06.02.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

6. veebruar 2020 nr 2 (890)

• Räägime rahast lk 2 • Teede korrashoiuks tänavu vahendeid napib lk 3

• Intervjuu Itaalia vahetusõpilase Leonardoga lk 4 • Türi ujulal täitus pool sajandit lk 5

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee • Türi valla sportlastele jagati tunnustust lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 5. märtsil

President tunnustas teenetemärkidega ka türilasi Türi valla mehed Kaarel Aluoja, Paavo Kivine, Toomas Lasmann, Ago Pajur ja Tanel Tuuleveski saavad presidendilt kõrge tunnustuse.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saavad Kaarel Aluoja – hariduse ja kohaliku elu edendamise eest Järvamaal, spordiajakirjanik ja kirjastaja Paavo Kivine ja dubleerija ning telerežissöör Toomas Lasmann. Valgetähe V klass teenetemärgi saavad ajaloolane Ago Pajur ja alpinist ning polaarrändur Tanel Tuuleveski.

President annab teenetemärgid üle 21. veebruaril Noblessneri valukojas Tallinnas.

Metskass tunneb ennast linnas koduselt Türi linna inimestes on jaanuarikuus elevust ja hirmu põhjustanud ilvesepoeg, kes aiast aeda ringi liigub. Metsloom linnas ei ole just tavapärane nähtus, mistõttu ei oskagi me alati õigesti reageerida ega tea, kas karta või mitte ja mida ilvesega kokku puutudes kõige õigem teha oleks.

Küsisime nõu keskkonnaagentuuri ja Eesti terioloogia seltsi esindajalt Peep Männililt, kes käis kohapeal ilvest vaatamas ja tegi kokkuvõtte.

1. Tegemist on alla-aastase loomaga ehk siis ilvesepojaga, kes on jäänud mingil põhjusel ilma emata. Sellises vanuses ilvesed sõltuvad looduses otseselt ema hangitud toidust, nad ei ole ise veel võimelised saakloomi murdma (kui, siis ehk hiiri).

2. Ta on leidnud võimaluse ellu jääda asudes (ajutiselt) elama Türi linna servaalal ning süües muuhulgas lemmikloomadele (kassidele) ja aialindudele pandud toitu.

3. Ta on oma vanuse kohta normaalses füüsilises konditsioonis (hinnanguliselt 10 kilo või pisut enam) ning mingeid väliseid haigustunnuseid (nt kärntõbi või üldine kurtumus) tal näha ei ole. Samas on ta praegu kindlasti liiga väike, et talle telemeetrilise jälgimisseadme kaela panna saaks.

4. Tema hea konditsioon näitab seda, et ta on emata jäänud kas üsna hiljuti (hilissügisel) või et teda on inimene ebaseaduslikult vangistuses kasvatanud ning hiljuti loodusesse lasknud. Viimasele viitab tema ebaloomulik inimese läheduse taluvus või isegi nähtav soov inimasustuses viibida.

5. Inimestele on ta ohutu, arvestades esiteks tema vanust ning teiseks tema senist käitumist inimestega kohtumisel – ta ei otsi inimestega kontakti, ignoreerib inimese olemasolu teatud piirini ning põgeneb, kui inimene talle liiga lähedale (5–10 m) satub. Kiskjainstinkti puudumist või puudulikku väljaarenemist väljendab tema käitumises kasvõi see, et tema läheduses liikuvad kassid ei ole temas huvi äratanud. Igatahes ei pea Türi elanikud end tema pärast kindlasti ebaturvaliselt tundma.

6. Talle ei tohiks kindlasti sihipäraselt süüa andma hakata, samuti ei tohiks temaga püüda sõbralikke suhteid luua. Selliste tegevuste tulemusel süveneb tema side inimesega, mis kahandab oluliselt tema võimalusi tulevikus looduses ise hakkama saada. Praegu viibib ta vähemalt osa ajast metsas ning loodetavasti õpib seal tasapisi looduslikke saakloomi püüdma ja kohaneb eluga väljaspool linnamaastikku.

7. Kindlasti peaks jätkama tema käitumise jälgimist, kuid hetkel ei ole inimese aktiivne sekkumine vajalik ega otstarbekas.

Lisaküsimuste puhul võib helistada telefonil 513 4898.

KOMMENTAAR: Kui metsloom tuleb õuele, siis on ehmatus loomulik reaktsioon. Kunagi ei tea, kas loom on terve või kas ta kujutab endast ohtu koduloomadele või inimestele. Kuigi metsloom inimest tavaliselt väldib, ei pruugi eelpool nimetatud põhjusel kõik siiski 100% kindel olla. Seetõttu on hea küsida nõu asjatundjalt.

Türi vald reageeris nn Türi ilvese ilmumisele väga adekvaatselt ja operatiivselt ning jagas informatsiooni, mida tegema peaks. Meie metsakiisu puhul teatas ekspert pärast analüüsi, et otsest ohtu ei peaks olema ja loomake jõudis ise ka tagasi metsa. Väga hea, et rõhutati seda, et loomaga ei tohiks n-ö sõprust luua, teda sööta jne, kuigi ta tundub julge ja sõbralik.

Maarja Brause

Tartu rahulepingu allkirjastamisest möödus 2. veebruaril 100 aastat. Türi kesklinna kalmistul meenutati sajanditagust suursündmust mälestushetkega.

Merle Rüütel

Jaanuari viimasel päeval pidasid Türi kultuurikeskuses pidu spordi- ja kultuuriinimesed.

Tunnustati eelmise aasta tublimaid ja veedeti lihtsalt mõnusalt aega. Fotol usutleb Türi kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe vibulaskjate treener Marika Jäätmad.

Teet Reier

Käru pritsimaja garaažide ümberehitustööd on lõppenud Möödunud aasta eelviimasel päeval väljastati kasutusluba Käru pritsimaja garaažidele. Sellega oli kauaoodatud ümberehitus lõppenud ja Käru rahvamaja viimane kole hooneosa täiesti uue välimuse saanud.

Kui abivallavanem Elari Hiis eelmisel reedel pritsimaja ukse lukust lahti keerab, on ruumides vaikne. Vabatahtlikud on oma igapäevaste tegemiste juures. Garaaži ühes otsas ootab vajalike vidinate külgekeeramist ZIL tüüpi veoauto, mis on värskelt värvitud ja millest saab Hiisi sõnul tulevikus paakauto. „Ümberehituse tulemusena soojustati hoone välispiirded, paigaldati uus fassaadi- ja katusekate, asendati uksed-aknad ning tehti siseviimistlustööd. Kaks garaažiboksi ehitati pikemaks, et nüüdisaegsed masinad ära mahuksid. Garaaže kütab õhksoojuspump,“ selgitab Hiis.

Hiis lisab, et 3. jaanuaril pidas MTÜ Käru Tuletõrje Selts vastremonditud ruumides ka oma üldkoosoleku. „Edaspidi kavatsetakse garaaž sisustada töökoja toimimiseks vajaliku tehnikaga ning soovijad saavad seal oma liikumisvahendeid putitada.“ „Ehitustööde maksumuseks oli ligi 114 000 eurot, millest pisut üle 85 000 tuli LEADER meetme toetusena. Omafinantseeringu tasumiseks sai selts pea 5000 eurot toetust päästeametilt,“ ütles Hiis.

Teet Reier

Käru pritsimaja vanad garaažid said värske välisilme.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

2

arvamus Arvatagi, et see asi minu kurvaks tegi…

Selline rida on ühes kunagises laulus, mis rääkis seinal olevast kellast, mis käia ei taha. Meil aga elu käib. Ja seda igal pool. Linnas ja maal, metsas ja põllul. Vaatan toaaknast välja ja põhikooli uue hoone ehitus edeneb täie hooga, vist isegi kiiremini kui peaks. Külm töömehi ei näpista ja vajalikud materjalid saabuvad õigel ajal, mis nii viga ehitada, lausa lust ju.

Aga lumelükkajaid teeb selline talv kindlasti tusaseks: pole ju midagi lükata. Ja kui pole lükata, pole ka teenistust ega tehnikale kasutust. Samuti on hädas teeparandajad. Eelmisest sügisest alanud teede lagunemise aeg muudkui kestab, kruusateed on pehmed ja sajab aga lisaks. Oleks siis et lund, aga ikka ainult vihma.

Kurvaks võib teha muidugi ka see, kui see talv otsustab lõpuks tulla, siis alles vastu õiget kevadet, märtsis-aprillis. Ja nagu üks tuttav hiljuti ütles, poleks ime, kui läheb täide ka see laulusõnade ennustus, et juulikuus lumi on maas. Seda ausalt öeldes küll ei tahaks.

Kui see talv koos külma ja lumega kord veel saabuma peaks, siis see ei rõõmusta kohe kindlasti rändlinde, kes osaliselt lõunamaalt tagasi on tulnud, sest seal sajab ju lund, mis seal ikka passida. Ega kevadlilli, kellest mõnede ninad juba rõõmsalt maailma uudistavad.

Rääkimata sarapuude urbadest, mis on priskelt kollased, nagu nad seda tavaliselt kevade hakul peaksid olema.

Uudistes on tihti juttu kliimasoojenemisest, kliimakülmenemist ei julge enam keegi rääkida. Et siis selline ongi meie tulevikutalvede pilt: ühtlaselt hall ja sombune. Siinkohal oleks muidugi igati paslik üht järgmist tuttavat tsiteerida: ka hallist talvest saab varjundeid otsida, kas nüüd just viitkümmet kokku saab, ei tea.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kurvastada pole siin midagi, aeg aina ruttab ega luba pikalt mõelda asjadele, mis seisma jäänud või rikki läinud. Viimasega mõtlen eelkõige tänavust talve. Head Eesti Vabariigi sünnipäevakuud ja peatselt saabuvat pidupäeva kõigile - saja teist siis sedakorda!

Teet Reier

klõpsud

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Räägime rahast Eelarve on üks olulisemaid juhtimisinstrumente ja peegeldab valla prioriteete ja poliitilisi valikuid. Türi valla puhul on tegemist defitsiidis eelarvega, kus kogutulud on 12 329 747 eurot ja kogukulud 19 929 947 eurot, mis tähendab, et elatakse laenuraha arvelt. See viib võlakoormuse suurenemiseni ja juba täna on kogu planeeritud laenu välja võttes Türi valla laenukoormus peaaegu maksimumis. See tähendab, et igasugused edasised investeeringud ja arendused on viidud tupikseisu.

Praegune eelarve on lähimineviku poliitiliste otsuste tulemus.

Suurim koormaja on Türi linna põhikooli- ja spordihoone ehitus. Ärge saage valesti aru – neid on igal juhul vaja, kuid neid oleks saanud teha strateegilisemalt ja ka soodsamalt. Alates sellest, et ehitustega venitati ning ehitamine ise langeb aega, kus ehitushinnad on kallinenud, kuni selleni, et tegelikult oleks Tolli hoone korralik renoveerimine tulnud säästlikum.

Lisaks ei oleks see kaasa toonud

kohustust mõne linnast väljas oleva põhikooli kolmas aste sulgeda, millega me lähitulevikus silmitsi oleme.

Tervikpildi puudumist illustreerib ka teine suurem, huvitav otsus - ujula ost ning Türi tervisekeskuse ehitus. Esiteks läks viimase ehitus oluliselt kallimaks ning teiseks puudus taaskord strateegiline vaade. Näiteks kasutati Suure-Jaanis tervisekeskuse ehitamisel samuti riigitoetusi, kuid läheneti nutikamalt ning tervisekeskusesse toodi juurde ujumis-, sauna- ja teised terviseedenduse teenused.

Tänaseks külastavad SuureJaanit lisaks kohalikele ka väga paljude teiste piirkondade sh Türi valla inimesed. Meie kulutasime oma summad eraldi n-ö karpidele ja sisu on olulist vähem ning karpidega kaasnevad eraldiseisvad edasised ülalpidamiskulud. Kusjuures ujula ehitamine oli põhikooli ja spordihoone vestluste juures ühe ideena õhus, kuid sel hetkel olid põhjendusteks, et hoonet ei ole mitte kusagile enam laiendada ning raha

ei ole. Ujula ostuks raha leiti.

Paratamatult on finantsvahendeid piiratult ning kõiki soovitut teha ei saa, mistõttu on iga väljaminek millegi arvelt. Kolmas huvitav näide on kodusoetamise toetus. Türi lõi pealtnäha väga soodsa lahenduse, kuidas inimesi Türi valda meelitada.

Abivallavanema sõnul tuli eelmisel aastal kodusoetuse toetuse abil Türile elama umbes sada inimest, samal ajal registreeris Paidesse lihtsa kampaania kaudu linnapea Värgi sõnul umbes 50 inimest. Paide pakkus igale registreerunule 50 eurot ning lisaks loosis välja viis korda 50-eurose kütuse kinkekaardi, seega kogukulu umbes 2750 eurot.

Samal ajal kulutas Türi vald üle 250 000 euro, mis on märkimisväärselt rohkem, kuid tulu pole kuigi palju rohkem.

Kusjuures mitmed toetuse saajad oleksid olnud ka ise võimelised kodu oma kuludega soetama, kuid kui pakutakse, siis loomulikult võetakse raha vastu. Nõnda pannakse nelja aasta peale toetuse alla pea miljon eurot kinni, mille arvelt saaks nii mõnegi olulise objekti paremasse seisu viia.

Lisaks kuludele on oluline koht tulubaas. Praegu koosneb see eelkõige füüsilise isiku tulumaksust, maamaksust, tee-

Statistikaamet (SA) avalikustas THI (Tarbija Hinna Indeksi) muutuse 2018/2019 võrdluses.

Keskmine hinnatõus 2018. aastaga võrreldes oli kõikides kaubagruppides kokku 2,3%. Selle sees on mitmesugused kaubadtooted, teenused, tervishoid, sport, kultuur, eluase, kütus jne ehk siis kogu meie elu.

See 2,3% on prognoositule üsna lähedal. Majanduse, kaasa arvatud THI muutuse kohta koostatakse kõikidel tasanditel prognoose. Prognoos Eesti kohta oli, et hinnatõus jääb keskmise 2–3% vahele.

Euroopas, kus on suhteliselt stabiilne majandus, võib see kõikuda 1–5% vahel. Mujal maailmas võivad aga hinnamuutused olla kordades suuremad, näiteks alaliselt inflatsioonikõrgetes riikides Aafrikas. THI tõusu mõjutavad nii globaalsed kui ka lokaalsed tegurid. Hinnatõusu soodustavad riigi enda seadusandlikud otsused, näiteks maksude, aktsiiside tõusud.

Kui hinnad tõusid, siis kas see on inflatsioon?

Tavapärane tõlgendus hindade kallinemisele on, et tegemist on inflatsiooniga. Seega inflatsioon Eestis oleks 2,3%. Entsüklopeedia väga ühest seletust inflatsiooni kohta ei anna, ütleb, et inflatsioon tähendab ühiskonna taastootmisprotsessi tasakaalu rikutust, kus on tekkinud disproportsioon koguprodukti ja selle rahas väljendatud väärtuse suhtes.

Noh, ega nii lihtne polegi

aru saada. Inflatsioon väljendaks nagu raha väärtuse langust.

Rahvas ütleb selle kohta: „Elu läks kallimaks, hinnad muudkui tõusevad ja üleüldse läheb elu halvemaks!“ Tegelikult euro ei ole oma väärtust kaotanud. Põhimõtteliselt on tal sama vahekord dollariga ja ka teiste valuutadega nagu aasta tagasi. Majandusteoreetikud ütlevad, et THI ei ole siiski päris see, mis inflatsioon.

Aga ärme murrame väljakujunenud arusaamu, vaid keskenduks pigem sellele, et kui elu on läinud kallimaks, siis kas ta on läinud halvemaks?

Kas elu Eesti on läinud aastaga halvemaks?

Kui hindade tõus on olnud aastaga 2,3%, siis kuidas on muutunud meie sissetulekud?

Ametlik palga-sissetuleku statistika jõuab meieni varsti. Aga juba me teame esialgseid tulemusi. Näiteks keskmine palgatõus 2018. aastaga võrreldes oli ca 7,5%. Kui me nüüd teeme sellise arvutuse, et lahutame keskmise hinnakallinemise 2,3% keskmise palgakasvust 7,5%, siis palgakasv ületab hindade tõusu 5,2%.

Tegelikul pole paha ju! Tõsi, mitte kõik ei ole palgasaajad.

Umbes pooled Eesti elanikest saavad palka, töötasu. Ülejäänud on lapsed, kes käivad koolis, mitmesugustel muudel põhjustel palka mittesaajad ja pensionärid, kes saavad pensioni. Keskmise pensioni tõus üle Eesti oli 2018. aastaga võr-

reldes 8,4%. Seega pensionäri sissetulek kasvas aastaga 6,1% (8,4–2,3). See on kuiv matemaatika. Tegelikult on ju palgakasvud erinevad - kuskil võisid palgad tõusta 100%, kuskil 0%.

Kindlasti jääb alati üles küsimus, miks palgad ja ka pensionid ei võiks Eestis olla kõrgemad?

Kas elu kallines kõigile ühtemoodi?

Nii nagu inimeste sissetulekud on erinevad, on ka hindade tõus kaubagruppide või teenuste kaupa erinev. Kui SA teatab keskmise hinnatõusu protsendi, siis tasub seda alati analüüsida. Kaupade ja teenuste hinnamuutused (just hinnamuutused, sest midagi läks ka odavamaks) olid erinevad.

Näiteks toidukaubad kallinesid 3%, alkohol 0,1%, riietus, jalatsid 0,7%, eluase 2,9%, majapidamine 1,0%, jne, jne. Toidu peale kulub meil väga suur osa sissetulekust.

Arvestades sissetuleku kasvu (nii palgad kui pension), siis tegelikult meie tulu kasvas kiiremini, mis kompenseeris hinnatõusu ja andis lisatulu.

Vaatame konkreetselt toidukorvi kallinemist. Igaühel meist on erinev toitumine ja erinev toidukorv, järelikult kallines toidukorv igaühel erinevat. Taimetoitlase toidukorvi maksumus kasvas kõige rohkem, sest näiteks köögiviljad kallinesid 17%, jahu ja jahutooted 4,9%. Köögiviljade seas veel eraldi kallines kartul 28%, värske köögivili 24%. Kaupade-teenuste hindades on üks peamine kasvutegur palk. Kui palgad kasvavad, siis tekib surve

Kati NÕLVAK

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige

nuste ja kaupade müügist nagu haridusteenuste pakkumisest, riigi erinevatest toetustest jms.

Väätsa prügila senine aktsiate müügi plaani protsess näitab, et ei soovita müügist võtta maksimaalset tulu, vaid rahuldutakse väiksema ühekordse tuluga. Tegelikult on näiteks ettevõtlustes osalus just üks võimalusi teenida mingitki lisatulu dividendide näol, mida siis omakorda investeerida mingite murekohtade lahendamisse. Jaa, vallavalitsuse kommentaar on siinjuures, et kohaliku omavalitsuse ülesannete juurde ei kuulu ettevõtlusega tegelemine, kuid ettevõtluses tegev olemine on üks võimalus ja vahend, kuidas omavalitsuse ülesandeid ellu viia.

Peamine mure ongi pikaajalise visiooni puudumine ning lähtumine riigis avanevatest toetustest, kuid ei vaadata strateegiliselt otsa oma valla vajadustele, veel vähem kuidas muresid heas mõtte kavalalt, innovaatiliselt ja tulusamalt lahendada. Praegu on eelarve viinud valla üsna mitmeks aastaks lukku ning juba näeme, millised valdkonnad (näiteks teed) selle all kannatama on hakanud ja paraku hakkavad veelgi.

Artikli andmed põhinevad avalikel artiklitel ning Türi valla eelarve dokumentidel.

ka kaupade-teenuste hindade tõusuks. Ettevõtjad otsivad pidevalt lahendusi, et võimalusel tõsta palku ja samas hoida toodete hindu võimalikult madalal, olla konkurentsivõimeline teistega. Avatud konkurentsi tingimustes loetakse majanduse arengut normaalseks, kui inflatsioon on madalam kui SKP (sisemajanduslik koguprodukt või kogutoodang) kasv. Eesti SKP kasvuprognoos 2019. aasta kohta oli 3,2%. Seega 2019. aastaga oleks nagu korras.

Mida veel hinnatõusust?

Majandusteooria (ja praktika ka) ütleb, et mõistlik hinnatõus on normaalne. Aga selline kontrollitud, mis võiks jääda sinna 1,5–2,5% vahele. Hinnatõus on selleks vajalik, et ettevõtjad-tootjad suudaksid olla konkurentsivõimelised. Mõõdukas hinnatõus lubab ettevõtjatel omahinda panna palgatõusu, materjalide kallinemise.

Me kõik tahame, et palgad tõuseksid kiiresti ja samas tahame, et hinnad jääksid samaks - vastuolu ju? Hinnatõus on vajalik ka selleks, et raha ei jääks seisma. Kui hinnad ei tõuse pikka aega, siis tekib oht, et raha jääb seisma. Aga seisev raha on sisuliselt „surnud raha“, mis on tootmisest, kauplemisest väljas.

See ei tähenda, et kõik sissetulekud tuleb kohe huugama panna, reserve on ka vaja.

Kuid see on juba täitsa omaette teema, mida kommenteeriks võib-olla kunagi edaspidi.

Hinnad tõusid - mida sellest arvata?

Kevad jaanuaris ehk õitsevad nurmenukud Türi lasteaia Lokuta maja õues. Talvise lilleilu püüdis pildile Eve Tuisk.

Esiküljeloos mainitud nooruke ilves on ennest sisse seadnud ühes Türi koduaias. Puuladvas kükitav metsloom paistab suure hirmunud kassina, kes loodetavasti leiab tagasitee metsa ega lõpeta õnnetult autorataste all.

Merle Rüütel

Tähve Milt

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

3

uudised/kultuur Türi muusikakool sai aasta huvikooli tiitli

Järvamaa aasta tegu 2019 24. jaanuaril kuulutas Järva Teataja peatoimetaja Tiit Reinberg Paide muusika- ja teatrimajas välja Järvamaa aasta teo 2019, milleks valiti 457 häälega JärvaJaani vanatehnika varjupaik.

Türi vallast olid Järvamaa aasta teo nominentidena esile tõstetud: Türi tervisekeskuse valmimine, sotsiaalkindlustusameti Türi esinduse avamine, Türi OTT ja Väätsa veelauapark.

Järvamaa aasta tegu on valitud aastast 2003 ja 2019. a aasta teo valimisel hääletas 1929 inimest.

Kiidame If Kindlustust korraldas kampaania „Otsime sangareid“, mille raames kutsuti üles märkama vabatahtlikke päästjaid, abipolitseinikke ja tublisid kodanikke, kes on oma tähelepanelikkuse või heateoga muutnud Eesti veelgi turvalisemaks.

31. jaanuaril Tallinnas Vabamus toimunud sangarite tunnustussündmusel sai esile tõstetud ka Türilt pärit abipolitseinik Tarmo Simson (pildil), kelle puhul hinnatakse kõrgelt tema abivalmidust ning avatust suhtlemisel.

Vestlusring Perepesas 8. veebruaril kell 12.15-15 toimub Türi Perepesas (Tallinna 1a) vestlusring laste ülekaalulisuse teemal. Esinema tuleb Tallinna lastehaigla ülekaaluliste laste projekti eestvedaja, kvaliteedijuht dr Lagle Suurorg. Üheskoos arutatakse lapseea ülekaalulisuse tervisemõjude ning võimalike lahenduskäikude üle.

Lisaks jagab dr Suurorg kogemusi Tallinna lastehaigla projekti ning Rapla maakonna ülekaaluliste laste vanemate tugirühma pilootprojekti põhjal.

Perepessa oodatakse kõiki huvilisi, rohkem infot saab e-posti või telefoni teel (Sasil.Rammo@tyri.ee, tel 5884 8780), ürituse leiab ka Türi valla Facebooki lehelt. Üritus on osalejatele tasuta.

EAKATE ÕIGUSABI TÜRIL: kuni 31. maini aadressil Viljandi tn 4 Türi eakate tegevuskeskuses

10. veebruar, 2. märts,16. märts, 6. aprill, 20. aprill, 4. mai, 18. mai, 1. juuni

alates augustist – Türi vallavalitsuse hoones Kohtu 2

24. august, 7. september, 21. september, 5. oktoober, 29. oktoober, 9. november, 23. november, 7. detsember Vajadusel teave tel 504 7330 – Eha Pehk

Kruusateed on tänavu kehvas seisus: soe ilm ja pidevad sajud muudavad teed kohati porimülgasteks, metsa väljavedu ei tee nende olukorda paremaks, puit on raha ja see tahetakse kätte saada ilmast hoolimata.

Teet Reier

Teede korrashoiuks tänavu vahendeid napib Tänavune soe talv on kehvasti mõjunud kohaliku omavalitsuse halduses olevatele teede. Nii mõnigi teelõik vajaks korralikku putitamist, aga tänavuses eelarves on vahendeid selleks üsnagi napilt. Üheks põhjuseks, miks teed lagunevad, on kindlasti erakordselt soe ilm ja pidevad sajud, kevadine teedelagunemise aeg algas tänavu mullusest sügisest.

Olukorda teedel halvendavad kindlasti ka rasketehnika ja palgiveokid, mis hoolimata ilmast veavad metsadest palke välja, selleks on ju vajadus. „Türi valla käesoleva aasta eelarves maanteetranspordi real

on teehoiukuludena 347 937 eurot. Muudatusettepanekuna lisandus investeeringukuluks 83 000 eurot.”

“Need summad on äärmiselt väikesed ja võimaldavad teha nii hooldustöid kui ka investeerimist minimaalsete hädapäraste töödena,“ selgitas Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp. „Vajalik normaalse teehoiu korraldamise summa Türi vallas peaks olema vähemalt miljon eurot. Kuna hetkel on teoksil suuremahulised tööd (kooli- ja spordihoone ehitus, valminud tervisekeskus), mis said võimalikuks projektirahastuse ja vallapoolse laenuga, siis

paraku peab kuskilt ka kokku hoidma,“ ütles ta.

Kupp lisas, et tänane teehoiurahade vähesus on trehvanud ka väga halvale talveperioodile, kus pakast praktiliselt ei ole, kuid samas on hädasti vaja teha talveperioodile planeeritud metsatöid, liigelda raskeveokitega ja tulemus on otseselt nähtav teede nigelas olukorras. „Türi vald läbi allasutuse Türi haldus püüab teha kõik selleks, et nende väheste rahaliste vahenditega oleks tagatud normaalne liiklemine meie valla natuke rohkem kui 400 kilomeetril avalikus kasutuses olevatel teedel.“

Türi muusikakooli direktor Silja Aavik.

Ühe jäätmemahuti tühjendus (km-ta) EUR

Ühe jäätmemahuti tühjendus (km-ga 20%) EUR

Ühe jäätmemahuti ühe kuu rent (km-ta) EUR

Ühe jäätmemahuti ühe kuu rent (km-ga 20%) EUR

Jäätmemahuti müügihind (km-ta) EUR

Jäätmemahuti müügihind (km-ga 20%) EUR

0.64

0.77

-

-

-

-

1.80

2.16

-

-

0.27

0.32

1.03

1.24

2.00

2.40

45.00

54.00

1.80

2.16

2.00

2.40

45.00

54.00

3.09

3.71

2.00

2.40

50.00

60.00

4.76

5.71

2.50

3.00

88.00

105.60

8.49

10.19

4.50

5.40

190.00

228.00

10.30

12.36

5.50

6.60

195.00

234.00

14.16

16.99

7.00

8.40

230.00

276.00

19.31

23.17

11.00

13.20

-

-

32.18

38.62

14.00

16.80

650.00

780.00

57.92

69.50

16.00

19.20

870.00

1,044.00

nused.ee või telefonil 737 6700 või anda sellest teada ehitus- ja keskkonnaspetsialistile Janelle Leenurmele (e-post Janelle.Leenurm@tyri.ee; tel 384 8279 või 522 7326).

Jäätmevedaja saadab teile ka lepingu näidise koos jäätmeveo graafikuga. Eraldi lepingut jäätmeveoks ettevõttega sõlmima ei pea, kui te ei soovi jäätmeveo eritingimusi.

Lepingu peab sõlmima, kui soovite midagi ettevõtjalt lisaks

TR

Teet Reier

Alustab uus jäätmevedaja Mahuti Alates 1. märtsist suurus / m³ 2020 alustab korraldatud olmejäätmeveo teenuse osuta0,05 jäätmekott mist Türi vallas Eesti (kuni 10 kg) Keskkonnateenused Ettemakstud AS. Türi vallas on jäätmekott 0,14 korraldatud jäätme- kuni 0,08 veoga hõlmatud ol- kuni 0,14 meprügi, kuid vajalik kuni 0,24 on jäätmeid ka sor- kuni 0,37 kuni 0,66 teerida. kuni 0,80 Mitmeid liiki sor- kuni 1,10 teeritud jäätmeid on kuni 1,50 võimalik üle anda Tü- kuni 2,50 ri jäätmejaama ning kuni 4,50 kogumispunktidesse, võimalik kasutada avalikke pakendi ning paberi- ja kartongikonteinereid ning pakendijäätmete üle andmiseks Türi linnas on võimalik liituda ka pakendikoti teenusega.

Uus jäätmevedaja saadab jäätmeveo info jäätmevaldajatele välja veebruarikuu alguses.

Juhul kui teieni veebruarikuu keskpaigaks jäätmeveo info ei ole jõudnud, siis palume sellest teavitada jäätmevedajat e-posti aadressil tartu@keskkonnatee-

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti noorsootöö keskusega tunnustab igal aastal üleriigiliselt noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid, inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud noorsootöösse, valdkonda edendanud, algatanud uusi tegemisi ja mõjutanud valdkonna arengut kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

29. jaanuaril Tallinnas toimunud noortevaldkonna tunnustussündmusel anti aasta huvikooli tiitel üle just Türi muusikakoolile.

Türi muusikakool on seda kindlasti väärt ja seda nii paljudel põhjustel. No näiteks sellepärast, et Türi muusikakoolis on muusikaharidust antud juba üle 46 aasta. Lisaks tavapärasele pilliõpetusele on muusikakool panustanud palju sellesse, et äratada noortes üldisemalt huvi pillimängu vastu.

Muusikakool teeb koostööd nii üleriigiliselt kui ka rahvusvahelisel tasandil – näiteks korraldati viie riigi ühisprojektina 2016. aastal rahvusvaheline muusikafoorum CON ANIMA. Türi muusikakoolis õppimine on tehtud õppijale võimalikult paindlikuks – võimekamad õpivad põhiõppes, vähem võimekad või need, kellel pole nii suurt huvi, õpivad üld- ja vabaõppes. Eelkoolis saavad õppida need, kes pole põhiõppesse veel saanud ning täiskasvanute õppes põhikooli lõpetanud inimesed, kes tahaksid pillimängu õppida. Lisaks on õppekavaväline õpe, kus on võimalik õppida endale sobivas mahus endale sobivat pilli.

2019. aastal avati mitmeid uusi erialasid, propageeriti muusikaharidust ning muusikakooli õpilased saavutasid häid tulemusi riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda esitasid Lastekaitse Liit, Türi vald, koostöös Noortekeskuse ja kultuurikeskusega, tunnustamiseks ka meie valla noorte jaoks imelist tööd teinud noorsootöötaja Erika Terase.

Palju õnne!

tellida või sõlmida mingisuguseid erikokkuleppeid või rentida nende poolt jäätmekonteinerit.

Eesti Keskkonnateenuste ASi esindajaga on võimalik kohtuda Türi vallavalitsuses (Kohtu tn 2, Türi linn) teisipäeval, 11. veebruaril 2020 kell 10-13 ja 13.3016, siis on võimalik täpsustada jäätmeveo andmeid ja esitada küsimusi korraldatud jäätmeveo kohta.

Janelle Leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Erakogu

Head Türi kaitseliitlased!

Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatus kutsub 29. veebruaril 2020 algusega kell 10 (mandaat 09.30-09.55) Türi kultuurikeskuse väikeses saalis (Hariduse tänav 1,Türi) kokku Türi üksikkompanii üldkoosoleku, mille planeeritav lõpp on kell 14.05 juhul, kui kohale tuleb vajalik kvoorum. Kvoorumi puudumisel on planeeritav lõpp 15.05.

Koosolekule eelregistreerimine toimub internetikeskkonnas või kaitseliidu Türi üksikkompanii pealiku telefonil 525 3860.

Eelregistreerimine lõpeb 27. veebruaril.

Päevakord: 1. Päevakorra kinnitamine 2. Kaitseliidu Järva maleva pealiku ettekanne 3. Kaitseliidu Türi üksikkompanii 2019. aasta revideerimisaruande kinnitamine 4. Kaitseliidu Türi üksikkompanii 2019. aasta tegevusaruande kinnitamine 5. Kaitseliidu Türi üksikkompanii 2019. aasta omatulu eelarve kinnitamine 6. Kollegiaalsete organite ja kontrollorganite liikmete ja kandidaatide valimine: 1) Esindaja valimine Järva maleva esindajatekogusse (valitakse üks esindaja) 2) Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatuse liikme valimine (valitakse üks liige) 7. Sõnavõtud Riietus: Kaitseväe pidulik tavavorm Kaitseväe välivorm Tume ülikond/viisakas riietus

Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatus

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

4

haridus Vahetunnis liigume aktiivselt Liikumine on igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise heaoluga ning avaldab positiivset mõju nii vaimsele töövõimele kui kehalisele arengule. Laupa põhikool pakub oma õpilastele võimalust vahetundides aktiivselt liikuda, et hoida keha toonuses, luues rutiinile vaheldust ja rikastades mõttemaailma.

Aasta lõpus oli õpilastel võimalus osaleda advendikalendri ülesannete täitmisel, kus igal detsembrikuu päeval tuli täita uus ülesanne.

Tegevused olid erinevad: õues jalutamine, sportmängude mängimine, fotonurgas pildistamine, takistusraja läbimine, heade mõtete seinale joonistamine ja kirjutamine, jõulupuu kaunistamine ise tehtud ehetega, topsidest ehitiste tegemine, oma jälje jätmine, täpsusvisete viskamine ja palju muud.

Samuti liitusime aasta lõpus Tallinn Moon Rotary Klubi projektiga aktiivne vahetund. Nimelt pakkusid nad võimaluse toetusega soetada koolile kummikeksu ja footbag´i komplekte, et tuua praeguste lapsevanemate- ja vanavanemateaegsed mängud kooli tagasi. Meie üllatuseks olid meie toetajad sedavõrd aktiivsed, et vaid mõne päevaga kogusime toetussumma kokku ja saime omale vastava varustuse.

Vahendid on aktiivselt kasutuses ja noored lähenevad tihti ka loominguliselt ja leiavad vahenditele uusi rakendusi. Üheks populaarseks vahendiks noortel on kendama, millega nad suudavad väga huvitavaid trikke teha. Soorituste tegemine nõuab suurt keskendumist ja järjepidevust. Nähes suurt huvi ja aktiivsust ka meie kooli õpilaste hulgas, korraldasime kendama võistluse, mis näitas, et noored harjutavad innukalt ja on väga osavad. Juba uuritakse, millal tuleb uus võistlus, sest selgeks on õpitud veel keerulisemad trikid, mida näidata soovitakse.

Peab tõdema, et spordivahendid ei ole mõeldud ainult õpilastele, vaid kogu kooli personalile, sest ka õpetajad läbisid aktiivse vahetunni koolituse, kus tuli kõik harjutused läbi teha praktiliselt. Koolituselt saadi palju häid mõtteid, mida kasutada vahetunni ja ka ainetunni aktiivsemaks muutmiseks.

Iga päev on õpilastel võimalik kasutada suurt hulka spordivarustust nii õues kui majas sees. Võimalus on kasutada ka erinevaid lauamänge, puslesid ja leida muid tegevusi. Igal kolmapäeval kogunevad õpilased võimlasse, et osaleda Just Dance erinevates tantsudes, mis on osutunud ääretult populaarseks eriti poiste seas.

Kuigi meie õpilased on väga liikuvad, siis soovime liituda sel aastal ka liikuma kutsuva kooli programmiga, et muuta vahetunnid ja ainetunnid veel liikuvamaks, põnevamaks ja mitmekülgsemaks, et selle kaudu anda noortele võimalus üksteist õpetada ja liikuma suunata.

Pingeliste koolitundide vahel on oluline, et lapse aju saaks puhkust, et ka järgmises tunnis maksimaalselt kaasa teha.

Ajutegevusele on väga oluline, et lapsed vahetunnis liiguksid ja mängiksid, sest seeläbi paraneb lapse keskendumisvõime, produktiivsus, areneb loominguline mõtlemine ja suureneb õnnetunne.

Liisa Gritšenko

Laupa põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

KOMMENTAAR Igas koolis oma Jonas. Ehk siis meil on õpetaja Liisa, kelle aktiivsus, lastega tegutsemislust ja tulemused on Laupa kooli ikka ja jälle positiivselt meedia huviorbiiti tõstnud.

Asi pole meediahuvis (kuigi ka mainekujundus on oluline), vaid selles, et aastatega oleme tõesti muutunud üha enam liikumist hindavaks kooliks. Ja selle taga on mitme meie tubli õpetaja töö. Ka käesolevat aastat ei alustanud me koolivaheajal mitte mõne teooriakoolituse, vaid ühiste liikumistegevustega.

Aga õpetaja Liisast veel: möödunud jõulude ajal kooli kolleegipreemiaid selgitades võitis ta suurelt kategoorias „uusi mõtteid genereeriv ja teisi kaasa tõmbav kolleeg.“

Kaarel Aluoja,

Laupa põhikooli direktor

Intervjuu Itaalia vahetusõpilase Leonardoga Türi ühisgümnaasiumis on aastate jooksul olnud vahetusõpilasi erinevatest riikidest, kuid tänases lehes tahame teile tutvustada sel õppeaastal meie hulgas õppivat Itaalia noormeest Leonardot.

Leonardo: Olen siin kultuuri, inimeste, ilma – kõige pärast Räägi veidi oma Itaalia- ja Eestitaustast?

Minu kodulinn Itaalias on Civita Castellana, seal elab 16 000 inimest, minu kodu on selle äärelinnas, seitse kilomeetrit keskusest. See on Roomale väga lähedal ja kuulus oma kultuuripärandi poolest. Türi on teistsugune, aga mulle meeldib, et kui ma pean kuskile minema, siis saan sinna rattaga või jalgsi. Kodus pidid vanemad mind autoga kooli viima, mõnikord läksin ka bussiga.

Mul on üks noorem vend Bruno, vanem õde Cristiana ja kaks vanemat venda: Giovanni ja Davide.

Kust tuli mõte olla üks aasta vahetusõpilane?

Tegin selle otsuse koos oma vanematega aasta tagasi. Käisime eelmise aasta novembris vanematega Eestis reisil. Mu ema ja isa esindavad üht ettevõtet ja nad käivad palju Euroopas reisimas, et reklaamida selle ettevõtte tooteid. Mu isa töötas mõnel päeval, teistel päevadel avastasime Tallinna vanalinna. See oli mul esimene kord Eestis käia.

Nägin siis palju selliseid asju, mis panid mind mõtlema, miks mitte tulla Eestisse õppima.

Mis oli see, mis sind just siia meelitas?

Väga ilus oli. Sain kogemuse, mida mujal maailmas ei saaks.

Mulle meeldib Tallinna vanalinn. Mulle meeldib väga see, et vana ja uus on koos, näiteks vanalinn ja tehnoloogia. See võlub mind. Teie vanad hooned, viis, kuidas te omavahel suhtlete – see kõik meeldib mulle. Nüüd, kui olen siin kaks kuud elanud, näen erinevusi enda kultuuri ja eesti kultuuri vahel. Mulle meeldib siin Eestis.

Mis on peamised erinevused meie kultuuride vahel?

Itaalias on palju baare, kus õhtuti sõpradega kokku saadakse. Siin ei ole baare, kuid on siiski kokkusaamiskohti, samas niiväga õhtuti kokku ei saada.

Teine on toit. See on väga erinev, aga mulle meeldib. Ma armastan reisida ja iga kord kui ma kuskil käin, on toit üks võimalus, kui-

das teistmoodi mõelda. Mulle maitseb väga verivorst ja mulle meeldib see, kuidas te lõhet ahjus küpsetate. Selliseid toite, mis mulle ei maitse, ei olegi praegu.

Mis on sind Eesti kooli juures üllatanud või mõtlema pannud? Mis on nende kahe riigi koolisüsteemi peamised erinevused?

Peamine erinevus Itaalia ja Eesti koolide vahel on see, et siin kestab gümnaasium kolm, Itaalias viis aastat. Itaalias minnakse kooli 7-aastaselt, seejärel kestab algkool viis aastat, järgmisena on kolm aastat põhikool, pärast seda viis aastat keskkool.

Suur erinevus Itaalia ja Eesti kooli vahel on aja- ja ruumikasutus. Itaalias on õpilased ühes klassis, õpetajad liiguvad klasside vahel. Eestis on õpetaja oma klassis ja õpilased liiguvad. Mina eelistan Eesti süsteemi. Ma ei ole seda varem kogenud, aga mulle see meeldib: on huvitavam, kui saab vahetunde pidada. Itaalias ei ole selliseid väikseid vahetunde. Koolipäeva algab kell 8 ja siis vahetund tuleb kella kümne ajal. Õpilased istuvad ühes klassis, kus toimuvad järjest tunnid, õpetajad lihtsalt vahetuvad vahepeal.

Ma usun, et ma saan juba veidi eesti keelest aru. Õpetajad selgitavad siin väga hästi oma ainet. Mulle meeldib, et tunnid on erinevad, näiteks me teeme

Innove on esmakordselt ellu kutsunud inspiratsiooniprogrammi „Jah! Õpetajaks!“, mille eesmärk on innustada ja toetada inimesi, kes tahavad teha karjääripööret ja asuda või naasta õpetajaametisse.

• magistrikraadiga oma valdkonna spetsialist (kraad võib olla omandamisel) või kunagi õpetajaks õppinu, kes pole selles ametis töötanud või kui on, siis valinud teise karjää-

geograafias uurimust ja eesti keele tunnis me kirjutame palju.

Itaalias pidime palju õpiku järgi õppima, õpetaja selgitas klassis ja kodus pidime õppima. Mulle meeldib rohkem Eesti süsteem.

Kas oled endale selle vahetusaasta osas konkreetseid eesmärke seadnud?

Tahaksin õppida eesti keelt nii palju, et saaksin vestelda.

See ongi mu peamine eesmärk.

Tahaksin täielikult sellesse uude kultuuri siseneda.

Alguses oli eesti keelega väga keeruline. Nüüdseks saan juba veidi aru, millest jutt käib.

Klassikaaslased räägivad minuga ikka inglise keeles, nii saame paremini aru üksteisest. Nad teavad küll, et ma tahan eesti keelt õppida, aga see võtab aega.

Mul on raamatukogus igal nädalal õpetajaga eesti keele tund, seal saan eesti keelt väga hästi õppida.

Kui palju uusi sõpru oled endale leidnud?

Ma tulingi siia mõttega leida uusi sõpru ja olen neid leidnud nii koolis kui ka Tallinnas. Mulle meeldivad Eesti noored.

Eestlaste kohta öeldakse sageli, et me oleme reserveeritud ja kinnised. Kuidas sulle tundub?

Võib-olla olete alguses häbelikud, aga kui veidi aega läheb mööda, siis muutub suhtlemine

lihtsamaks nii minu kui ka eestlasest sõbra jaoks.

Meie jälle peame itaallasi avatuks ja valjuhäälseks. Kas see vastab tõele?

See on tõsi, me oleme valjuhäälsed ja avatud. Me räägime palju. Meie suhted on sellised, et kui keegi räägib palju, siis teine ütleb, kas sa palun lõpetaksid.

Me suhtleme omavahel väga palju.

Mulle on öeldud küll, et ma ei ole nagu tavaline itaallane.

Minu isa on itaallane, aga ema on poolakas. Ma ei räägi kahjuks poola keelt, aga tahaksin seda õppida küll.

Kuidas sulle siinne ilm meeldib?

See on väga raske! Või õigemini teistsugune. Itaalias käisin kogu aeg T-särgiga. Talvel on meil umbes 10 kraadi sooja, nii et see ei ole külm. Praegu on minu jaoks juba väga külm, aga mulle meeldib see ka.

Mulle on öeldud, et võib tulla ka miinus 20 kraadi - ma olen valmis, mul on paks jope ja saapad olemas. Ma olen kindel, et kui läheb väga külmaks, siis mulle see meeldib.

Kas su sõbrad teavad, kus sa oled ja mida teed praegu?

Jah, nad teavad. Mõnikord räägime sellest kogemusest. Nad on küsinud küll, miks ma siin olen. Paljud on seda küsinud: miks? Peaksin kirjutama oma sotsiaalmeedia-lehele need põhjused: kultuuri, inimeste, ilma kõige pärast.

Mida tahaksid eestlastele öelda, et nad võiksid olla… …avatumad. Proovida rohkem suhelda võõraste inimestega. See annab võimaluse rohkemateks tutvusteks.

Sinu vahetusaasta lõpeb 2020. aasta juunis. Mis sa arvad, mida kindlasti selle kogemuse kohta teistele räägid?

Ma ilmselt ütlen, et see oli ilus aasta Eestis ja mul oli väga hea võimalus uurida teist kultuuri, teisi inimesi, saada uusi sõpru.

Ma ei tea veel, kelleks ma tahan saada, mu vanemad on öelnud, et praegu pean ma keskenduma koolile ja õpingutele, tuleviku osas saab otsuse langetada hiljem. Aga see vahetusaasta on kindlasti abiks. See aitab nii tulevase töö kui ka minu elu osas.

Täiskasvanuna mäletan seda kogemust ja mulle avaneb võimalusi, mida poleks tulnud, kui ma ei oleks siia tulnud.

Averonika Beekmann

ritee ning kaalub nüüd õpetajaametisse naasmist • inspireerib ja on valmis olema noortele eeskujuks • soovib end arendada ja teha meeskonnatööd • valmis osalema programmi kõikides moodulites Inspiratsiooniprogrammi „Jah! Õpetajaks!“ kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 9. veebruariks 2020 aadressile jaanika.aasa@innove.ee

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

5

juubilar

Türi ujulal täitus pool sajandit Türi ujulas tähistati 10. jaanuaril sünnipäeva - maja avamisest möödus täpselt pool sajandit. Palju selle aja jooksul on ujula basseinis, saunades ja treeningsaalides külastajaid käinud, kes seda täpselt teab, aga ilmselt kümneid kui mitte sadu tuhandeid. Ujula ehitas omaaegne Paide EPT, hiljem on ta kuulunud Türi linnale ja olnud paarkümmend aastat erakätes. Alates 2018. aasta sügisest on omanikuks Türi vald ja maja tegevust suunab Türi Arengu Sihtasutus.

Kristjan Männa Teet Reier Kui 1967. aastal laoti esimesed kivid Paide EPT tuletõrje veevõtukoha tarvis, teadsid aga paljud türilased, et valmib hoopis ujula.

Lihtsalt nii oli vaja paberites näidata, samamoodi sündis tänane Türi linna võimla kombainikuuri nime all.

Kui mõelda toonastele oludele Nõukogude Eestis, siis ujula rajamine Türi linna oli ennekuulmatu asi. Senised siseujulad asusid Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kõik ülejäänud linnad olid ilma, tõsi samal ajal valmisid või olid valmimas ujulad Sillamäel, Väimelas ja Kohtla-Järvel. Kui uskuda toonaste asjaosaliste mälestusi, pannakse ujula ehitus paaril korral kõrgemate ametivõimude poolt seisma ja tollasel Paide EPT juhtkonnal tuleb oma tegudest aru anda, mainitud on isegi Elmar Jürile omavolilise tegutsemise eest antud valju parteilist noomitust.

Kõik lahenes aga hästi ja 10. jaanuaril 1970. aastal sai ujula pidulikult avatud. Kohal oli toonane ENSV võimuladvik: Artur Vader, Arnold Green. Samuti kõik tähtsamad mehed-naised Paide rajooninõukogust ja Türi täitevkomiteest. Tänusõnu öeldi palju, hiljem tulid ka aukirjad.

Pidu oli korralik ja kestis hommikuni. Ajastule iseloomulikult lasti pärast avamist bassein jälle veest tühjaks, sest paljud tööd olid veel lõpetamata.

Kuna ujulas asus kaminasaal ja oli ööbimisvõimalus, korraldasid siia väljasõite parteijuhid Tallinnast. Ühel sellisel üritusel saab ujula koristaja käest

pragada EKP esimene sekretär (tänases riigistruktuuris ilmselt võrreldav siis peaministri ametikohaga) Johannes Käbin - lüheldane, õllekõhuga mees. Koristaja teda ära ei tundnud ja andis enesekindlalt mehele, kes trussikute väel koridoris basseini otsib teada, et siin käiakse ujumas korralike ujumispükste mitte mingite trussikutega.

Ujula sai küll valmis, aga seda külastada polnudki tollal väga lihtne: kõigepealt pidi olema asutusel, kus sauna-ujumissooviga kodanik töötas, sõlmitud ujulaga üürileping. Järgmine käik oli hoopiski arsti juurde, kes väljastas pärast läbivaatust Paide EPT siseujula arstiviisa, mida pidi igal aastal pikendama.

Kui arstitõendiga oli korras, tuli täpsustada oma asutuse aeg ja kohale minna.

Mõnikord korraldasid ujula töötajad lastele ka pesemise kontrolli ja nii mõnelgi tuli uuesti küürima asuda. Harvad polnud juhud, kus sisenemisel tuli ette näidata pesemisvahendite olemasolu.

Nagu saunades ikka, oli ujula sissepääsu juures klaasuksega pääsla, kuhu tuli esitada oma nn arsti luba ja ennast registreerida.

Lisaks sai sealt osta limonaadi, küpsist, kui oli siis ka õlut. Lisaks olid müügil muidugi saunavihad ja muu pesemisevarustus. Kogu nõukogude aja töötas Türi ujula ja saun septembrist juuni lõpuni.

Suvel juulist-augusti lõpuni tehti tavaliselt sanitaarremonti.

Paide EPT lagunemine ja varade erastamine pani Türi ujula raskesse olukorda. Ujula vastu erastajatel huvi puudus ja 1992. aasta märtsis tuleb ujula sulgeda, avatuks jäävad vaid osalise koormusega saunad.

Alles 1994. aasta veebruaris avab ujula uuesti uksed, lindi lõikab läbi esimene külastaja.

Nädalas külastab ujulat 1400 inimest, töötajaid on seitse.

Taaskäivituvad ka ujumistreeningud ja ujumise algõppe kursused.

Augustis 1998 Türi ujula erastatakse, lepingule kirjutavad alla Toomas Laimets Türi linna poolt ja Aarne Rohtvee OÜ Türi Ujula poolt. Osakapital 50 000 krooni jaguneb kahe eraisiku ja Türi linna vahel, vastavalt 75%

Türi ujula sisevaade 1970. aastate alguses ja tänane välisvaade.

Erakogu ja Teet Reier

ja 25%, erastamishinnaks 100 000 krooni, lisaks on Türi ujulal nelja aasta jooksul kolme miljoni kroonine investeerimiskohustus.

Kui algselt olid erastatavasse ujulasse taastusravikeskuse loomise plaanid, siis peagi sellest loobutakse, ujula ruumid loodetakse maksimaalselt välja rentida, ujula avada ka nädalavahetustel ja hommikustel kellaaegadel. Kalendriaastas nähakse 900 000 krooni majanduskuludeks ja 1,5 miljonit personali palkadeks. Juba siis on selge, et maja vajab suurt investeeringut.

25. oktoobril 1998 avab ujula külastajatele taas uksed.

Esimesel nädalal tuleb riietusruumis kappide asemel hakkama saada nagidega, sest kapid ei jõua õigeks ajaks kohale. Muus osas on riietusruumides, pesuruumides, käimlates ja naistesaunas tehtud põhjalik remont.

Eraldi on välja ehitatud uus pääsla-kohvik.

Septembris 1999 müüb Türi linn oma osaluse, põhjuseks linnapoolsete investeerimiskohustuste täitmata jätmine, lisaks on leitud kolmas eraisikust investor.

Samuti on Türi ujulale tekkinud konkurent - riigi rahadega ehitatud ja omavalitsuse majanda-

tav Paide ujula, mis avab uksed 1999. aasta oktoobris.

2000. aasta suvel avatakse Türi ujula basseinis kunstipäevade raames Kursi koolkonna näitus. Aasta hiljem saab kogu ujula vann uue lumivalge plaatkatte, lisaks ehitatakse välja galerii meeste riietusruumi pääsemiseks. Saunad avatakse juba septembris, bassein nädal hiljem. Laste ujumisõpet toetab Türi linnavalitsus 100 000 krooniga.

Alustavad basseinitriatlon, võistkondlik 24h ujumine, luuakse MTÜ Türi Ujumisklubi. Ujumistreeningud hakkavad toimuma regulaarselt viiel päeval nädalas. Kunagisest ametiruumide osast ehitatakse välja aeroobikasaal ja avatakse jõusaal. 2013. aastal soojustatakse kogu maja ja maja välisilme muutub tundmatuseni, iga paari aasta järel läbivad uuenduskuuri pesemis- ja leiliruumid.

Ujula avamise järel tuli Türile treeneriks Otto Männa. Vahepeal eemal olnud, aga viimased kaheksateist aastat taas Türi ujulas noori sportlasi õpetanud staažikas treener ütleb, et ega huvi ujumise vastu pole noortel kuhugi kadunud, olgu see siis tä-

na või pool sajandit tagasi. „Muutunud on võimalused.

Kunagi algusaastatel oli mul treeningutel ligi nelikümmend noort ujujat, praegu jääb nende arv kahekümne alla. Mõnega neist treenime kuuel päeval nädalas, teistega kolmel–neljal. On neid, kellele meeldib ujuda, aga ka neid, kes on jõudnud juba vabariigi tasemele.“ „Kedagi ei pea otsima ega ujulasse treeningule sundima, nad ikka tulevad ise. Parima aeg alustamiseks on nii kuue-seitsmeaastaselt, aga tulemusteni jõudmine võtab aega. Hea on tõdeda, et tänane ujula juht Asko Pärl on olnud minu kasvandik ja toonud esimese medali vabariiklikelt võistlustelt, siis kui treeneriameti juurde naasin. Täna on ta ka ise treener.“ 2018. aasta sügisel ostab Türi vald ujula 360 000 euro eest tagasi. „Kuna ujulateenuse edasine ostmine teenuslepingu alusel oleks olnud vallale viie aasta jooksul ligi 200 000 euro võrra kallim kui selle omanikuna haldamine, siis tegime volikogule ettepaneku ostmiseks,“ põhjendas Türi ujula ostu vajalikkust vallavanem Pipi-Liis Siemann.

2019. aasta hooaega alus-

tas Türi ujula juba Türi Arengu Sihtasutuse ja Asko Pärli juhtimisel. Lahtiolekuaegadesse lisati hommikused ujumised teisipäeval ja neljapäeval.

Asko Pärli sõnul on inimesed selle väga hästi vastu võtnud ja klientide puuduse üle nuriseda ei saa. Võrreldes eelmiste aastatega on külastajate arv suurenenud kuskil 10–15%.

Lisandunud on SuppamaHiit treeningud, kus noored osalevad üsnagi usinalt. Ujulast saab osta ujumisrõivaid ja -varustust. Ujula hostel on viimase poole aasta jooksul kogu aeg täis olnud ja üks tuba on isegi juurde ehitatud.

Uuendustest ujulas annab märku füsioteraapiabassein, mille ehituseks läheb juba märtsis ja valmis peaks saama uueks hooajaks. Ühesõnaga juubilaril läheb kenasti ja kõik, kes enne suve ujuda või sauna soovivad, saavad seda kohe kindlasti teha nii täna kui ka kõigil järgnevatel hooaegadel.

Loos on kasutatud materjale Kaarel Aluoja raamatust “Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust” VI osa.

Raamat ilmus 2016. aastal.

Türi ujula saab juubeliaastal uue basseini 10. jaanuaril oli Türi ujula 50. sünnipäev. Loomulikult tuleb juubilarile teha vääriline kingitus. Koostöös Järvamaa haiglaga otsustas Türi ujulat haldav Türi Arengu Sihtasutus ehitada Türi ujulasse rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks teraapia- ja lastebasseini. Kuna antud teenuse järele on suur nõudlus ja maakondlikul tasemel spetsiaalne bassein puudub, on tagatud basseini piisav kasutus. Kasu saajateks on eelkõige Türi valla

inimesed, aga ka Paide linn ning Järva vald. Teraapiateenust saab uues basseinis osutada kõigile Järvamaa elanikele.

Loomulikult saame uue basseiniga kõrvaldada ka ühe teise vajakajäämise - Türi vallas seni puudunud võimaluse väikelaste ja beebide ujumiseks. Kahjuks pole ju enamikus Türi valla lasteasutustes väikelaste basseine. Vabadel aegadel on uut basseini võimalik kasutada kõigil Türi ujula külastajatel.

Uue basseini pindala on 65 ruutmeetrit, lisaks eriotstarbeliste teenuste osutamiseks vajalikule sisseseadele, tuleb basseini kaeladušš, basseini eraldiasetsevasse madalamasse osasse nn õhkmassaažiga põhi. Võimalik, et põnevaid lahendusi lisandub veelgi, aga neid saavad kõik külastajad juba sügisel järele proovida. Kellel täpsem huvi, võib ujula administraatori käest uue basseini projekti uudistamiseks küsida.

Kahjuks pole head halvata - kuna ujula ruumid olid enne basseini rajamist juba sajaprotsendiliselt kasutusel, tuleb millestki loobuda. Bassein ehitatakse praeguse aeroobikasaali asemele, ent ilmselt leevendab uue spordihoone valmine aeroobikahuviliste pahameelt.

Uue basseini ehituse ajal toimivad kõik ujulateenused samas mahus ja samadel aegadel edasi.

Basseini rajamine ei koorma ka vallaeelarvet. SA TASA

omaosaluseks vajalik raha on sihtasutusel tänu 2019. aasta hoolsale majandamisele olemas, Järvamaa haigla panustab 80 000 eurot ja riiklikku toetust maakondade arengustrateegiate elluviimise meetmest saame 85 100 eurot. Kokku läheb bassein koos basseinitehnika ja sisseseadega maksma 178 649 eurot.

Tänaseks on läbi viidud riigihange, ehitaja on leitud ja lepingud sõlmitud. Hetkeseisuga loodame uue basseini avada 31. augustil.

Türi ujula nimel tänan Kaia Ivat, kelle kaasabil on leitud vahendeid basseini ehituse rahastamiseks, Pipil-Liis Siemanni, kes on projekti algatajaks, head koostööpartnerit Järvamaa haiglat ja loomulikult meie ujula juhatajat Asko Pärli, kes on teinud suurepärast tööd basseini projekteerimise juures ja viinud edukalt läbi riigihanke.

Kristjan Männa

Türi Arengu Sihtasutuse nõukogu esimees

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

6

haridus/uudised Türi raamatukogu tegemised Türi raamatukogu astus uude aastasse veel suurema ja vägevamana, olles nüüdseks rikkam kahe struktuuriüksuse võrra. 2020. aastast kuuluvad Türi raamatukogu koosseisu Oisu, Kabala, Kahala, Laupa, Käru ja Väätsa raamatukogud. Meie raamatukoguhoidjad on jätkuvalt täis tahet pakkuda oma lugejatele palju huvitavaid raamatuid ja toredaid kultuurielamusi.

Aasta algas meil juba väga rõõmu- ja rahvarohkelt: Türi raamatukogu lastehommikul külastas meie noori lugejaid näitleja ja pärimusmuusik Maili Metssalu, kes meelitas kokkusaamisele rekordarvu lapsi. Esimest korda tundsime, et meie ruumid on oi-oi kui väikesed.

Aga hullu polnud midagi, ära mahtusime kenasti sellegipoolest. Kuna Rahvakultuuri Keskus on kuulutanud 2020. aasta eesti rahvajutu aastaks, olidki meie külalise Maili jutud ja tegevused seotud eesti rahvajuttudega. Sekka mängitud parmupill ja viiul tekitasid mudilastes suurt soovi tantsu lüüa. Lastehommik kulges nii põnevalt, et mitte ühelgi lapsel ei tulnud meelde nutitelefoni piiluda. Hasartselt löödi kaasa rahvajutu pajatamisel ja lõpuks löödi valla üks kõige võimsam vanarahvatants, millist Türi raamatukogu seinad veel näinud polnud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et rõõmsat elevust jagus mitmeks tunniks…

Sama elevusega jätkame ka veebruarikuus.

Türi raamatukogu reisiõhtud on tuntust kogunud juba ka väljaspool Türi valda. Seepärast on meil väga hea meel, kui tublid ja hakkajad inimesed tulevad jagama oma reisimuljeid meie lugejatega. Seekordsel reisiõhtul 11. veebruaril kell 17 jagab oma reisimuljeid 2017. aasta sädeinimene Kristina Gudinas. Kristina reisid viisid teda läbi Vietnami, Kambodža ja Tai. Meie juures jagabki Kristina lugejatele nippe, kuidas vaid edasi-tagasi lennupiletitega on võimalik ette võtta üks pikk ja põnev reis.

15. veebruaril kell 12 tähistame koos lastega armastatud illustraatori, maailmakuulsa Ilon Wiklandi sünnipäeva. Ilon Wiklandi teatakse väga palju just Astrid Lindgreni raamatutest. Kes siis poleks kuulnud midagi Väikevennast ja Karlssonist või kaasa elanud väikese Tjorveni seiklustele Soolavaresel… Kõik need tegelased on oma näo saanud Ilon Wiklandilt. Lastehommikul räägime Ilon Wiklandist ja lapsed proovivad ka ise kehastuda maailmakuulsateks kunstnikeks.

Türilt on võrsunud mitmeid andekaid näitlejaid ja muusikuid.

On suur rõõm, kui mõni selline tubli ja andekas inimene tuleb oma kodukandi rahvale esinema. Eesti Vabariigi sünnipäeva eel, 18. veebruaril kell 17 toimub Türi raamatukogus kohtumine pärimusmuusiku ja näitleja Sänni Noormetsaga. Ta on väga mitmekülgne noor muusik, kes on kaasa löönud erinevates pärimusmuusika ansamblites ja teatrilavastustes.

Oisu raamatukogus ootab külastajaid väga põnev mudelautode näitus pealkirjaga „Kogukond kogub: Heino Ranniku mudelautode näitus“ Nagu näha, jätkab raamatukogu sama hooga kui eelnevatel aastatel. Meil on selleks ka põhjust - meie hea ja toetav lugejaskond, kes meie pakutu on avasüli vastu võtnud. Teie toote sära meie silmadesse!

Kohtume raamatukogus!

Astrid Karpender, Türi raamatukogu direktor

Õpilaste loomerõõm toob õpetajale sära silma Haridus- ja teadusministeerium kuulutas 2019. aasta eesti keele aastaks, et väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele mainimist riigikeelena sada aastat tagasi. Türi põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajad pöörasid eesti keele aastal enam tähelepanu õpilaste omaloomingule ja loomevõistlustele. Õpetaja Talviste ütleb: „Õpilasloomingul pole piire, pigem seab piiri aeg – kõike ei jõua. Samas kes teeb, see jõuab - seda tõestavadki noored oma energiaga, võttes osa erinevatest loomevõistlustest“. Balti keti 30. aastapäeva ajaloopäevale ja vastuvõtule Tallinna raekojas kutsuti kolm meie kooli õpilast: Annabel Narits, Annabel Makotkina ja Hannah Kaljur, kes kirjutasid luuletusi vabadusest. Nende tööd pälvisid äratrüki kogumikus „Vabaduse loits 2019”.

Laste omaloomingut ärgitav ajakiri Hea Laps on mõnus hüppelaud noorele kirjutajale, sest pakub igas kuus välja uue teema.

Igas ajakirjanumbris kajastub mõne Türi põhikooli õpilase nimi võitjana või on kirjutis lausa ära trükitud. Õppeaasta esimesel poolel sai kõige enam rõõmustada Kirke Pindmaa, sest septembrikuus ilmus tema fantaasialugu Triibu-Liine sugulastest (võit kevadisel loomekonkursil) ning sügisvaheajal toimus reisilugude võistlus, kuhu Kirke saatis oma Londoni loo, mis sai peapreemia ning ilmus jaanuarikuu ajakirjas.

Kirke Pindmaa: „Mulle meeldib kirjutada, kuigi vahel on tunne, et juhe jookseb kokku. Samas on muidugi tore lugeda ajakirjast omatehtud jutte.”

Samal põhjusel on saanud tunnustust veel Oskar Männa, Kristin Pipar, Kardo Kallas ja

Robert Zinovjev. Heameel on tõdeda, et Hea Laps on tunnustanud ka juhendaja Anneli Talvistet erinevate preemiatega.

Sel trimestril oli 6.b ja 4.c klassil võimalus kohtuda ajakirja peatoimetaja Kätlin Vainolaga, kellega jätkub aktiivne koostöö, mille osas lepiti juba kokku kohtumisi ja kaastööde teemasid järgmiseks sügiseks.

Loodusmuuseumi kaastoel korraldatakse igal aastal üleriigilist aasta looma luulekonkurssi.

Kolm aastat järjest on õpetaja Talviste õpilaste tööd võitnud, sel aastal pälvis preemia Heidy Jallai ja osales auhinnaretkel, tutvudes kopra elupaigaga.

Midrimaa luulekonkursi koolivoorust pääses kooli maakonda esindama Tomi Välimäe ja Lisanna Tammoja. Etluskonkursil „Koidulauliku valgel” maakondlikus voorus oli võistlustules meie Tomi Välimäe, Kirke Pindmaa, Elise Zinovjev ja Sanna Luisa Tõrv. Iga esinemine on arendav, seetõttu pole imestada, et Türilt on sirgumas vabariigi parimad. Seda tõestab VII üleriigiline koolinoorte jutuvestjate konkurss „Kratilood”, kus Elise Zinovjev pälvis I koha ja Sanna Luisa Tõrv II koha (õpilaste juhendaja Anneli Talviste). Elise osales ka esimest aastat vabariiklikul etluskonkursil „Tahan sulle öelda...“ Põlvas ja saavutas II koha. Elise: „Mulle meeldib uusi asju proovida, on väga huvitav õppida uusi tekste ja käia etlemas. Hea on ka see, et eteldes saan harjutada teksti edasiandmist, selles valdkonnas on siis ka suurem võimalus jõuda kaugemale. Mulle meeldib ennast arendada ja see on lisategevus muusikakooli kõrval.”

H. Tohvelmani nimeline

omaloominguvõistlus tõi meie kooli 4 esipreemiat: Kärolyn Metsalu, Annabel Makotkina (õp Anneli Talviste) ja Heti-Ann Talviste, Sten Ivantšik (õp Kristi Rikk). Õpetaja Riki õpilane Mattias Võtti saavutas Kalju Lepiku omaloomingulisel luulevõistlusel eripreemia kõige lepiklikuma luule eest.

Loovuse tunnis lõid 5.b klassi õpilased koos õpetaja Aili Aviga video mini-Negavati videokonkursile, mis keskendus tekstiilijäätmete probleemile.

Konkursi alateemaks oli „Riietesse uppuv maailm“. ERR Lasteekraan valis nende loodud video oma lemmikuks. Kogu 5.b klass sai preemiareisi Tallinna, et tutvuda teletöö telgitagustega.

Vallo Marten Lillipuu sai NOVA saatejuhina kätt proovida. Telemajatuuril kohtuti Priit Kuuse, Hannes Hermaküla, Anu Välba ja Mai Mikiveriga, samuti lauljate Ott Leplandi ja Ingeriga. Ott õpetas kooli grupile laulu “Tipptiivad” refrääni, meie kooli noorte hääled salvestati multikasse.

See päev oli üllatusi täis. Tagasiteel: “Parim päev üldse, kõike oli nii palju ja see oli nii äge, et päris väsitav kohe”, Vallo: “Teletöö oli päris pingeline, aga ma sain hakkama, mikrofoni hoidmisest jäi käsi veidi kangeks.” Bussist helistati kohe koju ja jagati uskumatuid sõnumeid päevast. Õp Avi: “Iga ettevõtlik võimalus võib viia järgmise kogemuseni, tasub õpetaja pakutud ideedega kaasa tulla.”

Maakondlikul Luuleprõmmi konkursil esinesid meeleolukalt ja selge sõnumiga kuus meie kooli luuleprõmlast, üllatades publikut oma põnevate värssidega. Tomi Välimäe saavutas II koha. Edukalt läks ka maakondlik

emakeeleolümpiaad: 7.- 8. klassi vanusgrupis saavutas I koha Hubert Luste (õp Kristi Rikk) ja 9.-10. klasside vanusegrupis tunnistati I koha vääriliseks Loore Luste (õp Aili Avi) ja III koht Triin Sooäär (õp Kristi Rikk). Õpilased on kirjutanud töid rahvusvahelisele haiku kirjutamise konkursile (tulemused selguvad juunis) ja vabariiklikule Sten Roosi nimelisele muinasjutu kirjutamise konkursile (tulemused selguvad kevadel). Ees on veel mitu erinevat vabariiklikku konkurssi, mille ettevalmistus ja harjutamine on pooleli.

Väikeklassis ja üks-ühele õppes on eesti keele õpetajaks Liivi Pajur. Liivi on hea suhtleja ja suure empaatiavõimega õpetaja, kes kohandab õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Tema tundidesse lähevad õpilased meelsasti isegi siis, kui nad õppeaines väga tugevad ei ole. Võimetekohaseks õppimiseks on koolis kõik võimalused loodud.

Koolil on väga vedanud, et sellest õppeaastast asus Türi põhikooli tööle ka õpetaja Sirle Võtti, vahepeal haridusasutuse juhina töötanud filoloog tundis kutset tagasi õpitud ameti juurde. Ettevõtlikkuspädevuse arendamisel kulub marjaks ära, et õpetajatel on tööelust kaasa tuua praktilisi näiteid.

Rõõm on tõdeda, et meie kooli viis eesti keele õpetajat on värskete ideedega, loovad ja tegusad nii koolis kui väljaspool kooli ning teevad kõik, et nii tunnis kui ka koolivälistel konkurssidel saaks õpilased oma loomingut tutvustada.

Ilusat emakeelt meile kõigile!

Ülle Tammela

Türi põhikooli õppealajuhataja

Muinasjutuline öö Kabalas Vaatan oma telefonis viimaseid fotosid ja suu venib muigele – pimedus klassi akna taga, seinal kell näitamas 18.45 ja koolipingis usinad õppijad valmistamas endale õnnehiirt. Ei ole need fotod lavastatud, vaid täpselt selline vaatepilt avanes 23. jaanuari õhtul Kabala mõisahoones, kus toimus traditsiooniline öökool.

Kui öökooli teemaks on „Muinasjutt“, siis võib valmis olla kõigeks! Imeväel jõudsid kõik osalejad oma lendava vaibaga õigeks ajaks koolimajja. Endale ja parimale sõbrale magamiskoht saali põrandal leitud, kaasavõetud mängud ja öönäksid ühisele lauale pandud, kuulutati kooliöö avatuks.

Kui lapsed on valmis ka õhtutundidel tarkusi mööda koolimaja taga ajama, siis mis saaks õpetajatel selle vastu olla? Nii olidki avatud töötoad, mille läbimisel mõni „vahva rätsep” veelgi

osavamaks sai, kui nõel papitüki sees kibekiirelt sisse-välja käis või savist oma lemmikkangelane valmis. Täiesti maagiliselt oskas õpetaja Õnne ühendada tänapäeva digioskused Kakukese seiklustega ning peale seda sai ise astuda Grimmi või Anderseni saabastesse: Scratchi programmis valmisid ainulaadsed ja omanäolised muinaslood. Uskuge või mitte, aga direktor Jaanusel on võluvõime luua käegakatsutavaid muinasjutukangelasi, seda küll koostöös 3D printeri ja elevil õpilastega.

Kuidas kasutada ära õpilaste piiramatut energiat? Ei ole lund ka, mida kühveldada... Seadsime siis õhtupimeduses sammud spordisaali. Liikumiseks ei ole kunagi vale aeg. Õpetaja Ann üllatas nii mind kui stardivalmis lapsi – pea kahetunnise ihu ja hinge eest hoolitsemise järel

ei olnud keegi väsinud ja reipalt vantsiti koolimajja tagasi, kus heade haldjate (loe: õpetaja Õnne ja kokkade) võlukepikese taktis valminud öösööki lasti hea maitsta. Nõiduslikult kadusid taldrikutelt salatid ning moosi ja marjadega pannkoogid järgnesid samas tempos.

Teate, kuidas Kabala noored leiba luusse lasevad? Ei pikuta põhukotil keegi, vaid vihuvad kaasahaaravate diskorütmide saatel tantsu.

Enne südaööd jäi veel täpselt paras aeg põnevaks ööorienteerumiseks mööda omast ja tuttavat mõisamaja. Küll aga ei saanud keegi endale maakaarti. Ühest punktist teise jõudmiseks tuli hoopis vastata õigesti muinasjuttude kohta käivatele küsimustele ning edasiliikumiseks tuli leida mõistatustele vastused. Kui üks grupp südamepõksudes mööda maja lii-

kus, said ülejäänud enda teadmisi proovile panna Kahootis, milles tulid kasuks kõik teadmised tuntud muinasjuttude kohta. Kohad vahetatud, said mõlemad grupid korralikult kiita, sest peidetud aardelaegas leiti kibekiiresti üles.

Kahtlustan, et sealgi mingi maagia mängus oli.

Unejutuks võisid soovijad kuulata kriuksuvate lavalaudade peal hirm...ilusaid õudusjutte ning kella kaheks said viimasedki unetud sõba silmale. Õnneks keegi Okasroosikese iluund 100 aastat ei maganud ning uus hommik äratas kell 7 esimesed virgujad. Hommikupuder ja pannkoogid kõhtu ning kes haaras luua, kes oma seitsmepenikoormasaapad ja saigi meie seekordne muinasjutt läbi. Tuhat tänu kõigile tegijatele, suurtele ja väikestele!

Maris Mägi, õpetaja

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

7

sport/reklaam

Türi valla sportlastele jagati tunnustust Igal aastal võetakse kokku spordiaasta ja tunnustatakse edukamaid sportlaseid ja aktiivseid vabatahtlikke. 10. jaanuaril selgusid Roosna-Alliku mõisas maakonna parimad. Järvamaa omavalitsuste liit tunnustas parima spordiedendaja preemiaga Türi spordiklubide liidu spordispetsialisti Liisa Gritšenkot. Spordiedendaja preemiale kandideeris lisaks Gritšenkole veel Türi spordikooli kergejõustikutreener Veiko Valang.

Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp tunnustas 2019. aasta sporditegijat, spordisündmust ja andis välja elutööpreemia. Tauri Must valiti parimaks sporditegijaks 2019. Aasta spordisündmuseks valiti Järvamaa maastikuratta seeriavõistlus, mille eestvedajaks on samuti Tauri Must. Kultuurkapitali elutööpreemia pälvis spordi- ja hariduselus tegev Mati Sadam.

Järvamaa spordiliit jagas preemiaid viies kategoorias. Parima naissportlase tiitli võitis Evely Kaasiku, esikolmikus oli veel türilane Lisell Jäätma. Parima noorsportlase tiitlid anti vibusportlastele Robin Jäätmale ja Meeri-Marita Paasile. Parima noorsportlase esikolmikutes olid veel Türi noored Karolin Surva ja Markus Anvelt. Parima võistkonna tiitlile oli üks nominentidest võistkond Lisell Jäätma-

Mati Sadam (kollases särgis) pälvis tänavusel maakondlikul tunnustusüritusel kultuurkapitali elutööpreemia. Pildil on Mati Sadam juhendamas seeriavõistluse Türi Rull osalejaid.

Robin Jäätma. Parim naisseenior oli Siiri Poopuu. Eestimaa spordiliidult Jõud sai tunnustuse Tauri Must kohaliku spordielu edendajana. Esmakordselt valiti 2019. aasta rahva lemmiksportlane, Järvamaa sporditäht 2019.

Kandidaatide hulgas olid Markus Anvelt ning Lisell ja Robin Jäätma.

31. jaanuaril toimus Türi kultuurimajas üritus Türi valla kultuuri- ja spordiaasta tähed 2019, kus tunnustati 65 sportlast ja 39 spordiedendajat, kes on näidanud silmapaistvaid tu-

lemusi 2019. aastal ning suurt tahet ja vabatahtlikku tegevust erinevate alade edendamisel.

Türi spordikooli noored võitsid 2019. aastal maailmameistrivõistlustelt võistkondlikult 6. koha, juunioride maailmameistrivõistlustelt 6. koha, juunioride Euroopa meistrivõistlustelt ja suveuniversiaadilt kuldmedalid ning Euroopa mängudelt 7. koha. Türi valla sportlased lisasid juurde suurepäraseid tulemusi, kus võideti veteranide klassis maailmameistrivõistlustel neljas ning kaks kuuendat ja seitsmes

Teet Reier

kohta, võistkondlikult maailmameistrivõistlustelt 7. koht, segavõistkonnaga 6. koht ja Euroopa veteranide mängudelt hõbemedal.

Lisaks kõigele võideti Eesti meistrivõistlustelt 139 medalit, millest 60 on kuldmedalid.

2019. aasta oli väga sportlik ning tehti palju häid ja ootamatuid tulemusi.

Loodame, et alanud aasta toob veelgi paremaid tulemusi.

Suur kiitus ka treeneritele, kes on õpilaste tulemuste taga.

Liisa Gritšenko

Türi valla külade talvemänge juhib Käru 26. jaanuaril toimus VIII Türi valla külade talimängude I etapp Säreveres, kus osales üksteist küla. Kavas oli viis ala: lauatennis, kabe, kettagolf, kaardimäng ja üllatusala. Mängude raames selgusid ka Türi valla meistrid kabes ja lauatennises.

Kabes võitis Türi valla meistritiitli meeste klassis Jüri Siim (Kringliküla), naiste klassis Kadri Murumaa (Käru) ja noortest Andreas Kase (Laupalt). Laua-

tennises kuulus noortest tiitel samuti Andreas Kasele, meeste klassis võidutses Voldemar Tusis (Lokuta) ja naiste klassis Nele Fuchs (Rassi).

Külade arvestuses oli lauatennises ja kabes parim Käru.

Kaardimängu võitis Põikva ja kettagolfi Särevere. Üllatusalaks oli sel korral topside ladumine ja parimaks tunnistati Oisu.

Viie ala kokkuvõttes juhib külade arvestust 129 punkti-

ga Käru, teisel kohal on 124 punktiga Särevere ning vaid üks punkt vähem jagavad kolmandat ja neljandat kohta 123 punktiga Näljaküla ja Põikva.

Kõik tulemused on üleval Türi spordiklubide liidu kodulehel: https://www.tskl.ee/spordikalender-2020-2/ Suur tänu vabatahtlikele kohtunikele, kelleta poleks seda võistlust saanud toimuda: Jüri Siim, Villi Vantsi, Made Ville-

velt, Hinge Limberg.

Järgmine etapp toimub juba 23. veebruaril Väätsal, kus on plaanitud suusatamine, reesõit, kelgutamine ja üllatusala. Nüüd jääb loota vaid lume tulekule.

Kui ilmaolud ei lase sel etapil toimuda, siis leiame lahenduse muul viisil võistlus läbi viia. Enne seda aga osalevad Türi valla sportlased 15. veebruaril Järvamaa talimängudel.

Liisa Gritšenko

SPORDISÜNDMUSED 6.02 kell 16 laste maadlusturniir algajatele Türi linna võimlas.

Info: Mati Sadam 525 0582 7.02 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoone.

Info: Aime Laidla 5661 6024 8.02 vibuvõistlus Last Shot Türi vibukoolis (Koidula 27a).

Info: Maarika Jäätma 5598 5986 13.02 kell 18 34. Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus Kabala rahvamajas.

Info: Mati Roosma 5340 4470 15.02 Järvamaa talimängud Paides. Info: Järvamaa spordiliit 5333 3067. Türi valla võistkonna paneb kokku Türi spordiklubide liit 504 1987 20.02 esiliiga võrkpall IMsport mäng Väätsa tervisekompleks.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 22.02 kell 10 Türi valla lahtiste koroona üksikmängude MV Türi linna võimlas.

Info: Kalju Mägi 5341 3643 23.02 kell 11 VIII Türi valla külade talimängud II etapp Väätsal. Palume jälgida infot TSKLi kodulehel www.tskl.ee, sest oleme sõltuvad ilmaoludest.

Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 24.02 kell 11 matk Eest Vabariigi auks Türil.

Info: Paul Poopuu 504 1987 26.02 kell 16 Järvamaa talvised kergejõustiku mitmevõistluse MV Särevere spordihoones.

Info: Veiko Valang 550 7576 29.02–1.03 Eestimaa talimängud Viru Nigulas. Info: JÕUD 504 0612. Türi sportlastel, kes soovivad võistlustel osaleda, palume ühendust võtta Türi spordiklubide liiduga 504 1987 veebruaris toimub suusavõistlus Väätsal. Info: Taavi Parts 5302 3400 veebruaris toimub sportlik vastlapäev Väätsal.

Info: Taavi Parts 5302 3400 1.03 esiliiga võrkpall IMsport mäng Väätsa tervisekompleks.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 6.03 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoones.

Info: Aime Laidla 5661 6024 7.03 esiliiga võrkpall IMsport mäng Väätsa tervisekompleks.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 15.03 kell 11 VIII Türi valla külade talimängud III etapp Oisus.

Info: Liisa Gritšenko 5820 1464

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

8

Türi vald Türi toimetulekukooli seina ehib ilus uus silt Türi toimetulekukool kannab 1. jaanuarist 2020 uut nime - Türi Kevade kool. Jaanuarikuu lõpus sai kool omale ametlikult ka uue majasildi.

Vallavanem Pipi-Liis Siemann ütles, et tegelikult oli kooli eelmine nimi samuti väga ilus, kuna elus toimetulekut on meil kõigil vaja.

Samas, alati peab tunne õige olema ja kui on tunne, et nimi Kevade kool sobib paremini, siis ei ole mingit põhjust seda takistada.

Türi Kevade kooli direktor Andres Tšumakov kommenteerib nimevahetust nii: „Nomen est omen. Nimi on märk. Nimi pole peaaegu kunagi olnud lihtsalt mingi suvaline tähtede kombinatsioon. Nimi iseloomustab nime kandjat. Oma hea nime eest tahavad seista ja seisavad vast kõik, kes siin selle taeva all elavad ja tegutsevad. Jagan nende inimeste arvamust, kelle seisukohaks on see, et asjad ei pea ainuüksi õiged olema, vaid peavad ka õiged näima. Selles mõttes on nähtava märgina igati omal kohal ka uue nimega nimetahvel (vana) koolimaja seinal.”

“Kanname Türi Kevade kooli nime uhkuse ja väärikusega; mitte ainult vormiliselt, vaid soovime, et see kajastuks ja paistaks välja ka uueneva kooli sisulise poole pealt.“ Kool on selles majas olnud aastast 1989.

Väätsa lasteaia Kaisukarude talvised tegemised Väätsa lasteaia sünnipäev on talvekuul. Nimelt 12. jaanuaril 1987. aastal sai valmis 9. mai kolhoosi lastepäevakodu. Sel aastal tähistasime Väätsa lasteaia 33. sünnipäeva.

Lasteaia sünnipäeva puhul sai iga lasteaiarühm kingituseks valgustahvli või valguskuubiku. Meie, Kaisukarude rühma lapsed said kingituseks valgustahvli. See õppevahend tekitas lastes elevust, uudishimu ja neil oli kohe soov sellega tegutseda.

Lapsed said valgustahvli peal mängida koos selle juurde kuuluvate läbipaistvate kujunditega sorteerimismänge. Tahvli abil on hea lihvida oma jutustamis- ja kuulamisoskust, kus lapsed kordamööda jutustavad üksteisele koos joonistatud pildimaterjaliga tuttavaid muinasjutte.

See stimuleerib õppeprotsessi, arendab fantaasiat, loovust, eneseväljendusoskust. Valgustahvli peal saame ka liivaga mustreid luua ja lugusid rääkida.

Heidi Kõkk, õpetaja

Komposti, nagu peab Vastavalt Türi valla jäätmehoolduseeskirjale võib biolagunevaid aiaja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid lisaks jäätmete üleandmisele kompostida.

Kinnistul tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ning toidujäätmeid on lubatud kompostida jäätmete tekkekoha kinnistul kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad ning aia- ja haljastusjäätmeid (ilma toidujäätmeteta) ka kompostiaunas.

Kompostiaun või komposter peab paiknema vähemalt ühe meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti, ja vähemalt kümne meetri kaugusel kaevudest.

Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.

Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omanik omal kulul likvideerima.

Kasulikud soovitused kompostimiseks on leitavad kompostiljoni kodulehel www.kompostiljon.ee

Pille Reinsalu, korrakaitseametnik

6., 20. ja 27. veebruaril

Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine prillitellijale visiit TASUTA! Info ja registreerimine prillipoes tel 387 9636 registratuuris tel 384 8620

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kuhu lähed, Türi põhikool?

Tahaks arvata, et üldine hariduse tervis Eestis on hea. Statistikat vaadates tundub nii ka olevat, näitena kasvõi Pisa testide tulemused. Kool on tänases käsitluses tunduvalt rohkem kui üks pluss ühe õppimise koht.

Erinevate huviringide toimumine koolis on klassika, lisaks olümpiaadid, erinevad teemapäevad jm.

Nii nagu kogu maailm on iga päev arengus ja muutumises, on seda ka õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Sellises veidi peadpööritavas igapäevas peame me olema võimelised reageerima kõikvõimalikule infotulvale, uuendustele, arengutele. Samas situatsioonis on ka meie õpilased. Kool on hea keskkond lapse arenemiseks - toetav, stabiilne, turvaline. Selliselt toimetab ka meie Türi põhikool, kus koolipere on küll suur, kuid samas mõnusalt väike. Õpetajatest. See, et õpetajaskond vananeb, ei tule vist kellelegi üllatusena. Seda enam väärivad

lugupidamist ja hoidmist meie staažikad õpetajad. Mentorprogrammi raames saab uus õpetaja koolis endale abiks kolleegi, kelle poole pöörduda, kui on vaja nõu ja abi. See on eriti tähtis, et ka uus õpetaja ei tunneks end selles virvarris üksijäetuna.

Mitmeid uusi algatusi on veel, näiteks Edumus projekt, mille raames erinevad spetsialistid käivad koolis kindlat ainet õpetamas. Selliselt töötab see juba mitmes Eesti koolis. Kindlasti ei ole ka Järvamaal spetsialistide puudust.

Teine ehk veidi rohkem tuntud projekt on Noored Kooli.

See on hoogsalt arenev ettevõtmine, kui jälgida liitujate arvu.

Kõige värskem algatus on inspiratsiooniprogramm Jah! Õpetajaks!, mille eesmärk on innustada inimesi, kes soovivad teha karjääripööret või siis naasta õpetajaametisse.

Nii mitmete heade algatuste peale leiab kindlasti ka meie kool

tulevasi väärikaid pedagooge.

Teema, mida me võiksime laiemalt käsitleda, on lastevanemate roll koolis, planeeritavates arengutes, uuendustes. Seda selleks, et meie lastel oleks veelgi huvitavamad võimalused. Ja ka selleks, et laialdasemaid võimalusi ei peaks minema otsima suuremasse linna.

Siiani on suuresti riik määranud, milline on kooliprogramm, kuid üha enam antakse vabad käed ka kohalikule omavalitsusele, kes on koolipidaja. Ja ka see on hea koht debatiks kogukonnas.

Kindlasti ei saa kõiki uuendusi ja projekte korraga ellu viia, kuid sammhaaval jõuab tulemuseni.

Palju on võimalusi kokkulepeteks. Kasvõi mõte, et vahetunnid on nutivabad, sel ajal võiks näiteks raamatut lugeda. See on kõigest üks mõte, kus oleks vaja kaasata lapsevanemaid.

Lapsevanema kõige suurem roll koostöös kooliga on kokku

leppida väärtused, mida üheskoos on tunduvalt kergem edasi anda ja kanda.

Toon siinkohal veel mõned näited. Kas koolitoidu tooraine võiks olla suuremas osas kohalik?

Ehk just meie kool võiks olla teejuht säästliku tarbimise vallas, rääkimata toimetamisest taaskasutus printsiibi järgi. Kõikvõimalikke taaskasutusvõimalusi on meeletult palju ja kui see oleks ka koolis üks kandvatest ideedest, siis astume juba ka globaalselt õiget rada.

Need on kõigest mõned mõtted, kuid mida rohkem lapsevanemaid kaasa mõtleb, seda suurem tulemus. Just olevikus astume me samme selleks, et Türi põhikool oleks oma headuses olemas ka viiekümne aasta pärast. Kogukonnana saame me pakkuda rohkem tuge kooliperele.

Seniks aga, hää lapsevanem, jõudu ja jaksu!

Lugupidamisega

Katri Nurmine

Türi põhikooli hoolekogu liige

Avaneb hajaasustuse taotlusvoor Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 17. veebruarist kuni 17. aprillini 2020.

Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas 2020. aasta hajaasustuse programmi taotlusvooru avamise tähtpäevaks 17. veebruari ning taotluste esitamise tähtpäevaks 17. aprilli 2020.

Programmi viiakse läbi 22. veebruari 2018 määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ alusel.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks.

Seejuures hajaasustusega piirkond on piirkond, mille hulka ei kuulu:

1) linnad asustusüksustena ja alevid; 2) kehtestatud planeeringutes tiheasustusaladeks või kompaktse asustusega aladeks määratud alad; 3) veevarustussüsteemide valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühisveevärk või mis on määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel; 4) kanalisatsioonisüsteemide valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühiskanalisatsioon või mis on määratletud ühiskanalisatsiooniga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel või mis on määratud reoveekogumisalaks.

Maksimaalne toetus programmist on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti

abikõlblikest kuludest ning toetuse osa moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.

Kui majapidamine on saanud toetust eelnevatest hajaasustuse programmidest, siis arvestatakse saadud toetus uuest võimalikust toetusest maha.

Iga valdkonna (joogivesi, kanalisatsioon, juurdepääsutee ja elekter) jaoks on võimalik programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt toetust taotlevas majapidamises rahvastikuregistri andmete kohaselt 1. jaanuarist 2020.

Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast.

Toetuse saamiseks tuleb esitada Türi vallavalitsusele vormikohane taotlusvorm, olenevalt projekti valdkonnast vormikohane projekti tegevuste kirjeldus, oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri, põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve ning kaks võrreldavat hinnapakkumist.

Olenevalt projektist võib vajalik olla ka esitada muid dokumente (nt joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks jt).

Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping.

Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.

Türi vallavalitsus

Tulemas on eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetusmeetme infopäev Türi vallavalitsus korraldab koos keskkonnainvesteeringute keskusega (KIK) teisipäeval, 18. veebruaril 2020 algusega kell 11 infopäeva, mille raames tutvustatakse eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetusmeedet. Infopäev toimub Türi vallavalitsuses aadressil Kohtu tn 2 Türi linn 3. korruse saalis, üritusele ei ole vaja eraldi registreeruda.

Infopäeval osalevad KIK-i projektikoordinaatorid, kes selgitavad eraisikute toetusmeetme tingimusi, vastavad osalejate küsimustele ning võtavad vastu paberkandjal taotlusi. Juhul, kui soovitakse kohe ka taotlusi KIK-

le esitada, tuleks kaasa võtta eelnevalt vee-ettevõtjale esitatud liitumisavaldus (OÜ Türi Vesi) ja vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilised tingimused (koopiad).

Toetust antakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ning elamu kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks, kelle majapidamine asub üle 2000 ie reoveekogumisalas.

Kas majapidamine asub reoveekogumisalal, saab täpsemalt üle kontrollida KIKi kodulehel (https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine).

Türi vallas on võimalik taot-

leda toetust suuremas osas Türi linna territooriumil ning selle lähiümbruses (osaliselt ka Särevere alevikus, Lokuta külas ja Türi-Alliku külas). Kogumismahutitele jagatakse toetust eelpool nimetatud piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või kanalisatsiooni ühendamist toetakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel ei ole liitutud.

Türi linnas on vee-ettevõtja OÜ Türi Vesi. Soovitame eelnevalt liitumissooviga pöörduda vee-ettevõtja poole, kes väljastab

toetuse saamiseks vajalikud dokumendid. Liitumistaotlust saab vormistada vee-ettevõtja veebilehel (http://www.tyrivesi.ee/ kasulik-info-1/kuidas-liituda) või paberkandjal OÜ Türi Vesi ruumides aadressil Tehnika 7, Türi linn tööpäevadel 8.30–16.30, lõuna 12–13, lisainformatsioon tööajal telefonil 384 7295.

Kontaktid: Kadri Haamer, keskkonnainvesteeringute keskus tel 627 4183, kadri.haamer@kik.ee Urmas Kupp, Türi vallavalitsus tel 509 1415 Jan Raudsepp, OÜ Türi Vesi tel 384 7295

Türi valLavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

9

Türi vald Käru kool ootas lapsevanemaid koolipinki ja mänguvaibale 30. jaanuaril oli Käru koolis lahtiste uste päev, mille raames oodati lapsevanemaid külastama oma laste koolitunde, osalema lasteaiapäeva tegevustes ning maitsma tavapärast koolilõunat.

Lahtiste uste päeva on Käru põhikoolis korraldatud ka varasematel aastatel. Sel korral tegi ettepaneku lahtiste uste päevaks ja koolilõuna degusteerimiseks kooli hoolekogu oma novembrikuisel koosolekul.

Samuti näitas sel sügis-talvel koolis läbiviidud lastevanemate rahuolu-uuring, et lapsevanemad paljuga koolis toimuvast siiski kursis pole. Tundus, et on õige aeg taas pakkuda lapsevanematele võimalust ise kogeda üht koolipäeva.

Lahtiste uste päeva eesmärgiks on eelkõige lapsevanemale võimaluse pakkumine oma lapse jälgimiseks koolitunnis. Eks iga ema või isa ju huvitab, kuidas tema lapsel läheb, mil moel toimub õpe, milliste tegevuste ja meetodite kaudu teadmised lapseni jõuavad.

Ja loomulikult ka see, mis toimub vahetundides. Päeva jooksul saab lapsevanem seega ülevaate ühest tavapärasest koolipäevast Käru põhikoolis.

Ehkki avatud uste päev ja

registreerimine kuulutati välja epäeviku, kooli kodulehe ja kooli Facebooki lehe kaudu juba jaanuarikuu alguses, oli päeval osalejaid siiski kesiselt.

Osales neli lapsevanemat.

Kogu nädala jooksul oli lapsevanematel võimalus tulla ka teistel päevadel proovima koolilõunat, et saada aimu meile pakutavast toidust. Seda võimalus ei kasutanud kahjuks ükski lapsevanem.

Samuti pakuti lapsevanematele võimalust kasutada kooli külastuseks mõnda muud päeva, kui välja pakutud päev mingil põhjusel ei sobi.

Lapsevanem Valentina Virvelaid, kelle kaks vanemat last õpivad koolis ja kaks nooremat lasteaiarühmas, sõnas, et tundidest oli tore osa võtta, sest see tuletas meelde enda kooliaega.

Valentina sõnul tundus talle, et õpetajatelgi oli väga meeldiv näha lapsevanemat osalemas enda tundides. Ta sõi ka koolis lõunat, mis oli tema sõnul väga maitsev.

Allen Pallase, kelle lapsed liitusid Käru põhikooli perega jaanuaris, osales samuti lahtiste uste päeval. Allen Pallase: „Oli huvitav taas koolipingis olla. Pi-

sut hirm oli ka, et äkki küsitakse midagi, millele vastata ei oska ja siis on laste ees piinlik. Arvasin, et lapsed on ehk veidi ülemeelikumad, kui võõrad on tunnis, kuid nii see polnud. Õpilased tegutsesid tunnis kenasti ega lasknud ennast külalistest segada. Koolilõuna oli maitsev. Tore, et toit valmib kohapeal. Kahjuks sain osaleda vaid kahes tunnis ja lõunal. Oleksin tahtnud kogu koolipäevast osa saada.“ Tiia Tuisk osales kolmes I klassi tunnis: kunsti- ja tööõpetus ning muusika. Kunstihuvilisena avaldas talle enim muljet kunsti- ja tööõpetuse tund. Õpetaja Ilme Jesse toetava juhendamise all osales ta ka ise aktiivselt tunnis, tuletas meelde rebimistehnikat ja õppis nööri abil värvimistehnikat.

Tiia Tuisk: „Sattusin hoogu ja tunni lõppedes tundsin, et ettenähtud ajast jäi isegi väheks.

Veetsin koos oma lapsega toreda päeva ja soovin ka tulevikus osaleda sarnastel üritustel.“ Lahtiste uste päeval külastas kooli ka Türi haridusspetsialist Anne Viljat, kes samuti väisas õppetunde ning sai kogemuse meie koolipäevast.

mub loeng laste ülekaalulisusest - lektor dr Lagle Suurorg (Tallinna lastehaigla). Üritust korraldab Türi vallavalitsuse terviseedendusspetsialist Säsil Rammo koostöös Türi Perepesaga.

18. veebruaril alustab perekool ämmaemand Asta Oloneni juhendamisel - oodatud on Türi valla beebiootel pered.

Vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ kevadine kursus algab samuti veebruaris ja toimub Perepesa ruumides.

Veel on tulemas 2-päevane PREP-paarisuhtekoolitus. Rohkem infot www.perepesa.ee ja Türi Perepesa Facebooki lehelt!

Muide, kas te teadsite, et Türi vallas on beebidele ja kodustele lastele igal argipäeval

regulaarselt midagi toimumas?

Siin on väike vahva „näidistunniplaan“: Esmaspäeval kell 10–11 ja 11–12 loovusring Türi Perepesas, juhendajaks tegevusterapeut Elke Mäemurd Teisipäeval kell 11.20 Türi lasteaia laulu- ja mänguring Türi-Alliku õppehoones, juhendajaks muusikaõpetaja Pille Paal Kolmapäeviti kell 11 kogu keha treening emadele ja beebidele treener Ele Metsalu juhendamisel Türi noortekeskuses Neljapäeviti kell 10.30– 11.15 Türi tantsustuudio emmede ja beebide tantsulise liikumise tund Helit Seljamaa juhendamisel Türi kultuurikeskuses Reedeti kell 10–12 mängurühm Türi Perepesas

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Eva Seera

Käru põhikooli huvi- ja arendusjuht

Türi Perepesas veebruaris 3. veebruaril alustab Perepesas iganädalane loovusring beebidele ja kodustele lastele. Loovusring hakkab toimuma esmaspäeviti.

Huvi sellise ringi vastu on olnud väga suur, nii et moodustatakse vähemalt 2 rühma vanuste järgi.

Arendame sensoorikat ja motoorikat, voolime ja maalime ning teeme kõike muud loovat ja toredat!

7. veebruaril alustab iganädalane mängurühm beebidele ja kodustele lastele.

Mängurühma on oodatud kodused lapsed uusi sõpru leidma ja põnevaid teadmisi koguma, vanemad-saatjad jutustama ja aega veetma.

8. veebruaril kell 12.15 toi-

Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Vägev, kas pole? Lisaks toimub palju eriüritusi ja muud põnevat, nii et väikeste lastega peredel Türi vallas igav kindlasti ei hakka!

Teretulemast kaasa lööma ja kes soovib, on alati oodatud Türi Perepessa oma üritust korraldama!

Rohkem infot: www.perepesa.ee, Türi Perepesa Facebooki leht ning grupp ja lisaks on loodud kinnine Facebooki grupp Türi valla beebide ja koduste laste rühm info jagamiseks ja avatud diskussiooniks koduste laste vanematele.

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

Maarja Brause

Türi Perepesa juht-koordinaator maarja. brause@perepesa.ee 5458 3662

30. jaanuari 2020 istungil Türi vallavolikogu: • kinnitas revisjonikomisjoni kontrolli tulemused ja tunnistas Türi vallavalitsuse senise tegevuse Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla ühinemislepingu täitmisel nõuetekohaseks ja heaks; • kinnitas revisjonikomisjoni 2020. aasta tööplaani; • lõpetas Türi valla 2020. aasta eelarve II lugemise; • menetles Türi valla kohalike teede ja tänavate teehoiukava aastateks 2020-2023 ning Türi valla teehoiukava investeeringute kava aastateks 2020-2023 ja andis juhiseid kava täiendamiseks; • otsustas teha Paide linnavolikogule ettepaneku algatada Türi valla ja Paide linna vahelise halduspiiri muutmine eesmärgiga arvata Paide linna haldusterritooriumil asuvad kinnisasjad, mille aadressid on Järva maakond, Paide linn, Seinpalu küla, Luisu (katastritunnus 56502:003:0532) ja Järva maakond, Paide linn, Seinpalu küla, Metsataguse (katastritunnus 56502:003:0600), Türi valla haldusterritooriumi koosseisu; • otsustas võõrandada osa Põhjapargi maaüksusest AS Väätsa Agrole.

Maaüksuse võõrandamine on vajalik Järva maakonnaplaneeringuga

2030+ ette nähtud kergliiklustee rajamise tagamiseks ehk avalikes huvides. Türi vald ei vaja eelmärgitud maaüksust ja sellele jäävat põllumassiivi kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

• otsustas lubada Viljandi Mikser OÜ-l omandada Türi vallas Vilita külas asuv Piiri kinnisasja; • arvata kinnisasja, mille aadress on Järva maakond, Türi vald, Reopalu küla, Paju, sotsiaalhoolekande seaduse alusel eluruumi tagamise teenuse osutamiseks määratud eluruumide nimekirjast välja ning otsustas selle avaliku enampakkumise korras võõrandada; • muutis seadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimise seni kehtivat määrust, lähtudes seaduste muudatustest, uutest kehtima hakanud seadustest ja otsuses avastatud ebatäpsustest; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide, erateede kasutamisega seotud õigussuhete ja probleemide ning Türi kultuurikeskuse töö kohta.

Türi vallavalitsus

Klubi EHAVALGUS

16. veebruaril algusega 15 Türi kultuurikeskuses: esineb Türi Tantsustuudio rühm - juhendaja Helit Seljamaa, mõnus tantsumuusika - Õnnela&Alan Olete oodatud, teave tel 504 7330

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

10

Turi

kuhu minna

UUS KOGUPERELAVASTUS Paide Teater toob emakeelekuul märtsis välja koguperelavastuse “Blablabla”, mille keskmes on keel ja kõik, mida sellega teha saab. Lavastus sobib nii 5, 55, kui 505aastastele.

Lavastajad Eva Koldits ja Anne Türnpu Kunstnik Kairi Mändla Valguskunstnik Airi Eras Muusika Jaan Pehk Näitlejad Joosep Uus, Johannes Richard Sepping, Ursel Tilk ja Kirill Havanski 8 etendust märtsis ja aprillis Muusika- ja Teatrimajas.

Pilet 11 €. Grupipakkumised (alates 10 inimest): harri@paideteater.ee „Blablabla“ aitab lavale tuua suurtoetaja Haart Ehitus.

Toetajad: Paide linn, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Eesti Kultuurkapital, Kuma Print, Paide SPA Hotell Piletid ja lisainfo: pamt.ee, paideteater.ee VEEBRUAR E, 10.02 kell 19 Endla Teater „Windsori lõbusad naised”. Pilet 15 ja 17 € N, 13.02 kell 13 Must Kast „Jõud”. Noorteetendus.

Pilet 8-16 € R, 14.02 ja L, 15.02 kell 19 Paide Teater „Ma olen tuul” Pilet 13 ja 15 € T, 18.02 kell 19 Tõnis Niinemets grow-up comedy „The Kid”. Välja müüdud!

N, 20.12 kell 12 Ugala Teater „Tuhkatriinu” Pilet 6 ja 12 € K, 26.02 kell 19 Rakvere Teater „Ilma sinuta” Pilet 15-17 € MÄRTS K, 04.03 kell 11 Rahvusooper Estonia haridusprojekt 4-10aastastele "Orkestrimäng". Pilet 6 € K, 04.03 kell 18 Rahvusooper Estonia „Operetikuningas Imre Kàlmàn”. Pilet 14-28 €

N 6.02 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater Reky etendus „Hunt Kriimsilma talvetembud“ Türi kultuurikeskuses. Eesti muinasjuttude ainetel. Kestus 50 min Soovituslik alates 3. eluaastast. Pilet 8 eurot müügil Türi kultuurikeskuses N 6.02 kell 13 Türi kultuurikeskuses seminar „Dementsusega inimese toetamine“ N 6.02 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas. Mängujuht Mati Roosmaa N 6.02 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- dokumentaalfilm „Fred Jüssi. Olemise ilu“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot R 7.02 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „Talve“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot L 8.02 kell 12.15 Türi Perepesas (Tallinna 1a, Türi) Vestlusring dr Lagle Suuroruga lapseea ülekaalulisuse teemal L 8.02 kell 14 Luulekogu-fotoraamatu „Vaikuse laulud“ esitlus Kabala rahvamajas. Oma raamatut esitleb Kabalast pärit autor Maris Mägi.

T 11.02 kell 10–13 ja 13.30–16 Türi vallavalitsuses kohtumine Eesti keskkonnateenuste esindajatega jäätmeveo teemadel T 11.02 kell 17 Kristina Gudinase reisiõhtu Vietnam-Kambodža-Tai ehk „Kuidas vaid edasi-tagasi pileteid omades pikka reisi nautida“ Türi raamatukogus N 13.02 kell 19 Vana Baskini teatri etendus „Kas hakkame seksima?“ Türi kultuurikeskuses. Näidend kahes vaatuses. Lavastaja: Eero Spriit. Kunstnik: Jaak Vaus. Mängivad: Anne Veesaar, Madis Milling, Pille Pürg, Raivo Mets, Hanna Allsaar. Piletid 17/15 eurot. Soovituslik vanus alates 16. eluaastast!

R 14.02 kell 9 Türi kultuurikeskuses koolitus „FIE tulude deklareerimine“ L 15.02 kell 11 Kiviktaimla, lektor Riho Teras, osalustasu 2 eurot.

Tutvustatakse kolme tüüpi kiviktaimlaid ning mägitaimede eripärasid. Lisaks põgus ülevaade kiviktaimlasse sobivatest roht- ja puittaimedest. Perekond priimula, floks, nelk, kivirik, näsiniin, paju jms.

Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14, Türi info: Pille Marrandi 5197 3862 L 15.02 kell 12 Türi raamatukogus lastehommik „Ilon Wikland 90 - meis kõigis on peidus kunstnik“ L 15.02 ja L 22.02 kell 12–15 Kaheosaline koolitus-loeng toalilledest Türi kultuurikeskuses. Toalillede ajalugu, nende hooldus ja kasvutingimused, tuntumate toalillede hooldus ja erisused, paljundamine, kasulikud ja mürgised taimed, huvitavad taimed jpm. Osalemine 20 eurot (sisaldab mõlemat koolitust). Registreerumine sõnumiga FB-s Idüll Butiik lehel või e-postile ilonatoobal@hotmail.com P 16.02 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.

Osalemine 2 eurot.

T 18.02 kell 11 Türi vallavalitsuses vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetusmeetme infopäev T 18.02 kell 17 Türi raamatukogus esineb Türilt pärit pärimusmuusik ja näitleja Sänni Noormets.

T 18.02 kell 18 Türi Perepesas (Tallinna 1a, Türi) alustab perekool.

T 18.02 kell 19 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 2 eurot Elle ja Raul Tamme juhendamisel tantsime 19. saj lõpu ja 20. saj alguse külapeo tantse.

T 18.02 kell 17.30 Laupa põhikoolis alustab eelkool.

K 19.02 kell 15 Tasakaalustatud toitumise loeng Türi kultuurikeskuse seminariruumis I korrusel.

Osavõtuks helistada tel 5645 2914 või tulla kohale. Toitumisnõustaja-konsultant Kalle Lillemets K 19.02 kell 19 „Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu“ Eesti impro10 juubelituur Türi kultuurikeskuses. Millal Sina viimati naersid? “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu” on etendus improteatri lühivormi mängudega – lühikesed improviseeritud sketšid, kus näitlejad pannakse ootamatutesse olukordadesse. Näha saab kohapeal sündivaid kaasahaaravaid stseene, humoorikaid tegelasi, lauluhitte jm. Etenduse kulgu saab iga pealtvaataja ise soovi korral suunata. Piletid 12/10 eurot

Kevade kodu

N 20.02 kell 17 Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine Türi kultuurikeskuses. Kontsert-etendus „Pesapuu“ Türi lasteaia Türi-Alliku maja lastelt. Kaastegevad tantsurühmad Riikar, Mõnusad jt. Aktusel tunnustatakse Türi valla konkursi aasta tegu 2019, aasta tegija 2019 võitjaid ja kuulutatakse välja Türi valla aasta küla 2019 võitja.

N 20.02 kell 18 Kinoõhtu Kabala rahvamajas- „Talve“ EST 2020.

Piletid eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot R 21.02 kell 14-17 tasuta seminar-mõttekoda Türil AMSi majas Viljandi 14, “Väikelinnade kestlik elustiil ja selle planeerimine” korraldab Türi kogukonnaselts projekti “Kogukondlikud tegevused Türil” raames, eelregistreerimine tel 5395 7115 või tyrikonn@gmail. com, Aili Avi P 23.02 kell 18 Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud kontsert Väätsa mõisas, esineb Jaan Pehk.

E 24.02 kell 15 Käru rahvamajas Eesti mängufilm „Talve“. Piletid eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot T 25.02 kell 17 ja kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- „Talve“ EST 2020. Täispilet 5 euro, sooduspilet 3,50 eurot N 27.02 kell 10 Kinohommik Käru rahvamajas- kogupere animafilm „Sipsik“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot N 27.02 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalemine 3 eurot Teemad: „Kuidas sul päriselt läheb?“- Karmen Maikalu/psühholoog, psühhoterapeut; „Kas meil on õppida vanalt õpetajalt? On - ja väga palju“- Rain Mikser/TLÜ, haridusteaduste instituut/ vanemteadur N 27.02 kell 18 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- kogupere animafilm „Sipsik“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot R 28.02 kell 11 Vitamiinid ja mineraalained, lektor Valli Järve.

Loeng on tasuta. Korraldab Järvamaa vähihaigete ühing, Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14 Türi.

P 1.03 kell 19 Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad lemmiklaulud me elus“ Türi kultuurikeskuses. 1. märtsil algaval kevadtuuril saab kuulda, mida laulab Andres Dvinjaninov duši all või millist viisijuppi ümiseb Toomas Lunge autoroolis jpm. Lemmiklaulude vahele jagub lustakaid vahepalasid, mida esitavad ikka palavalt armastatud Hannes Kaljujärv, Andres Dvinjaninov, Jüri Lumiste, Toomas Lunge ja Indrek Kalda. Tavahind 23 eurot, soodushind 20 eurot. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides E 2.03 kell 18 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- kogupere animafilm „Sipsik“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot K 4.03 kell 11 Kinohommik Kabala rahvamajas- kogupere animafilm „Sipsik“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot K 4.03 kell 15 Tasakaalustatud toitumise loeng Türi kultuurikeskuse seminariruumis I korrusel.

Osavõtuks helistada tel 5645 2914 või tulla kohale. Toitumisnõustaja-konsultant Kalle Lillemets N 5.03 kell 11 Kinohommik Türi kultuurikeskuses- kogupere animafilm „Sipsik“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot R 6.03 kell 20 Naistepäeva pidu Väätsal koos ansambliga POSS ja Arlet Palmiste. Info ja laudade broneerimine 5556 2601 T 10.03 kell 10–15 Katrin Kõrboja vastuvõtt Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14, Türi. Üldkolesterool 1 euro, triglütseriidid 1 euro, hemoglobiin 1 euro, veresuhkur tasuta, kolesterooli täisprofiil 8 euro. Registreerimine: Pille Marrandi 5197 3862.

K 11.03 kell 12 Ilukõrrelised on jätkuvalt moes, lektor Anu-Kristin Tara, osalustasu 2 eurot. Loengu teemad: üheaastased kõrrelised ja püsikud; kasvutingimused; kõrreliste paljundamisest, külvamisest; erinevatest kasutamisvõimalustest aias, niidul, lillepottides; loengul tutvustatakse muuhulgas kõrrelisi, mis on lektori Kristiine aias end heast küljest näidanud; kuidas kõrrelisi kasutada teiste taimedega istutustes; näitame hoolduses vajaminevaid tööriistu, hooldusvõtteid ja võimalusi talvise kõrremaailma loomiseks. Toimumiskoht: Türi aianduse ja mesinduse selts Türi Viljandi 14 info: Pille Marrandi 5197 3862 Näitused: Kuni 28. veebruar kutsutud kunstnike näitus „20.20 - Apokalüptiline Noa laev“ Türi kultuurikeskuse galeriis

Kesk-Eesti käsitööseltsi tegemised

Vaata kinokava pamt.ee või Paide kino Facebooki lehelt KASSA tel 38 49137 / kassa@pamt.ee E-R kell 11-19 L-P tund enne tasulist üritust PILETID saadaval ka: www.piletimaailm.com www.piletilevi.ee

TALV 2020

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud 2020. aasta pitsiaastaks. Selle läbiviimiseks meie paikkonnas korraldab Kesk-Eesti käsitööselts loengu Järvamaa muuseumis olevatest pitsidest. Loeng toimub 15. veebruaril algusega kell 11 Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas (Türi turu õuel). Lektoriks on Ründo Mülts Järvamaa muuseumist. Kõik huvilised on oodatud. Loodame, et käsitööga tegelevatel inimestel on huvi saadud teadmisi oma töödes kasutada ning anda neid edasi noorematele. Emadepäevaks plaanime välja panna pitsinäituse.

12. ja 19. veebruaril korraldame Türil Saara kirjastuses õppepäevad Järvamaa pitssukkadest. Sellele üritusele on vajalik eelnev registreerimine, et saaksime osalejatega arvestada ja teada anda, millised on vajalikud töövahendid. Info ja registreerimine Imbi Karu telefonil 5695 6639.

Sellel suvel toimuvad mai lõpus vabariiklikud käsitööpäevad Saaremaal, millest plaanime oma seltsi liikmetega osa võtta. Samuti kavatseme sõita augustis Haapsallu pitsipäevale. Käisime seal ka eelmisel aastal ja jäime väga rahule. Jaanuaris toimus Paides arutelu, kas jätkata Järvamaa käsitööpäevaga. Selle traditsiooni algatas Kesk-Eesti käsitööselts aastaid tagasi ja see on käinud erinevates paikkondades.

Paides jõudsime arutelu käigus otsusele, et peaks siiski selle päevaga jätkama ja sel aastal toimubki Järvamaa käsitööpäev oktoobri lõpus Koerus. Plaanis on sisu värskendada. Minu arvates on tekkinud kaks erinevat suunda käsitöös: traditsiooniline etnograafiline või sellest tulenev käsitöö ja hobikäsitöö hoopis uutel alustel. Vaja oleks leida mõlemale ühisosa. Lisaks Facebookis toimuvale suhtluse oleks siiski tore ka kokku saada ja üksteisele oma oskusi jagada.

Hea käsitöö peaks olema kvaliteetsest materjalist ja kvaliteetne.

Püüame oma seltsiga igati seda taset hoida. Selleks korraldamegi erinevaid näitusi ja õppepäevi. Hea on kuulda kaugemalt Türile sattunud inimestelt kiidusõnu meie käsitöö kohta. Oleme saanud tunnustusi ka Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidult. Alates eelmisest aastast on Türi käsitöötoas loodusvärvidega värvitud lõngast tooted Tunnustatud Eesti Käsitöö märgiga.

Kesk-Eesti käsitööselts on asutatud 2002. aastal. Juhatus on kolmeliikmeline: Reet Meimre, Silvia Aarma ja Imbi Karu, liikmeid on 15–20. Kõik me oleme käsitööga seotud.

Kesk-Eesti käsitööselts soovib head alanud rotiaastat ja meeldivaid käsitööelamusi nii käsitöö nautimisel kui ise tegamisel.

Imbi Karu, käsitööseltsi esimees

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

11

vana ja uus

reklaam u 1935 Juho Valvet

UUED KODANIKUD UKU, ERIC, KENDRI, LAURI, EMILI LAUREN, ELERI, LENNA, SASKIA, JETTE, MIA, GENDRA,

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Türi paberivabriku pritsimehed. Paberivabriku juhataja oli Hans Kullerkann, kes oli ühtlasi ka kogu Järvamaa tuletõrje brigaadiülemaks. Vaatamata vabriku oma tuletõrjemeeskonnale, toimusid paberivabrikus mitmed tulekahjud. 1933. aastal süttis vabriku tselluloositorn. Suur põleng oli aga 1934. aastal, kui leegid hävitasid masinate osakonna ja mudelite ruumi koos hinnaliste mudelitega.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

2020 Rene Viljat

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Suurem osa paberivabrikust hävis 1941. aasta sõjasuvel. Taastatud hoonetest on tänaseni säilinud kõige paremini vaid üks osalise müüritisega korstnatest. Pritsimeeste külaskäigud sellele territooriumile on ka tänapäeval üsna sagedased, sest tihti on näha siin kutsumata külaliste tekitatud suitsusambaid.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

kuulutused Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808

Kinnisvara ost

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5626 3752.

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

Müüa kaseküttepinnud ja kase, kuuse, lepa ahju- ja pliidipuud.

Info tel 517 5435, 5693 3189 Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Helga Anniste

Õnnitlused sünnipäeva puhul!

Retla-Kabala kooli pere!

Silmade kontroll ja prillide müük 20. märtsil alates kell 10

Türi noortekeskuses

Silmade kontroll maksab 15 € prillitellijale TASUTA kuivasilmatest solmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Müüa saetud, lõhutud tooreid küttepuid.

Mõõdud 30 cm kuni 60 cm, vastavalt kliendi soovile.

Kojuvedu hinna sees.

Miinimum kogus 5 rm.

Kontakt: Sander 5695 0043

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 6. veebruar 2020

12

reklaam

Eesti Vabariik 102!

PIDULIK KONTSERT-AKTUS Türi kultuurikeskuses N 20. veebruaril kell 17 Kontsert-etendus „Pesapuu“ Türi Lasteaia Türi- Alliku maja lastelt, lavastaja Pille Paal Kaastegevad tantsurühm

Mõnusad ja Riikar

Aktusel kuulutatakse välja Türi valla

AASTA TEGU, AASTA TEGIJA ja AASTA KÜLA 2019

Eesti Vabariigi

Muusikaline etteaste Türi poistekoorilt

aastapäeva tähistamine 24. veebruaril 2020

Lipu heiskamine Käru sim7.25 maniplatsil, mälestushetk

12.00

surnuaias ja kirikus Rahvuslippudega Paluküla Hiiemäele Pidulik lõuna Kädva seltsimajas, väike osaluspanus

13.00

Film “Talve” Käru Rahvamajas, 15.00 pilet 3,50/5 eurot

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!