06.12.2018 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

6. detsember 2018 nr 12 (876)

SÕNUMID

Kevad toob Pärnu jõele pikima veevõistluse

• Kohe hakkame ehitama! Aga mida? lk 2 • Uut Türi kaubanduses lk 3 • Persoon: Rein Albri lk 5

• Kädva seltsimaja ootab külla lk 6 • Konnas tegutsetakse lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 10. jaanuaril

Järgmisel kevadel juba kümnendat korda toimuv Türi-Tori kiirlaskumine pakub uue väljakutse: osaleda saab ka Eesti pikimal distantsil, mille pikkuseks on 104 kilomeetrit. Alguse saab see Paidest ja lõpeb Sindis.

TEET REIER 23. novembril lasid Türi-Tori kiirlaskumise korraldajad Paides kanuud vette, et sõita Jändjani, ühtlasi oli see viimaseks otsustuskohaks, kas järgmisel kevadel lisada senisele võistlusdistantsile pikkust või mitte. „Kontrollsõit oli plaanis juba oktoobris, aga madal veetase sundis seda edasi lükkama. Kargel novembrilõpu laupäeval sai see siiski tehtud,“ selgitas Koit Raud, Türi-Tori üks korraldajatest.

Tema sõnul on nüüd otsus kindel ja ka väljakuulutatud: „Kümnendal Türi-Tori kiirlaskumisel saavad osalejad valida kolme distantsi vahel: lisaks Türi-Tori ja Kurgja-Tori distantsidele ka Eesti pikima, Paide-Sindi distantsi.“ „Siiani oli pikimaks samuti kevaditi toimuv Võhandu maraton, millel pikkust 94 kilomeetrit, meie lisame sellele veel kümme kilomeetrit, nii tuleb osalejatel Paidest Sindini jõudmiseks läbida ühtekokku 104 kilomeetrit,“ ütles Raud. „Pikale distantsile pääseva ainult kiiremad veesõidukid, süstad ja kanuud. Erinevalt Võhandust, kus distantsi kontrollajaks on 24 tundi, paneme meie kella lukku hiljemalt südaööl. Juba turvalisusele mõeldes pole mõttekas jätta osalejaid Pärnu jõel ööseks veele. Nii olemegi otsustanud, et vähemalt esimesel korral saavad osaleda pikal distantsil ainult kiiremad veesõidukid,“ lisas Raud.

Türi-Tori kiirlaskumisele kirjapanek algab 1. jaanuaril ja osaleda saab järgmistel võistlusmaadel: Paide-Sindi pikkusega 104 kilomeetrit, Türi-Tori 78 kilomeetrit ja Kurgja-Tori 47 kilomeetrit.

Taive Saar sai siseministrilt kodanikupäeva aumärgi Siseminister Katri Raik andis üle kodanikupäeva aumärgid viieteistkümnele silmapaistvale inimesele, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendades kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

Kaitseministeerium annab kodanikupäeva aumärke välja alates 1998. aastast. Tänavu esitati aumärgi komisjonile 92 ettepanekut aumärgi andmiseks. Teiste tublide seas sai kodanikupäeva aumärgi Türi valla kodanik Taive Saar.

Naiskodukaitse tegevliige Taive Saar on vabatahtlikuna andnud suure panuse Eesti elanikkonnakaitse arengusse. Tema loodud Naiskodukaitse ohutushoiu kursus annab oskused erinevate ohtudega toimetulemiseks nii tava- kui kriisiolukorras. Taive Saar koolitab ohutushoiu instruktoreid ja on neile mentoriks. Oma palgatöö kõrvalt on ta panustanud tuhandeid töötunde inimeste koolitamisse ja koolitussüsteemi arendamisse.

TR

Türi kirikus jõulukuul Pühapäev, 9. detsember kell 11 JUMALATEENISTUS II ADVENT Pühapäev, 16. detsember kell 11 JUMALATEENISTUS III ADVENT Teisipäev, 18. detsember kell 18 TÜRI PÕHIKOOLI JÕULUKONTSERT Pühapäev, 23. detsember kell 11 JUMALATEENISTUS IV ADVENT Esmaspäev, 24. detsember kell 16 ja 18 PÜHA JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS Teisipäev, 25. detsember kell 11 I JÕULUPÜHA JUMALATEENISTUS Pühapäev, 30. detsember kell 11 JUMALATEENISTUS Esmaspäev, 31. detsember kell 15 VANA-AASTA JUMALATEENISTUS PIHI JA ARMULAUAGA

Viljandi tänav 60 asuv Türi kogukonnaseltsi maja ehk Konn jõulukuu tuledesäras ja lumesajus.

Teet Reier

Türi valla vabatahtlikud said tunnustatud 29. novembril toimus Eistvere mõisas Järvamaa vabaühenduste teemapäev, kus tunnustati ka Järvamaa aasta parimaid vabatahtlikke kodanikke, ühendusi ja seltse.

Järvamaa parima mittetulundusühingu tiitel läks sel aastal MTÜ Taikse külaseltsile, Järvamaa parima vabatahtliku tiitel läks Kati Nõlvakule, Järvamaa hea algatus 2018 tiitli sai omale KONN ehk Türi kogukonnakeskuse rajamine ja Järvamaa aasta küla 2018 tiitli Väätsa.

Järvamaa aasta parim mittetulundusühing – MTÜ Taikse külaselts MTÜ Taikse külaseltsi eesmärgiks on Taikse küla elu korraldamine ja edendamine, heategevusliku tegevuse kaudu külade elukeskkonna inimsõbralikumaks muutmine ning küla traditsioonide alalhoidmine. Külaseltsi juhatus usub (ja soovib seda sõnumit ka teistele edastada), et elu maal on elamisväärne ja suured asjad ei toimu vaid suures linnas. Paari viimase aastaga on ära tehtud nii mõnigi märkimisväärne tegevus - olgu selleks heategevusliku

kampaania raames kogutud annetuste toel ehitatud välilava, talgute korras korda tehtud seltsimaja ümbrus, korrastatud võrkpalliväljak või põnev ja omanäoline suviste kontsertide korraldamise paik - suvekuur.

Järvamaa aasta tublim vabatahtlik – Kati Nõlvak Kati Nõlvak on Türi valla Raukla külavanem. Kati kaasab oma ettevõtmistesse palju külarahvast ja inimesi ka kaugemalt.

Ta korraldab oma külas palju üritusi. Igal aastal maikuus toimuvad „Teeme ära!“ talgud külamajana kasutusel olevas Mägedemajas.

Aastaringselt hooldab ta Mägedemaja ja sellega piirnevat ala oma vahenditega. Ta on mitmeid aastaid teinud küla jaanipeo oma koduõuel, kus oli palju tegevusi mõeldud lastele, soovijad said käia saunas ja osaleda võistlustel, kutsutud oli ansambel.

Kati kutsus külarahva jõulude ajal Mägedemajja jõululõunale, kus iga laps sai jõuluvanalt kingituse ja iga pere küla piltidega kalendri. Hiljaaegu korraldas ta Raukla külas asuva laste koolibussi peatuse varjualuse ehituse.

Lisaks Rauklas tegutsemise-

le on Kati aktiivne ka piirkonna kogukonnategemistes, olles MTÜ Oisu kultuuri ja arengu seltsi juhatuse liige. Oma heade mõtetega on Kati traditsioonilise kogupereürituse Oisukandipäeva korraldustoimkonnas.

Kati kuulub ka Leader projekti „Ühtne Oisu kogukond“ meeskonda, kus tema tegevuseks on projektiga loodud kiigepargi käigus hoidmine. Kiigepark asub Oisus koolimaja ees.

Järvamaa hea algatus 2018 – KONN ehk Türi kogukonnakeskuse rajamine Türi kogukonnaselts loodi 2017. aasta jaanuaris selleks, et toetada Türi linnas ja vallas kestlikku ja kogukondlikku arengut.

Seltsi eesmärgiks on väärtustada Türi ajaloolist hoonestust, panustada selle korrastamisse loengute, koolituste, töötubade jms-ga, koguda ajaloolist hoonestust puudutavat teavet, aga lisaks toetada teisi kestliku ja kogukondliku tegevusega seotud valdkondi (säästev areng), näiteks kohaliku toidu väärtustamine ja kohalikul tasandil aina enam tarbimine, kogukondlike kohvikute jm väike-ettevõtluse jaoks võimaluste

loomisele kaasa aitamine, rohelisse linnaruumi ja –transporti panustamine ning selliseid tegevusi ja mõtteviisi koondava kogukondliku keskuse loomine Türile.

Järvamaa aasta küla 2018 - Väätsa Muru alati niidetud ja hoonete ümbrused alati korras - see teeb piirkonna silma jaoks kauniks ja seal liikumise nauditavaks. Piirkond on enda jaoks sõnastanud eesmärgid: siduda peresid, ühendada ja hoida kogukonda - kui ise ei tee, kes siis veel tuleks meie eest tegema; luua võimalusi ja tingimusi erinevateks tegevusteks, seda ka siis, kui keegi rahalist tuge ei paku; täiskasvanute tegevustesse kaasata ka lapsi - eeskuju näitamine järgmisele põlvkonnale.

Seal tehakse suuri tegusid.

Seal on Eestis ainulaadne alevik koos küladega, kus toimuvad erinevad elanikke kaasavad eriilmelised sündmused, millest on kujunenud traditsioonid ja mida on kajastanud Eesti meedia. Kes arvab, et tahab oma panust anda, tuleb lihtsalt kohale ja teeb. Nii sünnibki suur asi.

Palju õnne kõigile tunnustatutele!

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Soovid, soovid, soovid…

Möödunud pühapäeva süüdati advendituled, tee jõulukuusse tehti lahti. Ilm tegi sobivalt lahti ka pilvede luugid ja raputas maale valget lund. Hall ja igav pandi veidikeseks peitu.

Jõulukuu ja ka aastalõpp on kindlasti aeg tagasivaatamiseks, kokkuvõtete tegemiseks, et kui edukad me siis läinud aastal olime või mis tegemata jäi. Ja loomulikult on see aeg tunnustamiseks.

Sädeinimesed, aasta külad, kogukonnad ja kes kõik veel saavad kätte suure tänu ja pika pai. Need, kes on lihtsalt tublisti oma igapäevatööd teinud, nemad saavad ehk aasta lõpuks preemiat. Kolmeteistkümnes palk oli kunagi selle toetusliigi nimeks.

Aga ka ilma tänukirja ja preemiata võib iga inimene ennast hästi tunda oma igapäevaste tegemiste, oma lähedaste ja pere keskel või siis lihtsalt rahu ja vaikust nautides. Oluline on leida endale sobiv.

Mitte viriseda kogu aeg. Et see on halvasti, seda tuleks teha paremini ja nii edasi. Harva võtame vaevaks öelda lihtsalt aitäh või tubli oled. See on kuidagi iseenesest mõistetav. Aga nagu eelpool öeldud, mõni saab ikka avaliku pai ka.

Võtkem rahulikult. Ärgem tormakem siia-sinna ega vaevakem pead selle üle, et jõulud tulekul, vaja poodidesse, vaja kinke. Need saavad nii või naa ikkagi lõpuks kõik ostetud, peaasi, et kingi saajal hea meel oleks.

Arvestada tuleb sellega, et kui laps jõuluvanalt robotkoera, Lego komplekti või spiooniämblikku soovis, ei ole ta valmis leppima sooja aluspesu või uue tuttmütsiga. Mis sest, et viimased kordades tarvilikumad on ja seda eriti talvel. Reklaam teeb siin oma töö ja mis silmale ilus vaadata, seda tasub kindlasti ka soovida.

Mina soovin teile kaunist jõulukuud ja ilusat advendiaega. Jõulud pole pelgalt kinkide saamise aeg, alati tasuks ka midagi anda, olgu selleks siis suur ja soe kallistus oma lähedastele või hea tegu kogukonnale. Olge rõõmsad ja jagage seda rõõmu ka teistega.

Teet Reier

klõps

Väätsa tervisekeskuse võimla saab uue põranda. See valmib Türi vallavalitsuse eraldatud raha toel ja maksumuseks on 21 000 eurot. Tegemist on väga kvaliteetse ja hea põrandaga, mis loob kasutajatele uusi võimalusi. Vanal põrandal ei kannatanud väga trenni teha, sest see liikus.

Taav Parts

Kohe hakkame ehitama!

Aga mida?

Lõpuks ometi on kohale jõudnud kaua oodatud uue Türi põhikooli projekt. See avalikustati paar nädalat tagasi Türi valla koduleheküljel. Siiani oleme saanud tutvuda originaalse, arhitektuurikonkursi võitnud tööga aastast 2016.

Uut plaani nähes vajus nii mõnelgi kodanikul suu lahti: algset plaani on nii palju muudetud, et seda ei ole tegelikult täna enam võimalik originaalplaaniga võrrelda.

Seoses Innove toetusega oli vajalik kärpida uue koolimaja originaalprojekti 1/3 võrra. Täna näeme plaanidelt oma silmaga, missuguseid muutuseid see otsus on endaga kaasa toonud. Hetkel õpivad Türi põhikooli õpilased kahes majas ja kokku veidi üle 6000 ruutmeetril. Umbes sama suureks planeeriti algselt ka uus koolimaja.

Vald otsustas taotleda Innovelt toetust ja seoses sellega tuli nõudmine vähendada ruutmeetreid nii, et hetkel hakatakse ehitama veidi üle 4000 ruutmeetri suurust koolimaja.

Algne projekt oli kolmekorruseline, algklassid paiknesid privaatsemalt kolmandal korrusel, teisel korrusel oli muuhulgas kaks muusikaklassi koos abiruumiga ja rohkem abiruume õpetajatele.

Koolimajadel on ikka olnud eraldi söökla ja nii see pidi olema ka uues koolimajas, kuid pärast kogupindala märkimisväärset kärpimist, ei ole söökla enam eraldi ruumis, vaid esimesel korrusel aatriumi/fuajee põrandal, kattes vaba ruumi täielikult.

Aatriumi trepid on mõeldud põhiliseks vaba aja veetmise kohaks lastele, see on kõige suurem lahtine ruum terves majas.

Esialgses plaanis paitas silma

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA TEATER

www.pamt.ee

22.12 kell 19 Paide Teater „KAITSEALA“ 15.12 kell 19 Rahvusooper Estonia „LINNUKAUPLEJA“ 05.01 ja 06.01 kell 19 Paide Teater „KAITSEALA“ 19.01 kell 19 Rahvusooper Estonia „PILVEDE VÄRVID“ 06.02 kell 19 Ugala Teater „MEISTRITE LIIGA“

LASTELE 23.01.2019 kell 13 Rakvere Teater „PIPI PEAB JÕULE“ 06.02 kell 12 Ugala Teater „KOHTUME KELL 8 NOA LAEVAL“

KONTSERT 11.12 kell 19 Kontsert „LAURI LUGU“ 22.01 kell 19 Kontsert akordionivirtuoos „TADAS MOTIEĆIUS“ 25.01.2019 kell 19 Teater Vanemuine„MEMORY“

läbi kahe korruse kõrguv aula koos koorirõduga, kuid sellest on tänaseks järele jäänud teisel korrusel paiknev 144-ruutmeetrine aula, mis vastab suuremat sorti auditooriumile, kuid jääb väikseks koolipere ühisürituste korraldamiseks.

Aula on muudetav koridori osaks ning on seinade kõrvale lükkamise korral ainuke suurem vaba aja veetmise ruum teisel korrusel. Järele on jäänud vaid üks muusikaklass ja õpetajatele ei ole abiruume.

Klassiruumide pindala on vähendatud. Kogu koolipere garderoob on trepi all, ilma vaheseinteta. Spordihoone 60 m jooksurada tuleb otsapidi koolimajja sisse, nii et üks alumise korruse koridoridest on tervikuna jooksukoridor ehk võistluste ajal joostakse reaalselt pool maad klassiuste vahel.

Kodanikud on hämmelduses, koguni šokeeritud. Mis sai meie suurest ja ilusast projektist? Meie linnas praegu eksisteerivates koolimajades nagu ka koolimajades üle Eesti on lastel rohkem ruumi vahetunnis aega veeta, on eraldi söökla söömisrahu ja hügieenitingimuste tagamiseks.

Algklassidel on Türi koolides olnud oma tiib või blokk, hetkel lausa omaette maja. Ka uue kooli originaalprojektis olid algklassid natukenegi privaatsemalt kolmandal korrusel, kuhu kõigil asja ei ole, kuid nüüd on nad kõige kärarikkamas kohas: garderoobide ees söögialana kasutatava aatriumi kõrval ja oma ruumi on neil täpselt nii palju, kui klassiesine koridor võimaldab.

Miks tuleb meil leppida sellega, et meie põhikooli lastel on tulevikus ruumi umbes 7 ruut-

meetrit lapse kohta, kui praegu soovitatakse umbes 10 ruutmeetrit lapse kohta ja hetkel on meil sellest natukene rohkemgi?

Pärast Innove ette kirjutatud ruutmeetrite arvu vähendamist korrigeeriti olemasolevat arhitektuuriprojekti nii, et kõik ruumilahendused siiski ära mahuksid, kuid funktsionaalsuse mõttes on esialgne ja praegune plaan nagu öö ja päev. Palju on ruumide ristkasutust, mida võib nimetada uueks modernseks trendiks, kuid see ei tähenda, et see oleks hea või et nii peamegi tegema.

Uus spordihoone tuleks, mis seal salata, kindlasti parim võimalik ja selle planeerimisel on kohalikud sporditreenerid väga suure töö ära teinud. Seal saaks tulevikus korraldada suuremaid võistlusi ja pallimänguturniire.

Projekti kogumaksumuseks koos koolimajaga on praegu arvestatud 15 miljonit eurot, millest ligikaudu 7 miljonit läheks koolihoone peale (Innove toetus 5,2 miljonit ja üle miljoni euro omaosalust) ja umbes 8 miljonit eurot spordihoone peale.

Siinkohal tekib nii mõnelgi küsimus, kas nii väike koht kui Türi, suudab endale ehitada 8 miljoni euro eest spordihoone ning seda ka edaspidi üleval pidada? Paides on E-piima spordihoone, Tallinnas Kalevi spordihoone jne.

Sellised projektid ehitatakse tihti sponsorrahadest, mitte aga valla eelarvest võetud vahendite või suurte laenudega. Meie linn on nii väike, et tuleb mõelda, kas meie nõudmised hetkel liiga suured ei ole. Spordihall oleks muidugi ka põhikooli laste kasutuses, kuid samas jäävad näiteks välispordi võimalused kesklinnas puudulikuks.

Pärast selliseid kulutusi ei ole kerge leida raha vana staadioni kordategemiseks, uisuväljakuks jne.

Siia lõppu ka üks väga positiivne uudis: valla laste sündide arv on kasvanud ja Türi lasteaed ajab hetkel peaaegu üle, st sõimerühmad on maksimaalselt täis ja paistab väga sedamoodi, et ruumi ja personali oleks tegelikult juba praegu juurde vaja.

Kodu soetamise toetus ja ettevõtluse arendamine toob inimesi, sh lapsi kindlasti valda juurde. Selle kõige valguses on vaja hetkel investeeringud ja lähiajal teostatavad projektid kriitilise pilguga üle vaadata. Kui pere kasvab, on tihti vaja soetada suurem auto.

Sa näed vaeva, valid ja mõtled koos lähedastega ning tellid siis lõpuks sobiva pereauto ära.

Ootad uut autot õhinal tükk aega, aga siis selgub, et sulle tuuakse ukse ette kabriolett, mis on peen ja ilus, aga perele kitsas.

Tellisid ju mahtuniversaali! Sellises olukorras istub pere maha ja mõtleb, mida teha.

Tekkinud olukorras ei ole keegi süüdi, nii on lihtsalt kujunenud. Paljud linna ja valla lapsevanemad on hetkel tõeliselt mures kardinaalselt muutunud põhikooli projekti ja valla rahalise seisu pärast.

Loodame, et meie sõnum jõuab valla otsustajateni. Sisuliselt tähendaks see seda, et volikogule peaks esitama eelnõu vaadata üle hariduse arengukava.

Rene Luik, Maarja Brause, Veiko Viigipuu, artur metsare, Oleg Kuusik ja Gerly Tarius

Samal teemal: loe ka Türi vallavanema artiklit lk 8

“Pilvede värvid” kõnetab ka ooperivõhikuid “Pilvede värvid” etendub Paide Muusika- ja Teatrimajas järgmise aasta alguses, 19. jaanuaril kell 19.

Suurejoonelises lavastuses lööb kaasa ka tuntud ja armastatud näitlejanna Ita Ever. Eks ole ju eestluse lugu ennegi kaante vahele või lava peale toodud, kuid on seitsmenda taeva moodi meeliülendav kuulata-vaadata (eestlase loodud!) ooperit emakeeles!

Jah, muusikaliteoseid loome ja tõlgime ikka siin-seal, ooperid kõlavad aga enamasti nende sünnimaa keeles.

Nautigem koos Rasmus Puuri loomepaletti Paide Muusika- ja Teatrimajas 19. jaanuaril algusega kell 19.00!

PAIDE KINO

Kinosõpru hoiame kursis Paide kino Facebooki lehel ja kodulehel www.pamt.ee.

28.12 kell 19 Aastalõpupidu “TÄHESÄRA”

KASSA tel 38 49137 / kassa@pamt.ee.

E-R kell 11-19 L-P tund enne tasulist üritust Rohkem infot ürituste kohta: www.pamt.ee

PILETID saadaval ka: Piletimaailmas www.piletimaailm.com, Piletilevis www.piletilevi.ee ja Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

3

uudised/kultuur Kiire internetivõrk sinu koju Aeglase interneti ja hanguva telepildi ajad lähenevad hoogsalt lõpule. Üle 35 000 esitatud sooviavalduse aitavad paremini planeerida uue põlvkonna võrgu ehitamist ja juba järgmisel aastal asume valguskaabli paigaldamisega tulevikuplaane teoks tegema.

Elektrilevi plaanib üle Eesti alates 2019. aastast rajama hakata kiire interneti võrku ja järgmise viie aasta jooksul tuua see ligi 200 000 kodusse, kus täna puudub kvaliteetne internet.

Selleks, et oma plaane täpsemini koostada ja et kiire internet tuua nende inimesteni, kes seda kõige rohkem vajavad, koguvad nad sooviavaldusi, mis aitaksid neil võrgu rajamise plaane teha.

Peamiselt kogutakse sooviavaldusi interneti teel aadressil https://www.elektrilevi.ee/kiireinternet Et avaldusi saaksid esitada ka need, kellel puudub ligipääs internetti, on Elektrilevi avanud ka võimaluse esitada avaldusi paberivormi teel nende esindustes.

Paberkandjal sooviavaldusi (vormid on olemas) on võimalik esitada ka Türi vallavalitsuses ja kõigis valla raamatukogudes nende lahtiolekuaegadel.

Sooviavaldusi saab esitada kuni 31. detsembrini käesoleval aastal.

Täpsem info: Elari Hiis, abivallavanem, elari.hiis@tyri.ee

Jõuluootuse aeg Türi raamatukogus Türi raamatukogul on väga hea koostöö Türi päevakeskusega.

Selle aasta sügisel valmisid päevakeskuse klientide ja nende juhendaja Toomas Lepindi käe all kenad raamatute näituseriiulid.

Tänutäheks korraldavad raamatukoguhoidjad Türi raamatukogus päevakeskuse klientide käsitöödest näitusmüügi.

Müügile tulevad erinevad kudumid, siiditrükis valminud sallid, käsitöövaibad ja palju muud - igaühele midagi kingikotti.

Näitusmüük jääb avatuks kolmekuningapäevani.

7. detsembril kell 12 toimub Türi raamatukogus kogupereüritus „Jõuluootuse aeg“, kus toimub näitusmüügi avamine ning esinevad Türi muusikakooli õpilased. Kell 16 on luuleminutid, kus raamatukoguhoidjad loevad jõululuulet, lisaks on oodata väikeseid üllatusi.

Terve päeva vältel on avatud heategevuslik Raamatukoi kohvik, kus pakutakse soolaseid ja magusaid kooke ning joogipoolist. Kohvik töötab 12 -18 või niikaua, kui küpsetisi jagub.

Saadud tulu läheb Türi päevakeskusele uute töövahendite- ja materjalide soetamiseks.

Tulge veetke raamatukogus üks teistsugune reedene päev kohvi ja kooki nautides.

Astrid Karpender

Türi raamatukogu direktor

14. ja 15. detsembril

JÕULULAAT Türi kultuurikeskuses sees ja väljas Hariduse 1 Reedel 10–18 Laupäeval 9–15

Teave tel 5695 9106

Heategevusliku karnevaliga koguti raha mudilaste õuemänguasjade tarbeks

Käru Südamekodu laienduse nurgakivi panemist ja ehitustöid käis õnnistamas Käru kiriku õpetaja Teet Hanschmidt.

Teet Reier

Käru Südamekodu laiendus sai nurgakivi Hooldekodude operaatorettevõte Südamekodu laiendab Käru hooldekodu, et pakkuda elamisvõimalusi dementsusega eakatele.

Täiendavalt ehitatakse üle 50 uue teenuskoha, koguinvesteering on ligi miljon eurot.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ütles Käru Südamekodu nurgakivi asetamisel, et dementsussündroomiga eakad vajavad senisest rohkem tähelepanu ja seetõttu on tänuväärne, et ka eraettevõtted on loomas de-

mentsusega eakatele hooldekodu kohti. “Ühtlasi on riik loonud dementsuse kompetentsikeskuse, kus arendatakse dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut – et oleks abi olemas nii lähedastele kui hooldekodudele,” lisas Iva. “Laiendame Käru Südamekodu poole suuremaks ning praeguste plaanide kohaselt avame dementsetele eakatele mõeldud osakonna 2019. aasta suvel, millega loodame luua uusi või-

malusi dementsete eakate hooldamiseks,” ütles Südamekodude juhataja Martin Kukk.

“Uute teenuskohtade loomisel ei ole kõige suuremaks väljakutseks niivõrd ehitusega seonduv, vaid kvalifitseeritud ja teotahteliste töötajate leidmine.

Kavatseme töötajate leidmisel teha koostööd Töötukassaga ning kuulutame välja lähiajal värbamiskonkursi, et leida Käru hooldekodusse 15 uut töötajat,” lisas Kukk.

TR

Uut Türi kaubanduses Hea meel on tõdeda, (eriti selle uudise taustal, et uuest aastast sulgeb Omniva postipunktid Kabalas ja Kärus) et endiselt lisandub kauplejate kaardile ka uusi tegijaid.

Oktoobris-novembris on Türile lisandunud kaks uut kauplejat: kesklinna ärihoones avas uksed POPI KAUBAD ja Kaare tänava endises tööstushoones alustas tegevust Suur Türi kirbuturg.

POPI KAUPADE omanike Taimi Tõnsu ja Ivar Reinveldi sõnul on nad sarnast kauplust märksa suuremal pinnal pidanud juba viis aastat naabermaakonnas Vändras. „Kuna sealsetel inimestel on olnud päris suur huvi kaupluse vastu, kaalusime ühe võimalusena laienemist ka Türile. Vaatasime siinse kaubanduse Popi kaupade jõuluboks.... üle, leidsime sobivad ruumida ja sügisel avasimegi ärihoones oma poe,“ selgitab Tõns. „Lisaks traditsioonilistele riietelejalanõudele avasime aasta lõpuks eraldi nurga ka jõulutoodetele. Jõuluboksist leiab soovija vajalikke materjale ja ehteid oma kodu kaunistamiseks,“ lisas Tõns.

Kaare tänavas avatud Suur Türi kirbuturg pakub aga avastamisrõõmu nendele, kes otsivad midagi kasutatud kodukauba ja mööbli hulgast või tegelevad taaskasutusega. Suurelt müügipinnalt leiab egiptlasest omaniku Moawad Tharwati sõnul kõike alates uutest tööriietest ja lõpetatud mööbli ja kodus vajamineva pudi-padiga. ...ja Kaare tänava suur kirbuturg.

TR

Juba neljandat korda toimunud heategevuslik karneval Käru põhikoolis toimus sel aastal 15. novembril. Kui esimesel aastal annetati kogutud summa vähihaigete laste vanemate liidule, siis viimasel kolmel aastal on rahaga toetatud koolielu parendamist. Sel aastal tuli korraldusrühma liikmetelt ettepanek koguda raha just lasteaialastele mõeldes. Nende õuemänguasjade valik on kesine ja vajaks täiendust, et lapsed veelgi suurema rõõmuga õues toimetaksid.

Karnevali korraldamiseks kutsutakse igal aastal kokku vabatahtlikest korraldusmeeskond, kuhu kuuluvad nii kooli hoolekogu liikmed, lapsevanemad, õpetajad kui ka õpilased. Nemad panevad karnevali toimumisele tugevalt õla alla ja veavad selle korraldamise protsessi. Nii ka sel korral.

Selle aasta karnevali teema valikuks kuulutati välja konkurss kooli facebooki lehel. Esitati viis teemat, millest korraldusmeeskond valis „Elu kui muinasjutt – muinasjutt kui elu“.

Karnevaliõhtul kogunes saali rohkelt pritsesse ja kuningaid, mereröövleid ja nõidu, aga üheks lemmiktegelaseks oli siiski vast Punamütsike, keda võis kohata lausa viies erinevas versioonis. Karneval algas piduliku sissemarsiga saali, kus osalejaid ootasid erinevad tegevused ja võimalused. Nii näiteks oli avatud õnneloositelk, kus ühe euroga sai lunastada pileti, millega võis võita nii kasulikke kui ka lihtsalt kauneid esemeid. „Arabella kuldvõtmekese“ kingipoest sai soetada kauneid käsitööesemeid: keraamilisi vaase, vaagnaid, kausse, kootud linikuid, käsitsi valmistatud helkureid, jõulupuukaunistusi, ehteid ja koduseid hoidiseid. Saabastega kassi kohvikus oli lett kaetud nii magusate kui soolaste suupistetega ning pakuti ka joogipoolist. Maag võttis vastu ja kuulas soovijad ära oma püstkojas, mängude telgis sai proovida oma silmatäpsust ja käeosavust. Karnevali laval astusid lapsed üles pillilugude, rütmimängu ja tantsudega. Võluva fotoseina taustal sai ennast ja oma sõpru kenasti jäädvustada. Toimus ka oksjon, mida juhtis jõuluvana isiklikult. Oksjonil olid laste kunstija käsitööd ning kohaliku õmbusettevõtte Traageldaja poolt koolile oksjoniks annetatud jõulutekstiilid. Ja nii see õhtu veeres – mängides, lustides, tantsides.

Täname kõiki korraldusmeeskonna liikmed. Täname kõiki, kes panustasid oma käsitööesemete, hoidiste ja muu kraamiga. Ja eelkõige täname kõiki, kes osalesid. Just teie jaoks sai see tore õhtu teoks.

Seekordse karnevali tuluks oli pea 700 eurot ja kindlasti rõõmustavad mudilased uuel kevadel vahvate õuemänguasjade üle, mida selle summa eest soetada saab.

Eva Seera, Käru põhikooli huvi- ja arendusjuht

Muusikakooli klaveriõpilane osales rahvusvahelisel klaverikonkursil

2x Teet Reier

Türi muusikakooli õpetaja Anne Toome klaveriklassi õpilane Maria Palling osales USA rahvusvahelisel klaverikonkursil „United States Classical International Piano Competition 2018“. Konkurss toimus neljas vanuserühmas – kuni 9-aastased, 10-14-aastased, 15-18-aastased ja 19-aastased ja vanemad.

Maria osales kuni 9-aastaste vanuserühmas, kus tuli ette valmistada kuni 5-minutiline kava. Konkursi esimene voor oli videovoor ja salvestused tuli saata konkursi korraldajatele septembrikuu teiseks pooleks. Maria esitused salvestas Türi muusikakooli õpetaja Valdo Preema. Tänaseks on žürii oma otsused teinud ja parimad välja valinud. I-III koha pälvinud esinesid finalistide lõppkontserdil New York’i Carnegie Hall’i Weill Recital Hall’i saalis novembrikuu lõpus.

Korraldajate sõnul oli konkurss erakordselt kõrgetasemeline ja osalejaid üheksast riigist. Maria Palling tunnistati aukirja vääriliseks ja tema õpetaja Anne Toomele anti välja diplom kõrgetasemeliste saavutuste eest muusika õpetamisel.

Silja Aavik, Türi muusikakooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

4

haridus/noored JÄVI nädal – mis see veel on?

17 aastat tagasi arutles grupp Viljandi ja Järva maakonna matemaatikaõpetajaid, kuidas pakkuda väikeste koolide õpilastele rohkem konkursse. Nii sündis mõte korraldada matemaatika mitmevõistlus.

Algul osales 8, siis juba 11 kooli. Vaatamata osade koolide loobumisele, teiste kadumisele ja kolmandate ühinemisele on üritus endiselt elujõus ning nimeks on JÄVI (Järva-Viljandi) matemaatikavõistlus.

Sel aastal osales 7 kooli: Olustvere, Võhma ja Suure-Jaani Viljandimaalt ning Imavere, Koigi, Laupa ja Retla-Kabala Järvamaalt. Kõik on juba kogemustega tegijad.

Võisteldakse kolmel alal. Aritmeetikakonkursil tuleb 15 minuti jooksul kiiresti ja õigesti peast arvutada, ühikute teisendamise võistlusel peab palju ühikuid õigesti ümber nimetama ja olümpiaad on ajude ragistamine nagu olümpiaad ikka. Ülesanded koostavad õpetajad ise. Tulemused kantakse tabelitesse ja siis tuleb kõige põnevam osa: jälgida, kuidas meie kooli lastel võrreldes teistega läheb. Mõne päevaga on edetabel koos ja asi selge.

Parimatele toimub lõpuüritus koos auhindade jagamisega. Tänavu 6. detsembril on võõrustajaks Suure-Jaani kool.

Reeglina jätkub auhindu kõigi koolide tublimatele. Meid on alati toetanud JOL ja kohalikud ettevõtjad. Vahel oleme toetust saanud ka Kultuurkapitalilt.

Kuidas Türi valla lastel sel aastal läks? Esialgsetel andmetel on Retla-Kabala kooli tublimad matemaatikud Liisamari Laanistu, Aniita Lantsov, Hendrik Seera, Mihkel Metsalu, Sander Tarius, Kermo Õitspuu, Elisa Maria Elias ja Anett-Kristiin Heinsaar.

Laupa kooli parimad on Heidi Krik, Ron-Andri Bachman, Sandra Tänna, Joosep Laagemann, Marek Kink, Martin Leppik, Andreas Kase, Karmen Nugiseks, Taavo Jaaniste ja Ranet Hulko.

JÄVI ootab oma seltskonda ka valla uusi koole.

Anne Martis

Laupa Põhikooli õppejuht ja matemaatikaõpetaja

Toimetulekukool oli edukas Novembri lõpus toimusid Eesti vaimsete puuetega inimeste spordiliidu (EVPISL) talvised kergejõustikuvõistlused Tallinnas, kus osalesid edukalt kolm Türi toimetulekukooli noormeest. Toimetulekukoolide noormeestest oli kogu Eesti arvestuses parim sportlane Argo Leppane, kes tõi koju kuldkarika. Gert Leement sai II koha ning hõbekarika ja õpilane Kevin Pleesi sai seekord V koha.

Uued ringid Türi toimetulekukoolis Toimetulekukooli õpilaste jaoks on sel õppeaastal käivitunud uued ringid. Juba kaks viimast kuud veab spordiringi juhendaja Taavi Jaaniste. Oleme tänulikud, et iganädalaseks ringitööks võimaldab oma ruume kasutada Türi linna võimla. See ring annab hea võimaluse jätkuvaks arenemiseks õpilastele, kes juba varasemast on näidanud häid tulemusi erinevatel spordivõistlustel.

Lisaks spordiringile on alustanud tegevust muusikaring, mille eesotsas õpetaja Ilmar Jõgeda ja muusikateraapia poolelt ka Tiia Randmäe. Selle ringi töö tulemuseks oli juba õpilaste suurepärane muusikaline etteaste kooli muusikahommikul.

Kahele eelnevale lisaks on alustanud tegevust keraamikaring kunstiõpetaja Ülle Pokk´i juhendamisel. Keraamikaalased kunstiteoseid on varasematel aastatel valminud kunstiõpetuse tundides, kuid nüüd on õpilastel võimaluse sellele tegevusele sügavamalt pühenduda ka ringitöös. Jätkuvad juba varasemalt alanud teraapiakoer Zaffi külaskäigud koos perenaise Reelika Marrandiga. Zaffi külaskäikude mõju on meie kooli õpilastele palju suurem ja mõjusam, kui esialgu keegi oskas arvatagi. Aitäh Reelikale ja Zaffile.

Mõningaid mõtteid uute ringide osas on veelgi. Aga nendest siis, kui plaanid on rohkem konkretiseerunud.

Andres Tšumakov

Türi TTK direktor

Väätsa lasteaia mängupaviljon läbis uuenduskuuri Sügise saabudes alustas Braxen OÜ Väätsa lasteaias Paikäpp ehitustöödega, sest renoveerimist vajas laste mängupaviljon. Mängupaviljon oli päris hullus olukorras: katus tilkus ja põrand oli ära mädanenud.

Ehituse käigus muudeti katuse kallet, samuti vahetati välja põrandatalad ja lauad. Nüüd on küll meie mängupaviljon pisut väiksem, kuid ta on saanud imepärase välimuse, sest soovisime ka säilitada pisut vana. Mõningad tööd jäävad meil teha kevadel talgute korras, näiteks värvimine ja liivavedu.

Kaua tehtud kaunikene pakub Väätsa lastele tegutsemislusti ja õpetajad saavad mittetilkuva katuse all läbi viia õuesõpet. Suur-suur tänu Braxen OÜ ehitusmeestele ja onu Kallele.

Ulvi Hantson

Väätsa lasteaia direktor

Lasteaia päkapikkude salakamber tuleb taas Ehkki jõuludeni on veel veidi aega jäänud, valmistub lasteaed juba hoogsalt saabuvateks pühadeks. Majade sise- ja välisilmed on muutunud jõuluhõnguliseks, kõik köögid valmistavad piparkoogitainast ning õpetajad õpivad koos lastega jõulupidude kavasid. Kõik on rõõmsas jõuluootuses…

Meie jõulutoimetused algasid juba novembrikuu keskel, kui lapsed hakkasid õppima jõululaule ja liikumiskavasid detsembrikuus toimuvateks jõulukontsertideks. Türi-Alliku maja jõulukontsert toimub 11. detsembril kell 16.30 Veskisillal ja Lokuta maja jõulukontsert 19. detsembril kell 16.30 Türi ühisgümnaasiumi saalis. Jõuluvana on lubanud sel aastal Türi-Alliku ja Lokuta maja lapsi külastada rühmades, et koos lastega midagi põnevat ette võtta, kingitusi jagada nii lastele kui rühmadele ning kõik laste soovid ja saladused ära kuulata.

Kesklinna maja peab jõulupidu 19. detsembri ennelõunal Türi kultuurikeskuse suures saalis kõigi üheksa rühmaga koos.

Jõulunäidendis, mille kirjutas Mõmmide rühma assistent Annika Vinter, on tegelasteks metsloomad ja päkapikk, kes otsivad jõuluvana kingikotti. Osatäitjateks on lasteaia õpetajad. Etendus vaheldub laste esinemistega.

Jõuluvanalt saab kingituse iga rühm ja iga laps ning seda lunastavad lapsed ühistantsude ja -lauludega.

Lokuta maja Mesimummid ja Türi-Alliku Mesimummud on juba jõudnud külastada Võhmas asuvat küünlavabrikut ja saanud oma silmaga näha ja ka ise järele proovida, kuidas valmivad küün-

lad. Laste jaoks on need olnud väga põnevad õppekäigud - seda enam, et lapsed sõitsid sinna rongiga. Mitmeid jõuluteemalisi õppekäike on veel detsembris ees - Mesimummid võtavad ette sõidu Paidesse, et imetleda jõulutuledes naaberlinna, külastada keskväljakul asuvat jõuluvana maja ja kohtuda jõuluvanaga Wittensteini ajakeskuse jõulumaal.

Sajajalgsed osalevad Türi muuseumis toimuvas Eesti rahvapärimuse kooli folkloorses programmis „Jõulumäng“, Kaisukarude rühm külastab Võhma küünlavabrikut, kus lapsed ise valmistavad jõuluküünla ning võtavad ette külaskäigu Konna majja jõulumeisterdusi tegema.

Lepatriinude ja Põrnikate rühmad sõidavad aga koos peredega Kilplala jõulumaale.

Detsembrikuu alguses avab juba mitmendat aastat Lokuta maja keldrikorruse käikudes uksed Päkapikkude salakamber.

Salakambrisse sisse astudes tunnevad ka täiskasvanud justkui oleksid sattunud muinasjuttu – külastajate ees avaneb salapärane jõulumaailm, kus lapsed saavad osa päkapikkude tegemistest, meisterdavad ja teevad koos päkapikkudega katseid.

Salakambriga tulevad lisaks oma maja rühmadele tutvuma ka huvilised teistest majadest.

Kesklinna maja alustab jõulude tähistamist advendihommikuga 3. detsembril ja jätkab jõuluootuse hommikutega kahel järgneval esmaspäeval. Kõik rühmad saavad piparkoogitaigna ja esimese advendiküünla. Samal päeval süütame tuled ka jõulukuuskedel, mis asuvad õues ja fuajees.

Kuuski hakkavad ehtima lapsed

ise helkurehete ja vanaaegsete riidetuttidega. Päkapiku jõulueelseid toimetusi päkapikumaal matkivad lapsed õues ja toas.

Plaanis on kingituste valimine, pakkimine ja jõuluvana koti täitmine. Võimlemisruumi rajatakse päkapikumaja, kus saab piiluda, ronida, pugeda jne.

7. detsembril lähevad paljud rühmad kõikidest majadest Türi kultuurikeskusesse vaatama lasteaia vilistlase Kaarel Orumägi lavastatud jõulumuusikali „Teekond tähekeste juurde“.

Jõulukuul on õpetajatel plaanis koos lastega küpsetada ja kaunistada piparkooke, korraldada töötubasid, kus koos lastega meisterdada midagi, millega kaunistada rühmaruume ja jõulupuud, pidada advendihommikuid ja lugeda jõulumuinasjutte, õppida selgeks jõululaule ja -luuletusi.

Kesklinna majas valmistavad lapsed tervisetöötaja ettevõtmisel jõulumaiust seemnete, pähklite ja kuivatatud puuviljadega. Lokuta ja Türi-Alliku laste kodudes töötavad jõulukuul väikesed käsitöökojad ja pagariärid,

meisterdamaks ja küpsetamaks jõulukohvikusse head ja paremat (Lokuta maja jõulukohvik on avatud 12. detsembril kell 15-18 ja Türi-Alliku jõulukohvik 13. detsembril kell 16-18). Lepatriinude rühma lapsevanemad on kutsutud neljal õhtul rühma töötubadesse, et jõulukohvikusse müümiseks kaunistusi, helkureid, küünlaid jm meisterdada.

Jõulukohvik on olnud tore paik, kus enne jõule kokku saada, et koos tass kohvi või teed juua ja kõrvale midagi maitsvat ampsata ning soovi korral ka midagi meelepärast kingikotti osta.

Nii et ehkki üht-teist on nende jõulude ajal teisiti kui varemalt, on igas majas küllaga jõulumelu ja -toimetusi. Oleme sel aastal rohkem lapsekesksed – kõik ettevõtmised on kavandatud nii, et iga tegevus oleks igale lapsele tore, huvitav ja jõukohane. Jõuluvanagi tuleb seekord lapsele lähemale, olles mitte kuulaja-hindaja, vaid osaline laste tegevustes.

Riina Järva ja Siiri Poopuu

Türi lasteaia õppealajuhatajad

Käru kool tähistas aastapäeva ja läks ajas tagasi Käru koolis on tavaks, et novembrikuu lõpul peetakse kooli aupäeva. Aupäevaga tähistatakse hariduselu algust Kärus. Kuna tänane Käru põhikool arvestab oma ajaarvamise alguseks esimese kooli, Käru köstrikooli tegevuse algust aastal 1764, siis tähistati sel aastal Käru kooli 254. aastapäeva.

Aupäev algas piduliku aktusega kooli saalis. Sisse kanti kooli lipp, kõlasid laulud ja luuletused.

Tervituslauluga alustas aktust kooli mudilaskoor, lauldi ka väikestest rõõmudest, mida võib ja peab leidma igas päevas ning üksteise hoidmisest. Luuletused kõnelesid ikka koolielust ja pinginaabrist, kes krutskitele ahvatleb.

Kooliperet oli tulnud tervitama vallavanem Pipi-Liis Siemann, kes kinkis koolile Türi päevakeskuses kootud kirju-mirju kaltsu-

vaiba, mis tänaseks on leidnud kasutuse muusika- ja kunstiklassis.

Kooli direktor Raili Saar rõhutas koolipere iga liikme olulisust. Igaüks meist annab midagi igasse koolipäeva ja kõik see kokku moodustab kooli näo.

Direktor tänas kõiki panuse eest kooliellu. Üle anti tänulilled ja –kirjad õpilastelt enam kiita saanud õpetajatele Paul Sepale, Pille Vahtile ja Ulvi Klemmerile.

Lisaks anti üle kolleegipreemia, mille sel aastal pälvis 3. klassi klassiõpetaja Anneli Kirspuu kui

kohusetundlik ja abivalmis kolleeg. Väärika tööjuubeli puhul ja väljapaistva tulemusliku töö eest pälvis kooli tänukirja inglise keele õpetaja Sirje Zõbina.

Päeva teise poole veetsid Käru kooli õpilased Järvamaa muuseumis, kus päevale sobivalt osaleti muuseumitunnis „100 aasta vanune koolitund“. Põnev ja laste jaoks kohati kindlasti ka kummastav ja ehk veidi hirmutavgi tund viis meid ajas tagasi ja andis aimu, kuidas meie vanavanemad koolis käisid, mida ja kuidas õppisid ning milline oli selle aja kord koolis. Kõike seda suurepärase koolmeistri Ründo Mültsi range, ent sõbraliku kaardikepi järgi. Muuseumitunni lõpetas põgus tutvumine muuseumi püsiekspositsiooniga.

Eva Seera

Käru põhikooli huvi- ja arendusjuht

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

5

persoon

Rein Albri: Türilt pärit merekaru ja õppejõud Veerand sajandit Eesti mereakadeemias meie meremeeste uut põlvkonda koolitanud Rein Albri tee Kesk-Eesti koolipoisist läbi merekooli, kaubalaevade ja külmhoonete akadeemia õppejõuks on tihedalt ääristatud rohkete ja muhedate meenutustega, millest võiks vabalt kirjutada raamatu.

Teet Reier Meie peame aga leppima piiratud leheruumiga ja suutma ühele lehele ära mahutada parimad palad Türi koolipoisist, kes suvel väntas rattasadulas, talvel suusatas ja aitas kodulinna kõrval asuvale voorele suusahüppetorni ehitada. Samas ei kaotanud silmist aga kordagi unistust pääseda suurele sinisele veele.

Keeruline aeg tõi Türile tondilossi elanikuks Sirge rüht, kohev hõbehall habe ja vormimütsi moodi peakate on need välised märgid, mille taga tänane õppejõud ja endine vanemmehaanik ennast ära tunda laseb.

“Sündisin Järva-Jaanis ja kasvasin vanaema kodus Kuksemal.

Esimesse klassi läksin Aegviidus, teise Järva-Jaanis ja kolmandasse siis juba Türil,“ meenutab Rein. „Miks siis nõnda? Isa oli mul pärit Narvast ja ema Järvamaalt.

Hiljem olen muidugi suutnud välja selgitada, et juured ulatuvad ka saartele, sealt siis selline maapoisi huvi mere vastu. Isa oli sõjas Eesti laskurkorpuses ja sai Sõrve lahingutes raskelt haavata.

Peale sõda sai Järva-Jaani kultuuriinstruktorina tööle.”

“Kaua ta seal olla ei saanud, olin umbes kahene, aga mäletan selgesti, kuidas talle veoautoga järele tuldi ja sõdurid ta kaasa viisid. Põhjuseks ilmselt soov kõigiga hästi läbi saada ja olla sõber ka metsavendadega. Pärast seda oli ema sunnitud ennast varjama ja nii kolisimegi ühest kohast teise, kuni Türile paigale jäime.“ “Ema sai arveametnikuna tööle ning meie koduks sai Silver Anniku romaanist tondilossi nime all tuntuks saanud maja, mis asus praeguse Viljandi tänava lõpus, üsna jalakäijate silla läheduses.”

“Saime saeveskist puitmaterjali ja kõpitsesime maja tasapisi elamiskõlblikumaks. Veetsin seal veel oma puhkusepäevi ka siis, kui olin juba merekooli lõpetanud ja pikkadelt reisidelt koju pääsesin.“

Ruudi oleks teadnud “Kui ma mõtlen sellele, millest see soov merele pääseda alguse sai, siis jõuan ikka tagasi ühte suvepäeva, kui poisikesena vanaema juures olin. Maale oli tulnud räimemüüja ja külanaised olid kogunenud kaupa tegema. Võtsin siis julguse kokku ja küsisin mehelt, et mis see meri on? Tema ei osanud või tahtnudki vastata.”

“Vanaema lohutas, et Ruudi oleks teadnud täpsemalt öelda, mis see meri on. Nimelt oli Ruudi vanaema naabripoiss, kes oli meremees, kuid jäi kahjuks sõjakeerises kadunuks ja keegi ei teadnud tema saatusest midagi.

Küll aga mäletati seda, kuidas Ruudi, uhke munder seljas, sõitis Tallinnast taksoga koduõuele ja tõi tavaliselt ikka kõigile kingitusi, vanaemalgi oli kapis tükk kirevat kangast. Ja mis peamine, Ruudi oli oma sõnade järgi saanud käia ka neegrikuninga tütre pulmas. Jah, Ruudi oleks teadnud.“ “Kord sattusin Tallinna reisile, kui sõideti vaatama motovõistluseid Pirita-Kose ringrajal.

Sõideti veoauto kastis ja mina muudkui pärisin meestelt, millal see meri ükskord tuleb. „Ah ole vait, poiss, mis sa pärid,“ vastati mulle. Kui siis tõesti lõpuks merd nägin, hakkasin karjuma, et meri, meri, kuid mehed käratasid uuesti, et ole vait, poiss, mis sa karjud. Neile polnud ju selles midagi uut.“ “Aga mereni oli veel pikk maa. Enne tuli põhikool lõpetada. Õppimise kõrvalt hakkasin rattatrennis käima. Minu õpetajaks oli Rein Noodla, tema siis vedas või lükkas tagant, kui mul endal jaks otsa sai. Eks seda Türi-Paide otsa sai vändatud lõpmatuseni. Talvel leidsin endale sobiva tegevuse suusatamises.

Mulle meeldis sportida, õpetajatele aga ei meeldinud, et ma tihti koolist ära olin, küll laagrites, küll võistlustel.”

“Olin ka Kõrgessaarde kerkinud suusahüppetorni ehituse

juures. Tallinnast kutsuti mehed kohale, kes näidishüppeid tegid.

On meeles, et Türi läheduses asunud nõukogude sõjaväeosast olid sõdurid mäele suusatama aetud ja nii mõnelegi lõppes mäest allasõit üsna valusalt,“ meenutab Rein.

Selged sihid silme ees “Eks ma siis peale kaheksanda klassi lõpetamist võtsingi Tallinna tee ette ja viisin paberid merekooli. Seal sain kohe vastuvõtukomisjonis peapesu. Isa karistusele viidates küsiti, kuidas ma üldse julgen merekooli tulla.

Olgu öeldud, et isa sai pärast Stalini surma amnestia ja muidugi hiljem ka rehabiliteeriti. Aga eks komisjonis nähti, et mul selle meremeheks saamisega ikka tõsi taga ja öeldi, et tüürimeheks me sind ei lase, mehaanikuks võid küll õppida.“ “Selgelt on meeles ka esimene praktika. Mind saadeti sadamas olevale laevale ja kästi järgmisel päeval vahis olla, tüürimees unustas mu aga vormistamata ehk siis munsterrolli kandmata ja nii tekkiski olukord, et järgmisel hommikul mind väravast edasi ei lastud, paberit pole, laeva nimekirjas polnud mind ka.”

“Mul oli nutt kurgus, et ei pääsegi laeva ja vahimees ei pääsegi oma vahetusest. Meremeeste solidaarsus aga on üks tore asi, mis mind seekord ka päästis.

Kaks Eesti meremeest ei jätnud mind väravasse konutama, vaid viisid mu lõpuks aiaaugu kaudu kohale,“ muheleb Rein.

“Järgmise aasta praktikal

juhtus aga selline lugu, et saabusin sadamas olevale külmutuslaevale oma praktikakohta üle vaatama. Valves olnud mehaanik arvas, et talle tuli vahetus ja tormas minema. Kogu keerukas külmutusseadmete süsteem jäi minu vastutada, minul olid selles valdkonnas aga vaid teoreetilised teadmised. Nii mööduski järgmine ööpäev mulle praktiliselt unetult, tuletasin õpitu meelde ja suutsin seadmed töös hoida ilma, et ohtlikku olukorda oleks tekkinud. Järgmisel päeval et suutnud kapten uskuda, kui oli selgeks saanud, et tegu on praktikandiga, kuidas see mul õnnestus. Imestati ja kiideti ja kahjuks pidi mu täbarasse olukorda jätnud mehaanik oma tööga hüvasti jätma.“ “Esimeseks töökohaks sai väiksem kalalaev. Ei trüginud kohe ookeanilaevale. See oli aga viga. Seltskond oli tore, tööd rabati kõvasti, sama kõvasti aga ka pummeldati, kui sadamas seisti. Nii ütleski vanemmehaanik mulle, et kui tahad kuhugi jõuda, pead omale teise laeva leidma. Leidsin teise laeva ja seadsin omale selge sihi jõuda võimalikult kiirest ametiredelil edasi, et mitte jääda kohati rumalate, kohti purjus ülemuste käsutada.

Tegin selle nimel kõik, ja olin ilmselt noorim vanemmehaanik tollases laevastikus.“

Vene spioonist külmhoone juhatajaks „Kodusest Türist on mulle jäänud külge kaks olulist tegevust, mida harrastan tänase päevani: pildistamine ja kalapüük.

Fotoaparaat ja videokaamera on olnud mu kaaslasteks pikkadel aastatel. Esimese kaamera sain tänu õhupüssile. Püssiloksu andis mulle onu, tegin selle korda ja lasin vanaema juures märki.

Siis vanaema ütles, et mida sa tühja plärtsutad, lase parem vareseid. Nood sindrid olid aga nii kavalad, et kätte ei saanud ühtegi. Õigemini siis pihta. Sain aga kogemata pihta hoopis pasknäärile ja seda kena lindu suremas nähes lahkus minust igasugune jahiinstinkt.”

“Vahetasin püssi fotokaamera Smena 2 vastu ja olen pildistamisele truu tänaseni. Meremehe palk võimaldas mul osta üsna varakult ka välismaise videokaamera. Jäädvustasin näiteks laulva revolutsiooni sündmusi ja vaatasin, et inimesed pööravad tihti pea ära.”

“Hiljem sain teada, et üritustel käisid filmimas ka KGB mehed, eks siis arvatigi, et kui kaamera, siis julgeolekust.“ “Tõsine vahejuhtum oli aga Kamerunis, kuhu viisime külmutatud kala ja tõime tagasi banaane. Läksin pildistamisega liiga julgeks ja see lõppes politseijaoskonnas Venemaale spioonimise süüdistusega.”

“Mind päästis politseinike juhmus: neile oma tehnikat tutvustades valgustasin ühtlasi ka

filmid ja neile ei jäänud mingit süüdistusmaterjali, sest filmilindid olid lihtsalt mustad.“ “Ookeanilaevadel töötamine lõppes minu jaoks Klaipeda sadamas, kuhu oli meie laev remonti suunatud. Oli talv ja tingimused laevas viletsad ja ühel päeval kukkusin lihtsalt kokku.

Arst kahtlustas algul kopsuhäda, siis aga selgus, et südamega pole lood korras.”

“Olin pikalt ravil ja laevale enam ei lubatud. Nii sai minust ühe kunagise kolleegi vahendusel Kirovi-nimelise kalurikolhoosi külmhoone juhataja.“

Uut põlvkonda meremehi õpetamas “Kirovis oli ka huvitav aeg.

Midagi polnud ju saada ja kogu aeg tuli mööda Nõukogude Liitu kõike vajalikku taga otsida.

Külmhoone jahutusseadmed hakkasid meil streikima ja oli selge, et kui uusi ei saa, on varsti kõik. Seadmed tulid aga välismaalt ja jaotati läbi Moskva võimukoridoride. Polnud paistagi, et meie midagi saama hakkaks.

Nii võtsin ette teekonna Ukrainasse Lutskisse, kus oli suur sõlmjaam ja sinna need seadmed enne jaotamist saabusidki.“ “Seal oli palju kontoreid koos ja õige leidmine võttis aega.

Oli selline aeg, et midagi polnud kaubandusest saada. Alustasingi sellest, et pakkusin kontori naispersonalile meil toodetud kosmeetikat ning šampoone ja lõpetasin pakkumisega, et kontor saab naistepäevaks rekakoorma meie kalatooteid vastavalt oma valikule. Palju asjaajamist, aga lõpuks kõik toimis, nemad said oma konservid, tõsi küll alles teisel katsel, sest esimene koorem eksis naaberosakonda, ja meie oma seadmed. Käsi pesi kätt niiöelda.“ “Eesti taasiseseisvumine lagundas ka Kirovi kolhoosi, mis erastati paljudeks väikesteks üksusteks. Plaanisin siis tagasi merele minna ja kiikasin areneva reisijateveo ehk parvlaevanduse poole. Enne kui jõudsin aga laevale, sain pakkumise tulla tööle Eesti mereakadeemiasse. Ja seda merealast kõrgharidust olen ma tänaseks aidanud üles ehitada ja edendada juba veerandsada aastat ja olen oma panusega rahul, tagasiside lubab loota, et seda on ka minu õpilased.“ “Lisaks akadeemiale olen osalenud aktiivselt ka meie allveearheoloogide töös ja jäädvustanud oma kaameraga neid maastikke, mis asuvad allpool veepinda. Tuleb tunnistada, et tehnika on selles valdkonnas suurte hüpetega arenenud. Alates sellest õppeaastast olen jätnud endale akadeemias tagasihoidliku koormuse, et oleks aega ka perele ja hobidele.”

“Nii juhtungi vahel ka Türile ja jäädvustan siinseid tuttavaid kohti või teeme sõber Jüri Siimuga ühise kalalkäigu. Kunagises kodulinnas on alati hea olla.“

REIN ALBRI 9. veebruar 1946 Järva-Jaani HARIDUS: 1956–1961 Türi keskkool 1961–1966 Tallinna kalatööstuslik merekool, külmatehnika tehnik-mehaanik 1972 täienduskursused Kaliningradi kalamajanduse juhtivtöötajate täiendusinstituudis 1993–1996 eksternina Eesti mereakadeemia külmatehnika insenermehaaniku eriala TÖÖ: 1966–1981 tootmiskoondise Ookean baaslaevad 1981–1993 töötas Kirovinimelise kalurikolhoosi Miiduranna külmhoone juhataja ja kolhoosi kalatööstuste peainseneri asetäitjana külmamajanduse alal.

1993. aastal asus ta tööle Eesti mereakadeemiasse, esialgu külmatehnika laboratooriumi juhatajana, siis külmatehnika õppetooli juhatajana ja lektorina.

2012. alates on ta Eesti mereakadeemia külmatehnika õppetooli lektor 2014. alates TTÜ Eesti mereakadeemia külmatehnika lektoraadi assistent. ÜHISKONDLIK TEGEVUS: Eesti meremeeste liidu asutajaliige; Eesti laevamehaanikute liidu asutajaliige; Eesti külmaliidu asutajaliige; Eesti soojustehnika inseneride liidu liige; merekeele nõukoja liige; kutsekoja ja riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikomisjoni juures tegutsevate mereerialade kutsestandardite ja koolitusprogrammide koostamise komisjonide liige HOBID: foto ja filmiasjandus, kalastamine TUNNUSTUS: 2006 haridus- ja teadusministri tänukiri 2011 valiti Eesti meremeeste liidu auliikmeks 2012 sai Eesti mereakadeemia teenetemärgi 2015 aasta mereharija 2017/18 õppeaasta – mereakadeemia laevanduskeskuse parim õppejõud.

2018 – TTÜ kuldmärgi laureaat.

2018 – TTÜ teenetemärk (medal) Mente et manu.

On teinud merendusteemalisi dokumentaal- ja õppefilme, millest „Oma laeva otsimas“ on pälvinud II üleliidulisel allveefilmide festivalil 1987. aastal kuldmedali

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

6

uudised November Oisu raamatukogus Tihe ja tegus novembrikuu on kiiresti otsa saanud.

Sel kuul käisid raamatukogus külas Oisu lasteaia vanema rühma mudilased. Rääkisime rahast ja arutasime, mis see raha siis ikkagi on ja kus me teda kasutame, lugesime jutte ja vaatasime raamatutest, milliseid erinevaid rahasid on maailmas olemas. Raamatukogu hea lugeja Lii Näpping tõi lastele uudistamiseks albumid oma rahakollektsiooniga ja nii oli meil uurimist pikaks ajaks.

Ka Retla-Kabala Kooli õpilastega oli meil paar vahvat ettevõtmist.

IV klassi õpilastega toimus raamatukogutund teemal „Kuidas kasutada raamatukogu?“. Õppisime tundma raamatukogu - vaatasime, kuidas raamatukogus raamatud paiknevad, uurisime katalooge ja õppisime kasutama RIKSWEB-i. Sellele järgnes õpilaste iseseisev töö töölehtedega, et saadud teadmisi kinnistada, lisaks tuli kõigil ühtteist veel juurde uurida.

Traditsiooniline kodanikupäeva VII-IX klasside õpilaste kõnevõistlus toimus 22. novembril. Meil kõigil on aeg-ajalt vaja esineda, kaitsta oma seisukohti või avaldada oma arvamust ja esinemisjulguse harjutamiseks on just õige koht koolikaaslaste ees. Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Liivi Vassari juhendamisel valmistasid õpilased ette kõne teemal „Eesti…“ . Antud teemat saab käsitleda väga laialt ja nii olidki ettekanded väga erinevatel teemadel – meie spordikuulsustest, eestlaste pühapaikadest, õunamahla valmistamisest, laulupidudest jne. Kiitust väärivad kõik osalejad, kes võtsid vaevaks töö valmis kirjutada ja söandasid selle ette kanda. Pisut üllatuslikult olid noormehed sel korral tublimad ja julgemad esinejad.

Oisu raamatukogu on liitunud EV100 projektiga „Kunst raamatukokku“, mille käigus raamatukogud pakuvad 2018. aastal noortele kunstnikele vanuses 14-26 aastat võimalust oma näituste eksponeerimiseks raamatukogudes. Novembris ja detsembris on Oisu raamatukogus üleval siitkandist pärit noore kunstniku Elina Pent´i loomingu näitus. Elina disainitud ja käsitsi maalitud imelised kleidid püüavad pilku juba raamatukogu uksest sisse astudes ja tema vahvad pliiatsijoonistused annavad aimu sellest, et noor kunstnik õpib rõivaste disainimist.

Heli Petrovits

Oisu raamatukogu

Kabala raamatukogu toimetamised Käesolev aasta on Kabala raamatukogule olnud hea tänu mõnusale koostööle teiste asutustega.

Eakateklubi on koht, kus võetakse põnevaid asju ette ja tunnen, et raamatukogugi on seal teretulnud. Tutvustasime talviseid tubaseid tegemisi ja kuulasime Kai Kosemaa muljeid Aafrika reisilt.

Novembri lõpus oli raamatukogus jõulupärgade töötuba. Selleks kogusid materjali ja valmistusid Kabala rahvamaja tantsurühma Segadik naised.

Raamatukogul on eriti soojad suhted kohaliku lasteaiaperega.

Tänavusel pärandkultuuriaastal oleme mitmel korral koos aega veetnud. Viimati oli teemaks „Vanaaja tööd ja lood”, et talletada lastes teadmisi nende vanavanemate elust-olust. Sellel päeval oli võimalik raamatukogus vaadata, kuidas valmib telgedel kaltsuvaip Vaike Pärna juhendamisel. Lapsed võisid ka ise vaiba kudumist proovida. Veel said lapsed pesulaual seebiga pesu pesta ja pärast ämbris loputada.

Uurida võis vanaaegset söetriikrauda ning käsikohviveskiga sai kohviube jahvatada.

Raamatukogu ilusad soojad ruumid on ka hea näitusepaik. Sel aastal oleme pakkunud noortele võimalust oma esimese suurema näituse tarbeks. Nii nautisime Pallase tudengi, koerulase Mirjam Aani maalinäitust ja Kabala lasteaiaõpetaja Maris Mägi fotonäitust „Elu ilu”. Maris sai tuule tiibadesse ka oma esimese raamatuesitlusega „Joonistatud mina”. Publikut, lilli, kaasaelamist ja head-paremat maiustamiseks jagus.

Ene Mihkelsoni viimases luuleraamatus „Torn” ilmunud „Kesköö ja keskpäev on kaksteist” Kabala mõisast andis meile võimaluse saada Tartu linnaraamatukogu „JutuPeatuse” tahvli. https://www.jutupeatus.ee/keskoojakeskpaev Paigaldasime selle kohaliku rahvaga Kabala ja sõprade päeval mõisahoone seinale.

Raamatunäituste ja -väljapanekutega peeti meeles kalendri- ja muid tähtpäevi. Raamatukogu korraldab juba aastaid tasuta raamatuvahetust, kuhu võivad inimesed kodudest tuua neile enam mittevajalikku kirjavara. Samas võivad kõik soovijad pakutu hulgast kaasa viia, mida tahavad. Ajas on raamatukogu funktsioonid muutunud.

Nii saavad kasutajad peale raamatulaenutuse ja sündmuste osaleda koolitustel, abi arvutitoimingutes ja palju muud.

Raamatukokku telliti NutiAkadeemia koolitusprojekti raames „Nutikoolitus täiskasvanuile”, sest paljudel on targad seadmed, aga oskusi kasutada napib. Siim Brauer juhatas meile teeotsa kätte. Osa olid tulnud saama head kolleegid ümberkaudsetest raamatukogudestki. Mõnesaja elanikuga väikeselt raamatukogult ehk ei oodatagi kolossaalseid projekte, millest kogu riik kajab, aga oma rõõmukillu saame pakkuda koos teiste kohalike asutustega ühiselt sündmusi luues igal juhul.

Ulvi Praks, Kabala raamatukogu

Kädva küla ootab külla Kümme aastat tagasi alustati Kädval endise koolimaja renoveerimist. Suuresti kogukonnaliikmete ettevõtmisel ja toel sai hoone viis aastat hiljem valmis ja täna ootavad hubased ruumid neid, kes soovivad pidada siin pulmapidu või minna hoopis rabamatkale.

Teet Reier Kui renoveerimisega alustati, kuulus Kädva küla veel Käru valla ja Rapla maakonna koosseisu, tänaseks ollakse osa Türi vallast ja Järvamaast. Endise Käru vallavanema Elari Hiisi sõnul oli projekti rahastava PRIA esimene soovitus, et lammutage see majakolaks maha ja ehitage väike külamaja. „Seda aga ei juhtunud. Tõsi, alguses renoveerimiseks plaanitud miljonist kroonist sai ehituse lõppedes neli miljonit. Fakt on see, et maja on kena ja külalistele avatud.“ „Täna toimetab hoones külaselts ja koguni kolm MTÜd.

Toimetavad ise, vald kellelegi palka ei maksa ja hakkama tuleb saada sellega, mida üritusi tehes teenitakse. Vald maksab vaid elektrienergia kulud. Tähtis on see, et kogukonnal on olemas kokkusaamiskoht ja maja rentimine üritusteks annab võimaluse siinset maja ja vaatamisväärsusi ka väljapool külapiire tutvustada,“ lisas Hiis.

Novembri keskpaigas tegi oma väljasõiduistungi Kädva seltsimajja Türi vallavolikogu majandus- ja turvalisusekomisjon. Sättisin ennast kaasa ja sel ajal kui komisjon seltsimaja saalis tööd tegi, sain seltsimaja toimekate asukate Eha Visti,

Kädva seltsimaja Kädva küla Türi vald Järvamaa Kontakt: Mari Karilaid 5354 4332 Vaata ka fb: Kädva küla seltsimaja tasuta tööjõudu kasutada,“ meenutavad seltsi liikmed.

Mitte ainult nad ise pole osalenud aktiivselt, vaid tegemistesse on kaasatud oma pere ja teisedki tuttavad. Eha Visti poja ja sõprade ettevõtmisel on valminud kena võrkpalliplats, kus pallimängijad saavad end nagu rannaliival tunda.

Eha Metsalliku sõnul on MTÜ Kädva loodusmatkade pakutavad retked Loosalu rabasse meie suurima rabajärve äärde täiesti ainulaadsed, sest matkarada kulgeb mööda loodusmaastikku mitte laudteid pidi. „Meie küla alguseks peetakse aastat 1312, täiesti võimalik, et siitkaudu läksid Paidesse Jüriöö ülestõusu ajal läbirääkimisi pidama ka eestlaste vanemad, niinimetatud neli kuningat,“ lisab ta.

Mari Karilaid, kes tegelebki põhitöö kõrvalt maja välja-

Eha Metsalliku ja Mari Karilaiuga teisel korrusel rahulikult juttu ajada.

Nende sõnum oli selge ja lihtne: tore, kui külaseltsil ja kogukonnal on oma maja, kuhu saab kokku tulla nii traditsiooniliste ettevõtmiste nagu näiteks Jüriöö jooksu korraldamine puhul, aga tore on ka see, kui inimesed leivad kodumaa kaardilt Kädva ja avastavad siinsed võimalused. Ja mitte ainult inimesed Eestist, vaid ka mitmed välismaalased on siin käinud ja nii vastuvõtu kui ka loodusega rahule jäänud ja sõbraks saanud.

Palju on maja valmimise nimel teinud ära ka kogukond ise. „Renoveerimistoetuse omaosaluseks arvati alguses sobivat ka meie panus abina ehitustöödel, eks siis saigi siin rassitud ehitajatel abiks, pärast öeldi, et see ikka ei sobi ja ehitajad sai tegelikult

üürimisega, saab hakkama ka ürituste vedamisega ja korraldamisega. „Meile mahutab ennast pidulauda lahedalt 50-70 külalist. Suureks plussiks on see, et me valmistame toidud kohapeal, selleks on meil kokk olemas. Suvisel ajal saab korraldada näiteks laagreid ja seltsimaja maa-alal telkida. Võimalusi on, tuleb teada, mida tahetakse, meie saame omalt poolt hea teeninduse ja hubased ruumid vastu pakkuda,“ on ta kindel.

Kui komisjon on oma töö lõpetanud, näidatakse neilegi maja. Köök, saun, peoruumid ja isegi laste mängutuba saab üle vaadatud ja nagu kõrvalt kuulda, on nii mõnelgi tekkinud mõte, mida kõike siin korraldada saaks. Võõrustajad pole kitsid: tulge aga, leppige sobiv aeg kokku ja Kädva seltsimaja ning ümberkaudne loodus ootavad teid.

Jalgrattamuuseumis toimus avatud uste päev ja jalgratta-ajaloo konverents 24. novembril oli Väätsal tegutsevas Eesti jalgrattamuuseumis avatud uste päev, mille raames toimus ka traditsiooniline jalgratta-ajaloo konverents. Seekordne konverents oli kokku juba viies.

Kuna tänavune aasta on Eesti vabariigi juubeliaasta, oli ka konverents pühendatud jalgrattale meie eelmisel iseseisvusperioodil 1920.-30. aastatel.

Andsin süsteemse ülevaate Eesti tollasest jalgrattatööstusest, keskendudes seitsmele suuremale

kolmrattalisi kaubaveorattaid.

Valdavas enamikus on meie muuseumi kogudes ja ekspositsioonis kõikide nende toodang ka olemas.

Teistest ettekandjatest rääkis keskkonna vanadpildid.net looja Marko Mänd jalgrataste kujutamisest fotodel ning vanatehnikahuviline ja Unic Moto ekspert Tarmo Riisenberg vanatehnika väärtustamisest ning sellele antava musta numbri kriteeriumitest. Päeva lõpus sai antud ülevaade jalgrattamuu-

tollasele kohalikule rattatootjale.

Nendeks olid Tartus tegutsenud K.G. Reinholdi jalgrattatööstuse Niagara ning Tallinnas tegutsenud Saare jalgrattatehas, ETK jalgrattatehas (ETK metallitehas), Endel Are masinatehas (varasem August Kalde jalgrattatöökoda), August Küttimi jalgrattatehas ning muuhulgas ka rattaid valimistanud A. Kapsi & Ko. Iseäralik tootja oli Voldemar Laanbergi tehas, mis valmistas 1930. aastate teisel poolel

seumi tegemistest 2018. aastal.

Muuseumis endas toimus meil 14 üritust. Lisaks sellele korraldasime või võtsime osa veel enam kui kahekümnest üritusest üle kogu Eesti.

Jalgrattamuuseumi avatud uste päevale ja jalgratta-ajaloo konverentsile oli kokku tulnud 49 külalist üle kogu Eesti. Üritus toimus kodanikuühiskonna Ühisnädala raames, seda toetas Eesti kultuurkapital.

Valdo Praust

Eesti jalgrattamuuseum

Tublimad said tänatud Novembrikuu viimane päev oli Käru rahvamajas taas rahvarohke. Sel päeval olid kokku kutsutud Käru piirkonna tublimad noored, spordi- ja kultuuriinimesed, suured abilised ja ürituste toetajad.

Oma tervitus ja tänusõnad edastasid kokkutulnutele Türi kultuurikeskuse direktor Ülle Välimäe, Türi spordiklubide lii-

du juhatuse esimees Paul Poopuu ja Türi vallavalitsuse poolt abivallavanem Elari Hiis.

Kerro klubi esindajate poolt sai erilise tänuplaadi ürituse korraldaja Anne Sillamaa, kes on kõikide Käru piirkonna spordiürituste hing ja eestvedaja.

Tublidele noortele andis meened üle Türi noortekeskuse Käru noortetoa noortejuht

Alice Merela-Matsi. Spordi- ja kultuurirahvale edastasid tänud spordiaktivist Anne Sillamaa ja kultuurispetsialist Rein Liivik.

Meelelahutuse eest kandsid hoolt noortetoa playback show, Freestyle jalgpallur Eno Lints ja sportlik võimlemisrühm oma lindi ja pallikavaga ning DJ puldis tegi oma debüüdi suurema rahvahulga ees Mikk Vaarmari.

Seinal jooksis möödunud hooaega meenutav slaidiprogramm ja selle taustal tuletati meelde põnevaid ühisüritusi, tehti plaane juba uueks aastaks ja tõdeti, et selline tänuürituse tava võiks jätkuda ka tuleval aastal.

Rein Liivik

Türi kultuurikeskuse kultuurispetsialist Käru rahvamajas

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

7

uudised

Aasta terviseauhinna võtsid vastu Kirna mõisa pererahvas Tuuli Org ja Reimo Lilienthal.

Teet Reier

Kodanikupäeva õhtul sai Türi kogukonnaseltsi rahvas Konna majas kokku. Tehti tagasivaade lõppevale aastale ja räägiti ka uutest plaanidest. Riiulil paistab Eesti vabariik 100 mälestusplaat, mis ootab seinale kinnitamist.

Konnas tegutsetakse Konna nime kandvas Türi kogukonnaseltsi majas Viljandi tänav 60 on „konlased“ tegutsenud rohkem kui aastapäevad. Varem sotsiaalmajana kasutusel olnud hoonest on kunagised üürilised lahkunud ja peale rohkeid talguid ja korrastamisi on maja saanud erinevate ettevõtmiste ja ka koolituste toimumiskohaks.

Lisaks toimetavad majas käsitöökojad, mille uksed on kõigile huvilistele ka teatud päevadel avatud. Kuid tööd jätkub veel aastateks. Konna tegemisi märgati Järvamaal kui parimat kogukondlikku head algatust 2018.

Teet Reier Konna lugu sai alguse Türi Vana (M)aja Sõprade klubist, mis paar aastat tagasi mõned korrad kokku tuli, rääkimaks vanade majade ennistamisest ja sellega seonduvast. 2017. aasta alguses pakkus Lõuna-Järvamaa koostöökogu klubilistele osalust ühisprojektis, mille eesmärgiks oli kujundada kogukondlikku piirkonda. Siit saigi alguse ka mittetulundusühing nimega Türi kogukonnaselts.

Samal ajal hakati uurima võimalusi võtta kogukonnamajana kasutusele endine sotsiaalmaja asukohaga Viljandi tänav 60. Maja oli valla poolt mitu kuud pakkumisel ka müügiks, kuid konkreetseid huvilisi ei olnud. Majas on 14 väikest korterit ning üsna suur õueala. 2017. aasta suvel sai selts alustada koristustalgutega – vald oli nõus hoone andma kogukonnaseltsi käsutusse järgmiseks viieteist-

kümneks aastaks.

Lugejal peaks olema nüüd juba ettekujutus olemas, et maja nime - Konn - taga on just sellised terminid nagu kogukond, vabakond ja pealegi asub hoone ajalooliselt Konnakülas ehk siis Särevere mõisale kuulunud moonakatemajas, mis asub Pärnu jõe kaldal. Eks kevadised jõeveed meelitasid ka konnasid ja andsid paikkonnale nime.

Eelmisel esmaspäeval, kui tähistati kodanikupäeva, sai ka Konna-rahvas oma majas kokku, et tänada oma tublisid talgulisi ja katuseraha annetajaid ning vaadata tagasi tehtud töödele ja plaanida järjest uusi. Küdeva pliidiga toa täitsid kohvilõhnad ja laualt võis leida koguni kolme sorti kooke. Projektor aga mängitas pildiparaadi, kus olulised tegevused olid ka pildile püütud.

Osalejad said rääkida sellest, mis tehtud ja mida vaja oleks, sest ega ühe vana maja vajadused lõpe üleöö. Piltidelt nähtu ja räägitu põhjal said kirja järgmised suuremad tänavused toimingud: tehti talguid ja kohendati maja nii väljast kui seest, Konn sai omale logo, mida võib maja seinal näha ja mille autoriks on Ivar Murel, Konn sai vett - maja liideti vee- ja kanalisatsioonitrassiga, toimusid mitmed koolitused ja osaleti Järvamaa avatud käsitöökodade päeval, katus sai tänu annetajatele läbijooksust priiks, mardipäeval võõrustati mardisante ja tehti veel palju muud põnevat. Veel üks oluline asi tuleks ära märkida: suvel lammutusele läinud paberivabriku barakist võeti maksimum ja varuti omale korralik kogus vana

materjali, millega teha parendusi ka Konna majas (nt Konna trepikäsipuud on tehtud just baraki palkidest – meistri nimeks Aulis Lee).

Mida toob aasta 2019 Eks jätkatakse talgute ja ettevalmistustega 19.-21. juuli festivaliks. Senised Konna-üürilised on kõik arendamas ka oma kodasid, et pakkuda toredaid teenuseid. Üks koda on veel pakkumises ja ootab sobivat huvilist.

Edaspidi on kodustel meistritel võimalus ka paari ruumi saada kasutada näiteks oma koolituste tegemiseks Konnas (kontakt Aili Avi). Juunis on kavas korraldada väike noortelaager, et õpetada kogukondlikku mõtteviisi ja oma kätega tegemise kunsti ka noortele (8-12aastastele). Mõttes ja töös on ka osad ehitusprojektid (elekter, katus, pööning).

Eks kogu elu keerle projektide ümber, aga ilma ka ei saa.

Konna maja asukate arvates hakkas linnarahvas nende toimetamist rohkem tähele panema siis, kui tänavapoolsele küljele kerkisid uued trepid ja said ette renoveeritud vanauksed, nende kohale omakorda väikesed kolmnurksed türilikud plekk-katused. Eelmisel nädalal räästasse saanud tulederida torkab jõuluootuse ja mahasadanud lume taustal samuti silma.

Unistused ja visioon Türi kogukonnakeskuses toimetavad tulevikus erinevad kojad (mööbliparandus, käsitöökojad, taaskasutuskoda, kohvik, kunstistuudio, toimetavad erinevad loomeringid ning Konnal on

Teet Reier

oma ürituste ja huvikoolituste kava, mille hulgas ka igaaastane Rohelise valla festival (näiteks Rohevest vm – nimetalgud alles käivad).

Loodetavasti tulevad ka järgmised aastad Konna-rahvale sama toimekad kui möödunu, igatahes jõudu, jaksu ja pealehakkamist neile selleks.

Mõned mõtted ja üleskutsed seltsilt Türi kogukonnale: 1. Kui kellelgi on pilte või meenutusi Viljandi tn 60 hoone kohta, palume anda märku telefonil 5395 7115 või aili@tore. ee (aitame fotod paljundada ja tagastame originaalid).

2. 19.-21. juulil 2019 toimub Konnas kestliku mõtteviisi festival, kus on erinevad loengud ja töötoad kestliku mõtteviisi ja säästva renoveerimise teemadel, töötab kogukonnakohvik ja toimub kontserte, üles seatakse ka meie olmekultuuri väärindav teemanäitus ehk nn pesunöörinäitus. Selle aasta teema on PÕLLED JA KÖÖGIRÄTIKUD, palume juuniks märku anda, kellel on võimalik mõni oma esivanemate või enda noorepõlve põll või eriline köögirätik Konna näitusele anda. Kontakt: Aili Avi 3. Kui on huvi tulla Konna uudistama, andke soovist teada infojuht Reet Murelile (tel 518 9332, reet.murel@gmail.com).

Saame pakkuda väikeseid ekskursioone vana aja majas, töötube lastele jms. Käsitöökojas toimetab ka käsitööring (info Thea Vesmanilt).

4. KONN KUTSUB – 9. detsembril kell 10-15 käsitöö-, avatud uste ja kohvikupäevale.

Järvamaa terviseauhind 2018 anti Kirna mõisale Novembri lõpupoole toimus Türi kultuurikeskuses Järvamaa tervisefoorum, kus anti üle ka Järvamaa terviseauhind 2018, mis sel aastal läks Kirna mõisa omanikele tervist edendava loengusarja korraldamise eest.

Käesoleval aastal tegid Kirna mõisa eestvedajad algust erakordse algatusega kogu Eestis - nimelt finantseerisid nad annetuste ja isiklike vahenditega koolituste sarja, mis pani iga osaleja mõtlema ja keskenduma oma tervisele, oma hingelise ning füüsilise tasakaalu ja heaolu suurendamisele.

Ettevõtjad Tuuli Org ja Reimo Lilienthal usuvad, et terve ühiskond algab tervest inimesest ning püsiva sisemise õnne eelduseks on isikliku vastutuse võtmine. Omalt poolt on nad võtnud eesmärgiks aidata igaühel selleni jõuda ja jagada teadmisi, mis inimest sellel teel aitaksid. Selleks, et see oleks kõigile kättesaadav, ei küsi nad osalejatelt piletiraha. Kõik Kirna mõisas 2018. aastal läbi viidud sündmused on olnud osalejatele tasuta, soovijad on saanud teha annetuse. Lisaks on nad otsinud oma ideele toetajaid ettevõtjate hulgast ning loonud võimaluse kuulata loenguid otseülekandes veebi vahendusel erinevatel organisatsioonidel, kes ei saa osaleda, kuid soovivad näiteks oma küla inimestele või seltsiliikmetele harivat loengut pakkuda.

Toimunud loengud on kõik teaduspõhised ning kaasatud on spetsialiste, kes küll suudavad näha tervist ning heaolu läbi mitme vaatenurga, kuid ei tegele ebateadustega.

Lisaks on Kirna mõis lahkeks võõrustajaks erinevatele kontserdikorraldajatele. Kirna mõisas tegutsev kohvik kannab samuti tervislikkuse märki ning toetab kohalikku kontseptsiooni - toit valmib värskest kodumaisest toorainest, välditakse ebatervisliku ning väheväärtusliku pakkumist.

Ettevõtjad usuvad, et leiavad oma tasuta tervisepäevade jätkamiseks toetajaid ning suurendavad sellega kogukondlikku ja tervislikumalt elamise mõtteviisi, panevad võimalikult kaua tervena ja õnnelikult elatavasse ellu panustama nii organisatsioone kui eraisikuid, vähendades sellega nii kogu riigi kui iga inimese haigestumisi ja kulusid.

Merle Rüütel

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

8

Türi vald Türi vallavalitsus võõrandab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Käru alevikus asuva Katlamaja kinnisasja. Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Türi vallavalitsus seab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Türi linnas F. J. Wiedemanni tänav 2c asuvale kinnisasjale hoonestusõiguse seal asuva veetorni hoone kasutamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250, 5333 0476 või e-posti aadressil marje.parn@tyri.ee.

Türi vallavalitsus korraldab avaliku konkursi vabade ametikohtade täitmiseks LASTEKAITSESPETSIALIST EESKOSTESPETSIALIST HARIDUSSPETSIALIST HARIDUS-, KULTUURI- JA SOTSIAALOSAKONNA JUHATAJA asendaja (tähtajaline) Lastekaitsespetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõueteks on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, nõutav on oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Lastekaitsespetsialist on ametnik, kelle töö põhieesmärgiks on laste õiguste kaitsmine, laste hoolekande ja sotsiaaltoetuste ning -teenuste korraldamine Türi vallas.

Eeskostespetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõueteks on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, nõutav on oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Haridusspetsialisti ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõueteks on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, nõutav on oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest.

Haridusspetsialist on ametnik, kelle koordineeritavad valdkonnad on huviharidus- ja huvitegevus, noorsootöö ja spordivaldkond, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise toetamine ning haridusvaldkond tervikuna koostöös osakonna teise haridusspetsialistiga.

Osakonnajuhataja ametikoha kandidaadi kvalifikatsiooninõueteks on erialane ettevalmistus ja kõrgharidus, nõutav on oskus koostada õigus- ja haldusakte, teadmised haldusmenetluse ja asjaajamise reeglitest. Kasuks tuleb eelnev kogemus haridus- ja/ või sotsiaalvaldkonna juhtimises.

Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja koordineeritavad ja vastutusalasse kuuluvad sotsiaalvaldkond, haridus, kultuur, sport, noorsootöö, huviharidus ja huvitegevus, külaliikumine ja seltsitegevus.

Kandideerijal esitada hiljemalt 12. detsembril 2018 kella 13.00ks Türi vallavalitsusele järgmised dokumendid: * kandideerimisavaldus ja palgasoov; * elulookirjeldus; * kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; * muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid.

Tööle asumise aeg jaanuar 2019. Tööleping lastekaitsespetsialisti ja haridusspetsialistiga sõlmitakse tähtajatult.

Dokumendid esitada Türi vallavalitsusele kui ametiasutusele kirjalikult postiaadressile Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213, Türi vald või digiallkirjastatult e-postile vallavalitsus@tyri.ee.

Lisainfo vallavanem@tyri.ee, 527 9775 (Pipi-Liis Siemann)

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi põhikooli uuest hoonest Viimasel Türi vallavolikogu istungil oli tore arutelu koos kogukonnaliikmetega, kes tunnevad huvi ja soovivad rääkida kaasa Türi haridusvõrgu ning haridusvaldkonna sisulises arengus.

Kindlasti tuleb selliseid arutelusid edaspidigi ning tänan omalt poolt kõiki aktiivse osalemise eest. Üheks peamiseks küsimuseks oli sel korral Türi põhikooli uue koolihoone ehitamisega seonduv. Tänaseks oleme jõudnud pika ettevalmistusperioodi lõpusirgele. 2019. aasta alguses kuulutame välja hanke ehitaja leidmiseks ning loodetavasti alustab ehitaja tööd juba maikuus.

Kuna ettevalmistusperiood on aga olnud pikk, siis väike tagasivaade kooli ja spordihoone asukoha valiku aruteludest: mais 2014 hariduse arutelu Türi kultuurikeskuses, oktoober 2015 hariduse ümarlaud; aprillis esiküljelooks Türi Rahvalehes kutse arutelule; 28.04.2016 otsustas volikogu asukoha, otsuse kohta esiküljelugu Türi Rahvalehes mais 2016. Kooli asukoha valikul arutleti palju mõlema võimaliku asukoha plusside ja miinuste üle.

Otsustavaks sai asukoha valikul nii õpilaste huvitegevuste võimaluste paiknemine kui linnaarhitektuurilised argumendid.

Põhikooli asumisel kesklinnas on olemas nii välispordivõimalused kui meeldiva ja õppimist toetav väliskeskkonna loomine kooli kinnistu ning järveäärse puhkeala näol.

31 august 2017 tegi volikogu otsuse rahalise kohustuse võtmiseks, et taotleda toetust kooli ehitamiseks koolivõrgu korrastamise programmist. Septembrist 2017 kuni jaanuarini 2018 korraldas vallavalitsus arhitektuurilahenduse kooli ja spordihoone hoone projekteerimisega alustamiseks ideekonkursi koos Eesti arhitektide liiduga. 31.03.2017 kinnitati väljavalitud arhitektuuriline idee ja sõlmiti leping selle edasiarendamisel hoonete projekteerimiseks.

Jooksvalt on antud infot projekteerimise edenemisest volikogu komisjonides, uue koolihoone ehitamine Türile kooskõlastati ühinevate omavalitsuste volikogudega, märgiti ühinemislepingus ning see tegevus oli kajastatud ka 2017. aasta kohalike

volikogude valimistel erinevate erakondade programmides. Detsembris 2017 valmis kinnistu detailplaneering, toimus selle avalikustamine. Türi põhikoolile uue hoone ja spordihoone ehitamine on kavandatud ühinenud Türi valla esimeses arengukavas ning eelarvestrateegias.

Aprillis 2018 toimus seoses Innove poolt esitatud ettepanekute ja projekti rahastamiseks seatud tingimustega suur arutelu hariduse teemadel kõigis komisjonides, avalikkuses ja volikogus.

Selle käigus puudutati ka Türi põhikooli tulevikuküsimusi.

Aprillis 2018 valmisid eskiisprojektid, oktoobriks 2018 olid põhiprojektid valminud, järgnes nende ekspertiis ning detsembris 2018 valmistume ehitushanke väljakuulutamiseks.

Väljatoodud seniste tegevuste ja otsuste tegemise käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid olnud Türi vallavolikogule, komisjonidele, Türi vallavalitsusele varem teadmata. Neid kõiki on analüüsitud, arutletud nende üle avalikult ning antud infot kõigile soovijatele. Ainsaks kiireks otsuseks, mille Türi vallavolikogu pidi langetama, oli aprillis 2018 toodud rahastaja tingimustele vastamine, millega Türi vald andis suunised koolivõrgu analüüsimiseks ja edaspidiseks korrastamiseks vastavalt rahastaja nõuetele. Selle otsuse tegemine oli ühtmoodi ebameeldiv kõigile Türi valla inimestele ning erineb oluliselt viisist, kuidas Türi vallavolikogu ja vallavalitsus kohaliku arengu kavandamist ning otsuseid ette valmistavad, elanikke kaasavad ning kohaliku omavalitsuse enesemääramise õigust kasutavad. Selle otsuse edasiseks rakendamiseks kavatseme aga võtta piisavalt aega ning teha edasised otsused kõiki argumente arvestavalt.

Türi valla põhikoolide võrku tuleb analüüsida edaspidi nii demograafiliste muutuste (õpilaste väikesem arv koolides ja piirkondades) kui eelkõige just Eesti haridussüsteemis toimuvate muutuste, trendide ning väljakutsete kontekstis. Kvaliteedi tagamiseks on oluline arutleda ning leida lahendused paljudes küsimustes: hariduse rahastamise osakaal Türi vallas on täna ligi 50% kogumahust. Kas selle suurendamine on võimalik ilma, et kannataksid teised eluvaldkon-

nad (teed-tänavad, sotsiaalteenused, transpordikorraldus jne)?

Eestis on tööjõu-uuringute andmetel aastal 2025 puudu 1200 üldhariduse õpetajat. See tähendab, et ka Türi vald, kus aastal 2018 on ligi 25% õpetajatest vanuses 54-60, seisab küsimuse ees, kust leida kvalifitseeritud, motiveeritud õpetajad meie arvukatesse klassikomplektidesse. Sama küsimuse ees oleme nii meie Türi vallas kui paljud teised piirkonnad tugispetsialistide puhul. Koolivõrgu analüüsi juures peame kõiki neid argumente silmas pidama. Volikogu arvestab edasiste otsuste tegemisel kindlasti täie vastutustundega ja igakülgselt nii erinevate piirkondade vajadusi ja huve kui hariduse kvaliteedi tagamise võimalusi.

Türi vallavolikogu on otsustanud seista selle eest, et Türil säiliks tugev gümnaasiumiharidus. Türi ühisgümnaasium on täna tugev, omanäoline ning kogukonna ootusi ja vajadusi, riikliku hariduspoliitika eesmärke toetav kool. Türi vald panustab jätkuvalt kooli arengusse rahastamise, kooli tegevuste ja arenguvõimaluste toetamise kaudu.

Kust tuleb raha ja milliseks kujuneb laenukoormus? Vallaeelarve kavandamine on vastavalt kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seadusele väga selgelt ning rangelt reguleeritud. Türi valla eelarvestrateegia, iga-aastaste eelarvete, valdkondlike investeeringute ning kavandatavate laenude kavandamisel analüüsitakse meie rahaliste ressursside võimalused väga põhjalikult läbi ning tehakse otsused, mis kõige enam toetavad valla majanduslikku toimetulekut ja pikaajaliste eesmärkide saavutamist.

Innove poolt uue põhikooli ehitamiseks eraldatud 5,2 miljonit eurot toetust on kasutatavad vaid selle taotlusvooru tingimustel ja Türi valla poolt projektitaotluses esitatud tegevuste elluviimiseks plaanitud kohas ja mahus. Uut taotlemise võimalust sellel finantsperioodil ei tule. Seepärast ei ole võimalik muuta tänaseid arengukavades plaanitud tegevusi ning kahjuks peame endiselt tõdema, et Tolli tn koolihoone ümberehitus Türi põhikooli vajadustele vastavaks eeldaks kas täielikku ümberehitust või tänase ruumilahenduse säilitamise soovi korral umbes 1000 ruutmeetri suurust juurdeehitust.

Arvestades ehituse- ja rekonstrueerimise hindadega, ei erine ilmselt sel juhul lõplik maksumus olulisel määral tänasest uue hoone ehitamisega seotud kulust. Kui hoones soovitaks koos põhikooliga õpetada lisaks ka gümnaasiumiosa, on ehitusmahu vajadus veelgi suurem.

Spordihoone planeerimisel on arvestatud nii koolide kui valla üldise sporditegevuse vajadusi.

Vaid põhikooli tarbeks tuleks luua umbes 2000 ruutmeetrit võimla juurdeehitust, arvestades muude sportimisvõimalustega Türi linnas (kaoks senine kesklinnas asuv spordisaal ning senine linnavõimla Tolli tn staadioni lähistel on arvestades selle amortiseerumist kavas lähiajal kasutusest välja jätta).

Seepärast ei ole võimalik lahendada vaid kooli sportimisvõimalusi, jättes kõrvale valla üldise sportimisvõimaluste vajaduse.

Innove toetusest loobumine tähendaks kooli ehituse puhul 85% ulatuses lisarahast loobumist. Arvestades valla finantsplaane ning tulude, püsikulude ja investeeringute vajadust on see ebamõistlik ning ei arvesta mingil viisil vallaelanike huve.

Sellises mahus koguinvesteeringu tegemine Türi vallale lähima kümne aasta jooksul kindlasti jõukohane ei ole.

Ehk teisisõnu, loobudes toetuse abil koolimaja ehitamisest ei ole meil võimalik lähiajal Türi põhikooli ligi 500 lapse põhihariduse omandamiseks vajalikke tingimusi parandada ja spordihoonet ehitada. Kooli ehitus vaid omavahenditest vähendaks nii valla võimekust pakkuda pika aja jooksul paremat palka õpetajatele, tugispetsialistidele kui luua uusi võimalusi meie koolides õppijatele. Arvestades tööjõuprobleemi oleks selline tulevikuvaade lühinägelik ning vastutustundetu.

Kavatseme kõiki otsuseid ning arenguvõimalusi kaaluda koos avalikkusega, kaasates kõiki, kellele see teema südamelähedane.

Vajame väga partnerlust nii hariduse kui muude meie valla arengu võtmevaldkondade plaanide tegemisel ning loodan, et meid ootavad Türi vallas ees põnevad, edukad ning koostöömeelest kantud koostegemised.

Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

Ootame rohkesti osalejaid!

29. novembri 2018 istungil Türi vallavolikogu:

Klubi Ehavalgus meeleolukas jõuluootuse õhtupoolik 9. detsembril algusega kell 15

• kinnitas OÜ Türi linnavara 2017.-2018. aasta tegevuse ja majandustegevuse analüüsi ning kontrolli tulemused; • otsustas lõpetada 30. novembrist 2018 Türi vallale kuuluva kinnisasja Türi linn Viljandi tänav 13 b võõrandamismenetluse, kuna vald vajab vara järgnevatel aastatel avalike ülesannete täitmiseks; • valis Türi vallast Pärnu maa-

Türi kultuurikeskuses 1. Jõuluvanaga kokkulepe - tuleb!

2. Esineb tantsurühm Mõnusad 3. Ilmub kaunis üllatusesineja Teise advendi küünlasära ja kuuselõhn Tantsumuusika ansamblilt Duo Andante Osalustasu 2 eurot Teave telefonil 504 7330

kohtusse rahvakohtunikukandidaadid; • otsustas seada Türi vallale kuuluvatele kinnisasjadele Elektrilevi OÜ kasuks isikliku kasutusõiguse; • muutis volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu, arvates Olga Laanepuu, Triin Tarna ja Maarja Ahveldti Türi vallavolikogu I koosseisu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni

koosseisust välja ning kinnitas Türi vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni koosseisu Jelena Plakki; • kehtestas konkursi „Aasta küla“ korraldamise, konkursi võitja tunnustamise ning võitjale preemia maksmise korra; • võttis vastu Türi valla 2018. aasta kolmanda lisaeelarve; • arutles koos pöördumise teinud Türi valla elanikega Türi

valla haridusasutuste tegevuse kavandamise üle; • võttis teadmiseks info volikogu komisjonide tööst ning kuulas ära volikogu esimehe ülevaate esitatud pöördumistest ja ettepanekutest.

Järgmine Türi vallavolikogu istung toimub 27. detsembril 2018.

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

9

Türi vald

Käru ja Kabala postipunktis asjaajamise asendab kirjakandja Seoses vähese külastatavusega on Käru ja Kabala postipunkt uuest aastast suletud. Edaspidi on kohalikel elanikel võimalik postiteenuseid tarbida kirjakandja vahendusel või külastada ümberkaudseid postiasutusi või pakiautomaate.

Nii Käru (töötab kuni 29.12) kui Kabala (kuni 31.12) piirkonna elanike saadetised jõuavad edaspidi Türi postkontorisse, mis oli juba varem eelistatud postiasutuseks. Soovi korral on võimalik postkontorisse saabunud saadetisi ümber suunata või kirjakandjaga tasuta koju tellida.

Alternatiivina võib kasutada ka Türi pakiautomaati.

Kirjakandja toob teenuse koju või kontorisse.

Paljud ei oska võibolla oodatagi, et postiteenuseid saab kasutada ka postkontorisse minemata, isegi kodunt lahkumata.

Kõigil postiteenuse kasutajatel, kes elavad või asuvad maapiirkonnas, on võimalus kutsuda kirjakandja koju või tööle ning kasutada kõiki postiteenuseid oma elu- või asukohast lahkumata. Naljaga pooleks võib öelda, et kirjakandjast saab üha enam postikuller, kes toimetab kohale pakke, müüb marke ja ümbrikuid ning võtab vastu saatmist vajavaid kirju.

Kirjakandja kohalekutsumine on tasuta, maksta tuleb ainult postiteenuste ja neile kehtestatud teenustasude eest nagu tuleks maksta ka postkontoris.

Kirjakandjat saab kohale kutsuda kodulehel oleva vormi kaudu https://www.omniva.ee/era/ abiinfo/kirjakandja_tellimine või telefonil 661 6616.

Pärast tellimuse vormistamist võtab Omniva klienditeenindus tellijaga ühendust ning lepib kokku täpse teenindamise päeva ja aja. Kirjakandja tuleb tellimust täitma üldjuhul juba järgmisel tööpäeval, aga mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul. Kirjakandja tuleb koju või tööle tööpäeviti kell 8-16.

Teenus on suunatud maapiirkondades postiasutusest kaugemal elavatele inimestele ning eriti mugav neile, kel ea, tervise või transpordi puudumise tõttu postiasutusse minek

raskendatud.

Kuivõrd Omniva plaanib ka edaspidi oma pakiautomaadivõrku laiendada, siis võib ka Türi valda tulevikus uusi pakiautomaate lisanduda.

Omniva jaevõrgu juhi Eve Vuksi sõnul muutub Omniva pakiautomaaditeenus üha paremini kättesaadavamaks ka maapiirkondades. „On näha, et märkimisväärne hulk aktiivseid e-ostlejaid elab just maapiirkondades, kus pakiautomaadist puudust tuntakse. Kuna linnad on meil juba automaatidega tihedalt kaetud, siis tulevikus paigaldame üha enam automaate ka asulatesse, kus pakkide saamine ja saatmine samuti populaarne on,“ selgitas Vuks.

Huvitegevuses osalemine saab osaliselt kompenseeritud Türi vallavolikogu 27. septembri istungil võeti vastu määrus „Huvihariduse ja huvitegevuses osalemise toetamise kord“, mille alusel on kõikidel Türi valla 7–19aastastel noortel, kes osalevad mõnes huviringis või õpivad huvikoolis, õigus saada ringis osalemiseks tehtud kulu osaliselt hüvitatud.

Huviringis osalemiseks hüvitatakse osaliselt sõidukulu.

Hüvitist on õigus taotleda Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elava põhikooli ja gümnaasiumi alaealise õpilase seaduslikul esindajal või gümnaasiumi täisealisel õpilasel, kui õpilase huvitegevuse toimumise koht asub vähemalt 3 km kaugusel õpilase elukohast ja huvitegevuses osalemist on tõendanud ringijuht või treener.

Taotluse Türi vallavalitsusele huvitegevuses osalemiseks tehtud sõidukulu osaliseks hüvitamiseks saab esitada kolmel korral aastas järgmiselt: 1) septembris, oktoobris ja

novembris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. detsembriks; 2) detsembris, jaanuaris ja veebruaris tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. märtsiks; 3) märtsis, aprillis ja mais tehtud kulu hüvitamiseks hiljemalt 15. juuniks.

Kui õpilasel puudub võimalus sõita huviringi ja koju ühistranspordiga, hüvitatakse taotlejale isikliku sõidukiga huviringi ja koju sõiduks tehtud kulu arvestusega 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta, kasutades kommertsliine, hüvitatakse kulu sõidupiletite alusel.

Hüvitise suurus sõltub sellest, kui kaugel elab laps huviringi toimumise kohast. Elades huviringi toimumise kohast 3–10 km kaugusel, hüvitatakse kuni 100 eurot taotluse kohta, elades huviringi toimumise kohast 11–20 km kaugusel, hüvitatakse kuni 200 eurot taotluse kohta ja elades huviringi toimumise kohast enam kui 21 km kaugusel,

hüvitatakse kuni 300 eurot taotluse kohta.

Lisaks sõidukulu osalisele hüvitamisele osaleb vald ka erahuvikooli või riigi või teise kohaliku omavalitsuse huvikooli tegevuse kulu katmises, kui huvikooli tegevusest võtab osa Eesti rahvastikuregistri andmetel Türi vallas elav õpilane, kelle igapäevane elukoht on samuti Türi vallas.

Türi vald toetab õppuri huvihariduse omandamist ainult ühes huvikoolis ühel erialal, makstes 100% õppekoha maksumusest huvikooli pidaja esitatud arvete alusel. Lihtsamalt öeldes – kui Türi valla laps õpib näiteks Paide muusikakoolis, Kehtna kunstide koolis või Vändra muusikakoolis, elab igapäevaselt Türi vallas, siis huvikooli kohatasu tasub Türi vald, lapsevanema osaluse lapsevanem.

Huvikoolis õppimiseks ja huviringis osalemiseks kehtestatud lapsevanema osalus jääb lapsevanema kanda ning seda Türi vallavalitsus ei hüvita.

Bill.me.

Mis on Bill.me?

Tänaseks päevaks on Bill.me kõige kaasaegsem ja efektiivsem vahend arvete vastuvõtmiseks, vaatamiseks ja maksmiseks.

Platvorm vastab täielikult GDPR-i (üldine andmekaitse määrus) nõuetele ja elektrooniliste maksete turvalisuse kõrgeimatele standarditele.

Mis võimalusi pakub Bill. me?

Teie mugavuse huvides saate kohe pärast registreerimist juurdepääsu kõigile platvormi funktsioonidele ja eelistele. Oma isikliku Töölaua profiili võimaldab: • igakuiste arvete saamist (arved ei kao ja ei lähe rämpsposti)

• vaadata arvete arhiivi (platvorm säilitab kõiki eelnevaid arveid) • maksta arveid ühe klõpsuga (kasutades maksekaarti) • ühendada automaatmakse (täpse summaga automaatmakse) • edastada teavitusi ja infovahetust (aktuaalne informatsioon teie isiklikul töölaual) • võtta meiega kohe ühendust (saatke küsimused otse meie töötajatele) Tänu kokkuleppele, mis on saavutatud vallavalitsuse ja arendusettevõtte Bill.me vahel on registreerimine ja platvormi kasutamine TASUTA. Teenustasu võetakse ainult juhul, kui arve eest

Esimene trimester sai märkamatult läbi ning Retla-Kabala koolis on aeg väikeseks tagasivaateks. Lisaks õppetööle oleme leidnud piisavalt aega ja entusiasmi tegeleda erinevate põnevate ettevõtmistega.

Eelmisel õppeaastal tuli Retla-Kabala kooli hoolekogus jutuks õmblusmasinate vajadus õpilaskodus. Sellest mõttest võeti kohe kinni ning tänu Tallinna eraisiku annetusele toimetasid Kairi Tarius ja Monika Reinberg meile kaks masinat. See võimaldas Imbi Vaheoja juhendamisel alustada õpilaskodu käsitööringi. Õpilaste usinate käte all valmisid nii padjad, linikud kui kott-toolid.

Katrin Ivanov tegi ettepaneku korraldada meie koolis TV3s jooksva sarja eeskujul „Oisu parim pagar“. Alguses oli idee kõik võistlejad panna ühte gruppi oma küpsetamisalaseid võimeid proovima, kuid osalejate rohkuse tõttu tekkis vajadus eraldi noorema ja vanema grupi järele. Praeguseks on toimunud kolm etappi: küpsise- ja võileivatordid ning muffinid. Suur finaal oma lemmiktordi küpsetamiseks toimub detsembris.

Sellesse aastasse sattusid mõlema õppehoone – Retla ja Kabala sünnipäevad. Retla kool tähistas septembris oma 165. ja Kabala novembris oma 95. tegutsemisaastat meeleolukate vilistlaste kokkutulekutega. Retlas toimus aastapäevale eelneval nädalal traditsiooniline omakoolinädal, käisime külas vilistlasel Viljo Marrandil ning kõikide majade lapsed said koos oma meeskonnatööd tugevdada ühisel trallipäeval. Oleme edukalt tegelenud spordiga. Järvamaa maapõhikoolide seitsme kooli tihedas konkurentsis saavutasid meie tublid noormehed I koha ning neiud olid II. Noormehed selgitasid välja kooli rammumehe. Spordinädala raames käisid meil külas zumba ning batuuditreeningud ja üheskoos Oisu rahvaga käidi matkamas. Nagu varasematel aastatel võtsime osa Paide-Türi rahvajooksust.

Loomulikult jääb paljust kirjutamata, ennast saab meie kooli tegemistega kursis hoida kooli Facebooki lehel ja kodulehel retla.edu.ee

Ann Valang, Retla-Kabala kooii õpetaja

Erisus lapsevanemale kehtestatud kohatasu hüvitamisel puudutab endise Väätsa valla neid lapsi ja noori, kes enne Türi, Väätsa ja Käru valdade ühinemist õppisid huvikoolis või osalesid huviringis, maksid kohatasu ja kellele Väätsa vald kohatasu osaliselt hüvitas. Nendele lastele ja noortele näeb määrus ette erisuse ja neile kehtivad samad soodustused, mis enne ühinemist. Lapsevanem ise selleks Türi vallavalitsusse pöörduma ei pea, lepingud soodustuse saamiseks sõlmitakse huviringi läbiviijaga.

Neile endise Väätsa valla lastele, kes enne soodustust ei saanud, kehtib Türi vallas ühtselt kehtestatud kord – võimalus küsida sõidukulu hüvitamist ning õppides teise omavalitsuse huvikoolis, tasub vald kohatasu ühel erialal. Lapsevanema osalus jääb täies mahus lapsevanema kanda.

Triin Pärna

haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja

Uusimad tehnoloogiad igapäevaseks kasutamiseks Jätkates e-teenuste arendamist, alustas Türi vallavalitsus alates 15. novembrist koostööd arveldusplatvormiga Bill.me. Seeläbi pakub vallavalitsus oma elanikele eeliseid ja võimalusi uue tehnoloogia kasutamiseks.

Meie riiki nimetatakse sageli e-riigiks, kus „e“ tähendab elektrooniline ja juhib tähelepanu erilisele kirele, mis seob Eestit ülemaailmse võrgu ja digitaliseerimisega, kus meie riik on saavutanud maailma tasandil muljetavaldavat edu. Järgides meie riigi e-teenuste arengusuundi ning jätkates teenuse kvaliteedi parendamist ja suhtlust elanikega, alustas Türi vallavalitsus koostööd arveldusplatvormiga

Toimekas sügis Retla-Kabala koolis

tasutakse maksekaardiga Bill.me keskkonnas. Lähiajal on platvormi kõik võimalused ja eelised kättesaadavad ka Androidis ja iOS-is Bill.me mobiilirakenduses.

Vallavalitsuse ressursside tõhusaks kasutamiseks on platvorm integreeritud meie raamatupidamistarkvaraga.

Vallavalitsus soovib arveldusplatvormile täielikult üle minna hiljemalt 1. maiks 2019, mis tähendab seda, et e-mailidele arveid enam ei saadeta. Esimesed arved soovib vallavalitsus saata juba detsembrikuu alguses.

Soovi korral täiendava informatsiooni saamiseks palun pöörduge e-mailil aime.roosioja@tyri.ee või info.ee@bill.me

Türi vallas muutuvad valimisjaoskonnad 2019. aasta toob kahed valimised: 3. märtsil 2019 riigikogu valimised ning 26. mail 2019 Euroopa parlamendi valimised.

Juba mitu aastat järjest on vabariigi valimiskomisjon ning nüüd riigi valimisteenistus andnud kohalikele omavalitsustele suuniseid valimisjaoskondade arvu vähendamiseks. Aastatega on vähenenud valijate arv, järjest rohkem kasutatakse e-hääletamist ning hääletamistulemuste põhjal koostatud statistika viitab jaoskonnakomisjonide tegevuse alakoormusele. Vastavalt valimiste korraldamist reguleerivatele seadustele peab jaoskonnakomisjon eelhääletamise päevadel tegutsema 8 tundi ning jaoskonnakomisjon olema mehitatud selle aja jooksul 3-4 liikmega. Olukord, kus jaoskonnakomisjon teenindab eelhääletamise päeval vaid 9-21 hääletajat, ei ole avaliku raha kasutamise otstarbekas kasutamine. Seda enam, kui kõrval asuv jaoskond on suuteline teenindama üle 100 hääletaja päevas.

Riigi valimisteenistus edastas Türi vallavalitsusele viimase 4 valimise statistika (2013 kohaliku omavalitsuse volikogu valimine, 2014. Euroopa parlamendi valimine, 2015 riigikogu valimine ning 2017 haldusreformi situatsioonis kohaliku omavalitsuse volikogu valimine) ning tegi ettepaneku Türi valla haldusterritooriumil valimisjaoskondi vähendada.

Türi vallavalitsus kaalus riigi valimisteenistuse ettepanekuid ning valimiste hääletamisstatistikast lähtudes otsustas Türi valla haldusterritooriumil valimisjaoskondi vähendada. Arvestades asjaolu, et haldusreformist on möödunud alles aasta, esialgu endise Käru valla ja Väätsa valla haldusterritooriumile jäävaid valimisjaoskondi ei muudeta, kuigi Käru piirkonna valimisjaoskond jääb umbes 400 valija teenindamiseks (teistes jaoskondades kõikides üle tuhande, Türi linnas asuvates jaoskondades üle kahe ja kolme tuhande).

Valimisjaoskonnad muutuvad eeskätt nende valijate jaoks, kes hääletasid Särevere alevikku jäävas valimisjaoskonnas (jaoskond nr 3) ning Oisus ja Kabalas asuvates jaoskondades (jaoskonnad nr 4 ja 5).

Enne valimisjaoskonda nr 3 jäävad valijad jaotati 3 valimisjaoskonna (Türi linna jäävate kahe valimisjaoskonna ning Oisus asuva valimisjaoskonna) vahel ning jaoskonnad nr 4 ja 5 (enne Oisus ja Kabalas tegutsenud valimisjaoskonnad) ühendati. Uus valimisjaoskond nr 3 tegutseb hääletamise päevadel kahes hääletamisruumis – eelhääletamiste esimesel päeval ja valimispäeval Oisu alevikus ning teisel ja kolmandal eelhääletamise päeval Kabala külas. Türi vallavalitsus juhib tähelepanu, et kuna komisjon tegutseb erinevatel päevadel ainult ühes kohas, ei ole võimalust, et üks komisjon tegutseb korraga nii Kabalas kui ka Oisus.

Kõik Türi valla valimisjaoskonnad korraldavad ka väljaspool elukohta hääletamist, mis tähendab seda, et eelhääletamise päevadel on valijal võimalus valida ükskõik millises Türi valla valimisjaoskonnas, samuti teiste kohalike omavalitsuste territooriumidele jäävates valimisjaoskondades, mis korraldavad väljaspool elukohta hääletamist.

Samuti on võimalik valimispäeval tellida hääletuskast koju või eelhääletamise päevadel oma asukohas hääletada. Säilib e-hääletamise võimalus.

türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

10

Turi

kuhu minna N 6.12 kell 16 Jõuluvõistlused kergejõustikus. Juhend kättesaadav Türi spordiklubide liidu kodulehelt. Võistlusi korraldab Leonhard Soom (509 6812) N 6.12 kell 18, R 7.12 kell 11 ja 13, L 8.12 kell 12 Eesti Noorte Muusikaliteatri lastemuusikal “Teekond tähekeste juurde” Türi kultuurikeskuses. Marta Sillaotsa raamatu ja Juhani Püttsepa näidendi ainetel. Osades: Siret Tuula, Richard Sepajõe, Mark Oja, Oliver Veimer, Janet Vavilov, Johanna-Elise Kabel. Piletid eelmüükTüri kultuurikeskuses kuni 30. novembrini 5 eurot ja alates 1. detsembrist 7 eurot. Info ja broneerimine 387 8248 ja broneerimine: muusikaliteater@gmail.com N 6.12 kell 19 Vene romansi õhtu Türi kultuurikeskuse väikeses saalis. Laulab Vjatšeslav Reznitšenko, klaveril saadab Riina Pikani.

Pääse 5 eurot N 6.12 kell 19 Kinoõhtu Väätsa rahvamajas „Elu hammasratastel“ EST. Pilet eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot L 8.12 kell 11-15 Jõulumeelne kunstimüük ja käsitöölaat Türi kultuurikeskuses P 9.12 kell 12 Saame tuttavaks Türil: erinurkne pühapäev. Palju erinevaid töötubasid. Täpsem info: Sulo Särkinen 5308 8495 P 9.12 kell 12 Jõululaat Väätsa rahvamajas (Info tel 5556 2601).

Ootame kõiki kauplema ja ostlema. Kauplejatel palume kohale tulla tund enne algust.

P 9.12 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses P 9.12 kell 18 Inseneride meeskoori advendikontsert Türi kultuurikeskuse väikeses saalis. Dirigendid Ülle Tuisk ning Kuldar Schüts.

Tasuta.

E 10.12 kell 15 Suurbritannia kuningliku suurtükiväe orkestri kontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta. Dirigent Simon Lindley. Advendining jõulumuusikat Türi valla eakatele ning kõikidele puhkpillimuusika huvilistele.

T 11.12 kell 18 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses „Eia jõulud Tondikakul“. Pilet eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot K 12.12 kell 15-17 Jõululaat Kabala rahvamajas.

Info tel 5300 3987.

K 12.12 kell 18.30 Türi tantsustuudio heategevuslik jõulukontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta. Annetatud raha läheb suvel Türi tehisjärve ääres õnnetusse sattunud Rasmus Juhansoni pere toetuseks.

N 13.12 kell 18 Kinoõhtu Oisu rahvamajas „Eia jõulud Tondikakul“. Pilet eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot N 13.12 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas R 14.12 - L 15.12 Traditsiooniline jõululaat Türi kultuurikeskuses L 15.12 kell 15 Rae kammerkoori jõulukontsert “Lumega või lumeta” Türi kultuurikeskuses. Kaastegevad: Kalle Sepp, Lisanna Männilaan. Instrumentaalansambel: Kaido Kodumäe, Toomas Leis, Ülo Mälgand ning Ahto Abner. Vahelduslik ja paraja särtsuga kontsert, kus ei puudu ka kaunimad jõululaulud. Koori dirigent Alice Pehk. Piletid: 7/5 eurot müügil Türi kultuurikeskuses. NB! Sissepääs kultuurikeskuse sisehoovist!

L 15.12 kell 18 Pärlipäev Kabala rahvamajas P 16.12 kell 12-15 Jõululaat Oisu rahvamajas P 16.12 kell 17 Türi kultuurikeskuse ringide advendikontsert „Valge hingus“ E 17.12 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas „Eia jõulud Tondikakul.

Piletid eelmüügist 3,50, samal päeval 5 eurot K 19.12 kell 18 Jõulueelne pereõhtu Käru rahvamajas. Tallinna lasteteater Lepatriinu kogupere etendusega “Kõige helgem päev”. Kodustele lastele tuleb külla jõuluvana. Noortetoas erinevad mängud ja ühistegevused peredele. Eelregistreerimine: Alice 5853 4737. Pilet perele 1 euro K 19.12 kell 18.30 Spordiklubi Kati jõulukontsert Türi kultuurikeskuses N 20.12 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Teemad: „Meheks ja naiseks kasvamine ja olemine“ – Hannes Kuhlbach (psühhoterapeut), „Õnneliku suhte saladus- naise ja mehe rollid praeguses segases maailmas“- Tiina Tiitus (isikliku arengu nõustaja). Osalemine 3 eurot N 27.12 kell 10.30-15 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses R 28.12 kell 20 Aastalõpupidu ansambliga Kristjan Väätsa rahvamajas. Lisaks põnevad vaheesinejad, disko kuni 02.00. Eelmüügist välja ostetud pilet 10 eurot, peo toimumise päeval 15 eurot. Kohapealne söök ja jook-TANKSEMÄE SAFFER. Piletid ja laudade broneerimine tel 5556 2601 L 29.12 kell 20 Aastalõpupidu Türi kultuurikeskuses. Uksed avatud kell 20, programmi algus kell 21. Tantsuks mängib ansambel Onud.

Meeleolukas programm tantsurühmalt Showstoppers. Avatud on fotoboks - võimalus jäädvustada peoõhtu jooksul ennast ja sõpru (tasuline). Õhtujuht Arlet Palmiste. Kohvikult Kevad sooduspakkumised.

Helista tel 5561 1891. Piletid kuni 11. dets 17 eurot, alates 12. dets 20 eurot P 30.12 kell 20 Aastalõpupidu Oisu rahvamajas. Tantsuks mängib ansambel MaMa. Vaheesineja Yahna and LaStrange (tribal fusion ja twerk sõu). Avatud on Juuli kohvik. Piletid: novembris 10 eurot, 1.17.dets 12 eurot, alates 18. detsembrist 15 eurot. Info ja laudade broneerimine 5398 6973.

E 31.12 kell 20 Aastavahetusepidu Käru kõrtsis. Õhtu meeleolu loovad ansambel Brandy ja õhtujuht Robert Rebel. Hinna sees rikkalik

Kevade kodu

õhtusöök koos külmlauaga Toosikannu ulukimenüüst. Saabumisel tervitusnaps ja südaööl vahuvein. Piletid alates 1. dets 50 eurot. Lisainfo ja laudade broneerimine 5694 3589 või info@toosikannu.ee Näitused: Kuni 29.12 Türi kultuurikeskuse II korruse klaassaalis Türilt pärit kunstnike Reena Curphey ja Liis Pihliku ühine tekstiilinäitus KOHTUMINE 14.12- 25.01 Türi kultuurikeskuse galeriis näitus „Kas illusioon või tõelisus. Dr. Carl Gustav Jung?“- Illimar Paul, Ervin Õunapuu, Mati Kütt ja Tiit Jaanson.

JAANUAR 2019 R 4.01 kell 12 Kabala ja Särevere eakate uusaastapidu Kabalas R 4.01 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas „Lõbus perekond“ EestiArmeenia komöödia.

Osades Saara Kadak, Armen Arušanjan, Merle Palmiste, Andrus Vaarik, Liina Vahtrik, Mart Toome, Andres Dvinjaninov, Elina Reinold, Ain Mäeots, Aram Gevorgjan, Arman Navasardjan, Vigen Stepanjan, Mattias Naan ja Tigran Gevorkjan.

P 6.01 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on laulud Tarmo Pihlapi ja ansambli Palderjan repertuaarist.

P 6.01 Kolmekuninga päeva tähistamine jõulukuuskede lõkkega Oisu rahvamaja juures P 6.01 Kolmekuninga päeva tähistamine jõulukuuskede lõkkega Väätsal P 6.01 Kolmekuninga päeva tähistamine jõulukuuskede lõkkega Käru simmaniplatsil T 8.01 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses „Lõbus perekond“ Eesti-Armeenia komöödia.

P 20.01 kell 15 Eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses K 23.01 kell 9 Järvamaa POISTELAULU võistlus Türi kultuurikeskuses N 24.01 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses N 24.01 kell 19 Marek Sadam ja Sadamasild - Eksklusiivne sünnipäevakontsert ja raamatu ‘’Tulbid ja bonsai’’ esitlus Türi kultuurikeskuses. Täispilet 20 eurot, õpilane/tudeng/pensionär 15 eurot. Kontserdi toimumispäeval kõik piletid 25 eurot.

E 28.01 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas

Info: www.tyrikultuurikeskus.ee tel 387 8248 (Türi), tel 387 1241, 5340 3551 (Oisu) tel 5300 3987 (Kabala), 555 62 601 (Väätsa) Käru - rein.liivik@tyri.ee

TEAVE Türi spordiklubide liit koostöös Türi valla aktiivsete elanikega korraldab ka 2019. aastal Türi valla külade talimänge. Türi vallaga liitunud Väätsa ja Käru tõid endaga kaasa suure külade arvu kasvu, mis tähendab, et ootame ka neid külade talimängudele osalema.

Selleks, et parandada ürituse kvaliteeti, soovime külade esindajatega kohtuda 12. detsembril kell 18 Türi linna võimla II korrusel (Kalevi tn 9).

Ootame aktiivset arutelu külade esindajatelt nii võistluspaikade, võistkondade suuruste, võistlusalade, juhendi, kui kõige kohta, mis puudutab üritust. Anna oma tulekust teada hiljemalt 7. detsembriks.

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD KARLIS, JAKOB, JAAKO, MIRABEL-LISETH, KRISTELLA, ARON, ROBIN, MONA

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5133385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress

Rein Albri 1959

Levitaja: Omniva

Tänase lehe persoon Rein Albri jagas lahkelt mõningaid fotosid, mis ta Türil nooruses teinud on. Üks huvitav foto on vaatega Särevere poolt Viljandi tänava lõpule, kui jõekaldal asus jahuveski. Jahuveski taha ehitas sealne rahvas jõele laudadest vaiadele toetuva tantsulava, kus tavaliselt maipühadel ja jaanipäevadel pidutseti. Lava kõrval oli lõkkeplats.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Teet Reier, november 2018

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Metsakeskus.ee

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT Täna enam samalt kohalt sellist pilti ei saa, tuleb lähemale minna. Puud on suureks kasvanud ja varjavad vaadet, veskist on ammuse tulekahju tõttu alles vaid kivimüürid. Purre ja tantsulava on samuti aegade hämarusse vajunud.

kuulutused Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 56959106.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Ostan 2-toalise korteri, kõik pakkumised oodatud, kiire tehing! Tel 506 9497

tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.5333 4903

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 6. detsember 2018

12

reklaam

EESTI RAHVUSE säilimise eest!

Seisame eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise eest läbi aegade!

HELI KOIT

JÕULUKINGID SIKSAK E-POEST!

Kardinad, laudlinad, linikud, padjakatted ja Norra suletooted.

Avatud vabrikupood E-R 8:00-16:30 Lisaks 15. detsembri laupäeval Viljandi mnt. 17, Käru, Türi vald www.siksak.ee

Tule meie toimekasse Paide jaotuskeskuse meeskonda

POSTIKULLERIKS

Sinu ülesandeks on posti sorteerimine ning postisaadetiste kohale toimetamine kliendile Paide ja Türi kandepiirkonnas Töö toimub täiskoormusega graafiku alusel E-L varahommikusel ajal. Tööks on vajalik B-kategooria juhtimisõigus

Lisainfo telefonil 5805 8858 Kandideerimiseks saada oma CV aadressil laima.parik@omniva.ee

BEETESEIN OÜ Pakub mitmes valikus sandwich-paneele kasutamiseks fassaadides, vaheseintes ja lagedes.

Tavalisemateks rakendusteks on tööstus- ja kaubandushooned, spordihallid, laod ja elektrijaamad Paneelid sobivad ka toidutööstuse ehitustöödeks.

Hinnapakkumist küsi: info@seinad.ee Lisainfo tel 511 0457 ja 5688 7100

6. ja 13. detsembril kontrollib Türi Prillipoes silmi OPTOMETRIST Prillide määramine, silmarõhu kontroll Prillitellijale visiit TASUTA ja kaasa väike kingitus SOODUSTUSED raamidele kuni -50% klaasidele -30% info ja registreerimine 387 9636