07.05.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

7. mai 2020 nr 5 (893)

• Kuidas üheskoos luua koostöist Türi valda lk 2 • Teraapiabassein valmib eriolukorra kiuste lk 3

•Türi Püha Martini kirik 700 lk 5 • Türi spordiklubide liidu tegemistest lk 7

• Vallavanem eriolukorrast lk 6 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 5. juunil

Eesti vabariigi valitsus pikendas eriolukorda 17. maini Vabariigi valitsus otsustas pikendada koroonaviiruse levikust tingitud ja algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda Eestis kuni 17. maini (kaasa arvatud).

See ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine.

Valitsus pikendas riigis kehtivat eriolukorda, et oleks jätkuvalt võimalik rakendada tõhusalt meetmeid, mis on haiguse leviku ja kontrolli jaoks endiselt vajalikud. Meetmed on jätkuvalt põhjendatud, arvestades, et Eestis tuvastatakse üha uusi nakatunuid ja haiguskoldeid

TR

Distantsõpe jätkub kooliaasta lõpuni Kõik Türi valla koolid jätkavad 18. maist reeglina distantsõppega.

Kontakttunnid toimuvad vaid nende õpilastega, kel klassi või kooli lõpetamine oleks muul moel raskendatud. Eritähelepanu pööratakse õpilastele, kes vajavad lisatuge. Õppeaasta lõpuni arvestatakse iga õpilase individuaalset edasijõudmist ning antakse vastavalt sellele ka õpiülesandeid.

Koolid kehtestavad täpsema töökorralduse ning annavad sellest oma õpilastele ja lapsevanematele koolide e-suhtluskeskkondade kaudu teada. Lastele, kes vajavad koolitoitu, jätkatakse toidupakkide jagamist kuni juunikuuni. Suveperioodil saavad majanduslike raskuste korral pered toiduabi ja sotsiaaltoetusi sotsiaaltöötajate abiga.

Koolide lõpuaktuste täpsema toimumise otsustavad koolid vastavalt olukorra muutumisele ja ohutusreeglitele. Info saamiseks jälgige palun oma laste koolide kodulehekülgi.

Avalikke üritusi mais-juunis Eestis ei toimu Vabariigi valitsuse liikmed arutasid kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.

Samas kinnitati otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Kuna tänaste andmete põhjal pole võimalik öelda, kas juulis ja augustis saavad toimuda piiratud külastajate arvuga üritused, siis selle kohta seisukohta ei kujundatud. Otsuse avalike ürituste toimumise võimalikkuse ja tingimuste kohta võtavad valitsuse liikmed vastu maikuu jooksul.

Valitsuse seisukohad on kooskõlas teadusnõukoja soovitustega.

Türi-Tori kiirlaskumine nihkus aasta võrra edasi Seoses venima kippuva eriolukorraga ja covid-19 leviku piiramiseks kehtestatud piirangutega on XI Türi-Tori kiirlaskumine, mis pidi toimuma selle aasta 11. aprillil, edasi lükatud aasta võrra ja toimub 10. aprillil 2021. aastal.

Otsus ei tulnud kergelt. Vaagitud sai ka varianti kiirlaskumine maha pidada selle aasta sügisel, kuid pärast arutelusid ning ajalooliste veeseisudega tutvumist, tuli raske südamega see võimalus kõrvale lükata.

Seda eelkõige võistlejate ohutuse huvides, kuna mida sügise poole, seda lühemaks läheb päev ja vähem valget aega jääb pikkade distantside läbimiseks.

Eriti keeruline oleks olnud RAFT klassi võistlejatel, kuna lisaks lühikesele päevale on sügiseks paljudes madalamates jõelõikudes võtnud võimust mehine kõrkjamass, mis sugugi laiasid ja kergeid aluseid ei soosi ning võib kiirlaskumise muuta hoopis ellujäämisretkeks raskesti läbitaval maastikul.

Sügisel ei saa olla enamasti juttu ka kõrgest ja kiirest suurveest.

Nii oleks tulnud distantse oluliselt kärpida, kuid korraldustoimkond leidis, et see ei ole kindlasti võistlejate huvides.

Otsustatud sai, et kõige mõistlikum on lükata üritus järgmisele kevadele, kui see toimuks roostikuvabal ja loodetavasti ka kevadiselt kõrge veega jõel täies pikkuses ja mahus. Kõik praeguseks tehtud registreeringud jäävad kehtima ning registreerimine jääb avatuks järgmise aasta märtsi lõpuni.

TR

Roosakalt rõõmsat kirsiõite vahtu saavad kõik huvilised imetleda Türi tehisjärve ääres.

Erakogu

Türi-Tori kiirlaskumist võib harrastada aastaringselt Seoses eriolukorraga lükkus tänavune Türi-Tori aastajagu edasi. See aga ei välista seda, et sõbra, pere või väiksema seltskonnaga Pärnu jõele minna ei tohiks. Indrek Bachman ja Samliku matkamaja ulatavad siin kõigile soovijatele abikäe. Pärnu jõel saab soovitud ajal teha sõitusid Paidest Pärnuni.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Aprillikuu viimasel päeval on Samliku matkamaja õuel vaikne.

Haagistel peesitavad kanuud ja paar süsta kibelevad jõele. „Seda saab,“ lubab kanuumatkade korraldaja Indrek Bachman. „Vaatamata eriolukorrale on meil huvilisi ja sõitjaid ikka olnud. Loodetavasti olukord ka paraneb, sest nüüd võib ka kuni kümmekond inimest korraga jõematkale saata.“ Kevadel ja kindlasti praeguse piiratud sportimisvõimaluste ajal on üks korralik kanuuretk Bachmani sõnul igati teretulnud ja kosutav. „Pärnu jõgi ja seda just näiteks ka Türi valla piires on selline toredat vaheldust pakkuv veetee nii algajale kui ka juba pisut kogenud matkajale.“ Bachmani sõnul jäid ära või lükati edasi mõlemad olulised võistlused nii Türi-Tori kui ka Võhandu maraton. „Aga seda enam on

võimalust huvilisel tulla ja panna ennast Pärnu jõel proovile. Tulla siis pere või sõpruskonnaga.

Ohutusreeglid on ju kanuus igati jälgitavad ja jõel minnakse nagunii lahku. Samas on see võimalus ka kriisiolukorras koostööd teha, muidu ikka naljalt punktist a punkti b ei jõua.“ Pärnu jõgi pakub Bachmani sõnul erinevad võimalusi: „Võib alustada Paidest ja lõpetada Pärnus. Ja sinna vahele mahub palju erinevaid ja samas ka põnevaid jõelõike. Jõe ülemjooksul ja Türi vallas asuvatest võiks nimetada kindlasti Türi raudteesilla alust kärestikku ja Laupa veskipaisu.

Aastaid veematkajate hirmuks olnud Jändja tamm on peale rekonstrueerimistöid saanud lihtsalt läbitavaks.“ „Eelnevatel aastatel on olnud meil näiteks väga tore koostöö Metsajõe puhkemajaga.

Tänavu ei teagi, mis saab. Kui palju mõjutavad piirangud meie puhkemajandust ja ettevõtlust.

Kummaline on mõelda, et siis kui aastal 2009 alustasime, oli just masu, nüüd kui plaanisime laienemist, on uus kriis. Aga ikkagi loodame parimat ja kõik huvilised on oodatud avastama Pärnu jõge ja miks mitte meie abiga ka teisi Eestimaa jõgesid,“ lisas Bachman.

Vaata lisaks: samliku.com ja kanuutaja.ee

Pärnu jõgi on poolt Eestit läbiv põnevaim matkajõgi.

Siit leiab igale oskustetasemele ja matkahuvilisele talle meelepärase jõelõigu. Kiiret ja aeglast, sirget ja käänulist, kitsast ja laia jõge, väga rahulikku algajaile ja lastele ning ägedamaid kohti adrenaliini soovijaile - Pärnu jõelt leiad Eesti jõgedest kõige enam vaheldust. Ka aastaajad on jõel väga erinevad.

Varakevadel võib jõgi olla nii kiire, et Türi-Tori kiirlaskumise nimelise aerutamismaratoni 78 kilomeetrine distants on läbitud süstaga alla kuue tunni, kanuuga alla seitsme tunni ja kummipaadiga alla üheksa ja poole tunni. Niisuguste tempode juures tunned nii mõnegi koha peal, kuidas vee peal paat kihutab. Suur vesi, kiire vool ja osavust nõudvad kärestikud on need, mis sõidule põnevust annavad.

Samas võib lumeta talve järel madala veega olla tegemist tõelise kiviralliga kümnetel väga kivistel väikestel kärestikel, mis osavamatel sõitjatel lasevad end tõeliste meisteraerutajatena näidata.

Suvel, kui kõik väikesed jõed kasvavad kõrkjaid ja veetaimestikku paksult täis, on Pärnu jõel jälle omad eelised. Teiste väikeste jõgedega võrreldes on Pärnu jõgi niipalju suurem ja veerohkem, et kui väga kuiva suvega paljud pisijõed pea lausa kuivale hakkavad jääma, leiab Pärnu jõelt alati niipalju vett ja kõrkjate vahel avarust, et kanuu või süstaga vabalt läbi pääseb ja ka õhk piisavalt liigub, et sääse- ja parmupilvi eemale hoida.

Niisugune on meie lemmikjõgi - Eesti põnevaim ja vaheldusrikkaim jõgi veematkadeks - Pärnu jõgi.

Koit Raud

Türi-Tori kiirlaskumise korraldaja

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

2

arvamus Kevad kutsub õue Üks väike viirus on sel kevadel kogu maailma segi paisanud. Inimesed ei tea täpselt, kas selleks, et püsida terve, peaks püsima toas või tohiks vahepeal ka õueõhuga tervist turgutada. Kindlasti on kasulik minna õue, kuid teha mõistlikult. Praeguses eriolukorras on abiks valem „2+2“.

See tähendab, et väljas liikuda võib endiselt üksi, kahekesi või perega ja teiste jalutajatega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahet. Kindlasti tuleb vältida rahvarohkeid kohti. Nii märts kui aprill näitasid, et rahvas kipub ikka tuntumatele matkaradadele.

Praegu on õige aeg olla nutikas ja mõelda pisut teisiti. Kuidas leida paik, kus on ilus ja põnev, aga kus pole juba ees teisi huvilisi? Keskkonnaamet jagab oma kodulehel https://www.keskkonnaamet.ee/ et/keskkonnaameti-soovitused-eriolukorra-ajal mitmesuguseid soovitusi.

Eelisolukorras on need õnnelikud, kellel on oma aed. Tavapäraste tegevuste kõrval võiks sel kevadel hoolikamalt uurida, kes on need naabrid, kes meie aias elavad. Eriti need, keda me ise pole sinna toonud. Põnev on seda teha koos lastega.

Kes leiab puutüvelt rohkem elanikke? Kes laulab puuvõras? Kas umbrohi võib olla ilus või isegi kasulik? Aias on erinevaid elupaiku. Mõned liigid vajavad niiskemat või varjulisemat elukeskkonda, mõned kuiva ja päikesepaistelist.

Aia loomuliku elurikkuse suurendamiseks võib selliseid keskkondi ise juurde tekitada. Kõige parem on sealjuures, et mõnikord annab tulemuse hoopis see, kui olla veidi laisk ja jätta midagi tegemata. Näiteks oksahunnik aianurgas meelitab kindlasti uusi elanikke.

Võimalik, et just sinna saab pesa teha mõni lind, kelle toidulauale kuuluvad just niisugused putukad, keda aiapidaja oma aias näha ei tahaks.

Võib-olla saab osa õuemurust niitmata jätta? On üllatav, missuguseid liike ilmub sinna niitmata aiaserva või lillemuru-saarekesele juba esimesel suvel. Õitsvad taimed pakuvad silmailu inimestele, aga ka toitu ja puhkevõimalust mesilastele, kimalastele ja liblikatele.

Möödaminnes tolmeldatakse paremini ka putukaid ootavad aiaviljad. Laiem kasu pisut metsikumast aiast on see, et mida elurikkam keskkond, seda vastupidavam on see muuhulgas kliimamuutustele. Ja mida rohkem on aias kodumaiseid liike, seda vastupidavamad need on.

Aga kui seda aeda pole ja üksi ning väljaspool laudradu liikumiseks ei ole ettevalmistus piisav?

Ohutus ennekõike! Abiks on lähim metsatukk või isegi võserik. Kõige põnevam ja elurikkam on ala, kus üks kooslus läheb üle teiseks. Metsaservas võib kohtuda nii nende liikidega, kes eelistavad toimetada lagedamal kui ka nendega, kes tunnevad ennast paremini metsarüpes.

Piisab, kui astuda teelt mõnikümmend sammu metsa sisse ja jääda vaikselt ootama. Metsaserva elanikud saavad peagi üle üllatusest, et sinna on saabunud külaline ning jätkavad oma igapäevaste toimetustega. Kui nüüd vaikselt jälgida, saab aimu metsaelanike tavapärasest elutegevusest.

Kindlasti on kuulda erinevate lindude laulu, mis õigupoolest on vali kuulutamine, kes on või vähemasti tahab olla just selle ala peremees. Püüa selgeks teha ja tundma õppida, keda kuuled. Kõige valjuhäälsemad ja säravama sulestikuga tegelased saavad tõenäoliselt peagi kaaslase, kellega pesa punuma ja järglasi kasvatama hakata.

Kui märkad oma metsaretkel pesa või hauduvat lindu, tasub vaikselt eemalduda. Oleme sattunud „lastetuppa“ ja sealsed „beebid“ vajavad oma vanemate hoolt. Lindu pesalt ehmatades satub pesa sisu ohtu.

Sama lugu on mis tahes liiki loomapoegadega, keda metsaretkel kohata võime.

Isegi kui nad tunduvad olema üksi, siis väga harva on see tegelikult ka nii. Enamasti hoiab vanem pisut kaugemalt järeltulijal silma peal ega lähene enne, kui külaline on lahkunud.

Parim, mida sellises olukorras saab teha, on mitte midagi teha ja vaikselt taanduda.

Nii on loomapoegadel kõige parem võimalus loomulikus keskkonnas ja oma vanemate hoole all üles kasvada.

Märka ja hoia, mida armastad!

Piret EEnsoo

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kuidas üheskoos luua koostöist Türi valda sh innovatsiooni valmidust; - kuhu ja kuidas peaks suunduma meie haridus (eriti mida õppida eriolukorrast ning mida ja kuidas edaspidigi rakendada); - kuhu ja kuidas peaks suunduma meie sotsiaalsüsteem sh kuidas suurendada eakate iseseisvat, kuid mitte üksikut hakkamasaamist; - kuidas suurendada meie teadlikkust ja ka nügida meie käitumist rohelisema mõtteviisi poole (sh kuidas saaks siin ära kasutada AS Väätsa Prügila aktsionäriks olemise); - kuidas ümber disainida otsuste tegemisse kaasamist ja seda kahest aspektist: 1) kuidas edukalt meie oma valla inimesi kaasata ning 2) kuidas rohkem kaasata eksperttasemel pädevusi sh kuidas toetada meie oma inimesi ekspertideks saamisel.

Pakume välja mõned ideed nende küsimuste lahendamiseks. Sisse seada meie piirkonna väikeettevõtjatele innovatsioonifond. Türi vallas

oli 2019. a seisuga 803 osaühingut, aktsiaseltsi ja FIEt, kellest üle 90% on vähema kui 10 töötajaga.

Nendele lisanduvad MTÜd, SAd, usaldusühingud ja KOVi allüksused, keda oli kokku 396 (allikas: statistikaamet). Meil on tänasel päeval küll olemas LEADER fond, kuid see on avatud ainult teatud perioodil ning kuna tegemist on Euroopa Liidu rahastustega, siis on ka bürokraatia üsna peadmurdev. Meil oleks vaja pidevamat toetust ka ettevõtjatele juhul, kui tuleb mõni ad hoc idee või võimalus.

Liikumise lihtsustamiseks elektrijalgrataste süsteem, mis aitab eakatel hõlpsamalt liikuda. Mõiste süsteem viitab sellele, et pelgalt rataste soetamise toetus ei ole piisav.

Juurde on vaja mõelda ka, kuidas rattaid hoiustada ning hooldada.

Miks mitte teha esialgu mõne korterühistuga või eramajapiirkonnaga koostöös eksperiment ning selle põhjal vaadata, kuidas süsteemi kõige paremini ellu viia.

Hariduses võiks olla kõikide osapooltega koostöös läbi mõeldud, kuhu ja kuidas me võiksime liikuda.

Praegu on suurem rõhk hoonete ehitusel ning uute ruumide valmimine on ideaalne võimalus mõtisk-

leda meie hariduse sisu üle nõnda, et sellesse oleks kaasatud ühteaegu nii välised spetsialistid, lapsevanemad, õpetajad, juhtkonnad, õpilased, vilistlased ja vallapoolsed esindajad. Tegemist peaks olema sisulise kaasamise ja koostöös läbimõtlemisega, mitte tagantjärgi osapoolte olukorrast teavitamisega.

Kaasamise oluline osa on inimeste kaasamine infovälja kui ka nendelt arvamuse ja sisendi küsimine. Siin oleks suureks abimeheks kohalikele omavalitsustele välja töötatud mobiilirakendus, kust kaudu kiirelt ja otse inimesteni jõuda – seda nii info levitamiseks kui inimeste arvamuste küsimiseks.

Ekspertide kaasamise osas teeme jätkuvalt koalitsioonile ja vallavalitsusele ettepaneku, et meil võiks olla sisse seatud stipendium, mille eesmärgiks oleks toetada ja tunnustada Türi vallaga seonduvate teemade teaduslikku uurimist üli- ja rakenduskõrgkoolide magistrantide ja doktorantide poolt.

Need on vaid mõned mõtted, millest pihta hakata, ning kõige olulisem kõige selle juures on tahe ja valmisolek uutmoodi ja laiemalt mõelda.

kaotasid paljud töö ja töötuse määr Eestis tõusis ca 10%-ni. Aga see kriis oli tekitatud ülejõu elamisest ja riik siis ettevõtetele appi ei tõtanud. Inimesed, kes jäid tööta, võtsid ennast töötuna arvele ja mingi sissetulek oli tagatud. Probleem tekkis sellest, et see sissetulek tagas hädapärase äraelamise, aga ei katnud näiteks buumi ajal võetud laenusid, liisinguid.

Selle tulemusel jäid paljud ilma kinnisvarast, autodest ja võib-olla veel mingist varast. Küllap siis paljud mõtlesid: „Järgmiseks jamaks pean endale mingi rahavaru tekitama!“ Kui suur selline reserv peaks olema?

Kes on võtnud laenu või liisinud, on kindlasti andnud laenuandjale ülevaate oma rahalistest liikumisest. Majandusinimesed on öelnud, et selline minimaalne reserv peaks ühel keskmisel Eesti perel olema kahe kuu elamise raha. Ehk kui tänast statistikat kasutada, siis keskmisel 4-liikmelisel (isa, ema ja kaks last) perel peaks olema reservi ca 4000-5000 eurot. Kui kõik on korras, siis keskmise pere tulud ja kulud on tasakaalus ja reservi kallale pole vaja minna. Kui paljudel peredel selline reserv siis on? Võttes aluseks statistika, siis Eesti inimestel on hoiuseid pangas ca 8,3 miljardit eurot. See on ainult raha pangakontol, lisaks börsil oleva raha ja lihtsalt sukasääres olev raha. Peale selle on inimestel veel mitterahalised reservid: kinnisvara, väärasjad jne. Aga kõik see, mida saaks kasutada rasketele aegadel, kui sissetulek on kadunud, on jaotatud ebaühtlaselt. Kindlasti

on neid peresid, kelle sissetulek on hea ja reserv ka. On peresid, kus sissetulek on minimaalne ja reservi ei teki kuidagi. Mina isiklikult arvan, et Eesti inimene on piisavalt teadlik ja praeguse majanduskriisi üleelamiseks on isiklikke reserve piisavalt. Kuna praegune majanduse langus ei ole tingitud üldsegi mitte ebamajanduslikust elust, vaid hoopis viirusest, siis peakski riik ise ka panustama inimeste raske olukorra leevendamiseks. Selleks peaks olema riigil korjatud reserv. Eesti riigi reserv sellisteks ootamatusteks – puutumatu stabiliseerimisreserv, on pisut üle 400 miljoni euro. Seda on ühe riigi normaalseks toimimiseks väga vähe! Sellest ka meie keskvalitsuse poolt välja öeldud teade: „Üle kahe kuu me palgakaotust kompenseerida ei jõua!“ Seega ikkagi suures osas tuleb igal perel lõppude lõpuks ise hakkama saada. Muidugi oleme kõik oma palgalt riigi eelarvesse tasunud ka töötuskindluste reservi ja töötuna arvele võtmisel oleks mingi sissetulek tagatud. Aga see ei ole endise palga ulatuses!

Kui kerge/raske on reservi kogumine?

Meie hulgas on siiski paljusid, kes on raskesse olukorda sattunud ja reservi ei oma. Võib olla (päris kindlasti) tuleks nüüd selle peale mõelda. Ei ole sugugi ülearu uurida, kuidas ikkagi reservi korjata. Tundub ju lihtne: iga kuu palgast hakkan regulaarselt midagi kõrvale panema. Kui paljudel see õnnestub? Üsna tihti kuuleb, et see kuu ei jäänud midagi

järele, küll ma järgmine kuu panen.

Ja nii iga kuu järel…Tegelikul ütleks nii, et olenemata sissetulekust, on midagi võimalik ikka kõrvale panna. See sõltub sellisest sisemisest tahtest, kas ollakse valmis selle eesmärgi nimel pingutama? Üks lähenemine veel: tulude/kulude arvestus igas kuus on täitsa asjakohane. Olen kindel, et väga suures osas Eesti peredes seda tehakse mingil määral ja asi on kontrolli all. Arvan, et ütlus „elu ei ole ju Excel!“ ei päde, nagu ütleks näiteks Jürgen Ligi. Elu ongi üks suur Exceli tabel! Exceli tabel on tegelikult see sama meile tuttav ruuduline vihik, mis on arvutamiseks.

Tänaseks on see ruuduline vihik pandud arvutisse, mis suudab ise arvutada ja seda ilma vigadeta. Kui alustada elementaarset tulude/kulude arvestamist, siis võib selguda palju üllatavat ja sellist, mida ei oleks osanud uneski näha! Oma väikse Exceli pidamisega saab iga inimene/ pere hakkama ja selleks ei pea olema kõrgesti haritud finantsist. Tundub, et mingi aja pärast võib meid tabada jälle majanduskriis. Maailmale oleks nagu ette nähtud mingi jama umbes 10aastase tsükli järel. Me võime õppida majanduslikult ontlikult elama ja mitte priiskama, kuid siis sajab meile kaela üks jube suur meteoriit, tuleb hirmus loodukatastroof, pääseb valla hoopis tundmatu epideemia või keegi tulipea päästab kuskil valla sõja. Aga kui meil on olemas selleks puhuks korjatud piisavalt rasva, oleme ennast kindlustanud.

Kati NÕLVAK

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige

Tallinna Ülikooli politoloogia dotsent Mari-Liis Jakobson selgitab, et opositsiooni roll on ennekõike olla valitsuse kontrollija ja tasakaalustaja, juhtides tähelepanu puudujääkidele valitsuse tegevuses ning tehes ettepanekuid olukorra parandamiseks. Kuidas on Türi sotsiaaldemokraadid sellega hakkama saanud ning millele soovitame vallavalitsusel veel tähelepanu pöörata?

Viimatine puudujääk, mille suutsime tagasi pöörata, oli lasteaednike palkade vähendamine ning täname vallavalitsust, et lõpuks võeti kuulda lasteaiakohatasude vähendamise ettepanekuid. Näeme veel üsna mitut laiemat teemat, mille lahendamisel teeksime meie koduvallast veelgi ägedama ja kutsuvama kodupaiga: - kuidas turgutada meie kohalikke ettevõtjaid sh väiketegijaid; - kuidas suurendada meie kogukondlike ettevõtmiste elujõulisust

Kriisi käigus tõusis taas päevakorda reservide vajadus

Koroonakriis hakkab näitama raugemise märke. Kas see taandumine on lõplik, ei ole sugugi kindel. Versioone liigub igasuguseid. Kui kaua see kestab, selles valitseb teadmatus.

Ja üha rohkem räägitakse reservide vajadusest. Riik on oma reservid käiku pannud, ettevõtted juba kasutavad reserve ja sama teevad inimesed. Peamiselt need, kes on kaotanud palgas või on lausa töökohast ilma jäänud. Küsimus on, kui kaua see võib kesta ja kas reservidest jätkub. Kindlasti on neid valdkondi, kus esialgu inimesi töökaotus veel ei ohusta. Samas turismis, transpordis, jaekaubanduses jne valdkonnas aga käibed vähenevad ja inimesed kaotavadki töö - oma peamise sissetuleku.

Reserv elamiseks on igal juhul vajalik. Analüüsin reservi vajadust tavainimese seisukohalt. Eelmiste kriiside (1998 ja 2008) õppetunnid panid meid kõiki kindlasti mõtlema, et igasuguste ootamatute riskide leevendamiseks peab mul olema mingi tagavara, reserv. Rahvakeeli – kehvemateks aegadeks peab olema kogutud rasva. Majandusökonoomika algtõed ütlevad (mida me kõik oleme korduvalt kuulnud), et reserve korja headel aegadel, et oleks midagi kasutada rasketel aegadel. Jah, seda oleme kuulnud küll söögi alla ja peale, kuid kui paljud sellest lähtuvad ja kui kerge/raske reservi korjamine on? 1998. aasta kriis kipub juba meelest ära minema ja see ei löönud nii valusalt. 2008. aasta kriis aga peaks veel meeles olema. Ka siis

Tähve milt

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

3

uudised/kultuur Registreeri ennast õpilasmalevasse Türi valla õpilasmalev on projekt, mis on üks osa üle-eestilisest õpilasmaleva programmist. Õpilasmaleva üks osa on töö aeg 4–6 tundi vastavalt lepingule ning kultuuriprogramm. Selles osalemine on kohustuslik!

Töö sisu: Heakorra- ja kergemad haljastustööd. Koristamine.

Kandideerima ootame: Türi vallas elav 13 a ja vanem päevakoolis õppiv noor.

Noor, kes on kohuse- ja vastutustundlik, töökas ning meeskondlik. Ta on püsiv töös, sõbralik, abivalmis, suudab iseseisvalt töötada. Tööd saab 82 noort üle kogu Türi valla. Registreerimisinfot vaata Türi noortekeskuse Facebooki lehel ÜRITUSTE all.

NB! Võta aega ankeedi täitmiseks. Tee seda põhjalikult, ilma vigu tegemata. See on esimene mulje sinust kui töövõtjast.

Täida kõik kirjas olevad ülesanded. Lisaväärtust lisab video CV. Pea kinni tähtaegadest: 8. mai kell 12. 2020 Kõikide kandideerijatega viime läbi töövestlused. Kohustuslik on osaleda töötukassa töötubades.

Kui sind on rühma valitud, siis tuleb maksta osavõtumaks 6 eurot. (see on omaosalus projekti) ning tuua lapsevanema luba töötamiseks. Õpilasmalev annab sulle: 1. Esimese/teise töökogemuse.

2. Töötasu 3.48 eurot tunnis.

3. Sooja lõunasöögi 4. Sisuka, sinu soovidest lähtuva kultuuriprogrammi. See tähendab vaba aja eesmärgistatud sisustamist teiste rühmade malevlastega.

5. Ühise Türi valla õpilasmaleva T- särgi.

Mida lisaks veel, saad juba ise malevas kogeda.

Erika Teras

Türi noortekeskus, noortejuht

Kohvikutepäev toimub 2. juulil peab Türi linn oma 94. sünnipäeva ning sooviksime seda tähistada juba traditsiooniks saanud aedlinnakohvikute päevaga.

Hetkel ei ole teada, kas koroonaviiruse leviku tõkestamise vajaduse tõttu on kohvikutepäeva toimumine juuli alguses võimalik ja milliseid reegleid peame kodukohvikutes järgima, kuid niipea kui saame täpsemad juhised, anname nendest kõigile teada.

Kui ei ole võimalik kohvikutepäeva korraldada, tähistame linna sünnipäeva teistsuguste sündmustega.

Lootuses viiruse ohu taandumisele jätkame tasapisi ettevalmistustega. Meile on oma kohviku tegemise soovist juba teada andnud kümmekond inimest/ töökollektiivi.

Kui Sa tunned, et Sina tahaksid samuti pärast eriolukorra lõppemist Türi linna sünnipäeval inimesi oma ühepäevase kohvikuga rõõmustada, siis palun anna sellest hiljemalt 25. maiks teada aadressil merle.ryytel@tyri.ee.

TR

Türil tähistati veteranide päeva

Ettevalmistused valamistöödeks on tehtud.

Erakogu

Teraapiabassein valmib eriolukorra kiuste „Hoolimata eriolukorrast on basseini ehitus liikunud eduliselt, kui mitte öelda, et plaanitust kiireminigi. Kuigi on ette tulnud vanale majale kohaselt ka üllatusi ja lisatöid,“ ütles Türi ujula juhataja Asko Pärl.

“Meie üllatuseks polnud näiteks laudpõranda all mitte valatud betoonpõrand, vaid betoonpaneelid, mis tuli kõik

välja lõhkuda.“ „Samuti pidime muutma kahe basseini vahelise seina akende arvu: nelja akna asemel sai kaks, aga tunduvalt suuremad, sest muidu poleks kandekonstruktsioon jäänud piisavalt tugev.

Ehitustöödest on kõige hullem osa möödas - lammutus ja musta pinna eeltööd.“ „Kuigi ilmselt sellel hooajal

ujula uksi avada ei tohi, siis loodame, et sügiseks on olukord normaliseerunud ja saame uue hooaja avada uue basseiniga.

Plaanikohaselt peaks bassein valmima augusti lõpuks. Kui valitsuselt tuleb varem luba avalik saun/bassein avada, siis kindlasti pakume linnarahvale saunapäevasid,“ lisas Pärl.

TR

Ettevõtlusest eriolukorras Türi vallas Eriolukord seoses koroonaviiruse tõkestamisega on kestnud juba alates märtsi keskpaigast ja kestab veel esialgu 17. mai südaööni. Eesti ja Türi valla majandus on ühelt poolt seotud maailmamajandusega, kuid teiselt poolt on ka palju ettevõtteid, mis on kohaliku tähtsusega ja suunatud kohalikele tarbijatele nii vallas sees kui laiemalt Eestis. Seetõttu on mõjud ka ettevõtete käekäigule erinevad. Muidugi on oluline ka see, kuidas on ettevõtted uutes oludes kohanenud. Kahtlemata on inimeste kui tarbijate liikumispiirangud oma mõju ettevõtete käekäigule juba avaldanud ja kindlasti ka veel avaldamas.

Vestlesin telefoni teel rea ettevõtjatega vallas ja peab ütlema, et pilt on väga kirju. On neid, kes on pidanud juba koondama ja on neid, kes on kasutanud töötukassa abimeetmeid palgatoetuseks, aga ka neid, kes said küll hetkeks tagasilöögi, kuid tellimusi on rohkem kui kunagi varem. Üheks näitajaks on kindlasti üksikisiku tulumaksu laekumine Türi vallale. Kui 2019. aasta aprillis oli see summa 676 410 eurot, siis 2020. aasta aprillis 615 000 eurot. Ehk kukkumine ligi

10%. Märtsikuude võrdluses oli langus 1,5% ja veebruaris tõus 3%. See on ilmekas näide sellest, kui kiiresti võib olukord meist sõltumatutel asjaoludel majanduses muutuda. Samas toob see kaasa ka kulude kokkutõmbamise vallaeelarves. Juba oleme ette valmistamas lisaeelarvet ja ilmselt tuleb neid sellel aastal veel.

Nii era kui avalik sektor peavad solidaarselt kulusid kokku tõmbama.

Põllumeestel on suureks mureks tarbimise vähenemine ja see mõjutab kindlasti piima kokkuostu hinda languse suunas kuni vähemalt selle aasta sügiseni.

Piima kokkuostuhinnad on juba hetkel langenud ja jätkavad veel kukkumist. Suvi on aga piimatootmise tipphooaeg. Vähemal määral hakkab põllumehi kimbutama ka vajaliku oskustööjõu puudus.

Keeruline on nendel ettevõtetel, kes oma toodangut valdavalt ekspordivad. Mõnedel on käibed kukkunud kordades ja teistel vähemas mahus. Mõned on juba kasutanud töötukassa palgatoetusi, on tööseisakuid ja ka vähesel määral koondamisi.

Kõik loodavad olukorra stabiliseerumisele sügiseks. Rohkem on

rahul need tootjad, kes pakuvad erinevaid teenuseid kodutarbijatele. Kuna inimesed on pikemalt kodus olnud ja meelelahutuseks ning reisimiseks raha ei kulu, on hakatud kodudes ehitustöid ja remonti tegema ning ka mööblit välja vahetama.

Ehitussektoris on kasvamas avaliku sektori tellimused. Õnneks on riik suunamas ehitustegevusse lisaraha. Sellest saavad osa ka omavalitsused. Uue kooli- ja spordihoone ehitus püsib graafikus ja teedeehitusse on tulemas lisavahendeid. Suured riiklikud teedeehitused nagu suured maanteed ja ka rajatav uus raudtee ning olemasoleva raudtee remont Türi ja Lelle vahel annavad tööd nii peatööettevõtetele kui ka alltöövõtjatele lähimas ja kaugemas tulevikus.

Kuigi ettevõtjate jutus oli murenoote, oli valdavalt rohkem optimismi. Loodetakse olukorra peatsele paranemisele ja kui vähegi võimalik, koondama ei kiputa. Samas tehakse ka ümberkorraldusi tootmises ja häid töötajaid läheb vaja nii kriisi ajal kui ka kriisist väljumisel ja pärast kriisi.

Üllar Vahtramäe

arendusjuht

23. aprillil kell 7 hommikul heisati üle Eesti veteranide auks riigilipud, mälestades hukkunud kaitseväelasi.

Türil heiskas lipu veebel ja veteran Raimo Merilo kaitseliidu Järva malevast. Veebel Merilo oli 2013. a missioonil Afganistanis Camp Bastionis ja heisatud lipp oli ka tema missioonilipp, mis telgi kõrval lehvis.

Veteranipäeva tähistamisega tänatakse ja tunnustatakse neid mehi ning naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi. Veteranipäeva tähistamise traditsioon sai alguse 2013. aastal.

Türi muusikakooli õpilane saavutas II koha rahvusvahelisel klaverikonkursil Lätis 4. aprillil toimus Daugavpilsis esimene rahvusvaheline Oscar Stroki nimeline klaverikonkurss, mille korraldasid koostöös Daugavpilsi 13. keskkool, Daugavpilsi linnavalitsuse haridusosakond, Daugavpilsi ülikooli muusika- ja kunstiosakond ning ühendus „Mentors“.

Keerulise olukorra tõttu muudeti konkurss viimasel hetkel videokonkursiks.

Osalejaid oli kokku 144 ja esindatud kaheksa riiki: Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Venemaa, Poola, Soome ja Eesti. Õpetaja Anne Toome klaveriklassi õpilane Maria Palling osales II vanuserühmas, kus oli 31 mängijat. Tänu kiirele reageerimisele ning heale koostööle kõigi osapoolte vahel jõuti veel enne koolide sulgemist konkursi kava ära salvestada.

Oma ala professionaalidest koosneva rahvusvahelise žürii hinnangu tulemusena anti Mariale väga hea esinemise eest II koht.

Palju, palju õnne!

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Öisest tänavavalgustusest Türi vallas Vabariigi valitsus on eriolukorra tõttu kehtestanud avalikus ruumis liikumiseks ranged piirangud, sh on keelatud avalikud kogunemised, ei toimu sotsiaalset suhtlemist ega avalikke üritusi.

Samuti on majanduslangusest tulenevalt hädavajalik leida valla eelarvest kokkuhoiukohti.

Tänavavalgustuse ajaline reguleerimine on selleks üks väheseid võimalusi. Kellaajaliselt reguleeritud tänavavalgustuse meetme läbi saavutatud kokkuhoid võimaldab vallal edaspidi vahetada valguseteid ja teha vajalikke parandustöid.

Türi vallas on igal aastal tänavavalgustus maist kuni juuli lõpuni välja lülitatud. Ülaltoodud põhjustest lähtuvalt põleb alates 4. maist 2020 Türi vallas tänavavalgustus järgmiselt: 1) Türi linnas põleb pimedal ajal tänavavalgustus kuni juuni alguseni. Vallakeskusena on Türi linnas suurim elanike arv ja väiksem kogukondlik kontroll, mistõttu esineb Türi linnas ka enim probleeme nii noorte kogunemise, eriolukorra nõuetest kinnipidamise ja avaliku korra tagamisega; 2) Väätsal, Kärus ning Säreveres lülitatakse tänavavalgustus välja kell 01; 3) teistes piirkondades ja Türi-Reopalu kergliiklusteel lülitatakse tänavavalgustus välja kell 23.

Palume elanikelt mõistvat suhtumist. Öisel ajal liikumiseks on vajadust siiski väga üksikutel inimestel ja kokkuhoid on hädavajalik.

Urmas Kupp

majandusosakonna juhataja

Ostutoetus on ajutiselt peatatud Võttes arvesse vabariigi valitsuse poolt kehtestatud eriolukorda ning eriolukorra ajal kehtivatest piirangutest tingitud ettenägematuid majanduslike olukorra muutuseid, võttis Türi vallavolikogu 16. aprillil toimunud istungil vastu määruse muudatuse (16. aprill 2020 nr 4), mille tulemusel peatatakse kodu soetamise toetuse maksmine vähemalt 31. detsembrini 2020.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

4

haridus Keskaegne teemapäev Käru põhikoolis Märtsis toimus Käru põhikoolis teemapäev, milleks oli keskaeg. Tähistasime nii emakeele- kui ka ajaloopäeva. Sellel päeval oli riietus range, võimalikult kohane tollele ajajärgule.

Päev algas kooli saalis altari ees, millel olid piibel ja küünlad, taustaks keskaegne muusika. Kuulasime koolijuhataja ranget kõnet kuulekuse tähtsusest. Seejärel valis igaüks endale uue, tollele ajajärgule sobiva nime ja süütas küünla uue elu alustamiseks uue nimega. Õpilased jagati viide klassi, milles õppisid segamini 1.–9. klassi õpilased. Kaasatud olid kõik õpetajad, kes õpetasid oma tundides keskajale omaseid teadmisi.

Keskajal oli paberit vähe ja see oli väga kallis. Tundides oli igaühe jaoks kirjutamiseks väike puust tahvel ja kriit ning lapikene tahvli puhastamiseks Ulakate ja sõnakuulmatute õpilaste jaoks toodi igasse klassi ka korralik vits. Tunde oli viis: kirjaõpetus, aritmeetika, retoorika, maateadus, muusika.

Kirjaõpetuses tuli kirjutada tahvlile gooti tähestik, selle alla oma nimi samas tähestikus. Kiiremad kirjutasid lisaks lause “Olli illos pehv”. Loeti ka gooti kirjas teksti ja tutvuti piibliga.

Aritmeetikas arvutati rooma numbrites. Rüütlite turniiriks valmistuti noolemänguga. Punktisumma tuli arvutada ja kirjutada ikka rooma numbrites. Mõni pidi tiitli saamiseks veel palju harjutama. Õpetajateks olid Velda ja püha õde Agathe.

Retoorikas loeti ladinakeelset luuletust „Amor”, mis tõlgiti ka emakeelde. Kirjutati õpitud gooti tähtedega sõnu, loeti ükshaaval ja paarilisega luuletust. Räägiti ka sellest, kus tänapäeval ladina keelt kasutatakse.

Maateaduses oli teemaks geograafiateaduse areng vana- ja keskajal.

Muusikatunnis lauldi regilaule ja mängiti plokkflöödil ning plaatpillidel saadet selle juurde. Osad rühmad mõtlesid ise regivärsse välja.

Vahetundides toimusid mõõgavõitlused, milleks õpilased olid ise teinud kiivrid ja mõõgad, kapati kepphobustega, liiguti pimesi kellukesehelina järgi ja õpiti keskaegseid tantsuelemente.

Toiduks pakuti hommikul kõigile odrakaraskit ja piima. Lõunasöögiks oli talupojasupp ja rukkivaht piimaga.

Päev lõppes kirikus käiguga. Lühidalt räägiti kirikukommetest, tutvuti oreliga ja käidi kellatornis. Paljud lapsed kuulsid ka esimest korda kirikuoreli muusikat.

Oli aeg pöörduda endisesse ellu. Selleks käis iga laps altari ees andmaks tagasi oma nimi, vastu saadi rohtu (kommi), et keskaegseid haigusi tänapäeva kaasa ei võetaks.

See oli üks väga tore päev, mis andis palju mõtteid uuteks plaanideks. Rahule jäime kõik.

Mõnikord peab ikka tavaelus olema midagi teistmoodi.

Ulvi Klemmer, ajalooõpetaja Tiiu Pariis, eesti keele õpetaja

Türi ühisgümnaasiumis tuleb kevad teisiti Kaheksal kevadel on ettevalmistused uute õpilaste vastuvõtuks Türi ühisgümnaasiumisse toimunud kindlas rütmis: koostati kooli tutvustavaid infomaterjale, õpilased ja juhtkonna liikmed külastasid piirkonna põhikoolide üheksandikke, toimus infopäev „Üks päev gümnaasiumis“ ja kevadvaheajal sooritasid koolipere uuteks liikmeteks kandideerijad sisseastumisteste ning läbisid vestluse. Üheksas kevad tõmbas aga koolipere plaanidele ja ettevalmistatud kohtumistele kriipsu peale ja sundis meid uusi, kontaktivabu lahendusi otsima. Nii nagu eriolukorra õppetöö korraldamisel, tuleb ka siin appi kõikvõimas internet. Ülevaate üheksandike senistest õpitulemustest annavad meile kooli e-posti aadressile saadetud hinnete lehed e-koolist või Stuudiumist. Senistel silmast-silma toimunud vestlustel puudutatud teemadest koostasime küsimustiku, mille lingi leiavad noored meie kooli kodulehelt. 10. maiks peaksid meil kõikide kandidaatide andmed ja mõtted käes olema, oma otsusest anname igaühele isiklikult teada hiljemalt 20. maiks.

Türi ühisgümnaasium ootab sind, tubli üheksandik!

Maili Roosme

Türi ühisgümnaasiumi õppealajuhataja

Elu Türi põhikoolis enne eriolukorda ja nüüd E-elu E-elust unistasin kaua, et arvutis saaks olla kogu aja.

Pole tahtnud olla spordimees, vaid kogu aja ekraani ees.

Nüüd ongi päriselu out ja käinud e-elu stardipauk.

E-kool, e-õpe, e, e, eeee see pole üldse tore.

E-koolis saab asjad aetud, kui läpakal on aku laetud.

Isegi nüüd kontrolltööd õpetaja Messengerist loeb.

On kogu pere nüüd ekraanis ja tavaelu päris kreenis Kõike muud saab tahvliga, vaid sööma pean veel kahvliga.

Autor: Tõnis Rusi 4c klass

Enne veel, kui kätte jõudis eriolukord ja e-elu, jõudsid Türi põhikooli õpilased osaleda edukalt maakonna aineolümpiaadidel. Meie õpilased osalesid kõikidel maakonna aineolümpiaadidel. Füüsikaolümpiaadil kuulusid 8. klasside arvestuses kuus esimest kohta kõik Türi põhikooli õpilastele. 1. –2. kohta jäid jagama Sanna Luisa Tõrv ja Kertu Ševerev. 3.–7. koha võitlesid välja Helis Köhler, Kameron Pukka, Mery-Lii Norak ja Innar Raudsepp. Õpilaste juhendaja on meie füüsikaõpetaja Ella Põder. Keemiaolümpiaadil saavutas 8. klasside arvestuses 2. koha Tristan Martti Metsalu, juhendaja õpetaja Reet Libe. Maakonna matemaatikaolümpiaadil võitis 4. klasside arvestuses 3. koha Andreas Lain, juhendaja õpetaja Ülle Värnik, ja 5. klasside arvestuses tuli 3.–4. kohale Roosmarii Villems, juhendaja õpetaja Elve Jaansalu.

Reaalainete olümpiaadidel osales 43 õpilast, kes kõik omandasid väärtuslikke kogemusi ja uusi teadmisi. Loodusainete olümpiaadidel pani oma teadmised proovile 19 õpilast. Edukalt esineti geograafiaolümpiaadil. 7. klasside õpilaste arvestuses võitis olümpiaadi Hubert Luste, 8. klasside õpilaste arvestuses sai 3. koha Tristan Martti Metsalu. Õpilaste juhendaja on meie noor õpetaja Signe Soolo.

Humanitaarainetest osaleti 8. klasside inglise keele olümpiaadil: 1. koht Kertu Ševerev, juhendaja õpetaja Evely Siimsoo, ja 3. koht Hanna-Ly Aarde-

välja, juhendaja õpetaja Karen Kiik. Maakonna emakeeleolümpiaadil saavutas 7.–8. klasside õpilaste arvestus 1. koha Hubert Luste, juhendaja õpetaja Kristi Rikk, ja 9.–10. klasside õpilaste arvestus tuli 1. kohale Loore Luste, õpetaja Aili Avi, 3. kohale Triin Sooäär, õpetaja Kristi Rikk.

Kokku saavutati 19 auhinnalist kohta ja olümpiaadidel osales 85 õpilast. Kahjuks jäid eriolukorra tõttu ära paljud olümpiaadid nii maakonnas kui ka vabariigis.

Pandeemia Elu oli lill, kõik oli korras, käisin ma perega isegi Norras.

Sõpradega olin ma iga päev väljas, polnud meist keegi isegi näljas.

Siis tuli Aasiast viirus meil suur, järsku mul tuba oli nagu puur.

Piirid on kinni, maailmas kaos, maske pole kuskil, enam isegi laos.

Inimesed hirmus koguvad vetsurulle, muretud noored puhuvad nätsumulle.

Kui viirus läheb üle, on töötuid üle saja, maailmal on natuke taastumist vaja.

Siis elu saab nautida üle pika aja ja puuriks polegi enam mu maja.

Autor: Jaagup Piirsalu 6.a

Ainealastest võistlustest toimus Türi põhikoolis maakondlik õigekirjakonkurss. Tulemused olid ka seal rõõmustavad: 7. klassidest 1.-2. koht Hubert Luste (õpetaja Kristi Rikk), 8. klassidest 1.-2. koht Helis Köhler, 3.4. koht Kertu Ševerev (õpetaja Anneli Talviste) ja 9. klassidest 2. koht Loore Luste (õpetaja Aili Avi). Mitu ilusaima käekirja auhinda tuli ka meie kooli.

Oma teadmised panid proovile ka spordipoisid. Spordimälumängu Bumerang keskregiooni (Järvamaa, Raplamaa ja Viljandi) finaalvõistlustel võitis põhikoolide arvestuses meie kool. Võistkonda kuulusid: Hubert Luste ja Christyan Mairold Saarse. Kui aeg ja olukord lubab, ootab neid ees vabariiklik finaal. Õpilaste juhendaja on õpetaja Veiko Valang.

Suur tänu kõikidele olümpiaadidel, ainekonkurssidel osalenud õpilastele ja nende õpetajatele! Aga nüüd jätkuvad koduolümpiaadid. Õpilased on

kirjutanud ja luuletanud hetkeolukorrast ja igatsusest kooli ja sõprade seltskonna järele.

Koduõppest Oma toas rahus õppida on hea, kuid siiski on selle juures omad vead.

Ise teemast aru saada polegi nii kerge, kuid tean, et päeva lõpuks asi olema peab selge.

Päev läbi tööd teinud, silmad kipitavad peas, nüüd väikseks jalutuskäiguks end valmis sean.

Värske õhk ja kevad poeb mul põue, linnulaul ja soe ilm – see mind kutsub õue.

Kurb on meel, kui sõpru näen vaid virtuaalsel teel, küsin endalt mõtteis, kui kaua kestab kõik see veel?

Tahaks käia jälle vabalt ringi nagu varem, koolis õppida ei olegi viga, seal on palju parem.

Autor: Kärolyn Metsalu 6b klass

Elu praegu Elu uus - meil digiõpe, millal küll see ära lõpeb?

Pole vaja minna kooli, klassiruumiks on mul voodi!

Arvutis nüüd elu toimub, päris elu jäänud soiku. sõpradega kirjan messis.

Kool ja mängud internetis, mulle see ju täitsa meeldis. Ükskord see vast ära lõppeb, läbi saab see koduõpe.

Siis kõik me kooli läheme, kõiki sõpru taaskord näeme.

Autor: Carlis Rak 5a klass

Paide muusika- ja teatrimaja üleskutsele koostada ja saata haikusid osales ka Türi põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristi Rikk. Tema haiku valiti parimate hulka: Arst, politseinik, müüja - selle kevade kirkamad õied.

Koroonaviirus Elu enne koroonaviirust oli palju toredam polnud nõnda karmi korda, et peaks kodus olema. Õpilased käisid koolis, pärast kooli hängisid, lasteaias kõik lapsed liivakastis mängisid.

Käidi teatris, käidi kinos, käidi seal,

kus taheti, kõikjal julgelt osta tohtis lausa grupipileti.

Levib kõikjal koroonaviirus, asjad on nüüd teisiti, trahvi saab, kui avalikus kohas viibid grupiti.

Koolid kõik on suletud, vabalt liikuda ei saa, võõrastega olema peab mitu meetrit vahemaad.

Nii ongi rahvas luku taga, kõik omaendi kodudes, miskit vahvat pole teha, tiksutakse igavledes.

Kui lõpeb kord see vaen ja piin ning läbi saab see karantiin, on inimesed õnnelikud, kõiki ootab rannaliiv.

Nüüd oskavad kõik käsi pesta, vabadust ka hindavad, väljas olles nautivamalt värsket õhku hingavad.

Kooli minnes kordki elus, õpilased rõõmustavad, justkui uuelt värskelt lehelt oma elu algavad.

Autor: Andre Oliver Apsalon 8.c

Lisatud luuletused on õpetaja Anneli Talviste ja Kristi Riki õpilastelt.

Koolis välja hõigatud joonistuskonkurss “Türi põhikool 2030” leidis tee virtuaalsuse kaudu oma vaatajateni, ka on Türi põhikooli taaskasutussündmuselt TASKA pildistatud üles kogu loovnäitus ja jagame seda peagi kooliperega. Luulekonkursilgi saab osaleda esinemissalvestusega – mine, anna kooli kodulehel oma toetushääl meie õpilastele. Oleme leidlikud ja ettevõtlikud.

Eriolukord tõi kaasa teistmoodi lähenemise ning õpilaste loovus särab igasugustes tingimustes. Kõige enam igatsetakse suhtlust klassikaaslaste ja sõpradega. Peab tõdema, et koolis on õpilastel ikkagi tore ja nad naudivad koostööd ja ühistegemist.

Kool on muutunud palju vajalikumaks ja armsamaks, hariduse omandamine palju tähtsamaks ja õpetaja igatsetumaks. Elu andis meile võrrandi, mille lahendus sõltub praegu igast õppijast, meie endi loov panus on see, mis määrab tulemuse. Olge terved!

Ülle Tammela

Türi põhikooli õppealajuhataja

Meeleolukas aprillikuu Türi ühisgümnaasiumis Praegusel eriolukorra ajal toimus Türi ühisgümnaasiumis (TÜG) kaks toredat ja meeleolukat ettevõtmist, mis korraldasime videosilla kaudu oma kooliperele.

Enne kevadisele koolivaheajal suundumist helises üle Eesti kõigile abiturientidele viimane koolikell ning nii toimus see ka meie koolis. 17. aprillil toimus õpilastele virtuaalne tutipidu, kus pidasime üheskoos tutipäeva. Sellel aastal on lõpetamas TÜGi 9. lend. Nad on koolimajast küll välja lenda-

mas, kuid neist on siia jäämas oluline jälg ning mälestus. Seekord ei olnud koolimajas kuulda kilkeid, rõõmu, naeru, veepüstolitega pahandustega tegemist ja kõike seda, mida tavapäraselt sellisel toredal päeval tehakse. Ometi suutsime oma noori üllatada meeleoluka laulu ja tervitustega ning helistada nende auks viimast korda koolikella.

Aprillikuu on ka TÜGi sünnipäevakuu. Nimelt tegi Türi vallavalitsus 28. aprillil 2010 ehk

10 aastat tagasi otsuse luua Türi ühisgümnaasium. See on otsuse kuupäev, kuid reaalselt alustas kool õppetegevust 2011. aasta sügisel. Seega tähistasime sel aastal kooli 9. sünnipäeva. Tänaseks on kooli lõpetanud 8 lendu toredaid ja hakkajaid noori, kus on kokku 391 vilistlast. Seekordse sünnipäevaaktuse pidasime virtuaalselt, kus sai osaleda kogu koolipere. Aktust alustasime sellel puhul nagu tavaliseltki ikka kooli laulu laulmisega, üheskoos vaatasime pildimälestusi

erinevatest ettevõtmistest läbi aastate ja pidasime peokõnet. Ja nagu sünnipäevadele kohane, ei puudunud sealt ka tort.

Selle aasta kevad on meile kõigile eriline ja erakordne. Me keegi ei ole kunagi sellist aeg näinud ega kogenud, kuid koolijuhina on mul hea meel, et võtsime need hetked, et olla kõik koos ja tähistada videosilla teel tutipäeva ja kooli sünnipäeva.

Katrin Puusepp

Türi ühisgümnaasiumi direktor

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700

Türi karjamõisa kolm asukohta ja varajane alev Kui eelmises ajalooülevaates vaatlesime Türi kirikumõisat ning selle kaguküljel olevat Türi küla, siis nüüd võtame luubi alla Türi küla asemele tekkinud Türi karjamõisa, kihelkonnakalmistud ning varajase alevi alge koos lähikonnaga.

Vaatluse alt jäävad seekord välja kirikust põhja pool asunud Tanka küla koos Annenhofi (Soemäe) karjamõisa ning samanimelise kõrtsikohaga, samuti Lokuta ümbrus ning Särevere mõisaga kokku kuulunud Konnaküla (varem - Alevi) – kõikide nende paikade kirev varasem ajalugu väärib eraldiseisvaid ülevaateartikleid.

Karjamõisa esimene asukoht Millalgi 18. sajandi lõpul on praeguse Kevade tänava kohal asunud Türi küla kadunud – selle hooned on lammutatud ning külamaadele rajas Türi-Alliku mõis Türi karjamõisa. Küla kadumise ja karjamõisa täpne aeg pole teada, kuid tõenäoliselt juhtus see 1790. aastatel – Mellini Liivimaa atlase Järvamaa kaardil (mis kasutas 10–15 aastat vanemaid andmeid) on veel Türi küla peal, 1805. aasta Türi-Alliku mõisa kaardil on küla aga juba kadunud ning peale on märgitud karjamõis. Türi karjamõisal (täpsemalt - keskusel) on 19. sajandil olnud koguni kolm erinevat asukohta.

Karjamõisa vanim asukoht oli puhtjuhuslikult hilisema paberivabriku peakorpuse kohal – nüüdisaegses linnaruumis jääb see Vabriku tänava sihi lõppu, seal praegu oleva laiarööpmelise raudtee kohale teisel pool parkimisplatsi. Tollal oli veel alles (praeguse Paide ja Viljandi tänavate kõrval) ehk siis veel põlluks üles kündmata keskaegne teesiht. See tee viis mööda praegust Kevade tänava sihti, edasi hilisema paberivabriku ja vabrikuküla vahelt (umbes hilisema direktori maja Vabriku tänava 2 kohalt) ning jõudis välja

Viljandi maanteele praeguse Alexela bensiinijaama juures, Karjamõisa esimene asukoht asus selle põlistee idaküljel. Andmeid tollase karjamõisa hoonestuse kohta ei ole, arvatavasti oli selle peahoone tagasihoidlik puitehitis.

Karjamõisa teine asukoht 1860.–70. aastate paiku planeeriti Türi karjamõisa põllud ringi. Sellega seoses künti täies pikkuses üles ka põlismaantee ning selle asemele rajati uus ligipääsutee 100–200 meetrit ida ehk jõe poole, põllumassiivi idaserva. Sellega seoses kaotati ka karjamõisa vana keskus, mis künti samuti põlluks.

Uus karjamõisa süda rajati uue ühendustee äärde, praeguse Pargi ja Koidula tänava nurgale. Sealne karjamõisa peahoone ehitati 1875. aastal ja oli kahe korstnaga poolkelpkatusega puithoone.

Mõisa peahoone oli alles veel 1950. aastate algul, kuid oli 1970. aastaks juba lammutatud. Praegu asuvad karjamõisa teise peahoone asukohas Pargi 1 ning Pargi 1a eramud.

Karjamõisa kolmas asukoht Türi karjamõisa liigutamine kolmandasse kohta oli seotud sealsete põldude põhjalike maaparandustöödega, mis viidi läbi 1890. aastate teisel poolel. Sellega seoses nihkus edasi ka põllupiir vastu varem soiseid ja võsaseid alasid. Kui enne neid maaparandustöid ulatus põlluala praeguse Koidula tänava lääneosa joonelt vaid mõnikümmend meetrit edasi, siis nende tööde käigus nihutati põlluserv edasi lõunasse umbes 400 meetri jagu, praeguste Pärna ja Staadioni tänavate vahelisele alale. Seega muudeti drenaaži ja kraavituse rajamisega 1890. aastatel mõisapõlluks ka praeguse raudteejaama koht ja lähiümbrus, kus varem oli soine võsa.

Tekkinud uudismaalapile, praeguse Viljandi mnt äärde rajati 1890. aastatel kolmas ja viimane Türi karjamõisa asukoht, kus ümber sisehoovi ehitati viilkatusega puidust peahoone ning maakivist ja puidust kõrvalhooned. Nii karjamõisa kol-

mas peahoone (Viljandi tänav 14) kui ka suur maakivist kõrvalhoone (Viljandi tänav 14a) on ümber ehitatuna säilinud meie päevini. Viljandi–Tallinna raudtee planeerimisel läbi Türi jäi karjamõisa kolmas süda omamoodi „maamärgiks“, millest lääne poolt raudtee läbi viidi, tükeldades küll põlde, kuid mitte lõhkudes kapitaalseid hooneid.

Kihelkonnakalmistud 19. sajandil rajati ka mõlemad Türi kihelkonnakalmistud.

Sealjuures on praegu Türi vanaks kalmistuks peetav Kohtu tänava äärne kihelkonnakalmistu VäikePärnu tänava (mis 1930. aastateni oli Rapla poole viiv peamaantee) äärsest praegu Türi kesklinna kalmistuks nimetatavast kalmistust mitukümmend aastat uuem. Vara kihelkonnakalmistu (st praeguse Türi kesklinna kalmistu) vanim osa on idapoolne, kuhu algselt hakati matma selle keskosas asuvale künkale ja selle ümbrusse.

Hiljem on kalmistut lääne suunas mitu korda pikendatud. Kalmistu vanem osa on rajatud 19. sajandi esimesel poolel (täpsemalt 1805. ja 1841. aasta vahelisel ajal).

Kohtu tänava äärne kalmistu rajati aga alles millalgi pärast 1861. aastat, varem oli seal põld.

Kellalööja maja ja Kingissepa talu tütarlastekooli asukohana Vana kihelkonnakalmistu vastas, teisel pool maanteed (Väike-Pärnu tänavat) asus kellalööja maja, mis ehitati 19. sajandi keskel (täpsemalt millalgi 1842. ja 1859. aasta vahelisel ajal). See umbes 170 aasta vanune maja (VäikePärnu 4) on hiljem kahekorruseliseks tugevalt ümber ehitatuna alles tänaseni.

Kellalööja majast 130 meetrit Lokuta poole asus Kingissepa üksiktalu koht, mis oli pärit 18. sajandist või veelgi varasemast ajast.

Selle pikk rehielamu asus praeguse kaitseliidu Järva malevkonna staabihoone (Väike-Pärnu 6b) kohal.

See talukoht muudeti 1870. aastate esimesel poolel tütarlastekooliks (poisslaste kool asus Tanka küla

põhjapoolses lõpus). Algul toimus õppetöö arvatavasti rehielamus, kuid 1877. aastal valmis juba spetsiaalselt koolimajaks ehitatud hoone otsaga vastu maanteed (tänane Väike-Pärnu 6a, säilinud üsna algsel väliskujul). Kuna see vana koolimajana hiljem tuntuks saanud hoone jäi tütarlastekoolile üsna pea kitsaks ning talust pärinevat rehehoonet nad ei vajanud, siis rehehoone lammutati ning selle asemele ehitati 1898. aastal uus koolimaja (praegune Järva maleva staabihoone). Kingissepa üksiktalu (st kooli eelsetest) aegadest on tänini alles 1860. aastal ehitatud ait tagaküljega vastu maanteed, mis praegu kuulub Väike-Pärnu 6 kinnistu koosseisu.

Türi kihelkonnaalev hakkas 19. sajandi lõpul tekkima Paide ja Wiedemanni tänava nurgale Kuigi Türi kui kihelkonnakeskuse ajalooline „süda“ oli kiriku ja kõrtsi juures olnud laadaplats (asus praeguste Wiedemanni 10 ja Kevade 15 eramute kohal), siis 19. sajandi lõpul hakkas uus „ärikeskus“ tekkima sellest 400 meetrit lääne poole Paide, Wiedemanni ja Väike-Pärnu tänava ristumiskohtade juurde. 1890. aastatel, enne raudtee jõudmist Türile, oli sinna (varasemasse põldudevahelisse teeristi) jõutud ehitada juba kolm esimest alevihoonet, hilisema numeratsiooni järgi Paide tänav 5, 7 ja 8.

Neist kaks on alles tänaseni: kunagine apteegihoone Paide tänav 8 (praegune Kadri Tare söögikoht, hiljem mitmeid kord suuremaks ehitatud, mõningatel andmetel valminud 1892) ning selle vastas doktoraadihoone Paide tänav 5 (on hiljuti olnud kasutuses kauplusena ja saanud endale ümber silikaatkivivoodri).

Doktoraadihoonest põhja pool, Paide ja Väike-Pärnu tänava nurgal ja krundi tagaosaga vastu kihelkonnakalmistut, asus poehoone aadressiga Paide tänav 7. See lammutati 1970. aastatel seoses korrusmaja Pärnu tänav 7b ehitamisega ta tagahoovi vana poemaja ja kihelkonnakalmistu vahele.

Valdo Praust

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Fragment Türi-Alliku mõisamaade 1805. aasta kaardist. Paremal all on näha veel alles olev põlistee siht ja Türi karjamõisa esimene asukoht (Hoflage Turgel), vasakul ülal on näha Kingissepa üksiktalu, aga nii kihelkonnakalmistu kui ka kellalööja maja kohal on veel tühi koht. Kirikust (Kirche), pastoraadist ja juuresolevast kõrtsist koosnev hoonekobar on keskel ülal. Hallid alad on põllud, beežid heinamaad.

Rahvusarhiiv, EAA.854.4.572

Türi karjamõisa 1877. aasta põldude kaart (fragment) koos karjamõisa teise asukohaga (Hofl. Turgel, paremal reas uue põlluäärse tee ääres). Peahoone (ehit 1875, asus praeguste Pargi 1 ja 1a kohal) on kaardil ülemine hoone, ülejäänud hooned asusid tee ääres reas lõuna poole (viimased hooned hilisema paberivabriku kohal). Ülal keskel kirik (Die Kirche) ja selle vastas kõrts, sealt paremal 1819 püstitatud ja nüüdseks lammutatud vennastekoguduste hoone (praeguse Hariduse 15 kohal). Rahvusarhiiv, EAA.2486.1.3098, leht 298

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

6

loodus

Aprill on olnud kenade kohtumiste kuu. Olgu selleks siis Kolu bussipeatuses kohatud rebane või siis karumõmm Türi-taguste metsade vahelt.

Metsisest rääkimata. 4xTeet Reier

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

7

sport/reklaam

Türi spordiklubide liidu tegemistest Türi spordiklubide liit teeb koostööd orienteerumisklubi JOKA’ga, et võimaldada eriolukorras põnevaid orienteerumismatku. Inimesed soovivad liikuda ning meie püüame luua võimalused, seda veidi teistmoodi teha, et oleks igapärasele liikumisele vaheldust.

Märtsikuus alustasime kevadmatkaga ja seejärel kolme metsa matkaga: Saunamets, Kõrgessaare mets ja Tolli mets.

Kuna matkad olid väga populaarsed, siis aprillis muutsime punktide asukohti ja andsime võimaluse taas kolmes metsas matkata. Meie liikumisüritusega on ühinenud juba ligi 350 inimest, kes on nautinud looduses liikumist.

Praeguseks hetkeks, kui Türi Rahvaleht on ilmunud, on toimunud ka rattaorienteerumine, mis toimus 1.-3. mail. Sel korral külastasime Türi valla kõrgemaid tippe. Rajale oli seatud 12

kontrollpunkti, mille kogupikkus oli 35 km. Soovitatav oli läbida vähemalt 6 punkti ja nende seas kindlasti ka Türi voorestiku kõrgeim tipp, milleks on Käomägi (81,1 m). Rada tuli läbida iseseisvalt kaardi abil ja tagasiside andjate vahel loositi välja matka meeneid. Üritus kuulub liikumissarja „Liigume koos“ ja „Kevadpealinn 2020“ , kus kõigi tagasiside andjate vahel loositakse ürituse lõppedes välja auhindu. Peaauhindadeks on jalgratas, muruniiduk ja trimmer.

Infot Türi spordiklubide liidu ürituste kohta leiab nii Facebookist kui ka TSLi kodulehelt www.tskl.ee.

Türi spordikool alustas 4. maist treeningutega Vastavalt vabariigi valitsuse otsusele muutuvad alates 2. maist sporditegevuste ja -treeningute piirangud: 1. Alates 2. maist lubatakse välitingimustes sporditegevuste ja -treeningute läbiviimine. Türi

spordikooli treenerid alustavad treeningutega esmaspäevast, 4. maist.

2. Sporditegevuste ja -treeningute korraldamist lubatakse tingimusel, et osalejaid on grupis maksimaalselt 10 ja peetakse kinni 2 meetri reeglist.

3. Kuna tegevuse korraldamisel on vaja hoida osalejate vahel distantsi ja rühmas olevaid inimesi hajutada, siis tuleb treeningrühmade koosseise muuta.

Palume võtta ühendust oma treeneriga, et leida sobiv lahendus treeninguteks.

Türi spordikooli spordialad, treenerid ja nende kontaktid:

Kergejõustik: Leonhard Soom staadion51@gmail.com 509 6812 Veiko Valang veiko.valang@ mail.ee 550 7576 Ujumine: Otto Männa otto1845@hot. ee 5349 1012 Asko Pärl asko.parl@tyri.ee

5647 6287 Orienteerumine: Kaarel Kallas kaarel.kallas@ vilgyum.edu.ee 5330 8128 Maadlus: Mati Sadam mati.sadam54@ gmail.com 525 0582 Jaanus Kopolovets jaanus. kopolovets@mail.ee 5660 6453 Jalgpall: Kristo Kiik kristo.kiik@mail. ee 551 3602 Võrkpall: Ilmar Mõttus ilmarm@hotmail.com 507 9149 Villi Vantsi villi.vantsi@mail. ee 522 2473 Ratsutamine: Maie Kukk maiefi@hot.ee 5564 2117 Vibusport: Maarika Jäätma tyri.vibukool@gmail.com 5598 5986 Rohkem infot Türi spordiklubide liidu ja Türi spordikooli kohta leiate siit: https://www.tskl.ee/

Selgus Türi valla sportlikum küla 8. Türi valla külade talimängud on selleks aastaks läbi. Vastavalt vabariigi valitsuse eriolukorra kehtestamisele ja võistluste ära jäämisele, võtsid korraldajad koos külade eestvedajatega vastu otsuse lõpetada 2020. aasta talimängud kaheetapilisena.

Proovile pandi end lausa kümnel alal: kabes, lauatennises, kaardimängus, discgolfis, topside ladumises, köieveos, nooleviskes, sõudeergomeetril sõitmises, kepphobuse takistusrajal ja pusle panekul. Kokku osales talimängudel 15 Türi valla küla,

kellest parimaks tunnistati Särevere. Aasta aasta järel on Särevere üha tugevamalt väljas olnud ja tiitli poole püüelnud ning lõpuks see neil õnnestus.

Esikuusiku moodustasid: I Särevere 213p II Käru 211p

III Põikva 204p 4. Oisu 201p 5. Näljaküla 198p 6. Laupa 185p Tulemusi on võimalik vaadata Türi spordiklubide liidu kodulehel.

Liisa Gritšenko

Türi valla üldplaneering Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga lükkus märtsisse ja aprilli kavandatud Türi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek edasi. Uus avaliku väljapaneku toimumise aeg on 25.05-26.06.2020.

Avaliku väljapaneku perioodi jooksul on igal isikul õigus esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamusi e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee või aadressil Kohtu tn 2, Türi linn, 72213, Türi vald. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi „Ehitus, planeerimine“ alamkataloogis „Üldplaneeringu koostamine“ ning Türi raamatukogu struktuuriüksustes (paberkujul): • Türi raamatukogus (Kohtu tn 2, Türi linn); • Käru raamatukogus (Viljandi mnt 17, Käru alevik); • Väätsa raamatukogus (Koo-

li tn 12, Väätsa alevik); • Oisu raamatukogus (Retla tee 1, Oisu alevik); • Kabala raamatukogus (Sauna tn 2, Kabala küla).

Täpsemad kaardikihid on tutvumiseks Türi valla geoportaalis kaardirakenduses „Üldplaneeringu eskiis“.

Kaardirakendus on kättesaadav lingilt https://gis.tyri.ee/ portal ja Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi „Kaardid“ kaudu.

Samuti on võimalik üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga seotud materjalide ja informatsiooniga tutvuda Türi vallavalitsuse majandusosakonnas selle tööajal (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2; kontaktisik avaliku ruumi spetsialist Marje Pärn, e-post marje.parn@ tyri.ee, tel 5333 0476; soovitav on aeg eelnevalt kokku leppida).

Pabermaterjalidega tutvumisel on oluline järgida kehtestatud sotsiaalse distantseerumise reegleid. Võimalusel eelistada eelnõuga tutvumisel digitaalseid materjale.

Kui eriolukorda riigis pikendatakse ja pabermaterjalidega tutvumine alates 25.05.2020 võimalik ei ole, pikendatakse avaliku väljapaneku perioodi selliselt, et isikutel jääb materjalidega tutvumiseks vähemalt 30 päeva. Sellisel juhul antakse uuest lõppkuupäevast teada jooksvalt. Digitaalsed materjalid avaldatakse Türi valla veebilehel ja geoportaalis igal juhul 25.05.2020.

45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu korraldatakse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud.

Täpsemad arutelude toimumise kohad ja ajad avaldatakse edaspidi Türi valla veebilehel, Järva Teatajas ja Türi Rahvalehes.

Türi valla üldplaneering hõlmab kogu valla territooriumi suurusega 1008 km2. Üldplaneeringu eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade ka-

sutus- ja ehitustingimuste määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Prioriteediks on elanikele turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamine.

Võrreldes varasemate planeeringutega on suund asustuse tihendamisele, tiheasustusalade vähendamisele ning arengu suunamiseks mitmekülgse maakasutuse võimaldamisega.

Arvestades, et hetkel kehtib Türi valla territooriumil kolm erinevat üldplaneeringut, ühtlustab uus üldplaneering erinevate piirkondade alade kasutus- ja ehitustingimusi ning annab arenguks ühesugused suunad. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek on etapp üldplaneeringu menetluses, kus avalikkusele tutvustatakse koostatava üldplaneeringu esialgset versiooni ning antakse võimalus igaühel selle koostamises kaasa rääkida ja ettepanekuid teha.

Türi vallavalitsus

Treeningud läksid jälle käima Türi rannajalgpallurid alustasid taas ühistreeningutega. Esialgu oli vaja Türi rannajalgpalliväljak algavaks hooajaks ette valmistada. Seega oli esimese treeningu soojenduseks võrkude ja piirete paigaldus.

Pärast seda lükkasime varbad liiva sisse ja pallid hakkasid lendama.

Jälgisime kenast ka praeguses olukorras kehtestatud 2+2 nõuet. Lähiajal on plaanis tuua väljakule veel värsket liiva, et tingimused ikka paremad oleks.

Algav hooaeg on meile kõigile veidike uus, kuna talvel sai vastu võetud otsus osaleda sel hooajal Eesti rannajalgpalli meistriliigas. Ehk siis proovime suurte poistega ka hakkama saada. Samuti on esimest korra Eesti-Läti ühine meistriliiga. Loota tuleb muidugi, et see hooaeg ikkagi tuleb. Igal juhul Türi poisid valmistavad end algavaks hooajaks ette ega jää ootama, kas hooaeg tuleb või tühistatakse sootuks.

Sel hooajal esindavad BSC Türi järgmised mängumehed: Tanel Viljat, Rasmus Romandi, Markus Mats Lellsaar, Raido Kangur, Veiko Koks, Kristo Kiik, Risto Kadalipp, Mirko Jefanov, Juhan Lilleorg, Jaan Lilleorg, Roman Zarovski, Andres Kars, Ardo Klaasen, Andre Lõiv, Mairo Astur, Kaur Koiduste ja Chris Lee. Kui hooaeg peaks ikka käima minema, siis esialgne ajakava oleks järgnev: 23.-24.05 Eesti rannajalgpalli karikavõistluste turniir Tallinnas.

13.-14.06 Eesti rannajalgpalli meistriliiga Lätis, Jurmalas.

27.-28.06 Eesti rannajalgpalli meistriliiga Pärnus.

18.-19.07 Eesti rannajalgpalli meistriliiga Pärnus.

01.08 Eesti rannajalgpalli meistriliiga Pärnus.

15.08 Eesti rannajalgpalli meistriliiga play-off´i esimesed poolfinaalid Pärnus.

29.08 Eesti rannajalgpalli meistriliiga play-off´i teised poolfinaalid, finaal ja kohamängud.

Tanel Viljat

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

8

Türi vald Kodukandi vabatahtlike seltsiliste teenus laieneb Türi valda

Juba poolteist aastat on Eesti külaliikumise Kodukant vabatahtlikud seltsilised pakkunud oma seltsi eakatele ja erivajadustega inimestele.

Meie vabatahtlikud seltsilised on eakatega ning erivajadustega inimestega teinud koos kodutöid, käinud kinos, kalmistul ja kultuuriüritustel, mänginud lauamänge ning teinud käsitööd. Samuti on koos meisterdatud, käidud jalutamas ning tehtud hommikuvõimlemist.

Eriolukorras pakuvad vabatahtlikud tuge peaasjalikult telefonivestluse teel.

Seega, kui avalikud teenused on suunatud pigem esmaste vajaduste rahuldamiseks, siis vabatahtlik seltsiline saab pakkuda inimlikku tähelepanu ja emotsionaalset rahulolu.

Kui eriolukord on su eneselegi ootamatult koduseinte vahele jätnud, näiteks kuulud COVID-19 riskigruppi või oled viiruse tõttu karantiinis, anna endast julgelt märku. Praeguses erilises olukorras ei peaks tundma häbi, et üksildus vaevab ning tahaks kellegagi rääkida.

See on täiesti mõistetav ja arusaadav soov.Anna endast julgelt märku!

Anna endast alltoodud kontaktidel märku ka siis, kui tahaksid panustada vabatahtlikuna.

Liikumise Kodukant vabatahtlike seltsiliste tegevust toetab Euroopa sotsiaalfond.

Lisainfo vabatahtlike seltsiliste kohta Türil:

Maarja Brause

piirkonna koordinaator tel 5458 3662 e-post: maarjavaikmaa@hotmail.com

Anu Viltrop

projektijuht tel 5665 9118 e-post: anu.viltrop@gmail.com https://vabatahtlikud.ee/projektid/sotsiaal/

1. maist toimusid muudatused konteinerivõrgustikus MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) lõpetab koostöö AS-ga Väätsa Prügila ning alates 1.05.2020 tühjendab ETO pakendikonteinereid RP Pakend OÜ.

Seoses teenindaja vahetumisega toimuvad muudatused ETO konteinerpargis üle Türi valla. AS Väätsa Prügila omandis olnud segapakendi rendikonteineritest loobutakse ja need asendatakse ETO-le kuuluvate uute 1,1m³ mahutavate plastkonteineritega (osades piirkondades on need juba asendatud). Konteinerite mahud vaadatakse jooksvalt üle ning vajadusel paigaldatakse konteinereid juurde, et ei tekiks ületäituvust.Segapakendi konteineritesse sobivad nii klaaspakendid, plast- ja metallpakend, joogikartong kui ka papp- ja paberpakend.

Jätkuvalt juhime tähelepanu, et avalikesse konteineritesse ega nende kõrvale ja ümbrusesse pole lubatud viia majapidamistes tekkinud olmeprügi, toidu- ja biojäätmeid, riideid/jalanõusid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, mööblit, elektroonikajäätmeid, vanarehve jne.

Avalikus konteinervõrgustikus toimuvad muudatused, seega palume kannatust, kuniks asjad uuesti paika saavad.

Janelle Leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Korrastamistöödest Kõltsi kruusakarjääris

Kõltsi kruusakarjääris toimuvad etapiviisilised korrastamistööd.

Tööd teostatakse vastavalt keskkonnaameti poolt kinnitatud projektile (korraldusega nr 1-3/19/343). Tegevuse eesmärgiks on kujundada Kõltsi karjäärist sobilik kaevandamisejärgne maastik. Tööde käigus tagatakse nõlvade stabiilsus ja antud ala jääb enamjaolt veekogude ning looduslikuks rohumaaks.

Janelle Leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Vallavanem eriolukorrast Lehe ilmumise ajaks on eriolukorra kehtestamisest möödunud poolteist kuud, kuidas on eriolukorra/kriisi tingimustes toime tuldud Järvamaal/Türi vallas?

Eriolukord on Järvamaal ja Türi vallas olnud pingeline eelkõige soovi tõttu ennetada halvimat, viiruse laia levikut, ning mul on hea meel, et seda me suutsime.

Kiire teavitus, olukorra tõsiduse rõhutamine ning meie kogukonna inimeste väga tubli juhiste järgimine on olnud kindlasti see, mistõttu ei tule meil täna kurvastada vähemalt siinkandis kaotatud lähedaste pärast.

Koostöö teiste omavalitsustega on olnud töine ja hea, oleme omavahel jaganud kogemusi ja arutanud murekohti. Kiidan väga päästeametit, nende töötajaid ja lääne piirkonna kriisijuhti, kes on olnud väga suureks ja asjatundlikuks abiks.

Millised on olnud murekohad?

Kohalik omavalitsus on ju riigivõimu pikendus, kuidas on õnnestunud viia kohapeal ellu kõik eriolukorraga seonduv?

Eriolukorra väljakuulutamist alustasime kiire teavitamisega: plakatid, infolehed, veebiteavitus, võrgustike teavitus - püüdsime inimestele infot jagada kõikvõimalikke kanaleid pidi.

Kõige suuremaks mureks oli ka meil kindlasti isikukaitsevahendite puudus - tavaolukorras on meie varu väga pisike, vahendeid kasutame tavaliselt aasta jooksul kümneid kordi vähem, kui nüüd vaja läks.

Enamik vallavalitsuse töötajatest teeb tööd kodukontoris ja vallamaja on avatud tööpäevadel 9–12. Kuidas on õnnestunud korraldada vallavalitsuse ja loomulikult ka allasutuste tööd kriisi ajal nii, et kõik vajalik saaks tehtud?

Pidasime väga oluliseks, et vallavalitsus ei oleks päris suletud, vaid inimesed leiaksid siiski oma muredele vajadusel ka kohapeal kuulaja.

Loomulikult on loodud eriolukorras uued reeglid nii vallavalitsuses kui lasteaias teenuste saamiseks. Raamatukoguga otsustasime kohe, et kontaktivaba raamatute laenutamine on vajalik ja see on ka väga selgelt inimestele oluline teenus olnud.

Kõik teised asutused on külastajatele suletud.

Koolid on distantsõppe korraldamisega edukalt hakkama saanud, eriolukorra ajal on kindlasti palju õpitud ning saadud häid kogemusi kasutatakse ka edaspidi.

Tuli selgelt välja, milles õpetajad ise abi ja tuge vajavad ning väga tore on olnud näha kolleegide toetust üksteisele.

Oskused nii erinevaid keskkondi kasutada kui laste individuaalseid õpioskusi arvestada on erinevad - kes vähegi tahab, on saanud neid nüüd kõvasti arendada.

Lasteaiad on olnud vapralt valmis vastu võtma ohust hoolimata neid lapsi, kelle vanemad ei saa koju jääda. Töötasime välja ka plaanid, kuidas veelgi keerulisemates oludes haigusega koos vajadusel töötada.

On hea, et neid plaane seni ei ole vaja läinud ja meil on kindlus, et lapsed saavad igal juhul turvaliselt hoitud ka siis, kui pere peaks haigestuma.

Sotsiaaltöö on olnud eriolukorras põhiline eesliinitöö. Meie koduhooldustöötajad ja sotsiaaltöö spetsialistid on iga päev otsekontaktis eakate inimestega. Kui muidu oli koduhooldust vajavaid inimesi 90 kandis, siis nüüdseks on abivajajate arv poole suurem. Kõigile eakatele ja riskigrupi inimestele viime tasuta toidukauba koju, kui lähedased seda teha ei saa. Palju on ka inimesi, kes helistavad, muretsedes oma tervise, toimetuleku või tuleviku pärast, sellist nõuandmist on nendes päevades tõesti palju olnud.

Mis täpsemalt hakkab toimuma piirangute leevendudes ja eriolukorra lõppedes?

Alates 18. maist on kõik Türi valla lasteaiad avatud ja valmis vastu võtma eelkõige töölkäivate vanemate lapsi. Palume muidugi kõigil, kel vähegi võimalik, lapsi turvalisuse tagamiseks ja haigestumise ohu vähendamiseks lasteaeda mitte tuua!

Loomulikult on töökorralduse reeglid oluliselt teistsugused ning ettevaatusabinõudega peavad arvestama nii töötajad kui lapsevanemad.

Lasteaia lõpupidude toimumine on hetkel veel ebaselge ning otsustatakse eriolukorra lõppedes.

Peame jälgima nii terviseohutuse nõudeid kui haridus- ja teadusministeeriumi täpsemaid suuniseid.

Kuidas toimub koolides õppeaasta lõpetamine?

Kõik Türi valla koolid jätkavad 18. maist reeglina distantsõppega. Kontakttunnid toimuvad vaid nende õpilastega, kel klassi või kooli lõpetamine oleks muul moel raskendatud. Eritähelepanu pööratakse õpilastele, kes vajavad lisatuge. Õppeaasta lõpuni arvestatakse iga õpilase individuaalset edasijõudmist ning antakse vastavalt sellele ka õpiülesandeid.

Koolid kehtestavad täpsema töökorralduse ning annavad sellest oma õpilastele ja lapsevanematele koolide e-suhtluskeskkondade kaudu teada. Lastele, kes vajavad koolitoitu, jätkatakse toidupakkide jagamist kuni juunikuuni. Suveperioodil saavad majanduslike raskuste korral pered toiduabi ja sotsiaaltoetusi sotsiaaltöötajate abiga.

Ka koolide lõpuaktuste täpsema toimumise otsustavad koolid vastavalt olukorra muutumisele ja ohutusreeglitele.

Kas vallavalitsus/volikogu peaks hakkama mõtleme võimalikele kokkuhoiukohtadele?

Vallavalitsus on alustanud lisaeelarve koostamist ja kokkuhoiukohtade otsimist. See ei ole lihtne, sest reeglina keegi ei taha ühestki toredast asjast ega hüvest loobuda, asutuste eelarved on ka seni olnud kokkuhoidlikud ning suuri ülejääke kusagil ei ole.

Loodan väga, et majandus taastub ning aasta teises pooles ei ole vallaeelarve nii suures miinuses, et peaksime hakkama täiskoormusel töötavate inimeste palka kärpima või neid koondama.

Hetkel on kõik inimesed, kes töötasid väga väikese koormusega, saanud kodus olles kogu eriolukorra ajal täispalga. Selline on olnud valitsuse ja ministeeriumide soovitus, et vähendada suures plaanis tagasilööke ning majanduse allakäiku.

Riigi antav kriisiabi on aga võrreldes tulumaksu vähemlaekumisega ilmselt väga väike.

Kokku saame lisaraha umbes 3% plaanitud aastasest tulumaksulaekumisest, aprillikuus

aga oli tulumaksu 10% vähem kui 2019. aasta aprillis. Lisakulud seoses eriolukorraga on päris suured. Seega püüame koos asutuste juhtidega kõikvõimalikud kokkuhoiukohad leida.

Milline on olnud tagasiside politseilt: kuidas on inimesed leppinud kehtestatud piirangutega ja kas politsei on pidanud ka sekkuma? Üldiselt on piirangutest kinni pidamine olnud hea ja suuri sekkumisi vaja ei ole olnud. On aga siiski kurvastav, kuidas ikka ühtesid ja samu noori peab korrale kutsuma.

Siinkohal on kahetsusväärne nende laste vanemate suutmatus või tahtmatus eriolukorras oma lastele reegleid kehtestada ja neid kodus püsima panna.

Ja lõpetuseks ka midagi head ehk kuidas kulgevad kavandatud ettevõtmised? Vaatamata kriisile jätkub uue koolihoone ja võimla ehitus ja ujula saab teraapiabasseini.

Uue koolimaja ja spordihoone ehitus on eriolukorra ajal suuremate tõrgeteta toimunud ja ehitaja on kenasti graafikus. Kui samal viisil jätkame, siis saame sügisel plaanitult avamispidu pidada ja lapsed võivad 1. septembril uude koolimajja minna.

Teraapiabasseini valmimist Türi ujulas ootavad ilmselt kannatamatult nii erivajadustega inimesed kui ka väikelaste vanemad. Uue hooaja alguseks peaks teraapia/lastebassein kenasti valmis olema!

Muidugi võiks mainida ka kultuuriürituste toimumist stiilis, mis võib tulla ja mis mitte.

On teada, et suuri kultuurisündmusi sel suvel meil ei korraldada ja külastada ei õnnestu.

Loodan väga, et väikesemad kontserdid, töötoad, loengud, kogukondlikud ettevõtmised saavad siiski toimuda, kuid seda näitavad lähinädalad.

Inimesed vajavad kindlasti rõõmsaid ja positiivseid emotsioone ning neid kavatseme nii kultuuri- kui spordirahvaga kindlasti pakkuda.

Ka eriolukorras on väga populaarsed olnud meie spordiklubide liidu poolt pakutud sportlikud liikumisvõimalused ning kultuurikeskuse kevadised virtuaalnäitused ja kevadpealinna sündmused.

Teet rEIER

Lasteaedade töökorraldusest alates 18. maist Alates 18. maist on kõik Türi valla lasteaiad avatud ja valmis vastu võtma eelkõige töölkäivate vanemate lapsi.

Palume kõigil, kel vähegi võimalik, lapsi turvalisuse tagamiseks ja haigestumise ohu vähendamiseks lasteaeda mitte tuua.

Lasteaeda võetakse vastu vaid terveid lapsi!

Lasteaias jälgitakse laste tervist. Iga päev mõõdetakse nende kehatemperatuuri ja haigustunnustega lapse peab vanem kohe koju viima.

Keelatud on tuua lapsi lasteaeda, kui peres on haigestunud pereliikmeid.

Lastevanematel on reeglina keelatud sisenemine lasteaia

ruumidesse. Laste üleandmine toimub õues.

Keelatud on kodust kaasa võtta mänguasju. Rühmade omavahelisi kokkupuuteid püütakse võimalusel vältida.

Igas lasteaias kehtestab asutuse juht täpsemad sisekorra reeglid.

Reeglite järgmine on nii töötajatele kui lastevanematele kohus-

tuslik.

Lasteaia lõpupidude toimumine on hetkel veel ebaselge ning otsustatakse eriolukorra lõppedes.

Jälgitakse nii terviseohutuse nõudeid kui haridus- ja teadusministeeriumi täpsemaid suuniseid.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

9

Türi vald Türi vallavalitsuse kontakttelefonid Ametikoht Nimi Kontaktid E-posti aadress Vallavanem Pipi-Liis Siemann 527 9775 vallavanem@tyri.ee Abivallavanem Elari Hiis 5340 2901 Elari.Hiis@tyri.ee Arendusjuht Üllar Vahtramäe 504 0112 Yllar.Vahtramae@tyri.ee Korrakaitseametnik Pille Reinsalu 5622 5011 Pille.Reinsalu@tyri.ee Avalike suhete juht Merle Rüütel 5332 6401 Merle.Ryytel@tyri.ee Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakond

Haridusspetsialist Anne Viljat 512 1815 Anne.Viljat@tyri.ee Haridusspetsialist Riina Hunt 5393 2270 Riina.Hunt@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Kaja Laanest 504 7821 Kaja.Laanest@tyri.ee Terviseedenduse spetsialist Säsil Rammo 5884 8780 Sasil.Rammo@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Astrit Ujok 5322 5674 Astrit.Ujok@tyri.ee Eestkostespetsialist Ingrid Hiis 511 2435 Ingrid.Hiis@tyri.ee Lastekaitsespetsialist Taivi Babatunde 5332 4268 Taivi.Babatunde@tyri.ee Lastekaitsespetsialist Jelena Plakk 5393 3040 Jelena.Plakk@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Krista Marrandi 525 1617 Krista.Marrandi@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Kaidi Rammo 5333 1869 Kaidi.Rammo@tyri.ee Majandusosakond Osakonna juhataja Urmas Kupp 509 1415 Urmas.Kupp@tyri.ee Maakorraldusspetsialist Ülle Surva 5340 6933 Ylle.Surva@tyri.ee Ehitusspetsialist Kalev Pagarand 5347 2657 Kalev.Pagarand@tyri.ee Ehitus- ja keskkonnaspetsialist Janelle Leenurm 522 7326 Janelle.Leenurm@tyri.ee Avaliku ruumi spetsialist Marje Pärn 5333 0476 Marje.Parn@tyri.ee Varahaldusspetsialist Annely Grazer 5886 3255 Annely.Grazer@tyri.ee Rahandusosakond Finantsjuht Aime Roosioja 5344 7843 Aime.Roosioja@tyri.ee Pearaamatupidaja Küllike Teppo 526 7892 Kyllike.Teppo@tyri.ee Vanemraamatupidaja Signe Tõõtsu 525 7943 Signe.Tootsu@tyri.ee Raamatupidaja Reet Eelmäe 513 6821 Reet.Eelmae@tyri.ee Raamatupidaja Maive Leif 512 4747 Maive.Leif@tyri.ee Raamatupidaja Eda Põldma 520 7897 Eda.Poldma@tyri.ee Raamatupidaja Ülle Sizask 501 9570 Ylle.Sizask@tyri.ee Kantselei Vallasekretär Lii Laanemets 526 5704 Lii.Laanemets@tyri.ee Jurist Maritta Köhler 512 3818 Maritta.Kohler@tyri.ee Teabespetsialist Merike Lõhmus 384 8200 Merike.Lohmus@tyri.ee Andmekaitsespetsialist Katrin Keevend 521 3057 Katrin.Keevend@tyri.ee Arhivaar Anu Ärm 520 1287 Anu.Arm@tyri.ee Tehnik Urmas Ärm 5341 1062 Urmas.Arm@tyri.ee

Alates 16. märtsist on Türi vallavalitsuses valdavalt kasutuses mobiiltelefonid.

Lauatelefonidest jäid kasutusele kaks numbrit: teabespetsialist 384 8200 ja vallasekretäri abi 384 8201.

Lisaks on praegu olemas kriisitelefon 512 5423 ja kriisi e-post: kriis@tyri.ee

Toetuse saajate ring ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumiseks laieneb Alates maist saavad hakata riigilt toetust taotlema ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks või elamule omapuhasti ja reoveemahuti paigaldamiseks ka need eraisikud, kes elavad alla 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel. Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas toetuse taotlemise korra ja tingimused. „Meie huvi on, et reovesi saaks kokku kogutud ja puhastatud nii nagu vaja ning keskkonda ega põhjavett ei reostataks. Seepärast soovime, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujaid oleks võimalikult palju,“ selgitas keskkonnaminister Rene Kokk.

2018. aastal töötas keskkonnaministeerium välja lahenduse, mis aitas eraisikutel liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel. Nüüdsest laieneb toetus ka alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikele, kes tollasest lahendusest välja jäid.

Taotlus tuleb esitada kesk-

konnainvesteeringute keskusele hiljemalt 2023. aasta jaanuaris või kuni taotlusvooru eelarve täitumiseni. Taotlemise tähtaeg pikeneb ka neile, kelle majapidamine asub üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalal.

Kuidas aga kindlaks teha, kellel on võimalik toetust taotleda? Seda saavad kõik huvilised kontrollida keskkonnainvesteeringute keskuse kodulehel toetusmeetme juures olevast otsingumootorist, kuhu saab sisestada oma kinnistu aadressi. Türi vallas on võimalik peale Türi reoveekogumisala toetust taotleda toetust Väätsa, Taikse, Reopalu, Oisu, Lõõla, Laupa, Käru, Kirna-Poaka, Kahala ja Kabala reoveekogumisaladel.

Toetusest • Toetust saab taotleda reoveekogumisaladel elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks ning alla 2000 tarbijaga reoveeko-

gumisalal ka elamule omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks.

Seda juhul, kui piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon ning on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata.

• Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuse osakaal on 66% standardiseeritud ühikuhinnast.

Toetuse summad on määrusega fikseeritud ning jäävad vahemikku 1132-3792 eurot.

• Toetust ei anta elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt tehtud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või pärast 21.05.2018 ehitatud elamutega kinnistule torustiku, omapuhasti või kogumismahuti rajamiseks.

• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks jagatakse toetust ühtekokku 17 miljonit eurot, millest tänaseks on rahas-

tusotsusega kaetud ligikaudu 8 miljonit eurot. Rahastatud taotlusi on hetkeseisuga üle 2700.

• oetust antakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditest ning struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 meetmest „Veemajandustaristu arendamine”.

Rohkem infot taotlusvooru kohta saab KIKi kodulehelt (https://www.kik.ee/et) või projektikoordinaator Kadri Haamerilt (kadri.haamer@kik.ee, 627 4183).

Türi vallas on vee-ettevõtja OÜ Türi Vesi. Soovitame eelnevalt liitumissooviga pöörduda vee-ettevõtja poole, kes väljastab toetuse saamiseks vajalikud dokumendid.

Liitumistaotlus on kättesaadav vee-ettevõtja veebilehel (http://www.tyrivesi.ee/kasulikinfo-1/kuidas-liituda) ning lisainformatsiooni saab Jan Raudsepalt (tööpäevadel 8.30-16.30, lõuna 12-13, telefonil 384 7295, tyrivesi@tyri.ee).

Kulu põletamine on keelatud, lõket tee ohutult!

Mida soojemaks lähevad ilmad, seda rohkem tahame veeta aega väljas aiatöid tehes või grillides. Tihtilugu aga ei mõtle me sellele, et õues tule tegemine võib päädida hoopis suurema kahju kui kasuga.

Päästjate jaoks on maikuu see aeg, kui sagenevad põlengud metsas ja maastikul ning

kulupõlengud muutuvad pea igapäevaseks. Kui kevad on väga kuiv, toob see kaasa palju ohtlikke olukordi, kus põlema võivad minna eluhoonedki.

Esimestel kulupõlengutel tuleb päästjatel käia kohe esimeste päikesekiirtega.

Loomulikult on nädalavahetus koos sooja ja

päikeselise ilmaga mõistlik veeta õues koduseid aiatöid tehes või grillides. Küll aga palume inimestel olla väga ettevaatlikud lõkete tegemisel, sest kuiv pinnas ja tugev tuul võivad kaasa tuua tuleõnnetuse.

Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest. Nii saa-

megi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist.

Maris Moorits

Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Alates 4. maist töötab Türi vallavalituses vallasekretäri-abina Aime Linke Aime Linke on lõpetanud Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor ärijuhtimise õppesuunal majandusõiguse erialal ning täiendanud ennast teabehalduse, isiku- ja andmekaitse valdkonnas ning samuti tulenevalt varasematest ametikohtadest ka haldus- ja väärteomenetluse valdkonnas.

Aime Linke omab pikaajalist töökogemust riigiasutuses ning on töötanud ka kohalikus omavalitsuses. Aime on eelnevalt pikalt tegelenud tarbijakaitseametis kaubandus- ja teenindusettevõtete järelevalve ja tarbijate nõustamisega.

Viis aastat korraldas Aime ametis kõnekeskuse tööd ning tegeles dokumendihaldus- ja menetlussüsteemi loomise, kasutuselevõtmise ning administreerimisega. Viimane tegevus andis suure kogemuse andmekaitse- ja isikuandmekaitse valdkonnas.

Viimased kaks aastat töötas Aime Rapla vallavalitsuses järelevalvespetsialistina, kus teostas järelevalvet kohaliku omavalitsuse pädevuses olevates valdkondades sh heakord, ehitus- ja keskkonnaalane järelevalve.

Vallasekretäri-abi põhilisteks tööülesanneteks on osaleda teabehalduse korraldamist reguleerivate juhiste ja kordade väljatöötamisel ning tagada koostöös teiste kantselei ametnikega ametiasutuse teabehaldust reguleerivate õigusaktide täitmine, registreerida ametiasutuse dokumendiregistris asutusse saabunud dokumendid.

Asutuse teabehaldusega seotud küsimuste osas saab Aimega võtta ühendust e-posti aadressil aime.linke@tyri.ee ja telefon 384 8201.

Uute õpilaste vastuvõtt Türi Muusikakooli 2020/2021 õppeaastaks Esmaspäeval, 8. juunil kell 16.-18. ja teisipäeval, 9. juunil kell 14.-16.

Et vältida kogunemisi, palume eelnevalt registreeruda katsetele konkreetse kellaaja saamiseks telefonil 508 3213 ajavahemikul 18. maist kuni 6. juunini tööpäevadel kell 11.-18.

Sisseastumisavalduse blanketid leiate kooli kodulehelt http:// test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilaste-vastuvott Avaldused palume saata e-posti aadressile tyrilmk@estpak.ee Sisseastumiskatse koosneb viiest ülesandest - vabalt valitud laulu esitamine ilma saateta, rütmikatse, helide järelelaulmine, mälukatse ja harmoonilise kuulmise katse.

Samas toimub 5-6-aastaste laste registreerimine eelkooli. Katseid ei ole. Õppetasu pilliõpetusosakonnas ja üldosakonnas 25 eurot, vaba õppekavaga osakonnas ning eelkoolis 21 eurot kuus.

Huvialad: KLAVER, KLAVESSIIN (ainult vaba õppekavaga osakonnas, vajalikud klaverimänguoskused vähemalt noorema astme lõpetamise tasemel), AKORDION, VIIUL, TŠELLO, KITARR, MANDOLIIN, KROMAATILINE KANNEL, HARF, PLOKKFLÖÖT, FLÖÖT, OBOE, FAGOTT, KLARNET, SAKSOFON, TROMPET, ALTSARV, TENORSARV, METSASARV, TROMBOON, EUFOONIUM, TUUBA, LÖÖKPILLID.

Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

10

SÜNDMUSTE INFO * Ansambli Jäääär kontserdi uus kuupäev on 17.09.2020 kell 19 Kehtivad 3.aprilliks ostetud piletid.

Küsimuste korral kirjutada sven@jaaaar.eu või helistada tel 53 333 381. * Kontserdi „UNUSTAMATU Mister X“ uus kuupäev on 07.10.2020 Kehtivad 14.aprilliks ostetud piletid.

Küsimuste korral kirjutada tartukontsertkorraldus@gmail.com või helistada tel 551 0038. * Comedy Estonia (tutt)uus kuupäev 04.09.2020 Kehtivad juba ostetud piletid.

Juhul kui soovite pileti tagasi müüa, siis andke sellest teada hiljemalt 14.maiks 2020 aadressil hendrik@comedyestonia.com, tel 5348 4493. * A. Dvinjaninovi monokomöödia "Vanuse 50 varjundit" uus kuupäev on 12.10.2020 Kehtivad 6.maiks ostetud piletid.

Küsimuste korral kirjutada Ruta Rannu <ruta@suveteater.ee> või helistada tel 5398 6153. * Pille Pürg „ Kutse juubeliks“ Oisu rahvamajas uus kuupäev on 12.11.2020 Sündmusel kehtivad 20.aprilliks ostetud piletid.

Juhul kui teile uus kuupäev ei sobi, siis andke sellest teada aadressil tagasiost@piletilevi.ee, kirja sisus märkida enda tellimusenumber.

Tavapileti omanikud saavad enda piletid tagastada Piletilevi müügipunkides, v.a Circle-K teenindusjaamades ja Viru Keskuses.

Piletid tagastatakse kui tagasiost on avatud.

Küsimuste korral kirjutada Hannes Villemson hannesvillemson@hot.ee või helistada tel 5038045.

FACEBOOKI VAHENDUSEL TÜRI KULTUURIKESKUSES 10. mail 2020!

* Türi Kultuurikeskuse Facebooki lehel võimalus vaadata pilte näitusele saadetud töödest.

„MINU EMA“

* Vaata Türi Kultuurikeskuse esinejatelt emadele pühendatud kontserti

„Ema, mu armas ja hea“.

Esinejad Kabalast, Oisust, Türilt, Väätsalt ja Kärust!

* Kell 13 otseülekanne

Pilipenko perebändi emadepäeva kontserdist!

Kontserti on võimalus jälgida Pilipenko perebändi Facebooki lehelt ning Türi Kultuurikeskuse Facebooki lehelt.

Muruniiduk ja trimmer ootavad loosimist

Kevad 2020!

Kevadpealinn Türi kutsub sel aastal inimesi sündmustest osa saama vähe teisiti. Eriolukorrast tingituna ei saa korraldada sündmusi nii, nagu algselt oleks tahtnud.

Seetõttu kutsub kevadpealinna toimkond inimesi sündmustest osa võtma teistmoodi ja loosib osalejate vahel välja muruniiduki ja trimmeri. Auhinnad on välja pannud Hydroparts ja Ryobi.

Kirsiõite pidu - postita hiljemalt 10. mail kevadpealinna Facebooki lehel oleva fotoalbumi „Kirsiõite pidu“ kommentaaridesse 1 enda tehtud foto Türi tehisjärve kirsialleelt.

Emadepäev - postita emadepäeval (10.05) üks foto emadepäeva tähistamisest kevadpealinna Facebooki lehel oleva fotoalbumi „Emadepäev“ kommentaaridesse.

Lillelaat - pildista kollast lille ja postita ajavahemikul 15.17 mai üks oma foto kevadpealinna Facebooki lehel oleva fotoalbumi „Lillelaat“ kommentaaridesse.

Kevadfestival Päike - pildista päikesetõusu või -loojangut ja postita üks foto ajavahemikul 29.–31. mai kevadpealinna Facebooki lehel oleva fotoalbumi „Kevadfestival“ kommentaaridesse.

Salatipäev - tee kevadine värske salat ja postita sellest ajavahemikul 6.-7. juuni üks foto kevadpealinna Facebooki lehel oleva fotoalbumi „Salatipäev“ kommentaaridesse.

Lemmikkoht kevadpealinnas - pildista oma lemmikpaika kevadpealinnas ja postita see ajavahemikul 12.-14. juuni kevadpealinna Facebooki lehel oleva fotoalbumi „Pelgupaik“ kommentaaridesse.

Piltide tegemisel lase fantaasial voolata, et kõigil lõbusam oleks. Looduses liikudes jälgi 2+2 nõuet.

Kui osaleja on õigetel kuupäevadel kokku postitanud ühe pildi vähemalt viie kevadpealinna sündmuse fotoalbumi kommentaaridesse, siis osaleb ta loosimängus, kus auhinnaks on muruniiduk ja trimmer.

NB! Loosimises osalevad ka kõik need, kes 22. märtsil võtsid ette matka kevadesse.

Auhinnad loositakse välja 20. juunil.

Kaunist kevade jätku!

Pikka aega planeeritud ja rikkalikult sündmustega kavandatud kevad pandi lihtsalt „lukku“. Vaikus ja kurbus ei valitsenud üksnes kultuuritöötajate hinges, ka meie majad seisid tummad ja justkui ehmunud. Kummaline ja kõle vaikus.

Aga alati on elus kaks poolt, hea pool on see, et oleme püsinud siiani terved. Kultuurikeskuse töötajate iganädalased veebikoosolekud on olnud pikad ja asjalikud. Iga piirkonna esindaja on saanud oma ettepanekuid teha edasise töökorralduse kohta, igaüks meist on leidnud tegemised, millega kasulik olla.

Põhiline töövaldkond on olnud sündmuste ja rentide ümberbroneerimine, piletite tühistamise ja tagasimaksete korraldamine, info jagamine kontsertide ja etenduste uute kuupäevade kohta, koristamine, remontimine jne. Kui oleme eriolukorrast väljunud, siis külastajatel on sobilik aeg tulla kultuurikeskusesse uurima etenduste/kontsertide uusi aegu ja ehk ka piletid soetama.

Ka näitused ootavad külastajaid.

Hetkel aga oleme meiegi kolinud veebiavarustesse. Käimas on mitmeid osalusmänge ja sündmusi nii kultuurikeskuse kui ka kevadpealinna Facebooki lehel.

Lähenemas on emadepäev, selleks puhuks on välja kuulutatud

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine.

ÕHK-VESI SOOJAPUMBAD e-mail: ratienergia@gmail.com

tel.5183495

htpp:/rati.ee joonistusvõistlus „Minu ema“, kus osaleja vanus ei ole oluline; kultuurikeskuse töötajate eestvedamisel on valmis saamas üks armas emadele pühendatud veebikontsert ning emadepäeva pühapäeval kell 13 annab livekontserdi Pilipenkode perebänd.

Kevadpealinna kodulehel on palju erinevaid kutsungeid, milles on palutud osaleda ja ka võimalus auhind võita. Tekkinud

olukorra kohta kehtib vanasõna, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Ootel on ka kultuurikeskuse kollektiivid, kelle tegevus väga järsku sellel aastal lõpetati. Ehk õnnestub veel enne hooaja lõppu kasvõi õues mõni tantsusamm või lauluviis üles võtta. Tahtmine ju on, igatahes mina ei jõua oodata, millal oma pillimängukaaslastega pilli seest tolmu saame

välja puhuda.

Millal me kultuurikeskuses majades tantsida või pidutseda saame, seda näitab aeg. Loodame, et Türi valla inimeste kultuurihuvi pole kuri viirus suutnud kustutada. Meie ootame kohtumist teiega väga - plaanid on valmis.

Püsige terved! Ilusat kevadaega!

Ülle Välimäe

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020

11

vana ja uus

reklaam Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kaitseväe pioneerid ehitasid Türi valda uue silla

Kinnisvara ost

Algselt pidi kaitseväe kevadine suurõppus Kevadtorm 2020 toimuma suures osas ka Türi vallas. Eriolukorra tõttu viidi õppus läbi oluliselt väiksemas mahus. Ainus tegevus, mis Kevadtormi raames Türi valda jäi, oli pioneeripataljoni poolt silla ehitamine Lassiojale. Oleme selle üle väga rõõmsad. Uus sild on tugev, korralik ja pilkupüüdev.

Kogu sillaehitamise projekti saatis suurepärane asjaajamine kaitseväe peastaabilt ja tasemel teostus pioneeride käte läbi.

Kui võitleja õppuste käigus paukpadrunitega tulistab, ei ole ju suurt vahet, kas ta korralikult sihib või mitte, sest tulemust reaalselt näha ei ole. Seevastu pioneeride kätetööst sõltub see, kas reaalelus nende tehtud sild kannatab liiklemist või mitte.

Kui eelmise aasta detsembrikuus silla taastamise jutuga alustasime, tuletati meile meelde, et pioneerid ei ole litsentseeritud ehitajad ja juriidiliselt ei saa nad ka garantiid anda. Arvasin toona, et pioneeripataljoni nimi on piisav kvaliteedimärk, sest nad peavad oskama ehitada selliselt, et omad üksused turvaliselt liikuda saaksid.

Täna sillal käies veendusin, et need mehed teavad, mida nad teevad ja muretsemiseks kindlasti põhjust pole.Tänusõnad siinkohal kogu pioneeripataljonile, staabiülem major Hornile ja silla projekteerinud Eedi Taganõmmele ning Marek Marksile.

Kümmekond aastat peavalu, kuidas sild taastada, on õnneks lõppenud positiivselt. Eelmise sajandi alguses oli üle silla minev tee tähtsaim sealkandis, sest praeguses Jõekülas oli toonase Käru valla keskus.

Seal asusid Käru vallamaja ja Vene algkool ning üle silla Ülejõe algkool, kus õppisid eesti lapsed.

Sovhoosi ajal veeti üle Lassi silla lisaks põllumajandussaadustele ka Toosikannu kruusakarjäärist liiva ja kruusa, nii et see sild on olnud selle piirkonna jaoks väga vajalik ühenduslüli. Nüüd on see lüli jälle olemas ning inimesed saavad taas turvaliselt liikuda.

Enne lahkumist kinnitasid pioneerid silla käsipuule oma embleemi, et oleks teada, kes silla ehitas. Ka see pisiasi annab kinnitust, et sild on korralik ja tegijatel pole midagi häbeneda. Äsja valminud silla eelkäija ehitati 1988. aastal, loodame et praegune kestab kauem.

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

Elari Hiis

abivallavanem

kuulutused Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808 Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

www.puurvesi.ee

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

OSTAN

puurvesi

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

12

TÜRI RAHVALEHT 7. mai 2020