07.12.2017 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

7. detsember 2017 nr 12 (864)

SÕNUMID

Jõulud on lähedal

3. detsembril süüdati üle Türi valla advendituled. Vallavanem PipiLiis Siemannil oli see päev toimetamist täis: Pilistvere koguduse õpetaja pühitsetud advendituli jõudis Kabalasse, Oisu, Taiksesse, Türile, Lõõlasse, Rooverre ja paljudesse muudesse kohtadesse, kaasas head soovid ja jõulurahu sõnum.

Türil laulsid advendikontserdil Türi poistekoor ja Türi koor (esimene esinemine uuel kooril), tantsisid Türi spordiklubi Kati väikesed tantsijad ning linna kuusepuu sai koos külla tulnud Jõuluvanaga tuledesse lauldud. Eriliseks teeb selle jõuluaja Türi linnas võimalus külastada kesklinna pargis Piparkoogimaja.

10. detsembril kell 16.00-18.00 võtab Piparkoogimajas Jõulutaat lapsi vastu. Toimub jõuludisko, saab ehtida jõulukuuski. Jõulukuuskede ehtimise konkurss - meisterda koos sõprade ja sugulastega lahedad kaunistused. Tule pere, klassi või sõpruskonnaga ja kaunista üks kuusepuu. Parimatele on auhinnad. Ehteis puud jäävad advendikuuks Türi kultuurimaja terrassi kaunistama. Anna oma meeskonna tulekust teada: sulo@tyri.ee. Türi noortekeskus korraldab pargis mänge ja jagab sooja teed ning piparkooke. Kohapeal müüakse ka jõulukuuski. 17. detsembril toimub pargis kell 10.00-12.00 advendihommik peredele.

Terve jõuluootuse aja saab aga jõuluvanale kirju postitada Piparkoogimaja küljes olevasse postkasti, mille meisterdas Taikse Puit OÜ ja kaunistas Türi ühisgümnaasiumi pere. Ilusa maja eest saab öelda aitähi Arctic Finland House’le. Sündmusi toetavad Türi noortekeskus, Türi vallavalitsus ja Türi kultuurikeskus. Seniks aga head ostlemisrõõmu jõululaatadel üle terve Türi valla – jälgi sündmuste kalendrit.

• Tere, uus ja suurem Türi vald lk 2 • Aasta sädeinimene tuleb Taiksest lk 3 • Külas projektipartneritel Portugalis lk 4

• Eve Kivistik: mida luban, seda ka teen lk 5 • Töine november Türi vallavolikogus lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 11. jaanuaril

2. klassi õpilased Marilin Põllu (vasakul), Kristella Tonska ja Laura-Liis Koks on endale Laupa mõisa tööraamatu juba soetanud ja uurivad seal leiduvaid ülesandeid huviga.

Kaarel Aluoja

Laupa koolil vahva raamat AVASTA MÕ

ISA MU STR

Esimesel advendipühal nähti Türi kesklinnas suures austajate ringis punase mantli ja valge habemega meest. Veidi hiljem läks jõulumees minema, aga lubas jõulukuu jooksul kindlasti tagasi tulla. Teet Reier

Tule valda tööle Türi vallavalitsus võtab tööle avalike suhete juhi, IT-juhi, terviseedenduse spetsialisti, korrakaitseametniku ning vallavanema abi investeeringu ja majandusvaldkonnaga seotud küsimustes.

Täpsemad konkursi tingimused Türi valla kodulehel www.tyri.ee.

Türi kirikus jõulukuul AD 2017 Pühapäev, 3. detsember kell 11 – jumalateenistus pihi ja armulauaga, kirikuaasta algus; I advent Pühapäev, 10. detsember kell 11 – jumalateenistus, II advent Pühapäev, 17. detsember kell 11 – jumalateenistus, III advent Esmaspäev, 18. detsember kell 18 – Türi põhikooli jõulukontsert Pühapäev, 24. detsember kell 11 – jumalateenistus, IV advent; kell 16 Püha jõuluõhtu jumalateenistus; kell 18 Püha jõuluõhtu jumalateenistus Esmaspäev, 25. detsember kell 11 – I jõulupüha jumalateenistus Pühapäev, 31. detsember kell 11 – vana-aasta jumalateenistus pihi ja armulauaga; leeripüha

tr

Juba paar nädalat on kõikjal Eestis müügil erksavärviline pehmes köites raamat, kaanel suurelt tuttav hoone - Laupa mõisakool.

Laupa põhikooli direktori Kaarel Aluoja ütlust mööda oli tal mõte oma kooli õpilaste ja õpetajate tarvis kodulooline tööraamat teha peas juba kümmekond aastat. „Ju siis polnud aeg, tegelikult pigem idee, toona veel küps,“ tunnistas ta nüüd. Täpselt aasta tagasi jäi Aluojale silma uudis, et värskelt renoveeritud Vääna mõisakool esitleb kooli tööraamatut. Nii ta võttiski kätte ja sõitis novembrikuu sajusel hilisõhtul asja uurima. „Trükis, mida Väänas nägin, oli täpselt see, mida tahtsin ka oma kooliperele, aga loomulikult Laupa mõisa looga,“ kinnitas Aluoja.

Häid kunstnikke on Türilgi mitmeid, kuid Aluoja silme ette tuli pilt mõisakoole kajastavast raamatusarjast – mõisakoole on meil Eestis ligi 50 –, mis kujundatud ühes stiilis ühtsete põhimõtete järgi. Seetõttu tegigi ta pakkumise koostööks Vääna kooli tööraamatu autoritele, Vääna kooli kunstiõpetajale Tiia Pällole ja kooli endisele direktorile Gled-Airiin Saarsole.

Aasta väldanud koostöö muutus Aluoja hinnangul eriti

pingeliseks suve lõpul: pidev materjali otsimine ja täiendamine, korrektuurid jm. „Kõige suuremat aja survet tundis ilmselt kunstnik,“ oletas ta. Kuid siis, novembri algul, jõudsid veel trükilõhnalised raamatud lõpuks kooli.

Ja kõik ongi tööraamatus nii, nagu Rahva Raamatu reklaam tutvustab: „Käesolevast raamatust leiad Laupa mõisaga seotud lugusid, tutvud kunstialaste mõistetega ja saad olla ise justkui restauraator, kes taastab mõisa kunagise ajaloolise miljöö. Seinamaalingute mustrid, külluslik arhitektuur ning Pärnu jõe lindude tundmaõppimine pakuvad tegevust lastele alates lasteaiast kuni kooli lõpuni ja miks mitte ka täiskasvanutele.“ Aluoja tunnistas, et ilmselt poleks idee Laupa tööraamatust saanud teoks, kui aastate jooksul poleks tal korjatud nii suurt pildipanka. Paljude vanade fotode eest, millest mitmed selles raamatus esmakordselt avaldamist leidsid, võlgneb ta tänu viimase Laupa mõisniku lapselapsele Monika Thein von Plottnitzile. Nüüd ootab ta huviga, mis hinnangu järjekordsele Laupa mõisakooli trükisele Otto Ivan von Taube järglased annavad.

Tr

kommentaarid

Anneli Paas

LAU PA M

Ammend

EID JA SE

ÕIS

amatu ins

OS EID

piratsioo

niallikas JOO NIST A, JOO NES TUTVU ARH TA JA VÄRVI ITEKTUU RIGA HUVITAV AID FAK TE

kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja

Raamatut lehitsedes olin väga positiivselt üllatunud, kui palju põnevat ja õpetlikku see sisaldab ja et meid puudutav ajalugu on seotud praktiliste ülesannetega.

Kohe said minu lemmikuteks kõik need leheküljed, kus saab jätkata arhitektuurilist joonistust või värvida seinamaali ornamente ja bordüüre. Põnev on neid lehekülgi sirvida, sest iga näidist saab minna ja vaadata ligemalt ja kui vaja, siis katsudagi.

Laupa mõisaproua piparkoogiretsepti katsetame kodunduse tunnis ka kindlasti ära.

Pille Lepik

koostööklassi õpetaja, eripedagoog

Tegemist on väga põneva ja mitmekülgse tööraamatuga, mida saab kasutada pea igas aines. Tuleb vaid fantaasial lennata lasta.

Raamatuga tutvust tehes huvitas lapsi eelkõige mõisaproua Kitty foto. Oli ju põnev näha, milline paljuräägitud Kitty vaim tegelikult välja näeb. Enda ametist lähtuvalt jäi silma sugupuu koostamise tööleht, millega lisaks sugupuu uurimisele saab rikastada ka laste sõnavara (lell, nõbu, sõtse, vaarvanemad). Eriti meeldib, et antud tööraamatut saab kasutada põhikooli igas astmes.

Tiina Pärn

ajaloo ja vene keele õpetaja

See raamat-töövihik annab õpilasele võimaluse õppida oma kooli nägema hoopis uue nurga alt ja kindlasti arendab lisaks õpilastele ka õpetaja silmaringi ning muudab nii mõnedki ainetunnid hoopis avastusretkedeks.

Raamatus on väga hea ajatelg, kuhu on märgitud olulisemad sündmused Laupa mõisa ajaloos, seda ajatelge on huvitav täiendada sündmustega, mis toimusid sel ajal Euroopas ja Eestis. Nii saab luua tervikpildi, mis seob omavahel suurema ajaloo ja oma kodukoha ajaloo.

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

2

arvamus/uudised Esimesed kingisaajad teada Tegelikult võiks tänase lehe arvamise mahutada kahte sõnasse: head jõulukuud. Aga vist nii lihtsalt ei saa. Eeskiri ei luba nii lühikest arvamust kirjutada. Peab ikka pikem ja mõttega lugu olema.

Poliitikutelt oleks siin õppida. Olgu teema väike või suur, neil alati juttu jagub, kui mitte muuks, siis tehtu õigustamiseks.

Aasta lõppedes saavad riigikogusse kuuluvad erakonnad ja poliitikuid teha ettepanekuid n-ö katuseraha jagamiseks erinevatele ettevõtmistele ja projektidele, mida rahastatakse järgmise aasta riigieelarvest.

Summa, millega järgmisel aastal plaanitakse toetada Türi valla ettevõtmisi, on 40 500 eurot. Selles sisalduvad Keskerakonna, Isamaa ja Respublica liidu ning Sotsiaaldemokraatide ettepanekud. Eesti konservatiivse rahvaerakonna ettepanekud toetavad küll Järvamaa, aga mitte Türi valla ettevõtmisi ja Vabaerakond paigutab oma 300 000 eurot Eesti Vabariik 100 tähistamise fondi ning Reformierakond loobus jagamisest sootuks.

Keskerakond on otsustanud 8000 euroga toetada Türi Püha Martini kiriku remonti. Isamaa ja Respublica liidu toetus on plaanitud jagada Türi järveäärsete väikerajatiste ja Oisu noortele rularambi ehitamise vahel. Summad vastavalt 10 000 ja 8000 eurot.

Sotsiaaldemokraadid plaanivad toetada Türi noortekeskuse tegevusi 9000 euroga. 5500 eurot on mõeldud Väätsa kooli sõprade seltsile täiskasvanuhariduse arendamiseks.

Suuremad jõulukingituste saajad on seega selgunud. Kellele tundub, et tema kodukandi väärt üritus samuti rahatuge vääriks, siis on võimalus oma ettepanekud edastada kaasavasse eelarvesse, aga seda juba uuel aastal. Seniks kaunist jõulukuud!

teet reier

klõps

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tere, uus ja suurem Türi vald!

Valikute aeg on seljataga ning nüüd tuleb meil kõigil asuda tegudele. On tähtis, et teeme seda kõik koos ka edaspidi, nii nagu seni omas, olgu siis suures või väiksemas vallas kombeks oli!

Kõige paremini toimib koostöö ning teineteisest arusaamine, kui omavahel suhelda, teha seda otsekoheselt ning ootamata, kuni väikesest murest on suur probleem saanud. On selge, et Käru ja Väätsa piirkonnas on mul vallavanemana ees palju esimesi kohtumisi ja avastamistinimesi, külasid, teid, hooneid, murekohti. Seepärast palungi kõigilt - andke alati teada, kui tuleb hea mõte, midagi on valesti või teil on ootusi, mida vallavanemana täitma peaksin. Olen ootus- ja lootusrikas ning valmis koostegutsemiseks!

Nii Türi vallavalitsus, Väätsa vallavalitsus kui Käru vallavalitsus töötavad aasta lõpuni senisel viisil - ametnikud võtavad vallaelanikke vastu ning

abistavad vajalikus toimingus, erandiks on vaid sündide ja surmade registreerimine, mida nüüdsest tuleb teha vallakeskuses. Ka uuest aastast saab vajalikud asjatoimetused ikka enamasti kohapeal aetud, siis juba Türi vallavalitsuse sildi all. Kohapeale jääb nii Väätsal kui Kärus sotsiaaltöö spetsialist ning ametnik, kellega saab korda ajada ehituse, maa- ja keskkonnaküsimused, õnneks on telefonikõne kaugusel ja vajadusel kohapeale valmis tulema ka kõik teised spetsialistid. Türi valla veebilehele www.tyri.ee püüame juba lähiajal koondada kogu vajaliku info nii Käru, Väätsa kui Türi inimese jaoks, senised veebilehed sulgeme uue aasta esimeses pooles ning suuname sinna sattuja edasi juba Türi valla lehele.

Napi paari nädala jooksul, mil vallavanemana uutes piirkondades ja asutustes olen liikunud, on nii Käru kui Väätsa kandis mind juba positiivselt

üllatanud kohalike inimeste ettevõtlikkus ja tahtmine sõna sekka öelda. Loodud on kogukonnakogud Väätsal ja Kärus ning nendes osalevad inimesed on valmis ühiselt arutama ja otsustamisel abiks olema. Loodan, et kogukonnakogud jäävad avatuks ka uutele liikmetele ja kaasamõtlejatele. Julgustan ja annan vajadusel kindlasti hoogu inimeste ühistegevusele nii maal kui linnas!

Endise Türi valla elanike jaoks on kõik esialgu ilmselt muutusteta. Kõik eluvaldkonnad arutame aga uuesti läbi ning kindlasti võib tulla ka uusi vajadusi ning muutusi, mida tingivad meiega ühinenud uued vallapiirkonnad. On selge, et ühistes huvides tuleb vajadusel ka türilaste senistes tavades muutusi teha, kui see on põhjendatud ja mõistlik.

Uuel Türi vallal on ees esimene aasta ja palju möödapääsmatut toimetamist. Nagu uude kodusse kolides - sätid oma asjad

teistega kokku, püüad sobitada erinevat värvi tassid-taldrikud, oma harjumuspärased kodused kombed kaaslaste omadega. Samal viisil tuleb meil nüüd Türi vallas korrastada reeglid, kuidas asjad käivad, leppida kokku muutustes, mis vajalikud. Kõige sellega on vallavolikogul ja vallavalitsusel kindlasti esimese aasta jooksul palju tegemist.

Lisaks sellele on aga tavapärane elu - tuleb talv oma lume ja kevad teede lagunemisega, tulevad koolides ja lasteaedades pereheitmised, uued sünnid ja uued lahkumised. Jäävad traditsioonid ja kohalikud head asjad ning loome kindlasti ka uut ja vahvat - ikka selleks, et elu oma kodukohas oleks hea, pakuks võimalusi lisaks igapäevasele ellujäämisele ka enesearendamiseks, lõõgastuseks ja lustiks.

Soovin avatud ja sõbralikku meelt ning tõsist soovi koostööks meile kõigile!

Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

Kärus asutati kogukonnakogu

Ka päkapikud peavad ennast jõulukuu sündmustega kurssi viima.

Erakogu

Mardilaupäeval, 9. novembril kogunes hulk inimesi endise Käru vallavalitsuse ruumidesse, et arutada teemal Käru kogukonnakogu asutamine ja räägiti selle vajalikkusest Käru piirkonnale. Sellise võimaluse andis 2016. aasta sügisel Türi, Väätsa ja Käru valdade vahel sõlmitud ühinemisleping. Ühinemislepingu tingimusi käis Kärus tutvustamas Türi valla uueks vallavanemaks valitud Pipi-Liis Siemann.

Vallavanem rääkis, et loodavate piirkondlike kogude ehk kogukonnakogude peamiseks ülesandeks on anda nõu ja teha ettepanekuid piirkonna arengute osas. Nõuandev koosseis koosneb vallavolikogusse valitud liikmetest, valimistel kandideerinud kohalikest elanikest ja

piirkonna sihtgruppide esindajatest. Kogukonnakogu kutsutakse kokku neljaks aastaks eesmärgiga, et ühinemisprotseduurid ja sisseelamine toimuks ühinenud suures vallas sujuvalt ja parimas koostöös. Pärast ülevaate andmist lahkus vallavanem koosolekult, seejärel jätkus arutelu ning mõttevahetus kokku tulnud inimestel omavahel.

Kogukonnakogu asutajateks olid 9 Käru piirkonnas elavat inimest: Jaanar Sõmer, Jaanis Ansi, Ülle Sizask, Ilme Säde, Janelle Leenurm, Heili Burmeister, Elari Hiis, Riina Hunt ja Rutt Vaarmari. Nimetatud pidasid vajalikuks kogukonnakogu tekkimist, et Käru piirkonnas elavate inimeste soovid, mured ja ettepanekud jõuaksid vallavalitsemisse vastavalt Türi valla, Väätsa valla

ja Käru valla ühinemislepingus kokkulepitud tingimustele.

Käru kogukonnakogu asutajaliikmed esitasid Türi valla alalistesse komisjonidesse järgmised liikmekandidaadid, kes olid oma nõusoleku andnud osaleda komisjonide töös: sotsiaalja tervishoiukomisjon - Meelike Noormann, pereõde, endine Käru valla volikogu liige; seltsitegevus- ja maaelukomisjon - Eha Metsallik, aktiivne maaelu edendaja; kultuuri- ja spordikomisjon - Ilme Säde, Käru raamatukogu juhataja; eelarve- ja arenduskomisjon - Katrin Abel, Käru perearst; haridus- ja noorsookomisjon - Eva Seera, Käru põhikooli arendusjuht; majandus- ja turvalisuskomisjon: Tauri Tõnismäe, tuletõrjuja, Käru vabatahtliku päästekomando liige. 16. no-

vembril valiti Türi vallavolikogu I koosseisu 3. istungil Käru kogukonnakogu poolt esitatud inimesed alaliste komisjonide liikmeteks.

Viimase teemana otsustati koosolekul, et järgmine kokkusaamine toimub 13. detsembril kell 18.00 Käru raamatukogus, kus on kogukonnakogu teemadeks kogukonnakogu toimimise põhimõtted, valitakse kogukonnakogu esindaja ja kinnitatakse kogukonnakogu esialgne koosseis. Detsembrikuus toimuvale koosolekule on oodatud Käru piirkonnas elavad inimesed, kes on huvitatud piirkonna arengu teemadel rääkima ja kaasa mõtlema.

Heili Burmeister

Käru piirkonna elanik, Türi vallavolikogu liige

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

3

uudised TÜRI MUUSIKAKOOLI JÕULUKUU KONTSERDID 2017

5. detsember - õp Anne Toome klaveriõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 17.30 6. detsember - õp Lauri Lugu Türi ja Paide muusikakoolide õpilaste kontsert Paide Muusikakoolis kell 18.00 11. detsember - eelkooli õpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 17.00 11. detsember - õp Valdo Preema löökpilliõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 18.30 12. detsember - õp Katrin Aesma klaveriõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 17.30 14. detsember - õp Peep Heinaste puhkpilli- ja kitarriõpilaste ning Vello Schütsi kitarriõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 18.00 15. detsember - õp Viia Ivaski flöödiõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 18.00. Sissepääs muusikakooli kaudu

Head Türi valla ettevõtjad!

19. detsember - õp Vello Schütsi, Maris Viisma, Helen Oti keelpilli- ja Katre Nukka plokkflöödiõpilaste kontsert Väätsa mõisas kell 18.00

Kutsun Teid hommikukohvile 13. detsembril kell 9.00 Türi kultuurikeskuse kohvikusse, et koos arutada edasist ühistegevust, ettevõtjate akadeemia käivitamist ja koostööd Järvamaa kutsehariduskeskusega.

Osalevad ka Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Türi vallavalitsuse arendusjuht Üllar Vahtramäe, Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsuskeskuse esindaja Kristina Gudinas,Järvamaa kutsehariduskeskuse esindaja.

Palun teatage eelnevalt oma tulekust meilile andrus.eensoo@ tyri.ee või telefonitsi 5056395.

Andrus Eensoo

Türi vallavolikogu esimees

üks küsimus Seoses haldusreformiga muutusid nii omavalitsuste kui ka maakondade piirid. Türi valla koosseisu lisandus seni Raplamaal asunud Käru vald. Mis ajaks saavad paika uued valla ja maakonnapiiride märgistused teedel ja kes selle töö eest vastutab?

Urmas Kupp

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja

Seoses uue Türi valla moodustumisega, mille koosseisus on nüüd endine Türi vald ning liitunud valdadena Väätsa ning Raplamaa poolt Käru (kuulub nüüd Järvamaale), on vajadus viia eelkõige riigiteedel kohanimetähised kooskõlla uue halduskorraldusega. See tähendab, et Türi valda sissesõidul peaks uue valla piiril olema tähis “Türi vald” ning Rapla poolt saabudes saama uue koha ka tähis „Järvamaa“. Türi Haldus valla allasutusena ja teede korrashoiuga tegeleva ettevõttena on kõik märkide asukohad üle vaadanud ja teinud maanteeametile taotluse tähiste muutmiseks. Kokku on neid tähiseid 11 kohas.

Hetkel on maanteeameti kooskõlastus tähiste paigaldamiseks olemas ning Türi Halduse poolt esitatud ka taotlus Järvamaa poolel märkide paigaldamiseks AS-le Tariston ning Raplamaa poolel Leonhard Weiss Viater AS-le, kui maakondades riigiteede hooldusega tegelevatele ettevõtetele. Lähiajal peaksid tööd saama ka tehtud ning uued kohanimetähised märkima Türi valla alguspunkte riigiteedel.

tr

20. detsember - õp. Kaidi Piigerti ja Silvi Nielsoni akordioniõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 18.00 20. detsember - õp Ants Oidekivi ja Teet Tihvani puhkpilliõpilaste kontsert Türi Kultuurikeskuse väikeses saalis kell 19.30

Kontserdid on tasuta

Järvamaa aasta sädeinimene on Kristina Gudinas Taiksest.

Teet Reier

Aasta sädeinimene tuleb Taiksest 21. novembril Villeveres toimunud Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil kuulutati välja Järvamaa aasta sädeinimene, tänavu tunnistati selle tiitli vääriliseks Taikse külaseltsi juhatuse esimees Kristina Gudinas.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Paljud lehelugejad teavad Kristina Gudinast kindlasti ka kui Väärikate ülikooli tegemiste eestvedajat Rapla- ja Järvamaal. Samuti on ta aktiivne Taikse külaseltsi ja seltsimaja tegemiste eestvedaja.

Aasta sädeinimene, mida see tiitel sulle tähendab?

Tuleb tõdeda, et eestlastele ei ole kombeks eriti tänada, tunnustada ega tunda rõõmu asjadest, mis on hästi. Seda enam tunnen ennast Järvamaa sädeinimese 2017 tiitli omanikuna väga tänuliku, õnneliku ja uhkena.

Kui Taikse valiti eelmisel aastal Türi valla aasta küla tiitli vääriliseks ja mind kui persooni tunnustati sel aastal Järvamaa sädeinimesena, siis ilmselt on meie küla ja minu tegemised silma ja kõrvu jäänud rohkem kui ühele inimesele.

Tiitlid või tänukirjad pole minu jaoks olnud kunagi eesmärgiks, mille pärast ma midagi siiani teinud olen või tulevikus teha plaanin. Arvan tänaseni, et minu inimesed naudivad koos minuga kõike seda, mida teeme ja usun, et ka nemad saavad koos minuga edaspidi „sädeleda“. Tänaval on tulnud mitmed mind õnnitlema tiitli puhul või hõiganud „Tere, Säde, oled tubli!“ Samas

annan andeks kõikidele neile, kes pole jaksanud ega tahtnud minuga koos seda vankrit vedada.

Oled Taikse külavanem, seltsi üks eestvedaja, kui vaadata tagasi, siis mille üle on sul hea meel?

Olen õnnelik, et minu kõrvale on tulnud ja väga pikkadeks aastateks jäänud inimesed, kes minuga koos naudivad kõike seda, mille ideraator (ideede autor) ma olen. Kui rääkida numbritest, siis projekte ja üritusi olen teinud suuremaid ja väiksemaid. Inimeste arvu poolest suurim oli Türi valla külade päev, kus osales umbes viissada inimest. Suurim rahaline projekt on hetkel meil teostamisel ehk siis PRIA Leader toetus summas 35 439 eurot.

Meenutades kõike seda, mis on korda saadetud, siis erilisi hetki on palju, „kiiksuga“ üritusi on meil olnud mitmeid.

Olgu selleks siis Marek Sadama kuurikontsert endises puukuuris või kogu pere spordipäev jumpinguga, retrodisko koos eriliste riietuste ja soengutega või viimasena Sulbi külateater (Lõuna-Eesti murrakus ilma sünkroontõlketa), mis oli tõeline naeruteraapia vaatajatele.

Siinkohal tahangi tänada kõiki inimesi ja ettevõtteid, kes on meie soove ja unistusi kuulda võtnud ning võimalusel aidanud neid ka täita. Tänan ka neid, kellel pole olnud kahju panustada oma vaba aega või rohkeid teadmisi meie külaseltsi hüvanguks. Loodan, et oleme nii mõnegi tegevusega paljudele tõestanud, et teeme seda meie kõigi heaolu nimel ja uskuge, Taiksesse tasub tulla ja siin on hea elada.

Mida sooviks tulevikus Taikses

ära teha?

Meie külaselts on väga noor, aga tegusatest inimestest koosnev meeskond. Mina olen ennast naljatades nimetanud Veduriks ja meie seltskonnast ei puudu ka loomulikult seltsimees Pidur, kõiki on vaja. Me kõik oleme vähem või rohkem Taiksega seotud ja seepärast nii küla kui ka seltsimaja saatus meil väga hinges ongi.

Teha on veel palju ehk tulevikumõtted keerlevad peas ka juba minu unenägudes.

Seltsimajas käib hetkel kütte-ja elektrisüsteemi renoveerimine.

Uuel nädalal paigaldatakse ka tänu Türi vallale meie tulevasse kohvikuruumi uued aknad ja uks. Ise plaanime talgute korras erinevates ruumides teha pisut värskendust ja kindlasti sisustame oma kohviku nimega Mida Iganes just õiges stiilis. Seda kõike saate kaema tulla meie jõulupeole 23. detsembril. Selleks ajaks loodame, et on kõik tööd lõpetatud ja saame tänada kõiki oma ehitajaid, toetajaid ja aitajaid.

Teen üleskutse kõikidele, kes sooviksid meie seltsimajja panustada ja seda otse südamest! Ole kena ja anna endast märku meie e-postile taiksekylaselts@gmail.com, kui sooviksid kas seinu pahteldada ja värvida või kardinaid õmmelda, ruloosid või kohvikusse retromööblit kinkida.

Meie tegemisi saad toetada ka rahaliselt, tehes ülekande MTÜ Taikse Külaseltsi arveldusarvele EE382200221061681085 / Swedbankis. Selgituseks palun kirjuta „tegevustoetus“. Toetust saame kasutada uute ja huvitavate ideede elluviimiseks. Aitäh sulle, et oled meiega!

Kavandite konkurss „Istepink Türi järve puhkealale“ Aivex Invest OÜ, lille- ja kingipood Ütsõis ja Türi vallavalitsus korraldavad koostöös pingikavandite konkursi, et leida välitingimustele vastupidav Türi järve puhkealale sobiv pingikavand koos prügikastiga. Ideekonkursist oodatakse osa võtma kõiki soovijaid. Kavand peab sobima puhkealale ja olema vandaalikindel. Vormista oma töö (illustreeriv joonis koos kirjeldusega) A4 formaadis lehele.

Oma tööle lisa kinnises ümbrikus autori nimi ja kontaktandmed ning esita ümbrikus ideekavand märgusõnaga „Pingikavand“ 4. jaanuariks 2018 Türi vallavalitsusse (Kohtu tn 2 Türi linn Türi vald).

Konkursil osaleja vastutab selle eest, et esitatud töö on tema originaallooming ja töö autoriõigused ei kuulu kolmandale isikule. Osalejad loovutavad oma tööde konkursile esitamisega autori varalised õigused sellele.

Komisjon valib võitja ja tunnustab töö autorit(eid) 200€ suuruse rahalise preemiaga. Vajadusel võib komisjon preemia summa ümber jagada. Võitja avalikustatakse 11. jaanuaril 2018 ilmuvas Türi Rahvalehes.

Konkursile laekunud töödest korraldatakse näitus. Konkursi korraldaja leiab töö teostaja ning Türi valla ettevõtetel on võimalus soetada nimeline pink. Korraldajal on ideekavandi realiseerimise käigus õigus teha vajadusel kavandis muudatusi.

Ettevõtmine on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale! Lisainfo tel 5558 1124 (Aavo Üts).

Paide linn sai jõulupuu Laupalt Kell oli täpselt 9, kui möödunud teisipäeval, 28. novembril, Paide Halduse töömees Laupal Jõeääre kinnistul mootorsae raginal käima tõmbas.

Paidelased olid saabunud Laupale, kuna seekord osutus mitme jõulupuuks pakutud puuhiiglase seas kõige kaunimaks Laupa vana meiereihoone ees kasvav kahar kuusk. Paide linnavalitsuse keskkonnanõuniku Tiina Kivila kinnitusel pakuti maakonnakeskuse keskväljaku tarvis seitse uhket kuusepuud.

Puu omanik, Jõeääre perenaine, ütles, et kuuse oli 45 aastat tagasi kasvama pannud tema abikaasa. „Kuna puu sirgus hoone lähedal, pidasid lapsed õigemaks lasta see 16meetrine hiiglane jõuludeks maha võtta,” selgitas ta.

Kahju oli perenaisel ikkagi, nii ei tahtnud ta kuuse äraviimist õuele vaatama tullagi.

tr

Kaarel Aluoja

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

4

uudised Vanapaber on väärtuslik Türi põhikooli taaskasutusnädal Taska (6.-10. nov) toimus juba 4. korda. Igal aastal on läbivaks teemaks mõne materjali taaskasutamine. Nädalaks plaanitakse ühise lähteülesandega loovuseksperiment kõikidele klassidele – sel aastal said kõik klassid kolm raamatut.

Vanad raamatud saadi Türi raamatukogu mahakandmisele minevast varust ning kooli raamatukogust. Iga klass pidi tulemuse saamiseks tegema koostööd – valmisid nt sokisahtel, jõulupärg, lauaorganisaator, fotokarp, jõulutuledes linna makett, seelik klassijuhatajale jm. Pilte töödest saab vaadata www.taaskasutusnadal. blogspot.com. Kuni 8. detsembrini saab vanapaberist valminud tööde näitust näha Türi raamatukogus, eelnevalt rändas näitus põhikooli suures ja ka väikeses majas. Koolimajades oli seintel rohkelt informatsiooni vanapaberi väärtustamisest – seeläbi saame säästa loodust. Materjali kohta valmis ka ristsõna.

Suurimaks elevuse tekitajaks oli ikka Taska moesõu klassivõistkondadele (ligi 15 sel aastal), kohapeal anti osalejatele pabermaterjal, millest valmisid paberteibi abil ja loosiga tõmmatud teemadest komplektid. Oma valminud tööd tuli meeskonnal teistele tutvustada, modellidel ka laval liikuda. Väga põnevad lahendused olid nt teemal „Ervin Jürisoo uus teretamisülikond“ ja „Meeleheitel koduõpetaja“ jpt. Sündmuse eesmärk on arendada loovust, väärtustada vanapaberit ning arendada nii esinemisoskust kui meeskonnatööd. Moesõuks vajalikud plakatid ja tapeedijäägid koguti Türi kultuurikeskusest, vallavalitsusest, raamatukogust, koolist. Tapeedijääke tõid kooli õpetajaid. Suur tänu kõigile kaasaaitajatele. Taaskasutusnädal on kooli tugiõpilaste ringi algatus Türi põhikoolis, kaasa aitab loovusainete ainesektsioon. Tegemist pole võistlusliku, vaid teavitusele ja koolirõõmule suunatud sündmusega.

Taaskasutamiseni!

Aili Avi

Türi põhikooli tugiõpilasjuhendaja

Luulenädal TÜGis 13.-17. novembril toimus Türi ühisgümnaasiumis luulenädal, 14. novembril maakondliku „Noorte luuleprõmmi“ 2017/2018 eelvoor. Žüriisse kuulusid vabariikliku „Noorte luuleprõmmi 2017“ võitja Karl Christoph Rebane, Anne Viljat ja Anneli Eesmaa.

Nooremas vanuserühmas (12-15aastased) kuulub II koht Mattias Võttile ja I koht Karl-Mathias Saarsele. Vanema vanuserühma (16-19aastased) IV koha prõmmis välja Siim Einassoo, III koha Liisbet Inger Saatmann, II koha Piret Ranne (Paide ühisgümnaasiumist) ja esikoht kuulub Marili Hendriksonile Türi ühisgümnaasiumist. Seega esindavad Järvamaad „Noorte luuleprõmmi“ lõppvoorus Karl-Mathias Saarse ja Marili Hendrikson.

24. ja 25. novembril 2017 toimusid Jõgeval Betti Alverile pühendatud luulepäevad „Tähetund“, kus osales ka Türi ühigümnaasiumi näitetrupp Concordia Klaudia Tiitsmaa juhendamisel.

Trupp sai eripreemia nooruslikult hoogsa mängu eest.

21. novembril toimus Roosna-Alliku põhikoolis 22. Järvamaa poiste laulupäev. 17–20aastaste noormeeste vanuserühmas sai I koha Siim Einassoo (TÜG), II koha Martin Tampuu (TÜG) ja III koha Andre Beljaev (TÜG).

tr

Külas projektipartneritel Portugalis Septembrikuu viimasel nädalal pakkisid neli Väätsa põhikooli õpilast ja kaks õpetajat oma kohvrid ning seadsid end teele soojale maale - Portugali. Põhjuseks ei olnud mitte puhkus, vaid tegemisi täis töönädal Resendes, Erasmus+ projekti F.I.L.M partnerite juures.

Kohtumise ülesanneteks oli valmistada esitlus filmioptikast ning selgitada selle tööpõhimõtteid filmimisel. Samuti valis iga partnerkool filmimiseks kasutatava riist- ja tarkvara ning tutvustas nende tööpõhimõtteid. Meie õpilased valisid tutvustamiseks GoPro kaamera ning Windows Movie Maker’i. Portugali õpilased tutvustasid videokaamerate tööpõhimõtteid ning Adobe Premieri filmitöötlusvahendit, Poola õpilased drooni ning Leedu õpilased nutitelefoniga filmimist.

Kohtumise raames külastasime filmimuuseumi, kus võis näha väljapanekut esimestest filmikaameratest ja filmimise tehnoloogiatest tänapäevani.

Muuseumi väljapanekut võib võrrelda meie vastavatud filmimuuseumiga Tallinnas. Samuti tegime telesaadet, kus õpilased said olla nii saatejuhid, -külalised kui kaameramehed.

Meie partnerkool asub Põhja-Portugalis üle 11 tuhande elanikuga linnas Resendes, imeilusate mägede keskel, kus kasvatatakse viinamarju ja oliive, sidruneid ja apelsine. Nautisime kohalikku kööki ja kultuuri, võõrustajate külalislahkust.

Järgmiseks kohtumiseks Leedus valmistavad partnerkoolid esitluse, kuidas filmile muusikat luua, räägitakse erinevatest elukutsetest filmis, viiakse läbi uu-

rimus filmieelistustest.

Rohkem infot http://filmerasmus.weebly.com/

Türgi võlusid avastamas 5.-9. novembrini viibis Väätsa valla esindus Türgis Mugla maakonnas, viimasel projektikohtumisel külas oma headel partneritel “Let’s Discover Digital Learning and Technology” („Avastagem digiõpet ja tehnoloogiat”) raames.

Kohtumisel võeti kokku kahe aasta koostöö. Õpilased Alana, Iti-Kärt ja Sander rääkisid läbiviidud koolitustest, õppekäikudest ja töötubadest. Loodud on palju õppematerjale, läbi viidud inglise keele koolitus, õppepäevi veebitöövahendite kasutamises, 3D printimises.

Võrdlesime kahe maa haridussüsteeme. Saime teada, et Türgi panustab palju oma IKT vahenditesse, teaduse arendamisse ning haridusuuendustes-

se. Tark- ja riistvara toodetakse valdavalt oma riigis. Palju pannakse rõhku spordile. Muglas on tähtsal kohal maadlus ja jalgpall.

Meie partner, sealse spordikooli juht, teeb koostööd rahvusvahelise olümpiakomiteega ja organiseerib ülemaailmseid võistlusi maadluses. Samuti alustati koostööd Eesti curlingu liiduga.

Imelise mulje jättis Türgi loodus, sealne köök ja lahked võõrustajad. Ära sai proovitud erineval moel grillitud lambali-

ha, enda püütud kalad ning türgi kohv ja tee. Viimasel õhtul andsid suurepärase etenduse sealsed rahvatantsijad, kes esitasid tantse Türgi lääneosast ja külalistelegi neid õpetasid.

Lepiti kokku, et kaks aastat kestnud koostöö jätkub ka tulevikus. Rohkem infot http://letsdiscoverdigitallearning.weebly. com/

kingituste valmistamisega juba alustanud. 4a klass ja klassijuhataja Jaanika Eik leppisid klassis kokku, et mängivad 100 mängu vabariigile kingituseks! Mängitakse väga erinevaid mänge, mis aitavad luua ühtset klassikollektiivi ja mis muudaks 4a klassi õpilasi veel paremateks klassikaaslasteks. Hiljem analüüsitakse, mis mängides toimus, kuidas keegi end tundis ja mida ta enda ja teiste kohta tähele pani.

Klassijuhataja Anneli Talviste ja 4b klass kingivad Eestimaale kastitäie häid soove ja mõtteid. Taska nädalaga seoses valmistasid õpilased heade mõtete kasti ehk „4b klassi 100 head mõtet ja soovi Eestimaale“. Iga õpilane mõtleb soove Eestimaa kohta, kirjutab eraldi paberitele, mis rullitakse kokku ja seotakse sinimustvalge paelaga kokku ning neid saab kastis kokku olema 100. Need on

mõtted, kuidas igaüks ise soovib panustada Eesti heaks, et need oleksid kooskõlas meie väärtustega. Mõtted ja lubadused, mille teostamisega ka reaalselt hakkama saadakse.

8c klass ja klassijuhataja Evely Siimsoo matkavad või reisivad 100 erinevas Eestimaa paigas, tutvuvad põhjalikult erinevate kohtadega, fotografeerivad nähtut ja lõpuks valmib tore kollaaž „Silmad lahti, vaatame Eestimaad!“ Sünnipäevaks kingituse valimine või valmistamine on tore ja huvitav tegevus. Juba kaks aastat on Türi põhikooli õpilased, emakeeleõpetajad ja algklasside õpetajad kirjutanud ja kogunud materjali oma kodukoha aabitsa jaoks. Tahame ka selle valmis saada Eesti 100 juubeliks ja kinkida sulle, armas Eestimaa.

Anneli Tumanski

Erasmus+ koostööprojektide juht Väätsa põhikoolis

Kingitused Eestile Eesti riik saab saja-aastaseks 24. veebruaril 2018. See on meie kõigi pidupäev ja sel puhul plaanib Türi põhikooli kollektiiv mitmeid eriilmelisi ettevõtmisi.

Jõulumeeleolu loomiseks koolimajas plaanivad loovusainete õpetajad koostöös õpilastega maja kaunistada 100 kingipakiga. Kingipakid hakkavad ehtima koolimaja fuajeed ja klasse. Käsitööõpetaja Maigi Martjakil on idee, et jõulunurga kinkepakid kaunistatakse kindakirjade elementidega, mõeldes meie rahvakultuuri rikkalikule pärandile.

Jaanuaris toimub traditsiooniline liikumispidu, kuid austusest Eest vabariigi vastu on kavade muusika eestikeelne. Samal kuul avame koolis ka Eesti vabariigi presidentide nurga. 22. veebruaril toimub vanaaja koolipäev „100 aastat

tagasi“. Õpilastel on viis tundi: käeosavusetund, rehkendamine, ilus kirjutamine, kodumaa teaduse tund, veerimine ja lugemine. Koolipäev algab koolipapa „Meie Isa Palve“ lugemisega ja viisipidamise minutitega. Korratakse ära ka 10 käsku ja kuulatakse toredaid lugusid koolielust 100 aastat tagasi. Vahetundides jalutatakse kahekaupa paaris ja toimuvad erinevad turnimise minutid. Aulas on näitus vanadest esemetest. Koolieineks on mulgipuder, hapupiim ja rosinasai.

Tehnoloogiaõpetaja Peeter Kruusement kutsus üles noormehi valmistama 100 pesakasti lindudele. Töö käib juba suure hooga. Eesti keele õpetajad korraldavad omaloomingukonkursi „Nii näen ma Eestimaad“ ja pühendavad selle Eesti vabariigi juubelile.

Agaramad klassid on ka oma

Ülle Tammela

Türi põhikooli õppealajuhataja

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

5

persoon

Eve Kivistik: mida luban, seda ka teen Tänavuse Järvamaa aasta naiskodukaitsja tunnustuse pälvis Türi vallas Väätsal elav Eve Kivistik. Lisaks sellele kuulub ta ka Naiskodukaitse Järva ringkonna juhatusse ja on Naiskodukaitse Türi jaoskonna esinaine.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Raske on alustada iga persoonilugu. Lehes ilmuva loo taga on teadmisi alati rohkem. Kui olin Evega umbes kolm tundi Türil asuvas Kaitseliidu staabis vestelnud, oligi tunne, et leheloost võiks saada Evest rääkiva suure romaani algus.

Algus on ikka raske Kui loo tarbeks kohtumist kokku leppisime, selgus, et ega Evel vaba aega ka eriti ole. Ühel toimekal inimesel on kõik ajad hõivatud, või nagu Eve ise ütles: sellel päeval on mul keraamikaring, teisel maalimine ja nädalavahetusel olen ma üldse metsas. Metsas tähendab muidugi suuresti kaitseliidu ja naiskodukaitsega seotud üritusi. „Kui umbes tosin aastat tagasi tütrega Järvamaale kolisime, siis võin julgelt öelda, et pool aega ei tundnud ma mingit vajadust suhtlemiseks väljaspool tööd ja kodu. See kõik aga muutus siis, kui tütar läks kooli ja koolis kodutütarde ridadesse astus. Siis tundsin minagi, et midagi tuleb ette võtta. Naiskodukaitse tundus siis igati sobiv lahendus.“ „Loomulikult oli alguses raske,“ tunnistab Eve. „Teema oli mulle võõras, inimesed olid samuti võõrad, sest nagu eespool mainitud, ega ma isegi kodukohas väga ei suhelnud. Aga kõigest sellest sai üle. Palju aitasid koolitused, mida kaitseliit väga palju võimaldab. Koolitustel on veel teine kasulik külg, saab lisaks uutele teadmistele ka paremini inimestega tuttavaks.“

Sõdurid tähendasid lapsepõlves lisateenistust Oma lapsepõlve ja nooruse veetis Eve naabermaakonna keskuses Raplas. „Ma ei saa kuidagi olla ühel nõul meie presidendiga, kes ühes arvamusloos väitis, et nõukogude aja lastel oli õnnetu lapsepõlv. Ei olnud. Kui olid ise aktiivne, siis jagus tegevusi hommikust hilisõhtuni. Tuppa mindi ikka siis, kui vanemad lõpuks kutsusid, isegi söömiseks polnud mahti,“ muheleb Eve. „Meie lapsepõlvekodu oli Raplas Mahlamäel, majas, mille esimesel korrusel asus toidupood. Kord nädalas toodi Rapla lähedal Kuusikul asunud nõukogude sõjaväeosa sõdurid linna poodi, just meie poodi. Need siis ostsid poest piima ja hapukoort, need olid tollel ajal klaaspudelis. Need tarvitati sealsamas ära ja taara visati kraavi. Meie oma

Eve Kivistik

maja lastega korjasime selle kokku, pesime puhtaks ja viisime taarapunkti, see oli meil kena iganädalane lisateenistus.“ „Meil olid üldse igal pool head tutvused sees, kui läksid küsima, siis sai ikka mõne lisapala kas kondiitrist või leivakombinaadist.

Paljudel oli tarvis kõhutäie pärast koju joosta. Ainuke, mille üle võiks nuriseda, oli ehk see, et kuna meid oli peres kolm last, kolm õde nimelt, siis korralikke riideid ja jalanõusid lihtsalt ei jagunud kõigile ja ega neid väga osta ka olnud.“ Seoses sellega tuleb Evel meelde, et kuna talvesaapaid talle ei jagunud, siis tuli talvel õues käia kummikutega. „See tähendas igal õhtul ühte kindlat

28. mai 1966 Haridus 1973-1984 Rapla keskkool 1984-1985 ETKVLi kaubanduskool Töö 1985-2002 Alavere kaupluse müüja/juhataja 2004-2006 AS Klaasimeister - tootmistööline/ meister 2006-2008 AS Mäo Klaas tootmistööline 2009-2011 Nordsellers lihvija 2011-2014 Helen Puit dekoraator 2014 AS Väätsa Prügila Naiskodukaitse Türi jaoskonna esinaine Järva ringkonna naiskodukaitse juhatuse liige Kursused ja koolitused Laskursanitari instruktori kursus Esmaabi instruktori kursus Organisatsiooniõpetuse instruktor Mentori kursus Administreerimiskursus Juhtimine praktikas 1 ja 2 Avaliku esinemise kursus Hobideks on maalimine ja keraamika. Lugeda meeldib, eriti luuletusi.

Tervisesport.

Tunnustus 2017 Järvamaa aasta naiskodukaitsja

protseduuri: soe vesi vanni, et külmunud kummikud jalast kätte saada, seejärel aga külm vesi vanni, et külmunud jalad tuimusest üles äratada, sooja vette neid ju panna ei saanud.“ „Samuti sai lapsepõlves ära õpitud kõik vajalikud tööd. Vanemad ehitasid suvilat ja isa lubas meil ehitustöödel kätt proovida. Eks see andis mulle hiljem kindluse kauplusest klaaspakettide tehasesse ümber asuda.“

Tähtsad on pere ja kodumaa

Soovid alati ei täitu „Kui põhikool läbi sai, oli mul edasiõppimiseks palju soove peas. Tahtsin kangesti minna kunstikooli, vanemad ei lubanud. Siis tahtsin meditsiinikooli minna, jälle ei lubatud.

Olin sellepärast trotsi täis, et käinud mõnda aega kooliski, popitasin. Hiljem tuli muidugi kõik kuhjaga tasa teha.“ „Tulusa ametina tundus siis kaubanduskool. Kaubanduses ju ikka midagi liikus, mis üldjuhul tavatarbijani ei jõudnud.

Praktikale saadeti mind Hiiumaale Kärdla kaubamajja. Seal olin ilmselt nii tubli, et pakuti tööd jalatsiosakonna juhatajana ja elamist ka. Tagantjärele olen mõelnud, miks ma seda kohta ometi vastu ei võtnud. Saared olid tollal ju piiritsoon ja sinna väga ei pääsenud, ainult lubadega. Mul polnud aga vähimatki soovi saarele jääda, võtsin jalad

selga ja mandrile tagasi,“ naerab Eve. „Nii saigi minust ühe Harjumaa kaupluse müüja ja hiljem juhataja. Oleksin sellel ametikohal ehk kauemgi olnud, aga kuna peres kasvas kolm poissi, siis tuli ühel päeval teha raske otsus ja asuda tööle Tallinnasse klaaspakette valmistavasse tehasesse.

Aasta tuli sõita igapäevaselt üle kolmekümne kilomeetri linna tööle ja tagasi, pärast ehitas firma uue tehase linnast välja ja

õnneks ka mu kodule lähemale.“ „Tol hetkel olid ehitussektoris head palgad, oli buumiaeg.

Kui Järvamaale kolisime, sai minu esimeseks töökohaks AS Mäo Klaas. Viimased paar aastat olen aga olnud Väätsa prügilas pressi operaator. See on töö, mis hoiab ka füüsiliselt vormis ja lubab samas ka omi mõtted mõelda, eraldi jõusaali pole vaja minna.“ Eve ütleb, et talle meeldib

asju ette planeerida, nii jõuab rohkem. „Võin võtta paberi ja sellele õhtul kirja panna asjad, mis vajavad tegemist. Kas siis järgmisel päeval, nädalal või kuul. Nii lihtsalt jõuab rohkem.

Kui poisid olid väikesed, siis oli mul näiteks kirjas, mida sel päeval poest süüa osta. Täna on poisid juba suured ja oma elu peal, nii võime vahel tütrega ette võtta poeskäigu, kus saame midagi lihtsalt enda jaoks osta.“

Kui pärin Evelt tuleviku kohta, ütleb ta, et ega see suuri muudatusi too. „Tütar lõpetab järgmisel kevadel Väätsa põhikooli. Naiskodukaitse osas olen aga mõelnud palju selle üle, kuidas meie liikmeid motiveerida, tegevuses hoida. On ju mingid kindlad asjad, mida me aastaaastalt teeme, aga see muutub ju lõpuks ikka rutiiniks, midagi uut oleks vaja, uusi tegevusi, väljakutseid jne.“ „Olen ikka seda meelt, et tähtis pole mitte see, palju on sul numbriliselt inimesi kirjas, pigem ikka see, kui aktiivselt nad üritustel kaasa löövad. Kõik, mis puudutab riigi kaitsevõimet, peaks olema ikka reaalne. Selle kohta on tore ütlus kevadise suurõppuse Siil osalejatele - iga okas loeb.“ „Ja seda joont – mida olen öelnud või lubanud – seda olen ka teinud, seda kavatsen ka hoida,“ arvab Eve. Jäävad ka keraamikatunnid ja maaliõpe. „Hetkel ei kujutaks ma enam ette elu nelja seina vahel, naiskodukaitses osalemine on mulle palju andnud. Tähtis on oma pere, ka siis, kui lapsed on suured ja kodust läinud. Ja tähtis on oma maa, see, mille eest me seisame!

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

6

reklaam/uudised Türi raamatukogu tegemised Türi raamatukogul on olnud terve aasta väga tore koostöö Türi päevakeskusega. Päevakeskuse hakkajad noormehed on aidanud korrastada raamatukogu hoidlat, nobedate naiste kaasabil saime enda noortele lugejatele vahvad istumispadjad. Täna võib öelda, et meie koostöö jätkub sama rõõmsas tempos.

Jõulud on heategevuse ja andmise aeg. Toimub heategevusmüük, kust inimesed saavad osta päevakeskuse klientide poolt hoole ja armastusega valmistatud esemeid. Kogu müügist saadud tulu läheb Türi päevakeskusele. 7. detsembril kell 14.00 toimub Türi raamatukogus Türi päevakeskuse klientide maalinäituse avamine. Sellega saab avalöögi ka heategevusmüük. Ootame inimesi osalema ja ostlema, et üheskoos aidata.

9. detsembril kell 12.00 toimub ka selle aasta viimane perehommik, mille teemaks on seekord jõuluootus. Nagu ikka, loeme ja vaatame raamatuid, kaunistame piparkooke ja loomulikult meisterdame midagi vahvat raamatukoguhoidja Katrini juhendamisel.

Türi raamatukogu tänab tublisid vabatahtlikke: Kaie Karu, Kaja Rootsmaa, Helju Estendahl, Lorete Jaanisk, Meelis Pokk, Reet Meimre, Türi päevakeskuse kliendid, Ingo Reiljan, Urve Jürisoo, Linda Aednurm, Galina Jõela, Pipi-Liis Siemann, Heli Ammer, Raivo Karpender, Mait Kotsar, Mai Verhovõh, Piia Tamm, Reet Vene, Maie Kärner, Kalev Aun, AS Eesti Pagar, Sulo Särkinen, Kaspar Aare, Urmas Ärm, Selena Eenmaa, Kulla Jakobson, Türi lasteaia Kaisukarude rühm ja õpetajad.

Aitäh, et aitasite meie raamatukogu tegemisi paremaks ja sisukamaks muuta! Soovime kõikidele raamatusõpradele rõõmsaid jõule!

Väätsa beebid käisid koos vanematega 1. detsembril Türi vallavanema vastuvõtul.

Katrin Soomets

Kahala raamatukogu 8. novembril avanes võimalus Kahala raamatukogus kohtuda kirjanike Veronika Kivisilla ja Vladislav Koržetsiga. Kirjanikud tutvustasid oma raamatuid ja lugesid luuletusi ja jutustasid lugusid. Lugejad said tutvuda juba ilmunud raamatutega ja esitada küsimusi. Mõlemad kirjanikud kinkisid raamatukogule raamatuid, kuhu said kirjanike poolt sisse ka autogrammid. Kohtumisele tulnud huvilised pidid ürituse lõpus tõdema, et nad poleks kunagi arvanud, et luuletused võivad olla sedavõrd nauditavad. Ja huvitav oli kuulajate arvates ka see, kui luuletajad oma luuletusi loevad, siis on luuletused hoopis teistsuguse mõttega. Kohtumisel saime aimu, et kirjanikud on väga südamlikud ja tavalised inimesed nagu meiegi. Oli väga tore kohtumine.

Järgmisel päeval oli raamatukogus juba uus kokkusaamine. Kokku tulid käsitööhuvilised ja kuna eelmisel päeval olid külas kirjanikud, siis mööduski aeg eelmise päeva tuules - lugesime luuletusi ja arutasime nende mõtte üle.

Novembris otsustasime Kahala raamatukogu lugejatega korraldada väljasõidu Tartusse, et külastada nii Tagurpidi Maja kui ka ERM-i.

Tagurpidi Majas käimine oli äärmiselt huvitav kogemus. Olime kõik väga põnevil ja natukene hirmul ka: kuidas sees on, sest maja on kergelt kaldu, et äkki hakkab pea ringi käima või midagi veel halvemat. Alguses oli ikka võõristav, aga uudishimu oli suur. Igatahes elevust tekitas see külaskäik kõigis.

ERM-is külastasime püsinäitust „Uurali kaja”. Näitus on pühendatud soome-ugri põlisrahvastele. Peale seda sai igaüks külastada näitusi, mis talle meeldis.

Koduteele asudes olime kõik natukene väsinud. Kõigil oli, mida meenutada. Ikka ja jälle jäi kõlama mõte: kõige toredam on koosolemine ja vahva ühistegevus. Õhku jäi küsimus, kuhu järgmisena minna?

Täname kõiki asjaosalisi!

Anneli Jaasma

Kahala raamatukoguhoidja

Kabalas süüdatud advenditule viis Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann edasi Oisu, Taiksesse, Türile, Lõõlasse, Piiumetsa ja Väätsale.

Kabala saatis tule teele tantsuga.

2x Teet Reier

Väätsa loomeringi eestvedamisel said vana meierei aknaavad värvilise kunstiga kaetud.

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

7

uudised

Muuseum pidas konverentsi Eesti jalgrattamuuseumis toimunud jalgratta ajaloo konverents käsitles jalgratast Eestis enne 1914. aastat.

Valdo Praust

Eesti jalgrattamuuseum www.velomuseum.ee

25. novembril – novembri viimasel laupäeval – toimus Väätsal tegutsevas Eesti jalgrattamuuseumis järjekordne jalgratta ajaloo konverents. Seekordne konverents oli arvult juba neljas, esimene toimus 2014. aastal, kui Väätsa vanas vallamajas paiknevad muuseumiruumid olid hädapäraselt korrastatud.

Konverentsi teemaks oli jalgratta ajalugu Eestis enne iseseisvumist. Kuna esimese maailmasõja ajal oli jalgratas peamiselt sõjavägede kasutuses, siis tegelikult kajastasime jalgratta ajalugu enne 1914. aastat. Konverentsil oli neli ettekannet ja kolm ettekandjat. Alguses rääkis jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jalgrattast Eestis enne esimest maailma-

sõda, näidates hulganisti vanu fotosid, ajalehekuulutusi ning tollaseid tehaste edasimüüjate reklaame.

Seejärel sai sõna peaesineja – Jānis Seregins Lätist, kes on uurinud neli aastakümmet jalgratta ajalugu Lätis, kogunud-restaureerinud palju rattaid ning peab viimased 20 aastat Riia lähedal Saulkrastis ka jalgrattamuuseumi. Tema rääkis, kuidas tuli jalgratas Lätti ning levis seal enne Läti iseseisvumist. Janise järel sai sõna Eesti Rahva Muuseumi konservaator Karl-Erik Hiiemaa, kes tutvustas, kuidas ja milliste vahenditega ta konserveeris ERMi kogudes leiduva haruldase 1891. aasta jalgratta Premier, mis oli Torma kihelkonna üks esimesi jalgrattaid. Konverentsi lõpus anti lühiülevaade Eesti jalgrattamuuseumi 2017. aasta olulisematest tegemistest ning tähtsamatest tulevikuplaanidest.

Jalgratas - õigemini selle eri ajastute erinevad mudelid – jõudis Eestisse umbes samal ajal, mil mujale Euroopassegi, sest Eesti oli 19. sajandil Venemaa keisririigi üks arenenumaid pro-

vintse.

Kui 1890. aasta paiku hakkasid levima kettülekandega väikeste ratastega ning õhkrehvidega jalgrattad – tollases kõnepruugis ohutud rattad ehk nn madalrattad, läks jalgrattasõit kiiresti massidesse nii mujal maailmas kui ka Eestis. Lisaks importratastele hakati jalgrattaid üsna vara juba tootma ka kohapeal. Kui Riias 1886 asutatud Alexander Leutneri jalgrattatehas oli Venemaa keisririigis esimene, siis Tallinnas 1896. aastal jalgrattaid tootma hakanud John Schümanni jalgrattatehas Matador oli riigis kolmas.

Kuigi paljud enne 1914. aastat siin levinud jalgrattad olid toodetud Saksamaal, Inglismaal ja USAs, kasutati siin väga palju Riias Leutneri tehases valmistatud jalgrattaid Rossia, Riias Ozolnieksi tehases valmistatud jalgrattaid Mars ning Liibavis (Liepajas) valmistatud jalgrattaid Liva.

Ameerika rataste eeskujudel Tallinnas aastatel 1896-1905 jalgrattaid valmistanud John Schümanni Matadorid olid aga

levinud üle kogu Venemaa keisririigi. Schümanni jalgrattatehases töötas tollal 40 töölist ning tehas võis valmistada kuni 50 ratast nädalas. Kahjuks pole teada, kui palju seal jalgrattaid üldse kokku valmistati – hinnanguliselt siiski vast mitmeid tuhandeid. Eks Schümanni tehase toodangust läks enamik ka Eestist välja, sest on teada, et näiteks Tallinnas oli 1910. aastal registris kokku 1054 jalgratast. Kogu Eesti kohta täpsed andmed puuduvad; võib oletada, et 1914. aastal võis siin olla ligikaudu 6-10 tuhat jalgratast. Jalgrataste kasutust piiras nende kõrge hind, mis jäi töölise keskmise aastapalga piirimaile - olenevalt mudelist 70180 kuldrubla.

Järgmisel aastal – Eesti vabariigi juubeliaastal – läheme tänavuse teemaga kronoloogilises järjekorras edasi, käsitledes jalgratta ajalugu iseseisvas Eesti vabariigis 1920.-30. Traditsioonidele truuks jäädes toimub see jätkuvalt novembri viimasel laupäeval. Tere tulemast järgmisele jalgratta ajaloo konverentsile 24. novembril 2018!

Türi kogukonnaseltsil tegemist palju Türil Viljandi tänav 60 juures on möödasõitjad näinud palju sagimist. Türi noorkotkaste tuba saab tasapisi korda, looduslikest materjalidest ehitamine tähendab ka kannatlikkust. Kuid väärikas vana maja saab nii ka hingava sisekliima. Leaderi projekti raames toimuvad Konnas (kogukonnaseltsi maja nimi) just säästva renoveerimise koolitused. Juba on õpitud vanade põrandate ennistamist, savi- ja lubikrohvimist pillirooplaadile ja puitsõrestikule, 2. detsembril sai krohvile kanda ka loodusliku viimistluskihi. Kogukonnaselts on leidnud

ka mõttekaaslasi – partnerluse raames said Järvamaa kutsehariduskeskuse kaudu Konnas 23. novembril praktikat traditsioonilise ja loodusliku lubikrohvitehnikate õppijad. Selts loodab heale koostööle edaspidigi.

Leaderi projekt „Kogukondlik ja kestlik Lõuna-Järvamaa“ ootab huvilisi endast märku andma aadressil aili.avi76@gmail. com – nii jõuab info erinevate koolituste kohta otse teie meilile. Järgmisel aastal on tulemas mitmeid vana maja ennistamise koolitusi (aknad, uksed, välisvooder, vundament jms), lisaks

kunstisuunal koolitusi aaderdamise, lõuendi ja maaliraami tegemise ja maalimise teemal (koostöö kunstnik Sorgega). Juba saab registreerida end 20. jaanuaril Kirna seltsimajas toimuvale kriidivärvikoolitusele, mis on mõeldud just Lõuna-Järvamaa piirkonna inimestele (muidu 31 eurot inimene, Leaderi koolitusena 10 eurot inimene (sisaldab kohvipausi, koolitusmaterjale, kaasa võtta väiksem tuunitav puidust ese), registreerimine aili. avi76@gmail.com.

Peagi vajab Türi kogukonnaselts abi talgutel – kes soovib

õppida vana maja ehitusmaterjalide eemaldamist taaskasutuse eesmärgil, pange tähele infot Türi kogukonnaseltsi Facebooki lehel, lisades end sinna jälgijaks.

Meil on tulemas tegus aasta ikka mõnusalt koos õppides ja tegutsedes. Selts tänab kõiki 2017. aasta Konna talgutel osalenud inimesi ja häid projektipartnereid. Koolitusi ja kestlikku mõtteviisi aitavad arendada Leader ja Lõuna-Järvamaa koostöökogu.

Aili Avi

projektijuht ja Türi kogukonnaseltsi liige

Ütsõis lillepood Viljandi tn 9 Türi +372 5365 6726 info@ytsois.ee

Valmistame erinevaid

KINKEKORVE

vastavalt kliendi soovidele.

Kinkekorvi on võimalik lisada kõiki Ütsõis kaupluses pakutavaid tooteid.

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Põhikooli ja spordihoone detailplaneeringu avalik väljapanek Türi vallavalitsus võttis 21.11.2017 korraldusega nr 307 vastu Türi põhikooli ja spordihoone detailplaneeringu. Detailplaneeringu ala on Türi linnas F. J. Wiedemanni tänav 3a kinnisasi (kü 83701:004:0990) ja sellega vahetult piirnev ala (kokku ca 6,9 ha). Detailplaneeringu koostaja on Skepast&Puhkim OÜ.

Detailplaneeringuga planeeritakse kaks krunti. Krundile suurusega 56 071 m² (maa kasutamise otstarve ühiskondlike ehitiste maa) kavandatakse spordihoone ja uus koolihoone ning nende funktsioneerimiseks vajalikud ehitised. Krundile on lubatud maksimaalselt 5 hoonet maksimaalse kõrgusega 17 m ja maksimaalse ehitusaluse pindalaga kokku 8250 m². Teine krunt suurusega 1220 m² (maa kasutamise otstarve transpordimaa) kavandatakse piirneva Kohtu tänava laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Krundile ei ole lubatud ehitada hooneid. Täpsemad planeeritavate kruntide kasutamise tingimused on kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirjas, joonistel ning lisades. Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 8.-22. detsembril 2017 Türi raamatukogus ja Türi vallavalitsuse majandusosakonnas (Türi linn, Kohtu tänav 2) nende tööajal ning digitaalselt Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi „Ehitus, planeerimine” alamkataloogis „Detailplaneeringud”.

Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Põhjendatud arvamus tuleb esitada kirjalikult (nõutav on esitaja nimi, kontaktandmed ja allkiri) Türi vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi 72213 või eposti teel vallavalitsus@tyri.ee.

türi vallavalitsus

Kaasav eelarve tuleb taas 2017. aasta oli Türi vallas esimene eelarveaasta, mil oli ka kaasav eelarve.

Kaasava eelarve toel ehitati kettagolfi rada Kõrgessaarde ning madalseiklusrada Kabalasse. Need olid kaks ideed, mis pälvisid sellel aastal rahvahääletusel kõige rohkem toetust vallaelanike poolt. Türi vallavalitsus ootab koostatavasse 2018. aasta eelarvesse ideid, mis teeniksid eelarveaastal enim kogukonna huve.

Kogukonda kaasava eelarve osa on 2018. aastal 25 000 eurot.

Objekti, mille rajamise või parendamise rahastamise kohta võib ettepaneku teha, minimaalne kulu võib olla 2 000 eurot ning maksimaalne kulu 25 000 eurot.

Menetluses võivad osaleda kõik Türi valla arengust huvitatud vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri alusel on Türi vallas. Teabekoosolekud toimuvad jaanuarikuus Oisus, Kabalas, Türil, Väätsal ja Kärus.

Ettepanekuid eelarvesse oodatakse 15.–31. jaanuarini aadressil vallavalitsus@tyri.ee märgusõnaga „Kaasav eelarve“.

Ajutine komisjon hindab ettepanekuid ning esitab nendest 10 ideed hiljemalt 12. veebruaril Türi valla veebilehel.

Perioodil 19.–28. veebruar toimub hääletamine, mille tulemusena selguvad parimad ideed, mis 2018. aastal saavad vallaeelarvest rahastuse.

Ole aktiivne ning esita oma idee - mida sinu arvates on meie vallas vaja parendada või rajada.

kaasava eelarve teabepäevad Türi vallavalitsus kutsub elanikke osalema kaasava eelarve TEABEPÄEVADEL 4. jaanuaril 2018 kell 17.30 Oisu rahvamajas 4. jaanuaril 2018 kell 19 Kabala rahvamaja 8. jaanuaril 2018 kell 17.30 Türi kultuurimajas 8. jaanuaril 2018 kell 19.00 Väätsa vallamajas 9. jaanuaril kell 17.30 Käru vallamajas Koosolekutel tutvustatakse Türi valla kaasava eelarve rakendamise põhimõtteid ja vajalikke tegevusi. Kaasava eelarve eesmärgiks on vallaeelarvesse selliste kulude planeerimine, mis eelarveaastal enim teenivad kogukonna huve. Türi vallavolikogu on planeerinud nendeks tegevusteks igal aastal 25 000 eurot.

Tule kohale ja saad teada, kuidas oma kogukonna vajadusi valla eelarvest rahastada saad.

Aime Roosioja

finantsjuht

Näitusmüük Türi päevakeskus korraldab oma klientide kunsti ja käsitöö heategevusliku näitusmüügi Türi raamatukogus 7. detsembrist kuni 8. jaanuarini. Annetusi kasutatakse uute kunstimaterjalide soetamiseks.

tr

Töine november Türi vallavolikogus

Novembris toimus vallavolikogul kaks istungit, eesmärgiks struktuur, ametikohad ja ülesanded kinnitada, et saaksime hakata tegelema valla igapäevase elukorraldusega.

16. novembril toimunud istungil kinnitati vallavolikogu juures tegutsevad alalised komisjonid.

Järgmise suure osana oli Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse põhimääruse kinnitamine, palgajuhendi kinnitamine ning teenistuskohtade ja -gruppide kinnitamine. Suurema muutusena lisandub vallavanema abi, avalike suhete juhi, ehitusspetsialisti, IT-juhi ning tervise edenduse spetsialisti teenistuskoht ning maakorraldusspetsialisti 0,5 kohta.

Edasi määrati vallavolikogu esindajad Türi valla ametiasutuste hallatavate asutuste hoolekogudesse ja nõukogudesse.

Selle nimekirjaga on võimalik tutvuda Türi valla koduleheküljel.

Uue Türi valla, mille koosseisus on endine Väätsa ja Käru vald, edukaks toimimiseks on vallavolikogul ja tema alalistel komisjonidel väga oluline osa.

Seetõttu vaatas vallavolikogu üle volikogu tööga seotud makstavad tasud. Alalise komisjoni liikmele saab hüvitada osaliselt isikliku sõiduautoga tehtud kulu 30 senti km kohta, kuid mitte rohkem kui 100 € kuus.

Kinnitati Türi vallavalitsuse kui täitevorgani struktuur ja koosseis: vallavanem Pipi-Liis

Aili Avi

Siemann, asevallavanem Elari Hiis, vallavalitsuse liikmed Triin Pärna, Aime Roosioja, Urmas Kupp, Üllar Vahtramäe.

Viimasena otsustati haldusreformi seadusest tulenevalt maksta hüvitisi Väätsa vallavolikogu endisele esimehele Margit Lugnale, endisele Väätsa vallavanemale Lauri Läänemetsale, Käru vallavolikogu endisele esimehele Paul Sepale ja endisele Käru vallavanemale Elari Hiisile seadusega määratud korras. Lisaks otsustati hea ja tulemusliku töö eest Käru, Väätsa ja Türi valla ühinemise ettevalmistamisel maksta Türi vallavanemale ühekordset lisatasu ühe ametipalga ulatuses.

30. novembril toimunud Türi vallavolikogu istungiks oli alalised komisjonid juba korra koos käinud ja arutelusid läbi viinud.

Toon siinkohal ära muuda-

tused alaliste komisjonide moodustamisel. Vastavalt ühinemislepingus tehtud kokkuleppele ja Türi valla põhimääruses tehtud muudatusele on igas alalises komisjonis üks koht Väätsa kogukonnakogul ja üks koht Käru kogukonnakogul. Kaheksa kohta komisjonis jaotuvad proportsionaalselt erakondade vahel vastavalt esindatusele volikogus ja viis kohta määrab alalise komisjoni esimees omal soovil vastavalt valdkonna vajadustele.

Otsustati taas-astuda mittetulundusühingu Eesti linnade liidu liikmeks ja valiti esindajad üldkoosolekule.

Käru vald ja Väätsa vald osalesid Eesti maaomavalitsuste liidus ja seetõttu tekkis komisjonide koosolekul küsimus, kas poleks õigem hoopis selles liidus osalemine. 22. novembril k.a. teatasid Eesti linnade liit ja Eesti maaomavalitsuste liit kavatsusest ühineda ja seetõttu ei ole oluline, millise liidu kaudu me liitume. 27. veebruaril 2018 toimub ühinevate liitude esimene üldkoosolek.

Järgnevalt otsustati taas-astuda Järvamaa omavalitsuste liidu liikmeks ja valiti esindajateks üldkoosolekule Andrus Eensoo, Pipi-Liis Siemann, Elari Hiis ja Aili Avi. JOLi juhatuse liikmeks valiti Pipi-Liis Siemann.

Eelmisel istungil Elari Hiisi kinnitamisega Türi vallavalitsuse liikmeks peatusid tema volikogu liikme volitused ja lõppesid ka alalise komisjoni esimehe volitused. Seetõttu toimusid uued

valimised majandus- ja turvalisuskomisjoni esimehe kohale.

Valimise tulemusena sai esimeheks Hannes Taube ja aseesimeheks Heigo Laaneoks.

Moodustati korruptsioonivastane erikomisjon koosseisus: volikogu esimees, revisjonikomisjoni esimees, vallavanem ja vallavalitsuse poolt määratud ametikoht teabe edastamiseks ning komisjoni teenindamiseks.

Kinnitati Türi valla põhimäärus. Lauri Läänemets tegi suures mahus täiendusettepanekuid, kuid eelneva komisjonide arutelu puudumise tõttu võttis ta need tagasi. Need puudutasid peamiselt fraktsioonide põhimõtte juhtimisse toomist ja vajaksid laiemat arutelu.

Aime Roosioja esitas Türi valla 2018. aasta eelarve, volikogu lõpetas 1. lugemise ja määras muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. detsembri.

Arutati Türi linnas Viljandi 13b asuva Türi vallale kuuluva kinnisaja võõrandamist ja otsustati kuulutada vallavalitsuse 5. septembril algatatud võõrandamine nurjunuks. Volikogu nimetas uued tingimused ja volitas vallavalitsust kuulutama välja uue pakkumine.

Volikogu andis Telia Eesti AS-le kasutusõiguse Türi linnas Kaare tänava kinnisasjadel Kaare 35c ESPAK ehituseks.

Järgmine Türi vallavolikogu istung toimub 28. detsembril Väätsa mõisahoones.

Kiviõlis oli järvakatel võimalus külastada ainetunde ja näha-kuulda lähemalt, mida selles koolis teisiti tehakse. Õppetundides nähtu tekitas õpetajate seas elavat arutelu ning ilmselt vahetati nähtu üle mõtteid ka pärast õppereisi. Nii mõnigi õpetaja lubas oma klassiruumi – aga miks mitte ka õpetajate toa – seinale riputada loosungid „Ära jonni!“, „Ole positiivne!“ ja „Otsi lahendusi!“ Järgmine õppereisi sihtpunkt oli Iisaku, kus kohtuti kohaliku gümnaasiumi direktoriga. Ka Iisaku gümnaasium on liitunud programmiga „Ettevõtlik kool“.

Iisaku gümnaasium on hea näide sellest, et ka väike kool võib olla uuendusmeelne ja ettevõtlik ning suuteline lähtuma igas oma tegevuses kooli väärtustest.

Kool osaleb üheaegselt mitmes projektis, mis toetavad ettevõtliku hoiaku kujunemist. Tööle on võetud projekti- ja huvijuht. Õppeainete lõimimiseks on ellu kutsutud teemapõhine aktiivõppepäev – TORE koolipäev, toimuvad ainenädalad, Teadlaste

ÖÖ festival jmt. Kooli püsimist ettevõtlikkuse rajal iseloomustab ka see, et õpilaste loovtööd on pigem praktilist laadi. Õpetajaid suunatakse tegema rohkem koostööd: iga õpetaja külastab õppeaasta jooksul vähemalt ühte kolleegi tundi. Parimatelt praktikatelt õppimine on saamas õpetajate tööalase enesetäiendamise lahutamatuks osaks. Õppereisil osalejatel oli võimalus külastada ka Iisaku kihelkonnamuuseumi, kus pakutakse igas vanuses õpilastele erinevaid haridusprogramme. Avinurme puiduaidas oli grupil võimalik osaleda erinevates õpitubades, alustades korvipunumisest ja lõpetades leivapõrsa küpsetamisega.

Järgmine õpiüritus uuenenud õpikäsituse rakendamiseks Türi valla koolides on 5. jaanuaril 2018 koostöös Tallinna ülikooliga toimuv koolitusseminar „Kuidas uute õppimisalaste teadmiste pinnalt erinevaid õpilasi kõige paremini toetada?“

andrus eensoo

Türi vallavolikogu esimees

Õpetame uutmoodi Järvamaa arenduskeskus ja Türi vallavalitsus korraldasid 8. novembril Türi valla õpetajatelekoolijuhtidele õppereisi Ida-Virumaale. Reisi peaeesmärk oli tutvuda uuenenud õpikäsituse rakendamisega Kiviõli I keskkoolis ja Iisaku gümnaasiumis, kahes ettevõtlikus koolis. „Ettevõtlik kool” on haridusprogramm, mis sai alguse 2006. aastal Ida-Virumaalt ning on suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus.

Ettevõtlikus õppes on hariduse eesmärgiks seatud ettevõtliku hoiaku kujundamine. Iga aineõpetaja saab õppeprotsessis julgustada noort inimest olema tahan-suudan-teen-eluhoiakuga. „Ettevõtliku kooli” mudeli rakendamine aitab õppeasutustel siduda õpitut päriseluga, muuta õppetöö huvitavamaks ning panustada kohaliku kogukonna heaks, tehes midagi reaalselt ära. „Ettevõtliku kooli“ võrgustik on laienenud igasse Eesti maakonda, programmi koordinee-

rivad maakondlikud arenduskeskused. Türi valla koolidest on liitunud „Ettevõtliku kooli“ programmiga Türi ühisgümnaasium ja Türi põhikool. Õppereisi esimene sihtpunkt oli Kiviõli I keskkool, kes on saavutanud „Ettevõtliku kooli“ kuldtaseme. Türi valla õpetajaid huvitas, kuidas rakendatakse koolis uuenenud õpikäsitust, eriti paelus pedagooge ainetevahelise lõimingu teema. Kiviõli I keskkoolis ei ole haruldane vaatepilt, et ühte õppetundi viib korraga läbi mitu õpetajat.

Taolises tunnis ei anta teadmisi ühest õppeainest, vaid õpilastes kujundatakse mitme aine kaudu terviklikku arusaamist maailma toimimisest. Lõimingu eesmärgil viiakse eri vanuses õpilastele läbi huvipõhiseid projektipäevi. Õpipädevuste omandamise kohta antakse õpilastele õppeperioodi jooksul sisukat tagasisidet, mis aitaks neil edasi liikuda.

Järk-järgult püütakse vähendada numbrilist hindamist, mis omakorda tähendab tihedat koostööd lastevanematega.

Anne Viljat

haridusspetsialist

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

9

Türi vald

Sotsiaalvaldkonnas nüüd kaua oodatud muudatused Sotsiaalvaldkonnas toimetades on selge, et kui ühes kohas probleem lahendatud, on järgmine juba ootel.

Kaia Iva

sotsiaalkaitseminister

Oma ministriaasta jooksul olen sihiks võtnud korrastada valdkonna rahastuse nõnda, et abivajajatele oleksid riiklikud teenused kättesaadavad ning et me teenuste ja toetustega soodustaks inimeste iseseisvat ja väärikat hakkamasaamist.

Siin kirjutises annan ülevaate lähiaja käegakatsutavatest muudatustest.

Tähelepanu lastega peredele ja vaesusriski leevendamisele Selleks et vähendada lastega perede vaesusriski langemist, tõsteti ja tõstetakse ka edaspidi lapsetoetuseid. Lapsetoetus esimese ja teise lapse eest tõuseb 2018. aastal 55 euroni kuus ja 2019. aastal 60 euroni kuus.

Kolmandale ja igale järgnevale lapsele makstava lapsetoetuse suurus on 100 eurot kuus. Juulist 2017 lisandus ka täiendav lasterikka pere toetus, mis on 3–6-lapselistele peredele 300 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.

Vanemapuhkuse süsteemi muudatused rakenduvad mitme aasta jooksul. Muudame paindlikumaks vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimise ning võimaldame hüvitise saamise peatamist ja taasalustamist kolme aasta jooksul. Pikendame tasustatud isapuhkuse 30 päevale, samuti kehtestame kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetuse.

Asendushoolduse korraldamine antakse järgmisest aastast koos vajaliku rahaga üle kohalikele omavalitsustele. Eesmärk on soodustada vanemliku hooleta laste paigutamist perepõhisele asendushooldusele, pakkudes

peredele kvaliteetset ettevalmistust ja tugiteenuseid. Samuti reguleeritakse asendushoolduselt ellu astuvate noorte järelhooldus, praegu pole see kõigile noortele kättesaadav.

1. jaanuarist 2018 muutub paindlikumaks ka toimetulekutoetuse regulatsioon, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, samas on võimalik toetust vähendada, kui inimene keeldub tööle minemast. Lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus.

Enamik inimesi hakkab maksma vähem tulumaksu Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2018. aastast 500 euroni neil, kelle sissetulekud on alla 1200 euro kuus. Sellest suurema sissetuleku puhul hakkab maksuvaba osa vähenema.

Maksuvabastust ei ole alates 2100-eurosest sissetulekust. Kui maksustatavaks sissetulekuks on vaid pension, ei pea inimene midagi rohkem tegema, tema tulumaksuvabastust arvestatakse automaatselt.

Kui pensionär käib tööl, siis tuleb läbi mõelda, kuhu maksuvabastuse taotlus või taotlused esitada. Nimelt on pensionäril (ja ka vanemahüvitise saajal) võimalik teha maksuvabastuseks kaks avaldust. Kui nii pension kui ka palk on alla 500 euro, siis on mõistlik teha maksvabastuse taotlus kogu pensionile ja ülejäänud nn vabas osas töötasule.

Selle kohta saab nõu sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja telefoninumbril 661 0551.

Kui töötava pensionäri keskmine kuu sissetulek (pension + palk) on kuni 1200 eurot, on garanteeritud tulumaksuvabastus 500 eurole.

Pensionid kasvavad Tänavu 5. oktoobril maksti esimest korda vanaduspensionärile, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle pensioni

suurus jäi alla 470 euro, täiendavalt toetust 115 eurot. Oluline on teada, et pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga.

Alates 2018. aasta jaanuarist suureneb nn emapension. Ühele vanemale makstakse iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aastat ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde (praegu 5,767 eurot) suurust igakuist pensionilisa.

Seega varasemaga kokku saab üks vanematest iga lapse kohta 3 pensioniaasta suurust pensionilisa. Mõistagi toimub 1. aprillil ka tavapärane pensionite indekseerimine.

Paraneb riiklike sotsiaalteenuste kättesaadavus, tõusevad sotsiaaltöötajate palgad Võrreldes 2017. aastaks vastuvõetud eelarvega, suureneb erihoolekande rahastamine 2,4 miljoni, abivahendite rahastamine 3,2 miljoni euro ning sotsiaalse rehabilitatsiooni rahastamine 1,7 miljoni euro võrra.

Eelarvetõus võimaldab korrastada nende teenuste rahastamist ja luua erihoolekandes ka uusi teenuskohti. Jätkub suurte erihoolekandeasutuste reorganiseerimine ja uute teenuskohtade loomine.

Hoolduskoormuse vähendamisse panustab riik nelja aastaga kokku 16,4 miljonit eurot.

2018. aastal on kavas lisaks senistele erihoolekandeteenustele rahastada päeva- ja nädalahoidu sügava intellektihäirega inimestele ning parandada dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud abi kvaliteeti ja kättesaadavust.

Kavas on toetada kuni 1000 dementsete hooldekoha sobivaks kohandamist või loomist. Sügava puudega inimese töötavale pereliikmele on kavas võimaldada täiendavaid puhkusepäevi.

Päeva- ja nädalahoiu loomine ei lahenda mõistagi kõiki hoolduskoormuse muresid, kuid

on oluline samm edasi – sadade raske või sügava intellektihäirega täiskasvanute pereliikmed saavad võimaluse ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda, aga ka lubada endale puhkust, teades samas, et nende pereliige on hoitud.

2018. aastal tõusevad riigieelarvest rahastatavate sotsiaaltöötajate palgad erihooldekodudes, asenduskodudes ning Astangu kutserehabilitatsioonikeskuses keskmiselt 4,5%. On selge, et peame järgmise aasta jooksul läbi vaatama sotsiaalteenuste hinnapoliitika nii sotsiaalses rehabilitatsioonis kui ka erihoolekandes, vastasel juhul riskime teenuste puudujäägiga juba seetõttu, et pole võimalik sobivaid töötajaid hoida ja leida.

Tõuseb represseeritute toetus, taastatakse matusetoetus Uuest aastast tõuseb represseeritute toetus seniselt 192 eurolt 230 eurole. Taastame ka matusetoetuse: kohalikele omavalitsustele antakse raha arvestusega, et keskmiselt oleks võimalik maksta matusetoetust suuruses 250 eurot. Täpsemad tingimused ja korra matusetoetuse määramiseks kehtestavad kohalikud omavalitsused.

Järgmine aasta on muudatusterohke, loodame seeläbi pakkuda just sellist abi, mis toetaks iga inimese hakkamasaamist. Tulemuslikult saame seda teha koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondadega. Sotsiaaltöö ja lastekaitsevaldkonna töö tõhustamiseks suurendame järgmisest aastast oluliselt ka linnade-valdade rahastamist.

Riik saab luua üldisema raamistiku, täpsema ja individuaalse toe loob kohalik tasand. Seepärast loodan, et meie koostöö sujub.

Soovin kõigile rahulikku aastalõppu ning uueks aastaks rõõmu, head tervist ja toetavaid kaasteelisi!

2018. aasta eelarve – avalda arvamust 30. novembril menetles vallavolikogu 2018. aasta eelarvet. Eelarve on koostatud perioodil veebruar – august 2017. Eelarve koostati esmakordselt tekkepõhisuse printsiibil ning on koostatud koostöös hallatavate asutustega.

Eelarve tulud ja kulud esimese lugemise ajal olid 13,5 miljonit. Suurimaks tuluks on füüsilise isiku tulumaks, mida on planeeritud eelarvesse 7,25 miljonit eurot, laenu on planeeritud võtta 3 miljonit eurot. Laenu planeeritakse investeeringutena 5 suuremale objektile – 1,2 miljonit võimlale, 0,63 miljonit tervisekeskusele, 0,5 miljonit Käru

põhikoolile, 0,3 miljonit Väätsa kogukonnamajale ja 0,2 miljonit teede remondiks.

Eelarvesse ei ole hetkel sisse arvestatud umbes 2,5 miljonit eurot, mida riik eraldab õpetajate palkadeks, koolidele õppevahendite soetamiseks, koolilõunaks ning sotsiaaltoetusteks.

Rõõmustav uudis on see, et miinimumpalk tõuseb järgmisel aastal 470 eurolt 500 eurole, kooliõpetajate täiskoha alammäär tõuseb 1050 eurolt 1150 eurole. Seoses kooliõpetajate alammäära tõusuga peaks tõusma alammäär ka lasteaiaõpetajatel, kui vallavolikogu sellise otsu-

se hiljemalt 31. jaanuariks 2018 vastu võtab.

Järgmisel aastal peaks laekuma meile huvihariduse toetuseks ligikaudu 0,2 miljonit eurot, ujumise algõpetuse vahendid peaks samuti valla eelarvesse tulema.

Need on need teadmised, mis hetkel eelarves ei kajastu, kuid kindlasti muudatusettepanekutena vallavalitsuse poolt peavad eelarvesse jõudma.

Kulu pool on kõikide asutuste juhtidega läbi räägitud ning üldjuhul on kulud jäänud samale tasemele 2017. aastaga. Palkade osas ei ole eelarve eelnõus praegu arvestatud ei alampalga-

tõusuga ega palgatõusuga. Need muudatused tulevad sisse muudatusettepanekutena.

Peale esimest lugemist on vallaeelarve avalik ning sellega saab tutvuda Türi valla kodulehel www.tyri.ee Muudatusettepanekuid oodatakse hiljemalt 15. detsembriks digiallkirjastatult aadressile vallavalitsus@tyri.ee või paberkandjal aadressile Kohtu 2, Türi.

Kui kellelgi tekib küsimusi, on häid ettepanekuid või leiab seletuskirjast vigasid, siis palun kirjutada aadressile aime.roosioja@tyri.ee või helistada telefonile 38 48 243.

Türi vallavolikogu 27. oktoobri istungil • valiti Türi vallavolikogu esimeheks Andrus Eensoo; • valiti Türi vallavolikogu esimeheks Raivo Matsina; • kuulati ära Käru vallavalitsuse, Türi vallavalitsuse ja Väätsa vallavalitsuse lahkumispalve.

Türi vallavolikogu 3. novembri istungil • otsustati moodustada volikogu 7 alalist komisjoni: eelarve- ja arenduskomisjon; majandus- ja turvalisuskomisjon; sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; haridus- ja noorsookomisjon; kultuuri- ja spordikomisjon; seltsitegevus- ja maaelukomisjon; revisjonikomisjon; • valiti alaliste komisjonide esimehed ja aseesimehed: eelarve- ja arenduskomisjoni esimeheks sai Andrus Eensoo ja aseesimeheks Elar Niglas; majandus- ja turvalisuskomisjoni esimeheks Elari Hiis ja aseesimeheks Heigo Laaneoks; sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimeheks Heili Burmeister ja aseesimeheks Jaanus Marrandi, haridus- ja noorsookomisjoni esimeheks Aili Avi ja aseesimeheks Kati Nõlvak; kultuuri- ja spordikomisjoni esimeheks Mati Sadam ja aseesimeheks Piret Lai; seltsitegevuse- ja maaelukomisjoni esimeheks Kaarel Aluoja ja aseesimeheks Heli Martin; revisjonikomisjoni esimeheks Lauri Läänemets ja aseesimeheks Lea Urb. • Valis Türi vallavanemaks Pipi-Liis Siemanni; • Kuulas informatsiooni volikogu esimehelt, kes pani liikmetele südamele volikogu tööd tehes teada, järgida ja meeles pidada kehtivaid nõudeid ja piiranguid vastavalt korruptsioonivastase seaduse nõuetele.

Türi vallavolikogu 16. novembri istungil • valiti revisjonikomisjoni liikmed ja kinnitati revisjonikomisjoni koosseis; • kinnitati kõigi alaliste komisjonide koosseisud (leitavad Türi valla veebilehel); • otsustati korraldada Türi vallavalitsuse, Käru vallavalitsuse ja Väätsa vallavalitsuse ametiasutuste töö 1. jaanuarist 2018 ümber, liites Käru ja Väätsa ametiasutused Türi vallavalitsusega; • kinnitati Türi vallavalitsuse põhimäärus; • kinnitati Türi vallavalitsuse palgajuhend; • kinnitati Türi vallavalitsuse teenistuskohtade koosseis ja teenistusgrupid; • määrati esindajad Türi valla ametiasutuste hallatavate asutuste hoolekogudesse ja nõukogudesse; • määrati tasu 1500 eurot kuus Türi vallavolikogu esimehele, aseesimehele volikogu esimehe asendamisel 750 eurot kuus, alalise komisjoni esimehele 300 eurot kuus ja aseesimehele asendamise korral 150 eurot kuus, vallavolikogu liikmele vallavolikogu töös osalemise eest 60 eurot kuus ning kinnitati kord, et hüvitatakse vallavolikogu tegevusega seotud transpordikulu arvestusega 30 senti kilomeeter, määrati 250 eurot igale komisjonile töö korraldamiseks; • otsustati maksta Türi vallavanemale töötasu 3000 eurot kuus ja hüvitada tööga seotud isikliku auto kasutamise kulu ja telefonikulu.

• kinnitati Türi vallavalitsuse kui täitevorgani liikmete arv ja struktuur ning koosseis ning määrati liikmete hüvitiseks 150 eurot kuus, asevallavanemale 180 eurot kuus; • otsustati maksta Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemise järgselt ühinenud kohalike omavalitsusüksuste volikogude esimeestele ning vallavanematele hüvitist.

Türi vallavolikogu 30. novembri istungil • kuulati infot volikogu komisjonide tööst; • otsustati astuda Eesti Linnade Liidu ja MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit liikmeks ning määrati Türi valla esindajad nendes organisatsioonides; • valiti Hannes Taube majandus- ja turvalisuskomisjoni esimeheks, kuna Elari Hiis kinnitati valitsuse liikmeks ning ta lahkus volikogust ja Heigo Laaneoks uuesti aseesimeheks; • kehtestati Türi valla põhimäärus; • kinnitati Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise kord; • kinnitati Türi valla finantsjuhtimise kord ja raamatupidamise sise-eeskiri; • otsustati mitte võõrandada Türi vallale kuuluvat hoonet Viljandi 13b ainsale pakkumise teinud pakkujale ning kuulutada välja uus pakkumisvoor, et püüda võõrandada vara vallale võimalikult soodsatel tingimustel; • seati isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS kasuks vallale kuuluva varale Kaare tänaval liinivõrgu ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks ja likvideerimiseks; • anti Türi kultuurikeskusele luba anda mittetulundusühingule Oisu Kultuuri ja Arengu Selts tasuta kasutamiseks ruum Oisu rahvamajas mängutoa Sumsar loomiseks; • kuulati infot Türi Püha Martini kiriku olukorrast, volikogu materjalide edastamisest.

türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

10

sündmused ja reklaam Turi

kuhu minna NÄITUS Kuni 8.12 Mare Mikof – „Installatsioonid“, Türi kultuurikeskuse galeriis 14.12- 20.01 Kutsutud kunstnike näitus „Elulugu“ kultuurikeskuse galeriis.

Avamine 14.12 kell 17 6.12 kuni 20.01 Kristjan Juusu maalinäitus “Mane et Sero” Türi kultuurikeskuse klaassaalis Jaanuari lõpuni fotonäitus „Türi saatejaama lugu“ Türi muuseumis

Silmade kontroll ja prillide müük 26. veebruar kella 10st

Türi noortekeskuses Silmade kontroll maksab 15 € Prillitellijale TASUTA

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

2017 N 7.12 kell 14 Türi päevakeskuse klientide maalinäituse ja heategevusliku jõulumüügi avamine Türi raamatukogus R 8.12 kell 16-18 õpilaste jõululaat Türi põhikoolis (Wiedemanni 3a) L 9.12 kell 10 Järvamaa MV koroona segapaarismängus Türi linna võimlas L 9.12 kell 10.30 koolitus „Kultuurid, traditsioonid, uskumused“ Villevere koolimajas. Lektor EPMÜ majandusteaduskonna teadusmagister (MSc) Maret Prits. Osalemissoovist teata tel 5698 0886 (Annely Meerbach) või annely.meerbach@gmail.com L 9.12 kell 11-16 Jõulumeelne kunstimüük ja käsitöölaat Türi kultuurikeskuses L 9.12 kell 12 perehommik „Jõuluootus“ Türi raamatukogus L 9.12 kell 12 Kesk-Euroopa Jõulu/Advendipärja valmistamise töötuba Krista Perli juhendamisel Türi kultuurikeskuses. Osalemiseks palume registreeruda telefonil 3878248 või e-posti aadressil info. kultuur@tyri.ee, osalemistasu 6€ (sisaldab dekoreerimismaterjale) Osalejatel palume endal kaasa võtta okaspuuoksi (eelistatult nulg, tsuuga, elupuu jms), väikesed käbid ja samuti igat masti pähklid.

L 9.12 kell 12 villainglite õpituba Türi muuseumis. Marge Laagemanni juhendamisel meisterdatakse villast haldjaid, ingleid riputamiseks koduaknale. Õpilane 2€, täiskasvanu 3€ L 9.12 kell 17 segarühm Väiksed Viisud kontsert „Kõik naised tanu alla“ Türi kultuurikeskuse suures saalis. Pilet 5€ müügil Türi kultuurikeskuses P 10.12 kell 12 maapiirkondade arengukava arutelu Villevere koolimajas. Kõik on oodatud kuulama, kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama P 10.02 kell 12 „Sulle-mulle laat“ Väätsa rahvamajas. Töötoad, kohvikud, meeleolukad ülesastumised, käsitöö, õnneloos, kasutatud asjade ost-müük jõulukirbukal (riietest kuni paadimootorini välja). Tule ostlema, kauplema ja laadamelu nautlema! Laat on kõigile tasuta, info tel 5556 2601. Kauplejatel tulla tund varem kohale.

P 10.12 kell 15 Eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses. Tantsumuusika Ants Oidekivilt. Osalustatu 2€ E 11.12 kell 17 Türi muusikakooli elukooli õpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis. Tasuta E 11.12 kell 18.30 Türi muusikakooli õpetaja Valdo Preema löökpilliõpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis. Tasuta T 12.12 kell 17.30 Türi muusikakooli õpetaja Katrin Aesma klaveriõpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis. Tasuta T 12.12 kell 18 tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Tantsime 19. saj lõpu ja 20. saj alguse (külapeo) tantse. Juhendajad Elle ja Raul Tamm.

Kõik rahva- ja pärimusmuusikud on oodatud kaasa mängima! Osalemine 2€ K 13.12 kell 13 Kontsert „Jõuluootus“ Türi valla eakatele. Esinevad Hanna-Liina Võsa ja Olav Ehala. Tasuta K 13.12 kell 15- 17 Jõululaat Kabala rahvamajas. Esinevad kooli- ja lasteaialapsed ning rahvamaja kollektiivid. Kui soovid tulla müüma, helista numbril 5300 3987 K 13.12 kell 19 Türi Tantsustuudio jõulukontsert. Lavale astuvad kõik tantsustuudio rühmad! Tasuta K 13.12 kell 19 Lõõtsa õpituba algajatele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur N 14.12 kell 18 Türi muusikakooli õpetaja Peep Heinaste puhkpilli- ja kitarriõpilaste ning õpetaja Vello Schütsi kitarriõpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis. Tasuta R 15.12 kell 10-18 ja L 16.12 kell 9-15 Jõululaat Türi kultuurikeskuses sees ja väljas R 15.12 paigalthüpete mitmevõistlus Särevere kaarhallis R 15.12 kell 18 Türi muusikakooli õpetaja Viia Ivaski flöödiõpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis. Tasuta L 16.12 rahvusvaheline vabamaadlusturniir Türi ühisgümnaasiumis L 16.12 kell 12 piparkoogi õpituba Türi muuseumis. Juhendab Kaia Iva. Registreerimine kuni 14. detsembrini tel 385 7429. Õpilane 2€, täiskasvanu 3€ L 16.12 kell 9-15 Jõuluturg Türi turuplatsil P 17.12 kell 12- 15 Jõululaat Oisu rahvamajas. Esinevad kohalikud lauljad ja tantsijad. Müügisoovist palume teada anda telefonil 5340 3551, e-post orm@tyri.ee P 17.12 kell 15 laste jõulupidu Taikse seltsimajas P 17.12 kell 17 Türi kultuurikeskuse ringide advendikontsert „Jõulud tulevad“. Tasuta E 18.12 kell 12 folkloorne jõuluprogramm „Jõulumäng“ I-II klassi

Kevade kodu

lastele Türi muuseumis. Eesti rahvapärimuskool ja Terje Puistaja. Vanema jõuluaja tutvustamine läbi folkloorse mängu (jõuluaja tegelaskujud, jõulukeste sissetoomine, regilaulude laulmine, jõulumängude mängimine). Osalejatele õnnepähkel. Pilet 4€, vajalik eelregistreerimine tel 385 7429 või 5360 8504 E 18.12 kell 16-19 jõulusoku külaskäik Türi noortekeskuses. Oodatud lapsed ja noored koos vanematega. Lõbus, laululine, mänguline ja lustakas programm vahvatest jõuluaja rahvamängudest. Osalejaile jõulumängude õpileht või õnnepähkel. Tasuta. Eelregistreerimine Türi noortekeskuses või anna teada noortejuhtidele E 18.12 kell 18 Türi põhikooli jõulukontsert Türi kirikus T 19.12 kell 10.30-15 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses T 19.12 kell 18 Türi muusikakooli õpetajate Vello Schütsi, Maris Viisma, Helen Oti keelpilli- ja Katre Nukka plokkflöödiõpilaste kontsert Väätsa mõisas K 20.12 kell 18 Türi muusikakooli õpetajate Kaidi Piigerti ja Silvi Nielsoni akordioniõpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis.

Tasuta K 20.12 kell 19.30 Türi muusikakooli õpetajate Ants Oidekivi ja Teet Tihvani puhkpilliõpilaste kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis. Tasuta N 21.12 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Teemad: „Kuidas depressiooni ära tunda? Depressiooni ennetamine“- Piret Annus ning „Stress ja ärevus – millega arvestad ja kuidas nendega tõhusalt toime tulla?“- Ann-Liis Ojaots. Osalustasu 3€ L 23.12 kell 20 Jõulutrall Taikse seltsimajas. Ansambel „Svips“, esineb Türi Tantsustuudio, avatud jõuluvana kingikott ja baar „Mida iganes“. Üllatused! Pääse eelmüügist 8€, kohapeal 10€. Eelmüük ja laudade broneerimine tel 503 9073, 522 7332 T 26.12 matk „Pekist priiks“ Türil. NB! Tegemist on n-ö „social maratoniga“ 5+5 formaadis (5 min jooks + 5 min kõnd). Start kell 10 Türi ujula juurest. Teekond kokku ca 42 km, võimalus läbida ka pool distantsi. Info tel 510 3239, www.sportos.eu/ee/et/pekist-priiks-turi/ R 29.12 kell 20 aastalõpupidu Türi kultuurikeskuses ansambliga Magusmari. Meeleolukas show „Winter Wonderland“ kabareetrupilt Dance Wonderland, üllatusterohke etteaste mustkunstnik Fred-Erik Johansonilt! Piletiinfo: eelmüügist kohvik, fuajee 15€, suur saal 17€.

Alates 19. detsembrist kõik piletid 20€. Kohtade broneerimine telefonil 387 8248 L 29.12 kell 20-03 aastalõpupidu Väätsa rahvamajas. Tantsuks ansambel Elumees, põnevad vaheesinejad. Õhtut jääb lõpetama disko.

Pilet 10€. Süüa-juua pakub kohapeal Tanksemäe Saffer. Laudade broneerimine tel 5556 2601 L 30.12 kell 21 aastalõpupidu ansambliga Vanad Sõbrad Oisu rahvamajas. Meeleolukad vaheesinemised tantsurühmalt Zahira. Avatud Juuli kohvik. Piletid 1.-17. detsembrini 12€, alates 18. detsembrist 15€. Info ja laudade broneerimine tel 5340 3551 või orm@tyri.ee P 31.12 kell 21 aastavahetuse pidu Villevere koolimajas. Katame ühise laua. Tantsuks mängivad pilli Olavi Kõrre ja Enno Siil. Peale aastavahetust videodisko. Lastele erinevad tegevused ja mängud. Pilet 1€ ja toetajapilet 5€ 2018 E 1.01 kell 00.15 uusaasta retropidu Taikse seltsimajas. Tantsuhitte mängib VDJ Martineero. Üllatused, avatud baar, pääse 5€ P 7.01 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on pulmalaulud K 3.01 kell 10.30 Vabadussõjas võidelnute mälestushetk Türi kesklinna kalmistul N 11.01 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas www.tyri.ee www.tyrikultuurikeskus.ee www.tskl.ee

TÜRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

11

vana ja uus

reklaam ca 1935 Avelinius Tõnisson

Türi kirikutagune park talvehärmatises. Kaugele ei jäänud siit ka Pärnu jõgi, kus suviti oli linlaste meelispaik. Lisaks põlispuudele jäid kiriku taha ka õunapuud.

2017 René Viljat

UUED KODANIKUD

EVEN EHASALU 07.09.2017 MIRTEL SIRG 28.09.2017 GRETE JÕGAR 26.09.2017 ROSANNA VALANG 10.10.2017 REIGO ROOS 17.10.2017 ELIN DIARA PILIPENKO 28.10.2017 DEMIL PÕLDPÜÜ 22.10.2017 ROBIN PÄRN 24.10.2017 MARTA MUST 26.10.2017 PILLERIIN SILLAMAA 14.10.2017 SANDRA SCHÜTS 29.10.2017 LARA BELLA MANTSIK 06.11.2017 HASSO-SEBASTIAN RESSAR 01.11.2017 AIN JOSEPH HEINAMAA 07.11.2017 LENNA TOOMELA 11.11.2017 REVO PAIMRE 10.11.2017 MIRKO KÜNNAP 14.11.2017 KAROLY OSS 25.11.2017

Palju õnne!

Tänaseks on kiriku taga paiknenud puitehitis hävinud ja sellest kohast on kujundatud park. Kadunud on ka kunagine viljapuuaed.

tänu Oisu Rahvatantsurühm OHAKAS Suur tänu üllatuse eest ja meelespidamisel juubeli puhul.

Ilse

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Fekaalivedu. Tel 452 2002.

Peoruumide rent, TÜRI KANARBIK (Kalevi 7), www. facebook.com/KanarbikTyri/ Tel 5333 4903.

Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee.

Müüa täitematerjali: kruusa, liiva, killustikku, sõelutud mulda, liivakasti liiva. Hinnad alates 2 eur/tonn, tel 528 0179.

Kinnisvara ost-müük, vahendus.

OÜ Järva Elamumaa tel 5333 4903, jarvaelamumaa@hot.ee Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

FT OÜ Soojapumpade ja kodumasinate müük ja hooldus. Tel 515 1065.

Müüa ca 15 rm kuivi lõhutud küttepuid (50 cm, valdavalt kask) Türi linnas. Hind 25 eur/ rm. Transporti ei paku. Tel 529 4541.

Tare kinnisvara

Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Aili Avi Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5600 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust.

Kaastöid ei honoreerita.

Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Müüa Türi ümbruse metsa raiesmikelt ja niitudelt korjatud METT! 1 kg = 7 €. Suurepärane kingitus jõuludeks endale, perele ja sõpradele! Tel 5346 3513.

8. detsembril kell 14.30–16.30 toimub Türi kultuurikeskuses Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast ja lambavillavoodriga talvejalatsite müük.

Ale talu müüb nisu, otra ja söödajahu. Koit Teder 5153808.

d!

Head hinna

TELERITE ja muu elektroonika

Imelist jõuluaega igasse koju!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

REMONT KASTANI 13, TÜRI

TOIVO PORVAL tel 515 4215 toivo.porval@gmail.com

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

MALLE VORM 11.10.2017 NEONILA SCHULTS 17.10.2017 HARRI NURK 20.10.2017 ASTA TREPP 22.10.2017 ALMA LUIK 28.10.2017 HILJA HIRBAUM 29.10.2017 ARNE ARRO 30.10.2017 RIHO REISPASS 31.10.2017 PEETER ADAMSON 01.11.2017 VAIKE LÕO 04.11.2017 MARE FENSKE 14.11.2017 AMANDA ROOTSMAA 17.11.2017 HAIDE TABUN 18.11.2017 LEO KAUGE 22.11.2017 MAI TOOMSALU 23.11.2017 SILVA-MARIA HEIN 25.11.2017 HELGI RASS 26.11.2017 MEERI MERENTS 28.11.2017 ELLI MAIDLA 28.11.2017 JUTA RUUKEL 30.11.2017 Avaldame kaastunnet omastele

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TĂœRI RAHVALEHT 7. detsember 2017

12

reklaam