07.03.2019 Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

7. märts 2019 nr 3 (879)

SÕNUMID

Türi-Tori toob jõele rekordarvu osalejaid

• Kõik teed viivad...mutta lk 2 • Türil avati eakate päevakeskus lk 3 • Persoon: Lauri Läänemets lk 5

• Tunnustati Türi valla parimaid lk 6-7 • Türile tuleb uus perekeskus lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 4. aprillil

Kümnendat korda toimuv Türi-Tori toob tänase seisuga Pärnu jõele üle pooletuhande osaleja. Esmakordselt saab oma võimed proovile panna ka Eesti pikimal, 104 kilomeetri pikkusel Paide-Sindi veeteel.

Teet Reier Pisut rohkem kui kuu aega on jäänud oodata aega, millal sajad veesõitjad tulevad kokku, et panna ennast proovile juba kümnendat korda toimuval Türi-Tori kiirlaskumisel.

Kiirlaskumise korraldaja Koit Raua sõnul on aastaid selles suunas tööd tehtud, et ürituse populaarsus kasvaks. „Lisaks põhidistantsile Türi-Tori ja lühikesele võistlusmaale Kurgja-Tori, rohkem kui sajakilomeetrise Paide-Sindi lisamine on kindlasti üks samm selles suunas,“ usub ta. „Märtsi esimeste päevade seisuga on Kurgjalt startimas 61 veesõidukit 112 osalejaga, Türilt 103 veesõidukit 310 osalejaga ja Paidest 51 veesõidukit 84 osalejaga. Kokku siis 266 veesõidukit ja 506 osalejat,“ täpsustas Raud. „Veetaset sõidu toimumise ajal on raske ennustada. Lund on olnud tänavu talvel palju, aga seda on vahepeal ka palju sulanud. Meie peamine mure on igal kevadel, et jõgi oleks jääst vaba ja võistlust ei peaks edasi lükkama,“ ütles Raud. „Kui veetase on kõrge, tuleb kiirem sõit, kui madal, kulub jõel kindlasti rohkem aega. Sel kevadel saab esmakordselt ära proovida uudse lahenduse saanud Jändja ja Vihtra veskipaisud. Esimeses on läbipääs küll avatud, aga jõkke on toodud kive ja tekitatud kärestik. Kokkuvõttes usun, et tuleb igati põnev sõit ja kes ei raatsi ennast kevadisel jõeveel proovile panna, saab vähemalt kaldalt kaasa elada.“

Türi kiriku tornikiivrist Võlgnen kõigepealt tänu kirikus jõuluõhtul toimunud korjanduse/annetuse eest, mis oli kell 16 toimunud teenistusel 715,00 eurot ja kell 18 toimunud teenistusel 381,21 eurot, kokku 1096,21 eurot. Suur tänu veelkord kõigile!

Edasi järgnevatest plaanidest.

Meeldetuletuseks niipalju, et kiriku torni lõunakülg koos edelapoolse kontraforsiga on juba renoveeritud.

Tänan koguduse liiget Kersti Sarapuud, kes riigikogu liikmena seisis hea selle eest, et 2019. a riigieelarvest eraldati Türi kiriku torni jätkuvaks renoveerimiseks kokku 45 000 eurot.

Ka Türi valla volikogu on selleks eraldanud omakorda Türi valla 2019. a eelarvest 30 000 eurot. Seega kokku mõlemast eelarvest 75 000 eurot.

2017. a OÜ Siluri poolt koostatud eelarve järgi läheks torni läänekülje koos loodepoolse kontraforsiga (48 144 eurot) ning idakülje koos kagupoolse kontraforsiga (34 431 eurot) renoveerimine maksma kokku 82 575 eurot.

Kuid see on muidugi kaks aastat tagasi koostatud eelarve. OÜ Silur on koostamas uut eelarvet ja loodetavasti on kahe tornikülje üheaegne renoveerimine ehk veidi odavam, kuid kuidas ehitushinnad on kahe aastaga muutunud, on raske öelda. Loodame kõige paremat.

Igal juhul oleme plaani võtnud nii lääne kui idakülje renoveerimise sellel aastal. Kuidas see õnnestub, teab ainult Jumal.

Veelkord südamlik tänu teile kõigile, kes oma toetusega on Türi linna pea 700-aastase kiriku kaunimaks muutmiseks oma panuse andnud.

EELK Türi Püha Martini koguduse nimel

Teet Hanschmidt

Leerikool alustab EELK Türi Püha Martini kogudus alustab leerikooliga pühapäeval, 3. märtsil kell 12.30 koguduse majas Türi, Kevade tn 13. Soovijail palume võimaluse korral registreeruda telefonil 387 8330 või 514 6590.

Kui võimalus puudub, võib tulla kohale ka eelnevalt teatamata.

Türi vald tähistas rõõmsalt ja väärikalt Eesti Vabariigi sünnipäeva. Erinevad pidulikud aktused, liikumisüritused, kontserdid koolides ja lasteaedades, kohtumised külades, kogukondades ja loomulikult perekondlikud sünnipäevatähistamised meie kodudes andsid kinnitust sellest, et me oleme õnnelik rahvas, armastame oma kodumaad ja oskame hinnata oma iseseisvust.

Suur tänu kõigile, kes korraldasid need südamlikud sündmused, panid laulma ja tantsima esinejad, laususid lihtsaid, aga väga tähtsaid sõnu aktustel.

Aitäh ka kõigile, kes heiskasid sinimustvalged lipud oma kodudel, kogunesid austama meile vabaduse toonud inimeste mälestust mälestushetkedel Lõõlas, Kärus, Türil (pildil) ning kõigile, kes kasvõi iseendas, oma hinges meie Eesti sünnipäeval mõtlesid kodumaale, olevikule ja tulevikule. Elagu Eesti!

Teet Reier

Ujula otsib tegevjuhti Eelmise aasta lõpus ostis Türi vald volikogu heakskiidul ära Türi ujula kompleksi. Kokkuleppel vallavalitsusega jätkab senine teenusepakkuja tööd hooaja lõpuni ehk 2019. aasta kevadeni ning sügisest peaks alustama ujula tööd juba uue tegevjuhi eestvedamisel.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Türi arengu sihtasutuse nõukogu esimehe Kristjan Männa sõnul otsitakse sihtasutusse uut juhatuse liiget, kelle tööülesandeks saabki Türi ujula juhtimine ja selle tegevuse arendamine. „Meie sooviks oleks leida

sobiv inimene juba selle kuu lõpuks, et tal oleks võimalus saada oma tööülesannetest põhjalik ülevaade veel koostöös tänase ujula juhi Luule Rohtveega. See teeb sisseelamise uuel töökohal lihtsamaks, sest ujula haldamise juures on palju spetsiifikat, võrreldes teiste töökohtadega,“ ütles Männa. „Mis puudutab ujula teenuseid, siis selles osas midagi ei muutu. Samaks jäävad hinnad ja teenused, mida ujula pakub.

Neid on oodata sel suvel lisakski. Tõenäoliselt jätkab ka suur osa tänasest personalist, kelleks on administraatorid, treenerid ja teenindav personal. Jätkuvad treeningud ja kohustusliku ujumisõpetuse andmine Türi valla

koolidele,“ lisas ta. „Türi ujula uuele juhatajale saab esimeseks ülesandeks jätkata ujula majandamist vähemalt sama hästi, nagu seda on seni tehtud,“ sõnas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. „Majandusliku kokkuhoiu kõrval tuleb uuel juhil olla ka aktiivne ja püüda leida uusi lahendusi nii ujula reklaamimise, toetajate leidmise kui ka teenuste arendamise näol ning teha koostööd teiste spordiorganisatsioonide ja valla asutustega.”

“Ujula jätkab soodustuste pakkumisega püsikülastajatele ning vallavolikogu kaalub ka soodustuse saajate ringi laiendamist, eesmärgiga vallaelanike

tervise edendamine ning liikumisharrastuste populaarsemaks muutmine.“ Vallavanema ütlust mööda on koostöös Järvamaa Haiglaga kavas juba selle aasta jooksul asuda rajama väikest basseini, milles on võimalik pakkuda füsioteraapiateenuseid, samuti saavad seda kasutada ujumiseks beebid ja väikelapsed. „Usun, et see uuendus rõõmustab meie lastega peresid, puuetega inimesi ning kasvatab veelgi ujula külastajate arvu,” lisas ta.

Ujula uue tegevjuhi leidmiseks käib konkurss, mis kestab 23. märtsini. Kandideerimistingimused leiab viimasel lehel olevast kuulutusest.

Türi ootab kogujaid külla Kevadpealinna kavasse on tänavu ennast täiesti värske üritusena pressinud Türi kogujate näitus, mis toimub Türi kultuurikeskuses 1. juunil algusega kell 10.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Keda kogujate näitusele oodatakse? „Tavaliselt on kogumine seotud millegi vana ja väärtusliku talletamisega, näiteks mündid, margid, postkaardid,

aga sellesse loetelusse mahub tänapäeval kindlasti ka palju muud,“ selgitas näituse üks korraldaja Urmas Piigert. „Inimestel on erinevaid huvisid, üks kogub märke, teine tikutopse, kolmas aga hoopis raskekaalulist vanatehnikat. Kui muuseumid annavad oma kogudes leiduvast ikkagi aeg-ajalt ülevaadet, siis erakogudes leiduv on üldiselt rohkem kogujale endale teada,“ lisas Piigert.

„Soovime oma üritusega, et nii koduvalla kui ka kaugemalt tulnud huvilised saaksid meie üritusel oma kogusid näidata või siis hoopis tulla vaatama, mida teistel näidata on.”

“Paaril korral oleme me seda kogukondliku üritusena teinud ja see on päris hästi õnnestunud, miks siis mitte sedakorda suuremalt ette võtta.“ Lisaks kogude eksponeerimisele on Piigerti sõnul kavas ka erinevad töötoad teemadel

restaureerimine, kogude kataloogiseerimine, säilitamine ja palju muud. „Kõik, kellel on huvi näitusel osaleda või on ettepanekuid töötubade osas, peaksid sellest teada andma hiljemalt maikuu alguseks. Võimalus oma kogusid näidata on Türi kultuurikeskuse siseruumides ja ka õues,“ ütles Piigert.

Lisateave ja registreerimine: Urmas Piigert, 525 3860 urmas.piigert@kaitseliit.ee

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Hommikukohvi kõrvale… Ärkad hommikul, kõristad vana Straume kohviveskiga oad peeneks, jahvatus ja veidike suhkrut kruusi ning kuum vesi peale. Nii sünnib vähemalt minu hommikukohv. Ja mis on hommikune kohv ilma värskete uudisteta? Sama hea kui mitte midagi.

Lööd lehe lahti ja mida sealt loed: dopinguskandaal, üks kandidaat süüdistab teist, erakondadest rääkimata, hinnad kasvavad, aga valitsus ei tee midagi, teed ja tänavad on libedad, aga omavalitsus ei võta midagi ette.

Dopinguteemat jagub meil nüüd veel pikaks ajaks ja hetkeks lõi see isegi valimiste virrvarri tummaks. Nüüd on vähemalt valimisteeelne aeg lõpuks ühele poole saanud, hääled kokku loetud ja riigikogusse pääsejate hulk taas teada. Sada ja üks ehk siis sama numbrimaagia nagu vabariigi sünnipäeval, mis selleks aastaks peetud on.

Kes need sada üks kohta hõivavad, pole veel muidugi täpselt selge. Kes moodustab valitsuse, kellest saavad ministrid ja kelle asemele tulevad asendusliikmed - see on veel parasjagu pikk tee düünides.

Igatahes koduvalla kandidaatidest tegi parima tulemuse Kaia Iva, kes kogus üle pooleteisetuhande hääle ja märkida võiks ka seda, et 3. märtsi valimispäeval jaoskondades hääletamas käinute eelistuseks neljas jaoskonnas Türi vallas oli Eesti konservatiivne rahvaerakond, ühes sotsiaaldemokraadid.

Meie aga siin ootame hoopis pikisilmi kevadet. Mõned nädalad veel ja juba ta ongi päral. Kahekümnendat korda saab Türi kevadpealinnaks.

Kümnendat korda lähevad aprillis Pärnu jõele sajad veesõitjad, juba on sealgi kirjas rekordarv sõitjaid, lausa üle viisaja. Ning sealt edasi ootame lillelaata ja jaanipäeva.

Nii lihtne see ongi. Jaguks ainult kohvi, uudistepuudust meil ilmselt oodata ei ole.

Teet Reier

klõps

Kõik teed viivad … mutta?

Kati NÕLVAK

Türi vallavolikogu liige

Pole saladus, et seoses suurte investeeringutega muutub meie koduvalla eelarve pingeliseks ning üha olulisem on hinnata, et iga kulutatud euro oleks õigesse ja vajalikku kohta suunatud.

Ilmselt ei vaja keegi meist veenmist, et meie teede võrgustik vajab tõsiseid parandusi.

Mul on hea meel, et 28. veebruaril ei läinud läbi volikogu päevakorra punkt 8, mis oli valla teehoiukava 2019-2022.

Meile esitatud eelnõu põhines vaid visuaalsel vaatlusel ja paari inimese arvamusel.

Külavanemana olen mitu korda allkirjade kogumisi teinud nii musta katte kui tolmutõrje tegemiste toetuseks nii valla teedel kui riigiteel. Maanteeameti

vastus oli konkreetne ning kirjutas, et tee nr 15212 on nende prioriteetide nimekirjas kohal nr 268 ning esmalt suunatakse finantsid prioriteetsetesse teedesse. Aga millised on Türi valla prioriteedid? Millised on teede mõõdistatud seisukorrad? Millised on reaalsed investeerimisvajadused?

Eestis on kehtestatud eraldi määrus „Tee seisundinõuded“, millele peavad kõik meie teed vastama. Tõsi, kui on tegemist kruusateega, mille liiklussagedus on all 50 sõiduki ööpäevas, siis võib tee omanik ise nõuded määrata. Kõikide pinnakatete vormide puhul on neli erinevat taset ja nende juures välja toodud erinevad näitajad.

Näiteks kolmanda taseme kruu-

sateede maksimaalne roobaste ja ebatasasuste sügavus ei tohi ületada 5 cm või kolmanda seisunditaseme kattega tänaval ei või esineda sügavamaid auke kui 2,5 cm.

Meie kõrval Paide linnas on koostatud põhjalik 50-leheküljeline analüüs, milles on välja toodud endise Paide linna, Roosna-Alliku kui Paide valla piirkondade teede hinnangud, investeerimisvajadused ja finantsplaan. Eraldi on välja toodud, millised teed vajavad säilitusremonti, millised taastusremonti ja millistel lõikudel kui tihedalt ja mis laadi hoolduseid on vaja teostada.

Türi valla volikogule esitati järgmise nelja aasta teehoiukavana 6-leheküljeline tunnetuspõhine dokument, millel oli juures nimekiri investeerimisobjektidest, kus puudusid igasugused põhjendused või analüüsid.

Rääkimata sellest, et osades kohtades puudusid üldse töö kirjeldused või oli kirjeldatud väga üldsõnaliselt nagu „pargi ääres“.

Mul on hea meel, et opositsiooni arupärimised päädisid sellega, et eelnõu võeti tagasi.

Viimased 7 aastat on teede korrashoid ja parandamine olnud alarahastatud ning lisavahendeid ei paista juurde tulevat ning n-ö teehoiukavast ei peegeldu ka, et kusagilt plaanitakse raha väljastpoolt sisse tuua. 2019. aastal suunatakse teede investeerimisse u 875 000 eurot, 2020. a juba 197 000 ja 2021. a 195 000 eurot ehk summad järjest vähenevad, kuigi vajadused hoopis kasvavad.

Valla rahakotis on meie kõigi raha ning usun, et me kõik soovime, et iga kulutatud euro oleks vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt kasutatud. Olukorras, kus raha on vähe, peaksime me eriti vältima olukordi, kus raha kulutamine toimub kõhutunde pealt ilma sügavamate analüüsideta.

Loe lähemalt Türi valla teehoiukava aastateks 20192022 aadressilt https://bit. ly/2EFOh5b.

Kevadpealinna avalöök 20. märtsil

Türi noortekeskuses on mängimisvõimalused taas mitmekesistunud: saalis on endale koha leidnud uudne mänguala just väiksemate külaliste tarvis.

Teet Reier

Iga päevaga paistab päike aina kõrgemalt ja soojemalt, teedel voolab sulalumi ning linnulaulugi on juba kuulda. Nii mõneski koduaias pea välja pistnud lumikellukesed kuulutavad rõõmsalt, et kevade algus ei ole enam kaugel.

Kevade alguse märgiks ei ole ainult soe päike, linnulaul ja sulalumi, vaid ka see, et Kevadpealinna toimkond käib aina tihemini ühise nõupidamislaua taga kohtumas, et pidada plaani, kuidas sel korral kevadet vastu võtta ja millega kevadkuudel inimesi rõõmustada. Sel aastal antakse kevadpealinna tiitel Türile juba 20. korda.

Kevad saabub sel aastal 20. märtsil kell 23.58. Kell 21 toimub Türi kultuurikeskuse pargis kevadpealinna tiitli üleandmise

tseremoonia. Selleks tulevad Türile esindajad nii pealinnast Tallinnast, suvepealinnast Pärnust, sügispealinnast Narvast kui ka talvepealinnast Otepäält. Teemapealinnade tervitustele järgneb ansambli Horoskoop, Voldemar Kuslapi ja Maria Listra kontsert.

23.30 kogunetakse kultuurikeskuse parki, et kõik koos kevade saabumist oodata. Mis sellel ajal toimub, jääb lugejaile praegu üllatuseks. Kindlasti tasub ise kohale tulla ning kõike oma silmaga näha ja kogeda.

Kevadpealinna 20. juubeli puhul on toimkond välja tulnud ka vahva templikogumise mänguga. Igale soovijale antakse kevadpealinna avamisel (saab ka hiljem kultuurikeskusest) templikaart, mille peale saavad nad

hakata templeid koguma.

Templeid saab erinevate kevadpealinna raames toimuvate ürituste külastamise eest ja neid sündmusi on kokku üle kahekümne. Esimese templi saab kevadpealinna avaüritusel, 20. märtsil.

Kevadpealinna lõpetamisel, 20. juunil, loositakse välja kaks jalgratast Rademarilt. Loosimisel osalemiseks on vaja koguda vähemalt 10 templit. Üritusi, millel osaleda, on kindlasti igale maitsele.

On sporti ja muusikat, tantsu ja mängu, kunsti ja lilleilu.

Kevadpealinna kavaga saab tutvuda Türi kultuurikeskuse ja Türi valla veebilehel, Facebooki lehel kevadpealinn Türi ja Türi vald. Kevadpealinlased – tulgem rõõmustagem ja pidutsegem

üheskoos, sest nagu Hal Borland on öelnud, siis ükski talv ei kesta igavesti ja ükski kevad ei jäta oma korda vahele.

Tere tulemast, kevad!

Kevadpealinna toimkond

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA LASTELE

TEATER

www.pamt.ee

14.02 kell 19 Komöödiateater „HOTELL CALIFORNIA“ Pilet 14 - 16 eurot 17.02 kell 16 Paide Teater „KAITSEALA“ Pilet 11 - 15 eurot 13.03 kell 19 Komöödiateater „MARIA CALLASE MEISTRIKLASS“ Pilet 14 - 19 eurot 18.03 kell 19 Vana Baskini teater „GARAAZ“ Pilet 16 - 19 eurot 06.02 kell 19 Ugala Teater „MEISTRITE LIIGA“ Pilet 8 - 16 eurot 20-21.04 kell 17 Paide teater “KOLETIS” Pilet 11 - 15 eurot

17.02 kell 11 lastehommik „KUNSTNIK-KLOUN JUSS JA LUMEMEMM JUULI“ Pilet 3,5 eurot 17.03 kell 11 lastehommik „TEATRIKUU KOOS PAIDE TEATRIGA“

KONTSERT

06.03 kell 19 Kontsert „3 MEEST, NAINE JA KONTSERT“ Pilet 20 eurot 27.03 kell 11 Tšello rock trio MeloM lasteprojekt „VEEALUNE MAAILM“ Pilet 7-9 eurot

Paide teatri lavastus “KOLETIS” KOLETIS on lavastus, kus näitleja Kirill Havanski, kunstnik Freda Purik ja sõber Rico sukelduvad ühes publikuga õuduslugude pimedasse maailma.

Kust algab hirm ning kus see lõppeb? Kust algab väljamõeldis ja kus lõppeb päris?

KOLETIS toob mustast pimedusest prožektorivalgusse hetke, mil meie aju muudab kaua kadunud sõbrast koletise ja laseb sellel mustast-mustast linnast pärit mustal-mustal mehel meid oma musta-musta maailma tirida. KOLETIS on PAIDE TEATRI sooloprojektide sarja esimene lavastus. Kordusetendused 20 – 21. aprill.

PAIDE KINO

Kinosõpru hoiame kursis Paide kino facebooki 09.04 kell 19 lehel ja kodulehel www.pamt.ee Kontsert„EDITH PIAF JA II MAAILMASÕDA“ Piletid 10 - 12 eurot

Paide teatri avalavatus KAITSEALA

KASSA tel 38 49137 / kassa@pamt.ee.

E-R kell 11-19 L-P tund enne tasulist üritust Rohkem infot ürituste kohta: www.pamt.ee

PILETID saadaval ka: Piletimaailmas www.piletimaailm.com, Piletilevis www.piletilevi.ee ja Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

3

uudised/kultuur Keila rehabilitatsioonikeskus hakkab Türil teenust osutama Keila rehabilitatsioonikeskus hakkab 29. märtsist Türil sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutama vastavalt kokkuleppele eelregistreerimise alusel.

Esialgu hakatakse teenust osutama üks kord kuus reedesel päeval Türi toimetulekukooli ruumides (Vabriku pst 12, Türi).

Täpsem info ja teenusele registreerimine tyri@keilark.ee, 5660 7792 Rehabilitatsiooniteenuste detailsem info leitav aadressil https://keilatk.ee/rehabilitatsioon/ Keila rehabilitatsioonikeskus annab teada: Soovime pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid Türil sagedamini. Seoses sellega ootame Türi meeskonda eripedagooge, psühholooge, logopeede, loovterapeute, füsioterapeute. Palun võtke ühendust kontaktidel: tyri@keilark.ee või 5660 7792.

Sõbrapäev Oisu lasteaias Ühinemine Retla-Kabala kooliga on kaasa toonud palju põnevaid ja vahvaid ühisüritusi. Oisu lasteaia lapsed kutsusid sõbrapäeval külla Kabala lasteaia lapsed.

Pärast hommikusööki käisime Retla koolis sõbrapäevalaadal ja siis oligi käes aeg sõpru vastu võtta. Kõigi üllatuseks lendas kohale ka Karlsson katuselt. Tal olid kaasas vahvad võistlusmängud, kus sai harjutada osavust ja tähelepanu. Lapsed proovisid kolmejala kõndi, täpsusviset ajalehepalliga, mille nad ise pidid valmis tegema. Proua Sokud(õpetajad) pidid aga muna lusikal, lusikas suus, erilised sussid jalas läbima slaalomi ja kiire liigutusega paberi topside vahelt ära tõmbama, et topsid üksteise sisse kukuksid. Tantsiti ühiseid tantse ja pidu lõppes kalliralliga. Enne ühist lõunasööki jäi ka aega oma uute ja vanade sõpradega mängida.

Siis soovisime sõpradele toredat taaskohtumist, mida ei peagi kaua ootama. Juba märtsis on meil ees ühine vastlatrall ja oma kooli teatripäev.

Anneli Raitar

Retla-Kabala kooli Oisu lasteaia õpetaja

Kuuluta ja reklaami Türi Rahvalehes

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha.

Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis.

Tel: 56 111 900

Katusepidu Rassis

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja eakateklubi Ehavalgus eestvedaja Eha Pehk päevakeskuse avamisel.

Merle Rüütel

Türil avati eakate päevakeskus Juba mõnda aega on Türi eakad igatsenud omale ühte mõnusat ja hubast kooskäimise kohta. Unistustel on kombeks täida minna. Oma soovidest andsid nad teada nii eakate ümarlaua kokkusaamisel kui ka Türi eakateklubi Ehavalgus esindaja Eha Pehkiga kohtudes.

Tehti eraldi koosolek Türi kultuurikeskuses, kus selgitati välja, kas ja kui palju eakad sellise päevakeskuse vastu üldse huvi tunneks. Huvilisi oli piisavalt palju, et asjale ametlik käik anda.

Esmalt pöörduski Eha Pehk oma päevakeskuse loomise ideega vallavanema Pipi-Liis Siemanni poole ja palus, et see mõte ka valla arengukavasse sisse kirjutataks ning et leitaks võimalusel kooskäimiseks ruumid. Vallavanem kiitis Eha Pehki väga selle sammu eest. „Eha Pehk on ääretult tubli, et ta sellise päevakeskuse loomise ja eestvedamise enda õlule on võtnud,” ütles vallavanem PipiLiis Siemann.

Vallavanem toetas igati Eha Pehki initsiatiivi ja vallavalitsusega ühiselt laua taga istudes

ning erinevaid variante kaaludes jõuti järeldusele, et tervisekeskuse hoones kõikide mugavustega endise Swedbanga ruumides (aadressil Viljandi 4) oleks eakatel kooskäimiseks suurepärased tingimused. Vallavalitsus soetas neisse ruumidesse esmase sisustuse (nurgadiivani, lauad, toolid, kapid) ja katab ka kõik tulevased kommunaalkulud. 14. veebruaril avatigi pidulikult Türi eakate päevakeskus.

Ruumide sisustamise osas tahtis vallavalitsus jätta panustamise ka eakatele endile, et neil tekiks hea ja kodune tunne. „Minu soov on, et te tunneksite end siin väga koduselt ja selle „kodutunde” loomisel on suur roll teil endil,” oli vallavanema sõnum eakatele. Vallavanem lisas: „See, mida teie siin ühel või teisel päeval tegema hakkate, on teie endi teha. Valla poolt selles osas mingeid ettekirjutusi ega piiranguid ei ole. Kõike, mille jaoks toas ruumi teha on, võib teha, kui ainult jagub tahtmist ja tegutsemislusti. Teie olete eestvedajad ja meie oleme kaasa aitajad.”

Eha Pehk lubas eakate päe-

vakeskuse tööd koordineerida esimese hooga maikuu keskpaigani, kui tulevad peale aiatööd.

Kui päevakeskus on ilusti tööle saanud ja leitud, et see kooskäimise võimalus on oluline, siis otsustatakse juba täpsemalt, mismoodi edasi minnakse.

Esmasel kohtumisel otsustati, et eakate päevakeskus on esialgu avatud kaks korda nädalas: teisipäeval ja neljapäeval kell 10–14. Pandi kirja esmased tegevusplaanid ja kodukord. Juba tekkis osalejate hulgast terve hulk toredaid mõtteid, mis suunas edasi tegutsema hakata: kaardimängud, meisterdamised, lauamängud, kasulikud loengud jne.

Päevakeskusesse on oodatud kõik eakad. Türi eakate tegevuskeskus on avatud T ja N kl 10– 14 Türi tervisekeskuse I korruse ruumes.

Soovitav on kaasa võtta vahetusjalanõud. Osalustasu 1 euro kuus.

Täiendav info: Eha Pehk, tel 504 7330, e-posti eha.pehk@ mail.ee

Pühapäeval, 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval kogunes külarahvas avama uue näo saanud Rassi bussipaviljoni, mille endine nimi oli Rassi bussiputka.

Bussiputka ajalugu ulatub aastasse 1979, kui tollane Suure-Jaani metsamajand alustas ettevalmistusi vabariiklike metsamajanduslike kutsevõistluste läbiviimiseks Kabala metskonna maadel. Kutsevõistlused toimusid 1980. aastal ning Rassi heinamaa oli planeeritud laagrialaks. Registratuuri ja valve läbiviimiseks ehitati Rassi ja Saeveski teeristile väike hoone. Edaspidi jäi hoone külarahvale kasutamiseks bussi ja autolavka ootepaviljonina ning seal leidsid koha ka postkastid.

2018. aasta suvel sai aga tormituul bussiputka katusest jagu ning tekkis küsimus, kas lappida või ehitada uus katus. Aktiivse külaelaniku Ille Maidre idee oli, et uus katus peaks sarnanema naabruses asuva Tagametsa jahilossiga. Ja nii saigi – Ille poolt idee ja organiseerimine, Aleksander Leppiku alias Tõrvaaugu Sassi ning Maili Korovetski poolt teostus. Rahaliselt pani õla alla Türi vallavalitsus.

Hoone on vapralt oma ülesannet täitnud tänaseni, kuigi autolavka ei käi enam ammu ning liinibuss käib ainult korra nädalas. Nüüd, uue kaabu saanuna, saab bussiputka vaadata rahulikult tulevikku.

Ainult et külarahval on nüüd suur mure – nii uhket hoonet ei sobi enam bussiputkaks kutsuda.

Suur tänu kõigile, kes õla alla panid ning vaatamata rõskele ilmale avamisele tulid.

Elor Ilmet

Rassi külaselts

Endisest Rassi bussiputkast (ülemisel pildil) on tänaseks kogukonna ettevõtmisel saanud Rassi bussipaviljon.

Merle Rüütel

avalike suhete juht

Türi tublid kultuuritegijad said Koerus tunnustatud 7. veebruaril toimus Koeru kultuurimajas Järvamaa kultuuripreemiate kätteandmise tseremoonia „Järvamaa parimad 2018”.

Järvamaa Omavalitsuste Liit andis kultuuripreemiaid välja kolmes kategoorias: kultuurihoidja, kultuurielu edendaja ja kollektiiv.

Liidu aasta kultuurielu edendaja preemia sai Väätsa põhikooli õpetaja Monika Kirss.

Kultuurkapital andis maakonnapreemiaid välja neljas kategoorias: kultuuritegija, kultuurisündmus, kultuuripärl ja elutöö preemia.

Kultuurkapitali maakonna kultuuritegija preemia sai Türil elav kunstnik Sorge, kodanikunimega Margus Tiitsmaa.

Aasta kultuurielu nominentide seas oli ka Türi põhikooli muusikaõpetaja Tea Saar ja Järvamaa kultuurisündmus 2018 nominentide seas ajalooline rongkäik-rännak „100 aastat Türil“.

TR

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

4

haridus/noored Teistmoodi hommik Väätsa lasteaias Paikäpp 2. veebruaril tähistatakse rahvakalendri järgi küünlapäeva, mil vanasti igasuguste muude rituaalide seas valmistati ka küünlaid. Need pidid hästi valge tulega põlema. Kui on küünlad, siis on ju ka tuli, valgus ja soojus. Nii otsustasid Väätsa lasteaia Päevalillede ja Päikesekiirte rühma lapsed kõik ise järele proovida.

Hommikul lasteaeda tulles jäime õue, sest soov oli õppida ehedas keskkonnas. Lapsed olid varustatud pealambi või taskulambiga. Lasteaia õuealal olid süüdatud tõrvikud, mille järgi sai laps teada, kuhu tuleb minna.

Looduses õppimine on vahva. Alustuseks tegime katse, keda on pimedas hästi näha. Uurisime taskulambiga, kellel on helkur, õppisime lõkke tegemist, rääkisime tuleohutusest, küpsetasime lõkkel leiba ja lihapalle. Õues sõime ka hommikuputru, mis maitses eriliselt hästi.

Ilm oli sellel hommikul väga mõnus ja lapsed ei tahtnud pärast enam kuidagi tuppa minna.

Saime teada, et tuli annab sooja ja valgust. Sooja, et sooja saada ning süüa teha, valgust, et ise näha ja olla teistele nähtav. Täname kõiki abilisi, kes aitasid meil õues õppida.

Annely Arras ja Marina Aben

õpetajad

Eesti eriolümpia tänuüritus toimus Valgas 20. veebruaril toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses eriolümpia tänuüritus, kuhu olid palutud liikmesasutuste parimad sportlased, nende juhendajad ja asutuse juhid.

Samuti olid kutsutud kõik välisvõistlustel osalenud delegatsioonid ja koostööpartnerid.

Türi toimetulekukoolist osalesid tänuüritusel ja said tunnustatud kaks õpilast – Argo Leppane ja Lovisa Loddis heade tulemuste eest boolingu-, ujumis- ja kergejõustikuvõistlustel.

Andres Tšumakov

Türi toimetulekukooli direktor

Türi põhikooli hoonetekompleksi lammutamisest Head vallakodanikud, ettevõtted ja kodanikeühendused! Kevad ja ühes sellega ka see hetk, kui hakatakse lammutama meie Türi põhikooli, läheneb jõudsalt. Kuna vallavalitsus on seisukohal, et taaskasutus on igati mõistlik ja keskkonnasõbralik mõtteviis, siis ei pea ka põhikoolist ja spordihoonest kõik vana minema prügimäele, vaid sooviksime võimalikult palju ehitusmaterjali ja mööblit ning muud inventari taaskasutada.

Mõned avaldused materjalide ja inventari kohta on vallavalitsusele juba tulnud, kuid siinkohal kutsun üles kõiki neid, kes praegustest hoonetest ja mittevajalikust inventarist midagi omale tahaksid, sellest vallavalitsusele kirjalikult teada andma.

Selle kohta, mis inventar täpsemalt üle on jäämas, annab alates 11. märtsist infot Türi põhikooli haldusjuht Helen Aasa, meiliaadress helenaasa@tyripk.ee. Lahtiste uste päeva stiilis „tulge ja võtke“ me tegema ei hakka.

Ootame taotlusi kuni 18. märtsini, sest soovime ka ehitushankes osalevatele pakkujatele enne pakkumuste tegemist teada anda, millega neil tuleb lammutustööde puhul arvestada. Kuigi ühtegi hinnasilti me asjadele juurde lisama ei hakka, siis loomulikult pole vallavalitsusel midagi selle vastu, kui materjali või inventari soovijad saadava eest on valmis raha maksma.

Kõik kulud, mis võivad kaasneda soovitud materjalide või inventari demonteerimise või teisaldamisega, kannab isik, kes materjali endale saab.

Kui aga juhtub, et millelegi on mitu tahtjat, otsustab vallavalitsus, kuidas ja kelle kasuks olukord lahendada. Kuidas soovitu kätte saab, lepime kokku hanke võitnud ehitajaga.

Oma soovid saatke meiliaadressile elari.hiis@tyri.ee.

Türi vallavalitsus

Välja on kuulutatud rahvusvaheline hange Türi põhikooli uue õppehoone ja spordihoone ehitustöödeks.

Hanke eesmärgiks on lammutada Türi põhikooli vana koolihoone ning ehitada ning sisustada uus põhikooli ja spordihoone ning hooviala.

(Wiedemanni tänav 3a, 72213 Türi linn, Türi vald, Järva maakond) Tööde käigus tuleb edendada ringmajandust ja säästvat renoveerimist ehk vana hoone lammutamisel tuleb teha koostööd kodanike ja isikutega, kes soovivad lammutatavast hoonest saada omale materjale või inventari.

Pakkumuse esitamise tähtaeg: 4. aprill 2019 kell 10.

Täpsem info: abivallavanem Elari Hiis, elari.hiis@tyri.ee

Veebruar Türi põhikoolis Pärast vaheaega olid õpilaste ja ka õpetajate mõtted tantsulainel, kuna ees ootas liikumispidu (pildil).

7. veebruaril see toimuski.

Esitusele tuli 23 eriilmelist kava, mis olid seotud erinevate filmide muusikaga alates „Mehed ei nuta“ ja lõpetades trollidega. Seega toimus väike ajarännak 60ndatest tänapäeva.

Vaheesinejatena astusid üles Türi kultuurikeskuse rahvatantsijad ning loomulikult õpetajad, kes olid saanud inspiratsiooni krokodill Genalt ja Jaak Joalalt. Üritust juhtisid 9. klassi õpilane Kasper Koiduste ja Türi põhikooli vilistlane Kristjan Orumägi. Žürii koosseisus Helen Trug, Marita Kutsar ja Andre Laine, hindas kavade ealist sobivust, kostüümi, lavastust, tehnikat ja emotsionaalsust. Žürii arvates on tegemist väga vahva üritusega ja kavad olid üliägedad.

Liikumispeol kogusime annetusi meie koolikaaslase Rasmus Juhansoni ravi toetamiseks ning siinkohal täname südamest kõiki annetajaid.

11.-15. veebruarini toimus traditsiooniline Oma kooli nädal koos sõbrapäeva tähistamisega.

Seda nädalat on igal korral järjest raskem iseloomustada vaid paari sõnaga. Nädala käigus toimusid mitmed ühistegevused: sõbraminutid, kus erinevad klassid erinevatest kooliastmetest pidid üheskoos laulma, tantsima, pilti lavastama jne. Kalliralli oli sel aastal esmaspäevast neljapäevani ja eriti armsaks tegi ettevõtmise see, et nooremad õpilased ei peljanud minna vanemate

õpilaste juurde ja neid kallistada.

Hoolimine koolikaaslastest algab väikestest asjadest. Loomulikult toimusid ka stiilipäevad õpetajate moest ajalooõpetaja Märdi sokipäevani välja. Märdi sokipäev oli üks populaarsemaid. Täname õpetajat vahva idee eest. Õpilasesinduse poolt eelmisel õppeaastal alanud loovkonkurss Loovuss esitas sel aastal klassidele kolmanda väljakutse – klassi uste kaunistame õpilaste heade omadustega.

Avatud oli T.O.R.E. postkontor ning sõbrapostkastid.

Algklasside õpilaste jaoks algatasime Mõttekoja, et kaardistada kooliga seonduvad rõõmud,

mured ja ideed. Õpilasesinduse liikmed jagasid lapsed erinevatesse rühmadesse ning 2 tundi vesteldi ja mängiti erinevaid meeskonnamänge. Ürituse eesmärgiks on arendada laste suhtlus- ja aruteluoskust ning julgust oma arvamust avaldada. Sündmuse käigus saadud ideede ja mõtete põhjal saame koolielu muuta veel huvitavamaks, sisukamaks ja õpilast toetavamaks. I kooliastme õpilased oskavad väga hästi arutleda ja nende silmaring on ääretult lai.

Nädal oli huvitav ja põnev.

Koolipere on üheskoos alati valmis tegutsema ja tulemuseks on alati midagi vahvat, põnevat ja meeli liigutavat. Traditsiooniline

“Tehke veel!” oli ka selle nädal puhul üks populaarsemaid lauseid. 22. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi 101. sünniaastapäeva ning traditsiooniliselt andsid imelise kontserdi Türi muusikakooli õpilased ja õpetajad. Aitäh, Türi muusikakool, et toote igal aastal meieni võrratu pillimuusika.

Märtsis ootavad meid ees võõrkeeltenädal, Taska, lugemisöö, „Kaitse end ja aita teist“ projekti loengud ja palju-palju muud. Uute tegemisteni!

Triin Sooäär

Türi põhikooli õpilasesinduse president

Merit Puna

Türi põhikooli huvijuht

Laupa kool õppis ühel päeval Tallinnas Laupa koolis on väljasõidud üheks õppimise meetodiks. Oleme käinud Eesti erinevates piirkondades ja kogunud teadmisi erinevatest programmidest.

Kõige sagedamini õpime väljasõitudel just loodusaineid ja muid loodusega seotud teemasid, kuid sel õppeaastal on seoses Eesti Vabariigi sünnipäevaga kerkinud päevakorrale ka ajalooteemalised õppekäigud. Jaanuarikuus käisid 6.-9. klassi õpilased Tapal vaatamas soomusrongi Wabadus, reedel, 22. veebruaril sõitis kogu Laupa koolipere Tallinnasse, tähistamaks eelkõige Eesti lähenevat 101. sünnipäeva, aga ka järjekordse õppeperioodi lõppemist.

Ajalooõpetaja Tiina Pärn oli välja valinud kaks erinevat ja põnevat haridusprogrammi. Vastavalt vanusele jagunesid õpilased kahte gruppi: 1.-4. klassi lapsed suundusid Kadrioru kunstimuuseumisse ja 5.-9. klassi õpilased Maarjamäele ajaloomuuseumisse.

Maarjamäel jagunes õpilased vastavalt vanusele kolmeks ja kõik grupid läbisid vastavalt eale programmi „100 sõlme Eesti aja-

loos“. Tunni esimeses pooles saime ajaloomeetril panna proovile oma teadmised Eesti Vabariigi tekkimisest tänapäevani, kuulda üsna hiljuti avatud memoriaali lugu, täita ja esitada iseseisvusmanifesti. Tunni teises pooles käisime giidi saatel uudistamas erinevate ajajärkude ruume. Saime vaadata fotosid ja varustust vabadussõja päevilt, Pärnu Endla rõdu, esimese vabariigi aegset olustikku, kuulata kõnesid ja mõistatada Aaviku uudissõnu, katsetada, milline oleks võõrapärase nime eestistatud variant, läbida küüditatutele pühendatud nn vereribadest toa, näha nõukogudeaegset argielu oma veidrustega (staarlüpsjast kuni viltide ja kontsaga kalossideni) ning jõuda lõpuks taasiseseisvumise ning tänase päevani. Õpilased vaatasid ja kuulasid huviga ning loodetavasti sai nii mõnigi selgema pildi sellest, millal oli Tsaari-Venemaa ja millal Nõukogude Liit ning kuidas selle Eesti Vabariigi sünnilooga ja taasiseseisvumisega asjalood täpselt on.

Noorem vanuserühm käis kunstimuuseumis ja oma koge-

musi jagab Laura 4. klassist: Kell 12 ootas meid kiusamisvastane programm Tallinna kunstimuuseumis.

Otsisime tegelikult hoopis kunstiteostelt kiusamist. Aitasime ja mõtlesime kaasa, mida meie oleks saanud toimunu vastu teha või öelda. Igal pool muuseumis olid meil kaasas karvased istumismatid. Meie giid korraldas iga teose juures mängu, kuidas üksteisest hoolida, kuidas võiksime julgemad olla, kuidas üksteisest lugu pidada.

Esimesel maalil kujutati ühte paari, kes kavatses abielluda.

Kõigil oli tuju hea ning seltskond oli lõbus, kuid pildil seisis ukse juures üks inimene, kes tundus olevat seltskonnast välja jäetud ja õnnetu. Arvasime, et inimene tundis ainult pruutpaari ega mitte kedagi teist. Seltskond oli tema jaoks liiga suur ja võõras.

Teine teos ei olnud mitte maal, vaid kuju ehk büst. Kuju rääkis ühest kurva meelega poisist. Pakkusime välja, et poissi kiusati või talle öeldi halvasti.

Giid küsis meie käest, mida meie saaksime teha, kui sõber on tujust ära või morn. Vastuseid oli

üpriski palju.

Kolmas ehk viimane maal oli väga suur ja asus meie peade kohal laes. Paljud lapsed itsitasid maali üle, sest seal kujutati vees suplevaid ilma riieteta inimesed.

Mitmed õpilased viskasid selili maha, et maali paremini näha.

Giid rääkis maali juurde loo, kuidas kuninganna Diana oli oma alluvatega ujumas, aga siis nägi ta meest, kes oli poolkogemata sattunud nende suplemisele peale. Diana läks närvi ja pritsis mehele võluvett, et too muutuks hirveks. Aga lähedal koopas elanud ema ja poeg nägid seda pealt ja kuulutasid kõigile.

Pärast pooleteise tunni pikkust ekskursiooni tegime lepingu. Igale grupile anti oma teema ja sellest pidi kirjutama või joonistama. Teemad olid kõik kiusamisvastased.

Pärast muuseumi käisime ka presidendi lossi vaatamas ja siis sõitsime koju tagasi. Mina jäin reisiga väga rahule ning arvan, et ka teised jäid.

Kerli Rhede

õpetaja

Laura Feldmann

4. klassi õpilane

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

5

persoon

Lauri Läänemets: üks piisavalt „hullude“ mõtetega poliitik Riigikokku kandideerinud Lauri Läänemets on osalenud kogukondlikes ettevõtmistes juba kooliajast ja tudengipõlvest. Ta on olnud Tallinna linnavolikogu liige, Väätsa vallavanem, pärast viimaste kohalike omavalitsuste valimisi Türi vallavolikogu liige ja eelmisest sügisest ka nõunik riigikogu Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni juures.

Teet Reier teet.reier@tyri.ee

Kuidas see jutumärkides hull sinna pealkirja sattus? Täpselt niimoodi: juhtusin Türi Konsumis kogemata olema tunnistajaks kahe kassasabas seisva proua vestlusele. Juhtus see vahetult enne viimaseid kohalikke valimisi. „Kas oled oma valiku juba teinud,“ päris üks ja laskmata kaaslasel vastata, kiitis kiirelt, et tema valib selle Läänemetsa poisi, sest paistab kena ja asjalik noormees olevat. Teine tegi selle peale suured silmad: „See just minu mõte ka, kuigi tal pidavat vahel igasugu hullud ideed tulema, tundub mõistlik valik olema ja sõbranna Aime ka kiitis kangesti.“ Mida proua täpsemalt nende hullude ideede all silmas pidas, jäi küll selgusetuks, aga aimata võis, et ehk mõeldi Väätsa lumememmede paraadi, rappa laudtee ehitamist või hoopis midagi kolmandat. Eks see jääbki kõnelejate teada.

Heinategu ja viljavõtt said juba noorema selgeks Seda, millised mõtted on Lauri Läänemetsa peas hetkel ehk veebruarikuu viimasel päeval, loetud päevad enne riigikogu valimisi, sain ise küsida. Ise õnneks vastama ei pidanud, sest Laurile sõnaosavuses puudumist kohe kindlasti ette heita ei saa.

Vastukaaluks linnaelule möödusid Lauri suved ja koolivaheajad suuresti emapoolsete vanavanemate juures Põlvamaal Vana-Koiolas. „Ei saa öelda, et ma lehmalüpsis just tegija oleks, aga proovitud sai. Kui on vaja abi heinateol või kombainirooli keerata, siis nendes töödes tunnen ennast nagu kala vees. Neid kõiki sai lapsepõlves igal suvel tehtud ja sellised oskused, kui nad kord juba selgeks on saanud, naljalt ei unune.“ “Isapoolse suguvõsa juured on pärit Lääne-Virumaalt ja otsapidi ka Järvamaalt Valgma külast. Nii võibki piltlikult öelda, et kui tulin Väätsale vallavanemaks, siis sain ka nagu juurtele lähemale. Väätsa ja selle ümbrusega olin ma eelnevalt tuttav läbi kaitseliidu tegemiste ja väljaõppe Lõõla koolituskeskuses. Olen

isegi Väätsa kaitsmist planeerinud ja harjutanud.“ „Lapsepõlv ja kooliaeg möödusid mul koos vanematega toonase tehase Kommunaar suusabaasis, kus meil oli ühes otsas korter. Kuna hoonet üüriti tihti erinevateks üritusteks välja, siis olen arvanud, et kõik erinevate pidude vormid on mul ära nähtud. Alates sellest, et kord tuli seista püstolitoru ees ja vastata küsimusele, kes sina selline oled ja lõpetades sellega, et noored võivad olla oma pidudel uskumatult korralikud, samas kui auväärne vanem põlvkond vastupidist tõestab.“ Liikmelisus õpilas- ja üliõpilasesinduses on Lauri jaoks sama loogiline kui õppetöö koolides. „Gümnaasiumi lõpetamise järel astusin Tallinna ülikooli, toona siis Pedagoogikaülikooli, õppima eriala rekreatsioonikorraldus, mida võiks maakeeli nimeta sündmusekorraldaja ja terviseedendaja sümbioosiks.“

Aktiivsus koolis ja üliõpilaselus viis poliitikani Kui lugeda eriala kirjeldust Tallinna ülikooli kodulehel, siis on see selline: õppides rekreatsioonikorraldust, valmistud tegusaks tööeluks, mille üheks oluliseks ülesandeks on toetada, suunata ja aidata inimesi mõtestatud vaba aja veetmisel.

Eriala aitab mõista vaba aja ja rekreatsioonikorralduse vajadust ja võimalusi. Peaks olema kõigile arusaadav. „Ülikooliaastaid jäigi ilmestama aktiivne osalemine üliõpilasesinduses. Probleeme oli palju: algul erinevate pealinna kõrgkoolide liitumine Tallinna ülikooliks, hiljem ühiselamute nüüdisajastamise teema. Üliõpilaste pikette sai korraldatud nii Toompeal kui ka Stenbocki maja ees. Tollal oli haridusministriks Mailis Reps ja peaministriks Andrus Ansip. Meie sooviks oli, et ka Tallinna ülikoolide õpilaskodud saaksid Tartu ülikoolide eeskujul riigi rahatoel kaasajastatud. Lõpuks ikkagi soovitud 160 miljonit krooni leiti ja suuremad kavandatud meeleavaldused tuli ära jätta, eesmärk oli täidetud,“ meenutab Lauri.

Pealinnast Väätsale vallavanemaks Kümmekond aastat on Lauri osalenud aktiivselt poliitikas.

Algselt Rahvaliidus, seejärel Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas, olles viimases tegev nii juhatuses kui volikogus, lisaks nõunikutöö erakonna fraktsiooni juures riigikogus. „Olen kandideerinud riigikokku ka varem ja osalenud Tallinna linna halduskogu ja linnavolikogu töös ning neli aastat

olnud Väätsa vallavanem. Kuidas ma Väätsa vallavanemaks sain? Kuulsin, et minu eelkäija Väätsal kavatseb Tartusse suunduda ja helistasin Väätsale ning uurisin, et äkki nad kaaluksid ka mind? Minu üllatuseks kutsuti mind vestlusele. Kuna ma ei uskunud, et mind valitakse, siis alles pärast seda, kui öeldi, et läheb kaubaks, märkasin küsida, palju vallavanem palka saab ja kus ta elab,“ muheleb Lauri.

Ning tunnistab, et eelmise vallavanema kingad, millesse temal tuli astuda, olid üsnagi suured: „Ma ju polnud kohalik.

Kõigepealt tuli ennast kurssi viia kohaliku eluoluga ja saada inimestega tuttavaks. Põhimõtteliselt kohe tuli sukelduda ka kavandatud ja juba käimagi lükatud Väätsa eakatekodu ehitusse.“ „Põhikooli ehitusega alustamine sai alguse tegelikult kooli arengukava uuendamisest. Selle asemel, et niisama arengukava teha, seadsime koolile ambitsioonikad eesmär-

gid – haridusuuendused ja olla valla arengu eestvedajaks. Käisime vaatamas erinevaid koole ja tehtud uuendusi üle vabariigi ja tänaseks on tulemused kenasti näha. Täna käiakse Väätsa koolist mõõtu võtmas ja ideid noppimas. On nii rekonstrueeritud põhikooli hoone kui ka eakate kodu ligi nullenergia hooned ehk siis nii-öelda targad majad.“

Hästi peaks saama elada ka väljaspool pealinna „Nende kahe hoone ehitusega saime piisavalt kogemusi rohelise energia kasutamisel, mida oleks võinud Türi valda Euroopa tasemel projektirahade toomiseks kasutada, kuid kõigel lasti pärast ühinemist laiali pudeneda. Iseasi, kas seda kogemust kohapeal tarvilikuks peetakse, tihti ollaksegi vanades mallides liialt kinni ega nähta oma mätta otsast kaugemale.“ Kirjutajana meenus mulle võrdlus filmist „Suvi“, kus peategelane Joosep Toots pärast Venemaalt tagasitulekut sõnas

isale, et tema arvates ollakse kodumaal väga visad vastu võtma kõiksugu uuendusi ja sisteeme.

Loo tegemise hetkel on riigikogu valimisteni veel paar päeva, millisena näeb Lauri oma šansse? „Ütleme siis nii, et need on head, aga tegelikult on see ehtne loterii,“ arvab ta. „Üks on selge - tööd Türil ma ei jäta, sest mõtteid, kuidas siinset elu edendada lisaks paarile uusehitusele ka läbi töökohtade loomise ja läbi rohelise rattalinna kuvandi ikka jagub. Kui vaadata pikemat plaani, mida Eesti mõistes peaks paremini tegema, siis see on võrdne võimaluse elada hästi ka väljapool pealinna.“ „Ja loomulikult kavatsen ma hea seista selle eest, et inimestel oleks võimalus oma vanaduspõlv väärikalt veeta, kas seda siis oma kodus või moodsas vanadekodus, mille koha eest ei pea hingehinda maksma.“ Lauri tunneb end kohalikuna, sest kuue aastaga on ta mitte ainult Väätsa rõõmude ja mure-

lauri läänemets

31. jaanuar 1983 HARIDUS: Pirita majandusgümnaasium Tallinna ülikool rekreatsioonikorralduse BA TÖÖ: 2018 – … Sotsiaaldemokraatliku erakonna omavalitsuskogu esimees 2018 – … Kaitseliit, kompaniiülema abi 2016 – … Politsei- ja piirivalveamet, abipolitseinik 2013 – 2018 Väätsa vallavalitsus, vallavanem 2013 – 2018 Järvamaa omavalitsuste liit, juhatuse liige, aseesimees 2010 – 2011 Tallinna linnavalitsus, abilinnapea nõunik 2010 – 2011 Eesti Noorteühenduste Liit, Järvamaa noortekogude mentor 2008 – 2010 Eestimaa Rahvaliit, volikogu aseesimees ja juhatuse liige 2008 Kodanikuliikumine Päästkem Eesti metsad, juhatuse liige 2007 – 2011 Kodanikuühiskonna sihtkapital nõukogu liige 2007 – 2008 MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, liikmete nõunik 2006 – 2007 MTÜ Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud, juhatuse esimees 2005 – 2006 Tallinna ülikooli üliõpilaskond, juhatuse esimees 2004 – 2007 Tallinna ülikooli senati liige 2003- 2013 Eesti skautide ühing, Erna matka staabi liige 1997 – 2001 Pirita majandusgümnaasiumi õpilasesindus, asepresident HOBID: Matkamine, leiutamine, jooksmine.

TUNNUSTUSED: Eesti Õpilasesinduste Liidu tänukiri 2008 Eesti Üliõpilaskondade Liidu kuldne teenetemärk 2008 Tallinna ülikooli üliõpilaskonna I klassi I järgu teenetemärk 2010 Tallinna ülikooli teenetemärk 2011 Aasta vabatahtlike kaasaja 2017 Kaitseliit, III klassi teenetemedal 2019 dega tuttavaks saanud, vaid mõistab üpris hästi kogu Järvamaa väljakutseid. „Hoolimata ilmast armastan ma aga üle kõige põldude vahel jooksmas käia. Kogu Väätsa ümbrus on minu jaoks erineva pikkusega radu täis, kõige pikem neist on 25,5 km. Ükskord kuulsin, et Üllar Jörbergi kontsert hakkas Türil, valisin auto asemel jooksmise, kahjuks jõudsin kohale alles viimase loo lõpuks.“

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

6

uudised 20. mär ts

OT U S E K E VA D E O

PÄ E V

kell 23.58! b u b a a s Kevad aali uksed

rts kse kontse ta a v a 1 2 ll Ke ealinn 20“ p d a v e K “ mm u se d Pildiprogra nade tervit n li a e p OP, a m Tee HOROSKO

nsamblilt USL AP ja a T R E S T N KO EMAR K D L O V id t s soli TR A MARIA LIS rvitamine e te 3.30 kevad 2 l k s e t la A kuse pargis kultuurikes

2018. aasta küla tiitli pälvis Väätsa, esindajad ülemisel pildil.

Alumisel “Aasta tegu 2018” tunnustuse pälvinud ajaloolise rongkäigu “100 aastat Türil” üks korraldajatest Ülle Välimäe.

Aasta tegija tunnustuse võttis vastu AS GoProperty esindaja Oleg Kuusik.

Tunnustati Türi

Raamatukogu tegemised Kevad on saabumas ja Türi raamatukogu tervitab oma praeguseid ja tulevasi lugejaid rikkaliku raamatuvalikuga, mitmete uute põnevate tegevustega ning huvitavate külalistega.

Olete ehk märganud, et Türi raamatukogus on mitmel korral saanud nautida Türi muusikakooli õpilaste kontserte. Oleme saanud seda luksust endale lubada, kuna meil on nüüd klaver. Jaa, just nimelt - klaver raamatukogus. Anname rõõmsalt teada, et lisaks kontsertide kuulamisele, saavad ka külastajad ise oma mängimisoskusi proovile panna ja lihvida. Meie lugejad ei pea aga üldse muret tundma, et nüüd on vaikusel ja rahul raamatukogus lõpp. Kindlasti mitte. Tegemist on digiklaveriga, millel on kaasas ka kõrvaklapid. Inimene, kes soovib tulla meie juurde klaverit mängima, saab kasutada kõrvaklappe, nii et klaverimängu kuuleb ainult tema. Kutsume kõiki, kel huvi klaverimängu vastu, pilliga tutvust tegema ja proovima. Julgematel on võimalus ka meie külastajatele esineda. Kindlasti jälgige meie reklaame, sest jätkuvalt saab raamatukogus kuulata ka Türi muusikakooli õpilaste kontserte.

Teine vahva tegevus, mis raamatukogus uudne, on 3D pliiatsite töötuba, mis alustab tegevust 16. märtsil kell 12. Tegemist on töötoaga, mis mõeldud 7-11 aastastele lastele. Esimesel korral tuleb 3D pliiatsite võimalusi tutvustama ja ette näitama Heiki Palm. Edaspidi hakkavad töötoa kokkusaamised olema kord kuus. Esimesel korral palume ka ette registreerida, kuna kohti ja pliiatseid jagub ainult kümnele kiiremale registreerujale.

2019. aasta on eesti keele aasta - mitmete sündmuste ja tegevustega väärtustame eesti keelt ning tähistame ka Türi raamatukogus eesti keele seadustamist riigikeelena sada aastat tagasi.

Märtsikuus, emakeelepäeva raames külastavad Oisu, Türi ning Laupa raamatukogusid lastekirjanikud Mika Keränen ning Heiki Vilep. Terve nädala jooksul viiakse raamatukogudes läbi emakeelepäevaga seotud üritusi.

Populaarne eesti kirjanik ja semiootik Valdur Mikita tuleb Türi raamatukokku oma mõtteid lugejatega jagama 18. märtsil kell 17.30.

Kohapeal saab osta ka kirjaniku raamatuid. Tema tuntuimatest teostest võib välja tuua järgmised: „Lingvistiline mets“, „Metsik lingvistika“ jt.

Alates 18. märtsist saab Türi raamatukogus näha paljude lasteraamatute ja kooliõpikute illustraatori Silvi Väljali graafika, raamatute ja postkaartide näitust. Kollektsioon on pärit Türi Rahvalehe toimetaja Teet Reieri isiklikust kogust. Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni.

Kuigi kevad algab hilisõhtul, teeme meie juba mõned tunnid varem algust kevadiste teemadega. Kevade alguse puhul ootame lapsi jällegi raamatukokku meisterdama kollaaži raamatukoguhoidja Triinu juhendamisel. Töötuba algab 20. märtsil kell 16.

Juba käesoleval neljapäeval, 7. märtsil kell 17 ootame oma lugejaid järjekordsele reisiõhtule, kus sedakorda on oma Moskva-reisi muljeid jagamas õpetaja Leelo Kivirand.

Astrid Karpender

Türi raamatukogu direktor

22. veebruaril toimus Türi kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud kontsertaktus, kus tunnustati Türi valla aasta tegijat, aasta tegu ja aasta küla ning anti üle ettevõtlusauhinnad.

Türi valla „Aasta tegija 2018” nominendid olid AS GoProperty, Juuli kohviku omanik ja pidaja Triin Tarjus ja Väätsa põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Ilmar Mõttus.

2018. aasta tegija aunimetus anti AS GoPropertyle. AS GoProperty (Go Kinnisvara) on ettevõte, mis aitab kaasa ettevõtluse arengule Türi linnas, olles seeläbi Kaare tööstusküla piirkonnas üheks oluliseks tööandjaks. Lisaks ettevõtluse arengule aitab GoProperty suvel noortel koolivaheajaks tööd leida.

Türi valla „Aasta küla 2018“ nominendid olid: Väätsa alevik, Kädva, Villevere ja Türi-Alliku. 2018. aasta küla aunimetus anti Väätsa alevikule. Väätsa aleviku ja selle ümbruse inimesed on kokkuhoidvad ja tegusad. 2018. a enim kogukonda kaasavad sündmused, mis leidsid ka meediakajastust üle Eesti, olid Lumememmede paraad,

Kortermajade festival ja Rahvamaja kaunistatud vaateaknad. Koos ehitati Väätsa rabasse 1,7 km pikkune laudtee, tehti Väätsa jäärada ja avati järve peale wake park. Väätsal tegutseb ka aktiivselt eakate selts Ristikhein.

Türi valla „Aasta tegu 2018” nominendid olid: ajalooline rongkäik-rännak „100 aastat Türil”, mängutuba Sumsar loomine (Kati Nõlvak), Kirna mõisakohviku loomine (Kadi Nurmik perega), MTÜ Liikumise Jõud paigaldatud välijõusaalid (Gerly Tarius). 2018. aasta teo aunimetus anti ajaloolisele rongkäik-rännakule “100 aastat Türil”.

Türi valla ettevõtlusauhindade nominendid olid OÜ Braxen, OÜ Vika Ilutuba, Rarex Ehitus OÜ, Pärtsaare talu Wile farm, OÜ Päikseline catering, Vadim Gritšenko terviseteenused, Juuli kohvik (Tarjuss OÜ). Ettevõtlusauhinnad anti välja järgmiselt: Türi valla „Parim talu 2018“ - Pärtsaare talu Wile Farm.

Türi vallas Poaka külas asub Pärtsaare talu Wile Farm, mille tege-

Käru hooldekodu loeb!

Käru Südamekodu ja Käru raamatukogu alustasid eesti keele aasta raames koostööd, kus soovitakse igapäevaselt meelel ja keelel hoida eesti keelt.

Ettevõtmisel on kaks eesmärki: anname Käru hooldekodu eakatele võimaluse oma päevi sisukamaks muuta, samuti on meie suur soov, et erinevad teenused piirkonnas säiliksid. Kui raamatukogul on lugejaid, siis on raamatukogu tegevus põhjendatud.

Igapäevaselt on kindlasti raamatud ja raamatukogu teenused eaka argipäevast eemale jäänud, alanud koostöö annab võimaluse vanemaealistel tutvuda eriliste raamatutega nii lastekirjanduse, teaduse kui ka mõnusa ajaviite lugemispala näol.

Esimesel kohtumisel olid külas imelised raamatud: ümmargused, väikesed, suured, laulvad, häälitsevad ja paksud. Paksud raamatud ei hiilanud lehekülgede arvu poolest. Tähelepanuväärne oli hoopis lehe paksus.

Eakad rõõmustasid Käru raamatukogu juhataja Ilme Sädega kohtumise üle. Paljudele liikumispiiranguga inimestele avardus tore võimalus tutvuda uudiskirjandusega, samas on võimalik taas lugeda vanu lemmikraamatuid, samuti on igapäevaseid ajakirjade lugejaid.

Eakatel on võimalik oma lemmikkirjandust raamatukogust tellida ja raamatud tuuakse neile hooldekodusse lugemiseks.

Käru Südamekodus käivitus ka raamaturing ja aktiivne audioraamatute kuulamise ring.

Kord kuus tuleb Ilme Säde (pildil vasakul) hooldekodusse raamatuid tutvustama, eakad saavad rääkida oma lemmikraamatutest ja korraldatakse ühislugemist.

Iganädalaselt toimub audioraamatu kuulamine, kogunetakse ühiselt saali ja kuulatakse koos mõnd põnevat raamatut.

Käru Südamekodu elanike arv kasvab sügisel sajani ja koos-

töö raamatukoguga muudab hooldekodus elavate inimeste elu värvikamaks ja sisukamaks Suurt võimalust pakub audioraamatute kuulamine, kuna paljude eakate nägemisteravus on nõrgenenud ja raske on luge-

miseks motivatsiooni leida, kuid ühiselt saali kogunemine ja koos ajaveetmine meeldib kõigile.

Toredat eesti keele aastat!

Heili Burmeister

Käru Südamekodu OÜ juhataja

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

7

uudised

Aasta talu tiitliga pärjati Pärtsaare talu Wile farm.

i valla parimaid vussuunaks on alpakade kasvatus, alpakavillast toodete valmistamine ja realiseerimine. Talu alustas tegevust viis aastat tagasi, ostes Saksamaalt 11 alpakat. Tänaseks on talus 36 alpakat, keda käis 2018. aastal vaatamas 5500 turisti.

Talus on perenaisel villatuba, kus saab osaleda erinevates töötubades, tutvuda alpakavilla omaduste ja kasutamisega, samuti osta valmistoodangut. Koostöös Kunstiakadeemia tudengitega on disainitud ja valminud alpakalõngast rõivakollektsioon. Talus on toimunud mitmeid alpaka-teemalisi koolitusi. Peremees Imre Heinsaar on olnud aastaid Klaperjahi üks korraldajatest ja viib läbi autoga maastikusõidu koolitusi.

Türi valla „Edukaim alustav ettevõte 2018” - OÜ Päikseline Catering Päikseline kohvik asub Türi vallas Väätsa alevikus. Selles päikeseliselt kollases Katrin Aesma loodud ja juhitud kohvikus kohtavad külastajad äärmiselt sõbralikku teenindust ja saavad maitsta erine-

4 x Teet Reier

vas valikus imehäid toite taskukohase hinnaga. Kohvik sobib väga hästi ka Eesti jalgrattamuuseumit, Väätsa rabarada või Väätsa mõisa külastavale turistile. Ette tellides teenindatakse gruppe ja pakutakse grupimenüüd. Samuti tuuakse toit soovi korral erinevatele sündmustele, kuna Väätsa Päikseline kohvik pakub ka catering´i teenust. Ettevõte on käivitunud, et jääda. Töötajate arv on alustaval ettevõtjal kasvanud mõne aastaga vähemalt kuueni. 2018. aastal alustas ettevõte tegevust ka Väätsa Vanas Tallis.

Türi valla „Parim kohalik toode või teenus 2018” - OÜ Gritšenko Terviseteenused massööri ja lümfiteraapia teenused.

OÜ Gritšenko Terviseteenused massöör Vadim Gritšenko pakub massaaži ja lümfiteraapia teenuseid. Lisaks nõustab kompressioontoodete (tugisukad, varrukad, põlvikud) osas ja seda kõike Türil asuvas Nofretete Ilusalongis. Ettevõte pakub 16 erinevat massaažiliiki loendamatul hulgal rahulolevatele klientidele.

Türi vald õnnitleb kõiki tunnustatuid!

Türi valla sportlikum küla on Näljaküla 3. märtsil lõppesid Türi valla külade talimängud, kus peeti viimane, kolmas etapp. Kavas olid mälumäng, kaardimäng ja seiklusrada (pildil). Mälumängu parimaks tunnistati Kabala küla, teiseks jäi Särevere ja kolmandaks Näljaküla.

Kaardimängu parim oli Särevere, edestades konkurente vaid 1 punktiga. Põikva ja Näljaküla pidid leppima teise ja kolmanda kohaga. Seiklusrajal olid väga põnevad ülesanded, kus pandi proovile koostöö, juhtimine, suhtlemine, osavus ja kiirus. Sel võistlusel oli parim Näljaküla, teiseks jäi Kabala ja kolmas oli Põikva, kes kaotas teisele kohale vaid nelja sajandikuga. Üldarvestuses oli kõigil võimalik osaleda 12. erineval spordialal ja kokku osales võistlustel 11 Türi valla küla: Tankaküla, Konnaküla, Kärevere, Kringliküla, Rassi, Laupa, Põikva, Näljaküla, Särevere, Käru ja Kabala. Tihedas konkurentsis tunnistati parimaks 177 punktiga Näljaküla. Talle järgenes 168 punktiga Särevere ja kolmandaks tuli 159 punktiga Käru.

Kõik tulemused on üleval Türi Spordiklubide Liidu koduleheküljel: www.tskl.ee

Vilistlased on oodatud kokkutulekule Ootame kõiki Türi gümnaasiumi vilistlasi kokkutulekule, mis toimub viimast korda meile kõigile armsaks saanud koolimajas.

Juba kevadest algavad uue koolimaja ehitustööd, millega seoses vana koolimaja lammutatakse, et rajada uus ning tänapäevane kool.

Oleme koostanud meeleoluka programmi, mis algab piduliku kontserdiga Türi kultuurikeskuses kl 17.

Kontserdil astuvad üles kooli vilistlased ning Tõnis Mägi.

Meie legendaarse muusikapedagoogi ja dirigendi Tiiu Schütsi käe alla valminud muusikaline programm on kindlasti huvitav ja emotsionaalne.

Pidu Türi gümnaasiumis algab kell 20, meeleolu hoiavad üleval Tõnis Mägi, Suzanna Aleksandra ja Estraadiraadio, lavale tulevad ka legendaarsed Türi gümnaasiumi DJ-d ning interaktiivset pidu aitab läbi viia püstolreporter Jüri Muttika.

Peost valmib lõbus video-

kroonika, kus iga vilistlane saab sõna sekka öelda. Samuti on avatud kohvikud ja fotosein.

Oleme MTÜ Türi Gümnaasiumi Vilistlaskoguga otsustanud korraldada meie vanale koolimajale viimase toreda peo, mis peaks tehnilistelt lahendustelt olema uudsem kui varasemad kokkutulekud.

Samuti soovime ürituse meeleolu kanda üle koolimaja teleekraanide abil, mis toovad peo lähemale kõigile koolimajas viibivatele inimestele. Avatud on ka vana koolimaja uksed ning vanemad lõpetajad saavad kenasti kohtuda oma kunagise koolipingiga.

Muusikalise programmi koostamisel oleme arvestanud kõigi generatsioonide huvidega ning seega on see pidu kõigile Türi gümnaasiumi vilistlastele läbi aegade.

Soovime aktiivset osavõttu ning palume kõigil oma tuttavaid teavitada ka suusõnaliselt saabuvast üritusest, kuna just

vanemate inimeste seas on sotsiaalmeedia kanalid vähem populaarsed ja info liigub pigem traditsioonilist rada pidi nagu leht ja televisioon, kuhu me samuti panustame, et sõnum jõuaks kõigini.

Pileteid on võimalik soetada nii eelmüügist kui kohapeal. Piletite ostuks on mitu võimalust: saata e-kiri info@tgv.ee või osta Türi põhikoolist sekretäri käest sularaha eest tööpäeviti kl 8-16.

Samuti on võimalik seda teha aadressil: kool@tyripk.ee, meritpuna@tyripk.ee või numbril 387 8462.

Hilisematel tulijatel võimalik osta pilet samal päeval kohapeal.

Tavapileti hind kuni 24. märtsini 25 eurot Alates 25.03–07.04 pileti hind 30 eurot Kokkutuleku nädalal alates 08.04 ja kohapealt ostes piletihind 35 eurot Sooduspileti hind 1975. a ja varem lõpetanutele ning endistele õpetajatel ja töötajatele kuni

kokkutuleku toimumispäevani 20 eurot.

Piletite müük internetis lõpeb 13.04 kell 14.

Ostetud piletid vahetatakse registreerimisel randmepaela vastu, mis tagab sissepääsu pidulikule kontsert-aktusele kultuurimajas ja koosviibimisele koolimajas.

Kohtume 13. aprillil 2019 Türi kultuurikeskuses ja Türi gümnaasiumis, et tähistada väärikalt ja meeldejäävalt viimast korda vilistlaste kokkutulekut vana Türi gümnaasiumi hoones.

MTÜ Türi Gümnaasiumi Vilistlastekogu

AJAKAVA: 15.30 registreerimine Türi kultuurikeskuses 17 pidulik kontsert-aktus Türi kultuurikeskuses 18 registreerimine koolimajas ja pääs koolimajja 20 stardib meeleolukas peoprogramm

Türi sporditegijad said tunnustatud 16. veebruaril, toimus Paide E-piim spordihallis Järvamaa sportlaste tunnustusüritus, kus anti kätte 2018 parimate sportlaste auhinnad.

Teiste seas oli hulk tublisid sportlasi Türilt.

2018 Järvamaa parim naissportlane on orienteeruja Evely Kaasiku. Parimate naissportlaste seas sai tunnustatud ka vibulaskja Lisell Jäätma 2018 Järvamaa parim meessportlane on jooksja Olavi Allase.

2018 parimate neiude seas said tunnustatud võrkpallur Jade Šadeiko ja vibulaskja Meeri-Marita Paas.

2018 parimate noormeeste seas said tunnustatud vibulaskja Robin Jäätma ja kõrgushüppaja Markus Anvelt.

Järvamaa parim võistkond 2018 tiitli said omale Lisell Jäätma ja Kristjan Puusepp. Parimate võistkondade kategoorias sai tunnustatud ka Türilt pärit JOKA naiskond.

Järvamaa parim naisveteran 2018 on Merle Vantsi.

Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp nimetas Järvamaa parimaks spordisündmuseks 2018 Tanel Viljati ja Rasmus Romandi eestvedamisel Türi tehisjärve äärde ehitatud rannajalgpalliväljaku. Õnnitleme kõiki tunnustatuid!

Türi spordiklubide liit

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

8

Türi vald Türi vallavalitsus võõrandab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Käru alevikus asuva Katlamaja kinnisasja.

Türi vallavalitsus seab läbirääkimistega pakkumise teel Türi vallas Türi linnas F. J. Wiedemanni tn 2c asuvale kinnisasjale hoonestusõiguse seal asuva veetorni hoone kasutamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Pakkumiste korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi vallavalitsuse kantseleis.

Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250, 5333 0476 või e-posti aadressil marje.parn@tyri.ee.

28. veebruari istungil Türi vallavolikogu: • kinnitas Türi vallavolikogu revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaani; • otsustas anda vallavara valitsemise otstarbekuse huvides Türi vallavalitsuselt üle hallatavatele asutustele (maaüksused ja hooned ning ruumid asutuste tegevuse jaoks Käru põhikoolile, Väätsa põhikoolile, Väätsa lasteaiale Paikäpp, Väätsa Eakate Kodule, Väätsa tervisekompleksile ning Türi Haldusele); • otsustas välja arvata Käru alevikus asuva sotsiaalkorteri eluruumi tagamise teenuse osutamiseks kasutatavate eluruumide hulgast ning võõrandada korteriomandi otsustuskorras senisele kasutajale; • lisas kaks vallale kuuluvat korterit sotsiaalkorterite nimekirja ja kinnitas selle muudetud kujul; • muutis Türi vallavolikogu 22. veebruari 2018 määrust nr 12 “Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord” ja kehtestas erisused matusetoetuse maksmisel; • otsustas volitada mittetulundusühingut Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus täitma Türi valla haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo vedaja leidmiseks riigihanke korraldamisega seotud ülesandeid; • otsustas ühendada Türi vallale kuuluvad äriühingud OÜ Käru Varahaldus ja OÜ Türi Linnavara üheks äriühinguks. OÜ Käru Varahaldus kui ühendatav ühing loetakse lõppenuks ning tegevust jätkab pärast ühinemist OÜ Türi Linnavara; • kiitis heaks Järva maakonna arengustrateegia 2019–2035+ tegevuskava aastateks 2019–2022; • kuulas ära info Türi valla 2018. aasta eelarve täitmisest ning piirkonnapolitseinike tegevusest; • võttis teadmiseks info volikogu komisjonide tööst.

Järgmine Türi vallavolikogu istung toimub 28. märtsil 2019.

Klubi Ehavalgus teatab: koguneme taas 24. märtsil kell 15 Türi kultuurikeskuses, külalisena esineb meesansambel Rakverest, tantsime! Osalustasu 2 eurot.

Ootame rohket osalemist - kevad ju käeulatuses!

Eakate tegevuskeskus (Viljandi tänav 4 Türil) teatab: kõigil bridži-huvilistel on võimalus koguneda tegevuskeskuses nii bridži õppima kui mängima igal esmaspäeval kella 11 - 14. Täpsustav teave tel 509 1721 Tiiu Valder. Võimalik koguneda ka male- ja kabemängu huvilistel, esialgu palume kaasa võtta mänguvahendid.

Täpsustav teave 504 7330 Eha Pehk.

Kõigil osalejatel palume kaasa võtta vahetusjalanõud!

Türi vallas tasuta õigusabi eakatele, nõustamise ajad kella 10 - 13 vallamajas (II korrus): 11. märts, 25. märts, 15. aprill.

Tervise Tugi OÜ kutsub kõiki huvilisi veresooni kontrollima.

Kas Teil on kõrge vererõhk? Kas Teil on kõrge kolesteroolitase? Kas Teil on perekonnas esinenud südameveresoonkonna haigusi?

Kui jah, siis on Teil kõrgenenud risk haigestuda jalaarterite ateroskleroosi.

Jalaarterite ja vererõhu kontrollimine toimub neljapäeval, 14. märtsil alates 10 Türi kultuurikeskuses Hariduse tn 1.

Vastuvõtule tuleb end eelnevalt kirja panna.

Registreerimine toimub tööpäevadel kell 9-12 tel 5698 5633.

Protseduur maksab 10 eurot.

Eriti on oodatud inimesed, kellel esineb sageli säärelihastes valu ja krambihooge.

Hooli endast ja tule kontrolli!

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türile tuleb Heaolu Arengukeskuse perekeskus SA Lapse Heaolu Arengukeskuse missioon on aidata kaasa laste heaolu tagamisele ühiskonnas.

Loodavate perekeskuste eesmärgiks on pakkuda lastega peredele mitmekülgseid tegevusi, mis mõjutavad nende toimetulekut ja suurendavad heaolu ning ennetavad riske kogukonna tasandil. Perekeskuse meeskond toetab kogukonnas elavaid lastega peresid laste kasvatamisel, tegeleb süsteemselt terviseedenduse ja lastekaitset pakkuva ennetustegevusega, et vältida probleemide süvenemist ja kompenseerida abi puudumist.

Miks me seda teeme?

Tõenduspõhisel lähenemisel toimiva ennetustegevuse ja varase sekkumise kaudu on võimalik ära hoida erinevate probleemide (nt laste arenguprobleemid, hooletusse jätmine, väärkohtlemine, käitumisprobleemid jne) teket või pidurdada nende süvenemist. Mõjus ennetustöö on investeering tulevikku, süsteemne panustamine aitab vähendada kulusid tagajärgedega tegelemiseks.

Lastega peredele pakutakse kohalikul tasandil erinevaid teenuseid, kuid nende kättesaadavus ja kvaliteet ei ole piisav ega üleriigiliselt ühtlane. Sageli ei jõua vajalik abi õigel ajal abivajajate peredeni. Kuigi viimastel aastatel on riigis toimunud positiivseid arenguid ennetuse ja teenuste arenduses, siis ressursse suunatakse endiselt pigem tagajärgedega tegelemiseks. Kitsaskohaks on vähene koostöö ja killustatus erinevate valdkondade spetsialistide vahel.

Mitmed riiklikud strateegiaid kirjeldavad valdkonnaülese koostöö ja ennetustegevuse tähtsust.

Ennetusmeetmete rakendamise kohustus tuleneb

seadusandlusest ning kehtib nii riigile kui omavalitsustele.

Vaatamata headele algatustele, puudub süsteemselt korraldatud praktiline väljund nende suundade realiseerimiseks. Puudub sild, mis ühendaks riiklikke soovitusi kohalikule omavalitsusele rakendamiseks ja mõjusate programmide elluviimiseks.

Mida perekeskuses tehakse?

Peamisteks klientideks on lastega pered, perioodil lapseootusest kooliminekuni. Perekeskuse südameks on avatud mängutuba, kus väikelaste vanemad saavad omavahel kohtuda ning kus jagatakse laste arendamise ja kasvatamisega seotud infot.

Keskuses korraldatakse lapse sünnieelsel ja -järgsel perioodil terviseedenduslikku nõustamist ning vastsündinu koduvisiite.

Lapse arengu toetamiseks ja vajalike oskuste arendamiseks pakutakse lapsevanematele koolitusi, tugigruppe ja perekeskset nõustamist. Abivajavatele peredele võimaldatakse psühholoogilist nõustamist, perelepitust ning perede jõustamist lapse huvides olevate lahenduste leidmisel.

Kõigil perekeskustel on ühtne kvaliteedi- ja tugisüsteem, mis tagab tegevuse tulemuslikkuse ja järjepidevuse. Spetsialistid hindavad pere vajadusi terviklikult ja lähenevad probleemide lahendamisele individuaalselt.

Perekeskuses pakutakse tõenduspõhiseid programme ning hinnatakse nende teenuste tulemuslikkust, mille mõju on seni teadmata.

PILOOTPROJEKTI LÜHITUTVUSTUS Perekeskuste pilootprojekti eesmärgiks on luua uus kvaliteet lastega perede probleemide ennetamisel, perede abistamisel ja laste vaimse tervise edenda-

Otsime töötajaid PEREKESKUSE PROJEKTIJUHI KOHALE Peamised ülesanded: • käivitada perekeskuse tegevus • korraldada keskuse igapäevast tööd, koguda statistikat ja osaleda keskuse arendamisel • kirjutada projekte keskuse tegevuseks täiendavate vahendite leidmiseks • hoida perekeskuse meeskonda ühtsena • luua ja hoida koostöösuhteid perekeskuse partneritega • kujundada keskuses sõbralik keskkond, kuhu pered soovivad tulla Kasuks tuleb: • kogukonna tundmine • varasem kogemus töötamisel laste ja peredega • meeskonnatöö oskused ja selle väärtustamine • inglise keele oskus Omalt poolt pakume: • osalist ja paindlikku tööaega (koormusega 0,5 ametikohta), alates september 2019 täiskohaga tööaega • professionaalset tuge, väljaõpet ja täienduskoolitusi • kuulumist laiemasse perekeskuste võrgustikku • võimalust kaasa rääkida ja olla uue algatuse käivitamise juures

misel. Selleks töötati välja terviklahendus koordineeritud ja tõhusate teenuste pakkumiseks kogukondlikes perekeskustes.

Pilootprojekti ülesandeks on luua kompetentsibaas ning toetada kohalikke omavalitsusi perekeskuste käivitamisel ja mõjususe hindamisel. Saagu Valguse perekeskuse poolt pakutavate tõhusate tegevuste tulemusena vähenevad laste vaimse tervise mured ja käitumisprobleemid, kasvab vanemlik kompetents ja väheneb perest eraldatud ning asendushooldusele paigutatud laste arv. Eesmärgini jõudmiseks kavandatakse ja viiakse ellu järgmisi tegevusi: I ettevalmistav etapp, planeerimine Lapse Heaolu Arengukeskuse meeskond koondab ja kirjeldab detailselt planeeritavaid tegevusi ning hindab vajadusi, võimalusi ja riske. Samaaegselt alustatakse läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et leida huvitatud ja koostööd soovivaid partnereid.

Samuti kaasatakse olulisi võtmeisikuid, kelle abiga tagatakse riiklikud kokkulepped, erialased pädevused ja arengut toetavad ekspertarvamused.

Koostööpartneriteks on sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti haigekassa, Eesti Ämmaemandate Ühing ja Tartu Ülikooli psühholoogia õppetool.

Perekeskuste kompetentsibaasi loomiseks valitakse ja kohandatakse tõenduspõhiseid sekkumisi, standardiseeritud hindamisvahendeid ning planeeritakse tulevaste perekeskuste töötajate koolitust.

II käivitamise ja tegevuste elluviimise etapp - uute perekeskuste loomine Kolmes kohalikus omava-

litsuses avatakse perekeskused samm-sammult, vastavalt kogukonna eripäradele ja vajadustele.

Värvatakse personali ja kohandatakse vajalikud ruumid. Tegeletakse teavituse ja kaasamisega kohalikul tasandil.

Tegevuste kvaliteedi ja ühtlase praktika tagamiseks toimub pidev koolitus, juhendamine ja standardite loomine koostöös perekeskuste meeskondadega ja kohalike võtmeisikutega. nõustatakse ja jõustatakse personali, arendatakse uusi teenuseid, mille järgi tekib vajadus. Luuakse võrgustik, et soodustada mitmekülgset abi ja vältida dubleerivaid tegevusi teiste asutustega. nõustatakse ja jõustatakse personali, arendatakse uusi teenuseid, mille järgi tekib vajadus III edukuse ja mõju hindamine Vastavalt kirjeldatud kvaliteedisüsteemile hinnatakse perekeskuste tegevusi.

Kogutakse süsteemselt klientide rahulolu kohta tagasisidet ning viiakse läbi mõju hindamist teenustele, mida pole varasemalt hinnatud. Vajadusel kaasatakse erapooletuid eksperte välisriikidest ja tehakse koostööd kõrgkoolidega teadustöö elluviimiseks.

IV tegevuste korrigeerimine ja edasiste tegevuste planeerimine Pärast 12-18 kuu möödumist keskuste avamisest koostatakse kokkuvõttev raport ning avaldatakse pilootprojekti tulemused. Tulemustest lähtuvalt otsustatakse edaspidised tegevused ja korrigeeritakse olemasolevaid teenuseid. Edukuse korral planeeritakse mudelit levitada üle Eesti.

Projekti periood: märts 2018–juuni 2021

MÄNGUTOA JUHENDAJAKS Peamised tööülesanded: • kujundada keskkonda, kus väikelaste vanematel on tore omavahel suhelda ja lastel vahva mängida • pakkuda lühiajalist lapsehoiuteenust • lüüa kaasa peredele mõeldud ürituste ja perekeskuse muude tegevuste korraldamisel Kasuks tuleb: • lõpetatud või omandamisel õpingud hariduse, tervise, psühholoogia või sotsiaalvaldkonnas • soov õppida ja areneda perekeskse ennetustöö läbiviimisel kogukonnas Omalt poolt pakume: • osalist ja paindlikku tööaega (koormusega 0,5 ametikohta) • professionaalset tuge, väljaõpet ja täienduskoolitusi • kuulumist laiemasse perekeskuste võrgustikku • võimalust kaasa rääkida ja olla uue algatuse käivitamise juures Kandideerimise soovist anna teada esitades CV, avaldus ja lühike põhjendus, miks Sa soovid kandideerida hiljemalt 22.03.2019 aadressile: Rynno.Lass@tyri.ee Täpsustavad küsimused: Tiina Tõemets, SA Lapse Heaolu Arengukeskus tiina@lapseheaolu.ee või Rünno Lass, Türi vallavalitsus rynno.lass@tyri.ee Mida loodav perekeskus endast kujutab, loe siit: www.lapseheaolu.ee.

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

9

Türi vald

Avaneb hajaasustuse programmi taotlusvoor Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 11. märtsist kuni 13. maini 2019.

Riigihalduse minister Janek Mäggi kinnitas 2019. aasta hajaasustuse programmi taotlusvooru avamise tähtpäevaks 11. märtsi 2019 ning taotluste esitamise tähtpäevaks 13. mai 2019 aastal.

2019. aasta hajaasustuse programmi viiakse läbi 22. veebruari 2018 määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ alusel.

Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks veesüsteemide, kanalisatsiooni-

süsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks.

Maksimaalne toetus programmist on 6500 eurot ühe majapidamise kohta. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest ning toetuse osa moodustab kuni 67% projekti abikõlblikest kuludest.

Kui majapidamine on saanud toetust eelnevatest hajaasustuse programmidest, siis arvestatakse saadud toetus uuest võimalikust toetusest maha. Iga valdkonna (joogivesi, kanalisatsioon, juurdepääsutee ja elekter) jaoks on võimalik programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt

toetust taotlevas majapidamises hiljemalt rahvastikuregistri andmete kohaselt 1. jaanuarist 2019.

Toetatakse investeeringuid majapidamistesse, mille omanikuks on taotleja, tema lähisugulane või hõimlane. Kui taotleja on majapidamise valdaja, siis on tal õigus saada toetust tingimusel, et valduse kasutamise aluseks on kirjalik leping, mis kehtib vähemalt 3 aastat alates taotlemise esitamise päevast.

Toetuse saamiseks tuleb esitada Türi vallavalitsusele vormikohane taotlusvorm, olenevalt projekti valdkonnast vormikohane projekti tegevuste kirjeldus, oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri, põhjendatud ja projekti eesmärkide saavutamist tagav eelarve ning kaks võrreldavat hinnapakkumist.

Riigikogu võttis 20. veebruaril 2019 vastu seaduse, millega riigi raamatupidamine läheb üle e-arvetele. Alates 1. juulist saab avalikule sektorile arveid saata ainult e-arvetes.

Türi vallavalitsuse finantsjuht Aime Roosioja hüüab selle teate peale: „Suur tänu, riigikogu, sünnipäevakingituse eest, nüüd ei pea enam õhtuti arveid sisestama.“ Alates 2014. aastast on Türi vallavalitsus palunud oma koostööpartneritel edastada ainult masinloetavaid ehk e-arveid.

2019. aasta alguseks on arvetest 70% e-arved ning 30% ikka veel pdf-d või isegi Wordi või Exceli kujul. Juhul, kui meie 4 suurimat koostööpartnerit ka edastaks earveid, oleksime 95% peal. Kahjuks ei ole nemad suutnud (või pidanud vajalikuks) seda teha. „E-arvetele üleminekuga kehtib nüüd riigi raamatupidamises üks kord andmete sisestamise reegel. See vähendab arvete töötlemiseks kuluvat tööhulka ja -aega ning säästab maksumaksja raha.“ (rahandusminister T. Tõniste).

E-arve on masinloetav arve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite vahel masinloetavad.

Aime Roosioja tänab kõiki väikeettevõtjaid, kes edastavad neile e-arveid. Tänuks selle eest on arvete tasumine väikeettevõtjatele olnud 2-3 päeva jooksul.

Neid ettevõtteid, kes ei kasuta raamatupidamistarkvara, aga eelkõige mikro- ja väikeettevõtjate võimalusi ning vajadusi silmas pidades on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ning rahandusministeerium kokku leppinud,

Vallavalitsus tegeleb aktiivselt oma võlglastega

Olenevalt projektist võib osutuda vajalikuks lisadokumentide esitamine (nt joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks jt).

Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping.

Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.

Täpsemat infot saab Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialistilt Janelle Leenurmelt telefonidel 384 8279, 522 7326 või e-posti aadressil janelle.leenurm@tyri.ee.

Janelle Leenurm

keskkonnaspetsialist

Suvest alates saab saata vaid e-arveid et kõik ettevõtted ja organisatsioonid saavad saata RIK e-arveldaja keskkonnas avalikule sektorile earveid tasuta, piiramatus koguses ja tähtajatult.

E-arved liiguvad läbi operaatorite (Fitek AS, Omniva OÜ, e-arveldaja, Telema AS jt) ning nende vahel toimub nn rändlus.

Kui kellelgi on selles osas küsimusi või soovivad abi e-arveldaja kasutamisel, siis kõik küsimused on oodatud finantsjuhi meilile aime.roosioja@tyri.ee

Aime Roosioja

Türi vallavalitsuse finantsjuht

Teavitus kõigile jäätmevaldajatele Tulenevalt jäätmeseadusest on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil.

Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärgiks on hoida ümbritsevat keskkonda koostöös kõigi jäätmevaldajate.

Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib kohalik omavalitsus ehk Türi vald erandkonnas jäätmevaldaja korraldatud

jäätmeveoga liitumisest vabastada põhjendatud taotluse alusel. Seda võib teha tähtajaliselt perioodiks, mil kinnisasja ei kasutata (näiteks siis, kui kinnistut kasutatakse vaid suveperioodil).

Paljud vabastused lõppesid 1. märtsi 2019 seisuga. Juhul, kui jäätmevaldaja pole esitanud uut taotlust korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks, siis suunatakse jäätmetekkekohad

(kinnistud) alates 1. maist 2019 veole.

Kohalik omavalitsus teostab järelevalvet veendumaks, et kinnisasjal ei elata ega kasutata ning seepärast kontrollivad esitatud taotlusi valla ehitus- ja keskkonnaspetsialist Janelle Leenurm ning korrakaitseametnik Pille Reinsalu.

30. aprill 2019 lõpeb korraldatud olmejäätmeveo hanke-

periood ning MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus korraldab riigihanke kogu Türi valla territooriumile korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks.

Lisainformatsioon ehitus- ja keskkonnaspetsialistilt: Janelle Leenurm, tel 384 8279, 522 7326, e-post janelle.leenurm@ tyri.ee.

Janelle Leenurm

keskkonnaspetsialist

Türi vallavalitsus alustas koostööd arveldusplatvormiga Bill.me Alates 15. novembrist alustas Türi vallavalitsus koostööd arveldusplatvormiga Bill.me.

Selle sammuga jätkab vallavalitsus elektrooniliste teenuste arendamist Türi vallas.

Vallavalitsus on kaks kuud arveldusplatvormil toimetanud ja testinud, et kõik sujuks ning praeguseks hetkeks on testimine lõpetatud. Tahaksin tänada neid lapsevanemaid, kes sellest testimisest osa võtsid – ilma Teieta ei oleks töö nii kiiresti ja kenasti sujunud.

Jaanuarikuu lõpuks on avaldusi lapsevanematelt laekunud ca 150 ning veebruarikuus väljastatavad arved lähevad juba

Bill.me keskkonda. Kui keegi soovib nüüd veel arveldusplatvormiga liituda, siis palun allkirjastage vabas vormis avaldus ning edastage minu meilile aime.roosioja@tyri.ee.

Seejärel edastame Teie järgmise kuu arve keskkonda ning Teile edastatakse sealt link koos parooliga.

Mis on Bill.me?

Tänaseks päevaks on Bill.me kaasaegne ja efektiivne vahend igakuisete arvete vastuvõtmiseks, vaatamiseks ja maksmiseks. Platvorm vastab täielikult GDPR-i (üldine andmekaitse määrus) nõuetele ja elektrooniliste maksete turvalisuse kõrgei-

matele standarditele.

Platvormiga liitumine ja kasutamine on kõigile soovijatele tasuta, välja arvatud platvormilt otse tasumine. Sealt tasumise korral lisandub arvele 2% teenustasu.

Bill.me plussid eraisikule, kes ei soovi kasutada e-arveid • Igakuiste arvete saamine ühte kohta (arved ei kao ära, ei lähe rämpsposti, säilib arhiiv vastavalt isiku soovile); • Teavituste ja info vahetus (kui on arvega probleem, saab samas keskkonnas saata raamatupidajale teate); • Võlgnevuse jälgimine – arveldusplatvorm on ühenduses raa-

matupidamiseprogrammiga, mis igapäevaselt edastab andmeid arvete laekumiste kohta platvormile; • Arve saaja, raamatupidaja ja asutuse juht saavad jälgida, kas olete arvet vaadanud, tasunud ning kas on võlg või ettemaks.

Vallavalitsus soovib arveldusplatvormile täielikult üle minna hiljemalt 1. maiks 2019.

Kui kellelgi tekib probleeme, küsimusi või on ettepanekuid, kuidas arveldusplatvormi paremaks muuta, siis palun kirjutage aime.roosioja@tyri.ee või helistage telefonil 384 8243.

Aime Roosioja

Türi vallavalitsuse finantsjuht

Kevad hakkab lähenema ning ennetamaks jälle võlgade suurenemist, alustas vallavalitsuse rahandusosakond seekord võlglastele meeldetuletuste saatmist juba veebruarikuus.

Võlglastele saadeti kordusarveid või siis meeldetuletuskirju. Kui tavaliselt saadeti teateid siis, kui võlgnevus oli üle 100 euro, siis seekord saadeti teated ka neile, kelle võlgnevus on 1.50 ning seda ei ole tasutud mitme kuu jooksul.

Tavaline on võlgniku esimene reaktsioon, et olen kõik arved tasunud. Kui hakata aga küsima maksekorraldusi, siis need küll saadetakse, kuid mitte nende arvete kohta, mis võlas. Nii ka seekord – maksekorraldusi saime hulgaliselt, kuid lõpuks saime ka ülekande, kus võlas olev(ad) arve(d) tasuti.

Seekord enam maksegraafikuid ei sõlmitud, sest paraku on aeg näidanud, et maksegraafikutest kinni ei peeta ning sellega lihtsalt kogutakse võlga juurde ning vallavalitsus ei saa midagi ka selle ajal teha, et võlga kätte saada.

Võlgnikud, kes ei ole oma võlga tasunud 28. veebruariks või 31. märtsiks (olenevalt võla suurusest) anname maksekäsu kiirmenetlusse. See aga tähendab, et võlgnik peab võla väljamõistmisel lisaks võlale tasuma ka riigilõivu 45 eurot ja 20 eurot menetluskulusid. Juhul, kui võlgnik ka siis võlga ei tasu, annab vallavalitsus kuu aja jooksul nõude üle kohtutäiturile.

Ja jällegi suurenevad kulud võlgnikule, sest kohtutäiturid võtavad oma töö eest samuti tasu. Näiteks 100-eurone võlg võib niimoodi kasvada 226 eurole.

Maksekäsu kiirmenetlusse annab vallavalitsus võlgnikud alles siis, kui muud mõjutusvahendid ei ole tulemusi andnud. Juhul, kui on juhtunud midagi ootamatut ning ei ole võimalik arveid tasuda, saab pöörduda vallavalitsuse sotsiaalosakonda, et küsida abi.

Juhul, kui Teile on saadetud kiri, et palun võlgnevus tasuda ning Teil ei ole võimalust antud tähtajaks tasuda, siis palun võtke ühendust vallavalitsuse finantsjuhiga telefonil 384 8243 või aime.roosioja@tyri.ee

Aime Roosioja

vallavalitsuse finantsjuht

Kaitseliit ootab üldkoosolekule Lugupeetud Kaitseliidu Türi üksikkompanii tegevliige!

Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatus kutsub 10. märtsil algusega kell 14.30 (mandaat kell 14 -14.25) Türi kultuurikeskuse väikeses saalis (Hariduse tänav 1, Türi linn) kokku üksikkompanii üldkoosoleku.

Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatus koostas üldkoosoleku alljärgneva päevakorra: 1. Päevakorra kinnitamine 2. Kaitseliidu Järva maleva pealiku ettekanne 3. Kaitseliidu Türi üksikkompanii 2018. aasta revideerimisaruande kinnitamine 4. Kaitseliidu Türi üksikkompanii 2018. aasta tegevusaruande kinnitamine: Personali aruanne 1) Väljaõpe ja tegevused 2018. aastal 2) Türi üksikkompanii juhatuse aruanne 3) Omatulu laekumise ja kasutamise aruanne 4) Kaitseliidu Türi üksikkompanii ja kogukonna vaheline koostöö 2018. aastal 5) Kaitseliit ja noorkotkad 2018. aastal 5. Kaitseliidu Türi üksikkompanii 2019. aasta omatulu eelarve kinnitamine 6. Esindaja valimine Kaitseliidu Järva maleva esindajatekogusse (valitakse kaks esindajat) 7. Kandidaatide valimine Kaitseliidu Järva maleva revisjonikomisjoni (valitakse kaks liikme kandidaati) 8. Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatuse liikmete valimine (valitakse 2 liiget + asendusliige) 9. Sõnavõtud Kutse ja päevakord koos lisadega on saadetud elektronposti aadressidele. Kellele ei ole laekunud, palume ühendust võta Kaitseliidu Türi üksikkompanii pealiku Urmas Piigertiga

Kaitseliidu Türi üksikkompanii juhatus

Türi vallavalitsus soovib rentida laopinda Türi vallavalitsus soovib rentida Türi vallas laopinda suurusega 100–150 ruutmeetrit alates 22. aprillist 2019 kuni 1. septembrini 2020. Pakutav laoruum peab olema sobilik pehme mööbli ja elektroonika hoiustamiseks, valvatav ja asuma esimesel korrusel.

Pakkumised ja vajadusel täpsem info elari.hiis@tyri. ee, tel 534 02901

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

10

kuhu minna N 7.03 kell 17 Türi raamatukogus reisiõhtu Moskvasse. Reisijuttu räägib ja pilte näitab Leelo Kivirand.

R 8.03 kell 18 Rakvere Teatri etendus “Paunvere poiste igavene kevade” Türi kultuurikeskuses.

Tekst ja lavastus: Urmas Lennuk, Kunst: Kristjan Suits (Tallinna Linnateater) Muusika: Kulno Malva ja Kristjan Priks. Liikumine: Rauno Zubko. Osades: Imre Õunapuu, Margus Grosnõi, Tarvo Sõmer, Märten Matsu, Tarmo Tagamets, Madis Mäeorg, Liisa Aibel, Silja Miks. Piletid 15/13 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides.

R 8.03 kell 19 Naistele pühendatud kontsert “Laval ainult mehed” Oisu rahvamajas.

Juba peaaegu et traditsiooniks saanud kontserdil astuvad üles vaid meesterahvad! Kontsert on tasuta.

R 8.03 kell 20 Naistepäeva PIDU ansambliga Tuulest Viidud Väätsa rahvamajas. Pilet naistele 5 eurot, pilet meestele 10 eurot. Piletid ja laudade broneerimine 5556 2601 (broneerimine vajalik).

R 8.03 kell 21 Imperial Orpheon (Prantsusmaa) Türi kultuurikeskuses. Rémy Poulakis - akordion, Gérald Chevillon - sopran- ja basssaksofon, Damien Sabatier - alt-ja baritonsaksofon, Antonin Leymarie- löökpillid. Pilet eelmüügist 5 eurot, samal päeval 7 eurot L 9.03 kell 11 Saara kirjastuse ruumides (Vabriku pst 1, Türi) koolitus “Kestlik mõtteviis toidukultuuris–taimetoit”. Lisainfo ja registreerimine aadressil aili.avi76@gmail.com või sõnumiga telefonil 5395 7115 (osaleja nimi, asutus, telefon ja meiliaadress).

L 9.03 kell 12-13.30 Naistele pühendatud iluhommik Türi kultuurikeskuses - mõõdame näonaha niiskust ja rasuprotsenti - räägime ja praktiseerimine, kuidas õigesti näonahka hooldada - degusteerime tervislikke smuutisid - valime sobiva jumestuskreemi ja huulepulga Registreerimine kuni 7. märtsini eskuusk@gmail.com. Kohtade arv piiratud. Hind 15 eurot, sisaldab üllatust.

P 10.03 kell 13-15 Kevadeks kauniks! Meigikoolitus Kabala rahvamajas. Töötoas osaledes saad kaasa praktilised oskused kogu eluks iseenda kauniks jumestamiseks. (Sisaldab tervislikku snäkki ja kingitust). Osalemine: 7 eurot, osalemine koos sõbrannaga 10 eurot. Eelregistreerimine tel 5300 3987, kabala.rahvamaja@tyri.ee E 11.03 kell 12 Rakvere Teatri etendus “Põrsas Desmond ja sookolli lõks” Türi kultuurikeskuses. See on lustakas lugu Vaarikametsa elanikest, üksteise aitamisest ning sõprusest. Lavastaja: Marko Mäesaar Kunstnik: Marge Martin. Osades: Helgi Annast, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Tiina Mälberg, Peeter Rästas. Lavastus sobib lastele vanuses 4+ ja kantrisõpradele. Kestus 50 min. Pilet 8 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides.

T 12.03 kell 11 Türi raamatukogus väikelaste muinasjutuhommik.

T 12.03 kell 19 Tantsutuba Türi kultuurikeskuses ootab kõiki tantsuhuvilisi tantsima 19. saj lõpu ja 20. saj alguse külapeo tantse. Kõik rahva- ja pärimusmuusikud on oodatud kaasa musitseerima. Lugude pealkirjad Lõõtsaliigutajate FB lehel. Osalustasu 2 eurot.

K 13.03 kell 19 Alen Veziko “SOOLO 7” Türi kultuurikeskuses.

Alen Veziko esitleb uut kontsertkava, kus laval koos temaga on 7 kitarri, 2 klaverit, akordion ja mõned rütmiinstrumendid. Tegemist on omanäolise projektiga, kus luuakse eriline kõlapilt ja viiakse kuulaja imelisse helide maailma. Piletid 17/15 eurot müügil Türi kultuurikeskuses.

N 14.03 kell 18 Mälumäng Kabala rahvamajas. Mängujuht Mati Roosmaa.

R 15.03 kell 16 Türi kunstnike kevadnäituse „Austatud publikule, heatahtlikuks vaatamiseks“ Kevadpealinn 20 tuules avamine Türi kultuurikeskuses. Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

R 15.03 kell 13 tasuta “Toitumise loeng” lektor: Merike Lifländer, korraldaja: Järvamaa Vähihaigete Ühing; toimumiskoht: Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi maja.

R 15.03 kell 19 Kinoõhtu Oisu rahvamajas- „Mehed“ EST 2019. Piletid 5/3,50 eurot. Uus täispikk eneseirooniline komöödia “Mehed” on välja kasvanud ühest viimaste aastate publikumenukaimast teatrilavastusest. Osades: Tiit Sukk, Margus Prangel, Veikko Täär jt.

R 15.03 kell 20 Naistepäeva retrodisko Kabala rahvamajas. Plaate keerutab DJ Sulo Särkinen. Retrokostüümis pidulisi ja naisterahvaid ootavad üllatused! Lisaks tantsule ja trallile lõbusad tegevused. Pilet eelmüügist 5 eurot, alates 11.03 8 eurot. Naistele pilet kuni toimumispäevani 5 eurot. Kui ostad eelmüügist 5 piletit, saad kuuenda tasuta!

L 16.03 kell 12 Türi raamatukogus 3D pliiatsi töötuba lastele vanuses 7-11 a. Palume eelnevalt registreeruda tel 385 7368 või e-mail rkogu@ tyri.ee Kohtade arv on piiratud!

L 16.03 kell 14 Türi rattapoe kõrvalruumis (Paide tn 18, Türi) koolitus “Jalgrataste hooldus ja parandamine”. Lisainfo ja registreerimine aadressil aili.avi76@gmail.com või sõnumiga telefonil 5395 7115 (osaleja nimi, asutus, telefon ja meiliaadress).

L 16.03 kell 16 Suur rahvuskultuuride pidupäev Türi kultuurikeskuses. Esinevad: rahvamuusikaansambel Zlatõje Gorõ, tantsustuudio Graatsia. Kavas on rahvaste laulud ja tantsud. Päeva juhib Eduard Toman. Pilet 3 eurot, õpilastele tasuta.

E 18.03 kell 10-15 Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi majas Katrin Kõrboja vastuvõtt. Vajalik on eelnev registreerimine, vastuvõtt kestab 10-15 min. Teenused: üldkolesterool 1 euro, kolesterooli täisprofiil (üld-, hea-, halb kolesterool ja triglütseriidid) 8 eurot, veresuhkur tasuta, triglütseriidid 1 euro, hemoglobiin 1 euro, luutiheduse mõõtmine 2

Turi

Kevade kodu

eurot.

E 18.03 kell 17.30 Türi raamatukokku tuleb külla Valdur Mikita.

E 18.03 kell 19 Kinoõhtu Türi kultuurikeskuses- „Mehed“ EST 2019.

Piletid 5/3,50 eurot.

T 19.03 kell 19 Teatrietendus “Dekameron” Türi kultuurikeskuses.

Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka, helilooja: Veiko Tubin, Koreograaf: Tanel Saar Osades: TÜ VKA teatrikunsti tudengid. Apelsini koosseis: Karolin Jürise, Grete Konksi, Loviise Kapper, Elena Koit, Hans Kristian Õis, Kristjan Poom TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu diplomilavastus. Piletid 15/12 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides ja Türi kultuurikeskuses.

T 19.03 kell 19 Lõõtsa mängutuba edasijõudnutele Türi kultuurikeskuses.

K 20.03 kell 16 Türi raamatukogus kollaaži töötuba lastele.

K 20.03 kell 21.30 KEVADE vastuvõtt Türil: kell 21.00 teemapealinnade tervitus ja kevadpealinnale tiitli ning valitsussaua üleandmine, millele järgneb ansambli Horoskoop kontsert Türi kultuurikeskuses.

Solistid Maria Listra ja Voldemar Kuslap. Kell 23.30 kevade tervitamine kultuurikeskuse juures.

N 21.03 kell 19 Kinoõhtu Väätsa rahvamajas- „Mehed“ EST 2019.

Piletid 5/3,50 eurot.

R 22.03 kell 12 Lastemuusikal “Eksinud haldjad “ Türi kultuurikeskuses. Muusikal räägib Eestimaa suurest rikkusest - loodusest. Selles, kuidas loodust hoida ja mis võib juhtuda, kui oleme hoolimatud. Keskkonnateemadele lisaks on olulisel kohal ka sõprus ja iseendasse vaatamine. Lava täidetakse lauludele, sõnalise osa ja tantsudega. Sobib vaatamiseks mudilastele ja kooli nooremale ja keskastmele. Pilet 7 eurot müügil Piletimaailma müügipunktides.

P 24.03 Matk Kevades - kevadpealinna orienteerumismatk. Info: tyrispordiklubi@gmail.com E 25.03 kell 13 Märtsiküüditamise mälestushetk Türi kesklinna kalmistul, millele järgneb väike kontsert Türi kultuurikeskuses.

E 25.03 kell 19 Kinoõhtu Käru rahvamajas- „Mehed“ EST 2019. Piletid 5/3,50 eurot.

K 27.03 kell 14.30 koolitus “Aknalauaaiandus ja idandamine” Osalustasu 5 eurot sisaldab ka kohvipausi. Koolitajad on Merili Simmer ja Liina Järviste. Eelregistreerimine aili.avi76@gmail.com või telefonil 5395 7115 sõnumiga. Toimumiskoht: Türi Aianduse ja Mesinduse Seltsi maja.

K 27.03 kell 18 Kinoõhtu lastele Käru rahvamajas- animafilm „Väike draakon Kokosaurus: Seiklus džunglis” DEU 2018.

N 28.03 kell 13 Väärikate ülikool Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 3 eurot. TEEMAD: “Mürgistused- kui tark valik on ainsuses”- Mare Oder (mürgistusteabekeskuse konsultant). “Söödav iluaed ja ilus tarbeaed”Eva Luigas (Tervis Pluss tegevtoimetaja, aednik, kirjanik).

N 28.03 kell 19 Laulupidu 150: kontserdisari “Laulupeo pärlid” Türi kultuurikeskuses. Kontserdil “Laulupeo pärlid” kõlavad keelpilliorkestri seaded tuttavatest koorilauludest, mida tunneme hästi just laulupidudelt. Kui tavaliselt oleme harjunud neid laule kuulama tähelepanuga tekstidel, siis sel korral pöörame oma pilgud ja kõrvad ainult muusikale. 23-liikmelises VHK keelpilliorkestris musitseerivad Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilased vanuses 13-19 aastat. Sissepääs on tasuta, võimalik on teha orkestrile annetus.

N 28.03 kell 19 Karmoška mängutuba Türi kultuurikeskuses.

R 29.-L 30.03 Lummavad Tulbipäevad Türi kultuurikeskuses.

T 2.04 kell 19 Kaunimate Aastate Vennaskond - Eurovisiooni kaunimad laulud Türi kultuurikeskuses. Juba traditsiooniks saanud kevadkontsertidel toovad omavahel vennastunud Andres Dvinjaninov, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Toomas Lunge ja Indrek Kalda publikuni sädelevat euroglamuuri - Eurovisiooni kaunimatest lauludest kokku pandud kava ühendab endas erinevate põlvkondade meeleolumuusikat, kuhu on lisatud kirkaid nüansse ja vürtsikat huumorit. Piletid hinnaga 21/19 eurot müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügipunktides N 4.04 kell 19 Kontsert “Aitäh, Kustas Kikerpuu”- Ivi Rausi ja Tiit Born Türi kultuurikeskuses.

R 5.04 kell 19 Lõuna-Järvamaa lahtine mälumängu seeriavõistlus. Info: ann.valang.001@mail.ee L 6.04 kell 12-15.30 Tantsupäev- TÜRI TANTSIB 2019 Türi kultuurikeskuses. Osalustasu 5 eurot. Contemporary Jazz ning Latin Jazz stiilid.

Vanusele 13+ (eelnev tantsukogemus ei ole nõutav). Lisainfo ja eelregistreerimine tyri.tantsustuudio@gmail.com või Türi Tantsutsuudio facebooki lehel.

L 6.04 kell 12 Huumoripäev Maamees Muigab Väätsa rahvamajas.

Info ja küsimused: 5556 2601 või vaatsa.rahvamaja@tyri.ee P 7.04 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses. Kavas on Arved Haugi ja Hans Hindpere loodud laulud.

N 11.04 kell 8-13 Avatud uste päev Türi ühisgümnaasiumis. Eelregistreerimine ja lisainfo 5. aprillini e-posti teel maili.roosme@tyriyg.tyri.ee L 13.04 kell 15.30 Türi keskkooli, Türi I keskkooli ja Türi gümnaasiumi vilistlaste kokkutulek, info@tgv.ee.

Näitused: Kuni 1.04 Marje Üksine graafikanäitus “Avanemised” Türi kultuurikeskuse galeriis Kuni 30.04 Türi kunstnike kevadnäitus „Austatud publikule, heatahtlikuks vaatamiseks“ Kevadpealinn 20 tuules Türi kultuurikeskuse klaassaalis.

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

11

vana ja uus

reklaam UUED KODANIKUD HUGO, SÄSILI ja SASKIA

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5133385 E-post: teet.reier@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Kerli Rhede Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu

1936 A. Must

Trükkija: AS Kroonpress

Kabala vallamaja Arkma ristis. Maja on ehitatud 1870. aastal ja oli algselt ühekordne hoone ning siis u 1922 töötas seal vaid vallakirjutaja ja käskjalg, üksikutel päevadel oli kohapeal ka vallavanem. 1932. a ehitati majale peale teine korrus, kuna töötajate arvu suurendati. Kahekordses majas asusid tööle konstaabel, vallasekretär ja perekonnaseisuametnik.

Levitaja: Omniva Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta.

Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 513 3385 Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

2019 Rene Viljat Nõukogude korra ajal asus endises vallamajas täitevkomitee ja ambulatoorium. Aastaid tühjana seisnud maja on hetkel loodusele valla ja ootab uut peremeest.

REHVITÖÖKODA NR 1 TÜRIL

Viljandi tn 9 PUBi Krahv Dracula taga hoovis telefon 38 57232 KEEVITUSTÖÖD: Keevitan kokku mistahes rauast esemed.

kuulutused OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

14., 21. ja 27. märtsil kontrollib Türi Prillipoes silmi OPTOMETRIST Prillide määramine, silmarõhu kontroll Prillitellijale visiit TASUTA ja kaasa väike kingitus SOODUSTUSED raamidele ja klaasidele kuni -50% info ja registreerimine 387 9636

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel teet.reier@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Ostan 1–4 toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

Ostan 2-toalise korteri, kõik pakkumised oodatud, kiire tehing! Tel 506 9497

Kunde Takso Türil. Info tel 5895 0899; kundetakso.ee.

www.puurvesi.ee

Kui soovid müüa kiiresti, siis meie ostame kohe sõbraliku hinnaga OÜ Järva Elamumaa jarvaelamumaa@hot.ee Tel.5333 4903

OSTAN

igasuguseid vanu fotosid ja koolilõpu märke ◆

Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus.

Vee- ja kanalisastioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus.

+372 5569 4310; taavi@puurvesi.ee

Kinnisvara ost

puurvesi

türi fotograaf renè viljat

Tel 525 8325 reneviljat@gmail.com

TÜRI RAHVALEHT 7. märts 2019

12

reklaam

TÜRI - 15.04

PILETID PILETILEVIST 10/12€ WWW.COMEDYESTONIA.COM

Reede, 29. märts kell 13-19

kell 13 avamine ja muusikaline etteaste töötoad: klaasvitraaž (Kazimiera Vellemaa), villaloorist prosside viltimine (Lii Kald), kell 13.15–19 lillelised töötoad tulbikujuliste glütseriinseepide valmistamine (Anneli Paas), lillehaldjade meisterdamine (Nobiina töötuba)

Laupäev, 30. märts kell 10-18

29.– 30. märtsil

Türi Kultuurikeskuses

Avatud tulbinäitus! (üle 50 erinevat sordi).

Lõiketulpide ja lillelise käsitöö näitus-müük.

Floristika demopäev tulpidega. Seadeid teevad MTÜ Eesti Florist esindajad Tuuli Luiga ja Margit Lopez Ortiz kell 10-18 lillelised töötoad: klaasvitraaž (Kazimiera Vellemaa), villaloorist prosside viltimine (Lii Kald), tulbikujuliste glütseriinseepide valmistamine (Anneli Paas), lillehaldjade meisterdamine (Nobiina töötuba), siidimaal (Salme Andre) kell 12-13.30 loeng „Tulikaliste lummuses” lektor on tunnustatud hobiaednik ja kollektsionäär Helle Treier kell 16.30 oksjon - pakkumisele lähevad floristide seaded ja näitusetulbid!

Võimalus osta TULBiraamatuid ja tulbipiltidega kalendrit Kevadest kevadeni Loeng ja näitus tasuta, töötubades osalemine 1-5 eurot (oleneb materjalide maksumusest)