03.09.2020

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

3. september 2020 nr 9 (897)

• Külgkorvid kogunesid taas lk 3 • Kogudus tänab lk 4

Kaasav eelarve ootab taotlusi 1. septembrist saab esitada ettepanekuid kaasava eelarve jaoks Kaasava eelarve suurus on 2021. aastast 50 000 eurot ja rahastatakse vähemalt kahte objekti, mille minimaalne kulu on 5 000 eurot ning maksimaalne kulu 25 000 eurot.

• Ettepanekuid oodatakse 1.–18. septembrini aadressile vallavalitsus@tyri.ee märgusõnaga „kaasav eelarve“; • Ajutine vallavalitsuse komisjon, kuhu kuulub vallavolikogu igast alalistest komisjonist kuni 2 liiget ja 2 vallavalitsuse esindajat, analüüsib esitatud ettepanekuid; • Analüüsi tulemused avaldatakse hiljemalt 5. oktoobril 2020 valla veebilehel; • Hääletamine toimub 10.-21. oktoobrini 2020 elektrooniliselt Türi valla veebilehe kaudu või Türi raamatukogu struktuuriüksustes, st Türi linnas, Oisu, Käru ja Väätsa alevikes ning Laupa, Kabala ja Kahala külades asuvates raamatukogudes; • Hääletustulemused selgitatakse välja hiljemalt 3. novembril 2020.

Ootame vallakodanike aktiivset osavõttu.

Aime Roosioja, finantsjuht

Paide-Türi rahvajooksu sel aastal ei toimu Kahjuks peame teile teatama, et selle aasta Viking Window Paide-Türi rahvajooks, mis pidi toimuma 27. septembril 2020, jääb kahjuks ära.Järgmine jooks on planeeritud 26. septembril 2021. Jooks on tavapärasel kõrgel tasemel ja sinna on kõik jooksusõbrad väga oodatud.

Kõik, kes on tänavusele ehk 2020. aasta jooksule juba registreerinud, saavad edasi toimida kahel viisil: lasta end automaatselt registreerida järgmise aasta jooksule ning seda sama osavõtutasu eest, mis juba makstud; küsida oma osavõtutasu tagasi kirjutades emailile info@rahvajooks.ee

Erich Petrovits, korraldaja

Käru põhikool sai uue juhi Käru põhikooli direktorina alustas tööd Toomas-Vahur Lihtmaa. Uus koolijuht on tegutsenud pikaajalise koolijuhina: ta on Viljandi kunstikooli looja ja töötanud direktorina Tallinna kunstikoolis.

Toomas-Vahur Lihtmaa on fotograafia valdkonnas viimased 14 aastat koolitanud nii noori kui täiskasvanuid eesti, vene ja inglise keeles, olnud lektoriks kõrgkoolis, rakenduskõrgkoolis, üldhariduskoolis ja rahvaülikoolis. Tal on magistrikraad kunstiõpetuse ja joonestamise erialal, lisaerialadena on ta õppinud psühholoogiat, reklaami ja meediat. ToomasVahur Lihtmaa sõnul on tema kutsumuseks alati olnud meeskonnatöö, haridusvaldkond ning töö säravate ja loominguliste õpilaste ja õpetajatega. Käru põhikooli juhina võtab ta eesmärgiks kooli arendamise, pakkudes loovusest huvitatud õppijale põnevat ja nüüdisaegset alus-, põhi- ja huviharidust ning võimalusi enesearenguks.

Rõõmsat, turvalist, toimekat, põnevat ja avastamisrõõmu täis kooliaastat kõigile lasteaia- ja koolilastele, õpetajatele ja lapsevanematele!

Türi vallavalitsus ja Türi vallavolikogu

• Türi Püha Martini kirik 700 lk 5 • Hariduse erileht lk 7 - 10

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee • Kuidas muuta mure rõõmuks lk 10 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 1. oktoobril

AVATUD!

28. augustil avati Türi põhikooli uus hoone ja türi spordihoone

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

2

arvamus Ja valmis nad saidki… … koolimaja. Ja spordihoone ikka ka. Täitsa uued, avarad ja valged tulid. Üks tuttav poetas, et varsti ei tunne enam Türi linna äragi, kui pole mitu aastat käinud. Peab ikka tihedamini käima. Miskit toimub kogu aeg.

Kas siis nüüd on kõik ära toimunud ja valmis saanud? Kes teab?

Mõned tähtsamad asjapulgad on igatahes andnud mõista, et lähiajalaastatel ei ehitata Türi vallas suurt midagi. Vajadusel tehakse hädapäraseid töid.

Kui hädapärane on vana koolimaja ümberehitus või siis kohandamine Türi raamatukogule ja vallavalitsusele sobivateks ruumideks, saab näha. Volikogu on ümberasumisele rohelist tuld näidanud ja kavade kohaselt peaksid nii raamatukogu kui ka vallavalitsus järgmisel kevadel-suvel juba uues vanas majas toimetama.

Mis saab tänasest vallamajast, seda pole veel lõplikult otsustatud, aga kui omavalitsusel seda tarvis pole, siis ilmselt läheb müüki.

Samamoodi ootab müük ees vana linnavõimlat. Rohkem kui pool sajandit türilasi spordihoonena teeninud ja kunagi Paide EPT poolt kombainikuuri sildi all ehitatud hoone ootab uusi väljakutseid ning vallavalitsuse otsust müügi korraldamiseks.

Mis saab vabadest pindadest, mis tekkisid kooli uude koju kolimisega kunagises kolledži majas ja ühisgümnaasiumi hoones? Ilmselt leitakse ka neile sobiv rakendus ja ruumid ei jää tühjalt seisma.

Lausa imekspandav on kiirus, millega tänapäeval ehitatakse. Vaid aasta - selle ajaga on vanad hooned kadunud ja uued säravad asemele kerkinud. Meenub kevadine koroonakriis, mille ajal oli vallamaja praktiliselt inimtühi. Tühja maja vaikuses lehte tehes oli kosutav kuulda, kuidas naabruses käib vilgas ehitustegevus, mis ei katkenud isegi mitte nädalavahetusteks.

Nagu juba eespool öeldud, siis valmis nad saidki. Au ja kiitus neile, kes välja mõtlesid, kes kaasa aitasid ja kes ka valmis tegid!

Teet Reier

ööklõpsud

29. augustil toimus järjekordne Muuseumiöö. Ka kõik Türi vallas asuvad muuseumid olid avatud kella 18 - 23. Käru kärude muuseumis tantsiti muuseumiöö kõigepealt avatuks ja siis said kõik huvilised, keda korraldajate sõnul oli sadakond, ka uuenenud väljapanekuga lähemalt tutvust teha.

2 x Teet Reier

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Renoveerime Türi vallas niipalju korterelamuid kui võimalik!

Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Esitasime sotsiaaldemokraatide poolt viimasel vallavolikogu istungil otsuse eelnõu ja kui volikogu seda toetab, hakkab Türi vald korteriühistuid nõustama ning rahaliselt toetama. Meie eesmärk on, et Türi inimeste elamispinnad saaksid korda.

Meie vallas on korrastatud väga vähe kortermaju. Meile teadaolevalt vaid kümme hoonet ning mõned on lähiajal tegemisel. Samas asub Türil kolmandik Järvamaa 764 korterelamust.

Soovime, et vallavalitsus hakkaks aktiivselt tegelema elanikkonna teavitamisega renoveerimise võimalustest ja vajalikkusest ning nõustama ühistuid renoveerimisprojektide koostamisel, rahastustaotluste esitamisel ja tasuvusarvutuste koostamisel.

Samuti peab vallavalitsus esitama volikogule õigusakti, millega toetatakse Türi valla korteriühistuid renoveerimisprojektide maksumuse hüvitamisel.

Järgmisel seitsmel aastal toetab riik suurte summadega korterelamute renoveerimist ning kui me seda võimalust ära ei kasuta, jääme elamispindade osas teistest maha. Suvel lõppenud Kredexi taotlusvoorust küsis toetust Järvamaalt vaid kaks Paide korteriühistut, seevastu meiega samast rahastuspiirkonnast Raplamaalt küsiti 12 ja Lääne-Virumaalt 34 hoone korrastamiseks. Nii-öelda meie raha läheb teistesse maakondadesse, kuigi peaks siinsete inimeste heaolu parandama.

Korda tegemata korterelamud on lähitulevikus üks põh-

jus, miks inimesed Türi vallast lahkuvad. Kui sul on valida, kas elad 70–80ndatel ehitatud amortiseeruvas hoones või korda tehtud majas, valid võimalusel alati korralikuma elupaiga. Täna on samal ajaperioodil ehitatud elamud terves Eestis sarnases olukorras, kuid eurorahadega lähevad mõned piirkonnad eest ära. Me ei tohi sellel juhtuda lasta.

Tallinna tehnikaülikooli arvutuste järgi võivad aastaks 2050 ligi pooled valla kortermajad kasutusest välja langeda.

Seda pigem aga valla äärealadel, kus majad väiksemad ja väljakutsed suuremad. Kui me sellel juhtuda laseme, toimub suurem ääremaastumine, koolides jääb õpilasi vähemaks, ettevõtjatel on töökäsi puudu.

Mis aga kõige olulisem – iga kortermaja on kellegi kodu. Isegi kui seadus seda otse ei ütle, peab valla ja vallavalitsuse esmane huvi olema oma inimese käekäik.

Kui sellele saab kaasa aidata nii lihtsal viisil, siis seda tuleb teha.

Pealegi oleks meie poolt pakutud tegevuste kulu imeväike kodu soetamise toetuse kõrval, aga mõju elanike arvule paarikümne aasta jooksul oluliselt suurem.

Järvamaa, sealhulgas Türi vald, on renoveeritud kortermajade arvult Eesti viimaste seas, seda ka AS Kredexilt renoveerimistoetuste küsimises. 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil planeeritakse korterelamute renoveerimist toetada üle Eesti 366 miljoni euroga, mis omab märkimisväärset positiivset mõju amortiseeruvale elamufondile.

Piirkondlikud suured erinevused renoveerimistoetuste taotlemisel võivad tähendada, et info ei liigu piisavalt ja tasuvusarvutuste ning toetuste taotlemise bürokraatiaga tegelemine ei ole kõigi jaoks lihtne. Samas loodi sellel aastal riiklikud laenud, juhuks kui pank ei aita, ning eraldi toetused väga madala ruutmeetri hinnaga majadele.

Neis küsimustes tahamegi tuge pakkuda!

Suvi hakkab lõppema, koroona jätkub Augustikuus toimusid presidendivalimised Valgevenes, millele eelnesid ja järgnesid ulatuslikud rahutused, järjekordselt pöörasid tülli Kreeka ja Türgi, selgusid USA presidendi valimiste finalistid, esilinastus (meie jaoks üsna tähtis) film „Tenet“. See kõik on suur majandus, mida annaks ümber arvutada ka rahaks. Eelpool nimetatud sündmustele lisaks jätkus USA ja Hiina konflikt. Mõtlesin, et see on teema, mille võiks arutluse alla võtta.

Konflikt kahe suure riigi vahel on juba ammune ja tundub, et mida aeg edasi, seda suuremate tuuridega see pöörleb. Meie jaoks võib see tunduda kauge teemana, kuid tegelikult oleme paratamatult sellesse konflikti tõmmatud.

Kes on sõber, kes vaenlane?

USA on meie sõber. Seni on see meie välis- ja julgeolekupoliitika üks alustalasid. Hiina samal ajal oleks ka nagu meie suur sõber Aasias. Kui Hiinas lõppes Mao aeg ja seal hakkasid puhuma uued tuuled, siis tundus, et ka seal riigis on võimalik demokraatia, avatud turumajandus, heanaaberlikud suhted jne. Päris avatud demokraatiat ei tekkinud. Hiinas oli, on (ja jääb?) üks partei – kommunistlik.

Hiina linnapilt muutus tasapisi kaasaegsemaks, algatati suuri projekte. See areng tundus nii positiivne. Täna aga süüdistab USA Hiinat igasugustes pattudes. Eriti teravaks on läinud suhted Trumpi ajal. Hiina majandusmudelit on uuritud ja luuratud juba aastaid.

Selgub, et tõepoolest Hiina nagu üritaks suurendada (lubamatute võtetega) oma mõju läbi majanduse. Näiteks lubab siin-seal üle maa-

ilma ellu viia suuri projekte teatud „tingimustega“ muidugi.

Hiina„abi“ Euroopas.

Näiteks ehitati Hiina rahadega valmis Budapest-Belgrad raudtee. Kui avalikkus Ungaris hakkas nõudma selle lepingu tingimuste avalikustamist, siis Ungari valitsus hoopis salastas lepingu pikaks perioodiks. Eelnevalt oli saanud teatavaks, et tegelikult laenulepingu intressid olid üle turutingimuste ja tekkis kahtlusi, et leping näeb ette tingimusteta nõustumist Hiina välispoliitikaga ja mitte sekkumist Hiina siseasjadesse. Ka eelmiste selliste projektidega Euroopas on Hiina üritanud „rõngastada“ riike endale sobivasse suhtesse. Mis meil sellega pistmist võib olla?

Teatavasti on ka meil olemas üks megaprojekt, mille tegemiseks on Hiina riik juba oma abi pakkunud.

Tallinna-Helsingi tunnel oleks ka maailma mõistes megaprojekt oma mahult ja maksumuselt. Aga meie majanduseksperdid ja poliitikud on hoiatanud, et kui Hiina selle meile valmis ehitaks, siis selle laenu lepingu tingimustega jääme väga suurde sõltuvusse Hiina riigist. Sellistele hoiatustele on Hiina riik reageerinud eht kommunistlikult – üsna valulikult. Mäletame, et mõni aeg tagasi ilmus kolme Balti riigi ajakirjanike poolt koostatud analüüs Hiina riigi majandussurvest maailmas. Mäletame ka, mis Hiina meedias selle kohta arvati. Meid, Eestit, Lätit ja Leedut, iseloomustati ikka väga mustades toonides!

Mida tuleb arvestada Hiinaga suhtlemisel?

Eesti ja Hiina suhted algasid umbes 30 aastat tagasi väga hästi. Vandusime vastastikku

truudust ja sõbralikkust. Hiinaga suhtlemisel on üheks võtmesõnaks dalai-laama. Pikka aega ei võtnud Eesti riigi tasandil dalai-laamat, vastu kuigi ta on Eestis käinud mitu korda. Aastaid hiljem president Ilves ikkagi võttis ta ametlikult vastu ja kohe keeras Hiina kinni Eesti piima ekspordi oma riiki.

Kui me tahame sõbralikke suhteid ja sellega kaasnevaid majandussuhteid, siis ei tohi me dalai-laamat oma riiki lubada, ei tohi me kritiseerida Tiibetis toimuvat, ei tohi me kritiseerida Hiina uiguuri poliitikat, ei tohi me kritiseerida Hiina tegevust Hongkongis, ei tohi me midagi kobiseda Hiina majandussurvest, peame lubama Huawei tegevust enda riigis, äppi TikTok ei tohi keelata jne.

Hiina ja USA Kõige rohkem kriitikat Hiina riigi kohta jagab ohtralt selle konflikti teine pool – USA. Ameerika on aga meie sõber. Me oleme valiku ees – kelle poolel olla. Loomulikult tahaksime hoida häid suhteid mõlema poolega, kuid tundub, et see ei ole võimalik. Eks meid on hoiatatud ka.

On veel üks poole valimise koht seoses kuulumisega ELi. USA on kritiseerinud Euroopa Liitu liiga pehme suhtumise tõttu Hiina tegevusse. Eelkõige puudutab see Hongkongis toimuvat. Kas see Hiina-vastane kampaania USAlt on bluff? Arvata võib siiski, et see kõik ei ole sündinud üleöö.

Selgub, et tõepoolest on Hiina koroona viiruse alguses valetanud ja fakte moonutanud, Hiina on mõjutanud ÜRO terviseametit temale soodsas suunas. Kus-

juures selle organisatsiooni aasta eelarvesse annab USA kümme korda rohkem kui Hiina.

See, mida Hiina üritab korda saata Hongkongis, ei ole kuidagi kooskõlas meie arusaamadega demokraatlikust riigist. Ja kas see, et Hiina rajab tehissaari Kollasesse merre, on ikka kooskõlas rahvusvaheliste normide ja kokkulepetega? Oleme väike riik selles „sõjas“ kahe suure vahe, „pisike tüütu kärbes“, nagu Hiina on meie kohta öelnud. Hiinaga heade majandussuhete hoidmine oleks kindlasti tore, ikkagi 1,4 miljardit inimest!

Näiteks kaubanduse pluss on võimalik välja arvutada. Samas kui see tähendab suhete jahenemist USA ja veel mõne temaga ühes paadis oleva suurriigiga, on ka see miinus võimalik ümber arvestada rahasse.

Panda ja poliitika Hiina on tema jaoks sõbralikele riikidele kinkinud bambuskarud. See pidi olema märk headest suhetest. Tõsi, karud on antud rendile (iga aastased rendimaksed jne) ja lepingu järgi tuleb need Hiinale tagastada.

Mõne aja eest leidis aset huvitav juhtum Berliinis, kus sealses loomaaias sündisid pandal kaksikud.

Rahva hulgas kuulutati välja konkurss, mis neile nimeks panna.

Kõige populaarsema ettepaneku järgi sooviti panna neile nimedeks Hong ja Kong! See toimus just Hongkongi kriisi alguses. Saksa riik aga sekkus ja pidades silmas heade suhete jätkumist Hiinaga, neid nimesid siiski ei pandud. Huvitav, kuidas oleks käitunud Eesti riik samas situatsioonis?

Tähve Milt

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

3

uudised/kultuur

Külgkorvide kokkusaamine Taikses algas kogunemisega Paides, et seejärel liikuda ühises rongkäigus läbi Väätsa ja Türi Taiksesse.

Vanal fotol on jäädvustatud Taikses 1979. aastal toimunud pulmapidu ja nagu näha ei puudunud ka tollelt ürituselt mootorrattad.

Teet Reier, erakogu

Külgkorvid kogunesid taas 20. augustil toimus Taikses juba traditsiooniline üritus „EW102 ehk 102 külgkorvi“. Meie kõigi üllatuseks kogunes paraadile ja Taiksesse suisa 113 „korvi“ ja see oli kõigi jaoks vaid puhas rõõm.

Kaugeimad tulijad olid Hiiuja Saaremaalt ning Võrust ja Valgast. Mitmed rattad ei jõudnud kohale, sest teel olles tekkisid tehnilised viperused.

Paraadi Paidest Taiksesse juhtis 1939. a välja lastud NSU, mille taastas türilane Toivo Noodla ning oli ise ka selle ratta roolis. Toivo tunnistas kohapeal olles, et just Taikse seltsimajas toimusid tema pulmad 1. septembril 1979 ja tal on uhke tunne taas siin külas olla.

Paraadsõit Paide-Väätsa-TüriTaikse oli nii menukas, et mitmes külas olid inimesed ennast toolidega tee äärde sättinud, et sellest kõigest osa saada oma koduväravas istudes. Sõit viis „korvid“ Taiksesse, kus neid olid ootamas kodused toidud ja sisukas päevakava. Mitmed pealtvaatajad sattusid üritusele justkui kogemata, sest Taikse teeristis olevad plakatid juhatasid nad kohale.

Nad käisid hiljem korraldajaid vahva ürituse eest personaalselt tänamas ja lubasid ka järgmisel

aastal kindlasti kohal olla.

Facebookis sai välja kuulutatud ka ürituse jagajatele väike loosimäng ehk võimalus oli võita kahel inimesel „kaasreisija piletit külgkorvi“ marsruudile PaideTaikse. Üheks võitjaks osutus Silvi Pukovski Türilt, kes oli oma võidu üle väga uhke ja nautis kogu reisi südamest. Sõita kaasreisijana külgkorvis - see oli olnud siiani tema eluunistus ja samas oli võit suurimaks elamuseks tema suvisel puhkusel.

Korraldustiim oli ürituseks ettevalmistusi teinud juba mitu kuud ja plaanid olid justkui kõik paigas, aga „üllatused“ alles hakkasid tulema.

Paar päeva enne üritust teatas meie võistluste kommentaator Are Eller, et on Kihnu reisil ilmselt külmetanud ja perearst soovitas tal kodus püsida. Päeva juhtimine ja võistluste kommenteerimine jäi nüüd korraldajate endi kanda. Margus Soosaar ja Tõnu Ehasalu - saite hästi hakkama! Saime siiski teha Are Elleriga lühikese telefoniintervjuu ürituse ajal ja ta lubas olla meie tiimis järgmisel aastal.

Lastealale ATV-sid lubanud persoon andis samuti eelmisel õhtul teada, et ta vist on haige

ega tule kohale. Lisaks polnud võimalik temaga ka enam kontakteeruda ehk ta ignoreeris meie kõnesid ja kirju.

See tähendas korraldajatele järgmist peavalu ehk tuli leida häid inimesi, kes oma isiklikke laste ATV-sid kasutada annaksid, et tegevused lastealal ei jääks olemata. Saime hakkama! Aitäh Alvo Luuasep!

Eelmisel aastal juba kätt harjutanud parkimisabilised teatasid, et nad peavad siiski tööl olema ega saa sel aastal appi tulla. Taaskord pandi korraldajad fakti ette, et tuleb leida uued inimesed 24 tunni jooksul. Otsisime ja leidsime. Aitäh teile Manuel Peegel ja Henri Perillus, et abiks olite!

Muusikat mängida lubanud DJ andis 4 tundi enne ürituse algust teada, et hakkas küll sõitma, kuid on vist ka eelmisel päeval külmetanud ja sõidab siiski koju tagasi jne. Türi noortekeskus ja Sulo Särkinen aitavad alati, suur tänu! Üllatuskülaline otsustas ka viimasel minutil mitte tulla, sest teavitas, et vist on haige ja päris tasuta saab vast korraldajate tiim ka ise tema ülesannetega hakkama.

Kas annab „veel paremaks“ minna? Aga ilmselt pealtvaatajad

ja osalejad ei saanudki teada, et midagi oli puudu või teisiti, sest korraldustiim „lappis ise kõik augud“ ja esineti ise uutes rollides.

Tundub, et saime hakkama.

Järgmisel aastal püüame veel suurema ja uhkema ürituse teha, sest lootust on korraldada see 2021. aastal suisa 2-päevasena.

Jälgige reklaami ja soetage endale vahepeal mõni „korviga isend“, et paraadil meie rivi pikemaks muuta ning tuunige oma olemasolevaid „korve“. Tulla võib ka soolorattaga või niisama pealtvaatajana päevast osa saama.

Korraldustiim koosseisus Tõnu ja Sirje Ehasalu, Margus Soosaar, Kristina Gudinas ja Aivo Kask tänavad kõiki oma toetajaid, üritusel osalejaid ja pealtvaatajaid.

Kohtume 20.08.2021 Taikses!

Eriline tänu meie toetajatele: Go Track OÜ, Visitant OÜ, Ideraator OÜ, ViaEst Logistics OÜ (Peotelkide rent Järvamaal), Taikse Külaselts MTÜ, Heko Kaubanduse OÜ, Kopameistrid OÜ, East Highway OÜ, Ahula TP OÜ, Türi Motoklubi Alempois MC MTÜ, Türi Noortekeskus, Alexela AS, Kuma AS, Cramo Estonia AS Paide, Arvi Viilup, Priit Pärna (Otsa talust).

Kristina Gudinas

Oisukandi hoovipäev liitis kogukonda „See oli nii äge! Meil oli igasuguseid tegevusi veel ette valmistatud, kuid vihma tõttu ei saanud kõiki teha, aga ikkagi käis meil üle 200 inimese,“ selgitas Pargi tänava kohviku pidaja Kristel. „Ma sõidan kogu aeg Oisu ja Türi vahet, aga ma pole niimoodi siinsetesse hoovidesse sattunud - nii põnev oli!“ sõnas hoove külastanud Merike.

Positiivset ja kiitvat tagasisidet kuulis 22. augustil toimunud Oisukandi hoovipäeva kohta veel ja veel nii hoovipidajatelt

kui -külastajatelt. Oisu kultuuri ja arengu selts tänab kõiki hoovipidajaid (Augustikuine Jaanipidu, Taikse Seltsimaja, Taikse Nobedad, Künnimamma Juures, Vikerkala hoovikohvik, Piiripealne, Lipu hoov, Nurga kohvik, Läbikäiguhoov, Pikk 1, Oisu Mõisa Resto, Marrandi Kirbukas, Kooli hoov, Vana aja hoov, Pargi tänava kohvik, Aino-Elleni hoovipuhvet, Ampli hoov, Ehe, Elise Aed ning staap Rahvamaja), toetajaid (Kuma, mesinik Jan Jaan-

hold, Tiina Teppo, Timo Petrovits, Tiina Kaulen, Liivi Rehela, Vaike Siemann, Sulev Liiva, Türi kultuurikeskus ja Oisu rahvamaja, Türi noortekeskus, Türi vald, OÜ Estonia) ja külastajaid – tänu teile õnnestus Oisukandi hoovipäev nõnda suurepäraselt!

Sündmuse peamiseks eesmärgiks oli kogukonnatunde kasvatamine üksteisega tutvumise ja külastamise kaudu ning ühtlasi piirkonna tutvustamine teistele huvilistele. Sündmus

võeti suurepäraselt vastu ning nõnda plaanimegi järgmist samalaadset ettevõtmist korraldada tuleva aasta 14. augustil.

Loe lisaks Järva Teatajast aadressilt https://jarvateataja. postimees.ee/term/631423/ oisukandi-hoovipaev ja sündmuse Facebooki lehelt http s : / / w w w. f a c e b o o k . c o m / events/577884466256440.

Kati Nõlvak

Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi juhatuse liige

Metsa-ja matkapäev Tõrvaaugus 19. septembril algusega kell 11 toimub Rassi külas Tõrvaaugu XXVII metsa- ja matkapäev. Metsapäeval näeb, kuidas aeti vanasti tõrva, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel ja metsamatkal. Avatud on seenenäitus ning teadjad annavad nõu, mil-

liseid seeni korjata. Seekord on meil taas seenetundjaks Külli Kalamees-Pani.

Väikese tervituskontserdiga on lubanud külla tulla Suure-Jaani pasunakoor. Korraldajad hoolitsevad ka selle eest, et osalejad ei peaks kannatama tühja kõhtu.

Päevakorras on lisaks matkale ja õpitubadele mitmesugused võistlused nagu silmateritamine, raievõistlus, traktoristide mitmevõistlus, viktoriin ja veel mõndagi huvitavat. Metsapäeval on avatud ka võimalus osta-müüa omatoodangut. Osa võivad võtta kõik hu-

vilised, võistlusvahendid kohapeal olemas ning võistlusteks registreerimine alates kella 10.30-st. Üritus on osalejatele tasuta.

Osavõtust võib teatada hiljemalt 15. septembriks 2020. a telefonil 505 3401 või e-posti aadressil: elor.ilmet@rmk.ee.

Türi muusikakooli õpilased osalesid edukalt rahvusvahelistel konkurssidel Käesoleva aasta augustikuus toimus Saksamaal Karlsruhes rahvusvahelise konkursi „The Tenth International Competition MUSICAL FIREWORKS IN BADEN – WÜRTTEMBERG 2020“ lõppvoor, kuhu pääsesid osalema ka 5 Türi muusikakooli õpilast. Peale Baltimaade olid esindatud Rootsi, Saksamaa, Venemaa, Türgi, Hiina, Singapur, Bulgaaria, Korea, Soome, Aserbaidžaan, Armeenia ja Hispaania. Õpetaja Viia Ivaski flöödiklassi õpilane Helena-Elis Pärenson saavutas I koha ja Kristiina Theresa Miller II koha. Õpetaja Helen Oti tšelloklassi õpilased Teele Lotte Trug ja Karola Lee Aasavelt ning õpetaja Maris Viisma viiuliklassi õpilane Annaliisa Aren said III koha. Keerulise olukorra tõttu toimus konkurss videovooruna. Kõikide pillimängijate kontsertmeister on Siret Heinaste.

Konkursi korraldasid koostöös mittetulundusühingud „Musical Culture of Karlsruhe” ja „Kulturamta“ Saksamaalt, Rostovi regiooni muusikaühing Venemaalt ja Long Island Conservatory of Music USA-st, New Yorgist. Õpetaja Anne Toome klaveriklassi õpilane Maria Palling (pildil) osales käesoleva aasta augustikuus toimunud V rahvusvahelisel ODIN’i nimelisel klaverikonkursil ja saavutas II koha. Maria osales III vanuserühmas, kus lisaks muusikutele Eestist pakkusid konkurentsi noored pianistid Indoneesiast, Mehhikost, Austraaliast, USA-st, Taist ja Itaaliast. Üritus viidi sellel korral olude sunnil läbi videokonkursina ja korraldajaks oli rahvusvaheline mittetulundusühing European Academic Artists Association (EAAA) http://www.eaaae.org/organisation.html.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Head lauluklubilased!

Kindlasti ootate juba meie kokkusaamisi. Alustame 4. oktoobril kell 14 Türi kultuurikeskuse II korrusel kooriklassis. Sel hooajal on klubiõhtud iga kuu 1. pühapäeval. Algaval, 9. hooajal laulame laule aastaaegadest, erinevate maade rahvalaule, lumest, jõuludest ja veel palju muid laule.

Nagu traditsiooniks saanud, katame esimese klubiõhtu kohvilaua teie kaasavõetud kookidega. Kes varem pole käinud, tulge julgesti meie sekka, saate hea tuju ja palju uusi laule. Lauluoskus ei pea eriline olema, tähtis on soov laulda. Siin saate sõnad kätte ja eeslaulja ning klaveri abiga tuleb mõnus laul välja. Kohtumiseni!

Helle Maalman

Väärikate ülikooli algus lükkub edasi Koroonaviiruse juhtumite sagenemine tekitab muret kõikjal. Tartu ülikooli rektoraat arutas muuhulgas riskirühmadele õppetöö ohutu pakkumise võimaluste küsimust ning otsustas, et väärikate ülikooli programmide algus lükatakse esialgu ühe kuu võrra edasi. Tervis on kõige olulisem ja kuna tegemist on vanemaealise sihtgrupiga, peame käituma vastutustundlikult ning viiruse levitamise riski võimalikult vältima.

(Septembri lõpus hindab rektoraat olukorda uuesti ja teeb lõppotsuse vastavalt olukorrale riigis).

Kristina Gudinas

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

4

uudised Konn krooksub Kui Konn krooksub, on ta järelikult elus. (Konnaküla uus vanasõna) Konna maja Viljandi tn 60 on väga elus. Ta on rahul oma seestpoolt paraneva tervisega. Tänu kohaliku omaalgatuse projektitoetusele, Türi vallale ja vabatahtlike tööpanusele saame valmis oma kooliruumi, kus juba üritused plaanis. 12. ja 19. septembril kutsume külla ja ka niisama ruume uudistama.

Suur koosolemise ruum sai lubikrohvikihid ja kenad loodusvärvid ülle juba enne 1. septembrit, kui meid külastas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Tema oli ametlikult meie uue majasüdame esimene külaline. Kõlab nii kenasti, et krooksuks kohe kõvemini.

Aga sisu poolest toimetame tasapisi, käsitöökoda toimetab, muud ruumid alles kujunevad. Kel on nüüd plaane, mida saaks Konna majasüdames teha-korraldada, anna meile oma mõtted teada.

Taaselustame Vana Maja Sõprade Klubi (millest ka Konn alguse sai) – kirjutage tyrikonn@gmail.com, kel soovi saada meilile kutse, kui see toimuma hakkab (vanemate majade hobiehitajate ja muidu huviliste kohtumisklubi ettekannetega).

Kel soovi kaasa lüüa Järvamaa käsitöökodade päeval 19. septembril meie juures, anna endast teada, leiame koha lisaks oma meistritele. Üleskutse nr 1: Kui kellelgi seisab kodus vanaaegseid tööriistu, mis võiks leida koha Konna maja nn äraarvamismängu seinal, siis ootame lahkeid annetajaid (höövleid, huvitavaid puidutööriistu vm). Üleskutse nr 2: Konna majast pole peaaegu üldse vanu pilte – kui kellelgi leidub, palume meil võimaldada neist koopiaid teha.

Tulge läbi või kirjutage (tyrikonn@gmail.com). Üleskutse nr 3: Konnale on annetatud hulga nõusid, oleme need sorteerinud ja saame ka teile vajadusel laenutada, kui suurem pidu peres tulemas. Küsige julgelt - mida meil on, jagame ka kogukonnaga. Mida vähem kasutame ühekordseid nõusid, seda parem keskkonnale. Üleskutse nr 4: Kostüümiladu – ajastukomplektid nt sajandivahetusest vm, kui sa ei taha neid enam kodus hoida, oled nõus loovutama kogukonnalattu, saame need sättida laenutamiseks.

Võib tuua ka lastekostüüme, kuna peagi saab meil pidada ka laste sünnipäevi. Üleskutse nr 5: Kui keegi võtab plaani nt 2021 suvel Konnas suvekohvikut pidada, andke meile oma huvist teada. Soovitavalt võiks olla ka töökad käed ehitustegevuseks. Konn hõikab välja idee, et kohvikutepäeval võiks meie juures olla ka vabalt 5 kodutegijat korraga – nn kohvikute maja. Meil on olemas nõud, nõudepesumasin ja äge maja. Hakkame plaanima.

Olge te ette tänatud.

Aili Avi

Türi kogukonnaseltsi vabatahtlik

Pika sammuga kooliaastale vastu Erilisest hariduseksperimendist läinud kevadel soovivad kõik koolid pikkade sammudega naasta tavalise koolielu juurde. Kärsitult ootavad uusi kohtumisi koolimajades nii õpilased kui ka õpetajad.

Vaatamata erakordsele kevadele, toimusid meie kõigis majades mõõdukas vormis lõpupeod ja -aktused. Põhikooli lõpetas 10 noort ja lasteaia 7 last.

Suvel esinesid laulu- ja tantsulapsed Kabala laulu- ja tantsupäeval. Laulud ja pillimängu aitas lastele lavaküpseks harjutada õpetaja Eda Liblik, tantsusammude seadmisel toetasid õpetaja Külli Huopolainen ja Õnne Roosileht.

Meie kooli kodutütarde rühmas on 26 liiget ehk pea kõik sobivas vanuses neiud. Rühma juhib selle loomise algusest peale õpetaja Sirje Kips. Kodutütarde aastaplaanis on väga palju põnevaid tegemisi. Suvel osalesid nad mitmel võistlustel ja külastasid Valgamaa põnevaid paiku.

Terve eelmise õppeaasta valmistus koolipere tervist edendavate koolide (TEK) võrgustikuga liitumiseks. Moodustasime koolis tervisemeeskonna, hindasime tervisega seotud valdkondi, koostasime tervise edendamiseks tegevuskava ja esitasime kevadel tervise arengu instituudile põhjaliku taotluse TEK võrgustikuga liitumiseks. Tervisemeeskonda juhib koolis sotsiaalpedagoog Piret Päll.

Suve lõpuks saime tervise arengu instituudilt võrgustikuga liitumise kohta positiivse vastuse. Meie lasteaiad liitusid tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga juba 2018. aastal.

Retla-Kabala kooli pere rõõmustab õppeaastale vastu minnes lisandunud uute lasteaialaste ja õpilaste üle. Oisu lasteaeda lisandus suvega neli ja Kabala lasteaeda kolm last.

Kabala koolimaja rõõmustab kuue uue õpilase ja Oisu koolimaja kaheksa uue õpilase üle. Õpilaskodusse lisandus kaks uut õpilast.

Tegusat kooliaastat kõigile õppijatele ja õpetajatele!

Jaanus Roosileht

Retla-Kabala kooli direktor

Kogudus tänab!

Türi kiriku 700. aasta tähistamise üritused lõppesid pühapäeval, 23. augustil piduliku jumalateenistusega Türi kirikus, kus õnnistuse said ka 11 hõbeleerilast.

Kuid juubeli pidulik tähistamine algas juba laupäeval, 22. augustil kell 11.45 trompetimänguga kiriku tornis. Järgnes rongkäik kiriku juurest Türi kultuurikeskuse lipuväljakule, kus lehvisid Eesti Vabariigi, Eesti evangeelse luterliku kiriku, Türi vabatahtliku tuletõrjeühingu, kaitseliidu Türi üksikkompanii ja äsjavalminud EELK Türi koguduse lipud. Ilm oli küll sompus ja veidi vihmane, kuid peomeeleolu see ei seganud. Kultuurikeskuse ees heisati Eesti hümni saatel sinimustvalge, Türi valla ja Türi koguduse lipp. Tervituskõne pidasid EV kultuuriminister Tõnis Lukas, EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Türi vallavanem PipiLiis Siemann. Kogu tseremooniat kaunistas oma mänguga puhkpilliorkester Türi Ants Oidekivi juhatamisel. Avatseremooniale järgnes ajalookonverents Türi kultuurikeskuses, kus väga huvitavate ja Türi ajalugu eri tahkudest käsitlevate ettekannetega esinesid Türil tuntud ajaloolased Ago Pajur, Kaarel Aluoja ja Valdo Praust.

Kell 17 alanud kontsertjumalateenistuse alguses pühitses peapiiskop Urmas Viilma Türi koguduse uue lipu ja järgneval kontserdil esinesid laulja Maria Valdmaa ning Türi koguduse organist Marju Riisikamp. Kontserdi lõpus, Soome helilooja Jean Sibeliuse teose „Finlandia“ kõlades, mõtlesime eriti oma Soome Siuntio sõpruskogudusele, kelle esindajad kahjuks pandeemia tõttu juubelipeole tulemata jäid.

Kontserdile järgnes pidulik vastuvõtt Laupa mõisas, kus Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja tutvustas algul mõisa ajalugu. Sellele järgnes õnnitluste vastuvõtt ja kogudusepoolne tänamine.

Ülemisel pildil: Türi koguduse lippu õnnistab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Türi kirik 700 pidupäevalised Türi kultuurikeskuse trepil. 2 x Teet Reier Siinkohal veelkord tänu OÜ Silurile kiriku torni idakülje ja kagupoolse kontraforsi restaureerimistööde teostamise ja õigeaegse lõpetamise eest. Riigikogu ja koguduse liikmele Kersti Sarapuule, Türi vallavolikogule ja –valitsusele ning OÜ Estoniale koguduse majandusliku toetamise eest. Türi vabatahtlikule tuletõrjeühingule kiriku kabeli katuse puhastamise ja kaitsekihiga katmise eest. Türi kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäele ja Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluojale mitmekülgse abi ja toetuse eest. Priit Heroodesele koguduse lipu ja vapi kujunduse eest!

Tänan ka Türi koguduse liikmeid, kes aitasid juubeliürituste toimumisele kaasa: juubeli korralduskomisjoni esimees Lembit Küütsi koos oma abikaasa Marju ning lähedaste Mari-Lill ja Meelis Pihtje, Mari ja Veiko Tammjärve ning Kaja Loodesalu-Laviga reklaamplakatite valmistamise ja tänukirjade, temaatiliste kruuside ning kukemärkide kujundamise eest.

Ulvi Uutarit kirikus toimunud perepäeva korraldamise eest. Liina Lehist mitmete heade ideede ja juubeli fotodel jäädvustamise ning koos abikaasa Andrusega kiriku fotokaartide annetami-

se eest. Türi koguduse organist Marju Riisikampi kirikukontsertide organiseerimise ja laupäevasel kontserdil esinemise ning eriti „Finlandia“ ettekandmise eest!

Suur tänu ka koguduse juhatuse liikmetele Urmas Kütile, Ellen Bergile, Peeter Särjele ja Margus Priimägile, eriti aga sekretär Ene Kütile, paljudele teistele koguduse liikmetele ning koguduse sõpradele, kes juubeli tähistamise väga kauniks ja meeldejäävaks aitasid kujundada. Jumal õnnistagu ja hoidku teid kõiki!

Teet Hanschmidt

EELK Türi Püha Martini koguduse õpetaja

Kui langevad värvilised lehed, algab Kesk-Eestis pidu Kurjailma elamusfestivali puhul on tegemist erineva iseloomuga ühisüritusi koondava sündmuste kogumiga Järvamaal.

Festivali sümboliks on tore kollane kass, kes vaatamata sügisvihmadele suure punase vihmavarjuga ringi patseerib ning külastajaid ja osalejaid kutsub. Sügisenautijatele pakutakse perioodil 19. september kuni 30. november ehedaid elamusi külaelu, kultuuri, spordi, aga ka toidu ning looduse valdkonnast, korraldatakse kontserte, etendusi, pidusid, matku, töötubasid jpm.

Festivali kava on leitav festivali veebilehelt kurjailma.ee, kuid kava pole veel kaugeltki lõplik. Koroonapuhang peatas

kevadel festivali ettevalmistustööd mitmeks kuuks. Seejärel saabus suvepuhkuste aeg ning taas kulgesid ettevalmistused mõnevõrra aeglasemalt kui loodeti. Nüüd aga, kus festivali alguseni on jäänud kõigest loetud nädalad, täieneb programm päev-päevalt. Seega tasub ennast pakutavate võimalustega kursis hoida. Lõpptulemusena peaks programmist oma leidma igaüks, olgu ta siis kultuuri-, spordi-, käsitöö-, toidu- või muidu gurmaan.

Festivali eesmärgiks on rikastada Järvamaa kultuurielu ning hoida Järvamaad „pildil“ ka pärast suvise külastushooaja lõppu.

Festivali ellukutsujad ning korraldajad – Järvamaa LEADER

tegevusgrupid koos Järvamaa arenduskeskusega – pakuvad omalt poolt kõigile osaürituste korraldajatele ühisreklaami erinevates meediakanalites, aga ka osasaamise võimalust väärt turunduselasest e-koolitusest „Kuidas korraldada oma üritust nii, et rahvas tuppa ära ei mahu“.

Kõik, kes plaanivad korraldada ürituse Järvamaal ajavahemikul 19.09–30.11.2020 ning liidavad enda ürituse Kurjailma festivali punase vihmavarju alla, saavad sellele e-koolitustele tasuta ligipääsu.

Suvehooaega pikendava festivali ellukutsumise idee sai alguse 2017. aasta novembris, mil grupp Järvamaa ning LoodeEesti LEADER tegevusgruppi-

de esindajaid külastas Valle del Ambrozi piirkonda Hispaanias.

Inspiratsioonireisi keskmeks oli erinevate turismiobjektide kõrval festival Maagiline Sügis (Otoño Mágico), mille suurim õppetund on korraldajate sõnul see, et osapoolte koostöö ja osava turundamisega on võimalik ka väikeste vahenditega saavutada piirkonna külastatavuse suurendamise osas täiesti muljet avaldav tulemus. Õppereisist inspireerituna alustasid LääneHarju koostöökogu ettevõtjad 2018. aasta sügisest Porikuu festivali korraldamist ning nüüd on siis sarnase ettevõtmisega alustamas Järvamaa.

Mis muud kui - vihmavari kaasa ja kohtume keskel!

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700

Raudtee ja paberivabrik muutsid oluliselt Türi ilmet Meile tuntud Türi sai suuresti alguse raudtee ja paberivabriku ehitamise järel. See laiendas Türi varasemat küla ja kirikuasulat tunduvalt lõuna poole ja ühtlasi liitis Särevere mõisale kuulunud Alevi (praeguse Konnaküla) piirkonna Türiga.

Pärnu-Valga raudtee määras kitsarööpmelise raudtee Türile tuleku Kui 1895–96 rajati Pärnu sadama paremaks majandamiseks Pärnu–Valga kitsarööpmeline raudtee, nn juurdeveoraudtee, rajati Viljandi linna ja selle töösturite eestvedamisel sellele juba järgmisel aastal põhjapoolne haru Viljandisse.

Haru rajati põhjusel, et ühendada Viljandi kui maakonnakeskus nii Pärnu sadamaga kui ka Valga kui laiarööpmelise raudtee sõlmjaamaga, mis omakorda oli ühenduses kogu ülejäänud Venemaa keisririigi raudteevõrguga.

Kitsarööpmelise raudtee ehitamise kasuks rääkis selle odavus laiarööpmelisega võrreldes – siinne elanike arv ja oletatavad tööstusmahud ei võimaldanud ehitada laiarööpmelist raudteed, nagu see oli rajatud Tallinnast Peterburi, riigi pealinna, ja Tapalt Tartu ja Valga kaudu Riiga.

Raudteega tuli ühendada tellisetehas ja kaks paberivabrikut Oli Viljandi kord aga tupikteega kitsarööpmelise raudteeühenduse saanud, kerkisid esile mõtted pikendada seda raudteed kuni Tallinnani, mis võimaldaks sama veeremiga hakata sõitma kuni olulise Tallinna sadamani, kus senini oli laiarööpmeline ühendus.

Oli selge, et selle raudtee ehitamine saab teoks üksnes siis, kui Viljandi ja Tallinna vahele tekib või areneb olulisel määral tööstust, mis selle raudtee ehitamist õigustaks. Ühtlasi määras võimalike tööstuste paiknemine

ka raudteetrassi.

Pärast pikki arutelusid erinevate mõisnike vahel (kes määrasid toona siinse maapiirkonna arengu) jäi sõelale kolm initsiatiivgruppi: Laupa mõisaomanikud von Taubed, kes soovisid laiendada oma Jändja puupapivabrikut, Valtu mõisa omanikud von Girard de Soucantonid, kes tahtsid rajada suuremahulist tellisetehast ning Kohila mõisaomanikud von Luederid, kes tahtsid laiendada väikest puupapivabrikut.

Sellega oli põhimõtteliselt paika pandud ka uue raudtee vägagi vonklev siht Viljandist Tallinna, sest need paigad ei asunud sugugi Viljandi ja Tallinna vahelisel sirgjoonel.

Jändja asemel otsustati rajada uus paberivabrik Türile Mis aga Jändjasse puutub, siis planeerimise käigus otsustati üsna kiiresti, et suure vabriku rajamisel sinna saavad takistuseks nii korralike ühendusteede puudumine kui ka vähene inimeste arv.

Seetõttu otsustasid von Taubed kaasata paberivabriku projekti ka mitmed naabermõisnikud (Särevere mõisa von Schillingud, Kolu mõisa von Middendorffid, Käru mõisa von Rentelnid, maaomanikuna ka Türi-Alliku mõisa von Engelhardtid) ja rajada vabrik hoopiski kihelkonnakeskusse Türile, kus oli oluline teederist.

Vabriku ja selle kõrvalt läbi viidava raudtee asukoha määras lõplikult kolm tegurit. Esiteks pidi Pärnu jõele saama tulevase vabriku kohale rajada paisu ja teha seda niimoodi, et võimalusel jääksid tööle sealt alla- ja ülesvoolu paiknevad veskid.

Teiseks tuli jätta terveks võimalikult palju hooneid (mõisad, mõisaehitised, talud) ning kolmandaks sooviti vabriku ja raudtee alla raisata võimalikult vähe põllumaad.

Nii on praktiliselt ainus võimalus rajada raudtee ja vabrik Türi kirikust pool kilomeetrit mööda Pärnu jõge allavoolu.

Seal võimaldas jõe langus rajada edukalt uue paisu nii, et Särevere mõisale kuulunud Alevi (Konnaküla) veskeid see ei mõjutanud.

Samuti oli võimalik raudtee mööda juhtida Türi-Alliku mõisale kuulunud Türi karjamõisa hoonetest.

Karjamõisa kolmanda asukoha hoonestus (praegune Viljandi tn 14 ja 14a) jäeti rajatava raudtee põhjaküljele, niisamuti nagu ka karjamõisa varasem (1875 ehitatud) peahoone, mis asus praeguse Koidula ja Pargi tn nurgal.

Põllumaad aga tuli tahestahtmata teatud määral ohverdada nii raudteele, tehasele kui ka vabrikuasulale.

Kui raudteejaam ehitati kohta, mis oli varasemast soisest võsast välja raadatud ja kuivendatud alles mõni aasta varem (enne 1890. aastate maaparandusi oli praeguse Koidula tn põhjaosa joon umbes põllupiiriks), siis vabrik tuli poolenisti ja vabrikuasula (praegune Vabriku tänav) täies mahus paratamatult rajada põlispõllumaale, mida oli haritud juba sajandeid, muud võimalust maastik lihtsalt ei pakkunud.

Nii vabrik kui ka vabrikuasula rajati Türi-Alliku mõisa maadele, mille selle omanikud von Engelhardtid lahkelt andsid.

Muuseas paiknes just hilisema vabriku keskse hoone kohal Türi karjamõisa 19. sajandi alguse peahoone, mis oli sama sajandi keskel juba lammutatud.

Kuna paberivabrik tarvitas jõevett, siis tuli see rajada jõe äärde, raudtee aga vahetult selle põhjaküljele. Nii jäi vabriku ja Viljandi maantee (praegune Viljandi tn) vahele 300 meetri pikkune sissesõidutee (praegune Vabriku tn), mille äärde paigutati vabriku tööliste ja ametnike majad.

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Paberivabrik algsel kujul (ühe korstnaga) teiselt poolt jõge vaadatuna. Selgelt on näha peahoone ja selle nurgatorn. Foto 20. sajandi algusaastatest. (postkaart Valdo Prausti erakogust)

Paberivabrik (paremal), selle asula (keskel) ja kaks töölistemaja (vasakul all) Türi 1930. aastate planeerimiskaardilt.

Rahvusarhiiv, ERA.T-6.3.1804, leht 1 (fragment)

Vabriku keskne korpus meenutas keskaegset linnust Vabriku hooned ehitati tollal levinud historistlikus stiilis. Selle keskne hoone oli kolmekorruseline umbes 15x20 meetri suurune ehitis, millel oli viiekorruseline nurgatorn koos keskaegset kindlust imiteeriva sakmelise karniisiga.

Sellele lisandusid pikad 1–2 korruselised hooned selle ümber.

Vabriku sissesõidutee suhtes olid tehasehooned planeeritud nii, et pilkupüüdev nurgatorn asus täpselt sissesõidutee (praeguse Vabriku tn) pikisihis, mis oli kujundatud topelt-pärnaalleena.

Enamik tööliste ja ametni-

ke maju paiknesid otsaga vastu sissesõiduteed, direktori maja (Vabriku pst 17) oli teistest esinduslikum ja kivist.

Nii paberivabrik kui ka raudtee alustasid tegevust 1900. aastal, hiljem on vabrikut küll mitu korda laiendatud. Nii ei piisanud tööliste majutamisel vaid sissesõidutee (Vabriku tn) äärde ehitatud töölismajadest, vaid neid tuli lisaks rajada ka praeguse Viljandi tn äärde (Viljandi 24 ja 26).

Nii kerkisid Türi-Alliku mõisa maadele, otsaga vastu teed kaks pikka töölistemaja (praeguse tervisekeskuse kohal, viimane kahest majast lammutatud 2018) ning lõuna poole Särevere

mõisa maadele hiljem veel kaks töölistemaja (Viljandi tn 19 ja 30), seekord küljega vastu teed.

Häving 1941 Paberivabrik hävis teises maailmasõjas 1941. aasta suvel, säilinud on paar üksikut hoonet (hiljem kasutas neid metsakombinaat) ja algne kõrge korsten.

Vabriku pilkupüüdvaim osa – sakmelise nurgatorniga peahoone – oli kaotanud aga algse välimuse ja torni juba 1920. aastatel. Üsna terviklikult on säilinud Vabriku tn äärne töölisasum, Vabriku tn 1 välimust on küll ringhäälingumuuseumiks kohandatuna oluliselt muudetud.

Valdo Praust

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

6

haridus Türi valla raamatukogude suvelugemise 2020 lõpetamine Juba mitmendat aastat toimub Türi valla raamatukogudes ühine suvelugemise mäng, mis lõpeb traditsiooniliselt augustikuu lõpus suure peoga.

Igal aastal on suvelugemisel oma teema, millele enam tähelepanu pöörame. Rahvakultuuri keskuse jutukool eesotsas jutuvestja Piret Pääriga kuulutas tänavuse aasta rahvajutu aastaks ja nii võtsime meiegi nõuks seda ettevõtmist toetada ja aidata kaasa rahvajuttude propageerimisele. Seda enam, et ainult meie ise saame kaasa aidata oma pärimuse säilimisele läbi lugude jutustamise ja lugemise.

Kuigi kevad saabus hirmutava koroonalainega, mis andis tunda veel ka suvel, kogunes lugemisest rõõmu tundvaid lapsi siiski arvestatav hulk. Hoolimata üsna raskest teemavalikust lugesid lapsed kokku üle 150 rahvajutu, lisaks mitusada muud raamatutajakirja.

Usinaimad rahvajuttude lugejad olid Türi raamatukogu lugejad Emma Beekmann ja Liis Laagemann, kes on ka muidu väga suured raamatusõbrad. Kiitust väärivaid lugejaid on veelgi, näiteks on iga-aastaselt oma suure lugemisisuga silma paistnud Oisu raamatukogu noored lugejad Melissa Marrandi ja Hanna-Maria Vilms. Sel aastal lisandus väga tublide lugejate ridadesse ka Kaur Ivanov.

Samuti rõõmustab Käru raamatukoguhoidja oma noorte lugejate üle. Sealsed raamatusõbrad Maria Palling ning Melany Juss on mitu aastat olnud oodatud külalised suvelugemise lõpupeole.

Noorimate tublide lugejate tiitlid läksid teist aastat Laupa raamatukogu lugejatele Ronja ja Holger Rajule.

Kuigi tõin siin esile vaid mõned nimed, väärivad tunnustust kõik lapsed, kes osalesid meie suvelugemisel. Lisaks tunnustan ka Türi valla kõikide raamatukogude töötajaid, kes igapäevaselt innustavad ja suunavad lapsi raamatutega tutvust tegema ja lugema, samuti tänan lapsevanemaid, kes meid selles ettevõtmises toetavad!

Suvelugemise lõpupidu ongi mõeldud tunnustusüritusena tublidele lugejatele. Sel aastal rõõmustasid meie tublisid lugejaid pärimusmuusikud Kristi Kool ja Liisa Koemets, kes tutvustasid lastele põnevaid rahvapille.

Koos lastega mängiti ja lauldi nii iidseid regilaule kui ka uuemaid rahvalaule, üheskoos mängiti kaasahaaravaid laulumänge ning tantsiti põnevaid pärimuslikke tantse. Pidu lõppes ühiselt kringli söömisega.

Tänan südamest nii suvelugemises osalenud lapsi kui ka suvelugemise korraldamises kaasalöönud raamatukoguhoidjaid.

Lisaks kuuluvad meie kõikide tänusõnad Türi aianduse ja mesinduse seltsi esinaisele Pille Marrandile, kes andis meile lahkelt kasutada peopaigana seltsi ruume.

Raamatu ja õuna päev Türi raamatukogus 12. septembril kutsume kõiki, kes külastavad Türi sügislaata ja õunafestivali, läbi astuma ka Türi raamatukogu hoovist.

Nimelt toimub sel päeval raamatukogus kell 10–14 „Raamatu ja õuna päeva“ raames kasutatud raamatute laat, kust saab raamatuid soetada sümboolse summa eest või täiesti tasuta. Kell 11 ootame lapsi Türi raamatukokku mängima vanu rahvamänge ja kaasa elama õunapannkoogi seiklustele. Olete kõik lahkelt oodatud!

Tulenevalt eelnevast, on meil üleskutse ka aiapidajatele: kui Sul jääb õunu üle, siis palun too need 11.–12. septembril Türi raamatukokku! Vajadusel aitame transpordiga, info telefonil 385 7368. 12. septembril jagame õunu tasuta kõigile soovijatele!

Astrid Karpender

Türi raamatukogu direktor

3., 10., 17., ja 24. septembril Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Kõik raamid ja klaasid kuni -50% Prillitellijale visiit TASUTA! Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

Laupa malevlased puhkehetkel.

Laupa kooli edulugu on meie õpilased ja töötajad Leheloo kirjutamise päeval (25. augustil) on Laupa kooli koosseis järgmine: õpilasi on kokku 119 – kõige väiksem klass alustab 8 õpilasega, kolmes suuremas on 16 õpilast. Suvekuudel lahkus koolist 5 õpilast (kõik 3 peret kolisid Järvamaalt ära), samas 5 õpilast lisandus teistest koolidest.

Töötajaid on 29, neist õpetajaid 19. Töötajate keskmine vanus on 52 aastat (õpetajate keskmine 50, abipersonalil 55).

Noorim töötaja on 30, vanim 71aastane.

Rõõm on see, et kõik ametikohad on täidetud ning üheski ainetunnis tahvliesine tühjaks ei jää. Auga ja väärikalt välja teenitud pensionipõlve siirdus pidama 45 aastat Laupa koolis muusikaõpetajana töötanud Virve Kaljula – ei möödunud ühtki maakonna ega vabariiklikku laulupidu, millest Laupa kooli laululapsed poleks osa võtnud.

Muusikaõpetajana alustab sellest õppeaastast Piia Kuldpärg.

Kehalise kasvatuse õpetaja Liisa Gritšenko võttis vastu uue väljakutse vastvalminud Türi uues spordihoones Türi põhikooli õpetajana ning jätkab tööd ka Türi spordiklubide liidus. Kuid ega koostöö õpetaja Liisaga sellepärast veel katke: veel enne kooli algust, 30. augustil, ning seejärel septembris viib ta meie kooli võistkonna vabariiklikule TV 10 Olümpiastarti võistlusele. Laupal alustab õpetajatööd ning kutsub kooliperet liikuma (kuulume Liikuma kutsuva kooli võrgustikku) Deivi Šadeiko.

Jätkuvalt hea on kooli tugisüsteemide võrk. Koolis töötavad eripedagoog, sotsiaalpedagoog, 4 tugiisikut. Psühholoog aitab ja nõustab nii lapsi, lapsevanemaid kui ka õpetajaid kahel päeval kuus.

Koolimaja on õppetööks

valmis: hoone korras, ruumid sisustatud. Viimase eest täname ja kiidame nii vallavalitsust kui Türi põhikooli: tänu sellele, et vallavalitsus leidis võimaluse varustada Türi põhikooli uus õppehoone täiesti uue mööbliga, saime nii meie kui teisedki valla haridusasutused võimaluse uuendada omi maju Türi põhikoolist vabaks jääva kraamiga.

Eks murekohti ole ikka ka: kui koolimaja sisemus nii ülekantud kui ka otseses füüsilise mõttes on meil korras, siis hoone välifassaad vajab kohati remonti. Pikisilmi oleme oodanud ehitajat, kellega kokkulepped ammu sõlmitud, kuid kes ei jõua ega jõua objektile. Nüüd, loetud päevad enne õppetöö algust, lahenes ka see mure. Oleks ehitaja tarvis veel vaid kuiva ilma.

Selliselt algab meil Laupal uus õppeaasta: puhanuna, teotahteliselt, kaalutletult (algselt 26. septembril toimuma pidanud vilistlaskokkutuleku korraldame 2021. aasta juunis), korda ning hügieeninõudeid järgides (kool on varustatud mitmesuguste desinfektsioonivahenditega).

Ja kindlasti karastatumana ja targemana, kui olime aasta tagasi: ülipikki koolitööpäevi, pinget ja muret pakkunud koroonaperiood oli samas ka väga õpetlik ja huvitav aeg. Kindlasti kasutame kolm kuud kestnud koduõppe kogemusi ja omandatud digitarkusi õppetöös ära ka saabuval ja järgnevatel õppeaastatel.

Kuid lühidalt ka möödunust.

Suvi tõi meile mitmeid rõõmusõnumeid. Kõik meie 17 üheksandikku lõpetasid põhikooli ilma ühegi puudulikuta tunnistusel – eks omaette kodusõppimise aeg andis aega süvenemiseks.

Lõpuaktus toimus koduses koolimaja saalis, loomulikult tervishoiunõudeid järgides. Kuid

Hea Laupa kooli vilistlane!

Võimaliku koroonaohu tõttu lükkame tänavu septembrisse kavandatud kooli vilistlaskokkutuleku 2021. aasta juunisse.

Hoolime üksteisest! aktust oli võimalik jälgida ka Facebookis ja suurelt ekraanilt koolimajas.

Juuni algul saime teate, et meie klassiõpetaja Pille Ellandi on arvatud haridus- ja teadusministeeriumi korraldatava konkursi Eestimaa õpib ja tänab finalistide hulka.

Juunis töötas Kristi Sinilaane juhendamisel kooli juures taas õpilasmalev, tehes ära mitmed tarvilikud tööd.

Alles äsja, 20. augustil – Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval – Paides Pärdi muusikaaias toimunud Järvamaa omavalitsuste liidu (JOL) korraldatud pidulikul vastuvõtul tunnustati ka Laupa põhikooli. Vastuvõtul pärjati konkursi Eesti kaunis kodu 2020 võitjaid. JOLi tänukirja sai ning ühtlasi esitati üleriigilise kategooria parim tervisespordirajatis 2020 nominendiks Laupa kooli spordirajatised: mõisa juures asuv asfaltkattega palliväljak, jooksurada koos kaugushüppekastiga, välijõusaal ja madalseiklusrada.

Neist viimane, madalseiklusrada valmis alles tänavu mais.

Selles ajast on seiklusrada olnud päevast päeva kasutuses, seda

nii ümbruskonna kui kaugemalt tulnud lastele ning nende vanematelegi.

Mulle aga on oluline ka see, et kaks neist objektidest – välijõusaal ja madalseiklusrada – on rajatud Türi valla kaasava eelarve rahaga. Saada paljude taotluste hulgas kõige rohkem toetushääli – see näitab toetust meie koolile ja tegemistele.

Juba mitu aastat tutvustatakse JOLi ja Järvamaa arenduskeskuse korraldataval õppeaasta avaseminaril konkursi Õppimine on põnev Järvamaa koolide edulugusid. 28. augustil sai Paides teiste lugude hulgas näha Laupa põhikooli õpilaste uurimust kõduussidest ning laste ehitatud kõduusside kodust Mann. Töö juhendaja õpetaja Anneli Paas kandideeris tänavu 15 väga tubli õpetaja seas Järvamaa aasta õpetaja preemiale.

Meie 119 õpilasest ligi 70 protsendile asub mõni teine põhikool lähemal kui Laupa kool.

See, et lapsevanemad või siis õpilased ise on valinud oma haridustee alguseks Laupa kooli, on Laupa kooli tegelik edulugu.

Kaarel Aluoja

Laupa põhikooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

Hariduse erileht

7

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE september 2020

Uus maja sai mõttest teoks kuue aastaga 28. augustil avati Türi põhikooli uus hoone ja ka Türi spordihoone. Alljärgnevalt saab lugeda intervjuud Türi vallavanem Pipi-Liis Siemanniga, kes avab uue hoone saamislugu ja meenutab, kuidas uue koolimaja ehitamise mõte aastate eest idanema hakkas.

Teet Reier Türi põhikooli hoone on nüüd valmis ja avatud. Kas te mäletate, kellel ja millal sündis mõte/idee, et Türi võiks saada uue koolihoone?

Türi põhikooli hoone halb seisukord oli pikki aastaid valupunktiks ning teadmine, et maja vajab tõsist uuendust, on kogu aeg olemas olnud. Küll aga lubasin 2013. aastal õpetajate ees seistes, et seisan kooli korda saamise eest ja pean seda üheks kõige olulisemaks ettevõtmiseks Türi vallas.

Kui arvutasin ning selgus, et uue hoone ehituse ja vana hoone rekonstrueerimise hinnavahe on väike, siis jõudsin veendumusele, et ainuõige on ehitada uus koolimaja. Kooli ja spordihoone koosehitamine oli samuti loogiline otsus, neid seisukohti jagas ka volikogu enamus ning võtsin endale ülesandeks teha kõik, et eesmärgini jõuaksime.

Kui pikk oli tee mõttest esimeste tõsiste aruteludeni ja volikogu otsuseni, et uus koolihoone tuleb?

On üks selline vanasõna: imesid võib teha hetkega, võimatud asjad võtavad pisut rohkem aega.

See tee on olnud tõesti pikk. Mais 2014 toimus hariduse arutelu Türi kultuurikeskuses - räägiti lasteaedade ühendamisest, koolide uuendamisest, sealhulgas plaanidest koolide rekonstrueerimiseks.

Oktoobris 2015 toimus järgmine hariduse suur ümarlaud - selle sõnum oli, et põhimõtted ja eesmärgid on samad. Esitluses näitasin veelkord ka võrreldavaid variante kesklinnas asuva kooli ja Tolli tänava koolihoone põhikoolina kasutamise korral vajaminevateks investeeringuteks.

Meie pikkade arutelude tulemusena haridusministeeriumiga püüdsime teha ettepanekuid seadusruumi muutmiseks, mis annaks meile võimaluse saada ka projektitoetust. Toonase sotsiaalministri Kaia Iva konkreetsel ettepanekul tehti muudatus toetuse andmise määrusesse ning meil tekkis 2017. aasta mais õigus taotleda koolihoonele toetust.

28.04.2016 otsustas volikogu arengukava muutmise põhikooli ja spordihoone asukoha osas, sellele eelnes arutelu, kuhu kutsuti kõiki, muuhulgas oli see aprillis esiküljelooks Türi Rahvalehes.

31. augustil 2017 tegi volikogu otsuse rahalise kohustuse võtmiseks, et taotleda toetust kooli ehitamiseks koolivõrgu korrastamise programmist. Septembrist 2017 kuni jaanuarini 2018 korraldas val-

lavalitsus koos Eesti arhitektide liiduga koolimaja ja spordihoone projekteerimisega alustamiseks ideekonkursi. 31.03.2017 kinnitati väljavalitud arhitektuuriline idee ja sõlmiti leping selle edasiarendamisel hoonete projekteerimiseks.

Ideekonkursil esitatud kontseptsioon ei järginud etteantud ruumiprogrammi, hoone maht oli suurem kui lähteülesandes ning ruumide suurused ei vastanud nõutule. Seda asjaolu ja vajadust mahtusid vähendada teadsid ka hindajad, kuid siiski hinnati idee parimaks ja nähti lepingu sõlmimisel ette projekteerimise alusena kasutada tellija poolt täpsustatud ruumiprogrammi ning tulenevalt rahastusmeetme reeglitest ka haridus- ja teadusministeeriumi koostatud näidisruumiprogrammi.

Vahepeal toimus Türi valla ühinemine Käru ja Väätsa vallaga, uue koolihoone ehitamine Türile kooskõlastati ühinevate omavalitsuste volikogudega, märgiti ühinemislepingus ning see tegevus oli kajastatud ka 2017. aasta kohalike volikogude valimistel erinevate erakondade programmides. Detsembris 2017 valmis kinnistu detailplaneering.

Aprillis 2018 oli meil seoses Innove esitatud ettepanekute ja projekti rahastamiseks seatud tingimustega suur arutelu hariduse teemadel kõigis volikogu komisjonides, avalikkuses ja volikogu istungil.

Valmisid eskiisprojektid, järgnes põhiprojekti staadiumis projektide ettevalmistamine. Oktoobriks 2018 olid projektid valminud, järgnes nende ekspertiis ning 2018. aasta lõpus kuulutasime ehitushanke välja. Ehitus algas 2019. aasta aprillis lammutustöödega.

Millised olid haridusinimeste ja volikogu liikmete jaoks suurimad miinused ja plussid, kui käidi välja mõte uue koolimaja ehituseks?

Kõige suuremaks miinuseks oli kindlasti kogumaksumuse suurus, koos spordihoonega on tegu ikka väga-väga suure investeeringuga ning see nõudis julgust otsustada. See nõuab meilt kõigilt ka loobumist mõneks ajaks muudest suurtest plaanidest valla laenukoormuse tõusu tõttu ning seetõttu kaaluti otsust põhjalikult. Selge on, et suurte asjade tegemiseks tuleb pingutada nii rahalises kui praktilises mõttes.

Kindlasti on oluliseks plussiks vaade tulevikku ning meie vajadustele vastamine pikas plaanis: nii kool kui spordihoone teenivad kogukonda ju aastakümneid ning kui selliseid suuri asju teha, siis korralikult!

Ehitus ise kestis kõigest aasta. Milline oli see aasta vallavanema pilgu läbi?

Alustasime ehituse ettevalmistustega tegelikult juba aprillis 2019, kool korraldas oma õppetöö ümber ja maikuus õppisid lapsed juba asenduspindadel. Ehituse periood oli väga intensiivne- ajasurvet suurendas nakkusoht ja riigis kehtestatud eriolukord. Õnneks oli meie poolt ilmataat erakordselt sooja talvega, mis ehitustöid igati soosis.

Kogu koolile, Türi ühisgümnaasiumile, õpetajatele ja lapsevanematele suur tänu paindlikkuse ja koostöö eest sel keerulisel ajal!

Nii suur ettevõtmine on loomulikult meeskonnatöö. Triin Pärna ja Kaia Ivaga koos panime plaanid ja ideed paberile ning seisime kõrvuti kõigis keerulistes läbirääkimistes, spordimehed eesotsas Paul Poopuu, Mati Sadama ja Leonhard Soomiga olid need, kes spordirahva unistused reaalsusega aitasid klapitada. Ehituse protsessi juhtis abivallavanem Elari Hiis, kes hommikust õhtuni ja sageli öötundidelgi tegeles kõikvõimalike küsimuste lahendamisega. Üllar Vahtramäe vastutada oli kogu toetuse saamisega kaasnev aruandlus ja kirjavahetus rahastajaga, finantsjuht Aime Roosioja pidi välja töötama kogu keerulise finantsskeemi. Minu kui vallavanema jaoks tähendas see kõige enam pidevat meeskonna koos hoidmist ning julgustamist, vajadusel läbirääkimisi, pingete leevendamist ja abi asjaajamisel.

Kuidas kulges koostöö arhitektide ja ehitajaga? Kevadine koroonakriis seadis korraks ju ka ehituse jätkumise kahtluse alla, aga kõik lahenes vist positiivselt ja töödega püsiti graafikus?

Koostöö KARISMA arhitektidega sujus kenasti: leidsime alati kompromissi ideede, esteetika ja praktilisuse vahel. Ehitajat tuleb aga eriliselt kiita - Merko Eesti AS oli tõeliselt pühendunud partner, nende esindajad ja meeskonnajuhid võtsid tööd ülitõsiselt ning tegid kõik selleks, et ka probleemid lahendada nii ajaliselt kui ka kvaliteedi mõttes parimal viisil. Õnneks suutsid ehitajad ka eriolukorra ajal igapäevaselt tegutseda suuremate takistusteta. Loomulikult olime mõjutatud asjaoludest, mis meist ei sõltunud - materjalide ja seadmete tarned teistest riikidest toimusid väikese viivitusega, kuid lõpuks võib siiski kergendatult ohata - midagi erakorralist ei juhtunud ja ehitus valmis plaanitud ajaks. Siinkohal veel kord suur tänu ka kõigile ehitusega seotud inimestele ja abilistele!

Milline on Teie hinnang uuele kooli- ja spordihoonele vallavanema ning samas ka lapsevanemana?

Ma olen vallavanemana üliõnnelik, uhke ja rõõmus meie uue spordihoone ja koolimaja üle! See on kindlasti olnud üks suuremaid südamevalusid, pikk protsess, mida soovisin edukalt lõpule viia, sellesse olen ka väga palju enda tööd, mõtet ja hinge pannud ja mis siin salata, on ka palju võitlusi peetud. Olen aga kindel, et tänane tulemus on seda kõike väärt.

Lapsevanemana on mul väga hea meel, et spordihoone annab lastele suurema motivatsiooni liikuda, osaleda treeningutel, teha kasvõi kehalise kasvatuse tunnis mõnuga kaasa. Leian, et see on väga oluline ning Türi lastel on nüüd lõpuks kaasaegsed sportimisvõimalused.

Koolihoone aga loob minu arvates uusi võimalusi ka õppimise ja õpetamise nüüdisajastamiseks, hoone annab võimalused ja loodan, et õpetajad kasutavad seda ka parimal viisil ära- see on kindlasti kõigi laste huvides.

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

8

Türi valla hariduselu Türi põhikooli Viis+1 küsimust Türi valla tegemised Õpilastel on viimased puhkepäevad enne kooli algust. Olen kuulnud, et enamik õpilasi igatseb juba OMA kooli. Terve eelmise õppeaasta oli kool neljas erinevas majas ja sõpradega koolirõõmude ja -murede jagamine oli raskendatud.

Aitäh kõikidele, kes meid enda rüppe võtsid, aitäh õpilastele ja vanematele kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest ning kõige suurem tänu headele kolleegidele, kes ilma suurema nurinata majade vahel liikusid.

Lisaks kõigele saabus veel ka viirus, mis meie elu lootusetult sassi lõi.

Aga kõik raskused veeretataksegi meie ette selleks, et me neid ületada saaksime. Arvan, et saime sellega hakkama ja läheme rõõmsalt vastu uuele õppeaastale. Eelmise aasta maist alates saime kõik huviga jälgida uue koolimaja ehitust. Oli kahtlejaid, kas see maja ikka saab õigeks ajaks valmis ja kas seal on ikka piisavalt ruumi meie kõigi jaoks.

Nüüd, kui minu jaoks Eesti Vabariigi kauneim koolimaja on valmis, võin kinnitada, et maja on kaunis, valgusküllane ja praktiline. Ka õpetajad, kes varem võibolla natuke kahtlesid ja olid skeptilised, on uue koolimajaga väga-väga rahul. Aitäh projekteerijatele, sisekujundajatele, ehitajale, järelevalvele, rahastajale, vallavalitsusele. Eriline tänu Türi Rotary Klubile ja Großefehn/Wiesmoor Rotary Klubile Saksamaal, kes toetasid rahaliselt väliõppeklasside ehitust.

Sel õppeaastal on nii mõnigi asi teisiti, kui oleme harjunud. Harjumist vajab näiteks see, et kõik õpilased ja õpetajad on ühes – MEIE majas.

Peame arvestama sellega, et maja on ääretult kaasaegne, täis uusimat tehnikat, mis vajab harjumist ja õppimist. Tänu uuele ja tõesti kaasaegsele spordihoonele on sportimisvõimalused fantastilised. Algavast õppeaastast on meil oma söökla ja kohvik, kus pakutakse maitsvat lõunat ja suupisteid. Valmimas on uus arengukava, mille valmimise heaks on koolipere tööd teinud juba varakevadest saati. Kool osaleb Hea Kooli projektis, mille eestvedajateks on meie kollektiivi nooremad õpetajad.

Et anda õpetajatele rohkem kaasarääkimisvõimalusi kooli arengus ja igapäevatöös, alustavad sügisest tööd kolm kooliastme juhti (Anu Jüris, Evely Siimsoo ja Aili Avi), keda kaasame ka kooli juhtkonda.

Jätkame ka erinevate projektidega. Augusti lõpus tuli teade, et meie kõige uuem projekt „Jobs for the Future“ sai Euroopa Liidu rahastuse.

Projektis osalevad õpetajad ja õpilased Eestist, Saksamaalt, Hispaaniast, Rumeeniast ja Montenegrost. Rahalise toe sai ka projekt „Mõtleme ja kavandame koos“ ning KIK-i projekt „Õpime õppekäikudel 3“.

Palusin õpetajatel kirja panna mõtteid selle kohta, mida nad ootavad uuelt õppeaastalt. Siinkohal mõned neist: - Ootan uuelt õppeaastalt õppimise ja õpetamise rõõmu.

- Loodan, et tekib tihedam koostöö ja ühtsuse tunne, sest kogu kool on ühe katuse all. Uus maja pakub erinevaid võimalusi tänapäevase õppe korraldamiseks, nt avatud trepiala, õuesõppemajad, sisehoov, spordihoone ruumid - kõik selleks, et õppimisest ja õpetamisest rõõmu tunda.

- Loodan ja soovin, et varem kahes erinevas hoones töötanud õpetajate koostöö oleks sujuv, üksteist inspireeriv ja viljakas.

- Ootan uuelt õppeaastalt õpihimulisi ja hakkajaid õpilasi; koostöövalmis kolleege ja lapsevanemaid; põnevaid ühiseid ettevõtmisi.

- Soovin, et tunneksime uhkust oma kooli üle ja hoiaksime seda!

- Soovin, et kogu kooliperel jätkuks pikaks ajaks säravaid silmi, uudishimu, avastamisrõõmu, järjekindlust ning palju põhjusi naeratamiseks.

- Traditsioonid on olulised. Tahan, et me säilitaks järjepidevuse ning samas looks uusi traditsioone - Soovin, et peetaks meeles ka selle koha ajalugu, tehtaks koostööd nii praeguse kooli kui ka Türi gümnaasiumi vilistlastega, suudetaks kõnetada ka oma lapsevanemaid kooli sisusse praktiliselt panustama. Koostööd tehes anname lapsele selgema signaali selle kohta, kuidas kool ja kodu teda ühiselt kujundada ja abistada soovivad.

- Loodan, et loome oma ilusast uuest koolimajast tõeliste kohtumiste paiga, mis lausa kutsub õppima.

- Ootan rõõmsaid päevi, häid lapsi, sõbralikke suhteid ja et kõik sujuks!

Omalt poolt soovin meile kõigile - nii õpilastele, lapsevanematele, õpetajatele kui ka kõikidele valla asutustele meeldivat koostööd ja ilusat uut õppeaastat.

Ervin Jürisoo, Türi põhikooli direktor

Türi muusikakool ootab õppima UUTE ÕPILASTE TÄIENDAV REGISTREERIMINE eelkooli ja täiskasvanute osakonda 2020/2021 õppeaastaks. Registreerime 5-6-aastasteid lapsi EELKOOLI. Oodatud on ka põhikooli algklasside õpilased. Katseid ei ole. Õppetöö toimub rühmaõppe vormis kaks korda nädalas 45-minutiliste tundidena. Õppetasu on 21 eurot kuus.

Registreerime soovijaid TÄISKASVANUTE OSAKONDA. Õpe toimub vaba õppekava järgi 1,5 tundi nädalas valitud huvialal. Soovi korral on võimalik tundide mahtu jagada mitme erineva huviala vahel. Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit ja õppetasu 65 eurot kuus.Vajalik oma pilli olemasolu.Sisseastumisavalduse blanketid leiate kooli kodulehelt http://test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilastevastuvott. Avaldused palume saata digiallkirjaga e-posti aadressile tyrilmk@estpak.ee

hariduse teemal

räägib pidevalt sellest, et millekski pole raha. Rahvatantsurühma teeme sel aastal?

Võrdsus?

AILI AVI

emakeeleõpetaja, haridus- ja noorsookomisjoni esimees

Kes lugemist alustas, seda ilmselt huvitab hariduse teema.

Olen küll koalitsioonipoliitik ja juba selle eest tuleks mõne arvates inimesi sõimata, aga vahel mõtlen – äkki on sellel ikkagi mingi oluline põhjus, et õpetaja volikogus on.

Kui te meid (õpetajaid) ei kuula, ei saa meil olla mingit suurt plaani hariduse tulevikuks. Me läheme lihtsalt ajapikku pensionile, noori haritud maasoolasid juurde ei tule neil tingimustel, mis meil hetkel on – saamegi koolid kõik kinni panna, saata lapsed Paidesse ja kiruda laia ilma. Või anname lapsed koduõppe rüppe, masinate harida? Stopp, liiga hirmsaks läks juba.

Enne edasilugemist peatu, sulge silmad ja mõtle, kas olulisem on hariduse sisu või kooli asukoht? Lapsele eluks vajalikud oskused või pigem pidev hoituse tunne? Sellised dilemmad on konflikte tekitavad. Meie väärtused ja põhivajadused on väga erinevad. Samas tuleb kooli pidajal leida vallas võimalikud sobivad lahendused. Võrdsust siin lihtsalt pole võimalik saavutada.

Rassi laps sõidab ikka pikema koolitee kui Raukla oma. Vabadus valida oma lapsele parim õppekoht ongi meie vallas vanema vastutus. Vald saab anda oma parima koolide kaudu, kes neile antud rahavahendite ja õpetajatega reaalse töö ära teevad. Miks me siis nüüd räägime ümberkorraldustest? Lubatud 5+1 küsimust.

Miks hariduse teemad on alati väga kirglikud?

Kõik pered on sellega kuidagi seotud, see puudutab igapäe-

vast logistikat. Ootused Eesti haridusele on ka üldiselt kõrged.

Samas kanname kõik lapsepõlvest kaasas mingit õpetajatega seotud vimma. Nüüd on tasumise tund – kogu kunagi saadud kriitika läheb kooli tagasi, koos lapsega. Kool aga vajab tänapäeva kiires arengufaasis just rahu, aega ja rahulikku lapsevanemat.

Emotsioon võib ära rikkuda ka hea idee jõudmise kooli.

Mis on Türi valla lähiaja mured hariduselu korralduses?

Ootus kõrgele haridustasemele on endiselt olemas. Teenused peavad olema igas asutuses (logopeed, psühholoog jt).

Samas peavad lapsevanemad saama käia tööl nii, et lapse logistika ei tuleneks ainult sellest, kuidas vanemad liiguvad. See on oluline punkt, mida koolide ümberkorralduste puhul jälgida tuleb – et transport lähtuks pere toimetulekust.

Viie aasta pärast peame viiendiku oma õpetajatest pensionile laskma, neil on see õigus.

Kahjuks ei ole sellise koolikorralduse korral rahalisi vahendeid tõsta veidigi rohkem palka kui Paides või Raplas makstakse.

Miks noored meile siis tööle tulevad? Et meil on lillelaat ja romuring. Need ka kenad asjad, aga noor õpetaja tahab lisaks palgale ka nooremat koostöist meeskonda; klasse, kus saab teha grupitööd, ja töökaaslast, kel on kaasaegne vaade haridusele.

Mul pole midagi väikekoolide vastu. Miks peaks? Lihtsalt ma ei näe III kooliastme noore jaoks sobivaid võimalusi sotsiaalsete oskuste õppeks, kui klassis on vaid paar omaealist ning kool

On see, kui kõigil on sama palju. Mäletan, et mardisantimise komme ei saanud ka jagada võrdselt, kuna ikka tundus, et Komeet on kehvem komm kui Teekonna. Aga päriselt – praegu ei eristata märgatavalt õpetajate töötasusid üle valla. Aga mul tuleb ikkagi väita, et ajaliselt on 5 ja 20 kirjandi lugemine ja kommenteerimine ajaliselt umbes 2 tundi nihkes. 5 arenguvestlust klassijuhatajana võrreldes 20ga on umbes 15 õhtut rohkem oma pere arvelt (sest lapsevanema arvates on enamasti õpetajal vaja oma tööpäeva pikendada).

Võiks ju rohkem maksta neile, kes teevad enamuse teenusest vallas?! Aga ei saa, meie palgafond on miinuses, vald maksab sellisele elukorraldusele ka peale (enamasti nt teede remondirealt näpates). Ja me unustame selles võrdluses ka suure plaani –meid, õpetajaid, ei jagu kõikjale.

Mida õpetajad vajavad?

Vähem sotsiaaltööd, me ei jaksa seda teha oma praeguse elukorralduse juures. Meil on normkoormuse järgi töötades kolmapäeva õhtuks tunnid täis ja koju tahaks.

Aega, aega ja veelkord aega – õpetaja tahab oma tööd teha, sest talle meeldib see, see on tema missioon. Kui arvame, et maksame iga liigutuse kinni ning suudame multitalendid koolides elutervetena hoida (4 erinevat õppeainet õpetada, 2 huviringi teha - põnev leid), siis me eksime. Mis ta viriseb, tal on suurem palk kui Järvamaa keskmine?!

See pole tema vajadus, vaid lihtsalt olukord, mille oleme tekitanud. Õpetajatele ei meeldi ka korraga 3 koolis töötada, et oma normkoormus välja teenida. Ärme eelda.

Kevade kooli tegemised 17.–19. augustil 2020 toimus Kevade koolis suvelaager (pildil) erivajadustega lastele.

Eesmärgiks oli lastele pakkuda (taas)kohtumise võimalust ning vahvaid tegevusi enne uue kooliaasta algust. Laagris osales kuus last vanuses 3-17 aastat. Kolm last olid Kevade kooli õpilased, üks Laupa põhikooli õpilane ning kaks eelkooliealist last Türilt ja Oisust.

Teraapiatunde tegi tegevusterapeut. Ülejäänud aja sisustas Kevade kooli meeskond muusikaliste, kunstiliste ja sportlike tegevuste ning mängudega. Lapsevanematel oli võimalus osaleda psühholoogi ja arsti individuaalsel nõustamisel.

Lapsed kohanesid hästi ja leidsid kiiresti kaaslased. Tegevustes osaleti aktiivselt. Iga laps sai laagri lõppedes lisaks ilusatele enda tehtud kunstiteostele ka isikliku raporti laagri õpetajatelt ja tegevusterapeudilt. Laagri õnnestumise kohta annab kinnituse laste positiivne tagasiside ja soov osaleda järgmises Kevade kooli suvelaagris. Aitäh kõikidele osalejatele ja toetajatele!

Andres Tšumakov, Kevade kooli direktor

Arengut ja aega selleks on vaja. Kui ma provotseerisin osakonnajuhti küsimusega, mis maksaks Türi valla koolides ühtselt 20le kontakttunnile nädalas üleminek (hetkel 24), siis sain matemaatikult täpse vastuse: 412 000 eurot aastas. Aga siis oleks meil kohe suur hulk õpetajaid puudu. Sest koolides ei jagu tööd 1,0 jagajaga, pigem otsime nt 0,17 kohaga töötajat.

Olete huvitatud? Meil tuleb haridusvõrgus teha kokkuhoidu, et tõsta kvaliteeti ja hoida oma õpetajaid.

Mis siis teha?

Olen üldiselt märganud, et asju saab teha inimestega, kes meil on, rahadega, mis olemas ning ajaga, mida kasutada. On vaja raputada maha kuningakeep ja kohaneda inimkahaneva maakonna eluga. Nautida ehk isegi vaikust ja hõredat asustust, aga mõista ka ümberkorralduste vajadust. Õpetajatena ei saa me poliitikute lubadusi kaua elus hoida, ühel hetkel tahaks nii normaalset palka kui ka aega teha oma tööd hästi ja nii enda kui ka vanemate kõrgenevatele ootustele vastata.

Aga lapsed?

Nad on meie suurim varandus, ärme õhuta neid oma kodukohta vihkama. Vahel tuleb olla neist targem ja rääkida, et see on hetkel lihtsalt nii, et tuleb muutuva olukorraga kohaneda. See on ettevalmistus eluks. Üle Eesti arendatakse 6-klassiliste koolide võrku, et hoida kodulähedast haridust nooremas eas. Meil tuleb see ka koostöös hästi välja.

Kui ma Võõpste algkoolist (19 õpilast kokku) hundipassi sain ja Luunja kooli 1000lapselisse perre 4. klassi läksin, sain 42 klassikaaslast ja oli väga põnev aeg – kord aastas küsiti. Ma polegi pärast seda eriti midagi kartnud.

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

9

Türi valla hariduselu Uus ja põnev õppeaasta Türi lasteaias

Türi Perepesa pakub nõu ja tuge Türi Perepesa on koht, kus lapsevanemad saavad omavahel kohtuda, et jagada laste kasvamisega seotud rõõme, muresid ja kogemusi. Samas oleme ka professionaalne nõuandekeskus, kus lapsevanemad saavad infot ja koolitusi ning personaalset spetsialisti nõu seoses lapse arengu ning lapsevanemaks ja partneriks olemisega.

Meie erilise tähelepanu all on varajase lapseea toetamine, kuna sellel perioodil on kõige suurem mõju lapse hilisemale käekäigule ja heaolule.

Seetõttu on enamus Perepesa teenuseid ja tegevusi mõeldud eelkõige väikelastele ja nende vanematele, alates beebiootusest kuni kooliminekuni. Loomulikult on ka oodatud kõik kogukonna lapsed, nende vanemad, vanavanemad või hooldajad.

Soovime, et võimalikult palju perele toetavaid teenuseid oleks kättesaadavad ühest kohast, selleks teeme tihedat koostööd erinevate laste ja peredega seotud valdkondade spetsialistidega (tervishoiusüsteemist haridusasutuste ja vaimse tervise teemadest tervisliku toitumiseni).

2-8aastaste laste vanematele pakume maailmas hinnatuimat vanemlust toetavat programmi ,,Imelised aastad“ ning paarisuhtekoolitust PREP paarisuhte rahulolu edendamise programmi raames.

Perekooli ootame kõiki lapseootel olevaid naisi (alates 13. rasedusnädalast) koos partneriga, et teadlikumalt ja toetatult valmistuda hetkeks, mil perre sünnib beebi. Lisaks psühholoogi nõustamisteenusele on sel sügisel plaanis uute teenustena hakata pakkuma lapse kõne esmast logopeedilist hindamist ning toitumisnõustamist peredele.

Sellel sügisel pöörame erilist tähelepanu isade kaasamisele, tulemas on mitmeid üritusi, mis just isaksolemist toetavad ja väärtustavad.

Perepesa nõustamisteenus on mõeldud kõigile peredele ja pereliikmetele, kes tunnevad, et mõni (mure)mõte või küsimus peas liiga tihedaks külaliseks on osutunud, nii et tahaks seda jagada, arutada ja nõu saada.

Tule küsima, arutlema, jagama, nõu ja abi saama, olgu siis teema seotud emaks/isaks saamisega, pereks kasvamisega, kasvatusküsimustega, suhtes olemisega, endaga hakkama saamise või jaksamisega.

Perepesa psühholoogilise nõustamise teenus on tasuta kõigile Türi valla peredele, kui ema on lapseootel ja/või peres kasvab

vähemalt üks kuni 7-aastane laps (kaasa arvatud).

Perepesa sihiks on alustada sellest sügisest ka hubases õhkkonnas toimuvate lastevanemate juturingidega – loeng-aruteludega, mis aitavad suurendada lapsevanemate teadmisi ning oskusi nii lapse kui enda heaolu ja arengu toetamisel. Meie juturingid saavad toimuma mitmetel erinevatel teemadel, neid viivad läbi nii Perepesa oma töötajad kui erinevate erialade külalised väljastpoolt.

Juturingis osalejad saavad esitada teemakohaseid küsimusi, arutleda ja kogemusi vahetada. Kui tunned, et mõni teema või küsimus „näpistab“ juba praegu mõttes, siis võta meiega julgelt ühendust, nii saame kohe läbirääkimiste ja korraldamisega algust teha.

Lisaks sellele on meil kolmel päeval nädalas avatud mängutuba, kus lapsed saavad beebieast kooliminekuni koos vanematega või vanavanematega mängimas käia.

Lapsed saavad mängida ja vanemad suhelda teiste vanematega ning jagada ühiseid rõõme ja muresid, mis pereks saamise ja olemise teel ette tulevad.

Vastastikusel kokkuleppel on võimalus jätta laps ka lühiajalisele hoiule.

Suurem rõõm on aga see, et oleme loonud koha, mis toetab lapse ja vanema kooskasvamist ning koostegemist läbi mängu ja loovuse. Mängul on lapse elus väga oluline osa, aidates lapsel arendada erinevaid oskusi edukaks hakkama saamiseks. Vanemal on võimalik oma last mängutoas ka eemalt jälgida ning märgata, mis on tema huvid, millega ta peamiselt mängib ning toimetab/ tegeleb.

Omalt poolt loome lastele mitmekülgseid, arendavaid ja eakohaseid mängimisvõimalusi. Kindlasti plaanime jätkata ka hoo sisse saanud loovusringidega ning teiste juhendatud tegevustega.

On ülimalt tore ka tõdeda, et lastega mängutoas mängimas ei käi mitte ainult emad, vaid ka isad ning vanavanemad.

Täna teame, et laste kasvatamisel küsimuste tekkimisel ja oma muredega toimetulemisel ei peaks keegi olema üksi, saab otsida abiväge ning küsida nõu.

Perepesa näol on see tugi ning abi värsketel peredel olemas oma kodukohas tasuta teenustena.

Seega soovime olla kokkusaamiskohaks emadele, isadele,

Fotol psühholoog-nõustaja Tiia Tõlgu (vasakult), mängutoa juhendaja Evelin Metsis ja Perepesa juht Marika Toots. lastega peredele. Meie hubastesse ruumidesse saab tulla lapsega mängima, teiste laste, emade, isade ja peredega tutvuma-kohtuma, erinevaid teabematerjale-kirjandust lugema, teadmisi koguma, koolitustel osalema, spetsialistidega kohtuma/nõu pidama, vabatahtlikuna oma panust andma või ühisüritustel koos perega mõnusalt aega veetma.

Juba lähiajal ootame teid meile külla!

7. septembril algab lastevanematele koolitus ,,Imelised aastad“.

9. september, meie sünnipäev, on avatud uste päev.

Ootame kella 10–16 peresid meie pesaga tutvuma ning koos lastega mõnusasti aega veetma. Vanavanemaid koos lastelastega ootame enda juurde 13. septembril kell 11–14, et koos tähistada vanavanemate päeva.

12. ja 19. septembril toimub paaridele PREP paarissuhtekoolitus. See on suurepärane uks suhtemaailma ning mõeldud neile, kes väärtustavad iseennast ja oma paarisuhet ning soovivad teadlikult investeerida sellesse, et olla suhtes õnnelikum ning rahulolevam.

Osalemisel on hea teada ka seda, et isiklikel teemadel räägitakse vaid omavahel.

24. septembril ootame Perepessa isasid koolitus-vest-

Perepesa mängutuba on avatud E 14–17 K 10–13 R 10–13 Oodatud on beebid ja väikelapsed koos vanemate ja vanavanematega! lusringi ,,Isadega koos teha võib kõike“. Räägime isa rollist ja tähtsusest lapse elus, kontakti loomisest ja suhte hoidmisest ning mängu(de) st ja mängimisest.

Arutame, kuidas teha nii, et koos tegemine oleks nauditav nii isale kui lapsele. Jutuks tuleb ka iseenda hoidmine - mida ja kuidas teha, et jaksaks olla olemas pere jaoks ning oleks, mida neile pakkuda.

Täpsem jooksev info ning põhjalikum kirjeldus meie tegemistest-teenustest, koolitustest on kättesaadav Perepesade kodulehel ja Facebookis Türi Perepesa lehel.

Meie Perepesa on ellu kutsutud ning saab teoks SA Lapse Heaolu Arengukeskuse ja Türi valla koostöös, me asume Türi noortekeskuse II korrusel.

Hoolime ja märkame ning kasvame koos! Oleme teie jaoks olemas! Rõõmsa kohtumiseni Türi Perepesas! https://www.perepesa.ee/turiperepesa, tel 5301 5313, tyri@ perepesa.ee. FB Türi Perepesa

Nii nagu haridusasutusele omane, on ka Türi lasteaed pidevas muutuste tuules. Meie ühiseks eesmärgiks on pakkuda lastele parimat arengukeskkonda igapäevaeluga toimetulekuks ja ettevalmistamisel kooliks. Õpikeskkonna ja -vahendite rikastamiseks oleme ühise meeskonnana leidnud toetust mitmetest projektidest.

Nagu juba varasematel aastatel, esitasime ka eelmisel õppeaastal projektitaotluse PRIA kaasnevate haridusmeetmete taotlusvooru ning saime sellele ka rahastuse. Kui eelnevalt oleme keskendunud aed-, puu- ja juurviljade kasvatamisele ja toiduks kasutamisele, siis sellel aastal oli projekti eesmärgiks tutvustada lastele piima ja piimatoodete jõudmist meie toidulauale. Projekti toel soetasime kõigisse õppekohtadesse jäätisemasinad ning koos lastega valmistati rühmades jogurtijäätist, marjajogurtit, piimakokteili ja keefirimarjasmuutit.

Kõigile rühmadele on planeeritud eakohased õppekäigud haridusprogrammidega C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Imavere piimandusmuuseumi või Kalamatsi meiereisse, kus lapsed saavad näha erinevaid etappe piima toidulauale jõudmisest, piimatoodete valmistamisest ning degusteerida erinevaid piimast valmistatud tooteid.

Algselt kevadel toimuma pidanud õppekäikudele sõidavad rühmad septembrikuu jooksul.

Algaval õppeaastal toetab KIK keskkonnahariduse õppeprogrammi „Eesti metsloomad“ koolieelikute rühmadele Pernova hariduskeskuses. Programmi raames õpivad koolieelikud tundma Eestis elavaid metsloomi ja nende elutegevust, metsloomade häälitsusi ja kinnistavad oskust seostada häälitsust loomaga, Eestis elavate metsloomade suurusi, sh kõige suuremaid ja kõige väiksemaid Eestis elavaid metsloomi. Kevadel lükati olude sunnil edasi algavasse õppeaastasse KIK-i loodusõppe programm, mille raames õpivad koolieelikud Aegviidu looduskeskuse haridusprogrammi „Mets kui apteek“ kaudu tundma kodumaiseid ravim-, mürk- ja toidutaimi ning seda, kuidas koguda neid loodust kahjustamata.

HITSA ProgeTiigri programmi toel oleme mitmel aastal saanud uuendada lasteaia robootikavahendeid. Sel aastal õnnestus projekti omaosalus katta Kohvikute päeva tulust lahkete kohvikukülastajate abil. Algaval õppeaastal saavad robootikahuvilised lapsed tutvust teha mTiny-de, WeDo 2-de ning maastikurobotitega. Kevadest on veel osades õppekohtades tutvumisringi ootamas Ozobotid, Matatalabid ning Lego Coding Express rongid. Lisaväärtust eelnimetatud programmidele annavad samuti HITSA toel hangitud tahvelarvutid kõikidesse õppekohtadesse.

Käesoleval aastal on meil õnnestunud oluliselt parendada ka lasteaiahoonete töö- ja õppekeskkonda. Oleme uuendanud Lokuta õppekohas sõimerühma kööginurga ja Lokuta maja vana trepp peasissekäigu ees on saanud uue ohutu graniitkatte. Kesklinna õppekohas oleme avaramaks muutnud kaks rühmaruumi, lammutades maha mõlemas rühmas kahe toa vahel seisnud kergseinad; paigaldanud rühmaruumidesse juurde jahuteid liiga kõrgete siseruumide temperatuuride vältimiseks. Peagi valmib Kesklinna majas uus võimla. Oleme värskelt värvinud Lokuta ja Türi-Alliku õppekohtade õueatraktsioonid ning mõned huvitavad uuendused on veel ees. Tänu headele naabritele Türi põhikoolist ning Järveotsa lasteaiale oleme saanud värskendada mööblit ning tehnikaparki.

Alates sügisest on Türi lasteaed taas ühe sõimerühma võrra rikkam. Nüüdsest on meil kolmes õppekohas kokku 20 rühma jagu vahvaid lapsi ja lahkeid rühmameeskondi. Kõik rühmad on komplekteeritud ning uusi lapsi ootame meie toredasse lasteaeda järgmisel õppeaastal. Lasteaia kohataotlused tuleks siiski varakult esitada.

Algaval õppeaastal asuvad meie meeskonnas värskeid ideid ning mitmekülgseid kogemusi jagama 11 uut meeskonnaliiget, kelle hulgas on liikumis- ja muusikaõpetaja, rühmaõpetajad, assistendid ja õpetaja abid.

Kõige selle uue ja põneva ootel soovime ikka veel ja veel kord tänada lapsevanemaid, hoolekogu liikmeid, Türi valda, Türi põhikooli, Türi ühisgümnaasiumi, Türi spordiklubide liitu ja Türi muuseumi koostöö ning abi ja toetuse eest!

Imelist algavat õppeaastat soovides

Türi lasteaia pere

Väätsa lasteaed sai omale logopeed-eripedagoogi Karmen Soosaar on noor inimene, kes alustab 1. septembril Väätsa lasteaias Paikäpp tööd logopeed-eripedagoogina. Karmen on lõpetanud 2018. aastal Tartu ülikooli haridusteaduse eripedagoogika eriala.

Lasteaias on ta töötanud alates 2008. aastast. Karmen on ennast tööalaselt täiendanud: ta on läbinud Tallinna ülikool 160-tunnised eelpedagoogika kursused ja osalenud paljudel meeskonnakoolitustel. Tema tööülesannete hulka kuulub töö lastega, kes vajavad kõneravi, samuti nõustab lapsevanemaid ja õpetajaid. Karmeni ütluste kohal ootab ta uuel ametikohal uusi ja põnevaid väljakutseid.

Ulvi Hantson, Väätsa lasteaia direktor

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

10

Türi valla hariduselu Kolm kildu Väätsa kooli tegemistest Kevadine loodusretk Mai lõpus, kui pikk kodus olemine hakkas lõppema ja luba taas vähehaaval õpilastega kohtuma hakata, planeeris Väätsa kooli õpetaja Jonas Nahkor tublimatele loodusteaduste õppijatele retke Matsimäele.

Järvamaalastele tuttav vabaaja veetmise ja ujumise koht osutus põnevaks ja mitmekülgseks metsa ja raba elurikkusega tutvumise paigaks.

Matka juhiks oli kutsutud Liis Kuresoo, kes on Eestimaa looduse fondi metsanduse ekspert. Ta tutvustas oma igapäevatööd, milleks on Eesti erinevates piirkondades vääriselupaikade uurimine.

Retk algas metsaradadel ja jätkus raba ääres. Saime teada, et ka spetsialistil on metsa minnes kaasas hulk mahukaid ja raskeid teatmeteoseid, mille abil mõnda taime, samblikku või putukat tuvastada.

Koos õpilastega sai nuputatud, mis on ühe metsa või raba lugu, miks on teatud liikidel seal hea elada ja kuidas tagada selle elurikkuse jätkumine. Retke lõpetas lühike jalutuskäik raba laudteel ja korralik piknik raba järve ääres. Õpilastele, kes polnud üksteist kaua näinud, oli see väga meeleolukas taaskohtumine ja suhtlemisrõõmu pakkuv päev.

Viivika Leis, Väätsa põhikooli õpetaja

Väätsa kodutütarde ja noorkotkaste suvelaager Kolmkümmend seiklus- ja õpihimulist Väätsa kodutütart ja noorkotkast said 8. ja 9. juulil kokku Saueaugul, et koos maha pidada üks vahva telklaager.

Suur heameel on tüdrukute üle, kes juba meie koolist välja lennanud, aga leiavad siiski mahti laagrites osaleda ja noortejuhte abistada.

Tegevused olid plaanitud kahele päevale: tehti tutvust mürgiste ja söödavate taimedega, õpiti tegema sõlmi ja tundma kaarti, korrati üle tähtsamad esmaabivõtted, harjutati lihtsamaid enesekaitsevõtteid, täpsuslaskmist sai proovida nii vibu kui püssiga ja tuletati meelde veeohutust. Laagri lõpetas väike rännak looduses, kus kontrollpunktides tuli vastata erinevatele küsimustele, mida õpitud oli.

Siinkohal suur aitäh töötubade läbiviijatele: Merike ja Sulev Einma, Janek Tšeljadinov, Urmas Kõonurm, Anto Rull, Alar Sakkol, Eve Kivistik ja Türi päästekomando.

Kuna Väätsa kodutütarde rühm sai aprillis 20aastaseks, siis sai laagris ka vanemate kodutütarde valmistatud sünnipäevatorti süüa.

On heameel tõdeda, et ka meie noorkotkad on endale uued tegusad noortejuhid leidnud, kelleks on Eve Kivistik ja Jaanika Lieberg.

Koostöö kodutütarde ja noorkotkaste vahel on igati mõnusalt käima läinud. Tänusõnad ka lastevanematele, kes seekord oma lapsed laagrisse ja koju sõidutasid.

Kohtume uutel ettevõtmistel!

Helle Suurkivi, Väätsa kodutütarde noortejuhi abi

Lisandus hulk liiklusteadlikke jalgrattureid Väätsa koolis saavad õpilased jalgratta koolituse ja sõiduload liiklusringi raames. Olime just jõudnud kõik olulised reeglid läbi võtta, kui tuli distantsõppele jääda. Tegime siis õppesse väikese pausi ja maikuus said õpilased ülesandeks uuesti teste lahendama hakata ja reeglid üle korrata. Kooli hoovi sai ka rada üles seatud, kus sai oma teadmisi ja osavust praktikas proovida.

Mai lõpus oligi võimalus end eksamile registreerida ja pikk õpiteekond hakkas lõpule jõudma. Distantsi hoidmiseks viidi eksam läbi kahes grupis ja erinevatel aegadel. Kõigepealt tuli teadmised proovile panna teoorias ja siis järgnes nagu ikka praktika ehk sõit. Õppes osalenud 3. ja 4. klassi õpilased olid väga tublid. Koolis on nüüd juures 18 jalgrattalubadega last, kes teavad, kuidas enda ja teiste suhtes ohutult liigelda.

Helle Suurkivi, liiklusringi juhendaja

Kuidas muuta mure rõõmuks?

Läbi on saamas puhkuste periood ja lasteasutused alustamas uut hooaega. Lapsevanemad, haridusasutuste ja omavalitsuse spetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid jne) või teised täiskasvanud puutuvad sageli kokku olukordadega, mil on märgatud, et laps vajab suuremat tuge.

Kes aitab ja kuhu pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?

Kui Sinu peres kasvab kuni 18aastane laps, kelle pärast oled ise lapsevanemana mures või märgatakse lasteaias/koolis või ka perearsti juures, et • tema suhted eakaaslastega on keerulised ja esineb käitumisraskusi • laps ei loo tavapäraselt kontakti kaaslastega • tähelepanu hajub kergelt ja õppimine on seetõttu raskendatud • esineb kõneprobleeme • esineb kohmakust liikumisel ja/või on raskendatud käeline tegevus • lapsel on spetsiifilisi neuroloogilisi või psühhiaatrilisi probleeme • esineb muid lapse arengut takistavaid piiranguid • esineb püsivaid tervisekahjustusi, siis võta julgelt ühendust kooli/lasteaia sotsiaalpedagoogiga või pöördu valla lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poole. Koos saab arutleda, millised on võimalused lapse arengu toetamiseks.

Lapsele võib teatud juhtudel abi pakkuda sotsiaalne rehabilitatsioon ehk kompleksne arengu toetamine mitme teenuse kaudu.

Kes võivad saada riiklikult rahas-

tatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust?

Esiteks, alla 16aastased lapsed, kellele on määratud puue (sügav, raske või keskmine puue). Samuti kuni 18aastased lapsed, kellel ilmnevad raskused mõnedes eespool loetletud valdkondades. Siis ei pea olema määratud puuet, kuid on tuvastatud, et laps vajab arengu toetamiseks tugiteenuseid ja spetsialistide abi. Sellisel juhul on abiks valla lastekaitsespetsialist, kes koostab lapsele (ja perele) juhtumiplaani, kus kirjeldatakse lapse ja pere abivajadused.

Näiteks, kui lapsel (ka perel) esinevad raskused igapäevaelu toimingutes, siis valla lastekaitsevõi sotsiaaltöötaja • annab infot erinevate toetavate teenuste (sh ka rehabilitatsiooniteenuste) ja toetuste kohta; • hindab teenuste vajadust, kaasates vajadusel nõustajaid ja spetsialiste väljastpoolt omavalitsust; • määrab teenused, näiteks tugiisikuteenuse lapsele kooli või lasteaeda; • korraldab rahastamise. Mõnel juhul võib olla vajalik pere omaosalus.

Protsessid riiklike teenusteni jõudmise osas võivad tunduda keerulised, kuid saame sind igas etapis alates abivajaduse märkamisest, vajaduste kaardistamisest kuni teenustele jõudmiseni nõustada ja abistada!

Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan koostatakse sel juhul, kui ilmneb kompleksteenuse ehk kahe või enama teraapialiigi vajadus (näiteks psühholoog, tegevusterapeut, logopeed või

psühholoog, eripedagoog, loovterapeut jne).

Kui lapsel on vaja ainult ühte teraapialiiki, siis sel juhul saab ta teenust spetsialisti olemasolul oma lasteaiast või koolist. Kui haridusasutuses vajaminevat teenust ei pakuta, võib pöörduda oma perearsti või valla lastekaitsespetsialisti poole üksikteenuse taotlemiseks.

Detailsemalt võid lugeda informatsiooni ka www. sotsiaalkindlustusamet.ee/et/

lapsed-pered/riiklikud-teenusedja-ennetusprogrammid-lasteleja-peredele/kes-aitab-ja-kuhupoorduda Rehabilitatsiooniteenuseid osutame Türi linnas Kevade kooli majas Vabriku pst 12, telefon 5660 7792, tyri@keilark.ee.

Kui abi vajav laps saab vajalikku tuge, siis muudab see tema päevad päikseliseks.

KEILA REHABILITATSIOONIKESKUSE TÜRI MEESKOND

Käru põhikool muutuste tuules Käru koolil on hea meel teatada, et see õppeaasta algab uue direktori Toomas-Vahur Lihtmaa juhtimisel. Samuti on liitumas kooliperega uusi õpetajaid ja koolipersonali töötajaid.

Maaliliste rabade ning imeilusa männimetsa keskel asub armas väike, kuid tegusa kogukonna kool - Käru põhikool.

Koolimaja on omapäraselt ümmarguse arhitektuuriga otse Käru rongijaama kõrval.

Koolis käib lapsi veidi üle 50, mis tähendab, et kooliklassid on mõnusalt väikesed ning lastele on võimalik pöörata individuaalselt tähelepanu.

Kooli tugevus on hoolivad õpetajad. Siin on nii staažikaid ja kauaaegse kogemusega õpetajaid kui ka noori ja särtsakaid.

Koolimaja ühes osas asub kaherühmaline lasteaed, kus on liitrühm ja sõimelapsed.

Looduses ja väljas olemine on koolis päris tavaline. Koolis on oma õueõppeklass, kus tehakse regulaarselt tervisesõbralikke ja looduskeskseid koolitunde.

Sel sügisel ootab kooliperet ees keskkonnapäev Sagadi looduskoolis, mille rahastamiseks

saadi toetust keskkonnainvesteeringute keskusest. Keskkonnaalaseid tegevusi lõimitakse õppetegevusse veelgi ning lasteaia lapsedki saavad käed mullaseks.

Türi vald on lubanud õla alla panna lasteaia õue-mänguala rekonstrueerimiseks nii, et lastel oleks kaasaegne ja mitmekesine mänguala. Hoolekogu eestvõttel on lisandumas nii mänguväljaku laiendus kui ka varjualune.

Õpetajad läbisid augustis eripedagoogi Viivi Neare poolt läbi viidud hariduslike erivajadustega laste individuaalse õppekava alase koolituse, mis andis õpetajatele kindlust enam kasutada õpet lähtuvalt lapse vajadustest ning oskusi individuaalse õppekava koostamiseks.

Käru põhikooli esimesse klassi astuvad sel aastal 8 vahvat koolijütsi, kes kõik on juba koo-

liga tuttavad, sest käisid meie oma lasteaias ja eelkooli tundides. Õnnitleme uusi kooliõpilasi ning soovime kogu kooliperele indu ja püsivust uute koolitarkuste omandamisel!

Evelin Sennett

huvijuht

Eva Seera, Klarika Rüütel, Anneli Kirspuu

õpetajad

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

11

sport/reklaam sport

Türi vald oli suvemängudel edukas 22.-23. august toimusid Eestimaa omavalitsuste suvemängud Paides, kus startis 55 omavalitsust.

Foto: Helje Mets

Parimad selgitati mälumängus, kettagolfi, petangis, võrkpallis, juhtkonna mitmevõistluses, kergejõustikus, orienteerumises, jalgrattakrossis, köieveos, tennises ja trikitõukerattaga sõitmises.

Türi valla eest osales võistlustel 100 inimest, kes üheskoos võitsid üldarvestuses kõrge kolmanda koha. Meid edestasid vaid Rae vald ja Tartu vald.

Parima tulemuse tegid kettagolfarid, kes esmakordselt suutsid neil mängudel võita võistkonnaga esimese koha. Individuaalselt võitis meeste klassis kuldmedali Jüri Karus ja hõbemedali Asko Krais. Tüdrukute arvestuses võitis pronksmedali Triin Heleen Männilaan.

Orienteerumises tehti samuti suurepärane tulemus, kus üheskoos võideti teine koht.

Individuaalselt võitsid kuldmedalid Evely Kaasiku ja Siiri Poopuu, pronksmedali Helle Hallik

ja Ester Marjapuu. Teatejooksus võitsid kuldmedalid Sigrid Ruul, Mehis Muru, Evely Kaasiku ja Tiit Tähnas. Ääretult tublid olid ka võrkpallurid, kes pidid tunnistama Tartu paremust ja leppima teise kohaga. Kõrge punktid tõid meile Ilmar Mõttus, Virko Vantsi, Kaur Koiduste, Janar Lehtniit, Sander Perillus, Sten Perillus, Mihkel Jago ja Villi Vantsi.

Trikitõukeratturid võitlesid

välja neljanda koha jäädes napilt esikolmikust välja. Kuldmedal riputati kaela Liisa Gritšenkole. Võistkonnas olid Kevin Org, Janar Verkmann, Trevor Vaks, Kennert Vellemäe ja Liisa Gritšenko.

Mälumängijad võitlesid välja tugevas konkurentsis 6.–8. koha, jalgratturid, köievedajad ja petangimängijad olid väga tublid ja said tugevad 7. kohad.

Samuti lõpetas 7. kohaga

Türi spordikooli teine suvelaager on selleks korraks läbi saanud.

Tegemist oli linnalaagriga, kus osales kuuskümmend 7–12aastast noort. Nad olid jagatud nelja erinevasse gruppi ja said Türi spordikooli kvalifitseeritud treeneritelt õpetusi kergejõustikus, maadluses, jalgpallis, vibuspordis, ratsutamises, orienteerumises, ujumises ja võrkpallis. Eriti tore oli näha neid lapsi, kes algul pelgasid, kuid mõne aja möödudes teatasid erinevaid rõõmusõnumeid. Teatati, et tä-

nu laagrile õppisid nad lõpuks ujuma, et nina ei peagi enam vee all kinni hoidma. Kui maadlus tundus algul väga õudne ala, siis tüdrukud ei tahtnud seda kuidagi lõpetada, sest see oli nii põnev.

Järgmised rõõmustasid jällegi selle üle, et said hoopis võrkpallisöödud selgeks ja saavad nüüd rannas sõpradega harjutama hakata.

Päevad olid päris tegusad: hommikune trenn, lõuna, aktiivsed tegevused, õhtune trenn.

Kõige suurem eneseületus oli

siiski viimasel päeval, kui me matkasime Türi elamusparki.

Algul tundus, et see on võimatu, kuid peagi köitsid matkalised mööduvate autode tähelepanu ning iga lehvitus ja signaalitamine andis noortele jõudu edasi liikuda. Kohale jõudes oli väsimus justkui kadunud, sest kõik puud, batuudid ja võrgumaailm olid noori täis.

Korraldajad ootavad laagri kohta tagasisidet, et uuel aastal proovida veel paremini teha. Esmase tagasiside põhjal soovivad

kergejõustik, kus individuaalselt võitis Neemo Kull kaks kuldmedalit, Jaanus Suvi ühe kuldmedali ja 2 hõbemedalit, Katrina Stepanova hõbemedali ja Gert Valdsalu pronksmedali.

Väga tubli oli ka meie juht, Pipi-Liis Siemann, kes pandi proovile juhtkonna mitmevõistlusel ja tõi Türile maksimaalsed kohapunktid. Suutsime olla igal alal vähemalt seitsme parema seas, mis on superhea saavutus!

Suur tänu kõigile osalejatele, sest iga võistleja andis oma osa selleks, et me 55 Eesti omavalitsuse hulgas kolmandale kohale tuleks, mis on VÄGA HEA tulemus. Võistkonda kuulus palju tegevsportlaseid, aga palju ka neid, kes tulid lihtsalt Türi valda aitama ja vabal ajal väga palju sporti ei teegi.

Samuti neid, kes tegelevad mõne spordialaga, aga tulid võistlema hoopis mõnel muul alal. Aitäh ka treeneritele ja võistkondade komplekteerijatele. Sportlike kohtumisteni!

Liisa Gritšenko

Sportlik suvelaager sai peetud

lapsevanemad, et laager võiks toimuda lausa iga kuu ja laste tagasiside on olnud samuti ääretult positiivne. Nii mõnigi avastas enda jaoks uue ala, millega võiks edaspidi tegeleda ja see rõõmustab korraldajaid kõige enam. Kuna sel aastal jäi laagrist välja vähemalt viisteist last, siis soovitame kindlasti uuel aastal info ilmumisel kohe reageerida, et kindlustada omale koht laagrisse.

Liisa Gritšenko

Türi spordikooli õppejuht

Türi üksikkompanii võttis laskmises mõõtu 23. augustil toimus Jalametsa jahilasketiirus Türi üksikkompanii Andrese ja Madise laskevõistlus.

Võistlusel said kätt proovida nii noored kui ka elutargemad ehk siis 65+ ja 18- liikmed. Võisteldi kahes kategoorias: vanemad ja nooremad ning lisaks pealike erikategooria. Pealike kategoorias võtsid mõõtu kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, kaitseliidu Järva maleva pealik Gabriel Rikberg, kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik Urmas Piigert ja Noorte Kotkaste Järva maleva pealiku abi Asko Osula.

Võistelda tuli automaat AK4 laskmises, kus 100st võimalikust punktist sai kaitseliidu Järva maleva pealik Gabriel Rikberg 98 punkti, temale järgnes 85 punktiga kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik Urmas Piigert.

Täpsuspüssi laskmises oli parim Peeter Ariko, kellele järgnesid võrdsete punktidega noorkotkas Martin Nõlvak ja kaitseliidu ülem Riho Ühtegi.

Püstolkuulipilduja harjutuses olid parimad Urmas Piigert ja Martin Nõlvak, kellele järgnesid Adolf Tross teise ja Riho Ühtegi kolmandana. Carl Gustav granaadiheitja alakaliibrist laskmises oli parimad Riho Ühtegi ja Avo Nugis, teise koha saavutas Urmas Piigert ning kolmandaks tuli Noorte Kotkaste Järva maleva pealiku abi Asko Osula.

Kokkuvõtvalt järjestus vanemas vanusegrupis paremus järgmiselt I koha saavutas Türi III rühmast Peeter Ariko, II koha Türi IV rühmast Ahti Kuusik ja III koha samuti Türi III rühmast Nikolai Linnasmägi, tema oli ka elukogenutest vanim, 83aastane.

Noorte arvestuses kujunes paremusjärjestus selliselt: I koht Noorte Kotkaste Türi Hundi rühmast Martin Nõlvak, II koht Noorte Kotkaste Väätsa rühmast Andrus Artla ja III koha Noorte Kotkaste Türi Hundi rühma liige Chris Walter Mantsik. Üldarvestuses tuli esikohale

Martin Nõlvak, viies kaasa ka võistluse rändkarika, teisele kohale tuli Peeter Ariko ja kolmandale Ahti Kuusik.

Pealike eraldi arvestuses tuli esikohale kaitseliidu ülem Riho Ühtegi, teisele kohale kaitseliidu Järva maleva pealik Gabriel Rikberg ja kolmandale kohale kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik Urmas Piigert.

Võistluse peakorraldaja Tõnis Orumaa sõnas: „Oli tore näha laskevõistlusel nii meie elukogenumaid kui ka noori liikmeid.

Eriti tegi aga rõõmu, et neid olid oma osalemisega innustama tulnud juhid. Laskmine on üks vajalikemaist põhioskustest.

Mida varem relvaõppega algust teha, seda kõrgemale on võimalik ka jõuda. Kõigile neile aga, kes pole veel lasketiiru jõudnud, panen südamele, et 83aastane (peagi 84 saav) Nikolai jõudis ja sai märklehel pihta. Tulemusi vaadates ei ole meil midagi häbeneda.“

Peale toimunud võistlust osalejatega suheldes ja nende rahulolevaid nägusid nähes, võib öelda, et võistlus õnnestus igati.

Siinkohal tänan idee algatajat ja peakorraldajat kaitseliidu Türi üksikkompanii väljaõppepealiku Tõnis Orumaad, kogu võistlust läbi viinud personali, kaitseliidu Türi üksikkompanii pealiku abi Janis Freid, kaitseliidu liikmeid Tommy Orumaad, Urmas Tähte, Roland Osa ja Ruslan Pavljutšoki Tondi lasketiirust ja võistluse fotograafi Veiko Leiti.

Suured tänusõnad lähevad ka naiskodukaitsjatele Maire Ausinile ja Merje Mihkelsaarele, kes osalejatele maistva lõuna valmistasid ning Tondi lasketiirule, kes toetas võistlust nii rahaliselt kui ka instruktoritega. Olen kindel, et võistlusest saab uus traditsioon Türi üksikkompaniis.

Urmas Piigert

kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik

Täname Türi spordihoone toetajaid Türi spordihoone on tänaseks ilusti valmis saanud ja uksed kõigile spordihuvilistele avatud. Spordihoonet haldab Türi spordiklubide liit ja haldusküsimustega tegeleb Martin Kaschan.

Türi vallavalitsus kutsus inimesi ja ettevõtjaid üles spordihoone valmimist toetama. Paari kuu jooksul kogunes annetustest 26 418 eurot. Toetajate rahadega on juba soetatud kooli kehalise kasvatuse tundideks vajaminev inventar, riiulid inventari hoiustamiseks, elustamisaparaat ja kaks pihlapuud.

Kõigi 26. augustiks 100 või enam euro suuruse annetuse teinud inimeste ja ettevõtjate nimed jäädvustasime KÜ Kujunduse abiga spordihoonesse toetajate seinale. Osad annetajad on avaldanud soovi jääda anonüümseks, kuid meie suured tänusõnad kuuluvad ka neile ja kõigile teile, armsad toetajad: Spordihoone toetajad on olnud: Kristi Aasa, Theo Aasa, Ruth Aarma, Keito Arula, Anti Arulepp, Hanna Arulepp, Hardi Arulepp, Liisa Arulepp, Indrek Ammer ja Karen Kiik, Yemi Ayankunle Ayankoya, Anatoli Bukk, Heili Burmeister, Virginia Ciunite, Ergo Eenla, Andrus Eensoo, Rasmus Eesmaa, Eilo Eesmäe, Kuldar Eesmäe, Kairi Gansen, Grete Griffin, Robert Griffin, Neeme Gross, Imbi ja Elari Hiis, Riina Hunt, Margo Hussar, IMsport MTÜ, Joka Orienteerumisklubi, Erki Jõesuu, Kaie Jäärats, Rain Kaarjas, Kalev Kallas ja Külli Marrandi, Jüri Kangur, Martin Kaschan, Geio Kaugeranna, Katrin ja Kalmer Keevend, Vivika Kupper, Konesko AS, Ragne Koppel, Marek Kotsulim, Krahv Dracula pubi, Natalja Krivorjak, Anneli Kruusma, Aadi Kukk, Aksel Kukk, Ene Kukk, Marie-Helene Kukk, Raido Kukk, Urmas Kupp, Martin Künnapu, Ene ja Urmas Kütt, Lii Laanemets, Jaak Laiksoo, Kairo Last, Raivo Lehiste, Markus Mats Lellsaar, Martin Liidlein, Lauri Lipp, Kalju Lomp, Merike Lõhmus, Lauri Länkur, maadlusklubi Järvamaa Matimehed , Mark Majorov, Vahe Manukjan, Vladimir Manukjan, Eha ja Toomas Marrandi, Simmo Matsina, Ele Metsalu ja Keron Viitkin, Marge Metsalu, Raivo Metsalu, MTÜ Kesk-Eesti Mootorspordiklubi, MTÜ Kirna, Tarmo Must, Kaia Mõistlik, Ilmar Mõttus, Sanna Mõttus, Siim Mõttus, Ene Mägi, Reino Mänd, Liise Mölder, Marten Mölder, Mihkel Mölder, Rauno Nurmsalu, Jane-Ly ja Madis Nõlvak, Kaspar Ott, Kaido Paju, Aivi Palling, Kalev Palling, Kalle Pent, perekond Aasaväli, perekond Aus, perekond Gritšenko, perekond Kaitsa, perekond Kurvits, perekond Lillerand, perekond Valang , perekond Vantsi, perekond Veeberg, Ilmar Poll, Signe Poll, Siiri ja Paul Poopuu, Priit Poopuu, Eerik Potter, Valdo Preema, Prelvex AS, Andrek Põllumäe, Jaan Pärenson, Triin Pärna, Enna Raamat, Raivo Raamat, Jan Raudsepp, Peep Raudsepp, Erik Ratnik, Käthlin Reiljan, Egle Rennit, Rasmus Romandi, Aime Roosioja, Merle Rüütel, Martin Saareleht, Heigo Saia, Aivo Selge, Pipi-Liis Siemann, Leonhard Soom, Katrina Stepanova, Tauno Suitsberg, Jaanus Suvi, Signe ja Ülar Ševerev, Toomas Takk, Ülle Tammela, Tarmo Thomson, Andres Toobal, Kermo Toobal, Kert Toobal, Aivar Treve, Riina Trumm, Türi Inner Wheel Klubi, Tõnu Uibopuu, Lea Urb, Malle Valdur, Virkko Valge, Ivar Viitmaa, Veljo Viitmann, Tanel Viljat, Joel Villem, Peeter Volmre, Gunnar Vooremäe, Maia Vooremäe, Viljar Vooremäe, Mirabela Wagner, OÜ Antraton Grupp, OÜ Convi Food Sweets OÜ, OÜ Elise Aed, OÜ Hansa Hake, OÜ Kaare Lelula, OÜ Kirna Mõis, OÜ Kolmestar, OÜ KÜ Kujundus, OÜ Tarindiprof, OÜ Türi Vesi

Mälumängus toodi koju kuldmedal Türi mälumängur Alar Särgava tuli Eesti mälumängu meistrivõistlustelt koju kuldmedaliga.

Augustikuu keskel selgusid Räpinas 2020. aasta Eesti meistrid mälumängus. Võistkonnamängus tulid meistriteks Igor Habal, Ove Põder, Tauno Vahter ja Alar Särgava, kes seekord mängisid nime all Washington Redskins.

Eesti meistritiitli võitnud Alar Särgava on Türi mees, kes on alati valmis valda esindama ja oma teadmisi näitama.

Palju õnne!

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

12

Türi vald Käru Põhikool ootab oma toreda ja toetava kooliperega liituma • 5.–8. klassi matemaatikaõpetajat, 0,42 ametikohta • sotsiaalpedagoogi, 0,45 ametikohta Elulookirjeldus, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja kandideerimisavaldus saata hiljemalt 4. septembriks 2020 e-posti aadressil karukool@tyri.ee või aadressil Aia 20, Käru alevik, Türi vald, Järvamaa 79201.

Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel Täiendav informatsioon: 5307 2661 (õppejuht) või 5340 6474 (direktor) Palume esitada ettepanekuid Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 eelnõu kohta hiljemalt 30. septembril 2020 e-postile Urmas.Kupp@tyri.ee.

Eelnõuga saab tutvuda valla veebilehel www.tyri.ee Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2025 Palume esitada ettepanekuid Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2025 eelnõu kohta hiljemalt 4. septembriks 2020 e-posti aadressil yllar.vahtramae@tyri.ee. Eelnõuga saab tutvuda valla veebilehel www.tyri.ee

Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupi kohtumine Türil 24. septembril kell 17 toimub Türi päevakeskuses (Vabriku pst 6) dementsusega inimeste lähedaste tugigrupi kohtumine.

Saame kokku, et sõbralikus vestlusringis jagada oma kogemusi dementsusega lähedase hooldamisest ning püüame üheskoos leida lahendusi esilekerkinud küsimustele.

Palume eelnevalt registreeruda: kaidi.rammo@tyri.ee või telefonil 5333 1869.

Kui registreeruda ei saanud või ei jõudnud, oled ikkagi tugigruppi oodatud!

Tugigrupp on tasuta!

Ära viska patareid prügikasti Ära viska kasutatud patareisid ja akusid prügikasti! Patarei- ja akujäätmed on plahvatusohtlikud, võivad eritada mürgiseid kemikaale ja toksilisi materjale nagu näiteks elavhõbedat ja pliid. Patareide ja akude loodusesse sattumine kujutab loodusele suurt kahju.

Patarei- ja akujäätmeid võtavad tasuta vastu kauplused, Türi linna jäätmejaam, Käru keskkonnajaam ja Oisu keskkonnajaam.

Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist tegi kindlaks järgnevates Türi linna kauplustes kogumiskastide olemasolu: • Grossi toidukaubad • Maxima • Türi Konsum • Kalevi Konsum • Mini Rimi • Türi Coop ehituskeskus • Ehituspood Espak Lisaks on kogumiskast olemas Türi vallavalitsuses Kohtu tn 2.

Klubi Ehavalgus alustab - tere tulemast!

Tuleme kokku 27. septembril rõõmsaks õhtupoolikuks!

Alustame ikka kell 15. Esineb tantsurühm, jalakeerutuseks mängib duo Andante. Arutame edasisi plaane.

Osalustasu 3 eurot.

Lisateave 504 7330

Hea Pihlapuu pere!

Saame kokku 8. septembril kell 11 Türil endise kolledži ruumides (Viljandi tn 13b)! Vajadusel teave 504 7330

Tasuta õigusabi 60+-le Türil Kella 10–13 Türi vallavalitsuse hoones Kohtu tn 2 Türil: 7. september, 21. september, 5. oktoober, 29. oktoober, 9. november, 23. noveber ja 7. detsember.

Vajadusel teave 504 7330 – Eha Pehk

20. septembrini saab esitada ettepanekuid Türi valla aukodaniku nimetuse, vapimärgi, kuldsete ning hõbedaste aumärkide andmiseks.

Ettepanekud tuleb teha vastavale vormile, mis on kätte saadavad meie kodulehel www.tyri.ee Täpsem info vallavalitsus@tyri.ee või tel 384 8200

Järvamaa klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia tuli Türi valda 27. augustil kogunesid Paide muusika- ja teatrimajas Järvamaa haridustöötajad ja anti välja Järvamaa hariduspreemiad. Klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia sai tänavu Türi lasteaia liikumisõpetaja Deivi Šadeiko (pildil).

Deivi Šadeiko on Türi lasteaia Türi-Alliku ning Lokuta õppekohtade liikumisõpetaja.

Deivi liikumistegevused on mänguliselt ja huvitavalt planeeritud, eakohased ning arvestavad laste individuaalset arengut. Töökaaslased Türi lasteaiast on öelnud, et Deivi liikumistunnid on alati oodatud, hoogsad ja tempokad, tunnis on kord ja reeglid paigas, lapsed naudivad tema tunde ja saavad sealt kindlasti tugeva spordipisiku. Tegevuste ülesehitus ja suhtlus lastega on just selline, mis paneb iga lapse tegutsema. Meeskonna liikmena on Deivi loovalt liikumisele innustav, nakatab oma olekuga, paneb kõigil silmad särama.

Lisaks liikumistegevustele korraldab Deivi Türi lasteaia

kolme õppekoha lastele ühiseid spordipäevi, Kirsiõie jooksu, sportlikke isadepäeva üritusi.

Deivi leiab, et vanemad on eeskujuks lastele ning panevad aluse lapse sportlikule eluviisile. Kui vanemad naudivad igapäevast liikumist, siis tahes-tahtmata võtab väike laps sellest eeskuju.

Deivi Šadeiko teeb Türil ka rühmatreeninguid täiskasvanutele. Deivi sõnul on inimene loodud liikuma, et keha püsiks terve ja töökorras. Türi lasteaia personalile on Deivi korraldanud 2020. õppeaastal terviseürituste raames tervisliku toitumise koolituse koos personaalsete toitumisja liikumiskavade kasutamise võimalusega.

Deivi unistuseks on see, et lapsed oleksid tervemad ja tugevamad, et vanemad oleksid teadlikumad ja teeksid otsuseid, mis oleksid olulised nende laste tervisele ja tulevikule mõeldes.

Türi vallast olid aasta õpetaja preemia nominendid: Aili Avi Türi põhikoolist

Foto: Helje Mets

Anneli Paas Laupa põhikoolist Averonika Beekmann Türi ühisgümnaasiumist Meeli Savolainen Türi põhikoolist Monika Kirss Väätsa põhikoolist Peep Heinaste Türi muusikakoolist Vahur Salom Türi ühisgümnaasiumist Viivika Leis Väätsa põhikoolist;

klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia nominendid: Deivi Šadeiko Türi lasteaiast Kati Sagar Türi põhikoolist Lea Jõesaar Türi põhikoolist Marina Aben Väätsa lasteaiast Thea Teder Väätsa põhikoolist Klassi-ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemia suurus on 500 eurot. Õnnitleme kõiki asjaosalisi!

TR

Korraldatud jäätmevedu Alates 1.03.2020 teostab Türi vallas olmejäätmete vedu AS Eesti Keskkonnateenused.

Jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel loetakse kõik jäätmevaldajad elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Iga jäätmevaldaja jaoks tähendab see eelkõige kohustust anda oma olmejäätmed üle teenusepakkujale ning tasuda selle eest.

AS Keskkonnateenused ei saa osutada jäätmete vedu harvemini, kui seda sätestavad korraldatud jäätmeveo tingimused ehk täpsemalt segaolmejäätmete minimaalsed veosagedused on tiheasutusalal (Türi linn, Käru alevik, Oisu alevik, Särevere alevik, Väätsa alevik, Türi-Alliku küla, Kabala küla) kord 4 nädala

jooksul ja hajaasutusalal kord 12 nädala jooksul.

Harvema veosageduse õiguse saamiseks tiheasutusalal tuleb kindlasti esitada Türi vallavalitsusele vastav taotlus, mis on leitav valla veebilehel või võimalik täita kohapeal.

Jäätmeseaduse §69 lg 4 ja lg 4.1 sätestavad alused, millal isik võib saada korraldatud jäätmeveost vabastatuks. Jäätmeseaduse §69 lg 4.1 järgi on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on keskkonnakaitseluba ja jäätmeseaduse §69 lg 4 järgi võib kohalik omavalitsus vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest teatud tähtajaks ka olmejäätmete valdaja, kui omavalitsus on veendunud, et sellel

kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Vastav taotlus on leitav veebilehel, aga seda saab täita ka kohapeal.

Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise otsustab üksnes kohalik omavalitsus.

Otsus jõustub omavalitsuse poolse haldusakti väljastamisel (kus märgitakse nii vabastuse saanud isiku nimi kui ka vabastuse kestvus). Palun kõigil vabastuse saanud jäätmevaldajatel veenduda vabastuse kehtivuses, seda on võimalik vajadusel kontrollida, kui helistate ehitus- ja keskkonnaspetsialisti Grete Kaljulaidi telefonile 522 7326.

Jäätmevaldaja osaleb korraldatud jäätmeveos jäätmeseaduse alusel ja juhime kõigi jäätmevaldajate tähelepanu, et AS Eesti

Keskkonnateenuste kodulehel on olemas andmete kogumise süsteem, mis tuleb täita jäätmeveoga liitumiseks: www.keskkonnateenused.ee, Kodukliendile, liikudes lehekülje lõppu ja leia Sõlmi leping.

Juhime tähelepanu, et neil jäätmevaldajail, kellel on veel tänaseks vastav teenus korrastamata, tuleb esimesel võimalusel täita AS Eesti Keskkonnateenuste kodulehel olev andmestik liitumiseks või esitada kas taotlus jäätmeveost vabastuse või sageduse erisuse kohta e-posti aadressile Grete.Kaljulaid@tyri.ee või vallavalitsus@tyri.ee või saata tavapostiga aadressil Kohtu tn 2, Türi linn, Türi vald, 72213.

Pille Reinsalu

korrakaitseametnik

Uus nõustamis- ja suhtlemisteenus Abitaja on uus telefonipõhine nõustamis- ja suhtlemisteenus eakatele ja erivajadustega inimestele, mis viib kokku abivajajad ja vabatahtlikud abistajad, et pakkuda ennast üksi tundvatele inimestele võimalust suhelda ja olla seeläbi paremini kaasatud ühiskonda.

Projekti eestvedaja Sirli Haaviku sõnul on Abitaja erivajadustega inimestele, eakatele ja hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks loodud telefonipõhine info-, nõustamis- ja suhtluskanal.

Teenus sisaldab nõustamist erinevates elukorraldust puudutavates küsimustes. Lisaks pakutakse suhtlemisteenust, mis võimaldab üksindust tundvatel erivajadustega inimestel oma-

vahel suhelda või temaatilises konverentsikõnes osaleda. Soovi korral leitakse abivajajatele vabatahtlik, kellega iganädalaselt vestelda ning temast saab abivajajale n-ö telefonisõber. „Tegu on Eestis täiesti uue teenusega. Üksildusele ja sellest johtuvale hoolduskoormusele on Eestis vähe tähelepanu pööratud – olukorda on küll uuritud, kuid samme selle leevendamiseks on astutud vähe. Usume, et Abitaja aitab seda lünka täita,“ märkis Haavik.

Abitaja tegemistesse saab panustada liitudes teenusega kas abivajaja või vabatahtliku rollis.

Eakas üksik või erivajadusega inimene, kes vajab rohkem suhtlemisvõimalusi, saab end registreerida Abitaja kodulehel www. abitaja.ee/abivajaja. Samas on

võimalik täita ka vabatahtliku vorm www.abitaja.ee/vabatahtlik Oma abivajadusest või soovist aidata võib märku anda ka helistades telefoninumbril 650 0650, kus spetsiaalse ettevalmistuse saanud nõustajad registreerivad ja töötavad läbi taotlused ning valivad sobiva vestluspartneri, kellele on teostatud ka vastav taustakontroll. Seejärel antakse teada, millal ja kellega esimene kõne toimub. Lepitud ajal helistab vabatahtlik abivajajale ja pärast kõnet lepitakse kokku uus vestlusaeg.

Esmaspäevast reedeni kella 9–17 vastavad nõustajad telefoninumbril 650 0650 ka muudele elukorralduslikele küsimustele.

Tasuta teenus töötab nii eestikui ka vene keeles. Rohkem in-

fot: www.abitaja.ee Abitajat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond (ESF) projekti „Erivajadustega inimestele telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse väljaarendamine”, projekti number 20142020.2.02.19-0274 raames.

Projektiga käivitatakse hooldatavatele nende üksilduse ja sotsiaalse eraldatuse leevendamiseks telefonipõhine info-, nõustamis- ja suhtluskanal, mis vähendab hooldajate hoolduskoormust ja suurendab nende tööturul osalemise võimalusi.

Projekti viib ellu Surts Koolitus OÜ koostöös Eesti puuetega inimeste koja, Tallinna sotsiaalja tervishoiuameti ja Hiiumaa vallaga.

TR

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

13

Türi vald Türi vallavalitsus kuulutas välja konkursi Türi valla haridustöötaja 2020 Türi vald premeerib iga aasta sügisel kolme haridustöötajat, kelle eelmise õppeaasta panus hariduseesmärkide saavutamisel on olnud silmapaistev ning kelle igapäevane tegevus haridustöötajana on kogukonnas tunnustatud.

Haridustöötaja nimetatud konkursi mõistes on Türi valla haridusasutuse, s.o Türi valla üldhariduskooli, huvikooli ning koolieelse lasteasutuse töötaja või isik, kelle töö või tegevus on seotud õpetamise, kasvatamise või haridusasutuse arendamisega.

Põhjendatud ettepanekuid haridustöötajate premeerimiseks

võivad teha kõik asutused või isikud. Iga isik või asutus saab esitada ainult ühe kandidaadi.

Konkursi võitnud haridustöötajatele määratakse Türi valla eelarvest konkursi väljakuulutamise hetkel kehtiv üldhariduskooli õpetaja kuupalga alammääraga võrdne rahaline preemia ning talle omistatakse tiitel Türi valla haridustöötaja 2020.

Türi valla haridustöötaja 2020 aunimetuse ja preemia saajaid ning nominente tunnustatakse 5. oktoobril Türi vallavalitsuse korraldataval tänuüritu-

sel Türi kultuurikeskuses.

Tähtajaliselt esitatuks loetakse ettepanekud, mis on esitatud Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleisse või e-postile vallavalitsus@tyri.ee hiljemalt 21. septembril kell 12.

Konkursi laureaadid valib välja kolmeliikmeline ajutine komisjon, kuhu kuuluvad käesoleval aastal Anne Viljat – Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna esindaja; Evelin Parts – Türi vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni esindaja ja Mati Sadam. Komisjoni esimees on Anne Viljat.

Konkursi laureaadid kinnitab komisjoni ettepanekul Türi vallavalitsus.

Kandidaate hinnatakse eelkõige kandidaadi esitaja kirjaliku ettepaneku alusel. Kandidaadi esitaja peab ettepanekus välja tooma kandidaadi isikliku panuse Türi valla hariduselu edendamisel ja hariduseesmärkide saavutamisel ning põhjendama, miks kandidaat väärib Türi valla hariduspreemiat.

Preemia makstakse preemiasaajatele välja vallavalitsuse määratud tähtaja jooksul.

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

Türi vallavalitsus

27. augusti 2020 istungil Türi vallavolikogu: • lõpetas Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032 esimese lugemise ja otsustas eelnõu avalikustada. Arvamusi ja ettepanekuid eelnõule oodatakse 30. septembriks; • arvas sotsiaalkorterid Kabala külas Pargi tänav 1 asuvas hoones sotsiaaleluruumide nimekirjast välja, otsustas jagada Pargi tänav 1 kinnisasja kolmeks maaüksuseks ning võõrandada pärast Pargi tn 1 kinnisasja jagamist moodustatav maaüksus nr 3 avaliku kirjaliku enampakkumise korras alghinnaga 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot; • muutis Türi vallavolikogu 26. aprilli 2018 otsust nr 27 ja tunnistas otsuse 1 alapunkti 2 kehtetuks. Hariduse tänav 3 asuv endine koolihoone antakse Türi vallavalitsuse ja Türi raamatukogu kasutusse ja valdusse;

• otsustas täiendada Türi vallavolikogu I koosseisu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ühe liikmega ning kinnitada komisjoni koosseisu Maarja Brause; • otsustas mitte nõustuda Paide linna ja Türi valla vahelise halduspiiri muutmise algatamisega. Türi vald soovib jätkata heanaaberlikku koostööd Paide linnaga elukeskkonna ja teenuste arendamisel ning leiab, et piirkonnas elavate elanike võimalused avalike teenuste tarbimiseks ning nende huvid on kaitstud ka jätkuvalt Türi valla koosseisu kuuludes.

• võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, kuulas ära esialgsed plaanid Hariduse 3 hoone rekonstrueerimiseks vastamaks Türi raamatukogu ja vallavalitsuse vajadustele.

Väätsa lasteaed Paikäpp kui üks suur pere! lapse päeva! Väätsa lasteaed Paikäpp alustab sel aastal nelja rühmaga – üks sõimerühm ja kolm aiarühma, lapsi on lasteaeda tulemas 66, töötajaid on meil kokku 19 inimest, hea uudis on see, et uuest õppeaastast alustab lasteaias tööd logopeed-eripedagoog ning majas on ta kolmel korral nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval, tema tööülesannete hulka kuulub ka personali ja lastevanemate nõustamine, seega on meil hea võimalus oma küsimustele vastuseid saada.

Sõimerühmas on käesoleval aastal 15 last, õpetajatena töötavad Marget, Jaanika, Annely.

Sõimerühma aasta peamiseks eesmärgiks on koostöö lapsevanematega, et aidata pisikestel lastel võimalikult valutult ja meeldivalt oma uue eluetapiga (lasteaed) algust teha.

Lisaks logopeed-eripedagoogile on õpetajad igakülgselt valmis lapsevanemaid toetama ja nõustama. Parim soovitus on oma küsimusega otsese kontakti poole pöörduda, kui arusaamatust kellegi kolmandaga arutada.

Selle aasta suvekuul jõudsime niikaugele, et sõimerühm sai endale madala Türi kihelkonna värvides aia ja uued mänguvahendid. Tulevikus on plaan, et sõimerühm hakkab paiknema esimesel korrusel ja pisikesed maailmakodanikud saavad ilma suurema vaevata kohe oma rühma alale mängima minna.

Koolieelikutega on meil samuti hästi, Kaisukarude rühm on koolieelikute rühm, kus lapsi kokku 13. Õpetajad on

rühmas Kadi, Heidi, Ivanna ja nende peamiseks eesmärgiks on saavutada laste koolivalmidus, kujundades lastes kooli suhtes positiivset hoiakut ja iseseisvust.

Lapsi kaasatakse igapäevatoimingutesse – laudade katmine, koristamine, lillede kastmine, tolmu võtmine, lehtede riisumine, okste vedu, peenarde rohimine jm. Kaisukarude rühma lapsed avastavad ümbritsevat keskkonda nii lasteaia õpiõues kui ka väljaspool lasteaeda – jalutuskäigud, matkad, õppekäigud metsa, parki, veekogu äärde toetavad nende eesmärke, et olla rõõmsad ja terved, aktiivsed liikujad. Tubaseid toimetusi aitab neil läbi viia laste suur armastus põrandarobotite vastu (Bee-Bot ja Ozo-Bot), mis muudavad nende tegevused põnevaks ja uute asjade omandamine tundub huvitav. Robotid kui laste loovuse, loogilise mõtlemise, tähtede, numbrite, kujundite, uute sõnade ja lugude jutustajad, aitavad neil mänguliselt õppida.

Päevalillede rühm oma 19 lapsega on uuel õppeaastal valmis proovima projektpõhist tööviisi. Nende õpetajateks on Marina, Eve, Käthlin. Projektõpe on uus kogemus ja väljakutse meile kõigile. Mis on projektpõhine tööviisi? Lapsed omandavad seda, mis neile kõige olulisem tundub, õpetajad saavad omalt poolt provotseerivaid küsimusi esitada, et see kõige vahvam projekt kaardistada. Õppimise alustalaks on lapse enda loovus, lapsed on need, kes suunavad õppimisprotsessi. Õpetajad on keskkonna loojad, koostööpart-

nerid ja õppeprotsessi jäädvustajad. Projektipõhine õpe ei eralda õppeaineid, vaid lapsed saavad ühte asja süvitsi ja erineva nurga alt uurida – joonistades, kirjutades, katseid tehes, voolides, filmi vaadates või ise filmi tehes. Päevalillede rühma moto on: „Teeme kõike koos!“ Mesimummi rühmas käib 19 2–5aastast last. Nende rühm on lasteaia esimestest päevadest suurt rõhku pannud lastega õues olemisele. Rühma eesmärk on lastes kujundada loodust ja enda ümbruskonda hoidvat suhtumist. Nemad lähtuvad põhimõttest lähemalt kaugemale ja nende rühma suur huvi on kõige uurimine - putukad, taimed, seened jne. Õppimises on nad sidunud kaasaegse digiõppe traditsioonilise õppega. Koos tegutsedes panevad nad suurt rõhku laste sotsiaalsete oskuste kujundamisele. Rühma õpetajad kujundavad õpikeskkonna kus laps tunneb ennast hästi ja turvaliselt, sellega äratatakse lapses uudishimu ning tegutsemisind.

Nende rühma plaan on nautida lasteaiaelu ja leida igast päevast killukest rõõmu.

Hea lehelugeja, mul on hea meel koos töötada selliste toredate ja loovate inimestega. Väätsa kogukond on ühtehoidev ja tegutsemislusti täis. Nende korras majad ja kaunid aiad annavad igale inimesele hingesoojust ja motivatsiooni kõike veel paremini teha. Olge terved ja hoidke üksteist.

Head uut õppeaasta algust.

Artikkel on valminud koostöös lasteaia pedagoogidega.

Ulvi Hantson, direktor

Türi vallavalitsus annab kasutusele läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Türi linnas Viljandi tn 13b asuva hoone teisel ja kolmandal korrusel asuvad mitteeluruumid.

Pakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi vallavalitsuse 18. augusti 2020 korralduses nr 247.

Korraldusega saab tutvuda Türi valla veebilehel www. tyri.ee

Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia avalikud arutelud 5.10 kell 17.30 Laupa põhikool 6.10 kell 17.30 Väätsa rahvamaja 7.10 kell 17.30 Käru põhikool 8.10 kell 17.30 Türi kultuurikeskus

2020. aasta hajaasustuse programmist toetuse saajad Koht

Kohe-kohe on uus õppeaasta ukse ees ja tore on tõdeda, et Väätsalt pole lapsed veel kadunud.

Lasteaed on kodu kõrval lapse jaoks oluline koht. Last ümbritsevatest täiskasvanutest sõltub, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas meie laps on.

Me saame lapselt nõuda ainult seda, mida ise oma käitumisega talle ette näitame. Paraku õpib laps ikka meie tegudest! Lasteaed ei tohi olla kool, kus laps tormab ühest „tunnist“ teise ja peab omandama akadeemilisi teadmisi. Meie, täiskasvanute ülesanne ei ole lapsele kamaluga teadmiste andmine, vaid lapse väärtushinnangute kujundamine.

Meie ülesanne on aidata lapsel mõista teda ümbritsevat maailma. Et asjadest aru saada, vajab laps täiskasvanu selgitust.

Lasteaia periood on lapsele kõige tormilisem aeg, seda iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemises ja uurimises. Meie selle õppeaasta teema on: „Killuke rõõmu lapse päeva“ ja eesmärgiks, et meile meeldib õues õppida ning palju värskes õhus viibida, kõike seda toetab lasteaia suur ja avar õueala, samuti vana mõisapark ning Väätsa paisjärve ümbrus.

Lasteaia aeg ongi lapsele mängu aeg. Lapse mängu pidev katkestamine (korista asjad ära, ära jookse, ära roni, ära määri, ära aja tuba segamini jm) viib selleni, et laps ei oska mängida ja ta hakkab seda negatiivsete tagajärgedega (löömine, tõukamine, asjade loopimine, häälitsemine) väljendama. Head täiskasvanud, killuke rõõmu, ka mängurõõmu

Taotleja ja kaastaotleja nimi

Projekti nimi

Toetuse suurus (riik + KOV) (eurot)

1.-2.

Angelika Koemets

Laupa küla, Longe kinnistu kanalisatsioonisüsteemi rajamine

5668,20

1.-2.

Imbi Onno

Saareotsa küla, Metsaääre kinnistu kanalisatsioonisüsteemi rajamine

3828,80

3.

Tommy Orumaa

Aasuvälja küla, Oru kinnistu juurdepääsutee rajamine

3264,00

4.

Hindrek Hirs

Kändliku küla, Pärnaoksa kinnistu kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine

3682,32

5.

Jekaterina Maasi

Ülejõe küla, Leo kinnistu biopuhasti paigaldus

3135,60

6.

Asko Muru

Änari küla, Sambliku kinnistu kanalisatsioonisüsteemi rajamine

5354,64

7.

Heli Petrovits

Mäeküla, Paruni kinnistu biopuhasti ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine

5056,00

8.

Kaidy Suits

Arkma küla, Toominga kinnistu veesüsteemi rajamine

3758,00

9.

Andres Käärik

Ülejõe küla, Kääriku kinnistu veesüsteemi rajamine

2938,00

10.

Milvi Kask

Vissuvere küla, Kase kinnistu kanalisatsioonisüsteemi rajamine

2524,00

11.-12. Urve Masing

Meossaare küla, Saare kinnistu veesüsteemi rajamine

2978,82

11.-12. Andres Teder

Lauri küla, Üleoja kinnistu veesüsteemi rajamine

3220,00

Põikva küla, Kati kinnistu veesüsteemi rajamine

2034,79

13.

Katrin Seli

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

14

reklaam ja sündmused Turi

kuhu minna

Vaata kõiki pakkumisi PAMT.ee

PILETIHINNAD SOODSAMAD kuni 33% 2020/2021 hooaja kultuurisündmustele Piletilevist, Piletimaailmast või PAMTi kassast.

Leia meid ka

HOOVITEATRITE FESTIVALILT!

30.12.2020 SÄDELEV AASTALÕPUPIDU

KAIRE VILGATSI ja SHOWSTOPPERSIGA Pilet 30 €, koos õhtusöögiga 70 € Gruppidele alates 10st inimesest vastavalt 25 € ja 65 € PAIDE TEATER “CARMEN” LAVASTAJA PEETER VOLKONSKI nov/dets 2020 etendused Pilet 14 €

10.10.2020 SOOME AKORDIONIVIRTUOOS

KIMMO POHJONEN Pilet 17 €

RAHVUSOOPER ESTONIA OLAV EHALA ja JUHAN VIIDINGU LASTEMUUSIKAL”BURATINO” Pilet -33% Gruppidele alates 10st inimesest pilet 15 €

VÄIKESE SAALI MUUSIKAÕHTUD 26.09 MAARJA AARMA MA JAZZ- KONTSERT VEINI JA SUUPISTETEGA 14.10 REIN RANNAP “IKKA JA ALATI” PLAADIESITLUSKONTSERT 13.11 LÄTI TIPP-PIANIST ANDREJS OSOKINS “BEETHOVEN 250” PILET 12 €

KOGU SARI 33 €

Kevade kodu

N 10.09 kell 18.30 Helirännak gongide ja helikaussidega. Rännakut viib läbi Kaia Karjatse.

R 11.09 kell 18.30 Türi tantsustuudio sügiskontsert Türi kultuurikeskuses.

Lavale astuvad seekord keskmised vanuseastmed ning täiskasvanute rühmad: Saara, Stiina, Cheerleaderid, Sensa ja Sireenid. Kontsert on tasuta.

L 12.09 kell 9–15 Türi õunafestival ja sügislaat Türi kultuurikeskuse juures.

L 12.09 kell 15 Konnavisioon - arutame Konna maja rolli üle Türil.

Huvilised oodatud (Viljandi tn 60, tel 5395 7115, Türi kogukonnaselts) T 15.09 kell 10–15 Katrin Kõrboja vastuvõtt Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14 Türi. Üldkolesterool 1 euro, triglütseriidid 1 euro, hemoglobiin 1 euro, veresuhkur tasuta, kolesterooli täisprofiil 8 eurot.

Registreerimine Pille Marrandi tel 519 73862.

K 16.09 kell 10–15.30 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses N 17.09 kell 19 JÄÄÄÄR Türi kultuurikeskuses.

Jäääär on kõike kurja trotsides jäänud terveks ja ka endiseks! Vääramatu jõu poolt katkestatud kevadine ringsõit algab nüüd uuesti ja neli urbanfolkarit toovad terve jao pikalt riiulis seisnud lugusid taas lavale.

Bändi liikmed: Jaan Sööt, Tõnu Tõun Timm, Tarvo Tarz Jaaksoo, Teet Velling Ürituse kestus 1h 30min. Piletid hinnavahemikus 10-20 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses L 19.09 kell 11–16 Avatud käsitöökojad üle Järvamaa - Konna majas (Viljandi tn 60) ka erinevad töötoad ja kohvituba koogiga P 20.09 Türi turul õunamahla valmistamine. Mahla pressimine 0,30 eurot liiter. Kaasa mahlaanumad, kuhu valmis mahl panna. Registreerimiseks on oluline teada õunte kogust: kõige lihtsam on arvestada umbes kartulikoti kaupa (üks kartulikott on ca 30 kilo). Registreerudes andke palun teada, mitu kilo või mitu kartulikotitäit arvestuslikult tuua plaanite. Registreerimine Triinu tel 518 9693 N 24.09 kell 19 Jazzliit ja Türi Jazziklubi LIVE- Sofia Rubina Duo Türi kultuurikeskuses.

Sofia Rubina – vokaal, Jaan Jaanson – kitarr. Sofia Rubina on lauljatar, kes on jazzi skeenel publikut võlunud juba kümmekond aastat.

Tema siiras lavaline olek ja armastus muusika vastu annavad lauljatarile kiirguse, mis loob mõnusa tunde ja puudutab igat kuulajat.

Nii mõnigi tagasihoidlik eestlane hakkab endalegi märkamatult Sofia õhutusel kaasa laulma.

Samuti pole Rubina vokaaltehnilised võimed üllatuseks täna enam kellelegi. Ta on tõeline meister nii jazzis, soulis kui ka klubimuusikas.

Esitusele tulevad jazzi standardid ja Sofia omalooming.

Piletid müügil eelmüügis Piletilevis hinnaga 7 eurot, samal päeval kohapeal 10 eurot.

Kohtade broneerimine telefonil 387 8248.

P 27.09 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses

N 1.10 kell 16 Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Türi kultuurikeskuses.

Kontsert Eino Tambergi lastelauludest- Johan Randvere ja Evelin Samuel.

Kaastegevad Türi noored: Laura Alissa Juhkam, Sandra Elisee Juhkam.

L 3.10 kell 14–18 Hoidiste koolitus Konna majas, degusteerimisega (Jana Olesk - Nipiraamatust tuttav), eelregistreerimisega - tyrikonn@ gmail.com, tel 5395 7115 (osalustasu 12 eurot, sisaldab kohvipausi) P 4.10 kell 14 Lauluklubi alustab 9. hooaega! Kõik lauluhuvilised on oodatud Türi kultuurikeskuse kooriklassi, et üheskoos musitseerides aega veeta. Esimese kokkusaamise laulud on teemal loodus ja aastaajad.

K 7.10 kell 19 Kontsert „Unustamatu Mister X - Georg Ots“ Türi kultuurikeskuses.

Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa, Lauri Liiv, Reigo Tamm ja klaveril Johan Randvere. „Unustamatu Mister X“ on õhtu, kus läbi meenutuste ja unustamatute laulude taaselustub korraks möödunud sajandi suurkuju, kelle kohta sõnad nagu „asendamatu”, „kordumatu” ja „erakordne“ ei mõju liialdustena, sest kirjeldada sõnadega nii suurt talenti polegi tegelikult võimalik.

Piletid Piletimaailma ja Piletilevi eelmüügist 20 eurot, kollektiivtellimused tartukontsertkorraldus@gmail.com, www.kontsertkorraldus. ee ja info 505 9625 E 12.10 kell 19 Andres Dvinjaninovi monokomöödia „Vanuse viiskümmend varjundit“ Türi kultuurikeskuses.

Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseärasustest.

Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud pea nelikümmend aastat.

Nüüd, oma kuuekümne viienda, vabandust, 56. eluaasta lävel räägib ta eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust.

Piletiinfo: Piletid hinnaga 15-17 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses.

Uuel kuupäeval kehtivad juba ostetud piletid.

T 10.11 kell 10–15 Katrin Kõrboja vastuvõtt Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14 Türi. Üldkolesterool 1 euro, triglütseriidid 1 euro, hemoglobiin 1 euro, veresuhkur tasuta, kolesterooli täisprofiil 8 eurot, luutiheduse mõõtmine 3 eurot. Registreerimine Pille Marrandi tel 519 73862.

Näitused Türi kultuurikeskuses: Kuni 28.09 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Reelika Holtsmeieri akrüülmaalide näitus „Naine. Aktid abstraktsioonis“ Kuni 30.09 Türi kultuurikeskuse galeriis Vilja Prometi maalide näitus „Minu maa, minu meri“ Kuni 30.09 Oisu rahvamajas Märt Lõhmuse fotonäitus „Oisu kandi vaated maalt ja õhust“ 2017-2020 a

SPORDISÜNDMUSED 5. september vibuvõistlus „Türi Karikas“. Info: Maarika Jäätma 5598 5986 8. september Järvamaa orienteerumispäevak Mustla-Nõmme. JOKA 12.–13. september Järvamaa kergejõustiku meistrivõistlused Türi linnastaadionil. Info: Leonhard Soom 509 6812 13. september Türi tenniseklubi sünnipäeva paarismäng 13. september kell 16 Türi JK Ganvix–FC Järva-Jaani kohtumine Türi linnastaadionil 15. september kell 18 Türi metsajooks Türi Tolli metsas. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 16. september kell 10 Järvamaa koolide neljavõistlus (U12 ja U14) Türi linnastaadionil. Info: Leonhard Soom 509 6812

19.–20. september kell 12 Järvamaa kergejõustiku meistrivõistlused mitmevõistluses Türi linnastaadionil. Info: Leonhard Soom 509 6812 22. september kell 17 Laste võidujooks 8–11aastastele Türi Kalevi tänava mägi.

Info: Leonhard Soom 509 6812 26. september kell 16 Türi JK Ganvix–Rakvere JK Tarvas II kohtumine Türi linnastaadionil 1. oktoober kell 18 Margus Pirksaare jooks - Järvamaa Järvedesari.

Info: Leonhard Soom 509 6812 2. oktoober kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoones

Ootame osalema konkurssidel Türi ÕUNAHOIDIS 2020 - hoidise peamine komponent peab olema õun, oodatud on nii soolased kui magusad hoidised. Konkursile tuua 0,5 l hoidist ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed. Konkursitöö tuua 12. septembril kella 9–10 Türi kultuurikeskuse fuajeesse.

Türi ÕUNAKOOK 2020 - konkursi eesmärk on leida Türi oma õunakook.

Konkursile tuua umbes 2 kg kook ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed. Konkursitöö tuua 12. septembril kella 9–10 Türi kultuurikeskuse fuajeesse.

Türi ÕUNAJOOK 2020 - konkursi eesmärk on leida parim Türi õunajook.

Joogi peamine komponent peab olema õun. Konkursile tuua 1

liiter õunajooki ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed.

Konkursitöö tuua 12. septembril kella 9–10 Türi kultuurikeskuse fuajeesse.

Loomekonkurss Türi OMA ÕUN - konkursi eesmärk on leida Türile iseloomulik toode. Konkursitöö peab sisaldama õuna, õunapuuõie või õunapuu kujutist.

Töös võib kasutada kõikvõimalikke materjale (tekstiil, lõng, vill, puit, paber, metall, taimed jne). Tööd palume tuua 7.–10. septembrini Türi aianduse ja mesinduse seltsi.

Konkursitöö tagastatakse.

Konkursitööde hindamine ja auhindamine 12. septembril!

Osalemise info Pille Marrandi telefonil 5197 3862 ja Triin Pärna telefonil 520 2548

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

15

vana ja uus

reklaam u 1930 Foto Rene Viljati kogust

UUED KODANIKUD

KRISTJAN, KEIRO, JOOSEP, LUKAS, JESPER, ARON, ANDRES, SAARA, MIA-MARIA, KAISA, KEILY, ELORE

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Koolilaste etendus Väätsa mõisa saalis. Nende selja taga on näha ka uhket glasuurpottidest mõisaaegset ahju, mis on tänasks päevaks hävinenud. Kool on selles hoones tegutsenud juba alates 1925. aastast.

Sõja ajal toodi Väätsa mõisa keldrisse hoiule ka Eesti Kunstimuuseumi varasid.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385

28 august 2020 Rene Viljat

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Igal aastal augustikuu lõpus kogunevad Väätsal Endel Liebergi kodupargis Eesti Rukki Seltsi liikmed ja teised hakkajad põllumehed, et üle anda Rukkikülvaja auhind. Sellel aastal omistati Eesti kõige kaalukam (18 kg pronksi) auhind Ahti Aruksaarele. Auhinnatseremoonia jätkus Väätsa mõisa saalis, kus tehti kokkuvõte hetkeolukorrast rukkipõldudel ja sõna võtsid mitmed rukkiseltsi liikmed. Fotol Ahti Aruksaar Tauno Kangro valmistatud Rukkikülvaja auhinnaga Väätsa mõisa saalis.

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee kuulutused Eesti Maaelumuuseumid võtab looduskaunis kohas asuvasse C. R. Jakobsoni Talumuuseumi Kurgjal tööle:

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Haljastustööd ja teenused Avant laaduriga. VH Haljastus OÜ 5565 1954 Kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus. 551 8717 Ostan või üürin garaaži Türil.

525 1113, kraud@hot.ee

www.puurvesi.ee

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

puurvesi

Saada palun oma CV hiljemalt 13. septembriks 2020.a. e-posti aadressile: info@memu.ee Info telefonidel: 5309 2100; 520 5023 Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke

Asukoht: Kurgja

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

• KORISTAJA (koormus 1.0) • ABITÖÖLISE-TRAKTORISTI (koormus 1.0) • KOKK-PERENAISE (koormus 1.0)

◆

türi fotograaf renè viljat

CARL ROBERT JAKOBSONI TALUMUUSEUM

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 3. september 2020

16

reklaam Türi valla kaasava eelarve abil on Tolli metsa välijõusaali taha valmimas

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu taotlusvoor Aita argile mängup biv so mõelda õida nimi ja v s kopsaka ! kott auhinna

Enda poolt pakutud nimi lisa kommentaarina algsele postitusele Facebooki grupis Kesk-Eesti koerainimesed või Türi valla Facebooki lehel.

Nimede pakkumine läheb lukku 5. septembril kell 17

kohaliku arengu strateegia meetmest 2.1 Tänapäevane ettevõtluskeskkond toetuse taotlejatele avatud

9.-16. oktoober 2020 Taotlejaks saab olla Türi vallas (v.a endises Käru vallas) ning endise Imavere valla piirkonnas tegutsev mikro- või väikeettevõtete määratlusele vastav äriühing, FIE, MTÜ, SA või KOV

Konsultatsioonid ja nõustamine eelneval kokkuleppel Tel 5332 3903 või koostoo@koostookogu.ee Tel 5305 9978 või konsultant@koostookogu.ee Info, taotlusvormid ja abimaterjalid www.koostookogu.ee/taotlejale Hindamiskomisjoni ettepanekud kinnitatakse juhatuse poolt orienteeruvalt novembri lõpuks.

TÜRI ÕUNAHOIDIS 2020

Hoidise peamine komponent peab olema õun, oodatud on nii soolased kui magusad hoidised.

Konkursile tuua 0,5 l hoidist ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed.

TÜRI ÕUNAKOOK 2020

Konkursi eesmärk on leida Türi oma õunakook.

Konkursile tuua umbes 2 kg kook ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed.

TÜRI ÕUNAJOOK 2020

Tule perekogu ga!

s pää e s s i !

S ta tasu

Rikkalik kultuuri-m! program

AJAKAVA: Kultuurikeskuse fuajees 9-10 konkursitööde vastuvõ� 10-14 konkursitöödega tutvumine 10-15 õunafes�vali fotonäitus 10-15 perekond Rehela õunanäitus

Lastele 12.00 suure õunapildi ühisvärvimine 11-14 meisterdamine Türi noortekeskusega Aleksei Turovski ja Anne Adams.

12-12.30 etendus 3-5aastastele “Laule ja lugusid loomadest” 13-13.30 etendus 6-... aastastele “Laule ja lugusid loomadest”

Välilaval 10.00 avamine, programmi tutvustus 10.30 orkester Türi 11-14 kultuuriprogramm Türi kultuurikeskuselt 11-14 sportlikud jõukatsumised õuntega Türi Raamatukogu hoovil raamatulaat ja õunaüllatus 14.00 esineb näosaate finalist Marianne Leibur 14.30 konkursside auhindamine 15.00 fes�vali ja sügislaada lõpp Maarahva Pood

RAISMIKUOJA

Konkursi eesmärk on leida parim Türi õunajook.

Joogi peamine komponent peab olema õun.

Konkursile tuua 1 liiter õunajooki ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed.

Hoidise, koogi ja joogi konkursitööd tuua 12. septembril kell 9.-10.00 Türi Kultuurikeskuse fuajeesse.

LOOMEKONKURSS TÜRI OMA ÕUN

Konkursi eesmärk on leida Türile iseloomulik toode.

Konkursitöö peab sisaldama õuna, õunapuuõie või õunapuu kuju�st. Töös võib kasutada kõikvõimalikke materjale (teks�il, lõng, vill, puit, paber, metall, taimed jne). Tööd palume tuua 7.-10. septembrini Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi. Konkursitöö tagastatakse.

Konkursitööde hindamine ja auhindamine on 12. septembril!

Täpsem info fes�vali programmi kohta ja konkursside juhendid on Türi valla kodulehel ja Facebookis. Konkurssidel osalemise info: tel 5197 3862 / Pille Marrandi tel 520 2548 / Triin Pärna Info ja kauplejate registreerimine: www.tyrilillelaat.ee