05.07.2018 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

5. juuli 2018 nr 7 (871)

SÕNUMID

Türi vald on suvemängudeks valmis

• Ettepanekud valla hariduselu toetamiseks lk 2 • Talunik rahmeldab oma vabast ajast mahetalus lk 3 • EV 100 külaskäik: Türi noortekeskus lk 5

• Ajalooline rännak “100 aastat Türil” lk 6 • Spordipäev toob kärulased alati kokku lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 9. augustil

7.–8. juulil toimuvad 43. Eesti omavalitsuste suvemängud Haapsalus.

Mängude kavas on 11 spordiala, millest Türi valla võistkond osaleb 10 spordialal kokku 80 sportlasega. Arvestust peetakse linnade, väikeste valdade (alla 8000 elaniku) ja suurte valdade (üle 8000 elaniku) arvestuses ning Türi vald püüab teha parima tulemuse suurte valdade seas.

Sel aastal on kavas osaleda meeste võrkpallis 7 sportlasega, kes lähevad kaitsma eelmise aasta võitu. Samuti lähevad eelmise aasta esikohta kaitsma mälumängurid 5 sportlasega. Kergejõustiklased, kes saavutasid eelmisel aastal teise koha, lähevad välja 22 sportlasega.

Kolmandad olid orienteerujad, kes osalevad mängudel 10 sportlasega. Lisaks osalevad tennisistid 4 sportlasega ja rattakrossi sõitjad 12 sportlasega.

Tänu valdade ühinemisele, esindavad Türi valda tugevad petangimängijad Väätsalt ja Kärust kokku 7 sportlasega. Eelmisel aastal teise koha saanud Türi valla juhtide võistluse esindaja Pipi-Liis Siemann esindab meid ka sel aastal. Uute aladena osaleb Türi vald köieveos 7 sportlasega ja discgolf`is samuti 7 sportlasega.

Palju õnne, Türi linn!

2. juulil tähistas Türi 92. sünnipäeva siis traditsiooniliselt aedlinna kohvikute päevaga. Lehe trükkimineku ajaks polnud enamus oma uksi veel avanud aga vihmasele hommikule vaatamata sai Koidula tänaval tegutsenud Vana maja sõprade kohvikus juba kohvi juua ja einestada. Merle Rüütel

TR

Kortermajade festival tuleb taas Juba neljandat korda läheb 21. juulil Väätsa kortermajade vahel trallitamiseks. Seekord kutsume kõiki oma köögi sisemust avama ning pakkuma maitsemeelest tulenevalt hõrke või tooreid toiduelamusi.

Jätkuvalt kehtib reegel, et teeme kõike iseendile ja ainult seda, mis meeldib.

Festival algab kell 16 rongkäiguga, mille raames liigutakse läbi kõigi kortermajade eest. Festivalil saab õppida ja mängida petanki, pidada padjasõda (oma padi kaasa!), lapsi lõbustab Väätsa vabatahtlike päästjate liukarussell ja Vääsuke, toimuvad mitmed kontserdid, majadevaheline jalgpallivõistlus, öökino jne. Loomulikult on festivali maitsvaks osaks kodukohvikud otse kohalikest köökidest pärit hõrgutistega.

Lustima on oodatud kõik, kellel vähegi mõnumeelt on. Kuna kava on paindlik, siis mahuvad sinna kõiksugused ideed viimase hetkeni, tulge kohale ja tehke ära! Kui keegi väljastpoolt Väätsat tahab midagi teha, siis selle peab korraldajatega eelnevalt kooskõlastama.

Lauri Läänemets, Türi vallavolikogu liige

Kärus toimunud maakaitsepäeval jagati tunnustusi ka Järvamaa kaunimate kodude omanikele. Sel aastal said Türi vallas kauni kodu tiitli üle rõõmu tunda: Ene ja Margus Jürgenson, Kirke ja Olavi Vaino, Tiiu ja Harri Valder, Elme ja Ülo Perillus, Anne ja Vallo Sillamaa (pildil) ja Indrek Mardo.

Merle Rüütel

Teadaanne Alates 1. juulist 2018 on Türi vallavalitsus isikute teenindamiseks avatud järgmiselt: esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kella 8-13 ja 13.3017 ning reedel kella 8-14

Ühetoaline korter leiab Türi vallas kiirelt ostja Kui vaadata kinnisvaraturgu Türi vallas või siis ka Türi ja Paide linnas, saab kõige kiiremini müüdud ühe-kahetoalise korteri, mis asub esimesel või teisel korrusel.

Samuti püsib nõudlus väiksemate eramute järele, sobiliku hinnaga majakrunte satub aga turule harva.

Teet Reier „Järvamaa kinnisvaraturu määravad enamasti tehingud maakonnakeskuses Paides ja vallakeskuses Türil,“ selgitab P ja V Projektid OÜ tegevjuht Piret Reinsalu. „Juba paari aasta eest ilmnenud nõudlus keskmise suurusega korterite järele on püsiv, isegi kasvav. „Ühetoalisi on alati soovitud ja neljatoaliste müügid õnnestuvad enamasti suurte perede puhul. Suurte korterite müüki mõjutab kindlasti ka majade saadavus,“ lisas ta. „Nõudlus väiksemate ühepereelamute järele on püsinud viimased viis aastat ja see kestab seni, kuni müügihinnad hakkavad omanikke rahuldama. Kindlasti ei saa pidada õiglaseks olukorda, et pereelamu mugavused ei kajastu hinnas. Täna jäävad siiski hinnad suhteliselt võrdseks renoveeritud korteritega.“

„Parimad müügiobjektid on jätkuvalt kesklinna piirkonda jäävad madalate korruste omandid.

Taolistes värskelt remonditud eluruumides võib ruutmeetri hind ulatuda kuni 650 euroni. Siinkohal tasub müüjatel rõõmustada, sest tegusate ühistutega, maja keskel ja heal korrusel paiknevates korterites ei peaks ruutmeetri hind ka kõige põhjalikuma remondi vajaduses langema alla 330 euro.“ „Jaanuarist rakendunud korteriühistute üldine loomine paneb eelisolukorda just need majad, kus mitmed üldised remonditööd juba tehtud või remondifond kogumisel.“ „Ka haldusreform pole tänaseks suurt mõju avaldanud. Ilmselt ei motiveeri ostjat teadmine, et elab Paide või Türi linnas, kui vahemaa kodu, kooli ja töö vahel on kümneid kilomeetreid. Olulisim on siiski ajafaktor.“ „Aktiivsete külaseltside tegevus on õnneks suutnud täita ka tühjana seisvaid korrusmaju.

Tasuta bussisõit aitab siin suuresti kaasa. Võimalus pääseda liikuma ilma mitme pereautota või sõltumata pereliikmete võimalustest ka kooli- või töövälisel ajal, lisab kindlasti hoogu väikekohtade müügiturule.“ „Noorele perele on oluline soetada korter kordades tasukohasemalt, kui elukvaliteet sellest ei lange. Näitena olgu toodud, et kolmetoalise keskküttega re-

TEAVE: Kui võtta aluseks netiportaali kinnisvaraveeb kv.ee kuulutused, siis on hetkeseis selline: Türi vallas on hetkel pakkuda 35 korterit. Kalleima neist võib soetada 55 000 euro, odavaima 3900 euro eest.

Majade turul on 38 pakkumist. Türi kesklinnas saab osta äripindasid ja kortereid sisaldava maja 249 999 euro eest ja odavaima maja, mis asub Kärus, saab 14 000 euroga.

Allikas: www.kv.ee

monti vajava korteri Oisu või Väätsa alevikus saab soetada hinnavahemikus 4500–7000 eurot. Seevastu Paides või Türil tuleb taolise elamispinna eest maksta vähemalt 20 000 eurot.

Land kinnisvara omaniku Kairi Ganseni sõnul on hetkeseis selline, et polegi enam eriti objekte, mida müüa. „Väga palju on ära ostetud. Hinnad on möödunud aastatega tõusnud. Üüriturg on elavnenud ja viimasel ajal on tehtud suuremaid tehinguid mitme äripinnaga nagu Paide SEB panga hoone, Paide Elioni hoone, Türi postimaja ja Mäeküla kompleks.“ „Kõige rohkem soovitakse ikka mugavustega 2-3-toalist korterit Türi või Paide linnas ja keskmise suurusega ühepereelamut. Müügis on mitmeid neljanda ja viienda korruse kortereid ja väga suurt remonti vajavaid elamuid. Võrreldes teiste linnadega on meie Järvamaa kinnisvara hinnad ikka madalamad. Lohiseme küll järel, aga tempole ei

aita kaasa töökohtade arv,“ selgitas Gansen.

Järva elamumaa omaniku Silvar Algpeusi ütlust mööda on Järvamaal kinnisavara hetkeseis hea. „Hinnad on tõusnud. Nõudlust on rohkem kui pakkumisi.

Kindlasti on natuke piduriks pangad, nad ei ole üldse huvitatud laenu andmisest Järvamaale.

Kõige rohkem ostetakse heas seisus kortereid, mille hinnad jäävad natuke alla paarikümne tuhande euro. Renoveeritud korterite eest küsitakse täna juba kõrget hinda ja neid väga ei osteta ka,“ selgitas ta. „Tänase seisuga on müügis rohkem kallimaid kortereid.

Hetkel on Türil saadaval korter, mille ruutmeetri hind on juba üle 800 euro. Müügihitid on täna kesklinna korterid. Paljud kliendid on just eakad inimesed.

Hea märk on ka see, et inimesed on hakanud Järvamaale tagasi kolima. Meil on olnud mitu klienti, kes on välismaalt naasnud eestlased,“ lisas ta.

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

2

arvamus Hullult ettevõtlikud need Eesti inimesed Eesti inimene on kohati ikka hull küll. Et miks siis? No näiteks ei piisa talle oma kauplustevalikust, tema võtab kätte ja läheb toob oma jaanipäevajoogid hoopis Lätist. Või siis hoopis sedapidi, et kui Soomes oma töö tehtud, võtab ta puhkuse ja tuleb puhkamise asemel hoopis kodumaale põllule rahmeldama. No kas pole siis hull?

Aga mis sa teed, kui siinne kaubavalik ei rahulda või ei saa võõrsil olles töörügamisest isu täis. Anton Hansen Tammsaare tõi ka Vanapagana põrgust maapeale, et anda talle võimalus töörügamisega õndsaks saada.

Tänavuse suve hitt on loomulikult ka suure naabri juures toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Ka mõned koduvalla huvilised on kuuldavasti suurt mängu oma silmaga kaemas käinud ning heade muljete ja nännikraamiga tagasi tulnud. Kes pole telerite ette veel jõudnud, siis nendele teadmiseks, et otsustavad kohtumised poolfinaalis ja finaalis on alles ees.

Ja kes pole veel jõudnud sel suvel käia Jändja veskipaisul, siis on viimane aeg seda teha. Kohta ei tunne enam äragi! Hooned on võsast välja raadatud ja korrastatud, tamm puhastatud ja kohale on toodud uhked trepid ja ülekäigusillad. Peagi pääsevad turvaliselt tammile kõik huvilised: enne pidi ikka kõvasti turnima ja olematul ülekäigul muretsema, kas ikka peab vastu see pehkinud puit.

Uued tulevad ikka uhked ja metallist. Ning kalad saavad lõpuks ülesvoolu ujuma, sest veetase paisul lastakse meetri võrra madalamaks. Kalamehed on öelnud, et ega see praegunegi paisukõrgus takistuseks polnud, aga eks otsustajad teavad paremini, kuidas see koos tammi ostuga pea 1,3 miljonit eurot maksev projekt toimima peab.

Veetaseme alandamisega kaob kahjuks kõige atraktiivsem koht igakevadise Türi-Tori kanuuvõistluse teel. Parematel aastatel võis seal näha hulgaliselt ümberminekuid, mis oli tore muidugi vaatajatele ja mitte nii väga mõnus osalejatele.

Teet Reier

klõps

Murumoori mängupark sai tänavu lausa kaks kobedat kingitust: mätaskatusega on Murumoorile ja klaverikujuline lava esinejatele.

Teet Reier

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Ettepanekud valla hariduselu toetamiseks lauri läänemets

Türi vallavolikogu liige, SDE

Ma olen mures, kuna me ei ole suutnud volikogus pidada haridusdebatti, vaid oleme lihtsalt pidanud tegelema sellega, mida vallavalitsus ette lükkab. Õigupoolest ei ole mõne jaoks Türi volikogu istung üldse mingi debati pidamise koht, olen sellekohaseid kurje pilke taluma pidanud. Tegelikult on see väga tugev probleem ja avaldub nüüd näiteks haridusküsimustes.

Volikogule söödetakse ette üksikuid otsuseid (Laupa, Käru kolmanda kooliastme sulgemine; ühisgümnaasiumi sulgemine, kui õpilaste arv alla 100 langeb jne), suurt pilti aga ei hoomata.

Kui loeme valla eelarvestrateegia ja arengukava eelnõud, Innove nõudmisi ning arvestame asjaoluga, et hariduse sisuküsimustega peavad tegelema vaid direktorid, paistab sealt väga kurb pilt.

Augustis avaldab Kutsekoda järgmise OSKA uurimisraporti, seekord haridusvaldkonna tööjõu vajaduse ja tegeliku olukorra kohta. Ennustatakse väga suurt õpetajate puudust järgneva kümne aasta jooksul, sest noori on vähe peale tulemas. Seda, et koolides õpilaste arv väheneb, teame isegi. Seda, et Türi vallal jääb raha aina vähemaks, ütleb meile eelarvestrateegia. Seda, et ühisgümnaasium tuleb sulgeda, kui õpilaste arv kukub alla 100, ütleb Innove.

Päris palju probleeme. Mis

on vallavalitsuse tänane lahendus? Kui õpetajaid ja õpilasi pole – tõmbame kokku, kärbime!

Kool aga on iga kogukonna arengumootor, sellisel pealiskaudsel lähenemisel on karmid tagajärjed!

Augusti volikogu istungil on uuesti arutamisel valla arengukava, seal peaks kirjas olema hariduselu suur visioon. Hetkel on aga pikk loetelu tänasest olukorrast ja mõned väga üldised eesmärgid. Kuna volikogu puhkab juulis, siis ilmselt pole kavas debatti pidada, seega püüan algatada selle meie kõigi peades - kahe kuuga jõuab nii mõndagi idaneda.

Haridusvaldkonna peale eraldi juhtiv tippametnik. Täna juhib ehitus- ja kommunaalvaldkonda 3 valla tippametnikku, lisaks üks asutuse juht. Haridusja sotsiaalvaldkonda kureerib üks inimene, samas kasutatakse ligi 70% valla eelarvest just neile tegevustele.

Valla juhtimismudeli muutmine. Vallavalitsus ja volikogu ei taju, et nad juhivad tegelikult koole olulistes asjades rohkem kui direktorid – rahastamissüsteem, eesmärkide seadmine, kogu tegevusraamistiku loomine jne. Tänane valla juhtimismudel ei võimalda ellu kutsuda hariduselu muudatusi. Näiteks kontrollitakse kooli vastavust – kas tegeletakse muutunud õpikäsitluse rakendamisega. Kõik tegelevad,

eesmärk on justkui täidetud, kuid sisusse minemata ei saadagi aru, kui erinevalt või kui pealiskaudselt keegi midagi teeb või tegemata jätab.

Volikogu sisuteemade päev.

Vähemalt aastas korra arutatakse terviklikult haridusküsimusi ja võib-olla teisi teemasid, et mõistetaks paremini valdkonda ja selle vajadusi.

Lõpetame Exceli läbi juhtimise ehk vähendame õpetajate kontakttundide arvu, sest viimane on arengut piirav lähenemine. Normaalne oleks 1820 tundi nädalas. Selliselt jääb õpetajale tegelikult ka aega ette valmistada neid teemasid, mida töövihikus või raamatus ei ole või tegeleda ainete lõimimise ja projektõppega. Praegu saab rohkem palka see, kes ennast oimetuks töötab, isegi juhul, kui õpetamise kvaliteet kannatab.

Eeldame koolidelt õppiva organisatsiooni mudeli rakendamist, suuname koolid ja juhtkonnad Innove hindamisprotsessidesse, mis toetab muudatuste juhtimist ja annab tegeliku ülevaate, mis tasemel kool on.

Näeme ette vastavalt kooli arengukavas püstitatud eesmärkidele arendustegevuse rahastamise, suuremad võimalused õpetajate ja lastevanemate koolitamiseks.

Tegeleme sotsiaaltöös eraldi peredega, kelle lastel on eeldus õpiraskustesse sattuda. Teatud sotsiaalsete probleemidega perede lastest ligi 90% juhtudel avalduvad koolis õpiprobleemid.

Muudame õpilaste ja õpetajate tunnustamissüsteemi, kus praegu on esikohal olümpiaadi tulemus, mitte õpilase areng.

Tõstame kõigis koolides IT

võimekuse elementaarsele tasemele – vajalik komplekt nutiseadmeid, õpetajatel ja arvutiklassis nüüdisaegsed arvutid.

Seame eesmärgiks leida teistsuguse kooli mudel, et väiksemad koolid ei kannataks suureneva õpetajate või laste arvu puudumise all. Rohkem kogukondlikku ja individuaalset lähenemist.

Loome täiskasvanuhariduse võrgustiku, mis kasutab osaliselt olemasolevaid koole. Parandame oluliselt täiskasvanute õppimisvõimalusi ning anname sellega hääbuvatele koolidele jõudu juurde.

Paljudel muudatustel on hinnasilt küljes ja sellepärast olen pidevalt rõhutanud, et Türi valla põhiküsimus ei ole selles, kuhu raha kulutada või mida kärpida, vaid kust tulevad tulud. Me võime mõelda, mida tahame, kuid tänased muudatused tööturul näitavad üsna selgelt, et arengud ettevõtluses, uued töökohad ning palgatõusud on järjest enam seotud inimeste oskuste ja teadmistega. Seega, võti valla eelarve tulude suurenemiseks peitub ennekõike hariduses - kui kättesaadav ja kvaliteetne see on laste ja täiskasvanute jaoks.

Valla eelarvest palju tähtsamad on aga võrdsed võimalused siinkandis elada, et meil oleks järjest vähem neid, kes kipuvad Tallinna või Soome ja seda just töökoha pärast. Et kodulähedane kool säiliks ning saadav haridus avaks lastele võimalused ükskõik kuskohas maailmas. Et ei peaks virelema ja et rikkus ei jaotuks ebavõrdselt suurlinnade kasuks. Täpsemalt arengukavast, haridusest ja selle mõjust, kirjutan oma blogis www.vallavanem.ee

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

3

uudised Eesti rahvaskoguneme üheslaulma!

Igal hommikul jõuab Lõhmuse mahetalu põldudelt Türi konsumi terrassil asuvasse müügikohta värskelt korjatud saak. Samas on põldudel veel hulgaliselt saaki küpsemas.

Teet Reier

Talunik rahmeldab oma vabast ajast mahetalus Türi vallas Põikva külas kolmandat hooaega tegutseva Lõhmuse Mahetalu OÜ toodanguks on maasikad, herned ja varajane kartul.

Kogu sortiment kasvab ilma väetiste abita ja kahjurite tõrjeks keemiat kasutamata ning seda saab osta Türi kesklinna Konsumi terrassilt.

Teet Reier

Igal hommikul tuuakse Põikvalt müügipunkti värskelt korjatud maasikas ja muu põllukraam. „Vahel saab see juba lõunaks otsa ja vahel tuleb lausa mitu korda juurde tuua,“ selgitab mahetalu omanik Janno Lõhmus.

Selleks, et kodukohas mahetalu pidada, võtab põhikohaga Soomes töötav Lõhmus välja oma puhkuse või siis teeb pikki töönädalaid ja võtab puhkepäevad korraga välja. Mitte selleks, et sõita kuhugi soojale maale puhkama, vaid selleks, et tulla Eestisse oma talu tööd korraldama. „Ega ta lihtne pole. Mõni ütleks küll selle peale, et mees, mis sa mässad, aga kuna see mahetalu sai kord käsile võetud, siis jonn ei luba seda jätta.

Tahaks ikka väga tõestada, et ka meil on võimalik edukalt mahetalu pidada,“ arutleb Lõhmus.

Lõhmuse sõnul poleks probleemi, kui vajalikud vahendid tehnika soetamiseks oleksid olemas. „Ei ole tõtanud pangauksele koputama ja laenu küsima.

Olen püüdnud ikka oma töö- ja vahenditega hakkama saada. Li-

saks oma investeeringutele on abiks olnud veel PRIA toetused.“ Lisaks kapitali vajadusele on alustaval ettevõtjal veel hulk väljakutseid, millega tuleb hakkama saada. Igasugune asjaajamine ja bürokraatia alates töötajate registreerimisest kuni lubade ja aruandluseni. „Proovin kogu aeg areneda ja õppida töö käigus,“ lisab Lõhmus. „Uute kasvualade rajamine, taimede ost ja istutamine, põldudele kastmissüsteemide rajamine, rohimine, kõik see on ajamahukas ja ka kulukas. Tänavu kevadel sai Laupale rajatud uus maasikate kasvuala, sinna kulus 28 000 taime.

Maasikataimi saab osta Hollandist. Hind sõltub sellest, kui pika ja tugeva juurestikuga on taim ja palju see saaki kannab.“ „Maasikakasvatajale on oluline ka veekogu lähedus, taimed ju vajavad järjepidevat kastmist, eriti sellise kuiva kevade-suvega nagu meil tänavu. Mina saan oma põldudele vee mootorpumpadega Pärnu ja Aruküla jõest.

Veetase on tänavu üsna madal, aga siiani on vett jagunud.“ „Ja kui mari valmis, on seda ju turustada vaja. Hoidmiseks on mul talu juures jahutusseadmega konteiner ja rendibuss, millel samuti jahutussüsteem.

Eesti inimene vaatab eelkõige ikkagi hinda, mitte seda, mismoodi mari kasvatatud on.

Siinkohal on põhjanaabritega väga suur vahe, seal küsitakse mahemaasika eest umbes neli

korda kõrgemat hinda. Ja ostetakse. Meil kiputakse ostma vaid hinna järgi ning ei vaadata marja kvaliteeti nagu suurus, värskus, korjamise aeg. “ „Ja muidugi see maagiline sõna Eesti maasikas. Seda armastavad kõik rõhutada. Tihti kipub see tulema ka Poolast, Kreekast või mujalt Euroopas. Kord küsisin ühel müüjalt, et mis marja ta müüb. Eesti marja vastas too ja nimetas ka sordi. Aga selle sordi marjad on ju hoopis teise kujuga. No siis on see teine sort ja nimetas uue nime. No pole ka selle sordi marjad, vastan mina.

Selle peale lõi müüja käega, et mis tähtsust sellel sordil, peaasi et Eesti maasikas,“ muheleb Lõhmus.

Hetkel on mahetalul maasika all 3,5 hektarit põllupinda. „Kasumlikkuse saavutamiseks oleks seda kindlasti juurde vaja.

Pealegi vajaksid esimesena loodud kasvualad juba uuendamist, taimed kannavad korralikult kolm-neli aastat, peale seda jääb mari väikeseks ja tuleb uued taimed istutada.”

“Mahepõllumajanduse juures teeb meele mõruks ka see, et sa näed, kuidas kahjurid hävitavad osa saagist ja teha pole midagi. Ka tiivuliste marjasöödikute peletamiseks pole head valemit, Soomes on kasutatud erinevaid asju, aga eks linnud harju kõigega,“ tõdeb Lõhmus. „Kevadisel istutusperioodil ja suvisel saagikorjel on kõik töökäed teretulnud, kuigi neid ei ole

KOMMENTAAR Oleme juba aastaid tegelenud mahepõllumajandusega: kasvatame teravilja ja valmistame oma saagist erinevaid tooteid. Kui mõelda algusaegadele, siis just nimelt mahetoodang aitas kergemini ostjani jõuda, sellel oli kaalu.

Kui vaadata tänasele päevale, siis vahest on mahetoodangust kaalukam see, et tegemist on kohaliku, Eestis valmistatud-kasvatatud tootega. Olen Lõhmuse mahetalu maasikaid ostnud ja peab tõdema, et need on maitselt parimad, mida tänavu olen saanud. Eks mahetoodetega ole kohati rohkem vaeva, aga loodetavasti on tulemus seda väärt.

Märtin Rõõmusaar,

Raismikuoja OÜ tegevjuht

põllutöödele lihtne leida. Mul on hea meel, et hommikuti käivad abiks maasikaid korjamas töökad ja asjalikud Türi koolinoored. Olen hooajatööle võtnud ka kaks ukrainlast. Ja loomulikult on kõige suurem abiline ema, kes teeb põldudel ja talus kõiki vajalikke töid, kui vaja siis turustab maasikaid, kui vaja, võtab trimmeri kätte,“ tunneb Lõhmus heameelt. „Usun, et ka järgmistel aastatel saavad kohalikud inimesed osta meie mahetalus kasvatatud maasikaid. Kui sellega sai kord alustatud, siis tuleb ka jätkata.“

19. augustil algusega kell 19.00 toimub suur ülemaailmne eestlaste Üheslaulmine, tähistamaks nii meie omariikluse sajandat sünnipäeva kui meie taasiseseisvumist 27 aasta eest.

100-ks minutiks kogunevad eestlased kõikjal nii kodu- kui välismaal, et ühiselt laulda neid laule, mis meie rahva südames ja meeltes läbi erinevate aegade kaasas kantud.

Osa koore koguneb eestlauljana Tallinna lauluväljakule ja Paide vallimäele, kus toimub üritus Vaba Rahva Laul. Kõiki teisi oodatakse, suuremate ja väiksemate lauluseltskondadena, kokku tulema oma kodukohtades, et Üheslaulmisega kogu Eestimaa kaetud saaks.

Meie rahva ühine laulmine saab kõigile nähtavaks läbi teleekraani: ETV teeb otseülekande lauluväljakult, pikkides sekka “laulupilte” teistestki paikadest.

Samuti jooksevad teleekraanil reaalajas laulusõnad, ehkki lauldav repertuaar on tõesti nii omane, et me seda kõik, vähemalt osaliseltki, peast teame.

Kuidas saada osaliseks suures ülemaailmses eestlaste laulukooris? Selleks tuleb vaid leida üks mõnus paik - olgu selleks siis külaplats, kogukonnamaja, taluõu või muu kokkusaamiskoht.

Kutsuda sinna kokku üks mõnus seltskond, kellega ühiselt laulda - suurem või pisem, nagu teile endile meeldib. Leida võimalus ekraanilt laulusõnu ja kogu Üheslaulmist vaadata. Telia üheslaulmise äpiga oma kogukonna “laulukoorist” ka teada anda - et lauljate koguarv, mis Üheslaulmise teleülekande ajal ekraaniservas näha, saaks teie laulurahva näol täiendust ja lõpuks tõepoolest jõuaks miljonini, sest niipalju meid eestlasi ju on.

Oleme end aastate eest koos vabaks laulnud. Nüüd on meil koos võimalik laulda vabana. Saagu siis nii, et igal kihelkonnal on 19. augustil laulukoor. Või isegi mitu. Lisainfot saab Facebookist.

LEADER tegevusgrupid korraldavad taaskord Järvamaa päeva Laupäeval, 7. juulil algusega kell 10 toimub Paides Väike-Aia tänava rohealal taaskord Järvamaa tegijaid tutvustav Järvamaa päev. Teiste seas pakuvad seal oma tooteid ja teenuseid ka Türi valla ettevõtted. Osaleda on lubanud mitmed tublid käsitöötegijad, kitsejuustu pakkuv Kitsetalle OÜ, põnevaid massaažiteenuseid pakkuv Hellad Kolumatsid OÜ, aga ka Eesti jalgrattamuuseum ning Türi elamuspark.

Järvamaa päeva kultuuriprogrammi raames saab kaasa elada Järvamaa külalaulude konkursile, nautida Laulukaar 2018 võitjate esinemist ja näha tänapäevase tsirkusetrupi etteasteid.

Kell 11 algaval tervituskontserdil astuvad aga üles selle aasta superstaari saates osalenud Järvamaa noormehed Kaarel Orumägi ning Mait Mikussaar. Lisaks saavad huvilised kaasa lüüa lilleseadete konkursil „Lillepeenar Eestile – 100 rõdukasti“, töötubades, teha endast meeleolukas fotojäädvustus jms.

Lastele on avatud erinevaid tegevusi pakkuv lasteõu ning päev lõpetatakse kell 17 ühise tordisöömisega.

Riina Trumm

Lõuna-Järvamaa koostöökogu tegevjuht

Kaugkütte arengutest Oisu piirkonnas Kahjuks jäi eelmisest Türi Rahvalehe numbrist välja N.R. Energy artikkel, mille siinkohal täies mahus ära toome. Loodame siiski, et Oisu piirkonnas huvi kaugküttega liitumise vastu püsib ja pole võimatu, et liitumised ka sel aastal võimalikuks osutuvad.

N.R. Energy OÜ, olles Türi valla Oisu kaugküttepiirkonnas võrguettevõtja, on pärast talvist soojatootmisega seotud probleemide lahenemist valmis piirkonnas tegelema senisest rohkem ka torustikega.

Seda eelkõige seetõttu, et oleme kuulnud Oisu kaugküttepiirkonnas olevate kortermajade soovist liituda kaugküttevõrguga.

Soojatootjatena teeb see rõõmu nii meile kui Oisu biogaas’ile, kui saame oma teenuseid pakkuda suuremale hulgale klientidele.

Saame aru ka võimalikest kliendi küsimustest - kas on võimalik, millal ja mis hinnaga. Täna saame kinnitada, et kui võimalikelt klientidelt ehk siis korteriühistutelt peaks meile juunikuu esimeses pooles laekuma avaldus liitumiseks kaugküttevõrguga, saame tagada liitumise selleks kütteperioodiks, muul juhul võime rääkida järgmisest kütteperioodist.

Liitumistasu oleks null eurot, majaelanike kuluks jääks hoonesisesed ehitustööd. Kaugkütte piirhinnad kooskõlastab Konkurentsiamet, nii et pole põhjust karta hüppelist hinnatõusu. Vaieldamatult on kaugküte täna odavaim kütteliik ja jääb selleks ka edaspidi.

Ahto Tisler,

N.R. Energy OÜ juhatuse liige

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

4

haridus/noored Õpetajate koolituspäev ühisgümnaasiumis Türi ühisgümnaasium sai ülevallalise õpetajate kokkusaamise korraldamiseks innustust käesoleva aasta jaanuaris vallavalitsuse korraldatud koolituselt. Kuna haldusreformi tulemusena suurenes valla haridusasutuste hulk, siis oli seekordse kohtumise eesmärgiks edaspidiste koostöökohtade väljaselgitamine ja kaasava hariduse põhimõtete paremate rakendamisvõimaluste otsimine.

Koolituspäev sai toreda kolmetähelise nime – MÕK, mida võib pikalt välja kirjutada mitmel erineval moel. Näiteks: Mõnus Õpetajate Koolituspäev, Muutunud ÕpiKäsitlus, Meie (Türi valla) Õpetajate Koostöökohtumine. Nii nagu heal lapsel on mitu nime, leiti koolituspäeval ka mitu erinevat edaspidist koostöökohta. Välja pakuti näiteks ühiseid õpetajate koolitusreise (ja puhkusereise), asendusõpetajate jagamist, ainealaste koostöögruppide kohtumisi ja ka õpetajate suvepäevi. Igatahes mõtteid järgmise koolituspäeva kokkupanemiseks jagub. Korraldajad tänavad kõiki kohale tulnud Türi valla koolijuhte ja õpetajaid ning vallavalitsust, kes oli päeva lõpetuseks kokku pannud vahva Kuldvillaku.

Ühisgümnaasiumi projektid lõppesid koos õppeaastaga

Türi ühisgümnaasiumi õpilased on tänu sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toele saanud igal õppeaastal käia õppekäikudel ning igal kevadel on toimunud ka kolmepäevane looduslaager. Lõppenud õppeaasta ei olnud ses mõttes sugugi erandlik. Kõik klassid külastasid aasta jooksul Tipu looduskeskust ja läbisid seal meeleoluka gümnaasiumiastme õpilastele mõeldud looduspäeva. Huvitavaid teadmisi oli võimalik igaühel koguda ja nii mõnigi õpilane sai midagi uut kogeda (näiteks kuidas maitseb võilill või naat ning kuidas on võimalik tulerauaga tuld teha).

Looduslaager on meie traditsiooniline üritus, mis toimub igal kevadel ja on mõeldud kümnendate klasside õpilastele. Lisaks paljudele klassiruumist väljaspool omandatud keskkonnaalastele teadmistele õpitakse siin oma lennukaaslasi veel paremini tundma, kui eelneva õppeaasta jooksul. Ega ju tavalistes koolitundides ei saa teada seda, kes on osav putukavõrgu käsitseja või hoopis väga tubli pannkoogiküpsetaja. Teist aastat järjest võõrustas meie laagrilisi Metsajõe puhkemaja. Suur tänu teile! Õppeaasta on läbi ja meie projektitegevused kokku tõmmatud.

Nüüd puhkame ja rõõmustame selle üle, et KIK otsustas ka meie järgmise aasta projektitaotlusi rahastada.

Lasteaial on aastaplaan “purgis”

Järjekordne õppeaasta on lõppenud. Lasteaed on oma aastaplaani „purki“ pannud. Öeldakse, et hea hoidis vajab täpseid koguseid ja see võibki õige olla, kuid meie lasteaed kasutab parima tulemuse saavutamiseks oma loovust. Aasta on meil üles ehitatud nõnda, et jälgime rahvakalendri tähtpäevi ja kuu tipuks on üritus, näitus või pidu.

Mihklipäeva näitus, spordipäev koos vanematega, rühmakoosolekud, õpetajate päeva tähistamine, see on ainult väike loend meie tegemistest.

See õppeaasta tõi meile lisaväärtusi erinevate projektide näol. Nt KIKi projekti, kus lapsed avastasid putukate maailma, tänud meie õpetaja Tiiu Vellama ja Marina Abenile. HITSA ProgeTiigri digiseadmete soetamine lasteaia lastele, tänud teile, õpetaja Kärt Sarapik ja Kadi Perillus. Maanteeameti projekti „Liiklusvanker lasteaedadele“, tänud õpetaja Marget Tamme ja Annely Arras ning Väätsa Põhikooli õpetaja Jonas Nahkurile. Pria projekt „Paikäpa tervislikud sammud toidulauani“, tänud tervishoiutöötaja Maie Valdurile. Koostöö EV100 raames Eesti Taimekasvatuse Instituudi projektiga „100 teraviljapeenart“, tänud Heino Laiapeale, kes meid ära ei unustanud ja teraviljaseemned meieni toimetas. Eesti Kultuurkapitali projekt „Triibukangas“, tänud õpetaja Tiiu Vellama ja Marina Abenile.

Sel aastal oleme ka uhked sponsorite üle. Siinkohal ütleme suure tänu minister Kaia Ivale, kelle abiga soetasime lasteaiale väikeinventari ja mööblit ja Akzo Nobel Baltics AS esindajale Tiit Zeigerile, kes varustas meie lasteaeda nii sise- kui välisvärvidega.

Sel aastal saime erinevate tunnustuste osaliseks - kuulume nüüd ametlikult Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku, suur tänu siinkohal lasteaia tervise meeskonnale. Keskkonnaminister Siim Kiisler tunnustas Mesimummide rühma lapsi ja õpetajaid Kärt Sarapik ja Kersti Morel, nad märgiti ära „Keskkonnakäpa“ õnnelik õppija 2018 algatuse eest „Aitame päästa putukaid“. Tänan õpetaja Kadi Perillust, kes koostas ainekava digiõppe läbiviimine Väätsa lasteaias ja suur tänu hoolekogule ning selle esinaisele Maarja Ahveldtile, kes aitas läbi viia isadepäeva pidu.

Selline oli meie äsja lõppenud ja “purki” pandud õppeaasta. Kas see hoidis on piisavalt värvikirev ja milline sai tema maitse, on tõesti meie endi teha. Uuel õppeaastal on meil neli rühma: sõimerühm - 12 last, noorem aiarühm - 13 last, keskmine aiarühm - 18 last ja vanem aiarühm - 18 last, vabu kohti on 7.

Ulvi Hantson,

Väätsa lasteaed Paikäpp direktor

F.I.L.Mi partnerite kohtumine Väätsa põhikoolis Kevadel toimus Väätsa põhikoolis Erasmus+ projekti F.I.L.M kohtumine, kus osalesid partnerkoolide õpilased ja õpetajad Leedust, Poolast, Itaaliast ja Portugalist. Seekordne kohtumine oli selle projekti viimane.

Kahe projektiaasta jooksul valmis filmikursus filmi ajaloost, stsenaariumite koostamisest, riist- ja tarkvara kasutamisest ja paljust muust, mis filmimisega seotud. Viimase kohtumise eesmärgiks oli tutvustada õpilaste loodud esitlusi filmikostüümide valmistamisest, dekoratsioonide ehitamisest ning grimmi tegemisest. Samuti olid kõik partnerkoolid uurinud ja koostanud esitluse autoriõigustest.

Avaaktusel tervitas külalisi Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Eesti rahvatantsudega astusid üles Väätsa põhikooli õpetajad ning väikesed rahvatantsijad, esinesid ka lauljad. Õppeaasta alguses partnerkoolides läbi viidud küsitlusest filmieelistuste kohta õpilaste, õpetajate ja lastevanemate seas andis ülevaate Poola kooli õpetaja. Selgus, et kõige rohkem huvituvad filmide vaatamisest eesti õpilased. Kui Poolas vaadatakse filme eelkõige

sülearvutitest, siis Itaalias, vastupidi, just televiisoritest. Poola ja meie kooli õpilased leiavad infot uute filmide kohta peamiselt veebilehtedelt, samas hindavad nii poola kui ka itaalia noored sõprade soovitusi. Filmi vaatamise otsus tehakse enamasti treileri põhjal. Kõige populaarsemaks filmižanriks vastanute seas osutus komöödia, kõige vähem huvitutakse vesternidest. Õudusfilme vaatavad kõige rohkem meie kooli lapsed, portugali lapsed aga üldse mitte. Kõige enam vaatavad omal maal valminud filme itaalia partnerid, kõige vähem poola kooli õpilased.

Nädala jooksul külastasime Estonia ja Ugala teatrit, AHHAA keskust, Viljandi kultuuriakadeemiat, ERMi, ringhäälingumuuseumi ning filmimuuseumi. Õpilased majutusid kodudes ning külastasid koos oma majutajatega tunde.

Tagasiside külalisõpilastelt ja -õpetajatelt oli positiivne. Neile meeldis meie nüüdisaegne kool ja soe vastuvõtt. Juunikuisel kohtumisel Mazara del Vallos Sitsiilias teevad partnerkoolide koordinaatorid kokkuvõtteid kahest projektiaastast.

Anneli Tumanski,

Väätsa põhikooli Erasmus+ projekti koordinaator

KOMMENTAARID Hanna Tedre, 8. klass Mina majutasin poola tüdrukut, ta oli 16 ja ta inglise keele oskus oli ka väga heal tasemel.

Esmaspäeval olime koolis ja tutvustasime seda külalistele.

Teisipäeval sõitsime Tallinnasse, kus külastasime Estonia teatri põnevaid tagaruume ning filmimuuseumi, kus mina olen juba käinud, aga oli siiski huvitav. Kolmapäeval käisime Tartus ERMis ja AHHAA keskuses, kus kõigile meeldis väga. Neljapäeval olime ka ühes koolitunnis ning kuulasime ettevalmistatud esitlusi. Väga huvitav oli ja kindlasti saime nendest uusi teadmisi.

Reedel läksime Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus toimusid paela punumise ning butafooria töötoad, mis olid väga toredad. Õhtuti, kui koju jõudsime, käisime tavaliselt õues koos teiste majutajatega ning veetsime toredalt aega. Ühel korral tegime näiteks grilliõhtu ning käisime ka üksteisel külas. Poolakatele meeldisid väga nii Eesti, meie kool kui ka mõis. Nad olid vaimustatud sellest, kui vaiksed olid meie õpilased ning kui väike on meie kool. Kindlasti tuleksid nad siia tagasi ning kutsusid meid ka Poola. Nädal oli väga põnev ja jääb kauaks meelde!

Johannes Martin Saar, 9.klass Projekt andis kõvasti kogemusi: sain praktiseerida inglis keelt, tuli taluda vastutust, õppida planeerimist ja arendada suhtlemisoskust. See kõik tuleb kindlasti tulevikus kasuks.

Minul olid külas kaks leedu poissi. Algul oli kindlasti hirmutav neid oodata, aga kui poisid jõudsid kohale, selgus, et tegu on väga tarkade ja kihvtide poistega.

Poisid olid väga uudishimulikud ja aktiivsed. Nad olid ekskursioonide ajal väga elavad ja tegid kõike isuga kaasa, nad olid Eestist väga huvitatud. Õhtuti käsime enamasti Väätsa vahel, saime kokku teiste projektiinimestega ja nautisime sooje ilmu.

Mõnel õhtul mängisime kodus veel mõttemänge. Viimasel peol olid kõik rõõmsalt koos kui vanad sõbrad ja nautisid aega.

Türi põhikool võõrustas külalisi Maikuus toimus Erasmus+ rahvusvahelise projekti “LIKE the naturE – tRAdition – Sport – MUSic!” kohtumine Türil.

Meile tulid külla õpilased ja õpetajad Poolast, Ungarist, Rumeeniast, Itaaliast ja Portugalist.

Partnerriikidest osales kokku 11 õpetajat ja 18 õpilast. Projekti eesmärgiks on erinevate riikide kultuuri, traditsioonide ning tavadega tutvumine, keeleoskuse ja suhtlemisoskuse arendamine.

Projekt näeb ette, et õpilased majutatakse korraldava kooli peredesse, see omakorda annab suurepärase võimaluse suhtlemiseks ning keelepraktikaks.

Meie püüdsime oma kohtumise korraldamisel pöörata tähelepanu kõikidele projekti nimes esinevatele teemadele.

Esmaspäev algas tervituskontserdiga kooli aulas, kus üles astusid rahvatantsijad, ansambel Kultra ja solistid. Seejärel tegid õpetajad ringkäigu koolimajades ning ümbruskonnas. Õpilased said rühmades TPK õpilaste abiga mobiilirakendust kasutades üksteisega tutvuda ning ülesandeid lahendades käia läbi mitmed olulised kohad Türi linnas. Keskpäeval ootas meid vallavanema soe vastuvõtt Türi vallavalitsuses. Päeva lõpetasime Paides Wittensteini ajakeskuses, kus tegime rännaku läbi Eesti ajaloo.

Teisipäeval tutvustasime külalistele Eestimaa võrratut loodust. Tegime läbi rabamatka Järva-Madiselt Vargamäele.

Vargamäel oli meie külalistel võimalus tutvuda talurahva kommetega ning õpilased said võistelda teemakohastes mängudes. Päeva lõpetas Türi põhikooli imeilus kevadkontsert, millest meie külalised olid vaimustuses. Imestati, kui palju mitmekesiseid ning kõrgel tasemel muusikalisi ja tantsulisi etteasteid kontserdil esitati ning külalistele meeldis, et laulud olid eranditult eesti keeles lauldud.

Kolmapäeval toimus ühine Erasmus+ õpilaste jalgpallimäng. Moodustati segavõistkonnad, mängiti ka seotud jalgadega jalgpalli. Rõõmu ja lusti jätkus kõigile, võitis sport ning selle kinnituseks lauldi ühiselt Queen`i „We are the Champions“. Päeva teise poole veetsid lapsed peredega, õpetajatel jätkus sportlik päev Veskisillal.

Neljapäeval külastasime õpetajatega Laupa põhikooli ja Türi ühisgümnaasiumi. Külalised olid vaimustuses Türi ühisgümnaasiumi avarusest ning õppimise ja sportimise võimalustest. Laupa kool jättis väga sooja ja koduse tunde. Käimas olid kooli kevadkontserdi proovid, millest ka meie osa saime.

Õpilased tegutsesid samal ajal Türi noortekeskuses, valmistades märke, käepaelu ja martsipanist Murumoore. Kell 11 ootas meid ringhäälingumuuseum.

Iga riik sai ülesandeks möödunud ühistest päevadest ja emotsioonidest uudislugu kirjutada ning see ühiseks uudistesaateks vormistada. Õhtu jäi Türil viimaseks ning selle veetsime koos Türi noortekeskuses pidutsedes. Iga riik oli kaasa toonud ühe traditsioonilise mängu või tantsu, mida õpetati kõikidele ning siis tantsiti koos. Seda õhtut ei tahetud kuidagi lõpetada, kuna teati, et see on viimane ühine aeg koos. Õpilased olid selle lühikese aja jooksul niivõrd suurteks sõpradeks saanud, et väiksemgi mõte lahkumisest tõi pisarad silma.

Ja oligi käes reede. Pärast emotsionaalset ning pisaraterohket hüvastijättu astusid meie külalised bussi, et võtta suund Tallinna poole. Tallinnas ootas meid vahva giid, kellega koos jalutasime läbi vanalinna, külastasime Bastioni käike, nautisime keskaegset lõunasööki Olde Hansas, näitasime Kadriorgu, lauluväljakut ja merd. Ilm oli soodne ning kasutati ära võimalus kasta varbad merevette, kuna osades partnerriikides seda teha ei saa. Seejärel oli aeg jätta hüvasti.

Külaliste jaoks oli uudne, et õpilastel on võimalus ainetunnid veeta väljas roheluses, kuna osades riikides on koolid piiratud aiaga ning muru asendatud betooniga ja lapsed peavad viibima siseruumides. Samuti imestati, et koolitoit, transport kooli ning hariduse omandamine on tasuta.

Küsiti nii Türi põhikooli, Laupa kooli kui ka ühisgümnaasiumi kohta, et ega tegemist ei ole erakooliga.

Päikest ja soojust täis nädal oli võrratu kogemus meile kõigile. Täname õpilasi ja peresid, kes olid nõus meie väliskülalisi võõrustama: Elisa Marleen Trummal, Marleen Nõlvak, Jaanika Nõmmik, Kai-Melli Kapten, Kertu Ševerev, Helis Köhler, Kirke Kägo, Anet Meri, Mia Jasson, Saale Liisbet ja Sanna Luisa Tõrv, Eleen Asten.

Täname Türi vallavalitsust, kultuurikeskust, ringhäälingumuuseumi, Paide ajakeskust, A.H. Tammsaare muuseumit Vargamäel, Veskisilla vabaaja- ja puhkekeskust, Türi noortekeskust, Türi ühisgümnaasiumit, Laupa põhikooli sooja ja meeldiva vastuvõtu eest ning Türi põhikooli kooliperet, kes projekti kohtumise õnnestumisele kaasa aitasid.

Merit Puna, Evely Siimsoo

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

5

külaskäik

KOMMENTAAR Triin Pärna,

Türi vallavalitsuse haridus-, kultuurija sotsiaalosakonna juhataja

Tänavu vallutas Türi kesklinna parklast poole omale rulluisupark, mis jääb avatuks juuli lõpuni. Samuti saab lustida kiigepargis, mis tänavu lisaks Türile said üles ka Oisus ja Väätsal.

Teet Reier

Minu jaoks on noortekeskus juba pea 15-aastane. Kui 15 aastat tagasi ühel noorte ümarlaua koosolekul ütlesin oma ideena, et Türi kesklinna vanasse katlamajja tuleb noortekeskus, siis sellel ajal noorena laua taga istunud Sulo Särkinen muheles naerda ja ütles: „Ja-jah, unistaja. See juhtub siis, kui me oleme 90 ja kepiga Türi linnas ringi jalutame“.

Viis aastat hiljem oli tema noorsootöötaja ja usun, et koos saime me hakkama ühe väga vajaliku, suure ja ägeda asjaga.

Elan noortekeskuse tegemistele ja Sulo nakatavale eestvedamisele kirega kaasa ning loodan, et noored oskavad hinnata, kui vahva koht ja inimesed nende ümber on!

EV 100 külaskäik: Türi noortekeskus Tänavu oleks Türi noortekeskusel põhjust väikestviisi pidutseda: juuni lõpus aastal 2008 saabus vabariigi valitsuse otsus, et rahastatakse nii Türi kui ka Paide noortekeskuste tegutsemisvõimalusi, mis tähendas et Türi noortekeskus pääseb lõpuks välja kultuurimaja keldrist ja saab omale korralikud ruumid.

Teet Reier Täpsel kümme aastat hiljem Türi noortekeskuse saalis sohval istudes ja keskuse juhataja Sulo Särkineniga juttu ajades tõdeb viimane, et aastal 2010 vanast linna katlamajast ümber ehitatud hoone on hästi vastu pidanud. „Eks probleeme muidugi ole.

Küll katuse, küll põrandaga.

Siiski saame tunda heameelt, et noortel on koht, kuhu pärast kooli tulla ja osaleda erinevates ringides või siis lihtsalt sisukalt aega veeta,“ räägib Sulo.

Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Triin Pärna meenutab, et 2008. aastal noortekeskusele oma maja saamine oli üheks tema tööletuleku prioriteetidest. „Tollal olin ma noorsootöötaja.

Lubasin tollasel linnapeale Kaia Ivale, et kui noortekeskus omale hoonet ei saa, siis panen ameti maha. Lõpuks see rahastusotsus siiski tuli. Kui alguses määrati summaks 9 miljonit krooni, siis täpsemate analüüside järel jäi kogusummaks 6,6 miljonit krooni. Seda siis 2009. aasta suve lõpuks, siis sai ehitusega alustada ja hoone valmiski aastal 2010.“ „Tänase seisuga on Türi valla noorsootöö koondunudki

meie noortekeskusesse. Valdade ühinemisega ehk siis haldusreformiga on Türi noortekeskus oma hõlma alla võtnud ka Käru noortetoa ja kohe lisandub Väätsa tervisekompleksis asuv noortekeskus,“ lisas Pärna.

Sulo Särkinen lisab omalt poolt, et tänaseks on noortekeskuse arendamise mured muutunud rohkem erinevateks tegevusteks vajaliku inventari soetamise ja tehnilise baasi värskendusteks mõeldud projektide põhiseks. „Ruumid on meil ju olemas.

Eks püüame igal aastal pakkuda noortele midagi uut ja huvitavat. Peame ajaga ja muutustega kaasas käima, see säilitab huvi ka noortes meiega liituda.“ „Tegelikult on meie maja suvekuudel juulis ja augustis põhimõtteliselt kinni. Oleme rohkem keskendunud välistele tegevustele: õpilasmalev, erinevad laagrid,“ selgitab noortekeskuse töötaja Erika Teras. „Sel nädalal on meil majas neljapäevane vabatahtlike suvekool. Siin saab tosina jagu noori aimu vabatahtliku tööst, saavad seda proovida nii teoorias kui praktikas. Täna on noored abiks rulluisupargis ja laagri eelviimasel päeval lähevad talgutele Türi kunagise paberivabriku peahoone juurde.“ Sulo sõnul on hetkel noortekeskuses lisaks temale täiskohaga tööl kaks inimest, lisaks suvine poole kohaga abiline ja samaväärses ulatuses Käru noortetoa eestvedaja Alice Merela-Matsi. „Nagu eespool Erika Teras juba mainis, siis suur osa meie üritustes on noorte endi veda-

da, kaasa aidata. Õppeperioodil käib meil igapäevaselt majas 5070 noort. Ka suvistes laagrites osaletakse, tänavu august toimuvatesse on hetkel veel vabu kohti ja huvilised võiksid vaadata meie Facebooki lehele, ehk leiavad nad sealt endalegi midagi sobilikku.“ „Uue õppeaasta alguses pakume taas (nagu eelmistelgi aastatel) kümneid erinevaid võimalusi osalemaks meie ringides ja üritustel. Aktiivsed noored ju vahetuvad, ühed lõpetavad kooli ja siirduvad mujale, uued tulevad asemele. Hea meel on tõdeda, et huvi noortekeskuses toimuva vastu on suur ka nooremas kooliastmes. Sõbrad toovad sõpru kaasa ja nii ta läheb,“ räägib Sulo.

Seda, et noortekeskuses midagi põnevat ei toimuks, ei tohiks keegi väita. Suurepäraseid algatusi tuleb sealt kui Vändrast saelaudu. Mullu sügisel alustati näiteks sellist kampaaniat, et kellel helkurit pole, saaksid selle.

Sadakond puud üle Eesti helkis kutsuvalt: tule võta puult omale helkur ja ole pimedal ajal nähtav!

Eelmisel aastal Türi kesklinna parki loodud ja noortele vägagi meeldinud kiigepark sai järje ka tänavu.

Lisaks Türile kerkisid kiigepargid ka Oissu ja Väätsale. Uue ettevõtmisena tehti Türi kesklinna parklasse rulluisuväljak, huvilised saavad seal uisutada ja teatud õhtutel ka diskotada.

Kogu seda loetelu võiks jätkata ja pikendada, aga laseme tegijatel endil rääkida, mida nad siis järgmiseks teevad. Usun, et tasub põnevusega oodata.

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

6

uudised Küüditamisohvrite mälestusõhtu Kärus Kesknädalal, 13. juuni hilisõhtul mälestati Käru raudteeaidas küüditamise ohvreid.

See oli juba kahekümnes kord, kui Kärus juunikuus taolist mälestusõhtut peeti. Traditsiooniliselt algas sündmus hilisõhtul.

Juba pool tundi enne mälestusõhtu algust hakkasid tooliread kiirelt täituma. Sadakond istekohta täitus nii kohalike inimeste kui ka rohkete külalistega. Teist samapalju leidsid endale seisukohad pingiridade taga.

Mälestusõhtu avakõne pidas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Avalõik presidendi kõnest: „Kallid Käru inimesed, head kokkutulnud! Ei ole kedagi, keda ei oleks puudutanud märtsiküüditamine, juuniküüditamine ja kõik arreteerimised nende kahe küüditamise vahepeal ja hiljemgi.

Lähemad tunnid 77 aastat tagasi olid täis palju valu ja pisaraid.

Paljudele jäid need tunnid viimaseks, kui nad said koos olla oma lähedastega ja näha oma kodu.

Niisamuti oli see ka märtsis 1949 ja mitmel ning mitmel muul korral, kui okupandid Eesti inimesi arreteerisid ja küüditasid. Võõra võimu öine kalk prõmmimine uksele määras saatuse. Määras selle, kas sa oma ema ja isa või oma lapsi veel kunagi näed või milliseks kujunes sinu ja sinu pere edasine elutee. Kui seda üldse enam oli…“ Sõnavõttude vahepeal musitseeris ansambel Avers Trio, kelle sügava sisuga muusikapalad panid inimesi nii kaasa mõtlema kui kaasa laulma.

Tervitussõnad ütlesid omaltpoolt ka Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Kärust pärit riigikogu liige Kalle Palling ja mälestusõhtu idee autor Jaak Herodes.

Peale südaööd asetasid nii mälestusõhtul kõnelejad, kui ka saalis viibinud inimesed kõikide küüditatute mälestuseks Käru raudteejaama perroonile sadu küünlaid, taustaks oli kõlamas Käru kiriku hingekell.

Rein Liivik,

Käru rahvamaja direktor

Türi talunike liit pidas põllupäeva 19. juunil toimus Ale talu põldudel traditsiooniline Türi talunike liidu põllupäev koostöös põllumeeste ühistuga KEVILI. Osalejaid oli lisaks Järvamaa põllumeestele ka Viljandi maakonnast. Vaadati ja hinnati herne-, odra-, nisu- ja rapsipõlde.

Päeva juhtinud ja nõuandeid jaganud KEVILI agronoom Meelis Värniku hinnangul on lisaks väga põuasele aastale põllukultuure kimbutamas ka ohtrasti erinevaid kahjurputukaid.

Seetõttu ongi põllumehed viimasel ajal rohkem öötöölised, et teha öisel ajal põldudel kahjuritõrjet, säästes sellega mesilasi ja teisi kasulikke putukaid.

Vaatamata eelmise aasta vihmasele sügisele, elasid taliviljad valdavalt talve üle ja on sel aastal keskmised, kuid suviviljade seis on kevadise põua tõttu pigem kehvapoolne, viljad on vähe võrsunud ja seetõttu väga hõredad. Rekordsaake sel aastal kindlasti loota pole.

Kõik kohaletulnud põllumehed tänasid ilmataati vihmasaju eest, mis algas koos põllupäevaga.

Et ka eelmisel aastal juhtus põllupäeval sadama, siis tuli osalejatelt väike soovitus järgmiseks aastaks, et kui jälle peaks põud kimbutama, tuleb kohe põllupäev organiseerida.

Ajalooline rännak “100 aastat Türil” 9. juunil toimus Türil enneolematu ajalooline rongkäik “100 aastat Türil”.

Esmalt oli rännakul kujutatud Türi vanemat aega – raudteelased, pritsumehed, kaitseliitlased.

Näha sai poliitilist segadust, alevivalitsust ja 1926. aasta linnaaegseid kodanikke. Linna silti kandis kunagise linnapea Viirmaa poeg. Rännakuga kirjeldati ära raadiomasti valmimislugu, raskeid sõjaaastaid jne.

Nõukaaegne tehnika oli üles rivistatud alates mootorratastest kuni traktorite ja kartulivao lahtiajamismasinateni välja. Rongkäigus osalesid ka 60-ndate Türi ettevõtted, kes olid väljas oma sümboolikaga.

Taasiseseisvumisaegses rongkäigu osas oli Türi linnavalitsus ning volikogu eesotsas Theo Aasaga, kosjavoor endiste Kabala, Oisu, Türi valla ja linna juhtidega, praegune volikogu ja vallavalitsus, valla asutused ja ettevõtted, kes võtsid vaevaks rännakule tulla.

9. juunil võis Türile sattunud inimesel raudteejaama läheduses tekkida küsimus, Rongkäik lõppes tänapäeva jõustruktuuride mis aega ma nüüd siis sattunud olen: ringi sebis kõiksuguseid tegelasi alates Laupa parunitest, pritsumeestest ja lõpetades leninliku komsomoliga. Merle Rüütel, Teet Reier masinapargi demonstratsiooniga.

Koit Teder,

Türi talunike liidu juhatuse liige

Retla kooli vilistlaste kokkutulek toimub 15 septembril 15. septembril tähistab Retla kool oma 165. aastapäeva vilistlaste ja endiste töötajate kokkutulekuga.

Päevakava: 15.00 algab osalejate registreerimine Oisu rahvamajas 16.00 aktus Oisu rahvamajas 17.30 pidutort Oisu rahvamajas 19.00 ühine pildistamine koolimaja juures 19.30-21.00 klasside pildistamine lendude kaupa 20.00-02.00 vilistlasõhtu koolimajas Tantsuks ansambel Singapur, töötab baar.

Kuni 10. septembrini on võimalik osalustasu 18 eurot (sisaldab ka kahte fotot) kanda Oisu Kultuuri ja Arengu Seltsi arveldusarvele nr EE491010220021728018 SEB (selgituseks märkida Retla kooli aastapäev ja osaleja nimi) või maksta koolimajas tööpäevadel kella 8.00-16.00.

Samal õhtul osalustasu 20 eurot.

Info kooli kodulehel või tel 516 0676

Võidupühal toimus Kärus Järvamaa maakaitsepäev. Need kes veel pikkuse tõttu rivisse ei sobinud, said tutvuda kaitseliidu relvastuse ja tehnikaga. Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

7

sport

Spordipäev toob kärulased alati kokku Päikesepaistelise 16. juuni ennelõunal kogunes ligi sada spordisõpra Käru kooli spordiväljakule Käru spordipäevale. Juba 60-ndatest alguse saanud ja 1978. aastast igal aastal jaanipäeva paiku toimuv sportlik päev on kindlalt kärulastesse juurdunud.

Käru spordipäeval on lisaks pikale traditsioonile ka omad tavad. Nii näiteks avatakse päev alati rivistuse ning piduliku lipuheiskamise ja hümniga ning avaalaks on juba üle tosina aasta vallajuhtide jalgpallikohtumine Käru noortega. Nii ka sel korral.

Türi vallavalitsust esindasid vallavanem Pipi-Liis Siemann, ametnikud Riina Hunt ja Janelle Leenurm, terviseedenduse spetsialist Martin Kaschan ja võistkonna puurilukuna finantsjuht Aime Roosioja.

Neile mängisid vastu Käru kooli õpilased ja viimaste aastate vilistlased. Sel korral tuli vallavalitsusel võtta vastu väärikas 0:2 kaotus, aga tulemusest olulisem ongi sel päeval vast kohtumine ise.

Päeva juhatasid sel aastal sisse ka Käru lapsed, kes esitasid nii pallidega võimlemiskava kui tantsunumbrid, mis rahva poolt rõõmsa kaasaelamisega ka vastu võeti.

Seejärel sai asuda peamise ehk kergejõustiku alade juurde. Võistlused algasid ikka kõige pisematega ehk mudilaste

Türi spordikooli noored tõstavad ratsutamises pead Kümme aastat on Türi vallas toimunud ratsutamisvõistlused. Igal suvel toimuvad noortele ratsutamisvõistlused neljal korral Säreveres ja Kirnas. 9. juunil toimus esimene ratsutamisvõistlus, kus esmakordselt said end juhtimisparkuuris proovile panna ka Türi spordikooli noored ratsutajad, kes pidid läbima raja puhtalt 8 harjutusega.

Ka teistel aladel olid Türi spordikooli noored tublid ning näitasid häid tulemusi. Türi spordikooli treener Maie Kukk ütleb, et erilist rõõmu valmistab talle see, et tänu sellistele väiksematele võistlustele on lisandunud ratsasporti uusi noori, kes on jõudnud isegi Eesti meistrivõistluste parimate hulka. Ratsutamistreener Kukk nendib, et vahepealne vaikne aeg on läbi ja peale on kasvamas uus noorte põlvkond, kes usinalt treenib ja hakkab üha paremaid tulemusi näitama.

Ta loodab, et kohalik ratsasport on taas tõusuteel. Treeningutes on harrastajaid väga palju ja huvi ratsutamistreeningute vastu üha kasvab. Järgmised ratsutamisvõistlused toimuvad juba juulikuus. Seal panevad oma oskused taas proovile ka Türi spordikooli noored ratsutajad.

Liisa Gritšenko, Türi spordiklubide liidu spordispetsialist Maie Kukk, Türi spordikooli ratsutamistreener

Head spordikooli lõpetajad

jooksudega. Kui kõigil magusad medalid kaelas, said jooksurajale asuda juba koolilapsed ja täiskasvanud. Samal ajal algasid mõõduvõtmised meeste ja naiste kuulitõukesektoris ja kettaheiteringis. Loomulikult võisteldi ka kaugushüppes, lapsed veel lisaks palliviskes ja täiskasvanute võistluspäeva lõpetasid odaviskekatsed. Päeva jooksul sai oma kestvusvõime proovile panna ka sõudeergomeetri tõmbamises, silmatäpsuse aga nooleviskes ja kettagolfis. Päeva lõpetasid laste rattasõidud terviserajal ja võrkpallikohtumised.

Käru spordipäev pakub kord

aastas võimaluse astuda kettaheiteringi ja jooksurajale ka sellel, kes muidu end staadionil koduselt ei tunne. Päeval on mõnus koostegemise tunne ja sõbralik õhkkond, mis laseb endas spordipisiku üles leida ka kõige spordikaugemal inimesel.

Kohtunikud andsid välja 64 kuldmedalit, veidi vähem hõbedat ja pronksi. Kokku jagati üle 100 Käru spordipäeva medali ja diplomi. Lapsi premeeriti lisaks ka maiustustega.

Ehkki päev oli pikk ja soe, ei pidanud keegi janu ega tühja kõhtu kannatama, sest kohapeal oli toidubuss, mis pakkus nii eri-

nevat keelekastet kui toekamat kehakinnitust. Eriti hästi sobisid spordirahvale mõnusad puuviljatopsid ja jäätis.

Päeva peakorraldajaks ja peakohtunikuks oli sel korral Käru „spordirahva ema“ Anne Sillamaa ja läbiviijaks tema poolt kokku kutsutud korraldusmeeskond. Päeva hääleks, kes andis pidevalt platsil toimuvast reipalt ülevaadet, oli Käru noorsootöötaja Alice Merela-Matsi.

Suur tänu korraldajatele vahva päeva eest ja loodetavasti jätkub Käru spordipäeva traditsioon veel aastakümneid!

Türi spordiklubide liit õnnitleb Türi spordikooli lõpetajaid, Lisell Jäätma ja Martin Tampuu, kes ühtlasi lõpetasid ka Türi ühisgümnaasiumi. Mõlemad noored on näidanud silmapaistvaid tulemusi oma spordialal. Lisell on saavutanud suurepäraseid tulemusi vibuspordis ja Martin orienteerumises. Soovime mõlemale noorele häid sportlikke tulemusi.

Lisaks annab Türi spordiklubide liit teada, et Türi linna võimla on suletud ajavahemikul 16. juuli – 31. juuli. Ootame soovijaid taas treenima alates 1. augustist.

Liisa Gritšenko,

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Eva Seera

Vahekokkuvõte seeriavõistlustest Traditsiooniliselt korraldab Türi spordiklubide liit koostöös aktiivsete vallaelanike, organisatsioonide ja klubidega erinevaid seeriavõistluseid, mis toimuvad maikuust kuni augustikuu lõpuni. Võistlused on 5-etapilised ja toimuvad erinevates Järvamaa paikades.

Järvamaa petangi seeriavõistlusi on toimunud juba kolm etappi, millest on osa võtnud 20 võistkonda. Peale kolmandat etappi juhivad üldarvestuses 51. punktiga Anne ja Vallo Sillamaa Kärust.

Kõigil on võimalik osaleda veel kahel petangi seeriavõistluse

etapil, mis toimuvad 7. augustil Tarbjal ja 14. augustil Türi põhikooli väljakutel.

Järvamaa rattakrossi seeriavõistlus on jõudnud samuti toimuda kolmel korral ja sellel võistlusel on osalenud kokku juba ligi 60 ratturit erinevates vanuseklassides.

Rattakrossi seeriavõistlusel on võimalik osaleda veel 2. augustil Paides ja 23. augustil Türil järve ääres. Võistlustel on oodatud osalema nii lapsed, noored kui täiskasvanud.

Järvamaa kettagolfi seeriavõistlus alustas sel aastal esmakordselt ja on jõudnud toimu-

da kolmel korral. Võistlusel on osalenud juba 62 sportlast, mis näitab, et ala on populaarne ja harrastajaid jagub.

Võistlust peetakse kolmes vanuseklassis – eliit (reiting 851+), harrastajad (reiting kuni 850), naised ja noored. Kolme grupi parimateks on hetkel Merilyn Ivask, Jüri Karus ja Siim Oja. Viimased kaks etappi toimuvad 11. juulil Järva-Jaanis ja 1. augustil Metsajõel.

Lõuna-Järva rull 2018 oli 3-etapiline võistlus, mis toimus Türil, Väätsal ja Kärus.

Kokku osales võistlustel ligi

poolsada osalejat 11 erinevas vanuseklassis. Vahepeal on olnud väike paus rulluisuvõistluse läbiviimisel, kuid võistlejatelt tuli palju positiivset tagasisidet, et jätkata võistluste korraldamist ka uuel aastal.

Seeriavõistlustele on oodatud osalema kõik soovijad.

Osalemiseks ei pea olema erilist treenitust, võistlusreegleid selgitatakse kohapeal ja kõigile soovijatele tagatakse ka varustus.

Kõigil on võimalik tulla ja nautida sportimist ning liikumist.

Liisa Gritšenko,

Kärus tehti tutvust esmalt koolimaja ja selle võimalustega ning seejärel siirduti juba suurde spordisaali, kus mängiti mänge, tantsiti ning võeti mõõtu teatevõistlustes.

Lisaks koolile uuriti Käru terviserada ja sealset virgestusala, kus ronimiskera sai hooga lapsi täis ning treeningmasina-

tele tekkis hetkega järjekord. Ühiselt tehti ring ka terviserajal ning jõudnud simmaniplatsile, tuletati meelde vana hea telefonimäng.

Peale aktiivseid tunde lausa joosti lõunasöögile ja Käru kooli kokkade valmistatud salat maitses hea, lisaks olid külalised endaga kaasa toonud imemaitsvad

SPORDISÜNDMUSED Kuupäev 7.07

12:00

7.07

21:00

11.07

18:45

14.07

10:30

21.07

11:00

28.07

12:00

28.07

11:00

29.07

11:00

1.08

18:45

2.08

18:00

4.08

14:00

7.08

19:00

7.08

18:00

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

Laupa ja Käru algklassid lustisid õppeaasta lõpus Kärus 4. juunil, kui kooliaasta oli peaaegu läbi, külastasid Laupa põhikooli algklasside õpilased ja õpetajad Käru põhikooli, et üksteisega tutvuda ja veeta koos vahvalt aega.

Kui osa õpilasi tuli Kärru autoga, siis osa valis tulekuks rongi, mis oli Laupa lastest paljudele ehk põnevamgi sõiduvahend.

Juunis oli jalgpalliklubi Ganvix eestvedajal Vitali Gansenil põhjust rõõmustada: metsakombinaadi staadionile sai Türi vallavalitsuse abiga paika majake, kus sportlastel on võimalus riideid vahetada ja varustust hoida. Vallavanem Pipi-Liis Siemanni sõnul ostetakse suve jooksul üks majake lisaks.Teet Reier

kringlid magusroaks.

Veel enne kui külalised alustasid sõitu kodu poole, lepiti kokku, et tore päev väärib kordamist ja uue õppeaasta alguses kohtutakse taas, siis aga juba Laupal.

Eva Seera,

Käru põhikool huvi- ja arendusjuht

Ürituse nimi Murutraktorite kestvuskrossi III etapp Väätsa tänavakorvpall III etapp Järvamaa kettagolfi IV etapp Väätsa jalgpalliklubi VII suveturniir Järvamaa lahtised meistrivõistlused jalgrattakrossis JK Türi Ganvix – JK Tallinna Kalev III Kabala võrkpalliturniir Käru petangi seeriavõistlus Järvamaa seeriavõistlused kettagolfis Järvamaa rattakrossi etapp Türi Ganvix JK – FC Kuressaare II Järvamaa orienteerumispäevakud Järvamaa seeriavõistlused petangis

Asukoht Väätsa Väätsa Järva-Jaani Väätsa põhikooli staadion Türi elamuspark, Kõrgessaare Türi linnastaadion Kabala Käru staadion Türi vald, Metsajõe Paide Türi linnastaadion Suure-Jaani Tarbja

Korraldaja Taavi Parts (53023400) Taavi Parts (53023400) Liisa Gritšenko (58201464) Taavi Parts (53023400) Türi rattaklubi/ TSKL (51985323) Vitali Gansen (56959106) Heli Martin (523 7398) Anne Sillamaa (58018974) Liisa Gritšenko (58201464) Marge Merisalu (5169542) Vitali Gansen (56959106) Kalmer Keevend (5056595) TSKL (5041987)

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

8

Türi vald Käru põhikool võtab 2018/19 õppeaastast tööle:

MATEMAATIKA JA INFORMAATIKA ÕPETAJA (1 ametikoht) ja RÜTMIKA JA FOLKLOORI ÕPETAJA (0,24 ametikohta) Avaldus, CV ja haridust ning ametikohale esitatud kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 3. augustiks e-posti aadressile karupohikool@gmail.com või Aia 20 Käru 79201 Türi vald Järvamaa.

Info: tel 5340 6474, e-post: karupohikool@gmail.com.

Lugupeetud Türi valla eakad Kutsun teid avaldama arvamust Türi valla koostatud 2018-2022 arengukava kohta (avaldatud valla kodulehel, saab ilmselt ka vallast paberkandjal).

1. Kas peate oluliseks, et arengukavas kajastuks ka eraldi osa eakate kohta: mida oleks vallas vaja teha, et eakate elukorraldust kergendada, millised võimalused võiksid olla loodud aktiivseks tegevuseks; 2. Kas oleks oluline luua eakate tegevuskeskus, kus pidada seltside koosolekuid, kutsuda esinema külalisi, teha koos käsitööd, kududa kangast, pidada vestlusringe jms, sest palju on meil üksikuks jäänud eakaid, kel päevade kaupa pole kellegagi rääkida ega kuskil koos käia; 3. Milline tähtsus on eakate elus vallavanema kokku kutsutaval ümarlaual - kas seda tuleb jätkata, kuidas muuta kokkukäimist aktiivsemaks, milline peaks olema kooskäimiste tulemus, kuidas ja kus kajastuma.

Olen valmis üles kirjutama ja edastama kõik teie ettepanekud Türi valla arengukava arutellu.

Võtkem aega mõtlemiseks ja ettepanekute tegemiseks! Me ise peame seisma oma hea elukorralduse eest!

Eha Pehk,

seltsingu Ehavalgus eestkõneleja e-post: eha.pehk@mail.ee telefon 5047330

28. juunil 2018 Türi vallavolikogu istung: • kinnitas Türi muusikakooli põhimääruse; • kinnitas Türi muusikakooli õppekulu osaliseks katmiseks õppetasu suuruse ning tasu maksmisest vabastamise alused ja korra; • delegeeris Türi vallavalitsusele sotsiaalkaitseministri määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine” rakendamisega seotud tegevused; • kinnitas valla teede korrashoiu kui elutähtsa teenuse kirjelduse ja selle toimepidevuse nõuded Türi vallas •kinnitasTürivalla,VäätsavallajaKäruvallaüldplaneeringuteülevaatening otsustas jätkata ühinemiseelselt omavalitsuste üldplaneeringute elluviimist kuni 22. oktoobril 2017 moodustunud Türi valla üldplaneeringu kehtestamiseni; • kehtestas Türi vallas vee-ettevõtja tegevuspiirkonnad, seadis tingimused vee-ettevõtja kontsessioonilepingu sõlmimiseks hankemenetluse algatamiseks ning hankemenetluse tulemusel vee-ettevõtjale Türi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutusele andmiseks; • otsustas lõpetada viie Türi vallavolikogu algatatud detailplaneeringu koostamise menetluse, kuna detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikute huvi on vaibunud; • otsustas võõrandada otsustuskorras seni sotsiaaleluruumina kasutusel olnud korteri • kinnitas Käru põhikooli 2017. aasta majandustegevuse kontrolli tulemused ning tunnistas kooli majandustegevuse nõuetekohaseks ja heaks; • kinnitas Käru valla, Türi valla ja Väätsa valla 2017. aasta majandusaasta aruanded; • võttis teadmiseks info volikogu komisjonide tööst ning kuulas ära info revisjonikomisjoni tööst, kesklinna parklasse loodud rulluisupargist ja saabuvatest sündmustest ning otsustas nõustuda Innove hindamiskomisjoni ettepanekuga kõrvaltingimuste osas Türi põhikooli investeeringutaotluse võimalikuks investeeringute kavasse arvamiseks.

Türi lasteaed võõrandab enampakkumise teel sõiduki Chevrolet Aveo Türi lasteaed võõrandab enampakkumise teel sõiduki Chevrolet Aveo (esmane registreerimine 17.08.2006). Täpsemat infot enampakkumise tingimuste kohta saab valla kodulehelt www.tyri.ee või lasteaia majandusjuhatajalt tel 5336 3908.

Eakate tasuta õigusnõustamine Türil

Toimub Türi vallavalitsuse II korrusel 9. juulil, 6. augustil, 10. septemberil, 17. septemberil, 15. oktoobril, 22. oktoobril, 5. novembril, 12. novembril, 17. detsembril kella 10–13.

Teave tel 504 7330

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Murumoori lahke kodu Murumoor on üks Türi kui kevadpealinna sümboleid. Türil on ka temanimeline mängupark - Türi kultuurikeskuse ja Türi põhikooli hoonete vahelisel alal. Kevadpealinna toimkond on kamp ideerikkaid ja teotahtelisi vabatahtlikke, kes igal aastal proovivad kevade Eestisse importida just Türil ja alati veidi uudsel moel: küll muruniidukit käima tõmmates, öiseid tuleskulptuure tehes, Murumoori äratades.

Sealt tekkis ka ligi kolm aastat tagasi idee ehitada Murumoori mänguparki talle nn koduke – lisaks ka praktiline mõte pakkuda alal peavarju nii päikese kui vihma eest. Postikataloogi majakesed polnud toimkonnale meeltmööda – otsiti seda õiget. Õnneks leidus Järvamaal ehitaja (Hobukooli park Koordi külas) – Sven Aluste, kes kuulsust kogunud juba üle terve Skandinaavia oma loodusehitistega.

Murumoori onni idee kogus paar aastat rahalist tuge ja ka kontseptsiooni – toimkond müütas lillelaadal õnneloosi, et iga soovija saaks mänguparki ostuga toetada. Olgu öeldud, et enamus loosiasjadest olid meie oma inimeste ja ettevõtete poolt annetatud.

Onni maksumuseks kujunes ligi 3500 eurot, lisaks toetas töötubade läbiviimist onni ehitades Leader grupi LõunaJärvamaa Koostöökogu projekti „Kogukondlik ja kestlik Lõuna-Järvamaa“ raames 500 euroga. Töötubades osales kahel päeval üle 40 inimese. Lisaks veel hulga lapsi, kes said ise oma kätega savi pätsida ja pakke paika panna. Kuna tegemist on avaliku kohaga, tuli onnile tellida ka projekt ja saada vajalikud kooskõlastused.

Aga ehitus valmis 2018. aasta kevad-suvel ning on üks põnev vaatamisväärsus. Kui mõelda, et Türi valda on kiidetud ka kui rohelist valda, siis roheline ei tähenda vaid värvi, vaid ka mõtteviisi. Selliselt ehitades säästetakse nt betoonist ehitatuga võrreldes umbes 100

Murumoori mängupargis on lõpuks majake Murumoorile endale, külastada võivad seda loomulikult kõik mänguhimulised.

Teet Reier korda vähem loodusressursse, tõstetakse au sisse puit kui taaskasutatav materjal ning propageeritakse kodulähedasi ehitusmaterjale (nt põhk ja savi). Nii ongi plaanid onni katuse alla koondada infokillud ja lood, et seda kohta saaks kasutada ka nn väliõppeklassina grupitööks – QR-koodide alla peita nii mõnigi tore interaktiivne mänguke, loodame siin ka õpilaste loovtöödele ja koostööle Türi põhikooliga.

Aga onni ehitus kõneles meile veel mõned lood, mida teiega jagada tahan. Onni aknalauad on pärit aastast 1840 – need on Paidest ühe vana maja lammutuse jäägid, uus aeg soovis selle maja asemel näha hoopis veekeskust. Onni tugiraam on suuresti pärit Koordi külast ühe vana küüni lammutusest – huvitaval kombel on siin peidus üks lugu sellest, kuidas umbes neli aastat tagasi tuli Türi valda elama üksik vanainimene Hel-

gi, kes oli oma laste poolt üsna üksi jäetud ja pidi loobuma oma maakodust. Uued omanikud lammutasidki küüni ja jagasid materjali ka naabritega. Sven tõi vana märgistusega risttalad Türile, kus juba ootas ees vanaperenaine Helgi (93 a), kes lugu kuuldes väga tahtis onni külastada.

Eri värvi savid on lapsemeelse majakese seintes just eksponeerimaks looduse värve ja nüansse. Murumoori käejäljega pakuke on onnis selleks, et saaksite võrrelda oma kätt Murumoori omaga. Ja et oma ökoloogiline jala- või käejälg on meie kõigi puhul väga oluline – igal sammul võiks mõelda, kas me vajame kõiki neid asju – või saame teha vanast uue. Kutsun kõiki üles mänguparki hoidma ja sellest hoolima, nagu on ka pargi üleskutse.

Rõõmsalt kulges onni ehitus aga ka seetõttu, et Sulo Särkineni algatusel sai toetuse Leaderi

projekt, millega parki ehitati ka lava-varjualune. Seegi idee sai alguse kevadpealinna toimkonnast – kuidas korraldada paremini Murumoori sünnipäevapidu?

Vaja on lava. Ideekonkursi võitis Lyzell Lohvart-Urve, kelle ideeks oli teha lava tiibklaveri kujuline.

Sobitub hästi kõrvalasuva muusikakooliga ning põhikooligi lapsed said juurde ühe varjualuse, kus on võimalus läbi viia ka õuesõppetunde.

Nii olidki kaks ehitajat samal ajal tööhoos – käisid üksteise töid uudistamas. Kohad on täis sõbralikku energiat ja hoolt.

Lava katuse pani küll pärast avamist proovile murduv puu ja mättaonni katus ei tahtnud kuivaga eriti haljendama lüüa, kuid kõik laabub ja saab korda. Lisaks on puuduva osa onni ehituse kuludest otsustanud katta ka Türi vald, inimeste annetustena koguti ligi 2700 eurot.

Aili Avi,

kevadpealinna toimkonna liige

Käru hooldekodusse investeeritakse miljon eurot Hooldekodude eraoperaator Südamekodud asus laiendama Türi vallas asuvat Käru Südamekodu. Investeering üle 50 täiendava teenuskoha loomiseks on ligi miljon eurot. Tänaseks on sõlmitud ehitusleping Haart Ehitus OÜ-ga ning hooldekodu laiendust finantseerivad Südamekodud koostöös LHV pangaga.

“Võtsime möödunud aastal kohustuse laiendada Käru Südamekodu poole suuremaks ning seda lubadust ka täidame.

Praeguseks oleme sõlminud ehitustööde ja finantseerimisega seotud lepingud ning väidan, et kui teele ei ilmu ootamatusi, siis järgmise aasta esimeses pooles on võimalik Kärusse tulla elama üle 50 hooldusvajadusega eakal,” kommenteeris Südamekodud OÜ juhataja Martin Kukk.

Käru Südamekodu laiendustööd on praeguseks alanud – hetkel käib projekteerimine ning ehitustöödega on soov alustada augustis. Ehitustööde planeeritud lõpptähtaeg on

2019. aasta aprillis.

“Hooldekodu laiendusega planeerime luua üle 50 uue teenuskoha, mis on mõeldud erineva hooldusvajadusega eakatele, ühtlasi on kavas rajada dementsetele eakatele spetsialiseerunud osakond,” ütles Käru Südamekodu juhataja Heili Burmeister.

Burmeisteri sõnul on hooldekodu laiendamise puhul kõige suuremaks väljakutseks uutele tekkivatele töökohtadele professionaalsete ja teotahteliste töötajate leidmine. Käru hool-

dekodu laiendusega on planeeritud luua täiendavalt 15 uut töökohta.

Südamekodud OÜ on eakatekodusid opereeriv ettevõte, mille eesmärgiks on olla parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenusepakkuja Eestis. Hetkel tegutseb Türi vallas Käru Südamekodu ning Seto vallas Värska Südamekodu, kus on kokku ligi 100 elanikku.

Martin Kukk

Südamekodud OÜ juhataja

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

9

Türi vald

Tähistame kõikjal oma riigi 100. aastapäeva Kõige kokkuhoidvamad ja ettevõtlikumad kogukonnad on oma EV100 kinkide ja sündmustega koondunud suurde ühiskingitusse „EV100 igas külas“. Nii ongi üle kogu Eestimaa juba praegu paljusid külasid ja linnu ehtimas ning EV100 meenutamas kaunid hõbedased tunnusplaadid – riigi kingitus kogukondadele, kes meie suurt juubelit eriti väärikalt tähistada on võtnud.

Tunnusplaat on nii Sõrve sääre renoveeritud tuletornil kui Niitsiku kogukonnakeskusest kõrtsihoonel; Peipsi-äärses Lohusuu-Venekülas tähistab see kogumiku „100 Peipsiäärse vene köögi retsepti“ ja Tallinnas Kalamajas kogukonnaraamatu „Õhus on Kalamaja“ ilmumist.

Viisu külas Kreutzwaldi mälestuspingil ja Aravete küla lipuväljakulgi on just nende nimega hõbedane plaat.

Tunnusplaadid on jõudnud nii Siberi eesti küladesse kui eestlaste kogukonna juurde Torontossegi. Ühtekokku enam kui paarsada „EV100 igas külas“ kogukonda on tänaseks juba EV100 tähistanud. Mitusada toredat sündmust ja kogukondlikku kinki ootab veel ees – oleme ju oma 34 kalendrikuud – just sama pika kui vaba Eesti riigi sünniaeg - kestva juubeliperioodiga jõudnud vaevalt poole peale ja aasta 2020 Tartu rahu aastapäevani on veel päris pikk ühine tee minna. Ülevaate kõigist praeguseks

liitunud kogukondadest saab EV100 veebilehelt.

Järvamaaltki on meie sünnipäevakaardil juba mitmed-mitmed kogukonnad.

Tunnusplaat on näiteks nii Imavere kogukonna puhkealal kui Kareda küla mänguväljakul, Koerus ausambapargis, Kabala seiklusrajal ja Kurnu künkal.

Ees on ootamas näiteks Kaaruka ajalooraamat- ja konverents, Metsla külaplats, Hermani küla EV100 puu istutamine ja paljud teised. Järvamaa 100 tamme allee istutamine, Karinu spordiväljak, vanavanemate ja lastelaste päev Prandil, 765 a Puhmu küla, Türi kogukonnamaja, Järva-Jaani vanatehnika varjupaik, Koigi kultuuriselts Laulud Eestile.

Hea Järvamaa tegus kogukond. Olete teiegi oodatud „EV100 igas külas“ ühiskingiga liituma, oma kogukonnaga just teile vajalikku ja jõukohast juubelikinki tehes ja just teile meelepärast EV100 pidu pidades. Andke vaid oma headest mõtetest ja toredatest plaanidest teada „EV100 igas külas“ Järvamaa koordinaatorile Juta Sakkisele jutasakkis@hot.ee, 56954322 ning teiegi kodukohas jääb meie riigi juubeli väärikat tähistamist tunnustama ja tunnistama kaunis metallplaat, millel kirjas just teie linna/küla nimi ja teie EV100 peo kuupäev.

Juta Sakkis

“EV100 igas külas“ Järvamaa koordinaator

Välikino tuur Türi vallas ja Imaveres Igal seansil näitame ligi tunnikese lastefilme. Seejärel dokumentaalfilm ning filmiõhtu lõpetab vana hea klassika. Filme kuvatakse projektoriga suurele (5x8 meetrit) ekraanile või on kohal sama suur LED-ekraan.

6. JUULI TÜRI KESKLINN Lastefilmid: “Ada ja Otto” Režissöör: Ülo Pikkov “Väike lühinägelik boamadu” Režissöör: Aina Järvine, Meelis Arulep “Suur Maalritöö” Režissöör: Aina Järvine, Meelis Arulep Dokumentaalfilm: “ Miks ma siis ei lähe?”

Režissöör: Liina Särkinen

“ Kerro40” Režissöör: Aljona Suržikova Klassika: „Siin me oleme“

7. JUULI VÄÄTSA RANNAALA Lastefilmid: “Ada ja Otto” Režissöör: Ülo Pikkov “Väike lühinägelik boamadu” Režissöör: Aina Järvine, Meelis Arulep , “Suur Maalritöö” Režissöör: Aina Järvine, Meelis Arulep Dokumentaalfilm: “ Miks ma siis ei lähe?”

Režissöör : Liina Särkinen “ Kerro40” Režissöör : Aljona Suržikova Klassika:

„Mehed ei nuta“

14. AUGUST

IMAVERE

Lastefilmid: “Ada ja Otto” Režissöör Ülo Pikkov “Väike lühinägelik boamadu” Režissöör: Aina Järvine, Meelis Arulep , Suur Maalritöö” Režissöör: Aina Järvine, Meelis Arulep Dokumentaalfilm: : „Juured” 6 naisrežissööri • “Poeem armastusest” • “Oodates imet” • “Emakivi” Režissöör: Kersti Uibo • “40 aastat hiljem” Režissöör: Moonika Siimets • “Emaga kloostris”

Režissöör: Anna Hints • “Mu liha ja veri” Režissöör: Heilika Pikkov Klassika: „Vallatud kurvid“

15. AUGUST TÜRI “Polaarpoiss” Režissöör: Anu Aun “Teesklejad” Režissöör: Vallo Toomla Kinoõhtuid korraldab Türi Noortekeskus Leader projekti „Lõuna-Järvamaa: parim paik noortele“ raames. Filmiõhtud on vaatajatele tasuta! Info: Sulo Särkinen sulo@tyril. ee/53088495

Lõppes esimene vanemlusprogramm „Imelised aastad“

2017. aastal viib Türi vald (endine Väätsa vald) Leader fondi toel ellu projekti „ Väätsa järve puhke- ja spordiala kasutusvõimaluste suurendamine“.

Türi vald osales esimest korda vanemlusprogrammis “Imelised aastad.” Vanemlusprogrammi eesmärk on aidata lapsevanematel arendada tõhusaid strateegiaid, et ennetada ja tulla toime laste käitumisprobleemide ning arenguküsimustega. Õpitu abil oskavad vanemad vältida stressi tekitavaid olukordi, leida tuge ning saada hakkama raskustega laste kas-

vatamisel.

Uuringutest on selgunud, et tänu programmile suureneb lastel probleemide lahendamise oskus, paranevad suhted eakaaslastega, areneb väljendus- ja enesekehtestamisoskus, kasvab õpiedukus.

Programmi viiakse läbi koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Kevadsessioon planeeriti märtsist juunini ning tagasi-

side lastevanematelt on olnud väga positiivne.

Vanemlusprogrammi viivad läbi grupijuhid, hetkel on Järvamaal neid kaks, kuid siinkohal kutsume üles kõiki huvilisi, sest Tervise Arengu Instituut alustab sügisel uute grupijuhtide koolitamisega, mis on osalejatele täiesti tasuta.

Huvilisel võiks olla kõrgharidus ning eelnev kogemus laste

Arengukava avalikustamine

Projekti rajatakse liikumisteed, mis ühendavad ranna, parklad ja mänguväljakud. ja raames perede valdkonnas.

Ootame Rajatakse teisaldatav WC alus. Aastaringseks kasutamiseks liikumisteed ja spordiplatsid valgustatakse.

Alale paigaldatakse pingid ja prügikastid, ka kõiki lapsevanemaid hu-parkla ette paigaldatakse piire alale sõidukitega pääsemise tõkestamiseks.

vi üles näitama, kes soovivad Vastavalt Türi vallavolikogu 30. novembri 2017 määprogrammist osa saada.

Türi ruse nr 11 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostaProjekti kogumaksumus on 174 501, 50 eurot, abikõlbulik maksumus 100 636, 01 eurot ja Leader toetus 58 001,00 eurot vallavalitsus planeerib järgmise mise kord“ § 3 lõigetele 5 ja 6 on avalikustatud Türi grupiga edasi minna 2019. aasvalla kodulehel www.tyri.ee kataloogis kohalik võim – ta jaanuaris. arengukavad Türi vallavolikogu määruse eelnõu koos lisadeLisainformatsioon martin. ga „Türi valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018kaschan@tyri.ee 2022“.

Ettepanekud ja arvamused eelnõu kohta palun saata kuni Martin Kaschan Türi vallavalitsuse terviseedenduse 31. juulini 2018 e-posti aadressil yllar.vahtramae@tyri.ee või spetsialist Türi vallavalitsuse aadressil Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213.

Eelarvestrateegia osas saata ettepanekud finantsjuht Aime Roosiojale aime.roosioja@tyri.ee Projekti tulemusel tõuseb aastaringne puhkeala kasutamise efektiivsus ja paiga atraktiivsus.

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi Alates 1. juulist on tööl käivatel sügava puudega täisealise inimese hooldajatel võimalik kasutada oma tööandja juurest kalendriaastas kuni viis tööpäeva lisapuhkust.

Lisapuhkepäevi saab oma tööandjalt küsida töötaja, kes hooldab oma sügava puudega lähedast. Sügava puudega inimese lähedane on tema õde, vend, poolõde, poolvend, ema, isa, vanem või vanavanem, abikaasa või registreeritud elukaas-

lane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostjad või kohaliku omavalitsuse määratud ametlikud hooldajad.

Hoolduspuhkust on võimalik võtta kõik viis tööpäeva korraga või ka päevade kaupa ja seda saab kasutada kalendriaasta jooksul.

Hoolduspuhkuse kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja selle

kohta avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks: • kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta; • väljavõte nt rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja.

Puhkusetasu arvestatakse

lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.

Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www. sotsiaalkindlustusamet.ee

TÜRI VALLAVALITSUS

Toomas Šadeiko sai elutööpreemia

Aastal 2008 omistati Toomas Šadeikole Türi valla aukodaniku tiitel, kümme aastat hiljem Järvamaa elutööpreemia laureaadi tiitel.

Toomas Šadeiko on olnud teenekas haridustöötaja: ta on poolsada aastat töötanud Järvamaa kutsehariduses, juhtinud Türi tehnikaja maamajanduskooli (praegune Järvamaa kutsehariduskeskus) ning olnud tegev maamajanduskooli ja Paide kutsekeskkooli ühendamisel tekkinud Järvamaa kutsehariduskeskuse nõukogus. Šadeiko on teinud märkimisväärset tööd ka Türi valla ja Järvamaa arenguks.

Ta on olnud Türi vallavolikogu esimees ja aseesimees, juhtinud Türi vallavolikogus nii haridus- ja noorsookomisjoni kui ka kultuuri- ja spordikomisjoni ning olnud Särevere kultuuri- ja spordiklubi Alem eestvedaja. Samuti on ta kuulunud Järvamaa omavalitsusliidu juhatusse.

Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

10

kuhu minna N 5.07 kell 19 kriminaaldraama ‘’Äratõmbetuli’’. Mart Sanderi krimitriller ühes vaatuses.

Näitlejad: Artur Rehi (USA), Mart Sander Kaks sünge saladusega maletajat kohtuvad suletud ruumis; nende identiteet ja motiivid muutuvad iga käiguga, mis selles kriminaalses partiis tehakse.

Kas mängijad kontrollivad mängu, või on nad ise vaid etturid? Maksavad selles mängus reeglid, või ainult ellujäämine? Kas ainsad ohvrid tuuakse malelaual? Kes lahkub ruumist – kas võitja või kaotaja? Äratõmbetuli on mäng, mis väljub lubatud piiridest.

Etenduse kestus 65 minutit. Publiku soovi korral järgneb kohtumine näitlejatega.

Hinnainfo: kuni 27.06 (k.a.)12/10 eurot, alates 28.06 (k.a) 15/13 eurot. Piletid müügil Piletilevi müügipunktides.

R 6.07 kell 15.07 EV100 muusika kontserdisarja „Teekond“ raames puhkpillikvintett Estica kontsert Türi raudteejaamas. Tasuta R 6.07 kell 20 öökino Türi kesklinna rulluisupargis.

Täpsem info: Sulo Särkinen 5308 8495 L 7.07 kell 10-14 taaskasutuslaat „Ühe vana- teise uus“ Türi kultuurikeskuse juures L 7.07 kell 15 Püha Martini kirikus toimub heategevuslik orelikontsert. Orelil mängib Tiiu Schüts. Peale kontserti umbes 15.30 ringkäik kirikus.

E 09.07 kell 18-19 Kirna mõisas treening. Teraapiline hatha jooga tund: stressi ja ärevuse leevendamiseks – Silva Kirsimägi. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

T 10.07 kell 18-19.30 Kirna mõisas kontsert-töötuba. Stressist vabastav helimassaaž – Lilia Märtmaa & Denis Vinogradov. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

N 12.07 kell 18-21 Kirna mõisas kontsert-töötuba. Väelaulude ehk häälejooga kontsert Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

R 13.07 kell 20 Videodisko Türi kesklinnas rulluisupargis suurel LED-ekraanil DJ Einar Kapp, kell 21 erikülaline Boris Lehtlaan, täpsem info: Sulo Särkinen 5308 8495 L 14.07 kell 11-13 Kirna mõisas loeng. Toitumine ja inimeste tüübid Hiina meditsiinis – dr Udo Uffert. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

L 14.07 kell 14-16 Kirna mõisas loeng. Luude ja liigeste tervise toetamine toidu ja loodusravi abil – Liis Orav. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

E 16.07 kell 18-19 Kirna mõisas treening. Teraapiline hatha jooga tund: harjutused immuunsüsteemi tugevdamiseks – Silva Kirsimägi.

Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

R 20.07 kell 20 DJ Jaanus Polli Türi kesklinnas rulluisupargis, täpsem info: Sulo Särkinen 5308 8495 L 21.07 kell 16 Väätsa kortermajade festival. Täpsem info: Lauri Läänemets 513 9037 P 22.07 kell 18 kontsert „SUISAPÄISA 10 ja sõbrad!“ Murumoori mängupargis. Segakoor Suisapäisa tähistab oma kümnendat sünnipäeva kontserdiga ja see toimub just kümneaastasele sobivas kohasmängupargi uuel laval! Laval saab näha ka Suisapäisa sõpru. Kontsert on tasuta.

E 23.07 kell 18-19.30 Kirna mõisas treening. Teraapiline hatha jooga tund: harjutused ainevahetuse ergutamiseks – Silva Kirsimägi. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

K 25.07 Palverändurid Kabala mõisa juures. EV100 palverännak Pärnust Pilistverre.

Sada kilomeetrit, sada korda sada palvet Eesti eest! Kõnnime Pärnust, Eesti Vabariigi väljakuulutamise hällist Pilistverre, Eesti Vabariigi taastamise alguspaika 20.–25. juulil 2018. 24. juuli õhtul või 25. juuli hommikul kutsutakse kõiki teel kaasa rännanud ja ränduritele abi pakkunud osalisi Kabala mõisa juurde ja viimane 8 kilomeetrit minnakse 25. juulil üheskoos.

R 27.07 kell 20 IBIZA House Party Türi kesklinna rulluisupargis DJ Janika Tenn Täpsem info: Sulo Särkinen 5308 8495 L 28.07 kell 11-13 Kirna mõisas loeng. Hingehügieen – Kristjan Puusild. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

L 28.07 Kabala 52. laulu- ja tantsupidu “Meie elu” Kabala laululaval.

Kell 17.30 rongkäik, kell 18 kontsert, kell 21 simman ansambliga PS Troika.

Kontserdi ja simmani pääse 3/2 eurot. Info: 5340 3551, e-post siriko69@gmail.com P 29.07 kell 17 Kahe koori kontsert Türi kultuurikeskuses. Esinevad noortekoorid Coro de Jóvenes de Madrid (Hispaania) ja Hamrahlídarkórinn (Island).

Kontsert on tasuta.

L 28.07 kell 14-16 Kirna mõisas loeng. Mis toimub psühholoogi suletud uste taga? – Kristel Rannamees. Registreerimine ainult läbi

Turi

Kevade kodu

kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

Käru kirikus kirikumuusika festival. Piletid ja festivali passid on müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Lisainfo: www.raplafestival.ee Türi valla muusikakoolide õpilastele on kõik kontserdid tasuta, õpetajatele soodushinnaga.

K 01.08 kell 12-16 Kirna mõisas töötuba. Väemaalimine – Sven Saag & Katrin Valdre. Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

N 09.08 kell 18-21 Kirna mõisas kontsert-töötuba. Väelaulude ehk häälejooga kontsert Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Registreerimine ainult läbi kodulehe www.kirna.ee. Tänupanuseks vabatahtlik annetus vastavalt võimalusele.

L 11.08 kell 10-14 taaskasutuslaat „Ühe vana- teise uus“ Türi kultuurikeskuse juures.

L 11.08 kell 19 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot P 12.08 kell 18 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot E 13.08 kell 19 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8 eurot K 15.- P 19.08 C- Jam Cellofest 2018 Türil 15.august kl 12 festivali avamine Türi kultuurikeskuse väikses saalis. Tasuta kl 16 Aare Tammesalu meistrikursus tšellistidele Türi muusikakoolis. kl 20 MUHE VEINIÕHTU TORI MÕISAS. Rauno Pehka (vokaal, kitarr) ja Aare Tammesalu (tšello) Pilet 18 eurot (hinnas sisalduvad vein ja suupisted) kl 22.30 ÖÖKONTSERT ANNA KIRIKUS. Aare Tammesalu (tšello, elektroonika). Kavas J.S. Bach, A. Pärt. Tasuta 16. august kl 15 Kontrabassi koolitus „Algõpetus I-mänguasendid ja sobilik repertuaar“ lektor Meeme Saareväli (Otsa-kool) Türi muusikakoolis. kl 20 HOOGSAD POOGNAD METSAJÕE PUHKEMAJAS. CJAM, kaastegev keelpillikvartett Meid On 4 ja Karl-Mathias Saarse (vokaal). Piletid 10 ja 12 eurot 17. august kl 17 C-JAMi Suvekooli väljasõidukontsert PAIDE RAEKOJAS. Õpilased, õpetajad ja C-JAM. Piletid 5 ja 8 eurot 18. august kl 12 ansamblikonkursi avamine Türi kultuurikeskuses kl 19 ansamblikonkursi laureaatide kontsert. Piletid 5 ja 8 eurot 19. august kl 15 C-JAM CELLOFEST 2018 LÕPPKONTSERT Türi kultuurikeskuses. Esinevad õpilased, õpetajad, tšellistide orkester, C-JAM ja bänd. Piletid 5 ja 8 eurot Piletid saadaval tund enne sündmusi kohapeal ja Piletilevi müügipunktidest.

E 20.08 kell 21 Taasiseseisvumispäevale pühendatud järvekontsert Türi tehisjärve ääres. Esineb keelpillikvartett ‘’Con-taktid’’ koosseisus: 1. viiul- Kristel Eeroja- Põldoja, 2. viiul- Kristiina Birk, vioola Anneliis Lindre, tšello- Marina Peleševa. Tasuta K 22.08- 24.08 kell 19 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8eurot L 25.08 kell 16 Eesti Noorte Muusikaliteatri suvelavastus „Sofia“ Türi kultuurikeskuses. Piletid 12/8eurot L 25.08 Muinastulede öö kontsert Meossaare kabelis (vihma korral Kabala rahvamajas) N 30.08 kell 10.30- 15 doonoripäev Türi kultuurikeskuses.

Türi kultuurikeskus on juulis ja augustis avatud E-R kell 10-17 ja sündmuste ajal.

Kultuurikeskuses asuvad Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktid.

Müügil on Türi kultuurikeskuse kinkekaardid.

Kingi endale või sõpradele tähtpäevadeks elamusi!

Info: www.tyrikultuurikeskus.ee Näitused: Türi muuseumis näitus: „Peegeldused“ - rahvuslik joon tarbekunstis 19401990 16.06-13.07 Margus Tiitsmaa näitus “Taies” Türi kultuurikeskuse galeriis Juulis Türi kultuurikeskuse klaassaalis Anna Grigorjeva ja Ülo Udumäe mereteemalised fotod 16.07-24.08 kultuurikeskuse galeriis Andres Tolts “Objektid ja maalid”

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

11

vana ja uus

reklaam u 1935

UUED KODANIKUD GUSTAV, DOMINIK, JOOSEP-MATTIAS, ALIIS, ISABELLA, ANNABELLA, HETI, HANNALISETE, LIINE, GUSTAV

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier

IN MEMORIAM

Raamatupidaja: Signe Tõõtsu

TIIU GROSS u 1935

Käru raudteejaam ja kaubaait. Jaamahoone on ehitatud 1901. aastal analoogselt Lelle, Kohila ja Saku jaamahoonetega. Kuni 1922. aastani kandis jaam Lauri nimetust ja kuni 1972. aastani sõitsid sellel liinil vaid kitsarööpmelised rongid.

23.06.2018 Rene Viljat

Praegu seisab jaamahoone tühjana ja sellele pole rakendust leitud. Mitmed aknaruudud on lõhutud ja on vaid aja küsimus, kui vandaalid midagi suuremat ette võtavad. Kasutust on leitud endisele kaubaaidale, kus korraldatakse üritusi nii külarahvale kui ka kaugemalt saabujatele.

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Trükkija: AS Kroonpress

Mitte kunagi ei ole õige aeg lahkuda, sest alati jääb midagi tegemata, alati jääb midagi rääkimata, alati jääb mõni lugu kuulmata. Mõtleme ju ikka, et küll ta mäletab, küll ta meenutab ning küll aega on veel piisavalt...

Kuid lõppenud on ühe Käru kogukonnale olulise ja väga austatud inimese elutee, kes on tugevalt oma jälje jätnud nii Käru kooli- kui ka kultuuriellu.

Lõpetanud 1955. aastal Rakvere pedagoogilise kooli suunati ta tööle Kärusse algklasside õpetajaks. 9. augustil 1955 tuli ta 2 kohvriga Käru jaamas rongilt maha, küsis teed ja hakkas kooli poole minema.

Kiriku juures võttis üks naine ta koos kohvritega vankri peale ja viis koolimajja. Nii sai alguse Tiiu elu Kärus, kus ta kuni pensionini töötas koolis algklasside õpetajana.

Samuti oli ta tegev väljaspool kooli erinevates ringides ning rikastas Käru kultuurielu. Tema oligi Kerro Pereklubi üks asutajaliikmetest ning klubi pikaajaline eestvedaja ja perenaine.

Algatas mitmeid klubi traditsioone ja tavasid. Lisaks perenaise kohustustele kirjutas Tiiu ka sissekandeid klubi kroonikaraamatusse, mis praegusel ajal on oluline ajalooallikas. Ta elas klubi tegevusele kaasa ka pärast seda, kui ise aktiivne osaleja ei olnud ning tema arvamus oli alati oluline. Pärast pensionile jäämistki oli ta alati huvitatud kogukonnas ja koolis toimuvast.

Nii paljud rääkimata lood läksid koos temaga, kuid mälestused ning tehtud teod jäävad teda meenutama pikaks ajaks ka järgnevatele põlvkondadele.

Avaldame kaastunnet omastele ning jääme Tiiut alati hea sõnaga meenutama.

galdus, kalmukujundus, hooldus, konsultatsioon. Telefon 551 8717

Fekaalivedu. Tel 452 2002.

Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee.

1.5T miniekskavaatori rent Järvamaal 5692 4969

Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

Vajatakse müüjat Türi tööstuskaupade poodi. Tel 5695 9106

Kohalik Türi ettevõte VH Haljastus OÜ pakub kalmistutel järgmisi töid: kalmupiirete pai-

Ostan vanavara, võib pakkuda ka nõukaaegseid esemeid, lauanõud, mööbel jne 513 3385

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.53334903

Müüa Türil 4toaline mugavustega korter, 4 korrus 5816 3994 Metsa korraldamine, hindamine ja nõustamine alates 1993. Tel 516 5071, Aarne

Levitaja: Omniva

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee

Silmade kontroll ja prillide müük 26. veebruar kella 10st

Türi noortekeskuses Silmade kontroll maksab 15 € Prillitellijale TASUTA

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 5. juuli 2018

12

reklaam

www.emso.ee  FB/cjamcellofest  www.c-j.am

15. august

kl 12 Festivali avamine Türi kultuurikeskuse väikses saalis.Tasuta kl 16 Aare Tammesalu meistrikursus tšellistidele Türi muusikakoolis. kl 20 MUHE VEINIÕHTU TORI MÕISAS. Rauno Pehka (vokaal, kitarr) ja Aare Tammesalu (tšello) Pilet 18.- (hinnas sisalduvad vein ja suupisted)

kl 22.30 ÖÖKONTSERT ANNA KIRIKUS Aare Tammesalu (tšello, elektroonika).

Kavas J.S. Bach, A. Pärt Tasuta

16. august

kl 15 Kontrabassi koolitus „Algõpetus I-mänguasendid ja sobilik repertuaar“ lektor Meeme Saareväli (Otsa-kool) Türi muusikakoolis. kl 20 HOOGSAD POOGNAD METSAJÕE PUHKEMAJAS. C-JAM, kaastegev keelpillikvartett Meid On 4 ja Karl-Mathias Saarse (vokaal) Piletid 10 ja 12

17. august

kl 17 C-JAMi Suvekooli väljasõidukontsert PAIDE RAEKOJAS. Õpilased, õpetajad ja C-JAM Piletid 5 ja 8

18. august

kl 12 Ansamblikonkursi avamine Türi kultuurikeskuses kl 19 Ansamblikonkursi laureaatide kontsert Piletid 5 ja 8

19. august

kl 15 C-JAM CELLOFEST 2018 LÕPPKONTSERT Türi kultuurikeskuses.

Esinevad õpilased, õpetajad, tšellistide orkester, C-JAM ja bänd.

Piletid 5 ja 8

Piletid saadaval tund enne sündmusi kohapeal ja alates juunikuust Piletilevis.

Kesk-Eesti 101,0

TÜRI VALD

betoon on kohal!

UUS tapa tehas on avatud Tellimuste lühinumber

1501

Betoonimeister AS Tapa tehas Karja põik 8, tel 504 6109. tapa@betoonimeister.ee

Looritsa Saekoda