01.02.2018 Türi Rahvaleht by Tyri Development Agency

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

TÜRI VALLA AJALEHT EESTI sa oled sada rukkilille musta leiva lõhnavat pala oled kodu kui isegi lähen siit ära oled kindlus kevadine sirelite ja suvine rukkipõldude hingus EESTI sa oled sada meelespead ja karikakart tüdrukute lillepärjas sa oled muusika loojate südames EESTI sa oled sada kingitud elu üle aegade ulatuvat sidet põlvkondade vahel ja maja mis kunagi tühjaks ei jää EESTI sa oled sada kaunist sõna mis luuletaja ülistuseks seab oled lihtne ja armas oled kodumaa… Teet Reier

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

1. veebruar 2018 nr 2 (866)

• Juubelisoovid Türi vallale lk 2 • Hei, armsad kohvikutesõbrad! lk 3 • Väätsa kooli õpilased külas Leedu partneritel lk 4

• Uued tuuled noorsootöös lk 5 • Üldkoosolekute avalöök antud lk 9 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 1. märtsil

HEAD EESTI VABARIIGI

100.

SÜNNIPÄEVA! Türi vallavalitsus ja volikogu

Eesti Vabariik 100 Eesti Vabariik 100 pidustuste raames toimuvad vabaõhuaktused endiste riigipeade sünnikohtades. 22. veebruaril kell 10 Jüri Vilmsi sünnikohas Arkma külas, Vabariigi Valitsust esindab aktusel justiitsminister Urmas Reinsalu. 22. veebruaril kell 15 August Rei sünnikohas Kurla koolimaja juures, Vabariigi Valitsust esindab aktusel tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

SÕNUMID

Talimängud alustavad VI Türi valla külade talvemängud toimuvad sel aastal kolmes erinevas paigas. Esimene etapp on kavas Väätsa spordihoones 4. veebruaril kell 11, kus võetakse mõõtu koroonas, lauatennises ning sellel aastal esmakordselt on igal etapil plaanis korraldada üllatusala. Teine etapp toimub 18. veebruaril kell 11 Türil Tolli metsa terviseradadel, kus on kavas lisaks üllatusalale suusatamine ning laste kelgutamine. Juhul, kui lund ei ole piisavalt, korraldatakse sama etapp Veskisillal, muutes alade koosseisu. Kolmas etapp viiakse läbi 4. märtsil algusega kell 11 Veskisillal, kus on plaanis parimad selgitada mälumängus, bowlingus ning üllatusalal. Võistlusklassil on igal etapil kokku kolm – mehed, naised ja noored (kuni 14 eluaastat). Iga ala parimat küla autasustatakse väikese karikaga. Talvemängude võitjat autasustatakse rändkarika ja aukirjaga. Türi spordiklubide liit autasustab Türi valla kolme parimat küla rahaliselt spordivarustuse soetamiseks – I koht 250 eurot, II koht 150 eurot ja III koht 100 eurot. Täpsem juhend on saadaval Türi spordiklubide liidu kodulehel. Lisainformatsioon: Tanel Viljat 504 1987 või tyrispordiklubi@ gmail.com

Kevad tuleb jälle teisiti

Laupa koolipere tervitus vabariigi aastapäevaks.

Politseimaja saab koduks erivajadustega inimestele Aastaid tühjana seisnud Türi politseimajas käib juba pikemat aega ümberehitus, kevadel, kui töödega lõpule jõutakse, saab maja uueks koduks kümnele erivajadusega inimesele. Teet Reier

Uudiskünnise ületab kevade tulek alati – ootame sooja ja mõnusamat ilma, rohkem aega õues olla, hingata kevadet. Kevadpealinna tiitlit on Türi kandnud pikalt, igal aastal panustab sellesse päris suur meeskond, kelle tegutsemist toetab ka omavalitsus. Kuid enim tuleb väärtustada meeskonna suurt vabatahtlikku panust oma aja ja ideedega – et kevad tuleks igal aastal veidi teisiti. Paljudest sündmustest on kujunenud traditsioonid: kevade vastuvõtupidu Murumoori äratamisega, kevadfestival, tulbipäevad, Murumoori mängupargi sünnipäev ja lapsukeste lustisõit ning palju muud. Toimkonna tööd koordineerib Türi kultuurikeskus. Kui sul on kevadsündmusteks ideid, anna teada. Aga aimata on - et ka sel aastal tuleb kevad veidi teisiti.

Jürgen Aluoja

teet.reier@tyri.ee

„Tõepoolest, Türi endine politseimaja ärkab peagi uuele elule. Sellest saab elukoht kümnele psüühilise erivajadusega inimesele. Lisaks eluruumidele ehitame vana garaaži ümber töökeskuse ruumideks. Ehitustööd saavad valmis maikuus, seejärel sisustame maja mööbliga ning juuli alguses on

see valmis uute elanike sissekolimiseks,“ ütles AS Hoolekandeteenused koordinaator Ave Lillemäe. „Kui Türi linna ääres asuvas Türi Kodus elavad psüühilise erivajadusega inimesed, kes vajavad ööpäevaringset toetust ja abi, siis endisesse politseimajja asuvad elama sellised inimesed, kes saavad oma eluga iseseisvamalt hakkama - ehk nad ei vaja seda, et töötajad oleks nende juures ööpäevaringselt,“ lisas ta. „Töötaja juhendab sellise elukorraldusega inimesi vastavalt vajadusele söögi valmistamisel, poeskäimisel, eelarve planeerimisel, linnas liiklemisel, töö otsimisel või suhtlemisel ametiasutustega. Neid tegevusi, mis juba selged ja kus enam abi

ei vajata, teevad elanikud iseseisvalt.“ „Kui Türi uus teenuseüksus asetada veel laiemasse konteksti, siis on tegemist ühe osaga Eesti riigi suurest sotsiaalprojektist, milles osaleb lisaks meie ettevõttele veel mitmeid teisigi erihoolekandeteenuse pakkujaid. Projekti eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1400 kvaliteetset ja kaasaegset teenuskohta, neist 1200 peavad asendama olemasolevates suurtes hooldekodudes olevaid ööpäevaringseid teenuskohti. See tähendab, et 1200 inimest, kes täna elavad suurtes erihooldekodudes, saavad endale võimaluse hoopis teistsuguse kvaliteediga eluks,“ lisas Lillemäe.

AS Hoolekandeteenused ehitusjuhi Raivo Raamatu sõnul ehitatakse maja, mis eelnevalt oli ehitatud politseile, täielikult ümber ja kohandatakse elamiseks 10 inimesele. Ka ratastoolis inimesed saavad kõik elamiseks ja liikumiseks vajalikud tingimused. Ehitatakse välja köök ja sanitaarruumid.“ „Hoone ehitatakse ümber energiasäästlikumaks, vahetatakse avatäited, soojustatakse välisseinad ja katusealune. Renoveeritakse täielikult küttesüsteem, varem köeti ainult elektriga, nüüd paigaldatakse põrandaküte ja kütteallikaks vesi-õhk soojuspump. Taastuvenergia jaoks paigaldatakse katusele päikesepaneelid,“ sõnas Raamat.

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

arvamus/uudised Tõde ja õigus Kui Andres Krõõdaga Vargamäele jõudis, polnud tõde ja õigust enam kusagil. Aga võib-olla veel ei olnud? Need suurepärased viis raamatut A. H. Tammsaare loomingus tõstatavad selle küsimuse korduvalt. Kas jumal on? Kas on ka tõde ja õigus? Mida vastata? Eks igaüks teeb oma valikud ise. Ühe jumalaks võib olla perekond, teisel raha ja kolmandal meelemürk. Me kõik saame valida oma tee. Aga tore on ju öelda, et see asjaolu kallutas mind teelt kõrvale, ei lubanud leida õnne ega armastust. Tööd sai ju ometi tehtud? Kuhu nad siis jäid? Aga midagi me ometi saime. Saime sada aastat tagasi oma riigi. Mis sellest, et pool sellest sajandist on ta teiste juhtida-suunata olnud. Me saime selle. Ja seda ajaloo risttuultes, kus suured ja vägevad neelasid väikesed ja väetid lihtsalt alla. Esimesest ilmasõjast koju saabunud sõdurid olid sõda juba piisavalt näinud, aga oma riigi eest võitlusesse minna oli midagi muud kui lõputu tsaaririigi avaruste eest surra. Ja õpilased, kes koolipingist otse sõtta sammusid, mida nemad sellest teadsid? Eks seda, et aeg on tulnud, seitsesada aastat orjaaega pidi lõppema. Pidime oma maa tagasi saama, olgu vaenlasteks balti parunid või enamlased, pidime saama siin maatükil lõpuks ometi rahulikult elada. Saime ta tagasi ja ometi kaotasime vaid paari aastakümne pärast uutes risttuultes kõik. Meid pillutati mööda maailma ja ometi jäime siin püsima. Ikka selleks, et oodata ja loota ja olla tänaseks taas veerand sajandit vabad. Unustame oma kaklused ja oleme kordki rõõmsad, et meil on oma riik, meil on oma maa ja kenad kodud, toredad inimesed ka. Palju õnne sulle, Eestimaa!

teet reier

klõps

Kui Paide otsustas oma kesklinnas asuva päkapikumaja maha müüa, siis Türil kultuurikeskuse pargis olev majake rändas Veskisilla töömeeste abiga suvekorterisse, et järgmiste jõulude ajal taas lapsi rõõmustada. Teet Reier

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi põhikooli eskiisprojekt valminud 25. jaanuaril istusid Türi vallavalitsuses ühise laua taha maha Karisma arhitektid ja Türi vallavalitsuse esindajad, et vaadata üle, kuhu on jõutud Türi põhikooli uue koolimaja projektiga. Türi vallavanema abi Elari Hiis ütles, et hetkel sujub kõik plaanipäraselt. Valminud on eskiisprojekt. On jõutud etappi, kus minnakse järjest detailsemaks. Väline pilt ja ruumiline lahendus on iseenesest paigas. Ehitamine toimub ühes etapis - koolimaja ja spordihoone korraga. Õige pea peaks tulema ka vastus riigipoolse

rahastuse osas. Lähipäevil peaks vallaesindajatega kokku istuma ka Türi põ-

hikooli direktor Ervin Jürisoo ja Türi ühisgümnaasiumi direktor Anneli Eesmaa, et arutada, kui-

das parimal viisil õppetöö ehituse ajaks ümber korraldada.”

Juubelisoovid Türi vallale Pean tunnistama, et soove, mida teiega jagada, on rohkem kui selles lehes pinda. Mõne neist hingele lähedasema ja paar olulisemat panin aga kirja. Oma riigile, loodusele ja kultuurile mõtleme alati südameis, kuid selle kõrvale sobiks Türi vallale teistsuguse pilguga vaadata ja võib-olla soovida ühte suurt ühist eesmärki – meie endi ühist kokkulepet. Alustuseks soovin järjepidevust, et Eesti meie südametes ei valguks laiali ja see, mis kunagi on siinsete inimeste poolt loodud, elaks noorte südametes ja tegudes edasi. Armastust, et me oskaks oma riiki hoida ning kunagi ei tuleks olukorda, mis on lähedal sõjale. Selle valguses loomulikult pikka iga Kaitseliidule. Ükskõik millises Türi valla koolis käies saaks noored ja täiskasvanud hariduse, mis poleks mitte ainult hea, vaid annaks tiivad, mis kannavad igasse maailma paika. Hariduse, mis kompab ühiskonna muutuste piire ja on selle avardajaks, mitte eilseks päevaks.

Soovin, et Eesti rahva- ja koorilaul ei vaibuks ning tantsujalg ei puhkaks. See tähendab saja aasta jooksul uute Uusbergide ja Vellamaade pealekasvu ning siin tasub paralleeli tõmmata Eesti tippsportlastega, kes pole pärit mitte linnast, vaid maalt. Tähtis, et oleksid tingimused ja võimalused, et igas väiksemaski rahvamajas põleks õhtuti tuli. Et kukeseen, puravik, murakas ja mustikas oleksid lastele jätkuvalt rõõm ja vaba võimalus korjata. Siin kõrguvad metsad ja loodusromantilised rabad oleksid meie hinge ja tegude peeglid. Mul on soov, et Türi vald leiaks oma koha Eestis. Mitte, et seda pole olemas. On küll, kuid võib-olla oleme jäänud puhkama loorberitele ja tänasesse sobib tuntud tsitaat: „Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi“. Ainult kevadpealinna ja õunafestivali tiitlitel ei saa edasi purjetada, sest need ei loo meile eelist. Traditsioonid on väärtus, aga nende kõrvale vajame uut nägu ja hingamist.

Türi vald ei ole enam ammu Türi linn ja selle lähiümbrus, kuid identiteet, mida me hoiame, ja nägu, mida väljapoole näitame, käib jätkuvalt ümber kitsa valla südamiku, selle asemel et kõiki haarata, et valdade ühinemist ära kasutada ja sisult uut omavalitsust luua. Kui me soovime tulevikku kõnetada, siis tuleb seda teha nende keeles – teistsuguse hingamisega. Jah, meil saab varsti olema õpilastel, sportlastel ja tervise pärast muretsejatel uus hoone, kuid uued majad kerkivad igale poole, õigemini on need juba enne meid seal olemas, olgu Rakveres, Tallinnas või Raplas. Seega ei ole Türi järgmise 100 aasta edu tagav areng hoonetes, vaid sisus, inimeste omavahelises koostöös, tarkade töökohtade loomises. Meie ühiseks suureks sooviks võikski olla, et Türi vallas jätkuks järgneva saja aasta jooksul tööd. Mitte lihtsalt tööd, vaid meie tegude sellist väärindamist, mille eest makstakse kõrget pal-

ka. Elatustase ja keskmine palk Eestis ainult kasvab, kuid siia Järvamaale, pudiseb sellest vaid natukene. Õnnestumine eeldab meilt endilt ja vallavalitsuselt pingutust paljus – hariduses, ettevõtluses, transpordisüsteemis, vabadustes, kaasamises, perede turvalisuses, laste võimalustes, mõtestatud ühistegevuses Euroopa teiste riikidega, usalduses, riskijulguses ja koostöös. Selle kõige täitumiseks peab aga soovima, et ärme jää pealtvaatajaks, isegi mitte siis, kui elu meid mitu korda ebaõiglaselt on kohelnud, sest iga mure on mõnikord parimaks muutuste allikaks. Ärme unusta nõuda valitud juhtidelt julget, jõulist ja riskivalmis käitumist, et sisulistes küsimustes toimuks ka murranguid! Eelkõige aga soovin teile palju õnne Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks!

Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

uudised Loengusari jätkub

Noorteorkester alustab

Loengusarja „Tõeliselt unustatud mõisad“ teine osa kajastab Pärnumaa, Läänemaa ja Saaremaa hävinud mõisaid 4. märtsil algusega kell 15.00 toimub loengusarja „Tõeliselt unustatud mõisad“ teine osa, mis kajastab ajaloolise Pärnumaa, Läänemaa ja Saaremaa neid mõisaid, mis on tänaseks kas kadunud või tundmatuseni ümber ehitatud ning seetõttu unustatud. Kuna 25. jaanuaril toimunud sarja esimene loeng Järvamaa ja Viljandimaa mõisatest tõi üle Eesti kokku täpselt 100 kuulajat, siis me ei saanud seda korraldada algselt plaanitud jalgrattamuuseumi saalis, vaid pidime eelmisel õhtul käigu pealt ümber otsustama Väätsa rahvamaja saali kasuks. Kuna meil pole alust arvata, et seekord võiks koguneda oluliselt vähem rahvast, plaanime nüüd juba algselt korraldada loengu Väätsa rahvamajas. Nagu eelmiselgi korral, räägime nüüdki alguses lühidalt lahti ka need ajaloosündmused, mis on põhjustanud mõisate hävingut. Kogu Eesti on meil plaanis katta nelja loenguga. Osavõtutasu on 2 eurot, selle eest saab kohvi ja suupisteid. Kõik ajaloo- ja mõisahuvilised on oodatud! Peale loengu lõppu saavad soovijad 800 meetri kaugusel asuvas Eesti jalgrattamuuseumis giidiga tasuta ekskursiooni.

Valdo Praust

Eesti jalgrattamuuseumi eestvedaja

Seltskonnatantsu kursus Pühapäeval, 4. veebruaril kell 15.30 algab Türi kultuurikeskuses seltskonnatantsu kursus algajatele. Kursuse käigus õpitakse kaheksat erinevat enim levinud seltskonnatantsu: rumbat, sambat, džaivi, cha-cha-cha-d, fokstrotti, aeglast ja Viini valssi ning tangot. Kursus toimub kord nädalas, pühapäeviti Türi kultuurikeskuse tantsuklassis. Kaasa vahetusjalatsid ehk tantsimiseks sobilikud kingad. Täiendav info: Arvo Saad 510 1902 tantsuklubi@gmail. com.

Eakad saavad õigusabi tasuta Eesti Pensionäride ühenduste liidu lepingu alusel jätkub 2018. a Järvamaal eakate tasuta õigusnõustamine (nõustab jurist Eha Pehk) järgmiselt: Türil kell 11–14 Türi vallamajas teisel korrusel: 15. jaanuaril, 22. jaanuaril, 12. veebruaril, 26. veebruaril, 5. märtsil, 26. märtsil.

Hommiku kohviku väike perenaine mullusel kohvikutepäeval külalisi ootamas.

Hei, armsad kohvikutesõbrad! Taaskord soovime 2. juulil Türi linna täita omanäoliste kodukohvikutega ning võõrustada lähemalt ja kaugemalt saabuvaid külalisi. Möödunud aastal oli avatud 19 aedlinnakohvikut, kus sai head-paremat süüa ja tegevust jätkus ka siis, kui kõht juba täis söödud. 2. juuli on päev, kui kokandushuvilised ja mõnusa seltskonna nautijad saavad taaskord võimaluse näidata oma oskusi ja külalislahkust. Kõik ettevõtlikud inimesed, kellel mõte meeles mõlgub, et ise kohvikut teha ja külalisi vastu

võtta, võiksid hakata mõtlema, millega teistest kohvikutest eristuda, mida pakkuda ja millist meeskonda selleks vajate. Tegutsemissoovist (kohviku aadress ja nimetus) ja esindaja kontaktist andke märku 8. märtsiks 2018 e-posti aadressil merle.ryytel@tyri.ee. Peale registreerumist plaanime kokkusaamise aruteludeks, kogemuste vahetamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Türi linna sünnipäeva on kodukohvikute päevaga tähistatud 2009. aastast. Kodukohviku eesmärk ei ole tulu teenimine, vaid sünergia ja südamega

Konn kutsub Türi kogukonnaseltsi majas Türil Viljandi tänav 60s ehk Konnas käib tasapisi tegevus: Türi maleva hundud punuvad pesa, säästva renoveerimise koolituste käigus arenevad meistrikojad, selts peab mõttetalguid. Mõned unistused joonistan siiagi. Ühel päeval tuleb türilane või külaline kogukonnaseltsi majast ehk Konnast läbi, võtab jõevaatega kogukonnakohvikus tassi head teed, mekib kodukooki, jalutab kogukonnaaias, vaatab taaskasutuskojas ringi, lepib oma vana maja ehituse asjus kokku nõustamise, talle näidatakse kohapeal looduslike materjalide näidiseid, lapsed on samal ajal mänguplatsil, lapsevanematel on aega juttu ajada. Mõne aja pärast tood siia oma vanaema kiiktooli renoveerida, õpid töötoas vana puitakent ennistama ning ühel hetkel saad aru, et ka sina oled osa Konnast, kogukonnast. Viljandi tänav 60 maja on omamoodi Türi sümbol: 1917. aastal on maja saanud kasutusloa (ajalugu on aga veelgi pikem), selles on tegutsenud mitut sorti asukaid – kõigil

oma lugu. Selles majas on vana aja ehituskunsti, muidugi ka vahepealse aja huvitavaid ehitusarendusi. Aga see on põnev. Kutsume kõiki teadjaid andma oma mälestustest seoses selle majaga ka meile märku (mälestusi saab tuua või saata Konna postkasti, saata ka väiksemad killud meilile aili@tore. ee või leppida kokku aeg jutuajamiseks (5395 7115). Oleme huvitatud ka majaga seotud fotodest, mida saaksime ajaloo tarvis paljundada. Üleskutse ei aegu. Postitusi ja ajalookillukesi saate jagada ka Türi Kogukonnaseltsi Facebooki lehel. Kuna unistusteni on vaid üks samm - vahepeal tuleb ka tegutseda - siis on meil veel teinegi üleskutse: hakkame kogukonnakohviku/tulevase koolituskeskuse tarvis koguma puidust toole ja laudu (võivad ka remonti vajada – saame töötubades renoveerida). Eriti lahe oleks, kui oma tooli või lauda annetades paned sellele ka lipiku külge, kellele see varem kuulus. Nii saame mööblile lisada pärast korrastamist ka eelmise omaniku märke – et

Teet Reier

Teisipäeval, 23. jaanuaril kogunes esmakordselt oma esimesse proovi Türi kultuurikeskusesse uus kollektiiv Järvamaalt – TüriKoeru noorteorkester, kus mängivad Türi ja Koeru muusikakoolide õpilased ja õpetajad. Mängijaid on kokku 43 ja orkestri dirigent on Türi muusikakooli õpetaja ja orkester Türi dirigent Ants Oidekivi. Orkestri koosseis on eriline, sest seal mängivad koos väga erinevad pillid, alates keel- ja puhkpillidest kuni akordioni ning rahvalike rütmipillideni välja. Repertuaaris on lähtuvalt koosseisust eelkõige rahvalikus stiilis lood. Orkestrit ajendas looma ühine soov osaleda Euroopa muusikakoolide liidu XIII noorte muusikafestivalil, mis toimub 9. maist kuni 11. maini käesoleval aastal Hollandis, Friisimaal ja kannab nime „At the Watergate“. Festivalile oodatakse osalema 7000 muusikut 26-st Euroopa muusikakoolide liidu liikmesriigist, neist 6000 väljastpoolt Hollandit. Eestist osaleb kokku 5 kollektiivi ligi 170 mängijaga: Jõhvi muusikakooli Big Band, VHK muusikakooli orkester Võlukeeled, Liivimaa noorteorkester, Pärnu muusikakooli sümfoniettorkester ja ansambel Kirju ning Türi-Koeru noorteorkester. Enne festivalile sõitu on võimalus vahvat orkestrit esinemas näha/kuulda teisipäeval, 13. veebruaril kell 17 Paide muusikaja teatrimaja kammersaalis toimuval Järvamaa muusikakoolide ühiskontserdil „EV 100“ ja teisipäeval, 17. aprillil Koerus toimuval Koeru muusikakooli 15nda sünnipäeva üritusel. 1. oktoobril 2018 kell 18 toimub rahvusvahelise muusikapäeva raames selle aasta teine Järvamaa muusikakoolide ühiskontsert Türi kultuurikeskuse suures saalis. Edaspidi loodame kaasata ka Paide muusikakooli mängijaid ja moodustada Järvamaa noorteorkestri.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

tehtud elamuste pakkumine. Ühine eesmärk on hoida kohvikute ja päevade kvaliteeti, et tulemus oleks positiivne. Teiste kogemustest kuulete täpsemalt kohvikupidajate esimesel kokkusaamisel märtsis. Olge julged oma mõtted teoks tegema! Küsimuste korral saatke email merle.ryytel@tyri.ee või triin.parna@tyri.ee või helistage tel 384 8231, 5332 6401 (Merle Rüütel) või 384 8233, 512 5423 (Triin Pärna).

triin pärna

haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

Näitused ja muuseumitunnid 1. veebruarist kuni 31. märtsini Türi muuseumis näitus Eesti Vabariigi rajajast ja omariikluse kandjast August Reist. 22. märts 2018 on August Rei 132. sünniaastapäev.

Uus näitus Türi reisikeskuses 2016. aastal avati Türil reisikeskuse jaamahoones näitus „Mina Sinu sünnitasin…”. Näitusel on väljas lühiülevaade Türi linna raudtee ajaloost, valik pilte jaamahoonest, läbilõige seal sõitnud reisirongidest ja nüüd ning lähiminevikus töötanud inimestest. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul valmib teine osa näitusest, mis tutvustab Türi paberivabriku lugu ja hiljem samal territooriumil töötanud Türi metsakombinaadi tegemisi. Näituse koostaja on Urmas Lükki ning toetajad Edelaraudtee ja Türi muuseum.

Vistel-Vastel vennikene See on lõbus vastlapäevatund rahvakommete ning mängudega. Laseme osavatel näppudel nobedasti liikuda, maitseme üht rahvustoitu. Tund tellimisel 8.-13.veebruarini.

igal asjal Konnas oleks mõte ja tähendus. Kui sul on midagi pakkuda, anna teada Reet Murelile telefonil 518 9332, saad kokku leppida üleandmise, saame ka ise järele tulla. Lisaks võib ka muud vanemat, ka remonti vajavat mööblikraami meile pakkuda, enne kui asja jäätmejaama viite. Meile sõit on Türil vaid pool kilomeetrit pikem. Võid saata mööblist ka meili teel pildi või lisa uurida (reet.murel@gmail.com). Oleme ette tänulikud. Alati olete oodatud ka ise seltsi panustama, seltsi liikmeks saab astuda, kirjutades soovist aadressil tyri@vabakond.ee (aastamaks 24 eurot, see aitab seltsil tegutseda; liikmetel on alati eelisõigus koolitustel osaleda). 2018. aasta jooksul on tulemas kunstnik Sorge koolitusi (lõuend, aaderdamine, maalimine), vana maja töötoad uste ja akende ennistamiseks jms, lisaks talgud ja muud töökad ettevõtmised ning augustis ka mõnus suvepidu. Kohtume Konnas.

Aili Avi

Türi kogukonnaseltsi liige

Põrandamäng „Reis Türi vallas“ Mäng on mõeldud 7- ….aastastele lastele ja noortele. Miks ka mitte peredele. Mängu eesmärgiks on tutvustada Türi valla loodust, ajalugu, kultuuri ning muudki: mitmesugused teadmised. Soov on kinnistada ja süvendada olemasolevaid teadmisi Türi valla loost ning pakkuda mängulusti ning võistlushasarti. Alates jaanuarikuust on võimalik tellida põrandamängu tundi oma lasteaeda või kooli. Tellimine telefonil 38 57 429.

Ehavalgus kutsub sünnipäevale Olete oodatud klubi Ehavalgus sündmusele - Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisele 18. veebruaril, algusega kell 15 Türi kultuurikeskuses. Külla on kutsutud minister Kaia Iva, vallavanem Pipi-Liis Siemann, valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Triin Pärna, kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe, esineb ansambel Naized, tantsumuusika Ulvilt ja Urmilt, üllatus. Avatud on kultuurimaja kohvik. Sissepääs 2 eurot. Lisateave tel 504 7330.

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

uudised Türi muusikakooli tegus veebruarikuu 3. veebruaril toimub XX klaveriansamblite festival ALLEGRO G. Otsa nim Tallinna muusikakoolis, kus Türi muusikakoolist osaleb kaks 6-käe ansamblit. Esimeses mängivad koos Kadri Kaasik ja Saale Liisbet Tõrv õpetaja Miina Jõgisalu klaveriklassist ning Sanna Luisa Tõrv õpetaja Katrin Aesma klaveriklassist, teises Iris Maria Kass ja Angela Iva õpetaja Miina Jõgisalu ning Mirjam Hiis õpetaja Katrin Aesma klaveriklassist. 9.-10. veebruarini toimub Valga muusikakooli korraldamisel XVIII rahvusvaheline klaveriansamblite festival, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Festivali raames konkurssi ei toimu, aga parimaid premeeritakse. Türi muusikakoolist osaleb ansambel koosseisus Kadri Kaasik ja Saale Liisbet Tõrv õpetaja Miina Jõgisalu klaveriklassist ning Sanna Luisa Tõrv õpetaja Katrin Aesma klaveriklassist. 10.-11. veebruarini on Tartu H. Elleri nimeline muusikakool täis tšellomuusikat, sest kooli eestvedamisel korraldatakse XVIII noorte tšellistide festival, kus osaleb üle 120 mängija üle Eesti. Kõikidel osalejatel tuleb esitada üks teos. Türi muusikakoolist osaleb 11 tšellomängijat. Teisel päeval toimub Lembi Metsa koolitus õpetajatele teemal „Füsioteraapia – kas tänapäeva muusikaõppe lahutamatu osa?“ ja meistriklassid. Indrek Leivategija meistriklassis osaleb Türi muusikakoolist õpetaja Reet Metsa õpilane Kärt Rannik ja Mart Laasi meistriklassis Teele Lotte Trug õpetaja Helen Oti tšelloklassist. 21. veebruaril toimub H. Elleri nimelises Tartu muusikakoolis Eesti muusikakoolide liidu üleriigilise konkursi „Parim noor instrumentalist 2018“ Tartu regiooni keelpillikonkurss. Türi muusikakoolist osalevad A-grupis Teele Lotte Trug (II vanuserühm, õp Helen Ott) ja Kärt Rannik (IV vanuserühm, õp Reet Mets). B-grupis osalevad II vanuserühmas õp Helen Oti õpilased Elise Zinovjev ja Karola Lee Aasavelt ning IV vanuserühmas Kirsi Talvoja ja Heidy Heleen Trug. Kärt Ranniku kontsertmeister on Anne-Mai Palm, ülejäänud õpilastel Siret Heinaste. Viiuliõpilastest osaleb konkursi A-grupis Elis Eidemiller õpetaja Maris Viisma viiuliklassist. Kontsertmeister on Siret Heinaste. A-grupis osalenud saavad kõik automaatselt edasi lõppvooru, mis toimub tšellomängijatele 18. märtsil ja viiulimängijatele 24.-25. märtsil Tallinnas Nõmme muusikakoolis. B-grupi mängijatest saadetakse edasi auhinnakoha pälvinud õpilased.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Väätsa põhikooli õppereis Kiviõlisse Väätsa põhikooli hoonet on viimasel aastal kõigile tutvustatud kui energiatarka koolimaja. Selle teemaga on hästi kursis ka kooli vanemad õpilased, kes füüsikatundide raames hoonet põhjalikult tundma õpivad. Et neid teadmisi ka teistega jagada, käisime 8. ja 9. klassiga Kiviõli I keskkoolis ning korraldasime koos sealsete õpilastega ühise koolipäeva. Selle käigus tegime soojuspidavuse teste, tutvusime valgustitega ning meisterdasime päikesepaneele. Need praktilised tegevused aitavad mõista neid tehnilisi kavalusi, mida energiatargas hoones kasutatakse. Reisil toimus ka pärastlõunane osa Kukruse polaarmõisas, mis oli väga õpetlik.

jonas nahkur

Väätsa põhikooli õpetaja

Väätsa kooli õpilased külas Leedu partneritel 21.-27. jaanuarini toimus Väätsa põhikooli Erasmus projekti F.I.L.M järjekordne kohtumine. Seekord partnerite juures Leedus, osalejateks neli õpilast ja kaks õpetajat igast partnerriigist: Portugalist, Itaaliast, Poolast ja Eestist. Väätsalt käisid kaasas Kadi Kõrts, Elerin Kinsiver, Marten Lifländer 7. klassist ning Elsa-Mai Ludvi 8. klassist. Õpetajatest osalesid kohtumisel vene keele õpetaja Anna Arula ja allakirjutanu. Seekordse kohtumise teemadena käsitleti elukutseid filmis ning filmimuusika loomist. Võõrustajakool Gabijas Gymnasium asub 36 tuhande elanikuga Mažeikiai linnas Leedu põhjaosas. Linnas on kaks gümnaasiumi klassidega 9-12, kuid maakonnas on koole, kus õpivad lapsed esimesest kaheteistkümnenda klassini ning progümnaasiume kuni kaheksanda klassini. Meie partnerkooli kahekümnes klassikomplektis õpib 520 õpilast. Kooli õppealajuhataja Liuda Braslauskiene sõnul on õppetöö väga paindlik. Õpilane paneb oma õppekava kokku vastavalt tulevasele elukutsevalikule. Näiteks saavad arstiks õppida soovijad keskenduda enam bioloogiale ja keemiale, inseneeriahuvilised füüsikale ja tehnoloogiale. Kui noorel peaks tulevane elukutsesoov muutuma, saab muuta ka õppekava, kuid sel juhul tuleb osa aineid järele teha. Samas tuleb läbida ka kohustuslike õppeainete kava. Koolis on tugisüsteemid psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi näol, samuti on koduõppel olevaid õpilasi. Kooli astumiseks pole vaja teha teste. Kool on igati õppijakeskne ning noore inimese soove toetav. Kohtumise teemadest tutvustasid Väätsa ja Mažeikiai kooli õpilased muusika loomise

Väätsa põhikooli õpilased koos õppealajuhataja, projektijuhi ja direktoriga. programmi FL Studio, Portugali ja Poola õpilased töövahendit Audacity. Elukutsete tutvustamiseks filmis olid Väätsa õpilased loonud õppemängu töövahendiga Quizlet, teised õpilased tutvustasid filmielukutseid esitluste kaudu. Poola ja Leedu õpilased valmistasid teemakohased viktoriinid Kahoot keskkonnas, mida mängiti nutiseadmetega. Õpilastel oli hea võimalus osaleda ka tundides. Külastati inglise keele, matemaatika ja informaatika tunde. Kadi ja ElsaMai sõnul oli 10. klassi inglise keele tund nende jaoks täiesti lihtne ja arusaadav. Tunnis harjutati ajavorme ja sünonüüme kontrolltööks. Elerin ja Marten osalesid informaatikatunnis, kus programmeeriti kalkulaatorit, mis korrutab ja jagab ning töötati Word dokumendis. Õppekäigul Leedu pealinna Vilniusesse tutvusime Leedu pika ajaloo ja vaatamisväärsustega. Külastasime Lätis Jūrmala lähistel asuvat filmitootmiskeskust,

Erakogu

nn Läti Hollywood’i, kus on välja ehitatud erinevad kohad filmivõteteks. Näiteks võib seal leida erinevate ajastute hooneid, raudteesildu, tube, kuid samuti ajastuhõngulisi kostüüme ja palju muud põnevat. Külastajatele on loodud Green Screen tuba, kus nad saavad filmiklippides osaleda. Loomulikult ei jätnud ka meie seda võimalust kasutamata. Šiauliais asuvas Leedu vanimas šokolaadivabrikus Rūta valmistasime käsitöökomme. Klaipedas külastasime delfinaariumi ja meremuuseumi. Viimases saime palju teadmisi mereelustiku kohta erinevatest loodusvöönditest ja maailma piirkondadest. Palanga merevaigumuuseumis tutvustati merevaigu kaevandamist ja töötlemist. Elsa-Mai sõnul jäi talle kõige enam meelde oma majutajapere, kes oli suurepärane ja sõbralik, hooliv ja hoolitsev. Elsa-Mai ja Kadi tõid välja, et õpilased, eriti noormehed, olid väga viisakad

ja abivalmid. Samuti oli väga positiivne, et majutajad korraldasid koosviibimisi, et kõiki külalisi ühendada. Elerin sai teada, et Leedu keel on raskem kui ta esialgselt arvas, leedukad on üksteise suhtes sõbralikumad ning näitavad seda ka julgelt välja. Marten leidis oma majutajaga ühise keele internetimängudes. Kõik meie õpilased nõustusid sellega, et õppekäik laiendas silmaringi ning andis uue suhtlemiskogemuse. Kui muidu on projekti töökeel inglise keel, siis nüüd oli suur osakaal ka vene keelel. Seda põhjusel, et sealne vanem generatsioon oskab paremini just seda keelt. Projekti viimane kohtumine koos õpilastega toimub Väätsa põhikoolis aprillikuus. Siis käsitleme autoriõiguste teemat ning heidame pilgu kulisside taha. Uurime, kuidas teha grimmi, valmistada kostüüme ja ehitada lavakujundust.

Kuid Siiri Sisask astub 19. veebruaril Laupa mõisakooli lavalaudadel veel üks kord rahva ette: kell 18 toimub tema soolokontsert, mis on tasuta ja mõeldud kõigile huvilistele. See kontsert on Türi kultuurikeskuse ja Laupa kooli kingitus Türi valla rahvale Eesti riigi juubelisünnipäeval. Veel teinegi üle Eesti tuntud inimene on seekord meie tegemistega seotud: hiljuti Tartumaa kultuuripärli tiitliga pärjatud kunstnik Bach Babach ehk siis Kristjan Bachman, Laupa kooli vilistlane aastast 1992, tuleb ja katab kooli lava tagaseina EV 100 teemalise taiesega.

Aga aktusega nädal koolimajas alles algab. Järgnevad päevad toovad kaasa mälumängu „Eesti 100“, 100 aasta ajatelje avamise, Türi muuseumi ajalootunni, õpilaste koostatud endisaegsete mänguasjade näituse, kesk- ja vanema kooliastme õpilaste ühiskülastuse Eesti rahva muuseumi. Reedel, 23. veebruaril võtame aga kogu kooliperega ette jalgsimatka läbi Telka metsa Türile, kus asetame pärja vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile. „ … kuid siinne rahvas täis on imeväge ja kummalised nende laululood.“

Anneli Tumanski

Erasmus+ koostööprojekti juht

Oma riigi vääriliselt Teame kõik, kui lugupidavalt suhtume inimestesse, kel on olnud teadmisi, oskust ja õnne elada 100aastaseks. Sama suure austuse ja lugupidamisega plaanib Laupa koolipere tähistada meie riigi sajandi vanuseks saamist. Et oleks, mida meenutada veel aastate ja aastakümnetegi tagant – ikkagi 100! Plaane pidama asusime juba varakult, samaaegselt õppeaasta tööplaani koostamisega. Selgemad piirjooned sai Eesti Vabariik 100 tegevuste kava õpilasesinduse ja õpetajate töörühma mõttetalgutel. Mis plaanis? Kui oma riigi sünnipäeva oleme tähistanud

alati suurejooneliselt ja väärikalt ehk siis vastuvõtuga punasel vaibal, siis seekord jagub tegemisi terveks sünnipäevanädalaks ja rohkemgi. Alustame esmaspäeval, 19. veebruaril piduliku aktusega. „Mis maa see on, siin pole ühtki mäge, vaid metsad lõputud ja laukasood….?“, küsib Siiri Sisask oma Peeter Volkonski sõnadele seatud laulus. Just sedasama küsimust-pealkirja kannab Laupa kooli Eesti Vabariik 100 juubeliaktus. Sedasama küsimust aitab õpilastega koos lahti mõtestada ka laulja Siiri Sisask, kel on aktusel täita oma roll kooride, tantsijate, tekstilugejate kõrval.

Kaarel Aluoja

Laupa põhikooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

uudised

Uued tuuled noorsootöös Sel aastal lähevad suure hooga edasi eelmisel kahel aastal algatatud ühisprojektid Väätsa ja Imavere noortekeskustega (Leader projekt: „Lõuna-Järvamaa parim paik noortele!“) ning Türi spordiklubide liidu ja Väätsa tervisekeskusega (Leader projekt: „Lõuna-Järvamaa spordipisik“). Esimese projekti raames korraldame ka sel suvel laheda võimlemis,- tantsu- ja puhkelaagri, teeme labürintteatrit, korraldame kolm välikino ja malevlastele kultuuriprogrammi. Töömalevatest rääkides avab Türi vald tänavu kokku 7 rühma, kus saavad tööd 13aastased ja vanemad noored. Malevarühmad avatakse suvekuudel ja registreerimine algab aprilli lõpus. Malevarühmad teevad üldisi ja lihtsamaid heakorratöid, haljastust, värvimisi ja koristusi. Palga maksab neile miinimumtasu alusel Türi vallavalitsus. Malevarühmad avatakse sel suvel Türi linnas, Oisus, Kärus, Laupal, Kabalas ja Väätsal. Spordipisiku projekti raames kutsume kõiki juba peatselt algavatele külade talimängudele, jüriöö teatejooksule aprillis, Öövolledele suvel, perespordipäevadele nii Türil kui Väätsal, paneme lisaks Türile kiigepargi ka Väätsale, tulemas on murutraktorite võiduajamine, kolmeetapilised rulluisuvõistlused „Lõuna-Järva RULL 2018” jpm.

Alates käesoleva aasta algusest osaleb Käru vald maakondlikus noorsootöö koostööprogrammis. Programmi eesmärk on pakkuda noortele uusi ning arendavaid väljakutseid ning tänu sellele jõuavad uued põnevad tegevused paljude uute noorteni. Esimese suurema teona võtame tööle NOORTEJUHI ja avame KÄRU NOORTETOA. Alates 5. veebruarist ootab esmaspäevast-neljapäevani kell 14.00-18.00 noori rahvamaja ruumides rõõmsameelne noortejuht Alice Merela. Alice on kahe lapse ema. Elanud Käru vallas 4 aastat. Töötab ka Käru rahvamaja perenaisena. Alice on nõus koostöös algatama noorsootööd Käru piirkonnas ja ootab ka kõikide noorte ja lapsevanemate häid ideid. Alguses ootame noori rahvamaja ruumides, kuid paari kuu vältel renoveerime kolmanda korruse ruumid, et seal noortele eraldi oma koht mängimiseks ja tegutsemiseks luua. Kohe veebruaris lähevad käima ka mitmed huvitavad tegevused ja avanevad noortele osalusvõimalused. Alustab tehnikaring (diskorite ring) ning täiskasvanute õpiklubi. Käru noored saavad osa külast-külla kohtumistest, kus erinevates Raplamaa noortekeskustes kohtuvad noored osalevad põnevates töötubades ja tegevustes, näiteks on võimalus kaasa lüüa noore ettevõtja koolitusprog-

rammis. Koostöös toimuvat noorsootöö arendamist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti noorsootöö keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames. Haridusministeeriumilt tuleva huviringide lisarahastusel avab Türi noortekeskus veebruaris uue huviringi – poiste tantsuline võimlemine. Uude huviringi ootame 4-9aastaseid poisse, kes tahavad omandada uusi oskusi akrobaatikas, võimlemises ja tantsus. Esmaspäeviti ja kolmapäeviti toimuvatele treeningutele ootame kell 16.30-17.15 - 7-9aastaseid ja kell 17.15-18.00 - 4-6aastaseid poisse. Huviringide riigipoolse lisarahastuse toel avame peatselt ka noortele suunatud tehnikaringi nii Türil kui Väätsal, kuhu ootame osalema ka ema või isa koos oma lapsega. Info peagi tulekul. Oleme käima lükanud Türi valla noortekogu, mis on aktiivselt kaasa löömas Türi valla elu puudutavates küsimustes ja tegevustes. Aasta lõpus esitasid noored luuletusega sõnumi vallavolikogule ning teavitasid oma soovist parendada Türi ja Väätsa vahelist transporti. Hetkel oleme planeerimas 13. veebruaril toimuvat vastlapäeva ja 22. veebruaril toimuvat vaba-

teave

Veebruarist alustab Türi noortekeskuses uus huviring: poiste tantsuline võimlemine; E ja K kell 16.30-17.15 7-9aastastele, kell 17.15-18 4-6aastastele. 5. veebruarist avatud Käru noortetuba E–N 14–18 Noortejuht Alice Merela riigi sünnipäevale pühendatud noortepidu. Samuti on käimas töö 1. juunil toimuva Türi valla noortepäeva programmi koostamiseks ja sponsorite leidmisel. Ootame kõiki huvilisi 7. veebruaril kell 16.00 Türi Kolledži kohvikusse, et arutada noortega seonduvaid teemasid. Oma tulekust palume enne teada anda. Noortekeskuse aastakava, mis hõlmab endas tähtsamaid sündmusi, projektitegevusi, laagreid, rahvusvahelisi tegevusi jpm, on üleval Türi valla kodulehel www.tyri.ee. Kõige kiirema info leiab aga kindlasti Facebookist - Türi noortekeskus. Kõik ideed on head. Tule ja viime need koos ellu. Türi noortekeskus on sinu sõber, koolitaja ja partner.

Sulo Särkinen

Türi noortekeskuse juhataja

Üheskoos terveks ja rõõmsaks Terviseedendus on viimastel aastatel populaarne sõna. Kõik räägivad sellest, justkui ka tegelevad, samas ei teata väga täpselt, mida see tähendab. Terviseedenduse all mõeldakse laiemat protsessi, mille tulemusel inimene omab kontrolli oma tervise ja seda mõjutada võivate tegurite üle ning sellest teadmisest tulenevalt suutlikkust teha tervist toetavaid valikuid. Oma tervise üle arutlevad ka Türi lasteaia lapsed igakuiselt läbi erinevate terviseedenduslike tegevuste. Tervist puudutavate teemade käsitlemist koordineerib lasteaias tervisetöötaja, kes pühendub igal kuul erinevale teemale. Õppeaastat alustasime matkadega, mille raames lapsed otsisid linnas olulisi ametikohti, kus lehviks Eesti lipp. Oktoobris räägiti leiva kasulikkusest võileibu meisterdades. Koos otsustati, et alates sellest sügisest valmistab iga laps endale võileivad ise. Kenasti saavad sellega hakkama ka lasteaia kõige pisemad. November kui kadri- ja mardikuu pühendati eestlaste rahvustoidule kamale. Tervisetöötaja juhendamisel uuriti kamajahu koostist ning selle

kasulikkust meie seedimisele. Suureks üllatuseks oli lastele, et kama sisaldab ka herneid. Koos valmistati kamakreemi marjadega ja maitsvaid kamaküpsiseid, mis said oma magusa maitse mitte suhkrust, vaid hoopis banaanidest ja rosinatest. Kommikuu detsember oli sobilik aeg, et vestelda suhkrust ja selle mõjust meie hammastele. Lapsed said võimaluse meisterdada piparkooke. Koos leiti, et maitsev piparkook ei vaja tingimata värvilist glasuuri. Lisaks jõuti arusaamisele, et päkapikk ei peagi alati sussi sisse kommi tooma. Rõõmus ollakse ka puuvilja üle. Ka iga-aastane jõuluvana kommipakk saabus sel aastal lasteni uues kuues. Lisaks kommile leidus seal pakike tervisesõbralikku pähkli-marjasegu. Uut aastat alustati mürateemaga. Pärast meeleolukaid jõulupidustusi tajuvad ka lapsed, et kõrvad vajavad puhkust. Tutvuti inimese kuulmismaailmaga, õpiti viipekeeles oma nime näitama, viidi läbi põnev superkuulja test ning katsetati uut õppevahendit – mürafoori. Ees ootavad veel uued põnevad teemad, kus näiteks veeb-

ruar on pühendatud ohutule liiklemisele libedatel tänavatel. Uusi ideid ootab ka uus PRIA projekt, et propageerida kodumaiste puu- ja köögiviljade kasutamist. Kindlasti on lapsevanemad märganud, et lasteaia menüü on pidevas muutumises. Tingitud on see murest meie laste toitumisharjumuste pärast. Erinevad uuringud kinnitavad, et Eesti laste suurimateks tervisemuredeks on kujunemas ülekaal ja vähenenud liikumisharjumused. Türi lasteaed teeb selles vallas teadlikku tööd, et kindlustada meie lastele toit, mis vastaks uuenenud toitumisjuhistele (suurendada köögivilja osakaalu, harjutada hapendatud toiduainete tarbimist, tutvustada erinevaid pähkleid-seemneid, vähendada magustoidu osakaalu jne). Kevadel viiakse tervisetöötaja juhendamisel läbi uuring, mille raames lapsed kaalutakse ja mõõdetakse, kaardistamaks probleemkohti. Vastupidiselt levinud arvamusele, et lasteaias tegeldakse vaid väikeste inimeste tervise edendamisega, vajavad analüüsimist ka suurte inimeste ehk

Türi raamatukogu tegemised Aasta algus nõuab raamatukoguhoidjatelt nobedaid näppe - on kokkuvõtete ja aruannete aeg. Ja mis viga kokkuvõtteid teha, kui on teada, et aasta möödus tegusalt ja rõõmsalt. Hea meel on tõdeda, et raamatukogus elu keeb ja seda suuresti tänu meie lugejatele, kes meie mõtete ja ideedega nii toredasti kaasa on tulnud. Natuke lähemalt ka numbritest. Eelmisel aastal soetasime kokku 2139 uut teavikut. Lisaks saime ka kingituste ja annetusena oma lugejatelt 612 raamatut. Loetuimad autorid olid jätkuvalt Erik Tohvri ja Nora Roberts. Inimeste lemmikud on jätkuvalt elulood. Enim sooviti lugeda eelmise aasta lõpus ilmunud Kaia Kanepi elulooraamatut. Kasvas ka raamatukogu külastatavus. Türi raamatukogu sai juurde 134 uut lugejat. Lugejate arv tõusis pea kõikides Türi valla raamatukogudes, lõviosa muidugi Türil. Sealhulgas lapsi tuli juurde 123. Ka raamatuid laenutasid lapsed sel aastal tublisti rohkem kui eelneval aastal. Loomulikult tegid kõik raamatukoguhoidjad ka tublisti tööd lastes lugemishuvi tekitamiseks. Näiteks Kahalas toimus esmakordselt raamatukoguöö, kus lapsed lugesid jube- ja õudusjutte; Oisu raamatukoguhoidjad pidasid lasteaialastega maha Sipsiku sünnipäevapeo; Kabala raamatukoguhoidja korraldas koostöös rahvamajaga suure lugemishommiku lastele; Laupa raamatukogus kingiti EV100 sünnipäevaks 100 lilleõit, kus iga õis tähistas üht loetud raamatut. Türi raamatukogus ergutas lapsi lugema lugemiskoer Zaffi ja igakuised laupäevased lastehommikud. Täiskasvanud osalesid meeleldi reisõhtutel ja kirjanikega kohtumistel. Eriti meeldejääv oli salongiõhtu muusik Marju Riisikampi ja kirjanik Kerttu Soansiga, samuti Türi raamatukogu sünnipäeva tähistamine koos Contraga. Ka noortele mõeldud silent-disko pälvis üle-eestilist tähelepanu. Kirjanike tuur eesotsas Vladislav Koržetsi ja Veronika Kivisillaga külastas Kahala raamatukogu. Oli mitmeid põnevaid foto- ja maalinäitusi nii üle-eestilisi kui ka kohalikelt tegijatelt. 2018. aastal jätkame kindlasti oma reisisarjaga. Sel aastal on võimalus meie lugejatel kuulda muljeid Kuubast, Indiast, Antarktikast jne. Igakuistele laupäevastele laste- ja perehommikutele ootame lapsi meisterdama, mängima ja raamatute ettelugemisele. Tähistame mitmesuguste ürituste ja raamatute väljapanekutega erinevate kirjanike ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Jaanuarikuus külastas Oisu raamatukogu lugejaid näitleja ja kirjanik Kadri Lepp, kes rääkis nii oma kirjanikutegemistest kui ka näitlejatööst. Lapsed said palju küsimusi esitada ja autogramme koguti lõpuks nii raamatutesse, päevikutesse kui ka koolikottidele. Türi raamatukogus leidis tegusatele peredele aset villapäev, kus kõik soovijad said end proovile panna vokiratta keerutamisel, villa kraasimisel ja muidugi viltimisel. Raamatukoguhoidja Triinu eestvedamisel mängisime vahvaid rahvamänge ja lugesime luuletusi ning jutte. Reisiõhtul sai raamatukogus torupillimuusikat kuulda ja koos Ann Valanguga rändasime mägisele Šotimaale. Kõiki meie tegemisi saab jälgida ka Türi raamatukogu FB lehelt ja kodulehelt www. tyriraamat.ee.

personali terviseharjumused. Tervise edendamine töökohal tähendab tervist väärtustava ja tervislikke eluviise toetava keskkonna loomist. Lasteaia 2018. a tähtsaimaks eesmärgiks töötajate terviseedenduse alal on liitumine Tervist Edendavate Töökohtade (TET) võrgustikuga, mis annab asutusele töötervishoiualaselt ning terviseedenduslikult läbimõeldud suunad. Lähemas perspektiivis on ellu kutsutud personali terviseürituste sari – igakuiselt arendatakse füüsist ning vaimsust sportlike tegevuste kaudu. Juba läbiviidud ürituste hulka kuuluvad osalemine Paide-Türi rahvajooksul, rabamatk, õhtune linnaorienteerumine, sportlik liikumisõhtu Viljar Pennertiga jne. Lokuta ja Türi-Alliku õppekohtades toimuvad igal nädalal lõunapauside ajal Deivi Šadeiko juhendamisel treeningud töötajatele. Mõtteid edasisteks üritusteks jagub, kindlasti jätkatakse sportlike tegevustega. Tervis on oluline. Meie lasteaia lapsed teavad seda. Kas teie ka?

8. veebruaril kl 17.00 tuleb lugejatega kohtuma maailmarändur ja mitme raamatu autor Tiit Pruuli. 10. veebruaril kl 12.00 Sõbrapäeva lastehommik. Vaatame ja loeme raamatuid sõpradest ning sõprusest, mängime ja meisterdame. 15. veebruaril kl 17.00 EV100 Pidulik õhtu Türi raamatukogus. Külaliseks on Rene Viljat oma pildikoguga, muusikalisi vahepalu pakuvad Lõõtsaliigutajad ning kaunid luuletused kõlavad Ingo Reiljani esituses. Näitusehuvilistele on välja pandud fotonäitus „Euroopa maaelu piltides“. Kõik huvilised on oodatud! Kohtume raamatukogus!

Türi lasteaia tervisetöötaja

Türi raamatukogu direktor

Marina Väärtnõu

Veebruarikuu sündmused Türi raamatukogus

Astrid Karpender

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

uudised

EV100 – külaskäik Eesti jalgrattamuuseumisse Väätsal teave :

Eesti jalgrattamuuseum alustab tänavu oma neljandat hooaega. Väätsa vanas vallamajas asuv muuseum teeb korrapärasteks külastusteks uksed lahti alates maikuust, seniks saab kollektsiooni vaadata eelneval kokkuleppel. Ja seda, mida vaadata, selles majas jagub.

Eesti jalgrattamuuseum asub Türi vallas Väätsal Pikk tn 9. Talvel avatud kokkuleppel, alates maikuust kolmel päeval nädalas. Vaata lisaks: www.velomuseum.ee

Teet Reier

kommentaar

teet.reier@tyri.ee

Lauri Läänemets: Muuseumi eestvedajat, härra Valdo Prausti tunnen ma tegelikult juba aastate tagant. Eks koguja kogujat ikka tunneb - võiks olla vanasõnaline põhjendus. Aga olgem ausad, sinna kuhu ulatub meie kogumiskirg, me tavaliselt enam ei mäletagi. Praust arvab, et umbes kolmkümmend viis aastat on ta rataste ja muu põneva vanavara kogumise, restaureerimise ja ka ajaloo uurimisega tegelenud. „Nii kusagilt lapsepõlvest, ma usun, juba siis köitsid mind need kaherattalised liiklusvahendid, sealt edasi on see kogumistuhin aina süvenenud,“ tõdeb ta. Aga mis seal pikalt rääkida, selleks, et jalgrattamuuseumi sisuga tutvuda, kulub huvilisel kindlasti tunde. „Sellel majal, kus muuseum asub, on pikk ajalugu, mis ulatub kaugele sajandite taha. XIX sajandi lõpus siia ehitatud vallamaja ei kerkinud tühjale kohale, enne seda oli siin asunud Tallinna-Viljandi-Riia talimaantee kõrts, mis oli olemas juba hiljemalt 1534. aastal, st orduajal ehk enne Liivi sõda. Nii pajatavad vanad ürikud. Selle iidse hoone enam kui meetripaksustele müüridele 1890. aastate algul vallamaja kerkiski,“ selgitab Praust.

Kunagisest kõrtsist sai muuseum „Kui kohalikul mõisnikul kõrtsi enam tarvis ei läinud, otsustas ta selle vallale kinkida - see juhtus 1889. aastal. Enne kui maja ümber ehitati, peeti esimesed vallakoosolekud kõrtsiruumides ära. Aastaks 2007 oli hoone ajale igati jalgu jäänud ja vallavalitsus kolis siit ära. 2013. aastal pakkus tollane Väätsa vallavanem Jarno Laur, et kui jalgrattamuuseumile on vaja ruume, siis saaks kasutada vana vallamaja, mis tollal seisis praktiliselt tühjana. Olime Eesti jalgrattamuuseumi juriidilise kehana asutanud juba 2010. aastal ning olime selleks ajaks restaureerinud ära juba üksjagu unikaalseid jalgrattaid, aga meil puudus nende eksponeerimisvõimalus ehk oma pind. Rattad liikusid ühelt ajutiselt näituselt teisele.“ „Maja oli igasuguseid aegu näinud, aga õnneks oli nõuko-

Väätsal asuva Eesti jalgrattamuuseumi külastamiseks peab varuma vähemalt paar tundi, sest on, mida vaadata ja kuulata. gude ajal ja hiljem jäänud suuremad ümberehitused tegemata. Vanad tahveluksed olid vineeriga üle löödud, aga alles. Seinas ja laes oli lakitud puitlaudis, selle all aga originaal. Aknad kümneid kordi üle värvitud, aga originaalid, selline oli see seis,“ meenutab Praust. „Tänaseks on ikka väga palju tööd ära tehtud ja palju veel ees. Alustasime 2014. aastal kahe toa renoveerimisega, avasime ajutise näituse. Muuseumi põhiosa - kuus saali - saime valmis 2015. aasta kevadel, mil toimus ka muuseumi ametlik avamine. Nüüdseks oleme veidi veelgi laienenud, kuigi mõned ülemise korruse ruumid ootavad veel ehitamist. Suuresti eraisikute toel toimiv muuseum on saanud ka projektitoetust ja abi kohalikult omavalitsusest. Oleme ehitanud muuseumile küttesüsteemi ja korrastanud hoovis paikneva vana magasiaida, mille oleme rekonstrueerinud hoidlateks, ehitades sealsetele ruumidele uued põrandad ja laed ning asendades uuega ühe läbimädanenud palkseina. Kui muuseumis on väljas sadakond ratast, siis tegelikult kogus on neid umbes tuhande ümber, paljusid neist küll hoiame pigem tulevastele eksponaatidele varuosadeks, kui hakkame neid restaureerima.“ Pole tarvidust hakata ümber

jutustama Valdo Prausti giidituuri muuseumis – see, kellel huvi, saab seda ise külastada. Tuleb aga öelda, et põnevat kuulamist ja loomulikult ka vaatamist on selles majas küllaga. On ka eksootikat, mille kohta Valdo ütleb, et ainukene Eestis, teadaolevalt ainukene Euroopas jne. Ja need saamislood, need on kohati ikka põnevad.

Põnevad saamislood Nimelt on mõni ratas ikka suhteliselt uueväärsena muuseumisse jõudnud. „Enamus osad originaalid ja värvkate heas seisus. Polegi vaja restaureerida, käi ainult kosutava keemiaga üle ja ongi sul kogus ratas, mis oleks nagu eile kauplusest tulnud kui piltlikult öelda.“ „Üks peaaegu uus ratas säilis, sest oli kuuris ja Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944 aastal sai hoone tabamuse, laetala kukkus rattale, lõhkus juhtraua ja nii ta seisma jäigi. Teist ei raatsinud pererahvas punavõimudele anda, tegid teisele korrusele seina sisse peidiku ja panid ratta sinna. Kahjuks nad ise ei jõudnud seda peidikut avada, seda tegid nende järglased. Tänu kuivale hoiupaigale oli ratas suurepärases säilivuses.“ „Või siis selline lugu: peale teist maailmasõda kohustus Saksamaa Nõukogude liidule ta-

suma n-ö reparatsiooniraha ehk sõjakahjude korvamist, enamus sellest tasuti kaupades. Saksamaal oli säilinud rattatööstusi, aga kummitööstused olid purustatud. Nõnda tekkis olukord, et olid rattad, neile aga rehve polnud. Nõukogude liit võttis aga needki vastu. Nii juhtuski, et üks Eesti pere sai ratta, aga rehvideta, kuna neid siingi polnud võtta, siis kahjuks või õnneks seisma see jäigi.“ Selliseid huvitavaid lugusid rääkida jagub Valdol kümneid. Läbi tema jutustavad need asjad oma loo. „Oleme muuseumi koondanud jalgratta ajaloo Eesti vaates. See algab jooksuratta valmistamisega 1810. aastatel ja lõpeb Nõukogude liidu lagunemisega. Sellega saab kogule kindla ajapiiri tõmmata. Loomulikult on meil ka mõningaid erandeid, näiteks tänases Eestis valmistatud disainratas Viks või siis Volvo tehases 1982. aastal enamuses plastdetailidest valminud ratas.“ „Huvitav on see, et Nõukogude liidus sõjajärgsel ajal lasterattaid peaaegu ei toodetud. Peale Stalini surma tuli Hrustšovi sula ja kui riigipea käis visiidil Ameerikas ja sattus kohalikku supermarketisse, kus oli kõike saada, anti nõukogude sõjatööstustele ülesanne lisaks sõjatehnikale ka tarbekaupu valmistada.

Teet Reier

Nii juhtuski, et enam-vähem korraga jõudis kaubandusse kümmekond erinevat lasterataste mudelit,“ selgitab Praust.

Leerikingiks ratas „Kui 1920ndatel pandi enamus Eestis müüdavatest ratastest kokku sisseostetud osadest, siis 1930ndatel tekkis peale majanduskriisi juba hulk arvestatavaid kohalikke rattatööstuseid. Kui tsaariajal maksis ratas keskmise töötaja aastapalga, siis Eesti vabariigi lõpuajal võis ratta osta 1,5-2 kuupalga eest. Heal järjel peredes oli kombeks kinkida ratas oma lastele näiteks leeri lõpetamise puhul, mida loeti toona täiskasvanuea alguseks. 1930. aastate lõpul oli Eestis umbes 200 tuhat ratast - üks ratas viie inimese kohta - ja neist kolmandik oli Eesti enda toodang. Just seda, Eesti tollase rattatööstuse toodangu kui Eesti rahvusliku tööstus- ja kultuuripärandi säilitamist, restaureerimist ja eksponeerimist loeme oma muuseumi peaülesandeks. Kuigi oleme vormilt eramuuseum, loeme end samas ka kindla suunitluse ja eesmärgiga teemamuuseumiks, muuhulgas teeme koostööd paljude suurte riiklike muuseumitega. Meie rattad on olnud väljas Eesti ajaloomuuseumis, Eesti maanteemuuseumis ja Tallinna linna-

“Jalgrattamuuseumi suur väärtus seisneb selles, et see ei ole pelgalt muuseum jalgratastest. Kui muuseumist lahkute, siis teate jalgratastest, sõjast, Eesti algusaja majandusest, Saksa ja NSVL masinatööstusest, saate ajalootuuri Eesti ühes vanimas vallamajas, tükikese teadmisi Eesti teede arenemise ja kulgemise ajaloost. Kirsina tordil tegeleb Valdo Praust Väätsa ja nüüd ka Türi valla ajaloo uurimise ja tutvustamisega. Võib öelda, et Järvamaa muuseumi kõrval on Eesti jalgrattamuuseum teine tugev ajaloo kompetentsikeskus maakonnas. Mis aga kõige tähtsam - kõik on tehtud suure südame ja kirega ning see hakkab silma kõiges - ratastes, taastatud hoonetes, põhjalikkuses jne. Kellele jalgrattad aga nii väga huvi ei paku, siis võin garanteerida, et Valdo Prausti tegemiste detailirohkus ja põhjendatus ning tema isiksuse olemus iseenesest, on juba muuseumi külastamist väärt!”

muuseumis, neid on kasutanud Eesti rahva muuseum oma uues hoones eksponeeritavates videoklippides, rääkimata väiksematest muuseumitest.“ Lisaks ratastele saab muuseumis näha ka muud: vanad raadiod, grammofonid, mööbel ja palju muud. „Eks me ole ise palju panustanud nii maja kui mööbli renoveerimisele ja restaureerimisele, rääkimata rataste restaureerimisest. Ja panustada tuleb veelgi. Kui talvel oleme avatud kokkuleppel, siis alates maikuus toimuvast muuseumiööst korrapäraselt kolm päeva nädalas: reede, laupäev ja pühapäev. Meie seminariruum võimaldab korraldada ka väiksemaid koosistumisi, olete kõik oodatud.“ Kes pelgab jalgrataste puhtalt tehnilist poolt, siis tegelikult on jalgrattamuuseumi külastamine mõnusaks jalutuskäiguks läbi ajaloo, sest Valdo teab lisaks ratastele pajatada nii mõisate kui ka teede ajaloost. Ja ilmselt kümnest põnevast asjast lisaks.

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

uudised

Valla parimad spordis 27. jaanuaril toimus Türi kultuurimajas valla tublimate sportlaste tunnustamisõhtu. 2017. aasta oli Türi valla spordile edukas. Orienteerumise maailmameistrivõistlustelt ning Tartus toimunud Euroopa meistrivõistlustelt tõi JOKA-le häid kohti Evely Kaasiku, tulles maailmameistrivõistlustel lühirajas 16. kohale ning sprindis 33. kohale. Lisaks tuli ta kahekordseks Eesti meistriks. Jalgrattaspordis tuli Kren Kask Eesti meistrivõistlustelt grupisõidus tagasi hõbemedaliga. Järvamaa parimaks noorsportlaseks valitud Robin Jäätma ning teised vibulaskjad tõid häid kohti. Kergejõustiklased tõid häid kohti Eesti meistrivõistlustelt. Olavi Allase võttis keskmaajooksudes kaks hõbedat ning ühe pronksi. Gert Valdsalu tuli tõkkejooksus

teiseks, jäädes alla ainult endisele kümnevõistlejale Andres Rajale. Tuleb tunnustada ka noori: Maria Elisabet Avameret, Kai-Melli Kaptenit, Robin Avameret ning uut tegijat Andreas Kaset. Johanna Terehov saavutas Eesti sisemeistrivõistlustel vanuseklassis U23 kolmanda koha 60 meetri jooksus. Markus Anvelt oli samal võistlusel U16 vanuseklassis kõrgushüppes teine, lisaks veel Eesti meistritiitel kõrgushüppes. Eesti linnade suvemängudel tegid puhta töö võrkpallurid koosseisus Ilmar Mõttus, Indrek Ohu, Karl Traagel, Alo Lengert, Virko Vantsi ning Jalo Villem; samuti mälumängurid koosseisus Alar Särgava, Mait Kivine, Harri Aarde, Aksor Koit ning Urmas Tarvis. Merle Vantsi ning Siiri Poo-

puu tõid taliujumises suurepärased tulemused veteranide maailmameistrivõistlustelt. Hea meel on selle üle, et Kõrgessaares avati Türi elamuspark Sulo Särkineni eestvedamisel. Seikluspargis on viis erinevat rada väga mitmekülgsete atraktsioonidega. Kõige madalamad rajad on lastele ning kõrgemad rajad täiskasvanutele, need asuvad 10-12 meetri kõrgusel. Koos selle projektiga korrastati Kõrgessaares asuvad ratta- ja terviserajad, lisaks ehitati Türi spordiklubide liidu eestvedamisel kettagolfi rada ning vabatahtlike eestvedamisel korrastati kevadel viskamistrajektoorid. Lisaks valiti see projekt Järvamaa 2017. aasta terviseteoks. 2018. aasta tuleb vähemalt sama edukas!

Järvamaa parimad Türi vallast 5. jaanuaril toimus Järvamaa spordiliidu aasta kokkuvõtte pidu Veskisillal. Parimad valiti välja küsitlusringi abil, milleks on rahvahääletus (millest võttis osa 467 inimest), spordiorganisatsioonid (osales 28) ja Järvamaa spordiliidu juhatus. Parimad valitakse välja meeste, naiste, võistkondade, noorte ning veteranide hulgast. Türi vallast pärit nominendid: (mõlema treener Leonhard

Soom): Gert Valdsalu – tõkkejooks, Olavi Allase – murdmaajooks. Parim naissportlane – Evely Kaasiku (treener Paul Poopuu) - orienteerumine. Nomineeritud oli – Lisell Jäätma (vibusport) (treenerid Maarika ja Erki Jäätma). Parimaks valiti Robin Jäätma (vibusport) (treenerid Maarika ja Erki Jäätma). Lisaks olid nomineeritute hulgas: Kristjan Puusepp – plokkvibu, Markus

Sulg – orienteerumine, Raiko Marrandi - orienteerumine. Parimaks naisveteraniks valiti Merle Vantsi – avaveeujumine. Nominentide hulgas oli ka Siiri Poopuu – sprint. Meeste hulgast valiti parimaks Peeter Kruus – kettaheide, raskusheide, vasaraheide. Nominentide hulgas oli ka Toomas Marrandi – teatejooks, sprint Tiit Poopuu – teatejooks, Aleksander Kiskonen – plokkvibu.

Ganvix Cup 2018 Toimus järjekordne traditsiooniline Ganvix Cup. See oli juba neljateistkümnes kord, kui mehed palliplatsil mõõtu võtsid. Seekordne turniir oli kohale meelitanud erinevate liigade meeskondi. Kohale oli tulnud kaheksa võistkonda ja mängiti kahes alagrupis. Esimesest grupist marssis täiseduga poolfinaali Pärnu Vaprus II ja talle järgnes Türi JK Ganvix, kes kaotas omavahelise mängu 1:0. Teisest tulid edasi

Paide LM III ja Vändra Vaprus I, kellel omavaheline mäng jäi 3:1 Paide kasuks. Poolfinaalis kohtusid Türi JG Ganvix - Paide LM III ja Vändra Vaprus I - Pärnu Vaprus II. Medalimängudes võitis Vändra Paidet 3:1 ja saavutas turniiril esikoha. Paide, kes sammus finaalini võidult võidule, pidi leppima teise kohaga ja kolmanda koha mängus võitis Türi Pärnut 3:2. Neile järgnesid FC Valicecar,

BSC Türi, FC Järva-Jaani ja Vändra Vaprus II. Kohalikus Türi JK Ganvixi võistkonnas pallisid Aivar Vettik, Roman Zarovski, Raido Kangur, Riho Leevit, Veiko Koks, Tarvo Piip, Allan Põldmaa ja Kristo Kiik. Täname kõiki võistkondi ja publikut, kes kohale olid tulnud. Kohtume taas järgmisel aastal!

Türi vibukooli noored Prantsusmaal 19.–21. jaanuaril toimus Prantsusmaal Nimesis III sisemaailmakarika etapp. Türi vibukool oli esindatud seitsme sportlasega. Plokkvibu juunioride noormeeste arvestuses osalesid Robin Jäätma ja Kristjan Puusepp, juunioride neidude klassis võistlesid Karolin Puusepp, Meeri-Marita Paas ja Kristi Ilves. Plokkvibu naiste klassis osales Lisell Jäätma. Sportvibu naisjuunioride klassis võistles Maris Tetsmann. Võistles ligi 1500 laskurit. Lisell sai eelringides 105 naise hulgas 20. koha. Duellidesse jõudmiseks oli vaja jõuda 32 parema hulka. Maris lõpetas kvalifikatsiooni 89 laskuri seas 53. kohaga, ühtlasi on see ka tema lõplik koht. Juunioride neidude klassis sai eelringides kõrgeima koha Kristi Ilves, lõpetades 39 tüdruku seas 6. kohaga. Meeri-Marita Paas sai 10. koha. Karolin Puusepp näitas tubli laskmist ning saavutas 20. koha oma esimesel sise-MK-etapil. Kuid duellidesse saamiseks tuli jõuda 16 parema hulka. MeeriMarita lõpetas võistluse 9. kohaga. Kristi Ilves, kes eelringides lasi isikliku rekordi, lõpetas võistluse 9. kohaga.

Robin ja Lisell Jäätma. Kristjan Puusepp sai 17. koha. Robin Jäätma, kes kuulub alles kadettide klassi, näitas duellides tugevat laskmist. Esimene vastane oli David Taylor Inglismaalt. Tulemusega 145141 sai Robin võidu ning jätkas võistlemist ⅛ ringis. Teiseks vastaseks oli Stefan Heincz Austriast. Punktisummaga 146-144 võitis Robin duelli ning liikus ¼ ringi. Kolmandas ringis tuli vastaseks eelringides esimese koha saanud ameeriklane Connor Sears. Tasavägine duell lõppes seisul 143-144 vastase paremusega. Robin Jäätma sai oma esimesel sise MK-etapil kõrge 8. koha.

Erakogu

Väga hea võistluse tegi juunioride klassi kuuluv Lisell Jäätma, kes võistles vanemas vanuseklassis ehk plokkvibu naiste klassis. Liselli esimeseks vastaseks oli eelmisel aastal maailmameistrivõistlused võitnud korealanna Soo Yun Song, kes on maailma reitingutabelis kolmandal kohal. Lisell näitas väga head laskmist ning võitis seisul 146141 ning liikus edasi ⅛ ringi. Seal tuli vastaseks 4. asetusega türklane Yesim Bostan. Duell lõppes 148-142 türklase kasuks. Lisell saavutas kõrge 9. koha.

maarika jäätma

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Valla uusikud

Türi vallavalitsus võtab tööle KÄRU RAHVAMAJA DIREKTORI, 0,5 ametikohta Peamised tööülesanded: • Käru rahvamaja töö juhtimine, kultuuriürituste korraldamine ja koordineerimine, koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega Nõudmised kandidaadile: • kultuurialane haridus ja/või töökogemus • hea arvutikasutamise oskus • hea suhtlemisoskus • korrektsus ja vastutustunne • algatusvõime ja iseseisvus • valmisolek meeskonnatööks • eesti keele oskus kõrgtasemel. Kasuks tuleb: • kultuurivaldkonnas töötamise kogemus • loomingulisus. Sooviavaldus koos elulookirjelduse ja palgasooviga palume saata 14. veebruariks aadressil vallavalitsus@tyri.ee. Lisainfo e-posti aadressil triin.parna@tyri.ee, tel 384 8233, 512 5423 (Triin Pärna) Türi vallavalitsus võtab tööle SOTSIAALHOOLDAJA Käru piirkonda, 1,0 ametikohta Sooviavaldus ja CV saata hiljemalt 14. veebruariks vallavalitsus@tyri.ee või postiaadressil Kohtu 2, 72213 Türi. Lisainfo e-posti aadressil triin.parna@tyri.ee, tel 384 8233, 512 5423 (Triin Pärna)

Lihthange küttepuudele Retla-Kabala kool (asukoht Retla tee 1, Oisu, Türi vald, Järva maakond, registrikood 75004286) teeb pädevatele pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus Retla-Kabala kooli Kabala õppehoone küttepuudele. Pakkumuse sisu: 1. Lõhutud lepa küttepuud konteinerites. Halu pikkus 50 cm, koos kohaletoomise- ja mahalaadimisega aadressile Pargi 2, Kabala küla, Türi vald, hiljemalt 01.04.2017. 2. Kogu hanke eeldatav kogus on 200 rm. Pakkumused esitada hiljemalt 19.02.2018 kell 14.00 RetlaKabala kooli e-postiaadressile info@rkk.tyri.ee Lihthanke kohta selgituste saamiseks esitada küsimusi elektrooniliselt info@rkk.tyri.ee või telefonile +372 528 7076 Heli Martin.

15. jaanuaril asus Türi valla teenistusse vallavanema abi Elari Hiis. Elari kirjutab iseenda tutvustamiseks nii: „Olen sündinud ja kasvanud Kärus. Võru tööstustehnikumis omandasin mööblitööstuse tehnik-tehnoloogi elukutse. Peale ajateenistust Nõukogude armees asusin tööle mööblitislerina tootmiskoondises Standard. Kui aga ettevõttes hakati palka maksma tööl käimise, mitte töö tegemise eest, siis otsustasin ametit vahetada. Enam kui kümme aastat oli mu igapäevatöö seotud metsaga, alguses saemehena teiste firmades, seejärel ettevõtjana ja töö-

andjana. Ettevõtjana olin RMKle arvestatav partner nii raie kompleksteenuse osutamisel kui ka metsa järelkasvu eest hoolitsemisel. Vallavanemaks saamisel tuli ettevõtlusega lõpparve teha, sest kahte asja korraga ja hästi teha ei saanud. Viimased tosin aastat pidasin Käru vallavanema ametit. Olin Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse aseesimees. Lõpetasin 2009. a sisekaitseakadeemia halduskorralduse eriala kommunaalmajanduse ja keskkonnakaitse õppesuunal. Olen abielus, isa neljale ilusale tütrele. Hobideks metsatöö ja rahvatants ning kodu remon-

timine. Olen Kaitseliidu liige alates 1994. aastast, reservohvitser ja Rapla maleva pealiku abi. Olen kindel, et minu senised kogemused on kasuks Türi valla elu edendamisel. Ees ootavad suured ehitused, vaja on üle vaadata ühinenud valdade kehtivad üldplaneeringud ja hakata koostama uut kogu praeguse Türi valla territooriumile. Kodanikukaitse teema on igapäevaselt järjest aktuaalsemaks muutunud ja seegi vajab tähelepanu. Tööpõld on lai ja see mulle meeldib.” Vallavanema abi on kättesaadav telefonil: 5340 2901 ja eposti aadressil Elari.Hiis@tyri.ee.

15. jaanuarist alustas Türi vallavalitsuses tööd avalike suhete juht Merle Rüütel. Avalike suhete juhi põhilisteks tööülesanneteks on aidata kaasa valla ja vallavalitsuse maine kujundamisele; osaleda erinevate Türi valla sündmuste ja ettevõtmiste korraldamisel koostöös hallatavate asutuste ja kodanikeühendustega; koordineerida koostööd sõprusomavalitsustega ning arendada välissuhteid ja ühisprojekte; korraldada ja jälgi-

da vallavalitsuse ning hallatavate asutuste meediasuhtlust ning edastada pressiteateid ja uudiseid. Merle Rüütel on lõpetanud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori ärijuhtimise õppesuunal, personalijuhtimise erialal ning täiendanud oma oskusi foto- ja videomaailmas. Fotokaamera on olnud tema elu lahutamatuks osaks ligi 20 aastat. Merle on viimased 10 aastat töötanud haridusmaastikul, olles Paide huvikeskuse õppekoordinaatoriks ja

koordineerides ka Paide täiskasvanute keskkoolis rahvaülikooli tööd. Vabatahtlikuna kuulub Merle Rüütel naiskodukaitsjate ridadesse ja on seal juhtinud avalike suhete grupi tööd ning olnud seal nii foto- kui ka videograaf. Kõikvõimalikke avalikke suhteid ja info liikumist puudutavate küsimuste osas Türi vallas saab Merlega ühendust võtta e-posti aadressil Merle.Ryytel@ tyri.ee ja tel: 5332 6401

Ettevõtluskonkursi tähtaeg on 6. veebruar Türi valla ettevõtluskonkursile kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Türi vallavalitsusele esitada hiljemalt 6. veebruariks 2018 vormikohane ankeet, mis on avaldatud Türi valla veebilehel

www.tyri.ee ja saadaval ka Türi vallavalitsuses. Tänavu valitakse parimad viies kategoorias: Türi valla parim ettevõte 2017; Türi valla parim talu 2017; Türi

valla edukaim alustav ettevõte 2017; Türi valla parim kohalik teenus või toode 2017; Türi valla parim töökollektiivi juht 2017. Ettevõtluskonkursi lisainfo

Türi vallavalitsuse arendusjuhilt Üllar Vahtramäelt e-mailil yllar. vahtramae@tyri.ee või telefonil 384 8240.

asutuse peamised tegevusalad. Kalmistute haldamine: maetute, matjate ja platsi hooldajate arvestus (kalmisturegistri pidamine); matuste ja platside heakorra järelevalve kalmistul; kalmistutel heakorratööde korraldamine ja teostamine. Haljastus ja heakord: hooldusklasside nõuded, haljastuskavad, hanked, lepingute järelevalve; väljaspool hooldusklasse heakorra tellimine ja tegemine; RMK-ga suhtlemine RMK halduses olevate parkmetsade osas. Mänguväljakud, pargid: avalike mänguväljakute, spordialade ning rannaalade heakord ja hooldustööd. Jäätmemajanduse korraldamine: jäätmejaama ja jäätmepunktide tööde korraldamine; pakendikonteinerite tühjenduse korraldamine, reostustagajärgede likvideerimine. Hulkuvate loomade püüdmisega seotud tegevused: hanked teenusepakkuja leidmiseks; hulkuvate loomade kohta info

kogumine, edastamine ja loomade varjupaika transportimise organiseerimine. Valla poolt hooldatavate avalike teede hooldus: teede, sildade, truupide hooldus; lume- ja libedusetõrje linnas ja maapiirkondades (hanked ja järelevalve); liikluskorraldus (liiklusmärkide paigaldamine). Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid: tööde korraldamine; vallale kuuluvate ja vee-ettevõtja poolt mittehallatavate süsteemide halduse korraldamine; ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide korraldamine (projektid, hanked, järelevalve); joogivee ja reovee puhastamise kvaliteedi jälgimine; sadeveetorustike kavandamine, kraavide ja torustike hooldus. Keskküttesüsteemid: valla hoonete süsteemide seisukordade jälgimine, rekonstrueerimise korraldamine. Tänavavalgustus: süsteemide kaardistamine, elektrihange, elektri mõõtmine ja tasumine,

hooldus, ja remondihanked. Valla sotsiaal- ja munitsipaalelamufondi tehniline haldamine. Vallale kuuluvate ja allasutuste kasutuses olevate hoonete haldamine: üürilepingud, nende järelevalve; hoonete ja nende territooriumite hooldamine, tasuliste teenuste vahendamine (vesi, kanalisatsioon, küte, elekter). Ühiskondlikud tegevused: töötute, karistatute, hooajatööliste rakendamine hooldustöödel. Türi Halduse tegevusalade loetelu on väga lai ja paljudes valdkondades toimub tihe koostöö teiste vallaasutustega, st teiste asutuste käsutuses olevatel hoonetes ja kinnistutel toimub töö täiendavate kokkulepete ja tööjaotuse alusel. Türi Halduse aadressiks on Türi linn, F.J.Wiedemanni 1 ning E-post: tyrihaldus@tyri.ee, tel.385 0277.

üllar vahtramäe

Türi vallavalitsuse arendusjuht

Türi Haldus Haldusreformi tulemusel moodustus 22. oktoobril 2017 Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Türi vald. Türi vallavolikogu 30. novembri 2017 määruse nr 10 „Türi valla põhimäärus“ § 93 lõike 3 kohaselt kinnitab hallatava asutuse põhimääruse ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise vallavolikogu. Türi vallavolikogu 25. jaanuari 2017 istungil kinnitas enne haldusreformi Türi valla poolt asutatud kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks Türi vallavalitsuse hallatava asutuse Türi Halduse uue põhimääruse. Põhimääruse järgi on asutuse eesmärk vallata asutuse valduses olevaid Türi vallale kuuluvaid maaüksusi ning hooneid ja rajatisi, sh ühisveevärki ja kanalisatsiooni, kaugküttesüsteemi, elektrisüsteemi, tänavavalgustusrajatisi ja -süsteeme, transpordi- ja teisi infrastruktuurirajatisi ning kalmistute haldamist. Alljärgnevalt on välja toodud

Urmas Kupp

Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

Türi vald

Üldkoosolekute avalöök antud Kui tavapäraselt toimuvad Türi korteriomanike üldkoosolekud kevadel-suvel, siis 2018. aasta tõi kaasa uued tuuled. Põhjuseks aasta alguses jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille alusel moodustas riik kõigis kortermajades korteriühistud. Samas on siin oluline juurde märkida, et seadusega ei kaasnenud vaid uute korteriühistute tekkimine, vaid see tõi kaasa olulisi muudatusi kõigile korteriomanikele – ka nendele, kes olid korteriühistu juba varem asutanud. Nii nagu iga organisatsioon, vajab ka korteriühistu efektiivseks toimimiseks juhtorganit. Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus pakub siin võrreldes varasemaga olulisemalt laiemat valikute ringi. Alates käesolevast aastast saab korteriühistu juhiks olla füüsiline isik,

professionaalne haldusfirma, ning kui kortereid on kortermajas alla 10, siis võib korteriühistu juhtimine toimuda ka korteriomanike poolt ühiselt. Hästi korraldatud korteriühistu juhtimine on korteriomanike vaheliste heade suhete aluseks. Viimane tagab omakorda korterelamu jätkusuutliku majandamise. Seetõttu on ka Türi Elamu otsustanud tuua korteriomanike üldkoosolekute aja mitmeid kuid varasemaks. Esimeste Türi Elamu klientideks olevate korterelamute üldkoosolekud leidsid aset juba jaanuaris ning on plaanis need kõigis kortermajades läbi viia märtsikuu lõpuks. Kuigi muutunud olukord tekitab korteriomanikes ka ebakindlustunnet, siis vähemalt majanduskulude osas saab Türi Elamu oma klientidele kinnitada, et võrreldes 2017.

aastaga jäävad need endisele tasemele. Käesoleval aastal tuleb korteriomanikel ja korteriühistu juhtidel hakata varasemast suuremat tähelepanu pöörama suhetele kolmandate isikutega. Nimelt ei tee korteriomandi- ja korteriühistuseadus korterelamu korrasolekuga seotud küsimustes korteriomanikul ja korteriühistu vastutusel enam vahet. Eelkirjeldatud olukord suurendab omakorda korteriühistu juhatuse töökoormust ja ka vastutust, kuna probleemolukordade lahendamise põhikoormus langeb suuresti just nende õlgadele. Paljuski seetõttu on Türi Elamu otsustanud võtta senisest aktiivsema rolli korterelamute, ning eriti korterelamute küttesüsteemide kaasajastamisele kaasa aitamisel. Meie kogemus on näidanud,

et mida paremas seisukorras on korterelamu, seda rohkem arvestavad üksteisega ka korteriomanikud. Vähem tähtis ei ole ka korterelamu elanike ohutus, mis on keskküttega korterelamutes paremini tagatud. Samuti on kinnisvaraturul selliste korterite järele Türil (ahiküttega korteritega võrreldes) suurem nõudlus, mis väljendub ka keskküttega korteritega oluliselt kõrgemas turuväärtuses. 2018. aasta plaanide kohaselt investeerivad Türi Elamu kliendid oma korterelamute seisukorra parendamisse üle 200 000 euro. Summa on piisav, et tagada korterelamute seisukorra paranemine varasemast paremal tasemel. Korteriomanike aktiivsele üldkoosolekutest osavõtule lootes.

ka saavate töötajate personalikulu kasvuks 5%. Erandiks on siin lasteaiad, kus lasteaia õpetajate palga alammäär on 978 eurot protsendiliselt on tõusud erinevad - oleneb eelmise aasta palgast. Riigi poolt eraldatud vahenditest on kooliõpetajate palga alammäär täistöö aja puhul 1 150 eurot. Koolilõuna toetus on sellel aastal õpilase kohta 1 euro päevas (eelmisel aastal 0,78 senti). Samuti on eelarvesse arvestatud koolipsühholoogide, logopeedide ja sotsiaalpedagoogide palga alammääraks 1 150 eurot. Investeeringuid on kokku eelarves 3 481 000 eurot. Suurimad investeeringud 2018. aastal on võimla ehitus 1 210 000, maanteetransport 634 000, Türi tervisekeskuse ehitus 630 000 eurot ning Käru põhikool 500 000 eurot. Käru põhikooli investeering on seotud vara müügiga (endine Käru vallavalitsuse hoone) ning

hetkel on juba teada, et vara müük toimub väiksemas summas ning ka kooli investeering jääb selle summa võrra väiksemaks. Seda tehingut kajastame juba esimeses lisaeelarves. Finantseerimistehingutes on laenude tagasimaksena kavandatud 602 913 eurot. Kes soovib vastuvõetud eelarve ja selle seletuskirjaga lähemalt tutvuda, siis seda saab teha Türi valla kodulehel www.tyri.ee või siis Riigi Teatajas. Kõik head ettepanekud, küsimused ja soovitused on teretulnud aadressile aime.roosioja@ tyri.ee. 19.–28. veebruarini toimub kaasava eelarve ideede hääletamine, mis 2018. aastal saavad vallaeelarvest rahastuse. Olge aktiivsed ja tulge hääletama, et head ideed realiseeruksid.

Andry Krass

Türi Elamu OÜ juhatuse liige

Eelarve võeti vastu 25. jaanuari istungil kinnitas Türi vallavolikogu Türi valla 2018. aasta eelarve. Eelarvet on koostatud alates märtsist 2017. Iga eelarve on prognoos ja prognoosid on pidevas muutuses. Nii on ka selle eelarvega, mis just vastu võeti. Juba enne eelarve vastuvõtmist on teistsugused teadmised kui kuu aega tagasi. Neid saame aga kasutada juba esimese lisaeelarve juures. 2018. aasta vastuvõetud eelarve maht on 18 456 685 eurot ning esimest aastat on eelarve tekkepõhine. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse. Tulud jagunevad järgmiselt: maksutulud 7 800 000 eurot (42,26% üldtuludest), toetused 5 736 159 eurot (31,08% üldtuludest), laen 3 148 000 eurot (17,06% üldtuludest), omatulud 1 289 931 eurot (7,00%

üldtuludest), aasta alguse jäägi suunamine 278 595 eurot (1,50% üldtuludest), vara müük 200 000 eurot (1,08% üldtuludest), finants- ja muud tulud 4 000 eurot (0,02% üldtuludest). KOKKU 18 456 685 - 100,00 % üldtuludest. Toetuste osakaal on sellel aastal tavalisest suurem, sest toetuses on sees 800 000 eurot niinimetatud ühinemisraha. Samuti on vabariigi valitsus sellel aastal eraldanud toetusfondi kaudu raha huvitegevuseks, suurenenud on toetus riigi poolt kooliõpetajatele, koolilõuna toetus, eraldatud on vahendeid tugispetsialistidele. Tegevuskulud on 14 382 772, investeeringud 3 481 000 ja laenude tagasimaksmine 602 913 eurot. Tegevuskuludes suurim on haridussektor 56,8%, järgnevad sotsiaalvaldkond 11,01 ja kultuur 10,6 protsendiga üldkuludest. Kõikides asutuste eelarvetes on planeeritud valla eelarvest pal-

Aime Roosioja

valla finantsjuht

Türi vallavolikogu 25. jaanuaril • tunnistas kehtetuks Käru vallavolikogu 28. juuni 2017 määruse nr 8 „Käru vallavalitsuse hallatavate asutuste personali koosseisu ja palgamäärade kinnitamine“, kuna koosseisu ning palgamäärade kinnitamine volikogu poolt ei ole enam vajalik ega põhjendatud; • kehtestas Türi valla vara valitsemise korra; • kinnitas hallatava asutuse Türi Haldus uue põhimääruse; • kehtestas Türi valla Türi linna soojamajanduse arengukava aastateks 2018-2025; • otsustas delegeerida õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesanded erinevatele organitele ja ametiasutusele ning tunnistada uut kehtestatud õiguskorda arvestades kehtetuks eelnevad delegatsiooninormid;

• lõpetas Türi valla 2018. aasta eelarve III lugemise ja võttis eelarve vastu; • otsustas võtta Türi vallale laenu kuni 3 148 000 eurot, mis võetakse välja perioodil 01.02.2018 – 31.01.2019 vastavalt investeeringute rahastamise vajadusele; • otsustas võtta Türi vallale rahalise kohustuse Wiedemanni 1 asuva hoone rekonstrueerimiseks, esitatud projektitaotluse rahastamisel võtab Türi vald kohustuse maksta 2018. aasta eelarvest projekti omafinantseering summas 218 000 eurot ja 2019. aasta eelarvest summas 200 000 eurot. • otsustas võtta Türi vallale rahalise kohustuse toetada Türi valla 2018. aasta eelarvest mittetulundusühingut Türi spordiklubide liit sporditreeningrühmade

tegevuse tagamiseks ja Türi vallale kuuluvate spordirajatiste valitsemiseks. Toetust makstakse ajani, mil on selgunud Türi vallas spordi korraldamisega seotud uued asjaolud ning jõustunud uued sporditegevust reguleerivad õigusaktid või lepingud, selleks selgitatakse 2018. aasta esimesel poolaastal välja vallaelanike ootused ja eelistused; • otsustas volitada kohalike omavalitsuste ühiste ülesannete täitmise mittetulundusühingule Järvamaa omavalitsuste liit; • otsustas võõrandada otsustuskorras OÜ-le Traageldaja Türi vallale kuuluva vara (kinnistu Käru alevikus, Viljandi mnt 17) ning taotleda luba kinnistu kõrval asuva sotsiaalmaa sihtotstarbega maaüksuse võõrandamiseks, ku-

na sellel asub hoone soojusenergiaga varustamiseks paigaldatud küttekollektor. Vara võõrandatakse ettevõtjale otsustuskorras, kuna müügi eesmärgiks ei seata kõrgeima võimaliku müügihinna saamist, vaid soovitakse väärtustada ning toetada piirkonnas olulise tööandjana tegutseva ettevõtja senist tegevust ning jätkusuutlikku toimimist ning arvestades asjaolu, et ettevõtja on teinud ka ise varasse investeeringuid; • kinnitas Türi vallavolikogu revisjonikomisjoni 2018. aasta tööplaani; • võttis teadmiseks info EV 100 tähistamisest Türi vallas - toimuvad erinevad sündmused üle kogu valla, mille kohta saab täpsemat infot Türi Rahvalehest ning valla veebilehelt.

türi vallavolikogu

Käru teated

Aastapäeva tähistamine Kärus 24.02 kell 7.33 Käru simmaniplatsil - lipuheiskamine, noorkotkaste ja kodutütarde rivistus, jalutuskäik Käru kirikusse vabadussõjas langenute mälestuseks pärja asetamine. 24.02 kell 11 väljasõit Käru keskusest Kädva seltsimajja, kus toimub lipu heiskamine, ajaloohetk, ühine “100 aastat Eesti toitu” valmistamine, talumatk. 24.02 kell 19 Käru pritsimajas - ühised õnnesoovid Eesti Vabariigile koos sünnipäevatordi söömisega. 100 küsimust ning head soovi rahvale.

Spordihuvilised said koordinaatori 25. jaanuari õhtupoolikul kogunesid Käru piirkonna spordihuvilised Käru pritsimajja, et arutada Käru spordielu tuleviku üle. Kohtumisel osales Türi spordiklubide liidu tegevjuht Tanel Viljat, kes rääkis liidu tegevusest ja kuidas liit toetab kohalikku spordielu. Osalejad toetasid mõtet, et Anne Sillamaa koordineeriks Käru piirkonna spordielu, ettepanekud spordielu heaks organiseerimiseks on oodatud.

Projektid kaasavasse eelarvesse Käru kogukonnakogu kogunes 23. jaanuaril raamatukogu ruumidesse, et arutleda projektide üle, mida soovitakse Käru piirkonnast esitada kaasavasse eelarvesse. Paaritunnise koosviibimise jooksul otsustati komisjonile esitada 3 projekti, kogu loetelus oli kokku üheksa projektimõtet, mis vajaks piirkonnas suuremat tähelepanu, vallapoolset abi ja rahalist toetust. Koosviibimisel olid kohal ka Türi rahvalehe toimetaja Teet Reier ja avalike suhete juht Merle Rüütel, nad tutvustasid infokanalite tööpõhimõtteid ja julgustasid kaastöid saatma.

Käru piirkonna koroonavõistlused 28. jaanuaril toimusid Käru pritsimajas III Käru piirkonna koroonavõistlused, kus võtsid mõõtu nii mehed, kui naised. Meestest jõudsid medalikohtadele Ain Vaino I koht, Ilmar Vainsalu II koht, Meeli Brett III koht, naiste paremusjärjestus oli Anne Sillamaa I koht, Janelle Leenurm II koht ja Heili Burmeister III koht. Võistlejaid oli kokku 11. IV Käru piirkonna koroonavõistlused võistlused toimuvad 2019. aastal.

Ade Eensoo

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

sündmused ja reklaam Pakume missiooniga tööd

TULE PÄÄSTJAKS Türi komandosse

VAJALIK: • vähemalt keskharidus • vastavus päästjale kehtestatud füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuetele KASUKS TULEB: • B- ja/või C-kat juhiluba CV saata e-postil cv@rescue.ee märgusõnaga Türi päästja. Uuri lähemalt www.rescue.ee

Tavandibüroo Rahula pakutavad tooted ja teenused: Lahkunu transport (24h); pesemine, habemeajamine, riietamine, meikimine; säilitamine külmkambris; tuhastamine. Puusärgid, urnid; suririided; kirstu- ja urnilinad; pildiraamid. Haua kaevamine ja kääpa kujundamine; kirstu kandmine; ruumid matusetalituseks; kõnelejad, muusikud; matuseautod; laululehed/tänukaardid; pärjad ja kimbud, lindid; ristid, hauaplaadid ja alused; küünlad. Peielaud. Hauaplatside hooldus ja korrastamine; kalmistutarbed. Paide büroo Suur-Aia 19, Paide, Järvamaa telefon 5800 0906 paide@rahulatavand.ee www.rahulatavand.ee

Kuula Türi valla saadet Kesk-Eesti TRE Raadios

Timberstock OÜ ostab lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja raieõiguseid. Küsi pakkumist timber@timberstock.ee tel 507 1150

Turi

kuhu minna kuni 15. veebruar „Avelinius Friedemann Tõnisson 140“ näitus Türi kultuurikeskuse klaassaalis kuni 19. veebruar Türi maaliringi näitus „Eestimaine“ kultuurikeskuse galeriis. 21. veebruar - 29. märts Ilme Rätsepa tekstiilinäitus Türi kultuurikeskuse galeriis. 20. veebruar – 26. märts „100 kinnast Järvamaalt“ (läbi aegade kootud kindaid Järvamaalt) N 1.02 kell 17 Türi põhikooli liikumispidu R 2.02 kell 10 Tartu rahu mälestushetk kesklinna kalmistul R 2.02 kell 15 Filmilaager Türi noortekeskuses R 2.02 kell 16 Kergejõustiku Järvamaa meistrivõistlused Säreveres R 2.02 kell 19 Mälumängu Türi piirkonna seeriavõistluse V etapp Särevere spordihoones L 3.02 kell 10 Veteranide võrkpalliturniir Kabala 2018 Kabala spordihoones L 3.02 kell 10 Türi valla lahtised MV koroona paarismängudes Türi linna võimlas L 3.02 kell 12 Korvpalli 3×3 turniir Väätsa tervisekompleksis P 4.02 kell 11 VI Türi valla külade talimängude 1. etapp Väätsa tervisekompleksis P 4.02 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on laulud Eestimaale! P 4.02 kell 15.30 Alustab seltskonnatantsu kursus algajatele Türi kultuurikeskuses. Juhendavad Marju Mei ja Arvo Saad. Eelregistreerimine e-posti aadressil tantsuklubi@gmail.com T 6.02 kell 17.30 Türi Suusatalv 2018 Türi valgustatud suusarajal T 6.02 kell 19 Lõõtsa mängutuba edasijõudnutele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur. K 7.02 kell 18 Järvamaa kultuuritöötajate tunnustamine JÄRVAMAA PARIMAD 2017 Türi kultuurikeskuses (kutsetega) T 8.02 kell 17 Kohtumine kirjanik Tiit Pruuliga Türi raamatukogus T 8.02 kell 18 Mälumängu Kabala piirkonna seeriavõistluse IV etapp Kabala rahvamajas N 8.02 kell 19 Sõbrakuu kontsert Laikrete perebändilt Oisu rahvamajas. Koosseis: Andre (12 a) - klahvpillid, laul, Jordan (14 a) - löökpillid, laul, Rael (7 a) – laul, Nora (2 a) - hea tuju, nunnumeeter, Piret - kitarr, laul; Tõnu - bass, laul. Piletid eelmüügist 5 €, kohapeal 7 € saadaval Oisu rahvamajas ning Türi kultuurikeskuses. R 9.02 kell 11 Laste- ja noorteteater Reky etendus „Väike merineitsi“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 8 € L 10.02 kell 12 Sõbrapäeva lastehommik Türi raamatukogus P 11.02 kell 14 Sojavaha küünalde valmistamise töötuba Oisu rahvamajas. Küünlaid õpetab valmistama Veili Kallas. Osavõtumaks 5 € (palume endal kaasa võtta kasutatud klaasist küünlaümbris) P 11.02 kell 14 Puhkpillinädala lõppkontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta. Külalisdirigent Bjørn Morten Kjærnes (Norra) 12.02 kell 11 Tasuta õigusabi eakatele Türi vallavalitsuses E 12.02 kell 18 Käsitöökreemide ja huulepulkade valmistamise töötuba Kabala rahvamajas. Juhendaja Eda Koskor. Osalemistasu 6 € T 13.02 kell 17.30 Türi Suusatalv 2018 Türi valgustatud suusarajal T 13.02 kell 18 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Kõik rahvapillimängijad on oodatud kaasa musitseerima ja tantsuhuvilised tantsima. Osalemistasu 2 €. N 15.02 kell 17 EV100. Pidulik õhtu Türi raamatukogus N 15.02 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas. N 15.02 kell 19 Lõõtsa õpituba algajatele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur P 18.02 kell 11 VI Türi valla külade talimängude 2. etapp Tolli metsa terviserajal P 18.02 kell 15 Eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.

Kevade kodu

E 19.02 kell 18 Türi kultuurikeskus esitleb: Eesti 100 - Siiri Sisaski kontsert Laupa mõisas. Kohtade arv on piiratud. Tasuta. T 20.02 kell 15-16 Rahvusliku motiiviga naiste disainriiete müük Türi kultuurikeskuses. Rahvusliku ja loodusliku motiiviga naiste disainriided soodushinnaga kuni -50%. Kõigile pärlitest kaelakee ja käevõrude komplekti ostjatele kingime EV100 sünnipäeva puhul mageveepärlitest kõrvaehted. Lisaks bambusest retuusid 10 €, püksid 15 € ja sukkpüksid 5 €. Ahhaat, roosa kvarts, oonüks, päikesekivist ehted /keed/ võrud. Tooteinfo - www.ethel.ee T 20.02 kell 17.30 Türi Suusatalv 2018 Türi valgustatud suusarajal K 21.02 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalemine 3 €. Terved hambad kogu eluks - Liis Talvik (TÜ arstiteaduskonna lõpetanud hambaarst, proteesiarst). Seedeensüümid meie elus - Teele Teder (City tervisekliinik, toitumisnõustaja) ning Ivar Leiten N 22.02 kell 19 Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsertaktus „Ma sündisin 100 aastat tagasi“ Türi kultuurikeskuses. Konkursi „Aasta tegu ja tegijad 2017” tunnustamine. R 23.02 kell 16 Järvamaa talvised meistrivõistlused mitmevõistluses Särevere kaarhallis R 23.02 kell 19 Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsert ja pidulik maavanaema vastuvõtt Oisu rahvamajas. R 23.02 kell 20 Eesti pidu Taikse seltsimajas L 24.02 kell 10 Türi valla lahtised meistrivõistlused koroona üksikmängudes Türi linnavõimlas P 25.02 kell 18 TRAD.ATTACK! „Eesti tuur“ Türi kultuurikeskuses. Kontserdid toimuvad püstijalu formaadis ning on mõeldud nautimiseks tantsides. Kuni 7 a laps pääseb kontserdile tasuta. Pileteid saab osta www.tradattack.ee või www.ticketer.ee . Piletid eelmüügis 15/18/22 €. Kontserdi toimumise päeval ning kohapeal hind 25 € E 26.02 kell 11 Tasuta õigusabi eakatele Türi vallavalitsuses T 27.02 kell 18 Türi Suusatalv 2018 Türi valgustatud suusarajal P 4.03 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on popurriid valssidest ja foksidest. E 5.03 kell 19 Jazzkaar 2018 esitleb - The Space Travellers feat. Claudia Solal, Didier Petit, Philippe Foch (Prantsusmaa) Türi kultuurikeskuses. Laulja Claudia Solal, tšellist Didier Petit ja löökpillimängija Philippe Foch viivad meid rändama galaktika äärealadele ja linnutee sügavustesse. Kosmoserändurite muusika ootab avastamist nagu uued planeedidki. Piletid eelmüügist 5 €, samal päeval 7€ N 8.03 kell 16 „EV 100. Kontsert Eesti klaverimuusikast” Türi kultuurikeskuse väikeses saalis. Esinevad Järvamaa muusikakoolide klaveriõpilased. Kontsert on tasuta N 8.03 kell 19 Naistepäevakontsert „Meestelt naistele“ Oisu rahvamajas. L 10.03 kell 19 Traditsiooniline tantsupidu „Tere, kevad!“ ansambliga Regatt Türil. Külaliseks videodiskor Sulo Särkinen. Piletid: eelmüügist 13-15 € peo toimumise päeval 20 €. Laudade broneerimine, info ja piletid telefonidel 387 8248 ja 5348 4680, e-mail: info.kultuur@tyri.ee. T 13.03 kell 19 Komöödiateatri etendus „Hollywoodi filmitähed“ Türi kultuurikeskuses. Osades: Helgi Sallo ning Katrin Karisma. Pühendatud Katrin Karisma 70. juubelile. Lavastaja Erki Aule. Piletid 15/13 € R 16.03 kell 19 Naistele pühendatud kontsert meesansamblilt Sõstrad (Saaremaalt) Kabala rahvamajas. Tasuta Info: www.tyrikultuurikeskus.ee tel. 38782478(Türi), e-post info.kultuur@tyri.ee tel 387 1241, 5340 3551 (Oisu) orm@tyri.ee tel 5300 3987 (Kabala), kabalarm@tyri.ee

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

vana ja uus

reklaam ca 1930

UUED KODANIKUD

AIGAR TANILA 27.11.2017

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Aili Avi Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Väätsa meierei asub päris mõisahoone lähistel ja algne hoone on püstitatud 19. sajandil. Fassaadi keskel on kolmele sambale toetuv katusealune, kus paiknes ka piima vastuvõtu platvorm. Seinad on laotud paekivist ja kaetud krohviga. Meiereiks ümberehituse käigus müüriti kinni ka kaarega aknaavad ning ehitati uued ukseaugud.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

2018 Tanel Viljat

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Tänasel päeval on hoone üsna viletsas seisukorras. Seinad on saanud vihmakahjustusi ning on likvideeritud ka üks sammas, ilmselt liikumise hõlbustamiseks. Maja tagaküljele on tehtud ka juurdeehitusi. Hoone ilmestamiseks on kunstnikud oma mõttelende jaganud, kuid aeg murendab maja omasoodu.

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Ostan nõukaaegseid mänguasju ja portselanist kujukesi. Tel 5590 6683. Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee. Kinnisvara ost-müük, vahendus. OÜ Järva Elamumaa tel 5333 4903, jarvaelamumaa@hot.ee

Fekaalivedu. Tel 452 2002. Peoruumide rent, TÜRI KANARBIK (Kalevi 7), www. facebook.com/KanarbikTyri/ Tel 5333 4903. Müüa täitematerjali: kruusa, liiva, killustikku, sõelutud mulda, liivakasti liiva. Hinnad alates 2 eur/tonn, tel 528 0179.

Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106. FT OÜ Soojapumpade ja kodumasinate müük ja hooldus. Tel 515 1065. Ale talu müüb nisu, otra ja söödajahu. Koit Teder 5153808.

Pakun tööd ehitustöölisele. Tel 5303 4649. Müüa 3 toaga maja Türil või vahetada 2-toalise keskküttega korteri vastu (1-2 korrus), otse omanikult, toidukaupluse lähedal. Tel 5621 2390. Kauplus RETROKAUP Türil Viljandi 9a ostab erinevat nõukaaegset ja ka vanemat kaupa: nõud, mööbel, tarbeesemed, mänguasjad jne. Tel 5816 3994, 513 3385.

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

TELERITE ja muu elektroonika

REMONT KASTANI 13, TÜRI

TOIVO PORVAL tel 515 4215; toivo.porval@gmail.com

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 1. veebruar 2018

reklaam EV 100 juubelinädal Türi vallas 15.02 kell 17 „EV100" pidulik õhtu Türi raamatukogus. Esinevad Rene Viljat, Aime Lippur &Co, luuleminutid. 18.02 kell 15 Eakate klubi Ehavalgus peoõhtu “EV100“ Türi kultuurikeskuses. 19.02 kell 18 Türi Kultuurikeskus esitleb: kontsert „Siiri Sisask-Eesti 100" Laupa mõisas. Tasuta. Kohtades arv piiratud. 20.02- 26.03 Näitus „100 kinnast Järvamaalt“ Türi kultuurikeskuses. 22.02 kell 19 Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsertaktus „Ma sündisin 100 aastat tagasi“, konkursi „Aasta tegu ja tegijad 2017” tunnustamine Türi kultuurikeskuses. 23.02 kell 19 Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsert ja pidulik maavanaema vastuvõtt Oisu rahvamajas. 23.02 kell 18 EESTI VABARIIK 100 Väätsa rahvamajas. Meeleolu loovad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Pidutort. Videodisko kuni 23:00-ni. Tasuta. 24.02 kell 07.30 Türi kultuurikeskuse lipuväljakul - pidulik lipuheiskamine, Kaitseliidu rivistus ja aupaugud, tule süütamine tulealtaril, kõned. Tseremoonia jätkub pärgade asetamisega Vabadussõja monumendile kesklinna kalmistul. 24.02 kell 09 MÄLESTUSHETK LÕÕLAS Kaitseliidu õppekeskuse juures. 24.02 kell 7.33 Käru simmaniplatsil - lipuheiskamine, noorkotkaste ja kodutütarde rivistus, jalutuskäik Käru kirikusse Vabadussõjas langenute mälestuseks pärja asetamine. 24.02 kell 11 Väljasõit Käru keskusest Kädva Seltsimajja, kus toimub lipu heiskamine, ajaloohetk, ühine “100 aastat Eesti toitu” valmistamine, talumatk. 24.02 kell 19 Käru Pritsimajas - ühised õnnesoovid Eesti Vabariigile koos sünnipäevatordi söömisega. 100 küsimust ning head soovi rahvale.

PROGRAMMID ÕPILASTELE

Eesti Ringhäälingumuuseum. Vabriku pst 11, Türi www.rhmuuseum.ee

EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUMIS

. S ON … STUUDmIO m ta e raadioa mikrofoni, koos

Õpime kasuta natuuri ja estame saate sig saate plaani, salv e. agasini tüüpi saat rühmatöödena m äiteks võib N . ad ej al os livad Saate teema(d) va ndmus, i päevakajaline sü teemaks olla mõn ie ol lust või n, sündmused ko klassiekskursioo e põhjal koosrjandusteos, mill hoopis loetud ki kuuldemäng, lavastatakse lühi tatakse uudised, kuulajamäng jne. jääb osalejatele. Valminud saade

KUULDEMÄNG

Räägime kuuldem ängust ja Raadioteatri ajaloos t, kuulame näiteid kuuldemän gudest. Valime stsenaariu mi ja salvestame kuuldemängu, mille lavastajad, helikujundajad ja osatäitjad on programmis osale jad. Valminud kuuldemäng jääb osalejatele.

MEIE UUDISED

Teleuudiste tegem ist tutvustav program m, mille käigus tu televisiooni uudiste tvume saadete ajalooga, rää gime teleuudiste to tänasest päevast, va otmise lmistame ette uudi slood ja salvestam saate. Salvestatud e uudistetelesaade jääb osale jatele.

Programmid sobivad õpilastele alates 2. klassist. Programmide kestvus: 90 minutit Hind: 5 eurot ühele osalejale (sisaldab muuseumi piletit)

Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum@rhmuuseum.ee

Programm uudishimulikele lastele, kes tahavad mikrofoniga sõbraks saada. Vaatame erinevaid mikrofone muuseumi kogust, proovime mikrofoni laulda ja rääkida ning hindame kuulates tulemust. Programmi käigus salvestatud jutud ja laulud saadetakse nädala jooksul osalejatele. Kestvus: 45 minutit Hind: 2 eurot ühele osalejale

Uurime, mis on kuuldemäng ning kus ja kuidas kuuldemänge tehakse. Salvestame kuuldemängu, mille lavastajad, helikujundajad ja osatäitjad on programmis osalejad. Salvestatud kuuldemäng saadetakse nädala jooksul osalejatele. Kestvus: 45 minutit Hind: 2 eurot ühele osalejale Proovime-katsetame televisiooni uudistesaate laua taga istudes telediktori tööd. Saame teada kui kerge või hoopis keeruline see tegelikult on. Programmi käigus salvestatud video saadetakse nädala jooksul osalejatele. Kestvus: 45 minutit Hind: 2 eurot ühele osalejale Info ja tellimine: 385 7055, 513 9985 rhmuuseum@rhmuuseum.ee www.rhmuuseum.ee