TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. veebruar 2011
Türi Sotsiaaldemokraat TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. veebruar 2011
www.sotsdem.ee
Meie panustame inimestesse!
Sven Mikser Riigikogu liige kandidaat nr 423 Sotsiaaldemokraatlik erakond läheb eelseisvatele Riigikogu valimistele, lubades Eestile uut algust. Minult on küsiud, mida see tähendab ja mis meie senisel poliitikal siis viga on. Sotsiaaldemokraadid ei taha olla kõigi seniste otsuste suhtes lammutavalt kriitilised. Seda enam, et paljud olulised reformid viimase kahe aastakümne jooksul on toimunud meie osalusel või suisa meie algatusel. Aga me ei taha ka tänaste valitsuserakondade kombel
silma kinni pigistada ja öelda, et meie valitsus pole teinud ühtegi viga ja et majanduskriisist väljuv Eesti saab edaspidi panustada samadele edumootoritele, millele on toetunud meie senine areng. Meie konkurentsieeliseks on olnud suhteliselt odav ja suhteliselt kvaliteetne tööjõud. Kui aga see eelis hakkab ammenduma ja me tahame oma konkurentsivõimet Euroopas ja maailmas parandada, siis on meie ees paratamatu valik: kas
üritada muuta oma tööjõudu veelgi odavamaks või püüda parandada selle kvaliteeti. Paremerakonnad usuvad esimese võimaluse õigsusse ja soovivad alandada tööjõumakse. Sotsiaaldemokraadid seevastu arvavad, et meie tulevik on senisest targemas töös, ja panustavad inimvara arendamisse. Senisest targem töö tähendab eelkõige hariduse eelisarendamist. Me tervitame seda, et paremerakonnad on viimaks ometi ärganud ja revideerinud
oma varasemaid seisukohti näeme me tihedat seost haritasulise kõrghariduse osas. dusküsimuste ja sotsiaalprobSamas näeme me selgesti, et leemide vahel. Meie liberaalsed üksnes tasuta kõrgharidusest ei kolleegid ütlevad üleolevalt, et piisa. Sisu tuleb anda ka tasuta kartul, kaste ja kotlet ei ole osa põhi-, kutse- ja gümnaasiumiharidusest. Ent on tõsiasi – vaeharidusele. Tõsi, need haridussus toodab vaesust ja laps, kes astmed on Eestis kättesaadavad koolis tühja kõhtu kannatab, õppemaksuta, ent koolitoit, ei ole tavaliselt ka õppetöös õppevahendid ja huviharidus edukas. on lapsevanema jaoks küllaltki On veel üks põhimõtteline kulukad. Arvestades suuri tuluküsimus, mis eristab sotsiaalerinevusi nii leibkondade kui ka demokraate parempoolsetest Eesti erinevate regioonide vahel, erakondadest. Meie kolleegid on täiesti selge, et mitte kõigile Reformierakonnast peavad lastele ei ole kvaliteetne tasuta sotsiaalprogramme riiklikuks haridus kätteheategevuseks, saadav. millega võib teVaesust põlistades Kui tahame gelda kunagi helei ole võimalik oma rahva targes tulevikus, kui rikkaks saada gemaks teha, majandus on taas anda inimestele mühinal kasvama parema ettevalhakanud. Sotmistuse tööturul siaaldemokraadid konkureerimiseks, siis peame aga näevad vastutustundlikku tahes-tahtmata tunnistama, et sotsiaalpoliitikat tulevase masee ei ole odav lõbu. Need poliijandusedu vältimatu eeltingitikud, kes lubavad ettevõtjatele musena. madalamaid makse, aga samas Erinevalt infrastruktuuri suuremaid riiklikke kulutusi arendamise kuludest ei ole inimharidusele ja kultuurile, ei räägi varasse investeerimist võimalik vastutustundlikku juttu. edasi lükata. Kahetasandilise Erinevalt konkurentidest ristmiku, mis jääb täna välja
ehitamata, võib korda teha ka kümne aasta pärast. Lapsel, kes vanemate rahapuuduse tõttu täna muusikakooli ei pääse, jääbki see anne välja arendamata. Kümne aasta pärast seda tasa ei tee. Seetõttu on sotsiaaldemokraadid veendunud, et mitte ainult igal kavandataval meetmel, vaid ka igal tegematajätmisel on hind. Lastes tuhandetel lastel kasvada vaesuses ja võimalusteta, mõistame nad tulevikus tegema madalama lisandväärtusega ja odavamini tasustatud tööd. See aga on kogu ühiskonna jaoks saamata tulu. Vaesust põlistades ei ole võimalik rikkaks saada. Lihtsaid lahendusi ülistades ei ole võimalik targaks saada. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Eestis on piisavalt nii rahalist kui ka vaimset ressurssi, et mitte ükski noor inimene ei peaks kasvama üles ilma võimaluseta oma andeid ja võimeid maksimaalselt välja arendada. Kui suudame tagada lastele ja noortele võimalused, siis seisab ka meie majandus tugevatel jalgadel.
Lihtsate lahenduste aeg on ümber saanud
Jaanus Marrandi Riigikogu liige kandidaat nr 425 Olen kindel, et paljud Türi valla inimesed, kes seda lehte käes hoiavad, küsivad, mis on see põhjus, miks me peaksime Jaanus Marrandi poolt oma hääle andma. Keegi ütleb, et oma valla inimesi tasub ikka toetada, sest tõenäosus, et see mees teeb oma kodukoha jaoks kasulikke tegusid, on suurem kui mingil teisel juhul. Kuskilt pistab aga keegi õelalt vahele, et sellel Jaanusel on mitmes partei ja raske on usaldada. Eks see teema kripeldab mul endalgi hingel ja
seepärast ma räägingi ta kõigepealt lahti. Olen ennast alati pidanud otseütlejaks meheks, kelle jaoks on poliitikas piirid paigas. Ja kui need piirid on ületatud, siis on tegelikult kaks varianti: lõuad pidada ja parteid edasi teenida või selg sirgu ajada ja jamaga mitte leppida. Muidugi on teine variant alati keerulisem ja enda võimalusi kahjustavam. Aga enda südametunnistusega vastuollu minek oleks veel halvem. Samas pole ma oma maa-
ilmavaatelisi seisukohti muutnud, need on üheselt samad võrreldes 1999. aastaga, kui me Sven Mikseriga koos ühes nimekirjas esimest korda riigikogusse kandideerisime. Sellest ajast olen palju õppinud ja tunnistan, et vana Vene-aegne kõnekäänd, et ega partei kellelegi iseenesest au, mõistust ja südametunnistust anna, kehtib praegugi. Nii võin naljatades julgelt öelda, et olen alati olnud hingelt vaba mees ega ole kunagi ennast mingiks partei-
mutrikeseks lugenud. Mulle kangelaslikkusena. Mängleva sotsiaaldemokraatlikud põhikergusega on unustatud, et mõtted sobivad ning ma olen suur osa sellest kangelaslikkuveendunud, et need sobivad sest oleks võinud olla olemata, väga hästi ka tervele Eestile ja kui poleks ise oma majandusTüri vallale. poliitikaga mullimajandusele On veel kaks „parteid“, hoogu juurde andnud. Õigekuhu ma kuulun: oma pereaegse piduripanemisega jäädi kond ja maameeste partei. Ja hiljaks ja täna võib öelda, et siinsamas Oisus elades olen ära see majandusmudel on ennäinud, et senine Eesti riigi elunast ammendanud ega suuda korraldus, mis on rõhunud liialt pakkuda võimalusi laste haraha võimule ja konkurentsile, riduseks, mõistlikuks maaelu ei aita mitte kumbagi neist korkorralduseks ega taga ammugi ralikult „võimule“. Maamehest kindlust Eesti inimestele. pereisana võiksin ma neile muSotsiaaldemokraadid on niredele lahendusi otsides sattuda metanud senise olukorra muutkimbatusse. Aga mise vajadust kogenud parlauueks alguseks. Rahva kindlustunne mendipoliitikuna See tähendab pole ainult oskan ma sõnastakindlasti vastumajandusküsimus da maailmavaate, tustundlikku riigi mille jaoks on olurahandus- ja maline tasakaal ühisjanduspoliitikat. konnas ja mis näeb lahendusi Me ei saa jagada ümber seda, ka terviklikus inimesi arvestavas mida me pole teeninud, aga me seoses. See on sotsiaaldemoei saa ka edasi minna, rääkides kraatia. ainult rahanumbritest ja maNaljakavõitu on kuulata jandusstatistikast, nägemata kindlustundest rääkivaid vaseal taga inimesi. Rahva kindlitsuserakondade esindajaid, lustunne pole ainult majanduskes püüavad enda tegevust küsimus. Meil tasub õppida riigieelarve kärpimisel näidata arenenumatest riikidest ning
muuta ka Eesti solidaarsemaks ja inimvara tähtsustavamaks. Väikeses ja vaesevõitu riigis on odavam ka ühtehoidvam elukorraldus selle asemel, et iga riigiteenus muutuks inimesele maksuliseks. Olen oma senises tegevuses riigikogus ja põllumajandusministrina keskendunud maaelu arengule. Kogemuslikult tean öelda, et tegelik pööre maaelus on võimalik saavutada, kui muutub senine juhtiv poliitiline mõte, mis pole eriti hoolinud sellest, mis kohe raha sisse ei too. Samas on Eesti piirkondliku arengu mahajäämus muutumas üheks riigi arengu takistajaks. Seetõttu on vaja riiklikku poliitikat, mis soodustab töökohtade loomist pealinnast väljapoole. Aga ka inimestele võrdsete võimaluste loomist hariduse, teede korrashoiu ja arstiabi kättesaadavuse kaudu. Olen suutnud ennast Eesti riigi poliitikakujundamises osalejana ja mõjutajana tõestada. Ja kui sotsiaaldemokraatidel on piisavalt tugev toetuspunkt olemas, siis me selle riigi ka paremaks muudame.
2
TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. veebruar 2011
Sven Mikser vastab Eesti riigis on sündide toetamine ka Euroopa mõistes üsna helde, ent lapse kasvamist toetatakse väga kasinalt. Sotsiaaldemokraadid tahavad tõsta lastetoetused tänaselt 19 eurolt 60 euroni ja kahekordistada üksikvanema toetust, kuna statistika osutab, et just üksikvanemaga pered on kõige suuremas vaesusriskis. Vanemahüvitise puhul tahaksin korrigeerida ka üht väärarusaama. Ehkki vanemahüvitise maksmisel on arvestuslikuks aluseks isikustatud sotsiaalmaks, ei rahastata seda toetusliiki mitte sotsiaalmaksust, vaid üldeelarvest.
EIKI NESTOR, RIIGIKOGU LIIGE:
Miks otsustasid erakonna esimehena kandideerida just Järva- ja Viljandimaal, mitte aga näiteks Harju- ja Raplamaal, kus jagamisele läheb rohkem hääli ja mandaate? Esiteks seetõttu, et olen Järvamaa poiss, Paides kasvanud ja koolis käinud. Teiseks seepärast, et kandideerisin siin nelja aasta eest ja sain enam kui nelja tuhande inimese käest mandaadi. Ma leian, et on õige lasta neil inimestel minu tööle hinnang anda. Paljud erakonnad tõstavad oma tuntud poliitikuid nagu kabenuppe mööda Eestit siiasinna, üritades niimoodi saada maksimaalset häältetulemust. Mõnikord võib selle liigutamise taga olla ka kartus, et oma tegude ja tegematajätmistega on poliitik varasemate valijate toetuse minetanud. Sotsiaaldemokraadid tahavad valijate ees ausaks jääda ja usuvad, et inimesed oskavad seda ka hinnata.
ANDRES ERGMA, EESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT:
IVARI PADAR, EUROPARLAMENDI LIIGE:
Paremparteid ütlevad, et maksudega ei mängita. Miks üldse on vaja makse muuta? Jah, meie paremliberaalid usuvad, et riik kogub makse üksnes selleks, et tulla toime riigi minimaalsete kohustustega. Sellise filosoofia puhul on madalad ja ühesugused maksud head, sest neid on lihtne administreerida. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et maksupoliitikal on riigi tulude kokkukogumise kõrval ka teisi eesmärke. Maksustamise kaudu saab riik suunata inimesi ja ettevõtteid näiteks loodusressursse säästlikult tarbima (seda vajadust möönavad muide ka parempoolsed). Samuti saab riik maksupoliitika kaudu suunata inimesi majandusbuumi ajal säästma ja ergutada majanduslanguse puhul tarbimist. Kui tahta ülekuumenevat majandust maksupoliitika kaudu pisut jahutada ja kriisi ajal siseturgu turgutada, siis on selge, et mõlemat eesmärki ühesuguste maksustamispõhimõtetega ei saavuta. Maksupoliitika peab olema mõnevõrra paindlik. Tuletan meelde, et seesama koalitsioon, kes hoiatab maksudega mängimise eest, tõstis ilma igasuguse debatita kahe protsendipunkti võrra käibemaksu. Kui maksupoliitika muutmise üle arutelu välditakse, siis ongi oht, et juhul, kui tulude suurendamine on vältimatu, tehakse otsus ilma piisava analüüsita.
Mida sotsiaaldemokraadid arvavad praegusest pensioni teisest sambast (riigi osalus 4% ja meie laste osalus 2%)? Mis te arvate, mitu protsenti sellest rahast, mis riik ja meie lapsed erapensionifondidesse on maksnud ja veel maksavad, alles on, kui meie lapsed 20 aasta pärast pensionile jäävad? Mis on juhtunud selle raha ostuvõimega? Sotsiaaldemokraadid peavad pensionide teist sammast äärmiselt vajalikuks, et hoida ka tulevikus pensionide taset palkade suhtes mõistlikus suuruses. Kuigi kogumispensioni saajaid on veel vähe ja aeg raha paigutamiseks on olnud lühike, siis keskmine pensionilepingu alusel igal kuul makstav kogumispension moodustab juba 15% keskmisest vanaduspensionist ja on võrdne 45 euroga kuus. See on vägagi lootustandev tulemus esimese kümne aasta kohta. Mida kauem inimesed koguvad, seda suuremaks see number kasvab.
URVE PALO, ENDINE RAHVASTIKUMINISTER:
Selgita palun, miks tahavad sotsiaaldemokraadid kehtestada progressiivse tulumaksu? Kas eesmärk on rohkem tööd tegevate inimeste täiendava maksuga karistamine? Meie välja pakutud skeem tulumaksu muutmiseks näeb ette, et üksnes see tuluosa, mis ületab ühes kuus tuhandet eurot, maksustatakse 26 protsendiga. Alumise tuluosa jaoks jääb kehtima senine, 21-protsendiline maksumäär. Me usume, et maksusüsteemi õiglust näitab mitte üksnes see, kui palju kellegi käest maksudena kogutakse, vaid ka see, mis inimesele pärast maksude maksmist kätte jääb. On tõsiasi, et väikese palga saajal kulub kogu see raha, mis pärast tulumaksu maksmist järele jääb, esmatarbevajaduste rahuldamiseks – toidule ja riietele, kommunaalkuludele, esmastele teenustele. Kõigilt neilt kaupadelt ja teenustelt maksab see inimene ka täismääraga käibemaksu. Suure tulu teenija ei pruugi aga kogu oma tulu käibemaksuga maksustatavatele kaupadele ja teenustele kulutada. Nii juhtub sageli, et kokkuvõttes maksab vaene inimene oma tulust riigile maksudena suurema osa kui jõukam inimene.
TOOMAS MARRANDI, TÜRI VALLAVOLIKOGU ESIMEES:
KATRIN SAKS, BALTI FILMI JA MEEDIAKOOLI DIREKTOR:
Kuidas on SDE mõelnud kaasa aidata elanike maksukoormuse vähendamisele ja elatustaseme tõusule Eestimaal ning seda ka maapiirkondades?
Miks tahavad sotsid vanemahüvitise ülemmäära alandada? Võiks ju öelda, et need, kes suuremat hüvitist saavad, on ju tööl käies riigile ka rohkem maksu maksnud. Vanemahüvitise ülemmäär on olnud kõige kiiremini kasvav peretoetuse liik, seda just kõrgema määra järgi toetust saavate vanemate arvelt. Teised peretoetused on aastaid püsinud samal tasemel või kasvanud oluliselt aeglasemalt. Täna ületab vanemahüvitise ülemmäär kuus 2000 eurot. Samas on universaalne lastetoetus, mida makstakse lapse 19-aastaseks saamiseni, alla 20 euro. Selline enam kui sajakordne erinevus ei ole mõistlik ega põhjendatud. Sotsiaaldemokraatide arvates võiks vanemahüvitise ülemmäära piirata senise kolmekordse keskmise palga asemel kahekordse keskmise palgaga.
Sotsiaaldemokraatide arvates näitab maksusüsteemi õiglust mitte üksnes see, kui suure osa oma sissetulekust inimene maksudena riigile loovutab, vaid ka see, kui palju inimesele pärast maksude maksmist raha kätte jääb. Sotsiaaldemokraadid tahavad langetada toiduainete käibemaksu 20 protsendilt viiele. Väikese sissetulekuga inimesed kulutavad reeglina kogu teenitud tulu esmatarbekaupadele, seetõttu peame oluliseks astuda samme toidukaupade hindade langetamiseks. Lisaks on madalam käibemaksumäär abiks põllumajandustootjatele ja töötlejatele, eriti pärast seda, kui 2013. aastal lõppevad riiklikud juurdemaksed Euroopa Liidu põllumajandustoetustele.
1908. aasta juunis toimus Tallinnas nn Revali kohtumine. Tegemist oli ilmselt maailmaajaloo seisukohalt olulisimate Eestimaa pinnal toimunud poliitiliste läbirääkimistega. Kohtusid Vene tsaar Nikolai II ja Suurbritannia kuningas Edward VII. Küsimus: mis teemat monarhid arutasid? Vastused saata 7. märtsiks Kohtu 2, Türi, 72213 (Türi Rahvaleht ) või e-postiga sven.mikser@riigikogu.ee Õigesti vastanute vahel loosime välja miksri.
3
TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. veebruar 2011
Jaanus Marrandi vastab
LIINA VAHTER, TANTSUSTAAR:
Minu jaoks on Türi alatiseks kodulinn ning üks tähtis ja mõnus koht elamiseks. Ma tahan siia alati tulla. Ometi lahkuvad just paljud noored. Mida peaks tegema, et inimesed rajaksid oma kodu Türile ega lahkuks?
IVARI PADAR, EUROPARLAMENDI LIIGE:
Sa olid põllumajandusminister küllalt otsustaval ajal, mil lõpetati läbirääkimisi Euroopa Liiduga Eesti põllumajanduse üle. Sa said päris head tingimused ja suutsid olla üle parteipoliitilisest ärplusest, ajades üllast põllumajanduse asja. Oled Sa valmis uuesti põllumajandusministriks hakkama ja kas Sul tegutsemiseks silm ikka särab veel? Eesti sai tookord liitumiseks sellised tingimused, mis vastasid tolleaegsetele tegelikele näitajatele põllumajanduses. Brüsselis öeldi selgelt, et miks nad peaksid arvestama meie juttu, kui me tegelikult oleme ise oma maaelu selliseks kujundanud ja näitajad tekitanud. Et miks peaks EL selle nüüd kinni maksma, kui te ise pole tahtnud. Nii oli meie teravilja keskmine saagikus, mis taheti võtta aluseks pindalatoetuste maksmisel, Euroopa madalam – 1,77 t/ha, tagant teisel Lätil oli see 2,5 t/ha kohta. Tollane põllumajandusvolinik Franz Fischler kõmistas naerda, kui ma osutasin EL pakutavale lihaveiste kvoodile, mis oli 200 looma ringis. See oli ühe farmi jagu, mida pakuti tervele riigile! Pingelised läbirääkimised Brüsselis, mis tähendasid kümneid hilisõhtusi istumisi ja läbihigistatud särke, tõid lõpuks selle, et baassaagikuseks saime 2,4 t/ha (ei saadud suuremat anda kui tegelik Lätil), lihaveiste kvoodiks anti 13 000 ja lammaste kvoot oli võrreldav Tšehhiga. Veel paremini läks muu maaelu rahadega ja need olid lausa head. Ja ka piimakvoot on siiani vastu pidanud. Usun, et tollaste läbirääkimistega võitsime Eesti maaelule juurde vast miljardi krooni jagu raha. Suhteliselt üksmeelsel hinnangul saavutasime Eestile olukorda arvestades head tingimused. Ma ei näe põhjuseid, miks me ka uue EL 2014.–2020. aasta finantsperioodi rahade kokkuleppimisel ei peaks suutma kaitsta Eesti maaelu huvisid parimal moel. Nüüd oleme osalisena laua taga ning võimalused maaelutoetuste ühtlustamiseks vanade ja uute riikide vahel on suuremad kui enne. Ja kui selleks võimalus on, siis silmasära jätkub mul Eesti maamehe eest seismiseks küll.
Terve Järvamaa on kaotanud palju inimesi. Muidugi ka Türi. Sageli lahkuvad just nooremad, kes pärast koole ei leia piisavalt head rakendust. Seda on raske muuta ja see nõuab riiklikku tegevust, aga mitte lihtsalt liberaalset ja statistilist jälgimist, kuidas elu kulgeb. Kohalik omavalitsus saab aidata kaasa elutingimuste loomisele, aga sellest ei piisa. Kõik algab lasteaedadest, heast haridusest kohalikest tugevatest koolidest. Vabaajavõimalustest, korralikest ühendusteedest ja lõpuks töökohtadest. Türil on viimastel aastatel elukeskkonna heaks palju tehtud: muusikakool, kultuurimaja, noortekeskus, mänguväljakud. Töökohtade loomisel aga ei saa omavalitsuse roll olla väga suur. Siin peab tulema mängu riik. Sotsiaaldemokraadid peavad vajalikuks soodustada maksuerisustega investeeringuid ja töökohtade toomist väljapoole pealinna. Meie kindel soov on jätkata riiklikult lasteaedade programmiga (mis Türil katkes, kui paremerakonnad SDE valitsusest lahkuma sundisid). Ka kõrghariduse kättesaadavuse huvides ei pea me normaalseks, et üle 60% üliõpilastest käib õppimise asemel tööl (Euroopa kõrgemaid näitajaid). Me näeme võimalusi, et normaalselt edasi jõudvatele üliõpilastele kehtestataks õppetoetused 130 eurot kuus. Nii väike riik, nagu Eesti on, ei saa endale lubada ebaühtlast arengut ja inimeste võimalused ei tohiks liiga palju sõltuda elukohast.
Iga maal asuv talu, töökoht või maakodu, kus hoitakse koldes tuld, on oluline. Tunnustada tuleb kõiki talusid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, sest mis saab olla veel parem kui see, et inimesed suudavad ise endale luua töökoha, elatada ennast ja luua väärtusi, hoida põliseid traditsioone. Samas on eriti füüsilisest isikust ettevõtjate tegevus olnud riiklikult vähe hinnatud ja sageli nähakse nendest justkui tülinat. Mul on õnnestunud aidata kaasa FIE-de tegevuse korraldamisele. Omal ajal sai ministrina algatatud asendustalunike pilootprojekt ja hiljem ka pisut kavalust appi võttes õnnestus maaelukomisjonis enne EL-ga liitumist anda asendustalunike süsteemile ka seadusandlik alus. Nüüdseks on see arenemas toimivaks süsteemiks. Lõpuks õnnestus koostöös seadustada olukord, kus FIE saab oma talu või ettevõtte anda tulumaksuvabalt üle teisele isikule. Meie algatatud eelnõu sai teoks siis, kui neli kuud hiljem tuli ka valitsusliit sama ideega lagedale. Kahju ainult, et valitsusliit (ja ka põllumajandusvaldkonda kureeriv IRL) ei toetanud eelnõu teist poolt, mille kohaselt oleks FIE-d vabastatud sotsiaalmaksu maksmisest selle aja eest, kui ollakse haige. Pean enda jaoks oluliseks jätkata tööd FIEdele võrdsete ettevõtlusvõimaluste loomise ja sotsiaalsete tagatiste loomise eest
AIVO PRÜSSEL, TÜRI VALLAVANEM:
Üks huvitav nähtus poliitikas on olnud riigikogu liikmete jagatavad nn katuserahad ja muud igasugused rahaeraldused. Kuidas Sa seda osa poliitikast hindad?
ARVO KUUTOK, TAKKASAARE TALU PEREMEES:
Oled tegutsenud pikka aega nii riigikogu maaelukomisjonis kui ka põllumajandusministrina. Mida oled teinud otseselt talude ja füüsilisest isikust ettevõtjate heaks?
On inimlik, et püütakse ikka oma kodukohale leida võimalusi riigieelarvest rahaeraldamiseks. Ja muidugi on sellest ka piirkonna arenguks abi. Samas ma ei pea õigeks kunagi selliste asjade juures isiklikku olulisust rõhutada. Minu arvates on halb toon, kui nn. katuserahade eraldamine või mõne riigifondi rahade eraldamine pannakse oma valimisvankri ette või kasutatakse iseenese tähtsuse rõhutamiseks. Ei jagata mingit enda raha, vaid ikka riigi maksumaksja raha ja see peab olema selgete ja arusaadavate reeglite järgi tehtud. Ja isiku roll ei peaks siin ülearu suur olema. Ausalt öeldes on kummastav näha, kui aeg-ajalt mõni kolleeg käib mööda omavalitsusi, on mingi rahasumma pisikesteks osadeks jaganud ja annab siis näpuotsaga ühele ja teisele seltsile. Pole kahtlustki, et selline käitumine pole väga siiras, vaid on kantud ikka omakasust. Ka ei peaks reeglite kohane riigi raha jagamine sõltuma koalitsioonidest-opositsioonidest riigis või omavalitsuses. Kas mingi kool või lasteaed raha saab, ei tohiks sõltuda sellest, kes parasjagu vallas võimul on. Lapsed ei saa olla ühe või teise erakonna omad. Poliitikaga ei tohiks lolliks ka minna.
Kes on pildil kujutatud isik? A. Tuntud rahvakirjanik Oskar Luts B . Jaanus Marrandi vanaisa Rein Marrandi – EV riigikogu liige 1938–1940 C. Eesti riigitegelane Jaan Poska Vastused saata 7. märtsiks Kohtu 2, Türi, 72213 (Türi Rahvaleht ) või e-postiga jmarrandi@gmail.com Õigesti vastanute vahel loosime välja kotitäie häid Türi valla kartuleid.
4
TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 25. veebruar 2011
valija meelespea
Valimisjaoskonnad Türi vallas Valimisjaoskonda nr 1 (Türi Majandusgümnaasium, Tolli tänav 62) kuuluvad Türi vallas Kolu, Lokuta ja Änari küla ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Aia tänav, Aiamaa tänav, Anna Haava tänav, Eduard Vilde tänav, Ilmajaama tänav, Kaare tänav, Kalevi tänav, Kraavi tänav, Kreutzwaldi tänav, Lai tänav, Liiva tänav, Loode tänav, Lutsu tänav, Lõuna tänav, Mehaanika tänav, Männiku tänav, Pikk tänav (v.a elamud 1–5 ja 2–10), Puiestee tänav, Põllu tänav, Raua tänav, Raudtee tänav, Sõpruse tänav, Tallinna tänava elamud nr 25 ja 27–58, Tehnika tänav, Telliskivi tänav, Tolli tänav, Tsemendi tänav, Tähe tänav, Uus tänav, Vainu tänav, Vambola tänav, Väike-Pärnu tänav (v.a elamud 2, 2a, 4 ja 6), Väätsa tee ning Karila talu. Valimisjaoskonda nr 2 (Türi Kultuurimaja, Hariduse tänav 1) kuuluvad Türi vallas Kirna, Näsuvere, Pala, Poaka, Tori ja Türi-Alliku küla ning Türi linna järgmised tänavad ja elamud: Allika tänav, Hariduse tänav, Heina tänav,
Jaama tänav, Jõe tänav, Kalda tänav, Kastani tänav, Kevade tänav, Kohtu tänav, Koidula tänav, Koidula põik, Kooli tänav, Kooli puiestee, Kungla tänav, Kurrikoffi tänav, Küti tänav, Lembitu tänav, Lille tänav, Linnu tänav, Luha tänav, Marjamaa tänav, Marjamaa põik, Metsa tänav, Mäe tänav, Mäekalda tänav, Mäekalda põik, Nooruse tänav, Nõmme tänav, Näituse tänav, Ollivere tänav, Paide tänav, Paju tänav, Pargi puiestee, Pika tänava elamud 1–5 ja 2–10, Põhja-Puiestee tänav, Põik tänav, Päikese tänav, Pärna tänav, Raadiojaama tänav, Raja tänav, Ravila tänav, Ristiku tänav, Roheline tänav, Rohu tänav, Roopa tänav, Savi tänav, Staadioni tänav, Suur-Puiestee tänav, Tallinna tänava elamud nr 1–24 ja 26 ning 26a, Tiigi tänav, Turuplatsi tänav, Vabaduse tänav, Vabriku tänav, Vabriku puiestee, Vanemuise tänav, Viljandi tänav ja Väike-Pärnu tänava elamud 2, 2a, 4 ja 6 ning Wiedemanni tänav. Valimisjaoskonda nr 3 (Järvamaa Kutsehariduskeskus, Särevere alevik, Tehniku-
mi tänav 1) kuuluvad Türi vallas Särevere alevik ning Jändja, Laupa, Karjaküla, Mäeküla, Põikva, Taikse, Tännassilma ja Vilita küla. Valimisjaoskonda nr 4 (Oisu Rahvamaja, Oisu alevik, Estonia puiestee 1) kuuluvad Türi vallas Oisu alevik ning Kärevere, Metsaküla, Raukla, Retla, Rikassaare, Saareotsa, Väljaotsa ja Äiamaa küla. Valimisjaoskonda nr 5 (Kabala Rahvamaja, Kabala küla, Sauna tänav 2) kuuluvad Türi vallas Arkma, Kabala, Kahala, Kurla, Meossaare, Ollepa, Pibari, Rassi, Sagevere ja Villevere küla. Valimispäeval, 6. märtsil on valimisjaoskonnad avatud kell 9–20. Valima minnes peab kaasas olema isikut tõendav dokument: isikutunnistus (ID-kaart); Eesti kodaniku pass; diplomaatiline pass; meremehe teenistusraamat; kaitseteenistuse tunnistus; juhiluba; pensionitunnistus.
Erakogu
Minu jaoks on perekond kõige olulisem. Tahan jõuda õhtuti koju. Kodus ootavad mind elukaaslane Mari ja 4aastane tütar Reena. Räägime kodus kõikidest asjadest. Mõni aeg tagasi tuli aga teha suur otsus kandideerida erakonna esimeheks — seda me arutasime perekonna nõukogus ikka päris pikalt. Üks asi on pidev avalikkuse tähelepanu fookuses olemine, mis on omamoodi koormav. Teine mure oli, et täiendav kohustus tähendab, et kuskilt tuleb aega juurde näpistada, sealhulgas ka kodu ja pere arvelt. Eks teinekord jääb natukene närima, kas sai tehtud õigesti või mitte. Selles küsimuses muidugi oli asi sedavõrd ühene ja selge, et siin saime mõlemad täiesti ühtemoodi aru. Mari ütleb, et ma mõtleksin ikka enda peale, et kas ma ise tulen toime ja jõuan. Seda ta kindlasti ette ei heida, et mul jääb siis tema jaoks vähem aega. Eks koormust oli juba niigi palju. Nendel kuudel, pärast otsust hakata erakonda vedama, olen pigem tõmmanud tagasi osas, mis puudutab tegemisi välispoliitilisel rindel. Eeskätt NATO parlamentaarses assamblees, kus olen viimastel aastatel olnud hästi tegev. Seetõttu on tulnud tihti kodust ära olla. Meil on vahva suvekodu, ämma-äia suvila, mis on hästi kaunis kohas ja väga ilusa rannaga. Ideaalne päev on, kui seal üles tõusta, süüa kerge hommikusöök, kõndida läbi männimetsa mere äärde, lebada seal päikese käes, käia vahepeal ujumas, mängida lapsega, ajada juttu ja võib-olla mõne sõbraga grilli teha. Õnneks seda iga suve jooksul juhtub ka. Süüa teen ma tihti, isegi kiirel ajal. See on lõõgastav tegevus. Õhtuti loen lapsele unejuttu. Enda lapsepõlve lemmikuid, Astrid Lindgreni raamatuid, mis on sellised toredad. Laps armastab ka väga Karupoeg Puhhi. Me oleme mõlemad naisega inglise filoloogid ja tundub, et ka lapsel on keeltele annet. Talle meeldib rääkida. Kui ta kuuleb uut ja võõrast sõna, siis võtab selle kiiresti kasutusele.
Erakogu
Meie perekonnas on isa Jaanus, ema Krista ja kaks tütart. Vanem tütar Hanna on 12aastane ja õpib Retla koolis, pesamuna Miina on 2aastane ja õpib alles kodus iga päev uusi väljendeid juurde. Mõlemast tüdrukust võib leida hiidlasest ema ja järvakast isa iseloomujooni. Vahel leebed nagu meretuul ja sealsamas kangust täis nagu järvakast pearud-andresed. Ja mina pean kolme naisega hakkama saama. Nii nagu nemad ka minuga. Majas, kus me elame, on alati olnud koos kolm põlvkonda. Praegu elab meiega koos ka abikaasa isa, kes on põline Hiiu kalur. Suviti püüame alati jõuda ka Hiiumaale, kus on abikaasa esivanemate kodu. Mäletan juba lapsepõlvest, et meie kodus on alati pikalt-laialt arutatud maailma asju ja kodukoha asjade korraldamist. Ega ka praegu ole palju teistmoodi. Mina olen püüdnud rahvasaadiku töö kõrvalt hoida sidet kohaliku põllumajandusega ja olen osaühingu Estonia nõukogu liige. See annab hea sideme praktiliste asjadega ja hoiab „naha toorena“, et päris elust ei võõrduks. Kuigi abikaasa on praegu lapsehoolduspuhkusel, lisab oma vürtsi kindlasti ka tema töö – ta on Oisu piirkonna sotsiaaltöötaja. Teadagi, et see töö tuleb ikka koju kaasa. Seepärast oleme kohalike asjadega vägagi kursis ja otse loomulikult püüan nende lahendamisele kaasa aidata, olgu siis teemaks perearstindus või teehooldus. Vabast ajast kulub suurepäraselt suur tükk tütardele, kelle järgi tuleb paljuski oma elu seada. Aga mind ei jäta külmaks ka kohalikud põllud ja loomad ega hea kirjandus. Koos perega osaleme juba kolmeteistkümnendat aastat Oisu pereklubi tegevuses, mis on andnud toreda suhtlusringi. Kuidagi on nii kujunenud, et need, keda võin sõpradeks lugeda, on seda olnud juba viiendast eluaastast peale. Loen ennast põliseks Türi kihelkonna inimeseks, kes näeb, et meie pere peaks siin saama hakkama ka edaspidi.