06.08.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

6. august 2020 nr 8 (896)

• Eesti uued sihid lk 2 • Elust maski taga lk 3

• Persoon Leonhard Soom lk 4 • Türi Püha Martini kirik 700 lk 5

• Kõik rõõmustama nüüd tulge! lk 7 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 3. septembril

Suurehitus on lõpusirgel

fotod Teet Reier

Oisus tuleb hoovipäev Oisukant kutsub kõiki huvilisi oma hoovidesse sööma ja mängima.

Esmakordselt toimub Oisus ja selle naaberkülades lähemal ja kaugemal Oisukandi hoovipäev. „Tugevaks kogukonnaks ei saada, vaid kasvatakse ning mis oleks parem viis kokku kasvamiseks kui üksteise parem tundmine ja ägedad ühised ettevõtmised,“ ütles hoovipäeva üks eestvedajatest Mikk Otsus. 22. augustil avatakse Oisu piirkonnas 20 erinevat hoovi. Paljud on jõud ühendanud ning naabrid tulevad kokku ühe õue peale oma tegemisi tutvustama. „Hoovipäev on täpselt nii lai mõiste, et inimesed võivad oma hoovi peal pakkuda ja näidata kõike, mis neil pähe tuleb ja nii ongi: meil on kunstinäitused, ponisõidud, temaatilised kohvikud, kaunid aiad, kodukontserdid, hulganisti koduloomi, teise ringi kaupade müük ja palju muud,“ lisas Otsus.

Esimene hoov avatakse kell 9 Oisus, kus Pargi tänava kohvikus pakutakse kerget hommikusööki ning viimase hoovina avab uksed Mäeküla aiand, kus peetakse augustikuist jaanipidu. Jaanipeol toimub ühine hoovide tänamine ning loositakse auhindu hoovide külastajate vahel. Vaata rohkem infot sotsiaalmeediast: https://tinyurl. com/oisukandihoovipaev

Kati Nõlvak

Oisu kultuuri ja arengu seltsi juhatuse liige, Oisukandi hoovipäeva üks eestvedajatest

3. augusti seisuga on Türi spordihoone toetuseks kogunenud 16 641 eurot!

Aitäh teile, kes juba toetanud olete. Paljud on annetanud 100 või enam eurot, mis tähendab ka seda, et nende nimed jäädvustatakse spordihoone seinale.

Suurim eraisiku annetus on olnud 1024 eurot.

Jooksumeeste keelt kasutades on Türi uue põhikooli ja spordihoone ehitus jõudnud finiširuudustiku viimasele ruudule. Ehitustööd on kuu lõpu seisuga praktiliselt lõpetatud. See aga ei tähenda, et töömehed majadest lahkunud oleks.

On siiski terve hulk suuremaid ja väiksemaid töid, mis veel tegemist ootavad ja millega saab ühele poole alles siis, kui majadesse ka kogu mööbel paika on saanud.

Tegelikult on lisaks lugematule hulgale põrandaliistudele vaja paigaldada ainult jooksuraja kate ja sisetrepistiku parkett ning osaliselt veel akende paled ja istepingid. Kindlasti tuleb teha seinte

värvkatte parandustöid, sest paratamatult juhtub, et mööblit paigaldades või koridoris tassides käsi vääratab ning laua- või kapinurk jätab seinale oma äratuntava jälje.

Kuigi osad klassid on juba mööbliga sisustatud ning aknadki pestud, saab lõppkoristuse majades teha siis, kui viimane ehitusmees objektilt lahkunud on.

Alates 15. augustist saavad majade tulevased kasutajad hakata oma uutesse ruumidesse sisse kolima ning 28. augustil kell 14 teeme sajandi ehituseks olevate majade uksed pidulikult lahti.

Elari hiis

Uue spordihoone haldusjuht sai paika Koos Türi põhikooli uue hoonega valmib peatselt ka uus spordihoone. Alates 1. augustis on ametis uue spordihoone haldusjuht, kelleks on kunagine Türi vallavalitsuse terviseedendusspetsialist Martin Kaschan (pildil).

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Konkursi haldusjuhi kohale korraldas Türi spordiklubide liit. „Sooviavaldusi tuli kokku neli ja kõik olid üsnagi tugevad kandidaadid. Valituks osutus Martin Kaschan,“ kommenteeris spordiklubide liidu tegevjuht Paul Poopuu. Tema sõnul on uue hoonega seotud töökohti lisandumas veelgi.

Oma otsust haldusjuhiks kandideerida põhjendas Kaschan järgmiselt: „Soovisin kandideerida eelkõige sel põhjusel, et spordivaldkond on alati mulle väga südamelähedane olnud.

Nüüd avanes kodukohas võimalus uuesti tööle hakata ning panustada kohaliku spordielu edendamisesse.“ Millised on haldusjuhi ülesanded uues majas?

Kaschani sõnul on tööülesandeid üksjagu ja need ei puuduta ainult Türi spordihoonet. „Selleks on kindlasti spordihoone varustamine vajaliku inventariga ja selle hoolduse ning remondi korraldamine, samuti haldus- ja majandusalaste hangete läbiviimine, remondi- ja parandustööde korraldamine ja elluviimine.“ „Juhtida tuleb spordihoone halduspersonali tööd. Valmistada spordihoone ette võistlusteks ja üritusteks, teha koostööd erinevate teenusepakkujatega.

Kindlasti on lähiperspektiivis vaja personal leida, õnneks enamik kokkuleppeid on juba sõlmitud. Lisaks tuleb lähinädalatel välja töötada hinnakiri

ja tegeleda kõige sellega, et Türi spordihoone saaks võimalikult kiiresti hakata kohalikele elanikele teenuseid pakkuma. Pikas perspektiivis võiks spordihoones toimuda suuri spordisündmusi, mis tooks tribüünidele palju pealtvaatajaid,“ lisas ta.

Haldusjuhi arvates on uue spordihoone valmimine kauaoodatud sündmus.

Türi põhikooli ja spordihoone pidulik avamine toimub reedel, 28.08 kell 14 (F.J.Wiedemanni 3).

Kõik vallakodanikud on oodatud uudistama!

Tere tulemast!

„Loodetavasti tagab see valla inimestele treeninguteks suurepärased tingimused. Kauaoodatud jõusaalis on juba uued seadmed olemas ning ootavad kõiki huvilisi.“ Eelnevalt on Martin Kaschan töötanud Türi vallavalitsuses terviseedenduse spetsialistina ja paar aastat Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses.

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

2

arvamus Suurte sündmuste lävepakul Algas august. Marjad metsas ja koduaias on valmis, seened punnitavad korilaste korvidest ning pangedest välja. Käes on sume suvekuu ja nagu meie suvega ikka, vaevalt jõuad kolmeni lugeda, kui läbi ta ongi. Üks, kaks, kolm ja käes september on.

Enne kui see sügiskuu kätte jõuab, on augustil veel üht-teist toredat pakkuda. Kui eelmisel nädalavahetusel oli Türi vallas palju sportimist: Väätsal toimus takistusjooks ja Türil triatlon, siis järgnevad kolm nädalavahetust on puhtalt müügile suunatud. Türil on tulemas teine hoovimüük, Väätsal hoovimüük ja kohvikud ning lõpuks ka Oisukandi hoovimüük. Huvitav, kas siis saavad sügiseks hoovid kenasti tühjaks?

Augusti lõppu jääb ka üks pikalt oodatud suursündmus. Mis see võiks olla? Sügislaat, õunafestival? Vara veel. Need tulevad tänavu küll koos, aga alles septembris. Kes arvas ära, see juba teab, et jutt käib uuest koolimajast ja selle pidulikust avamisest 28. augustil. Täpselt kell 14 on kõik oodatud seda pidulikku sündmust kaema ja uue hoonega tutvust tegema. Saab vähemalt nähtud see imeasi ja pärast pole piinlik tunnistada, et ma pole selles majas käinud. Võimalus on kõikidel olemas!

Juuli viimaste päevade seisuga olid ehitajad tööd juba suures osas koolimaja ja spordihoone juures lõpetanud. Õues toimetasid usinasti haljastajad ja sees siseviimistlejad ning mööbli kokkupanijad. Spordihoone uhke jõusaali agregaadid seisid muidugi veel jõude ja aeroobika ning maadlussaali värskelt lakitud põrandad läikisid ennastunustavalt. Vaid kuu aja möödudes on seal kõik teisiti. Üks väike uudis veel tulles tagasi kevadiste karupiltide juurde: tundub, et mets ajab karusid üle ääre. Keskkonnaamet on tänavu lubanud küttida umbes kaheksakümmend karu ja Järvamaal lausa kümme. Karta on, et seoses sellega võib ka Türi valla mesikäpp elu jätta. Hetkel on mõmmikud vist metsas marju matsutamas ja rajakaamerasse ega karja kallale ei tiku.

Teet Reier

kooliklõpsud

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Küsimus ei ole koolides, vaid valla juhtimises lauri läänemets

Türi vallavolikogu liige, SDE

Vallavalitsuse tellitud haridusvõrgu analüüs on karm – enamik Türi valla koolidest tuleks teha 3- või 6-klassiliseks, gümnaasium ja Laupa põhikool sulgeda, lasteaiad ühendada. Kuigi analüüs toetab vallavalitsuse senist mõttemustrit ja on mõeldud argumenteerimaks, miks koole sulgema peab, on meil olemas ka alternatiivid.

Esiteks ei ole tegemist haridusvõrgu uuringuga, sest hariduse sisu selles ei vaadata. Kogu analüüs toetub rahvaarvu ja koosseisu vaatlemisele ning prognoosimisele.

Ehk teisisõnu annab see hinnangu Türi valla arengule ja viimase kümne aasta juhtimisele. Ja see hinnang on väga karm.

Analüüs sedastab, et kõige suurem elanikkonna vähenemine toimub Türi linnas, kõige elujõulisem on Väätsa. Türi elanikkond vananeb kiirelt ka seetõttu, et võrreldes teiste omavalitsustega läheb ära palju noori, aga

elama tuleb tavapäratult rohkem eakaid. Tööealiste inimeste vähenemise tõttu vähenevad valla tulud ja jääb õpilasi vähemaks.

Muidugi raske on aru saada, miks hariduse analüüs sisaldab mõjude hindamist valla eelarvele, aga mitte hariduse sisule, koolide kestlikkusele või kogukonna tulevikule, kui kooliastmeid kärbitakse. Pidevalt edastatakse sõnumit, kui suure rahalise võidu saab mõne kooli kinni panekust või õppetegevuse vähendamisest, aga see ei ole ju probleemile lahendus.

Probleem ise on liiga kiiresti vähenev ja vananev elanikkond, madalate palkadega töökohad.

Just see on selle analüüsi tegelik sõnum. Tegin volikogus juba seitsmendat korda üleskutse, et pöörame tähelepanu probleemile endale, aga ei midagi… Õpilaste arvu vähenemine on tagajärg ning ühegi kooli sulgemine või klassi kaotamine, ei paku la-

Eesti uued sihid

Need valged koonused uue koolihoone parklas pole mitte lillepotid, vaid hoopiski moodsad õuetumbad.

Uue koolihoone fuajeed hakkab valgustama aukartustäratav kogus laelampe, hetkel veel ilma kupliteta.

2x Teet Reier

Eelmises majanduskommentaaris arvasin, et kui 1940. aasta murdelisi pöördeid poleks olnud, oleks Eesti täna jõukas põhjamaa riik.

Alates Eesti riigi taasiseseisvumisest on meie poliitiline ja majanduslik suund olnud saada võimalikult kiiresti sarnaseks meie põhjanaabritega – Soome ja Rootsiga ning laiemalt Skandinaavia riikidega. See tähendab Euroopa keskmisest kõrgemat heaoluriiki kõigi tema näitajatega. Nüüd aga on üks koalitsiooni erakondadest käinud välja oma suure eesmärgi, et Eestist peaks saama hoopis uus Šveits!

Mis riik Šveits on?

Mis seoses Šveitsiga esimesena meelde tuleb? Euroopa üks jõukamaid riike, kõrge elatustase, kõrged palgad, väga ilus loodus (mäed), pangandus, Šveitsi kellad, juust, suusakuurordid jne. Võib-olla on enamik Eesti inimesi Šveitsis juba käinud ja seda kõike ka näinud. Lisaks oleme teadlikud Šveitsi poliitilisest neutraliteedist, teame, et riigis asub palju rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid, aga miks on Šveits praegu nii kõrge elatustasemega riik?

Viimane sõda Šveitsi territooriumil toimus 1847. aastal.

Alates sellest aastast ei ole riigi territooriumil toimunud tõesti mitte ühtegi sõjalist konflikti.

See päästis riigi igasugustest

võimalikest sõjakahjustustest, mis omakorda säästis ressursse.

Kui mujal Euroopas ja maailmas käis sõda, siis kolisid oma peakorterid Šveitsi mitmed suured rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks ROK, suurpankade peakontorid jt. See aga lõi uusi töökohti, ehitati, riiki tuli raha. Šveits on püüdnud pidevalt hoida oma neutraalse riigi seisust.

Näiteks pikka aega ei oldud ÜRO liige, Euroopa Liitu ei astutud, ei ühineta ühegi sõjalise blokiga. Aga viimastel aastatel on see neutraliteedi mõiste läinud leebemaks või siis paindlikumaks. Tehakse tugevat koostööd NATO-ga, ühineti Schengeni leppega jne. Tõepoolest, kui riiki ei ole laastatud, okupeeritud, pommitatud vms, siis sellega on saavutatud majanduse ülesehitamisel edumaa võrreldes teiste riikidega.

Mis on EKRE kui uue suuna maaletooja sõnum?

Mis aga tundub olevat EKRE sõnum? Tundub, et Eesti „šveitsistamisel“ on erakond rõhutanud eelkõige Šveitsi sõltumatust, rikkusele nii väga ei osutata, see tunduks liiga sarnane Reformierakonna „Viie rikkam riigi hulka!“ loosungiga. Tõepoolest on asutud seda sõltumatust ka ellu viima. Et kõigepealt peaks Eesti välja astuma Euroopa Liidust (EL), NATO-st, võib-olla ka Schengeni viisaruumist: „Tulevad

hendust asjaolule, et samamoodi valla juhtimisega jätkates sureb lõpuks kõik välja.

Saatuslik otsustamine tehakse õige pea ning jõustatakse 1. septembril 2022. Valda juhtiv erakond Isamaa näeb, et 7.–9. klass tuleks sulgeda Kärus ja Retla-Kabala koolis. Käru õpilaste arvu vaadates on raskem vastu argumenteerida, kuid kui seal tõesti kolmas kooliaste suletakse, peab vald selle kogukonnale hüvitama. Näiteks „kokku hoitavast“ 75 000 eurost peaks vähemalt pool Käru kooli tugevdamisse edasi minema.

Retla-Kabala kooli 7.–9. klassi sulgemist ma ette ei kujuta – õpilaste arv on piisav ning kool on piirkondlikult oluline.

Argumendiks ei saa olla hoonete suured kulud. Sellised asjad ei sõltu ei koolist ega õpilastest, vaid on vallavalitsuse varasemate eelarveliste otsuste tulemus.

Sotsiaaldemokraadi ei luba vallajuhtide tegemata töö pärast nüüd kohalikku kogukonda karistama hakata!

Türi on täna samas seisus kus Väätsa aastaid tagasi – prognoosid näitasid õpilaste arvu vähenemist, poliitikud kuulutasid lõppu. Hoolimata vastuväidetest ja negatiivsetest demograafilistest analüüsidest, on tänaseks

õpilaste arv kasvanud 1/3 võrra ning koolil läheb hästi. Türil on see kõik samamoodi võimalik.

Selleks ei tohi koole sulgeda või kärpida. Selleks peab vallavõim koolidesse uskuma, andma lapsevanematele kindluse, et kooliga läheb hästi ja mis kõige tähtsam – panustama nii hariduse sisusse kui ka hoonetesse.

Sotsiaaldemokraatidel on piisavalt kogemusi hariduses muutuste loomiseks, et juba paar aastat tagasi viitasime avalikult Türi valla haridusplaanide puudumisele ja hoiatasime sellise olukorra tekkimise eest, kuhu meid tänaseks juhitud on. Senise kogemuse põhjal julgen väita, et Isamaa poliitikud kärbivad, kuni valimisteni tasa ja targu, mis saab nende nägemuses pärast valimisi, on haridusvõrgu analüüsi karmikäelistes soovitustes aga kirjas.

Kool on kogukonna süda ja kui seda osatakse sellisena näha ning sinna panustada, tõmbab see ka inimesi ümbrusesse elama. Innovatiivne, hea haridusega rahulik piirkond nagu Türi, on väga paljude Tallinnast välja ihkavate inimeste unistus. Kui kärbime koolid, kärbime ka kogu valla tuleviku. Muudkui kärpides ja kokku tõmmates saab meist lõpuks Paide linna tagamaa. Mina sellega nõus ei ole!

siia igasugused, ise teame, keda sisse ja välja lubame!“ Ilmselt see läheks ka hästi peale, sest EL-i regulatsioonid ajavad vahel karva turri. Ei meeldi meile näiteks EL-i pagulaspoliitika. Ei ole meil vaja ka Rail Balticut! Peame sõpradeks EL-i suhtes kriitilisi Inglismaad, Ungarit.

Tõepoolest, selline neutraalne poliitika on Šveitsile edu toonud, aga see kõrgetasemeline majandus on loodud pikkade aastasadade jooksul. Eestil pole seda võimalust mitte sugugi olnud. Kui tõepoolest Eesti hakkaks eesmärgiks võtma neutraalsust, siis see tähendaks suures osas seni püstitatud eesmärkide „ümberhäälestamist“, mitte ainult väljaastumist igasugustest meid „ahistavatest“ ühendustest. Üks väga tähtis asjaolu, mis on iseloomulik Šveitsile, aga mida meil ega enamikus riikides ei ole, on rahvahääletused.

Venemaa ja Eesti neutraliteet?

On ka üks väga suur takistus Eesti neutraliteedi tulevikule. See on meie suur naaber Venemaa. Kahjuks on lähiajalugu näidanud, et suur lootus, et Venemaast saab sõbralik demokraatlik riik, ei täitu kunagi.

Keegi on kuskil välja öelnud, et Venemaal on sadu kui mitte tuhandeid kindraleid, kes ootavad ainult käsku, et Eestile kallale tungida. Kuskile ei ole kadunud soov taastada Nõukogude Liit tema kunagistes piirides. Pide-

valt käib sekkumine meie siseasjadesse, valede levitamine. Seega tundub, et Šveitsi-taolise neutraalsuse säilitamine on ülimalt ebatõenäoline, eriti veel, kui me ei ole EL-i liige. Piir Venemaaga oleks siis Eesti piir, mitte EL-i oma. Kui NATO-t kohapeal ei ole, siis oleks ka tunduvalt kergem siin korraldada igasuguseid „sigadusi“.

Uus suund ja Mongoolia? Šveitsis on üks aspekt, mis meie praeguse poliitikaga kokku ei sobi. Šveitsis on 22% võõrtöölisi. Põhimõtteliselt teevad seal madalapalgalist ja lihtsamat kvalifikatsiooni nõudvaid töid sisserändajad.

Kuidas see läheks kokku meie praeguste seisukohtadega? Kindel on selle loo juures, et ilmselt meil kellelgi ei oleks midagi selle vastu, et saada 3–4 korda rohkem palka kui praegu, tunda ennast mujal olles „jõukatena“, kuid paraku käib sellega kaasas veel kallim elu kui põhjamaades. Šveitsi kallid kaubad ja teenused on meil ju teada.

Vaevalt, et keegi EKRE peastaabis mõtles välja väga põhjalikult strateegia Eesti „šveitsistamiseks“, aga kuidas me ka püüaks, niipea me rikkaks ei saa. On veel üks suur oht sellel teel. Kui me „šveitsistumisel“ seame eesmärgi saavutada neutraalsus sellega, et astume kõigepealt igalt poolt välja, võib see päädida Mongoolia staatusega – „täiesti sõltumatu riik, kellest ei sõltu midagi!“

TÄHVE MILT

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

3

uudised/kultuur Toetuse saajad on selgunud Hajaasustuse programmi 2020 eesmärgiks on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata seeläbi kaasa elanike hajaasustuse piirkonda kolimisele ning Türi valla elanike arvu püsimisele. Sel aastal ehitatakse välja programmi raames vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ning rajatakse kinnistule juurdepääsutee.

Türi vald eraldas oma eelarvest programmi raames teostatavate projektide jaoks 25 051,17 eurot ning riigieelarvest eraldati Türi vallale hajaasustuse programmi raames 22 392 eurot.

21. juulil 2020 kinnitas Türi vallavalitsus korraldusega toetuse saajad ning toetuste summad, mis eraldatakse taotluste esitajatele. Otsused taotluste rahastamiseks tegi Türi vallavalitsuse hajaasustuse programmi hindamiskomisjon, kes koostas esitatud taotluste osas pingerea.

Türi vallavalitsusele esitati 2020. a programmi raames toetuse saamiseks kokku 30 taotlust. Taotlejaid, kellele eraldatakse toetust 2/3 projekti maksumusest, on 12 (1/3 riigi toetus, 1/3 valla toetus ning 1/3 taotleja enda panus). Ühe taotleja projekti jaoks ei jätkunud riigi eraldatud vahendistest toetust, mistõttu otsustas Türi vallavalitsus toetada projekti suuremal määral kui 1/3 eelarvest.

Eelkõige toetati projekte ja taotlejaid, kelle peres kasvavad lapsed ja majanduslikes raskustes olevaid leibkondi. Laste heaolu tagamine on Türi vallale südameasi ja loodame, et järgmisel aastal saame toetada rohkemaid majapidamisi heade elutingimuste rajamiseks.

Küsimuste korral pöörduda Türi valla ehitus- ja keskkonnaspetsialisti poole grete.kaljulaid@tyri.ee

Grete Kaljulaid

Tule kogukondlikule arutelule Türi valla kodanike päev toimub sel aastal keskpäevase teesalongi ja kogukondliku aruteluna 8. augustil kell 12 Türi AMSi majas/Türi turuplatsil (Viljandi 16). Külla tulevad kirjanik Imbi Paju ja Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar Hiljuti valiti kirjanik Imbi Paju mitmesse keelde tõlgitud teos ”Tõrjutud mälestused” Soomes tänapäeva kirjandusklassikute hulka. Postimehe ajakirjanik, psühholoogiaharidusega Aimar Altosaar, kirjutas selle puhul Postimehes, et kirjanik avab meie ajalugu pikkamööda ja ettevaatliklikult, armastusega nagu terapeut.

Keskpäevases teesalongis on teemadeks ajaloost õppimine, vastastikkune, austus, kaasamine, motiveerimine ja ligimesearmastus igapäevaelus ning õnneliku elu tulevikuvisioon.

Kohapeal on võimalik osta ka Imbi Paju raamatut ”Tõrjutud mälestused” ja autor jagab autogramme.

Elust maski taga Selleaastane Väätsa kortermajade festival toimus 1. augustil, aga tõsisem ettevalmistus hakkas juba juuni lõpus-juuli alguses. Palju ei olnud puudu, et tänavune festival oleks viiruse tõttu ära jäänud. Õnneks festival toimus ja seda juba kuuendat korda.

Seekordseks festivali teemaks oli „ELU MASKI TAGA“.

Nagu igal aastal nõnda alustasime ka tänavu traditsioonilise rongkäiguga Paide tee kortermajade juurest. Külalisteks rongkäiku ja hiljem oma sõiduvahendeid näitama olid tulnud tsiklimehed motoklubist Cartel MC, kes omakorda olid kaasa kutsunud mõned sõbrad teistest klubidest.

Kuna festivali läbivaks teemaks oli mask, siis kohe festivali alguses oli üleskutse maskidest 112 tegemine. Selle tegevusega

tahtsime tänada kiirabi, politseid, päästeametit, arste ja õdesid, kes viiruse leviku kõige hullemal ajal eesrindel tööd tegid.

Kõikidel külastajatel oli võimalus nautida paljude kodukohvikute maitsvaid küpsetisi ja muud head-paremat.

Samuti oli põnev ka pakutav kultuuriprogramm: tellingukontsert, mälumäng, näiteringi etendus, luulekontsert, Tik Tok-tantsutuba ja palju-palju muud ...

Laste seas väga populaarne ja festivalil traditsiooniks saanud vesiliug pakkus lastele palju rõõmu ja lustimist (suur tänu Väätsa vabatahtlikele päästjatele).

Samuti oli lastel võimalus sõita ponidega ja võistelda erinevatel võistlustel, külastada näomaalijat või glitter-tätoveerijat jne.

Festivali lõpetas kontsert

Väätsa järve saarel, kus esines Kaarel Orumägi. Müstika tulesõu oli nagu kirss tordil lõpetamaks meie festivali.

Et teada saada, kui palju inimesi meie selleaastast festivali külastas, jagasime käepaelu ja kokku sai neid jagatud 498.

Kindlasti oli ka neid, kes käepaelu ei saanud, aga suurusjärk 500 inimest, kes meid külastas, teeb meele rõõmsaks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et antud kuupäeval toimus Järvamaa erinevates paikades suuremaid ja väiksemaid üritusi teisigi.

Sügav kummardus ja suur tänu kõikidele kaasamõtlejatele, tegijatele ja abistajatele. Ilma teieta ei saaks selline asi toimuda ja sellest oleks äärmiselt kahju...

Järgmise aastani!

Rait Pilipenko

Vahel täituvad soovid isegi siis kui oodata ei oska... Ühest telefonikõnest lastekaitse liidu Pivarootsi õppe- ja puhkekeskusest sai noortekeskuse aktiiv suurepärase võimaluse veeta 3 kuuma suvepäeva mere ääres kadakate vahel. Seda on noored igal suvel oodanud.

2018. aasta jaanuaris loodud, uues koosseisus alustanud aktiivi eesmärk on olla teabe vahendajaks noorte ja noortejuhtide vahel, genereerida uusi ideid ja tegevusi, algatada projekte, liita valla noortetubade aktiivseid noori. Eriti aktuaalne oli see ajal, kui vallaga liitusid Väätsa ja Käru piirkond. Nii oleme läbi viinud noortekohtumised Kabalas ning Kärus.

Avanenud ootamatut võimalust kasutasin ära NOORTEKA AKTIIVI SUVEPÄEVADE läbiviimiseks Pivarootsi laagris.

Esindatud olid meie valla kõikide noortetubade aktiivsed noored.

Kava koostasime nii, et oleks rühmatöid ja arutelusid, sporti, meelelahutust, ajude ragistamist ning lihtsalt vaba aega sõpradega mängude ja jutuhoos.

Kuna meil hetkel töötavad meediaprojekti raames noored suvereporterid, siis tehti ka foto

ja videoreportaaže.

Olulised teemad, millega noored tegelesid, olid enda tutvustamine, tegevused meeskonnas, erinevate meedia juhtumite arutelud, fotojaht. Külas käis psühhobuss, kus erinevates orienteerumispunktides oli vaja kasutada tajuprotsesse nagu näiteks haistmine, kuulmine, nägemine, kompimine jms.

Oli ka seiklust, ujumist, naljakaid jõukatsumisi ning ronimisseinal ronimist, mida juhendas Üllar Põld Saue noortekeskusest.

Samal ajal olid laagris ka Saue õpilasmaleva noored, kes tegid tööd laagri heaks.

Minu kui noortejuhi jaoks oli kõige väärtuslikum see osa, kus rühmatöödes said noored väljendada oma soove noortetubade ja noortekeskuse arendamise osas.

See on noorte hääle ärakuulamine ning sellest lähtumine on minu töö aluseks. Nii kujuneb Türi noortekeskuse tegevuskava, milles kajastuvad noorte vajadused ja soovid.

Soovitakse erinevaid huvitavaid projekte. Seda ma luban, neid tuleb ja põnevaid.

Juba kevadisest noorte kü-

sitlusest tuli välja, et soovitakse laagreid: pikki ja põnevaid.

Augusti esimesel nädalal toimub Türi valla NOORTELAAGER Metsajõel.

Samuti on tulemas VABATAHTLIKE SUVEKOOL ning JULGELT KOOLI! 4-päevane laager noortekeskuses.

Tänu lühilaagrite kriisitoetusele „Terve Eesti suvi“, oli Pivarootsi laager ja kõik meie AUGUSTIKUU LASTELAAGRID osalejatele TASUTA. See annab võimaluse suuremale hulgale noortele suve aktiivset sisustamist.

Toetusteks on kavandatud ligikaudu 2 miljonit eurot üle Eesti, millest toetati ka Türi valla laagreid.

Suur tänu Pivarootsi laagrijuhatajale Katrin Kadakale, kes meie noortele selle võimaluse pakkus.

Transporti ning psühhobussi töötuba toetasid Türi lastekaitse ühing ning Türi noortekeskus!

Koostöös oleme tugevad ja suudame noortele enam pakkuda!

Erika Teras

Türi noortekeskus, noorsootöötaja

Remont lõpeb juubeliks Türi kiriku torn on ka sellel suvel tellingutes. Seekord on käsil torni idakülje ja kagupoolse kontraforsi restaureerimine. Tööde tegijaks on jälle Silur OÜ ja need planeeritakse lõpetada käesoleva aasta augustis enne kiriku 700-aastase juubeli tähistamist.

Tööde maksumus on eelarveliselt 38 700 eurot ja sellest suurem osa (30 000 eurot) laekus Eesti riigi 2020. a eelarvest jälle tänu koguduse ja riigikogu liikmele Kersti Sarapuule ning erakonnale Isamaa. Puudu on veel 8700 eurot, mille laekumisel loodame ka Türi valla toetusele ning muidugi koguduse liikmete ja teiste Türi kiriku sõprade annetustele. EELK Türi Püha Martini koguduse arveldusarve on SEB Pank a/a EE081010702003970001, märgusõna: Torni remont.

Eelnevalt on juba renoveeritud torni lõunapoolne külg koos edelapoolse kontraforsiga ja uuesti üle värvitud torni kiiver. Möödunud aastal renoveeriti kiriku torni läänekülg koos loodepoolse kontraforsiga. Torni põhjakülje renoveerimine jääb paraku tulevikku.

Selle aasta 22. ja 23. augustil tähistab EELK Türi Püha Martini kogudus oma 700. aastapäeva. Ka selle aasta 23. augustil, pühapäeval kell 11 on kavas pidada hõbeleeripüha jumalateenistust. See tähendab, et kõik need, kelle leeripäevast Türi kirikus on möödunud 25 aastat, on oodatud seda päeva tähistama.

Oodatud on muidugi ka need, kelle leeripäevast on möödunud mõni aasta rohkem, kuid nad pole seni seda tähistama jõudnud.

Palve on eelnevalt oma tulekust teada anda kas telefonil 387 8330 või aadressil turi@eelk.ee.

Teet Hanschmidt

EEKLK Türi koguduse õpetaja

Kaasav eelarve tuleb jälle Juba neljandat korda tuleb Türi vallas kaasav eelarve.

Võrreldes eelmiste aastatega on muutunud nii palju, et kaasava eelarve suurus on alates 2021. aastast 50 000 eurot ning rahastatakse vähemalt 2 objekti, mille minimaalne kulu on 5 000 eurot ning maksimaalne kulu 25 000 eurot.

Kõik ülejäänud tingimused on samad: • Ettepanekuid oodatakse 1.–18. september postiaadressile vallavalitsus@tyri.ee märgusõnaga „kaasav eelarve“; • Ajutine vallavalitsuse komisjon, kuhu kuulub vallavolikogu igast alalistest komisjonist kuni 2 liiget ja 2 vallavalitsuse esindajat, analüüsib esitatud ettepanekuid; • Analüüsi tulemused avaldatakse hiljemalt 5. oktoobril 2020 valla veebilehel; • Hääletamine toimub 10.–21. oktoobrini 2020 elektrooniliselt Türi valla veebilehe kaudu või Türi raamatukogu struktuuriüksustes, st Türi linnas, Oisu, Käru ja Väätsa alevikes ning Laupa, Kabala ja Kahala külades asuvates raamatukogudes; • Hääletustulemused selgitatakse välja hiljemalt 3. novembril 2020.

Seoses sellega toimub 12. augustil kell 18 Türil Kohtu tänav 2 (vallamaja) III korruse saalis ning 13. augustil kell 17.30 Käru rahvamajas teabekoosolek, kus tutvustatakse kaasava eelarve põhimõtteid.

Ootame vallarahva aktiivset osavõttu.

Aime Roosioja

finantsjuht

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

4

haridus Türi lasteaialapsed tegid ETVle toreda kingituse Türi lapsed valmistasid ETV 65. sünnipäevaks televiisoreid. Pildikastid on kuni 16. augustini Eesti ringhäälingumuuseumis kõikidele huvilistele vaatamiseks välja pandud. Ootame vanemaid koos lastega neid muuseumi uudistama ja rääkima lastele oma lapsepõlve lemmiksaadetest. Kokku ehitati 36 televiisorit, millest paljud on saanud inspiratsiooni kunagistest aegadest, kui telekatel olid antennid, kineskoobid ja palju nuppe.

Televiisoreid meisterdati kodudes, aedlinnakohvikute päeval Türi lasteaia kohvikus ja lasteaia suverühmades.

Televiisoreid valmistasid Kristofer, Jade, Marii-Eleen, Maia, Anete, Keiti, Laura, Lenna, Dorrit, Roland, Liisa Lumi, Brendon, Trevor, Grete Liisa, Marthen, Kerdo, Sofia ja Steven, Georg, Mathias Robin, Eleonora, Otto ja Kaur, Deven, Robin, Jarek, Johannes, Merili, Egert, Säde Lii, Elizabeth, Karolin, Jürgen, Martin, Karoliine, Andra, Meribel, Eliise, Stella, Marianne, Mia-Loreen, Elis, Lysandra ning Mõmmid, Karupojad, Kallikarud, Mürakarud ja Päikesekarud ühistöödena.

Suur tänu Türi lasteaiaõpetajatele, eriti Saidile, Janele, Taimile ja Evele, ning Berit Bienele kaunite nimesiltide eest! Aitäh ka kõikidele teistele kaasaelajatele. Uute kohtumisteni!

Tiina Lippant

Päikesekarude õpetaja

Kahe aja ja kahe raja vahel: treener Leonhard Soom on Türi ja Järvamaa noorust treeninud juba pool sajandit. Tema treeningutest on tuule tiibadesse saanud nii mõnedki Eesti tippsportlased, rääkimata sadadest võidetud medalitest.

Erakogu

Leonhard Soom: pool sajandit treeneritööd Türil Tere tulemast Türi ühisgümnaasiumisse Armsad lugejad! Loodan, et teil on olnud päikseliselt soe ja mõnus suvi, et kõigil meie kooli lõpetajatel on olnud tegus aeg ja kõik on leidnud endale just selle õige koha elus edasi tegutsemiseks. Soovin siiski natuke infot edasi anda neile, kes on kooli tulemas ja ikka huvitatud kooli tegemistest.

Türi ühisgümnaasium ootab 10. klassi astujate dokumente taas 10.08–19.08 kell 10–14 kooli kantseleis II korrusel. Seekordne aasta on olnud erakordne, sest nii palju sooviavaldusi ei ole kooli eelnevatel aastatel saabunud. Neid oli 105. Mul on siiralt hea meel selle üle ja nüüd ootame dokumente õpilastelt, kellele edastasime vastuse, et nad on kooli oodatud ja vastu võetud. Türi ühisgümnaasium ootab teid!

September on peatselt käes ja uus õppeaasta algamas. Türi ühisgümnaasiumi uue õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril kell 11 koolimaja aulas. Seekordne september on teistmoodi, sest oleme kooli traditsioonilist looduslaagrit korraldamas kohe septembri esimestel päevadel, 2.–3.09 nii 10. kui ka 11. klassi õpilastele. Tavapäraselt on looduslaager toimunud juunikuu alguses ning osalenud on ainult 10. klass.

Laagris tutvuvad noored erinevate loodusnähtuste ja loomadega ning saavad tuttavaks ka oma koolikaaslastega. Seekordsest laagrist on lubanud osa võtta Tanel Tuuleveski, kes esimese eestlasena läbis suuskadel lõunapooluse. Tegemist on alpinisti ja mägironijaga, kes on siitkandist pärit - tema vanemad elavad Väätsal.

Türi ühisgümnaasium ootab väga õppima neid inimesi, kellel on mingil põhjusel kool pooleli või lõpetamata jäänud. Tule ja lõpeta ning saa oma keskharidus just Türil. Olete väga oodatud.

Imelist suve soovides ja peatse kohtumiseni septembris.

Katrin Puusepp

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Retla-Kabala kool võtab vastu 2020/21 õppeaasta kooli astumise avaldusi alates 17. augustist Retla-Kabala koolis. Avaldusi saab saata ka digitaalselt aadressil: direktor@retla.edu.ee Täiendav info: direktor Jaanus Roosileht, tel 516 0676

1970. aastal 26. augusti õhtul kell 18 kohtus toonane Paide JÕUD spordikooli noor direktor Leonhard Soom Türi keskkooli direktori Kalju Lehega. Vaatamata sellele, et viimasel oli seoses uue koolimaja valmimisega toimetamisi rohkem kui küllalt, said kaks meest viimaks kokku ja alguse sai Soomi treeneritöö Türil, mida tänavu augusti lõpus saab juba täpselt pool sajandit.

Teet Reier Kohtun Leonhard Soomiga vihmasel reedeõhtul juulikuu lõpus. Pärast võistlusi Rakveres on staažikal treeneril aega paariks päevaks koju põigata, et siis kohe Tõrvasse treeninglaagrisse sõita.

Valgamaalt pärit ja läbi mitmete lastekodude ja internaatkoolide pealinna jõudnud Soom lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi ja sai seejärel üsna varsti spordiühingu Jõud Paide spordikooli direktoriks. „Aga mul tekkis kohe ka huvi treeneritöö vastu. Tahtsin selles ametis alustada puhtalt lehelt, nii-öelda nullist. Mitte jätkata kellegi poolelijäänud tööd. Minu amet, minu saavutused.“ „Türil oli selleks võimalus.

Nii tulingi rääkima toonase Türi keskkooli direktoriga. Uus maja oli just valmis saanud ja direktoril oli mahti mind vastu võtta alles 26. augustil ja sedagi alles õhtul kell 18. Ja siia ma nüüd

olen siis pea pooleks sajandiks jäänud.“ „Algus oli raske. Treeningvõimalused olematud või siis nirud. Tegime kolm treeningut nädalas. Koolivõimlasse pääsesime alles õhtul veerand kaheksa, sest kool töötas kahes vahetuses ja sinnamaani oli ruum hõivatud. Staadion rajati kooli juurde alles mõned aastad hiljem. Tegin korda õuest leitud vana kaugushüppekasti. Sprinti ja heiteid harjutasime kooli siseõuel või siis vana maja koridoris, hiljem ka nn vanas palvemajas ja linna parkides. „Toonase aja kohta võiks öelda, et võimalused olid kehvad, aga tahtjaid trenni oli palju. Täna, kui meil on olemas korralikud võimalused, pole enam eriti tahtjaid. Erinevaid treeninguid on üksjagu ja ma ei karda välja öelda, et treenerite vahel on tihti ka konkurents, kes selle lapse siis oma treeningutele suudab meelitada. Kunagi oli trennis käimine popp.“ „Loomulikult oli ka lapsi rohkem. Koolis oli kuskil 1300 õpilast, täna on see arv juba poole väiksem. Vähem on ka neid võimekaid, kes treeningutele võiksid jõuda. Samas üksi andekusest ka ei piisa: vaja on tugevat tahet tööd teha ning sihikindlalt eesmärkide poole liikuda. Eks tihti loobuti treeningutest siis, kui esimene vaimustus ja mängulust olid üle läinud, aga oli palju neidki, kes jätkasid oma sportlasekarjääri

ka täiskasvanutena ja saavutasid häid tulemusi nii spordis kui ka oma valitud töös.“ „Aga kui treenimistingimused paranesid - uus staadion, uue koolimaja võimla - siis enam ei olnud ühtegi takistust jõudmaks siit Türilt maailma tippu. Asi oli kinni sportlase enda tahtmises kuhugi jõuda.

Ja nii neid tulemusi hakkas peale paari esimest aastat tulema ja tuleb siiani.”

“Minu õpilastel on Eesti meistrivõistlustelt võidetud medaleid üle paarisaja. Noortel ka sinna paarisaja ringi. Rääkimata siis kunagistest üleliidulistest tulemustest või maailma tasemel konkurentsist. Õed Šadeikod, Rutti Lukksepp ja paljud teised Eesti koondislased peaksid ju türilastele tuttavad nimed olema. „Minu moto on ikka läbi aegade olnud, et noorte treener peab looma sellise baasi, et nad saaksid jätkata ka täiskasvanute tasemel, siis on töö olnud õige. Eks ikka kraabib ka hinge, kui noored pärast kooli lõpetamist siit lahkuvad, siis jääks nagu midagi pooleli. Noorte tasemel medalite võitmine ei ole olnud eesmärgiks omaette, pigem on tõesti küsimus jätkusuutlikkuses. Tavalise tahte ja ebatavalise tööga võib palju saavutada, seda on need pool sajandit ka mulle õpetanud.“ „Pool sajandit treeneritööd on tehtud ja aastaid ka üle seitsmekümne, nii et ilmselt küsib

mõnigi, kaua ma suudan või soovin jätkata. Olen ühe sihina seadnud paika selle, et jätkan vähemalt niikaua, kuniks tänaste õpilaste rühm koolid lõpetab.

Ja kui peaks juhtuma mulle treeningule tulevikus üks särasilmne poiss või tüdruk, kes tahab spordis kaugele jõuda, siis olen valmis rakendama selleks sada ja rohkemgi protsenti.“ „See muidugi ei tähenda, et ma sajaprotsendiliselt ennast tänastele õpilastele ei pühendaks, treener ei tohi kunagi teha lastega poolikut tööd. Ja eks lastelt ootan ma pühendumist treeningule. Seda vähemalt siis põhikooli lõpuni. Eks kohati on nendegi nooruslik energia nakatav, seepärast ongi õpetajad ja treenerid kogu aeg hingelt noored.“ 28. augustil kell 18 ootab treener Leonhard Soom kõiki oma kasvandikke (tänaseks on neid kogunenud juba seitsmesaja ringis) kodusele Türi staadionile, et tähistada poolt sajandit treeneritöös.

Ta on oma õpilastele valmis pannud pildipakid läinud aegadest ja lubas, et kõik saavad ka raamatu väikese kokkuvõtte ja tulemustega: sarnased andis ta välja ka siis, kui möödus 25 ja 30 aastata treeneritööd. „Uus raamat saab aga märksa mahukam,“ lubas ta. „Ka hing on lõpuks rahul, sest minu kauaaegne unistus ja elutöö, Türi uus spordihoone, valmib samal päeval.“

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700

Türi läänepoolne ots – Lokuta põlisküla, mõis ja vesiveski Seekordses Türi varasema ajaloo artikliosas võtame vaatluse alla praeguse Türi linna läänepoolse otsa, mida veel sajand tagasi tunti Lokuta nime all. Türi linnaga (varasema aleviga) hakkas Lokuta kant jupphaaval kokku kasvama alles 20. sajandi esimesel poolel, pärast raudtee ehitamist ning uue kesklinna rajamist raudteejaama ja kiriku vahele.

Lokuta põlisküla (kobarküla) Lokuta põlisküla – kobarküla nagu kõik teisedki Eesti külad enne 19. sajandi keskpaiga kruntimist – paiknes kahel pool Kaare tänavat, alates Tehnika tänavast kuni Lokuta jõe sillani ehk suubumiseni Tallinna tänavale (Lokuta jõe vasakkaldal).

Küla põlispõllud paiknesid enamikus praeguse Tehnika tänava tööstushoonete kohal.

Enne 1950. aastaid oli uuele kohale rajatud Tallinna tänava asemel Türilt lääne suunas välja viiv maantee nimelt praegune Kaare tänav.

See ei viinud muinas- ja keskajal aga Raplasse (Kolu– Käru noolsirge teelõik rajati tühjale kohale alles 18. sajandil), vaid Kaisma, Änari, Piiumetsa ja Vahastu kaudu Tallinnasse. Nii läbis Lokuta põlisküla keskajal üht kahest Tallinna–Viljandi–Riia suvisest (aastaringsest) maanteest; teine Tallinna–Riia suvine maanteesiht viis Türilt Tallinna suunas üle Väätsa, Lõõla ja Saarnakõrve.

Lokuta põlisküla asutamisaeg ei ole teada, võib vaid oletada, et see võiks ulatuda tagasi muinasaega. Esmamainitud on küla alles 1459.–60. aastatel, mil lisaks külale rajati mõis ning ühtlasi esmamainitakse ka vesiveskit.

Lisaks on teada, et 1550.– 1620. aastate pikka sõjaperioodi Lokuta rahvas üle ei elanud – veel 1627. aastal on Lokutat mainitud kui inimtühja paika, kuhu alles hiljem asustus tagasi tuli.

1648. aastal koosnes Lokuta küla kuuest talust ning jäi sama suureks ka 18. sajandi algul. 1732. aasta adramaarevisjon on seal maininud samuti kaheksat talu – Otsa, Adra, Küla, Rebase, Tartu, Reinu, Pori ja Vahi.

Näib, et põhjasõda on siiski seda küla räsinud, sest eelmise, 1724. aasta revisjoni kohaselt oli küla (elanike arvult) kaks korda väiksem. Ka 1765. aasta adramaa revisjon näitab külas kümmet talu, kuigi nende nimed (ja vast ka asukohad) on veidi muutunud – Juhani, Madise, Adra, Otsa, Hansu, Vahi, Puusepa Uueni, Nõmme ja Ado. Tänini on maja tollase kobarküla talukoha peal neljal talul – Jõe, Otsa (Kaare 37, reheots varemetes), Nõmme (Loode 3) ja Puusepa (Kaare 39).

19. sajandil laienes küla veelgi ja kruntimisel 19. sajandi teisel poolel tekkis hulga talusid ka lähikonda; siis ta enam kobarküla ei moodustanud.

Lokuta mõis Lokuta mõis asutati arvatavasti 1460. aastatel ja sai oma tollastelt omanikelt Teckenagelitelt oma nime. Pole teada, kas mõisasüdame asukohas (800 meetrit põliskülast kirdesse, kaasajal Tehnika ja Mehaanika tänava nurk) oli ka varasem põlisküla või rajati mõis tühjale kohale, teisele poole varasema põlisküla põldusid.

Niisamuti ei ole teada, kas Teckenagelite perekond sai oma nime kohalt või kandus omanike nimi üle mõisale (Lokuta mõisa saksakeelne nimi on Tecknal).

Lõpuks pole tegelikult ka päris

teada, kas 1450.–60. aastatel mõis asutati (tõenäolisem variant) või on tegemist mingi varasema mõisa omanikuvahetusega.

Ning lõpuks oli keskajal (alates 1460. aastatest) tegu Järvamaa ühega vähestest eraehk läänimõisatest – Liivi ordu majandas valdavat enamikku oma maadest ise.

Keskajal on mõis lisaks von Teckenagelitele kuulunud veel von Durenitele, von Duvedele, von Buddenbrockidele ja von Brackelitele. Pärast pikka 1550.–1620. aastate sõdadeperioodi on mõis olnud von Brümmerite käes, kuid millalgi Rootsi ajal said von Brackelid mõisa tagasi.

On teada, et 1827. aastal oli kogu mõisa-ala inimtühi, kuigi 12 aastat varem, 1615 oli Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistanud selle Magnus von Brümmerile. Tõenäoliselt oli sõjaaeg inimesed hävitanud ning seda piirkonda polnud veel jõutud taas-asustada, pole ka teada, kas inimesed asusid sinna elama lähikonnast või kusagilt kaugemalt.

Põhjasõja järel, 18. sajandil ja 19. sajandi algul on mõis vahetanud palju omanikke, kelleks on olnud nii von Buxhoewdenid, von Freymannid, von Rosenid kui ka von Baranoffid.

Tollane (ja arvatavasti juba ka keskaegne) mõisasüda asus praegusest peahoonest veidi loode pool – osalt praeguse Tehnika 14 tööstushoonete kompleksi (varasema mõisa viinavabriku) kohal, osalt sealt praeguse mõisahoone poole jääva muruplatsi ja pargi kohal ning osalt ka praeguse Tehnika 16 kinnistul. Ümber nelinurkse hoovi paiknes seal puidust peahoone ja hulk kõrvalhooneid.

Mõisapõldude enamik

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Lokuta mõisamaad 1810.–30. aastate kaardist (põhjasuund paremal ülal). Vasakult alt vasakule üles viib suur maantee (praegune Kaare tänav), mis 19. sajandil viis juba Raplasse, keskajal aga Tallinnasse.

Kahel pool maanteed veidi hajusa kobarana Lokuta põlisküla üheksa talu. Vasakul ülal vesiveski (Wassermühle), mis jääb maantee jõeületuskohast 90 meetrit ülesvoolu (põhja poole), veski kohal maantee ääres pikk kõrtsihoone (Krug). Paremal ülal Lokuta mõisasüda koos hoonetega (Tecknal), sinna viiv tee on praegune Tehnika tänav. Pruunid on põllualad – paremal ülal mõisapõllud, vasakul all aga Lokuta küla põllud. Valge kolmnurk päris paremal servas on praegune Tolli mets – tollal raba-ala, sest sealne piirkond oli toona veel kuivendamata.

Rahvusarhiiv, EAA.854.4.579 (fragment). paiknes praeguste Tolli, Liiva ja Vambola tänavate vahel, praeguste linnamajade kohal.

1840. aastal ostis mõisa August Georg Rausch von Traubenberg, kelle perekonna kätte jäi see kuni mõisa-ajastu lõpuni 20. sajandi esimesel poolel. Meieni säilinud ja praegu lasteaiana kasutatav uus mõisa peahoone on ehitatud nende omandusajal mitmes järgus aastatel 1875–88 uuele kohale mäenõlvale, vanadest mõisahoonetest veidi kagu poole. Algselt oli uus mõisahoone puhta vuugiga tellishoone, kaasajal on ta krohvitud ja parem tiib ehitatud kahekorruseliseks.

Peahoone järel ehitati varasemate hoonete asemele ka

uued majandushooned, meieni on neist säilinud 1878. aastal valminud viinavabrik (Tehnika 14 kompleksis) ja selle vastas asuva 1887 püstitatud hobusetalli (Tehnika 23a) mõned müüriosad.

Lokuta vesiveski ja maanteekõrts Lokuta vesiveskit on esmamainitud 1460. aastal ja ka see on ürikuliselt jälgitav läbi 17., 18. ja 19. sajandi kui Lokuta mõisa põline vesiveskikoht. Pole teada, kas veski oli olemas juba enne mõisa asutamist või on nad rajatud koos.

Meieni on säilinud arvatavasti 19. sajandi vesiveski hoone, mis asub jõe paremkaldal, 90 meetrit praegusest maantee-

sillast ülesvoolu (praegune Veski kinnistu).

Pole teada, kas kunagi on maantee ületanud jõe veski kohas, on veski mingil perioodil liikunud 90 meetrit ülesvoolu või on juba algselt (keskajal) ületanud maantee Lokuta jõge mitte mööda veskitammi, vaid sellest veidi allavoolu.

Veski läheduses, jõe paremkaldal on lühemat perioodi olnud ka mõisale kuulunud maanteekõrts, mis on ürikuliselt jälgitav alates 1790. aastatest kuni 19. sajandi teise pooleni. Pikk kõrtsihoone oli maantee põhjaküljel aga säilinud veel 1930. aastatel, kaasajal on kõrtsikoht jäänud õgvendatud maanteetrassi alla.

Valdo Praust

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

6

uudised Mõtisklusi lugemisest Usun, et enamik lapsevanemaid on veendunud lugemise kasulikkuses: peale lugemisest saadava lugemisrõõmu täieneb lapse sõnavara, paraneb õigekiri, ta saab palju teada erinevate maade, rahvaste, maailma ja inimeste kohta.

Lisaks uutele teadmistele arendab lugemine, eriti just noortel, tuntavalt ka isiksuseomadusi. Mitmed uuringud kinnitavad, et palju lugenud lapsed on enesekindlamad, julgemad, empaatilisemad, lühidalt - nad on hinnatud sõbrad, kellega on huvitav rääkida ja aega veeta. Kuidas aga laps lugemisrõõmuni suunata? Ükski laps ei ole raamatute jaoks liiga väike. Ka raamatukoguhoidjate kogemused näitavad, et huvi raamatute vastu tekib lapsel juba väikelapse eas. Ja suur osa sellest, et see huvi ka jätkuks, on lapsevanemate enda teha. Tulge lastega koos raamatukokku ja otsige koos lapsega riiulitest põnevaid raamatuid ning lasteajakirju. Usaldage oma laste valikuid! Kui te hätta jääte, siis raamatukoguhoidjad aitavad teid rõõmuga ja otsivad välja just need kõige põnevamad ja toredamad raamatud! Lastele meeldib väga ettelugemine. Õhtuti pool tundi ettelugemist ja loetu üle arutlemist ei lähenda last mitte ainult raamatuga, vaid loob tugeva sideme ka vanemaga.

Kahjuks kuuleme raamatukogus liigagi sageli vanemate suust lauseid „see raamat on sinu jaoks liiga paks!” või „seda raamatut sa küll ei loe!”. Nende sõnade saatel võetakse raamat lapsel käest ja suunatakse ta protestidele vaatamata sujuvalt minekule. Veelgi tavapärasem on see, kui vanem tuleb raamatukokku koolipoolse soovitusnimekirjaga raamatutest, mille hulgast soovib laenutada „kõige õhemat”. Paraku ei pruugi see „kõige õhem” raamat olla lapsele põnevaim variant. Ja siis on pettumus raamatutest kiire tulema.

Selle asemel soovitame vanematel usaldada raamatukoguhoidjaid, kes oskavad riiulitest üles leida just need kõige-kõigemad raamatud. Kui mõni raamat tundubki liiga paks, siis võib ema või isa ise ettelugemisega algust teha ja jutt põneva koha peal katkestada ning anda lugemisjärje üle lapsele.

Ka raamatukogu pakub omalt poolt mitmeid raamatutega seotud ja lugemist soodustavaid tegevusi. Sügisest alustame jälle kord kuus asetleidvate lastehommikutega, kus igal kogunemisel on oma teema.

Lastehommikul loeme ette raamatuid ning arutleme nende üle, meisterdame. Sageli kutsume külla esinejaid erinevatelt elualadelt.

Iga-aastaseks tavaks on kujunenud suvelugemine. Igal aastal pakume välja teema, millest lapsed raamatute valikul lähtuvad. Selleaastane teema on inspireeritud rahvajutu aastast. Juba juunikuust saadik loevad lapsed usinalt rahvajutte ja muinasjutte, et augusti lõpus osaleda vahval suvelugemise lõpupeol, mis on alati väga oodatud sündmus.

Kuigi paljud vanemad kurdavad, et lapsed ei taha lugeda, olen kindel, et õige tegutsemisega saame me ise väga palju ära teha – koostegemises peitub jõud!

Hoovimüük Türi raamatukogus 8. augustil kell 11 Head raamatute annetajad on meile toonud väga palju raamatuid, mida nad enam ei vaja. Meie oleme need tänuga vastu võtnud, kuna annetatud raamatute toel oleme saanud paljud katkised eksemplarid välja vahetada tervete vastu. Kuigi töö raamatufondi uuendamisega pidevalt käib, on kätte jõudnud hetk, kus me enam ei vaja raamatuannetusi sellises mahus.

Samas oleme kindlad, et iga raamatu jaoks on olemas keegi, kes just teda väga vajab! Seepärast otsustasime ühineda laupäeval, 8. augustil toimuva hoovimüügiga ja korraldada raamatukogu hoovil heategevusliku raamatulaada algusega kell 11. Raamatutest saadav tulu läheb lastehommikute läbiviimiseks.

Et aeg raamatute seltsis mõnus ja õdus oleks, pakume kõrvale kooki ja kohvi ning muidugi head seltskonda! Raamatulaat kestab senikaua, kuni jagub huvilisi! OLETE KÕIK VÄGA OODATUD!

8. augustil 2020

TÜRI HOOVIMÜÜK hoovimüügil osalevad: 1.

2.

3.

4.

5.

Viljandi 60 – Konna maja (vanavara üldala) – AVATUD 10-14 Viljandi 66 – vanavara, ka uuemat kraami ja minikohvik Kastani 20 butiik – käsitöö, kunstlilleseaded, erinevad esemed Nooruse 1 – kodukraam ja õunamahl Pärna 3 SilmastSilma koduõuel Räime-Reeda ja Kala-Mari kirbukakohvik. Nõukaaegsed tapeedid, vaibavabriku tööstusjäägid, kodused hoidised 6.

Viljandi 14 – Türi turuplats (üldala) – AVATUD 10-16 7.

Koidula 11 – Resa ja Sorge 8.

Kevade 11 – vanakraam 9.

Jõe 13 - kasutatud mööbel, lasteasjad, vanad militaarsed esemed.

Segumasin ja küttemahutid.

10. Kohtu 2 – Türi raamatukogu. Avatud 11 – 14.

Avatud mini-kohvik!

11. Lembitu 22a – ”Salaaed”. Avatud kella 20ni!

12. Liiva 6 - naiste ja laste riided, nõud, ehted, raamatud, filmid jpm

MÜÜGIKOHAD ON AVATUD 10 - 16 kui pole märgitud teisiti

Taasiseseisvumispäevale pühendatud KONTSERT Türi tehisjärve ääres

Sumedas suveöös musitseerivad:

armastatud laulja

Hedvig Hanson

Mõisakohvik saab uue toitlustaja

Tuuli Org, Kirna mõis

Liiva 11 Anna-Haava 2c Kreutzwaldi 41 – laste ja naiste riided, jalanõud jm.

Kalevi 48 – tuppeware, muu kodukraam Paide tn 47 – naiste jalgratas, laste jalgratas, väike murutrimmer, väikelaste laud ja tool, kompressor, mootorid.

Avatud kuni kella 20-ni!

18. Türi – Alliku, ”Rebaste juures” (Veski-Sillast Paide poole veidi edasi sõita, enne Türi-Alliku keskust). Paidesse viiva maantee ääres!

19. Kirna küla, Kaare tee 8/Pihlaka maaüksus. Paidesse viiva maantee ääres! Muruniitjate, mootorsaagide ja trimmerite kogu. Husqvarna murutraktor, 2 paadimootorit, saeraam, muruniitjate mootorid ja varuosad jpm

N 20.08 kell 19.30

Astrid Karpender

Alates augustist on põhjust Kirnasse uudistama minna, sest armastatud mõisakohvikus askeldavad uued perenaised, kes juuli lõpus lahkunud eelmiselt operaatorilt teatepulga üle võtsid. Kindlasti leiab kohviku menüüst vanad lemmikud - maitsvad koogid ja küpsetised, aga lisaks sellele saab proovida ka näiteks põnevaid käsitööna valminud limpse ja tervist turgutavaid alkoholivabasid kokteile.

Suvisele ajale kohaselt võib külastaja klassikalise kohvi asemel koogi kõrvale valida hoopis jääkohvi. Lähikuudel tuleb menüüsse pidevalt põnevaid üllatusi ja uuendusi - ikka valdavalt puhtast kohalikust toorainest ja hooajale vastavalt. Sumedatel suveõhtutel on põhjust minna Kirna mõisakohvikusse ka õhtusel ajal. Kui maitseelamused saadud, tasub sammud seada mõisaparki, et nautida loojuva päikese värvimänge otse lopsaka lilleilu taustal.

Silm tasub peal hoida ka sündmuste kalendril mõisa kodulehel ja Kirna mõisakohviku sotsiaalmeedia kanalitel. Juba 6. augustil on võimalik mõisa kohvikuhõngulises võlvisaalis nautida imelise Hedvig Hansoni muusikat. Kirna mõisakohviku pere ootab nii vanu kui uusi sõpru külla!

13.

14.

15.

16.

17.

Kalle Pilli (kitarr)

Heikko Remmel (kontrabass)

Hei, vilistlane, Laupa kool ootab sind!

Vilistlaskokkutulek toimub 26. septembril algusega kell 16.

Täpsem info alates septembrist.

Osavõtumaks kuni 18. septembrini 16.- € (kooli kantseleisse või a/a EE731010220208283224 MTÜ Laupa Mõis); seejärel 20.- €.

Silmade kontroll ja prillide müük

4. septembril alates kell 10

Türi noortekeskuses

Vihma korral toimub kontsert Türi kultuurikeskuses

Silmade kontroll maksab 15 € prillitellijale TASUTA kuivasilmatest silmarõhu mõõtmine optilised päikeseprillid

Kontsert on tasuta

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

7

sport/reklaam

Möödunud nädalavahetus Türi vallas oli läbinisti sportlik: Väätsal peeti ära II takistusjooks (ülemisel pildil) ja Türil said mõõtu võtta triatleedid, nimelt toimus siin triatlonisarja Trismile etapp.

Kõik rõõmustama nüüd tulge!

Sergei Zinovjev ja Teet Reier

Kergejõustiklased noppisid Eesti meistrivõistlustelt medaleid Rakvere staadionil peeti 21.–22. juulini U14 ja U16 Eesti kergejõustiku meistrivõistluseid.

Türi spordikooli noored näitasid häid tulemusi ja parima tulemusega sai hakkama Leonhard Soomi õpilane Mehis Meesaak, kes võitis kolmikhüppes hõbemedali tulemusega 12,67 m ja kuulub Eesti koondisesse. 28. juulil osales ta Lätis U16 Balti meistrivõistlustel kolmikhüppes.

Lisaks suutis ta 300 m tõkkejooksus ajaga 42,36 sek joosta välja pronksmedali. Kauguses oli ta viies (5.80 m) ja 110 m tõkkejooksus kuues (15,59 sek).

Aasta noorem Andreas Kase jooksis 100 m (12,14 sek), 110

m tõkkeid (16,36 sek), hüppas kaugust (5.24 m) ja kolmikut (9.88 m) ning parimaks kohaks oli kaheteistkümnes. Veiko Valangu juhendamisel osalesid meistrivõistlustel veel 100 m jooksus Reiko Pardel 17. koht (12,34 sek) ja Liis Margaret Tamme viieteistkümnes koht (14,70 sek). Robin Avamere oli kõrgushüppes kaheteistkümnes (1.55 m) ja 110 m tõkkejooksus viieteistkümnes (17,25 sek).

23.–24. juulil toimusid samal staadionil U18, U20 ja U23 Eesti meistrivõistlused, kus parima tulemuse tegi Veiko Valangu juhendamisel Markus Anvelt kõrgushüppes, võites seal kuld-

medali tulemusega 2.02 m.

See andis talle võimaluse võistelda Eesti koondise eest U20 Balti meistrivõistlustel. Erko-Hendrik Mõttus oli kõrgushüppes neljas (1.85 m). Karolin Õun oli 200 m jooksus kaheksateistkümnes (28,57 sek) ja kaugushüppes kolmeteistkümnes (4.94 m). Indrek Huopolainen viskas oda 54.04 m olles sellega seitsmes. Meliina Moppel oli kuulitõukes seitsmes (9.96 m) ja kettaheites kuues (31.41 m).

Leonhard Soomi kasvandikul Johannes Lauril 5000 m jooksus ebaõnnestus ajavõtt ja oli ootus, kas ta lõpetab kolmanda või neljandana, kuid lõpuks pidi

ta siiski leppima neljanda kohaga. 1500 m jooksus oli ta kuues (4.24,85).

Kai-Melli Kapten tegi head sooritused ja lõpetas kettaheite (35.61 m) ja kuulitõuke (11.64 m) neljanda kohaga. Kaksikud Kaidy ja Keidy Kaasiku võitsid 3000 m jooksus vastavalt hõbeja pronksmedalid (10.48,25 ja 10.50,52) ning 1500 m jooksus kolmanda (5.00,80) ja neljanda (5.02,46) koha. Andri Matrov oli kettaheites üheksas (34.15 m) ja kuulitõukes kümnes (12.28 m).

Kokku oli stardis 14 Türi spordikooli noort ja endist õpilast ja võideti kuus medalit.

Medaleid võideti mitmelt alalt Maadlejale riputati kaela pronksmedal 25. juulil toimusid Pärnus Eesti meistrivõistlused rannamaadluses, kus oma oskuseid näitas ka Türi spordikooli õpilane Karl Lehis. Kui Kreeka-Rooma maadluses riputati talle kaela kuldmedal ja vabamaadluses hõbemedal, siis rannamaadluses pidi Lehis kadettide arvestuses kuni 70 kg leppima pronksmedaliga.

Ratturid võitsid medaleid 4. juulil toimusid Eesti meistrivõistlused kriteeriumsõidus, kus osalesid ka Türi valla noored. Võistlusklassis N16 oli Hannah Kaljur neljas ja Karolin Surva viies. Meesjuunioridest olid stardis Oskar Kontus, kes lõpetas viiendana ja Kert Järva, kes oli seitsmes.

Eelmisel nädalavahetusel toimusid Lähtes Eesti meistrivõistlused

olümpiakrossis, kus osalesid stardis samuti Türi valla noorratturid.

Meesjuunioride võistlusklassis võitis Kert Järva hõbemedali ja Oskar Kontus pronksmedali.

Neidudest oli stardis N16 vanuseklassis Karolin Surva, kes võitis pronksmedali.

Türi mehed võitsid Eesti meistrivõistlustel hõbemedali 19. juulil toimusid Kohtla-Järvel Eesti veteranide 55+ meistrivõistlused petangis. Kohal olid ka Türi valla mehed Kalev Lillepea, Rein Rotberg ja Gennadi Prohhorov, kes mängisid väga head mängud ja lõpetasid meistrivõistlused hõbemedaliga.

Kalev Lillepea on petangi eestvedaja Väätsal, kus igal neljapäeval on võimalus kõigil huvilistel selle alaga tutvuma tulla.

Sel aastal tähistab EELK Türi Püha Martini Kogudus oma 700. aastapäeva. Augustikuus toimuvad mitmesugused pidulikud ettevõtmised: kontserdid ja sündmused, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kontsertidel saab nautida suurepärast muusikat, erinevatel üritustel osaleda huvitavates ja omanäolistes tegevustes, mis tutvustavad kiriku tegevusvaldkondi nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast.

Aastapäeva pidustuste esimene suurüritus Perepäev toimub laupäeval, 15. augustil kella 12–18 Türi kirikus. Ettevõtmist on toetanud Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp ja ka teised toetajad. Perepäeva tegevused on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele – kogu perele.

Avakõne peab EELK assessor ja Järva praost Katrin-Helena Melder, kes kõneleb kiriku nimesaamisloost ning annab lühiülevaate kirikliku laste-, noorte- ja peretöö hetkeseisust Eestis. Samas on avatud kunstituba, kus saab meisterdada kunstnik Eva Järve juhendamisel endale temaatilise piduehte. Samuti osaleda peamiselt lastele suunatud kirikuhoonet ja –aeda tutvustavas aardejahis ning omandada põneva mängu käigus uusi teadmisi ja pälvida auhindu. Arutleda vestlusringis „Kodu ja meie väärtused” Ahti ja Sirli Kaera juhendamisel, missugused väärtused meie kodusid ja suhteid nendes kujundavad. Lisaks esitada oma küsimusi ja kuulata erinevaid arvamusi ning tutvuda kristlike kodude põhimõtete ja kasvatussuundadega tänapäeval.

Perepäeval programmi kestel toimuvad veel improteatri töötoad Lauri Kallase ja Rain Tsapovi juhendamisel. Päeva kestel saab kahel korral proovile panna enda improvisatsiooni, näitlemis- ja esinemisjulgust ning esineda kontsertide vahepeal sketšidega. Juhendajate sõnul peitub improteatri võlu ootamatuses, situatsioonikoomikas ning artistide leidlikkuses. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab. Kõik on võimalik ning see on meelierutavalt vaimukas. Improteater on üle maailma palavalt armastatud teatrivorm, kus kõik sünnib publiku silme all.

Etendused on improviseeritud, mis tähendab, et kõik toimub siin ja praegu, midagi eelnevalt kokku leppimata, tekst ei ole pähe õpitud ja mängitava lugu mõeldakse välja kohapeal. Osalema on oodatud kõik teatri- ja näitlemisehuvilised alates 12. eluaastast. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb oma soovist teada anda ja osaleja nimi kirja panna tel 5557 8237.

Perepäeval loob meeleolu ja teeb muusikat juba tuntust kogunud noortebänd The Last Weekend, kelle omalooming on kõlanud juba mitmes raadiokanaliski. Esitatavate laulude vahepeal jutustavad muusikud muhedaid lugusid oma elust ja päeva lõpus on võimalus üheskoos nendega laulda ühislaule. Samuti osa saada pidupäevale kohaselt kohvilauast ja sünnipäevatordist. Perepäeva tegevuste täpne ajakava on leitav Türi koguduse Facebooki lehelt.

Türi kiriku 700. aastapäevapäevale pühendatud sündmuste sarjas toimuvad tähtsündmustena 22. augustil kell 12 pidulik avatseremoonia Türi kultuurikeskuse ees lipuväljakul, millele järgneb ajalookonverents Türi kultuurimajas ning kontsert-jumalateenistus kirikus.

Pühapäeval, 23. augustil kell 11 oodatakse kõiki 1995. aastal (soovi korral ka hiljem) leeritatuid hõbeleeri õnnistamisele Türi kirikusse. Osalemiseks on vajalik eelnev kirjapanek e-postil: turi@eelk.ee.

Olete südamest väga oodatud osalema ja üheskoos rõõmutsema!

Suur ja südamlik tänu kõigile toetajatele!

Ulvi Uutar

Türi kirik 700 korraldustoimkonnaliige Perepäeva projektijuht

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

8

Türi vald Türi vallavalitsus kuulutas välja konkursi Käru põhikooli DIREKTORI ametikohale.

Esitatavad nõuded: * magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, * juhtimiskompetentsus ja -kogemus.

Juhtimiskompetentse hinnatakse järgmistes valdkondades: * organisatsiooni arengu juhtimine, * õpikeskkonna kujundamine, * personalijuhtimine, * ressursside juhtimine ja enesejuhtimine.

Direktori ametipalga alammäär kuus on 1500 eurot.

Kandideerijatel esitada hiljemalt 14. augustil kella 9ks Türi vallavalitsusele järgmised dokumendid: • motiveeritud avaldus, • elulookirjeldus, • ametikohale esitatud nõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad, • kandidaadi soovil muud dokumendid.

Dokumendid esitada digiallkirjastatult Türi vallavalitsuse e-posti aadressile vallavalitsus@tyri.ee või aadressile Kohtu tänav 2, Türi linn, 72213, Türi vald.

Tööle asumise aeg: võimalusel 26. augustist 2020 Tööleping sõlmitakse: tähtajatult Lisainfo: Kaia Iva, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja, kaia.iva@tyri.ee tel: 5557 6916

Taikse küla sai külavanema 22. juulil toimus Taikse küla üldkoosolek, kus üheks päevakorra punktiks oli ka külavanema valimine. Külavanem valiti juhindudes Türi vallavolikogu 27.09.2018. a määrusest „Türi valla küla- või alevikuvanema statuut ja küla- või alevikuvanema tööga seotud osaliste kulude kompenseerimise kord“.

Külavanemaks valiti Aime Linke ning külavanema volituste tähtajaks määrati küla üldkoosolekul 5 aastat. Külavanem on külaelanike ja nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses külaelanike ühistest seisukohtadest ja külas väljakujunenud tavadest ning Türi valla ja küla arengukavast ning kehtivatest õigusaktidest.

Külavanema peamisteks kohustusteks on edastada külaelu korraldamisega seotud külaelanike ühiseid soove ja ettepanekuid vallavalitsusele ja ametiasutusele ning muudele asjakohastele institutsioonidele, edastada külaelanikele vallavalitsuselt, ametiasutuselt ja mujalt saadud külaelanikke puudutavat informatsiooni, teavitada vallavalitsust või ametiasutust küla probleemidest, ärgitada külaelanikke koostööle, korraldada vähemalt üks kord aastas küla üldkoosoleku ja esitada külaelanikele aruande oma tegevuse kohta.

Külavanemal on oma töö paremaks tegemiseks õigus esindada külaelanikke külaelu korralduslikes küsimustes Türi vallavolikogu, Türi vallavalitsuse, ametiasutuse ja Türi valla kui omavalitsusorganite tööorganite ees ning võtta sõnaõigusega osa Türi vallavolikogu istungitest, teha ettepanekuid külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamiseks ning külaelu probleemide lahendamiseks vallavolikogule ja vallavalitsusele, saada vallavalitsuselt ja ametiasutuselt oma tegevuseks vajalikku teavet, kutsuda kokku üldkoosolekuid ja algatada külaelu probleemide lahendamiseks arutelusid.

Külavanem kutsub kõiki külaelanikke Taikse kultuurimajja küla üldkoosolekule 6. septembril kell 16. Koosolekul tutvustab värske külavanem, kes ta on ja kust ta tuleb ning selgitab, millised on statuudi kohaselt külavanema ülesanded. Kõik külaelanikud, kes koosolekule tulevad, võiksid kaasa võtta häid mõtteid, kuidas saaksime koos elu meie külas paremaks muuta.

Külavanemaga saab ühendust e-postil aimelinke64@gmail.com

Muutub hooldusteenuse pakkuja Türi haldus viis läbi riigihanke Türi vallas tänavavalguse hooldusteenuse ostmiseks. Türi vallale kuulub mitme suure asula tänavavalgus: Türi linn, Kabala, Kahala, Oisu, Retla, Ollepa, Villevere, Taikse, Särevere, Laupa, Kolu, Pala, Kirna, Poaka, Änari, Türi-Alliku, Reopalu, Röa mõlemad asulad, Väätsa, Lõõla, Piiumetsa, Saueaugu, Käru alevik. Kokku on vaja hooldada 2663 valgustit ja 68 kilpi.

Hankes osales kuus pakkujat ja kõige soodsam pakkuja oli ProSystem OÜ. Siiani palju aastaid seda teenust pakkunud Koma Ehitus jäi kolmandale kohale. Hooldaja vahetus võib teenuse alguses endaga kaasa tuua ootamatusi ja probleeme. Vald on suur ja kõigi nüansside tundma õppimine võtab aega. Palume mõistvat suhtumist võimalike tekkivate ebameeldivuste pärast.

Urve Meerits, Türi haldus

Lugupeetavad 60+!

Klubi Ehavalgus annab teada, et oleme kavandanud esimese klubi pärastlõuna 27. septembriks! Saate hakata mõttega harjuma...

Jälgige septembrikuu Türi Rahvalehe teadet!

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Rohevestine juuli Konna maja on Türi kogukonnaseltsi hoone Türil Viljandi tänav 60. Selts tegutseb, et koos kogukonnaga õppida kestlikumat eluviisi – ehitusest käsitöö ja toiduni ning väärindada Türi ajalugu väärika maja taastamisega.

Kui eriolukorra lõpus saime aru, et lubatakse sündmusi ikka korraldada, olid meil ansamblid juba aastajagu tagasi broneeritud.

Muus osas tegime kõrge konnahüppe ja loodame, et osalenutele sai tore festival. Meile endale väga meeldis. Kiidusõnadest jagub energiat kauaks, tuli lausa sidrunit süüa, et naerupõsed rahu saaks.

Esimene päev, rahulik reede, tõi aruteludena Türile kestliku linna teemal rääkima Helena ja Eimar Veldre. Ka suured linnad on suutnud teadlikult end kujundada rattasõbralikeks ja inimkeskseteks, ideid jagus Türigi kohta. Konna-sõber Maire Aunastega rääkisime kirbukakultuurist ja jagamismajandusest.

Muidugi toimusid majatuurid, õhtul oli Aare Grünbergi ehitusteabe jututuba (Juho Wärkstuba OÜ).

Lastele oli lausa eriprogramm: Tea Saare regilaulutuba, Madli Liiva ja Janell Randmaa tegevustoad, trikipulkade töötuba ja ka putukahotelli ehitus.

Tänu Türi noortekeskuse telgile olid lapsed ka päikese eest kaitstud.

Oleme esinejaid valides eelistanud ka kodukandiga seotud inimesi, nii sai Rohevesti laval avamismuusikat teha lõõtsapoiss Braien Perlmann. Teisel päeval andis omaloominguga päevakontserdi Tarmo Selter ja traditsiooniliselt nautisime Lõõtsaliigutajaid Taiksest. Esimese

päeva peaesinejad olid Kristiina Ehin oma uute luulekogudega ning Silver Sepp avamaapurjeka lauludega. Kontserte soosis ka suurepärane ilm. Teise päeva peaesineja Nedsaja Küla Bänd lootis küll rahvast tantsutada, aga Konna kontserdihoovis oli mõnusam oma valitud kohas kohvitassi juures mõnusaid lugusid kuulata. Ansamblid kiitsid eraldi nii kohta kui ka publikut.

Laupäev oli Rohevestil lennukas. Aruteluteemad ja loengud olid mitmekesised. Ajaloolase Kaarel Aluoja ettekanne barakkelamute elustiilist andis ehk stardi Konna maja ajalooõhtutele, mis sütitaks ka noori kihelkonnaraamatute tarvis lugusid kirjutama. Rainer Eidemilleri ehitusinfo jututoas räägiti olulisematest asjadest vanade majade taastamisel. Peep Tobreluts Eesti keskkonnahariduse ühingust suunas kuulajaid uuesti teadlikumalt välikäimlaid rajama, hoida saab loodust eriti just vett säästes. Konna välikemmerg sai inspekteerimisel 26st hindamispunktist ligi 20. Plaanis on rajada Konna kontserdihoovi juurde viisakad ja huvitavad nn õppekemmergud. Loodame, et sügisel kaasava eelarve hääle-

tusel saab Konna maja toetuse kontserdihoovi loovateks lahendusteks (päikeseenergial hoovija kemmerguvalgustus, separeerivad kemmergusüsteemid, lava elektrisüsteem ja viidad maja juurde).

Rohevestil sai kohtuda veel Maret Sikstusega, kes õpetas vahariiet tegema, Kazimera Vellemaaga, kelle rohupunutised alati hea tuju teevad. Liine Sulg näitas näpunukkude tegemist ning Valdur Vesmani puidupõletus oli juba klassika. Käsitöönaiste õpitoas said huvilised nõu ja lapsed kätt proovida Thea Vesmani, Lii Kaldi ja Eve Sildmetsa juures. Nende naiste hoog on suur ja nad kutsuvad igal kolma- ja neljapäeval käsitöökotta tehtut ostma ja uudistama, kolmapäeviti on kella 13–16ni ka Konnas käsitööring. Oma kandi käsitöö on väärikas kink ja toetab kohalikku elu.

Näituseid oli Rohevestil kokku neli. Rohevestil näeb igal aastal üht vanemate tekstiiltoodete näitust nn pesunööridel. Eelmisel aastal tutvusime põlledega, sel aastal köögirätikutega. Kokku toodi näitusele ligi 60 rätikut, oli vahvaid nõukaaegseid pitsääristega trükirätikuid, aga ka nt pe-

rekond Lillipuu setukandi uhket pärandvara. Aitäh kõigile toojatele ja näituse ülesseadjale Thea Vesmanile. Ülle Järve Türi-ainelised maalid olid näitusmüügil, neid saab praegugi Konnast soetada. Huvitav näitus oli kodunokitsejalt Meeli Pirksaarelt, kelle erinevates tehnikates seinapildid ja kaardid näitasid inimese soovi pidevalt midagi juurde õppida.

Lisaks oli lastealal laupäeval ka Türi põhikooli taaskasutussündmuse TASKA töid, mille lapsed olid meisterdanud märtsis tetrapakkidest.

Toidu eest hoolitses Wabakohvik OÜ ja temaga koostöös süürlanna Alaa, kelle toidud kohvikutepäeval ruttu otsa said, aga nüüd jagus kenasti. Laupäeval oli kohal ka tuttav Samliku Pekkeri kaubamärk. Rohevesti toetasid Türi kultuurikeskus, Türi noortekeskus, Türi vallavalitsus, kohaliku omaalgatuse projekt – Järvamaa omavalitsuste liit. Suur tänu meisse uskumast!

Türi kogukonnaselts aga liigub edasi. Hetkel on vaja koolitusruum uuesti mööblist tühjaks vedada, lõpetada siseremonditööd (materjalidega toetab KOP ja Türi vald). Valmistume sügisesteks sündmusteks – Kurjailma festivali käsitöökodade päev, mardipäev, kodanikupäev, jõulusaginad jm. Kui koolitusruum saab valmis, julgeme ka rohkem planeerida uusi teabepäevi ja mõnusaid kohtumisi. Kel oma huvi ja idee, anna teada – tyrikonn@gmail.com.

Tulemas Konnas: 8. august kell 10–14 kilakolalaat Konnas – võib tulla ostma-müüma meie hoovile (reg tel 5395 7115).

9. augustil kell 10–16 lubikrohvitalgud huvilistele.

Aili Avi, Konna-rahva nimel

Eluruumide kohandamise II voor on tehtud Türi vallavalitsus esitas 2019. aastal riigi tugiteenuste keskusele projekti „Türi valla puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine II“, mis tunnistati vastavaks ja sai rahastuse Euroopa regionaalarengu fondist.

Projekti kogumaksumus oli 52 297,94 eurot, millest abikõlblikud kogukulud olid 50 059,66 eurot ning, millest Euroopa regionaalarengu fondist tasutakse 42 386,15 eurot. Türi valla omafinantseeringu minimaalne määr oli nõutav 15,33% projekti abikõlblikest kuludest ehk vähemalt 7673,51 eurot. Tegelik omafinantseering oli 18,95% s.o 9911,79 eurot. Projektis tehtud kohanduste tegemisel ei kehtestatud valla poolt puuetega inimestele omaosalust.

Projekti eesmärgiks oli puuetega inimeste iseseisev toimetulek ning ülalpidamiskohustusega isikute hoolduskoormuse vähendamine. Eluruumide kohandamise sai 12 Türi valla puudega isikut, kellele tehti kokku 14 kohandust,

milleks oli hügieenitingimuste ja köögitoimingute parandamine ning liikumisega seotud kohandused vastavalt taotlejate individuaalsetele vajadustele.

Puuetega inimeste hügieenitingimuste parandamiseks eemaldati olemasolevatest pesemisruumidest vannid ning asemele ehitati dušinurgad.

Samuti ehitati kolme kodusse pesemisvõimaluse puudumisel pesemisruum. Köögitoimingute parandamiseks asendati köögis vanad köögikapid uute siinidel liikuvate kappidega ning küljele avaneva praeahjuga. Liikuvuse parandamiseks ehitati ühele puudega isikule majja trepp, kahele trepile käsipuu ning trepile paigaldati ka nägemispuudega isiku vajadusele vastav märgistus.

Kohanduste tulemusena said inimesed suurema iseseisvuse ja võimaluse oma igapäevaelutoimingutega ise toime tulla vajamata kõrvalist abi.

Astrit Ujok

sotsiaaltööspetsialist

Pildil on näide kohandatud köögiruumist.

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

9

Türi vald

Türi linn tähistas kohvikutepäevaga oma sünnipäeva 2. juulil tähistas Türi linn oma 94. sünnipäeva ja seda traditsiooniks saanud aedlinnakohvikute päevaga.

Registreeritud kohvikuid oli kokku 21. Vaatamata ilmateenistuse ennustustele, paistis Türil suure osa ajast päike ja igasse kohvikusse jagus hulganisti inimesi.

Türi linna 94. sünnipäeval - aedlinnakohvikute päeval toimus ka loosimäng. Võitjad loosisid välja Triin Pärna ja Mihkel Mölder.

Tulemused on siin: 1. Aire Lillak - Türi vallavalitsuse märkmeplokk ja pastakas 2. Aivi Andrijainen - Puusepa taluõue kohviku meepurk 3. Andre Beljajev - Raamat „Roheline Türi” 4. Anna Langemann - Kultra kohviku šokolaad, kalender ja priipääsmed kahele ühele vabalt valitud sündmusele 2020/2021 hooajal 5. Bibi Loore Pilipenko - Türi Pritsumeeste Rändkohviku raamat „Grill ja barbecue” 6. Eda, tel nr lõpp ...465 - Türi vallavalitsuse märkmeplokk ja pastakas 7. Elsa Virunurm - Svingikohvikult Mikk ja Mirjam Dede CD plaat 8. Elvi Leppik - Kohvik Sidrunilt purk maasikamoosi 9. Elvi Rannu - Hea Hooga kohvikult punutud korv 10. Emma, tel nr lõpp …099 Dracula Pubi 15-eurone kinkekaart 11. Erna Hurma - Türi vallavalitsuse märkmeplokk ja pastakas 12. Ester Rääk-Kuusmaa - raamat „Roheline Türi” 13. Evi Kajakas - Türi valla tass 14. Gregor Veeberg - Türi valla

vihmavari 15. Hanna Marie Laul - Puusepa taluõue kohviku maius „Kirju koer“ 16. Hanna Martjak - Kohvik Ilupangalt solaariumi kinkekaart 17. Kaisa, tel nr lõpp …322 Dracula Pubi 15-eurone kinkekaart 18. Kalle Klemmer - Roosikohvikult meepurk, Mesikäpa kommipakk, poekott ja helkur 19. Kaspar Mägi - Türi valla tass 20. Kristiina G, tel nr lõpp …073 Türi Perepesa kohvikult raamat „Mida on lapsel kasvamiseks vaja“ 21. Lea Valang - Türi valla vihmavari 22. Liine Enn - Noorte Rulluisu kohvikult Türi noortekeskuse joogipudel, võtmehoidja ja sussi-

kott 23. Maarek Raudsepp - Turu kohvikult käsitöö siidisall 24. Maire Koobas - Türi valla tass 25. Margit Veskimäe - Hommikukohvikult kunstnik Mari-Lill Pihtje keraamika 26. Margus Kalda - Kohvikult Läti Lipp Läti köögirätik 27. Marvi Jaanhold - Konnakohvik Alaa Atiyalt Konna kontserdi pilet ja meened 28. Mats Artur Avi - GaleriiKohvik Linnuke Peas riputatav figuur 29. Oherd, tel nr lõpp ...721 Kirikukohviku tass 30. Reelika Virunurm - Elise Kohviaialt aiataimed 31. Stella Pärtel - Türi valla kell ja Dracula Pubi 15-eurone kin-

kekaart 32. Steven ja Sofia Kooser - Kogupere kohvikult meepurk ja teepakk 33. Tarmo Vahtra - raamat „Roheline Türi” 34. Tiia Riis - Kohvikult Mehed Köögis kaupluse Õige Magus kinkekaart 35. Ülle Valge - Konnakohvik Alaa Atiyalt Konna kontserdi pilet ja meened Palju õnne kõigile võitjatele!

Oma meened saate kätte Türi vallavalitsusest (I korrusel) E–N kell 8.30–16.30 ja R kell 8.30– 13.

Aitäh kõigile tegijatele ja külastajatele, et Türi linna sünnipäeva nii eriliseks muutsite!

Järgmiste kohvikuteni!

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelude tulemused Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 25. maist kuni 26. juunini 2020.

Selle aja jooksul esitasid eelnimetatud dokumentide täiendamiseks oma arvamused ja ettepanekud maaeluministeerium, maa-amet, terviseamet, keskkonnaamet, keskkonnaministeerium, kaitseministeerium, maanteeamet, riigimetsa majandamise keskus, Riigi Kinnisvara AS ning kolm eraisikut.

Arvamuste ja ettepankutega ning valla seisukohtadega on võimalik täpsemalt tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee/turivalla-uldplaneeringu-koostamine. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud aru-

telud toimusid 29. juulil 2020 Kabala ja Oisu rahvamajas ning Türi kultuurikeskuses ja 30. juulil 2020 Väätsa ja Käru rahvamajas.

Avalikel aruteludel tutvustati üldplaneeringu suundi ning valla seisukohti esitatud ettepanekutele. Kuigi osavõtjaid ei olnud palju, tekkisid siiski ka sisulised arutelud, mis andsid hea sisendi dokumentide täiendamiseks.

Pikemalt arutati Türi linnas kesklinna alal ette nähtud tingimuste üle ning leiti, et antud piirkonda planeeritavad tingimused oleks mõistlik täpsemalt üle vaadata. Üldplaneeringu koostajad nõustusid ettepaneku tegijaga, et kesklinna alal võiks kehtida täpsemad tingimused nii haljastuse osakaalu kui korterelamute kõrguse osas. Töörühm kaalub ettepanekuid ning vaatab kesk-

linna ala tingimused ning edasised arengusuunad läbi.

Samuti tõusetus olulise teemana rohevõrgustiku paiknemine, tingimused ning seal tegutsemine. Kuna rohevõrgustiku paiknemine on üldjoontes paika pandud maakonnaplaneeringutega ning töörühm on seda vajalikus ja võimalikus ulatuses juba täpsustanud, keskenduti arutelul pigem rohevõrgustiku tingimustele.

Esitatud ettepanekute alusel on rohevõrgustiku tingimuste sõnastust juba täpsustatud ning arutelu tulemusel tehakse veel mõned täiendused, et sõnastus oleks võimalikult täpne ning kõigile ühtmoodi mõistetav.

Töörühm on seisukohal, et rohevõrgustiku toimimine ning sidususe säilimine on oluline, kuid selleks ei ole vajadust seal mõistlikku tegevust oluliselt pii-

rata.

Pinnaseõhus radooni mõõtmise ning ennetavate meetmete kehtestamise vajaduse osas tekkis arutelu, kas selliste tingimuste kehtestamine oleks võimalik või mõistlik ning leiti, et koostöös ametkondadega on vajalik see uuesti läbi mõelda.

Kuna Türi vald kuulub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka, nähti vajadust mõõtmisi teostada kindlasti lasteasutuste rajamisel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et esitati mitmeid häid arvamusi ja ettepanekuid ning töörühmal ja konsultantidel on, mida kaaluda ja millega edasi töötada. Üldplaneeringu koostamise protsessiga saab ennast kursis hoida Türi valla veebilehe www. tyri.ee/turi-valla-uldplaneeringukoostamine kaudu.

Türi vallavalitsus

TÜRI LASTEAED ootab oma meeskonda LIIKUMISÕPETAJAT (1,0 ametikohale, tähtajatu leping) Peamisteks tööülesanneteks on: • liikumisalase õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine ja läbiviimine vastavalt lasteaia õppekavale; • laste arengu toetamine, lähtudes nende tasemest, võimetest ja vajadustest; • tingimuste loomine laste kasvatamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ja üksteise mõistmisel laste ja nende vanematega; • lasteaia sportlike ürituste organiseerimine ja läbiviimine; • meeskonnaliikmena Türi lasteaia arendustegevuses osalemine; • koostöö tegemine kolleegide, tugispetsialistide, lapsevanemate ja õppijatega.

Nõuded: • kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid; • oodatavad isiksuseomadused: empaatia-, analüüsija otsustusvõime, usaldusväärsus, pingetaluvus, hea meeskonnatöövõime, positiivsus ja järjekindlus.

Esitatavad dokumendid: • kandideerimisavaldus; • elulookirjeldus; • kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad; • muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid.

Omalt poolt pakume: • Türi lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade ja Tervist Edendavate Töökohtade võrgustikuga.

Järjepidevaid kaasahaaravaid terviseüritusi on meil nii lastele kui ka töötajatele; • meeleolukad ühisüritused; • ligi 90-liikmelise meeskonnana peame väga oluliseks lapsest lähtuvat koostööd ning professionaalsust.

Tööle asumise aeg: • 1. september 2020 Dokumendid saata hiljemalt 9. augustiks 2020, aadressil tyri.lasteaed@tyri.ee või Tehnika tn 12, Türi 72213 Järvamaa. Lisainfo: Angela Lõhmus, tel 5648 7855, direktor.lasteaed@tyri.ee TEADE! Ohtlike jäätmete ja eterniidi kogumisring selgub pärast Türi valla lisaeelarve vastuvõtmist. Väljakuulutatud ajal, augustikuus, jäätmete äraandmist ei toimu. Täpsem info selle kohta ilmub Türi valla kodulehel.

AS Väätsa Prügila võtab aastaringi vastu nii jäätmeid kui ka eterniiti vastavalt hinnakirjale.

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

10

reklaam ja sündmused Turi

kuhu minna

JÄRKAMISJÄÄGID KOHALEVEOGA

TÜRI MUUSIKAKOOL

UUTE ÕPILASTE TÄIENDAV VASTUVÕTT 2020/2021 õppeaastaks

klaveri, akordioni, kontrabassi, mandoliini, flöödi, plokkflöödi, klarneti, trompeti, altsarve, tenorsarve, metsasarve, trombooni, eufooniumi ja tuuba huvialadele

esmaspäeval, 24. augustil kell 16.00-18.00 Sisseastumiskatse koosneb viiest ülesandest - vabalt valitud laulu esitamine ilma saateta, rütmikatse, helide järelelaulmine, mälukatse ja harmoonilise kuulmise katse.

Kuni 2. septembrini toimub 5-6-aastaste laste registreerimine eelkooli. Oodatud on ka põhikooli esimeste klasside õpilased. Katseid ei ole. Õppetasu pilliõpetusosakonnas ja üldosakonnas 25 eurot, vaba õppekavaga osakonnas ning eelkoolis 21 eurot kuus.

* Registreerime soovijaid

TÄISKASVANUTE OSAKONDA Õpe toimub vaba õppekava järgi 1,5 tundi nädalas valitud huvialal.

Soovi korral on võimalik tundide mahtu jagada mitme erineva huviala vahel.

Ühe õppetunni pikkus on 45 minutit ja õppetasu 65 eurot kuus.

Vajalik oma pilli olemasolu.

*

Sisseastumisavalduse blanketid leiate kooli kodulehelt http://test.tyrimuusikakool.ee/uute-opilaste-vastuvott Avaldused palume saata e-posti aadressile tyrilmk@estpak.ee

Kevade kodu

L 8.08 kell 10-14 Vanavaralaat Konnas (Viljandi 60, Türi) L 8.08 kell 19.30 Eesti koorijuhtide naiskoori kontsert „Veljo Tormis 90“ Türi kultuurikeskuse terrassil.

Koori dirigent Elen Ilves. Lisaks üllatusesineja! Tasuta E 10.08 väljasõit Viljandimaa aiandustaludesse: Risttee talu, Nõrga talu, Kaevandi aed, Asu talu. Osalustasu 26 eurot. Korraldab Türi aianduse ja mesinduse selts, info ja registreerimine Pille Marrandi tel 5197 3862.

K 12.08 kell 18 Türi valla kaasava eelarve infokoosolek Türi vallamaja 3. korrusel K 12.08 kell 19 Türi kirik 700! Kontsert kirikus „Tormis 90, tasase maa laul“ Eesti rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja. Pääse eelmüügist Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses 7 eurot, kohapeal 10 eurot K 12.08 kell 19 Eesti noorte muusikaliteatri muusikal „Libahunt“ Türi kultuurikeskuses Muusikal „Libahunt“ on Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi nägemus August Kitzbergi näidendist „Libahunt”.

Lavastaja ja kunstnik: Kaarel Orumägi. Koreograafid: Marie Loviise Mänd ja Karl Jakob Bartels Osades: Kärt Anton või Kaia-Liisa Kesler, Janet Vavilov, Jaagup Tuisk, Britt-Kahtleen Mere, Tarmo Hints, Hille Savi, Berit Biene, Lisette Taube, Vallo Marten Villipuu, Marie Loviise Mänd, Mark Oja, Richard Sepajõe, Mariann Lukka, Johanna-Elise Kabel, Kristi-Liis Orupõld, Triin Pirso, Simona Victoria Vool, Elis Tallmeister, Maria Helena Seppik, Loora-Eliise Kaarelson, Linda Toom, Johannes Martin Saar, Keijo-Johann Norden, Karl-Mathias Saarse, Hannes Villers, Samuel Koppel, Eghert-Sören Nõmm, Karl Pärloja, Herta Soro, Elis Reis, Maris Ootsing ja Lisandra Leemets.

Piletid 15/10 eurot (õpilased kuni 16 eluaastat ja pensionärid) müügil Türi kultuurikeskuse kassas. Piletite broneerimine Türi kultuurikeskuse telefonil 387 8248 ja meiliaadressil broneerimine.muusikaliteater@gmail.com N 13.08 kell 17.30 Türi valla kaasava eelarve infokoosolek Käru rahvamajas N 13.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses R 14.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses L 15.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses P 16.08 kell 16 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses P 16.08 kell 17 Türi kirik 700! Kontsert „Oboe ja orel“. Esinevad Martin von Bahr (oboe, Rootsi), Sanna Räsänen (orel, Taani). Kavas: Bach, Hahn, Krebs, Koessler, Guilmant, Rheinberger.

Pääse eelmüügist Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses 5 eurot, kohapeal 7 eurot N 20.08 Käru JÄRVEPÄEV! Kell 11 algab spordipäev, kell 14 järvejooksude sarja Käru etapp. Päeva jooksul erinevad tegevused järve kaldal. Kell 21 päikeseloojangukontsert üle-eestilise neidudekooriga Leelo (dirigent Külli Kiivet) ning ansambliga Curly Strings!

N 20.08 kell 19.30 Taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert Türi tehisjärve ääres - sumedas suveöös musitseerivad Hedvig Hanson, Kalle Pilli (kitarr), Heikko Remmel (kontrabass). Vihma korral toimub kontsert Türi kultuurikeskuses. Tasuta R 21.08 kell 18 Kihli Motokeskuses Alempois MC Motopidu (15 AASTAT) R 21.08 kell 21.08 Oisukandi HOOVIPÄEVA proloog - KINOPIKNIK Oisu rahvamaja juures. „Salmonid 25 aastat hiljem“ EST 2020.

Pilet eelmüügist 3,50, samal päeval kohapeal 5 eurot.

Võta piknikukorv kaasa ja tule naudi õhtut!

L 22.08 Oisukandi hoovipäev! Hoovipäeva staap asub Oisu rahva-

majas ja on avatud kella 9–17.

Oisu rahvamajas avatud Märt Lõhmuse fotode näitus „Oisu kandi vaateid maalt ja õhust“.

L 22.08 Türi kirik 700!

Kell 12 Pidulik juubelitseremoonia Türi kultuurikeskuse lipuväljakul Kell 13 Türi kirik – 700 konverents kultuurikeskuses Kell 17 Kontsert kirikus „Ärgake, nii vahid hüüdvad“.

Esinevad Marju Riisikamp (orel, Eesti), Maria Valdmaa (sopran, Eesti/Holland). Kavas: Kreek, Tunder, Buxtehude, Pärt, Sibelius. Tasuta L 22.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses P 23.08 kell 16 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses E 24.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses T 25.08 kell 19 ENMT muusikal “Libahunt” Türi kultuurikeskuses K 26.08 kell 19 ENMT muusikal „Libahunt” Türi kultuurikeskuses L 29.08 kell 20 Muinastulede öö kontsert Kabala rahvamaja juures.

Vihma korral toimub kontsert rahvamajas.

R 4.09 kell 19 Comedy Estonia esitleb: Sander Õigus „Hinge Turule Viies” Türi kultuurikeskuses. Sanderi järjekorras viies ja juubelihõnguline soolotund. Sander Õigus on üks Eesti tegusamaid koomikuid ja juba viiendat kevadet järjest on tal valmis värske tund uute naljade ja mõtetega! Kogu materjal on siiski läbi põimitud Sanderile omase ennastsalgava ja introspektiivse stiiliga!

Sooja teevad: Mikael Meema, Daniel Veinbergs, Roger Andre. Sõu kestab orienteeruvalt 2 tundi koos vaheajaga (20 minutit). Soovitatav al 16. eluaastast. Piletid saadaval Piletilevist, hinnainfo: täispilet 14 eurot, õpilane/tudeng 12 eurot T 15.09 kell 10-15 Katrin Kõrboja vastuvõtt Türi aianduse ja mesinduse seltsi majas Viljandi 14 Türi. Üldkolesterool 1 euro, triglütseriidid 1 euro, hemoglobiin 1 euro, veresuhkur tasuta, kolesterooli täisprofiil 8 eurot. Registreerimine Pille Marrandi tel 5197 3862.

N 17.09 kell 19 JÄÄÄÄR Türi kultuurikeskuses.

Talvel esitasid neli urbanfolkarit kava kaua aega riiulis seisnud lauludest, mis nüüd jõuavad paikadesse, kus orkestril tol korral käimata jäi. Bändi liikmed: Jaan Sööt, Tõnu Tõun Timm, Tarvo Tarz Jaaksoo, Teet Velling Ürituse kestus 1h 30min. Piletid hinnavahemikus 10–20 eurot müügil Piletilevis ja Türi kultuurikeskuses Näitused: Kuni 31.08 Türi kultuurikeskuse kunstigaleriis Inglise päritolu kunstniku Paul Rodgers`i näitus „Objektid & uued tööd“.

30.07- 28.09 Türi kultuurikeskuse klaassaalis Reelika Holtsmeieri akrüülmaalide näitus „Aktid abstraktsioonis.

Naine“ Kuni 31.08 Türi kultuurikeskuse fuajees Tiia Järvpõllu maalide näitus „Lootus on suveunistuses kõndida“.

22.08–30.09 Oisu rahvamajas avatud Märt Lõhmuse fotode näitus „Oisu kandi vaateid maalt ja õhust“.

SPORDISÜNDMUSED AUGUST 6.08 kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 6.08 kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 6.08 kell 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse 4. etapp Paides. Info: Tauri Must 5198 5323 11.08 kell 19 Järvamaa orienteerumisteisipäevak Kellissaares. Info: Kalmer Keevend 505 6595 13.08 kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 13.08 kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 13.08 kell 18 VIII Kesk-Eesti suvetuur bridžis Jõgeval. Info: Endel Küttis 527 3132 20.08 kell 12 Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse 5. etapp Türi järve ääres. Info: Tauri Must 5198 5323 20.08 kell 14 Järvespordipäev Käru järve ääres. Info: Anne Sillamaa 5801 8974 20.08 kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 20.08 kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea

5668 9253 22.–23.08 Eestimaa omavalitsuste suvemängud Paides. Info: www. joud.ee 25.08 kell 17–19 Järvamaa orienteerumisteisipäevak Olustveres.

Info: Kalmer Keevend 505 6595 26.08 kell 18 VIII Kesk-Eesti suvetuur bridžis Paides. Info: Endel Küttis 527 3132 28.08 kell 18 IMsport rannavolle etapid Väätsa rannas. Info: Ilmar Mõttus 507 9149 28.08 kell 18 petangi õhtud Väätsa rannas. Info: Kalev Lillepea 5668 9253 30.08 kell 11 petangi seeriavõistluse 4. etapp Käru kooli staadionil. Info: Anne Sillamaa 5801 8974 SEPTEMBER 2.09 Järvamaa maadluse karikavõistlus Türil. Info: Mati Sadam 525 0582 4.09 Türi piirkonna lahtised meistrivõistlused kergejõustikus Türi linna staadionil. Info: Leonhard Soom 509 6812 5.09 vibuvõistlus „Türi Karikas”. Info: Maarika Jäätma 5598 5986 12.–13.09 Järvamaa kergejõustiku meistrivõistlused Türi linna staadionil. Info: Leonhard Soom 509 6812

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

11

vana ja uus

reklaam 1938 Villem Ernst Kallaspoolik

UUED KODANIKUD

RICO, MAIRON, SKEN-KRISTJAN, MARTIN, REMY, GERT, TRISTAN, LUKAS, DOMINIC, OSCAR, SANDER, FRED, MIA MARIA, SELENA, SÄDE-LY, ASSI, ARIADNE, MINELLA, STELLA, MARTHA, ETTEL, KLAUDIA, RAHEL, KIRKE-KÄROL

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Viljakoristus Türi kiriku lähistel Tanka külas 1938. aasta augustis. Kohale on veetud ka rehepeksumasin, mida üldjuhul kasutati mitme pere peale. Tööd jätkus nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

2020 Rene Viljat

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Praegu on endiste põldude asemel korralik põlispuudega park ja selle kõrvale kerkib uus koolihoone.

Metsakeskus.ee

Kinnisvara ost

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

www.puurvesi.ee Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Haljastustööd ja teenused Avant laaduriga. VH Haljastus OÜ 5565 1954 Kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus. 551 8717

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

Ujula lahtiolekuajad augustis R, 7. august: saun 14–22 P, 9. august: saun 17–22 R, 14. august: saun 14–22 P, 16. august: saun 17–22 T, 18. august: hommikuujumine 6.30–10 R, 21. august: bassein+saunad 14–22 P, 23. august: bassein+saunad 17–22

T, 25. august: hommikuujumine 6.30–10 N, 27. august: hommikuujumine 6.30–10 R, 28. august: bassein+saunad 14–22 P, 30. august: bassein+saunad 17–22 E, 31. august: bassein+saunad 17–22

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

puurvesi

ratienergia@gmail.com Tel 518 3495 • www.rati.ee

Õhksoojuspumpade kalorifeeride ning kliimaseadmete survepesu ja desinfitseerimine õhk-vesi soojuspumbad • õhk-soojuspumbad

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 6. august 2020

12

reklaam 20. AUGUSTIL TÜRI VALLAS, KÄRU PAISJÄRVE KALDAL

KELL 11.00 SPORTLIKUD TEGEVUSED JÄRVE PEAL JA JÄRVE ÄÄRES *KANUUVÕISTLUS *TEATEJOOKS ÜMBER JÄRVE SUURTELE JA VÄIKESTELE KELL 12.00 – 14.00 MULLIMEISTRITE MULLI- JA TEADUS-SHOW KELL 14.00 LIIKUMISSARI „JÄRVAMAA LIIGUB” JÄRVAMAA JÄRVE JOOKSUD 2020 SARJA KÄRU JÄRVE ETAPP LÄBI PÄEVA TEGEVUSED LASTELE JA TÄISKASVANUTELE

KELL 21.00

PÄIKESELOOJANGU KONTSERT

KÄRU JÄRVE KALDAL

ÜLE – EESTILINE NEIDUDEKOOR

LEELO

ÕHTU LÕPETAB ANSAMBLI

CURLY STRINGS KONTSERT

Toetajad: Käru mõis, Aivalus OÜ, Karu Mesi OÜ, Käru keraamika Tasuta kogu Tule ega! per

12. septembril 2020

Türi Kultuurikeskuses ja kesklinna pargis

TÜRI ÕUNAHOIDIS 2020

Hoidise peamine komponent peab olema õun, oodatud on nii soolased kui magusad hoidised. Konkursile tuua 0,5 l hoidist ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed. Konkursitöö tuua 12. septembril kell 9.-10.00 Türi Kultuurikeskuse fuajeesse.

TÜRI ÕUNAKOOK 2020

Konkursi eesmärk on leida Türi oma õunakook. Konkursile tuua umbes 2 kg kook ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed. Konkursitöö tuua 12. septembril kell 9.-10.00 Türi Kultuurikeskuse fuajeesse.

TÜRI ÕUNAJOOK 2020 Rikkalik kultuuriprogramm

Etendus lastele

Õunakookide kodukohvikud Heategevuslik oksjon

Sportlikud õunamängud

Põnevad tegevused lastele ja noortele

Õuna õnneloos!

AASTA SUURIM ÕUNAPIDU!

Õunateemalised

konkursid Õunahoidiste maitsmine

Sissepä ä tasuta s !

Täpsem info festivali programmi kohta ja konkursside juhendid Türi valla kodulehel ja Facebookis.

Konkurssidel osalemise info Pille Marrandi telefonil 5197 3862 ja Triin Pärna telefonil 520 2548 Info ja kauplejate registreerimine: www.tyrilillelaat.ee

Konkursi eesmärk on leida parim Türi õunajook. Joogi peamine komponent peab olema õun. Konkursile tuua 1 liiter õunajooki ning lisada kinnises ümbrikus retsept ja valmistaja andmed. Konkursitöö tuua 12. septembril kell 9.-10.00 Türi Kultuurikeskuse fuajeesse.

LOOMEKONKURSS TÜRI OMA ÕUN

Konkursi eesmärk on leida Türile iseloomulik toode.

Konkursitöö peab sisaldama õuna, õunapuuõie või õunapuu kujutist. Töös võib kasutada kõikvõimalikke materjale (tekstiil, lõng, vill, puit, paber, metall, taimed jne). Tööd palume tuua 7.-10. septembrini Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi. Konkursitöö tagastatakse.

Konkursitööde hindamine ja auhindamine 12. septembril!

OOTAME OSALEMA!