25.02.2011 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

TÜRI VALLA AJALEHT

1

25. veebruar 2011 nr 2 (783)

RIIGIKOGU VALIMISED 2011

• Kolledžis õpiti projekte kirjutama lk 2 • Tantsuhuvilised kohtuvad kultuurimajas lk 3 • Vald tutvustas end turismimessil lk 4

www.tyri.ee/rahvaleht • Persoon – Anu Pink lk 6 • Ettevõtluskonkursi tulemused lk 8 • Ujujad olid tublid lk 10

SÕNUMID

Merit Männi

Aasta parim meesartist võistleb ka “Eesti laulu” finaalis 17. veebruaril jagati Tallinnas Nokia kontserdimajas välja 2011. aasta Eesti muusikaauhinnad. Edukas oli türilane Jaan Pehk (pildil), esinejanimega Orelipoiss, kes oli võidukas etno/folkartisti kategoorias ning napsas aasta meesartisti tiitli Koit Toome ja Leslie Da Bass´i eest. Lisaks kandideeris Orelipoiss lauluga “See alles jääb” aasta parima laulu kategoorias ning sama looga ka aasta muusikavideo kategoorias.

19. veebruaril Eesti Televisiooni eetris olnud lauluvõistluse “Eesti laul 2011” teises poolfinaalis osales Orelipoiss looga “Valss” ning pälvis vaatajatelt piisavalt palju hääli, mis tagas talle pääsu finaalsaatesse, mis toimub 26. veebruaril Nokia kontserdimajas.

Esimeses “Eesti laul 2011” poolfinaalis osales ka Säreverest pärit Mari Meentalo, kes esitas koos Jaan Tätte juunioriga loo “Unemati”, mis paraku žüriilt ja televaatajatelt nii palju hääli ei kogunud, et finaalsaatesse jõuda.

Finaalsaates võistlevad Eesti laulu tiitli nimel Ithaka Maria (“Hopa’pa-rei!”), Rolf Roosalu (“All & now”), Orelipoiss (“Valss”), Getter Jaani (“Rockefeller Street”), Jana Kask (“Don´t want anything”).

Outloudz (“I wanna meet Bob Dylan”), Mimicry (“The storm”), Noorkuu (“Be my saturday night”), Victoria (“Baby had you”).

Lisaks laulukonkursi võidule pääseb esikohale jõudnud artist esindama Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusele, mis toimub Saksamaal.

TR

Järvamaa Vapimärgi kavaler Kalev Aun võtab õnnitlused ja lillekimbu vastu Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehelt Triin Pobbolilt.

Andrus Eesmaa

Türilane pälvis maakonna kõrgeima autasu Järvamaa Vapimärgi nõukogu otsusega sai tänavu maakonna kõrgeima autasu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhatuse liige Kalev Aun. Järva maavanem Tiina Oraste ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Triin Pobbol andsid Järvamaa Vapimärgi Kalev Aunale kätte

23. veebruaril Türi kultuurimajas toimunud Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamisel.

Vapimärk anti Aunale pikaajalise tulemusliku tegevuse eest Järvamaa arendamisel.

Kalev Aun oli aastatel 1990– 2000 Järva maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja,

alates 2000. aastast juhib ta Keskkonnainvesteeringute Keskust. Aastatel 1993–2002 oli Aun Türi linnavolikogu esimees.

Järvamaa Vapimärki antakse välja alates 1998. aastast. See on asutatud Järvamaale osutatud teenete tunnustamiseks ja on maa-

konna kõrgeim autasu.

Järvamaa Vapimärki annavad välja Järva maavanem ja Järvamaa Omavalitsuste Liit Järvamaa elanikele, erandina ka Eesti ja välisriikide kodanikele, kellel on eriti silmapaistvaid isiklikke teeneid Järva maakonna ees.

TR

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

2

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Hea Türi valla kodanik!

Olen Kristjan Kõljalg ning kandideerin 2011. a Riigikokku.

Pensionitõus, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus – tulevase Riigikogu liikmena seisaksin selle kõige eelduseks oleva stabiilse majanduskasvu ja konkurentsivõimelise majandusstruktuuri eest.

Minu jaoks on oluline, et pääste, politsei ja kiirabi saaksid meie jätkuvaks kaitsmiseks ning abistamiseks nüüdisaegsed töötingimused ja piisavalt rahalisi vahendeid.

Minu arvates peab Järvamaale juurde tekkima uusi ja tasuvaid töökohti, et peatuks inimeste väljavool meie kodumaakonnast. Järvamaalt valitud Riigikogu liikmena teen tööd, et siia tuleksid nii riigi kui ka erasektori investeeringud.

Hääletades minu poolt ja kutsudes ka teisi seda tegema, võid kindel olla, et teen Järvamaal elava Riigikogu liikmena tööd Järvamaa ja Eesti heaks!

Sinu tulevane esindaja Riigikogus

557 Kristjan Kõljalg Koigi vallavanem

��������������������������������������http://tuleviku.blogspot.com

Aeguvad isikutunnistused tuleb välja vahetada Lähenemas on koolivaheaeg ja tihti võtavad vanemad plaaniks koos lastega välismaale reisima minna. Sageli tabab aga reisiselle siis viimasel minutil ehmatus, kui selgub, et reisimiseks vajalik isikutunnistus on aegunud või kohe-kohe aegumas.

Politsei- ja piirivalveameti pressisesindaja Kristi Kaisi sõnul on Järvamaa elanikel võimalik uut isikutunnistust taotleda siinses Kodakondsusja migratsiooniameti esinduses, mis asub Paides. „Teenindajatele on inimesed aga kurtnud, et nad ei leia teenindussaali üles,” märkis Kais.

KMA Paide teeninduse vanem Enna Raud ütles, et alates eelmise aasta 1. jaanuarist, mil KMA liideti Politsei- ja piirivalveametiga, asub Järvamaa teenindusbüroo Paides aadressil Suur-Aia 19/21. „Ootame oma teenindussaali kõiki, kellel lõppevad lähiaastail passide ja isikutunnistuste kehtivusajad,” ütles Raud.

Kehtivusajad hakkavad tema sõnul lõppema isikut tõendavatel dokumentidel, mis on väljastatud alates 2002. aastast kümneaastase või alates 2007. aastast viieaastase kehtivusega. „Kuna nendel aastatel on väljastatud isikutunnistusi kõige enam, soovime pika ooteaja vältimiseks teeninduses tähelepanu juhtida ka sellele, et uue dokumendi taotlemisega ei pea alati ootama kehtivusaja lõppemiseni. Uue dokumendi saamiseks võib taotluse esitada ka siis, kui dokumendi kehtivusaja lõpuni on veel aega,” teatas Raud.

Kes soovib esitada taotluse uue dokumendi saamiseks Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teeninduses, peaks kaasa võtma värskelt passi jaoks tehtud foto, isikut tõendava dokumendi, sularaha või pangakaardi riigilõivu tasumiseks. Taotletud dokumendi saab kätte 30 päeva pärast.

Kalastajad hakkavad võistlema Harrastuskalastajate klubi Säinas juhatuse esimees Theo Aasa andis teada, et 19. märtsil on kõik harrastuskalastajad oodatud Türi tehisjärve äärde, kus kell 8 hommikul algavad Järvamaa ja Türi valla meistrivõistlused jääaluses kalapüügis.

Aasa sõnul selguvad parimad õngitsejad kolmes võistlusklassis: noored, naised ja mehed. “Registreerimine toimub enne võistlust kohapeal laululava juures. Osavõtutasu ei küsita, parimatele antakse ka meistrimedalid ja auhinnad,” ütles Aasa lisaks.

Täpsemat teavet võistluste kohta saab telefonil 505 3552.

TR

Kursus andis hea projektikirjutamise kogemuse Projekti „Teadmised avavad uksi” (TAU) tegevused algasid TÜ Türi kolledžis juulis 2010. Eesmärk on kaasa aidata kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja tööelu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis, eriti Türi vallas ja Järvamaal.

Projektijuht Kristina Gudinase sõnul on eesmärk pakkuda sihtgruppidele, vanemaealistele (50–74aastased) ja töötutele noortele (16–24aastased), võimalust õppida baaskoolitustel sotsiaalseid oskusi, arvutialaseid algteadmisi, inglise keelt, klienditeenindust ja etiketti ning projekti koostamist ja juhtimist.

Täiendus- ja ümberõppekursustel saab omandada/juurde õppida/ värskendada koduõpetaja/ abiõpetaja, lapsehoidja/ koduabilise, sotsiaalhooldaja, aga ka ettevõtluse- ja raamatupidamisealaseid ning põllumajandusalaseid teadmisi.

Liia Kanne esitles kursuse lõputööna projekti millega ta soovib vahendada vanadest taluaedadest pärit Koolituste vastu oli Gudinase lilli, mille järele tema sõnul nõudlus järjest kasvab.

Merit Männi kinnitusel kohe algusest elav huvi ja kursused täitusid kiiresti. koostada projekt ning seda kaashindasid esitlejaid positiivselt. leda. Kursustele registreerusid Türi Rahvaleht soovis teavet õppijatele tutvustada.

“Kõik olid tublid ja said hästi hästi motiveeritud inimesed 10. jaanuaril alustanud projekti 7. veebruaril toimunud hakkama. Kindlasti rakendasooviga projekte paremini kooskoostamise ja juhtimise kurprojektide esitlusel tutvustati takse nii mõnigi neist ideedest/ tama õppida. Oli ka neid, kellel suse vastu, mis vältas üksteist seitset kursuse vältel valminud projektidest ellu. Hea oli see, et sellealane eelnev kogemus täiesti koolituspäeva. “Koos iseseisva kavandit. Kõik projektid olid tutvustamisel järgiti kursustel puudus. Vaatamata, milline tööga kestis peamiselt nädalaeriilmelised, alustades soovist omandatud teoreetilisi projektioli õppija taust, said nad kõik vahetustel ja argipäevaõhtutel rajada mõisaparki laululava, tekoostamisalaseid baasteadmisi suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud õppetöö 80 tundi,” ha ja turustada kaunist käsitööd, või pöörduti tutvustamise käigus hakkama suure tööga,” ütles rääkis Gudinas. lõpetades pronende juurde tagasi ja saadi sealt Gudinas lõpetuseks tunnustaÕppurid said jektiga, mille tuge,” tõdes Raudsepp. valt.

“Tänapäeva elu on teadmisi sellest, koostaja soovib Kursusel osales kokku 19 Järgmine projekti koostamisuuresti kuidas projekti vahendada vanaõppijat: Türi linnast 7, Türi sealane koolitus toimub juba projektipõhine.” kavandit koostada, dest taluaedadest vallast 3, Paidest 4, Põltsamaalt maikuus. teha probleempärit lilli, mille 2, Suure-Jaanist, Sargverest ja Türi Kolledži projekt „Teadanalüüsi, seada järele tema sõnul Koigist 1. mised avavad uksi” sai toetust eesmärke, koostada nõudlus järjest “Tänapäeva elu on suuresti Euroopa Liidu Sotsiaalfondi eelarvet, panna kokku projektikasvab.

Hindamiskomisjoni projektipõhine ja paljude tegemeetmest 1.3.1 Kvalifitseeritud meeskond jne. kuulusid projektijuht Kristina vuste algatamiseks saab vaid tööjõu pakkumise suurendaKursuse lõpetamiseks tuli Gudinas ja kolledži arendushea projektiga konkureerides mine.

TR õppijatel grupeeruda, ühiselt juht Elle Raudsepp. Mõlemad erinevatest fondidest raha taot-

Konkurss ootab häid kõnelejaid Eelmise aasta detsembrikuus kuulutas MTÜ Järvamaa giidid välja konkursi „Türi linna kõneleja 2011”, mille eesmärk on korraldajate sõnul leida uusi Türi linna tundjaid ja ajaloohuvilisi ning koguda põnevat ajaloolist teavet linna kohta.

Kuigi esialgu oli kirjalike võistlustööde esitamise tähtajaks 21. veebruar, on MTÜ Järvamaa Giidid esindaja Ülo Ormuse sõnul mitmed huvilised lisaaega palunud. „Seetõttu andsime soovijatele ühe kuu jagu ajapikendust ning tööde esitamise uus tähtaeg on 21. märts,” sõnas Ormus.

Konkursil võivad osaleda kõik soovijad, oodatud on ka noored. „Giidi kutsetunnistus

ei ole vajalik, samuti ei pea konkursist osavõtja olema Türi linna elanik. Piisab sellest, kui ta tunneb huvi meie linna vastu ning soovib teadmisi ka teistega jagada,” selgitas Ormus ning lisas, et eriti oodatakse neid, kes mäletavad Türil tegutsenud suurettevõtete (Metsakombinaat, EPT, Standard) ajalugu.

Konkursi korraldajad ootavad osa võtma ka gümnaasiumide ja põhikoolide ajaloo-, geograafia- ja bioloogiaõpetajaid koos õpilastega. „Miks mitte lisaks ümbruskonna objektide ja ajalooliste isikute tutvustamisele võistlustöösse sisse põimida teadmisi botaanikast ja ornitoloogiast – see ainult rikastab töid,” ar-

vas Ormus.

Giidikonkurss „Türi kõneleja 2011“ koosneb kahest voorust – esimeses tuleb esitada kirjalik töö ning teise vooru jõudnutel tuleb Türi linnas juhtida 45minutilist ekskursiooni, mille marsruudi võib ise valida.

Teise vooru pääsevad kuni kuus paremat kirjaliku töö esitajat. Suuliseid esitlusi pääsevad huvilised ka kuulama, selleks tuleb end eelnevalt registreerida, sest grupi suuruseks on maksimaalselt 30 inimest. Suuline esitlus toimub 29. mail Kevadpealinna ürituste raames. „Kirjalikku teavet võib rohkem olla, kui suulise esinemisega jõuab edasi anda, seepärast võib üks võistleja pakkuda mi-

tut erinevat ekskursiooni, aga siis peavad võistlustööd olema eraldi vormistatud,” sõnas Ormus veel.

Kirjalik töö võib olla vormistatud nii elektrooniliselt kui ka käsitsi. Töö tuleb varustada salasõnaga ning esitada kas kirjalikult või elektrooniliselt Türi Muuseumile: muuseum@tyri.ee; Vabriku Puiestee 11, Türi, 72212. Žürii saab kirjalike tööde esitajate nimed teada pärast võistlustööde hindamist.

Täpsemat teavet konkursi kohta saab Türi Muuseumist või e-posti teel ylo.ormus@gmail.com, samuti telefonil 5380 7946; 387 2257.

TR

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

3

uudised

Seltskonnatantsutrennis valmistutakse tantsuklubiks 16. veebruari õhtul olid Türi Kultuurimaja saali hõivanud tantsupaarid. Käimas oli järjekordne seltskonnatantsutreening. „Njuujorkeri ajal peab etteastuv jalg põlvest sirge olema!“ hüüab juhendaja Arvo Saad tantsivatele paaridele üle tša-tša-tšaa rütmide. „Parim tantsupõrand saja kilomeetri raadiuses,“ ütleb Saad ja lisab, et see põrand vajab spetsiaalset tantsukinga. Eriti oluline on see Ladina-Ameerika tantsudes naiste äkiliste pöörete puhul, mis tavalise kingaga võib suisa ohtlik olla.

Rahvalehe küsimuse peale, miks ta seda teeb, vastab Saad: “Aga vaadake, kui suurepäraste võimalustega uus kultuurmaja meil on. See ilus maja on loodud seltskonnatantsuüritusteks ning kultuurseks ajaveetmiseks ja keegi pidi selle asja eestvedamise ju enda peale võtma. Eks see ole loomulikult ka kohaliku elu edendamine ja tahtmine näidata, et Türi ei ole depressiivne väikelinn ning siin elavad tublid ja edasipüüdlikud inimesed. Tantsida on türilased alati armastanud. Mõni oskab seda,

mõni mitte ja seltskonnatantsukursuse idee tekkiski sellest, et muuta kogukonda, kelle keskel ma elan, paremaks ja kultuursemaks.”

Saad on seda meelt, et rumba, fokstroti, valsi jt seltskonnatantsude põhisamme peaks oskama iga kultuurne inimene.

See on sama elementaarne nagu noa ja kahvliga söömine.

Aprillis alustab seltskonnatantsu edasijõudnute treeningugrupp. Sammud ja pöörded lähevad keerukamaks ning lisanduvad quickstep ja tango.

Kuna huvi on suur ja seltskonnatantsupisik levib Türil jõudsalt, alustab ka uus algajate grupp.

Lisaks tantsukursustele lükatakse käima ka tantsuklubiõhtud, mis hakkavad toimuma iga kuu teisel laupäeval.

12. märtsil kell 20 toimub esimene tantsuklubi üritus, kus spetsiaalset tantsumuusikat pakub seltskonnatantsumuusika bänd Mati Duo Tallinnast.

See on veidi teist laadi tantsuõhtu, kui maapiirkondades on harjutud nägema. Tantsuõhtu koosneb kolmest muusikaplokist, kus igaühes esitatakse tant-

Merit Männi

Kuigi Lea ja Voldemar Tusis on seltskonnatantsudega ammu sinapeal, on tansuklubis hea koos teistega samme lihvida. Merit Männi simiseks erinevad väljapeetud taktimõõdus tantsupalad: rumba, samba, džaiv, tša-tša-tšaa, fokstrott, aeglane ja Viini valss, quickstep ja tango.

Tantsuklubiõhtul on kohal ka spetsiaalsete tantsukingade müüja, sest neid tavapoest osta

pole võimalik. Seega, kel soov endale tantsukingad soetada, võtku veidi rohkem sularaha kaasa. Pakutava kingavalikuga saab eelnevalt tutvuda internetist www.tantsukingad.ee. Avatud on ka kultuurimaja kohvik.

TR

17. veebruaril korraldas Inner Wheel klubi Türi Kultuurimajas heategevuskontserdi, mille piletite müügist kogutud tulu läheb käesoleval aastal sündivate uute ilmakodanike toetuseks.

Paaritunnise kontserdi vältel käisid kuulajate-vaatajate ees erinevad esinejad, alustades väikestest rahvatantsijatest, lõpetades Türi Muusikakooli bigbändiga. Õhtu peaesinejaks oli kollektiiv Meister ja Mari (pildil), kellega paljud tegid esimest korda tutvust teleekraani vahendusel, kui nad „Eesti Laul 2011” poolfinaalis oma võistluslooga „Unemati” üles astusid. Laul tuli ettekandmisele ka Türil toimunud kontserdil.

Türi inner Wheel klubi esindaja Aili Mäger ütles, et rahalisi annetusi ja piletite müügist saadi tulu 600 eurot. „Selle raha eest saame osta 2011. aastal Türi linna sündivatele lastele ilusad pehmed tekid. Ning võib-olla just 17. veebruari õhtul sündis üks väike ilmakodanik, kes tuleb koos isa-emaga sügisel toimuvale beebipeole,” arvas Mäger. „Kontserdi õnnestumisele aitasid kaasa paljud inimesed – esinejad, publik, kultuurimaja pere. Tänu nende kõigi abivalmidusele saime korraldamisega kenasti hakkama!” avaldas ta lõpetuseks.

TR

Miks kandideerin taas Riigikokku?

Neli aastat tagasi võtsin ma suurest poliitkast puhkust ja arvasin, et vaevalt sinna kunagi tagasi pöördun. Aga võta näpust, nüüd olen jällegi kandideerimas. Mis ajendas uuesti võtma ette teekonda ametisse, mis on rahva seas konkurentsitult ebapopulaarseim, kus ei ole iial võimalik olla kõigi meele järele ja kus tehtud töö eest tänusõnu kuuleb harva?

Amet on mul olemas, leib on laual, töörõõmudki pole masule vaatamata kadunud. Poleks ju vaja seda „jama“ endale kaela võtta. Paar head sõpra ütlesid isegi, et ma olevat lolliks läinud.

Otsuse tegemisel mängis suurt rolli just see, et nägin viimaste aastate jooksul, kuidas inimeste probleemid ja mured ei jõua tihti üles Riigikokku. Saadikute võõrdumine oma valijatest pole ainult sõnakõlks – Toompea müüride vahele liiga kauaks istuma jäänud rahvaesindajatel on reaalne oht tegelikust elust eemalduda. Eriti siis, kui kaotakse kuhugi suurde maailma ega hoita end kursis valimisringkonna probleemidega, ollakse kõigist üle ja arvatakse end kõige targema olevat.

Viimased aastad on veenvalt tõestanud, et infot tegelike probleemide kohta on rohujuuretasandilt Riigikokku vaja viia pidevalt, sest muidu ei hakata neile lahendusi otsima. Ei tohi olla nii, et kuuleme pea iga päev, kuidas Eesti on õigusriik, aga selle sisusse usuvad vähesed, sest lahendusi ei tule kas üldse või paremal juhul pikkade aastate pärast.

Toon siinkohal vaid ühe näite. Kuni meie seadused on nii auklikud, et võimatu on kätte saada ja veel vähem karistada võlgnikest firmaomanikke, siis on asi õigusriigist kaugel. Meil on võimalik ööpäeva jooksul teha uus firma ja minna nagu õige mees uuele hankele, aga puudub mehhanism kontrollimaks, kas tegemist on kaabakaga või mitte. Nii me need ausad ettevõtjad välja suretame ja siis imestame, et pole töökohti. Meil ei suuda riik isegi oma võlgnikega toime tulla. Muuseas, Soomes ei maksta ühegi jooksva kuu arvet enne välja, kui oled esitanud maksusameti tõendi, et riigi ees võlad puuduvad.

Analoogseid kitsaskohti, mis kuidagi ei taha laheneda, on küllaga. Alates riigihangetest ja lõpetades kohalike omavalitsuste tulubaasiga. Need probleemid ei puuduta ainult ettevõtjaid ja valitsusametnikke, vaid annavad tunda kõigi Eesti inimeste rahakotis.

Järvamaale tuleb kindlasti kasuks, kui meil on otseside parlamendiga ehk teisisõnu oma mees võimukoridorides. Meenutades oma Riigikogu-aastaid (2003–2007), võin öelda, et rahanduskomisjoni liikmena aitasin kaasa väga paljude Järvamaa objektide rahastamisprobleemide lahendamisele. Omades sellealast kogemust, tahan seda teha nüüdki.

Meie riik peab muutuma ka õiglasemaks ja hoolivamaks. Kui eelmisest Riigikogu ametiajast jäi minu autorlusega maha n-ö suure pere ema palk koos kõigi sotsiaalsete tagatistega, siis nüüd kavatsen koos kolleegidega IRL-ist seista muu hulgas selle eest, et alates 2012. aastast kehtestataks nn emapension, s.o pensionilisa, mida hakkaksid saama nii praegused pensionärid kui ka tulevikus pensionile jäävad emad.

Viimase tõuke minu otsusele kandideerida taas Riigikokku andis paljude endiste kolleegide „surve“. Öeldi, et pead tagasi tulema. Kellele see ei meeldiks, kui endisesse kollektiivi tööle tagasi kutsutakse. Ja esmase tööna tuleb taastada fraktsiooni iganädalastel koosolekutel rubriik „teated kohtadelt“. Ju siis on vaja ka maavillasemaid mehi. Ju siis tuleb minna. Kui valija nõnda otsustab.

Andres Jalak, Riigikogu X koosseisu liige ja XII koosseisu kandidaat

Põline järvakas Riigikokku!

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

4

uudised

www.tyri.ee/tasa

Järva noorkotkad tunnustasid oma endist liiget 18. veebruaril otsustas Noorte Kotkaste Järva maleva juhatus Eesti Vabariigi aastapäeva puhul tunnustada erukapten Harald Nugiseksi, kunagist noorkotkast ja Rüütliristi kavaleri, Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärgiga. „Harald Nugiseks oli enne II maailmasõda meie organisatsioonii liige. Ta on mees, kes on oma kodumaad alati hinnanud ja kaitsnud. Käis läbi II maailmasõja. Selline mees teeb meie organisatsioonile ainult au ja seetõttu otsustasime teda tunnustada Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärgiga,” selgitas Noorte Kotkaste Järva maleva pealik Allar Ansjaki.

Maleva esindus annab Nugiseksile rinnamärgi üle kevadel tema kodukohas Pärnumaal Saugas. „Lisaks Harald Nugiseksile otsustas Noorte Kotkaste Järva maleva juhatus tunnustada tublisid kaitseliitlasi, kelle panus noorkotkaste tegevuse arendamisse on tänuväärne. Nendeks meesteks on Kaitseliidu Järva Maleva liikmed Alfons Jakobson, Ants Jõe, Vello Laprik ja Nikolai Linnasmägi,” lisas malevapealik Ansjaki. Rinnamärgid anti üle Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril Türil.

Noorte Kotkaste Järva maleva rinnamärk asutati 2002. aastal eesmärgiga seada aukohale neid noorkotkaid ja noortejuhte, kes on vähemalt viis aastat ja rohkem olnud püsivalt Noorte Kotkaste organisatsioonis või kellel on silmapaistvamaid teeneid Noorte Kotkaste Järva maleva ees. Rinnamärke on üheksa aasta jooksul välja antud 39.

“Südamelaul 2011” toimub Türil 5. märtsil toimub Türi Kultuurimajas omaloominguliste laulude konkurss “Südamelaul 2011”. Konkurss on juubelihõnguline – nimelt toimub üritus juba kümnendat korda. Varasematel aastatel on laulukonkursi korraldatud Paides, kuid sellel aastal lasevad lauljad oma häältel kõlada Türil. “Põhjus on lihtne ja inimlik – esialgu pidi üritus toimuma 19. veebruaril Paides, ent haigus murdis mu korralikult maha ja seetõttu tuli võistlus edasi lükata. Hiljem selgus, et 5. märtsil oli Paide Kultuurikeskuse väike saal juba kinni, sellepärast langeski valik Türi kasuks,” rääkis korraldaja Eve Siilak. Siilaku sõnul on konkursile saadetud 14 laulu, ent soovijad saavad end veel kuni 25. veebruarini registreerida. Laulukonkurss algab kell 12, õhtul kell 18 tähistatakse üheskoos “Südamelaulu” sünnipäeva.

TR

Nr

673

Nr

674

Nr

679

Nr

680

Enn Eesmaa Kersti Sarapuu

Raivo Raave Mart Mäemets

Türi vald tutvustas end turismimessil Tallinnas 18.–20. veebruarini toimunud rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 2011 olid Eesti siseturismi hallis esindatud ka Järvamaa ettevõtted ja omavalitsused.

Türi valla kohta said Järvamaa väljapanekut külastanud huvilised teavet äsjavalminud eesti- ja ingliskeelsetest brošüüridest, samuti jagati Kevadpealinna üritusi tutvustavaid voldikuid.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Järvamaa väljapanek oli üks suuremaid, võttes messihallis enda alla 50 m2 pinda, ning esindatud oli pea paarkümmend Järvamaa turismiettevõtet: Türi Muuseum, Eesti Ringhäälingumuuseum, Eesti Piimandusmuuseum, Järvamaa Muuseum, Ajakeskus Wittenstein SA, SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus, Paide Kultuurikeskus, Koigi mõis, Eivere mõis, Roosna-Alliku mõis, külalistemaja Vana Tall, SA A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, Seidla tuulik, Järva Arengu Partnerid,

Nr

675

Kilplaste küla teemapark ning Paide turismiinfokeskus, Paide Linnavalitsus ja Türi vald.

Türi Muuseumi juht Erika Jaanhold ütles, et tema arvates läks mess igati korda. “Palju külastajaid kahe päeva jooksul Järvamaa väljapanekut uudistamas käis, ei oskagi öelda, aga huvi selle vastu oli,” sõnas Jaanhold. Ta avaldas arvamust, et mõte tuua Järvamaa ettevõtted ühele pinnale on hea.

Türi boksi külastanud tundsid huvi lillelaada, mõisate ja muuseumide kohta, samuti oldi huvitatud Türi kaunitesse koduaedadesse toimuvatest ekskursioonidest. “Aga küsiti ka konkreetselt erinevate sportlike aktiivsete tegevuste kohta, mida siinkandis harrastada saab. Paljud ütlesid, et siinkandis elavad neil tuttavad, ja uurisid erinevate sündmuste kohta, et saaks selle külaskäiguga ühildada,” rääkis Jaanhold.

Turismimessi tarbeks valmis Türi vallal ka uus reklaamtrükis, millest oli saadaval nii eesti- kui ka ingliskeelne variant. Jaanhold märkis, et kuigi nõuti ka venekeelset materjali, seda soovijatele jagada polnud. “Majanduslikel

Nr

676

Nr

682

Priit Toobal Ülle Lumi

Nr

681

Arvo Adelbert

Jaak Aab

Türi valla turismiettevõtete ja siin toimuvate sündmuste kohta jagasid turismimessil infot Juhan Sihver ja Erika Jaanhold.

Anu Ansberg põhjustel neid ei trükitud,” selgitas ta.

Jaanhold ütles, et Türil on turismi vallas veel, mille poole püüelda. “Küsiti, mida teha mitmepäevasel puhkusel Türil, kui ainuüksi muuseumikülastusest jääb väheks ja soov on leida siinkandis mitu päeva põnevat tegevust. See probleem tõuseb

Nr

677

Peeter Rahnel

Nr

eriti teravalt esile talveperioodil.

Saime ka häid vihjeid, kuidas turismitrükiseid ja kaarte veel paremini koostada. Et seal oleks kirjas vaid kõige olulisem informatsioon ja mitte väga palju ülearust juttu,” rääkis Jaanhold.

Kokku külastas messi kolmel päeval tasuta kutse ja piletiga 20 853 inimest.

678

Elena Sapp

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

5

lugeja kirjutab toimuvad väljasõidud Eestimaa kaunitesse paikadesse. Tänu Türi Kultuurimaja lahkele perele oleme saanud tasuta kasutada saali oma klubiürituste korraldamiseks, samuti on vastavalt võimalustele pakkunud rahalist toetust Türi vald.

Klubi juhatus tänab kõiki asutusi ja organisatsioone, kes on aastate jooksul klubi tegevust toetanud ning jääme lootma ka edaspidisele meeldivale koostööle. Soovime klubi liikmetele ka tugevat tervist ning pikka iga osalemaks klubi üritustel.

KLUBI EHAVALGUS JUHATUS

Kabala lapsed said rahvariided

Erakogu

Taikses tähistati sõbrapäeva 13. veebruaril toimus Taikse Kultuurimajas sõbrapäevapidu „Ole minu sõber“. Vahvast peost võtsid osa nii Taikse, Mäeküla kui ka Oisu Perekodu lapsed. Üritus algas kaasahaaravate etteastetega Taikse ja Mäeküla lastelt, kus nad esitasid erinevaid etüüde. Sellele järgnes erinevast materjalist sõbrapäevakaartide valmistamine ning seejärel sai need kohaliku sõbrapäeva postiljoni abiga sõbrale kätte toimetada. Mõne aja pärast oli meile kaetud laud tädi Pireti pannkookide ja moosidega, mis maitsesid pärast sigimist-sagimist väga hääd. Kui keha oli kinnitatud, sai kultuurimaja majahaldjate abiga erinevaid mänge mängida.

Laste rahulolevatest nägudest oli näha, et üritus oli igati korda läinud ja selliseid ettevõtmisi tasub teha edaspidigi.

Aitäh, korraldajatele ja osavõtjatele!

TÄHELEPANELIK ELANIK TAIKSEST

Eakate klubi tähistas aastapäeva 20. veebruaril tähistas klubi Ehavalgus oma 28. sünnipäeva. Klubi alustas tegevust 1983. aastal, mil hakati korraldama koosviibimisi seltskondlike mängude, viktoriinide ja vigurtantsudega. Hiljem tekkisid mitmesugused isetegevusringid ja orkester, kus solistideks olid Linda Härmaste ja Valve Villems.

Siiani on tavaks õnnitleda klubiliikmeid sünnipäevade puhul, kohtutakse teiste klubidega ning suviti

Kabala Kultuuri- ja Spordi Selts esitas Lõuna-Järvamaa Koostöökogule projekti ,,Kabala kandi lastele rahvariiete valmistamine koostöös lastevanematega“. Projekt sai rahastuse Leader-meetme raames PRIA toetusega. Alates eelmise aasta oktoobrist on koos lastevanematega õmmeldud Kabala lastele Pilistvere kihelkonna rahvariideid ning esimest korda saavad lapsed neid kanda koolis toimuval vabariigi aastapäeva aktusel.

Lisaks PRIA toetusele saadi Erakogu rahalist tuge ka Eesti Kultuurkapitalilt sõlgede ja puuvillaste sukkpükste ostmiseks. Ühistööna valminud rahvariideid kannavad lapsed ka käesoleva aasta suvel toimuval koolinoorte laulu- ja tantsupeol Tallinnas.

AILI ROOSA

Kabala Põhikooli direktor

Kas nii peabki?

Lokuta lasteaia lapsed ja töötajad kasutavad ujulasse minekuks ja tööletulekuks Tolli tänavat. Kui jõuame suurte majade lähedusse(sinna, kus ühel pool teed silikaadist laotud müür), on kõnnitee mõlemad ääred tihedalt „kaunistatud“ koerte väljaheidetega. Lemmikloomale võimaldatakse oma vajadusi küll rahuldada, kuid omanik ei hoolitse selle eest, et oma lemmiku järelt ka koristada. On arusaadav, et lapsevanemale kohe kuidagi ei meeldi kui tema lapse jalanõud on määrdunud ja haisevad.

Kutsun üles kõiki, kes märkavad ja tunnevad ära koera peremehe/perenaise, teatama sellest vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile, kes saaks vastavaid meetmeid rakendada.

Ootame koeraomanikelt mõistvat suhtumist ja kaaskodanike suhtes hoolivamat käitumist!

LASTEAIA NÖRDINUD TÖÖTAJAD

Öeldakse: „Arst ravib inimest, loomaarst aga ühiskonda” Vali ühiskonnast hooliv inimene riigikogusse!

RAIVO RAJA liikmekandidaat

�������������������������������������������������

������������������������������� �������������������������� ���������������������������������� ��������������������������������������

������������� ������������������������� ������������������������������ ������������������������������������������������������������ �������������������������� ���������������������������������������������� ��������������������������������������������������������������������������� �������������������������������������������������������������������� �������������������������������������������������������������

nr. 303

raivo.raja@mail.ee 520 9089 Töötan loomaarstina Järvamaal pea 25 aastat. Loomadega tegeledes ja neid ravides olen mõistnud, kui sõltuv on kogu meie elukeskkond hoolivusest. Nende aastate jooksul on saanud mulle hingelähedaseks tegeleda heategevusega. Kaheksa aastat olen tegutsenud ülemaailmse Lions-organisatsiooni Eesti piirkonnas abivajajate aitamisega. Mind on valitud neljal korral kohaliku omavalitsuse koosseisu.

Kandideerin Riigikokku sooviga olla maarahva esindaja. Toetan elektrihinna langetamist, emapensioni ja tasuta kõrghariduse kehtestamist.

Soovin osaleda maaelu arenguprogrammide koostamisel. Leian et noored pered, kes tulevad elama maale, peaksid saama igakülgset abi eluaseme rajamisel.

Järva maavanem pr. Tiina Oraste: „Tunnen Raivot juba aastaid. Tegemist on väga kohusetundliku ja põhjaliku inimesega. Volikogu esimehena on tema märksõnaks olnud koostöö. Enne otsuste tegemist püüab Raivo kuulata ära võimalikult paljude arvamuse. Oma väljaütlemistes on ta aus ja otsekohene. Oma arvamus on põhjendatud, mis ei tähenda, et ta meeskonnatöös ei kuulaks teisi.

Märkamata ei ole jäänud ka Raivo tegevus heategevuse vallas. Kuna mul endal on kodus lemmikloom, siis tean, et võin küsimuste ja probleemide korral alati Raivole helistada ja abi leida.

Andes Riigikogu valimistel hääle Raivo Rajale, võite kindlad olla tema tegevustele ja lubadustele aidata kodumaakonda.“

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

6

persoon

Muhu mustrid, balletisussid ja Haapsalu sall “Kui keegi annaks võimaluse, siis mina ostaksin natukene aega. Väga kallilt ka ei tahaks osta, aga sellise paraja summa eest võtaksin küll ühe tüki. Ja siis lõpetaksin ära kõik poolikud käsitööd ja oleksin endaga hullult rahul. Aga kuna keegi pole aega juurde pakkunud, siis peab seda siit ja sealt kokku näpistama.”

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

See eespool olev tsitaat on laenatud ühest imevahvast blogist, mida Anu Pink aegajalt (kui tal on õnnestunud aega näpata) ikka täiendamas käib. “Ära sa seda blogi aadressi lehte kirjuta, kes tahab, see leiab ise üles,” arvab Anu. Võib suhteliselt kindel olla, et see, kes blogi üles leiab, ennast sinna tundideks ka unustab.

Fotod isevalmistatud riietest, pooleliolevatest sokikandadest või muinasjutuliselt kaunitest jõuluehetest koos juurde kuuluvate muhedate kirjeldustega on nii vahetud ja kaasakiskuvad, et isegi käsitööga mitte sina peal olev lugeja tunneb endas vastupandamatut tahet kas või paari heegeldatud pajalappe valmis vihtuda.

Ballett, matemaatika ja elektrotehnika Rohkem kui kakskümmend aastat käsitööõpetajana ametis olnud Anu teekond selle ala juurde kulges huvitavat trajektoori mööda. Õrnas eas Orissaare tüdruk Anu oli aastaid andunud “balletitantsija”. “Oijah, see oli nii ammu – ma olin siis nii pikk ja peenike,” muigab ta. Anu meenutab, et käis 2. või 3. klassis, kui Orissaarde kolis noor arst, kes oli olnud Tartus Vanemuise teatris baleriin.

Noor hakkaja naine otsustas, et tutvustab lastelegi balleti graatsilist maailma ja leidis üsna palju järgijaid. “See oli ikka sürr ettevõtmine küll – treeningud toimusid seitse päeva nädalas ja ikka korralikult: stange ääres tegime harjutusi, meil olid varvaskingad, plaadi pealt mängis taustaks klassikalise balleti muusika. Ega me eriti andekad olnud, aga tahtmine oli suur.

Tantsisime isegi “Pähklipurejat”,” naerab Anu seda kõike meenutades. Hoolimata sellest, et ballett oli südames, ei läinud ta balletikooli. Põhjuseks see, et ta jõudis treeninguteni liialt hilja ja eks annet läinuks ka rohkem vaja.

URMAS TARTES loodusemees

Nõo Keskkooli matemaatika eriklassi õppima minnes sai Anu üheks uueks ja väga toredaks klassiõeks. Ka pärast kooliteede lõppemist oleme aeg-ajalt (lisaks

“Koolis olin ma eeskujulik õpilane, ent esialgu kohutavalt arg laps. Põhjuseks ilmselt see, et ei mina ega vend käinud lasteaias, vaid olime vanaema hoida. Vanaema oli muide väga lahe ja andis meile piisavalt palju vabadust, ent mina tundsin ikka omaealistega suhtlmisest puudust. Kõik mu sõbrannad käisid lasteaias ja see, mida nad lasteaia kohta õhtuti mulle rääkisid, tundus jube põnev. Kooli minnes olin väga arg ja kuna ema oli pedagoog, siis see pani omakorda pitseri peale. Muide, isegi kui olin üksi kodus ja telefon helises, siis ma tavaliselt vastu ei võtnud – kartsin, et ei oska piisavalt hästi või valju häälega vastata ja siis saan riielda… Need, kes mind praegu tunnevad, ei usu iialgi, et ma selline vaikseke ja arg olin, pigem vastupidi.”

Julgemaks ja iseseisvamaks muutus Anu oma sõnul siis, kui ta pärast põhikooli suundus õppima mandrile, Nõo kooli matemaatika eriklassi. Reaalained on talle alati sümpatiseerinud, seetõttu ei mõistnudki koolis keegi seda, kui pärast lõpetamist soovis neiu ühtäkki hoopis käsitööõpetaja ametit omandama minna. Anu jaoks oli see aga täiesti loogiline valik. Tegelikult tahtnuks ta minna kunsti õppima, et aga viimane kokkupuude kunstitundidega jäi põhikooliaega, ei leidnud ta endas piisavalt palju julgust, et proovima minna. “Olen suhteliselt veendunud, et ega ma oleks sisse saanud, kuna joonistamises ma eriti kibe käsi polnud ja kunstieksamil oleks seepärast kindlasti läbi kukkunud,” arutleb Anu. Siis aga avati Tallinna Pedagoogilises Instituudis, nüüdses Tallinna Ülikoolis põnev eriala – üldtehnilised distsipliinid ja käsitöö, mis matemaatikakallakuga klassi lõpetanud neiule sära silma tõi. Vastuvõtueksamitena tuli sooritada matemaatika- (suuline ja kirjalik), füüsikaeksam ja kirjand. “Ei mingit kunstikatset!

Mõtlesin, et see on ju köki-möki ja nii ma sisse saingi. Elektrotehnikat õppisime, kuidas kodumasinaid remontida jne, selle kõrvalt siis õmblemist kah.” Kodumasinaid Anu hilisemas elus eriti remontima pole pidanud. “Õnneks on mul selline mees, kes need probleemid lahendab,” on ta rahul.

olevat küll silmi pööritanud, et mismoodi ikka üks pealt kahekümnnene on juba kahe lapse ema ja kõrgharidusega ka veel…

“Oi, alguses oli ikka kohutavalt raske. Mul polnud peaaegu mingit lastega töötamise kogemust. Praktika ajal olin küll kuskil pioneerilaagris laste järele valvanud, aga see kogemus oli väga pealiskaudne ja Suure-Jaanis pidin esimest korda n-ö elus pubekaid ohjama hakkama. Mis veel hullem – esialgu võeti mind tööle kunstiõpetajaks, kuna käsitööõpetaja oli 72aastane ja kooli juhtkond palkas mind selle mõttega, et kui too pensionile jääb, olen mina kohe varnast võtta. Seni aga pidin andma kunstitunde, ise sellest suurt midagi teadmata… Pidi mul ikka julgus olema,” imestab Anu nüüd. Noor pedagoog mõtles pidevalt hirmuga, mida teha juhul, kui õpilane pöördub tema poole mõne kunstialase küsimusega.

“Esimeses tunnis otsisin kapist varesetopise ja panin lapsed seda joonistama. Läks õnneks – keegi ei küsinud, et õpetaja, kuidas teie seda tiiba või nokka kujutaksite.” Kuna mõne aja pärast jäigi eelmine käsitööõpetaja pensionile, sai Anu lisaks kunstitundidele endale ka käsitöötunnid.

“See oli ikka meeletu koormus, aga ma sain hakkama.”

Kudumist võib õppida vanuigi

Kõrgharidusega 22aastane Anu, kes selleks ajaks oli ka kahe lapse ema, suunati tööle SuureJaani Keskkooli.

Kohalikud

Anu ütleb, et ta pole range õpetaja, kellele kõik kuuletuvad.

“Olen alati püüdnud leiutada mingeid väikeseid nippe, kuidas õpilasi köita ja seeläbi ärgitada nende huvi käsitöö vastu. Olgu selleks siis kaasa võetud Burda moeajakiri, mis omal ajal oli ju tõeline hitt, või põnevate faktidega vürtsitatud ülevaade moeajaloost. Ja mulle tundub, et õpilastele see meeldib,” arvab ta ise.

Aastatepikkuse kogemusega käsitööõpetaja oskav pea eksimatult vahet teha, kas algaja kuduja on sokikanna või kindapöidla teinud ise või saanud abi emalt-vanaemalt. “Ega ma kudumit üles harutada käsi, aga head hinnet selle eest panna ka ei saa. Pigem kipuvad ära petma need lapsed, kes muidu on head käsitöötegijad, aga ajapuudusel või laiskusest siiski kasutanud kõrvalist abi. Vaat siis on juba raskem aru saada.” Tema tähelepanekut mööda on inimesed erinevad – mõni on sündinud käsitöötegija, teine ei saa kunagi kudumise-tikkimise-õmblemisega sinasõbraks. “On ka neid, kes 4.–5. klassis on kohutavalt

klassi kokkutulekutele) kokku saanud. Kui Anu iseloomustama hakata, siis esimesena tulevad meelde sellised märksõnad: piiritu optimism ja rõõmsameelsus.

Anuga ei hakka kunagi igav. Ta mõistab nalja teha ja naljast

mõnu tunda. Sinna otsa tuleb lisada ettevõtlikkus ja mis ehk kõige põhilisem – ta on lõputute põnevate ideede generaator.

Sealjuures on tal suurepärane oskus oma ideedest välja sõeluda kõige kandvamad ja need ka si-

Varesetopis ja hulljulge kunstiõpetaja

hädas, ent näiteks keskkooli jõudes läheb “käsi lahti” ja koovad nagu kulda.”

Oma koorijuhist emale õpetas Anu sokikudumise selgeks siis, kui too jäi pensionile. “Küll ta hädaladas alguses, et tema iialgi kuduma ei hakka. Nüüd naudib täiega,” naerab Anu.

Kole käsitööõpik ja premeeritud raamatud Saara kirjastus, mille üks asutajaid Anu on, sündis lihtsal põhjusel – vaja oli käsitööõpikuid. “Vanad õpikud olid füüsiliselt koledad, polnud ühtegi fotot, mitte ühtegi värvilist joonist, midagi sellist, mis vähegi oleks köitnud. Sõna otseses mõttes ei osanud ma neid tunnis kasutada ja nii sündiski mõte koostada ise õpik. Algaja raamatukoostajana ei julgenud ma käsikirja kusagile kirjastusse pakkuda ja otsustasin seetõttu oma kirjastuse asutada,” räägib Anu. Nüüdseks on väikelinnas asuv pisike kirjastus muutunud juba globaalseks – 2009. aastal välja antud imekaunis raamat “Haapsalu sall” on võitnud ka Jaapani ja Ameerika käsitööhuviliste südamed ning on sealsete müügiedetabelite üks bestsellereid.

Viimati ilmunud trükiste seas andis kirjastus välja uhke ja värvikireva Muhu rahvakunsti tutvustava raamatu “Meite Muhu mustrid”, kus on põnevat lugemist Muhu käsitöö kohta, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui ka tikkimiseks ning suur hulk erinevaid mustreid. Raamatul on kolm autorit, Anu üks neist.

Selle aasta alguses tunnustati raamat ka Kultuurkapitali aastapreemia vääriliseks. “See oli tõesti väga suur üllatus ja muidugi ilus üllatus. Kui Kultuurkapitalist helistati, oli mu esimene emotsioon, et appi – olen mingi aruande tegemata jätnud. Aga kutsuti hoopis aashikindlalt, olude kiuste ellu viia.

ANNELI KENK

mõtte- ja töökaaslane

Anu on ideede-inimene.

Sõna “keskmine” on Anu puhul välistatud. Ta ei tee kunagi

Ülle Kuldkepp

tapreemiate jagamisele…”

Anu ütleb, et preemiat saada on meelitav, ent siiski vääriksid tänumedalit kõik need kümned inimesed, kes koostamise juures kaastegevad olid. “Aga eks kipub nii olema, et aupaistet saavad tunda vaid need, kelle nimed kaanel ära trükitud.”

Seoses “Meite Muhu mustrite” raamatu koostamisega süvenes Anus veelgi sügavam huvi eesti käsitöö ajaloo vastu. “Pole just väga palju kirjalikke andmeid selle kohta, kuidas mõnd mustrit tehniliselt tehti, milliseid võtteid kasutati. See hakkas mind väga huvitama. Ehk viib see huvi mind järgmise ametini, mine tea,” mõtiskleb Anu. Alates 1990. aastast Türi Majandusgümnaasiumis käsitööõpetajana töötanud Anu pakib juunikuus viimased tööõpetuse klassis kapinurgas vedelevad lõngatokid ja niidirullid kasti ja jätab vähemalt esialgu õpetajaametiga hüvasti ning pühendab ennast muudele projektidele. “See otsus ei tulnud

kergelt. Aga arvan, et poleks seda otsust teinud, kui kool ei oleks n-ö ära kadunud. Olgem ausad – ma olen seda tööd teinud juba 25 aastat ja nüüd tundus, et on õige aeg lõpetada.”

Aga, käed rüpes, Anu istuma ei jää – selleks keerleb tema peas liiga palju hullumeelseid ja vähem hullumeelseid ideid.

“Olen kohutav ideedegeneraator, suudan lühikese ajaga peas toota mitu-mitu ideed, mida kohe ka teostada tahan, aga enamasti siiki ei jõua. Püüan siis ennast suruda reaalsuse piiridesse ja valida kümnete mõtete seast välja ühe, mida sellele jäägitult pühendudes teostama asun. Olen ülimalt tänulik, et olen leidnud erinevate projektide käigus palju mõttekaaslasi, kes minu “hullustele” kaasa elavad ja igati abiks on. Ka kirjastuses on meil väga tore seltskond koos. Ja ega teisiti saakski – kui meeskond ühise eesmärgi nimel koostööd ei tee, ega siis sellest midagi välja tulegi.”

tavalist kooki, ei kirjuta igavat raamatut, ei koo ühevärvilisest lõngast sokke. Anu on uskumatult töökas ja põhjalik. Tõeliselt hea tulemuse nimel tegutsedes ei loe minuteid ega tunde. Ärkab hommikul väga vara, tavaliselt is-

tub ta kell kuus hommikul meie kontoris, joob ülisuurest kruusist rohelist teed ja töötab. Kes Anu lähemalt tunnevad, on nautinud tema huumorimeelt ja oskust lugusid jutustada. Me oleme koos naernud nii, et silmad märjad.

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

7

poliitika

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Türi piirkonna omavalitsuste ühinemisel 1+1+1+1 = 5 ÜLLAR VAHTRAMÄE abivallavanem

Matemaatiliselt peaks pealkiri küll vale olema, kuid kui hinnata üle viie aasta tagasi toimunud nelja Türi piirkonna omavalitsuse ühinemist suureks Türi vallaks, siis minu arvates on pealkirjas olev matemaatika õige.

Kuidas on siis viie aastaga neljast viis saanud? Saan seda väita selle põhjal, et oman väga erinevaid töökogemusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas: kaheksa aaastat Kareda vallavanemana, neli aaastat Siseministeeriumis kohaliku omavalitsuse osakonna juhatajana, viis aaastat Järva maavanemana ja nüüd juba üle aasta Türi abivallavanemana.

Kareda vallavanemana kogesin väikese valla võimekust ja võimalusi ning nüüd Järvamaa suurima omavalitsuse võimekust ja võimalusi – erinevus on väga suur ja kindlasti Türi valla kasuks. Minu igapäevatöö Türi vallas abivallavanemana on rahandus- ja arendusküsimused, asendades samas täitmata arendus- ja rahandusosakonna juhataja ametikohta. Eestis on üle 10 000 elanikuga valdasid, nagu Türi vald, ainult viis.

Olles tööl Siseministeeriumis, oli osakonna üks ülesanne omavalitsuste võimaliku ühinemise ettevalmistamine. Palju

räägitud kaartide joonistamine oli tegelikult mahuka töö üks väiksemaid ja viimaseid osasid.

Heameel on tõdeda, et Türi vald ongi tegelikult ühinenud nendes piirides, kui siis variandina välja pakkusime.

Peamiseks ühinemise tugevuseks on minu arvates mahuefekti ehk ökonoomia ja mastaabiefekti ehk omavalitsuse teenuste arvu märgatav tõus, alates lastest kuni vanuriteni ja hoolekandest kuni ettevõtluseni.

Kui palju ühinemine maksma on läinud ja milline on ühinemise otsene rahaline effekt – seda ei saa tegelikult isegi täna, viie aasta möödudes täpselt öelda. Paljude ettevõtmiste nii majanduslik kui ka kvaliteedi efekt võib avalduda alles aja möödudes. Ühinemine ei ole ainult liitmine, vaid uue mitmetasandilise organismi ülesehitamine ja sõltub seega paljuski inimeste oskustest.

Selge on see, et ühinenud Türi valla investeerimisvõime on viimasel viiel aastal hoogsalt kasvanud.

Vaadates eelmise aasta lõpus valminud Türi valla uut arengukava ja arengustrateegiat, ei ole näha siin ka langustendentsi. Strateegiline eesmärk on vallakodanikele kõigi oluliste teenuste kättesaadavuse võimaluse loomine kohapeal – Türi vallas. Näiteks on eelmisel aastal loodud Oisu perekodu ja 2013. aastal valmiv Türi hoolekandeküla. Ei ole mõtet üle korrata viimaste aastate, käesoleva ning lähiaastate investeeringuid. Neid on iga vallakodanik ise tajunud ja saab täna ning tulevikuski oma silmaga näha. Samas on Türi valla laenukoormus natuke üle poole seadusega lubatust.

See tähendab, et ka finantsiline võimekus on arvestatavalt olemas. Ja seda olukorras, kus paljud omavalitsused Eestis on

ennast tänaseks investeerides lõhki laenanud. Muidugi tuleb iga uut investeeringut põhjalikult kaaluda, et hiljem seda ka majandada suudetaks. Lisaks omadele inimestele pöörab Türi vald väga palju tähelepanu meie külalistele ja valla maine kujundusele. Külalised toovad valda reaalset raha ning annavad tööd kohalikele inimestele. Türi vald on oma maineürituste poolest tuntud üle Eesti ja on siin edukam kui maakonnakeskus Paide.

Lisaks finantsvõimekusele on Türi vallas väga oluline projektikavandite koostamise võimekus. Toome projektide kirjutamisega vallaeelarvesse igal aastal täiendavalt kümneid miljoneid kroone.

Türi valla puhul on kindlasti oluline ajalooline piirkonna tõmbekeskus Türi linn. Kõige rohkem on ühinemisest investee-

ringute mõttes võitnudki viimane, kuid see on samas kasulik kogu piirkonnale. Valla toimimise eesmärk on lisaks tõmbekskuse arendamisele tagamaa ehk maapiirkondade arendamine. Ühte ei saa teisele eelistada, sest nad tegelikult ju täiendavad teineteist. Viie aastaga ei ole me veel üle saanud sellest, et aeg-ajalt kipuvad kohalikud poliitikud maa- ja linnapiirkonda omavahel vastandama. Sellele ohule on viidanud ka Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi kohalike omavalitsuste 2005. aasta ühinemiste ja tagajärgede analüüs.

Olen aga kindel, et see on kõigest kasvuraskus, millest aja jooksul üle saadakse. Nimetatud analüüsi põhjal on kasvanud ühinenud omavalitsuste strateegiline võimekus. Türi vallas on see kindlasti nii ja sellepärast julgen taas korrata pealkirja – Türil 1+1+1+1=5.

kriisi niigi tõusid igal aastal 20%. Praeguseks oleme kriisi lõpusirgel jõudnud olukorda, kus aastatel 2011–2013 on eelarve miinuses ja riik seisab sisuliselt ühe koha peal paigal.

Meile sisendatakse pideva järjekindlusega, et majandus kasvab ja jõukus tuleb kunagi tulevikus.

Muidugi, on selge, et me ei saa endale lubada Põhjamaade heaolu ja maksusüsteemi, sest me pole lihtsalt nii rikkad. Ja see polegi ehk eesmärk. Aga enne, kui jõuame Põhjamaadest Eestini, on suur tükk tühja maad.

Taani parempoolsed arutavad oma riigis selle üle, kas kõrgeim tulumaksuaste on 50% või alla selle. Meil seevastu tõuseb metsik kisa, kui räägitakse, et näiteks 1000 eurot ületav sisse-

tulekuosa võiks olla uuesti maksustatud 26%-ga nagu maksime kõik 10 aasta vältel. Meil on valida, kas usume jätkuvalt muinasjutte madalatest maksudest, aga tegelikkuses läheb järjest rohkem riigi teenuseid maksuliseks, või oleks meil siin riigis mõistlik kokku leppida, mida me maksude eest saada tahame, ja siis see ka ausalt ilma vigurdamata kokku korjata.

See oleks kodanikele lõpuks ka odavam. Meenutagem siin kas või IRLi haridusministri varasemat artiklit maksulisest kõrgharidusest ja nüüdsest nende juttu tasuta kõrgharidusest. See on variserlikkus!

Sotsiaaldemokraadid arvavad, et kõrgem elatustase ei ole võimalik, kui me ei panusta ini-

meste arengusse. Hetkel hoolib Eesti oma inimestest vähem kui keskmine Euroopa riik. Seniste lihtsate, et mitte öelda lihtsameelsete maksulahenduste aeg on Eestis möödas ja kui meil kuskilt kärpida pole, siis tuleks tulusid suurendada. Sotsiaaldemokraatide jaoks oleks vägagi mõistlik suurendada tulusid selleks, et maksta lisaks sünnitoetustele ka mõistlikku lastetoetust senise 19 euro asemel 60 eurot kuus. Jätkata katkestatud lasteaedade programmi ja huvihariduse toetamist. Tagada hea hariduse kättesaadavus, sõltumata pere varanduslikust seisust või elukohast, ja luua nii alus neile noortele, kes suudaksid anda oma jõu tuleviku Eesti arengusse.

meie inimeste ja ühiskonna tervisele tuleb ainult tunnustada. Ma olen rõõmus, et Jaanus Marrandi on jõudnud sotsiaaldemokraatlike põhimõteteni, need on tema senistest valikutest mulle kõige sümpaatsemad. Kui ma kunagi noorena hääletasin tema kui Keskerakonna esindaja poolt, oli see lihtsalt kohaliku, oma valla mehe toetamine. Saan aru, et kuigi ta ei leidnud enam vajaliku ega võimaliku olla Keskerakonna ega ka Rahvaliidu liige, tunneb ta siiski soovi esindada siinse ringkonna inimesi.

Minu enese otsustamine neil valimistel on lihtne. Annan oma hääle Kaia Ivale, sest olen näinud tema tööd linnapeana,

töötasin temaga mitu aastat koos ning näen teda nüüd tegutsemas Riigikogu liikmena. Pean temast lugu, sest ta on arukas, analüüsiv ja nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes, suudab olla eestvedaja ning on järjekindel oma seisukohtade kaitsmisel, süveneb probleemidesse ja innustab kogu meeskonda neile lahendusi otsima. Kaia on otsekohene ja õiglane – need ei saa kunagi olla kõigi poolt hinnatud omadused, sest õiglane lahendus võib olla kellegi isekate soovidega vastuolus, kuid mina hindan neid omadusi kõrgelt.

Soovin kõigile lihtsaid ja kindlaid otsuseid – usun, et meie kõigi valikud määravad tulevikku.

Aeg on muutusteks küps

JAANUS MARRANDI Riigikogu liige

Riigikogu valimiste eel vaatavad paljud inimesed küsivalt enda ümber ja on lubaduste virvarris segaduses. Ega see olegi lihtne, sest kõik erakonnad on valimispäeva lähenedes muutunud enneolematult lahkeks. Päris lihtne on valida hetkeemotsiooni ajel ja võita suure enesereklaamikära saatel eraldatud mõnisada eurot, aga pikema aja jooksul kaotada hoopis rohkem, sest tegelik selle erakonna poliitika sinu huvi-

dega ei arvesta.

Meil ongi peaaegu kõik valimised olnud üles ehitatud lihtsatele lubadustele stiilis, et kõigile raha kätte ja kohe ruttu!

Ja kui kohe ei saa, siis viieteistkümne aasta pärast oleme kindlasti rikkamate hulgas.

Need lubadused on toonud valimistel palju hääli ja andnud võimu. Paraku on tänaseks selgeks saanud, et see ei toimi enam. Kogemused on kurvad: kaks erakonda (RE ja IRL),

kes rääkisid aina madalamatest maksudest, ei ole suutnud nelja aasta jooksul eriti ühtegi oma lubadust täita. Praegugi kutsutakse kindlusele rõhuvate valimisloosungitega üles enda poolt hääletama ja räägitakse jätkuvalt madalamatest maksudest.

Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et see ei ole enam usutav tee. Me oleme saanud madalamate maksude asemel tegelikkuses hoopis tõusva maksukoormuse ja kallinevad hinnad, mis on pärit maksutõusude mõjust. Ehk tegelikkuses on suurendatud hoopiski nii ettevõtjate kui ka inimeste ebakindlust. Suure kisa saatel on viimastel aastatel vähendatud tulumaksu 26-lt %-lt 21%-ni ajal, mil inimeste palgad enne

Riigikogu valimistest ja rahvaesindajast

PIPILIIS SIEMANN Türi valla elanik

Riigikogu valimiste eel on küllap kõigil korralik üledoos poliitikute vali-mind-loosungitest, reklaamist ja lubadustest. Samal ajal on siiski vaja, et kodanikud annaksid oma hääle ja volitaksid kedagi enda oma piirkonna eest seisma. Oma hääle andmisega ühele või teisele kandidaadile avaldab igaüks meist mingile maailmavaatele ja tegutsemisviisile toetust. Seega on valimiste

eel igal meist vaja eneselt küsida, milliseid inimesi ma soovin näha end esindamas.

Ma tahan, et minu maad ja koduvalda juhiksid inimesed, kes on kindlate veendumustega, kelle puhul saan olla kindel, millised on tema hoiakud ning väärtused, ja uskuda, et samasugused on need ka järgmise nelja, kui mitte isegi neljakümne aasta pärast. Soovin näha end esindamas inimesi, kes ei siuna mõõdutundetult Eesti Vabarii-

ki, viidates oma sõnavõttudes, et riik ei ole teinud seda, teist ega kolmandat, nagu oleks see „riik“ mingi eraldiseisev ja vihkamisväärne vaenlane. Tahan, et minu koduvalla inimesed ei peaks piinlikkust tundma ega veaks kihla, kas järgmises kohalikus lehes ilmub sõltumata artikli teemast ikka mõne kohaliku mehe parastavaid ja halvustavaid lauseid siitsamast vallakodanike valitud saadiku kohta, kes pole juhtumisi nende lemmik(erakonnast). Ootan, et nad teiste tegude pisendamise ja naeruvääristamise asemel räägiksid enda tehtust, oma püüdlustest Eesti inimeste elu edasi viia. On olemas selline vanasõna: “Teist alandades ei

ülenduta iial.” Kahjuks pole mõni inimene seda kunagi kuulnud või ei pea järgimisväärseks.

Mina isiklikult olen küll tänulik mõlemale meie vallast valitud saadikule Riigikogus – usun, et nad on teinud oma tööd südamega. Ma pole kuulnud, et Kaia Iva oleks kunagi keeldunud aitamast nõuga Türi valla ametnikke või elanikke, viimast neid kokku vajalike inimestega või soovitamast arukaid tegutsemisviise. Ma ei pea tähtsusetuks eakate ega seltside ja koolide pisikestele projektidele tähelepanu pööramist ega nende innustamist, ma arvan, et julgust rääkida alkoholitarbimise väga tõsisest mõjust

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

8

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Hädaabinupu teenus on leidnud kasutust

Eelmise aasta oktoobrist vallas käivitunud sotsiaalvalveteenust (rahva keeli – häirenuputeenus) on kasutatud 56 korral. Nendest kaheksal on inimene vajanud tõsist abi.

Projekti “Sotsiaalvalveteenus = turvaliselt üksi kodus” raames said kümme üksi elavat eakat testimiseks kella asemel randmele paigaldatava häirenupu. Teenust pakub Meditech Estonia OÜ ning testgrupis olevad eakad ei pea teenuse eest ise maksma.

Meditech Estonia OÜ juhatuse liikme Paavo Ala koostatud aruandest lähtuvalt on häirenuppu kasutatud 56 korral. Tegemist on siiski hädaabinupuga ehk kui kliendil ei ole võimalik muud moodi oma abivajadusest teada anda, siis vajutatakse nupule.

Paraku väitis nii mõnigi eakas, et on lihtsalt nupu vastu läinud ja see on ise end sisse lülitanud. Tegelik abivajadus oli õnneks siiski ainult kaheksal korral ja kõik sellised olukorrad lahendati ning inimene sai abi. Korraldatud küsitluse tulemusena selgus, et häirenupp annab üksi elavale inimesele kindlustunde.

Türi valla projekt “Sotsiaalvalveteenus = turvaliselt üksi kodus” sai eelmise aasta septembris Hasartmängumaksu Nõukogult rahastuse summas 72 880 krooni (4658.39 eurot). Türi valla omaosalus on 10 020 krooni (640.39 eurot). Projekt kestab kuni selle aasta oktoobrikuuni. Tasub mõelda, kas kindlustunne, et saan häda korral abi kaalub üles selleks tehtavad kulutused.

ASTRIT UJOK

sotsiaaltöö spetsialist, projektijuht

Kalmistu korrastustööd on täies hoos Türi kesklinna kalmistul on kuu lõpuks ligi pooled mahavõtmiseks mõeldud 300 puust langetatud.

Koostöös Järvamaa Muinsuskaitseametiga telliti kalmistule raieplaan, mille järgi märgistati eelmise aasta novembris langetamisele kuuluvad puud ning nendest on veebruari lõpuks ligi pooled maha võetud. Raietöid organiseerib Türi Kommunaalastus.

Langetakse puid, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauapiirdeid ja -tähiseid, samuti kuivanud, kasvujõuetuseni vigastatud või esteetilise ilme kaotanud puud ning looduslikult iseuuenenud võsa. Valdavas osas kuuluvad eemaldamisele arukased, vahtrad, saared ja kuused.

Kesklinna kalmistul kasvab praegu 805 üksikpuud, puude- või põõsagruppi, millest likvideerimisele kuulub Järvamaa Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud raieplaani alusel üle 300 üksikpuu, puude- või põõsagrupi. Kavas on vabastada looduslikult kasvama hakanud puudest ja võsast kalmistu piirded ja müürilähedased alad, seda eesmärgiga, et valgus pääseks kalmistule.

Türi kesklinna kalmistu on oluline Vabadussõja ausamba asukohana ning paljude kultuuri- ja ajalooliste isikute matmispaigana. Vallavalitsusel on soov muuta linnale nii tähtis avalik ala turvalisemaks, üldilme läbipaistvamaks ja kaunimaks.

Valmiva haljastuskava kohaselt saab kalmistu uue pargiinventari, valgustuse ning teed. Koostöös Muinsuskaitseametiga on kavas jätkata ka kalmistu piirdemüüri uuendamist.

REELIKA MARRANDI

haljastusspetsialist

Kesklinna kalmistul langetas puid Leonid Putškov.

Silvi Lukjanov

Tasuta buss viib valijad Kabalasse Riigikogu valmiste päeval, 6. märtsil saab bussiga tasuta sõita Kabalas asuvasse valimisjaoskonda nr 5. Buss väljub Kahalast kell 11.00, Villeverest 11.10, Ollepalt 11.15 ja jõuab Kabalasse 11.25.

Kell 11.30 väljub buss Meossaarest ja jõuab Kabalasse 11.40. Tagasisõite alustab buss kell 12.

Valimisjaoskonda nr 5 kuuluvad Arkma, Kabala, Kahala, Kurla, Meossaare, Ollepa, Pibari, Rassi, Sagevere ja Villevere küla.

Täpsemat teavet saab küsida Ollepa raamatukoguhoidja Viivika Lepalt telefonil 5349 4141.

SILVI LUKJANOV

vallavanema nõuniku asendaja

Täitkem oma kodanikukohust Meil on OMA riik, oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed. Meie heaolu sõltub otsustest, mida ise teeme. Tulemas on järjekordsed Riigikogu valimised. Me peame otsustama, kellele usaldame on riigi juhtimise järgnevaks neljaks aastaks. Hea vallakodanik, kutsume Sind täitma oma kodanikukohust ja tulema 6. märtsil valima. Siis võid kindel olla, et riigi esindusorganisse saavad inimesed, kes tegutsevad selle nimel, et meil üheskoos oleks Eestimaal hea elada.

TOOMAS MARRANDI, vallavolikogu esimees AIVO PRÜSSEL, vallavanem

Toimetulekutoetuse maksmisest KAJA LAANEST sotsiaaltöö spetsialist

Toimetulekutoetus on riigi abi puudusekannatajatele. Toetuse määrab ja maksab vallavalitsus jooksvaks kuuks, arvestades eelmise kuu sissetulekuid ja eluasemekulusid.

Toetuse saamiseks tuleb iga kuu 20. kuupäevaks esitada vallale vastavasisuline avaldus, kuhu on lisatud dokumendid, mis tõendavad alalise eluruumi kasutamise õigust; üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid; jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluruumi alalisi kulusid.

Nimetatud dokumentidele lisaks võib vald nõuda muid dokumente.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul, perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abi vajavad lapsed ja vanemad või teised üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna koos-

seisu perekonnast ajutiselt eemal viibivad koolitusluba omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppijad juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.

Toetus tagab esmased vajadused Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha vallavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.

Toetus on mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks.

Toimetulekutoetust makstakse inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks.

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse ühise majapidamisega seotud ja ühisel pinnal elavate inimeste kõigi sissetulekutega. Perekonna sisse-

tulekute hulka arvatakse: töötasu; vanemahüvitis; elatisraha (alimendid); töövõimetuslehe alusel makstav hüvitis; pension (kõik pensioniliigid); ametliku hooldaja toetus; üksi last kasvatava puudega vanema toetus; riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused; töötu abiraha; tulu ettevõtlusest ja individuaalsest tööalasest tegevusest (kaasa arvatud tulu ettevõtlusest omandiõiguse alusel); tulu kinnis- ja vallasvara müügist ja rentimisest; tulu väärtpaberite müügist; stipendiumid; õppetoetus; honorarid; intressid krediidiasutustelt ja hüvitusfondidelt; ning muud sissetulekud.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, mida on makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest; puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus; riigi tagatisel antud õppelaenu; tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.

Määramisel arvestatakse elamispinna suurust Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse elamispinna suurust, elanike ja tubade arvu.

Normpind on 18 m² üldpinda

pereliikme kohta ja sellele lisaks 15 m² perekonna kohta. Kui korteri tubade arv on võrdne pereliikmete arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele võib toimetulekutoetuse määramisel arvestada normpinnaks kuni 51 m².

Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse taotleja ja tema perekonna kasutuses või omandis olevat kinnisvara, sõidukeid ja väärtpabereid.

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik ülejäänud perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot pere kohta.

Täpsemat informatsiooni toimetulekutoetuse kohta saab Türi vallavalitsuse sotsiaalosakonnast.

TEAVE Toimetulekupiir 2011. aastal: 1 liige 76.70 € 2 liiget 138.33 € 3 liiget 199.69 € 4 liiget 261.05 € 5 liiget 322.41 € 6 liiget 383.77 € 7 liiget 445.13 € 8 liiget 506.49 € 9 liiget 567.85 € 10 liiget 628.94 €

Selgunud on ettevõtluskonkursi tulemused Vallavalitsus kinnitas valla 2010. aasta parimate ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate väljaselgitamiseks korraldatud ettevõtluskonkursi tulemused.

Parimad nimetati kuues kategoorias, laureaatideks said kümme valla ettevõtet ja talu.

Tänavusele ettevõtluskonkursile esitati 200 ankeeti, mille eest suurimad tänud ankeetide esitajatele. Enim ankeete saadeti kategooriates „Türi valla parim kohalik toode või teenus 2010“ ja „Türi valla kliendisõbralik ettevõte 2010“.

Tänavu lisandunud kategoorias “Türi valla parim maksumaksja 2010” selgus maksuameti andmete põhjal teostatud analüüsi käigus.

Türi valla ettevõtluskonkursi tulemusi hindas selleks moodustatud komisjon koosseisus Türi vallavanem Aivo

Prüssel, Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe, Türi vallavanema nõuniku asendaja Silvi Lukjanov, Türi Vallavalitsuse arendusspetsialist Reeda Kaal, MTÜ Türi Talunike Liit juhatuse esimees Reet Länkur, PRIA Järvamaa büroo peainspektor Mati Tohver, Türi valla ettevõtja Kalmer Keevend, Türi Rahvalehe peatoimetaja Merit Männi ning Türi Arengu SA juhatuse liige Auris Rätsep.

Türi valla parimaid ettevõtjaid, toetajaid ja talunikke tunnustatakse tänukirjade ja meenetega 4. märtsil Oisu Rahvamajas toimuval Türi valla ettevõtjate päeval. Samas näeb Türi vallas kasvatatavaid erinevaid kartulisorte. Toimub konkurss „Talusulase suur einevõileib“. Ettevõtjate päeva toimumist toetab Leader programm.

Ettevõtluskonkursi eesmärk on tunnustada Türi vallas tegutsevaid edukaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh suur- ja väiketootjaid,

talusid, põllumajandus- ja muid ettevõtteid. Tänavu toimus konkurss viiendat korda.

REEDA KAAL

arendusspetsialist

TEAVE Ettevõtluskonkursi tulemused Türi valla parim ettevõte 2010 – AS TAC-Ettevõtted; Türi valla parim maksumaksja 2010 – TP-KONEPAJAT EESTI OÜ (alagrupis kõrgeim keskmine tulumaks töötaja kohta kuus) ja Estonia OÜ (alagrupis suurim makstud tulumaks kokku 2010); Türi valla aasta toetaja 2010– AS Mediato; Türi valla kliendisõbralik ettevõte 2010 - Lemmik OÜ (Kauplus Lemmik); Parim kohalik toode või teenus – parim toode – OÜ Kevadekalad Türi kolledži kohviku pitsad; – parim teenus – OÜ Metsajõe Puhkemaja majutus- ja seminariruumide renditeenus; eripreemia parima uue teenuse eest kohalikul turul – OÜ Lillelinna Mängumaa lapsehoiuteenus; Türi valla parim talu 2010 – Sassi talu, Erika Tirmaste (alagrupis parim piimatootmistalu); Ale talu, Koit ja Hille Teder (alagrupis parim teraviljakasvatustalu).

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

9

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kevadpealinna hooaeg algab täistuuridel

Turi

www.tyri.ee

Kevadpealinna maskott Murumoor tervitab kevadet pesakastinädalal valminud linnukoduga.

Katrin Soomets

Esimesel kevadkuul kutsume teid luuletama, tegema lindudele pesakaste, seiklema linnas ning tantsima kevadesse.

Järgmisel nädalal algava kevadkuu jooksul kutsume soovijaid kevadest luuletama. Saatke oma luuletus koos kontaktandmetega e-posti aadressil: kevadpealinn@tyri.ee või tooge paberkandjal vallavalitsuse infolauda. Aprillikuus avaldame luuletused koos autori nimega valla kodulehel www.tyri.ee ning kevadluulet loetakse mais ja juunis toimuvatel kevadpealinna ettevõtmistel.

Tantsides kevadesse Valla haljastusspetsialisti Reelika Marrandi eestvedamisel toimub ka sel aastal pesakastinädal “Igale linnule oma kodu”, mille jooksul valmistavad valla koolide õpilased tööõpetuse tundides pesakaste. Linnukodud pannakse üles koolide ümbrusesse, linna parkidesse ja

koduaedadesse.

Märtsikuu üheks suurimaks ettevõtmiseks on kevade alguse tantsupidu pühapäeva, 20. märtsi õhtul koos ansambliga Apelsin. Kevade alguse peole on kutsutud teiste teemapealinnade esindajad esimest korda koos kultuurikollektiiviga. Seda seetõttu, et Tallinn on sel aastal Euroopa kultuuripealinn ja enamik teemapealinnu kuuluvad kultuurilinnade võrgustikku.

Kevadpeo lõpus, astronoomilise kevade saabumise hetkel, 20. märtsi öösel kell 1.21 toimub kesklinna pargis särav ja tuline kevade tervitus. Kohti kevadpeole saab broneerida Türi Kultuurimajas alates 8. märtsist.

Esimene kevadpäev, 21. märts, algab Kevadpealinna lipu heiskamise ja linnulauluga, pärastlõunal toimub traditsiooniline noorte seiklusmäng, kuhu oodatakse osalema 4–6-liikmelisi võistkondi.

Traditsiooniliselt korraldatakse

orienteerumismäng linnas, kus igas punktis tuleb edasipääsemiseks lahendada ülesanne.

Seiklusmängu korraldav Türi Noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen lisas, et vajalik on eelregistreerimine noortekeskuses ning mäng toimub iga ilmaga.

Tutvustatakse tulpide hingeelu 25.–26. märtsil tasub sisse astuda Türi Raamatukogusse, kus leiab aset raamatulaat

Kasutusele antakse mitteeluruum

“Kingi raamatule uus elu”.

Soovijad saavad endale valida tasuta sobiliku raamatu. Endale mittevajalikke raamatuid saab Türi Raamatukogus ära anda 7.–19. märtsini.

1. aprillil toimub linna kultuurimajas esimest korda „TULBIpäev“.

Ettevõtmisel räägivad tulpide hingeelust mitmed oma ala asjatundjad ja kollektsionäärid. Vaadata saab lõiketulbi näitust, kus on esindatud vähemalt 50 erinevat sorti, ning Türi tegevkunstnike ja valla lasteaedade laste kunstinäitust. Tegevust pakuvad töötoad: klaasvitraaž, tulpide viltimine, tulbikaardid ja maalimine ning avatud on nõustamisnurk. Samuti saab lasta ennast pildistada meeldivate tulpide taustal.

Kevadpealinna 2011 sündmustest on valminud vastav trükis, mida jagati turismimessil „Tourest 2011“ Tallinnas.

Kohalikud inimesed saavad infovoldikuid kultuurimajast, vallavalitsusest, raamatukogudest ja teenindusasutustest. Samuti soovitame külastada meie kodulehte internetis www.tyri.ee/ kevadpealinn.

Märtsi lehes tutvustame lähemalt järgmisi kevadpealinna kalendris olevaid sündmusi.

Tänavu saab Türi kevadpealinna tiitli 12. korda.

KATRIN SOOMETS

kultuuri- ja välissuhete spetsialist

KOMMENTAAR ÜLLE VÄLIMÄE

Kevadpealinna korraldustoimkonna juht

Toimkonnaliikmete peas on juba pikemat aega kevadmõtted ja kevadkuus märtsis soovime teid kõiki nendega „nakatada“. Selleks pakume teile, head inimesed, mitmeid põnevaid ettevõtmisi, kust meelepärase ja hingelähedase leiab vahest igaüks. Meie arvates jagub toredaid sündmusi kogu kevadpealinna-perioodi. Hea vallarahvas, oled oodatud osalema ja osa saama kevadsündmustest Türil.

lepingule projekti „Laupa mõisakooli restaureerimine“ tulemuste säilitamiseks fondi eraldi pangakontoga ja võttis kohustuse eraldada alates 2011. aastast 10 aasta jooksul Türi valla eelarvest igal aastal Laupa mõisahoone hooldamiseks ja säilitamiseks vähemalt 6528.33 eurot.

• Taotles Euroopa Regionaalarengu Fondi Balti mere regiooni programmist toetust projektile „Vesi – kohaliku ja regionaalse arengu ressurss“ – Waterloo 170 000 eurot.

• Võttis Rahandusministeeriumiga kooskõlastatult Türi valla investeeringuobjektide kaasfinantseerimiseks laenu kuni 152

TÜRI VALLAVALITSUS

Haridusreformi jätkust vallas Türi Põhikooli ja Türi Ühisgümnaasiumi õpetajate konkurss on läbi, õppekava täitmise tagamiseks vajalikud põhiainete õpetajad leitud ning koolituslubade taotlused Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud. Haridus- ja teadusministril on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel õigus nimetatud taotlusi menetleda kaks kuud.

Seni, kuni pole koolituslube, pole ka veel koole ning kuni pole koole, ei saa töötajatel olla töölepinguid. See on ka põhjus, miks ei ole avalikustatud uutes koolides tööd alustavate õpetajate nimesid. Ülejäänud koolitöötajate ametikohad täidetakse pärast asutustele koolituslubade saamist, 2011/12. õppeaasta personali koosseisu ametikohtade lõikes on Türi Vallavalitsus juba kinnitanud. Kogu kooli personali nimelise koosseisu avalikustamise asutuse tegevuse kajastamiseks peetava veebilehe kaudu otsustab direktor siis, kui koolid on kõik töötajad leidnud.

Koolide direktorid on valmis saanud ka kooli õpilaste vastuvõtmise korra, mis avalikustakse Türi valla veebilehel hiljemalt 1. märtsil 2011. Vastuvõtukorras ei saa muudatusi teha perioodil 1. märtsist kuni 31. augustini 2011.

Kogu järgnev loogiline asjade käik on põhiosas seotud koolitusloa saamisega, ettevalmistavad tegevused järgmiseks õppeaastaks toimuvad nii Türi põhikoolis kui ka ühisgümnaasiumis vaatamata loa puudumisele.

Kuidas täpselt õpilasi uutesse koolidesse võetakse, missugused on õppesuunad, missugused on vastuvõtukatsed, kuidas klassid moodustatakse, millal tekivad koolidele oma kodulehed jpm küsimused saavad Türi valla elanikule selgemaks märtsikuise Türi Rahvalehe vahel ilmuvast erilehest, mis on pühendatud Türi linna hariduskorralduse uuendusele. Selles lehes saavad sõna nii direktorid kui ka nende head abilised ning teised asjaga seotud inimesed, samuti leiab sealt koolide vastuvõtukorra terviktekstid koos kommentaaridega.

KÜLLE VIKS

Volikogu 22. veebruari istungi kokkuvõte • Kinnitas Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna vastutusalas olevate rahaliste kohustuste täitmise täiendava kontrolli tulemused.

• Muutis Türi Vallavalitsuse põhimäärust, täiendades ja korrigeerides selles lastekaitsealaseid ülesandeid.

• Muutis Türi valla 2011. aasta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 6 018 395.84 eurot ning kulu pärast muutmist on 6 922 830.05 eurot. Türi valla 2011. aasta muudatustega eelarve on avalikustatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee • Lõi vastavalt Eesti Vabariigi ning Türi valla vahel sõlmitud

Türi Vallavalitsus korraldab eelläbirääkimistega pakkumise Türi linnas asuva Türi vallale kuuluva Wiedemanni tänav 1 asuvas hoones mitteeluruumi kasutusele andmiseks.

Kuni kolmeks aastaks antakse eelläbirääkimistega pakkumise korras kastusele hoone I korrusel asuv mitteeluruum nr 21, mis on hetkel kasutuseta ning mida Türi vald ei vaja avalike ülesannete täitmiseks.

Ruum antakse kasutusele eelläbirääkimistega pakkumise väljakuulutamise momendil olevas seisukorras. Ruumi olukorraga on pakkumisel osalejal võimalik tutvuda pakkumise tingimustes sätestatud korras tööpäevadel. Konkreetne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida Türi valda esindava OÜ-ga Türi Elamu (juhataja Enn Simson, telefon 385 0277, 510 5068).

Türi vallale kuuluva mitteeluruumi kasutusele andmiseks alghinda kehtestatud ei ole. Eelläbirääkimistega pakkumiseks esitatud pakkumised vaatab Türi Vallavalitsus läbi kaks korda kuus, jooksva kalendrikuu esimesel ja kolmandal teisipäeval. Kui eespool nimetatud päeval on puhkepäev või on muudetud istungi toimumise aega, vaadatakse pakkumised läbi järgmisel vallavalitsuse istungil.

Eelläbirääkimistega pakkumisel võib osaleda juriidiline ja füüsiline isik. Selleks tuleb esitada avaldus Türi Vallavalitsusele (Kohtu tänav 2, Türi linn, Türi vald).

Eelläbirääkimistega pakkumise objektide ja eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee/ametlikud teated ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815 (varade arvestuse spetsialist Signe Tõõtsu).

707 eurot arvestusega, et laenu põhiosa tagasimaksmist alustab Türi vald 1. jaanuarist 2012.

Laen võetakse välja perioodil 01.05.2011–31.12.2011 vastavalt rekonstrueerimistööde rahastamise vajadusele.

• Ostis Türi vallale haagise Tiki Treiler PT-424 maksumusega 1579.90 eurot (24 720 krooni) eesmärgiga tutvustada Türi valda ja Türi vallas toimuvaid sündmusi välireklaami kaudu, mis paigaldatakse haagisele.

• Kehtestas Oisu Rahvamaja valduses oleva Türi vallale kuuluva hoone kasutuskorra, mille kohaselt võtab Türi vald kohustuse kasutada järgmisel kümnel

aastal Oisu Rahvamaja I korrusel asuvaid ruume esmatasandi arstiabiteenuse osutamiseks.

• Kohustas Türi valda osalema liikmena mittetulundusühingus Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus valla asutuse, Türi Noortekeskuse huvides.

• Muutis Türi valla koolieelsete lasteasutuste põhimäärust.

• Muutis Türi valla huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvitamise korda, täpsendades selles taotluste õiguspärasuse ja sisuliste põhjendatuste esitamise korda ja kontrolli.

SILVI LUKJANOV

vallavanema nõuniku asendaja

haridusspetsialist

Laupa mõisakoolile loodi fond Türi vald võttis kohustuse luua projekti „Laupa mõisakooli restaureerimine“ tulemuste säilitamiseks fond ja eraldada alates 2011. aastast 10 aasta jooksul Türi valla eelarvest igal aastal Laupa mõisahoone hooldamiseks ja säilitamiseks vähemalt 6528.33 eurot.

Selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigi ning Türi valla vahel sõlmitud lepingust Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi rahalistest vahenditest projekti „THE RESTORATION OF THE LAUPA MANOR SCHOOL“ (Laupa mõisakooli restuareerimine) elluviimiseks. Lepingu kohaselt on Türi vald võtnud kohustuse hooldada pärast projekti lõppemist Laupa mõisakooli korraliselt ning hooldamiseks ehk projektiga saavutatud tulemuste säilitamiseks on vald kohustatud looma fondi, kuhu paigutab igal aastal summa, mis moodustab vähemalt 0,5% projekti kogumaksumusest.

Türi vald alustas Laupa Põhikoolis ulatuslikke mõisahoone restaureerimistöid 2008. aasta veebruaris. Ennistamine lõppes 2010. aasta augustis. Tööde orienteeriv maksumus oli üle 1,3 miljoni euro (üle 20,4 miljoni krooni).

TÜRI VALLAVALITSUS

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

10

sport

Suusaorienteerujate edu Eesti meistrivõistluste medaliheitlustes Tänavuse aasta Eesti meistrivõistlused suusaorienteerumise lühi- ja tavarajal toimusid Viljandimaal Holstre-Polli suusakeskuse ümbruse maastikel. Järvakatel õnnestus sealt naasta mitme medalivõiduga.

Lühirajavõistlusel oli stardis ligi 300 orienteerujat Eestist, Lätist ja Leedust.

Järvamaa orienteerumisklubi JOKA lootis eelkõige medalivõite meie neidudelt N18 ja naisjuunioride võistlusklassis ning esimesi õnnetumisi klubi poistelt.

Neidude N18 klassi 3,27 km ja 14 kontrollpunktiga rajal startis 17 neidu. JOKA suusaorienteerumise esinumber, juunioride MM-il teatesõidus viienda koha saavutanud Evely Kaasiku läks rajale ühe favoriidina. Oma seekordse võistlusega ta aga rahule ei jäänud, sest puudus vajalik võistlussoov ja -kergus. Ilmselt oli juunioride MM-i pingeline võistlusnädal, kus tuli startida koguni neljal võistlusdistantsil, kustutanud noore sportlase võistlusenergia ja „-nälja“. Kuigi seekordne jõuproov tõi kaasa mitmeid väiksemaid eksimusi, õnnestus tal siiski konkurente edestada ja võistlus kuldmedali-

võitjana lõpetada.

Naisjuunioridest on meie esindaja Sigrid Ruuli põhiliseks orienteerumisalaks suvine orienteerumisjooks, ent korraliku üldtreenituse ja õnnestunud orienteerumissoorituse korral võib ta ka talvel medalikonkurentsi sekkuda. Nii ka läks ning tasuks pronksmedal lühirajavõistluses.

Poiste M14 klassis tegi väga hea sõidu veel väheste orienteerumiskogemustega Karl Järva, kes lõpetas Eesti meistrivõistluste arvestuses 4. kohaga. Poiste M16 klassis saavutas Meelis Sulg 6. koha ja Rando Marrandi 8. koha. Noormeeste M18 klassis lõptas Jorma Valge 5. kohaga ja Olavi Allese oli üheksas.

Seenioridest oli lühirajal meie edukaim Siiri Poopuu, kes võitis naiste N45 klassis hõbemedali. Kalmer Keevend lõpetas M45 klassis 22. kohaga.

Järgmisel päeval peetud tavarajavõistlus toimus karges –17 kraadises pakases.

Meeste eliitklassis tuli Eesti meistriks Even Toomsa Värska OK Pekost. Hea võistlussõidu tegi Türi MG kehalise kasvatuse õpetaja ja noorte orienteerumistreener Kaarel Kallas, kes saavu-

Türi jalgpalliklubi Ganvix esindaja Vitali Gansen andis teada, et toimumas on treeningud väikestele jalgpallihuvilistele ning soovi korral on võimalus veel end treeninggruppi registreerida. Oodatud on 1999.–2001. ja 2002.–2004. aastal sündinud poisid.

Treeningud toimuvad esmaspäeviti ja neljapäeviti Särevere spordihallis ning laupäeviti majandusgümnaasiumi võimlas.

Vanemate poiste treening algab esmaspäeval kell 18.30, neljapäeval kell 16 ja laupäeval kell 9.30. Nooremaid oodatakse vutti taguma esmaspäeval kell 19.45, neljapäeval kell 17.30 ja laupäeval kell 11.

Vitali Gansen täpsustas, et eelnevalt võiks lapsevanemad treeneriga ühendust võtta. “Siis saab täpsustada, millised on vajalikud treeninguriided ja -jalatsid jne,” ütles Gansen. “Täpsemat teavet saab telefonil 5513 602 (Kristo Kiik) või 5695 9106 (Vitali Gansen).

Ujumisklubi poisid olid edukad Evely Kaasiku võitis suusaorienteerumises oma teise meistritiitli.

Erakogu

tas Eesti meistrivõistlustel 10. koha ligi 40 startija seas.

Neidude N18 vanuseklassis suutis Evely Kaasiku teha tavarajal korrektsema võistlussoorituse, kui eelmisel päeval lühirajavõistluses ja see tõi talle teise Eesti meistritiitli neilt võistlustelt. Ka naisjuunioridest suutis Sigrid Ruul taas end poodiumile sõita, seekord aste kõrgemale, hõbedasele positsioonile.

Poiste M14 klassi 4,6 km ja 10 kontrollpunktiga rajal valmistas suurüllatuse Karl Järva, kes tegi väga õnnetunud orienteerumissoorituse ja suutis ka suusatamise sõidupoolega oma-

ealiste paremikuga konkureerida ning võitis oma esimese medali Eesti meistrivõistlustelt, mis oli hõbe. Märkimisväärsed on ka Erki Salla 5. ja Tõnis Toome 7. koht enam kui paarikümne konkurendi seas. Noormeeste M18 vanuseklassis lõpetas Jorma Valge 5. kohaga ja M16 vanuseklassis Rando Marrandi 10. kohaga.

Seenioride N45 klassis Siiri Poopuu oma sõiduga tavarajal rahul ei olnud ja lõpptulemuseks jäi 4. koht.

PAUL POOPUU

JOKA president

18.–19. veebruaril toimunud Eesti noorte ujumese meistrivõistlustelt naasid mitme medaliga Türi ujumisklubi sportlased Helari Rahnik, Veli Iva ja Risto Kadalipp.

Helari Rahnik saavutas 100 m seliliujumises 2. koha (1.04,22), 200 m seliliujumises 2. koha (2.16,77), 200m kompleksujumises 3. koha (2.23, 97), 800 m vabastiilis 3. koha (9.21, 47) ning 50 m seliliujumises 4. koha (30,38). Risto Kadalipp oli 50 m rinnuliujumises ajaga 33, 35 neljas, 100 m rinnuliujumises 7. (1.12, 64) ja 200 m rinnuliujumises 5. (2.42,59). Veli Iva sai 50 m liblikujumises 4. Koha (28,67), 100 m liblikujumises 4. (1.04, 75) ja 100 m vabastiilis 10. (59,53).

Türilased olid ühendvõistkonna koosseisus edukad ka teateujumises, saavutades 4x50 m teise koha (Veli Iva ja Helari Rahnik). 4x200 m distantsil saavutati samuti teine koht (Veli Iva ja Helari Rahnik) ning 4x100 m kombineeritud teateujumise distantsil kolmanda koha (Helari Rahnik ja Risto Kadalipp).

Treener Otto Männa ütles tunnustavalt, et kõik poisid olid väga tublid. “Arvestades, et Helari Rahnik oli vahetult enne võistlusi haige, võistles ta südikalt. Sama saab öelda ka teiste poiste kohta – Veli Iva pistis rinda endast kaks aastata vanemate poistega ning ujus esmakordselt 100 m vabastiili alla minuti ja Risto Kadalipp tegi mitu head tulemust.”

TR

Turi

kuhu minna 28. veebruaril kell 19 Oisu Rahvamajas teater :D “Armastuse edetabel” (Info tel 387 1241, 5340 3551) 28. veebruar – 4.aprill Türi Kultuurimaja galeriis skulptor Ahti Seppeti näitus (Info tel 387 8248) 1.–31. märts “Luuletame kevadest” – saada oma luuletus koos kontaktandmetega e-posti aadressil kevadpealinn@tyri.ee (Info tel 384 8231) 2. märtsil kell 12 Türi Kultuurimajas Rakvere Teatri etendus “Kaval-Ants ja vanapagan”; kell 19 Türi Kultuurimajas Rakvere teatri etendus “Meie, mehed” 3. märtsil kell 19 Kabala Rahvamajas mälumängu V voor (Info tel 5300 3987) 5. märtsil kell 21 Kabala Rahvamajas tantsuõhtu „Naised riigipirukale“ ansambliga Tänatehtu. Pilet eelmüügist (4. märtsini) 5 €, hiljem 7 € 7. märtsil kell 19 Türi Kultuurimajas naistepäevakontsert “Otsides

Oodatakse jalgpallitreeningutele

Kevade kodu

ma pean su jälle leidma” – Mihkel Mattiisen, Ott Lepland, Andre Hein. Piletid (12 ja 10 €) müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades ja Türi Kultuurimajas. (Info tel 387 8248) 9. märtsil kell 19 Türi Kultuurimajas “Viiel häälel, viiel keelel” Noorkuu ja Tallinna Kammerorkestri kvintett. Pääsmed 10 ja 7 € müügil Türi Kultuurimajas ning Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades. (Info tel 387 8248).

10. märtsil kell 15 Türi Kultuurimaja väikeses saalis barokk-kontsert 12. märtsil kell 20 Türi Kultuurimajas Tantsuklubi tantsuõhtu (Info tel 510 1902, 387 8248) 13. märtsil kell 15 Türi Kultuurimajas klubi Ehavalgus peoõhtu (Info tel 87 8248) 14.–21. märtsil kevadpealinna pesakastinädal “Igale linnule oma kodu” 17. märtsil kell 19 Oisu Rahvamajas Teoteater “Naine ja klarnet” (Info tel 387 1241, 5340 3551)

20. märtsil kell 20 Türi Kultuurimajas rõõmus tantsupidu koos vahvate esinemistega (Info tel 387 8248) 20. märtsil kell 01:21 Türi kesklinna pargis särav kevade tervitus 21. märtsil kell 16 noorte seiklusmäng kevadpealinnas 25. märtsil Kabala Rahvamajas päikesetõusul paastumaarjapäeva tähistamine (Info tel 5300 3987) 25. märtsil kell 12 märtsiküüditamise mälestushetk Türi kesklinna kalmistul (Info tel 384 8231) 25. märtsil kell 14 Kabala eakate kokkusaamine Võhma eakate klubiga (Info tel 5300 3987) 25. märtsil kell 19 Türi Kultuurimaja väikeses saalis küüditamise aastapäevale pühendatud kontsert-etendus “Me tulime tagasi” (Info tel 387 8248) 25.–26. märtsil Türi Raamatukogus raamatulaat “Kingi raamatule uus elu”. Raamatuid saab ära anda 7.–19. märtsini Türi Raamatukogus (Info tel 384 8261)

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

11

uus ja vana Türi vallas

teated Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke ILSE KONIST 27. jaanuar LEIDA BLUUM 27. jaanuar RAIMO KUURMAA 29. jaanuar HELJO JAANSON 6. veebruar ENNO BLIIDER 14. veebruar ja avaldab kaastunnet omastele.

Mälestame Enno Bliiderit ja avaldame südamlikku kaastunnet lahkunu omastele Jaamakorraldajad Tallinn-Väiksest, Liivalt, Kiisalt, Kohilast ja Raplast

U 1920 Uhke ratsamees on hetkeks peatunud Türil Paide tänav 14 maja ees. Selles majas asus Karl Lorentzi kellade kauplus, teises otsas aga naha- ja saapakaupmees Aldur Elviste.

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyri.ee/rahvaleht Peatoimetaja Merit Männi Türi valla lehekülgede toimetaja Silvi Lukjanov Korrektor Reet Piik Küljendaja Elin Kalda Raamatupidaja Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige Auris Rätsep

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, Fotograaf René Viljat inimestest ja sündmustest. tel 525 8325

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Trükkija AS Kroonpress Levitaja AS Eesti Post

UUED KODANIKUD! ROOSI PÕLLU 5. veebruar DEMI OESELG 14. veebruar Palju õnne!

2010 Ka praegu on selles majas kauplus. Hetkel kaubeldakse siin autode ja traktorite tagavaraosadega.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-post: tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

13. märtsil kell 15 Türi kultuurimajas Klubi Ehavalgus aastapäevapidu

Loe Türi Rahvalehte ka internetis! www.tyri.ee/rahvaleht

TEATED

Üksikkandidaat nr 865 Türi päästja

Andreas Reinberg Ulatan sulle abikäe!

Müüa või anda üürile 2-toal. mugav. korter Türil. Hind kokkuleppel. Tel 5837 1642.

Soojuspumbad, side- ja valveseadmed. Paigaldus ja nõrkvoolutööd.

Ants Jüriorg, tel 507 3623.

Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine, paigaldus ja hooldus. Tel 513 8314 www.avmterm.ee

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

TÄPSUSTUS Eelmises Türi Rahvalehes jäi artiklist “Türi jalgpalliajalugu sai kaante vahele” kahetsusväärsel kombel välja teave, kust raamatut osta saab. Soovijatel on võimalik seda endale soetada Türi ärihoones asuvas kalastajate poest või tellida telefonil 5695 9106.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Lehe trükiarv on 4850 eksemplari ja lugejaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita.

Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

TÜRI RAHVALEHT 25. veebruar 2011

12

lugejaküsimus Selle kuu lugejaküsimus on seotud eelseisvate Riigikogu valimistega, mis toimuvad 6. märtsil. Hääletada saab nii valimisjaoskonnas kui ka elektrooniliselt ID-kaardi ja mobiil-ID-ga.

Valimispäeval saab hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja olete kantud. Oma elukohajärgse valimisjaoskonna asukoha kohta saab teavet valijakaardilt, Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt või riigiportaalist. Valimispäeval saab hääletada ainult valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleda hääletamist kodus. Valima minnes peab kaasas olema isikut tõendav dokument.

Küsimus: mitu valimisjaoskonda asub Türi vallas? Õigesti vastanute vahel loosime välja kümme vastlakuklit. Auhinna paneb välja Türi kultuurimaja Kevade kohvik.

Vastused palume saata 3. märtsiks e-posti aadressile: rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht.

Palume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et saaksime võitjaga ühendust võtta.

Jaanuarikuu Türi Rahvalehe lugejamängu küsimuse õige vastus: Eesti lipp heisatakse lipupäevadel päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Auhinna võitis Andres Lindmäe.

Võid kindel olla, et pensionid tõusevad, vanemahüvitis püsib, laste ringiraha tuleb ning uued investeeringud ja töökohad jõuavad Mäo-Särevere arengualale!

550 Tõnis Kõiv