03.12.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

3. detsember 2020 nr 12 (900)

• COVID-19 ennetamine Türi vallas lk 2 • Magusatootja sai mitmekordse tunnustuse lk 3

• Persoon: Meeri-Marita Paas lk 5 • Teenekas treener tähistas juubelit lk 6

• Mis toimub Väätsa vaateakende taga? lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 7. jaanuaril

Järvamaa aasta küla on Käru alevik

Teet Reier

Türi vallas asuvate korterelamute renoveerimine Türi vallavalitsus on sõlminud alates novembrist konsultant Tarmo Selistega käsunduslepingu tähtajaga 6 kuud. Lepingu eesmärgiks on nõustada vallas olevaid korteriühistuid majade renoveerimisel ja läbi SA KredEx võimalike toetuste taotlemisel.

Valla konsultandi teenus on ühistute jaoks tasuta ning tema ülesanne on olla toeks korteriühistutele, kel on soov ja kindel plaan kortermaja terviklikuks renoveerimiseks ja soojustamiseks. Konsultant aitab vallal tekitada tervikpildi ühistute vajadustest ja nõustab ühistuid maja rekonstrueerimisprotsessi algatamisel ja abistab SA KredEx renoveerimistoetuse taotlemisel. Ühistud, kes soovivad tasuta konsultatsiooni, peaksid võtma ühendust Tarmo Selistega e-posti teel tarmo.seliste@gmail.com.

Türi vallavalitsus ja volikogu on seisukohal, et korteriühistud näevad eelpool märgitus võimalust oma elamute rekonstrueerimise kaasrahastamiseks ning läbi selle elamistingimuste parandamiseks. Türi vallavolikogu võttis novembri istungil vastu määruse „Korterelamute rekonstrueerimistoetus“, mis näeb ette Türi valla eelarvest Türi valla haldusterritooriumil asuva korterelamu rekonstrueerimiseks koostatud ehitusprojekti kulu osalist katmist.

Rekonstrueerimistoetust makstakse 10% hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti maksumusest (hind projekteerija poolt esitatud arve alusel), kuid mitte rohkem kui 2000 eurot projekti kohta.

Innukust ja tahet informatsiooni hankimisel ja võimalike renoveerimise kaasrahastuste leidmisel!

Urmas Kupp, majandusosakonna juhataja

Kauneid ja rahulikke jõule meile kõigile!

Soovib Laupa koolipere

Selgusid Järvamaa tublimad kodanikualgatuses 26. novembril 2020 pärjati Järvamaa tublimaid aasta tegijaid vabaühenduses. SA Järvamaa Arenduskeskus ja MTÜ Kodukant Järvamaa tunnustasid tublimaid kokku kuues kategoorias, koos eripreemiatega märgiti ära seitse parimat tegijat, nendest neli Türi vallast.

Hõisati välja aasta küla, aasta mittetulundusühing ja aasta mittetulundusühingu noorte eripreemia, aasta vabatahtlik, hea algatus, kogukonda toetav ettevõtte ning aasta sädeinimene.

Järvamaa aasta küla 2020 - Käru Käru alevik asub Türi vallas Järvamaa läänepiiril 20 km kaugusel Türist ja 80 km kaugusel Tallinnast. Käru on üks kokkuhoidev kogukond, mis järjekindlalt ajab oma asja. Asju, mida ette võetakse ja ära tehakse, on Kärus omajagu.

Oma kodukoha hea väljanägemise eest hoolitsetakse tihti ka talgukorras ja seda on Kärus näha.

Seda kinnitab sage positiivne tagasiside läbisõitjatelt. Järjest enam elamuid tehakse korda ning ka kortermajad on oma ma-

jade rekonstrueerimiseks palju panustanud. Aleviku südameks on väike ja kodune Käru põhikool, mille tuleviku pärast kogukond muret tunneb. Käru rahvast liidab ka kohalik kogudus, mis tegutseb ainulaadses Käru puukirikus, kus korraldatakse väga populaarseid kontserte ja muid ettevõtmisi.

Järvamaa aasta mittetulundusühing 2020 - Käru Heade Tegude Muuseum MTÜ Käru Heade Tegude muuseum oli 2019. aastal enim külastatud muuseum Järvamaal.

Muuseumi kollektsioon asub Käru raudteejaama aidas aleviku südames.

Oma asukohaga on ta ka üheks Käru visiitkaardiks siit läbisõitvatele rongireisijatele.

2020. aastal on muuseumi üles leidnud ligi tuhatkond inimest üle Eesti ja ka väljastpoolt Eestit. Muuseum osales avatud talude päeval, muuseumiööl, autoorienteerumisel „Suur suveseiklus“ ning on olnud avatud kogukonna ürituste ajal. Muuseumisse on leidnud tee ka seminarid ja koolitused.

Muuseum pakub õppeprog-

ramme lasteaedadele ja koolidele ning abi erilaadsete sündmuste sisustamisel. Edaspidi on plaan tutvustada muuseumis filmiõhtutel Eesti dokumentaalfilmi ajalugu ja tänapäeva ning seada kokku muuseumitundide kavad, mis on lõimitud koolide õppekavadega.

Muuseumi looja Aljona torkab kogukonnas silma kui sädeinimene, kes alati kaasab kogukonna liikmeid ja asutusi muuseumi tegevustesse ja osaleb ka ise hea meelega kogukonna sündmustel ja ühistegevustes.

Järvamaa kogukonda toetav ettevõte 2020 - Convi Food Sweets Oma tootearenduse poolest pakub ettevõtte sageli kogukonnale rõõmu oma eritellimusel valmistatud meenete, tähtpäevadeks valmistatud sümboolsete või humoorikate toodetega.

Eriliseks teeb ettevõtte nende pere- ja haridussõbralikkus.

Kui neil on võimalik mõnd lasteasutust toetada, siis nad seda ka teevad.

Märgates, hoolides, aidates, kas siis läbi abistava teenuse pakkumise kogukonna hüvanguks või läbi oma sponsortoode-

te, on Convi Food Sweets tegutsenud läbi aastate.

Järvamaa aasta vabatahtlik 2020 - Aili Avi Aili Avi on Türi kogukondliku ja keskkonnasäästliku liikumise eestvedaja, Türi kogukonnaseltsi juhatuse liige, talgute ja muude ühistegevuste korraldaja.

Lisaks veel MTÜ Tore juhatuse liige ja MTÜ Tore Abi juhatuse liige.

Aili suureks panuseks on Konna maja projektitaotluste kirjutamine, projektide edukas elluviimine, igapäevategevuste koordineerimine, teavitusartiklite koostamine, Konna maja külastavate gruppide vastuvõtmine, seltsi tegevuste tutvustamine ning vabatahtlike kaasamine.

Konna maja tegemistesse kaasab Aili sageli ka oma lapsed ja vajadusel abikaasagi.

Aili on väga aktiivse eluhoiakuga ning jõuab korda saata ülimalt palju. Kuigi ta on 3 lapse ema ning igapäevaelus töötab pedagoogina, jõuab ta osaleda aktiivselt ka Türi vallavolikogu töös ning juhendaja ja koolitajana tugiõpilasliikumises TORE.

TR

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

2

arvamus Jõulude ootuses olgem lootusrikkad Jõulukuu ongi käes. Esimene advent peetud ja kohe ka teine tulemas.

Nädalavahetusel vallamajas istudes ja seda lugu kirjutades vaatasin aknast välja: hall, hall ja veelkord hall, aga vähemalt vihma ei saja, mis on ju iseenesest positiivne. Samuti nagu sel sügisel on jätkuvalt positiivne olla negatiivne. Seda muidugi koroonatesti võtmes.

Loomulikult teevad murelikuks need haigusnäitajad, mis päevpäevalt tõusevad. Ja uudised sellest, et valitsus ja riigikogu aina kemplevad ja kemplevad. Kõik see lisab veel tubli annuse masendust hallidesse sügispäevadesse. Ja teadmatus, mis saab ja kuidas edasi.

Vastuseid ju pole. Pole see nii-öelda teine lainegi veel oma harjale jõudnud, kui teadjamad räägivad juba kolmandast.

Soojale maale ei saa ka pageda nagu eelnevatel sügistel ja talvedel.

Noh et nii nädalaks paariks see kodumaine kaamos unustada. Vahel ma ikka olen mõelnud, et mida tehti talutaredes saja ja rohkema aasta eest just sellisel ajal, kui põllutööd olid läbi saanud, vihm teed läbimatuks leotanud ning valgust enam ei jagunud.

Mehed istusid päevi kõrtsis ja naised tegid kodus näputööd ja kantseldasid lapsi. Vahel, kui mehed veidikeseks kõrtsist koju pääsesid, tehti lapsi juurde. Ei tea. Eks korraliku talve tulekuga läks elu maal uuesti käima, pääses metsa puid tegema, talvistel teedel linnadesse ja miks mitte ka mõisa viinavooris välislähetusse. Kummalised mõtted, eks?

Võrreldes kevadise kriisiga on üheks plussiks see, et kogu ilmaelu pole päevapealt kinni keeratud. Saab veel teatrisse, kinno, jõusaali ja ujulasse. Kuigi jah, sealgi peab ettevaatusabinõusid järgima ja reeglitest kinni pidama. Kuu aega tagasi avatud Türi ujula lastebasseini kasutatakse üsna usinasti ja seal on käima läinud ka beebiujumine.

Samamoodi ollakse rõõmsad uue spordihoone võimaluste üle - seal ju ikkagi siitkandi kõige uhkem ja moodsam jõusaal.

Aga jõuame nüüd tagasi selle juurde, et jõulukuu on käes. Eelmise nädala must reede sai kenasti üle elatud. Tunnistan ausalt, ei teinud ühtegi sooduspakkumisega ostu, sest kohati tundub, et sellistel kampaaniaaegadel tõstetakse hinnad tavalisest hoopis kõrgemale. Aga tee see kõrgem hind punaseks ja ütle, et soodus, nii tormatakse ostma.

Nüüd on jõuluaeg ees ootamas. Juhtusin ühel päeval kuulama mingit raadioreklaami, mis soovitas soojalt sobivaid jõulukinke koertele ja kassidele. Aga kui lemmikloomadest miskit üle jääb, ärge siis unustage ligimest ning väikese toidupanga annetuse abil võib ka mõni kesine toidulaud vähemalt jõulukuul rikkamaks saada.

Olge terved ja olge hoolivad. Kaunist jõulukuud!

Teet Reier

klõps

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

COVID-19 ennetamine Türi vallas Head Türi valla elanikud- olukorra tõsidust arvestades palun kõigil järgida terviseameti soovitusi ning teha omalt poolt kõik mõistlik, et vältida nii ise nakatumist kui nakkuse tahtmatut edasikandmist.

Türi vallas on teadaolevalt seni veel väike arv nakatunud inimesi, saame igapäevase info positiivse testivastuse saanud inimeste kohta vallapõhiselt.

Nakkuse saanud inimeste elukohti ja nimesid vallavalitsusele teada ei anta, kinnipidamist karantiinireeglitest jälgib terviseamet.

Loomulikult on nii perearstid kui vallavalitsus valmis vajadusel abistama neid näiteks ravimite ja toidu ning esmatarbekaupadega varustamisel. Haigeks ei soovi meist ju keegi jääda ning seepärast on nakkuse saanutel vaja kogukonna mõistvat suhtumist ning meie kõigi häid soove kiireks tervenemiseks.

Maskide kandmise üle on ühiskonnas palju arutelu ning erinevaid arvamusi. Lõplikku tõde ei selgu ilmselt niipea, kuid soovitan lähtuda sellest, et reeglid on enamasti just kõige nõrgemate kaitsmiseks ning me kõik saame olla hoolivad ning taluda pisikest ebamugavust. Kui see hoiab ära kasvõi ühe inimese haigestumise, siis on ju tegu hea teoga!

Lisaks on see ka lugupidav kõigi nende vastu, kes ei saa valida meiega suhtlemist, olgu nad siis poemüüjad, teenindajad, meditsiinitöötajad, ametnikud või ka lihtsalt naabrid, kaasreisijad või järjekorras seisjad.

Tunnustan kõiki ettevõtjaid ja ürituste korraldajaid, kes hoolimata keerulisest ajast suudavad reegleid arvestades tegutseda. Ettevõtluses, teeninduses,

ürituste korraldamises on meie inimesed pidanud olema väga leidlikud, muutma oma tegutsemisviise ja panustama senisest enam ettevaatusmeetmetesse.

Kõik töötajad on kindlasti tänulikud meie tööandjatele, kes võimaldavad kaugtööna tööd teha või siis mõtlevad läbi, kuidas töökohas omavahelisi kokkupuuteid vähendada. See on kindlasti vajalik, sest viirus ei anna ju oma tulekust valjuhäälselt kusagil ega kellelegi märku ning tagajärgedega võitlemine on nii töötaja kui tööandja jaoks keerulisem ja kulukam.

Meie koolides ja lasteaedades on kasutusel kõik ennetusmeetmed ning püüame tööd jätkata nii kaua, kui see on võimalik. Juhul, kui haigestub mõni laps, õpetaja või töötaja, toimitakse varem plaanitu kohaselt: otsekontaktis olnud inimesed jäävad eneseisolatsiooni ning need, kes ei ole otseselt kokku puutunud, võivad jätkata tavapärast tegutsemist. Ehk kui peres on haigestunud inimene, siis ka pereliikmed jäävad koju, kuid inimesed, kes ei ole haigestunuga otseselt kokku puutunud (kätelnud, koos pikemalt aega veetnud jne) võivad jätkata tööl

käimist.

Head nõu ja kõige asjakohasemat infot annab alati perearst.

Otseseks kokkupuuteks ei peeta põgusat kohtumist tänaval ega varasemalt aset leidnud kohtumisi. HOIA äpi kasutamine võib meile anda ka infot selle kohta, kas oleme enese teadmata haigega näiteks ühises kinosaalis või koosolekuruumis viibinud ning saame siis oma tervist ise jälgida.

Spordiga tegelemine ja enda kultuuriga kosutamine on seni veel lubatud, järgida tuleb loomulikult seatud reegleid.

Türi ujula töötab ja külastajad on oodatud, kuigi ujulas peab samuti jälgima täituvuse osas piiranguid. Türi spordihoone ja piirkondlikud spordihooned ootavad meie inimesi sportima, paludes samuti kanda maski, tulla kohale vaid täiesti tervena ning hoolikalt puhastada nii käsi kui treeningvahendeid. Türi kultuurikeskuses on küll ära jäänud palju toredaid plaanitud sündmusi, kuid paljud kontserdid ja etendused toimuvad siiski plaanitult. Järvamaa huviharidus, ringid ja treeningud jätkuvad, kuivõrd meie osalejate arv ei ole tavaliselt suur ja ruumid on piisavalt suured ka inimeste ha-

Eesti püstitab uusi rekordeid koroonarindel. Viimaste päevade nakatunute arv ületab terve kevadise nakatunute arvu! Aga rekordeid püstitatakse ka poliitikas. Mitte kunagi enne ei ole valitsuses kukkunud nii palju ministreid kui viimase poolteise aastaga - kuidagi ei saa praegune võimukoalitsioon endale stabiilset valitsust.

Kuidas pannakse paika ametnikud?

Kui ministeeriumis on vaja uut ametnikku, siis korraldatakse konkurss. Mida kõrgem koht, seda kõrgemad nõudmised. Kes sellele kohale otsustab konkureerida, sel peab olema vastava ala kõrgharidus, ta peab valdama kõrgtasemel eesti keelt kõnes ja kirjas, valdama hästi arvutit, peab tundma oma ala puudutavat seadusandlust ning asjaaja-

mise korda, kindlasti peab valdama võõrkeelt (-keeli), olema hea suhtleja, uuendusmeelne, hea eneseväljendusega jne. Seega otsitakse võimalikult head kandidaati.

Et tulemus oleks ootuspärane, korraldatakse personaliotsingul mitu vooru, kandidaatidel lastakse kirjutada esseesid, arengunägemusi. Mida kõrgem ametikoht, seda suurem on ka avalikkuse huvi, kes saab selle koha.

Nii on see juba aastaid toiminud ja riigiametnikke (valdavalt) valitakse kindlate reeglite alusel, kus peamine on, et ametikoht saaks täidetud konkursi korras.

Tavaline menetluse käik on veel selline, et see, kes osutub kuskil valituks, peab läbima veel mõnekuise katseaja.

Kuidas aga pannakse paika ministrid?

Ministrite paika panemisel aga vajuvad kõik need põhimõtted laiali! Ministrite kohale ei kuulutata välja üleriigilisi kandideerimiskonkursse. Nad pannakse paika võimul oleva erakonna sisese valiku alusel.

Erakonnad on sellistel puhkudel alati pidulikult teatanud: „Meil on piisavalt häid ministrikandidaate, meie pink on pikk!“ Põhjuseks, miks ministrit ei valita avaliku konkursiga, on see, et ainult nii on võimalik saada erakonnale lojaalne minister.

Konkursi puhul ju ei tea, kas parimaks osutunud inimene ikka on lojaalne erakonnale, kellele see ministrikoht kuulub. Kui erakonna „pink on pikk“, siis on võimalik ka ilma konkursita saada hea minister.

Aga kui vaatame välja vahetatud ministreid, siis on näha,

jutamiseks.

Iga juhendaja mõtleb ise läbi, kuidas ohtu vähendada ja korraldab töö vastavalt olukorra muutumisele. Ühistranspordis tuleb kanda maski või katta suu ja nina mõne muu vahendiga. Maske on reeglina kaubandusvõrgus ja apteekides saada, kasutada sobib korduvkasutatavaid maske. Koolibuss ei ole avalik ruum, see on Türi valla poolt korraldatud transport kooliperele ning ka vanemad koolilapsed ega õpetajad ei pea koolibussis maski kandma, kuivõrd nad ei tee seda ju ka edasise päeva jooksul koolimajas.

Türi vallavalitsus palub samuti kontakte võimalusel vältida ning külastajad peaksid eelnevalt ametnikega kindlasti telefoni teel ühendust võtma.

Ametnike telefoninumbrid on valla kodulehel, infolaua number on 384 8200 ja ning alati võib helistada ka telefonil 527 9775, saan siis ise teile vajaliku info anda.

Väga palju asju saabki aetud telefoni ja e-posti kasutades, ka avaldusi võetakse vastu telefoni teel ning saame siis edaspidi vajalikud dokumendid juurde lisada. Kohaletulemiseks lepivad ametnikud vajadusel kohtumise kokku kellaajaliselt, et inimesi ka vallamajas hajutada.

Koroonakevadest sai kahjuks koroonasügis, millele järgneb talv ja kevad, kus viiruse vastu võitlemiseks on meil ikkagi vaid needsamad vahendid: piisava distantsi hoidmine ja kätepesu.

Loodan, et suudame oma väikese rahvaga tegutseda hoidvalt ja hoolivalt, järgida mõistlikku ettevaatust ning püsida terved!

Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

Sünnivad uued rekordid!

Öös on asju ja õnnetusi. 20. novembri hilisõhtul ukerdas üks reka Türil Vabriku puiestee alguses. Kust tuli ja kuhu läks see Eesti auto muukeelse juhiga, ei tea. Igatahes Vabriku puiestee alguses läks tal koorem käest ja vajus Grossi poe vastas kraavi. Võttis ühe tänavavalgustusposti ka kaasa. Auto saadi kraavist kätte, aga lääpas post meenutab juhtunut siiani.

Fotod Marvi Timberg

et nii mõnelgi puudub korralik arvutioskus, võõrkeele oskus on nadi, suhtlemisoskusega on ka probleeme, valetavad, mõne puhul on aru saada, et tegelikult tal puuduvad vajalikud juhtimisomadused, mõne puhul on selgelt näha, et ta lihtsalt ei vea ministritaset välja!

Muidugi ega kõik meie ministrid ei ole sellised, kes tegelikult sellele kohale ei sobi. On neid, kes teevad tõesti oma tööd suure pühendumusega ja mis peamine – nad tunduvad tõesti olevat oma valdkonna tipus!

Kui aga valede inimeste hulk muutub liiga suureks, siis on see pidur arengule. Koroonakriisist tulenevalt vajame praegu hästi toimivat valitsuse tiimi, kus koosseis pidevalt ei vahetuks ja oleks tagatud stabiilsus.

Tähve MILT

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

3

uudised Pürotehnika – ohtlik nauding Kuigi lendu lastud ilutulestik võib olla kaunis vaatepilt, tasub mõelda alati ka sellele, et see jääkski positiivseks elamuseks.

Pürotehnika kasutamine oskamatutes kätes võib olla vägagi ohtlik ning tekitada korvamatuid tagajärgi nii inimestele, loomadele kui hoonetele.

Eelmise aasta lõpul said Põhja-Pärnumaa vallas käes plahvatanud vana ilutulestikuraketi tõttu viga kaks poissi. Mõlemad noored said käe- ja näotraumasid. Samal aastavahetusel sai Narvas ilutulestiku raketiga näovigastusi 12-aastane poiss.

Kuid mitte ainult inimesed ei saa rakettide tõttu vigastada.

Mäletame ju kõik eelmise aastavahetuse tähistamiseks lastud raketi tõttu süttinud Nurmiko aianduskeskuse kasvuhoonete kompleksi, mille käigus hävis ühe pere elutöö. Õnnetusterida nende kolme ülalmainituga sugugi ei piirdu.

Loomulikult on kõige ohutum ilutulestikku üldse mitte teha. Nii käitudes säästame loomi ja inimesi mürasaastusest ning hoiame kõige kindlamini ära ilutulestiku tõttu tekkida võivaid õnnetusi. Kui aga siiski ilma ei saa, tuleb ilutulestikku teha kõiki ohutusnõudeid ja konkreetse toote kasutusjuhendit järgides.

Ilutulestikurakett tuleb asetada lagedale väljale ning see kindalt toestada näiteks liiva või lumega.

Läheduses ei tohi olla inimesi, autosid ega hooneid. Rakette ei tohi lasta rõdult, aknast ega käest. Kortermaja rõdu või kitsuke hoov ei ole kindlasti ilutulestiku tegemise koht. Jälgida tuleb raketi lennusuunda, et see ei lendaks inimeste poole, katustele või akendesse. Rakette ei tohi mingil juhul paigutada otsapidi pudelisse – see võib ümber kukkuda ning suuna hoopis inimeste poole võtta. Üks kindel tõsiasi on, et ükski lendu lastud rakett ei jää kunagi taevasse, vaid tuleb sealt alati alla ja võib põhjustada tulekahjusid.

Sellele tasub mõelda iga kord, kui ilutulestikku lasete.

Pürotehnikat tuleks osta ainult sertifitseeritud müüjalt ning alati kontrollida, et ostetud patarei või rakett ei oleks vigastatud. Kui ostetaval pürotehnikal on väliseid nähtavaid vigastusi, siis seda kindlasti kasutada ei tohi, vaid tuleb viia tagasi müügipunkti. Ootamatust kohast plahvatama hakkav patarei võib vigastada inimesi või süüdata läheduses asuvaid hooneid ning sõidukeid.

Pühade ajal ole ettevaatlik nii pürotehnika kui lahtise tulega. Statistilistel andmetel juhtub enamjaolt õnnetusi täiskasvanud vägijooki tarbinud meestega, kuid viimastel aastatel on sagenenud pürotehnikast põhjustatud vigastused ka laste seas.

Seetõttu ärge lubage oma lapsi ja purjus sõpru rakette laskma.

Sandra Nahkur

Lääne päästekeksuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist

Convi Food Sweets Särevere tootmises valmivad naiste nobedate näppude vahel martsipanist roosid tordikaunistused.

Sergei Zinovjev

Magusatootja sai mitmekordse tunnustuse Värskelt toimunud Järvamaa kodanikualgatuse 2020 konkursil pälvis Türi vallas Säreveres tegutsev magusatootja Convi Food Sweets tunnustuse kui parim kogukonda toetav ettevõte. Lisaks on neil ette näidata tänavuselt Järvamaa ettevõtluskonkursilt parima kohaliku toote/teenuse kategooria esikoht ja teine koht aasta pereettevõtte kategoorias.

Teet Reier Seoses nende tunnustustega sai teoks väike usutlus ettevõtluse teemadel Convi Food Sweets eestvedajate Anu ja Sergei Zinovjeviga.

Kuidas magusaäri alguse sai?

1990ndate alguses alustasid norra ärimehed Türil martsipanist käsitöö tordikaunistuste tootmisega. Töötasin selles ettevõttes sekretär-tõlgina ja lõpetasin tootmisjuhina norra omanike ettevõtte pankrotini 2002. aasta suvel.

Et töötajad, oskused ja turg olid endiselt olemas, sain sama aasta sügiseks oma uue ettevõtte dokumendipoole ka vormistatud ning meil õnnestus tööd jätkata.

2004. aastast liitus ettevõtte igapäevatööga abikaasa Sergei, kelleta ei kujutaks ettegi, et oleksime täna siin.

Milline on olnud areng läbi aastate?

Kuigi esialgu paistis, nagu oleks heaks alguseks kõik olemas, tuli eriti esimesel aastal uuesti võita usaldus firmade silmis, kes eelmist, tegevuse lõpetanud firmat kauba ja toorainega varustasid. Tuli teha ettemakse ning vahel ka kauba eest rohkem tasuda, et osaliseltki eelmise firma võlgu katta. Lõpuks sai ka see periood mööda.

Arenguid on nüüdseks 18 aasta vanusel Convi Food Sweetsil toimunud päris mitmes etapis. Lisaks martsipanist tordikaunistustele ja üksikutele figuuridele on aastate jooksul juurde tulnud šokolaadiga kaetud martsipanitooted, käsitöökommid, šokolaaditahvlid ning lasergraveering nii martsipanile

Tänavusel Järvamaa ettevõtluskonkursil pääses maakondlikku esikolmikusse kolmteist Türi vallas tegutsevat ettevõtet. Ära on toodud erinevad kategooriad ja Türi valla ettevõtete kohad.

Suurettevõte I koht Aktsiaselts Väätsa Agro III koht osaühing Estonia Mikroettevõte III-IV koht PILV PRODUCTION OÜ Edukas startija II koht Meko Metall OÜ III koht Torulux OÜ kui ka puidust meenetele. Toodete sortiment on kasvanud mitmeid kordi. Samuti oleme jõudumööda investeerinud masinatesse ja seadmetesse, mis on käsitööna valmiva lõpptoote vaheetappe kergemaks teinud ning töötajate füüsilist koormust oluliselt vähendanud.

Otsime pidevalt uusi ideid, mis oleksid väärt katsetamist ning arendame oma teadmisi ja oskusi edasi.

Kus toodangut turustate ja kui palju külastab kohalik inimene Türi kesklinnas olevat firmapoodi?

Meie kõige suurem turg on jätkuvalt Norras, aga müüme ka Rootsi, Saksamaale ja Soome.

Kogu müügist alla 15% jääb Eestisse. Kauplus Õige Magus on kaheksa aastaga omaseks saanud nii väikestele kui ka suurtele magusasõpradele. Rõõm on klientidelt kuulda, et nad tulid spetsiaalselt meie juurde maiustusi ostma, eriti kui soovitakse oma kaugemal elavaid sõpru millegi kohaliku ja erilisega üllatada.

Tunnustust on tulnud nii ettevõtlikkuse eest kui ka kogukondlikus plaanis, kuidas ise sellist tähelepanu hindate?

Tähelepanu peale me tõesti ei mõtle, kui oma igapäevatööd teeme. Muidugi on südantsoojendav, kui meie tegemised ka teistele silma jäävad ja äramärkimist leiavad.

Oma töös pingutame iga päev selle nimel, et meie tooteid

Aasta turismitegija II koht Toosikannu OÜ Ettevõtluse edendaja I koht AS Konesko Aasta pereettevõte I koht Taikse Puit OÜ II koht osaühing CONVI FOOD SWEETS Aasta talu I koht Jõeääre talu FIE Urmas Laks III koht Põllema Saare talu, Põllema Saare OÜ Parim kohalik toode/ teenus I koht osaühing CONVI FOOD SWEETS III koht Traageldaja OÜ iseloomustaksid hea kvaliteet, pilkupüüdev välimus ja meeldiv maitse. Usume, et just tänu sellele hinnatakse meie tooteid ning anname oma parima, et nendega ka edaspidi oma inimesi rõõmustada.

Kuidas on saanud ettevõtte hakkama viimase aasta „raskendatud“ oludes, ehk väike vaade tänasele päevale ja ka tulevikule?

Käesolev aasta on meile tõesti olnud suurte väljakutsetega nii nagu ilmselt enamikule Eesti ettevõtetest. Kevad tõi meile tootmises päris suure pausi, millest riigi palgatoetus aitas olulisel määral üle saada. Augustis hakkas kõik jälle vähehaaval taastuma ning võib öelda, et jõulutellimusi oleme sel hooajal täitnud juba pea samapalju kui 2019. aastal.

Detsember on küll alles ees ning aasta viimase kuu tulemustes mängivad olulist rolli ka meie Eesti kliendid. Juba praegu on näha, et riigisisene müük ei ole veel taastunud. Siiski toetume ekspordile ning tegeleme uute klientide leidmisega Rootsis ja Soomes. Kindlat tulevikupilti ei ole meist ilmselt kellelgi, sest oleme nüüd kõik näinud, kuidas mõne päevaga võib kogu majandus seisma jääda. Kõigele vaatamata oleme tänulikud, et meie ise, meie pere ja meie tublid töötajad olnud terved, meil on töö, mida meile meeldib teha ning rõõm seda teistega jagada.

Järvamaa Osaluskohvik tõi taas noored ühiste laudade taha 6. novembril toimunud Järvamaa Osaluskohvik tõi Türi kultuurikeskusesse nii riiklike kui ka kohalike teemade üle arutlema pea 80 noort ja nooremeelset otsustajat. Sel aastal oli Osaluskohvikus viis teemat: kaks riiklikul tasandil, milleks olid “Head otsustajad - otsustage lõpuks ära!”, eksperdiks Märt Hallasoo ja “Kas valimised suruvad mind kasti?”, mille aitas lahti mõtestada Kaspar Tammist. Kolmeks kohalikuks teemaks olid “Me oleme sõltlased”, eksperdiks Jaan Kabin, “Enesekindlalt iseseisvasse ellu” tõi noorteni Margit Udam ja “Hakkame omavahel taas suhtlema!” lauda juhtis Maiko Keskküla.

Osalejad said valida kolm kõige südamelähedasemat teemat, mille arutamiseks oli sel aasta 30 minutit laudkonna peale. Noored ja otsustajad näitasid taas välja vapustust, mille käigus koorus välja mitmeid huvitavaid ettepanekuid, ideid ja lahendusi.

Kõige kõlavamad ettepanekud riiklike teemade juures olid järgmised: “Head otsustajad - otsustage lõpuks ära!” Poliitikud ja arvamusliidrid võiksid rohkem rääkida asjast - kevadel kadus palju infot ära, sest meedia kajastas artikleid, kus poliitikud lihtsalt vaidlesid omavahel.

Noored arvavad, et maski kandmine peaks muutuma kohustuslikuks kinnistes ruumides ja rahvarohketes kohtades. Samuti sooviksid nad, et nende arvamust soovitakse teada seoses koroonaga tekkinud probleemide lahendamisel.

Osaluskohvikute ajaloos kasutati kolmandat korda fishbowli meetodit, mis kujutab endast arutelu vormi, mille käigus istuvad kaheksa inimest saali ees ja arutlevad küsimuste üle, mille arutelu läbiviija neile ette annab. Saalis olijatel on võimalus kaasa rääkida vahetades üks ees istuvatest inimestest välja ning seejärel oma seisukohta teistele põhjendada. Arutelu põhimõtteks on päeva kokkuvõtmine, sel aastal lõi kõige enam laineid teema “Enesekindlalt iseseisvasse ellu”, mille sisuks oli noorte enesekindlus ja valmisolek iseseisvasse ellu astumiseks. Arutelust tuli välja, et noored tunnevad koolisüsteemis puudust igapäevaste ja pealtnäha tavaliste asjade õppimisest, nagu kuu eelarve koostamine, CV tegemine, töövestlused, jpm.

Noored ja noortemeelsed olid väga avatud ja vahvate mõtetega, päev andis palju teadmisi ja mõtteid edasisteks tegevusteks, mis aitavad meil Järvamaa elu veelgi paremaks muuta.

Eliise Joost, Järvamaa Osaluskohvik 2020 peakorraldaja

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

4

haridus

Laupa kool pälvis Eesti Vabariigi presidendi tunnustuse Kaarel Aluoja

Mask on kohustuslik

Laupa koolis suhtutakse koroona ohust tingitud maski teemasse väga tundlikult: koolimajas näha olev vahva maskinäitus toob sära sügiskaamosesse ja koroona hallusesse.

Kuid kaitsemaskid olid ka väga populaarne müügiartikkel mardipäeva paiku koolimajas toimunud traditsioonilisel õpilaslaadal.

Lisänn Viilipus (5. kl) tunnistas, et müüs laadal ära kõiki 35 kaasas olnud fiiberkangast ja puuvillast omavalmistatud maski. Ta lisas, et mitmeid tellimusi tuli juurde ka järgnevatel päevadel.

Kaarel Aluoja, Laupa põhikooli direktor

Türi põhikooli üleskutse Lähenemas on jõuluaeg – hingede aeg, heategevuse aeg, imede aeg.

Heategevus jõulude ajal – see on märkamine, hoolimine ja soov teha head. Türi põhikool koostöös Järvamaa toidupangaga kutsub üles kõiki peresid, kellel vähegi võimalik, toetama toidupanka toiduainetega. Toidupanga eesmärk on aidata suuri peresid, aga viimasel ajal üha rohkem ka pensionil olevaid inimesi.

Kohtusime toidupanga juhtidega ja saime teada, et eriti oodatud on järgmised toiduained: makaronid, helbed, purgitoidud, ketšup, maiustused, moosid (võivad olla ka enda valmistatud), konservid ja kõik teised pikema säilivusajaga toiduained.

Kogumisperiood on 1.–8. detsember 2020.

Toiduained palume tuua koolimajja. Kogumiskastid asuvad valvelauas. Aitame üheskoos neid, kes seda vajavad!

Ülle Tammela, Türi põhikooli õppejuht

eTwinning Väätsa lasteaias Paikäpp eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond. Koolid ja lasteaiad Euroopa eri riikidest saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua.

Alates septembrist osaleb Kaisukarude rühm koostööprojektis: „Crowing with colors“. Selles projektis osaleb veel kümme lasteaeda Albaaniast, Poolast, Türgist, Küproselt, Bulgaariast, Itaaliast, Portugalist, Rumeeniast, Slovakkiast ja Hispaaniast. Projekt kestab oktoobrist kuni maini 2021.

Värvidel on otsene seos lapse arenguga. Värvide teema on tihedalt seotud kõigi valdkondadega ning tähtis juba esimesest rühmast peale. Alustades kasvõi oma riiete värvi nimetamise ja erinevat värvi esemete leidmisega ning lõpetades vanemas rühmas vikerkaare tekkimise uurimisega. Värvid pakuvad võimalusi rühmitamiseks, mõistekaartide loomiseks, pildi järgi jutustamiseks ning kunstitööde vaatlemiseks.

Projekti eesmärk on avastada värve meie ümber, toetada laste fantaasiat ja loovust, arendada vaatlemis- ja analüüsimisoskust, suurendada laste sõnavara ja teha koostööd. Iga kuu keskendume ühele kindlale värvile ja teeme kolm tegevust: käeline tegevus; antud värviga laulu, luuletuse või kirjanduspala lugemine; katse või uurimus, mis sisaldab uuritava värviga elemente. Need on partnerite ühised tegevused, kuid võimaldavad igal lasteaiaõpetajal projekti arendada vastavalt oma rühma arengule ja huvidele. Kuna iga rühmaruum ja õpetaja on erinevad, ei tee me samu kunstitöid ega loe samu lugusid, kuid saame jagada tehtut ja rikastada sellega värvide õppimist. Projekti tulemusel valmib igal partneril „Värvide raamat“.

Miks liituda eTwinninguga? See on suurepärane võimalus teha koostööd, on motiveeriv ja lasteaiatööd igati mitmekesistav.

Kadi Perillus

õpetaja

Joogaminutid Oisu lasteaias Oisu lasteaias saavad lapsed enda hingelindu püüda õpetaja assistendi Ülle Laanistu läbi viidavate joogaminutite ajal. Kuna õpetaja assistent on ise joogahuviline ja läbis koos kolleegidega hiljuti loovuskoolituse, kus koolitaja rääkis erinevatest loovatest tegevustest ja tõi näiteks ka lastejooga, tekkis kollektiivisiseselt mõte koos lastega jooga harjutusi lapsemeelselt läbi teha ja vaadata, kas lastel selle vastu huvi on. OLI! Nii kujunesidki Oisu lasteaia iga-teisipäevased joogahommikud, kus lapsed rõõmuga kaasa teevad.

Triinu Toss, Oisu lasteaia õpetaja

Laupa koolipere oli uhke ja õnnelik, kui 20. augustil, Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval Paides toimunud Järvamaa omavalitsuste liidu (JOL) vastuvõtul tunnustati kooli kui üht konkursi “Eesti kaunis kodu 2020” maakondlikku võitjat.

Preemia pälvis kool kategoorias “Parim tervisespordirajatis 2020”. Ühtlasi esitas JOL Laupa kooli ka vabariiklikku vooru.

Novembri viimasel nädalal saabus koolile postipakk Vabariigi Presidendi kantseleist. “Huvitav, mida meile sealt saadetakse?” imestas direktor Kaarel Aluoja pakki avades.

Pakis oli Vabariigi Presidendi konkursi “Eesti kaunis kodu 2020” võitu kinnitav majamärk, Eesti Kodukaunistamise Ühenduse värske trükis (kus ka pildid Laupa põhikooli spordirajatistest) ning president Kersti Kaljulaidi allkirjaga tunnistus, mis annab teada, et Laupa põhikool on konkursi tervisespordirajatiste eriauhinna võitja.

Aluoja ütles, et sellistel tunnustustel on alati kaks eeldust:

Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja näitab presidendilt saadud aumärgist mis tuleb kinnitada Laupa mõisahoone seinale.

Teet Reier peab olema tegu, mida tunnustada ja peab olema see, kes sind märkab ja esitab.

“Tean, et Türi vallavalitsus esitas meid sellele konkursile kolmel viimasel aastal kooli juurde rajatud välijõusaali, seik-

lusraja, jooksuraja ja palliväljaku eest.”

Ta lisas, et kõik need tegemised on ette võetud selleks, et nii Laupa kooli õpilastel kui kogu piirkonna noortel oleks rohkem võimalusi end sportlikult arendada.

“Kaks neist – välijõusaal ja seiklusrada – on rajatud Türi valla kaasava eelarve rahaga. Need toetushääled annavad meile oma tegemistes tuge ja kindlust,” kinnitas Aluoja.

TR

Türi ühisgümnaasiumis toimus ettevõtlus- ja karjääripäev 3. novembri koolipäeva pühendasime tulevikuerialade ja –oskuste uurimisele. Tiia Randma Kutsekoja juhatuse liikme ja OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi arendusjuhina teab, milliseid oskusi vajatakse lähimas tulevikus ja mida võiks praegu õppides silmas pidada. Aulaloengul arutles ta elanikkonna vananemise ja vähenemise tendentside üle ning tõi välja oskused ja töömaailma vajadused, mis sellega seoses on kõige olulisemad.

Näiteks kirjeldas ta, et tulevikuametitena on 2020. a maailma majandusfoorumil toodud välja sellised erialad nagu andmeanalüütik ja –teadur, tehisintellekti ja masinõppe spetsialist, nutiseadmete rakenduste disainer ja arhitekt, infoturbe spetsialist, asjade interneti (IOT) spetsialist jne. Isegi taimekasvatuses ei saa enam ilma IT valdkonnateadmisteta hakkama. Seega on ühe olulisema oskusena vaja õppida tehnoloogiavaldkonnas orienteerumist.

Ka õpetajatele oli mõtlemist: Tiia Randma selgitas, et uuringute põhjal õpetajate keskmine vanus paraku üha tõuseb. Näiteks iga neljas füüsika- ja iga viies matemaatikaõpetaja on üle 60-aastane. Neid erialasid ei lähe aga noored paraku õppima.

Tagasisides kirjutasid õpila-

sed ja õpetajad, et Tiia esitlus oli selge, konkreetne, suurepäraste näidete ja piisavate kommentaaridega. Eriti meeldis tööandjate ootusi kirjeldav video. Märgiti ka, et ettekande pidamise õpetuseks oli Tiia esitlus väga hea näide.

Karjääripesades kohtusid õpilased kuue oma ala spetsialistiga, kellega koos arutati tööintervjuu võlusid ja valusid. Pesade juhid olid Madis Kirsman (Viljandist pärit ettevõtja, kes tegeleb virtuaaltuuride valmistamise ja virtuaalreaalsuse loomisega, et aidata ettevõtjatel oma tooteid ja teenuseid turundada), Evelin Jenk ja Imre Heinsaar (Wile Alpaca Farm omanikud, kes kasvatavad ja aretavad alpakasid ning loovad villast moodsaid tooteid. Neil on suured kogemused turunduse, koolituste korraldamise ja personalitöö valdkondades), Kurre Ehrnsten

(Ettevõtjana on ta aluse pannud üle-eestilisele populaarsele Pizzakioski toitlustusketile, toetab lastele ja noortele suunatud projekte, mis on seotud eelkõige spordi, hariduse, ettevõtluse või kultuuriga), Indrek Ammer (Türi majandusgümnaasiumi vilistlane ja aktiivne ettevõtja, kes tegeleb eritellimusel köögimööbli ja garderoobide valmistamisega, tema ettevõte on kiirelt arenenud ja ta on personalivärbamisega palju kokku puutunud) ning Tiia Randma.

Koolipäeva jooksul sai ennast proovile panna ettevõtluse ja karjääriplaneerimise alastes teadmistes. Päevaorienteerumine saatis grupid ametite bingo, huvitavamate ametinimetuste sisu ära arvamise, õpetaja ameti plusside ja miinuste kaardistamise, tööväärtuste analüüsimise ja maksude arvutamise kontrollpunktidesse.

Fuajees oli väike infomessike kõrg- ja kutsekoolide infomaterjalidega ning karjääriõpetuse valikaine õpilastega arutati, mis on selliste ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel olulisemad etapid ning analüüsiti õpilaste ja õpetajate tagasisideküsimustiku vastuseid.

Väga tore oli tagasisidest lugeda, et sellist päeva soovitakse kindlasti ka järgmistel aastatel. Õpilased tahaksid osaleda rohkemates karjääripesades ja pikemalt. See näitab, et päev oli huvitav ja motiveeriv.

Näiteks märkis üks õpilane: „Mulle meeldis, kui vaba õhkkond oli, sest tänu sellele julgesid kõik oma mõtteid jagada ja kaasa rääkida. Samuti meeldis mulle, kuidas ettevõtja julgustas neid, kes pole oma tulevikuplaanides veel täiesti kindlad.”

Teine kirjeldas: „Kõik oli huvitav, väga hästi läbi mõeldud ja põnev kuulata. Ettevõtja andis häid nõuandeid tulevikuks ja rääkis, mida tema peab oluliseks, kui võtab inimesi tööle ning põhjendas ka ära, miks just need omadused on tema jaoks olulised.”

Need mõtted innustavad ka järgmistel aastatel sellist päeva korraldama.

Sirli Kriisa

Türi ühisgümnaasiumi õpi- ja karjäärinõustaja

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

5

persoon

Meeri-Marita Paas: kuldse käega vibulaskja Paar nädalat tagasi maailma karikavõistluste sisehooaja avaetapilt Šveitsist kuldmedaliga naasnud Meeri-Marita Paas on noppinud tiitlivõistluste medaleid ennegi.

Gümnaasiumi lõpuklassis õppivat neidu on tunnustatud ka Türi valla hõbedase aumärgiga.

Teet Reier Švetsis Wohlenis toimunud MK sisehooaja avaetapile pääses ainult kutsetega. Lisaks MeeriMarita kuldsele medalile tõid Türi vibukooli kasvandikud Lisell ja Robin Jäätma võistlustelt koju ka hõbedase ja pronksikarva autasu.

Kuna osalejad pidid peale võistlusi jääma kohustuslikku eneseisolatsiooni, siis kuldse vibutüdrukuga seekord silmast silma kahjuks kohtuda ei õnnestunud, aga isolatsioonikohustus ei seganud õnneks küsimustele vastamast.

Praegusel ajal on noortel palju erinevaid võimalusi, millega peale kohustuslikku koolitööd tegeleda: muusikakool, erinevad huvitegevused, sportimine jne. Miks oled Sina vibulaskmise valinud?

Kooli tuldi vibulaskmist kui spordiala näitama ja tutvustama, ju see mulle siis väga meeldis. Ise ma sellest kuigipalju ei mäleta (käisin 3. klassis), aga jutu järgi olevat ma ennast trenni kirja pannud enne, kui sain vibulaskmist üldse proovida ja siis pärast kuulutasin oma vanematele ka, millega ma nüüd tegelema hakkan.

Kas oli ka mingeid teisi huvisid, mis jäid seetõttu kõrvale või jäi aega ka millekski muuks, sest kes väga tahab, jõuab kõike?

Käisin kaheksa aastat muusikakoolis ja olen proovinud tegeleda ka teiste hobidega natuke, aga kui tulemusi ja medaleid tahad saavutada, siis tuleb millestki loobuda, sest kõike ei suuda tipptasemel teha. Mina loobusin lõpuks muusikakoolist. Üheksa aastaga oled jõudnud

algajast maailma tippu. Spordis näeme me ju enamasti tulemusi ja säravaid medaleid, kui palju on selle kõige taga tööd ja treeninguid? Milline näeb välja eduka vibusportlase argipäev?

Suvel, kui on rohkem aega ja välihooaeg täies hoos, treenime kaks korda päevas, kaks tundi korraga viiel päeva nädalas. Sellele lisanduvad sageli võistlustega sisustatud nädalavahetused. Sisehooajal on praegu natuke vähem aega trenni teha, kuna mul on veel lisaks koolikohustused. Aga leian vibu ja kooli kõrvalt veel aega ujumas ja hiitpoksis käimiseks.

Sport, see pole mitte ainult võidud, on ka kaotused. Kui Sa vaatad tagasi oma sportlasteele, siis milline võit on Sulle endale kõige tähtsam olnud ja milline kaotus kõige valusam?

Pean kõige tähtsamateks oma individuaalseid medaleid, sisemaailmakarika etappidelt võidetud pronksmedaleid ja armsaks pean veel oma kõige esimest individuaalmedalit noorte GP-lt. Muidugi on mu maailmarekord kadettide vanuseklassis ka minu jaoks väga tähtis. Kõige valusam kaotus on olnud mul Euroopa Mängudel veerandfinaalis Toja Ellisoni vastu. Sinna võitlusele saamine oli juba raske, kuna kohad olid piiratud ja pileti pidi võitma eelnevalt määratud võistlustelt. Olin finaali pääsemisele nii lähedal, aga kahjuks see unistus ei saanud tõeks.

Mis aitab Sinul võistluspingest jagu saada. Vibulaskmises on ju tihti olukordi, kus kuni viimase lasuni pole veel võitja selge. Kuidas murda ennast sellest pingest läbi ja jääda peale?

Ma tavaliselt närin võistlustel nätsu ja see rahustab mu närve kuidagimoodi. Duellides ma keskendun ainult enda laskmisele ja püüan endasse häid mõtteid sisendada. Kõige parem ongi mitte mõelda ja nautida laskmist, sest tegelikult finaalides läheb aeg suhteliselt kiiresti. Ja muidugi kui vahel ikkagi tunnen, kuidas

närvid hakkavad alla andma, siis lihtsalt teen paar sügavat hingetõmmet ja väristan need nooled kümnesse. :) Kui oluline on sportlase jaoks pere ja sõprade toetus?

Tihti on ju võistlused rahvusvahelised ja kodust kaugemal, kus ei saa sõpru-tuttavad kaasa elama ja toetama kutsuda. See on minu jaoks ülitähtis, tean, et mul ema on tavaliselt arvuti taga palju rohkem närvis kui ma ise laskmise ajal. Aga ilma oma vanemate toeta ei oleks ma jõudnud nii kaugele, kui ma praegu olen. Vahel on vaja inimesi, kes aitavad närve rahustada telefoni teel ja see annab palju rohkem enesekindlust, kui tean, et mul on inimesi, kes minusse usuvad vahel rohkemgi kui mina ise. Üksikaladel olete te kõik ju konkurendid, aga kuidas saate hakkama, kui tuleb ühtse võistkonnana esineda?

Tiimivõistlusel pole individuaalseks konkurentsiks kohta.

Kõik annavad endast parima ja kui lähebki üks nool halvasti, siis me ei hakka näpuga näitama, sest igaühel võib vahel nii juhtuda. Toetame üksteist lõpuni, naudime laskmist ja sellise kooslusega tulevadki kõrged kohad.

Mõni soovitus/nõuanne noorele, kes sooviks vibuspordiga tegelema hakata?

Kannatlikkusel on oluline osa, nagu iga asjaga ei hakka tulemused kohe tulema. On vaja olla järjepidev ja enesekindel.

Ja mille poole pürid ise, mida tahaksid saavutada?

Muidugi on iga sportlase unistus võistelda olümpiamängudel, nii on ka minul. Veel ei ole plokkvibu laskmine OM ala, aga tulevikus on selleks lootust. Teen kõik selleks, et minu tulevikus oleks palju medaleid ja rekordeid. Praeguseks eesmärgiks on Noorte MMi medal ja ka MKde finaalis laskmine. Õnneks on mul veel ka sugulane, kes tegeleb vibulaskmisega ja saan talle kõik oma nipid ja trikid selgeks teha.

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

KOMMENTAAR

Võistluste ajal jälgib Meeri osalemist terve pere Õnneks saab kõike jälgida veebis otse, kui ei saa ise kohapeal olla. Kõige emotsionaalsem olen ilmselt mina, kelle süda peksab vahel nii kõvasti, et see häirib mõtlemist.

Vahel valan ka õnne- ja kurbusepisaraid, sest ma tean, kui suur töö on selle kõige taga, milliseid valikuid on tütar pidanud tegema ja kõige selle kõrvalt ka õppetööga edukalt hakkama saanud. Oleme pidanud ka majanduslikke (rahalisi) valikuid tegema, et laps saaks võistlustel käia, sest rahaliste sponsorite saamine on osutunud peaaegu võimatuks.

Anneli Paas, ema

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

6

uudised/sport Isadepäev Türi lasteaias Novembri esimene töönädal oli Türi lasteaia isadele väga tähendusrikas ja kiire. Pärast pikka tavapärast tööpäeva vahetasid issid tööpüksid ja ülikonnad vabaaja riiete vastu ja tõttasid edasi lasteaeda mängima, meisterdama, sportima, laulma ja tantsima. Just nii, nagu iga rühm oma isadele selle olulise sündmuse ette oli valmistanud. Novembri esimene pühapäev oli ju isadepäev!

Kesklinna maja Mõmmide ja Mesikäppade rühma isad haarasid kaasa ka tööriistakohvrid, akutrellid, tühjad plasttorud, seisvad lülitid-nupud-haagid-lukud, vanad lauatelefonid ja muu tarviliku.

Nimelt olid rühmaõpetajad oma rühma isad kutsunud koos lastega meisterdama tegevusseina. Tegevussein pakub avastamisrõõmu sõimeealistele ja 3–4aastastele lastele. Mudilased saavad mänguliselt avada ja sulgeda lukke, jälgida palli veeremise teekonda, lülitada sisse ja välja lüliteid jms.

Tublide isade kuldsete käte ja laste koostegemise rõõmu saatel valmisidki rühmade isadepäeva ürituste raames aktiivtegevusseinad oma rühma. Seejärel said isad ja lapsed tänutäheks maiustada koogi, küpsiste ja kohviga.

Aitäh teile, meie toredad issid, et olete valmis oma laste ja rühmaga võtma ette ka kõige keerukamad tegevused, et meie lasteaiapäevadesse põnevust tuua!

Triin Kaljur, Türi lasteaia kesklinna õppekoha õppejuht

Piirangud Türi spordihoones seoses koroonaviiruse levikuga Seoses koroonaviiruse suurema levikuga on Türi spordihoones kehtestatud uued meetmed. Iga külastaja peab nendega tutvuma ning neid täitma!

• Haigusnähtudega on Türi spordihoonesse sisenemine keelatud!

• Kõikidele Türi spordihoonesse sisenejatele on näomaski kandmine kohustuslik, v.a alla 12aastastel noortel • Näomaski tuleb kanda kuni riietusruumini, pesuruumis ning treeningsaalis näomaski kandma ei pea • Mõõdetakse kõigi sisenevate inimeste kehatemperatuuri • Lapsevanematel on keelatud siseneda spordihoone I korrusele! Lapsevanematel palume oodata ootealas (näomask kohustuslik) või õues • Jõusaali sisenevad inimesed fikseeritakse nimeliselt • Jõusaalis ning võimlemissaalis tuleb enda järel vahendid desinfitseerida, desinfitseerimisvahendite olemasolu tagab Türi spordihoone!

• Palun hoia teistega distantsi!

6. novembril avati Türi ujulas uus teraapia/lastebassein.

Basseini lõikasid avatuks ujula juhataja Asko Pärl, vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepp. Peale avamist said kõik soovijad ka uue basseini võimalusi proovida.

Asko Pärli sõnul on uue basseini kasutamine olnud üsnagi aktiivne. Avatud basseinis toimub kaks korda nädalas ka beebiujumine. Fotod: Merle Rüütel.

Martin Kaschan

Türi spordiklubide liidu spordirajatiste haldusjuht

Retla-Kabala kooli õpetajad omandasid hulga uusi teadmisi Retla-Kabala koolis toimus 21. oktoobril õpetajate õppepäev „Aktiivne õppetöö“. Õpetajad said teadmisi, kuidas aktiveerida lapsi õppetegevuse käigus. Koolitaja Anu Johani jagas ideid ja sai praktiliselt järele proovida erinevaid tehnikaid, nt koordinatsioon, ristliikumine, keha test, keskendumine, liikumispausid ja lõdvestus. Anu Johani, kes on ise õpetaja, tugispetsialist ja Idla liikumise mentor, tutvustas rakenduskinesioloogia nippe, et õpetajad saaksid lihtsate vahenditega aidata vähendada õpilaste stressi ja parandada nende keskendumisvõimet.

Edukas õppetöös on tähtis, et õppijal on kohal tema mõistus, hea tunne ja keha. Kui mõte läheb rändama, või kui tunne on kehv ja keha pole terve, siis õppimisest ei tule midagi välja. Ja liigutama peab ka tavalises ainetunnis, algklassi laps võib istuda järjest 10, vanem laps 20 ja täiskasvanu 45 minutit. Liikumisrõõmu toetavad erinevad vahendid, näiteks suured poroloonpallid, võimlemispallid, tennispallid, pehmed täringud jne.

Liikumist saab siduda õppetööga, parim õpe aga toimub hoopis vabas õhus. Põnev oli ka teada saada, kuidas määrata käelisust (tuli välja ka ümberõpetatud vasakukäelisus) ning domineerivat silma. Igal inimesel on domineeriv käsi ja jalg, kuid õppetöös tuleks kasutada mõlemat – kirjutada sõnu või valemeid ka nõrgema käega (tugeva käega kirjutades töötab vastas ajupool, nõrgema käega kirjutades töötab terve keha).

Saadi teadmisi, kuidas lihtsate harjutustega aktiveerida mõlemat ajupoolt, kuidas lõdvestuda ja kui oluline on õppepäeva viia vaikne hetk – näiteks 15 minutit täielikku vaikust.

Elevust tekitas hetk, kui koolitaja hakkas tutvustama positiivset psühholoogiat ja selle õpetajat Toivo Aavikut Tartu ülikoolist. Kuulajad andsid õpetajale teada, et ta on Oisust pärit. Selle peale arvas Anu Johani, et Oisu on eriline koht – siin on ju ka sündinud maailmakuulus liikumissüsteemi looja Ernst Idla, kelle liikumise õppepäevi on Oisus korraldatud juba 6 viimast aastat. Õppepäeva korraldas MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, toetasid Retla-Kabala kool, Kabala kultuuri ja spordi selts ning Eesti kultuurkapital.

Sille Varul

Retla-Kabala kooli õpetaja

Teenekas treener tähistas ümmargust tähtpäeva Teenekal Türi ujumistreeneril Otto Männal on sellel aastal olnud kaks ümmargust tähtpäeva.

Viiskümmend aastat tagasi tuli ta Türile ujumistreeneriks ja eelmisel laupäevalt sai täis kaheksakümmend eluaastat.

Teet Reier „See oli 1970. aasta jaanuaris, kui mind Türile treeneriks kutsuti,“ meenutab Otto Männa. „Ega ma esimese kutsumise peale ei tulnud ka, aga teisel oli juba rohkem veenmisjõudu ja siin ma siis nüüd olengi. Juba viiskümmend aastat.“ „Esimene treeneriperiood kestis kümme aastat, siis kadus spordikool ja leiti, et ujumistreenerit pole enam vaja. Kakskümmend aastat töötasin vahepeal ehitusel ja õpetajana.“ „2001. aastal sooviti mind treeneriks tagasi. Ütlesin, et kolm aastat teen ja siis vaatan iga hooaja lõpus, kuidas kujuneb. Siiani on kujunenud, aga ega ei julge lubada ka midagi.

Eks kõik sõltub sellest, kuidas omal tervist ja kuidas ujumishi-

28. novembril üllatasid Otto Männat Türi ujulas tema õpilased, kes olid tulnud treenerile tähtpäeva puhul õnne soovima.

Birgit Villems mulisi õpilasi jagub. Hetkel on mõlemaga korras.“ „Ise alustasin ujumisega tänapäeva mõistes ikka hilja.

Olen pärit Turbast Harjumaal.

Seal oli elektrijaam ja selle jahutustiikides meie kohalike poiste esimesed ujumised tehtud said.

Ei mäleta, et keegi oleks ka väga õpetanud. Eks sai teiste pealt vaadatud ja ise katsetatud.“

„Igatahes seal ma ujumiskoondise liikmetele silma jäin ja öeldi, et kui tuled pealinna õppima, võid trenni tulla. Eks ma siis läksingi, toona oli ainukeseks ujulaks pealinnas eestiaegne saun/ujula Aia tänaval.“ „Pea kümmekond aastat kuulusin ma ka Eesti ujumiskoondisesse. Olen võitnud kohalikke meistrimedaleid ja parim

koht Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt oli kolmas, pronksine autasu. Osalesin ka mitmetel rahvusvahelistel võistlustel, kus konkurents oli kõva.“ „Ja nüüd siis ongi nii, et vaatan üks hooaeg korraga, kui tervis lubab ja andekaid lapsi on, eks ma ikka jätkan“ lubab Otto.

Jõudu, jaksu ja tervist Ottole!

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

7

uudised

4 x Merle Rüütel

29. novembril oli 1. advent ja seda tähistati erineval moel üle terve Türi valla.

Oisu rahvamajas toimusid MTÜga Okas töötoad. Valmistati piparkooke ja õpiti tegema kuusepärgasid. Kohalikud andsid ka ukuleledega jõuluhõngulise kontserdi.

Esines memmede tantsuühm Ohakas. Kuusepuul süüdati küünlad ja vallavanem jagas tervitussõnade saatel advendituld, mida iga soovija omale koju sai viia.

Kabalas süütas advenditule Pilistvere koguduse vaimulik Hermann Kalmus.

Väikese kontserdi andsid Silva Meesak ja Oliver Veimer ning tantsurõõmu pakkus tantsurühm Segadik.

Türil esinesid Türi tantsustuudio rühmad ja Türi põhikooli mudilaskoor.

Advenditervituse tõi Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja adventitule õnnistas Türi Püha Martini koguduse õpetaja Teet Hanschmidt. Kuusel süüdati jõulutuled, avati päkapikumaja ja jõuluvana postkast. Külas käis ka Jõuluvana ise. Õnnistatud advenditule said ka Reopalu, Piiumetsa, Käru ja Lõõla ja Väätsa inimesed.

Head jõuluootust kõigile!

Mis toimub Väätsa jõulu vaateakende taga Väätsa imelised jõuluaknad ootavad, et kõigi südant soojendada. Kokku on vaatamiseks 45 akent nii rahvamajal kui selle kõrval asuval kohvikul.

Enamik inimesi näeb vaateaknaid ainult ühelt poolt ning valmis kujul, aknatagune maailm on aga päris huvitav, kuhu sisse vaatamiseks proovin teile abiks olla.

Vaateakende tegemine on omaette juhtimisprotsess, sest oleme seni suutnud koondada väga palju erinevaid oskuseid – ehitus- ja inseneripädevus, elektroonika, kõiksugu kunst, turundus, kommunikatsioon jne. See kõik on kas otseselt või natuke kaugemalt omas kogukonnas olemas erinevate inimeste näol.

Panustajaid on rohkem kui sada ning väga erinevates rollides, mõni toetab kuuseokste, teine töötundide või koduse inventariga.

Planeerimine algab suvel, kuid mõned nädalad enne akende dekoreerimist on käed-jalad tööd täis Rait ja Meelis Pilipenkol, kes teisi kaasates loovad tingimused kõige toimumiseks – aknapuurid, kaabeldus, jõuluturu majade ülespanek jne. See on füüsiline, ehituslik ja inseneritöö ning seda on kõvasti.

Mõned akende tegijad saavad hakkama nädalase ettevalmistusega, kuid järjest rohkem on neid, kellel kulub kuu kuni kolm. Näiteks minul võttis ma-

jade viimistlemine 2 kuud, Madli Liiva akna nukud ainuüksi aga kaks nädalat. Mõnikord osutub valguslahendus väga keerukaks väljakutseks, sest valgus peab paistma vaataja poolt ning suutma valgustada lühikese vahemaaga kogu aknalaual oleva.

Innovatsioon ei ole ainult ettevõtluse, vaid ka vaateakende teema. Nimelt kaubanduskeskuse aknaid rahvamajalt ei leia, puudu on akna sügavusest, et asjad ära mahuks, ülemise pale külge ei saa midagi kinnitada jne. Meie seekordne innovatsioon on aknalaua laiendus koos ülemise raamiga, ehk ehitame aknaava sisse

konstruktsiooni, mis teeb rahvamaja aknast kaubanduskeskuse aknaga samaväärse.

See võimaldab edaspidi dekoreerijatel kasutada kogu akna ruumi ja mõelda palju elavamalt.

Katsetame ka reguleeritavat mahedat valgust, sest kuigi esialgu võib värviline valgus aknal kõige tähtsam tunduda, on hea aken lõpuks ikka see, kus kõik detailid näha on.

Teist aastat teeme imearmsat jõuluturgu, mis toimub veel 13. ja 20. detsembril 16-19. Selle tarbeks tegime eelmisel aastal seitse turumaja nelja letiga ning sellel aastal lisame ka väikelastele mõeldud karusselli. Need ei

ole kasutamiseks ainult jõuludel vaid kõigil kogukonna sündmustel läbi aasta.

Loomulikult kõik maksab.

Kõige hinnalisem on meie inimeste enda vabatahtlik panus ja selle üle oleme kõik rõõmsad, sest täiendame teineteist. Iga akna tegija peab käima ühe või mitu korda poes, sõltub tema ambitsioonist ja võimekusest.

Väga tänulikud oleme ka kõigile 105. hooandjale ning Stora Ensole puidu eest.

Kes jõuluturule müüma tahab tulla, siis andke endast teada turu „direktorile“ Kadri Piusile 5688 7669

Lauri Läänemets

Smartpost Itella laiendab pakiautomaatide võrgustikku uudsete pakimajakestega Seoses pidevalt kasvava pakimahu ja pakiautomaatide kasutusega võttis Smartpost Itella kasutusele uudsed pakimajakesed. Esimesed pakimajakesed paigutati Kosele, Paldiskisse ja Türile. „Smartposti pakimahud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud enam kui poole võrra ja ka meie pakiautomaate kasutatakse aina enam. Sellest johtuvalt näeme vajadust kasvatada Smartposti pakiautomaatide võrgustikku ja leida selleks uusi lahendusi. Meie kliendid hindavad Smartposti „Hoolega hoitud“ kliendilubadust, mille üheks osaks on siseruumides paiknevad pakiautomaadid, kuid paljudes väiksemates linnades ja asulates puuduvad siseruumides sobilikud pinnad. Uue lahendusega oleme tulnud klientidele lähemale nende soovitud piirkondades,“ sõnas Itella Estonia tegevjuht Meelike Paalberg.

Lahendusena töötas Itella välja ainulaadsed pakimajakesed, kus Smartposti pakiautomaadid on paigaldatud selleks kohaldatud klaasfassaadiga konteineritesse. „Pakimajakesi on võimalik paigaldada sisuliselt ükskõik kuhu, kus on piisavalt nõudlust pakiautomaadi järele, kuid puudub sobilik siseruum. Samas on pakimajakeses pakid soojas ja kaitstud ilmastikumõjude eest ning klientidel on mugavam pakke välja võtta, sest ei pea Eestile omase heitliku ilmaga rinda pistma,“ selgitas Paalberg.

Pakimajakese klaasfassaadi uksel on Valnese nutilukk. Selle saab avada sama PIN-koodiga, millega avatakse ka pakiautomaatide kapiuks. Pakimajakese sees paikneb Smartposti uudne valge pakiautomaat, mis võimaldab veelgi kiiremat pakiväljastust. „Oma valge värvi poolest äratuntavad pakiautomaadid on Eestis ainulaadsed – igal kapiuksel on oma lukk koos PIN-klahvistikuga – see võimaldab pakke mugavalt ja privaatselt automaadist välja võtta. Samuti saab ühest pakiautomaadist samal ajal pakki välja võtta mitu inimest korraga ilma keskkonsooli juures järjekorras seismata,“ lausus Paalberg.

Esimesed pakimajakesed paigaldati Kosele, Paldiskisse ja Türile koostöös sealsete Grossi kauplustega, asudes nende kaupluste juures. „Plaan on paigaldada analoogsed pakimajakesed ka teistesse Eesti väiksematesse linnadesse,“ lisas Paalberg.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

8

Türi vald Vastavalt Türi vallavolikogu 30. novembri 2017 määrusele nr 11 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise kord” on avalikustatud Türi vallavolikogu määruse eelnõu „Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021–2025” kinnitamine koos lisaga 1 „Türi valla arengukava aastateks 2021-2025“ ja lisaga 2 „Türi valla eelarvestrateegia aastateks 2021–2025“.

Ettepanekud ja arvamused arengukava eelnõu kohta palun saata hiljemalt 11. detsembriks 2020 kella 8ks eposti aadressil Yllar.Vahtramae@tyri.ee ja eelarvestrateegia eelnõu kohta e-posti aadressil Aime.Roosioja@ tyri.ee Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia avalik arutelu toimub 8.12.2020 kell 17.30 Türi kultuurimajas.

Türi vallavolikogus vahetus EKRE volinik Türi valla valimiskomisjon peatas oma 27.11 otsusega EKRE nimekirjas kandideerinud Türi vallavolikogu liikme Elar Niglase volitused tema avalduse alusel. Elar Niglase volitused on peatatud kolmeks kuuks, s.o 27. veebruarini 2021.

Türi vallavolikogu asendusliikmete nimekirja alusel EKRE nimekirjas Türi vallavolikogusse kandideerinud esimene asendusliige Mait Metsare loobus Türi vallavolikogu liikmeks asumisest ning kaotas seetõttu oma koha asendusliikmete nimekirjas. Vastavalt Türi valla valimiskomisjoni otsusele sai asendusliikmena Türi vallavolikogu liikme volitused Artur Metsare.

Elar Niglas oli valitud ka Türi vallavolikogu revisjonikomisjoni liikmeks. Kuna revisjonikomisjoni liikmed peavad olema samaaegselt ka vallavolikogu liikmed, siis tuleb Türi vallavolikogul Elar Niglase asemele valida detsembrikuu volikogu istungil ka uus revisjonikomisjoni liige.

Merle Rüütel

avalike suhete juht

Täname annetajaid!

Jaapani vanasõna ütleb, et kui sa tahad elus edasi jõuda, siis aita teisi.

Türi vallal on vedanud, et saab koostööd teha sellest mõttest juhinduvate inimeste ja ettevõtetega.

Aitäh, Ülar Männilaan ja Retlar OÜ! Tänu teie annetusele on uued ja kenad töölauad Türi lasteaias, Türi põhikooli raamatukogus ja Kabala rahvamajas sotsiaaltööspetsialisti uues vastuvõturuumis.

Täname ja soovime edu!

Kohalike elanike terav pilk märkab fotolt ehk ka seda, et rahvamaja seni kütteta ruum on saanud korraliku radiaatori ja tänu sellele ka mõistliku kasutuse.

TR

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Uuel aastal uus sotsiaalteenuste kord Selleks, et valla elanikud saaksid vajalikku abi ning seda selgete reeglite järgi, on Türi vallas alates 2018. aastast olemas volikogu määrus „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“. Vabariiklike õigusaktide muutmisel, uute teenuste arendamisel ja paremate lahenduste leidmisel on määrust neljal korral muudetud.

Kuna ka praegu on kavas Türi vallas võtta kasutusele uusi sotsiaalteenuseid ja on vaja täpsustada mitmeid sõnastusi, siis oli asjakohane kokku kirjutada uus abi andmise korra terviktekst.

Rõhutan, et ka kõik senised teenused jäävad valla elanike käsutusse. Uus määrus hakkab kehtima 2021. aasta algusest.

Määruses on kirjeldatud kaks uut teenust. Esiteks tahame üldhooldusteenust hakata Väätsa eakatekodus osutama ka päeva- ja intervallhoiuna. Ehk et kui inimesel ei ole oma kodus ilma pideva abi või järelvalveta turvaline elada, kuid lähedased käivad tööl, siis on võimalik oma abivajav ema-isa viia päevaks hooldekodusse ja õhtul kõik koos jälle kodus olla. Samuti võib selleks olla vajadus mingil perioodil, olgu lähedased ära näiteks töölähetuses või puhkusereisil. Teenus on tasuline, maksta tuleb nii hooldusteenuse eest kui ka mõistagi toidu eest, kuid see on oluliselt soodsam kui hooldekoduteenus.

Samuti tuleb Väätsa eakatekodu tavahoolduse hinna määramises muudatus, edaspidi ei kehtestata valla elanikele automaatselt soodsamat hinda. Kui

inimesel või tema lähedastel on raskusi hooldekoduteenuse eest maksmisel, siis saab ta taotleda toetust vallast. See süsteem toimib ka praegu hästi ning pole põhjendatud kahe eraldi soodustuse tegemine, liiati ei tee me ju automaatset soodustust teistes hooldekodudes olevatele meie valla elanikele.

Teiseks uueks teenuseks on lõimitud sotsiaalteenus. Mõeldud täisealisele toimetulekuraskustes inimesele, kes ise või kelle perekond kodus ilma kõrvalise abita turvaliselt hakkama ei saa.

Eesmärk on erinevatest tegevustest iga inimese jaoks kokku panna personaalne teenus, mis vastaks maksimaalselt tegelikule abivajadusele. Uudse lahendusena annab teenus näiteks võimaluse inimese nõusolekul tehniliste vahenditega täiendavalt jälgida ja hinnata isiku abivajadust. Kui andursüsteem registreerib näiteks olulise kõrvalekalde isiku aktiivsuses, näiteks erinevalt tavapärasest pole inimene päevasel ajal mitme tunni jooksul toas liikunud või on ruumi temperatuur märkimisväärselt langenud, saab sotsiaalhooldaja andurite kaudu vastava sõnumi oma telefonisse ja saab olukorda kontrollida. See annab täiendava turvatunde nii inimesele endale kui ka tema lähedastele.

Andursüsteemid ei riku inimese privaatsust, need ei filmi ega pildista. Sarnaseid tehnilisi lahendusi on hiljuti välja töötatud sotsiaalvaldkonna innovatiivsete teenuste arendamise

projektivoorudes. Varasemalt on Türi vallas kasutatud häirenuputeenust, kuid see ei õigustanud ennast. Kliendid olid häiritud vastava seadme kandmisest, dementsusega inimestele ei olnud süsteemi kasutamine arusaadav või kasutati seda põhjendamatult. Andursüsteem ei asu inimese küljes ning selle andmeid jälgitakse vastavate IT-lahenduste toel, seega ei koorma need abivajajat ega eelda temalt tegutsemist.

Lõimitud sotsiaalteenuse saamiseks tuleb pöörduda vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti poole, kes hindab abivajadust ja teeb teenusele määramise otsuse.

Uuest aastast muutuvad taotluse vormid, inimene saab lihtsalt kirjeldada oma abivajadust ja konkreetne teenus selgitatakse välja juba abivajaduse hindamise käigus koostöös sotsiaaltööspetsialistiga.

Samuti näeme ette, et avalduse esitamine peab olema võimalikult lihtne, see võib vajadusel olla esitatud ka telefonikõnena, mille valla sotsiaaltööspetsialist ise protokollib.

Paindlikumaks on muudetud võimalused teenuste pakkumiseks kaasata projektide raha ja säästa sellega valla eelarvet.

Paindlikumad teenuse tingimused lubavad neid kohaldada võimalike uute projektide nõuetele.

Samuti on määruses sätestatud abiküsijale kohustus esitada teenuse saamiseks täiendavalt dokumente, kui projekti rahastustingimused seda nõuavad.

Valdavalt on määruse eelnõus loetletud teenuste ja toetuste rahastamine olnud kogu aeg omavalitsuse otsustada ning vastavate summadega on Türi valla eelarves arvestatud. Seega ei too uus määrus kaasa põhimõttelisi muutusi Türi valla eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmisel.

Küll aga peame arvestama asjaoluga, et lisaks rahvastiku üldise vananemise taustal on Türi vallas Eesti keskmisest rohkem eakaid elanikke. 2020. augusti seisuga on Türi vallas kehtiva puuderaskusastmega ja üle 65aastaseid elanikke 32%.

Oleme sellega Eestis 25. kohal. Üle 70aastaseid inimesi on 1.01.2020 seisuga Türi vallas 1922, mis on 17,8% valla elanike arvust, Eestis keskmiselt on selle vanuserühma elanikke 14,1%.

Samas kulutab Türi vald näiteks üldhooldusteenuse eest tasumise toetamiseks käesoleval aastal ligikaudu 230 000 eurot, mis on ühe üle 70aastase valla elaniku kohta 120 eurot aastas, mis on kaudsete andmete põhjal ligikaudu kaks korda rohkem Eesti keskmisest näitajast.

See seab valla eelarvele jätkuvalt olulise koormuse ning sunnib otsima võimalikult paindlikke, otstarbekaid ja samas säästlikke teenuseid ning ka uusi projektipõhiseid rahastusallikaid, samas tegemata järeleandmisi teenuste kvaliteedis.

Kaia Iva

haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

26. novembri istungil Türi vallavolikogu: • võttis vastu Türi valla 2020. aasta III lisaeelarve; • tunnistas revisjonikomisjoni läbi viidud kontrolli tulemusel Väätsa põhikooli tegevuse ja 2020. aasta eelarve täitmise nõuetekohaseks ja heaks; • kinnitas Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja; • kehtestas määrusega korterelamutele rekonstrueerimistoetuse andmise tingimused ja korra; • kehtestas sotsiaalhoolekandelise abi korra uues redaktsioonis; • otsustas muuta alates 1. jaanuarist 2021 Türi vallavalitsuse põhimäärust ning tunnistas kehtetuks Väätsa tervisekompleksi põhimääruse;

Uue vallamaja vanasse koolimajja ehitab Lasten Ehitus OÜ 1. detsembri seisuga on vana algklasside maja (aiamajandusgümnaasiumi hoone) ehitushanke võitnud Lasten Ehitus OÜ-le üle antud.

Viiekuulise ehitusperioodi jooksul saab see väärikas hoone värskema sisu ja hakkab alates maikuust olema Türi raamatukogu ja vallavalitsuse asupaigaks.

Sellise hoone rekonstrueerimine on ehitajale paras väljakutse, sest teada on, et mida vanem maja, seda enam tuleb ette üllatusi, millega ei ole olnud võimalik arvestada. Aga oleme optimistid ja loodame, et kõik sujub.

Tööde kogumaksumuseks kujuneb pea 600 000 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab nii ehituse maksumust kui ka kulusid omanikujärelevalvele ja sisse ehitatavale ehk statsionaarsele mööblile.

Elari Hiis

abivallavanem

• lõpetas Türi valla kohalike teede ja tänavate teehoiukava aastateks 2021–2024 ning Türi valla teehoiukava investeeringute kava aastateks 2021–2024 esimese lugemise ja otsustas eelnõud avalikustada; • otsustas algatada uuesti Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia ülevaatamise ja vajadusel muutmise, lõpetas esimese lugemise ja lubas eelnõu avalikustada; • otsustas osta eeskätt sotsiaaltranspordi korraldamiseks Türi vallale sõiduauto, mille soetamishind on kuni 20 000 eurot; • otsustas refinantseerida võimalusel Türi vallale võetud laenud, mille laenumarginaal on üle 1%; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst.

Hirmutav teadmine: alaealised saavad poest alkoholi kätte suurema vaevata Alkohol on uimasti, mille tarvitamine on noorte hulgas kõige enam levinud. 15–16aastastest õpilastest üle kolmandiku on elu jooksul vähemalt ühe korra purjus olnud.

Noored hindavad alkohoolsete jookide kättesaadavust heaks – 60% õpilastest on leidnud, et lahjad alkohoolsed joogid ja vein on kergelt kättesaadavad, kange alkoholi kättesaadavust peab kergeks ligikaudu 50% õpilastest.

Sügisel viisime Türi vallas läbi alkohoolsete jookide testostmise, mille eesmärgiks oli saada ülevaade alkoholi kättesaadavusest noorte hulgas.

Testostmise käigus külastas kauplust hiljuti täisealiseks saanud noor, kes sooritas testostu, millega hindasime, kas kauplustes küsitakse alkoholi ostvalt noorelt vanust tõendavat dokumenti.

Seitsmest külastatud kauplusest viies müüdi noorele alkoholi ilma dokumenti küsimata.

Murettekitava olukorra parandamiseks teeme Türi vallas koostööd kaupluste pidajatega ning rõhutame, et alkoholi müümisel tuleb vähimagi kahtluse korral küsida vanust tõendavat dokumenti. Edaspidi plaanime testostmist läbi viia regulaarselt ning vajadusel kaasame teisi ametiasutusi.

Läheneva pühadeperioodi eel kutsume ka täiskasvanud kauplusekülastajaid üles juhtima müüjate tähelepanu võimalikule alaealisele alkoholi ostjale, sest pühade saginas võib müüja valvsus hajuda.

Säsil Rammo

tervisedenduse spetsialist

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

9

Türi vald

Türi vald liitub ISTE pilootprojektiga 1. novembrist liitus Türi vald sotsiaalkindlustusameti pilootprojektiga „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“ ehk ISTE. Projektist saavad abi (teenuseid) raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega (F-diagnoosiga) 16-aastased kuni vanaduspensioniealised isikud, kellel ei ole diagnoositud põhidiagnoosina dementsust ega alkoholisõltuvust. Türi vald katsetab uut mudelit 30 kliendiga perioodil 1.11.2020– 31.12.2021.

Abi saajaks võivad olla isikud, kes on erihoolekandeteenusel, kuid kelle abivajadus on muutunud (nt vajab vähesema

toetusega teenust) või kes ei kasuta veel erihoolekandeteenuseid, kuid on sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuse järjekorras või isikud, kes vajavad sotsiaaltöötaja hinnangul toimetulekuks ja ühiskonnas osalemiseks või tööturule sisenemiseks toetavaid teenuseid.

Kui praegu peab inimene pöörduma näiteks erihoolekande- või rehabilitatsiooniteenuste saamiseks sotsiaalkindlustusameti poole ja omavalitsuse poolt korraldatavate teenuste saamiseks vallavalitsusse või otse mõne teenuseosutaja poole, siis projekti raames katsetatakse uut mudelit, kus psüühilise erivajadusega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi kor-

raldab Türi vallavalitsus. Rakendatavas mudelis käsitletakse inimesele ja tema lähedasele osutatavat abi ühe tervikliku teenusena, mis kujuneb vastavalt iga abi vajava isiku personaalsetele vajadustele.

Projektis osalevad kliendid saavad juhendamist ja abi juhtumikorraldajalt, kes koostöös kliendiga leiab isikule sobivad teenused. Nii isikut ennast kui tema peret toetatakse sotsiaalsete suhete hoidmisel.

Suurt tähelepanu pööratakse isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele, töötamisega seotud tegevustele ning vabale ajale. Teenuste loetelu on lai ja pannakse paika iga kliendi vajadustest lähtuvalt, sest ees-

TÜRI PEREPESA uus teenus 2-AASTASEKS SAANUD LASTE KÕNE ARENGU HINDAMINE

Kui Teil või Teie lähedasel on psüühiline erivajadus (F-diagnoos) ja põhidiagnoosiks ei ole dementsus või alkoholism, siis just selle projekti raames saame pakkuda tuge. Projekti kaudu teenuste saamiseks pöörduge julgesti valla juhtumikorraldaja Ingrid Hiisi poole (ingrid. hiis@tyri.ee; telefon 511 2435). märgiks on inimese toetamine igas eluvaldkonnas.

Lisainfot pilootprojekti kohta jagab juhtumikorraldaja Ingrid Hiis (ingrid.hiis@tyri.ee; telefon 511 2435).

TR

Kärus toimus tuulikuparkide asukohavaliku analüüsi tutvustav koosolek 19. novembril 2020 toimus Käru rahvamajas avalik koosolek, kus tutvustati AS Kobras poolt koostatud tuulikuparkide asukohavaliku analüüsi tulemusi ning kuulati kogukonna seisukohti ja ettepanekuid.

Kõigepealt tutvustas AS Kobras esindaja analüüsi tulemusi, muuhulgas võimalikke tuulikupargi alasid ning tuulikute rajamiseks kehtestatavaid tingimusi.

Tuliseim arutelu tekkis just selles osas, milline on mi-

nimaalne vahemaa elamu ja tuuliku vahel. Arvestades erinevaid uuringuid, oli analüüsi põhjal pakutud välja 1000 meetrit.

Kogukonna huvi on loomulikult, et tuulikute müra ei mõjutaks igapäevaelu negatiivselt, lisaks visuaalne muutus, ning sellest lähtuvalt oldi kahtleval seisukohal, kas selline vahemaa tagab praeguse vaikse ja rahuliku elukeskkonna säilimise.

Edasise üldplaneeringu menetluse raames ning dialoogi

kaudu kogukonnaga tuleb vastav teema läbi arutada ning leida võimalikult optimaalne vahemaa.

Samuti selgitati koosoleku käigus üldplaneeringu üldistusastet ning asjaolu, et analüüsiga leitud alad on vaid tuulikupargi arendamiseks tõenäoliselt sobivad alad, kus on võimalik edaspidi detailplaneeringu menetluse käigus uurida tuulikupargi rajamise võimalusi ja tingimusi ning ei väljenda ootust, et sellele alale

on igal juhul võimalik tuulikupark püstitada.

Analüüsi tulemused on sisendiks üldplaneeringu menetlusse ning menetluse raames hakatakse edasi arutama, millises ulatuses ja millised tingimused üldplaneeringuga kehtestada.Koosolekust osavõtjate arv oli meeldiv üllatus ning loodame ka edaspidise menetluse käigus arvukalt kaasamõtlejaid.

Marje Pärn

üldplaneeringu koostamise koordinaator

Tähelepanu, korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldajad!

Türi vallavalitsuse jäätmevaldajate registri andmete järgi lõpevad paljudel jäätmevaldajatel kehtivad vabastused selle aasta lõpuga ehk 31.12.2020.

Palun kõigil neil jäätmevaldajatel, kes soovivad uuest aastast saada korraldatud jäätme-

veost vabastust, esitada vastav taotlus korraldatud jäätmeveo vabastuse või sageduse erisuse kohta enne eelmärgitud kuupäeva.

Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise otsustab üksnes kohalik omavalitsus.

Türi valla kodulehel on täiendatud korraldatud jäätmeveoga seotud taotluste esitamise võimalusi ja lisandunud on võimalus esitada taotlus digitaalselt.

Korraldatud jäätmeveo valdkonnas saab e-vormi kaudu esitada järgmisi taotlusi: - korraldatud jäätmeveost vabastamine - korraldatud jäätmeveost perioodiline vabastamine - korraldatud jäätmeveos veosageduse erisus - kinnitus kinnistu mittekasutamise kohta E-vormi täitmiseks peab taotluse esitaja end valla ko-

Otsus jõustub omavalitsuse poolse haldusakti väljastamisel (kus märgitakse nii vabastuse saanud isiku nimi kui ka vabastuse kestvus).

Palun kõigil vabastuse saanud jäätmevaldajatel veenduda vabastuse kehtivuses, seda on

võimalik kontrollida, kui helistate alates 14. detsembrist ehitusja keskkonnaspetsialistile telefonil 522 7326.

Grete Kaljulaid

ehitusja keskkonnaspetsialist

dulehele esmalt sisse logima. Selleks on vajalik kehtiv elektroonilise isikutuvastuse võimalus, milleks sobivad ID-kaart või Mobiil-ID. Pärast sisse logimist toimub e-vormi osaline eeltäitmine (näiteks täidetakse automaatselt e-vormil täitja ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood, mis saadakse X-tee kaudu rahvastikuregistrist).

Küsimuste ning ettepanekutega võib pöörduda tel 384 8200 või e-postile Grete.Kaljulaid@tyri.ee.

Türi valla eelarve täitmist saab nüüd jälgida REAALAJAS Türi valla eelarvet on nüüd võimalik jälgida päevase täpsusega.

Avalik valla eelarve vaade võimaldab jälgida eelarve täitmist sh tulud, kulud, investeeringud ning finantseerimistehingud.

Andmeid sünkroniseeritakse igal öösel raamatupidamise programmiga.

Türi vallavalitsuses on juba pea aasta kasutusel kohaliku omavalitsuse finantsvaldkonna juhtimise platvormlahendus FREDI. Lahendus on mõeldud hallatavatele asutustele (eelarve vastutavatele täitjatele) eelarve koostamiseks kui ka eelarve täit-

mise jälgimiseks kuni raamatupidamise kanneteni välja. Tänu FREDIle saavad asutuste juhid nüüd igapäevaselt jälgida nii tulude, kulude kui ka investeeringute kandeid ja täitmist.

Nüüd on võimalus kõigil soovijatel avalikus vaates jälgida igapäevaselt eelarvet ja eelarve

täitmist. Vaata meie kodulehelt: https://www.tyri.ee/eelarve-taitmine Kui kellelgi tekib küsimusi FREDI kasutamise kohta, siis küsimused on oodatud finantsjuht Aime Roosioja meilile aime. roosioja@tyri.ee, telefon 5344 7843.

Detsembrikuust alates alustame igakuiseid koolitusi 2-aastaseks saanud laste vanematele, kus anname häid näpunäiteid lapse kõne ja suhtlemise arendamiseks.

Enne koolitusele tulemist on vanematel võimalus oma lapse kohta täita universaalne kõnearengu test, mis on välja töötatud Tartu ülikooli teadlaste poolt. Pärast koolitust saab testi tulemuste kohta ka individuaalset tagasisidet koos soovitustega.

Esimene koolitus toimub Perepesas 16. detsembril algusega kell 18. Sellele koolitusele ootame septembrist detsembrini kaheaastaseks saanud/saavate laste vanemaid.

Täpsem info ja registreerumine tel 530 15313, tyri@perepesa.ee

Jõulude eel viib kalmistutele tasuta buss Olles kohtunud eakatega valla erinevates piirkondades, kuulsin mitmetest erinevatest muredest ja rõõmudest ning kohtusin seejärel vallavanem Pipi-Liis Siemanniga, et need edasi anda ning koos lahendustest rääkida.

On kindlasti neid, mille puhul võtab lahenduse leidmine aega, kuid ühe väljatoodud lihtsa mure lahendamiseks tegin ettepaneku ning seepärast pakub vallavalitsus eakatele lähenevate jõulupühade eel, 23. detsembril kell 11 võimalust külastada ühise bussiga Saunametsa, Kõrgessaare ja Sillaotsa kalmistuid, et süüdata küünal oma lähedaste kalmudel.

Täpsema ajakava ja marsruudi koostamiseks palume soovijatel endast teada anda 15. detsembriks Urmas Kupule, telefonil 509 1415 Soovin kõigile rahulikke jõule, tervist ja ilusat aastalõppu!

Toomas Hirbaum

Türi vallavolikogu aseesimees

Huvihariduse sõidukulude hüvitamine Türi vallavalitsusele saab esitada taotlusi huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu osaliseks hüvitamiseks. Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitatakse Türi vallavolikogu 27. novembri 2014 määruses nr 33 „Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvitamise kord“ sätestatud tingimustel ja korras. Määrus koos taotlusvormiga on avaldatud Riigi Teatajas ja valla kodulehel.

Sõidukulu osalist hüvitamist on õigus taotleda Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elava põhikooli ja gümnaasiumi alaealise õpilase seaduslikul esindajal või gümnaasiumi täisealisel õpilasel, kui õpilase huvitegevuse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel õpilase elukohast ja huvitegevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener.

Sõiduhüvitist makstakse hüvitist saama õigustatud isikule õppeperioodil sõiduks huviringi ja tagasi. Hüvitatakse nii isikliku sõidukiga huviringi ja koju sõiduks tehtud kulu kui ka kommertsliinide sõidupiletid.

Taotluses märgitakse kolme kuu jooksul huvihariduse omandamisel tehtud tegelik sõidukulu ning huvihariduses osalemiste arvu kinnitab ringijuht või treener.

Olulised kuupäevad Türi vallavalitsusele taotluse esitamiseks on järgmised: • septembris, oktoobris ja novembris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. detsembriks; • detsembris, jaanuaris ja veebruaris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. märtsiks; • märtsis, aprillis ja mais tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. juuniks.

Taotlus esitada Türi vallavalitsusele paberkandjal või digiallkirjaga aadressil vallavalitsus@tyri.ee.

Taotlejal on õigus esitada üks taotlus ühe õpilase kohta. Sõidukulu jäetakse hüvitamata, kui taotleja on esitanud valeandmeid, hüvitamise nõudeid ei ole täidetud või taotlus ei ole esitatud tähtajaks.

Türi vallavalitsus

Tasuta õigusabi eakatele 7. detsembril kl 10-13 Türil vallamajas.

Lisainfo: Eha Pehk, telefon 504 7330

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

10

Turi

kuhu minna

Kevade kodu

1.-19.12 kolmapäevast laupäeTüri kultuurikeskuse fuajees vani kella 10-14 Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Türi Viljandi 14 käsitöö müük Kunstnike jõulueelne näitus-müük N 3.12 kell 19 Kinoõhtu Türi kulseekord omamoodi... tuurikeskuses- „Hüvasti, NSVL“ Mari-Lil l Pihtje EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot R 4.12 kell 19–21 Lõuna-Järvarg maa mälumäng Türi kultuurikesAnne Reinbe kuses 5. - 20. detsember 2020 L 5.12–P 20.12 Kunstnike jõuluÜlle Järve eelne näitus-müük Türi kultuuri! d tu keskuse fuajees Olete ooda Ülle Kuldkepp Seekord omamoodi - KAPI GALERII Osalevad: Mari-Lill Pihtje, ÜlResa Tiitsmaa le Kuldkepp, Anne Reinberg, Ülle Järve, Resa Tiitsmaa ja Reena CurReena Curphey phey.

Olete oodatud! Aeg-ajalt väljapa- Avatud: nekud uuenevad. Info telefonil E-N kell 10-19 R,L kell 10-15 ja sündmuste toimumise ajal 387 8248 Aeg-ajalt väljapanek uueneb Info: 38 78248, 53401397 P 6.12 Lauluklubi ei toimu. Jälgige infot!

P 20.12 kell 13 ja kell 15 Koguperefilm „Jõulud džunglis“ EST E 7.12 kell 17 Margus Tiitsmaa „Ühe maali galerii“ ja kataloogi 2020 Türi kultuurikeskuses. esitlus Türi kultuurikeskuses Piletid 5/3,50 eurot. Vajalik eelnev kohtade broneerimine tel 387 T 8.12 kell 19 Mälumäng Järva Kilb Türi kultuurikeskuses 8248.

K 9.12 kell 19 Kaire Vilgats ja Paul Neitsov „Tähtede poole“ Türi P 20.12 Türi kultuurikeskuse ringide advendikontsert/tervitused kultuurikeskuses.

Türi kultuurikeskuse Facebooki lehel Kontsertkava läbivaks teemaks on Silvi Vraidi esitatud looming, P 20.12 kell 16–19 Jõuluturg Väätsa rahvamaja juures. Müügiloa kuid mitte ainult. broneerimiseks võta ühendust kadripius@gmail.com.

Lisaks kõlab maailma rokiklassikat - Queeni, Prince’i ja Tina TurneE 21.12 kell 11 Oisu rahvamajas MTÜ Teatribuss külas lasteetenri aegumatuid hitte; ei puudu ka instrumentaalne kitarrimuusika. dusega „Mia saladus“. Tasuta Müügil piiratud arv pileteid eelmüügist Fientas, Piletilevis, PiletiE 21.12 kell 16 Käru rahvamajas Käru lasteaia ja koduste laste maailmas - 20 eurot. Pensionär, erivajadustega kliendi saatja, 7–12 a jõuluetendus. Külas on MTÜ Teatribuss lasteetendusega „Mia saõpilane - 17 eurot. Kuni 6 a (k.a) süles - tasuta ladus“. Tasuta N 10.12 kell 10.30–15 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses T 22.12 kell 18.30 Kati spordiklubi jõulukontsert Türi kultuuriN 10.12 kell 18.30 Helirännak maagiliste gongihelidega Türi kulkeskuses tuurikeskuses. Rännakut viib läbi Kaia Karjatse.

T 29.12 kell 20–23 AASTALÕPU MASKIPIDU Türi kultuurikesL 12.12 kell 12 Pärlipäev Kabala rahvamajas- nähtav veebi vahenkuse ees. dusel Kabala rahvamaja ja Türi kultuurikeskuse Facebooki lehel.

Meelelahutust pakuvad ansambel Mis Siis, Türi tantsustuudio, P 13.12 kell 16–18 Jõuluturg Väätsa rahvamaja juures. Müügiloa tantsurühm Väiksed Viisud jt. broneerimiseks võta ühendust kadripius@gmail.com.

Soojendavad joogid kohvikult Kevad. Üllatused. Õu täis lõkketuleK 16.12 kell 19 Ansambel Shanon talvekontsert „Siia ma jään“ sid ja kapsa- verivorstilõhna Türi kultuurikeskuses.

Pidu lõpeb kell 23 valgusmänguga. Tasuta!

Ansambel Shanon on üks Eesti populaarsemaid pop rokk bände.

Takistuseks on vaid „koerailm“ või eriolukord! Info telefonil 387 Esitlusele tulevad lood ansambli paremikust ja ka mitmed kaverid, 8248 mida me ei oska oodatagi - see on just nagu väike jõuluime! Piletid 1.12–6.01.2021 on Väätsal võimalus taas imetleda vaateaknaid.

20,30–25,70 eurot.

45 imelist Väätsa rahvamaja ja kohviku vaateakent pakuvad ka selLastele vanuses kuni 7 eluaastat (k.a) on sissepääs tasuta, kui istub lel aastal tuhandetele inimestele jõulurõõmu. Oled oodatud osa saasaatja süles. Piletid müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses. Kesma! tus 1 h 20 min K 17.12 vahemikus kell 15–19 Tervitab Türi vallavanem valda Näitused: sündinud beebisid ja nende vanemaid.

3.12–7.01.2021 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Teet Reieri kogust R 18.12 kell 10 ja kell 15 Koguperefilm „Jõulud džunglis“ EST näitus „Niksat-naksat näärid ehk aastavahetus nõukaaegsetel pla2020 Käru rahvamajas. Pilet eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 katitel“. eurot. Vajalik eelnev kohtade broneerimine tel 5853 4737.

16.12–28.01.2021 Türi kultuurikeskuse galeriis Sirje Eelma graaR 18.12 kell 11 Koguperefilm „Jõulud džunglis“ EST 2020 Kabala fikanäitus. rahvamajas.

Türi kultuurikeskus palub mõistvalt suhtuda hetkel valitsevasse oluPilet eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot. Vajalik eelnev korda ning haigena mitte osaleda sündmustel, kanda maski ja pukohtade broneerimine tel 5300 3987. hastada käsi.

R 18.12 kell 18 Koguperefilm „Jõulud džunglis“ EST 2020 Oisu rahvamajas. Pilet eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot. VajaNäitused Türi muuseumis: lik eelnev kohtade broneerimine tel 387 1241.

Kuni 4. jaanuarini 2021 Türi muuseumis vaatamiseks kaks näiL 19.12 kell 11-13 TÜRI JÕULU-OTT Türi turul. tust: L 19.12 kell 12 Oisu sasku meistrivõistluste sarja IV voor Oisu Sergei Zinovjevi fotonäitus „Avastamist väärt Türi“ rahvamajas. Võta paariline kaasa ja näeme Oisus! Igas voorus osaReet ja Ivar Mureli valmistatud nostalgilised tapeedikaardid „Tapeevõtumaks paari peale 10 eurot. Lisainfo ja registreerimine telefonil dikaartide lugu“ 5660 4141

KapiGalerii

SPORDISÜNDMUSED 29. nov–5. dets toimub kogupereüritus „Uueks aastaks vormi 2020”. Info: Türi spordiklubide liit www.tskl.ee või telefonil 5820 1464.

4. dets kell 16 kergejõustiku seeriavõistluse III etapp Türi ühisgümnaasiumis. Info: Leonhard Soom 509 6812.

4. dets kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Türi kultuurikeskus. Info: Veiko Valang 550 7576.

5. dets võrkpalli paaristurniir Käru kooli võimlas. Info: Anne Sillamaa 5801 8974.

6. dets–12. dets toimub kogupereüritus „Uueks aastaks vormi 2020”. Info: Türi spordiklubide liit www.tskl.ee või telefonil 5820 1464.

7. dets kell 10 Järvamaa koolide võrkpalli karikavõistlused Türi spordihoones. Info: Järvamaa spordiliit 504 2405.

8. dets kell 16 Kergejõustiku jõuluvõistlused Türi ühisgümnaasiumis. Info: Leonhard Soom 509 6812.

11. dets kell 16 paigalt hüpete kolmevõistlus Türi spordihoones.

Info: Veiko Valang 550 7576.

12. dets kell 10 Järvamaa koroona segapaarismängu meistrivõistlused Türi spordihoones.

Info: Kalju Mägi 5341 3643.

12. dets Eesti noorte maadluse seeriavõistluse 5. etapp Türi spordihoones. Info: Mati Sadam 525 0582.

13. dets–19. dets toimub kogupereüritus „Uueks aastaks vormi 2020”. Info: Türi spordiklubide liit www.tskl.ee või telefonil 5820 1464.

20. dets–26. dets toimub kogupereüritus „Uueks aastaks vormi 2020”. Info: Türi spordiklubide liit www.tskl.ee või telefonil 5820 1464.

27. dets–2. jaan toimub kogupereüritus „Uueks aastaks vormi 2020”.

Info: Türi spordiklubide liit www.tskl.ee või telefonil 5820 1464.

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD

1928 Foto Rene Viljati kogust

ANDREAS CLEMENT, STEN-REMI, KARL LUCAS, KARL, HAANS, ROSALY, ELLI, ELFRIIDE, LILY, MARLEEN

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Türi tellisetehase omaniku dr Jaan Vooremaa maja ehitus Viljandi tänaval. Ehituseks vajamineva punase tellise sai majaomanik enda tellisetehasest. Maja esimese korruse rendipinnal avas raamatukaupluse Amalie Rumvolt. Teisel korrusel paiknes Tallinna Krediit Panga Türi osakond, mille viimaseks juhatajaks oli Aksel Eensoo.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385

2020 Rene Viljat

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Praegu on maja esimese korruse rendipindadel kauplused ja pubi. Kõrgematel korrustel on osad ruumid kasutusel korteritena ning mõned seisavad kasutuseta.

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS

3., 10. ja 17. detsembril

Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Prilliraamid ja klaasid kuni -50% Prillitellijale visiit TASUTA! Iga tellimusega kaasa KINGITUS!!!

Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

KUULUTUSED OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad.

Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Jõulukuused Mõlguti talust otse ukse ette. 5380 7946 Ale talu müüb nisu ja otra. Koit Teder 515 3808

tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

paideautoaed.ee • OSTAME TEIE SÕIDUKI PARIMA HINNAGA • AUTODE OST, MÜÜK JA VAHETUS • 0% SISSEMAKSUGA JÄRELMAKS • SUURIM VALIK AUTOSID JÄRVAMAAL

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 3. detsember 2020

12

reklaam

SIKSAK ESINDUSPOOD KÄRUS, VILJANDI MNT.17 avatud E-R 09.00-16.00

www.siksak.ee

Lisaks oleme avatud ka laupäeval, 12. detsember ESINDUSPOES kella 10.00-15.00 KÕIK -20% Oma valikus pakume: Ootame külla!

SOODSAM Kardinad ja Kanna maski ja hoia vahet! aksessuaarid Laudlinad ja linikud info@siksak.ee Padjakatted Tel.5563 6562 Päevatekid Viljandi mnt. 17, Käru, Järvamaa Voodipesu Jälgi meid ka FB SIKSAK Sisustustekstiilid Suletekid - ja padjad

Türi Kultuurikeskus annab läbirääkimistega pakkumise korras kohvikuteenuse osutamiseks alates 18. veebruarist 2021 kolmeks aastaks tasu eest kasutusse Türil, Hariduse tänav 1

Türi Kultuurikeskuses esimesel korrusel asuvad kohvikuruumid.

Pakkuja peab arvestama tööaja planeerimisel kultuurikeskuse sündmustega.

Kui soovid avada Türi kesklinnas kohviku, siis nüüd on see võimalik!

Pakkumise tähtaeg 15.01.2021 kell 17.00.

Täpsem info Türi Kultuurikeskuse kodulehel www.tyrikultuurikeskus.ee ja Türi valla kodulehel www.tyri.ee.