01.11.2018 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

1. november 2018 nr 11 (875)

SÕNUMID

Türi vald ostab ujula tagasi

• Türi vald pidas 1. sünnipäeva lk 2 • Kodu soetamise toetus noortele lk 3 • Persoon: Tiiu Sadam lk 5

• Oisu raamatukogu 100 lk 6 • Türi tüdruk tuli Eesti meistriks lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 6. detsembril

Viimasel Türi vallavolikogu istungil võeti vastu otsus osta tagasi Türi ujula, mis 1998. aastal erastati ja mille omanikud soovisid tegevuse lõpetada.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Arutelu ujula tagasiostu üle vältas viimases volikogus mitu tundi ja lõppes hääletusega, kus ühe poolthäälega (9 poolt ja 8 vastu) tehti otsus tagasiostu kasuks.

Opositsiooni esindajate sõnul ei olnud nad tagasiostu vastu, sest kohaliku omavalitsuse üks kohustus, kohustuslik ujumisõpe I-III klassini peab säilima. Vastu oldi sellele, et ujula müük toimub kiirustades ja vaja oleks teha hoonele ehituslik ekspertiis, kinnisvaraline hindamine ja tasuvusuuring.

Volikogu liikmetele jagas selgitusi Türi ujula omanikeringi kuuluv Arne Rohtvee, kelle sõnul tehti vallale ettepanek ujula tagasi osta juba aastal 2010. „Siis käis arutelu tagasiostu üle rohkem kui aasta ja vastupidi esialgselt kavas olnud ostupunktile jõudis volikogu lauale hoopiski eelnõu ujulalt teenuseostmise vähendamise või hoopiski lõpetamise kohta. Täna oleme taas samas kohas tagasi, et soovime ujula tegevuse lõpetada ja esimese pakkumise ujula ostuks oleme teinud Türi vallavalitsusele,“ lisas Rohtvee. „Kuna ujulateenuse edasine ostmine teenuslepingu alusel oleks olnud vallale viie aasta jooksul ligi 200 000 euro võrra kallim, kui selle omanikuna haldamine, siis tegime volikogule ettepaneku ostmiseks,“ põhjendas Türi ujula ostu vajalikkust vallavanem Pipi-Liis Siemann. „Kahjuks on nii, et nii Türi vallas, kui teistes sarnastes piirkondades on ujula lahtihoidmiseks vajalikust rahast vaid pool võimalik teenida läbi ettevõtluse, kasumit selline ettevõte ei tooda. Selleks, et ujula püsiks, peab vald oma teenuste ostuga teise poole lisama ning seetõttu on arusaadav, et ettevõtjatel puudub huvi sellesse pikaajaliselt panustada, nad on seda juba pikki aastaid teinud missioonitundest.“ „Ka juhul, kui ettevõtte omandaks mõni teine ettevõtja, saaks omanik täna tulu teenida vaid vallale hinna tõstmisega. Türi vald aga kavatseb ujulat majandada kasumit taotlemata, samal viisil nagu koole, lasteaedu, kultuuriasutusi ja muid avalikke teenuseid. Kindlasti on piletitulu seejuures suureks abiks ning majandustegevusega jätkame, püüdes leida ka uusi sihtgruppe ning ehk ka uusi teenuseid, mida seal arendada. Ujulas töötavad täna asjatundlikud, kliendisõbralikud ning pühendunud inimesed, loodetavasti on nad nõus ka edaspidi jätkama.“ „Leian, et Türi valla inimeste jaoks on ujula aga väga vajalik nii terviseedenduse, turvalisuse kui ka lihtsalt sportimise ja vaba aja veetmise võimalusena. Ujula omandamisega on Türi vallal võimalik edaspidi anda võimalus soodustingimustel ujula kasutamiseks senisest suuremale hulgale elanikest, koostöös teiste organisatsioonide ning toetuste taotlemisega arendada ujulat ka edasi- väga oodatakse näiteks lastebasseini kasutamise võimalust,“ sõnas Siemann.

Türi ujula on olnud erakätes kakskümmend aastat: 1998. aastal erastati ujula eelläbirääkimistega pakkumise teel. Lisaks ujulale töötab hoones ka hostel ja jõusaal. Tänase müügitehingu numbriteks ehk tagasiostu summaks on 360 000 eurot.

Nurgakivi Türi uuele tervisekeskusele panid Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann (vasakult), sotsiaalkaitseministri Kaia Iva, AS Paide MEK müügidirektor Raivo Paalpere ja OÜ Türi tervisekeskuse juhataja Toomas Tamm.

Fotod Teet Reier

Türi tervisekeskuse müürid kerkivad hoogsalt Augustis alanud Türi esmatasandi tervisekeskuse ehitusele pandi 18. oktoobril pidulikult nurgakivi.

Hoone seinad aga kerkivad päev-päevalt ja juba oodatakse vahelagede paneele.

Hoone valmimine on kavandatud järgmise aasta juuni keskpaika.

Teet Reier „Uue hoone ehitus on vajalik eelkõige selle hoone külastajate, patsientide vajadustest lähtuvalt.,“ ütles Türi tervisekeskus OÜ juhataja Toomas Tamm. „Praegune hoone valmis 1981 ja on rajatud vastavalt selleaegsetele võimalustele ja vajadustele. Hoones on töötamiseks piisavalt ruumi, kuid siin puudub lift ja liikumisraskusi põhjustavate tervisehäiretega inimeste juurdepääs kõrgematele korrustele on seetõttu takistatud või võimatu. Hoone vajaks ka suuremamahulist re-

monti,“ lisas Tamm.

Rajatavas hoones hakkavad perearstid Tamme sõnul paiknema esimesel korrusel. „Teisel korrusel paiknevatesse kabinettidesse pääseb liftiga.

Hoone juurde tuleb ka parkla.

Perearstide tegevuseks vajalike ruumide nõuded on aja jooksul muutunud ja praegused ruumid ei ole nendega vastavusse viimiseks kohandatavad. Seega on uue hoone ehitamine oluline kindlasti ka esmatasandi arstiabi jätkusuutlikkuse seisukohast.“ Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul ehitatakse või rekonstrueeritakse aastaks 2023 üle Eesti 60 esmatasandi tervisekeskust, kuhu koonduvad kohustuslike põhiteenustena lisaks perearstidele ja –õdedele ka koduõde, ämmaemand ja füsioterapeut. „Täiendavate teenustena hakatakse keskustes sõltuvalt

vajadusest pakkuma ka teisi teenuseid, näiteks apteegiteenust, hambaravi, vaimse tervise õe teenust, proteeside ja muude abivahendite andmist, rehabilitatsiooni ja ambulatoorset eriarstiabi. Seega laieneb uute esmatasandi tervisekeskuste tööle hakkamisega inimeste jaoks tervishoiuteenuste valik,“ selgitas Iva. “Vajadusel saab väiksemates kohtades rakendada ka tervisekeskuse filiaale, mis on tervisekeskuses tegutseva perearsti teine tegevuskoht, kus igapäevaselt on tagatud vähemalt pereõe teenus ning perearst on kohal näiteks 1-2 korda nädalas.“ “Kvaliteetsed ja mitmekesised teenused Türil on kindlasti kõigi vallakodanike huvides.

Loodetavasti aitavad head töötingimused tööl hoida meie tublisid perearste ja teisi spetsialiste ning vajadusel leida nei-

le ka täiendust,” lisas Iva. Türi vallavalitsuse arendusjuhi Üllat Vahtramäe sõnul ollakse Türi tervisekeskuse ehitustöödega graafikus. „Tänaseks on tehtud vundamentide tööd, toimub nende soojustamine ning kandvate vaheseinte ladumine ja maaaluste kommunikatsioonide paigaldamine.”

“Aasta lõpus või uue aasta alguses peaks valmis saama juba hoonete väliskujud. Soojatrass peaks valmima novembri keskpaigaks.”

“Töövõtja AS Paide MEKiga ning omanikjärelevalve teostaja OÜ Tarindiprofi tööga oleme seni väga rahul.“ Uues tervisekeskuses hakkab tööle kuus perearsti, kaks hambaarsti, silmaarst, prillipood, füsioterapeut ja mitmed erialaarstid koostöös AS Järvamaa Haiglaga. Eraldiseisvad tööruumid saab ka kiirabi.

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tere tulemast Türi valda!

Eelmise töönädala viimastel päevadel said nii tele- kui leheuudised Türilt olulist uudismaterjali: nimelt jõudis vallavolikogu otsus hakata maksma kodutoetust enamiku telekanalite ja üleriigiliste lehtede uudistesse. Vallaleht saab siin rääkida asjadest, mis juhtusid juba nädalapäevad tagasi.

Ega esimese hooga oskagi nii väga palju rääkida. Teada on, et eelnõu võeti vastu ja otsustati ka rahasummad, mis lähevad soovijate vahel jagamisele juba sel aastal. Tänavu veidi vähem, aga järgmisel aastal juba suuremas summas. Kuidas ja mismoodi seda raha täpselt jagatakse ja kellele, see jäeti vallavalitsuse pädevusse. Üks on vähemalt kindel, kui oled üle neljakümne, siis selle toetusega sul pistmist pole.

Otsuse vastuvõtmisele järgnenud päevadel võis lugeda netikommentaaridest erinevaid arvamusi. Kes oli poolt, kes kahtles ja kes arvas, et sellega siia ikka kedagi ei meelita. Nagu ikka inimlikud arvamised kõik. Ja ega vist meelitamises polegi nii väga asi, pigem ikka selles, et noored koduvalda püsima jääksid.

Selleks peab olema neil võimalus lisaks eluasemele ka tööd leida.

Ei räägi siinkohal nendest, kes arvutis müügitööd teevad või saavad kenasti kodukontoris hakkama. Palgatingimustest pole mõtet väga rääkidagi, sest olgem ausad, ei meeldi ikka kohe kuidagi see jutt, et Eesti keskmine palk tõusis.

Nagu ta siis kerkiks kohe igal pool. Eks ta suuresti pealinna tulemuste najal kerkibki, maal seda nii lihtsalt ikka ei juhtu, eriti veel erasektoris. Kui meil näiteks kaubanduses saadakse puhtalt kätte poolgi keskmise palga numbrist, on vist üsnagi hea tulemus?

Siinkohal on paslik öelda, et ootame ja vaatame, eks poole aasta pärast oleme kindlasti targemad. Seniks teame üsna kindlalt seda, et ega tali taeva ei jää, sest esimene lumi on juba maha sadanud ja lastel esimesed lumememmedki tehtud. Kaugel see advendiaeg ja jõuludki enam on.

Teet Reier

klõps

Eelmisel laupäeval mahasadanud esimene lumi oli küll väga vesine, aga sellele vaatamata said lapsed esimesed lumememmed tehtud. Öised külmakraadid on neil aidanud ka püsti püsida, mis sellest, et mõni kipub juba silda viskama ja tahab maaga üheks saada.

Suurel pildil on sünnipäevalste auks lavale tulnud Käru rahvatantsijad. Väiksematel on vastne Türi valla aukodanik Tiiu Sadam ja hõbedase aumärgi omanik Sten Ivantšik.

Fotod Teet Reier

Türi vald pidas 1. sünnipäeva 2016.-2018. aastal viidi vastavalt haldusreformi seadusele ellu kohalike omavalitsusüksuste haldusreform, mille käigus ühinesid 3 kohalikku omavalitsusüksust – Käru vald, Türi vald ja Väätsa vald. Ühinemise tulemusel Käru vald, Türi vald ja Väätsa vald lõpetasid avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegevuse ning ühinemise tulemusel moodustus uus kohaliku omavalitsuse üksus Türi vald, mis sai juriidiliselt oma õigused 22. oktoobril 2017.

Seega tähistas 22. oktoobril 2018 Türi vald Türi kultuurikeskuses piduliku kontsert-aktusega oma 1. sünnipäeva.

Sünnipäeva õhtujuhtide Lisette Taube ja Kaarel Orumägi eestvedamisel kutsuti lavalaudadele Türi valla erinevad tantsu- ja laulukollektiivid: Käru naisrühm Naksakad Naised, Segarühm Kärutajad, Taikse tantsurühm Kookus, Kabala tantsurühmad Segadik ja KABALAbajalad, Se-

garühm Riikar, Rait Pilipenko ja Kimi-Reiko Pilipenko, rahvamuusikud ja ühendkoor.

Türi vallavolikogu otsusega anti Türi valla pidulikul kontsert-aktusel Tiiu Sadamale üle vapimärk koos Türi valla aukodaniku tunnistusega Türi vallale osutatud teenete eest.

Türi valla tänukiri ja kuldmärk anti pikaajalise eduka töö eest muusikahariduse andmisel, Türi muusikakooli klaveriõpilaste juhendamisel ning noorte edukal ettevalmistamisel konkurssideks üle Anne Toomele ning silmapaistva panuse eest maaelu edendamisel, piirkonnas põllumajanduse arendamisel ja kogukonna arengusse panustamisel Urmas Laksile.

Türi valla tänukiri koos hõbemärgiga anti heade tulemuste eest õppetöös, aktiivse osalemise ja auhinnaliste tulemuste eest kooli huvitegevuses ja laulukonkurssidel ning tubli töö eest kooli ja valla esindamisel üle Martin

Tampuule ja aktiivse ning pühendunud tegevuse eest noorkotkana Sten Ivantšikule.

Peale kontsert-aktust said kõik soovijad süüa maitsvat torti ning nautida mõnusat seltskonnamelu.

Täname kõiki, kes meiega seda tähtsat hetke tähistama tulid ja kõiki, kes õhtu õnnestumiseks oma panuse andsid.

Merle Rüütel

avalike suhete juht

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

3

uudised/kultuur Türi kompaniil valmis teenetemärk

Türi Kodu sai toreda kingituse Türi Kodu psüühilise erivajadusega elanikud said septembri keskel endiselt türikalt, praeguselt tallinlannalt kingiks 70 paari ilusaid, erineva värvi ja mustriga, ekstra nende jaoks valmis kootud villaseid sokke.

Türil sündinud, ent nüüd Tallinnas elav ja töötav Marina Nikiforova võttis suure kudumistöö ette EV100 auks sooviga, et Türi Kodu elanikel ikka talvel jalad soojas oleks. Sokid on tõeline käsitöö, erinevate värvide ja mustritega.

Türi Kodu tiimitöö juht Liis Tamm ütles, et kui sokid kohale jõudsid, oli elevust Türi Kodus palju, sest sokid olid nii pehmed ja nii ilusad. „Ja teadmine, et keegi kusagil meile mõtleb ja soovib head teha, teeb lisaks jalgadele ka südame soojaks,“ lisas ta.

Türi Kodu elanikud on tiimitöö juhi sõnul ka muidu õnnelikus seisus, sest Türil on palju häid inimesi, kes kodu tegemiste vastu huvi tunnevad. „Inimesed kogukonnast aeg-ajalt ikka uurivad, kuidas meie kodu elanikel läheb ja kas me sooviksime raamatuid või ajakirju.“ Tänu sellele on Türi Kodu saanud kohalike inimeste käest palju materjale, mida ära kasutada näiteks mäluteritusgrupi, luuleringi või meisterdamisega seotud tegevustes.

Liis Tamm soovib kõigi Türi Kodu elanike nimel väljendada suurt ja siirast tänu nii Marina Nikiforovale kui oma kaaslinlastele. „Kõige selle eest oleme Türi Kodus väga tänulikud ja soovime omalt poolt oma naabritele ja ka kõigile teistele, kes meie peale mõtlevad, head juubeliaasta jätku ja edu igas ettevõtmises!“

Ave Lillemäe

AS Hoolekandeteenused

Kodu soetamise toetus noortele Türi vallavolikogu võttis 25. oktoobril vastu määruse, millega noored pered saavad taotleda toetust Türi vallas oma kodu soetamiseks. Toetus on mõeldud kodu soetamisega seotud omaosaluse (osaliseks) katmiseks. Toetust saavad ka Türi vallas elavad noored, kel oma kodu veel pole, soovime hoida oma noori.

Kodu soetamise toetusele on õigus kuni 40aastasel isikul, kellele (ja kelle pereliikmetele) ei kuulu ja ei ole toetuse taotlemisele eelnenud viie aasta jooksul kuulunud Türi vallas kinnisvara (eramut ega korterit). Soetatav kinnisvara peab olema atesteeritud kinnisvara hindaja poolt eelnevalt hinnatud ning elementmaja soetamiseks peab olema võetud hinnapakkumine.

Toetust saab taotleda inimene, kes ostab Türi vallas eluase-

mena kasutatava korteri, maja, majaosa või krundiomanik, kes soetab ja püstitab Türi vallas elementmaja (valmismaja). Ainult eluasemekrundi ostmiseks toetust ei anta.

Elementmaja ostmisel kodutoetuse saamiseks peab toetuse taotlejal olema eelnevalt Türi valla haldusterritooriumil soetatud maaüksus (krunt), kuhu ostetavat elementmaja on võimalik seaduslikult paigaldada.

Kodutoetust makstakse kuni 20% soetatava kinnisvara või elementmaja maksumusest (hind notariaalselt sõlmitava ostu-müügi ja asjaõiguslepingu alusel või vastavalt majatehase pakkumusele), kuid mitte enam kui 8000 eurot.

Kodutoetuse saaja peab kodutoetuse abil soetatud eluaset kasutama enda ja oma pere alalise ja peamise elukohana vähe-

malt 5 aastat vara soetamise või ehitisele kasutusloa väljastamisest arvates ning täitma rahvastikuregistri seadusega elukoha registreerimisega seotud nõuded viisil, et kodutoetuse abil soetatud elukoha aadress rahvastikuregistris on õigusliku tähendusega elukoha aadress.

Türi vallal on õigus toetus tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei kasuta soetatud vara oma alalise elukohana ning muudab oma elukoha andmeid rahvastikuregistris või kui toetuse saaja otsustab kinnisvara, mille soetamiseks kodutoetus anti, müüa, kinkida või vahetada enne viie aasta möödumist toetuse määramisest.

Lisainfo: Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, e-post vallavanem@tyri.ee, telefon 527 9775.

Pipi-Liis Seiemann

Türi vallavanem

Noorte kotkaste malev tähistas aastapäeva 10. oktoobril tähistas Noorte Kotkaste Järva malev Türi kultuurikeskuses oma 25. taasloomise aastapäeva.

Maleva mõlemad loomised, nii enne II maailmasõda kui ka taasloomine 1993. aastal, toimusid just Türil.

Pidulikul koosviibimisel vaadati tagasi olnule, tunnustati tublimaid noorkotkaid, kodutütreid, noortejuhte ja toetajaid.

Noorte Kotkaste Järva maleva kõrgeima tunnustuse, maleva rinnamärgi pälvisid Noorte Kotkaste Paide I rühma pealik Urmas Täht, Paide I rühma noorkotkas Arlis Arold, endised noorkotkad ja tänased Kaitseliidu liikmed Joonas Hein, Sten Järv, Karlis Hünninen, Mikk Ludvi, Kim Niitmäe, Rauno Pahapill ning Kaitseliidu Paide üksikkompanii tegevliige Urmas Kõonurm.

Maleva tegevus nende kahekümne viie aasta jooksul on olnud toimekas. See toimekus on avaldunud endiste ja praeguste

tublide noorkotkaste ja vabatahtlike juhtide näol, kes maleva taaslõid, seda üles ehitama ja arendama hakkasid ja täna edasi viivad. Kõigile nendele aastatele tagasi vaadates on malev andnud palju tublisid noori Kaitseliidule, Kaitseväele ja ka teistele elualadele.

Maleval on kujunenud toredad koostööpartnerid: kohalikud omavalitsused, koolid, noorteühendused ja paljud teised, sealhulgas ka näiteks Edelaraudtee Infrastruktuuri AS või siis GoTrack OÜ. Veerandsada aastat kestnud töö tulemusena on malev arvestav partner Järvamaal.

Veerandsaja aasta jooksul on malevat juhtinud malevapealikena Janis Baranin, Urmas Piigert, August Albert, Aarne Sibrik, Siim Tischler ja Allar Ansjaki, maleva vanematena kuni aastani 2003 Enn Jalak, Pille Veitmaa ja Sven Pung.

Maleva tööd ja tegemisi on teinud lihtsamaks noorteinst-

ruktorid Pille Veitmaa (aastatel 1999-2004) ja Urmas Piigert alates 2004.aastast.

Täna juhivad malevat malevapealik Karin Allik, malevapealiku abi Ülari Vooremäe ja juhatuse liikmed Türi Hundi rühma pealik Margus Allik, Paide I rühma pealiku abi Merike Einma ja Järva-Peetri rühma pealik Urmas Täht.

Alljärgnevalt on ära toodud Türi vallast pärit tunnustusesaajad.

Noorte Kotkaste Järva maleva tänukirja pälvisid Türi vallast: Jaanika Lieberg, Franz Piirmets, Renaldo Tome, Mattias Võtti, Andres Viidikas, Georg Lee, Janis Frei, Raido Rikk, Roman Aver, Ants Jõe, Vello Laprik, Nikolai Linnasmägi, Viljar Vooremäe, Aina Lee, Egle Žukov, Cätlin Taimre, Andres Viidikas sen, Jaanus Viilop, KÜ Kujundus OÜ ja Türi kultuurikeskus.

Noorte Kotkaste Järva maleva meene pälvis Janis Baranin.

Noorte Kotkaste Järva ma-

leva rinnamärgi pälvisid Karlis Hünninen, Mikk Ludvi, Kim Niitmäe ja Rauno Pahapill.

Noorte Kotkaste peavanema tänukirja pälvisid Endel Nurmsalu, Eve Kivistik, Siim Poak, Gerly Leit, Maie Kukk, Türi vallavalitsus, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Go Track OÜ, Lääne päästekeskuse Järvamaa päästepiirkonna Türi päästekomando, Metsajõe puhkemaja OÜ ja Türi seikluspark OÜ.

Noorte Kotkaste meene pälvis Urmas Piigert.

Noorte Kotkaste teeneteplaadi pälvisid Kaia Iva, Gunnar Vooremäe, Ma-ja Rent OÜ ja Türi Kogukonnaselts MTÜ.

Eeskujuliku noorkotka märgi pälvis Sten Ivantšik.

Noorte kotkaste teenetekirja pälvisid Ülari Vooremäe ja Margus Allik ning Noorte kotkaste teeneteristi III klassi pälvis Karin Allik.

Urmas Piigert

Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor

Kaitseliidu Järva maleva Türi üksikkompanii pealik Urmas Piigert andis eelmisel nädalal teada, et lõpuks on valminud kompaniil oma teenetemärk, millega liikmeid tunnustada. „Arutelud oma teenetemärgi või medali vajadusest on käinud juba aastaid, tänaseks oleme jõudnud selleni, et teenetemärk on meil nii kompanii kui ka maleva juhatuses heakskiidu saanud ja esimene märk ka valminud,“ selgitasid Türi üksikkompanii pealiku abi Janis Frei ja toetajaliige Gunnar Vooremäe.

Kaitseliitlaste sõnul mindi märgi kujundamisel natuke teist teed kui Eestis tavaks: „Kui meil enamik teenetemedaleid/märke lähtub oma kujunduses Malta risti kujust, siis vastvalminud märgi puhul lähtusime veidi rõngasristi kujust ja sellest, et sama kujundust järgivad ka Türi valla teenetemärgid. Ning samuti arvatasime kunagise kaitseliidu Türi malevkonna lipu kujundust ja värve.“ „Märgi ja sinna juurde kuuluva tunnistuse kavanditega aitas meid Kaitseliidu ridadesse kuuluv Türi ettevõtja Kristjan Männa ning märkide valmistajaks sai Miniplast OÜ,“ lisas Piigert.

Tema ütlust mööda kaetakse märkide valmistamise kulud kompanii omaosalusega ja esimesed märgid koos tunnistusega saavad üle antud järgmisel aastal, Eesti Vabariigi aastapäeval.

TR

Türi muusikakool osaleb rahvusvahelisel muusikafoorumil Poolas 22.-23. novembrini toimub Poolas, Zambrowi Riiklikus 1. astme muusikakoolis avaliku üritusena III rahvusvaheline muusikafoorum CON ANIMA, mille on ellu kutsunud viie riigi viis muusikakooli ning seda korraldatakse igal aastal erineva kooli eestvedamisel.

2016. aasta novembrikuus korraldas ürituse esimest korda Türi muusikakool ja see toimus Türi muusikakoolis ning Türi kultuurikeskuses. Osalejad/läbiviijad on Grodno J. V. Semenjako nimeline 1. lastemuusikakool Valgevenest, Naujene muusika- ja kunstikool Lätist, Vilniuse Naujoji Vilnia muusikakool Leedust, Zambrówi riiklik 1. astme muusikakool Poolast ja Türi muusikakool Eestist.

Seekordse kava järgi toimub esimesel päeval klaveri meistriklass, mille viib läbi pianist professor Robert Marat Poolast. Teisel päeval arutletakse erinevate riikide muusikahariduse arengute teemal.

Türi muusikakooli esindab õpetajate Silvi Nielsoni ja Kaidi Piigerti juhendatav akordioniansambel koosseisus Ove-Rasmus Radala - akordion, Andre Beljaev – akordion, Anders Mait Alberg - akordion, õp Katre Nukka - tuuba, õp Silvi Nielson – löökpilid, õp Peep Heinaste - basskitarr, õp Kaidi Piigert – löökpillid.

Türi muusikakooli õpilased olid edukad puhkpillikonkursil Kõrvekülas 18.-19. oktoobril toimunud võistumängimist korraldasid koostöös Tartu valla muusikakool ja Tartu vallavalitsus ning mõeldud oli see Tartu ja Lõuna-Eesti regioonide muusikakoolide õpilastele. Järvamaad esindasid Türi muusikakooli õpilased.

Klarnetimängijatest osales õp Ants Oidekivi õpilane Samuel Beekmann, kes saavutas 13-14aastaste vanuserühmas III koha. Õp Katre Nukka plokkflöödiõpilane Melissa Marrandi osales kuni 10aastaste vanuserühmas ja saavutas III koha ning kõik õp Viia Ivaski flöödiõpilased said samuti auhinnakohad: Kristiina Theresa Miller II koht kuni 10aastaste vanuserühmas, Helena-Elis Pärenson II koht 11-12aastaste vanuserühmas (esimest kohta välja ei antud), Heidy Jallai II koht ja Kryslin Rass ning Kirke-Maarja Kallavus III koht 13-14aastaste vanuserühmas (esimest kohta välja ei antud).

Kõikide pillimängijate kontsertmeister oli Siret Heinaste.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

4

haridus/noored Haridusasutused noppisid üle-eestilisel konkursil esikohti 18. oktoobril toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas “Ettevõtliku kooli” haridusfestival 2018, mille fookus oli õppijakesksel lähenemisel ning noorte ettevõtlikkuse arendamisel.

Festivalil tunnustati ka üle-eestilise “Ettevõtliku kooli” edulugude konkursi „Õppimine on põnev!” finaliste.

Türi vallal oli põhjust rõõmu tunda lausa neljal põhjusel: 1. Türi põhikool “Õiepäev” finalist kategoorias “Noorte algatus” 2. Väätsa kool “Kosmoseprogramm” finalist kategoorias “Põnevaim tund” 3. Türi lasteaed kesklinna õppekoht “Kingitus 100le Türi linna klienditeenindajale” finalist kategoorias “Ettevõtlik lasteaed” 4. Türi ühisgümnaasium on teine Türi valla kool (Väätsa sai eelmisel aastal), kes sai Ettevõtliku Kooli baastunnustuse osaliseks ning kingituseks seinatahvli ja lipu. Õnnitlused kõigile asjaosalistele!

Merle Rüütel

avalike suhete juht

Saksa keele päev tuleb sel aastal külla Türile Saksamaa Liitvabariigi suursaatkond, Austria suursaatkond ja Goethe instituut korraldavad Eesti erinevais paigus kord aastas saksa keele päeva, mille eesmärk on populariseerida ja propageerida praeguste ja tulevaste keeleõppurite seas just saksa keelt. Saksa keele päeva sihtgrupp on 5.–12. klasside õpilased ja nende õpetajad.

Eelmine saksa keele päev toimus Rapla maakonnas, sel korral aga kohtutaks Järvamaal. Kokku saadakse kolmapäeval, 7. novembril Türi ühisgümnaasiumis (TÜG). Päev avatakse kell 12 kooli aulas aktusega. Sellele järgnevad tegevused töötubades, kus on ühendatud mängulisus aktiivõppega.

Pärast päevategevusi on kõik Järvamaa omavalitsusjuhid, haridusametnikud, koolijuhid, saksa keele õpetajad ning lapsevanemad palutud saksa keele klassi ümarlauale, mille peaküsimus on, kuidas edendada saksa keele õpetamist? Üheskoos otsitakse viise, kuidas suunata lapsi, kel seisab ees teise võõrkeele valik, otsustama Euroopas nii olulise keele kasuks. Õhtul kell 18.00 algab saksa keele päeva ideest kantuna TÜGlaste gümnaasiumis saksa keele tund. Lastevanematele, kelle eelkooliealised TÜGlaste gümnaasiumis käivad, on samal ajal kohtumine saksa keele õppe koordinaatori ja TÜGi vilistlastega, kes on kooli ajal saksa keelt õppinud ning kelle elukutsevalikul on just saksa keele oskus oluliseks teguriks osutunud. TÜGlaste gümnaasium on TÜGi projekt, mille raames kutsutakse linna eelkooliealised lapsed kord kuus ühte ainetundi, mille viivad läbi gümnaasiumiõpilased.

Anneli Eesmaa

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Türi toimetulekukooli matk rabasse Oktoober oli Türi toimetulekukooli jaoks taas väga tegus – osaleti Paide-Türi rahvajooksul, lõikustänupühaga seoses toimus leivanädal, tähistati õpetajate päeva, külas käis ooperilaulja Rein Saar, Veskisillal mängiti bowlingut, külastati kunstinäitust, rõõmustati teraapiakoer Zaffi järjekordse külaskäigu üle, toimusid positiivsed kohtumised ja suhtlus Tartu ülikooli esindajatega tulevase koostöö osas jpm.

16. oktoobril matkas Türi toimetulekukooli pere Mukri rabas. Oli väga ilus ja selge, päikeseline päev. Sooja oli 18 kraadi. Seega väga soe sügispäev, kus ühel õpetajal õnnestus koguni rabajärves ujumas käia.

Sügisene raba oli imekena.

Mukri raba uuest vaatetornist avanes suurejooneline vaade kogu rabale. Õpperetke juhendas kooli hoolekogu liige Kaarel Aluoja, kelle selgitused ning tähelepanujuhtimised olid väga huvitavad ja harivad.

Suur tänu Kaarlile!

Maks-Siim Toomas Sarri

Türi toimetulekukooli 6. klassi õpilane

Väätsa lasteaias oleva basseini avaliku kasutamise hinnad ja ajad • täiskasvanu 3 eurot • õpilased 1 euro, eelkooliealised lapsed tasuta • perepilet (2 täiskasvanut ja lapsed) 5 eurot Basseini kasutamise ajad on: • E: kell 9–13 lasteaed, kell 13 - 14.30 eakate ujumine • T: kell 9–11.30 beebid • K: kell 9–13 lasteaed • N: kell 9–11.30 beebid Teistel aegadel kokkuleppel. Info telefonil 3892312 või 56673240

Haridustöötajaid märgati ja tunnustati 4. oktoobril toimus Türi kultuurikeskuses õpetajate päevale pühendatud tänuüritus, samuti kuulutati välja tänavused hariduspreemia saajad ja tunnustati nominente.

Türi valla haridustöötaja 2018 tiitli pälvisid Türi lasteaia õpetaja Saidi Paluoja, Väätsa põhikooli füüsik-leiutaja Jonas Nahkor ja Türi ühisgümnaasiumi õpetaja Eda Koskor.

Alljärgnevalt on lisatud kõigi haridustöötaja tunnustuse pälvinute lühikesed iseloomustused: Saidi Paluoja, Türi lasteaia õpetaja Ta oli eelmisel õppeaastal eeskujuks innovaatilise õpikeskkonna loojana ja uudsete õppeviiside kasutajana. Ta paistis silma eduka osalemisega konkurssidel ning väärtuste ja tervislike harjumuste kujundajana. Ta oli usin vanemaid laste arengust ja tegemistest teavitama.

Tema juhendatud tegevustes on lastel võimalus tegutseda omas tempos, ta laseb lastel ise otsustada ja toimetada, oskab ja tahab leida laste huvi tekitamiseks konkursse ja üleskutseid ning üllatab ideede ja materjalivalikuga. Õpetaja juhendamisel valmistasid lapsed sinimustvalged ehted ja kinkisid need sajale Türi linna teenindajale. See ettevõtmine viis neid Eesti edulugude konkursi “Õppimine on põnev!” finaali. Tema värvikad, uudsed ja loovad ideed on pälvinud kolleegide ja lastevanemate austuse ja tunnustuse.

Jonas Nahkor, Väätsa põhikooli õpetaja Ta töötab õpetajana 2016. aastast alates. Juba esimesel tööaastal märkasid kolleegid, et ta on südamega õpetamisprotsessis. Füüsikatunnid väljusid klassiruumist koridori ja õue.

Tunnid olid sisustatud paljude

praktiliste tegevustega, mis äratasid lastes huvi ja tegutsemistahet. Tema tegevus on tuntud ka üleriigiliselt: tema juhtimisel viivad õpilased läbi Kosmoseprogrammi, mis aitab laiendada ainealaseid teadmisi praktilistele tegevustele. Algatatud programm on tiivustanud teisigi Eesti koole, mille tulemusena on ellu kutsutud Eesti kosmosekoolide võrgustik, mida koordineerib Väätsa kool. Õpilased saavad teha koostööd nii Tallinna ülikooli kui ka teiste koolide õpilastega.

Ta valdab väga hästi erinevaid IT-vahendeid, õpikeskkondi ja on võimeline õppematerjali ise looma. Ta juhendab meisterdamise ja robootika ringi ning 3D printimist, annab vanema astme õpilastele töö- ja tehnoloogiaõpetust.

Klassijuhatajana on ta õpilastele pigem partner. Klassi kui ühtse tiimi loomisel leiab ta huvitavaid võtteid, olgu selleks õppekäigud või -laager. Lisaks on ta ka mitmekordne Eesti ja Balti meister raadioautomudeli-

te sõidus.

Eda Koskor, Türi ühisgümnaasiumi õpetaja Ta suudab end jagada paljude ülesannete ja rollide vahel ning jõuab uskumatult palju.

Teda kui aineõpetajat iseloomustab hästi tema õpilaste tagasiside: • Tema tunnid on ülimalt lahedad, parimad tunnid koos parima õpetajaga.

• Tema tunnis ei magata, vaid tehakse tööd koos naeratusega.

• Te olete meie kooli Päike. Te naeratate alati, olete abivalmis ning teist õhkub positiivsust.

Selline peabki üks õpetaja olema Ärge palun muutuge!

Nende ülimalt positiivsete arvamuste taga on õpetaja põhjalik mõttetöö eesmärkide seadmisel ja tundideks valmistumisel, nutikad lahendused ainete lõimimiseks ja õpilasi kaasava metoodika rakendamine, targalt läbimõeldud enesetäiendamine ja valmisolek uuega kaasa minna, oskus õpilastega hea kontakt saavutada ja neid motiveerida.

Kooli arendusjuhina on ta toonud projektide kaudu kooli eelarvesse märkimisväärse summa, et muuta õppetöö huvitavamaks ja mitmekesisemaks.

Tema eestvedamisel on Türi ühisgümnaasiumist saanud Tartu ülikooli õpikodade, Eesti maaülikooli loodusteaduste kooli ja Teadlaste Öö festivali tugikool. Kogutud tarkuseterasid jagavad õpilased Türi lasteaia ja TÜGlaste gümnaasiumi lastele.

Juhtides kooli loodus-reaalainete komisjoni, suudab ta lähimad kolleegid tugeva meeskonnana tegutsema panna. Juhtkonna liikmena on ta põhjalik kaasamõtleja, ideede väljapakkuja ja lahenduste otsija. Ta on suurepärane meeskonnaliige, kes on valmis parima võimaliku tulemuse nimel panustama oma teadmisi, oskusi ja aega.

Palju õnne kõikidele nominentidele ja tunnustuse saajatele, teie kolleegid, õpilased ja lapsevanemad on märganud teie suurepärast tööd.

Sportlik õppeaasta algus Laupa põhikoolis Sügis on alati olnud Laupa põhikoolis väga kiire ja sportlik aastaaeg, nii ka sel aastal. Traditsiooniliselt toimus Türi staadionil sügisene spordipäev, kus kõik õpilased said oma tulemusi parandada juba tavaks saanud aladel: 60m jooks, kaugushüpe, 500m jooks, pallivise ja 8.-9. klassil kuulitõuge.

Parimaid tulemusi näidanud õpilased pääsesid võistlema Järvamaa koolinoorte kergejõustiku 4-võistlusele, kus osales meie koolist 20 õpilast. Väikeste koolide arvestuses saavutasid Laupa õpilased tüdrukute vanemas ja nooremas vanuseklassis I kohad, vanemate poiste vanuseklassis II koha ja nooremate poiste arves-

tuses IV koha.

Laupa põhikool võttis osa ka ülemaailmsest spordinädalast, mille raames korraldati 24.-28. septembril erinevaid üritusi tundides ja vahetundides. Õpilased käisid matkal, korraldati fotojaht, osaleti sügiskrossil, mängiti kabet, malet, noolemänge, joosti trepijooksu, korraldati erinevaid liikumismänge ja võistlusi. Kogu nädal oli koolis väga sportlik ja kõik õpilased osalesid ettevõtmistes.

Loomulikult osalesime ka maapõhikoolide rahvastepallis.

Sel aastal osales üritusel 7 kooli, kelle seas saavutasid Laupa poisid ja tüdrukud neljandad kohad.

Üle pikkade aastate toimus Paides taas Südamelinna jooks, kus me samuti osalesime, et teha eelproov Paide-Türi rahvajooksule. Kui Südamelinna jooksule registreeris meilt 40 õpilast, siis Paide-Türi rahvajooksul esindas Laupa kooli lausa 108 inimest, kellest 13 olid õpetajad. Tänu nii suurele osalusele võitsime ka kõige suurema osalusprotsendiga kooli auhinna ja lisaks Türi valla kõige suurema osalusporotsendiga kooli auhinna, mis annab võimaluse soetada koolile spordivarustust.

Esimest aastat panime end proovile ka vabariiklikul teatejooksude võistlusel, mis toimus Rakveres. Kavas oli pendeltea-

tejooks ja maastikuteatejooks.

Laupa võistkonna kõik 20 õpilast otsustasid oma õpetajat meeldivalt üllatada: neljast alast kolm nad võitsid, ühel alal saavutasid kolmanda koha. See tulemus tagas Eesti väikeste koolide üldarvestuses meile I koha.

Kuna Laupa põhikooli sportimistingimused on alla keskmise, siis meie õpilaste tulemused näitavad, et nad on sellest üle ja valmis tõestama ennast ka siis, kui selleks tingimused puuduvad. Uuel veerandil uute kohtumisteni.

Liisa Gritšenko

Laupa põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

5

persoon

Tiiu Sadam: hariduspõllu kündmine tõi tunnustuse Pea pool sajandit on Tiiu Sadam toimetanud hariduspõllul.

Ta alustas õpetajaametiga Lahmuse eriinternaatkoolis ja tegutseb täna logopeedina Laupa põhikoolis. Pühendumine erivajadustega lastele ja Türi toimetulekukooli juhtimine on kindlasti kaalukaks panuseks meie kogukonda.

Kogukond omakorda tunnustas Tiiu Sadamat Türi valla sünnipäeval aukodaniku tiitliga.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

„Olen päritolult mulk, sündinud ja kasvanud Viljandimaal Holstres ja veetnud sealsete küngaste ja järvesilmade vahel oma nooruse. See on kindlasti üheks põhjuseks, miks mulle meeldib vee lähedus ka tänasel päeval,“ selgitab Tiiu naerdes. „Holstre koolimaja oli minu esimeseks kooliks ja samas ka koduks. Ema oli koolis kokaks, isa tegi aga kõike alates kooliahjude kütmisest ja lõpetades poistele tööõpetuse tarkuse jagamisega koolitundides. Vend ja õde olid minust üle tosina aasta vanemad, seega olin perekonna pesamuna.“

Kolmandal korral ülikooli „Holstres lõpetasin põhikooli ja edasi õppima asusin Viljandisse C. R. Jakobsoni nimelisse keskkooli, mis oligi tollal ainult keskkool, see tähendab et seal õppisidki vaid IX-XI klass. Peale keskkooli üritasin pääseda loomulikult Tartu ülikooli. Ajalugu oli see eriala, mis mind väga huvitas, aga esimesel katsel jäin ma vaatamata võrdsetele punktidele napilt joone alla, ilmselt oli põhjus suuresti selles, et ma ei kuulunud kommunistlike noorte ehk komsomoli ridadesse.“ „Proovisin siis ka järgmisel aastal, aga kõrgkooli õnnestus saada alles kolmandal katsel ja hoopis uuel erialal, milleks oli defektoloogia. Tänapäeval suurelt osalt eripedagoogikaga kattuv õppeaine. See oli ülikoolis veel tollal üsna uus eriala. Meid lõid rebasteks neljanda kursuse tudengid, sest ainult kolm aastat oli seda õpetatud, meie olime defektoloogide neljas lend.“ Tiiu arvates mõjutas seda valikut ehk ka asjaolu, et aastakese enne ülikooli pääsemist töötas ta Lahmuse eriinternaatkoolis, kus noorukesele õpetajale sattusid hoolealusteks V-VI klassi poisid. „Kool asus Suure-Jaani lähistel vanas mõisahoones ja sattusid sinna õppima mitte just halva käitumise, vaid pigem õpiraskustega noored. Tollal oli koolisüsteem ikka selline, et suhteliselt kerge oli tavaõppest erikooli sattuda. Kuigi ka tavakoolides püüti nii-öelda õpiraskustega

TIIU SADAM 12.01.1951 Viljandis HARIDUS: 1958 – 1966 Holstre 8-klassiline kool 1966 – 1969 Viljandi C.R.Jakobsoni nimeline keskkool 1971 – 1976 Tartu ülikool defektoloogia eriala TÖÖ: 1976 – 1981 Lahmuse eriinternaatkool õpetajalogopeed, direktori asetäitja õppealal 1981 – 1986 Türi I lastepäevakodu kasvataja, metoodik 1986 – 1991 Türi keskkool õpetaja-logopeed 1991 – 2004 Türi II keskkool (1995 Türi majandusgümnaasium) logopeed-õpetaja, õppealajuhataja 2004 – 2013 Türi toimetulekukool direktor 2013 – 2014 Kesk-Eesti noorsootöö keskus logopeed 2014 - ...Laupa põhikool logopeed 2005 – 2009 Türi vallavolikogu asendusliige HOBID: ilukirjandus, filmid, reisimine TUNNUSTUS: Järvamaa teenetemedal 2013 Türi valla aukodanik 2018

lapsed vähemalt põhikooli lõpetamiseni välja vedada.“ „Ülikoolis lisandus muidugi omajagu praktikat. Viimasel kursusel olime päeval õpetajateks ühes Tartu koolis, peale seda sai veidi puhatud ja siis tuli hakata koostama põhjalikku ülevaadet ehk konspekti oma päevatööst, see kulges rohke kohvijoomise saatel esimeste öötundideni ja nii kuus päeva nädalas, sest koolitunnid olid ka laupäeviti.“

Abielu tõi Türile õpetajaks „Ühikaelu oli samas tore.

Tihti rikastasid õppimist erinevad spontaansed üritused, mis tekkisid väikesest mõttest ja kasvasid seejärel suureks. Mäletan ühte kadrijooksmist, mis algas ühest ühiselamust, kandus siis vastasmajja ja lõppes suure peoga kahe maja vahel tänaval.“ Kui vaadata, millise hariduse andis toonane Tartu ülikool, siis arvab Tiiu, et vägagi hea. „Defektoloogia eriala diplom on tänaseni andnud mulle võimaluse teha logopeeditööd, ennast muidugi täiendada ja taganud selle, et mind on kutsutud juhendama ka tänaseid noori, kes on oma erialaks valinud just eripedagoogika.“ „Peale ülikooli sammusin juba tuttavat rada mööda Lahmusele. Nüüd siis juba kui koolitatud õpetaja, kellel tuli teha ka õppealajuhataja tööd. Korteri sain vanas mõisale kuulunud hoones, kus kunagi oli olnud mõisa sepikoda. Ärklikorruse korteris võis olla talvel nurgas küll lumehang, aga ahi oli selle eest suur ja andis mõnusalt sooja.“ „Lahmusel kohtusin ka oma tulevase abikaasa Mati Sadamaga. Tema vend nimelt oli meil koolis tööl ja ühel nääripeol sattusimegi Matiga, kes oli vennale külla tulnud, ühise laua taha. Sealt see siis algas ja jätkus sellega, et Matile pakuti Türile treenerikohta ja mis kõige tähtsam ka kolmetoalist korterit vastvalmivasse majja. Mina sain omale töökoha kesklinna lasteaeda, mis tollal oli Türi I lastepäevakodu. Ametinimetuseks oli kasvataja ja metoodik.“

Tuttav kõigi Türi valla koolidega „Edasi tulid töökohad Türi keskkoolis ja Türi II keskkoolis.

Peale nimemuutust sai sellest majandusgümnaasium ja tänaseks Türi ühisgümnaasium. Lisaks logopeedi ja õpetaja ametile sai viimases oldud ka õppealajuhataja. Türi keskkooli ajal käisin sügiseti diagnoosimas Laupa, Kabala ja Retla kooli õpilasi, et välja selgitada kirjutamis- ja lugemisraskustega lapsed, kes hakkasid Türil tunnis käima. Nii oli mul nende koolidega tutvused

kommentaar

Kolleegid Laupa põhikoolist iseloomustavad Tiiu Sadamat, kui suurepärast meeskonnaliiget. Ta on hea ideede pakkuja, kaasamõtleja, nõuandja, mentor noorematele kolleegidele, lisaks ka väga empaatiline inimene.

Ta on põhjalik, süvitsi minev, koostöös kolleegidega järjepidev ja rahulik ega kõhkle võtmast ka juhtimist enda peale, kui olukord seda nõuab. Ta nakatab oma positiivse eeskujuga ka teisi ja mõjutab seeläbi kogu kooli töökultuuri. ammu tehtud ja nagu näha, olen ma nüüd ringiga Laupale tagasi jõudnud.“ Üheksa õppeaastat juhtis Tiiu ka Türi toimetulekukooli. „Eks see oli üks paras katsumus.

Vähemalt alguses, sest eelarvete koostamisega polnud ma ju eriti kokku puutunud. Õppetöö korraldamine on ju üks asi, teine aga kogu kooli toimimise rahaline pool joone peal hoida, seda enam, et ees ootasid toimetulekukooli hoones suured ehitustööd.“ „Eks ma ikka esimestel aastatel elasin piltlikult öeldes oma raamatupidajal seljas,“ naerab Tiiu. „Aga hakkama saime. Pe-

res tuleb ju samuti eelarvet teha, kooli oma oli lihtsalt märksa suurem. Enim ehk tundsin toimetulekukooli juhtides puudust erialasest nõust, näiteks sellise majandus- või ehitusmehe omast. Aga nagu öeldud: toimetulekukool tuli ja tuleb ka täna kenasti toime.“

Laupa koolis saavad erilised lapsed hästi hakkama „Eks aastatega olen pidanud ennast ka erialaselt täiendama.

Siis kui sai õpetajana alustatud, ei teatud suurt midagi näiteks autistlikest lastest, erinevad allergiad oli täiesti tundmatu teema.

Tänasel päeval on seda kõike

järjest rohkem. Sellega seoses on hea meel tõdeda, et näiteks Laupa koolis saavad nn erilised lapsed hästi hakkama, on läbi mõeldud hariduslike erivajadustega laste õpetamine ja õpetajad on täiendanud end eripedagoogikas.” “Üheks selle kooli eeliseks on kindlasti mõisahoone piiratud võimalused, mis ei lase klassidel suureks paisuda, viisteist õpilast on see piir. Ja seega jõuab õpetaja klassis kõigi õpilasteni, suudab neid individuaalselt juhendada.“ Tulevikku vaadates arvab Tiiu, et ehk on aeg hakata rohkem mõtlema sellele, et vana-

ema kohustused tahaksid täitmist ja mõne reisi rohkem võiks ka endale lubada. „Viimane käik oli Maltale. Tunnen ennast Vahemere maades suurepäraselt, sealne toit, päike ja meri on suurepärane kooslus, sinna kisub ikka ja jälle tagasi.“ Kui pärin, kuidas mõjus aukodaniku tunnustus, arvab Tiiu, et see lõi lihtsalt pahviks ja ei lubanud mitmelgi ööl rahulikult magada. „Tänan kõiki neid, kes minu tegemisi on märganud. Tegelikult on olnud soe ja südamlik, kui tuttavad on linna vahel vastu tulnud ja õnnitlenud. Suur tänu teile kõigile!“

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

6

uudised Raamatukogupäevad Türi raamatukogus Raamatukogupäevad ajavad alati kõik raamatukoguhoidjad elevile.

Nad otsekui löövad särama ja nende valguskuma paistab kaugele. Ka ajakirjandusest leiab sel ajal raamatukogude kohta palju uudisnupukesi - sellest on puhas rõõm, et märgatakse. Teeme me ju tegelikult terve aasta tänuväärset tööd ja mis seal salata, killuke tunnustust teeb meele ikka väga helgeks.

Raamatukogupäevad said alguse Kahala raamatukogus juba 19. oktoobril, mil raamatukogu külastas kirjanik Elme Väljaste. Kirjanik tutvustas oma teoseid ja iga raamatu juurde oli tal rääkida ka selle valmimise lugu.

Selgus, et kõik tema tekstid on võetud elust enesest, mistõttu oli kokkutulnuil väga põnev kuulata ning küsimused ja arutelud ei tahtnud kuidagi lõppeda.

Kõik kirjanikud, kes on käinud Kahalas lugejatega kohtumas (ja neid on kohe mitu), on alati olnud meeldivalt üllatunud, kui aktiivsed lugejad on Kahala raamatukogus. Nii oli ka Elme Väljastega, kes väga tänas külla kutsumast ja lootis teinegi kord Kahala rahvaga kohtuda.

Türi raamatukogus algasid raamatukogupäevad trükisooja raamatu esitlusega. Oma teost „Pärandus” esitles Tiina Tamman, kes on Londoni lähistel elav ajakirjanik ja kirjanik. Tema elu esimesed 16 aastat möödusid Türil ja oma raamatu tegevustiku on ta samuti sidunud Türiga. Mõned raamatukangelasedki on võetud päris elust. Lähiajal loodame raamatut ka juba raamatukogust välja laenutada.

Kuna raamatukogupäevad on alati koolivaheajal, siis pakkusime ajaveetmise võimalusi seekord rohkem lastele. Raamatukogupäevade vaheajateema oli „Retrohõnguline koolivaheaeg“. Terve nädala jooksul said lapsed raamatukogus veeta mõnusalt aega raamatute seltsis, vaadata vanu teatrilavastusi ja filme ning mängida lauamänge. Eriliseks lemmikuks kujunes lastele raamatupäev, kus raamatukoguhoidja Triinu luges ette lahedaid naljajutukesi vanadest raamatutest ja küsis mõistatusi. Pärast pikki lugemisi ja äraarvamisi asuti veel raamatukoguhoidja Tiina juhendamisel ka meisterdama. Oli väga tore ja tegus nädal.

Kabala raamatukogus tähistatati raamatukogupäevi pärimuspäevaga Vana-aja tööd ja lood 29. oktoobril koos lasteaiaperega. Sel päeval tutvustas raamatukoguhoidja Ulvi Praks lastele töid ja tegevusi, mida tehti vanasti ja loeti ette ka vana aja lugusid.

Raamatukogupäevad ühtivad Täiskasvanud Õppija Nädalaga.

Türi raamatukogul on hea meel teada anda, et Hea alguse projekti raames saime raamatukogule kingituseks kolm sülearvutit, millega saame veel tõhusamalt pakkuda arvutikoolitusi. Pakume tasuta nii individuaal- kui ka grupikoolitusi.

Oodatud on kõik inimesed, kes tunnevad end arvutikasutajana ebakindlalt või soovivad oma oskusi täiendada igapäevaste arvutitoimingute juures.

Tegevused Türi raamatukogus novembrikuus.

Türi raamatukogus Terve novembrikuu on Türi raamatukogus veel üleval ajakirjaniku ja toimetaja Teet Reieri imeilus sügisfotode näitus.

Tulge kindlasti vaatama!

8. novembril kl 17 on külas kirjanik Maarja Kangro.

10. novembril lastehommik Minu ilus elu 12. novemberil kl 17.00 Volkstuudio esitleb: muusikakuulamise õhtu Peeter Volkonskiga.

20. novembril reisiõhtu. Iirimaa. Oma reisimuljeid räägib ja pilte näitab türilane Salme Andre.

Laupa raamatukogus 16. november kl 10 kohtub lugejatega kirjanik Kätlin Kaldmaa Oisu raamatukogus Noore kunstniku Elina Penti pliiatsijoonistuste ja disainitud kleitide näitus kuni 17. detsembrini.

Raamatukoguhoidja Eha Marrandi süütab pidulaual küünlad ja uhke sünnipäevatort ootab külalisi.

Teet Reier

100 aastat raamatukogu algusest Oisus Türi kihelkonna Alliku vallas loodi 1918. aasta sügisel Retla rahvaraamatukogu selts. Seltsil oli oma raamatukogu. Seltsi liikmeskonna moodustasid põhiliselt tolleaegse Retla küla elanikud.

Seltsi koosoleku protokollide andmetel oli 1926. aastal seltsis liikmeid 130. Alates 1920. aastast oli seltsi raamatukogus raamatukoguhoidjaks Johannes Huut, kes oli ka seltsi asutajaliige ja omandas raamatukogujuhataja II järgu kutse. 1933. aastast oli ta ametlikult tööl raamatukogu juhatajana.

Esimesed raamatud saadi raamatukogule annetusena.

Raamatukogu asus Retla rahvakooli ruumides, kasutada oli kaks tuba. Raamatuid laenutati kaheks nädalaks kõigile soovijatele. Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas: kolmapäeval ja pühapäeval. Raamatukogu toetasid ka eraisikud. Näiteks 1932. aastal annetas Retlas elav Liisa Aasa seltsile uute raamatute ostmiseks 750 krooni.

Selts oli elujõuline. Raamatukogu toimimiseks ja raamatute ostmiseks teeniti raha seltsilise tegevusega. Seltsil olid oma segakoor, orkester, näitetrupp...

Avalike raamatukogude võrku kuuluvate eraraamatukogude tegevus lõpetati ENSV rahvakomissaride nõukogu määrusega 9. oktoobril 1940.

Raamatukogud töötasid edasi rahvaraamatukogudena.

Alates 26. oktoobrist 1940 sai alguse Retla rahvaraamatukogu ning ajutiseks juhatajaks määrati Johannes Laur.

Teine raamatukogu, Alliku valla avalik raamatukogu,

loodi 1926. aasta 15. jaanuaril Alliku vallanõukogu otsusega.

Raamatukogu paigutati Alliku vallamajja koosolekute saali.

Raamatukoguhoidjaks määrati Alide Madisson. 1936. aastal oli raamatukogu juhatajaks Alvine Vilibert. Raamatukogu oli avatud igal teisipäeval ja reedel kella 10-16. Raamatuid anti ka välja kantselei töötamise ajal, kui soovijaid oli. 1939. aastast oli raamatukoguhoidjaks Evi Nurk, kes osales ka raamatukoguhoidjate kursustel Paides.

Alliku valla avalik raamatukogu hävis sõjategevuse käigus.

Allesjäänud 23 raamatut, mis olid põlemise hetkel välja laenutatud, anti üle Retla rahvaraamatukogule. Vallavalitsus nimetas raamatukogu likvideerituks. Endise Alliku valla lõunapiirkonda jäi teenindama Retla rahvaraamatukogu. II maailmasõja päevil sai rüüstamise läbi kannatada ka Retla rahvaraamatukogu. 1944. aasta sügisel asutati Eesti NSV kultuuriministeeriumi alluvusse kuuluv Retla haruraamatukogu.

Retla haruraamatukogu paiknes vana Retla koolimaja laval, raamatuid laenutas Retla 7klassilise kooli juhataja Hans Ruut. Retla koolimajast kolis raamatukogu Oisu mõisa vanasse puust hoonesse, Hanseni majja. Raamatukogu esimene palgaline töötaja oli Ellen Luts, kes laenutas raamatuid aastatel 1947 kuni 1951.

Alates 1951. aastast kuni 1968. aastani töötas raamatukogus Johanna Lainas. Raamatukogu kolis Väljaotsa külas asuvasse Nurga majja. Samas majas asusid veel külanõukogu, sidejaoskond ja hoiukassa. Raa-

matukogus käis koos käsitöö- ja kodukultuuriring, toimusid kohtumisõhtud, kirjandusõhtud, suur tähtsus oli poliitilisel näitagitatsioonil. Aastatel 19681970 töötasid raamatukogus lühikest aega Hilja Nurk, Silvia Väliste ja Maiu Ilus.

1970. aastal asus raamatukogusse tööle rõõmsameelne ja humoorikas Helle Pärl, toimusid vahvad kirjandusõhtud ja näitused, loodi raamatusõprade ühing. Raamatukogu aknalaual ilutses kaktustekogu, sellel õitsev öökuninganna oli kuulus üle maakonna.

1971. aastal kolis raamatukogu Oisu aleviku teenindusmaja hoonesse, kus asusid ka külanõukogu, ambulatoorium ja kolhoosi ühiselamu. 1977. aastal muudeti raamatukogu nimi Oisu külaraamatukoguks.

1984. aastast kuni 1997. aastani töötas raamatukogus Janika Lehtmets. Raamatukogus käis koos raamatusõprade ring ja toimusid vahvad üritused lastele.

1997. aastal asus Oisu raamatukogu juhatajana tööle Heli Petrovits. Lisaks juhatajale asus 1999. aasta mais raamatukoguhoidjana tööle Eha Marrandi.

1999. aasta juulis valmis Retla kooli juurdeehitus, milles leidis endale moodsad ruumid ka raamatukogu. Raamatukogus avati internetipunkt ja kooli arvutiklassi paigutatud server oli nii võimas, et pakkus võimalust internetiga liituda igal Oisu aleviku perel.

2005. aasta haldusreformi käigus ühinesid vallad, 2006. aastal liideti kõik Türi valla raamatukogud Türi raamatukogu

ühtse juhtimise alla. 2005. aastal alustas raamatukogu laenutamist elektroonilise tarkvaraprogrammiga RIKS. Tänasel päeval on raamatukogu nüüdisaegne õpikeskus ja mõnus kogukonna kokkusaamise koht. Kuid teatavasti on raamatukogul üks kindel omadus – ta on pidevalt kasvav organism.

Ajalugu on ringiga täis saanud – raamatukogu asus algusaastatel koolimajas ja nüüd on juba jälle 19 aastat oldud koolimajas. Ju siis ikka on uue põlvkonna kasvatamine raamatukogu põhiülesanne.

Kolmapäeval, 24. oktoobril tähistaski Oisu raamatukogu oma sajandat sünnipäeva. Sünnipäevale olid oodatud kõik raamatukogu sõbrad, kellele meie tegemised korda lähevad, endised töötajad, raamatukogu toetajad ja koostööpartnerid.

Koos päeva juhtinud Maritiga tegime ajaloolise rännaku minevikust tänapäeva, saatjaks muusikapalad, laulud ja luuletused raamatukogu lugejatelt. Pidu jätkus rohkete õnnitlustega ja nii pikka lillelauda pole selle maja seinad küll varem näinud. Üheskoos suundusime pidulauda, vaatasime ekraanilt vanu fotosid ja puhusime juttu. Oli üks ütlemata tore ja armas sünnipäevapidu!

Suur tänu Juuli kohvikule ja tema abilistele, kes valmistasid imelise pidulaua ning suurtele ja väikestele esinejatele. Eriline tänu säravale päevajuhile Marit Metsale.

Heli Petrovits Eha Marrandi

Oisu raamatukoguhoidjad

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

7

sport Treeningud Türi spordikoolis SPORDIALA ORIENTEERUMINE

TREENER KAAREL KALLAS Tel: 53308128 e-post: kaarel.kallas@vilgym. edu.ee

JALGPALLL

KRISTO KIIK Tel: 55513602 e-post: kristo.kiik@mail.ee

VIBUSPORT

MAARIKA JÄÄTMA Tel: 55985986 e-post: tyri.vibukool@gmail. com

VIBUSPORT

ULVAR KUNINGAS Tel: 5114454 e-post: ulvar.kuningas@gmail. com MAIE KUKK Tel: 55642117 e-post: maiefi@hot.ee

RATSUTAMINE

MAADLUS

UJUMINE

KERGEJÕUSTIK

TREENINGKOHT Kogunemine Türi ühisgümnaasiumis

TREENINGAEG Ettevalmistav aste: T, N 15:30-17:00 ja R 15:00-16:30 Treeningaste: T, N 17:00-18:30, R 16:30-18:30 , P 10:00-12:30 Türi ÜG, Türi Ettevalmistav aste: kunstmuruväljak, E, K, N 17:00 – 18:30 metsakombinaadi staadion, Treeningaste: Särevere spordihoone E, N, R 18:30 - 20:00 Oktoobrist aprillini Koidula Ettevalmistav aste: 27A II korrus ja aprillist T, K, N, R 13:00 – 14:30 oktoobrini vibustaadion Treeningaste: T, K, N, R 14:30 - 16:00 Meisterlikuse aste: T, K, N, R 15:00 – 18:00 Vibustaadion ja Türi linna Ettevalmistav aste: võimla T, K 16:00 – 18:00 ja R 17:30 – 19:30

Kirna tall

MATI SADAM Tel: 5250582 e-post: mati.sadam54@gmail. com

Türi linna võimla

OTTO MÄNNA Tel: 53491012 e-post: ottom1845@hot.ee

Türi ujula

LEONHARD SOOM Tel: staadion51@gmail.com e-post: 5096812

Türi linna staadion ja Türi linna staadion ja ühisgümnaasium

Algajad: P 13:00 Ettevalmistav aste: E 14:00 – 18:00, L, P 12:00-17:00 Treeningaste: K, N, R 16:00 – 19:00 Algajad: T, R 16:30 – 18:00 Ettevalmistav aste: E, N 16:30 – 18:00, R 16:30 – 18:00 Treeningaste: E, T, N 18:00–20:00, R 16:30-18:00, P 17:00-18:30 Ettevalmistav aste: E, T, K, N 15.45 - 16.30 Treeningaste: E, K 16:30-18:15, T, N 16:30-18:00, R 16:00-17:45 ja L 10:00-12:15 NB! Nõutav ujumisoskus Ettevalmistav aste: E, T, N 15:30 – 17:00 Treeningaste: E, T, N 17:00-19:15, R 15:00-17:15, P 15:00-17:00

Türi tüdruk tuli Eesti meistriks 13. oktoobril toimusid Saue vallas Koidu külas Harjumaal Muuga Betoonelement Eesti meistrivõistlused cyclo-crossis vanuseklassis N/M 16. Võistlustel osalesid ka Türi valla poisid, Oskar Kontus saavutas 7. koha ja Kert Järva 14. koha.

20. oktoobril toimusid Raplas Eesti meistrivõistlused cyclo-crossis vanuseklassis N/M 14, millest võttis osa Türi valla tüdruk Karolin Surva, kes krooniti Eesti meistriks.

TEAVE: Cyclo-cross on rattasõidu liik, kus sõidetakse maastikul, kas maanteevõi maastikurattaga kasutades kitsaid rehve. Võistluse käigus tuleb läbida erinevaid takistusi: liiv, tõkked ja järsud mäed. Vastavalt sportlase võimetele tehakse seda kas sõites või ratas seljas joostes. Võistlusi peetakse sügis-talvel, seetõttu on võistlustingimused väga rasked (vihm, pori ja lumi).

Valla sünnipäeva tähistati sportlikult Pühapäeval, 21.oktoobril, tähistas Türi spordiklubide liit koos aktiivsete Türi valla elanikega Türi valla sünnipäeva. Sel puhul korraldati tore perespordipäev Väätsal, kus oli osalejaid nii Paidest, Türilt, Väätsalt kui ka Kabalast.

Sünnipäeva puhul tehti erinevaid jõukatsumusi ja premeeriti parimaid medalite ja meenetega. Pidustuste puhul söödi kringlit ja nauditi liikumist. Kõige noorem osaleja perespordipäeval, kes tegi kaasa kõik mängud, oli 2aastane Sanna Mõttus, keda premeeriti talve tuleku puhul uute suuskadega.

Järgmisel aastal on plaanis korraldada Türi valla sünnipäeva puhul perespordipäev Kärus.

Liisa Gritšenko

Türi spordiklubide liit

Türi vallas treenib Eesti võistkonna kandidaat Suviste tulemuste põhjal määrati treener Marika Vunderi õpilane Maribel Tuiken (hobusel Jazz Hit) Eesti ratsutamise koolisõidu võistkonna kandidaadiks.

Seoses sellega osaleb Maribel FEI Solidarity noorsportlaste projekti meistriklassi treeningutel ja sportlase enda treener ning spordiala peatreener saavad teha koostööd parimate tulemuste saavutamiseks.

Maribel Tuiken elab ja treenib Türi vallas. Treeningud toimuvad juba 6 korda nädalas ja erinevate hobustega. Maribeli uus partner hobune Jazz Hit on lootustandev hobune koolisõidus ja järgmisel aastal tuleb neil hakkama saada juba R taseme skeemidega.

Ratsutamisega on Maribel tegelenud kaua, ta on endine kolmevõistleja. Pühendunud sportlane asus sügisest õppima Paide riigigümnaasiumi 12. klassi ja loodab, et uues koolis on võimalik saavutada kokkuleppeid päevaste treeningute osas.

Maribeli treener Marika Vunderi kodutall, Kalmani tall, asub Kabalas (FBs: Kalmani Stables). Türi valda kolis Marika 3 aastat tagasi ja hetkel on tema käe all võimalik võtta tunde ja regulaarseid treeninguid ka algajatel. Kuigi Marika on rahvusvahelisel tasemel võistelnud väga hea koolisõitja ja praegune koolisõidutreener ning -kohtunik, on ta algselt tegelenud tõsisemalt ka takistussõiduga.

Praegugi on tema õpilasteks nii koolisõitjad kui ka takistussõitjad ja kolmevõistlejad. Treeninguid võtavad edasijõudnud, harrastajad kui ka algajad.

Eva-Maria Vint-Warmington

Eesti ratsaspordi liidu koolisõidumänedžer

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi vallavalitsus võõrandab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Käru alevikus asuva Katlamaja kinnisasja. Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Türi vallavalitsus seab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Türi linnas F. J. Wiedemanni tänav 2c asuvale kinnisasjale hoonestusõiguse seal asuva veetorni hoone kasutamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250, 5333 0476 või e-posti aadressil marje.parn@tyri.ee.

Klubi Ehavalgus ootab rohkelt osavõtjaid 25. novembril kell 15 toimub Türi kultuurikeskuses klubi igakuine sündmus, mis seekord sisaldab endas ka seminari valla 60+ elanikele järgmistel teemadel: vanemaealine Eestis - teenused eakale riigilt ja omavalitsuselt, muudatused tulevikus, eakate kaasamine kogukonna tegevusse. Teavet jagavad Eesti pensionäride ühenduse liidu juhatuse esimees Andres Ergma ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Teema käsitlust toetab Järvamaa pensionäride koondise projekt.

Põlvkondade-ülese mälestuse jäädvustamine - Järvamaa muuseumi teadur Ründo Mülts Tantsumuusika Tihvan Big Bandilt. Pakume kohvi, kringlit. Osavõtutasuta!

Et kõigile jaguks istekohti, palume klubi mitteliikmeilt võimalusel eelnevat registreerimist telefonil 504 7330 või e-posti aadressil ehale23@gmail.com kuni 23. novembrini.

Türi eakatele päevane tegevuskeskus?

Klubi Ehavalgus on algatanud mõtte luua Türile eakate päevane tegevuskeskus, kuhu saaksid soovijad tulla käsitööd tegema, juttu puhuma, kohvitama, toredaid koostöö-algatusi ja ideid teoks tegema Räägime mõtte selgemaks, arutame asukoha üle jms, et teha siis vajadusel ettepanek vallavalitsusele.

Tegevuskeskuse rajamise idee on kajastatud Türi valla arengukavas. Huvilisi ootame 5. novembril kell 13 Türi kultuurikeskuses Teave 504 7330 Eha Pehk

Anna oma panus huvitegevusse Riigieelarvest eraldatakse kohalikele omavalitsustele vahendeid huvitegevuse ja huvihariduse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse parandamiseks. Eraldatud raha kasutamise eelduseks on vallavolikogu poolt kinnitatud tegevuskava. Kava koostamise aluseks on kitsaskohtade kaardistamine ja lähtuvalt kitsaskohtadest lahenduste leidmine.

Kui soovid kitsaskohtade kaardistamisel ja lahenduste otsimisel kaasa rääkida, siis ootan Sind 8. novembril kell 15.00 Türi vallavalitsuse III korruse saalis. Palun anna oma osalemissoovist eelnevalt teada e-posti aadressil triin.parna@tyri.ee Ühiselt koostatud kava on hiljem aluseks raha eraldamisel erinevate huviringide arendamisel, uute käivitamisel ja olemasolevate mitmekesistamisel.

TÜRI VALLAVALITSUS

Vallavanem tervitas uusi vallakodanikke 25. oktoobril olid Türi valla kõige pisemad kodanikud kutsutud Türi kultuurimajja vallavanema vastuvõtule.

Vallavanema sõnul oli Eesti 100st kantuna soov, et Türi valda võiks aasta jooksul sündida 100 beebit. Soov läks täide ja tegelikult isegi enam, kui soovida julgeti.

Vallavanema vastuvõtule oli kutsutud 117 Türi valla värskeimat kodanikku, neist 50 poissi ja 67 tüdrukut. Sellele tähtsale

sündmusele oli kohale saanud tulla 74 last oma emade-isade õdede-vendadega.

Vanim kutsututest oli sündinud 26.09.2017 ja noorim 28.09.2018.

Beebipeol esinesid vallauusikutele Türi-Alliku lasteaia lapsed Maria-Liisa Mättas, Lovise Heinsaar ja Romet Jõesma, keda juhendas Piia Kuldpärg, spordiklubi Kati tantsurühm Liblikad Katrin Särkineni juhendamisel ja Türi

lasteaia laululapsed Grete-Liis Leiste, Dene-Ly Lepiste, Kaisa Pärn ning Gerda Härm Janika Oja juhendamisel.

Kõik beebid said omale kingituseks raamatu „Pisike puu“ ja Türi triibustikuga käsitööna valminud fotoalbumi, mille autoriks on Triin Pärna.

Peale aktuse ametlikku osa said kõik soovijad lasta endast koos vallavanemaga fotoseina ääres pilti teha ja süüa Kevade kohviku valmistatud kooki.

Teade neile, kes olid vallavanema vastuvõtule kutsutud, aga mingil põhjusel tulla ei saanud: saate oma lapse kingituse kätte vallamaja 1. korruselt teabespetsialisti käest.

Palume sellele järele tulla hiljemalt käesoleva aasta viimasel päeval.

Vallamaja on avatud E-R 8-17 (lõuna 13-13.30) ja R 8-14.

Merle Rüütel

avalike suhete juht

Türi vallas töötab üks kolmest Eesti parimast raamatupidajast 24. oktoobril toimus Tallinnas Alexela kontserimajas Eesti raamatupidajate aastakonverents “Teejuht 2019. aastaks”. Konverentsil anti välja järjekordne aasta raamatupidaja tiitel. Konkursile olid üles seatud mitmed võimekad ja igati hakkajad raamatupidajad ning kandidaate oli tõesti palju.

Omajagu elevust tekitas asjaolu, et esmakordselt oli kandidaatide seas ka Omniva robot Kati. Vaatamata sellele, et robot Kati on igati tubli ja tegus, ei olnud tal seekord kohta Eesti

kolme parima raamatupidaja seas. Küll aga tunneb Türi vallavalitsus uhkust ja rõõmu selle üle, et kolme parima kandidaadi sekka kutsuti lavalaudadele Türi vallavalitsuse finantsjuht Aime Roosioja. Väga uhke värk!

Küsimusele, miks sa oled raamatupidaja, vastas Aime: „Mulle meeldib, et saan erinevaid raamatupidamise programme kasutada, teha arendajatele ettepanekuid, kuidas programmi paremini tööle saada. Samuti meeldib suurendada „targa töö” osakaalu ning jätta tehniline töö

programmide teha. Mulle meeldib koos arendajatega eelarve programme või e-arveid arendada ning mõelda, et ehk ka teised seda arendatud “toodet” tarbima hakkavad. Meeldib teha ka koolitustööd raamatupidamise osas ning näha seda, et mingil hetkel hakkab see vilja kandma.“ „Öeldakse, et raamatupidamine on kuiv ja tuim töö, aga tegelikult on numbritega „mängimine” ikkagi tore ja huvitav tegevus,“ võtab Aime oma töö kokku.

Merle Rüütel

avalike suhete juht

Toetuste taotlemine kuni 1. detsembrini

Silmade kontroll ja prillide müük 3. detsembril alates kell 10

Türi noortekeskuses

Silmade kontroll maksab 15 € prillitellijale TASUTA

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

1. detsembriks ootame mittetulundusühingute ja seltsingute taotlusi tegevustoetuste ning ürituste toetuse saamiseks.

Toetuse andmise eesmärk on laiendada Türi vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootegevuse võimalusi, arendada kodanikualgatuslikku tegevust ning soodustada valla elanike koostööd.

Toetust antakse 1) tegevustoetusena mittetulundusühingutele taotleja igapäevase tegevuse korraldamiseks, kohaliku kogukonna tegevuseks vajaliku Türi vallas asuva hoone haldamisega seotud kulude eest tasumise toetamiseks, tegevuse tutvustamiseks ja

mittetulundusühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks; 2) ühekordse toetusena mittetulundusühingutele ja seltsingutele kohalikule elanikkonnale suunatud või kohalike elanike korraldatavate ürituste ja ühistegevuste teostamiseks; 3) projektitoetusena mittetulundusühingutele erinevatest fondidest ja programmidest rahastatavate projektide kaasfinantseerimiseks.

Toetust võivad taotleda mittetulundusühingud ja seltsingud, kes tegutsevad Türi valla haldusterritooriumil ning kes tegelevad Türi valla eri piirkondade elanikele ühistegevuse, kultuu-

ri-, spordi- ja noorsootegevuste võimaluste pakkumisega või tegutsevad põhiliselt väljaspool Türi valda, kuid kelle tegevusest saavad Türi valla elanikud kasu.

1. detsembriks oodatakse taotlusi järgmiseks eelarveaastaks tegevustoetuse saamiseks või järgneva aasta veebruarist juulini planeeritavate ühisürituste korraldamise toetamiseks. Taotluste ja aruannete esitamiseks ei ole kindlaid vorminõudeid, küll aga on taotlejatele abiks soovituslikud vormid, mis on kättesaadavad Türi valla kodulehelt.

Taotlusi hindab komisjon, kes teeb ettepaneku vallavalitsusele, kas taotluse rahuldamiseks,

osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Vallavalitsuse korralduse alusel makstakse toetus välja. Korraldusse, millega raha eraldatakse, märgitakse toetussumma, mille jaoks ja kellele raha eraldatakse ning samuti aruande esitamise tähtaeg.

Aruande esitamisel ei pea kuludokumente esitama kuni 150 eurose toetuse puhul. Küll aga on vallavalitsusel alati õigus neid kuludokumente vajadusel küsida. Suurema toetuse korral on kuludokumendid üks osa aruandest. Sisulise aruande esitamise kohustus jääb kõikidele toetuse saajatele.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

9

Türi vald/arvamus

Erinevad nägemused, erinev tulevik

Ummisjalu ujula ostmine, kiirkorras otsused kooli kolmandad astmed sulgeda, populistlikult kaunis eluaseme soetamise toetus, otsus Türi ühisgümnaasium sulgeda kui õpilaste arv langeb alla saja, otsus Väätsa eakate kodu müüa jne. See kõik on juhtunud vähem kui aastaga. Kõlab nagu majanduslangus, kuigi kõikjal majandus kasvab. Võim ei ole ka vahetunud – jätkuvalt juhib Türi valda pikalt võimul olnud koalitsioon – Isamaa, Reformierakond ja Keskerakond.

Aasta tagasi toimunud valimiste tuhinas ei pannud ma vist hästi tähele teiste erakondade valimislubadusi, sest selliseid mõtteid ma ei mäleta. Aga see on juba minu viga. Vaevalt, et seitse aastat valda juhtinud erakondadele kõik praegu ja korraga üllatusena tuleb.

Sotsiaaldemokraadid ei ole

volikogus selleks, et vastu hääletada, enamasti me seda ka ei tee. Kuid ei maksa loota, et kiidame vaikides heaks rumalused või elanike huve kahjustavad otsused. Seisame alati sirge seljaga põhimõtete ja unistuste eest, millesse usume.

Unistused ja plaanid võivadki olla erinevad. Meenutan, et rohkem kui aasta tagasi nimetasime Türi valla suurimad väljakutsed. Nende seas on haridusuuendused ja koolidele suurema arengutoe pakkumine, tasuvam ja inimese oskustele vastav töö, kogukondade võimestamine ja koos tegemine, Türil toimuva ja kuvandi muutmine selliselt, et see meelitaks rohkem noori peresid siia elama ning eakatele erinevate võimaluste loomine.

Selle asemel, et kooliastmeid sulgeda ning nimetada kooli liiga suureks kuluks eelarves, proovik-

sime me muuta iga kooli omanäoliselt huvitavaks, paindlikuks ja õpilast toetavaks. Kui meie eakate inimeste arv kasvab, siis hooldekodu müümise asemel, toetaksime eakate vabatahtlikku tööd, looksime päevakeskuse ja parandaksime liikumisvõimalusi.

Annaksime kogukonnale hoovad rohkem oma elu korraldada. Muudaksime koos inimestega Türi Eesti esimeseks päris jalgrattalinnaks, roheliseks, innovatiivseks, turvaliseks. Inimeste fantaasia on piiritu, teotahe kõikvõimas. Kui me kõik midagi koos teeme ja sellesse usume, siis muudame valla kuvandit paremini kui ükskõik millise kampaaniaga.

Selle asemel, et 15-20 inimese vahel aastas 100 000 eurot jagada, tegeleksime päris muredega, miks noored siit ära lähevad või miks siia elama ei tulda. Tegeleksime sellega, et siin leiduks rohkem tasuvat tööd, et inimesed saaksid oma oskuseid ja haridust Türi vallas rakendada.

Selleks toetaksime kutsehariduse paindlikkust luua kiirelt õppekavasid, kui ettevõtjad vajavad.

Järgmised aastad tulevad suhteliselt pingeliste eelarvetega. Toimuvad mitmed vajalikud investeeringud ning laenuprotsent tõuseb oluliselt kõrgemale kui täna. Areng on vajalik ja hea, kuid selle juures peame väga hoolikalt vaatama, kuhu ja kuidas me valla eelarvelisi vahendeid suuname.

25. oktoobril võeti vastu kodusoetamise toetus, mille kohaselt plaanitakse sel aastal kulutada 40 000 eurot ning järgmisel aastal 100 000 eurot. Toetuse eesmärgiks on suurendada või siis säilitada Türi vallas alaliselt elavate inimeste arvu. 2017. ja 2016. aasta võrdluses vähenes Türi vallas brutotulu saajate arv kuni 62 aastaste seas statistikaameti andmete põhjal (ST005) 84 võrra ehk siis palka teenivate inimeste arv selles vanusevahemikus vähenes 84 võrra. Sama tabel annab ka aimu keskmise brutotulu kohta, mis on 1006 eurot kuus. Nende andmete põhjal selgub, et keskmiselt kaotasime valla eelarvest nende inimeste pealt 117 634 eurot.

Isegi kui toetusega toome umbes 30 inimest aastas meile juurde, siis oleme lähiaastatel ikkagi olulises miinuses. Ning kui tegemist on noortega, kes on Türile juba sisse kirjutatud, kuid ei oma kinnisvara ja nüüd toetuse kaudu soetavad selle endale, siis ei teki üldse mingit lisatulu, vaid oleme olnud lihtsalt toredad ja kellelgi sotsiaalabi korras kodu aidanud osta.

Kuna sihtgrupiks on keskmist palka teenivad spetsialistid, siis tekib küsimus, kas me peaksime keskmist palka teenivatele inimestele sotsiaalabi maksma?

Ja kuidas me teame, et kodutoetuse saaja poleks ilma selle toetuseta meile tulnud ehk siis kas me maksame kinni nende kodusoetamise, kes oleksid niikuinii siia tulnud? Äkki peaksime säärase sotsiaalabi asemel pakkuma hoopis mingeid hüvesid ja tervikpakette, mis meie eelarvet sääraselt ei koormaks?

Näiteks tasuta lasteaiakoht, mõni tasuta huviring lisaks või miskit muud säärast?

Valla eelarve täitmisest veelgi

tähtsam on inimeste heaolu ja nende väärtustamine. Seetõttu tõstatan eelarve täitmisest veelgi olulisema mure - me ei tegele päris probleemiga. Perioodil 20.-25. oktoober viisime läbi väikese küsitluse, kus palusime inimestel vastata paarile lihtsale küsimusele (miks elad tulid/jäid Türi valda elama? mis takistab sul siin elamist?). Viie päevaga vastas pea sada inimest, kellest 81 mahtusid uuritavasse vanusevahemikku.

Positiivse poole pealt toodi välja, et Türil on turvaline lapsi kasvatada, palju rohelist, rahulik, madal kuritegevus ning peamise põhjusena toodi välja, et Türi on olnud nende või nende elukaaslase sünnipaik. Peamiseks takistavaks teguriks oli 71% vastajatest töö. Väga paljud olid toonud konkreetsemalt välja, et just erialase töö leidmisega on raskusi ning üleüldse on karjääri planeerimise võimalused kohapeal äärmiselt kesised, eriti juhul, kui mõlemad pere täiskasvanud soovivad kõrgemale kvalifikatsioonile vastavat tööd

Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Katsetaksime programmiga 100 andekat Türi noort valda tagasi.

Koondaksime rohelise energia ja energiasäästu kompetentsi, et kohapealsed ettevõtted saaksid areneda ja töökohti luua.

Need on täiesti erinevad nägemused Türi vallast ja seetõttu meie arvamused volikogus ka põrkuvad. Demokraatias ongi nii. Koalitsioon teostab võimu ja opositsioon teostab kontrolli võimul olijate üle. Koos pakutakse lahendusi, kuid lahendused võivad olla täiesti erinevad.

Meil on teotahet, usku, nägemus ja nooruslik meeskond vastukaaluks väsimusele, ideede puudusele ja kõigiga seotusele.

Ma loodan, et igas Türi valla külas, alevikus ja linnas on inimesi, kes meiega kaasa mõtlevad ja soovivad, et ilusate sõnade taga oleks palju tööd ja pingutusi.

Kuid seda kõike ei saa teha üksi.

Tulge kampa ja mõtleme koos, teeme koos!

Kes aga on huvitatud arutama minu kui vallavolinikuga Türi valda puudutavatel teemadel, siis olete lahkesti palutud rahvaga kohtumisele 6. novembril kell 18 Türi linnas Vaksali kohvikus.

ja väljakutset.

Inimesed toovad ise välja, et Türi oleks väga hea ja turvaline koht pere loomiseks, aga juurprobleemiks, mis seda takistab, on töö ja just erialale vastav ja kõrgemalt tasustatav töö.

Rohelise elupaiga viljelejatena peaksime me ju teadma, et kui soovime umbrohust lahti saada, siis tuleb see välja saada koos juurega, sest pelgalt pealmisi lehti murdes jõuame me väga kiiresti samasse olukorda tagasi ning vahepeal oleme lihtsalt mõttetuid pingutusi teinud. Kas see ei ole mitte otsene vihje, et tegeleme vale probleemiga ning tegelikult võiksime suunata ressursse selliselt, et meile tuleksid säärased ettevõtted ja töökohad, kes selliseid tingimusi pakuks?

Kokkuvõtlikult: me kulutame suure summa eelarveliselt kitsal ajal asjale, mis ei kõrvalda meie päris probleemi ning pakume sotsiaalabi keskmist palka teenivatele inimestele. Aga kui raha on, siis miks mitte.

Reedel, 23. novembril kell 19 toimub Kirna seltsimajas MTÜ Kirna Kolmik üldkoosolek Päevakord: 1. Kirna seltsimaja lepinguliste kohustuste üleandmine.

2. Ühingu muudest tegevustest.

Kabala kooli 95. aastapäev Kabala kool tähistab 95. aastapäeva Kabala koolimajas 17. novembril 2018 endiste õpilaste ja töötajate kokkutulekuga.

Päevakava:

17 algab registreerimine 18 kontsert-aktus Lendude pildistamine 20- 02 vilistlasõhtu koolimajas Tantsuks ansambel Absolut-Lühis, töötab baar Osalustasu 17 eurot on võimalik tasuda kuni 12. novembrini Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsi arveldusarvele EE742200221045877585 (selgituseks märkida Kabala kooli aastapäev ja osaleja nimi) või koolimajas tööpäevadel 8-15.

Alates 13. novembrist on osalustasu 20 eurot.

Kodusoetamise toetus lahendus või magus meelepete?

Kati Nõlvak

Türi vallavolikogu liige

Rehabilitatsiooni teenused vähipatsientidele Türi kultuurikeskuses toimub 12. novembril algusega kell 14 vähihaigete koolitus. Koolituse pealkirjaks on “Rehabilitatsiooni teenused vähipatsientidele” ja koolitaja on Kristi Luksep.

Koolituse käigus antakse ülevaade, mis on rehabilitatsiooniteenus, milleks seda vaja on, millal osutab rehabilitatsiooni-

teenust Töötukassa ja millistel tingimustel Sotsiaalkindlustusamet.

Koolitusel osalejatel palutakse neid huvitavad küsimused edastada enne koolituse toimumist, sellisel juhul saab koolitaja garanteerida küsimustele vastuse kohapeal. Teistele küsimustele võib vastamine viibida.

Koolitaja Kristi Luksepal on rakenduslik kõrgharidus õigusteaduses ning magistrikraad sotsiaalteadustes.

Ta on tegutsenud vabatahtliku vähipatsientide kogemusnõustajana alates 2003. a ning 2004. a käivitas ta esimese eestikeelse vähiteemalise internetifoorumi www.kaev.ee.

Nii oma haiglas töötamise karjääri jooksul kui ka vabatahtliku kogemusnõustajana on ta nõustanud, abistanud ja toetanud tuhandeid vähihaigeid ja nende lähedasi ning läbi viinud mitmeid vähipatsientide õiguseid tutvustavaid koolitusi.

Ülle Kiivet

Järvamaa Vähihaigete Ühingu esimees

Tänuavaldus Head Retla kooli sõbrad!

Suur tänu kõigile Retla kooli 165. aastapäeva tähistamisel osalenutele!

Võrratu aktuse kava ja õdus peoõhtu ei oleks Sinu kaasalöömiseta olnud täiuslik.

Uute kohtumisteni!

Koolipere nimel direktor Jaanus Roosileht

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

10

kuhu minna R 2.11 kell 19 Algab Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängu seeriavõistlus. Info: Aime Laidla 5661 6024 või Ann Valang ann.valang.001@mail.ee L 3.11 kell 17 Eesti Noorte Muusikaliteatri auhinnagala 2018 Türi kultuurikeskuses. Ajakava: 17 aastagala avamine. 18 galakontsert “Eesti Noorte Muusikaliteater 5”. 19.30 auhinnagala. Külalised saavad soetada pileteid hinnaga 10/8 eurot Türi kultuurikeskuses 1 tund enne galaõhtu algust.

P 4.11 kell 12 Vahva lastehommik Kabala rahvamajas! Meisterdame kadri- ja mardisandimaske, mängime mänge ning maiustame pannkookidega. Tasuta!

P 4.11 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on Valter Ojakääru ja Felix Mandre laulud.

P 4.11 kell 17 LENNA KUURMAA & MÄRT AVANDI hingedeaja kontsert koos puhkpillikvintetiga Reval Wind. Türi kultuurikeskuses.

Reval Wind: Eneli Hiiemaa–flööt, Riivo Kallasmaa–oboe, Signe Sõmer–klarnet, Rene Sepalaan–fagott, Meelika Mikson–metsasarv. Piletid hindadega 16-18 eurot müügil Piletilevi müügipunktides.

P 4.11 kell 17 Taikse seltsimajas monolavastus “Ma olen paks”. Hubane teatri- ja vestlusõhtu koos suupistetega. Täpsem info: taiksekylaselts@gmail.com, 503 9073 T 6.11 kell 11 Viljandi Laste- ja Noorteteater REKY etendus “Hans ja Grete” Türi kultuurikeskuses. Kestus 1 tund. Pilet 8 eurot T 6.11 kell 19 Lõõtsa õpituba algajatele Türi kultuurikeskuses.

T 6.11 kell 19 KINOÕHTU Türi kultuurikeskuses “Astrid Lindgreni rääkimata lugu” SWE. Piletid 4/3 eurot K 7.11 kell 12 Türi ühisgümnaasiumis üleriigiline saksa keele päev.

Täpsem info: kool@tyriyg.tyri.ee K 7.11 kell 19 Rakvere teatri etendus “Küllus” Oisu rahvamajas.

Piletid 15/13 eurot müügil Piletimaailmas. Osades: Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer.

Kaks noort naist, Bess ja Macon, kohtuvad juhuslikult postimaja ees.

Mõlemal on reisikotid kaasas ja plaan ühine: ajalehekuulutuse kaudu leitud peigmeestega abielluda. Esmapilgul teineteisele kõiges sarnanevatest neidudest saavad abielunaised, naabrid, saatusekaaslased.

N 8.11 kell 17 Türi raamatukogus kirjandusõhtu Maarja Kangroga. astrid.karpender@tyri.ee N 8.11 kell 17-20.30 Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas Oskusteöö. Infotelefon: 5194 5300 ja 5850 7883.

Tehnikamaja (Aia 2a): autotuled: töö stendil, reguleerimine, veermikutööd: rattavahetus, tööriistad ja seadmed, tööriistakohver, veepumbastend, metallitööd, sepistamine, mulla lõimise määramine, seemnete tundmine ja traktorisõit Ehitusmaja (Aia 2a): simulaator (masinate juhtimine arvutis); dekoratiivviimistlus; Särevere talli töötoad (info: 5850 7883), Tehnikumi 1: hobuse hooldamine, nahatöö, ratsutamise algõpetus: algusajad 17.30 ja 18.30 R 9.11 kell 17-21 Mardipäev Konnas. Türi kogukonnaseltsi majas Viljandi 60. Täpsem info: 518 9332 L 10.11 kell 12 Türi raamatukogus lastehommik Minu ilus elu.

L 10.11 kell 14 Türi valla sünnipäevale pühendatud kontsert ja peoõhtu Käru rahvamajas. Tasuta. Esineb orkester TÜRI, Käru piirkonna eakate sünnipäevalaste õnnitlemine, tantsumuusikat akordioniduolt ANDANTE, ühised laulud, tantsud ja mängud.

P 11.11 Kaitseliit tähistab 100 juubelit. Kell 9 mälestushetk kesklinna Vabadussõja monumendi juures ja kell 11 jumalateenistus Türi Püha Martini kirikus.

P 11.11 kell 12 Lõbus ISADEPÄEV Oisu rahvamajas! PÜHAPÄEVAL ISAGA TEHA VÕIB KÕIKE! Tasuta. Oisu rahvamaja kutsub kõiki isasid, lapsi, emasid, vanaemasid ja vanaisasid veetma lõbusat isadepäeva!

• Multifilmi vaatamine suures saalis • Vahvad tegevused isadele ja lastele.

• Kõige pisematele on mängunurk tantsusaalis.

• Avatud on emade ja vanaemade päevahoid ehk Juuli kohvik, kust võimalik osta head ja paremat.

• Päeva lõpetab ühine pannkookide söömine.

P 11.11 Isadepäeva matk, mis saab alguse nii Türilt kui ka Väätsalt kell 11. Grupid kogunevad Türil kultuurikeskuse pargis ja Väätsalt spordihoone ees ning liiguvad koos Kirna ratsatalli poole mööda kergliiklusteed. Täpsem info: liisagritsenko@gmail.com E 12.11 kell 14 Koolitus “Rehabilitatsiooni teenused vähipatsientidele” Türi kultuurikeskuses. Koolituse käigus antakse ülevaade, mis on rehabilitatsiooniteenus, milleks seda vaja on, millal osutab rehabilitatsiooniteenust Töötukassa ja millistel tingimustel Sotsiaalkindlustusamet. Koolituse läbiviija on Kristi Luksep.

E 12.11 kell 17.15 Järvamaa kutsehariduskeskuses algab koolitus „Kaasaegsed digilahendused ettevõtte kontoritöös”. Lisainfo: gart. oselin@jkhk.ee T 13.11 kell 19 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Tantsime 19.saj lõpu ja 20.saj alguse külapeo tantse. Juhendavad Elle ja Raul Tamm.

Kõik rahva- ja pärimusmuusikud on oodatud kaasa mängima (lugude nimekiri Lõõtsaliigutajate FB lehel).

Vanusepiirangut ei ole, riietus mugav. Osalustasu 2 eurot Ühislauale võib igaüks oma panuse anda.

K 14.11 kell 20 Comedy Estonia: “Stand-Up On Siin” Türi kultuurikeskuses. Sobib vanusele 16+ . Hind 12/10 eurot

Turi

Kevade kodu

N 15.11 kell 19 Kontsert “Helisevad puud” Mari- Liis Uibo ja Aare Tammesalu Türi kultuurikeskuses. Mari- Liis Uibo (viiul), Aare Tammesalu (tšello) . Piletid 5/3 eurot. Muusikakooli õpilastele ja õpetajatele 1 euro.

N 15.11 kell 10-18 MTÜ Noorteühing TORE konverents “Kuidas paljundada koolirõõmu?” Türi kultuurikeskuses. Täpsem info: www. tore.ee R 16.11 kell 10 Laupal kohtumine kirjanik Kätlin Kaldmaaga. Täpsem info: astrid.karpender@tyri.ee L 17.11 kell 12 Kabala kooli kokkutulek. Tantsuks ansambel Absolut-Lühis, töötab baar. Osalustasu 17 eurot on võimalik tasuda kuni 12. novembrini Kabala Kultuuri ja Spordi Seltsi arveldusarvele EE742200221045877585 (selgituseks märkida Kabala kooli aastapäev ja osaleja nimi) või koolimajas tööpäevadel 8.00-15.00. Alates 13. novembrist on osalustasu 20 eurot.

L 17.11 kell 20 Tantsuõhtu Taikse seltsimajas. Ansambel Mart Bänd. Täpsem info: Kristina Gudinas 503 9073. Pilet 8 eurot eelmüügist ja 10 eurot kohapeal.

N 18.11 kell 9 Jaama tn parklas Türi sügislaat ja vanavara laat. Täpsem info: Silvi Pärn 5805 0167 laadakorraldus@gmail.com E 19.11 kell 19 „MAŠA ja KARU jõuluseiklused: detektiivlugu“ Türi kultuurikeskuses. Tallinn Contsert Club (TCC.ee) esitleb uusaastanäidendit „Maša ja karu“, milles populaarse multifilmiseriaali kangelasi mängivad kostüümnukud. Armastatud multifilmiseriaali „Maša ja karu“ motiividel on valminud särav ja köitev kogupereetendus. See on uskumatult originaalsete dekoratsioonidega show. Teid ootavad mustkunstitrikid, üllatused, laulud ja muusika, rõõm ja lust! Piletid: 10,70-20,90 eurot . Lastele vanuses kuni 3 eluaastat (k.a) on sissepääs tasuta, kui istuvad saatja süles.

T 20.11 kell 17 Türi raamatukogus reisiõhtu. Salme Andrega Iirimaal.

T 20.11 kell 19 Lõõtsa mängutuba edasijõudnutele Türi kultuurikeskuses.

N 22.11 kell 13 Väärikate Ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 3 eurot, teemad: Täiskasvanuna tehtud karjäärimuudatustest Kadri Ugur (TÜ ajakirjanduse teadur). Tööõnn ka vanemas eas - Tiina Saar-Veelmaa (psühholoog, koolitaja) N 22.11 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas. Mängujuht Mati Roosmaa.

R 23.11 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas “Elu hammasratastel” EST 2018. Pilet eelmüügist 3,50 eurot samal päeval 5 eurot R 23.11 kell 19 Kirna seltsimajas MTÜ Kirna Kolmik üldkoosolek.

Lisainfo: liia.randmaa@gmail.com L 24.11 kell 21 Kerro klubi sünnipäevapidu Käru rahvamajas. Korraldaja laudkond “Reinud”. Ürituse info: Ilme Säde 5690 6046. Kerro klubi liikmetele 10 eurot, külalistele 12 eurot (vajalik eelregistreerimine ) P 25.11 kell 15 klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.

E 26.11 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas “Elu hammasratastel” EST 2018. Pilet eelmüügist 3,50 eurot samal päeval 5 eurot T 27.11 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses “Elu hammasratastel” EST 2018. Pilet eelmüügist 3,50 eurot samal päeval 5 eurot K 28.11 kell 18 Kontsert Auli Lonks (klaver) Türi kultuurikeskuses.

Kavas eesti heliloojate klaveriteosed. Pilet 5 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides.

R 30.11 kell 19 Käru piirkonna spordi- ja kultuuriinimeste tänuõhtu Käru rahvamajas (kutsetega) P 2.12 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on talve- ja jõululaulud.

P 2.12 Advendiaja väljakuulutamine ning kuusetulede süütamine Kabalas, Oisus, Türil (info kultuurikeskuse kodulehel) P 2.12 kell 16 Advendiaja väljakuulutamine ja kuusetulede süütamine Käru keskväljakul P 2.12 Jõulutulede süütamine:18.15-LÕÕLA, 18.50-PIIUMETSA, 19.30-REOPALU, 20-VÄÄTSA E 3.12 kell 19 Komöödiateater esitleb- “HOTELL CALIFORNIA” Türi kultuurikeskuses. Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas. „Hotell California“ koosneb kahest lühikomöödiast. Mõlema tegevus leiab aset samas hotellitoas, kuhu saabuvad erinevad abielupaarid ja nii saavad näitlejad mitut erinevat rolli mängida. Vaimukas dialoog ja naljakad situatsioonid. Piletid hinnaga 16/14 eurot müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides.

N 6.12 kell 19 Vene romansi õhtu Türi kultuurikeskuse väikeses saalis. Laulab Vjatšeslav Reznitšenko, klaveril saadab Riina Pikani.

Pääse 5 eurot N 6.12 kell 18, R 7.12 kell 11 ja 13, L 8.12 kell 12 Eesti Noorte Muusikaliteatri lastemuusikal “Teekond tähekeste juurde” Türi kultuurikeskuses. Marta Sillaotsa raamatu ja Juhani Püttsepa näidendi “Tähekeste juures” ainetel. OSADES: Siret Tuula, Richard Sepajõe, Mark Oja, Oliver Veimer, Janet Vavilov, Johanna-Elise Kabel. Piletid eelmüügis Türi kultuurikeskuses kuni 30. novembrini 5 eurot, alates 1. detsembrist pileti hind 7 eurot. Info ja broneerimine 387 8248 ja broneerimine.muusikaliteater@gmail.com.

Näitused: 2.11-7.12 Türi kultuurikeskuse galeriis Ervin Õunapuu maalinäitus 31.10-29.11 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Kristjan Juusu fotonäitus “Majanduse varjus & Amanueli teekond”.

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

vana ja uus

11

reklaam UUED KODANIKUD AADRIAN, HUGO, RAMM, LISANDRA, LEENA-MARI, LAURA-LISETH

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu

1950. aastad

Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Türi kiriku pastoraat on ehitatud 19. saj alguses. Aastakümneid hiljem tehti hoonele juurdeehitusi ja sellisena püsis see ka nõukogude korra ajal, vaid katus kaeti eterniidiga. Esimese korruse aknad olid kaheksaruudulised ja teisel korrusel kuueruudulised. Pastoraadihoonet hakati ümber ehitama 1980. aastate lõpus.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

2018 Rene Viljat

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Matusetalitus mis toob hinge rahu!

Meie büroo leiad Paide, Suur-aia 19 1990. aastate alguses üritati majale anda uut hingamist ja alustati suurte ümberehitustöödega, mille käigus muudeti oluliselt hoone välisilmet. Esialgsetest plaanidest aga asja ei saanud ning katuseehituski jäi pooleli. Pikki aastaid looduse meelevallas seisnud hoone hakkas tasapisi lagunema ja muutus varisemisohtlikuks. Käesoleval aastal piirati hoone turvakaalutlustel piirdeaiaga, et vältida õnnetusi.

kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

Kõik matusteks vajalik ühe koha pealt Tel. +372 5800 0906 vastab 24/7 www.hingesaatjad.ee

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.5333 4903

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

BEETESEIN OÜ PAKUB:

Mitmes valikus sandwich-paneele kasutamiseks fassaadides, vaheseintes ja lagedes.

Tavalisemateks rakendusteks on tööstusja kaubandushooned, spordihallid, laod ja elektrijaamad.

Paneelid sobivad ka toidutööstuse ehitustöödeks.

Hinnapakkumist küsi: info@seinad.ee Lisainfo tel.5110457 ja 56887100

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 1. november 2018

12

reklaam

p u d s ta n n i i s on

Suurim talverehvide valik Järvamaal!

Kaupluses olemas lamell- ja naastrehvid (13"–19").

Valuvelgedel eripakkumised, allahindlus kuni 40%.

Suverehvidel lõpumüügihinnad.

Järelmaksuvõimalus, rehvid kätte 0 euroga!

Viljandi tänav 13, Türi • www.jarvarehvid.ee • tel 5309 0746

14. NOVEMBER TÜRI KULTUURIKESKUS PILETID PILETILEVIST 10/12€ WWW.COMEDYESTONIA.COM

Kas sa oled töötanud kohas, kus ürgne loodus kohtub moodsa tehnoloogiaga otse sinu käte all?

Kus sind ümbritseb valgus ja puhtus, sinu selga mudib massöör ning lõunad on pea tasuta? Ei ole? Siis on aeg kandideerida.

Kes see on?

8. 15. ja 22. novembril kontrollib

Operaator on meie O ja A. Ilma temata jääksid tootmisliinid seisma ja kvaliteedinõuded visataks prügikasti.

OPTOMETRIST

Mida ootame?

Ootame kohusetunnet ja valmisolekut graafikuga tööks. Ette tuleb ka 12-tunniseid öövahetusi. Mis aga ei tähenda, et vampiirid oleksid teretulnud. Palume diskrimineerimise pärast vabandust.

Türi prillipoes silmi

Prillide määramine ja silmarõhu kontroll Prillitellijatele visiit tasuta Info ja registreerimine prillipoes 387 9636 või registratuuris 384 8620.

Mida pakume?

Meil on vinge uhiuus tehas ja mugav bussitransport. Massaaž, taastusravi ja sportlikud tegevused on lausa tasuta. Lõunad on samuti peaaegu tasuta. Suvel saad vineerist puhata kaks nädalat ja jõulude ajal nädala. Ülejäänud puhkuse võid ise valida.

Töögraafikuga on peaaegu nii nagu Genka laulus – kolm tööl ja kolm vaba (päevased ja öised vahetused, vahetuse pikkus 12 tundi).

Tööpäev algab vastavalt kas kell 8.00 või 20.00.

Tunned, et sul on OPERAATORI geenid?

Saada oma CV aadressile personal@kohilavineer.ee

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900