04.04.2019 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

4. aprill 2019 nr 4 (880)

• Kulgeme rõõmsalt kevadesse...lk 2 • Türi elamuspark laieneb taas lk 3 • Küüditatute mälestused said raamatuks lk 5

SÕNUMID

Kohvikutepäeva 10. juubel

• Kevadpealinn sai tiitli juba 20. korda lk 6 • Lummavad tulbipäevad Türil lk 9 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 3. mail

20. märtsil tähistasime kevadpealinna 20. juubelit. 2. juulil 2019 on põhjust koos Türi linna sünnipäevaga tähistada kohvikutepäeva 10. juubelit. Taas kutsume üles kõiki kokandushuvilisi ja mõnusa seltskonna austajaid näitama oma oskusi ning külalislahkust. Kõik, kes te soovite ise kohvikut teha ja külalisi vastu võtta, teadke, et kätte on jõudnud aeg hakata konkreetsemalt plaane tegema ja mõtisklema selle üle, millega soovite sel korral teistest eristuda, mida pakkuda ja millega üllatada.

Kui olete otsustanud ka selle aasta 2. juulil Türi linna sünnipäeva oma kodukohvikuga rikastada, siis palun andke oma tegutsemissoovist teada hiljemalt 1. maiks, saates e-posti aadressile merle.ryytel@ tyri.ee oma kohviku nime, aadressi ja kontaktisiku andmed (e-post ja telefoni nr). Pärast registreerumist plaanime kokkusaamist aruteludeks, kogemuste vahetamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks.

Türi linna sünnipäeva tähistatakse 2009. aastast. Kodukohviku eesmärk ei ole tulu teenimine vaid sünergia ja südamega tehtud elamuste pakkumine sh kindlasti ka tegevused lastele. Ühine eesmärk on hoida kohvikute kvaliteeti, et tulemus oleks igati positiivne. Teiste kogemustest kuulete täpsemalt kohvikupidajate esimesel kokkusaamisel. Küsimuste korral saatke e-kiri aadressile merle.ryytel@tyri.ee või tel: 5332 6401.

Merle Rüütel,

avalike suhete juht

Muuseum ootab külla Laupäeval, 6. aprillil kell 15 tuleb Väätsal asuvasse Eesti jalgrattamuuseumisse külla Raimo Laosma alias Fujimees, kes esimese eestlasena on sõitnud jalgrattaga ümber maakera.

Toimuval jutuõhtul saab kuulda lugusid, kuidas see ümbermaailmareis toimus. Näha saab pilte teekonnast, samuti ka jalgratast, mis selle reisi läbi tegi.

Avame sel päeval oma muuseumi uksed kell 14. Enne ja pärast on võimalik tutvuda muuseumiga, pärast jutuõhtut teeme soovi korral ka giidiga ekskursiooni. Osavõtt on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Eesti jalgrattamuuseum asub Järvamaal Väätsal (Pikk 9, Väätsa) 7 km kaugusel Paidest ja 11 km kaugusel Türilt. Regulaarkülastuseks (R, L, P 11-18) avame kõrghooajal oma uksed alates mai kolmandal nädalavahetusel toimuvast muuseumiööst, muul ajal oleme avatud eelneval kokkuleppel.

2 x Teet Reier

Valdo Praust

Eesti jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja

Türi-Tori kiirlaskumine toob veele sajad osalejad Laupäeval, 13. aprillil toimuv X Türi-Tori kiirlaskumine toob Pärnu jõele sajad võistlejad ja veesõidukid. Võistluse korraldaja Koit Raua sõnul läks registreerimine 31. märtsiga lukku ja numbrid on teada. „Osalejaid on pea 600 ja veesõidukeid 260. Eks muidugi tuleb korrektuure nagu võistluste puhul ikka, kes jääb haigeks, kes loobub, see on nii-öelda loomulik kadu taolise võistluse puhul,“ ütles ta. „Kümnes kiirlaskumine on eelmistest erinev ka selle poolest, et tänavu saavad soovijad mõõtu võtta Eesti pikimal, 104 kilomeetrisel võistlusmaal. Selle start on Paides ja finiš Sindis, nii et suur osa Pärnu jõest saab osalejatel läbitud. Põhidistantsiks jääb aga ikkagi Türi-Tori, millele starditakse Veskisillalt ja lõpetatakse Tori põhikooli juures.“ Kiirlaskumine kuulub juba aastaid ka kevadpealinna ürituste kavasse, nii on võimalik saada kõigil soovijatel lisa oma templikaartidesse. Start Paidest on kell 7, raftid stardivad Veskisillalt samuti kell 7 ja kõik teised veesõidukid alates kella kaheksast.

Teet Reier

Käru Südemekodu juurdeehitus (ülemisel pildil) ja Türi tervisekeskuse ehitus on üsna ühel maal: hoonekarbid on soojustatud ja tehakse sisetöid. Valmima peaks Käru objekt mais ja Türi tervisekeskus juunis.

Türi valla uusehitustel peeti sarikapidusid Märtsi keskel peeti sümboolset sarikapidu nii Türi tervisekeskuse ehitusel kui ka Käru Südamekodu juurdeehitusel. Mõlemad objektid valmivad tänavu: Käru Südamekodu juurdeehitus peaks üle antama mai lõpus, Türi tervisekeskus juunis.

Merle Rüütel Teet Reier Türi tervisekeskuse sarikapeol tundis Paide MEK-i tegevdirektor Janek Lohu heameelt, et kohalikel omavalitsustel on julgust investeerida, kohalikku elu edasi arendada, uusi hooneid ehitada ning seeläbi ka linnapilti muuta.

Järvamaa Haigla peaarst Andres Müürsepp väljendas oma siirast üllatust hoone mahtude üle. „Meie tegeleme tervi-

sekeskuse ehitamisega Paides, aga millegipärast on see mahult kolm korda väiksem. Tundub, et perearstindus on Türil ikka tükk jagu tugevam,“ sõnas Müürsepp.

Valmivas tervisekeskuses plaanib Järvamaa Haigla hakata ka eriarsti abi osutama. Teenuste hulka hakkavad kuuluma koduõendus, füsioteraapia ja ämmaemandus.

Türi valla arendusjuht Üllar Vahtramäe tõdes, et tervisekeskuse ehitusega ollakse hetkel kõigi osapoolte ühiste pingutuste tulemusel graafikus: hoone peaks valmima tänavu juunis. „Hetkel toimuvad fassaadi- ja sisetööd. Hoone saab iga päevaga oma lõpliku väljanägemise kuju ja välimust. Koostöö tellija, ehitaja ja omanikujärelevalve teostaja vahel on väga

hea,“ lisas Vahtramäe.

Käru Südamekodu juhataja Heili Burmeisteri sõnul ollakse pärast sarikapidu töödejärjega jõutud siseviimistluse juurde. „Hoone välisseinad on samuti soojustatud ja ootavad viimistluskihti, siseruumides käib vilgas tegevus, plaaditakse pesuruume ja viimistletakse tubasid.

Maikuu lõpuks on loodetavasti kõik valmis, nii nagu lepingus kirjas.“ „Ehitustöödest on mul korralik ülevaade, sest vähemalt paar korda nädalas saab tööjärg üle vaadatud ja võimalikud murekohad lahendatud. Samaaegselt ehitusega oleme alustanud ka personaliotsingutega uude hoonesse, sest töötajate leidmine hooldusasutusse pole tänasel päeval mitte just kergete killast.

Loodan, et see mure laheneb

ja koos hoone valmimisega on meil olemas ka vajalikud töötajad,“ lisas Burmeister.

Türil käivad hooga ka uue koolimaja ehituse ettevalmistustööd, sest nii lammutustööde alguseni kui ka kolimiseni on jäänud vaid loetud nädalad. „Koolipere toitlustamise korraldamine, õpilaste ja õpetajate transport erinevate majade vahel, inventari kolimine ja ruumide ettevalmistamine uutel pindadel on need teemad, mis hetkel kõige kuumemad,“ ütles Türi abivallavanem Elari Hiis. „Ehitushanke käigus on tulnud ette üllatusi, mis on tinginud ka hanke avamise kuupäeva mõningast edasilükkamist, kuid parem tegeleda nende üllatustega ettevalmistavas faasis kui ehituse ajal,“ lisas ta.

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kulgeme rõõmsalt kevadesse… Ühel märtsikuu hilisel õhtul, mõned minutid enne südaööd algas kevad. Keegi ei tea täpselt, mitmendat korda see juhtus, kindel aga on, et Türi sai kahekümnendat korda kevadpealinnaks. Uskumatu, kas pole?

Kusjuures kevade tulekut oli seekord ka kuulda: Türi kultuurikeskuse katuselt kevade auks vastu taevast kõmmutatud ilutulestik kestis lausa kolm minutit. Hiline kellaaeg seda kenasti ka võimaldas, sest pole ju mingit mõtet hommikul või keskpäeval kevade auks ilutulestikku korraldada.

Esimese kevadpäeva hommikul säutsusid linnukesed mitte Twitteris vaid ikka kodu juures põõsas. Eelmisel päeval oli olnud üsnagi vaikne. Ei tea küll kuidas nemad aru said, et nüüd on õige aeg nokk lahti teha. Soojalt maalt on tagasi tulnud kliimapagulaste esindajad: sookured jalutavad rühikalt põldudel ja valge toonekurg korrastab pesa. Rääkimata kollastest liblikatest ja konnadest.

Kevadpealinna inimestel hakkavad näpud sügelema ja varsti, niipea kui ilm seda võimaldab ja maapind lubab, tormatakse ummisjalu koduaedadesse korda looma. Riisuma ja põletama. Viimasega tasub ettevaatlik olla, sest tugev tuul võib lõkketulega soovimatut koostööd teha ning palju pahandust tekitada. Olgem sellega siis ettevaatlikud.

Seda enam, et päästeameti eestvedamisel võib ka meie vallas näha ringi sõitmas lõkkepatrulli. Parem ennetada kui pärast kibedalt kahetseda.

Kevadpäike ja kuivad teed sunnivad rattasõiduskeptikuidki oma sõiduriista panipaigast välja otsima ja pedaalides kevadet nautima.

Seda on tore teha koos perega, kuid ei maksa koju unustada sõiduoskusi, väiksematele kohustuslikku kiivrit ega tähelepanu teiste liiklejate suhtes. Kena ja kirjut kevadet kõigile!

Tule Järvamaa lauluja tantsupeo sihtkapitali asutajaks!

Laulu- ja tantsupidu on meie suurim kultuurilist identiteeti kandev sündmus Eestis ja Järvamaal.

Käesoleval aastal möödub 150 aastat esimesest üldlaulupeost ning 85aastane üldtantsupidu toimub 20. korda.

Järvamaa kultuurinõukoda on seisukohal, et just sellisel aastal on õige aeg panna alus Järvamaa laulu- ja tantsupeo sihtkapitalile.

Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Pipi-Liis Siemanni sõnul on sihtkapitali asutamise näol tegu meie pika-

ajalise laulu- ja tantsupeotraditsiooni väärtustamisega, mis annab võimaluse kõigile järvakatele olulisele sündmusele ühiselt õla alla panna.

Sihtkapitali eesmärk on lisarahastuse toel viia edasi ja arendada üht Järvamaa märgilisemat ja kõige suuremat kultuurisündmust – laulu- ja tantsupidu.

Kutsume kõiki inimesi tegema ajalugu ja olema Järvamaa laulu- ja tantsupeo sihtkapitali asutaja. Asutajateks loetakse kõiki neid, kes on teinud annetuse hiljemalt 15. maiks 2019:

klõps

Lauri Läänemets,

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

KOHAL. Tiir lõunamaale edukalt tehtud ja nüüd kodus tagasi. Pesa talvisest taagast puhtaks ja kevad, kaasa ja kurepojad võivad tulla.

Vabariigi aastapäeva pidukõnes seadis meie vallavanem, kes on ka Järvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees, uue eesmärgi - Järvamaast peab saama üks omavalitsus. Eks uued sihid üllatasid meist paljusid, sest Türist Paide ääremaa tegemist pole siinkandis kunagi mõistlikuks peetud.

Kõne sõnum oli, et mitte kunagi polevat maakond nii ühtne olnud, harmoonias koostööd teinud ning paremuse poole sammunud kui täna. Praegu aga peame tunnistama, et need olid ainult sõnad - teod räägivad teist keelt.

Türi vallavalitsus saatis volikogule eelnõu müüa Väätsa prügila aktsiad, mis arvestades prügila olukorda, on mõistlik mõte. Nädal enne volikogu istungit selgus aga, et Järvamaa omavalitsuste

www.pamt.ee

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA TEATER

KONTSERT

10.04 kell 12 Rakvere Teater “Põrsas Desmond ja sookolli lõks” LASTELE!

9.04 kell 19 kontsertlavastus “Edith Piaf ja II maailmasõda” Lauljatar Rebecca Kontus ja näitleja Üllar Saaremäe toovad lavale unustamatu Edith Piafi laulud.

10.04 kell 19 Rakvere Teater “Kaks tosinat tulipunast roosi” 20.-21.04 kell 17 Paide Teater “KOLETIS” Kust algab hirm ning kus see lõpeb? Kus algab väljamõeldis ja kus lõppeb päris?

Järvamaa kultuuri nõukoda Järvamaa kogukonnafond

Koti pähe tõmbamine lõpetas koostöö enne, kui see alata jõudis

Teet Reier

Teet Reier

SA Järvamaa kogukonnafond EE642200221023628002, selgitusse märgusõna „JLTP“.

Annetuse suurus on vaba (kasvõi üks euro), aga kutsume tulema asutaja hõbe või kuldliikmeks annetuse suurusega vastavalt 25 või 50 eurot.

Sihtkapitali loomine saab teoks vaid korra ajaloos ning asutajaliikmeks olemine jääb märgiks aegade raamatusse.

25.04 kell 19 Kuuba muusika õhtu “Rosa Cruz”. Särav artist, kelle live`d ei jäta kedagi külmaks.

26.04 kell 10 Rahvusooper Estonia “Kontsert kõige pisematele” Väikelastele 26.04 kell 19 Rahvusooper Estonia vanuses 0-3 eluaastat. Kuuleme klassikalise muusika pärle! LASTELE! “Tramm nimega iha” Balletti aluseks ei ole muinasjutt, vaid üks 28.04 omaloomingukonkurss 20.sajandi silmapaistvamaid “SÜDAMELAUL 2019” näidendeid.

3. - 4.05 Laulukaar 2019 eelvoor ja finaal Täpsem kava ja rohkem sündmusi www.pamt.ee

ühise asutuse aktsiate müügist ei tea Järva valla- ega Paide linnajuhid midagi. Türi sellised sammud võiks viia suure tõenäosusega aga olukorrani, kus kas Paide või Järva valla aktsiad muutuksid väärtusetuks. Jutt käib erinevatel hinnangutel ligi miljoni euro väärtuses aktsiatest.

Volikogu eelnõule heakskiitu ei andnud, järgmine samm on teistega läbirääkimised. Kas ja kui palju usaldus meie vastu kahanes ja millised on mõjud maakondlikule koostööle, ei oska veel keegi öelda.

Sisutihe sõnavahetus käis volikogus ka Väätsa eakate kodu osas, sest 557 inimese poolt algatatud eelnõu suhtes oli vaja seisukoht kujundada. Vallavalitsus rahvaalgatust ei toetanud põhjendades, et pole õigeid ter-

mineid kasutatud ja peagi hakatakse eelarvestrateegiat uuesti üle vaatama. Isegi kui eelnõus oli kirjas „eakate kodu“ mitte „kinnisasi“, siis oli selgelt arusaadav rahva tahe. Võimalusi inimeste arvamust arvestada oleks olnud mitmeid. Kui aga tahet ei ole, siis ei leita kunagi lahendusi.

Valla arengukava täiendamine on järgmine koht, kus hooldekodu teema tõstatub. Sain aru, et vallavalitsus lubas esitada ka oma argumendid, miks Türi võiks hooldekodu pidamisest siiski loobuda. Arengukava tuleb avalikuks aruteluks ja kõik saavad selle kohta arvamust avaldada.

Volikogu liige Heigo Laaneoks esitas vallavanemale arupärimise seoses Türi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonihankega. Nimelt on meil alust kahtlustada, et hange oli tehtud suunatult ühele ettevõttele.

Hanget tehti kaks korda.

Tundub, et siis kui AS Paide Vesi hakkas hanget võitma, hange tühistati. Uus hange aga sisaldas nii palju ASi Paide Vesi välista-

vaid nõudeid, et ettevõte loobus pakkumise tegemisest.

Loodetavasti annab vastus arupärimisele rohkem selgust.

Avalikku võimu teostades ei tohi isegi selliseid kahtlusi tekkida, halvad teod nullivad meie kõigi positiivseid pingutusi.

Tegelikult tahtsin oma arvamusloo pühendada jalgratastele, aga kord on juba nii seatud, et opositsiooni ülesanne demokraatlikus riigis on valvata võimulolijate üle, pakkuda alternatiivseid lahendusi ning avalikkust sellest kõigest teavitada. Olles oma rolli täitnud, jääb viimane lõik siiski rattamaailma jaoks.

Otsime Türi linnast neid inimesi, kes on huvitatud koos meiega tegema või kaasa rääkima, kuidas Türi veel jalgrattasõbralikumaks muuta. Eesmärk on jalgrattalinn, mis on tuntud kaugemal kui Eestis ning kuhu just noored pered elama sooviksid tulla. Andke endast teada - noored, vanad, mehed, naised.

Kas mulle l22nemets@gmail. com või volikogu liikmele Kati Nõlvakule.

27.04 kell 10 Suur Jürilaat Paide Keskväljakul.

Esinevad Paide pillimängijad, rahvatantsurühmad, meeskoor ja Järvamaa poistekoorid. Toimub koduleivakonkurss, õpime ise leiba tegema, oma oskuseid näitavad ja õpetavad sepad.

PAIDE KINO Kinosõpru hoiame kursis Paide kino Facebooki lehel ja kodulehel www.pamt.ee.

LIITU UUDISKIRJAGA, et olla esimene, kes kuuleb tulevastest filmidest.

Suur suvelavastus “EESTI JUMALAD” PAIDE TEATER toob Vargamäel publiku ette mastaapse suvelavastuse „EESTI JUMALAD”.

See on vaatemänguline pilguheit peeglisse, kust vaatab vastu eestlane ühes oma jumalatega.

Lavastus etendub Vargamäel 12 suveõhtul – säragu päike või sadagu pussnuge.

Piletid eelmüügis soodushinnaga 16 eurot!

KASSA tel 38 49137 / kassa@pamt.ee.

E-R kell 11-19 L-P tund enne tasulist üritust Rohkem infot ürituste kohta: www.pamt.ee

PILETID saadaval ka: Piletimaailmas www.piletimaailm.com, Piletilevis www.piletilevi.ee ja Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

3

uudised/kultuur Märtsikuu Oisu raamatukogus Käesolev aasta on kuulutatud emakeeleaastaks ja kuna märtsis tähistame emakeelepäeva, on raamatukogutöötajatel käed-jalad sündmuste korraldamisega tööd täis. Tänaseks on kibekiire ja toimeks märtsikuu läbi saanud ja kätte on jõudnud aeg teha toimunust kokkuvõtteid.

Oisu raamatukogu hea koostööpartner Retla-Kabala kool pakub võimalusi ja ideid huvitavate ürituste korraldamiseks. Koos kooliga tähistasime vastlapäeva ühise vastlatralli üritusega. Sajuse ilma tõttu jäid õues liulaskmised ja muud vastlapäevale kohased tegevused ära ning kogu üritus toimus koolimaja siseruumides. Õpilased ja lasteaialapsed jaotati gruppidesse ja grupid liikusid mööda erinevaid tegevuspunkte. Üheks punktiks oli raamatukogu, kus trallitajad said mängida lõbusat piltmõistatuse mängu – suuremad lugesid luuletusi ette ja väiksemad püüdsid kiiresti mõistatada, milline pilt luuletusega kokku sobib.

Emakeelenädala jooksul käisid vanemate klasside õpilased emakeele tundide ajal raamatukogus - rääkisime emakeelest ja emakeelepäevast, kuulasime raadiost keelesaadet ja lõpuks joonistas iga õpilane kuuldustnähtust inspiratsiooni saanuna plakati teemal „Emakeelepäev“.

14. märtsil, emakeelepäeval külastas Oisu raamatukogu lastekirjanik Mika Keränen, keda olid kuulamas keskastme õpilased. Ladusa jutuga kirjamees rääkis enda elust ja raamatute kirjutamisest, vastas rõõmuga kuulajate küsimustele ning lõpuks oli soovijatel võimalik koos kirjanikuga pilti teha ja loomulikult ka autogrammi küsida.

Mika Keränen on sündinud Soomes, kuid elab ja töötab Tartus ning räägib väga head eesti keelt. Tema kirjutatud Supilinna Salaseltsi sarja raamatute põhjal sai endale nime ka Oisu raamatukogus asuv laste lugemiskeskus Rampsu raamatukogu.

Pärast kirjaniku lahkumist oli kiire toolide ümbersättimine ja juba ootasime uusi külalisi – emakeelepäeva tulid raamatukogusse tähistama lasteaia mudilased. Tutvustasime lastele Lugemisisu programmi, Rampsu raamaturiiulit ja selles olevaid uusi lasteraamatuid. Raamatukogus jagub pinda ka näituste korraldamiseks. Märtsi keskpaigani kaunistas raamatukogu seinu Türi noorte fotonäitus „Sügisvärvides Lõuna-Järvamaa“.

Märtsis-aprillis saab tutvuda Liisa Mikola imevahva mudelhobuste näitusega.

Mitmeid toredaid üritusi on lähiajal oodata veelgi: 9. aprillil on tulemas kohtumine siitkandist pärit näitleja Ragne Pekareviga, Oisus sündinud võimlemispedagoog Ernst Idla sünnipäeva tähistame võimlemispäevaga ja näitusega tema elust ja tegevusest.

Heli Petrovits

Oisu raamatukogu

kaardile Templi saad umiskohas! im to e st üritu linna ea p Otsi kevad ja u p lip logoga mi! jälgi reklaa

isi, a ettevõtm ig rg ä m a n n adpeali tas!

Külasta kev mpleid ja võida jalgra te kogu APRILL 13. aprill, algus kl 7, 10. Türi-Tori kiirlaskumine Veski-Sillalt. Templi saab Veski-Sillalt kl 6.45 - 7.30 22. aprill, kl 18 Jüriöö jooks Türi-Kirna-Paide 27. aprill, kuni kl 17ni Koristuspäev “Kodu puhtaks!”

Templi saab kultuurikeskusest kl 17-19, kui näitad koristamisest tehtud fotot

Kavandatav batuudimaastik.

28. aprill kl 11 Rattamatk „Tunne koduvalda“

Türi elamuspark laieneb taas 2016. aastal alustati Türile elamuspargi rajamist, mis avamisjärgselt võeti väga hästi vastu nii valla elanike, vallavalitsuse, vallavolikogu kui ka kohalike turismiettevõtjate poolt. Sellest julgust saanud, otsustas Türi noortekeskuse juhataja Sulo Särkinen veelkord panustada elamuspargi arendamisse oma aja, Leader projekti kirjutamise, eelarvestamise ja laenuvõtmise näol.

“Varasemalt on Türi vald elamuspargi tegemistes kaasa aidanud nii nõu kui jõuga. Samuti sai kaasatud väga paljusid vabatahtlikke - suur aitäh teile,” kirjutab Sulo Särkinen.

“Elamuspargi rajamine andis Türi ettevõtetele (turismiettevõtted, toitlustuskohad, majutuskohad, kauplused) kindlasti turgu juurde ja suurendas osaliselt nendegi klientuuri. Mul on hea meel, et Eesti ringhäälingumuuseum ja Wile Alpaca farm aitasid koostöös teha koolinoorte ekskursioonipaketid, mis tõid kohe avamisest peale meile hulgaliselt kliente, aidates seeläbi omalt poolt kaasa alustaval ettevõtjal turule siseneda.”

Särkinen kirjutab veel: “Julgust kogusin ma tegelikult kuus aastat, enne kui hakkasin ideed sõpradele, tuttavatele, ettevõtjatele ja valla inimestele tutvustama. Saades positiivset tagasisidet, uurisin, kuidas teistel seiklusparkidel üle Eesti läheb.

Küsitluse käigus selgus, et tegelikult majandavad nad end ära küll. Minu eesmärk Türi valda seiklusparki luues ei olnud suurt äri teha, vaid luua kogukonda

uus ja põnev võimalus nii kohalikule elanikule kui ka meelitada siseturisti Türi valda külastama. Õnnestus.”

Pargi loomiseks tuli mul kõvasti laenu võtta. Ka tänavu planeeritud uute atraktsioonide ehituseks ja elektri toomiseks pidin raha juurde laenama. Selleks, et elamuspark hakkaks tulu tooma, peaks samadel tingimustel, ilma amortisatsiooni arvestamata ja sama suure klientuuriga (25003000 külastajat) park töötama veel vähemalt viis aastat. Seega olengi plaani võtnud tuua lisandväärtusena võimalikult palju uusi atraktsioone, et eristuda teistest Eesti seiklusparkidest.

Eesmärgiks on pakkuda põnevat vaba aja veetmise võimalust erinevas vanuses ja erinevas füüsilises vormis olevatele inimestele (nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele).

Seiklusparki külastavad igal aastal paljud kooligrupid ja suvisel hooajal siseturistina ringi liikuvad pered. Seiklusparki tuleb kliente tagasi meelitada uute atraktsioonide või radadega. Selleks pean pea aastaringi turundustööd tegema - erinevad messid, õpetajate ja õpilaste liidud, reklaam ja koostööpakettide tegemine ning loomulikult turundus. Samas on kõige parem reklaam “hea sõna”, st kui üks grupp on korra ühest koolist käinud ja noortele meeldis, siis tuleb kindlasti järgmisel aastal sealt ka järgmine ekskursioon.”

Türi elamuspargi ajalugu: 2016-2017 tuli maha võtta suur võsa, mis endisele suusahüppemäele oli pikka aega kas-

vupinnaseks olnud. Seejärel tehti kopaga jalgratta freestyle rajad ja hüpped. Mägi siluti n-ö ilusaks. Seejärel sai tehtud viie rajaga seiklusrada, lisa atraktsioonid, erilahendusega õhusõidud, vabalangushüpe, vaatlustorn ja jalgrattasõit üle oru. Valmis saadi ka staabimaja.

2018 avati uus atraktsioon Võrgumaailm, mis on Eestis ainulaadne ja sisaldab endas erinevaid takistusi ja radasid võrkudes ilma turvavarustuseta turnimiseks. Väikelastele mõeldes tehti pallimeri ja liu laskmiseks liutorud.

2018 Kirjutas Sulo Särkinen elamuspargi edasiarenduseks uue projekti, millele Leader kohalik koostöökogu ja PRIA rohelise tule andsid. 2019 on Sulo Särkinenil plaanis Leader projekti toel lasta mäe otsa ära vedada elekter, mis annab seal võimaluse kasutada helisüsteeme, valgustust, müüa kohvijooke, soojendada sööki, müüa jäätist jpm.

Samuti on plaanis uudse ning Eestis ainulaadse atraktsioonina elamusparki tuua välibatuudiväljak. Väljakul on 7 horisontaal hüppeala ja äärtes kolm suur diagonaalset hüppeala. Ääred on kaetud turvavõrguga ja batuudiväljak vastab EU standarditele ning ohutusnõuetele.

2020 planeerime avada suvetuubi raja ja suve suusatamise rajad. Tegemist on jällegi Eestis ainulaadse atraktsiooniga, kuna selliseid patenteeritud materjale, mis meie ilmastikuoludes ei muuda suusataja või tuubitaja kiirust, Eestis keegi varem kasutanud pole.

TR

Türi kunstnikud avasid ühisnäituse 15. märtsil avasid Türi kunstnikud Kevadpealinn 20 tuules Türi kultuurikeskuses oma ühisnäituse „Austatud publiku-

le heatahtlikuks vaatamiseks...“ Tegemist on esimese sellelaadse ettevõtmisega ja kunstnikud võtsid nõuks teha sellest iga-aastane

15. märts-30. aprill Türi kunstnike kevadnäitus kultuurikeskuses MAI 11. mai Türi kultuurikeskuse ringide kevadkontsert 17.-19. mai 42. Türi Lillelaat Templi saab Türi telgist 18. mai Kevadjubi Veski-Sillal 18. mai Kesk-Eesti Romuring, Vabriku pst 1a 18. mai kl 18 - 23 Muuseumiöö „Öös on mustreid“ Türi Muuseumide majas 21. mai Ülemaailmne orienteerumispäev Türil 25. mai Järvamaa laulu- ja tantsupidu Türi lauluväljakul

Türi muusikakooli õpilased osalevad rahvusvahelistel konkurssidel 13.04-17.04 osalevad Türi muusikakooli õpilased XXIV rahvusvahelisel keel- ja puhkpillikonkursil DALEKI AKORDI 2019 Horvaatia vabariigis, Splitis ja Kaštelas. Konkursi korraldajaks on Josip Hatze nim Spliti muusikakool, mis on suurim muusikalist põhiharidust andev muusikakool Horvaatias.

Võistlema lähevad õp Viia Ivaski flöödi-, õp Ants Oidekivi klarneti-, õp Helen Oti tšello- ja õp Maris Viisma viiuliõpilane. Kontsertmeister on Siret Heinaste.

Konkursile on registreerunud kokku 300 osalejat sh 109 viiulimängijat, 44 tšellisti, 104 puupillimängijat (flöödid, klarnetid, fagott ja saksofonid) ja 43 vaskpillimängijat. Esindatud on 14 riiki: Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Montenegro, Serbia, Ungari, Soome, Norra, Poola, Austria, Bulgaaria, Saksamaa, Läti ja Eesti.

Eestit esindavad peale Türi muusikakooli ka Koeru muusikakooli õp Ksenia Vaheri viiuliõpilased. Kontsertmeister on Maria Šnurova.

Viiuliõpilaste esitusi hindavad Eszter Haffner Ungarist, Stanko Madić Serbiast ja Lazar Miletić Serbiast; tšelloõpilasi Atanas Krastev Bulgaariast, Dragan Dorđević Serbiast ja Karmen Pečar Sloveeniast; puupille Goran Jurković ja Goran Juras Horvaatiast, Jan Ostry Tšehhist ning Jože Kotar Sloveeniast.

Rohkem infot konkursi kohta www.dalekiakordi.com 4.05-5.05 toimub Itaalias Orbetellos I rahvusvaheline klaverikonkurss „Orbetello Junior Piano Competition 2019“, mille peakorraldajaks on tuntud Itaalia pianist Giuliano Adorno http://giulianoadorno.com/ Seal osaleb ka õp Anne Toome klaveriklassi õpilane.

Konkurss toimub neljas vanuserühmas ja igas neist saab osaleda kuni 20 pianisti. Mängijate esitusi hindab žürii, kuhu kuuluvad Rintaro Akamatsu Jaapanist, Andrea Gonzales Hispaaniast, Davor Matačić Horvaatiast, Alberto Ferro ja Luciano Ruotolo Itaaliast.

Rohkem infot konkursi kohta https://www.orbetellopianocompetition.com/junior/

Silja Aavik, Türi muusikakooli direktor

Silmade kontroll ja prillide müük 17. mail alates kell 10

Türi noortekeskuses traditsioon. Vaatamiseks pandud teosed on kunstnikud valmistanud just selleks näituseks. Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Silmade kontroll maksab 15 € prillitellijale TASUTA

Info ja etteregistreerimine telefonil 5323 2454

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

4

haridus/noored Eelkool osutus menukaks Viimane eelkooli kokkusaamine Laupa koolis osutus väga menukaks: kui eelnevalt oli kohal käinud 10-12 last, siis 27. märtsil oli klassiruum lastest pungil – kokku 15 särasilmset tulevast õppurit. Õpetaja Kaja Öebius oli võtnud endale appi kooliuusikutega tegelema Laura Karro ja Getter Saia 4. klassist.

Tüdrukud tunnistasid, et praegused kooli tulijad tunduvad targemad, kui olid seda nemad omal ajal. „Nad tundusid sellised suured.

Ja nad laulsid väga hästi, andsid meile terve kontserdi,“ sõnas Getter. „Julged on nad ka, seda oli nende esinemisest ja kogu olemisest näha,“ lisas Laura.

Eks julgust suures koolimajas toimetada lisas seegi, et mitme lapse õde või vend õpib juba varasemast Laupa koolis.

Lisaks muudele tegevustele mõõtis õpetaja Öebius ära laste pead: ikka selleks, et 1. septembril õige suurusega Laupa kooli müts kooliastujale pähe panna. Uudistati ka koolivormi valikut.

Juhul, kui kõik 15 eelkoolis osalenut otsustavad sügisel Laupa koolis õppima asuda, ongi 1. klass täis. Praegu on avalduse toonud juba 10 lapsevanemat.

Kaarel Aluoja, Laupa põhikooli direktor

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakond külastas Türi valda Eelkoolis käib usin õppimine.

Kaarel Aluoja

Väätsa lasteaed Paikäpp komplekteerib uueks õppeaastaks rühmi Kui te soovite oma last 2019. a sügisel Väätsa lasteaeda tuua, siis olge head ja andke meile sellest märku. Avalduse vormi leiate meie lasteaia koduleheküljelt http://lasteaed.vaatsa.ee/index.php/full-width-grid-2-cols/.

Soovi korral saab avalduse blanketi ka paberkandjal Väätsa lasteaiast kohapeal (Kooli tn 12, Väätsa alevik, Türi vald). Avaldused palume saata digitaalselt allkirjastatuna meie e-posti aadressile vaatsa. lasteaed@tyri.ee või tuua paberkandjal lasteaeda.

Lisainfo telefonil 5667 3240.

Ulvi Hantson,

Väätsa lasteaia direktor

Toimekas märts toimetulekukoolis

Emakeelekuul külastasid toimetulekukooli kirjanikud Jaak Urmet (Wimberg) ja Aidi Vallik. Mõlemad kirjanikud pidasid lapsi (ja ka täiskasvanuid) haarava emotsionaalse tutvustusetteaste oma loomingust. Lisaks kirjanikele külastas seoses emakeelenädalaga kooli ka Türi põhikooli õpetaja Liivi Pajur, kes rääkis lastele raamatutest, ajakirjadest, ajalehtedest, e-raamatutest ning sellest, miks need on nii olulised inimese elus ja arengus.

Peale selle mahtus märtsikuusse spordiürituste nädal, mil matkati Türi ümbruses, tehti trenni Tolli metsa välijõusaalis ja külastati linna võimlat. Jõuti käia ka kunstimuuseumis (Kumu) Tallinnas. Märtsi viimane nädal oli ametite nädal, kus oma tööd tutvustasid kooli kokk ja direktor, tutvuti Türi päevakeskuse ja Türi ujula igapäevatööga ning OÜ Türi Vesi juhataja Jan Raudsepp andis kohapeal ülevaate Türi biopuhasti tööst.

Andres Tsumakov

Türi toimetulekukooli direktor

Laupa-Imavere ühisvõistkond jätkab liidrina Laupäeval, 30. märtsil toimus Tartus, Tartu Ülikooli spordihoones TV 10 Olümpiastarti 48. hooaja 3. etapp. Kolmanda etapi järel püsivad liidrikohal Rakvere reaalgümnaasium ja Laupa põhikooli/Imavere põhikooli ühendvõistkond. Rakvere reaalgümnaasium on esimeses grupis kolme etapiga kogunud 10979 punkti. Teises grupis jätkab liidrikohal Laupa põhikooli/Imavere põhikooli ühendvõistkond, kel on kolme etapiga koos 8850 punkti. Laupa-Imavere ühendvõistkonnas saavutas Andreas Kase isikliku rekordiga 1.46 kõrgushüppes 24. koha. Head tulemust näitas Gaimo Salumäe nii kõrgushüppes kui kuulitõukes. Kennert Vellemäe oli esmakordselt suurematel võistlustel ja kuulitõukes saavutas ta 30. koha isikliku rekordiga 9.92m.

Vanematest tüdrukutest osales esmakordselt võistlustel Leida Riin Loog, kes tegi mõlemal alal isiklikud rekordid, hüpates kaugust 4.03m ja kõrgust 1.31m. Ka Laura-Liis Oeselg tegi neid alasid esmakordselt suurematel võistlustel ja hoolimata vigastusest, saavutas head tulemused.

Liisa Gritšenko, Laupa põhikooli õpetaja

18. märtsil külastas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakond Türi vallavalitsust.

Haridusametnike soov oli ühiselt arutleda selle üle, kuidas saab õppeasutuse pidaja st kohalik omavalitsus kindlustunde, et tema hallatavates asutustes rakendatav hariduspoliitika ja -korraldus on asjakohane ning õpilaste areng võimetekohane; milliseid vahendeid õppeasutuse

tulemuslikkuse hindamiseks on olemas erinevatel tasanditel, millist tuge ja nõu vajavad õppeasutus ja pidaja, et täita oma ülesandeid, ning millisena näeb pidaja järelevalve rolli õppeasutuste välishindamise suures pildis.

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja haridusspetsialist Anne Viljat tutvustasid külalistele Türi vallavalitsuse tegevust õppeasutuste arengu toetamisel.

Kõneldi sisehindamisest, teenistusliku järelevalve läbiviimisest, asutuste arengu kavandamisest ja selle hindamisest, riiklikest rahuloluküsitlustest, õppeasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks vajalike andmete kättesaadavusest jne.

Haridusametnikke huvitas, kuidas haridus- ja teadusministeerium saab kohalikule omavalitsusele tema tegevuses toeks

olla ning millisena näeb kohalik omavalitsus välishindamise tulevikku.

Türi vallavalitsusest suundusid ministeeriumi ametnikud Väätsa põhikooli, kus direktor Margo Sootla andis ülevaate uuenduste protsessist kooli õppe- ja kasvatustegevuses.

Anne Viljat

haridusspetsialist

Politseinike juhised ohutuks liiklemiseks jalgrattaga Käes on soojad ilmad ja loomulikult on tervitatav, kui lapsed teevad sporti ja liigutavad ennast.

Nii tore on hommikuti vaadata kooli minevaid lapsi, eriti neid, kes teevad seda jala või siis jalgrattaga.

Aga kahjuks siin ka suuremalt jaolt see tore vaatamine lõppeb. Igahommikune vaatepilt linnapildis on sarnaselt kurb, valdavalt lastel rattaga liigeldes kiivreid peas ei ole. Heal juhul on kiiver küll kaasas, kuid ripub juhtraual või on rihmamata peas.

Seaduse järgi on alla 16aastastel ratturitel kiivri kandmine kohustuslik, ent turvalisuse ja väiksematele eeskuju andmise eesmärgil peaksid kiivrit kandma kõik rattaga sõitjad olenemata vanusest, vältimaks kukku-

misel saadud raskeid vigastusi.

Soovitame kanda kinni rihmatud kiivrit ka lastel, kes istuvad ratta turvatoolides.

Tõukerattaga liiklejat loetakse jalakäijaks ning kiivri kandmine ei ole seaduse mõistes kohustuslik, ent enda ohutuse tagamiseks pigem soovituslik.

Raske õnnetuse juhtumiseks ei pea rattaga auto alla jääma, piisab väikse hoo pealt kukkumisest ja pea ära löömisest.

Tuletan siinkohal meelde mõned põhitõed jalgrattaga liiklemiseks.

Kõnniteel, õuealal, jalgrattaja jalgteel tohib alla 10aastane ja ilma juhiloata jalgrattur sõita üksi, kuid arvestama peab, et samal teel liiguvad ka jalakäijad.

Viisakas jalgrattur seda kindlasti ka teeb.

Kõnniteel tohivad sõita kõik alla 13aastased jalgratturid ja kuni kaks selle lapsega koos sõitvat täiskasvanut. Kõnniteel sõites ei pea lapsel saatjat olema, kuid kindlasti peab iga lapsevanem lapsele liiklusreeglid selgeks tegema enne, kui ta lapse üksi liiklusesse sõitma lubab.

Selleks, et jalakäijaid mitte ehmatada, saab jalgrattur eemalt oma tulekust kellaga märku anda. Jalgrattakella helistamine ei tähenda seda, et jalakäijad peaksid jalgratturile teed andma, see aitab vältida jalakäija ehmatamist.

Kui jalgratturil on vaja teed ületada, siis seda on kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades, tulles soovitavalt jalgrattalt maha ja lükates jalgratast enda

kõrval. Ületades teed jalgrattaga sõites ülekäigurajal, ei teki eesõigust nagu jalakäijal, sest sõidukijuhtidel ei ole kohustust teile teed anda.

Sõiduteel tohib sõita jalgrattur alates kümnendast eluaastast, kui ta on läbinud jalgratturikoolituse, omab jalgratturi juhiluba ja jalgratas on korras.

Sõiduteel sõitev jalgrattur peab olema väga tähelepanelik ja pidama kinni liiklusreeglitest.

Iga lapse eest vastutab lapsevanem! Enne lapse üksi liiklusesse lubamist jalakäija või jalgratturina, on iga lapsevanema moraalne kohustus veenduda, et laps on valmis üksi liikluses osalema, mõistab ümbritsevat ja oskab ohutult liigelda.

Virginia Ciunite

piirkonnapolitseinik

MTÜ Keila Rehabilitatsioonikeskus on alustanud Türil sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse osutamist.

Esialgu osutatakse teenust üks kord kuus ja reedesel päeval.

Pakutavad teenused on järgmised: tegevusterapeudi, loovterapeudi, psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi ja füsioterapeudi teenus Kõigile huvilistel on täpsem info ja teenusele registreerimine võimalik e-postiga tyri@keilark.ee või telefonil 5660 7792 Teenuse osutamise koht: Türi toimetulekukool Vabriku pst 12, Türi

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

5

kodulugu

“ÄRA”

Märtsis esitles Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja oma raamatut „ÄRA. 34 Järvamaa pere Siberi-tee“. Raamat valmis Järvamaa muuseumi eestvedamisel ja see võtab kokku 1941. ja 1949. aastal Eestist Siberisse küüditatud perede loo. Nagu pealkiri ütleb, on raamatus kolmekümne nelja pere lood.

„Küüditamislugude sari, mis on ilmunud maakonnalehes Järva Teataja juba käesoleva sajandi algusest, sai nüüd raamatuks,“ selgitab autor. „25. märtsil möödus 1949. aasta küüditamisest 70 aastat. Paljud, keda küüditati, on tänaseks meie hulgast lahkunud, ka nende hulgast, kellest raamatus olevad lood räägivad. Nende lood aga elavad raamatus edasi.“ Aluoja sõnul on selline maakondlik kokkuvõte küüditamistest esimene omataoline Eestis. „Poleks osanud arvata, et esimesed 500 raamatut leiavad omaniku loetud päevadega. Lähipäevil peaks tulema trükikojast ka uus trükk ja loodetavasti kõik, kes raamatut soovivad, selle ka saavad.“ Alljärgnevalt on raamatust toodud mõned katkendid mälestustest inimestelt, kelle elu on olnud seotud Türi vallaga. Kedagi ega midagi ei ole unustatud.

Virve Rõugu ja Ilme Tari meenutused: Kell oli kaks öösel. Mihkel Rõuk, Türi algkooli juhataja ja Kaitseliidu Türi malevkonna propagandaülem, oli saabunud just Võhma kandist isatalust asju ajamast ja und veel ei tulnud. Ärkvel oli ka meest koju oodanud abikaasa Marie, sõba polnud veel silmale saanud ka tütred, 18aastane Ilme ja aasta noorem Virve. Vaid invaliidist vanaema, kes oli tulnud tütre perele külla Valgast, oli lasknud silma looja.

Paar tundi hiljem, kui teised juba magasid, ärkas vanaema äkki üles: tumedad kogud liikusid akna taga. „Mingid mehed käivad ümber maja!“ hõikas ta

teisigi virguma. Kohe kostsid rusikahoobid uksele.

Oli 1941. aasta 14. juuni varahommik, kellaosutid näitasid nelja. Veoauto püssimeestega seisis Türil Koidula tänavas Põlendiku maja (praegu Koidula 11, toona 7) nurga taga.

Virve ütleb, et ajal, mil neid autole aeti, sõitis teine samasugune masin küüditajatega neist mööda, kastis Türi linnapea Ants Viirmaa pere. „Piinlik küll, kuid see oli otsekui mingi kergendus: mitte ainult meie,“ sõnab ta.

Riigipiiri ületasid nad 17. juunil. „Oli ikka tohutu vahe, mis oli ühel, mis teisel pool piiri: keegi oleks nagu noaga lõiganud,“ pajatab Ilme. „Sõitsime justkui eelajaloolisse aega, seda enam, et kohale jõudes selguski: enamik kohalikest olid kirjaoskamatud.“ Rääkimata täidest, sügelistest, lutikatest, kes kõik ees ootasid. Ka malaariast ja lõputust näljast esimestel asumisaastatel.

Sõit Tomski oblasti Tšainski rajooni Lebotjori külanõukogu Sbornõi külla kestis ligi kuu: peale küüdivaguni lõpuks ka pargasega mööda Obi jõge ja kõige viimaks ligi 30 kilomeetrit jalgsi mööda vihmast vettinud savist külateed. Kaasavõetud kompse vedasid härja- ja hoburakendid.

Maret Kase meenutused: Nälg oli nii suur, et söögiks saime vaid rohelist nõgesevett. Ei kartulitükki, ei midagi... Kui ema hakkas kolhoosis tööl käima – ta võttis minu ka kaasa –, saime lõunaks veidi hernekörti. Vend Jaan oli lasteaias, sealt midagi ikka hamba alla anti. Õde istus kodus, temale tõime tüki leiba kaasa.

Eks igas kolhoosis olnud omamoodi. Seal, kus abikaasa Heikki pere oli, polevat ka lasteaias midagi antud.

Nälgisime kuni 1944. aastani. Ema tundis, et ei suuda enam ja pani endale käe külge. Ta oli eluaeg proua olnud, palju ta

küüditatute mälestused said raamatuks praktilist tööd teha oskaski. Sattuda nüüd sellisesse urkasse…

Ta oleks nälga surnud nagunii. Praktilised inimesed panid ka Siberis kartulit maha, meil polnud midagi. Mõtlesime: küll kõik muutub, küll saame kõik tagasi. See mõtlemine oligi kõige hullem, see hukutas.

Meida Hollaki meenutused: Meida ütleb, et aastaid on tal juba üksjagu ning tervis pole enam endine. Nii määraski arst talle mõni aeg tagasi halba ennustava diagnoosi. „Olin sellest teadmisest krambis ja hirmu all,“ tunnistab ta. „Samas juurdlesin, kust see tunne, seisund mulle nii tuttav on, pole ma ju varem pidanud haiguse pärast niiviisi muretsema.“ Ühtäkki meenus ja plahvatas: kõik need asumisel oldud aastad ja sellele eelnenud küüditamised!

Ka siis valitses pidev hirm ning alateadvus oli krambis. „Sa pole mitte keegi – seda sisendas meile toona nõukogude kord ja selle ametnikud,“ mõtiskleb Meida. „Kuigi me sõjahirmu ei tundnud – sõda ju meieni ei jõudnud ja ühtki pauku ei kõlanud –, oli alandus ja hirm aastaid meie pidev saatja.“ Heino Tirmaste meenutused: „Stolbovojes oli 37 majapidamist – osad venelased, osad ukrainlased. Küüditatud eestlasi jõudis sinna 67. Kaks - aasta ja paari kuu vanune Jaburi talu perepoeg Tõnu ja tema vanaema Liisa Järve - surid juba enne kohalejõudmist Kolpaševos.

Mõned lapsed sündisid Siberis, mõni eestlane tuli hiljem juurde, kokku oli meid lõpuks külas 78.“ Neist 78st maeti Stolbovoje kalmistule 21. Teiste seas puhkavad oma viimast und seal Heino isa ja ema: Artur Tirmaste suri 5. septembril 1944, Linda Tirmaste 16. septembril 1950.

Tamara Veebergi meenutused: Naised lastega pandi eraldi

Koolipoiss Kalju Heinvee salaja aknakardinate vahelt tehtud ülesvõte küüditatuid vedanud autokolonnist Türil 25. märtsil 1949.

vagunitesse, noormehed ja mehed eraldi. Hügieeni mõttes oli see muidugi õige. Nii oleksimegi pidanud sõitma üheskoos sihtkohani, kuid juba algusest peale olid mehed määratud koonduslaagrisse.

Meie vagun, nii nagu kõik teisedki, oli pagasivagun. Mõlemale poole vahekäiku olid ehitatud kahekordsed narid. Tuli ka kusel ja sital käia, selleks oli ukse vastas põrandasse auk raiutud, mis pidi asendama kemmergut.

Vagun oli puupüsti inimesi täis. Peale selle veel asjad. Magada korraga ei saanud, polnud ruumi.

Igas peatuses kanti surnuid välja: imikud ja raugad ei pidanud vastu. Kord päevas anti mingisugust ebamäärast suppi, pool kilo leiba inimese kohta ja pang keedetud vett joomiseks.

Puudus igasugune pesemisvõimalus. Võib ette kujutada, mida tegid imikutega emad.

Sellest supist olid kõigil kõhud lahti. Oli hea, et mõnel oli raamatuid kaasas. Raamatulehtedega siis kraamis igaüks enda järelt augu äärt.

Sõitsime kaua. Suurema osa ajast seisime tagavarateedel, sõjaväeešelonidel oli eesõigus. Meid välja ei lastud, hoiti kinni nagu loomi. Sõdur püssiga valvas.

Otu Korni meenutused: Rong logistas öid ja päevi, vaid loodus vaheldus. „Siinpool Uuraleid oli selline pakane, et külm tahtis ära võtta. Õnneks olid vagunites pursuikad, kütsime kogu vaguni laudvooderdise ära,“ ütleb Otu. Pikk teekond teadmatusse lõppes Krasnojarski krais Jenissei kaldal Abakanis. Rongitäis inimesi aeti autodele ja sõit läks üle sulajää vastaskaldale. „See oli ka viimane üleminek tol kevadel,“ teab Otu öelda. „Abakanis oli kevad, lipumehed näitasid üle laia jõe teed, et masinad prakku ei kukuks.“ Ligi 300 kilomeetri sõidu järel jõuti Krasnoturanskisse. Otul on meeles, et jämedate püstpal-

kidega piiratud tara ümbritses väljakut, kuhu kõik kokku aeti.

Värava kohal oli loosung: „Dobro pošalovat, trudovoi narod!“. „Sinna tulid ümberkaudsed kolhoosiesimehed ja brigadirid tööjõudu valima, olime kui orjad turul,“ sõnab Otu. Meeta Raudsiku meenutused: 1954. aastast hakati alaealisi vabaks laskma. Veel paari aasta möödudes said juba esimesed pered kodumaale tagasi. „Nüüd läks Maie süda härdaks: teised lapsed lähevad koju, oleks tema isa elus, saaksime ka. Kui siis mehevend kirjutas, et kui keegi Eestisse tuleb, saatku ma Maie ära, ma nii tegingi,“ ütleb Meeta.

Meeta jõudis Eestisse tagasi 1958. aasta 4. augustil. Tütar Maie oli tulnud Tallinna rongile vastu. „Ma ei tundnud teda algul äragi, tema mind samuti mitte,“ tunnistab ta. Üheksa ja pool aastat alandusi ja vintsutusi olid jätnud sügavad jäljed. „Jube oli see Siberi-aeg: nälg, pidevad haigused ja külmast võetud käed, jalad, nägu, nii et üks nahk aga läks ja teine tuli. Ning riides käisime algul kui kaltsakad, seelikul üks lapp üht-, teine teistpidi. Aga ära me elasime. Kellel Jumal õnne andis, tuli ka tagasi.“ Jüri Treufeldti meenutused: „Meid nimetati pikka aega fašistideks. Aga mis seal imestada: sõjast polnud ju palju möödas, külad meestest tühjad. Eriti vaenulikud olid lapsed, kelle isad olid sõjas surma saanud. Aastatega segunesime ja sõbrunesime.

Nüüd võin küll kinnitada, et venelastest siiramat ja südamlikumat rahvust pole. Ainult et see lahkus algab alles teisel pool Uuraleid, siin, lääne pool, elavad homo soveticus´ed.“ Marju Adamsoni meenutused: Marju Adamsoni ütlust mööda oli kevadine koolivaheaeg just lõppenud ning tema

koos Jüri ja Matiga jälle koolis. „Oli esmaspäev, 28. märts. Taimil jäi millegipärast hommikul Türile kooli minemata, ta jäi koos ema, vanaema ja vanaisaga koju Uuetoale,“ sõnab ta.

Ka küüditamise hirm, mis kummitas kogu nädalavahetuse, oli lõpuks mööda saanud. Põhjust muretseda ja hirmu tunda andis jälle kord vanaisa Karl Sahki endine koolijuhatajaamet.

Samuti see, et isa Jüri Muru oli 1944. aastal arreteeritud ja 12 aastaks Vorkuta vangilaagrisse saadetud. „Ega isal muud süüd olnud kui kuulumine Kaitseliitu, aga koos Bachmanni poistega ta Pikkmetsast tookord kinni võeti ja vangilaagri saadeti,“ märgib Adamson.

Oli teine või kolmas koolitund, kui ühtäkki lükati klassiuks lahti ja sisse astus Taimi koos püssimeestega. „Mind vendadega võeti tunnist ära – mäletan, et klassijuhataja kallistas mind veel kõvasti – ning sammusime läbi lume püssimeeste valve all koju.“ Jaan Tesloni meenutused: „Vanaema tuli Siberist ära ilma dokumentideta, salaja. Täpselt ei mäleta, mis kuus ja millal, aga oli ilus suvine aeg, kui ta pikal sammul koduõue astus – olime isa ja emaga kõik kolmekesi parajasti õues. Siber polnud teda murdnud.

Mäletan, et isa oli veel aastaid hirmul, et vanaema niiviisi salaja tuli: äkki võetakse kinni ja viiakse uuesti tagasi. Aga enam ei viidud.

Siberi elust, kõigist neist katsumustest ja kannatustest vanaema rääkida ei tahtnud.

Kui midagi rääkiski, siis meenutas pigem seda, kui rammus oli seal muld ja kui ilus oli loodus: et metsamarju oli palju ja tulbid õitsesid mäekülgedel. Ükskord isa koguni vihastas vanaema jutu peale: „Kui seal kõik nii ilus ja hea oli, mis sa sealt siis üldse ära tulid!“

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

6

uudised Türi raamatukogu tegemised Kevadtervitused vallarahvale ka Türi raamatukogult!

Lisaks sellele, et märtsikuus algas kevad oma kevadpealinna tegevustega, tähistasid raamatukogud ka mitut muud olulist tähtpäeva.

Täna kirjutavad oma märtsikuistest tegemistest veel kaks raamatukoguhoidjat: Liina Jeena Laupa raamatukogust ja Heli Petrovits Oisu raamatukogust.

Märts oli raamatukoguhoidjatele põnev. Raamatukogusid külastasid tavapärasest enam lasteaia- ja koolilapsed. Tähistati emakeelepäeva. Raamatukoguhoidjad valmistasid ette emakeelepäevaga seotud tegevusi, õppetunde, kutsuti külla mitmeid toredaid kirjanikke, näiteks Mika Keränen, Heiki Vilep, Valdur Mikita.

Kevade alguse puhul meisterdasid lapsed kevadkollaaže.

Türi raamatukogus ootab vaatajaid ka Teet Reieri erakogust pärit näitusele „Mustvalge Väljal“. Näitusele on välja pandud valik raamatuillustraator ja graafik Silvi Väljali graafikat ja illustreeritud raamatuid.

Aprillikuus ootame jälle vallaelanikke Türi raamatukokku. 8. aprillil kell 12 algab internetikoolitus, kus õpetame inimesi kasutama e-teenuseid, sooritama toiminguid ID-kaardiga ning turvaliselt kasutama sotsiaalmeediat. Kes soovib, võib kaasa võtta oma sülearvuti, kasutada saab ka raamatukogu arvuteid. Kindlasti tuleb kaasa võtta ID-kaart ning PIN koodid.

Juba tavapäraselt ootame teisipäeval, 9. aprillil kell 11.00 kõige väiksemaid raamatusõpru kevadehõngulisele „Väikelaste muinasjutuhommikule“. Muinasjutuhommikul saab kuulata/vaadata raamatu põhjal valminud väikest etendust, mängida, laulda ja ka meisterdada.

13. aprillil kell 12 on lastehommikul külas raamatu „Joonistatud mina“ autor Maris Mägi. Maris räägib lastele oma tegemistest, kust ta ammutab inspiratsiooni, koos Marisega saavad lapsed joonistada või meisterdada.

16. aprillil kell 17.00 tuleb Türi raamatukokku lugejatega kohtuma tuntud Eesti-Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja blogija, mitme „Minu..“ sarja raamatu autor Justin Petrone.

Türi raamatukogus alustas tööd 3D pliiatsi töötuba. Esimesel korral käis nii raamatukoguhoidjaid kui lapsi õpetamas Heiki Palm, kelle juhendamisel valmisid ilusad värvilised liblikad ja ägeda disainiga prillid.

Töötuba hakkabki toimuma üks kord kuus viimasel neljapäeval.

Seega järgmisse töötuppa ootame 7-12-aastaseid lapsi 25. aprillil kell 16.00. Kuna kohtade arv on piiratud (kaheksa last), on vajalik ka eelnev registreerimine.

Astrid Karpender

Türi raamatukogu juhataja

Kevadised tegemised Laupa raamatukogus 15. märtsil külastas raamatukogu kutsel Laupa põhikooli kirjanik ja luuletaja Heiki Vilep. Kohtumise alguses esitasid algklasside õpilased kirjanikule ja kogu kooliperele tema luuletusi.

Seejärel luges kirjanik enda kõige uuemast raamatust „Une-Mati viimased udujutud” ette ühe toreda jutu, rääkis oma raamatutest ning vastas arvukatele küsimustele. Kõigil soovijail oli võimalus ka osta tema raamatuid, kuhu kirjanik pärast lahkelt autogramme jagas.

Seoses emakeelepäeva ja eesti keele aastaga korraldas Laupa raamatukogu juba kolmandat korda ilukirjavõistluse, milles osalesid Laupa kooli algklasside õpilased. Kuna külla oli tulemas Heiki Vilep, siis sel korral kirjutati ilusasti tema luuletusi.

Ilukirjavõistluse tööde väljapanekut sai näha ja hinnata raamatukogus. Tööde esimene hindaja oli luuletuste autor Heiki Vilep, kes valis igast klassist välja oma lemmikud ning kiitis tublisid kirjutajaid.

Ilukirjavõistluse võitjad selguvad lähiajal.

Kui algklasside õpilased osalesid ilukirjavõistlusel, siis 5.–9. klassi õpilastele korraldati õigekirjavõistlus. Nemad pidid ümber kirjutama samuti Heiki Vilepi luuletust.

See ülesanne ei olnud aga kerge, sest ette antud luuletus oli trükitähtedes ja ilma kirjavahemärkideta, kuid ümber tuli kirjutada kirjatähtedega ja kirjavahemärkidega. Kokkuvõtted võistlusest tehakse aprilli keskel.

2018. aasta sügisel algas rahvusvaheline lugemisprojekt „Meie väike raamatukogu”, millest võtavad osa ka Laupa kooli 1. ja 2. klassi õpilased. Lapsed loevad läbi kuus toredat Eesti, Läti, Poola ja Sloveenia kirjaniku raamatut.

Projekt kestab õppeaasta lõpuni ja lisaks Eestile osalevad selles Läti, Poola ja Sloveenia lapsed. Eesmärk on innustada lapsi lugema ning tutvustada oma kodumaal tuntud kirjanikke ja illustraatoreid.

Liina Jeena

Laupa raamatukogu

Alates 31. märtsist muutus rongide liiklusgraafik Edelaraudtee andis teada, et seoses suveajale ülemineku ning TapaNarva raudteelõigu remonttöödega muutus alates 31. märtsist 2019 rongide liiklusgraafik. Edelasuuna muudatused on minimaalsed, uussõiduplaan on kättesaadav Elroni koduleheküljel.

3 x Teet Reier

Kevade kuulutasid avatuks muruniidukite paraad, tantsijad ja kaunis ilutulestik.

Kevadpealinn Türi sai tiitli juba 20. korda 20. märtsil avati Türil kevadpealinna 20. hooaeg. Esmalt said tervitused üle anda kohale tulnud teemapealinnad.

Külmapealinn Jõgeva, kes hoiab Eesti külmarekordit aastast 1940 -43,5 kraadi, soovis türilastele, et nad annaksid seda soojust ja päikest edasi ka teistele piirkondadele.

Sügispealinn Narva soovis Türile sama ilusat kevadet nagu seda oli soe suvi, nagu oli kaunis sügis ja nagu oli lumerikas talv ning et sellesse mahuks palju suuri ja tähtsaid sündmusi. Õllepealinn Saku ütles, et nemad päikest kaasa ei võtnud, aga mida sealt Sakust ikka kaasa võtta? Loomulikult õlut. Sakus on ju õlletehas, mis teeb õlut.

Sealt edasi mõis, mis tänaseks avanud ka õllespaa. Sealt järgmine maja edasi ongi vallavalitsus.

Vallavalitsus tegi spaa-kombo, mis kingitusena suure korvi sees Türile ka üle anti.

Veinipealinn Põltsamaa ütles, et nemad on Sakust ikka tükk jagu kangemad. Kannavad nad ju nime veinipealinn! Samuti tõid nad välja, et on teemapealinnadest vanimad, olles ka Liivimaa kuningriigi pealinn.

Selgus, et Põltsamaa sai linnaõigused samal aastal kui Türi.

Samuti seob neid rongiteema.

Põltsamaal on Jaama tänav, mis sai rajatud sinna lootusega, et kunagi hakkab rong käima Tü-

rilt Põltsamaale ja kui tulla talvepealinnast Otepäält Põltsamaale ja hakata sealt sõitma suvepealinna Pärnusse, siis kõige lühem tee viib läbi kevadpealinna Türi. Nende ühiste joonte jätkuks soovisid nad ilusat kirevat, lillede ja linnulaulu rohket kevadet.

Suvepealinn Pärnu tõi välja, et Türi ja Pärnu on ühe ahela kaks lüli kuna suur osa vett, mis Pärnus merre suubub, läbib ka Türi linna jõeosa kaldaid. Hommikuvalgus ja päikesekiired paitavad esmalt Türi talusid, parke ja teid ning hakkavad siis peagi kuldama Pärnu linna ja selle tänavaid. Kevad küpseb türilaste hoole ja armastusega suveks ning siis loovutatakse kevadpealinna tiitel Pärnule kui suvepealinnale. Sooviti lilli ja liblikaid ning kevadet südamesse!

Talvepealinn Otepää linnapea ütles: “Kui mõtled lilled, siis mõtled Türi. Kui mõtled kevad, siis mõtled jälle Türi. Kui mõtled “Kutsud sõitsid rongiga...” laulule, siis mõtled jälle Türi. Me tulime siis mõnes mõttes leinas. See sau oli tükk aega meie käes, aga me peame selle nüüd ära andma.

Oleme teile selle aja jooksul palju andnud. Oleme andnud lume ja talve ja lumememmed ning talve fiilingu. Me tahame teada, mida me vastu saame? Võtke see sau ja hoidke auga ning näidake, mida Otepää sellest saab.”

Pealinn Tallinn tõi söögi ase-

mel jupi lillelist kevadet kaasa.

Pealinnade mängu elavana hoidmine näitab eestlaste tarkust.

“Pealinnal on hea meel juhtimist ning vastutust delegeerida väärikatele Eesti inimestele, kes oskavad erinevaid ideid, teemasid ja mõtteid kanda ning Eesti on alati hoitud,” sõnas Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu.

Vallavanem Pipi-Liis Siemann tervitas peokülalisi ning tänas kingituste eest rõhutades samas, et palju tähtsam on see, et kõik kohal on ja meiega seda rõõmu jagavad. “Mäng või mitte!? Mina ei ole selle 20 aasta järel enam kindel, kas need aastaajad ka päriselt niisama vahelduksid, kui me seda mängu enam ei mängiks!? Ei julge igaks juhuks proovida ka,” ütles Siemann.

Vallavanem rõhutas ka kevadpealinna toimkonna vabatahtlike tänuväärse töö olulisust ning kutsus kohaletulnuid üles neid aplausiga tunnustama, et neil oleks ikka jõudu ja jaksu edasi toimetada.

“Meil Türil on ju selline komme, et meie ei pea ise mitte midagi tegema. Meil asjad lihtsalt juhtuvad. Kevad tuleb, kontserdid toimuvad, inimesed tulevad kodudest välja, kõik kraamivad ja koristavad... meil tuleb ise lillelaat. Me ei pea jälle ise midagi tegema. Inimesed saabuvad tuhandete kaupa ja naudivad meie head olemist siin.

Türil on elu väga lihtne ja ilus, eks ole. Aukus tänavatest me vaatame üle, kuna oskame lihtsatest pisiasjadest rõõmu tunda ning hetki tabada,” naljatles vallavanem. Samas kutsus Siemann tõsisemal noodil inimesi siiralt üles olema rõõmsad ning märkama kõike seda head ja ilusat, mis meil on.

“Tere tulemast kevadpealinna! Naeratage!”

Kohaletulnuid rõõmustas ansambel Horoskoop, kus külalistena astusid lavalaudadel üles ka Voldemar Kuslap ja Maria Listra.

Monika Kirss pani tantsima Väiksed Viisud ja Katrin Särkineni juhendamisel tantsis rahvale meeleolukad tantsud Türi tantsustuudio rühm Stiina.

Toimus muruniidukite ja -traktorite paraad ning Reigo Ahvena trummarite vägev etteaste. Türile anti üle 20. korda üle valitsussau ja kevadpealinna tiitel.

Kevade tervitamine lõppes kolm minutit kestva suurejoonelise ilutulestikuga, mille lasid taevasse vennad Veigo ja Virgo Kaaret.

Täname kõiki, kes vaatamata hilisele kellaajale jaksasid kohale tulla ning igaüht, kes abikätega panustas! Aitäh, teile!

Ilusat kevadet!

Kevadpealinna toimkond Türi vallavalitsus

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

7

sport/reklaam Türi Kaubamajas UUS KOLLEKTSIOON rõivaid ja jalatseid Kaubamaja avatud E – R 9 – 19, L 9 – 16

PROGRAMMID ÕPILASTELE

Eesti Ringhäälingumuuseum.

Vabriku pst 11, Türi www.rhmuuseum.ee

EESTI RINGHÄÄLINGUMUUSEUMIS

.

S ON …

STUUDmIO tame raadioa mikrofoni, koos

Õpime kasuta natuuri ja estame saate sig saate plaani, salv e. agasini tüüpi saat rühmatöödena m äiteks võib N . ad ej al os livad Saate teema(d) va ndmus, i päevakajaline sü teemaks olla mõn olielust või n, sündmused ko klassiekskursioo e põhjal koosrjandusteos, mill hoopis loetud ki kuuldemäng, lavastatakse lühi tatakse uudised, kuulajamäng jne. jääb osalejatele.

Valminud saade

KUULDEMÄNG

Räägime kuuldem ängust ja Raadioteatri ajaloos t, kuulame näiteid kuuldemän gudest.

Valime stsenaariu mi ja salvestame kuuldemängu, mille lavastajad, helikujundajad ja osatäitjad on programmis osale jad. Valminud kuuldemäng jääb osalejatele.

MEIE UUDISED

Teleuudiste tegem ist tutvustav program m, mille käigus tu televisiooni uudiste tvume saadete ajalooga, rää gime teleuudiste to tänasest päevast, va otmise lmistame ette uudi slood ja salvestam saate. Salvestatud e uudistetelesaade jääb osale jatele.

Programmid sobivad õpilastele alates 2. klassist.

Programmide kestvus: 90 minutit Hind: 5 eurot ühele osalejale (sisaldab muuseumi piletit)

Info ja tellimine: 385 7055, rhmuuseum@rhmuuseum.ee

Spordisündmused 5. aprillil 19 Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängu seeriavõistlus Särevere spordihalli II korrusel. Info: Aime Laidla 5661 6024 6. aprillil 12 Vibuvõistlus “Aprilli nali” Türi vibustaadionil. Info: Maarika Jäätma 5598 5986 7. aprillil 11 Käru paaristurniir võrkpallis Käru kooli võimlas. Info: Anne Sillamaa 5801 8974 11. aprillil 18 Südamekuu-sinu sammud loevad Kabala küla ümbruses. Info: Heli Martin 523 7398 11. aprillil 12-15 Idla võimlemise koolituspäev Oisu koolimaja võimlas. Info: Sille Varul 529 2766 18. aprillil 16 Järvamaa murdmaajooksu meistrivõistlused Türil. Info: Leonhard Soom 509 6812 18. aprillil 18 Kabala piirkonna mälumäng VI voor (lõpetamine) Kabala rahvamajas. Info: Mati Roosmaa 5340 4470 22. aprillil 18.30 Jüriöö jooks Türi-Paide, Kirna-Paide, Väätsa-Paide ja Vodja-Paide. Info: Sulo Särkinen 5308 8495 27. aprillil 10 Türi valla hooaja lõpu lahtine koroona karikaturniir üksikmängudes Türi linna võimlas. Info: Kalju Mägi 5341 3643 28. aprillil 11 Kogupere rattamatk “Tunne oma koduvalda” Türi valla lääne osa. Info: Paul Poopuu 504 1987 28. aprillil 11 Käru lauatennise võistlused Käru kooli võimlas. Info: Anne Sillamaa 5801 8974 30. aprillil 11 Järvamaa koolinoorte MV orienteerumises Väätsal.

Info: Kaarel Kallas 5330 8128 30. aprillil 17-19 Järvamaa orienteerumisteisipäevak Väätsal. Info: Kaarel Kallas 5330 8128 MAI 1. mail 18.30 Järvamaa rattakrossi seeriavõistlus 2019 I etapp Aravetel. Info: Tauri Must 5198 5323 4. mail 10-17 Vibuvõistlus “Türi kevad” Türi vibustaadionil. Info: Maarika Jäätma 5598 5986 4. mail 11 kergejõustikuvõistlused heidetes Türil. Info: Leonhard Soom 509 6812 5. mail 11 X Kevadtriatlon Türilt Paidesse. Info: Paul Poopuu 504 1987 5. mail 10 Kevad 2019 – igamehe paarismäng tennises Türi tenniseklubi väljak. Info: Jaan Rahe 508 9187

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

8

Türi vald Head Türi 2. keskkooli, Türi Majandusgümnaasiumi ja Türi Ühisgümnaasiumi vilistlased!

Märkamatult on möödunud 30 aastat Tolli 62 aadressil asuva kooli loomisest!

Armas koolimaja ootab teid kõiki külla, et meenutada möödunud aegu ning tähistada tänast päeva!

leiab aset laupäeval, 18. mail 2019!

Jah, see toimub täpselt siis, kui kõigil oli plaanis nagunii Lillelaadale tulla! :)

Osavõtumaks enne pidu ülekandega: kuni 30. aprillini 15 eurot, 1.-17. maini 20 eurot.

Kokkutuleku päeval saab kohapeal tasuda sularahas: 25 eurot.

Makse saaja: MTÜ Türi Valla Kodanike Ühendus Arveldusarve: EE611010220278156226 Selgitus: Tolli 62 pidu, Ees- ja perekonnanimi, lennu nr

Kokkutulek algab kell 18:00 ja lõppeb kell 00:00.

Rohkem infot Türi valla kodulehelt ja Facebooki ürituselt “Tolli 62 kooli vilistlaste kokkutulek”

28. märtsil 2019 istungil Türi vallavolikogu: • kinnitas Türi vallavolikogu revisjonikomisjoni kontrolli tulemused ning tunnistas Türi vallavalitsuses aastatel 2016-2017 tehtud riigihangete menetluse nõuetekohaseks ja ametiasutuse tegevuse riigihangete korraldamisel heaks; • arutas ASi Väätsa Prügila aktsiate võõrandamise ning aktsiaseltsis osalemise lõpetamise võimalusi ning otsustas arutelu peatada, kuni on selgunud konkurentsiameti antud seisukoha seaduslikkus ning arutatud teiste aktsionäridega võimalusi aktsiaseltsi tuleviku osas; • otsustas osta Türi vallale kaks sõiduautot, mille soetamishind on mõlemal sõiduautol kuni 25 000 eurot. Üks sõiduauto võetakse kasutusele sotsiaaltranspordi osutamiseks kasutatava väikebussi asendamiseks ning teine vallavalitsuse spetsialistide ametisõitudeks; • määras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel korraldatud avaliku hanke tulemusel Türi vallale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust osutavaks vee-ettevõtjaks OÜ Türi Vesi; • maksta Türi vallavolikogu liikmele Margit Lugnale Türi vallavolikogu 28. veebruaril 2019 toimunud Türi vallavolikogu 21. istungi ettevalmistamisel ja istungi juhtimisel vallavolikogu esimehe ülesannete täitmise eest tasu 750 eurot; • võttis teadmiseks info Järvamaa kutsehariduskeskuse saavutustest ja tulevikuplaanidest ning volikogu komisjonide tööst.

Järgmine Türi vallavolikogu istung toimub 25. aprillil 2019.

Tulge bridži mängima Türi eakate keskuses (Türi, Viljandi 4) alustasid kooskäimist bridžimänguhuvilised. Oodatud on nii algajad kui ka mängijad, kes on kunagi varem selle huvitava mänguga kokku puutunud. Mängitakse igal esmaspäeval kella 11–14. Mängu õpetavad kogemustega mängijad ja elukestev õpe on ju alati teretulnud. Kes tunneb huvi, palun tulge kohale. Koolivaheaegadel võiksid bridžimänguga tulla tutvuma ka koolinoored.

Täpsem info 509 1721 Tiiu Valder.

Klubi Ehavalgus ja sõbrad kogunevad taas 21. aprillil kell 15 kultuurikeskuses. Sellel pärastlõunal tantsitavad meid Lõõtsaliigutajad, rõõmu pakub ka isetegevuslaste esinemine.

Tegevuskeskus teatab: korraldame 23. aprillil keskuse ruumides keskuse nobedate omaloomingu näituse (Viljandi tn 4 (Türi tervisekeskus) I korrus, sissepääs tänavalt). Näitus avatud kella 11–14.

Ootame kõiki lahkesti külla!

Tasuta õigusabi eakatele: Väätsal kolmapäeval, 17. aprillil kell 13–16 valla Väätsa teeninduskohas Kärus reedel, 12. aprill kell 10-13 valla Käru teeninduskohas Viljandi mnt 17 Vajadusel eelnev kontakt tel 504 7330

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Avati uus hajaasustuse programmi taotlusvoor Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 11. märtsist kuni 13. maini 2019 Riigihalduse minister Janek Mäggi kinnitas 2019. aasta hajaasustuse programmi taotlusvooru avamise tähtpäevaks 11. märtsi 2019 ning taotluste esitamise tähtpäevaks 13. mai 2019. a.

2019. aasta hajaasustuse programmi viiakse läbi 22. veebruari 2018 määruse nr 14 „Hajaasustuse programm” alusel.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks

veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks.

Maksimaalne toetus programmist on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest ning toetuse osa moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.

Kui majapidamine on saanud toetust eelnevatest hajaasustuse programmidest, siis arvestatakse saadud toetus uuest võimalikust toetusest maha. Iga valdkonna (joogivesi, kanalisatsioon, juurdepääsutee ja elekter) jaoks on võimalik programmist toetust saada üks kord kuue kalendri-

aasta jooksul.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt toetust taotlevas majapidamises hiljemalt rahvastikuregistri andmete kohaselt 1. jaanuarist 2019.

Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast.

Toetuse saamiseks tuleb esitada Türi vallavalitsusele vormikohane taotlusvorm, olenevalt projekti valdkonnast vormikohane projekti tegevuste kirjel-

dus, oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri, põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve ning kaks võrreldavat hinnapakkumist.

Olenevalt projektist võib vajalik olla ka esitada muid dokumente (nt joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks jt).

Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.

Janelle Leenurm

ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Taotlusvoor „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ Türi vallavalitsus annab teada, et seoses Euroopa sotsiaalfondi meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“ taotlusvooruga ja toetuse taotlemise võimalusega läbi kohaliku omavalituse, on erivajadustega inimesel võimalik taotleda eluaseme kohandamist.

Eluruumi kohandamist saab taotleda isik, kellel on tuvastatud puude raskusaste puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes ja kellel on sellekohane kehtiv otsus.

Meetme raames eluruumi kohandamist saab taotleda erivajaduse katmiseks: 1. liikumisega seotud toimingutes (püsti, pikali ja istuma saamine, treppidest üles ja alla liikumine, ustest ja väravatest sisse ja välja liikumine); 2. hügieenitoimingutes (pesemis- ja tualetitoimingud); 3. köögitoimingutes (toiduval-

mistamine, söömine ja joomine).

Kohandada saab eluruumi, mis: 1. asub Türi valla haldusterritooriumil; 2. on kohanduse saaja rahvastikuregistri järgne ja tegelik elukoht, 3. on aastaringseks elamiseks sobiv; 4. on kohanduse saaja või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses lepingu alusel.

Taotluse kohustuslikud andmed: taotleja nimi, isikukood, kontaktandmed; taotleja esindaja nimi, isikukood, kontaktandmed, esindusõiguse alus; kohandatava eluruumi andmed: tänav, maja number, korteri number, kasutamise alus (leping, omand, kaasomand); eluruumi kohandamise eesmärk (liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või

köögitoimingute parandamiseks) ja selgitus; kohandamise liik (platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukse ava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, inva-WC-poti paigaldus, käsipuude paigaldus, muu).

Otsuse ja lepingu kättesaamise viis (e-postiga, lihtkirjaga või tähtkirjaga taotlusel märgitud kohandamist vajava eluruumi aadressil).

Taotlusele tuleb lisada: 1) koopia isikut tõendavast dokumendist; 2) koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (kohtumää-

rus, volikiri); 3) eluruumi omaniku või kõigi kaasomanike või korteriühistu kirjalik nõusolek kohandamise tegemise kohta, kui taotleja ei ole eluruumi ainuomanik või kohandatakse kaasomanike ühiskasutuses olevaid ruume; 4) eksperdi hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta (olemasolu korral sotsiaalkindlustusameti või Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse hinnang eluruumi kohandamiseks) 5) pakkumus kohanduse tegijalt (kui kohanduse maksumus koos käibemaksuga ületab 5000 eurot, siis tuleb võtta kaks pakkumust) Avaldusi võetakse vastu kuni 1. juunini 2019 kas paberikandjal või digiallkirjastatult. Vajalikud blanketid asuvad Türi valla kodulehel.

Täpsem info Astrit Ujok 5322 5674 astrit.ujok@tyri.ee

Raamatupidajatel oli Türil töine õppepäev 13. märtsil said Türi kultuurikeskuses kokku viieteistkümne kohaliku omavalitsuse 45 raamatupidajat.

Järva maakonna KOVide raamatupidajad on kokku saanud kogemuste vahetamise eesmärgil alates aastast 2016. Pärast haldusreformi otsustati, et ühendatakse jõud naabermaakondade KOVide raamatupidajatega ning nüüd toimuski juba kolmas Kesk-Eesti KOVide raamatupidajate õppepäev.

Kuigi nimetus on Kesk-Eesti omavalitsused, siis kaugemad külalised olid Hiiu vallavalitsusest.

Eelmise aasta aprillikuus toimus kokkusaamine samuti Türil ning siis oli osalejaid poole vähem. Selline huvi kokkusaamise vastu oli meeldiv üllatus ning hea meel oli näha oma kolleege ning nendega mõtteid vahetada. Õppepäeval oli kolm osa: Türi valla finantsjuht Aime Roosioja tutvustas kohalolijate-

le BILL.Me arveldusplatvormi ning tõi välja praegused plussid ja miinused. Samuti räägiti lühidalt e-arvetest ning sellest, et 1.07.2019 on e-arvete saatmine avalikule sektorile kohustus.

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Kersti Sannik andis ülevaate 2019. aasta finantseerimisest, tuletas meelde raamatupidajatele eelarvestrateegia koostamise

tähtsust ning andis lühiülevaate ka tulevikust. Raamatupidamistarkvara PMEN arendaja Raidi Saar tutvustas uuendusi programmis ning vastas arvukatele raamatupidajate küsimustele. Õppepäeva lõppedes lepiti kokku, et sellel aastal saadakse uuesti kokku septembrikuus ning siis on võõrustajaks Paide linnavalitsus.

Aime Roosioja

finantsjuht

Rattamatk “Tunne oma koduvalda” tuleb taas 28. aprillil toimub traditsiooniline jalgrattamatk “Tunne oma koduvalda”. Sel korral kulgeb matk Türi valla lääne osa looduskaunitel metsateedel. Matka pikkuseks on 40-50 kilomeetrit. Poolel matkateel tehakse peatuspaik, kus on

võimalik jagada emotsioone, täita oma veevarusid ja nautida värskes õhus söömist.

Peale peatuspaika on võimalus matkateed jätkata või kes ei soovi matka täismarsruuti läbida, toimetatakse sealt korralda-

jate transpordiga tagasi Türile.

Palume matkale eelregistreerida hiljemalt 25. aprilliks e-posti aadressil tyrispordiklubi@gmail. com või telefonil 504 1987. Eelregistreerimata osalejatele ei garanteerita matka osalejameenet

ja taastumispausil toitlustust. Üritus toimub 20. kevadpealinna sündmuste raames ja peatuspaigas on võimalik voldikusse koguda templeid.

Liisa Gritšenko

Türi spordiklubide liit

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

9

Türi vald

Lummavad tulbipäevad täitsid Türi kultuurikeskuse lilleiluga Märtsikuu viimasel nädalavahetusel täitus Türi kultuurikeskus kaunite tulpide ja ilu armastavate inimestega. Juba üheksandat korda on Elise Aia omanik Reelika Marrandi eestvedamisel sadade inimeste rõõmuks kevadpealinnas Türil tulbipäevasid peetud.

Selle aja jooksul on külastajatele imetlemiseks toodud natukene üle 400 erineva tulbisordi.

Sellel aastal oli Reelika Marrandi näitusele toonud 62 erinevat tulbisorti, millest esmakordselt Türil 51. Mõned tulbisordid eristusid teistest oma huvitavate nimede poolest nt Black Widow (Must lesk), Dreamer (Unistaja), Hurricane (Orkaan), Lion King (Lõvikuningas), Nikon, Katie Melua (lauljatar) jt.

Tulbipäevade avamisel ütles vallavanem Pipi-Liis Siemann oma tervitussõnavõtus, et meil kui kevadpealinnal on kohustus kõigile inimestele selgeks teha, et kevad on saabunud. „Vahel tuleb seda küll teha tohutus lumesajus lumehangede sees ja tuuleiilides, aga sel korral on ilmgi kaasa aitamas ning Reelika tulbipäevade korraldajana on omalt poolt väga suure sammu teinud selleks, et kõik saaksid aru, et kevad on tõepoolest käes“, sõnas vallavanem Siemann ning tänas Reelika Marrandit selle eest, et ta on tahtnud teistele tulbipäevade korraldamise näol rõõmu teha.

Avamisel esinesid tulbipäevalistele Türi muusikakooli õpi-

Loomaomaniku kohustused Loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ja korrakaitseseaduse sätete koosmõju kohaselt on loomaomanikul kohustus tagada, et talle kuuluvad loomad ei väljuks loomaomanikule kuuluvalt või tema kasutuses olevalt territooriumilt ega põhjustaks ohtu teistele isikutele, nende varale ega keskkonnale.

Samuti lasub loomaomanikul loomatauditõrje seaduse §12 tulenevalt kohustus oma territooriumilt välja pääsenud loom niipea kui võimalik kinni püüda.

Pille Reinsalu, korrakaitseametnik

Lillearmastaja Riina Soovik (paremalt) ja Türi Halduse aednik Ele Schiff valimas tulbipäevade peakorraldaja Reelika Marrandi abil uusi tulbisorte, mida sügisel oma koduaeda istutada.

Merle Rüütel lased Kirke-Maarja Kallavus, Marianne Riško ja Karen Zinovjev, keda juhendas ja saatis õpetaja Viia Ivask.

Mõlemal päeval toimusid erinevad töötoad, kus huvilised said Nobiina töötoas meisterdada lillehaldjaid, Kazimiera Vellemaga klaasvitraaže, Lii Kaldaga viltida villaloorist prosse, Anneli Paasiga valmistada tulbikujulisi glütseriiniseepe ja Salme Andrega teha siidimaali.

Kõik huvilised said kuulata tunnustatud hobiaedniku ja kollektsionääri Helle Treieri loengut tulikalistest ning näha oma silmaga, kuidas MTÜ Eesti Florist esindajad Tuuli Luiga ja Margit Lopez Ortiz tulpidest imekauneid

lilleseadeid tegid, mis teise päeva õhtul oksjonil maha müüdi.

Reelika Marrandi oli siiralt tänulik kõikidele nendele, kes aitasid reedel ja laupäeval tulbid näituse ja müügi jaoks valmis sättida ja neid siis ka müüa.

Oksjonipidaja Rein Liivik tegi imet ja müüs ära kõik floristide tehtud seaded ja suure osa näituse tulpe. Tulbipäeva hilised külastajad said omale väga uhked kimbud ja vaasitäite kaupa tulpe. Oksjonilt kogunes 211 eurot koerte mängu- ja treeningväljaku jaoks.

Kõik tulbipäevadel osalejad said omale soovi korral ka kevadpealinna templikaardile templi, millega tuli templi-

Jäätmete sorteerimisest Igapäevase tarbimise tulemusena tekib rohkemal või vähemal määral prügi. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.

Aastaks 2020 peab Eesti suurendama jäätmeringlust pea kaks korda, see tähendab, et üle poole kodumajapidamiste prügist peab minema uuesti ringlusse. Seetõttu ongi oluline jäätmete sorteerimine, mille järel on võimalik neid taaskasutada. Türi valla territooriumile on paigutatud avalikud pakendi ja paberi ning kartongi konteinerid, kuhu on kõigil võimalik oma eelnevalt sorteeritud jäätmeid viia. Palume mitte viia avalikesse konteineritesse ega jätta nende kõrvale ega ümbrusesse majapidamistes tekkinud olmeprügi, toidu- ja biojäätmeid, riideid/jalanõusid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, mööblit jne.

Türi valla territooriumil asuvate avalike konteinerite asukohad on ära toodud Türi valla geoportaalis huviobjektide kaardil (https://gis. tyri.ee/portal/home/ ).

VÕIMALUSED TEISTE JÄÄTMELIIKIDE ÜLE ANDMISEKS: Türi jäätmejaam, Viljandi mnt 17b, Türi linn Avatud: 1. aprill – 31. oktoober K–R 13–19 ja L, P 11–15 Kontakt: 5346 1581 Oisu keskkonnajaamas jäätmete üleandmine leppida eelnevalt kokku tel 5394 2880 - Urmas Mikola. Kabala keskkonnajaamas jäätmete üleandmine leppida eelnevalt kokku tel 525 9517 - Ants Sults. Käru keskkonnajaamas jäätmete üleandmine E 17–18 ja R 10–11, jäätmete üleandmine väljaspool lahtiolekuaega leppida eelnevalt kokku tel 5349 2487 - Tiit Kaasik.

Täpsem info keskkonnajaamades äraantavate jäätmete kohta: http://www.tyri.ee/jaatmemajandus TASUTA SAAB ÄRA ANDA: segapakendid (plast-, klaas, metall-, kartongpakendid); paberi- ja papijäätmed; kile-, plastik- ja penoplastijäätmed; plastid; metallijäätmed; aknaklaas (ainult läbipaistev lehtklaas); kasutatud mööbel; kasutatud autorehvid; biolagunevad aiajäätmed, oksad;

mängu peaauhind (sellel aastal Rademari jalgrattad) taas sammukese võrra lähemale. Kõik templikaardid, millel on vähemalt kümnelt kevadpealinna ürituselt saadud templid ja mis on 20. juuniks kella 12ks Türi kultuurikeskuses asuvasse loosikasti viidud, osalevad samal päeval rattaloosis kevadpealinna 20. hooaja lõpuüritusel.

Kevadpealinna sündmustega saate end kursis hoida Türi valla veebilehel Kevadpealinna nupukese alt ja Facebooki lehel Kevadpealinn Türi.

Toimekat ja mõnusat kevadet kõigile!

Kevadpealinna toimkond

KOLLASESSE PAKENDIKONTEINERISSE SOBIVAD PLASTPAKENDID: joogipudelid ja kanistrid, jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid, nt kreemipurgid, šampoonipudelid; plastkarbid; kilekotid ja pakke-kile; puhtad plastpakendid; KLAASPAKENDID: klaaspudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid; METALLPAKENDID: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid; JOOGIKARTONG: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.

Pakendikonteinerisse sobivad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad, puhtad ja kokkupressitud. Pakendijäätmeid ei ole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab loputamisest.

SINISESSE PABERI JA KARTONGI KONTEINERISSE SOBIVAD ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid; vihikud; trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid; ümbrikud; raamatud; pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid.

Juhime tähelepanu, et paberi ja kartongi konteinerisse ei sobi määrdunud või vettinud paber ja papp; majapidamispaber; kasutatud pappnõud; kile; foolium- ja kopeerpaber, sh ka paber, mis sisaldab fooliumi.

KUTSE Türi valla ja Järvamaa Pensionäride Koondise esindajatel on suur rõõm kutsuda teid ja teie kollektiivi osalema

33. Järvamaa eakate kokkutulekul „Pidu kevade südames“, mis toimub 2. juunil 2019 algusega kell 10.30 Türi linna lauluväljakul.

Igal kollektiivil on võimalik esitada kuni kaks etteastet (tants, laul, estraad, võimlemiskava jne.) Osalemisest ja esinemissoovist palume teada anda hiljemalt 15. maiks Türi Kultuurikeskuse kunstilisele juhile Ave Avamerele e-posti teel ave.kultuur@tyri.ee.

Osalemise registreerimisel palume märkida:  omavalitsus, osalejate arv, klubi või ühenduse nimi Esinemiskava registreerimisel palume märkida:  kollektiivi nimi, esinejate arv, kollektiivi juhendaja nimi, etteaste nimi ja pikkus (esinemismuusika tuua cd plaadil või mälupulgal mp3 formaadis)  Kollektiivi tutvustus 3-4 lausega päevajuhile edastamiseks.

Osalustasu on 3 eurot (sisaldab lõunasööki, kontserti ja kogu päeva tegevusi.

Maksmine kohapeal registreerimisel sularahas) Lisainfo:

bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätme; puidujäätmed; ohtlikud jäätmed (ravimid, õli, värvid, lakid, liimid, kemikaalid, õli- ja kütusefiltrid, happed, ohtlike aineid sisaldav pakend jne); elektroonikajäätmed (telerid, külmikud, pesumasinad, arvutid jne)

Ave Avamere Türi Kultuurikeskuse kunstiline juht Telefon: 3878248 e- mail: ave.kultuur@tyri.ee Kohtumiseni Türil, kevade südames!

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

10

kuhu minna N 4.04 kell 19 Ivi Rausi & Tiit Born „Aitäh, Kustas Kikerpuu“ albumi esitlus Türi kultuurikeskuses. Kikerpuu loomingu toovad teieni tuntud Eesti muusikud Ivi Rausi-vokaal; Tiit Born-vokaal, kitarr, ukulele, suupill; Jaan Jaanson-kitarr; Ara Yaralyan-kontrabass; Aleksandra Kremenetski-löökpillid, pääse 10/7 eurot, müügil Piletilevis ja kultuurikeskuses.

R 5.04 kell 10 Kinohommik Kabala rahvamajas - animafilm „Väike draakon Kokosaurus: Seiklus džunglis” DEU 2018. Pilet 4/3 eurot.

L 6.04 kell 12 Tantsupäev TÜRI TANTSIB 2018! Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 5 eurot, 12.30-13.30 Contemporary Jazz ning 14-15.30 Latin Jazz, treener Alexandra Katariina Org, vanusele 13+ (eelnev tantsukogemus ei ole nõutav). Lisainfo ja eelregistreerimine tyri.tantsustuudio@gmail.com või Türi tantsutsuudio facebooki lehel.

L 6.04 kell 12 Huumoripäev „Maamees muigab” Väätsa rahvamajas.

INFO ja KÜSIMUSED 5556 2601 või vaatsa.rahvamaja@tyri.ee.

P 7.04 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on Arved Haugi ja Hans Hindpere loodud laulud.

E 8.04 kell 12 Internetikoolitus Türi raamatukogus.

T 9.04 kell 11 Väikelaste muinasjutuhommik Türi raamatukogus.

T 9.04 kell 13 Oisu raamatukogus kohtumine näitleja Ragne Pekareviga.

K 10.04 kell 13-14 tutvustab Ethel Design Käru raamatukogus oma rahvusliku motiiviga naiste riiete uut kevadkollektsiooni, mageveepärlitest, hõbedast ja vääriskividest disainehteid allahindlusega -20% kuni -50%. Lisaks bambusretuusid, stretšpüksid, värvilised sukkpüksid ja siidisallid. Vaata täpsemalt Ethel Design (www.ethel.ee) ja FB: Ethel Design.

N 11.04 kell 8-13 Avatud uste päev Türi ühisgümnaasiumis. Eelregistreerimine ja lisainfo 5. aprillini e-posti teel maili.roosme@tyriyg.tyri.ee N 11.04 kell 11 Lauluvõistlus Kabala ja Oisu laululind 2019 Oisu rahvamajas.

N 11.04 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas.

N 11.04 kell 19 Rootsi folkansambel Lekarerätten Türi kultuurikeskuses. Piletid 5/3 eurot müügil Türi kultuurikeskuses. Energiast pakatav neljaliikmeline Rootsi folk-ansambel, kes oma loomingus on kokku toonud traditsionaalse Põhjamaade muusika modernse popi, jazzi ning maailmamuusikaga. Üks on kindel, nende laividel ei suuda keegi paigal istuda ning tantsupõrandast eemal olla. Olof Kennemark-viiul; Albin Broberg-cittern; Oskar Lindström-klaver; Anton Johansson-trummid.

R 12.04 kell 16.30 Reigo Kuivjõgi kunstikogust näituse „EESTI PARIMAD NOORED KUNSTNIKUD“ avamine Türi kultuurikeskuses.

R 12.04 kell 18.30 Helimeditatsioon gongide ja kristallkaussidega Türi kultuurikeskuses.

Osalemine sobib kõigile sõltumata vanusest ning ei vaja ettevalmistusi.

Võimalusel palun kaasa võtta matt ja pleed. Helimeditatisooni viib läbi Kaia Karjatse. Osalustasu 10/8 eurot, mille palume tasuda kohapeal sularahas.

R 12.04 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas-tõsielufilm „Ott Tänak“ Est 2019. Vaatajale avaneb harukordne võimalus elada maailma eri paigus kaasa Oti püüdlustele võita WRC-sarja ihaldatud maailmameistritiitel ja olla tunnistajaks kriitilistele hetkedele. Kinolinale tuuakse ilustamata reaalsus närvesöövate võistluste telgitagustest ning näidatakse seda, mis muidu avalikkusele kättesaamatuks jääb. Pilet eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot.

L 13.04 kell 12 Lastehommik Türi raamatukogus. Külas on raamatu „Joonistatud mina“ autor Maris Mägi.

L 13.04 kell 15.30 Türi gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek 2019.

Kell 15.30 Registreerimise algus Türi kultuurikeskuses. Kell 17.00 Pidulik kontsert-aktus Türi kultuurikeskuses.

P 14.04 kell 13 Väätsa laste laulupäev 2019 Väätsa rahvamajas.

E 15.04 kell 16 A. Turovski loeng konnadest ja kogukondadest Türi kultuurikeskuse väikses saalis. Tasuta.

E 15.04 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas- tõsielufilm „Ott Tänak“ Est 2019. Pilet eelmüügist 3,50 eurot, samal päeval 5 eurot.

E 15.04 kell 19 Lõõtsa õpituba algajatele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur.

E 15.04 kell 20 Comedy Estonia esitleb: Sander Õigus “Neljanda seina taga” Türi kultuurikeskuses. “Neljanda seina taga” püüab seletada selle kõige tagamaid. Kuidas tekib üks nali ja lõpuks mõne suure teatri lavale jõuab? Kuidas saab moos kommi sisse? Miks ei ole äkki mõtet ennast liiga tõsiselt võtta? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse Sanderi uuest soolotunnist. Soojendavad teised Comedy Estonia koomikud. Piletid 12/10 eurot . Sõu on soovitatud 16+. Piletid müügil Piletilevis ja ukselt.

T 16.04 kell 15 Türi ühisgümnaasiumi näitering Concordia etendus “Surmatants” Türi kultuurikeskuses.

T 16.04 kell 17 Türi raamatukogus kohtumine kirjanik ja blogija Justin Petronega.

T 16.04 kell 19 Käru rahvamajas Hatha jooga – juhendab Yoko Alender.

T 16.04 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses-tõsielufilm „Ott Tänak“ Est 2019. Täispilet 5 eurot, sooduspilet 3,50 eurot.

K 17.04 kell 11 Koolitus “Digitaalne raamatupidamine ja asjaajamine.

Paber jäta voltimiseks!” Täpsem info: Aime Roosioja aime.roosioja@ tyri.ee K 17.04 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater REKY etendus “Sööbik ja Pisik” Türi kultuurikeskuses. Lavastaja Kadri Paldra. Osades Madis Joosep Toomel, Margus Christopher Kalda, Ulrika Tolberg, Krete Paldra, Kadri Paldra, Tauno Paulus. Soovituslik alates 3. eluaastast. Kestvus 50 min. Pilet 8 eurot müügil Türi kultuurikeskuses.

Turi

Kevade kodu

K 17.04 kell 19 Paul Neitsov ja Tõnu „Tõun“ Timm plaadiesitluskontserdid „Sul annan andeks kõik“ Piletid 15 eurot eelmüügist Piletilevis ja Piletimaailmas, uksel pilet kallim. Info 505 9625, www.kontsertkorraldus.ee P 21.04 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses. Osalemine 2 eurot.

L 22.04 kell 18 Kädval 16. Kädva jüriöö jooks. Kavas: lastejooks, teatejooks täiskasvanutele, teelaud koos autasustamisega. Osaluspanus 1 euro ja osalemisest palume teatada hiljemalt reedel, 19.04 Eha Vist´ile tel. 5370 7635.

L 22.04 kell 18.30 Jüriöö jooks ja jüriöö märgutuled. Lisainfo: Sulo Särkinen või TSKL tyrispordiklubi@gmail.com T 23.04 kell 19 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses kutsub tantsima ja kaasa musitseerima! Elle ja Raul Tamme juhendamisel tantsime 19. saj lõpu ja 20. saj alguse külapeo tantse. Kõik rahva- ja pärimusmuusikud on oodatud kaasa musitseerima. Eelnev tantsukogemus ei ole oluline.

Riietus mugav. Osalemistasu 2 eurot.

K 24.04 kell 16 Kino lastele Käru rahvamajas-animafilm „Kapten Morten lollide laeval“ Est 2019. Piletid 5/3 eurot.

K 24.04 kell 17 Laste lauluvõistluse Laulukaar 2019 Türi valla piirkondlik eelvoor Türi kultuurikeskuses. Osalevad lauljad vanuses 11-19 aastat.

N 25.04 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 3 eurot Teemad: “Homme algab vanadus”-Tiina Tambaum (Ühiskonnateaduste instituut-teadur), “Kolme põlvkonna koostöö”- Tõnu Ots (psühholoog, koolitaja ja perenõustaja).

N 25.04 kell 16 Türi raamatukogus 3D pliiatsite töötuba.

L 25.04 kell 18.30 Käru kõrtsi saalis Kundalini jooga ning rännak Gongide ja Tiibeti helikausside helide saatel õpetaja ja tervendaja Miina Kiiveriga. Kundalini jooga ei ole lihtsalt füüsilised harjutused, vaid selle taga on sajandite pikkused teadmised, et ühendada füüsiline keha, meel ja vaim üheks. Gongi ja tiibeti kausside helide puhul on tegemist nn orgaaniliste helide ehk ülemhelide vibratsiooniga, mis panevad keha vibreerima tekitades teraapilise mõju. Riietu mugavalt, võta kaasa matt, soojad riided või pleed meditatsiooniks. Osaluspanus 3 eurot Info: Jaana Kala tel 520 5764.

L 27.04 kell 10–16 Käru Kõrtsi saalis Ajurveda – elamise teadus ja võimalikult kaua noorena püsimise kunst Signe Lauritsaga. Loeng: ajurveda päritolu ja selle olemus, 5 elementi ja nende mõju igapäevaselt, 6 maitset ja täiuslikkuse tunne, mis on seitsmes maitse, vürtsid ja nende abil 7 maitse leidmine. Praktika: toit kui elu allikas, teeme süüa koos vürtside kasutamisega. Materjalid ja retseptid paberkandjal osalejale kaasa. Osalemispanus: 5 eurot. Et teaks toiduaineid jm materjale varuda, palume osalemisest teatada hiljemalt kolmapäeval, 24.04. Jaana Kala tel 520 5764.

L 27.04 kell 17 Komöödiateatri etendus “Maria Callase meistriklass’’ Türi kultuurikeskuses. Etendus räägib loo laulutunnist noortele talentidele, kellele primadonna oma kogemusi jagab. Saame teada, kuidas ta pressi ränga kriitika ja rivaalide kadetsemisele vaatamata ise tippu jõudis. Peaosas särab Merle Palmiste (Eesti Draamateater). Mängivad veel: Maris Liloson, Arete Kerge, Reigo Tamm (RO Estonia) või Oliver Kuusik, Peeter Kaljumäe, Hannes Villemson. Lavastaja Andrus Vaarik.

Hinnainfo: täispilet 17 eurot. Õpilane/tudeng/pensionär 15 eurot. Lapsed vanuses kuni 7a (k.a) saavad sisse tasuta, kui istuvad saatja süles.

Piletid müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides.

E 27.04 kell 21 KERRO pereklubi peoõhtu Käru rahvamajas. Info Ilme Säde tel 5690 6046 P 28.04 kell 12 Türi laululind 2019 ja laste lauluvõistluse Laulukaar 2019 Türi valla piirkondlik eelvoor Türi kultuurikeskuses. Osalevad lauljad vanuses 3-10 aastat.

E 29.04 kell 19 Lõõtsa mängutuba Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur.

T 30.04 kell 18 Volbriõhtu Käru simmaniplatsil. Parima nõia valimine. Tegevused lastele ja täiskasvanutele, tantsuks ansambel SigaRillo.

T 30.04 kell 19 Karmoška mängutuba Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur.

N 2.05 kell 10.30-15 Doonoripäev Türi kultuurikeskuses.

R 3.05 kell 18 Õpituba- “Idamaade tarkuste abil hea tervise juurde” Türi kultuurikeskuses. Õpitoa teemad: •erinevad kehatüübid-testid kehatüübi määramiseks •erinevad toitumise viisid ajurveda järgi •eluenergia toidus •seedesüsteemi puhastamine ja ebavajalike ainete väljaviimine kehast •vesi. Millal, kuidas, kui palju •kuidas end tasakaalustada kuue erineva maitse abil. Osalustasu 15 eurot. Piletid müügil Türi kultuurikeskuses. Info: 5697 3764 Anne Rändva, Joogakool Lakshmi või Türi kultuurikeskuse infotelefonil 385 7284 L 4.05 kell 11 „Teeme ära!“- talgupäev Oisus.

P 5.05 kell 14 Lauluklubi 7. hooaja lõpetamine Türi kultuurikeskuses.

Hooaja viimasel kokkusaamisel lauldakse laule teemal VARIA! NÄITUSED: 4.04-3.05 Reigo Kuivjõgi kunstikogust näitus „EESTI PARIMAD NOORED KUNSTNIKUD“ Türi kultuurikeskuse galeriis Kuni 30.04 Kevadpealinn 20 tuules - Türi kunstnike kevadnäitus „Austatud publikule heatahtlikuks vaatamiseks“ Türi kultuurikeskuse klaassaalis.

Aprilli lõpuni Türi raamatukogus avatud näitus „Mustvalge Väljal“.

Näitusel vaadata valik kunstnik Silvi Väljali graafikat ja kujundatud raamatuid ning postkaarte.

Käru rahvamaja saalis avatud Teet Reieri fotonäitus „Liikumises on rõõmu“, millel valik fotosid tänavuselt Türi põhikooli liikumispeolt.

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD KRISTJAN, BERT, LIISE, MARTA, ANABEL, SÄSILI, KELLY ja KATRINA

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5133385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede

Mälestame erakonnakaaslast

Puhka rahus kallis vanaonu

ENDEL LAANEMÄGI

EDUARD PÄRENSON

Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress

23.08.1946-29.03.2019 1937 Foto Rene Viljati kogust Türi poisid katsetavad paadi vastupidavust. Tuvastatud poistest on paadis Erich ja Artur Väärtmaa ning Hans Rikk. Raske treeningul, kerge kanuumatkal.

ja avaldame kaastunnet omastele Keskerakonna Türi valla osakond

Levitaja: Omniva Avaldame kaastunnet lähedastele Heli ja Harry Pibarist

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

31. märts 2019 Teet Reier Tänapäeval pole koormuskatsed enam vajalikud, tootja ütleb, mitu kilo kannatab ja mitut inimest mahutab. 13. aprillil toimuv Türi-Tori kiirlaskumine toob Pärnu jõele umbes 600 osalejat ja 260 veesõidukit. Türil Koidula silla juures jäid pildile süstasõitjad, kes paar nädalat enne võistlust harjutama tulid.

kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

Ostan 2-toalise korteri, kõik pakkumised oodatud, kiire tehing! Tel 506 9497

FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel. +372 452 2002 e-mail:agri@speq.ee www.fekaaliabi.ee www.speqagri.ee

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Kinnisvara ost Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.5333 4903

Teostan siseviimistlus- ja üldehitustöid, tänavakivide paigaldus.

Tel 5662 5515

11., 18. ja 25. aprillil kontrollib Türi Prillipoes silmi OPTOMETRIST Prillide määramine, silmarõhu kontroll Prillitellijale visiit TASUTA SOODUSTUSED raamidele ja klaasidele Info ja registreerimine prillipoes 38 79 636 registratuuris 38 48 620

www.puurvesi.ee

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

OSTAN

puurvesi

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 4. aprill 2019

12

reklaam

SUURIM SUVEREHVIDE VALIK MAAKONNAS!

Kaupluses olemas 13–20tollised rehvid.

Lai kaubikurehvide valik. Tagame soodsaimad hinnad!

Valuvelg VW, Audi, Škoda, Seat 16" (65 eurot tk) Talverehvid lõpumüügihinnaga.

Järelmaksu võimalus.

AUTORENT:

Renault Laguna 20 eurot ööpäev Hyundai I40 32 eurot ööpäev Viljandi tänav 13, Türi • www.jarvarehvid.ee • tel 5309 0746

TÜRI - 15.04

PILETID PILETILEVIST 10/12€ WWW.COMEDYESTONIA.COM