25.03.2011 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

TÜRI VALLA AJALEHT

1

25. märts 2011 nr 3 (784)

www.tyri.ee/rahvaleht

• Kuidas tegutseda üleujutuse korral lk 2 • Oodatakse toidufotokoolitusele lk 3 • Kuidas Türile kevad tuli lk 4

• Persoon – Kalev Aun lk 6 • Maaelu ümarlaud käis koos lk 8 • Tehisjärvest püüti kala lk 10

SÕNUMID

Oodatakse kandidaate Aasta Ema tiitlile Naiskodukaitse Järva ringkonna juhatus ja Järvamaa maavanem Tiina Oraste kuulutasid märtsi alguses välja konkursi, mille raames selgitatakse välja sobivaim kandidaat Aasta Ema tiitlile. Konkursi korraldajate sõnul on taas käes aeg mõelda hetkeks emale ja ema rolli väärtustele ning esitada Järvamaa tublisid emasid Aasta Ema 2011 kandidaadiks. Konkursi statuudi järgi on Järvamaa Aasta Ema konkursile sobiv kandidaat Järva maakonnas elav naine, pühendunud ja väärikas ema, kelle laps või lapsed võivad olla ka kasulapsed.

Konkursi žüriisse kuulub kolm Naiskodukaitse Järva ringkonna esindajat ja neli ühiskonnas lugupeetud Järvamaa kodanikku Naiskodukaitse Järva ringkonna juhatuse otsusel.

Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine Kaire Lõhmus ütles, et eelmisel aastal alguse saanud Järvamaa Aasta Ema valimise konkurss tõstis avaliku tähelepanu alla selle, mis kõigile kõige kallim, aga seni ehk pisut vähe märgatud – ema asendamatu rolli tulevikulootuste kujundamisel. Aasta Ema konkursile võivad kandidaate esitada kõik soovijad kuni 4. aprillini.

Kirjalikud ettepanekud Järvamaa Aasta Ema konkursile tuleb saata elektrooniliselt e-posti aadressile: tiia@naiskodukaitse.ee või paberkandjal Järva maavalitsusse. Taotlusesse tuleb märkida kandidaadi nimi, sünniaeg, elukoht, laste arv ja vanus ning vabas vormis kirjeldus ja põhjendus. Lisada tuleks ka taotluse esitaja nimi ning kontaktandmed. Aasta Ema tiitli saaja selgub emadepäeval, 8. mail Paide Kultuurikeskuses toimuval emadepäeva kontserdil, kus tunnuskirja annavad Aasta Emale üle maavanem Tiina Oraste ja Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine Kaire Lõhmus. Auhinnad on tiitli väärilised – ühe kingitusena saab ta Järvamaa kunstniku Resa Tiitsmaa valmistatud omanäolise nuku. Eelmise aasta emadepäeval Paide kultuurikeskuses peetud kontserdil kuulutati Järvamaa Aasta Emaks üheksa lapse ema Aile Pent.

TR

Merit Männi

Kevad tegi Türist taas pealinna 21. märtsil kell 1.21 alanud astronoomiline kevad annab türilastele jälle põhjuse end täieõiguslikeks pealinlasteks lugeda, sest ühtlasi kuulutati Türi samal päeval taas kevadpealinnaks.

Kevapealinna üritustesarjale anti avalöök 21. märtsi keskpäeval, kui Türi kinos oli võimalus vaadata südamlikku kogupere animafilmi “Printsess ja konn”, õhtul kell 17 toimunud kontserdil aga tõi muusikalise kevadise tervituse türilasteni Tallinna kammerkoor Collegium Musicale. Kell 20 alanud kevade alguse peol olid oma tervitusi üle andmas erinevate teemapealinnade esindajad, igaühel kaasas ka tantsukollektiiv. Tantsupõrandal käisid nii rahvatantsijad, estraaditantsu harrastajad kui ka moodsa hiphop tantsustiili esindajad. Õhtu peaesineja oli aga legendaarne ansambel Apelsin. Need peolised, kellel jalad kuni kella 1 öösel tantsimisest veel väga väsinud ei olnud, seadsid sammud kultuurimaja parki, et seal osa saada tule- ja valgus’showst. Kultuurimaja rõdult läksid taeva poole lendu taevalaternad ning imetleda sai kunstnik Sorge meisterdatud hiiglasliku tulelille puhkemist. Kevade saabumist oli parki tervitama tulnud sadakond türilast, kellel oli võimalus näha talveunest ärganud Murumoori. Kevadpealinna maskott jäi ka üritust kajastama saabunud “Aktuaalse Kaamera” reporteri kaamera ette (pildil). Vaata fotosid kevade alguse peost ja tervitustseremooniast Türi Rahvalehe 4. leheküljelt ja www.tyri.ee!

TR

Regilaulufestival jätkab Türil 29. aprillil toimub Türi Kultuurimajas regilaulufestival “Regilaul uues kuues”, mis sellel aastal leiab aset juba seitsmendat korda.

Kuigi üritust korraldab Väätsa Põhikool, tulevad regialuluhuvilised juba teist aastat kokku Türile.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Festivali korraldaja Ulvi Tamme sõnul “koliti” mullu Türile seetõttu, et Väätsa mõisas käisid suuremahulised remonditööd. “Et Türi Kultuurimaja rahvas festivali korraldamisel nii ruumide kui ka tehnika osas väga lahkelt abistas ning siin toimunud üritus oli meeltmööda nii korraldajatele kui ka osalejatele, otsustasime sellel aastal Türile tulla. Kas

järgmisel aastal toimub “Regilaul uues kuues” taas Väätsa Põhikoolis või Türil, selgub sügisel,” rääkis Tamm.

Festival ise on aga aastaaastalt kasvanud – kui esimesel korral oli osalejaid sadakond, siis mullu astus üles juba 300 regilaulu esitajat. Osalejaid on üle Eesti, nii lähemalt kui kaugemalt. Sellel aastal on Ulvi Tamme sõnul kaugeimateks tulijateks Vormsi lapsed.

Festivali eesmärgi võtab Tamme sõnul kokku selle moto: pärimusmuusika on tähtis, kuna selles on midagi ainult eestlastele omast, oma rahva märgid. Kui laps kasvab üles oma rahva laulude ja lugudega, on ta tervem ja tugevam. Tamm kinnitas, et sellist üritust on vaja, pärimusmuusika kogub üha enam populaarsust, seda nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tema sõnu toetab

eelmisel aastal festivalil osalenud Waskhar Schneider Saksamaalt.

“Mul on mulje, et festivalil “Regilaul uues kuues” on lastele ja noortele positiivne mõju. Ühelt poolt saavad nad rinda pista Eesti muusikatraditsiooniga, hoida seda elujõulisena, ning teiselt poolt väljendada loominguliselt ja kunstiliselt oma igapäevaseid soove, unistusi, muresid. Peale selle nägime sel festivalil ka moodsaid seadeid ning laenusid teiste kultuuriringkondade nüüdisaegsest muusikast, nagu näiteks räpp või sümfooniline muusika. Seda kõike kasutati võluvalt ja naljaga pooleks,” ütles Schneider.

Ulvi Tamm avaldas, et selle aasta festivalil on nii mõndagi uut. Kindlasti toimuvad traditsiooniliselt erinevad töötoad, kus saab valmistada pille, õppida tantse ja osaleda muu-

Väätsa Põhikooli lapsed eelmisel aastal regilaulufestivalil. des põnevates ettevõtmistes.

Esimest korda on aga festivalil üles seatud vabalava, kus saavad esineda kõik soovijad. Samuti toimub esimest korda kultuurimaja sisehoovis omatehtu laat,

kus saab nii osta, müüa kui ka vahetada omavalmistatud asju.

“Võtke kaasa omavalmistatud esemeid, mis ka teistele rõõmu võiksid valmistada. Müügipaiga kujundus, hinnasildid, müüja

Merit Männi

tutvustus jms peaksid endal kaasas olema,” märkis Ulvi Tamm. Õhtul astub peaesinejana üles James Werts koos oma ansambliga ja õues toimub tuleshow.

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

2

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türile linnaõiguste andmisest möödub 85 aastat

Türilastel on taas põhjust pidu pidada. 2. juulil möödub 85 aastat Türile linnaõiguste andmisest. Türi nime on esimest korda märgitud juba 1347. aastal Turgeli nime all, kuid Türi kiireks arenguks pani aluse eelmise sajandi alguses kitsarööpmelise raudtee ja paberivabriku ehitamine. Neid aastaid iseloomustab hoogne ehitustegevus ning elanikkonna kiire kasv, mille tulemusel anti Türi alevile 2. juulil 1926. aastal linna nimetus.

Türi areneb ning sellest võib ainult rõõmu tunda. Türi linna 80. aastapäeva tähistamisest möödunud viis aastat on olnud töised. On põhjust ise pidu pidada ning külalisi kutsuda. Selle aja jooksul on valminud Türi Muusikakooli uus hoone, mis on projekteeritud ja ehitatud spetsiaalselt muusikalise hariduse andmiseks. Renoveeritud on Türi Kultuurimaja hoone, mis on üks moodsamaid Eestis. Eelmise aasta lõpul valminud Türi Noortekeskus parandab oluliselt meie noorte vaba aja veetmise võimalusi. Uuest laste mänguväljakust tunnevad rõõmu lapsed kogu maakonnast. Siia võime lisada rekonstrueeritud reoveepuhasti, korrastatud Väike-Pärnu ja Wiedemanni tänava, Türi linna valgustatud suusaraja ning mitmed teised objektid. Tublid ja töökad inimesed, aktiivne kultuurilelu ning sportlikud ja tervislikest eluviisidest lugu pidavad inimesed toovad Türile tuntust ning teeks rõõmu igale omavalitsusele.

Plusspoolele võime kanda sellegi, et Türi linnast on saanud kolme valla ja Türi linna ühinemise tulemusel Eesti ühe suurema omavalitsusüksuse keskus, mis on loonud head eeldused Türi linna ja kogu valla arenguks.

Türi linna sünnipäevi on alati vääriliselt tähistatud. Eelmisest juubelist meenub kõigepealt ajaloohõnguline pidupäevapiknik Kooli pargis. Loodame, et 2. juulist 8. juulini toimuvate juubeliürituste hulgast leiab igaüks enda jaoks midagi huvitavat, mida hiljem meenutada. Juubeliürituste ladusaks laabumiseks on moodustatud korraldustoimkond, kuhu kuuluvad Vahur Salom, Theo Aasa, Kaarel Aluoja, Reelika Marrandi, Katrin Soomets, Silvi Lukjanov, Mati Sadam, Eerika Jaanhold, Ülle Välimäe, Sulo Särkinen ja Anneli Kenk – kõik teada ja tuntud inimesed.

Korraldustoimkond ootab jätkuvalt häid mõtteid ja originaalseid ideid juubeli tähistamiseks. Loodame, et linlaste aktiivsel kaasabil ja osalusel kujunevad juubeliüritused meeldejäävaks ning linna juubeli vääriliseks.

AIVO PRÜSSEL Türi vallavanem, Türi linna 85. aastapäeva tähistamiseks moodustatud komisjoni esimees

Türi linna juubelisünnipäevi oleme tähistanud ikka mitme päeva jooksul toimuvate ettevõtmistega – nautinud meie kultuurikollektiivide esinemisi ja kunstnike väljapanekuid, sportinud, tunnustanud tublimaid, võõrustanud sõpruslinnade esindusi. Linna 80. sünnipäeva tähistasime läbi aasta tunnuslause “Hoitud ilu aastast 1926” all toimunud erinevate teemanädalatega.

Sel korral oleme linna 85. sünnipäeva tähistamise sündmused mahutanud nädala raamidesse, kasutame Türi linnale iseloomulikku tunnuslauset ning pakume Türi elanikele ja külalistele erinäolisi ettevõtmisi.

Meie kunstnikud pühendavad linna 85. sünnipäevale aastanäituse, mis avatakse Türi Kultuurimaja galeriis 15. juunil ja jääb avatuks kaheks kuuks.

Linna 70., 75. ja 80. juubelisünnipäevadeks on valminud ajalooraamatud “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust”, mille esimesed osad on juba ammu otsa saanud. Selleks juubeliks saavad Kaarel Aluoja eestvedamisel ning Leader-meetme, kultuurkapitali ja valla toetusel valmis raamatute I ja II osa kordustrükid ning valmib ajalooraamatu V osa, mis kajastab ajajärku Teise maailmasõja lõpust kuni 1970. aastateni. Ajalooraamatute esitlus toimub linna sünnipäevanädala avaürituste raames 2. juulil. Spordihuvilistele toimub 3. juulil järve ääres perepäev, mille kavas olevatest võistlustest leiab endale sobiliku ala igaüks. 4. juulil ootab külastajaid Türi Muuseum, kus on ajalootund Ago Pajuriga. 5. juuli õhtul toimuv rattaretk viib huvilised Laupa mõisa, kus jagatakse teavet mõisa ja selle seotuse kohta Türi linnaga.

Reedel, 8. juulil toimub sünnipäevanädala lõpetamine- kontsert ja peoõhtu Türi Kultuurimajas.

Esimest korda on kavas korraldada aiakimpude näitus (2. juuli), rohevahetus (6. juuli) ja aiakohvikute õhtu (6. juuli). Siinkohal ootame teilt, head linnakodanikud, aktiivset kaasalöömist. Et nimetatud sündmused kujuneksid meile kõigile meeldejäävaks, palume huvilistel teada anda valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil tyri85@tyri.ee

KATRIN SOOMETS korraldustoimkonna liige

Üleujutuse korral tuleb targalt tegutseda Kuigi kevad on kätte jõudnud, on talve jooksul maha sadanud lumi veel visa kaduma. Kuid kaugel pole see aeg, kui soojakraadid lume sulamisele kaasa aitavad ning voolama pääsevad kevadveed võivad palju pahandust tekitada.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Lääne-Eesti Päästekeskuse pressiesindaja Sirle Matt ütles, et lumerohke talve tõttu on sel kevadel võimalik suurvee ja uputuse oht. “Siseveekogud võivad üle kallaste tõusta, madalamad kohad maastikul lumesulaveega 2010. aasta kevadel tuli Pärnu jõgi üle kallaste, põhjustades peavalu ka lähedal asuvate elamute täituda. Asulas võib tekkida oluomanikele.

Elin Kalda kordi, kus kanalisatsioon ei võta tekitada lisaks otsesele veekahtada ja tuulutada nii ruttu, kui “Kui elate sellises piirkonnas, korraga tekkinud lumesulavett jule nii terviseprobleeme kui ka võimalik. Märgunud materjalid mõelge läbi kõik ohud, mis vastu ning teed ja tänavad ujutavara pöördumatut riknemist,” on hea pinnas hallitusseente ja võivad vee tõusuga kaasneda, ja takse kohati üle,” märkis Matt ja teatas Matt. bakterite kasvule. Need võivad tehke vajalikud ettevalmistused, lisas, et eelkõige tuleb majaomaet kahjud oleksid võimalikult nikul endal kanda hoolt selle väikesed,” soovitas Matt. eest, et üleliigne vesi hoonete TEAVE: Kui on juhtukeldritest välja nud halvim ja maja pumbata, samuti Üleujutusveest põhjustatavate kahjude vähendamiseks: “Päästjad sõidavad kelder on veega üle ei ole Pääste• vii oma kodune vara maapinnast kõrgematele tasapindavälja, kui inimese ujutatud, ei maksa ameti ülesandeks dele (korrustele); elu ja tervis on kohe keldrit veest üleujutatud • tõsta kõrgemale õlid, lahustid ja muud ohtlikud kemikaaotseselt ohus. ” tühjaks pumpama tänavatelt vee lid, et looduskeskkonna reostust vältida; asuda, kuna vesi ärapumpamine.

• kui vesi ohustab elektrisüsteemi, lülita hoone elektriimbub keldrisse “Päästjad sõidavõrgust välja; tagasi ja see võib kahjustada vad välja, kui inimeste elu ja ter• sulge ka gaasi-, vee- ja kütusemahutite kraanid; hoone konstruktsioone rohkem vis on otseselt ohus,” rõhutas ta.

• kui vesi voolab hoonesse, sulge veepinnast allapoole kui seisev vesi. Niisiis tasub Päästeamet soovitab hoonejäävad kanalisatsiooni äravooluavad; tühjakspumpamisega alustada te omanikel soetada veepumbad, • kui suurvee tõttu on tavapärane elukorraldus oluliselt alles pärast üldise veetaseme et ise vesi keldrist välja pumbata, häiritud (ei pääse koju, maja ei saa kütta, ei saa kasutada alanemist. ning tuletab meelde, et piirkonelektrit, joogivesi on reostunud jmt) teata sellest kohe oma“Veetaseme alanedes tuleb dades, kus kevadine suurvesi on valitsusse; seevastu kohe tegutsema asuda, varasematel aastatel probleeme • hädaabinumbril 112 helista, kui oled veelõksu jäänud või sest vesi rikub peaaegu kõiki põhjustanud, tekib suure tõemuul viisil on otseselt ohus sinu elu või tervis. materjale. Maja tuleks kuivanäosusega uputus ka tänavu.

Allikas: Päästeamet

Kampaania keskendub liiklusohutusele 14. märtsil alustas Maanteeamet koos Politsei- ja Piirivalveametiga teavitustööd, mille eesmärk on tõsta turvavööde kasutamist auto tagaistmel. Maanteeameti ja politsei ühine kampaania keskendub nagu eelmiselgi aastal kõigi autos istujate ohutusele.

Sellest ka seekordse kampaania koondnimetus – “Kinnita tagaistmel turvavöö. Alati!”.

Möödunud nädalal Paide politseijaoskonnas ja Türi konstaablijaoskonnas toimunud turvavarustuse kontrolli käigus selgus, et turvavöö kinnitamise olulisust tuleb meelde tuletada nii juhtidele kui ka kõrval- ning tagaistmel reisijatele. Samas võib kontrolli tulemusel väita, et autojuhtide ja eesistmel kõrvalistujate seas turvavöö kasutamine on õnneks juba küllaltki iseenesestmõistetav tegevus.

Türi konstaablijaoskonnas kontsentreeritud politseijõudu-

de kasutamisel ohu ennetamise, tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamisega liiklusjärelevalve käigus tuli ilmsiks, et paraku ei vaevu paljud tagaistmel sõitjad seda lihtsat, ent elusid päästvat liigutust tegema. Algava kampaania käigus selgitavad politseinikud ka seda, et sõidukite kokkupõrkel ettepoole paiskuv tagaistmel sõitja vigastab raskelt nii ennast kui ka eesistujat. Sellisel juhul saavad kokkupõrke tagajärjel vigastada ka need, kellel turvavööd on kinnitatud, ning seega on turvavööta sõitjad selgeks ohuks mitte ainult iseendale, vaid kõigile autos viibijatele.

Sageli toovad autojuhid ja kaasreisijad turvavarustuse mittekasutamise ettekäändeks põhjenduse, et turvavöö on ebamugav. Enamasti on selline väärarusaam tingitud sellest, et turvavöö kõrgus on valesti reguleeritud või kasutatakse seda

valesti. Seetõttu pööravad politseinikud tähelepanu ka sellele, et sõitjad oskaksid turvavööd õigesti ja ohutult kasutada.

Turvavöö tuleb kinnitada selliselt, et vöö alumine osa asetseks vöökohal võimalikult madalal.

Jälgida tuleb ka seda, et keha ja turvavöö vahele ei jääks liigselt tühja ruumi – turvavöö tuleb enne sõidu alustamist pingule tõmmata. Paksud üleriided tuleb sõidu ajaks ära võtta, kuna need surutakse kokkupõrke hetkel kokku ja võimaldavad sõitjal õnnetusse sattumisel liiga kaugele ette paiskuda, mistõttu kaotab turvavöö oma elusid ja tervist säästvad omadused. Turvavöö ülesandeks on hoida inimene kokkupõrke hetkel kõige ohutumas asendis, ainult nii saavad oma funktsiooni täita ka teised auto turvavarustuse elemendid, näiteks õhkpadjad.

Turvavöö kinnitamine kampaania ja tugevdatud kontrolli

ajal ei tohiks olla vaid karistamishirmus tehtav liigutus, see peaks saama heaks harjumuseks ja elunormiks kogu eluks. Samas tasub ka meeles pidada, et turvavarustuse nõuetekohase kinnitamata jätmise eest on ette nähtud seaduslikud sanktsioonid, mille rikkumise avastamise korral on politseiametnikul õigus määrata rahaline karistus kuni 200 euro suuruses summas (3000 krooni). Teistkordse ehk analoogse rikkumise puhul võib karistuse maksimaalmäär olla juba kuni 400 eurot (6000 krooni). Loomulikult ei ole politsei põhieesmärk võimalikult paljude isikute karistamine, vaid raskete inimvigastuste ja õnnetusjuhtumite vähendamine meie teedel ja tänavatel.

Rahulikku ja turvalist liiklemist!

TARMO KIVI Türi konstaablijaoskonna vanemkomissar

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

3

uudised

noored

Veskisillal toimub tasuta toidufotokoolitus 24. aprillil kell 11 toimub TüriAllikul Vesksilla puhkekeskuse suures peosaalis toidufotokoolitus. „Viimastel aastatel on digifototehnika hinnad muutunud taskukohaseks igale fotohuvilisele ja seetõttu on fotograafia mõnus ja arendav harrastus nii suurtele kui ka väikestele. Toit on osa meie igapäevasest elust ja toidufotokoolitusel õpetame toitu kui kunstiteost vaatama ning jäädvustama läbi kaamerasilma,“ sõnas koolituse korraldaja, Nikon Nordic AB esindaja Rene Mitt. Ta lisas, et Veskisillat pakkus koolituse toimumiskohaks Eesti Grilliliit ja kuna Türi asub keset Eestit, siis on see ka korraldajate arvates sobilik paik üleriigiliseks fotosündmuseks“.

Türi fotograaf René Viljat on öelnud, et toidust on ilusat pilti teha üpris keeruline, sest toit võib olla küll maitsev, aga suur kunst on seda head maitset pildis väljendada ja lihtsalt välklambiga „klõpsides“ ei pruugi see õnnestuda.

Kuma Foto juhataja Märt Lõhmus on toitu pildistanud reklaamide jaoks ja teinud toidupilte ka Türil toimuval

Eesti Grilliportaal

Grillfestil. Lõhmuse sõnul sõltub toidu pildistamisel tegevus sellest, mis on konkreetse pildi eesmärk – kas tegemist on tellija tellitava ja reklaamikampaanias kasutatava kaunisfotoga, mis samas peab ka praktiliselt töötama ehk inimesi sööma kutsuma, või pildistab fotosõber toitu lihtsalt enda tarbeks, rahuldudes ka tagasihoidlikuma tulemusega. „Korraliku toidufoto tegemiseks on vaja hulgaliselt teadmisi ja palju muud,“ märkis Lõhmus.

Veskisillal toimuval kolmetunnisel toidufotokoolitusel valmistavad roogasid Eesti Grilliliidu grillimeistrid ning pildis-

tama õpetavad professionaalsed fotograafid. Huvilised võivad kaasa võtta oma fotoaparaadi, koolitajad vastavad ka tekkivatele küsimustele. Koolitusel osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine eposti aadressil nikon@grillfest.ee või Türi Rahvalehe telefonil 387 9717 (öelge osalejate nimed automaatvastajasse).

Koolituse lisainfot saab veebilehelt nikon.grillfest.ee.

Koolituse korraldavad Nikon Nordic AB ja 2008. aastal Türil asutatud rahvaorganisatsioon Eesti Grilliliit.

18. märtsil pidasid Türi Gümnaasiumi abituriendid maha uhked lennupulmad. “Paari pandi” 12.A klassi noormees Jaanus Polli ja 12.B klassi neiu Andra Aedma. Kell 15 alanud “abielu registreerimine” toimus kooli aulas , kus noorte liidu kinnitas direktor Veiko Valang. Pulmi võis vaatama tulla kogu koolipere. Pärast võttis pulmarong suuna Paide tehisjärve äärde, kuhu pruutpaar jättis lindi märkimaks oma värsket abielu. Siis suunduti Kirna seltsimajja, kus toimus ühine pulmapidu. Erinevate pulmatraditsioonide kohaselt toimusid mitmed testimised pruutpaarile ja nende “vanematele” ning mängud külalistele.

Endel Lõhmus

AURIS RÄTSEP Eesti Grilliliidu juhatuse liige

üks küsimus

Kuidas on kulgenud Türil tegutseva tantsuklubi üritused ja mida tulevik seltskonnatantsuhuvilistele toob?

ARVO SAAD

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Türi Tantsuklubi eestvedaja:

Väga hästi on läinud, esimene algajate kursus on läbi ning 20 türilast on põhisammud ja liikumised omandanud. Seltskonnatantsupisik levib ja 4. aprillil alustavad uued seltskonnatantsu treeningugrupid, mis kultuurimajas igal esmaspäeval ja kolmapäeval.

Kell 18.30 alustab uus algajate grupp ja kell 20 edasijõudnud. Kui algajate grupiga liitujatel pole eelnev tantsuoskus oluline, siis edasijõudnute treeningule tulijail peab olema läbitud algajate kursus kas minu või mõne teise Eesti seltskonnatantsuõpetaja juures. Uuendusena on aprillis võimalik osaleda ka üksikutel treeningukordadel. See on mõeldud eelkõige neile, kel kunagi seltskonnatantsukursused läbitud, kuid aja jooksul on mõne tantsu sammud ununenud. Igal nädalal saavad tantsuhuvilised Internetis www.tyri.ee või Türi Tantsuklubi Facebooki suhtluskeskkonnas jälgida järgmise nädala treeningute kava. See on vajalik eelkõige neile, kes soovivad osaleda üksikutel treeningukordadel.

12. märtsil kultuurimajas toimunud tantsuklubi tantsuõhtul osales 50 seltskonnatantsuhuvilist. Kindlasti tuleb järgmisele, 9. aprillil toimuvale tantsuklubi tantsuõhtule veelgi rohkem osalejaid, sest ka need, kes alguses mingil põhjusel kahtlesid, on kohal. Kõik piirkonna tantsuhuvilised inimesed on oodatud.

See on Kesk-Eestis ainuke üritus, kus kord kuus saab spetsiaalse seltskonnatantsumuusika järgi parimates tingimustes tantsida tangot, džaivi, quickstep’i, aeglast valssi jt seltskonnatantse. Kasutage seda võimalust ja nautige kultuurset ajaveetmist! Ühest asjast tahaks veel rääkida ja see on vahetusjalatsid. See on üks põhjustest, miks ma kutsusin tantsuklubi õhtule kohale tantsukingade müüja. Kui tantsima tulnud naistel on vahetusjalatsid kenasti olemas, tulevad paljud mehed tantsima tänavakingadega. Lisaks sellele, et tänavalt jalatsitega majja tassitud liiv rikub meie kultuurimaja head parketti, rikub see ka spetsiaalseid tantsukingi, mille pööratud nahast tald tantsupõrandal oleva liiva ja pori kõik endasse kogub. Kultuurimaja tantsuõhtutel ja seltskonnatantsutreeningutel on vahetusjalatsid kohustuslikud nii naistel kui ka meestel ja seda olenemata aastaajast.

Hoiame meie ilusat kultuurimaja ja seda head tantsupõrandat!

Võhma > Kabala marsruudil peatub pangabuss: Võhma linnavalitsuse juures kell 10.00–12.00 Kabala rahvamaja juures kell 13.00–14.00 (I kvartalis: 28. märts; II kvartalis: 25. aprill, 23. mai, 20. juuni)

Suure-Jaani Konsumi parklas peatub pangabuss kell 14.15–17.15 (II kvartalis: 4. ja 18. aprill, 2., 16. ja 30. mai, 13. ja 27. juuni)

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

4

Kevadpealinn Türi

www.tyri.ee/tasa

Kuidas Türile kevad tuli

Kevade alguse puhul toimunud tantsuõhtul esines legendaarne ansambel Apelsin, kelle pilli järgi peolised kevadesse tantsisid.

6x Merit Männi

Murumoor üritas tantsupõrandale meelitada naaberlinna Paide vastset meeri Kaido Ivaskit.

Kultuurimaja pargis sai imetleda uhke tulelille puhkemist, mida oli huvitav jälgida installatsiooni autoril, kunstnik Sorgel (paremal) endalgi. Kõik sujus plaanipäraselt.

Kui kell näitas aega 1.21 ehk kätte oli jõudnud astronoomiline kevad, paukus ilutulestik ja kultuurimaja park rõkkas rõõmuhüüetest. Samal ajal heiskasid Kevadpealinna toimkonna liikmed Katrin Soomets, Lea Urb, Anneli Kenk ja Erika Jaanhold masti kevadpealinna lipu.

Apelsini fänne jagus ka lava ette näppu viskama, Murumoorgi teiste hulgas.

Sinise suitsupilve ja ergutushüüete saatel käivitas kultuurimaja majahoidja Enn Viitmaa türilaste lemmikkodumasina – muruniiduki.

Kui seda lund vaid nii palju poleks ...

Silvi Lukjanov

Kevad on tõesti käes – Türi naistel juba varbad paljad. Stiilinäide kevadpeol esinenud ansamblilt Naized.

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

5

lugeja kirjutab Särevere lasteaia lapsed vallutasid noortekeskuse

Talve viimasel reedel seadsid Särevere Lasteaia Kurepesa vanema rühma lapsed koos emmede-issidega ja teiste pereliikmetega sammud Türi Noortekeskusesse, et pidada maha üks ühine perepidu.

Perepeo traditsioon sai alguse eelmisel kevadel, siis kasutati peopaigaks lasteaia saali. Kuid juba esimesel korral oli tunda, et sellise vahva ürituse jaoks jääb saaliruum kitsaks.

Sel aastal kolis perepidu Türi Noortekeskusesse, kus ühiselt tantsida, laulda ja mängida oli ruumi rohkelt. Perepeoks olid Pääsupesa rühma lapsed õpetajate abiga selgeks õppinud vahva näidendi raamatust „Sipsik“, lisaks õpetati üheskoos emmedele-issidele õhupallitantsu ja seltskonnamänge ning lõpetuseks istuti ühisesse suupistelauda. Mängulusti jagus mitmeks tunniks ja peo lõpus tekkinud ootus järgmise ühise perepeo ees on juba täna suur.

Pääsupesa rühma lapsed ja õpetajad tänavad Türi Noortekeskust, et meid vastu võtsite, ja lapsevanemaid lustaka õhtupooliku eest!

TRIIN KALJUR ja EVE VOOREMÄE Särevere lasteaia Pääsupesa rühma õpetajad

Rajamasinaga sisse sõidetud suusarajal on lastel kergem suusatamist õppida.

Erakogu

Talv soosis lasteaia liikumistegevusi

Kesklinna lasteaed on tervist edendavate lasteaedade võrgustikku kuuluvana laste liikumistegevuste rikastamisega tegelnud pidevalt. Tänavune pikk ja lumerohke talv on aga lubanud nii mõndagi uut. Ilmataat andis võimaluse jaanuari keskpaiga sulalumega rajada lumelinna. Selleks, et üheksa lumekuju ja kolm lumelabürinti ühe õhtuga valmis ehitati, andsid tänuväärse panuse talgupäevale kogunenud vanemad, pereliikmed, lapsed ja lasteaiaõpetajad. Lumeskulptuurid asendasid ronilaid ja võimaldasid lastel liulaskmist ja ülesronimist harjutada suisa paari kuu jooksul. Jooks lumelabürindi kitsas ja loogelises koridoris arendas suunamuutmise oskusi.

Kokku lükatud lumevallid on alati köitnud lapsi ronima. Et neile rakendust leida, õpetasid talispordinädala tegelased valge kass ja talvekarva jänes, kuidas köie abil õige haaramisliigutusega lumemäkke tõusta ja alla laskuda. Köieronimistehnikaga said lapsed üllatavalt kiiresti hakkama. Kümnemeetriste köite saamiseks pakkus abi lapsevanem Andrus Lehis.

Abi ja toetuseta poleks olnud ka edukat suusatehnika harjutamise talve. Lasteaia vanemad rühmad on juba mitmendat aastat suusatanud Eesti Haigekassa liikumisharrastuse projektirahade eest ostetud suusavarustusega. Rajamasinaga sisse sõidetud rajal on lastel kergem libiseva suusasammuga eduelamust saada.

Selles osas on meie palvetele vastu tulnud Türi Spordiklubide Liit. Lasteaia tänu kuulub Alvin Männikule, kes korduvalt on suusaradu sisse sõitnud.

Kelgutamine on mudilaste talvine lemmiktegevus. Vastlapäeval on aga põhjust minna suurele mäele liugu laskma. Seekord sai sõidetud Helle Luuasepa bussiga Säreveres asuvale voorele, millelt sai pika vastlasõidu. Vaatamata sama pikale mäkketõusule, ei tüdinud lapsed järjest uusi allasõite tegemast.

Vastlapäeval on lapsi sõidutanud hobureel traditsiooniliselt Maie Kukk oma suksudega. Seekord tuli teha jalutuskäik Wiedemanni tänava parklasse, sest sealt õnnetus leida sobivaim sõidurada vastlasõiduks kolme hobureega.

Talve lõpetas hoopis tubane loovvõimlemispäev patjadega. Veigo ja Virgo Kaaret tõid selleks ürituseks üle poolesaja padja, millega sai matkida igasuguseid lustlikke asju ja tegevusi.

Lasteaia väikesed ja suured tänavad kõiki koostööpartnereid sisukatele talvistele ettevõtmistele kaasaitamise eest.

TÜRI KESKLINNA LASTEAIA PERE

Paide, Jaama 11 Tel 385 1090

BROILERIKINTS

1.40 € SEARIBI (PEHME) 1.60 € 10–15 kg kastis

Noortekeskuses oli peredel ruumi ühiselt tantsida ja mängida.

Erakogu

Külarahval oli vahva vastlapäev

Halvaendelisel kolmeteistkümnendal kuupäeval kogunesid Mäeküla noorus ja inimesed, kes olid natuke varem noored, Mäeküla mäele möödunud vastlapäeva tähistama. Kaasa võetud kelkude ja erinevate liulaudadega mäele jõudnud, imestati kõigepealt ilusa vaate üle, mis sealt avaneb. Kiideti ilusat ilma ning meenutati eelmise aasta tuisku ja krõbedat külma, mis eelmise vastlapäeva tähistamise ajal oli. Sel aastal oli aga päike, usin poiss, juba liuraja kohati mustaks teinud. Nii tuligi Tiinal vastupidiselt harjunud tegevusele oma teele lund tagasi loopida. Kes lükkas endale ise hoo, kes sai sõbralt kerge tõuke ja nii see liulaskmine lahti läks. Ja liud tulid pikad, nii pikad, et lõpp kadus juba vaateväljast. Kui nüüd vanarahva tarkust järgida, siis peaks Ülle ja Väino pere küll lina hakkama kasvatama, sest nende äsja renoveeritud kelguga tulid kõige pikemad libisemised. Et tühi kott püsti ei seisa ja tühja kõhuga inimene on kuri, teati juba enne meid. Ja et kõik ikka koju jõuaksid kõndida ning tühjast tüli ei tuleks, oli Hille hernesupi ja omaküpsetatud vastlakuklitega õigel ajal kohal. Nii saidki suurte suud matsuma ja laste ninad vahukooreseks. Heli keedetud tee aga maitses nii hästi, et küsiti isegi retsepti. Noorematel ja mõne natuke varem noor olnul jätkus aga veel nii palju energiat, et peeti maha üks korralik lumesõda, mille võitis esimene võistkond. Auhinnaks viimane alles jäänud vastlakukkel, mille pidi ära sööma võitjavõistkonna kapten. Ilus kolmeteistkümnes märts oli. Aitäh osalejatele!

KOIT TEDER

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

6

persoon

Kalev Aun – liiga hea ülemus Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liiget Kalev Auna on keskkond ja kõik sellega seonduv juba lapsest saadik huvitanud, niisiis on ta mees õigel ametipostil.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Käesoleva aasta 23. veebruar Türi Kultuurimajas. Järva maavanema vastuvõtt ja pidulik kontsertaktus, õhtujuht hüüab välja selle inimese nime, kellele antakse Järvamaa kõrgeim autasu – Vapimärk. Kalev Aun – tema see Vapimärgi kavaler ongi – seisab laval rambivalguses ja peab lühikese tänukõne.

“Oma ameti tõttu olen ma laval varemgi olnud ja kõnesid pidanud. Aga see kord oli eriline, kuna see sündmus puudutas konkreetselt just mind. Ja tuli ikka pabin sisse küll – põlv värises ja hääl värises,” tunnistab Kalev nüüd. “Ma võin ju suurest tagasihoidlikkusest öelda, et see (märk – toim.) ei tähenda mulle midagi. Teisalt – kellele ei meeldiks, kui teda tunnustatakse ja öeldakse häid sõnu. Seda enam, et tihti kipub rohkem just halba ning ebameeldivat uksest ja aknast sisse tulema.

Isegi kui maavanem helistas selle Vapimärgi asjus, oli mu esimene mõte, kas mõne projektiga on probleemid.”

Ei Järvamaa Vapimärki ega ka 2003. aastal talle antud Türi linna aukodaniku märki hoia Kalev puhvetkapis klaasi taga.

Samuti pole tal seinal vaipa, kus tähtsad märgid kõigile vaatamiseks väljas. “Märke hoian sahtlis,” ütleb ta lihtsalt.

Märtsikuu alguses 60. juubelit tähistanud Kalev on sündinud Tapa lähistel Moes. Vanemad töötasid seal piiritusetehases.

Esimese klassi kolm veerandit omandas pere ainuke laps Kalev tarkusi Tapa koolis, siis kolis pere Rakverre ja poiss jätkas seal hariduse omandamist. Põhikoolis oli ta agaralt kaasa löömas kõiges, mis pioneerijuht välja pakkus: käis matkamas, spordivõistlustel, orienteerumas ning tundis, et loodus ja sellega seonduv on talle järjest enam meeltmööda.

KATRIN PUUSEPP tütar

Oma isa iseloomustamiseks kasutaksin kahte sõna – töökus ja nõudlikkus. Kooliajast tuleb mulle meelde hetk, kui soovisin saada endale uusi suuski. Tollel ajal sõitsin veel puusuuskadega, kuid enamik klassikaaslasi suusatas juba plastikutega. Soovisin minagi neid, kuid isa sõnum oli konkreetne ja lühike: et suusad saada, tuleb need esmalt välja teenida ja tõestada, et neid tõesti vaja on ning et ma väärin neid. Loomulikult ma uued plastiksuusad sain, kuid selleks treenisin ja tegin aina usinamalt

Pärast keskkooli lõpetamist tuli noormehel mõelda, mis edasi.

Põnev tundus Tallinna Polütehnilises Instituudis pakutav maantee-ehituse eriala, teisalt tõmbas Kalevit Tartu Ülikooli poole loodusteadust õppima.

Temast mõni aasta vanem, Tartu Ülikoolis geoloogiat õppinud täditütar küsis, mille kasuks ta otsustab. “Mina vastasin, et ei tea veel, kumba ülikooli minna.

Täditütar siis ütles, et Eestis on ainult üks ülikool ja see asub Tartus. Ja oligi asi otsustatud!” räägib Kalev muheledes.

Geoloogia erialale oli tollal küllaltki keeruline pääseda, konkurss oli väga suur. Aga Kalev sooritas vastuvõtueksamid edukalt ja üliõpilaspõli võis alata. Juba kooli vastu võetud, hakkas selguma, millega tegu.

Aine oli tegelikult raske, samas pakkus talle huvi, eriti praktikad. Geoloogide õppimine käis nii, et suveperioodil eriti vaba aega polnud – kogu aeg oldi kusagil praktikal ja välitöödel.

Kuid Kalev tundis, et praktikad, matkamised ja looduslähedus sobis talle. Õppida oli huvitav.

Raske oli ka.

Et eriala talle tõesti südamelähedane oli, tõestas ka ülikooli lõputunnistus, mis oli niivõrd heade tulemustega, et Kalevil oli võimalus endal valida, kuhu tööle suundub. Põhiliseks mõjuteguriks oli toona loomulikult see, kas tööandja ka korterit pakkus. Kõige suuremat korterit pakuti noormehele KohtlaJärvel, ent sinna ei tahtnud ta minna. Samuti ei tundunud eriti atraktiivne asuda tööle Saaremaale. See oli ju kinnine tsoon ja seega langes variant ära. Ka ei peibutanud teda toona Tallinn ega Rakvere, valik langes hoopis Türi kasuks, kuhu ta oli varem vaid korra sattunud. Töökohaks oli maja aadressil Tallinna 8 ja seal asunud maaparandusvalitsus, nüüdne Põllumajandusameti Järva büroo. “Elukoht oli mul sama maja kolmandal korrusel.

Oli selline pisike konku, kuhu hädapärast mahtus laud ja voodi. Aga ega noorel inimesel esialgu rohkem vaja olegi,” naerab Kalev.

Kord juba Türile tulnud, Kalev siia ka jäi, 27 aastaks.

Viimased 11 aastat on aga tema töökohaks Tallinnas Narva maanteel asuvas büroohoones paiknev sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kalev mõtles pikalt, enne kui omal ajal selle tööpakkumise vastu võttis. “No ei ole ju kerge pärast seda, kui oled enam kui 20 aastat ühel kohal töötanud, teha kannapööre ja suunduda hoopis Tallinnasse. Aga näed – juba üheteistkümnendat aastat sõidan iga nädala alguses pealinna ja nädalavahetuseks tagasi koju,” nendib Kalev.

KIK asutati 2000. aastal ning asutus tegeleb keskkonnakasutusest laekuvate maksude laialijagamisega. “Lihtsustatult võib öelda, et liigutame rahasid, millega toetatakse erinevaid projekte. Ka praegu Türil toimuvat veeprojekti rahastab KIK.” Kalev meenutab, et kui sihtasutus 2000. aastal asutati, oli seal lisaks temale kolm töötajat – kõrgharidusega koristaja ja kaks raamatupidajat. “Praegu on meil üle 70 töötaja ja 15 kontorit üle Eesti. Tööd on ikka omajagu: taotluste vastuvõtt, menetlused, aruanded, teabenõuded. Ühesõnaga – bürokraatia,” loetleb ta.

Kalev tunnistab, et tal on alati hea meel, kui näeb mõnd Järvamaalt saadetud projektitaotlust, ning kui mõni kodumaakonna projekt pälvib ka toetuse, läheb süda sees soojaks.

Kuigi töö on seotud keskonnaga nii Kalevil kui ka tema abikaasa Milvil, hoiduvad nad kodus tööjuttudest. “On teisigi teemasid, millest rääkida. Pole mõtet tööd koju kaasa tuua,” on Kalev arvamusel. Et ta ise jõuab Kõltsis asuvasse koju põhiliselt vaid nädalavahetustel, võtavad abikaasad päevaplaani mõne ühisürituse, olgu selleks kepikõnd või teatrikülastus. Nii palju, kui võimalik, püüab Kalev harrastada aktiivset eluviisi – sellega tegi ta algust juba ülikooli ajal, mil risti ja põiki sai läbi matkatud kogu suur kodumaa.

“Kuna mu töö on selline nagu kontoritöötajal ikka – põhiliselt istuv – on väga vajalik, et end vähekenegi vormis hoian. Ka veedan liialt palju aega autoroolis, seega on hädavajalik end vabal ajal liigutada. Talvel püüan

trenni ning pingutasin. Sõnum minule sellest on alati olnud, et töökus, nõudlikkus ja põhjalikkus on elus vajalikud omadused, et hästi hakkama saada. Isa on alati minu kõrval olnud nii nõu kui ka jõuga nii rasketel kui rõõmsatel hetkedel.

aktiivselt linnaelu korraldama, olles aastaid volikogu esimees.

Tema eestvedamisel sai Türi kevadpealinna tiitli, rajati esimene nüüdisaegne prügila Väätsa valda, reorganiseeriti Järvamaa haigla ja palju muud. Ta on laiemas mõttes keskkonnaparandaja ja kui Järvamaa hakkas kitsaks jääma, siirdus pealinna, kust saab mõjutada üleriigilisi protsesse. Seda on ta teinud edukalt. Kuni ta on Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse liige, lähevad keskkonda parandavad rahad õigesse kohta. Tal on ka mõned veidrused.

Kui tavaliselt tulevad inimesed

THEO AASA, kauaaegne tuttav

Tunnen Kalevit aastast 1989, kui meid valiti Türi linna volikokku. Kui enne seda tegeles ta peamiselt looduse kaitsmisega ja vabal ajal orienteerumisega ning mägedes turnimisega, siis pärast volikokku valimist hakkas ta

i k k a suusatada, teen kepikõndi, sõidan jalgrattaga, ujulast võib mind ka leida. Ning perearstiga on kokkulepe, et vähemalt kord aastas käin tema juures aru andmas ja enda tervist kontrollimas.” Vapimärgi kavaler on kaastegev ka Rotary klubis, samuti aitab jõudumööda kaasa orienteerumisklubi korraldatavate spordiürituste juures. “Häbi öelda, aga ise pole ma võistelnud vist juba viis-kuus aastat,” nendib Kalev, tänu kellele toimus 1977. aastal esimest korda Paide rajoonis orienteerujate suurüritus Jüriöö jooks ning algatati ka orientee rumisteisipäevakute sari. Ka ei pea ta ennast tubliks rotariaaniks, sest üha vähem jõuab ta ajanappuse tõttu iganädalastele koosolekutele. “Siiski hoian end asjaga kursis, mulle pandud ülesanded täidan ja olen ürituste organiseerimisel abiks. Lihtsalt Tallinnast ei jõua nii tihti Türile, kui vaja,” nendib ta. “Mul on äärmiselt hea meel, et klubi on olemas, meeldib, et aastate jooksul oleme nii mõnegi heategevusliku projektiga maha saanud, olgu siis toimetulekukooli toetamine, röntgeniaparaadi või invabussi ost.” maalt linna elama, siis Kalev rajas koos oma kalli abikaasaga kodu maale. Talle meeldib ujuda, kuid ainult konna. Küllap vist lopsakad vuntsid segavad krooli ujumast, kuid nendest ta vaevalt loobub.

PAUL POOPUU Orienteerumisklubikaaslane

Minu esimene respekt Kalev Auna kohta pärineb mu äialt, kellelt sain teada, et üks noor Türi mees oli tal grupijuhiks rasekeima kategooria suusamatkal Siberis, kus ta osales. Olles ise tol ajal üsna aktiivselt tegev mägimatkamisega, mõistsin ma

Ülle Kuldkepp

Kalevi organiseerimisvõimeid, abivalmidust ja teadmisi osatakse hinnata. Ta kuulub Järvamaa Haigla ja Türi Kolledži nõukogusse, on olnud Järvamaa Omavalitsuste Liidu asutaja, nõu ja jõuga abiks olnud Türi linnavalitsuses ja volikogus ning on hinnatud ülemus oma alluvate seas.

“Keegi ütles kord, et ma olen

hea ja vahel isegi liiga hea ülemus. No kuidas võtta ...

Eeldan, et minu alluvuses töötav inimene on tubli, töökas ja aus aga eks elu on õpetanud, et alati see nii ei ole. Õnneks pole ma ka nii madalale langenud, et kahtlustan paranoiliselt kõiki ja kõike. Aga minu jaoks on inimene väga tähtis, samuti töötulemus.”

suurepäraselt selle ettevõtmise ekstreemsust ja sellest tulenevat vastutust ning järelikult pidi tegemist olema ühe väga kõva tegijaga.

Sattudes edaspidi üheskoos tegutsema Järvamaa orienteerumiselu korraldamisel, olen ikka imetlenud tema konstruktiivsust. Ta suutis väga täpselt paika panna kõik plaanitud tegevused: oli selge, kes midagi teeb, kes mille eest vastutab, millised on tegevuste ajalised tähtajad ja loogika. Olen ka ise sellist töökorraldusmudelit ikka ja jälle püüdnud just Kalevi eeskujul oma tegevustes rakendada, aga

paraku ei ole koopia enamasti nii hea kui originaal ...

Orienteerujad on sageli ära kasutanud ka Kalevi häid suhtlemis ja läbirääkimis-oskusi ning kui on vaja saada kokkuleppeid maaomanikega või põuasel ajal metsalubamisi, mõnd pahurat võistlejat rahustada või võistluste žüriis proteste lahendada, siis on hea Kalev „ette lükata“. Küll ta need asjad ära klaarib.

Kalev on väga mõnus kaaslane, kes mõistab nalja ja tögamist, on avatud suhtleja kõigi kaaslastega, ta on sõber ja kaaslane, kellega võib luurele minna.

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

7

poliitika

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Riigikogu valimised on toimunud, töö jätkub

TÕNIS KÕIV Riigikogu liige

Kõigepealt suur tänu Reformierakonna valijatele ja toetajatele Türi vallas. Tänu teie toetusele võib olla kindel, et jätkub Eestile edu toonud poliitika. Eesti ettevõtluskeskkond on jätkuvalt atraktiivne, majandus kasvab, luuakse uusi töökohti, makstakse paremat palka, pensione ja toetusi.

Meie sihiks on jätkuvalt inimeste elatustaseme tõus, et Eestis oleks parem elada. Eriti hea meel on mul selle üle, et tule-

mata jääb just maapiirkondade elanikke eriliselt pigistav automaks.

Reformierakond võitis valimised Riigis tervikuna oli selge Riigikogu valimiste võitja Reformierakond, Ida-Virumaa ja Tallinna toel suutis teisele kohale tulla Keskerakond, IRL tuli kolmandaks ja sotsid jäid neljandaks.

Ainult Järva- ja Viljandimaal suutsid sotsid koguda 11 219 häält Reformierakonna 11 094 vastu ehk võita. Vahe seega 125 häält ja needki tulid täpsemalt vaadatuna Järvamaalt.

Ei ole ka midagi imestada kui telerist ja raadiost tuli enne valimisi lakkamatult Sven Mikseri näo ja häälega reklaame. Seega odavalt need hääled just ei tulnud. Kolmanda tulemuse valimisringkonnas saavutas IRL, kogudes 9413 häält, ja neljandaks kukkus Keskerakond 5480 häälega. Meie valimisringkonnas oligi kõige suurem kaotaja Keskerakond, kellelt sotsid palju valijaid üle lõid. Reformierakond ja IRL säilitasid ning parandasid oma

positsioone.

et krooni ei ole võimalik devalveerida, ei jaganud kaugeltki mitte kõik eksperdid seda arvamust. Näiteks Rootsi suuremad pangad (sh SEB-pank ja Swedbank), kes vastutulelikult, tihti liigagi vastutulelikult, laenasid välja eluasemelaenusid eurodes, samal ajal kui leibkondade sääste arvestati kroonides.

Juhul, kui vastupidiselt kinnitustele siiski kroon oleks devalveeritud, oleks pankade laenud puutumata jäänud, aga inimeste rahalised vahendid oleks sekundipealt kahanenud.

Euro on ka välispoliitiliselt tähtis. See seob Eestit tihedamalt ülejäänud Euroopa ja Läänemaadega, mis on loogiline samm pärast 1991. aasta taasiseseisvumist ja krooni kasutusele-

Marrandile, Kaia Ivale, Kersti Sarapuule ja allakirjutanule antud paberhäälte hulk Türi vallas langes, võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega. Teine pool tõest on aga puudu, sest seadusest tulenevalt me küll teame, palju eelnimetatud kandidaadid kokku e-hääli said, aga ei tea, kas nad tulid Türilt või Paidest. Seetõttu ei saa kahjuks just liiga täpset ja paikapidavat analüüsi ning veel vähem järeldusi teha.

Kindel on see, et Järvamaaga seotud saadikutest on uude Riigikogu koosseisu valitud Kaia Iva, Sven Mikser ja Tõnis

Kõiv. Lahkuvas koosseisus oli Järvamaaga seotud saadikuid rohkem. See tähendab nüüd, et ilmselt ei pääse ka Mikser edaspidi Järvamaaga seotud muredest ja rõõmudest. Meil Kaia Ivaga kui koalitsioonipartneritest erakonna liikmetel on niikuinii olnud pidevalt käedjalad tööd täis seoses Järvamaa teemadega. Loodame nüüd Mikseri lisandumist, kuigi pessimistide arvates ei ole tal seni olnud aega Järvamaa jaoks ega ilmselt saa ka edaspidi olema.

Veel kord tänan Türi valla inimesi toetuse eest Reformierakonnale ning soovin kena kevadet, et Türi puhkeks kevadpealinnana õitsele ja elavdaks ning rikastaks terve maakonna elu.

võttu 1992, liitumist NATO-ga märtsis 2004 ja Euroopa Liiduga maikuus samal aastal ning OECD-ga juunis 2010. Ühinemine euroga annab välisinvestorite jaoks kindlustunde ja usalduse ettevõtluse arendamisel Eestis. Mis meil siiski puudub, on jõuline regionaalpoliitika, mille kaudu suunata investoreid ka teistesse Eestimaa piirkondadesse väljaspool Tallinna – Türile, Paidesse, Räpinasse jne. Siin ja samuti teistes ”ääremaa” piirkondades on vaja luua uusi töökohti!

Rahvusvaheliste suhete arendamine on oluline ka hariduse valdkonnas. Gümnaasiumi- ja kõrgharidus peab olema korraldatud selliselt, et Eesti noored saavad jätkata õpinguid

ka välismaal, aga samuti tuleb välismaa tudengitel võimaldada õppida Eestis. Türi kahest gümnaasiumist (1.–12. klass) moodustatud/reformitud üks põhikool (1.–9. klass) ja üks gümnaasium (10.–12. klass) on kooskõlas rahvusvaheliste haridussuuna põhimõtetega. Võibolla on praegu vara pakkuda koolides hiina keele õpet, aga ka see aeg võib ükskord saabuda.

Ajal, kus öeldakse, et umbes 100 000 eestlast töötab või õpib välismaal (enamik Soomes), peaks poliitikud ja teised otsustajad tõsiselt mõtlema, kas ja kuidas oleksid need inimesed valmis tagasi tulema oma isamaale. Kindlasti jääb osa neist välismaale, kus nad saavad ka töötada Eesti positiivse arengu eest. Aga arvan,

et lõviosa on siiski valmis tagasi tulema, kui eeldused on õiged.

Türil peame me pakkuma lastega peredele turvalisi elutingimusi – kohad lasteaedadesse, hea haridus ja võimalus leida töökohti, aga samuti tuleb hoolitseda vanurite eest ja võimaldada neile nüüdisaegseid elamistingimusi. Töökohti peaks juurde looma Türil või lähiümbruskonnas – Paides/Mäos.

Hea võimalus on ka rongiga Tallinnasse tööle sõita – liinil Viljandi-Türi-Tallinn on kõige rohkem reisijaid, aga loodetavasti investeeritakse rongiühenduse parandamiseks selliselt, et väheneks reisile kuluv aeg.

Ootan põnevusega, kuidas Euro-investorid hakkavad raha Tallinnast Türile suunama!

mõistlik, kuid õpetajad räägivad nädalate ja isegi kuude kaupa puudumistest! Lapsevanemana on mul raske mõista, et vanem ei pöördu haiguse korral arstide poole, kui laps ei ole mitu kuud koolis käinud vaid kirjutab ise puudumistõendi. Tekib küsimus, kas vanem sellisel puhul ikka käitub lapse jaoks parimal viisil ja kaitseb igati tema huve ning õigusi. Puudumistega kaasnevad sageli õpiraskused ja jõutaksegi olukorda, kus puudulikke hindeid on tunnistusel rohkem kui positiivseid ning nii vanemad kui ka kool ootavad, millal saab laps 17-aastaseks ning vabaneb koolikohustusest.

Sellega oleks nagu seaduse ees kohustused lõppenud, aga mida need lapsed elus edasi teevad? Ilma põhihariduseta, õpioskusteta, pahatihti ka väljaarenemata kohusetundeta ei saa paljudest hilisemas elus ka töö-

tegijaid ega oma eluga hakkama saavaid inimesi.

Meil on liiga palju lapsi, kes peavad tänasel päeval ise oma eluga hakkama saama, vanematel pole nende jaoks lihtsalt aega. Vanemad töötavad palju, sageli välismaal või kodust kaugel, ega saa oma lapsele iga päev toeks olla. Sellistes oludes võib ka kõige tublim laps muutuda õpivõlgnevustega, käitumisprobleemidega nooreks. Hea, et meil on lastekaitsespetsialisti Raima Aedma näol tegu väga tubli inimesega, kuid kahjuks jõuab ta oma töös tegeleda vaid tulekahjude kustutamisega. Kuigi laste arvu järgi ei ole Türi vallas kaht täiskoormusega ametikohta ette nähtud, siis oma laste tuleviku nimel peaksime me siiski leidma võimaluse piisava hulga spetsialistide palkamiseks – tänased kulud ei ole võrreldavad ühiskondlike kuludega tulevikus, kui abita

ja tähelepanuta jäävatest lastest kasvavad sotsiaalselt toimetulematud või lausa kaaskodanikele ohtlikud ning koormavad täiskasvanud.

Kokkuvõtlikult ütlen, et meie valla laste kooliskäimine ning seal edasijõudmine on meie kõigi ühine mure ning kohustus. Kutsun lastevanemaid üles kaaluma oma valikuid, otsima vajaduse korral abi lastekaitsetöötajalt, psühholoogidelt, sotsiaalpedagoogidelt; vallavalitsust arutama ning leidma võimalusi tegeleda eespool välja toodud probleemidega veelgi tõhusamalt, kui seda tänasel päeval tehakse. Kahjuks ei ole õpetajatel voli kodusid külastada ega õigusi vanemaid korrale kutsuda ning mõjutada, vaid see töö jääb vallaametnike ja tugitöötajate õlule – olgu neid õlgu siis piisavalt, et olemasolevad selle all ei nõrkeks!

E-hääletus on populaarne Tervelt 22,5 protsenti hääletanutest kasutas elektroonilist võimalust, kokku arvuliselt 9227 inimest. Tegemist on märkimisväärse kasvuga. Näiteks Reformierakond sai 2007. aastal parlamendivalimistel 577 e-häält, aga nüüdsetel juba 5,2 korda rohkem ehk 2998 e-häält.

Sotsidel oli e-hääli 2646, IRL-il 2320 ja Keskerakonnal 557.

Kuna Valimisseaduse kohaselt tehakse e-hääled kindlaks valimisringkonna (mitte maakonna, rääkimata valimisjaoskonnast) tasemel, siis on väga raske teha nimelist analüüsi.

Pool tõest on, et Jaanus

Järvamaa saadikud Toompeal

Heureka – Euro!

PEETER SÄRG vallavolikogu liige

Uus rahaajastu on näinud päevavalgust. Kroon on surnud, elagu euro! Nii sai Eesti viimaks tunnustust targa majanduspoliitika eest, milles riigi eelarve on tasakaalus. Valitsusele meeldib rõhutada, et Eesti koos Rootsi ja Liechtensteiniga on need ainsad Euroopa Liidu riigid, kus on seesugune olukord, et ei alusta nende kohta uuringuid või meetmeid Euroopa Komisjon. See on väga hea tunnustus, aga medalil on ka tagakülg. Eesti rahvas on pidanud

euroga liitumise kinni maksma.

Valitsuse välja pakutud meetod – palgakärped, tõstetud aktsiisid ja käibemaks kõigile sama mõõdu kohaselt – tabab vähem kindlustatuid (väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesi). See on poliitika, mis sobib juba rikkust kogunutele.

Euro tulek oli täiesti vajalik. Usaldus Eesti krooni vastu oli naaberriikide hulgas nõrk.

Hoolimata sellest, et valitsus ja Riigikogu korduvalt kinnitasid,

Turvaliste koolide ootuses

PIPI-LIIS SIEMANN lapsevanem, TMG hoolekogu esimees

Hariduse ümberkorraldamine Türi linnas toob kaasa mitmeid lisatähelepanu nõudvaid tegureid. Esimestel aastatel on uutes koolides paratamatult tavapärasest rohkem segadust, stressi ning kohanemisraskusi nii õpilastel, lastevanematel kui ka õpetajatel, seega loodan lapsevanema ja senise hoolekogu liikmena, et kooli- ja vallajuhid arvestavad juba ette nõutust isegi laiemate, tõhusamate ning eelkõige läbimõeldud tugiteenuste pakkumise vajadusega. Rääkides ükskõik millise kooli õpetaja või juhiga, jääb kõrvu murelik tõdemus: meie koolides üha suure-

neb hariduslike erivajadustega laste arv. Selle termini all mõistetakse mitmeid erinevaid juhtusid, sealhulgas nii eriliselt andekaid kui ka õpiraskuste või käitumishäiretega lapsi, igal juhul on vajalik just sellele õpilasele sobivate kohanduste tegemine.

Lisaks lihtsustatud õppekavaga lapsed, kes õpivadki teistsuguse õppekava järgi ning vajavad samuti erinevat juhendamist.

See seab õpetajatele ja tugiteenustele suured nõudmised, seda eriti põhikoolis, kuhu asub sügisest õppima harjumuspärasest kitsamatesse oludesse väga suur hulk lapsi. Lisaks kogenud

sotsiaalpedagoogile ja logopeedile on koosseisus ette nähtud ka psühholoog kuid loodan, et meie uutes koolides ei piirduta üksnes miinimumkoosseisus ettenähtud ametikohtadega, vaid leitakse võimalus täiendavalt sotsiaalpedagoogi palkamiseks, abiõpetajate töö tasustamiseks vastavalt tegelikule vajadusele.

Teine suur probleem on õpilaste väga suur puudumiste hulk. See on teema, kus koolid on seni teinud enam-vähem kõik oma võimuses oleva. Mure on tõsine ning nõuaks ehk lausa pisikest ühiskondlikku kokkulepet, ühesugust ja kokkulepitud käitumisviisi nii vanematelt, koolidelt kui ka ametnikelt.

Väga paljud vanemad kirjutavad lastele kergekäeliselt puudumistõendeid – arusaadavalt tuleb ette hetki, kus laps on tõesti kohutavalt väsinud ja ta üheks päevaks koju jätta on ainult

8

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tähistati riigimehe sünniaastapäeva

Türi Vallavolikogu 21. märtsi istungi kokkuvõte

Türi Vallavolikogu moodustatud kahele uuele koolile, Türi Ühisgümnaasiumile ja Türi Põhikoolile, on haridus- ja teadusminister väljastanud koolitusload. Kuna 1. septembrist 2011 on Türi linnas hariduse omandamiseks asutatud kaks uut kooli, ei ole vallal vajadust kahe hetkel tegutseva kooli säilitamiseks. Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi tegevuse lõppemisega jätkub õppetegevus Türi Põhikoolis ja Türi Ühisgümnaasiumis.

Seoses sellega lõpetas Türi Vallavolikogu vallas haridussüsteemi ümberkorraldamise tulemusel 1. septembrist 2011 kahe Türi Vallavalitsuse hallatava asutuse, Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi tegevuse.

Türi Vallavalitsusel on kohustus korraldada asutuste tegevuse lõpetamine ja tegevust lõpetavate asutuste valduses oleva vara (sh kohustuste) ning arhiivi üleandmine 31. augustiks 2011.

Tegevust lõpetavate asutuste valduses olev vara ja arhiiv antakse lähtuvalt uute haridusasutuste vajadusest üle Türi Põhikoolile ning Türi Ühisgümnaasiumile ning vara, mida uued asutused oma tegevuse korraldamiseks ei vaja, Türi Vallavalitsusele.

Türi Vallavalitsusel on kohustus kinnitada tegevust lõpetavate asutuste vara ja arhiivi üleandmiseks tegevuskava 15. aprilliks 2011. Türi Vallavalitsus teavitab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätestatud korras Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi tegevuse lõpetamisest Haridus- ja Teadusministeeriumi, Järva maavanemat, Türi Gümnaasiumi, Türi Majandusgümnaasiumi, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- ja linnavalitsusi.

SILVI LUKJANOV Türi vallavanema nõuniku asendaja

Ettevõtjate pidupäeval hinnati talusulase võileibu Türi valla ettevõtluskonkursi lõpuüritusel toimus “Talusulase einevõileiva konkurss”, millele valmistas parima toiduse Männioja talu perenaine Lii Kalda Karjakülast.

Türi valla ettevõtjate tunnustamisüritusel toimunud “Talusulase einevõileiva konkursile” esitati kaheksa palukest. Nende seast hindas peokülalistest valitud kolmeliikmeline žürii kõige maitsvamaks, kaunimaks ja toitvamaks Männioja talu perenaise Lii Kalda tehtud talusulase suutäie, millel komponente rohkem kui ühel käel sõrmi.

Teise koha vääriliseks hinnati Reelika Marrandi (OÜ Elise Kaubandus) ja Valli Rõõmussaare (Raismiku talu) tehtud võileivad ning kolmanda auhinnalise kohaga pärjati Aivi Kuutoki (Takkasaare talu) sulase eine.

Ettevõtjate pidupäev Oisu Rahvamajas algas vallavanem Aivo Prüsseli, Järva maavanema Tiina Oraste ja riigikogulane Jaanus Marrandi tervitussõnavõttudega ning rahandusminister Jürgen Ligi ülevaatega riigi rahandusest. Järgnevalt andsid vallajuhid kätte tänukirjad ja -meened ettevõtluskonkursil parimateks valitutele.

Ettevõtmisel oli võimalus vaadata väljapanekut vallas kasvatavatest kartulisortidest, maitsta Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekoha õpilaste valmistatud pidupäevatorti ning nautida kultuuriprogrammi.

Türi valla ettevõtjate tunnustamisüritus toimus 4. märtsil, sellele kogunes üle 80 vallas tegutseva ettevõtja ja taluniku.

REEDA KAAL arendusspetsialist

Läheneb maamaksu tasumise tähtaeg Maamaksuseadusest tulenevalt tasub maamaksu maa omanik.

Kui maa on veel erastamata, siis maa kasutaja. Maamaksu tasumise tähtaeg on 31. märts.

Kui aastane maamaksu summa ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks sellest vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maksust tuleb ära maksta hiljemalt 1. oktoobriks.

Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud maamaksu täies ulatuses üle kohalikele omavalitsustele. Maamaksu ei määratud ja maksuteadet ei väljastatud juhul, kui summa jääb alla 5 euro.

Arvestades 2011. aasta tulude deklareerimist järgmisel, 2012. aastal, palub Maksu- ja Tolliamet, et inimesed suhtuksid maamaksu tasumisse suure tähelepanuga. Järgmisel aastal saab enammakstud tulumaksu tagasi 5 tööpäevaga ainult sel juhul, kui tuludeklaratsioon on esitatud õigel ajal ja perioodil 15. veebruar 2011 kuni 14. veebruar 2012 ei ole inimesel maksuvõlga.

Just maamaksu mitmes osas tasumine võib aga teadmatusest inimesele võla tekitada ja takistada tuleval aastal ka enammakstud tulumaksu kiiret tagasisaamist.

LEA JUSS maakorraldaja

Vallametnikud ja külaesindajad maaelu ümarlaual Kirna seltsimajas.

Silvi Lukjanov

Maaelu ümarlaud kogunes taas Kuigi Türi Vallavolikogu maaelu komisjon käib koos peaaegu igal kuul, on kombeks saanud igal aastal vähemalt korra või kaks kokku saada ka suuremas seltskonnas. Maapiirkond on suur, külasid palju ning ühiseid muresid ja probleeme arutamiseks jätkub.

Esindatud oli 12 küla Sel korral koguneti meie suure valla ainsas külamajas – Kirna seltsimajas. Kohale tulnud 26 osalejaga olid esindatud 12 küla. Enam osalejaid oli Karjakülast, Mäekülast ja Türi-Allikult. Ümarlaual räägiti lumetõrje- ning heakorratöödest maapiirkonnas. Vastuseid püüti leida küsimustele, millised võimalused on kohalike töötute kaasamiseks heakorratöödele külades, kuidas valmistuda järgmiseks lumerohkeks talveks ja kuidas edaspidi ennetada lumetõrjetöödega tekkida võivaid probleeme. Rääkima olid kutsutud MTÜ SüdaEesti Sotsiaalkeskuse töötute

projektijuht Tiina Larven koos Türi vallas tegutsevate töötute mentoritega ning Türi valla majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp.

Kurb oli tõdeda, et peaaegu 1/3 kogu Järvamaa registreeritud töötutest on Türi valla inimesed. Euroopa Sotsiaalfondi projektirahade toel aitab MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus kaasa inimeste töövõime ja aktiivsuse säilimisele. Mentorite eestvedamisel ja juhendamisel tehakse piirkondades ära väga palju heakorra- ja abitöid.

Lumetõrjetööde osas on vallavalitsusel plaanis järgmiseks talveks piirkonnad ümber jagada. Selleks oodatakse külade esindajatelt ettepanekuid nii hooldamist vajavate teede kui ka võimalike teenuse osutajate osas. Külavanematel ja nn sädeinimestel on siin võimalik oma panus anda info kokkukogumise ja vallamajja edastamisega. Külaelanikud ise saavad edaspidi kaasa aidata lumetõkete ülespanemisega ning lumetöid tegevatele traktoritele töötegemiseks võima-

luste loomisega.

Tee äärde ei maksa istutada Ümarlauas viibinud traktoristid soovitasid liiga teede äärtesse ilupuid mitte istutada ega suuri ilukive veeretada. Kui nüüd lume sulades selgub, et traktor ongi juba mingi asja paigast ära lükanud, siis sinna tagasi pole mõtet seda enam panna, sest järelikult jäi traktorile ette.

Veel nimetati, et kinnistute omanikud peaksid hoolitsema selle eest, et teeääred 2–3 meetri laiuselt ja 4 meetri kõrguselt võsast puhtad oleksid. Ümarlauas saadi kokkuleppele, et kõigest lumetõrjetöödega seonduvast, sealhulgas ka erateede lumetõrjest, saab lugeda täpsemalt aprillikuu Türi Rahvalehest. Ümarlaua korraldajad tänavad kõiki esinejaid, osalejaid ning Kirna seltsimaja lahket pererahvast.

Teisipäeval, 22. märtsil kogunesid Kabalast pärit riigimehe August Rei mälestuskivi juurde Kurla külas tema 125. sünniaastapäeva tähistama tütar Hilja Rei, Riigikantselei, Konstantin Pätsi Muuseumi, Türi, Väätsa ja Kõo valla esindajad ning kohalike külaseltside esindajad, kokku üle 60 inimese. Kõlasid trompetihelid, kuulati MTÜ K. Pätsi Muuseumi juhatuse esimehe Trivimi Vellistelt detailiderohket mälestuskõnet Asutava Kogu ja Riigikogu esimehe, riigivanema, ministri ja diplomaadi August Rei elust ja Eesti riigile tähtsatest tegemistest ning asetati kivi juurde lillekimbud.

Pärast tseremooniat siirduti Kabala Rahvamajja, kus avati näitus August Reist, mille koostaja, Riigiarhiiv, kinkis Türi vallale. Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi mainis oma kõnes, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järge.

Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.

Kabala Rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis tuuakse see Türi Muuseumi.

Eesti poliitik ja diplomaat August Rei sündis 22. märtsil 1886 Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Kurla külas. Ta oli Asutava Kogu liige ja esimees selle kokkutulemisest 23. aprillil 1919 kuni tegevuse lõpetamiseni. Aastatel 1920–1937 oli Rei I–V Riigikogu liige ning ajavahemikus 9. juuni 1925–22. juuni 1926 II Riigikogu esimees. 9. jaanuarist 1945–29. märtsini 1963 oli Rei Eesti eksiilvalitsuse peaminister Vabariigi Presidendi ülesannetes.

August Rei suri 29. märtsil 1963 Stockholmis.

SILVI LUKJANOV vallavanema nõuniku asendaja

RIINA TRUMM külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist

Muudatused bussisõidu aegades Bussiliinidel nr 37 TüriVõhma-Villevere ja nr 15 Türi-Kärevere-Türi on tehtud väljumise aegades järgmised muudatused: liin 37 hakkab väljuma Türilt kell 12:30 ja Lokutalt kell 15:45 (teised

ajad jäävad endiseks) ning liin 15 hakkab koolipäevadel sõitma Kabalasse.

Muudatused kehtivad alates 1. aprillist.

Täpsem teave bussiliini nr 37 Türi-Võhma-Villevere

kohta leiab valla kodulehelt www.tyri.ee ning kogu bussiinfo on saadaval internetiaadressidel www.jytk.ee ja www.peatus.ee

SILVI LUKJANOV vallavanema nõuniku asendaja

Türi Vallavaolikogu esimees Toomas Marrandi (paremal) ja vallavanem Aivo Prüssel asetamas lilli August Rei mälestuskivile.

Silvi Lukjanov

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Veeprojektil alustati olulise osaga

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp andis Türi vallavanemale Aivo Prüsselile üle valitsussaua ja ühes sellega kevadpealinna õigused.

Silvi Lukjanov

Algas kevadpealinn Türi tegus 12. hooaeg Koos kevade algusega 21. märtsi öösel kell 01:21, sai Türi taas Eestimaa kevadpealinnaks.

Selle sündmuse puhul tulid teiste teemapealinnade esindused Türile kevadpeole esimest korda koos oma kultuurikollektiividega.

Suurepäraseid elamusi pakkusid kammerkoor Collegium Musicale Tallinnast, SK Maribel tantsurühm Exit Paidest, tantsuansambel Flamingo Narvast, suupillitrio Piccolo Pärnust, tantsurühm Jõgevahe Pere Jõgevalt, tantsurühm Nii ja Naa Põltsamaalt, hiphop tantsutrupp Feeling Good Otepäält, meie kõhutantsijad ning ansamblid Naized ja Avaja. Oma tuntud headuses

tantsitas pidulisi ansambel Apelsin.

Kevade pidu avades tunnustas Türi vallavanem Aivo Prüssel neid, kes eelmise sajandi alguses linna arendades oskasid jätta maad parkidele, puiesteedele ja muudele haljasaladele, kus just kevade saabudes võime senisest enam kuulata linnulaulu.

Tallinna linnasekretär Toomas Sepp lausus kevadpealinna tiitlit üle andes, et sel korral saab Türi endale korraga kaks tiitlit – kultuurne kevadpealinn ehk suupärasemalt kevadkultuuripealinn, millega kaasneb kohustus võõrustada väärikalt kõiki linna külalisi Euroopa kultuurilinnana.

Usun, et oleme valmis topeltvastutuseks, kuna meie erilised inimesed, tasemel kultuurikollektiivid ja sündmuste korraldajad teevad oma tööd väga hästi. Ja erinevaid sündmusi pakub see hooaeg meile hulgaliselt.

12. kevadhooaja kuulutasid avatuks Murumoor, kunstnik Sorge tuleskulptuur, taevalaternad ja perekond Tamme annetatud ilutulestik.

Esimesele kevadpäevale tavapäraselt laulsid kesklinna pargis linnud ja linnas seiklesid noortevõistkonnad.

Käesoleva nädala lõpul on kõik oodatud Türi raamatukokku raamatulaadale „ Kingi raamatule uus elu“, kus soovi-

jad saavad endale valida tasuta sobiliku raamatu. Raamatulaat toimub 25. ja 26. märtsil raamatukogu lahtioleku aegadel, s.o reedel kell 11–18 ja laupäeval kell 10–15.

Aprillis leiab kevadpealinnas aset üle paarikümne sündmuse. Toimub mitmeid kevadkontserte, avatakse näituseid, tantsitakse peoõhtutel, võisteldakse kevadtriatlonil ning korrastatakse kodulinna.

Jälgige reklaami kodulehel www.kevadpealinn.tyri.ee. Türi kannab kevadpealinna tiitlit astronoomilise kevade algusest kuni suve astronoomilise alguseni 21. juunil kell 20.16.

KATRIN SOOMETS kultuuri ja välissuhete spetsialist

Türil toimub esimene TULBIpäev Kevadpealinna ürituste raames toimub 1. aprillil TULBIpäev, kus teavet jagavad Eesti suurimad kollektsionäärid, saab vaadata näitust, toimetada töötubades ja lasta end tulpidega pildistada.

Tulp on kevadpealinna sümbol ning kevadele kõige iseloomulikum ja tuntuim sibullill ning sellest ka TULBIpäeva korraldamise mõte.

TULBIpäev algab Türi kultuurimajas 1. aprillil kell 13 erinevate loengute ja tegevustega.

Loenguid on suurtelt sibullille kollektsionääridelt nii Türi vallast kui ka mujalt Eestist ja suurimalt sibullillede kasvatajalt Nurmiko Hulgi.

Loodame, et TULBIpäevalt saadud teabe abil muutub kevadpealinn ja meie roheline

vald veelgi kaunimaks ja tulbirikkamaks, värviküllasemaks, kuna julgustame inimesi tegelema tulbikasvatusega.

TULBIpäev annab võimaluse saada võimalikult palju informatsiooni erinevate liikide ja sortide iseärasuste kohta.

Selline päev sobib end kevadpealinnana reklaamivale Türile väga hästi ja veel toredamaks teeb selle asjaolu, et oleme esimesed tulbiteemalise päeva korraldajad.

Kunagi varem pole tulpide kasvatamisest, hooldamisest, liigilisusest ja sortimendist koos näituste, töötubade ja muude võimalustega teabepäeva korraldatud.

Sel päeval on kultuurimaja fuajees välja pandud tulbinäitus, kus vaatamiseks on vähe-

malt 50 erinevat sorti eluslilli kui ka kunstinäituse eksponaate. Korraldatakse klaasvitraaži, viltimise ja tulbikaartide tegemise töötubasid, kus kõigil huvilistel on võimalus kätt harjutada, ja fotosessioon, kus soovijatel on võimalus lasta end pildistada 500 tulbi vahel.

See on kindlasti erakorraline sündmus nii pildistajale kui ka pildistatavale.

Loodame, et TULBIpäeval leiavad tegevust nii suured kui ka väikesed, nii noored kui ka vanemaealised. Uut teavet saavad vahest nii korteriühistud, erakinnistute omanikud kui ettevõtjad kõikjalt Eestist.

Sissepääs TULBIpäevale on tasuta.

REELIKA MARRANDI haljastusspetsialist

Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projektil alustati märtsi keskpaigas linna kanalisatsiooni peakollektori rekonstrueerimistöödega.

Projektijuht Enn Mägeri sõnul on tegemist olulise osaga töödest, mille käigus tõmmatakse kõige halvemas olukorras olevale kollektoritorule sisse teine toru, mis ei lase kollektorisse pinnavett ja reovett kollektorist pinnasse. Kuna tegemist on plastist ja varasemast libedama toruga, paraneb ka reovee voolavus torus. Vaatamata toru veidi väiksemale diameetrile peaks kollektori läbilaskevõime jääma samaks või isegi suurenema.

Mäger lisas, et kollektoritoru paigaldatakse kinnisel meetodil Staadioni tänava piirkonnas.

Küsimusele, millises linna osas tööd käivad ja kuhu suundutakse aprillis, vastas Mäger, et linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise projekti tööd on jaotunud linnas mitme alltöövõtja vahel. Seetõttu käib ehitustegevus praktiliselt kogu linnas.

Võimaluste piires püüavad ehitajad korrastada tööalas olevat haljastust, kuid kevadsuvel suureneb rikutud teede ja haljasalade taastamise maht oluliselt.

Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti peatöövõtja on Merko Ehitus AS, kelle tööde maksumuseks on ligi 57 miljonit krooni. 2010. aasta suvest alustatud ehitustööde käigus ehitatakse-rekonstrueeritakse Türi linnas u 30 km nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustikke. Lisaks paigaldatakserekonstrueeritakse 11 reoveepumplat, paigaldatakse 29 tuletõrjehüdranti ning luuakse veevarustusega liitumisvõimalus ligikaudu 560 kinnistule ning reovee ärajuhtimiseks ligikaudu 305 kinnistule.

Projekteerimis- ja ehitustöö tulemusena peaksid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse saama praktiliselt kõik Türi linna tiheasustusalal asuvate kinnistute omanikud.

Kõik ehitustööd peavad olema lõpetatud 2012. aasta sügistalveks.

KAVA: 13.00 avamine 13.15–16.30 töötoad: klaasvitraaž, tulbikaardid, viltimine, maalimine 13.15–14.00 “Tulpide ajatamine” – Jaak Ungerson räägib ajatamise rõõmudest ja muredest 14.15–15.15 “Korduma kippuvad küsimused” – Mati Rang 15.30 “Tulbi-pisik” – Inge Pavelts 16.00 “Kopli aiandustalu kollektsioon ja meie aretatud iirisesordid” – Heino Lepik 17.00 lõpetamine

Linna veeprojektis tõmmatakse Staadioni tänaval kanalisatsiooni peakollektorile teist toru sisse.

Silvi Lukjanov

Kabalas tutvustati rahvakultuuri

Kabala Põhikoolis toimus „öökool”, milles toimuvate tegevustega tutvustati lastele muistendite ja legendide abil Pilistvere kihelkonna ajalugu.

Kabala Põhikooli direktori Aili Roosa sõnul oli tegemist projekti „Rahvakultuuri tutvustus läbi praktilise tegevuse” esimese etapiga ning see toimus 17. ja 18. märtsil „öökoolina” Kabala mõisas. „Öökoolis” tutvustati Pilistvere kihelkonna ajalugu muistendite ja legendide kaudu. Pilistvere kihelkonna ajalugu seetõttu, et Kabala lastele on suvel toimuvaks laulu- ja tantsupeoks valminud just selle kihelkonna rahvariided ning neid kandes on hea teada ka antud asukoha tausta. „Öökoolis“ valmisid rahvuslikest mustritest paelad ja ehted, prooviti viltimistehnikat ja puidust erinevate tarvikute valmistamist ning mängiti rahvuslikke laulumänge. Samuti küpsetati leiba, mis maitses Roosa sõnul ülihea.

Projekti „Rahvakultuuri tutvustus läbi praktilise tegevuse” toetas kohaliku omaalgatuse programm (KOP).

Projekti raames on edaspidi kavas külastada Pilistvere kirikut, Pastoraadihoonet ja kalmistut ning minna Eesti Vabaõhumuuseumisse tutvuma Eesti rahvakultuuri pärandi näidistega esivanemate ajast.

Projekti elluviimisesse on kaasatud ka lapsevanemad, õed-vennad, vanavanemad ja külaelanikud.

SILVI LUKJANOV vallavanema nõuniku asendaja

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

10

sport

Suusaseeriavõistlusel selgusid parimad Jaanuaris alguse saanud suusatamise seeriavõistluse parimad on selgunud.

Nelja etapi kokkuvõttes, millest kaks osavõistlust peeti eraldi- ja kaks ühisstardist, tuli 7–10aastaste tüdrukute arvestuses võitjaks Lisette Kaasiku.

Poistest oli parim Kristo Sepp Kert Järva ja Joosep Kaasiku ees.

11–14aastastest neidudest oli edukaim Vivian Vellama Ahulast Kadri Ehamäe ees. Noormeeste arvestuses võitis esikoha Rauno Sepp Erki Salla ja Karl Järva ees.

Naiste põhiklassis oli tänavu parim Liis Salla. Meeste põhiklassis selgus võitja viimasel etapil ning esikoha viis Tallinna Gert

Kivimäe meie Raimo Salla ees.

Daamide võistlusklassis oli kõige stabiilsem suusataja Siiri Poopuu. Järgnesid Merike Kaasiku ja Hele Kaasiku. Kuni 40aastaste meeste arvestuses kuulus võit Raivo Kaasikule Ivo Mölderi ja Allan Anniste ees.

Võistlusklassis mehed 50+ oli ülekaalukalt parim Ervi Kaasiku.

Seeriavõistlusel osalesid lisaks meie suusatajatele veel Paide, Aravate, Ahula, Vaida, Vajangu ja Tallinna esindajad.

Meie parimad suusatajad võistlesid edukalt ka Eesti linnade talimängudel Tapal, kus üldarvestuses saavutati kolmas koht ning võideti neli medalit.

45+ võistlusklassis oli naissuusatajatest edukaim türilane Siiri Poopuu (vasakul).

Silvi Lukjanov

Erakogu

Esikoha saavutas Evely Kaasiku.

Hõbemedali võitsid Raivo Kaasiku ja Liis Salla ning pronksmedal kuulus Ervi Kaasikule. Tublilt võistlesid ka Raimo Salla, kes

saavutas neljanda koha, kuuendaks tulnud Erki Salla ja Merike Kaasiku ning seitsmenda koha pälvinud Terje Albert.

MATI SADAM

Algab kõnnisari „Käi jala“ 6. aprillil antakse avalöök kuueetapilisele Türi piirkonna kõnnisarjale, mis kannab nime „Käi jala“. Tervist ja liikumist edendavad üritused hakkavad toimuma kaks korda kuus kolmapäevaõhtuti (6.04, 20.04, 4.05, 18.05, 01.06 ja 15.06). Nendel kuupäevadel oodatakse kõiki, kes vabas

õhus liikumisest rõõmu tunnevad, kell 18.45 Türile raudteeäärsesse parklasse, et sealt kell 19 üheskoos teele asuda. „Iga etapp viib käijad eri suunda ümber Türi. Käia võib keppidega ja keppideta, kuid tähtis on, et me liiguksime ja hooliksime oma tervisest,” selgitas kõnnisarja

11. märtsil toimus Veskisillal Türi Poistekoori traditsiooniline bowling’uturniir.

Esikolmik vanemas grupis (pildil): I koht Martin Tampuu, II koht Georg Martin Siemann, III koht Kaarel Rhede Nooremad: I koht Karl Leesmaa, II koht Henry Markus Radala, III koht Patrick Soomer

eestvedaja Urve Toome.

Koos kõnnisarja „Käi jala“ I etapi ja VI etapiga toimub ka sari „Terviseliikumisüritused Järva maakonnas“, mida toetatakse Innove meetme „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine“ projekti raames.

Kõnnisarja „Käi jala“ esi-

mene etapp on planeeritud Türilt Laupale mööda Rohelist tänavat ja mööda metsateid (kui teeolud lubavad ja Laupalt on võimalik tagasi saada ka bussiga) ning teine etapp 20. aprillil trassil TüriSärevere-Taikese-Tori-Türi.

TR

Kalastajad said saagiks särgi ja ahvenaid

19. märtsil toimusid Türi tehisjärvel Järvamaa ja Türi valla meistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Võistluste korraldaja ja kohtunik, harrastuskalastajate klubi Säinas eestvedaja Theo Aasa ütles, et osalema oli tulnud 33 võistlejat, parimaid selgitati noorte-, naiste- ja meesteklassis. Aasa sõnas, et peamiselt langesid harrastuskalastajate saagiks ahvenad ja särjed. Suurima, 260grammise ahvena tõmbas tehisjärvest välja türilane August Luksepp.

TR

Vibulaskurid olid taas heas võistlushoos Jaanuaris osales Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi) maailma ühel suuremal ja mainekamal siselaskmise turniiril Prantsusmaal Nimes’is. Võistluse mainekust näitab seegi, et ainuüksi meeste plokkvibude klassis, kus võistles ka Evert Ressar, oli 280 osalejat. Erinevates kategooriates osales kokku ligemale 1200 laskurit.

Ressaril õnnestus võistlus juba kvalifikatsiooniringis, kus ta saavutas kõrge 17. koha, lastes 589 silma, mis on ka uus Eesti rekord. Väljalangemisringide esimene vastane oli 2007. aasta maailmameister Dietmar Trillus. Laskmine aga kujunes meie jaoks edukaks – Ressar

ei andnud vanameistrile lootustki, võites punktidega 7:1.

Järgmises ringis tuli vastu astuda kvalifikatsiooniringi võitjale, kellele Evert Ressar hakkas küll tublisti vastu, kuid duell lõppes kaotusega 4:6. Väljalangemisringide tulemus oli Evert Ressaril sedavõrd hea, et lõplik koht oli 9.

Everti enda sõnul läks ta turniirile lootusega jõuda 50 parema hulka, kuid lõpptulemus üllatas teda ennastki. Vormi ajastus oli suurepärane ning võistluspingele pidasid vastu ka närvid.

Teine rahvusvaheline jõuproov toimus 4.–6. märtsini Järvakandis. Ilves Cupi nimeline võistlus kujunes taas edukaks

türilastele Mariel Jäätmale (Türi Vibukool) ja Evert Ressarile.

Plokkvibu naiste arvestuses saavutas finaalis soomlanna ja eestlanna vastu võistelnud Mariel Jäätma 2. koha.

Plokkvibu meeste arvestuses tuli võitjaks Evert Ressar, kes ei näidanud eelringides just kõige paremat tulemust, kuid finaalis laskis hästi ja sellest esikoha saavutamiseks piisas.

Märtsi lõpus ootab Eesti esiplokkvibulaskureid ees Euroopa sisemeistrivõistlus Hispaanias Cambrilsis. Hoiame neile pöialt!

Sõitu toetavad lisaks koduklubidele Hasartmängu Nõukogu ja Türi Vallavalitsus.

ULVAR KUNINGAS

Meeste arvestuses teise koha omanik Maidu Tiits.

TULEMUSED:

Evert Ressar ja Mariel Jäätma.

Erakogu

Noored: 1. Jarek Lippur 2. Devid Ossipov 3. Anti Viirmets Naised: 1. Oksana Didrichson 2. Kadhy Asper Mehed: 1. Vladimir Ossipov 2. Maidu Tiits 3. August Luksepp

Türi vald Türi vald Türi vald

37 gr kalu 27 gr 24 gr

Türi vald Paide linn

469 gr 17 gr

Türi vald Türi vald Türi vald

719 gr 508 gr 496 gr

Turi

kuhu minna 1.04 kell 13–17 TULBIpäev Türi Kultuurimajas. Sissepääs tasuta. Tulbinäitus – 50 erinevat sorti; tulpide hingeelust räägivad tulbikasvatajad ja kollektsionäärid; nõustamisnurk; tulbimüük; Töötoad – klaasist tulbid, vilditud tulbid, tulbi-kaardid, maalimine; kunstitööde näitusmüük; soovi korral jäädvustab fotograaf Sind lemmiktulpidega. (Lisainfo Reelika Marrandi tel 5332 4268) 1.04 kell 19 Türi Kultuurimaja sünnipäev ja kollektiivide kevadkontsert. Tulbioksjon (Info tel 387 8248) 1.–30.04 Türi Muuseumis näitus Karjalaskepäev (Tea Saare erakollektsioon) 3.04 kell 12 Türi kinos animafilm “Shrek 4” (pilet 2 €) ja kell 15 “Võluri õpipoiss” (pilet 2.50 €). (Info tel 387 8248) 3.04 kell 14 Taikse Kultuurimajas mängude pühapäev 4.04 kell 18.30 Türi Kultuurimajas seltskonnatantsu algajate kursus, kell 20 edasijõudnud. Eelregistreerimine: tantsukursus@hot.ee, tel 510 1902

Erakogu

Kevade kodu

6.04–10.05 Kultuurimaja galeriis kunstnik Ülle Kuldkepi tööde näitus 6.04 kell 14 Türi Kultuurimajas VAT Teatri lasteetendus “Robinson & Crusoe”. Pilet 2 € 7.04 kell 16 Türi Kultuurimajas Olaf Lääne ja Olga Mustoneni kontsert 7.04 kell 18 Kabala Rahvamajas mälumängu VI voor 7.04 kell 19 Türi Kultuurimajas Ott Leplandi kontsert 8.04 kell 19 Kabala Rahvamajas Pilistvere näiteringi Põrpijad esituses “Rikka õelusel ei ole piire”. Pilet 3 € (tel 5300 3987) 9.04 kell 20 Türi Kultuurimajas tantsuklubi tantsuõhtu. Ansambel Felixbänd 12.04 kell 10 Türi Kultuurimajas maakonna algklasside teatripäev 12.04 kell 15 Türi Kultuurimajas loeng-kontsert “Mis on ooper?”.

Pilet 3 € 13.04 kell 14 Türi Kultuurimajas Kristi Kapteni klaverikontsert 13.04 kell 19 Türi Kultuurimajas kontsert – pianist Hando Nahkur

ja kvartett (Pille Lille MF) 16.04 kell 20 Taikse Kultuurimajas retrodisko “Ruut ja triip”, 17.04 kell 15 Türi Kultuurimajas eakate klubi Ehavalgus peoõhtu 20.04 kell 19.30 Kabala küla jüripäev (Kabala Kultuuri- ja Spordi Selts, tel 5300 3987) 21.04 kell 14 Kabala Rahvamajas lihavõttepühade lõbustused 21.04 kell 19 Kabala Rahvamajas noortepidu. Tasuta 21.04 kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saalis Türi Muusikakooli kevadkontsert 26.04 kell 11 Türi Kultuurimajas tsirkus. Pilet 2.50 € 26.04 kell 19 Türi Kultuurimajas Jazzkaar – ansambel Hamleto Stamato Samba Quartet (Brasiilia) ja Helin-Mari Arderi Trio 29.04 kell 12 Türi Kultuurimajas laste ja noorte pärimusmuusikafestival “Regilaul uues kuues” (Ulvi Tamm, tel 5669 2488) 30.04 kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saalis ansambel Naized 5 kontsert “Olen ju naine”. Pilet 1 €

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

uus ja vana Türil

11

teated Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke PAUL PUKK 20. veebruar MARTIN TAMM 20. veebruar ARTUR OJAKIVI 27. veebruar REIN VIIDIKAS 1. märts EVALD TOOMSALU 6. märts MARTA SILLAOTS 7. märts ELVI TOOME 8. märts TÕNU SIIMUT 11. märts MART MEISTER 17. märts MARE-ANNE ANNISTE 18. märts ja avaldab kaastunnet omastele.

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyri.ee/rahvaleht Peatoimetaja Merit Männi Türi valla lehekülgede toimetaja Silvi Lukjanov Korrektor Reet Piik Küljendaja Elin Kalda

1932 Kuna varsti on saabumas Türi linna juubel, siis lähitulevikus paneme rohkem rõhku Türi linna puudutavatele vanadele fotodele. Selle Sauna tänav 8 maja ehitas Johannes- Voldemar Tibo, kes on ka ise oma pere ja tuttavatega pildi peale jäädvustatud.

Pühapäeval, 3. aprillil kell 12.30 alustab EELK Türi koguduses

LEERIKOOL

TUNNID TOIMUVAD PASTORAADIS aadressil Türi, Kevade tn 13 Võimaluse korral palume eelnevalt registreeruda.

Info telefonil 387 8330 UUED KODANIKUD! EVELIN TOHT 13. veebruar EVERT JÕGI 28. veebruar AARE TREVE 28. veebruar KATERIINA KURVITS 4. märts LAURA RATASSEPP 6. märts LAURI RATASSEPP 6. märts ANDREK VALDUR 15. märts

2011

Palju õnne!

Tänaseks pole enam Sauna tänavat Türi linnas olemas. Praegu on selle maja aadressiks Tallinna tänav 36 ning hoonele on ümber ehitatud silikaadist vooderdis.

TEATED Soojuspumbad, side- ja valveseadmed. Paigaldus ja nõrkvoolutööd.

Ants Jüriorg, tel 507 3623.

Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine, paigaldus ja hooldus. Tel 513 8314 www.avmterm.ee

Müüme saetud ja lõhutud küttepuid. Mõõdud vastavalt tellija soovile. Pakume ka 3m küttepuud (lepp, sanglepp, saar, kask, haab, okaspuu) ning puitbriketti. Tel 501 3862 Müüa haagis RESPO, 3250 x 1916, hind 900 eur.

Tel 5568 1082

Ostan vanu Eestis toodetud šokolaadi- ja kommipabereid. Tel 5345 4422

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Mälestame kauaaegset loodusesõpra MARTA SILLAOTSA Avaldame kaastunnet lähedastele Eesti Looduskaitse Seltsi Türi osakond

Raamatupidaja Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige Auris Rätsep Väljaandja Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Trükkija AS Kroonpress Levitaja AS Eesti Post Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-post: tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Lehe trükiarv on 4800 eksemplari ja lugejaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita.

Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

TÜRI RAHVALEHT 25. märts 2011

12

lugejaküsimus

Ööl vastu pühapäeva, 27. märtsi läheb Eesti üle suveajale. Suveaja algus on märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ja kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi.

Kätte on jõudnud kevad ja taaskord kannab Türi kevapealinna tiitlit.

Seetõttu on ka märtsikuu Türi Rahvalehe lugejaküsimus kevadeteemaline.

Ilmselt teab iga lehelugeja une pealt, et Oskar Lutsu kirjutatud raamat “Kevade” algab lausega: „Kui Arno isaga kooli majja jõudis, olid tunnid juba alanud.”

Küsimus on: Kuidas kõlab viimane lause “Kevade” raamatus? Õigesti vastanute vahel loosime välja teatripiletid kahele Endla teatri etendusele “Teatrikomöödia”, mis toimub Paide Kultuurikeskuses 19. aprillil.

Vastused palume saata 15. aprilliks meiliaadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume lisada ka oma telefoninumbri, et saaksime võitjaga ühendust võtta.

13. aprillil kell 15–17 toimub Türi Kultuurimajas Eesti-Soome jalatsivabriku

NATURAALNAHAST KEVADJALATSITE müük Suured allahindlused!

17. aprillil kell 15 Türi kultuurimajas Klubi Ehavalgus aastapäevapidu

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. märts 2011

Türi hariduselu

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. märts 2011

www.tyri.ee/rahvaleht

Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi tegevus lõpetatakse Kooli tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

Türi Vallavolikogu võttis 21. märtsil 2011 vastu otsuse nr 16 „Türi valla haridussüsteemi ümberkorraldamise tulemusel Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi tegevuse lõpetamine“, mille järgi lõpeb nimetatud koolide tegevus 31. augustil 2011. Õigus haridusele on Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi igaühe põhiõigus, seetõttu kohustab meie põhiseadus riiki ja kohalikke omavalitsusi hariduse andmiseks ülal pidama vajalikul arvul koole. Kohaliku omavalitsuse kooli – munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn, siit tuleb ka „kooli pidaja“ mõiste, mida palju kasutatakse.

Seega, kui Türi Vallavolikogu otsustas 2010. aasta aprillis muuta valla hariduskorralduslikku süsteemi eesmärgiga lõpetada praeguste linna gümnaaasiumide tegevus ning asutada kaks uut kooli, võttis Türi vald endale samas ka kohustuse jälgida, et hariduse andmise võimalused Türi linnas jätkuksid, loodetavasti veel paremini.

Kui Haridus- ja Teadusministeerium 7. märtsil 2011 Türi Põhikoolile ja Türi Ühisgümnaasiumile koolitusload väljastas, oli see konkreetne ja selge signaal koolituslubade saamise nimel töötanutele – pikka aega kestnud mahukas töö on heaks kiidetud ning eelnevaid tegevusi tunnustatud.

Mis on koolitusluba?

Koolitusluba on dokument, mis annab vallale või linnale õiguse vastavas koolis koolitusloal märgitud haridustasemetel või põhikooli kooliastmetel koolitustegevust korraldada.

Koolitusloa saamise taotluse esitab kooli pidaja haridus- ja teadusministrile vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust.

Uue kooli asutamisel ja koolitusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline koolitusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Tähtajalise koolitusloa kehtivuse jooksul korralda-

takse riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle.

Kui riikliku järelevalve käigus ettekirjutusi ei tehta, väljastab haridus- ja teadusminister uue koolitusloa tähtajatult.

Haridus- ja teadusminister väljastas Türi koolidele koolitusload tähtajaga 31. august 2013, seega saab nende alusel õppetööd korraldada kahel järgneval õppeaastal. Miks ei antud näiteks viieaastast koolitusluba?

Minister põhjendab oma otsust sellega, et ühisgümnaasiumis saab kahe aasta lõppedes läbi üleminekuperiood (periood, mille kestel võetakse vastu õpilasi uutele õppekavadele ning samas lõpetavad praegused 10. ja 11. klassid vanade õppekavade alusel) ning seejärel rakendub uus ühisgümnaasiumi õppekava täies ulatuses. Koolituslubade esmakordsel taotlemisel tuli seaduse järgi mõlemal koolil ministeeriumile esitada ainult õppekava kavand, tähtajatu koolitusloa saamiseks tuleb aga õppekavad n-ö lõpuni valmis teha ja täiustada. Täiustuma peab ka muu kooli dokumentatsioon.

Seega on koolituslubade saamine küll mingi etapi lõpp, samas aga uue, pingutust nõudva ajajärgu algus.

Türi Põhikool Põhikoolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse mõttes nii hariv kui ka kasvatav ülesanne.

Põhikool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus, ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed. Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Koolis on neli osakonda: õppeosakond, majandusosakond, huvitegevuse osakond ja kantselei. Kooli peamised dokumendid leiab lehe ilmumise ajal Türi valla veebilehelt Internetis aadressil www.tyri.ee, hiljemalt 1. maist 2011 alates on koolil oma kodulehekülg.

Kooli võetakse õpilasi vas-

Vallavolikogu võttis 21. märtsil vastu otsuse, mille tulemusel lõpetavad 31. augustil tegevuse Türi Gümnaasium ning Türi Majandusgümnaasium. tu haridus- ja teadusministri kehtestatud korras, kooli vastuvõtukord, mille leiate ajalehe 2. leheküljelt, on ministri määrust täiendav ja täpsustav.

on ning kuidas on kavandatud õpilaste vastuvõtt 2011/12. õppeaastaks, saab teada ajalehe 3. ja 4. leheküljelt.

Kuidas edasi?

Türi Ühisgümnaasium Gümnaasiumil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne.

Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvija võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Koolis on kolm osakonda: õppeosakond, majandusosakond ja (tulevikus) õpilaskodu.

Kooli peamised dokumendid – põhimäärus, õppekava kavand, vastuvõtu kord jms – leiab lehe ilmumise ajal Türi valla veebilehelt Internetis, hiljemalt 1. maist 2011 on koolil oma koduleht.

Missugused mõtted kooli tegevuse ja arenduse suhtes koolil

Järgnevad tegevused on Türi Gümnaasiumil ja Türi Majandusgümnaasiumil seotud nende tegevuse lõppemisega (õppeaasta lõpetamine, varade üleandmine, töötajatega töösuhte lõpetamine jms) ning põhikoolil ja ühisgümnaasiumil kogu personali komplekteerimise ja asutuse töö alustamisega. Uute koolide personali koosseisu 2011/12. õppeaastaks kinnitas Türi Vallavalitsus korraldusega juba 3. jaanuaril. Põhikooli töötajate koosseisus on kõik vajalikud tugispetsialistid, abiõpetajate tegelik vajadus selgub alles õppeaasta alguses.

Palju on küsitud, kuidas toimub varade jaotamine ja kes seda otsustab ning kas uute õppekavade rakendamiseks vajalikud investeeringud ikka tehakse. Praeguste linna gümnaasiumide kasutuses oleva vara ja inventari kohta on inventuurid tehtud, uute koolide vajadusest peavad teada andma nende koolide juhid. Kindlasti leidub mahakandmisele kuuluvat (oma aja ära elanud) vara ning sama kindlasti on vajadus uute soetuste järele, mille tingib uutele õppekavadele üleminek.

Prioriteetides lepivad valla- ja koolijuhid omavahel kokku.

Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi arhiivid

antakse üle Türi Vallavalitsusele, selles osas on kõik osapooled omavahel juba plaane ja kokkuleppeid teinud. Uued koolid on ära tellinud õppekirjanduse ja töövihikud, raamatukogude üleminek veel täpsustub.

Lapsevanemaid huvitav küsimus on, kuidas toimub õpilaste üleminek ühest koolist teise.

Nagu eespool öeldud, praeguste koolide tegevus lõpetatakse, töösuhted lõpetatakse ja arhiivid suletakse jms – seega ka õpilased ei liigu automaatselt ühest koolist teise. Türi Rahvalehe toimetajad on lahkesti lubanud, et hariduse ümberkorraldusega seonduv saab piisavalt leheruumi ka järgmiste kuude lehtedes.

Kui uute koolide vastuvõtukorrad ja -tingimused leiab sellest ajalehest, siis praeguste koolide lõpetamisega seonduva juba järgmistest lehtedest. Põhjuseks asjaolu, et koolitusload on nii „värsked“ – enne nende saamist ei hakanud koolide juhid n-ö laskmata karu nahka jagama.

Toitlustamine Koolide lõppemisel lõpevad ka nende koolide sõlmitud lepingud. Siinkohal ei tähenda see, et uutes koolides süüa ei saagi. Saab ikka, uute lepingute tingimustes räägivad asjassepuutuvad pooled omavahel läbi ja sõlmivad uued kokkulepped.

Koolitransport Õpilastransport on üks neist asjaoludest, mis kindlasti

Silvi Lukjanov

muutub. Tänaseks on Türi Vallavalitsus alustanud läbirääkimisi MTÜga Järvamaa Ühistranpordi Keskus, oma visiooni ja soovid õpilastranspordi korralduse kohta ütlevad koolijuhid hiljemalt maikuus. Selleks, et õpilastranspordi korraldust muuta, tuleb muuta ka kirjutatud põhimõtteid ehk teiste sõnadega – töötatakse välja uued alused õpilastele sõidukaartide väljastamiseks ja koolisõidu kulu hüvitamiseks.

Eesti Vabariigi haridusseadusega on antud õpilastranspordi korraldamine kohalike omavalitsuste pädevusse, seega on omavalitsus nende reeglite seadmisel autonoomne, ignoreerida ei saa ainult koolikohustuslikkuse ja selle tagamise printsiipi. Õpilastranspordi korraldus muutub ilmselt kõikide valla koolide õpilaste jaoks, ka see info jõuab lehelugejateni järgmiste kuude ajalehe veergudel.

Talgud Türi Vallavalitsusel on plaanis korraldada juunikuus talgupäev või -päevad, et koole pakkimis-, kolimis- ja muudel tegevustel abistada. Kui oma tegevustes nii kaugele jõutakse, teavitatakse sellest ka teisi huvilisi.

TEAVE Täiendavat infot annab abivallavanem haridus-, kultuuri- ja sotsiaalküsimustes Vahur Salom, tel 384 8232 või vahur.salom@tyri.ee.

2

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. märts 2011

Türi Põhikool

Hariduse andmine Türil jätkub

Alustan Betti Alveri sõnadega: „Kõike võib tahta, karta ja loota. Seda, mis tuleb – mitte keegi ei oota.“ Olukorras, kus õpilaste arv väheneb, õpetajate kaader vananeb, rahalisi vahendeid napib, on vaja muudatusi.

GARIS PIHELGAS Türi Põhikooli direktor

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldus põhikoolis Türi Põhikooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on luua igale lapsele võimalus saada oma võimetele vastav hea haridus. Selleks jälgivad õpetajad õpilase arengut ja toimetulekut koolis, selgitavad välja individuaalsed õpivajadused ning kohandavad õpet ja õppemeetodeid õpilaste vajaduste järgi.

Hariduslik erivajadus on nii andekus kui ka mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel.

Türi Põhikool pakub õpiraskustega õpilastele õpiabirühma tuge, kõneravi, abiõpetaja tuge, õpilaste individuaalset juhendamist, võimalust osaleda pikapäevarühma tegevustes, aineõpetust tasemegruppides, individuaalset õpinõustamist ja võimalust õppida individuaalse õppekava alusel, psühholoogi teenust, õpet lihtsustatud õppekava alusel ning vajadusel koduvõi haiglaõpet.

Andekate õpilaste toetamiseks on kool valmis pakkuma individuaalset õppekava (või individuaalseid õpiülesandeid), ettevalmistust olümpiaadideks ja võistlusteks, aineõpetust tasemegruppides, osalemist erinevates projektides ja teaduskoolis, õppekäike ning mitmekesist huvitegevust. Õppekava läbimise hõlbustamiseks on põhikooli tunnijaotusplaani lisatud järgmised valikkursused: informaatika (2. ja 6.-8. klassile), karjääriõpetus 9. klassi õpilastele, ettevõtlikkusõpe 3. ja 5. klassi õpilastele, ettevõtlus 7. ja 8. klassi õpilastele, rütmika 1. klassile ning tantsuõpetus 4. klassi õpilastele.

Allikas: Türi Põhikooli õppekava

Võimegi vaidlema jääda, millised muudatused on mõistlikud, vajalikud või möödapääsmatud, ikka arvab üks osa inimestest nii, teine naa ja kolmas-neljas hoopis omamoodi. Tänaseks on otsused tehtud ja tuleb edasi minna. Mõelgem hoopis sellele, milline meie ühine uus kool olema peaks, et seal oleks hea õppida ja õpetada, et vanem võiks hommikul oma järeltulija rahuliku südamega sinna saata ja õhtul pisut targema ja tublimana koju oodata.

Türil otsustati jätkata kahe eraldi kooliga – põhikooli ja gümnaasiumiga. Valla juhtide, koolide kollektiivide, õpilaste, lastevanemate ja kõigi Türi inimeste abiga peame jõudma parima tulemuseni, milleks me koos võimelised oleme.

Türi Põhikoolis saab olema 600 õpilast ja 80 töötajat ning väga suur arv lapsevanemaid.

Olen lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kehalise kasvatuse õpetaja ja spordiala treeneri erialal, kehalise kasvatuse õpetajana töötasin 18 aastat.

Seejärel õppisin Tallinna Pedagoogikaülikooli Täiskasvanute Hariduse Keskuses huvijuhiks ja töötasin huvijuhina 16 aastat, selle aja sisse jäävad ka õpingud

Õpilastel on võimalus tutvuda kõigi oma eakaaslastega, koos õppida, oma huvialadega tegeleda, sõpru ja vaenlasi soetada.

Suur osa nende rõõmudest ja muredest koonduvad ühe katuse alla. Kooli töötajad peavad olema valmis nende rõõme jagama, neid ära kuulama, nende probleeme lahendama, neid õpetama ja kasvatama, neile erinevates olukordades toeks olema. Õpilaste vastuvõtt uude Türi Põhikooli algab 1. juunist tööpäeviti kell 8–17 Türi Gümnaasiumi hoones. Kõikide õpilaste vanemad peavad vajalikud dokumendid oma laste praegusest koolist välja võtma ja uude kooli astumiseks taotluse esitama. Õppetöö algab 1. septembril kahes majas, I, II ja III klass hakkavad õppima praeguses Türi Gümnaasiumi väikeses majas ja IV–IX klass peamajas.

Enamik klasse lähevad uude kooli täies koosseisus, loomulikult kui kõik seda soovivad.

Põhikooli osas on praegu kahes koolis 33 klassikomplekti, jääb 29. Kolm paralleeli saab olema IVII klassini, VIII ja IX klassides neli paralleeli. Kui klassides on praegu 11, 13, 15, 16 kuni 26 õpilast, siis sügisest saab klassis olema 18–24 õpilast. Kindlasti on võimalik uude klassi minna koos oma parima sõbra või

sõpradega. Paljudele jääb alles ka nende klassijuhataja. Enamik praegu Türi koolides töötavatest õpetajatest asub tööle ka uutesse koolidesse. Nad on oma tööd seni hästi teinud, ei ole mingit kahtlust, et nad seda ka edaspidi teevad. Õpetajad on erineva kogemusega – äsja kooli lõpetanutest kuni väga pikaajaliste kogemustega pedagoogideni.

Kool on õppimise ja õpetamise koht, meie juhtmõtteks võiks olla: „Õpime õpetama ja õpetame õppima“. 1. septembrist alustame õpetamist uue õppekava alusel. Õpetajaid ootab ees suur töö, et ainekavad õppeaasta alguseks valmis oleksid, kohtusime selleks esimest korda 22. märtsil, et üldistes eesmärkides ja põhimõtetes kokku leppida, töörühmad moodustada ja nende juhid valida.

Lisaks ainetundidele aitavad õpilasel järje peal püsida konsultatsioonitunnid, õpiabi, pikapäevarühm. Õppida tuleb järjepidevalt, et ei oleks vaja „kahtesid parandada“. Pikemalt puudunud õpilane tuleb kooli jõudmisel järele aidata. Vajaduse korral rakendame lihtsustatud või individuaalset õppekava, koduõpet. Aineõpetajatele asuvad abiks logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog. Õpilaste annete arendamiseks

rakendame tööle erinevad ringid: laulukoorid ja -ansamblid, tantsurühmad; näiteringid; kunsti-, käsitöö-, meisterdamise ringid; spordiringid. Vabal ajal on võimalik kasutada kooli raamatukogu, võimlat jne.

I kooliastmes jätkub õpetamine Hea Alguse põhimõtete järgi, mida praegu kasutab Türi Gümnaasium.

Majandusgümnaasiumist tulevad õpetajad täiendavad seda avastusõppe meetoditega, mille tulemusel uus kool ja selle õpilased ainult võidavad.

III kooliastmes jätkub diferentseeritud õpetamine eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeltes.

Paranema hakkavad ka õppimise ja õpetamise tingimused.

Suvel remonditakse kolm klassiruumi: keemia-füüsika- ja arvutiklass. Lähiaastateks on planeeritud uue võimla ehitamine, vana ümberehitus ja klassiruumide järkjärguline renoveerimine.

Kui kõik see on tehtud, asuvad ka I kooliastme klassid õppima peamajas, saades enda kasutusse koolimaja II korruse.

Hariduse andmine Türil jätkub. Analüüsides olukorda, hinnates kõrgelt seni tehtut, seades selgeid sihte ja kindlaid eesmärke, kaasates võimalikult paljusid inimesi, saame uue heal tasemel kooli rajamisega hakkama.

koolijuhikursustel.

ilusad ja meeldejäävad. Eelnev töökogemus on andnud mulle võimaluse õpetada õpilasi igas vanuseastmes, õppida tundma väga erinevate ainete õpetamise metoodikat ja laste vanuselist eripära, andnud meeskonnatöö kogemusi, õpetanud iseennast ja oma tööd analüüsima ning andnud oskuse näha kooli ja koolikollektiivi ühe tervikuna. Õppealajuhatajana tahan pöörata erilist tähelepanu

meeskonnatööle ja suhetele kollektiivis nii õpilaste kui õpetajate vahel. Soovin, et lastevanemad tuleksid kooli heameelega ka siis, kui nende lapsed on juba algklassi east välja kasvanud. Olen ise saanud palju tunnustust, usun, et oskan märgata ka kolleegi pingutusi ja kordaminekuid. Teen endast kõik oleneva, et uues koolis tunneksid end ühtviisi hästi nii õpilased kui ka õpetajad.

ÜLLE TAMMELA Türi Põhikooli õppealajuhataja

Viimased neli aastat olen töötanud klassiõpetajana. Lõpetasin ka Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuses klassiõpetaja kursuse ja kaitsesin lõputöö. Mulle on antud pedagoogi-metoodiku ametijärk. Kõik kolm tööperioodi on olnud väga

3

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. märts 2011

Türi Ühisgümnaasium

1. septembril 2011 alustab tööd Türi Ühisgümnaasium Uuele koolile on tänaseks lisaks direktorile ja õppealajuhatajale valitud tublid ning töökad õpetajad. Töötajate hulk suureneb veelgi – peagi otsime tugiteenuse- ja haldusspetsialiste, samuti on valimata majandus- ning abipersonal.

Alustada päris algusest – see on erakordne võimalus ja suur väljakutse kõigile Türi Ühisgümnaasiumis töötavatele ja õppivatele inimestele. Koolil ei ole veel sümboolikat, lippu, laulu ega mütsi. Koolil ei ole veel traditsioone, siin pole harjumusi ega kirjutamata kokkuleppeid. Kõik jääb meie endi teha. Kuigi – mõni asi on selge ka täna. Meie kool ei tule kindlasti ainult juhtkonna või õpetajate nägu – uus kool tuleb koolipere nägu. See on rõõmus, teotahteline, loov ja algatusvõimeline.

Meie koolis peab saama hea hariduse, et noor inimene saaks edaspidises elus hästi hakkama, meie kooli lõpetaja jaoks on olulised isamaa, emakeel ning eestlus, kuid ka eurooplaseks ja maailmakodanikuks olemine. Oleme õnnelikud, et saame uude kooli kaasa väga palju väärtuslikku praegustest Türi koolidest. Õppimine on koolielus kõige

olulisem, kuid see ei saa tähendada vaid riiklikus õppekavas ettenähtud ainete omandamist.

Osalemine teaduskoolis ning projektides, aineolümpiaadideks valmistumine, õppekäigud ja projektipäevad, valikained ja konsultatsioonid ning õpinõustaja tugi peavad tagama igale õpilasele tema võimetele vastava hariduse. Individuaalne lähenemine on väga oluline, olgu tegemist eriliselt andeka või mõnes aines õpiabi vajava õpilasega.

Samal ajal ei tähenda kool

ainult õppimist, hakkaja õpilasesindus ja põnev huvitegevus on gümnaasiumielu lahutamatud osad. Võimalused on kooliraadio tööks ja koolilehe väljaandmiseks, koorides laulmiseks, rahvatantsuks. Põnev projekt võiks olla näidendi või muusikali kirjutamine ja lavastamine. Erinevad huvialaringid tehnika- või kunstihuvilistele, väitlus- või luuleklubi loomine – võimalusi on väga palju.

Head jooksu-, suusa- ja orienteerumisrajad kõrval asuvas

Tolli metsas, väärt staadion ja ujula kooli vahetus läheduses, korralik võimla ning jõusaal – on selge, et ka sport kuulub lahutamatuna kooliellu. Lisades siia loetellu veel mõne toreda sõpruskooli leidmise ning õpilasvahetuseks tingimuste loomise, on väljaspool tunde aktiivset tegevust igaühele.

Türi Ühisgümnaasiumist saab hea kool, aga koos Sinu tulekuga muutub ta veel paremaks!

ELLU RUSI direktori kohusetäitja

Õppesuunad ja õppekorraldus Türi Ühisgümnaasiumis Uue kooli kahel esimesel, niinimetatud üleminekuaastal õpitakse korraga kaheksa erineva suuna õppekava alusel: Türi Gümnaasiumist tulevad ühisgümnaasiumisse kaheks aastaks reaal- ja humanitaarsuuna õppurid, Türi Majandusgümnaasiumi õppurid jätkavad aga majandus-, spordi- ja kunstisuunal. Türi Ühisgümnaasiumi 10. klass alustab õppimist uue õppekava järgi ning neil on valida kolme õppesuuna vahel: rakendus-, kunstija loodus-reaalsuund.

Koolis on võimalik õppida ka mittestatsionaarses õppes, järgmisel õppeaastal 10. ja 11. klassis, alates ülejärgmisest õppeaastast kõigis gümnaasiumiklassides. Samuti pakub gümnaasium võimalust lõpetada kooli eksternina. Õppetöö ühisgümnaasiumis on korraldatud traditsioonilise aineõppe süsteemis kursustena.

Valikainete puhul kasutatakse perioodõpet ning mõnel juhul ka klassideta õpet. Õpilase minimaalne õppekoormus on gümnaasiumi jooksul 96 kursust (kursus on 35 õppetundi ühes õppeaines).

Riikliku õppekava järgi läbivad kõik õpilased 63 kohustuslikku

kursust, neile lisandub 20 kohustuslikku kursust vastavalt valitud õppesuunale. Lisaks saab iga õpilane vabalt valida 13 kursust kooli pakutavatest valikkursustest. Valikkursus rakendub 12 soovija olemasolu korral.

Loodus-reaalsuuna eesmärk on süvendada huvi loodus- ja reaalainete vastu, tõsta õpilase matemaatika- ja loodusteaduslikku pädevust, loogilise arutlemise, põhjendamise, järeldamise ja tõestamise oskust. See on suund, kus läbitakse matemaatika laiendatud kursus ning saadakse sügavamad teadmised nii füüsikas, bioloogias kui ka keemias – eesmärgiks tingimuste loomine õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Õppesuunda toetavateks kohustuslikeks kursusteks ongi eelkõige täiendavad tunnid matemaatikas ja loodusainetes, kuid ka võõrkeeltes ja näiteks joonestamises. Õpilase valitavateks kursusteks pakub kool nii suunaaineid täiendavaid kursusi reaal- ja loodusainetes (näiteks programmeerimine, majandusmatemaatika või loogika) kui ka silmaringi laiendavaid (usundi-, karjääri- või riigikaitseõpetus,

majandus või hoopis psühholoogia, meedia või etikett). Õppekava näeb ette ka huvitavaid õppekäike, projekte ja kohtumisi põnevate külalistega.

Kunstisuuna peamine ülesanne on kunstis andeka õpilase arengu soodustamine. Tunnetada kunsti mitmekesisust, nihutada piire, mõelda loovalt, kogeda loomingus vabadust – see kõik peaks looma eeldused haridustee jätkamiseks kunsti valdkonnas, aga miks mitte ka kunstiga tegelemiseks lihtsalt iseenda rõõmuks.

Lisaks riiklikus õppekavas ette nähtud kursustele on kunstisuunas kohustuslike kursustena võõrkeel, kirjandus ning loomulikult kunstiained: maalimine, joonistamine, modelleerimine. Selliseid kohustuslikke kunstiaineid on kokku 9 kursust, see tähendab 315 tundi gümnaasiumi jooksul.

Ilmselgelt on kunsti valdkonda õppides võimalus tutvuda erinevate kunstitehnikate ja – stiilidega, külastada kunstimuuseume, -näitusi ja -galeriisid.

Mitmed tegevkunstnikud on andnud nõusoleku pakkuda erinevaid valikkursuseid – fotograafia, arvutigraafika, tarbe-

kunst, mood ja õmbluskunst.

Samas ei piirdu õpilase valikud vaid kunstiainetega, võimalik on soovi korral omandada majandusteadmisi, saada karjääri- või projektiõpetust.

Rakendussuunda iseloomustavad praktilisema suunitlusega valikained, tehnoloogiaja majandusõpe. See suund pakub võimalusi nii humanitaarsete huvidega õpilastele kui ka neile, kes oma edasistes valikutes veel nii kindlad ei ole.

Lisaks üldainetele pakub kool suuremas mahus võõrkeeli, mitmesuguseid sotsiaalaineid (inimene ja õigus, psühholoogia, inimgeograafia, majandus, tehnoloogia ajalugu jne), aga ka joonestamist, loogikat ja informaatikat. Õpilase enda valitavate kursuste loetelu on samuti lai. Humanitaarhuvi puhul võib selleks olla kolmas võõrkeel, usundiõpetus või meediakursus. Praktiliste huvidega õpilastele pakub kool aga kulinaariat või näiteks elektrotehnikat. Eesmärgiks on, et gümnaasiumi lõpetades on õpilane veendunud: minu unistuste (kutse-, kõrg-) kool on just selles valdkonnas.

Päike lubab kevadet Meie jaoks on see kevad eriline. Nimelt lõpetame me pärast lühemat või pikemat vaheaega klassi. Eriline ei ole muidugi klassi lõpetamine iseenesest, vaid see, et tegemist on mittestatsionaarse õppe 10. klassiga.

Pole sugugi kerge töö ja pere kõrvalt taas haridust hakata omandama. Ilma hariduseta aga tänapäeva elus hakkama ei saa.

Türile loodud mittestatsionaarne õpe on hea võimalus õppida elukoha lähedal. Kuigi siin käiakse ka kaugemalt, on ju rongiliiklus Türile suureks plussiks. Õppetööst rääkides tuleb tunnistada, et iseseisvat tööd tuleb loomulikult rohkem teha, kui statsionaarses õppes. Hea on aga see, et kolmel päeval nädalas toimuvad ainetunnid samal moel kui tavalises gümnaasiumis – on nii loenguid, seminare, arutlusi kui ka kontrolltöid, kirjandeid ning ülesannete lahendamisi. Tähtsaks peame seda, et kõiki tunde siin annavad õpetajad, kes õpetavad ka statsionaarses õppes. Seega on nad väga hästi kursis kõige sellega, mida tavalises gümnaasiumis nõutakse, ning oskavad meid kooli lõpetamiseks ja riigieksamiteks ette valmistada.

Meie klass ei ole suur, õpetajatel on aega ja tahtmist õpilastega individuaalselt tegeleda, nad on alati valmis meie küsimustele vastama ning leiavad lisaaega, et uuesti selgitada mõnd arusaamatut valemit või reeglit.

See aasta on tõepoolest olnud eripalgeline kogu meie klassi jaoks. Uuesti kooli ja õppimisega harjuda ei olegi nii lihtne. Üht aga võime kindlasti soovitada, kui kahtled, kas jätkata õpinguid või mitte – siis ära enam mõtle, tule ja too oma dokumendid kooli ning hakkame sügisest Türi Ühisgümnaasiumi täieõiguslike õpilastena koos õppima!

MITTESTATSIONAARSE ÕPPE 10. KLASSI ÕPILASED

Sisseastumine Türi Ühisgümnaasiumi 11. ja 12. klassi 2011/2012. õppeaastal võetakse Türi Ühisgümnaasiumi 11. ja 12. klassi vastu kõik selleks soovi avaldanud sel kevadel Türi Gümnaasiumi ja Türi Majandusgümnaasiumi 10. ja 11. klassi lõpetanud õpilased, kes on õppenõukogu otsusega üle viidud järgmisesse klassi. Kõik õpilased jätkavad õpinguid valitud õppesuundades.

Vajalikud dokumendid on: 1) õpilase isikut tõendav dokument, selle puudumisel sünnitunnistus; 2) seadusliku esindaja isikut tõendav dokument (alla 18-aastaste õpilaste puhul); 3) õpilase tervisekaart; 4) eelmisest koolist väljastatud õpilasraamatu ametlikult kinnitatud väljavõte; 5) eelmisest koolist väljastatud klassitunnistus või õpinguraamat, mis on kinnitatud direktori allkirja ja kooli pitseriga; 6) õpilase 2 fotot (õpilaspileti ja õpinguraamatu jaoks).

Taotleja ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

Taotlus ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse originaalidena või ametlikult kinnitatud ärakirjadena. Koos taotlusega esitatud originaaldokumentidest teeb dokumentide vastuvõtja koopiad ning kinnitab need.

Mittestatsionaarsesse õppesse vastuvõtmiseks esitatakse taotlus 10. septembriks 2011.

4

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. märts 2011

Türi Ühisgümnaasiumisse vastuvõtmine

Sisseastumiskatsed Türi Ühisgümnaasiumi 10. klassi Sisseastumiskatsed 10. klassi rakendus-, kunsti- ja loodus-reaalsuunda toimuvad 11. mail 2011 Türil aadressil Tolli tn 62. Katsete sooritaja saab valida temale sobiva kellaaja (12.00, 14.00 või 16.00).

Kaasa palume võtta isikut tõendav dokument, kirjutusvahend ja 9. klassi klassitunnistus (või selle koopia). Kunstisuuna õpilased võivad tutvustuseks kaa-

sa võtta oma varasemaid töid.

Vabariiklikele aineolümpiaadidele kutsutud õpilased võetakse vastu katseteta, neil palume kaasa võtta vaid klassitunnistus.

Kandideerida saab mitmesse suunda, kuid katsetel tuleb märkida esimene eelistus.

Kõik kandidaadid sooritavad matemaatika, eesti keele ja valitud võõrkeele (inglise, saksa või vene keele) koondtesti.

Loodus-reaalsuunas on lisaks test loodus- ja reaalainetes (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia).

Rakendussuunda kandideerijad teevad silmaringitesti.

Kunstisuunas lisandub praktiline kunstikatse.

Täpsem informatsioon Türi valla veebilehel, telefonil 384 8565 või e-posti aadressil tyriyg@tyri.ee