02.04.2020 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

2. aprill 2020 nr 4 (892)

• Head Türi valla inimesed lk 2 • Türi AMS saab 45 lk 3

• Õppetöö eriolukorra tingimustes lk 4 • Türi Püha Martini kirik 700 lk 5

• Koolimaja kerkib kriisiolukorra kiuste lk 6 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 7. mail

Türi tervisekeskuse töökorraldus seoses eriolukorraga Türi tervisekeskuse juht Toomas Tamm annab teada: • Tervisekeskusesse palume inimestel pöörduda telefoni ja e-posti teel ja ainult tervisemuredega.

• Pöördujad registreeritakse registratuuri tel 384 8620 (Katrin Abeli nimistu patsiendid tel 387 1460) arsti või õe telefonikonsultatsioonile.

• Vastuvõtule tuleku vajalikkus otsustatakse telefonikonsultatsiooni käigus.

• Tervisekeskusesse tohib kohale tulla ainult eelneval kokkuleppel ja õigeks ajaks.

• Pääs ooteruumidesse ainult kutsel.

• Profülaktilisele tervisekontrollile kutsutud lapsega peab kaasa tulema üks terve täiskasvanu.

• Tervisekeskuse apteeki palume ülemiste hingamisteede viirushaiguste tunnuste esinemisel mitte külastada.

Kontaktid: Perearst Piia Tamm, tel 384 8620, e-post piiatamm@hot.ee Perearst Ellen Lõhmus, tel 384 8620, e-post rannat@hot.ee Perearst Toomas Tamm, tel 384 8620, e-post toomas.tamm@ neti.ee Perearst Lea Urb, tel 384 8624, e-post lea.urb@mail.ee Perearst Liivi Roosileht, tel 384 8620, e-post roosliiv@gmail. com Perearst Signe Lieberg, tel 389 2488 ja 5197 5663, e-post signe.lieberg@neti.ee Perearst Katrin Abel, tel 487 4770, e-post info@aivalus.ee Pereõde Siiri Rindla, tel 384 8624 Pereõde Helve Mägi, tel 384 8626 Pereõde Oksana Vislapu, tel 384 8627 Pereõde Ene Müür, tel 384 8620 Pereõde Tatjana Gritšenko, tel 384 8620 Pereõde Olga-Susanna Nimps, tel 384 8620 Pereõde Tiina Karlson, tel 384 8620 Pereõde Anne Kalajas, tel 384 9441 Pereõde Niina Kangru, tel 384 8628

Türi valla üldplaneeringust Eelmises Türi Rahvalehes oli teade Türi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku kohta, mis pidi toimuma 23.03-23.04.2020. Seoses riigis kehtestatud eriolukorraga on avalik väljapanek aga edasi lükatud ning materjalidega tutvumise võimalus avaneb edaspidi. Üldplaneeringuga pannakse paika Türi valla ruumilise arengu suunad ja eesmärgid järgnevateks aastateks.

Avalik väljapanek on esimene võimalus avalikkusel üldplaneeringu esialgse kavandiga tutvumiseks, arvamuse avaldamiseks ning ettepanekute tegemiseks. Kui avalik väljapanek ühel hetkel toimuma saab, ootame kõiki materjalidega tutvuma ning oleme huvitatud igakülgsest tagasisidest ja ettepanekutest.

Uus avaliku väljapaneku aeg teatatakse Türi Rahvalehe, Järva Teataja ning Türi valla veebilehe vahendusel esimesel võimalusel. Küsimuste korral saab pöörduda Türi vallavalitsuse avaliku ruumi spetsialisti Marje Pärna poole (tel 5333 0476, e-post marje.parn@tyri.ee).

Politsei palub kõigil hoida kinni kauplustes kehtestatud liikumispiirangutest ja reeglitest! Saabuvad palga- ja pensionipäevad ei tohi kaasa tuua tunglemist kauplustes.

Kauplused peavad tagama piisavalt väikese hulga ostjate üheaegse viibimise kaupluses.

Pikkade järjekordade ärahoidmiseks palume mitte plaanida oma kauplusekülastusi järgmisele nädalalõpule, vaid lükata need võimalusel edaspidiseks!

ERIOLUKORD

TÄHELEPANU! Seoses koroonaviiruse COVID-19 levikuga ja selle tõkestamisega kuulutas Eesti Vabariigi valitsus 12. märtsil välja eriolukorra Eesti Vabariigi haldusterritooriumil.

Sellele järgnes piiride sulgemine ja erinevate meetmete kasutuselevõtt.

Järgnesid mitmed täiendavad keelud ja korraldused, liikumisvabaduse piirangud ja piirangud kaubanduskeskustele, meelelahutus- ja söögikohtadele.

Seoses eriolukorra kehtestamisega on Türi vallas vähemalt 1. maini suletud kõik koolid ja terviseasutused, spordisaalid, mänguväljakud ja Türi ujula.

Teave vallavalitsuse, tervisekeskuse ja teiste elutähtsate asutuste toimimise kohta on leitav Türi vallavalitsuse kodulehelt www.tyri.ee.

Sealt leiab ka kriisiabi kontaktid: Türi vallavalitsuse kriisitelefon 24/7 on 512 5423 ja e-post kriis@tyri.ee. Kui märkate abivajajaid, siis palun andke meile neist teada.

Eriolukorra ajal on Türi vallavalitsus avatud tööpäevadel 9-12.

Kõik vallakodanikud peavad tähelepanelikult jälgima oma tervist ning järgima 2+2 reeglit. See tähendab, et korraga võib lähestikku koos olla mitte rohkem kui kaks inimest ja igal pool tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahet.

Nii tööl, poes, tänaval kui ühistranspordis võib olla koos ainult paarikaupa ja ülejäänutega hoida kahemeetrist vahet, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada.

See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele pere-

kondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Eriolukorra juhi korraldustes toodud nõuete täitmist kontrollib politseipatrull ka Türi vallas. Kontrollreididele nii tänavatel kui kauplustes on lisaks politseinikele kaasatud ka Türi vallavalitsuse korrakaitseametnik ja vallavalitsuse ning noortekeskuse töötajad.

Kui inimene ei täida kehtestatud nõudeid, teeb politsei talle ettekirjutuse. Kui seda ei täideta, siis rakendatakse mõjutusvahendina sunniraha 2000.- eurot. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada liikumisvabaduse piirangut järgima, et ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Sunniraha ei ole karistus, vaid üks lisameede panna inimene mõistma nõude täitmise vajalikkust.

Antud korraldused ja piirangud olid jõus vahetul enne Türi Rahvalehe trükkiminekut 30. märtsil. Kuna olukord Eestis ja mujal maailmas on pidevas muutumises, siis lehe postkastidesse jõudmise ajaks 2.-3. aprillil võivad olla toimunud muutused.

Seoses sellega tasub olla kursis kõigi ametlikes infokanalites edastatavate teadetega. Usalduseväärse info leiate rahvusringhäälingu vahendusel, eriolukorra veebilehelt www.kriis.ee, www.valitsus.ee, www.terviseamet.ee ja Türi valla veebilehelt www.tyri.ee. Vabariigi valitsuse kriisiinfo ja psühholoogilise abi telefon on 1247 (Inimesi nõustatakse 24/7 eesti, vene ja inglise keeles), perearsti nõuandetelefon on 1220.

Kallid eakad inimesed!

Palun püsige kodus niipalju kui võimalik! Uskuge, on palju inimesi, kes praegusel raskel ajal on suurima rõõmuga valmis teid aitama. Me tõesti ei soovi, et te jääksite haigeks ning peaksite viirusega võitlema! Meil on vaja teid pikaks ajaks noorematele kogemusi ja elutarkust jagama.

Soovime, et rõõmustaksite meid ka edaspidi oma olemasoluga erinevatel sündmustel ja näitaksite eeskuju oma aktiivse ellusuhtumisega. Soovime väga, et näeksite oma lapselapsi kasvamas ja et aitaksite nõu ja jõuga oma

perekondi, nagu te seda siiani olete ustavalt teinud.

Palun tehke meile see teene ja võtke vastu abi, mida pakuvad teile teie lähedased ja vallavalitsuse töötajad!

Helistage julgesti ööpäevaringselt Türi vallavalitsuse telefonile 512 5423 ja hoolitseme selle eest, et saate selle keerulise aja ohutult oma koduseinte vahel veeta ning tagame selle, et eluks vajalik kaup tuuakse teile koduukseni!

Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Maailm, mis on muutumas

Head Türi valla inimesed

Meile on räägitud võimalikust sõjaohust, hoiatatud küberkuritegude eest, aga kas oleks keegi osanud veel mõned kuud tagasi arvata, et ühel päeval on meil riigis eriolukord. Ja seda mitte vaenutegevuse tõttu, vaid hoopis paljude jaoks naljaka nimega viiruse pärast.

Hiinast alanud haiguspuhangust on saanud paljude riikide jaoks võidujooks elu ja surma peale. Ajaloolased meenutaksid siinkohas ehk viimaseid raskeid katkuaegu, mis tulid meie maale koos põhjasõjaga. Tõsi, siis võttis haiguse jõudmine ühe kontinenti servast teise aega mitu aastat. Või siis Hispaania gripp, mis puhkes kohe pärast esimest maailmasõda. Vähesed teavad, et kui sõda nõudis toona paarkümmend miljonit elu, siis järgnenud gripilaine rohkem kui 50 miljonit. Kummastav mõelda, et sõdur, kes lahinguväljalt oli eluga naasnud, suri kodus lihtsasse grippi.

Selline juba kord on see meie maailm: pidevas muutumises nagu ka praegu. Kunagi ei tea, mida meile toob järgmine päev. Seepärast hoolitsege enda ja oma lähedaste eest ning olge hoolivamad ka kõigi teiste suhtes.

Käsud-keelud, mida meile jagatakse, võivad tekitada vastakaid tundeid, aga nad on ikkagi täitmiseks.

Olen olnud ka ise kunagi sellises olukorras, kus oli raske järgida reegleid, sest vaenlast, kelle pärast nad kehtestati, polnud lihtsalt näha. Kui sulle tormab vastu vaenlase sõdur või harilik pätt, on asi selge. Kui see vaenlane on nähtamatu nagu tänane või siis ükskõik milline viirus, siis me ei oskagi teda karta, teda nagu polekski.

Eelmisel nädalal vallamajas toimetuses istudes ja lehematerjale kokku sättides tabasin ennast mitmel korral kuulatamas kellegi samme, kuigi neid oli väga harva, sest maja on peaaegu tühi, vaid paar inimest koos vallavanemaga iga päev. Samas kostus põhikooli uue hoone ehituselt rohket ehitusmüra, tööd käisid täie hooga.

Eelmisel laupäeval Türi linna vahel liikudes täheldasin, et elu käib nagu igal teisel päeval. Poodide parklad on autosid täis, päikesepaiste oli meelitanud nii mõnegi seltskonna grillima ja jäätmejaamas käis samuti suur sagimine. Kas me unustasime ohu või peaksid olema reeglid veelgi karmimad? Kes ütleks? Loomulikult on tublid kõik need, kes on leidnud võimaluse kodus püsida.

Eriliselt tahan muidugi kiita neid, kes iga päev eesliinil seisavad: toidupoodide müüjad, arstid ja apteekrid, politsei ja päästeamet, kaitseliitlased, teid on kindlasti palju rohkem. Olge te tänatud. Me ei saa ju oma elu täielikult seisma jätta.

Nüüd ongi tõeks saanud see Hendrik Visnapuu kuulus luulerida, mida kevadpealinnas ikka tavatsetakse tsiteerida: „See aasta tuleb kevad teisiti..“. Tulebki.

Hoopis teisiti. Kui loodus juba vaikselt või ka suurema hooga tärkab, vajub inimtegevus talveunne. Ei, mitte päriselt, aga ajutiselt küll. Olgem üksteise toeks! Küllap saab see viirus varem või hiljem seljatatud ja tuleb kevad ka meie õuele, aga meil endal on selles väga suur roll.

Kena kevadet ja olge terved!

Meid kõiki kogu maailmas ja ka meie Türi vallas on tabanud keeruline ja ohtlik olukord. Uue viiruse levik on ülikiire, tema kõik omadused tundmatud ning vaktsiin ja ravi seni veel leidmata. Selleks, et me ei peaks oma kalleid inimesi haiguse tõttu kaotama, on meil kõigil vaja teha olulisi muutusi oma igapäevases käitumiseks. See ei ole kerge, me kogeme ebamugavust, kaotame sissetulekutes, meie unistused ja soovid pannakse pausile - kuid ainult nii saame sellest olukorrast võimalikult väikeste kaotustega välja tulla.

Türi vallas on eriolukorras tekkinud juba omamoodi rutiin: enamik meie asutusi on suletud, koolide õppetöö on kolinud kodudesse. Koolid toimetavad kenasti ja kui jätta kõrvale mure homse pärast, siis kindlasti on tegu olukorraga, milles õpitakse palju ning saadavaid kogemusi kasutame edukalt edaspidigi. Hindamisega meie õpetajad üle ei pinguta, märk jäetakse e-kooli küll maha, kui midagi tegemata, ja innustatakse õpilasi õppimist tõsiselt võtma, karmi hindamist asendab aga senisest suurem arvestamine õpilase individuaalsusega ning arusaam, et iseseisvalt on õppimine ju palju keerulisem. Õpetajad püüavad koduse õppimise teha võimalikult arusaadavaks, aga ka mitmekesiseks ning põnevaks, kasutatakse erinevaid keskkondi ning kindlasti püütakse ka ekraanivabalt tegutseda.

Lapsevanemad on uues rollis ning kindlasti on paljudele koduõpe vaat et kurnavamgi kui lastele. Arvutite

Teet Reier

puudus meie kodudes väga suur ei ole, koolid on andnud olemasolevaid vahendeid, lisa oleme saanud ka headelt inimestelt.

Peredele, kus ei ole tehnilisi võimalusi, antakse telefoni teel juhiseid ja ülesandeid, koolide kohus on tagada, et arvuti või interneti puudumise tõttu ei jää õppetööst kõrvale ükski pere. Koolitoidu asemel saavad pered, kus olud keerulisemad ja lapsi palju, küsida koolist toidupaki, selleks tuleb lihtsalt oma soovist klassijuhatajale teada anda.

Lasteaiad töötavad, et hoida lapsi, kelle vanemad peavad töötama ega saa tõesti oma lastega koju jääda.

Kõik, kel võimalik, peaksid aga meie kõigi tervise huvides lapsed koju jätma! Lasteaia kohatasu arveid aprilli eest vallavalitsus välja ei saada ning volikogule teeme ettepaneku lapsevanemad kohamaksust eriolukorra lõpuni vabastada. Märtsikuu arved olid kuu alguses tavapäraselt väljastatud ning nii nagu alati on võimalik peredel majanduslike raskuste korral küsida nii toiduraha toetust kui kohamaksust vabastamist, julgustan vajadusel kindlasti abi küsima!

Raamatukogus on raamatute tellimine ja kontaktivaba laenutamine jätkuvalt populaarne. Kultuurikeskus ei ole küll avatud, kuid nad püüavad aeg-ajalt ikka inimestele mõne toreda uudise või rõõmu toova hetke veebi vahendusel sellesse kurvavõitu kevadesse tuua. Õnneks on meil piisavalt ruumi vabas õhus liikumiseks, seda saab te-

ha, kui arvestada seatud liikumispiirangute ning kogunemise keeluga, liikuda oma perega ning hoida piisavat vahemaad kõigi teistega.

Meie Väätsa Eakate Kodu ja Käru Südamekodu on eriti range igapäevase jälgimise all ning juhid ja töötajad teevad kõik endast oleneva, et haigus ei jõuaks hoolealusteni. Keelatud on nii külaskäigud kui pakkide viimised, inimeste tervise hoidmiseks tuleb see edasi lükata viiruse taandumiseni.

Suur lugupidamine ja tänu kõigile nii eakatekodudes kui kodudes inimesi abistavatele hooldustöötajatele!

Vallavalitsus teeb tihedat koostööd politseiga, politseipatrull jälgib inimeste käitumist ja piirangute järgimist. Türi valla korrakaitseametnik on samuti politseile abijõuks, Türi noortekeskuse noortejuhid ja mitmed vallavalitsuse töötajad hoiavad avalikus ruumis toimuval silma peal ning tuletavad vajadusel meelde nõudmisi, mis aitavad meie kõigi tervist kaitsta.

Sellest, kuidas suudame ühiskonnas kontakte vähendada, sõltub edasine viiruse levik ja seega peavad kõik omalt poolt pingutama.

Eriti oluline on silmas pidada vahemaa hoidmist teiste inimestega nii kauplustes kui apteekides, aega on meil nüüd kõigil senisest rohkem, ei ole vajadust tekitada suuri kogumeid leti ees ega trügida järjekorras liialt lähedale.

Me kõik peame arvestama teiste inimestega ning austama nende õigust senisest suuremale isiklikule ruumile. Ohutum on oodata oma

kauplemisjärjekorda õues viibides ning sättida poeskäigud harvemaks.

Meie hulgas on eakaid ja erinevate riskigruppide inimesi, kes vajavad toidu ja muu vajaliku koju toomise teenust ning abi. Palume kõigil neil püsida oma kodus ja võimalikult vältida kontakte teiste inimestega! Pakume nüüd vallavalitsuse töötajatega senisest suuremas mahus abi ka siis, kui lähedased on küll olemas, aga kaugel ning ei saa ise aidata või kui peate oma tervise tõttu olema eriliselt hoolikad ja ettevaatlikud.

Kindlasti helistage vallavalitsusse ja me toimetame kõik vajaliku kontaktivabalt koduukse taha. On väga tähtis meie kõige haavatavamaid inimesi ühiskonnas kaitsta!

Igaüks saab olla abiks ka oma naabrile, tuua toiduaineid, aidata küttepuud toaukseni tuua või olla muus abiks.

Kallid inimesed, iga katsumus saab kord mööda ning siis oleme jällegi targemad, alustame jälle oma tavapäraste tegemistega ning kuigi arvatakse, et maailm ei muutu enam päris endiseks, muutub ta kindlasti varsti jälle paremaks ja turvalisemaks, tulevad uued võimalused ja edusammud nii isiklikus kui tööelus. Toimigem seni kõik aga nii, et jõuaksime sinna paremasse homsesse suure kurbuseta ja kaotusteta!

Soovin kõigile tervist ning üksteisest hoolimist!

Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

Millised võivad olla majanduskriisi mõjud riigile, vallale?

Eelmise kommentaari kirjutamise hetkel, 28. veebruaril oli Eestis koroonaviirusesse nakatunud üks inimene. Täna, 28. märtsil oli neid 640! Tõsi, need on tuvastatud läbi testimise. Tegelik arv on meil teadmata. Nii kiiresti on seisukord muutunud. Lõviosa meedia uudistest hõlmavad uudised koroonaviiruse levikust ja sellega kaasnenud majanduse langusest. Situatsioonid muutuvad lausa tundidega. Midagi väga uut sellel teemal kirjutada või kommenteerida on raske. Põhiliselt muutuvad statistilised numbrid: nakatunud, ravil olevad, surnud, aga ka majandusliku kahju summad suurenevad, prognoosid lähevad üha mustemaks.

Mida see kriis tähendab Eesti riigile?

Mis valdkonnad majanduslikult rohkem kannatavad, sellega tegelevad analüütikud ja ka vabariigi valitsus. Juba on välja on käidud suured abipaketid, mis peaks leevendama ettevõtete seisu, töötajate seisu jne.

Selleks võtab Eesti riik laenu. Minul tekkis küsimus, miks laen? Kas riigil ei ole selleks kogutud reserve? Aega reservi korjamiseks on nagu olnud.

Majandus on olnud tõusuteel ja makse on laekunud prognoosidest rohkem. Aga riigi keskvalitsus ei ole siiski suutnud isegi eelarvet tasakaalu viia, kuigi võimalusi selleks on olnud piisavalt. Majanduskriis tähendab lõpuks seda, et makse hakkab vähem laekuma. Ja suure tõenäosusega saab see langus olema

üsna järsk. Juba on inimesi koju jäänud, palka nad enam ei saa. Palkade vähenemisega ja üldse kadumisega jäävad laekumata tulumaks ja sotsiaalmaks. Tulumaks on üldse suurim tulu omavalitsustele, sotsiaalmaks aga suur tulu riigi eelarves.

Riigi eelarvesse hakkab vähem laekuma käibemaksu, aktsiise jt makse. Senine majanduse praktika näitab, et maksulaekumine ja kriis on nihkes. Kriis on täna käes, aga maksulaekumise langus tuleb mõne kuu pärast. Rahandusministeerium teeb iga eelarve aasta alguses eelarvestrateegia neljaks järgmiseks aastaks. See tuleb nüüd maikuus täitsa ringi teha! Tavaliselt tehakse korrektiive strateegias veel ka sügisel.

Majanduslangusega saavad esimesena pihta ettevõtted. Vähenevad drastiliselt käibed, tulud. Nüüd on aeg oma püksirihma pingutada ka riigil. Riik peab ennast koomale tõmbama. Põhimõtteliselt peaks olema tasakaal – võrdne kohtlemine mõlemale poolele. Eks selle peale ka mõeldakse, kuid teravamalt lööb see välja siis, kui pannakse kokku juba konkreetne 2021. aasta eelarve tuluplaan. Siis selgub päris õige number, palju eelarve kulu pool peab vähenema. Küsitavaks muutuvad palgatõusud, pensioni tõus ja muude igasuguste sotsiaaltoetuste kasv. Suure tõenäosusega kannatavad 2021., 2022. aasta eelarved kindlasti.

Mida see kriis tähendab valdadele, linnadele?

Sedasama, mis riigile. Eelarve tulud vähenevad ja kulud tuleb kokku tõmmata eesmärgiga eelarve tasakaalu viia. Tulumaksu laekumise nihe versus majanduskriis on veel pikem kui pool aastat. Tuletame meelde 2008. aasta kriisi. Näiteks kinnisvara tehingute arv peatus ja hakkas järsult langema juba 2007. neljandas kvartalis.

Omavalitsustele hakkas tulumaksu vähem laekuma ca aasta hiljem – 2008. neljandas kvartalis. Aga kinnisvara valdkond oligi põhiline süüdlane kriisis. Seega võib arvata, et järsult hakkab tulumaksu laekumine vähenema 2020. aasta lõpus.

Veel ju makstakse palkasid reservidest, abipaketti palkade maksmisel pakub riik. Siis saab keegi kuskil koos koondamishüvitisega kätte ka kasutamata puhkuse rahad. Sealt arvatakse tulumaks.

Ka omavalitsused peavad oma kulud üle vaatama – koomale tõmbama. Eriti raske on siis, kui eelarve on nii või naa napilt tasakaalu saadud. Jaak Aab ütles küll omavalitsustele, et ärge kohe hakake kulusid kärpima. Kuid 2021. aasta eelarvega tuleb seda ikkagi teha. Nendel omavalitsustel, kellel on suur laenukoormus, saab olema see seis veel komplitseeritum.

Türi vald võttis just suure laenu ja sellega kergitas oma laenukoormuse protsendi seadusega lubatud piirile. 2021. aasta eelarve kokkupanemine saab olema paras pähkel.

Kehtiv eelarvestrateegia ja arengu-

kava tuleb ringi teha.

Tuletame veel meelde eelmist, 2008 majanduskriisi. Veel 2008. aasta detsembris, kui Riigikogu võttis vastu 2009. aasta eelarve, oli prognoos, et majanduse langus tuleb ca 4%. Üsna ruttu, jaanuariks oli selge, et langus tuleb hoopis kuni 15%! Riigi eelarves tehti kiiresti olulisi kärpeid ja vähendati ka riigi eelarve eraldisi omavalitsustele.

Omavalitsuste eelarve tulubaasi vähendati kibekähku 2009. veebruari alguses. Vallad, linnad tegid oma eelarved vastavalt sellele ringi ja 2009. aasta tuligi üks sünge aasta.

Rapsimist nii riigi kui omavalitsuste tasandil oli palju.

Lähitulevikuks võib lugeda lähemat paari aastat. Kui kaua majanduskriis (koroonakriis) veel kestab, sellele ei oska keegi täna vastata, isegi mitte Delfi oraakel! Aga oletame, et kui näiteks paari kuu pärast on see jama kõik läbi ja heisatakse pidulikult roheline lipp, siis ega järgmisel päeval ei ole kohe jälle hotellid täis, laevad reisijatest pungil, kõik rõõmsalt tagasi tööl jne. Öeldakse, et auku kukud kiiresti, aga sealt väljatulek võtab aega!

Praegu rabistame juba kriisis sees. Alles me seda veel väga tõsiselt ei võtnud ja lootsime, et see jääbki kuskile kaugele. Kui 2008. aasta kriisi süüdlasteks võib pidada „ahneid kinnisvara ärimehi ja ülbeid pankureid“, siis palju hullema kriisi võib põhjustada üks pisike batsill!

Tähve Milt

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

3

uudised/kultuur Türi muusikakooli õpilased taas konkurssidel aktiivsed ja edukad

1978. aasta augustis peeti Türil esimest korda lillelaata. Laadapildid aga, mis siin näha, on tehtud 19. mail 1979. Tollest ajast peale ongi laat toimunud ainult kevadeti. Nagu piltidelt paistab, siis pole puudust ei kaubast ega laadalistest.

Fotod: Rahvusarhiiv

Türi AMS saab 45 Türi aianduse ja mesinduse selts asutati kodanikualgatuse korras 26. aprillil 1975. aastal. Seega on toimekal seltsil kohe-kohe täitumas 45 tegutsemisaastat. Ilmselt teab seltsi iga-aastasest tähtüritusest, Türi lillelaadast, iga türilane ja enamik eestimaalasi. Nemad ja ka paljud külastajad välismaalt leiavad kevadpealinna tee igal kevadel.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Märtsikuu viimastel päevadel saan kokku seltsi juhatuse esimehe Pille Marrandiga. Viimased paar nädalat Eestimaal kestnud eriolukord on toonud väikesed murepilved ka seltsi suurürituse kohale, aga vaatamata sellele ollakse lootusrikkad. „Hetkel on olnud vaid mõned äraütlejad (26. märtsil siis - toim). Nemad on põhjendanud seda sellega, et kuna piirid on suletud, ei ole lootust vajalikku kaupa õigeks ajaks kätte saada.

Samas on ka huvilisi, kes ütlevad, et kui mõni müügiplats vabanema peaks, oleksid nemad kohe tulemas,“ räägib Marrandi. „Ise oleme me lootusrikkad ja ettevalmistusi pole veel kõrvale jätnud. Seltsi ümmarguseks tähtpäevas planeerime ka pisut uhkemat laata. Seda nii esinejate kui ka erinevate võimaluste poolest. Lillelaat oma tuluga on ju tegelikult see, mis meid kui mittetulundusühingut toidab.

Kevadel kogutud varudest peab meile jätkuma kogu aasta tegevusteks.“ „Ja tegevusi meil jagub alates erinevatest käsitööringidest ja lõpetades väljasõitudega. Eelmisel sügisel alustasime ka erinevate

loengutega, mis võiksid huvitada nii seltsi liikmeid kui ka hobiaednikke jne. Hetkel on meil muidugi ringide tegevus ajutiselt peatatud ja ka loenguid ei toimu.“ „Enamik meie tegevustest toimub Türi turu väravas asuvas puithoones, mille selts mõned aastad tagasi renoveeris ja omale hubaseks keskuseks kujundas.

Lisaks on meil veel aastal 2000 valminud seltsihoone, kus tegutsevad rendipindadel kauplused ja ettevõtjad ning kudumishuvilised saavad kangastelgi lõksutada Järva tarbijate ühistule kuuluvas majas.“ „Ja muidugi turuplats. Sealne tegevus on olnud suhteliselt vaikne, kuni eelmise sügiseni, mil alustas türilaste seas populaarne ja mitmeid tunnustusi kogunud Türi OTT ehk siis otse tootjalt tarbijale. See kogus kiiresti tuntust ja igal neljapäeval toimuvat üritust külastasid kümned müüjad ja sajad ostjad. Eriolukorra tõttu olime siiski sunnitud eelmisel neljapäeval esimest korda ära jätma. Enne seda polnud toimumist seganud ka korraks mahasadanud lumevaip.“ OTTi toimimist on vedanud Pille Marrandi ja Maarja Brause.

Ettevõtmine pälvis ka Türi valla aasta teo tunnustuse.

Korraks tuleme Pillega vesteldes tagasi ka lillelaada ajaloo juurde. „Esimene laat ei toimunud sugugi mitte kevadel nagu nüüd tavaks, vaid hoopiski viimasel suvekuul, 26.-27. augustil 1978. Järgmisel aastal peeti laata aga juba kevadel. Esimesed laadad toimusid Türi lauluväljakul ja selle ümbruses. 1992. aastal aga koliti tänasesse asukohta

ehk siis Kalevi tänava äärsetele platsidele. Ning natukene hiljem lisandus meie ürituste kavva ka sügislaat. Kui vahepealsetel aastatel on mõned sügislaadad jäänud toimumata, siis äärmiselt menukas lillelaat pole seni kordagi ära jäänud.“ Marrandi sõnul on plaan tänavune sügislaat ühendada ka viimasel kümnel aastal Türil toimunud Õunafestivaliga. „Oleme positiivsed ega hakka hetkel mõtlema, mida kõike kriisiolukord endaga kaasa võiks tuua.

Loodame ikka ja alati parimat ja teeme selle nimel tööd, et meie aiad oleksid lillerohked ja kodud kaunid.“

Mõned nopped Juba mõned kuud rõõmustab Türi turu väravas asuv vana puumaja möödujaid oma noorenduskuuri läbinud fassaadiga.

Türi aianduse ja mesinduse seltsile kuuluv hoone on peale paar aastat kestnud renoveerimistöid saanud värske välimuse ja sootuks uue sisu. ”Hoone on auväärne selle tõttu, et tegemist on ühe vanima siinse puumajaga, mis ehitatud ligikaudu aastal 1870 kõrvalasunud Alliku mõisa talli töölistele,” selgitab Türi aianduse ja mesinduse seltsi juhatuse esimees Liivi Lohvart.

Lisaks kunagisele tallipoiste elamisele on hoones asunud kümneid erinevaid ettevõtteid alates sööklast ja juuksurist ning lõpetades nendes ruumides teise maailmasõja ajal tegutsenud saksa sõdurite lokaaliga. „Viimastena tegutsesid hoone teepoolses küljes lillepood ja hoovipoolses osas asus toidukauplus,” räägib

Lohvart.

Türi Rahvaleht, 1. juuni 2015

Esimest korda vabariigis saab 26. ja 27. augusti Türi lauluväljakul teoks lillelaat, mille viivad läbi Aianduse Peavalitsus, Türi linna täitevkomitee ja EAMSi Türi osakond. Kohaliku keskkooli ruumes on avatud lillenäitus, toimuvad ekskursioonid ilusamatesse koduaedadesse, lastele aga korraldatakse asfaldijoonistuste võistlus.

Laadast võtavad osa peale aianduse ja mesinduse seltsi osakondade Pirita lillekasvatuse näidissovhoos, Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos, Lahmuse sovhoos, teaduslikud asutused jt.

Sirp ja Vasar, 18. august 1978

Augustikuu lõpul toimus Türi lauluväljakul Eesti esimene lillelaat. Lillede, viljapuuistikute ning sügisandide, juurviljade, puuviljade ja marjade ulatusliku näitusmüügi korraldas aianduse ja mesinduse seltsi Türi osakond.

Eesti aianduse ja mesinduse seltsil on praegu 13 000 liiget.

Seltside kesknõukogu esimehe asetäitjaks on Harri Raag, kes ütles, et Eestis tegutseb praegu 577 aianduskooperatiivi. Laat korraldati lillekasvatamise ja aiapidamise propageerimiseks.

Türi muusikakooli akordioniõpilased osalesid Eesti muusikakoolide liidu üleriigilise konkursi „Parim noor instrumentalist 2020“ regionaalses eelvoorus, mis toimus 4. märtsil Tartu I muusikakoolis.

Kuni 8-aastaste vanuserühmas saavutas I koha Joonas Kreitsman õp Silvi Nielsoni akordioniklassist ja IV vanuserühmas sai III koha Ove-Rasmus Radala õp Kaidi Piigerti akordioniklassist.

5. märtsil toimus Viljandi muusikakoolis kandleõpilaste regionaalne eelvoor.

Türi muusikakool avas kandle huviala 2019. aasta sügisel ja osales konkursil esimest korda.

Tubli esinemise eest sai DIPLOMI õp Gerda Merila kandleklassi õpilane Karolin Valk, kes osales kõige nooremas vanuserühmas.

Keelpilliõpilased osalesid sama konkursi regionaalses eelvoorus Heino Elleri muusikakoolis 11. märtsil 2020.

Kõik õp Maris Viisma viiuliklassi konkursil osalenud õpilased saavutasid auhinnakohad I vanuserühmas: Roosi Põllu I koht, Annaliisa Aren II koht ja Raneli Hulko III koht. Õp Helen Oti tšelloklassi õpilastest osales konkursil 7 mängijat ja kõik samuti väga edukalt.

A kategooria III vanuserühmas sai Teele Lotte Trug DIPLOMi, B kategooria I vanuserühmas anti Anni-Adele Eidemillerile II koht, II vanuserühmas Keiti Viilipile III koht ja Ketren Viilipile DIPLOM, III vanuserühmas sai Elise Zinovjev III koha, Karola Lee Aasavelt III koha ja IV vanuserühmas Hanna Katariina Miller DIPLOMi. Kõikide õpilaste kontsertmeister on Siret Heinaste.

Kuigi enamus õpilasi sai heade või väga heade tulemuste põhjal edasi konkursi lõppvoorudesse, oli Eesti muusikakoolide liit sunnitud keerulise olukorra tõttu konkursid ära jätma.

Sellel kevadel on plaanis ka osaleda rahvusvahelistel konkurssidel, milleks on tehtud suuri ettevalmistusi ja tõsiseid pingutusi. Õp Helen Oti tšelloklassi õpilased Teele Lotte Trug ja Karola Lee Aasavelt ning õp Maris Viisma viiuliklassi õpilane Annaliisa Aren salvestasid videod osalemiseks Saksamaal Karlsruhes toimuva rahvusvahelise konkursi „The Tenth International Competition MUSICAL FIREWORKS IN BADEN – WUERTTEMBERG 2020“ eelvoorus ja tänaseks on teada, et kuuluvad nende parimate hulka, kes pääsesid osalema lõppvooru, mis pidanuks toimuma aprillikuus. Otse konkursi finaali pääsesid ka õp Viia Ivaski flöödiklassi õpilased Kristiina Theresa Miller ja Helena-Elis Pärenson, kes esinesid väga edukalt 2019. aasta sügisel toimunud rahvusvahelisel konkursil „Stars At Tenerife 2019“. Eriolukorra tõttu lükkub lõppvoor edasi sügisesse ja selgumas on selle läbiviimise korraldus. Suure tõenäosusega toimub konkurss videovooruna. Kõikide pillimängijate kontsertmeister on Siret Heinaste.

Konkurssi korraldavad koostöös mittetulundusühingud Musical Culture of Karlsruhe ja Kulturamta Saksamaalt, Rostovi regiooni muusikaühing Venemaalt ja Long Island Conservatory of Music USA-st New Yorgist. Üritusel osalemist toetab Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp. Õp Anne Toome klaveriklassi õpilane Maria Palling osaleb 4. aprillil Läti Vabariigis Daugavpilsis toimuval I Oscar Stroki nimelisel rahvusvahelisel klaverikonkursil, mis muudeti viimasel hetkel videokonkursiks.

Tänu kiirele reageerimisele ja heale koostööle kõigi osapoolte vahel jõuti veel enne koolide sulgemist konkursi kava ära salvestada. Üritust korraldavad koostöös Daugavpilsi 13. keskkool, Daugavpilsi linnavalitsuse haridusosakond, Daugavpilsi ülikooli muusika- ja kunstiosakond ning mittetulundusühing Mentors.

Palju õnne tublide saavutuste puhul ja edu eesootavatel konkurssidel!

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Vaba Eestlane, 12. oktoober 1978

Pikemalt saab Türi aianduse ja mesinduse selts ajaloost ja tegemistest lugeda ka raamatust: „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust V osa“, mis ilmus aastal 2011. Sealse kirjutise autoriks on seltsi asutajaliige ja ka kauaaegne juhatuse liige Leo Rehela.

Märtsiküüditamise aastapäeval asetasid Türi kesklinna kalmistul vabadussõja ausamba jalamile lilled Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja kaitseliidu Järva maleva Türi üksikkompanii pealik Urmas Piigert.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

4

haridus

Õppetöö eriolukorra tingimustes ühe kooli pilgu läbi Kaks nädalat kodus õppimist on seljataga. Täna saame rääkida juba kogemustest. Eelnevad päevad on olnud tohutu kiire kohanemise aeg.

LUGEMISÖÖ Türi põhikoolis 6.–7. märtsil toimus Türi põhikoolis „Seriaaliöö“, mis tõi õhtuks koolimajja kokku veerandsada 4.–6. klasside lugemishuvilist. Tegemist on juba traditsioonilise üritusega, seekord toimus V lugemisöö, mille tekstiliigiks oli seriaalikäsikiri.

Alustasime õhtu hakul kell seitse, kõik osalejad jagati rühmadesse selliselt, et kuues lugemistoas loeti seriaalistsenaariume. Kui kõigil oli loetud, hakati ise omaloomingulist käsikirja kirjutama ning kui rühmal sai valmis, vahetasid nad kirjutatu teise rühmaga, kes andsid neile tagasisidet, kuidas lugu veel põnevamaks muuta. Lastega tegeles vahepausi ajal näitlemisharrastaja Marleen Anderson, kes viis läbi põnevaid ja näitlemisega seonduvaid mänge. Pärast seda mindi oma seriaaliosa filmima.

Aktiivne mänguline tegevus nõuab ka akude laadimist, seekordki toimus tavapärane pannkoogisöömine, pärast mida suunduti rühmadesse filmima. Kui lastel olid oma paariminutilised seriaaliklipid valmis ja üles laetud, tutvustati neid ka teistele. Oh seda elevust, kui sai näha end omaloodud seriaalis.

Pärast keskööd vaadati teletöötaja Carol Leiste filmitud tutvustust tema töö ja seriaalide kaadritaguse elu kohta. Lisaks mängiti palju erinevaid seriaaliteemalisi meeskonnamänge nagu „Kuldvillak” ja „Kahoot“. Pärast neid toimus orienteerumismäng üpris pimedas koolimajas. Uneootamiseks valiti koosvaatamishitt „Kättemaksukontor”. Hiline öörahu venis varaste hommikutundideni, ent paar unetundi enne kella kaheksast äratust suudeti ikka saada ka.

Hommikul tänati osalejaid ja saadeti kõik rõõmsalt koduteele.

Meeleolu oli positiivne, kõik olid heatahtlikud ja mõistvad, nauditi üksteise seltsis veedetud aega.

ANET IVANOV ja SANNA LUISA TÕRV

Türi põhikooli 8.a õpilased (loovtöö – lugemisöö korraldajad)

Tunnustamise hetk Türi ühisgümnaasiumis Veel enne, kui koolides kuulutati välja eriolukord ja õpilased suunati e-õppele, võttis Türi ühisgümnaasiumi koolipere hetke koosolemiseks ning aineolümpiaadidel ja erinevatel konkurssidel/võistlustel edukalt esinenud õpilaste ja nende õpetajate tunnustamiseks.

Koolipere sooja aplausi saatel kiideti võõrkeeltenädala ja loodusreaalainete nädala tublimaid, mälumängude ja spordivõistluste edukamaid, etluskonkursi ja lauluvõistluse võitjaid. Kokku said direktor Katrin Puusepa tugeva käepigistuse ja kooli meenetega saladusliku auhinnakoti 64 õpilast. Tegemist oli väga toreda, südamliku ja rõõmsa üritusega.

Erilist rõõmu tunneme kindlasti aktiivse osalemise ja jätkuvate heade tulemuste üle aineolümpiaadidel. Gümnaasiumiosa erinevates ainetes ja klassides jagati sel õppeaastal Järvamaal 62 auhinnalist (1.3.) kohta, neist 35 (so 56%) tulid ühe kooli - Türi ühisgümnaasiumi arvele. Meie kõige edukamate abiturientide Villu Sisaski, Rasmus Veeroja ja Laura-Eliise Marrandi kõrval paistsid silma väga tublid kümnendikud Mia Maria Männi ja Kasper Koiduste. Tunnustame kõiki 53 õpilast, kes olid valmis end aineolümpiaadil proovile panema ja oma kooli au eest väljas olema!

Eraldi esiletõstmist väärivad kindlasti ka kaks 11. klassi neidu – Marlen Serbin ja Deisy Nursi, kelle kirjutatud ning toimetatud Türi ühisgümnaasiumi esimene koolileht Mis Ütled ausalt, isikupäraselt ja värskelt trükikojast tänulike lugejateni jõudis.

Praegusel hetkel teeb koolipere kiitustväärivaid tegusid e-õppe rindel, aga ootab juba pikisilmi võimalusi järgmisteks koosolemisteks!

Maili Roosme, õppealajuhataja

Seoses eriolukorraga lükkub edasi Türi ühisgümnaasiumi sündmus “Üks päev gümnaasiumis”. Täpsema info edastame kooli kodulehel ja FB-lehel.

Küsimuste korral kirjuta e-posti aadressil maili.roosme@tyriyg.tyri.ee .

Õppetöö edukus esimestel päevadel sõltus suuresti sellest, milliselt stardipositsioonilt keegi alustas. Õpetajad, kes olid digivahendeid ja erinevaid e-õppekeskkondi sagedamini kasutanud, omasid paremat ettekujutust, milline tee on loogilisem ja õpetamiseks selgem.

Need, kes kasutanud pigem trükitud materjale ja mõningaid videoklippe, olid kindlasti raskemas seisus. Parasjagu pinget tõi õppetöö korraldusse kindlasti määramatus – kui kaua tuleb distantsilt õpetada.

Väätsa koolis algas viimane koolipäev emakeelepäevale pühendatud kogunemisega kooli saalis. See oli ka võimalus jagada koolile infot, mis edasi saama hakkab. Samal päeval jagasime õpilastele kätte kõik õppevahendid, puudujatele viisime need kodudesse. Aimates, et ees seisab hulk tööd e-keskkonnas, on õpikute-töövihikute kasutamine silmi säästvam. Õppeülesannete andmisel peaks teadlikult jälgima tasakaalu digitaalse ja klassikalise õppe vahel. Õppetöö läbiviimise peamiste keskkondadena leppisime esialgu kokku kaks: Stuudium ja koolisisesed meiliaadressid, mida omavad ka õpilased. Viimase kaudu saavad õpilased kasutada Google Drive´i (kirjalikeks töödeks) ja Meet´i (live tundidekskohtumisteks).

Vastavalt klassis varem kasutatud keskkondadele on vahetuks suhtlemiseks praegusel hetkel kasutusel ka teisi keskkondi. Oluliseks sai, et ei võeta ette kohe väga suuri muutusi ja õpetajad ei esita väga erinevaid nõudmisi.

Kolmandal päeval oli selge, et olime ülesannete jagamisel pannud lastele üsna suure koormuse, bumerangina tuli see tagasi ka õpetajatele, kes pidid kõiki töid tagasisidestama. Samuti vaatasime üle koduste töö-

de tähtaegade seadmise. Täna, 10 tööpäeva hiljem, on mahud kohandatud ja tekkinud juba mingid rutiinid. Kahel korral nädalas on meil õpetajate live-koosolekud, kus arutame läbi, kuidas on läinud, jälgime, et ükski õpilane poleks kõrvale jäänud.

Kui kellelgi on võlgnevusi, siis võtab õpetaja või sotsiaalpedagoog temaga ühendust. Et hästi toimida, küsime tagasisidet. On soovitav esitada kakskolm konkreetset küsimust, sest nii on vanemal ja lapsel kergem vastata ja koolil vastuseid analüüsida. Õpetajatel on hea meel, et lapsed julgevad üha enam küsida, nii saab õpetaja igaüht individuaalselt aidata või maha jäänud õpilaste gruppi eraldi õpetada. Õpilased võiksid raskuste puhul veelgi julgemalt õpetajate abi küsida.

Senise praktika käigus on selgeks saanud mõned soovitused õppetöö paremaks korraldamiseks.

Mõned soovitused õpilastele: • Säilita rahu! Samas olukorras on kõik Eesti koolide õpilased ja isegi teiste riikide noored. See on uus kogemus ka õpetajatele, kes õpivad samuti.

• Sulle tundub, et õppimist on palju ja tegeled sellega terve päeva? Sind aitab päevaplaan.

Vaata hommikul üle, millised ülesanded on sulle antud, jaga need hommikupoolsele ajale.

Jäta sisse mõned vaheajad ja lõuna.

• Õppimise ajaks pane endast kaugemale kõik see, mis võib sind segama hakata.

• Kui jagad arvutit veel kellegagi, planeerige arvuti kasutamise aeg ja järjekord temaga koos.

• Kui õppimine ikkagi ei edene ja on raske, anna sellest teada õpetajale, klassijuhatajale, sotsiaalpedagoogile, eripedagoogile – nad kõik on valmis sind aitama. Küsi julgelt abi!

• Ära lükka õppimist ega abi küsimist edasi! Kui ülesanded kuhjuvad, on pärast juba üsna

keeruline uusi ja vanu töid korraga teha.

• Käi väljas! Õue minnes jälgi kindlasti ohutussoovitusi, väldi rahvarohkeid kohti.

• Ära näe igas päevas üksnes piiranguid, tunne rõõmu väikestest asjadest, peale õppimist tegele hobidega või jälgi loodust – kevadel muutub see väga kiiresti.

Kuidas saab vanem koolilast aidata?

• Õpetajad ei eelda, et kogu õpetamise teeb nüüd ära lapsevanem. Kodule jääb ikka toetav ja õppimist soodustava keskkonna loomise roll.

• Aidake lapsel koostada päevaplaan, et õppimine ei jääks tervele päevale läbisegi muude tegevustega või hilisõhtusse, mil ei saa paluda õpetaja abi ja väsimus hakkab peale tulema.

• Pöörake tähelepanu, et õppimise ajal poleks lapse kõrval nutiseadmeid, mida otseselt õppimisel hetkel vaja pole. Iga heliga teavitus, mis telefoni tuleb, viib mõtted tööst kõrvale, mõnel juhul hakatakse tegelema hoopis kõrvaliste teemadega.

• Kui on koolile mingeid soovitusi või tähelepanekuid, andke sellest teada, ärge unustage vahel ka õpetajaid kiita.

• Kui lapsel on mingil perioodil piiranguid koduste tööde tegemisel, näiteks ta jagab arvutit kellegagi, on haigestunud vms, siis andke kindlasti õpetajale teada.

• Antud olukorras on edukamad kindlasti need õpilased, kes suudavad end juhtida, seada eesmärke ja aega planeerida.

Raskustes aga need, kes õpivad vastumeelselt, kel puudub sisemine tahe ja huvi. Mõelge välja motiveerimissüsteem ja tunnustage last pingutuse eest.

• Vanematel, kelle laps on vajanud ka koolis õppimisel pidevat tuge, peaks jätkama ka praegustes tingimustes koostööd kooli tugispetsialistidega.

• Sisendage lapses usku endasse, nii laabub õppimine rahulikus meeleolus ja tulemusliku-

malt. Lisaks koolist ja õpetajatest eemalolekule, on noortel piiratud sõpradega koos olemine ja huviringide töö, see tekitab palju pingeid. Otsige kodust üles lauamängud, nüüd on selleks aeg!

Oleme oma koolis pidanud mitmeid esialgseid kokkuleppeid muutma või korrigeerima. Eelkõige õpilaste ja õpetajate koormust silmas pidades. Meie kooli kogemus esimesel nädalal oli selline, et mitmed õpetajad tagasisidestasid õpilaste kodutöid terve päeva vältel, pannes iseennast liialt pingelisse olukorda. Õpime tekkinud olukorrast ja teeme muutusi.

Mõned mõtted õpetajatele: • Ole rahulik, sinu rahulik hoiak kandub ka lastele.

• Julgusta ja tunnusta õpilasi, ole nende jaoks olemas.

• Kehtesta kooliga kokkuleppel aeg, mil õpetajad on lastele kättesaadavad.

• Koduste tööde sisule võiks vahel läheneda loovalt ja koostöös mõne kolleegiga. Miks mitte anda mõni töö koostööna terve pere lastele? Väga palju heade ideede jagamisi leiab sotsiaalmeediast.

Kui tahta näha kriisiolukorras midagi head, siis ühena võiks haridusmaastikul nimetada üle-eestilise haridusvaldkonna koostöö. On loodud Facebooki gruppe, kus jagatakse metoodilisi soovitusi ja olemasolevat e-õppe materjali, valminud on suur hulk uut digitaalset õppematerjali, mitmed õpikeskkonnad on praegu kättesaadavad tasuta. Oma abi pakuvad haridustehnoloogid üle Eesti, HITSA ja ettevõtted.

Teisena võiks välja tuua koolide digivahendite ja e-keskkondade kasutamisoskuse arengu.

Nii-öelda kohustusliku praktika tulemusel oleme kriisiajast väljudes nendes oskustes kindlasti tugevamad.

Jõudu kõigile uutes oludes toime tulekuks!

Anneli Mand

Väätsa põhikooli direktor

Distantsõpe Türi ühisgümnaasiumis Möödunud on esimesed kaks nädalat distantsõpet ja julgen öelda, et meil tekkinud selgus.

Oleme koolielu korraldamisega seotud probleemid läbi rääkinud ja omavahel kokku leppinud, kuidas me vajalikku infot õpilastele ja õpetajatele vahendame ning milliseid erinevaid õpikeskkondasid me õppetöö läbiviimiseks kasutame.

Lisaks toimuvad meil kõikide klasside videotunnid eesti keeles, kirjanduses ja matemaatikas ning neid aineid lisandub jooksvalt veelgi. Veebikohtu-

miste võimalust kasutavad oma õpilaste tegemistega kursis olemiseks ka klassijuhatajad. Õpilastelt küsime me regulaarselt tagasisidet õppetöö toimumise kohta ja valdavalt ootavad nad kooli ja päris tundide juurde naasmist, kus õpetaja ikka klassi ees on.

Pidev arvutis olemine on väsitav ja paraku hakkab see mõju avaldama ka silmadele. Sama tagasiside on ka õpetajatelt tulnud, ka nemad soovivad oma õpilastega silmast silma kohtuda.

Õppemahud olid meil alguses kindlasti liiga suured, kuid oleme siin korrektuure teinud, et seda vähendada. Tahame ju, et nii õpetajal kui õpilasel oleks ka vaba aega, et puhata ja ennast füüsiliselt liigutada.

Täna teeb gümnasistidele (eriti abiturientidele) kindlasti palju muret see, mis saab lõpueksamitest ja kuidas jõuda kõik õppeülesanded õigel ajal ära teha.

Meie kooli meeskonnal toimub iga nädala lõpus videokoosolek, et igaühel oleks võimalus

anda tagasisidet ning jagada rõõme ja muresid. See on praegu ainus võimalus kõigiga kohtuda, üksteist näha ning toetada. Hetkel on ju eriti oluline üksteist märgata, tunnustada ja motiveerida. Õpilased ja õpetajad on praeguses eriolukorras väga tublid ning toetavad olnud.

Käes on kevad ja päike liigub juba kõrgelt ning see on samuti praegusel ajahetkel oluline.

Hoidke ennast!

Katrin Puusepp

Türi ühisgümnaasiumi direktor

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

5

Türi Püha Martini kirik 700

Türi kirikumõis ja põlisküla Eelmises ajalooülevaates keskendusime Türile kui Muinas-Alempoisi keskusele, seekord vaatleme kiriku lähiümbrust kui Türi vanimat keskust – kirikumõisa, laadaplatsi, kõrtsi ja praegu juba ammu kadunud Türi küla.

Vanimad ürikud ja kaardid lubavad sellele detailset pilku heita 17.-18. sajandi seisus, millele lisanduvad üksikud veel vanemad ürikud (nt 1564. aasta vakuraamat).

Nende andmete sidumisel maastikuliste olude ja tänini säilinud maastikumärkidega on muuhulgas koostatud ka juuresolev rekonstruktsioonskeem.

Kui praegu paikneb Türi kirik keset tihedat linnakvartalite võrku, siis veel 18.-19. sajandil (ning oletatavalt ka juba 13. sajandil paiknes ta keset avaraid põllumassiive olevas teederistis. Põhja-lõuna suunaline üle-eestilise tähtsusega põlismaantee (mida mööda liiguti muuhulgas Riiast ja Viljandist Virumaale ning ka Viljandist üle Väätsa, Ardu ja Ravila Tallinna) läks läbi kiriku ja pastoraadi vahelt.

Praegune Paide tänava siht muutus peamaanteeks tõenäoliselt alles millalgi 16.-17. sajandil pärast Liivi sõda, millele järgnes vana maantee hääbumine sajandi-kahe jooksul.

Praegune Kurrikoffi tänav on jäänuk sellest põlismaanteest, mis maantee hääbumise järel viis 18. sajandi teisel poolel kirikust põhja poole tekkinud Tanka külla.

Ka Kevade tänav paikneb kogu oma 150-meetrises üldpikkuses selle vana maantee kohal, kuid on 20. sajandil puhtjuhuslikult rajatud samasse või peaaegu samasse kohta; 19. sajand keskel oli see teeosa igatahes jäljetult kadunud (mõisapõlluks küntud).

Kirikust põhja pool ulatusid põlispõllud arvatavasti kuni selle teeni (praeguse Kurrikoffi tänavani); vanast maanteest

sealt ida (jõe) poole – praeguse lauluväljaku piirkond jms – jäid jõeluhad ning vahetult kiriku ida poole kirikumõisa (pastoraadi) kompleks. Seevastu kirikust lõunas ulatusid põlispõllud ka ida (jõe) poole teed, tõenäoliselt kuni praeguse Lille tänava sihini või isegi Pargi puiesteeni.

Tallinnasse suunduv läänepoolne põlismaantee (mis viis üle Vahastu/Raasiku ja edasi üle Piiumetsa-Kuimetsa) kulges mööda praegust Wiedemanni tänavat, mis tollal paiknes lagedate põldude vahel.

Nende kahe tee ristumiskoha loodepoolses nurgas olev korrapärane ruudukujuline (67x67 meetrit) kirikaed on arvatavasti praegustes mõõtmetes rajatud juba 13. sajandi lõpul, koos praeguse kivikirikuga ja kirikust veelgi varasemate teede äärde. Võib oletada, et samas paigas paiknes ka muistne hiis, 1680. aastate inkvisitsiooniprotokolli mainitud Nõiamägi (Noidiamegi, Zauber berg) Kirikust lääne pool üle põlismaantee (praeguse Kurrikoffi tänava) paiknev kirikumõis ehk pastoraat paiknes hilisemas kohas tõenäoliselt juba keskajal.

Kaartide põhjal on igatahes tuvastatav, et Rootsi aja lõpu (17. sajandi lõpu) pastoraadi peahoone paiknes juba praeguses kohas, kuigi tollane pastoraadihoone oli umbes kolmandiku võrra lühem.

Meieni säilinud pastoraadi peahoone (varemeis) ehitusaeg pole teada, stiili järgi võib vaid hinnata, et hoone pärineb 18. sajandi lõpukümnenditest või 1800. aasta kandist.

On raske hinnata, kas praeguse pastoraadihoone sees võib olla säilinud osi (müüre) 17. sajandist või veelgi varasemast ajast (keskajast). On teada, et 1892. aastal toimusid hoone juures suuremad ümberehitused. Peale kiriku on pastoraat nüüdisajal ka ainus, mis käesolevas ülevaates kirjeldatud hoonetest tänaseni säilinud on.

Kirikumõisa ülejäänud

hooned paiknesid sealt jõe poole, 100x200 meetri suurusel alal. Päris jõe ääres (praeguse Wiedemanni 13 kohal) oli kirikumõisa põline rehekoht.

Praegune Wiedemanni tänava idaosa viis tollal väikese puitsillaga üle jõe, kus paiknesid kirikumõisa mõned heina- ja karjamaad. Kirikumõisa park (tänini alles lauluväljaku ja Wiedemanni kruntide vahel) paiknes ülejäänud hoonetest põhja pool ja oli rajatud tõenäoliselt 18. sajandi lõpul.

Ajuti oli kirikumõisal lähikonnas ka muid hooneid, praegu ehitatava uue põhikooli kohal põldudevahelise tee (Wiedemanni tänava) ääres asus näiteks 1735. aastal pikk küün. Köstrimaja asetses kirikust mõnisada meetrit põhja pool ja seda on mõistlik vaadelda koos samasse lähikonda 18. sajandi teisel poolel kerkinud Tanka külaga, mis selle ümbruskonda tekkis.

Kirikaiast lõunas, praeguste Wiedemanni 10 ja Kevade 15 majade kohal paiknes ruudukujuline, 50x50 meetri suurune laadaplats – Türi vanim keskväljak. Laadaplatsi ajalugu ulatub tõenäoliselt samuti keskaega. Vanim kiriku lähedane maanteekõrtsikoht (TüriAlliku mõisale kuuluv) paiknes küljega vastu põlismaanteed (praeguse Kevade tänava sihti) ja otsaga vastu laadaplatsi.

Läbi aegade on Eestis olnud nimelt tava, et maanteekõrtsihooned paiknevad alati küljega vastu tähtsat (maan)teed. Kaasaegse linnaruumi vaates paiknes Türi vana kõrtsihoone Kevade 14 maja (praeguse kirikuõpetaja maja) ja sellest lõuna poole jääva lühikese tupiktänava kohal.

Kõrtsihoone rajamisaeg pole teada, ürikuliselt on teada selle olemasolu 1680.-90. aastatel.

Kui kaugmaantee oli muutnud oma asukohta meile tuntud (Pärnu tänava) sihile, püstitati uus kõrtsihoone (tõenäoliselt millalgi 1760.-90. aastatel) Wiedemanni tänava äärde – oli ju sellest teelõigust saanud tollal

olulisim kirikutee.

Uus kõrtsihoone paiknes praeguste Wiedemanni tänava majade 4 ja 8 kohal ning püsis alles kuni 1930. aastani, mil ta lasteaia hoone ehitamise eel (hävis 1941) lammutati. Tegu oli pika kivihoonega, mille keskosas oli viiele massiivsele kivisambale toetuv taandega katusealune.

Kirikust kagus, praeguse Kevade ja Vabriku tänava vahelisel alal paiknes Türi põlisküla, mis nagu kõik muud tollased Eestimaa külad, oli kobarküla.

Küla suuruseks oli (vähemalt 16.-18. sajandil) kolm adramaad, mis tähendas umbes 2040 hektarit põldu ja 60 inimest.

17.-18. sajandil oli Türi külakeses neli talu, oletada võib, et ka keskajal võis küla olla umbes sama suur.

Neist kolme talu hooned paiknesid praeguste Kevade tänava majade 2, 4, 6 ja 8 kohal, neljas talu aga praeguse Vabriku tänava kohal, umbes praeguste Vabriku 1a ja Vabriku 2 vahel.

Külakese põllud paiknesid praeguse Hariduse tänava kandis ja osalt vast ka hilisema paberivabriku kohal.

Millalgi 18. sajandi lõpul Türi küla kaotati seoses Türi karjamõisa rajamisega – selle kõik talud lammutati ning ka külakobara asupaik künti mõisapõlluks. Tõenäoliselt kadus (künti põlluks) siis samuti Kevade tänava kohal asunud põlismaantee ja kadus varasem kõrtsikoht. Võib oletada, et seoses Türi põlisküla kadumisega (mõisastamisega) tekkis kirikust põhja poole ühtlasi Tanka küla (st talurahvas asustati ümber), kuid kindel see pole.

Lõpuks tuleks mainida kirikumõisast kagusse, jõe äärde (põllumaade jõepoolsesse serva) 1819. aastal püstitatud vennastekoguduste palvemaja.

See paiknes praegusel kinnistul Hariduse 15 (Hariduse tänava ja Pargi pst nurgal) ja oli alles veel üsna hiljuti, kuid lammutati kahjuks kümmekond aastat tagasi.

Valdo Praust

Tegemist on artiklite sarjaga, mis on pühendanud Türi Püha Martini kiriku 700. aastapäevale ja Türi ajaloole.

Türi kirik, pastoraat, kõrts ja küla 1705. aasta kaardilt, Rootsi aja päris lõpust. Rahvusarhiiv, EAA.1.2.C-IV-304 (fragment). Säilinud on veel mitmeid sama piirkonna kaarte aastatest 1691-1765, mis kajastavad umbes sarnast seisu.

Aitan müüa ja hinnata sinu kinnisvara Türil, Paides ja Järvamaal 14-aastat kogemust maakleri ja hindajana!

LEA KERMA 512 4236

lea.kerma@arcovara.ee

Igaüks väärib kodu!

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

6

uudised Türi raamatukogu töökorraldus eriolukorras Kõigepealt saadame oma lugejatele soojad tervitused ja loodame, et püsite ikka terved ja positiivsed!

Kuigi raamatukogude uksed on lugejatele suletud, ei tähenda see seda, et raamatukoguhoidjad jõude istuvad. Nüüd on aeg tegeleda korrastustöödega, mida raamatukogu lahtiolekuaegadel on pidevalt ajapuudusel edasi lükatud. Ja nii puhastatakse ja korrastataksegi raamaturiiuleid, praagitakse välja aegunud, katkised ja määrdunud raamatud. Lagunenud eksemplarid parandatakse töötajate poolt. Kõik need toimingud võtavad omajagu aega, kuna iga raamatu vajalikkuse kohta on vaja eraldi otsus teha.

Hätta ei taha me jätta ka oma lugejaid. Ja seetõttu jätkame ka eriolukorras oma teenuste osutamist ja elanike teenindamist. Selleks oleme kasutusele võtnud kõik ettevaatusabinõud ja välistame vähimagi kontakti lugejaga. Et lugemishimulised saaksid oma raamatud kätte, siis selleks peavad soovijad helistama meile (telefoninumbrid on allpool kirjas) või saatma meili raamatukogu aadressile ja esitama oma raamatusoovid. Vastusmeilis anname teile teada, kuidas ja kust kohast oma raamatud kätte saate. Kel raamatud käes, võivad need tagastada raamatukoguhoidjaga kokkulepitud kohta, Türil ja Kärus ka tagastuskasti. Eriolukorra ajal viivist ei võeta ja teavikuid tagastada võib ka alles selle (eriolukorra) lõppedes.

Ehkki oleme üks väheseid printimisteenuse pakkujaid, peame siingi paraku arvestama eriolukorra reeglitega. Seega, kui keegi soovib midagi printida, siis jällegi palun ühendust võtta raamatukoguga, et saaksime kokku leppida, kuidas saaksime teile seda teenust vahendada.

Kuna hetkel oleme sunnitud olukorrast tingituna kõik suuremal või vähemal määral olema paiksed, siis on õige aeg tegeleda iseendaga, minna loodusesse jalutama ja ka puhata. Ja just nüüd on õige aeg ka lugeda ning seepärast teeme kõik endast oleneva, et pakkuda teile meelelahutust põnevate raamatute näol. Võtke aga julgelt meiega ühendust!

NB! Laenutustegevust ei toimu Kabala raamatukogus. Sealt laenutatud raamatud saab tagastada eriolukorra lõppedes.

Kontaktid: Türi raamatukogu: 385 7368 või rkogu@tyri.ee Oisu raamatukogu: 387 1474 või oisurk@tyri.ee Laupa raamatukogu: 387 3349 või laupark@tyri.ee Kahala raamatukogu: 387 6661 või kahalark@tyri.ee Käru raamatukogu: 487 4732 või karurk@tyri.ee Väätsa raamatukogu: 5551 5075 või vaatsark@tyri.ee

Türi ajalooraamat VII tuleb siiski Nii nagu tuli kevad vaatamata koroona ohule ja liikumispiirangutele, nii võib ka ajalooraamatu „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust“ VII osa kohta öelda: ta tuleb siiski.

Aga millest mul üldse need kahtlused? Sest tegu on veidi habemes looga: kui Türi vallas kutsuti kokku komisjon arutamaks, kuidas ja millega tähistada oma vallas Eesti 100. sünnipäeva, oli juttu ka selle trükise väljaandmisest. Tookord see asi jutuks jäi. Kuid aeg on andnud arutust ja ajaloohuviliste ning Türi patriootide rõõmuks tuleb raamat siiski.

Nii nagu varasemates raamatu „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust“ osades, nii koosneb seegi trükis paljudest erineva sisuga artiklitest. Raamatusse on plaanitud 16 lugu, mis käsitlevad Türi piirkonna elu ja arengut alates mitme sajandi tagusest perioodist kuni tänapäeva välja.

Teemad on põnevad. Kajastamist leiab Türi-Alliku mõisa lugu; Türi Püha Martini koguduse köstrite ja organistide kiriku-, muusikaja haridusalane tegevus; Türi kasvamine ja saamine linnaks; elu-olust Jändjal ja Türil 20. sajandi algul; lood ühest Türi linnas paiknevast külast - Tanka külast; ülevaade Retla rahvaraamatukogu seltsi algusajast kuni Oisu raamatukogu tänasesse päeva; lood kirjanikust ja ajakirjanikust Jaan Lintropist ning Türi jõukast värvikaupmehest Langist; ülevaade Türi linna kaubanduse arengust aastatel 1945-2007 ning võrdlus sellest, kuidas on poole sajandi jooksul muutunud Türi bussijaamast suurematesse linnadesse sõitmise võimalused.

Pea sama palju kui on lugusid, on ka autoreid. Vaid kaks autorit on esindatud kahe artikliga.

Nagu varasemalt, nii ka nüüd: autorite hulgas on kutselisi ajaloolasi (ajaloodoktor Ago Pajur; Ants Kraut), tublisid koduloo uurijaid (Helga Lellsaar, Eha Marrandi, Heli Petrovits jt) kui neid, kelle artikkel kujutab endast magistritöö või õpilasuurimistöö kokkuvõtet.

Ning lisaks ka häid mälestuslugusid.

Selle eest, et kogu see asi ette võetud sai, tuleb tänada Järvamaa muuseumi ja tema teadusjuhti Ründo Mültsi.

Raamatu tekstide keeleline toimetamine ja ka küljendamine juba käib. Plaanitud on trükis esitluskõlbulikuks saada juunis. Kas kõik nii ka kulgeb, sõltub siiski sellest, kas trükkimiseks toetusraha saab. Aga lootma peab, sest see ajalooraamat on trükkimist väärt.

Kaarel Aluoja

raamatu „Türi. Kilde kihelkonna ja linna arengust“ toimetaja

3 x Teet Reier

Hoogsad tööd käivad hoonete sees ja ka väljas. Abivallavanem Elari Hiis seismas spordihoone uksel, mille põrandale paigaldatakse parasjagu radoonikilet.

Koolimaja kerkib kriisiaja kiuste Viimastel nädalatel on Türi põhikooli uus hoone omandanud projektile vastavad kontuurid. Vilgas ehitustegevus hoone sees ja ka välisaladel pole päevakski peatunud.

Teet Reier Eelmise neljapäeva hommikul pääsesin kaasa abivallavanem Elari Hiisiga, kes enne iganädalast objektikoosolekut käis ehitusala üle vaatamas, et oleks vahetu ja värske pilt olukorrast.

Tore oli tervet hoonet seestpoolt uudistada, olin enne vaid sarikapeo ajal korraks spordihoonesse piiluda saanud.

Spordihoones paigaldati põ-

randasoojustusplaatidele radoonikaitset, nii vähemalt abivallavanem selgitas. Ta jagas lahkelt selgitusi ka teiste tegevuste kohta, mis hetkel ühel või teisel töömeeste rühmal parasjagu käsil olid ja kuna sisetöid on palju, siis pole neid mõtet kõik üksipulgi lahti seletada.

Lihtsalt tore oli jälgida juba aimatavaid klassiruume, garderoobi, aulat ja trepiga auditooriumi, kus saab vabal ajal istuda ja seinalt näiteks filmi vaadata.

Hiisi sõnul on osad lahendused, mida objektil näha sai, hetkel veel ajutised ja nii mõnegi ukse või katusealuse asukohta võib vaid aimata.

Nii näitas Hiis ruume tutvustades õpetajate toa asukohta ja seda, kuhu peaks tulema kohviautomaat, viimast võis hetkel muidugi vaid ette kujutada.

Ja kui räägime veel klassiruumide sisust, siis klassiruumide tagaseina tulevate kappide näidis on vallamajas juba mõnda aega olemas, kohe-kohe on sellele lisandumas klassi esiseina paigutuva kapi näidis.

Välistest mullatöödest on Hiisi sõnul hetkel käsil Ravila tänava poolse parkla rajamine.

Seda oli eelmisel nädalal muide vallamajas istudes ka kuulda, sest suured veoautod muudkui vurasid ja kopad kolksusid.

Muljetavaldavad on loomulikult avarad aknad klassiruumides ja Wiedemanni tänava poolne fassaad, mis vaatab vana algklasside maja poole.

Aga eks seda kõik peab oma silmaga nägema.

Kas viirusepuhang ja piirangud pole töötegemist veel hakanud häirima? Vastas objektijuht Rasmus Raamat: „Proovime tekkinud eriolukorras teha kõik selleks, et tööd objektil jõuaksid oma võiduka lõpuni. Selleks võtame vajadusel kindlasti kasutusele meetmed ennetamaks viiruse levikut objektile ning ühtlasi ka kaitsmaks kõiki töödega seotud inimesi.“

Liikumisüritused alustasid Türi spordiklubide liit alustas liikumisürituste kampaaniat, mille eesmärk on osaleda 22. märtsist – 27. septembrini vähemalt kahekümnel erineval liikumisüritusel Türi vallas.

Külasta spordiüritusi, kogu märgiseid ning võida peaauhinnaks jalgratas või muid sportlikke auhindu. Arvesse lähevad kõik liikumist soosivad alad: matk, jooksmine, discgolf, petank, orienteerumine, jalgrattasõit jne.

Liikumis- ja spordiüritused on leitavad Türi spordiklubide liidu kodulehel www.tskl.ee. Kaardid tuleb viia hiljemalt 27. septembriks kella 14.30ks loosikasti Türi linna staadionile. Võitjad loo-

sitakse Paide-Türi rahvajooksu autasustamise ajal ja loosiõnne tagab võitja kohalolu loosimisel.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorrale on üritused ära jäänud, kuid oleme pakkunud võimaluse ilma kogunemiseta liikuda matkaradadel ja tagasiside oma osalemise kohta saab saata telefoni, Facebooki või e-posti teel.

Samuti ei jaga me kaarte, neid on võimalik printida Türi spordiklubide liidu kodulehelt või matkata hoopis nutiseadmes oleva kaardi järgi. See võimaldab inimestel kontaktivabalt liikuda omale sobival kuupäeval ja kellaajal. Korraldajad tegid üleskutse,

et liikumine toimuks üksinda või koos perega ja matkalised on seda järginud.

22. märtsil toimus Türil „Matk kevadesse”. Kui eelmisel aastal liiguti mööda Türi linna piiri, siis sel aastal viis matkatee Türi linna kauni kodu tiitliga pärjatud koduaedade juurde.

25.–31. märtsini toimus liikumisüritus „Kolme metsa matk“, kus oli võimalik liikuda Tolli metsa, Kõrgessaare metsa ja Saunametsa matkarajal. Kokku on osalenud üritustel ligi 300 inimest, kes on saatnud tunnuslaused ja oma osalust kinnitanud.

Kõik osalejad saavad soovi korral omale liikumissarja osalus-

kaardile märked mõlema matka eest ja kaardid on võimalik kätte saada eriolukorra taandumisel.

Aprillikuus on plaanis korraldada veel üks liikumisüritus, mille kohta saab infot jooksvalt Türi spordiklubide liidu kodulehe ja Facebooki kaudu. Samuti on 3. mail tulemas traditsiooniline rattamatk „Tunne oma koduvalda“, mille raames külastatakse Türi valla kõrgemaid tippe.

Olenevalt olukorrast, anname teada, milline on matkade täpne ülesehitus. Infot saab aadressilt www.tskl.ee või e-postilt tyrispordiklubi@gmail.com

Liisa Gritšenko

Türi spordiklubide liidu spordispetsialist

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

7

uudised/reklaam

Algas kevad... „See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu, Ja teisiti…“ Selliste Hendrik Visnapuu kirjutatud luuleridadega tervitas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann videovahendusel kõiki Eestimaa inimesi kevadpealinna 21. hooaja avamisel 20. märtsi varahommikul Türi kultuurikeskuse pargis. „Niimoodi teisiti ei oleks me seda küll keegi tahtnud ega ette kujutada osanud, nagu ta tuli. Aga usun, et saabunud kevad toob meile kõigile siiski uut lootust, tärkamist, ilu ja jõudu naeratada. Küllap me sellest raskest ajast nii kõik koos ka üle saame,“ ütles vallavanem.

Kell 5.50 oli kevade saabumise puhul parki kogunenud väike hulk kevadpealinn Türi toimkonna inimestest. Murumoor oli segasevõitu talveunest ärganud ja jagas soovitusi, kuidas viiruste perioodil oma tervist ja vastupanuvõimet tugevdada. Lipumasti tõmmati lehvima kevadpealinna lipp ja otseloomulikult tõmmati käima ka muruniiduk. „Kevade puhul ajame lilled ikka õide ja linnud laulma,“ lubas vallavanem. Vallavanema sõnul on Türi inimesed oma südames alati väga külalislahked ja koroonaviiruse nakkusohu seljatamisel ootavad ikka kõiki siia külla. Samuti tundis ta rõõmu selle üle, et õnneks jagub Türil järveäärseid jalutamiskohtasid ja metsaradu, kus rahulikult kõndida ja ennast laadida saab. „Püüame siiski kõik kevadest rõõmu tunda ja võtame nüüd selle aja, et olla koos oma inimestega kodus,“ tegi vallavanem üleskutse. „Helistagem oma vanematele ja vanavanematele ja küsigem, kuidas neil läheb ja kas saame neile abiks olla. Olgem abivalmid ja hooligem üksteisest.

Küllap nii selle kevade kulg ongi õnnelik,“ võttis vallavanem oma head soovid kokku. Õnnelikku kevadet ja rõõmsat meelt meile kõigile!

Merle Rüütel

avalike suhete juht

Türi valla noorte inspiratsioonipäev toimus teist korda 4. märtsil toimus Türil teist korda valla noortele mõeldud inspiratsioonipäev. Esinema oli kutsutud erinevaid oma ala tegijaid, suurepäraseid eeskujusid, et innustada noori juba täna olema aktiivsed ning mõtlema oma tuleviku peale.

Päeva ettevalmistus algas detsembri alguses, kui korraldusmeeskond esmakordselt kokku sai. Esimesel koosoleku jagasime ära ülesanded ning arutasime, keda kutsuda esinejateks. Esinejate valikul lähtusime sellest, et nad oleks võimalikult erinevatest valdkondadest ning ühtlasi olime varasemalt uurinud noortelaagrites noortelt nende arvamust esinejate osas.

Nii algaski esinejate ja toetajate otsimine. Veebruariks olid leitud enamus toetajatest ning esinejatest. Seejärel sai hakata tegelema plakati kujundamise ja ürituse reklaamimisega.

Nädal enne üritust sai veel teha viimaseid kokkuleppeid ning õhtu enne üritust kogunesid korraldajad kultuurikeskuses, et panna järgmiseks päevaks kõik valmis.

Päev oli mõeldud Türi valla noortele. Osales 130 noort kõikidest valla põhikoolidest ning ühisgümnaasiumist.

Esimene esineja Liisa Vara jagas oma kogemusi, kuidas ta oli vahetusõpilane USA-s. Tema andis noortele kaasa mõtte: kõik on võimalik kui unistada. Kui väga tahta, siis unistus kindlasti täitub. Vaja on vaid vaeva näha ning tööd teha selle nime. Ka

vajalik raha on võimalik kokku saada, kui kõik läbi mõelda.

Teaduskooli juht Riin Tamm jagas infot arvukate kursuste kohta, mida on võimalik õppida veebi vahendusel.

Muusik Andreas Pall leidis tee muusika juurde siis, kui tema pere asus elama maale ning tal ei olnud metsas mitte midagi muud teha, kui hakkas pinistama vana kitarri. Sellest sai esialgu tema hobi, nüüd juba töö.

Valge Õhupall liikumise eestvedaja Tamo Vahemets rääkis inimeste tähtsusest tema elus.

Vahel on vaikimine parem, kui paljusõnaline karm pahandamine. Need inimesed on nagu majakad, tänu kellele on ta elus teinud täispöördeid ning leidnud õige tee. Ta juhendab eeskuju liikumist Valge Õhupall, mis on suunatud väärtuspõhise, turvalise ja tervisest hooliva elukeskkonna kujundamisele.

Ettevõtja Kristel Kruustük rääkis ettevõtja muredest ja rõõmudest. Esimestest probleemidest ei tohi lasta end heidutada.

Peale langust tuleb jälle tõus.

Ettevõtja elu ongi pidevas muutumises, kuid see on ääretult huvitav.

Vaikuseminutite koolitaja Lii Kaudne rääkis, et vaikuseminutitel on suur mõju õpilaste stressi vähenemisele. Mõneminutilised tehnikad sobivad nii 4-aastastele, teismelistele kui täiskasvanutele, et tulla välja hajevil mõtetest, segavatest emotsioonidest või pinges olekust. Samal ajal areneb oskus paremini keskenduda ja ennast juhtida.

16. ja 30. aprillil

Türi Prillipoes Viljandi tn 26 OPTOMETRISTI vastuvõtt prillide määramine, silmarõhu mõõtmine Info ja registreerimine tel 387 9636 ja 384 8620

Üllatusesineja oli Eesti laulu poolfinaalis esinenud noor lauljanna Merilin Mälk.

Vaheaegadel jagasid infot YFU Eesti noored, Europe Direct Türi teabepunktist ning päeva aitas jäädvustada Fotoboks. KÕIK osalejaid said lõpus endale meie toetajate meenetega kingikoti, mis sisaldas ohtralt teavet ka Euroopa kohta, erinevaid ristsõnasid, kalendreid, teatmikke, raamatuid jpm.

Korraldustiimi kuulusid Noortekogu aktiivsed liikmed Kirke-Maarja Kallavus (15), Oliver Veimer (15), Kadi Kõrts (16), Iti-Kärt Nursi (16), Merie Saar (18) ja Kirke Perillus (16).

Kaks ilma kolmandata ei jää.

Järgmine Türi valla noorte ins-

piratsioonipäev tuleb kindlasti 2021. aastal.

Osalejad iseloomustavad toimunud üritust järgmiselt: “Tore ja hubane õhkkond, huvitavad ja inspireerivad inimesed ja lood, väga hea üllatusesineja.”

“Oli väga huvitav päev, sain palju uusi teadmisi ja meeldis see, et kõik esinejad olid erinevad, ei muutunud üksluiseks.”

“Esinejad olid väga ägedad ning oli hubane õhkkond.”

Inspiratsioonipäeva toetasid Europe Direct Türi, Türi vallavalitsus, Türi noortekeskus, YFU Eesti, Telia, TERE, Kuma, Seik, Petrone Print, Lastekaitse Liit

Kirke Perillus

korraldusmeeskonna liige

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

8

Türi vald Muudatused eelarves Türi vallavalitsus on ette valmistamas lisaeelarve eelnõu, millega tehakse volikogule ettepanek peatada 2020. aastaks planeeritud, kuid hädapäraselt mittevajalike kulude tegemine, kodusoetamise toetuse maksmine ja lükata edasi investeeringud, mis seda võimaldavad, ning rakendada eriolukorras paindlikult erinevaid meetmeid nii vallaelanike kui ettevõtete toimetuleku toetamiseks.

Seoses eriolukorraga on vältimatud kokkuhoiumeetmed ja muudatused Türi vallas ning Türi valla eelarves. Paratamatult tuleb vähendada tulude laekumise prognoosi, kuna muutunud majandusolukorras on riigis prognoositud töötuse kasvu ja sissetulekute ning tulumaksu laekumise langust.

Kuna eriolukorra kestvus on teadmata, teeme volikogule ettepaneku loobuda lastevanematelt lasteaedade ja huviringide kohamaksude küsimisest. Lisaks peatada valla rendipindadel tegutsevate kohalike ettevõtete renditasud eriolukorra lõpuni, kui ettevõte seda põhjendatult taotleb.

Lisakulu nõuab ka sotsiaalhooldekandeline valdkond. Hooldekodudes olevate lähedaste sissetulekute vähenedes võib suureneda perede arv, kes vajavad ajutiselt abi hooldekodu kohatasu maksmisel, seega suureneb toetuste maksmise vajadus.

Vajalik on koduteenuste senisest oluliselt laiem osutamine riskigruppidele, et vältida nende haigestumist. See võib kaasa tuua lisakulu ning ilmselt ka täiendavate töötajate palkamise ja vabatahtlike kaasamise, mistõttu teeme volikogule ettepaneku suurendada sotsiaalhooldustöötajate töötasudeks mõeldud summat.

Suuremas mahus on tarvis teha vallaeelarvest rahastatavaid, ootamatuid eriolukorraga seotud otsuseid ja tegevusi sh anda toidu- ja ravimiabi hädasolijatele, lisakulu isikukaitsevahendite, desinfitseerimisvahendite jms senisest suuremas mahus soetamiseks ning rahalisi toetusi majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimestele.

Lisakulu võib kaasa tuua ka valla asutuste hädaolukorras kasutamine ajutiste pindadena, nt vajadusel hooldekodude elanike ajutine ümberpaigutamine haiguspuhangu korral, ajutine karantiinipind jne.

Eriolukord nõuab meie kogukonnalt üksteisemõistmist ja arusaamist. Kindlasti soovime säilitada töö ja sissetuleku valla asutustes töötavatele inimestele, paratamatult ei ole eriolukorras võimalik paljudes asutustes samas mahus tööd anda ning sellest tingitult tuleb kohati vähendada töökoormusi ja ka töötasusid.

Palume sellel väga keerulisel ajal kogukonnalt mõistvat suhtumist.

Türi Vallavalitsus

Head klubi Ehavalgus sõbrad!

Selle hooaja I poolel, st kuni maikuuni k.a, ei saa me enam kokku.

Jäävad ära plaanitud ja kokkulepitud toredad kohtumised huvitavate esinejatega. Nüüd teeme avalikuks ka selle, et 24. maiks, s.o hooaja viimaseks kogunemiseks, oli oma nõusoleku esinemiseks andnud hr Voldemar Kuslap. Mis siis ikka, püüame uusi kokkuleppeid selleks ajaks, kui saame taas koguneda. Teave ikka Türi Rahvalehes.Püsige viirusest eemal, ärge tantsimist-laulmist ja rõõmsat meelt unustage ... harjutage!

Klubi toimkond

Hea seltsi Pihlapuu kogukond!

Meie tegevuskeskus on suletud. Me ei saa minna ka koos vaatama uusi ruume endises Türi kolledži majas - kõik jääb ilmselt sügisesse.

Oleme vaprad ja kannatlikud, hoiame tervist, oleme värskes õhus!

Loodame parimat, et vähemalt sügiselgi taas kohtuda, hoiame sidet – helistame, meilitame, kel võimalik.

Hoidke alles oma mõnus huumorimeel ja eluenergia, loeme, mõtleme sügiseks üllatusi valmis jne! Nüüd on saabunud aeg, et kodus igavusest iga tolmutordi järel joosta...!!!

Uusi uudiseid ikka Türi Rahvalehest!

Eha Pehk

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Meie tänased kangelased ning mured töö ja töökohtadega Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Kuigi esialgu tundub, et viirus on Türi vallast ringiga mööda käinud, on meil päevakangelasi rohkem kui kunagi varem. Kõik meie valla eakad inimesed, kes te tublilt soovitusi järgite, olge te tänatud.

Kui aus olla, siis kogu riik pingutab täna peamiselt teie nimel, et teie elusid hoida ja teie enda käitumine annab tähenduse ka meie pingutusele. Perearstid, kes te viimastel nädalatel olete tohutult tööd pidanud tegema; arstid ja õed, kes te olete põhjalikult ettevalmistusi teinud, kui peaks juhtuma halvim; ülitäpselt hügieeni hoidvad ja kontakte vältivad hooldekodude töötajad - teist sõltuvad elud rohkem kui kunagi varem.

Ma tunnustan Türi vallava-

litsust põhjalike ettevalmistavate tegevuste eest. Kriisikomisjoni korraldused ja juhtnöörid on ellu viidud täpselt ning see sisendab turvatunnet.

Tunnustan kõiki õpetajaid, kelle töökoormus on suurenenud ja kõiki lapsevanemaid, kellest on saanud ootamatult abiõpetajad oma igapäevaste kohustuste kõrval.

Noored, kes hoolimata koduõppest, kinnistest mänguväljakutest, suletud trennidest suudavad juhiste järgi käituda, on samuti esile toomist väärt. Kuigi eakad on riskirühm, on viirusest põhjustatud kopsupõletik viinud endaga kaasa ka lapsi ja noorukeid. Kangelase tiitli võime anda veel politseinikele, abipolitseinikele, kaitseliitlastele, vabataht-

likele, noorsootöötajatele ja paljudele teistele. Kõik annavad endast maksimumi. Tublid!

Mul kripeldab aga hingel üks küsimus. Kui paljud peavad eesliinil olema valmis riskima, siis mis kaalutlustel on Türi vallavolikogu oma töö katkestanud, peitu pugenud?

Kui teised teevad e-istungeid, isegi 705-liikmeline europarlament sai sellega hakkama, siis mis häda või hirm meid kammitseb? Demokraatiat ei saa pausile panna.

Eestis on eriolukord, riigis on viiruse kriis, algamas on majanduslangus ja Türi elanike esindajad, kes peavad meid sellest kõigest läbi juhtima, pole vaevunud isegi kogunema, et olukorda arutada.

Vallavalitsus andis korralduse lasteaiaõpetajate palkade kärpimiseks, kuigi palgamäära otsustab volikogu, keda isegi ei teavitata. Samas esitasid sotsiaaldemokraadid eelmise kuu alguses ettepaneku lapsevanemad lasteaia kohatasust vabas-

tada, sellega on kiire - inimeste palgad vähenevad, töökohad kaovad. Kui vastutustunne ei kohusta, siis volikogu esimehe igakuine tasu, 1500 eurot, võiks vähemalt seda teha!

Hoop majandusele tuli järsku, paljude töötasud või töökohad on löögi all. Raske on töötajal ja tööandjal. Esimesed meetmed surutise leevendamiseks on kasutusele võetud, kuid nendest kindlasti ei piisa. Kuidas elavad ära need, kellel enam ühtki klienti turismisektoris pole, mida peavad tegema juuksurid, iluteenindajad, kultuuriinimesed? FIEde maksuvabastus on hea, kuid ilma tööta puudub palk ikkagi. Ettevõtete laenukrediit ilma käibeta ei päästa midagi. Selliseid probleeme leidub kindlasti veel.

Kui märkate, et riigi tasandil pole kõigele mõeldud, probleemid süvenevad, siis andke mulle palun sellest teada. Järvamaa parlamendisaadikuna saaksin neid teemasid riigikogus tõstatada ning lahendusi otsida.

Kriisiaja distantsõpe Retla-Kabala koolis Enne eriolukorra väljakuulutamist ja õpilaste ning õpetajate distantsõppele suundumist, ei olnud ka meie kooliperel liialt palju aega ettevalmistusi teha.

Neljapäeval, 12. märtsil visandasime õppenõukogus võimalikud tegevusplaanid, juhuks kui… ja juba reedel, 13. märtsil, peale valitsuse otsust koolid distantsõppele viia, tuli neid plaane kiiruga rakendama hakata.

Meie kodukoolides toimub õppetöö tunniplaani järgi. Üritame õpilaste ja õpetajate töö organiseerituse hoidmiseks säilitada tavakooli rutiini ja päevakava.

Muidugi leidub ka meie õpilaste seas unimütse, kes esimese tunni alguses veel tukuvad, kuid õpetaja telefonikõne või Messengeri teate peale saavad ka nemad tööle.

Meil leidub ka selliseid usinaid õpilasi, kes õpetaja poolt päevaks seatud ülesannete kallal juba hommikul kell 5.30 nahistavad.

Täna julgen kiita meie digiriiki. Seda, et 16. märtsi hommikul e-kool ennast mõneks tun-

niks kangeks ehmatas, ei mäleta vast enam keegi, edaspidi on see keskkond toiminud laitmatult.

Väga kiirelt reageerisid uue olukorra eel haridustehnoloogide liidu, Hitsa ja haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistid.

Koolidele edastati rohkelt linke, mille abil saavad õpetajad leida kaugtööks sobivaid materjale või keskkondi.

Samuti toimusid haridustehnoloogide eestvedamisel õpetajatele ja lapsevanematele mitmed e-koduõppe veebiseminarid.

Esimene e-koduõppe nädal oli katsetamiste ja piiride kompamise aeg. Üsna ruttu saime selgeks, mis töötab ja mis mitte, samuti täpsustasime õppe korralduse reegleid. Õpetajatega peame igal nädalal maha ühe üldise veebikoosoleku. Saame seal suhelda, rõõme ja muresid jagada ning kindlasti ka mõnd uut nippi või töövõtet kaaslastele tutvustada.

Videopildid õpetajate kodukontoritest näitavad optimistlikke ja rõõmsameelseid õpetajaid, kes teevad küll tavapärasest pikemaid tööpäevi, kuid on see-

juures väga loovad ja leidlikud. Õpetajatele on õppetöö korraldamisel toeks nii õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, õpilaskodu töötajad kui ka tugiisik. Nemad jälgivad ja toetavad erivajadustega või siis õppetöös raskustesse sattunud õpilasi.

Meie koolis jätkub hinnete panemine. Suuremalt jaolt pannakse häid ja väga häid hindeid, kuid pannakse ka „0“ ja seda märgina esitamata tööde eest.

Igasugune tagasisidestamine on praegusel ajal õpilasele ja tema koduõpetajale väga oluline.

Oleme siiralt tänulikud lapsevanematele panuse eest, mida nad kodus lapsi juhendades annavad. Lapsevanematele suunatud küsitlusest saime e-õppe korralduse kohta head ja südamlikku tagasisidet ning asjalikke nõuandeid.

Suur tänu kõigile vastajatele, teie vastused on meile väärtuslikuks abiks.

Suurim mure, mis koduõppel lapsi vaevab, on ilmselt suhtlemisvaegus. Väga aktiivselt osaletakse õpetajate korraldatud videotundides või Messengeri

gruppides.

Aga ka vana hea suhtlusviis telefoni või e-kirja teel aitavad samuti infot jagada ja hallata.

Meie kooli lasteaedades on mõistlikult vaikne aeg. Lapsevanemad on leidnud võimalusi oma lapsed kodudes hoida ja toetavad seeläbi viiruse leviku tõkestamist.

Lasteaiaõpetajad töötavad samuti kodukontorites, tegelevad alushariduse õppekava uuendamise, dokumentatsiooni ning õppevahendite korrastamisega.

Oleme sattunud ilmselt viimaste aastakümnete suurimasse kriisi, kuid vaatamata sellele saame koolina järgida oma missiooni: kohaneda muutustega ning luua parimad tingimused iga lapse arengu toetamiseks.

Hea lugeja, palun hoia enda ja lähedaste tervist. Ühiselt viirust seljatades on Eesti haridussüsteem sellest väljumise järel vähemalt digiõppes pika sammu edasi astunud.

Parimat tervist kõigile!

Jaanus Roosileht

Retla-Kabala kooli direktor

Väätsa eakate kodu töökorraldusest Vastavalt terviseameti juhistele kehtib kõikides hoolekandeasutustes külastuskeeld. Külastuskeeld kehtib ka väljaspool asutuse siseruume ja ka õues kohtumised ei ole lubatud.

Ainult kontakte vältides on võimalik nakatumist ära hoida!

Täna on kõik meie hoolealused terved ja teeme kõik selleks, et see nii jääks.

Seetõttu oleme keelanud ka pakkide saatmise. Kõik erijuhud tuleb eelnevalt kokku leppida juhatajaga.

Meie klientidel on olemas kõik eluks vajalik ja midagi ekstra saata ei ole vajalik.

Peame kaitsma eakaid, kuid erilise tänu on ära teeninud hooldajad jm abipersonal, kes töötavad täna topelt koormusega.

Nende haigestumise korral jääksid teie lähedased vajaliku hoolitsuseta.

Olukord on ebamugav meie kõigi jaoks, kuid ainult piiranguid seades ja neid täites, saame sellest viirusest ühiselt jagu.

Soovitame suhelda oma lähedastega telefoni teel. Inimesed, kelle eakate kodus viibival lähedasel ei ole isiklikku telefoni

või ta ei oska seda kasutada, saavad helistada eakate kodu telefonile 5551 7020 või juhatajale 5814 6000. Viime siis telefoni teile kallile inimesele, et vajalikud kõned ei jääks tegemata.

Infot saab küsida ka e-kirja teel vaatsa.eakatekodu@tyri.ee Hoiame üksteist ja püsime terved!

Tiia Mettus

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

9

Türi vald Türi vallavalitsuse kontakttelefonid Ametikoht Nimi Kontaktid E-posti aadress Vallavanem Pipi-Liis Siemann 527 9775 vallavanem@tyri.ee Abivallavanem Elari Hiis 5340 2901 Elari.Hiis@tyri.ee Arendusjuht Üllar Vahtramäe 504 0112 Yllar.Vahtramae@tyri.ee Korrakaitseametnik Pille Reinsalu 5622 5011 Pille.Reinsalu@tyri.ee Avalike suhete juht Merle Rüütel 5332 6401 Merle.Ryytel@tyri.ee Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakond

Haridusspetsialist Anne Viljat 512 1815 Anne.Viljat@tyri.ee Haridusspetsialist Riina Hunt 5393 2270 Riina.Hunt@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Kaja Laanest 504 7821 Kaja.Laanest@tyri.ee Terviseedenduse spetsialist Säsil Rammo 5884 8780 Sasil.Rammo@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Astrit Ujok 5322 5674 Astrit.Ujok@tyri.ee Eestkostespetsialist Ingrid Hiis 511 2435 Ingrid.Hiis@tyri.ee Lastekaitsespetsialist Taivi Babatunde 5332 4268 Taivi.Babatunde@tyri.ee Lastekaitsespetsialist Jelena Plakk 5393 3040 Jelena.Plakk@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Krista Marrandi 525 1617 Krista.Marrandi@tyri.ee Sotsiaaltööspetsialist Kaidi Rammo 5333 1869 Kaidi.Rammo@tyri.ee Majandusosakond Osakonna juhataja Urmas Kupp 509 1415 Urmas.Kupp@tyri.ee Maakorraldusspetsialist Ülle Surva 5340 6933 Ylle.Surva@tyri.ee Ehitusspetsialist Kalev Pagarand 5347 2657 Kalev.Pagarand@tyri.ee Ehitus- ja keskkonnaspetsialist Janelle Leenurm 522 7326 Janelle.Leenurm@tyri.ee Avaliku ruumi spetsialist Marje Pärn 5333 0476 Marje.Parn@tyri.ee Varahaldusspetsialist Annely Grazer 5886 3255 Annely.Grazer@tyri.ee Rahandusosakond Finantsjuht Aime Roosioja 5344 7843 Aime.Roosioja@tyri.ee Pearaamatupidaja Küllike Teppo 526 7892 Kyllike.Teppo@tyri.ee Vanemraamatupidaja Signe Tõõtsu 525 7943 Signe.Tootsu@tyri.ee Raamatupidaja Reet Eelmäe 513 6821 Reet.Eelmae@tyri.ee Raamatupidaja Maive Leif 512 4747 Maive.Leif@tyri.ee Raamatupidaja Eda Põldma 520 7897 Eda.Poldma@tyri.ee Raamatupidaja Ülle Sizask 501 9570 Ylle.Sizask@tyri.ee Kantselei Vallasekretär Lii Laanemets 526 5704 Lii.Laanemets@tyri.ee Jurist Maritta Köhler 512 3818 Maritta.Kohler@tyri.ee Teabespetsialist Merike Lõhmus 384 8200 Merike.Lohmus@tyri.ee Andmekaitsespetsialist Katrin Keevend 521 3057 Katrin.Keevend@tyri.ee Arhivaar Anu Ärm 520 1287 Anu.Arm@tyri.ee Tehnik Urmas Ärm 5341 1062 Urmas.Arm@tyri.ee

Alates 16. märtsist on Türi vallavalitsuses valdavalt kasutuses mobiiltelefonid.

Lauatelefonidest jäid kasutusele kaks numbrit: teabespetsialist 384 8200 ja vallasekretäri abi 384 8201.

Lisaks on praegu olemas kriisitelefon 512 5423 ja kriisi e-post: kriis@tyri.ee

Kuidas toimub prügivedu eriolukorra ajal?

Vastab Eesti Keskkonnateenused AS Esimene ja kõige tähtsam on teada, et jäätmevedu toimub jätkuvalt nii nagu lepingus kokku lepitud. Palume Teil hoolitseda, et veopäeval oleks tagatud ligipääs jäätmemahutile. Juhul kui jäätmeveos peaks esinema tõrkeid, informeeritakse Teid sellest eraldi.

Eramute omanikke palume tungivalt leida võimalus tuua jäätmemahuti veopäeval väljapoole piirdeaeda, et vähendada teenust osutavate töötajate töökoormust ja mittevajalikke kontakte. Eriolukorraga seoses palume jäätmeveoki operaatoreid mitte kõnetada, ega läheneda neile lähemale kui 2 meetrit.

Kui on teada, et elamises on Covid-19 (niinimetatud koroonaviiruse) viirusekandja või on kahtlus, et haigestunud inimesel on vastav viirus, siis palume jäätmeid mitte liigiti koguda (sest neid sorteeritakse hiljem sorteerimisliinil käsitsi), panna kõik jäätmed kilekotti, see võimalikult korralikult sulgeda ja viia selline kott olmejäätmete mahutisse. Kindlasti palume sellised jäätmed asetada mahutisse, mitte selle kõrvale või konteineri kaanele.

Me oleme ajutiselt peatanud klientide teenindamise meie kontorites ja sellega seoses ei toimu seal ka sularahatehingud. Seetõttu soovitame kasutada meiega suhtlemiseks E-klienditeenindust aadressil www.keskkonnateenused.ee, telefoni või e-kirja. Vajadusel saate makseid teostada pangakontorites või netipanka kasutades.

Meie klienditeenindajad töötavad eriolukorra ajal kodukontorites, kõik tehnilised süsteemid ei pruugi töötada laitmatult ning vastused päringutele võivad mõnevõrra tavapärasest kauem viibida.

Palume juba ette andestust ning ühtlasi, et varuksite natuke rohkem kannatlikku meelt.

Kliendid, kes soovivad külastada jäätmejaamasid, peaksid hoolikalt jälgima vastavat infot kohaliku omavalitsuse kodulehelt, Eesti Keskkonnateenused AS poolt opereeritavate jäätmejaamade info leiate meie kodulehelt www.keskkonnateenused.ee.

Osad jäätmejaamad on eriolukorra ajal suletud, osades töö toimub, kuid piirangutega. Viiruse leviku vältimiseks palume võimalusel lükata jäätmejaama külastus edasi ajani, mil olukord on normaliseerunud ning jäätmejaama külastus on ohutu nii Teile kui Teie lähedastele.

Olukorra muutumisel informeerime Teid operatiivselt!

Hajaasustuse taotlusvoor veel avatud Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 17. veebruarist kuni 17. aprillini 2020.

Programmi viiakse läbi 22. veebruari 2018 määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ alusel.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks.

Seejuures hajaasustusega piirkond on piirkond, mille hulka ei kuulu: 1) linnad asustusüksustena ja alevid; 2) kehtestatud planeeringutes tiheasustusaladeks või kompaktse

asustusega aladeks määratud alad; 3) veevarustussüsteemide valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühisveevärk või mis on määratletud ühisveevärgiga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel; 4) kanalisatsioonisüsteemide valdkonna puhul piirkonnad, kus on toimiv ühiskanalisatsioon või mis on määratletud ühiskanalisatsiooniga kaetavaks alaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või planeeringu alusel või mis on määratud reoveekogumisalaks.

Maksimaalne toetus programmist on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest ning toetuse osa moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.

Kui majapidamine on saanud toetust eelnevatest hajaasustuse programmidest, siis arvestatakse saadud toetus uuest võimalikust toetusest maha.

Iga valdkonna (joogivesi, kanalisatsioon, juurdepääsutee ja elekter) jaoks on võimalik programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt toetust taotlevas majapidamises rahvastikuregistri andmete kohaselt 1. jaanuarist 2020.

Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast.

Toetuse saamiseks tuleb

esitada Türi vallavalitsusele vormikohane taotlusvorm, olenevalt projekti valdkonnast vormikohane projekti tegevuste kirjeldus, oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri, põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve ning kaks võrreldavat hinnapakkumist.

Olenevalt projektist võib vajalik olla ka esitada muid dokumente (nt joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks jt).

Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping.

Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.

10. aprillini saab esitada kandidaate Järvamaa aasta ema tiitlile Naiskodukaitse Järva ringkond ja Järvamaa omavalitsuste liit kuulutavad välja Järvamaa aasta ema 2020 konkursi. Kandidaate saab esitada 22. märtsist kuni 10. aprillini.

Aasta ema kandidaat on Järvamaal elav naine, kes on pühendunud ja väärikas ema ning eeskujuks meile kõigile. Kandidaate võivad üles seada nii üksikisikud, omavalitsused kui ka or-

ganisatsioonid ja ettevõtted ehk teisisõnu kõik, kes on märganud häid ning eeskujulikke Järvamaa emasid, keda tunnustada ning teistele eeskujuks tuua.

Käesoleval aastal valitakse Järvamaa aasta ema 11. korda.

Konkursi korraldajad usuvad, et Järvamaa inimesed on valmis märkama ka antud eriolukorras meie tegusaid emasid.

Taotlused märgusõnaga

„Aasta ema“ tuleb saata 10. aprilliks e-posti aadressile gerly. leit@kaitseliit.ee Taotlusele tuleb kirjutada: aasta ema kandidaadi nimi kontaktandmed sünniaeg elukoht laste arv ja vanus vähemalt üks foto ning vabas vormis põhjendus, miks esitatud isik tiitlit väärib.

Lisada tuleb ka taotluse esitaja nimi ning kontaktandmed.

Naiskodukaitsjatest ja ühiskonnas lugupeetud isikutest koosneval žüriil on õigus küsida esitatud kandidaadi kohta täiendavat arvamust teda tundvatelt isikutelt.

Järvamaa aasta ema 2020 kuulutatakse välja 8. mail.

TR

Käru Südamekodu on eakate inimeste kodu, kus abistatakse eakaid ja puudega inimesi nende igapäevatoimingutes, hooldatakse ja põetatakse, tagatakse puhtus ja kord.

Teeme kõik selleks, et inimesed tunneksid end meie juures hästi.

Pakume tööd HOOLDAJATELE

Hooldaja töö on abivajaja elu toetamine: ohutu ümbruse hoidmine; juhendamine igapäevatoimingutes; abistamine isikliku hügieeni protseduuride läbiviimisel, ravimite kättetoimetamisel; vajadusel ja arsti ettekirjutusel ravimite jagamine ja lihtsamate protseduuride tegemine.

Nõuded: vajalik empaatiavõime, füüsilise ja vaimse koormuse talumine; positiivne ellusuhtumine, sõbralikkus, hea suhtlemisoskus, kohusetunne; tolerantsus, koostöövõime ja probleemide lahendamise oskus.

Meie pakume: sõbralikku meeskonda, väljaõpet kohapeal, vajadusel saab oma isiklike soovidega kooskõlas tööd ja vaba aega planeerida, kokkuleppel võimalusel töötada osalise koormusega.

Vajalikud dokumendid: kehtiv tervisetõend, haridust tõendav dokument.

Huvi korral võta ühendust juhataja Heili Burmeistriga tel 517 2057 või heili@sudamekodud.ee.

www.puurvesi.ee Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

puurvesi

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

10

Reovee käitlemine Igas majapidamises tekib pesu-, kümblus-, köögi- ja WC-vett, mida peab enne loodusesse juhtimist korralikult käitlema. Vett kasutatakse üha rohkem ja juurde on tulnud hulganisti keemilisi puhastusvahendeid, mida veel mõnikümmend aastat tagasi ei tuntud ning seetõttu on surve loodusele nii suureks kasvanud, et ta ei suuda enam sellega toime tulla.

Ometi tahame kõik elada puhtas ja terves keskkonnas ning soovime seda ka oma järglastele.

Seetõttu on vaja reovett nõuetekohaselt käidelda. Puhastamata reovee veekogusse juhtimine või maasse immutamine mõjutab otseselt meie elukeskkonda.

Pinnaveekogud kasvavad reostamise tagajärjel kinni (eutrofeeruvad), põhjavesi saastub, elurikkus vaesub ning võivad levida haigused. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee

(joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.

Türi valla suuremates asulates on võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga ning sellega liitudes on kinnistu omanikel kindlus, et tema majapidamise reovett käideldakse nõuetekohaselt. Üksikmajapidamistes, kus ei ole võimalik liituda ühiskanalisatsiooniga, tuleb reovee käitlemine lahendada kinnistu piires eraldi süsteemina.

Selleks on väga erinevaid võimalusi, kuid sobivaima lahenduse valikul tuleb arvestada looduskaitseliste tingimustega ning kehtivast seadusandlusest tulenevaid piiranguid.

Kasutusel olevat reovee kohtkäitlussüsteemi on vajalik ka iga teatud perioodi tagant tühjendada. Omanik peab nõudma tema tellitud purgimisteenuse osutajalt pärast töö tegemist vastavat kviitungit ära veetud

reovee koguse ja kuupäeva kohta ning säilitama seda vähemalt 5 aastat ning esitama kviitungid järelevalve teostajale vastava nõude saamisest nõudes märgitud tähtajaks.

Ettevõtja on kohustatud väljastama kliendile iga kord pärast purgimisteenuse osutamist dokumendi kviitungi, kus on toodud ettevõtja andmed, teenuse lühikirjeldus, äraveetud reovee kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht.

Seega iga kinnistu omanik, kes tellib reovee (solgi) mahuti tühjendamise, peab saama tühjendamisel vedajalt nõuetele vastava kviitungi, selle säilitama ja olema valmis esitamiseks järelevalve teostajale.

Juhime kõigi kinnistu omanike tähelepanu, et Türi vallavalitsus alustab sellel aastal järelevalvet reovee nõuetekohase käitluse üle.

Pille Reinsalu

korrakaitseametnik

Taotle toetust vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ootab eraisikuid, kelle majapidamine asub enam kui 2000 tarbijaga reoveekogumisalal, toetust taotlema vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumismahuti paigaldamiseks.

Kogumismahutitele jagatakse toetust piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ühendamist toetatakse juhul, kui selleks on võimalus olemas, aga mingil põhjusel ei ole liitutud.

Taotlemine käib läbi e-toetuse keskkonna või KIKi kodulehelt leitava vormi kaudu, mida on võimalik KIKile saata nii e-posti teel (info@kik.ee) kui paberil (Narva mnt 7a, 10117, Tallinn).

Toetuse summad jäävad sõltuvalt toetatavatest tegevustest vahemikku 1382-3792 eurot.

Ühe kinnistu kohta võib esitada ühe taotluse. Toetust saab taotleda kuni vooru eelarve täitumiseni või kuni 31.12.2020.

Arvestama peab sellega, et KIK vaatab taotlused üle 50 kalendripäeva jooksul ning töödega ei tohi alustada enne otsuse kättesaamist. Kavandatud tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist.

Türi vallas on võimalik taotleda toetust Türi linnas ning selle lähiümbruses (osaliselt Särevere alevikus, Lokuta külas ja Türi-Alliku külas). Seda, kas majapidamine asub reoveekogumisalal, saab iga kinnistu omanik ise täpsemalt üle kontrollida KIKi kodulehel. Tänaseks on antud meetme abil Türi vallas saanud toetust 29 majapidamist.

Lisaks juhime kõigi kinnistu omanike tähelepanu, et Türi vallavalitsus alustab sellel aastal järelevalvet reovee nõuetekohase käitluse üle ja hetkel avatud

meede on hea võimalus oma kanalisatsioonisüsteem nõuetele vastavusse viimiseks. Viimastel päevadel on korrakaitseametnik mitmeid kinnistu omanikke ekirja teel antud KIK-i toetusest teavitanud.

Rohkem infot taotlusvooru kohta saab KIKi kodulehelt (https://www.kik.ee/et) või projektikoordinaator Kadri Haamerilt (kadri.haamer@kik.ee, 627 4183).

Türi vallas on vee-ettevõtja OÜ Türi Vesi. Kinnistu omanik, kes on antud toetusest huvitatud, peab esmalt vee-ettevõtjale esitama täidetud ja allkirjastatud liitumistaotluse.

Taotlus on kättesaadav veeettevõtja veebilehel (http://www. tyrivesi.ee/kasulik-info-1/kuidasliituda) ning lisainformatsiooni saab OÜ-lt Türi Vesi tööpäevadel 8.30-16.30, lõuna 12-13, telefonil 384 7295, e-post tyrivesi@tyri.ee.

Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020

11

vana ja uus

reklaam 1923 Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 513 3385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa

Talgulised Türil Kaare tänava alguses. Seda piirkonda kutsuti ka Näljakülaks. Nimetus tulnud sellest, et kunagi olevat seal üks nälginud kass kaevule jooma läinud ja ära uppunud. Mõned kasutasid ka nimetust Pilliküla, kuna seal asus tol ajal suur muusikariistade kauplus.

Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

2020 Rene Viljat

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Praeguseks on selles tänavalõigus mitmed majad lammutatud ja osadele hoonetele uus viimistlus tehtud, kuid vanade aegade meenutuseks on üles riputatud ikkagi Näljaküla silt.

kuulutused Ale talu müüb nisu ja otra.

Koit Teder 515 3808 Teostan õunapuude hoolduslõikust. Tel. 5647 9759 Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Laos üle 600 suverehvi Hinnad väga soodsad!

Suverehvide hinnad alates: 195/65R15 33.225/45R18 54.205/55R16 35.245/40R18 55.225/45R17 43.255/35R19 56.REHVIVAHETUS alates 25.- auto Kui tellid E-POEST 4 REHVI, toome tasuta kohale!

VW, Audi, Škoda, Seat 16" valuvelg

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga.

OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel 5333 4903

Viljandi tänav 13, Türi • www.jarvarehvid.ee • tel 5309 0746

Müüa kuivi küttepuid.

Mõõdud 30 cm kuni 60 cm, vastavalt kliendi soovile.

Kojuvedu hinna sees.

Miinimum kogus 2 rm.

Kontakt: Sander 5695 0043

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

Laupa põhikool tänab kõiki lapsevanemaid mõistva ja toetava tegutsemise eest kriisiolukorras ning avaldab tunnustust ka õpilastele ja õpetajatele!

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

12

TÜRI RAHVALEHT 2. aprill 2020