07.01.2021 Türi Rahvaleht

Page 1

Türi valla ajaleht 7. jaanuar 2021 nr 1 / 901

Sotsiaalkindlustusameti Türi bürool täitus esimene tööaasta

Ühisgümnaasiumi põnevatest tegemistest

Kultuuripärl Kaarel Aluoja

Vana haagissuvila sai saunana uue elu

Türi vald jätkab kodutoetuste maksmist

www.tyrirahvaleht.ee

lk 3

lk 4

lk 5

lk 6

lk 8

lühidalt

Rahvaleht sai uue kujunduse Kui te postkastist avastate jaanuarikuise värske Türi Rahvalehe, siis ei jää kindlasti märkamata uuenenud lehekujundus. Vähemalt kümmekond viimast aastata on Rahvaleht olnud püsivalt ühesuguse kujundusega. Lõpuks oli aeg küps väikeseks värskenduseks. Uus kujundus on valminud Türil tegutseva Saara kirjastuse ja sealse kujundaja Anneli Kengi abiga. Anneli on ka ise aastaid Rahvalehe toimetuses töötanud ja eelminegi kujundus oli tema tehtud. Uue kujunduse eest tänu loomulikult ka lehe tellijale, Türi vallavalitsusele.

Uued hooned saavad uue fassaadi

Kaunist alanud aastat!

Türi vald tänab On öeldud, et tõeliselt õnnelik ei ole see, kes saavutab oma kõrgeimad eesmärgid, vaid see, kes naudib teiste aitamist nendeni jõudmisel. Türi vald tänab SEB Eesti meeskonda, kes aitab meie noortel oma eesmärkideni jõuda ning annetas selleks Türi ühisgümnaasiumile õppeklassi jagu arvuteid, lisaks sülearvuteid kaugtöö korraldamiseks. Just jõulupühade eel vuras bussitäis väärt kraami Türile, et peagi siin oma uut elu alustada. Usume, et see ulatatud abikäsi teeb SEB Eesti tööperele sama palju rõõmu kui meile!

Tutvuda saab eelarve eelnõuga Tutvu Türi valla veebilehel (https://www.tyri.ee/923) 2021. a eelarve eelnõuga ja tee soovi korral oma muudatusettepanekud. Türi valla 2021. a eelarve eelnõu muudatusettepanekud (koos katteallikate välja toomisega) tuleb saata hiljemalt 15.01.2021 kell 16 e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee. Vastavalt Türi valla finantsjuhtimise korra § 13 lg 2 tuleb vallaeelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingivad ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisada algataja põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Püsiva iseloomuga väljaminekute korral kirjeldatakse mõju vähemalt kolmele eelseisvale eelarveaastale. Türi Rahvaleht

Kaunis jõulukuine vaade Türi linnale linnulennult. Foto Kaspar Pokk

Türi valla spordirahvas pälvis tunnustust 2020. aasta jääb kindlasti väga eriliselt meelde kõigile, ka spordirahvale. Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud kevadel ja ka aasta lõpus on meie sportlastele heaks proovikiviks olnud. Väga palju tuli iseseisvalt treenida ja pingutada. Suured tiitlivõistlused üle maailma jäid ära ja sportlased pidid leidma motivatsiooni edasi töötada. Sellele vaatamata on Türi valla sportlastel ikkagi näidata väga häid tulemusi. Taliujumise maailmameistrivõistlustel veteranide klassis võitis Merle Vantsi viis kuldmedalit ja viis hõbemedalit. Samuti osales maailmameistrivõistlustel Lisell Jäätma, kes naasis koju hõbemedaliga. Maailmakarikavõistlustel osalesid nii maastikuratturid kui ka vibusportlased ja just vibusportlastest võitis karikavõistluste etapi Lisell Jäätma ning pronksmedal riputati kaela Meeri-Marita Paasile. Üldarvestuses võitis Jäätma aga suurepärase hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel orienteerumise teatevõistlustel võitis Raiko Marrandi pronksmedali. Rahvusvahelistel maavõistlustel esindasid Eestit edukalt kergejõustiklased Mehis Meesaak ja Markus

Anvelt, kes lõpetasid mõlemad neljanda kohaga. Olenemata sellest, et paljudel aladel jäidki suuremad tiitlivõistlused sel aastal ära, siis Eesti meistrivõistlusi peeti siiski ja tänu sellele võitsid Türi valla inimesed sealt 65 medalit, millest 21 korral tunnustati neid meistritiitliga. Suvel toimusid Eestimaa omavalitsuste suvemängud, kus osales 55 omavalitsust. Türi valla võistkonda kuulus üle 100 inimese, tänu kellele võideti kõrge kolmas koht. Meid edestasid vaid Rae ja Tartu vald. Aasta lõpus saavad tunnustuse need, kes on paistnud silma ja teinud suuri tegusid. Nii ka sel aastal, kus Eestimaa spordiliit JÕUD tunnustas aasta tegijaid. Nende seas oli Türi teenekas ujumistreener Otto Männa. Türi valla kuldse teenetemärgi omanikku, äsja oma 80. juubelit tähistanud Otto Männat tunnustati aunimetusega aasta noorte treener 2020. Aasta piirkondlikuks spordiürituseks nimetati Väätsa Ragn-Sells takistusjooks, mis toimus juba teist aastat järjest. Eesti olümpiakomitee tunnustas 2020. aasta parimaid, kus tunnustati ka Türi valla inimesi ja asutusi. Eesti

2020. aasta veteransportlaseks kuulutati Türi põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Merle Vantsi, kes on võitnud taliujumise maailmameistrivõistlustelt 21 kuldmedalit, millest 16 on võidetud individuaalselt. Samuti kuulub talle mitmeid maailmarekordeid taliujumises. Järvamaa parimaks spordiklubiks kuulutati orienteerumisklubi JOKA, kes on näidanud väga häid tulemusi läbi aastate ja just sel raskel piirangute aastal on ta olnud eeskujuks kohaliku elanikkonna liikuma suunamisel. Kontaktivabalt on orienteerumispisikuga nakatatud paljud inimesed, kes on rõõmsalt liikunud erinevatel terviseradadel, metsades ja linnatänavatel. Türi spordihoone sai aunimetuse ja tunnustuse aasta spordiobjekt 2020 tänu terviklikkusele, kvaliteedile, innovaatilisusele, funktsionaalsusele, ökonoomsusele ja paljudele teistele asjaoludele. Tegemist on kogukonda ühendava hoonega, mis pakub laialdaselt võimalusi erinevate spordialadega tegelemiseks. Palju õnne nii tunnustuse saajatele kui ka medalivõitjatele! liisa Gritšenko Türi spordiklubide liit

Liikumisüritused on endiselt populaarsed Türi spordiklubide liit korraldas teist aastat järjest liikumisürituse „Uueks aastaks vormi“, mille eesmärk on suunata inimesi rohkem liikuma ja pakkuda tavapärasele jalutamisele vaheldust orienteerumise näol. Ajavahemikul 29. november kuni 2. jaanuar oli võimalik avastada viit erinevat rada ja nuputada matkade lahendussõnu. Türi valla liikumisüritusel oli osalejaid kokku ligi 350 inimest, kellest sadakond võttis osa kõikidest matkadest ning ligi kahesajal inimesel jäi tegemata vaid üks matk. Omalt poolt sooviksime kiita Türi lasteaia Kaisukarude rühma, kes õpetajate eestvedamisel liikusid nelja päevaga läbi suure tähekese matkaraja kogu rühmaga. Eeskujud on liikumisharjumise kujunemisel väga olulised. Matkadel osalejad soovivad tänada Türi linna elanikke jõulumeeleolu loomise eest ehk kelle kodud ja aiad olid kaunistatud silmapaistvalt ja säravalt. Kõige rohkem märgiti ära järgmised aadressid: Tähe 16, Vabaduse 2, Tallinna 50a, Tallinna 52a, Tehnika 9 traktor, Tehnika 20, Tolli 51 staadion, Lutsu 1, Lutsu 8, Väike-Pärnu 7a, Aia 2a, Koidula 32, Näituse 11, Pärna 22, Viljandi 48, Viljandi 48b, Viljandi 72 ja Linnu 9. Lisaks ettevalmistatud liikumisradadele said osalejad esimeselt rajalt kaasa ribahelkurid, mis aitasid neil olla veelgi nähtavamad. Peale viit matkarada loositi välja erinevat spordivarustust ning kinkekaarte Türi spordihoonelt, Türi ujulalt ja Türi elamuspargilt. Kõigi õnnelike võitjatega oleme võtnud ühendust ja oma loosiõnn on võimalik kätte saada kuni 31. jaanuarini Türi spordihoonest. Uuel aastal toimuvate spordiüritustega saate kursis olla Türi spordiklubide liidu kodulehel www.tskl.ee


2

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

t o i m e ta j a l t

Head ja veelgi paremat Me ju nii loodame, et alanud aasta tuleb parem kui eelmine. Et me teeme rohkem trenni ja oleme tervislikumad kui mullu. Et meil on rohkem raha kui mullu, et kohe-kohe saabub suur lotovõit. Horoskoobid lubavad seda vist peaaegu kõikidele tähemärkidele. Ja kui sel aastal seda võitu ei tulnud, ehk siis ometigi järgmisel. Nii „toredad“ on need uue aasta lubadused, aga tuhkagi ei muutu, kui me ise paremaks inimeseks ei saa. Klassika ju kirjutab, et vanapagan tuli maa peale, et õndsaks saada, aga ei saanud. Vargamäe Andrese moto, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus, lasi ju Pearu sõelapõhjaks. Kuhu me siis rühime ja mille poole me õieti teel oleme? Oskate vastata? Ilmselt mitte. Eks möödunud aasta on oma täiesti uute ja meie jaoks tundmatute hädadega pannud nii mõnegi meie seast sügavamale endasse vaatama ja väärtusi ümber hindama. Kuidas see altariesine klassika kõlaski, et oleme koos nii heas kui halvas ja ka rikkuses ja vaesuses. Eks me nüüd olemegi koos ajas, mil koroonakevadest said koroonasügis ja seejärel koroonatalv. Koos peame me sellest ka välja rabelema. Rohkem hoidma ja hoolima. Kas me oskame seda? Vaatame peeglisse ja küsime sellelt, keda seal näeme. Aga ta ei kosta midagi. Vastus peab meil ikka endal teada olema. Neid vastuseid on raske leida. Keegi ei julge panustada sellele, mis tulevik meile täpsemalt toob. Ehk vaid osavad horoskoobikirjutajad, aga nende peale ei saa väga loota, kuigi ilusat ja paljulubavat juttu on alati tore uskuda. Kellele siis loota? Kui tsiteerida ühte tänast lehelugu, siis kõik edasiviiv saab alguse kokkuhoidvast kogukonnas. Pere, sõpruskond, töökaaslased peaksid olema need, kes on meile esimeseks toeks. Aga võtan värske ajalehe lahti ja sealt paistab esimese asjana silma üks lõputu kisklemine perekonnast Vabariigi Valitsuseni välja. Oli üks tore nõukaaegne multikas kassist ja hiirtest, mille motoks oli, et poisid, saame sõbralikult läbi. Kui me uuel aastal ikka suurt sõprust pidada ei suuda, olgem siis vähemalt paremad inimesed, kas või ainult oma pere ja lähedaste jaoks. Nii et ikka head ja paremat uueks aastaks ja püsige terved! Teet Reier

nädala pilt

Selline tore kohtumine leidis vana aasta viimastel päevadel aset Käru kandi metsades. Harilik keskpäevane jalutuskäik muutus põnevaks, kui hõredas metsatukas kahe põdraga kohtusin. Alguses vaatas põdraema pikalt tõtt, lõpuks tuli ka kärsitu nooruk pildile piiluma. Foto Teet Reier

a r va m u s

Head uut aastat, Türi vald! Pipi-Liis Siemann Türi vallavanem

Nagu kogu maailm, ootasime ka Türi vallas suure osa 2020. aastast, et saaksime tagasi pöörduda „tavalise“ elu juurde. Kahjuks peame sellega ilmselt veelgi kannatama - kuigi vaktsiin on juba olemas, pidurdub viiruse levik ilmselt alles kevadeks-suveks. 2020 jääb meile kindlasti meelde keerulisena, palju segadust, ebakindlust ja ootamatust toonud aastana. Nagu igas tormis, on ka selles pandeemia aastas rahulikumaid oaase ja kahtlemata olime meie siin Järvamaal ja Türi vallas üheks selliseks turvalisemaks paigaks. Olen väga tänulik, et meie inimesed on olnud hoolivad ning ettevaatusabinõusid targasti järginud, meie õpetajad, sotsiaaltöötajad, müüjad, toidutootjad, arstid, päästjad ja politseinikud ning veel

paljud inimesed on teinud oma tööd vapralt ja kohusetundlikult ning seadnud esikohale just meie kõigi vajadused ja tervise. Meil on põhjust olla neile kõigile tänulikud, veelgi enam, oma käitumisega saame teha nende töö iga päev turvalisemaks ja kergemaks! Kuivõrd Kesk-Eestis on turismi-, meelelahutus- ja toitlustusettevõtete osakaal suhteliselt väike, siis peamiselt mõjutas meie ettevõtjaid pigem nende partnerite käekäik, toorme kättesaadavus ja valmistoodangu tarnimise võimalused, loomulikult kasutati ka eriolukorra üleelamiseks pakutud toetusmeetmeid. Keeruline oli aasta ka meie põllumeestel ja talupidajatel, kuivõrd pandeemia mõjutas lisaks kõigele muule ka tööjõu leidmist ning mõnigi tootmine kannatas tugevasti. Õnneks võime täna nentida, et enamus meie ettevõtteid jäi ellu ning inimestel säilis ka töö ning tänu sellele ei löönud kriis meid väga kõvasti. Keerulised ajad aga ei ole kindlasti ka ettevõtete jaoks veel möödas. Kohalikele omavalitsustele on riigi tugi investeeringutoetuste näol

olnud sel keerulisel aastal päris tuntav ning kasutasime ka kõik pakutud võimalused agaralt ära. Küll aga on kriis toonud välja meie riigi haavatavuse, napi võimekuse tegutsemiseks erinevate ametite poolt ja teadmise, et keerulises olukorras tuleb ikka ise hakkama saada nii kohalikul omavalitsusel kui inimesel omas kodus. Meie kindlaks ja tänuväärt tugisambaks on sel aastal olnud päästeamet - nende tegutsemine on andnud meie inimestele kindlustunnet ja konkreetset abi ja tuge. Möödunud keerulises aastas oli kindlasti ka palju säravaid, rõõmsaid ja erilisi hetki ning tänu erilisele aastale oskasime neid ilmselt ka enam märgata ja nautida: tulbiväljad Kirna mõisa ümber, kirsiõied järve ääres, vahvad liikumisüritused Türi spordiklubide liidult ja ebatraditsioonilised leidlikud üllatused ja sündmused Türi kultuurikeskuselt, suvised kauaoodatud ettevõtmised nagu kortermajade festival, Oisukandi hoovipäev, OTT-i neljapäevad, Käru kiriku uuenemine ja Türi kiriku 700-aasta tähistamise pidustused, uue koolimaja ja kauaoodatud spordihoone avamine, jõuluakende

repliik

Möödunud keerulises aastas oli kindlasti ka palju säravaid, rõõmsaid ja erilisi hetki ning tänu erilisele aastale oskasime neid ilmselt ka enam märgata ja nautida. imeline maailm Väätsal - kõik need ja paljud teised sündmused olid seda väärtuslikumad, et kogu aastas nappis just ju positiivseid emotsionaalseid elamusi. Aitäh kõigile, kes tõid rõõmu ja lusti sellesse tõsisesse aastasse! Soovin uueks aastaks kõigile tugevat tervist ja hoidke nii end kui oma lähedasi! Soovin uusi ja häid mõtteid, julget pealehakkamist, sõbralikku suhtumist ning hoolimist, väärikust ja viisakust! Sellele lisaks igaühele veel kübeke õnne ja nii tulebki suurepärane, hea ja edukas 2021. aasta meile kõigile!

Uuel aastal negatiivselt või positiivselt? Head uut aastat kõigile majandushuvilistele! Tegelikult tuleb soovida veel ka „head vana aasta lõppu!“, sest vana, 2020 ei ole veel sugugi lõppenud. Majandusprognoosid 2021. kohta on valdavalt „mõõdukalt optimistlikud“. Rahandusministeerium (RM) koostab igal aastal majandusprognoosi järgmiseks 4–5 aastaks, mille alusel pannakse kokku eelarve tulude prognoos. Mida suurem on majanduse langus, seda madalam on ka tulude plaan. Eelarve on meil aga miinuses, Seega, mida suuremat langust prognoosida, seda suurem tuleb langus ka tulubaasis. 2021. aasta eelarvesse on sisse viidud mahukaid valimislubadusi, mida välja jätta nagu ei saaks. Seega tulude plaani koostamisel on RM nagu „kahvlis“, mis tähendab, et prognoos tulebki koostada optimistlikum. Siis saab ka tulude plaani suurema koostada. Ehk siis ei lähe eelarve miinus veel suuremaks. Natuke segane jutt, aga loodetavasti

arusaadav. Öeldakse, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja, aga 2008. aasta kriisi järel, 2009. aasta eelarve koostamise eel oli RM samas situatsioonis. Ka siis koostati prognoos suhteliselt mõõdukalt optimistlik, aga läks hoopis hullemini. Negatiivse lisaeelarveni jõuti juba üsna ruttu. See jättis oma sügava jälje ka omavalitsuste eelarvetesse, mille mõju on siinseal veel ka praegu näha. Kas just majanduse langusest, aga aasta pärast 2008. kriisi algust vahetus ka rahandusminister.

Uus aasta positiivselt? Üks, mis 2020. aastal uue valguse sai, oli arusaamise muutumine positiivsusest ja negatiivsusest. Kui soovida aasta lõpuks positiivseid trende majanduses, siis tervishoius on see positiivsus koroonat silmas pidades väga ebameeldiv. Aga ei tahaks uut aastat alustada virisemisega. Midagi kasulikku 2020 meile siiski andis. Majanduses toimus hetkeline

raputus. See raputus kiirendas nii mõnegi ettevõtte lõppu, mille tegevus oleks lõppenud lähitulevikus nii või naa. Samas andis ta tõuke uuteks algatusteks ja lahendusteks, mida võib olla tavasituatsioonis oleks aastaid oodanud. See raputus tõi välja nii mõnegi hea mõtte meie endi seest, mida võib-olla ei oleks osanud oodatagi! Hea näide on koroonaviiruse vastase vaktsiini leiutamine, mis tavasituatsioonis oleks väldanud aastaid . Võtmesõna 2020. aasta kohta on „paindlikkus“. Seda igal tasandil. Kui tavasituatsioonis oleks näiteks koolidele öeldud, et hakake harjutama kodus õpet, siis ma kujutan juba ette, kui palju oleks küsimusi tõstatunud, kuni sinnamaani, et „see pole võimalik!“ Sama ka tervishoius jm. 2020 näitas ka, kui haavatav on riik. Eesti riigi (taas)loomine on kestnud vähem kui 30 aastat ja selle aja sees ei ole tekkinud piisavalt ressursse majanduse languse kompenseerimiseks. Kui Saksamaa teatas, et

nemad suudavad toetada ettevõtetele palgakaotust terve aasta, siis meil on juba pärast kaht kuud toss väljas... Reservi korjamine ei ole meil ka kuidagi hoogu sisse saanud.

Kas siis negatiivselt või positiivselt? Siiski usun mina, et oleme 2021. aastaks paremini valmistunud just riskide maandamise suhtes. Igaüks on meist teinud endas sisemise analüüsi, mis läks halvasti ja mida annaks teistmoodi teha. Kuigi see koroonaviirus ei ole meie enda põhjustatud jama, siis näitas see, et meil on sisemine kohanemisvõime. Kellel vähem, kellel rohkem. Need, kelle valmidus kohanemiseks on suurem, saavad ise hakkama, kellel vähem, vajavad abi. Lõpuks positiivsuse ja negatiivsuse eripärade näide spordist: tippsportlane nakatus koroonasse ja tema test oli positiivne. Siis tehti talle dopinguproov ja ka see ostus positiivseks. Järelikult on tegemist „ülimalt positiivse inimesega!?“ tähve milt

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!


3

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

uudised

Vallavanem tervitas kõige pisemaid vallakodanikke 17. detsembril toimus Türi kultuurikeskuses vallavanem Pipi-Liis Siemanni vastuvõtt valla noorimatele kodanikele. Vallavanem kutsus vastuvõtule beebid, kelle elukoha aadress ajavahemikul 1.10.2019-31.10.2020 oli rahvastikuregistri andmetel märgitud Türi vallas. Kokku sai kutse 122 beebit. Vanim neist oli sündinud 2.10.2019 ja noorim 24.10.2020. Kutsutute seas oli 70 poissi ja 52 tüdrukut. Poiste seas oli ka kaks paari kaksikuid. Rahvastikuregistri järgi sündis enim lapsi Türi valda 2019. a oktoobris ja 2020. a jaanuaris ja augustis (14 last igas kuus). Kõige vähem, neli last, sündis 2020. a septembrikuus. Koroonaviiruse leviku tõkestamise vajadusest lähtuvalt toimus seekordne vastuvõtt tavapärasest hoopis teistmoodi. Ära jäi traditsiooniline vallavanema tervituskõne, kontsert ja suupistelaud. Samas, teistmoodi olukord andis vallavanemale võimaluse iga beebi jaoks personaalselt aega võtta, mida tavpärane vastuvõtt võimaldanud ei oleks. Nii mõnigi lapsevanem tundis sellise isikliku tähelepanu üle suurt rõõmu. Kõigile kutsututele anti vabadus vastuvõtule tulla oma vabalt valitud kellaajal ajavahemikul kell 15-19. Vallavanem ootas uusimaid vallakodanikke Türi kultuurikeskuse suures saalis. Suur saal ja pikk ajavahemik võimaldasid kutsutuid hajutada ja sellist hetke, kus oleks olnud probleemi ülerahvastatusega, ei tulnudki. Iga vastuvõtule kutsutud beebi sai omale kingituseks Türi valla vapiga meenemündi (pildil), millele on graveeritud lapse nimi ja tema elu tähtsaim daatum – sünniaeg. Lisaks kingitusele said kõik soovijad fotoseina ääres mälestuseks koos vallavanemaga pildi teha. Olukorrast tingituna oli vallavanem ja suur osa lapsevanematest kaitsemaskides. Maskid eemaldati vaid pildistamise hetkeks. Vallavanem Pipi-Liis Siemann oli tänulik igale perele, kes kutse vastu võttis ja kohale tuli. „Loodame, et järgmine kohtumine on hoopis paremates oludes,” ütles Siemann uutele vallakodanikele enne nende vastuvõtult lahkumist. Kõik beebid, kes haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel vastuvõtule tulla ei saanud, teie saate meenemündi ja raamatu kätte vallamajast alates 4. jaanuarist tööpäevadel kell 9-16. Oma tulekust andke eelnevalt teada telefonil 384 8200. Tervist soovides Merle Rüütel Avalike suhete juht

Teede hooldusest Türi vallas hooldab riigiteid, sh Türi linna Paide, Viljandi ja Tallinna tänavate sõiduteid ning Paide ja Viljandi tänavate kõnniteid AS Tariston. Kelle teega tegemist, on kõige lihtsam vaadata maanteeameti teeregistri kaardilt. Täpsem info: https://www.tyri.ee/et/talihooldus. Ülejäänud Türi valla avalike teede ja tänavate hooldust korraldab Türi Haldus oma alltöövõtjate jõududega. Kinnistute territooriumitel vastutab lume- ja libedusetõrje eest kinnistu omanik. Võrreldes varasemate aastatega 2019/2020 tööde teostamisel olulisi muudatusi ei ole, samuti on tööde teostajad ja nende kontaktid samad. Türi valla taliteenistuse kontaktisik, kelle poole probleemide korral pöörduda, on Türi Halduse taristuspetsialist Jaak Avik, tel 513 6018, jaak.avik@tyri.ee Samuti võite pöörduda Türi Halduse juhataja Enn Mägeri poole, tel 507 7131, enn.mager@tyri.ee TÜRI VALLAVALITSUS

Foto Merle Rüütel

2019. aasta sügisel avati sotsiaalkindlustusameti Türi büroo. Foto TEET REIER

Sotsiaalkindlustusameti Türi bürool täitus esimene tööaasta Eelmise aasta sügisel sai Türil asuval sotsiaalkindlustusameti bürool täis esimene tegutsemisaasta. Sellest, kuidas neil see aasta läinud on, annab ülevaate sotsiaalkindlustusameti personali- ja haldusosakonna juht Karina Madis. Teet Reier

Mida tähendab omada sellist paraja suurusega bürood Kesk-Eestis? Kas siia oli keeruline töötajaid leida ja mida sellisest büroost võidavad kohalikud? Leida ühes asukohas korraga palju sarnase profiiliga töötajaid oli tõesti väljakutse. Mõned valikud õnnestusid hästi, mõnel juhul on meie teed aasta tagasi alustanud inimestega ka lahku läinud. Samas leiame jätkuvalt Järvamaalt endale uusi häid spetsialiste väga erinevatesse töövaldkondadesse. Sotsiaalkindlustusametis on üle 600 ametikoha ja 70 erineva teenuse. Meie tööpõld on väga lai ja värbamispoliitika paindlik. See tähendab, et kasutame ära oma kontorivõrgustikku ja paindlikku kodust töötamise võimaldamist ning värbame üle Eesti. Saame valida parima spetsialisti iga töö jaoks, ilma et füüsiline asukoht meid valikus piiraks (kui tegemist ei ole vahetu klienditööga). Kohalikule elanikule on kasuteguriks eelkõige see, et meie teenused on nüüd Türi vallas kohapeal olemas. Kuigi oleme oma tegevuses järjest enam suunatud e-teenuste arendusele, et klient

saaks oma teenused kätte ka kodust välja tulemata, on uksed klientidele seni avatud, kuni on vajadus inimesi füüsiliselt teenindada. Lisaväärtuseks on ehk ka suure tööandja kohalolek. Sotsiaalkindlustusamet korraldab aastas umbes 100 personaliotsingut, meie tööpakkumised on valdavalt kõrgharidusega kvalifitseeritud personalile. Regioonis, kus arvestatav osa tööjõuturust keskendub teenindussektorile ja tootvale tööstusele, on sellised võimalused väga teretulnud.

k o m m e n taa r 2016. a lõpus ametisse asunud Vabariigi Valitsus pidas töökohtade Tallinnast regioonidesse viimist väga oluliseks. Mõistagi polnud see neis asutustes kuigi populaarne, tõi see ju kaasa tavapärase töörütmi muutumise, aga ka mitmetest senistest kolleegidest lahkumise. Mind aga hämmastas, et ka võimalikes uutes asukohtades olid mõned poliitilised jõud väga skeptilised, nagu oleks olnud võistlus selle peale, kes rohkem negatiivsust suudab toota. Peamine vastuväide oli stiilis, et ega need peakontorid Tallinnast ühtki töökohta päriselt ära ei too, kindlasti on need liikumised vaid paberil või et siis vajadusel hakkab mõni Tallinnas elav töötaja aeg-ajalt Türile sõitma. Tänu sotsiaalkindlustusameti uuendusmeelsele ja väljakutsetest võitusid vormivale peadirektor Egon Veermäele sai Türi büroo loomisest edulugu. Siin ehitati üles toimiv struktuuriüksus, kodanike teeninduslaud ja kaasaegsed töötingimused. Ja tõepoolest, amet leidiski siia „päris“ inimesed avaliku konkursiga. Selliste oskustega töötajatele Kesk-Eestis liiga palju valikuid pole, seega olid uued töökohad Türile väga oodatud. Tol ajal ministrina võisin olla uhke, et Türi valla juhid suutsid kogu protsessi heas koostöös suurepärasele tulemusele juhtida.

Kes oli selle pealinnast eemaldumise mõtte algatajaks ja tänu kellele see teoks sai? Türi projekt sai meie jaoks aktuaalseks perioodil, kui valdkonda juhtis ministrina Kaia Iva. Pealinnast väljaviimise puhul on oluline paindlik värbamispoliitika ning töökohtade loomine sinna, kus on inimene. Neid inimesi ei pruugi olla terve osakonna või asutuse jagu, aga ka see üks leitud talent, kes saab töötada kodukoha lähedal, on väärtus, mille nimel pingutada. Sotsiaalkindlustusamet tööandjana on otsustanud selle nimel pingutada. See toob meile väljakutseid oma kontorivõrgustiku ja füüsiliste töökohtade planeerimisel, ka juhtidele on hajusmeeskonnad kindlasti keerulisem väljakutse kui töötada meeskonnaga õlg õla kõrval. Kõige selle eelduseks on ka IKT tugi, mis peab tagama tehnilised lahendused ladusaks koostööks alates turvalistest ligipääsudest

Kaia Iva Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

infosüsteemidele kuni tõrgeteta ladusa netisuhtluseni.

Türile kolimise suhtes oldi vist alguses üsna skeptilised? Olime kindlasti mõnevõrra ärevad, et milline on Järvamaa tööjõuturu võimekus pakkuda meile korraga umbes 30 vajaliku kvalifikatsiooniga inimest. Näiteks vene keele oskus, mis on meie puhul mitmes tööliinis vältimatult vajalik, osutus paljude kandidaatide puhul takistuseks. Samuti tähendas see meie jaoks suure hulga Tallinnas töötanud kolleegide lahkumist, paljud neist olid organisatsiooni heaks töötanud pikki aastaid. Arusaadavalt oli kogu projekt selle tõttu

Meenutati vabadussõjas langenuid Pühapäeval, 3. jaanuaril, asetati lillekorvid Türi kesklinna kalmistule vabadussõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute austuseks ja mälestuseks. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rün-

nakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest.

emotsionaalselt tugevalt laetud. Selle kõige taustal on tänuväärne, et kogu projekt on siiski edulugu. Koostöö Türi vallaga osutus kogu projekt väga ladusaks, nii valminud ilus kontor kui ka tööle asunud kohalikud inimesed annavad palju põhjust heameelt tunda. Türi kontori avamine sai sotsiaalkindlustusameti „aasta teo“ valikul eripreemia, samuti märgiti meid ära ka Järvamaa 2019. aasta teo valikul.

Millised on tulevikuplaanid? Jätkame meile seni edu toonud paindliku värbamispoliitikaga ja loodetavasti leiame Türilt talente ka edaspidi meie meeskonda täiendama.


4

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

haridus

Valmis Kabala lasteaia õuemaja-varjualune Õuemaja vajadus toodi lasteaia tervise tegevuskava koostamisel välja juba üle kahe aasta tagasi. Senised tingimused õuesõppe läbiviimiseks olid Kabalas võrdlemisi kasinad. Sellist avarat katusealust, kuhu mahuks kogu lasteaiapere laudade taha istuma ja mis kaitseks ka vajadusel vihma või liialt ereda päikese eest, oli tervist edendavaid põhimõtteid rakendava lasteaia jaoks hädasti vaja. Õuemaja valmine oli kavas 2020. aasta kevadel, kuid viirusepuhang lükkas ehituse algust edasi ja päriselt valmis see alles vahetult enne jõule. Suur tänu Margit Vaherile OÜ-st Kallisaba, õuemaja projekteerimise ja Järvamaa muinsuskaitseameti nõunik Karen Klandorfile, kelle soovitusel kavandati õuemaja mõisaparki sobivas stiilis ning värvigammas. Tänusõnad ka Fasor Ehituse OÜ töömeestele, kes nägusa õuemaja-varjualuse talviseid olusid trotsidest valmis ehitasid. Kuigi meie kliimas ei pidavat olema halba ilma, vaid ainult valesti valitud riietus, siis aitab kindel katus pea kohal ja tuult trotsivad seinad õues tegutseda veel suurema lustiga. Edu kõigile uuel aastal! Jaanus Roosileht Retla-Kabala Kooli direktor

Türi ühisgümnaasiumi põnevatest tegemistest. Meie koolil on juba aastaid sidemed ühe Saksamaa Liitvabariigi kooliga. Oleme vahetanud kolmel korral õpilasgruppe ja püüdnud teha ühiseid projekte. Sel suvel saabus rõõmusõnum, et ERASMUS-programmi raames on meie projekt saanud Euroopa Liidu rahastuse. Tegu on keskkonnaalase projektiga “Ökomudija: üheskoos jätkusuutlikkuse nimel”, eestvedajaks Saksamaa Wiesmoori kool. Kolmandaks partneriks on üks Prantsuse kool. Projekti eesmärk on teadvustada õpilastele jäätmete taaskasutuse olulisust, tutvuda erinevate taaskasutatavate materjalidega ning luua nendest midagi uut. Meie kõigi soov on puhas ja ilus linn. Seepärast on meie projekti läbivaks teemaks prügi linnaruumis. Juba sügisel, maailmakoristuspäeva raames andsid meie õpilased oma panuse sellesse, et linn saaks puhtamaks ning korjasid tunni ajaga 130 l olmejäätmeid, 142 l pakendeid ning 3,5 l sigaretikonisid. Sellele lisaks kaardistasid õpilased linnas asuvad prügikastid ning leidsid need kohad, kus võiks prügikast olla. Kuna praegusel koroonaajal kohtumised projektipartneritega võimalikud ei ole, siis oleme näinud üksteist vaid läbi veebikaamera, tutvustanud oma partneritele oma kooli ja iseennast. Loodame, et enne projekti lõppu 2022. aasta septembris õnnestub meil ka reaalses elus kohtuda. Leelo Kivirand Saksa keele õpetaja ja projektijuht

Heategevusliku JCI Jõulupuu kingid jõudsid Türi valla lasteni Vahetult enne jõule toodi Türi vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti kabinetti üle 20 kauni kingipaki, mis olid kokku pandud heategevusliku projekti JCI Jõulupuu raames. Koostöös kohalike omavalitsuste ja paljude heade koostööpartneritega koguti annetuste teel saadud kingitused ja toimetati need lasteni. Nii oli JCI kohalik koda ühenduslüliks andjate ja saajate vahel. JCI vabatahtlikud võtsid ühendust Türi valla sotsiaalosakonnaga ja kohalikud spetsialistid võtsid ühendust perekondadega ja kogusid kokku laste jõulusoovid. JCI Jõulupuu on heategevuslik algatus, mille eesmärgiks on ulatada käsi perekondadele, kelle majanduslik ja/või sotsiaalne olukord ei ole kiita. Heategevuslik JCI Jõulupuu projekt toimus sel aastal juba kolmeteistkümnendat korda ja sel aastal korraga seitsmes piirkonnas– Tallinnas, Tartus, Paides, Türil, Rakveres, Viljandis ja Setomaal. Aitäh teile, JCI meeskond ja annetajad! Türi Rahvaleht

Türi põhikooli esimene poolaasta uues majas „Kõik, kõik on uus septembrikuus.“ Meie jaoks oli tõepoolest väga palju uut ja huvitavat: uus koolimaja, kogu koolipere koos ühes majas, suurepäraste võimalustega uus spordihoone, õppeaasta avaaktus koolimaja sisehoovis ning loomulikult Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes jagas aukülalisena värsketele koolijütsidele kätte aabitsad. Ning algaski uus kooliaasta. Aasta on olnud eriline ja teistsugune. Erinevate piirangute tõttu on palju jäänud tegemata, kuid kõik see, mis selle poolaasta jooksul tehtud, on olnud põnev. Osalesime 14.–24. septembrini maailmakoristuspäeval, mis sel korral keskendus väikeprügile ning lisaks paluti koguda eraldi suitsukonisid, et nende hulka pärast koristamist hinnata. Õpilased koristasid Türi tänavatelt, parkidest ja metsaalustest ligikaudu 300 liitrit prügi ning 10 liitrit suitsukonisid. Kindlasti võtame koristuse ette ka kevadel. Hoiame koos loodust ja oma

kodukohta. Õpetajate päeva tähistasime traditsiooniliselt 5. oktoobril, mil noored kolleegid võtsid koha sisse klassi ees, et kaasõpilastele tarkuseteri jagada. Päris õpetajad ammutasid samal ajal teadmisi alpinistilt ja polaarrändurilt Tanel Tuuleveskilt. November oli ulmekuu, mille raames oli kooli raamatukogus avatud ulmekirjanduse näitus ning õpilasi külastas ulmekirjanik Heinrich Weinberg. Kuu jooksul loeti ulmekirjandust, tehti loovtöid, kunstiring joonistas kosmost. Maagilise novembri tähe all lõimiti Eesti enda libahundid ja pisuhännad kirjanduses ja võõrkeeltes kokku. Lisaks külastas meie kooli õpilasi Sass Henno, kes on pikka aega pidanud loenguid ja avaldanud kirjutisi koolikiusamise ja koduvägivalla vastu. Henno rääkis õpilastega avameelselt teemadel, millest täiskasvanud sageli oma lastega rääkida ei julge. Detsember oli meil tra -

ditsiooniliselt sussikuu, mil kets, botas, tennis, sandaal vahetati sussi vastu. Eriti populaarne oli sussikuu õpetajate hulgas. 1. detsembril käivitasime koolisisese projekti selgitamaks välja õpilaste hommikusi toitumusharjumusi. Türi põhikooli üheks väärtuseks on hoolivus ning meie hoolime oma õpilaste tervisest. Projektiga kutsume üles sööma hommikusööki (nii õpetajaid kui õpilasi). Kui kodus süüa ei jõua, siis ootab koolis maitsev hommikupuder. Hetkel on meil tulemused vaid kahe nädala kohta, kuid teisel nädalal oli märgata juba teatavaid muutusi. Mõni õpilane, kes enne ei söönud hommikust, hakkas seda tegema kas siis koolis või kodus ning järjest rohkem õpilasi kasutab võimalust süüa koolis. Eelmisel õppeaastal liitusime heategevusprojektiga vahetund. ee, mille eesmärk sai selle aasta detsembris täidetud ning juba uuest aastast on meie õpilastel võimalus vahetundide ajal män-

gida kummikeksu ja arendada osavust footbag`idega. Täname kõiki toetajaid! 4. detsembril toimus traditsiooniline jõululaat. Vilgas müügi- ja ostutegevus toimus sel korral väljas - koolimaja sisehoovis. Tegelikult oli meil tegemisi ja kohtumisi veelgi. Ava Türi põhikooli Facebook, Instagram või kodulehekülg ning saad teada 5.c klassi loomakaamerast, 3. ja 4. klassi kohtumisest muinasjutuvestjaga jne. Kahjuks jäid seoses viiruse levikuga siiski ära mitmed põnevad tegemised – töövarjupäev, kirikukontsert, 8.–9. klasside jõuluball, projektipäev ja jõulunäidend, kuid kõik see tuleb kindlasti, kui saame taas kõik kooli, et jätkata oma tavapäraseid tegevusi. Lõppenud aastat jääb meenutama õpetajate ja Türi põhikooli lastekoori pühadetervitus kooli Facebooki ja kodulehel. Püsige terved ja olge hoitud! Merit Puna Türi põhikooli huvijuht

Veebruaris algab uus lastevanemate koolitus “Imelised aastad” kaia iva Türi valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

Mitte keegi meist ei ole sündinud kaasaantud vanemlike teadmiste ja oskustega, enamasti ei õpetata neid teadmisi ka koolis. Lapsevanemaks kasvamine algab koos laste sünniga ning selles protsessis on ilmselt kõik lapsevanemad kogenud tunnet, et „mõistusest tuleb puudu“ ega tea, kuidas oleks kõige õigem käituda, seda eriti olukordades, millega on keeruline hakkama saada. Veebruaris Türi Perepesas taas alustav rahvusvaheliselt tunnustatud ja teaduslikult tõestatud mõjuga vanemlusprogramm „Imelised aastad“ on vanemate toetamiseks loodud koolitus, mis õpetab, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla, keskendudes just vanemate jaoks kõige keerulise-

matele valdkondadele. Tegemist on 4-kuulise koolitusprogrammiga, kuhu on oodatud eelkooliealiste laste (2–8 eluaastat) vanemad. Koolitusel õpitakse: - kuidas kehtestada tõhusalt piire ja reegleid; - kuidas last julgustada ja tunnustada; - kuidas õpetada last tugevate tunnetega toime tulema; - kuidas arendada last mängu abil; - kuidas lahendada konflikte; - kuidas tulla toime stressiga. Väga olulise osa koolitusest moodustavad ka lapsevanemate omavaheliste praktiliste kogemuste jagamine ning koolituse käigus antavad kodutööd, mida saab kodus kohe järele proovida ning veenduda, et kursusel õpitu tõesti toimib, on toetav ning annab positiivset tulemust. Kindlasti soovitame või-

malusel osaleda koolitusel mõlemal lapsevanemal, kuna nii on kasutegur kõige suurem. Koos koolituse läbinutena ollakse üksteist toetavalt ühtse meeskonnana ühes paadis ning toimitakse samasuguste kasvatuspõhimõtete alusel, mis loob lastele kasvamiseks turvalisema ja selgema kasvukeskkonna. Koolitus toimub Türi Perepesas kord nädalas esmaspäeva õhtuti kestusega 2–2,5 tundi. Kokku on 16 kohtumist. Koolitus algab 1. veebruaril, vajadusel alustame veebikeskkonnas onlinekoolitusena. Koolitus on Türi valla lastevanematele tasuta. Kohapeal toimuva koolituse korral on meil organiseeritud ka lapsehoid, et osalejad saaksid vajadusel oma lapsed kaasa võtta, et ise rahulikult koolitusel osaleda. Nii vanematele kui ka lastele

pakutakse koolituse vaheajal sooja einet. Oma osalemise sooviavaldus palume saata hiljemalt 15. jaanuariks aadressile tyri@perepesa. ee järgneva teabega: - Kas osaled koolitusel üksi või koos kaaslasega? - Koolitusel osaleja(te) nimi, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress. - Kas on võimalus osaleda veebikeskkonnas toimuval koolitusel? - Mitu last on peres ja millises vanuses on lapsed? - Kas vajate lapsehoiuteenust koolituse ajal? Kui jah, siis mis vanuses ja mitmele lapsele? Soovitame oma osalemissoovist varakult märku anda, sest osalejate arv grupis on piiratud. Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ rahastab ja viib ellu tervise arengu instituut koostöös Türi vallavalitsusega.


5

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

persoon

Kümme küsimust kultuuripärlile Järvamaa kultuuripärl 2020 on Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja. Nii Kaarlile kui ka Laupa koolile on tänavu tulnud mitmeid tunnustusi, viimati kultuuripärli tiitel. Kaarel Aluoja on ise kokku seadnud hulga raamatuid ja lehelugusid. Kindlasti oleks tal jutuainet oma tegemistest korraliku raamatu jagu. Teet Reier

Sellesse rahvalehte mahub vastuseid täpselt kümnele küsimusele ja ma loodan, et Kaarel ei pahanda, kui arvan, et kellel neid küsimusi lisaks tekib, võib pärlivääriliselt koolipapalt ise küsida. Aga siis ikka pärast tunde, kui need jälle ükskord normaalsel moel algavad.

Kuidas sattus üks Jõgevamaa juurtega poiss ülikooli ja sealt edasi Türile õpetajaks? Ilmselt määrasid mu eriala valiku kaks inimest. Onu oli veterinaariateadlane ja kõrgkoolis ka taimi õppinud. Võisin olla 7-aastane, kui ta õpetas mind ühel suvel herbaariumi tegema, see huvi jäi külge. Minust seitse aastat vanem vend läks metsandust õppima. Tema sabas – hiljem juba üksi – kolasin mööda metsi linnupesi otsida ja loomi passida. Et mitte käia vennaga täpselt sama rada, valisin ülikoolis bioloogia eriala. Türile sattusin aga kõrgkoolijärgse suunamise alusel. Olen siiani seda meelt, et nõukogudeaegne suunamissüsteem oli õige. Kui riik on raha (st kõigi meie raha) su õpingute tarvis kulutanud, siis on tal ka õigus nõuda, et sa midagi riigile tagasi annaksid. Mitte ei tormaks omandatud teadmisi kiiresti piiri taga rahaks ümber vahetama või lööks kohe peale õpingute lõppemist omandatud erialale käega.

Mida on meenutada õpetajatööst Türi keskkoolis? Esmalt seda, kui vähe valmistas kõrgkool õpetajatööks ette: see oli ikka paras pea ees vette hüppamine. Saabusin Türile alles oktoobri algul (pärast ülikooli lõpetamist tuli noormeestel läbida veel ka kolmekuuline sõjaväelaager). Mind ootas klass, kelle klassijuhatajaks polnud keegi nõustunud hakkama, ning 30-tunnine nädalakoormus. Türi koolis oli palju toredaid kolleege: kes aitas klassijuhatajatöös, kes jällegi uude keskkonda sisse elada. See aga, mida meenutavad kokkutulekutel mu toredad õpilased oma kogenematust õpetajast ja klassijuhatajast, paneb vahel punastama.

Lisaks õpetajatööle oled korraldanud ka kultuuri Türi linnavalitsuses ja maitsnud ajakirjanikutööd Järva Teatajas. Mida meenutaksid nendest aegadest? Kes on kultuuritöötaja leiba söönud, teab, palju ööpäevast sellele kulub. Ma ei olnud otseselt kultuuritöötaja, kuid kultuur ja haridus olid minu kureeritavad valdkonnad. Tahtsin teha oma tööd hästi ja olin kõikjal ninapidi juures – ju see mulle ikka meeldis ka. Sellest ajast on jäänud palju väga häid tuttavaid. Järva Teatajasse mind kutsuti tööle. See on ainus kord mu mitmete erinevate tööpostide juures, kus tajusin tõsist läbipõlemist: töömõtted ja -mured ei lasknud magada. Mulle anti töö ja vastutus, millest olin enne saanud aimu vaid loetud nädalad. Õnneks jagus lehe vastutaval väljaandjal oidu mind peatoimetaja kohalt välja vahetada. Jätkasin tööd arvamustoimetaja ning reporterina ning edaspidi kõik sujus.

Ajakirjanikutöö mulle meeldis. Teeksin – ja vahel ka teen – seda siiani heal meelel. Ja ilmselt tasun nii ka „võlga“ oma kirjanduse õpetaja ees, kes veenis mind, et ma ülikooli eesti keelt õppima läheksin.

Kirjutamisele oled tõesti truuks jäänud. Mis on need teemad, mis on läbi aegade olnud Sinu jaoks olulised. Inimene, inimlikkus, väärtused. Ma pole suurem asi urgitseja, uurivaks ajakirjanikuks või püstolreporteriks ilmselt ei sobi. Üha enam paelub ka koduloo kirjasõnas talletamine.

Koolidirektori tööd oled teinud Sargveres ja täna teed Laupa põhikoolis. Kas võib öelda, et ühe toreda maakooli juht on ka natuke suuremat või siis vähemat sorti eeskuju oma õpilastele? Eranditult iga kooli juht peab olema eeskujuks oma õpilastele. Ja seda peaksid olema ka õpetajad. Direktor peab olema ühtviisi õiglane kõigi õpilaste osas. Ta peab olema eelarvamustest vaba. Ta peab näitama õpilastele kätte õiged väärtused. Pole mingit õigust ega õigustust elada oma tujusid või tujukust teiste peal välja. Vigu teeme kõik ja eksimusi on meil kõigil, aga neid ei tohiks juhtuda koolimajas lapsi kasvatades.

Oled aidanud kaante vahele Türi kihelkonna ajaloost ja elu-olust rääkivate raamatute sarja. Mis oli selleks tõukeks, mis nende raamatuteni viis ja kas on midagi ka tulevikuks varuks jäetud? Selle sarja eellugu ulatub aastasse 1995, kui Türi linnavalitsuses arutati, kuidas järgmisel aastal tähistada linna 70. sünnipäeva. Väärikatest linnakodanikest moodustati ajalootoimkond ning mind määrati linnavalitsuse poolt selle liikmeks. Komisjoni üks soov oli anda välja raamat Türi ajaloost. Pealkirjaks sai „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust“, sest mõte oli koondada ühtede kaante vahele mitmed erinevad teemad. Minu ülesanne oli autoritega suhelda ning materjal trükivalmis toimetada. Sealt mul see (Türi) koduloo pisik külge jäi ja järgmise raamatu koostamise võtsin juba vabatahtlikult enda õlule. 25 aastaga on sari jõudnud seitsme osani: kokku 112 artiklit 66 kaasautorilt, seitsme raamatu kogumaht on 1335 lehekülge. Eesmärke tuleb seada alati, need aitavad elus edasi. Mõtlen, kas suudan 10. osa kokku toimetada või kutsutakse enne ära. Järgmise osa materjaliga on nii, et kui keegi ütleks, et juuliks on vaja, siis suudaksin selle kaante vahele saada.

Oled kirjutanud palju artikleid küüditamise teemal, nendest lugudest on sündinud ka raamat. See on üsna valus ja kurb teema, mida samas pole unustatud. On Sulle meelde jäänud ka mõni positiivne mõte nendelt inimestelt, kellel tuli Siberi tee jalge alla võtta? Kui, siis arutlused andestamise teemal. 33-st küüdiloost, mis on koondatud raamatusse „Ära“, meenub ühe positiivse juhtumina see, kui kohalik kolhoosiesimees võttis Siberi külas eestlasi vastu seaprae ja samakaga: ta oli sõjaväelasena teeninud Eestis ja pidas eestlastest väga lugu. Eestlastest kui kohusetundlikest, taiplikest ja töökatest inimestest peeti Siberis lugu kõikjal. Armastust otsiti ja leiti ka Siberis. Lapsed on lapsed kõikjal ja kui parasjagu nälg väga ei pigistanud, olid neil ka seal omad mängud. Kuid kogu tonaalsus neis 33 loos – ja kõigi küüditatute elusaatustes

– on siiski masendav: masendav on see, kui palju tõpraid on omaenda rahvuskaaslaste seas; et sageli olid võõrast rahvusest sõdurid inimlikumad kui eestlased.

Oled pikka aega olnud ka Türi vallavolikogu liige. Kuidas vaatad hariduselule oma koduvallas? Mida saaks paremini või võiks teisiti? Ma olen öelnud seda aastaid ja kinnitan ka praegu: Türi vald on väga haridust toetav. Lihtne oli oma kooli toetada omavalitsuses, kus oli vaid üks kool. Kuid Türi valla haridusvõrk on olnud alati ulatuslik ja mitmepalgeline. Otsus ehitada Türi linna täiesti uus koolihoone oli väga õige. Kummaline, et see leidis nii palju vastuseisu. Rasketest aegadest tullakse välja ja raha vähesusest saab üle, kuid kas keegi praegustest Türi põhikooli lastevanematest kujutaks oma last veel õppimas 1970. aastal avatud koolimajas? Mida saaks paremini? Alati sõltub kõik juhtimisest. Praegu on Türi vallas hariduselu juhtimine taas tarkades kätes. Otsuseid tehakse mitte lähtudes populaarsusest või võimalikust häälte arvust tulevastel valimistel, vaid nende õigsusest ja vajalikkusest. Ka see, et vallavolikogu ja -valitsus tegelevad valla mahuka haridusvõrgu koondamisega, on aja nõue, kuigi

paljudele valulik. On olnud siiski üks otsus, mis mind aastaid häiris: see oli põhikooli kesklinna jätmine, kui viidi läbi Türi linna koolide reformi. Kuid nii see tookord volikogus häälte enamusega otsustati. Nüüd, kus kesklinnas on nüüdisaegne koolimaja ja võimas spordihoone, on see teema minu jaoks päevakorrast maas.

Viimane aasta on toonud mitmeid tunnustusi Sulle endale ja ka koolile. Mida arvad tublide märkamisest ja tunnustamisest, on mõni neist tunnustustest ka üllatusena tulnud? Kõik tunnustused, mis on tulnud Laupa koolile, on koolipere ühise järjepideva töö tulemus, kus ka lapsevanemad on toeks olnud. Neid tunnustusi võinuks rohkemgi olla, aga kõiki tegemisi ei jõua alati korralikuks aruandeks vormistada. Tunnustused, mis on tulnud endale, on üllatus alati. Ega neid nii palju olegi, kui jätta välja lõppenud aasta, mis oli tõesti paras tähesadu. (Ehk oli neis ka väike vihje vanusele?) Olen ise aastaid esitanud inimesi kõikvõimalikele tunnustuskonkurssidele ja sageli imestanud, nähes, kui vähe on esildisi. Ma usun, et me enamasti märkame teiste tublisid tegemisi, kuid võtkem siis aega seda välja öelda ning

esildiseks kirja panna.

Meil kõigil on olnud üsna raske ja keeruline aasta. Alates piirangutest ja lõpetades koolide distantsõppega. Millise pilguga vaatad tulevikule ja mis on need ettevõtmised, mida tahaksid kindlasti tulevikus ära teha või milles vähemalt osaleda? Ma ei taha olla nii ülbe, et võtta järgnev arutlus vaid enda nägemuseks. Jagan mõtteid, mida vahetasime laulja Siiri Sisaskiga jõulude ajal. Lõppenud aasta oli väga paljuski mõtlemapanev, paljudel ehk tõekspidamisi korrigeeriv. Samas tundub, et kuidagi õiged on need muudatused, mis suuremas plaanis toimuvad. Nagu paneks see pisike viirus meid mõtlema ja ümber mõtlema suunas, mida oleks pidanud juba ammu tegema. Nüüd kuidagi tõusevad tõelised väärtused pinnale ja on eriti selgesti näha, mis on mis. Kui rääkida koolist, siis Laupa koolil täitub 2022. aastal 100 aastat koolihariduse andmisest mõisas. Sellega kaasnevale on juba praegu tarvis mõelda. Ka on tarvis kuidagi ühise nimetuse alla viia Laupa kooli keskkonnaalased tegemised. Endal on mul käsil aga raamatu „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust“ VIII osa koostamine.


6

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

aasta 2020 Aasta 2020. Milline ta oli? Nagu palju on tsiteeritud, siis arvatavalt aasta, mis muutis maailma. Milline ta oli aga Türi vallale? Et sellest aru saada, lisame siia väikese pildilise ülevaate.

Vana haagissuvila eilne ja tänane päev: kunagi kodumaa teedel vuranud suvilast on saanud saun. Enam ta kuhugi ei sõida, aga pakub loodetavasti rohkeid saunaelamusi Karin ja Margus Allikule. Fotod: Teet Reier/Erakogu

JAANUARIS sai Türi ujula pool sajandit vanaks. Novembris lisandus väärikasse hoonesse ka moekas teraapia ja lastebassein. Fotod Teet Reier

Vana haagissuvila sai saunana uue elu VEEBRUARIS peeti Türi põhikooli ja võimla ehitusel sarikapidu.

Aastaid tagasi võttis Margus Allik käsile oma esimese suurema taastamistöö milleks oli Nuia kerega UAZ bussi renoveerimine. Sellele järgnes UAZ 3303 kastikas, millest sai täiesti kena ja korralik sõiduriist. Mullusel koroonakevadel veeres õuele uus projekt – 1970ndate lõpus käsitööna valminud haagissuvila. Teet Reier

„Haagissuvila kuulus minu sõbrale, kelle isa selle kunagi oma kätega meisterdas. Sellega võttis nende pere ette nii mõnegi toreda reisi mööda Eestit,“ selgitab Margus. „Eks sõbra isa võttis eeskujuks need pildid, mida mõnes välismaa ajakirjas näha võis, toona ju

midagi sellist meil saada polnud. Võttis eeskujuks ja tegi ka algusest lõpuni ise valmis.“ „Sõber pakkus kevadel, kas tahaksin seda haagissuvilat endale. Et äkki oskan sellega miskit peale hakata, kahju nagu prügimäele ka viia. Eks ta siis saigi Türile toodud mõttega, et sellest saaks toreda sauna.“ „Sai toodud ja pärast jaanipäeva läks töö lahti. Juba selleks, et haagis seest puhtaks saada, kulus mitu päeva. Ja siis sai tasapisi ehitama hakatud. Eks see selline tõsine ettevõtmine oli, aga toimeka projektijuhi käe all laabus kõik kenasti,“ osutab Margus abikaasa Karinile. Viimane tunnistab, et kui ta aastate eest toimunud veokapro-

jekti üsna pika hambaga vaatas, siis haagisest sauna saamisele aitas ka ise usinalt kaasa. „Eks ma nüüd juba utsitasin Margust ise ka tagant, et järgmise projekti kallale asuda. Selleks on nõukaaegse UAZ 452 ehk rahvakeeli villise taastamine.“ Marguse sõnul ootab proua juhilubade saamisel ees ka sapakaprojekt. Punane ZAZ 968M on õuel ootamas. Aga saunsuvila sai mõned päevad enne jõule ära testitud. Külastuse ajaks näitas kraadiklaas leiliruumis 110 soojapügalat. „Väga ruttu läks kuumaks, oli natuke rohkemgi kuuma, aga pidin osa soojast enne ajakirjaniku tulekut välja laskma, et ikka leiliruumis istuda kannataks.“ Kannatas küll.

Kui väga palavaks läks, sai ennast eesruumis jahutada ja ka lõpuks õues dušši võtta. Viimasele aitab kaasa sauna katusele paigaldatud päikesepaneel, tänu millele saab ka raadiot kuulata ja mis annab dušile vajalikku särtsu. Pesuvee peab tõsi küll lõkketulel soojaks ajama. Nii et kui inimestel on ikka piisavalt toredaid ideid (võib lugeda ka hulle mõtteid), siis ei jää ükski selline tore projekt teoks tegemata ja suvila, mis oleks tõenäolist prügimäele rännanud, sai täiesti uue ja kasuliku rakenduse saunana. Kui Facebooki otsinguribale kirjutada #allikutesaunahaagis siis saab ehituse käigust hea ülevaate. Seal on kõik ehituse pildid kenasti koos.

Siis, kui mõnes halvas asjas on ka midagi head… MÄRTSIS kehtestati riigis eriolukord.

APRILLIS said paljud ette võtta pikemaid jalutuskäike, sest metsaminek polnud keelatud. Nii sai isegi ükskord metsaotiga kohtutud, kes samuti oli tulnud metsa omi karuasju ajama.

Usun, et paljud inimesed õhkasid aasta lõpus, et lõpuks ometi on see aasta läbi. Tegelikult mõtlesin ka mina sedasi. Mõtlesin seni, kuni hakkasin tagasi möödunule vaatama ja järsku tundsin, et ei, mul pole mingit põhjust vaadata eelmisele aastale kibedusega. Et isegi halva asja juures võib olla midagi head või õpetlikku. Raamatukogudesse jõudsid paljud inimesed, kes polnud meid aastaid külastanud. Nad olid väga tänulikud, et me jätkasime ka karantiini ajal kontaktivaba raamatulaenutust. Mõnedki ütlesid, et pole ammu olnud aega raamatuid lugeda ja nüüd, mil muud meelelahutust polnud, pöördusid nad raamatute juurde tagasi. Olin uhke meie

raamatukoguhoidjate üle, kes olid nii nutikad erinevaid lahendusi välja mõtlema, et oma teenust paremini inimesteni viia. Analüüsinud veidi raamatukogude tegemisi 2020. aastal, avastasin, et hoolimata koroonapiirangutest, olime suutnud enamiku oma plaanidest teostada ja raamatukogusid külastasid mitmed lastekirjanikud, muinasjutuvestjad ja muusikud. Oli tore, et paljud üritused olid suunatud just lastele ja noortele. Nii said pärjatud tublid lugejadlapsed Kabala raamatukogu lugemismängus „Meie lapsed loevad” ning Oisu raamatukogus jätkus „Lugemisisu” programm, samuti tegid lapsed tutvust 3D pliiatsitega. Türi raamatukogu eestvõtmisel

külastasid gümnasistid A. H. Tammsaare muuseumi Vargamäel. Raamatukogude tegevused said tunnustust eelmisel aastal mitmel moel. Aasta lõpus tabas raamatukoguhoidjaid vahva üllatus, kui selgus, et kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi preemia Järvamaa kultuuritegija 2020 üheks kandidaadiks on esitatud ka Türi raamatukogu. Sellest, et Türi vallas on tublid raamatukoguhoidjad, andis tunnistust Oisu raamatukoguhoidja Heli Petrovitsi valimine Järvamaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Meil on põhjust rõõmustada, sest lisaks meie toredatele lugejatele, oleme ümbritsetud ka väga toetavate ja heatahtlike koostööpartneritega. Täname südamest

neid häid inimesi ja asutusi, kes on valla raamatukogude ettevõtmisi toetanud mitmel erineval moel. Oli küll keeruline aasta, aga ka rõõmu oli palju ja lootust ei tohi kaotada ning uskuma peab, et varsti läheb paremaks! Me ei tea veel, mida toob meile käesolev aasta. Loodetavasti on tal meile varuks ka mõni hea ja tore üllatus. Täna oleme juba põnevil ja ootusärevil uute raamatukoguruumide pärast Türil, kuhu peaksime kolima hiljemalt suve alguseks. Igatahes on, mida oodata. PS! 5. jaanuarist 2021 hakkavad Oisu ja Väätsa raamatukogud pakkuma ka postipunkti teenuseid. Olge hoitud ja püsige terved! Astrid Karpender Türi raamatukogu direktor


7

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

Uuest aastast laienevad meie vallas huvitegevuse võimalused Türi vallas on huvitegevusele alati suurt rõhku pööratud. Kes siis ei teaks meie suurepäraseid lauluja tantsuringe, rahvakultuuri ja muusikakooli head taset, pilliringe ja orkestrit, spordiklubide ja tantsustuudiote rikkalikke võimalusi, spordiklubide liidu põhjapanevat tööd, koolide juures tegutsevaid huviringe, noortekeskuse laiahaardelist tegevust või aktiivsete eestvedajate loodud põnevaid võimalusi. Laste ja noorte huvihariduse võimaluste rikastamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks on õla alla pannud ka riik ning eraldab kindlatel tingimustel omavalitsustele lisaraha. Igale vallale arvutatakse välja oma summa, kusjuures pool rahast jaotatakse lähtudes 7–19-aastaste noorte, toimetulekuraskustes olevate ja puudega noorte arvust ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest. Teise poole arvutamisel võetakse lisaks arvesse ka piirkondlikkuse aspekt, et parandada väiksemates asutusüksustes elavate noorte huvitegevuse kättesaadavust.

Riik annab huvitegevuseks täiendavat toetust 2021. aastaks on riigi huvitegevuse toetus Türi vallale 209 000 eurot, mis on 2000 võrra rohkem kui 2020. aastal, seega pole tõsi sotsiaalmeedias levitatav väide, et huvitegevuse raha väheneb. Sellele lisandub valla omaosalusena 30 000 eurot. Riigi toetusraha on võrreldes valla huvitegevuse kogukuluga küll väike summa, kuid valla jaoks siiski äärmiselt oluline toetus. Näiteks muusikakooli 2021. a eelarve on planeeritud ligi 400 000 eurot, noortekeskusel 250 000, toetus spordiorganisatsioonidele on üle 400 000 (lisaks spordikeskuse sisustuse eest tasumiseks miljon eurot), ujulale 110 000, kultuurimajadele 1,2 miljonit, lisaks koolides ja raamatukogudes toimuv huvitegevus. Samuti hangitakse jooksvalt lisaraha projektidest. Riigi toetus pole veel lukus, seega on ka meie jaotused alles kavandamisjärgus. Riigi raha kasutamiseks tuleb välja selgitada kitsaskohad ja tegevused nende kõrvaldamiseks või negatiivse mõju vähendamiseks. Need saavad kirja kaheaastasesse kavasse, kuid raha jaotus on aastapõhine ning ei saa olla eelduseks, et neli või kaks aastat tagasi tehtud jaotused jäävad muutumatuteks. Huvitegevuse kitsaskohad selgitati välja asutuste ja huvigruppide koostöös, noorte seas viis noortekeskus oktoobris-novembris läbi ülevallalise küsitluse. Noored sooviks näiteks rohkem tehnikaringe ning kunstivaldkonnas uusi võimalusi. Parema ja põhjalikuma ülevaate saamiseks jätkame täiendavate andmete kogumist ja analüüsi. Riigi toetusest suurim summa, kokku 60 000 eurot on kavas kasutada huvihariduse transpordikulude ja osaluste katmiseks, kui lapsed käivad huvikoolides teistes omavalitsustes, enim puudutab

see Väätsa piirkonna lapsi, aga ka teisi piirialasid ja ka Türi linnast käiakse näiteks Paide kunstikoolis kunstiõpet saamas. Siia lisandub ka valla enda raha, sest keskusest kaugemal elavatele lastele huvitegevuse kättesaadavuse tagamine on väga oluline. Suuruselt teine summa, 50 000 eurot (2020. a oli see 60 000), on kavandatud Türi spordiklubide liidule. Kuna see summa sai volikogu istungil kriitikat, siis täpsustan veel kord, et see ei lähe uue spordihoone sisustuse ostmiseks, vaid jätkatakse 2017. a lisandunud treeningrühmade tegevust, samuti laagrite toetamist ja tulemuslikkuse tõstmiseks Eesti meistrivõistluste toetuste maksmist. Samuti uuendatakse liikumisradasid ning ratsutamise, vibuspordi ja ujumise treeningvahendeid. Täiendavalt on plaanitud 2500 eurot Väätsa jõusaali seadmete ostuks.

gitegevustes on reeglina tasuline, kuid lasterikaste, väikese sissetulekuga või abivajavate perede laste osalustasu on võimalik katta huvihariduse vahenditest. Mul on hea meel, et meie vallavanema sihikindla ja veenva selgitustöö tulemusena saame riigi eelarvest loomemaja käivitamiseks 120 000 eurot täiendavat toetust. Sellega saame teha vajalikud ehitustööd: näiteks põrandate uuendamise, tualettide remondi, kulinaariaklassi renoveerimise, siseuste vahetus jm hooldusremondi. Teeme seda käsikäes ühisgümnaasiumiga, osa ruume on ka asutuste ühiskasutuses. Kuid eelkõige näeme tulu nende kahe organisatsiooni edasisest sisulisest koostööst.

Loomemaja

Lisaks loomemajale on uus ka loodav vajaduspõhine toetus huviringide osalustasu kompenseerimiseks lasterikaste või väiksema sissetulekuga peredele. Selleks oleme planeerinud 20 000 euro ning sellise fondi loomine lähtub otseselt riigi suunistest. On selge, et uute võimaluste loomisel ja väljaselgitatud kitsaskohtadega arvestamisel tuleb pea sama suure riigi toetuse sees kulude jaotus ümber vaadata. Suur osakaal eelmises kaheaastases kavas oli uute vahendite soetamisel: pillid, treeningvahendid, arvutid, esinemisriided, õmblusmasinad jne. Ka koolid on tunnistanud, et ehk on aeg vaadata ka rohkem kallite vahendite omavahelisele jagamisele, nagu see kultuurimaja ja noortekeskusega hästi toimib.

Uue tegevusena on kavas ellu kutsuda loomemaja, nii on kirjas ka valla arengukavas. Rajame selle Türi ühisgümnaasiumi hoones õppetööst vabadesse ruumidesse. Vastava otsuse ruumide jaotuse kohta tegi volikogu oma viimasel istungil. Eesmärgiks on pakkuda kõigile Türi valla elanikele võimalust tutvuda kaunite kunstidega, oma oskusi arendada ning tunda rõõmu ja rahulolu isetegemisest. Sest eeskätt kaunid kunstid ja tehnikaringid nõuavad sisu ja juhendamise kvaliteedi jaoks suuremat tuge ja ka huviliste koondumist (nagu on ka muusikakoolis ja spordikoolis). Kavas pole dubleerida ei kultuurimaja, spordikooli ega muude asutuste tegevust. Küll aga luua võimalusi oma vallas, mida nende puudumise tõttu pragu noored otsivad naaberomavalitsustest. Igale huviringile koostatakse sisukirjeldus koos atraktiivse tööplaaniga. Kõigile tegevustele on vaja leida asjatundlikud juhendajad. Kunsti- ja käsitööringide edasiarendusena on plaan luua õppekavad, eesmärk on sarnaselt meie tugevale muusikakoolile ja spordikoolile kujundada kvaliteetset huviharidust pakkuv huvikool. Kavas on luua mobiilseid huviringe, mida saab läbi viia ükskõik missuguses valla piirkonnas. Samuti erinevaid lühikursusi ja koolitusi, mis on noortele huvitekitamiseks ja tutvumiseks. Tähelepanuta ei jää ka täiskasvanute huvitegevus. Loomemaja noortele suunatud tegevust plaanime huvihariduse riigipoolsest rahast toetada 23 000 euroga. Türi on tuntud oma kunstnike poolest, loodetavasti saame seda rikkust peagi oma vallas veelgi rohkem kogeda. Detsembrisse kavandatud kohtumised ja arutelud võimalike juhendajate ja eestvedajatega lükkasime viiruse tõttu edasi, kuid peame leidma võimaluse need siiski lähiajal korraldada, et uuest õppeaastast kavakohane ringitegevus käivitada. Osalemine loomemaja rin-

Hakkame vajaduspõhiselt toetama osalustasude maksmist

Huvihariduse toetusest saavad osa kõik koolid Ilmselt tuleb üle kinnitada, et asutuste sh koolide eelarvetes on valla poolt jätkuvalt ette nähtud püsikuluna töötasud ja kulumaterjalid ringitegevusteks. Kuid riigipoolne nn projektiraha tulebki igal aastal uuesti otsustada. Olgu ära parandatud mõned meediakanalites ringlevad valeväited. • Kati Nõlvaku Järva Teataja veebiartiklis on kirjas, et koolide rahastus väheneb suisa 6 korda ja tõi näiteks Väätsa kooli, kes olevat saanud 2019. a huvihariduse toetust 12 000 eurot ja uuel aastal saab 2500 eurot. Mõistagi ei ole 12 000 jagamistehe 2500-ga sugugi mitte kuus, kuid Väätsa kool pole ka saanud 2019. a huvitegevuse toetust 12 000 vaid 10 107 eurot, millest lõviosa võttis laserpink hinnaga 6348 eurot ja robootikakomplektid 1504 eurot. Küllap teised asutused mõistsid toona seda suurt kulu, sest tõesti soetati vajalikud ja väärt asjad. Kuid see ju ei tähenda, et see summa iga-aastaseks jääbki. 2020. a eraldis Väätsa koolile oli 5900 eurot, suurimad ostud õmblusmasinad summas 2180 eurot ja ukuleled hinnaga 774 eurot. 2021. a planeeritav summa

on 2500 eurot. Loomulikult ei rõõmusta ükski asutuse juht, kui ei saa kogu küsitud raha. Kuid ärgitame jätkuvalt ka teisi projektirahastuste võimalusi kasutama, ka Väätsa on selles tubli olnud. Noortekeskus näiteks loobus osast riigi eraldisest tänu oma väga tulemuslikule projektitööle ja saime selle teistele ringi mängida. • FB-s on Sten Perillus Türi hariduselu grupis väitnud, et uue aasta eelarve esimese lugemisega vähendas Türi vald huvihariduse rahastamist. Nagu juba eespool räägitud, pole see tõsi. Tõsi on see, et summad pole asutuste lõikes samad (täpsustan, et neid ei tasu huvilisel siiski eelarvest otsida, need olid volikogu päevakorras ikka eraldi huvihariduse punktina). Kõige suuremad vähenemised on Türi spordiklubide liidul ja muusikakoolil. Uued asjad aga on toetusfond perede toetamiseks osalustasude maksmisel ja loomemajas loodavad uued huviringid. • Samas postituses on kirjas: „Samal ajal, kui huvihariduse rahasid kärbitakse, siis liiguvad suured summad vallavalitsuse tööruumide remondiks“. Lisaks siin sisalduvale valeväitele näeb see nüüd küll lihtsa vaenuõhutamise moodi välja, sest ametnikke on ju ikka lihtne siunata. Esiteks, huvihariduse raha ei vähene ja isegi parima tahtmise korral poleks seda võimalik vallamaja remondiks kasutada. Tuletan meelde, et remondime ajaloolise nn valge maja raamatukogule ja vallavalitsusele ning müüme praeguse vallamaja hoone. Ma küll ei tea kedagi, kes arvaks, et valge maja peaks tühjalt seisma jääma. Ja loodetavalt ei arva keegi ka seda, et raamatukogu saaks lihtsalt klassiruumidesse raamatud sisse tõsta või valla ametnikud peaks istuma kooli pikas koridoris, kus ametiasutust külastav kodanik kogu seltskonna ees oma muret saab avada. Või et saaks jätta täitmata nõuded elektritööde osas, mis rekonstrueerimistel on. Küll aga on Sten ära unustanud näiteks Väätsa rahvamaja kapitaalremondi, kuhu Urmas Kupu ja Üllar Vahtramäe eestvedamisel saame suure summa projektiraha, kuid kuhu lisaks ühinemistoetuse kasutamisele lisame 2021. aastal omaosaluseks veel valla maksumaksja ühist raha 140 tuhat eurot. Ja on just see väga suur samm Väätsa huvi- ja kultuuritegevuse arendamiseks. Kes Väätsa rahvamajas on käinud, teab, millest jutt. Loodan, et vallarahva ühised pingutused meie laste ja noorte heaks töötada, pakkuda neile arenguvõimalusi nii oma kodukoolis kui ka võimaldada osa võtta sellest, mis põnevat ja uut on kaugemal, et need pingutused kannavad vilja. Soovin kõigile heatahtlikele tegutsejatele teguderohket ja rõõmupakkuvat uut aastat! Kaia Iva Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

aasta 2020

MAIS alustati ajaloolise Käru puukiriku välisvoodri remondiga ja sügiseks oli kirikul uus ookerkollane laudis üll.

Suvekuud tõid piirangutesse kauaoodatud leevenduse ja toimusid Väätsa kortermajade festival...

... Türi püha Martini kiriku 700. juubeli tähistamine...

...ja loomulikult oli tänavuseks suursündmuseks Türi põhikooli ja uue spordihoone avamine.


8

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

Järjekordsed eluruumide kohandused tehtud Türi vallas on palju vanu maju, milles pesemiskohad ei ole liikumispuudega inimestele iseseisvalt ligipääsetavad. Selle olukorra parandamiseks said kohanduse projekti „Türi valla puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine III“ raames järjekordsed kaks puudega inimest, kelle igapäevaelu parandamiseks hügieenitoimingute teostamisel kohandati kaks pesemisruumi. Projekti algas 1. septembril ja lõppes 31. detsembril 2020. Projekti eesmärgiks on puudega inimeste iseseisvuse suurendamine ning hooldajate hoolduskoormuse vähendamine. Projekti abikõlbulikud kogukulud olid 8676 eurot, millest 7374,60 ehk 85% finantseeriti riigi tugiteenuste keskuse poolt Euroopa regionaalarengu fondist. 15% ehk 1301,40 eurot omaosalust tasub Türi vald oma eelarvest puudega inimeste toetamiseks. Astrit Ujok projektijuht

Perepesa avatud mängutoa tegemistest Evelin Metsis, Perepesa mängutoa juhendaja

Püüdes kõrvale jätta kõik viirusega seotu, siis loodetavasti täitusid kõik teie jõulusoovid ning hinges on uue aasta algul rahulolu ning koostegemise tahe. Uuel aastal saab alati seatud mingid sihid ja eesmärgid, mille poole samm-sammult edasi liikuma hakata. Nii ka meil, Perepesas. Edasi liikuda saame küll vaid koos teiega, seega toome teieni mõned meenutused juba toimunud tegevustest ning mis meid veel ees ootamas on. Kindlasti saab see edasiminek olema täis rõõmu ja mängulusti.

Millega oleme tegelenud?

Projekti abiga kohandatud pesemisruum Türi vallas. Erakogu

va l l av o l i k o g u s

29. detsembril 2020 istungil Türi vallavolikogu: • tunnistas revisjonikomisjoni poolt läbi viidud kontrolli alusel Türi valla 2020. aasta eelarve reservfondi kasutamise nõuetekohaseks ning vajalikuks; • kinnitas Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021–2025; • muutis Türi vallavolikogu 25. oktoobri 2018 määrust nr 45 „Kodu soetamise toetus“ ja otsustas jätkata toetuse andmisega alates 1.01.2021; • lõpetas Türi valla 2021. aasta eelarve esimese lugemise; • otsustas võõrandada Türi vallale kuuluvad korteriomandid otsustuskorras (Laupa külas, Pargi tänav 2 garaažide valdajatele); • otsustas taotleda keskkonnaministrilt luba Järva maakonnas Türi vallas Käru alevikus Nurme tänav 1 kinnisasja võõrandamiseks ning loa saamisel võõrandada see enampakkumise korras; • otsustas anda osa Türi ühisgümnaasiumi valduses oleva hoone valdusest üle Türi noortekeskuse kasutusse ja valdusse Türi loomemaja tegevuse käivitamiseks; • kinnitas Türi valla huvihariduse ja huvitegevuse arendamise tegevuskava perioodiks 1.01.2021 – 31.12.2022; • määras Türi vallale kuuluvad elamud ja eluruumide jaotuse sotsiaalelamuteks ja sotsiaalkorteriteks, kasutamiseks sotsiaalühiskorteritena ja sotsiaalkorteriteks kõrvalabi tagamisega; • valis Türi vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmeks Artur Metsare; • arvas Katrin Puusepa Türi vallavolikogu I koosseisu eelarve- ja arenduskomisjonist välja, kinnitas komisjoni koosseisu Ele Ennu ning komisjoni koosseisu 14-liikmelisena; • kuulas ära volikogu esimehe ülevaate Türi valla korruptsioonivastase erikomisjoni tööst ja võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst.

Türi vallavalitsus palub vallakodanikel oma mittevajalikud kasutatud asjad viia Kalevi poe kõrval asuvasse punasesse riiete kogumise konteinerisse. Konteinerisse võib panna puhtaid ja terveid tekstiilesemeid: rõivaid, kardinaid, voodipesu jms, samuti kasutatud jalatseid, kotte, vöösid ja mänguasju. Türi vallavalitsus ei kogu inimestelt Tallinna tänav 33 asuvas sotsiaalmajas riideid ega muid tarbeesemeid. Palun sinna asju mitte maha jätta, vaid paigutada need sinna, kus on nende koht. Ära viska minema, vaid vii asjad punasesse konteinerisse Kalevi poe kõrvale!

Oktoobris sai hoo sisse juhendatud tegevuste sari “Tegus reede”. Neil reedetel toimusid erinevad aktiivsed, arendavad ja loovad tegevused. See algus sai tõuke ilusatest sügisilmadest, mida soovisime õue nautima minna ning natuke tervisemeetreid koguda. Peatusime sügislehtedes pargis ja saime seal koostöös Türi raamatukoguga kuulata toredat muinasjuttu kõrvitsatest, sahistasime lehtedes, tegime tutvust vahvate kastanimunadega. Veel toimetasid usinad näpud soolataignas, erineval meetodil said meisterdatud isadepäevakaardid isadepäevaks. Ühel ree-

del oli võimalik kaasa võtta oma väike kaisukaru, kes julgustavalt aitas ritta saada mõned tantsusammud ja lauluread. Päris mitmetel õhtutel toimetasid meie mängutoas isad koos lastega, et meisterdada vahvaid kommimasinaid. Isadepäeva raames saime koos isadega ning Taikse Puiduga anda väikestele lindudele parema stardipositsiooni talvega rinda pistmiseks. Isad olid juhendaja rollis oma lastele, kes meisterdasid neile linnukestele söögimaja. Loodetavasti on kõik majad puude/põõsaste otsas ja lapsed on saanud nii-öelda kohustuse õlale, et linnukestel toit laual oleks. Kohusetundlikkus kulub meie lastele kuhjaga ära.

tingitud olukord on normaliseerunud ning haigestumise numbrid vähenenud. Tegevustena on ootamas mõned osavate näppude töötoad. Üheks neist on praktiline oskus ehk paela sidumise oskus. Teeme seda läbi mängulise tegevuse, samal ajal tutvudes ka “Oskuste õppe käsiraamatu” järgi kirjeldatud etappidega, kuidas lapsevanem saab toetada last oskuste omandamise juures. Veel toimub juturing, mille keskmeks on sõprus, selle väärtustamine ning vajalikkus. Juturingi lõpetab väike mänguline tegevus, mis toimib ainult tänu meeskonnatööle. Selline on põgus ülevaade, mis tulemas on.

Mis on tulemas uuel aastal?

Teenused mängutoas

Ootame mängutuppa vanemaid ja vanavanemaid lastega, et ühiselt koos toimetada, tugevdamaks ka kogukonna lävimist. Jätkub sari “Tegus reede”, reedesed juhendatud tegevused toimuvad kolm korda kuus. Alustame kohe, kui viirusest

1. Juhendatud tegevused - “Tegusate reedete” eesmärgiks on lapse ja vanema koostöö tugevdamine ning lapse oskuste ja arengu toetamine mänguliste tegevustega. Tegevused toimuvad ette registreerimisega ning põhiliseks lapse toetajaks on vanem.

2. Lapsehoid teenuse ajal - kui vanem viibib mõnel Perepesa teenusel, koolitusel või juturingis, siis on võimalus tuua laps hoidu. See teenus on perele tasuta. 3. Tasuline lühiajaline lapsehoidpakume mängutoa lahtiolekuaegadel, va juhendatud tegevuse ajal. Võimalik tuua laps hoidu, kui vanemal on vaja külastada arsti või teha mingeid ametlikke käike, olgu see kasvõi juuksuri külastus. Vanem vajab aeg-ajalt aega vaid iseendale! 4. Vaba mäng - mängutoa lahtiolekuaegadel pakume võimalust lapsel mängida ja olla sotsiaalses suhtes nii vanema kui ka eakaaslas(t)ega. Ka oleme avatud pakkumistele, kui Sul on soov ja tahtmine oma oskust/teadlikkust teistega jagada, siis anna endast märku! Teie ettepanekutest ja soovidest lähtudes saame tekitada tegevused, mis kõigile rõõmu pakuvad. Avatud mängutuba loob võimaluse omavahel suhelda ja koos käia, mis võib olla ka vabatahtliku tegevuse alguspunktiks. Omavaheline suhtlus ühendab kogukonna inimesi! Mängutuba on avatud: E: 10.00-13.00 T: 17.00-20.00 K: 10.00-13.00 R: 10.00-13.00 Rõõmsate kohtumisteni mängutoas!

Türi vald toetab uuest aastast noori jälle oma esimese kodu loomisel Türi vallavolikogu otsustas 29. detsembri istungil (pildil), et kodu soetamise toetuse andmisega jätkatakse 1. jaanuarist 2021. Seni on kodu soetamise toetuse abil Türi valda juurde tulnud kokku 103 uut elanikku, neist 66 täiskasvanut ja 37 last. Lisaks on meie enda Türi valla noortest tervelt 35 noort koos 14 lapsega otsustanud toetuse abil oma esimese kodu just siia rajada. Loomulikult on toetuse summa kogukuluna vaadates suur, kuid iga maksumaksja toob valla eelarvesse igal aastal arvestuslikult umbes 1800 eurot - kokku igal aastal siis ligi 120 000 eurot. Toetuse andmise peamiseks eesmärgiks ei olegi teenida maksutulu, vaid suurendada elanike arvu, valla lasteaedades ja koolides laste arvu ning säilitada piisav hulk elanikke, mis on vajalik avalike teenuste pakkumiseks ja teenuste kvaliteedi tagamiseks. Lisaks toob iga lisanduv tööealine inimene ka kaudselt tulu: osaledes piirkonna ettevõtmistes, tarbides kohalikke teenuseid, pakkudes oma tööjõudu ettevõtjale või tugevdades siinsete spetsialistide valikut. Usun, et on tõesti väga tähtis, et saame juurde lapsi oma lasteaedadesse ja koolidesse, inimesi erinevaid ameteid pidama, osalema meie kogukonnaelus ja meie elanikkonna vanuselist koosseisu noorendama!

Määrust muudeti veidi, et täpsustada ja laiendada kodutoetuse andmise tingimusi. Kuivõrd määruse eesmärk on kasutada meetmeid, mis aitavad Türi valda tuua elama uusi elanikke, on otstarbekas laiendada toetuse saajate ringi ka uuselamu rajajatele, kes täna on ebavõrdses seisus juba olemasoleva hoone ostjate ning selle rekonstrueerijate ning renoveerijatega. Seega on nüüd toetust võimalik taotleda ka noortel, kes ehitavad endale kodu, toetust saab taotleda ühe kuu jooksul pärast ehitisele kasutusloa saamist. See annab kindluse, et maja on valminud ning elanikud asuvad tõepoolest Türi valda elama, varasem taotlemine võiks lõppeda olukorraga, kus taotleja ei suuda erinevatel põhjustel ehitust lõpuni viia ning seega

ei oleks tal ka võimalik määruse nõudeid ega toetuse eesmärki täita. Toetust antakse kuni 20% soetatava eluaseme hinnast kuid maksimaalselt 8000 eurot ka edaspidi. Toetuse määramise aluseks võetakse kinnisvara hindamise tulemusena väljendatud vara hind ning tehingud peavad olema tõendatavad- näiteks sularaha kasutamine tehingutes, milleks kasutatakse ka Türi valla kodu soetamise toetust, ei ole lubatud. Kodutoetuse andmine tõi praktikas oluliselt suurema huvi Türi valla kodutoetuse võimaluse kasutamiseks, kui seda algselt osati ennustada. Seetõttu seotakse nüüd määruse rakendamine eelarve võimalustega. Sarnaseid piiranguid kasutatakse ka erinevate riiklike ühekordsete soodustuste või struktuurfondide rahastuse korral. Seetõttu

lisati nüüd määrusesse õiguslikud alused, mis annavad aluse kodutoetuse määramiseks vaid Türi valla eelarvesse kodu soetamise toetuseks määratud summa ulatuses. Määruse rakendamine peatub, kui kalendriaastas Türi valla eelarvesse planeeritud summa on toetustena välja makstud ning Türi vallavolikogu ei ole lisaeelarvega toetussummat suurendanud. Türi valla 2021. aasta eelarve eelnõus on hetkel plaanitud kodu soetamise toetusele kulutada 145 000 eurot. Täpsema info leiavad taotlejad valla kodulehelt. Loodan, et kodutoetuse abil saavad Türi valla noored oma esimese kodu rajamiseks tuge ning siia leiavad tee uued ja toredad pered üle Eesti! Pipi-Liis Siemann Türi vallavanem


9

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

Sotsiaaltranspordi hinnad Türi valla poolt osutatava sotsiaaltransporditeenuse hinnad on alates 1. jaanuarist 2021. a järgmised: • Türi valla haldusterritooriumil osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest tasub teenuse saaja 5 (viis) eurot ühe tellitud sõidu kohta; • väljapoole Türi valla haldusterritooriumi osutatava sotsiaaltransporditeenuse eest tasub teenuse saaja 30 (kolmkümmend) senti läbitud kilomeetri kohta, kuid mitte vähem kui 5 (viis) eurot. Läbitud kilometraaži hulka loetakse teekond sihtpunkti ja tagasi ning kilometraaži arvestatakse asustusüksuse täpsusega; • puuetega inimeste sotsiaalhoolekandega tegelevad juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused tasuvad Türi valla sotsiaaltransporditeenuse eest 70 (seitsekümmend) senti läbitud kilomeetri kohta. Läbitud kilometraaži hulka loetakse teekond sihtpunkti ja tagasi ning kilometraaži arvestatakse asustusüksuse täpsusega. Raske majandusliku olukorra puhul on võimalik taotleda sotsiaaltranspordi eest tasumiseks toetust. Info: 504 7821, Kaja.Laanest@tyri.ee Kaja Laanest sotsiaaltööspetsialist

Üldplaneeringuga saab tutvuda Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek korraldati 25.05–26.06.2020. Vahepealsel perioodil on koostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüs ning seoses sellega lisandub üldplaneeringu seletuskirja ja KHS aruandesse olulist informatsiooni (eeskätt puudutab see Türi valla lääneosa, kuhu jäävad Kädva, Sonni, Lungu, Kändliku, Kullimaa ja Jõeküla ning Käru alevik), mis tingib uue avaliku väljapaneku korraldamise vajaduse. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 25.01–25.02.2021. Avaliku väljapaneku perioodi jooksul on igal isikul õigus esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamusi e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee või aadressil Kohtu tn 2, Türi linn, 72213, Türi vald. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee valides valdkonna „Ehitus, planeerimine“ ning alamjaotusest „Üldplaneeringud“ ja „Türi valla üldplaneeringu koostamine (alates 27.09.2018)“. Pabermaterjalid on tutvumiseks Käru raamatukogus (Viljandi mnt 17, Käru alevik). Arvestades riigis kehtivat olukorda, palume pabermaterjalidega tutvumiseks eelnevalt aeg kokku leppida. Samuti on võimalik üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga seotud materjalide ja informatsiooniga tutvuda Türi vallavalitsuse haldushoones selle tööajal (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2; kontaktisik Marje Pärn, e-post marje.parn@ tyri.ee, tel 5333 0476). Oma soovist palun eelnevalt teada anda ning aeg materjalidega tutvumiseks kokku leppida.

Rehabilitatsiooniteenus pakub täiendavat abi kaia iva Türi valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

Juba mõnda aega on Türi Kevade kool jaganud oma ruume Türi rehabilitatsioonimeeskonnaga. Tähelepanu on suunatud neile lastele ja noortele, kes vajavad rohkem abi ning koolis ja lasteaias pakutavatest tugiteenustest ei piisa. Sel juhul saab kool, lasteaed või vallavalitsuse spetsialist heas koostöös vanematega algatada rehabilitatsiooniteenusele suunamise, kus abi saab nii laps kui ka tema pere. Lisaks sellele pakutakse rehabilitatsiooniteenust ka puudega lastele. Teenuse eest tasub sotsiaalkindlustusamet. Kevade koolimajas on teenuse pakkumiseks suurepärased ruumid ja meeskond on soetanud kõik vajalikud vahendid, kuid nüüd on taas põhjust rõõmustada, sest väärika hoone avaras verandas seati sisse uus nõustamistuba. Mugavad toolid ja kaunis vaade loovad sobiva keskkonna, kus ka kõige keerulisemaid teemasid on hea lahata.

Fotosilm tabas hetke, kui nõustamistoas olid koostööplaane pidamas ja end tassi kohviga turgutamas eripedagoogid Ellen Rosimannus ja Ingrit Talvist, sotsiaaltöötaja Marge Pener ning koolijuht Andres Tšumakov. Fotolt on puudu psühholoog Tiia Tõlgu.

info Teenusele suunamiseks tuleb ühendust võtta lapse haridusasutusega või Türi valla haridusspetsialistiga. Kui seni tegeles ametiasutuses rehabilitatsiooniteenusele suunamisega lastekaitsespetsialist, siis sellest aastast on see haridusspetsialisti töövaldkond. Lähem info Kati Adul, kati.adul@tyri.ee, tel 5393 2270. Teenuse sisu ja korralduse kohta saab infot: e-postiga tyri@keilark. ee või telefonil 510 9926.

Siinkohal täname Türi martsipanitootjat Convi Food Sweets OÜ-d ja tema juhti Anu Zinovjevit,

kes lahkelt aitasid mööbli Türile tuua. Hea on tunda kogukonna tuge ja lastest hoolimist!

a r va m u s

Kui maailm muutub, peab ka Türi muutuma

lauri läänemets Riigikogu liige

Maailm muutub kiiresti ja lähenemine, mis kunagi toimis, või see, mis kunagi tegime, ei pruugi enam olla piisavalt mõjus. Torudest ja elektrikaablist enam ei piisa, et tekiks kõrgelt tasustatud töökohti, vaja on hariduslikku koostööd, mille kaudu saaksid inimesed omandada uued oskused ja sobiksid ka uuele töökohale. Perede heaolu ei tähenda enam kuivalt töökohta emaleisale, vaid võimalust lastel saada kodu lähedalt maailma parimat haridust. Mitte ainult Tallinn või Tartu, vaid ka Türi peab olema elukeskkond, kus tegeletakse innovatsiooniga. Kus ettevõtjad, vabaühendused ja omavalitsus teevad midagi, mida mujal sellisel tasemel ei suudeta, tänu millele kogu Eesti ja Euroopa pilgud on meile pööratud. Eakus ei tähenda soovi ühiskonnaelust kõrvale tõmbuda ja ülejäänud elu kodus passida. Neil inimestel on tohutu kogemuste pagas ja neile tuleb anda võimalus seda jagada – noortele, valla

juhtidele, linna planeerijatele. Kui ehitame tervisekeskuse ühte linna äärde, siis ei piisa enam paarist bussist, mis linna keskelt läbi sõidavad. Võib-olla ei peagi need olema bussid, vaid kolmerattalised elektrijalgrattad, golfikärutaolised väikesõidukid, millele on rajatud turvalised liikumisteed linna igast osast poe ja arstini. Eesti ühistransport läheb kümne aasta jooksul üle biometaanile, Tallinn ja Tartu on sellega juba algust teinud. Samas on Türi vald üks kõige suurema potentsiaaliga biometaani tootaja tänu suurele loomade arvule. Pealtvaatamise asemel saaksime olla siin hoopis kliimasõbraliku transpordi lipulaevaks ning võiksime oma ettevõtjate poolt loodud väärtusest ise kasu saada. Ükski vallavalitsus, volikogu, komisjon ega töörühm ei suuda olla nii loovad, ei suuda teha nii palju, ei suuda kaasata sellisel määral, kui seda suudavad inimesed, kogukonnad. Kui lõpetaksime volikogus vastupuiklemise ning annaksime Oisule, Kabalale, Taiksele ja Türi linna inimestele võimaluse luua kogukonnakogu nagu see täna võimalusena Väätsal ja Kärus on. Kui tekiks julgus anda Türi linna elanikele võimalus valida asulavanem, kellel on rida õiguseid inimeste eest seista ja võimalusi eest vedada, nagu seda külavanematel on, suudaksime üheskoos veel rohkem.

repliik

Vald on üks suur kogukond, kogukondade kooslus, elad sa Türi linnas, Väätsal, Retlas või Kärus, kõik koos oleme üks Türi vald. Vald on üks suur kogukond, kogukondade kooslus, elad sa Türi linnas, Väätsal, Retlas või Kärus, kõik koos oleme üks Türi vald. Nii oleme koos ka oma murede ja rõõmudega. Seepärast soovin ma alanud aastalt rohkem koostööd ja kaasamist, ärakuulamist ja kaasaarvamist. Meie vallas on niipalju potentsiaali, mida oskusliku eestvedamise ja koostöö kaudu saaksime rakendada me kodukoha arengusse, et siin elu kestaks, oleks tööd ja veel enam tasuvat tööd, et lastele oleks kodulähedased koolid, et oleks üheskoos tegutsemise rõõmu. Jätkugu meil kõigil meelt tunnistada ja jaksu lahendad ka seda, mis veel rõõmu ei paku või isegi tuska tekitab. Peame meeles, et teisiti arvamus ei ole midagi halba, vaid vastupidi – võimekus olukordadele teisi lahendusi näha.

saa m e t u ttavaks

Uus haridusspetsialist asus tööle 1. jaanuarist 2021 asus Türi vallavalitsuse haridusspetsialistina tööle Kati Adul. Kati Adul on elanud pea terve oma elu Türi vallas. Bakalaureusekraadi omandas Kati Tallinna ülikoolis kutsepedagoogika erialal ja ta on töötanud õpetajana üle kümne aasta. Haridusspetsialisti ametis üldhariduse valdkonnas on Kati Aduli ülesandeks • toetada valla haridusasutusi muutunud õpikäsituse põhimõtete rakendamisel ning õppijakeskse hariduskorralduse arendamisel; • toetada ja nõustada valla haridusasutusi erivajadustega lastele sobiva õpikeskkonna loomisel ja toetavate teenuste rakendamisel; • nõustada erivajadustega lapsi ja peresid haridusalastes küsimustes, sobivate toetavate teenuste ja õppeasutuse valikul; • vajadusel suunata laps ja pere tugiisiku, sotsiaalse rehabilitatsiooni või muule asjakohasele teenusele; • jälgida erivajadusega sh määratud puudeastmega laste haridusteed ning rakendatud toetusmeetmeid jpm. Huvihariduse valdkonnas: • koordineerida koostööd Türi valla huvitegevuse teostajate vahel ning toetada huvitegevuse eesmärkide saavutamist; • nõustada lastevanemaid huvihariduse alastes küsimustes, informeerida avalikkust huvihariduse ja huvitegevuse korraldusest ning sellega seonduvast jpm. Haridusspetsialisti ametijuhendiga saab soovi korral tutvuda valla kodulehel kontaktide all. Kati enda sõnul on tema südameasjaks, et õpilased käiksid koolis särasilmil ja et hariduse omandamisel arvestataks õpilaste tugevuste ning vajadustega. Haridusspetsialist Kati Aduliga saab ühendust e-posti aadressil kati. adul@tyri.ee ja telefonil 5393 2270. Merle Rüütel Türi valla avalike suhete juht

24/7 hingehoiutelefon Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhanguga on ühiskonnas kasvanud ebastabiilsus, paljusid on vallanud töökaotuse tõttu lootusetus ja hirm tuleviku ees, piiratud on olnud suhtlusvõimalused, mistõttu jäävad paljud inimesed oma probleemidega üksi. Lisaks on antud kriisiolukorra puhul reaalseks ohuks surmaga lõppev haigus, mis tekitab surmahirmu ja eksistentsiaalseid küsimusi. Kõik see suurendab enesetappude riski, tekitab ärevushäireid ja erinevaid püshholoogilisi probleeme. Arvestades kõiki nimetatud aspekte on 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas kõigile kodanikele kättesaadava ja tasuta sotsiaalministeeriumi rahastatud ööpäevaringne tasuta hingehoiutelefon 116 123. Hingehoiutelefonil töötavad erialase hariduse omandanud hingehoidjad ning abi saab eesti, vene ja inglise keeles. Vene ja inglise keeles nõustamise võimekus on pooltel hingehoidjatel. Väga kriitilistes olukordades püütakse kõne suunata vastavat keelt kõnelevale hingehoidjale, kes ei ole parasjagu valves. Kuna tööl on korraga üks hingehoidja, siis ei ole alati võimalik liinile pääseda.


10

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

kuhu minna

kultuur L 9.01 kell 16 Jõuluaja lõpetamine Oisu rahvamaja juures. K 20.01 kell 9.30 Eesti meestelaulu seltsi poiste solistide võistulaulmise Järvamaa eelvoor Türi kultuurikeskuses K 20.01 kell 15.05 Kesk-Eesti TRE raadios Väärikate ülikooli loengutund. Kaido Kaljuste räägib teemal „Inimsuhete keerdkäigud kinnisvaramaailmas“ N 21.01 kell 19 Jazzklubi Türi kultuurikeskuses K 27.01 kell 18 Eesti tantsuagentuuri etendus Türi kultuurikeskuses T 2.02 kell 19 Kuressaare teater „Shakespeare´i kogutud teosed“ Türi kultuurikeskuses K 3.02 kell 11 Kuressaare teater lastelavastus „Kes on Punamütsike?“ Türi kultuurikeskuses R 5.02 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumäng Türi kultuurikeskuses L 6.02 kell 17 Uus Kontsert esitleb: Irina Zaharenko ja klaaspärlimäng Türi kultuurikeskuses P 7.02 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses 6.12- 28.01.2021 Türi kultuurikeskuse galeriis Sirje Eelma näitus BOTTOBAAPA Türi kultuurikeskuse pere soovib kõikidele ilusat, rõõmurohket ja tervisest pakatavat uut aastat! Jälgige reklaami kultuurikeskuses toimuva kohta meie kodulehelt www.tyrikultuurikeskus. ee/ ning meie Facebooki lehelt.

sp o r d i sü n d m u s e d JAANUAR 8.01 kell 19 toimub Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängusari Türi kultuurikeskuses. Info: Veiko Valang 550 7576. 9.01 kell 10 toimub Türi Ganvix CUP 2021 Türi. Info: Vitali Gansen 5626 3752. 19.01 kell 18 toimub „Türi suusatalv 2021“ seeriavõistluse I etapp Türi Tolli suusarajal. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 23.01 toimub Järvamaa ujumise seeriavõistlus Türi ujulas.

va n a j a u u s

Info: Otto Männa 5349 1012. 23.01 kell 10 toimuvad Järvamaa koroona meistrivõistlused üksikmängus Türi spordihoones. Info: Kalju Mägi 5341 3643 23.01 kell 14 toimub Kabala spordihoone 20. aasta sünnipäev Kabala spordihoones. Info: Heli Martin 523 7398 30.–31.01 toimub rahvusvaheline noorte maadlusturniir Maalehe auhindadele Türi spordihoones. Info: Mati Sadam 525 0582. 31.01 toimub koroona võistlused üksikmängudes Käru Rahvamajas. Info: Anne Sillamaa 58018974. jaanuaris toimub Kabala piirkonna mälumängu 3. voor Kabala rahvamajas. Info: Heli Martin 523 7398. VEEBRUAR 2.02 kell 18 toimub „Türi suusatalv 2021“ seeriavõistluse II etapp. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 13.02 toimub vibuvõistlus Last Shoot Vibukoolis (Koidula 27A). Info: Maarika Jäätmaa 5598 5986. 15.02 kell 19 toimub Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängusari Türi kultuurikeskuses. Info: Veiko Valang 550 7576. 16.02 kell 18 toimub „Türi suusatalv 2021“ seeriavõistluse III etapp. Info: Kaarel Kallas 5330 8128. 24.02 kell 12 toimub „Türi suusatalv 2021“ seeriavõistlus IV etapp. Info: Kaarel Kallas 5330 8128. 24.02 kell 12 toimub Eesti Vabariigi aastapäeva liikumisüritus koos suusatamise seeriavõistluse viimase etapiga Türil. Info: TSKL 5820 1464. veebruaris toimub Kabala piirkonna mälumängu 4. voor Kabala rahvamajas. Info: Heli Martin 523 7398. veebruaris toimub Presidendimatk. Info: KSK ALEM 5812 5952.

Türi kirikaed talvevaikuses. Taamal on näha läbi puuvõrade pastoraadihoonet. Sel perioodil olid aias veel alles suured põlispuud ja haudasid ümbritsesid sepistatud aiad. Foto Rene Viljati kogust

näitused Kuni 28.01 Türi kultuurikeskuse galeriis Sirje Eelma näitus BOTTOBAAPA- Graafika/ installatsioon/ külalised 12.01- 26.02 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Tiina Azojani fotonäitus „Elurõõm“

Tänaseks on kirikaias kõik suured põlispuud likvideeritud ning säilinud pole ka sepisaedasid. Pastoraadihoone ootab varemetes paremaid aegu. Kirikaiast on ära viidud väga vanad rõngasristid, mida on osaliselt võimalik näha kiriku sisemuses. foto rene viljat 2021

Türi Kultuurikeskus annab läbirääkimistega pakkumise korras kohvikuteenuse osutamiseks alates 18. veebruarist 2021 kolmeks aastaks tasu eest kasutusse Türil, Hariduse tänav 1

Türi Kultuurikeskuses esimesel korrusel asuvad kohvikuruumid.

Pakkuja peab arvestama tööaja planeerimisel kultuurikeskuse sündmustega.

Kui soovid avada Türi kesklinnas kohviku, siis nüüd on see võimalik! Pakkumise tähtaeg 15.01.2021 kell 17.00. Täpsem info Türi Kultuurikeskuse kodulehel www.tyrikultuurikeskus.ee ja Türi valla kodulehel www.tyri.ee.


11

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

r e k l aa m

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Tel: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest teada toimetuse telefonil 513 3385. Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@estland.ee.

7., 14., 21. ja 28. jaanuaril

Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Prilliraamid ja klaasid koosostul kuni -30% Prillitellijale visiit TASUTA! Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder 515 3808

Puhka rahus

Aleksander Pärenson 02.01.1936-03.12.2020 Mälestavad Heli Ja Harry

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com


12

Türi Rahvaleht 7. jaanuar 2021

r e k l aa m

Telli kõik vajalik kirjade ja kingituste saatmiseks, otse oma postkasti.

› pood.omniva.ee


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.