04.10.2018 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

SÕNUMID

Haridustöötajaid on märgatud 18. septembril lõppes kandidaatide esitamise tähtaeg „Türi valla haridustöötaja 2018” tiitlile. Türi vallavalitsusse laekus 18 ettepanekut 15 erineva kandidaadi kohta. Ühte inimest oli esitatud lausa kolmel korral. Kandidaate esitati kõikidest Türi valla haridusasutustest ning esitajateks olid nii kolleegid kui ka lapsevanemad.

Kandidaatide hindamiseks ja laureaatide väljaselgitamiseks moodustati ajutine kolmeliikmeline komisjoni, kuhu kuulusid Türi valla hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Triin Pärna, Türi vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni aseesimees Kati Nõlvak ja Järvamaa arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse koordinaator Reelika Lepik.

Konkursi võitnud haridustöötajatele omistatakse tiitel „Türi valla haridustöötaja 2018” ja määratakse Türi valla eelarvest rahaline preemia, mille suurus on võrdne õpetaja kuupalga alammääraga ehk 1150 eurot. Konkursile esitatud nominente premeeritakse mälestusesemetega.

“Türi valla haridustöötaja 2018” nominentideks on Piret Ohu ja Peeter Kruusement Türi põhikoolist, Virve Zimmermann ja Liia Sizask Käru põhikoolist, Tiiu Sadam ja Janek Marrandi Laupa põhikoolist, Reet Mets Retla-Kabala koolist, Anne Toome ja Helen Ott Türi muusikakoolist, Jonas Nahkor Väätsa põhikoolist, Tiiu Vellamaa Väätsa lasteaiast, Milita Paal ja Saidi Paluoja Türi lasteaiast, Elma Lõhmus Türi toimetulekukoolist, Eda Kosokor Türi ühisgümnaasiumist.

Palju õnne kõikidele nominentidele, teie kolleegid, õpilased ja lapsevanemad on märganud teie suurepärast tööd!

TR

Õunafestivali konkursid ootavad osalejaid!

Kui just Sinu peres valmistatakse parimat õunahoidist, alkoholivaba õunajooki, õunaveini või õunakooki, siis too need laupäeval, 6. oktoobril kell 9-10 Türi kultuurikeskusesse konkursile!

Parimatele auhinnad!

• Tänavune Türi valla aukodanik on Tiiu Sadam lk 2 • Käru Südamekodu juurdeehitus algas lk 3 • Persoon: perearst Katrin Abel lk 5

Elektrimootorite ja –seadmete valmistaja AS Konesko avas mõned aastad tagasi Türi-Allikul logistikakeskuse. Septembri alguses pandi nurgakivi samasse ehitatavale tõsteseadmete komponentide tehasele. Kümme miljonit maksev ja viiekümnele inimesele tööd andev Türi-Alliku tehas peaks valmima järgmisel kevadel.

Teet Reier Tegemist on tõenäoliselt viimase kümnendi suurima investeeringuga, mis Türi vallast tootmisettevõttesse paigutatakse. „Juba AS Konesko paari aasta tagust otsust luua TüriAllikule logistikakeskus võis võrrelda vallale loteriivõiduna,“ tõdes Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo. „Otsust ehitada Türi-Allikule uus nüüdisaegne tootmistsehh on Türi vallale kindlasti väga-väga suur lotovõit. Konesko AS

AASTA SUURIM

Peaesineja Õunakookide Sissi kodukohvikud Sportlikud Nylia õunaBenita Heategevuslik mängud

Õuna. teemalised konkursid

Põnevad tegevused lastele ja noortele!

ÕUNAPIDU!

asub väärtuste loomise hierarhias absoluutses tipus ja annab kindlasti kogu Kesk-Eesti majanduselule uut värsket energiat,“ arvas Eensoo. „Jääb ainult soovida, et Mart Hirtentreu ja Konesko juhtkonna arengusuund on sama aktiivselt jätkuv ning teovõimekas. Jõudu ja jaksu neile töös.“ “Neljandat tehast pani meid ehitama toodangu mahu kasv, samuti soovime enda tootmist märkimisväärselt kaasajastada. Automaatlahenduste kasutamine on vältimatu ja nii tulevad kasutusele täiesti uued seadmed, näiteks täisautomaatsed pingid ja robotladu, mis muudavad uue tehase meie tootmisüksustest kõige efektiivsemaks,“ ütles Konesko tegevjuht Mart-Järvo Hirtentreu.

Tööd saab uues tehases umbes 50 inimest. „Vajatakse tootmisjuhti, operaatoreid, elektriinseneri, komplekteerijaid-koostajaid. Töötajate otsimine algab 2019. aasta kevadel, tippspetsialistidel varem. Ostetavad tootmisseadmed põhinevad tipptehno-

Rebase talu

õunanäitus

loogial ning kasutajad peaksid arvutiga sina peal olema,“ lisas ta.

Mart-Järvo Hirtentreu sõnul on Konesko näol tegu 26 aastat tegutsenud ekspordile orienteeritud ettevõttega, mille baas on tugev ja stabiilne. “Meie tehased on sõna otseses mõttes tugevalt maa küljes kinni ja ma usun, et ka aastal 2050 valmistatakse siin jätkuvalt tõsteseadmete komponente,” kinnitab ta.

Tootmishoone peaks valmima 2019. aasta märtsis ja seejärel alustatakse seadmete paigaldusega. Tehase pindala tuleb 5000 ruutmeetrit, sellele lisaks on Türi-Allikul juba tootmine 2900 ruutmeetril. Hoonet köetakse maaküttega ja see on projekteeritud arvestusega, et katusele saab paigaldada päikesepaneelid.

Peatöövõtja on Maru Ehitus, kes tegi ka Konesko Põltsamaa tootmishoone ning ehituse käigus kaasatakse teisi Järvamaa ettevõtteid.

6. oktoobril kell 9 - 15 Türi Kultuurikeskuses ja kesklinna pargis Kultuurikeskuse fuajees: 9-10 konkursitööde vastuvõtt 10-14 konkursitöödega tutvumine 10-15 Rebase talu õunanäitus ja maitsmine 11-13 Kaia Iva õunahoidiste maitsmine 12-13 konkursitöid hindab žürii 9-15 fotonäitus „Õunafestivali lugu“

Kaia Iva õunahoidiste näitus ja maitsmine

• Ringid Türi kultuurikeskuses 2018 - 2019 lk 7 • Algab kaasava eelarve projektide hääletus lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 1. novembril

Türi-Allikule kerkib Konesko tootmishoone

teet.reier@tyri.ee

oksjon

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

4. oktoober 2018 nr 10 (874)

11.00

Rahvakoolitus õunapuude hoolduslõikusest (kogunemine festivaliplatsil)

Lastele: 12.00 Suure õunapildi ühisvärvimine 13.00 Lasteteater Mäng etendus „Kuidas saada heaks“ kultuurikeskuse väikeses saalis Välilaval 11-14 Võimalus meisterdada 10.00 avamine, programmi tutvustus Türi raamatukoguga ja 10.30–14.00 kultuuriprogramm tegutseda Türi Noorte11.00–13.00 sportlikud jõukatsumised keskusega, teha meeleolukas 12.30 oksjonid õunapilt!

14.00 Sissi Nylia Benita 14.20 konkursside auhindamine Sissepääs tasuta, 14.40 Sissi Nylia Benita Kauplejate kirjapanek e-posti aadressil tule kogu 15.00 festivali lõpetamine triin.parna@tyri.ee, tel 512 5423 perega!

22. oktoobril kell 19 Türi valla sünnipäev Türi kultuurikeskuses Antakse üle Türi valla aukodaniku tiitel ning kuld- ja hõbemärgid

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

2

arvamus Suvest sügisesse Lapsed kooli saadetud, suvepuhkused puhatud, sahvrid moose ja hoidiseid silmini täis (kui selline asi nagu sahver veel olemaski on) - nüüd saab rahuliku südamega sügisele vastu minna.

Kui muidugi saab, sest ega siis esimene külm inimesi tegutsemast takista ega tuppa sunni. Kohe-kohe ootab ärapidamist igaaastane Türi õunafestival ja jooksmist või kõndimist Paide-Türi rahvajooks.

Kellel marjametsas käimata, siis mõne jõhvikamätta leiab rabaservast kindlasti. Nädal tagasi sai veel korralikku seenesaakigi, sest kohati kukeseened alles hakkasid oma ninasid sambla seest näitama. Leia ainult nad kollaste lehtede vahelt üles.

Sügise tulekuga on raginal käima läinud tervisekeskuse ehitus Türil, hooldekodu laiendus Kärus ja need, kes said karikakraga ennustada, kas Türi põhikooli ehitus saab raha või mitte, võivad õied rahule jätta, esialgne positiivne otsus valitsuselt on laekunud ja nüüd saab hakata tegema plaane, kuhu täpsemalt need põhikooli õpilased koolipinkidesse paigutada, et kevadel kohe vana hoone lammutamise ja uue ehitamisega alustada.

Kirgi on kütnud ja kaebusena ka õiguskantsleri lauale jõudnud järjekordne vallatüli: liitumise kokkulepet rikutakse ja valla kavandatav arengukava näeb ette Väätsa eakatekodu müügi.

Eks siis õiguskantsler mõistab õigust kui vallajuhid ja volinikud seda isekeskis selgeks ei saa räägitud. Nende jaoks, kes asjast midagi lähemalt ei tea, jälle kamaluga valla mainekujundust, sedakorda kahjuks mitte positiivset.

Teet Reier

klõps

Uskumatu, aga tõsi, aastaid tondilossina seisnud vana pastoraadihoone Türil sai lõpuks keelavad sildid ja aknaavad laotakse kinni, üks ohtlik mänguplats sellega linnapildis jällegi vähem.

Teet Reier

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tänavune Türi valla aukodanik on Tiiu Sadam 27. septembril toimunud vallavolikogu istungil otsustas volikogu, et Türi valla aukodanik 2018 on Tiiu Sadam.

1951. a sündinud Tiiu Sadam on Türi linna ja valla koolides olnud suurepäraseks ja nõutud spetsialistiks juba üle 30 aasta: täpsemalt aastast 1981, mil ta Türile kolis. Ta on töötanud õpetajana, õppealajuhatajana, koolijuhina. Eelkõige (ja seda kogu aeg ka kõigi teiste ametite kõrvalt) aga logopeedina – väga otsitud ja hinnatud eriala esindajana.

Tiiu Sadam lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli defektoloogia eriala 1976. aastal abikooli õpetaja ja logopeedi kvalifikatsiooniga.

Pedagoogitööd alustas ta Türil esmalt Türi kesklinna lasteaias logopeedilise rühma õpetajana. Järgmiseks töökohaks sai juba kool: hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetaja ja logopeedina jätkas ta Türi keskkoolis.

Ajal, kui Tiiu oli kodus lapsehoolduspuhkusel, rajati Türile teinegi keskkool. 1991. aasta augustis asuski Tiiu tööle Türi majandusgümnaasiumis logopeedõpetajana. Ta töötas seal 2004. aasta juulini. Selle aja jooksul tuli tal mitmel korral täita õppealajuhataja kohuseid.

Järgmised üheksa aastat – august 2004 kuni juuni 2013 – möödusid Tiiul Türi toimetulekukooli juhtides: tal tuli luua meeskond, kes igati suudaks aidata nii mõõduka, raske kui ka sügava intellektipuudega lapsi, samuti nõustada nende vanemaid.

Kuid Tiiu õlul polnud üksnes kooli õppekasvatustöö korraldamine, vaid ka maja remondimured ja asutuse majandusliku

külje eest hoolitsemine. Oma lõputu pühendumuse ja põhjalikkuse ning hea eestvedajana sai ta kõige sellega hakkama. Vastuseks pärimistele kuidas läheb, kõlas tema suust alati: toimetulekukool tuleb toime.

Toimetulekukooli juhi töö oli väga vastutusrikas, koormus oli suur. Augustis 2013 läks Tiiu tööle Kesk-Eesti noorsootöö keskusesse, et jätkuvalt tegeleda talle tuttavate teemadega: laste kõneprobleemide väljaselgitamine ja vajadusel uuringutele suunamine, lastevanemate ja pedagoogide nõustamine logopeediliste ja eripedagoogiliste probleemide korral.

Tiiu on põhjalik, tööga süvitsi minev. Tegevuse killustatus Järvamaa eri koolide vahel polnud see, mis oleks pakkunud tööalast rahulolu. 2014. aasta

augustis asus ta tööle Laupa põhikooli: nüüd oli tal võimalik tegeleda väiksema hulga lastega, seda aga süvitsi ja tulemuslikumalt.

Tiiu tööülesanneteks Laupa koolis on HEV õpilaste õppe- ja kasvatustegevusele kaasaaitamine; logopeedilist abi vajavate õpilaste väljaselgitamine; kõneravi rühmade moodustamine, neile tunniplaani ja töökavade koostamine; õppetöö läbiviimine nii individuaal- kui rühmatundidena.

Lisaks lastevanemate ja õpetajate nõustamine, lapse arengu kohta tagasiside andmine.

Tiiu Sadam on suurepärane meeskonnamängija: koostöö on kindlasti üks tema tugevusi, koostöös kolleegidega on ta järjepidev ja rahulik.

Samas ei kõhkle Tiiu võtmast juhtimist-vedamist enda

peale, kui näeb, et asjad ei liigu või teised pole hetkel valmis sama palju panustama. Ta on väga hea ideede pakkuja, kaasamõtleja, nõuandja, mentor noorematele kolleegidele – tänu oma töökogemustele ja erinevatele ametitele-rollidele varasemates kollektiivides jagub tal kõigeks selleks ainest küllaga. Lisaks on Tiiu väga empaatiline. Ta on väga hea suhtlemisoskusega, pingetaluvusega, positiivse ellusuhtumisega inimene.

Tiiu Sadama töö ja tegevus pole piirdunud üksnes koolihoonetega. Tal on pikaaegne kogemus maakonna nõustamiskomisjoni töös, seda juba enne Järvamaale kolimist Viljandimaal. Türi linnas ja vallas on ta vabatahtlikuna juba aastaid sage abiline mitmesuguste spordiürituste korraldamisel.

Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb aasta-aastalt tavakooli juurde. Tiiu Sadam on taolise spetsialisti ja kolleegina ükskõik missuguses koolis kulla hinnaga.

Rääkimata sellest, et temasugune töötaja nakatab positiivse eeskujuga ka teisi ja mõjutab seeläbi töökultuuri.

Võib vaid ette kujutada, kui suur on nende hariduslike erivajadustega lastevanemate tänu, kelle lapsi on Tiiu Sadam oma pikkade tööaastate jooksul suutnud aidata.

Tiiu esitasid aukodaniku tiitlile Laupa põhikooli direktor Kaarel Aluoja ja Türi toimetulekukool eesotsas direktor Andres Tšumakoviga.

Nii aukodanikku kui kuld- ja hõbemärgi saajaid tunnustatakse 22. oktoobril Türi valla esimesel sünnipäeva kontsert-aktusel Türi kultuurikeskuses.

Palju õnne!

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

3

uudised/kultuur XXV metsa-ja matkapäev Tõrvaaugus

Türi sai andmekaitseinspektsioonilt tunnustada 28. septembril toimus Tallinnas andmekaitse seminar, kus muu hulgas tegi AKI ka kokkuvõtte järjekordsest kohaliku omavalitsuse veebilehtede seirest. Kui varasemalt teavitati KOVe seirest ette, siis sellele korral mitte.

Kontrolliti 10 asjaolu, millest olulisemad olid: 1) uue andmekaitsemääruse nõuete rakendamine 2) sotsiaalhoolekandelise teabe ja teenuste kättesaadavus 3) riigihangete info veebilehel avaldamine 4) dokumendiregistri avalikus vaates andmete avaldamine ja juurdepääsupiiranguga info.

Võimalik oli koguda 10 punkti. Maksimum punktide arvu ükski KOV ei saanud, aga ritta seati 79 KOVi küll.

9-10 punkti saanuid tunnustati aukirjadega 1) Tartu linnavalitsus 2) Türi vallavalitsus 3) Tallinna linnavalitsus 4) Jõhvi vallavalitsus Seega on Türi vallavalitsus 79 omavalitsuse hulgast 2018. aasta veebilehtede seire tulemusena 9,5 punktiga II kohal.

Lii Laanemets, vallasekretär

Rahvajooks kutsub liikluse tähelepanelik olema Juba sel nädalavahetusel toimub 37. Paide-Türi rahvajooks. Eelregistreerimine lõpeb 5. oktoobril kell 17.

Registreerida saab ennast leheküljel www.rahvajooks.ee.

Paljud teed ja tänavad on suletud, kuna Paide ja Türi vahelisel teel on jooksu ajal liikumas kolm tuhat inimest, siis pole võimalik samal ajal seal autodega liigelda.

Kui oled autojuht, jooksja või lihtsalt sõpradele kaasaelaja, siis tutvu enne liikluskorraldusega Paides, Türil, Kirnas ja PaideTüri teel.

Lisaks on remondi tõttu suletud Paides Mündi tänav. Täpse info leiad siit www.rahvajooks. ee/rahvajooks/rada-ja-liiklus. html. Prindi kaardid autosse kaasa, siis on lihtsam liigelda.

TR

Kes oli Türi Juuli?

Septembri lõpus käis Türi Rahvalehe toimetuses üks Vändra mees, kes püüab leida oma kunagi Türil elanud sugulase tuttavaid, kes võiksid veel mäletada Juulit (perekonnanimi kahjuks teadmata, sest lapsena tundsid nad teda Türi Juulina), kes käis nende isakodus Uue-Vändra vallas Veskisoo külas aeg-ajalt abiks.

On teada, et Juuli elas Türil ja suri 1951. aasta detsembris.

Kui veel on kedagi, kes võiks teada temast midagi rohkemat kui eesnimi, siis andke sellest Jürile teada telefonil 5345 2809.

Käru Südamekodu juurdeehitus peaks plaanide kohaselt valmima järgmisel kevadel.

Teet Reier

Käru Südamekodu juurdeehitus algas Eelmisel nädalal löödi kopp maasse Käru Südamekodu hoone juurdeehitusel, mille valmimine lisab poolsada teenuskohta, tõstab teenuste kvaliteeti ning juurde tekib ka viisteist uut töökohta.

Teet Reier Käru Südamekodu juhataja Heili Burmeisteri sõnul peaks alanud ehitus valmima järgmise aasta kevadel. „Siis järgneb veel sisustamine ja kolimine. Kaks hoonet ühendatakse omavahel galeriiga ja teisele korrusele hakkab pääsema liftiga. See on suur edasiminek, sest praegustes oludes tuleb näiteks kogu toit tassida teisele korrusele mööda treppe, samuti on raskendatud seal elavate hoolealuste väljapääs.”

“See kõik peaks uue hoone valmimisega muutuma,“ ütles Burmeister. „Südamekodud OÜ laiendab Käru hooldekodu eesmärgiga luua juurde üle viiekümne teenuskoha ning tõsta Kärus hooldusteenuste kvaliteeti. Koguinvesteering, mis sisaldab nii hooldekodu laienduse ehitamist, sisustamist kui ka käivitamist, jääb suurusjärku miljon eurot.

Täpsemalt on investeeringute maht selge, kui hooldekodu laiendus on valmis,“ lisas Südamekodude OÜ juhatuse liige Martin Kukk.

Kuke sõnul on kõige suuremaks väljakutseks uute ja pädevate töötajate leidmine. „Käru Südamekodu hakkab otsima uusi töötajaid juba käesolevast sügisest, esimesed inimesed saab

palgata järgmisel kevadel. Hooldekodu laiendusega planeerib Käru Südamekodu luua juurde vähemalt 15 uut töökohta.“ „Südamekodude missiooniks on parandada Eesti hoolekandeasutuste teenuste kvaliteeti.

Täna opereerivad Südamekodud kolme Eesti mõistes keskmise suurusega hooldekodu (Käru Südamekodu, Värska Südamekodu, Lihula Südamekodu), sealjuures pakuvad igapäevaseid hooldusteenuseid, vaba aja veetmise võimalusi, majutust ja toitlustust ligi 200-le inimesele.” “Ühtlasi on Südamekodud tööandjaks ligi 80-le tublile inimesele üle Eesti. Südamekodude eesmärgiks on saada järgmise 3-5 aasta jooksul Eesti üheks suurimaks teenuspakkujaks,“ lisas Kukk.

Türi kiriku tornikiiver on saanud kaunimaks Kirjutasin möödunud aastal, et tõesti on juhtunud väike ime ja pärast mitmeid aastaid tehtud pingutusi sai Türi kiriku torni kõige rohkem kannatada saanud lõunakülg ja edelpoolne kontraforss renoveeritud.

Tänavu aga paraku ei läinud nii, nagu planeerisime. Tahtsime jätkata torni läänepoolse külje ja loodepoolse kontraforsiga, kuid selleks ei saanud toetust ei muinsuskaitselt ega ka eelmise aasta põhitoetajalt Türi vallalt. Kogudusel oli aga raha vaid omaosaluse jaoks.

Teatavasti tähistab Türi kogudus 2020. aastal oma 700. aastapäeva. Lootsime selleks ajaks vähemalt oma kiriku torni ära remontida, kuid ilmselt siiski ei jõua. Õnneks jätkus aga olemas-

olevast rahast, et uuesti üle värvida juba kulunud tornikiiver.

See töö läks maksma 11 280 eurot ja selle tegi ära OÜ Silur.

Remondiks kulunud summast suurema osa, 8000 eurot saime Eesti riigi eelarvest. Seda tänu riigikogu liikme Kersti Sarapuu initsiatiivile.

Kokku 1300 eurot annetasid Türi Rotary klubi (600 eurot), Saksamaa Grossfehn-Wiesmoori Rotary klubi (500 eurot) ja Norra Dröbaki Rotary klubi (200 eurot). Ülejäänud 1980 eurot annetasid lahked inimesed Urmas ja Ene Kütt, Peeter ja Tiina Särg, Lembit Küüts, Maimu Puul, Agne Kivisaar, Eha Mikkola, Raldo Sirg, Liivi Hansen, Piret Hanmer, Liliana Kerge, Aivar Laagemann, Liina ja Andrus Lehis,

Vello Lillipuu, Ülle Rohtla, Tiiu Schüts, Juhani Pentti Sillanpää ja Virgo Tiitsu.

Suur tänu kõigile, kes oma toetusega on Türi linna vanima ja auväärseima ehituse kaunimaks muutmiseks oma panuse andnud!

Oma tänu tahaksime väljendada konkreetsemalt ka lõikustänupüha jumalateenistusel, mis toimub pühapäeval, 14. oktoobril kell 11 ja kuhu on oodatud eelkõige kõik eelpool nimetatud head ja lahked inimesed, aga loomulikult ka kõik teised, kes soovivad meie rõõmu ja tänu jagada.

EELK Türi Püha Martini koguduse nimel

Teet Hanschmidt,

koguduse õpetaja

15. septembril peeti Rassi külas Tõrvaaugus traditsioonilist metsa- ja matkapäeva, mis toimus seekord juba 25. korda. Päev on alguse saanud metsatöötajate päevast, mis kunagi oli kalendris märgitud septembrikuu kolmandale pühapäevale. Metsapäeva eesmärgiks on anda kõigile huvilistele võimalus ennast proovile panna metsanduslikes mõõduvõtmistes ja saada kasulikke teadmisi metsast.

Ka seekord soosis ilmataat meie metsa- ja matkapäeva ning kokku osales 160 huvilist nii oma vallast kui ka kaugemalt. Rohkem osalejaid on olnud veel ainult 2012. aastal – 168.

Kavas olid traditsioonilised mõõduvõtmised, metsamatk seeneteadlane Külli Kalamees-Paniga, seenenäitus koos võimalusega proovida värskelt lõkkel valmistatud seenerooga, tegevused lastele ja õpituba. Seenenäitusele kogunes 75 erinevat seeneliiki, mis kohapeal ära määrati. Lisaks töötas ka tõrvaahi ja kõigil oli võimalus oma silmaga näha, kuidas aeti vanasti männitõrva. Kogu päeva võis külastada muuseumituba, kus oli välja pandud metsandusega seotud eksponaadid. Lisaks oli võimalus mõne muuseumieksponaadiga ennast proovile panna – täpsussaagimist Družba saega katsetas 14 võistlejat. Suurt huvi pakkus ka kahemehesaega saagimine, kus osales 21 paari võistlejaid.

Lõunaks pakuti kõigile osalistele kohapeal katlas valmistatud hernesuppi.

Päev läks hästi korda ning tagasiside on olnud igati positiivne.

Kuna huvi sellise päeva vastu on jätkuvalt suur, siis on kõik metsahuvilised järgmise aasta septembrikuu kolmandal laupäeval jälle Tõrvaaugule oodatud.

Metsapäeva korraldajaks oli Rassi külaselts, toetasid siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja Türi vallavalitsus, läbiviimisel oli abiks riigimetsa majandamise keskus.

Elor Ilmet,

metsapäeva korraldaja

Sellest sügisest saab Laupal käia jõusaalis Kui Laupa mõisnik parun Otto Ivan von Taube lasi 1905. aastal hävinud mõisahäärberi asemele uue projekteerida ja ehitada, siis millegipärast ta oma elumajja turnimis- ega pallimängusaali ei soovinud.

Nii puuduvad veel praegugi Laupa põhikoolis head sportimistingimused: kooli võimla mõõdud ei vasta normidele, staadion puudub, jalgpalli jt sportmänge mängitakse pargimurul või hoone ees peenkillustikuga kaetud maa-alal, jooksuradadeks on pargi kõnniteed. (Lugejale ja ka lapsevanemale lohutuseks: ruumid üksi ei tee tubliks, asi algab ikka inimestest ja juhendajatest. Laupa kooli õpilased on ikka spordivõistlustelt häid kohti noppinud. Nii toodi ka septembris Türil toimunud Järvamaa kergejõustikuvõistlustelt väikekoolide arvestuses koju C- ja D-klassi tüdrukute võistkondlikud esikohad, poisid jäid C-klassis teiseks, D-klassis neljandaks.)

Siiski on olukord läinud viimase aastaga paremaks: 2018. aasta suvel valmis Laupa pargipuude alla korv- ja võrkpalliväljak (tavamõõtudest siiski väiksem), Türi-Paide rahvajooksu võiduraha eest (suurima osalusprotsendiga Türi valla kool) hankisime koolile disgolfi varustuse, eelmisest Türi valla kaasavast eelarvest saadud toetusrahaga püstitati koolimaja lähedusse välijõusaal 6 trenažööriga.

Lastel on liikuda vaja, seda nii kehalise kasvatuse tundides, vahetundides, pikapäevarühma tundides kui ka muidu. Kui Laupa koolis puudub võimalus parendada sportimiseks sisetingimusi, siis seda rohkem tuleb tähelepanu pöörata võimaluste parandamisele õues. Nii on praegu pooleli 60 meetri jooksuraja ja kaugushüppekasti rajamine. Samuti soovime oma kooli juurde, nii nagu juba on Kabalas ja Oisus, madalseiklusrada, mis pakuks põnevat ja arendavat tegevust meie 115 õpilasele. Laupa mõisa(kooli) käib uudistamas ja imetlemas väga palju huvilisi, sageli noored lastega pered. Ka neile lastele pakuks madalseikluspark lisategevusi ja süvendaks nende liikumisharjumusi.

Taas on tulemas valla kaasava eelarve hääletamine. Jääb vaid pöialt hoida, et meie soovid täituksid.

Kaarel Aluoja,

Laupa põhikooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

4

haridus/noored Päev Järvemuuseumis Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng. Laps on protsessis aktiivne osaleja ja tunneb rõõmu tegutsemisest, tema üks suuremaid „vaenlasi“ on igavus. Et õppimine oleks põnev, korraldame õppekäike sooviga vahetumalt osa saada ümbritsevast keskkonnast, põnevatest kohtadest ja erinevatest tegevustest.

Eelmist õppeaastat jäävad Oisu ja Kabala lasteaedade lastele meenutama õppekäigud kitsefarmi, Elistvere looduskeskusesse ja loomaparki, Sassi talu jaanalinnufarmi, AHHAA keskusesse, Põltsamaa Felixi tehasesse ning kohaliku köögiviljakasvataja Kuido Paimla kasvuhoonetesse. Kaks viimast tänu PRIA toele.

Käesolevat õppeaastat alustasime 5. septembril õppekäiguga Eesti maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuse Järvemuuseumi, et tutvuda Eesti mageveekaladega. Selle eest täname 710 euro suuruse toetuse eest keskkonnainvesteeringute keskust.

Eesmärgiks oli teada saada kalade eripära võrreldes maismaaloomadega, õppida vaatlema ja teada olulisemaid kalaliike. Lapsed said rääkida oma kokkupuudetest kaladega, milliseid kalu nad teavad, kalalkäikudest, kala söömisest ja näha kalapüügivahendeid; neile räägiti liikide eluviisidest, ohtudest kalade rändeteedel. Vaadeldi akvaariumikalu, võrreldi erinevaid liike omavahel, uimede kuju, soomuste suuruse, hingamiskiiruse, liikumise poolest. Õpiti erinevate eesti kalade nimesid tundma. Kõige põnevam oli kindlasti parvega Võrtsjärvel, kus tutvuti järve ja selle elustikuga, kalade ja lindudega ning Tondisaare lugude ja loomadega. Vähemalt sama põnev kui nähtu ja kuuldu oli pikniku pidamine parvel. Õppekäigud aitavad paremini mõista ja tunnetada maailma terviklikult, väärtustada keskkonda hoidvat mõtteviisi, märgata nähtusi ja muutusi looduses. Meelepärase ja põneva tegevuse tagajärjel suhtub laps ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt; tunneb paremini kodukoha loodust; tunneb erinevaid kasvukeskkondi, teab nende tähtsust taimedele, loomadele, inimestele; mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale.

Garis Pihelgas,

Koos külalistega sõideti ühel päeval rongiga Tallinna, kus tutvuti Eesti pealinna ajalooga.

Türi noortekogu tegemistest

Türi põhikool võõrustas külalisi

Retla-Kabala kooli õppealajuhataja

20. septembril toimus Türi vallavalitsuses Sten Perilluse juhtimisel Türi noortekogu koosolek.

Koosolekul arutleti erinevate Türi valda puudutavate teemade üle nagu transport, koolielu, huviharidus ja -tegevus, haldusreformi mõjud, infokanalid.

Toodi näiteid eelmisel aastal volikogule esitatud noorte rõõmudest ja murekohtadest, millest nii mõnigi on saanud tänaseks lahenduse. Näiteks on paranenud Väätsa ja Türi vaheline transport, Laupa kool on saanud välijõusaali ja seda noorte omaalgatusena, kui esitati idee kaasava eelarve toetusetaotlusena. Käru on saanud noortetoa ja noortejuhi, järjest paranevad ka Käru noortetoa võimalused põnevateks tegevusteks.

Arutelu tulemusena esitatakse uued kogutud ideed ja mõtted taaskord vallavalitsusele ning volikogule, et koostöös leida lahendusi noorte ideedele ja lahendamata väljakutsetele.

Türi noortekogu soovib teada anda, et noortele on raha taotlemiseks avanemas uus võimalus - noortefond. Noorteprojekte saab esitada ajavahemikul 1.-20. oktoober 2018. Projektid tuleb ellu viia 1. novembrist kuni 30. detsembrini 2018. Maksimum summa, mida ühe projekti jaoks eraldada saab, on kuni 500 eurot. Taotleda ei saa vahendeid (vahendite soetus ei ole abikõlbulik). Sobilikud projektiteemad on nt koolitus õpilastele, kutsuda külaline kohapeale, minna väljasõidule, teha koostööd teiste vallakoolidega, korraldada kinoõhtuid vms. Planeeritava summa eest peab saama kogu projekti ellu viia. Taotletav summa ei tohi olla mõne teise projekti lisarahastus või omaosalus. Tegemist võib olla nii koolisisese kui koolivälise projektiga/tegevusega. Projekt peaks kaasama lisaks ka teisi noori peale projekti esitajate. Tegemist on noorte algatatud pilootprojektiga Türi vallas.

6. oktoobril toimub 9. Türi õunafestival, kuhu ootame noortekeskuse alale appi vabatahtlikke meisterdama ja lastega tegelema ning pealaval õuntega erinevaid vigurvõistlusi tegema. 8. oktoobril toimub üle-eestiline helkuripuu kampaania, kuhu ootame osalema ka kõiki Türi valla koole, organisatsioone, noortekeskusi, firmasid ja niisama sõpruskondi. Olgem nähtavad! Helkur on kõige odavam elukindlustus. 1. novembril toimub Türi kultuurimajas Noorte osaluskohvik, kus arutletakse noori puudutavatel aktuaalsetel teemadel. Osaluskohvikud toimuvad korraga üle Eesti ning Järva- ja Viljandimaa noored kohtuvad Türil. Kohvikule lisavad vürtsi erinevad esinejad ning meelelahutusprogramm. Saab süüa ja juua.

Noortekogu väljasõit põgenemistubadesse toimub 26. oktoobril.

Noortekogu esitas koos Käru kogukonnaga projektitaotluse kaasavasse eelarvesse, mille idee on luua Käru terviserajale parkuuri treeninguteks õpperada ja nii suurematele kui väiksematele noortele ronilad. 10. oktoobrist saavad kõik vähemalt 16-aastased noored hääletama asuda.

Sulo Särkinen,

Türi noortekeskuse juhataja

Türi põhikoolis võis septembri viimase nädala jooksul kuulda väga erinevaid keeli. Kool osaleb Erasmus+ projektis Food Connects Europe ja seekord toimus partnerriikide kohtumine Eestis.

Külas oli 16 õpilast ja 11 õpetajat Saksamaalt, Hispaaniast, Hollandist, Norrast ja Portugalist. Lapsed elasid peredes, mis andis mõlemale osapoolele võimaluse praktiseerida võõrkeeleoskust ja tutvuda vastavalt erinevate kultuuritavadega.

Esimesel kohtumispäeval võtsime külalised vastu väikese tervituskontserdiga, seejärel viisime õpetajad ringkäigule, tutvustasime koolimaja ning piilusime tundidessegi. Õpilased avastasid samal ajal ümbrust digimängu abil. Keskpäeval toimus kohtumine Türi vallavalitsuses, kus valla avalike suhete juht Merle Rüütel ning abivallavanem Elari Hiis andsid ülevaate

Türi omavalitsuse tegemistest.

Pärastlõunal tutvus seltskond Eesti ajalooga Wittensteini ajakeskuses.

Kuna projekti teema on seotud toiduga ning eesmärk tutvustada kohalikke toiduainetööstuse ettevõtteid, sõitsime kolmapäeval Põltsamaale Felixisse. Saime ülevaate tehase ajaloost ning tootmise eripäradest, meile tutvustati erinevaid tooteid, mida sai nii näha kui maitsta.

Parasjagu oli lõppemas kurgihooaeg ja alanud kõrvitsate sissetegemine, sellest viimasest sattusid välismaalased tõelisse vaimustusse ning omajagu tooteid on teel Euroopa erinevatesse paikadesse.

Neljapäev oli jälle koolipäev, mil õpilased said osaleda tundides. Keskpäeval toimus ühine suur toidulaat, kus iga riik müüs omavalmistatud küpsetisi. Nii

väikeses kui suures majas toimunud laadal oli näha, kuidas kõik riigid olid vaeva näinud toote kujundamise ja pakendamisega ning letid tühjenesid imekiiresti, müüki läksid ka dekoratsioonid.

Edasi jätkus päev martsipani töötoaga, kus valmisid väikesed Murumoorid. Õpetajad said tutvuda martsipani tootva väikeettevõttega Convi Food Sweets OÜ Säreveres. Seejärel suundusime Eesti ringhäälingumuuseumisse ning üheskoos salvestasime uudistesaate. Õpilased veetsid õhtu perega, ent õpetajad lustisid VeskiSilla bowlingus.

Reedel viis rong seltskonna Tallinna, kus tutvuti Eesti pealinna ajalooga. Vahva giid Erik tuuritas meid läbi vanalinna, uurisime maa-aluste bastionikäikude eksponaate ja nautisime keskaja maitseid Olde Hansas.

Eesmärk oligi pakkuda võima-

Erakogu

likult mitmekesiseid maitseelamusi ning seepärast külastasime nädala jooksul erinevaid söögikohti.

Laupäeva veetsid lapsed peredega. Õpetajad külastasid Pärnut, nii saadi tunda meie moodi sügise karget meretuult. Õhtul pandi punkt vahvale nädalale Türi noortekeskuses ühise lõpupeoga.

Nädal möödus ruttu, planeeritud tegevused õnnestusid ja osalised jäid rahule. Aitäh õpilastele, kelle pered olid nõus külalisi võõrustama: Heti-Ann Talviste, Angely Kaaret, Ida Lill Põllu, Mia Jasson, Eliise Leesmaa, Elise ja Karen Zinovjev, Aleksander Lavrinenko, Sergo Miljan, Eleen Asten, Saale Liisbet ja Sanna Luisa Tõrv, Karl-Heinrich Kajakas, Sander Suitsberg ja Mirko Martjak.

Evely Siimsoo,

Türi põhikooli õpetaja

Türi põhikooli projekt „ Olen ettevõtlik noor“ 1. oktoobrist algab Türi põhikoolis projekt „Olen ettevõtlik noor“. Projekti rahastab Euroopa Liit Euroopa sotsiaalfondi meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ tegevuse „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ toetusest.

Projekti eesmärk on tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisel ja õpilaste ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamist. Projektis osalevad kooli väga head partnerid Türi noortekeskus ja Järvamaa kutse-

hariduskeskus. Projekt koosneb kolmest osast: praktiline ettevõtlusõpe, koostöö kogukonnaga ja õpilaste ettevõtlikkus. Praktiline ettevõtlusõpe toimub Tartus ettevõtlusküla äritänaval läbi mängude „Ettevõtlik kodanik“ ja „Ettevõtlik pere“.

Ettevõtlusküla on tehislinnak, kust õpilased saavad inspiratsiooni ja enesekindlust, neil on võimalus avaldada oma arvamust ja nad vastutavad oma tegude eest.

Külas on seitse asutust: kliinik, ilusalong, kaubamaja, linnavalitsus, meediakeskus, töökoda

ja pank. Kahe tunni jooksul omandavad õpilased teoreetilisi ja praktilisi teadmisi majandusest, õpivad töötama meeskonnas ja püüavad leida probleemidele lahendusi mängulises keskkonnas.

Oleme oma projekti sisse toonud koostöö kohalike ettevõtetega. Lauaetiketi praktiline koolitus toimub Järvamaa kutsehariduskeskuses Säreveres, Eesti piimandusmuuseumis tutvuvad nooremad õpilased meiereitöötaja elukutsega ja õpivad valmistama jäätist, võid ja kohukest, Eesti ringhäälingumuu-

seumis lindistavad erinevad klassid kuuldemängu või salvestavad saadet, tutvuvad lavastaja või helikujundaja tööga, Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis töötavad õpilased erinevates töötubades ja väikeklassidele on praktiline tegevus KÜ kujunduses. Türi noortekeskus korraldab koolituspäeva õpilastele Tallinna loomelinnakus.

Projekt lõpeb ettevõtluspäevaga koolis, mille korraldavad õpilasesinduse noored ise.

Ülle Tammela,

Türi põhikooli õppealajuhataja, projekti juht

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

5

uudised

Katrin Abel: 30 aastat hoolitsust maarahva tervise eest Kolmkümmend aastat tagasi saabus värskelt Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Katrin Abel Kärusse, kus alustas tööd jaoskonnahaigla arst-juhatajana. Haiglat pole Kärus enam ammugi, aga Katrinist on saanud perearst, kelle vastuvõtule soovitakse lisaks kodukohale ka Oisus ja Raplamaal Lelle piirkonnas.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

„Ega ta päris niimoodi ikka ei olnud, nagu filmides näidatakse või raamatutes kirjutatakse tolle aja kohta, kuidas noor arst või õpetaja saabus kuhugi maakohta, kohver kogu elamisega näpu otsas,“ meenutab Katrin Abel seda, kuidas ta 1988. aasta esimesel augustil Kärusse jõudis. „Eks ma ikka teadsin, kuhu ma lähen, suunamine oli mul ju Rapla rajoonihaigla piirkonda ja kuna seni Kärus tegutsenud doktor Pere oli siirdumas teisele erialale, saingi koha Kärusse.

Siin mulle meeldib ja siia olen jäänudki.

Esimene kodu oli puhkeruumis „Kuna siinse jaoskonnahaigla teeninduspiirkond hõlmas Käru külanõukogu ja Kehtna külanõukogu Lelle alevikku koos ümbruskaudsete küladega, siis on ka sealne piirkond mulle tänaseni arstida jäänud,“ lisab Katrin.

Pärit on Katrin aga Pärnumaalt. „Õigemini olid minu vanemad need, kes pärast ülikooli lõpetamist suunati tööle Pärnu rajooni Tõstamaale. Isa oli kohalikus koolis õpetaja, ema hambaarst. Hiljem kolisime isa kodukanti Viljandisse, seal lõpetasin ka keskkooli.“ „Ei meenu küll, et kooli ajal oleksin arstikutsest nii väga unistanud, sai ju tegeletud ka paljude muude huvialadega, aga peale kooli tundus see põneva väljakutsena. Arsti eriala oli tollal üsnagi populaarne ja konkurss ülikooli päris tihe. Lisaks kooliaastatele tuli veeta aasta veel praktikal ehk siis internatuuris.“ „Mäletan praktikaajast, et ravimitest oli tihtilugu puudus, oli defitsiidiaeg. Kui tulin Kärusse tööle, olid siinsel apteekril paljud tagaotsitud rohud täiesti vabalt olemas, minu imestus selle üle oli vägagi suur, et mis kanaleid pidi tal need õnnestus küll hankida,“ meenutab Katrin.

Kuidas oli tollal elamistingimustega? „Eks ma alguses sain omale eluruumi ikka sinnasamasse haiglaga ühte majja. Pool aastat pesitsesin haigla teisel korrusel puhkeruumis, siis vabanes sovhoosil kahetoaline korter,

mis mulle elamiseks anti. Hiljem, kui valmis uus kortermaja, sain sinna korteri, samas majas on tänaseni ka perearsti ruumid koos apteegiga.“

Juhatanud ka Käru hooldekodu „Kaks aastat pärast Kärusse tulekut pandi siin haigla kinni.

Kohe tekkis aga vajadus hooldekodukohtade järele, sest olgem ausad, maahaiglad töötasid tollal ju peamiselt hooldushaiglatena ehk siis sisuliselt hooldekoduna. Hakkasime tolleaegse valla sotsiaalnõuniku Liia Sizaskiga lahendusi otsima ja 1992. aastal sai vanas lasteaiamajas avatud haigla-turvakodu, kus oli viisteist kohta. 1995. aastal muudeti see maahaiglate reformiga hooldekoduks. Enam-vähem samal ajal oli vald algatanud kaasaegsema maja rajamise, mis pidi tulema kunagisse sovhoosikontori hoonesse.“ „Algselt pidid seal koha leidma nii tervisekeskus kui hooldekodu, esimest aga vahepealsete rohkete reformide käigus sinna ei tulnudki, jäi ainult hooldekodu osa. Tänasel päeval tegutseb seal Käru Südamekodu, mille juurdeehitus just äsja algas. Nii et alates 1998. aastast andsin ma hooldekodu juhtimise üle ja pühendusin ainuüksi perearstitööle ja minu ametinimetus viimased paarkümmend aastat ongi olnud perearst.“ „Kui nüüd vaadata erinevusi tollaste ja tänaste patsientide vahel, siis näiteks sügiseste põllutööde ajal valitses vanasti arstikabinetis vaikus. Meil oli Kärus tubli ja pikaajalise töökogemusega velsker Anne Sillama, kes ütles, et ära muretse, saab kartul võetud ja kohe on nad oma selja- ja liigesehädadega platsis. Ja täpselt nii oligi.“

Jõuab vastuvõtule kolmes erinevas kohas „Kui alustasin perearstina, siis töö sisus suurt midagi ei muutunud, muutus ainult tegutsemisvorm, sest perearstidest said iseseisvad ettevõtjad ja mulle see sobis. Selleks, et saada kokku vajalik patsientide arv, pidi oma tegevust laiendama ka väljapoole oma koduvalda.”

“Nii tuligi minu alla tagasi vahepealsetel aastatel Kehtna valla perearsti teenindada olnud Lelle piirkond ja ka seal tuli avada ja sisustada vastuvõtukoht.

1998. a oli vastupidi praegusele perearstinimistute tahtjaid rohkem, kui vaja oleks olnud, seepärast oli sel ajal oluline pakkuda teenust kogukonnale kohapeal.

Polnud mõeldav, et haiged võtaksid ette pika sõidu perearstile pääsemiseks, esmatasandi arstiabi pidi olema kättesaadav ikka oma kodukohas.“

2010. a suvel lisandus Oisu piirkond. Esialgu töötasin seal asendajana, 2013. a-st nimistud liideti ja nii ongi mul jäänud 3 vastuvõtukohta, mille vahel manööverdan. „Suur abi perearstile vajalike ruumide saamisel ja kohandamisel on tulnud ka kohalikelt omavalitsustelt nii Kärus kui Oisus.

Täna ongi nad saanud üheks omavalitsuseks. Mäletan, et Oisus sai alustatud kunagise ujulaga ühes maja olevates ruumides.

Tingimused olid seal ikka väga halvad, katus sadas läbi, külm oli. Siis pakkus vald, et seab mulle sisse ruumid tänase rahvamaja hoones. Peaasi, et arstiabi kohapealt ei kaoks.“ Katrin tõdeb, et vabariigis on vähe perearste, kes võtavad vastu mitmes kohas, rääkimata siis kolmest. „Vajaduse selleks tingib eelkõige majanduslik toimetulek, kuna perearsti sissetulek sõltub otseselt nimistu suurusest.

Kui kodukohas „päid” napib, siis tuleb neid juurde saada naabritelt.“

06. juuni 1963 HARIDUS: 1970–1978 Tõstamaa 8-klassiline kool 1978–1981 Viljandi 5. keskkool 1981–1987 Tartu ülikooli arstiteaduskond ravi eriala 1987-1988 Tõnismäe haigla internatuur sisehaiguste erialal TÖÖ: 1988-1990 Käru jaoskonnahaigla arst-juhataja 1988-1997 Käru jaoskonnaarst 1992-1998 Käru hooldekodu juhataja 1998- ... perearst (kuni 2004 FIE, edasi OÜ Aivalus) HOBID: muusikast ja teatrist spordi ja aianduseni, huvitavam on alati protsess kui tulemus.

Looduse ja loomadega tegelemine huvitavad.

KOMMENTAAR

Nimekirjas pea paar tuhat inimest „Töö korraldamist kolme erineva koha vahel on üsnagi keeruline sättida, eriti nii, et kõik rahule jääksid, kuid siiani oleme hakkama saanud. Pereõed on väga tublid, samuti kergendab tööd väga hea koostöö omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Praegu on nimistus 1815 inimest, umbes viiendik neist on lapsed ja sama palju on eakaid.“ Oled andnud nõusoleku hakata vastu võtma ka uues Türi tervisekeskuses, mida see muudab? „Ma loodan, et ikka paremaks läheb. Ja kergemaks, sest esimest korda kolmekümne aasta jooksul saaksin töötada kolleegidega koos, vajadusel ehk niiviisi asendust saades. Et ka puhkused oleksid puhkused, mitte kaugtöötegemise aeg. Samuti oleks vajadusel käepärast kolleegi nõuanne, vahest ka tugiteenused ja suurem valikuvõimalus kohapeal tehtavate uuringute osas. Siis ei toimetaks ma muidugi enam mitte kolmes, vaid kahes kohas - Kärus ja Türil, sest neljas kohas vastuvõtuga jätkata ei jaksaks. „Samas oleksin jälle patsientidest kaugemal. Eks aeg näitab, mis täpsemalt saama hakkab, tervisekeskus valmib ju aasta pärast. Seni läheb kõik endistviisi edasi.“ „Loomulikult sõltub palju ka omavalitsuse otsustest, kuidas nemad näevad oma valla esmatasandi arstiabi teenust tulevikus, kuidas see kõigile elanikele jätkuvalt kättesaadav oleks ja samas majanduslikult talutav tunduks. „Tervisekeskuse rajamine

Katrin Abel

ja ülalpidamine on vallale suur kulu ja kohustus aastakümneteks, tahes-tahtmata ei jätku ainult riigipoolsest projektipõhisest ja haigekassa teenusepõhisest rahastamisest. Türi vald on siiani kogu aeg perearstide tegevust toetanud nii moraalselt kui ka materiaalselt, mis tähendab, et vallajuhtidel on selge arusaamine teenuse vajadusest vallas. „Perearstid on küll ettevõtjad ja peaksid ise toime tulema, kuid enamus inimesi ei tea, et oleme „piiratud teovõimega ettevõtjad”, võrreldes teiste äriühingutega piirab oluliselt perearstide tulubaasi tervishoiukorralduse seadus ja haigekassa leping, kuid kulud seda ju ei küsi.“ „Ja kui kulud saab jagada mitme perearsti peale ära, kes kasutavad ühte hoonet, sedasama aparatuuri, ühist internetti jms, siis see on ju mõistlikum, kui neid kulusid kolmes-neljas kohas dubleerida. Arvan, et uue tervisekeskuse rajamine oli Türi vallal ainuõige otsus.“

Ka halb võib olla millekski hea Käes on jällegi sügis ja haiguste hooaeg uksele koputamas, mida soovitaks perearst, et jätku-

valt terve ja reibas püsida? „Neid soovitusi on igal pool meedias nii palju, et kui midagigi järgida, ongi tulemus juba näha. Omalt poolt sooviksin näha rohkem positiivsust. Iga halb võib olla ka millekski hea, see tuleks üles leida ja enda kasuks tööle panna.”

“Haigus on sageli hoiatus organismile, et miski on valesti läinud ja tuleb muudatusi teha oma eluviisis, tööharjumustes, võib-olla isegi suhetes.“ Kas selleks ollakse valmis? „Paraku mitte alati. Arst pole kõiketeadja, tihti tunnen kummalisi kaebusi kuulates, et patsient on hädas, aga mul pole talle valmis vastust, mis toimub. Head tulemust ei saa olukorras, kus patsient ise enda aitamiseks midagi teha ei viitsi, aga arste kritiseerib seda põhjalikumalt.“ „Palju parem on, kui leiame koostöös patsiendiga põhjuse, miks nii võib olla, arutleme, proovime midagi muuta, usaldame üksteist. Tavaliselt on siis ka tulemused paremad. Alati saab nõu pidada, selleks oleme enda kõrvale koolitanud tublid pereõed, julgustan kindlasti nende abi kasutama ja neid usaldama.

Samuti soovin kõigile head tervist ja kaunist sügist.“

Katrin Abel on Käru piirkonna pikaajaline elanik ja kogukonna lugupeetud liige, kes on aastaid siinsete ja ka teiste piirkondade - Lelle, Oisu elanike tervislikku seisundit kontrollinud, diagnoosinud ja ravinud.

Ta osutab perearstiteenust ettevõttes Aivalus OÜ, see nimi on muigele ajanud mitmete inimeste suu ja eks mõni süstike selle reaktsiooni inimeses esile toob ka – ai, valus!

Minu perearstiks on Katrin olnud umbes neli aastat, ta on pühendunud ja olukordadele lahendust otsiv ning leidev.

Kindlasti on ta aus ja hindan tema laialdasi teadmisi tervishoiuvaldkonnas. Puutun kokku temaga ka tööalaselt, juhin hooldekodu, kus iga uus elanik võib muretsemata end avaldada perearst Katrin Abeli nimistusse.

Täna on olukord paljudes hooldekodudes selline, et inimestel pole võimalik esmatasandi arstiabini jõuda, veel vähem unistada, et perearst tuleb hooldekodusse patsienti külastama, saadab pereõe analüüse võtma või monitoorib regulaarselt oma nimistus olevate inimeste tervisekäitumist - vaktsineerimised, korralised kontrollid jm.

Katrin on varasemalt juhtinud hooldekodu, on olnud endise valla hooldekodu nõukogu esimees. Ta on hea tööandja ja hoolib väga inimestest, kes on tema lähikondlased, kolleegid ja partnerid. Katrini puhul kehtib ütlus, et luurele läheksin temaga küll!

Heili Burmeister,

Käru Südamekodu juhataja

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

6

uudised Raamatukogu alustab hooaega Lükkasime uue hooga käima laupäevased lastehommikud. Selle hooaja esimene lastehommik toimus tavapäratult hoopis Murumoori mänguväljakul, kus raamatukoguhoidja Tiina oli laste jaoks koostanud terve programmi. Toimus kirjanduslik orienteerumine, mille käigus said väikesed osalejad proovile panna oma teadmisi ja osavust, isegi regilaulu sai laulda. Orienteerumise lõpuks premeeriti lapsi värskete puu- ja juurviljadega ning ettelugemisega. Kuigi ilm meid ei hellitanud, vaid kastis hoopis korralikult märjaks, ei rikkunud see väike pisiasi laste rõõmu koostegutsemisest.

Oktoobrikuus peame lastehommikul nõiapidu. Nimelt on sünniaastapäev lastekirjanik Otfried Preussleril, kes on kirjutanud ka lasteraamatu „Väike nõid“. Ootame sel päeval lapsi nõidadeks riietatult raamatukokku, et üheskoos teha nõiaasju ja välja selgitada see kõige nõialikum nõid. Loomulikult nõiume ja vaatame ning loeme nõiaraamatuid ka.

Teraapia- ja lugemiskoerad raamatukogus Kutsume huvilisi (lapsi ja lapsevanemaid) 11. oktoobril kell 17.30 Türi raamatukokku infotundi, kus tutvustatakse lugemis- ja teraapiakoeri ning nende tiimide tegevusi laste enesekindluse ja lugemisoskuse toetamisel. Lapsevanematele tuleb infot lugemis- ja teraapiakoertest jagama Maarja Tali. Kohal on ka lastele juba tuttavad lugemiskoerad Zaffi ja Cammi oma perenaistega. Pärast infotundi saavad lapsed tutvuda koertega ja nendele ka väikeseid ülesandeid anda.

Tule jaga oma reisimuljeid Meie lugejate seas on väga populaarsed n-ö „Minu…“- sarja raamatud. Sellest tekkis mõte, et ehk tahaksid inimesed kuulata ka teiste reisimuljeid. Seega hakkasime korraldama reisimuljete õhtuid, kus inimesed meie seast tulid rääkima oma reisikogemustest ja -elamustest. Need õhtud osutusid äärmiselt populaarseteks. Oma reisikogemusi on käinud meiega jagamas Pipi-Liis Siemann, Piia Tamm, Kalev Aun, Ann Valang, Tiit Pruuli, Kaidi Kori. Suur aitäh selle eest! Nüüd, sügisel, on esimene reisiõhtu ära olnud ja selgus, et miski pole muutunud - huvi on ikka jätkuvalt suur. Siit meie üleskutse - ootame oma reisiõhtule inimesi, kes on valmis oma reisimuljeid meie kuulajatega jagama või kui kuulete, et keegi on kuskil huvitavas kohas käinud, andke meilegi teada.

Raamatukogu pakub elukestvat õpet Noored soetavad endale sageli uusi nutitelefone ja oma vanad, kuid veel toimivad „nutikad“ „pärandatakse“ vanaemale-vanaisale. Seda, kuidas nutitelefone kasutada, pole paraku aega õpetada. Türi raamatukogu koostöös NutiAkadeemiaga parandab nüüd selle vea ja kutsub inimesi nutikoolitusele. Nutikoolitusel osalemiseks on vaja eelnevalt registreerida Türi raamatukogus ja 10. oktoobril kell 12 ootame kõiki koos oma nutitelefoni või tahvelarvutiga raamatukokku, kus õpetatakse nutitelefoniga sooritama erinevaid toiminguid.

Astrid Karpender,

Türi raamatukogu direktor

Sündmused ja tegevused Türi raamatukogus oktoobrikuus: 10. oktoober kl 12 nutikoolitus 11. oktoobril kl 17.30 teraapia- ja lugemiskoerte hooaja avamine 13. oktoober kl 12 lastehommik „Väike nõid“ 23. oktoober kl 17 kirjandusõhtu „20. sajandi algusaastad Eesti ilukirjanduses“

Sündmused Kahala ja Oisu raamatukogus 19. oktoober kl 12 kohtumine kirjanik Elme Väljastega Kahalas.

24. oktoober kl 12 Oisu raamatukogu 100. juubeli tähistamine.

Ajaloopäev Oisu raamatukogus Sel aastal täitub 100 aastat Retla rahvaraamatukogu seltsi, praeguse Oisu raamatukogu otsese eelkäija loomisest. Raamatukogu juubeli puhul valmisid hiljuti stendid ja vitriinkapid, mis tutvustavad raamatukogu ajalugu, Käreverest pärit kirjamehe Jaan Lintropi ja Oisus sündinud võimlemispedagoog Ernst Idla elu ja tegevust.

Esimese sündmusena raamatukogu suure ja auväärse juubeli tähistamiseks toimus 20. septembril ajaloopäev. Oisukandi ajaloost, seltside ja raamatukogude tekkimisest ning kohalikku päritolu kultuuritegelaste rollist ühiskonnas oli kutsutud kõnelema Tartu ülikooli ajalooprofessor Ago Pajur.

Kuulajad nautisid ladusa ja humoorika jutuga ajaloolase ettekannet ja pärast ametliku osa lõppu jätkus huvilistega väike vestlusring veel mõnda aega. Üritust toetas LEADER ja stendide valmimist Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

24. oktoobril kell 13 toimub Oisu raamatukogu sünnipäevapidu.

Kõik, kes soovivad raamatukogu õnnitleda, on oodatud!

Heli Petrovits,

Oisu raamatukogu raamatukoguhoidja

9. oktoobril algusega kell 14 on kõik huvilised oodatud Jändja ja Vihtra paisude avamistööde lõpetamisele Jändjal.

Teet Reier

Maailmakoristuspäeva kampaanias lõi kaasa kogu kool Kolmel päeval, 12.-14. septembril, osalesid kõik Laupa põhikooli õpilased tundides, kus räägiti, kui palju inimkond toodab prügi ühe aastaga, kui vähe sellest taaskasutatakse, kuidas loodusesse sattunud võõrkehad ja ained mõjutavad keskkonda ja erinevaid liike, kui tõsine üleilmne probleem see on ja kuidas prügi liigiti sorteerida.

Seejärel leidis iga klassijuhataja ühe tunni, kus ka teisi koolitöötajaid kaasates käidi koos looduses prügi korjamas.

Laupa põhikooli loodusainete õpetaja Terje Põvvat: „Ettevõtmise eesmärk on ennetada prügi sattumist loodusesse, tõsta teadlikkust võõrkehade ja ainete ohtlikkusest ning loodetavasti korjab nii mõnigi Laupa põhikooli õpilane edaspidi mõne loo-

dusesse mitte kuuluva eseme või kommipaberi üles.“ Kooli direktor Kaarel Aluoja märkis, et prügi kogus, mis koolimaja lähiümbrusest paari päevaga koguti, oli märkimisväärne: prügi täis kilekotte kogunes ikka parajalt suur hunnik. „Me ei kamminud läbi niivõrd kooli maa-ala, see on meil niigi korras, kui kooli külje alt läbi voolava Pärnu jõe kallasala. Uskumatu, millist rämpsu on sinna kalastajate, veematkajate ja niisama looduses kolajate poolt maha jäetud. Aga tänu Laupa kooli perele sai osake siinsest loodusest nüüd puhtama näo.“ Laupa põhikoolis õpib 115 õpilast, koolis töötab 28 täiskasvanut.

Terje Põvvat,

Laupa põhikooli loodusainete õpetaja

Laupa põhikooli õpetaja Terje Põvvat kooli juurde kogutud prügikottide kuhilaga.

Erakogu

Lepatriinud õpivad maatöid Türi lasteaia Lokuta maja sõimerühma lapsed on alustanud sel sügisel hoogsalt maaelu toimetuste tundmaõppimist. Septembrikuu algas metsas seenelkäiguga. Leidsime hulga huvitavaid seeni ning saime teada, millised neist kõlbavad süüa ja millised mitte.

Seejärel võtsime ette vahva õppekäigu maale vanaema juurde. Meie võõrustajaks olid ühe lapse vanavanemad Kirnas ja nende toredad naabrid. Eesmärgiks oli korjata natuke õunu meie erinevate õunaprojektide jaoks ning vaadata, kust on pärit

toit, mida poest ostame. Lisaks õuntele saime ka kurke korjata ning peeti ja porgandit üles võtta. Imetlesime suurt kõrvitsat, mida noor peremees oli suvel hoolsalt kastnud. Kuna kartulid olid juba salves, käisime keldrit uudistamas ja vanaema näitas lahkelt, kuidas üht või teist aiasaadust talveks hoida.

Naabrite juures nägime vahvaid kirjuid kanu ja saime täitsa ise ploome võtta. Vanaema kinkis igaühele purgi värskelt keedetud moosi ja pakkis kaasa meile sellised talvevarud, et jagus tervele lasteaiale. Suur aitäh kõikidele

armsatele inimestele, tänu kellele said Lepatriinud veeta toreda päeva maal! Lasteaias jätkasime varutud õuntega toimetamist.

Korjatud õunad pesid lapsed ise puhtaks ning lõikasid tükkideks, et nendest moosi keeta ja neid toidukuivatis kuivatada. Ees ootab veel mahlategu ning koogi küpsetamine kohviku jaoks.

Kuna sel aastal on erakordselt palju tammetõrusid, otsustasime hakata ka neid korjama. Tahame talvel teha ühe vahva käigu metsa, et metsloomadele süüa viia.

Lõpuni jõudis ka meie kevadel alustatud projekt ise saa-

ki kasvatada. Kevadel panime lasteaia õuele kasvama kartulit, peeti ja porgandit, kasvuhoonesse tomatit. Kuna enamus eelmise aasta Lepatriinudest kasvasid suvel Põrnikateks, palusime neil üles võtta kartulid.

Saak oli vaatamata kuivale suvele uhke. Ise sikutasime üles peedid ja järge ootavad veel porgandid. Kasvuhoonesse istutatud tomateid on kokatädid saanud meie toidule lisada ohtralt.

Tänusõnad nendele, kes meile selle projekti juures abis olid.

Eve Kõrs,

Lepatriinude õpetaja

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

7

sport/kultuur

Türi kultuurikeskuse ringid 2018- 2019 Kabala rahvamajas:

• Tantsurühm Segadik T 10 – juhendaja Heli Tammai • Tantsurühm KABALAbajalad K 18.30, lisaks üle nädala E 18.30Juhendaja Inga Väli Info 5300 3987, kabala.rahvamaja@tyri.ee

Oisu rahvamajas: • Keraamikaring E 17 - juhendaja Vaike Siemann • Segakoor OiReTa E 18.30 - dirigent Eda Liblik • Tantsurühm Ohakas (proovid kokkuleppel) – juhendaja Velli Leesmaa • Tantsurühm Helkur P – juhendaja Velli Leesmaa • Käsitööring Käbedad K 11.30 – juhendaja Vaike Siemann • Jooga K 19.30 - juhendaja Kalev Veskimägi • Eakate klubi MTÜ Elulõnga Õis (kokkusaamised kokkuleppel) • Ukraina Selts MTÜ Smeritška (kokkusaamised kokkuleppel) Info 387 1241, 5340 3551, oisu.rahvamaja@tyri.ee

Väätsa rahvamajas: • Loomering K 18.30 - juhendaja Kristina Such • Keramaamikaring Väätsa mõisa keldris E 18 – Juhendaja Ursula Aavasalu. Osalustasu 3 eurot kord.

• Eakate tervise võimlemisring Väätsa tervisekompleksis.

Ajad kokkuleppel. Juhendaja Maimu Lomp • Kangastelgedel kudumine.

Ajad kokkuleppel. Juhendaja Aino Sinik • Väikelaste mängutuba Vääsuke rahvamaja II korrusel P 15–17.

Mängutoa perenaine Laivi Pilipenko • Naisrühm ILODUS – juhendaja Tiiu Vellama • Paide-Väätsa segarühm Riikar – juhendaja Tiiu Vellama • Eakate lauluring K 10.30 – juhendaja Rait Pilipenko • Eakate tantsuring K 12 – juhendaja Leili Mäeots • Selts Ristikhein. Kooskäimised kokkuleppel.

Info ja küsimused: Elle Kütt 512 8598 Info 5556 2601, rahvamaja@vaatsa.ee

Türi kultuurikeskuses: • Segarahvatantsurühm Kaktus E, K 20 – juhendaja Airi JakobsonMännik • Segarahvatantsurühm Väiksed Viisud N 19, P 17 – juhendaja Monika Kirss • V–VIII kl rahvatants E, N 15 – juhendaja Monika Kirss • Segarahvatantsurühm Visselid, (proovid kokkuleppel) – juhendaja Monika Kirss • Türi tantsustuudio: Lasteaiarühm Sära K 17.30 – treener Kelly Jõesoo Säde (1.-3. kl) E, K 14.30 – treener Kadi Tammoja Saara (4.-6. kl) E 16, R 15 – treener Cassandra Uus

Kuupäev 5.10

19:00

5.10

15:00

6.10

11:30

7.10

12:00

14.10

12:00

20.10

11:00

21.10

12:00

27.10

10:00

28.10

9:00

2.11

19:00

3.11

10:00

4.11

12:00

Ürituse nimi Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängu seeriavõistlus Heitjate neljavõistlus TSKL-i auhinnaturniir vabamaadluses Paide-Türi rahvajooks Türi Ganvix JK – Paide Linnameeskond III Jooksuvõistlus Margus Pirksaare karikatele Türi Ganvix JK – Pärnu JK Vaprus II Türi valla koroona karikaturniir üksikmängudes Järvamaa Open vibulaskmises Lõuna-Järvamaa lahtised mälumängu seeriavõistlused Türi Ganvixi kunstmuruturniir 2018 Järvamaa orienteerumispäevakute finaal

Stiina (7.- 9.kl) E ja K 16.30 (noortekeskuses) – Katrin Särkinen Stella (10.-12.kl) T ja N 19 (noortekeskuses) – Katrin Särkinen Sensa (naised 1) E, K 18.30 – Kadi Tammoja Sireenid (naised 2) E, K 19.30 – Kadi Tammoja • Kõhutants neidudele ja naistele N 19 – juhendaja Sigrid Naelapea • Line-tants N 19– kontakt Terje Laineste • Eakate tantsurühm Mõnusad N 17.30 – juhendaja Reet Mets • Eakate line-tants E, K 8.30– juhendaja Helma Kaarjas • Orkester Türi T 19 – dirigent Ants Oidekivi • Lõõtsa õpituba algajatele ja edasijõudnutele (proovid kokkuleppel)juhendaja Aime Lippur • Türi poistekoor K 16 – dirigendid Janika Oja ja Ryosuke Kurahashi • Türi koor N 19.30 – dirigent Siret Heinaste • Türi kammernaiskoor T, N 18.30- dirigent Tiiu Schüts • Noorte segaansambel KULTRA (proovid kokkuleppel) - juhendaja Tea Saar • Naisansambel Naized E, K 19 – juhendajad Siret Heinaste, Ave Avamere • Seenioride segaansambel E 14.30- Juhendaja Ülle Koppel • Laulustuudio kooliealistele lastele ja noortele E (solistiõpe ja ansambel Kaaror) – juhendaja Kaarel Orumägi • Body Art E, N 17.30 – treener Deivi Šadeiko • Eakate võimlemisrühm Elurõõm L 9 Türi vanuritemajas – juhendaja Sirje Nurk • Eakate võimlemine nr.1 E, K kell 10 – juhendaja Vaike Lüütsep • Eakate võimlemine nr.2 N kell 10 – kontakt Viive Linnjärv • Eesti noorte muusikaliteater – Kaarel Orumägi • Lauluklubi, iga kuu esimesel pühapäeval kell 14 – juhendaja Helle Maalman • Eesti genealoogia seltsi Järvamaa osakond – kontakt Andrus Kuusman, kokkusaamised iga kuu viimasel laupäeval kell 10 • Eakate klubi Ehavalgus Peoõhtud kord kuus pühapäeviti kell 15 • Looduskaitse selts (kohtumised kokkuleppel)

Käru rahvamajas: • Käru noortetuba E-N 14–18 – noortejuht Alice Merela-Matsi 5853 4737 • Naisrühm Naksakad Naised (info täieneb) • Jooga T 19–20 – juhendaja Jaana Kala • Memmede rahvatantsurühm K 16–17 Käru põhikooli saalis- Juhendaja Maimo Nöps 56624965 • Kooli spordiring jõusaalis (info täieneb) • Koroona K 18–20 • Avatud jõusaal ja saun – info Alice Merela-Matsi 58534737 • Segarühm Kärutajad (info täieneb) Info 506 3573, rein.liivik@tyri.ee

Asukoht Särevere spordihoone

Korraldaja Ann Valang (58125952)

Türi linnastaadion Türi linna võimla Paide/KirnaTüri Türi linnastaadion Türi tehisjärv

Leonhard Soom (5096812) Mati Sadam (5250582) info@rahvajooks. ee Vitali Gansen (56959106) Leonhard Soom (5096812) Vitali Gansen (56959106) Kalju Mägi (53413643)

Türi linnastaadion Türi linna võimla Türi Särevere spordihoone Türi Kallisaba

Erki Jäätma (5513636) Ann Valang (58125952) Vitali Gansen (56959106) Kalmer Keevend (5056597)

Peeti juba üheksas Türi-Paide sügistriatlon 23. septembril peeti üheksas sügistriatlon, millest võttis osa 34 individuaalvõistlejat ning 9 võistkonda.

Triatlon koosnes kolmest alast, kus tuli ujuda 300 meetrit, jalgrattaga sõita 12,8 kilomeetrit ning joosta Paide linnastaadioni ümbruses 2 kilomeetrit.

Triatloni võitis Urmo Utar ajaga 32.28 (ujumine 4.32, jalgratas 19.10, jooks 8.18).

Teiseks tuli Ardy Utar ajaga 33.53 ja kolmandaks TriSmile klubi liige Janek Trepp.

Noormeeste M15 vanuseklassis oli parim Raigo Tischler ajaga 36.09.

Tüdrukute vanuseklassis oli parim Birgit Rõõm ajaga 38.17 ning naistest Tiia Riis ajaga 39.56.

Võistkondadest oli parim Tiim Best koosseisus Marek Ruotsalainen, Aivar Lagenõmm ning Rauno Reinart ajaga 29.31.

Neile järgnesid võistkond Koeru13 koosseisus: Patrik Ruotsalainen, Mart Laaniste, Marek Ruotsalainen.

Kolmanda koha saavutasid võistkond Trio koosseisus Hendrik Rohtla, Vladimir Pennert ja Vello Lillipuu.

Martin Kaschan,

Türi vallavalitsuse terviseedenduse spetsialist

Evely Kaasiku lõpetas hooaja tiitlivõiduga Naiste 13,6 km pikkusel 32 kontrollpunktiga rajal järgnesid Kaasikule (2:03:21) Eleri Hirv (OK Võru; 2:08:27) ja Margret Zimmermann (OK Kape; 2:11:27). Evely Kaasiku sõnas finišis, et pikk hooaeg on olnud väsitav ning jooksuvorm ei ole enam see, mis kuu alguses. Ka orienteerumistehniliselt tuli rajal sisse vigu, ent pikal rajal on määravaks ühtlane sujuv sooritus ja oma võistlusrütmi hoidmine kuni lõpujooneni ning see tagaski talle võidu.

Meeste 23,7 km pikkusel 41 kontrollpunktiga rajal kärisesid vahed finišiks veelgi suuremaks. Võitis Kristo Heinmann (3:08:40).

Noormeeste M16 vanuseklassi 24 noormehe seas jagasid Järvamaa orienteerumisklubi JOKA noormehed Mehis Udam, Artur Soo ja Kerdo Männilaan tasavägises omavahelises konkurentsis napi 25sekundilise vahega kaheksanda kuni kümnenda koha.

Veteranide seas tuli naiste N35 klassi 10,11 km ja 29 kontrollpunktiga rajal Eesti meistriks Helle Hallik ajaga 1:39.14. Naiste N55 klassis võitis hõbemedali Kersti Ehala ja sama koha jooksis välja ka Siir Poopuu N60 klassis. Järvamaa veteranidest jõudsid veel esikümnesse M40 kassis (22 osalejat) 4. koht Ilmar Udam, meeste M35 (17) 5. koht Tiit Tähnas.

Kogu tänavune orienteerumishooaeg on orienteerumisklubile JOKA edukas olnud. Eesti meistrivõistlustelt võitsid Järvamaa orienteerujad erinevatel aladel ja erinevates vanuseklassides kokku 10 kuld-, 21 hõbe- ja 8 pronksmedalit, sealjuures eliitklassis 2 kuld-, 5 hõbe- ja 2 pronksmedalit.

Jooksusõbrad selgitasid parimaid metsaradadel Türi Tolli metsa jooksuradadel, mis on jooksjaile märksa tervislikumad, kui asfaltkattega teed, selgusid 36. Türi metsajooksu parimad harrastusjooksjad. Vabas järjestuses eraldistardist ja elektroonilise ajavõtuga toimunud jooksuõhtul oli vaatamata vihmasele ja tuulisele ilmale oma vormi testimas poolsada jooksusõpra.

Meeste põhiklassi 6 km rajal võidutses kolmandat aastat järjest Marek Salla võiduajaga 21.26. Järgnesid Vello Lillipuu 23.33 ja Rauno Pahapill 25.20. Naiste 3 km rajal oli kiireim Ann Valang ajaga 12.35, järgnesid Tene Must 13.29 ja Hanna Arulepp 22.26. Noormeestest oli 3 km rajal parim Henri Perillus 13.43. Maarius Kotsulim oli 7 sekundit aeglasem ja Vallo Marten Lillipuu jäi maha 20 sekundiga. Nais- ja meesseeniorid jooksid 3 km rajal.

Nobedaimad olid naistest Ester Marjapuu 14.08, Maive Leif 15.15 ja Eda Keller 19.14 ning meestest Tarmo Saare 10.31, Gert Saamann 11.16 ja Allan Anniste 12.26. Kuni 10aastased tüdrukud ja poisid jooksid 1 km rajal. Kiireimad tüdrukud olid Annaliisa Aren 3.50, Viktoria Plakk 4.43 ja Annabel Tuimann 5.07 ning poistest Steven Marti Lillipuu 3.24, Marten Kaljur 4.10 ja Henri Vahtre 4.49.

Paul Poopuu,

orienteerumisklubi JOKA

Türilane naasis Euroopa meistrivõistlustelt kolme medaliga Euroopa meistrivõistlused ujumises toimusid 2.-7. septembrini Kranj`is. Kohe avapäeval näitasid Eesti naised end väga tugevatena.

Võistkonna koosseisu kuulus ka Türil elav Merle Vantsi. Pronksmedalid toodi 4x50 meetri kombineeritud teateujumises, 4x50 meetri vabalt teateujumises ning hõbemedal 4x50 meetri vabalt teateujumises. Lisaks teateujumisele osales Vantsi ka individuaalselt 5 kilomeetri avaveeujumises, kus ta saavutas 16. koha ajaga 1.18:32.2 ja 3 km distantsil 13. koha ajaga 44:12.1. 200 m seliliujumises ja 200 m rinnuliujumises oli Vantsi 13. ning 200 m kompleksujumises 9.

Järgmisel suvel toimuvad maailmameistrivõistlused Lõuna-Koreas Gwangjus ning Euroopa meistrivõistlused ootavad taas ees 2020. aasta mais ja juunis Budapestis ja Balatonfüredis.

Liisa Gritšenko,

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Türi toimetulekukooli noormehed edukad 26. september 2018 korraldas eriolümpia Eesti ühendus Jõgevamaal Siimustis Kiigemetsa koolis jooksukrossi hariduslike erivajadustega lastele ja noortele. Türi toimetulekukoolist osalesid kolm noormeest: Gert Leement, Argo Leppane ja Kevin Pleesi. Ühtekokku võttis jooksukrossist osa 184 õpilast-noort. Meie kooli noormehed olid edukad ning Gert ja Argo saavutasid oma vanuseklassis vastavalt 2. ja 3. koha. Kevin saavutas oma vanuseklassis 3. koha.

Suur tänu poiste õpetajatele ja treeneritele ning ka Türi linna võimlale võimaluse eest käia seal poisse treenimas.

Andres Tšumakov,

Türi toimetulekukooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

8

Türi vald Türi vallavanem ootab kõiki eakaid vestlusringi 19. oktoobril kell 11 vallavalitsuse III korruse saalis Türi vallavalitsus võõrandab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Käru alevikus asuva Katlamaja kinnisasja. Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Türi vallavalitsus seab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Türi linnas F. J. Wiedemanni tn 2c asuvale kinnisasjale hoonestusõiguse seal asuva veetorni hoone kasutamiseks ja rekonstrueerimiseks. Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Täiendavat infot mõlema objekti juures saab telefonidel 384 8250, 5333 0476 või e-posti aadressil marje.parn@tyri.ee.

27. septembri 2018 istungil Türi vallavolikogu: • kehtestas Türi valla huvihariduse ja huvitegevuses osalemise toetamise korra; • kehtestas Türi valla küla- või alevikuvanema statuudi ja küla- või alevikuvanema tööga seotud osaliste kulude kompenseerimise korra; • võttis vastu Türi valla 2018. aasta teise lisaeelarve; • algatas Türi valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise; • otsustas vara soetamise Türi vallale (kinnistu Särevere alevikus Viljandi tn 2); • otsustas koormata Türi vallale kuuluva kinnisasja Türi linnas F. J. Wiedemanni tänav 2c hoonestusõigusega, volitas vallavalitsuse korraldama selleks läbirääkimistega pakkumismenetlust ning selle ebaõnnestumisel korraldama hoonestusõiguse seadmist otsustuskorras; • otsustas võtta Türi vallale pikaajalise rahalise kohustuse Väätsa aleviku tänavavalgustuse projekti rahastamisel, maksta aastatel 20192020 projekti abikõlbulik ja mitteabikõlbulik omafinantseering vähemalt summas 80 766 eurot ning kohustuse katta võimalik projekti kulude kallinemine; • määras Türi valla haldusterritooriumil kohad, kus on õigus heisata Eesti lipp alaliselt; • arutles Türi vallas kodu soetamise toetuse tingimuste üle, põhjalikum analüüs ning täpsustatud kord valmistatakse ette järgmiseks volikogu istungiks; • kinnitas Türi valla vapimärgi, Türi valla aumärkide ning Türi vallavanema ametiraha ja ametiketi kujunduse; • nimetas Tiiu Sadama Türi valla aukodanikuks ja otsustas anda talle vapimärgi; • kuulas infot vallavalitsuses ja komisjonides arutatud võimaluste üle, kas jätkata Türi vallas ujula pikaajalise rentimisega või ujula osta. Vallavalitsusele anti ülesanne omanikuga koostöös koostada volikogule teenuse jätkamisega seotud finantsanalüüs, selgitada välja ujula hoone ja tehnosüsteemide tehniline seisukord ning läbi rääkida omanikuga võimaliku ostuhinna suhtes. Eesmärgiks on teenuse jätkumise tagamine Türi vallas; • võttis teadmiseks info volikogu komisjonide tööst ning kuulas ära kohaliku konstaabli V. Ciunite info avalikust korrast Türi vallas.

NÄITUS AVATUD 3.- 30. oktoober

Eakate tasuta õigusnõustamine Türil

Toimub Türi vallavalitsuse II korrusel 5. oktoobril, 22. oktoobril, 5. novembril, 12. novembril, 17. detsembril kella 10–13.

Teave tel 504 7330

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Algab kaasava eelarve projektide hääletus 10. oktoobrist saab anda oma hääle parimale Türi valla kaasava eelarve projektile. Igal aastal kavandatakse vallaeelarvesse 25 000 eurot selliste objektide rajamiseks või parendamiseks, mis pakuvad avalikku hüve ja on vallas avalikus kasutuses.

Rajatav või parendatud objekt ei tohi tekitada valla järgnevate aastate eelarvetele ebamõistlikke kulusid. Objekti, mille rajamise või parendamise rahastamise kohta võib ettepaneku teha, minimaalne kulu võib olla 2000 eurot ja maksimaalne kulu 25 000 eurot.

Ideede esitamise tähtaeg 2019. aasta eelarvesse oli 18. september. Selleks hetkeks esitati 12 ettepanekut, mida 26. septembril hakkas analüüsima 14-liikmeline komisjon.

10 parimat lähevad nüüd rahvahääletusele, kus selguvad siis need, mis järgmisel aastal teoks saavad.

10 parimat ettepanekut (ei ole seatud pingeritta): “Anna konnale teed” Rajada Türi kogukonnamaja (Konn) juurde vajalikud sissesõiduteed ja parklad jalgratastele ning autodele-bussidele. Projekti maksumus on 8700 eurot.

“Türi linn ja vald jalgrattasõbralikumaks” Kujundame Türi valla jaoks erilised jalgratta-

hoidjad ning kujundame seeläbi sportlikumat ja keskkonnasõbralikumat mõtteviisi - liigume rattaga. Projekti maksumus 15 000 eurot.

“Kõltsi elurajooni teavitusviitade ja välisvalgustuse väljaehitus” Paigaldada suvilarajooni ristmikele viidad, kust leida adressaate. Turvalisuse huvides vajalik paigaldada tänavavalgustuse punktid nt peamisele juurdepääsuteele umbes 6 valgustit. Projekti maksumus 10 000 eurot.

“Väätsa tervisekompleksi väikese saali põrand” Ehitada Väätsa tervisekompleksi väikese saali põrand nõuetekohaseks, mis võimaldab seal heades tingimustes treeningute läbiviimise ja aktiivse ajaveetmise. Saali saaks siis kasutada treeninguteks, tantsimiseks, laagrite majutuseks ning kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Projekti maksumus 19 000 eurot.

“Madalseiklusrada Laupa mõisaparki” Ehitada Laupa mõisaparki seiklusrada. Seiklusrada koosneks 10 elemendist.

Laupa põhikoolis puuduvad head sportimisvõimalused - kooli võimla mõõdud ei vasta normidele. Projekti maksumus 15 000 eurot.

“Kabala staadioni ja palliplatsi katete uuendamine”

Hetkel kasutuses olev rada ei ole turvaline, puujuured teevad selle ebatasaseks ja ohtlikuks. Raja senine kate on olematu, sarnane olukord on ka võrkpalli platsil.

Projekti maksumus 16 000 eurot.

“Koerte mängu-, treeningja jalutusväljaku rajamine Tolli metsa” Eesmärgiks on koerte sotsialiseerimine, treenimine, uute oskuste ja harjumuste õppimine. Ideaalne asukoht sellise väljaku jaoks oleks Tolli mets, kuna see on väga populaarne lemmikloomadega jalutajate seas. Projekti maksumus 13 566 eurot.

“Käru terviseraja mänguja spordiväljaku rekonstrueerimine ja täiendamine” Parendada terviseraja mänguväljaku olukorda ja luua rohkem võimalusi treenimise mitmekesistamiseks ning ajaliste piiranguteta sportimiseks kõigile huvilistele.

Projekti maksumus 16 000 eurot.

“Taikse seltsimaja kaasajastamine ja sisustamine” Luua Taikse seltsimajale veelgi lisandväärtust uuendades aknaid ja sisustades ruume puuduolevate esemetega Projekti maksumus 7 800 eurot.

“Madalseiklusrada Türile Lokuta parki” Paigaldada Lokuta parki madalseiklusrada.

Seiklusrada oleks omaette väljakutse ja proovilepanek hoolimata vanusest. Projekti maksumus 17 000 eurot.

Hääletada saab alates 10. oktoobrist kuni 21. oktoobrini 2018 elektrooniliselt Türi valla veebilehe kaudu või kirjalikult hääletuspunktis, mis asuvad meie raamatukogudes – Käru ja Väätsa raamatukogus ja Türi raamatukogu struktuuriüksustes, st Türi linnas, Oisu alevikus, Kabala, Kahala ja Laupa külades asuvates raamatukogudes. Raamatukogudes saab hääletada nende lahtiolekuaegadel. Hääletama minnes tuleb kindlasti kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument.

Hääletamisest saavad osa võtta kõik isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on hääletamisperioodil Türi vallas ning kes hääletamise hetkel on vähemalt 16-aastased.

Hääletamisõigusega isik võib hääletada ühe korra ning ühe avalikustatud idee poolt.

Hääletamistulemused selgitatakse välja hiljemalt 1. novembriks 2018.

Hea Türi valla elanik – tule hääletama ning aita Sinule meeldivaim ettepanek teoks teha.

Lisainfo Türi valla kodulehel.

Türi vallavalitsus

Muljet avaldas taanlaste õnnelikkus ja koostööoskus 9.-14. septembril toimus Lõuna-Järvamaa koostöökogu ühisprojekti „Kogukondlik ja kestlik Lõuna-Järvamaa“ raames õppeja kogemusreis Taani.

Reisi eesmärgiks on tutvuda Aalborgi linna kui ühe säästvate linnade liikumise eestvedajaga Euroopas, saada rohkem teada Aalborgi linnavalitsuse ja ülikooli koostööst kogukondadega, saada osa Aalborgi kestlikkuse festivali (Aalborg Sustainability Festval) tegevustest, külastada kohaliku LEADER tegevusgrupi (LAG NORD) tegevuspiirkonda ning tutvuda sealsete heade projektinäidete ja investeeringuobjektidega.

Reisigruppi kuulus 28 inimest väga erinevatest ettevõtetest ja organisatsioonidest. Kuna koostöökogu partneriks selle projekti juures on Türi kogukonnaselts, oli osalejate hulgas sel korral kõige rohkem just selle seltsiga seotud inimesi.

Piirkonnas ringi sõites kinnistus üha enam teadmine, et Taanis tehakse mõõduka toetusega ära väga suuri asju, selliseid, mille mõju piirkonnale on suur.

Oluliseks peetakse vaba-

tahtlikku tööd, võrgustike tekitamist ja üheskoos tegutsemist, omaosalusena kasutatakse sageli annetustega kogutud raha. Inimesed on avatud, õnnelikud ja praktilise mõtlemisega. Kohalike probleemide lahendamisel tehakse koostööd, millesse on kaasatud ka ülikool ja omavalitsused.

Näiteks üliõpilased peavad tegelema väga praktiliste probleemidega, nende uurimustööd peavad olema kogukonnale kasulikud. Üliõpilaste ülesandeks on leida või valida probleem, suhestuda kogukonnaga, leida teaduslikud faktid ja pakkuda välja lahendused.

Keskkonda vaadeldakse laiemalt kui ainult loodus, kestliku mõtteviisi levitamiseks jutustatakse inspireerivaid lugusid ja vahetatakse häid kogemusi.

Väljakutseid esitatakse ka kohalikele firmadele, neil palutakse analüüsida näiteks ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale.

Omavalituse roll on erinevate poliitikate kaudu parimaid lahendusi ellu viia ning luua piirkonnas kestlikku pilti laiemalt.

Järvakatele jäi LEADER investeeringuobjektidega tutvudes

silma, et rahastuse saanud objektid on mõne aastaga justkui lendu tõusnud, nende külastatavus või tootmine on oluliselt suurenenud. Tähelepanu äratas ka see, et aktiivsemad tegijad on tihtipeale kas piirkonda kolinud välismaalased või pikemalt kaugematel maadel ära olnud kohalikud.

Noored tulevad juurte juurde tagasi uute värskete mõtetega, tuues kaasa justkui uue

mõõtme, mille toel muutub koha identiteet ning tekivad uued võimalused ka ülejäänud kogukonnale.

Kokkuvõttes võib öelda, et Taanis veedeti üheskoos viis ja pool sisukat päeva, muljeid koguti palju ning küllap saadi ka ideid, mida edaspidi Türil rakendada.

Riina Trumm,

Lõuna-Järvamaa koostöökogu tegevjuht

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

9

Türi vald

Huvitegevuses osalemine saab osaliselt kompenseeritud Türi vallavolikogu 27. septembri istungil võeti vastu määrus „Huvihariduse ja huvitegevuses osalemise toetamise kord“, mille alusel on kõikidel Türi valla 7-19-aastastel noortel, kes osalevad mõnes huviringis või õpivad huvikoolis, saada osaliselt ringis osalemiseks tehtud kulu hüvitatud.

Huviringis osalemiseks hüvitatakse osaliselt sõidukulu.

Hüvitist on õigus taotleda Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elava põhikooli ja gümnaasiumi alaealise õpilase seaduslikul esindajal või gümnaasiumi täisealisel õpilasel, kui õpilase huvitegevuse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel õpilase elukohast ja huvitegevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener.

Taotluse Türi vallavalitsusele huvitegevuses osalemiseks tehtud sõidukulu osaliseks hüvitamiseks saab esitada kolmel korral aastas järgmiselt: 1) septembris, oktoobris ja novembris tehtud kulu hüvita-

miseks hiljemalt 15. detsembriks; 2) detsembris, jaanuaris ja veebruaris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. märtsiks; 3) märtsis, aprillis ja mais tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. juuniks.

Kui õpilasel puudub võimalus sõita huviringi ja koju ühistranspordiga, hüvitatakse taotlejale isikliku sõidukiga huviringi ja koju sõiduks tehtud kulu arvestusega 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta, kasutades kommertsliine, hüvitatakse kulu sõidupiletite alusel.

Hüvitise suurus sõltub sellest, kui kaugel elab laps huviringi toimumise kohast.

Elades huviringi toimumise kohast 3–10 km kaugusel, hüvitatakse kuni 100 eurot taotluse kohta, elades huviringi toimumise kohast 11–20 km kaugusel, hüvitatakse kuni 200 eurot taotluse kohta ja elades huviringi toimumise kohast enam kui 21 km kaugusel, hüvitatakse kuni 300 eurot taotluse kohta.

Lisaks sõidukulu osalisele hüvitamisele osaleb vald ka erahuvikooli või riigi või teise kohaliku omavalitsuse huvikooli tegevuse kulu katmises, kui huvikooli tegevusest võtab osa Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elav õpilane, kelle igapäevane elukoht on samuti Türi vallas. Türi vald toetab õppuri huvihariduse omandamist ainult ühes huvikoolis ühel erialal, makstes 100% õppekoha maksumusest huvikooli pidaja esitatud arvete alusel.

Lihtsamalt öeldes – kui Türi valla laps õpib näiteks Paide muusikakoolis, Kehtna kunstide koolis või Vändra muusikakoolis, aga elab igapäevaselt Türi vallas, siis huvikooli kohatasu tasub Türi vald, lapsevanema osaluse lapsevanem.

Huvikoolis õppimiseks ja huviringis osalemiseks kehtestatud lapsevanema osalus jääb lapsevanema kanda ning seda Türi vallavalitsus ei hüvita.

Erisus lapsevanemale keh-

testatud kohatasu hüvitamisel puudutab endise Väätsa valla neid lapsi ja noori, kes enne Türi, Väätsa ja Käru valdade ühinemist õppisid huvikoolis või osalesid huviringis, maksid kohatasu ja kellele Väätsa vald kohatasu osaliselt hüvitas.

Nendele lastele ja noortele näeb määrus ette erisuse ja neile kehtivad samad soodustused, mis enne ühinemist. Lapsevanem ise selleks Türi vallavalitsusse pöörduma ei pea, lepingud soodustuse saamiseks sõlmitakse huviringi läbiviijaga.

Neile endise Väätsa valla lastele, kes enne soodustust ei saanud, neile kehtib Türi vallas ühtselt kehtestatud kord – võimalus küsida sõidukulu hüvitamist ning õppides teise omavalitsuse huvikoolis tasub vald kohatasu ühel erialal.

Lapsevanema osalus jääb täies mahus lapsevanema kanda.

TRIIN PÄRNA,

Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

Türi valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade Türi vallavolikogu algatas 27. septembri 2018 otsusega nr 56 Türi valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Türi valla üldplaneering koostatakse eesmärgiga määratleda kogu Türi valla ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused, arvestades planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtteid ja üldplaneeringu ülesandeid, Türi vallas kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemusi (kinnitatud Türi vallavolikogu 28.06.2018 otsusega nr 39 „Türi valla, Väätsa valla ja Käru valla üldplaneeringute ülevaatamine ja elluviimise jätkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni“), Türi

vallavalitsuse koostatavaid üldplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostatavat keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust ning muudes õigusaktides üldplaneeringu koostamisele ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele sätestatud nõudeid.

Türi valla üldplaneeringu kehtestaja on Türi vallavolikogu.

Türi valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja ülesandeid täidab Türi vallavalitsus kui ametiasutus. Üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Türi vallavalit-

kuhu minna N 04.10 kell 18 Türi valla haridustöötajate tunnustusüritus Türi kultuurikeskuses.

R 05.10 kell 19 Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängu seeriavõistlus Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere spordihoones. Mängud toimuvad iga kuu esimesel reedel. Kavas on seitse etappi, millest arvesse läheb viis paremat tulemust. Küsimuste koostaja on Eesti mälumänguguru Alar Särgava. Võistlused viib läbi kultuuri-ja spordiklubi Alem. Info: ann.valang.001@mail.ee L 6.10 kell 9-15 9. Türi õunafestival Türi kultuurikeskuses ning kesklinna pargis.

Pargi all seavad end sisse õunakoogikohvikud, võimalus on osaleda sportlik-meelelahutuslikes jõukatsumistes, lastele on avatud Türi raamatukogu ja noortekeskuse meisterdamisala, toimub ühiselt suure õunapildi värvimine.

Traditsiooniliselt valitakse festivalil parimat õunakooki, maitsvaimat õunveini, õunahoidist ja alkoholivaba õunajooki.

Kõiki töid hindab žürii ning parimatele on festivali toetajatelt auhinnad.

Näitused ja põnevad hoidised, laada-ala. Sel aastal toob oma põ-

suse kui ametiasutuse kantseleis ja majandusosakonnas (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2) nende tööajal ning elektrooniliselt ametiasutuse dokumendiregistri kaudu, millele on tagatud juurdepääs Türi valla veebilehelt www.tyri.ee ööpäevaringselt.

Türi vallavalitsus palub kõigil isikutel või neid ühendavatel organisatsioonidel, kes soovivad enda personaalset kaasamist üldplaneeringu koostamisse, teatada oma soovist Türi vallavalitsusele kirjalikult (postiaadress Järva maakond, Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2, e-post vallavalitsus@tyri.ee).

Teates tuleb märkida nimi, isikukood (juriidilisel isikul äri-

registri kood), soovitav teabe saamise viis (elektrooniline või kirjalik) ning sellest lähtuvalt postiaadress või e-posti aadress ning soovi korral kontakttelefon. Teade tuleb allkirjastada (elektrooniliselt esitades digiallkirjastada).

Teisi isikuid, asutusi ja organisatsioone teavitatakse üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse käigust avalike meediakanalite kaudu, eelkõige ajalehtede Türi Rahvaleht ja Järva Teataja ning Türi valla veebilehe www.tyri.ee kataloogi “Ehitus, planeerimine” alamkataloogi “Üldplaneeringu koostamine” kaudu.

Türi vallavalitsus

Turi

Kevade kodu

nevad õunahoidised külastajatele degusteerida Kaia Iva. Kauplejate registreerimine telefonil 512 5423, e-mail triin.parna@tyri.ee Anname Türi valla sünnipäevakuule õunafestivaliga hoo sisse!

P 7.10 Paide-Türi rahvajooks. Lisainfo: Projektijuht Urmas Jõgi info@rahvajooks.ee T 9.10 kell 14 Jändja ja Vihtra paisude avamistööde lõpetamine Jändjal.

K 10.10 kell 12 NutiAkadeemia koolitus Nutiseadmete ABC Türi raamatukogus. Lisainfo ja koolitustele registreerimine www.nutiakadeemia.ee L 20.10 ja P 21.10 kell 16 Kalevi 9 kinnistul „Extreme tsirkus“ tsirkuseetendus kogu perele.

E 22.10 kell 19 Türi valla sünnipäev Türi kultuurikeskuses.

Antakse üle Türi valla aukodaniku tiitel ning kuld- ja hõbemärgid.

N 25.10 kell 18 Vallavanema vastuvõtt Türi kultuurikeskuses aasta jooksul Türi vallas sündinud beebidele.

P 28.10 kell 15 Käru kiriku 158. aastapäeva kontsert-jumalateenistus.

Võetakse tööle lastekaitsespetsialist Türi vallavalitsus korraldab avaliku konkursi lastekaitsespetsialisti vaba ametikoha täitmiseks Lastekaitsespetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõueteks on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, nõutav on oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Kandideerijal esitada hiljemalt 22. oktoobril 2018 kella 13.00ks Türi vallavalitsusele järgmised dokumendid: • kandideerimisavaldus ja palgasoov; • elulookirjeldus; • kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; • muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid.

Tööle asumise aeg november 2018, tööleping sõlmitakse tähtajatult.

Dokumendid esitada Türi vallavalitsusele kui ametiasutusele kirjalikult postiaadressile Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213, Türi vald või digiallkirjastatult e-postile vallavalitsus@tyri.ee.

Lisainfo triin.parna@tyri.ee, 512 5423 (Triin Pärna)

Türi vallavalitsus

Kirjalik enampakkumine Türi vald eestkostjana võõrandab kirjaliku enampakkumise teel järgmist vara: 1) Türi vallas Retla külas asuva Aadujüri kinnistu.

2) Türi vallas Türi linnas Aia tn 6-1 asuva korteriomandi.

Enampakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi valla veebilehel www.tyri.ee alajaotuses teated.

Täiendavat infot saab telefonil 511 2435 või e-posti aadressil reet. maiste@tyri.ee .

Kabala kool tähistab 95. aastapäev Kabala kool tähistab 95. aastapäeva Kabala koolimajas 17. novembril 2018 vilistlaste ja endiste töötajate kokkutulekuga.

Päevakava: 17 algab registreerimine 18 kontsert-aktus Lendude pildistamine 20 – 02 vilistlasõhtu koolimajas Tantsuks ansambel Absolut-Lühis, töötab baar Osalustasu 17 eurot on võimalik tasuda kuni 12. novembrini Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsi arveldusarvele EE742200221045877585 (selgituseks märkida Kabala kooli aastapäev ja osaleja nimi) või koolimajas tööpäevadel kella 8-15. Alates 13. novembrist on osalustasu 20 eurot.

Head Retla kooli sõbrad!

Suur tänu kõigile Retla kooli 165. aastapäeva tähistamisel osalenutele!

Võrratu aktuse kava ja õdus peoõhtu ei oleks Sinu kaasalöömiseta olnud täiuslik.

Uute kohtumisteni!

Koolipere nimel direktor Jaanus Roosileht

IN MEMORIAM ELLU RUSI 01.04.1968 – 18.09.2018 „Praegu pole sa mulle muud kui üks pisike poiss, täpselt samasugune kui sada tuhat teist pisikest poissi, ja mul pole sind tarvis. Ning ka sinul pole mind tarvis. Mina olen sulle rebane nagu sada tuhat teist rebast. Aga kui sa mu taltsutad, siis on meil teineteist tarvis.“ (Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints”) Ellu, Sa taltsutasid meid oma nõudlikkuse, oma sõbralikkuse, oma tähelepanelikkuse, oma järjepidevuse, oma kallistuste, oma otsustuskindluse, oma avatuse, kogu aeg varuks olnud hea sõna ja rõkkava naeruga. Sa taltsutasid meid ka oma pisaratega: oma eheda kurbusega, kui meil oli koos raske, oma eheda rõõmuga tehtud tööst, kui ütlesime head teed järgmisele lennule.

Nii väga raske on öelda head teed Sinule. Sa oled nii palju endast andnud ja, ei saa salata, me tahaksime veel …

Sinu TÜG

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

10

Türi robotid, kõrgem palk ja eakate kodu Lauri Läänemets,

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Enne, kui ma kirjutan robotitest ja sellest, kuidas meie vallas kõrgemat palka võiks teenida, pean peatuma mõnel vallavolikogu teemal.

Pöördusin õiguskantsleri poole saamaks selgust, kas Türi vallavolikogu rikub kolme valla ühinemislepingut plaaniga Väätsa Eakate Kodu müüa. Ärge saage valesti aru, mitte sellepärast, et oskan ainult Väätsa poole vaadata või oleksin kuidagi kiuslik, vaid sellepärast, et see oleks selle volikogu koosseisu rumalamaid otsuseid. Ükskõik kuidas seda asjaolu püütakse pehmendada või musta valgeks rääkida, on fakt, et volikogu on kinnitanud finantsstrateegia, mis näeb ette hooldekodu müügi ja eelarvesse on planeeritud müügitulu 400 000 eurot. Fakt on ka see, et ükski ettevõtja ei osta kahjumlikku asutust. Samuti asjaolu, et ükskõik mis lepingute või muud juttu me ei räägi – vallal kaob kontroll hindade, kvaliteedi ja muu üle.

Miks seda tehakse, ei mõista ma jätkuvalt. Küll aga olen mures, sest eakaid inimesi tuleb juurde, mis tähendab, et valla kulud selles valdkonnas ainult suurenevad. Loobuda kommiraha eest võimalusest siinseid hooldekodu hindu mõjutada ja

oma inimeste eest seista, seda ma lubada ei saa!

Volikogu kinnitas külavanema statuudi, mis annab piirkonna inimeste esindamiseks õigused ja võimaluse volikogu istungil sõna võtta ning 320 eurot aastas kulude hüvitamiseks.

Mitu volikogu istungit käis meil aga arutelu, miks siis linnas ei võiks inimestel samasugune võimalus olla – ükskõik, kas asumi põhiselt, terve linna peale üks esindaja või muud moodi.

Selles debatis jäi peale vallavalitsuse arvamus, et linna elanikel pole seda võimalust vaja, sest nemad saavad teha seltsi või MTÜ, vallamaja asub linnas - kõik teenused on hästi kättesaadavad, heakord on parem kui maal jne.

Inimesed inimesena on igal pool ju ühesugused – nad elavad, söövad, neil on kaks kätt ja kaks jalga ning vajadus, et nende hääl kostaks, sest kortermajade piirkonnas on ühed ja eramajade piirkonnas teised mured. Linna keskel häirib võib-olla transport, linna servas aga selle puudumine. Kui Türi linna elanikest keegi arvab, et linnakodanikel võiks külavanemale sarnane esindusõigus olla, siis palun kirjutage või helistage mulle (l22nemets@

gmail.com, 513 9037). Teie arvamus oleks aluseks teema uuesti lauale tõsta.

Nüüd aga lubatud ulmenurgake, mis tegelikult ongi päriselu. Järgnev jutt ei ole minu väljamõeldis, vaid Eesti ja teiste maailma riikide ning spetsialistide nägemus, mis mõjutab tulevikus meie tööd ja palka.

Olen korduvalt proovinud neid teemasid tõstatada, kuid kahjuks suudame Järvamaal näha seda, mis on meie ümber, kuid silmapiirist kaugemale on raske vaadata.

Näiteks robotid. Meile tundub, et jutud muutustest maailmas on nii kauged ja Eestit, eriti just Türi, need ei puuduta. Praegu käib aga riikide vahel võitlus robotite pärast – kes annab robotitele rohkem õiguseid ja kas neid maksustatakse või mitte.

Meie peades on arusaamine robotist kui masinast, mis teeb kindlaid liigutusi. Aina rohkem on selleks aga tehismõistus, millel ei pruugigi olla füüsilist keha.

Võitlus käib selle nimel, et meie riigis asuksid tulevikus serverid, kus paikneksid tehismõistused, mis juhiksid miljonite masinate tööd üle maailma. Parimad töökohad inimeste jaoks robotite valdkonnas tekivad just selle teenuse ümber.

Umbes kümne aasta pärast ei ole autotootja jaoks auto enam see, millega raha teenitakse. Peamine tulu hakkab tulema teenustest, mis auto ümber tekivad.

Isejuhtivad masinad koguvad näiteks oma liikumisanduritega

tohutuid andmehulki liikluse, teeolude jm kohta ning müüvad seda. Järjest rohkem tehaseid kasutab 3D metalliprintereid, isegi selliseid, mis prindivad metalli ja plastikut koos. See on odavam, kui detaile valmis treida. Peagi võetakse rõivatööstuses kasutusele riideprinterid jne.

Minu jutt tundub ulme, sest me ei näe seda enda ümber siin, Türi vallas, kuid see ongi meie suur mure. Kui tahame siia uusi inimesi, paremat palka, siis peaksime seda nägema, sest isegi kui me ise ei oska seda tööd, siis selliste töökohtadega kaasneb hulganisti muid töökohti. USA Silicon Valley näide tõestab, et üks IT kõrgepalgaline töökoht loob kuni 5 uut töökohta, sest vaja on süüa, juukseid lõigata jne.

Me peaksime suutma aru saada, kuhu areneb maailma majandus, sest sinna liigub ka Eesti ja sellest tükikest Türi inimestele nõuda oleks igati õiglane. Kõiksugu asendustegevuste nagu hooldekodude müümine, koolide sulgemine jne asemel peaks vallavalitsuse põhipingutus olema just majandus ja töökohad ehk inimeste heaolu.

Vallaelanikul on siin ka roll – me peame olema valmis õppima, mõnikord ainult natukene, teinekord rohkem, et suudaksime neist muutustest kasu lõigata.

Täiskasvanuharidus on võtmesõna.

Saadan siinkohal tervitused kõigile Väärikate Ülikooli õppuritele ja juhendaja Kristina Gudinasele – te olete õigel teel!

Väätsa eakatekodu hoonet ei plaanita müüa pipi-liis Siemann,

vallavanem

Türi valla eelarvestrateegias on kavandatud 2020. aastal saada tulu Väätsa eakatekodu opereerimise õiguse andmisest mõnele valdkonna ettevõtjale. Hoone müüki eelarvestrateegia ette ei näe.

Hoolekandeteenuse puhul on omavalitsusel võimalus seda ise pakkuda või osta teenusena.

Täna kasutavad Türi valla eakad inimesed üldhooldekodu teenuseid mitmekümnes erinevas hooldekodus.

Hooldekodude tervisekaitsenõuded, toitlustamise reegleid, puhtust ning teenuse kvaliteeti jälgivad erinevad ametkonnad.

Teenuse hind kujuneb hoolekandeasutustes kulupõhiselt, vajadusel abistab vald meie elanikke hooldekodukoha eest tasumisel kõigis hoolekandeasutustes. Sotsiaalministeeriumi lehel on Eesti hooldekodude hin-

nad ära toodud ning seal võib näha, et hinnad era- ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates hoolekandeasutustes oluliselt ei erine. Näiteks Käru hooldekodus kuulub hoone valla osalusega sihtasutusele, kuid teenust osutab juba üle aasta eraettevõtja, hind ja teenuse kvaliteet aga ei ole muutunud endisest oluliselt erinevaks.

Hooldekoduteenuse puhul ei ole küsimus selles, nagu oleks tegu hetkel probleemse ja kahjumliku tegevusega. Eakate kodu tegutseb täna hästi, tulud on veidi suuremad kui kulud.

Tõsi, suurt tulu see vallaeelarvesse ei too, kui arvestada teenuse hinna sisse kõik kulud, laenumaksete ja hoone amortiseerumise ning uuendamise vajadused.

Täpselt samad tingimused oleksid ka ettevõtjal ning ope-

raatori leidmisel ongi eelduseks, et ettevõtja suudab kasumlikkuse tekitada samalaadse valdkonna tegevuste ühitamise ning mahtude kasvatamise teel.

Miks siis üldse kaaluda eakatekodu hoone kellelegi kasutada ehk rendile andmist, nii-öelda opereerimise õiguse müüki? Eelarvestrateegia peab kavandama valla arengukavas oluliseks peetud tegevustele rahalise katte.

Valla tulu tuleb riigieelarve tasandusfondist, sihtotstarbelistest eraldistest ning meie elanike tulumaksust. Ootused teede korrastamiseks, hoonete ehitamiseks ja nüüdisajastamiseks on aga kõigis valla piirkondades - Väätsal näiteks oodatakse juba aastaid pikisilmi rahvamaja remonti, mis nõuab kindlasti oluliselt rohkem raha kui saadud ühinemistoetus.

Seepärast kavatseme kaaluda teenuse opereerimise õiguse andmist ehk hoone rentimist hoolekandega tegelevale ettevõtjale. Inimestele jääb teenus kodukandis kättesaadavaks, säilivad töökohad ning opereerimisõiguse andmisel võib olla

üheks tingimuseks ka see, et siinsetele inimestele rakendatakse soodsamat hinda.

Türi vald on sotsiaalteenuste osas Eestis üks eeskujulikumaid ning peame edaspidigi tähtsaks, et meie inimestel on vajalikud teenused olemas ning aitame vajadusel ka nende eest tasumisel.

Keskendume kindlasti muuhulgas koduteenuste arendamisele, et pikendada inimeste võimalust oma kodus hakkama saada. Seega ei võta plaanitud hoolekandeteenuse müümine ettevõtjale Türi valla inimestelt midagi ära, küll aga tooks juurde valla eelarvesse vajalikku tulu.

Eelarvestrateegia ja arengukava on arenguplaanid, mis on pigem eesmärkideks ning nende tegelikul täideviimisel kaalutakse alati läbi nii plussid kui miinuseid ning langetatakse seejärel konkreetne otsus.

Türi vald seisab igal juhul hea selle eest, et Türi valla inimesel, kes vajab hooldekoduteenust, on ka edaspidi võimalik seda saada nii Väätsal, Kärus kui mujal Eestis, vastavalt oma eelistustele.

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD ROMEK, TREVOR, MAIA, SÄDE, ELLI

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress

u 1935 Foto Rene Viljati kogust

Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Vaade Käru alevikule Viljandi maantee ja Laia tänava ristmikult. Taamal paistab Käru kirik, mis oli kuni 1932. aastani Vändra abikirikuks ja seejärel sai iseseisvaks kirikuks. Ristmikul paiknevas torniga hoones asus apteek, mille omanikuks ja juhatajaks oli aastatel 1935-1945 rohuteadlane Selma Aruväli.

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385

BEETESEIN OÜ PAKUB:

2018 Rene Viljat Vana apteegihoone asemele on ehitatud tänaseks elumaja. Kirik on kahjustusteta säilinud tänaseni, kuid jääb suurte põlispuude varju.

kuulutused Soojavahetite, küttepüstakute, tarbeveeboilerite, põrandakütte läbipesu. Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Fekaalivedu. Tel 452 2002.

Oodatud on nii mehed kui naised, vanusele piiranguid ei ole.

Info: tule kohale või 507 7070 Raivo Matsina, matsinaraivo@ hot.ee Ostan vene raha: 2 kopikat (1925, 1927), 5 kopikat (1927, 1934, 1970, 1971, 1972), 10 kopikat (1942, 1944), 15 ja 20 kopikat (1934, 1970, 1971, 1972, 1973). Maksan 40eurot/ tk. Tel 56076632

Mitmes valikus sandwich-paneele kasutamiseks fassaadides, vaheseintes ja lagedes.

Tavalisemateks rakendusteks on tööstusja kaubandushooned, spordihallid, laod ja elektrijaamad.

Paneelid sobivad ka toidutööstuse ehitustöödeks.

Hinnapakkumist küsi: info@seinad.ee Lisainfo tel.5110457 ja 56887100

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.5333 4903

Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT

Korvpallihooaeg alustab Türi linna võimlas 3. oktoobrist kell 19.30 ja edaspidi igal kolmapäeval samal ajal.

tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee

Türi vallas: müüa/anda üürile

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Maja Kungla tn 18 hinnaga 38 000.Üldpind 150 ruutmeetrit, tsentraalne vesi ja kanalisatsioon, elekter 3x25A, remontivajav Maja Kreutzwaldi 12 hinnaga 73 900.- Tingi! Üldpind 226 ruutmeetrit, keskküte, uus katus, heas korras, valdus kiirelt kätte.

Antakse üürile: büroopind Viljandi 4 (Tervisekeskus), hinnaga 3.- ruutmeeter + kommunaalmaksud, üldpind 134 ruutmeetrit, 1. korrus, kesklinn, heas korras, väga hea tehniline valmisolek, kaldtee.

Võtan müüki kortereid, maju ja äripidasid Järvamaal!

Maakler Piret Reinsalu/ reinsalupiret@gmail.com Esindus Jaama tn 4 Türil, tel 524 2674

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 4. oktoober 2018

12

reklaam

p u d s ta n n i i s on

Suurim talverehvide valik Järvamaal!

Kaupluses olemas lamell- ja naastrehvid (13"–19").

Valuvelgedel eripakkumised, allahindlus kuni 40%.

Suverehvidel lõpumüügihinnad.

Järelmaksuvõimalus, rehvid kätte 0 euroga!

Viljandi tänav 13, Türi • www.jarvarehvid.ee • tel 5309 0746

14. NOVEMBER TÜRI KULTUURIKESKUS

Ütsõis lillepood

PILETID PILETILEVIST 10/12€ WWW.COMEDYESTONIA.COM

Viljandi tn 9 Türi +372 5365 6726 info@ytsois.ee

Valmistame erinevaid

KINKEKORVE

vastavalt kliendi soovidele.

Kinkekorvi on võimalik lisada kõiki Ütsõis kaupluses pakutavaid tooteid 09.oktoobril kell 14.30-16.30 toimub Türi Kultuurikeskuses Eesti-soome jalatsivabriku naturaalnahast sügiskingade ja talvesaabaste müük.

8. ja 22. oktoobril kontrollib

OPTOMETRIST Türi prillipoes silmi

Prillide määramine ja silmarõhu kontroll Prillitellijatele visiit tasuta Info ja registreerimine prillipoes 387 9636 või registratuuris 384 8620.

Parimad hinnad!