04.06.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

4. juuni 2020 nr 6 (894)

• Türi valla haridusvõrgu tulevik lk 2 • Spordihoone otsib nimesponsorit ja toetajaid lk 3

•Türi Püha Martini kirik 700 lk 5 • Uue koolimaja ehitusel sai aastaring täis lk 6

• Volikogu võttis vastu Türi valla lisaeelarve lk 9 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 2. juulil

Valmis Türi valla haridusvaldkonna analüüs OÜ Cumulus Consulting tutvustas Türi vallavolikogu ühendkomisjonis Türi valla haridusvaldkonna analüüsi.

Tänapäevane Türi vald ja selle haridusasutuste võrk on kujunenud kuue omavalitsuse liitumise tulemusena. Vallas on kokku 10 haridusasutust 14 tegevuskohas seitsmes erinevas asustusüksuses: kaks lasteaeda, kaks lasteaed-põhikooli, kolm põhikooli, kool erivajadusega lastele, gümnaasium ja muusikakool. Asutustes käib kokku enam kui 1600 last.

Nii nagu kogu Järva maakonna elanike arv on juba pikka aega langustrendis, on ka Türi vallas elanike arv viimase viieteistkümne aasta jooksul järjepidevalt vähenenud. Seejuures on kõige enam kahanenud just koolieas laste arv. Seoses tööealise elanikkonna vähenemisega on järjest enam löögi all valla finantsiline võimekus.

Nagu paljud teised omavalitsused seisab ka Türi vald haridusvõrgu kujundamisel oluliste küsimuste ees, mille langetamiseks on vajalik probleemkohtade analüüs ja tulevikuarengute prognoosimine.

Tellitud analüüsi eesmärgiks ongi anda sisend otsuste tegemiseks valla haridusvõrgu tuleviku osas.

Türi vallavolikogu komisjonid said ülevaate analüüsist ja ettepanekutest 19. mail toimunud ühiskomisjoni koosolekul. Ettekanne salvestati ja seda on võimalik kõigil asjast huvitatutel järele vaadata.

Haridusvõrgu tuleviku kui väga olulise valdkonna üle korraldab vallavalitsus ka avalikud arutelud valla erinevates piirkondades, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Kutsume kõiki avalikule arutelule: 4. juunil kell 17.30 Väätsa rahvamajas 8. juunil kell 17.30 Oisu rahvamajas 9. juunil kell 17.30 Käru põhikoolis 10. juunil kell 17.30 Kabala rahvamajas 11. juuni kell 17.30 Laupa põhikoolis

Rannavalve Türi tehisjärve ääres 1. juunist 31. augustini kell 12–20 tagavad Türi tehisjärvel ujujate turvalisust Turvafirma G4S töötajad. Nende valvekord algab kell 12 ja kestab kella 20ni. Kui peaks välja kuulutatama uus eriolukord, siis võivad need ajad muutuda ja kui suve lõpus ei ole enam supluseks sobivaid ilmu, lõpetab rannavalve lepingujärgselt töö samuti varem.

Türi tehisjärve ääres osutab teenust üheaegselt 2 eriväljaõppe saanud töötajat/vetelpäästjat, kes tagavad rannas avaliku korra, jälgivad suplejaid, vajadusel kutsuvad korrale korrarikkujaid, teevad vetelpäästetöid ja osutavad vajadusel esmaabi.

Türi vallavolikogu otsustas lammutada Türi kesklinna pargis asuva endise veetorni hoone ja korrastada ala viisil, kus kinnisasjale säilib oluline lisaväärtus avalikule ruumile. Türi vald ei vaja veetorni avalike ülesannete täitmiseks ning seetõttu on hoone aastaid seisnud kasutuseta ning osaliselt lagunenud, kujutades endast juba ohtu möödujatele.

Viimaste aastate jooksul püüti hoonele anda ka uut võimalust, otsides ideed ja ettevõtjat, kes oleks soovinud veetorni renoveerida ja kasutades hoonestusõigust see taas kasutusele võtta, kuid kahjuks ei äratanud võimalus kelleski huvi. Nüüd hoone lammutatakse ja ala saab loodetavasti uue ja kenama ilme. Teet Reier

Kui aprillis said kõik huvilised nautida kirsiõite ilu Türi tehisjärve ääres, siis mais tulid tuhanded inimesed kaema Kirna mõisa tulbipõlde.

Teet Reier

Käru kirik saab sügiseks värske välisilme 1860. aastal ehitatud Käru kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest. Selleks, et hoonet korrastada, on kogudus juba aastaid taotlenud projektiraha, mida eelmisel sügisel Leader projektist lõpuks ka saada õnnestus. Selle suve jooksul tehakse kirikule 100 000 eurot maksev renoveerimine.

Teet Reier Maikuu viimastel päevadel Käru kirikut külastades on hoone juba tellingutest ümbritsetud ja töömehed, ettevõtte OÜ Runda meistrid, usinalt ametis. Seda, mida saadud toetusraha teha võimaldab, selgitavad Käru koguduse juhatuse liige Ilme Sale ja koguduse liige Heili Burmeister. „Kogudus ja hoone on seda renoveerimist juba pikalt oodanud, kogudusel puudusid vahendid, et iseseisvalt nii suuremahulist remonti ette võtta. Toetusega saab väga vajalikud tööd tehtud, omaosalus projektis on 10%, mis on väiksele kogudusele väga suur väljaminek,“ tõdeb Burmeister. „Kümmekond aastat tagasi sai kirik uue katusekatte, mis kahjuks vajab taas remonti. Mullu sügisel korrastati peaukse kohal olev suur varikatus, aga seda, millal viimati laudise ja akendeustega midagi tehti, ei mäletagi enam,“ lisas ta.

Ilme Sale sõnul on käimasolevad renoveerimistööd tegelikult tore kingitus tänavu oma 160. aastapäeva tähistavale kirikhoonele. „1859. aastal lammutati

arvatavalt siinsamas asunud vana puitkirik, millel oli eraldi kellatorn, ja ehitati uus puithoone, mida tänagi Kärus näha ja külastada saab.

Puitkirikuid on Eestis vähe ja Käru on üks kena näide nende väheste seas.“ „Töömehed vaatavad üle laudise ja palkide seisukorra ja need, mis on tarvis välja vahetada, vahetatakse. Enamus laudisest on korralik ja jääb paika, lihtsalt puhastatakse ja värvitakse. Eks see oli nüüd paras üllatus, aga senine hallikates toonides hoone hakkab lõpuks välja nägema hoopiski ookerkollane, selline olevat olnud ekspertide arvates ka algne värv.“ „Samuti läbivad värskenduskuuri aknad. Suurim parandustöö on tegijatel hetkel hoone põhjaküljes. Seal vajavad vahetust palgid, mille olid rikkunud sipelgad oma pesaehitusega. Avatud seinakonstruktsioone pani kohe tähele üks lind, kes sinna kiiresti pesa tegi ja munad munes, nüüd ei saa seina enne sulgeda, kui pojad on koorunud.“ Renoveerimistööd kestavad terve suve ja peaksid valmima septembrist. Vaatamata projektitoetusele ootab Käru kogudus endiselt kõigi lahkete annetajate abi. „Eks meil ole seesama mure, mis paljudel teistel kogudustelgi. Liikmeid on kirjas palju, aga neid, kes osalevad aktiivselt koguduse töös ja liikmemaksu maksavad, neid napib. Nii on kõik annetused teretulnud ja leiavad kasutust, et Kärus kirik-

2020. aasta suvised sündmused Käru kirikus: 28.06 kell 15 surnuaiapüha teenistus Käru kalmistul, armulaud pärast teenistust kirikus 6.07 kell 19 XXVIII Rapla kirikumuusika festivali raames kontsert. Esinevad Marion Melnik (sopran), Kadi Jürgens (mezzosopran), Aare Saal (bariton, RO Estonia), Tiia Tenno (orel) 23.08 kell 15 jumalateenistus koos armulauaga 27.09 kell 15 jumalateenistus koos armulauaga Oktoobris tähistame Käru kiriku 160. aastapäeva hoone püsiks ja oleks kogudusele ja külalistele avatud ka tulevikus,“ tõdeb Sale.

Viimased üksteist aastat on Käru kirikus vaimulikku teenimist korraldanud Türi koguduse õpeta-

ja Teet Hanschmidt.

Toeta Käru kiriku remonti: EELK Käru kiriku kogudus kontonumber on EE612200001120135016, märksõna - kiriku remont.

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

2

arvamus Kas ka suvi lükkub edasi?

Nii mõnigi tuttav on maininud, et tänavust kevadet nagu polnudki.

Oodatud kevade asemel tuli hoopis ootamatu eriolukord ja kui see lõppes, oleks nagu üks aastaaeg vahele jäänud. Nii vähemalt tundus neile. Sest kaugel see jaanipäevgi enam on, vaid kolme nädala jagu ootamist ja siis jälle rõõmsalt sügise poole.

Kui enamik kevadüritusi jäeti ära või lükkusid aastapäevad edasi, siis mis saab suvest? Polegi täpselt teada või kui on, siis pole see väga selge teadmine, mida esimesel suvekuul tohib ja mida mitte. Avalikud jaanituled jäävad ära, see on selge. Kaks pluss kahel on soovitav edasi kesta. Kuigi juba vahetul pärast eriolukorra lõppu olen sattunud olukordadesse, loe suletud ruumidesse, kus inimesed oleksid nagu täiesti unustanud distantsi hoidmise nõuded ja tunglevad endistele aegadele omaselt. Tahtsin kirjutada rõõmsalt, aga seda va ostlemisrõõmu vähemalt hetkel veel väga ei paista. Eriolukord on ikkagi oma jälje jätnud ja keegi ei oska prognoosida, mis edasi saab. Ühes võib siiski kindel olla: kui kõik läheb kenasti ja prognoosid peavad paika, siis augustikuu viimastel päevadel on uus koolihoone Türil valmis. Vähemalt ei katkenud ehitustööd ka eriolukorra ajal ja hetkel töötegijate arv spordihoone ning koolimaja ehitusel päev-päevalt aina kasvab.

Kindel võib olla ka selles, et Türi linna sünnipäeva vapiüritus kohvikutepäev tänavu toimub ja juhatab suure suve kevadpealinna.

Paarkümmend kohvikut on igatahes 2. juulil ootamas ja loodetavasti jätkub nii külastajaid kui ka kohvikutepäevale kohast ilma. Alates läinud esmaspäevast on oodatud ka rannailmad, sest vetelpäästjad võtsid tehisjärve ääres koha sisse ja hoolitsevad suplejate turvalisuse eest augusti lõpuni välja. Aprillis uuenes osaliselt ka järveäärne puhkeala, tasub minna kaema.

Tundub, et kõige kiuste suvi ikkagi tuleb ega lükku edasi. Naudime kodumaist suve niipalju, kui lubatud ja saame.

Kena suve ja püsige terved!

Teet Reier

klõpsud

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi valla haridusvõrgu tulevik pipi-liis Siemann

vallavanem

Türi valla haridusvõrgu analüüs võtab kokku meie valla haridusasutuste hetkeolukorra ning õpilaste arvu ja paiknemise prognoosi järgmisel kümnel-kahekümnel aastal. See on ülevaatlik ja toob välja need murekohad, mida tegelikult juba mitmeid aastaid teame: õpetajate vanus on kõrge, meie õpilaste arv vähenenud viimase paarikümne aasta vaates ligi kolmandiku, koole on palju, vahemaad väikesed ja koolide pidamise kulud suured.

Türi valla õpetajate palk on suhteliselt madal, kuna riiklikust haridustoetusest ei jätku selle laialijagamisel suurele arvule õpetajatele ning vald peab omalt poolt panustama igal aastal aina enam nii õpetajate kui ka tugitöötajate ja juhtimiskulude tasumisel. Uute noorte õpetajate arv on pisike ja mure õpetajate vananemise ees suur. Valla maksumaksjate arv on sarnaselt elanike arvule aga kahanev, kasvav on seevastu eakate osakaal, mis toob kaasa aina suuremad kulud sotsiaalvaldkonnas ja sunnib murega vaatama, kuidas on võimalik tulevikus katta senise haridusvõrgu kulusid.

Elanikkonna ja koos sellega ka laste arvu vähenemine on tulevikus ilmselt vältimatu, kuna Türi vallast lahkuvad sarnaselt teistele maaomavalitsustele reeglina just 24-35 aastased noored ning sünnitusealiste naiste arv on pidevalt vähenenud. Sisseränne ja tagasiränne on need, mida väga sooviksime, seda teades ongi Türi vallas loodud ühe leevandava meetmena kodutoetus, mis tõi tõepoolest just selle vanusegrupi inimesi valda juurde (eelmisel aastal ca 60 inimest). Kahjuks on majandusli-

kust olukorrast tingituna hetkel toetuse andmine peatatud ning volikogu kaalub sellega jätkamise võimalusi aasta lõpus. Siinse elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteet on alati olnud hea, sellest hoolimata on aga ränne linnadesse pidevas tõusutrendis.

Sünde on aina vähem, eakate inimeste põlvkonnad suuremad kui tööealised, sarnaste muredega pistavad rinda nii Eesti kui Euroopa maapiirkonnad ning seepärast tuleb meil ilmselt kahaneva rahvastikuga ka tulevikus arvestada.

Koolide tegutsemiskohad ja õpetajate arv on aga viimaste aastakümnete jooksul hoolimata õpilaste arvu vähenemisest jäänud Türi vallas samaks, tugitöötajate arv on pigem tõusnud - seda vajadusest pakkuda rohkem tuge erivajadustega õppijatele kõigis koolides.

Haridusvõrgu analüüs toob kiretult välja ka finantsmõjud, meie paljude koolide, üha suureneva noorte õpetajate vajaduse ja rahalise koormuse valla eelarvele. Kogu seda teadmist on vaja meil silmas pidada, et kasutada võimalikult hästi nii raha kui tagada hariduse kvaliteeti. Konsultantide välja toodud ettepanekud tuleb omalt poolt kohapeal läbi mõtelda ning kindlasti ei ole võimalik kõiki väljapakutud meetmeid kasutada - lisaks rahalisele mõjule on koolidel ja lasteaedadel oluline sotsiaalne mõju ja roll kogukonnas. Seetõttu on otsuste tegemine alati keerulisem kui vaid arvude kokkulöömine.

Türi vallavalitsuse poolt oleme varem välja toonud vajaduse ümberkorraldusteks ja ka volikogu on need otsuseks vorminud: 2022. aasta sügisest peaks Türi

vallas tegutsema kolm kooli, kus saab õppida 1.-9. klassini ja väikestes kohalikes koolides saab õppida kodukohas 1.-6. klassini.

Analüüsis välja toodud näitajate alusel jääksid siis Retla-Kabala ja Käru kool tegutsema 6-klassiliste koolidena, Väätsa põhikool, Laupa põhikool ja Türi põhikool aga jätkaksid senisel viisil. Loomulikult peavad sellist muutust toetama senisest paremad transpordivõimalused ning koolide paindlik, sõbralik ja tõhusalt toimiv uute õpilaste vastuvõtmise viis.

Praktilised küsimused ei ole väga keerulised, eelkõige on muutuste korral tegu pigem mõtteviisi muutmisega: sõit ükskõik millisesse valla kooli on kogu Türi valla piires reeglina alla poole tunni ja ka praegu liiguvad lapsed pere valikul valla õpilasliinide abiga erinevatesse lähematesse ja kaugematesse koolidesse. Kabala lapsed käivad ka praegu alates seitsmendast klassist kaugemale kooli ning Kolu ja Karjaküla lastel on alati olnud kooli umbes sama pikk maa kui Oisust Türile.

Türi Kevade koolis õppis sel õppeaastal viis Türi valla last.

Toimetuleku- ja hooldusõppel vajavad lapsed eriti toetavat keskkonda ja oskuslikku õpetajat, mis kenasti Kevade koolis olemas ja nende laste õppimine peab kindlasti jätkuvalt toimuma juba tuttavas, sobivas ja turvalises keskkonnas.

Selleks ei pea aga tingimata olema eraldi kooli. Türi Kevade kooli ja Türi põhikooli liitmine vähendaks formaalsusi, juhtimiskulusid ning annaks võimaluse kasutada erivajadusega õpilaste toetamiseks Kevade kooli direktori ja õpetajate kompetentse, ruume ja kogemusi senisest palju paindlikumalt ja suurema hulga õpilaste toetamiseks.

Kaasava hariduse rakendumisel on eraldi koolis õppimise näidustuse ja sooviga lapsi aina vähem ning püüame pigem luua

erivajadusega õppurile sobivad tingimused õppimiseks koos oma eakaaslastega.

Ka kõigi teiste analüüsis välja toodud soovituste üle tuleb kindlasti arutada ja uusi võimalusi otsida. Loomulikult on oluline Türi ühisgümnaasiumi tõhus koostöö Paide gümnaasiumi ja Järvamaa kutsehariduskeskusega. Ühise hariduse juhtimisena näeme aga peamiselt ühtse juhtimisvisiooni loomist ja koostööd kõigi valla koolide ja lasteaedade vahel.

Oleme kooli- ja lasteaiajuhtidega seda seni edukalt ja aina põhjalikumalt teinud ning samal suunal ka jätkame, ühised väärtused ja uuendused on meie haridusvõrgu püsivaks mõtteks.

Kindlasti on vajalik kõigi seniste koolide jätkamine piirkonnas, et haridustee algus oleks kodulähedane ja turvaline ning meie kõigi sooviks on, et igas koolis oleks tõepoolest ka võimalused iga lapse arengu asjakohaseks toetamiseks, mitte rahulduda vaid pelgalt kooli olemasoluga.

Meil on õpetajate vanuseid vaadates väga vaja mõelda sellele, kuidas saaksime edaspidi palgata uusi õpetajaid ja tasustada vääriliselt praegu töötavaid tublisid õpetajaid, kes tõepoolest tänapäevaste ja uuenduslike haridusmõtetega kooli tulevad. Siis ei peaks igal aastal hingevärinal lootma vaid sellele, et tänased tublid, aga sageli juba seitsmekümnendaid aastaid käivad õpetajad ikka missioonitundest koolis püsivad.

Selleks, et üliolulise haridusvaldkonna tulevikust ülevaade anda ja erinevaid ideid ja mõtteid koguda, kutsume kõiki Türi valla haridusvaldkonna avalikele aruteludele: 4. juunil kell 17.30 Väätsa rahvamajas, 8. juunil kell 17.30 Oisu rahvamajas, 9. juunil kell 17.30 Käru põhikoolis, 10. juunil kell 17.30 Kabala rahvamajas, 11. juunil kell 17.30 Laupa põhikoolis.

Kaia Iva alustab tööd osakonnajuhina

Tore, et taas saab jätkata looduspiltide lainel. Kui eelmises Rahvalehes võis näha üksikut isakaru, siis selles lehes on ennast rajakaamera pildile pressinud lausa terve pesakond: emakaru kahe pojaga.

Vaadates teist pilti, millel kevadiselt toimekas veekonn, oli nii minul kui ka ilmselt paljudel teistel esimeseks rektsiooniks, et tegemist oleks nagu kevadise värskelt purki pistetud soolakurgiga. Aga ei, nii karupere kui ka konn toimetavad meie kenas koduvallas: ühed metsas ja teine tiigivees.

Fotod: erakogu ja Silvia Saarsalu

8. juunist 2020 juhib ajutiselt Türi valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonda Kaia Iva. Kaia Iva on varem töötanud Türil õpetaja ja õppealajuhatajana. Kaia oli aastail 2002–2005 Türi linnapea ja sealt edasi on ta valitud kõigisse Türi vallavolikogu koosseisudesse. Kaia Iva on olnud riigikogu liige XI ja XII koosseisus. 2016 kuni 2019 oli ta sotsiaalkaitseminister Jüri Ratase esimeses valitsuses.

Kaia Iva on nii oma vabatahtlikus kogukonnatöös kui ametialastes tegevustes ning rahva esindajana riigikogus pidanud silmas nii Türi valla kui kogu Järvamaa huvisid, seisnud siinsete inimeste jaoks oluliste otsuste tegemise eest riigikogus ja sotsiaalkaitseministrina.

Kaia Iva on eeskujuks oma töökusega, oskusega teha koostööd ning olla innustajaks. Ta on alati arukas ja konstruktiivne kaasamõtleja kohaliku arengu küsimustes, aktiivne kogukonnaliige ning eestvedaja.

Aastal 2019 sai Kaia Iva Järvamaa vapimärgi kavaleriks ja Tallinna ülikooli sajandi vilistlase tiitli olulise panuse eest Eesti ühiskonna, hariduse ja kultuuri arengusse. 2007. aastal pälvis ta Türi valla kuldse aumärgi.

KOMMENTAAR: Kaia Iva: Mul on hea meel, et saan Türi vallale keerulises olukorras appi tulla ja asendada haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhti Triin Pärnat, kuni ta kodus maailma kõige tähtsamat

tööd teeb ja oma tütretirtsu kasvatab.

Valdkond on mulle ju tuttav mitut pidi: õpitud erialana, töökogemuse kaudu ja eriti tublide Türi inimeste kaudu, kes neis valdkondades töötavad. Türi asjadega olen end püüdnud kursis hoida alati. Kuna vallavanemat ja tema meeskonda tean tõsise töösse suhtumise, uuenduslikkuse ja avatud juhtimise poolest, siis olid need kindlasti argumentideks pakkumise vastuvõtmisel – just neid töö põhimõtteid vajavad edaspidi minu kureeritavad valdkonnad.

Jätkan väikese mahus tööd konsultandina Koeru hooldekeskuses dementsuse osakonna arendamisel, Türil töötan esialgu 0,8 ametikoha koormusega.

Türi valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juht alates 8. juunist on Kaia Iva.

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

3

uudised/kultuur Käru kandi aasta ema tiitel anti üle Rutt Vaarmarile

Käru muuseumi konkurss tõi emad pildile Käru muuseum korraldas joonistuste konkursi teemal „Minu ema on kõige…“ , mis kestis 30. aprillist 10. maini.

Osalejad jaotusid nelja kategooriasse: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–18-aastased ja täiskasvanud. Kokku laekus 36 tööd: Eestist kolmkümmend, kaks Saksamaalt, kolm Prantsusmaalt ja üks Venemaalt.

Võitjateks osutusid kõige nooremate hulgast Liise-Ly Sizask (Käru), Vassilissa Trofimova (Käru) ja Sarah Panasjuk (Tallinn). Teise kategooria võitjad on Sofia Zurjari (Tallinn) ja Yana Winzlawski (Pariis).

Kolmanda kategooria võitja on Mirjam Hiis (Käru), kelle töö sai erilise vaimustuse osaliseks, kuna portree oli emaga äratuntavalt sarnane. Viimase kategooria võitjad on Alice Merela (Käru) ja Anastassia Tugova (Sankt-Peterburg).

Võitjate õnnitlemine ja auhindade üleandmine toimus Käru muuseumis 16. mail. Auhinnad pani välja konkursi toetaja Grenardi juveelipoe juhataja Julia Shandra, kes isiklikult ka auhinnad üle andis. Kehtis reegel 2+2. Nüüd töötab muuseum nädalavahetustel 12–16. Enne külastamist peab end registreerima telefonil 5569 3961 või meili teele karumuuseum@gmail. com, kuna riigis kehtib reegel 2+2.

Aastal 2019 oli Käru muuseum üks külastatavaim muuseum Järvamaal. Külastajaid käis üle 1500.

Eriti rahvarohked olid muuseumiöö, jaanipäev, avatud talude päev ja teiste erinevate pühade ning üritustega seotud päevad, mille raames sai muuseumi tasuta külastada.

Vabatahtliku töö alusel teevad giiditööd aktiivsed kogukonna liikmed Liia Sizask, Eva Seera ja Riina Kalvet.

Muuseumi rajaja ja filmirežissöör Aljona Suržikova tunnustas laupäevasel üritusel neid tänukirja, Grenardi juveelide ja muuseumi meenega.

Muuseumi sõnum „Taasta ja loo head“ elab ja annab tulemusi.

TR

Teadaanded Õigusabi eakatele suvekuudel Türi vallavalitsuse hoones II korrusel 15. juunil, 10. juulil ja 10. augustil kella 10–13.

Tähtis teade kõigile „Harmoonikale“ registreerunutele: seoses viirusega kujunenud olukorrale lükkub edasi 18. juulil 2020 Intsikurmus toimuma pidanud lõõtspillipidu „Harmoonika“.

Sündmuse toimumise uus kuupäev on 17.07.2021.

Oleme siis tulevaks aastaks valmis!

Eha PEHK

Türi valla valmiv spordihoone otsib omale nimesponsorit.

Teet Reier

Spordihoone otsib nimesponsorit ja toetajaid Türi põhikooli ja spordihoone ehitus hakkab lõpusirgele jõudma. Türi vallas ei leidu tõenäoliselt inimest, keda see suurehitus otseselt või kaudselt ei puudutaks, olgu siis kas maksumaksjana või tulevase teenuste tarbijana.

Kui koolihoone ehituse eelarve on üsna raamidesse seatud ja Türi vald saab maja ehitamiseks omavahenditele lisaks ligi 5,2 miljonit toetust, siis spordihoone valmib ainult valla enda rahaga. Öeldakse, et heal lapsel mitu nime. Kindlasti saab valmiv Türi spordihoone olema mitte lihtsalt hea, vaid väga hea paik, kus teha trenni ja pidada võistlusi.

Oleme üsna harjunud, et sportimispaikadel on lisaks kohale, kus see asub, nimi ka mõne ettevõtte järgi, kes selle sportimispaiga käigushoidmiseks enim panustab - me teame, et Tallinnas on AleCoq Arena, Paides E-Piim Spordihall ja Raplas Sadolini Spor-

dihoone.

Loodame, et leidub ettevõte, kes tahaks oma nime näidata Türi spordihoone välisseinal ja kelle nime see maja kandma hakkab. Sooviavaldusi ootame juunikuu lõpuni.

Kui koolimajades reklaame ei kohta, siis spordihooned on tavapäraselt just need kohad, kus ettevõtted oma logosid ja reklaame saavad näidata. Türi spordihoone ei hakka olema selles osas erand.

Seetõttu otsime lisaks nimesponsorile ka neid ettevõtteid, kes soovivad oma logosid või reklaame spordisaali seintel või infoekraanidel eksponeerida ja on valmis selle eest igakuiselt tasuma, toetades läbi selle spordihoone tegevusi ja ülalpidamist. Kõigi soovi avaldanud ettevõtjatega räägime tingimused individuaalselt läbi.

Lisaks suurele saalile on majas veel kolm eraldi saali: jõu- ja tõstesaal, maadlussaal ja aeroobikasaal. Kui leiame

soovijad, saame need saalid nimetada ümber mõne ettevõtte nimega.

Samuti saavad ettevõtted spordihoone tegevusi toetada, tehes ühekordseid annetusi. Toetajate nimed avalikustame.

Ka eraisikud, kes tahaksid spordihoone valmimisse panustada, saavad seda teha. Selleks saab teha annetuse Türi vallavalitsuse arveldusarvele märksõnaga Spordihoone.

Arvelduskonto numbrid on EE731010702003740008 (SEB pank) ja EE772200001120170327 (Swedbank).

Annetaja võib jääda avalikkusele anonüümseks, kuid sellest palun meile teada anda, reeglina avalikustame annetajate nimed valla kodulehel, lisaks jäädvustame 100 ja enam eurot annetanud eraisikute nimed spordihoone seinale.

Kui loetu Teid kõnetas või küsimusi tekitas, helistage või kirjutage.

eLARI hIIS

abivallavanem

Konn kutsub külla 2. juulil avab Türi kogukonnaselts uudishimulikele uksed.

Saab tulla vaatama Konna maja koolitusruumi arenguid, anda hinnang Heli Aade sisekujundusideedele.

Oleme Türi valla ja KOPi projektide toel korda saamas mõnusat kogukonnatuba, kus taaselustada vana maja sõprade klubi kooskäimised, teha koolitusi, kohtuda Rohevesti õpitubades.

Süürlanna Alaa pakub kohvikute päeval Konnas Süüria toite. Lastele on avatud põnev õueala ja Kullese kuur oma tegemistega. Trikipulgad ootavad harjutamist. Toitlustab Wabakohvik.

2. juulil saab soetada ka 17. juulil toimuva Silver Sepa ja Kristiina Ehini kontserdi ja 18. juuli Nedsaja Küla Bändi kontserdi toetajapääsmeid (festival Rohevest). Teadaanne ka kõigile kohvikutegijatele - inimesed on annetanud meile toredaid nõusid. Kui sul oleks vaja kohviku tegemiseks taldrikuid, klaase, kohvitasse, vaagnaid, kasvõi vana õmblusmasinat ja piimatünni, siis tule laenuta meilt.

Hoiame keskkonda ning proovime kõik hakkama saada ilma ühekordsete nõudeta.

Laenutustasu vabatahtlik.

Täname Järvamaa kogukonnafondi meie tegevust mär-

10. mail kuulutati välja Käru kogukonna aasta ema ja sel korral valiti võitja välja viie väga tugeva kandidaadi seast. 22-liikmeline žürii otsustas 2020 Käru kogukonna aasta ema tiitli üle anda Rutt Vaarmarile (pildil).

Rutt on kolme lapse ema: teismelise Miku, tubli algklassiku Lee ja vahva mudilase Oti ema. Rutt kolis oma perega Kärru pea viis aastat tagasi. Juurtelt on Rutt pooleldi kärukas ja on veetnud siin vanaema juures nii suve- kui talvevaheaegu.

Rutt töötab Käru põhikoolis logopeedi ja eripedagoogina, olles koolis väga oluliseks tugispetsialistiks ning abiks nii õpetajatele kui lapsevanematele, aga eelkõige mitmetele Käru kooli mudilastele ja õpilastele. Rutt kuulub kooli pedagoogide esindajana kooli hoolekogusse ning on koolis aktiivne lapsevanem, kes panustab alati ka korraldajana ühistesse sündmustesse.

Lisaks on Rutt aktiivne kogukonnaliige, olles kogukonnakogu kontaktisik ja info vahendaja. Ta hoolib väga kohalikust kogukonnast, siinsetest traditsioonidest ja tavadest. Emana kannab Rutt oma väärtusi kasvatusega üle oma lastele. Ruti pere on osalenud aktiivselt kogukonna üritustel ja tähtpäevade tähistamistel.

Rutt on käru segarühma Kärutajad liige ning Idla naisvõimlejate rühma liige, kaasates nendessegi tegevustesse aktiivselt oma lapsi.

Lisaks on Ruti hobideks lugemine ja teatrikülastused, leivaküpsetamine, toimetamine koduaias ja käsitöö. Palju õnne, Rutt Vaarmari!

TR

Muutusid asulate piirid Türi valla üldplaneeringu koostamise käigus vaadati üle Türi valla asustusüksuste piirid. Arvestades Türi valla haldusterritooriumi asustusüksuste rahvastiku tiheduses toimunud arenguid ja edasisi arenguperspektiive, viidi läbi vastav menetlus ning selle tulemusel tehti Türi vallavolikogu 30. jaanuari 2020 otsuse nr 4 alusel riigihalduse ministrile ettepanek Türi linna ning Käru, Särevere ja Väätsa aleviku (ning sellega seoses nendega piirnevate külade) lahkmejoonte muutmiseks.

Ministri määrus piiride muutmise kohta jõustus 8. mail 2020 ning 12. mail 2020 tehti muudatused ka aadressiandmetes (asustusüksuse ehk linna, alevike, külade tasandil) ja maa-ameti kaardil.

Samuti kajastuvad muutused ehitisregistris ning kinnistusraamatus.

Kõige suuremad muutused puudutavad järgmisi piirkondi: • Lokuta küla tihedalt asustatud piirkond ning Kaare tänava lõpp kuuluvad nüüd Türi linna koosseisu • Telliskivi ja Männiku tänavate suvilapiirkond kuulub Lokuta küla koosseisu • Väätsa tee ääres asuvad kinnisasjad kuuluvad Türi-Alliku küla koosseisu • Uue tänava äärsed kinnisasjad kuuluvad Väätsa aleviku koosseisu Piiride muutmise joonised on kättesaadavad Türi valla veebilehel www.tyri.ee valdkonna „Ehitus, planeerimine“ alamkataloogis „Üldplaneeringu koostamine.“ Täpsemalt on võimalik enda aadressi kontrollida aadressiandmete infosüsteemist: https://xgis.maaamet.ee/adsavalik/ või Maa-ameti kaardilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo.

Küsimuste korral saab pöörduda Türi vallavalitsuse avaliku ruumi spetsialisti Marje Pärna poole (tel 5333 0476, e-post marje. parn@tyri.ee).

Marje Pärn, Türi vallavalitsuse avaliku ruumi spetsialist

kamast - eks ka ehituspärandi hoidmine ole oluline. Türil on veel põnevat arhitektuuri ja ajaloolist hõngu. Arendame ligi 150aastast vana maja huvitavaks kohtumispaigaks vana maja ehituse ja ka käsitöö huvilistele.

Kel on soovi leida kodukohas mõnus koht ja seltskond, kuhu tulla toimetama, koos tegema, ka huvitavalt koos aega veetma, siis oled teretulnud meile Konna. Ideed on oodatud.

Kontakt: tyri.vabakond. ee, tyrikonn@gmail.com, Facebook - Türi Konn

Aili Avi

Türi kogukonnaseltsi liige

Muutuvad aadressandmed Türi vallavalitsus on maa-ameti ettepanekute alusel korrastamas aadressandmeid kogu Türi valla territooriumil, mis ei vasta ruumiandmete seaduses sätestatule.

Enne aadressi muutmist teavitatakse kinnistu omanikke uue aadressi määramisest kirja teel. Uued muutunud aadressiandmed sisestab Türi vallavalitsus aadressiandmete süsteemi, misjärel muutuvad need automaatselt ka riiklikes andmekogudes (rahvastikuregistris, kinnistusraamatus, ehitisregistris, äriregistris, eesti.ee-s, maksuametis jm). Vajadusel peab maaomanik ise teavitama aadressimuudatusest oma teenusepakkujaid nt sideoperaatorit, panka.

Mõistame, et uue aadressiga harjumine võtab aega, kuid silmas tuleb pidada, et koha-aadress ei ole kellegi isiklik omand, vaid kuulub avalikku ruumi, teenindades nii objekti omanikku kui ka kõiki teisi inimesi, kes selle objekti andmeid kasutavad, seega ei kehti maa- või majaomaniku piiramatu võim kohanime või koha-aadressi valikul. Arvestama peab avalike huvide ja seadustega. Ruum meie ümber on ajas muutuv, mistõttu tuleneb vajadus muuta ja korrastada ka aadressandmeid. Loodame kinnistu omanike mõistvale suhtumisele ja koostööle.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

4

haridus Oisu lasteaed 50 „On üks koht, kus igav ei hakka.

On üks koht, kus mängud ei lakka. ...

Paha tuju jaoks ukse ees taba, rõõmus meel siin sisse saab vabalt. ...“ (Helve Mikussaar) Üks selline koht avati 50 aastat tagasi Oisus, vastvalminud, 140 lapsele ehitatud majas, et vanemad saaksid muretult tööl käia ja lapsed oleksid hoitud, kasvatatud ja õpetatud. Uus maja vajas inimesi - töötajaid, kes annaksid uuele asutusele väljanägemise, hinge ja sisu. Suur tänu kõigile, kes on seda teinud möödunud 50 aasta jooksul!

15. juunil 1970. aastal asus lasteaia juhatajana tööle EVA KOBRAND. Esimeste töötajate hulgas oli SALME ÕUNAMAA, kellest üheksa aastat hiljem sai lasteaia järgmine juhataja kolmeteistkümneks aastaks. 1976. aasta detsembrist tuli lasteaeda tööle ELLE PIHELGAS ja töötas siin ligi 39 aastat, sellest juhatajana 22 aastat, kuni lasteaia liitmiseni Retla kooli ja Kabala kool-lasteaiaga 2015. aastal. Sellest ajast alates on juhiks JAANUS ROOSILEHT. Töötajaid on lasteaias kokku olnud 170 – mõni on töötanud paar kuud, mõni peaaegu 50 aastat. Kõige staažikamad nende seas on VAIKE PÄRN, kes võeti Oisu lasteaeda tööle ühena esimestest, 7. juulil 1970 ja 1. aprillil 1971 tööle asunud MALLE MAASALU. Nende mõlema tööaeg ületas 48 aastat. 37 aastat töötas MARE RUUGLA, üle 20 aasta ANNE MARRANDI, ILSE ERNITS, EVE MÄEKIVI, KERSTI PURGE, VAIKE KULDKEPP, VAIKE PAAS, VALENTINA RISTHEIN, EVI AAVIK, SIIRI POOPUU, SIIRI MUHU ja veel paljud teised on jätnud oma jälje Oisu lasteaia radadele. Aitäh!

Täna on lasteaed väike - vaid kaks rühma 11 töötajaga, mitmel neist tööaega vaid paar tundi nädalas. Kes nad on? EDA LIBLIK muusikaõpetaja, 28 aastat; GALINA KASEMAA - sanitar, õpetaja abi, nüüd majaperenaine, üle 20 aasta; URMAS MIKOLA - majahoidja/remonditööline, 14 aastat; TIIU AAVIK - õpetaja abi ja assistent, 12 aastat; SIIRI RÄTSEP - õpetaja abi ja assistent, nüüd õpetaja, 11 aastat; SILLE VARUL - õpetaja, nüüd logopeed, 11 aastat, ÜLLE PENT ja ÜLLE LAANISTU - õpetaja abi ja assistent, 8 aastat, EDA HUNT - liikumisõpetaja, 7 aastat, ANNELI RAITAR - õpetaja, 6 aastat, TRIINU TOSS - õpetaja assistent, nüüd õpetaja, 3 aastat.

Oisu lasteaias on väga head tingimused õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks. Maja on suur ja avar ning kaasaja vajadustele vastav, õueala suur, igaühele jätkub piisavalt ruumi ja tegutsemisvõimalusi.

Lisaks igapäevastele tegevustele toimuvad lastele rahvatantsutunnid ja robootikategevused, käiakse ujumas ja õppekäikudel, peetakse pidusid ja spordipäevi, kohtutakse sõpradega Kabala lasteaiast ning vahel tehakse midagi koos kogu Retla-Kabala kooli perega.

Kahjuks ei saa kõigi osalistega koos oma suurt sünnipäevapidu pidada, ehk edaspidi. Sellegipoolest soovime kõigile oma lastele ja nende peredele (nii endistele kui praegustele ), oma töötajatele (nii endistele kui praegustele) ning oma juhtidele (nii endistele kui praegustele): PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS NING EDU JA KORDAMINEKUID EDASPIDISEKS!

Garis Pihelgas

Retla-Kabala kooli lasteaedade õppealajuhataja

Keskkonnakäpa konkursil osaleb Laupa kooli projekt„Kõduusside kodu Mann.”

Alguse sai see projekt sügisel, kui valmistati kõduussidele kodu ühe teise projekti „Mina vastutan” käigus, mis kutsus üles valmistama plastikskulptuure.

Kodunduse rühma õpilased koos õpetaja Anneli Paasiga otsustasid valmistada poola päritolu kõduussidele sellise elamise, mis on tehtud taaskasutatud materjalidest ja samas võimaldab läbi plastikpudeli nende tegevust jälgida.

Kõduusse on hõlbus pidada - annad süüa ja jälgid niiskuse tasakaalu. Söödavat kraami saadi koolisööklast: puuviljakoored, juurviljade jäägid ja kohvipaks ning niiskuse tasakaalu hoidmiseks kantseleist paberihaket. Kõduusside tegevuse protsessis tekkinud vedelik on väga hea väetis, seda saab kasutada seemnete kasvamisel kastmiseks. Selline vedelik soodustab seemnete idanemist ja taimede kasvamist.

Maitsetaimede seemnete külvamise topsid valmistati tühjadest vetsupaberi rullidest. Külvitopsid asetati plastikkastidesse. Külvamine toimus õpetaja aias käesoleva aasta mais, kus järgiti ka kõiki viiruseaja reegleid. Seemnepotid on kasvamise ajal õpetaja kasvuhoones, kus mitu korda nädalas käib üks õpilane neid kastmas ja jälgimas.

Hiljem kingitakse tärganud seemnepotid 9. klassi lõpetajatele ja õpetajale. Lisaks taimepotile on kaasas ka n-ö „sertifikaat“, et õpilased kasvatasid need ise kasutades kõduusside toodangut. Õppeprotsessi käigus õpiti taaskasutust. Materjali hankimiseks oli vaja minna kooli- ja perekeskkonnast välja. Usside söötmise ajal jälgiti, et nende elukeskkond ei oleks liigniiske, mõni ussike oli vaja vedeliku seest päästa, sest muidu oleks ta hukkunud. Söök oli vaja tükeldada, et kõdunemisprotsess algaks kiiremini. Vaadeldi, kas ussid võtavad uue keskkonna omaks. Kontrolliti nende heaolu ka selle järgi, kas oli juurde tekkinud uusi ussimune ja väikeseid ussikesi.

Anneli Paas

Laupa kooli õpetaja

Türi lasteaia kokaraamatud Iga unistuse ja mõtte teostamise aluseks on tahe. Kui õpetajal on tahe lastega koos kokata, siis lastel on tahe selles tegevuses igakülgselt kaasa lüüa.

Juba mitmel õppeaastal on meil olnud võimalus soetada toidu valmistamiseks vajalikke vahendeid PRIA koolikavaga kaasnevate haridusmeetmete projekti toel- õppeköögi kaussidest kuni jäätisemasinate ja küpsetusahjudeni. Samuti oleme lasteaedade õuealadele istutanud viljapuid ja -põõsaid, kasvatanud koos lastega taimi ning käinud õppekäikudel erinevates ettevõtetes, et oma silmaga näha, kuidas toit meie toidulauale jõuab. Lahked aednikud on meid varustanud erinevate oma kasvatatud värskete aiasaadustega.

Erinevate toitude valmistamisel on ikka silmas peetud toidu tervislikkust. Lapsed on ise valmistanud salateid, küp-

setanud leiba. Ja et ikka maiust ka oleks, küpsetatakse maitsvaid kooke, kuivatatakse näksimiseks õunakrõpse ning valmistatakse naturaalsest toorainest jäätist, kokteili või smuutit. Tegelikult ei ole võimalik kõiki valmistatud toite siin loetleda, sest meie õpetajad, lapsevanemad ja eelkõige lapsed on äärmiselt leidlikud.

Lapsed pakuvad ise kokkamistegevusteks ideid, valmistavad,

avastavad ja ise naudivad oma tehtut.

Laste kokandusoskused on mitme õppeaasta vältel saanud nii heaks, et tänaseks on laste tehtud toitude retseptidega valminud meie esimesed kokaraamatud.

Kas see on samm mõnele järgmisele projektile või saab sellest uus ja huvitav Türi lasteaia traditsioon, me täna veel ei tea.

Küll aga teame seda, et meie las-

teaia õpetajatel on jätkuvalt suur tahe lastega iga päev midagi uut ja huvitavat ette võtta. Teame, et meie lastel on soov ja oskus ise süüa teha ning neil on harjumus tervislikult toituda - see juba ongi imeline!

Aitäh teile kõigile toetuse ja abi eest meie põnevates tegevustes!

Angela Lõhmus

Türi lasteaia direktor

Mis seemnest idaneb ettevõtlik inimene?

Teeme arvamisega proovi. Kui peate oma tulevase töötajaga vestlust, siis kas küsite, mis oli ta loodusõpetuse hinne koolis või mida ta oskab nende teadmistega peale hakata? Oskused on kogu õppimise väljundiks. Aineteadmised tuleb siduda päriselus ettetulevate olukordadega. On idee - kirjelda, sõnasta, visualiseeri, leia kaasamõtlejad, vii ellu.

On probleem – sama teekond.

Oskused, pädevused, skills.

Noored jäljendavad. Tihti märkame, et lapsedki on vanemate eeskujul aktiivsed, sportlikud, tegusad, vabatahtlikud, algatajad. Ja nad võivad olla ka torisejad, kritiseerijad, lõhkujad, vihakõnelejad. Kelle eeskujul?

Palju on täiskasvanute teha.

Koolis saab õppe sisu päriseluga sidudes ja positiivseid eluhoiakuid kujundades ka neid negatiivseid ahelaid lõhkuda ning

häid tegutsejaid edasi arendada. Õpetada koostööd erinevate mõtteviiside vahel.

Sel kevadel kutsusid kolme maakonna arenduskeskused ettevõtliku kooli märgist kandvaid koole üles osalema kevadises projektõppes „Väljakutsest lahenduseni“. Ühiselt koordineeriti videomaterjalidega koduleht, et saaks õppida üle veebi. Koolid ise koordineerisid oma asutustes tulemuste kajastamise.

Türi põhikool oli üks Järvamaa 8st osalenud koolist. Tegemist oli õpilaste jaoks vabatahtliku ülesandega – pärast õppetöö sisulist lõppu ikka veel pingutada. Projektinädala käigus tuli enda sihid kaardistada, mida nt suvel plaanitakse teha. Siis tuli meeskondades või eraldi vaadelda oma kodukohta ning leida kitsaskohti, mida tahaks parendada. Õpiti Kati Orava juhiste järgi graafilist lihtsustamist,

Marika Valteri nõuannete järgi iseseisvat mõtlemist jmt. Igal päeval tuli jälgida ka tähtaegu, õppida ennast ja meeskonda juhtima.

Türi põhikooli noored jõudsid huvitavate tulemusteni. Vallo Marten ja Steven Marti tegid protsessi läbi, keskendudes oma koduaia idee elluviimisele. Kairit võttis südameasjaks Türi tehisjärve ääres lahtiselt jooksvate koerte probleemi. Kärolyn otsis võimalust turvalise kõnnitee rajamiseks Türil surnuaiani; Mae, Hanna, Roosi, Rasmus, Oliver ja Eliise tegelesid auklike kõnniteede ja turvalisusega. Õpilasesinduse meeskond (Egle, Sanna Luisa, Triin) keskendus aga suuremale plaanile. Neilt tuli idee hakata maakonnaüleselt koordineerima Järvamaa 13+ laste huviringide koostööd. Kaardistada noorte huvid, luua kolme valla koostöös heal tasemel huvirin-

gid (nagu juba nt Paide Teater koondab teatrihuvilisi), nii saaks nt kolmes vallas toimetava ühise filmiringi juhendaja tuua kokku eri valdade noored (näiteks teha noorte filmifestival).

Projektõppe nädalat alustas rohkem õpilasi, aga võiduka lõpuni jõudsid eelnimetatud. Tulemuste arutamiseks peetakse ka videokonverents ning plaanitakse minna oma ideid tutvustama valla arendusjuhile. Lisaks saavad nädalal osalejad kooli poolt spetsiaalse ettevõtliku noore märgise, mille võib uhkelt kanda oma CVsse. Kui küsida, mis seemnest idaneb ettevõtlik inimene, siis vastuseks ongi just algatuse, julguse ja pealehakkamise seemnest. Meil on ettevõtlikke noori.

Aili Avi

Türi põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator

Türi ühisgümnaasiumi tegemised Türi ühisgümnaasiumi 2019/2020. õppeaasta lõpeb nii nagu igal aastal, ikka aktustega. 9. juunil kell 13 ootame kõiki 10. ja 11. klassi õpilasi õppeaasta aktusele kooli lipuplatsile, et anda kätte tunnistused ja tunnustada tublisid õppureid sellel õppeaastal. Üheskoos laulame koolilaulu ja erinevate muusikapalade ning luuletustega astuvad üles 10. klassi õpilased.

Kooli 9. lennu lõpuaktus

toimub 20. juunil kell 14 ning toimumise koha täpsustame lähtuvalt sellest, milline on meil riigis olukord sellel hetkel. Koolil on kaalumisel erinevad aktuse toimumise kohad. Info lisame kooli lehele.

Sellel kevadel oli sisseastumine gümnaasiumisse teistmoodi, sest meil ei olnud võimalik teha sisseastumiskatseid.

Palusime põhikooli lõpetajatel täita küsimustik ja saata meile oma hin-

neteleht. Küsimustikke saabus meile 103, mis on kooli jaoks väga positiivne ja rõõmuvalmistav.

Positiivse vastuse saanud õpilased edastasid oma kinnitused meile maikuu lõpuks.

Pärast seda, kui õppetöö ja aktused on toimunud, hakkame vastu võtma järgmiseks õppeaastaks 10. klassi astujate dokumente. Põhikooli lõpetajate dokumente võtame vastu kahel perioodil: 25.06–2.07 ja

10.08–19.08 kell 10–14 kooli kantseleis, mis asub II korrusel.

Kõik vajalik info sisseastumisdokumentide kohta on kätte saadav kooli kodulehelt. Ootame kooli õppima ka neid noori, kellel on mingil põhjusel õppetöö gümnaasiumi pooleli jäänud või katkenud. Nemad saavad jätkata õpinguid mittestatsionaarses õppes.

Katrin Puusepp

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Käru põhikooli 2. klassi lapsed osalesid videovõistlusel Kes oleks veel mõned kuud tagasi osanud arvata, et ka need lapsed, kes siis, kui hommikuti vaja kooli minna, kõigest väest vastu punnivad, lõpuks pisarsilmi kooliskäimist ootavad? Vaata neid liigutavalt armsaid videoid üleriigilisest videokampaaniast „Ta-

han kooli!“, mis kõnelevad laste kooliigatsusest!

Käru põhikooli video hinnati parimaks!

Käru põhikooli muusikaõpetaja Pille-Riin Kaaver: „Praegune koolielu korraldus on igal juhul uudne kogemus nii õpilastele,

nende vanematele kui ka õpetajatele. Ma ei ütleks, et see on üheselt hea või halb. Kõik oleneb konkreetsest inimesest - lapsest ja tema perest ning õpetajast. Samuti on suur vahe, millisest ainest rääkida. Arenguruumi on kuhjaga ning ühiselt tegutse-

des on minu meelest võimalik tulla sellest olukorrast välja igati võitjana, suure kogemuse jagu rikkamana. Miks mitte korraldada ka edaspidi osa õppetööst klassiruumist väljas ja muuta õppimine sellevõrra paindlikumaks.”

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700

Tanka küla ja Soemäe (Annenhofi) ümbrus Väga huvitav varajane ajalugu on Türi kirikust ja pastoraadist põhja poole, Türi-Alliku mõisa poole jääval alal. Praegu ulatuvad sinna linnakvartalid, varem jäid sinna (põldude vahele) aga nii Tanka küla, Soemäe kõrts kui ka Annenhofi karjamõis.

Soemäe teelahknemiskoht Selle piirkonna ajalooliseks keskuseks on olnud Soemäe teedelahknemis- ja kõrtsikoht, mis paiknes praeguse Paide tänav 58 ees. Ajalooliselt – tõenäoliselt juba tuhatkond aastat tagasi – lahknes seal Türilt põhja poole viiv maantee kaheks – parempoolne haru viis Paide kaudu Järvamaale ja sealt edasi Virumaale ja Tartu kanti, vasakpoolne haru üle Väätsa ja Ardu-Kose Tallinna. 1980. aastatel viidi Väätsale suunduva tee rist põliskohast kahesaja meetri jagu Paide poole, mis sealt põlisteede lahknemise koha mulje lõplikult kaotas.

Sajandeid hiljem toodi samasse kohta välja ka kaks uuemat teed – uus maantee lõuna poolt (vana maantee käis kiriku ja pastoraadi vahelt, nüüdseks kadunud) ning 19. sajandil ka Lokuta mõisa uus ühendustee (selle muutmisel Tolli tänavaks 1930. aasta paiku likvideeriti ta kaarjas ots ning viidi tee täisnurkselt Paide tänavale välja).

Soemäe (Annenhofi) karjamõis 1583. aastal pantis Türi-Alliku mõis selle lahknemiskoha ümbruse alad Türi kirikumõisale, kellel maid tõenäoliselt nappis. Nii pandi ilmselt alus Soemäe (saksa keeles – Annenhofi) talule või karjamõisale, mis nende maade asustuskeskuseks sai. Kui see maatükk 1740.–50. aastatel taas Türi-Alliku mõisa kätte tagasi läks, sai Soemäest (Annenhofist) Türi-Alliku mõisale kuuluv karjamõis. Tollane karjamõisa peahoone paiknes ligikaudu praeguse Suur-Puies-

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

tee 24 maja kohal, teede lahknemiskohast sadakond meetrit ida pool. Mõisa kõrvalhooned ehitati riburada mööda sealt põhja suunas. 19. sajandi lõpukümnenditel, mil Türi-Alliku mõisapõlde järjekordselt korrastati ja vanad hooned lammutati, ehitati varasema hoonerivi põhjapoolsesse tippu uus karjamõisa peahoone (praegune Paide tänav 66), mis on ainsa hoonena kunagisest karjamõisast säilinud tänaseni.

Soemäe maanteekõrts 1760. aasta paiku rajati Soemäe teelahknemiskohta maanteekõrts. On tõenäoline, et kõrtsihoone on asunud seal juba varemgi, kuid sel juhul oli ta Rootsi aja lõpuks (1680. aastateks) juba kadunud. 19. sajandi lõpukümnenditel oli Soemäe teedelahknemiskoht igatahes taas ilma kõrtshooneta, kuid 19.–20. sajandi vahetuse kandis püstitati sinna (tõenäoliselt vanema kõrtsihoone vundamendile) uus maanteekõrtsi hoone. See on tugevalt ümber ehitatuna (Paide tänav 58) säilinud tänaseni.

Tanka küla Tanka küla jäi (vana, praeguseks kadunud maanteelõiku pidi liikudes) kiriku-pastoraadi ja Soemäe vahele. Selle vanimaks teadaolevaks ehitiseks on köstrimaja, mis paiknes Põhjasõja järel, 18. sajandi esimesel poolel, uhkes üksinduses. Köstrimaja asus praeguse Allika 13 krundil, kuid mitte sealse maja kohal, vaid veidi ida pool, Allika ja Vanemuise nurgal. Köstrimaja oli alles veel 1951. aastal, kuid hiljem lammutati.

Kuuest talust koosnev kobarküla tekkis köstrimaja ümbrusse 18. sajandi teisel poolel. Tänaseks on linnakvartalite sisse jäänud Tanka külast algsel asukohal alles Reinu talu (Allika 2) ning Juhani talu (Allika 4). Tugevalt ümber ehitatud kujul on alles ka Tanka küla põhjapoolsesse, Kapernaumaks nimetatud otsa

Soemäe ja Tanka alad (põllud) 1735. aastal. Kirik ja pastoraat all paremal, Soemäe talu (karjamõis?) keskel ülal. Paremal ülal köstrimaja, mis oli tollal ainus hoone hilisemast Tanka külast.

Vana maantee on veel alles täies pikkuses. Soemäe kõrtsihoonet veel ei ole, kuid kolmnurkne vaba plats vana ja uue maantee kokkusaamiskohas lubab oletada, et ka kunagi varem võis seal kõrtsihoone siiski paikneda. Eesti Ajaloomuuseum, AM.118.1.170 (fragment) 1870. aastate esimesel poolel ehitatud kihelkonnakooli hoone (Allika 6). Algselt oli tegu muide poisslaste kooliga, tüdrukute kool paiknes Kingissepa talus (praegune Väike-Pärnu 6a ja 6b). Ülejäänud Tanka küla hooned on hävinud ja osa neist oli kadunud juba 20. sajandi alguseks. Jaani talu paiknes praeguse Kungla tänava majade 28 ja 30 kohal ja ees, Jüri talu aga praeguse Vanemuise 3 elamu ja garaažide kohal. Lisaks asus üks tundmata nimega talu praeguse Vanemuise 11 kohal.

Valdo Praust

Soemäe ja Tanka alad 1842. aastal. Kirik ja pastoraat all paremal, sellest põhja pool Tanka külakobar (ülemine keskmine uus köstrimaja). Ülal Soemäe kõrts ja karjamõisa hooned.

Vana maantee on enamikus juba kadunud. Rahvusarhiiv, EAA.1237.1.328, leht 3 (fragment)

Mõned nädalad tagasi said kõikide Türi linna sissesõitude juurde üles ka teavitustahvlid, et Türi kirikul täitub tänavu 700 aastat.

Teet Reier

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

6

uudised Türi raamatukogu tegemistest Türi raamatukogu pere on ülirõõmus, et koroonakriis on (peaaegu) seljatatud ja tavapärane elukorraldus taastumas.

Kõik valla raamatukoguhoidjad töötasid terve kriisi aja, et pakkuda inimestele veidigi rõõmu ja meelelahutust lugemise näol.

Sellised keerulised ajad näitavad, kui oluline roll on raamatukogul ühiskonnas. Iga päev pöördusid meie poole üha uued ja uued inimesed, kes soovisid raamatuid laenutada.

Me täname kõiki lugejaid, kes meiega sel keerulisel ajal koos olid ja ikka raamatuid soovisid laenutada ja lugeda. Kiidame oma tublisid lugejaid ka selle eest, et nad olid väga mõistvad. Kuna pakkusime vaid kontaktivaba laenutust, pidid lugejad leppima sageli raamatukoguhoidjate valikuga.

Pean tunnistama, et raamatukoguhoidjad tulid selle ülesandega suurepäraselt toime! Oli tore saada tänulikelt lugejatelt tunnustavaid kirjakesi õnnestunud raamatusoovituste eest. Oleme väga tänulikud ka meie vallavanemale Pipi-Liis Siemannile, kes ise suure lugeja ja raamatusõbrana mõistis, kui vajalikud on rahvale raamatud ja seepärast oli meile oma nõuga sageli abiks ja toeks.

Kindlasti teavad paljud lehelugejad omast käest ka seda, kui paljud majapidamised said tänu koroonakriisile suurpuhastuse abil läikima löödud.

Nii tegelesid ka raamatukoguhoidjad lisaks laenutustegevusele usinalt suurpuhastusega - kriitilise pilguga said üle vaadatud ja korrastatud kõik raamaturiiulid, ära parandatud sajad raamatud ja maha kantud mittevajalikud ja lagunenud raamatud.

Kõik ikka selle nimel, et pärast koroonakriisi oleks inimestel jälle hea raamatukokku tulla.

Täna on raamatukogud avatud oma tavapärastel aegadel. Juba maikuu lõpust alates saadame inimestele kirju teatega, et ootame tagasi oma raamatuid. Kuna palusime lugejatel koroonakriisi ajal teavikuid mitte tagastada, siis on paljudel lugejatel raamatute tagastustähtajad üle läinud.

Selle pärast pole vaja muretseda – kelleltki viivist ei võeta. Meie huvi on oma raamatud tagasi saada. Täname neid lugejaid, kes on raamatud meieni juba toimetanud.

Algamas on suvelugemine Taas on algamas iga-aastane suvelugemine Türi raamatukogus! Seekordne suvelugemine kestab 1. juunist kuni 21. augustini ja on pühendatud rahvajutu aastale.

Kuigi Eesti rahvajutu aasta 2020 eesmärgiks on tutvustada kogu aasta jooksul eesti rahvajutte ja allikaid, siis meie läheneme sellele aastale veidi loomingulisemalt ja soovime, et lapsed loeksid lisaks Eesti rahvajuttudele ka teiste maade rahvajutte ja muistendeid ning pärimusi.

Lisaks tutvustame lastele ka erinevate maade muinasjutte.

Seega on lugemisvalik väga lai ja kindlasti leiab iga laps endale meelepärast lugemist.

Nagu ikka lõpeb suvelugemine ühe suure ja toreda peoga augustikuus. Kui kõik läheb plaanipäraselt ja koroonaviirus meile vingerpussi ei mängi, peame 26. augustil Türi noortekeskuses maha ühe vahva suvelugemise lõpupeo. Sellest, mis kell pidu toimub ja mida toredat peol ette võtame, anname edaspidi täpsemalt teada.

Täna ootame aga lapsi raamatukokku suvelugemismänguga liituma ja raamatuid laenutama/lugema.

Astrid Karpender

Türi raamatukogu direktor

Ülemisel pildil on nädalatagune vaade kooli siseõuele ja alumistel aastatagune ja tänane pilt ehitusplatsist.

Uue koolimaja ehitusel sai aastaring täis Türi põhikooli uue hoone ja spordihalli ehituses sai täis aastaring. Õigemini alustati aastapäevad tagasi vana hoone lammutamisega. Loo kirjutamise ajal jääb umbes 90 päeva selleni, kui hooned peaksid koolilaste ja sportlaste vastuvõtuks valmis olema.

Teet Reier Eelmisel neljapäeval käisid abivallavanem Elari Hiisi juhatusel ehitustandriga tutvumas Türi spordiklubide liidu tegevjuht Paul Poopuu ning kooliastmete juhid Anu Jüris, Evely Siimsoo ja Aili Avi. Vallavanem Pipi-Liis Siemann oli oma ringkäigu teinud mõned päevad varem. Oma kommentaari lisas ka objektijuht Rasmus Raamat.

Alljärgnevalt saategi lugeda nende kommentaare. Ise käisin objektil märtsi lõpus ja tuleb tunnistada, et sellest ajast on muutunud ikka väga palju.

Hetkel käis kogu hoones ventilatsiooni paigaldamine, kohati tehakse juba siseviimistlustöid plaatimise näol ja klassiruumid põhikooli osas on saanud selged piirjooned.

Kohati on lausa imekspandav, kui palju erinevad kaableid ja torustikke ruumide lagedesse kinnitub, õnneks jääb see hiljem silma eest varjatuks. Märtsikuise porimülka siseõues on välja vahetanud juba valendav trepistik, spordihoone saanud valge väliskatte, mille allaserva tuleb värvitriibus fassaadikate. Värske

asfalt on maas ja parkla peaaegu valmis.

Aili Avi: Türi põhikoolis muutub sügisest palju. Uus maja, uueneb ka sisu. Nimelt on kooliastmeti õppekava paremaks lõiminguks ja sujuvamaks koostööks uuest õppeaastast tegutsemas kolme kooliastme õppejuhid, kes kuuluvad ka juhtkonda. Sisulisteks arendustegevusteks on vaja võtta uues majas rohkem aega.

Tiirutan iga nädal ümber maja ja jälgin arenguid. Usaldan koolipidaja loogikat maja arendades, me elame muutuval ajal ja ka koolimajade funktsionaalsus muutub. Tuleb tõdeda, et uus maja kõnetab mind, on huvitav. Nägin vanema kooliastme õppejuhina ja ka mitmete ürituste korraldajana juba uusi võimalusi.

Spordihoone oma sisuga on näiteks lausa suurepärane, ka seal hakkas mõte tööle, kuidas lapsed vahetundideski liikuma saada. Õueala toob turvaliselt kokku ja võimaldab plaanida juba ka traditsioone veidi erilisemalt.

Olen päris rahul, et jõuame veeuputuste, klasside õhupuuduse ja lääpas põrandate-koolilaudade ajastust välja. Keskendume nüüd rohkem sisulisele arengule. Ideid on palju.

Anu Jüris: Uues majas ei ole ruumi ülearu palju, aga maja on kaasaegne ja soodustab õppimist ka klassiruumist väljas näiteks nii sise- kui ka välistreppidel.

Lisaks on planeeritud kaks õuesõppeklassi. Ootan põnevusega, et saaks tööd alustada uues hoones, kus kogu koolipere on ühise katuse all.

Evely Siimsoo: Vahva on just sisehoov. Ka spordihall on uhke. Erilise ruumikusega siseruumid ei hiilga, ka rohked klaaspinnad teevad murelikuks ja riidehoiu osa ei kujuta veel ette. Aga muidu uus ja valge.

Paul Poopuu: Hea on tõdeda, et tööd ehitusplatsil edenevad kenasti ja on graafikus. Koos treener Leonhard Soomiga oleme püüdnud töödel spordihoone tulevaste kasutajatena silma peal hoida ja vajadusel osalenud ka iganädalastel ehituskoosolekutel.

Hea on tõdeda, et ehitaja on olnud vastutulelik ja tööd, mis on vajanud muutmist, on kokkuleppel kenasti tehtud saanud.

Ehk siis meile vajalikud muudatused on tehtud jooksvalt ja ilma suuremate vaidlusteta.

Eks spordirahvas kindlasti ootab juba pikisilmi uue hoone valmimist, sest see annaks kohalikule kogukonnale võimalused, millest Türil aastaid unistatud ja mis suve lõpuks peaksid lõpuks ka teostuma.

Rasmus Raamat: Lõpuspurt on juba alanud. Töid teostatakse kõikidel frontidel ning väga intensiivselt. Katused on valmis, fassaadid, nii koolimaja plaat kui ka spordihoone perforeeritud, võtavad oma ilmet.

Platsid on asfalteeritud ning jäänud on veel sisehoovi kivika-

tendi paigaldus. Koolimajas suletakse lagesid ning viimistletakse pindu kõigil korrustel. Varsti tuuakse kohale esimesed mööblielemendid. Spordihoone on koolimajast isegi ees. Seal alustame varsti võimla sportpõranda paigaldusega ning Paul Poopuu tulevases kabinetis on põrandakate isegi juba maas.

Elari Hiis: Lehe ilmumise ajaks on töö ehitusplatsil kestnud kaks nädalat rohkem kui aasta, sest eelmise aasta 23. mail märgiti maha uute hoonete nurgad ja hakati paigaldama piirdeaeda ning juba vähem kui kolme kuu pärast on koolimaja ja spordihoone valmis ja majade kasutajad kohanevad uute tingimustega.

Nagu varasemalt, nii saab ka täna öelda, et ehitustandril on kõik tavapäraselt kontrolli all, seda hoolimata viirusest põhjustatud ajutistest tarneprobleemidest ja paljudest täpsustamist vajavatest asjaoludest ning väikestest probleemidest, mis pidevalt üles kerkivad.

Võib öelda, et töö käib nagu laevaköögis, sest käes on see periood, mil kõikvõimalikud tööd käivad korraga, alates veel viimastest valu- ja müüritöödest kuni värvimise, kaabelduse tegemise ja torutöödeni siseruumides ja platside ehituse ning fassaadi ehituseni õues. Seda tunnistab ka järjest kasvanud autode hulk Ravila ja Kohtu tänavatel ning kultuurimaja parkimisplatsil.

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

7

sport/reklaam Seeriavõistlused Lisaks eelnevatele võistlustele alustab ka Järvamaa kettagolfi seeriavõistlus, mille esimene etapp toimus 3. juunil Türil ja teine etapp 10. juunil Aravetel.

Püüame võistlustega pakkuda avastamist ja vaheldust, korraldades neid erinevates Järvamaa piirkondades.

Täpsemat infot leiab ürituste kohta Türi spordiklubide liidu kodulehelt www.tskl.ee

Türi spordiklubide liit on püüdnud alates eriolukorra väljakuulutamisest, kuni selle lõpuni pakkuda Türi valla elanikele võimalust kontaktivabalt liikuda.

Selleks avasime tol perioodil 11 erinevat märgistatud orienteerumisrada, mida oli võimalik läbida matkates, joostes või rattaga.

Raja läbimisest andsid märku 419 inimest, mis näitab, et meie inimesed soovivad liikuda.

Eriolukorrast väljudes soovime pakkuda ka traditsioonilisi seeriavõistluseid, millega me ju-

ba alustasime. Maikuus toimus Järvamaa petangi seeriavõistluse esimene etapp Roosna-Allikul, kuhu oli tulnud 30 mängijat.

Parima tulemuse tegid Viru-Nigulast tulnud Matti Vinni, Heili ja Vello Vasser, kes võitsid kõik mängud. Teise koha said ühe kaotusega Kalev Lillepea, Ain Tamme ja Liisa Gritšenko Türi vallast ja kolmanda koha mängisid endale välja Anneli Suits, Enn Lehtpuu ja Ain Vilismäe.

Järvamaa petangi seeriavõistluse teine etapp toimub juba 9.

juunil kell 18 Paides. Vahepeal on võimalik mängida igal neljapäeval Väätsa rannas või Käru petangi seeriavõistlusel, mille esimene etapp toimus 31. mail Käru staadionil.

Seeriavõistlusega alustas ka Järvamaa rattakross, mille esimene etapp kutsus Järva-Jaani kokku 51 ratturit. Proovile sai end panna kuni 12 km pikkusel rajal, mis oli looduslikult käänuline ja mägine ning pani proovile nii mõnegi sportlase tahtejõu. Rattakrossi teine etapp toimub 11. juunil Koerus.

Türi spordikoolis õpib 2019/2020 õppeaastal 229 õpilast, keda treenivad kaheksal erineval spordialal 11 kvalifitseeritud treenerit. Türi spordikool pakub treeninguid järgnevatel erialadel: kergejõustik, maadlus, orienteerumine, ujumine, vibusport, jalgpall, võrkpall ja ratsutamine.

Liidu liikmesklubide sportlased ja Türi spordikooli õpilased võitsid Eesti meistrivõistlus-

tel erinevates vanuseklassides kokku 139 medalit, sealjuures täiskasvanud 47 medalit, noored-juuniorid 59 medalit ja veteranid 33 medalit. Eesti koondistesse jõudis 10 Türi spordikooli ja liidu liikmeklubi sportlast.

Eriolukorra ajal 16. märtsist kuni 2. maini muutusid Türi spordikooli treeningud distantstreeninguteks: treenerid jagasid harjutusi ja õpilased andsid ta-

gasisidet tehtu kohta. See andis võimaluse õpilastel ise treenida ja endale eesmärgid seada. Alates 4. maist alustasid treenerid taas välitreeningutega, millega saab liituda aastaringselt, võttes kontakti sobiva ala treeneriga.

Suve keskel ja lõpu poole toimuvad ka ühised treeninglaagrid.

2020. aastal lõpetavad Türi spordikooli üksteist sportlast: Janno Lemetsar, Ingo Reiljan,

Sergyo Uuspõld, Lauri Männik, Johannes Laur (kergejõustiku erialal), Hanna Liina Lippand, Robin Jäätma (vibuspordi erialal), Rauno Uusleer (võrkpalli erialal), Mailis Jaaniste, Martin Männa (ujumise erialal) ja Ragne Kuurmaa (maadluse erialal).

Soovime teile häid sportlikke tulemusi ja kordaminekuid edaspidisel eluteel.

Tuult tiibadesse!

Türi Linnavara juht Urve Meerits andis teada, et Türi jalgpallistaadionil olevatesse soojakutesse paigaldati elektrisüsteem ja nüüd saavad jalgpallihuvilised ja vibulaskjad seal palju paremini treeninguid ja võistluseid läbi viia.

Türi Ganvixi JK eestvedaja Vitali Gansen ütles, et varasemalt vedas vibukooli treener Maarika Jäätma elektrit oma kodust, kuid

nüüd seda enam tegema ei pea.

Soojakutes ei olnud voolu 30 aastat. Äsja paigaldatud elektrisüsteem võimaldab väljaku kasutajatel võistluste ajaks üles sättida vajaliku tehnika: kõlarid, millest muusikat lasta, mikrofonid, millega võistlusi juhendada ja kommenteerida, arvuti ning printeri, millega kohapeal diplomeid välja lasta. „Soojakutesse paigaldatud

elektrisüsteem aitab seal normaalsetes tingimustes riideid vahetada.

Ei pea enam kobamisi taskulampidega toimetama,“ rõõmustas Gansen.

Gansen meenutas, et ammuste riietusruumide kohapeal laiutab praegu võsa. „See oli aastal 1989, kui siin veel majakene oli, milles riideid vahetada sai ja uhkeldasid tribüünid, mis nüüdseks maha

võetud on, kuna need olid juba ohtlikud,“ ütles Gansen.

Käesoleval aastal on Türi haldus väljaku hoolduse juba teinud ja nii vibulaskjad, Ganvix jalgpalliklubi kui ka Paide Linnameeskond on tänulikud sujuva koostöö eest klubide, vallavalitsuse ja Türi halduse vahel.

Türi spordikooli tegemistest

JÄRKAMISJÄÄGID KOHALEVEOGA

Liisa Gritšenko

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Türi jalgpallistaadionil olevatesse soojakutesse paigaldati elektrisüsteem

SPORDISÜNDMUSED 3. juuni kell 18.45 toimub Türi kettagolfi pargis Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse esimene etapp. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 4. juuni kell 10 toimub Türi linna staadionil TV 10 olümpiastarti mitmevõistlus. Info: Leonhard Soom 509 6812 4. juuni kell 18 toimub Väätsa rannas IMsport rannavolle etapp.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 7.–12. juuni toimuvad Türi valla tennise meistrivõistlused üksik- ja paarismängudes. Info: Jaan Rahe 508 9187 9. juuni kell 18 toimub Järvamaa petangi seeriavõistluse teine etapp Paides. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 10. juunil kell 18.45 toimub Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse teine etapp Aravetel. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 11. juunil kell 18 toimub Väätsa rannas IMsport rannavolle etapp.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 13. juunil toimub Väätsal murutraktorite ralli, Eesti MV ja Baltic CUP. Info Taavi Parts 5302 3400 16. juuni kell 18 toimub Järvamaa petangi seeriavõistluse kolmas etapp Kärus. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464

Merle Rüütel

avalike suhete juht

17. juunil kell 18.45 toimub Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse kolmas etapp Paides. Info Liisa Gritšenko 5820 1464 18. juuni kell 18 toimub Väätsa rannas IMsport rannavolle etapp.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 25. juuni kell 19 toimub Türi temposõit 2020 Parasi-Põikva teel.

Info: Tauri Must 5198 5323 25. juuni kell 18 toimub Väätsa rannas IMsport rannavolle etapp.

Info: Ilmar Mõttus 507 9149 28. juuni kell 11 toimub Käru petangi seeriavõistluse teine etapp Käru staadionil. Info: Anne Sillamaa 5801 8974

4., 11. ja 18. juunil Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Kõik raamid ja klaasid kuni -50% Päikeseprilli -30% Prillitellijale visiit TASUTA! Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

JUULI 2. juuli kell 18 toimub Väätsa rannas IMsport rannavolle etapp. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 5. juulil toimub Türi linna sünnipäeva perespordipäev Türi järve ääres. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 7. juuli kell 18 toimub Järvamaa petangi seeriavõistluse neljas etapp Tarbjal. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464 8. juulil kell 18.45 toimub Järvamaa kettagolfi seeriavõistluse neljas etapp Järva-Jaanis. Info: Liisa Gritšenko 5820 1464

Retla-Kabala Kool otsib uusi õpetajaid Ootame alates 2020/2021. õppeaastast oma meeskonda • füüsikaõpetajat (osaline koormus), • klassiõpetajat, • väikeklassi õpetajat.

Avaldus, CV, ametikoha kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad saata 5. juuniks aadressil direktor@retla.edu.ee või Retla tee 1, Oisu alevik, 72301, Järva maakond. Info telefonil 516 0676

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

8

Türi vald Väätsa lasteaia Kaisukarud keskkonnakäppa püüdmas Sellel õppeaastal pöörasime lasteaias suuremat tähelepanu looduse- ja keskkonnahoiule ning õuesõppele. Kõik rühmad viisid läbi nn õuesõppepäevi.

Meie lasteaeda ümbritsevad lähedalasuvad metsad, mõisa park, koolistaadion ja paisjärv, mis on loonud hea õpi- ja kasvukeskkonna.

Nii otsustasidki Kaisukarud teha midagi põnevat ja minna uurima Väätsa mõisa pargi tiiki. Meie tegevus sai teoks nädalaplaani „Veekogud ja elu veekogudes“ raames. Eelnevalt olime vaadanud pilte ja vestelnud teemadel veekogud Eestis, otsisime Eesti kaardilt veekogusid, vestlesime ja vaatasime pilte, kes elavad veekogudes, kuidas veekogude ääres ohutult käituda jms. Seejärel siirdusime tiiki uurima, võttes kaasa kahvad, luubid, lusikad ja anumad. Jõudnud tiigi juurde, arutlesime ja vaatlesime, mis on tiik ja millise kujuga on tiik.

Võtsime klaasnõuga tiigist vett. Vaatlesime ja nuusutasime vett ning lapsed arvasid, et juua nad seda vett küll ei sooviks. Arutlesime teemadel, mis võib vee puhtust ohustada ja kas tiigivees ning kaldal on ka prügi.

Korjasime prügi kokku ja saime teada, miks see on ohtlik pargis liikuvatele loomadele ning tiigielustikule. Lapsed tuvastasid ka madalas kaldavees erinevaid liike: vesikuusk, vesihark ja lemmel. Kuna kõiki liike ei suutnud tuvastada, siis rändas väike osa veest koos elustikuga purkides lasteaeda, et määrata tiigielukaid ja taimi interneti abil.

Kokkuvõttes võib öelda, et lapsed osalesid tegevuses aktiivselt ja said selgeks tiigi erinevused võrreldes teiste veekogudega. Õppisid tundma tiigis elavaid elusolendeid ja said selgeks ohutu ja keskkonnasõbraliku käitumise reeglid veekogu ääres. Õppekäik meeldis lastele väga, kuna said õppida teises keskkonnas. Tore uudis on see, et oleme antud tegevusega nomineeritud keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustusele Keskkonnakäpp. Hoiame pöidlad pihus ja loodame, et üks keskkonnakäppadest tuleb Väätsa lasteaeda.

Kadi Perillus

Kaisukarude rühma õpetaja

Lähedaste külastamisest Väätsa eakate kodus Alates 1. juunist on Vabariigi Valitsus lubanud taas hoolekandeasutustes oma lähedasi külastada. Kuna viirus ei ole kuhugi kadunud ja iga päev toob uusi nakkusjuhtumeid, siis Väätsa eakate kodus järgitakse endiselt kõiki ettevaatusabinõusid, et tõkestada viiruse levikut meie hoolealustele.

Külastamine Väätsa eakate kodus on võimalik tööpäevadel kell 14–16.30. Ajaline piirang on vajalik selleks, et personal saaks tagada terviseameti ja sotsiaalkindlustusameti kehtestatud nõuete täitmise.

Erijuhtudel külastamine tuleb juhatajaga eelnevalt läbi rääkida.

Külastamine tuleb ette registreerida telefoni (5814 6000) või e-kirja teel (vaatsa.eakatekodu@tyri.ee). Külastamiseks koostatakse külastuste graafik, et vältida inimestevahelisi kokkupuuteid. Oma lähedast on soovitav külastada mitte tihemini kui üks kord nädalas. Jätkuvad piirangud on vajalikud selleks, et teie lähedased tervena püsiksid.

Igal külastajal tuleb täita tervisedeklaratsioon, milles kinnitab haigussümptomite (palavik, köha, kurguvalu, hingamisraskused, õhupuudus, maitse- ja lõhnatundlikkuse kadu, lihasvalu, väsimus vm) puudumist ja seda, et tema ise ega tema leibkonnaliige ei ole viimase 14 päeva jooksul kokku puutunud COVID-19 haigega.

Külastajad peavad kandma kirurgilisi maske ja desinfitseerima oma käsi. Kui kliendi tervislik seisund ja ilmastik võimaldavad, tuleb eelistada kokkusaamisi õues (maja ees pinkidel) ja korraga võib ühte klienti külastada 1–2 inimest. Külastamisel tuleb vältida lähikontakti ja võimalusel järgida 2+2 reeglit.

Vajadusel saab kohandada külastusteks tegevusjuhendaja kabineti, mis iga külastuse järel puhastatakse ja desinfitseeritakse. Voodihaige kliendi puhul kaalutakse võimalust külastada ka klienti toas. Sellisel juhul kannab külastaja lisaks maskile ka kaitsekitlit ja peakatet.

Lähedastele võib saata pakke. Pakid desinfitseeritakse ja vajadusel hoitakse 1–3 päeva, et vältida nakkuse levikut pindade kaudu.

Kui peame kinni kehtestatud nõuetest, võime loota, et peagi saabub aeg, kus saame oma lähedasi jälle sagedamini näha. Selleks peame aga kõik terved püsima.

Tiia Mettus, Väätsa eakate kodu juhataja

Türi valda paigaldati 4100 euro eest pinke ja prügikaste Türi halduse juht Enn Mäger andis teada, et Raplamaa ettevõte Palgipesa OÜ tegi Türi vallale 5 uut pinki, mis Türi halduse töötajad kohale transportisid ja paigaldasid. Üks pink maksab 120 eurot, kokku 600 eurot.

Lisaks pinkidele paigaldati ka valda Kiili Betoon OÜ valmistatud 14 uut prügikasti: kultuurikeskuse parklasse 4, keskväljakule 4, Jaama tänava piirkonda 4 ja Oisu parki 2. Ühe prügikasti hind on 250 eurot, kokku 3500 eurot. Loodame, et uued pingid ja prügikastid püsivad kaua ilusate ja tervetena!

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Tänan kõiki koostöö eest eriolukorras!

Eriolukord sai Eestis läbi ja liigume ka Türi vallas tagasi tavapärase elukorralduse poole. Sealjuures peab iga inimene nüüd juba ise mõistlikke ettevaatusabinõusid kasutama ja kaaluma, mida on arukas ette võtta, puuduvad kõikehõlmavad keelud ja käsud. Viiruseoht ei ole kadunud ning meil tuleb sellega oma igapäevategemistes arvestada. Jätkuvalt peame kõik silmas pidama, et eakad ja terviseriskidega inimesed ei peaks osalema suurtel rahvakogunemistel ega olema sunnitud kasvõi poeskäikudeks, seega on tähelepanelik ja abivalmis suhtumine inimsuhetes ka edaspidi väga oluline.

Järvamaa turvalisuse komisjoni esimehena saan nentida, et maakonna koostöö toimis ka keerulistes oludes - jagasime omavahel infot, pidasime aru ning otsisime targemaid tegutsemisviise. Nii Paide linna kui Järva valla juhtide ja töötajatega püüdsime üksteisele toeks olla, tegime ühiseid isikukaitsevahendite tellimusi ja andsime nõu, mida ja kuidas ette võtta.

Väga suureks abiks oli kogu Eestis ja meile siin Järvamaal Türi vallas päästeamet - nende valmisolek, oskused ja teadmised kriisis tegutsemiseks on kindlasti aukartust äratavad ja vaid heameel on, et meil on selline professionaalne võrgustik olemas! Vabatahtlikud päästjad olid meile abiks inimeste teavitamisel, inimeste kodustes tegemistes ja avalikus ruumis ning

kauplustes eriolukorra reeglite täitmise meenutamisel.

Ka politsei täitis kohati oma tavapärastest ülesannetest hoopis erinevaid rolle, aidates meil nii avalikus ruumis käitumisreegleid jälgida, kauplustes korda tagada, juhtides tähelepanu riskikohtadele kui andes väärt nõuandeid.

Järvamaa haigla oli valmis haigestunud inimeste vastuvõtmiseks, õnneks ei läinud seda küll vaja, kuid nüüd on neil valmisolek vajadusel kiirelt kõik nõuetekohaselt ümber korraldada. Lisaks olid kriisiajal suureks abiks ja vajalikud nende spetsialistide asjatundlikud nõuanded meie hooldekodudele.

Türi tervisekeskus ja perearstid tegutsesid eriolukorras professionaalselt, nõustades inimesi ja usun, et ükski hädasolija ei jäänud abita. Lisaks tegime tohtritega head koostööd, küsides infot nakatunute abivajaduse kohta, nende abil saime testida ka meie koduhooldustöötajaid, et olla kindlad nende ja nende klientide turvalisuses.

Kaitseliit ja naiskodukaitsjad olid abiks nii piiril, testimispunktides kui ka häirekeskuses. Lisaks abistasid Türi kaitseliitlased meid vabatahtlikena infojagamisel ja Türi valla eakate kodudes puude lõhkumise-tassimisega, võttes enda kanda koormust meie tublidelt koduhooldustöötajatelt. Ka paljud vallakodanikud pakkusid oma abi, olles vabatahtlikult valmis abistama.

Suur tänu teile kõigile!

Türi vallavalitsus ei olnud suletud päevagi, olime vallaelanike jaoks olemas ja ohust hoolimata valmis abivajajatele ka kohapeal nõu andma. Suurima koormuse said enda kanda kindlasti meie sotsiaalvaldkonna töötajad, kelleta me kuidagi hakkama ei saaks. Asendamatud olid meie koduhooldustöötajad, kes varustasid toidu ja muu esmavajalikuga enam kui 150 inimest, Türi päevakeskuse, Kevade kooli töötajad ja koolide tugiisikud olid igapäevaselt toeks nii telefoni teel kui ka tegeliku kohalolekuga kümnetele erivajadusega vallakodanikele.

Türi valla raamatukogud andsid kogu eriolukorra aja välja raamatuid ning nii nende kui Türi kultuurikeskuse töötajate abiga oli meie inimestel sel keerulisel ajal siiski ka ilusaid hetki ning vaimu- ja hingetoitu. Türi valla koolidega asusime kohe soovijatele koolitoidu asemel toidupakke jagama, distantsõpe toimis ja koolid kogusid väärtuslikke kogemusi, mida saab ka edaspidi õppetöös kasutada.

Meie lasteaiad olid tööl käivate vanemate lastele avatud ja valmis ka suurima häda korral lastele ööpäevaringselt turvalist kohta pakkuma. Türi spordirahvas aga pakkus ka eriolukorras kõigile vahvaid ja turvalisi liikumisvõimalusi, usun, et tänu nendele on meie inimesed nüüd harjunud veelgi enam looduses ja liikumises olema. Türi noor-

tekeskuse töötajad patrullisid tänavatel ja parkides, tuletades ka noortele meelde eriolukorra erinõudeid. Türi haldus jätkas oma igapäevatööd ning tänu nendele kulgesid kevadised heakorra- ja hooldustööd tavapäraselt, pea märkamatult said paljud kohad ilusamaks ja paremaks. Käru Südamekodu ja Väätsa eakate kodu juhid ning töötajad olid kogu eriolukorra aja ja jätkavad ka edaspidi kõrgendatud ettevaatusega, et hoida eakate inimeste jaoks väga ohtlikku nakkust eemal. Meie kõigi juustesse sigines kindlasti hulk halle juuksekarvu ja tundsime nii hirmu kui südamevalu ja muret, aga me saime koos hakkama. Suur tänu teile kõigile!

Kokkuvõttes oli eriolukord meile kõigile õppetunniks, omamoodi kriisiõppuseks, millega toime tulime ja millest saab kasulikke teadmisi ka edaspidiseks.

Lisaks saime kõik nii peredena, töötajatena kui kogukonnaliikmetena selgelt aru, kui olulised me üksteisele oleme, kui tähtis on igaühe tegevus ja kui väga tegelikult inimlikku kontakti vajame ja koosolemist soovime.

Hoiame kogetut siis meeles ja südames, et olla vajadusel valmis igasuguses kriisis samamoodi üksteisele toeks olema!

Suur tänu kõigile inimestele, kes on Türi vallas aidanud meie tervist hoida ja raskel hetkel toime tulla!

Pipi-Liis Siemann

vallavanem

Alates 8. maist laieneb eraisikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamise toetus 8. maist 2020 saavad KIKist toetust eraisikute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni taristu rajamiseks taotleda ka isikud, kelle majapidamine asub alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalal.

Samuti pikeneb kõikidele, sh üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikele vooru tähtaeg - projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. august 2023. Suurenes ka vooru eelarve, milleks on 17 miljonit eurot.

Uue määruse leiab Riigi Teatajast. Täpsema info toetuse kohta ning juhised ja korduma kippuvad küsimused leiab KIKi kodulehelt.

Taotleda on võimalik: 1) E-toetuse keskkonnas, 2) KIKi kodulehel avaldatud taotlusvormil, mida on võimalik KIKi saata e-posti (info@kik.ee) või posti teel (Narva

mnt 7a, VI korrus, Tallinn). Samuti võib taotlust alates juunikuust täita KIKi Tallinna kontoris, kuid palume taotlejatel sel juhul eelnevalt ette helistada telefonil 627 4171.

Kuna vee-ettevõtjad on eraisikutele oluliseks partneriks toetuse taotlemisel ning soovime, et taotluste esitamine ja hindamine sujuks kõikidele osapooltele probleemideta, toome välja mõningad olulised punktid, millega eraisikud edaspidi teie poole pöörduma hakkavad.

Toetatavad tegevused vastavalt reoveekogumisalale. Üle 2000 tarbijaga reoveekogumisala • elamu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga • elamule kogumismahuti rajamine

Alla 2000 tarbijaga reoveekogumisala • elamu ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga • elamule kogumismahuti rajamine • elamule omapuhasti rajamine Toetuse taotlejal tuleb KIKile esitada taotlusvorm koos vee-ettevõtjalt küsitud liitumistingimustega, mis sisaldavad liitumispunkti asukoha koordinaate ja selgitust, kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. Juhul, kui kinnistu on ühe teenuse kasutaja, tuleb vastav märge teha ka liitumistingimustesse.

Kogumismahutite või omapuhastite rajamisel tuleb taotlusele lisada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda opereeriva vee-ettevõtja või kohaliku oma-

Tööle asus uus ehitus- ja keskkonnaspetsialist 1. juunist töötab ajutiselt Türi valla ehitus- ja keskkonnaspetsialistina Tartu Ülikooli loodusja täppisteaduste valdkonna geoloogia ja keskkonnatehno-

loogia tudeng Grete Kaljulaid.

Loodushuvilisena usub Grete, et keskkond vajab üha enam spetsialistide tähelepanu, järelvalvet ja parimate tehnoloogiate

kasutuselevõttu. Türi vallavalitsuse spetsialistina soovibki Grete anda oma igapäevase panuse keskkonna arendamisse.

TR

valitsusüksuse poolne kinnitus, et antud kinnistul puudub võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning 5 aasta jooksul ei planeerita seda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt rajada.

Kui toetust taotletakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks ning elamu ehitusloa väljastamise või ehitusteatise esitamise aeg on hilisem kui 21.05.2018, tuleb taotlusele lisada vee-ettevõtja kinnitus, et elamu ehitusloa väljastamise ajal puudus kinnistul võimalus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks.

Kõik küsimused ja mõtted on teretulnud! Lisainfot jagab KIKi projektikoordinaator Kadri Haamer (kadri.haamer@kik.ee, 627 4183).

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

9

Türi vald

28. mai istungil Türi vallavolikogu: • kinnitas revisjonikomisjoni kontrolli tulemused ja tunnistas RetlaKabala kooli 2019. aasta eelarve täitmise nõuetekohaseks ja heaks ning Türi vallas vee-ettevõtja leidmiseks korraldatud hankemenetluse ning hankemenetluse tulemusena vee-ettevõtja OÜ TÜRI VESI ja Türi valla vahel sõlmitud lepingute täitmise nõuetekohaseks ja rahuldavaks; • lõpetas Veiko Valangu soovil tema volitused Türi põhikooli hoolekogus Türi valla kui kooli pidaja esindajana ja määras uueks esindajaks Vitali Ganseni; • lõpetas Türi vallavolikogu I koosseisu majandus- ja turvalisuskomisjoni koosseisu arvatud Andrus Suurkivi volitused komisjoni liikmena ning arvas ta Türi vallavolikogu majandus- ja turvalisuskomisjoni koosseisust välja; • nimetas Türi vallavolikogu I koosseisu volituste ajaks mittetulundusühingu Järvamaa Omavalitsuste Liit üldkoosolekule Türi valla täiendavaks esindajaks Kaarel Aluoja ja tema asendajaks Tarmo Vesti; • lubas Türi vallavalitsusel otsustuskorras muuta Türi valla ja mittetulundusühingu Taikse Külaselts vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingut ning anda lepingus märgitud vara mittetulundusühingule Taikse Külaselts kasutada 31. detsembrini 2029; • otsustas seada Türi vallale kuuluvale kinnisasjale (Kirna küla, Künka tee L1) Kirna küla, Mõisa tee 5 kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalservituudi viimatinimetatud kinnistul asuva hoone kütmiseks vajaliku maaküttetorustiku ehitamiseks, omamiseks, majandamiseks ja likvideerimiseks. Reaalservituut seatakse tähtajatult ning tasu maksmise kohustuseta; • lõpetas Türi vallale kuuluvale kinnisasjale (Türi linn, F. J. Wiedemanni tänav 2c) hoonestusõiguse seadmise menetluse ning tunnistas

Türi vallavolikogu 27. septembri 2018 otsuse nr 58 „Türi vallale kuuluva kinnisasja hoonestusõigusega koormamine“ kehtetuks, et lammutada kinnisasjal asuv endine veetorni hoone.

• otsustas seada eesmärgiks kasutada Türi vallale kuuluvate kinnisasjade ja hoonete majandamiseks eeskätt taastuvenergiat ning korraldada selle eesmärgi saavutamiseks hankeid ja sõlmida lepinguid, mis Türi vallale kuuluva vara majandamisel tagavad suurima ning pikaajalisema energiasäästu; • muutis Türi valla finantsjuhtimise korda ning otsustas, et kogukonda kaasava eelarve osa igal eelarveaastal on alates 2021. aastast 50 000 eurot. Igal aastal rahastatakse eelarvest vähemalt kaht objekti, mille maksumus võib olla 5000- 25 000 eurot.

• otsustas, et eriolukorrast ning eriolukorra ajal kehtivatest piirangutest tingitud ettenägematu majandusliku olukorra muutumise tõttu 1. aprillist 2020 kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni eelkoolis õppijate lapsevanemate suhtes õppetasu maksmise kohustust ei rakendata; • kuulas ära avaliku ruumi spetsialisti poolt esitatud Türi valla üldplaneeringu eelnõu tutvustuse. Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 25.05-26.06.2020, materjalidega saab tutvuda valla veebilehel ja Türi, Käru, Väätsa, Kabala ja Oisu raamatukogudes; • võttis vastu Türi valla 2020. aasta lisaeelarve; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, arendusjuhi info Türi valla arengukava aastateks 2021-2025 eelnõu menetlemise ja palve volikogu liikmetele ja komisjonidele sisendiks info edastamise kohta ning finantsjuhi info 2020. aasta vallaeelarve 3 kuu täitmise kohta.

Türi vallavalitsus

Volikogu võttis vastu Türi valla lisaeelarve 28. mail toimunud volikogu istungil võttis vallavolikogu vastu valla lisaeelarve.

Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku piiramisega kehtestas Vabariigi Valitsus 12. märtsist kuni 17. maini 2020 eriolukorra ning eriolukorra ajal kehtivatest piirangutest tingitud ettenägematu majandusliku olukorra muutumise tõttu jäid asutustel tulud laekumata. Seoses sellega laekus vallale vähem üksikisiku tulumaksu, lasteaia kohatasu, söögiraha, üüri, renti jm tulusid. Et eelarve oleks tasakaalus, peavad valla tulude vähenedes vähenema ka kulud.

Kõik valla asutused vaatasid aprillikuu jooksul üle oma tulud ja kulud ning esitasid vallavalitsusele lisaeelarve taotlused.

Kohalikele omavalitsustele tuli appi riik, eraldades vahendeid 130 miljoni euro ulatuses: 30 miljonit eurot kriisimõjude kompenseerimiseks, 70 miljonit eurot uuteks investeeringuteks ning 30 miljonit eurot kohalike teede hoiuks.

Türi vallale eraldati summad vastavalt 264 559 eurot (tulumaksu alalaekumise katteks), 620 000 (investeeringuteks) eurot ning 432 943 (kohalikud teed) eurot. Seega eraldas riik vallale 1 317 502 eurot.

Lisaeelarve maht kokku on 888 938,27 eurot, millest investeeringud 1 163 826,17 eurot ja finantseerimistegevus 75 000 eurot. Põhitegevuse kulud vähenevad kokku 349 887,90 eurot.

Põhitegevuse kulud vähenevad kõikidel hallatavatel asutustel, välja arvatud Väätsa eakate kodu. Eelarved vähenevad põhiliselt majandamiskulude arvelt ning vähestel asutustel ka personalikulude arvelt.

Aprillikuu seisuga on valla üksikisiku tulumaks eelmise aasta laekumisega võrreldes 615 eurot väiksem. Eelarves oli arvestatud aga kasvuga 7,3%. Vallavalitsus jälgib meie suurima tuluallika

laekumisi ja tekkepõhist täitmist ning vajadusel tehakse uus negatiivne lisaeelarve. Samas loodame, et normaalne elurütm taastub ja ettevõtted saavad hakata uuesti täistuuridel tööle.

Juunikuus loodab vallavalitsus volikokku viia investeeringutoetuse jaotuse, sest selle meetme vahendeid eraldatakse ainult uuteks investeeringuteks, lammutuskuludeks ja nendega seotud muudeks kuludeks ning need peab kinnitama vallavolikogu.

Vallavalitsus tänab kõiki allasutuste juhte väga konstruktiivse koostöö eest.

Aime Roosioja

Türi vallavalitsuse finantsjuht

Türi lasteaed ootab tööle muusikaõpetajat ja logopeedi TÜRI LASTEAED ootab oma meeskonda MUUSIKAÕPETAJAT (0,5 ametikohale, tähtajatu leping)

TÜRI LASTEAED ootab oma meeskonda LOGOPEEDI (koormus vastavalt kokkuleppele, tähtajatu leping)

Peamisteks tööülesanneteks on: • toetada laste muusikalist arengut, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest; • nõustada vajadusel lapsevanemaid laste muusikalise arendamise osas; • osaleda meeskonnaliikmena Türi lasteaia arendustegevuses; • teha koostööd kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega.

Nõuded: • kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid; • muusikaalane kõrgharidus ja/või töökogemus muusikaõpetajana; • oodatavad isiksuseomadused: empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõime, usaldusväärsus, pingetaluvus, hea meeskonnatöövõime, positiivsus ja järjekindlus.

Esitatavad dokumendid: • kandideerimisavaldus; • elulookirjeldus; • kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; • muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid.

Omalt poolt pakume: • Türi lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade ja Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikuga. Järjepidevaid kaasahaaravaid terviseüritusi on meil nii lastele kui ka töötajatele; • meeleolukad ühisüritused; • ligi 90-liikmelise meeskonnana peame väga oluliseks lapsest lähtuvat koostööd ning professionaalsust.

Tööle asumise aeg: 1. september 2020 Dokumendid saata hiljemalt 15. juuniks 2020, aadressil tyri.lasteaed@tyri.ee või Tehnika tn 12, Türi 72213 Järvamaa.

Peamisteks tööülesanneteks on: • kõneravi vajavate laste väljaselgitamine ning õppe ja arengu toetamine vastavalt oma kutsestandardile; • koostöö tegemine lapsevanemate, kolleegide ja teiste spetsialistidega, vajadusel nende nõustamine.

Nõuded: • erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse; • oodatavad isiksuseomadused: empaatia-, analüüsi- ja otsustusvõime, usaldusväärsus, pingetaluvus, hea meeskonnatöövõime, positiivsus ja järjekindlus.

Esitatavad dokumendid: • kandideerimisavaldus; • elulookirjeldus; • kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; • muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid.

Omalt poolt pakume: • Türi lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade ja Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikuga. Järjepidevaid ning kaasahaaravaid terviseüritusi on meil nii lastele kui ka töötajatele; • meeleolukad ühisüritused; • ligi 90-liikmelise meeskonnana peame väga oluliseks lapsest lähtuvat koostööd ning professionaalsust.

Tööle asumise aeg: 24. august 2020 Dokumendid saata hiljemalt 12. juuniks 2020, aadressil tyri.lasteaed@tyri.ee või Tehnika tn 12, Türi 72213 Järvamaa.

Lisainfo: Angela Lõhmus, tel 5648 7855, direktor.lasteaed@tyri.ee

Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

TÜRI MUUSIKAKOOL

UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT 2020/2021 õppeaastaks esmaspäeval, 8. juunil kell 16.00-18.00 ja teisipäeval, 9. juunil kell 14.00-16.00 Et vältida kogunemisi, palume eelnevalt registreeruda katsetele konkreetse kellaaja saamiseks telefonil 508 3213 ajavahemikul 18. maist kuni 5. juunini tööpäevadel kell 11.00-18.00.

Sisseastumisavalduse blanketid leiate kooli kodulehelt http://test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilaste-vastuvott Avaldused palume saata e-posti aadressile tyrilmk@estpak.ee Sisseastumiskatse koosneb viiest ülesandest - vabalt valitud laulu esitamine ilma saateta, rütmikatse, helide järelelaulmine, mälukatse ja harmoonilise kuulmise katse.

Samas toimub 5-6-aastaste laste registreerimine eelkooli. Katseid ei ole. Õppetasu pilliõpetusosakonnas ja üldosakonnas 25 eurot, vaba õppekavaga osakonnas ning eelkoolis 21 eurot kuus.

*

Registreerime soovijaid

TÄISKASVANUTE OSAKONDA

Õpe toimub vaba õppekava järgi 1,5 tundi nädalas valitud erialal.

Soovi korral on võimalik tundide mahtu jagada mitme erineva eriala vahel.

Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit ja õppetasu 65 eurot kuus.

Vajalik oma pilli olemasolu.

* Huvialad: KLAVER, KLAVESSIIN (ainult vaba õppekavaga osakonnas, vajalikud klaverimänguoskused vähemalt noorema astme lõpetamise tasemel), AKORDION, VIIUL, TŠELLO, KONTRABASS, KITARR, MANDOLIIN, KROMAATILINE KANNEL, HARF, PLOKKFLÖÖT, FLÖÖT, OBOE, FAGOTT, KLARNET, SAKSOFON, TROMPET, ALTSARV, TENORSARV, METSASARV, TROMBOON, EUFOONIUM, TUUBA, LÖÖKPILLID.

Türi vald müüb kinnisasja Reopalu külas Türi vallavalitsus võõrandab avaliku kirjaliku enampakkumise teel Türi vallas Reopalu külas asuva Paju kinnisasja (kinnistusraamatu registriosa number 2915336, katastritunnus 93701:005:0306, sihtotstarve elamumaa, suurus 5862 m²). Kinnisasjal asub osa kahekorruselisest kaksikelamust, mis vajab remonti. Kirjaliku enampakkumise alghind on 13 000 eurot. Enampakkumise täpsemad tingimused on toodud Türi vallavalitsuse 19. mai 2020 korralduses nr 153.

Korraldusega saab tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee (Üldinfo/ alajaotus Teated (hanked ja pakkumused)/Pakkumised tehinguks vallavaraga).

Enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada pakkumine hiljemalt 18. juunil 2020 kella 12ks märgusõnaga „Enampakkumine, Paju“ Türi valla veebilehelt kättesaadaval etteantud vormil.

Täiendavat infot saab telefonil 5886 3255 või e-post aadressil annely.grazer@tyri.ee

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

10

kommentaarid ja sündmused Mida hirmu puhul karta?

Suur osa maailmast on täna enneolematus olukorras.

Teadmatus ja ebakindlus tuleviku ees on inimestes tuntavalt kasvatanud nii pinget kui ka hirmu. Kuidas uues olukorras paremini toime tulla? Parem karta, kui kahetseda, õpetab eesti vanasõna. Ometi näitavad mitmed adekvaatsed ja põhjalikud uuringud hoopis vastupidist – inimesed kipuvad hilisemas elus pigem kahetsema neid asju, mis hirmu tõttu omal ajal tegemata jäid.

Vikipeedia sõnul on hirm tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada.

Iga inimene on oma elu jooksul tundnud hirmu Hirmu tuntakse enda või oma lähedaste pärast. Enamikku meist on juba lapsepõlvest alates hirmutatud, et kui me ühel või teisel viisil korralikult ei käitu, siis on sellel negatiivsed või ettearvamatud tagajärjed. Ehkki selline hirmutamine on lapse käitumise mõjutamisel efektiivne, tuleb sellega ettevaatlik olla, sest tundlikumale natuurile võib selle meetodi liigne kasutamine vajutada pitseri kogu eluks. Üldjuhul on hirm inimese elus normaalne nähtus, mis aitab kaasa meie enesesäilitamisele. Seda aga juhul, kui on tegemist ratsionaalse hirmuga, mille põhjust me adume ning millega me oleme suutelised võitlema. Irratsionaalseks muutunud hirm aga väljub kontrolli alt ning hakkab seeläbi kahjustama meie tavaelu. Uute ja ennenägematute olukordadega (nt pandeemia) kaasnev teadmatus võib aga kergelt meie hirmu kammitsatest vabastada ning tekitada tõsiseid ärevushäireid, mis segavad oluliselt nii meie eraelu kui ka tööd ning mis ilma spetsialisti sekkumiseta võivad aja jooksul tekitada elumuutvaid tagajärgi.

Tõhusaim vahend irratsionaalse hirmuga võitlemiseks on muidugi piisav enesekontroll, mis meie mõtted ja emotsioonid vaos hoiab.

Kui aga ärevus juba kohal on, siis tähendab see, et kontroll on kadumas või juba kadunud. Sellises situatsioonis aitab mõtted ja emotsioonid taas kindlatele rööbastele tuua asjatundjate abi. Kõige hullem on see, kui inimene jääb oma ärevuse ja hirmudega üksi.

Tagasi tervise juurde läbi teraapia Kui hirm ja ärevus on viinud märgatava töövõime ja seeläbi ka elukvaliteedi languseni või on kriisiga kaasnenud töökaotus endaga toonud need kaasa, siis leiab abi erinevatest teraapiatest. Teraapia aitab inimesel tagasi saada kontroll oma mõtete ja emotsioonide üle.

Oma ala ekspertide juhendamisel ja läbiproovitud meetodeid kasutades saavutatakse läbi korrastatud mõtlemise oma elus taas tasakaal ning taastatakse töövõime. Tulemuslikkus võtab aega, ehk teraapia puhul ei ole tegemist lühiajalise protsessiga.

Keila rehabilitatsioonimeeskond on Kevade koolis, endise nimega Türi toimetulekukool, üle aasta pakkunud rehabilitatsiooniteenuseid lastele ja noortele. Koostöös töötukassaga pakume juba aastaid Keila ja Lääne-Harjumaa piirkonnas tööalast rehabilitatsiooniteenust kõigile, kelle töövõime on erinevatel põhjustel langenud või kes vajavad vaimset tuge pärast töökoha kaotust. Kui sa oled tööealine õppur/üliõpilane, töötaja, ettevõtja või registreeritud töötu ning sul on tuvastatud vähenenud töövõime, siis on sul õigus taotleda läbi töötukassa rahastust tööalaseks rehabilitatsiooniks. Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu erinevaid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.

Tööalast rehabilitatsiooni võib olla vaja psühholoogiliste probleemide lahendamiseks, liikumisoskuste või kõne parandamiseks, abivahendite kasutama õppimiseks, kognitiivsete (tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine) protsesside toetamiseks. Samuti võimaldab nõustamine leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel aitab rehabilitatsioonimeeskond sul tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas korraldada tööd sobivamaks või muuta töökeskkonda. Kokkuvõtlikult valmistab tööalane rehabilitatsioon sind ette tööeluks ning toetab su tööle asumist või töötamist.

Teraapiakeskus pakub psühholoogilist teenust ja kogemusnõustamist, loovteraapiaid, füsioteraapiat, logopeedi ja eripedagoogi teenust lastele ja täiskasvanutele. Nelja tegevusaasta jooksul oleme aidanud lahendada psühholoogilisi ärevusprobleeme, nõustanud inimesi abivahendite kasutamisel, toetanud liikumisoskusi, õpetanud õendusteenuse toel oma haigusega igapäevaselt toime tulema.

Mida teha?

Tööalase rehabilitatsiooni jaoks teraapia kasutamiseks võta esmalt ühendust töötukassa esindajaga, kes suunab su edasi juhtumikorraldaja juurde. Juhtumikorraldaja hindab sinu teenusevajadust ning seejärel lepite juba ühiselt kokku rehabilitatsiooni eesmärgi. Kui sobiv teenuseosutaja on välja valitud, siis lepid juba temaga kokku rehabilitatsiooniprogrammis osalemise ja täpse tegevuskava. Seejärel kinnitab tegevuskava töötukassa ning sinu tööalase rehabilitatsiooni teenus võib alata. Kui oled end registreerinud töötuna, siis makstakse sulle rehabilitatsiooniteenuse osalemisel ka sõidu- ja majutustoetust.

Oluline on võimaluse korral mitte oodata probleemide kuhjumist, vaid kasutada erinevaid teraapiaid juba ennetavalt. Keila teraapiakeskus pakub väga laial skaalal erinevaid teraapiaid, millest on abi nii psühholoogiliste kui ka füüsiliste vaeguste puhul. Need aitavad ka keerulistel aegadel hoida vaimu värske ning elavana.

Rohkem infot leiate kodulehelt aadressil: www. keilatk.ee/rehabilitatsiooniteenused/

KADRI TOMERA, endine türikas

Kas Eestis on kallis elada?

Minu tänases arvamusloos ei tule juttu koroonakriisist ja majanduslangusest. Kõik see veel kestab ja jõuame selle juurde tagasi tulla. Seekord teeks juttu meid alati huvitavast majanduse teemast – elukallidusest.

Elukallidus statistikas On avalikustatud jälle üks üleilmne uuring, mis paneb riigid pingeritta elukalliduse järgi.

Eesti leiame seal 100. kohalt.

Kui keegi teeks tänavaküsitluse ja tuleks vastata küsimusele: „Millises riigis on elu kõige kallim?“, siis ikka tulevad meelde kõrge elatustasemega riigid nagu Norra, Šveits, Monaco jne.

Riigis, kus on kõrged palgad, kipuvad ka hinnad olema kõrged. Eesti on viimased 28 aastat olnud põhimõtteliselt vaba riik ja oleme seda kallidust/odavust saanud ise kogeda.

Elukalliduse pingereas on kindel loogika. Elukallidust tuleb alati vaadata koos SKP ja keskmise palgaga. Lisaks tuleb vaadata igat riiki eraldi: milline on selle halduskorraldus, asukoht, vanus jne, jne.

Kui vaadata konkreetselt selliseid riike, mille elukallidus on kõrge, siis need riigid paistavad silma sellega, et ajalooliselt on nende majandus saanud sõjategevuses vähem kannatada.

Näiteks Šveits, Monaco, Rootsi ja veel mõned riigid said säilitada neutraalsust teises maailmasõjas ja selle tõttu nende majandus sai ka vähem kannatada.

Eesti ja meie naabrid Kui vaadata elukallidust meie, Eesti vaatevinklist, siis palgad meil kasvavad. Jätame esialgu kõrvale lähituleviku, kus palgatase ilmselt jääb mingiks ajaks seisma.

Samas tahaksime, et palgakasvu juures võiksid hinnad jääda samaks. Päris nii see võimalik ei ole.

Palk on valdavalt peamine kaupade hinna mõjutaja. Geograafiliselt oleme Põhja-Euroopa, Skandinaavia ja Kesk- ning Ida-Euroopa vahemikus. Põhjaregiooni vaadates ütleks, et kõige kallim on elu Norras, siis sealt allapoole Rootsis ja Soomes. Kui Rootsi palgatase jääb Norrale alla, siis umbes samas proportsioonis võiks olla ka hinnatase Rootsi ja Soome omavahelises võrdluses.

Eesti keskmine palk jääb veel tublisti Soome omale alla, samas Eesti palgatase on jälle kõrgem kui Lätis ja Leedus ja hinnad peaks olema ka samas vahekorras. Kui Leedust veel edasi minna Poola poole näiteks, siis ka seal peaks olema palgataseme ja kaupade hinnataseme vahe sünkroonis.

Tegelikult päris nii ei ole.

Meie ja Soome hinnataseme vahe on väiksem kui palgataseme vahe. Aga siin on määravaks aeg.

Meie saame Eestit lugeda avatud majandusega riigiks alles 28 aastat. Kui 28 aastat tagasi Eesti kehtestas oma valuuta, siis toodi meile ju palju kaupa väljamaalt.

Hinnad olid väga kõrged võrreldes keskmise palgaga. Mäletame veel aega, kui tavalist jalgratast või kodumasinaid sai ostetud järelmaksuga, sest palk lihtsalt ei võimaldanud korraga välja osta.

Autodest rääkimata.

Täna on meie keskmine palk kordades kõrgem ja need samad tavakaubad saame naksti kohe ära osta, sest kui palk võimaldab kohe välja osta, siis pole mõtet jamada järelmaksuga. Aga Eesti on veel poolel teel ehk peame veel kõvasti punnitama, et palk tõuseks näiteks Soome tasemele.

kuhu minna R 5.06 kell 17–18 Piknik Käru põhikooli lasteaia lõpetajate ja nende vanemate ning õpetajatega E 8.06 kell 16–18 Muusikakooli vastuvõtukatsed eelregistreerimise alusel T 9.06 kell 14–16 Muusikakooli vastuvõtukatsed eelregistreerimise alusel T 9.06 kell 17.30 Haridusarutelu Käru põhikoolis T 9.06 kell 18 Järvamaa petangi SV II etapp T 9.06 kell 13 Türi ühisgümnaasiumi 10. ja 11. klasside õppeaasta lõpetamine R 12.06 kell 17 Lõpetab Retla-Kabala kooli 9. klass R 12.06 kell 15 Lõpetab Käru põhikooli 9. klass L 13.06 Murutraktorite ralli Väätsal L 13.06 vahemikus kell 20–22 juuniküüditamise mälestusküünalde süütamine Türi ja Käru raudteejaamas P 14.06 kell 13 Väätsa põhikooli 9. klassi lõpuaktus T 16.06 kell 16 Lõpetab Laupa põhikooli 9. klass T 16.06 Murumoori mängupark saab 10-aastaseks K 17.06 kell 15 Türi põhikooli 9. klasside veebipõhine lõpupidu L 20.06 kell 14 Türi ühisgümnaasiumi 9. lennu lõpetamine L 20.06 Lõpeb kevadpealinna 21. hooaeg. Kevadpealinna FB-sündmustel osalenute vahel auhindade loosimine ja muud üllatused.

T 23.06 kell 20–23 Facebook live jaaniõhtu Türi kultuurikeskuse lavalt ansambliga Folkmeister igas Järvamaa kodus!

N 2.07 Türi linna 94. sünnipäev ja aedlinnakohvikute päev N 2.07 kell 16 Türi kultuurikeskuses Kaarel Aluoja raamatu tutvustus.

P 5.07 Türi linna sünnipäeva perespordipäev ja rannamaadlus

Miks riikide elukallidus on erinev?

Veel üks oluline moment hindade kujunemisest – igal riigil on oma maksusüsteem. Tulumaksud, käibemaksud, aktsiisid jne. Kui keskmine palk Eestis oli 2019. aastal 1407 eurot, siis Lätis 1076 eurot ehk vahe 1,3 korda. Seega vahe hindades võiks ka olla umbes 1,3.

Oleme kõik käinud Lätis ja näinud, mis kaubad maksavad.

Hindade vahe laias laastus nii suur ei ole. Näiteks Eesti Circle K jaamas maksab tops kohvi 2.20 eurot, Lätis 1.95 eurot.

Hinnavahe 1,13 korda. Eesti palgaga saab meil seda kohvi osta rohkem kui Lätis sealse palgaga.

Riikide hinnataset mõjutab ka see, kui tugev on poliitiline protektsionism ehk kui tugevalt soodustab riik oma majandust.

Riik doteerib kaupu eesmärgiga anda oma firmadele konkurentsieelis. Avatud majanduses on liigne protektsionism vastunäidustatud, mis loob riikide vahel ebaõiglase turusituatsiooni.

Näiteks USA ja Hiina on omavahel majandussõjas ning Trump süüdistab Hiinat riiklikult suuremahulises dumpingus.

Sarnane näide hoopis teisest kandist: Luxembourgi riik doteerib kütusemajandust ja näiteks bensiini liitri hind on seal sama mis meil. Aga keskmine palk on ligi kolm korda kõrgem!

Tuleb muidugi öelda, et Euroopa Pank on üritanud kutsuda Luxembourgi üles loobuma doteerimisest, kuna see ei ole kooskõlas avatud turumajandusega.

Saksamaa ja Prantsusmaaga võrreldes on bensiini liitri hind seal oluliselt väiksem ja piiri ääres elavad sakslased, prantslased, belglased käivad Luxembourgist

kütust ostmas. Umbes sama, kui meie käime õlut ostmas Lätis!

Majandusteadlased uurivad seda kõike väga põhjalikult.

Uuritakse erinevate majandusmudelite mõju hindadele ja palkadele. Maailm liigub selles suunas, et riigis, kus on suur SKP ja kõrge palk, on ka hinnatase kõrge ja riigid, kus SKP on väike, on ka palgad väiksemad ja elu odavam.

Igasugune protektsionism võib olla õilis – „toetada oma majandust“, kuid viib lõpuks ikka selleni, et kauba hinna kunstlik madalal hoidmine muutub riigile endale väga kulukaks.

Seda on ajaloos juhtunud küll ja küll.

Eesti elatustaseme tulevik Me loeme ennast põhjala riikide hulka ja meie eesmärk on saavutada tulevikus Skandinaavia elatustase. Kui meie majanduse arendamiseks tehakse õigeid otsuseid, siis mingite aastate pärast jõuab keskmine palk Eestis Soome peaaegusele tasemele.

Aga paraku kasvab sellega ka elukallidus. Kui turg on avatud ja riik ülemäära ei sekku hinnakujundamisse, siis peaks palgakasv olema kiirem kui hindade kasv. Seega tuleviku vaates Eesti elukallidus tõuseb, läheneme Skandinaaviale ja meist saab „kallis põhjamaa riik“.

Meid võib lohutada see, et laiatarbekaupade hinnad on meil juba Soomega enam-vähem samas skaalas.

Pigem on meil oluliselt madalamad teenuste hinnad, kinnisvara hinnad jne. Päris Soome tasemele me elukalliduselt ei jõua, sest Läti, Leedu poolt mõjutavad meid madalamad hinnad ja madalam palk.

Tähve Milt

Turi

Kevade kodu

Näitused R 05.06 – E 29.06 Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis Alar Tuule näitus „MÄLUPANK“ 5. juunil avaneb Türi kultuurikeskuses Alar Tuule näitus „MÄLUPANK“, mis koosneb kunstniku kõige uuematest töödest.

Alar Tuul lõpetas 2019 cum laude viimase tudengina Tartu Ülikooli legendaarse maaliteaduskonna magistrantuuri.

Alar Tuul on viimased aastad keskendunud oma loomingus tehnoloogia arengule ning selle jõulisele sissetungile inimkonna olemusse ning evolutsiooni.

Meeletud andmepangad, kus säilitatakse iga inimese viimanegi virtuaalne samm; transhumanism; tehisintellekt, robotitest ideaalsed elukaaslased. Kuidas muundub selle kaudu ühiskondlik mälu, traditsioonid ning põlvest põlve edasi antavad oskused?

R 05.06–E 29.07 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Kesk-Eesti Käsitööseltsi näitus „PITSILINE“ Suveperioodil on võimalik näitusi külastada E-R kell 10–15 ning sündmuste toimumise ajal.

Erisoovide korral info tel: 387 8248, 5340 1397.

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

11

vana ja uus

reklaam u 1935

UUED KODANIKUD SAIMON, SEBASTIAN, OTOMAR, RICO, LAURITS-AARE, JON JOHANN, RON, LUCAS, EMMALIN, ELSA-MARIE, LISANDRA

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Türi Piimaühingu meierei asus tolleaegse kitsarööpmelise raudtee ääres. Seoses piima kokkuostu suurenemisega oli vajalik tootmispinda laiendada ning vana hoone kõrvale ehitati uus, nüüdisaegne meiereihoone, mille pidulik avamine toimus 18. septembril 1938. aastal. Sel perioodil oli Türi Piimaühingu piimatalitus moodsaim Eestis.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

2020 Rene Viljat

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Teises maailmasõjas said tööstushooned tugevalt kannatada ja need taastati hiljem. Aastal 1991 ettevõte erastati ja selle nimeks sai AS Dessert, kus viimastel aastatel on toodetud peamiselt täispiimaasendajaid, piimapulbrit ja teisi erinevaid pulbrite segusid vastavalt klientide vajadustele.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

ÕHK-VESI SOOJAPUMBAD e-mail: ratienergia@gmail.com

tel.5183495

htpp:/rati.ee kuulutused Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Pakume tööd koduaiaabilisele Käru kandis, tööaeg kokkuleppel ja konti ei murra.

Info tel 5390 4666 7a laps ootab hoidjat õhtuti alates sept Türil. Tel 5344 3637 Haljastustööd ja teenused Avant laaduriga. VH Haljastus OÜ 5565 1954

Kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus. 551 8717 Müüa kuivatatud kase kütteklotsid võrkudes koos transpordiga. Tel 528 7186 või timo@ tpmv-detail.ee

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

Puhka rahus

TIIT KUUSIK

21.10.1948-07.05.2020 Mälestavad Heli ja Harry

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

www.puurvesi.ee

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

OSTAN

puurvesi

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 4. juuni 2020

12

Türi linna 94. sünnipäev aedlinnakohvikute päev 2. juulil peab Türi linn oma 94. sünnipäeva ning tähistab seda juba traditsiooniks saanud aedlinnakohvikute päevaga. Aedlinnakohvikute päeval avab oma uksed 21 ühepäevast kohvikut.

1. Elise Kohviaed (Jaama tn 4) Kell 11–17. Elise Aed lööb end üheks päevaks kohe eriliselt lille. Toome kohale oma parima aiamööbli, sätime teie jaoks kõik korda ja kohvilõhn tervitab juba väravas. Elise Aia nobedad perenaised toovad lauale oma parimad palad. Eelmisel aastal kõige kiiremini otsa saanud hõrgutised on taas valikus. Ei jaksa enam süüa, sest kohvikuid on külastatud palju? Meie pakume lahenduseks kaasa ostmist.

Kes muretseb oma rannafiguuri pärast, siis ka neil tasub Elise Aeda külastada: lilled ei tee kedagi paksuks. Kohapeal toimuvad tegevused, kus parimad ei jää tähelepanuta.

2. Hommikukohvik (Koidula 23) Kell 9–13. Pakume hommikusööki ja lõunaks suppi ja kooke, pirukaid.

3. Puusepa taluõue kohvik (Kaare 39) Kell 10-18. Mõnus taluõue kohvik teeb pai nii hingele kui kõhule! Õunapuuaias saad nautida nii soolaseid kui ka magusaid suupisteid. Oma lemmikloom võtta ikka kaasa ning ka tema saab head ja paremat. Pere kõige pisemad saavad soovi korral näomaalinguid.

4. Kirikukohv (F.J.Wiedemanni 7) 5. Kogupere kohvik (Türi lasteaia Kesklinna maja, Vabaduse 2a) Kell 15–18. Menüüs on mõnusad suvised suupisted, lasteaia küpsetised tuntud headuses, veidi soolast ja tervislikud joogid. Suurtele pakume õdusat õhtupoolikut, lastele lõbusat lustimist. Lapsi ootavad lasteaia mänguväljakutel toredad tegevused. Lisaks õnneloos ja üllatused!

6. Kohvik Ilupank (Viljandi tn 11) Kell 10–19. Ilupank ootab teid oma harmoonilisse keskkonda, kus pakutakse kõigile midagi meelepärast! Hommik algab juba kell 10, kus teid võtab vastu noor ja särtsakas Alyona, kes paneb zumbatama ka kõige puisema Eesti mehe. Julge hundi rind on rasvane, ära häbene!

Kui juba puusad lahti tantsitud, siis tule astu ka julgelt edasi!

Naerusuised neiud pakuvad söögi- ja joogipoolist. Iga külastaja osaleb ka loosis. Peaauhinna loosime välja õhtul. Päev lõppeb kell 19, seega ole julge ja tantsi ennast kohale ning jäta enda mälestustesse üks ilus päev.

7. Kohvik KULTRA (Hariduse 1) Kell 14–18. Türi kultuurimaja 60! Maitsvad suupisted muusikalises kastmes, ajaloohõngulised maitseelamused ja üllatused! Kell 20 sünnipäevapidu ansambliga ONUD! 8. Kohvik Kunstilised (Vainu tn 19) Kell 11–19. Kunst ei ole kunsti teha, kunst on kunstis kunsti näha! Kunstilised toidud, kunstiline aed, kunstinäitus ja meie ise ka lõuendid kunstile... ja tehakse ka kunsti näomaalingute näol. Tule veeda üks kunstiline aeg MEIEGA. Kohviku korraldustiim: Diana Kora, Andra Kora ja Sirli Veberson 9. Kohvik Linnuke Peas (Koidula 11) Kell 12–18. Galerii-kohvik „Linnuke peas“ Nukutoas on vaatamiseks-ostlemiseks Resa nukud, ehted ja joonistused. Töötoas saab terve päeva jooksul valmis toorikutele kujundada Kiisu või Kala. HEKI galeriis on üles seatud Sorge looming: assamblaaž, maal ja skulptuur.

Võimalusel ühineb pere ettevõtmisega Klaudia. Klaudia pildistab soovi korral vahvaid sõpruskonna- või perepilte. Töötoa ja pildistamise osalustasud on 7 eurot. KOHVIKUS on pakkumisel kodune jäätis ja ise-väntan-endale-kohvi.

10. Kohvik Läti Lipp (Küti 6) Kell 16–21. Läti pere võõrustab teid Läti jaanipäeva stiilis pidustuste vaimus grillitud lihaga, suupistetega ning Läti jaanipäeva traditsioonilise köömnejuustuga.

11. Kohvik Mehed Köögis (Viljandi 44) Kell 12–19. Heategevuslik kohvik, kus pakutakse meeste tehtud burgerit, suppi, grillroogasid ja muud põnevat. Magusasõpradele magusad üllatused! Meil on hea muusika ja maitsev kohv!

12. Kohvik Perepesa (Tallinna 1a) Kell 13–16. Türi noortekeskuse hoovis ootab külastajaid ka Perepesa kohvik. Lastega pered on meile olulised, seega loome võimaluse, et ka vanemad saaksid rahulikult oma einet süüa ja kohvi/teed juua, ilma, et see jahtuks :) Panustame muidugi ka koostegemisse ja koosolemisse. Pakume kindlasti pere pisematele ja suurematele meelepäraseid tervislikke ja ka natuke vähemtervislikke ampse :) Meil on kohvik, kus väikelaps võib joosta, mängida, kilgata, tantsida ja lobiseda, sest see kõik on eluks oluline ja vajalik! Ruumi selleks kõigeks meil jagub.

13. Kohvik Sidrun (Kevade tn 5) Kell 12–20. Kevade tänava kohvik Sidrun on koht, kus pakutakse pehmet masinajäätist, pavlovaid, värsket sidruni limonaadi, koduleiba, seljankat ja palju muud maitsvat. Tule koos perega, pere väiksematele ka mängunurk.

14. Konnakohvik Alaa Atiya (Viljandi 60) Kell 12-17. Türi süürlanna Alaa tutvustab maitsvaid süüria toite - Shawarma, Samosa, Falafel, Tabula, Dolma. Maiustused nagu Baklava, kunafa, katsyef ja Maamol. Konnamaja rahvas tutvustab konnamaja.

Lastele on mänguala, kus muuhulgas kasutusel trikipulgad.

15. Krahv Dracula kohvik (Viljandi 9) Kell 11–22. Pakume magusaid ja soolaseid suupisteid, vaadisiidrit ja palju muud. Laste joonistusvõistlus, igale joonistajale tasuta jäätis, multifilmide vaatamine kogu päeva jooksul suurelt ekraanilt. Õhtul kell 17.30 esinejaks Ailo ansamblist Village Voice. Pubis tasuta WC. 16. Noorte Rulluisu kohvik (Türi noortekeskuse hoovil, Tallinna 1a) Kell 12–20. Menüüs noortepärased soolased ja magusad ampsud, kuumad ja külmad joogid. Erinevate Urvaste kamade degusteerimine. Tegevused: rullitamine, mängud, näomaalingud, mullitamine jms. Üllatus ja õnneloos.

17. Kohvik Pritsumehed (F.J. Wiedemanni 2, Pritsumaja platsil) Kell 12–20. Avame oma Rändkohviku keskpäevaks Türi pritsumeeste hoovil. Terve päeva jooksul saadaval parimad grillroad ja muud head ampsud. Samas pakume ekspertide välja valitud selle suve trendikaid naturaalseid siidreid, mahlasid, valitud õllesid ja veine. Päeva vältel tutvustavad Türi päästekomando päästjad oma tööd, näitavad tänapäevast päästetehnikat, selgitavad ja õpetavad huvilistele, kuidas tulla toime kriisiolukordades ja mida iga inimene saaks ise ära teha õnnetuste ära hoidmiseks.

Kohvik on avatud õhtuste tundideni.

18. Roosikohvik (Muuseumi pargis) Kell 14–19. Roosikohvik

on jalgrattasõbralik, loodussõbralik ja heategevuslik kohvik.

Menüüs on soolased ja magusad ampsud, supp, plaadikoogid.

Eriline kohvinauding! Põnevat tegevust jätkub nii lastele kui suurtele! Kell 14–19 on avatud laste mängunurk. Kell 17 põnevust pakkuv Aaretejaht. Kell 15 ja 18 mängime Bingot. Võitjatele auhinnad!

19. Svingikohvik (Tehnika 20) Kell 17–21. Türi aedlinna kohvikutepäeva raames loodud perekeskne väike pop-up kohvik Tehnika tn 20 ruumikas aias. Eesmärgiks veeta ühiselt pere ja toredate inimestega üks õdus õhtupoolik. Menüü valikus leiab maitsvaid suupisteid, salateid, gluteenivabu kooke, veganitele sobivaid toite ja külastajate lemmikut, vaarika-martsipani kooki. Õhtu jooksul saab kuulata meeldivat muusikat keelpillikvarteti MeidOn4 ja noorte üllatusmuusikute esituses igal täistunnil kuni 40 min. Tegevust jätkub ka lastele.

20. Turu kohvik (Viljandi 14) Kell 11–18. Türi turuplatsil Turu kohvik. Maitsvad suupisted ja põnevad töötoad. Kell 17–18 koguneb Türi turuplatsil Türi OTT. 21. Kohvik Hea Hoog (Jaama 3) Kell 10–19. Pakub sooja suppi ja erinevate täidistega pannkooke. Ei puudu ka lemmikud: kodune karask, külm kokteil ja suupisted. Meil saab olla nii õues kui toas. Silmailu pakuvad erivajadustega inimeste poolt hea hooga valmistatud käsitöö (korvid, vaibad jpm). Tulge uudistama!