02.07.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

2. juuli 2020 nr 7 (895)

• Ärme loo ise ebavõrdsust lk 2 • Käsitöötuba kolis koduõuele lk 3

• Õpilasmalev on karjääritrepi esimene aste lk 4 • Türi Püha Martini kirik 700 lk 5

• Taikse tegemistest lk 6 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 6. augustil

Valmis sai Türi kihelkonna ajalooraamat Türi piirkonna ajalugu on palju uuritud ja kirjasõnas talletatud. Jätkuvalt on valdkondi ja teemasid, mis pakuvad põnevat uurimisainest, kuid on senini käsitlemata. 2. juulil (neljapäeval) algusega kell 16 esitletakse Türi kultuurikeskuses raamatut „Kilde Türi kihelkonna ja linna arengust“.

Tegemist on juba seitsmenda raamatuga samanimelisest sarjast. Koguteose peatoimetaja Kaarel Aluoja selgitusel koosneb väljaanne 15 artiklist, mis käsitlevad Türi piirkonna elu ja arengut alates mitme sajandi tagusest perioodist kuni meie kaasajani. Kajastamist leiab Türi-Alliku mõisa lugu, Türi Püha Martini koguduse köstrite ja organistide kiriku-, muusika- ja haridusalane tegevus.

Põhjalikult on lahatud Türi linnaks kasvamise ja saamise lugu.

Kirja on saanud tähelepanekud Türi linnas paiknevast Tanka külast.

Raamatust saab ülevaate Retla rahvaraamatukogu kujunemisest Oisu raamatukoguks ning Türi ümbruskonna haridusvõrgust 1939/1940 õa-l. Persoonilugudena käsitletakse kirjamees Jaan Lintropi ning värvikaupmees Langi tegevust. Lisaks leiab raamatust ülevaate Türi kaubandustegevuse arenguloost.

2. juulil toimuval esitlusel on huvilistel võimalus kuulata koguteose kaasautorite Ago Pajuri (Türi linnaks kasvamise ja saamise lugu) ning Ants Krauti (Türi-Alliku mõis) lühiloenguid.

Esitluspäevale lisaks on raamatut võimalik soetada Järvamaa muuseumist, Türi kultuurikeskusest ja Türi muuseumist.

Koguteose väljaandmist toetab kohaliku omaalgatuse programm, kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum ja Järvamaa muuseumi sõprade selts.

TR

Türi valla 2020. aasta tublimad koolilõpetajad Igal aastal on korraldatud vallavanema vastuvõtt, kuhu on koolide ettepanekuid järgides kutsutud Türi valla koolide õpilased, kes on silma paistnud aktiivse klassivälise tegevusega, nad on edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja olümpiaadidel, on tublid lauljad, kunstnikud, sportlased.

Nende õpitulemused on olnud head või väga head, osad neist lõpetavad kooli kiituskirjaga. Koolid iseloomustavad neid noori kui abivalmis ja kohusetundlikke, aktiivseid ja heatahtlikke, nutikaid ja sihikindlaid inimesi.

Türi vallavalitsus tänas koolide tublimaid lõpetajaid tänukaardi ja meenega. Selle aasta erilisuse tõttu ei olnud vallavanemal võimalik noortele traditsioonilist vastuvõttu teha ja kingitused anti kätte koolilõpu aktusel.

2019/2020 õppeaasta silmapaistvaimad koolilõpetajad on: Väätsa põhikoolist Kadi Kõrts, Kristiina Muuga, Iti-Kärt Nursi, Sander Ollino Türi põhikoolist Mia Anderson, Sandra Elisee Juhkam, Georg Lee, Loore Luste, Ivar Naar, Kirke Perillus, Sandra Plakk, Anete Raabe, Triin Sooäär, Kaupo Tiirik, Elisa Marleen Trummal, Lauren Christelle Toompuu, Anita Viineloo Retla-Kabala koolist Gerda Aosaar, Karmen Valter, Virko Veverson Türi ühisgümnaasiumist Marleen Anderson, Johannes Laur, Laura-Eliise Marrandi, Martin Männa, Lauri Männik, Karin Nugiseks, Ingo Reiljan, Maris Rodendau, Villu Sisask, Helena Soovik, Kadi Tamm, Kristin Tommula, Elis Valter, Rasmus Veeroja, Charlott Walkowiack Laupa põhikoolist Ranet Hulko, Cristin Leinola, Ketlin Mägi Türi muusikakoolist Kirke-Maarja Kallavus, Annika Pent, Teele Lotte Trug Edu teile, armsad lõpetajad!

TR

Nagu möödakäijad on kindlasti märganud, on koolihoone saanud tellinguvabaks. See annab märku, et varsti-varsti peaks hakkama kätte jõudma see aeg, kui maja lõpuni valmis saab. Kooli ja spordihoone ehitustandril käivad viimased vee- ja kanalisatsiooni ehitustööd, paigaldatakse sanitaartehnikat, klassiruumide valgusteid ja spordihoone välisvalgustust. Päikesepaneelid mõlema maja katusel on juba olemas, laotakse maha sisehoovi betoonkivi. Mõlemas hoones on tööl maalrid, komplekteeritakse eritellimusmööblit ja paigaldatakse põrandakatteid ning ehitatakse spordihoone suure saali aluspõrandat. Kohal on juba ka jõusaali seadmed ning suvele kohaselt vajab vastselt rajatud Ravila tänava äärse parkla muru juba niitmist.

Tekst Elari Hiis, foto OÜ Tarindiproff

Konn kutsub teist korda Rohevestile Esimene säästva mõtteviisi festival Rohevest sai 2019. aastal suuresti alguse tänu Lõuna-Järvamaa koostöökogu projektile.

Soov oli rajada piirkonda kogukonnakeskus ja toetada selle arengut ka avalike üritustega.

Ideid oli Rohevestiks palju ja osalejate tagasiside väga hea.

Eriti meeldisid hoovikontserdid.

Selle aasta kontserdid said seltsi liikmete ideede järgi paika juba esimese Rohevesti järel.

17. juulil kell 20 esinevad Kristiina Ehin ja Silver Sepp

oma avamaapurjekal Konna hoovis, 18. juulil on Nedsaja Küla Bändi kord. Kahele päeval jagub veel mõnusalt tegevusi, oleme palju mõelnud just lastega tulijatele. Kogu kava täieneb veel, kuna koroona ajal ei julgenud väga plaane teha. Muidugi näitab Konna maja oma tegemisi, räägime vanade majade taastamisest, jagame infomaterjale, kutsume ostma kohalikku toodangut ja proovima kätt käsitöös. No mõned märksõnad ka siia – putukahotell, viltimine,

mööbli parandamine, ajalugu, mõnus toit Wabakohvikult.

Kaarel Aluoja on tulemas Türi piirkonna kohta rääkima, Helena Veldrega räägime kestliku linnaelu planeerimisest, Peep Tobreluts teeb juttu kemmergute ja kompostimise teemadel jne. Vaata kogu ajakava tyri.vabakond.ee lehelt – ROHEVEST 2020.

Kontsertide eelmüügipiletid on saadaval Türi kultuurikeskuses ja Konnas ka (tel 5395 7115).

Rohevest ise on tasuta, mõnes töö-

toas on ka osalustasud.

Kui Rohevest on läbi saanud, siis ehk tajume oma kodukanti veel erilisemana, oskame näha veel säilinud väärtusi, tunneme huvi oma kihelkonnaajaloo vastu. Kestlikul elustiilil on palju tahke.

Kohtume Rohevestil

Aili Avi

Türi kogukonnaseltsi liige

TEAVE 17. - 18. juulil toimuva Rohefesti kava leiab lk 6.

Türi hoovimüük tuleb taas 8. augustil saavad kõik türikad avada oma aiad ja hoovid ning müüa maha kodus tarbetult seisvaid esemeid, olgu nendeks siis suureks või väikseks jäänud riided, mänguasjad, raamatud, kodutarbed, tööriistad, vanakraam vm.

Loomulikult võib müüa ka

käsitööd ja miks mitte aiasaadusi.

Kui oma aias või hoovialal müüa ei soovi või ei ole see võimalik, siis saab tulla kokku avalikele müügiplatsidele.

Müügialad on seekord noortekeskuse õues (beebi- ja lasteasjad) ning Türi turuplatsil

(erinevad muud esemed), lisaks toimub toreda kokkusattumusena samal päeval Konna maja hoovis samuti vanakraamilaat, nii et võimalusi on mitmeid!

Väga teretulnud on ka minikohvikud, grillimisnurgad ja morsilauad, et külastajad vahepeal midagi põske pista saaksid.

Mõned müüjad on ennast juba registreerinud, löö Sina ka kampa!

Eelregistreerimine kuni 1. augustini telefonil 5458 3662 või e-maili kaudu: maarjavaikmaa@hotmail.com.

Maarja Brause

Türi hoovimüügi peakorraldaja

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

2

arvamus Sooja suve ja magusaid maasikaid Suvi algas üsnagi kõrvetava palavusega. Kolmkümmend pügalat - seda ei juhtu ju iga päev, suvedest rääkimata. Ja nii koguni mitmel-mitmel päeval järjest. Nagu olekski kohe suvi.

Uskumatu eks. Ka seda, et jaanipäeval vihma asemel päike särab, juhtub harva - ei mäletagi enam, millal viimati selline soe pööripäev oli. Mälu tundub vahel muidugi ka üsna lühike olevat.

Kuidagi väga kiiresti läks kevad ja siis tuli suvi ja juba varsti ongi see ka läbi - eriti kähku käib tänavu, aga eks enne pidi ju ka pikalt toas istuma. Kevad jäigi seetõttu nagu vahele ja kohe olimegi suves, kus tasapisi ärkavad elule mõned üritusedki. Tõsi, mahult küll väikesed, aga ikkagi üritused. Hea meel on tõdeda, et ära ei jää aedlinna kohvikute päev, mis tänavu 2. juulil juba kümnendat korda toimub ega ka juba rohkem kui poole sajandi pikkuse traditsiooniga Kabala lauluja tantsupidi. Tulevad mõlemad.

Põhikooli uus maja sai enne jaani vabaks, nimelt tellingutest vabaks. Nüüd on enamik töödest koondunud fassaadilt õueruumi kujundamisele ja siseviimistlusele. Avamiseni on jäänud juba vähem kui kaks kuud. Uskumatu, alles see ehitus algas!

Tore on, et suuremate ürituste vahele mahub ka pisemaid, aga kogukonnale vägagi vajalikke tegevusi. Juuli keskpaigas tuleb KONNA majas taas Rohefest ja augusti alul saab teoks hoovimüügi päev. Konn muide ootab samal päeval oma ümber kogunema kõiki vanakraamihuvilisi. Tegevusi jagub.

Jalakäijate sild Pärnu jõel läbib juuli alguses uuenduskuuri ja loodetavasti see vähendab ka rattasõitjate või siis tõuksil veerejate hirme, et silla ületamisel nende sõiduvahendi rattad laudade vahele kinni võiks jääda. Loodetavasti saab uus ikka parem.

Esimesed kodumaised maasikad on müügilettidele jõudnud - kes soovib, saab vahelduseks kauge Kreeka marjad vahetada kodustelt põldudelt korjatud maasikamammude vastu. Küllap valmivad varsti ka looduses metsmaasikad ja mustikad - kui peod korjamise järele sügelevad, mine metsa, kui ei, siis oota häid pakkumisi korjajatelt.

Kaunist ja sooja suve kõigile!

Teet Reier

klõps

Mõned päevad enne suvist pööripäeva rääkisin tuttava jahimehega, kes oli oma söödakohas eelmisel õhtul näinud metsseaprouat kolme põrsaga, põdralehma vasikaga, veel paari põtra… kaugemale ei lasknud ma tal vaimustunud jutuhoogu jätkata, sest teadsin, et siis tulevad ka ilvesed ja karud mängu. Ütlesin, et eks ma lähen siis viskan sellele seaperele pilgu peale. Kui õhtu hakul kohale jõudsin, oli esimene külaline juba saabunud - metskits ei lasknud ennast minu tulekust sugugi häirida ja toimetas paar tundi rahulikult söödaplatsil: küll lakkus posti, mille otsas sool, küll nosis vilja, tegi vahepeal tiiru eemal võsas ja tuli siis jälle tagasi. Lisaks paarile metstuvile oli see ka kogu seltskond, kes tol õhtul kaamera ette astus. Seapere olevat olnud sel ajal hoopis teises kohas toimetamas, teadis jahimees paar päeva hiljem öelda.

Teet Reier

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Ärme loo ise ebavõrdsust!

Kati NÕLVAK

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige

Tugev keskus on oluline ja samavõrd oluline on tugev ääremaa. Viimasel volikogu istungil esitas vallavalitsus üsna mitu arengukava muudatusettepanekut, nende hulgas Kevade kooli liitmine Türi põhikooliga ning Retla-Kabala kooli kolmanda kooliastme ehk 7.-9. klassi sulgemine.

Kevade kool on suunatud eelkõige mõõduka ja sügava puudega (mitte segi ajada lihtsustatud õppekava vajadusega) õpilastele, mis annab nendele õpilastele eluks vajalikud toimetuleku oskused ja võimalused. Küsisime volikogus, millist probleemi nende koolide liitmisega lahendame? Põhjendatud vastust sellele ei tulnud. Miks siis teha miskit selle tegemise enda pärast? See ei ole küll seotud ääremaale tehtava ülekohtuga, pigem näitlikustab vallavalitsuse mõttemustrit.

Juunis tutvustati riigikogus Eesti inimarengu aruannet 2019/2020, kus üks osa keskendus eraldi keskuste ja ääremaade lõhedele. Aruanne toob välja, et

meil on üha süvenev piirkondlik ebavõrdsus sh kohalikul tasandil.

Muuhulgas öeldakse, et avalike teenuste nagu koolide kokku tõmbamine ja sulgemine tekitab ebavõrdsuse nõiaringi, kus see spiraali mööda allapoole suundub.

Kuidas kajastub ebavõrdus vallavalitsuse arengukava ettepanekutes? Mul on siiralt hea meel, et Türi linna piirkonna lastel ja lastevanematel on koolide valikupalett üsna lai: linnas asuv kohe valmiva uue hoonega põhikool ning kui see ei peaks mingil põhjusel sobima, siis on alternatiivideks eesrindlikult innovatiivne Väätsa põhikool, hubane ja väiksemate klassikomplektidega Laupa kool või siis väga hea bussiühendusega Paide kool.

Aga kuidas on näiteks Kabala ja Oisu piirkonna lastega? Võib ju öelda, et valik on vaba ning ka nemad võivad vabalt valida ükskõik millise kooli. Kui Oisust kaob kolmas kooliaste, siis Kabala lapsele

tähendab see sundvalikut ja mitte kõige lapsesõbralikumat. Kabalast on Türile 20 km, edasi-tagasi 40km, mis teeb ühe kooliaasta kohta 7000 km ratastel viibimist ning seda ka juhul, kui buss sõidab otse punktist A punkti B. Valla arengukavas tuuakse välja, et vallas on hariduse arengutakistuseks vananev õpetajaskond, vähe kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid ning tugispetsialistide ebaühtlane jaotus, kohati puudus. Aga Oisus? Seal on õpetajate keskmine vanus pigem nooremapoolne, absoluutselt kõik õpetajad vastavad kvalifikatsioonile ning olemas on kõik tugispetsialistid.

Jaa, tõsi, õpilasi on praegu vähe, kuid näiteks 9 aastat tagasi alustas kooliteed 4 õpilast ning nüüd see sama klass lõpetas 10 õpilasega. Lisaks tõi Cumulus Consulting uuringus välja, et piirkonnas on sündivus veel üsna mitmed aastad 16 lapse kandis – pigem tuleks tegeleda sellega, kuidas kõik piirkonna lapsed kodulähedasse kooli rohkem heas mõttes meelitada.

Piirkonna kooli saamine aga ei ole kõigile piirkonna lastele kuigi lihtne. Näiteks kui Mäekülas elav laps soovib minna 6 km kaugusel Oisus asuvasse kooli, kus algavad

tunnid kell 8.15, siis peab ta bussipeatuses olema juba kell 7 hommikul. Autoga läbiks selle tee 7 minutiga, kuid valla korraldatud koolitransport tekitab olukorra, kus lapsel kaob igal hommikul üle tunni oma ööpäevast teadlikult sääraselt korraldatud transpordi tõttu.

Meil on tegelikult olemas võim ja võimalus piirkondlikku ebavõrdsust vähendada, aga me peame selle tee teadlikult valima ja astuma samme tugevama ääremaa kujundamiseks. Praegu astutakse vastupidiseid samme. Tugevat keskust oleme juba mitmed aastad tublisti ehitanud (ja see on ka oluline!), näiteks Türi kultuurikeskus ja muusikakool, tervisekeskus, kohe valmiv põhikooli hoone.

Eriolukorra mõjude leevendamiseks andis riik Türi vallale lisainvesteeringuteks 620 000 eurot. Sellest summast üle 570 000 euro on taaskord suunatud Türi linna, ülejäänud peab jaotuma ääremaa vahel.

Siin on mõttekoht meile kõigile – kas soovime tugevat keskust kiratseva ääremaaga või soovime tugevat keskust koos ägeda ääremaaga. See on valikute küsimus ja mina pooldan igal juhul varianti, kus loome teadlikult tugeva JA tervikliku valla.

Kuidas Eestil oleks läinud, kui 1940. aasta pöördelisi sündmusi poleks olnud?

Juunis 80 aastat tagasi okupeeriti järk-järgult Eesti Vabariik ja algas okupatsioon, mis kestis üle 50 aasta. Eesti kaotas oma iseseisvuse. Tänapäeval jälle vabana olles võiks teha prognoose, kuidas oleks Eestil läinud siis, kui neid pöördelisi sündmusi poleks olnud.

Kus me olime aastal 1940?

Eesti Vabariik oli 1940. aastaks olnud 22 aastat iseseisev.

Majandus oli arenenud sellises suunas, et Eesti võis ennast pidada Euroopasse kuuluvaks igas mõttes.

Meie majandus seisis tugevatel jalgadel, toimis vaba turumajandus, toimisid tihedad majandussuhted eelkõige lähinaabritega.

Katsume kujutada endale ette tänast Eestit, kui see areng oleks jätkunud takistusteta. Majandus oleks üle Euroopa keskmise. Meil oleks ka omad Rockefellerid ja Wallenderid, kelle äridünastiad oleksid juba pikema ajalooga kui 100 aastat. Meil oleks tugevad oma Eesti brändid, mis iseloomustaks Eesti tuntust.

Näiteks oli Eestis toodetud või üks hinnatumaid ja parema kvaliteediga. Võib-olla täna oleks see Eesti või maailmas kõrge kvaliteedi etalon, mida serveeritaks kui deluxe toiduainet. Mine tea... Väga tuntud olid Eesti maiustused, kommid. Lutheri vineerivabriku toodangut eksporditi suuremasse osasse Euroopa riikidesse. Lorupi klaasitööstus oli väga hinnatud.

Meil oleks tugevad oma Eesti pangad. Eestis oleks kõigi nende aastate jooksul jätkunud turism

– nii sise kui välis. Suure tõenäosusega oleks täna meie rannaalad tunduvalt laiemalt asustatud hotellide ja pansionaatidega. Meenutame, et nõukaajal oli ju suur osa rannikust okupeeritud, seal laiutas Nõukogude sõjavägi. Tallinna sadam oleks tunduvalt suurem, sest siis sõitnuksid laevad kõikide Läänemere sadamate vahet, suurte kruiisilaevade saabumine oleks olnud tavaline.

Mis oleks teistmoodi rahvastikuga?

Kui neid 1940. traagilisi pöördeid poleks olnud, ei oleks ka Eestist suurt väljarännet toimunud – ei baltisakslased ega muud rahvad oleks siit lahkunud. Samuti ei oleks lahkunud(põgenenud) sajad tuhanded kodueestlased. Seega võib arvata, et rahvaarv täna oleks umbes 1,5 miljonit elanikku. Samas meil ilmselt ei oleks selliseid linnu nagu Kohtla-Järve, Sillamäe.

Narva linn oleks jäänud purustamata ja elanike arvus oleks ülekaalus eestlased.

Kõigi nende aastate jooksul oleks säilinud inimeste vaba liikumine maailmas, Eesti oleks järjepidevalt olnud ÜRO liige, mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide täieõiguslik liige. Eesti oleks saanud osaleda iseseisva riigina olümpiamängudel ja kes teab, ka rohkem medaleid võitnud kui NLi võistkonnas. Heino Lipp oleks Eesti Vabariigile võitnud 2 kuldmedalit? Ja kui spordi vallas edasi fantaseerida – võib-olla oleks Eesti riigina olnud suuteline võitma

Mexico OM 1968 näiteks meeste võrkpallis kuldmedali! Jne, jne.

Võrdlus naabritega?

Iseseisva Eesti riigi majandus oleks kõigi näitajatega võrreldav kas või näiteks põhjanaabri Soomega. Mis tähendaks, et SKT oleks võrdluses tänase Eestiga ca 2 korda kõrgem, keskmine palk samuti ca 2 korda kõrgem. Keskmine palk seega 3000–4000 eurot. Hinnatase oleks tegelikult ka kõrgem, kuid seda võib-olla 20– 25%. Seega Eesti elanik oleks täna oluliselt jõukam, reisiks rohkem, omaks väärtuslikku kinnisvara jne. Meie kinnisvara väärtus oleks võrreldav Soomega.

Eesti oleks kiiremini saanud EU liikmeks. Mis nüüd oleksitesse puutub, siis keeruline on prognoosida, kas Eesti oleks täna NATO liige? Sest arvatavasti ja päris kindlasti oleks NL teinud kõik selleks, et tema naabrid säilitaksid neutraalsuse. Nii nagu neil on õnnestunud Soomet NATO-st eemale hoida! Mine tea.

Mis oleks ära jäänud?

Paljud asjad oleks ajaloos jäänud ära. Okupatsioon niikuinii. Ära oleks jäänud NLi sõjaväe lagastamine – teisiti seda nimetada ei saa. Meie maal on veel küll nendest jäänud varemeid. Okupatsiooni ajal kasvas terve põlvkond, kes omandas NLi „töökultuuri“, kvaliteet langes pidevalt, tekitati defitsiidi mõiste.

Kauplustes vähenes kauba kvaliteet ja valik, kuni see muutus pea olematuks. Olen näinud igasu-

guseid analüüse, et NLi majandus (selle hulgas ka Eesti majandus) muutus täiesti konkurentsivõimetuks 90. aastate alguseks. Kogu ressurss läks sõja- ja kosmosetööstusse. Majandus oli nii hukas, et kasutades tänast koroonaviiruse sõnavara „NLi majandus oli siis juhitaval hingamisel“!

Eesti oleks täna kõrge keskkonnateadlikkusega ja tuntud kui roheline, rohkem metsaga kaetud kui täna. Suure tõenäosusega oleks meil lõpetatud põlevkivi elektri tootmine ja oleksime algusest peale seotud põhjamaade elektrivõrguga, ilmselt ka Läti ja Leeduga.

See sõna „oleks“!

Kahjuks on see kõik ainult „oleks“. Teeme edusamme majanduses, kuid kui EU rahaline toetus eelarvest välja võtta, siis on meie enda rahadega investeerimisvõimekus madal. Aastakümneid peab veel pingutama, et jõuda selle tasemele, kus me ilma ajaloo traumadeta oleks juba tänaseks jõudnud.

Erinevate hinnangute järgi jõuame sellele tasemele Eesti majandusega umbes 20 aasta pärast.

Türi linn tähistab linna staatuse saamise 94. aastapäeva ja linna/valla majanduslik seis on selline, nagu ta on. Ka Türi linna pilt oleks täna oluliselt ilusam, kui 1940. jamasid poleks tulnud. Mäletame kas või seda, et Türi linn sai sõjas tugevasti kannatada.

Sellegipoolest – palju õnne Türi linnale! Katsume kaotatu koos tagasi teha.

Tähve Milt

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

3

uudised/kultuur Selgusid Järvamaa hariduspreemia kandidaadid 15. juunil lõppes taotluste vastuvõtt Järvamaa hariduspreemiatele. Kolmele preemiakategooriale kandideerivad kokku 27 õpetajat. Tänavu on aasta õpetaja preemiale rekordiline 15 kandidaati. Türi vald on uhkelt esindatud.

Aasta õpetaja preemia kandidaadid Türi vallast on Aili Avi Türi põhikoolist, Anneli Paas Laupa põhikoolist, Averonika Beekmann Türi ühisgümnaasiumist, Meeli Savolainen Türi põhikoolist, Monika Kirss Väätsa põhikoolist, Peep Heinaste Türi muusikakoolist, Vahur Salom Türi ühisgümnaasiumist ja Viivika Leis Väätsa põhikoolist.

Klassiõpetaja ja koolieelse lasteasutuse õpetaja preemiale kandideerivad Türi vallast Deivi Šadeiko Türi lasteaiast, Kati Sagar Türi põhikoolist, Lea Jõesaar Türi põhikoolist, Marina Aben Väätsa lasteaiast ja Thea Teder Väätsa põhikoolist. Õnnitleme nominente!

Kärus toimus seeriavõistluse III etapp

16. juunil kohtusid Kärus 33 petangihuvilist, kelle hulgast selgusid Järvamaa petangi seeriavõistluse kolmanda etapi parimad.

Sel korral tunnistati parimaks võistkonnaks Käru võistkond, keda esindasid Ilme Mägi, Ilmar Vainsalu ja Mati Tappo.

Teise kohaga pidi leppima Paide võistkond koosseisus Anneli Suits, Enn Lehtpuu ja Ain Vilismäe ning kolmanda koha saavutas Türi võistkond Erki Valdmaa, Egerd Valdmaa ja Veroonika Saar. Üldarvestuses on parimad Anneli Suits, Enn Lehtpuu ja Ain Vilismäe 54 punktiga. Teisel kohal on 51 punktiga Heili Vasser, Vello Vasser ja Matti Vinni ning 44 punktiga on kolmandale kohale tõusnud kolmanda etapi võitjad Ilme Mägi, Mati Tappo ja Ilmar Vainsalu.

Järgmine etapp toimub 7. juulil kell 18 Tarbjal. Võistluse protokoll on üleval Türi spordiklubide liidu kodulehel.

Valitsussau anti Pärnule

21. juunil sai Pärnust 25. korda suvepealinn. Kevadpealinn Türi nimel käis valitsussaua üle andmas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Sel aastal on paljugi teisiti. Oli ka teisiti see, et Türi hoidis kevadpealinna tiitlit ilma valitsussauata, kuna sau oli koroonakriisi tõttu veel talvepealinn Otepää valvsa pilgu all hoiul.

Seekordne suvehooaja avamine toimus Rannahotelli restoranis Pärnule tavatult tagasihoidlikult, vaid teemapealinnade esindajate seltsis. Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ei ole jätkuvalt avalikke suurüritusi korraldada lubatud.

Sellele vaatamata on suvepealinn lubanud kinkida meile mõnusa sooja suve.

Käsitöötuba kolis koduõuele

JUUBILARID

Alates eelmisest nädalast toimetab türilastele ja eks ka kaugemale rahvale tuttav käsitöötuba Silmast Silma koduhoovis ehk kõrvalhoones asuvas kaminatoas.

Teet Reier Senini Türi kogukonnaseltsi majas KONN toimetanud perekond Murel, Reet ja Ivar kolisid käsitöötoa oma koduhoovi Pärna tänaval. Jaanipäeval oli ka pisike pidulik avamine. „Eks ikka oli kahju Konnast lahkuda, sai ju lisaks käsitööle ka sealsetes muudes tegemistes kaasa löödud. Samas tundsime Ivariga, et ei suuda kõigi kiirete muutustega kaasa minna ja astusime sammukese tagasi ehk siis kolisime koduhoovi,“ selgitab Reet Murel. „Kuna sobilik ruum oli meil ka olemas, siis mõtlesime, et proovime vähemalt sügiseni, eks siis vaatab edasi,“ lisab ta. „Eks meie käsitöötoake ole selline läbinisti taaskasutamise põhimõtetest kantud ja oma töödega püüame seda tänapäevast ületarbimist pisut vältida ja näidata, et saab tihti hakkama ka ilma pidevalt poest uusi asju ostmata, uuskasutades vana,“ räägib Reet. „Oma mõtetele olen ma saanud Ivarilt palju tuge nii teostuse kui ka pakendite osas.“ Ivar tunnistab, et eks neid toredaid mõtteid ikka tuleb pähe: „Mõtete puudust meil pole.

Nõukaajal tuli olla loov ja otsida ise lahendusi ja materjale, polnud ju nii, et lähed poodi ja kõike on saada nagu tänapäeval,“ tõdeb Ivar. „Sealt need isetegemise oskused. Nagu ikka saavad paljudest ideedest teoks vähesed, aga nii need asjad käivadki. Parimad lahendused on elujõulisemad ja praktikas läbiproovitu edukam. Ütleme siis, et viiekümnest ideest saab teoks üks. Tubli saavutus seegi.“ Reet lisab: „Me ei tulnud aastate eest pealinnast ära sellepärast, et siin tulevikus rahulikku pensionipõlve nautida, tulime ikka tahtmisega ka ise midagi ära teha ja

Türi valla kodanik Ellen Randmäe sai 100aastaseks Juunikuu alguses käis Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann õnnitlemas Ellen Randmäed, kes 2. juunil tähistas oma 100-aastast sünnipäeva.

Tragi vanaproua võttis külalised vastu koos tütar Tiia, tütretütar Kaija ja lapselapselapse Johannesega. Viimane on perekonna pooleteiseaastane pesamuna.

Tütar Tiia sõnul sai ema veel mõned aastad tagasi kenasti hakkama: „Ta elas oma kodus Türil Aia tänavas. Pärast infarkti kolisime ta siiski enda juurde. Ema ootas väga oma ümmargust tähtpäeva, juba nädal aega enne selle saabumist tõusis ta hommikuti kella viiest.“ Juubilar on pärit Türi vallast Vissuvere külast. Pärast Lõõla 6-klassilise kooli lõpetamist asus tööle taluteenijana. Üheks tema töökohaks oli ka tuntud tantsupedagoogi Elvi Tohvelmanni kodutalu. Kõik oli kena ja tore kuni 1949. aastani, mil Ellen koos vennaga küüditati Siberisse, kus möödusid kaheksa aastat tema elust. Tagasi Türil, ehitati perele maja Aia tänavasse. Järgnesid tööaastad Türi tellisevabrikus ja kommunaalis. Veel kõrges vanuses töötas proua Ellen Paide lasteaias.

Presidendilt õnnitluskaardi saanud Ellen tunnistab, et meil on tore president. Uudistega on ta kursis ja vaatamata ei jää ka lemmikseriaal „Õnne 13“. „Nüüd, kui sada on täis, hakkab kõik jälle nullist peale, saja esimene juba jookseb,“ muheleb sünnipäevalaps. panustada samas ka kogukonna tegemistesse.“ Koos tõdevad Reet ja Ivar, et eks see suvi näitab, kuidas kodusel käsitöötoal läheb. „Loodame, et sõna levib ja huvilised leiavad meid ka koduõuest üles,“ usuvad nad. Tuba on küll pisike, aga vaatamist jagub ja ostuhuviline taaskasutuse sõber leiab kindlasti midagi. Olgu selleks siis lõngajääkidest mõmmikud või Reeda ja Ivari erilised käsitöökaardid, millelt leiab Türil lammutatud majade ammuunustatud tapeetide mustreid ja hingust. Ole hea ja astu läbi.

Mida arvata selliste ettevõt-

like naabrite tegemistest? „Olen igati poolt,“ ütleb naabrinaine Ulvi Esko. „Hea on tunnistada, et meil ikka ettevõtlikke inimesi jagub ja ühed sellised elavad meiega ka ühe katuse all. Loodan siiralt, et neil ideid jagub ja ettevõtmisel ikka hästi läheb. Naabritena oleme me tõesti ainult poolt.“

Teet Reier

TEAVE: Silmast Silma käsitöötuba Türil Pärna tn 3 Avatud neljapäeval ja reedel kella 15–19 Teistel aegadel saab külastuse kokku leppida telefonil 518 9332

Liikumispiirang jalakäijate sillal Sel suvel on kavas remontida Türi linna (Linnu tänav) ja Säreveret (Mäe tänav) ühendav ja Pärnu jõge ületav jalakäijate sild.

Silla metallosad puhastatakse roostest ja vanast värvist ning värvitakse uuesti, silla laudis vahetatakse uue vastu. Remon-

ditööde ajal sillast üle ei pääse. Töödega on kavas alustada 13.07.2020, tööks kulub ca 10 tööpäeva (vihmaste ilmade korral tööperiood pikeneb sajupäevade võrra).

Töövõtja Balti Ehitusmeistrid OÜ püüab oma tegemised

nii sättida, et enamikel päevadel peale tööpäeva lõppu (kella 17st) kuni järgmise hommikuni (kella 8-ni) oleks siiski hädapäraselt silda võimalik ületada.

Täpsem info silla juurde paigaldatavatel infotahvlitel.

Enn Mäger, Türi haldus juhataja

Juunis sai Türi valla vanim kodanik Olga Laev 101aastaseks.

Murumoori mängupark sai 10aastaseks 16. juunil tähistas Türi Murumoori mängupark tagasihoidlikult oma 10. sünnipäeva. Tegijad oleksid küll soovinud ühe korraliku peo püsti panna, aga kahjuks avalike ürituste korraldamise osas kehtivad jätkuvalt teatud piirangud.

Päris ära pidu siiski ei jäänud. Lapsi oli mänguparki kogunenud üllatavalt palju ja OÜ Gaarlig oli kohal ka oma jäätiseautoga. Rõõmu jagus kõigile!

Mängupark rajati Türile 2010. aastal. 12 atraktsioonist koosnev mängupark läks kokku maksma 115 040 eurot, millest valla omaosalus oli 51 129 eurot. Ülejäänud summa tuli EASi hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist ja ka PRIA Eesti maaelu arengukavast.

TR

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

4

haridus Noored said meediakoolitust Juunikuu alguses toimus noortekeskuses Türi valla noortele suunatud meediakoolitus. Eesmärgiks oli tõsta noorte huvi ja teadlikkust meedia eri valdkondades: foto- ja videograafia, ajakirjandus ning reklaam.

Koolitajateks kutsusime erinevaid oma valdkonna teadlikke tegijad.

Idee koolituse tegemiseks tuli märtsi alguses, mil toimus projektikonkurss Ideeviit. Viimasel esitamise päeval saigi meediakoolituse kavand ära saadetud. Mõni aeg hiljem võttis meiega ühendust Eesti noorsootöö keskuse mentor Aivar Kamal, kes andis juhiseid koolitustegevuste läbiviimiseks. Seejärel läbis projekt avaliku hääletuse Facebookis, kus idee plakat pidi koguma vähemalt 100 like’i. See sai reaalsuseks. Kui olime saanud rahastusele positiivse vastuse, hakkasime tegelema korraldusliku poolega. Vahepeal kimbutas meid koroonaviiruse eriolukord. Õnneks juuni alguseks leevendati reegleid: päevalaagrina ja kuni kümnese noortegrupiga lubati koolitus siiski läbi viia. Edasi seda lükata ei saanud, sest pärast koolitust pidi noortegrupp alustama tööd SUVEREPORTERINA. Kuulutasime välja registreerimise, koostasime päevakavad ning leppisime kokku koolitajatega.

Esialgu osales koolitusel üheksa noort vanuses 12-16. Hiljem kaasasime tegevustesse veel huvilisi noori.

Koolitust alustas Marii Karell, kes jagas oma teadmisi ja kogemusi ajakirjanduse ja televisiooni teemadel. Ta rääkis oma teekonnast ajakirjanikuna ning saime praktilise ülesande välja mõelda oma telesaade koos sellesse kuuluvate teemadega. Tagasisides hindasid osalejad saadud uusi teadmisi telesaate loomise ja tele telgitagustest.

Reklaamialaseid teadmisi jagas Imre Heinsaar. Meile on ta tuntud kui alpakade talu peremees, kuid varem on ta töötanud Sky raadios reklaami alal. Ta tutvustas reklaami eesmärke, erinevaid reklaamivorme ja hea reklaami tunnuseid. Ta andis nõu, kuidas oleks koostada hea reklaam minifirmale MÄNGIME KOOS! Praktilise ülesandena pidime kodus kuulama ühte raadiojaama ühe tunni jooksul ning kirjutama välja, milline reklaam mingil hetkel käis. Samuti hindama, milline reklaam on minu meelest hea ja mis halb. Üllatuseks tuli erinevatest raadiojaamadest hulgaliselt reklaami. Natukene mahtus vahele saadetki.

Merle Rüütel, Türi valla avalike suhete juht, rääkis heast fotost, pisut sotsiaalmeediast ning jäljest, mida iga noor endast meediasse jätab. Milline see jälg on, saab iga noor ise teha. Rääkis oma tööst ning jagas kogemusi, mida peab iga fotograaf enne töö alustamist tähele panema: olgu see akude laadimine, terve mälukaart vms.

Teisel päeval saime teadmisi foto- ja videograafiast. Päeva alustas video teemal Priit Jõesaar, kes rääkis tehnilisest poolest ning näitas teooria kinnistamiseks ka näitlikke videoid.

Praktilise ülesandena pidime jäädvustama vabal valikul ühte sündmust. Võisime selle välja mõelda kas kohapeal või mängida ümber mõnda vana sündmust. Saime teadlikumaks kuidas montaažis kasutada erinevaid plaane, mis muudaks video huvitavamaks ning naelutaks vaatama.

Fotograafiast rääkis Kristina Kooser. Kuna noorte jaoks on kõige kättesaadavam telefon, siis tema jagas teadmisi fotode tegemise kohta. Õppisime kasutama oma telefoni kaamera võimalusi, pildistasime erinevaid objekte.

Viimasel päeval külastasime Eesti ringhäälingumuuseumi, kus Juhan Sihveri juhendamisel koostasime Türi valla uudiseid. Saime valida endale sobiva teema, koostasime sellest lühikese uudise, mis hiljem tuli uudiste laua taga ette kanda. Sellest sai tore saade, kus olid aktuaalsed teemad, muusika, krimi ega puudunud ka ilmateade. Peame tunnistama, et see ei olnud kerge töö – ei koostamine ega lugemine.

Sügisesse on jäänud veel mõned koolitusteemad ning väljasõit ühte Eesti tuntud raadiojaama.

Koolitusel osalenud on alustanud tegevust noorte SUVEREPORTERITENA. Esimese katsetusena võib näha Karola Lee ja Merili reportaaži Käru rühmast Türi noortekeskuse FB lehel.

Projekti toetas haridus- ja teadusministeerium, ENTK, Noorte heaks, Ideeviit.

Kirke Perillus

meediakoolituse projektijuht

Malevlased Türi lauluväljakul pinke värvimas, esiplaanil Sten Saviir.

Erakogu

Õpilasmalev on karjääritrepi esimene aste Paljude 13-aastaste noorte jaoks on töötamine õpilasmalevas esimene samm tööteel, trepiaste karjääriredelil.

Selleks, et malevasse tööle tulla, peab noor täitma ankeedi online-lingil, lugema ülesandeid ning neid täpselt täitma. Lisaks koostama nõuetekohase elulookirjelduse vastavalt reeglitele ning saatma kirjas olevale e-mailile. Kui noor kirjutab ankeedis oma e-maili, siis peab ta seda ka vaatama. Muidu ei tea ta tulla töövestlusele ega teha järgmisi samme. Kandideerimine ja töövestlusel osalemine on oluline kogemus alustamaks tööteed.

Osalemine malevas on vabatahtlik, seotud noore motivatsiooniga.

Mis on õpilasmalev?

See on üle-eestiline noorte suvise töö- ja puhkelaagri projekt.

Türi valla malev on üks osa sellest ning korraldatakse vastavalt projektis ettenähtud reeglitele ehk lihtsalt öeldes on see noorte päevane töö- ja puhkelaager.

Meie vallas on 4-tunnised tööpäevad, sest vastavalt sellel on võimalus maksta töötasu 3.48 töötunni eest. Parim tasu on kogukonna liikmete tähelepanu ja kiitvad sõnad tehtud töö eest.

Noor töötab kohusetundlikult, hoolsalt, täidab talle ette näidatud tööülesandeid ega kahjusta oma tööga tööandja mainet. Teeb koostööd rühmakaaslaste, rühmajuhi ning teiste tööd juhendavate täiskasvanutega.

Töötamise aluseks on tööleping, milles on välja toodud töötaja kohustused. Noor vastutab oma töötulemuse eest.

Tööandjateks on Türi haldus ja SOL, kelle poolt on juhendajad, spetsialistid, kes õpetavad noortele õigeid ja ohutuid töövõtteid. Palga maksab Türi vald.

Lisaks GoMaleva rühmad, kellele maksab palga AS GoProperty.

Töödeks on üldjuhul lihtsad abitööd, heakorra- ja haljastustööd.

Mis on töötervishoiu- ja tööohutusjuhend? Need on koostatud vastavalt kehtivatele seadustele ning on kohustuslikud täitmiseks kõikidele malevas töötavatele noortele. Reegleid on vaja täita, et ennetada tervisekahjustusi ja tööõnnetusi.

Vajalikud esemed noore kotis tööle tulles on töökindad vastavalt tema käe suurusele, peakate, mille kandmine on kohustuslik, joogivesi ning vihmakeep vajadusel kasutamiseks.

Mis on kultuuriprogramm ja kas see on kohustuslik? Projektil on lisaks töökasvatuslikule ülesandele ka noorte silmaringi laiendav, uusi teadmisi ja kogemusi andev eesmärk. See on aeg, mis jääb väljapoole tööaega. Malevas korraldatakse väljasõite, ekskursioone, rühmadevahelisi kohtumisi, elamushetki, töötube. Seega osalemine kultuuriprogrammis on kohustuslik. Vastavalt projektile on ette nähtud ühe vahetuse jooksul 30 tundi mitte tööaega, et osaleda väljasõitudel ja ühistes tegevustes.

Selleks viis töötukassa läbi töötoa KARJÄÄRIORIENTEERUMINE kõikides maleva rühmades: külastasime teaduskeskust Ahhaa, kasutasime võimalust ujuda Türi ujulas, kogesime ennast ületavaid elamusi Türi elamuspargis, veetsime lõbusa laupäeva Tallinna loomaaias ning osalesime kõikide rühmade murumängudel Kärus.

Osalemine kultuuriprogrammis on tasuta.

Avatud on registreerimine piirkondlikule kokkutulekule, mis toimub 25.–26. augustini Metsajõel.

Koos on Türi valla, Järva valla ja Paide linna maleva 90 noort!

Malevapäevik sisaldab igapäevaseid märkmeid tehtud töödest

ning tööalasest õppimisest, samuti kultuuriprogrammi elamusi ja kogemusi.

Malevavideo on ülevaatlik video Türi valla õpilasmaleva 2020 aasta suvistest töödest ja kultuuriprogrammist, mis on vaja lisada projekti aruandele. Oled piltidel ja videos- see on terekäsi osalemiseks järgmisel suvel õpilasmalevas, hea soovitus tulevasele tööandjale.

Istud kodus, ei märka sind mitte keegi!

Rühmad lõpetavad töö Oisus, Väätsal, Laupal, Kärus ning kaks rühma Türil. Juulis töötavad noored Türi tehisjärve ääres, augustis uue kooli abitöödel.

Noori juhendavad Alice Merela, Marleen Anderson, Kristi Sinilaan, Evelin Metsis, Kaili Pass, Sulo Särkinen. Halduse esindajana Enn Mäger, Ott Vilusaar, Gert Saamann, Vilve Sillamägi. SOL-i esindajana Ahto Tempel. AS GoProperty Neddy Kramer, Oleg Kuusik ja Toivo Karavin.

Projekti rahastavad Eesti noorsootöö keskus, Türi vallavalitsus, AS Põlluvara.

Toetab Türi lastekaitse ühing, Türi noortekeskus.

Erika Teras

Türi valla õpilasmalev 2020 projektijuht

Võistlusmatk „Luureretk 2020“ 21.-22. juunil toimus Türi vallas taaskord Järva noorkotkaste ja kodutütarde võistlusmatk „Luureretk 2020“.

Võistlust korraldasid Noorte Kotkaste Järva malev ning kodutütarde Järva ringkond koostöös kaitseliidu Järva maleva, naiskodukaitse Järva ringkonna ning koostööpartneritega. COVID-19 põhjustatud eriolukord tõi kaasa muudatusi ka võistluste korralduslikus pooles.

Traditsiooniline võistlusmatk „Luureretk 2020“ toimus sel aastal napilt enne võidupüha ning sellest võtsid osa noorkot-

kaste ja kodutütarde neljaliikmelised võistkonnad. COVID-19 tõi muudatusi kaasa nii noorteorganisatsioonide igapäevatöös kui ka seekordsel võistlusmatkal.

13 rajale suunduvat võistkonda tavapärasel avarivistusel ei osalenud.

Esimene võistkond startis ligi 30 km pikkusele rajale kell 11 ning nende viimane pingutus rajal lõpujooksu näol oli 22. juuni hommikul kell 6. Võistlejaid ootas raja lõpus Noorte Kotkaste 90. sünnipäevale pühendatud sünnipäevatort.

Enne torditüki kättesaamist

oli vaja rajal läbida erinevad kontrollpunktid. Noored pistsid rinda sportlikes jõuproovides, meeskonnatöös ja nutikust nõudvates ülesannetes, esmaabi- ja sideülesannetes, kauguste määramises ning teiste noorkotkaste ja kodutütarde järgukatsete teadmistes. Samuti oli end rajale valmis pannud vastutegevus, kelle ülesandeks oli võistlejaid veidi segada ning suunata neid varjatult liikuma. Võistkondade paremusjärjestus selgus kontrollpunktides lahendatud soorituste ja allesjäänud elutalongide põhjal. Kolme paremat võistkonda

autasustati diplomi ja meenega.

Diplomite ja meenete kättesaamise tagasid korraldajad võistlusele järgnevatel päevadel, kuna sarnaselt avarivistusega jäeti sel aastal ära ka lõpurivistus.

Oma panuse võistluste korraldamisse andsid erinevad koostööpartnerid: kaitseliidu Järva malev, naiskodukaitse Järva ringkond, Türi päästekomando, Lokuta jahilasketiir, Veskisilla OÜ, Türi Seikluspark OÜ, Paide politseijaoskond, Andres Viidikas, Edelaraudtee AS, Go Track OÜ.

Merilin Sepp

kaitseliidu Türi II rühma malevlane

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700 Türi lõunapoolne sopp – Konnaküla ehk varasematel aegadel ka Väike-Särevere, Veskialune, Alevi või ka Sauaugu Ülimalt omapärase ajaloo ja arenguga Türi kant on linna lõunapoolne sopp Konnaküla.

Erinevalt Türi keskosast, mis oli seotud Türi-Alliku mõisa ja Türi pastoraadi maadega, kuulus see kokku Säreverega – Türilt kolm kilomeetrit lõunas asuva paigaga, mis oli varem põlisküla ja vakus (piirkond, kuhu talurahvas tõi kaks korda aastas viljas omi makse), alates 1620.-30. aastatest aga ka iseseisev mõis. Türi-Alliku mõisa piir Särevere mõisaga kulges algselt madala ja soise ala keskelt, kaasajal jääb kunagine mõisapiir ligikaudu Viljandi ja Staadioni tänavate ristumiskoha juurde.

Konnaküla voor määras ära Tallinna-Viljandi kaugmaantee asukoha ja võib-olla ka kogu Türi kui kihelkonnakeskuse tekkekoha.

Looduslikult oli Konnaküla 230 meetri laiune ning umbes kilomeetri pikkune (20 hektari suurune) põhja-lõuna suunaline seljandik vahetult Pärnu jõe läänekaldal – erinevalt muudest lähikonna maadest oli ta sobilik nii asustuseks kui ka põlluharimiseks.

Kuna see seljandik ulatus vahetult jõeäärse lammini ning ka ida pool jõge laiusid kõrged (kuivad) maad, rajati sealtkaudu tõenäoliselt juba muinasajal Revalast Sakalasse (keskajal Tallinnast Viljandi kaudu Riiga) kulgenud suur suvine maantee, sest soine jõelamm oli seal kohti vaid 150-200 meetrit lai.

Pole ka välistatud, et see mugav jõeületuskoht määras tegelikult ära Türi kui MuinasAlempoisi keskuse ja hilisema kirikukihelkonna keskuse paiga.

Väike-Särevere veskit on esmamainitud 1611. aastal Muinasaegset maantee täp-

set jõeületuskohta me paraku ei tea (see võis asuda Konnaküla voore idaküljes mistahes paigas), kuid koolmekoha juurde või kõrvale rajatud vesiveski on varemetena tänini alles. Ürikuliselt on seda Särevere mõisa peamist vesiveskit esmamainitud jahuveskina (Miohl Quarn) 1611. aastal - 10–20 aastat enne Särevere mõisa asutamist, mil veskit ja selle ümbrust nimetati VäikeSärevereks.

Oletatavalt on veski rajatud juba keskajal, ürikuliselt on teada vaid veski olulisemad ümberehitusajad 1808. ja 1861. aastal.

Oma lõpuperioodil töötas veski villaveskina ning 1970. aastate alguse tulekahju järel on sellest alles vaid müürid. 1858. aastal lisati jahuveskist ida poole ka saeveski (kaasajal varemeis, jääb Türi linna aladelt välja).

Linnu sild ehitati uue maanteesillana uude paika alles 19. sajandi lõpul Vahetult veski rajamise järel hakkas Viljandisse suunduv suur maantee käima üle veskitammi ja nii jäi see kuni 19. sajandi lõpukümnenditeni.

Uus maanteesild (praegu kergliikusteel olev Linnu sild) rajati koos uue maanteelõiguga millalgi 1870.-90. aastatel veskist 250 meetrit ülesvoolu.

Praegune Viljandisse suunduv maanteesild üle Pärnu jõe on asukoha osas juba neljas - kolmas sild rajati (vesiveskist 400 meetrit lõuna poole) 1960. aastatel, praegune sild vahetult selle kõrvale maanteekurvi õgvendamisel 2016. aastal.

Veski ümbrus – Veskialune või ka Alevi Usutavalt just veski järgi on Konnaküla nimetatud 17.-18. sajandil Veskimaaks või Veskialuseks (Qwarnlandh, Mühlen Land, Weskiallone), 1790. aastate Mellini Liivimaa atlases on veskit nimetatud aga Alliwesk. Näib,

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Konnaküla (Alevi) voor koos lähiümbrusega Särevere mõisa maade 1871. aasta kaardilt. Pikk hoone keskel on Sauaugu maanteekõrts (praegune Konna maja, ehitatud tõenäoliselt 1868, 17.-19. sajandi asukohale). Selle kõrval on kõrtsi (mõisa) abihoone, mis ehitati koos kõrtsiga 20. sajandi algul töölistemajaks ja lammutati alles kahe maailmasõja vahel; asus ta praeguse Linnu tänav 1a krundil ja osalt ka Linnu tänava kohal. Uut maanteesilda praeguse Linnu tänava sihil veel ei ole, see ehitati 1880.-90. aastatel. Sealt allapoole (lõuna poole) on näha jahuveski (kaasajal varemeis) ning maantee üleminek üle Pärnu jõe mööda veskitammi.

Jahuveskist paremal (ida pool), teisel pool jõge on saeveski ja selle küün - mõlemad ehitatud 1858, kaasajal mõlemad varemeis. Selgelt on näha jõelammi põhja kaevatud kanalid, mida mööda on Pärnu jõe vesi saeveskini ja sealt tagasi jõkke suunatud. Konnaküla (Alevi) voore põhjaosas on Alevi küün (asus praeguse elamu Küti tänav 1 kohal).

Rahvusarhiiv, EAA.2486.1.3111, leht 337 (fragment)

et selleks ajaks oli paiga varasem nimi Väike-Särevere juba unustatud. Pole selge, kas selle nime eestikeelne kuju on tulnud alumisest veskist või hoopiski alevist (aleviveskist). Igatahes on paljudel 19. sajandi ürikutel ja kaartidel Konnaküla nimetatud Veskialuse asemel hoopiski Aleviks.

Kui Alevi ei ole (kummaline) mugandus Alumisest Veskist, siis viitab see sellele, et Konnaküla voorel on ka varasemal ajal olnud (tööliste)majad. 19. sajandil on seda hoonekompleksi loetud tihti ka Särevere mõisa Alevi karjamõisaks, mille keskus asus lääne pool vesiveskit, praeguse Viljandi tänav 70 kohal (mis sisaldab muuhulgas osi vanast hoonest).

Oletatav keskaegse Särevere vakuse keskus Väga suure tõenäosusega on Konnaküla (Väike-Särevere, Veskialune, Alevi) olnud varasematel aegadel ühtlasi ka põlise (muinasaega tagasi ulatuva?) Särevere vakuse keskuseks.

Sellenimelise vakuse olemasolu on teada nii 1564. kui ka 1571. aasta ürikutest (vakuraamatutest). Vakusekeskuse asukohta Väike-Säreveres (Konnakülas) lubab oletada tõsiasi, et varajased vakusekeskuse kohad tekkisid tavaliselt vesiveski juurde (või vastupidi).

Sauaugu maanteekõrtsist töölistemajaks ja Konna kogukonnahooneks Arvatavasti juba üsna varajasel ajal – Rootsi ajal või veelgi varem – on Konnaküla voorele vesiveski lähedusse Viljandi maantee äärde kerkinud ka Sauaugu (kaasaegses keelepruugis siis Saviaugu) maanteekõrts.

Kõrtsi viimane hoone on 20. sajandi algul töölistemajaks ümber ehitatuna (Viljandi tänav 60) säilinud tänini ning on viimased

aastad tuntud kogukonnakeskuseks oleva Konna majana.

Maanteekõrtsist on tõenäolisi andmeid 1686., kindlaid andmeid aga 1744. aastast.

Praegune hoone on algsel kujul arvatavasti (põhiosas) ehitatud 1868. aastal. Mitmetes 19. sajandi ürikutes on Sauaugu nime kasutatud ka terve Alevi/Veskialuse/Konnaküla nimena.

Särevere vallamaja ja hilisem Türi linna hoonestus Viimase olulise varajase hoonena ehitati Alevi (Konnaküla) voorele 1893. aastal Särevere vallamaja (hilisem Viljandi tänav 52). See puidust hoone sai rängalt viga 1997. aastal tulekahjus – kümmekond aastat hiljem ta allesjäänud palkseinad lammutati ja alles jäi vaid maakivist vunda-

ment. Ülejäänud Konnaküla hooned on uuemad, ehitatud sinna alates 1920.-30. aastatest, mil paigast kujunes Türi lõunapoolseim linnaosa.

Siis tekkisid sinna peale põlismaantee (Viljandi tänav) ka teised tänavad (Linnu, Mäekalda, Mäe jt) ja arvatavasti siis sai piirkond ka oma praeguse nime Konnaküla.

VALDO Praust

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

6

uudised Taikse tegemistest Viimastel kuudel on elu ja tegemised olnud kõikjal pisut teisiti, nii ka meil Taikses, aga iga halb asi on vahel ka millekski hea.

Me nimelt alustasime PRIA Leader toetuse abil köögi ja esinejate ruumi ehitust, kus ehitajal on nüüd pisut rohkem aega meie tihti muutuvaid mõtteid ehk „kiikse“ teoks teha. Loodame ehitusega valmis jõuda augustikuus. Siis teeme kindlasti eriti stiilipuhta avaürituse, mille käigus saavad huvilised majaga tutvuda ja ilmselt pakume ka üht-teist maitsemeeltele.

Kõigil neil, kel plaanis suuremat sorti perekondlik üritus ja soov on seda tähistada just meie majas, soovitame aegsasti külaseltsiga ühendust võtta, sest broneeringud ulatuvad juba 2021. aastasse.

Mis meie külas veel uuemat? Kogukondliku turvalisuse maakondliku toetusvooru abil paigaldatakse peatselt kortermajade ja seltsimaja juurde keskkonnasõbralikud LED valgustid. Lambid tarbivad meie igapäevast päikesevalgust ehk neid toidavad päikesepaneelid, mis ei tekita kulutusi tarbijatele. Tegemist on küll tagasihoidlike valgustitega, mille valgustugevuses võib mõni kahelda, kuid MIDAGI on ilmselgelt rohkem kui MITTE MIDAGI. 20. augustil toimub juba traditsiooniks muutuv üritus „EW 102 ehk 102 külgkorvi“, kus kohal on suurem ekipaaž erinevaid külgkorvidega mootorrattaid. Toimuvad võistlused ja erinevad tegevused nii „korvimeestele“ kui ka pealtvaatajatele. Vaatamist ja kuulamist jagub igas vanuses inimesele. Üritus on tasuta, aga võta kaasa siiski pisut sularaha, kui soovid Kuuri Kohvikus keha kinnitada või kohvitassi taga maaelu üle diskuteerida. Päevakommentaator on Are Eller.

Oktoobri esimestel nädalatel (10.10.2020) toimub Taikse seltsimajas Kurja ilma festivali raames üks isemoodi üritus „Orienteerumine õllemaailmas“. Koostöös Pruulios OÜ-ga toimub üritus/koolitus, kus avatakse õlleteo „telgitaguseid“ ja kohapeal toimub ka parimate käsitööõllede degusteerimine. Räägitakse õllepruulimise ajaloost ja trendidest, tutvustatakse erinevaid õllestiile jne. Pane endale kalendrisse juba kuupäev kirja, sest kohtade arv on piiratud, lisaks õllele on laual ka snäkid ja muud head paremat. Tule veeda sõprade-tuttavatega üks vahva laupäev ja saad kindlasti teada miskit, mida sa veel ei teadnudki!

Kas rohkem üritusi polegi tulemas?

Kindlasti ON, sest meie mõtetes veel palju „kiiksuga“ ettevõtmisi teostamata, aga püüame tasapisi ehk teeme plaane jooksvalt.

Ja kes ütles, et sel korral ärajäänud jaanipäeva pidustust ei võiks tähistada koos vanavanemate päevaga või sügise saabumisega? Nagu ikka Taikse moodi saavad need üritused olema ja tulema ehk siis hoia meil silma peal Facebookis ja jälgi reklaami! Sest muidu võid sa millestki ilma jääda ja hiljem pole kurta kellelegi.

Kui keegi soovib meie üritustel nõu ja jõuga abiks olla, siis andku aga endast märku. Samuti võivad head inimesed ja maaelu väärtustavad ettevõtted meie tegemisi ka rahaliselt toetada, et tulevikus saaks sündida veel midagi uut ja erilist. EE382200221061681085 MTÜ Taikse Külaselts

Kristina Gudinas

25 aastat tagasi avas oma uksed Türi muuseum Vanasõna ütleb, et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.

Türi muuseum avati Vabriku pst 2 asuva endise paberivabriku direktori majas 1995. aasta 2. juulil, linna 69. sünnipäeval. 1900. aastal valminud hoone asus ennesõjaaegse Türi ühes ilusamas piirkonnas - Vabrikukülas.

Kogumistöödega olid kohalikud koolmeistrid tegelenud juba aastaid varem. Muuseumi idee algatajateks olid Villu Laanemägi ja Edith Ruisu, nendega liitusid Evi Keerd ja Selve Reispass. Esimese väljapaneku valmimisele aitasid kaasa Helju ja Kalju Leht. Tänu toetajatele muuseum valmiski. Ekspositsioon oli teemade kaupa jaotatud kaheksasse tuppa. Väljapanekute jaoks ei kulutatud midagi peale paberi ja riide. Töö tehti ära ühiskondlikus korras entusiasmist ja huvist koduuurimise vastu. Muuseum oli avatud maikuust oktoobrini kaks päeva nädalas.

Alates 2000. aastast töötab Türi muuseum koos Eesti ringhäälingumuuseumiga ühes majas Viljandi tänava ääres aadressil Vabriku pst 11, endises Vabrikuküla töölistemajas.

Türi muuseum on oma kogukonna nägu, kajastab see ju kohalike inimeste lugusid. Õnneks on veel neid inimesi, kes on aidanud muuseumi kogusid täiendada. Hea koostöö on kohalike ajaloohuvilistega, kellega koos on valminud mitmed huvipakkuvad näitused.

Praegu pakub Türi muuseum näitusi, erinevaid muuseumitunde ja vahendab giidituure. Meie püsikliendid - kohalikud lasteaialapsed ja kooliõpilased on sagedased külalised. Muuseumi ülesanne on hoida seost mineviku ja tuleviku vahel ning Türil on seda tehtud 25 aastat. Soovin kõigile ajaloohuvilistele, muuseumisõpradele ning külastajatele äratundmist ja emotsioone.

Erika Jaanhold

Türi muuseumi juhataja

KESTLIKU ELU FESTIVAL ROHEVEST TÜRIL KONNA MAJAS JA HOOVIL 17.–18. JUULIL Aadress: Türi, Viljandi 60. Bussiga tulles - Linnu peatus.

PESUNÖÖRINÄITUS - sel aastal teemaks väärikad köögirätikud Ülle Järve Türi-ainelised maalid (Konna maja saalis) 17. 07.2020 – RAHULIK REEDE Hoovikohvik avatud 12–22 Wabakohvik OÜ HOOVILAVA JA MAJA: 12.00 Rohevesti avamine, muusikaline üllatus 12.30 Konna maja jutud ja tuur majas (huvilistele) – avatud käsitöökojad, lasteala, näitused 14–15.30 Helena ja Eimar Veldre Konna saalis: Türi kui väikelinna kestlik planeerimine - seminar, kus kuulame Türi piirkonna kohta uut vaadet ja arutame koos, kuidas kestlikumalt edasi liikuda.

Helena Veldre on uurinud Türi piirkonna eripärasid ja toob oma leitu meilegi tutvumiseks.

16–17 vanade majade ehituse eripärad - jututuba, Aare Grünberg (Juho Wärkstuba OÜ), avatud ka ehituse infotuba (infomaterjalid, näidised, nõustamine) 17.00 üllatusesineja hoovis 18.00 Konna maja tuur vana maja huvilistele 20.00 kontsert Kristiina Ehin ja Silver Sepp sisemaapurjelaevalaval Konnas ( kontserdipiletite eelmüük Türi kultuurikeskuses: 5 eurot; kohapeal 8, lastele kuni 12 a tasuta) Töötoad on festivali ajal vahemikus kell 12–19: Maret Sikstus, vahariide tegemine (3 eurot, aega kulub 10-20 min) Kazimiera Vellemaa rohupunutised Madli kunstitoas loovustegevused Maria Sultanova hennamaalingud Järve Ülle käsitöö- ja kunstimüük, ka Türi-aineliste maalide näitusmüük Konna käsitöötuba, käsitöö müük, erinevad töötoad kogu päeva jooksul Külla tuleb Maire Aunaste – räägime kirbukakultuurist ja selle mõtteviisist.

Veel lastega peredele: 12–14 meisterdame koos putukahotelle Konna lastealal Konna aiale 14–15.30 Tea Saare regilaulu ja muusikatuba, tasuta 15.30–17 Trikipulkade töötuba, Janell Randmaa õpetamisel (saab teha ka suuri seebimulle ja punuda kassikangast), lastealal 17.30-18.15 Waldorf maalimise tehnika – Janell Randmaa

18.07.2020 – LENNUKAS LAUPÄEV Hoovikohvik avatud 12–22 Wabakohvik OÜ Köögirüütlid Eva ja Raido Soosaar, värsked saiad ja leivad Samliku Pekkerilt Ülle Järve käsitöö- ja kunstimüük, ka Türi-aineliste maalide näitusmüük Lastele: 12–14 meisterdame taaskasutuskojas põnevaid esemeid igapäevaseks kasutuseks (tetrapakendist jm).

12–14 trikipulkade (ka kassikangas ja suured seebimullid) töötuba, Janell Randmaa Kullese kuuris on puhke- ja mängukoht, lasteõues on ronimisala, liivakast, tegevuspesad ja kiiged.

HOOVILAVA JA MAJA: 12–18 Valduri puidupõletuse töötuba Madli kunstituba - joonistame, meisterdame 12–14 trikipulgad, Janell Randmaa õpituba hoovis 12–12.45 Konna maja tuur vana maja huvilistele 13–13.45 Türi linna ja selle ümbruskonna ajaloost, õuelaval jutustab mitmete ajalooraamatute autor türilane KAAREL ALUOJA 14–14.45 kestlikud valikud oma majapidamises – kemmergust kompostini (õuelaval ja koos kondamisega Konna majapidamises ) – PEEP TOBRELUTS (Eesti keskkonnahariduse ühing) 15–15.45 luulehõnguline päevakontsert õuelaval (tasuta) Tarmo Selter (oma luulet loeb ja laule laulab Järvamaa trubaduur, kes oma tenorihäälsed helid ja südamest tulnud mõtted kuulajate ette laotab) 16–17 vanade majade ehitusest – õuelava jutud ja tuur majas – kuulame ka erinevaid meistreid lavalt (loodusehitus, vundament, soojustamine, nõustamine, vana materjali kasutus jms – ajakava täpsustub kodulehel) 18–18.45 KONNA MAJA TUUR KÜLALISTELE – EHITUSE ERIPÄRAD (maja aastast 1860) Rainer Eidemiller (SRIK, Weissenstein), Aare Grünberg (Juho Wärkstuba OÜ) 20.00 KONTSERT-TANTSULKA NEDSAJA KÜLA BÄND (eelmüük: 5 eurot, kohapeal 8, lastele kuni 12 a tasuta) Festivali sissepääs on prii välja arvatud õhtused kontserdid ning osalused töötubades.

Meid toetavad: Türi vallavalitsus, Kohaliku Omaalgatuse Projekt, Türi kultuurikeskus ja noortekeskus Kontakt ja täpsem info: tyri.vabakond.ee.

Info: tyrikonn@gmail.com, Aili Avi 5395 7115 Kohtume Konnas!

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

7

kohvikutepäev/kevadpealinn

Türi linna 94. sünnipäev aedlinnakohvikute päev 2. juulil peab Türi linn oma 94. sünnipäeva ning tähistab seda juba traditsiooniks saanud aedlinnakohvikute päevaga. Aedlinnakohvikute päeval avab oma uksed 21 ühepäevast kohvikut.

1. Hommikukohvik (Koidula 23) Kell 9–14 Pakume bufeehommikusööki (puder, võileivad, kohv), maitsvaid kooke ja pirukaid. Lõunaks keedame kosutava supi ja toeka köögiviljakarri. Lisaks kõhutäitele pakuvad silmailu Mari-Lill Pihtje keraamika ja ehted. Alustage Türi sünnipäeva mõnusalt Hommikukohvikus!

2. Puusepa taluõue kohvik (Kaare 39) Kell 10–18. Mõnus taluõue kohvik teeb pai nii hingele kui kõhule! Õunapuuaias saad nautida nii soolaseid kui ka magusaid suupisteid. Oma lemmikloom võtta ikka kaasa ning ka tema saab head ja paremat. Pere kõige pisemad saavad soovi korral näomaalinguid.

3. Kohvik Ilupank (Viljandi tn 11) Kell 10–19. Ilupank ootab teid oma harmoonilisse keskkonda Viljandi tänaval, kus pakutakse kõigile midagi meelepärast. Hommik algab juba kell 10, kui teid võtab vastu noor ja särtsakas Alyona, kes paneb zumbatama ka kõige puisema Eesti mehe. Julge hundi rind on rasvane, ära häbene! Kui juba puusad lahti tantsitud, siis tule astu julgelt edasi! Naerusuised neiud pakuvad söögi- ja joogipoolist. Iga külastaja osaleb ka loosis. Peaauhinna loosime välja õhtul. Päev lõpeb kell 19, seega ole julge ja tantsi ennast kohale ning jäta enda mälestustesse üks ilus päev.

4. Hea Hooga kohvik (Jaama 3) Kell 10–19. Pakub sooja suppi ja erinevate täidistega pannkooke. Ei puudu ka lemmikud: kodune karask, külm kokteil ja suupisted. Meil saab olla nii õues kui toas. Silmailu pakuvad erivajadustega inimeste hea hooga valmistatud käsitöö (korvid, vaibad jpm). Tulge uudistama!

5. Elise Kohviaed (Jaama 4) Kell 11–17. Elise Aed lööb end üheks päevaks kohe eriliselt lille. Toome kohale oma parima aiamööbli, sätime teie jaoks kõik korda ja kohvilõhn tervitab juba väravas. Elise Aia nobedad perenaised toovad lauale oma parimad palad. Eelmisel aastal kõige kiiremini otsa saanud hõrgutised on taas valikus. Ei jaksa enam süüa, sest kohvikuid on külastatud palju? Meie pakume lahenduseks kaasa ostmist.

Kes muretseb oma rannafiguuri pärast, siis ka neil tasub Elise Aeda külastada: lilled ei tee kedagi paksuks. Kohapeal toimuvad tegevused, kus parimad ei jää tähelepanuta.

6. Turu kohvik (Viljandi tn 14) Kell 11–18. Türi turuplatsil Turu kohvik. Maitsvad suupisted ja põnevad töötoad. Kell 1718 koguneb Türi turuplatsil Türi OTT. 7. Kohvik Kunstilised (Vainu 19) Kell 11–19. Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha! Kunstilised toidud, kunstiline aed, kunstinäitus ja meie ise lõuendid kunstile... tehakse ka kunsti näomaalingute näol. Tule veeda üks kunstiline aeg MEIEGA. Kohviku korraldustiim: Diana Kora, Andra Kora ja Sirli Veberson 8. Krahv Dracula kohvik (Viljandi tn 9) Kell 11–22. Pakume magusaid ja soolaseid suupisteid, vaadisiidrit ja palju muud.

Laste joonistusvõistlus, igale joonistajale tasuta jäätis, multifilmide vaatamine kogu päeva jooksul suurelt ekraanilt. Õhtul kell 17.30 esinejaks Ailo ansamblist Village Voice. Pubis tasuta WC. 9. Konnakohvik Alaa Atiya (Viljandi tn 60) Kell 12–17. Türi süürlanna Alaa tutvustab maitsvaid süüria toite - Shawarma, Samosa, Falafel, Tabula, Dolma. Maiustused nagu Baklava, kunafa, katsyef ja Maamol. Konnamaja rahvas tutvustab konnamaja. Lastele on mänguala, kus muuhulgas kasutusel trikipul-

gad.

10. Galerii-kohvik Linnuke Peas (Koidula 11) Kell 12–18.

Galerii-kohvik Linnuke Peas Nukutoas on vaatamiseks-ostlemiseks Resa nukud, ehted ja joonistused. Töötoas saab terve päeva jooksul valmis toorikutele kujundada Kiisu või Kala. HEKI galeriis on üles seatud Sorge looming: assamblaaž, maal ja skulptuur. Võimalusel ühineb pere ettevõtmisega Klaudia, kes pildistab soovi korral vahvaid sõpruskondi või peresid. Töötoa ja pildistamise osalustasud on 7 eurot. KOHVIKUS on pakkumisel kodune jäätis ja ise-väntan-endale-kohvi.

11. Kohvik Mehed Köögis (Viljandi tn 44) Kell 12–19. Heategevuslik kohvik, kus pakutakse meeste tehtud burgerit, suppi ja muud põnevat ja hästi toitvat. Magusasõpradele on valikus magusad üllatused, mis tasuvad proovimist: isetehtud jäätised, koogid! Kohvisõpradele pakume kvaliteetset kohvi! Lastel võimalik mängida ja kiikuda. Kell 17 koduaia kontsert. Võta aeg maha ja tule ning naudi head muusikat ning rahulikku õhkkonda.

12. Kohvik Sidrun (Kevade 5) Kell 12–20. Kevade tänava kohvik Sidrun on koht, kus pakutakse pehmet masinajäätist, pavlovaid, värsket sidruni limonaadi, koduleiba, seljankat ja palju muud maitsvat. Tule koos perega, pere väiksematele ka mängunurk.

13. Noorte Rulluisu kohvik (Türi Noortekeskuse hoovil, Tallinna tn 1a) Kell 12–20. Menüüs noortepärased soolased ja magusad ampsud, kuumad ja külmad joogid. Erinevate Urvaste kamade degusteerimine. Tegevused: rullitamine, mängud, näomaalingud, mullitamine jms. Üllatus ja õnneloos.

14. Türi Pritsumeeste Rändkohvik (F.J. Wiedemanni 2, Pritsumaja platsil) Kell 12–20. Avame oma Rändkohviku keskpäevaks Türi pritsumeeste hoovil. Terve päeva jooksul saadaval parimad grillroad ja muud head ampsud. Samas pakume ekspertide poolt välja valitud selle suve trendikaid naturaalseid siidreid, mahlasid, valitud õllesid ja veine. Päeva vältel Türi päästekomando päästjad tutvustavad oma tööd, näitavad tänapäevast päästetehnikat, selgitavad ja õpetavad huvilistele, kuidas tulla toime kriisiolukordades ja mida iga inimene saaks ise ära teha õnnetuste ära hoidmiseks. Kohvik on avatud õhtuste tundideni ka peale kell 20, kui rahvast jagub.

15. Türi Perepesa kohvik (Tallinna tn 1a) Kell 13–16. Türi Noortekeskuse hoovis ootab külastajaid ka Perepesa kohvik.

Lastega pered on meile olulised, seega loome võimaluse, et ka vanemad saaksid rahulikult oma einet süüa ja kohvi/teed juua, ilma, et see jahtuks :) Panustame muidugi ka koostegemisse ja koosolemisse. Pakume kindlasti pere pisematele ja suurematele meelepäraseid tervislikke ja ka natuke vähemtervislikke ampse :) Meil on kohvik, kus väikelaps võib joosta, mängida, kilgata, tantsida ja lobiseda, sest see kõik on eluks oluline ja vajalik! Ruumi selleks kõigeks meil jagub.

16. KULTRA kohvik (Hariduse 1) Kell 14–18. Türi kultuurimaja 60! Maitsvad suupisted muusikalises kastmes, ajaloohõngulised maitseelamused ja üllatused! Kell 20 sünnipäevapidu ansambliga ONUD! 17. Kirikukohv (F.J. Wiedemanni 7) Kell 14–18. Kell 16 pooltund orelimuusikaga, orelil Marju Riisikamp. Kell 17.30 pooltund orelimuusikaga. Pakume nii magusaid kui soolaseid suupisteid, kooke ja küpsetisi, kõrvale saab valida joogi vastavalt ilmale.

18. Roosikohvik (Muuseumi pargis) Kell 14–19. Roosikohvik on jalgrattasõbralik, loodussõbralik ja heategevuslik kohvik.

Menüüs on soolased ja magusad ampsud, supp, plaadikoogid.

Eriline kohvinauding! Põnevat tegevust jätkub nii lastele kui suurtele! Kell 14–19 on avatud laste mängunurk. Kell 17 põnevust pakkuv Aaretejaht. Kell 15 ja 18 mängime Bingot. Võitjatele auhinnad! Roosikohvikus saab annetada vähekindlustatud perede lastele koolitarbeid. Müügist saadud tulu ja annetused edastame Lastekaitse Ühingule.

19. Kogupere kohvik (Türi lasteaia Kesklinna maja, Vabaduse 2a) Kell 15–18. Menüüs on mõnusad suvised suupisted, lasteaia küpsetised tuntud headuses, veidi soolast ja tervislikud joogid. Suurtele pakume õdusat õhtupoolikut, lastele lõbusat lustimist. Lapsi ootavad lasteaia mänguväljakutel toredad tegevused. Lisaks õnneloos ja üllatused! Avatud on tegelusnurk robootikavahenditega, fotonurk, igal täistunnil toimub võikloppimise võistlus ning meisterdame telereid. Kohviku tulu läheb uute robootikavahendite omaosaluse soetamiseks. Sel aastal soetatakse mTinyd, maastikurobotid ning WeDo2-d.

20. Kohvik Läti Lipp (Küti 6) Kell 16–21. Läti pere võõrustab teid Läti jaanipäeva stiilis pidustuste vaimus grillitud lihaga, suupistetega ning Läti jaanipäeva traditsioonilise köömnejuustuga.

21. Svingikohvik (Tehnika 20/ Mehaanika 11) Kell 17–21.

Türi aedlinna kohvikutepäeva raames loodud perekeskne väike pop-up kohvik Tehnika 20 ruumikas aias. Eesmärgiks veeta ühiselt pere ja toredate inimestega üks õdus õhtupoolik. Menüü valikus leiab maitsvaid suupisteid, salateid, gluteenivabu kooke, veganitele sobivaid toite ja külastajate lemmikut - vaarika-martsipani kooki. Õhtu jooksul saab kuulata meeldivat muusikat keelpillikvarteti MeidOn4 ja noorte üllatusmuusikute esituses igal täistunnil kuni 40 minutit. Tegevust jätkub ka lastele.

Kevadpealinna loosimäng - muruniiduk ja trimmer Kevadpealinn Türi kutsus sel aastal inimesi sündmustest osa saama vähe teisiti. Eriolukorrast tingituna ei saanud korraldada sündmusi nii, nagu algselt oleks tahtnud. Seetõttu kutsus kevadpealinna toimkond inimesi sündmustest osa võtma teistmoodi ja loosis 20. juunil osalejate vahel välja muruniiduki ja trimmeri. Auhinnad panid välja Hydroparts ja Ryobi.

Loosimängu võitjad: Peaauhinnad: MURUNIIDUK - Ülle Kuldkepp MURUTRIMMER - Madli Liiva Eriauhind ainukesele kõikidel sündmustel osalejale: Türi elamuspargi perepilet- Birgit Villems Eriauhinnad: Türi elamuspargi priipääse ühele- Lea Urb

Vaksali kohviku kinkekaart- Rita Helisma Vaksali kohviku kinkekaart- Alan Kallas Elise aia lilleampel- Eda Põldma OÜ Saarakiri raamat- Annika Järve Türi muuseumi perepilet- Kristel Marist Türi kultuurikeskuse priipääse kahele- Sirli Mäits Türi kultuurikeskuse priipääse kahele- Kaija Illaste Türi valla vihmavari- Reelika Lauk Türi valla vihmavari- Jane Kitt Kevadpealinna „nännikott“- Anu Jüris Kevadpealinna „nännikott“- Riin Viibur Kevadpealinna „nännikott“- Maive Leif Aitäh toetajatele, mängijatele ja palju õnne võitjatele!

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

8

Türi vald Hei, olen tagasi!

Rohkem kui aasta aega tagasi, täpsemalt 2019. aasta märtsis otsustasin Türi ühisgümnaasiumi õpilasena, et tahan saada vahetusõpilaseks. Eelnevalt oli kahtlusi-kõhklusi enda osas küllaga, aga lihtsalt otsustasin, et jätan need selja taha, miks ma ei peaks hakkama saama.

Siis rääkisin mõttest isale-emale ja saatsin ära ka taotluse. Edasine hakkas juba väga kiiresti liikuma.

Esimene koolitus, intervjuu, paberimajandus, leping ja mis kõige olulisem - raha kogumine ja sponsorite otsimine. Nägin päris palju vaeva, Norra vahetusaastasse läksid aastatega kogunenud õppestipendiumid, lillelaadal müüdud Värska vee müügitulu, mu enda kleepsuseeriate müügitulu, sponsorite abi. Olen iga töökogemuse eest tänulik, samuti on hea teada, kui palju mu enda õpetajaid, tuttavaid ja ka võhivõõraid mind toetas. Seda juba ei unusta. Olete tänatud ka minu blogis. Suur tänu kõikidele minu blogi lugejatele, kes mind inspireerisid sellega jätkama.

Enda sihtriigiks valisin Norra, sest tundsin, et teistmoodi õppimiskultuuri kogemine, majandusõpe on mulle oluline, samuti on põhjamaises kultuuris mulle midagi väga omast. Tahtsin mõista saladust Norra matkakultuuri taga, näha Norra võimsat loodust ja saada selgeks keel, mille oskamine annaks mulle võimaluse mingil määral ka rootsi ja taani keele mõistmiseks. Isegi kui ma arvasin, et tehtud eeltöö Norra kohta annab täispildi ja üllatusi ei tohiks seal olles nii palju ette tulla, ei olnud see nii, sest juba esimesel päeval Taanis vahetusõpilaste kogunemisel osaledes ja nähes noorte riietumisstiili (alt laienevad püksid), sain n-ö pangetäie külma vett näkku. Nii vabad?

Aga avastamisrõõm tegigi kogu selle vahetusaasta teekonna niivõrd põnevaks.

Kummaline kui ruttu 15. august, väljalennupäev kätte jõudis.

Jätsin kohvri pakkimise eelnevasse öhe, ei jõudnud kõiki 300 norrakeelset sõnadelipikut endale selgeks teha ega hostperega videovestlust pidada, aga samas olin sel päeval siiski väga valmis ja põnevil.

Otsustasin hakata ka enda teekonnast blogi (kaimellinorras@weebly. com) pidama, et kõike uut kirjutades paremini läbi seedida ja hiljem mõnusalt meenutada.

Kümne kuu jooksul, mis ma Norras viibisin, sai kogetud, nähtud, tutvutud ja kuulatud kirjeldamatult palju. Kui keegi oleks 15. augusti mulle öelnud, et oma vahetusaasta jooksul näed sa virmalisi, fännad blogimist, käid Hispaanias, sinust saab arvestatava tasemega kodukokk, vallutad Preikastoleni, tegeled taipoksiga, koged mitu koroonakuud koduõpet, leiad südamesõbranna ja su hostpere saab sulle nii kalliks, et nendest lahkumine pisarateta ei möödu, ei oleks kohe esimese hetkega uskuda tahtnud, aga ometigi nii see oli.

Vahetusaasta andis mulle juurde enesekindlust, iseseisvust, teist perspektiivi, parema inglise keele taseme, uue võõrkeele oskamise, julguse, kokkamiseks retseptid, teise pere ja rohkelt kogemusi, need miskid, mis tuleviku projektide juures eriti kasuks tulevad.

Kai-Melli Kapten KOMMENTAAR:

Ema Aili Avi: Kui keegi peaks veel kahtlema, kas toetada neid noori, kes on minemas välisriiki vahetusaastale, siis arvan, et tuleb toetada.

Unistused ja selline soov ei teki niisama. Suurim võit oli mu arvates just Kai-Melli enesekindluse kasv – et saab hakkama elus ka suuremate asjadega kui kõige ära õppimisega.

Oskus oma reisi asju ajada, reisi planeerida, aega planeerida, norrakeelses koolis kahekordse koormusega õppida. Ta ei jätnud ka kergejõustiku treeninguid, käis lisaks jooksmas ja matkamas. Minul oli põnev lugeda tema blogi, sest nägin õpetajana just hariduse osas seda, kuhu me tahaks Eestis jõuda ja kuhu ehk ei tahaks ka. Kai-Melli blogi on juba raamatumõõtu ägedas stiilis ettevõtmine. Koostöö ja iseseisev vastutus olid seal koolis läbivad, õpilastele anti ülesanne ja usaldati neile aeg ja vastutus.

Suuremad hindelised tööd olid harva, aga need olid suuremahulised. Kai-Melli hinded olid head ka Norras, siin tahab ta Türi ühisgümnaasiumis 12. klassi asemel siiski korrata 11. klassi, et õppida mõnuga, teha uurimistöö, saada osa valikkursustest. Raske oli tema äraolek, eriti koroona-ajal, aga eks me kõik suuda rohkem, kui algul arvame.

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla haridusvaldkonna analüüsi tutvustavatest rahvakoosolekutest Nagu iga omavalitsus, peab ka Türi vald üle vaatama oma koolivõrgu ja tegema vajalikke muudatusi. Et volikogu ja vallavalitsuse otsused saaksid toetuda asjatundlikule ja sõltumatule analüüsile, telliti vastav töö asjatundjatelt.

Cumuluse projektijuht Mihkel Laan tutvustas analüüsi esimest korda 19. mail Türi kultuurimajas Türi vallavolikogu alalistele komisjonidele. Sellest on tehtud videosalvestus, mis koos analüüsi endaga on kõigile soovijatele nähtavad Türi valla kodulehel www.tyri.ee. 3.–10. juunini toimusid analüüsi tutvustavad rahvakoosolekud viies erinevas kohas. Koosolekutel oli minu ülesandeks analüüsist ja prognoosist lühiülevaate andmine ning arutelu juhtimine.

Esmalt tänan kõiki neid inimesi, kes piirkondlikel koosolekutel osalesid ja elavalt aruteludes kaasa lõid. Koosolekutel osales nii volikogu kui vallavalitsuse liikmeid. Kuna aruteludel jäi kõlama korduvaid küsimusi, kirjutan need siinkohal veel üle.

Analüüsi tellimise lähteülesande koostamist alustasime eelmisel aastal. Hange parima pakkuja leidmiseks toimus detsembris, laekus kaks pakkumust.

Parima pakkumuse tegi OÜ Cumulus Consulting. Analüüsi koostamist toetas kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse programm. Analüüs maksis 11 880 eurot, millest toetuse osa oli 10 030 eurot ja Türi valla omaosalus 1770 eurot. Analüüsi koostamise projektijuht oli tuntud ja tunnustatud konsultant Mihkel Laan. Ta on omandanud inimgeograafiaalase bakalaureusekraadi Tartu ülikoolis, magistrikraadi Soomes Joensuu ülikoolis ja omandab doktorikraadi Tartu ülikoolis. Samas on ta akrediteeritud IV taseme konsultant ja atesteeritud konsultantide hindaja. Tema juh-

timisel on koostatud sarnaseid analüüse ja prognoose mitmetes Eesti omavalitsustes. Seega on analüüsi koostajal nii pädevus kui ka kogemusi.

Analüüsi koostajad sõltumatute konsultantidena pakkusid Türi valla koolivõrgu korrastamiseks välja terve rea erinevaid lahendusi. Nende vaade asjaoludele on nende hinnangul emotsioonivaba ja lähtub viimasel 15–20 aastal toimunud arengust ja hetkeolukorrast. Kuna sellel perioodil on toimunud Türi vallas ja laiemalt kogu Eestis elanikkonna vähenemine, siis ei ole oodata imet, et see järgmised 10–20 aastat teistmoodi oleks.

Hea elukeskkonnaga, paikkonna maine kujundamisega, töökohtade loomisele kaasaitamisega ning näiteks Türi vallas viimastel aastatel edukalt toiminud kodusoetamise toetusega on kahanemise mõjusid võimalik tasandada, kuid mitte olematuks muuta. Kuigi üha rohkem on välismaalt Eestisse tagasi pöördujaid ning rohkem osatakse hinnata maapiirkodades olevat head elukeskkonda, siis kõige suurem mõjutaja on see, et sünnitusikka on jõudnud 90ndatel sündinud väga väike põlvkond. Äsja valminud Eesti inimarengu aruanne toob välja, et elanikkonna kahanemine toimub kogu Eestis, välja arvatud Tallinn ja tema lähiümbrus. Seda nimetatakse kestlikuks vähenemiseks.

Inimesed teevad elukoha valikud oma parimal äranägemisel ja selle vastu ei saa. Muide sama kehtib ka oma lastele kooli valides. Igal inimesel või perel on omad arusaamad ja kindlasti mitu põhjust, miks tema laps või lapsed just selles või teises koolis peavad käima. Omavalitsuse ülesanne on kitsaskohti likvideerida, valikuid suunata, kuid samas vanemate valikuid aktsepteerida ja toetada.

Vallavalitsus on peale töö

valmimist seda analüüsinud ja kohalikke olusid arvestades teinud konsultantide ettepanekutest valiku vallavolikogule arutamiseks. Ettepanekuid rääkis rahvakoosolekutel lahti vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Lühidalt on peamised ettepanekud järgmised: • Kevade kooli ja Türi põhikooli ühendamine eesmärgiga muuta haridusliku erivajadusega lapsele tugiteenuste osutamine paindlikumaks ning parendada kogu Türi vallas lapse ja vanema nõustamist nii kooli valikul kui koolis tugisüsteemi rakendamisel. Kevade koolis õpib hetkel vaid viis Türi valla last, loomulikult vajavad hooldusõppe lapsed ka edaspidi oma koolimaja turvalist keskkonda, kuid samal ajal on võimalik kasutada Kevade kooli maja suurepäraseid võimalusi ja õpetajate kompetentsi ka teiste abivajavate laste jaoks.

• Retla-Kabala koolis ja Käru põhikoolis hariduse andmine alates 2022. aasta 1. septembrist kahes kooliastmes, 1.–6. klassini, kuna nendes hajaasustatud koolipiirkondades on laste arv väga väike, igal aastal sünnib nendes piirkondades alla kümne ning läheb oma kodukooli esimesse klassi tavaliselt vaid 2–6 last, eriti torkab silma, et ligi pooled Retla-Kabala piirkonna lastest valivad mõne teise kooli või lasteaia. Seetõttu muutub kolmandas kooliastmes hariduse andmine nii kvaliteedi kui ökonoomsuse mõttes järjest keerulisemaks. Kolmanda kooliastme koondumine Laupa, Türi ja Väätsa põhikoolidesse annab võimaluse panustada enam nii hariduse kvaliteedi tõstmisesse (õppevahendid, õppekäigud, õppekava arendamine) kui õpetajate väärtustamisse.

• Kõigis lasteaedades ja koolimajades otsime järgnevatel aastatel ruumide kasutamisel

kokkuhoiuvõimalusi.

Kabala mõisahoones on võimalik tegutseda kogukonnakeskusena, tuues sinna nii raamatukogu kui kohaliku kultuuritegevuse. Oisus on kasutusel vaid suure lasteaiamaja alumine korrus, lähitulevikus on lasteaias lapsi ilmselt vaid ühe rühma jagu ning seepärast on mõistlik püüda ruumikasutust optimeerida. Türi ühisgümnaasium vajab oma kasutusse vaid osa majast, ülejäänud hoonet on võimalik kasutada nii huvihariduse kui muu sobiva, näiteks loomemajanduse, õpilashosteli vms tarbeks.

Tänaseks on need ettepanekud viidud sisse Türi valla arengukava 2021-2025 eelnõusse.

Volikogu arutas arengukava eelnõu 25. juunil ja arutab augustis toimuval istungil. Kui eelnõu heaks kiidetakse, läheb see avalikustamisele ettepanekute saamiseks. Septembris toimuvad juba tavapärased avalikud piirkondlikud arengukava arutelud. Avalikustamise perioodil laekunud ettepanekutest koostame koondi vallavolikogule ja volikogu hääletab need ükshaaval läbi, st mida arvestatakse ja mida mitte.

Eeldatavalt toimub arengukava vastuvõtmine septembris-oktoobris. Võimalus on ka üha uusi analüüse koostada ja summutada muutused igikestvatesse aruteludesse, kuid inimesed ja meie asutused vajavad otsuseid, selgust ja töörahu järgmisteks aastateks.

Muidugi ei unustata koolivõrgust rääkides igapäevast sisulist tööd meie asutustes ega ka laiemat pilti, mille üle arutleme augustis toimuval Türi valla haridusseminaril. See on aga juba pidev protsess ning ei asenda koolivõrgu muudatusi.

Üllar Vahtramäe

arendusjuht

Türi Lasteaia meeskonna terviseüritused Esmalt on vaja lennukaid ideid, seejärel aktiivseid organiseerijaid ning lõpuks rõõmsaid osavõtjaid. Türi lasteaia suurel perel on kõik eelpool nimetatu olemas.

Sügisel alustasime Türi lasteaia terviseürituste seeriat PaideTüri rahvajooksuga. Meeskonnast kaasalööjaid oli peaaegu pooled. Kes kõndis, kes jooksis, kuid finišisse jõudsid kõik osalejad õnnelikult kohale.

Kuuest terviseüritusest kolm viisid läbi erinevate õppkohtade töötajad. Loosi tahtel sai kesklinna õppekoha meeskond terviseürituse korraldada juba sügisel. Selle ürituse käigus said kolleegid proovile panna oma orienteerumisoskused Türi ühisgümnaasiumi ruumides. Mõõtu võeti ka saalihokis. Türi-Alliku õppekoha meeskonna eestveda-

misel viis Deivi Šadeiko talvel läbi tervisliku toitumise loengu, kus jagas üldiseid tõdemusi tervislikust eluviisist kui ka individuaalseid toitumissoovitusi.

Lokuta õppekoha meeskonna terviseürituse korraldamine langes ajale, mil suuremad koosviibimised ei olnud lubatud. Türi lasteaias pole olemas lahendamatuid olukordi ja ka sellele olukorrale leiti lahendus. Nimelt valmistati ette vahvate ülesannetega õuesõpperada personalile Lokuta õppekoha parki. Rada sai igaüks läbida endale sobival ajal, järgides ohutut distantsi.

Veel sai Türi lasteaia personal talvel osa võtta Jaanika Metsla lõõgastavast joogast ning õppeaasta lõpuks oli varuks päikesetõusuga alanud rabamatk (pildil) koos Rait Pilipenko kau-

nilt kõlavate lauludega.

Türi lasteaias on üks suur ja vahva meeskond, mille liikmed soovivad liikuda ja koos oma

kolleegidega mõnusalt aega veeta. Päris uhke tunne on olla selle meeskonna liige!

Angela Lõhmus

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

9

Türi vald Lõpetas vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ 2020. aasta esimene grupp Selle aasta vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ esimene grupp sai 1. juunil edukalt lõpetatud. Nagu paljud üritused, toimus ka koolitus sel poolaastal veidi teistsuguses formaadis.

Veebruaris kontaktkohtumiste formaadis alustanud grupp oli sunnitud eriolukorra kehtestamise tõttu jätkama koolitusega veebikeskkonnas.

Grupijuhtide suureks rõõmuks olid osalejad väga motiveeritud ning veebikoolitus neile raskusi ei põhjustanud. Vaatamata uuele formaadile, saime läbi viia vestlusringe, arutelusid ja rollimänge.

Mida kujutab endast vanemlusprogramm „Imelised aastad“? Tõenduspõhist programmi „Imelised aastad“ (ingl k The Incredible Years) on rakendatud ligikaudu 30 riigis. Tegemist on rahvusvahelise koolituste süsteemiga, mis on aidanud vähendada laste käitumisprobleeme paljudes riikides ning mille tulemuslikkus on teaduslikult tõestatud.

Vanemlusprogrammi ees-

märk on aidata lapsevanematel arendada tõhusaid strateegiaid, et ennetada ja tulla toime laste käitumisprobleemide ning arenguküsimustega. Tänu õpitule oskavad vanemad vältida stressi tekitavaid olukordi, leida tuge ning saada hakkama raskustega laste kasvatamisel.

Uuringutest on selgunud, et tänu programmile suureneb lastel probleemide lahendamise oskus, paranevad suhted eakaaslastega, areneb väljendus- ja enesekehtestamisoskus, kasvab õpiedukus.

Pikas perspektiivis väheneb agressiivne ning antisotsiaalne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja koolist väljalangemine (rohkem infot leiad https://www. tai.ee/et/instituut/koostooprojektid/vanemlusprogramm). Üks meie grupis osalejatest kirjutas programmi kohta järgmist: “See tuletas meelde, et lapsega võiks mängida. Meie peres muutis see palju ning pakutud 10-15 minutist jäi sageli vajaka.

Isegi koduõpet tehes oli mängust kasu. Kui nägin, et lapsel

kiilub kinni, eemaldasin ta korraks õppimisest, tegin ühe partii Unot või mürasin ning pärast seda läks õppimine väga edukalt edasi. Lapsed ise küsisid, millal me mängime, sest nende jaoks oli see väga oluliseks muutunud. Enese kõrvalt jälgimine on muutnud minu käitumist ja osad käitumismustrid, mis tundusid kummalised (ohtralt kiitmine), on muutunud tavapäraseks. Oli hea, et kui tekkis probleem, sai kohe küsida juhendajalt selle kohta. Raamatut lugedes tekivad küsimused, millele sageli ei saagi vastust.“ Vanemad on koolituste käigus andnud sageli tagasisidet, et nende kodune olukord on õpitu tagajärjel muutunud rahulikumaks, suurenenud on vastastikune abistamine ja tunnustamine, paranenud on koostöö lapsega ning kadunud on omavaheline võimuvõitlus. Vanemad on õppinud kasutama distsiplineerimise strateegiaid, mis ei kahjusta lapse arengut, vaid toetavad lapse enesehinnangu ja iseseisvuse kujunemist ning tagavad turvalise

kasvukeskkonna.

Soovime tänada kõiki koolitusel osalejad! Aitäh teie motiveerituse, kohaoleku, aktiivse kaasamõtlemise, heade mõtete ja ka meie toetamise eest!

Etteruttavalt anname ka teada, et uus grupp alustab augusti esimesel nädalal.

Koolitus on mõeldud vanemale, kelle peres kasvab lapsi vanuses 2–8 eluaastat. Koolituse kestvus on 16 nädalat. Kohtumine osalejatega toimub üks kord nädalas õhtusel ajal ning kestab 2,5 tundi. Koolituse ajal on osalejatele tagatud lapsehoid ning toitlustus. Enne koolituse algust toimub ka koolituse osas infotund, kuhu kõik huvilised on oodatud. Soovijatel palume juba varakult end registreerida saates kirja aadressile imelisedaastad. jarva@gmail.com või helistades numbritele 5393 3040 (Jelena Plakk), 565 5653 (Margit Miller)

Jelena Plakk Margit Miller

vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ läbiviijad Türi vallas

25. juuni 2020 istungil Türi vallavolikogu: • kinnitas revisjonikomisjoni kontrolli tulemused ja tunnistas mittetulundusühingu TÜRI SPORDIKLUBIDE LIIT ja Türi valla vahel sõlmitud halduslepingu täitmise ning TSKLi valdusse ja kasutusse antud Türi valla vara sihipärase kasutamise nõuetekohaseks ja heaks ning tunnistas tehingu, mille tulemusel soetati Türi vallale kinnisasi (Türi ujula) otstarbekaks; • kinnitas Türi valla konsolideerimisgrupi 2019. majandusaasta aruande; • muutis Türi valla valimiskomisjoni koosseisu ja nimetas Ivi Hiiemäe ja Janelle Leenurme asemele Türi valla valimiskomisjoni liikmeteks Aime Linke ja Katrin Keevendi ning nimetas Krista Rohula ja Liia Tõnismäe asemele Türi valla valimiskomisjoni asendusliikmeteks Säsil Rammo ja Anu Ärmi; • arvas seoses tagasiastumisega Margit Lugna Türi vallavolikogu eelarve- ja arenduskomisjoni ning sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisust välja; • kinnitas Kaia Iva 26. juunist 2020 Türi vallavalitsuse I koosseisu liikmeks; • otsustas jagada Türi vallale kuuluva maaüksuse (Türi linn, Linnu tänav 12) kaheks maaüksuseks ning võõrandada Linnu tänav 12 maaüksuse jagamise tulemusel moodustatav eeldatavalt elamumaa sihtotstarbega maaüksuse, mille ligikaudne suurus on 780 m² naaberkinnisasjaga liitmiseks Türi linn, Tiigi tänav 2 omanikule. Võõrandatava maaüksuse eest tasub ostja 1 (ühe) euro maaüksuse ühe ruutmeetri eest; • otsustas seada Türi vallale kuuluvale kinnisasjale (Türi linn, Lõuna tänav 2a) tähtajatud reaalservituudid avalikult kasutatavalt Lõuna tänavalt Türi linnas Lõuna tänav 2 ja Liini kinnisasjadele juurdepääsuteena kasutamiseks ning jagada seejärel maaüksus kaheks maaüksuseks, mis võõrandada järgmiselt:

1) maaüksus, mille ligikaudne suurus on 3830 m² võõrandatakse avaliku kirjaliku enampakkumise korras. Kui vara võõrandamine avaliku kirjaliku enampakkumise teel ei õnnestu, võõrandada vara läbirääkimistega pakkumise korras.

2) maaüksus, mille ligikaudne suurus on 930 m² võõrandatakse otsustuskorras naaberkinnisasjaga liitmiseks Türi linn, Lõuna tänav 4 omanikule eelmises punktis märgitud maaüksuse enampakkumisel või läbirääkimistega pakkumisel kujunenud ruutmeetri hinnaga.

• vähendas Telia Eesti ASiga kokkuleppel otsustuskorras Türi vallale kuuluvale kinnisasjale (Türi vald, Särevere alevik, Mäe tänav L2) Telia Eesti ASi kasuks seatud isikliku kasutusõiguse ala; • kinnitas riigieelarvest Türi vallale eraldatud investeeringutoetuse kasutamiseks investeeringuobjektide nimekirja. Eraldatud toetus kasutatakse Türi linnas Hariduse tn 3 kohandamiseks Türi raamatukogu ja vallavalitsuse vajadustele vastavaks, Türi lasteaia kanalisatsiooni rekonstrueerimiseks, Käru ja Türi lasteaia õueala rekonstrueerimiseks; bussiootepaviljonide paigaldamiseks, Türi põhikooli õuesõppeklasside ehitamiseks; • otsustas võtta vallale rahalise kohustuse, kui meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rahastatakse Türi valla projekti „Väätsa rahvamaja renoveerimine“ ning tasuda omafinantseeringu 2020. ja 2021. aasta eelarvest; • katkestas Türi valla arengukava aastateks 2021-2025 eelnõu I lugemise ja otsustas arengukava eelnõu menetleda edasi augustikuu istungil; • võttis teadmiseks info Väätsa prügila väärtuse hindamise ja tulevikuplaanide kohta, vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, kuulas ära kokkuvõtte eriolukorra tagajärgedest ja COVID-19 tingitud lisakuludest.

Türi spordihoone toetuseks on kogunenud 6005 eurot 29. juuni hommiku seisuga on Türi spordihoone toetuseks annetatud 6005 eurot. Aitäh teile, tublid annetajad! Suurim eraisiku annetus on olnud 500 eurot ja ettevõtjalt 1000 eurot: Aasa, Theo Ayankulele, Yemi Ayankoya Bukk, Anatoli Eenla, Ergo Eesmäe, Eilo Kaugeranna, Geigo Kütt, Urmas ja Ene Last, Kairo Liidlein, Martin

Lomp, Kalju Maadlusklubi Järvamaa Matimehed Metsalu, Marge Metsalu, Raivo Mänd, Reino Palling, Aivi Palling, Kalev Pent, Kalle perekond Kaitsa perekond Valang Pärenson, Jaan Raudsepp, Jan Raudsepp, Peep Selge, Aivo

Suitsberg, Tauno Takk, Toomas Toobal, Andres Toobal, Kermo Toobal, Kert Treve, Aivar Urb, Lea Valge, Virkko Viljat, Tanel OÜ Türi Vesi Kõik loetletud on annetanud 100 või enam eurot, mis tähendab ka seda, et nende nimed jäädvustatakse spordihoone seinale. Toetada võib jätkuvalt. Selleks saab

teha annetuse Türi vallavalitsuse arveldusarvele märksõnaga Spordihoone. Arvelduskonto numbrid on EE731010702003740008 (SEB pank) ja EE772200001120170327 (Swedbank). Annetaja võib jääda avalikkusele anonüümseks, kuid sellest palun meile teada anda, reeglina avalikustame annetajate nimed valla kodulehel ja lisaks jäädvustame 100 ja enam eurot annetanud eraisikute nimed spordihoone seinale.

TR

Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

Eluliselt tähtis internetikiirus Koroonaviirus on toonud meie ellu uued väljakutsed. Pööranud eluolu teatud mõttes pea peale või teisest vaatenurgast, sundinud meid olema paremini valmis ootamatusteks. Toekas grupp inimesi teeb endiselt kaugtööd ja võib-olla jääbki suuresti tegema, mis seab uued nõudmised internetikeskkonna (andmeside) kvaliteedile.

Elektrilevi alustas 2019. aastal Eesti esimese operaatorineutraalse interneti- ja televõrgu ehitamist, mis lahendab väljaspool suuri linnu olevate kodude internetiühenduse puudumist või parendab märkimisväärselt seniseid võimalusi.

Hea uudisena Türi valla Väätsa aleviku elanikele saame öelda, et projekteerimine võrgu väljaehitamiseks on saanud valmis ka teie elukohas ja täna on juba võimalik sõlmida liitumislepinguid. Loe detailsemalt Elektrilevi kodulehelt www.elektrilevi.ee/kiireinternet Eramajade puhul toome trassi väljaehitamisel sidekaabli üldjuhul maja või kinnistu piirile kas õhuliini või maa-aluse kaabliga.

Kortermajade puhul on oluline ligikaudu poolte korterite liitumislepingute olemasolu, vastasel juhul kallist ja keerulist kinnistusisest sidevõrku rajama ei hakata. Kui liitumisavaldusi on piisavalt, sõlmib Elektrilevi korteriühistuga koostöölepingu. Seejärel korteripõhised liitumislepingud kinnitatakse ning algab ehitus, mis lõpeb kaabli paigaldamisega korterisse, välisukse vahetusse lähedusse. Liitumistasu tuleb kortermajade klientidel tasuda alles meiepoolse kinnituse järel, et asume kindlalt ehitama.

Esmase liitumistähtaja perioodil on liitumistasu 199 eurot. Liitumistasu on ühekordne ja sellega ei kaasne hoolduskulusid. Pärast esmast liitumistähtaega (2 kuud) liitumise hind tõuseb. Võrguga liitunud kliendi jaoks on operaatori valik vaba ehk teenusepakkujaks saavad olla nii Telia, Tele2, Elisa või mõni teine turuosaline.

Kogu maailma ootamatult tabanud koroonakriis ja erineva rangusastmega liikumiskeelud näitavad ilmekalt, et kvaliteetne interneti püsiühendus võiks ja peaks igaühel tagataskus olema. See aitab ka kõige keerulisematel aegadel Eesti ja maailma asjadega kursis olla.

Suhelda töökaaslaste, koostööpartnerite, lähedaste ja sõpradega. Olla levis ja püsida ühenduses!

Mait Rahi, Elektrilevi uute teenuste projektijuht

Avalik väljapanek Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikud arutelud Ajavahemikul 25.05.-26.06.2020 toimus Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek ning selle perioodi jooksul oli kõigil võimalik eelnimetatud dokumentide kohta arvamusi ja ettepanekuid esitada.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad järgmiselt: 29. juulil 2020 13.30 Kabala rahvamajas (Sauna tn 2, Kabala küla) 15.30 Oisu rahvamajas (Estonia pst 1, Oisu alevik) 17.30 Türi kultuurikeskuses (Hariduse tn 1, Türi linn) 30. juulil 2020 15.00 Väätsa rahvamajas (Pikk tn 3, Väätsa alevik) 17.00 Käru rahvamajas (Lao tn 35, Käru alevik)

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

10

reklaam ja sündmused Turi

kuhu minna

JÄRKAMISJÄÄGID KOHALEVEOGA

9. ja 23. juulil

Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Kõik raamid ja klaasid kuni -50% Päikeseprilli -30% Prillitellijale visiit TASUTA! Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620 13.07-2.08 Prillipood suletud (välja arvatud 23.07)

Kevade kodu

N 09.07 kell 19 Türi JK Ganvix - Tallinna FC Reaal kodumäng Türi linnastaadionil P 19.07 kell 18 Birgit, Tanja ja Mihkel Mattiseni piknikukontsert Murumoori mängupargis!

Võta kaasa oma piknikukorv ja tule kontserdile! Piletid müügil Piletilevi müügipunktides Hinnainfo: kuni toimumise eelse päevani täispilet 21 eurot, pensionär 19 eurot, lapsed 8-18 a (k.a) 12 eurot.

Gruppidele alates 6 inimesest 17 eurot /in, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 3 last) 57 eurot.

Erivajadustega klient 15 eurot, erivajadustega kliendi saatja 10 eurot.

Toimumise päeval: täispilet 25 eurot, pensionär 22 eurot, lapsed 8-18 a (k.a) 14 eurot.

Gruppidele alates 6 inimesest 22 eurot /in, perepilet (2 täiskasvanut ja kuni 3 last) 62 eurot.

Erivajadustega klient 15 eurot, erivajadustega kliendi saatja 10 eurot.

Kuni 7 aastased lapsed (k.a) tasuta.

K 22.07 kell 14 MEIE LASTE LEMMIKLOOMAPÄEV! Tule koos oma lemmikloomaga ja veeda lõbus päev Oisu rahvamaja juures.

L 25.07 kell 18 Kabala laulu- ja tantsupäev „Jäljed“ Kabala laululaval.

Peopäev jätkub simmaniga, kus jalga saab keerutada ansambli Absolut Lühis saatel. Pilet 3 eurot, kuni 12-aastased lapsed tasuta Info: www.tyrikultuurikeskus.ee, e-post kabala.rahvamaja@tyri.ee, tel 5300 3987 K 29.07 Türi valla üldplaneeringu avalik arutelu kell 13.30 Kabala rahvamajas kell 15.30 Oisu rahvamajas kell 17.30 Türi kultuurikeskuses N 30.07 Türi valla üldplaneeringu avalik arutelu kell 15 Väätsa rahvamajas kell 17 Käru rahvamajas AUGUST L 1.08 Väätsa kortermajade festival 2020! Info: Tel 5556 2601, epost rahvamaja@vaatsa.ee P 2.08 kell 17 Koduaia kontsert: Z-bänd ja Duo Ruut. Kontserdi toimumise aadress: Türi, Mäe 21.

Väravad avatakse kell 16. Pilet eelmüügist 7 eurot, kohapeal 10 eurot K 12.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses.

Muusikal „Libahunt“ on Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi nägemus August Kitzbergi näidendist „Libahunt”.

Lavastaja ja kunstnik: Kaarel Orumägi. Koreograafid: Marie Loviise Mänd ja Karl Jakob Bartels Osades: Kärt Anton või Kaia-Liisa Kesler, Janet Vavilov, Jaagup Tuisk, Britt-Kahtleen Mere, Tarmo Hints, Hille Savi, Berit Biene, Lisette Taube, Vallo Marten Lillipuu, Marie Loviise Mänd, Mark Oja, Richard Sepajõe, Mariann Lukka, Johanna-Elise Kabel, Kristi-Liis Orupõld, Triin Pirso, Simona Victoria Vool, Elis Tallmeister, Maria Helena Seppik, Loora-Eliise Kaarelson, Linda Toom, Johannes Martin Saar, Keijo-Johann Norden, Karl-Mathias Saarse, Hannes Villers, Samuel Koppel, Eghert-Sören Nõmm, Karl Pärloja, Herta Soro, Elis Reis, Maris Ootsing ja Lisandra Leemets.

Piletid 15 eurot /10 eurot (õpilased kuni 16 eluaastat ja pensionärid) müügil Türi kultuurikeskuse kassas Piletite broneerimine alates Türi kultuurikeskuse telefonil 387 8248 ja meiliaadressil broneerimine.muusikaliteater@gmail.com

N 13.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses R 14.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses L 15.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses P 16.08 kell 16 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses P 16.08 kell 12 Türi JK Ganvix - JK Loo kodumäng Türi linnastaadionil T 18.08 kell 20 KINOPIKNIK Oisu rahvamaja juures.

N 20.08 Käru JÄRVEPÄEV! Kell 11 algab spordipäev, kell 14 järvejooksude sarja Käru etapp. Päeva jooksul erinevad tegevused järve kaldal. Kell 21 päikeseloojangu kontsert ansambliga Curly Strings.

N 20.08 kell 19.30 Taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert Türi tehisjärve ääres- sumedas suveöös musitseerivad Hedvig Hanson, Kalle Pilli (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass). Vihma korral toimub kontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta L 22.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses P 23.08 kell 16 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses E 24.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses T 25.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses K 26.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses L 29.08 kell 20 Muinastulede öö kontsert Kabala rahvamaja juures. Vihma korral toimub kontsert rahvamajas.

P 30.08 kell 12 Türi JK Ganvix - Paide Linnameeskond IV kodumäng Türi linnastaadionil P 13.09 kel 16 Türi JK Ganvix - FC Järva-Jaani kodumäng Türi linnastaadionil L 26.09 kell 14 Türi JK Ganvix - Rakvere JK Tarvas II kodumäng Türi linnastaadionil Näitused Türi kultuurikeskuses: N 2.07 kell 18 Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis Inglise päritolu kunstniku Paul Rodgers`i näituse „Objektid & uued tööd“ avamine.

Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Kuni 29.07 Kesk-Eesti käsitööseltsi näitus „Pitsiline“ kultuurikeskuse klaassaalis.

N 30.07 kell 14 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Reelika Holtsmeieri akrüülmaalide näituse „Naine. Aktid abstraktsioonis“ avamine.

Näitused Türi muuseumis: 2. juuli peab Türi muuseum oma 25. juubelit.

Avatud on trepinäitus „25 aastat Türi muuseumi“ Türi muuseumis juuni kuni september Heino Veskimäe näitus „Värvilised puukujud“ Türi muuseumis juuli kuni september Reet ja Ivar Mureli näitus „Tapeedikaardid“

SPORDISÜNDMUSED

Head Ida-Virumaa ringreisil osalejad!

Koguneme Türi kultuurikeskuse parklasse väljasõiduks laupäeval, 18. juulil kell 7.15-7.20, väljasõit kell 7.30, oleme täpsed!

Eha Pehk 504 7330

JUULI 5. juuli kell 11–14 Türi linna sünnipäeva perespordipäev Türi järve ääres. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 7. juuli kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistluse 4. etapp Tarbjal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 8. juulil kell 18.45 Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse 4. etapp Järva-Jaanis. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 9. juuli kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 9. juuli kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 16. juuli kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 16. juuli kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 18. juuli kell 9 Väätsa kalapüügivõistlus 2020. Info: Taavi Parts 5302 3400 21. juuli kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistluse 5. etapp Väätsal.

Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 22. juuli kell 18.45 Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse 5. etapp Väätsal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464

23. juuli kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 23. juuli kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 26. juuni kell 11 Käru petangi seeriavõistluse 3. etapp Käru staadionil. Info: Anne Sillamaa 5801 8974 30. juuni kell 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse 4. etapp.

Info: Tauri Must 5198 5323 AUGUST 1. august kell 12 Väätsa takistusjooks 2020 Väätsal. Info: Taavi Parts 5902 3400 4. august kell 18 Järvamaa petangi seeriavõistluse 6. etapp Türil. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 5. august kell 18.45 Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse 6. etapp Metsajõel. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 6. august kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 6. august kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 6. august kell 12 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse 5. etapp. Info: Tauri Must 5198 5323

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

11

vana ja uus

reklaam Ado Treufeldtuu1935 1933 Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Johannes Lagge saeveski töölised Kiriku tänaval. Hetkel on käsil vana hoone lammutamine, et teha ruumi jahuveskile. J. Lagge oli aktiivne seltskonnategelane ja oli valitud alevi- ja linnavolikogu liikmeks ning 1930. aastal Türi linnapeaks.

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Teet Reier, juuni 2020

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Tänavu märtsis tuli Türi põhikooli uue hoone ehitusel mullatööde käigus välja vana veskikivi.

Arvatavasti pärineb seegi Johannes Laggele kuulnud jahuveskist. Suur veskikivi leiab omale väärika asukoha uue koolihoone siseõues.

Kusagil veel soojad jäljed on teel, Mis me jätsime, me koos…

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Kinnisvara ost

Kabala 54. laulu- ja tantsupäev

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

„Jäljed“

L 25. juulil

Kabala laululaval

Kontserdi algus kell 18

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

www.puurvesi.ee

Türi ujula annab teada, et juulis on bassein ja aurusaun suletud.

Saun on avatud reedel 14– 22 ja pühapäeval 17–22.

Peopäev jätkub SIMMANIGA, kus jalga saab keerutada ansambli Absolut Lühis saatel Pilet 3€, kuni 12-aastased lapsed tasuta

kuulutused

Info: www.tyrikultuurikeskus.ee, e-post kabala.rahvamaja@tyri.ee, tel 5300 3987

Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Haljastustööd ja teenused Avant laaduriga. VH Haljastus OÜ 5565 1954 Kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus. 551 8717

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

puurvesi

Telliskivi - Türi kesklinn - Kõrgessaare liinil sõitva bussi graafik Türi valla territooriumil kindlal liikumisteel Telliskivi-Türi kesklinnKõrgessaare regulaarselt sõitva sõiduki graafik ja marsruut on alljärgnev: juuli: 5.07; 19.07 ja august: 2.08; 16.08; 30.08

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

Väljumine Väljumine Peatus 10.30 13.00 Telliskivi 10.32 12.58 Ujula 10.35 12.55 Väike-Pärnu 10.37 12.53 Türi kesklinn (endine tervisekeskus) 10.42 12.47 Koidula sild 10.45 12.45 Kõrgessaare kalmistu

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 2. juuli 2020

12

reklaam Head kliendid!

ALATES 22.06 - 19.07 viibib SIKSAK tootmine kollektiivpuhkusel.

Tarneajad tellimustele võivad pikeneda.

Tellijatega võtame vajadusel ühendust.

ESINDUSPOOD on avatud puhkuse ajal E-R kella 10.00-16.00 Lisaks oleme avatud ka laupäeval,11.07 kella 10.00-15.00

www.siksak.ee

Kohapeal kogu kaup -20% SOODSAMALT! OOTAME KÜLLA!

Oma valikus pakume:

Kardinad ja aksessuaarid Laudlinad ja linikud Padjakatted ja päevatekid Voodipesu Suletekid ja padjad

info@siksak.ee Tel. 5114712 Viljandi mnt. 17, Käru, Järvamaa Jälgi meid ka FB SIKSAK Sisustustekstiilid

BIRGIT

TANJA

MIHKEL MATTISEN

piknikukontserdid 17. juuli, 20:00 Saaremaa, Karujärve 19. juuli, 18:00 Türi Murumoori park 21. juuli, 20:00 Kuremaa Lossihoov 23. juuli, 20:00 Tartu Laululava Helila 24. juuli, 20:00 Reiu Puhkekeskus 25. juuli, 20:00 Põltsamaa Lossihoov 26. juuli, 18:00 Võru Kandle aed 31. juuli, 20:00 Tallinn, Maarjamäe lossi õu 1. august, 20:00 Vastseliina Piiskopilinnus 2. august, 18:00 Haapsalu Piiskopilinnus 6. august, 20:00 Laitse Graniitvilla 9. august, 18:00 Rakvere Vallimäe Foorum

VÕTA OMA PIKNIKUKORV KAASA JA TULE KONTSERDILE!

PILETID EELMÜÜGIS PILETILEVIS JA PILETIMAAILMAS