Rahvaleht juuni2018 by Tyri Development Agency

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

7. juuni 2018 nr 6 (870)

SÕNUMID

1. juunil Türi rannas Lastekaitsepäeva organiseerimine algas väga palju varem. Sulo Särkineni juhtimisel töötas noortest koosnev meeskond, et see päev saaks äge ja noortepärane. Ideid oli palju, jagub järgmise aasta korraldamisekski. Selle aasta noortepäeval esinesid Türi tantsustuudio noored, järvakas Mait Mikussaar, Oliver Veimer. Noortepäeva korraldamine on üks näide, kuidas noored saavad ise ka kaasa lüüa oma kodukoha tegemistes. Lihtne on vinguda ja nänni vastu võtta, aga kui ise pead leidma tegevusteks sponsorid või külalised, siis see lihtne töö polnud. Õnneks jagus kõikidesse töötubadesse ka noori: televisioonitöötuba Jüri Muttikaga, breiktants, parkuur, ilutöötoad, DJ-töötuba. Tulevikus oleme just meie need, kelle käes on tähtsate otsuste tegemine kas oma kodukohas või lausa riigikogus. Türi noortekeskuses (millega kohe ühinevad ka Väätsa ja Käru) saab noor kaasa lüüa paljudes asjades. Minu kogemus ütleb, et noored peavad ise ka julguse kokku võtma ja meeskonnana töötama õppima. Osaleda saab koolide õpilasesinduste töös, noortevolikogus ning muudes vabatahtlikes tegevustes – ise tuleb ka võimalusi otsida, kasvõi minna talgutele ja tunda, et oledki osa oma kogukonnast. Kui saame praegu kaasa rääkida otsustes, siis oleme ka tulevikus rohkem valmis osalema kodukoha juhtimises.

• Türi toimetulekukooli tegemised lk 2 • Türi kesklinna kerkib rulluisupark lk 3 • EV 100 külaskäik: Eesti Ringhäälingumuuseum lk 5

• Aedlinna kohvikutepäev lk 6 • Retla-Kabala koolis valmis nukumaja lk 9 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 5. juulil

Kai-Melli Kapten, Türi valla noor

Avati uus taotlusvoor Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) avab 5. juunist 2018 taotlusvooru eraisikutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks. Toetuse andmise eesmärk on tagada reovee kokku kogumine reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 tarbijaga piirkondades. Türi vallas on reoveekogumisala reostuskoorumusega üle 2000 ie Türi reoveekogumisala, kuhu kuuluvad Türi linn, Lokuta küla, Särevere alevik ja Türi-Alliku küla (oma kinnistu kuuluvuse kohta antud reoveekogumisalasse saab andmeid kontrollida Keskkonnaregistri kodulehelt). Toetust jagatakse elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kuhu on määratud reoveekogumisala, kuid hetkel puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja - kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Toetust saab taotleda kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Täpsem info on leitav keskkonnainvesteeringute keskuse kodulehelt (www.kik.ee). Toetusmeetme töötas välja keskkonnaministeerium, toetust antakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

Janelle Leenurm, Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Laupa kooli õpilased kaitsesid loovtöid Kokku kaitses oma loovtööd 11 õpilast. Lisaks kaheksandikele jõudsid loovtöö esitamiseni juba ka kaks 7. klassi õpilast: Ketlin Mägi ja Cretu Marie Kruusamäe. Oli väga asjalikke ja toredaid töid: Kerttu Timbergi disainitud ja õmmeldud kaunis kleit, Matthias Rikka viktoriin KAHOOT keskkonnas, Ketlini Mägi ja Cretu Marie Kruusamäe Laupa mõisa ajatelg, Kelly Pärle ja Karmeni Nugiseksi lauamäng eesti keele õppimiseks. Selleni välja, et Armido Aedma (pildil) oma puust jalgrattaga oli kaanepoiss nii 25. mai Järva Teatajas kui jõudis ka teleuudistesse.

Kunagist Jändja paisu ei tunne enam äragi: betoonist tamm on puhastatud ja ajaloolised hooned võsast välja raadatud. Keskkonnaagentuuri tellimusel saab see Pärnu jõel asuv vaatamisväärsus täiesti uue ilme ning veetaseme alandamisega tekib kaladel võimalus ka Pärnu jõe ülemjooksu suunas ujuda. Teet Reier

Türil tuleb ajalooline rännak 9. juunil 2018 kell 16 Ajalooline rongkäik, piknik ja rahvapidu

Ajalooline rongkäik/rännak „100 aastat Türil“ algab mõne päeva pärast. Sündmus tõotab tulla põnev ja huvipakkuv igas eas vallakodanikule. Näha saab olulisi hetki Türi ajaloos alates Laupa mõisahärra Taubest hobukaarikul kuni tänapäevase tehnikani välja. Rännakul on kujutatud Türi vanemat aega – raudteelasi, pritsimehi, kaitseliitlasi, poliitilist segadust, alevivalitsust, 1926. aasta linnaaegseid kodanikke, kusjuures linna silti on lubanud tulla kandma linnapea Viirmaa poeg, raadiomasti valmimislugu, raskeid sõja-aastaid jne. Nõukaaegne tehnika on üles rivistatud alates mootorratastest kuni traktoriteni ja kartulivao lahtiajamise masinateni. Näha saab ka 60-ndate Türi ettevõtteid ja asutusi oma sümboolikaga, taasiseseisvumisaega ja Türi linnavalitsust ning volikogu eesotsas Theo Aasaga, kosjavoori endiste Kabala, Oisu, Türi valla ja linna juhtidega, praegust volikogu ja valitsust, valla asutusi ja ettevõtteid, kes on võtnud vaevaks rännakule tulla. Rännak lõpeb tänapäeva jõustruktuuride masinapargi de-

monstratsiooniga. Kolonn möödub Türi vanimast ehitisest – kirikust. Päeva juhib Ugala teatri näitleja, Türil sündinud ja kasvanud Andres Tabun. Kolonn hakkab liikuma Jaama tänavalt ja suundub lauluväljakule. Parimad kohad pealtvaatajatele on kesklinn ja lauluväljak, kus rongkäiku ka kommenteeritakse. Lauluväljakule jõudes pargitakse raskem tehnika kiriku parklasse ja Kungla tänavale. Lauluväljakul toimub piknik, kuhu võib tulla oma piknikukorviga, aga suupärast saab osta ka kohapealt. Pered saavad jäädvustada oma pildi ajalukku. Tantsumuusikat mängib Gourmet Duo Plus. Kõik vallakodanikud ja külalised on oodatud osalema ajaloolistes kostüümides. Kui kodudes leidub riietusesemeid, millel on ajastu hõngu (näiteks kleit või ülikond), siis ärge peljake seda pidupäeval kanda. Kell 15 istutab praegune vallavalitsus Kooli parki tammepuu, mis jääb meenutama Eesti vabariigi juubeliaastat. Jätame oma jälje ajalukku!

Ülle Välimäe,

Türi kultuurikeskuse direktor

Kolonn liigub Jaama tänavalt läbi kesklinna lauluväljakule.

Vali omale sobiva ajastu riietus ja tähistame koos juubeliaastat!

Rahvapidu

järveäärsel peoplatsil: ajastu piknik, näitused, autolahvka.

Päevapiltnik (jäädvusta oma perepilt ajalukku).

Tantsuks ansambel Gourmet duo Plus.

Lugupeetud metsakombinaadi töötaja Nimetus metsakombinaat eksisteerib veel, aga mitte enam kauaks, sest noored teavad seda vaid kui oma vanemate kunagist töökohta. Sellest viiesaja töötajaga ettevõttest Türil on alles vaid mälestused ja hooned - üle viiekümne hoone ja kolmesaja korteri. Vallavalitsuski asub ühes neist. Ka meid, endiseid, on veel alles. Kutsun teid 9. juuni rongkäiku Türi metsakombinaadi lipu alla. Lipp on originaal. Kui kellelgi on idee ajakohaselt riietuda, mõni tööriist või ükskõik mis muu asi sellest ajast kaasa võtta, palun tehke seda!

Urmas Lükki, üks endistest metsakombinaadi töötajatest

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

arvamus Hellitavalt mahe kevad Uskumatu! Hellitavalt soe, kui mitte öelda, et lausa suvine kevadilm on meie mail püsinud juba nädalaid. Sedasi ei oska enam jaanipäevaks paremat ilma soovidagi, sest see parem on juba käes. Käes on ka kõikvõimalike ürituste tippaeg: siin kontsert, seal tantsupidu ja kolmandas kohas suisa festival. Ole hea ja tee siis nüüd valikuid! Vahel on küll tunne, et tahaks kõike ja korraga, vahel aga ei soovi midagi. Lihtsalt puhkamine pole ka paha. „Üldse puhata ei saa, muudki käi seda aiamaad kastmas,“ kurtis üks proua teisele. Pole head ilma halvata. Juhtusin hiljuti lõunanaabrite pool ühel laadal käima. Tagasiteel oli lisaks mõnusale mererannale kohustuslik peatus enne kodumaa piiri ületamist loomulikult joogipoes, mis millegipärast super eesliidet kannab. Ütlen ausalt, et mulle oli see esimene külastus, aga tundus, et enamus külastajaid tundsid end nagu kalad vees. Klientideks olid põhiliselt ikka kaasmaalased ja põhjanaabrid, kohalikke ei kusagil. Isegi poeuksel vorste müütav mees oli Mulgimaalt kohale tulnud. Vaadates neid pikki ja kirevaid riiulite ridu, ei osanud järsku enam edasi mõelda, miks tuldud sai. Helistasin siis paarile sugulasele, et jaanipäev tulemas, kas neil mingit soovi on. Üks tahtis pudeli viskit ja teine kuuspaki õlut. No midagi leidsin veel. Kassasabas oli pärast pisut piinlik seista - ainult mõned joogid suure poekäru põhjas. Ees- ja tagapool olid inimesed ikka asja pärast tulnud. Õnneks silmasin lõpuks kahte noort, kellel ka ainult paar veinipudelit korvipõhjas kolises. Ärge tulge ütlema, et seda alkoholi sealt ainult oma tarbeks ostetakse, aga kelle mure see on, kui maksud Lätti sõidavad. Lohutame ennast sellega, et põhjanaabrid meilt läbi sõites ka ühtteist siia jätavad. Ilusat ja selget jaani soovides

Teet Reier

klõps

Laupa mõisakooli laste elu kulgeb kui looduspargis. Seekord aitavad Meiko Jeena ja Kaspar Nurmik koolimaja juurde eksinud sinikaelpardi poega. Päev varem tuli jõeni juhatada koskla paljulapseline pere... Kaarel Aluoja

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi toimetulekukooli tegemistest 2017/18 õppeaastal on Türi toimetulekukooli nimekirjas 14 õpilast. 2017. aasta võidupühal sai Türi toimetulekukool presidendilt Kauni Kodu tiitli ja selle puhul kingiks mastivimpli. Seoses Euroopa Liidu eesistumisega kinkis peaminister sügisel igale koolile ka Euroopa Liidu lipu. Nende kingitusega seoses heiskasime 5. septembri hommikul kooliperega üheskoos koolimaja ees pidulikult nii mastivimpli kui eurolipu. Septembris sportis terve koolipere ühel ilusal päeval „Reipalt koolipinki“ projekti raames rõõmsal meelel kooliõuel. Haridusasutuste vahelise koostööna pakkusid muusikalise elamuse hingedepäeval Retla-Kabala kooli muusikaõpetaja Eda Liblik ja Türi lasteaia õpetaja Janika Oja ühise koostööprojekti raames. Sügisel sai alguse ka väga vahva ettevõtmine, mis tõi kooli teraapiakoera Zaffi (Zaphira) ja tema perenaise Reelika. Zaffi külastused on saanud rõõmsalt oodatud sündmuseks läbi terve kooliaasta. Eriti meeldivad Zaffile lapsed. Tegelikult võib öelda, et see tunne on vastastikune. Lapsed saavad Zaffit silitada, kallistada, talle lugeda ja joonistada. Läbi õppeaasta on mitmed kooli õpilased näidanud häid tulemusi spordis. Osaletud on kergejõustikuvõistlustel ja ujumisvõistlustel Tartus. Võistlemas on käidud üle Eesti – Kammeri koolis, Kiigemetsas, Vaekülas. Tunnustust sportlastena väärivad õpilased Argo Leppane, Gert Leemet, Anete Rehema, Maks-Siim Toomas Sarri, Kristjan Aosaar. Osaletud on Eesti Eriolümpia Organisatsiooni poolt korraldatud spordivõistlustel kui ka väljaspool seda. Meeleolukas oli EEO tänu-

üritus Rakvere teatrimajas, kus käidi üheskoos sõpradega Türi päevakeskusest. EEO tunnustuse osaliseks said õpilased Argo Leppane ja Anette Rehema. Omaalgatuslikud matkad lastele on toimunud Türi linna ümbruses – järve äärde ja Saunametsa. Poiste kehalise kasvatuse tunnid on tõsiselt käsile võtnud õpetaja Taavi Jaaniste ning tunnid toimuvad Türi linna võimlas. Tänulik on kool ka Veskisilla OÜle igakuise võimaluse eest käia seal bowling´ut mängimas ja võistlusteks harjutamas. Harjutamine teeb meistriks ning 19. aprillil toimunud erikoolide bowling´uvõistlustel Tartus sai meie kooli võistkond üldarvestuses III koha, kuid individuaalarvestuses olid kõigist võistlejatest resultatiivseimad ning parimad õpilased Gert Leement (I koht) ning Argo Leppane (II koht). Koolipersonalil on olnud võimalus ennast harida ja täiendada nii ühis- kui individuaalsetel koolitustel. Harivast loengust sai osa kogu koolipere sügisesel vaheajal toimunud väljasõidukoolitusel, kus psühholoog õpetas vältima läbipõlemist. Jaanuarikuisel koolitusel õpetas kliiniline psühholoog Mare Pork näiteks seda, et „tunded juhivad inimeste maailma rohkem kui mõistus ning et sisemise vabaduse jaoks on oluline õppida sellist emotsionaalset funktsioneerimist, mis ei ole sõltuv ümbritsevate inimeste negatiivsetest tunnetest. Elu jooksul peab õppima end kaitsma teiste inimeste (sh lähedaste) negatiivsete tunnete eest. Siin on palju abi teadvelolekust ja impulsiivse reageerimise vähendamisest...“ Eesti Vabariigi 100. aastapäeva eel külastas kogu koolipere ühiselt Türi kesklinna kalmistul asuvat vabadussõjas langenute monumenti, mille

juurde kõik asetasid oma mälestusküünla. Ajas rännati tagasi enam kui 100 aastat ning toimus koolitund, kus koolikatsumise toimetas kirikuõpetaja Katrin-Helena Melder ning hariva loengu Eesti riigi sümbolitest pidas Ründo Mülts Järvamaa muuseumist. Ühe koolipäeva hommikul loeti hommikuringis ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Kooli koka initsiatiivil toimus Eestile pühendatud pidulik sünnipäevalõuna kooli saalis ühises pikas lauas. Veebruarikuusse jäi veel ka vastlasõit hobustega Kirnas. Märtsikuus oli emakeelepäev ja sel kuul sai alguse igahommikune luuleminut, kus erinevatelt eesti autoritelt läbi aegade kõlasid luuletused meie maast, keelest ja rahvast. Eesti Keele Instituudi kodulehe abil koostati kooli töötajate nimedest lustakaid anagramme. Hommikune luulering on jätkunud ka pärast märtsikuud. Teatrikuu tõi kooli ka teatrinädala, kus iga klass sai etendada erinevaid lustakaid lavatükke. Märtsi viimane nädal viis koolirahva tutvuma erinevate asutuste tööga – külastati Türi Ilutuba ja naabruses asuvat uut linna katlamaja. Oma kooli tööd käisid tutvustamas Räpina kooli Maarja haru abiaednikeks õppijaid. Koolil on olnud au kahel korral võõrustada meie valla erinevate haridusasutuste tugispetsialiste ühise arutelulaua taga ja lootus on nende kohtumiste jätkumisele eesmärgiga vahetada kogemusi ja praktilisi oskusi. Külalistena oleme võõrustanud Türi valla sotsiaalkomisjoni ja Järvamaa kutsehariduskeskuse tegevusjuhendajaid ning TORE ühingu toredat rahvast. Koostöövõimaluste intensiivne

otsimine käib Tallinna ja Tartu ülikoolidega, samuti erinevate riigiametitega. Heameelt võib tunda kõigist kooli töötajaist, kes annavad oma suure ja võimetekohase panuse erivajadustega laste heaks. Samuti on rõõm, et antud õppeaastal on tublide naistöötajate kõrval asunud tööle 5 meesterahvast ja seda mitte abipersonalina, vaid just otseses töös õpilastega. Külastanud toimetulekuõpet pakkuvaid koole mujal Eestis, saab täie kindlusega väita, et ehkki iga kool on eriilmeline, siis Türi toimetulekukool ei jää neile tasemelt alla ja pigem on kooli külastajad ja lapsevanemad imestanud, et sellisel tasemel õppimisvõimalused on tegelikult olemas koduvallas ja kodule nii lähedal. Milles Türi toimetulekukool aga mitmeid sarnaseid koole kindlasti ületab, on ideaalses korras renoveeritud, puhas koolimaja koos nüüdisaegse koduse ja õdusa õpilaskoduga. Kooli ja õpilaskodu ümbrus on samuti sellises korras, et nagu eelpool mainitud, siis Türi toimetulekukool kannab tiitlit Kaunis Kodu. Lahtiste uste päevi kool korraldada ei plaani, sest huvilised võivad võtta kooliga vaid eelevalt ühendust ning on tegelikult oodatud igal ajal. See välistab ka eraldi külastajate jaoks ettevalmistatud „näidistunnid“ ning huvilised saavad näha kooli justnimelt sellisena, nagu see argiselt ja igapäevaselt toimib. Õppenõukogus on arutatud võimalust teha hoolekogule ja koolipidajale ettepanek muuta tulevikus kooli nime, see võiks olla Türi Kevade Kool.

Andres Tšumakov,

Türi toimetulekukooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

uudised Kirna ootab külastama

Jalgrattamuuseumi hooaeg algas svingirütmidega Väätsal tegutsevas Eesti Jalgrattamuuseumis algas 19. mail toimunud üleeuroopalise muuseumiööga suvine kõrghooaeg. Tänavu oleme kuni septembri lõpuni avatud regulaarselt reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti kella 11-18, muudel aegadel ja päevadel jääme avatuks eelneval vastastikusel kokkuleppel. Sellekevadine muuseumiöö oli meil erakordselt rahvarohke - seitsme tunni jooksul, kella kuuest õhtul kuni üheni öösel, käis meil kokku umbes 600 külastajat. Kuna muuseumiöö selleaastane teema oli “Öös on pidu”, otsustasime külla kutsuda Tallinn Swing Dance Society ja pidada oma muuseumis pidu tõelises 1930. aastate stiilis. Tallinn Swing Dance Society tantsis nii muuseumi sees kui ka muuseumi ees tänaval, õpetades lisaks 1930. aastatel populaarseid svingisamme ka kõikidele soovijatele. Muuseumis mängis svingitantsijatele taustaks 1930. aastal Eestis valmistatud vändaga grammofon. Kui svingitantsud lõppesid, hakkasid grammofonilt kõlama nii tangod, fokstrotid kui ka polkad – ja kõik ikka vanadelt ehedatelt 1920.-30. aastate heliplaatidelt. Maja ees rõõmustas külastajaid töötav 1930. aastate raudratastega Fordsoni traktor, mis sõitis kohale omal jõul. Kui külastajatele sai lubatud, et hoiame muuseumiööl uksed lahti kella üheni öösel, siis nii ka läks - viimased külastajad lahkusid mõned minutid peale kella üht. Svingirütmilisest muuseumiööst tegi oma „Seitsmestesse uudistesse“ klipi ka TV3. Päev enne muuseumiööd sai nii jalgrattamuuseumi kui ka muuseumiöö “peasüüdlast” - 1930. aasta “Helingu” grammofoni - tutvustatud ETV saates „Terevisioon“.

Valdo Praust,

Eesti Jalgrattamuuseum

Türi staadionil algab suvekursus lastele Kuni 12-aastastele lastele toimub staadionil igal esmaspäeval ja teisipäeval kell 18 kolm nädalat ja lõppeb „Türi 1926“ üritusega 21.juunil. Kus joostakse 192,6m ,veel on tagurpidi ja kummivedujooks. Staadionil harjutame jooksmist, hüppamist, viskemänge ja igasuguseid muid põnevaid tegevusi.. Tule kohale, veeda mõnusalt aega enne jaanituld ja võta ka sõber kaasa. Info 5096 812 Leonhard Soom.

Tänavu saavad kiigepargi mõnusid lisaks Türile nautida ka Oisu ja Väätsa rahvas.

Türi kesklinna kerkib rulluisupark

Türi noortekeskus viib ellu linnaruumi eksperimenti, kus soovime pakkuda nii kohalikule elanikule kui turistile uusi ja põnevaid tegevusvõimalusi. Esimese eksperimendi raames loome kesklinna Pop-up rulluisupargi, mis jääb avatuks 15. juunist 5. augustini. Projekti raames paigaldatakse suletavale pinnale 12 korda10 meetri suurune rulluisuplats, platsile turvaääred, äärtesse postid LED-tulede ja lippude tarvis. Platsi äärde paigaldatakse aiamaja, mis on mõeldud teenindusmajaks. Sealt on võimalik rentida rulluiske, tasakaaluliikureid, elektritõukeratast, tõukeratast, jalgrattaid, turvavarustust. Teenindusmajas töötavad laupäevast neljapäevani 12-18 ja reedeti 18-00 vahetustega malevlased ja noortekeskuse noortejuhid. Eksperimendi territooriumile paigaldame piknikulauad istepinkidega, vabaajategevusteks lauatenniselauad, lauajalgpalli

lauad, hiigelnuppudega välikabe/ male, mini discgolfi. Projekti raames toimuvad erinevad sündmused: 20. juunil Kevadpealinna hooaja lõpetamine - rulluisudisko 21-00 29. juunil diskor 20-00 6. juulil öökino 20-00 13. juulil diskor 20-00 20. juulil diskor 20-00 27. juulil diskor 20-00 Koos diskoritega astuvad üles ka mitmed teised esinejad: ansamblid, tantsijad, lauljad. Teise eksperimendi raames paigaldatakse eelneva aasta populaarsuse tõttu kiigepargid juba kolme kohta Türi vallas. Leader projekti „Lõuna-Järvamaa spordipisik“ raames paigaldame Türi kesklinna parki ja Väätsa järve äärde ranna-alale kiigepargi ajavahemikul 20. juunist 20. juulini. Samuti on tulemas Oisu rahva eestvedamisel kiigepark ka Oisu kooliparki. Kiigepargis toimuvad erinevad töötoad, päikseloojangukontserdid jpm. Päikse-

Teet Reier

loojangukontsertide sari: 20. juunil esinevad Paul Neitsov ja Brigita Murutar. Kevadpealinna hooaja lõpetamine Türi kiigepargis. 20. juulil esineb Marek Sadam Väätsa kiigepargis. 20. augustil Käru järvekontsert. Tulemas on ka öökinosari. Kinoõhtud vabas õhus toimuvad nii Türil, Väätsal kui ka Imaveres alates juuli lõpust kuni augusti lõpuni. Eelistame eestimaist! Linastuvad nii eesti filmid, kinoklassika ja dokumentaalfilmid kui ka tänapäevased filmid. 16. juuniks valmib Leader projekti toel Türi Murumoori mänguparki klaverikujuline lava, mis on mõeldud kõikidele lastele kasutamiseks, esinemiseks ja sünnipäevade korraldamiseks. Mänguparki valmib Kevadpealinna toimkonna eestvedamisel veel ka mätasonn Murumoorile, kus on põnev mängida ja nii lastel kui lastevanematel võimalus peavarju saada.

Kõigil on võimalus õppida

maailma laiemalt tundma õppiTüri ühisgümnaasium pakub õpda ja ennast erinevates ainetes pimisvõimalust igas eas inimesproovile panna. Majandusõpetele – lasteaialastest täiskasvatuse, psühholoogia ja joonestanuteni. Kõige suurema osa meie mise kõrval saadakse teadmisi õppuritest moodustavad loomuka õiguse valdkonnas ja projektilikult gümnasistid. juhtimises. Just selles suunas on PÄRAST PÕHIKOOLI õpilasel kõige suurem võimalus LÕPETAMIST ootame eelkõiise aineid valida. ge Türi valla noori jätkama õpinÜheks meie kooli tugevuseks guid gümnaasiumi kolmes väljaongi valikainete suur hulk. Püüakujunenud õppesuunas. me siia igal aastal uusi aineid liLOODUS-REAALsuunda sada. Selleks kogume tagasisidet ootame neid, kes soovivad põhõppuritelt ja vilistlastelt, et teada jalikumalt tegeleda reaalainemis neid huvitaks ja mille järele tega. Pakume võimalust süvennad vajadust tunnevad. datult ligineda matemaatikale, Nii oleme leidnud järgmiseks bioloogiale, füüsikale ja keemiale õppeaastaks juhendajad uutening saada algteadmised geoinle põnevatele valikkursustele formaatikast. Koostöös maaülinagu fotograafia, kaameratöö, kooliga lisandub sügisest õppepraktiline looduse tundmine ja kavasse uus kursus: sissejuhatus maastikukujundus. Võõrkeelte loodusteaduslikku mõtlemisse. õppimisel pakume uudse läheKUNSTIsuund on jätkuvalt nemisena võimalust keskenduda populaarne loovate ja loomingurohkem õpitavat keelt kõneleva liste noorte hulgas. Nende õpemaa kultuurile. Sellel aastal alustajateks on reeglina kohalikud tab valikkursus idamaadest hutegevkunstnikud. Uuest õppevitatutele: aasiamaade kultuuri aastast on meie õpilastel taas ja kunsti lugu. võimalus kätt proovida savitöö TÄISKASVANUTELE on ja keraamikaga. alati pakutud võimalust oma RAKENDUSsuund on paTüri algkooli õpilased 1921. aastal. poolelijäänud keskhariduse jätrim neile õpilastele, kes soovivad

kamiseks. Aastate eest ootasid neid kaugõppekool või õhtukool, täna nimetatakse seda mittestatsionaarseks õppeks ja see tähendab õppuri jaoks kahte koolipäeva nädalas, millele lisandub iseseisev töö. Püüame õppekava koostamisel olla paindlikud ja arvestada õppijate võimalustega töö või pere kõrvalt koolis käia. Hetkel õpib meil sellisel moel 19 täiskasvanud õpilast. Meil õpivad ka LASTEAIALAPSED. TÜGlaste gümnaasiumil täitus viies tegevusaasta. Gümnasistide juhendamisel toimusid psühholoogia-, keemia-, meisterdamise-, spordi-, lugemise- ja matemaatikatunnid. Osalejaid oli sel aastal 28, sügisel on oodatud nii juba tuttavad kui uued koolieelikud! ÕPETAJATE mõnusamaks ühisõppimiseks oleme ellu kutsunud Türi valla õpetajate koostööpäeva, mis 7.juunil kõiki pedagooge huumorivõtmes ja pisut teistsugusel moel koos tegutsema ja mõtlema motiveerib.

Anneli Eesmaa,

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Suvi jõudis Eestimaale ja Kirnasse sel aastal juba maikuus - mõisapark upub lopsakasse rohelusse, suvelilled on puhkenud õide ja sirelite lõhn meelitab pargipinkidel pikemalt lõõgastuma. Nagu kirjeldab pargikülastaja Erki: “Väga müstiline paik Eestimaa südames, kus on hea linnamöllust puhata ning peas selgust leida.” Park on avatud aastaringi ning seal ootab sind rahu ja vaikus. Samuti saab mõisa kohvikus ka vaimu kõrvalt keha kosutada,“ räägib Kirna mõisa perenaine Tuuli Org. „Täielikult uuenenud Kirna mõisa kohvik on avatud olnud vaid ühe kuu jagu. Tervislik toit värskest kohalikust toorainest, puuahjus küpsetatud leivad ja kohapeal valmistatud marjajäätis on külastajaid seni enim rõõmustanud. Iga päev on menüüs midagi uut, vastavalt sellele, mida kalamees toob või mis Kirna ümbruse talude aedades ja põldudel valmib.“ „Ilusate ilmadega on mõned lauad kaetud otse õue põlispuude alla. Päevapakkumistega saab end kursis hoida Kirna mõisa kohviku Facebooki lehel. Kuna uus söögikoht on väga soojalt vastu võetud, siis kohviku külastamiseks on soovitav laud ette broneerida,“ lisab Org. „Kirna missiooniks on tasakaalus inimene. Iseendaga tasakaalus olles tunneb inimene, et tal on kontroll oma elu üle ja tema suhted ümbritsevaga on harmoonilised. Kirnas usutakse, et püsiva sisemise õnne eelduseks on isikliku vastutuse võtmine. Eesmärk on aidata igaühel selleni jõuda ja jagada teadmisi, mis sellel teel aitaksid.“ Kirna mõis on kujunemas Kesk-Eesti vabahariduskeskuseks, kus suvekuudel on võimalik kuulata põnevaid loenguid tervise hoidmise teemadel (programm nähtaval kirna.ee kodulehel). Lektoriteks on tunnustatud oma ala asjatundjad, kes valutavad südant sellepärast, et sageli tehakse puhtast teadmatusest tervisele kahjulikke valikuid. Muutes teadlikult kasvõi mõnda üksikut rutiini, võime ise kujundada oma elu nauditavamaks ja olla õnnelikumad. „Suve esimese tervisepäeva loeng toimub 2.juunil, millega avatakse Kirna 2018 sündmustesari. Põhjalikke terviseteemalisi loenguid koos kuulajate küsimustega saab Kirnas kuulata igal teisel laupäeval kuni septembri lõpuni. Lisaks loengutele on kavas veel kontserte, treeninguid ja töötubasid, mis toimuvad regulaarselt samuti sügiseni,“ tutvustab Org. „Eelmisel suvel väga menukaks osutunud Väelaulude kontsert ehk häälejooga, kus kõik osalejad on oodatud kaasa laulma, hakkab toimuma iga kuu. Stressist vabastavat helimassaaži viivad sel suvel läbi Tervendavate Helide keskuse muusikud, kogeda saab erinevate eksootiliste instrumentide kõla. Kehalistest praktikastest pakutakse pilatest, joogat, shindot. Kunstnikud Sven Saag ja Katrin Valdre, kes eelmisel aastal esinesid Kirnas maalinäitusega “Kes aias?”, viivad sel suvel huvilised Kirna pargis põnevale avastusretkele ja õpetavad, kuidas looduses kogetud tundeid lõuendile kanda ja läbi selle endast paremini teadlikuks saada.“ Kõik loengud, nii nagu ka kõik Kirnas toimuvad kontserdid, töötoad ja muud praktikad, on sel suvel kõigile tasuta, osalemiseks tuleb kirna.ee lehel registreeruda.

Juunis on kavas: 07. juuni kell 18 - Kontsert-töötuba. Väelaulude ehk häälejooga kontsert Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga 12. juuni kell 18 - Kontsert-töötuba. Stressist vabastav helimassaaž – Lilia Märtmaa & Denis Vinogradov 13. juuni kell 19 - Treening. Pilates: selg – Kaia Heinleht 16. juuni kell 11 - Loeng. Südame ja veresoonkonna toetamine toidu ja loodusravi abil – Liis Orav 16. juuni kell 14 - Loeng. Õige rüht – hea füüsilise ja vaimse tervise alus – Kaia Heinleht 27. juuni kell 19 - Treening. Pilates: õlavööde – Kaia Heinleht 30. juuni kell 11 - Loeng. Seitse kuldset toitumise reeglit – dr Adik Levin 30. juuni kell 14 - Loeng. Rasedusest, sünnitusest ja sünnitoetusest – Elery Tammemägi

1. - 3. juunini toimunud Türi Kevadfestival kandis sedakorda pealkirja “Kodu”. Pildil on festivali kunstiline juht Iren Lill festivali avamisel Türi kultuurikeskuses. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

haridus/noored

Noorkotkad ja kodutütred pandi luureretkel proovile Parimate koolilõpetajate pidulik vastuvõtt toimus Väätsal Ajal, mil „toomehelbed jätvad jumalaga ja sirelite õitseaeg on käes“, kutsus Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann Türi valla koolide tublimad lõpetajad Väätsa mõisa, et õpilasi tänada ja tunnustada. Koolide ettepanekute alusel paluti pidulikust üritusest osa võtma 38 õpilast. Esindatud olid Türi ühisgümnaasium, Türi põhikool, Laupa põhikool, Retla-Kabala kool, Väätsa põhikool ja Türi muusikakool. Kes on siis need tublid noored inimesed ja millega nad tegelevad? Nad on pühendunud parimate tulemuste saavutamisele õppimises, spordis ja huvitegevuses. Nad esindavad oma kooli edukalt erinevatel ainealastel konkurssidel nii maakonna kui ka vabariigi piires. Nad on aktiivsed kooli- ja klassivälises tegevuses, olles sageli õpetaja paremaks käeks ja aidates kujundada kooli oma nägu. Nad teevad kõike, mis ette võtavad, suure südame ja pühendumusega. Ja mis veelgi tähtsam - nad on hinnatud sõbrad ja kaaslased. Oma tänukõnes tunnustas vallavanem koolide tublimaid lõpetajaid ning rõhutas, et nende peal on suured lootused. Nii Eestis kui ka kogu maailmas tuleb lahendada aina keerukamaid probleeme. Inimeste toitmiseks, katmiseks ja kaitsmiseks on vaja leiutada innovaatilisi, odavaid ning kergesti toodetavaid asju. Vallavanem pani õpilastele südamele, et nad püüaksid suures, kogu maailma haaranud infouputuses teha õigeid valikuid, suudaksid vahet teha tõe ja pseudotõe vahel. Sageli on ju keeruline aru saada, kus ja mis on tõde, mis on teadus ja mis ebateadus, mis kuritahtlik ja mis aus. Vallavanem soovitas noortele otsida vastuseid küsimusele MIKS, kuulata ära vastaspool ning leida oma tõde või lahendus. Tervituskõnet lõpetades lausus vallavanem Pipi-Liis Siemann: „Te olete tõestanud, et olete töökad ja andekad, seega on teil olemas kõik eeldused jõuda kaugele. Loomulikult on esimeseks etapiks edasiõppimine, kuid tänapäeval on igas koolis õppimise kõrval hulk muidki tegusid, mis tegemist ootavad. Jään teist kõigist häid uudiseid ootama, otsin teie nimesid edaspidi nii Eesti kui ka maailma edulugude hulgast ja ma ei kahtle, et ees ootab palju leidmisrõõmu! Soovin teile kõigile edu edasistes ettevõtmistes!” Vallavanem andis õpilastele kätte tänukaardi ja meene – valla vihmavarju, mis loodetavasti kaitseb meie noori nii vihma kui ka tormi eest. Vastuvõtu ametlikuma osa lõpetas üllatusesineja - Daniel Levi Viinalassi akustiline trio, kes andis lühikese kontserdi. Vastuvõtul osalejad tegid vallavanemaga ühispilti ning maitsesid Katrin Aesma valmistatud suupisteid.

Anne Viljat, Türi valla haridusspetsialist

Türi lasteaia lapsed tundsid jooksust rõõmu

Kolmapäeval, 16. mail kell 18.00 kogunesid Türi lasteaia 5-7aastased lapsed Türi tehisjärve äärde, et joosta üheskoos imeilusa õitsva kirsiallee ääres Kirsiõie teatejooksu. Kirsiõie teatejooksu idee kasvas välja Lillejooksust, mis toimus aastaid Kooli pargis. Tahtsime pakkuda kõigile 5-7aastastele lastele võimalust jooksust osa võtta, kuid sellise ürituse jaoks jäi Kooli park kitsaks. Uue jooksu idee autor ja eestvedaja on Türi lasteaia liikumisõpetaja Deivi Šadeiko. Sel korral osales jooksul kokku 130 last: kolmteist 10-liikmelist võistkonda, kellest 11 olid Türi lasteaia laste võistkonnad ja 2 võistkonda olid Retla-Kabala koolist. Kuna järveäärsel alal on ruumi laialt, oli ka lapsevanematel või õdedel-vendadel lubatud lastega kaasa joosta. See oli hästi oluline ja lõbus nii lapsele kui vanemale. Lapsi oli tervitama tulnud Murumoor ning oma aupaugu uue jooksu auks kärgatas ka taevataat, kes meid väikese vihmasabinaga kostitas. Laste jooksurõõmu see õnneks ei rikkunud. Esimene jooks on tehtud ning head ja vead selged. Kuna Lillejooks oli Türi valla laste jooks, siis kavatseme traditsiooni jätkata ja juba järgmisel korral kutsuda Kirsiõie jooksul osalema ka Väätsa ja Käru lasteaia 5-7aastased lapsed. Nii et Kirsiõie jooks tuleb järgmisel kevadel taas ning ehk ka mõne uue üllatusega.

Riina Järva,

Türi Lasteaia õppealajuhataja

11.-12. maini toimus Türi vallas Lõõlas ja selle ümbruses Järva noorkotkaste ja kodutütarde „Luureretk 2018“. Kahes vanuserühmas läks rajale kokku 18 neljaliikmelist võistkonda. Teet Reier teet.reier@tyri.ee

11. mai õhtupoolikul kogunes kunagise Lõõla koolimaja, tänase Kaitseliidu õppekeskuse juurde sadakond inimest: Järva noorkotkad ja kodutütred ning võistluse korraldajad. Peale pidulikku avamist ja varustuse kontrollimist saadeti rajale kümme vanema vanusegrupi võistkonda, kes võtsid suuna ööbimiskohta Saueaugul, kuhu jõudmiseks tuli läbida kolm kontrollpunkti. „Kokku läbisid vanemas grupis osalejad kahe päeva jooksul kaksteist kontrollpunkti: esimesel päeval kolm ja teisel üheksa. Kontrollpunktides pandi osalejate oskused proovile erinevate ülesannetega, mille edukas sooritus tõi võistkonnale lisapunkte,“ selgitas võistluse peakohtunik ja Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert. „Noorem vanusegrupp sai esimesel õhtul oma võimeid katsetada luuremängus Lõõla õppekeskuse ümbruses. Hommikul viidi nad veoautoga samuti Saueaugule ja nemad startisid sealt, läbides kokku üheksa kontrollpunkti,“ lisas Piigert. „Osalejad pandi lisaks kontrollpunktidele proovile ka metsasel maastikul, kus liikumiseks ei tohtinud nimelt kasutada teid, aga eks ka kevadiselt kuum ilm andis oma panuse. Kokkuvõttes

TULEMUSED Vanem vanusegrupp: I koht: noorte kotkaste Türi „Hundi“ rühm Kim Niitmäe, Rauno Pahapill, Andres Viidikas ja Renaldo Tome teenisid 123 punkti

Ühes kontrollpunktis tuli võistkondadel laudade ja rehvide abiga ületada “soo”. olid kõik väga tublid ja said kenasti hakkama,“ sõnas Kaitseliidu Järva maleva tagalajuhataja Lauri Lipp. „Kontrollpunktid olid võistkondadele tihti just meeskonnatöö proovikiviks. Minu kontrollpunktis oli hea jälgida, kuidas võistkonnad nelja lauajupi ja rehvide abil nn sood ületasid. Pea kõigil olid lahendused erinevad, aga tähtis oligi teha koostööd ja ülesanne edukalt lõpuni viia,“ lisas Lipp. Piigerti ütlust mööda oli vanemas grupis heitlus esikoha pärast üsna tasavägine. „Noorte Kotkaste Türi „Hundi“ rühm edestas Paide kodutütreid kõigest ühe punktiga, kolmandad olid Ambla rühma noorkotkad. Noorematest pälvisid esikoha Paide kodutütred Retla ees, kolmandad olid Albu kodutütred.“ „Osalejad olid tublid ja kõik võistkonnad jõudsid kenasti finišisse. Kiitus neile. Tahaks tänada ka kõiki, kes korraldustegevustega kaasa aitasid,“ ütles Piigert. II koht: Paide kodutütred Heli Hiiemäe, Stella-Mai Rebane, Andriana Lomakina ja Sandra Vasli teenisid 122 punkti III koht: noorte kotkaste Ambla rühm Varmo Ivask, Teodor Siska, Ranno Rätsep ja Kert Piil teenisid

Foto: Teet Reier

KOMMENTAARID Kim Niitmäe,

Noorte Kotkaste Türi „Hundi“ rühma noorkotkas

Jäin luureretkega vägagi rahule, ülesandepunktid olid huvitavad ning õpetlikud. Rajal olnud vastutegevusega kohtusime vähe, kuid siiski said ka nemad ülesandega hästi hakkama, muutes meie rajal olemise palju huvitavamaks. Kiidaksin kõiki korraldajaid ning osalejaid, kes retkega seotud olid, minule isiklikult jäi retk vanuse tõttu kahjuks viimaseks. Siiski loodan ka järgnevateks aastateks suurt osavõttu.

Andres Viidikas Jr.

Noorte Kotkaste Türi „Hundi“ rühma noorkotkas

Ürituse eel oli väike ärevus sees, olin just üle-eelmisel nädalavahetusel käinud Mini-Põrgupõhja võistlusel ning enam-vähem teadsin, mida sellised retked endast kujutavad. Enne võistlust olin üsna põnevil, et saan jälle minna uue hooga luurama. Kohe algul tuli end positiivsusele häälestada ja võistlusvaim üles äratada. Pimeduse saabudes tekkis ärevus vastutegevuse ees, kuna ei teadnud, kus ja millal nad rünnata võivad. Jõudnud ööbimispaika, algas ürituse kõige põnevam osa – öine luurevõistlus kottpimedas. Jagasime ennast kolmesteks gruppideks ja alustasime oma nö hiilimisega vaenlase tagalasse, et erinevat informatsiooni hankida. Saime kolm tundi und ja hommikul alustasime uue hooga. Esimesed tunnid läksid väsimuse ja allaandmise tundega. Kui sellest barjäärist üle saime, polnud enam häda kedagi.

102 punkti Noorem vanusegrupp: I koht: Paide kodutütred Laura-Lisanna Nurmsalu, Laura Sild, Kirsi Tamsalu ja Meribel Lehemets teenisid 132 punkti II koht: kodutütarde Retla rühm Kristina Kuusk, Stiina Niitmäe

ja Agnes Meltsas teenisid 113 punkti III koht: kodutütarde Albu rühm Grete Roos, Mari-Leen Talpas, Heleriin Gunin ja Kristiine Kiisküla teenisid 107 punkti.

Väätsa põhikool seadis suuna kosmose poole Sügisel alustas tegevust Väätsa põhikooli kosmoseprogramm, mille üheks sisuliseks eesmärgiks oli teha esimese Eesti põhikoolina heeliumipallidega starte stratosfääri, sooritada kõrgustes võimatuna näivaid katseid ning koguda kaadreid palli teekonnast. Kosmoseprogrammi projekt sai alguse oktoobris ja sellest on saanud osa võtta kõik 7.-9. klassi teadushuvilised. Hoolimata projekti teaduslikust mainest, arendab selle tegevus ka mitme muu valdkonna pädevusi. Kauaoodatud kosmosepäev, mille käigus oli võimalus pakkuda ka Väätsa kogukonnale erinevaid

tegevusi, jõudis kätte 29. märtsil. Kohaletulnud said tegeleda kosmoseteemaliste masinate meisterdamisega SPARK Makerlabi juhtimisel ning tegevusi pakkus ka Merkuur mobiilse puu- ja metallitöötoaga, mis kujunesid väga populaarseteks. Kokku osales töötubades ligi sada inimest. Õhtupoolikul leidis aset põhikooli teadusjaama esimene start. Teadusjaam, mis palliga lendu tõusis, koosnes erinevatest seadmetest, mis andsid infot nii keskkonna kohta stratosfääris kui ka palli asukohast. Et kergendada jaama leidmist, sai sellele lisatud LED tuli, piiksuja, mis jaama maandudes

helinaga märku annab, ning korpuse ümber mässiti ka helkuririba. Jaama aju sai programmeeritud nii, et kogu lennu vältel jõuaksid fotod ning temperatuuri ja rõhu andmed Maale. „Esimese stardiga võib jääda rahule, sest isegi kui katse ei õnnestunud, sai jaam üles leitud ning andmed ja imeilusad kaadrid Eestimaast on käes,“ jagab emotsioone kosmoseprogrammi juhendaja Jonas Nahkor. Kõik ei läinud küll päris plaanipäraselt, kuid oma vigadest õpitakse. Teadusprojekti liikmed on sellest kogemusest palju õppinud ja tegelevad as-

jaga hoogsalt edasi, et järgmine start stratosfääri juba plaanipärasemalt läheks. Kokkuvõttes on tore tõdeda, et eeltööna tehtud arvestused olid üsna täpsed ja nii palju õpitut sai lõimida erinevate õppeainetega. See teeb ikka alati meele rõõmsaks, kui midagi koos loodut ka realiseerub. Kosmosepäev andis suurepärase võimaluse kogukonnana koos tegutseda.

Kelly Rihe,

kosmoseprogrammi kommunikatsioonijuht (Väätsa põhikooli 9. klassi õpilane),

Jonas Nahkor,

kosmoseprogrammi juhendaja

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

külaskäik

teave

MTÜ Eesti Ringhäälingumuuseumi asutasid 29. aprillil 1999. aastal Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS ja Türi Linnavalitsus. Muuseumi asukohaks valiti Türi, linn, kus aastatel 1937-1941 asus Riigi Ringhäälingu saatejaam, mille antenn oli valmimise aastal Euroopa moodsaim.

Eesti Ringhäälingumuuseumi külastajad stuudiolaua taga. Alumistel piltidel vaated muuseumide majale ja väljapanekule.

Fotod: Teet Reier ja Eesti Ringhäälingumuuseumi arhiiv

EV 100 külaskäik: Eesti Ringhäälingumuuseum Kui tänavu oleme külaskäigu raames juba ühes Türi vallas asuvas muuseumis käinud, nimelt Eesti Jalgrattamuuseumis, siis nüüd on järjekord Eesti Ringhäälingumuuseumi käes. Järgmise aasta aprillis täitub muuseumil kakskümmend tegutsemisaastat ja algusest peale on muuseumi tegemisi vedanud Juhan Sihver. Teet Reier Kevad on muuseumile kibekiire aeg. Harva juhtub selliseid päevi, kui parklas ei peatu mõni buss ja pole gruppe, kes ootaksid giidituuri, sooviksid teha kuuldemängu või proovida telesaate tegemist. „Kaks-kolm gruppi päevas on tavaline ja ega suurt rohkem ei jõuakski, sest salvestatud lõigud tuleb ka terviksaadeteks ja kuuldemängudeks monteerida ning külalistele saata,“ tunnistab Sihver. „Hetkel on meil käimas ka selline paariaastane raadionäituse uuendamine. Kevadisel ajal peab selle töö lihtsalt ootele panema ja siis kui suur sagin möödas, saab rahulikult jälle edasi toimetada. Kui kunagi alustasime väljapanekuga tänase hoone ühes toas, siis hetkel on meie käsutada nö muuseumide maja esimene korrus, teisel on Türi muuseum.“ „Ruumi ongi meil just niipalju, et saame muuta paremaks oma püsinäitust, ajutistele näitustele kahjuks enam kohta ei jagu. Eelistame ikkagi kodumaist raadiotoodangut või siis esemeid, mis seotud rahvusringhäälingu ajaloo ja arenguga. Kui ma juhtun arvama, et nendes valdkondades väga üllatusi peale paarikümneaastast kogumist enam tulla ei saa, siis toob iga aasta muuseumi kogudesse midagi uut ja põnevat.“ „Arvan, et see oli viimane aeg kogudega alustamiseks, kui muuseum 1999. aasta kevadel ellu kutsuti. Mina asusin tööle novembris, siis sai alustatud ka

kogumistööga. Isegi veidi varem oleks pidanud alustama, aasta enne seda oli viimane kohalik kesklaine saatja Laitses tegevuse lõpetanud ja raadiod, millel puudus fm laineala, rändasid lihtsalt prügimäele,“ meenutab Sihver. „Alguses polnud meil ka maja, oli ainult kontor ja hoiuruumid Wiedemanni tänavas. Kui täna küsitakse, kas muuseum vajaks suuremat pinda, siis vastama ei torma. Küll on aga puudus hoiuruumidest. Praegu rendime hoidlat Türil asuva hoone kolmandal korrusel ja on üsnagi selge, et sinna raskemat tehnikat lihtsalt ei tassi. Alternatiivid puuduvad, sest Türil lihtsalt pole sobivaid hoiuruume.“ „Kui me lõpuks omale koos Türi muuseumiga maja saime, siis alustasime, nagu eespool mainitud, väljapanekuga ühest toast ja tasapisi kasvasime suuremaks ja täiustasime oma kogusid. Vahest on mõnel eramuuseumil rohkem eksponaate, aga peame oma kogu üsnagi heaks, pealegi on kõigil võimalus sellega

tutvuda.“ „Kui vaadelda aega enne 1940. aastat, siis tegutses Eestis kümneid suuremaid ja väiksemaid raadiotootjaid. Pärast sõda jäi põhimõtteliselt järele vaid üks RET tehas, mis muidugi sai uue ja ajastule sobilikuma nimetuse Punane RET. Seal valmistatud Estonia radioolad olid populaarsed üle terve Nõukogude liidu. Sealt ilmus 1980ndatel kodumaisele turule ka üks esimesi laserplaadimängijaid.“ „Nõukaaegsest perioodist olemegi võtnud kogudesse esemeid üsna valikuliselt, pigem vaatame asjade seotusele meie ringhäälinguga või siis sellised looga esemed on teretulnud. Näiteks on meie kogus üks esimesi nõukogude transistorraadio mudeleid, mille eestlasest küüditatu omale ostis ja selle hiljem ka kodumaale naastes kaasa tõi. Põnevaid lugusid on palju.“ „Uurimist vajab aga näiteks ka uuem ajastu. Kui üheksakümnendatel hakkasid tegutsema erakanalid, ei olnud neil

1999. aasta novembris alustati kogumistööga ja sama aasta detsembris avati esimene ajutine näitus. 2000. aastal kolis seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse ning rahvusringhäälingu 75. aastapäeval avasime püsinäituse esimese osa külalistele. Ringhäälinguajalugu tutvustavat püsinäitust on pidevalt täiendatud. 2002. aastal lisandus aastatel 1944-1991 Eesti Raadio tegevust tutvustav osa, 2005. aasta suvel püsinäitus “Televisioon”. Lisaks oleme koostatud mitmeid ajutisi väljapanekuid, mis on tutvustanud ringhäälinguajaloo erinevaid teemasid ja oluliste isikute pärandit. Muuseumi kogudele on aidanud aluse panna kõik inimesed, kes ajakirjanduses avaldatud üleskutsetele reageerisid ning meile oma raadio- ja televisioonivastuvõtjaid kinkisid. Tänaseks on muuseumi kogus lisaks vastuvõtjatele mitmesugust stuudio-ja saatetehnikat, reporterite töövahendeid, ringhäälinguajalugu kajastavat kirjandust, dokumente ning arvukalt fotosid.

Allikas: Eesti Ringhäälingumuuseum

KOMMENTAAR:

väga arhiive ja algusaastad on üsnagi ähmased. Aga eks jõuab ka sinna. Kui kiired ajad läbi, saab jälle rahulikumalt uurimistööga tegeleda.“ „Kõik, kel huvi ringhäälinguga seotud ajaloo ja vana helitehnika: raadiote ja televiisorite vastu, on meile alati teretulnud. Pealegi saate meid külastades kaks ühes paketi, sama pileti eest pääseb vaatama ka Türi muuseumi püsiväljapanekut ning ajutisi näituseid.“

Türi valla jaoks on Eesti Ringhäälingumuuseumi asumine Türil ning muuseumi areng kindlasti väga rõõmustavad ning olulised, tegu on ühe Järvamaa enim külastatava kohaga. Muuseumisse leiavad tee nii meie kohalikud inimesed, külalised kogu Eestist kui ka välismaalt. Muuseumi juht Juhan Sihver on teinud aastaid head tööd, sageli väga väikeste vahendite ja võimalustega ning võime tänaseks olla väga uhked, et Türil asub Eesti erilisemaid ning omanäolisemaid mäluasutusi.

Pipi-Liis Siemann,

Türi vallavanem

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

Aedlinna kohvikutepäev 19

3 18

14 24 9 8

Sel päeval on avatud järgmised kohvikud: 1. Elised ja Piretid Jaama 4 kell 12-17 Lillelised toidud, lendlevad liblikad - suured ja väiksed... mõned maanduvad ka laste nägudele. Viktoriin taimede kohta. Vastused leiab aias ringi liikudes. Auhinna (midagi lillelist, midagi praktilist ja midagi magusat) väljaloosimine kell 16.30. Näomaalingud, hind 5.2. Katlamaja Energiakohvik Tehnika 5 kell 10-16 Kell 10 avame uksed. Kell 10.15 katlamaja ringkäigud (jooksvalt terve päeva jooksul). Kell 12 ja kell 14 töötuba lastele. Kell 16 sulgeme uksed. Menüü: Tõrvakohv, Pehme jäätis, Otse katlast, Laaduri kopp, Tuharull, Saepurukook, Kütteõli, Kraanivesi. 3. Kellaneljaklubi kohvik Türi ühisgümnaasiumis, Tolli 62 kell 16-20 Kellaneljaklubi kohvikus Türi ühisgümnaasiumi hoovil pakume kell 16-20 kõike seda, mida ise armastame: menüüst leiate püreesupi ja suvise salati, kooke magusa- ja soolasesõpradele. Kella neljaks katame laua kõigile endistele Türi õpetajatele. 4. Keskerakonna kohvik Koidula ja Viljandi tn ristmikul kell 11-18 Räägime poliitikast, kohtume huvitavate poliitikutega. Pakume Türi kodudes valmistatud küpsetisi, kohapeal valmistatud pannkooke, Krahv

Dracula pubi valmistatud hernesuppi, karastusjooke jne. 5. Kirikukohv Wiedemanni 7 kell 14-18 Kell 14-14.30 orelil Eesti heliloojate looming. Kell 16-16.30 orelikellamäng. Kell 14.30-15 ja 16.30-17 kiriku ajaloo tutvustused. Lastele käelised tegevused. 6. Koguperekohvik Vabaduse 2a kell 15-19 Kesklinna lasteaia õuel pakume maitsvaid suviseid sööke ja jooke, mõnusat olemist suurtele, põnevaid tegevusi lastele. Kell 16-18 toredate tegevuste töötoad, meisterdused ja katsed (liitu siis, kui sulle sobib). Kell 15.30-18.30 näomaalingud. Kell 17 laste mitmevõistlus. 7. Kooli kohvik Vabriku pst 12 kell 10-14 Soolased ja magusad suupisted, külmad ja kuumad joogid. Kell 12 muusikaline vahepala (koolitöötajad ja ansambel Decorus Musicus). Kell 11 ja 13 ringkäik koolimajas ja kooli võimaluste tutvustamine. Laste loodud taieste heategevuslik müük. 8. Kolme Õe Kohvik Aia 6 kell 12-19 Kolme Õe Kohvik avab taas üheks päevaks uksed. Menüü saab olema meil rikkalik. Uudistootena, pakume sellel aastal kana vrappi ja värskelt suitsuahjus suitsutatud kala. Kindlasti on meil taas tasuta kirbukas, lapsed saavad tutvuda kanade, jänestega ja veekilpkonnaga. 9. Konservatiivide kohvik Türi kultuurikeskuse pargis kell

12 21

Aedlinna kohvikute päev 2. juulil 2018 Õnne sünnipäevaks, armas Türi!

4 11 23 20 15 7

Türi kultuurikeskuse lauluklubi laulab kell 12 kohvik “Kevade” terrassil.

12-20 Leiba on alati hoitud ja kaitstud, lausa pühaks peetud ning oma leib laual on meie rahvale ajast aega tähendanud iseseisvust, väärikust, toimetulekut. EV100 valguses soovime tagasihoidlikule, kuid suure väega leivale taas tähelepanu tõmmata, pakkudes koduleibade valikut koos mitmete lisanditega ja palju muud – igale maitsele. 10. Läti Lipp kohvik Küti 6 kell 16-22 Läti pere võõrustab teid Läti jaanipäeva stiilis ja pidustuste vaimus grillitud lihaga, maitsvate küpsetatud plaadikookidega, suupistetega ning Läti jaanipäeva traditsioonilise köömnejuustuga. Lastele on batuut ja kiik. 11. Linnuke peas Koidula 11 kell 12-17 Galerii-kohvik Linnuke peas pakub magusaid ampsusid ja vaatamiseks näitust “Oo, suvi! Ükskord aastas!” 12. Noortekohvik Tallinna 1a Türi noortekeskuse hoovil kell 12-20 Menüüs: mõnusad soolased ja magusad ampsud. Tegevused: liikluslinnak (pedaaliautod, rullikad, jalgrattad), näomaaling, nukumäng, sportlikud mängud; põranda- ja lauamängud. 13. Raamatukohvik L.Koidula 34 kell 15-19 Raamatukohvikus ootavad teid sõbrad, kodused suupisted (soolased, magusad), mahlajoogid, maitsevesi. Iga tunni sees kogum head muusikat elavas et-

1. Elised ja Piretid Jaama tn.4 kell 12-17 2. Katlamaja Energiakohvik Tehnika 5 kell 10-16 3. Kellaneljaklubi kohvik Türi ühisgümnaasiumis, Tolli 62 kell 16-20 4. Keskerakonna kohvik Koidula tn. ja Viljandi tn. ristmikul kell 11-18 5. Kirikukohv Wiedemanni tn 7 kell 14-18 6. Koguperekohvik Vabaduse 2a kell 15-19 7. Kooli kohvik Vabriku pst. 12 kell 10-14 8. Kolme Õe Kohvik Aia 6 kell 12-19 9. Konservatiivide kohvik Türi kultuurikeskuse pargis kell 12-20 10. Läti Lipp kohvik Küti 6 kell 16-22 11. Linnuke peas Koidula 11 kell 12-17 12. Noortekohvik Tallinna tn 1a Türi noortekeskuse hoovil kell 12-20 13. Raamatukohvik L.Koidula 34 kell 15-19 14. Raamatukoi kohvik Kohtu 2 kell 16-19 15. Roosikohvik Vabriku pst 11 kell 14-19 16. Pop-Up Rulluisupargi kohvik Kesklinna parklas kell 20-00 17. Saara kohvik Vabriku 1 kell 12.00-14.00 ja 17.00-22.00 18. Spordikohvik linnastaadioni peasissepääsu juures kell 17-20 19. Svingikohvik Tehnika 20 kell 17-22 20. Tordimeistri kohvik Koidula tn. ja Viljandi tn. ristmikul kell 11-22 21. Türi Töökeskuse kohvik Viljandi 4 kell 10-18 22. Türi Pritsumeeste rändkohvik Pritsumaja platsil kell 12-20 23. Vana maja sõprade hommikukohvik Koidula 23 kell 9-13 24. Väekoja kohvik Paide 14 kell 14-20

tekandes ja muidugi väärt sisuga raamatud. Lapsi ootavad laste telk ja mängumuru. Kosutust kerele ja vaimule! 14. Raamatukoi kohvik Kohtu 2 kell 16-19 Raamatukoi kohvikus jagub põnevust kõigile! Kohvikus ootavad maitsmist teiste hõrkude suupistete seas “Kaunis provva Pavlova” ja “Kilul oli vilu”! Elevust lisab pimekohting raamatuga! Äratundmisrõõmu leiab fotonäituselt “Meie inimesed”. Alates 17.30st saab kohvikumelu nautida Triin Tiitsmaa akordionimuusika saatel. 15. Roosikohvik Vabriku pst 11 kell 14-19 Kohviku menüü: seljanka, kiluleivad, küüslauguleivad, purgisalat, suupistelaevuke, plaadikoogid, pulgakoogid, Pavlova, hea tuju amps, tarretis vahukoorega, kohv, maitseveed. Kell 14-19 on avatud laste mängunurk. Kell 17 pakub põnevust Aaretejaht. Kell 15 ja 18 mängime Bingot. 16. Pop-Up rulluisupargi kohvik Kesklinna parklas kell 12.-00. Pop-up rulluisupargis on võimalik mängida lauatennist, lauajalgpalli, hiigelsuurte nuppudega kabet/malet, mini discgolf´i jpm. Pop-up Rulluisupark on avatud 12-00 ja ka kohvik on avatud 20-00. Õhtul ka Rulluisudisko, DJ Lenny LaVida ja videodisko suurel ekraanil. 17. Saara kohvik Vabriku 1 kell 12-14 ja 17-22 Kella 12–14 Saara supilõu-

na - pakume mitut masti head suppi kõigile, kes tahavad lõuna ajal kõhu täis süüa. Kell 14 Saara rannaraamatukogu avamine. Kell 17–22 õdus sünnipäevaõhtu Saaras. Süüa ja juua saab uut ja vana, ei puudu “Eesti musi”, “Vananaiste suvi”, “Pariisi mood” ja uued üllatused. Kell 19 mälumäng “Türi” paaridele. 18. Spordikohvik linnastaadioni peasissepääsu juures kell 17-20 Alustame muusikaga kell 18, aga 2 tundi enne pakume lastele näomaalinguid, laste menüüd ja muusika töötuba. 19. Svingikohvik Tehnika 20 kell 17-21 Pakume elava muusika kõrvale häid suupisteid ja kooke, isevalmistatud limonaadi ja masinakohvi. Lastele jätkub tegevust: kiiged, batuut, näomaalingud jm. Svingimuusikat kuuleb täistundidel (kell 18, 19, 20, 21) u 40 minutit. 15 min enne täistundi pakume külastajatele vaba lava. Kavas muusikaline üllatus. 20. Tordimeistri kohvik Koidula ja Viljandi tn ristmikul kell 11-22 Pakume soolaseid ja magusaid kooke, stritsleid, pirukaid ja palju muud huvitavat, karastusjoogid. Peo meeleolu hoiab üleval kogu päeva meeleolukas muusika. Toimub iga ilmaga. 21. Türi Pritsumeeste rändkohvik Pritsumaja platsil kell 12-20 Avame oma Rändkohviku keskpäevaks, Türi Pritsumees-

telt terve päeva jooksul parimad grillroad ja muud head ampsud. Samuti on plaanitud selleks päevaks Türi Päästekomando avatud uste päev, kus kõik huvilised saavad tutvuda tänapäevase päästetehnikaga ja tutvuda päästja elukutsega. 22. Türi Töökeskuse kohvik Viljandi 4 kell 10-18 „Mida kibedam töö, seda magusam leib“ on kutse tulla maitsma meie erinevaid suppe, mille kõrvale pakume koduküpsetatud karaskit ja teisi erinevaid soolaseid suupisteid. Kui kõht juba väga täis, siis paitab silma meie riiulitel olev käsitöö. Olete oodatud, armas linnarahvas! 23. Vana maja sõprade hommikukohvik Koidula 23 kell 9-13 Meie kohvik pakub kosutavat hommikuputru, tervistavat smuutit, toortatra pannkooke ja imelisi kooke. 24. Väekoja kohvik Paide 14 kell 14-20 Meie pakume wäega hääd olemist, mahedat tervislikku kehakinnitust ning väekaid maitseid: esivanemate odrakarask, kamavaht, greibi-rosmariini energiakokteil, hummus, sidruni-musta tee kook, kebab-vrap jpm proteiinirikast, tervislikku ning patuvaba. Ja seegi ei ole veel kõik: ka kohv on meil väega - kui Cayenne-pipra või kardemoni ürgväge ei ole veel tunda saanud, siis astuge aga ligi ja teeme tutvust! Meil on ka kaardimakse.

TÜRI RAHVALEHT 7. juuni 2018

sport Otsime oma meeskonda OPERAATOREID JA TÕSTUKIJUHTE Ootame kandideerima kohusetundlikke ja töökaid mehi ja naist, kes oleks valmis graafikuga tööks (12 tunnised vahetused sh. öised vahetused). Omalt poolt pakume • Sooja, puhast ja valget töökeskkonda 2016.

aastal

valminud tootmishoones; • Bussitransporti; • Võimalust kasutada massaaži, taastusravi või

endale

sobivat sportimisviisi ettevõtte kulul; • Võimalust kasutada ettevõtte poolt pakutavat kohapealset toitlustust (lõuna osaliselt kompenseeritud, öisel ajal supp tasuta); • Võimalust kasutada ettevõtte koostööpartnerite poolt pakutavaid soodustusi; • Võimalust puhata kaks nädalat suvel ning ühe nädala

1. juunil Türi tehisjärve ääres toimunud Noortepäev oli igati sportlik: mängiti mullipalli, sellel alal osales ka Türi vallavalitsuse võistkond. Keerutati hularõngast, põrgatati jalgpalli... Fotod: Merle Rüütel

jõulude ajal (ülejäänud aja osas on võimalik ise valida); • Töögraafikut 3 tööl, 3 vaba (päevased ja öised vahetused, vahetuse pikkus 12h). Tööpäeva algus vastavalt, kas 8:00 (päevane) või 20:00 (öine).

Ujumisuudised 13. mail toimus Rakveres Eesti Triatloni Liidu võistlussarja Uju ja jookse neljas, ühtlasi viimane etapp. Nagu võistluste nimigi ütleb, tuleb võistlejatel nii ujuda kui joosta. Kolmel varasemal etapil poodiumile jõudnud Türi noorujuja Oskar Männa tuli seekordki auhinnalisele kolmandale kohale. Rakveres jagati ka etappide üldkokkuvõttes parimatele karikaid. Poiste D vanuseklassis pälvis üldkokkuvõttes kolmanda koha karika Oskar Männa. 20. mail toimusid Paide siseujulas Järvamaa meistrivõistlused ujumises. Võisteldi 50 m distantsidel ja 100 m kompleksujumises. Meeste klassis jagasid omavahel meistritiitleid Türi noormehed Risto Kadalipp ja Helari Rahnik. Martin Männa sai kaks hõbemedalit. Noorte hulgas olid türilastest edukamad Eerik Toater, kes sai teise ja kolmanda koha ning Martin Suurkaev lõpetas võistluse ühe hõbedase autasuga. Tütarlaste vanuseklassis tegid Türi neiud puhta töö. Neljakordseks meistriks tuli Mariette Villems ja ühe kuldse autasu pälvis Henna Terehov. Henna sai lisaks veel kaks teist kohta ja ühe kolmanda koha. Sandra Tänna saagiks oli seekord üks teine ja kaks kolmandat kohta. Rõõmustas isiklike rekordite rohkus. Mariette Villems ujus ka kaks maakonna absoluutset rekordit: 50 m liblikujumises (31,34) ja 50 m rinnuliujumises (36,75).

Türi ujumisklubi

Triatlonisarja Rakvere etapi poiste kolm paremat - vasakult Siim Keskküla TUK (Tartu Ujumisklubi), Arseni Loginov TUK, Oskar Männa Türi UK. Erakogu

Suveperiood toob hulga õhtuseid liikumisüritusi Selle aasta kevad on olnud väga soe ja meeldiv, mis motiveerib inimesi korraldama liikumisüritusi. Väätsal on aastaid korraldatud rannavolleõhtuid. Sel aastal jätkatakse traditsiooniga ning lisaks on võetud punti ka petangimängijad. Osalustasu rannavolle puhul on neli eurot võistkonna kohta

ning petangimängijatel kaks eurot. Väätsa rannavolle- ja petangiseeria toimub kuni 31. augustini igal neljapäeval algusega 18. Türi rattaklubi on korraldanud mõned aastad tagasi ühistreeninguid, kuid osalejate arv ei olnud väga suur. Samas on kergliiklusteedel näha jalgrattureid, kes üksinda

Orienteerujate tegemistest Lõuna-Šveitsis Lugano lähistel orienteerumisjooksu Euroopa meistrivõistlustel kuulus Eesti koondisse ka Järvamaa orienteerumisklubi JOKA orienteeruja Evely Kaasiku. Seni joostud individuaaldistantsidel saavutas Evely Kaasiku lühirajal hinnatava 20. koha. EMi võistlusprogramm algas sprindivõistlusega. Evely Kaasiku avadistantsi võistlussooritust mõjutas haigestumine nädalapäevad enne võistlust, mistõttu jooksuvõime ja ka eksimused ning ebakindlus ei võimaldanud pääsu A-finaali. Napid 4 sekundit tulnuks kiirem olla, et pääseda medalitele heitlema.

42. Järvamaa orienteerumispäevakute 2. etapp toimus Järsi karstijärve ümbruses. Huvitaval, aga väga raske läbitavusega maastikul oli orienteerujaile üllatuseks, et seekord sai karstijärve põhjas lausa kuiva jalaga joosta. Päevakul oli osalemas 52 orienteerumishvilist. Erinevate võistlusklasside parimateks olid Aksel Kukk, Rita Ojala, Siiri Poopuu, Martin Tampuu (kõik Türilt), Raiko Alliksaar, Inno Ling (mõlemad Aravetelt), Kaarel Kallas OK JOKA, Kuno Rooba Rakverest ja Riina Õun ning Taimi Jürgenson Paidest.

Paul Poopuu,

trenni teevad. Leiti põhjus, et äratada üles traditsioon. Siiani on toimunud 3 ühistreeningut ning osalejate arv on kümne ringis. Kogunetakse igal kolmapäeval kell 18:00 Veskisilla parkla juurde, kus alustatakse ligi 50-kilomeetrist marsruuti. Sõidetakse küll maanteeratastega, kuid osa-

lema on oodatud kõik huvilised, sest kedagi maha ei jäeta. Kindlasti tasub silma peal hoida Türi valla ning Türi spordiklubide liidu kodulehel, kuhu kõik spordialane informatsioon koondub.

Martin Kaschan,

Türi vallavalitsuse terviseedenduse spetsialist

Mais toimus kaks rattamatka 13. mail toimus rattaretk “Tunne oma koduvalda”, mida oli nautima tulnud ligi poolsada inimest. Kohal oli nii vanemaid kui nooremaid inimesi, samuti oldi üksi, sõprade ja perega. See annab taas kinnitust, et rattamatk on kõigile jõukohane. Sel korral sõitsime marsruudil Türi-Änari- Ingliste-Lungu-Käru ja ühe suuna pikkuseks oli umbes 30 kilomeetrit. Poolel maal tehti peatus, kus Elari Hiis tutvustas Käru piirkonna eluolu ning pakuti ka näksimist ja juua. Kärus jagati loosiauhindu ja oli võimalik veel täita joogivarusid ja kinnitada keha. Tagasi oli võimalik tulla ron-

giga, jalgrattaga või meie pakutud transpordiga. Matkale oli tulnud lisaks kohalikele Türi valla elanikele ka sõpru Raplast, Paidest ja Koerust. 19. mail toimus ka Väätsal jalgrattamatk. Sedapuhku matkati 47 kilomeetrit läbi Piiumetsa, Vahastu, Saueaugu ja Lõõla. Osalejate vahel läks loosi jalgratas. Kohale oli tulnud ligi 15 matkajat, kes kell 11 startisid jalgrattamuuseumi juurest. Korraldajate sõnul oli osalejaid oodatust vähem, kuid samasse päeva jäi ka lillelaat, mis võis olla vähese aktiivsuse põhjus.

Liisa Gritšenko, Taavi Parts

SPORDISÜNDMUSED Juuni spordisündmused Kuupäev 05.06 17:00

Ürituse nimi Järvamaa orienteerumispäevakud Järvamaa Petankiseeria II etapp

05.06