoone lammutamisest kuni viimase viimistluseni uues hoones. Oli see kerge või keeruline aeg ja mida sellest õppisid?

Võimalus Türi põhikooli hoone ümbersünni juures osaleda oli üks põjus, miks ma oma praegusele ametikohale kandideerisin. See tundus piisavalt keeruline ülesanne, et proovida. Sarnaselt eespool kirjeldatud E-tiimi tegemistega lauluväljakul ja Kalevi staadionil ei olnud ka Türi põhikooli ja spordihoone ehitusel varianti ebaõnnestumiseks. Lihtsalt ei saanud olla.

Ehk hoolimata pidevatest üllatustest, muudatustest ja paljudest tehnilistest apsudest ning inimlikest faktoritest tuli eesmärk õigeks ajaks saavutada, töö pidi tehtud olema.

Mõlemal puhul oli oluline meeskonnatöö ja vastastikune usaldus. Vastutavana sa ei jõua iialgi kõiki ja kõike kontrollida, vaid saad loota, et su meeskond toimib, igaüks teeb oma osa parimal moel ja oskab loominguliselt ning eesmärgile keskendudes kiiresti lahendused välja mõelda, kui midagi kuskilt rebeneb.

Niisama tiksujad sellistes meeskondades ei püsi. Türi objektile oli Merko pannud kokku tippmeeskonna ja nendega oli rõõm koostööd teha. Nii et põhikooli ja spordihoone ehitusel õppimist kui sellist ei olnudki, pigem sai taaskord kinnitust tõsiasi, et koostöö on ühise eesmärgi saavutamiseks kõige alus.

Valmis on nüüd ka vana koolimaja ümberehitus. Kas suuremad ehitustööd on sellega Türi vallas hetkel tehtud või on midagi veel lähiaastatel lisandumas? Kui vaadata pisut tulevikku, siis mida oleks meile edaspidi vaja?

Türi uus keskväljak koos Hariduse 3 hoone ümbruse ja välisfassaadiga on see, mis linnas teha on vaja. Põhikooli kõrval asuv staadion tuleb rekonstrueerida kas kunstmurukattega või tavalise rohukamaraga, selles on küsimus.

Tean, et eelnevat lauset lugedes mõnel pühendunud spordimehel pulss kiirenes, aga vaidlustes selgub tõde. Ja linnast väljas on terve hulk väiksemaid, aga mitte vähemtähtsaid ehitusi.

Oled kättpidi olnud juures ka Türi valla kodutoetuste jagamisel ja lepingute sõlmimisel. Selleks aastaks on kahjuks küll vahendid otsas ja toetust enam ei saa, aga kuidas tundub Sulle, on kodutoetus olnud vallaelu arendavaks faktoriks või pigem on see uute inimeste meelitamine siia elama asuda? Milline on Sinu hinnang?

Eks kõik omavalitsused, paar suuremat linna ja Tallinna ümbruse vallad välja arvata,

võistlevad elanike pärast. Ilma inimesteta pole ju omavalitsust. Kodutoetusel on mitu tahku. Muidugi on tähtis saada meile maksumaksjaid juurde, kuid samavõrd tähtis on see, et meie majad ja korterid oleksid asustatud, tuled toas ja korstnad suitseksid.

Tühjaks jäänud kodud on indikatsiooniks, et elu on piirkonnast välja minemas, kui pole elanikke, pole ettevõtjatel kvalifitseeritud tööjõudu ja nad kolivad oma tegemistega mujale.

Koolides ja lasteaedades pole lapsi (või ka õpetajaid) ja me peame need kinni panema või väiksemaks tegema. Linnas pole kohvikutel ja poekestel kundesid ja ka need panevad oma uksed kinni. Neid pidanud ettevõtlikud inimesed kolivad samuti mujale.

See on ahelreaktsioon, mida me proovime vältida.

Türil vald on mõnusalt keset Eestit, rongi- ja maanteeühendus on igale poole hea. Aga eemalt vaadates seda võib-olla ei teadvustata ja arvatakse, et siin võib põhimõtteliselt igavusse surra, sest kohvikuid on vähe ja loomaaeda ning teatrit pole üldse.

Kodutoetuse saamise võimalus sunnib huvilist uurima siinseid olusid põhjalikumalt ja siis selgubki, et Türi vald on täitsa elatav koht, kõikvõimalikud kultuurija meelelahutusasutused on ca tunni aja kaugusel. Ka töökohad, kui vaja. Ning kui kodutoetus on olnud just selleks kaalukeeleks, mille tõttu inimesed meile oma kodu rajada otsustasid, siis on iga kulutatud sent asja ette läinud.

Palju tühjalt seisnud kinnisvara on saanud uued omanikud, valda on tulnud juurde tegusaid inimesi, kes elule hoogu juurde annavad. Ka palju kohalikke inimesi on tänu kodutoetusele siia päris enda kodu soetanud ja see tähendab, et naljalt nad meilt ära ei lähe.

Notaris käies olen kuulnud palju tänusõnu valla aadressil ja olen veendunud, et kodutoetuse andmine peab jätkuma. Vald ei arene niisama, seda arendavad ju vallakodanikud, kes oma ühest küljest soovide ja nõudmistega, teisest küljest oma teadmiste ja tegemistega meie elu-olu tasapisi muudavad.

Nii et kodutoetus meelitab siia elanikke, kes arendavad vallaelu koos „vanade olijatega.“ Mida toob tulevik? Millised on need projektid/või unistused, mille teostumist võib lähiaastatel loota?

Oma unistused jätan enda teada. Käegakatsutavad suuremad projektid-plaanid on seotud koduga. Tean, et tulevik toob mulle jätkuvalt selliseid tegemisi, mis on moel või teisel väljakutsuvad ning pole mulle vastumeelsed.

Seda seetõttu, et mitte keegi ei peaks ega tohikski teha tööd, mis on talle üdini vastumeelne.

Kui aga nii mingil põhjusel juhtub, tuleb ilmas ringi vaadata ja leida endale meeldiv töö. See on ka minu tõekspidamine.

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

6

Käru osaleb aasta küla 2021 konkursil Käru alevik sai Türi valla aasta küla tiitli 2019. aastal ja Järvamaa aasta küla tiitli 2020. aastal. Sel aastal osaleme Järvamaa esindajana üle-eestilisel aasta küla konkursil. Aasta küla 2021 selgub nii rahvahääletuse kui ka hindamiskomisjoni paremusjärjestusest.

Rahvahääletus algab 2. juunil, kõigil on võimalik oma hääl anda.

Hindamiskomisjon tutvus Käru alevikuga 14. mail.

Käru aktiivsed kogukonnaliikmed tervitasid hindamiskomisjoni Käru kõrtsi juures, kust algas alevikku tutvustav jalgrattatiir. Üks põhilisi kriteeriume oli, et kõik planeeritavad tegevused peavad mahtuma kahe tunni sisse. Kõigepealt põigati sisse Käru spordi ühe eestvedaja Anne Sillamaa koduaeda. Kuna Annel oli tol päeval ka sünnipäev, siis lauldi üheskoos Annele sünnipäevalaulu.

Anne tutvustas põgusalt Käru spordielu ning pani komisjoni proovile petankimängus. Kõige tublimad said medalid. Seejärel näidati Käru mõisa ja Balti keti mälestusmärki.

Käru Südamekodu eakad esitasid koroona ajastule kohaselt läbi aknaklaasi komisjonile laulu „Kauges külas“. Pärast südamlikku esitust suunduti kohaliku õmblusettevõtte esinduspoe SikSak juurde, kus tutvustati ettevõtte tegevust ning näidati kaunimaid kodutekstiile. Seejärel piiluti sisse kirikusse ning koolimaja sisehoovis esitasid Käru kooli tantsulapsed kaks lustakat tantsu. Edasi sõideti mööda ettevõttest Potitomat, kus käis vilgas kauplemistegevus. Käru rahvamaja ja noortetoa ning Käru tuletõrje seltsi garaažide juures tutvustati kohalikku kultuurielu. Veel väike tiir terviserajal ning siis mindi Käru muuseumi tutvuma sealsete näitustega. Komisjon lõpetas oma rattatiiru kõrtsi juures, kus enne järgmisse külla minekut pakuti pirukat ja sooja jooki.

Ootame kõiki hääletama Järvamaad esindava Käru aleviku poolt aasta küla 2021 valimistel! Valimised algavad juba 2. juunil.

Täpsem info Eesti külaliikumine Kodukant kodulehel www. kodukant.ee.

Janelle Leenurm, Rutt Vaarmari ja Heili Burmeister Käru kogukonnakogu liikmed

EELK Käru kogudus valis uue juhatuse ja esimehe 23. mail pärast jumalateenistust Käru kirikus valisid koguduse liikmed kirikule uue juhatuse esimehe ja juhatuse. Uus juhatuse esimees on Heili Burmeister ja juhatuse liikmed on Käru kiriku koguduse õpetaja, kellel on juhatuse liikme õigus ametist tulenevalt, Teet Hanschmidt, Ilme Sale, Lia Juss, Merje Parts, Tiia Hintsalu, Kaarel Kroonmäe ja Elve Sutt.

Käru kiriku kogudus tänab seni tegutsenud juhatust ja pikka aega juhatuse esimehena ametis olnud Elve Sutti, kes ei soovinud enam esimeheks kandideerida, ta jätkab juhatuse liikmena.

Seetõttu esitas koguduse õpetaja Teet Hanschmidt uueks juhatuse esimehe kandidaadiks Heili Burmeisteri, kes elab Kärus ja on aktiivne koguduse liige olnud sellest ajast, kui ta kiriku tegemistega liitus ning varemgi, kui ta viis läbi „Teeme ära!“ talgute raames Käru kirikuaia talgud 2015. aastal. Heakorratööde eestvedajana on ta olnud järjepidev, samuti hoolib ta, et uhke ajalooline puitehitis teeniks veel kaua inimeste soovi kirikus käia.

Käru kiriku kogudus ja juhatus ootab uusi liikmeid kogudusse ja tegutseb igati nii, et kiriku tegemised läheksid inimestele ja kogukonnale korda.

EELK Käru kirik kuulub Teeliste Kirikute loendisse. Teeliste Kirikud ootavad külla kõiki huvilisi – olgu siis pühaduseotsijaid, arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurihuvilisi või lihtsalt oma reisil kirikute juurde sattunud rändureid. Käru kiriku võtmehoidja ja teeliste juht on Ilme Sale, kellele võib kiriku külastamise huviga helistada telefonil 5190 9135. Jumalateenistused toimuvad Käru kirikus iga kuu neljandal pühapäeval kell 15. Surnuaiapüha mälestusteenistus on 27. juunil kell 15 Käru surnuaias, kui vihma sajab, toimub teenistus kirikus. Mälestusteenistusele järgneb armulaud.

Rekordarv kohvikui Türi linna sünnipäeva on traditsiooniliselt peetud aedlinnakohvikute päevaga. Sel aastal saab Türil linn 95-aastaseks ja sel puhul on avatud 35 ühepäevast kohvikut, mis on kõigi aegade rekord.

Vaata, loe ja mõtle, milline on Sinu kohvikutepäeva marsruut.

Merle Rüütel Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

Hommikukohvik (Koidula 23) kell 9–13 Tule ja naudi mõnusat pikka hommikut koos kookide ja pudruga.

Kohvik Ilupank (Viljandi tn 11) kell 10–19 Ilupanga särasilmsed haldjad ootavad teid külla, et pakkuda maitseelamusi ja muuta teie päeva veelgi päikselisemaks. Pakume midagi igale maitsele - nii soolast kui magusat. Mida täpselt? Üllatus! Astu läbi ja saadki teada.

Türi vallamaja kohvik (Hariduse 3) kell 11–14 Türi vallavalitsus asub nüüd uuel aadressil ja kutsume teid vallamajaga ehk vana armsa valge koolimajaga taastutvuma! Volikogu saalis pakume teile mõnusa muusika saatel soolaseid ja magusaid kooke, salateid, puuvilju, teed, kohvi, maitsevett jm. Alates kella 11.30 toimub iga 30 minuti järel maja-ekskursioon, kus saate kuulata maja muutumise lugu.

Kohvik Perepesa Lastepesa (Viljandi 1a) kell 11–15 Meie kohvikus toimetavad lapsed, kes soovivad arendada endas vajalikke oskuseid, et koguda julgust ning aktiivset teotahet. Lapsed küpsetavad, vaaritavad, kauplevad ja suhtlevad. Sellega saab toidetud ka nende eneseteostus ning enesehinnang. Meie kohvikus on erinevad pesad: kohviku-, meisterdamise-, mängu-, ja lemmikupesa.

Toimub ka erinevaid loosimisi!

Turu kohvik Türi turuplatsil Viljandi 14 kell 11–16 Põnevad töötoad, kodused suupisted, kaunis käsitöö.

Galeriikohvik Linnuke Peas (Koidula 11) kell 12–16 Pakume vaatamiseks näitust „Suvi! Tänan, et tulid!“ Anne Reinberg’i ehted, Sorge maalid ja Resa nukud. Kohvik pakub komme, küpsiseid ja jäätist!

Kohvik Herbilind (Koidula 11) kell 12–16 Segatoidulise linnukese kõrval on sel aastal ka taimetoitlaste linnuke.

Retseptid on valminud aastate jooksul ning ei jäta kõhtu tühjaks ka tugeval karnivooril. Vaatamiseks Eva Elise näitus „Kaasaja kolmainsus,“ mis koosneb kolmest maalist. Teid ootavad Triin Tiitsmaa ja Eva Elise Oll.

Orava kohvik (Türi kultuurimaja park) kell 12–16 Pakume kohapeal küpsetatud kuumasid pannkooke ja mõnusat olemist toreda seltskonnaga!

Manni Köök (Viljandi 1) kell 12–17 Manni köök pakub magusaid ja soolaseid pirukaid ning kooke. Kohapeal istumise kohta küll pole, kuid kaunis kesklinna park on kohe kõrval ja seal võimalik end mõnusalt pingil sisse seada ja linnulaulu saatel ostetud kooki nautida. Kes soovib, see võib ka lihtsalt niisama pirukaid ja kooke kaasa osta.

Süüria kohvik Alaa (Viljandi tn 60) kell 12–17 Süürlanna Alaa pakub teada-tuntud süüria toitusid (nii soolast kui magusat), mis lähevad nagu soojad saiad. Soolane: Samosa (kanaga/ lambalihaga/juustuga) Dolma, Filo fetajuustuga ja spinat, Filo lambalihaga, pirukad, shawerma, falafel ja hummus. Magus: baklava pistaatsiaga, kunafa pistaatsiaga, harrisah ja nii mõndagi muud. Ära jää hiljaks.

Marvi kohvik (Viljandi tn 60) kell 12–17 Marvi Kaasiku pakub koduseid maiustusi ja kompvekke ja Raimo tervislikud smuutid (vegan-sõbralik).

Konna kohvi ja jututuba (Viljandi tn 60) kell 12–17

Viljandi turul Ruudiaru Talu lihaletis · pool sea rümpa 2.45 €/kg (nuumik) · seahakkliha 2.50 €/kg · sea praetükk alates 2.95 €/kg (nuumik) Tellimine tel 5567 0408

Konna naiste kodused joogid ja koogid. Toimuvad vana maja tuurid, avatud on käsitöökoda, lastele tegevusnurgad ja mängualad.

Kohvik Aloha (Tallinna tn 38) kell 12–17 Kohvik Aloha ootab nii suuri kui väikesi kohvikusõpru. Meie valikust leidub midagi ka taimetoiduhuvilisele. Lisaks tavapärasele kohvikuklassikale pakub kohvik Aloha Hawaii ja Jaapani mõjutustega tervislikku ja maitsvat kausirooga Poke bowl.

Kohvik Salaaed (Lembitu 22a) kell 12–18 Salaaia kohvikus pakuvad teile kergeid suupisteid toredates

kostüümides „teenindajad“. Siin kohvikus on võimalus endale soovi korral näitusväljapanekult soetada kunstnik Ülle Järve loomingut.

Lastekohvik (Paide 31) kell 12–19 Pai ja vahva Türi laps, põika kohvikusse, hops! Ootel morss ja kook on küps, hoovis Paide 31. Pakkumises on erinevad plaadikoogid ja tervislikud juurvilja-ampsud, masinajäätis ning pannkoogid. Lastele batuudid ja mängunurgad. Igal paaris täistunnil unustatud lastemängude tutvustus. Kohvik avab uksed kell 12. Kell 15 toimub beebide ja emmede võimlemine Ele Metsalu juhendamisel. Lapsed peaksid koju minema kell 19.

Kolme Õe kohvik (Aia 6) kell 12–19 Kolme Õe kohvik tuleb pärast aastast pausi taas kõigi rõõmuks ja sel korral suuremalt kui varem. Menüüst leiate kindlasti traditsioonilisi toite ning ka suitsukala, mis on kolmel aastal võitnud meie külastajate südame, aga ka midagi täiesti erilist ja üllatavat. Sellel korral saab meie hoovikohvikus kuulata elavat muusikat. Publiku suurel nõudmisel toimub tasuta kirbukas. Lastel oma kiikumise ja liulaskmise ala.

Kohvik Noortemaagia (Tallinna 1a hoovil, vihmase ilma korral sees) kell 12–20 Pakume toite, mis on valminud katse-eksituse meetodil väikeste kätega noorte endi poolt. Kuumad ja külmad joogid lisavad maagilist mõju. Pärast kosutavat ampsu saab kasutada noortekeskuse ägedaid sõiduvahendeid. Kell 12 „Teeme keemiat“ - teadusteater keemiku juhendamisel. Kell 16 Irene Kivaste - Eesti mustkunstnik ja näitleja.

Maagiline sõu ja maagiline töötuba.

Türi Pritsumeeste Rändkohvik (F.J.Wiedemanni 2, Pritsumaja platsil) kell 12–20 Avame oma Rändkohviku keskpäevaks Türi pritsumeeste hoovil.

Terve päeva jooksul saadaval parimad grillroad ja muud head ampsud. Samas pakume ekspertide poolt välja valitud selle suve trendikaid naturaalseid siidreid, mahlasid, valitud õllesid ja veine. Päeva vältel Türi päästekomando päästjad tutvustavad oma tööd, näitavad tänapäevast päästetehnikat, selgitavad ja õpetavad huvilistele, kuidas tulla toime kriisiolukordades ja mida iga inimene saaks ise ära teha õnnetuste ära hoidmiseks. Kohvik on avatud õhtuste tundideni ka peale kell 20, kui rahvast jagub.

SNIFF & jäätis (Tolli 62/Türi ühisgümnaasium) kell 12–20 “Algul oli kõik väga pidulik. Kõik olid ennast ehtinud nii uhkelt kui vähegi võimalik ja kõigil oli natuke imelik tunne/.../ Aga siis toodi aeda mängutoos ja muumipapa ühendas selle külge vägeva valjuhääldi. Silmapilkselt täitus org tantsu, keksimise, trampimise, õõtsumise ja hõljumisega.”

Jäätisekohvikus on samasugune idüll nagu muumiorus. Pidu piinliku puhtuseta, vabas õhus, rõõmsate sõpradega. Kohvikus on aukohal jäätis: maitsed, kõik omanäolised, lisaks veganjäätis. Samuti küpsetame ise vahvlid ja pannkoogid. Roheline eluviis käib meiega

7

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

id ootab külastama soetamiseks. Tule ja veeda vahva päev koos meiega!

Piparkoogimaja kohvik (Paide 6) kell 13–23 (hiljem afterparty) Türi linna 95. sünnipäeval avame Türi Piparkoogimaja. Kohvikus pakume magusat ja soolast, toimetavad erinevad kodukokad ja müüjad. Külla tulevad Samliku Pekker (leivad ja küpsetised), Hindreku talu (Eesti veinitoodangu esitlus), Minu Aasia (karrid ja kastmed kohapeal tarbimiseks ja kaasa ostmiseks, lisaks india köögi kiirkursus), Tuule Talu Toimkond tervislike maiustuste ja toorkookidega.

Vuntsi kalad oma imelise lõhekreemiga ning veel mõned teisedki kodukokad oma hõrgutistega. Kohvijooke teeme professionaalse masinaga. Õhtupoolikul teeme lõket ja grillime. Kohvi kõrvale elav muusika läbi kogu päeva, hobikunstnik Sirli Kriisa näitus, ajalootund Türi linna vanimatest majadest, Türi tantsustuudio Helit Seljamaa juhendamisel. Piparkoogimaja tutvustus. Avatud raamatuvahetuspunkt ja lugemisnurk, beebistop (kärupark, mähkmevahetuspunkt, kiik beebile, kiiktool imetavale emmele). Avame kogukondliku beebiasjade laenutuse ja tagatiiva apartemendi.

Kirikukohv (F.J.Wiedemanni 7) kell 14–18 Seekord pakume kohvi ja hoopis vaimutoitu. Iga täistunni alguses toimub orelimuusika pooltund ning teises pooltunnis soovijatele kiriku ajalugu tutvustav ringkäik. Lastele on aardejahi mäng. Orelipooltunnid sisustavad oreliõpilased Kohilast ja meie enda orelimängijad.

Roosikohvik (Vabriku pst pargis) kell 14–19

käsikäes, seega saab einestada jätkusuutlikuid valikuid kasutades.

Veel on mitu erilist vinti, mis siia kirjeldusse ei mahu, kuid üle kõige lubame lõbusat pärastlõunat/õhtut!

Roosikohvikus pakume soolaseid ja magusaid ampse, suppi, plaadikooke. Menüüs on maitsvaid üllatusi veganitele. Põnevat tegevust jätkub nii lastele kui suurtele. Mängime Aaretejahti ja Bingot. Võitjatele auhinnad! Meie kohvik on jalgrattasõbralik, loodussõbralik, lemmikloomasõbralik ja heategevuslik. Eelmisel aastal said meie kohvikutegevusest laekunud tulust viis koolilast uue ranitsa ja õppevahenditega kooli alustada. Sel aastal jätkame alustatut. Kohvikukülastaja saab tuua meie telki kooliks vajalikke õppevahendeid.

Andmisrõõm on kõige suurem rõõm! Kohtumiseni Roosikohvikus!

Segasummasuvila (Pargi puiestee 7) kell 12–21

Kohvik Tinctura Amara (Kungla 39) kell 14–21

Loome hubase kohviku, kuhu on oodatud kõik suured ja väiksed külalised. Meie valikus on erinevaid magusad küpsetisi ja mõni põnev soolane roog. Kindlasti on ka midagi, mis on vegan. Pakume samuti palju erinevaid tegevusi lastele. Terve kohvik on inspireeritud Pipi filmidest.

Kohviku menüüs on käsitsi valmistatud pelmeenid, käsitööburgerid, hõrgutavad küpsetised, kokteilid, tinktuurid. Pakume mõnusat ajaviidet hea toidu, meeldejääva teenindusega meditsiinikallakuga koduaiakohvikus.

Osta kaasa-hoov (Pärna 3) kell 12–21 Hoov, kuhu võid tulla ka vahepeatust tegema, puhkama, lihtsalt olema. Avatud on Silmast Silma käsitööstuudio, kust leiab tekstiilijääkidest tooteid nii koju kui lastele. Kui kõht ennast meenutab, saad kaasa osta suppi, saiakesi, pannkooki moosivalikuga, siirupeid jms - kõik see juba pakendatult koju või külla viimiseks!

Raamatukogu kirjanduskohvik (Hariduse 3) kell 13–16 Kohvikus saab kell 14 kuulda ülimalt põnevaid ja harivaid vestlusi väga põnevate persoonide: tõlkija, ajakirjaniku ja luuletaja Jelena Skulskaja ja luuletaja, esseisti ja tõlkija Igor Kotjuhi vahel. Pakume soolaseid ja magusaid suupisteid oma tuntud headuses. Tutvuda saab raamatukogu uute ja kaunite ruumidega ning Jüri Dubovi fotonäitusega.

Raamatukohvik (L.Koidula 34) kell 13–17 Ootame kõiki Raamatukohvikusse jalga puhkama ja nautima: elavas esituses muusikat (esitused algavad kell 13, 14, 15, 16); omavalmistatud soolaseid ja magusaid suupisteid (valikus on mõeldud ka veganitele ja gluteenivabade toodete soovijatele), maitsevett, taimeteed; häid raamatuid, mida kaasa võtta. Meil on õdus nurgake lastele. Bon Soya esindaja tutvustab ettevõtte veganitooteid. Võimalus on vestelda hingehoidjaga.

Toidupäeviku kohvik (Raua 22) kell 13–18 või kuni süüa jätkub Toidupäeviku kohvik seab end sisse väikesel Raua tänaval maja 22 aias. Pakume nii soolaseid kui magusaid küpsetisi. Saab ka isetehtud traditsioonilist sašlõkki ja muud kosutavat. Majaperemees paneb silmailuks välja ka 1985. aasta Iz Planeta külgkorviga mootorrattauunikumi. Seame välja mõned istekohad ja soovi korral võib maha panna oma piknikuteki. Eelnevalt võib end Toidupäeviku tegemistega kurssi viia Instagrami kontot sirvides (kasutajanimi: Toidupaevik).

Kogupere Mõisakohvik (Türi lasteaia Lokuta maja, Tehnika 12) kell 13–18 Kogupere mõisakohvikust leiad hõrgud suupisted ja lasteaia küpsetised tuntud headuses. Kõigile on lustimiseks avatud mänguväljak, fotonurk, õuesõpperajad, tegelusnurgad ning kostüümid. Kohviku tulu läheb Lokuta maja 45. sünnipäeva kingituse - madalseiklusraja

Puusepa Taluõue Kohvik (Kaare 39) kell 17–21 Ka 95-aastane on endiselt täis üllatusi ja põnevaid nurki – tule veeda mahe suveõhtu olles linnas ja samas tundes end nagu maal! Türi linn on ju justkui Puusepa talu noorem vend, talu on nimelt selle koha peal olnud juba aastast 1882 ehk siis juba 139 aastane. Taluhooneid on selle aja jooksul uuendatud, linn on tekkinud ja kasvanud aga aed on ikkagi aed ja see ootab kõiki huvilisi ainult ühel päeval aastas!

Tule ja naudi õunapuu aia rohelust ja lillede ilu, mille kõrvale pakume mõnusaid soolaseid ja magusaid suupisteid. Tule koos sõbra või lemmikloomaga, mõnus taluõue kohvik teeb pai nii hingele kui ka kõhule!

Türi raamatukogu uudised Kuigi suvi on algamas, siis raamatukoguhoidjatel pole veel aega suvepuhkusele mõelda - ikka veel käib kibekiire pakkimine ja kolimine. Kõik vanas kohas pakitu tuleb uues kohas lahti pakkida ja leida igale raamatule just see õige koht. Kahjuks on selline töö üsna aeganõudev ja seetõttu ei kiirusta me praegu ütlema ka täpset raamatukogu avamise kuupäeva. Kindlasti saab see toimuma juunikuus.

Täpse kuupäeva anname teada edaspidi meedia vahendusel.

Samas ei pea raamatusõbrad jääma ka ilma lugemiseta- teid ootavad laenutama meie valla raamatukogud Oisus, Laupal, Kabalas, Kahalas, Kärus ja Väätsal.

Kes on kolinud, see teab, kui mahukas ettevõtmine see on. Nii on ka raamatukogu kolimisega. Õnneks on meie ümber suurepärased, hoolivad inimesed ja asutused. Nii on käinud Türi Päevakeskuse töötajad ja kliendid ning kaitseliidu Türi Üksikkompanii tublid kaitseliitlased ja noorkotkad tassimas raamatuid ning mööblit, abikäe ulatas ka kultuurikeskuse meespere, kes aitas mööblit kokku panna. Türi raamatukogu nimel tänan südamest kõiki meie suurepäraseid abilisi, kes oma aega ja ihurammu raamatukogu kolimisse on panustanud ja panustavad veelgi.

Vabatahtlike abiga tassiti ära üle kahesaja kasti raamatuid ja palju muudki.

Vaatamata sellele, et Türil on raamatukogu hetkel suletud, pakume siiski oma lugejatele ka erinevaid kohtumisi põnevate persoonidega. Näiteks kohtusid maikuu lõpus lugejatega „Maalehe” ajakirjanik Bianca Mikovitš ja toimetaja Indrek Riikoja.

Ja juba juuni alguses peeti suur pikalauapidu Jaan Pehki ja Rait Pilipenko seltsis. Türi linna sünnipäeval võib agaraid raamatukoguhoidjad näha jällegi kohvikut pidamas. Raamatukogu on seekord väljas kirjanduskohvikuga, kus lisaks maitseelamustele on võimalus saada ka kultuurielamus. Nimelt tuleb meie kohviku külastajatega kohtuma väga värvikas ja põnev isik: tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik Jelena Skulskaja koos oma hea sõbra, luuletaja, esseisti ja tõlkija Igor Kotjuhiga… Ära pole me unustanud ka lapsi. Mitmed meie noored lugejad on olnud mures, mis saab suvelugemisest. Rõõmuga võin kinnitada, et suvelugemine tuleb ja algab nagu ikka, juunikuus ning kestab augusti lõpuni. Millised on selleaastased suvelugemise reeglid, sellest teavitame oma noori lugejaid õpetajate kaudu enne, kui lapsed suvevaheajale lähevad. Samuti paneme sellekohase info üles ka raamatukogu kodulehele ja facebooki lehele. Seega on teil, armsad lugejad, mitu põhjust hoida pilk peal meie tegemistel. Ärge unustage suve nautida, sportida ja muidugi ka lugeda!

Rõõmsat suve soovides Türi valla raamatukoguhoidjate nimel Astrid Karpender

Häid uudiseid eakatele ja kogu vallarahvale

“K” kohvik (Viljandi 9 ja Koidula tn nurgal) kell 12–16

Sünnipäevatoetuse maksmine muutub nüüd rohkematele eakatele kättesaadavaks. Otsus ei tulnud küll päris see, mida me sotsiaaldemokraatide ettepanekuga volikogult taotlesime, kuid koos vallavalitsusega saavutatud kompromiss on suur samm edasi.

Soovisime, et eakad saaks juubeli puhul 50eurose toetuse automaatselt koos õnnitluskaardiga. Seni vähenes toetuse saajate arv igal aastal, sest inimesed ei teadnud või neil oli raskusi toetuse küsimisega. Edaspidi aga saadab vallavalitsus inimesele koju õnnitluskaardi ja pakub võimalust toetust saada, kusjuures soovi saab avaldada ka telefoni teel.

Kuigi varasemalt väideti, et korda ei saa muuta, siis on positiivne, et lõpuks leidsime üheskoos tahte. See on hea näide volikogus toimuvast koostööst ja ma siiralt tänan ka kõiki teisi erakondi, et nad meiega kaasa tulid.

Teise olulise kokkuleppena kiitis volikogu heaks meie ettepaneku, et kogukonnakogud ei peaks ainult Väätsal ja Kärus olema, vaid need peaks igas valla piirkonnas tegutsema. Kuigi me soovisime kogukondadele anda ka otsustamise rahade kasutamise ja investeeringute üle, läks arengukavasse seekord kirja tagasihoidlikum siht, milles vallavalitsus kogukondadele toeks peab olema.

Mis puudutab aga Väätsa prügila aktsiate müüki, siis siin on oluline märkida, et tugev ja järjepidev opositsiooni töö on hoidnud ära kõige hullema. Rohkem kui aasta tagasi tõi vallavalitsus prügila aktsiate müügi ettepaneku volikogule ja soovitas alghinnaks panna 500 000 eurot. Kui küsisime arvutusi, kuidas sellise hinnani jõuti, siis seda meile anda ei suudetud. Väga pealiskaudse arvutuse tulemusel saime istungil alghinna 800 000 eurole kergitada.

Loomulikult ei jäänud me rahule kõhutunde pealt tehtud ettepanekutega vallavara müümisel ning lõpuks saavutasime nõusoleku, et enne müüki tehakse sõltumatu audit ja hinnatakse prügila tegelik väärtus. Selle tulemusel otsustas volikogu seekord määrata aktsiate alghinnaks 1,3 miljonit eurot. See tähendab, et meie nõudlikkus ja sisukas arutelu võib vallale juurde tuua 800 000 eurot. Võrdluseks on ligi miljon eurot ühe koolimaja või lasteaiahoone rekonstrueerimise hind.

Pakume soojasid ja külmasid suupisteid, maitsvaid pannkooke kodu moosiga ja karastavaid jooke.

Lauri Läänemets Türi vallavolikogu liige

Türi Ujula kohvik (Tallinna 60, Türi ujula Rapla poolne külg) kell 17–22 Türi ujula kohvik pakub tavapärastele suupistetele ja jookidele lisaks ka magusaid koogikesi. Külastajatel avaneb sellel hooajal viimast korda võimalus külastada ujula saunu ja basseini. Lisaks tavapärastele saunadele on õues võimalik nautida tünnisauna ja meeleolukat muusikat. Lastega tegelevad ja mängivad juhendajad.

Hea Hoo kohvik (Jaama 3) kell 11–17 Pakume sooja suppi ja erinevate täidistega pannkooke. Olemas ka kõigi lemmikud: külm kokteil ja suupisted. Meil saab olla nii õues kui toas. Silmailu pakuvad erivajadustega inimeste poolt hea hooga valmistatud käsitöö (korvid, vaibad jpm), mida saab soovi korral kaasa osta. Tulge uudistama!

Kohvik Kella4klubi pesuköök (Tolli 62) kell 15–19 Kella4klubi pesuköögis on saadaval pesupäevale sobilikud suupisted ja söödavad lauaseaded Krista Perlilt. Kell 17 toimub moedemonstratsioon. Võimalus uuendada oma garderoobi Ilona Tamme imeliste rõivastega.

Läti Lipp - Grande Finale! (Küti 6) kell 16–21 Ootame teid viimast korda Läti kohvikusse! Tähistame seda päeva maitsva grill-liha, Läti jaanipäeva traditsioonilise köömnejuustu, Pagaripiiga kondiitritoodete ning mahlaste suupistetega. Anname endi poolt parima, et teie külastus oleks nii maitsev kui ka meelelahutuslik.

8

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

rek l a a m

Hea Türi valla elanik!

Esitame Sulle Isamaa erakonna nimekirjas kandideerinute aruande.

Mida lubasime 2017. aasta valimistel ning mida oleme nelja aastaga ära teinud.

On rõõm, et koos heade partneritega, koostöös teiste omavalitsuste ja riigiga oleme suutnud plaanitu ellu viia, muutusi ette võtta ja anda hoogu värsketele ideedele, samas hoides seda, mis seni hästi tehtud, vajalik ja oluline. Viimase nelja aasta jooksul on meie koduvald pidevalt uuenenud, paremaks, tugevamaks ja ilusamaks saanud. Siin elades ja vaadates tagasi nelja aasta taha, on muutused märgatavad!

Oleme valmis ka järgmisel nelja aastal oma kogemuste, jõu ja nõuga Türi valla juhtimises osalema. Kohalik elu ja selle edenemine on meile kõigile

tähtis, siin kaasa rääkimiseks ei ole määrav erakondlik kuuluvus ning ootame kaasa mõtlema ja tegutsema kõiki siinseid toimekaid inimesi.

Läheme valimistele vastu uuenenud ja veelgi tugevama meeskonnana valimisliiduna Koduvald Türi.

Meid, Koduvald Türi inimesi seob see, et me elame siin, armastame oma kodu ning soovime oma koduvalda hea sõna ja järjepideva tööga paremaks muuta - meie kõigi jaoks!

Ootame endaga koos mõtlema ja tegutsema kõiki ärksaid inimesi, teeme plaanid järgmisteks aastateks ning viime jälle lubatu ellu!

Pipi-Liis Siemann Türi vallavanem

Meie lubadused aastal 2017: loome unistusi jagades ja koos tegutsedes Türi valla tööealiste elanike arvu suurendamiseks ja noorte elluastumise toetamiseks maksame kodutoetust Türi vallas esimese kodu soetamiseks.

Teeme koostööd teiste omavalitsuste, riigi ja rahastusfondidega. Oleme Järvamaa arengu eestvedajaks!

Toetame ettevõtluse arengut ja teeme koostööd ettevõtjatega, tunnustame nende edu!

Ehitame Türi Põhikoolile õpisõbraliku koolimaja.

Seisame tugeva ja kvaliteetset haridust andva Türi Ühisgümnaasiumi eest.

Remondime Türi Lasteaia Kesklinna maja.

Rajame nüüdisaegse perearstikeskuse, tagame kiirabiteenuse ja eriarstide vastuvõtu, perearstide teeninduspunktid nii Türi linnas, Oisus, Kabalas, Kärus kui ka Väätsal.

Rajame uue spordihoone Türi linna, korrastame valla spordirajatised, tähistame matkarajad, soodustame tervislikku eluviisi ning liikumisharjumusi.

Tagame head võimalused kultuuri- ja spordielus osalemiseks ning vaba aja sisukaks veetmiseks. Võimaldame lastele huvitegevuses osalemiseks tasuta ühistranspordi teenuse või kompenseerime vanemate poolse transpordi.

Rajame koostöös ettevõtjaga Türi linna hooldekodu. Vajadusel aitame peresid eaka ja puudega isiku hoolduskulu tasumisel.

Valla teenuste abil ja kaasates vabatahtlikke, aitame abivajajal võimalikult kaua hakkama saada oma kodus ja osaleda ühiskondlikus elus.

Loome Perekeskuse, mille abil toetame vanemlust ja tagame lastele vajaliku abi igal eluetapil. Jätkame sünnitoetuse, ranitsatoetuse, eakate sünnipäevatoetuse ja matusetoetuse maksmist.

Teeme koostööd eakate nõukoja, noorte ümarlaua, isamaaliste organisatsioonidega ja teiste partneritega.

Arendame valla vapiüritusi, väärtustame piirkondlikke eripärasid, hoiame valla maine kõrgel tasemel.

D U T H E T

Toetame külakogukondi nende valikutes ning aitame kaasa oluliste investeeringute tegemisel. Võimaldame täiendava transpordi Kärust ja Väätsalt vallakeskusesse.

Korrastame ja tähistame Türi valla teed ja tänavad, suurendame liiklusohustust. Ehitame koostöös riigiga uusi kergliiklusteid.

Ainsana on rajamata koostöös ettevõtjaga hooldekdu Türi linna, kuna ettevõtja ei saanud projektiga edasi minna Türi vallast mitteolenevatel põhjustel ning kuna riigi poolt toetust ei ole seni olndu võimalik taotleda, ei ole seni ka kergliiklusteid rajatud.

Nagu lubasime, nii tegime! Koostöö, väärikas ja aus suhtumine ja suhtlemine oli meie motoks, me ei jaganud katteta lubadusi ning hoidsime valla juhtimisel mõistlikuna juhtimiskulud, panustades enam teenuste arendamisse ja inimestesse.

9

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

rek l a a m

MEIE TÜRI VALD AASTATEL 2017–2021

D U T H E T

Meil on tarkust ja tasakaalukust juhtimisel, laia vaadet ja koostööoskust Türi valla juhid austavad ja hoiavad meie riigi ja kõigi eestlaste püsiväärtusi: kodusoojust, oma valla tunnet, rahvustunnet, meie keelt ja kombeid!

Türi vallas on sõbralikud ja koostööaltid juhid, me ei lasku poliitilistesse kaklustesse ega halvustamisse.

Nagu seni, teeme ka edaspidi Türi valla heaks koostööd erineva maailmavaatega inimeste ja organisatsioonidega ning erinevate huvigruppidega.

Hoiame tasakaalus valitsemiskulud ja avalike teenuste kõrge kvaliteedi, valla arengu kavandamisel tugineme realistlikule analüüsile ja selgele

tulevikuvisioonile.

Esindame valda väärikalt nii riigi- ja maakonnatasandil kui ka välispartneritega suheldes, teeme jätkuvalt koostööd naaberomavalitsustega. Türi vald on Järvamaa ühiste asjade vedajaks ka edaspidi: koostöö riigiga, Paide linna ja Järva vallaga teeb kogu Järvamaa ühtsemaks ja tugevamaks, meie inimesed õnnelikumaks ja jõukamaks.

Täidame oma lubadused ja lubame vaid seda, mida kogukonnana suudame ära teha. Toetame nõrgemaid ning panustame ühiselt kohalike teenuste arendamisse.

Türi valla kultuurielu on meie rõõm ja uhkus!

Nagu seni, on Türi kultuurisündmused ka edaspidi parimad! Toetame ning arendame Türi vapiüritusi (lillelaat, Kevadpealinn, Kevadfestival, PaideTüri rahvajooks, tšellofestival, Käru järve päev ning Väätsa korterelamute festival) ning kohalikke traditsioonilisi üritusi (Kabala laulu- ja tantsupidu, Oisu kodukandipäevad, Rassi metsa- ja matkapäev, kohvikutepäev, avatud talude päev jne).

Aitame ka edaspidi kaasa uutele algatustele, nagu seni on tublide tegijate ja valla koostöös saanud tuule tiibadesse C-Jam´i tšellofestival, muusikaliteater, kiigepark ning kümned teised ettevõtmised.

Hoiame oma rahvakultuuri püsimist kultuurisündmuste ning traditsiooniliste ja uuenduslike huviringide tegevuse toetamise kaudu. Toome Türi valda ka professionaalset kunsti ja kultuuri, toetame galerii, kohalike harrastuskunstnike ja taidlejate tegevust.

Koostöös teiste organisatsioonidega restaureerime ja arendame Türi ja Käru kirikut, Väätsa, Kabala ja Laupa mõisa. Koos muuseumitega kujundame nendest piirkonna pärlid, kus pakutakse lisaks vaatamisväärsustele ka erinevaid turismitooteid.

Türi valla kultuurielu on tuntud oma mitmekesiste ja piirkondadele oluliste kultuurisündmustega. Palju on edenenud ka füüsilised tingimused: ligi miljoni euro eest saab renoveeritud Väätsa rahvamaja, millest kujuneb tõeline kogukonnakeskus, kohe avab oma uksed uuenenud ning külastajasõbralikemas ruumides Türi Raamatukogu, kolimine ootab ees ka Väätsa raamatukogu. Toetame Käru kirikut, millele uuenenud välisilme on tõeliseks ehteks ning Türi kirikut kui arhitektuurimälestist.

D U T H E T

Türi vallas on olemas vajalik nii tervise hoidmiseks kui taastamiseks Juba 2019. aastal ehitame uue hoone Türi tervisekeskusele Viljandi tänav 26. Koostöös Järvamaa Haiglaga pakume ka uues majas eriarstiteenuseid, seal saavad soovi korral ruumid ka hambaarstid ja kiirabi. Perearsti teenuspunktid säilivad kõigis senistes piirkondades. Nagu seni, toetab vald ka edaspidi perearste kommunaalkulude katmisel.

Türi vald on juba Eesti kõige sportlikum omavalitsus! Ehitame 2018. aastal valmis uue spordihoone, korraldame ligipääsu treeningutele kõigile vallaelanikele. Väärtustame tervistedendavate harrastustega tegelemist.

Aitame kaasa piirkondlike mängu- ja spordiväljakute hooldamisele ja rajamisele. Koostöös riigi, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Jalgpalliliidu ja maakondlike spordiorganisatsioonidega leiame võimalused lisaraha investeerimiseks kohalikesse rajatistesse.

Spordiklubide rahastamissüsteemi abil tagame mitmekülgsed võimalused spordiharrastusteks nii täiskasvanutele kui lastele ja noortele.

Türi ujula on suurepärane näide vastutustundlikust ettevõtlusest ja heast koostööst omavalitsusega. Ujumisteenuse vallapoolse osalise rahastamisega tagame ujula ja saunateenuse, tugevdame elanike tervist ning suurendame laste ning noorte teadlikkust veeohutusest.

Korraldame kogu vallarahvale suunatud kultuuri- ja spordisündmusi valla eri piirkondades, rajame koostöös riigi ja teiste organisatsioonidega uusi kergliiklusteid ning välispordiväljakuid.

Oleme ehitanud uue tervisekeskuse, uue spordihoone ning panustanud

välispordivõimaluste loomisesse. Türi ujula on nüüd Türi valla oma ning lisandunud on laste- ja teraapiabassein, kus koostöös Järvamaa Haiglaga saab nii tervist turgutada kui beebide ja väikelastega ujumisõpetust või veerõõmu nautida. Türi valla liikumissarjad ja spordiüritused on saanud tunnustuse üle-Eestiliselt, Türi Spordiklubide Liit on olnud meile heaks partneriks ning tõeliseks tervisedenduse eestvedajaks.

10

rek l a a m

Türi vald on ilus, turvaline ja korrastatud!

Türi vald on tänu elanike ja omavalitsuse panustamisele üks kauneimaid Eestis ning pälvis 2017. aastal Eesti Vabariigi Presidendilt kauni omavalitsuse tiitli! Siinsetele elanikele ja külalistele liikumisvõimaluste tagamiseks korrastame järjepidevalt valla teid ja tänavaid, loome riigi toel uusi kergliiklusteid ning turvalisemaid liiklussõlmi. Rekonstrueerime Koidula, Tehnika ja Tolli tänava koos piirnevate kõnniteedega. Hoiame tolmuvabana kõigi koduümbruste kruusateed.

Arvestame avaliku ruumi arendamisel jalakäijate, lapsevankri, ratastooli ja tugiraamiga liiklejatega. Hoolitseme selle eest, et ühistranspordikorraldus oleks võimalikult paindlik. Korrastame koostöös Maanteeametiga bussiooteplatvormid ja ootepaviljonid, valgustame bussipeatused.

Kaunid pargid, hekid ja lilleilu leiab nii linnast kui kogukonnakeskustest, tähtsustame heakorda kogu vallas. Korrastame jätkuvalt parke, aitame korraldada heakorrakampaaniaid ja talguid. Hoiame Väätsa järveäärset puhkeala heakorrastatuna, arendame edasi Türi tehisjärve ja Käru puhkeala, aitame hoida korras külaplatse ning asulakeskusi.

Säilitame Türi kui aedlinna iseloomuliku miljöö, otsime koostöös arhitektide ja maastikuarhitektidega uuenduslikke lahendusi avaliku ruumi arendamiseks. Motiveerime omanikke oma vara hooldama, likvideerima põlenud ja lagunenud hooneid. Toetame korteriühistute arendamist ning ühistegevust.

Teeme jätkuvalt koostööd politsei, päästeameti, turvafirmade ja koda-

D U T H E T D U T H E T

nikeühendustega valla turvalisuse parandamiseks, toetame abipolitseinike kaasamist. Aitame kaasa Türi Vabatahtliku Tuletõrjeühingu, Käru Tuletõrje Seltsi ja Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii tegevusele.

Türi vald ON tõepoolest ilus ning korrastatud, kuigi tegemist jagub jätkuvalt nii heakorra kui uute haljastuspõhimõtete juurutamisel. Turvalisuse huvides teeme head koostööd kõigi organisatsioonidega ning on rõõm tõdeda, et meie vald on ilus, turvaline ja meeldiv elukoht! Meie elanikud on aktiivsed kaasalööjad ning toimunud on erinevaid heakorrakampaaniaid, uuendame nii haljastust kui korrastame jõudumööda teid ja tänavaid.

Tunnustame oma ettevõtjaid ja oleme toeks nii nõu kui jõuga!

Türi vald on ettevõtjale heaks partneriks, anname kiiret ning asjatundlikku infot ja vallast sõltuvat abi, viime kokku ettevõtjaid, aitame leida koostöövõimalusi.

Jätkame valla ettevõtjate tunnustamist, korraldame ettevõtlusalaseid üritusi. Väärtustame piirkonna põllumajanduse traditsioone. Edendame elamusturismi, turundame kohalikke sündmusi ja võimalusi, eksponeerime Türi valla võimalusi ja ärgast vaimu!

Aitame atraktiivsete turismiinfokaartide, infotahvlite ning ettevõtjatega

koostöösidemete loomisega tuua Türi valda külalisi ja uusi elanikke ning elavdada meie majandust.

Ettevõtjate tunnustamist oleme laiendanud uute kategooriatega ning korraldame seda ühiselt Paide linna ja Järva vallaga. Elamusturism, Türi kevadpealinn, kirsiallee, Kärumuuseum, Väätsa paisjärve arendused, Türi Seikluspark on kõik algatused, mis on saanud hoo ja tuule tiibadesse ning on meile rõõmuks ja uhkuseks!

Türi vallas elavad õnnelikud lapsed ja pered!

Soovime, et igal lapsel oleks õnnelik lapsepõlv! Sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate abiga toetame lastega peresid ja kaitseme laste õigusi koostöös erinevate spetsialistidega (psühholoog, sotsiaalpedagoog, noorsootöötajad, politsei, logopeed, karjääri- ja perenõustaja jne).

Loome perekeskuse, mille abil toetame vanemlust ja tagame lastele vajaliku abi igal eluetapil.

Toetame Türi valla peresid nii tähtsündmustel kui ka rasketel hetkedel: maksame sünnitoetust, kooliminekutoetust, matusetoetust; pakume tuge abivajajatele sotsiaaleluruumide, erinevate tugiteenuste näol ning tagame

koduteenuste kättesaadavuse, abistame vajalike erialaspetsialistideni jõudmisel.

Säilitame tasuta bussiliini ning sotsiaaltranspordi, abistame eakaid võimalikult kaua oma kodus hakkamasaamisel. Toetame vajadusel peresid eakate hooldekoduteenuse eest tasumisel.

Laste ja perede heaolu on meile olnud väga oluline! Uued teenused, Perepesa, tugispetsialistide rohkus meie koolides ja lasteaedades, sotsiaalteenuste arendamine ja hooliv suhtumine nõrgematesse on meie uhkuseks ning märksõnaks, mille kaudu tuntakse Türi valda üle Eesti!

11

TÜRI JUUNI 2021 11 RAHVALEHT rek l a3. am

Türi vallas elavad haritud ja uuendusmeelsed inimesed

D U T H E T

Kõigist meie koolidest saadav haridus on tänapäevane ja uuendusmeelne!

Oma lapsele sobivaima kooli valikul on Türi valla peredel suurepärased võimalused: hubased ja erinäolised väikekoolid meie mõisahoonetes ja Kärus ning Oisus või suur ja kaasaegne Türi Põhikool kõige laiema tugiteenuste paketiga.

Panustame jätkuvalt Türi Ühisgümnaasiumi arengusse. Tugev ja kogukonnale vajalik gümnaasium pakub nii tippteadmisi kui ka paindlikke õpivõimalusi.

Ehitasime valmis uue koolimaja Türi Põhikoolile, parendame iga-aastaselt kõigi koolide õpikeskkonda. Jätkame Kabala, Laupa ja Väätsa mõisakoolide arendamist ning koolide eripära toetamist. Toetame lapse loovust arendavaid algatusi ja pakume tuge erivajadusega lastele.

Türi vallas on juba praegu igal lapsel lasteaiakoht! Renoveerime Türi Lasteaia Kesklinna maja ja nüüdisajastame järjest kõiki lasteaedu, soetame uusi õppevahendeid, maksame tublidele õpetajatele ning personalile korralikku palka!

Jätkame koostööd Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Väärikate Ülikooli ning erinevate koolitusorganisatsioonidega, et meie elanikud õpiksid läbi elu, omandaksid uusi teadmisi ja vajalikke uusi oskusi.

Türi vallas on tugevad ja erinäolised kodulähedased põhikoolid, oleme palju kogukonnana panustanud Türi Ühisgümnaasiumisse, kes omalt poolt pakub kogukonnale vastu erinevaid tegevusi ning võimaluse uhkust ja rõõmu tunda seal õppivate tegusate ja tarkade noorte üle! Meie laste-

aiad on uuenenud nii sisult kui vormilt, turvalised ning iga laps on siin tõeline aare, kellele on olemas lasteaiakoht ning vajalikud tugiteenused.

Meie asutused soosivad elukestvat õpet, meie eakad on aktiivsed õppurid Väärikate Ülikoolis ning kaasalööjad ühiskonnaelus.

D U T H E T Türi vald on meie kõigi oma!

Kuulame inimeste soove ja püüame leida lahendusi ka keerulistele küsimustele.

Toetame noori, nende värskeid ideid ja noortekogu tegevust, austame eakate elukogemust ja jätkame eakate ümarlaua ehk eakate nõukoja kohtumistega. Toetame eakate ühistegevust noortekeskuses ja külakeskustes.

Uue Türi valla kõigis piirkondades arvestame elanike erinevate vajaduste, kohalike traditsioonide ning arenguvõimalustega, toetame ja märkame, küsime tagasisidet, kaasame otsustamisse ja paneme õla alla headele algatustele.

Türi valla elanike arvu suurendamiseks loome kodutoetuse peredele Türi vallas oma esimese kodu soetamiseks. Nii on kõigil meie noortel võimalik Türile oma kodu luua ning kaugemalt pärit inimestel võimalus siinsest heast elukeskkonnast osa saada.

Seltsielu ja külaliikumine on seni saanud olulist finantstuge valla eelarvest ning abi valla asutustelt, nii jääb ka edaspidi! Maaelu- ja seltsitegevuse komisjoni, külavanemate ja sädeinimestega ning valla kodanikeühendustega koostöös aitame ellu viia vajalikke projekte, algatada uusi ettevõtmisi ning hoida elus traditsioone.

Türi linn on ka edaspidi väärikas vallakeskus. Toetame külade ühistegevust ja uue Türi valla elanike kogukonnatunde kujunemist.

Kõik lubatu on teoks tehtud! Kodutoetus on toonud meile enam kui 150 uut peret, oleme saanud üle-eestiliselt suure ja positiivse tähelepanu osaliseks. Meie seltside tegevus on aktiivne ja koostöö ning ühised ettevõtmised on pakkunud paljudele inimestele rõõmu, rahuolu koostegutsemisest ning erakordseid ja positiivseid elamusi!

Türi vallas jagub noortele nii tegevust kui väljakutseid

Türi Noortekeskus on väga tegus ja uuendusmeelne, toetame ka edaspidi uusi põnevaid ideid, mobiilse noorsootöö võimalusi kogu vallas ning uute huvitegevuste pakkumist.

Toetame valla noortekogu tegevust ning ootame põnevusega noorte omaalgatusi. Toetame huvitegevuse, muusikahariduse, sportimisvõimaluste ja ujumisõppe kättesaadavust valla noortele veelgi paindlikuma transpordikorraldusega.

Igaüks võib valida sobiva huvitegevuse või huvikooli nii Türi vallas kui naaberomavalitsuses, Türi vald toetab ka teistes omavalitsustes huvitegevuses osalemist.

Tunnustame tublisid noori ja nende juhendajaid. Soodustame koostööd lasteaedade, koolide ning isamaaliste noorteorganisatsioonide vahel.

Peame tähtsaks isamaalist kasvatust ning aitame kaasa vabatahtlike päästjate, abipolitseinike, Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii ja Naiskodukaitse Türi jaoskonna tegevusele ning noortetööle. Soovime, et huvihariduses töötav õpetaja oleks väärtustatud sarnaselt üldhariduskooli õpetajaga.

Türi noortele on nelja aasta jooksul loodud uued noortetoad Kärus, Oisus ja Väätsal, sügisel alustab tegevust Türi loomemaja, kõigi koolide juures tegutsevad mitmekesised huviringid. Äsja sai valitud esimene Türi Noortevolikogu, mis kindlasti annab asjalikke nõuandeid valla juhtimiseks ning toob noorte, meie tuleviku vaadet oma koduvalla arengusse!

12

Kortermajad, eramajad ja koduuksed tuleb tähistada numbritega Päästeamet teavitab, et alates 1.03.2021 jõustus siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ muudatus § 51 lg 4, kus nii alles ehitatavatele kui ka olemasolevatele kortermajadele kehtib nõue, et kortermajas peavad olema välisuksed, vaheuksed ja korteriuksed numbritega tähistatud.

Samuti peavad büroohoonetes ja kortermajades olema tähistatud korrused alates kolmandast.

Vastav nõue on tingitud eelkõige vajadusest tagada operatiivteenistustele kiire reageerimine elanike/kodanike elu, tervise ja vara kaitseks ajakriitilistes situatsioonides.

Teisisõnu, et näiteks korteritulekaju korral oleks naabritel võimalik kiiresti välja selgitada probleemne korter, edastada info häirekeskusele ja seeläbi päästjad, kiirabi, politsei suudaksid ilma aega kaotamata jõuda abivajajani.

Tänane probleem on see, et pigem vanemates korterelamutes ei ole koridoride vaheustel ja korteritel numbreid või numbrivahemikke uste peal või nende kõrval.

Numbrite suurusele, kujule või asukohale nõudeid esitatud ei ole. Oluline on see, et kogu teekond välisuksest korteriukseni oleks tähistatud numbritega üheselt arusaadaval moel. Sama kehtib korrusenumbrite kohta.

Palume edaspidi pöörata antud muudatusele korteriomanike ja korteriühistute tähelepanu ning jälgida seda ehitusprojektide kavandamisel või kooskõlastamisel.

Türi vallavalitsus

Tänavavalgustus suvel Väätsa, Särevere, Oisu ja Käru alevikes Arvestades kevad- ja suveperioodi, mil õues on piisavalt pikka aega valge, arutas Türi vallavalitsus 13. mai 2021 istungil tänavavalgustuse põlemise ja kustutamise aegu ning jäi seisukohale, et alates 1. juunist kustutatakse tänavavalgustus 1) Väätsa, Särevere, Oisu ja Käru alevikes alates kella 00.00st; 2) valla teistes asumites (v. a Türi linn) ja Türi-Reopalu kergliiklusteel kella 23st.

Türi linnas kui Türi valla keskuses, kus on suurim elanike arv, väikseim kogukondlik kontroll ja seetõttu ka enim probleeme avaliku korra tagamisega, jäävad tuled pimedal ajal põlema.

Türi vallavalitsus

Seltsi Pihlapuu uudised Üle mitme eriti pikana tundunud kuu saime taas oma mõnusates ruumides kokku - oli nagu esimene koolipäev, elev ja rõõmus.

Arutasime edasisi võimalikke tegemisi, laulsime, kohvitasime ja väga tähtsal kohal oli ikka suur jututuba - kuis vaktsiini talusid, kas käes üks või kaks sutsakat...

Kirjastada on antud uus vanade laulude-lugude raamatuke, ootame valmimist!

20. mail, nagu maikuu Türi Rahvalehes teada anti, oli vallavanem Pipi-Liis Siemann tulnud eakate traditsioonilise ümarlaua teemasid käsitlema ja küsimustele vastama: saime teada valla olulistest tegevustest, ka uuest vallamajast ja sealsest ruumijaotusest k.a raamatukogu jm.

Vallavanem andis arutada ka võimaliku eakate nõukogu moodustamise idee. Kaalusime ja vaagisime ning Pihlapuu seltsi selle päeva kohaolijate ühine arvamus oli, et senine vabam ümarlaua vorm sobib hästi ja täiendavat bürokraatiat pole vaja. Mida arvavad valla teiste piirkondade eakad, selgub vast edaspidi.

Teemaks kerkis ka mõnes piirkonnas eakate seltside tegevuse lõppemine, kuna eestvedajad on loobunud ja uusi innustunuid pole. Eks on ju selge, et kedagi mingit seltsi moodustama ja juhtima ei saa sundida, ei leita motiivi ega soovita võtta vastutust, sest see on vastutus, kui asud seltsi eesotsa!

Eks see on eakate endi otsustada, mil moel seltsielu elada.

Mingil perioodil ehk ongi siis sobiv hoopis kogukonna muudest kooskäimistest endale huvitavat tegevust leida.

Käsitleti ka vallasisese transpordi teemat. Vast võiks teatud päeva(de)l keegi erafirma teenust osutada ja transpordi kasutajad tasuksid sõidu eest ise, võiks vast katsetada!

Kahjuks ei olnud kohale tulnud meie seltsiga mitteseotud eakaid ja seega on see vaid selle päeva arutelu tulemus.

Koos vallavanemaga oli vestlusringis ka valla haridus-, kultuurija sotsiaalosakonna juhataja Kaia Iva, kes jagas teavet valla sotsiaalteenuste kohta.

Samuti tutvustas ta eakate sünnipäevatoetuse saamiseks plaanitavaid muudatusi. Kavas on uuest aastast saata igale vastavas eas (80. ja 85. juubeliks ning alates 90. eluaastast igal aastal) sünnipäevalapsele kodusele aadressile õnnitlus koos vastava infoga toetuse saamise võimalusest. Inimene peaks siis kas tavalise või e-kirjaga või ka telefoni teel vallamajja teada andma oma pangakonto numbri.

Võimalus on ka saada sünnipäevatoetus sularahana vallamaja kassast. Meile tundus see plaan igati mõistlik ja vähem probleeme tekitav.

Täpne muudatuse sisu avaldatakse pärast vastava volikogu protseduuri läbimist.

Nõnda siis, oleme rõõmsad, püsime terved ja tegusad!

Eha Pehk

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

Pension ja mida sellest teadma peaks Türi Rahvalehe küsimustele vastab sotsiaalkindlustusameti pensioninõustaja Laurits Leima.

Millistest osadest koosneb nn riiklik 1. samba pension?

Esimese samba pension koosneb baasosast, staažiosast, kindlustusosast ja ühendosast.

Baasosa on kõigil inimestel ühesugune ning seda indekseeritakse. Seda võib võtta kui vundamenti, mis on kõigil olemas ning samasugune.

Staažiosa koguti kuni 1998. aasta lõpuni. Sel perioodil vaatasime, kui kaua on inimene töötanud. Tema palk ei mängi mingit rolli – ole kahekordse keskmise palgaga direktor või poole palgaga koristaja. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž täisaastaks ning alla kuue kuu pikkune periood arvesse ei lähe. Ehk kui inimene töötas 18 aastat ja 7 kuud, ümardatakse see 19 aasta peale, 18 aasta ja 5 kuu puhul aga 18 aasta peale.

1999. aastast 2020. aasta lõpuni kogusime kindlustusosa.

Kui inimene teenis ühe kalendriaasta jooksul vähemalt ühe keskmise palga, teenib ta ühe kindlustusosaku. 1 kindlustusosak on väärt sama palju kui 1 staažiosa.

Kui inimene teenib üle või alla keskmise palga, siis teenib ta ka võrdeliselt vähem või rohkem osakuid. Kui inimene on II samba liige, siis kogub ta ühe keskmise palgaga 0,8 kindlustusosakut, sest üks viiendik tema sotsiaalmaksust (ehk 0,2) läheb teise sambasse. 2021. aastast kogume me ühendosa, mis koosneb juba tuttavast kindlustusosakust ning solidaarosakust. Ka 1 ühendosaku väärtus on täpselt sama, mis 1 kindlustusosakul ning 1 staažiosal.

Kindlustusosaku leiame me täpselt samamoodi nagu varem, vaadates inimese palga ning riigi keskmise palga suhet. Solidaarosaku leiame, kui vaatame, kas inimene teenis aastas vähemalt 12-kordset miinimumpalka. Kui teenis, siis on solidaarosaku suurus 1.

Väiksema palga puhul on see võrdeliselt väiksem.

Solidaarosak saab olla maksimaalselt 1, isegi kui palk on väga suur. Kui inimene on teise samba liige, siis saab solidaarosak olla maksimaalselt 0,8. Kui liidame kindlustus- ja solidaarosaku kokku ja jagame summa kahega,

saamegi ühendosaku. Olen kasutanud vaheldumisi sõnu osa ja osak.

Kui me korrutame kindlustusosakute või ühendosakute hulga aastahindega, saamegi kindlustus- või ühendosa. Ehk et kui panna osakule külge rahaline väärtus, muutub see osaks. Ka aastahinne on midagi, mida indekseeritakse kord aastas, kui sotsiaalmaksu laekumine tõuseb ning hinnad kasvavad.

Kuidas pensionile minekul ja pensioni arvutamisel võetakse arvesse inimese tööstaaži (st on töötatud vähemalt miinimumpalgaga)?

Enne 1999. aastat vaatame me seda, kui kaua inimene töötas, õppis, oli ajateenistuses või kasvatas kuni 3-aastast last. Õppimisel läheb arvesse ülikooli ja kutsekooli päevane õpe ning ajateenistuse puhul arvestame ka nõukogude sõjaväes teenimist.

Seda infot sotsiaalkindlustusametil ei ole ning staaži arvestamiseks tuleb esitada oma tööraamat või muud dokumendid, mis tõendavad, et te olete teinud mõnda eelpool nimetatud tegevustest selles ajavahemikus.

Kui tööraamat on kadunud või on mingi sissekanne puudu, sobivad ka tööleping, lõputunnistus, sõjaväepilet jm ametlikud dokumendid. Need võib tuua kas sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või skänneeritult saata meili teel. Kuigi inimene võis ühe aasta jooksul olla nii koolis, töötada kui kasvatada last, siis on võimalik ühe aasta jooksul kirja saada maksimaalselt 1 aasta staaži.

Pärast 1999. aastat vaatame ma ainult seda, kui palju maksti tema eest sotsiaalmaksu ehk milline oli tema palk.

Kui inimene teenis aasta jooksul vähemalt miinimumpalka, saab ta kirja ka ühe aasta staaži. Ka siin ei ole võimalik rohkem teenimise korral aastas üle ühe staažiaasta koguda. Inimese eest makstud maksude info on riigil olemas ning selle perioodi osas ei pea ise midagi tõendama.

Kui inimene on saanud keskmisest palgast väiksemat töötasu ja kindlustusosak on ühest väiksem, siis kuidas ja mida see mõjutab (kas vaid pensioni suurust või muutub ka pensionile mineku aeg jne)?

Kui inimene on teeninud alla keskmise palga ning seetõttu on kindlustusosak (kuni 2020. aasta lõpuni) või ühendosak (alates 2021. aastast) alla 1, siis mõjutab see vaid tema pensioni suurust. Pensionile mineku osas vaatame me staaži ning seal on vaja teenida 1 staažiaasta saamiseks vähemalt miinimumpalka.

Kui inimesel on keskmise palk (ja ta ei ole II samba liige), siis teenib ta ühe tööaasta peale 1 ühendosaku, mille väärtus täna on 7,206 €. Kui inimesel on näiteks kolmveerandi keskmise palga suurune töötasu, siis kogub ta 0,875 ühendosakut ehk 6,3 € igakuisele pensionile lisaks.

Eelmisel aastal kogunuks inimene aga 0,75 kindlustusosakut ehk 5,4 € oma igakuisele pensionile lisa.

Kuidas arvutatakse nn vanemapensioni? Kellele seda makstakse? Kas selle saajat on võimalik muuta (näiteks abikaasa surma puhul)?

Laste kastavamine mõjutab riiklikku pensioni, kuna annab pensionilisa. Pensionilisa makstakse ühele lapsevanemale igal kuul koos tema pensioniga.

Kui laps sündis enne 1991. aastat, arvestatakse tema eest 2 aastat pensioniõiguslikku staaži ja 1,5 aastahinde väärtused. Kui laps sündis pärast 1991. aastat, saab lapsevanem tema eest 3,5 aastahinde väärtuses pensionilisa.

Rahaliselt ei sõltu lapse sünniajast see, kui palju tema eest pensionilisa saab.

Kui laps on sündinud aga pärast 2013. aastat ning lapsevanemal on II sammas, makstakse ühele lapsevanemale tema teise sambasse iga kuu kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 4% riigi keskmisest töötasust. See summa ei tule vanemapalga ega inimese sotsiaalmaksu arvelt, vaid riigieelarvest.

Täiendavad sissemaksed II sambasse jätkuvad ka töötades. Kui inimene lahkub II sambast enne lapse 3-aastaseks saamiseni, ei jää ta siiski osast rahast ilma.

Arvutame välja selle osa, mis jäi inimesel II sambasse saamata, ning inimesel on õigus tulevikus penisonilisale saamata jäänud osa ulatuses. Kui lapsevanem ei ole liitunud II sambaga, siis makstakse talle pensionilisa 3,5 aastahinde väärtuses samal viisil nagu laste puhul, kes on sündi-

nud enne 2013. aastat. Oluline on, et vanemad peavad kõigil juhtudel omavahel sõlmima kirjaliku kokkuleppe, kumb neist lapse eest saadava raha õigust kasutab. Kui abikaasa sureb ning teine lapsevanem vastab kõigile tingimustele, siis makstakse seda teisele lapsevanemale edasi. Kui summa oli võrdselt jaotatud, siis saab teine lapsevanem nüüd kogu summa.

Millised muudatused 1. samba pensionis praegu toimuvad?

Kust nende kohta infot leiab?

Esimese pensionisamba reform tõi kaasa kolm suuremat muudatust. Esiteks on riiklik vanaduspensioniiga aastast 2027 seotud keskmise oodatava elueaga. See tähendab, et kui oodatav eluiga tõuseb või langeb, teeb sama ka vanaduspensioniiga. Ühes aastas võib see muutuda kõige rohkem kolme kuu võrra. Teiseks suureks muudatuseks on pensionivalemi täiendamine ühendosaga. Kui inimene teenib üle keskmise palga, siis teenib ta edaspidi natuke vähem pensioniosakuid, kui seni.

Kui töötasu oli alla riigi keskmise palga, siis kogub inimene aga rohkem pensioniosakuid.

Eesti tööealisest elanikkonnast teenib umbes kolmveerand alla keskmise palga.

Kolmandaks muudatuseks on uus pensioniliik – paindlik pension. See koondab enda alla senised ennetähtaegse (kõnekeeles eelpensioni) ning edasilükatud vanaduspensioni ja toob kaasa mõned muudatused.

Kui seni oli võimalik minna vanaduspensionieast kuni 3 aastat varem pensionile, siis paindliku pensioniga saab seda teha kuni 5 aastat varem.

Kui ennetähtaegse pensioni puhul oli varem mindud ajal töötamisel piirangud (töötasu ning pensioni korraga ei makstud), siis paindliku pensioni puhul sellist piirangut ei ole.

Lisaks on võimalik oma pensioni maksmine ka peatada, mis suurendab pensioni suurust.

Näiteks kui inimene loobub üheks aastaks oma pensionist, on selle aasta järel tema pension umbes 5,5 % suurem. See protsent jääb inimese penisoni mõjutama elu lõpuni.

TEAVE Täpsemalt saab kõigist muudatustest lugeda lehelt pensioniplaan.ee.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo käis Türi vallas visiidil Maikuu alguses külastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Türi vallas mitmeid asutusi. Ennetusja pereteenuste keskuse Türi Perepesa juht Marika Toots tutvustas keskuse tööd. Kõige suurem huvi on olnud psühholoogi nõustamise, vanemakoolituse „Imelised aastad“ ning erinevate koolituste vastu. Vajadus on pereteraapia järele. Üheskoos

räägiti riigi toe suurendamise vajadusest tõenduspõhisele ennetustööle ja laste-perede vaimse tervise toetamisele.

Türi eakate maja on Türil tegutsenud veerand sajandit. Üle Eesti on neist rohkem rääkima hakatud viimastel aastatel ja paljudele on üllatuseks, et sellised teenusmajad pole mitte ainult välismaal, vaid ka Eesti parima-

tes omavalitsustes. Teenusmajas elab igaüks iseseisvalt oma korteris, kuid maja sotsiaaltöötaja abistab elanikke teenuste korraldamises või igapäevastes toimetustes, selle eest inimene lisaks maksma ei pea. Eriline boonus on väike aiamaa, mis tegevust pakub. Minister sai piiluda ka proua Laine hubasesse korterisse.

Päeva lõpetuseks jõuti uuesti elukaare algusesse ja Käru Heade Tegude muuseumi looja Aljona Suržikova tutvustas oma valduste põnevaid eksponaate ja emadepäeval avatavat mitmikute kärude näitust. Teadagi, elukaare alguses on kärul eriline tähtsus.

Kaia Iva Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

13

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

On kohaliku omavalitsuste volikogu valimiste aasta 2017. aastal kolme omavalitsuse – Türi valla, Käru valla ja Väätsa valla - ühinemise tulemusel moodustunud Türi valla esimese volikogu volitused hakkavad lõppema. Uue volikogu valimised toimuvad 17. oktoobril 2021.

Hääletamis- ja kandideerimisõigus Kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel saab hääletada ehk valida Eesti kodanik ja Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ning Eestis püsivalt elav välismaalane, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.

Hääletamiseks peab isik olema valimise päevaks (17. oktoobriks 2021) saanud vähemalt 16-aastaseks ning ta peab olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. Türi Vallavolikogu saab valida hääletamisõiguslik isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on 17. septembri 2021 seisuga Türi vallas.

Hääletada ei saa isik, kes on kohtumäärusega valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust.

Hääletamisõigust ei saa edasi volitada.

Türi Vallavolikogusse saab kandideerida Eesti kodanik ja Euroopa Liidu kodanik, kes on hiljemalt 7. septembril 2021 on saanud 18-aastaseks ja kelle elukoht 1. augusti 2021 seisuga rahvastikuregistri andmetel on Türi vallas.

Volikogu liikmeks ei või kandideerida tegevväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

Hääletamise korral-

damises on muudatused Muutub hääletamise aeg Hääletada saab kogu nädala ehk kõikidel nädalapäevadel enne valimispäeva. Valimisnädal koosneb kuuest eelhääletamise päevast (11.-16. oktoober) ning lõpeb pühapäeval (17. oktoobril 2021) ehk valimispäeval. Eelhääletamise perioodil (11.-16. oktoober) on võimalik hääletada ka elektrooniliselt.

Valijate nimekirjad on elektroonilised Valimise korraldus muutub senisest enam paberivabaks ning valijate nimekiri on nüüd elektrooniline. Valijate nimekirja koostab Siseministeerium 17. septembri 2021 seisuga. Valijate nimekirja kandmiseks peab hääleõiguslikul isikul olema rahvastikuregistris elukoha aadressiandmed. Kui hääletamisõigusega isik muudab oma elukohta ning asub elama teise valda või linna, siis pärast 17. septembrit 2021 tehtud elukohamuudatust valijate nimekirjas arvesse ei võeta ning valija saab hääletada selles omavalitsusüksuses, mille aadress oli märgitud rahvastikuregistrisse 17. septembri 2021 seisuga.

Kui isikul elukoha aadress registris puudub, saab ta esitada rahvastikuregistrile elukohateate. Elukohateate saab esitada kirjalikult või elektrooniliselt.

Valija ei ole seotud valimisjaoskonnaga Elektrooniline valijate nimekiri võimaldab kõikidel jaoskonnakomisjonidel kasutada ühte valijate nimekirja, mistõttu ei ole valija valimisringkonnas enam seotud konkreetse valimisjaoskonnaga. Eeldusel, et Türi valla haldusterritoorium on üks valimisringkond, võib Türi valla hääleõiguslik isik hääletada ükskõik millises Türi valla valimis-

jaoskonnas.

Valimisjaoskonnad Türi valla haldusterritooriumil moodustatakse 5 valimisjaoskonda. Hääletamisruumide asukohad on järgmistel aadressidel: 1) jaoskond nr 1, asukoht Türi kultuurikeskus (Hariduse tänav 1, Türi linn); 2) jaoskond nr 2, asukoht Türi ühisgümnaasium (Tolli tänav 62, Türi linn); 3) jaoskond nr 3, asukoht 15. oktoobril 2021 Kabala rahvamajas (Sauna tänav 2, Kabala küla) ning 16.- ja 17. oktoobril 2021 Oisu rahvamajas (Estonia puiestee 1, Oisu alevik); 4) jaoskond nr 4, asukoht Käru põhikoolis (Aia tänav 20, Käru alevik); 5) jaoskond nr 5, asukoht Väätsa põhikoolis (Kooli tänav 1, Väätsa alevik).

Valimisjaoskonnas nr 1 (Türi kultuurikeskuses) saab hääletada kogu valimisnädala (11.17.10.2021). Selles jaoskonnas saavad hääletada ka isikud, kes ei ela Türi vallas ehk toimub väljaspool elukohta hääletamine. Jaoskond nr 1 korraldab ka asukohas, sh hooldekodudes hääletamist.

Teistes valimisjaoskondades saab hääletada valimisnädala reedel, laupäeval ja pühapäeval (15. 17.10.2021).

Eelhääletamise päevadel (11.-16.10) toimub hääletamine kell 12.00-20.00, valimispäeval (17.10) toimub hääletamine kell 9.00-20.00

Kodus hääletamine Kodus hääletamine toimub nüüd kolmel päeval, s.o reedel, laupäeval ja pühapäeval (15.-17.10) kell 9.00-20.00 valija eluruumis.

Kodus hääletamist saab taotleda, kui valija mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada

t e a ve

valimisjaoskonna hääletamisruumis. Kodus hääletamise korraldamiseks tuleb jaoskonnakomisjonile esitada taotlus, milles märgitakse valija nimi, isikukood, aadress, sidevahendi numbrid ja kodus hääletamise põhjus. Taotlusi saab esitada valimispäeva, s.o 17.10 kella 14.00ni.

Reedel ja laupäeval (15.10 ja 16.10) kell 12.00-20.00 ning pühapäeval (17.10) kell 9.00-14.00 võib taotluse esitada ka telefoni teel.

Kodus hääletamist korraldab jaoskonna nr 2 hääletamiskomisjon.

Valimiste teabeleht Alates 2021. aastast ei saadeta valijale enam valijakaarti. Enne valimisi saadetakse valijale tema rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile valimiste teabeleht.

Valimiste teabeleht on vaid informatiivse sisuga, seda ei ole vaja valimisjaoskonda kaasa võtta. Valimiste teabelehel on andmed hääletamisõiguse tingimuste kohta ja hääletamisvõimaluste kohta asjaomases vallas või linnas.

Isikule, kes on eesti.ee keskkonnas oma ametliku e-posti aadressi edasi suunanud, saadetakse elektrooniline valimiste teabeleht.

Valimiste teabeleht saadetakse riigiportaalis määratud elektronposti aadressile.

Paberil valimiste teabelehte elektroonilise valimiste teabelehe saanud valijale ei saadeta.

Valimisteinfot jagame Türi Rahvalehe veergudel ka edaspidi.

Samuti avaldame valimistega seonduvat teavet Internetis Türi valla veebilehel (ww.tyri.ee).

Teave valimiste korraldamise kohta on avaldatud ka riigi valimisteenuste veebilehel www.valimised.ee.

Lii Laanemets Türi vallasekretär

Kodu on meie kindlus 2020. aastal tehti Türi vallas 291 kodunõustamist. Eestis on tulesurmasid jätkuvalt liiga palju, kahjuks oli üks selline tulekahju ka meie vallas ja päästjad näevad ohtlikke kodusid iga päev.

Probleemideks on enamasti hooldamata ja tuleohtlike küttekollete kasutamine, ülekoormatud elektrijuhtmestik ning suitsu- ja vinguanduri puudumine kodudes. Suitsuanduri kohustuslikuks muutumisest on möödas juba pea 12 aastat. Kuid reaalsus, mis avaneb päästjate kodunõustamiste käigus, on andurite puudumine kodudes. Tuleb ette ka situatsioone, kus andur on soetatud, kuid asub alles kapisahtlis või on sootuks pakendis. Eakamatel inimestel, kellel on raske lae alla ronida, on võimalik noorematelt abi paluda. Kindlasti tasub kasutada ka päästjate abi. Mina usun, et paarikümneeurone väljaminek enda elu säästmiseks ei

ole liialt kulukas.

Alates 01.03.2021 on vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamiseks vingugaasiandur kohustuslikuks puuküttel ahju, pliidi või kaminaga hoonetes, kuhu andurid tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 2022. aasta 1. jaanuariks. Õnnetusi põhjustavad veel ohtlikud käitumisharjumused: siseruumides suitsetamine, lahtise tule hooletu kasutamine, põlevmaterjali ohtlik ladustamine jms. Silma on jäänud ka teisi ohte, mis kodus varitsevad, nagu näiteks kodulähedased veekogud, kus on katkised purded, järsud ja libedad kaldad, ohtlikud kastmisvee võtmise kohad ja kodukeskkonnas kukkumine. Viimasest on veel vähe räägitud, kuid kukkumised kodukeskkonnas põhjustavad arvukalt vigastusi ja isegi õnnetussurmasid.

Mõnede riskigruppi kuuluvate inimestega on võimalik tegeleda nende probleemidele tähelepanu juhtimisega, mis vajavad ka suuremal või vähemal määral investeeringuid.

Päästeameti ja kohalike omavalitsuste vahel toimib koostööprojekt „Kodud tuleohutuks“, kus päästja nõustab abivajajat ja kohalikku omavalitsust ohtliku kodu turvalisemaks muutmisel.

On hea tõdeda, et Türi vald on projektiga kaasa tulnud, panustades omaosalusega. Üheskoos on selle ajaga tuleohutuks tehtud mitmeid kodusid. Ennetustöö hakkab vilja kandma alles aastate pärast, seetõttu on vaja juba täna midagi ära teha. Igaüks saab selle nimel pingutada, aidates oma lähedasi, märgates abivajajat ja pannes käed külge, et meie kodud ohutuks saaks. Ärme jää ootama, et asi paraneb iseenesest.

Head Pihlapuu reisihuvilised - nimekirjad on sulgunud!

1. Reis Ahvenamaale (22.–24. juuli) - tingimused on lubatud täpsustada juunikuu keskpaigaks; 2. „Lõõtspillipidu Harmoonika” (17. juuli) külastuse tingimused selguvad samuti (kas on võimalus sõita, palju on eelmise aasta broneeritud piletitega, hind jne) vast juunikuu esimesel poolel.

Palun võtke minuga ühendust tel 504 7330 või e-posti ehale23@ gmail.com 15.–16. juuni paiku.

Kahjuks ei märka paljud probleeme oma kodus. Kui märkad probleemi naabri, sõbra, tuttava jne kodu turvalisuse osas ja näed, et ta ise ei suuda midagi muuta, siis teavita sellest korteriühistut, kohalikku omavalitsust või helista 1247, sealt suunatakse teave õigele ametkonnale, kes hakkab abivajava inimese probleemiga tegelema. Inimesed, märkame ja aitame abivajajat.

Päästetöötajate igapäevatöö on inimeste elu ja vara kaitsmine, päästekomandod teevad kodunõustamisi iga päev üle Eesti, käivad inimeste juures kodudes nõu andmas, kuid ainult päästjate nõustamisest ja tähelepanust ei piisa. Päästjad üksi ei suuda tervet Eestit turvaliseks muuta, selleks on vaja meie kõigi kaasabi.

Eilo Eesmäe Türi PK 2 komandopealik

27. mai 2021 istungil Türi vallavolikogu: • kinnitas revisjonikomisjoni kontrolli tulemused ja tunnistas Türi valla ja Türi valla vee-ettevõtja OÜ TÜRI VESI, registrikood 10036436, vahel sõlmitud lepingute täitmise nõuetekohaseks ja heaks; • lõpetas Türi valla Särevere aleviku soojusmajanduse arengukava aastateks 2021–2031 I lugemise; • võttis vastu Türi valla jäätmekava 2021–2026; • vaatas üle ja kehtestas muudetud kujul Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2022–2025; • võttis vastu Türi valla 2021. aasta lisaeelarve; • muutis Türi vallavolikogu 30. mai 2019 määrust nr 5 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“; • otsustas võõrandada Türi valla vara otsustuskorras: Kädva külas Välja korteriomandid senistele vallasasjade omanikele ning Kirna küla, Mõisa tee 3 mittetulundusühingule Kirna; • andis loa Serva Holding OÜ-le Türi vallas Lungu külas asuva Kitse kinnisasja omandamiseks; • suurendas Türi vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmete arvu, valis revisjonikomisjoni liikmeks Elar Niglase ning kinnitas revisjonikomisjoni koosseisu uuesti; • muutis Türi vallavolikogu 26. novembri 2020 määrust nr 14 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“; • muutis Türi vallavolikogu 16. novembri 2017 määrust nr 8 „Türi Vallavalitsuse põhimäärus“ ja uuendas ametiasutuse tegevuskoha aadressid; • innitas Türi valla 2022. aasta eelarve koostamiseks eelarve liigenduse; • määras ASi Väätsa Prügila aktsiate müügiks alghinna ja kinnitas aktsiate müügi korra; • võttis teadmiseks info volikogu alaliste komisjonide tööst Türi vallavalitsus

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

14

ku h u m i n n a ku l t uur

PA M Ti

MUUSIKAÕHTUD 4. juuni kell 20.00 Pilet 18/20 €

VA I K O E P L I K & KRISTJAN RANDALU “Kooskõla lahkhelid”

PA M Ti

MUUSIKAÕHTUD 5. juuni kell 18.00 Pilet 12/10 €

Kammerkontsert „Liederkreis“ E L I N A N E C H AY E VA (koloratuursopran)

R A L F TA A L ( k l a v e r )

K, 9.06 Sten Lassmann "Non plus ultra" Klaverikontsert. Pilet 10/8 € 11.-12.06 Orientaalkultuuride fes�val "paIDA" Muusika, kunst, loengud, film, vestlused, Arno Kalbuse pillitöötuba. Info: pamt.ee/events/ paida/ PILETID JA BRONEERINGUD Kassa tel 38 49137, 552 8180 kassa@pamt.ee, avatud E-R 12-18 PAMT.EE

R 4.06 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „Eesti matus“ EST 2021. Pilet eelmüügist 4 eurot, samal päeval 5 eurot.

Keset kõige kibedamat tööaega sureb väärikas eas Andres, üksikuks jäänud taluperemees, kes viimse hingetõmbeni on eestlase kombel jäägitult tööd rabanud. Kui keegi sureb, tuleb ta väärikalt ära saata. Sestap sõidab kokku kirev ja koomiline seltskond sugulasi ja tuttavaid...

Filmis teevad kaasa armastatud näitlejad: Jan Uuspõld, Merle Palmiste, Tambet Tuisk, Peeter Oja, Hilje Murel, Ago Anderson, Anna Sergejeva, Sandra Ashilevi ja Markus Habakukk.

P 6.06 kell 18 Kontsert „Kolm meest, naine ja 90ndad“ Türi kultuurikeskuses. NB! Uus kellaaeg!

KOLM MEEST JA NAINE ehk et MÄRT AVANDI, LAURI LIIV, JOHAN RANDVERE ja NELE-LIIS VAIKSOO tulevad taas, et tuua teieni enda tutikas KONTSERT. Taaselustuvad 90ndate kodumaised hitid.

Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja Türi kultuurikekuses.

Pilet eelmüügist 22 eurot, kontserdi päeval 25 eurot. Info 505 9625, www. kontsertkorraldus.ee T 8.06 kell 19 Kinoõhtu Türil- „Eesti matus“ EST 2021. Piletid 5/4 eurot N 10.06 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas- „Eesti matus“ EST 2021. Pilet eelmüügist 4 eurot, samal päeval 5 eurot R 11.06 kell 19 Kinopiknik Kabala rahvamajas „Eesti matus“ EST 2021.

Pilet eelmüügist 4 eurot, samal päeval 5 eurot.

Haara kaasa meelepärane suupiste! Meie poolt plaksumais ja soe tuba!

R 11.06 kell 18 Koduaia Kontsert- ansambel Kultra ning Anna ja Erki Pärnoja!

Kontsert toimub aadressil Mäe 21, Türi. Väravad avatakse kell 17.

Ansambel Kultra võtab koha laval kell 18. Anna ja Erki Pärnoja viivad meid helirännakule kell 19. *Mõnusat näksimist pakub Wabakohvik *Parimaid veine pakub vinoteek Mulks Vihmase ilma korral katame hoovi telkidega ja saame ikka nautida!

Pilet eelmüügist 10 eurot, kohapeal 15 eurot (sularahas). Alla 12 aastased lapsed tasuta.

Piletid müügil Türi kultuurikeskuses ja Piletilevis.

L 12.06 kell 12 Sasku turniir Oisu rahvamajas P 13.06 Juuniküüditamise mälestushetked: Türi raudteejaamas kell 19.30- musitseerib ansambel Oma Lugu, mälestusküünalde süütamine raudteel Käru kirikus kell 23 kontsert ansamblilt Oma Lugu, sõnavõtud, küünalde asetamine raudteetammile kell 24.

K 16.06 kell 18 Lapsukeste Lustisõit 2021 ja Murumoori mängupargi sünnipäev Türil. Kõik emad-isad, vanaemad-vanaisad on oodatud kell 18 kesklinna parki kärueas pisipõnniga, et üheskoos kärumeetreid mõõta.

Murumoori mängupargis lustlik kultuuriprogramm kogu perele, mitmed vahvad tegevused ja mis pidu see on, kui jäätist ei saa!

L 19.06 Kabala küla ja naabrite päev Kabala pargis kell 10 sportlikud tegevused, kell 21 simman ansambliga Lõõtsavägilased.

Toitlustab kohvik Tainascatering L 19.06 kell 18 Etendus „Röövel Hotzenplotz“ Türi lauluväljakul. Kõigile alates 7. eluaastast.

Humoorika röövliloo tegevus areneb väikeses linnakeses, kus kõik paistab olevat imehästi, kuni hirmuäratav röövel Hotzenplotz murrab end vangimajast vabadusse ja pistab nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on Kasperlile ja Seppelile valmistanud. Nii saab alguse hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab.

Mängivad: Anti Kobin, Sander Roosimägi või Mihkel Tikerpalu, Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla. Pane tähele! Ühes vaatuses, kestus u 1 h 10 min.

Etendus toimub vabas õhus. Palume kaasa võtta istumisalused ning riietuda ilmastikule vastavalt.

Kohtade arv on piiratud! Enne ostu sooritamist palume kontrollida valitud etenduse kuupäeva ja kellaaja õigsust. Ostetud pileteid ei vahetata ümber ega osteta tagasi. Pilet kõigile 12 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses.

E 21.06 kell 19 Kevadpealinna hooaja lõpetamine kontserdiga „Piazzolla toob suve“ Türi kultuurikeskuses.

Musitseerivad: Jens Lundberg (bandoneon, Rootsi), Remy Poulakis (tenor/ akordion, Prantsusmaa), Kammerokester ME103- dirigent Andrus Kallaste. Piletid eelmüügist 3 eurot - õpilased/pensionärid, täispilet 5 eurot, samal päeval pilet 7 eurot.

Piletid müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses.

T 22.06 kell 20 Türi linna jaanilõke ansambliga Mis Siis Türi lauluväljakul K 23.06 kell 11 – Spordipäev Käru kooli staadionil kell 19 – Jaanipidu Käru uuel simmaniplatsil. Kontsertkava piirkonna taidlejatelt, rahvuslikud mängud, tantsuks mängib ansambel Elumees.

Toitlustab Avitella.

K 23.06 kell 11 Oisukandipäev 2021, kell 20 jaanituli Oisu rahvamaja juures ansambliga Ska Faktor.

Toitlustab kohvik Tainascatering.

R 25.06 Jaanisimman Väätsa järve saarel. Kell 18 tegevused lastele ja lapsemeelsetele Kell 20 simman ansamblitega Folkmeister ja SigaRillo Vägesid juhatab ja õhtut juhib Tiit Tammleht. Toidab Tanksemäe Saffer.

E 28.06 - P 4.07 TÜRI LINN 95 JUUBELINÄDAL: E 28.06 kell 18 Ajalooõhtu Kaarel Aluojaga „Linna loomise lugu“

T 29.06 kell 21 Kirsiallee kontsert/piknik Türi tehisjärve ääres. Musitseerivad Haldi Välimäe ja Vaiko Eplik.

K 30.06 kell 19 kontsert-etendus „Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel“ Türi kultuurikeskuses. Lustakas kontsert-etendus on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.

Laval: Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Indrek Ojari (Tallinna Linnateater) Hinnainfo: Piletid 17/15 eurot. Etenduse toimumise päeval pilet 20 eurot.

Piletid müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses N 1.07 kell 21 KINOPUHVET Türi kultuurikeskuse sisehoovis- „Türi filmilindil“. Ajaloohõngulised filmid Türi linnast.

R 2.07 TÜRI AEDLINNAKOHVIKUTE päev. Kell 21 Kultuurikeskuse juures Arno K videodisko R 2.07 kell 13 Kaarel Aluoja raamatu „Kilde kihelkonna ja linna ajaloost VIII“ esitlus Türi kultuurikeskuses L 3.07 kell 20 Suur sünnipäevapidu Türi lauluväljakul!

Kontsert „Tagasi koju“ Tantsuks mängib ansambel Krunks More Meeleolukad vahepalad Türi tantsustuudio ja KATI Spordiklubi tantsurühmadelt.

P 4.07 kell 11 Perespordipäev Türi järve ääres Vastavalt Vabariigis kehtestatud piirangutele võib tulla muudatusi Türi kultuurikeskuse sündmustes.

n ä i t use d 3.–28.05 Türi kultuurikeskuse galeriis Ülle Järve ja Ülle Kuldkeppi ühisnäitus „Ülle & Ülle 50:50“ 10.05–18.06 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Madli Liiva maalinäitus „Siseilmad“ 1.–30.06 Dmitri Kotjuhi fotonäitus „Teistmoodi pulmafoto“ Türi kultuurikeskuse galeriis.

Avamine 1. juunil kell 17.30 21.06–30.07 Salme ja Aivar Andre fotonäitus Türi kultuurikeskuse klaassaalis.

Kuni 18. juuni Oisu rahvamajas näitus „Lapiline Balti kett“. Näitus on pühendatud Balti keti 30.aastapäevale ning on valminud Baltimaade käsitöösõprade ühistööna.

spor d i s ü n d muse d JUUNI 5.–6. juunil Säreveres JKHK karikavõistlus ratsutamises. Info: Maie Kukk 5564 2117.

5.–20. juunil kell 10 Türi tenniseväljakul Türi valla tennise MV üksik- ja paarismängus. Info: Jaan Rahe 508 9187.

8. juunil kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistluse II etapp Paide vallimäel.

Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

9. juunil kell 18.45 Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse II etapp Aravete rajal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

15. juunil kell 17–19 Järvamaa orienteerumisteisipäevak Kellissaares.

Info: JOKA, K. Keevend 505 6597.

15. juunil kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistluse III etapp Käru staadionil. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

16. juunil kell 18.45 Järvamaa kettagolfi seeriavõistlus III etapp Paide Ülejõe staadionil. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

17. juunil kell 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse III etapp Koerus. Info: Tauri Must 5198 5323.

19. juunil kell 10 Kabala küla ja naabrite päev Kabala staadionil ja pargis - kergejõustik ja võrkpall. Info: Heli Martin 523 7398.

21.–26. juuni Meresõber Türi tehisjärvel (Meresõbra merekool eelregistreerimisega).

Lisainfo: www.meresober.ee 23. juuni Kärus jaanipäeva spordipäev. Anne Sillamaa 5801 8974.

23. juunil kell 10 Oisus Oisukandipäev.

27. juunil kell 10 sõpruskohtumine Türi tenniseklubi-Rapla TKTallinna Kalev, mis toimub Türi tenniseväljakul. Info: Jaan Rahe 508 9187.

27. juunil kell 11 Käru petangi seeriavõistluse II etapp Käru kooli staadion. Info: Anne Sillamaa 5801 8974.

30. juunil kell 18.45 Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse IV etapp Järva-Jaani Võllaste rajal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

31. juunil kell 11 toimub Kabala volle, mis leiab aset Kabala rannavõrkpalliväljakul. Info: Heli Martin 523 7398.

JUULI 1. juulil kell 19 paaris maanteesõit 2021 Parasi-Põikva teel. Info: Tauri Must 5198 5323.

4. juulil kell 11 Türi linna sünnipäeva perespordipäev Türi järve ääres. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464

15

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

v a n a j a uus

UUED KODANIKUD HUGO, JASPER, UKU, HUGO HENRI, SANDOR, MIKO, ROVEN-MATTIAS, MATTIAS, JASS, JÜRI, EMMA-LIISA; LUMI MARIIN

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Tel: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Käru mõis ja viinavabrik Türi vallas. Uusrenessanss-stiilis mõisa peahoone ehitati 1878. aastal ja arhitektiks oli Robert Pflug. Mõisa paremat otsa kaunistas neljakorruseline torn, mis põletati maha 1905. a ülestõusu ajal. Hiljem mõis küll taastati koos torniga, kuid mõneti lihtsustatud kujul. Käru 6 -klassiline kool alustas selles hoones tegutsemist 1922. aastal. Foto Rene Viljati kogust

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest teada toimetuse telefonil 513 3385.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee või uudised@tyri.ee

Tegevusjuhendaja koolitus 28.06-30.09.2021 Raplas koolitaja.com

Piret Pent-Miiling, põhikoolitaja

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Käru mõisa torn lammutati 1937. aastal ja kool lahkus mõisast 2001. aastal seoses uue koolihoone valmimisega. Täielikult on hävinenud tänaseks ka viinavabrik. Foto: Heili Burmeister

Leo Rehela

(26.04.1934 – 13.05.2021) - in memoriam Aednik. Ilmatark. Loodusvaatleja. Seltsitegelane. Koduloolane.

Kogu Leo Rehela elutee möödus Türi külje all Mäekülas Rehela talus.

Vaid kolm aastat oli ta kodust eemal: märkmikuga ringi kõndivale ja ilmavaatlusi tegevale noorukile esitati süüdistus spioneerimises ning saadeti Siberisse vangilaagrisse.

Leo isaisa Mihkel Andrep pidas Türi külje all Mäekülas mõisavalitseja ametit, kuni 1905. aastal mõis maha põletati. Leo isa Johannes Eduard Andrep sai vabadussõjas võitlemise eest Mäekülla väikse, 16,8-hektarise talukoha. Johannes käis tööl Tallinnas, oli Arsenali relvatehases raamatupidaja. Leo ema Amalie tegeles kodutalus aedviljade kasvatamisega, mida müüdi Türi kauplustele.

Leo on enda kohta ütelnud, et oli vanade vanemate ainuke laps ja tema kujunemist mõjutas suuresti ema. «Nii kaugele kui mäletan, meeldis mullegi aina lilledega tegeleda.» See huvi viis Leo pärast Tori algkooli lõpetamist õppima Türi aiandustehnikumi. Diplomeeritud aedniku paberid sai ta aga Räpina aianduskoolist.

Lilled tõid ka leiva lauale. Esimeseks töökohaks sai Leole Edasi kolhoosi aiand kodu lähedal Mäekülas. Leo kasvatatud roosid olid kuulsad nii Paide rajoonis kui kaugemal. Kui ostma tuldi, siis tellitigi: palun mulle poolteist meetrit. Või: palun mulle kaks meetrit. Tallinna botaanikaaia juures tegutseva roosiklubi juhatuse liige oli Leo palju aastaid.

Aednikupalgale teenis lisa koduaed. Ehisaianduse ja lillekollektsioonidega tegeles Leo koos abikaasa Milviga, kes samuti oli Räpinas aednikuks diplomeeritud, aastakümneid. Tulpe oli Rehelate koduaias ligi pooltuhat sorti, nartsisse teist pooltuhat sorti, lisaks liiliad.

Aastate lisandudes valisid Rehelad teise tee: suur puuviljaaed, kus õuntele lisaks ploomid ja kirsid.

Lisaks kümnekonnal hektaril kasvav vitspaju. Ärksa mõtlemisega Leo tundis vajadust omi teadmisi jagada ning mõttekaaslasi koondada. Nii asutas ta Eesti looduskaitse seltsi Türi osakonna juurde ehisaianduse sektsiooni, mis sai aluseks 1975. aastal asutatud Türi aianduse ja mesinduse seltsile. Ka on ta koostanud katalooge liikide kirjelduste ja kasvatajate andmetega küll rooside, nartsisside, tulpide, gladioolide, elulõngade, õuna- ja ploomipuude kohta.

Suuresti oma vanemate jälgedes käivad ka Leo ja Milvi tütred Heli ja Liivi.

Leo on olnud ka õpetaja. Pedagoogitööd tegi ta aastaid Türi keskkoolis, kui kooli aianduskallakuga klassis aiandustunde ja -praktikume juhendas. Kindlasti jõudis Leo oma teadmiste ja elutarkusega mõjutada ka lapselapsi ning lapselapselapsi.

Ilma- ja loodusvaatlusi tegi Leo kogu oma elu, algkoolis saati. 20. mail, kui Leo Kõrgessaare kalmistul mulda sängitati, sai ta lõplikult loodusega üheks.

Kaarel Aluoja Türi aianduse ja mesinduse selts

Lapsehoidja koolitus 3.08-29.10.2021, Raplas

Tugiisiku koolitus 2.08-15.10.2021, Raplas

koolitaja.com

Janne Liidik, põhikoolitaja

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

06. juunil kell 18 Türi Kultuurikeskuses Kehtivad varem ostetud piletid. Piletid eelmüügist Fientas, Piletilevis ja Piletimaailmas, kontserdi päeval piletid kallimad. Kontserdid toimuvad vastavalt EV ja Terviseameti poolt ettekirjutatud nõuetele.

JÄLGI JOOKSVALT REKLAAMI! Info tel 505 9625 www.kontsertkorraldus.ee

TÜRI RAHVALEHT 3. JUUNI 2021

16

28. juulist 4. juulini 2021 Fotol Türi puhvet aastast 1926

Kevadpealinna hooaja lõpukontsert Esmaspäeval, 21. juunil 2021 kell 19 Türi kultuurikeskuses Musitseerivad: Jens Lundberg (bandoneon, Rootsi) Remy Poulakis (tenor/ akordion, Prantsusmaa) Kammerokester ME103- dirigent Andrus Kallaste.

Piletid eelmüügist 3€ - õpilased/pensionärid, täispilet 5€, samal päeval pilet 7€.

Piletid müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses.

Kevadpealinna loosimängu võitjate loosimine on tund enne kontserti kultuurikeskuse fuajees

KEVADET TOETAVAD: JÄRVA PUIDU OÜ / liivakast, kiigeraam, laste piknikulaud väärtuses 500 € JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU / TÜRI EHITUSKESKUS / Fiskars aiatööriistade komplekt väärtuses 120 € / CONVI FOOD SWEETS OÜ / Õige Magus kinkekorv TRAAGELDAJA OÜ / SIKSAK VEEBIPOOD / kinkekaart 100 € TONOVAN OÜ / Wile Alpaka farmi tooted / ELISE AED / aastaringne ilu TÜRI AIANDUSE JA MESINDUSE SELTS / lillelaada pääsmed TÜRI ELAMUSPARK / elamuspargi pääsmed

• metsa- ja põllumaa ost • kasvava metsa ost-müük • metsamaterjali transport • metsa ülestöötamine • võsaraie ja kokkuvedu • kallurveod, kopateenus • metsatehnika treilerveod • küttepuude müük

Kinnisvara müümine ja hindamine Järvamaal kiirelt ning professionaalselt!

Võta ühendust!

Lea Kerma 512 4236 lea.kerma@arcovara.ee