09.01.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

9. jaanuar 2020 nr 1 (889)

• Kaitseliidu Türi üksikkompanii tähistas sünnipäeva lk 2 • Jõuluvana tuli Türi põhikooli suure kingikotiga lk 4

• Valdo Praust: saja huviga mees lk 5 • Aasta 2019 pildis lk 6

• Türi valla 2020. aasta eelarve eelnõu lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 6. veebruaril

Vanal koolil uus nimi Alates 1. jaanuarist on Türi toimetulekukooli uueks nimeks Türi Kevade kool. Nimemuutuse kinnitas oma otsusega Türi vallavolikogu oktoobrikuu istungil. „Ettepaneku muuta Türi toimetulekukooli nime tegi Türi vallavalitsusele kool ise. Arutelud uue nime osas olid väidetavalt kestnud juba mitmeid aastaid. Nime muutmist arutasid seega kooli õppenõukogu, hoolekogu ning lastevanemate üldkoosolek,“ selgitas kooli direktor Andres Tšumakov. „Kõigil nimetatud koosolekutel leiti, et nime muutmine on õigustatud.“ Tšumakovi sõnul põhjendati nimemuutust järgmiselt: kool on aastate jooksul läbi teinud nii sisemisi kui väliseid arenguid, mis jätkuvad ka tulevikku silmas pidades ning mis annab aluse, et nime muutmine pole vaid vormitäide. Kooli nimi on olnud teadaolevalt lapsevanematele üheks põhjuseks, miks ei otsustata valida hariduslike erivajaduste ilmnemisel ja soovituste korral Türi toimetulekukooli kui haridusasutust. „Lisaks on sarnane nime muutmise praktika läbi viidud pea kõikides hariduslike erivajadustega lastele mõeldud õppeasutustes kogu Eestis ja väidetavalt on selle mõju olnud igati positiivne. Eeltoodut arvesse võttes oligi ettepanek kooli pidajale muuta kooli nime järgmiselt – Türi toimetulekukooli asemel Türi Kevade kool,“ ütles Tšumakov. „Väljapakutud nime toetas enamik kooli personalist, lastevanematest, õppenõukogust ja hoolekogust. „Kevad“ märgilise tähendusena sümboliseerib inimese elus lapsepõlve ja noorukiiga. Samas on Türi kevadpealinn ning võib pidada igati sündsaks, kui Türil kannab üks kool ka selle väärilist nime,“ lisas ta.

Arutelude käigus pakuti ka järgmisi nimetusi: Türi Lootuse kool, Türi Õie kool, Türi Õunaõie kool, Türi Eluõie kool, Türi Pärnaõie kool, Türi Pärna kool, Türi Maarja kool ja Türi kool.

TR

Tänu toetuse eest Suur-suur tänu jõululaupäeval kirikus annetajatele!

Kell 16 toimunud teenistusel koguti 624,69 eurot ja kell 18 toimunud teenistusel 631,87 eurot, kokku 1256,56 eurot. Soovime kõigile lahketele annetajatele õnnistatud uut issanda aastat 2020!

Edasi järgnevatest plaanidest: meeldetuletuseks niipalju, et kiriku torni läänekülg koos loodepoolse kontraforsiga renoveeriti 2019. aastal.

Ka 2020. a riigieelarvest on eraldatud Türi kiriku torni renoveerimiseks 30 000 eurot. Seda tänu koguduse liikmele Kersti Sarapuule ja erakond Isamaa esimehele Helir-Valdor Seederile, kes riigikogu liikmetena seisid head selle eest.

2019. a OÜ Siluri koostatud eelarve järgi läheks torni idakülje renoveerimine koos fassaadi remondi ja viimistlemise ning kagupoolse kontraforsiga maksma 37 800 eurot.

Puudujääva summa 7800 euro osas loodame lahketele annetajatele ja ka Türi vallale.

Kahjuks jääb torni põhjapoolne külg sellel aastal renoveerimata, kuid õnneks on see võrrelduna teistega ka paremini säilinud.

Veelkord südamlik tänu teile kõigile, kes te sellel aastal oma 700. aastapäeva tähistava Türi kiriku kaunimaks muutmiseks oma panuse olete andnud.

EELK Türi Püha Martini koguduse nimel

Teet Hanschmidt

koguduse õpetaja

Tunnustus Laupa põhikooli õpilaste kokkamisvideo valiti parimaks maaeluministeeriumi ja Eesti peakokkade ühenduse poolt välja kuulutatud videokonkursil „Kokkame ISE!”.

Konkursile laekus 23 videot. Võiduvideos näitavad Laupa põhikooli õpilased, kuidas ahjuomletti teha.

Palju õnne ja mõnusat kokkamist!

Selline on hetkeseis Türi põhikooli ja võimla uute hoonete ehitusel: võimla otsaseina soojustatud seinapaneelid on paigas, koolimaja poole peal kerkivad juba teise korruse seinad. Pilt pärineb objektikaamerast ja on tehtud uue aasta esimesel pühapäeval. Sellest ka hetkeline vaikus.

Anna oma hääl aasta tegudele ja tegijatele

Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja on korraldamas traditsioonilist rahvahääletust Järvamaa aasta tegu 2019, mille tähtajaks on 17. jaanuar ja Türi vallavalitsus kuulutas välja konkursi Türi valla aasta tegu ja aasta tegija 2019, kuhu saab kandidaate esitada 31. jaanuarini.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Järvamaa aasta teole on tänavu esitatud üksteist kandidaati, millest kolm on Türi vallaga seotud ettevõtmised või objektid: Türi tervisekeskus, sotsiaalkindlustusameti esinduse avamine Türil ja eelmisel sügisel käivitunud uudne ettevõtmine Türi OTT, mis toimub Türi turul, vahendab kaupa otse tootjalt tarbijale ning jätkub ka tänavu.

Oma hääle saavad kõik soovijad anda Järva Teataja veebilehel jarvateataja.postimees.ee/ või saata oma arvamus e-kirjaga aadressile toimetus@jt.ee.

Türi OTTi üks käivitajatest, Maarja Brause sõnas, et tal on lihtsalt hea meel, et Türi valla rahvas oma OTTi sai. „Muidugi on tore, kui algatusi märgatakse ja tunnustatakse. Ma loodan, et see on inspiratsiooniks kõigile, sest OTT

on hea näide selle kohta, kuidas saab teha ära midagi suurt ilma suurema rahalise investeeringuta,“ ütles Brause. „Olen õnnelik, et OTT tõi lisaväärtuse, millest saavad kasu paljud. Türi OTT on eriline selle poolest, et Pille Marrandi näol on sellel üritusel olemas perenaine, kes loob turuplatsile organiseerituse, aga ka meeldiva õhkkonna.”

“Seda mõnusat olemist tunnetab AMSi majas ja sealsete tegijatega toimetades. Kauplejad võiks kokku tulla ka lihtsalt parklas, aga turuplatsil koos hubase majaga, kus jalgu puhata ja äsja ostetud pirukat maitsta ning teed juua, on asjal ikka hoopis teine võlu.“ „Nii tore on vaadata, kuidas igas eas inimesed kokku saavad

ja lobisevad, meeleolu on alati olnud mõnus ja ostud turule minemist väärt,“ lisas ta.

Türi vallavalitsuse avalike suhte nõunik Merle Rüütel andis teada, et välja on kuulutatud ka konkurss Türi valla aasta tegu ja aasta tegija 2019, kuhu kandidaatide esitamise tähtajaks on 31. jaanuar. „Konkursiga selgitatakse välja eelmisel aastal oma töö ja tegevusega valla arendamisel, maine tõstmisel ja paikkonnale tuntuse toomisel silma paistnud isik või ühendus, kellele määratakse austusavaldusena aunimetus aasta tegija,“ selgitas Rüütel. „Eelmisel aastal sooritatud teole, mis on vallale oluline ja mõjutanud positiivselt vallaelanikke, nende väärtusi või olnud kõigile vallaelanikele ees-

kujuks, määratakse austusavaldusena aunimetus aasta tegu.“ Tähtajaliselt esitatuks loetakse ettepanekud, mis on esitatud Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleisse elektrooniliselt e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee või postiaadressil Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2, 72211 hiljemalt 31. jaanuaril kella 14ks.

Ettepanekuid aunimetuste aasta tegija ja aasta tegu määramiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja ühendused. Taotlused, mis peavad sisaldama kandidaadi iseloomustust ja esitamise põhjendust, tuleb esitada kirjalikult ühel A4 leheküljel. Kandidaadi nõusolekul märgitakse avaldusele ka kandidaadi valikul antud kontaktandmed.

Konkursi võitjad ja aunimetuste määramise otsustab Türi vallavalitsus hiljemalt 21. veebruariks ja tunnustused antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.

Eelmisel aastal pälvis aasta tegija tunnustuse ettevõtluse arendamise eest AS GoProperty ja aasta teoks tunnistati ajalooline rongkäik-rännak „100 aastat Türil“.

Kui eelmistel aastatel on tunnustatud ka ettevõtluskonkursi parimaid, siis tänavu seda konkurssi ei toimu.

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Läbi nagu naksti See eelmine aasta. Ja uuest ka juba esimene kümmepäevak edukalt tehtud. Peab ütlema, et aeg lendab. Võiks ju ainult ettepoole, tuleviku suunas vaadata, aga samas võib ka teha korraks väikese tagasivaate äsja möödunud aastale.

Mille võrra me siis selle ajaga rikkamaks saime ja millest ilma jäime? Esimesena turgatab meelde tervisekeskuse ehitus: tehti ruttu valmis, ainult avamine võttis veidi aega, kuigi lõpuks sai see ka tehtud. Juhtusin isegi ükspäev käima. Maja oli rahvast täis, pea iga ukse taga mõni ootel. Viiruste kõrgaeg pidavat ju kohe-kohe algama, aga tundub, et on juba käes.

Tänase päeva seisuga peaks olema vana hoone müüdud. Kui nüüd küsite, et mis sellest siis saama hakkab, ütlen ausalt, et ei tea.

Uued omanikud pole oma plaane avaldanud. Eks need siis ühel hetkel selgine. Üks suur hoone lahkus mullu linnapildist, pool sajandit koolilaste koduks olnud Türi põhikooli vana hoone lakkas olemast ja elab edasi uues koolihoones ja spordisaalis, mis peaksid valmima juba uue õppeaasta alguseks. Tänase päeva seisuga võtavad mõlemad hooned järjest enam ilmet ja jääb üle vaid nende valmimist põnevusega oodata.

Natuke statistikat ikka ka. Juhtusin aasta esimestel päevadel sirvima Türi Rahvalehe numbreid aastast 2000, ikka huvitav, mis paarkümmend aastat tagasi toimus. Kohe sajandivahetuse esimesest lehest jäi silma Türi linna rahvaarvu number, mis oli toona 6901.

Praegust elanike arvu otsides leidsin kahjuks palju kõhnema numbri. Rahvastikuregister ütleb, et 1. detsembri 2019 seisuga elas Türil 4930 inimest. Kakskümmend aastat ja pea kaks tuhat inimest vähem, kas pole karm?

Kuna valla piirid on vahepealsete aastatega tugevasti suurenenud ning maid ja rahvaid on lisandunud, siis siinkohal pikka tagasivaadet teha ei saa. Arvepidamine aga annab teada, et viimase aastaga on rahvaarv Türi vallas vähenenud 156 inimese võrra olles 1. jaanuari seisuga 10 769. Sellised need numbrid juba paraku on.

Teet Reier

klõpsud

Ülemisel pildil tervitab külalisi orkester Türi.

Parempoolsel valmistub kõneks Türi üksikkompanii pealik Urmas Piigert ja vasakpoolsel ootavad tänukirjad aktiivseid osalejaid ja toetajaid.

3xMerle Rüütel

Kaitseliidu Türi üksikkompanii tähistas oma 95. aastapäeva Kui looduslikke vahendeid napib, tuleb lumememm ehitada muudest käepärastest vahenditest.

Mööda Tallinna tänavat Türile sisenejat “tervitavad” vaevu püsti püsiv ja reklaamidega kirjatud plank ning akendest-ustest ilmajäänud majavare. Kevadpealinna-väärilist tervitust ei suuda nad küll kuidagi edasi anda. Lilleliseks võõpamine ilmselt ka ei aitaks.

3xTeet Reier

2. jaanuaril täitus 95 aastat päevast, mil loodi kaitseliidu Türi üksikkompanii eelkäija kaitseliidu Türi malevkond. Sel puhul kogunesid Türi kaitseliitlased 3. jaanuaril Türi kultuurikeskusesse, et üheskoos sünnipäeva tähistada ja oma tublisid tunnustada.

Türi malevkonna asutamise kuupäevaks loetakse 2. jaanuari 1925. aastal. Nimetatud päeval kutsus major Oidermann kokku Türi koosoleku Türi jaoskonna loomiseks.

Koosolek valis jaoskonna juhatajaks reservlipnik A. Viirmaa, kelle major Oidermann sellele ametikohale ka kinnitas.

Kaitseliidu Türi malevkonda, tänast Türi üksikkompaniid on juhtinud enne II maailmasõda Ants Viirmaa, Ruurik Valter Mihkelsaar, Herbert Alexander Puupill. Kaitseliidu taasloomise järel Einu Juhkam, Tõnu Kibena, Heldur Meister ning alates 1. aprillist 2018 Urmas Piigert.

Alles hiljuti saadi kontakti II maailmasõja eelse viimase ma-

levkonna pealiku Herbert Puupilli tütre Hellega, kes oma ema ja isa mälestused üksikkompaniile saatis.

Tänasel päeval on Türi üksikkompaniis 184 tegevliiget, kes vabatahtlikuna oma aega riigikaitsesse panustavad. Lisaks põhilisele - sõjalisele väljaõppele - lüüakse kaasa ka laskeväljaõppel, sporditegevuses, noortejuhtidena, tehakse koostööd kogukonnaga ning palju muud. Lisaks osalevad kaks üksikkompanii liiget ka Türi valla kriisikomisjoni töös.

2019. aastal on näiteks üks Türi üksikkompanii liige panustanud kaitseliidu tegevusse üle 1800 vabatahtliku tunni. Üldiselt jäävad kõige agaramate üksikkompanii liikmete aktiivsustunnid 150-558 tunni vahele.

Et Türi üksikkompanii liikmed on aktiivsed ja osavõtlikud nii kaitseliidu kui kogukonna tegevuses, näitavad ka 2019. aastal Türi kaitseliitlasele Alfons Jakobsonile omistatud Türi val-

la aukodaniku tiitel ning Asko Osulale omistatud Järva maleva aasta kaitseliitlase tiitel.

Kaks aastat tagasi, 2017. aastal, taasõnnistati Türi üksikkompanii lipp ning samal aastal alustati ka oma tunnustuste kätteandmisega.

Nimelt on üksikkompaniil kasutusel oma tänukiri ning ka teenetemärk. Sel aastal aga leidis üksikkompanii endale uusi sõpru Türi asutuste ning ettevõtete näol, kes Türi kaitseliitlastele oma teenustelt ja kaupadelt soodustusi pakuvad.

Seoses Türi üksikkompanii 95. aastapäevaga pälvisid kaitseliidu Järva maleva meeneid kaitseliitlased Janis Frei, Alfons Jakobson, Janek Männik, Endel Nurmsalu, Gunnar Vooremäe, Tarmo Mallas, Karin Allik, Eduard Kips, Raul Reiska, Ülari Rooni ja Gleb Kanatnikov.

Kaitseliidu Järva maleva pealik tänas oma tänukirjaga Andrus Avit ja Merilin Seppa.

Kaitseliidu Türi üksikkom-

panii tänukirjaga pälvisid Türi kaitseliitlased ja nende sõbrad: kaitseliitlased Teet Hanschmidt, Karla Kreitsman, Kaido Männi, Anto Rull, Sander Poak, Siim Poak, Elari Hiis, Ülle Kuldkepp, Urmas Kupp, Urmas Kõonurm, Lauri Lipp, Teet Reier, Urmas Saluste, Pipi-Liis Siemann, Sulo Särkinen, Piret Taube, Malle Tuuleveski, Üllar Vahtramäe, Ülle Välimäe, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS, Lääne prefektuuri Paide politseijaoskond, Lääne päästekeskuse Türi päästekomando, GoTrack OÜ, Vaksali Kohvik OÜ, Türi elamuspark ja Türi ühisgümnaasium Kaitseliidu Türi üksikkompanii kõrgema tunnustuse teenetemärgi pälvisid Türi kaitseliitlased Meelis Veeroja, Leo Lillemets, Ants Jõe, Vello Laprik, Nikolai Linnasmägi, Riho Raimets ja Kaido Mettus.

Palju õnne Türi üksikkompanii kaitseliitlastele!

Urmas Piigert

Türi üksikkompanii pealik

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

3

uudised/kultuur Vanal polikliinikul uus omanik Türi Viljandi 4 kinnistu (endine polikliinikuhoone) sai uue omaniku 8. oktoobril 2019 algatas Türi vallavalitsus Türi vallale kuuluva kinnisasja (endise Türi tervisekeskuse hoone, Viljandi tn 4, Türi) avaliku pakkumise korras müügi. (Türi vallavalitsuse korraldus 8. oktoober 2019 nr 264).

Türi vallavalitsus müüs kinnistu 85 555 (kaheksakümne viie tuhande viiesaja viiekümne viie) euroga VMA INVEST OÜle (registrikood 14850966). Türi vallavalitsuse korraldus nr 466 (17. detsember 2019).

Tiina Tammetalu näitus „Raamatust ja Raamatuga“

Tähelepanelik mööduja märkas kindlasti möödunud aasta viimastel kuudel tihedat sagimist ja suuri ehitusmasinaid Pärnu jõe vana silla juures, mis asub Türi ja Särevere vahel. Keskkonnaagentuuri tellimusel valmisid seal vana silla külgmistesse avadesse lailäviülevoolud ehk siis avad täideti maakividega ja servad betoneeriti. Tööde maksumuseks oli 80 000 eurot.

2xTeet Reier

Meenutati vabadussõjas võidelnuid 3. jaanuaril tähistati vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva.

100 aastat tagasi hakkas sellel päeval kehtima relvarahu ja õnneks relvad vabadussõjas enam rääkima ei hakanudki.

Kuu aega hiljem, 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping, mis avas tee Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.

Türi vallas toimusid mälestushetked Türi kesklinna kalmistul, Käru kirikus ja Lõõlas.

Ka Kabalas süüdati hukkunute mälestuseks küünlad.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

Taotle toetust vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ootab eraisikuid, kelle majapidamine asub enam kui 2000 tarbijaga reoveekogumisalal, taotlema toetust vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumismahuti paigaldamiseks.

Kogumismahutitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ühendamist toetatakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel ei ole liitutud.

Taotlemine käib läbi e-toetuse keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKile saata nii e-posti teel (info@kik.ee) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117,

Tallinn).

Toetuse summad jäävad sõltuvalt toetatavatest tegevustest vahemikku 1382–3792 eurot. Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse. Toetust saab taotleda kuni vooru eelarve täitumiseni või kuni 31.12.2020.

Juhime eramaja omanike tähelepanu asjaolule, et Türi vallas on võimalik taotleda toetust Türi linnas ning selle lähiümbruses (osaliselt Särevere alevikus, Lokuta külas ja Türi-Alliku külas).

Kas majapidamine asub reoveekogumisalal, saab täpsemalt üle kontrollida KIKi kodulehel.

Türi vallavalitsus alustab uuel aastal aktiivsemalt järelevalvet reovee nõuetekohase käitluse üle, seega avatud meede on hea võimalus oma kanalisatsioonisüsteem nõuetele vastavusse viimiseks.

Kuna taotlemisprotsess on aeganõudev, on eramaja omanikul aasta alguses mõistlik mõelda oma olemasolevatele vee- ja kanalisatsioonisüsteemidele ja esitada vajadusel vastav taotlus, et suvel saaks nende töödega alustada.

Lisame täiendavalt, et pärast KIKi poolset positiivset otsust on aega kuus kuud vajalike tööde tegemiseks. Tänaseks on antud meetme abil Türi vallas saanud KIKi poolselt toetust 19 majapidamist.

Rohkem infot taotlusvooru kohta saab KIKi kodulehelt (www.kik.ee/et) või projektikoordinaator Kadri Haamerilt (kadri. haamer@kik.ee, 627 4183).

Janelle Leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Pille Reinsalu

korrakaitseametnik

Türi kultuurikeskuse galeriis on 21. dets 2019–23. jaan 2020 avatud Tiina Tammetalu näitus „Raamatust ja Raamatuga“. See on näitus raamatutest ja tekstide ainel sündinud maalidest.

23. jaanuaril kell 16–19.30 toimub galeriis raamatunäitusega seotud väike raamatulaat, kohal on ka kunstnik ise.

Tiina Tammetalu on Eesti maalikunstnik ja raamatukujundaja, Eesti kunstnike liidu liige. Oma näituse kohta Türi galeriis ütleb ta järgmist: „Olen maalikunstiga paralleelselt kujundanud raamatuid pea kolmkümmend aastat, andes visuaalse identiteedi ca paarisajale raamatule ja paljudele raamatusarjadele.

Türi galerii alumisse saali on välja pandud pisut neist raamatutest, mille kujundustes olen kasutanud materjali, mis pärineb minu enda n-ö vabakunsti põllult: olen seal kasutatud maale, graafikat, kollaaže, fotolavastusi. Enamasti on tegemist täiesti suveräänsete kunstiteostega, mis teisese materjalina on pääsenud ka kujundustesse.

Kuid on ka vastassuunalist liikumist: mõnikord dikteerib raamat, mille kujundus on teoksil, hoopis maalide sündi, mõjutades isegi pintslikirja maalil või foto lavastamist, mis aga siis, oma esialgse ülesande raamatukujunduses täitnuna, võivad järgmise elu leida juba kunstisaalis, siin aga juba iseseisvate teostena. Ülemise saali seintel on vana testamendi Mooses teise raamatu järgi sündinud maalisari „Exodus. I-VII“ (väljarändamine), 2009-2010, akrüül/lõuendil.

Alumises saalis raamatute kõrval on ühel seinal isikliku kogemuse ja ka loetud raamatute põhjal loodud abstraktne maalisari „Rooma Päevik. I-VI“ 2014-2015, papp/akrüül.

Maalikunstnikuna ühelt poolt ja graafilise disainerina teiselt poolt tunnetan aeg-ajalt segavaid piiranguid, mida seab kunstnikule ülalt tulev ametlik valdkondlikesse kastidesse jaotamine.

Usun ja kinnitan, et kogu kunst on siiski üks ja ka graafilise disaini teos on oma komponentidelt vägagi interdistsiplinaarne. Jätkan Türi galerii näitusesaalides arutlemist selle teema üle, siin küll läbi teoste ja visuaali.“ Raamatunäitust toetab Eesti kujundusgraafikute liit.

Aasta küla konkurss Türi vallavalitsus kuulutas välja aasta küla konkursi.

Aasta küla konkursi korraldamise eesmärgiks on tutvustada ja populariseerida Türi valla külade ja alevike kodanikualgatuslikku tegevust ning tunnustada ja ergutada aktiivse kogukonnaga külasid.

Konkursiga selgitatakse välja jooksval aastal aktiivse tegevusega silma paistnud Türi valla küla, mille elanikud on väljapaistvalt tegutsenud küla arendamisel ja külaelu edendamisel.

Nimetuse määramisel arvestatakse külakogukonna positiivset arengut, omavahelist koostööd, küla heakorda ning külaelanike aktiivsust kultuuri- ja spordiürituste organiseerimisel, üritustel osalemisel ja oma küla tutvustamisel.

Ettepanekuid nimetuse määramiseks võivad teha kõik isikud, asutused ja ühendused. Konkursi aasta küla võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi vallavalitsus korraldusega.

Tähtajaliselt esitatuks loetakse ettepanekud, mis on esitatud Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleisse elektrooniliselt e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee või postiaadressil Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2, 72211 hiljemalt 31. jaanuaril 2020 kella 14ks.

Konkursi võitja otsustatakse hiljemalt 21. veebruaril 2020. Võitjale määratakse austusavaldusena aasta küla nimetus, lisaks tunnustatakse teda rahalise preemiaga ning üheks aastaks rändauhinnaga Küla Valgus. Tiitli ning rändauhinna üleandmise aja ja koha saab valida võitja küla.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

4

haridus Kiitus lasteaiale Ikka ja jälle panevad mõned asjad elus tänutundega mõtlema, et meie ümber on nii palju hoolimist ja headust. Lapsevanemate südamed paneb heldima see, kui keegi on silmnähtavalt nende laste peale mõelnud ja nende eest eriliselt hoolitsenud.

Lisaks sellele, et lasteaia personal seisab iga päev hea, et laste päevad mööduksid turvaliselt ja huvitavalt, jaksavad nad näha ekstra vaeva, et pakkuda lastele uusi elamusi, õppetunde ja üllatusi. Eriti hästi tuli see välja nüüd jõulude ajal, kui Türi lasteaia majades toimusid erinevad jõuluüritused.

Lokuta maja keldri jõulumaa oli avatud juba mitmendat talve järjest, ometi pakub see iga kord midagi uut ja põnevat. Ei kujutagi ette, kui palju lisatunde personal selle kõige loomiseks kuskilt leidnud on.

Lisaks suutsid Lokuta maja õpetajad tuua lavale jõulunäidendi, õigemini lausa muusikali, mida võiks vabalt etendada mujalgi, kui oma laste ees.

Hämmastav, kust õpetajad selle aja võtavad, et näiteks just säärane etendus välja mõelda, pähe õppida, mitmed lauludki selgeks harjutada. Ja seda kõike selleks, et lastel tore oleks! Rääkimata sellest, et ka lastele endile on selgeks õpetatud nii palju laule ja tantse. Aitäh teile, Türi lasteaia kõigi majade õpetajad, teie headuse, suure südame ja andekuse eest!

Türi lasteaed keskendub selgelt koostööle lapsevanemate, hoolekogu ja kogukonnaga laiemalt. Lapsevanemaid kaasatakse aktiivselt tulevikuvisiooni loomisesse ja tegevuste planeerimisse.

Türi Perepesa on leidnud Türi lasteaia näol suurepärase koostööpartneri. Näiteks kolisime oktoobris vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ üle Türi Perepesast Türi lasteaia kesklinna majja. Perepesa ruumid jäid lastehoiuks natuke kitsaks ja lasteaed tuli meile kiirelt ja operatiivselt vastu. Tahan väga tänada neid rühmaõpetajaid, kes kolmapäevaõhtuti koolituse ajal laste hoidmisega tegelevad ning direktor Angela Lõhmust ja õppealajuhatajaid, kes Türi Perepesale igal sammul toeks on olnud. Õnnelikku ja tegusat uut aastat!

Maarja Brause

lapsevanem, Türi Perepesa juht-koordinaator

Türi ühisgümnaasiumi noored väärtustavad heategusid Türi ühisgümnaasiumi väärtusteks on soov ja tahe areneda ning õppida, teha koostööd ja olla hooliv. Nendest väärtustest lähtuvalt on meie koolil olnud heaks tavaks teha head, märgata abivajajaid ning endast nõrgemaid ja väiksemaid. 2019. aasta viimasel detsembrikuu koolipäeval oli enamus meie kooli õpilastest tegemas head ja pakkumas tuge Türi, Oisu, Kabala, Väätsa, PAIde ja Sookure lasteaedadele, samuti Türi toimekooli lastele ja ka Väätsa eakate kodu elanikele.

Paljud meie õpilastest käivad aastaringi abiks Türi kultuurikeskuse erinevate sündmuste teenindamisel, osalevad toidupanga ja erinevate loomade varjupaikade tegemistes ning on kaasa löömas kohtunikena erinevatel spordisündmustel.

Samal päeval käisid meie õpilased tänamas ka kooli koostööpartnereid. Kingitusteks võeti kaasa kooli 2020. aasta kalender ja õpilaste endi valmistatud ning kaunistatud piparkoogid.

Vabatahtlik töö, soov teha head ja märgata on hästi oluline ning erinevate tegevuste kaudu saame seda neile õpetada.

Kui meie kogukonnas on asutusi ja inimesi, kes vajavad abi või toetust ja soovivad midagi koos teha, siis meie koolipere on valmis oma abi ja tuge pakkuma.

Imelist alanud aastat Teile kõigile!

Katrin Puusepp

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Türi põhikooli matemaatikaõpetaja sai suure tunnustuse Detsembrikuus anti Tartu Ülikoolis 30. korda välja professor Gerhard Rägo mälestusmedalid.

Sellel aastal oli üheks laureaadiks Türi põhikooli matemaatikaõpetaja Laine Aluoja.

5. detsembril täitus 127 aastat prof Gerhard Rägo sünnist.

Professor Gerhard Rägo nimeline mälestusmedal on Tartu Ülikooli ja Eesti matemaatika seltsi poolt 1990. aastal asutatud autasu.

Professor G. Rägo nimeline medal antakse isikule või kollektiivile silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele Eesti koolides.

Jõuluvana tuli Türi põhikooli suure kingikotiga Uue aasta algus on ka tagasivaatamise aeg. Türi põhikoolile ei olnud 2019. aasta lihtne, koolikollektiiv oli paisatud laiali nelja erinevasse majja. Ootus on hinges, sest uus koolimaja sirgub jõudsalt.

Samas oli 2019. aasta teguderohke ja tulemuslik. Tunnustust pälvisid nii kool kui meie tublid õpetajad. Kodanikupäeva aumärgiga tunnustati õpetaja Aili Avi, õpetaja Laine Aluoja pälvis G. Rägo nimelise medali, Sirli Biene sai Türi valla tunnustuse - haridustöötaja 2019.

Kooli tunnustati osalemise eest haridusprogrammis „Ettevõtlik kool“ ja jagati välja standardid ehk kvaliteeditunnustused süsteemse ettevõtliku õppe rakendamise eest. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemse arendamise toetusest kõigil haridustasemetel rahastati meie kooli projekti “Olen ettevõtlik noor”. Projekti eesmärk on tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisel ja õpilaste ettevõtlikkusteadlikkuse suurendamisel”.

Projekt võimaldas kõikide klasside õpilastel osaleda erinevatel õppekäikudel. Türi põhikool sai toetust kolmele rahvusvahelisele Erasmus+ projektile.

Erasmus+ projekt „LIKE the naturE, tRAdition, Sport, MUSic“ , Erasmus+ projekt “Food Connects Europe” ja „STEAM“ projekt.

Igas projektis osaleb kuus riiki. Projektide peaeesmärk on rahvusvaheline koostöö ja kogemuste jagamine. Projekti teema käigus toetatakse õpilaste ettevõtlikkust ja ettevõtlust. Projekt “STEAM” alustas septembris 2019 ning see projekt ühendab reaalainete õppimise kunsti ja loovusega. Projekti tegevustes pööratakse suurt tähelepanu innovatiivsetele lahendustele ning IKT vahendite kasutamisele.

Kolmandat korda osalesime programmis „Hea kool kui väärtuspõhine kool“. Koostasime kollektiiviga kooli eneseanalüüsi, leidsime kooli tugevused, nõrkused, arenguvõimalused ja kavandasime edasisi tegevusi.

Otsisime vastuseid küsimustele kuidas saada õpetajad ja õpilased paremini koostööle, kuidas luua lõimingute süsteem ja kuidas seda tehniliselt lahendada, kuidas muuta õppesüsteemi, et õpilane oleks huvitatud ja motiveeritud.

Meid tunnustati tiitliga „Hea kooli edendaja 2019“. Tunnustati ainetevahelise lõimitud õppe arendamise, õppijate koostöö toetamise ning kovisiooni meetodi eduka rakendamise eest.

Väga tublilt töötab õpilasesindus. Õpilasesindus andis ka oma hinnangu õppetööle,

Türi põhikooli esindus tunnustust vastu võtmas: Evely Siimsoo (vasakult), Aili Avi, Ülle Tammela ja Sirli Biene.

Erakogu tuues välja plussid ja miinused ja pakkus parendustegevusi. Õpilasesindusel on tihe koostöö Paide Hammerbecki kooli õpilasesindusega. Koos on korraldatud laagreid, et saada ideid ning jagada kogemusi. Ühistest koosolemistest on tulnud mõtteid jätkata koostööd koolide vahel ka õpetajatega. Juba neljandat korda korraldab õpilasesindus ülekoolilise projektipäeva.

Selleaastane projektipäev kandis nime „Meie võimalused ühiskonnas“, mis oli suunatud teistmoodi hariduse omandamisele kui ka noortele erinevate võimaluste tutvustamiseks kodanikuaktiivsuse osas. Sündmust kajastatakse Türi põhikooli ja lastekaitse liidu sotsiaalmeedias.

Aasta tähed 2019 kolm tunnustust tulid meie kooli. Aasta sõbralikema kooli tiitel anti Türi põhikoolile. Kooli esitas tunnustamiseks õpilasesindus, mis näitab noorte suhtumist ja toetust oma koolile.

Aktiivse noore preemia sai Türi põhikooli õpilane, õpilasesinduse president Triin Sooäär, kes paistis silma väga mitmekesise panusega noorsootöö valdkonnas. Triin suudab korraga toimetada nii oma kogukonnas kui ka vabariiklikul tasandil. Ta on seejuures väga hea õpilane.

Triin esitati konkursile kolme erineva organisatsiooni poolt.

Järvamaa aasta noorsootöötaja 2019 on Türi põhikooli huvijuht Merit Puna. Üleriigilise konkursi “Hea eeskuju 2019” (tunnustatakse koolinoori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandis ellu midagi sellist, mis väärib kogu Eesti tähelepanu) finalist on meie kooli õpilane Kirke Perillus.

Türi valla hõbedase aumärgiga tunnustati 8a klassi õpilast Hannah Kaljurit. Õpetajate, õpilaste ja juhtkonna koostööna valmis meie oma kooli aabits „Türi aabits”.

Aabits on lisalugemisvara I kooliastmele ja avastamisrõõm kõigile Türi linna elanikele ja külalistele. Samuti on see õpetlik materjal oma kodukoha tundmaõppimiseks. Huvi pärast aabitsa ilmumise infot oli väga suur. Koolil on hea meel tõdeda, et selline suur ja omapärane ettevõtmine sai teoks.

Suurt tähelepanu pöörasime sel õppeaastal kaasavale juhtimisele. Kaasav juhtimine tähendab soovi kutsuda meie õpetajaid muutuseid vastu võtma ning ka ühiselt heaolu looma. Kaasamisega püüame avada õpetajate oskuste, teadmiste ja kogemuste potentsiaali.

Kooli juht on valmis vastutust jagama õpetajatega, et ka neil on võimalus otsida uusi võimalusi ja tegevusi, et tundides või ka väljaspool tunde toimuks koostöine ja lõimitud õpe. Kaasav juhtimine on meil arenemisjärgus, aga liigume selles suunas.

Koolis töötas üheksa erinevat ainesektsiooni, leidsime, et nende aeg on ümber ja tuleb ette võtta uudseid lahendusi. Ainesektsioonides on aastast aastasse olnud samad õpetajad, enam ei sündinud uusi ideid. Sellest õppeaastast on koolis õppetoolide süsteem. Igal õppetoolil on valitud oma juht. Juhi rolliks on juhtida vastava õppetooli tööd, jagada ja edastada infot, panna erinevad õpetajad koostööd tegema.

Selleks, et juhtkonnas saa-

da uusi mõtteid, sisukamaid arutelusid ning ka jagada vastutust, moodustasime laiendatud juhtkonna. Laiendatud juhtkonda kuuluvad lisaks juhtkonna liikmetele ka kolme õppetooli juhid.

Heaks koostöö näiteks on ka õpetajate töövarjupäev. Meie õpetajad külastasid 27 erinevat kooli üle Eesti. Töövarjupäeva tagasiside oli positiivne. Kokkuvõttes kirjutasid õpetajad: „Võimalus teisi koole külastada on mõnikord palju rohkem silmaringi avardav, kui kolleegide tunnid omas majas või ka maakonnas.”

Heategevus, see on märkamine, hoolimine, soov teha head. 9.c klass loobus omavahelistest kinkidest, lisas kokkuhoitud rahale jõululaadal müüdud piparkookide raha ja annetas kogu tulu laste abistamiseks, 6.b klass loobus jõulukinkidest ja toetas kokku hoitud rahaga kasside varjupaika, 6.b osales ka maanteeameti ennetusprogrammis „Peatu, vaata, veendu“, mille eesmärk on juhtida õpilaste tähelepanu sõidutee ületamise ohutusele reguleerimata ülekäiguradadel, 5.b klass osales mini-Negavati videokonkursil, mis sellel hooajal keskendus tekstiilijäätmete probleemile. Konkursi alateemaks oli „Riietesse uppuv maailm.“ ERR Lasteekraan valis oma lemmikuks just selle klassi töö.

Tänan õpilasi, kes oma õpetajatele tubli õppimisega rõõmu valmistasid, lapsevanemaid, kes on olnud lapsele ja koolile alati toeks, kolleege, kes särasilmselt oma tööd naudivad!

Uuel aastal uue hooga!

Ülle Tammela

Türi põhikooli õppealajuhataja

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

5

persoon

Valdo Praust: saja huviga mees Eesti jalgrattamuuseumi asutaja ja eestvedaja Valdo Praust pälvis eelmisel aastal Türi valla kuldse aumärgi. Lisaks muuseumitööle jagub tal aega vanadele heliplaatidele, Eestimaa mõisatele ning ajaloolisele teedevõrgule. Lisaks on ta Tallinna tehnikaülikoolis õppejõud küberturvalisuse alal. Mees nagu orkester, võib öelda.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Kohtusime Valdo Praustiga Väätsal asuvas Eesti jalgrattamuuseumis eelmise aasta viimasel pühapäeval. Valdo ütles, et tal on just sellel päeval natukene aega oma tegemistest rääkida.

Nimelt oli ta siis muuseumisse ootamas kahte seltskonda, kes tulid vaatama Väätsa rahvamaja vaateaknaid ja otsustasid samas ühtaegu ka muuseumi külastada.

Kui küsisin Valdolt, kas oleks parem tulla enne või pärast külalisi, arvas ta, et ikka enne: „Keskmiselt kulub muuseumituurile meil tunnike, kui on tegemist aga tõsiste rattahuvilistega, ei tea kunagi, palju see aega võib võtta,“ selgitas ta.

Rattahuvi tekkis tänu kehvale toodangule „Minu jaoks on hetkel olulised kolm kohta Eestimaal: sünnikodu Kehras, jalgrattamuuseum ja kodu Väätsal ning töö Tallinnas. Seda kolmnurka mööda liigun ma pea igal nädalal. Muuseum on meil sügiseltalvel avatud vaid kokkuleppel, aga huvilisi nagu tänagi ikka jagub,“ ütleb Valdo. Ning toob näite sellest, kuidas talle ühel varahommikul helistasid Lätist pärit kalamehed, et me oleme siin muuseumi ukse taga ja tahaks ka sisse vaadata. Et kalalkäik sai tehtud ja nüüd hariks ka ennast. Ütlesin, et eks oodake siis veerand tundi, siis saan teid muuseumisse lasta.

Kui palun Valdol meenutada, millest ja millal huvi vanade rataste vastu alguse sai, siis arvab ta, et ega täpselt ei oskagi öelda. „Vanad asjad on mulle juba ammusest ajast meeldinud.

Kooliajal sain omale esimese täissuuruses meesteratta Ukraina. See oli parajasti see aeg, kui N. Liit oli oma vägedega läinud okupeerima Afganistani ning USA oli vastumeetmena keeranud kinni metallurgias vajalike mikroelementide tarne.

Seetõttu tootis peaaegu kogu nõukogude masinatööstus mõned aastad rämpsu. Nii olid ka selle ratta jupid väga viletsad ja paari aastaga oli ratas õhtul.

Siis otsustasingi, et leian ise sobivad vanade ja samas ka vastupidavate rataste jupid ja panen omale ühe korraliku ratta kokku.

Toona võis vanade rataste tükke leida äravisatuna metsa alt, kivihunnikutest ja igalt

poolt mujalt, kuhu prahti loobiti. Nii läkski.“ Ja ei võtnudki kaua aega, kui Valdo kogus oli juba paarkümmend ratast, siis poolsada ja tänaseks paarsada. „Kogumisega ongi nii, et ega see ei lõpe kunagi, rataste osas on tööpõld endiselt lai,“ tunnistab Valdo. „Mul olid pikka aega rattad Palmse mõisas näitusel. See oli ajutine ja oli selge, et püsinäituse jaoks oleks vaja ruume. Miks just valik Väätsale langes, selles mängis kindlasti oma osa tõik, et selliseid ruume nagu siin, Tallinnas või selle ümbruses keegi tasuta kasutada ju ei annaks.

Siin oli aga kunagine vallamaja tühjana seismas ja kuna toonasel Väätsa vallal oli huvi muusemi ja koostöö vastu, siis nii see asi käima läkski.“

Esimese näituseni uues majas läks aasta „Kui maja kätte saime, siis oli meil vallaga kokkulepe, et järgmiseks jaanipäevaks teeme esimese näituse. Päris nii ei läinud. Vanadele puitpõrandatele ostetud Soudali põrandakitt osutus praagiks ja otsustas kolme päeva asemel kuivada kolm nädalat. Nii polnud midagi parata, jaaniks ei jõudnud, aga juulis avasime oma esimese näituse tänases hoones,“ meenutab Valdo. „Selleks, et saada ruumid muuseumile sobivaks, kulus kokku paar aastat, praegu läheb meil juba seitsmes tegutsemisaasta.“ „Oleme erakogudel põhinev eramuuseum. Natuke saame rahalist tuge küll ka riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, aga põhiosa tegevusi peame siiski ise tegema ilma palgatööjõuta.

See tähendab, et meie võimalused on kehvemad kui suurtel riiklikel muuseumitel. Meil pole hetkel omaette pinda ajutistele näitustele, on ainult püsiekspositsioon. Samuti pole häid hoiutingimusi.

Loodetavasti on see kõik tulevikus olemas, selle nimel me praegu igatahes töötame ja pingutame. Selleks, et külastajale ei läheks rataste vaatamine igavaks, oleme püüdnud tekitada lisaväärtusi: peale ratastele on meil väljas vanad raadiod, grammofonid ja šellakplaadid.“ „Samas pole selles koosluses midagi imelikku, 1920.-30.

Eestistki võib tuua mitmeid näiteid, kui ettevõte, mis tegeles jalgrataste müügiga, müüs samal ajal ka raadioid ja heliplaate. Näiteks Eesti esimese lööklaulude plaadiseeria, 1931. aastal Paul Metsa poolt koostöös Homocordiga sisselauldud plaatide peaesindaja oli kolm aastat hiljem Eesti suurima jalgrattatehase käivitanud Otto Saar.

Tartus tegutsenud jalgrattatehase Niagara omanik Karl Gustav Reinhold valmistas lisaks ka grammofone Columbus.

Endel Are tootis 1930. aastate

lõpul Tallinnas aga nii raadioid kui ka jalgrattaid. Mitmed suured ettevõtted Euroopaski tootsid lisaks ratastele veel näiteks kirjutusmasinaid, lastevankreid, autosid jne.“ „Meie oma muuseumi väljapanekus oleme valinud ikkagi kindla suuna, tegemist on siinmail toodetud või kasutatud sõiduvahenditega. Samas ei põlga me ära eksponaate, mis on seotud jalgratta ajalooga üleüldse, näiteks on meil kogus üks Rootsis, Volvo tehases valmistatud plastikust ratas Volvo Itera, mis ilmselt Eestisse läbi raudse eesriide ei jõudnud, aga mis on maailmas ainulaadne.“

Käis Eestimaa mõisad läbi tosina aastaga Valdo teine suur huvi on Eestimaa mõisad, nende hooned ja ajalugu. „Ka see huvi tärkas mul juba noorena. Mõisauurija ning Eesti muinsuskaitse ja looduskaitse üks algatajaid Veljo Ranniku ütles mulle paarkümmend aastat tagasi, et kui ma tahan käia läbi kõik meie mõisad - arvult üle 1300 -, kulub mul paarkümmend aastat.

Mul kulus selleks kaksteist.“ Mõisaarhitektuuri uurimine on viinud selleni, et Valdo sulest on ilmunud mitmedki seda teemat käsitlevad raamatud ja kindlasti on neid veelgi tulekul.

Nagu oleks ratastest ja mõisaajaloost veel vähe, saab Valdo iga kell letti lüüa oma teadmised ajaloolisest Eestimaa teedevõrgustikust: olgu selleks siis need teed, mida mööda liiguti muinasajal või siis need, mida sai kasutada talvel, kui sood ja veed külmusid ehk taliteed. „Paljuski on see hüpoteetiline, sest kindlaid tõendeid ju pole enne kaartide ajastut, varaseimad täpsed kaardid koostati aga alles 17. sajandi teisel poolel. Kõikvõimalikke infokilde kogudes ja seda puslet kokku sättides saab tegelikult pilt selgemaks.”

“Olen täiesti veendunud, et hoone, milles asub tänane jalgrattamuuseum, asub kunagiste oluliste teede ristumiskohas, kus Tallinna-Viljandi-Riia talimaantee läks üle Ida- ja LääneEestit ühendava ainsa aastaringi läbitava tee. Asus ju enne vallamaja siin kõrts, mille täpne vanus on teadmata - Paul Johanseni 1920.-30. aastatel kogutud materjalidest on vaid teada, et 1534. aastal tegi Tallinna delegatsioon Volmari (kaasajal - Valmiera) maapäevale minnes seal peatuse. Kuna peatused tehti toona reeglina kõrtsides, võis kõrtsihoone siis olemas olla.”

“Sama näitavad ka mõned suuremõõtmelised tellised, mille me oleme hoone rekonstrueerimisel leidnud. Seetõttu olengi üsna kindel, et vähemalt osa jalgrattamuuseumi pakse müüre pärineb keskajast, ajastust enne Liivi sõda. On ka üsna tõenaoline, et just siitkaudu

liikusid Harjust Paidesse Jüriöö ülestõusu aegu eestlaste vanemad või siis nagu tavaks öelda kuningad.“ „Kunagiste taliteede asukohad on nüüdseks reeglina unustatud, kuid siiski mõnes 17.-18. sajandi ajaloolises ürikus kajastatud, mis aitab neid taaselustada. Aga ka looduses on veel säilinud märke nende paiknemisest. Hobutranspordi ajastul enne rongiliikluse tulekut oli vägagi oluline, kui sai kahe punkti vahelist lõiku tänu taliteedele tunduvalt lühendada, aga just nii see juhtus. Veekogud ja suured rabad külmusid ja siis oli võimalus neid kõige otsemat teed pidi ka ületada.“

Küberturvalisus on meie tulevik Valdo on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli küberneetikuna. Ta on tegelenud läbi aastakümnete andmeturbega ja olnud digiallkirja ja digiasjaajamise loojate hulgas ning tänu talle on tänasel päeval bürokraatlikku paberimajandust kordades vähem.

Hetkel on ta juba paar aastat tegev TalTechi (nii nimetatakse Tallinna tehnikaülikooli nüüd) küberturbe õppekava juhina.

Küberturbe valdkonna õppejõuna on ta tegutsenud üle 27 aasta paljudes Eesti erinevates kõrgkoolides, sealhulgas IT kol-

ledžis, mis nüüdseks on saanud TalTechi osaks... „Vahepeal kulus lihtsalt kogu võhm muuseumile ja palgatöö jäi tagaplaanile. Jalgrattamuuseumi aktiivse ülesehitamise perioodil olin vabakutseline, tegin veidi õppejõutööd külalisõppejõuna ja natuke ka muid küberturbe töid. Kui muuseum kenasti käima oli veetud, tuli regulaarne palgatöö päevakorda tagasi. Nüüd olengi juba teist aastat Tallinna tehnikaülikoolis küberturbe õppekava juht. See on ju järjest aktuaalsem ja elulisem teema,“ arvab Valdo.

Mina jällegi arvan, et Valdo Praust on mees, kes teeb korraga hulka asju, aga teeb seda vägagi põhjalikult ja pühendunult. „Loodan, et põhjalikud monograafiad on loetud aastate pärast ilmumas nii jalgrattaajaloo ja teedevõrgustiku varasema ajaloo teemadel, mis kajastavad seda ajastut, mil täpseid kaarte veel ei tehtud. Hulk materjali on juba koos, see vajab süstematiseerimist ja kokkukirjutamist, võtab aega, aga ükskord ma need kindlasti valmis saan,“ usub Valdo. „EV100 raamatuseerias sai EV100 toimkonna palvel kirjutatud muuseas küll ka teede- ja transpordiajaloo raamat, kuid mind huvitav perioodi enne 17. sajandi lõppu sai sinna sisse vägagi napilt, see töö seisab kõik ees“.

VALDO PRAUST 23.04.1970 Kehra HARIDUS: Kehra keskkool (kuldmedaliga) 1987 Tallinna tehnikaülikool (küberneetika alal, cum laude) 1992 TÖÖ: Tegutsenud alates 1980. aastate lõpust IT valdkonnas, alates 1991. aastast aga küberturbe alal mitmetel kohtadel ja rollides.

Küberturbe ja isikuandmete kaitse üks pioneere Eestis.

Digiallkirja taristu ja ID-kaardi üks loojaid ja propageerijaid Eestis.

Eesti küberturbe standardi ISKE üks algseid autoreid.

Küberturbe teemade koolitaja paljudes koolitusfirmades.

Praegu põhikohaga õppejõud TalTechis (Tallinna tehnikaülikool), sealse küberturbe õppekava juht.

TRÜKISED JA KIRJATÖÖD: Keerukusteooria õpperaamat (Tallinna tehnikaülikool, 1996) Infoühiskonna aabits (koostöös kirjastusega Avita, 1997), mis tutvustas toona veel võõrast e-ühiskonda Digiallkirja tutvustusraamat (koostöös kirjastusega Ilo, 2001) Eesti mõisaportaali www. mois.ee looja ja autor (alates 2007) 14 mõisateemalise raamatu autor Mõisate ja teedevõrgu ajaloo alased artiklid 12 kodulooteemalises raamatus Eesti teedevõrgu ajaloo tutvustusartiklid viies Eesti maanteemuuseumi aastaraamatus (2007-13) Eesti teede ja transpordi 100 aastat - üks EV100 raamatuseeria raamatutest (2018) Eesti mõisate reisijuht (koostöös kaardifirmaga Regio, 2019) 12 Jalgratta-ajaloo alast artiklit ajakirjas Ma Olen Jalgrattur (2018-19) TUNNUSTUSED: 2011 Anija valla aukodanik 2016 Valgetähe V klassi teenetemärk 2017 Järvamaa teenetemedal 2018 Endiste vabadusvõitlejate liidu aumärk 2019 Türi valla kuldne aumärk HOBID: Jalgrataste ajalugu ja vanad jalgrattad Mõisate ajalugu Tehnikaajalugu laiemalt Eesti teedevõrgu varasem ajalugu (iseäranis enne 17. sajandi teist poolt), selle seos asustusajalooga Vanad grammofonid ja šellakplaadid (enne 1944) Militaarajalugu, eriti vabadussõda (osaline soomusrongi nr 7 „Wabadus“ projektis)

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

6

aasta 2019 pildis

Avati Türi tervisekeskus.

6xTeet Reier

Türi põhikooli uus hoone sai nurgakivi.

Kärus seisti taas Balti ketis ja Balti keti aastapäevale pühendatud vanasõidukite tähesõit puhkas Türil jalga.

Avati sotsiaalkindlustusameti esindus Türil.

Türi turul tegi eduka stardi OTT ehk otse tootjalt tarbijale.

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

7

sport/reklaam

Jõulukuu liikumissari Türil jõudis lõpule Detsembrikuus alustas Türi spordiklubide liit liikumissarja “Uueks aastaks vormi”, mis koosnes viies etapist. Igal esmaspäeva õhtul kogunesid liikuda soovivad inimesed Türi linna võimlasse, et saada ülesanne ja see täita. Kokku osales üritusel 73 inimest.

Osalejate hulgas oli nii lasteaialapsi kui ka täiskasvanuid.

Liikuma tuldi üksi, sõpradega, perega ja ka koos loomadega.

Kõik said omale sobiva tempo ise valida ja rajal liiguti nii jalgrattaga, kõndides, joostes kui ka esimesel etapil kelkudega.

Tegevused olid igal esmaspäeval erinevad. Näiteks tuli

leida Türi linna kõrgeim hoone ja teadetetahvel, mis annab infot kogu Türi linna kohta. Lisaks tuli meelde tuletada, kus asus kunagise Türi peatänava viimane maja ja kus on hoone, kust viimased kooliõpilased lahkusid 1971. aastal. Leidma pidi ka erinevaid spordiobjekte. Näiteks, kus asub spordiobjekt, mida on harjutud nägema siseruumis, aga meil ümbritseb seda mets, suusarajad ja mägi. Või kus asub palliväljak, mis talvel muutub uisuväljaks. Mõne ülesande lahendamiseks anti kaasa vihjeid ja kaart. Mõnel juhul oli kaart lõigatud tükkideks ja enne rajale

asumist tuli panna kokku pusle.

Teisel juhul oli kaardist järele jäänud vaid augukesed, mis andsid vihjeid õige koha leidmiseni.

Kõik osalejad pidid liikudes jälgima ka enda ümbrust ja ürituse lõpus andma teada kõige paremini kaunistatud objektist või hoonest, mida nad liikumissarja jooksul nägid. 73 inimese arvates olid kõige paremini kaunistatud Tehnika tänaval särav traktor, Liiva 29, Tallinna 50a ja Tallinna 52a. Lisaks neile toodi välja ka Tehnika 20, Vabaduse 9, Aia 1, Liiva 6, Liiva 11, Tallinna 20, raudteejaam, Kalevi 9, Tihase 3, Tähe 16 ja Tolli 51.

Viimasel etapil premeeriti kõikidel etappidel osalejaid Türi ujula tasuta pääsmetega ja loositi välja erinevat spordivarustust.

Uuel aastal jätkub liikumine iseseisvalt. Juba 26. jaanuaril ootame kõiki Türi valla inimesi osalema Türi valla külade talimängudel. Tegemist on mängudega, mis ei nõua väga tugevaid ettevalmistusi, kuid annavad võimaluse sportlikult koos pere ja sõpradega aega veeta ja näidata, et just nende küla on kõige aktiivsem. Täpsemat infot saab Türi spordiklubide liidu kodulehelt www.tskl.ee.

LIISA GRITŠenko

Lisell Jäätma võitis sisemaailmakarika etapil Roomas kuldmedali Detsembri keskel toimus Itaalias Roomas sisemaailmakarika etapp, millest võtsid osa ka kolm Türi vibukooli noort. Lisell Jäätma (pildil) ja Meeri-Marita Paas võistlesid plokkvibu juunioride neidude arvestuses ning Robin Jäätma plokkvibu juunioride noormeeste arvestuses.

Võistluse esimene päev algas kvalifikatsioonidega. Meeri-Marita Paas lasi 586 punkti ning sai duellideks 2. asetuse. Lisell Jäätma kogus 580 punkti ning sellega sai duellideks 4. asetuse.

Robin Jäätma oli 592 punktiga kvalifikatsiooni liider.

Teisel võistluspäeval alustati duellidega.

1/8 duellis oli Robin Jäätmal esimeseks vastaseks L. Covero Itaaliast. Robin võitis vastast 148-135. 1/4 matšis tuli vastaseks E. Scaramuzza Itaaliast.

Duell lõppes Robini kasuks 145-

144. Poolfinaalis oli vastaseks Sloveeniast pärit T. Jevsnik. Tasavägises duellis pidi Robin vastase paremust tunnistama seisul 146-147. Robin liikus sellega pronksimatši, kus oli vastaseks A. Boggiatto Itaaliast. Duell lõppes seisul 147-146 vastase paremusega ning Robin Jäätma lõpetas võistluse 4. kohaga.

Meeri-Marita Paasil oli esimene ring ehk 1/8 duell vaba.

1/4 duelli vastaseks oli A. Gabrion Prantsusmaalt, keda Paas võitis seisul 145-141. 1/2 matšis tuli vastu F. Miller USA-st, kelle paremust pidi Meeri-Marita tunnistama. Duell lõppes tulemustega 142-144. Meeri-Marita Paas lasi samuti pronksimatšis, mille ta võitis 145-144. MeeriMarita lõpetas võistluse 3. kohaga.

Lisell Jäätma alustas duelle 1/8-st. Esimeseks vastaseks oli

sloveenlanna A. Pajk. Lisell võitis duelli 140-133. 1/4 matšis tuli vastaseks E. Grilli Itaaliast.

Lisell näitas väga head laskmist ning võitis duelli 146-139. Sellega jõudis Lisell poolfinaali, kus vastaseks oli esimese asetusega E. Bazzichetto Itaaliast. Lisell

jätkas väga tugevat laskmist ning võitis duelli seisul 148-145.

Sellega jõudis Lisell kullamatši. Tema vastaseks oli F. Miller USA-st. Ka selles matšis ei andnud ta vastasele võimalust ning võitis kuldmedali tulemusega 147-144.

Väätsal selgusid lauatennisemeistrid Oktoobri esimesel nädalal alguse saanud Väätsa tervisekompleksi lauatennise seeriavõistlusele tõmmati joon alla detsembri keskel.

Iga nädala teisipäeva õhtul toimusid mängudeõhtud, kus iga mängija teenis punkte vastavalt mänguõhtul saadud tulemustele.

Meeste arvestuses võitis seeriavõistluse võimsa tulemusega Aigo Pärnsalu (125 punkti), edestades 16 punktiga teiseks tulnud Anatoli Ivantšikut.

Kolmanda koha pärast oli tasavägine andmine viimase mänguni välja. V iimase etapi omavahelise mängu tulemusena tõusis kolmandaks Peeter Pärn, kes teenis kõigest ühe punkti rohkem Tõnu Tedrest.

Naiste arvestuses võitis suurelt Maarja Ahveldt. Tema tule-

museks oli lausa 142 punkti.

Teisena lõpetas seeriavõistluse Kersti Varik (71 punkti) ja kolmandana Tatjana Katselainen (67 punkti).

Mängijad hääletasid omakeskis aasta edasiminejaks ehk

aastaga kõige paremini edasiarenenud mängijaks Maarja Ahveldti. Palju õnne, Maarja!

Kiitus kõigile tublidele harrastajatele ja kohalkäijatele.

Pinksiõhtutega jätkame taas teisipäeviti kell 18 Väätsa tervi-

sekompleksi väikses saalis. Uue aasta esimene mäng toimub 7. jaanuaril kell 18.

Uus seeriavõistlus toimub käesoleva aasta sügisel!

Taavi Parts

Väätsa tervisekompleksi direktor

Sandra Tänna püstitas kolm Järvamaa rekordit Vahetult enne jõulupühi, 20.-22. detsembril toimusid Tallinnas Eesti lühiraja absoluutklassi meistrivõistlused ujumises. Türi spordikool oli esindatud viie ujujaga, kes kõik on veel juunioride ja noorteklassi võistlejad.

Väga head tulemused ujus välja Laupa põhikooli õpilane Sandra Tänna – 100 m vabalt 1.02,45, 200 m vabalt 2.16,47, 400 m vabalt 4.50,33. Kõik Sandra tulemused on uued Järvamaa rekordid.

Eesti meistrivõistlustel osalesid lisaks Sandra Tännale veel Henna Terehov, Mariette Villems, Martin Männa ja Eerik Toater, keda treenib Türi spordikooli treener Otto Männa.

Ujumise spordiklubi Eesti noorte meistrivõistlustel 4x50 m teateujumise hõbemedalistid.

Erakogu

SPORDISÜNDMUSED 11.01 kell 10 Järvamaa koroona meistrivõistlused üksikmängudes Türi linna võimlas. Info: Kalju Mägi 5341 3643 11.01 IMsport esiliiga mäng Väätsal 11.01 vibuspordi võistlus Türi Cup Türi vibukoolis Koidula 27a II korrusel 14.01 kell 17.30-19 suusatamise seeriavõistluse „Türi suusatalv 2020” I etapp Türi Tolli metsas. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 16.01 kell 18 Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus Kabala rahvamajas. Info: Heli Martin 523 7398 21.01 kell 17.30-19 suusatamise seeriavõistluse „Türi suusatalv 2020” II etapp Türi Tolli metsas. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 26.01 kell 11 Käru koroona võistlused Käru rahvamajas.

Info: Anne Sillamaa 5801 8974 26.01 kell 11 VIII Türi valla külade talimängude I etapp Särevere spordihoones.

Lisainfo www.tskl.ee.

Jaanuaris talvematk Väätsal. Info: Taavi Parts 5302 3400 02.02 IMsport esiliiga mäng Väätsal 4.02 kell 17.30-19 suusatamise seeriavõistluse „Türi suusatalv 2020” III etapp Türi Tolli metsas. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 7.02 kell 19 Lõuna-Järvamaa lahtised mälumängu seeriavõistlused Särevere spordihoones.

Info: Aime Laidla 5661 6024

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Õppejuhid käisid Saaremaal kogemusi omandamas

Türi valla 2020. a eelarve eelnõu

Detsembri alguses külastasid Türi valla koolide õppealajuhatajad ja vallavalitsuse haridusspetsialistid Saaremaa haridusasutusi eesmärgiga õppida nende parimatelt praktikatelt. Õppereisi esimene päev viis haridustöötajad Orissaare hariduslinnakusse ja Kuressaare laste ja perede tugikeskusesse, teisel päeval külastati Kuressaare gümnaasiumi ja Kärla põhikooli.

Orissaares tutvuti kohaliku gümnaasiumi kogemustega muutunud õpikäsituse rakendamisel, kaasava juhtimise ja väärtuskasvatuse elluviimisega, samuti kooli valikutega õppesuundade osas. Orissaare kogemus näitas, milline sünergia tekib ühisel territooriumil asuvate haridusasutuste – kool, muusikakool, spordikool, noortekeskus, õpilaskodu – koostööst.

Kuressaare laste ja perede tugikeskus loodi eesmärgiga pakkuda hariduslike erivajadustega lastele paremat tuge. Saaremaal, nagu ka kõikjal mujal Eestis, ei jätku tugispetsialiste kõikidesse koolidesse ning seepärast otsustati koondada tugispetsialistid keskusesse, et kompetents jõuaks iga lapseni. Tugikeskuse loomine ei kulgenud valutult: keegi võitis, keegi kaotas. Kuna kohalik omavalitsus peab silmas pidama terve valla huve, leiti, et ressursside koondamine on ainuvõimalik lahendus olukorras, kus näiteks psühholooge on terve Saaremaa peale vaid üks.

Kuressaare gümnaasium oma kaasava juhtimise, koostöise õpetamise ja projektides osalemise kogemusega andis reisiseltskonnale palju mõtteainet.

Muljed olid sellised: „Õppida on sealt palju. Kõige muljetavaldavam oli süsteemsus, mõtestatus, mõnus koostegemine, oskus pikalt ette kavandada ja asjad lõpuni läbi mõelda.“ „Eriti meeldis kaasav juhtimine ja juhi eestvedamise roll ja oskused. Uute lahenduste otsimine, leidmine ja katsetamine. Tunda oli head meeskonnatööd.“ „Meeldis põhimõte, et väga palju teevad õpetajad ise koostööd ja arutavad asju ilma juhtkonnata, enne kui mingi otsus tehakse.“ „Hea oli näha, kuidas toimib tegelikkuses kaasav juhtimine ja vastutuse jagamine. Tõeliselt hea mõte on vastutavate ametikohtade dubleerimine, samuti juhikoolitused õpetajatele. Hämmastas projektidega kooli toodud raha hulk ja aktiivsus projektide läbiviimisel. Oma koolituskeskus on tõeline tugi personali arendamisel.“ „Meeldis usaldusel põhinev kaasav juhtimine, mis soodustab avatust, innovatsiooni ja kollegiaalset enesejuhtimist ning koosõppimist.“ „Muljet avaldas, kuidas õpetajad särasilmi oma tööst rääkisid. Oli näha, kuidas kooli meeskond toimis, üksteist mõisteti.

Eesmärgid olid selged. Meeldis, et räägiti ausalt ka oma probleemidest ja raskustest. Oli näha ja kuulda kooli töötajate uhkust oma töö ja kooli üle.“ Õppereisi lõpetuseks külastati Kärla põhikooli, kus räägiti õppetöö nüüdisajastamisest, kaasavast juhtimisest, väärtuskasvatusest ja sisehindamisest. Õppealajuhatajad said hulganisti praktilisi näpunäiteid õppetöö ajakohastamiseks, sealhulgas infotehnoloogiliste võimaluste kasutamisekt õppetöös.

Kõlama jäi mõte, et õpetajatele soovitakse pakkuda parimat keskkonda oma töö tegemiseks. Kuna preemiateks raha napib, panustatakse rohkem ühistesse ettevõtmistesse, mis kollektiivi ühiseks pereks liidab. Õppereisil osalenud haridustöötajad leidsid, et Saaremaa kogemustest on palju õppida. Oli äratundmisrõõmu, et teeme mõndagi sarnaselt, aga samas tekitas nähtu ja kogetu palju uusi mõtteid, kuidas Türi valla koole edasi arendada.

Novembrikuu istungil andis vallavalitsus üle volikogule 2020. aasta eelarve eelnõu. Eelarve eelnõu esimene lugemine toimus detsembrikuu istungil.

Eelarve tulud ja kulud on tasakaalus ning eelarve maht I lugemiseks on 19 929 947 eurot.

Eelarve eelnõus ei ole kajastatud riigi poolt eraldatavad vahendid toetusfondi üldhariduskoolide jaoks ca 3 230 677 eurot, sotsiaalvaldkonna vahendid ca 480 000 eurot.

Toetusfondi eraldised ei ole veel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ning võivad muutuda.

Eelarves ei ole kajastatud, et lasteaiaõpetajate palk tõuseb 1183 euroni ning magistrikraadi omavatel lasteaiaõpetajatel kooliõpetajatega samale tasemele ehk 1315 eurole, samuti alampalga tõusuga 584 euroni.

Need vahendid lisatakse eelarve eelnõule muudatusettepanekutega.

Eelarves on arvestatud investeeringuteks 8 539 896 eurot.

Eelarves olevad suuremad investeeringud 2020. aastal on Türi spordihoone 3,45 miljonit, Türi põhikool 5 miljonit eurot.

Vallavolikogu otsustas, et muudatusettepanekuid saab esitada II lugemiseks kuni 22. jaanuari kella 9-ni paberkandjal allkirjastatuna vallavalitsusse või digiallkirjastatult aadressile vallavalitsus@tyri.ee.

Muudatusettepanekuid esitades tuleb ära näidata kulu ja kulukohad ning alati tuleb ära näidata ka kulude puhul katteallikad, kuskohast kulud kaetakse.

Küsimuste korral võib alati pöörduda finantsjuhi Aime Roosioja poole aadressil aime.roosioja@tyri.ee Eelarve eelnõuga saab tutvuda Türi valla veebilehel https:// www.tyri.ee/eelarve-2020

Aime Roosioja

finantsjuht

Eelarves olevad suuremad investeeringud 2020. aastal on Türi spordihoone 3,45 miljonit, Türi põhikool 5 miljonit eurot. Merle Rüütel

Märtsis alustab uus jäätmevedaja viibib oma kinnistul vaid suveperioodil. Juhime tähelepanu, et need, kes on korraldatud olmejäätmeveost erandkorras vabastatud, peavad esitama Türi vallavalitsusele üks kord aastas (20. jaanuariks) kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Uueks perioodiks vabastuse saamiseks, tuleb esitada Türi vallavalitsusele uus põhjendatud taotlus (vastava vormi näidis on leitav Türi vallavalitsuse kodulehel www.tyri.ee).

Taotlusele tuleb juurde lisada kinnistu elektritarbimisteatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta (kättesaadav Elektrilevi kodulehelt).

Alates 1. märtsist 2020 alustab korraldatud olmejäätmeveo teenuse osutamist Türi

vallas Eesti Keskkonnateenused AS. Türi vallas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmeprügi, kuid soovitame siiski kõigil jäätmeid sorteerida. Võimalik on kasutada Türi jäätmejaama ning kogumispunkte, avalikke pakendi ning paberi ja kartongi konteinereid ning pakendijäätmete üle andmiseks Türi linnas on võimalik liituda ka pakendikoti teenusega.

Uus jäätmevedaja saadab jäätmeveo info jäätmevaldajatele välja veebruarikuu alguseks.

Juhul kui teieni veebruarikuu keskpaigaks jäätmeveo info ei ole jõudnud, siis palume sellest teavitada jäätmevedajat e-posti aadressil tartu@keskkonnateenused. ee või telefonil 737 6700 või anda sellest teada ehitus- ja keskkonnaspetsialistile Janelle Leenurmele (e-post Janelle.

Leenurm@tyri.ee; tel 384 8279 või 522 7326).

Jäätmevedaja saadab teile ka lepingu näidise koos jäätmeveo graafikuga. Eraldi lepingut jäätmeveoks ettevõttega sõlmima ei pea, kui te ei soovi jäätmeveo eritingimusi. Lepingu peab sõlmima, kui soovite midagi ettevõtjalt lisaks tellida või sõlmida mingisuguseid erikokkuleppeid või rentida nende poolt jäätmekonteinerit.

Eesti Keskkonnateenuste esindajaga on võimalik kohtuda Türi vallavalitsuses (Kohtu tn 2, Türi linn) teisipäeval, 11. veebruaril kell 10–13 ja 13.30– 16.

Siis on võimalik sõlmida lepinguid, täpsustada andmeid ja esitada küsimusi korraldatud jäätmeveo kohta.

Anne Viljat

1. märtsist alustab korraldatud olmejäätmeveoga Eesti Keskkonnateenused AS. Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil ning korraldatud jäätmevedu on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik, olgu selleks korteriühistu, eramaja, suvila või ettevõte.

Korraldatud jäätmeveo põhieesmärgiks on hoida ümbritsevat keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad, et tagada Türi vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond.

Jäätmevaldajal on õigus esitada Türi vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata või jäätmevaldaja

Tänuavaldus

19. detsembril 2019 istungil Türi vallavolikogu:

haridusspetsialist

Türi vallavalitsuse sotsiaaltöö- ja lastekaitsespetsialistid tänavad kõiki heategijaid, kes aitasid katta vähekindlustatud perede jõululauda ning toetasid lapsi jõulukinkidega.

Aitäh teile, Eesti Toidupank ja Tiina Larven, kirikukogudus Norrast, kammerkoor Ootus, Maxima Inglipuu, motoklubi Alempois, eakate selts Pihlapuu ja Eha Pehk, JCI! Koos suudame rohkem!

Jelena Plakk ja Taivi Babatunde

lastekaitsespetsialistid

Klubi EHAVALGUS

Klubi Ehavalgus jaanuarikuu kokkusaamine 26. jaanuaril algusega kell 15 Türi kultuurikeskuses Esinevad: • Paide päevakeskuse liikumisrühm (juhendaja Maimu Lomp) ja • naisansambel (juhendaja Sirje Unga) • tantsumuusika valik Elmar Rusanovilt Osalustasu 3 eurot; võimalus astuda klubi liikmeks – aastamaks 5 eurot.

Lisateave 504 7330

• kinnitas revisjonikomisjoni kontrolli tulemused ning tunnistas Türi vallavalitsuse tegevuse Türi valla arengukava 2018-2022 hariduse alapunktis seatud eesmärkide rakendamisel heaks; • lõpetas Türi valla 2020. aasta eelarve I lugemise; • volitas veeseadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise Türi vallavalitsusele kui täitevorganile ja Türi vallavalitsusele kui ametiasutusele; • seadis Türi vallale kuuluvale kinnisasjale Väätsa alevikus, Müürisepa tee tähtajatult reaalservituudid Pikk tänav 34 ja Pikk tänav 36b kasuks juurdepääsuteena kasutamiseks ning otsustas kinnisasja võõrandada Väätsa alevik, Pikk tänav 36a, kinnisasja omanikule; • kehtestas Laupa põhikooli uue põhimääruse, mis jõustub 1.01.2020;

Janelle Leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

• seadis isikliku kasutusõiguse liinirajatiste ehitamiseks ja majandamiseks Telia Eesti AS kasuks Türi vallale kuuluvale kinnisasjale (Türi linn, Ravila tänav L1); • valis Türi vallavolikogu majandus- ja turvalisuskomisjoni esimeheks Hannes Taube ja aseesimeheks Heigo Laaneoksa ning kinnitas komisjoni koosseisu uuesti; • võttis teadmiseks info vallavolikogu alaliste komisjonide ja Türi valla korruptsioonivastase erikomisjoni töö kohta.

Teadaanne Muutus Türi vallavolikogu koosseis. Türi valla valimiskomisjon peatas 6. detsembril 2019 Türi vallavolikogu liikme Kaia Iva avalduse alusel tema volitused 6 kuuks. Kaia Iva asemele määrati Türi vallavolikogu liikmeks Hannes Taube.

Väätsa eakate kodu elanikud said varakult jõulurõõmu kogeda Türil tegutseva Kati spordiklubi väikesed võimlejad esinesid detsembrikuus Väätsa eakate kodu elanikele.

Treener Katrin Särkineni juhendamisel valminud lustliku

tantsukava eesmärgiks oli sealsetele eakatele jõulurõõmu tuua.

Lapsed jagasid oma tantsukava lõppedes kõikidele eakatele ilusaid glasuurpiparkooke, mille Kati spordiklubi emmede tant-

surühma Tulilind tantsijad olid Eesti Pagari annetatud piparkoogitaignast küpsetanud.

Jõulurõõmu projekt sai teoks Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kolmanda kursuse

tudengite Jane, Maarja, Kätlini ja Rhea kogukonnatöö projekti raames.

Korraldajad tänavad kõiki asjaosalisi toetuse eest!

TR

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

9

Türi vald Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas Türi ja Väätsa põhikoole 9. detsembril 2019 korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus 12. väärtuskasvatuse konverentsi „Harjutades kujuneb iseloom”.

Konverentsil uuriti, miks on vaja iseloomukasvatusele tähelepanu pöörata, kuidas tekivad sisseharjutatud käitumiskalduvused ehk voorused ning milline on õpetajate ja koolijuhtide roll keskkonna loomisel, kus õpilastel saab kujuneda hea iseloom.

Värsket pilku ja uut teadmist vooruste ja iseloomu kujunemise kohta pakkusid väliseksperdid Soomest ja USA-st.

Konverentsil autasustati tunnustusprogrammis “Hea kool kui väärtuspõhine kool 2019” osalejaid. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide väärtusalast tegevust juba aastast 2009.

Varem konkursi nime all tuntud protsess on saanud uue nime, kuid aitab endiselt kooliperel toetatud eneseanalüüsi ja nõustamise abil leida oma kooli tugevused, omapära ja arengu-

võimalused. Iga osalev kool on protsessis toetatud ja tunnustatud eneseanalüüsi keerulise tee jalge alla võtmise eest.

Tunnustusprogrammis osalemiseks ei pea näitama suurepäraseid tulemusi kõigis hea kooli mudeli aspektides. Oluline on soov oma tegevusi analüüsida ja mõtestada: seada uusi eesmärke, panna tähele, kus saaks paremini ja kavandada edasisi tegevusi.

Eneseanalüüsi protsess aitabki näha ja aru saada, mida ja kuidas teha, et saada paremaks.

2019. aastal osales tunnustusprogrammis kaks Türi valla kooli – Türi põhikool ja Väätsa põhikool.

Väätsa põhikool pälvis „Hea kooli edendaja” tiitli mõtestatud õppimise ja eesmärgistatud koostöö, tõenduspõhise analüüsi, õppetöö mitmekesistamise ning kooli väärtuste igapäevase rakendamise eest.

Türi põhikooli tunnustati „Hea kooli edendaja” tiitliga ainetevahelise lõimitud õppe aren-

Aasta tähed 2019 tunnustused tulid Türi põhikooli Tunnustuse võtab vastu Väätsa põhikooli direktori kt Anneli Mand (paremal).

Erakogu damise, õppijate koostöö toetamise ning kovisiooni meetodi eduka rakendamise eest. Õnnitleme programmis osa-

lenud koole ja soovime edu väärtuskasvatuse elluviimisel!

Anne Viljat

haridusspetsialist

Tule veebruaris seminarile „Dementsusega inimese toetamine“ 6. veebruaril algusega kell 13 toimub Türi kultuurikeskuses seminar „Dementsusega inimese toetamine“ ja kell 16.15 järgneb TUGIGRUPP lähedastele.

Seminar on mõeldud omavalitsustele, sotsiaaltöötajatele, perearstidele, teenuse osutajatele ja omastehooldajatele.

Seminari kava 13-13.45 Dementsuse sündoom – mis juhtub ajus? Ennetus ja ravi (Hanna Maria Kariis - neuroteadlane) 13.45-14.30 Dementsusega kaasnevad häired ja toimetuleku toetamine (Hanna-Stiina Heinmets tegevusterapeut) 14.30-14.45 kohvipaus 14.45-15.15 DKK tutvustus, infoliin, tugigrupid, (Kadi Neubauer) 15.15-15.35 Omastehooldust puudutavad toetused ja teenused Türil (Türi vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Astrit Ujok) 15.35-16.00 Arutelu Lähedastele mõeldud tugigrupp toimub kella 16.15-18.00 Sellel korral on tugigrupis nõustajateks Hanna-Stiina Heinmets (tegevusterapeut) ja Hanna-Maria Kariis (neuroteadlane).

Palume võimalusel eelnevalt registreeruda e-posti aadressil kaidi.rammo@tyri.ee või telefonil 5333 1869 Seminari ja tugigruppi korraldab dementsuse kompetentsikeskus koostöös Türi vallavalitsusega. Seminar ja tugigrupp on tasuta!

Mis on dementsusega ini-

meste lähedaste tugigrupp?

MTÜ Elu Dementsusega koostöös dementsuse kompetentsikeskusega on alates 2017. aastast algatanud 20 erinevas piirkonnast lähedastele mõeldud tugigruppe.

Tugigrupid on käima lükatud Tallinnas (Pirital, Mustamäel, Nõmmel, Haaberstis, Lasnamäel), Tartus, Võrus, Keilas, Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Jõgeval, Sauel, Raplas, Narvas, Viljandis, Jõelähtmel, Sillamäel ja Kundas. Türil ja Kohtla-Järvel avatakse veebruaris uued tugigrupid Tugigrupis kohtuvad inimesed, kellel on ühine mure või probleem. Jagatakse uut informatsiooni, kogemusi ja nippe, kuidas erinevates olukordades toime tulla. Tugigrupi kõige olulisem roll on toetuse jagamine.

Tugigrupis on omad reeglid kõik, mida tugigrupis räägitakse, on konfidentsiaalne! Tugigruppi juhivad MTÜ Elu Dementsusega liikmed.

Hanna-Stiina Heinmets (DKK) Dementsuse sündroomi põhjustajaks on enamasti aju haigus näiteks Alzheimeri tõbi, Parkonsoni, Lewy kehakeste haigus. Samuti võib olla dementsuse põhjustajaks ka trauma, insult, alkoholism jne.

Haigust iseloomustab märkamatu haiguse algus. Kuidas sümptome märgata? Tavaliselt tekivad algfaasis lühimäluhäired, asjad hakkavad kaduma, ülesanded hakkavad ununema, võivad tekkida suhtlusprobleemid jm.

Algfaasis suudab inimene kodus

ise hakkama saada, võivad esineda mäluhäired ja süüdistamised, näiteks, kui miski on kadunud.

Võib esineda suhtlemis- ja käitumishäireid, kus inimene ei suuda enam suhelda endisel viisil, kas on endasse tõmbunud või ärritunud.

Hakkavad tekkima toimetulekuhäired kõikides igapäevaelu toimingutes, näiteks poes käimine, arvete maksmine, söögi tegemine, riietumine, ravimite võtmine, hügieenitoimingud jne.

Oluline on olla teadlik haiguse eripäradest, oskuslikult suhelda, teada, kuidas ennetada konflikte ja ohte, keskkonda kohandada, toimetulekut toetada ning ennast selle juures säästa. Ümbritsevad inimesed võivad selliseid ilminguid tõlgendada väsimuse, vanuse või iseloomu muutusega.

Arsti juurde minemine on aga väga oluline, sest 10 % dementsusele sarnastest sümptomitest on ravitavad, näiteks healoomulised ajukasvajad, kilpnäärmehaigused jpm. Pered, kes seisavad silmitsi selliste probleemidega, võivad tunda meeletut väsimust ja kurnatust, kuna 24/7 hooldada ja ilma puhkuseta haige järele valvata on väga raske ja tervist kahjustav. Pered, kus lähedane põeb dementsuse sündroomi, vajavad jõustamist ja tugiteenuseid, et ennetada läbipõlemist ja toetada omastehooldaja vastupidamist.

Kohaliku omavalitsuse võimuses oleks tugiteenuseid välja töötada ja pakkuda peredele nõustamis- ja tugiisiku teenust,

koduteenust, päevahoiu teenus, intervallhoolduse teenust või abi leidmaks sobivat asutuse hoolduse teenust.

DEMENTSUSE KOMPETENTSIKESKUS Sotsiaalministeeriumi poolt loodi 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis koosneb 4 partnerist: MTÜ Elu Dementsusega, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, SA Viljandi Haigla ja Tartu tervishoiu kõrgkool, kellega sotsiaalministeerium sõlmis lepingu kuni 31. detsembrini 2021. Üle-eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Luuakse maakondlikud koostöövõrgustikud, kuhu kaasatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja muud piirkonnas tegutsevad võtmeisikuid.

DKK pakub erinevaid teenuseid, personaalset nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka ekspertnõustamisteenust teenuseosutajatele.

Selleks, et teenust saada, on vaja kirjutada info@eludementsusega.ee. Lisa info www.eludementsusega.ee ja Facebookis: elu dementsusega Avatud on Dementsuse infoliin 644 6440. Infoliinile saavad helistada dementsusega inimesed, lähedased ja teenuseosutajad, kes vajavad infot või tuge.

Järvamaa aasta noorsootöötaja 2019 on Türi põhikooli huvijuht Merit Puna. Merit on panustanud pikaajaliselt noorsootöö maastikku.

Algusaastad on Meriti jaoks olnud keerulised, aga tänaseks on ta saavutanud tunnustuse nii noortelt kui ka oma kogukonnalt. Just noortega koos kasvamine ja arenemine on see, mis Meritit iseloomustab.

Samuti tema suur ampluaa ning julge tegutsemistahe ja -oskus.

Aktiivse noore preemia sai Türi põhikooli õpilane Triin Sooäär, kes paistis silma väga mitmekesise panusega noorsootöö valdkonda.

Triin suudab korraga toimetada nii kogukonna kui ka vabariiklikul tasandil. Ta on seejuures hea õpilane ning eeskujuks teistele.

Olles ise alles 9. klassi õpilane, teeb ta silmad ette väga paljudele omaealistele ja vanematelegi. Tema tegutsemine on järjekindel ning eesmärgipärane. Triin esitati konkursile kolme erineva organisatsiooni poolt.

Aasta sõbralikuma kooli tiitli sai Türi põhikool, kus on väga suur ampluaa noori suunavaid tegevusi. Lisaks koolisisestele traditsioonilistele sündmustele on koolil käsil ka rahvusvahelised ning maakondlikud tegevused. Kooli esitas tunnustamiseks õpilasesindus, mis näitab noorte suhtumist ja toetust oma koolile.

Tunnustamiseks olid konkursile esitatud ka Anete Raabe, Erika Teras, Iti-Kärt Nursi, Kadi Kõrts, Kirke Perillus, Tuuli Oja ja suppama hiit treeningud.

Aasta tähed 2019 tunnustusüritust korraldab igal aastal traditsiooniliselt Järvamaa noortekogu koostöös Järvamaa omavalitsuste liiduga.

Palju õnne kõigile asjaosalistele!

Uus lastekaitsespetsialist Alates 2. jaanuarist 2020 liitus Türi vallavalitsuse lastekaitsespetsialistide meeskonnaga Aget Erman.

Aget on varem töötanud erihoolekandeasutuses, kus tema tööks oli psüühikahäiretega inimestele kvaliteetse ööpäevaringse hooldusteenuse tagamine.

Tänu haridusele ja töökogemusele on Aget kursis sotsiaalvaldkonna põhiliste arengusuundade ning eesmärkidega.

Agetil on klienditöö kogemust ning ta oskab arvestada iga inimese individuaalsuse ning vajadustega. Lastega töötamist peab ta endale südamelähedaseks ning huvipakkuvaks, samuti on see tema meelest heaks võimaluseks arendada oma oskusi töötamisel erinevate inimgruppidega.

Lastekaitsespetsialist Aget Ermaniga saab ühendust telefonil 512 9130 ja e-posti aadressil aget.erman@tyri.ee

Lastekaitsespetsialist Aget Erman.

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

10

Majandusest puust ja punaselt

PAIDE TEATER

«MA OLEN TUUL»

Kuidas mõista teist inimest enda kõrval? Norra näitekirjaniku Jon Fosse draama asetab kaks sõpra keset tinglikku merd, kus nad peavad üles leidma selle, mis neid elus hoiaks. Ja siis veelkord otsustama - kas ma tahan seda?

Laval Joosep Uus ja Johannes Richard Sepping, lavastaja Johan Elm.

24. jaanuaril kell 19 Pilet 11–15 eurot

11. jaanuaril kell 19 Kinoteater «Vihanemees.com» suures saalis, pilet 15,50–17,50 eurot

14. jaanuaril kell 18 «Hüvasti, jõuluaeg!»

Paide muusika- ja teatrimaja lääneküljel, tasuta

15. jaanuaril kell 19 Vanemuise muusikalikontsert «Memory 2020» suures saalis, pilet 24–35 eurot 17. jaanuaril maakondlik tantsupäev «Koolitants 2020» Järva- ja Raplamaa, suures saalis

19. jaanuaril kell 11 lastehommik Paide teatriga väikeses saalis, pilet 3,50 eurot

24. jaanuaril kell 19 Paide teater «Ma olen tuul» suures saalis, pilet 11–15 eurot

25. jaanuaril kell 11 lasteansamblite laulupäev «Talvelaul 2020» suures saalis, pilet 3,50 eurot

Paide kinos uusimad seiklus-, ulme-, komöödia- ja koguperefilmid igal nädalal. Kinokava vaata https://pamt.ee/kino/ või Paide kino Facebooki lehelt.

Vanemuise muusikalikontsert kahes osas.

15. jaanuaril kell 19 Pilet 24–30 eurot

Hea Rahvalehe lugeja! Otsustasime koostöös Türi Rahvalehega alustada taas majanduskommentaaride kirjutamist. Tegin seda enam kui 20 aastat tagasi Rahvalehe veergudel. Siis sai iga kord kommentaari teemaks võetud mõni aktuaalne või muidu huvitav majanduse valdkond.

Majandus on üks ala (koos hariduse ja tervishoiuga), kus me oleme kõik targad. Kõigil meil on oma seisukoht, kuidas riik, omavalitsused, ettevõtted majanduse arengut peaks toetama ja arendama. Meil kõigil on oma seisukoht, kuhu peaks raha paigutama, kuhu mitte, keda toetama, keda mitte, missuguseid makse peaks tõstma, missuguseid langetama jne.

Iseseisva Eesti riigina oleme integreeritud Euroopa ja maailma majandusse, oleme EL (Euroopa Liidu) liige, mitmesuguste maailma majandusorganisatsioonide liige, oleme sõlminud maailma eri paikade riikidega majanduslikke koostöölepinguid, oleme kaasatud suurte projektidesse jne. Kerkib kohe küsimus, kui edukad me oleme olnud. Selged märgid viitavad, et oleme edukad olnud.

Kui eelpool sai välja toodud, et Eesti majandusel on viimase 20 aastaga läinud hästi, siis kas ikka piisavalt hästi ja kas nii hästi, kui oleme tahtnud? Oleme üsna väiksena, kuid siiski osa maailma majandusest. Elame üle koos nii buumid kui kriisid.

Aga läheme konkreetseks. Eesti on teinud pärast NL (Nõukogude Liidu) lagunemist tõesti suure tõusu. Circa 30 aastat tagasi, kui hakkasime oma riiklust ellu viima, oli majanduse olukord NL-s

masendavas seisus. Meie majandus oli maailma mõistes täiesti konkurentsivõimetu, mingit avatud turumajandust ei olnud, konkurentsi ei olnud, kvaliteet oli madal, kõike reguleeris riik ja selle reguleerimise monopoli võttis endale üks - kommunistlik partei. NL majandus oli sisuliselt rajatud teenimaks sõjanduse eesmärke nii otseses kui kaudses mõttes.

Eesti riigi puhul saab oma riigi majanduse alguseks pidada 20. juunit 1992, kui võeti kasutusele Eesti kroon. Sellest ajast saab statistikas välja tuua, kuidas Eestil on läinud ja mis näitajad olid stardil. Seega võtame riigi majanduse arengu perioodiks 28 aastat ja stardipositsiooniks null. Eesti riigi majandus, mille otsesemaks näitajaks on SKP (sisemajanduse koguprodukt), on täiesti võrreldav Euroopa keskmikega ja on eesotsas nn endise idaploki riikidega võrreldes. Üks oluline näitaja majanduse arengust on SKP ühe inimese kohta, mis tähendab, et arvutatakse kokku ühe aasta kogu toodang, osutatud teenused, loodud lisaprodukt ja palju-palju veel. See suur summa jagatakse omakorda riigis elavate inimeste arvuga ja saadakse SKP inimese kohta. Samasuguseid arvutusi tehakse kõikides riikides. Eeldus on muidugi, et numbrite arvutamise metoodika oleks ühene.

See näitaja ongi see, mille alusel saab öelda, et Eesti on maailmas kuskil 40.-50. koha kandis.

Selle teema arenduseks toon ajas tagasi ühe omal ajal Eestis välja hüütud eesmärgi „Jõuda viie (5) rikkama riigi hulka!“ Et jõuda 5 rikkama riigi hulka maa-

ilmas, peab arvestama, et ametlikult on riike umbes 200 ringis.

Läheme siit mõttearendusega edasi. Mis seis siis maailmas selle eesmärgi püstituse ajal oli? Me oleme seda ju jälginud ja meie teadmistes olid välja kujunenud, kes on maailma rikkamad riigid, natuke vähem rikkamad, keskmikud, vaesemad ja väga vaesed riigid. Meie poliitikute välja öeldud eesmärk „viie rikkama riigi hulka“ tähendas seda, et peame jõudma esimese (edetabelis nr 1) ja kuuenda (nr 6) riigi vahele ja seljataha peaks jääma 195 riiki. Kui mõelda, siis missuguseid rikkaid riike me peaks edestama!

Maailma esimese 5 riigi SKP inimese kohta ületab Eesti vastava näitaja 3–4 korda! Tabeli eesotsas on sellised riigid nagu Qatar, Macau, Luxembourg, Singapur, Brunei, Norra, siis järgnevad teised Araabia naftariigid jne, jne, kuni kuskil 40. kohal on Eesti koos oma lõunanaabritega.

Teeme nüüd matemaatikat.

Oletame, et Eesti majandus kasvab aastas ca 4%, mis iseenesest oleks üsna kõva tulemus ja oletame, et praegu edetabelis 5. riigi SKP inimese kohta on kolm korda kõrgem Eesti omast ning seal majanduse kasv jääb 0% (mis ei ole reaalne). Aga teoretiseerime ikkagi. Kasvuga 4% aastas jõuaks Eesti SKP võrdseks tänase 5. koha tulemusega 32 aastaga. Seda eeldusel, et selle X riigi SKP ei kasva selle 32 aastaga. Tundub ebareaalne. Nii kurb, kui see ka ei ole – esimese 5 sisse Eesti ei jõua, vähemalt lähima 50 aastaga. Kui ei leita kohe tohutuid naftavarusid, kullavarusid, muid kalleid maake… Ka ei saa kogu aeg olla SKP kasv 4%

kuhu minna N 9.01 kell 16 Türi raamatukogus töötuba „Soovide kollaaž“. Täpsem info: astrid.karpender@tyri.ee N 9.01 kell 19 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses. Elle ja Raul Tamme juhendamisel tantsime 19. saj lõpu ja 20. saj alguse külapeo tantse. Osalustasu 2 eurot.

E 13.01 kell 10.30 loovustund kõige pisematele Türi Perepesas (noortekeskuse II korrus).

T 14.01 kell 17 Türi raamatukogus luuleõhtu Anneliis Kõivuga „Nõtke. Sensuaalne. Naine.“ Täpsem info: astrid.karpender@tyri.ee N 16.01 kell 17–18 Türi OTT ja ka edaspidi igal neljapäeval kell 17–18 Türi aianduse ja mesinduse seltsi hoovis.

N 16.01 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas.

R 17.01 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas “Ühemeheshow” EST 2019. Komöödia. Näitlejad: Henry Kõrvits, Stewart Johnson, Marta Laan. Osa filmi tulust annetatakse vähiravifondile Kingitud Elu, et kinkida abivajajatele lootust ja täisväärtuslikke elupäevi. Pilet eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot L 18.01 kell 10 tasuta infopäev aiapidajatele. Teemad: Eesti sordiseeme, lahtine köögivilja- ja heinaseeme, seemnete ja profiseemnete tellimine, bioseemned, külvilindid, uut ja huvitavat köögivilja-, maitsetaimede-, lilleseemnete valikus. Korraldab Maarahva pood Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14 Türi.

L 18.01 kell 12 Türi raamatukogus muinasjutu- ja meisterdamishommik Mailiga. Täpsem info: astrid.karpender@tyri.ee K 22.01 kell 19 Rakvere teatri etendus „Kaks tosinat tulipunast roosi“ Oisu rahvamajas. Autor Aldo De Benedetti „Due dozzine di rose scarlatte“. Lavastaja Giorgio Bongiovanni (Itaalia) Osades: Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Silja Miks, Eduard Salmistu. Piletid hinnaga 15/13 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides ja Oisu rahvamajas.

N 23.01 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 3 eurot. Teemad: „Tunded küpses eas“ Tõnu Lehtsaar (psühholoog), „Läbi raskuste laulude poole: seiklusi meie lauluidude ajaloost“ Loone Ots (eesti folklorist, kirjandusteadlane ja kirjanik) N 23.01 kell 19 Jazz.ee ja Türi Jazziklubi LIVE | ÖöTöÖ Türi kultuurikeskuses ÖÖS ON ASJU Kavas on muusika, mis suures osas on sündinud just öösel. Kontserdil kõlab Toomas Rulli uus materjal ja vanemast loomingust uued öö-

aastas. Alles hiljuti oli see veel miinuses.

Iseenesest ega eesmärgi („Viie rikkama riigi hulka!“) püstituses ei olnud ju midagi halba. Me peamegi püstitama endale väga kõrged eesmärgid. Tihtilugu hädaldame, et ei sea endale kõrgeid eesmärke. Samas „Jõuame 25 rikkama riigi hulka!“ ei oleks jälle nii efektselt kõlanud, samas aga tundnuks märksa reaalsem ja käega katsutavam.

Siiski ühe näitajaga võib Eesti olla tõesti maailma tipus – kiire kasvuga ehk siis oleme 28 aastaga jõudnud peaaegu samale tasandile riikidega, kes on oma riigi majandust arendanud 50– 100 aastat. Matemaatiliselt kõlaks see nii, et võetakse SKP seis 1992 ja 2020 ja see teisaldaks 28 aasta peale, ühesõnaga tempo aastas versus teiste „tavariikide“ tempo aastas. Umbes nii, usun, et on arusaadav. Muidugi peame arvestama, et pea samasuguse kiirenduse on teinud meie lõunanaabrid Läti ja Leedu.

Eelpool sai öeldud, et oleme tugevalt seotud muu maailma majandusega. Selle loo kirjutamise ajal tekkis tõsine konflikt USA ja Iraani vahel, mis kergitas kohe nafta hinda. Sealt omakorda mõjutab see kütusehindasid ja sealt edasi kogu majandust.

Loodetavasti lahendatakse konflikt diplomaatiliselt ja ka majandus rahuneb…

See oli siis minu majanduskommentaar, mis keskendus üldisemalt majandusele. Järgmine kord kommenteerin juba konkreetsemaid majanduse valdkondi.

TÄHVE MILT

pikaaegne finantsjuht

Turi

Kevade kodu

töötlused. Muusika kuulub stiililiselt džässi piirideta maailma ja on oma iseloomult optimistlik, kaasakiskuv ning tantsuline. ÖÖTÖÖ kvinteti öötöölised on Allan Järve öötrompetil, Danel Aljo– öötenor saksofonil, Raun Juurikas ööklahvpillidel, Heikko Remmel öökontrabassil, Toomas Rull öötrummidel.

Piletid müügil eelmüügis Piletilevis hinnaga 7 eurot, samal päeval koha peal 10 eurot. Kohtade broneerimine telefonil 387 8248 P 26.01 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses E 27.01 kell 19 Komöödiateatri etendus „Pimekohting“ Türi kultuurikeskuses. Jäta eelarvamused ja tule Pimekohtingule!

Kaks näitlejat–Marika Korolev ja Henrik Normann–vahetavad käigupealt kostüüme ja parukaid ning astuvad üles kaheteistkümnes erinevas rollis. Piletid 17/15 eurot müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides ning Türi kultuurikeskuses T 28.01 kell 19 kontsert „Marie muusika“ Türi kultuurikeskuses.

Marie-Helen Aavakivi (viiul), Ralf Taal (klaver). Pilet eelmüügist 3 eurot, samal päeval 5 eurot N 30.01 kell 17 Türi põhikooli liikumispidu Türi kultuurikeskuses P 2.02 kell 11 Tartu Rahu mälestushetk Türi kesklinna kalmistul.

P 2.02 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Laulud Mati Nuude ja Mait Maltise repertuaarist N 6.02 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater Reky etendus „Hunt Kriimsilma talvetembud“ Türi kultuurikeskuses. Eesti muinasjuttude ainetel. Kestus 50 min. Soovituslik alates 3. eluaastast.

Pilet 8 eurot müügil Türi kultuurikeskuses

Näitused: 2.01–28.02 Lembe Aasorg ja Anneliis Kõiv foto- ja luulenäitus „Nõtke. Sensuaalne. Naine.“ Türi raamatukogus 23. jaanuarini Tiina Tammetalu näitus „Raamatust ja Raamatuga“ Türi kultuurikeskuse galeriis 23. jaanuaril kell 16–19.30 Türi kultuurikeskuse galeriis raamatunäitusega seotud väike raamatulaat. Kohal kunstnik Tiina Tammetalu 28. jaanuar–28.veebruar kutsutud kunstnike näitus „20.20 – Apokalüptiline Noa laev“ Türi kultuurikeskuse galeriis 30. jaanuarini Tiit Jaansoni maalinäitus „Täielik lindude atlas“ Türi kultuurikeskuse klaassaalis

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

11

vana ja uus

reklaam 1930

UUED KODANIKUD THEODOR, JOHANNES, INVAR, ANVAR, KEVIN, UKU, SOFIA

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Kaitseliidu manöövrid Türil 1930. aastal. Koolimaja taga on hetkel lõunapaus ja toidukatelde järjekorras on ka samas koolis õppivaid poisse. Türi malevkond asutati 2. jaanuaril 1925. aastal. Kooliaia taga paistavad Paide tänava majad.

2020 Rene Viljat

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Tänase päeva seisuga on kaitseliidu Türi üksikkompaniis 184 tegevliiget ja 3. jaanuaril käesoleval aastal tähistati pidulikult Türi kultuurikeskuses Türi malevkonna 95. tähtpäeva.

kuulutused

kortereid Türil. Tel 5626 3752.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid

Üürile anda kahetoaline korter Türi kesklinnas 507 7070

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 9. jaanuar 2020

12

reklaam Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes rahvaleht.kujundus@online.ee 513 3385

Pilet eelmüügist 3€, samal päeval 5€

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

TEE ENNAST NÄHTAVAKS! VÄLIREKLAAMIDE PINNAD TÜRI LINNAS TALLINNA JA VILJANDI TÄNAVAL

TEAVE JA BRONEERIMINE: tel 5647 6287 ujula@tyri.ee tel 513 3385 tasa.reklaam@online.