01.10.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

1. oktoober 2020 nr 10 (898)

• Kõige tähtsam haridus on vanemaharidus lk 2 • Murumuri mängupark avatud lk 3

• Laupa ja Imavere koolid olid edukad lk 4 • Hariduselu algusest Türi kihelkonnas lk 5

• Türi ühisgümnaasiumi esimene kümme lk 6-7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 5. novembril

Türil rekonstrueeritakse Raadiojaama tänav

14. septembrist alustati Türi linnas Raadiojaama tänava rekonstrueerimisega. Lõigul Koidula sillast kuni asula märgini (ca 630 m) freesitakse üles vana kate, tugevdatakse tee alust, ehitatakse uus asfaltkate, korrastatakse teepeenrad ning sadeveekraavid.

Tööde teostamise ajal on seal liiklustingimused häiritud, võimalikud on lühiajalised liikluse sulgemised.

Piirkonna elanike ja kalmistu külastajate läbipääs tagatakse, kuid Tori poolt Türi linna sisenejad ja väljujad võiksid töö ajal nii enda kui ka ehitajate huvides küll sõita kas läbi Taikse või Türi-Alliku.

Tööde teostaja on Asfaldigrupp OÜ, kes lõpetab tööd hiljemalt oktoobri keskpaigaks.

Vabandame ajutiste ebamugavuste pärast.

Enn Mäger, Türi Haldus juhataja

Kaasavasse eelarvesse esitati 18 ideed Igal aastal kavandatakse vallaeelarvesse raha selliste objektide rajamiseks või parendamiseks, mis pakuvad avalikku hüve ja on vallas avalikus kasutuses. Rajatav või parendatud objekt ei tohi tekitada valla järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid. 2021. a eelarvesse on selleks puhuks kavandatud 50 000 eurot ja rahastatakse vähemalt kahte projekti.

Tähtajaks laekus Türi vallavalitsusse 18 toredat ideed laste mänguväljakutest ja katuse vahetamisest kuni kergliiklustee valgussüsteemideni välja. Taotluste kogusumma oli 210 067 eurot (need objektid, kus olid summad välja toodud).

Lehe trükki mineku ajal (28.09 kell 16) koguneb 13liikmeline komisjon, kes otsustab, millised ettepanekud rahvahääletusele lähevad. Ideed avalikustatakse hiljemalt 5. oktoobril Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Facebookilehel.

Hääletada saab ajavahemikul 10.–21. oktoober elektrooniliselt Türi valla veebilehe kaudu või Türi raamatukogu struktuuriüksustes, st Türi linnas, Oisu, Käru ja Väätsa alevikes ning Laupa, Kabala ja Kahala külades asuvates raamatukogudes.

Hääletustulemused selgitatakse välja hiljemalt 3. novembril 2020.

Palun jälgige edasise info saamiseks meie veebilehte ja sotsiaalmeedia kanalit.

Küsimuste korral saab infot finantsjuht Aime Roosiojalt telefonil 5344 7843 või meiliaadressil aime.roosioja@tyri.ee.

Türi õpetaja Viia Ivask kuulub parimate muusikaõpetajate hulka Eestis Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti muusikakoolide liit andsid pühapäeval, 27. septembril rahvusooper Estonia talveaias üle käesoleva aasta tunnustuspreemiad parimatele muusikaõpetajatele.

Tänavuse Eesti muusikakoolide liidu tänupreemia pälvis teiste seas kauaaegse tulemusliku töö eest ka Türi muusikakooli flöödieriala õpetaja Viia Ivask. Käesoleva aasta kevadel said neli Viia endist õpilast lõputunnistused EMTA-st – neist kahele anti magistri ja kahele bakalaureuse diplom. Kõik nad töötavad õpetajatena ka juba meie muusikakoolides Koerus, Pärnus, Tallinna muusikakoolis ja Rae huvialakoolis. Viia Ivask on õpetaja, kes käib ajaga kaasas ja oskab pillimängu õppimise lastele meeldivaks muuta ning õppimise ja harjutamise vastu huvi tekitada.

Vastavalt Türi vallavolikogu 30. novembri 2017 määrusele nr 11 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord“ on avalikustatud Türi valla kodulehel www.tyri.ee kataloogis kohalik võim – arengukavad Türi vallavolikogu määruse eelnõu koos lisaga 2 „Türi valla eelarvestrateegia aastateks 2021-2025“.

Ettepanekud ja arvamused arengukava eelnõu kohta palun saata hiljemalt 15. oktoobriks 2020 e-posti aadressil aime.roosioja@tyri.ee või Türi vallavalitsuse aadressil Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213.

Türi vallavalitsus

Türi abivallavanem Elari Hiis ja Türi raamatukogu direktor Astrid Karpender vana koolimaja ees: peale riigihanget peaksid algama majas ümberehitustööd, et järgmisel kevadel saaksid nii Türi vallavalitsus kui ka Türi raamatukogu sisse kolida. Väikesel pildil on Astrid Karpender oma tulevases kabinetis, mis hetkel on veel tööõpetuse klassi abiruum.

Fotod Teet Reier

Vana koolimaja saab uue sisu Augustis peetud koosolekul otsustas Türi vallavolikogu, et pärast põhikooli kolimist uude hoonesse, ei paigutata tühjaks jäänud vanasse koolimajja mitte ühisgümnaasiumi peret, vaid sinna kolivad järgmisel aastal Türi vallavalitsus ja Türi raamatukogu. Tarvilike ümberehitustöödega loodetakse alustada juba sel sügisel.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Millised on plaanid vana koolihoone ümberehitamisel administratiivhooneks, sellest räägib Türi abivallavanem Elari Hiis: „Esialgu rekonstrueerime hoone ainult seestpoolt, välistöödeks on sisehoovi varikatuse vahetus ja invapanduse rajamine. Proovime võimalikult palju esialgset hoonet eksponeerida ja säilitada, seda nii raamatukogu kui vallamaja ruumide kavandamisel.“ Hiisi sõnul on koostatud eelprojekt. „Selle alusel viime läbi projekteerimis-ehitushanke, mille võitjaga sõlmime lepingu hoone rekonstrueerimiseks. Töödega soovime alustada oktoobri lõpus-novembri alguses, ehitusperioodiks oleme planeerinud kuus kuud, mis tähendab seda, et uues majas kavatseme tööd alustada maikuus,“ ütles Hiis.

Kindlasti jääb koolimajja sellist inventari, mida valla asutused oma tarbeks ei vaja. „Analoogselt Türi põhikooli vana hoone lammutustöödele eelnenud vara jagamisega anname taas võimaluse huvilistel asjadele uus elu pakkuda. Tõenäoliselt jäävad üle valamud, tualettruumide sisustus, laevalgustid, tehnoloogiaklassist tisleripingid, kruustangid ja metallitöölauad ning mõningad tööriistad. Samuti hulk erinevat mööblit ning mõned siseuksed.“ „Huvilistel anda endast teada meiliaadressil elari.hiis@tyri. ee ja lepime kokku aja, millal hoones ringkäik teha. Iseseisvalt majja ei pääse, sest hoone on lukus ja valve all. Et aeg, millal hoonest asju ära saab viia, on suhteliselt piiratud (umbes kaks nädalat), siis adekvaatse info saamiseks tasub kindlasti jälgida Türi valla kodulehte ja FB lehte.“ „Vaadates ja kuulates kolimisplaane, on mõtted ja tunded kahetised. Pean tunnistama, et esmased arutelud on tekitanud hoopis muremõtteid. Alati on ju põnev, kui uuendused toimuvad ja midagi muutub. Aga uuendused ja muutused peaksid sel juhul olema edasiviivad ja olukorda paremaks tegevad,“ sõnas Türi raamatukogu direktor Astrid Karpender.

„Esmased muljed koolimajas ringi liikudes seda väga ei tõotanud. Türil asub valla suurim raamatukogu, mis on omamoodi ka esinduskogu. Vähemalt oma eesmärkides me selle poole püüdleme. Kui oma sisutegevusega oleme seda juba suutnud, siis tahaks, et ka raamatukogu ruumid oleksid esinduslikud.

Täna pakutav ruumilahendus raamatukogu jaoks parim pole.“ „Hetkeseisuga on teada, et raamatukogu osas pole plaanis seinte mahavõtmise või kasvõi ukseavade suurendamisega avarust juurde tekitada. Meie jaoks tähendab see, et peame paigutama raamaturiiulid klassidesse.

See aga ei vasta meie nägemusele avatud ja valgusküllasest raamatukogust.“ „Samas üritame võtta asju positiivselt ja pöörata siis rõhku rohkem neile asjadele, mida me paremaks muuta saame. Näiteks proovime koridori muuta võimalikult hubaseks heledate värvilahenduste; uute, tänapäevaste laenutuslettide ja ajakirjade/ajalehtede kappidega, mida asevallavanem on lubanud raamatukogule muretseda.“ „Rõõmustab kindlasti see, et saame ruumi juurde.

Uues kohas on meil lõpuks ometi piisavalt suur saal, kus läbi viia kohtumisõhtuid ja tegevusi. Samuti tuleb uude

asukohta seminariruum, kus väikesed grupid saavad teha rühmatöid, korraldada arutelusid jne. Lisaks paranevad ka töötajate puhketingimused.“ „Igal juhul vaatan ma lootusrikkalt tulevikku. On veel mitmeid asju, mis vajavad läbi arutamist ja rääkimist, et leida need kõige paremad lahendused. Kindlasti on tegemist vana ja väärika hoonega, mida ei tohi unarusse jätta. Arusaadav on ka see, et täna ei võimalda valla rahakott teha selliseid ümberehitusi, mis rahuldaks kõiki osapooli (raamatukogu vajadusi).

Siiski loodan ma, et kaugemas tulevikus võtavad vallaesindajad päevakorda ka raamatukoguruumide kohandamise tänapäevasemaks,“ lisas Karpender Türi vallavanem Pipi-Liis Siemanni arvates on raamatukogu ja vallavalitsuse tegevuse kolimine Türi linna ühte väärikamasse hoonesse väga sobilik ning annab võimaluse nii hoone väärika sisuga täitmiseks kui kogukonnale parema ligipääsu teenustele.

Suure lugemis- ja raamatusõbrana ootab vallavanem põnevusega Türi raamatukogu uues asukohas kindlasti veelgi põnevamaid ning sisukamaid kohtumisi, sündmusi ning raamatukogu kujunemist laiema ringi jaoks tõeliseks kogukonnakeskuseks.

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

2

arvamus Sügis tuli suure soojaga Sügise esimene nädal on pakkunud suurepärast suveilma. Midagi sellist, mis jäi suvest puudu. Looduski ei oska enam väga oma samme seada. Kevadlilled õitseva ja suurt kolletamist veel ei ole ega tulegi enne, kui algavad esimesed öökülmad.

Türi põhikooli lapsed on saanud juba esimese kuu uues majas õppida ja õpetajad õpetada. Huvitav, kuidas neil läheb? Kas mõlemad osapooled on uuenenud keskkonnaga rahul? Ilmselt pisut vara veel küsida, laseme rahulikult esimese vaheajani sisse elada. Siis võib juba uurida. Aga eks uus asi ole ikka uus asi.

Nagu esiküljelt lugeda, tehakse ka vana koolimaja natuke uuemaks. Sellel hoonel saab varsti sajand täis: 1923 algas ehitus ja järgmisel aastal pääsesid lapsed uude koolimajja. Selles hoones on tegutsenud küll väga erinevate nimedega koolid, aga tarkuse andmine on olnud neil ikkagi ühiseks sisuks.

Ajutiselt katkes õppetöö vaid II maailmasõja ajal, mil hoonesse paigutati haigla. Ja ilmselt vähesed teavad, et samas hoones sai 20. aprillil 1944. aastal Rüütliristi kaela Karjakülast pärit Harald Nugiseks.

On olnud aegu, kooliaegu. Aga nüüd on lugu täpselt niikaugel, et kui sel kuul riigihange õnnestub, lähevad lahti ehitustööd ja juba järgmisel kevadel loodetakse auväärsesse hoonesse kolida nii Türi vallavalitsus kui ka Türi raamatukogu. Et need asutused hoonesse paremini sobituksid, tuleb ette võtta sisemised ümberehitustööd. Tänane vallamaja läheb ilmselt müüki ja leiab loodetavasti uue kasutuse.

Vaatamata sellele, et vaikselt hakkavad kõikvõimalike ürituste teele kerkima kõikvõimalikud piirangud, sai septembris kenast ära peetud Türi sügislaat koos õunafestivaliga ja Tõrvaaugus toimus järjekordne metsa- ja matkapäev. Ja mis seal salata, Türi valda külastas lausa kolmel päeval ka president Kersti Kaljulaid. Uhke värk, kas pole!

Teet Reier

presidendiklõpsud

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kõige tähtsam haridus on vanemaharidus kaia iva

Türi vallavalitsuse haridus-, kultuurija sotsiaalosakonna juhataja

Kaks aastat tagasi külastas Eestit paavst Franciscus. Toona kirjutasin sotsiaalmeedias: „Paljude jaoks on tänase päeva lauseks paavsti meeldetuletus: „Ometi ei tohiks kunagi unustada, et hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.“ Paavst rõhutas, et tehnokraatlikes ühiskondades kaob elurõõm ja elu tähendus ning tasapisi võib kaotsi minna kuuluvuse ja teistele pühendumise tunne, inimeste, kultuuri ja perekonnaga seotuse tunne, mis jätab noored ilma oma juurtest ja vundamendist, mida nad vajavad, et ehitada üles olevikku ja tulevikku. See jätab nad ilma võimest unistada, riskida ja luua.

See hoiatus on oluline meeles pidada!“ See hoiatus seab ka praegu meie ette üliolulised küsimused, kuidas hoida perekonda ja põlvkondade vahelist sidet, kuidas hoida rõõmu.

Siin on võtmeküsimuseks, kuivõrd suudame ja oskame toetada vanemlust. Ikka nii, et vanemad tunneksid, et nad saavad hakkama, et lapsed oleksid õnnelikud, et vanemaks olemine pakuks rõõmu, et teaksime, et

perekond ja selle eri põlvkonnad on meie tähtsaim turvavõrk.

Mulle tundub, et viimasel ajal tunnistatakse üha rohkem, et ka vanemaks olemist saab õppida, et olla selles parem ja tunda end kindlamini. See on väga loogiline, sest me ju õpime ja harjutame iga tööd, miks ei peaks seda siis tegema elu kõige tähtsama töö – vanemaks olemise puhul.

Ehk et oluline on nii ühiskonna kui isiku tasemel tunnistada universaalse ennetustöö ja vanemluse toetamise tähtsust.

Samas, last ja lapsevanemaid toetades ei tohi unustada, et vastutus jääb alati perele, kuid me saame selle vastutuse kandmise teha pisut lihtsamaks ja pakkuda tuge keerulistel hetkedel.

Türil oleme selleks koostöös SA Lapse Heaolu Arengukeskusega loonud peretöökeskuse Perepesa. Sinna on oodatud eeskätt lapseootel vanemad ja koolieelses eas lastega pered.

Lisaks mängutoale ja erinevatele üritustele, teemapäevadele ja koolitustele on Türi valla peredel seal võimalik pidada nõu psühholoogiga või perekeskuse

juhiga. Sellest sügisest juhib Perepesa tööd Marika Toots, kes omab suurt õpetajakogemust Vodja koolist, kaks aastat tagasi sai Marika Järvamaa klassiõpetaja preemia.

Juba aegu tagasi öeldi, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Hea, kui lapse ümber on toetav kogukond. Vanemluse toetamise korraldamine peab olema perele kõige lähemal - kohalikus kogukonnas, kohalikus omavalitsuses. Ühelt poolt on vanemlusele toeks hea ja turvalise elukeskkonna, kvaliteetse hariduse ja arstiabi ning muude teenuste olemasolu. Teisalt aga on vaja ka kvaliteetseid st tõenduspõhiseid tööriistu, näiteks nagu on väikelaste vanematele mõeldud vanemlusprogramm „Imelised aastad“.

See vanemahariduse programm on mõeldud 2–8aastaste laste vanematele. Praegu käib meie perekeskuses koos järjekordne grupp vanemaid ning üsna pea algab uue rühma jaoks registreerimine Oisu ja Kabala piirkonna vanematele.

Türi valla pered on programmiga väga rahule jäänud ning uurinud jätkukoolituse võimalust. Uueks aastaks plaanimegi sellega alustada ja tuua Türile 4–12 aastaste laste vanematele mõeldud koolitusprogrammi.

Kahtlemata on lapse kasvatamise toetamisel väga tähtis roll lasteaedadel ja koolidel. Seda nii

igapäevase kasvatus- ja õppetöö näol, aga ka neis olukordades, kus hakkavad kogunema tumedamad pilved.

Kuigi üle Eesti on murekohaks toetavate spetsialistide psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid, tugiisikud, leidmine, siis meie vallas oleme siiski suutnud olla ses osas kindlasti üle Eesti keskmise. Seega suudavad meie asutused hoida ka abivajava lapse ümber vajalikku turvavõrku ning pakkuda asjatundlikku tuge.

Kas saaks paremini? Kindlasti. Selleks oleme valla spetsialistide meeskonnaga koostanud Türi valla laste- ja perede heaolu tagamiseks kaheaastase tegevuskava.

Kaardistatud on kitsaskohad ja kokku lepitud tegevused nende kõrvaldamiseks või negatiivse mõju vähendamiseks. Türi valla esimene laste ja perede heaolu nimel töötavate spetsialistide täiskogu aastakoosolek on plaanitud aprillikuusse.

Siis saame teha esimese kokkuvõtte, kuidas on meie vallas käivitunud plaanipärane laste ja perede toetamine ning ennetustöö.

Olen veendunud, et hästi toetatud vanemlus annab pikas vaates meile õnnelikumad pered, töökamad, rõõmsamad ja seaduskuulekamad noored, vanematele suurema rahulolu lastest ja selle tulemusena sünnib meile ka rohkem lapsi.

Riigieelarve sai valmis, mis see meile tulevikus toob?

Vabariigi valitsus esitas 30. septembril riigikogule 2020. a eelarve projekti. Algab riigieelarve seaduse (RES) lugemine riigikogu saalis, mis peaks kulmineeruma detsembris selle vastu võtmisega. Nagu me juba teame, siis koroonakriis on sellele oma pitseri vajutanud. Aga kriisieelarveid on ennegi tehtud. Nüüd oleks paras meenutada kuidas Eesti valitsus 2009. aasta kriisieelarve projekti kokku pani.

Meenutame eelmist kriisi

Septembrikuu esimestel päevadel käis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Järvamaa visiidil ja tutvus selle aja jooksul mitmete asutustega Türi vallas. Visiidi esimesse päeva mahutus Türi Perepesa, Asten Mesindus, Türi kogukonnaselts ehk konnamaja ja Türi kultuurikeskuse külastus.

Visiidi teisel päeval kohtuti Türi Kevade kooli perega. Pärastlõunal jooksid president ja vallavanem koos kohalike koolilastega ümber Türi järve. Koos külastati Eesti ringhäälingumuuseumi ja ka Saara kirjastust.

Presidendi visiidi Türil lõpetas kohtumine kaitseliidu Järva malevaga.

Mattias Tammet, Teet Reier

Eestis kestis kuni 2008. aastani suur majandusbuum. Siis aga käis suur pauk maailmas (Lehman Brothers Pank jne), mis mõjutas ka Eestis toimuvat.

2008. algas ju hästi, maksude laekumine ületas eelmise aasta laekumised ca 10%.

Kuid 2008. aasta teisest poolest algas kõikide maksulaekumiste langus nii riigi eelarvesse kui omavalitsuste eelarvetesse.

2008. alguses 2009. aasta eelarve lähtetingimusi koostades eeldas riigi eelarve strateegia, et tõus kestab ka järgmisel aastal.

Kuid 2008. sügiseks vähendas

rahandusministeerium 2009. aastaks majanduse kasvu nulli peale. 2008 detsembris, kui riigi eelarve (RES) vastu võeti, siis oli prognoos, et majandus kahaneb -4%. Aga juba kuu aja pärast oli selge, et majanduse langus on veel drastilisem ca –14%! Jaanuaris 2009 läks valitsusel tuliseks, kiiresti oli vaja teha esimene miinuseelarve.

Kuna riigi eelarve ja omavalitsuste eelarved olid seotud, siis tuli kähku muuta seadust, mis koordineerib omavalitsuste eelarveid. 6. veebruaril 2009 vähendatid omavalitsuste toetusfondi, vähendati tulumaksu laekumise protsenti. Samas nõudis RES, et kui riigi poolt vähendatakse omavalitsuse tulubaasi, tuleb tasakaalu silmas pidades vähendada ka kohustusi. Ja nii ka sätestati – omavalitsustelt võeti ära huviahariduse kohustus, muudeti eelkoolihariduse seadust jne.

Eelarve ja laenamine?

Täna oleme alles oktoobris ja riigi eelarve strateegia näeb ette, et 2020 majandus kukub ca

5% ja 2021. aasta lõpuks tõuseb ca 5%. Seega peaks 2021. aasta lõpuks olema kõik kukkumised läbi elatud ja uus tõus peaks algama? Mis on seekord aga teistmoodi? Riigi eelarve on juba mitmendat aastat miinuses ja seda vaatamata majanduse tõusust tingitud headele maksulaekumistele.

Nüüd on järgmisteks aastateks eelarve miinus lubatud.

Eelarvestrateegia lubab eelarve tasakaalu alles 2023. aastaks.

Maailma praktika on näidanud, et üldiselt kui riigi eelarve on mitu aastat miinuses, siis seda ei õnnestugi enam tasakaalu viia!

Lihtsalt ei ole võimalik ja kõik.

Tasakaal saavutatakse laenudega. Ja nii igal aastal ja lõpuks on laene ca 100% eelarve mahust. Eesti riik oli veel aasta tagasi ainulaadsel positsioonil – riigi laenukoormus oli Euroopa madalaim!

Järgmiseks aastaks kasvab see 32%-ni ja on ikka veel Euroopa madalamaid (mitte enam madalaim). Kuid tänase rahanduspoliitika järgimisel oleme viie aasta pärast selline „tavaline kõr-

ge laenukoormusega ja likviidsusega siplev Euroopa riik!“ Eesti ainulaadsusest pole siis enam haisugi.

Võib ju öelda, et „kõik ju laenavad, mis siis?“ Tegelikult jälgitakse riikide laekukoormusi ja selle järgi määratakse riikide reitingud. Kui täna on Eesti riigi reiting suhteliselt kõrge just madala laenukoormuse tõttu, siis selle tõusmisel reiting langeb.

Sellega kaasnevad välisinvesteeringute vähenemine, saadava laenuressursi intresside tõus jne.

Veel 30 aastat tagasi oli hea see, et meile tulid pangad põhjamaadest ja vene taustaga pangad (vastupidiselt Lätile) ei saanud siin määravaks.

Praegu oleks hädasti vaja, et meile siseneks mõni Lääne-Euroopa suurpank, kes siis parandaks konkurentsitingimusi. Kuid nemad jälgivad oma strateegias väga täpselt riikide reitinguid ja kui see langeb, siis pigem lükatakse sisenemine edasi või loobutakse üldse. Nii võib tegelikult peatuda ka mõne teise valdkonna suurinvesteering.

Tähve Milt

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

3

uudised/kultuur Prügi mahapanek keelatud!

101-aastane Linda Siht soovitab: tantsi palju ja tee värskes õhus tööd

Türi linnas on Pargi puiestee ja Pärnu jõe vahelisele haljasalale ladestatud aiajäätmeid (õunad, lehed, oksad jms). Juhime kõigi elanike tähelepanu, et Türi valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt peab aiajäätmeid kompostima oma kinnistu piirides ja kompostitavat materjali tuleb ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult.

Lisaks leidub haljasalal mitmes kohas lõkkeasemeid.

Selline jäätmete ladestamine ei ole lubatud! 17. septembril paigaldati jõe äärde neli jäätmete ladestamist keelavat tahvlit.

Tänaseks on tahvlid ära viidud.

Kui keegi midagi märkas, palume teada anda. Vargal tuleb valla vara tagastada!

Tuletame meelde, et Türi jäätmejaam võtab aia- ja haljastusjäätmeid vastu TASUTA! Türi jäätmejaam asub aadressil Viljandi mnt 17b, Türi linn; kontakttelefon 5346 1581.

Lahtiolekuajad: 1. aprill–31. oktoober K–R 13–19 ja L, P 11–15 1. november–31. märts N–R 14–19 ja L, P 11–14 Jäätmejaam teenindab ainult Türi valla eraisikuid. Kõik jäätmetoojad registreeritakse.

Kõik võimalused jäätmete üleandmiseks on Türi vallas olemas! Olgem vastutustundlikumad ja hoolivamad enda elukeskkonna suhtes!

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann käis õnnitlemas 101-aastaseks saanud vallakodanikku.

8. septembril 1919. a sündinud proua Linda Siht oli oma sünnipäeval täis rõõmu ja sära ning jagas õhinal mälestusi oma nooruspõlvest, tööst ämmaemandana nii Türi kui Paide haiglas ja seiklustest välismaal. Linda rääkis sellest, kui õnnelik ta oli, kui väikese tüdrukuna maakaardilt loetud Gibraltarit täiskasvanuna päriselt külastada sai.

86-aastasena oli Linda ära õppinud rootsi keele ning reisis sagedasti Eesti ja Rootsi vahet. „Minu eas peab nüüd juba aja kokkuhoiu mõttes laeva asemel lennukiga lendama,“ oli Linda kommentaar alles mõnda aega tagasi.

Küsisime, milliseid tarkusesõnu tahaks Linda noorematele anda. „Teate, tantsima peab palju,“ oli Linda kommentaar. „See hoiab keha hästi vormis.“ Teiseks soovitas Linda palju värskes õhus liikuda ja tööd teha, kuna ka see pidi hästi mõjuma. „No ja mõni pits kangemat kulub ka vahel ära,“ naeris Linda kelmikalt.

Lapselaps Krista, aga arvas, et lisaks neile soovitustele on vanaema kõrge ea saladus kindlasti positiivne ellusuhtumine. „Ma ei ole mitte kunagi oma vanaema kuulnud kellegi kohta midagi halba rääkimas. Ta leiab alati selle positiivse, isegi kui see esmapilgul võimatuna tundub,“ iseloomustas Krista oma vanaema.

Veelkord, palju õnne Sulle, armas Linda, ja suur tänu külalislahkuse eest kogu perele!

Grete Kaljulaid

Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Koristati maailma

Eestist alguse saanud ülemaailmne maailmakoristuspäev toimus sel aastal 19. septembril. Tänavu olid fookuses suitsukonid, millest on joogikõrte asemel saanud maailma suurimad reostajad.

Suitsukoni ei lagune looduses kunagi täielikult ära, vaid sealt eraldub imepisikesi plastikutükke, mis mürgitavad vett ja loomi.

Eestis satub igal aastal tänavale ja sealt kanalisatsiooni ligi miljard suitsukoni.

Türi vallavalitsuse töötajad käisid maailmakoristuspäeva raames lõunapausi ajal konisid korjamas. Vaid poole tunniga korjati bussipeatustest ja parklatest kolm liitrit suitsukonisid, mida on väikese Türi linna kohta kahjuks väga palju. Lisaks osalesid maailmakoristuspäeval koolija lasteaialapsed. Ära viska prügi maha! Hoiame oma keskkonna puhtana!

Grete Kaljulaid

Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Murumuri mängupark avatud 24. septembril Türil avatud Murumuri mängupargi eestvedajateks olid Türi ettevõtlikud naised Anu Zinovjev ja Reelika Marrandi.

Oma tervituskõnes tundis Anu Zinovjev rõõmu selle üle, et Türil ja selle lähiümbruses niipalju koeri on ja leidis, et see on heaks märgiks, et mängupark loodud sai. „Mõte, et koertel ja koerte peremeestel oleks vaja ühte kooskäimise kohta, on vähemalt 10 aastat vana ja lõpuks sai see tehtud tänu Türi valla kaasavale eelarvele, pöidlahoidjatele ja hääletajatele,“ ütles Zinovjev.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann tundis samuti heameelt, et park avatud sai ja

tõmbas paralleeli kultuurimajaga kui kohaga, kus inimesed saavad kultuuri nautida ja õppida. „Nüüd on Türil koertel oma „kultuurimaja,““ naljatles vallavanem ja tunnistas, et on tegelikult väga elevil selle pargi pärast ja tahab näha, kuidas see koertepark tööle hakkab.

Murumuri mängupargi nimi valiti välja rahvahääletuse tulemusena lõpphääletusele pääsenud nimede seast nagu Sõbra aed, Murumuri mängupark, Käpapark, Kutsavudila, Murila, Männikäpa, Kutsula, Männimuru, Torila ja Käpad Türil.

Enim hääli saanud nime pakkus välja Kristi Kadak. Nimepanija kingikotti täitsid kauplus Õige Magus, Elise Aed, Türi vald, Brixa

koertekool, Osera Eesti, Pet.ee ja loomapood Sõprus.

Reelika Marrandi sõnade kohaselt on koerte pargis kasvamas taimed, mis ei ole mürgised ja mõjuvad koertele isegi rahustavalt (piparmünt, lavendel, paju jt). „Taimede närimist pargis koertele keelama ei pea,“ kinnitas Marrandi.

Koerte mänguväljakul on aia küljes pargi kasutusjuhis ja -reeglid. Neid tuleb kindlasti järgida.

Koerteparki on atraktsioonid ehitanud Sven Aluste MTÜ Hobukooli Pargist. „Hoidke seda parki ja kasutage niipalju kui jaksate!“ on vallavanema soov kõigile Türi valla koeraomanikele.

TR

Minister andis Kaarel Aluojale Vabaduse Tammepärja aumärgi Augustikuu viimasel päeval tunnustas justiitsminister Raivo Aeg Vabaduse Tammepärja aumärgiga 29 inimest, kelle seas oli ka Türi linna kodanik, vallavolikogu liige, Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja.

Tunnustuse pälvinute hulgas olid Eesti kaitselahingutes osalenud veteranid, endised metsavennad, vastupanuvõitlejad ja õigusvastaselt represseeritud. Samuti tunnustas justiitsminister oma otsusega Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse talletajaid.

Nende hulgas on metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaalise kasvatuse arendajad.

Kaarel Aluoja on aastakümnete jooksul koolijuhi, ajakirjaniku ja koduloohuvilisena kogunud ning tutvustanud tulevastele põlvedele Järvamaa ja järvalaste vabadusvõitluse ning repressioonide lugu. Tema on talletanud enam kui poolesaja KeskEestiga seotud perekonna traagilist lugu võõrvõimu

Foto: Aron Urb

okupatsioonide haardes ning aastatel 2002-2019 ilmusid need ajalehes Järva Teataja. 2019. aastal, mil möödus 70 aastat märtsiküüditamisest, ilmusid 34 Kaarli ülestähendatud küüdilugu kogumikus „Ära”.

Tema toimetamisel on aastatel 1996-2020 talletatud seitsmesse köitesse Türi kihelkonna minevikulugu käsitlevad artiklid.

TR

Teade – öine alkoholimüügi keeld Valitsus kiitis heaks üleriigilise alkoholimüügi piirangu, mis hakkas kehtima 24. septembrist. Öise alkoholimüügi keeld kehtib 00.00st kuni 10.00ni kõigis kohtades, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks, näiteks baarides, ööklubides, restoranides, teatripuhvetites või hotellides.

Piirang kehtib kuni 24. oktoobrini (kaasa arva-

tud) ning valitsus hindab selle jätkamise vajadust nädal enne piirangu kehtivusaja lõppu.

Seoses valitsuse kehtestatava üleriigilise piiranguga lõpevad 25. septembrist kella 00.00st politsei- ja piirivalveameti kehtestatud piirkondlikud alkoholimüügi keelud.

TR

TR

Türi valla aukodanik 2020 on Reiu Sootla 24. septembril toimunud vallavolikogu istungil otsustas volikogu Türi valla aukodanik 2020 nimetuse anda Reiu Sootlale.

Reiu Sootla juhtis Türi gümnaasiumi 1989.–2008. a. Tema algatusel lülitati Türi gümnaasiumi algklasside õppeprogrammi majandusõpe, liituti Hea Alguse ja tervist edendavate koolide programmiga.

2006. a allkirjastas Reiu Sootla Tiigrihüppe AS-ga leppe täiendkoolitusprojekti läbiviimiseks, milles koolituskeskusena ja pilootkoolina hakkas maakonnas tegutsema Türi gümnaasium.

2007. a valiti Türi gümnaasium karjääriõpetuse pilootkooliks Eestis.

Direktorina väärtustas Reiu Sootla õpetajate/õpilaste koostööd kodupaiga ja oma kooli mineviku uurimisel. Seetõttu pälvis Türi gümnaasium ja kodukoht palju aastaid tuntust ja tähelepanu uurimistöödega üleriigilistel kodu-uurimiskonverentsidel.

Sootla usaldas noori ja kaasas õpilasomavalitsust aktiivselt koolielu juhtima. Noored esindasid kooli üleriigilistel koduloo- ja B.G.Forseliuse Seltsi konverentsidel, tutvustades oma kodukohta ja inimesi.

Palju tähelepanu ja aega pühendas Reiu Sootla tööle kooli vilistlaskogu ja üldsusega.

Kolleegid ja õpilased hindasid väga kõrgelt Reiu Sootla pedagoogilist kompetentsust, pidasid teda üksmeelselt sõbralikuks ja usaldusväärseks direktoriks.

Türi gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek 2019. aasta kevadel näitas, et Reiu Sootla on türilaste hinges, koolijuhi sõnad väärisid tugeva aplausi ning ta on ka väga hea koolijuhi sümbol Järvamaal endiselt.

Ta on hoolimata oma pensionile minekust ühiskondlikult aktiivne ning edendab Türi hariduse ajaloo uurimist ja hoidmist vilistlaskogu kaudu.

Türi gümnaasiumi vilistlased esitasid Reiu Sootla Türi valla aukodaniku nimetuse saamiseks Türi piirkonna hariduselu edendamise, Türi gümnaasiumi pikaajalise arendamise ja suurepärase töö eest koolijuhina.

Reiu Sootlat on varasemalt autasustatud B.G.Forseliuse Seltsi Ignatsi Jaagu medaliga, Türi valla kuldse aumärgiga, teda on tunnustatud aasta koolijuhi tiitliga ja ta on Valgetähe IV klassi ordeni kavaler.

Reiu Sootla on olnud aktiivne Eesti Koolijuhtide Ühenduse töös ja B.G.Forseliuse Seltsi tegevuses.

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

4

haridus Tervislike ja põnevate toitude õhtu Oisus Retla-Kabala kooli Oisu õppekoha köögis toimus 8. septembril Oisu ja Kabala lasteaedade töötajatele ja lapsevanematele mõeldud toitumisalane koolitus ja toidu valmistamise töötuba. Loengut teemal „Tervist toetav toitumine ja tasakaalustatud menüü koostamine“ ja töötuba viis läbi toitumisnõustaja ja –koolitaja Reelika Õigemeel.

Reelika juhendamisel valmisid töötoas erinevad toidud, mille valmistamiseks kasutati kaunvilju, köögivilju, puuvilju ja pähkleidseemneid. Valmistati 7 erinevat toitu: kolme oa supp ehk kolme sõbra supp, mahlased läätsepallid, Marinara tomatikaste, hernepesto, kirsihiinakapsa mahedik, sarapuupähklikreem ja peedi-šokolaadibrownie.

Pärast kokkamist said kõik osalejad neid maitsvaid roogasid degusteerida.

Siiri Rätsep, tervisemeeskonna juht

Laupa ja Imavere põhikoolide ühendvõistkond oli taas edukas Psühholoogilise nõustamise teenus Türi Perepesas Üks väga tuntud mõttetera ütleb, et terves kehas terve vaim. See on väga tõsi igapidi – mida tervem on vaim/meel, seda kergem on hoida tervena ka keha. Näiteks sotsioloog Aaron Antonovsky tervise tekitamise teooria järgi toimib haigustele vastupanujõuna tunne, tervisetunne, mis autori sõnul seletab osalt ka seda, miks paljud inimesed ei haigestu üldse. Kui meel on terve, tugev ja kindel, mõistab ennast ja maailma, tunneb, et saab hakkama ja oskab ennast juhtida, mõistab enda tähtsust ja vajalikkust, tunneb end hästi, siis tunneb inimene end tervena ja see aitab haiguste vastu.

Täna kulub suur osa meie ajast ja ka rahast, oma füüsilise tervise eest hoolitsemisele – me kasutame tervisespordi võimalusi nii spordisaalides kui terviseradadel väljas, teeme trenni, käime tervisekontrollis, jälgime tervisenäitajaid ja oma toidulauda, loobume tervist kahjustavatest tegevustest, tervislik eluviis on saamas meie elu loomulikuks osaks.

Järjest enam räägime ka vaimsest tervisest, oma mõtte- ja tundemaailma tervisest, mis saab tervendust, kui tegeleme oma kehaga, aga mitte ainult. Vaimne tervis vajab samuti oma jõusaali ja terviserada ja toidulauda ja vajadusel arsti.

Türi Perepesa kui perekeskus on loodud eesmärgiga pakkuda nõu ning tuge lastega peredele lapseootuse ja varajase lapseea ajal. Türi Perepesas pakutava psühholoogilise nõustamise teenuse toel saavad tasuta vaimu turgutama ja tervendama tulla Türi valla pered ja pereliikmed, kui ema on lapseootel ja/või peres kasvab vähemalt üks kuni 7-aastane laps (kaasa arvatud).

Meie sihiks on ennetav tegevus, et mured, pinged, kahtlused ja/ või rahulolematus ei kasvaks üle pea. Seega ära pelga, kas Su mure on piisavalt suur, tähtis või oluline, tule küsima, arutlema, jagama, nõu ja abi saama, olgu siis teema seotud emaks/isaks saamisega, pereks kasvamisega, kasvatusküsimustega, suhtes olemisega, endaga hakkama saamise või jaksamisega.

Psühholoog-nõustaja Tiia Tõlgu on Perepesas kohal teisipäeviti ja kolmapäeviti, pöördumiseks on vajalik eelregistreerimine e-postiaadressil tyri@perepesa.ee, tiia.tolgu@perepesa.ee, helistades 5301 5313 või broneerides teenuse www.perepesa.ee/turi-perepesa.

Oleme teie jaoks olemas!

EELK Türi Püha Martini kogudus alustab leerikooliga pühapäeval, 4. oktoobril 2020. a kell 12.30 koguduse majas Türil Kevade tn 13.

Liituda võib oktoobrikuu jooksul.

Soovijail palume võimaluse korral registreerud telefonil 387 8330 või 514 6590.

Kui võimalus puudub, võib tulla kohale ka eelnevalt teatamata.

Teist hooaega järjest osaleb vabariiklikul TV 10 olümpiastarti kergejõustikuvõistlusel Laupa põhikooli ja Imavere põhikooli ühendvõistkond. See on võistlus, kus osaleb üle Eesti üle 80 kooli ja igal etapil üle neljasaja võistleja. Eelmisel aastal võideti üllatuslikult kolmas koht ja loomulikult olid ka sel hooajal ootused kõrged. Esimesed etapid näitasid, et oleme võimelised taas võitlema kõrgete kohtade eest ja püsisime kuni finaalini kindlalt esikolmikus, hoides lausa teist kohta Orissaare gümnaasiumi ja Tornimäe põhikooli ühendvõistkonna järel ning Avinurme güm-

naasiumi ees. Teadsime, et finaal ei tule kerge, sest vastased on tugevad ja paljud õpilased on vigastatud või haiged. Meil õnnestus siiski võistkond kokku saada ja teha oma maksimaalne sooritus. Esimese päeva järel suutsime kindlustada oma positsiooni ja teine päev näitas, et oleme võitnud Orissaare ja Tornimäe koolide (36 421) järel teise koha 32 236 punktiga. Kolmandale kohale tõusis Uulu kool (29 786). Individuaalselt suutis alavõidu tuua Andreas Kase, kes näitas, et sel võistlusel talle 60 m jooksus vastaseid ei ole ja tema ajaks märgiti 7,48. Kuigi ta suu-

tis teha korduvalt isiklikke rekordeid, siis kettaheide ebaõnnestus täielikult ja kolmandalt kohalt kukkus ta ootamatult 13. kohale. Tänu teise päeva tulemustele tõusis ta lõpuks siiski väga heale 9. kohale. Finaalvõistlusel tegid väga häid tulemusi veel Martha Mirelle Pajumaa, Lisänn Viilipus, Marve Mägi, Fredi Viigipuu ja Romet Randalainen, kes ületasid end nii mõnelgi alal.

Laupa põhikooli ja Imavere põhikooli ühendvõistkonda kuulus sel aastal lausa kakskümmend sportlast, kes aitasid selle suurepärase tulemuse üheskoos teha. Hooaeg sai alguse juba

2019. aasta novembris ja lõppes alles selle aasta 20. septembril.

Võistkonda kuulusid Andreas Kase, Kaspar Nurk, Andreas Kupper, Heidi Krik, Iris Jurtšenko, Kärt Koskor, Fredi Viigipuu, Martha Mirelle Pajumaa, Üllas Närripä, Meiko Jeena, Marve Mägi, Karmen Nõmme, Triin Heleen Männilaan, Lisänn Viilipus, Kristella Tonska, Getter Saia, Mairon Luhamaa, Romet Randalainen, Aureelia Kasar ja Marie Lotta Saar. Neid treenisid, juhendasid ja õpetasid Liisa Gritšenko, Taiga Laur, Deivi Šadeiko ja Leonhard Soom.

Liisa Gritšenko

Sünnipäeva tähistati trallipäevaga Reedel, 11. septembril tähistas Retla-Kabala kool oma 167. sünnipäeva juba kuuendat aastat trallipäevaga. Õues olev ilus ilm andis võimaluse trallitada väljas, koolimaja ümbruses. Õpetajad valmistasid kooli ümbruses ette tegevused, mida meeskondadeks jagatud kooliõpilased graafiku järgi punktist punkti tegemas käisid. Meeskondi oli kokku kümme. Kapteniteks olid üheksanda klassi õpilased, keda on kokku üheksa, mistõttu laenati üks kapten kaheksandast klassist. Üheksandikud valmistasid igale kooliosale ka maitsvad tordid. Põnev üritus andis õpilastele võimaluse mängida ja koolirütmist veidikeseks välja saada. Samuti andis see üheksandale klassile võimaluse panna proovile enda oskused meeskonda võidukalt juhtida.

Mängud punktides sisaldasid ülesandeid, millega saaksid hakkama isegi lasteaia mudilased, ning et vanematel õpilastel igav ei hakkaks, tehti ka keerukamaid mänge. Õpilaste arvamused trallipäevast olid erinevad. Oli neid, kellele meeldis väga, kuid oli ka neid, kes oleksid eelistanud mõnda muud viisi sünnipäeva tähistamiseks.

Trallipäeva eesmärk oli pakkuda kõikidele Retlas ja Kabalas õppivatele lastele midagi põnevamat kui lihtsalt koolipingis istumine, tähistamaks kooli sünnipäeva. Punktides tehtud tegevused mõtlesid välja ja panid paika õpetajad, kuid trallipäeva põhikorraldaja oli Oisu õpilaskodu juhataja ja lasteaia liikumisõpetaja Eda Hunt.

Aniita Lantsov

Retla-Kabala kool 9.kl

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700 Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Türi kirik 700 tähistamisel peetud konverentsil pidas ajaloolane Ago Pajur loengu, mille teemaks hariduselu algus Türi kihelkonnas. Viimane lugu artiklite sarjast, mis käsitleb Türi Püha Martini kiriku ja Türi kihelkonna ajalugu, ilmub novembrikuu Türi Rahvalehes.

Hariduselu algusest Türi kihelkonnas Inimkond on kogu oma eksistentsi vältel tegelenud õpetamise ja õppimisega. Lõviosa ajast on see küll toimunud „koduõppe“ vormis, st vanemad on edastanud lastele elus toimetulekuks hädavajalikke teadmisi ja oskusi.

Tänapäeval normaalsuseks peetav kooliharidus on märksa noorem nähtus. Seda eriti tsivilisatsioonihällidest kaugel paiknenud Põhja- ja Ida-Euroopas.

Aastal 1088, mil alustas tööd Euroopa vanim ülikool Bolognas, ei leidunud ei Eestis ega meie naabermaades veel ühtegi kooli ning tõenäoliselt polnud ükski eestlane kooliharidusega kokku puutunud.

Alles sadakond aastat hiljem nimetati paavsti bullas munk Nicolaust, kes oli saanud vaimuliku ettevalmistuse Stavangeri kloostris ja keda peetakse eestlaseks. Kuid mõistagi oli Nicolaus vaid üksik erand, kes kinnitas üldist reeglit – eestlaste jaoks polnud kooliharidust enne ristiusustamist olemaski.

Koolid jõudsid Eestisse pärast võõrvallutust. Esimestena asutati siinsete piiskoplike toomkirikute juurde toomkoolid (Tallinnas, Tartus, Haapsalus).

Toomkoolide kõrval tegutsesid üksikud kloostrikoolid (vähemalt Tallinna dominiiklaste kloostris, ent oletuslikult mujalgi) ja alates 15. sajandist ka kümmekond linnakooli (sh Paides). Erinevalt toom- ja kloostrikoolidest, mis keskendusid vaimulike ettevalmistamisele, jagati linnakoolides haridust ka linnakodanike (NB! mitte kõigi linnaelanike, vaid üksnes -kodanike) poegadele.

Kuna rangelt seisuslikus ühiskonnas polnud talupoegadel reeglina asja ei linnakodanike ega vaimulike ja aadlike hulka (v.a üksikud erandid), siis jäi koolihariduseni jõudnud eestlaste arv väga väikeseks. Muidugi ei keela keegi oletamast, et ka mõ-

ni Türi kihelkonnast pärit poisslaps võis juhuse kombel toom-, kloostri- või linnakooli sattuda, kuid tõestuse puudumise tõttu jääb säärane arvamus spekulatsiooniks.

Eeldused olukorra muutumiseks kujunesid seoses reformatsiooniga. Seni ainudomineerinud katoliku kirik oli mõjutanud koguduste lihtliikmeid eeskätt emotsioonide läbi. Kuid alati ei osutunud säärane lähenemine otstarbekaks, sest maarahvas ei saanud ladinakeelsetest jumalateenistustest aru ning seostas nende silmis müstilisi liturgiaid maagia ja loitsudega.

Rohkem kui kaks sajandit pärast Maarjamaa ristiusustamist kõneldi eestlastest ikka veel kui vastristitutest, kes ei mõista kristluse olemust, vaid järgivad iidseid tavasid, viies ohvriande pühade allikate, hiiepuude ja ohvrikivide juurde, püüdes võita muinasusu jumaluste, haldjate ja esivanemate vaimude soosingut.

Reformatsiooni tulemusena katoliikluse kõrvale kerkinud põhjamaiselt ratsionaalne luterlik kirik seevastu pidas hädavajalikuks, et iga koguduseliige tunneks ristiusu sügavamat sisu.

Selleks ei piisanud aga emotsioonidele rõhumisest, vaid tuli inimesi õpetada. Ennekõike oli vaja anda maarahvale lugemisoskus, et igaüks oleks suuteline tutvuma jumalasõnaga.

Luterluse võitu Eestis takistas 16. sajandi teisel poole vallandunud ja 70 aastat kestnud sõdade ajajärk, mil Vana-Liivimaa pärandi pärast võitlesid venelased, sakslased, poolakad, rootslased ja taanlased. Nende sõdade lõpptulemusena kehtestus Eesti üle Rootsi kuningavõim ning kuna Rootsi oli kindlalt luterlik riik, siis ei ole põhjust imestada suure tähelepanu üle, mida rootslased pöörasid Eesti talurahva haridusele. Kohe pärast sõdade lõppu

nõudsid Rootsi võimud, et iga kihelkonnakiriku juurde seataks ametisse köster, kes õpetaks kogudusele katekismust, palveid ja kirikulaule. Peagi hakkasidki mitmetes kihelkonnakeskustes kohalike pastorite eestvedamisel ja köster-kooliõpetajate juhtimisel tööle nn köstrikoolid. 1687. aasta lõpus tegutses Eestis kokku 49 köstrikooli, neist kolm Järvamaal: Järva-Jaanis, Järva-Madisel ja Türil.

Tõepoolest, 1687. aasta sügisel hakkas Türi kiriku juures talurahva lastele õpetust jagama keegi Bengt Gottfried Forseliuse seminari esimestest lõpetajatest.

Kahjuks ei ole teada, kes Forseliuse kasvandikest Türil töötas, kus haridust anti, kui palju oli õpilasi, mida ja millises ulatuses õpetati ega isegi seda, kui kaua kool tegutses. Igatahes märgiti kolm aastat hiljem kirikuvisitatsiooni kokkuvõttes, et Türi kihelkonnas kooli ei peeta ning lugeda ei osata.

Siiski oli algus tehtud ja normaalse arengu jätkudes võinuks kooliharidus kanda peagi head vilja. Paraku jäi Rootsi võim Eestis üürikeseks ning põhjasõja (1700–10) tulemusena said eestlased endale uue maaisanda Vene keisri näol. Põhjasõjale järgnenud sajand oli üks süngemaid ajajärke eesti rahva elus.

Lõplikult kujunes välja pärisorjus, mida iseloomustasid sunnismaisus, koormiste järsk kasv ja isikuvabaduste täielik puudumine. Talupojad olid mõisaomanike isiklik vara ning õigusetusest välja rabelemine oli maarahva jaoks ilmvõimatu. „Vana hea Rootsi aja“ lõpetanud suur nälg, põhjasõda ja katkuepideemia andsid äsja tärganud talurahvakoolidele ränga hoobi. Sellest toibumist raskendas veelgi tõsiasi, et ei Vene riigivõim ega baltisaksa aadel olnud huvitatud rahvahariduse edendamisest. Areng jätkus esialgu

n-ö vanast harjumusest, seejärel aga Eestisse jõudnud vennastekogude liikumise mõjul.

Liikumise eestvedajad pidasid hädavajalikuks viia põhilised usutõed koguduse iga liikmeni ning püüdsid seetõttu aidata kaasa mitte üksnes lugemisoskuse, vaid ka kirjutamisoskuse levikule.

Seoses põhjasõjale järgnenud rahvaarvu kiire kasvuga ei piisanud enam kihelkonnakeskustes tegutsevatest köstrikoolidest ning uusi koole asutati ka mõisatesse ja küladesse.

Türi köstrimajas jätkati vahepealseil aastail katkenud koolihariduse jagamist maarahva lastele alates 1715. aasta mihklipäevast. Sedapuhku seati õppetöö nähtavasti kindlamale järjele, sest ka hilisemates visitatsiooniprotokollides kinnitati, et Türi kiriku juures tegutses köstrikool. Lisaks märgiti, et köstri juures õpetust saanud noormehed hakkasid külades ise “koolmeistriteks”, edastades omandatud teadmisi lastele. Õnnetuseks arenes kogu haridussüsteem väga ebastabiilselt.

Hiljemalt 1740. aastaks oli Türi köstrikooli tegevus lõppenud ning ehkki kihelkonnas töötas

kolm mõisakooli, leidis toonane pastor Marcus Kelch, et kooliasjadega on kihelkonnas lood halvad, sest vaid väga vähesed lapsed saavad õpetust. 1762. aastal polnud Türi kihelkonnas ühtki kooli, 1787. aastal tegutses 11 külakooli, kuid 1800. aastaks jäi neist järele vaid üks.

Prantsuse revolutsioonist alguse saanud vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Venemaa valitsejaid, kes hakkasid esmakordselt mõtlema rahvahariduse kasulikkusele. Balti kubermangudes omakorda andis tõuke talurahvakoolide arengule Napoleoni sõdadele järgnenud pärisorjuse kaotamine. Türi kihelkonnal vedas, sest kogu siinset vaimuelu suunasid toona kaks hariduslembest meest – Justus Heinrich Grohmann ja tema poeg Voldemar Eugen Grohmann, kes olid Türi kiriku pastorid aastail 1793–1874.

Noorema Grohmanni rahvavalgustuslike ettevõtmiste kontosse kuuluvad kihelkondliku lastelaulupeo korraldamine, kirikukoori asutamine, kirjanduse laenutamine soovijatele kirikumõisa raamatukogust, aga ka koolmeistrite seminari käivitamine Türil ja Eestimaa kuber-

mangu koolmeistrite konverentsi kokku kutsumine.

Koostöös Alliku mõisaomaniku Alexander Baranoffiga pani ta aluse ka Türi kihelkonnakoolile, mis kujutas enesest talurahvakoolide kõrgemat astet. Grohmannide tööd jätkas Andreas Kurrikoff – esimene eestlasest pastor Eestimaa kubermangus, kes lõi aktiivselt kaasa paljudes rahvuslikes ettevõtmistes.

Muuhulgas aitas ta realiseerida Alexander Baranoffi järeltulijate idee ja asutada Türile veel teisegi, tütarlastele mõeldud kihelkonnakooli.

Samal ajal arenes edasi ka vallakoolide (varasema nimega mõisa- ja külakoolid) võrk ning lisandus uuetüübilisi õppeasutusi. 1911. aastal toimunud ülevenemaalise algkoolide loenduse andmeil töötas Türi kihelkonnas 17 erinevat kooli: 1 kihelkonnakool, 12 vallakooli, 2 ministeeriumikooli ja 2 õigeusu abikooli.

Kaks aastat hiljem lisandus veel Türi kroonualgkool.

Järgmise suure murrangu hariduselus tõi kaasa Eesti iseseisvumine, kuid see oleks juba hoopis teine jutt.

Ago Pajur

ajaloolane

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

6

uudised/TÜG Raamatukogu teadaanded Seoses koroonaviiruse levikuga kutsume oma lugejaid ettevaatlikkusele ja soovitame püsida kodus, kui tunnete end haiglasena või kui teil on nohu-köha! Vajadusel täidame teie laenutussoove ka kontaktivabalt. Selleks palun võtke ühendust meiega kas telefoni või meili teel ja andke oma lugemissoovidest teada!

Meie komplekteerime teile raamatud ja kokkuleppel toimetame teieni! Jätkame aga ka oma tavapärast tööd ja loodame kõigi elanike vastutustundlikule käitumisele.

Kuna sügis on nüüd täieõiguslikult koha sisse võtnud, siis alustab ka raamatukogu oma erinevate üritustega ja järgnevalt toongi teieni oktoobrikuu sündmused.

8. oktoobril kl 15 alustab Türi raamatukogus malering algajatele.

Sinna ootame me väikeseid malehuvilisi alates 7. eluaastast. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palun ette registreeruda telefonil 385 7368 või e-maili teel rkogu@tyri.ee teel.

14. oktoobril kl 17 ootame raamatusõpru Türi raamatukokku kohtumisõhtule kirjanik Imbi Pajuga. Kirjanik Imbi Paju teos „Tõrjutud mälestused” valiti hiljuti Soomes kirjandusklassikute hulka. Teos käsitleb läbi isikliku kogemuse rahvuslikku traumat, mis on jätnud jälje meie käitumismustritesse. Kui neid mustreid endale teadvustada ja parandada, on vägagi võimalik luua uus ja positiivne tulevik. Läbi andestamise jõuame armastuseni. Imbi Paju on Loova Pliiatsi töötubade eestvedaja ning ta on viinud läbi mitmeid muidki koolitusi ning töötubasid, mille eesmärgiks on tugevdada inimestevahelist sidet ja kogukondlikku usaldust.

17. oktoobril kl 12 ootame mudilasi lastehommikule, kus loeme ette raamatut, arutleme loetu üle ja meisterdame.

20.-30. oktoobrini toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad, mil ka Türi valla raamatukogudel on üht-teist põnevat välja pakkuda!

Meie tegemiste kohta leiate värskeimat infot ka Facebookist!

Püsige terved ja kohtume raamatukogus!

Astrid Karpender, Türi raamatukogu direktor

Liigume koos 2020 Türi spordiklubide liit alustas liikumise väljakutset „Liigume koos 2020”, mis pidi toimuma ajavahemikul 22. märts–27. september. Kampaania eesmärgiks oli suunata inimesi rohkem liikuma, kogudes osaluskaardile 20 märget Türi vallas toimunud spordiüritustelt.

Tegemist võis olla matka, jooksmise, jalgrattasõidu, kettagolfi, petangi, orienteerumise või mõne muu liikumist soosiva organiseeritud üritusega.

Antud ajavahemikul on toimunud väga palju erinevaid üritusi ja osalejaid oli üle 1300 inimese. Palju oli neid, kes osalesid vaid mõnel üritusel, kuid rohkem oli neid, kes osalesid järjepidevalt matkadel või seeriavõistlustel. Oma osaluste kohta saab uurida Türi spordiklubide liidu kodulehelt (www.tskl.ee) Kahjuks on Covid-19 saatnud meid pidevalt ja paljud üritused on jäänud ära. Seetõttu otsustasime teha mõned muudatused märgiste kogumises. Anname kõigile võimaluse koguda märgiseid kuni 1. oktoobrini, kui toimub Türi järve ääres M. Pirksaare karikavõistlus ümber järve jooksus. Lisaks alandame templite kogumise arvu üritustel kahekümnelt viieteistkümnele.

Pärast võistluste autasustamist jagame sportlikke loosiauhindu, kus peaauhinnaks on jalgratas ja lisaks loosime välja erinevaid kinkekaarte ja meeneid. Võidu kättesaamiseks peaks õnnelik võitja olema võistluspaigas kindlasti ise kohal.

Järgmised üritused ootavad juba 18. oktoobril kell 12, kui toimub Türi valla sünnipäeva puhul perespordipäev Türi spordihoones.

Tegevused on erinevad ja jõukohased nii suurtele kui ka väikestele.

Peale spordipäeva jagame parimatele auhindu ja pakume võimalust tutvuda tasuta spordihoone jõusaaliga.

Türi spordiklubide liit ja kaitseliit ootavad 8. novembril kell 11 kõiki isadepäeva üritusele. Sportlike kohtumisteni!

Liisa Gritšenko

Türi spordiklubide liit

Spordihoone ootab treeningutele Türi spordihoone on avatud teenustele ja treeningutele alates 7. septembrist.

Oleme avatud E–R 9–22, L 9–16, P 12–19.

Septembris on Türi spordihoone külastatavus olnud väga hea, kui võtta arvesse, et jõusaali külastab päevas ligikaudu 50 inimest ning treeningutel osaleb vähemalt 100 last, lisaks ka täiskasvanute treeningrühmad.

Alates 14. septembrist on võimalik maksta ka jõusaali eest SportID keskkonnas. Hinnakirjas kajastub ka kvartalikaart, mis maksab 100 eurot ja on mõeldud SportID keskkonda kasutatavatele klientidele.

Muud informatsiooni, mis puudutab tunniplaane, hinnakirju on võimalik saada Türi spordiklubide liidu kodulehelt: www.tskl.ee Ootame teid külla!

Türi ühisgümnaasiu TÜG alustas oma õppeaastat muudatustega Türi ühisgümnaasium on alustanud oma 10. õppeaastat ja meil on siiralt hea meel, et 10. klassis alustas õpinguid 49 noort nii Türilt, Laupalt, Paidest, Oisust, Väätsalt, Suure-Jaanist kui RoosnaAllikult.

Kokku õpib koolis nii statsionaarses kui mittestatsionaarses õppes 156 õpilast.

Türi ühisgümnaasiumi jaoks on selle õppeaasta algus olnud eriti põnev, sest meie meekonnaga liitusid mitmed uued inimesed. Õppeaasta alguses asus tööle kooli arendusjuht Ketlin Salla, kelle peamisteks tööülesanneteks on tegeleda kooli arendustegevuse, projektide koostamise, kooli maine kujundamise ja kommunikatsiooniga. 10. klasside inglise keele õpetajana tuli meile appi Erika Jeret, kes jagab ennast Türi ja Sindi koolide vahel ja neidude kehalise kasvatuse õpetajana alustas Deivi Šadeiko.

Meie koolil on 10aastane traditsioon korraldada kevaditi 10. klassi õpilastele mitmepäevane looduslaager, mida on kaasrahastanud keskkonnainvesteeringute keskus.

Selle kevade eriolukord tõi aga meie plaanidesse muudatuse ja nii toimus sellel aastal laager 2.–3. septembril. Esimese päeva veetis koolipere Metsajõel, kus praktilisi tegevusi aitasid läbi viia kaitseliit, keskkonnabuss, Eesti loodusmuuseum ning kooli loodus- ja reaalainete õpetajad. Sel korral osalesid tegevustes nii 10. kui 11. klasside õpilased.

Teisel laagripäeval rakendasid õpilased eelmisel päeval kogutud teadmisi Türi linnas toimuval loodusekspeditsioonil. Pärastlõunal käis meil külas Väätsalt pärit rännumees Tanel Tuuleveski, kes suutis esimese eestlasena ihuüksinda läbida suuskadel ligi 1000 km Antarktikas.

Selleks, et ajaga sammu pidada, peab kool järjepidevaks arenguks ellu kutsuma uuendusi. Selle õppeaasta alguses vahetasime eKooli keskkonna praktilisema Stuudiumi keskkonna vastu ja läksime vanadelt paberist õpilaspiletitelt üle kaasaegsetele magnetkaartidele.

Tundub, et Türi ühisgümnaasium on korralikult kanda kinnitanud maailmakaardil. Kui kevadel ulatasime Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse saksa neiule Charlottile, kes täitis edukalt kõik seaduses ettenähtud tingimused ja seda eesti keeles, siis sel aastal liitus meiega juba viies vahetusõpilane Nils, jällegi Saksamaalt. See on suur usaldus ja tunnustus meie koolile.

Meie kooli õpilased osalevad usinalt erinevate ülikoolide teaduskooli kursustel ja valivad aktiivselt kooli õppekavas olevaid valikkursusi.

Sellel õppeaastal pakume koostöös Türi lasteaiaga lastehoiu valikkursust, mida valisid väga paljud õpilased. Samuti on väga populaarsed filosoofia, väitlus, keraamika, kulinaaria, puutöö, fotograafia, riigikaitse ja koostöös Järvamaa haiglaga korraldatav tervishoiu valikkursus.

Kool julgustab väga õpilasi osalema erinevatel aineolümpiaadidel. Eelmisel õppeaastal osales erinevate ainete olümpiaadidel kokku 53 õpilast 119 korral. Õiguse esindada Järvamaad vabariigis sai 6 õpilast: ajaloos, bioloogias, maateaduses, muusikas ja vene keeles.

Loodan, et viiruse levik ei tõuse ning meil on võimalik kõik planeeritud ettevõtmised ellu viia – kutsuda külalislektoreid, korraldada erinevaid põnevaid õppekäike, koolikontserte, ainepäevi, konkursse, kõnevõistlusi, õpilasvõistlusi ja mälumänguturniiri.

Türi ühisgümnaasium rõhutab igapäevaselt väga kooli põhiväärtusi, milleks on tahe areneda ja õppida, harmoonia, koostöö ja hoolivus.

Soovime kõigile valla kooliperedele tegusat, ettevõtlikku ja rõõmsat kooliaastat.

Katrin Puusepp

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Tänuavaldused ja head soovid koolipidajalt ning koostööpart TÜG on hooliv kool. TÜGi õpetajad teevad tõepoolest tööd selleks, et noor leiaks enda anded, arendaks oma oskusi, vastutustunnet, oskaks end ise juhtida ja valikuid teha. Õpetaja ja õpilane on siin koolis partnerid, kes koostöös õpivad.

Kool ja inimesed kannavad ühiseid kokkulepitud väärtusi. Usun, et TÜG on parim kool, kust noor saab nii hariduse kui teda elus edasiviivad oskused ja hoiakud.

Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

Türi ühisgümnaasium on Türi kandile oluline kogukonnakool. Tegu on haridusasutusega, kus tegutsetakse kogukonda kaasavalt ja põlvkondi ühendavalt.

Ma hindan väga seda, et TÜGis arvestatakse noorte individuaalsusega – leitakse üles ja lisatakse hoogu tugevustele ning antakse abi selles, mis probleeme tekitab.

Kui lisada siia meeskonnavaim ja üksteisest lugupidamine, siis on arusaadav, miks ühe väiksema piirkonna gümnaasium on palju elujõulisem, kui võiks eeldada. Soovin kooliperele edu nii juubeliaastaks kui järgmiseks kümnendiks.

Kaia Iva

Türi valla haridus, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja asendaja

Türi ühisgümnaasiumis on iga inimene, olgu noor või vana, hoitud. Koolipere on suutnud luua hooliva keskkonna, kus igaüks saab võimaluse õppimiseks ja arenemiseks, kus kedagi ei jäeta maha.

See on kool, kus hoitakse kinni valitud väärtustest ja kujundatakse koos tegutsedes teadlikult väärtushinnanguid.

Eriline aura, mis selles majas valitseb, torkab silma ka neile, kes esimest korda koolimajja satuvad. TÜG on kogukonnakool selle sõna parimas tähenduses – alati

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

7

TÜG

umi esimene kümme TÜG: vaade läbi esimese aastakümne

d Türi ühisgümnaasiumi tneritelt: hoolimas ja aitamas, kaasa mõtlemas ja lahendusi pakkumas, kuidas meie inimeste elu haridusega paremaks muuta.

Anne Viljat

Türi vallavalitsuse haridusspetsialist

Türi lasteaiale on Türi ühisgümnaasium olnud hindamatuks koostööpartneriks mitmetes väiksemates ja suuremates tegemistes. Ühiseks traditsiooniks on saanud gümnasistide täidetud lasteaiaõpetaja rolli õpetajate ning heategude päeval. Ka suurematel kolimistel, keldrite korrastamistel ja mööbli paigaldamistel on Türi ühisgümnaasiumi noored oma jõu ja nõuga abiks olnud. Türi ühisgümnaasium on lahkelt võimaldanud kasutada oma ruume ning pakkunud abikätt Türi lasteaia personali terviseürituste läbiviimiseks, spordipäevade ning isadepäevade korraldamiseks. Kui mõnikord oleme nõutud või mõnele olukorrale on veidi keerulisem head lahendust leida, siis võib alati sisse astuda Türi ühisgümnaasiumi uksest, siin leitakse lahendused parimate praktikate jagamise ning konstruktiivsete vestluste käigus. Suur tänu Türi ühisgümnaasiumi perele meid toetamast ja aitamast!

Angela Lõhmus

Türi lasteaia esindaja

Türi ühisgümnaasiumi tublid õppetöö juhid on teadlikud kreeka filosoofi Platoni mõttest: „Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu.“ Viis aastat tagasi koputasid nad koostööle kutsudes Järvamaa haigla uksele ja õpilastel on nüüd võimalus õppida tervishoiu valikkursusel.

Iiri kirjanik Oscar Wilde on öelnud: „Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust.“ Teinud viis aastat koostööd Türi ühisgümnaasiumiga, väidan, et Türi ühisgümnaasiumis teatakse elu olulisi väärtusi ning neid õpetatakse järjepidevalt oma õpilastele.

Maire Raidvere

AS Järvamaa Haigla õendusjuht

• Türi vallavolikogu otsus 28. septembrist 2010 lõpetas kahe Türi gümnaasiumi (Türi gümnaasium ja Türi majandusgümnaasium) tegevuse ja asutas kaks uut kooli: Türi põhikooli ja Türi ühisgümnaasiumi.

• 7. märtsil 2011. aastal allkirjastas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas käskkirja, millega anti TÜG-ile koolitusluba õppe läbiviimiseks nii statsionaarses kui mittestatsionaarses õppevormis.

• 1. septembril 2011 avas Türi ühisgümnaasium uksed 201 õpilasele ja 35 koolitöötajale.

• TÜGi õpilastel on võimalik valida kolme õppesuuna vahel: loodus-reaal-, rakendus- või kunstisuund.

• Kool pakub õpilastele suure hulga väga erinevaid valikkursusi: väitlus, filosoofia, programmeerimine, infootsing, riigikaitse, karjääriõpetus, religiooniõpetus, majandus ja ettevõtlus, kulinaaria, fotograafia, kaameratöö, psühholoogia, puutöö, sport, keraamika jne.

• 2016. aastal allkirjastatud koostööleping Järvamaa haiglaga annab õpilastele suurepärase võimaluse osaleda tervishoiu valikkursusel. Nelja aasta jooksul on selle läbinud 60 noort.

• 2020. aastal avasime koostöös Türi lasteaiaga uue valikkursuse, mis tutvustab noortele lasteaiaõpetaja rõõme ja kohustusi.

• Türi ühisgümnaasiumi õpilased on maakonnas silma paistnud eriti aktiivse ja väga eduka osalemisega aineolümpiaadidel. Kahel viimasel õppeaastal toodi Türile vastavalt 62% ja 56% gümnaasiumite esikolmikukohtadest.

• Oma kooli tähtsündmusteks peame looduslaagrit, kõnevõistlust, ajarännakupäevi, mälumänguturniire, Kooki ja Korvi, heategude päeva.

Kümnesse aastasse mahuvad kahe koolibändi ja kuue rahvatantsurühma tegevus, kunstisuuna õpilaste aastanäitused; noortekoori, ukuleleansambli ja Klaudia Tiitsmaa juhendatava näiteringi ülesastumised, kirjandusblogi Oskar lood, õppekäigud, lugematud spordivõistlused, luulepäevad, kooliraadio, ainenädalad, koolikontserdid, koolitused ja arvukad külalised.

• Õpilaste hääl saab kuuldavaks õpilasesinduse tegevuse, küsitluste, osaluskohviku ja aruteluringide kaudu. Eelmisel õppeaastal ilmus koolilehe Mis Ütled? esimene number.

• TÜGlaste gümnaasium ootab juba kuuendat aastat meie majja koolieelikuid, et gümnasistide juhendamisel teha tutvust põnevate ainete ja valdkondadega.

• Püüame märgata ja tunnustada kõikide meie õpilaste edusamme. Kevadisel tänuõhtul jagatakse tunnustust viies kategoorias: õppetöös, spordis, aktiivsuses, kaunites kunstides ja vabatahtlikutöös.

• 9. aprillil 2019 loodud Järvamaa kogukonnafondi sihtkapitali Väikese Printsi stipendium määratakse meie õpilastele, kes on oma tegemistes järginud silmapaistvalt kooli väärtusi. Väikese Printsi preemiaga soovib koolipere jäädvustada oma asutaja ja esimese direktori Ellu Rusi mälestust.

• Tänaseks on TÜG ellu saatnud üheksa lendu noori inimesi, vilistlasi on kokku 429.

• Suurepäraste tulemuste eest õppetöös on välja antud 7 kuld- ja 9 hõbemedalit.

Õpilaste ja vilistlaste mõtted teemal “minu kool” Türi ühisgümnaasiumis on kõige mõistvam ja hoolivam koolipere, keda mina olen oma elu jooksul kohanud.

Võimatu on see, et kui sa oled Türi ühisgümnaasiumi õpilane, siis sa oled oma probleemiga üksi. Alati, ja ma rõhutan: ALATI on keegi kooliperest, kes oskab ja suudab sind aidata. Koolist sain ma kindla sihi oma elule, mida teha ja kuidas seda teha. Oma ellu ja ka praegusesse töökohta sain kindlasti kaasa palju kogemusi, teadmisi ja muidugi ka oskuse aktsepteerida inimesi sellisena, nagu nad on, ja teiste erinevaid vaateid maailmale. Kõige raskem hetk koolis oli sellest koolist lahkumine, jätmine hüvasti Türi ühisgümnaasiumi koolipere ja selle majaga. Elagu Türi ühisgümnaasium!

Indrek Huopolainen

vilistlane

Lõpetasin TÜGi mittestatsionaarses õppevormis 2018. aastal. Töö ja väikese lapse kõrvalt oli see parim valik. Õpetajad ja koolipere olid väga mõistvad, hoolivad ja koostööaltid.

Õppetöö toimus kaks korda nädalas – esmaspäeviti ja kolmapäeviti, mis oli minu jaoks väga paindlik. Meie olime ka mittestatsionaarses õppes kaasatud kooli üritustele ja väljasõitudele.

Liina Mändul

vilistlane

Mina otsustasin oma poolelijäänud kooliteed jätkata pärast päris pikka pausi. TÜGi kasuks otsustasin just seetõttu, et siin on mittestatsionaarses õppes vähe õpilasi ja lähenemine tänu sellele personaalne. Esimene kuu on näidanud, et kui tunnis on neli õpilast, siis oleme kõik kogu aeg kaasatud, mis loodetavasti kajastub ka meie tulemustes.

Oluline on loomulikult ka see, et kool asuks kodule lähedal.

Kalle Klemmer

10. klassi õpilane

Minu jaoks on TÜG siiani kodune paik. Tean, et millal iganes ma koolimaja uksest sisse astun, olen alati oodatud ja soojalt vastu võetud. Kuigi lõpetamisest on mõnedki aastad möödas, tunnen end endiselt osana sealsest kooliperest – nüüd vilistlasena. Hoolivus ja soojus, mis TÜGi õpetajatest ja koolitöötajatest välja paistab, on väga liigutav ja tekitab soovi ikka tagasi tulla. Aitäh teile ja jaksu edaspidiseks!

Pille-Riin Kaaver

vilistlane

Türi ühisgümnaasiumist sai minu päästerõngas. Miks? Sest lisaks huvitavatele koolikaaslastele ja toetavatele õpetajatele muutis see kool minu maailmavaadet, andes julgust ja vormides mind selliseks inimeseks, nagu seesmiselt olen alati tahtnud olla. Rõõm on sõita igal pühapäeval kodust Tapalt Türile.

Laura Leppik

Türi ühisgümnaasium on sõbralik maja, mis asub looduse rüpes. Koolist saavad õpilased maailma parimaid pannkooke ning kooli vilistlased räägivad neist ja käivad neid söömas veel palju aastaid peale lõpetamist. TÜGi puhul on tegemist väga sooja ja kokkuhoidva kooliperega ning sinna mines on alati tunne, et oled oodatud.

Carmen Soomer

Türi ühisgümnaasiumi sõber 2020, endine lapsevanem

12. B klassi õpilane

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi Perepesa soovitab PEREKOOL LAPSEOOTEL PAARIDELE

Türi vallavalitsusse asus tööle uus lastekaitsespetsialist Türi vallavalitsuse tööperega liitus lastekaitsespetsialist Leila Suits.

Leila on õppinud Tartu ülikoolis eripedagoogikat ning talle on omistatud sotsiaalteaduste magistrikraad sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse erialal. Tööalaselt on Leila väga palju tegelenud just erivajadustega lastega ning sellest tulenevalt teinud ka palju võrgustikukoostööd.

Leilaga saab ühendust aadressil leila.suits@tyri.ee või tel 5347 7008

Suurettevõtted toetasid mööbliga Türi valla asutusi AS Tallink Grupp ja Tallink Hotels annetasid Türi valla asutustele korralikku mööblit. Väärt mööblitükid on uue kodu saanud Türi eakate tegevuskeskuses PIHLAPUU ja perekeskuses Türi Perepesa.

Hulk voodeid annab mõnusama une nii Retla-Kabala kooli õpilaskodus, sotsiaalmajas kui Türi ujula hostelis.

Aitäh, Tallink Eesti ja Tallink Hotels!

Kampaania Türi vald korraldab eterniitplaatide kogumise kampaania ajavahemikul 5. oktoober kuni 5. november 2020. a. Kampaania korras on võimalik eraisikutel, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Türi vallas, üle anda tasuta kuni 4 tonni eterniitplaate ühe isiku kohta AS Väätsa Prügila vastuvõttu aadressil Roovere küla Türi vald.

Transpordikulu on eterniitplaatide üleandja kulu. Kampaania sujuvaks toimimiseks ja vajadusel andmete kontrollimiseks, et tegemist eraisiku varaga, on vajalik eelnev registreerimine Türi vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Grete Kaljulaidi juures e-post: Grete.Kaljulaid@tyri.ee, tel 522 7326.

Kes soovib tellida transporti eterniitplaatide veoks, saab seda teha AS Väätsa Prügila kaudu, nendega kokku leppides ja transpordikulu ise tasudes.

Türi vallavalitsus

Kirjalik enampakkumine Kabala külas asuva Pargi tn 1 kinnisasja võõrandamiseks Türi vallavalitsus võõrandab avaliku kirjaliku enampakkumise teel Kabala küla Pargi tänav 1 kinnisasja koos kinnisasjal asuva kahekordse hoonega. Pargi tänav 1 kinnisasja enampakkumise alghinnaks on 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot. Enampakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi vallavalitsuse 8. septembri 2020 korralduses nr 268. Korraldusega saab tutvuda valla veebilehel.

Kirjalike pakkumiste esitamise tähtajaks on 8. oktoober 2020 kell 12 ning pakkumised tuleb esitada etteantud vormil (olemas valla veebilehel) märgusõnaga „Enampakkumine, Pargi tn 1“.

Täiendavat infot saab e-posti aadressil Urmas.Kupp@tyri.ee või telefonil 509 1415.

Türi vallavalitsus

Klubi Ehavalgus kutsub peole 18. oktoobril algusega kell 15!

• esinema on lubanud tulla Voldemar Kuslap • tantsuks mängib Absolut Lühis • osalustasu 6 eurot.

Kui sa pole alaline klubis osaleja, aga soovid seekord tulla, palun võta ühendust kas e-posti teel ehale23@ gmail.com või tel 504 7330 (siis teame kohti seada).

Palun jälgige kindlasti nii reklaamplakateid väljas kui Türi kultuurikeskuse FB lehte - võib ju tulla muutusi seoses viiruse levikuga!

TASUTA ÕIGUSABI 60+-le Türil Kella 10–13 Türi vallavalitsuse hoones Kohtu 2 Türil: 7. september, 21. september, 5. oktoober, 29. oktoober, 9. november, 23. november ja 7. detsember.

Vajadusel teave tel 504 7330 – Eha Pehk

Elu on täis erilisi hetki ja üks imelisemaid neist on lapse sünd, eriti esimese lapse sünd.

Seda erilist hetke soovib toetada ka Türi Perepesas 14. oktoobril algav PEREKOOL, kuhu on oodatud Türi valla lapseootel pered. Perekool toimub kaheksal järjestikusel kolmapäeval, käsitlemisele tulevad teemad alates rasedusest kuni sünnitusjärgse perioodini.

Perekooli viib läbi ämmaemand Asta Olonen, kaasatud on ka toitumisterapeut, pereterapeut ja psühholoog. Soovitame perekooli tulla koos kaaslasega/partneriga. Hea on kindlasti osaleda kogu loengusarjas, kuid võib osaleda ka üksikutes loengutes või liituda perekooliga loengusarja jooksul.

Perekool on Türi valla elanikele tasuta. Ämmaemanda sõnul on koolitusele väga oodatud ka juba sünnitanud naised, kuna oma isikliku kogemuse ja teadmiste jagamisega saavad nad vestlusringides olla headeks toetajateks ja nõuandjateks esmasünnitajale.

Väga oodatud on perekooli (tulevased) isad, sest mehe armastus, hoolitsus, toetus ja mõistmine loovad lapseootel naisele turvatunde, vähendavad pinget ja mõjuvad soodsalt raseduse ja sünnituse arengule ning imetamisele. Ühiselt eesootavale erilisele hetkele vastu minnes kasvab peretunne ja ühtsus, perekoolist saadud teadmised annavad enesekindlust uus eluetapp julgelt vastu võtta. See on koos pereks kasvamise aeg.

Käsitletavad teemad: 14.10 Rasedus - muutused kehas, raseduse jälgimine.

21.10 Toitumine raseduse ajal ja pärast sünnitust.

28.10 Sünnitus, enese abistamine, tugiisik sünnitusel.

4.11 Muutused paarisuhtes raseduse ajal ja sünnitusjärgselt.

11.11 Sünnitusjärgne periood.

18.11 Emotsionaalse tasakaalu hoidmine ja enda toetamine (praktiliste harjutustega loeng-vestlusring).

25.11 Imetamine.

2.12 Lapse elu algus. Mida märgata ja tähele panna?

Registreerimine: tyri@perepesa.ee tel 5301 5313 (Türi Perepesa, Tallinna 1a,Türi noortekeskuse II korrus) Täpsem info: FB Türi Perepesa ja www.perepesa.ee/turi-perepesa

PREP-PAARISUHTEKOOLITUS PAARIDELE Kutsume teid osalema koos partneriga PREP-paarisuhtekoolitusel, et investeerida rahuldust pakkuvamasse ja õnnelikumasse suhtesse!

PREP – Paarisuhte Rahulolu Edendamise Programm - on tõenduspõhine koolitus paaridele, kes sooviksid oma praegusesse suhtesse panustada ja seda rikastada, et see hea, mis neil on, ka püsiks.

Samas on see hästi toetav ka paaridele, kel on suhtes muresid ja/või rahulolematust ning kes sooviksid teadvustada mittetoimivaid suhtemustreid, et neid edaspidi vältida ning seeläbi tõsta rahulolu oma suhtega.

Koolitusel otsitakse ja leitakse vastuseid küsimustele: Kuidas hoida lähedust ja pakkuda armastust paarisuhtes?

Kuidas vältida rutiini?

Kuidas rääkida ilma tülli minemata?

Kuidas erimeelsuste ja probleemidega toime tulla?

Mis on probleemide sügavamad põhjused?

Kuidas oma armastatust paremini aru saada?

Kuidas stressiga toime tulla ja rasketel aegadel teineteist toetada?

Koolitus toimub interaktiivselt, sisaldab lühiloenguid, arutelusid ja harjutusi, milles osalemine on vabatahtlik. Koolitus ei sisalda ülesandeid, mis eeldaks isikliku kogemuse jagamist kogu grupiga. Kursusel tehtavad paarisuhteharjutused toimuvad privaatselt vaid partnerite endi vahel.

Koolitus toimub 7.11 ja 14.11 Türi Perepesas kell 10–18 Soodushind: HMN toetusel 50 eurot/in (tavahind 250 eurot/in) Koolitajad: Margit Miller ja Heidi Antons Registreerumine: tyri@perepesa.ee, täpsem lisainfo www.prep.ee

Türi perepesa

Käivitub uus projekt 1. oktoobrist käivitub Türil inimesekeskne hoolekandeja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudel.

Türi vald sai rahastuse sotsiaalministeeriumi projektist, mille eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad saavad neile vajalikku tuge võimalikult loogiliselt ja sujuvalt, teekond abini on katkematult toetatud ning abivajadusega inimene tuleb oma kodus võimalikult kaua iseseisvalt toime.

Rahastust taotleti koostöös Järva ja Tapa valla ning

Paide ja Rakvere linnaga, partneritena on kaasatud AS Järvamaa Haigla, AS Rakvere Haigla, Rakvere tervisekeskus, OÜ Tapa Perearstid, OÜ Paide Perearstid, OÜ Türi Perearstikeskus ja FIE Enn Sults.

Tänane olukord on selline, et tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid on teineteisest eraldatud, inimese vaates on süsteem keeruline ning tihti on arusaamatu, kelle poole täpselt abi saamiseks pöörduma peaks. Projektis on võtmeroll erinevatel

tasanditel tehtaval võrgustikutööl. Ühelt poolt tehakse võrgustikutööd konkreetsete juhtumitega, selgitatakse välja inimese vajadused, sõnastatakse eesmärgid ning tagatakse erinevate osapoolte koostöös inimesele vajalik abi.

Teisalt tehakse ka üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd, et selgeks saaks erinevate oluliste osapoolte roll, vastutus ja ülesanded.

Oluline on, et tehtaks selged kokkulepped, kuidas inimene

kahe süsteemi vahel või ühest süsteemist teise liigub.

Riik toetab projektis osalevaid piirkondi koolitusprogrammi, järjepideva toe ja praktiliste toetavate materjalidega.

Projektis osalevatelt piirkondadelt saadava tagasiside põhjal töötab riik välja tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi koordinatsiooni mudeli, mis käivitatakse kõikjal Eestis.

Lisainfo: Säsil Rammo, tervisedenduse spetsialist,sasil.rammo@tyri.ee TR

24. septembril 2020 istungil Türi vallavolikogu:

• võttis vastu Türi valla 2020. aasta II lisaeelarve; • andis ülesanded Türi vallavalitsusele: valmistada ette dokumendid ASi Käru Hooldusravi Keskus aktsiate võõrandamiseks ning töötada välja Türi valla haldusterritooriumil asuvate kortermajade renoveerimist toetavate tegevuste plaan ning renoveerimisprojektide maksumuse osalist hüvitamist reguleeriv õigusakt; • otsustas võtta Türi vallale laenu kuni 2 100 000 eurot, laen võtta välja perioodil 01.10.2020–31.12.2020 vastavalt investeeringute rahastamise vajadusele;

• otsustas osta Türi vallale Järva maakonnas Türi vallas Kabala külas Laeva tee katastriüksuse ja tasuda kinnisasja eest arvestusega 1 euro ühe ruutmeetri eest ehk kokku 1832,00 eurot; • lõpetas Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 20212025 teise lugemise; • nimetas Türi valla aukodanikuks Reiu Sootla; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst ja kuulas ära ülevaate 2020. aasta eelarve 7 kuu täitmise kohta.

Eestis elab palju soome juurtega inimesi. Peamiselt ingerisoomlasi ja soomesoomlasi ning nende järeltulijaid. Ühist kultuurielu üle Eesti hoiab alal igal suvel toimuv ingerisoomlaste laulu-tantsupidu, kultuurileht Inkeri, lastelaagrid, soomlaste suvepäevad jm.

Rahvusvähemuste kultuurilist iseolemist on Eesti Vabariik toetanud juba 1925. aastal vastu võetud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduse kaudu.

Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse peamine organ, kultuurinõukogu, valiti esmakordselt 2004. aastal. Praegusesse koosseisu kuulub 21 inimest, keda valib eestisoome kogukond uuesti iga 3 aasta tagant.

See kogukond tähendab mõnda tuhandet peamiselt ingerisoome päritolu ja Eesti kodakondsusega inimest.

Selle aasta 16.-18. oktoobril toimuvad taas soome vähemusrah-

vuse kultuurinõukogu valimised.Valimiste toimumise aluseks on rahvusnimekiri. Et need valimised saaksid üldse toimuda, on vaja Sinu osalust, hea soome päritolu inimene! Liitudes Rahvusnimekirjaga • saad osaleda erinevates kultuuriprojektides ja kultuurinõukogu valimistel • toetad omakultuuri säilimist ja aitad meil püsida Eestis ametlikult tunnustatud rahvarühmana Eestis on 10 ingerisoome ja 4 soome seltsi, katusorganisatsioon Eesti Ingerisoomlaste Liit ning Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts.

Neid kõiki koondabki Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus ehk ESKO. Meie kultuuritöö, valimiste ja rahvusnimekirjaga liitumise kohta saad täpsemalt teavet www.eestisoomlane.ee või ingerisoome seltside kaudu.

Kutse valimistele

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

9

Türi vald

Õunafestivali ja sügislaada konkursid olid osavõtjaterohked Laupäeval, 12. septembril oli vihmasetele päevadele vahelduseks üks mõnus kuiv sügisilm, mis andis hea võimaluse õunafestivali ja sügislaada pidamiseks.

Kui tavapäraselt on saanud sügiseses Türi linnas septembri keskel jalutada sügislaadal ning oktoobri alguses õunafestivalil, siis sel aastal otsustasid korraldajad ühise ettevõtmise kasuks.

Selleaastase festivali-sügislaada suurimateks hittideks olid Rehela talu õunanäitus ja erinevad konkursid.

Konkursse oli neli – õunajook, õunakook, õunahoidis ja loomekonkurss „oma õun”.

Kõige populaarsem oli loomekonkurss, kuhu esitati 26 tööd.

Konkursitööde seas oli nii õunamotiiviga poekotte, märkmikke-retseptiraamatuid, seinapilte, maalitud salle, keraamikat, helkureid, punutisi kui palju muud. Õunahoidiste konkursile oli esitatud 15 hoidist.

Hoidiseid oli nii soolaste toitude kõrvale sobivaid kui magusaid. Žürii üldine tähelepanek oli, et magusad hoidised kippusid olema ehk liigagi magusad

ning soolastele oleks ehk pisut soola veel ära kulunud.

Maitseid oli aga põnevaid ja eriilmelisi, väga mõnusa nüansi andis hoidisele kuivatatud õunte kasutamine, hoidistamisena kasutati ka õunte vormimist kommideks ning väga värskendavana mõjus õunajäätis.

Koogikonkursile esitati 7 kooki. Ka kookide hulgas oli sel aastal uudsust – filotaignast õunakommid, õunakeeks, kodujuustuõunakook ja palju teisi

mõnusaid maitseid. Õunajooke sel aastal konkurssidele ei toodud.

Konkursside tulemused: Õunahoidis 1. Virve Lomp (õuna-kapsa-sibulahoidis) 1. Totsu Taluköök, Paulina õunajäätis 2. Kaia Mõistlik (ebatavaline õunamaius kuivatatud õuntest) 3. Kaia Mõistlik (õuna-pohlamoos) Õunakook:

1. Piret Hansman (õunakommid) 2. Kersti Kangur (õuna-kodujuustukook) 3. Liine Sulg (õunakeeks) Loomekonkurss oma õun: 1. Imbi Karu (kootud kindad ja sokid õuntega) 2. SA Hea Hoog (korv “Õun”, vanadest Järva Teatajatest) 3. Siret Merisalu (õunapildid nööpidega) Publiku lemmik Miriam Moralez õunamajake Korraldajad tänavad: OÜ Veskisilla, Türi ujula, Raimikuoja talu, Maarahva Pood, Järva Teataja, aiandus- ja mesindusselts, perekond Rehela, Türi kultuurikeskus, Türi noortekeskus, Türi raamatukogu, Türi vallavalitsus, samuti laadakauplejaid ja külastajaid.

Eriline tänu teile, Sulo Särkinen, Andres Ivanov, Lii Kald, Terje Martsep, Ülle Väimäe, Piret Taube, Liia Orumägi, Ülle Kuldkepp, Sulev Liiva, Kersti Kangur, Teet Reier ja kõik vahvad esinejad, kes päeva meeleolukaks tegid. Kohtumiseni järgmisel aastal!

Triin Pärna, Pille Marrandi

RINGID 2020-2021 Türi kultuurikeskuses • KABALA

Tantsurühm Segadik N 11.30, juhendaja Heli Tammai Naisrühm KABALAbajalad K 18.30, juhendaja Inga Väli Segarühm Tantsutallajad (kokkusaamised kokkuleppel), juhendaja Silvi Annus Info tel 5300 3987, kabala.rahvamaja@tyri.ee • OISU Keraamikaring E 17, juhendaja Vaike Siemann Segakoor OiReTa E 19.30, dirigent Eda Liblik Segarühm Helkur P 19, juhendaja Velli Leesmaa Ringtreening T, N kell 18 Kundalini jooga K 19.30–21.30, juhendaja Kalev Veskimäe Memmederühm Ohakas (kokkusaamised kokkuleppel), juhendaja Velli Leesmaa Käsitööring T 17.30 Oisu lasteaias, juhendaja Laura Otsus Kaardimängijate kokkusaamine kord kuus laupäeviti kell 12, kontakt Marten Aru Info tel 5340 3551, oisu.rahvamaja@tyri.ee • KÄRU Jooga E, R 19–20, juhendaja Jaana Kala, osalustasu 2€. Kõik huvilised on oodatud ühinema!

Eakate võimlemine E, N 11–12, juhendajad Inge Laur ja Anne Sillamaa Rahvatants lastele T 19–20, juhendaja Eva Seera. Väiksed tantsuhuvilised on teretulnud!

Naisrühm Naksakad Naised K 19.15–21.15, juhendaja Eva Seera (treeningud Käru kooli võimlas) Idla võimlemine P 17–18.15, juhendaja Eva Seera (treeningud kooli võimlas) Memmede rahvatants N 16–17, juhendaja Maimo Nöps (treeningud kooli vōimlas) Lisaks võimalus kasutada rahvamajas jõusaali ning sauna (lisainfo rahvamaja lehel) Info tel 506 3573, karu.rahvamaja@tyri.ee • VÄÄTSA Eakate laulu- ja tantsuring Kuldne Iga (kokkusaamised esmaspäeviti). Kõik uued huvilised on oodatud! Lauljaid juhendab Anne Rikberg ning tantsijaid Leili Mäeots Segarühm Riikar T, N, juhendaja Tiiu Vellamaa Neiduderühm Ilodus R, juhendaja Tiiu Vellamaa Kangastelgedel kudumine (kokkusaamised kokkuleppel) Rahvamajas alustab hooaega segarühm ja ootab uusi liikmeid! Kokkusaamised kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kui oled vanuses 20–35 ja soovid tantsida, võta julgelt ühendust!

Info tel 5556 2601, vaatsa.rahvamaja@tyri.ee

• TÜRI

Neiduderühm Helleverre Visselid E 16.30–18, treener Monika Kirss Naisrühm E 18–19.30, N 17.30–19, juhendaja Monika Kirss Segarühm Väiksed Viisud, N 19, P juhendaja Monika Kirss Lasterühm Rohelisõ Visselid N 14.30–16, juhendaja Monika Kirss Segarühm Kaktus E, K 20–21.30, juhendaja Airi JakobsonMännik Eakate tantsurühm MÕNUSAD N 17.30, juhendaja Reet Mets Seenioride linetants E, K 8.30–10, Helma Kaarjas TÜRI TANTSUSTUUDIO: 2–3aastastele lastele N 11–11.45, treener Helit Seljamaa lasteaiarühm SÄRA E 17.30–18.15, treener Kadi Tammoja rühm Säde (1.-4.klass), E, K 14–15, treener Kadi Tammoja rühm Saara (5.-7.kl) E 15.30–16.30, K 15–16, treener Helit Seljamaa rühm Cheerleaderid E 16.30–17.30, K 16–17, treener Helit Seljamaa naisterühm Sireenid E, K 18.30–20, treener Helit Seljamaa Kõhutants neidudele ja naistele N 19–20, juhendaja Sigrid Naelapea Poistekoor K 16–17.30, dirigent Tiiu Schüts Kammernaiskoor T 18.30, dirigent Tiiu Schüts Türi Koor N 19, dirigent Siret Heinaste Ansambel Naized E, K 19–21, juhendajad Siret Heinaste ja Ave Avamere Seenioride segaansambel, juhendaja Helle Maalman Laulustuudio kooliealistest lastest täiskasvanuteni E, juhendaja Kaarel Orumägi Orkester Türi T 19, dirigent Ants Oidekivi Eakate võimlemine nr 1 E, K 10–11, Vaike Lüütsep Eakate võimlemine nr 2 R 9.30–10.30 Eakate võimlemisrühm Elurõõm L 9 Türi vanuritemajas, juhendaja Sirje Nurk Eesti noorte muusikaliteater, Kaarel Orumägi Lauluklubi iga kuu esimesel pühapäeval kell 14, juhendaja Helle Maalman Klubi Ehavalgus peoõhtud, kord kuus pühapäeviti kell 15, perenaine Eha Pehk Info tel 387 8248, info.kultuur@tyri.ee Koduleht www.tyrikultuurikeskus.ee

Korraldatud jäätmeveo probleemidest Alates 01.03.2020 teostab Türi vallas olmejäätmete vedu AS Eesti Keskkonnateenused. Iga jäätmevaldaja jaoks tähendab see eelkõige kohustust anda oma olmejäätmed üle teenusepakkujale tühjenduspäeval ning selle eest tasuda. AS Eesti Keskkonnateenused teavitab Türi vallavalitsust nendest korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajatest, kes ei ole täitnud seoses korraldatud jäätmeveoga jäätmevaldajale tekkinud kohustust ehk ei ole üle andnud olmeprügi veograafikus ettenähtud tühjenduspäeval.

Palume kõigil jäätmevaldajatel jälgida veograafikus märgitud tühjenduspäevi, need võivad olla erinevad teie naabriga. AS Eesti Keskkonnateenused postitas enne märtsi algust veograafikud kõigile jäätmevaldajatele. Juhul, kui on kadunud kas veograafik, arve või võlateade tasumata arvete kohta, saate selle uuesti endale saata paberkandjal, kuid siis on soovitud materjal juba tasuline (3.84 euri kord).

Täiendavat lisainformatsiooni saate küsida ja oma probleemidest teavitada AS Eesti Keskkonnateenuste klienditeenindust (telefonil 738 6770 või e-mail tartu@keskonnateenused.ee.)

Lihtsam ja tasuta on võimalik kasutada AS Keskkonnateenuste iseteenindusportaali. AS Eesti Keskkonnateenuste klienditeenindus asub aadressil Tähe 108 Tartu, mis on avatud E–R 9 –17. Türil vastav klienditeenindus puudub.

AS Keskkonnateenused ei saa osutada ise jäätmete vedu harvemini kui seda sätestavad korraldatud jäätmeveo tingimused ehk täpsemalt segaolmejäätmete minimaalsed veosagedused on tiheasutusalal (Türi linn, Käru alevik, Oisu alevik, Särevere alevik, Väätsa alevik, Türi-Alliku küla, Kabala küla) kord 4 nädala jooksul ja hajaasutusalal kord 12 nädala jooksul.

Harvema veosageduse õiguse saamiseks tuleb kindlasti esitada Türi vallavalitsusele vastav taotlus, mis on leitav valla veebilehel või võimalik täita kohapeal.

Juhime veelkord kõigi valla territooriumil paiknevate kinnistuomanike tähelepanu, et korraldatud jäätmeveoga on liidetud kõik hoonestatud kinnistud. Kahjuks oleme olukorras, kus tänaseks juba tühjana seisvate ja mittekasutusel (lagunenud) olevate kinnistute omanikud pole valda esitanud taotlust jäätmeveost vabastamiseks.

Soovitame ka kaaluda endale sobiva suurusega mahuti ostmist või rentimist olmejäätmete üleandmisel. Iga jäätmevaldaja valib selle ise lähtudes sellest, kui palju olmejäätmeid kahe veopäeva vahelisel ajal tal tekib. Ühe jäätmemahuti tühjendushind sõltub mahuti suurusest. Jäätmete kogumiseks kasutatava jäätmemahuti puudumisest, ostu või vahetuse soovist tuleb vedajat kirjalikult teavitada.

Juhime ka tähelepanu, et arved teostatud teenuste eest esitakse, kui teenust on osutatud vähemalt 3.60 euro ulatuses. Väiksemad arved summeritakse ja esitatakse koondarvena, kui koondarve summa on vähemalt 3 eurot 60 senti. Palume arvete maksmisel jälgida makse saaja panga konto numbrit ja kliendi viitenumbrit.

Pille Reinsalu

korrakaitseametnik

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

10

Turi

kuhu minna

Kevade kodu

N 1.10 kell 16 Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Türi kultuurikeskuses. Kontsert Eino Tambergi lastelauludest- Johan Randvere ja Evelin Samuel. Kaastegevad Türi noored: Laura Alissa Juhkam, Sandra Elisee Juhkam.

N 1.10 kell 17.30 Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia avalik arutelu Oisu rahvamajas.

R 2.10 kell 19–21 Lõuna- Järvamaa mälumäng Türi kultuurikeskuses. Oodatud on 4-liikmelised võistkonnad. Osalustasu 4 eurot. Mälumäng toimub iga kuu esimesel reedel. Korraldaja spordiklubi KSK ALEM. Mängu viib läbi Alar Särgava.

P 4.10 kell 14 Lauluklubi alustab 9. hooaega! Kõik lauluhuvilised on oodatud Türi kultuurikeskuse kooriklassi, et üheskoos musitseerides aega veeta. Esimese kokkusaamise laulud on teemal loodus ja aastaajad.

E 5.10 kell 17 Oisu rahvamajas alustab uut hooaega keraamikaring.

E 5.10 kell 18 Türi valla õpetajate tänuõhtu Türi kultuurikeskuses (kutsetega).

T 6.10 kell 17.30 Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia avalik arutelu Väätsa rahvamajas.

T 6.10 kell 18.30 TÜRI KAMMERNAISKOOR alustab uut hooaega Türi kultuurikeskuses. Oodatud on endised ja uued lauljad, kelle igapäevaelus on koht kooris laulmisel ja soov osa saada koori seltsielust. Kooriproovid toimuvad teisipäeviti kell 18.30 dirigent Tiiu Schütsi juhendamisel.

K 7.10 kell 19 Kontsert „Unustamatu Mister X - Georg Ots“ Türi kultuurikeskuses. Katrin Karisma, Hanna-Liina Võsa, Lauri Liiv, Reigo Tamm ja klaveril Johan Randvere. Piletid Piletimaailma ja Piletilevi eelmüügist 20 eurot, kollektiivtellimused tartukontsertkorraldus@ gmail.com, www.kontsertkorraldus.ee ja info 505 9625.

N 8.10 kell 17.30 Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia avalik arutelu Türi kultuurikeskuses.

L 10.10 kell 12–14 Tutvumispäev Oisu rahvamajaga. Sel päeval on hea võimalus teha tutvust Oisu rahvamajas pakutavate teenuste ja tegevustega. Ehk leiad sinagi midagi enese jaoks!

L 10.10 kell 17 Gambrinuse õllekoolitus Taikse rahvamajas.

E 12.10 kell 19 Andres Dvinjaninovi monokomöödia „Vanuse viiskümmend varjundit“ Türi kultuurikeskuses. Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest. Piletid hinnaga 15-17 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses.

K 14.10 kell 17.30 Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia avalik arutelu Kabalas.

K 14.10 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas- „O2“ EST 2020. Ajalooline põnevik, mille süžee käivitub 1939. aasta augusti lõpupäevil.

Piletid eelmüügist 4 eurot, samal päeval 5 eurot.

K 14.10 kell 17 Kohtumisõhtu kirjanik Imbi Pajuga „Kui ohvrist saab armastus“ Türi raamatukogus.

N 15.10 kell 10–15 ÄGE KOORIPÄEV 2020 Türi kultuurikeskuses. See on muusikaline motivatsioonipäev kõigile põhikooli vanuses noortele. Päev täis ühist musitseerimist, kus oskused ja eelistused ei ole osalemisel mingiks takistuseks. Töötubasid juhendavad Valter Soosalu, Janne Fridolin, Maarja Soomre, Rauno Kaibianen ja Fred Rõigas, kellega koos saab muu hulgas õppida nii beatboxi, pop-laule kui rahvamuusikat. Täpsema info ja registreerimise leiad: kooripaev. wixsite.com/2020 N 15.10 kell 18 Kinoõhtu Kabala rahvamajas- „O2“ EST 2020. Piletid eelmüügist 4 eurot, samal päeval 5 eurot.

N 16.10 kell 11 Kloun Ummi sõu Oisu rahvamajas. Pilet 2 eurot.

R 16.10 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „O2“ EST 2020. Piletid eelmüügist 4 eurot, samal päeval 5 eurot.

L 17.10 kell 12 „Lastehommik“ Türi raamatukogus.

P 18.10 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.

E 19.10 kell 19 Muusika Eestimaale 102- Kontsert Türi kultuurikeskuses- Riho Sibul (vokaal, kitarr), Ain Agan (kitarr). Piletid eelmüügist 5 eurot, samal päeval 7 eurot.

K 21.10 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- „O2“ EST 2020.

Piletid 5/4 eurot N 22.10 kell 13 Väärikate Ülikool Türi kultuurikeskuses.

N 22.10 kell 18.30 Helirännak maagiliste gongihelidega Türi kultuurikeskuses. Helirännak on lamamiskontsert ja meditatsioon - helid loovad heaolutunnet, tervendavad, värskendavad aju- ja mõttetööd. Rännakut viib läbi Kaia Karjatse. Osalustasu 12 eurot. Võtke kaasa matt ja pleed, soovi korral saab ka istudes helide fluidumit

nautida. Registreerimine: märkige fb üritusele „osalen“ või kirjutage kaiakarjatse@gmail.com, tel 553 6006 R 23.10 kell 19 Türi valla sünnipäeva kontsert-aktus Türi kultuurikeskuses.

L 24.10 EESTI RAHVAMAJA PÄEV- 133 aastat kogukonna liitjana! kell 12–15 Türi kultuurikeskuse kõikides majades (Väätsal, Türil, Oisus, Kärus, Kabalas) võimalik tutvuda majade köögipoolega. Arutleme rõõmude ja murede üle ning leiame üheskoos võimalused rahvamajade tugevdamiseks. Maiustame kultuurikoogiga ja kommidega. kell 13 „Digikultuuri ümarlaud“ kõigile huvilistele vaadatav suurelt ekraanilt. Tule ja aita hoida ning arendada kohalikku kultuurielu ning ole valmis üllatusteks!

L 31.10 kell 16 Vabariigi Pillimees Juhan Uppini kontserttuur Türi kultuurikeskuses. Täispikk soolokontsert kahes osas koos vaheajaga.

Peamiselt lõõtspillimängijana tuntud Juhan Uppini muusikaline pagas on mitmekülgsem kui enamik kuulajaid arvata oskab. Eesti tuuri raames jõuab Juhan igasse maakonda, kus iga kontserdiga võtab Uppin oma eri tahud lahti ja paneb taas kokku: nii lõõtspilli-, kui ka kandlemängijana, nii traditsiooni hoidjana kui ka loojana. Piletid hinnaga 10/7 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses. * Oktoobris külastab Türi kultuurikeskus koole ja lasteaedu animafilmide festivali programmi „KINO MAALE“ raames- R, 2.10 Oisu kool; N, 8.10 Käru lasteaed ja kool; R, 9.10 Kabala lasteaed ja kool; N, 15.10 Käru lasteaed ja kool; R, 16.10 Oisu kool; R, 16.10 Kabala lasteaed ja kool; E, 19.10–R, 23.10 filminädal Oisu lasteaias.

P 1.11 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Teemaks on erinevate maade rahvalaulud.

T 3.11 kell 18 KURJA ILMA FESTIVAL- Ehete meisterdamise töötuba Kabala rahvamajas. Ehteid saab meisterdada Eve Ränniku juhendamisel. Osalejal on võimalik ehe kokku panna sügavkullatud või hõbedastest toorikutest. Saab valmistada kõrvarõngaid, käevõrusid jne. Osalustasu 5-10 eurot. Registreerimine ja info telefonil 523 7398, e-post heli.martin123@gmail.com N 5.11 kell 19 Jazz.ee ja Türi Jazziklubi LIVE | ValsPetti. ValsPetti on 2019. aastal sündinud kitarriduo koosseisus Argo Vals ja Karl Petti. Ansambli repertuaari kuulub kahe muusiku endi loodud seadeid nii pop-, jazz-, rokk-, elektroonilisest-, klassikalisest-, kui ka filmimuusikast. Piletid müügil eelmüügis Piletilevis hinnaga 7 eurot, samal päeval koha peal 10 eurot. Kohtade broneerimine telefonil 387 8248.

R 6.11 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumäng Türi kultuurikeskuses.

Osalustasu 4 eurot.

P 8.11 kell 12 Isadepäeva tähistamine Käru rahvamajas.

E 9.11 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater Reky etendus „Vahtramäe Emil“ Türi kultuurikeskuses.

N 12.11 kell 19 „Pille Pürg- Kutse juubeliks“ Oisu rahvamajas. Pille Pürg on meie vaatajaid üllatanud juba aastaid oma vaimustavate paroodianumbritega.

Seekord on etenduses „Kutse juubeliks!“ lavale tulemas 10 Eesti prominenti. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? See etendus värskendab nii keha kui vaimu! Pange oma naeruhääled valmis! Täispilet 17 eurot, õpilane/tudeng/pensionär 15 eurot.

R 13.11 kell 15 Rakvere Teatri etendus noortele „Verikambi“ Türi kultuurikeskuses. Neli keskkooliõpilast eksivad metsa ja on sunnitud veetma öö vanas mahajäetud veskiveskis. Veski vaikivatest seintest imbub iidset kurjust ning üks ammune kriipiv lugu vajab lahendust.

Sellest ööst saab alguse tumedate sündmuste pööris, mis noored endasse tõmbab ning nende elusid jäädavalt muudab… Piletid hinnaga 15/13 eurot müügil Piletimaailmas ja Türi kultuurikeskuses.

Näitused Kuni 18.10 Oisu rahvamajas Märt Lõhmuse fotonäitus „Oisu kandi vaated maalt ja õhust“ 2017-2020 a.

N 1.10 kell 17 Türi kultuurikeskuse klaassaalis, Teet Reieri kogust Asta Venderi ja Silvi Väljali graafika näituse „Must ja valge“ avamine.

Näitus jääb avatuks 27.11.2020.

Kuni 14.10 Türi kultuurikeskuse galeriis Vilja Prometi maalinäitus „Minu maa, minu meri“.

R 16.10 kell 16.30 Türi kultuurikeskuse galeriis ühisnäituse „Ülestõusmine“ avamine. Näitusel osalevad Eero Ijavoinen, Ervin Õunapuu, Jüri Ojaver, Paul Rodgers, Tiit Jaanson. Näitus jääb avatuks 3.12.2020.

SPORDISÜNDMUSED 1.10 kell 18 Margus Pirksaare karikavõistlus Türi järve ümbruses. Info: Leonhard Soom 5096 8112.

2.10 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Säreveres JKHK spordihoones.

4.10 orienteerumise EMV pikk rada Mägede. Info: Ilmar Udam.

10.10 kell 11 Türi JK Ganvix–Kohtla Järve JK III Paide kunstmuruväljakul. Info: Vitali Gansen 5626 3752.

17.10 kell 12 Türi JK Ganvix–Anija JK Paide kunstmuruväljakul. Info: Vitali Gansen 5626 3752.

18.10 kell 12 Türi valla sünnipäeva perespordipäev Türi spordihoones. Tule tutvu spordihoonega ja veeda koos perega sportlikult aega.

Tegevused on jõukohad nii väiksematele kui ka suurematele ja parimatele on auhinnad. Peale perespordipäeva saavad osalejad minna

spordihoone jõusaali. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

31.10 kell 10 Türi valla lahtised koroona üksikmängude KV Türi Spordihoones. Info: Kalju Mägi 5341 3643.

1.11 kell 12 Türi JK Ganvix–FA Tartu Kalev Paide kunstmuruväljakul. Info: Vitali Gansen 5626 3752.

1.11 kell 12 Järvamaa orienteerumisteisipäevak Mägede külas. Info: Paul Poopuu 505 2240.

6.11 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Säreveres JKHK spordihoones.

8.11 kell 11 Isadepäeva üritus koostöös Türi spordiklubide liidu ja kaitseliiduga. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464.

11.11 kell 10 Järvamaa koroona paarismängu MV Türi spordihoones. Info: Kalju Mägi 5341 3643.

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD

u 1925 Foto Rene Viljati kogust

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee

HENDRIK VALTER, JOOSEP, LUCA, REVO

Palju õnne!

Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress

Suverehvidel lõpumüügi hinnad!

Kaupluses üle 800 talverehvi.

Türi vana koolimaja aula asus hoone teisel korrusel. Majale paigaldati nurgakivi 1923. aastal ja ehitusmaterjalina kasutati Jaan Vooremaa tehases valmistatud punast tellist. Tol ajal asus aula pidulikum osa saali teises otsas ja klaverimängija pidi mängima seljaga rahva poole.

11.08.2020 Rene Viljat

Lamell- ja naastrehvid, erinevad hinnaklassid.

Kogu kaup kätte järelmaksuga.

Proffessionaalne rehvivahetus.

Valuvegede hinnad alates 65 € tk.

Kaupluses erinevaid ratta mutreid/polte, tsentreerimisrõngaid.

Viljandi 13, Türi. Tel 5309 0746, e-pood www.jarvarehvid.ee

u t a m usta

Un e Konts

enut rt-me

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

4. oktoobril kl 9-16 Türil Jaama/Viljandi tn platsil

used

SÜGISLAAT

sast t O g r Geo

Tulge ostma ja kauplema!

Info 5805 0167, laadakorraldus@gmail.com

Ostan õhumullidega vaase. Võib pakkuda ka teistsuguse kuju ja värviga. Tel 5677 0569

ISMA R A K Katrin Liina VÕSA Hanna ri LIIV nia) Lau O Esto (R TAMM VERE o g i e R RAND n a h o J

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

07.10 kl 19

TÜRI Kultuurikeskus

kuulutused

Piletid Piletilevi ja Piletimaailma eelmüügist 20 €, kollektiivtellimused tartukontsertkorraldus@gmail.com www.kontsertkorraldus.ee | info +372 505 9625

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Info tel 384 0111 info@prygila.ee www.prygila.ee

Haljastustööd ja teenused Avant laaduriga. VH Haljastus OÜ 5565 1954

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

Kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus. 551 8717 Üüritakse 2-3 toaline ahiküttega korter Türi linnas, võib pakkuda ka eramajja.Tel 5800 1042.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Autorent 25 € ööpäev.

Foto tegemise ajal oli koolimaja juba peaaegu tühjaks kolitud – õppevahendid paigutati värskelt valminud hoonesse. Uue kava kohaselt kolib järgmisel aastal sellesse majja Türi vallavalitsus ja raamatukogu. Vanasse aulasse tuleb vallavolikogu istungite saal.

Levitaja: Omniva

Ostan või üürin garaaži Türil 525 1113, kraud@hot.ee

Suuremate tellimuste korral pakume transporti lisatasu eest.

AS Väätsa Prügila toodetud kompostile on väljastatud SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskuse sertifikaat Nr 5.

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 1. oktoober 2020

12

reklaam

MÜÜA VÕIMLA!

Kirjalik enampakkumine Türi linnas asuva Tööstuse tn 22 (endine aadress Kalevi tänav 9) kinnisasja võõrandamiseks

Türi vallavalitsus võõrandab avaliku kirjaliku enampakkumise teel Türi linnas asuva Tööstuse tn 22 (endine aadress Kalevi tänav 9) kinnisasja koos kinnisasjal paikneva võimlaga.

Tööstuse tänav 22 kinnisasja enampakkumise alghinnaks on 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot.

Võimla on viie viimase aasta jooksul olnud kasutuslepingu alusel kolmanda isiku valduses ning seetõttu puudub Türi vallal detailne ülevaade hoone seisukorrast.

• Enampakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi valla kodulehel https://www.tyri.ee/pakkumised • Kirjalike pakkumiste esitamise tähtajaks on 22. oktoober 2020 kell 12 ning pakkumised tuleb esitada etteantud vormil märgusõnaga„Enampakkumine, võimla“.

Täiendavat infot saab e-posti aadressil annely.grazer@tyri.ee või telefonil 5886 3255