09.08.2018 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

9. august 2018 nr 8 (872)

SÕNUMID

Õunafestival teeb ettevalmistusi Türi valla sünnipäevakuud kuulutav õunafestival toimub üheksandat korda. Festival toimub 6. oktoobril nagu juba tavaks saanud Türi kultuurikeskuses ning Türi kesklinna pargis.

Tasuta kogupereürituse programm on kavandatud traditsiooniliselt võimalikult mitmekesise ja huvipakkuvana, et tegevust jätkuks kõikidele pereliikmetele. Festivali programm saab paika augusti keskpaigaks, kuid juba praegu on teada, et päeva jooksul saab näha ja kuulda hulgaliselt kohalikke esinejaid ja juba tavapäraseid tegevusi.

Pargi all seavad end sisse õunakoogikohvikud, võimalus on osaleda sportlik-meelelahutuslikes jõukatsumistes, lastele on avatud Türi raamatukogu ja noortekeskuse meisterdamisala, toimub ühiselt suure õunapildi värvimine.

Traditsiooniliselt valitakse festivalil parimat õunakooki, maitsvaimat õunveini, õunahoidist ja alkoholivaba õunajooki. Konkursside täpsemad juhendid avaldatakse Türi valla kodulehel ja Facebookis Türi valla lehel sündmuste all. Kõiki töid hindab žürii ning parimatele on festivali toetajatelt auhinnad. Üheks festivali osaks on saanud ka näitused ja põnevad hoidised.

Sel aastal toob oma põnevad õunahoidised külastajatele degusteerida Kaia Iva. Festivalilt ei puudu ka laadaala, kust saab osta traditsioonilisi laadakaupu. Kauplejate registreerimine telefonil 512 5423, e-mail triin.parna@tyri.ee Anname Türi valla sünnipäevakuule Õunafestivaliga hoo sisse!

• Julgus unistada suurelt lk 2 • C-JAM CELLOFEST tuleb taas lk 3 • EV 100 külaskäik: Kirna mõis lk 5

• Lungu külakeskus - nukruse kodu lk 7 • Koolitranspordi sõiduplaanid lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 6. septembril

Tervisekeskuse ehitus algab Viimased kopatäied vanast barakist ja siis on tervisekeskuse ehituseks plats puhas.

Teet Reier

Türi Arengu sihtasutus

Reopalu saab uued veetrassid Sel sügisel peaksid algama tööd ka Reopalu vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisel. „Hange tööde teostaja leidmiseks on läbi viidud, kuid hetkel on see vaidlustatud. Kohe, kui hankevaidlus lahendatud saab, alustatakse töödega,“ selgitas Türi halduse energeetik Urve Meerits. Tema sõnul uuendatakse trassid ja kanalisatsioonivõrk ühendatakse Paide linna trassidega. „Tänane Reopalus olev biopuhasti on ajast ja arust. Veetrassidega saab jääda paikseks, sest praegune pumbajaam suudab katta kohalikud vajadused,“ ütles Meerits.

Rahvastik vananeb ka Türi vallas 19. juuli Maalehes ilmunud uurimus toob välja rahvastiku vananemise osakaalu erinevates Eesti piirkondades. Sellest uurimusest selgub, et kõige kõrgem mittetööealiste ehk siis 0-14 vanuses ja vanemate kui 65 aastat osakaal 100 tööealise kohta on Viljandi linnas, kus see näitaja on 65,7. Loomulikult pole rõõmustav, et Türi vald selles pingereas asub üheksandal kohal, näitaja vastavalt 60,8. Naaberlinn Paide on meist neli kohta tagapool näitajaga 59,9. Kõige väiksem on näitaja aga Ruhnu vallas, seal on selleks 25,9. Tallinna linna näitaja on 52,5.

Väätsal uus soojaoperaator Alates tänavu suvest vastutab väätsalaste toasooja eest uus teenusepakkuja, kelleks hanke tulemusel osutus SW Energia. „Sama ettevõte pakub teenus ka Türi linnas ning on lubanud, et senine Väätsal kehtinud hind langeb pisut uuel kütteperioodil ehk siis täpsemalt öeldes võrdsustub praeguste Türil kehtivate hindadega,“ selgitas Türi halduse energeetik Urve Meerits. „Samuti on Väätsal kavas uuendada amortiseerunud soojatrasse ja katlamaja (pildil). Rahaline kate nendele tegevustele on olemas, tööd aga tehakse ilmselt järgmisel aastal,“ lisas Meerits.

Türi valla koolide avaaktused 2018/2019 õppeaastal Käru lasteaed-põhikool 1.09 kell 12 Laupa põhikool 1.09 kell 10 Retla-Kabala kool 3.09 Oisus kell 8.15 Kabalas kell 10 Türi põhikool 1.09 kell 10 Türi lauluväljakul Türi toimetulekukool 3.09 kell 11 Väätsa põhikool 1.09 kell 10 Türi ühisgümnaasium 1.09 kell 11 Türi muusikakool 3.09 kell 18

Augustis hakatakse lõpuks ehitama uut kauaoodatud Türi tervisekeskust, mis kerkib Viljandi tänava äärsetele kruntidele Alexela kütusetankla vastas. Üle kolme miljoni euro maksev tervisekeskus peaks avama uksed järgmise aasta suvel.

Teet Reier Augusti esimestel päevadel käis Viljandi tänav 26 krundil vilgas lammutustegevus: kunagisest Türi paberivabriku tööliselamust olid järel veel ainult materjalihunnikud, millest osa kasutuskõlbulikku materjali sai omale Türi kogukonnaselts. „Plaanikohaselt pidanuks elamu olema lammutatud juba mõned nädalad tagasi, tööd aga venisid veidi. Nüüd, kui plats on puhas, saab loodetavasti juba sel kuul ka ehitusega alustada,“ selgitas Türi valla arendus-

juht Üllar Vahtramäe.

Vahtramäe sõnul oli isegi üllatav, kui palju ettevõtteid osales uue tervisekeskuse ehitushankes ja ehitusjärelvalve korraldaja hankes. „Mõlemas hankes oli seitse osalejat. Ehitushanke võitis Paide MEK ja omanikujärelvalvet hakkab teostama OÜ Tarindiproff Kohilast. Kusjuures järelevalve pakkumiste suurusjärkude vahe erines lausa viiekordselt.“ „Uue tervisekeskuse maksumuseks koos järelevalvega on kavandatud üle 3,3 miljoni euro. 925 000 eurot saadi riigipoolse toetusena, ülejäänu on omaosalus. Uksed peaks uus keskus avama järgmise aasta suvel,“ lisas Vahtramäe. „Uut tervisekeskust hakkavad kasutama kõik tänased perearstikeskuse rentnikud, vaid üks hambaarst loobus. Samuti tuleb uude kes-

kusesse eraldi hoone kiirabile.

Vana hoone edasised kasutusvõimalused pole tänasel päeval veel paigas.“ Türi halduse energeetiku Urve Meeritsa sõnul on alanud ka uute soojatrasside ehitamine rajatava tervisekeskuse tarbeks. „Trassid tuuakse tervisekeskusesse Vabriku katlamajast ja need hakkavad kulgema Türi vaiba ja Alexela tankla kruntide piirilt. Lisaks tervisekeskusele tuuakse üks soojatrassi ots ka Türi haldusele kuuluvate hoonete juurde Viljandi tänav 20 ja 20a.“ „Suhtun väga positiivselt sellesse, et tehakse uus ja korralik tervisekeskus, mis arvestab patsientide vajadustega,“ ütles türilane Marvi Timberg. „Tore on, et arstid saavad omale uued ruumid. Usun, et noored, kes õpivad arstiks, tulevad siis ehk

ka rõõmsamalt kodukanti tööle. Väga kiiduväärt, et panustatakse tervisesse ja tulevikku,“ lisas ta.

Timbergi arvates on uue tervisekeskuse asukoht just selline, mis võimaldab väikese jalutuskäigu kesklinnast välja, samas pakub autoga tulijatele rohkem parkimiskohti.

“Tervisekeskuse peamine eesmärk on inimestele paremate ravivõimaluste osutamine, kõik eeldused selleks peaksid nüüd tekkima. Loodan, et uues hoones tekib koostööst selline sünergia, mille tulemusena tekivad uued võimalused ja abi saadakse kohapeal kiiremini,” ütles Türi vallavolikogu liige Lauri Läänemets.

“Kahju ainult, et tervisekeskus ehitatakse linna äärde ja sellesse osasse, kus kõige vähem elanikke on.”

Türi põhikooli uue hoone rahastus ootab valitsuse heakskiitu Haridus- ja teadusministeerium on vabariigi valitsusele saatnud kooskõlastamiseks eelnõu, kus põhikooli õppehoonete investeeringute kavas on rahastatavate projektide hulgas ka Türi põhikoolile uue õppehoone ehitamiseks toetuse eraldamine.

Investeeringutoetust saavad eelnõu kohaselt kaksteist

koolihoonet üle Eesti. Türi põhikooli ehitamise hinnanguline maksumus on 6 779 204 eurot, millest toetus on 5 199 649,47 eurot. Kooskõlastusringi tähtajaks on 9. august, mille järgselt teeb vabariigi valitsus otsuse ning kinnitab toetust saavate omavalitsuste ning koolide nimekirja.

Otsuse kinnitamise järel valmistab vallavalitsus ette põhjaliku projektikirjelduse, milles esitatakse täpsemad andmed kavandatava hoone kohta ning kuulutab välja hanke ehitustööde teostaja leidmiseks.

Koolihoone ehitus algab plaanide kohaselt 2019. aasta esimesel poolaastal ning loo-

detavasti saavad õppurid uude koolimajja asuda juba 2020. aasta sügisel. Kooliaasta alguses kavandab vallavalitsus koostöös Türi põhikooli ja Türi ühisgümnaasiumiga õpilaste paiknemise ning õppetöö korraldamise ehitustööde ajal.

Pipi-Liis Siemann,

Türi vallavanem

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

2

arvamus Teel tulevikku On olnud suurepärane suvi! Sellist ei mäletagi. Kõik, kes on aastaid päikeselist ja sooja suve oodanud, on nüüd oma tahtmise saanud. Põllumehe vastu pole ilm kahjuks eriti armuline olnud.

Kõik, mis kevadel kasvama pandi, on kiduraks jäänud - see mure ei kimbuta üksnes meid, vaid kogu Baltikumi ja Euroopat. Eks riigil tuleb põllumehele abikäsi ulatada.

Vaadates Kreekas lõõmavaid maastikupõlenguid, saame või julgeme öelda, et meil on paremini läinud. Kuumus ja kuivus on hoidnud inimeste meeled piisavalt ärksad, et peale väikeste põlengute suuremat kahjutuld pole sündinud. Neid ridu kirjutades on kätte jõudnud esimene hallide pilvedega ilm üle mitme nädala ja vihma kallab nagu oavarrest - eks ükskord pidi ta ju maha sadama.

Viimased vabadusenädalad on käes ka koolilastel, kes (tahavad või ei) peavad varsti koolipinki istuma. Seoses sellega meenub, et lähiajal selgub kauaoodatud tõde, kas riik annab omavalitsusele uue põhikoolihoone ehituseks raha või mitte. Lootused ja ootused on suured.

Augustis peaks algama ka uue tervisekeskuse ehitus, mida on juba mõnda aega oodatud. Siiralt kahju on muidugi sellest, et tervisekeskuse ehitusele jalgu jääv kunagine Türi paberivabriku tööliselamu lõpuks siiski lammutati, mitte ei võetud koost ega viidud Pärnumaale museaaliks. Lihtsalt ei leitud rahastust.

Siinkohal tuleb aga igati tunnustada Türi kogukonnaseltsi inimesi, kes nagu vilkad sipelgad on olnud lammutatava hoone juures ametis ja viinud ära palju materjali, mida on võimalik taaskasutada - voodrilauad, palgid jms. Ka Väätsal asuv Eesti jalgrattamuuseum on kogunud siinselt lammutuselt oma õuele kenakese materjalikuhja. Oli ju, mida võtta, sest nii voodrilauad kui palgid olid vanusele vaatamata heas seisukorras.

Lisaks taaskasutusele pressib valda ka emakese looduse poolt pakutava ressursi suurem kasutamine: Türilt Paidesse sõites võib märgata, et Türi-Alliku kandis on kerkinud põllule suur hulk päikesepaneele, mis hakkavad energiat tootma. See, et me järjest rohkem kasutame fossiilsete kütuste kõrval päikest ja tuul alternatiivse energiaallikana, tähendab, et oleme teel tulevikku.

Teet Reier

klõps

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Julgus unistada suurelt lauri läänemets

Türi vallavolikogu liige, SDE

Teen meile kõigile ettepaneku unistada Türi suuremaks. Unistajat võib küll pidada esialgu naiivseks optimistiks, kuid tegelikult on suurte mõtete teostumise aluseks alati olnud unistused.

Näiteks neljarealine TallinnaTartu maantee, Eurovisiooni võit ja loomulikult vaba Eesti. Suurte mõtete teostumise anatoomia seisneb loogikas, et kui sa unistanud pole, siis ei ole võimalik mitte kunagi ära tunda võimalust, mis laseks unistusel teostuda.

Lubagem mul soojenduseks paari unistusega esineda, sest mida rohkem oma mõtteid jagada, seda suurem võimalus nende teostumiseks on.

Kus on Türi linna keskpunkt, linnaväljak? Tehke, mis tahate, selleks tuiksooneks on kahe suure maantee ristumiskoht, ringtee, parkimisplats, müra ning tihe liiklus. Kui vaatame maailmas ringi, siis linna keskväljakud on aga eelkõige inimestele, isegi Tallinn ehitab varsti Viru väljaku ringi inimeste jaoks.

Mis oleks, kui teeksime Türi linna keskpunkti autovabaks ja viiksime liikluse Konsumi juures maa alla? See tähendaks, et autod peavad laskuma tunnelisse Paide poolt tulles umbes Kadri tare juures, Särevere suunalt Maxima juures ning Raplast lähenedes Kesklinna lasteaia kandis.

Kõik, mis maa peale jääb, võiks muutuda linna keskväljakuks, tuiksooneks, kus lapsed saavad kooli, noortekeskusesse, koju, raudteejaama liikuda selliselt, et ema-isa ei peaks muretsema nende turvalisuse pärast.

Meil oleks valla keskuses koht, kus kõik tähtsündmused väärikalt ära pidada või niisama aega veeta. Liiklusest vaba keskväljak ühendaks maantee poolt tükeldatud linna taas tervikuks ja selle ümber võiks tekkida rohkem kohvikuid, ärisid.

Keskväljak ei pea tähendama, et sealt ükski masin läbi ei saa sõita. Ligipääs väljaku ääres oma kodule ja bussiliiklusele on säilitatav ning tehniliselt saab la-

hendada ligipääsu küsimuse ka Konsumile.

Kindlasti ei ole vajaminevate miljonite leidmine kerge ülesanne ja ilma riigi toetuseta pole sellist ideed võimalik teostada.

Peab aga meeles pidama üht – kuna suured riigimaanteed läbivad linna keskpunkti, on vallal alus raha küsimiseks olemas. Kogu idee realiseerimise eelduseks on aga türikate ühine kokkulepe, püüd selle poole sõltumata poliitilisest taustast ning kannatlikkus, sest aega kulub omajagu.

Täna võiks meil autovaba keskväljak olla ühine unistus, aja jooksul jõukuse kasvuga küpseb ka arusaam inimesekesksest lähenemisest ning ühel hetkel võib see unistus olla reaalne variant valitsuse laua peal.

Türi linna keskväljaku idee aitaks kaasa minu teise unistuse teostumisele – jalgrattalinn Türi.

Kui käite Eestis ringi ja võrdlete teisi väike- või suurlinnu Türiga, siis mõistate, et Türil on üks eelis – siin kasutatakse jalgrattaid tunduvalt rohkem kui mujal.

Lausa rumal oleks jätta see võimalus kasutamata.

Jalgrattalinn tähendab eelkõige võimalust jalgrattaga turvaliselt liigelda ning seda kõikjal, eriti kodu lähedal, turvaliselt parkida. Kui linna planeeringus ette näha terviklik jalgrattateede võrgustik, siis selle väljaehitami-

ne plaaniliste teeremontide käigus ei ole kunsttükk.

Valla poolt võiks eakatele inimestele olla toetus elektrijalgratta kasutamiseks. Elekter muudab rattaga sõidu vaevatuks ning parandab vanemate inimeste ligipääsu teenustele. Mis aga kõige tähtsam – toob nad rohkem koduseinte vahelt välja.

Jalgrattalinnal endal aga on täiesti kindlalt Türi mainet positiivselt kujundav efekt. Eesti esimene ja ainuke tõsine jalgrattalinn lausa kutsuks Türile noori peresid elama. Teatavasti on roheline, looduslähedane mõtteviis kõigi nooremate põlvkondade jaoks oluline, teiseks tähendab rattalinn turvalisust, millega iga lapsevanem oma last ümbritseda soovib.

Kui meie soovid jäävad tagasihoidlikuks, siis on ka tulemused keskpärased. Unistama peab ja unistused peavad olema suured. Mida rohkem saavad nende sisustamises osaleda vallaelanikud, seda paremini sellised unistused täituvad.

Minu toodud kaks näidet olid Türi linna kesksed, kuid unistused sobivad igale ühele ja igasse valla piirkonda. Näiteks sellel talvel püüan ühe kolm aastat tagasi alguse saanud unistuse Väätsal teoks teha, nüüd paistab aeg küps olevat. Lihtsalt unistagem ja ärme unusta – teostagem!

Neidudekoor Leelo tuleb Türile

See pole uus tantsuvõte, vaid hoopis kaaslase õnnitlemine Kabala laulu- ja tantsupeol.

Teet Reier

Üle-eestiline neidudekoor LEELO annab 26. augustil Türil kaks kontserti. Koor on asutatud 1996. aastal eesmärgiga hoida ja väärtustada neidudekoori liikumist Eestis ja anda võimalus ka väiksematest koolidest pärit lauljatel ja neil, kellel oma kogukonnas pole eraldi neidudekoori, osaleda kõrgetasemelise koori töös.

Dirigent Külli Kiivet on õppinud klassikalist laulmist G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja

lõpetanud koolimuusika eriala EMTAs, kus tema dirigeerimisõpetajad olid Ants Sööt ja Anne Alt. Praegu töötab ta ise hääleseade õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis ja on üle- eestilise neidudekoori Leelo peadirigent juba aastast 2013.

Saavutustest. Leelod on “Aasta naiskoor 2017”. Eelmisel aastal osales koor Riia kooriolümpial, kus saavutati grand prix oma kategoorias ja nad pärjati olümpia-

võitjateks. Häid konkursisaavutusi on ette näidata teisigi ja nii kogu Leelode tegutsemisaja vältel, kui Külli Kiiveti eelkäijateks olid Raul Talmar ja Toomas Voll.

Miks nad on Türil? Koori dirigent Külli Kiivet on pärit Türilt, siin koolis käinud ja tema vanemad elavad siin.

Leelodel on septembris ees konkurss-reis Korfule ja selleks tulidki nad Türile valmistuma.

26. augustil esinevad nad Türil lausa 2 korda: hommikul teenivad nad kaasa Türi kiriku jumalateenistusel ja kell 16.00 on neil kontsert koos kohalike sõpradega Türi kultuurikeskuses.

Kontserdil kuuleb Leelode esituses klassikat ja folki, saatega ja ilma, on tantsu, on pillimängu ja ka linnulaulu, sest esitusele tulevad katkendid Rein Rannapi teosest “Hingelinnud”, mida peagi ka Paides vaadata saab.

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

3

uudised/kultuur ÜKS KÜSIMUS

C-JAM CELLOFEST tuleb taas

Alates tänavu maikuust on käivitunud Türi rattaklubi eestvedamisel ühised rattatreeningud, mis toimuvad igal kolmapäeval.

Kuidas on rattasõiduhuvilised treeningutega kaasa tulnud ja kas treeningud jätkuvad ka edaspidi?

Türi rattaklubi alustas mai alguses esimesi ühistreeninguid ning huvi oli vähese etteteatamisega väga suur. Esimesel korral kogunes 13 jalgratturit ning edaspidi on stabiilselt kohal olnud 10 jalgratturit, sõltuvalt ettevõetavast distantsi pikkusest.

Eks alguses oli grupis sõitmine paljudele uus kogemus ning seetõttu tuli ka algtõed pundis käitumisest üle rääkida. Positiivne on see, et kõik on olnud kiired õppijaid ning kommunikatsioon toimib juba väga hästi. Näpunäiteid on võimalik alati kuulata ka teistelt jalgratturitelt. Hea on veel see, et grupis sõites on võimalik pikk trenn teha ilma suurema pingutuseta, sest südamelöögisagedus on madalam, boonuseks veel uued tutvused.

Kõrge osaluse on taganud ka suurepärased ilmad. Kui alguses käis Tauri Must idee välja, siis omavahel mõtlesime, et vihmaga kogunemist ei tee. Sel suvel on kõikide kolmapäevade peale olnud üks kord, kui saime vihma ja seda ka maikuus.

Tihtipeale on inimestel hirm, et tempo käib üle jõu – tavaliselt paneme ringi kokku selliselt, et vahepeal on maha keeramise võimalus neile, kes nii pikka trenni teha ei soovi või kelle jaoks muutub treening liiga intensiivseks. Seda praktikat on paljud kasutanud ning üldjuhul ei ole tempo liiast, kui kenasti tuulekotis oled. Kellel on soov liituda, siis tulge ainult kohale, aga siin on mõned soovitused: kindlasti pane pähe kiiver, võta kaasa vesi, varulohv või telefon.

Treeningud jätkuvad igal kolmapäeval algusega 18 Veskisilla parklast ja hetkeseisuga septembri lõpuni välja, eks ole näha, kaua veel suvi kestab.

Mingil ajal plaanime teha ka maastikuratastega ühistreeningu, sest 16. septembril on tulemas kõigi jalgratturite aastasündmus - Tartu rattamaraton ning Türi vallas on väga häid maastikurattaradasid.

Muu informatsioon on saadaval Türi valla kodulehel või Türi rattaklubi sotsiaalmeedia leheküljel.

Martin Kaschan,

Türi rattaklubi liige

Eelmisel nädalal hakati paigaldama Türi ja Türi-Alliku vahelisele põllule päikesepaneelide tugiposte.

Juunis Türi vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa kasutajaks on SunSuna OÜ ning paneelide tootjaks Remor Solar. Saadava päikeseenrgia suunamiseks elektrivõrku rajati varasemalt ka väike alajaam.

Teet Reier

Suvi Türi raamatukogus Igal suvel korraldab Paide keskraamatukogu kõikidele Järvamaa raamatukoguhoidjatele väljasõidu-õppeseminari.

Juunis käisimegi külas Hiiumaal, kus Kärdlas, Hiiu valla raamatukogus, ootas meid kohtumine kirjanik Helju Petsiga.

Kui tavaliselt oleme ise olnud selliste kohtumiste korraldajaks, siis seekord oli endal hea võimalus olla kuulaja rollis ja teada saada, kuidas kirjanik enda raamatute tegelasi loob. Emmaste raamatukogu jäi meelde kui väike armas maaraamatukogu, kus käis vilgas kultuuritegevus. Käina raamatukogus saime toreda mängu abil teadmisi selle kandi koduloost. Alati käib selliste külastuste juurde ka kogemuste ja mõtete vahetamine. Kõikides Hiiumaa raamatukogudes annab tunda asjaolu, et suvel on rohkem lugejaid, sest saarele tulevad puhkajad. Rõõmustab tõdemus, et kui enamik raamatukogusid kurdab lugejate vähenemise üle, siis meie võisime rahulolevalt nentida, et lugejaid tuleb juurde ja meie pakutavaid üritusi oodatakse ning neis osaletakse usinalt.

Kokku oli pandud põnev kultuuri- ja õppeprogramm, mis lisaks raamatukogude külastustele võimaldas meil käia vaatamas erinevaid tuletorne, külastasime ka kohalikku Hiiumaa Eiffeli torni. See oli kui muinasjutumaa, kus meistrimees oma kätega oli loonud terve omaette võlumaailma. Julgematel oli võimalus omal vastutusel ronida ka torni tippu, kust paistis ümbruskond kui peopesalt. Käisime Vaemla villavabrikus vaatamas, kuidas tehakse lõnga ja Hiiu-

15.-19. augustini toimub Türi kultuurikeskuses, Tori mõisas, Paide raekojas, Anna kirikus ja Metsajõe puhkemajas C-JAM CELLOFEST 2018.

Festivali korraldajateks on MTÜ EMSO ning kunstilised juhid on Helen Ott ja Pärt Tarvas.

Tänavuse C-JAM CELLOFESTi raames toimub kokku kuus kontserti, ansamblikonkurss, 2 meistrikursust ja V tšellistide suvekool.

Tšellistide suvekoolist võtab osa 28 õpilast kõikjalt Eestist. Suvekooli juhendajad on ansambel C-JAM liikmed Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja Levi-Danel Mägila ning Helen Ott (Türi mk), Heli Ilumets (Ülenurme mk), Lauri Sõõro (Tartu I mk) ja Egmont Välja (Keila mk). Suvekooli kontsertmeister on Siret Heinaste (Türi mk). Suvekooli pillimeister on Peeter Altpere.

Kontserdid toimuvad Tori mõisas, Paide raekojas, Anna kirikus, Metsajõe puhkemajas ja Türi kultuurikeskuses.

Meistrikursus tšellistidele toimub tunnustatud solisti ja pedagoogi Aare Tammesalu juhendamisel. Uuendusena leiab aset kontrabassiõpetajate täiendkoolitus, mida juhendab Meeme Saareväli Otsa-koolist.

Pikima traditsiooniga festivalikontsert toimub 15. augustil kl 20.00 Tori mõisas, kus mõnusas ja vahetus õhkkonnas esinevad endine tippkorvpallur Rauno Pehka (vokaal, kitarr) ja Aare Tammesalu (tšello). Kõlavad Pehka imearmsad ja toredad laulud ning kostituseks pakutakse maitsvaid suupisteid ja veini, mis sisalduvad piletihinnas.

Samal päeval toimub uue sündmusena öökontsert Anna kirikus kell 22.30, kus klassikalist kava soolotšellole esitab Aare Tammesalu.

See kontsert on piletita, vaba annetusega kiriku heaks.

16.08 kl 20.00 toimub Metsajõe puhkemajas meeleolukas C-JAMi kontsert, kus kaastegevad on Türi keelpillikvartett MeidOn4 ja noor kontratenor Karl-Mathias Saarse. Samuti on tulemas hiiglama tore üllatusesineja. Kontsert on meeleolukas ja värvikas.

17.08 sõidab festivalirahvas esmakordselt esinema Paidesse, kus kell 17.00 astuvad lavale suvekooli õpilased, õpetajad ja C-JAM. 18.08 toimub teistkordselt ansamblikonkurss ja parimate paladega astutakse publiku ette kl 19 Türi kultuurikeskuses.

C-JAM CELLOFESTi lõppkontsert toimub 19.08 kl 15.00 Türi kultuurikeskuses. Üles astuvad ansamblid, õpetajad, C-JAM, Eesti ainus tšellistide orkester ja bänd.

Olete oodatud!

Kontsertide kava leiab kodulehelt www.emso.ee ja pääsmed on saadaval alates juunikuust Piletilevis ning neid saab soetada ka tund enne kontserte kohapeal.

Helen Ott, korraldaja

maa reisi lõpetuseks külastasime kirjanik Aino Kallase suvekodu.

Oli igati meeleolukas õppekäik ja selle eest suur tänu Järvamaa keskraamatukogu direktorile Jane Kiristajale!

Raamatukogud on sel suvel osalenud aktiivselt ka kogukonna üritustel. Nii võis Oisu raamatukogu töötajaid näha toimetamas Oisukandipäeval ja Türi raamatukogu töötajad meisterdasid lastega Murumoori mängupargi sünnipäevapeol.

Juba teist aastat osaleb Türi raamatukogu ka Türi linna sünnipäeval korraldataval kohvikute päeval. Sel aastal olid raamatukoguhoidjad oma riietuses läinud ajas peaaegu sada aastat tagasi, tekitades külastajates palju elevust. Ka me ise nautisime seda muutust - olime kui välja astunud aastast 1920. Sellised kogukonnaga koostegemised annavad väga palju häid emotsioone ja energiat. Eriti vahva on see, et meie head lugejad rõõmustavad ja naudivad koos meiega!

Tööalaselt tähendab suvi raamatukoguhoidjate jaoks paljuski mõtete kogumise aega. Puhkame ja kogume ideid sügiseks. Samas ei tähenda see, et istume ainult käed rüpes ja mõtiskleme.

Kuumad ilmad on toonud

raamatukogudesse ootamatult palju lugejaid, kes leiavad, et palava ilmaga ei suudagi midagi muud teha, kui lihtsalt lugeda.

Lastele on käimas ka suvelugemisprogramm, kus praeguseks on osalejaid üle poolesaja. Kuna auhinnad on ahvatlevad, siis käib päris tihe rebimine ja tublimad on lugenud suve jooksul juba paarkümmend raamatut läbi.

Kuid kiitust on väärt kõik lapsed, kes loevad, ja seetõttu ootame kõiki lugemisprogrammi lõpetanud lapsi, kes on lugenud suve jooksul läbi vähemalt 5 raamatut, 29. augustil suvelugemise lõpupeole. Kavas on kohtumine lastekirjanik Markus Saksatammega, näomaalinguid teeb Kristiina Vaks Kristiina ilustuudiost, koos raamatukoguhoidja Tiinaga saab meisterdada – ühesõnaga tegevusi jagub kõigile.

Kõige usinamate lugejate vahel lähevad jagamisele Türi elamuspargi priipääsmed. Kindlasti ei puudu ühelt korralikult peolt ka tort ja morss! Kes nüüd tunneb, et tahaks ka ühest vahvast peost osa saada, siis on viimane aeg tulla raamatukokku ja liituda suvelugemisprogrammiga - meie igatahes ootame!

Astrid Karpender,

Türi raamatukogu direktor

Linna sünnipäev oli täis koogilõhna 2. juulil oli Türi linna 92. sünnipäev ja selle raames täitus linn mõnusa kohvikutemeluga. Inimesi oli tulnud kohvikutes pakutavat nautima nii kohalikust koduõuest kui ka teistest linnadest ning küladest.

Miks ei olekski pidanud!? Üle linna oli ju tegutsemas 24 kohvikut, milles pakuti kõike head ja paremat alates kella 9st hommikul kuni keskööni.

Oma ülesannete kõrgusel olid nad kõik. Külastajatele pakuti kohapeal küpsetatud pannkooke, suurepäraseid grill-lihasid, suppi, praadi, magustoitu, suus sulavaid Pavlova kooke ja krõbisevaid vahvleid. Itaaliakeelsete laulude ning rütmidega võlus publikut itaallane Luca Siviero. Mõnusat keelpillimuusikat ja tasemel teenindust sai nautida istudes soojas telgis perekond Schütside koduõues. Kesklinnas tantsitas rahvast ansambel Village Voice ja Kooli kohvikus rõõmustas kohalolijaid Decorus Musicus.

Ka lastele olid kohvikupidajad mõelnud – nt said nad Spordikohvikus lisaks sportlikele tegevustele ratsutada ponidega, tutvuda koduloomadega Kolme Õe kohvikus, teha teaduslikke eksperimente Katlamaja Energiakohvikus, lasta omale teha imekauneid näomaalinguid Elisede ja Piretite kohvikus ning sõita Isamaa rongiga uhkete vilede saatel läbi Türi linna. Keskerakonna kohvik korraldas lastele joonistusvõistluse, kus oli üllatavalt palju osalejaid ning loosiga sai neile välja jagatud ka auhind. Kohvikutepidajate poolt väljapandud auhinnad loositi ka kõigi nende kohvikutepäeval osalenute vahel, kes olid oma templikaardile kogunud vähemalt kümne erineva kohviku templid. Korraldajate suureks üllatuseks oli neid äraütlemata palju.

Vaatamata külmale ilmale jagus külastajaid kõikjale ning kohvikupidajate käest küsides sain ikka ja jälle vastuseks: „Meil läheb hästi! Tore on! Oleme väga rahul!“ ja nende rõõmu ning rahulolu oli tõesti näha ning kuulda ka kohvikutepäevale järgnenud tänuõhtusöögil Veskisillal.Türi vallavalitsuse nimel täname veelkord iga kohviku meeskonda! Ilma teieta ei oleks meil juba traditsiooniks saanud ning paljude poolt oodatud aedlinnakohvikuid, mis meie linna sünnipäeva nii eriliseks teeb.

Kohtume taas Türi linna 93. sünnipäeval 2. juulil 2019!

Merle Rüütel, Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

4

haridus/noored Türi muusikakool annab teada Türi muusikakooli 2018/2019. õppeaasta avaaktus kõikidele kooli õpilastele toimub esmaspäeval, 3. septembril kell 18.00 Türi kultuurikeskuse väikeses saalis.

Türi vallavolikogu võttis 28.06.2018 istungil vastu uue versiooni määrusest „Türi Muusikakooli õppekulu osaliseks katmiseks õppetasu suuruse kinnitamine ning tasu maksmisest vabastamise alused ja kord“, mille alusel on võimalik peredel, kust käib koolis kaks või enam last, saada täiendavat õppetasu soodustust.

Kui perest käib muusikakoolis samaaegselt kaks last, maksab lapsevanem ühe lapse eest 100% ja teise lapse eest 75% õppetasust. Kui perest käib muusikakoolis samaaegselt kolm või enam last, tasub lapsevanem ühe lapse eest 100% ning teise lapse eest 75% õppetasust.

Kolmanda ja järgnevate laste eest lapsevanem õppetasu ei maksa. Õppetasu soodustuse saamiseks peab lapsevanem esitama koolile avalduse.

Vastavasisulisi avaldusi ootame kooli aadressile tyrilmk@estpak. ee soovitavalt hiljemalt 10. septembriks. Määruse terviktekst https:// www.riigiteataja.ee/akt/411072018014 TÜRI MUUSIKAKOOLI UUTE ÕPILASTE LISAVASTUVÕTT 2018/2019 õppeaastaks toimub esmaspäeval, 27. augustil kell 16.0018.00 Sisseastumiskatse koosneb viiest ülesandest - vabalt valitud laulu esitamine ilma saateta, rütmikatse, helide järelelaulmine, mälukatse ja harmoonilise kuulmise katse.

Huvialad: KLAVER, KLAVESSIIN (ainult vaba õppekavaga osakonnas, vajalikud klaverimänguoskused vähemalt noorema astme lõpetamise tasemel), AKORDION, KITARR, MANDOLIIN (uus!), PLOKKFLÖÖT, OBOE, FAGOTT, KLARNET, SAKSOFON, TROMPET, ALTSARV, TENORSARV, METSASARV, TROMBOON, EUFOONIUM, TUUBA, LÖÖKPILLID. Õppetasu pilliõpetusosakonnas ja üldosakonnas on 25 eurot, vaba õppekavaga osakonnas ning eelkoolis 21 eurot kuus.

REGISTREERIMINE I EELKOOLI toimub 21.08-31.08.2018 kell 10.00-14.00 I ja II eelkooli esimene kokkusaamine on teisipäeval, 4. septembril kell 17.30 Türi kultuurikeskuse väikeses saalis.

Registreerime soovijaid TÄISKASVANUTE OSAKONDA (katseid ei ole). Õpe toimub vaba õppekava järgi 1,5 tundi nädalas valitud erialal.

Soovi korral on võimalik tundide mahtu jagada mitme erineva eriala vahel. Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit ja õppetasu 65 eurot kuus. Vajalik oma pilli olemasolu.

Türi muusikakool osutab tasulise teenusena õppekavavälist muusikaõpet. Hind ühe akadeemilise (45 minutit) individuaaltunni eest on 10 eurot. (Türi vallavalitsuse korraldus 1. märts 2016 nr 89). Soovi korral esitada vabas vormis avaldus koos kontaktandmetega.

Info: tyrilmk@estpak.ee või silja@estpak.ee, tel. 385 4540, 508 3213 Sisseastumisavalduse blanketid leiate kooli kodulehelt http:// test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilaste-vastuvott.

Avalduse võib saata ka digiallkirjaga aadressile tyrilmk@estpak.ee

Silja Aavik, Türi muusikakooli direktor

Türilased olid kardisõidus tugevad 21. juulil toimus Põltsamaal Kuningamäe kardirajal Eesti esimene 12 tundi väldanud kartide kestvussõit. Võistlusel osales kümme 4-9-liikmelist võistkonda.

Esimese Eestis toimunud 12-tunni pikkuse kardisõidu võistluse võitis Türi valla ja Paide valla meestest koosnev võistkond KP Racing.

Võistkonna nimi on inspireeritud teekonnast Kärust Paidesse, mille läheduses võistkonna liikmed ka elavad.

Võistkond läbis poole ööpäevaga 882 ringi, mis tegi võistlusel läbitud distantsi pikkuseks 758,5 kilomeetrit ehk sama pika tee, kui sõita 24 korda Kärust Paidesse.

Võistkondades oli sõitjaid harrastajatest professionaalideni välja.

Kogu võistluse vältel oli oluline nii võistkondade valitud strateegia ja sõiduoskused kui ka õnn nagu tehnikaspordile kohane.

TR

Parandus Türi Rahvalehe juulikuu numbri artiklis seoses Türi põhikooli Erasmus+ projektiga olid ekslikult kahe külalisi võõrustanud õpilase nimed valesti.

Külalisi võõrustasid Mari-Liis Tigavas ja Anette Meri (artiklis Anet Meri).

Ekslikult oli Mari-Liisi asemel kirjas Marleen Nõlvak. Vabandame Mari-Liisi ees ning täname Mari-Liisi ja tema peret külalislahkuse ning meeldiva vastuvõtu eest. Teie panus projekti õnnestumiseks oli ääretult suur.

Festival tõi esile köögi ja kodused toidud Väätsa kortermajade festival 2018 alateemaga Köök ja kodused toidud toimus 21. juulil juba neljandat korda. Seekord kutsuti soovijaid üles oma köögi sisemust näitama ja läbi toidu külastajatele elamusi pakkuma.

Festivali raames sai kokku klopsitud pop-up retroköök, mille sisustamisele aitasid kaasa kohalikud elanikud nii mööbli, nõude kui ka tekstiiliga ning isegi toitudega.

Köögis oli võimalik endale või sõpradele näiteks muna praadida, aga ka muud moodi ennast väljendada. Lisaks pop-up köögile pakkusid kehakinnitust rohkem kui 15 inimest.

Toidu- ja joogivalik oli väga kirju: saiakesed, vahvlid, Pavlova koogid, suitsukana koivad, koduõlu, kapsarullid, kali, koduvein ja eksootilised kevadrullid.

Eesti 100 raames tehti üheskoos supipottidest rivi lausa 115 potiga ja nii mõnegi

poti sisu oli kas maitsev kapsahautis, liha või marjakissell. Festivalil toimusid ka põnevad sportlikud tegevused. Näiteks Aia 1 maja ees tehti petangi koolitus, hiljem võistlusel võttis mõõtu 16 inimest ja huvilisi oleks jätkunud rohkemgi. Samuti toimus majadevaheline jalgpallivõistlus, mille seekord võitis noortemeeskond Maakad.

Armufaktori-nimelise rammumehe ja -naise tiitli said Kristjan ja Kersti. Mänguväljakul toimus padjasõda, taaskord oli ülipopulaarne hirmukelder ega puudunud ka vabatahtlike korraldatud vesiliug. Päevase kontsertelamuse pakkus ansambel Avers Trio, kes seekord mängis 3. korruse rõdul.

Kui kõhud täis ja õhtu käes, oli võimalik õppida Kristiine Masso-Sild juhendamisel linetantsu. Kohalik räppar Johannes-Martin Saar alias Maakas esitas oma lugusid noor-

test ja ka Väätsast ning enne öökino sai pealaval ennast liigutada kohaliku noordiskori Sten Järve muusikavaliku saatel. Põllu 2 ja 4 vahel paiknevas restoranis oli võimalik ilusat õhtut nautida karaoke saatel.

On tore tõdeda, et meie seas on palju entusiastlikke praeguseid ja endiseid kortermajade elanikke ning naabreid, kes rõõmuga igal aastal aina rohkem meie festivali tegemistes kaasa löövad.

Ilm oli suurepärane ja külastajaid jätkus nii lähemalt kui ka kaugemalt hiliste öötundideni, kui lõppes välikino.

Siinkohal suur tänu sündmuse korraldusmeeskonnale ja suur kummardus külastajatele, ilma kelleta selline festival toimuda ei saaks.

Rait Pilipenko,

Väätsa rahvamaja juhataja

Väätsa kortermajade festival 2018

Väätsa lasteaia putukahotellis on mõned toad veel tühjad Väätsa lasteaed kuulub Tervist edendavate lasteaedade võrgustikku ja sai käesoleval aastal keskkonnaminister Siim Kiisleri poolt tunnustatud Keskkonnakäpa konkursil Õnnelik õppija 2018 kategoorias, kirjutab Väätsa lasteaia direktor Ulvi Hantson rõõmust ja rahulolust pakatavalt.

Direktor selgitab, et tunnustuse tõi lasteaiale õpetajate Kärt Sarapiku ja Kersti Moreli eestvedamisel valminud putukahotell. „Idee sai tegelikult alguse hoopis lastelt endilt,“ ütleb Hantson ja seda kinnitavad üksmeelselt ka mõlemad projekti juhtinud õpetajad. Õpetaja Kärt Sarapik lisab juurde, et laste huvi päästa ja kaitsta teisi elusolendeid sai alguse nädalal, kui lasteaias käsitleti saastamise ja prügi teemat. Kuigi lapsi õhutatakse säästlikult elama aastaringselt (veesäästlikult käsi pestes, rühmas prügi sorteerides, lahkudes valgust kustutades jne), siis sellel nädalal mindi teemasse süvitsi ning uuriti inimtegevuse mõ-

ju loodusele. Sarapik selgitas, et lastele näidati pilte prügist, mis on sattunud veekogudesse ja metsadesse, kuidas loomad ja linnud on jäänud prügivangi ning kuidas osades maades on vesi nii saastunud, et tuleb kõndida kilomeetreid, et puhast vett leida. Samuti räägiti, miks tuleks eelistada Eestis kasvanud toiduaineid ning võimalusel kasvatada võimalikult palju puu- ja juurvilju oma aias (räägiti ka põllumajanduses kasutatavatest taimekaitsevahenditest ning nende mõjust putukatele).

Sarapik ütles, et lapsed võtsid teemat väga tõsiselt ning esimene mõte oli, kuidas vältida edaspidist reostamist ning kuidas saaks puhastada veekogusid, et kalad jt vee-elanikud ei peaks meie tekitatud prügi sees elama. Üks poiss pakkus välja, et kui ta suureks saab, siis ta leiutab sellise masina, mis tolmuimeja kombel imeb sisse kõik ookeanis oleva prügi.

Ka lapsevanematelt tuli tagasisidet ning küsimusi, millest lasteaias räägiti. Kasvatajad said

tagasisidena kuulda, et peale nende keskkonnaalaseid õppetunde lasteaias hakkasid lapsed ka kodus elektrit ja vett kokku hoidma ning palusid vanematel kütet vähemaks keerata, kuna elektri tootmine saastab õhku.

Vanemate sõnutsi andsid lapsed kodus edasi ka oma lasteaias õpitud prügi sorteerimise alaseid teadmisi ning nii mõnelgi lapsevanemal tuli nüüd endalgi pürgi sorteerimisega algust teha. Ei saa ju ometi lapsele halvaks eeskujuks olla!

Lastega teemat käsitledes ja erinevate küsimuste üle arutledes mõtiskleti ka selle üle, kuidas meie kõik saaksime ise neid elusolendeid aidata, kes on inimtegevuse tõttu ohtu sattunud. Usinad õpilased tahtsid koheselt appi tõtata loomadele, lindudele, vee-elanikele jne. Üheskoos jõuti järeldusele, et saame tegelikult päris palju ära teha korralikult prügi sorteerides, võimalikult vähe pakendeid kasutades, oma kodu ümbrusest prügi korjates jne. Üks väljunditest oli ka ühis-

projektina valminud putukahotell. Hotell asub looduskaunis kohas Väätsa lasteaia roheaias puude ja peenarde vahetus läheduses. Hotellis on väga palju numbritube, millest mõned veel asustamata, aga kuna pererahvas on lahke, siis ilmselt täituvad need vabad toadki õige pea.

Sügise hakul saavad Väätsa lasteaia lapsed õpetajate abiga valmistatud peenardelt üheskoos aiasaadusi koguma hakata.

Oma aeda külvasid nad väga erinevaid taimeliike. Nt kasvab Väätsa lasteaia peenramaal lisaks hernele, sibulale, tillile, porgandile, rukkililledele ka tatar ja spelta nisu.

Direktori sõnutsi on lapsed kogu sellest maaharimise protsessist palju rõõmu tundnud ja see vast üks peamisi kasvatustöö eesmärke ju ongi!? Et me ikka oskaks hoida seda, mis on hoidmist väärt ning teha oma tööd suure rõõmu ning rahuloluga.

Igatahes Väätsa lasteaia perekond seda oskab!

Merle Rüütel,

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

5

külaskäik

Külaskäik EV 100: Kirna mõis on kujunemas vabahariduskeskuseks Kirna mõisas on jagatud vaimutoitu EV algusest peale - kõigepealt algkoolina ja siis kolhoosi kultuurikeskusena.

Viimased 20 aastat on Kirna mõis pakkunud huvi eeskätt esoteerikahuvilistele. Nüüd on mõisapere võtnud suuna uuesti praktiliste teadmiste ja oskuste jagamisele ning hakanud pakkuma tervisealaseid loenguid ja töötubasid.

2017 kevadel Kirna mõisas korraldatud tervise- ja tasakaalupäev täis loenguid ja töötubasid oli sedavõrd edukas ja rahvarohke, et sündis plaan pakkuda põhjalikumaid teadmisi ja oskusi sarnastel teemadel terve suve jooksul. Nii ongi alates selle aasta juuni algusest igal teisel laupäeval mõisa saal täitunud oma tervisest hoolivate inimestega, kellele käivad õpetusi jagamas holistilise maailmavaatega terviseteemade spetsialistid. Suve esimeses pooles keskenduti rohkem füüsilise tervise alustele nagu toitumine ja liikumine. Suve teise poole loengutes pööratakse suuremat tähelepanu vaimsele tervisele, millest sõltub inimese õnnetunne, aga laiemas perspektiivis ka üldine füüsiline tervis. Eelolevate loengute kavaga saab tutvuda kirna.ee kodulehel.

Kõikidelt loengutelt jagatakse reaalajas ülekandeid kogukondadele üle Eesti, vaatajateks-kuulajateks on ka väliseestlaste grupid Inglismaal.

Loengupäeval osalemiseks on vaja ennast registreerida kirna.ee kodulehel ja tasu on tingimusteta annetuslik tänupanus.

Selline piletivaba osalemisvõimalus lubab loenguid külastada ka neil, kellele see on eluliselt hädavajalik, kuid just praegu pole selleks vahendeid. Kellel aga võimalik, panustab pisut rohkem - tingimusteta tehtud annetus tuleb igaühele kümnekordselt tagasi. Võidavad kõik!

Eriti populaarseks on Kirna mõisas osutunud sel suvel erinevad liikumispraktikad. Juunis tutvustas pilatese meetodit kogenud treener Kaia Heinleht.

Igal nädalal võttis ta tähelepanu alla erinevad kehapiirkonnad ja näitas ette vastavaid harjutusi.

Kuna pilatese treeninguid Türi vallas mujal eriti ei pakuta, oli huvi väga suur ja Kirna mõisa saal registreeriti täis loetud tundidega ning mitmedki huvilised jäid seekord ukse taha.

Juulis näitas tervist tugevdavaid joogaharjutusi ette Silva Kirsimägi, Kirna küla omainimene, kelle joogatunnid juba eelmisel suvel väga palju osalejaid kokku tõid.

Augustis õpetab Hiina tervisevõimlemise Qi gong’i saladusi Tervise Alkeemia treener Virge Naeris. Paljudele võõrapärasena tunduv praktika annab energiat, aitab jagu saada üldisest väsimusest, reguleerib seedimist jne.

Qi gong´i võib kasutada nii raviks kui profülaktikaks, harjutused on jõukohased kõigile sõltumata vanusest või füüsilisest vormist.

Iga kuu esimesel kolmapäeval saavad mõisakülastajad väljendada ennast läbi maalimise.

Kunstnikud Katrin Valdre ja Sven Saag, väemaalimise töötoa läbiviijad, suunavad osalejaid minimaalselt, et igaüks saaks väljendada enda kogetud Kirna pargi väge omal kordumatul moel. Eelnev joonistamiskogemus pole selles töötoas üldse vajalik.

Kirna mõisa suvise programmi koostajad ei ole unustanud ka muusikat ja heliteraapiat.

Korra kuus pakub Tervendavate Helide Keskus vibroakustilist helimassaaži. Helimassaaž on väga efektiivne kroonilise väsimuse, stressi, unetuse, lihas- ja peavalu, luuvigastuste ja paljude teiste terviseprobleemide ja traumade puhul. Helimassaaž aitab käivitada sisemisi enesetervendusprotsesse, selle abil saab oma tervist turgutada ja tekitada emotsionaalset tasakaalu.

Kui helimassaaži seansil on vaja lihtsalt lesida ja lubada endal olla helides, siis Tom Valsbergi ja Jane Kruusi väelaulude kontserttöötoas osalejatelt oodatakse märksa aktiivsemat kaasalöömist - tegu on kontsert-ühislaulmisega, mida saadavad jutud ja helirännakud. Väelaulud ja mantrad on erinevad regilauludele ja koorilauludele sarnanevad laulud, mida lauldakse koos ühise energia tõstmiseks, pingete maandamiseks, südame avamiseks ja lihtsalt rõõmu loomiseks.

Terviseteemaliste loengute ja töötubade programm Kirna mõisas kestab kuni septembri lõpuni. Sügis-talvisel perioodil plaanitakse Kirna mõisas vabahariduslikku tegevust jätkata, kuid väiksemas mahus, mida võimaldavad mõisahoone üksikud köetavad ruumid.

Ajalooliste fotode näitus Kirna mõisa saalis on eksponeeritud fotod ajast, kui mõisas tegutses kool ja kultuurikeskus.

Kirna mõisas tegutsenud algkooli eelkäija oli Kirna-Virika külakool, mille algus ulatub Eesti maarahva hariduselu algusaegadesse. 1919. a maareformi käigus mõisad natsionaliseeriti ja paljud neist jätkasid koolidena.

Pärast Kirna mõisahoonesse kolimist nimetati endine vallakool Kirna algkooliks. Õpilasi oli siis koolis üle kaheksakümne.

Koolitöö kõrval käis Kirna mõisas ka vilgas kultuurielu. Kirna segakoor harjutas mitu korda nädalas. Võeti osa laulupidudest Paides ja Türil ning üldlaulupidudest Tallinnas.

1930. a suvel korraldati mõisapargis Kirna oma laulupidu.

Näiteringiga esineti peamiselt kohalikel segaeeskavaga pidudel.

Tantsukursusi korraldati mitmel korral. Toimusid samariitlaste kursused. Agaralt tegutses perenaiste selts, korraldades mitmesuguseid kursuseid, samuti tuletõrjeühing.

Seltside rahaga ja valla toetusel osteti 1929. a koolile klaver.

1932. a ehitati saali näitelava ja koolimaja arvati avalike rahvamajade võrku.

Nõukogude ajal jätkus mõisahoones koolitöö kuni 1950. aastani, siis kolis kool kõrvalasuvasse Kirna vallamajja, kus töötas kuni 1973. aastani, mil haridustempel likvideeriti.

Kirna mõisahoones jäi pärast kooli väljakolimist tegutsema riiklik rahvamaja, mille tööd organiseerisid palgalised juhatajad. Tegutses segakoor, näitering, vahetevahel ka nais- ja meesansamblid. Harrastati rahvatantsu ja 1966. a tegeldi isegi võimlemisega. Kõrgemalt poolt tulnud korralduse alusel likvideeriti rahvamaja 1. jaanuaril 1969 ja Kirna mõisahoone jäi kuni Eesti taasisesvumiseni Kirna kolhoosi päralt. Mõisa saali kasutati ka nüüd erinevatel pidulikel tähtpäevadel, peeti pulmi ja juubeleid.

Kirna mõisapere koos Kirna ja Poaka küla rahvaga on kogunud kokku hinnalise kollektsiooni vanu fotosid sellest perioodist.

Eakamad külaelanikud tunnevad fotodel ära oma sugulasi, sõpru ja naabreid. Fotonäituse pildikeel jutustab põneva loo Kirna küla ja kooli väärikast ajaloost.

Kirna mõisakohvik kogub tuntust Kirna mõisakohvik on klientide poolt väga hästi vastu võetud. Mõisakohviku perenaise

Kadi Nurmiku loodud kontseptsioon ausast ja tervislikust kohalikust toidust ning iga päev vahelduvast menüüst on ennast igati õigustanud.

Rõõm on näha nii suurt hulka püsikliente, kes on hakanud regulaarselt Kirna kohvikus söömas käima. Nädalalõppudel ja suuremate sündmuste ajal katab kohvik mõisa võlvidega saali sooja bufee-laua, et kõik soovijad saaks teenindatud. Istet saab võtta nüüd ka kohviku vastas asuvates näitusesaalides, kuhu on paigutatud lauad ja toolid.

Selle suve soojadel päevadel oli paljude külastajate lemmikuks välikohvik metsviinapuudesse kasvanud varemete vahel.

Et kasvava nõudlusega toime tulla, paigaldati Kirna mõisakohviku kööki uus moodne köögitehnika, mis hangiti Leader ettevõtlusmeetme toel. Kuid siiski jääb köögis aukohale vana hea puupliit, millel valmib Sirje Nurmiku käe all suurem osa mõisakohvikule kuulsust toonud ausat ja väekat toitu.

Ülemisel fotol: Kirna mõisa kohvik veidi enne avamist tänavu mais, sealt alates on populaarsus aina kasvanud.

Alumistel: mõis on kogunud tuntust läbi erinevate ettevõtmiste, olgu selleks siis erinevad esinejad või väemaalimine.

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

6

uudised

Kabalas pidutseti 52. korda

Pildid ülevalt alla: Enne rongkäiku ja etteasteid on igati mõnus ennast varjulisse kohta pingile sättida... ...kas juba pääseme lavale... .....kuidas sa hing ikka rahulikul sammul rivis astud, kui jalad juba tantsule kisuvad ja pidutuju pulbitseb.

3xTeet Reier

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

7

külaelu KOMMENTAAR Lungu ei ole ainult kunagine sovhoosikeskus, vaid üsna suur hajali küla, kus vastupidiselt keskuse kortermajade elanikele elavad tegusad ja tublid inimesed.

Kirjutades “viletsusest Lungu külas”, tehakse ülekohut neile teistele, keda on keskuse asukatest kordi rohkem.

Aga kunagine sovhoosikeskus sobiks oma ilusa loodusega (on küll nii) mingit laadi rehabilitatsioonikeskuseks või hipikommuuni asupaigaks.

Ja kui omanikel ideid pole, tuleb varemed likvideerida ja maa loodusele tagasi anda.

Elari Hiis,

Türi abivallavanem

Kunagine kontorihoone vaatab oma tühjade aknaavadega rohtunud kiigeplatsi ja jõe poole. Lagunevaid hooneid on teisigi.

Teet Reier

Lungu külakeskus – nukruse kodu Haldusreformi käigus liitusid Türi vallaga ka Käru ja Väätsa. Nii sai uude valda rohkem maad, inimesi ja külasid. Üheks uueks Türi valla külaks sai ka endises Käru vallas asuv Lungu küla, mille kunagisest uhkest ja rahvarohkest sovhoosikeskusest on tänaseks saanud võsasse kaduv ning hääbuv tondilossidega külake.

Teet Reier Kui me räägime vabariigi sajanda sünnipäeva ajal toredatest ettevõtmistest ja väärt elupaikadest, siis ei tohiks unustada, et Eestimaal on ilmselt kümneid Lunguga sarnaseid külakogukondi, mis vaikselt hääbuvad.

Pole kooli, lasteaeda, poest rääkimata ning buss käib näiteks vaid korra nädalas.

Me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et ka sellistes külades elavad veel inimesed, kes võibolla on juba kaotanud lootuse midagi muuta või siis ootavad abi väljastpoolt: kohalikult omavalitsuselt või riigilt.

Kui enne oli kõik hästi, siis nüüd...

Miks ma selle loo ette võtsin? Üheks põhjuseks on kindlasti postitus, mille Kaia Mõistlik pani 25. juulil üles Facebooki lehele „Teeme koos Türi linnast ja vallast hea elu koha“: „Lungu küla! Türi valla lehel ei ole selle küla kohta poolt sõnagi ja üldse on Lungu kohta vähe infot! Varem kuulus Lungu

Käru valda, nüüd aga Türi valla alla. Türilt on Lungu külla 22 km ja lihtsalt huvist külastasin seda kohta!

Huvitav, kas keegi valla juhtidest on seal käinud ja teavad, mis seal toimub? Kurb, ikka väga kurb ja masendav oli sealne vaatepilt. Selline tunne, et sõda lõppes selles kohas eile.

Sain jutule kahe toreda kohalikuga, Viktori ja Sergeiga. Kunagi oli Lungu sovhoos, kus oli direktoriks olnud väga hea mees Rimmel, kelle eesnime mehed ei mäletanud (tegemist on loomaarst Harald Rimmeliga, kes sai esimeheks 1960. aastal toim) ja nagu nad väljendasid: elu oli kui paradiisis. Sovhoosi kontor oli ilusas mõisa tüüpi majas, mille taga oli paisjärv, kõikjal olid lilled ja külas elas üle saja inimese.

Jaanituld peeti sovhoosi kontori taga pargis, kus olid õlu ja šašlõkk kõigile tasuta, Ühesõnaga elu kihas ja kees. Kõigil oli tööd ja leiba. Nüüd elab külas kokku kuus inimest. Kõik on pensionärid ja see on tõeline tondilosside pealinn. Buss pidi käima kaks korda nädalas ja Raplasse sõidab ta poolteist tundi. Poodi ei ole. Kui poleks oma silmaga seda kõike näinud, ei usukski.“ See sõnavõtt pani inimesed hoogsalt arutlema selle üle, kes siis ikkagi peaks, kui muidugi peaks, tulema appi sellisesse seisu jäänud kogukonnale. Arvamusi oli palju ja erinevaid. Eelmisel neljapäeval võttis loo autor

ette väikese väljasõidu selleks, et Lungu külaga lähemat tutvust teha. Lisaks loo kirjutajale tulid kaasa ka Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist Janelle Leenurm, korrakaitseametnik Pille Reinsalu, maakorraldusspetsialist Ene Mägi ja varahaldusspetsialist Marje Pärn.

Lungust räägib ka 20 aastat tagasi vändatud film Kes soovis, sai enne kohaleminekut vaadata 2001. aastal valminud dokumentaalfilmi „Üksinda kiigel“, mis võeti üles aastatel 1995-2000 ja räägib toonase vallavanema ja talupidaja Jaak Herodese püüetest puhuda eluvaimu sisse oma majapidamisele, aga ka Lungu külakeskusele.

Kui ta filmi alguses tunnistab, et ega enam halvemaks minna ei saa, siis filmi lõpus arvab ta, et saab ikka küll: talupidamine on pankrotis ja paljud inimesed on vahepealsetel aastatel Lungust lahkunud. Seda arvatavasti just asukoha halva aura tõttu.

Viimane tähendab seda, et viiekümnendatel viidi ellu niiöelda siseriiklikku küüditamist: Tallinnast saadeti välja tööpõlgurid, prostituudid või siis lihtsalt elu hammasrataste vahele jäänud inimesed.

Nemad ei tohtinud elada pealinnale lähemal kui sada kilomeetrit, seetõttu kandiski väljasaatmise koht saja esimene kilomeetri nime. Üheks selliseks sihtkohaks

oli ka Lungu. Viimane neist väljasaadetutest, kes kohapeale pidama jäi, lahkus siis ilmast selle sajandi alguses.

Kui pea kakskümmend aastat tagasi tehtud filmis on külakeskuses veel noori ja vanu, majad rahvastatud ja elu käis, siis tänane pilt on kurb.

Lungu keskusesse on Käru poolt tulles umbes neli kilomeetrit. Vaid neli, ei asu see koht sugugi pärapõrgus, aga esimesena torkavad silma varemed. Põlenud majavare, lautade-tootmishoonete müürid, tõsi viimaseid, millel katus ikka veel peal, kasutab kohalik küttepuude tootja kuivatus- ja ladustamisalana.

Umbe kasvanud paisjärv, mis lõpeb veskipaisuga, üle paisu niriseb natukene vettki ja teisel pool paisu paistab vundament ja hunnik palke, mis tähistavad kunagise vesiveski asukohta. Paarkümmend aastat tagasi oli see hoone veel kenasti püsti.

Teelt, mis siirdub otse Kädvale, tuleb keerata paremale ja leida üles teeots, mis kesk paa-

rimeetrist põdrakanepit ja võsa viib kunagise sovhoosi kontori juurde, seegi uhke hoone on varemetes.

Laed sisse kukkunud ja puitosa kütteks minema veetud.

Kontori juures on kaks samast ajast pärinevat elamut, lisaks veel hiljem ehitatud kortermajad, enamasti tühjad. Vaid ühe vanema hoone ümbrus on korralikult niidetud ja aed korras.

Lungu külas elanikke 34, külakeskuses vaid viis Majade vahel tolmuimejaga autot puhastava noormehe käest kuulen, et tema on siin isal külas. Kui küsin, et palju siis paikset rahvast järel, võtab ta majade kaupa ette ja saab kokku viis.

Viis inimest!

Julgen ühe avali uksega kortermaja trepikotta ka sisse astuda - trepi käsipuud on maha lõigatud ja ilmselt vanarauda viidud. Esimese korruse korter, millel uks lahti, on liialdamata öeldes põlvini rämpsu täis, alates olmeprügist ja lõpetades auto-

juppidega. Tundub, et kõik, mis tühjaks jääb, kattubki peatselt prügiga.

Samas tõdeb maakorraldusspetsialist Ene Mägi, kes väljaprinditud katastrikaardilt näpuga järge ajas ja rusuhunnikuks muutunud või kaduvaid hooned oma õigele kohale sobitada proovis, et enamusel hoonetel, kruntidel ja korteritel on omanikud olemas, maa on aga erastamata.

Kunagine kauplus, mis tõenäoliselt 1970ndatel ehitati, ei paista enam võsast väljagi, vaid üks silikaatkividest laotud nurk juhatab otsijad õigele teele. Seinad on püsti ja katus peal, aga kõik kasutuskõlbulik on ka sellest hoonest lahkunud ja prügiga asendunud.

Milline siis on selliste hääbuvate külakeskuste saatus: kanda oma halva kuulsuse pitserit sinnamaani, kuni kõik vaikselt hääbub ja jääbki lõpuks hulk varemeid keset loodust või saab olla ka mingi muu, kogukonnale ja inimestele positiivsem lahendus?

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

8

Türi vald Türi lasteaed otsib IT-spetsialisti: (0,25 ametikohta) Täpsem info direktorilt. Telefon 56487855 või sirle.votti@tyri.ee

Käru lasteaed-põhikooli uus direktor asub täitma oma lapsepõlveunistust Alates 6. augustist on Käru lasteaed-põhikooli direktorina toimetamas uus nooruslikust energiast pakatav Raili Saar.

Raili lapsepõlve mängumaa ja kasvulava oli Valga maakonna looduskaunis väikelinnas Tõrvas. Seal omandas ta gümnaasiumihariduse, tegeles aktiivselt laulmise ja näitlemisega. Valdava osa kaheteistkümnest õppeaastast oli Raili klassivanem, õpilasesinduse liige, patsidega tüdrukute eestkõneleja ja kiusamise vastu võitleja, julge avalik esineja.

Raili kirjutab enda kohta nii: „Haridusvaldkond ja huvi kasvatustegevuse vastu anti mulle vist sünnitusmajast kaasa – niikaua, kui end mäletan, on õpetaja või direktori amet olnud minu elu suurim unistus! Ülikoolilinna kolides asusin õppima toiduainete tehnoloogiat, mis oli minu teine valik erialade nimistus. Toonase õpetajate seminari uksest sisse ma kahjuks ei mahtunud!“ Kõrgkooli kõrvalt ja peale magistrikraadi omandamist töötas Raili mitmel rindel nii era- kui riigisektoris. Kauaaegset unistust sai Raili realiseerida kutseõpetajana Tartu kutsehariduskeskuses lektori ja juhendajana, Eesti maaülikoolis koolitaja ja mentorina.

Henry David Thoreau on öelnud „Unistused on meie iseloomu nurgakivid“. „Usun, et ligi kolmkümmend aastakümmet küpsenud unistus, kirg ja tahe on minust teinud selle, kes olen täna. Kunagi pole olemas suuri tegusid ilma suurte raskusteta (Voltaire), ent olen motiveeritud ja sammun julgelt uuele väljakutsele vastu!“ kirjeldab Raili kindlameelselt oma entusiasmi.

Käru lasteaed-põhikooli õpilastele, kooliperele, vanematele ja kogukonnale soovib Raili olla eeskujuks, võrdväärseks partneriks ja heaks kaaslaseks.

Ta sõnab: „Usun, et vastastikune avatud ja lugupidav suhtlusviis on eduka koostöö alus, mis viib eesmärkide täitmiseni tuua kooliellu värskust kuulamise ja kaasamise teel, tunda rõõmu olemasolevast ent püüelda veel kõrgemale ja kaugemale, muuta õpikeskkond ja õhustik koolis atraktiivsemaks ning vältida seeläbi kodukoha ja ümbruskonna laste õppima asumist linnakoolidesse“.

Oma jutu võtab Raili kokku mitmekülgse kuldsuu Jimmy Dean`i sõnadega: „Ma ei saa muuta tuulesuunda, kuid ma saan sättida oma purjeid, et jõuda soovitud sihtmärki“.

Soovime Railile igati edu sellel vastutusrikkal ametipostil!

Merle Rüütel,

Türi valla avalike suhete juht

Türi vallavalitsus kutsub elanikke osalema kaasava eelarve teabepäeval Esmaspäeval, 27. augustil kell 17.30 toimub Türi vallamajas, Kohtu 2, III korruse saalis koosolek, kus tutvustatakse Türi valla kaasava eelarve rakendamise põhimõtteid ja vajalikke tegevusi.

Kaasava eelarve eesmärgiks on vallaeelarvesse selliste kulude planeerimine, mis eelarveaastal enim teenivad kogukonna huve.

Türi vallavolikogu on planeerinud nendeks tegevusteks igal aastal 25 000 eurot.

Tule kohale ja saad teada, kuidas oma kogukonna vajadusi valla eelarvest rahastada saad!

Ettepanekuid 2019. aasta vallaeelarvesse kogukonna huvides raha planeerimiseks ootab vallavalitsus 1.-18. septembrini e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee

Aime Roosioja,

finantsjuht

Arvutikoolitus eakatele Järvamaa pensionäride koondis organiseerib eakatele tasuta arvutikoolituse 20 tunni ulatuses ajavahemikul 22. oktoober kuni 23. november.

Koolitus toimub Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas. Türi valla eakatele on ette nähtud 16 kohta.

Palun andke osalemissoovist teada enne 1. oktoobrit e-kirjaga eha.pehk@mail.ee või helistades telefonil 504 7330 Eha Pehk.

Eakate tasuta õigusnõustamine Türil

Toimub Türi vallavalitsuse II korrusel 10. septemberil, 17. septemberil, 15. oktoobril, 22. oktoobril, 5. novembril, 12. novembril, 17. detsembril kella 10–13.

Teave tel 504 7330

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Koolitranspordi sõiduplaanid 2018/2019 õppeaastal Liine teenindavad OÜ Atko liinid, Türi haldus ja OÜ Ennuka reisid. Teenus 2018/19 õppeaastal alates 03.09.2018 kuni 13.06.2019 tööpäeviti, va talvisel koolivaheajal. Talvisel koolivaheajal toimuvad sõidud 28. detsember 2018 ning 4. jaanuar 2019.

Väätsa 6.30 Paide-Väätsa-Piiumetsa 7.00 Piiumetsa-Väätsa-Paide 7.25 Paide-Väätsa 7.40 Väätsa-Paide 8.20 Paide-Väätsa-Pearna 9.00 Pearna-Väätsa-Paide 9.20 Väätsa-Paide 10.00 Paide-Väätsa 10.20 Väätsa-Paide 12.50 Paide-Väätsa 13.00 Väätsa-Paide Paide-Väätsa-Lõõla-PearnaPiiumetsa-Väätsa-Paide 13.30 Lõõla-Piiumetsa 13.45 Piiumetsa-Väätsa 14.00 Väätsa-Paide 17.30 Paide-Väätsa-Piiumetsa 18.00 Piiumetsa-Paide Türi keskväljak–Särevere–Piibu–Oisu–Kärevere–Tännassilma–Taikse–Tori–Türi põhikool–Türi ühisgümnaasium– Türi põhikool 7.00 Türi keskväljak 7.05 Särevere 7.10 Piibu 7.16 Oisu 7.20 Kärevere 7.25 Tännassilma

7.30 Taikse 7.35 Tori 7.37 Kõrgessaare rist 7.40 Türi põhikool 7.45 Türi ühisgümnaasium 7.55 Türi põhikool Piibu–Taikse kultuurimaja–Tännassilma–Kärevere– Saareotsa–Oisu (Retla-Kabala kool) 7.05 Piibu 7.10 Taikse kultuurimaja 7.15 Tännassilma 7.20 Kärevere 7.27 Saareotsa 7.33 Oisu (Retla-Kabala kool) Oisu (Retla-Kabala kool)– Väljaotsa–Raukla–Äiamaa– Metsaküla–Oisu (Retla-Kabala kool) 7.33 Oisu (Retla-Kabala kool) 7.37 Väljaotsa 7.40 Raukla 7.43 Äiamaa 7.45 Metsaküla 7.50 Oisu (Retla-Kabala kool) Oisu (Retla-Kabala kool)– Retla–Oisu (Retla-Kabala kool) 7.50 Oisu (Retla-Kabala kool) 7.55 Retla 8.00 Oisu (Retla-Kabala kool) Oisu (Retla-Kabala kool)– Saareotsa–Kärevere–Tännassilma–Taikse–Piibu–Raukla–Äiamaa–Metsaküla–Oisu (Retla-Kabala kool) 14.10 Oisu (Retla-Kabala kool) 14.15 Saareotsa 14.20 Kärevere

14.25 Tännassilma 14.28 Taikse kultuurimaja 14.31 Piibu 14.34 Raukla 14.38 Äiamaa 14.40 Metsaküla 14.45 Oisu (Retla-Kabala kool) Oisu (Retla-Kabala kool)–Retla–Oisu (Retla-Kabala kool) 15.40 Oisu (Retla-Kabala kool) 15.45 Retla 15.50 Oisu (Retla-Kabala kool) Oisu (Retla-Kabala kool)– Väljaotsa–Raukla–Äiamaa– Metsaküla–Oisu (Retla-Kabala kool) 15.50 Oisu (Retla-Kabala kool) 15.55 Väljaotsa 16.00 Raukla 16.03 Äiamaa 16.05 Metsaküla 16.10 Oisu (Retla-Kabala kool) Oisu (Retla-Kabala kool)– Saareotsa–Kärevere–Tännassilma–Taikse–Särevere–Türi keskväljak 16.15 Oisu (Retla-Kabala kool) 16.20 Saareotsa 16.25 Kärevere 16.30 Tännassilma 16.35 Taikse kultuurimaja 16.40 Piibu 16.45 Särevere Türi keskväljak 16.50 Laupa–Kolu–Kõltsi–Türi ühisgümnaasium–Türi põhikool 7.15 Laupa 7.25 Kolu 7.35 Kõltsi

7.37 Looritsa 7.40 Lokuta 7.45 Türi ühisgümnaasium 7.50 Türi põhikool Türi–Looritsa–Kõltsi–Kolu– Kasemetsa 15.50 Türi 16.00 Looritsa 16.02 Kõltsi 16.12 Kolu 16.14 Kasemetsa Kahala–Villevere–Ollepa– Arkma–Meossaare–Kabala– -Oisu 7.15 Kahala 7.20 Villevere 7.25 Ollepa 7.30 Arkma 7.35 Meossaare 7.40 Kabala 7.50 Oisu Esmaspäeval Türi 8.15 Lahmuse 8.45 Oisu–Kabala–Meossaare– Arkma-Ollepa–Villevere–Kahala 15.45 Oisu 16.00 Kabala 16.10 Meossaare 16.15 Arkma 16.25 Ollepa 16.30 Villevere 16.35 Kahala (Liine teenindab Türi haldus) Käru Bussiring nr 1 (vallabuss) Kooli Koju Reedel Jõeküla 07.35 15.15 14.00 Kändliku 07.50 15.15 14.00

Detailplaneeringute lõpetamine Türi vallas enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringute menetluse lõpetamine Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lõikele 4 tuleb enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringu menetlus lõpule viia hiljemalt 1. juuliks 2018.

Türi vallas on enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringuid, mille koostamisele ei ole seni sisuliselt asutud.

Kuna algatamisest on möödunud ebamõistlikult pikk aeg ning planeeringu koostamise algatamist taotlenud isikud ei ole enam huvitatud nende detailplaneeringute koostamisest ja kehtestamisest, lõpetati nende detailplaneeringute koostamise menetlus.

Türi vallavalitsuse 19. juuni 2018 korraldusega nr 250 „Detailplaneeringute koostamise menetluste lõpetamine“ lõpetati Türi vallavalitsuse algatatud järgmiste detailplaneeringute koostamise menetlused: 1) Türi vallavalitsuse 8. mai 2007 korraldusega nr 497 algatatud Türi vallas Türi linnas Vainu tänav 23 asuva maaüksuse detailplaneering; 2) Türi vallavalitsuse 27. jaanuari 2015 korraldusega nr 66 algatatud Türi vallas Poaka külas asuva Männiku maaüksuse detailplaneering.

Türi vallavolikogu 28. juuni 2018 otsusega nr 40 „Detailplaneeringute koostamise menetluste lõpetamine“ lõpetati Türi vallavolikogu algata-

tud järgmiste detailplaneeringute koostamise menetlused: 1) Türi vallavolikogu 26. aprilli 2006 otsusega nr 90 algatatud Türi vallas Mäekülas asuva Tisleri maaüksuse (kü 53701:001:0300) detailplaneering; 2) Türi vallavolikogu 26. juuli 2006 otsusega nr 124 algatatud Türi vallas Särevere alevikus asuva kinnisasja, mille tolleaegne nimi oli Türi Kõrgem Põllumajanduskool, osaala detailplaneering; 3) Türi vallavolikogu 28. veebruari 2007 otsusega nr 25 algatatud Türi vallas Särevere alevikus Aia tänav 2, Aia tänav 4, Aia tänav 6 ja Aia tänav 8 kinnisasjade detailplaneering; 4) Türi vallavolikogu 28. novembri 2007 otsu-

sega nr 110 algatatud Türi vallas Arkma külas asuva Tuuleveski maaüksuse (kü 27101:004:0961) detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine; 5) Türi vallavolikogu 25. veebruari 2009 otsusega nr 13 algatatud Türi vallas Rassi külas asuva Tagametsa katastriüksuse 27101:001:0310 detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Haldusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad Türi vallavalitsuse dokumendiregistri kaudu, millele on tagatud juurdepääs Türi valla veebilehel www.tyri.ee, ning paberkandjal Türi vallavalitsuses (Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2).

Türi vallavalitsus

Tolli tänav rekonstrueeritakse Türi vallavalitsusel oli 2018. aastal plaanis rekonstrueerimistöö Türi vallas Türi linnas Tolli tänaval.

Käesoleva aasta jaanuaris esitas Türi vallavalitsus taotluse majandus- ja kommunikatsioo-

niministeeriumile transiittee, Tolli ja Tehnika tänava rekonstrueerimiseks ning planeeris ka omaosaluse kulud käesoleva aasta eelarvesse.

Kahjuks see taotlus rahastust ei leidnud. Türi vallava-

litsusel on jätkuvalt plaanis osalised remonttööd Tolli tänaval ning sellega seoses likvideerida puuderivi, mis jääb tänava ja kõnnitee vahelisele haljasalale.

Neid töid on võimalik käes-

oleval aastal teha valla omaosaluse kulude arvel ning perspektiivis parendada ka Tolli tänava kõnnitee seisukorda.

Urmas Kupp,

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

9

sport

Elamuspargis peeti Järvamaa meistrivõistlused 21. juulil toimusid Kõrgessaares Järvamaa lahtised meistrivõistlused jalgrattakrossis. Samal ajal toimusid Kiviõlis Eesti meistrivõistlused maastikurattakrossis, kus osalesid ka Türi valla noored jalgratturid.

Kert Järva saavutas M16 sõidus neljanda koha, jäädes pronksi heitluses napilt alla Egert Johansonile. Mõlema võistleja ajad 46.57. Oskar Kontus oli samas sõidus viies ajaga 48.24.

Meesjuunioride sõidus tegi muljetavaldavat sõitu Kren Kask, kes pärast pikka võistluspausi oli kuni viimase kahe kilomeetrini teisel kohal, kuid väsimusest tekkinud sõidueksimus viis kukkumiseni, mille tõttu tuli katkestada. N14 vanuseklassis saavutas neljanda koha Karolin Surva.

Türi elamuspargis asus võistlustulle 18 ratturit, kes pidid taluma troopilist kuumust raskel ja tehnilisel Kõrgessaare

seeriavõistluse etapil, kuid lihtsalt keskkond on oluliselt muutunud.

Järvamaa meistritiitleid jagati neljas erinevas vanuseklassis. Meistriteks tulid Hannah Kaljur, Tene Must, Maario Silm ja Are Mets. Tulemused on kät-

tesaadavad Türi spordiklubide liidu kodulehel või Türi rattaklubi sotsiaalmeediakontol.

Türi rattaklubi tänab kõiki vabatahtlikke, kes aitasid kaasa ürituse korraldamises.

Martin Kaschan, Tauri Must

ja Tarmo Link. Punktide lugemisel saavutas teise koha siiski Raiko Puidet ja kolmanda koha Andrek Põllumäe.

Naiste ja noorte klassis saavutas võidu Terje Sangernebo tulemusega +11. Vaid ühe punktiga, +12, kaotas talle Merilyn Ivask saavutades teise koha. Kolmanda kohaga pidi leppima sel korral Piret Punapart, kelle tulemuseks oli +15.

CTP auhinnad viisid sel korral koju Kaisa Leesment ja Riho Rogov, kes said Vaksali kohvikult auhinnaks kinkekaardid.

Loosiga võitsid Katri Punapart, Ivar Kald, Tanel Püss, Ilme Vassenkova, Enn Evel ja Monika R. Lillepa. Peaauhinnaks oli

discgolfi korv, mille viis koju Monika R. Lillepa.

Järvamaa discgolfi seeriavõistlusest võttis osa kokku 80 võistlejat. Üldarvestuse parimaks tunnistati eliitklassis 444 punktiga Jüri Karus. Vaid kahe punktiga kaotas talle Madis Tamm, kelle tulemuseks oli 442 punkti ja pidi sel korral leppima teise kohaga. Kolmas oli aga Raido Kangur tulemusega 406.

Harrastajate klassis oli kõige suurem konkurents ja üldarvestuse võitjaks tunnistati Raiko Puidet, kes kogus viie etapi peale 449 punkti.

Teise kohaga pidi leppima Siim Oja, kelle tulemus oli 410 punkti. Kolmanda koha suutis

omale mängida Rainel Paabo, kes tänu suurepärasele tulemusele viimasel etapil tõusis 404 punktiga kolmandaks. Üldarvestuses võidutses naiste ja noorte klassis kindlalt Merilyn Ivask tulemusega 470 punkti. Teist kohta hoidis kindlalt Piret Punapart tulemusega 430 punkti ja kolmanda koha võitles välja Liisa Gritšenko, kelle tulemuseks jäi 410 punkti.

Täname kõki toetajaid Türi elamuspark, Pizza kiosk, Vaksali kohvik, Gritšenko terviseteenused OÜ, Prodigy, Kultuurkapital, Järvamaa spordiliit

Liisa Gritšenko,

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Murutraktorite ralli lõi aleviku kihama 7. juulil oli Väätsa täis mürinat ja kärinat. Pärast pikka planeerimist toimus lõpuks Väätsal Eesti murutraktorite liiga Eesti meistrivõistluste etapp.

Murutraktorite ralli Väätsale toomisega alustati juba möödunud aasta oktoobris, kui toimusid esimesed koosolekud ja planeeringud. Ja seda kõike selleks, et tuua inimesteni midagi hoopis teistsugust, mida enne pole Väätsal nähtud.

Murutraktorite ralli on just see, mis on silmale huvitav vaadata ja milles on kindlasti ka põnev võistelda! Lisaks rallile, tuli välja ka Türi noortekeskus, kes korraldas lastele mänge ja kõigile soovijatele võistluse, mille peaauhinnaks oli uus aiatrimmer!

Türi spordikooli treener Otto Männa andis teada, et 25.-27. juunil osaleti spordikooli õpilastega Eesti noorte, juunioride ja täiskasvanute ujumise meistrivõistlustele, mis toimusid Tartus Aura veekeskuses.

Türi spordikoolist oli stardis kolm noorujujat. Absoluutklassis toimusid õhtul kaks finaali – A ja B. Vaatamata tugevdatud osavõtunormidele oli tütarlaste 50 meetri vabaujumises stardis üle 60 võistleja. Türi tüdrukud olid väga tublid ja tegid mõlemad isiklikud tipptulemused – Henna Terehovi aeg 31,17 ja Sandra Tänna 31,21.

50 m rinnuliujumises saavutas Mariette Villems 6. koha ajaga 36,45. Selle tulemusega pääses neiu viieteistkümnendana õhtusesse absoluutklassi B finaali, kus suutis oma tulemust veelgi parandada lõpetades kolmandana ajaga 36,21. Absoluutklassis saavutas ta tubli 11. koha. 200 m vabalt ujumises osales 36 sportlast. Sandra Tänna ujus välja 18. koha isikliku rekordiga 2.27,81. 50 m liblikujumises osales 37 sportlast, kellest Mariette Villems ujus tulemuseks 32,39 ja Sandra Tänna 32,51 - mõlemad hooaja parimad tulemused. Kohad olid vastavalt 14. ja 15.

Poistest võistlesid Eerik Toater ja Martin Männa, kes ujusid 50 m vabalt napid isiklikud rekordid. Nende vanuseklassis oli stardis lausa 101 sportlast. Treener kiidab oma õpilasi, kes esindasid klubina Türi ujumisklubi ja annab teada, et peagi hakkavad harjutamised uueks hooajaks.

Liisa Gritšenko, Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

rajal.

Eraldistardist peetud rattakrossi trass kulges tundmatuseni muutunud Kõrgessaare mäel seikluspargi radade all ning kettagolfi raja vahel. Rattakrossi rada oli sisuliselt sama, mis 2016. aastal viimati peetud

Metsajõe puhkekeskuses lõpetati Järvamaa kettagolfi seeriavõistlus 1. augusti õhtupoolikul toimus Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse V etapp, millest võttis osa 38 võistlejat. Ilm oli ideaalne ja võistlejad näitasid suurepäraseid tulemusi.

Eliitklassis suutis miinust mängida vaid Riho Rogov, kes saavutas esimese koha tulemusega -3. Jüri Karus ja Heiki Siider lõpetasid tulemusega +2 ja punktide lugemisel tunnistati teiseks siiski Jüri Karus ja kolmanda kohaga pidi leppima Heiki Siider.

Harrastajate klassis võidutses viiendal etapil Rainel Paabo suurepärase tulemusega +6. Tulemusega +7 jagasid 2.-4.kohta Raiko Puidet, Andrek Põllumäe

Ujujad panid end proovile Eesti meistrivõistlustel

Eesti meistrivõistluste kolmandal etapil Väätsal osales 12 võistkonda, kes võistlesid 3 tunni kestvussõidus. Võistlus sai stardipaugu kell 12.00 ja kuni kella kolmeni käis tugev andmine, üksteise vahel mõõduvõtmine ja möödumiskohtade otsimine – tõeliselt äge sõit, kust ei puudunud ka väiksemad avariid ja tehnilised rikked, nagu ralli ikka!

Kolmanda Eesti meistrivõistluste etapivõidu võttis vabaklassis võistkond Arotaga I, kes läbis kolme tunniga 167 ringi, kus ringi pikkuseks oli 690 m ja see kulges ümber Väätsa tervisekompleksi ja natukene ka aleviku sisse. Standardklassis võidutses võistkond Võtikmetsa, kes läbisid samuti

167 ringi kolme tunniga.

Aitäh kõigile võistlejatele motosportliku päeva eest! Murutraktorite liiga jätkab aga oma sõite ja nende tegevustega saab ennast kurssi viia Facebookis,

leides üles Eesti murutraktorite liiga kodulehel. Pilte rallipäevast on võimalik vaadata Facebookist Väätsa lehelt.

Taavi Parts,

Väätsa tervisekompleksi juhataja

Noored tõid meistrivõistlustelt medaleid Türi noored kergejõustiklased osalesid U-18, U-20 ja U-23 Eesti meistrivõistlustel Rakveres ning tõid koju mõned medalid. KSK Alemit esindav Erko-Hendrik Mõttus saavutas kõrgushüppes kolmanda koha alistades kõrguse 1.85.

Igapäevaselt jalgrattaspordiga tegelev Kren Kask saavutas U-18 arvestuses 7. koha 100 m kui ka 400 m jooksus, aegadeks vastavalt 12.14 ning 53.47. Samas vanuseklassis võistelnud Markus Albranti aegadeks 100 m jooksus 12.46 ning 400 m jooksus 56.34. Johannes Laur sai U-18 vanuseklassis 1500 m jooksus 10. koha (aeg 4.43,66) ning 3000 m jooksus 4. koha, samas jooksus tuli Kevin Nutov kaheksandaks. Odaviskes tuli 5. kohale Jüri Timošin visates 52.17 meetrit.

Vigastusega hädas olnud Markus Anvelt jäi tulemusega 1.83 kõrgushüppes neljandaks.

U-20 vanuseklassis saavutas esimesel päeval Indrek Huopolainen kaks 10. kohta tõugates kuuli 12.23 meetrit ja heites ketast 36.90.

Karmo Karu sai sarnaselt 12. koha kettaheites tulemusega 36 meetrit ning 13. koha kuulitõukes tulemusega 10.72. Teisel päeval viskasid mõlemad noormehed end odaviskes finaali, kus Huopolainen saavutas 51.96 meetriga 6. koha ning Karmo Karu 50.62-ga 7. koha.

Jooksualadest võttis Jarmo Kaasiku U-20 vanuseklassis 3000 m takistusjooksus pronksi ajaga 11.09.39. 5000 m jooksus saavutas Jarmo 9. koha.

Häid tulemusi näitasid ka tüdrukud. Kaidy Kaasiku saavutas 1500 m jooksus kolmanda koha ning 3000 m jooksus esimese koha ajaga 11.12.37. Keidy Kaasiku saavutas vastavalt neljanda ja kolmanda koha. Maria-Eliisabet Avamere saavutas 100 m jooksus 5. koha ajaga 12.61, kaugushüppes 7. koha tulemusega 5.22 ja 200 m jooksus neljanda koha. Kai-Melli Kapten tuli 100 m jooksus seitsmendaks, kolmikhüppes kaheksandaks ning kuulitõukes saavutas 12. koha. Meliina Moppel viskas oda 24.39 ning tuli 18. kohale, Riin Kruus tuli aga U-23 vanuseklassis vasaraheites teisele kohale tulemusega 42.26.

Martin Kaschan, Türi vallavalitsuse terviseedenduse spetsialist

Türi vald oli suvemängudel teine 7.-8. juulil toimusid Haapsalus Eesti omavalitsuste suvemängud. Esimest aastat toimusid mängud ühes kohas ja kõik omavalitsused osalesid koos. Varasemalt on võistelnud linnad ühes ja vallad teises kohas. Kokku osales võistlusel 49 omavalitsust ja üldarvestuse parim oli Rae vald 342 punktiga. Talle järgnes Türi vald 310 punktiga ja kolmas oli Saue vald 283 punktiga. Üldarvestuses saavutas Paide linn 10. koha 254 punktiga ja Järva vald 13. koha 247 punktiga.

Eraldi peeti arvestust linnade, suurte valdade (üle 8000 elaniku) ja väikeste valdade (kuni 8000 elaniku) gruppides. Suurte valdade arvestuses osales kokku 20 valda, kelle seas saavutas Türi vald suurepärase teise koha ja Järva vald 8. koha.

Türi valla sportlased osalesid üheteistkümnest alast kümnel. Alavõidud toodi juhtkonna võistluses, mälumängus ja orienteerumises.

Kolmas koht saavutati rattakrossis ja neljandad olid mehed võrkpallis. 6. koha saavutasid tennisistid ja kergejõustiklased. Köieveos olime üheksandad, discgolfis üheteistkümnendad ja petangis kahekümne esimesed. Erilise üllatuse valmistasid ratturid ja orienteerujad, kes pole nii kõrgeid kohti nendel mängudel veel saavutanud.

Türi vald võistles esimest aastat valdade arvestuses ja tugevas konkurentsis saavutati maksimaalne tulemus. Täname kõiki osalejaid ja abilisi, kes aitasid meeskonda kokku panna. Järgmised Eesti omavalitsuste suvemängud toimuvad Tartus.

Liisa Gritšenko,

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

10

Taikse seltsimaja ootab peatselt rahvast „Põranda peole“ Alates 1. augustist toimetab Taikse seltsimajas Põranda Hai OÜ, kelle eesmärgiks on renoveerida 50 aastat vana saali ja lava põrand. Sellise ülesande on andnud MTÜ Taikse Külaselts, kes kogus ettevõtmise tarbeks annetajate abiga vähem kui kahe kuuga kokku 3950 eurot.

Külaseltsi liikmed tänavad südamest kõiki annetajaid ja lubavad, et nende nimed saavad väärikalt ka „kivisse raiutud“.

Toetajad võivad siis hiljem uhkusega „autahvlil“ oma nimele viidata, kui laste või lastelastega seltsimajja üritustele tulevad. Lisaks on septembrikuusse planeeritud kõikidele annetajatele ja teistele Taikse küla sõpradele nn Põranda pidu, et külaseltsi liikmed saaksid kõiki personaalselt tänada, Taikse tegemistest pajatada, tulijate ideid kuulata jne.

Kindel on see, et sel õhtul saab majas kino, teatrit ja „sussi sahistada“ igal juhul ning pakutakse ka peenemat pidusaia.

Kuidas selline „hull“ mõte üldse tekkis? Peale tantsuõhtuid on tulnud mitmed inimesed küsima, et kas meil on millalgi plaanis ka põrandaga midagi ette võtta, sest kulunud põrandal kingad enam ei libise? Kui jah, siis nemad oleksid kohe nõus ka

toetama. Just see andiski meile idee, et peaksime oma tohutute maja renoveerimistööde järjekorras põranda esimeseks võtma. Kuna külaseltsil igapäevased sissetulekud puuduvad ja hetkel polnud ka ühtegi sobivat projektide taotlusvooru avatud, siis tuli ise kampaania püsti panna.

Mõeldud-tehtud! Kujundasime ise üleskutse plakati ja avalikustasime selle 8. juunil oma FB lehel.

Juba ühe päevaga kogunes Põrandafondi ca 200 eurot, mis andis veelkord kinnituse, et teeme õiget asja. Külaseltsi liige ja „hullu“ idee autor Kristina Gudinas äratas tihti oma sõpru hommikuti kampaania plakatit saates ja küsides, et kas oled meie peale mõelnud? Mõni inimene ütles teda kohates esimese asjana, et ahjaa, meelde tuli, kohe teen ülekande. Kampaania plakatit sai jagatud võimalikes ja võimatutes kohtades.

Laekunud toetussummad jäid 5-150 euro vahele, kokku oli toetajaid ligi 130 erinevast paigast ja ka piiri tagant. Mõni hea inimene tegi ülekande ka mitu korda ja viimasel päeval kogunes raha isegi enam, kui tegija pakkumises küsitud. Toetajate nõusolekul kasutame seda hea-

kuhu minna L 11.08 kell 11-13 Loeng. TerviSeks – Igor Earthchild. Kirna mõisas L 11.08 kell 14-16 Loeng. Psühholoogia, teadvus ja psühhedeelikumid – Alar Tamming. Kirna mõisas L 11.08 kell 19 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot P 12.08 kell 18 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot E 13.08 kell 18-19 Treening. Hiina tervisevõimlemine – Qi gong`i “Kuldse kella harjutused” – Virge Naeris. Kirna mõisas E 13.08 kell 19 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot T 14.08 kell 18-19.30 Kontsert-töötuba. Stressist vabastav helimassaaž – Lilia Märtmaa & Denis Vinogradov. Kirna mõisas K 15.08 VÄLIKINO TUUR Türi kultuurimaja parklas. Filmid: „Polaarpoiss“ ja „Teesklejad“. Tasuta.

K 15.08-P 19.08 C-Jam Cellofest 2018 Türil 15. august kell 12 Festivali avamine Türi kultuurikeskuse väikses saalis. Tasuta kl 16 Aare Tammesalu meistrikursus tšellistidele Türi muusikakoolis. kl 20 MUHE VEINIÕHTU TORI MÕISAS. Rauno Pehka (vokaal, kitarr) ja Aare Tammesalu (tšello) Pilet 18 eurot (hinnas sisalduvad vein ja suupisted) kl 22.30 ÖÖKONTSERT ANNA KIRIKUS. Aare Tammesalu (tšello, elektroonika). Kavas J.S. Bach, A. Pärt. Tasuta 16. august kl 15 Kontrabassi koolitus „Algõpetus I mänguasendid ja sobilik repertuaar“ lektor Meeme Saareväli (Otsa-kool) Türi muusikakoolis. kl 20 HOOGSAD POOGNAD METSAJÕE PUHKEMAJAS. CJAM, kaastegev keelpillikvartett Meid On 4 ja Karl-Mathias Saarse (vokaal). Piletid 10 ja 12 eurot 17. august kl 17 C-JAMi Suvekooli väljasõidukontsert PAIDE RAEKOJAS. Õpilased, õpetajad ja C-JAM. Piletid 5 ja 8 eurot 18. august kl 12 Ansamblikonkursi avamine Türi kultuurikeskuses kl 19 Ansamblikonkursi laureaatide kontsert Piletid 5 ja 8 eurot 19. august kl 15 C-JAM CELLOFEST 2018 LÕPPKONTSERT Türi kultuurikeskuses. Esinevad õpilased, õpetajad, tšellistide orkester, C-JAM ja bänd. Piletid 5 ja 8 eurot Piletid saadaval tund enne sündmusi kohapeal ja Piletilevi müügipunktidest.

E 20.08 kell 18-19 Treening. Hiina tervisevõimlemine – Qi gong`i “Kuldse kella harjutused” – Virge Naeris. Kirna mõisas E 20.08 kell 21 Taasiseseisvumispäevale pühendatud järvekontsert Türi tehisjärve ääres.

peremehelikult muude renoveerimistööde tarbeks. Taikse Puit OÜ on lubanud meid toetada uute põrandaliistudega.

Tänaseks on tööd käinud juba mitu päeva ja saal tundub kohe heledam ja ruum suurem.

Ilmselt jätame nähtavale ka mõned kriipsud-kraapsud, sest meie jaoks peab säilima ka see omapärane miski, mida pole kõikjal.

Järgmise aasta jaanipäeva paiku saab Taikse seltsimaja 50-aastaseks, mida soovime tähistada vääriliselt ja enne seda teha ära veel nii mõndagi. Kui lugejate hulgas on häid ja töökaid inimesi, kes saaksid oma oskusi

ja abikätt pakkuda, siis andke endast palun märku taiksekylaselts@gmail.com. Ainuüksi külaseltsi liikmed ja nende pered kõike muidu valmis ei jõua. Ootame torulukkseppa, kes aitaks 2 radiaatorit ühendada; maalrit, kes puhketoa seina pahteldaks ja värviks; elektrikut koos tellingutega (ilmselt), kes saali laes elektripirnid ära vahetaks; ettevõtet, kes suudaks võluda lavale ja akendele uued kardinad jne. Ühesõnaga ideid on meil palju, aga vahel vajame enda kõrvale ka abilisi nii nõu kui jõuga.

Kristina Gudinas,

Taikse külaselts

Turi

Kevade kodu

Esineb Vanemuise keelpillikvartett CON-TAKTID: 1. viiul - Kristel Eeroja-Põldoja, 2. viiul Kristiina Birk, vioola - Anneliis Lindre, tšello - Marina Peleševa, tenor: Germán Gholami. Vihma korral toimub kontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta.

K 22.08-24.08 kell 19 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot L 25.08 kell 14-16 Loeng. Tark ja teadlik liikumine – Kristjan Puusild. Kirna mõisas L 25.08 kell 16 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot L 25.08 Muinastulede öö kontsert Meossaare kabelis (vihma korral Kabala rahvamajas) 25. august 16 - 01 Väätsa perespordipäev - mõnusad võistlused kogu perele, rannajalgpall, eriefektidega öövolle jpm.

P 26.08 kell 16 Üle-eestilise neidudekoor LEELO kontsert Türi kultuurikeskuses. Koori dirigent on Külli Kiivet. Leelodel on septembris ees konkurss-reis Korfule ja selleks tulidki nad Türile valmistuma. 26. augustil esinevad nad Türil lausa 2 korda - hommikul teenivad kaasa Türi Püha Martini kiriku jumalateenistusel ja kell 16.00 on Türi kultuurikeskuses kontsert koos Türi põhikooli solistidega, kelle juhendajaks on Tiiu Schüts. Kontserdil kuuleb Leelode esituses klassikat ja folki, saatega ja ilma, on tantsu, on pillimängu ja ka linnulaulu, sest esitusele tulevad katkendid Rein Rannapi teosest “Hingelinnud”, mida peagi ka Paides vaadata saab. Tasuta.

N 30.08 kell 10.30-15 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses.

Türi kultuurikeskus on juulis ja augustis avatud E-R kell 10-17 ja sündmuste ajal.

Kultuurikeskuses asuvad Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktid.

Müügil on Türi kultuurikeskuse kinkekaardid.

Kingi endale või sõpradele tähtpäevadeks elamusi!

P 02.09 kell 18-19 ON teatri monolavastus “Mitteinimene” – ehk selle ajastu kõige dramaatilisem lugu. Kirna mõisas K 05.09 kell 12-16 Töötuba. Väemaalimine – Sven Saag & Katrin Valdre. Kirna mõisas L 08.09 kell 11-13 Loeng-töötuba. Konstellatsioonimeetodi tervendav mõju – Kristel Rannamees ja Heldo Korbe. Kirna mõisas L 08.09 kell 14-16 Loeng-töötuba. Konstellatsioonimeetodi tervendav mõju – Kristel Rannamees ja Heldo Korbe. Kirna mõisas Kirna mõisas toimuvatele sündmustele pileteid ei müüda. Osalemiseks vajalik registreerimine läbi kodulehe www.kirna.ee. Osalemispanus - vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele. Sündmuste kava täieneb pidevalt.

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD LENNART, MATHEO, KRISTJAN, STELLA, HERMAN, JASPER, KIRKE, KARL-KRISTJAN, EMMA RENATA, MIRKO, ANTOMI, LAURA-LIIS, MIA-MIRELL,

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

u 1935

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

1949 Foto Rene Viljati kogust Kabala esimene laulupäev 1949. aastal. Lauljate jaoks ehitati lava mõisa tagumisele küljele. Ajastule kohaselt oli seinale riputatud ka loosung, et kõigil oleks ikka meeles, tänu kellele oli võimalik helgema tuleviku poole püüelda. Vaatamata segastele aegadele oli rahvariiete kandmine lubatud, vaid laulude repertuaar oli kõrgemalseisvate organite poolt rangelt paika pandud. Kabalale iseloomulikult oli laulupeol kohal ka puhkpilliorkester.

28.07.2018 Teet Reier Tänased Kabala laulu- ja tantsupeod algavad kogunemisega Kabala rahvamaja juures, sealt minnakse rongkäiguga mõisapargis asuvale laululavale.

kuulutused Soojavahetite, küttepüstakute, tarbeveeboilerite, põrandakütte läbipesu. Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Fekaalivedu. Tel 452 2002.

Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5133385

Pakume TÜRI linnas osalise ajaga tööd tootmis- ja olmeruumide puhastusteenindajatele. Tööajad on esmaspäevast reedeni kell 16.00 - 22.00 või kell 16.00 - 20.00.

Kaugemalt tulijale maksame lisaks töötasule sõidukompensatsiooni.

Täpsustavad küsimused saab esitada tel 5622 4439 või meiliaadressil aime@sol.ee

Kohalik Türi ettevõte VH Haljastus OÜ pakub kalmistutel järgmisi töid: kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus, konsultatsioon. Tel 551 8717

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.53334903

Metsa korraldamine, hindamine ja nõustamine alates 1993. Tel 516 5071, Aarne Ostan vene raha: 2 kopikat (1925, 1927), 5 kopikat (1927, 1934, 1970, 1971, 1972), 10 kopikat (1942, 1944), 15 ja 20 kopikat (1934, 1970, 1971, 1972, 1973). Maksan 40eurot/ tk. Tel 56076632

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee

Silmade kontroll ja prillide müük 3. septembril kella 10st

Türi noortekeskuses Silmade kontroll maksab 15 € Prillitellijale TASUTA

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 9. august 2018

12

reklaam Eesti Noorte Muusikaliteater

www.emso.ee  FB/cjamcellofest  www.c-j.am

Kaarel Orumägi ja Kärt Antoni Muusikal

H e l i l ooja , Lava s ta ja ja ku n s tn i k : Ka a re l Oru m ägi

15. august

kl 12 Festivali avamine Türi kultuurikeskuse väikses saalis.Tasuta kl 16 Aare Tammesalu meistrikursus tšellistidele Türi muusikakoolis. kl 20 MUHE VEINIÕHTU TORI MÕISAS. Rauno Pehka (vokaal, kitarr) ja Aare Tammesalu (tšello) Pilet 18 € (hinnas sisalduvad vein ja suupisted)

kl 22.30 ÖÖKONTSERT ANNA KIRIKUS Aare Tammesalu (tšello, elektroonika).

Kavas J.S. Bach, A. Pärt Vaba annetus kiriku heaks

16. august

kl 15 Kontrabassi koolitus „Algõpetus I – mänguasendid ja sobilik repertuaar“ lektor Meeme Saareväli (Otsa-kool) Türi muusikakoolis. kl 20 HOOGSAD POOGNAD METSAJÕE PUHKEMAJAS. C-JAM, kaastegev keelpillikvartett Meid On 4 ja Karl-Mathias Saarse (vokaal) Piletid 10 ja 12 €

17. august

kl 17 C-JAMi Suvekooli väljasõidukontsert PAIDE RAEKOJAS. Õpilased, õpetajad ja C-JAM Piletid 5 ja 8 €

18. august

kl 12 Ansamblikonkursi avamine Türi kultuurikeskuses kl 19 Ansamblikonkursi laureaatide kontsert Piletid 5 ja 8 €

19. august

koreogra a f: m ari e l ovi i s e MÄND

11.08 ke ll 19.00 12.08 ke ll 18.00 13.08 ke ll 19.00

22.08 23.08 24 .08 25.08

ke ll ke ll ke ll ke ll

19.00 19.00 19.00 16.00

kl 15 C-JAM CELLOFEST 2018 LÕPPKONTSERT Türi kultuurikeskuses.

Esinevad õpilased, õpetajad, tšellistide orkester, C-JAM ja bänd.

Piletid 5 ja 8 €

Piletid saadaval tund enne sündmusi kohapeal ja alates juunikuust Piletilevis.

TÜRI VALD

Looritsa Saekoda

H el i l ooja ja m uu s i ka ju h t: Kä rt A n ton

E te nd u se d Tü r i Ku ltu u r ike sku se s:

ANNA KIRIK

Kesk-Eesti 101,0

Piletid 12 € /8 € m ü ü gil Tü ri Kultuurik esku ses alates 01. 07.

201 8 ja tu n d en n e al gu st koh apeal .

Pil etite bron eerim in e Tü ri Ku ltu u rik esku se tel efon il 38 7 8 2 48 JA AAD RESSIL : BRON EERIM IN E. M U U SIKAL ITEATER@GM AIL . COM