05.03.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

5. märts 2020 nr 3 (891)

• Uued ja vanad majad: kuidas edasi lk 3 • Retka-Kabala kooli tegemistest lk 4

• Türi Püha Martini kirik 700 lk 5 • Aasta tegu on Türi OTT, tegija Jüri Lai lk 6

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee • Õpetajad kohtusid talveseminaril lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 2. aprillil

Lõõlas avati Eesti suurim lüpsilaut Eesti Vabariik 102

Eelmisel reedel avati Türi vallas Lõõlas Eesti suurim lüpsilaut, kus on 1038 lehmakohta. Tegemist on Väätsa Agro senise laudakompleksi laiendusega, mis kuulub Eesti ettevõttele Trigon Dairy Farming. Farmi laiendus maksis 3,8 miljonit eurot. „Minu jaoks oli avamine väga positiivne,“ ütles Türi vallavolikogu ja riigikogu liige Lauri Läänemets. „Valminud uus laut kannab mitut olulist sõnumit. Esiteks, et Väätsa Agro viib järjepidevalt ellu oma plaane – planeeringuga oli see laut ette nähtud juba 2013. aastal, järelikult uued plaanid biogaasitehase ja noorloomade lautade osas on määratud ka täituma. Teiseks oli hea kuulda tulevikuplaane, kuidas järjest kliimasõbralikum olla, sest maailma suurtootjatele muutub roheline tooraine aina olulisemaks.” „Kuigi Lõõla lautades köetakse ruume ja soojendatakse joogivett lehma piima soojusega ja separeeritakse ainulaadselt sõnnikut, ei piirdu Trigon Dairy kontsern ainult sellega. Eestile ja kogu Järvamaale tõotab kasu tuua kindlasti koostöö ülikoolidega metaani paiskamise vähendamisel, loomakasvatuses ja sööda tootmises,“ lisas Läänemets.

Sünnipäevalast tervitati päikesetõusul lipuheiskamisega Kärus ja mälestushetkedega Lõõlas ja Türil.

Fotod Teet Reier

Lõõlas avatud laudakompleks mahutab üle tuhande lehma, olles Eesti suurim.

Foto: Olev Kenk/ERR

Kiirlaskumine proovib rekordeid lüüa Tänavu 11. aprillil toimuv Türi-Tori kiirlaskumine tõotab tulla läbi aegade osalejaterohkeim. „Kuni 1. märtsini sai võistlusele registreerida soodushinnaga ja selle kuupäeva seisuga on kirjas 236 veesõidukit rohkem kui pooletuhande osalejaga, seda on kõvasti rohkem kui eelmistel aastatel,“ rääkis võistluse korraldaja Märt Maipuu. „Eelmisel aastal lisandus võistluste kavva ka tänase seisuga Eesti pikim võistlusmaa ehk Paide-Sindi distants, mille pikkuseks on 104 kilomeetrit. Endiselt on kavas Kurgja-Tori võistlusmaa ja läbi aastate populaarseim distants Türi-Tori. “ “Viimane on ka tavaliselt kõige osavõtjaterohkem. Kes pole ennast veel võistlusele kirja pannud, sellel on võimalus seda teha veel kuni 1. aprillini,“ lisas Maipuu.

Türi-Tori kiirlaskumine toimub tänavu juba 11. korda.

Teet Reier

Sarikapidu sai peetud 21. veebruaril oli põhjust Türi põhikooli uue hoone ja võimla ehitusel pidu pidada, sarikapidu nimelt. See tähendab, et võimla on katuse alla saanud ja koolimaja ehitusel tehakse viimaseid müüritöid.

Teet Reier „Sarikapidu tähendab, et hoone on saavutanud oma maksimaalse kõrguse,“ selgitas Türi abivallavanem Elari Hiis.

Mis siis objektil praegu toimumas on? „Väljast vaadates on näha, et spordihoone ja koolimaja seinad on valmis, kuid siiski käivad veel viimased müüritööd, et saaks hakata paigaldama klaaskatuseid, pannakse ette aknaid ja tehakse ventilatsiooni, veening kanalisatsioonitrasside ehitustöid.“ „Spordihoones ehitatakse juba kergvaheseinu ning elektrikud tegelevad kaabeldusega. Ilmastik soosib jätkuvalt nii tellijat kui ehitajat ja seetõttu pole praegu vähimatki põhjust kahelda, et objekt tähtaegselt valmis ei saaks,“ lisas Hiis.

Ka Merko objektijuhi Rasmus Raamatu sõnul liigub kõik plaanipäraselt. „Esimesed alltöövõtjad on oma tööd lõpetanud või siis lõpetamas. Spordihoone katus on valmis, mis tähendab, et sisetöödega saab veel suurema intensiivsusega edasi minna.“ „Koolihoone osas saame kuu lõpuks katuslae valmis, mis jällegi tähendab, et suuremahuliste betoonitöödega ongi selleks korraks kõik. Lisaks on uuel kuul plaanis alustada koolihoone fassaaditööde ning hoonet ümbritsevate erinevate platside ning teede ehitusega,“ ütles Raamat.

Sarikapeo sümboli, kuusepärja tõi või õigemini saagis võimla katuselt alla vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

2

arvamus Ega tali taeva jää Nii see tõesti on. Ükskord ta tuleb nagunii, kasvõi vahetult enne kevadet. Veidi enne lume tulekut, mida tuli muidugi väga palju ja loomulikult ootamatult, sai üks Särevere proua näidata mulle oma aias õitsevaid lumeroose. Rääkimata sellest, mitut sorti kellukesed õilmitsesid keset veebruari, rabarber pungitas oma nina mulla seest ja sirelioksad üritasid lehtida.

Ja siis ühel hetkel - kõik läinud. Maetud valge ja koheva olluse alla. Eelmisel nädalal, kui Türi turul kogunesid müüjad ja ostjad iganädalasele OTTile, hüüdis üks korraldajatest, Pille Marrandi naljaga pooleks üle platsi, et täna on tasuta pakkuda haruldast kraami, lund nimelt.

Kui ilmateade lubab tavalisest krõbedamat külma ning ekraanil ilutseb -5, siis paneb küll kukalt kratsima ja mõtlema, et kus see krõbedus on? Aga vähemalt eelmise laupäeva varahommikul oli sellega kõik korras ja lubatud kraad sai veelgi krõbedam, auto termomeeter näitas päikesetõusu paiku lausa seitseteist miinuskraadi. Igatahes selle talve külmarekord oli sündinud. Soojarekordeid tuli siin ju ridamisi.

Tegelikult on tore, et erinevalt teehooldajatest olid vähemalt spordiinimesed lume tulekuks valmis: piisas sellest, et hommikul hakkas lund sadama, kui juba õhtuks olid Tolli metsas suusarajad valmis. Nii et kes sel talvel pole suusatada saanud, süüdistagu iseennast. Eks varsti saab ilmselt jälle veesuusatada. Väätsa wakepargis saab seda muidugi teha terve suve.

Viimati mainitud ettevõtmine oli ka üks kandidaatidest Türi valla aasta teo tunnustusele. Tänavu oli üksjagu neid, keda esitati nii aasta teo kui tegija konkursile. Otsustajate sõelale jäid aga tegijana künnimeister Jüri Lai, teona Türi OTT ja aasta küla tiitliga pärjati Käru alevik. Palju õnne!

Teet Reier

klõpsud

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kuidas lahendada Türi valla eelarvekriis Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Eelarvekriisi lahendamine on keeruline ülesanne. Selle aastaga saab täis valla eelarve maksimaalne laenuvõimekus ja vallal on väga raske toime tulla võetud kohustustega – mida aeg edasi, seda vähem jätkusuutlikumaks vald rahaliselt muutub.

Tuleb tunnistada, et lühiajaline eelarvekriis on tekkinud hariduses terviku asemel üksikotsustega tegelemisest ehk siis algsest hoonete plaanist on alles jäämas ainult põhikoolile uue, kuid vist liiga kitsa hoone ehitus. Ülejäänud plaan on juba katki, algset kokkuhoiu efekti ei saavutata ja siinjuures tasub meenutada, et kõige karmim hind on kolmandate kooliastmete sulgemine.

Pikaajaline eelarvekriis lausa karjub vajaduse järele tegutseda

praeguses pealtvaatavas vaikuses. Türil on järjest vähem neid, kes maksudena valla eelarvet jõuavad üleval pidada. Eelarve tõmbub pidevalt koomale. Eluaseme toetus ei hoia kinni praeguseid elanikke ning võrreldes Paide kuludega alla 70 euro uue elaniku meelitamiseks on 2000 eurot meeletu laristamine.

Lahenduseks on põhimõtteliselt kaks arenguteed – kokku tõmmata või vastu hakata.

Kindlasti ei toeta ma lõputut kärpimist ja juttu, et kõiki jääb vähemaks, meil muud võimalust pole. See on allakäigu tee.

Nii algab ahelreaktsioon - võtad ära koolimaja, jääb inimesi vähemaks, sealt omakorda oled sunnitud veel kärpima jne.

Pakun kuus tegevust, millel on oluline mõju valla tulevikule:

1. Loome tervikliku nägemuse haridusvaldkonna arengust - eelkõige sisuline plaan.

Murettekitavalt ei ole üheski valla strateegiadokumendis ühtegi sõna Retla-Kabala kooli tuleviku kohta!

2. Panustame paremate töökohtade loomisesse. Ehk head võimalused täiskasvanutel uusi oskuseid õppida, reaalne ettevõtluse arengu toetamise strateegia jutuhommikute asemel ja teadlik suhete loomine uute algatuste Türile toomiseks.

3. Arendame valla arenguks vajalikud kompetentsid. Valda raha toomiseks on meil täna kesised oskused - puudu on majanduse-, kliima- ja energialasest tippteadmisest, sest järgmised suured rahastused on just nendega seotud.

4. Toetame selgitustöö ja rahaga kortermajade renoveerimist. Eesti kliimaeesmärkide täitmiseks panustab riik kuni poole miljardi euroga lähikümnendil. Kui me Türil pole võimelised seda raha kasutama, on tulevikus meie eluaseme kvaliteet

teiste piirkondadega võrreldes kehvem ja väljaränne hoogustub.

5. Räägime Türi suureks.

Sotside poolt pakutud jalgrattalinna kontseptsioon tähendab väikseid kulusid, aga ahvatlevat elukohta, mis just noortele perekondadele huvi pakuks.

6. Võimestame kogukondi.

Ehk toetame sisuliselt ideid ja tegevusi, mis inimestel hingel.

Ainuüksi vabatahtlik panus rahaks arvutatuna on juba oluline argument, samuti iga sündmuse ja teo positiivne mõju valla kuvandile. Koos jõuab oluliselt rohkem.

Paide ja Türi on rahvaarvult sama suured, ainult et Paide suudab oma teedesse panna aastas üle miljoni, Türi ligi kümme korda vähem. Paidesse kerkib kaks piimakombinaati, kaubanduskeskus, logistikakeskus, kaitseliidu uued hooned, uus päästekeskus ja kortermaja. Normaalne oleks, et vähemalt 2/3 sellest suudaks ka Türi vastu panna.

Sotsiaaldemokraadid tegutsevad selle nimel!

Nüüd on ta siis meie õuel ka!

Väätsal tehti seda taas! Nimelt sai möödunud pühapäeval teoks lumememmede paraad. Ehk siis kasutasid korraldajad ära paari vähest lumega päeva sellel talvel. Reedel kuulutati välja ja pühapäeval tehti ära. Väätsa-Paide tee veerde kerkisid jällegi kümned eriilmelised lumememmed vaatamata sellele, et pühapäeva keskpäevaks oli lumesadu vihmaga asendunud. Sulavat ja memmeteoks igati sobivat lund oli ju küllaga.

Teet Reier

Kui hakkasin mõtlema selle peale, mis võiks olla selle kuu majanduskommentaari teemaks, siis valikut, mille kohta arvamust avaldada, oli küll. Näiteks meie reformide (pensionireform, apteegireform) käekäik, Rail Balticu arengud, Hiina majanduse surve, värsked majandustulemused, Läti alkoholi aktsiiside tõus jne. Ükskõik, kust otsast ma oma mõtteid arendasin, jõudsin lõpuks ikka koroonaviiruseni.

Nüüd on ta siis ka meile jõudnud! Oli ju ainult aja küsimus, millal see juhtub. Koroonaviirus on täna maailmas teema number üks. Üha rohkem räägitakse ka sellest, mis mõju see viirus avaldab majandusele.

Kuidas see ikkagi majandust mõjutab?

Peamine kahjukannataja on turismivaldkond. Turismivaldkonna analüütikud on juba välja arvutanud võimaliku kahju, mis kõige tagasihoidlikumate arvutuste järgi oleks ca 22 miljardit eurot. Kui stsenaariumid muutuvad mustemaks, siis võib kahju suurus ulatuda isegi kuni 79 miljardi euroni!

Jäävad ära reisid, transporditulu väheneb, majutuse käive väheneb, ostlemist on vähem jne. Kuid on veel teisi valdkondi, mis hakkavad kannatama. Juba on ära jäetud mitmeid spordivõistlusi, jalgpalli mängitakse kuskil juba ilma pealtvaatajateta

– matšid toimuvad n-ö suletud uste taga. Keelatakse ära suured rahvakogunemised nagu näiteks usulised palverännakud, festivalid jne.

Peamine eesmärk on hoida ära suuri rahvakogunemisi. See aga tähendab planeeritud tulude vähenemist. Korvamata jäävad korralduskulud. Mida päev edasi, seda valjemalt kõlavad nõudmised, et ära tuleks jätta ka Tokio olümpiamängud. Kui see nii tõesti juhtuks, siis oleks see pretsedent olümpiamängude ajaloos.

Seni on OM ära jäänud sõja tõttu – 1916. aastal, 1940. ja 1944. aastal. Kurioosumina oli 1940. aastal OM korraldamise õigus antud just Tokiole, mis siis puhkenud maailmasõja tõttu ära jäeti. Juba nõutakse Eurovisiooni lauluvõistluse ärajäämist Hollandis.

Kõikide taoliste suurte ettevõtmiste ärajätmine oleks löök korraldajatele - tohutu kahjum.

Börsid juba teevad vähikäike.

Maailma 500 rikkama inimese börsikahjumid on tänaseks 444 miljardit eurot.

Aga neile lisaks on veel mitte nii rikaste börsikahjumid ja siis terve ookeanitäis väikeaktsionäre, kes ka on kaotanud osakute ja aktsiate väärtuse langusest.

Kas aga keegi ka võidab sellest loost?

Kindlasti keegi võidab – näiteks maskide tootjad, aga ka

kogu tervishoiu valdkond saab ravimi otsimiseks ja väljatöötamiseks tohutuid rahasüste, mis iseenesest on ju hea.

Ka sellele koroonaviiruse harule leitakse ravim, nii nagu SARSile, linnugripile jt viimase aja haiguspuhangutele. Kes veel sellest võidaks? Juba mitmendat päeva alaneb nafta hind, mis omakorda peaks meile lähiajal tooma odavamat bensiini, diiselkütust.

Tegelikult võidavad ka need, kes tahavad osakuid, aktsiaid odavamalt osta ehk kasutada börsi langust. Börsitehingutes on sellistel puhkudel palju emotsioone, mida alati keegi püüab ära kasutada.

Majanduslikus võtmes võib ka öelda, et lõdveneb surve meie rahakotile: reisid tuleb ära jätta, suurtele rahvaüritustele ei lähe, ei telli Hiinast kaupa. Igal asjal on kaks poolt.

Missugused arengud ees ootavad?

Selle majanduskommentaari kirjutamise ajaks, 28. veebruariks oli Eesti saanud kinnituse ühe koroonaviirusesse nakatanu kohta. Kui leht ilmub, võib see number juba olla suurem, arvestades, kui kiiresti viirus levib.

Arstid ütlevad, et paanikaks ei ole siiski põhjust. Tegemist on viirusega, mis tugevat organismi maha ei murra ja statistika ütleb, et 95% nakatunutest saavad kiiresti terveks.

KEVAD ALGAB TÜRIL 20. MÄRTSIL KELL 5.50

Viiruse leviku kohta võib kuulda väga erinevaid arvamusi. Näiteks ütles siseminister Mart Helme, et selles, et koroonaviirus jõudis Eestisse Iraanist, on süüdi eelmised valitsused, kes kaotasid piirivalve!

Lauset edasi arendades jõuame meile juba teada oleva tõeni, et „kõikides meie hädades on süüdi Ansip ja Reformierakond!“ Kui tulla tagasi majanduse kommenteerimise juurde, siis isegi kui viirusele pannakse piir (kindel see) ja see hakkab vähenema, majandus kannatab ikkagi. Kindlasti ka paljude rahakott.

Kuid tasub ikka mõelda positiivsele. Saime just statistikast teada, et 2019. aastal oli Eesti SKP kasv võrreldes 2018. aastaga 4,3%, mis tegelikult ületas lootused ja ootused.

See tähendab, et hakatakse dividende jagama, mis omakorda paisatakse näiteks ehitussektorisse, kaubandusse, turismi või kuidagi teistmoodi majandusse. See järgib reeglit, et kõik maailma majanduses toimib ajalise nihkega.

Võib-olla järgmisel aastal samal ajal tunnistame, et SKP kasv vähenes, kasumid vähenesid, dividende jagati vähem jne just praeguste sündmuste tõttu.

Elame-näeme.

Tähve Milt

Turi

Kevade kodu

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

3

uudised/kultuur Väikekoolid laulsid end suureks

Kevadtorm peetakse tänavu Kesk-Eestis Kaitsevägi korraldab 21. aprillist kuni 22. maini õppuse Kevadtorm, millel osaleb enam kui 10 000 sõdurit Eestist ja liitlasriikidest. Õppusel harjutab kaitsevägi erinevate tasandite staabitöö protseduure ja juhtimisvõimet ning kaitseväe ning kaitseliidu tegutsemist koostöös liitlasüksustega kriisi ja sõjaaja ülesannete täitmiseks.

Samuti kontrollitakse õppusega kaitseväe lahinguplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahinguülesannete täitmiseks. „Kevadtorm on oluline osa kaitseväe väljaõppetsüklist ning vajalik meie üksuste ja liitlaste omavahelise koostöö arendamiseks. Kaitsevägi on ääretult tänulik kõikidele omavalitsustele ja maaomanikele, kes võimaldavad meil õppust oma maa-aladel korraldada, sest oma riigi kaitsmist on alati kõige parem harjutada võimalikult tõetruus keskkonnas,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Esmakordselt on Kevadtormi põhifookus Kesk-Eestis Rapla, Kehtna, Türi, Põhja-Pärnumaa ning Põhja-Sakala ja Viljandi valdade territooriumitel. Kuid väljaõpet viiakse läbi samuti ka Lääne- ning Lõuna-Eestis. Õppuse aktiivsed tegevused toimuvad nimetatud piirkondades 8.-15. maini. Kevadtorm kulmineerub kaitseväe keskpolügoonil 16.-22. maini toimuvate lahinglaskmistega.

Türi vallas on peale tavapärase õppetegevuse planeeritud ka linnalahingute harjutamist Särevere-Türi ruumis vahemikus 12.-13.05. Saaremaale sõitjad peaksid arvestama ka sellega, et Lääneranna vallas on VirtsuLihula-Vatla piirkonnas aktiivsemat kaitseväe tegevust.

Kogu õppuse perioodil on üle Eesti tavapärasest rohkem kaitseväe tehnika kolonnide liikumist, seetõttu tuleks Kevadtormi vältel olla liikluses veelgi tähelepanelikum ning jälgida muutuda võivat liikluskorraldust. Ka toob õppus kaasa nii kaitseväe kui liitlaste õhuvahendite aktiivsemat kasutamist.

Kaitsevägi annab endast parima, et mitte liigselt häirida õppuse ala elanike argielu ning kasutada õppuse alasid heaperemehelikult.

Küsimuste ja tagasiside korral pöörduge julgelt õppuse alal ringi liikuvate „CIMIC“ märgistust kandvate osalejate poole. Kiireloomulisemate murede korral saate kontakteeruda tsiviil-sõjalise koostöö (CIMIC) spetsialistidega numbril 56 961 1267 või kevadtorm@mil.ee.

Kevadtorm on Eesti kaitseväe iga-aastane lahingõppus.

Esimene Kevadtormi õppus peeti 2003. aastal. Eelmisel aastal toimus õppus 29. aprillist 17. maini peamiselt Ida-Eesti piirkonnas.

Janno Isat, nooremleitnant kaitseväe peastaap CIMIC ja otseteavituse jaoskond

Algselt räägitud võimalusest, et Türi ühisgümnaasium kolib peale uue koolimaja valmimist algklasside majja, on nüüd loobutud. Ühisgümnaasium soovib siiski jääda oma praegustesse ruumidesse Tolli tänaval.

Teet Reier

Uued ja vanad majad: kuidas edasi

Tänavu 1. septembril peaks Türi põhikool alustama uues õppehoones. Valmis saab ka uus võimla. Mis saab aga majadest, mis jäävad pärast uute hoonete valmimist tühjaks või mille kasutus väheneb? Türi linna võimla, Türi põhikooli alglasside hoone ja Türi ühisgümnaasiumi hoone saatus on hetkel osaliselt juba selge, aga lõplikult paigas pole veel midagi.

Teet Reier „Poole aasta pärast saavad valmis uus põhikooli hoone ja spordihoone. Selle rõõmustava asjaoluga kaasneb paratamatult olukord, kus mitmed seni aktiivses kasutuses olnud hooned või hooneosad jäävad senisel määral kasutuseta,“ selgitab Türi abivallavanem Elari Hiis. „Tühjaks on jäämas Türi põhikooli algklasside maja, linnavõimla, suur osa Türi ühisgümnaasiumi majast ja Viljandi tn 13b pool maja. Hea peremees ei jäta oma tühje hooneid kasutult seisma ja lagunema, vaid katsub neile leida rakendust ning kui see ei õnnestu, siis proovib leida kellegi, kellel hooneid vaja on.

Nii on ka vallavalitsus teinud plaane, kuidas edasi.“ Kui enne põhikooli uue hoone ehituse algust oli Hiisi sõnul plaan, et algklasside majja kolib Türi ühisgümnaasium, siis praeguseks on gümnaasiumipere jõudnud äratundmisele, et Tolli tänaval on neil igati parem. „See soov pole küll veel lõplikku kinnitust saanud, kuid tekitab küsimuse, mis saab algklasside majast edasi. Et vana ja auväärne algklasside maja tühjaks ei jääks, oleme ühe alternatiivse variandina näinud võimaluse paigutada sinna raamatukogu ja vallavalitsuse ning seejärel võõrandada Kohtu 2 hoone.“ „Tolli tänava maja oleme proovinud oma mõtetes samuti sisuga täita, mõeldes huvikeskusele, õpilaskodule ja lastehoiule või lasteaiale. Linnavõimla ja

Viljandi 13b maja pooleteise korruse osas konkreetseid plaane veel polegi. Nii et kui kellelgi vallakodanikest on hea mõte, mida võiks ühe või teise hoone osas ette võtta, andke teada. Kasutusest väljas olevad hooned hakkavad teadupärast kiiresti lagunema ja seda ei soovi ju keegi,“ lisas Hiis. „Täna võin koolijuhina öelda, et meie kool jätkab oma tegevust Tolli tänava koolihoones ka järgmistel aastatel,“ ütles Türi ühisgümnaasiumi direktor Katrin Puusepp. „Oleme koolis arutanud erinevaid ruumikasutuse lahendusi tulevikus.“ „Kool on kindlasti valmis koostööks, et pakkuda ruume eelkooliealistele lastele ja samuti saaks koos gümnaasiumiga tegutseda hoones tervele kogukonnale suunatud huvitegevusega seotud tegevused. Kindlasti vajab meie koolimaja investeeringuid, sest tegemist on ikkagi 30 aasta vanuse hoonega,“ lisas Puusepp.

Milleks meile vaja seda vana koolimaja?

Türi Perepesa juhi Maarja Brause arvates leiavad nii algklasside maja kui ka Tolli tänava koolimaja edaspidi kindlasti kasutust: „Tegemist on kahe väärtusliku majaga, mis võiksid kogukonda edasi teenida, kuid mis oleks see kõige optimaalsem lahendus? See on mõttekoht.“ „Türi ühisgümnaasiumi pere sobiks põhimõtteliselt mõlemasse majja, siinkohal on olulised nende endi soov ja nägemus. Kui see on selge, saab juba edasi mõelda. Ühisgümnaasiumi tänase maja eelisteks on hea põhiplaan ja võimalus kasutada hoone erinevaid tiibu erinevateks tegevusteks.”

“Samas võiks ta moodustada tervikliku kompleksi, kus tegevused on põimunud, ruume saab ristkasutada ja planeerida näiteks erinevaid teenuseid nii, et need oleksid kasutatavad kohali-

kule kogukonnale, aga ka kaugemalt tulijale,“ sõnas Brause. „Hariduse kontekstis räägitakse täna elukestvast õppest, mis tähendab ka ümberõpet, täiskasvanute kursuseid ning tööalast rehabilitatsiooni. Seda kõike võib mõelda ja see sobiks nii ruumiliselt kui haakuks Tolli tänava maja kui õppeasutuse ideega. Haridus toetab ettevõtlust ja vastupidi, need asjad oleks vaja tulevikus tugevamini siduda, tuua kokku ja luua uusi innovaatilisi lähenemisi ning mõelda suurelt.“ Põhikooli algklasside maja on Brause sõnul samuti vana väärikas koolimaja. „Kui gümnaasium peaks jääma oma tänasesse majja, näeksin hea meelega ajaloolise hõnguga esinduslikus kesklinna hoones meie vallavalitsust. Seal võiks olla ka näiteks raamatukogu, muuseum ja väike peen kohvik, kus raamatut lugeda, kohtumisi oodata ja üritusi korraldada.“ Hoonetest tähtsam on tegelikult meie jaoks suurem visioon Türist kui tervikust ja selle visiooni loomiseks nii üleüldiselt kui hoonete osas, peaksime panema kokku pead ja seljad, alla õlad ja kõigi kaasamõtlejate head soovid ning loomingulised ideed. Sest see on ju MEIE Türi,“ lisas ta.

Türi spordiklubide liidu tegevjuhi Paul Poopuu sõnul on vana võima edasisest saatusest rääkides olnud päevakorral hoone müük. „Eks hoone saatuse otsustab vallavalitsus, neile see maja ju kuulub, aga liidu poolt on vallale ettepanek, et vähemalt esmalt võiks see olla suunatud pakkumisega müük valla spordiklubidele,“ arvas Poopuu. „Võib-olla on mõni valla spordiklubi (või sporditegevusega seotud organisatsioon) huvitatud sellest, et võimlas jätkuks sportlik tegevus ning on valmis selleks panustama ja suuteline edaspidi ka võimlat haldama.“

Eestlased on laulurahvas. Selle tõestuseks kogunesid juba 15. korda Järvamaa väikekoolide ansamblid 12. veebruaril Kabalasse üheskoos viisijuppi veeretama, kõlavarjundeid kergitama, rütme ritta seadma.

Kohale tulnud 7 kooli 13 muusikalist maiuspala lõid helisema üritusel CAMERA 2020.

Kauni mõisasaali lavalaudadel kostus meeleolukaid lastelaule, seintelt kõlas vastu lüüriliselt jutustatud muinaslugusid ning naelutas kuulama meelierutavalt võimas rahvalaulu töötlus. Ei olnud keegi tulnud niisama mütsiga lööma. Žüriiliikmena oli südantsoojendav nautida imelist kontserti, mille iga etteaste oli läbimõeldud, viimseni viimistletud, liikumisega lõbusaks lihvitud ning pillimänguga parimaks palistatud.

Suur õnn on olla sellise „kohtuniku” rollis, kes ei pea laste püüdlusi ja õpetajate ennastsalgavat tööd pingeritta panema, vaid võib soojast südamest igaühe kohta midagi tunnustavat või äramärkimist väärivat öelda. Ka see võttis omajagu aega ning samal ajal oli kõigile osalejatele ette valmistatud 4 töötuba ning juhendajatele kohvilaud. Pingutuse mõnusaks maharaputamiseks sai punuda sõbrapaela, meisterdada endale üritust meenutava rinnamärgi ja nuputada salakirjadest vanasõnu sõpruse kohta.

Kogu see värskendav vahepala läbitud, koguneti taas saali, kus sai oma kooli esindades osaleda sõbrapäevateemalise Kahooti lahingus.

Selleks ajaks oli žürii oma kuuldud-nähtud elamused sõnadesse pannud ning valmis neid rõõmsasti laiali jagama. Vaikse sõbrapaela punumise klõbina saatel anti koos tunnustussõnadega üle tänukingid kõigile kollektiividele ning juhendajatele-õpetajatele.

Sellise ürituse kordaminekuks andsid oma panuse eelkõige kõik osalejad, samuti Kabala kooli õpetajad ja koolitöötajad, žüriiliikmed ning eestvedaja ja organisaator Eda Liblik.

Rõõm on näha, et kui me pakume lastele võimaluse oma andeid teistega jagada ning näitame heatahtlikku tagasisidet andes igaühe erilisust, siis oleme külvanud seemne, mille vili ehk kord nende tänaste laululaste valikutes muusikamaal kasvama hakkab. Selleks tuleb vaid südamega otsida neid huvilisi laulukooridesse ja ansamblitesse.

Täna on meie väiksus meie suurus!

Maris Mägi, õpetaja

Türi päästja sai kõrge tunnustuse Peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu andsid 18. veebruaril 113 inimesele tunnustusena üle päästeteenistuse aumärgid.

Hõbedaste tammelehtedega teenetemedal anti üle 22-le inimesele. Teiste seas ka päästeameti Lääne päästekeskuse Türi päästekomando meeskonnavanem Ivo Mölderile.

Päästeameti teenetemedal hõbedaste tammelehtedega antakse päästeameti teenistujale vähemalt 10-aastase laitmatu, samuti silmapaistvalt hea teenistuse eest päästeametis.

Palju õnne, Ivo Mölder, ja aitäh, et Sa aitad Türi valda turvalisemaks muuta!

TR

Leerikool alustab EELK Türi Püha Martini kogudus alustab leerikooliga pühapäeval, 1. märtsil 2020. a kell 12.30 koguduse majas Türi, Kevade tn 13.

Soovijail palume võimaluse korral registreerud telefonil 387 8330 või 514 6590.

Kui võimalus puudub, võib tulla kohale ka eelnevalt teatamata.

EELK Türi Püha Martini koguduse nimel

Teet Hanschmidt, koguduse õpetaja

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

4

haridus

Retla-Kabala kooli tegemistest ÜKS PÄEV GÜMNAASIUMIS 2020 2. aprillil ootab Türi Ühisgümnaasium külla tublisid üheksandikke, kel on mõttes jätkata õpinguid meie gümnaasiumis.

Pakume võimalust olla ühel päeval (kell 8 – 13) gümnasist, st • osaleda aktiivselt tundides; • kuulata põnevat aulaloengut; • tutvuda õppimisvõimaluste ja õppekeskkonnaga TÜG-is; • saada osa tavapärasest koolipäevast gümnaasiumis. Üritusel osalemiseks on kindlasti vajalik eelregistreerimine (kuni 25.03) e-posti aadressil maili.roosme@tyriyg.tyri.ee.

2. aprillil kell 18.00 on kooliga tutvuma oodatud 9.klasside õpilaste lapsevanemad.

SISSEASTUMISKATSED 10. klassi kunsti-, rakendus- ja loodus-reaalsuunda toimuvad kevadvaheajal: • 23. aprillil kell 10 – 13 vestlused neljadele - viitele õppivate noortega; • 21. ja 22. aprillil ajavahemikus 10-13 sisseastumistestid ja vestlused.

Kandidaadid sooritavad matemaatika, eesti keele ja valitud võõrkeele (inglise, saksa või vene) testi. Testi tegemiseks kuluv aeg on keskmiselt 1,5 tundi.

Kaasa palume võtta kirjutusvahend ja 9. klassi klassitunnistus (selle koopia või väljatrükk e-koolist).

Katsetele ja vestlusele palume registreerida lingil: https://bit.ly/3bL5Z63 Küsimused ja täpsem informatsioon telefonil 384 8567 ja e-posti aadressil maili.roosme@tyriyg.tyri.ee.

Laupal valmisid pudelikotid Keskkonnateadliku tarbimiskultuuri kujundamisega tegelev organisatsioon „Mina vastutan“ kutsus 2019. a sügisel õpilasgruppe osalema koolidevahelisel konkursil. Osaleda sai kolmes erinevas kategoorias: plastikust skulptuurid, essee või joonistuskonkurss ja pudelite kaunistamine. Vabariiklikule koolidevahelisele võistlusele laekus 150 tööd.

Laupa põhikool osales kahes kategoorias: 5.-8. klassi koosõppeklassi õpilased valmistasid erineva suurustega plastikpudelitest kõduussidele pesa ja osalesid sellega plastikust skulptuuri kategoorias.

Pudelite kaunistamise kategoorias osalenud 9. klassi tütarlapsed valmistasid plastikpudelitele kotid. Nende valmistamiseks ühendati kaks erinevat tehnikat.

Kõigepealt valmistati tehnoloogiatunnis õpetaja Peeter Sergejevi juhendamisel kottidele vineerist põhjad, millele põletati muster.

Seejärel punuti õpetaja Anneli Paasi näpunäidete järgi käsitöötunnis põhja külge makrameetehnikas õlakott.

Pudelikotid jäid konkursil hindajatele silma ja tegijad saavad auhinnaks külastada Perona Bowlingut Pärnus.

Anneli Paas

Laupa põhikooli kunsti ja käsitööõpetaja

Väätsa lasteaia tänusõnad

Väätsa lasteaed tänab Väätsa Agro juhatust väga meeldiva üllatuse eest. Nimelt helistas ühel talvisel pärastlõunal Väätsa Agro juhtkonnast inimene, kes ütles, et nad hakkavad avama uut farmi ning neil on selline tore traditsioon, et külalised ei too lilli ega kingitusi, vaid teevad annetuse. Sel korral on juhatus valinud annetuse saajateks kaks asutust: kool ja lasteaed.

Siinkohal tänab Väätsa lasteaed kõiki annetajaid, kellele meie asutus korda läks. Annetusest saadus raha kasutame laste väljasõitude korraldamiseks.

Samuti suur-suur tänu Väätsa Agrole, kelle abiga on meie lasteaias nii mõnigi ettevõtmine teoks saanud. Edu teie firmale ja vissidele uues laudas.

Väätsa lasteaed Paikäpp suured ja väikesed

Türi muusikakooli õpilased taas edukad 27.-28. veebruaril toimus IV rahvusvaheline puhkpillikonkurss “Naujene WIND 2020”, mis viidi läbi Daugavpilsi ülikoolis. Konkursi korraldaja oli Naujene muusika- ja kunstikool koostöös Daugavpilsi linna kultuuriosakonna ja Naujene vallavalitsusega.

Osalejaid oli kokku 225 ja esindatud kuus riiki: Valgevene, Venemaa, Eesti, Poola, Leedu ja Läti. Esinejaid hindas oma ala professionaalidest koosnev rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid teiste hulgas esindajad Jezeps Vitolsi nimelisest Läti muusikaakadeemiast, Daugavpilsi Ülikooli muusika- ja kunstiteaduskonnast, Läti rahvuslikust kultuurikeskusest, Valgevene riiklikust muusikaakadeemiast ja Karol Lipitski nimelisest Wrocławi muusikaakadeemiast Poolast.

Konkurss toimus kolmes kategoorias klasside kaupa. Teises kategoorias saavutas II koha õpetaja Viia Ivaski flöödiklassi õpilane Kristiina Theresa Miller, kolmandas kategoorias said III koha flöödimängijad Heidy Jallai ja Kirke-Maarja Kallavus ning Kryslin Rassile ja õpetaja Peep Heinaste trompetiklassi õpilasele Franz Piirmetsale anti diplom hea esinemise eest. Kontsertmeister oli Siret Heinaste.

Konkursil osalemist toetas Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Silja Aavik, Türi muusikakooli direktor

18. jaanuaril tõid Oisu õppehoones 5. klassi õpilased turule oma esimese ettevõtlikkuse tunnis valminud enda valmistatud õunamoosi, mis oli algusest lõpuni ise tehtud alates õunte lõikamisest kuni moosi keetmise ja pakendamiseni. Õpilased müüsid oma esimese moosipartii (30 tükki) edukalt maha.

30. jaanuaril toimus Retla õppehoones esimest korda öökool, mille teemaks oli „Terves kehas terve vaim“. Üritus oli mõeldud 3.-5. klassidele ning algas neljapäeva õhtul kell 17.30 kogunemisega ja lõppes 31. jaanuari hommikul kell 8. Öökoolist võttis osa 25 õpilast. Selle eesmärgiks oli anda lastele võimalus omandada uusi teadmisi ja praktilisi oskusi, ööbiti koolimajas ning pandi ennast proovile erinevates väljakutsetes. Öökool koosnes erinevatest töötubadest. Ürituse juhatas sisse õpetaja Ann Valang oma põnevate liikumismängudega. Õpilastel oli suurepärane võimalus osa saada huvijuht Sille Kautlenbachi eestvedamisel teatritunnist, mis võimaldas kogeda, kuidas nukule „hinge sisse puhumine“ rikastas õpilaste vaimset ja hingelist maailma.

Lisaks tutvustasid kooli kokad õpilastele tervislikku toiduvalikut ning ühiselt valmistati juurja puuviljavaagen, mis tuli igati värviline ja mitmekülgne. Edasi liikusid õpilased nuputamise töötuppa õpetaja Külli Libliku eestvedamisel. Selles töötoas leidsid lapsed end proovile pa-

nemas loodusvaldkonna teemadel. Pärast teadmiste kontrolli suundusid lapsed koolimajja õpetaja Sirje Kipsi eestvedamisel lõbusat majamängu mängima.

Vahva majamäng andis õpilastele toredaid teadmisi ning õpetusi inimese tervise, toitumise ja hügieeni kohta. Lisaks kontrollis majamäng õpilaste teadmisi koolimaja kohta.

Lõbusaid mänge ning erinevaid aktiivseid tegevusi oli koolimajas veelgi, näiteks peitusemäng pimedates kooliruumides, lauamängud, kaardimängud jne. Õhtu kõige oodatum osa oli üllatuskülaline, trikimeister Janell Ram. Trikimeister oli kaasa võtnud erinevaid kassikanga paelu, trikipulkasid, žongleerimisvahendeid ja mõned esemed mustkunstitrikkide tegemiseks.

Igal õpilasel oli võimalus trikimeistri abiga selgeks saada mõned trikid, mida hiljem koolis teistele eakaaslastele õpetada.

Toimus ka ühine filmivaatamine. Õpilaste soovil vaatasime multifilmi „Lõvikuningas“. Peale filmi vaatamist algas öörahu, mida aga polnud kerge tagada, sest nalja ja elevust oli ülearugi.

31. jaanuari hommikul ärkasid lapsed koos äratuskellaga, hommikuvõimlemisega ja jooksuga võimlas õpetaja Reet Metsa eestvedamisel. Õpilased jäid õppeprogrammiga väga rahule.

Sellised ühised üritused loovad kooliperes ühtset meie-tunnet.

Täname siinkohal kooliperet ja lapsevanemaid, kes olid abiks öökooli korraldamisel.

31. jaanuaril lõppes Kabala lasteaias kinonädal “Maša ja karu”. Neli päeva järjest käisid lapsed mõisasaalis kinos. Õpiti järjekorras ootamist, rahulikult filmi vaatamist ning vaikselt (tervislike) snäkkide söömist.

Kinonädala lõpetuseks toimus moedemonstratsioon “Maša ja karu”. Iga laps sai ennast tutvustada ja esitleda. Peo lõpetas ühine tantsuring ning Maša disko.

1. veebruaril käisid RetlaKabala kooli kodutütred PROTO avastustehases, töötoaks oli allveelaevade meisterdamine ja katsetamine.

14. veebruaril toimus Retla õppehoones traditsiooniline sõbrapäeva laat. Sõbrapäeva puhul on ilusaks kombeks kinkida oma sõbrale kas isetehtud kaart või väike meene. Paraku pole kõigil seda aega kusagilt võtta, et ise midagi valmistada ja nüüd oli kõigil sõpradel hea võimalus tulla laadale ning leida sealt südamega tehtud kingitusi nii väikestele kui suurtele sõpradele.

Sõbrapäeva laada raames said põhikooli õpilased müüa omavalmistatud küpsetisi ja kaarte kaasõpilastele ning koolitöötajatele. Ürituse eesmärgiks oli propageerida ettevõtlikku mõtlemist, heategevuslikkust ning toodete isevalmistamist.

Sõbrapäeva nädalasse mahtus Kabala õppehoones veel ühislaulmine saalis, sõbrapiltide tegemine, külaliste võõrustamine, Kendama kuninga valimine, koostöömängud ja sõbralikud võistlused, seltskonnatantsude

tantsimine, kõige sõbralikuma poisi ja tüdruku valimine, sõbrapostkastide avamine.

Vabariigi aastapäev on oluline meie kõigi jaoks. Et rahvuspüha oleks midagi enamat, korraldas Retla-Kabala kool 21. veebruaril Oisus rongkäigu, millest võttis osa kogu koolipere. Pärast pidulikku sõnavõttu Oisus oleva isamaa vabaduse eest langenute mälestusmärgi juures, suundusid lasteaiad jalutuskäigule lähipiirkonda. Koolipere võttis suuna bussiga Väätsa rabasse. Kuna vastlapäev jäi seekord vaheaega, siis ühildati matk sellega.

Loodusmatka käigus hoiti au sees tervislikke eluviise, õpiti üheskoos loodust märkama ja looduses käituma. Lisaks said õpilased uusi teadmisi rabas kasvavate puude ja kääbuspõõsaste ehk puhmaste kohta. Liike määrati raagus okste järgi. See andis teadmisi nende liikide tunnustest ja omadustest, näiteks mida kasutada ravimtaimena, millest saab väärtuslikku puitu. Kooliperega tõdesime, et elurikkust õpitakse tundma läbi rabalooduse tundmise.

Edasi liikus koolipere lõkkeplatsile, kus neid ootas soe hernesupp ja magus vastlakukkel. Kõhud täis, sõitis koolipere tagasi koolimajja. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et matkasellid jõudsid enne vihma Väätsa rabamatkale ja jõuti matkarada edukalt läbida. Rahulikus tempos matk oli sobilik kõigile osalejatele.

Sille Kautlenbach

Retla-Kabala kooli huvijuht

14-aastane tütarlaps korraldas suurejoonelise tantsuvõistluse VÄNTS 4. veebruaril pakkus Väätsa põhikool Türi kultuurikeskuses suurejoonelise tantsulise vaatemängu.

Esmakordselt kooli ajaloos toimus kõiki vanuseklasse ja õpetajaid kaasates kooli tantsuvõistlus VÄNTS. Nimi Vänts tuleb peakorraldaja Laura Länkuri sõnutsi sõnade Väätsa ja tants liitmisest.

Laura on Väätsa põhikooli 8. klassi tütarlaps ja tantsuvõistluse näol oli tegemist tema loovtööga. Nimelt on loovtöö alates 2013/2014. õppeaastast põhikooli lõpetamise tingimuseks ja selle eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust.

Seda viimast Laura kohe kindlasti sai. „Ma kuulan iga päev väga palju muusikat ja muusika on see, mille läbi sünnib tants. Nii tuligi mul mõte korraldada enda koolile tantsuvõistlus. Väätsa põhikoolil polnud veel ühtegi tantsuga seotud üritust ja see oli minu arvates parim idee,“ kirjeldab Laura oma ettevõtmise sünnilugu.

Laura loovtöö ehk tantsuvõistluse korraldamise juhendajaks sai Monika Kirss, kes on ühtlasi tema

klassijuhataja, rahvatantsuõpetaja ja üks eelmise aasta maakonna laulu- ja tantsupeo peakorraldajatest. Ühe 14-aastase lapse jaoks oli sellises mastaabis sündmuse korraldamine tohutu väljakutse, aga Väätsa põhikooli direktori kohusetäitja Anneli Mandi sõnul sai Laura selle võimatuna näiva ülesandega suurepäraselt hakkama ja avaldas lootust, et ehk saab sellest Väätsa põhikooli jaoks uus traditsioon.

Ka Väätsa põhikooli huvijuhil Kelly Saatmannil jagus Laura kohta vaid kiidusõnu. „Laura oli ürituse ettevalmistustes väga detailne ja põhjalik. Ürituse humoorikas ja julge läbiviimine koos kaasõhtujuhiga oli kirsiks tordil. Tean, kui palju tööd on kõige selle taga ja näha kõike kaunilt võrratuks õhtuks kokku sulamas, teeb suurt rõõmu.

Olen Laura üle väga uhke,“ sõnas Saatmann.

Väga suureks abiks oli Laurale tema loovtöö juhendaja Monika Kirss, kellega koos asjad läbi mõeldi ning tegutsema asuti. „Laura on ikka metsikult tubli ja sai väga suure tööga suurepäraselt hakkama,“ oli juhendaja Monika kommentaar Laura kohta.

Laura ise tunneb, et tegelikult oli tal tantsuvõistluse korraldamisel väga palju abilisi. Eriliselt tõi ta lisaks juhendaja Monika Kirsile, õpetaja Airi Jakobson-Männikule ja huvijuht Kelly Saatmannile tänusõnadega esile oma lähedasi (ema, õde ja vanaema), õhtujuhti Kevin Kerki, Eve Heerot Järva Teatajast, Eda Leotootsi AS Kumast jpt. „Ma olen saanud tohutult suure kogemuse,“ ütles Laura. „Õppisin selle tantsuvõistluse korraldamise käigus suhtlemisoskuse olulisust, planeerimist, teiste kaasamist, eelarve koostamist ja rahade liikumist, sponsorite otsimist ja läbirääkimiste oskust, abi vastu võtmist, aga ka isetegemise ja vastutamise oskust. Järgmise samalaadse ürituse oskaksin vast juba iseseisvalt ära korraldada,“ oli Laura veendunud.

Türi kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe sõnul oli tal suur rõõm, et Väätsa põhikooli tantsupidu just nende majas toimus ja avaldas lootust, et saab juba järgmisel aastal jälle sellist tantsurahvast ja suurepärast esinejatehulka võõrustada. „Kõrvaltvaatajana jagub mul korraldajatele vaid kiidusõnu. Väga

hästi tehtud!“ sõnas Välimäe.

Monika Kirss ütles ka seda, et tantsuvõistlusele järgnenud päev oli koolis emotsiooniderohke. Õpilased ja õpetajad vaatasid pilte ning jagasid muljeid. Üle kõige jäi kõlama soovmõte: „See tuleb ju järgmisel aastal jälle, onju? Me väga ootame juba!“ Üllatusesinejatena esinesid tantsuvõistlusel Helleverre Visselid kavaga „Patta Tagasi“, kava autor Monika Kirss; Kati spordiklubi Elisee rühma tantsijad kavaga ,,Minu Õnn“, kava autor Monika Kirss, juhendaja Katrin Särkinen; Väätsa põhikooli kolmanda klassi tüdrukud kavaga „Pime Õhtu“, kava autor Saara Eliise Sootla; Kati spordiklubi Elisee rühma tantsijad kavaga „Black Betty“, kava autor Miika Pihlak, juhendaja Katrin Särkinen.

Laura Länkur ja Väätsa põhikooli juhtkond tänavad südamest sponsoreid, kelleta see tantsuvõistlus toimuda ei oleks saanud. Samuti kuuluvad tänusõnad kõigile õpetajatele, kes oma õla ühel või teisel moel alla panid, ja kõigile õpilastele, kes tantsupõrandal olid. Teid oli palju! Aitäh!

TR

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700

Türi enne keskaega oletatava Alempoisi keskusena Türi varasemat ajalugu, sealhulgas ka kujunemislugu katab üsna paks saladusteloor – vaid üksikud kirjalikud allikad pärinevad 13.–14. sajandist, ülejäänud keskaja teisest poolest, 15.–16. sajandist, mil Türi kirikukihelkond, külad ja mõisad olid juba üsna välja kujunenud.

Veidi rohkem avab piirkonna ajalugu kunagise teedevõrgu analüüs - kõrvutatuna muidugi halduskeskuste ehk nendest hilisemal ajal, 15.–17. sajandist pärinevate andmetega.

Kõigi eelduste kohaselt on Türi olnud muinaskihelkonna ja ühtlasi ka ühest kihelkonnast koosneva Alempoisi (Alempos’i) halduslikuks ja vaimseks keskuseks.

Nii nagu Alempoisist endast (mida loeti Järvamaast eraldiseisvaks piirkonnaks veel kuni 15.–16. sajandini) arenes välja Türi kirikukihelkond, nii muutus vast ka Türi Alempoisi vaimsest keskusest Türi kihelkonnakeskuseks.

Kui paljude Eesti kihelkonnakirikute korral on oletatud, et nad on rajatud muinasaegsete kultuspaikade kohale, siis Türil on see ainsa paigana Eestis lausa ürikuliselt fikseeritud - 1686. aasta inkvisitsiooniprotokollis on selgelt öeldud, et kirik asub Nõiamäel (“... Noidiamegi oder Zauber berg ...”).

Alempoisist endast pärinevad varasemad teated 1241. aasta Taani Hindamisraamatust, kus seda on mainitud kui 400 adramaa suurust ühest kihelkonnast koosnevat maakonda.

Türi sai selle piirkonna keskuseks arvatavasti maastikulistest iseärasustest tingitud üle-eestilise tähtsusega suviste ühendusteede paiknemise tõttu.

Nimelt oli Türi ümbrus enne 13. sajandit ainus paik, mille kaudu pääses Põhja-Eestist (Revala ehk Tallinna kandist) suviti ilma

ülipikki soosildu tegemata Sakalamaale ehk praegusse Viljandi kanti.

Ainus looduslik võimalus sellise tee rajamiseks kerge vaevaga oli üle praeguse Konnaküla (varem Alevi või ka Väike-Särevere) Särevere suunas ja sealt edasi Kabala poole Viljandi sihis.

Revala kandist Türile pääses muinas- ja keskajal aga koguni kahte erinevat Revala-Sakala suvist maanteed pidi. Neist läänepoolsem viis Tallinna üle Lokuta, Kaisma, Änari, Piiumetsa, Vahastu (algselt Raasiku) ja Kuimetsa, idapoolsem aga üle Väätsa, Lõõla, Saarnakõrve (algselt Sootaga) ja Ardu. Need kaks Tallinna (Revala) teed lahknesid üksteisest Türi kiriku lähistel.

Praeguse Türi aladel ei kulgenud see tee enne 17. sajandit mitte mööda praeguseid Paide ja Viljandi maantee sihte, vaid märgatavalt ida poolt, kiriku idaküljelt ning hilisema paberivabriku (metsakombinaadi) kohalt.

Lisaks läbis Türit ka Sakalast Virumaale (Viljandist Rakvere suunas) viiv ainus põline suvine maantee. See lahknes Väätsa kaudu Tallinna viivast maanteest hilisema Soemäe maanteekõrtsi juures (kaasajal Paide tn 58) ning viis Virumaale üle Paide, Mäo, Vodja, Öötla ja Kareda (kus asus kuni 15. sajandini Järvamaa keskus). Nende tähtsate suviste maanteede lahknemiskohtade juurde Türi Alempoisi keskusena vast tekkiski.

Et Türi kihelkonnakirik (Villem Raami oletuste kohaselt pärineb praegune kivikirik umbes 1290. aastast) on tekkinud varasemate (maan)teede juurde, mitte aga vastupidi, näitab selgelt asjaolu, et kirik pole mitte suunatud ilmakaarte järgi, vaid varasemate teede järgi.

Tavaliselt ida-lääne suunas paiknev kirik lahkneb Türil sellest sihist koguni 13 kraadi jagu, samal ajal kui Wiedemanni tänavaga (kunagise põlismaantee

lõpuosaga) paikneb ta paralleelselt. Kõige selle juures tuleb arvestada, et ei Türi-VändraPärnu, Türi-Rapla ega ka Tallinna-Mäo-Põltsamaa maanteid tollal veel olemas ei olnud.

Lisaks on Türi ümbrust läbinud veel neljaski üle-eestilise tähtsusega põlismaantee – Revala-Sakala talvine maantee, mis keskajal oli kasutusel TallinnaViljandi-Riia peamise talimaanteena.

See kulges samuti läbi Väätsa, kuid ei läinud Türi suunas, vaid ületas Pärnu jõe veidi ida pool, hilisema Türi-Alliku mõisa vesiveskikohas (praegune Veskisilla motell). Sealt edasi kulges talimaantee üle hilisema Raudsilla talikõrtsikoha, Tori ja Mäeküla Taikse suunas.

See talimaantee (Tori kohal polnud see tee tõenäoliselt suviti läbitav) oli arvatavalt põhjuseks, miks Türi nimi on Toriks moondununa (või vastupidi?) üle kandunud ka sinna. On arvatud, et Türi (ja sellega koos siis ka Tori) nimi on algselt tähendanud viikingite jumal Thori, mida muinaseestlased kummardasid oletatavalt Taarana.

Kus asusid Türi ja lähiümbruse asustuskeskused (külad, mõisad, talud) 13. sajandil ja varem, saame ka üksnes oletada hilisema asustuse, ühendusteede ja alates 15.–16. sajandist säilinud kirjalike andmete järgi.

Seesugust küla täpsusega loendit, nagu Põhja-Eesti (Rävala, Harjumaa, Virumaa) puhul on 1241. aasta Taani Hindamisraamat, Järvamaa ega ka Alempoisi kohta meieni säilinud pole.

Tõenäoliselt oli Türi kandi suurem asustuskeskus (suurküla, võib-olla lisaks ka muinasmõis?) Türi-Allikul, millele mõisa hilisem saksakeelne nimi Allenküll - kaasaja kirjaviisis Aleküla - viitab. On tõenäoline, et see nimi on seotud ka Alempoisi kui muinaskihelkonna (muinasmaakonna) enda nimega, aga

selgusetuks jääb, kumb kummale võib olla nime andnud (kas algne küla kogu kihelkonnale või kihelkonna suurim küla on saanud nime kihelkonna järgi).

Kui kiriku juures oli oletatavalt Alempoisi vaimne keskus, siis majanduslik keskus oli oletatavalt Alekülas/Türi-Allikul.

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Tõenäoliselt oli muinasküla olemas ka Lokutal (kaasajal Kaare tn idapoolne ots) ning võib-olla eraldiseisev küla (või muinasmõis) ka Lokuta mõisa kohal kilomeeter põhja pool.

Väike Türi külake võis arvatavasti olla ka kiriku lõunaküljel (kaasajal Kevade tn kandis)

nagu 16.–18. sajandilgi ning midagi (mõned talud?) vast ka Konnaküla/Alevi/Väike-Särevere voorel, hilisema Särevere vakusekeskuse Särevere mõisa veski kohal. Särevere mõisa kohal, juba lõuna pool Türit, oli arvatavasti samuti mingi suurem põlisküla.

VALDO PRAUST

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

6

tunnustus

Järvamaa vapimärgi omanik Kaia Iva.

Tegijad on Jüri Lai, Türi OTT, Käru alevik ja Konna rahvas

Helje Mets

Kaia Iva sai Järvamaa vapimärgi 21. veebruaril toimus Türi kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud pidulik kontsertaktus “Põlvest põlve”, kus Järvamaa omavalitsuste liidu esimees Priit Värk andis Kaia Ivale üle Järvamaa vapimärgi.

Järvamaa vapimärk antakse isikule Järva maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks.

Alates töötamisest õpetaja ja õppealajuhatajana Türil on Kaia Iva olnud alati arukas ja konstruktiivne kaasamõtleja kohaliku arengu küsimustes, aktiivne kogukonnaliige ning eestvedaja. Ta oli aastail 2002–2005 Türi linnapea ja on järgnevatel aastatel olnud valitud kõigisse Türi vallavolikogu koosseisudesse. Aastatel 2007–2011 oli ta XI Riigikogu liige ja 2011–2015 XII riigikogu liige. Alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli ta sotsiaalkaitseminister Jüri Ratase esimeses valitsuses.

Kaia Iva on nii oma vabatahtlikus kogukonnatöös kui ametialastes tegevustes ning rahva esindajana riigikogus pidanud silmas nii Türi valla kui kogu Järvamaa huvisid, seisnud siinsete inimeste jaoks oluliste otsuste tegemise eest riigikogus ja sotsiaalkaitseministrina.

Ta on aidanud leida nii infot kui võimalusi erinevate Järvamaa jaoks oluliste projektide elluviimiseks, julgustanud ja võimestanud kohalike omavalitsuste arengut ja elanike heaolu toetavaid tegevusi.

Hiljutise näitena saab esile tõsta tema algatusel, aktiivsel osalemisel ning kaasabil Järvamaale toodud riigiameti töökohti ning nõu ja abi omavalitsustele sotsiaalteenuste arendamisel. Kaia Iva on eeskujuks oma töökusega, oskusega teha koostööd ning olla innustajaks.

Tõelise Järvamaa patrioodina on ta avalikkusele tutvustanud mitmeid Järvamaa häid praktikaid ning algatusi, tõstes sellega Järvamaa mainet ning tunnustades kohalikke tegijaid.

Aastal 2019 sai Kaia Iva Tallinna ülikooli sajandi vilistlase tiitli olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse.

2007. aastal pälvis ta Türi valla kuldse aumärgi.

Palju õnne, Kaia Iva!

President tunnustas Türi valla inimesi Eesti Vabariik tänab ja tunnustab riiklike teenetemärkidega inimesi, kes oma tegevusega hoiavad ja edendavad iseseisvat Eesti riiki.

Türi vallast said tunnustuse: Ago Pajur - ajaloolane, Tartu ülikooli õppejõud. Tegelenud peamiselt kahe ilmasõja vahelise Eesti Vabariigi ajaloo uurimisega. Avaldanud mitu kooliõpikut. Vabariigi Presidendi otsusega antud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Kaarel Aluoja - hariduse ja kohaliku elu edendaja Järvamaal. Järvamaa Laupa kooli direktor, ajaloo-uurija, kes on muuhulgas uurinud inimsusevastaseid kuritegusid Järvamaal. Eelmisel aastal ilmus Kaarel Aluoja toimetamisel küüditamisteemaline raamat „Ära. 34. Järvamaa pere Siberi-tee“. Vabariigi Presidendi otsusega antud Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Paavo Kivine - spordiajakirjanik ja kirjastaja. Pikaajaline spordiajakirjanik ning spordiajaloo uurija ja tutvustaja. Ausa spordi eestkõneleja. Vabariigi Presidendi otsusega antud Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Tanel Tuuleveski - alpinist ja polaarrändur, kes on mägironijana tõusnud kahe kaheksatuhandelise mäe tippu (2010. aastal tõusis ta Cho Oyu mäetippu ja 2011. Mount Everesti tippu). Retklejana jõudnud esimese eestlasena lõunapoolusele. Ettevõtmisega toetas Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi. Vabariigi Presidendi otsusega antud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Toomas Lasmann - dubleerija. Aastakümnete jooksul lugenud eestikeelset teksti peale paljudele filmidele ja seriaalidele. Vabariigi Presidendi otsusega antud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Palju õnne kõigile asjaosalistele!

20. veebruari õhtul Türi kultuurikeskuses toimunud Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kuulutati välja Türi valla aasta tegu, aasta tegija ja aasta küla.

Aasta tegu 2019 on Türi OTT, aasta tegija 2019 Jüri Lai, aasta küla 2019 Käru alevik ja välja anti ka rohelise teo eripreemia, mille said Konna rahva roheteod 2019.

Türi valla aasta tegu 2019 on Türi OTT. Möödunud aasta augustis käivitus Maarja Brause ja Pille Marrandi eestvedamisel kogukonnaalgatus Türi OTT ehk liikumine otse tootjalt tarbijale.

Kohalikul tasandil kasvatatud toit ja väiksem ökoloogiline jalajälg sobib hästi Türi kui rohelise valla põhimõtetega ning toetab tegusate inimeste ettevõtlikkust.

Türi valla tegija 2019 on Jüri Lai. Jüri Lai on Türi vallale tublisti tuntust toonud läbi osalemise erinevatel künnivõistlustel nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil. Möödunud aastal Kehtnas toimunud Eesti künnimeistrivõistlustel saavutas Jüri Lai meistrite klassis pöördadral oma kolmeteistkümnenda meistritiitli ning tiitlivõit andis talle võimaluse osaleda 67. künni maailmameistrivõistlustel Venemaal.

Eelmise aasta augustikuu lõpus esindas Jüri Lai Eestit ka Ameerikas toimunud maailmameistri-

võistlustel, kus ta saavutas tubli üheteistkümnenda koha.

Türi valla aasta küla 2019 on Käru alevik.

Käru on kokkuhoidev kogukond, mis järjekindlalt ajab oma asja. Pikaajalisteks traditsioonideks on emadepäeva tähistamine, südamekuu üritused, küüditatute mälestuspäev, jaanipäevad ja Käru järvepäev.

Möödunud aastal korraldasid kohalikud Balti keti 30. aastapäeva tähistamise koos Balti keti taaslavastamisega. Mööda ei saa vaadata ka Kerro pereklubist, mis tegutseb juba aastast 1977 ning tänaseni käiakse koos igal teisel kuul.

Lisaks anti välja rohelise teo eripreemia, milleks on Konna rahva roheteod 2019.

Türi kogukonnaselts on võtnud eest vedada kestliku elustiili edendamise Türi vallas. Möödunud aastal korraldas Konna rahvas piirkonnale olulise mõtteviisifestivali Rohevest, kus sai kuulata huvitavaid ja harivaid loenguid, osaleda töötubades ning nautida kontserte.

Kestliku mõtteviisi juurutamiseks noorte seas korraldas Konna rahvas suvise keskkonnateadliku lastelaagri, eeskuju näidatakse taaskasutuspäevade ja talgutega, oskusi jagatakse lahkesti kõikidele huvilistele ning Konna-maja pakub ulualust ka Noortele Kotkastele.

Piduliku kontsert-aktuse

Eelmisel nädalal toimus Türi OTT vaatamata mahasadanud lumele, kauplejad olid kenasti kohal. Oma tagavarasid said täiendada ka korraldajad Pille Marrandi ja Maarja Brause.

Teet Reier „Pesapuu”, mille lavastas Pille Paal, tõid lavale Türi lasteaia Türi-Alliku maja lapsed. Kaastegevad olid tantsurühmad Riikar ja Mõnusad, Türi poistekoor Tiiu Schütsi juhendamisel ning Kati spordiklubi emade tantsurühm

Tulilinnud Katrin Särkineni juhendamisel.

Suur tänu Türi kultuurikeskuse meeskonnale, kes lavastuse ühtsesse tervikusse põimis ja peo kõigile meeldejäävaks tegi!

TR

Järvamaa kultuuripärl särab Türi vallas 7. veebruaril tunnustati Paide muusika- ja teatrimajas Järvamaa kultuuritegijaid ning jagati preemiaid erinevates kategooriates.

Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripärl 2019 preemia anti üle Ants Oidekivile.

Ants Oidekivi on orkester TÜRI dirigendi ja Türi muusikakooli õpetaja. Ta õppis Tallinna riiklikus konservatooriumis muusikapedagoogika erialal klarneti lisaerialaga ja lõpetas konservatooriumi kiitusega.

Seejärel asus Ants Oidekivi elama Järvamaale ja tööle muusikaõpetajana Aravete keskkoolis. Sealt siirdus ta juba tööle Soome (Vehkalahtis, Haminas, Kotkas), tegutsedes jätkuvalt muusikaõpetajana. Tagasi Eestis, alustas Ants Oidekivi 1995. aastal tööd Türi muusikakoolis puhkpilliõpetajana ja seal töötab ta tänaseni.

Ants Oidekivi on pannud aluse Türi muusikakooli klarneti- ja saksofonikoolile ning koostanud pilliõpetuse ainekavad.

Samuti on ta jätkanud puhkpilliorkestri traditsiooni hoidmist ning arendamist orkester TÜRI

loomisega 2001. aastal, kus suur osa mängijatest on tema enda õpilased.

Alates muusikakooli kolimisest 2008. aastal oma uude majja, moodustas ta muusikakooli väikeste laste sümfoniettorkestri, et nooremate klasside õpilaste koosmänguoskusi arendada ja mängulusti pakkuda. Nii mängivadki kõik juba esmase pillimänguoskuse omandanud õpilased orkestris MINI-SÜMF ja vanemate klasside mängijad orkestris TÜRI. Ants on ka Türi muusikakooli keelpilliorkestri ja 2018. aasta algul loodud Türi-Koeru noorteorkestri eestvedaja ja dirigent. Käesoleval õppeaastal on ta Türi muusikakoolis uuendusliku vaskpille tutvustava grupiõppel põhineva projekti „3 ven-

tiili“ eestvedaja.

Ants Oidekivi õpilased on läbi aastate olnud aktiivsed osalejad erinevatel siseriiklikel konkurssidel ja saavutanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel Rootsis ja Horvaatias. Ants Oidekivi on väga hinnatud ja oma õpilaste seas ka väga populaarne õpetaja. Tema õpetatavate erialade jätkusuutlikkust näitab seegi, et tema õpilastest on läinud pillimängu edasi õppima mitmed muusikud, kes tegutsevad täna aktiivselt muusikavaldkonnas.

Ants Oidekivi pole tuntud ja hinnatud üksnes „omal maal“.

Laiemat tuntust tõi Ants Oidekivile võimalus dirigeerida 2009. aasta üldlaulupeol Tallinnas puhkpilliorkestreid.

Ta on igal aastal dirigendiks ka Järvamaa laulupidudel ning osaleb oma orkestriga erinevatel Türi valla, Järvamaa ning muudel üle-eestilistel üritustel.

Laulupeorongkäikudes leiab orkester TÜRI ikka ja jälle rivi alguses.

Tema kaasabil sai alguse kohe pärast orkester TÜRI loomist ka puhkpillinädalate traditsioon, mille peadirigendiks on olnud

enamus kordadel Bjørn Morten Kjœrnes Norrast ja teiseks dirigendiks Ants Oidekivi ise.

Ants Oidekivil on oluline roll nii Türi valla kui kogu Järvamaa kultuuri- ja hariduselu edendamisel ja väärib kindlasti oma aastakümnete pikkuse tulemusliku töö eest kultuuripärli tiitlit.

Kultuuripärli preemiale esitas Ants Oidekivi Kaarel Aluoja.

Türi vallast olid Järvamaa omavalitsuste liidu kultuuripreemiale nomineeritud Tiiu Vellama, Tea Saar, 2019. aasta Järvamaa laulu- ja tantsupeo „Ma mõtlen, et…” loomemeeskond koosseisus Monika Kirss, Meelis Välimäe ja Meelika Mikson.

Nomineeritute seas oli ka Türi ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Anne Toomistu, kellest sai ka Järvamaa kultuuriedendaja preemia laureaat.

Parima kollektiivi preemiale esitati Türi vallast Türi kammernaiskoor ja Oisu segakoor OiReTa. Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi kultuuripärl 2019 preemiale oli Türilt esitatud ka Margus Tiitsmaa.

Palju õnne kõigile asjaosalistele!

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

7

sport/reklaam

Liigume koos kevadesse Türi spordiklubide liit kutsus kõiki osalema 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva matkal, kus üheskoos läbiti viie kilomeetri pikkune Türi linnajooksu uus rada. Tegemist on rajaga, mis läbitakse 27. septembril Paide-Türi rahvajooksul Kirna-Türi distantsi asemel. See oli esmakordne võimalus rajaga tutvuda.

Ilm oli suurepärane ja kohale oli tulnud lausa 253 inimest. Sõideti jalgratastega, joosti, matkati ja sõideti kärudega. Üks osaleja läbis raja kaherattalise mootorsõidukiga koos matkalistega samas tempos.

Türi vallas elavad väga aktiivsed inimesed ja Türi spordiklubide liit soovib pakkuda teile veel toredaid liikumisüritusi. Juba 3. märtsil alustas kaheetapiline liikumissari Liikudes kevadesse.

Sarja teine etapp toimub 17. märtsil, koguneme kell 11 Türi kultuurikeskuse juures. Lisaks eeltoodule toimub naistepäeval, 8. märtsil koostöös Türi ujulaga Veepidu 2020, kus külalistreener Marina Melnikova teeb lõbusa ja kaasahaarava vesiaeroobika, mis on veidi teistmoodi kui tavatreeningud.

Registreerida tuleb vesiaeroobikasse hiljemalt 6. märtsil, kohtade arv on piiratud.

Sellega veel märtsikuu ei lõppe, sest juba 22. märtsil astume

Maadlejad võitsid medaleid Viljandis toimusid Eesti noorte, kuni 15aastaste meistrivõistlused vaba-, kreeka-rooma ja naistemaadluses.

Osalemas oli 150-180 noort. Türi spordikooli esindas Karl Lehis, kes osales nii vaba- kui ka kreeka-rooma maadluses, kus vabamaadluses võitis ta seitsme osaleja hulgas hõbemedali ning kreeka-rooma maadluses tosina osaleja hulgas kuldmedali.

Samuti jõudis medalivõiduni Mikk Martsepp, kes võitis hõbemedali. Esimest korda osalesid meistrivõistlustel Tristjan Luik, Marten Kaljur, Birgit Vestung ja Üllas Närripä, kes maadlesid samuti südikalt.

Koeru treeningrühma noored võitsid ühe kuldmedali ja ühe pronksmedali.

Eelmisel aastal saadi selles vanuseklassis ainult üks pronksmedal.

Edasiminek on silmnähtav. Kahe nädala pärast on maadlejad taas võistlustules, seekord Põlvas kuni 17aastaste Eesti meistrivõistlustel.

TR

koos kevadesse ja teeme liikumisürituse Matk kevades. Koguneme taas kell 11 Türi kultuurikeskuse juures, et üheskoos võtta vastu kevad. Distantsi saab iga osaleja ise valida ning liikumisvahendiks võib valida jooksmise, matkamise, rattaga sõidu või pisemad pereliikmed lausa kärudes istumise. Liigume koos kevadesse!

Liisa Gritšenko

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Järva talimängud võitis Türi vald 14.-15. veebruaril toimusid Järvamaa talimängud, kus olid kavas ujumine, male, kabe, lauatennis, mälumäng, korvpall ja juhtide mitmevõistlus.

Türi valla võistkonna moodustasid 74 sportlast, kes tulid

erinevatest Türi valla küladest ja alevitest - Türi, Rassi, Oisu, Väätsa, Käru, Särevere, Laupa jne.

Türi valla võistlejad tõid ühiselt kolm alavõitu: ujumises, males ja mälumängus. Teine koht saavutati korvpallis, lauatenni-

ses ja kabes.

Pipi-Liis Siemann ja Elari Hiis tõid Türi vallale samuti hea esinemisega maksimumpunktid. Türi valla esindajad viisid koju 61 medalit: 16 kuldmedalit, 31 hõbemedalit

ja 14 pronksmedalit. Üldarvestuses võitis Türi vald 27 punktiga, teine oli Järva vald 25 punktiga ja kolmas Paide linn 15,5 punktiga.

Järgmised talimängud toimuvad 2022. aastal Türil.

Valla talvemängudel juhib Särevere 23. veebruaril peeti Väätsal Türi valla külade talimängude teine etapp, kus pidid olema kavas talialad, kuid lume puudusel korraldati köievedu, kepphobuste takistusrada, sõudeergomeetril sõudmine, noolevise ja üllatusalana Väätsa kaardist pusle panemine.

Köieveos ja sõudmises viis alavõidud koju Särevere, nooleviskes ja takistusjooksus aga Oisu. Üllatusalas pani kõige kiiremini Väätsa kaardi kokku Laupa. Teisel etapil tehtud tulemusi saab vaadata Türi spordiklubide liidu kodulehel: https://www.tskl. ee/spordikalender-2020-2/

SPORDISÜNDMUSED MÄRTS 5.03 kell 18 Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus Kabala rahvamajas. Info: Mati Roosma 5340 4470 6.03 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoones. Info: Aime Laidla 5661 6024 7.03 esiliiga IMsport mäng Väätsa tervisekompleksis. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 9.03 kell 16 Järvamaa kergejõustiku mitmevõistluse MV Säreveres.

Info: Veiko Valang 550 7576 14.03 kell 10 Türi valla lahtine koroona segapaarismängu MV Türi linna võimlas. Info: Kalju Mägi 5341 3643 15.03 kell 11 VIII Türi valla külade talimängud III etapp Oisus. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464

Üldarvestuses on pärast teist etappi liidriks tõusnud Särevere 213 punktiga ja teisele kohale langes Käru 211 punktiga. Kolmandal kohal on Põikva 204 punktiga ja tugeva tõusu kuuendalt kohalt neljandaks tegi Oisu 201 punktiga. Kahe etapi kokkuvõttes on osalenud võistlustel

15 Türi valla küla.

Järgmine etapp toimub 15. märtsil kell 11 Oisus, kus on kavas orienteerumine (õues), mälumäng, koroona, nips ja üllatusala.

Kuna seis on sel aastal väga tasavägine, siis otsustavaks on viimane etapp.

17.03 kell 18 matk Liikudes kevadesse 2. Kogunemine Türi kultuurimaja juures. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464 22.03 kell 11 liikumisüritus Matk kevadesse. Kogunemine Türi kultuurimaja ees. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464 APRILL 1.04 kell 9.30 Järvamaa koolinoorte talvised MV (U14,U16,U18,U20) Paide E-Piima spordihoone. Info: Veiko Valang 550 7576 2.04 kell 18 Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus Kabala rahvamajas. Info: Mati Roosma 5340 4470 3.04 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoones. Info: Aime Laidla 5661 6024 14.04 kell 21 öine orienteerumine „Öökulli lend 2020” Paides. Info: Paul Poopuu 505 2240 16.04 kell 18 tervisespordipäev „Sinu sammud loevad“ Kabala ümbruses. Info: Heli Martin 523 7398

5., 12., 19. ja 26. märtsil

Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine prillitellijale visiit TASUTA! KÕIK PRILLIRAAMID-JA KLAASID -30% Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

8

Türi vald Türi valla üldplaneering

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Õpetajad kohtusid talveseminaril

Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek.

Türi valla üldplaneeringu koostamise käigus on valminud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Türi valla üldplaneering hõlmab kogu valla territooriumi suurusega 1008 ruutkilomeetrit.

Türi valla üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Türi valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning alade kasutus- ja ehitustingimuste määramine, luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Prioriteediks on elanikele turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning mitmekülgsete teenuste võimaluste tagamine.

Võrreldes varasemate planeeringutega on suund asustuse tihendamisele, tiheasustusalade vähendamisele ning arengu suunamiseks mitmekülgse maakasutuse võimaldamisele. Arvestades, et hetkel kehtib Türi valla territooriumil kolm erinevat üldplaneeringut, ühtlustab uus üldplaneering erinevate piirkondade alade kasutus- ja ehitustingimusi ning annab arenguks ühesugused suunad.

Selleks, et kõigil oleks võimalik üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga tutvuda ja arvamust avaldada, korraldatakse avalik väljapanek 23.03.-23.04.2020.

Avaliku väljapaneku perioodi jooksul on igal isikul õigus esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamusi e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee või aadressil Kohtu tn 2, Türi linn, 72213, Türi vald. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogi „Ehitus, planeerimine“ alamkataloogis „Üldplaneeringu koostamine“ ja Türi raamatukogu struktuuriüksustes: • Türi raamatukogus (Kohtu tn 2, Türi linn); • Käru raamatukogus (Viljandi mnt 17, Käru alevik); • Väätsa raamatukogus (Kooli tn 12, Väätsa alevik); • Oisu raamatukogus (Retla tee 1, Oisu alevik); • Kabala raamatukogus (Sauna tn 2, Kabala küla).

Samuti on võimalik üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga seotud materjalide ja informatsiooniga tutvuda Türi vallavalitsuse majandusosakonnas selle tööajal (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2; kontaktisik avaliku ruumi spetsialist Marje Pärn, e-post marje. parn@tyri.ee, tel 5333 0476).

45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu korraldatakse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud.

Täpsemad arutelude toimumise kohad ja ajad avaldatakse edaspidi Türi valla veebilehel, Järva Teatajas ja aprillikuu Türi Rahvalehes.

Türi vallavalitsus

Teadaanded Alates 16.03 on Türi vallavalitsuses valdavalt kasutuses mobiiltelefonid. Lauatelefonidest jäävad kasutusele kaks numbrit: teabespetsialist 384 8200 ja vallasekretäri abi 384 8201.

Kõikide ametnike kontaktnumbrid on saadaval meie kodulehel kontaktide all. https://www.tyri.ee/vallavalitsus 1. märtsist muutus olmejäätmeveo teenuse osutaja ja olmejäätmeveo teenuse osutamist alustas Türi vallas Eesti Keskkonnateenused AS. Info: Janelle Leenurm, ehitus- ja keskkonnaspetsialist, janelle.leenurm@tyri.ee, tel 522 7326 Puuetega inimeste eluasemete kohandamine Riigi tugiteenuste keskus avas 21. jaanuaril 2020 „Puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine” kolmanda taotlusvooru.

Avaldusi kohanduse saamiseks võetakse vastu 9. märtsini 2020.

Info: Astrit Ujok, sotsiaaltööspetsialist tel 5322 5674.

EAKATE ÕIGUSABI TÜRIL: kuni 31. maini aadressil Viljandi tn 4 Türi eakate tegevuskeskuses

16. märts, 6. aprill, 20. aprill, 4. mai, 18. mai, 1. juuni alates augustist – Türi vallavalitsuse hoones Kohtu 2

24. august, 7. september, 21. september, 5. oktoober, 29. oktoober, 9. november, 23. november, 7. detsember Vajadusel teave tel 504 7330 – Eha Pehk

www.puurvesi.ee Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

puurvesi

Türi vallavalitsuse ja Türi ühisgümnaasiumi koostöös sai 26. veebruaril teoks koolitusseminar „Toetav suhtlemine“. Seminaril osales 135 Türi valla üldhariduskoolide pedagoogi. Talveseminar jätkas 2018. aasta jaanuaris alanud õpiürituste sarja, mille eesmärk on viia valla koolide pedagoogid ühisesse mõtteruumi ning toetada õppeasutuste arengut ja kaasaegse õpikäsituse elluviimist. Ühendatud õppimine on parim tee, kuidas terviksüsteemid saavad edeneda ja edenemist jätkata. Seminari viis läbi psühholoog Tõnu Lehtsaar Tartu ülikoolist.

Talveseminari teema sündis elust enesest. Kõik inimesed vajavad oma tööle tagasisidet. Eriti palju antakse ja saadakse tagasisidet koolis – õpetajalt õpilasele ja lapsevanemale, koolijuhilt õpetajale, koolipidajalt koolijuhile jne. Tagasiside andmine ei ole lihtne ülesanne, sest see ei pruugi alati olla positiivne ja vastuvõtjale meelepärane.

Tagasiside on kellegi informatsioon kellegi soorituse, isiku

või käitumise kohta. Tagasiside puhul on oluline jälgida, et see ei läheks isiklikuks, vastasel juhul on loodud soodus pinnas konflikti tekkeks.

Tagasiside võib olla positiivne, väljendades tunnustust ja toetades edasiliikumist valitud suunas või negatiivne, sisaldades kriitikat ja püüdes käitumist ja/ või sooritust korrigeerida. Tagasiside peab olema aus, adekvaatne ja konstruktiivne, hindama osapoolte kogemust.

Tagasisidel on oma võlud, aga samuti ka valud. Uuringud on näidanud, et asutustes, kus antakse tagasisidet, on suurem rahulolu suhetega. Adekvaatne, põhjendatud ja õigeaegne tagasiside parandab sooritust, aitab vigu vältida ja mõjub motiveerivalt, samuti väljendab tagasiside hoolivust ja suurendab sidusust.

Laste sooritusele tagasiside andmisel on tähtis neid kuulata.

Samuti on oluline selgeks teha, mida me soorituselt ootame, millist muutust soovime. Tagasiside muutub efektiivseks, kui teisele poolele on teada võimali-

kud tagajärjed.

Tagasiside puudutab meie enesehinnangut, võib pingestada suhteid ega pruugi vastata ootustele. Kõige raskem on vastu võtta mitteadekvaatset negatiivset tagasisidet.

Kuidas tagasisidega toime tulla? Kõige olulisem on meeles pidada, et inimene ja tema sooritus on kaks iseasja. Kui antakse negatiivset tagasisidet, siis mitte inimese, vaid tema soorituse või käitumise kohta. Võimekus ühes valdkonnas ei pea tähendama võimetust teises valdkonnas ja vastupidi. Negatiivse tagasiside saanu ei tohiks jääda üksi – ta peaks leidma võimaluse sellest rääkida (tagasiside andjaga, teiste oluliste inimestega). Ja veel – elu läheb edasi hoolimata negatiivsest tagasisidest. Võidavad need, kes suudavad sellest õppida.

Tagasiside andmisel on oma põhimõtted. Kui soovitakse anda adekvaatset tagasisidet, tuleb neist kinni pidada. Tagasisideks tuleb valida sobiv aeg ja koht.

Tagasiside peab tuginema fakti-

del, sooritusele antud hinnangut tuleb argumenteerida. Tagasiside peab olema selle vastuvõtjale arusaadav. Tagasiside andja peab teadma, miks ta seda teeb, ning hoidma kirjelduse hinnangust lahus.

Oma sõnade kinnituseks näitas lektor filmilõike, mille abil selgitati, kuidas on õige teatud olukorras käituda ja keerukaid probleeme lahendada, samuti tõi lektor hulganisti elulisi näiteid, kuidas inimesed ühes või teises situatsioonis käituvad. Seminaril osalejad said oma mõtteid ja seisukohti väljendada rühmaaruteludes.

Talveseminaril saadud teadmised toetavad koolijuhte ja õpetajaid nende igapäevatöös, millest suure osa moodustab suhtlemine. Oluline on meeles pidada, et tagasiside andmine on eluterve organisatsiooni tunnus.

Aitäh Türi ühisgümnaasiumi perele abi eest talveseminari korraldamisel! Järgmine Türi valla koolide ühine õpiüritus, koostööpäev, saab teoks 11. juunil.

27. veebruaril, võttis Türi vallavolikogu vastu Türi valla 2020. aasta eelarve, mille maht on 25 879 501 eurot.

Põhitegevuse tulud on 16,9 miljonit ja põhitegevuse kulud 15,8 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem on 1,1 miljonit, mis on piisav laenu teenindamiseks.

Laenu tagasimaksed 2020. aastal on kaheksasada viiskümmend tuhat eurot.

Selle aasta investeeringutes on kaks suuremat objekti – Türi põhikool ja Türi spordihoone.

Nende ehituseks on sellel aastal planeeritud 8,4 miljonit eurot,

mis moodustavad valla eelarve mahust pea ühe kolmandiku.

Nende ehitiste rahastamiseks on vald kaasanud struktuurifondide toetuse, kuid panustab väga suures mahus ka vallaeelarvest, kasutades laenu abi. Laenu netovõlakoormus on lubatud kuuekümne protsendi juures, seega järgmistel aastatel sellises mahus enam laenu võtta ei ole võimalik.

Eelarves on arvestatud alampalga tõusuga, samuti tõuseb kooliõpetajate alampalgamäär ühe tuhande kolmesaja viieteistkümne euroni täistööaja puhul. Lasteaiakasvatajate palk

on üheksakümmend protsenti kooliõpetajate alampalgamäärast ehk üks tuhat ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja viiskümmend senti. Magistrikraadiga lasteaiaõpetajatel on palk võrdsustatud kooliõpetajate alampalgamääraga. Teiste töötajate palgad üldjuhul kasvuga ei ole planeeritud.

Eelarvestrateegia näeb ette püsikulude kasvu pidurdumist.

Eelarves on juba analüüsitud nii koosseise kui ka tegevusi ning sama tegevusega jätkame terve aasta jooksul eesmärgiga luua meie asutustes motiveeritud ja

läbipaistavaid palgasüsteeme ning kasutada ressursse läbimõeldult.

Vallaeelarves on ette nähtud ka toetused hajaasustuse programmi raames tehtavateks investeeringuteks, puuetega inimeste kodude kohandamiseks, noortele peredele kodu soetamiseks ning huvitegevuseks.

Türi valla 2020. aasta eelarve on koostatud säästlikult ning aitab kaasa valla arengukavas toodud eesmärkide saavutamisele.

Türi valla 2020. a eelarvest

Anne Viljat, haridusspetsialist

Aime Roosioja

finantsjuht

27. veebruaril 2020 istungil Türi vallavolikogu: • võttis vastu Türi valla 2020. aasta eelarve; • otsustas võtta Türi vallale laenu kuni 3 450 000 eurot vastavalt investeeringute rahastamise vajadusele; • otsustas jagada Türi vallale kuuluva Pihlaka maaüksuse Poaka külas kümneks maaüksuseks ja need otsustuskorras võõrandada; • otsustas taotleda Eesti Vabariigilt riigi omandis ning keskkonnaministeeriumi valitsemisalas oleva kinnisasja (Türi linn, Tallinna tänav 2a) võõrandamist Türi vallale; • kehtestas Türi lasteaia põhimääruse ja tunnistas seni kehtinud põ-

himääruse kehtetuks; • kehtestas Türi kommunaalasutuse põhimääruse ja tunnistas seni kehtinud põhimääruse kehtetuks; • arvas Margo Sootla Türi vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni koosseisust välja ning kinnitas komisjoni koosseisu Evelin Parts’i; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, Türi põhikooli ehituse käigust, muudatustest AS Väätsa Prügila nõukogu ning ametiasutuse teenistujate koosseisudes.

Türi vallavalitsus

Detailplaneeringu algatamine Lõõla külas asuva Suurfarmi kinnisasja detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.

Türi vallavalitsus algatas 18.02.2020 korraldusega nr 52 „Detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ Türi vallas Lõõla külas asuva Suurfarmi kinnisasja (katastritunnus 93701:001:0298) detailplaneeringu koostamise.

Planeeringuala suurus on 64,94

ha. Detailplaneeringu eesmärk on laiendada kinnisasjal asuvat laudakompleksi ning rajada kinnisasjale biometaanijaam.

Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.

Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel ei ole ette näha, et detailplaneeringu realiseerimisega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju, jättis Türi vallavalitsus algatamata sama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Täiendavaid uuringuid ei ole detailplaneeringu

koostamiseks kavandatud.

Detailplaneeringu algatamise korraldusega, milles sisalduvad ka täpsemad eesmärgid ja põhjendused, saab tutvuda Türi vallavalitsuse kantseleis ja majandusosakonnas nende tööajal.

Elektrooniliselt on korraldus avaldatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu, millele on tagatud juurdepääs Türi valla veebilehel www.tyri.ee, samuti väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kõigi detailplaneeringu koostamise menetlusdokumen-

tidega saab tutvuda Türi vallavalitsuse majandusosakonnas selle tööajal. Digitaalset avaldamist võimaldavad menetlusdokumendid on kättesaadavad Türi valla veebilehel www.tyri.ee kataloogis “Detailplaneeringud”.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Türi vallavalitsus kui ametiasutus (asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2, telefon 384 8201, e-post vallavalitsus@tyri.ee). Detailplaneeringu kehtestaja on Türi vallavalitsus kui täitevorgan.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

9

Türi vald

Türi põhikooli õpilased käisid töövarjuks Türi põhikool ühines ettevõtliku koolina algatusega “Tööle kaasa!”- ettevõtted avasid üle-eestiliselt uksed oma töötajate lastele. 20. veebruaril oli Türi põhikooli õpilastel võimalus tutvuda erinevate tegevusvaldkondadega, erinevate ametite ja eelkõige oma vanemate igapäevase tööga.

Meie 480 õpilast said teadlikumaks töömaailmas toimuvast, nägid ja kuulsid, milline on nende vanemate tööpäev ja -keskkond. Õpilased külastasid 198 erinevat ettevõtet. Kõige rohkem õpilasi võttis vastu Türi lasteaed, Türi Konsum, politseijaoskond, Viking Window, Konesko, Go Track OÜ, kaitseliit ja Convi Food Sweet OÜ. Oleme tänulikud kõikidele ettevõtetele koostöö eest! Oleme veendunud, et noored vajavad karjäärivalikute tegemisel varakult arusaama, mida tähendab töötamine ja millised on erinevad ametikohad. Õpilaste tagasiside oli väga positiivne: 1.c klassi õpilane Pauls oli isa töö juures Sakret OÜ-s ja ta kuulis seal suurest robotist, mis prindib 2D maju; Jürgen oli koos emaga vallavalitsuses ja temale oli uudiseks „paberihunt“, Henri oli isaga Pärnu politseijaoskonnas, ta nägi vangikonge, kus hoitakse kinnipeetavaid, käis lasketiirus ja sai proovida käeraudade kasutamist; Keiti ja Andra käisid Andra isa töö juures, kes töötab Eesti Kaitseväes õhutõrjekooli ülemana, tüdrukud käisid Tapa väeosas, sõitsid sõjaväeautoga ja said proovida sõdurivarustust; Mats Artur käis isa töö juures AS Kumas, Matsi joonistatud Sipsiku järgi kujundati ja tehti koos valmis pildiga märkmik, kruus ja T-särk.

9. klassid on varem osalenud töövarjupäeval ja nendele oli algatus “Tööle kaasa” tuttav. Nooremate klasside õpilased kirjutavad, et said praktilisi kogemusi ise tööprotsessis osaledes, õppisid, mis on ettevõtte juhtimine, mida teeb kvaliteedispetsialist,

kui palju aega kulub töö planeerimisele.

Saadi teada, et oluline on koostöö, meeskonnatöö ja lisaks tavalisele tööpraktikale on väga oluline hea suhtlemisoskus, täpsus ja keelte valdamine. Päevaga kaasnevate intervjuude abil saadi päris põhjalik arusaamine tööks vajalikest iseloomujoontest ja oskustest.

Osalejad hindasid oluliseks ka vanematega koos oldud aega.

Sass 8.a klassist kirjutas: “Selline päev on kindlasti kasulik, sest saab külastada töökohta ning saab ka laheda kogemuse. Ma käisin oma õe töökohas. Õppisin tundma erinevaid tööriistu, kuidas neid kasutatakse, kuidas nahka lõigata, kuidas masinaga õmmelda jpm. Päev oli lahe ning võiks veel olla selliseid õppepäevi”.

Emma (8.a): “Mulle meeldis see päev. Huvitav oli näha, mida mu isa igapäevaselt teeb. Sellist tööd ma küll ise ei teeks, aga oli siiski huvitav temaga tööpäev kaasas käia. Selliseid õppepäevi võiks veel olla.” “Mina käisin enda ema töö juures. Ta töötab vallavalitsuses juristina. Mulle väga meeldis see päev. Ma sain rohkem teada, mida mu ema

teeb. Lisaks sain ka ta töökaaslasi aidata. Olime ka esimesed õpilased, kes külastasid abivallavanemaga alles ehitatavat Türi põhikooli hoonet” (Helis 8.a klassist).

1.a klassi õpilased kirjutasid: käisin isaga metsas tööl, sõitsin traktoriga, lammutasin isaga töö juures aknaid ja lahe oli see, et sain puidulaastudest maja ehitada, puhastasin autot, aitasin koristada, sain ise martsipanist kujukesi teha, panin kappi kokku ja keerasin kruvisid, nägin, kuidas tehakse viljateradest jahu, olin tädi juures laudas tööl, jootsin vasikaid ja silitasin neid. Õpilased Miamarii ja Oskar (2.a) käisid emaga koos õmblusvabrikus Ally OÜ, neile anti pärast tänukirjad ettevõtte poolt „Tööle kaasa“ päeval osalemise eest. Õmblusettevõttes saadetakse kaup ühelt korruselt teisele liftiga, Miamariile ja Oskarile meeldis, et nad said liftiga võidu joosta (nemad trepist) ja pärast aidata kaupa maha laadida. Katariina (2.a) isa töötab Koneskos ja tema võttis endaga tööle kaasa veel lisaks kaks tüdrukut. Tüdrukutele meeldis väga traktoriga sõit.

7.a klassi õpilased olid töö-

varjuks järgnevates asutustes: Woodhammer OÜ, Käru Südamekodu OÜ, Balti Ehitusmeisterid OÜ, Türi noortekeskus ja DeRossi OÜ. Huvitav kogemus omandati Woodhammer OÜ-s, kus valmistatakse mööblit. Õpilased nägid seal kaasaegse tehnoloogia kasutamist mööbli jooniste valmistamisest, mööbli tootmisest kuni mööbli paigalduseni.

Teine põnev ja kaasaegne töökeskkond oli Säreveres tegutsev DeRossi OÜ, kus tegeletakse laevasisustuse valmistamisega, tehti tutvust ka ehitaja ametiga.

Rivo sai praktilise töökogemuse: ladus müüri, aitas paigaldada ripplage. Kaks õpilast tutvusid lähemalt vanurite hooldaja tööülesannetega. Selgus, et vaja läheb kannatlikkust, rahulikku meelt, kuulamisvalmidust.

Türi noortekeskuse ülesanne on Türi valla noorsootöö korraldamine. Sofiko sai Särevere noorte ürituse ettevalmistamise kogemuse (valgustuse, helitehnika, lava paigaldus).

Kõik töövarjud tundsid uhkust oma vanema-pereliikmetuttava töö tähtsusest. Töövarjudele kinnitati igalt töökohalt koolis hoolsa õppimise ja koostöö ning hea suhtlemisoskuse tähtsust. Soovitati minna huviringidesse ja trennidesse, kuna see õpetab enim koostööd, vastutust ja suhtlemist. Häid nõuandeid jagati tervise hoidmise kohta erinevatel töökohtadel.

Noored panid tähele, et vanemate tööpäevad on pikad, väsitavad; vaja on iseseisva töö oskust, taiplikkust, head füüsilist vormi, valmidust meeskonnatööks, tunda tehnikat, kasuks tuleb ka hea arvutioskus, pandi tähele ohutustehnika nõudeid, töö turvalisust.

Motiveeritud õppimine ja ettevõtlike võimaluste tark kasutamine annab võimaluse olla tööturul edukam.

Ülle Tammela

Türi põhikooli õppealajuhataja

Tegevuskeskusel aastaring täis 14. veebruaril täitus Türi eakate tegevuskeskusel Pihlapuu esimene aasta, mis oli täis huvitavaid kohtumisi erinevate elualade inimestega: psühholoogid, õpetajad, meditsiinitöötajad, riigitegelased, raamatukogu- ja muuseumitöötajad Türilt, Kärust, Paidest, Tallinnast ja ka mujalt. Keskuses toimusid mitmesugused tegevused: meisterdamised martsipanist ja looduslikust materjalist, küünalde kaunistamine; näitused kodukäsitööst, vanadest laulikutest-salmikutest, vändaga köögitarvikutest jms.

Meie ühistööna sai koostatud ja trükitud laulik „Aegade laulud”, mis on rõõmsaks toeks koosviibimiste ühislaulmistel, meeleolu loomisel sünnipäevadel, oma soovikontsertidel. Kokkusaamistel jagub tantsu, laulu, võimlemist ja mänge. Pole kerge leida õnne iseenda sees ja pole võimalik leida seda kusagilt mujalt, ikka sõltub kõik sellest, millised me oleme. Oleme õnnelikud, et oleme leidnud oma õnne koos tegutsemises. Oleme tänulikud, et aasta tagasi märgati initsiatiivi, et Türi vald võimaldas kooskäimiseks ruumid, kultuurikeskus pakkus lahkelt „katust”, eraldati inventar, mitmed meie lahked toetajad on panustanud vajalike esemete ja toetusega, meie oma rahvas on toonud kodudest nii nõusid kui kohvimasinaid, laudu ...

Meil on tore, hooliv perenaine, oleme jõudumööda püüdnud talle abiks olla kokkusaamiste korraldamisel. Meid on 35 rõõmsameelset, teotahtelist, hoolivat ja üksteisega arvestavat ning toetavat, asjalikku eakat. Meil on „aegade algusest” peetud imeline kroonika - tulge ja tutvuge, saate osalemiseks mõtteainet! Oleme leidnud aega naeru ja kohtumiste jaoks – see on hingele muusika... me tuleme kohale tervisemurede kiuste. Aitäh kõigile, kes meie tegemistele kaasa elavad!

Tänulikud Türi eakad seltsist Pihlapuu

EHA PEHK

Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

10

kuhu minna N 5.03 kell 11 Kinohommik Türi kultuurikeskuses- kogupere animafilm „Sipsik“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot N 5.03 kell 18 Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus Kabala rahvamajas. Info: Mati Roosma 5340 4470 R 6.03 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoones. Info: Aime Laidla 5661 6024 R 6.03 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „Asjad, millest me ei räägi“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot R 6.03 kell 20 Naistepäeva pidu Väätsal koos ansambliga POSS ja Arlet Palmiste. Info ja laudade broneerimine: 5556 2601 L 7.03 esiliiga IMsport mäng Väätsa tervisekompleksis. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 P 8.03 kell 12 Türi ujulas naistepäeva veepidu 2020. KOHTADE ARV ON PIIRATUD! Registreeri end kuni 6. märtsini! Info ja registreerimine: tyrispordiklubi@gmail.com, 5820 1464 P 8.03 kell 15 Naistele pühendatud kontsert „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“ Oisu rahvamajas. Tasuta P 8.03 kell 17 Muusika Eestimaale- Journal Intime Playtime (Prantsusmaa) Türi kultuurikeskuses. See justkui taskuformaadis bigbänd mängib džässi, gruuvi ja popmuusikat. Sylvain Bardiau - trompet, Matthias Mahler - tromboon, Fred Gastard - bass-saksofon, Jérémie Piazza – trummid. Piletid eelmüügist 7 eurot, samal päeval 10 eurot E 9.03 kell 16 Järvamaa kergejõustiku mitmevõistluse MV Säreveres. Info: Veiko Valang 550 7576 T 10.03 kell 10–15 Katrin Kõrboja vastuvõtt Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14, Türi. Üldkolesterool 1 euro, triglütseriidid 1 euro, hemoglobiin 1 euro, veresuhkur tasuta, kolesterooli täisprofiil 8 eurot. Registreerimine: Pille Marrandi 5197 3862 T 10.03 kell 10 Järvamaa Teatripäev Türi kultuurikeskuses T 10.03 kell 18 Kinoõhtu Kabala rahvamajas- „Asjad, millest me ei räägi“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot T 10.03 kell 17 Reisiõhtu: Paide muusika- ja teatrimaja kultuurijuhi Mariliis Petersoni rakendusteatriõpingud Walesist Lõuna-Aafrikani, Türi raamatukogus.

K 11.03 kell 12 “Ilukõrrelised on jätkuvalt moes”, lektor Anu-Kristin Tara, osalustasu 2 eurot. Loengu teemad: üheaastased kõrrelised ja püsikud; kasvutingimused; kõrreliste paljundamisest, külvamisest; erinevatest kasutamisvõimalustest aias, niidul, lillepottides; loengus tutvustatakse muuhulgas kõrrelisi, mis on lektori Kristiine aias end heast küljest näidanud; kuidas kõrrelisi kasutada teiste taimedega istutustes; näitame hoolduses vajaminevaid tööriistu, hooldusvõtteid ja võimalusi talvise kõrremaailma loomiseks. Toimumiskoht: Türi aianduse ja mesinduse selts Türi, Viljandi 14, info: Pille Marrandi 5197 3862 K 11.03 Sinu tuleviku teadlik muutmine- ürgrännak Kirna mõisas.

Täpsem info www.kirna.ee K 11.03 kell 19 Paul Neitsov ja Silvia Ilves plaadiesitluskontsert Türi kultuurikeskuses. Piletid Piletilevi ja Piletimaailma eelmüügist 18 eurot; pensionär, 7-12 a õpilane 16 eurot. Kontserdipäeval pilet 22 eurot. Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee N 12.03 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- „Asjad, millest me ei räägi“ EST 2020. Piletid 5/3,50 eurot N 12.03 kell 11 Kohtumine lastekirjanik Kairit Lookiga Oisu raamatukogus R 13.03 kell 13 Rakvere Teatri etendus “Verikambi” Türi kultuurikeskuses. Piletid hinnaga 15/13 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides.

Autor- Reeli Reinaus. Lavastaja ja dramatiseerija- Jaanika Juhanson Osades- Imre Õunapuu, Märten Matsu, Madis Mäeorg, Grete Jürgenson, Helgi Annast, Laura Niils (Must Kast), Mihkel Kallaste (Must Kast), Kristian Põldma (külalisena), Liisu Krass (külalisena) L 14.03 kell 10 Türi valla lahtine koroona segapaarismängu MV Türi linna võimlas. Info: Kalju Mägi 5341 3643 L 14.03 kell 12 Lastehommik Täheke 60 ja Entel-Tentel 50 Türi raamatukogus.

P 15.03 kell 11 VIII Türi valla külade talimängud III etapp Oisus.

Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464 P 15.03 kell 16 Puhkpillikvintett Reval Wind “Pildid näituselt” Türi kultuurikeskuse galeriis. Puhkpillikvintett Reval Wind koosseisus Eneli Hiiemaa (flööt), Riivo Kallasmaa (oboe), Signe Sõmer (klarnet), Rene Sepalaan (fagott), Meelika Mikson (metsasarv). Kavas: Modest Mussorgsky „Pildid näituselt“, Sander Pehk „Uudisteos“. Piletid hinnaga 8/5 eurot müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal T 17.03 kell 18 matk Liikudes kevadesse 2. Kogunemine Türi kultuurimaja juures. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464

Silmade kontroll ja prillide müük 20. märtsil alates kell 10

Türi noortekeskuses

Silmade kontroll maksab 15 € prillitellijale TASUTA kuivasilmatest silmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Turi

Kevade kodu

T 17.03 kell 17 Maris Mägi luuleõhtu koos luulekogu-fotoraamatu „Vaikiv valgus“ esitlusega Türi raamatukogus K 18.03 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas- „Asjad, millest me ei räägi“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot N 19.03 kell 11 Laste lauluvõistlus Oisu ja Kabala Laululind 2020 Oisu rahvamajas R 20.03 Kevade tervitamine kell 5.30 kesklinna pargis! Kell 19 peoõhtu Türi kultuurikeskuses, lisaks meeleolukad vaheesinemised L 21.03 kell 17 Väätsa rahvamajas Järvamaa nais- ja segarühmade RAHVATANTSUPÄEV. Registreerimine kuni 16.03.2020 P 22.03 kell 11 liikumisüritus Matk kevadesse. Kogunemine Türi kultuurimaja ees. Info: Türi spordiklubide liit 5820 1464 E 23.03 kell 19 Rakvere Teatri etendus “MADE IN CHINA” Türi kultuurikeskuses. Autor ja lavastaja- Urmas Lennuk. Kunstnik- Kristel Maamägi. Osades- Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Imre Õunapuu. Piletid hinnaga 17/15 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides T 24.03 kell 19 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 2 eurot. Elle ja Raul Tamme juhendamisel tantsime 19. saj lõpu ja 20. saj alguse külapeo tantse.

K 25.03 kell 10 Märtsiküüditamise mälestushetk Türi kesklinna kalmistul N 26.03 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalemine 3 eurot. Teemad: „Uued liigid eesti teatris“- Anneli Saro (Tartu Ülikooli teatriteaduse professor, „Eesti nüüdiskirjandus: probleeme ja küsimusi“- Janek Kraavi (Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppejõud) R 27.03 kell 10 Retla-Kabala kooli teatripäev Oisu rahvamajas R 27.03 kell 19 Jazz.ee ja Türi Jazziklubi LIVE | Sofia Rubina Duo. Sofia Rubina - vokaal, Jaan Jaanson - kitarr. Piletid müügil Piletilevis hinnaga 7 eurot, samal päeval kohapeal 10 eurot. Kohtasid saab broneerida telefonil 387 8248.

R 27.03- L 28.03 TULPOMAANIA - 10 AASTAT TULBIpäevi kevadpealinnas! Tulbipäevadel on avatud tulbinäitus (ligi 100 erinevat sorti), lõiketulpide ja lillelise käsitöö näitus-müük, tulbifotodest näitus, lillelised töötoad ja palju muud.

P 29.03 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.

Osalemine 3 eurot APRILL K 1.04 kell 9.30 Järvamaa koolinoorte talvised MV (U14, U16, U18, U20) Paide E-Piima spordihoone. Info: Veiko Valang 550 7576 N 2.04 kell 8 Üks päev gümnaasiumis. Türi ühisgümnaasium ootab külla tublisid üheksandikke, kel on mõttes jätkata õpinguid seal koolis. Üritusel osalemiseks on kindlasti vajalik eelregistreerimine (kuni 25. 03) e-posti aadressil maili.roosme@tyriyg.tyri.ee N 2.04 kell 18 Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus Kabala rahvamajas. Info: Mati Roosma 5340 4470 N 2.04 kell 19 Comedy Estonia esitleb: Sander Õigus „Hinge turule viies” Türi kultuurikeskuses Sooja teevad: Mikael Meema, Daniel Veinbergs, Roger Andre. Piletid 14/12 eurot saadaval Piletilevist. Show kestab orienteeruvalt 2h koos vaheajaga.

R 3.04 kell 19 Lõuna-Järvamaa mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihoones. Info: Aime Laidla 5661 6024 R 3.04 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „Salmonid 25 aastat hiljem“ EST 2020. Piletid eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot R 3.04 kell 19 Jääääre kevadtuur Türi kultuurikeskus. Kevadsoojus on Jääääre liikuma pannud! Alates 1.03. täispilet 20 eurot, õpilane/ tudeng/pensionär 18 eurot, laps vanuses 7-15 a (k.a) 12 eurot, lastele vanuses 6 eluaastat (k.a) on sissepääs tasuta, kui istuvad saatja süles.

Erivajadustega kliendi pilet 10 eurot, saatja tasuta L 4.04 kell 12 Huumoripäev “Maamees muigab” Väätsa rahvamajas. Info ja küsimused 5556 2601 T 14.04 kell 21 Öine orienteerumine “Öökulli lend 2020” Paides.

Info: Paul Poopuu 505 2240 N 16.04 kell 18 Tervisespordipäev “Sinu sammud loevad” Kabala ümbruses. Info: Heli Martin. 5237 398 Osavõtuks helistada tel 5645 2914 või tulla kohale. Toitumisnõustaja-konsultant Kalle Lillemets.

NÄITUSED: 3.02- 22.03 Valdek Alberi šaržide näitus Oisu raamatukogus 6.03- 5.04 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Türi kunstnike kevadnäitus Paide Kunstikooli IV ja V klassi õpilaste maalinäitus “Linnu lennul” Türi raamatukogus

Klubi EHAVALGUS

Kohtume taas!

Klubi Ehavalgus märtsikuu kokkusaamine 29. märtsil algusega kell 15 Türi kultuurikeskuses.

Esinevad: • tantsurühm Prandilt • Türi kultuurikeskuse line-tantsijad • tantsumuusika Lõõtsaliigutajad & Raul Tamm Osalustasu 3 eurot; võimalus astuda klubi liikmeks aastamaks 5 eurot. Lisateave 504 7330.

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

11

vana ja uus

reklaam u 1930 Avelinius Tõnisson

UUED KODANIKUD ROGER, RUUBEN, GREGORY, GREGOR, TOMI, KERON, ANNABEL, MARET, GERTU, EMILI, METTE, SOFIA

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress

Türi linna luiged vanal elektrijaamaesisel paisul. Nende taga on näha endist maanteesilda, mida kutsuti Saueaugu sillaks. Eriti veerohke oli paisu juures varakevadeti, tänapäeval saab samas kohas kuiva jalaga ringi käia.

Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

28.02.2020 Rene Viljat Nüüd ujuvad luiged Türi tehisjärvel. Sel aastal olid nad kohal juba 4. veebruaril. Vaatamata ootamatult saabunud talvele on neil veel natuke jäävaba järvepinda ja vabadel hetkedel on nad lahkesti nõus fotograafidele poseerima.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

kuulutused

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5626 3752.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Müüa kaseküttepinnud ja kase, kuuse, lepa ahju- ja pliidipuud.

Info tel 517 5435, 5693 3189

Kinnisvara ost

Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Müüa kuivi küttepuid.

Mõõdud 30 cm kuni 60 cm, vastavalt kliendi soovile.

Kojuvedu hinna sees.

Miinimum kogus 2 rm.

Kontakt: Sander 5695 0043

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 5. märts 2020

12

reklaam

ROMANTILISED NAISTEPÄEVAKINGID SIKSAK-ist!

.00

ESINDUSPOOD on avatud E-R kella 9.00-16.00 Lisaks oleme avatud ka laupäeval 07.03 kella 10.00-15.00 Kohapeal kogu kaup -20% SOODSAMALT! OOTAME KÜLLA!

Oma valikus pakume: Kardinad ja aksessuaarid Laudlinad ja linikud Padjakatted ja päevatekid Voodipesu Suletekid ja padjad

Jälgi meid ka FB SIKSAK Sisustustekstiilid

ikeskuses

linnas

10 aastat tulbipäevi kevadpea

Tulpomaaniaks e. tulbipalavikuks kutsutakse ajoloolist perioodi Hollandis, mil tulbisibulate hinnad kerkisid kolossaalseteks ja mis lõppes 1637. aastal, kui hinnad järsult langesid ning lõhkes maailma esimene majandusmull.

2020. aasta tulbipäevad toimuvad koostöös Hollandi Kuningriigi Eesti Saatkonnaga.

13.00 Avamine

Hollandi Kuningriigi Eesti saatkonna esindaja Mr Pim Smeets esitlus tulpidemaast.

13.30- 19.00 Floristika demopäev tulpidega. Seadeid teevad MTÜ Eesti Florist esindajad Tuuli Luiga ja Margit Lopez Ortiz.

Kogu päeva jooksul on oksjon valminud töödest.

13.35–19.00 Lillelised töötoad:

vildist prossid (Lii Kald), lillekujuliste glütseriinseepide valmistamine (Anneli Paas), mosaiigi töötuba (Ülle Järve), lilleseaded tulpidega (Tuuli Luiga, Margit Lopez), makrameetehnikas lillehoidjad (Reet Murel), mosaiikkudumine (Eve Sildmets), Liivi Lutter-Sinkko keraamika müük.

17.00–18.30 Loeng ja vestlusring

„Koerasõbralik aed, aiasõbralik koer“ ja „Tajuaia rajamine koertele“ Lektorid Sven Aluste, Ele Schiff, Maiken Vardja, Reelika Marrandi, Liisa Ruisu

19.00 Sofia Rubina Duo Korraldab Türi Jazziklubi

10.00–16.00 Floristika demopäev tulpidega 10.00–16.00 Lillelised töötoad 11.00–12.00 Loeng

„Hollandi maastikukujundaja Piet Oudolf ja mõned tema loodud aiad eestlase pilgu läbi” Lektor on tunnustatud õppejõud Liina Jürisoo.

13.00 Film

„Five Seasons: The Gardens of Piet Oudolf”

15.00 Oksjon

pakkumisele lähevad näitusetulbid!

Oksjonil saadud tulu läheb Murumoori mänguväljaku või Türile loodava koerteväljaku heaks. Oksjoni ostja ise määrab, kellele soovib tulu annetada.

Loeng ja näitus tasuta, töötubades osalemine 3-10 eurot (tasu oleneb materjalide maksumusest)

Külasta kevadpealinna märgiga ettevõtmisi ja kogu vähemalt 10 templit, nii osaled loosimises ja võid võita trimmeri või muruniiduki!

Kevadet toetavad:

Templikaardid saadaval alates 20. märtsist kultuurikeskuses! www.tyri.ee / kevadpealinn

25

info@siksak.ee Tel.515 0686 Viljandi mnt. 17, Käru, Järvamaa

27. ja 28. märtsil Türi Kultuur

Reede 27. märts

www.siksak.ee