05.11.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

Väätsa saab rannahoone ja renoveeritakse Käru simmaniplats 21. oktoobril lõppes hääletamine Türi valla kaasava eelarve projektide toetuseks ja 26. oktoobril kogunes kaasava eelarve ajutine komisjon hääli kokku lugema.

Hääletamistulemused näitasid, et kaalukalt sai poolthääli (178 häält) Väätsa rannahoone projekt, mille eelarve oli 25 000 eurot.

Projektikirjeldusest sai lugeda, et Väätsa rannamaja ehitusest saab kasu terve Türi vald ja loodetavasti leiavad seeläbi Väätsale tee veelgi enamad spordilaagrid, mis omakorda aitavad toetada kohalikku ettevõtlust.

Rannamaja olemasolust saavad kindlasti kasu mitmed spordivõistluste korraldajad (rannavõrkpall, rannajalgpall, rannamaadlus jne) ja ka niisama spordiharrastajad, kes on juba leidnud tee Väätsa rannavolle väljakutele.

Hetkel ei ole Väätsa rannaväljakute juures ühtegi kohta, kuhu vihma või tormituulte eest peitu pugeda. Ilma rannahooneta ei saa korraldada mitte ühtegi üle-eestilist noorte võistlust. Rannahoonet saab kasutada võrkpalliinventari jm hoiustamiseks ning rentida laste sünnipäevade (jm ürituste) pidamiseks.

Häältetulemuselt teise koha (144 häält) sai Käru simmaniplatsi projekt. Projekti eelarve ligi 25 000 eurot.

Käru üheks olulisemaks kultuuripaigaks on simmaniplats, mis paikneb kunagise rahvamaja asukohas aleviku südames. Platsil on tantsupõrand, varjualune ning pinkidega publikuala.

Simmaniplatsi tantsupõrand ja varjualune on lagunenud ning vajab hädasti uuendamist: tantsupõranda alustoed ning pealislauad mädanenud, põrand on muutunud ohtlikuks; varjualuse katus laseb läbi ning alumised palgiotsad on mädanenud; lavaservas olnud kooriastmed on eemaldatud varasematel aastatel nende amortiseerumise tõttu.

Kaasava eelarve abil ehitatakse simmaniplatsile kivist tantsupõrand ja tõstetakse see senisest kõrgemale, et vihmavesi ei koguneks põrandale ega saaks seda kahjustada. Ehitatakse ka uus puidust varjualune.

Eelarvest soetatakse simmaniplatsile ka 3 uut puidulippidest betoonpõhjaga metallkaanega prügikasti.

TR

Uued hooned saavad uue fassaadi Paljud meie uue koolimaja ja spordihoone külastajad on küsinud meilt fassaadilaudised olevate koledate laikude ja mullide kohta.

Saime maja ehitanud Merko Ehituse Eesti AS projektijuhilt vastuse, mida allpool lugeda võite.

Merko Ehitus Eesti AS tellis Decowood OÜ-lt termokuuse laudisematerjali, mis pidi olema tulekaitsekrundiga töödeldud ja viimistletud nõuete- ja süsteemikohase pinnavärviga.

Laudise tulekaitse ja ilmastikukindluse kaitse saavutamiseks kasutas Decowood OÜ Tikkurila poolt väljatöötatud lahendust, tulekaitsena Fontefire WF ja pinnaviimistlusena Ultra Pro värve (edaspidi WF-süsteem), mis on sertifitseeritud fassaadilaudise kaitse meetod.

Tikkurilal varasemalt ei ole selle lahendusega probleeme olnud, kuid 2020. aastal hakkasid WF-süsteemi kasutanud laudisfassaadidel ilmnema mullid.

Kuivõrd tegemist oli massilise probleemiga, lõpetas Tikkurila WF-süsteemi müügi, kuni probleemide lahendamiseni.

Tänaseks on selge, et tulekaitse krunt imab õhuniiskuse endasse, päikese toimel laudis soojeneb ja krunt hakkab niiskust välja hingama, aga pinnakaitsevärv ei lase sel õhul läbi tulla ja tekivad õhumullid pinnavärvi ja tulekaitse krundi vahele, kuna pinnavärv saab kahjustatud sellise paisumise ja venimise toimel ning kasutusomandused rikutud, siis koorub mullide tekke kohtadelt pinnavärv maha.

Kuna Tikkurila on endapoolset tehnoloogilist viga tunnistanud, siis koostöös osapooltega vahetatakse Türi põhikooli ja spordihoone laudisfassaad järgmise aasta suvel välja.

Elari Hiis

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

5. november 2020 nr 11 (899)

• Sõber, kui ehitad maja lk 2 • Kerkib uus kogukonnakeskus lk 3

Türi abivallavanem

1

• Türi vald tänas õpetajaid lk 4 • Türi valla 3. sünnipäeval tunnustati tublimaid lk 6

• Türile luuakse loomemaja lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 3. detsembril

Türi ujula sai kauaoodatud täienduse 6. novembril avatakse Türi ujulas kauaoodatud teraapia- ehk lastebassein. Pool sajandit tegutsenud ujula on viimastel aastatel ennast järjepidevalt uuendanud ja teraapiabassein, mida hakati ehitama tänavu kevadel, on uuendustest kindlasti olulisim.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

„Väiksema sooja veega teraapialastebasseini valmimine on tore kink ujula 50. juubeliaastal,“ tunnistab Türi ujula haldamisega tegeleva Türi arengu sihtasutuse nõukogu esimees Kristjan Männa. „Olen täiesti kindel, et sellise basseini lisandumine toob ujulasse arvukalt uusi külastajaid, kes senini on pidanud teenust otsima väljastpoolt valda. Lisaks saavad ujumisõppega algust teha beebid ja nooremad lastaialapsed, kellele suure basseini vesi on liiga jahe ja sügav.“ Männa sõnul suureneb veelgi hea koostöö Järvamaa haiglaga, sest just väike bassein on sobiv erinevate teraapiateenuste pakkumiseks. Kindlasti on valminud bassein õhtusel ajal mõnus lõõgastumise koht kõigile ujulakülastajatele, tuleb tulla ja järele proovida, avastamist on palju. „Väikese basseini mõte on unistustes olnud pikalt, aga ujulat majandanud eraettevõtjal ega sihtasutusel selliseid vahendeid ei olnud. Võib kindlalt väita, et selle basseini idee koos rahastusega tuli Türi vallavanem PipiLiis Siemannilt.“ „Rahastuse saime koostöös toonase sotsiaalkaitseministri Kaia Ivaga, kellega nõu pidades võtsime koos Türi vallaga eesmärgiks puuetega lastele suunatud rehabilitatsiooniteenuste arendamise ja leppisime kokku hea partneri Järvamaa haiglaga teraapiabasseini loomises. Riigieelarvest eraldati Järvamaa haiglale selleks ca 85 000 eurot ning sellele lisandus vallavanem PipiLiis Siemanni kirjutatud projektitaotluse rahuldamisel maakonnale antud arendustoetusest veel 80 000 eurot. Nende rahadega bassein suures osas valmiski, puuduoleva panustas ujulat haldav sihtasutus omavahenditest,“ lisas Männa.

Ujula juhataja ja Türi arengu

Uues basseinis saab nautida õhuvoodit ja mõnuleda kose all. sihtasutise juhatuse liikme Asko Pärli ütlust mööda on lastebasseinist unistatud juba pikalt. „Meie koostööpartneril Järvamaa haiglal oli osa rahastust teraapiavõimaluste parandamiseks olemas ja kuna vallal selliseks investeeringuks kohe lisaraha võtta ei olnud, siis asusime otsima võimalusi lisarahastuse leidmiseks. Koostöös vallavanemaga sai see leitud,“ ütles Pärl. „Ehitusel tuli ette omajagu üllatusi nagu vanas majas ikka.

Uus bassein on ehitatud nimelt kunagise võimlemissaali asemele. Samuti venis ehitus plaanitust pikemaks.“ „Kuna tegemist on füsioteraapiabasseiniga, siis on teenus suunatud eelkõige taastusraviks,

aga ka nooremate lasteaiarühmade ujutamiseks,“ lisas Pärl. „Suur rõõm, et koostöös heade partneritega on tõesti kõik võimalik - tänu Kaia Ivale ja Andres Müürsepale Järvamaa haiglast on meil nüüd ammuoodatud väike bassein, kus saab nii beebisid veega tutvustada, lihtsalt mõnuleda kui pakkuda teraapiateenuseid nii lastele kui täiskasvanutele,“ sõnas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. „Investeering on tõesti suur ning idee eestvedamine ja rahastuse võimaluste leidmine sai võimalikuks tänu sellele, et ujula nüüd jälle Türi vallale kuulub ja teenuste jätkusuutlikkuse eest vastutame.”

“Basseini valmimise eest

Teet Reier

suur aitäh Türi arengu sihtasutusele ja ujulajuhile Asko Pärlile, kelle valvsa silma all ehitustööd kenasti lõpule jõudsid.“ Kohalik omavalitsus ostis Türi ujula eraomandist vallale tagasi kahe aasta eest. Ujula haldamisega tegeleb Türi arengu sihtasutus.

Alates 6. novembrist on uus basseiniosa külastajatele avatud ja ujula fuajees on eelmisest nädalast avatud Eesti ujumisliidu rändnäitus Eesti ujumine 110.

TEAVE: lastebasseini suurus on 40 m² sügavus 80 cm lisad: õhuvoodi ja veekosk basseini keskmine veetemperatuur on 31 kraadi

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

2

arvamus Ootame ja vaatame, mis saab Eks me vist nõnda tänases päevas toimetamegi. Sellist teadmatust ja hirmu nagu kevadel, enam pole. See võib muidugi ka nõnda ainult tunduda, sest inimeste sisse ju ei näe. Ei tea, kuidas ja mida nad täpselt arvavad, tunnevad ja tahavad. Seda suudavad meil ainult … kes nüüd arvas, et selgeltnägijad, see eksib. Need on ikka meie head ja tublid poliitikud.

Nende selgeltnägemise võime muutub teravamaks vahetult enne valimisi. Siis nad teavad meie kõigi muresid ja oskavad neid sõnades igati lahendada. Pärast aga selgub, et enamusel neil on üks pisike tervisehäda - nõrk mälu nimelt. Mälunõrkust esineb muidugi sagedamini neil, kes valituks osutuvad.

Kui hetkel ongi selline veidi segane aeg, siis vähem kui aasta pärast tulevad kohalikud valimised löövad pildi kindlasti klaarimaks.

Eks siis saavad ühed rinna kummi lüüa ja hoobelda sellega, mis tehtud on ja teised saavad tegematusele osutada. Alati on neid, kellele ei meeldi kas sügis, porised terviserajad või see, et omavalitsus annab raha koerte mänguväljaku tarvis.

Omavalitsus tegelikult ei anna midagi. Kogukond on see, kes oma aktiivsusega annab märku sellest, mida vajame ja mida mitte. Samas on õige seegi, et bussipeatusest pinkide äravõtmisega ei karistata mitte seal istuvaid joodikuid, vaid ka kõiki teisi.

Kohalikul poliitikul ei olegi järgmistel valimistel enam midagi erilist lubada. Viimase aastaga oleme saanud täiesti uued hooned põhikoolile, spordile ja arstidele. Nüüd tuleb vaadata pigem seda, et meil oleks ikka neid, kes maksaksid maksusid ega jookseks esimesel võimalusel pealinna poole.

Et oleks neid, kes tahavad oma lapsed siinsesse kooli panna või siis neid, kes saavad oma tervisehädaga siin kvaliteetset nõustamist.

Me peaksime oma inimesi hoidma ja pakkuma neile parimat, mis kohapeal saada on.

Loomulikult väheneb meie rahvaarv, aga siin elavatest inimestest enamik on ikkagi oma kodukoha fännid. Nad ei vahetaks oma rahulikku elu iialgi linnasagina vastu. Vahel muidugi võib ju ka piilumas käia ning noortele on kogu maailm valla. See aga ei tähenda, et nad kunagi väiksema või suurema tiiruga kodukohta tagasi ei tuleks. Sest kõik on siin oodatud ja teretulnud.

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Palju õnne, Türi vald! pipi-liis Siemann

vallavanem

Me oleme kolme esimese aasta jooksul jälle uues Türi vallas ajanud koos oma Türi valla asja.

Aeg on läinud kiiresti ja me pole just ülearu palju pühendanud aega sellele, et oma tegemisi kiita - õigupoolest oleme selle üsna tagaplaanile jätnud. Küllap räägivad meie teod enda eest ning oleme häid sõnu, kiitust ja tunnustust Türi valla tublidele inimestele siiski hulganisti kuulnud. Türi vald on meist igaühe nägu, me oleme selles osalised kõigi oma tegudega, iga päev.

Kolmele aastale Türi vallas tagasi vaadates pean tähtsaimaks, et keskendume senisest enam just laste ja perede vajadustele, kogu inimese elukaare turvalisusele. Vaatame koos julgelt tulevikku ning arvestame kestlikult meie vajaduste ning valla võimalustega. Oleme väärt traditsioonid alles hoidnud ning nõrkusi parandanud, meeskon-

dasid tugevdanud, kuid Türi vald ei ole kaugeltki valmis ega kõik vajalik tehtud, on veel palju, mille nimel pingutada, unistada ja püüelda. Türi vald on heaks koduks, siia soovitakse tulla ja jääda ning kõige suurem rõõm on sellest, et siia loovad oma kodu meie lapsed ja lapselapsed!

Türi vallas oleme üks suur pere nii heas kui halvas. Seda on täna kindel tunne öelda, sest oleme just nii-öelda halvas ajas erilises, enneolematus olukorras, kus meist endast sõltub nii palju ja samas oleme sõltuvad kogu maailmast, maailmamajandusest ja tervisest. Oleme jälle kord kogenud, et saame üksteisele toetuda, leida tuge ja kindlust ka ebakindluses. Sel aastal läbi elatud kriis on meid innustanud senisest enam koostööle, abi pakkuma ja seda ka küsima nii Türi vallas kui naabritega Jär-

veetorniklõpsud kaia iva

Türi vallavalitsuse haridus-, kultuurija sotsiaalosakonna juhataja

Türi põhikooli 6b klassi lapsed avastasid, et veetornist jäi lammutuse järel samale kohale hulkuma üks väike kummitus. Et tal seal väga kurb ei oleks, moodustasid nad tema ümber tantsuringi.

Aili Avi

selle kogemuse saime nii inimestena kui omavalitsusena. Seda tundsid eakad, kellele pakkusid oma abi lisaks omavalitsusele nii naabrid kui vabatahtlikud; seda tundsime, kui meile pakkusid oma abi kümned vabatahtlikud ning tulid teavitustööle appi noorsootöötajad, vabatahtlikud päästjad, politsei ja abipolitseinikud. Jagasime oma asutustega ja naaberomavalitsustega nii infot, muresid kui häid mõtteid; jagasime oma nappe varusid. Päästeamet, kaitseliit ja naiskodukaitse olid kohe valmis erinevates ülesannetes kaasa aitama - selleks, et meie inimesed oleksid kaitstud ja hoitud. Inimene ei ela vaid leivast, ta vajab ka emotsioone, suhtlemist, liikumist, rõõmu - seda pakkus meile leidlikult ka eriolukorras meie spordi- ja kultuurirahvas. Aitäh teile kõigile, sõbrad!

Kolm aastat on tõepoolest vaid silmapilk - see on olnud meie kasvamise aeg. Ka iga järgmist päeva tuleb meil Türi vallas püüda elada nii, et see oleks meile endale rõõmuks ja teistelegi kasuks. Vaatame ringi- meil on siin Türi vallas nii palju, mille üle rõõmustada, uhke olla ja mida armastada! Palju õnne sünnipäevaks, armas Türi vald!

Sõber, kui ehitad maja

Teet Reier

Mõned nädalad tagasi kadus Türi linnapildist vana veetorn. Valli Järve.

vamaal ja kaugemal. Me oleme koos plaaninud, valmistunud, muretsenud ja rõõmustanud, jaganud, kokku hoidnud ja kokku kasvanud.

Sel aastal on lisaks tavapärasele tublimate kiitmisele ja tulemuste üle rõõmustamisele põhjust vaadata sügavamalt asjade olemusele: igapäevaelus ei süüvi me alati ehk piisavalt mõtlemisse, kui olulised on need inimesed, kes tagavad meile esmavajaliku - aitäh, meie vaprad poemüüjad ja koduhooldustöötajad, sotsiaaltöötajad! Aitäh, meie tublid hooldekodude töötajad, kelle tööle ja hoolealuste tervisele ning ohu vältimisele hinge kinni pidades eriolukorra ajal pöidlaid hoidsime. Kõik meie lasteaiaõpetajad, kes olid valmis ka ööpäevaringselt rühmades tööle asuma, kui haigus peaks peredesse jõudma; kõik õpetajad koolides, kes ei märkinud distantsõppe ajal vaid ülesandeid e-päevikusse, vaid suhtlesid oma õpilastega, julgustasid neid ning olid toeks murelikele vanematele- lugupidamine teie kõigi töö vastu sai kindlasti ühiskonna silmis hoopis teise kaalu!

Me ei ole üksi, me ei ole saar hulpimas suures ilmameres - ka

Sõber ehitas maja. Valis hoolega materjale ja jälgis ehituskvaliteeti. Tulekolded said ohutud ja elektritööd tasemel. Pani üles suitsu- ja vinguandurid, ostis kustutid ja põnnidele õpetas ohu korral tegutsemist. Lastel olid põhitõed ja 112 number lasteaiastki juba kenasti selged. Kindlustuslepingu tegi ka kohe ära.

Täiesti normaalne, eks. Ebanormaalne oleks, kui pere kõik eelneva jätaks tähelepanuta ning rehmaks: „Ah, küllap naaber helistab päästeametile, kui märkab, et meil katusest leegid välja käivad.“ See pikk sissejuhatus kirjeldab päris hästi ennetustöö tähtsust. Mõnes valdkonnas peame seda loomulikuks. Mõnes teises mitte veel alati. Näiteks, kui jutt on laste ja perede heaolust ning sellest, millele peab omavalitsus oma peatähelepanu suunama.

Türi vald on ikka heas mõttes silma paistnud sellega, et lastele pakutavad teenused, haridusvõimalused, huvitegevus ning noorsootöö on mitmekesine ja püüeldakse parema kvaliteedi poole. Kuid alati on vaja vaadata tervikpilti, et leida üles kitsaskohad, kus on probleemid või kus senised tegevused pole andnud soovitud tulemust.

Ning mis väga tähtis, tegevus on teaduspõhine ja süsteemne ning on olulise rõhuasetusega ennetustööle.

Ennetustöö definitsioon ütleb, et see on ühe või mitme osapoole tegevus ära hoidmaks, peatamaks või edasi lükkamaks mõne ebasoovitava käitumise või terviseprobleemi (nt haiguse, õigusrikkumise, uimasti tarvitamise) tekkimist või süvenemist teatud isiku jaoks või inimeste grupi seas.

Ennetustöö hõlmab ka soodsa keskkonna, kvaliteetsete haridusvõimaluste, vajalike üldiste teenuste olemasolu. Eesmärk on luua uus kvaliteet lastega perede abistamiseks ja laste vaimse tervise edendamiseks põhirõhuga probleemide ennetamisel, märkamisel ning varajasel sekkumisel probleemide ilmnemise korral. Seepärast koostas Türi vallavalitsuse kokku kutsutud töörühm laste ja perede heaolu profiili, kus vastava metoodika abil kaardistati ja hinnati praegune olukord.

Kaasatud olid Lapse Heaolu Arengukeskuse ja sotsiaalkindlustusameti spetsialistid. Profiili põhjal valmis selle suve lõpus 2-aastane tegevuskava, mis on valdkonna töötajatele tegevusjuhiseks. Need dokumendid leiab

Türi valla kodulehelt.

Rõõmsa vahemärkusena olgu lisatud, et meie koostatud materjale on juba ka teised omavalitsused eeskujuks küsinud.

Muidugi, aitame rõõmuga.

Mitmed tegevuskavasse kirja saanud asjad on juba töös. Näiteks vanemluse toetamise programmid, nõustamine ja peretegevused Perepesas, Kevade kooli teenuste laiendamine ning uued tegevused huvitegevuse ja noortetöö mitmekesistamiseks.

Loodud on laste ja perede heaolu juhtrühm, kes oma esimesel kogunemisel võttis vaatluse alla koolikohustuse mittetäitmise ja laste suunamise riigi poolt rahastatud rehabilitatsiooniteenusele juhul, kui esmatasandi (kooli, lasteaia, valla) pakutavad teenused ei ole piisavad. Novembris viime läbi vallas lastega töötavate tugiisikute esimese kovisiooni, et planeerida edasisi samme nende väga vajalike tugitöötajate toetamiseks.

Tugiisikuteenuse korraldus ongi järgmine muudatus, mis riigi sammude ja rahastuse muutuste tõttu uuest aastast igal juhul toimub. Ühelgi meie valla perel muretseda ei tasu, Türi vallas on lähtutud abivajadusest, pole piirdutud riigilt saadud raha kasutamisega, vaid on leitud vajadusel lisa. Mõistagi tuleb seda teha ratsionaalselt, liiati olukorras, kus majanduslangus ka valla rahakotti hoolega räsib.

Juba praegu oleme korraldanud nii, et lepingud tugiisikutega on valdavalt sõlmitud kas vastava õppeasutuse või vallavalitsuse

poolt, seega on kogu andmestik meil olemas ja novembrikuu jooksul võtab lastekaitsespetsialist kõigi praegu teenust saavate peredega ühendust, et vajalikud dokumendid täita ja teenusega sujuvalt jätkata.

Uue aasta algusest on vallamajas kavas veel üks praktiline peresid puudutav muudatus. Ühe haridusspetsialisti töömaaks saab haridusteemadest see osa, mis puudutab erivajadustega lapsi, sh tugiisiku ja rehabilitatsiooniteenusele suunamine ja muud toetavad teenused. Samuti koolides pakutava õpitoe jälgimine ja selle põhjal perede nõustamine just sobivaima kooli valikul. Mõneti saab selles ametikohas läbi põimitud haridus- ja sotsiaalvaldkond, nagu ta ju päriselus ongi. Loodetavasti on ka peredel niimoodi selgem, et pea kõigile sarnastele küsimustele saab vastuseid ühest kohast. Kuni aasta lõpuni aga on paljud toetavad teenused veel lastekaitsespetsialisti laual.

Märgilise sammuna soovin Türi Rahvalehes leida kindla koha laste ja perede heaolu loomiseks tehtava ennetustegevuse ja peredele vajaliku info kajastamiseks. Et see kõige tähtsam – lapsed ja pered ning vanemluse toetamine oleks meil alati hästi silma all. Mitte alles siis, kui probleemid on üle pea. Pöörates rohkem ressurssi ja tähelepanu ennetustööle, saame tulevikus vähem tõdeda näiteks vaimse tervise muresid, raskusi oma tööelu korraldamisel või vähem kajastada politseiuudiseid.

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

3

uudised/kultuur Türi vallas asuvate korterelamute renoveerimine Järvamaal, sealhulgas ka Türi vallas on kortermajade renoveerimine olnud väga visa protsess. Ühelt poolt on puudu ettevõtmisest, aga teiselt poolt kindlasti ka teadmistest, millised on kortermajade renoveerimise kaasrahastamise võimalused. Üheks selliseks võimaluseks on AS-lt Kredex renoveerimistoetuste küsimine. 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil planeeritakse korterelamute renoveerimist toetada üle Eesti 366 miljoni euroga, mis omab märkimisväärset positiivset mõju amortiseeruvale elamufondile.

Et Türi valla kortermajade ühistud oleksid võimelised kaasa rääkima renoveerimise kaasrahastusel, võttis Türi vallavolikogu 24. septembril 2020 vastu otsuse nr 47, millega anti vallavalitsusele ülesanne Türi vallas asuvate korterelamute renoveerimist toetavate tegevuste korraldamiseks ja renoveerimisprojektide väljatöötamiseks.

22. oktoobril 2020 sõlmis Türi vallavalitsus eraisikuga, kellel on varasem kogemus korterelamutele renoveerimistoetuse saamiseks kaasa aitamisel, käsunduslepingu tähtajaga 6 kuud. Lepingu eesmärgiks on, et lepingupartner aitab kaasa järgmistes ülesannetes: • kaardistab Türi valla haldusterritooriumil asuvad korterelamud ning selgitab välja korterelamute valitsejate (korteriühistute) kontaktandmed; • selgitab välja vajadused ja valmisoleku kortermajade renoveerimiseks; • teavitab korteriühistuid korterelamu renoveerimistoetuse saamise võimalustest ning nõustab korteriühistuid, kes soovivad korterelamuid renoveerida, renoveerimise protsessidest; • abistab renoveerimistoetust soovivaid korteriühistuid eeskätt SA-lt KredEx renoveerimistoetuste taotlemisel; • osaleb võimalusel korteriühistute koosolekutel, jagab korterelamute renoveerimiseks toetuste saamise võimaluste ja tingimuste kohta teavet nii korteriühistute koosolekutel kui ka Türi valla veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalites.

Türi vallavalitsus ja volikogu usuvad, et korteriühistud näevad eelpool märgitus võimalust oma elamute rekonstrueerimise kaasrahastamisel, mis aitaks kaasa elamistingimuste parandamisele, kinnisvaraturu elavnemisele ning sellest tulenevalt võimalike uute elanike saabumisele Türi valda.

Innukust ja tahet informatsiooni hankimisel ja võimalike renoveerimise kaasrahastuste leidmisel.

Urmas Kupp

majandusosakonna juhataja

Väätsa põhikool sai ettevõtliku kooli standardi hõbetaseme tunnustuse Haridusprogramm Ettevõtlik Kool omistas tänavu 17 haridusasutusele esimese astme kvaliteedimärgise ehk baastaseme ja 5 koolile teise astme ehk hõbetaseme. Ettevõtlik Kool või Ettevõtlik Lasteaed kvaliteedimärgise kasutamise õiguse saavad need koolid ja lasteaiad, kelle õppeasutus vastab ettevõtliku õppe kriteeriumitele olulistes lasteaia ja koolielu valdkondades. Järvamaal pälvis hõbetaseme tunnustuse Väätsa põhikool. „Ettevõtlikus koolis on olulisel kohal kaasav ja ettevõtlik õpe, mis jõuab nii ainetundidesse kui ka õppetöö välisesse aega. Vastava standardi saamiseks tuleb igal õppeasutusel läbida hindamine, mis viiakse läbi järgmistes valdkondades: eestvedamine ja juhtimine; personalivaldkond; koostöö huvigruppidega; ressursside juhtimine; õppe- ja kasvatusprotsess. Hindamise edukalt läbinutele antakse üle tunnustuskiri koos standardit tõendava autahvli ja lipuga,“ selgitab Ettevõtliku Kooli arendusjuht Heidi Uustalu.

Tunnustust jagatakse kolmel erineval tasemel: baas-, hõbe- ja kuldtasemel.

Väätsa põhikooli direktori Anneli Mandi sõnul on osalemine Ettevõtliku Kooli haridusprogrammis suunanud aasta-aastalt üha enam ja teadlikumalt ettevõtliku mõtte ja hoiaku kandmisele ning rakendamisele kooli igapäevastes tegevustes. „Hõbetase tõstab meie enesekindlust seatud sihil edasi liikuda ning on kinnitus, et oleme teinud head tööd. Eelkõige on see õpetajate tegevuse ja mõtteviisi tunnustus,“ ütleb Mand.

Vana hoone ümberehitustööd algasid katusevahetusest. Maarja Brause sõnul saab hoone korrastatud järk-järgult ja esimese korruse ruumid saavad avatud esimesel võimalusel.

Teet Reier

Kerkib uus kogukonnakeskus Tähelepanelik türilane on kindlasti märganud viimase kolme nädala jooksul vilgast ehitustegevust Türi kesklinnas asuva maja ümber, milles kunagi asus Joosu pood. Sinna on valmimas uus kogukonnakeskus.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

„Oi, neid mõtteid, mis siin peaks olema või saaks tulevikus olla, on palju. Väga palju. Ja neid lisandub vastavalt olukorrale,“ muheleb majaomanik Maarja Brause. „Eks üks asi oli seda hoonet väljast vaadata ja plaane teha, teine aga näha seda nüüd, kui on käimas katusevahetus ja ruumid eelmise omaniku kraamist hakkavad lõpuks puhtaks saama.“ Aga Brause sõnul võib öelda küll, et üks hoone nii linna kui kogukonna jaoks on päästetud. „Majadel on see halb omadus, et kasutuseta seistes nad kipuvad oma väärtust kaotama ja võimalik, et siingi poleks paari aasta pärast olnud enam midagi korrastada. “Üllatusi on tulnud päevavalgele ja seisukord selgemaks saanud, seda enam, et tegu on ühe kesklinna vanima majaga, mida on muidugi mitmeid kordi ümber ehitatud,“ lisab Brause.

Aga millised on siis mõtted maja tuleviku osas. „Esimesele korrusele võiksid omale koha leida näiteks kohvik ja pood. Teisele korrusele saab välja ehitada külaliskorterid, maja ühte tiiba vastuvõturuumid terviseteenuste osutamiseks.”

“Võimalik on luua rehabilitatsiooniasutus, aga ka näiteks väikese lastehoiu avamine võib saada võimalikuks, kui selle järgi

nõudlust peaks olema. Ruume on palju ja need renoveeritakse selliselt, et nad vastavad nõuetele ning sobivad erinevateks tegevusteks.”

“Igal juhul võiks majast saada koht, mis pakub erinevaid võimalusi kohalikele inimestele oma toodete turustamiseks, töö tegemiseks või muul moel kaasa löömiseks, kuid ka lihtsalt sisse astumiseks, suhtlemiseks ja mõnusalt koos olemiseks. Alumine tänavapoolne osa on plaanis kujundada nii, et see meenutab justkui suurt hubast elutuba, kuhu saab kokku tulla istuma, juttu ajama, kohvi jooma ja mängima.” “Üritame oma mõtteid maja kasutuse osas sättida vastavalt sellele, mida meil siin väikeses kogukonnas enim vaja oleks ja millele saaks leida lahenduse eraalgatuslikult, ilma selleta et riik või kohalik omavalitsus peaks midagi kohe ja kiirelt ära tegema,“ selgitab Brause. „Pood võiks pakkuda kohalikke tooteid ja kohvikus tegutseksid järgemööda kohalikud toiduvalmistajad. Et tekiks mitmekülgsus ja inimesed saaksid ise kaasa lüüa. Kui ülemisele korrusele külaliskorterid valmis saavad, saame elavdada ka siseturismi ja miks ka mitte oodata väliskülalisi pikemale puhkusele.

Kui samal ajal toimetab alumisel korrusel erinevatele kohalikele ettevõtjatele turustusvõimalust andev kohalike toodete pood ning kohvik, siis laieneb nende turg ka meie linnakese külalistele.”

“Külaliskorterite olemasolu võimaldab pakkuda kerget ja mugavat lahendust ka külalislektoritele ja -terapeutidele, kes

saaksid samas majas teha ära oma tööotsa ja samas mõnusalt vaba aega veeta. Õuealal on tore vana kõrvalhoone ja maakelder, suur kinnine krunt ja palju võimalusi, kuidas külastajale ja personalile ning nende peredele olemine veel mõnusamaks teha.“ Kui küsin, millal uksed avatakse, siis arvab Brause, et osa majast võiks avaneda juba üsna pea. „Hetkel on ta veel paljudele endine Joosu pood. Küllap me jõuame nimeni ka ja avame uksed siis, kui vähemalt osa hoonest on kasutusvalmis, kõike me korraga ära teha ei jaksa, ikka sammhaaval ja huviliste ning kogukonna toel proovime meiegi ehitada ja areneda tulevikupildis kogukonnakeskuseks.“

KOMMENTAAR: Aili Avi,Türi kogukonnaseltsi juhatuse liige: „Türi kogukonnaseltsi rahvas tervitab uut tulijat, veel nimeta kokkukäimiskohta Paide tänaval. Igasugu eraalgatused loovad ka Türi oma näo. Rohelist mõtteviisi kandev koht on Konna maja vaates eriti äge.

Me toimetame Konnas projektide, valla ja oma tahte ning annetajate toel. Meie suund on kestlik eluviis, Türi ajalooline hoonestus, ehitusteadlikkus, rahvakalender, käsitöö ja kogukondlike noorte järelkasv. Toimetame omasoodu ja ka Rohevesti teeme jälle.

Ehk suurelt unistades teemegi seda varsti ülelinnalisena. Aga segadus nn mitme kogukonnamajaga laheneb, kui Maarja majale nime paneb. Konn kesklinna ei koli, vaid armastab ikka oma Konnaküla ja jõeäärt. Edu kõigile tegusatele ja toimekatele!

MTÜ-de ja seltsitegevuse toetust saab taotleda kuni 1. detsembrini

1. detsembriks ootame mittetulundusühingute ja seltsingute taotlusi tegevustoetuste ning ürituste toetuse saamiseks. Toetuse andmise eesmärk on laiendada Türi vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootegevuse võimalusi, arendada kodanikualgatuslikku tegevust ning soodustada valla elanike koostööd.

Toetust antakse 1) tegevustoetusena mittetulundusühingutele taotleja igapäevase tegevuse korraldamiseks, kohaliku kogukonna tegevuseks vajaliku Türi vallas asuva hoone haldamisega seotud kulude eest tasumise toetamiseks, tegevuse tutvustamiseks ja mittetulundusühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks: 2) ühekordse toetusena mittetulundusühingutele ja seltsingutele kohalikule elanikkonnale suunatud või kohalike elanike korraldatavate ürituste ja ühistegevuste teostamiseks; 3) projektitoetusena mittetulundusühingutele erinevatest fondidest ja programmidest rahastatavate projektide kaasfinantseerimiseks.

Toetust võivad taotleda mittetulundusühingud ja seltsingus, kes tegutsevad Türi valla haldusterritooriumil ning kes tegelevad Türi valla eri piirkondade elanike ühistegevuse, kultuuri-, spordi- ja noorsootegevuste võimaluste pakkumisega või tegutsevad põhiliselt väljaspool Türi valda, kuid kelle tegevusest saavad Türi valla elanikud kasu.

1. detsembriks oodatakse taotlusi järgmiseks eelarveaastaks tegevustoetuse saamiseks või järgneva aasta juulini planeeritavate ühisürituste korraldamise toetamiseks. Taotluste ja aruannete esitamiseks ei ole kindlaid vorminõudeid, küll aga on taotlejatele abiks soovituslikud vormid, mis on kättesaadavad Türi valla kodulehelt.

Taotlusi hindab komisjon, kes teeb ettepaneku vallavalitsusele kas taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vallavalitsuse korralduse alusel makstakse toetus välja. Korraldusse, millega raha eraldatakse, märgitakse toetussumma, mille jaoks ja kellele raha eraldatakse ning samuti aruande esitamise tähtaeg.

Aruande esitamisel ei pea kuludokumente esitama kuni 150 eurose toetuse puhul. Küll aga on vallavalitsusel alati õigus neid kuludokumente vajadusel küsida. Suurema kui 150 eurose toetuse korral on kuludokumendid üks osa aruandest. Sisulise aruande esitamise kohustus lasub kõikidel toetuse saajatel.

Säsil Rammo, Türi vallavalitsus

Leedu suursaadiku esindajad ja Eesti leedulaste ühenduse esindus külastas 2. novembril Türi valda. Hingede aja puhul asetati küünlad ja lilled endise Leedu armee leitnandi Kazimieras Truškauskase (1912-1995) hauale Türi Kõrgessaare kalmistul.

Abivallavanem Elari Hiis tervitas ja tänas külalisi, et nad hoiavad kaasmaalase mälestust.

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

4

haridus Türi vald tänas oma õpetajaid

Rahvusvahelist õpetajate päeva tähistati Türi vallas traditsioonilise tänuõhtuga, millest said osa valla üldhariduskoolide, lasteaedade ja muusikakooli õpetajad. Ligi 200 õpetajat veetis koos meeleoluka õhtu, kus anti üle ka valla hariduspreemiad.

Preemiale kandideerisid Anneli Talviste, Maigi Martjak ja Ly Paas Türi põhikoolist, Sirje Zõbina Käru põhikoolist, Eve Tammekänd Türi Kevade koolist, Ethel Koit Türi ühisgümnaasiumist, Riina Järva Türi lasteaiast, Kelly Saatmann Väätsa põhikoolist, Helen Ott Türi muusikakoolist ning Virve Kaljula, kelle kandidatuuri esitas Laupa põhikool. Türi valla haridustöötaja 2020 aunimetus ja preemia anti Anneli Talvistele, Kelly Saatmannile ja Helen Otile.

Tänuõhtul aitasid meeleolu luua akustiline duo Birgit Sarrap ja Peter Põder, Sandra Elisee ja Marianne Juhkam ning Türi tantsustuudio rühm Sensa Helit Seljamaa juhendamisel. Õhtu kujundas tervikuks Ave Avamere.

TR

Laupalt Valka ja tagasi Laupa kool liitus 2020. a. algul liikuma kutsuva kooli perega, et veelgi rohkem väärtustada tugevamat tervist, mis tuleb paljuski läbi igapäevase liikumise.

Sellest lähtuvalt võtsid õpetajad EOK poolt korraldatud üle-eestilisel spordinädalal vastu väljakutse, läbida nädalaga poolmaraton ehk 21,1 km. Kilomeetreid kogunes aga kamba peale nii palju, et „jõudsime” Laupalt Valka ja tagasi ka ehk 280,7 km.

Lisaks läbisime samal nädalal toimunud spordipäevajärgsel matkal kogu kooliga veel üle 300 km, kuna 3 km ringi läbis ühiselt ligi 120 Laupa kooli õpilast ja õpetajat. Seega õpilaste abiga jõudsime teise tiiru veel Valka ära teha.

Hoo saime sisse ja nüüdseks veedame iga päev pikad vahetunnid kogu kooliperega õues, kas jalutades, ronides madalseiklusrajal, kasutades välijõusaali, mängides palli, lauatennist, sulgpalli vm.

Nii me kõik koos tervemaks ja tugevamaks saame!

Deivi Šadeiko

Laupa põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

Oisu lasteaia oma buss, auto ja sopaköök Suve lõpus kaunistasid Oisu lasteaia Naerlindude rühma õueala üks buss ja üks auto. Vahvad atraktsioonid mõlkusid rühma töötajate Siiri Rätsepa ja Ülle Laanistu peas juba sügisel, kui toodi kohale euroalused. Natuke toimetamist soojemate ilmadega ja suve lõpuks oli lastel juba võimalus õueala reisiplaane teha ja sõita, kuhu süda kutsub.

Keerulisematel puurimistel ja saagimistel oli abiks ka meie tubli ja asendamatu töömees Urmas Mikola.

Kevadel oli aga plaani võetud sopaköögi ehitus, mille algusele tõmbas kriipsu peale koroona.

Idee jäi püsima ja sügisel sai lastevanemate koosolekul ehitusele uus lootus antud.

Linnupesa rühma Heleri Välimäe vanemad võtsid uue mõtte enda südameasjaks ja juba oktoobri alguses saadeti mulle esimene pilt valmivast sopaköögist. Lisandus aina uusi ideid ja põnevaid detaile.

Peagi oli viimast lihvi köögile andmas ka Kermo Nõlvaku ema.

Sopaköök on lastele heaks võimaluseks „toitu“ valmistada nii porist, liivast, kividest, lehtedest kui ka paljust muust, mida looduses leida ja milleks fantaasiat jagub. Ei pea põdema köögis valitseva segaduse või köögi enda määrdumise pärast.

Sopaköögi eesmärgiks on võimalda loov- ja rollimängu ning võimalust keeta õiges ja lubatud kohas porisuppi. Linnupesa lapsevanemad on toonud uude sopakööki ka päris potte, panne, kausse, lauanõusid ja muud köögis vajalikku. Lapse loovuse arengule mõjub väga hästi, kui ta saab mängida päris asjadega.

Täname järgmisi Linnupesa rühma lapsevanemaid: Rita Kaljura ja Heigo Välimäe - suure vaeva nägijad, kes köögi valmis meisterdasid; Lisann Komp - aitas sopakööki viimistleda; Meelis Välimäe - aitas köögi lasteaeda transportida ja Monika Linder, Tiina Kaulen ja Silva Meesak - tõid lastele mängimiseks köögitarvikuid.

Anneli Raitar

Retla-Kabala kooli Oisu lasteaia õpetaja

Igaühel oma pill Laupa põhikoolis tähistati seekordset rahvusvahelist muusikapäeva (1. okt) omavalmistud pillide näitusega, mis kujunes väga populaarseks. Välja oli pandud 72 õpilase loodud pillid. Fantaasiast ja taiplikkusest puudust ei olnud ning pillide algmaterjaliks oli valitud kõige uskumatumaid vahendeid veetorudest kuni mutrivõtmeteni välja.

Kõige rohkem oli meisterdatud igasuguseid rütmipille (marakad, tamburiinid, jauramid jm), kuid leidus ka meloodiapille (kitarr, ksülofon, kannel, naelapill jm). Näitust said kahe nädala jooksul uudistada kõik õpilased, koolitöötajad, lapsevanemad, kes koosolekule tulid, ja külalised, kes sel ajal koolimajja sattusid. Nii õpilased kui ka õpetajad said näitusel olnud pillidest valida oma lemmiku ning kõige rohkem punkte kogunud pillide meistreid premeeriti tugevate aplausidega.

Enne koolivaheajale minekut moodustati kõikidest pillidest koosnev orkester ning lauluga „Igaühel oma pill” sai näitus võimsa punkti.

Piia Kuldpärg,

Laupa põhikooli muusikaõpetaja

Türi ühisgümnaasiumi toimekas oktoobrikuu

Oktoobrikuu jahedad ja vihmased ilmad on kapist välja toonud õhukesed kindad ja sallid. Mütsi kandmiseks on sellel aastal ilmselgelt vara.

Läbi karge sügisilma liiguvad gümnasistid kiirel sammul Türi lasteaia uste poole, et alustada seal uue ja põneva lastehoiu valikkursusega.

12. oktoobril allkirjastasid koostöölepingu Türi lasteaia direktor Angela Lõhmus ja Türi ühisgümnaasiumi direktor Katrin Puusepp, mille kohaselt saavad 16 Türi ühisgümnaasiumi õpilast läbida viis õppepäeva kolmes Türi lasteaia õppekohas.

Valikkursuse eesmärgiks on anda teadmisi, kuidas olla lasteaias muutuste looja, kuidas toetada õpetajana mudilaste turvalist lapsepõlve, kuidas luua sisukaid õppetegevusi ning kuidas olla hea meeskonna liige.

Kooli direktori sõnul annab uus valikkursus noortele võimaluse lähemalt tutvuda lasteaiaõpetaja ametiga ja seeläbi toetada noort tulevase eriala valikul.

Jõudes tagasi koolimajja, näeme laudade taga palju sagimist. Õpilased hoiavad oma ninad vastu mingit trükist ning arutavad üksteisega loetud ridu.

Lähemalt uurides selgub, et kaua oodatud TÜGi koolilehe Mis Ütled teine number on ilmunud.

Oktoobrikuu numbrist leiate ka põnevat lugemist värskete vilistlaste toimetuste, õpimotivatsiooni hoidmise ja teise ringi kaupade tarbimise kohta.

Toimetajate Marlen Serbini ja Deisy Nursi järjekindel siht on

Türi lasteaia direktor Angela Lõhmus (vasakul) ja Türi ühisgümnaasiumi direktor Katrin Puusepp allkirjastamas koostöölepingut. tuua lugejateni leht, mis pakub teadmisi ja meelelahutust samal ajal. Mis Ütled on koos toimetajate sõnavõtu ja põnevate mõtetega digitaalselt kättesaadav Türi ühisgümnaasiumi kodulehel.

Head lugemist!

Juba aastaid toimetab meie majas ka TÜGlaste gümnaasium, kus õppetööga teevad tutvust 5-7 aastased mudilased.

Kord kuus toimuvaid tunde viivad läbi gümnasistid, aga seda ikka lastele sobivas võtmes.

Sel aastal toimus esimene tund Euroopa programmeerimisnädalal ja nii oli õppeaasta

algus päris „särtsakas“. TÜGlaste gümnaasiumiga liitumiseks tuleb registreeruda aadressil pille.kuulme@tyriyg.tyri.ee.

Järgmine TÜGlaste gümnaasium leiab aset 10. novembril, mil toimub kehalise kasvatuse tund, järge ootavad veel keemia, matemaatika, inglise keel jm.

Kevadel lõpetatakse seegi gümnaasium ühise vahva üritusega ja mudilased saavad oma esimese koolitunnistuse. „Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarku-

seni.” Eesti kirjaniku Arvo Valtoni mõttetera on just see pärl, millega juhatada sisse meie kooli seitsmekuuline klassidevaheline mälumänguturniir. On aeg mälusopist otsida üles õpitud teadmised ning tuletada meelde elusündmused, mis küsimustele vastused annaksid.

Neljaliikmelised võistkonnad alustasid oma teadmiste proovile panemisega juba siis, kui kuldsed lehed päikese käes särasid ja sügisesse ilu tõid. Edu ja jõudu kõigile mänguritele!

Ketlin Salla

Türi ühisgümnaasiumi arendusjuht

Türil kutsutakse ellu noortevolikogu Türil on üle 12 aasta tegutsenud küll hoogsamalt, küll vaiksemalt mitmes koosseisus noorte ümarlaudasid või noortekogusid. Lisaks on noortekeskuse ja noortetubade juurde loodud noorteaktiive.

Pikemalt tegutsenud noortekogu on jõudnud sinnamaale, et soovib ellu kutsuda Türi valla noortevolikogu, mis tegutseks vallavolikogu all.

Noortevolikogu täieõiguslikuks ellu kutsumiseks koostasid aktiivsed noortekogu noored noortevolikogu põhimääruse ja edastasid selle 29. oktoobril Türi vallavolikogule kinnitamiseks.

Väljavõte põhimäärusest: Türi valla noortevolikogu põhimäärus Määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 9 lg-te 1–3 alusel ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p-ga 1. § 1. Asutamine Türi vallavolikogu juurde moodustatakse Türi valla noortevolikogu (edaspidi noortevolikogu).

§ 2. Üldsätted (1) Noortevolikogu on Türi vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) juures tegutsev Türi valla noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mis esindab Türi valla noorte huve.

(2) Noortevolikogu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel. Noortevolikogu põhitegevus on kaasata noori aktiivselt osalema ühiskondliku elu korraldamises.

(3) Noortevolikogu ettepanekud on vallavolikogule ja Türi vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) soovitusliku loomuga.

(4) Vallavolikogu küsib nõu noortevolikogult noori puudutavate tegevuste kavandamisel, teostamisel ja hindamisel.

(5) Noortevolikogu valimise ja tegutsemise alused sätestatakse põhimäärusega.

(6) Noortevolikogu juhindub oma tegevuses riigi ja Türi valla õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. § 3. Eesmärk ja põhitegevus (1) Noortevolikogu eesmärk

on kaitsta noorte huvisid vallas, rääkida kaasa valla noori puudutavates küsimustes, tutvustada noortele demokraatia põhimõtteid, julgustada noorte kodanikualgatust ning kaasata noori vallaelu korraldamist puudutavatesse otsustusprotsessidesse.

(2) Eesmärgi täitmiseks noortevolikogu: 1) arutab noori puudutavaid küsimusi, mis kuuluvad valla võimupädevusse, ning teeb vallavolikogule ja -valitsusele noorte huvidest ja vajadustest lähtuvaid ettepanekuid; 2) tutvustab noortele demokraatia põhimõtteid ja korraldab üritusi (koolitusi) ning omaalgatuslikke projekte (sh viib läbi „Noorte osaluse fondi“ projektikonkurssi), et suurendada noorte sotsiaalpoliitilist teadlikkust ja aktiivsust vallaelu korralduslikes küsimustes; 3) teeb koostööd vallavolikogu, vallavalitsuse ja teiste valdade ja/ või linnade noortevolikogudega; 4) esindab Türi valla noori maakondliku, riikliku või rah-

vusvahelise tasandi eri noorteüritustel ning otsustuskogudes; 5) julgustab noorte kodanikualgatust; 6) esindab noorte huve vallas; § 5. Valimiskord (5) Türi valla Noortevolikogu liikmete arvuks on 15. § 9. Õigused Noortevolikogul on õigus: (1) arutada Türi valla noori puudutavaid küsimusi ning teha ettepanekuid vallavolikogule ja -valitsusele; (2) teha ettepanekuid valla menetluses olevate õigusaktide eelnõude kohta, mis on seotud noorte huvidega; (3) kaasata oma tegevusse eksperte; (4) moodustada töörühmi ja algatada teemaarutelusid; (5) algatada noorte projekte Türi noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen kutsub üles kõiki valla noori vanuses 13–26 eluaastat, kes sooviksid ka noortevolikogu töösse panustada ja selle tegemistes osaleda, endast märku andma e-posti aadressil: sulo.sarkinen.tyri.ee

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

5

persoonid

Seitse küsimust kolmele õpetajale Oktoobri alguses selgusid tänavused Türi valla hariduspreemia laureaadid.

Sedakorda pälvisid tunnustuse Türi põhikooli õpetaja Anneli Talviste, Türi muusikakooli õpetaja ja õppealajuhataja Helen Ott ning Väätsa põhikooli huvijuht ja õpetaja Kelly Saatmann.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Alljärgnevalt saab lugeda väikest usutlust kõigi kolme õpetajaga.

Kõik nad käisid ka külas Türi valla raadiosaates, mis oli eetris 23. oktoobril.

Mis oli selleks tõukeks/suunaandjaks, mis tõi Teid õpetajaameti juurde?

Anneli Talviste: suunaandjaks olid mu enda õpetajad, kes soovitasid. Uskusin ja usaldasin neid. Kindlasti oli üheks oluliseks tõukeks ka see, et mu ema ning onutütred on selle ameti esindajad ja teadsin, millega end seon. Ega asjata öelda, et töö määrab selle, kes sa oled. Mäletan oma valiku väljaütlemist IV klassi õpilasena.

Helen Ott: minul on tulnud õpetajatöö hästi loomulikult.

Kunagi Elleri-koolis hakkasin vähehaaval asendama oma õpetajat Reet Metsa, kui ta ära oli.

Edasi sain juhendada Põltsamaa suvekoolis tšelloõpilasi ja kohe peale seda pakutigi tööd samas muusikakoolis, mis tol ajal tähendas noore ja rohelisena uue eriala avamist ja eriala propageerimist. Samuti olen töötanud Elleri-koolis ja Tartu I muusikakoolis ning nüüd juba 13. aastat Türi muusikakoolis.

Kelly Saatmann: minu jaoks on kujunenud see teekond väga põnevalt. Õpetajaamet on pigem leidnud mind, mina poleks endas osanud õpetaja omadusi märgata. Ma olen pea 10. aastat tegutsenud koolitajana ja mul on olnud koostööd võimalik teha inimestega vanuses 2–86. Koolitajana töötamine ongi mulle seda teed veidi silunud. 2016/17 õppeaastal kutsuti mind kellegi soovitusel muusikaõpetajaks ühte armsasse lasteaed-kooli ja ilmselt mingi pisikene mõte jäi sellest ajast minu sisse idanema.

Sain mitmeid soovitusi peale seda ikkagi proovida mõnda toredasse kooli õpetajaks. Paar korda proovisin, aga uksed avanesid hoopis huvijuhina. Sealt edasi sain võimaluse õpetaja ameti osas ja nii ma siis olen ennast õpetajana saanud lihvida ja tunnen küll täna, et palju on veel õppida.

Koolid, kus Te õpetate, on erinevad: põhikool, muusikakool… kuidas iseloomustaksite oma tänast töökohta, kolleege ja õpilasi?

Anneli Talviste: Türi põhikool, kus töötan, on olnud 10 aastat muutuste tuules. Pärast Türil toimunud haridusreformi on püütud tegeleda ühel ja teisel moel, et meie kool oleks hea

kool, otsitud oma teed. Nüüd lõpuks on valmis uus koolihoone ja õpime tingimustes, mis peaksid soodustama nii õpihuvi kui igakülgset koostööd.

Minu kõrval on hoolivad ja rõõmsameelsed kolleegid ja vaatamata suurele kollektiivile toimib vastastikune abi ja üksteisega arvestamine. Iga päev õpin koos oma õpilastega, otsime koos vastuseid küsimustele, mida põnev maailm pakub. Eesti keelt ja kirjandust saab kõigega lõimida, need ained pakuvad põnevaid väljundeid õpilase eneseväljenduseks.

Hommikuti on tuledest säravasse koolimajja tulla puhas rõõm, sest enam ei pea kartma, et tundi hiljaks jääd, mis veel aasta tagasi mitme maja vahet liikudes peavalu valmistas. Kui kell heliseb, oleme koos valmis sukelduma sõnamere avarustesse, leidma vastuseid õhku visatud küsimustele, uudistama lauselohesid ja sõnamängu võimalusi, looma ise üllatavaid tekste jne.

Helen Ott: minu töökoht on kaasaegne, meeldiv ja igati õppetööd soodustav. Olemas on kõik vajaminevad töövahendid ja tehnilised lahendused. Kolleegid on sõbralikud, positiivselt ambitsioonikad ja üdini professionaalsed. Meil on suurepärane ja kokkuhoidev meeskond. Õpilased on mul tublid.

Need, kes ise hoolega pingutavad, saavad osaleda paljudel erinevatel üritustel, festivalidel, konkurssidel, meistrikursustel ja suvekoolides. Meil on tore punt.

Kelly Saatmann: mul on rõõm töötada Väätsa põhikoolis huvijuhi ja õpetajana. Õpetan inglise keelt ja ettevõtlust. Teist aastat olen ka klassijuhataja. Koos vilistlastega on vedada näitering ja meediaring. Minu arvates just need inimesed selles koolimajas ja kogukonnas on andnud mulle

võimaluse olla see, kes täna olen.

Ilma koolijuhi, kolleegide, õpilaste ja lapsevanemate usalduseta tegutseda oleks võimatu. Õpetajana on kõik need olulised inimesed minu kujundajad.

Ma olen saanud olla loov ja mul on lubatud teha ka vigu. Minu jaoks on väga omane analüüsida oma tegevusi ja see on aidanud märgata seda olulist, mida peab muutma. Väätsa põhikool on ilma liialdamata minu jaoks parim kool, kus olla. Me ju ikka oleme tavaliselt seal, kus on hea olla. Õpetajaameti juurde kuulub ju tegelikult palju enamat kui pelgalt ettenähtud tunnid koolimajas. Tihti on see amet ka 24/7 kohustuseks. Kas on tulnud ette tunnet, et enam ei taha, ei jaksa ning kuidas sellest üle saada?

Anneli Talviste: loomulikult ei kulge me vaid helguses, kuigi väga püüad, et pea ikkagi püsiks mõistlikus selguses. Pole alati õnnestunud vältida hetki, mil tõesti tajud, kuidas ei jõua enam maailmale end tõestada ning su peale on langenud ebaõigluse torkiv võrk...

Ootamatuste vastu ei saagi end alati kindlustada, aga õnneks tead, et kõik on mööduv.

Püüad oma mõttelahingu peas välja kannatada, mis muud.

Mind aitavad sõnad ja lood, vastumürgiks või imesalviks ikka needsamad, mis haigetki teevad.

Kõige kohta on keegi juba midagi öelnud ja tavaliselt need laused sinuni õigel ajal ka jõuavad.

Ma käin palju teatris, need lood, mis lavalaudadel sünnivad, aitavad analüüsida, mõnest endaga sündinud halvemast loost võib pärast sellist läbiseedimist saada suisa gurmeejuhtum, mida hiljem meenutad kui peatükki käsiraamatust. Kõige enam aitab hea kolleeg, kellega üksipulgi juhtumi läbi arutad, nii saab kogetud jagamisest õppetund.

Viimase õlekõrrena tuleb meelde mõte, mis lohutab - ma ei oska ju midagi muud - ning selleks korraks rahu maa peal.

Helen Ott: olen muusikakoolis töötanud üle 20 aasta ja seda pole veel juhtunud, et ma päriselt tahaks loobuda, sest pilliõpetaja töö on niivõrd vaheldusrikas, et tüdimust enamasti ei teki. Kuigi vahel on raskemaid perioode.

Kelly Saatmann: ma usun, et on päris mitmeid selliseid ameteid, kus me võtame töö endaga kaasa. Ma päris nii pole tundnud, et nüüd enam ei tahaks seda tööd teha või ei jaksaks enam olla õpetaja.

Väsimust ikka esineb, kui on intensiivsem periood ja pean oluliseks aeg ajalt analüüsida, mida saaksid vajadusel muuta.

Ma olen alati seda meelt, et kui astun ämbrisse, siis pean ka seda julgema tunnistada. Kuidas muidu on võimalik õppida.

Suhtlemine on väga oluline ja mõnikord on vaja olla olemas just peale nii-öelda ametlikku tööaega. Ma pean oluliseks paindlikkust. Kui tunnen, et emotsioonid tahavad liialt esile tõusta, siis aitab jalutuskäik koos abikaasaga. Samuti naudin looduses viibimist, see aitab „kõvaketast“ tuulutada.

Millised on nii rõõmu kui ka murekohad õpetajatöös?

Anneli Talviste: rõõmu saan tunda, kui näen õpilastes mõttesära ning heameelt rahuldust pakkuvast loometegevusest. Kui õpilasel läheb hästi, on rõõm vastastikune. Klassijuhatajatöö pakub samuti hetki, mil tajud, et päev on korda läinud.

Tihti oma klassiga õppekäikudel käies või külalisesinejatega kohtudes on märgatud õpilaste hoolivust ja kiidetud nende asjalikkust. Selliseid hetki võib nimetada paisekunditeks küll, mis omakorda innustavad. Püüad ju isegi nii oma eeskuju ja valitud

tegevuste kaudu koos õpilastega maailma avastades lähtuda ikka sellest kõige tähtsamast - olla hea inimene.

Rõõmu valmistavad ka lapsevanemad, kes usaldavad, toetavad ja on koostööaltid, kelle head sõnad aitavad ka kõige meelemõrumast olukorrast välja rabeleda. Murekohad jäävad ka, ent mul on komme halb kiiresti unustada (uinuvas olekus muidugi püsib, ent ignoreerin ja püüan halvastki võtta head).

Tundide normkoormus võiks olla väiksem, et jõuaks oma igapäevatööd maksimaalse perfektsusega teha.

Mulle meenub Lauri Leesi kuldne mõte, kuidas hea õpetaja saab päevas anda vaid paar head tundi, kõik ülejäänu on haltuura. Paras katsumus on laveerida selle õrna niidiga, mis kergelt katkeda võib, kui ei märka öelda õigel ajal „Stopp!“ Ma olen oma õppetunni kätte saanud, oskan märgata seda viimast piiri, millest hoiduda.

Helen Ott: Rõõmustab see, kui õpilased teevad omapoolse töö hoolega ära ja saame koos põnevaid tegevusi ette võtta. Samuti see, kui on kolleegidega head suhted ja ootad heatujuliselt igat tööpäeva. Muretsema hakkan ma tavaliselt siis, kui õpilased on mitmeid tunde tujust ära ja kodutöö tegemata või kui vanemad ei tunne lapse tegevuse vastu huvi. Muusikakoolis õppimine nõuab siiski kogu perelt üsna suurt pingutust, kuna lisakoormus on päris suur.

Kelly Saatmann: kõige suurem rõõm on õpilased. See, kuidas noored mõtlevad, arutlevad.

Läbi nende silmade on võimalik mõista muutuvat maailma. Aegajalt tuleb olla tasakaalustaja, aga teinekord just innustada julgelt uusi asju proovima.

Ma ei ütleks, et on mured, vaid pigem on võimalused arenemiseks. Minu loomuses on olla küll kanaema, aga see avaldub kõige rohkem mu enda lastega. Õpetajana tunnen, et pigem soovin luua olukordi, kus õpilased saaksid kogemusi ja võimaluse õppida midagi, mida nad veel ei oska. Pean oluliseks seda, et õpilased saavad mind usaldada ja julgevad jääda iseendaks.

Kuidas möödus Teie jaoks kevadine kaugõppe katsumus?

Anneli Talviste: see oli selline „hoo ja hoobi vaheldus“. Digivahendite ja -keskkondade üleküllastus tuli kiiresti ja ilmselgelt on praegu nauditav lihtsalt klassiruumis koosolemine ja arutlemine, üksteise kuulamine, inimhääle nüansirikkuse tajumine.

Samas mulle ka meeldis, põnev oli end leida teistmoodi olukorras lahendusi otsimas. Sellise õppevormi kasutamine vaheldusena on kindlasti vajalik ja kasulik.

Helen Ott: Enam-vähem valutult. Kohanesime üsna kiiresti.

Kelly Saatmann: kevadist kaugõppe kogemust ma nime-

taksin võimaluseks õppimist teisest vaatenurgast näha ja märgata veel kasutamata võimalusi paremini. Päriselt oli võimalus luua klassiruumile täiesti uus tähendus. Minu jaoks oli kohe algusest peale oluline suhtlemine, et keegi õpilastest ei jääks üksinda ja lapsevanematel poleks liialt segadust.

Väätsa kooli tugevuseks oligi see, et me väga palju suhtlesime omavahel, eriti õpetajad omavahel ja õpilased ja õpetajad. Huvitavaid ja olulisi arutelusid jätkub siiani ja täna iga koolis käidud nädal on hoopis teise tähendusega.

Mille peale auhinnaraha kasutasite?

Anneli Talviste: toetan kultuuri, seega ikka teater, muusika, kino ja raamatud on minu kuluartikliteks.

Helen Ott: Panin kogumiskontole.

Kelly Saatmann: see oli tore üllatus ja enamus sellest rändas kohe meie pere „puhkusefondi“ Millistest enesetäiendamise võimalustest unistate ja kuidas hoiate „oma tassi täis“?

Anneli Talviste: tore oleks, kui saaks ühe enesetäienduse aasta, mil oleks koolist eemal ja võtaks erinevaid täiendkoolitusi. Veel põnevam tundub mõte õppida midagi täiesti uut, näiteks klaasipuhumist või metallehistööd.

Aasta kestev unistuste reis mõlgub ka meeles, aitab tassi täis hoida. Kui on unistusi, on kõik hästi.

Helen Ott: õnneks on juhtunud nii, et koolitused, mis on huvi pakkunud, on õnnestunud läbi käia. Samuti korraldan regulaarselt oma õpilastele erinevaid üritusi - osaleme meistrikursustel, konkurssidel ja festivalidel, mille üks oluline osa on teiste mängijate kuulamine ning teiste tšelloõpetajatega konsulteerimine. Osalen ise nii erialastel kui vabahariduslikel koolitustel. Käin kontsertidel ja teatris. Vabal ajal tegelen oma isiklike lastega ja disainin ja taastan vana mööblit.

Kelly Saatmann: hetkel õpin Tallinna ülikoolis andragoogika magistriõppes ja see võtab päris palju minu enesetäiendamise ajast. See ei takista muidugi kasutada võimalust kogeda ka muid õpiampse. Mul on vedanud, sest mu töökoht toetab enesearendamist ja huvi pakkuvaid võimalusi on mitmeid.

Ega ilma asjata nomineeritud tänavu TÕN-il Väätsa põhikooli kui õppijasõbralikku tööandjat.

Vabal ajal veedan palju aega koos oma perega. Nelja lapse emana on tegelikult päris lihtne vahel ennast unustada, aga olen seda õppinud viimaste aastatega, et peab seda enda aega ka jätma.

Siis tegelen muusikaga ja kirjutan luuletusi. Aeg-ajalt tuleb aga lihtsalt niisama ka olla ja vaadata, kuidas pilved taevas mustreid joonistavad ja putukad muruvaibas siblivad.

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

6

uudised/kultuur

Parim maaraamatukoguhoidja 2020 nominent on Heli Petrovits Türi vallast Iga raamatukogu oma omaenda nägu. Selle omaenda näo raamatukogule kujundavad just need raamatukoguhoidjad, kes seal töötavad.

Meie raamatukogutöötajad on tublid ja tragid inimesed, kellest enamus teevad oma tööd suure rõõmu ja missioonitundega. Sageli teevad nad rohkem, kui neilt oodatakse. Seda enam on rõõmu, kui seda tööd märgatakse. Ka väikene tunnustus toob naeratuse nende näole ning rahulolu ja tänutunde südamesse.

20.–30. oktoobril toimusid üle-eestilised raamatukogupäevad.

See on selline vahva aeg, kus pööratakse enam tähelepanu nii raamatukogudele kui ka nendes töötavatele raamatukoguhoidjatele. Eesti raamatukoguhoidjate ühingul on tore traditsioon igal aastal valida oma töö ja tegemistega kõige enam silma paistnud maaraamatukoguhoidja. Selleks esitavad kõikide maakondade keskraamatukogud raamatukoguhoidja, kes nende hinnangul on kõige enam selle tiitli vääriline.

Türi raamatukogu esitas Oisu raamatukoguhoidja Heli Petrovitsi Järvamaa aasta parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Meie rõõmuks oli sama meelt ka Järvamaa keskraamatukogu, kes nimetas Heli Eesti raamatukoguhoidjate ühingu poolt valitava parima maaraamatukoguhoidja 2020 tiitli nominendiks. Nüüd ootame ja loodame pöidlad pihus, et kõrge ja auväärne tiitel parim maaraamatukoguhoidja 2020 saaks teenitult meie tublile Helile.

Helil on pikaajaline töökogemust nii raamatukoguhoidjana kui raamatukogu juhatajana. Oma tööd on ta võtnud alati südamega, andes endast 100% ja enamgi. Koos raamatukoguhoidja Eha Marrandiga on nad võtnud oma südameasjaks teha lapsed sõbraks raamatutega. Ja kinnitan, et see on neil suurepäraselt välja tulnud!

Oisu lapsed on suured raamatusõbrad. Raamatukoguhoidjad korraldavad väga vahvaid raamatuüritusi, kus lisaks lugemisele saavad lapsed raamatute üle ka arutleda, joonistada jne.

Heli teeb tihedat koostööd õpetajatega. Alati on ta valmis otsima ja pakkuma lahendusi, kui õpetajad tulevad tema juurde oma ideede või muredega. Raamatukoguhoidjad on osavalt raamatud sidunud erinevate ainetundidega, kutsudes ka õpetajaid raamatukokku koolitunde läbi viima.

Olles pikaajaline raamatukogutöötaja, on ta jätkuvalt uuendusmeelne, pakkudes raamatukogus ka palju muid tegevusi, korraldades kogukondlikke näitusi ja väljapanekuid. Lisaks raamatukogutööle on ta aktiivne kogukonna liige, kirjutades MTÜ Okas kaudu suuri kogukondlikke projekte, millest on väga palju abi ja tuge saanud lisaks kogukonnale ka raamatukogu. Koos kogukonnaga korraldatakse „Oisukandipäevi“, kus on alati väljas ka raamatukogu oma tegevustega.

Heli on andnud suure panuse ka Türi valla raamatukogude pärandi ja ajaloo säilitamiseks.

Nii saab kahes raamatus „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust“ ülevaate Taikse ja Oisu raamatukogude ajaloost ja arengust. Heli on raamatukoguhoidja suure algustähega, kelle panus meie töösse on märkimisväärne ja väärib tunnustust. Lisaks oma tööle raamatukogus ja panusele kogukonna hüvanguks, jõuab tragi Heli kaasa lüüa ka laulukooris ja toimetada koduaias oma kaunite lilledega.

Oleme väga uhked, et Türi vallas töötavad nii tublid raamatukoguhoidjad, keda on parima maaraamatukoguhoidja tiitli nominendiks esitatud lausa mitmetel aastatel.

Parima maaraamatukoguhoidja tiitli nominendid Türi vallast on olnud: 2006. a ja 2013. Eha Marrandi Oisu raamatukogust 2007. Liina Jeena Laupa raamatukogust 2008. Heli Petrovits Oisu raamatukogust 2009. Ulvi Praks Kabala raamatukogust 2020. Heli Petrovits Oisu raamatukogust

Nääriehted läbi aegade Türi raamatukogus Türi raamatukogu on korraldamas vanade nääriehete näitust. Selle õnnestumiseks kutsuvad raamatukoguhoidjad kaaslinlasi oma jõuluehete tagavarasid sorteerima. Äkki leiate mõne noorpõlvest pärit kuuseehte, mis toob tänagi toredaid mälestusi esile?! Kui jaa, siis palun tooge see ehe raamatukokku näitusele! Me lubame teie kuuseehteid hellalt ja hoolega hoida ning näituse lõppedes tagastame tänulikult. AITÄH!

Tänavune Türi valla aukodanik Reiu Sootla ja kuldsete aumärkide saajad Toomas Tamm, Ülle Kuldkepp ja Anne Sillamaa.

Teet Reier

Türi valla 3. sünnipäeval tunnustati tublimaid 23. oktoobril tähistas Türi vald Türi kultuurikeskuses oma 3. aastapäeva kontsertaktusega. Aktusel esinesid Tiiu Schütsi juhtimisel Türi põhikooli neidudekoor ja Türi põhikooli tütarlasteansambel Kullakesed. Tantsuga rõõmustasid külalisi segarühm Kaktus ja Türi tantsustuudio Sireenide rühm Helit Seljamaa juhendamisel.

Oma lauluhäälel lasi kõigi

rõõmuks kõlada ka Oliver Veimer.

Külalisesinejatena astusid lavalaudadele rahvamuusikud Sänni Noormets, Karoliina Kreintaal ja Lee Taul.

Kontsertaktusel andsid Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo ja vallavanem Pipi-Liis Siemann üle aukodaniku tunnistuse Reiu Sootlale ja Türi valla teenetemärgid.

Hõbedased aumärgid said:

Kristiina Theresa Miller väga heade tulemuste eest regionaalsetel, üleriigilistel ja rahvusvahelistel puhkpillikonkurssidel.

Villu Sisask silmapaistvate tulemuste eest olümpiaadidel ja edukate õpitulemuste eest, Türi ühisgümnaasiumi esindamise eest piirkondlikel ja vabariiklikel võistlustel.

Kuldsed aumärgid said: Anne Sillamaa pikaajalise tänuväärse vabatahtliku töö eest ko-

haliku spordielu korraldamisel.

Anne on Käru spordielu hing ja süda.

Toomas Tamm silmapaistva panuse eest Türi valla perearstikeskuse loomisel. Ülle Kuldkepp mitmekesise loometöö, Türi valla mainekujunduse ning eduka osalemise eest rahvusvahelistel kunstinäitustel.

Palju õnne kõigile tunnustatutele!

25. oktoobril toimus Käru kirikus 160. aastapäeva tänujumalateenistus, kus teenisid EELK piiskop Tiit Salumäe, EELK Järva praost Katrin-Helena Melder, EELK Järva abipraost Tõnu Linnasmäe, EELK Tapa koguduse õpetaja Valdo Reimann, EELK õpetaja emeeritus Lea Heinaste, EELK Käru koguduse õpetaja Teet Hanschmidt ja EELK JärvaPeetri koguduse diakon Jaanus Tammiste.

1860. aastal ehitatud puidust kirik ehitati Vändra abikirikuna ja selle interjööri kujundab laudadest peegellagi ning puidust dooria sammastele toetuv oreliväär.

Oreli ehitas kirikusse aastal 1928 August Terkmann. Kantsel on kiriku ehitusajast, neogooti altarisein aga mõnevõrra hilisem.

Selle suve ja sügise jooksul

sai auväärne kirikhoone värske välisilme.

Renoveeriti fassaadi ja aknaid. Järge ootavad sisetööd.

Käru koguduse kauaaegne juhatuse esimees Elve Sutt andis teada, et kiriku renoveerimiseks on kogudus varasemalt mitmeid taotlusi teinud, aga siiani ei olnud õnnestunud toetust saada. Sel korral pöörduti PRIA poole kolmandat korda. Taotlus sai sedapuhku positiivse vastuse ning akende ja fassaadi remondiks saadi umbes 100 000 eurot. 10% omaosaluse kattis Türi vallavalitsus. „Valla tugi on olnud oluline,“ ütles Sutt.

Renoveerimistöid teostas Runda Meistrid OÜ. Projek-

tijuht oli koguduse liige Tõnis Vaik. Õige värvi leidmiseks kanti fassaadile värviproovid, millest muinsuskaitse abiga valiti välja värv, mis pidavat olema kõige

sarnasem kiriku esialgse värvitooniga.

Käru kogudust teenib õpetaja Teet Hanschmidt. Jumalateenistused toimuvad kord kuus.

Käru kirik sai 160-aastaseks

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

7

uudised/reklaam

Noortekeskuse eestvedamisel luuakse Türile LOOMEMAJA Mitu aastat on veeretatud mõtet, et Türil peaks olema huvikool, kunstikool või loomemaja, kus saaksid kokku nii täiskasvanud kui noored. Koos õpitakse põlvest-põlve ja ka noortelt noortele meetodil uusi oskusi ja antakse edasi vanu traditsioone.

Kohalikud loomeinimesed saaksid võimaluse omi ideid praktiseerida: ringe juhendada, töötubasid läbi viia, laagreid korraldada, teemapäevi organiseerida jne.

Nüüd hakkame pihta. Asukohaks on planeeritud Tolli 62, kus tegutseb ka Türi ühisgümnaasium. Koos valla ja kooliga oleme leidnud piisavalt ruume, kus saab alustada loomemaja tegevusega. Oktoobri alguses külastasime inspiratsiooni ja mõtete saamiseks Räpina loomemaja ja inkubatsioonikeskust. Hetkel kogume oma vallast kontakte ja ideid, kuidas võiks loodavas loomemajas tegevus toimida, mida pakkuda, kes pakub jne.

Siinkohal kutsumegi üles kõiki (Türi vallas) tegutsevaid

käsitöölisi, kunstnikke ja teiste hobide esindajaid andma endast märku. Otsime koostööks juhendajaid ja pakume ka võimalust pinna kasutamiseks juhendajate endi sündmuste, koolituste või töötubade läbiviimisel. Selleks, et tulla mõnda töötuba juhendama, ei pea olema diplomeeritud või aastakümneid tegutsenud omal alal. Piisab ka pealehakkajast lapsevanemast, kes näiteks meisterdab põnevaid kaarte, kingikarpe, ehteid jmt. Anna endast märku kirjutades emailile loomemaja@tyri.ee Loodav loomemaja parendab vallas mitmeid huvitegevuse kitsaskohti. Mitmetel koolidel ja noortetubadel on olemas vahendid huvitegevuseks, kuid puudub piisav arv osalejaid või rahaline võimalus näiteks hea ja andeka juhendaja palkamiseks. Koostöös saame vahendeid jagada ja mitmekülgsemalt ära kasutada juba olemasolevaid vahendeid ning leida ka kaasahaarav juhendaja. Loomemaja huviring ei pea olema n-ö maja küljes kinni -

enamikku huviringe saab piisava osalejate arvu korral läbi viia ka noore kodukohas. Vahendid on ju liigutatavad. Teisalt ei tööta ei noortekeskustes ega koolides ükski huviring nädalavahetustel, kuid just siis on noortel ja lastevanematel osalemiseks rohkem aega. Loomemaja loob selleks võimalused.

Koostöös Türi ühisgümnaasiumiga anname koolis õppivatele noortele praktika võimalusi, loome võimalused ettevõtlikele noortele õpilasfirmade tekkeks või kogukonnapratikaks jpm.

Loomemaja võiks olla inspireeriv koht nii täiskasvanutele kui noortele, kus alustada oma idee praktiseerimist. Antud idee pärineb Räpina loomemajast, kus mitmed noored ja täiskasvanud on alustanud toote loomise või teenuse osutamisega. Proovinud oma ideed või teenust ning saanud sisse hoo, et sellega edasi minna ja hobist on saanud püsiv töökoht.

Loomemaja idee on kaasata rohkem ka lapsevanemaid, kes

saaksid pühendada aega oma lastele ning koos midagi põnevat õhtuti või nädalavahetustel ette võtta. Paneme käima mitmed huviringid, kuhu ootame noori koos lapsevanematega. Lisaks loome Türile uue võimaluse sünnipäevade pidamiseks Loomemajas, kus külastaja saab valida mitmete põnevate pakettide vahel. Näiteks valmistatakse sünnipäeva käigus keraamikat, klaasvitraaži või meisterdatakse kaarte, ehteid, pannakse kokku päikseenergial liikuvaid sõidukeid, tehakse võidusõit automudelismi ringrajal jpm.

Türi vald on koostamas huvitegevuse- ja huvihariduse tegevuskava aastaks 2021. Ootame noortelt ja ka lastevanematelt tagasisidet hetkel käimasolevate huvi- ja treeningringide kohta ning ideid uute loomiseks või käimasolevate parendamiseks.

Kõik muud ettepanekud ja ideed seoses loomemajaga on oodatud loomemaja@tyri.ee või Sulo Särkinen tel: 5308 8495.

Tänuavaldus

Suverehvidel lõpumüügi hinnad!

Kaupluses üle 800 talverehvi.

Lamell- ja naastrehvid, erinevad hinnaklassid.

Kogu kaup kätte järelmaksuga.

Proffessionaalne rehvivahetus.

Valuvegede hinnad alates 65 € tk.

Kaupluses erinevaid ratta mutreid/polte, tsentreerimisrõngaid.

Autorent 25 € ööpäev.

Viljandi 13, Türi. Tel 5309 0746, e-pood www.jarvarehvid.ee

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Tallink Eesti on näidanud suurt hoolimist ja olnud eeskujuks sotsiaalse vastutustunde ülesnäitamisega annetades Türi vallale hulganisti erinevat heli- ja valgustehnikat. Annetatud asjade hulgas on kõlareid, tossumasinaid, valguslampe, võimendeid jpm.

Tehnikat saavad kasutama hakata Türi valla asutused, kes selleks

soovi avaldasid: Türi kultuurikeskus, Väätsa lasteaed, Väätsa, Oisu, Kabala ja Käru rahvamajad, Käru põhikool, Türi ühisgümnaasium ja Väätsa noortestuudio. Täname südamest Tallink Eesti tööperesid, et nende ühiselt loodud väärtusest saavad nüüd osa ka Türi valla asutused ja soovime valla asutustele heaperemehelikku kasutamisrõõmu!

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal

SÜNNIPÄEVAKUU Kardinad -20% 24.11 kõik tooted e-poes -25%

14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

SIKSAK ESINDUSPOOD KÄRUS, VILJANDI MNT.17 avatud E-R 09.00-16.00

www.siksak.ee

Lisaks oleme avatud ka laupäeval, 14.Nov. kella 10.00-15.00 Oma valikus pakume: Ootame külla!

Kardinad ja aksessuaarid Laudlinad ja linikud info@siksak.ee Padjakatted Tel.5563 6562 Päevatekid Viljandi mnt. 17, Käru, Järvamaa Voodipesu Jälgi meid ka FB SIKSAK Sisustustekstiilid Suletekid - ja padjad

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

8

Türi vald Väätsa tervisekompleksi hakkab majandama Türi spordiklubide liit Türi vallavolikogu otsustas 29. oktoobril toimunud istungil lõpetada 1. jaanuarist 2021 Türi valla asutuse Väätsa tervisekompleks tegevuse senisel kujul. „Türi vallas koordineerib kogu sporditegevust Türi spordiklubide liit ja nii tundus ka loogiline jätk, et Väätsa tervisekompleksi tegevus sinna liita,“ ütles abivallavanem Elari Hiis.

Hiis selgitas, et tervisekompleksi kasutajate jaoks see juriidilise keha muudatus teenuse kättesaamist ei mõjuta. Tavapäraselt jätkuvad kõik treeningud, üritused, kohaliku spordielu korraldamine ja treeningtegevused. Samuti jääb sinna tegutsema praegune juht Taavi Parts. Türi spordiklubide liidu juht Paul Poopuu selgitas, et muudatus toob endaga kaasa selle, et eelarvelisi vahendeid ja majandamist hakkab koordineerima TSKL. „Erinevate spordisündmuste korraldamisel saab nüüd olemasolevad jõud ühendada ja see on väga positiivne,“ ütles Poopuu.

Väätsa tervisekompleksi juht Taavi Parts suhtub TSKL-iga liitumisse väga rahulikult ja positiivselt. „See muudatus oli juba kohe peale viimaseid kohalike omavalitsuse valimisi ette teada,“ ütles Parts ja lisas, et temagi meelest on ühendamine väga loogiline asjade kulg. „Oleme mitmeid kordi TSKL-i juhiga koos maha istunud ja muudatused pisidetailideni läbi rääkinud ning küsimusi enam õhus ei ripu,“ lisas Parts. Parts tõi omalt poolt veel positiivse muudatusena välja sündmuste korraldamiseks vajalike vahendite ristkasutuse.

Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupi kohtumine Türil 26. novembril kell 17 toimub Türi päevakeskuses (Vabriku pst 6) dementsusega inimeste lähedaste tugigrupi kohtumine.

Saame kokku, et sõbralikus vestlusringis jagada oma kogemusi dementsusega lähedase hooldamisest ning püüame üheskoos leida lahendusi esilekerkinud küsimustele.

Palume eelnevalt registreeruda: kaidi.rammo@tyri.ee või telefonil 5333 1869. Kui registreeruda ei saanud või ei jõudnud, oled ikkagi tugigruppi oodatud! Tugigrupp on tasuta!

Palume tähelepanu!

SEEKORD VEIDI TEISITI! KLUBI Ehavalgus ootab kõiki 1. advendil, 29. novembril algusega kell 13 Türi kultuurikeskusesse.

Mõnusal õhtupoolikul esinevad ja tantsitavad Väätsa rahvamaja isetegevuslased. Osalustasu 3 eurot. Teave tel 504 7330. Samal õhtul ka advenditulede süütamine Türil, Väätsal Seltsing Pihlapuu annab teada Kavandame näitust Türil tegutsenud koondis UKU osakonnas toodetud esemetest, kuna seal töötas mitmeid Türi inimesi. Kes on hoidnud alles ja raatsib näitusele tuua, siis võtame vastu 1–2 eset kuni 3. detsembrini k.a - esemed saab tuua teisipäeviti ja neljapäeviti tegevuskeskusesse Türile Viljandi tn 13b (endise Türi kolledži maja keldrikorrusele) kell 10.30–13. Teave tel 504 7330 või ehale23@gmail.com.

Tulge uudistama: 12. novembril on samas tegevuskeskuses väljapanek kogutud koorekannudest ja suhkrutoosidest - olete oodatud 10.30–13.30, teave tel 504 7330 T 24.11 kell 13 Vallavanema ümarlaud eakatele Türi kultuurikeskuse suures saalis.

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi Perepesa pakub uue teenusena toitumisnõustamist Novembris alustab Türi Perepesa koostöös Eesti toitumisnõustajate ühinguga toitumisnõustamise teenuse pakkumist.

Tänapäeval on üha enam terviseprobleeme tingitud toitumisest ja elustiilist. Toitumise osas on oluline läbi mõelda toidu kvaliteet, kogused, tasakaalustatus. Elustiili osas on oluline igapäevane liikumine. Infot toitumise kohta on väga palju - võta ainult ajaleht, ajakiri või internet lahti. Keeruline on aga aru saada, milline info on tõene, milline dieet on tervisele kahjutu, millised valikud tagavad püsivad tulemused ning hea tervise nii iseendale kui kogu perele.

Toitumisnõustamise käigus uuritakse inimese/pere toitumist ja elustiili ning antakse soovitusi.

Kuidas näeb välja toitumisnõustamine? Parema tulemuse saamiseks tuleks nõustamisele tulijal eelnevalt täita terviseandmete ankeet ning soovitavalt pidada kolm päeva toidupäevikut. Samuti uuritakse ka elustiili faktoreid ning sõnastatakse toitumuslik probleem ning eesmärk. Toitumisnõustajaga kohtumise käigus annab nõustaja infot ja nõu lähtuvalt individuaalsetest vajadustest. Peale nõustamist võtab nõustaja kokku, kas suuliselt või kirjalikult, kliendi vajadused ja nõuanded ning kohtutakse uuesti 2–4 nädala pärast, et hinnata arenguid ning vastata tekkinud küsimustele. Meie koostööpartnerid, kes on lõpetanud või lõpetamas ka toitumisterapeudi koolitust, saavad aidata ja nõu jagada ka raseda, lapse ja eaka toitumisküsimustes, erinevate seedevaevuste, kõrge kolesterooli, madala/kõrge vererõhu

korral ning vajadusel määrata ka haiguspõhiseid dieete.

Millistel juhtudel tasuks tulla Perepessa toitumisnõustamisele?

- Kui sa soovid analüüsida oma lapse/iseenda/pere toitumist, muuta seda tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

- Kui lapse toitumine valmistab sulle muret - vähe või valikuline söömine, toidust keeldumine, liigsöömine, söömisega seotud ärevus, kasvu-, kaalu- jmt probleemid.

- Kui soovid nõuandeid, kuidas aidata oma lapsel luua toiduga terve ja positiivne suhe ning kujundada tervislikke toitumisharjumusi.

- Kui vajad nõu ning abi lähtuvalt oma terviseprobleemidest.

Perepesas pakuvad toitumisnõustamist Külli Holsting (rasedate ning väikelaste emade nõustamine), Merike Kaarma ning Kersti Riispapp.

Merike Kaarma teekond teadliku toitumise juurde algas üle 10 a tagasi, kui perre oli sündinud kolmas laps, enneaegse ja allergikuna. Teadmistejanu ja praktiline vajadus viis teda õppima Annely Sootsi tervisekooli. Tänaseks on ta lõpetanud nii toitumisnõustaja, funktsionaalse toitumisnõustaja kui ka toitumisterapeudi õppe.

Ta on lõpetanud Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor rakenduspsühholoogia erialal ning täiendanud end ravimtaimemaailmas, mis loob paremad võimalused keha toetamiseks. Merike on Eesti toitumisnõustajate ühingu (ETNÜ) kui ka Eesti toitumisterapeutide assotsiatsiooni (ETTA) tegevliige.

Sel aastal on Merikese vastuvõtud reedeti: 20.11 ja 11.12.

Kersti Riispapp on lõpetanud Annely Sootsi tervisekooli toitumisnõustaja õppe ning on lõpetamas toitumisterapeudi programmi. Toitumisnõustaja õppeni jõudis Kersti läbi töökogemuse kaubanduses, mõistes, et kõik, mis on tänapäeval kaupluses riiulil, ei peaks meie ostukorvi jõudma. Ta on andnud toitumise teemadel loenguid koolides ja ettevõtetes ning viinud läbi töötubasid; juhendanud laste kokakooli põhikoolis.

Tema enda kaks last on pakkunud talle hea õppetunni laste toitumise alal. Kersti annab hea meelega nõu kaalu osas, selektiivse toitumise, diabeedi, aneemia, toidutalumatuse teemadel. Viimasel ajal on temani jõudnud väga palju noori, kes soovivad loobuda loomsest lihast, aga mõistavad, et selleks on vaja lisateadmisi, et toituda tervislikult. Ta on Eesti toitumisnõustajate ühingu (ETNÜ) liige. Kersti vastuvõtud on Türi Perepesas laupäeviti: 14.11 ja 05.12 Toitumisnõustamise hind on sihtrühma kuuluvale soovijale (pere, kus kasvab vähemalt 1 laps vanuses 0–7 aastat ) - 10 eurot. Ülejäänud osa nõustamistasust kaetakse Pere Sihtkapitali projektitoetuse vahenditega.

Sihtrühma mitte kuulujatele on nõustamistasu järgmine: Merike Kaarma - 1 kord 40 eurot, 2 korda kokku 70 eurot.

Kersti Riispapp - 1 kord 35 eurot, 2 korda kokku 50 eurot.

Toitumisnõustamise teenusele on vajalik eelregistreerimine!

Täpsem info ning registreerimine: www.perepesa.ee/turi-perepesa ja tyri@perepesa.ee

TÜRI PEREPESA SOOVITAB: ISADEKUU ERI 8.11 Isadepäeva tähistamine Türi Perepesas 11–13 5.11; 12.11; 19.11 ja 26.11 kell 18.30–20. Kommimasina meisterdamine koos isaga (praktiline töötuba isadele/vanaisadele koos 5–9 a lapsega). Isadeprojekti toetab SA Pere Sihtkapital.

7.11 ja 14.11 kell 10–18 PREP PAARISUHTEKOOLITUS 19.11 Alustab Kabala ,,Imeliste aastate“ koolitusgrupp lastevanematele 28.11 kell 12 TUGIRÜHM ÜLEKAALULISTE LASTE VANEMATELE 2.12 kell 17.30 loeng-koolitus ,,Kuidas seada piire“, koolitaja Ene Raudla, kliiniline psühholoogpsühhoterapeut Kolmapäeviti PEREKOOL Reedeti ,,Tegusad reeded“ avatud mängutoas UUE TEENUSENA TOITUMISNÕUSTAMINE 14.11; 20,11, 5.12; 11.12 Täpsem info: FB Türi Perepesa ja www.perepesa.ee/turi-perepesa

Tugirühm ülekaaluliste laste vanematele Tugirühma kokkusaamine toimub Türi Perepesas 28. novembril kell 12. Esinema tuleb toitumisterapeut Merike Kaarma, kes annab selge ülevaate toitumise ABC-st.

Osalema on oodatud kõik huvilised, kes tunnevad muret laste ülekaalulisuse pärast. Üritus kestab orienteeruvalt kaks tundi.

Rohkem infot saab Türi valla ja Türi Perepesa Facebookist.

29. oktoobril 2020 istungil Türi vallavolikogu: • võttis vastu Türi valla 2020. aasta II lisaeelarve; • tunnistas revisjonikomisjoni poolt läbi viidud kontrolli tulemusel Türi valla valduses olevate sõidukite kasutamise õiguspäraseks ning otstarbekohaseks ning tõi välja vajaduse alustada võimalusel Türi halduse kasutuses olevate amortiseerunud sõidukite väljavahetamist; • kinnitas Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032; • jättis muutmata Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2021-2024; • muutis Türi vallavolikogu 25. juuni 2020 otsust nr 40 „Investeeringutoetuse kasutamiseks objektide kinnitamine“;

• otsustas lõpetada Türi valla asutuse Väätsa tervisekompleks tegevuse. 1. jaanuarist 2021 jätkuvad kõik treeningud, üritused, kohaliku spordielu korraldamine ja treeningtegevused koostöös Türi spordiklubide liiduga; • muutis Türi vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu, lõpetas Jelena Plaki volitused ning arvas komisjoni koosseisu Ingrid Hiis’i; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, kuulas ära ülevaate vallaeelarve täitmise jälgimise võimalusest ning andis vallavanemale loa sõlmida hankeleping Hariduse tn 1 hoone rekonstrueerimiseks.

Selgusid Järvamaa kodanikualgatuse konkursi nominendid

5., 12., 19., ja 26. novembril Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Kõik raamid ja klaasid kuni -50% Prillitellijale visiit TASUTA! Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

Järvamaa kodanikualgatuse tunnustamise konkursile esitati sellel aastal 55 kandidaati kuues erinevas kategoorias.

Konkursi eesmärgiks on rõhutada kodanikualgatuse olulisust ja tähtsust ühiskonnas ning tugevdada vabatahtliku tegutsemise traditsioone maakonnas.

Aasta tublim vabatahtlik kategooriasse esitati 20 kandidaati, kellest üle pooled oli Türi valla inimesed. Aunimetus antakse üksikisikule, kes on oluliselt panustanud oma aega ja tööd vabatahtlikuna kogukonnas või mujal tasu ootamata.

Kandidaatideks esitati Türi vallast: Aili Avi, Aina Lee, Arved

Riga, Eha Pehk, Jaanus Teppo, Kalev Lillepea, Kristina Gudinas, Laura Otsus, Liia Sizask, Mikk Otsus ja Sille Varul.

Aasta parima vabaühendus kategooriasse esitati üheksa kandidaati, millest neli on Türi vallast.

Nimetus antakse organisatsioonile, kelle tegevus 2020. aastal on toonud kaasa olulise positiivse muudatuse kogukonnas ja/või maakonnas ning kelle tegevuse tulemus ei ole olnud suunatud ainult oma liikmetele.

Kandidaadid Türi vallast: MTÜ Käru Heade Tegude Muuseum, MTÜ Oisu Kultuuri ja Arengu Selts, Türi aianduse ja mesinduse selts, Türi spordiklubide liit.

Hea algatus 2020 kategooriasse esitati seitse algatust, neist kaks Türi vallast. Kategoorias tunnustatakse kodanikuühenduste hulgas sündinud uuenduslikku algatust, mis on suurepäraseks eeskujuks teistelegi oma töö korraldamisel.

Esitatud kandidaadid Türi vallast: Oisukandi hoovipäev ja Rohevesti traditsiooni jätkamine koroonaviiruse kiuste Kogukonda toetav ettevõte kategooriasse esitati viis kandidaati. Nimetus antakse organisatsioonile, kes oma tegevuse ja finantsidega on toetanud kogukonna või maakonna jaoks olulise sündmuse korraldamist, mõnd vabaühendust või panustanud olulisse in-

vesteeringusse.

Kandidaadiks Türi vallast on OÜ Convi Food Sweets.

Aasta sädeinimese kategooriasse esitati 11 kandidaati ja aasta küla kategooriasse esitati kolm küla. Kandidaadid avalikustab MTÜ Kodukant Järvamaa järgmisel nädalal. Konkursi nominendid ja võitjad selgitas välja hindamiskomisjon 30. oktoobril. Parimate tunnustamine toimub Järvamaa kodanikuühiskonna teemapäeval, 26. novembril 2020 Väätsa mõisas.

Suur tänu kõigile esitajatele, tänu Teile saame tutvustada meie tublisid inimesi, kes panustavad kodanikualgatusse.

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

9

arvamus/uudised

Kas jagame või koondame võimu?

Kati NÕLVAK

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige

Mis siis, kui oleksime meie armsas koduvallas läinud võimu jagamise, mitte võimu koondamise teed? Näiteks võimu kitsa koondamise asemel Kohtu tn 2 aadressile oleksime valinud tugevate temaatiliste võrgustike arendamise ja kogukonda hoidvate kogukonnakeskuste võimestamise, kus mõeldaks piirkonnas kõigi sihtgruppide peale olgu nendeks, lapsed, noored, tööealised, eakamad või perekonnad tervikuna.

Inimene tegeleb terve elu valdavalt sellega, et luua enesele kõige paremaid elutingimusi.

Tahetakse oma lapsele kooli, kus oleks hea haridustase, häid arstiabi teenuseid, vanematele mõistliku hinna ja kvaliteetse teenusega hooldekodusid ning kõike muud, mis võimaldab muuta elutingimusi mugavamaks ja tulevikuvaated paremaks. Kõiki eelnimetatud tingimusi loob eelkõige kohalik omavalitsus. Kui elukeskkond ei vasta vajadustele ja ootustele, siis eelkõige need, kes on majanduslikult paremini kindlustatud, liiguvad sinna, kus on parem. Paigale jäävad peamiselt kodukoha patrioodid ja/või need, kel võimalusi nii palju ei ole. Näiteks Türi vallas oli 2016. a lõpus 11 240 elanikku ning 2019. a lõpuks oli see juba 10 774 ehk 466 inimest vähem.

Tänaseks on haldusreformist möödas kolm aastat. Haldusreformi üks peamisi ajendeid oli tõsta kohalike omavalitsuste võimekust sh parandada teenuste kättesaadavust, tasakaalustada

piirkondade vahelist arengut ja pidurdada ääremaastumist. Üle-eestiliselt hästi laia pintsliga tõmmates ja üldistades see ehk ka toimis, aga kui minna kohalikul tasandil sügavamale, siis millegi tõttu tõttasid mitmed kohalikud omavalitsused kõiksugu asutusi tsentraliseerima ehk võim koondati suurde keskusesse ning kohapealne otsustusõigus viidi inimesest kaugemale.

Mis siis, kui me oleksime läinud meie koduvallas tsentraliseerimise ehk võimu koondamise asemel hoopis temaatiliste võrgustike tugevdamise ja samas asutuste detsentraliseerimise ehk võimu jagamise teed? Lubagem esitada alternatiivne vaade tänastele otsustele.

Tallinna ülikoolis läbi viidud uuringu „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengutasandi arengus“ lõpparuanne toob välja, et KOVide territoriaalse suuruse kasvu järel on vajadus sihipäraselt kujundada uued juhtimis- ja valitsemismudelid, mis toetaksid detsentraliseerimist ka omavalitsuse siseselt. Ehk tänane hierarhiline ehk väga-väga kitsale inimeste ringile allutatud juhtimisstiil, kus peamised piirkondi puudutavad otsused tehakse vallavalitsuse kabinetis, ei loo keskpikas perspektiivis meie inimestele sellist ülevallalist hea elukvaliteediga keskkonda nagu inimesed sooviks.

Mõned näited, kus võim koondati: 1) esmalt vallavalitsus ise st enam ei ole Kärus ega Väätsal otsustusõigust (jah, on

kogukonnakogud, kellel on vaid nõuandev õigus, kuid neil puudub igasugune otsustusõigus), 2) raamatukogud, 3) noortekeskused, 4) rahvamajad... Sellest võtmest, et nii on võimalik sama valdkonna töötajatel olla rohkem n-ö üksteisele lähemal ja üksteise oskusteavet ära kasutada, tundub ja ongi ju igati mõistlik. On justkui üks meeskond, kes seisab konkreetse valdkonna ees kogu vallas. Nõus, ja see on väga oluline, et näiteks üks raamatukogutöötaja saaks teise raamatukogutöötajaga mõtted vahetada ja ideid arutada – nii peabki!

Selline võimu koondamine on väga tõhus, kui me räägime näiteks Türi linna siseselt, mille üheks heaks näiteks on Türi lasteaed. Valla keskusest ehk Türi linnast ja selle lähiümbrusest väljas toimiks minu meelest just temaatiliste võrgustike tugevdamine ja sinna juurde detsentraliseeritud asutus. Mida see tähendab? Võtame näiteks Oisu piirkonna. Seal on eraldi rahvamaja, eraldi noortetuba, eraldi raamatukogu ja veel mõned eraldi avalikud teenused, mille juhtimine on tsentraliseeritud Türi linna. Aga mis siis, kui kohapeal olekski ametlikud kogukonna keskused, mille meeskonnaks oleksid erinevate valdkondade kohapealsed suunamudijad, kes igaüks kuuluks küll üksteist toetavasse ülevallalisse temaatilisse võrgustikku, kuid n-ö otsene tööandja, ülemus ja otsustaja oleks kohapealne kogukonnakeskus?

Sellisel asutusel on kõige tugevam side konkreetse kohaga ning kohapealsel meeskonnal peaks olema parim ülevaade, kust king just pigistab ning võim ja võimalus (st ka rahalised vahendid) pigistavat kohta

Ei saa me läbi Lätita Jälle kuu möödunud ja mitte igavalt. Koroona püstitab rekordeid ja elu läheb üha kitsamaks. Kohalikus poliitikas toimus järjekordne skandaal. Muuseas saime teada, et põhiseadus ei olegi kõigi ülene. Koalitsioonileping seisab sellest kõrgemal ja siis omakorda on tegevusi, mis koalitsioonilepingust kõrgemal!

Seekordses majandusarvamuses tahaks ilma koroonata ja poliitikata tunnustada hoopis meie lõunanaabreid lätlasi.

Lätlased tunnustavad Eesti edukust Lätlaste hulgas levivates anekdootides on eestlased aeglased ja uimased. Tegelikult lõunanaabrid aga tunnustavad meie edukust ja paremat elu. Nende arvates on meil vähem korruptsiooni, meil on kõrgemad palgad, paremad teed, parem pension, rohkem ITd jne. Aga kui näiteks Lätis ringi sõita, siis ei ole kuskilt otsast näha, et nad elaks kehve-

mini. Lätlased on head eurorahade taotlejad.

Kohati tundub, et isegi edukamad kui meie. Üle riigi on ehitatud rajatisi ja objekte, mis näevad välja originaalsemad ja huvitavamad kui meil. Eestlastel tekib iga kord mõne huvitava ettevõtmise realiseerimisel selline sisemine enesetsensuur, hirmus arutelu. Kardetakse standarditest väljumist, liiga originaalseid lähenemisi. Lätlased on selles osas vabamad ja väikseid maitsevääratusi ei põeta nii väga.

Mis neil on parem.

Kui konkreetselt välja tuua, mis neil on parem, siis kõigepealt Riia linn. Seal on tuuritamas käinud rohkem maailma tuntud muusikuid, kunstinäitustel on esindatud maailma suuri nimesid. Riia kesklinna melu ületab Tallinna oma. Riia juugendlinnana on väga tuntud. Sügisene Riia linna valgustusfestival on väga äge ja pikema traditsiooniga kui

meil, seal leidub palju huvitavaid kohvikuid ja restorane.

Ka väljaspool Riiat on vahvaid asju. Jurmala on suvel väga atraktiivne ja popp ka eestlaste hulgas. Jelgavas toimub iga aasta liivakujude festival ja meil praegu veel midagi sellist ette näidata ei ole. Jelgava kahe saarega kesklinn on hea näide, kuidas terviklikult lahendada projektirahad. Lihtsalt üks näide: meil Eestis saab kitsarööpalise rongiga sõita Lavassaare raudteemuuseumis ca 2 km, Naissaarel ka umbes 2 km. Läti linnas Aluksnes on aga turistidel võimalik sõita kitsarööpalise rongiga 31km! Aluksne järve on rajatud uhke veespordikeskus. Jne, jne.

Majanduse võrdlus.

Veel 10 aastat tagasi tegid eestlased Lätisse 10 korda rohkem investeeringuid kui nemad Eestisse. Täna enam see vahe nii suur ei ole. Alles avati Tallinnas lätlaste suurima ehituspoeketti Depo kauplus. Lätlaste hädad

leevendada. Näitena toodud Oisus on nimetatud teenused väga head, kuid kes on see, kes näeb tervikut? Näiteks konkreetses piirkonnas eakad – kes ja kuidas nende peale süsteemsemalt mõtleb?

Lisaks sellistele kogukonnakeskustele on oluline ka finantsiliselt läbi mõelda, et hea elukeskkond oleks kõikjal Türi vallas kättesaadaval kaugusel.

Mul on väga hea meel, et Türi vallas on kaasav eelarve. Päriselt!

Kui vaadata kõiki esikümnesse jõudnud ideid ja analüüsida, millised piirkonnad on aktiivseimad ideede väljakäijad, siis nendeks on Türi linn, Väätsa, Kabala, Käru, Laupa, Taikse ja Oisu. Ka rahvastiku jaotuselt näeb, et need on n-ö väikesteks keskusteks oma piirkondades.

Siit lisaks eelmisele ideele võiks vähemalt osadel neist konkreetsetel piirkondlikel keskustel juba algselt valla eelarves olla eraldi otsustusõigused mingite summade osas, mida nende piirkonna heaks investeeritakse – nõnda saavad piirkonna inimesed mitte ainult arvamuse avaldamise tasandil olla juhtimisse kaasatud, vaid reaalselt otsustustasandil.

Nüüd on küsimus, kuidas nendest aktiivsetest kogukondadest veel teisigi piirkondi toetada ja aktiviseerida. Ükski asi ei ole must ega valge – on terve rida vahepealseid toone, nõnda ka tsentraliseerimise ja detsentraliseerimisega. Ikka tuleb vaadata tervet pilti. Nagu näitena tõin, siis Türi linna sees oli vägagi mõistlik lasteaiad n-ö ühe mütsi alla tuua, kuid linna piirest väga palju väljapoole minnes võiks pigem olla detsentraliseerimise ideestik, mis toetaks piirkondade tugevnemist ja selle läbi ka piirkondliku elukvaliteedi tõusu (või vähemalt säilimist).

majanduses olid seotud korruptsiooniga, paha vene raha sissetungiga, oligarhide mõjuga. Tasapisi on nad neid riske suutnud vähendada ja teha ka õigeid otsuseid majanduse arendamiseks.

Lätis on ametlik keskmine palk väiksem kui meil, kuid hinnatase on ka madalam.

Tõsi, rohkem on ka „ümbrikupalka“. Keskmine mediaansissetuleku vahe meiega ei olegi nii suur kui ametlik statistika näitab. Muidugi ei ole õige tunnustada mitteametliku sissetuleku osa, kuid viimastel aastatel on nad vastu võtnud rida otsuseid, et seda vähendada.

Seega Läti on igati konkurentsis ja liigub edasi. Kohati tundub, et Eesti liikumine on aeglasem. Kahjuks pärsib koroona meie omavahelist läbikäimist ja jätab oma jälje majanduse arengusse. Aga parafraseerides klassikuid: „kunagi me võidame koroona niikuinii!“

Tähve Milt

Tuulikuparkide asukohavalik Koostamisel on analüüs Türi vallas tuulikuparkide asukohavaliku tegemiseks. Puudutab see kaitseministeeriumi piirangutest lähtuvalt suuremas osas endise Käru valla territooriumi (Kädva, Sonni, Lungu, Lauri, Kõdu, Kändliku, Kullimaa ja Jõeküla ning Käru alevik) ning vähesel määral Saueagu küla.

Analüüsi käigus leitakse alad, mis Türi valla koostatavas üldplaneeringus määratakse võimalike tuulikupargi aladena. Samuti pakutakse analüüsi tulemusena välja tingimused, mida tuulikuparki arendades peab järgima.

Tagamaks, et alad ja tingimused saaksid sellised, et tulevikus oleks võimalik nende alusel ka reaalne arendustegevus, kutsume analüüsi tulemustega tutvuma ning aktiivselt kaasa mõtlema ja koosolekul osalema.

Analüüsi tulemustega saab tutvuda Türi valla veebilehel www. tyri.ee valdkonna Ehitus, planeerimine alajaotuses Üldplaneeringu koostamine.

Avalik koosolek analüüsi tulemuste tutvustamiseks toimub 19. novembril 2020 kell 17 Käru rahvamajas (Lao tn 35, Käru alevik).

Täpsemat infot on võimalik saada kontaktidelt marje.parn@tyri. ee ja 5333 0476.

Huvihariduse sõidukulude hüvitamine Türi vallavalitsusele saab esitada taotlusi huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu osaliseks hüvitamiseks. Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitatakse Türi vallavolikogu 27. novembri 2014 määruses nr 33 „Huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu Türi valla eelarvest hüvitamise kord“ sätestatud tingimustel ja korras. Määrus koos taotlusvormiga on avaldatud Riigi Teatajas ja valla kodulehel. Sõidukulu osalist hüvitamist on õigus taotleda Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elava põhikooli ja gümnaasiumi alaealise õpilase seaduslikul esindajal või gümnaasiumi täisealisel õpilasel, kui õpilase huvitegevuse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel õpilase elukohast ja huvitegevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener. Sõiduhüvitist makstakse hüvitist saama õigustatud isikule õppeperioodil sõiduks huviringi ja tagasi. Hüvitatakse nii isikliku sõidukiga huviringi ja koju sõiduks tehtud kulu kui ka kommertsliinide sõidupiletid.

Taotluses märgitakse kolme kuu jooksul huvihariduse omandamisel tehtud tegelik sõidukulu ning huvihariduses osalemiste arvu kinnitab ringijuht või treener. Olulised kuupäevad Türi vallavalitsusele taotluse esitamiseks on järgmised: • septembris, oktoobris ja novembris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. detsembriks; • detsembris, jaanuaris ja veebruaris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. märtsiks; • märtsis, aprillis ja mais tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. juuniks.

Taotlus esitada Türi vallavalitsusele paberkandjal või digiallkirjaga aadressil vallavalitsus@tyri.ee.

Taotlejal on õigus esitada üks taotlus ühe õpilase kohta. Sõidukulu jäetakse hüvitamata, kui taotleja on esitanud valeandmeid, hüvitamise nõudeid ei ole täidetud või taotlus ei ole esitatud tähtajaks.

TEADE Türi vald ja AS Go Bus sõlmisid lepingu, mille alusel kohustub teenusepakkuja 26. oktoobrist 2020 kuni 23. detsembrini 2020 tagama õppepäevadel õpilaste igapäevase veo Türi kultuurimaja parklast kell 14.15 Käru alevikku ja Käru alevikust kell 14.40 Türi keskväljaku peatusesse.

Bussisõit on lastele tasuta.

Türi vald võtab tööle TUGIISIKU, kes abistab õpilast arendavates tegevustes ning juhendab ja motiveerib koolis toime tulema.

Töö käsunduslepinguga vastavalt töö mahule.

Tööle asumine esimesel võimalusel.

Lisainfo: Kaia Iva tel 5557 6916 Sooviavaldus saata e-posti aadressile kaia.iva@tyri.ee

Jäätmevedaja andmed!

AS Eesti Keskkonnateenused klienditeeninduse telefon 738 6700 ja e-mail tartu@keskkonnateenused.ee AS Eesti Keskkonnateenuste klienditeenindus asub aadressil Tähe 108 Tartu, mis on avatud E–R 9–17 Jäätmevedaja panga andmed: EE941010220033826018 SEB Pank AS EE242200221017930942 Swedbank AS EE133300333901430006 Danske Bank EE157700771001352947 LHV Pank Maksekorraldusel olevasse viitenumbri lahtisse tuleb kindlasti kirjutada esitatud arvele märgitud viitenumber.

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

10

Turi

kuhu minna

Kevade kodu

N 5.11 kell 19 Jazz.ee ja Türi Jazziklubi LIVE | ValsPetti Argo Vals - kitarr, Karl Petti - kitarr Piletid müügil eelmüügis Piletilevis hinnaga 7 eurot, samal päeval koha peal 10 eurot. Kohtasid saab broneerida telefonil 387 8248.

R 6.11 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumäng Türi kultuurikeskuses L 7.11 kell 16 ViiKerKoori ja ans AnnabRe kontsert „Kelm sügistuul“ Türi kultuurikeskuses. Tasuta Koori dirigent on Indrek Umberg, ansambli juhendaja Mait Männik.

Kontserdil kõlavad laulud sügisest ja elust.

P 8.11 kell 13 Isadepäeva tähistamine Käru rahvamajas. Vaatame üheskoos multikat, teeme ja sööme popkorni, veedame koos lõbusa pärastlõuna Käru noortetoas.

E 9.11 kell 11 Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky etendus „Vahtramäe Emil“ Pilet hinnaga 9 eurot müügil Türi kultuurikeskuses N 12.11 kell 19 Comedy Estonia: Sügistuur Türi kultuurikeskuses. Õhtut juhib Sander Õigus ning lavale astuvad kindlasti ka ankrud Ari Matti Mustonen ja Mikael Meema. Kokku astub igal õhtul lavale üheksa koomikut Sõu on soovitatav vanusele 16+. Piletid hinnaga 14/12 eurot müügil Piletilevis ning Piletilevi müügipunktides.

N 12.11 kell 19 Pille Pürg- „Kutse juubeliks!“ Oisu rahvamajas.

Täispilet 17 eurot - õpilane/tudeng/pensionär 15 eurot Lastele vanuses 7 eluaastat (k.a) on sissepääs tasuta, kui istuvad saatja süles Erivajadustega kliendile ja tema saatjale sissepääs tasuta. Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides ning Oisu rahvamajas R 13.11 kell 13 Tantsurühm Segadik tähistab oma 10. aastast sünnipäeva Kabala rahvamajas R 13.11 kell 15 Rakvere teatri etendus noortele „Verikambi“ Türi kultuurikeskuses. Piletid hinnaga 15/13 eurot müügil Piletimaailmas ja Türi kultuurikeskuses L 14.11 kell 12 Oisu sasku meistrivõistluste sarja kolmas voor Oisu rahvamajas.

Võta paariline kaasa ja näeme Oisus! Igas voorus osavõtumaks paari peale 10 eurot.

Lisainfo ja registreerimine telefonil 5660 4141 N 19.11 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas Mati Roosmaa eestvedamisel.

N 19.11 kell 18.30 Helirännak maagiliste gongihelidega Türi kultuurikeskuses. Rännakut viib läbi Kaia Karjatse Helirännak on lamamiskontsert ja meditatsioon - helid loovad heaolutunnet, tervendavad, värskendavad aju- ja mõttetööd.

Osalemine 12 eurot.

Kolme helirännaku hind kokku 30 eurot Tasuda saab kohapeal sularahas või pangaülekandega: Chairon OÜ EE202200221055413560 Registreerimine: märkige Fb üritusele „osalen“ või kirjutage: kaiakarjatse@gmail.com, tel 553 6006 N 19.11 kell 17 Muusikakooli õpilaste kontsert Türi raamatukogus L 21.11 kell 12 Lastehommik Türi raamatukogus P 22.11 kell 11–15 Taikse seltsimajas käsitöötuba „Teeme ilu“. Käsitöötoas meisterdatakse, jõuluteemalisi postkaarte, kingikoti silte ning lauakalendreid. Osalustasu töötoas on 5 eurot (materjalikulu).

T 24.11 kell 13 Vallavanema ümarlaud eakatele Türi kultuurikeskuse suures saalis.

T 24.11 kell 19 Kontsert „Trompet 2“- Mihkel Kallit (trompet), Märt Metsla (trompet) ja Maila Laidna (klaver) Türi kultuurikeskuses. Piletid eelmüügist 5 eurot, samal päeval 7 eurot R 27.11 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „Hüvasti, NSVL“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot R 27.11 kell 19 Rakvere Teatri etendus „Kõike head, vana toriseja“ Türi kultuurikeskuses.

Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga nii mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale muidugi järelhüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise?

Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Pärandi jagamine – kindlasti tuleb see asi ise korda ajada. Osades Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter.

Piletid hinnaga 17/14–15 eurot müügil Piletimaailmas ja Türi kultuurikeskuses P 29.11 kell 13–17 klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses P 29.11 Advendiaja alguse väljakuulutamine ja jõulutulede süütamine: kell 15.30 Kabalas, kell 14–16.40 Oisus (erinevad tegevused ja tulede süütamine), kell 17 Türil, kell 18 Reopalus, kell 18.45 Piiumetsal, kell 19 Kärus, kell 19.20 Lõõlas, kell 20 Väätsal.

E 30.11 kell 18 Kinoõhtu Kabala rahvamajas- „Hüvasti, NSVL“ EST 2020.

Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot.

DETSEMBER T 1.12 kell 17–19 Jõuluturg ja jõuluteemaliste vaateakende avamine Väätsal T 1.12 kell 17–20 Kurjailma festivali tänuüritus kõigile osaürituste korraldajatele Oisu rahvamajas (kutsetega) K 2.12 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas- „Hüvasti, NSVL“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot N 3.12 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- „Hüvasti, NSVL“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot R 4.12 kell 15 Käru piirkonna eakate pidu Käru rahvamajas R 4.12 kell 19–21 Lõuna-Järvamaa mälumäng Türi kultuurikeskuses R 4.12 kell 10–18 ning L 5.12 kell 9–15 Jõululaat Türi kultuurikeskuses L 5.12 kell 11–15 Jõulumeelne kunstimüük Türi kultuurikeskuses P 6.12 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Teemaks talv ja jõulud T 8.12 kell 19 Mälumäng Järva Kilb Türi kultuurikeskuses K 9.12 kell 15–18 Jõululaat Kabala rahvamajas K 9.12 kell 19 Kaire Vilgats ja Paul Neitsov „Tähtede poole“ Türi kultuurikeskuses.

Kontsertkava läbivaks teemaks on Silvi Vraidi esitatud looming, kuid mitte ainult.

Lisaks kõlab maailma rokiklassikat: Queeni, Prince’i ja Tina Turneri aegumatuid hitte; ei puudu ka instrumentaalne kitarrimuusika.

Müügil piiratud arv pileteid eelmüügist Fientas, Piletilevis, Piletimaailmas - 20 eurot Pensionär, erivajadustega kliendi saatja, 7–12 a õpilane - 17 eurot.

Kuni 6 a (k.a) süles – tasuta K 9.12 kell 17 Vallavanema vastuvõtt Türi valda sündinud beebidele ja nende vanematele Türi kultuurikeskuses N 10.12 kell 10–15 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses N 10.12 kell 18.30 Helirännak maagiliste gongihelidega Türi kultuurikeskuses. Rännakut viib läbi Kaia Karjatse.

L 12.12 kell 17 Pärlipäev Kabala rahvamajas. Kuulutame välja Kabala Pärli 2020, meeleolukas kontsertprogramm oma ja külalisesinejatelt ning tantsuõhtu ansambliga Kondor.

P 13.12 kell 12–15 Jõululaat Oisu rahvamajas P 13.12 kell 15 klubi Ehavalgus peoõhtu P 13.12 kell 16–18 Jõuluturg Väätsal Näitused: N 1.10–27.11 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Teet Reieri kogust Asta Venderi ja Silvi Väljali graafika näitus „Must ja valge“ R 23.10–3.12 Türi kultuurikeskuse galeriis ühisnäitus „Ülestõusmine“.

Näitusel osalevad Eero Ijavoinen, Ervin Õunapuu, Jüri Ojaver, Paul Rodgers, Tiit Jaanson ja Peeter Sauter.

SPORDISÜNDMUSED NOVEMBER 6. november kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistluse II etapp Türi kultuurikeskuses. Info: Veiko Valang 550 7576 7. novembril kell 9 Võimlemisfestival Türi spordihoones. Info: Katrin Särkinen 5568 6656 7. novembril kell 18–21 Isadepäeva orienteerumine Türi linnas.

Kogunemine Türi spordihoone siseõuel: 17.30 võistkondade ja matkaliste kontroll, 18 start. Taskulamp on kohustuslik. Võistkondade (2–5 liiget) registreerimine tyrispordiklubi@gmail.com. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464 11. november kell 10 Järvamaa koolide rahvastepalli karikavõistlused 4–5 klassidele Türi spordihoones. Info: Piret Reinfeld 504 2105 14. novembril kell 10 Järvamaa koroona paarismängu meistrivõistlused Türi spordihoones. Info: Kalju Mägi 5341 3643 21. novembril kell 13 toitumiskoolitus Türi spordihoones. Info: Ele Metsalu 5823 0064 26. novembril kell 18–19 Helkurkõnd kogunemisega Türi Konsumi suures parklas. Aitame koos päästa elusid. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464 27. novembril kell 15 Järvamaa TV 10 olümpiastarti I etapp Türi spordihoones. Info: Leonhard Soom 509 6812

27. novembril kell 17 kergejõustiku seeriavõistluse II etapp Türi spordihoones. Info: Leonhard Soom 509 6812 28. novembril vibuvõistlus „Novembri nooled“ Türi vibukoolis (Koidula 27a). Info: Maarika Jäätma 5598 5986 DETSEMBER 4. detsembril kell 16 kergejõustiku seeriavõistluse III etapp Türi ühisgümnaasiumis. Info: Leonhard Soom 509 6812 4. detsember kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistluse III etapp Türi kultuurikeskuses. Info: Veiko Valang 550 7576 6. detsember võrkpalli paaristurniir Käru kooli võimlas. Info: Anne Sillamaa 5801 8974 7. detsember kell 10 Järvamaa koolide võrkpalli meistrivõistlused Türi spordihoones. Info: Piret Reinfeld 504 2105 8. detsember kell 16 kergejõustiku jõuluvõistlus Türi ühisgümnaasiumis. Info: Leonhard Soom 509 6812 11. detsember kell 16 meeste paigalt hüpete kolmevõistlus Türi spordihoones. Info: Veiko Valang 550 7576 12. detsembril kell 10 Järvamaa koroona segapaarismängu meistrivõistlused Türi spordihoones. Info: Kalju Mägi 5341 3643 12. detsembril Eesti noorte seeriavõistluse 5. etapp maadluses Türi spordihoones. Mati Sadam 525 0582

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

11

vana ja uus

reklaam u 1918 Foto Rene Viljati kogust

UUED KODANIKUD ARSENI, OLIVER, RICHARD, TREVOR, BRAIAN, SÄSILI

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Kuigi majadel on alati olnud numbrid, siis sageli tunti neid rohkem nimede järgi. Seda Türi maja Paide tänava ääres kutsuti Raageli majaks. Selle foto autoriks on suure tõenäosusega August Johannes Saanberg, kes töötas siin rendipinnal päevapiltnikuna. Oma ametit tutvustava reklaamtahvli paigutas ta foto vasakus nurgas nähaolevale plankaiale. On juba ammuteada tõde, et ükski Türi päevapiltnik pole ühegi valitsuse ajal ainult oma põhitööga leiba lauale saanud. Nii pidas ka August lisaks igapäevatööle kondiitriametit, mille oskused oli ta omandanud enne revolutsiooni Peterburis. Maja kõrvalt kahe plankaia vahelt läks tol ajal tee otse surnuaiani.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

2020 Rene Viljat

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Praeguseks on maja välisilmet oluliselt muudetud. Kui selle maja taha hakati 1971. aastal ehitama viiekorruselist elamut, siis vedeles maja taga õuel fotoateljee ümbruses hulganisti A. Saanbergi valmistatud klaasnegatiive, mis hiljem veeti prügimäele. Hetkel on majas käimas järjekordsed ümberehitustööd ning loodame, et uuel omanikul jätkub energiat oma lennukaid ideid teostada.

Ostan värvilisi vaase. Hind kuni 80 eurot/tk. Tel: 5677 0569

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

TNP Konsultatsioonid OÜ otsib ÕDE Väätsa hooldekodusse.

Kui Sul on avatud süda, õe diplom ja isikliku auto kasutamise võimalus helista: 634 5177, 5598 7430 tnpkonsult.personal@gmail.com Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808

Ostan või üürin garaaži Türil 525 1113, kraud@hot.ee Nüüd sünnipäeval me ühisel meelel sul soovime kõike, mis üllas ja hea: nii tervist kui õnne su tegude teedel, veel kaua me perega sammu sa pea!

Aliide Laasmaa Palju õnne 99. sünnipäevaks!

Soovivad lapsed, lapselapsed ja lapse-lapselapsed

paideautoaed.ee • OSTAME TEIE SÕIDUKI PARIMA HINNAGA • AUTODE OST, MÜÜK JA VAHETUS • 0% SISSEMAKSUGA JÄRELMAKS • SUURIM VALIK AUTOSID JÄRVAMAAL

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 5. november 2020

12

reklaam

E-Selverist saab kaupu koju tellida nüüd kogu Järvamaal!

Kehra

Järvamaa esimene kojuveoga e-toidupood on nüüd kättesaadav kõigile maakonna elanikele. Valikus on üle 10 000 toote nii toidu-, esmatarbe-, tööstuskaupu kui koduelektroonikat, sisustuskaupu ja palju muud.

E-poes tehtud tellimuse panevad kokku komplekteerijad ning kaubad toob koju kätte kuller spetsiaalses jahutuse ja sügavkülmaga varustatud bussis. Hommikul tehtud tellimuse saab kätte samal päeval (ka kontaktivabalt).

Järvamaale toob Selver esialgu kaupu kolmel päeval nädalas: esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Nõudluse kasvades on Selver valmis kojuveopäevade valikut laiendama. Järvamaa elanikele toob Selver kaubad koju kätte vahemikus kell 11-21.

Sobiva tellimuse kättesaamise ajavahemiku saab klient tellimust vormistades ise valida. Kaupade saabumise eel võtab kuller kliendiga telefonitsi ühendust.

Rapla Selver muutis ka kojuveo hinnastamise paindlikuks. Edaspidi sõltub veotasu nõudlusest varieerudes vahemikus 2,90-4,90 eurot.

1. novembrist liitub kojuveopiirkonda ka terve Lääne-Virumaa ning seni katmata osa Raplamaast. Seega on uues Selveri kojuveopiirkonnas täies ulatuses Tallinn ja Harjumaa, Tartu ja Tartumaa, Rapla-, Järva-, Lääne-Viru-, Hiiu-, Saare- ja Muhumaa. Lisaks teenindavad e-Selveri bussid Haapsalu ja poolt Läänemaad ning Pärnu linna ja selle lähiümbrust.

E-Selveri kliendil on võimalus ka tellimuse teekonda jälgida. Kohe, kui kaup on kokku pakitud, bussi tõstetud ning see hakkab kauplusest kliendi poole liikuma, hakkab ka klient kaardil liikuvat bussi nägema. Kaardi link saabub koos tellimuse kinnituse ja arve-saatelehega. Kaart uueneb iga 20 sekundi järel.

Aegviidu Jäneda

Alavere

Tapa

Harjumaa

Tamsalu

Roela

Lääne-Virumaa Järva-Jaani Rakke

Järvamaa

Raplamaa

Mäo

Koeru

Paide

Jõgevamaa

Türi Imavere

Alates novembrikuust toovad Selveri kullerid Selveri e-poes tehtud ostud kõigile Järvamaa elanikele koju kätte.

E-Selveri klientidel on võimalus tellimust tehes valida, kas kaup pakitakse kile- või paberkotti. Pakendisoovist tuleb märku anda tellimuse ostukorvi vaates, täites tärniga kastike „Soovin, et kilekoti asemel pakendatakse tooted paberkotti“.

Kuidas tellida?

1. Mine lehele www.selver.ee ja logi sisse Partnerkaardiga või jätka külalisena

Lisaks laiale valikule toidu- ja tööstuskaupadele toob e-Selver koju kätte ka suure kodutehnika nagu külmkapid, pesumasinad, telerid, aga ka mängukonsoolid.

2. Määra kauba kättesaamiseks endale sobiv aeg ja asukoht

Eestis kõige kasutajasõbralikumaks valitud e-toidupood on kättesaadav enam kui poolele Eesti elanikkonnast. Kaupa saab koju tellida Tallinnas ja Harjumaal, Tartus ja Tartumaal, Rapla-, Pärnu-, Lääne-, Järva-, Lääne-Viru-, Hiiu-, Saare- ja Muhumaal.

3. Vali välja kaubad ja lisa need ostukorvi