03.05.2018 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

3. mai 2018 nr 5 (869 )

SÕNUMID

Kogupere rattaretk tuleb taas

Traditsiooniline kogupere rattaretk toimub sedakorda 13. mail ja viib ratturid Käru maadele. „Matka täpsem teekond on hetkel veel täpsustamisel aga arvestama peaks ikkagi umbes 30 kilomeetri pikkuse distantsiga,“ ütles Türi spordiklubide liidu juhatuse esimees Paul Poopuu. „Kõige lihtsam oleks ju Kärusse sõita mööda Rapla maanteed aga see oleks sõitjatele igavavõitu. Niisiis proovime viia nad tutvuma ka raudteest põhja poole jäävate maastike ja küladega, nagu Änari, Roovere, Piiumetsa, Ingliste ja Lungu küladega. Arvestama peaks et osa sõidust kulgeb kindlasti kruusateedel, soovitav on kiiver ja helkurvest.“ Kõik huvilised peaksid oma osalemisest andma teada hiljemalt 10 maiks e-posti aadressil tyrispordiklubi@gmail.com või telefonil 38 47185.

• Ininimväärne elu peab ole kättesaadav lk 2 • Uuenenud katlamaja sai piduliku avamise lk 3 • EV 100 külaskäik: Kaitseliidu Türi kompanii lk 5

• Hariduse arengust Türi vallas lk 6 • Härmalõng 35 aastane lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 7. juunil

TR

Kirna kohvik alustab Viimased kaks aastat Kirna mõisas tegutsenud kohvik avas eile taas uksed. „Mul on heameel teatada, et oleme Kirna mõisas avanud kohviku, mida alates sellest aastast opereerib täiesti uus ettevõtja - Järvamaa oma inimene Kadi Nurmik,“ ütles Kirna mõisa perenaine Tuuli Org. „Esimeste kogemuste põhjal võin öelda, et Kadi on algusest peale täiesti omal algatusel teinud kõike seda, millest olen meie kohviku puhul alati unistanud Hubane interjöör, soe ja südamlik suhtumine ja teenindus, imemaitsvad söögid ja suur tahtmine teha, katsetada ja areneda. Seda kõike on raske sõnadega kirjeldada, pigem kutsuks sind ise nägema ja kogema,“ lisas Org. „See lihtsalt juhtus nii et tee tõi mu Kirna mõisa ja selle omanike juurde, sealt arenes mõte siinset kohvikut pidada,“ räägib Kadi Nurmik. „Eks see ole loomulikult väljakutse pakkuda sellist auväärset hoonet külastavatele inimestele midagi suupärast. Kindlasti on just üheks põhjuseks miks külastajad tahaksid siia tagasi tulla hubane miljöö ja hea toit. Just seda me tahamegi neile pakkuda,“ usub Nurmik kes on eelnevalt tegutsenud ka Albu toiduaidas, pidanud Vargamäel suvekohvikut ja tegutsenud eraettevõtjana.

Lahedalt mahub Kirna kohviku võlvitud ja vana mööbliga sisustatud kohvikusse einestama 45 inimest. „Kui on inimestel huvi siin käia, saame uksed jätta lisaks kevadele ja suvele avatuks ka sügisel ning talvel,“ loodab Nurmik.

Kirna mõisa kohvik ootab külastama.

Teet Reier

Maakonna 3.-4. klassi meeskonnad said kokku Retla-Kabala Koolis 17.aprillil toimus Retla-Kabala Kooli Kabala õppehoones Järvamaa 3. - 4.klassi õpilaste originaalsete osaoskuste olümpiaad. See on traditsiooniline üritus, kus erinevate koolide õpilased saavad kinnistada õpitut ja seostada eluga.

Osalemas oli 12 kooli 4-liikmeliste meeskondadega. Parimad selgitati viies töötoas toimunud tegevuse järgi. Meeskondadel tuli tunda Järvamaa koole, teada Eesti Vabariigi sümboolikat, teada meie sportlasi, muusikuid, kirjanike jne. Ühes töötoas said kõik meisterdada endale päevakohase märgi. Üritust toetas Järvamaa Omavalitsuste Liit. Täname kõiki osavõtjaid.

Õnne Roosileht

26. aprillil vahetult enne Türi vallavolikogu istungi algust oli vallamaja juurde kogunenud hulk Laupa põhikooli õpilasi ja õpetajaid protestimaks volikogus arutusele tuleva eelnõu, mis peaks andma uued suunised valla hariduselu korraldamises, vastu.

Kaasav eelarve tõi Kabalasse seiklusraja ja uue tantsulava 19. aprillil avati Kabala mõisapargis madalseiklusrada. „Päev algas Oisu ja Kabala lasteaia laste liikumisüritusega „Lõbus päev sõpradega seikluspargis“, lasteaialapsi oli osalemas üle poolesaja,“ ütles Heli Martin Kabala kultuuri- ja spordiseltsist.

Lastel oli võimalik veeta lõbusalt ja aktiivselt üks päev koos sõpradega. Toimus neli erinevat tegevuskeskust ja neid läbis neli erinevat võistkonda. Tegevuste korraldamisele aitasid kaasa Sulo Särkinen ja Türi noortekeskus.

Pärast avamist oli ka Kabala õppehoone koolilastel võimalus osaleda noortekeskuse tegevustes ja seiklusrajal. „Tegelikult valmis rada juba mullu sügisel, aga soovisime avamise jätta kevadesse, kuna talvel rajal kasutust napib,“ selgitas Martin.

Martini sõnul saadi raha seiklusraja ehitamiseks Türi valla kaasavast eelarvest, rajamiseks kulus 15 000 eurot. „Piduliku avamisega tahtsime tänada kõiki, kes raja valmimisele kaasa aitasid ning rahvahääletusel antud projekti toetasid,“ lisas Martin.

Kabala madalseiklusraja avami-

ne oli suunatud projektiga „EV 100 igas külas“ ehk siis kingitus oma külale ja kogukonnale. Kingituse, EV100 plaadi andis üle Kodukant Järvamaa koordinaator Juta Sakkis ning see kinnitati seiklusraja teabetahvlile.

Samal päeval seiklusraja avamisega alustati Kabala laululava renoveerimistöödega. „Kabala laululava põranda remonttööde taotlus sai Türi valla 2018. aasta kaasava eelarve raames hääletustulemusena rahastusotsuse,“ ütles Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp. „Türi vallavalitsus kuulutas välja hanke tööde teostaja leidmiseks ning laekunud kolmest hinnapakkumusest esitas parima RoadPartner OÜ Harju maakonnast Saku vallast. Tööde käigus, mille maksumuseks on 10 237 eurot, eemaldati vana põrandalaudis koos alustaladega ja asendati uute immutatud prussidega, millele pandi peale terassilauad. Pärast seda kaetakse laudis hooldusõliga. Järgmine Kabala laulupäev toimub juba uuel lavaesisel põrandal, millel on hea üritusi korraldada ja jalga keerutada,“ lisas Kupp.

Väikesed huvilised said avapäeval seiklusrajal lustida.

Teet Reier

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

2

arvamus Haridusega või ilma Haridusest, õigemini selle andmise võimalustest on räägitud viimase paari nädala jooksul üsnagi palju. Kohe väga palju. Kui kogukonnale öelda, et leidke omale juht või külavanem, siis ei toimu midagi. Kui aga öelda, et kooli tahetakse ühe astme võrra kärpida, tõuseb kogukond tagajalgadele. Eriti kui tegu on elujõulise ja õpilasterohke kooliga.

Tekib õigustatud trots ja pahameel. Valitsejatelt päritakse aru, tehakse valmis plakatid ja avaldatakse meelt. Mis on selle tulemus, küsite teie. Aga selline, et volikogu eelnõusse kirjutatud kahe kooli nimed võetakse sealt välja, kuid koolireform tuleb ikkagi. Ja ilmselt peabki tulema, sest elanikkond väheneb, lapsi jääb vähemaks ja pole mõeldav, et viie või kümne aasta pärast saame hoida töös samas hulgas ja mahus koole kui täna.

Loomulikult on tore, et laps saab minna kodule kõige lähemasse kooli ja omandada seal alg- või põhikoolihariduse. Ei pea muretsema selle pärast, kuidas ta kooli või sealt koju saab, ja samas koolis käivad ju ka naabri Peeter ja sugulane Ellen. Pole parata, me elame kiirelt muutuvas maailmas, nutiseadmed ja erinevad äpid on sirguval põlvkonnal veres.

Nagu lapsed omandavad otsekui lennult erinevaid oskusi, peavad nad juba lähitulevikus arvestama sellega, et kool ei ole kohe nurga taga ja sinna jõudmiseks kulub aega. Seal pole ka tuttavaid ees, tuleb murda endale teed läbi uute tutvuste ja tundmatute nimede.

Saan aru, et kui hetkel on kõik hästi ja võiksime olukorraga rahul olla, siis tegelikult peaksime nägema pilti, mis paistab lähitulevikust ja olema selle vaatamiseks valmis.

Kõik otsused, mis puudutavad millegi kinnipanekut või vähendamist, on kindlasti ebapopulaarsed. Aga vahel peab ka seda tegema. Võtma naeratava maski eest ja ütlema, et nüüd tuleb ka midagi tõsist teha, tahate või mitte.

Teet Reier

klõps

Vägi on üks vägev asi, aga ürgvägi, see peab olema midagi eriti võimsat. Kes käib, silmad lahti, leiab ürgväge ka Türilt. Teet Reier

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Inimväärne elu peab olema kättesaadav ka väärikas eas Me ei saa pidada Eestit arenenud riigiks, kui kõigil selle elanikel pole võimalust elada inimväärset elu. Soovime, et ka meie eakatel, kes on kasvatanud ja harinud järeltulevaid põlvkondi ja ehitanud üles meie riiki, oleks võimalikult väärikas vanaduspõlv.

Kui näeme, et meie lähedasel on üksi või pere toega raske toime tulla, tuleks sellest informeerida kohalikku omavalitsust ja selgeks teha, millist abi eakas vajab. Kui vähegi võimalik, tuleb aidata inimesi kodus hakkama saada, pakkudes näiteks koduteenuseid, mille eesmärgiks on isiku abistamine kodu ja isikliku eluga seotud igapäevaelu toimingutes ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas.

Sellist teenust korraldab kohalik omavalitsus. Kui aga abivajaduse hindamine näitab, et võimalik lahendus on vaid hooldekodu, siis peab kohalik omavalitsus hooldekodu võimaldamise otsuse tegema kümne tööpäeva jooksul pärast teilt vastava kirjaliku avalduse saamist.

See otsus peab olema kirjalik ning selgelt põhjendatud. Teame, et sobivat hooldekodu kohta ei pruugi leida päevapealt, siis aitab kohalik omavalitsus seni teiste teenustega eaka hooldust korraldada.

On teada, et hooldekodu eest tasumiseks ei piisa vaid pensionist. Kui ka inimese muudest vahenditest ei piisa, et tasuda hooldekodu eest, ning kui tema lähedased ei ole võimelised eakat abistama nii, et see neile liigselt koormavaks ei muutu, peab kohalik omavalitsus teenuse inimesele igal juhul tagama ning võtma teenuse eest tasumise osaliselt enda kanda. Ühelt

poolt ei tohi hooldekodu eest tasumine perekonna tavapärast hakkamasaamist kahjustada, teisalt tuleb see kohaliku omavalitsusega koos läbi arutada ja tõendada. Selleks, et inimese elu hooldekodus mööduks võimalikult hästi, on sotsiaalministeerium koostanud soovitused neile, kelle lähedane läheb elama hooldekodusse.

• Küsi hooldekodult näha hooldusplaani. See tuleb koostada 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest. Hooldusplaani saab hooldekodult küsida teenust saav inimene või tema seaduslik esindaja.

• Hooldusplaanis peavad olema kirjas hoolduse individuaalsed eesmärgid, hooldustoimingute vajaduse mahud ja sagedus.

Eraldi tuleb tuua välja tugitegevused inimese iseseisvuse säilitamiseks.

• Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja, kes oskab hinnata inimese vajadust tervishoiuteenuste järele.

Seejärel saab otsustada, milline on lähedaste roll arsti külastuste juures (nt kas transpordi arsti juurde ja saatja korraldab hooldekodu või perekond/kohalik omavalitsus) ja kas oleks vaja leida uus hooldekodu lähedal asuv perearst.

• Kui hooldusplaani pole tehtud või ei näidata, siis esmalt pöördu hooldekodu omaniku poole ja küsi kirjalik selgitus ning tähtaeg, millal hooldusplaan valmib.

Kui teenuseosutaja keeldub teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale hooldusplaani väljastamast, siis on see vastuolus sotsiaalhoolekande seadusega ja

soovitame võtta ühendust sotsiaalkindlustusametiga, kes teeb teenuse osutamise üle järelevalvet.

• Teavita oma lähedase perearsti, kui inimene liigub hooldekodusse, mis on perearsti piirkonnast väljaspool. Vajadusel vii oma lähedane üle hooldekodu piirkondliku perearsti nimistusse.

• Hooldekodusse minnes võta kaasa arsti määratud raviskeem – ravimite andmisel peab hooldekodu sellest juhinduma. Kui arst muudab ravi, palu arstilt uus raviskeem ja edasta see hooldekodule.

• Muul juhul võid küsida näha arsti kirjutatud raviskeemi ja hooldekodus selle põhjal koostatud ravilehte. Erisuste korral küsi põhjendusi ning ravi muutnud arsti kontaktandmeid.

Ravimite viimisel oma lähedasele kirjuta tema nimi igale ravimi pakendile ja palu need panna temanimelisse ravimikarpi.

Nii jõuavad õiged ravimid õige inimeseni. Pane ravimitega kaasa ostutšekk – hooldekodu vajab seda ravimite päritolu tõestamiseks.

• Koos ravimitega edasta hooldekodule ravimite annustamise skeem ja arsti nimi, kes on ravimid määranud. Arsti andmed on vajalikud, et hooldekodu saaks vajadusel arstiga ühendust võtta.

• Kui ravimid ostab hooldekodu, küsi vajadusel näha isiklikku ravimikarpi ja veendu, et ravimid, mida arst on välja kirjutanud, on ka karbis olemas.

• Kõik ravimid peavad olema ravimite säilitamiseks mõeldud lukustatavas ruumis või eraldi ruumi puudumisel lukustatud kapis ega tohi olla kõrvalistele isikutele kättesaadavad. Kui näed ravimeid vedelemas laual või muu-

des kohtades, teavita sellest ravimiametit.

• Kui sul on kahtlus, et hooldekodu ei järgi raviskeemi, sinu lähedane on saanud valesid või liiga palju ravimeid, teavita kohe terviseametit. Raskemate rikkumiste puhul nagu kehaline väärkohtlemine teavita kohe politseid. Vajadusel teeb terviseamet hooldekodusse täiendava kontrollkäigu ning annab kriminaalse süüteo kahtluse korral materjalid üle prokuratuurile.

• Küsi üle, kas hoolekandeasutus on ka tervishoiuteenuse osutaja. Hooldekodul ei pea olema tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks, kuid see on vajalik, kui suur osa teenuse saajad vajavad suuremas mahus õendustoiminguid nagu sidumised, lamatiste ravi jms.

• Hooldekodu valimisel lähtu kindlasti lähedase vajadusest.

Kui inimene vajab ka suures mahus tervishoiuteenust, veendu, et hooldekodul on võimekus vajalik teenus tagada – näiteks osutab kohapeal õendusteenust või tagab selle oma koostööpartnerite kaudu.

• Loe läbi teenuse osutamise lepingu tingimused ning veendu, et teenuseosutaja on lepingutingimusi täitnud ning lepingu tingimused oleksid kooskõlas tegeliku olukorraga.

• Sularahas arveldamisel küsi alati tšekke vms, mis tõendaksid raha sihtotstarbelist kasutamist.

Selleks, et Eesti ühiskond oleks hoolivam, solidaarsem ja inimväärsem, saame kõik anda oma panuse. Hoidkem silmad lahti ja aidakem neid, kes abi vajavad! Tihti aitab ka kogukonna tugi, et üksindus või väikesed olmemured ei muudaks igapäevast elu muserdavaks.

Kaia Iva

sotsiaalkaitseminister

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

3

uudised Kevadpealinnas toimus salatinädal

Reegliteta ja lõbusalt kevadesse Pühapäeval, 22. aprillil toimus Kärus tervisenädala raames rõõmus treeningupäev. Koos sütitava treeneri Terje Hakman-Salokorpiga ja korralikku koordinatsiooni nõudvate vana kooli aeroobikasammudega valmis uhke ja reegliteta tants. Ja kui me punapõsksete ja higist nõretavatena oma mattidele laskusime, sisustas meie puhkepausi Kadri Helena, kes loob koos oma abikaasa Frediga imelisi ja väekaid ehteid (Twinflame Design) ning just kristallide teemal toimuski meie jutuajamine.

Natuke hinge tõmmanud, asusime uudistama päikselise Terje poolt juhendatava ashtanga jooga asendeid. Muidugi püüdsime neis asendeis ka püsida. Tuleb tõdeda, et nõudis ikka pingutust küll ja jälle võis näha pärlendavaid nägusid ning mõnigi lihasgrupp andis hellitavalt märku oma olemasolust. Aga me olime oma südames õnnelikud ja tänulikud nii endale kui ka armsale Terjele lõbusate treeningute eest. Ja kõige lõpuks oli meil vahva võimalus omaenese teekonda toetavaid ja väega kristallehteid valida ja soetada, saades kaasa tarku õpetusi.

Ilme Säde

Käru raamatukogu juhataja

Järvamaa põhikoolide mälumängu turniir 2017/2018 29. märtsil toimus Türi põhikoolis Järvamaa 6.–9. klasside mälumänguturniiri viimane voor, mis oli ühtlasi ka finaalvoor. Sedakorda juba kolmandat aastat järjest.

Finaalvoorus selgitati välja õppeaasta jooksul osalenud meeskondade seast parimad.

Turniiri korraldasid kokku neli kooli: Väätsa põhikool, Paide gümnaasium, Imavere põhikool ja Türi põhikool. Lisaks tehti koostööd ka Eesti mälumänguliidu esindaja Mart Vellamaga, kes koostas mälumänguturnii küsimused.

Eelnevad voorud toimusid oktoobris Väätsa põhikoolis, novembris Paide gümnaasiumis, Jaanuaris Imavere põhikoolis ja viimane voor Türi põhikoolis.

Kokku osales turniiril kaheksa võistkonda seitsmest Järvamaa koolist. Esindatud olid Türi põhikool, Koigi kool, Aravete keskkool, Paide ühisgümnaasium, Paide gümnaasium, Imavere põhikooli ja Väätsa põhikooli kaks võistkonda. I koha saavutas seekord Türi põhikool, II koha napsas endale Aravete keskkooli võistkond ja III kohale tuli üks Väätsa põhikooli võistkondadest.

Neljanda vooru lõppedes autasustati kõiki võistkondi auhindadega, mille olid välja pannud turniiri toetajad Esikolmiku meeskondadele pandi kaela medalid ning anti ka karikad.

TR

Uuenenud katlamaja sai piduliku avamise 20. aprillil avati pidulikult rekonstrueeritud katlamaja Türil Vabriku puiesteel. Eelmisel aastal said kaks kaugkütte katlamaja Türil täies mahus uuendatud. „Kunagine metsakombinaadi katlamaja ehitati hakkepuidule ümber nüüdse vabariigi algusaastatel. Katlamaja oli käesolevaks ajaks moraalselt vananenud ja tema kasutegur oli väike. 12

aastat tagasi töötas katlamajas 24 inimest, praegu kolm. Kogu protsess on arvutist jälgitav ja juhitav, katlamajad on seest valged ja puhtad ning seal ringi liikuda on lausa lust,“ selgitas Türi Halduse spetsialist Urve Meerits. „Kunagised suured hakkehunnikud on varsti minevik. Kogu vajalik hake on hoones sees ja tuuakse kohale autodega ning

transporditakse tigutransportööriga hoones olevasse hoidlasse.

Sealt liigub hake transportööriga katlasse. Tuha väljastamine on samuti mehhaniseeritud. Elektrikatkestuste puhuks on generaatorid. Varukatel on igaks juhuks ja see on õli peal. Tegelikult on kõik riskid maksimaalselt turvatud,“ lisas ta.

Türi muuseumis näeb kuni mai keskpaigani näitust, mis võtab kokku 330 aastat kohalikus hariduselus.

1687/88. a talvel õpetasid Forseliuse õpilased juba kõikides Mandri-Eesti maakondades, sealhulgas ka Türil. See tähendas üldise lugemisõpetuse algust Eestis. Neid koole ei saa võrrelda tänapäevaste koolidega, tolleaegsest koolikorraldust praeguse koolikorraldusega.

Järvamaal oli tol ajal 51 kooli. Kooliealisteks loeti kõiki lapsi alates 8.–10. eluaastast kuni leeritamiseni, s.o. 17. eluaastani. Õpetati väikestes ruumides mõnes talus või ka koolmeistri juures, eraldi koolimaju ei olnud.

Koolis käidi 2–5 päeva nädalas novembrist märtsikuuni, kokku keskmiselt 15 päeva kuus, seega aastas umbes 80 päeva.

Koolilaste arv oli ametlikult väga suur, kuna koolilasteks loeti kõiki kooliealisi lapsi. Tegelikult

käis lapsi koolis umbes 3 korda vähem, kuna kindel koolisundus sel ajal puudus.

Koolmeistriks võis saada mees, kes oskas lugeda, kirjutada, laulda ja tundis piiblilugu. Koolmeister oli sunnitud laste õpetamise kõrval olema kirjutajaks ja tegelema mitmete kõrvalametitega, nagu pottsepp, rätsep, kingsepp, lasteristija, surnumatja jne.

Tanka küla lõpus Kapernaumas, tänasel Allika tänaval oli poeglaste kihelkonnakool, mis alustas tööd 1874. Enam-vähem samal ajal ehitati Väike-Pärnu tänavale, sinna, kus praegu asub kaitseliit, Türi-Alliku Era Tütarlastekool. Selles koolis õpetati vene, prantsuse ja eesti keelt, arvutamist, piiblilugu, maateadust. Lapsed istusid pikkade koolilaudade taga pikkadel pinkidel ja kirjutasid krihvlitega tahvlitele. Kaugemad õpilased ööbisid koolis.

1913. a alustas Türil Viljandi tänaval tööd kroonu algkool

kooliõpetaja Jaan Lõvilt renditud majas. 1924. aastal valmis päris oma koolimaja, kus alustasid tööd Türi alevi algkool ja Türi alevi aiamajandusgümnaasium. 1937. a sügisel töötas Türi ainsas koolimajas üheaegselt viis kooli: linna algkool, reaalkool, aianduskeskkool, progümnaasium ja eragümnaasium. Gümnaasium andis õiguse astuda kõrgkooli.

1970. aastal valmis uus koolihoone, kus hakkasid õppima Türi keskkooli õpilased. Algklassid jäid vanasse koolimajja.

1989. aasta 1. septembril alustas uues majas Tolli tänaval tööd Türi 2. keskkool.

Alates 1. septembrist 2011. a tegutsevad Türi linnas Türi ühisgümnaasium ja Türi põhikool.

Näitus „330 aastat hariduselu Türil“ on Türi muuseumis avatud kuni 12. maini.

TR

330 aastat hariduselu Türil

Türi algkooli õpilased 1921. aastal.

Erika Jaanhold

Türi muuseumi juhataja

Ilusate ilmade ootuses tekib isu kõige rohelise ja vitamiinirohke järele. Üha rohkem süüakse värskeid, tervislikke ja toitvaid salateid.

Tänavu pakkusid 16.–20. aprillini põnevaid salateid kohvik Kevad, Türi Pizza&Pasta, Türi söökla ja Vaksali kohvik. Aitäh ettevõtetele ja külastajatele!

Kevadpealinna korraldustoimkond kutsus esmakordselt osalema retseptivõistlusel „Kevadine salat“, kus osalemiseks tuli saata oma lemmiksalati retsept koos salati nime, valmistamise õpetuse ja fotoga. Retseptid avaldati Kevadpealinn Türi Facebooki lehel, kus sai hääletada ka oma lemmiku poolt.

Valida oli kolme kevadise salati vahel. Oma arvamust avaldas ligi 80 inimest ja ülekaalukalt parimaks tunnistati „Liblikalaste mõnusalt mahlane idusalat“, mille valmistasid Türi lasteaia Türi-Alliku maja Liblikalaste rühma lapsed vanuses 1,5–3 aastat koos Katri Pesti, Kadi Allevi ja Urve Mühlbergiga.

Hinnangute põhjal järgnesid salat „Tärkav värskus“ (autor Mari Priivits, Vaksali kohvik) ja „Kiire värviline salat suitsukanaga“ (autor Kersti Kangur), mille retseptid ja valmistamise õpetused leiab Kevadpealinn Türi Facebooki lehelt.

Täname kõiki osalejaid!

„LIBLIKALASTE MÕNUSALT MAHLANE IDUSALAT“ Türi Lasteaia Türi-Alliku maja Liblikalaste rühma lapsed valmistasid südamekuu raames maitsva „Liblikalaste mõnusalt mahlase idusalati“.

Pisikesed ja suured Liblikalapsed hakkisid ja tükeldasid, segasid ja idandasid ning seda kõike tegid nad suure rõõmu ja õhinaga! Salat sai suurepäraselt maitsev! „Liblikalaste mõnusalt mahlase idusalati“ retsept: 6 peotäit mungube 4 tomatit 1 pikk kurk 2 pirni 1 suur paprika tilgake oliiviõli (külmpressitud oliiviõli) tsipake soola Valminud salat oli väga maitsev ja tervislik. Lapsed arvasid, et sellist mõnusat salatit võiks lasteaias kunagi veel teha!

Salati valmistasid koos lastega Katri Pesti, Kadi Allevi ja Urve Mühlberg

Katrin Soomets, kevadpealinna toimkond

Väätsal muigas maamees 7. aprillil toimus Türi vallas Väätsa külas huumoripäev “Maamees muigab 2018”. Esitusele tuli 16 erinevat huumoripala. Oli esmakordseid esinejaid, aga ka mitmendat korda osalejaid. Veteraniks tituleeriti Aita Mäeorg, kes on „Maamees muigab“ lavalaudadel üles astunud juba 20 korda.

Kiitmise kirjad jagati välja selliselt: Parim anekdoodivestja – Markus Habo Parim kava – Väätsa 5.–9. kl näitering Parim nali – Lelle rahvamaja huumorikollektiiv Publiku lemmik – Lelle rahvamaja huumorikollektiiv Parim meesesineja – Tõnu Lillsaar Parim naisesineja – Siiri Lopsik Parim veteran – Aita Mäeorg

Türi Muusikakooli õpilased olid Horvaatias edukad 18.–21. aprillini toimus Josip Hatze nimelise muusikakooli eestvedamisel 23. rahvusvaheline klaverikonkurss DALEKI AKORDI 2018 Horvaatias, Splitis. Kokku osales 91 mängijat Horvaatiast, Montenegrost, Bosnia ja Hertsegoviinast, Türgist, Sloveeniast, Slovakkiast ja Eestist.

Pianiste hindas rahvusvaheline žürii: Dalibor Cikojević – pianist, rahvusvaheliste konkursside laureaat, Zagrebi muusikaakadeemia professor dekaani kohustes (Horvaatia); Juri Kot – pianist, rahvusvaheliste konkursside laureaat, Kiievi muusikaakadeemia professor (Ukraina); Tatjana Ognjanović – pianist, rahvusvaheliste konkursside laureaat, Ljubljana muusikaakadeemia professor (Sloveenia) ja Jadranka Garin – pianist ja Spliti kunstide ülikooli dotsent (Horvaatia).

Konkursi tase oli väga kõrge. Meie riiki esindasid Türi muusikakooli õpetaja Anne Toome klaveriklassi õpilased Maria Palling ja Annabel Narits, kelle tulemused on märkimisväärselt head: Maria Palling – 2. koht esimeses vanuserühmas, Annabel Narits – 3. koht teises vanuserühmas.

Esimeses vanusegrupis oli mängijaid 15, teises.

Palju, palju õnne meie tublidele õpilastele ja tublile õpetajale!

Konkursil osalemist toetas Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp.

Silja Aavik

Türi Muusikakooli direktor

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

4

uudised Türi-Koeru noorteorkester läheb Hollandisse Tänavu jaanuari lõpus kogunes esmakordselt oma esimesse proovi Türi kultuurikeskusesse uus kollektiiv Järvamaalt – Türi-Koeru noorteorkester, kus mängivad Türi ja Koeru muusikakoolide õpilased ja õpetajad.

Mängijaid on kokku 42 ja orkestri dirigent on Türi muusikakooli õpetaja ja orkester TÜRI dirigent Ants Oidekivi.

Orkestri koosseis on eriline, sest seal mängivad koos väga erinevad pillid alates keel- ja puhkpillidest kuni akordioni ning rahvalike rütmipillideni välja. Repertuaaris on lähtuvalt koosseisust eelkõige rahvalikus stiilis lood.

Orkestrit ajendas looma ühine soov osaleda Euroopa muusikakoolide liidu XIII noorte muusikafestivalil, mis toimub 9. maist kuni 11. maini käesoleval aastal Hollandis, Friisimaal ja kannab nime „At the Watergate“ (https://www.atthewatergate.com/.

Leeuwarden-Fryslan on Euroopa kultuuripealinn aastal 2018).

Festivalile oodatakse osalema 7000 muusikut 26-st Euroopa muusikakoolide liidu liikmesriigist, neist 6000 väljastpoolt Hollandit. Festivali avamine toimub 9. mail kell 19.30 ja lõpetamine 11. mai õhtul. Nii avamisel kui ka lõpetamisel tulevad esitusele ühislood.

Meie orkestri kontserdi kava pannakse kokku nii, et orkestripalade vahel kõlavad ka väiksemate koosseisude esitused (kvartetid, triod, duod jm koosseisud).

Eestist osaleb kokku viis kollektiivi ligi 170 mängijaga. Esindatud on Jõhvi muusikakooli Big Band, VHK muusikakooli orkester Võlukeeled, Liivimaa noorteorkester, Pärnu muusikakooli sümfoniettorkester ja ansambel Kirju ning Türi-Koeru noorteorkester.

Igal kollektiivil tuleb anda kolm pooletunnist kontserti piirkonna erinevates paikades.

Orkestrit on võimalus kuulata ka 1. oktoobril 2018 kell 18 rahvusvahelise muusikapäeva raames toimuval Järvamaa muusikakoolide ühiskontserdil Türi kultuurikeskuse suures saalis. Kontsert on projekti „Igal lapsel oma pill“ tänuüritus ja on pühendatud Eesti Vabariigi sünnipäevale.

Silja Aavik

Türi muusikakooli direktor

Väätsa Mesimummid päästavad putukaid Sellel kevadel viisime läbi Mesimummi rühma laste algatatud projekti „ AITAME PÄÄSTA PUTUKAD“. Kuna taaskasutuse ning prügi teema raames sai lastele räägitud putukate täbarast olukorrast seoses inimtegevuse mõjuga, siis tegid lapsed ettepaneku neid aidata.

Uurisime koos, millised taimed meelitaksid putukaid meie aeda, ning valisime mõned neist välja. Külvasime nende seemneid ning plaanime taimed enne suve õue istutada. Rajasime õunaaeda ka putukahotelli, et putukatel oleks mõnus elukoht ning nad jääksid meie aeda elama. Üritasime ehitada hotelli selliselt, et see muutuks populaarseks erinevate putukate seas. Lapsed käivad nüüd iga päev kontrollimas, kas keegi on juba sisse kolinud. Esialgu oleme hotelli peal näinud jalutamas ainult kärbseid ja sipelgaid, kuid kevad on alles noor.

Lastel tekkis küsimus: „Mis saab siis, kui putukad ei tulegi meie hotelli elama?“ Lubasin, et siis uurime veel veidi putukahotelli ehituse kohta ning proovime midagi ümber ehitada. Viimase etapina kirjutasime lasteaia juhatajale pöördumise, milles palusime osa meie suurest õuealast niitmata jätta, et putukatel oleks koht, kust süüa otsida ja elada.

Niimoodi oleme projekti kaudu välja uurinud, miks putukaid on vähemaks jäänud, millest nad toituvad, milliseid elamistingimusi vajavad, kuidas inimesed saavad seista nõrgemate eest jne.

Mõned inimesed on tundnud muret, kas mesilasi on mõistlik lasteaia õuele meelitada. Oleme lastele palju rääkinud, kuidas mesilaste ja herilaste juuresolekul käituda, ning proovime edasi anda teadmist, et putukaid ei ole vaja karta, vaid distantsilt nende tööd ja elu imetleda.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et projekt pakkus uusi teadmisi ja väljakutseid nii õpetajale kui ka lastele. Kindlasti kinnistus lastes nende tegevuste käigus teadmine, miks on vaja loodust ning teisi elusolendeid kaitsta ning aidata.

Mesimummi rühma lapsed lendavad juba kuu aja pärast tarust välja, et alustada sügisel kooliteed. Loodetavasti jäävad neile teadmised loodussäästlikust käitumisest alatiseks meelde ja nende lapsed saavad juba elada puhtamas ja paremas maailmas!

Kärt Sarapik

Mesimummi rühma õpetaja

Türi ühisgümnaasiumi tegemistest aprillis On väga hea, kui võõrkeele õppimisel on ka praktiline väljund.

Hästi sobib keelepraktikaks välissuhtlus. Türi ühisgümnaasiumil on suhted Saksamaa õppeasutustega juba pikaaegne traditsioon.

16.–20. aprillini viibis meie kooli kuueliikmeline delegatsioon (pildil) taas sõpruskoolis Saksamaa Liitvabariigis Wiesmoori linnas. Õpilased tutvusid kooli igapäevaste tegemistega ning said võimaluse koos võõrustajatega osaleda õppetundides. Meie hämmastuseks on Saksa koolis enamik õpetajatest noored, näha oli ka palju meesõpetajaid. Õpilased on tunnis aktiivsed ja motiveeritud. Telefone ei kasuta tunnis keegi.

Lisaks koolile külastasime kohalikku koduloomuuseumi, kus tutvusime turbatootmise ajalooga, sakslaste saja aasta taguse eluoluga ja teejoomise rituaalidega. Viibisime ühe päeva ka miljonilinnas Hamburgis ning käisime Norderney saarel luitematkal. Saksa õpilaste vastukülaskäik Türile leiab aset 4.–8.juunini.

Mälumänguliidu kodulehelt leiame kokkuvõtte XV koolinoorte mälumängu meistrivõistlustest: eelvoorus osales 98 keskkooli ja 124 põhikooli, finaali jõudis neist 33 keskkooli- ja 30 põhikoolivõistkonda. Keskkoolide mängu võitis Tallinna reaalkool, teine ja kolmas koht kuulusid Treffneri gümnaasiumile, järgnesid võistkonnad Tallinna

muusikakeskkoolist, Türi ühisgümnaasiumist ja Saku gümnaasiumist. Türi ühisgümnaasiumi au kaitsesid väärikalt abituriendid Marili Hendrikson, Jasper Soomer, Marko Malling ja Martin Tampuu.

Esitame siinkohal Türi Rahvalehe lugejatele mõned mälumängu küsimused.

Kas teie oskaksite vastata? Ühe 1978. aastal asutatud spordivõistluste sarja osavõistlusi iseloomustavad järgmised arvud: 42, 50, 42, 70, 50, 50, 50, 63, 53, 54, 62, 90, 42, 54, 50, 50, 50, 50, 50, 42 ja 42. Teatud põhjustel ei pruugi kõik osavõistlused igal aastal toimuda.

Eesti osavõistlust peetakse juba aastast 1960, kuid rahvusvahelisse sarja arvati see alles 1994.

Milline võistlussari?

Itaallased ütlevad „pronto“, jaapanlased „mosi-mosi“, kreeklased „parakalo“, armeenlased „ isume m“, hispaanlased „diga“ või „digime“, kasahhid „tõndal turmõn“, mongolid „baina-uu“.

Algselt pakuti selleks sõnaks aga hoopis „ahoy“. Sakslased, prantslased, venelased kasutavad üsna meiega sarnast sõna. Mis sõna?

1972. aastal esitati Emakeele Seltsi sõnavõistlusele uus sõna, mis pidi asendama kohmakat „iseteenindust“. Sõna läks kiiresti käibele. Nüüd on see sõna koos väikese täiendusega esindatud kõigi Eesti maakonnakeskuste tänavapildis. Nimetage see uudissõna.

Igal õppeaastal pakume va-

likkursuste hulgas ka riigikaitse valikkursust.

Tavakohaselt lõppes kursus ka sel aastal riigikaitselaagriga Nurmsis. 18.–20. aprillil toimunud laagrist võttis lisaks Türi gümnasistidele osa ka 147 noort Paidest, Suure-Jaanist, Maardust ja Kallaverest. Laagris tehti praktiliselt läbi kõik seni teoorias õpitu.

Lisandus veel üleelamisõpe, mis aitab noortel metsas hakkama saada. Külalisena viibis laagris kindral Martin Herem. Õpetaja Lauri Lipu sõnul teavad noored, mida laager endast kujutab ja neilt ootab, samuti torkavad Türi ühisgümnaasiumi õpilased alati silma hea distsipliini, aktiivsuse ja asjaliku suhtumisega. Nii oli ka seekord.

Anneli Eesmaa

Türi ühisgümnaasiumi direktor

Retla-Kabala kooli tegemistest südamekuul Aprillikuu on südamekuu. Igal aastal püüame Retla-Kabala koolis südamekuul rõhutada tavapärasest rohkem, et toitumisel ja liikumisel on meie elus tähtis roll. Kõige parem on seda selgitada ja lastele arusaadavaks teha asju praktiliselt läbi proovides.

Sellel aastal otsustasime pakkuda lastele midagi, millest jääks neile elamus, aga samas annaks ka ideid, kuidas enda ja oma pere eluviise tervislikumaks muuta. Seetõttu sai südamenädalasse planeeritud natuke juttu, küpsetamist ja higivalamist.

17. aprill algas 4.–8. klassi lastele loenguga tervislikust toitumisest. Loengu viis läbi toitumisentusiast ja tervisliku tänavatoidu karavani Skuup üks eestvedajatest Helena Kõivsaar.

Ta selgitas lastele, mis on tervislik toitumine, miks üks komm ei olegi nii halb ja kuidas teha paremaid valikuid.

Loengu järel jagati lapsed kahte gruppi. Üks grupp meisterdas koos loengupidajaga kokandusklassis energiapalle. Juhendaja oli valinud lastele lihtsa, kuid maitsva ja toitva vahepala

retsepti, mille tegemisega sai iga laps hakkama. Energiapallid valmisid kolme eri maitsega.

Teist gruppi ootas treener Laura Kask, kes näitas lastele lihtsaid ja efektiivseid harjutusi.

Tähelepanu pöörati harjutuste tehnilisele küljele ning peamistele vigadele, mida kiputakse

tegema. Erinevate ülesannetega lisati ka natuke võistlusmomente, nagu näiteks aja peale seinaküki hoidmine. Pärast vahetasid grupid kohad.

19. aprillil ootas lapsi uudne batuuditrenn ehk jumping (pildil). Enamik lapsi polnud sellega varem kokku puutunud ja

eeldasid, et kohale tuuakse suur hüppebatuut. Nii mõnigi kohkus veidi, kui nägi, et batuut on kordades väiksem kui suvel koduõuele üles pandu. Huvi trenni vastu oli oodatust suurem, seega loovutas treener mõne rühma trenni ajal oma batuudi ja näitas harjutusi ette põrandal. Kokku viis treener läbi neli treeningut.

Laste poolt oli tagasiside väga positiivne.

Lisaks kestis läbi nädala liikumisvõistlus. Osalemiseks tuli teavitada, mil viisil ja kui palju keegi nädala jooksul liikus. Siin oli võimalus võistelda ka õpetajatel, kes lõpptulemusena lastele silmad ette tegid ja oma aktiivse eluviisiga eeskuju näitasid.

Kindlasti ei pane üks nädal aastas lapsi tervislikumalt elama, kuid loodetavasti said lapsed uusi mõtteid, mida söögilaual eelistada või kuidas oma vaba aega veeta.

Mina ise sain küll nende energiapallide näol uue maiuspala, mida tööle kaasa võtta.

Maris Huopolainen

Retla-Kabala kooli õpetaja

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

5

uudised

EV 100 külaskäik: Kaitseliidu Türi üksikkompanii 1925. aastal loodud Kaitseliidu Türi malevkonnast on tänaseks saanud kaitseliidu Türi üksikkompanii.

1990ndatel saadi tagasi ka hoone, mille Türi malevkond oli 1938. aastal Väike-Pärnu tänavale ostnud.

Täna on kompaniis ligi paarsada meest.

Teet Reier Võrreldes sellega, milline nägi kaitseliidu staabihoone välja 1990ndate alguses ja milline täna, on suur vahe. Muutunud on ka varustus: kunagi abi korras saadud varustuse, mida võis nimetada “lipp lipi” ja “lapp lapi” peal, on asendanud korralik kaasaegne varustus ning relvastus.

On laupäeva õhtu, kui kohtun Kaitseliidu Järva maleva staabis tänase kompaniipealiku Urmas Piigerti ja kauaaegse kaitseliitlase ja Kaitseväe leitnandi Rein Männikuga. Nimelt jagab Türi üksikkompanii oma kodu Järva maleva staabiga.

Mõlemad mehed meenutavad, et siis, kui hoone tagasi saadi, olid seal korterid ja täielik segadus. „Nõukaajal oli siinsetes ruumides osaliselt Türi keskkooli tööõpetuse klass, kus sai puitu treida. Kooliruumide hõngu on siin vaatamata kapitaalsele ümberehitusele tunda tänaseni. Siin asusid õpetajate tuba ja kuivkäimla, teisel korrusel, kuhu täna ei pääse, oli kooliteenija eluruum,“ meenutavad nad. „Eelmisel aastal luhtus üks meie suur unistus - saada kompaniile praegused nn staabiruumid. Peastaabi poolt ei soositud

ideed, et Järva maleva staap saaks kolida endisesse Türi kolledži majja, Paidesse kavandatav maleva staabi uus hoone on aga alles mägede taga,“ tunnistab Piigert. „Meil oli juba kõik läbi mõeldud, kuhu tulevad ruumid noorkotkastele jne, aga eks me ootame ja oleme kannatlikud.“ Rein Männik meenutab, et tema oli üks esimesi, kes Järvamaal nii-öelda taasasutatud Kaitseliitu astus. „Eks seda sõjamehe verd ole mul geenides, vanaisa oli Eesti kaitseväes ja hiljem Saksa sõjaväes allohvitser, tema rihmapannal on mul siiani pükstel. Ise Nõukogude armees käinuna oli mul siiras soov peale Eesti iseseisvumist panna õlg alla ka riigikaitsele.“ „Ega alguses olnudki midagi. Oli ainult meeste tahe oma riiki kaitsta. Ja tehti seda käepäraste vahenditega, vananenud relvade ja olemasoleva varustusega,“ meenutab ta. „Tänaseks on pilt kardinaalselt muutunud.

Kaitseliidul on korralik varustus, relvastuse osas võiks veidi nuriseda Rootsi päritolu AK4de üle, aga muidu ei saa midagi halba öelda. Kui ehk, siis seda, et algusaastatel, kui varustus oli kehv, oli tahtmist rohkem. Täna, kui varustus on hea, kuuleb vahel ka virinat, et see pole hea ja see ei sobi.“ Kui 90ndatel taasalustasime, polnud meil midagi. Kui Paides asunud Kaitseliidu Järva maleva staap sõna otseses mõttes õhku lendas, koliti ka staabiruumid Türile. Tänast maja hakati jupphaaval ümber ehitama, majatagused aiamaad saadi

teave

linnalt oma käsutusse ja täna on seal autopark. Ruumi on ikkagi vähe, sest osa kunagisest suurest hoonest lammutati juba Türi keskkooli ajal ja kõrvalasuv hoone, mis kuulus samuti kunagi Kaitseliidule, on nüüd eravalduses, seal asub puutöökoda.“ Männik meenutab, et kui alustati, polnud tegelikult ühtegi seadust, mis oleks kaitseliidu tegevust reguleerinud. „Võeti aluseks Eesti Vabariigi aegne kaitseliidu põhikiri, jäeti välja ratsa- ja mõõgaosa ning oligi alusmaterjal olemas.

Kui kunagi võisid noorkotkad käia laskeharjutusel päris relvadega, siis täna saavad nad tulistada vaid õhkrelvadest. Ja eks muutuseid ole veel palju.

Tore on näiteks meenutada, et esimesed vormid saadi kaitseliidule Saksa DV varudest.“ „Kitsas on,“ tunnistab Piigert. „Kodutütred tegutsevad praegu Türi noortekeskuse juures ja noorte kotkaste Türi Hundi

rühm sai kasutada ruumid Viljandi tänaval asuvas Türi kogukonnaseltsi majas. Olgu öeldud, et noorte kotkaste liikumine loodi 1930. aastal ja taasloodi 1993. aastal Türil. Taasasutaja oli siis seesamune Hundi rühm.“ Koostöö kohaliku omavalitsusega on läinud järjest paremaks. Suurõppuse SIIL raames võetakse näiteks valve alla vallamaja. Türi noortepäeval oleme kindlasti kohal. Teadmiseks nendele, kes soovivad meiega koostööd teha, palume varakult kokku leppida – selliseid asju enam ei ole, et täna helistan ja homme saan. Kui on soov, tuleb sellest ikka vähemalt kolm kuud enne teada anda, sellised lihtsalt on protseduurid.“ Mullu taasõnnistati Türi malevkonna lipp, mille originaal läks kaotsi peale viimast sõda. „Eks ta kusagil peidus ole.

Kaitseliidu Järva maleva lipust oli õnneks säilinud vähemalt

lipuvarda ots,“ ütleb Piigert.

Ning tunnistab, et hetkel on kompaniiliikmeid sinna kahesaja alla. „Eks me ole veidi oma ridu ka täpsustanud, kui oled kirjas, aga kusagil ei osale, siis oledki nagu kadunud hing,“ naerab ta.

Kõik uued liikmed nii kaitseliidu, naiskodukaitse, noorte kotkaste kui ka kodutütarde ridadesse on alati teretulnud.

On hea meel tõdeda, et uusi tulijaid on nii ettevõtjate kui ka vallavalitsuse liikmete näol. Kaitseliitlaseks saab astuda alates 18. eluaastast ja olla seni, kuni jaksad. Ega siis ilmasjata ütle meie motogi - “Eesti eest surmani.“ Ülemisel pildil: Olid ajad. Pildil on tänane staabihoone ja seltskond kaitseliitlasi 1990. aastatel.

Alumisel pildil aga tänane Järvamaa kaitseliidu staap, mis on koduks ka Türi kompaniile Fotod Teet Reier, Rein Männiku erakogu

Kaitseliidu Türi malevkond asutati 02.01.1925. Malevkonna lipp õnnistati 03.08.1930. Malevkonna struktuur 1940. aasta seisuga: Kirna kompanii, Käru kompanii, Türi kompanii, Alliku üksikrühm, Kolu üksikrühm, Kädva üksikrühm, Laupa üksikrühm, Põikva üksikrühm ja Türi tehniline kompanii.

Lisaks ratsaeskadronid ja orkestrid. kaitseliidu Türi malevkonna taastamine jäi 1990. aastate algusesse.

1993. aastal said Türi kaitseliitlased tagasi oma ajaloolise hoone Väike-Pärnu tänaval, sama aasta teisest poolest asub siin kaitseliidu Järva maleva staap.

2004. aastal reorganiseeriti malevkond üksikkompaniiks.

Kuni 2004. aasta reorganiseerimiseni oli malevkonna pealik Tõnu Kibena. 2004-2018 oli kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik Heldur Meister ja alates 01.04.2018 on üksikkompanii pealik Urmas Piigert. Malevkonna lipp taasõnnistati 03.08.2017. Tänase üksikkompanii üksused on Imavere rühm (pealik Anto Rull), Kirna rühm (pealik Leo Lillemets), Oisu rühm (rühmapealik Tenek Mäekivi), Türi I rühm (pealik Sven Majorov), Türi II rühm (rühmapealiku abi Riho Raimets), Türi III rühm (rühmapealiku abi Kaido Mettus) ja üldrühm (pealik Meelis Laanemets).

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

6

uudised Türi raamatukogu tegemised Aprillikuust on huvilistel võimalus tervelt kolmes Türi valla raamatukogus vaadata erinevaid näitusi. Kabala raamatukogus on üleval kohaliku elaniku Maris Mägi fotonäitus, mis kannab pealkirja „Elu ilu”.

Oisu raamatukogus saab näha Oisust pärit noore andeka kunstniku Zidgrr Sparklessi tööde näitust.

Palju elevust on tekitanud, kes on selle omapärase nime taha varjunud kunstnik, aga seda saab teada, kui lähete kohapeale näitust kaema. Türi raamatukogus saab 9. juunini vaadata noore meteoroogiahuvilisest üliõpilase Kairo Kiitsaku fotonäitust „Salapärane pilveriik”. Kairo loodusfotod on tuntust kogunud ja auhindu saanud erinevatel fotokonkurssidel üle terve maailma.

Maikuus anname avalöögi ka laste suvelugemisele „Loeme lilled õitsema”. Eesmärk on ikka ja jälle tuua lapsi raamatutele lähemale.

Lugemisprogramm kestab augusti lõpuni ja lõpeb peoga Türi noortekeskuses, kus on ootamas erinevad tegevused ja üllatusesineja. Loomulikult ei puudu ka auhinnalaud ja seekord on tublimatele lugejatele auhindadeks priipääsmed Türi elamusparki. Täpsemat infot suvelugemise kohta saab kõikidest Türi valla raamatukogudest.

Alati on väga tore headest ja vahvatest asjadest kirjutada, aga kahjuks tuleb mõnikord rääkida ka ebameeldivatest asjadest. Pöördun seekordse murejutuga meie lugejate poole.

Armsad lugejad! Meil on teile suur palve! Palun hoidke meie raamatuid! Viimasel ajal on kahjuks liiga sageli tagastatud meile määrdunud ja rikutud raamatuid. Oleme juba mitu uut raamatut pidanud ringlusest kõrvaldama, sest nad on saanud tugevaid vedelikukahjustusi, on õues kukkunud porilompi või lihtsalt rasvaplekke täis. Ja kui ongi õnnetus juhtunud, siis soovitan alati pöörduda raamatukoguhoidja poole lahenduse leidmiseks. Meie sooviks on õnnelik ja rahulolev lugeja, kes saab lugeda puhast ja tervet raamatut.

Sündmused Türi raamatukogus maikuus 9. mail kell 17 salongiõhtu luuletaja Triin Soometsa ja muusik Tiit Borni seltsis.

12. mail kell 12 raamatupäev-perehommik Türi raamatukogus. Loeme ja uudistame uusi lasteraamatuid, meisterdame ise raamatu või märkmiku ning põnevust lisab raamatuorienteerumine.

Metsaottide rühm kingib ehte sajale teenindajale EV100 korraldustoimkond pöördus haridusasutuste, sõpruskondade, vabaühenduste, ministeeriumide, ettevõtete, liitude ja seltside poole üleskutsega teha Eestile pühendatud ettevõtmisi, mida nimetada ühiselt kingitusteks. Türi lasteaia Metsaottide rühm otsustas teha kingitused sajale teenindajale.

Heateo eesmärgiks oli märgata ja tunnustada neid, kes seda väärivad, kuid jäävad tihti tähelepanuta. Kingiks meisterdasid 4–5-aastased metsaotid savist Eesti lipu värvides kaelaehteid, mida tegid geomeetriliste kujundite õppimise ja kunstitegevuse käigus. Kuna lasteaialapsed on käinud paljudes asutustes õppekäikudel ning käivad ka perega poes, arsti juures, juuksuris ja mujal, siis nüüd on võimalus meie kõigi heaks tööd tegevaid inimesi ka meenega tänada. Lapsed valivad välja asutused ning käivad aprilli- ja maikuu jooksul oma kingitusi jagamas. Loodame, et teenindajatel on sel päeval rõõm südames ja silm särab ka kõigi teiste jaoks ning seda tunnet jätkub kauemakski. Metsaottide rühm aga kogeb ainulaadset kinkimisrõõmu.

Siiri Poopuu

Türi lasteaia kesklinna maja õppealajuhataja

„Türi laululind 2018“

14. aprillil toimus Türi linna eelkooliealiste laste lauluvõistlus „Türi laululind 2018“.

4–5-aastaste seas oli kuus lauljat ja 6–7-aastaste seas 22 lauljat.

Lauljaid juhendasid ja saatsid klaveril muusikaõpetajad Janika Oja, Piia Kuldpärg ja Tea Saar. Žüriis olid Janet Vavilov, Silva Meesak ja Annely Erm. Nooremas vanuserühmas anti välja kolm eripreemiat: 1. Lavalise oleku eripreemia – Maria-Liisa Mättas; 2. Vapruse eripreemia – Romet Jõesma; 3. Ingli hääle eripreemia – Kaisa Pärn.

I–III kohta jäid jagama Lovise Hinsaar, Annabel Kinsiver ja Karl Märten Aren.

Vanemas vanuserühmas anti välja viis eripreemiat: 1. Enesekindluse eest – Adeele Kontus; 2. Täpsuse eest – Steisy Viilipus; 3. Naeratuse eest – Emma Beekmann; 4. Lavalise oleku eest – Adeli Reinaste; 5. Pillimängu eest – Martin Raudsepp.

I–III kohta jäid jagama Grete Liis Leiste, Kaur Ivanov ja Janette Rohtsalu.

Türi 2018. aasta laululinnu tiitli sai Annaliisa Aren.

Videoid Türi laululindudest saab vaadata siit: https://youtu.

be/5O7-PvPOyK8 Merle Rüütel

Türi vallavalitsuse avalike suhete juht

Õpetajad ja õpilased avaldamas meelt Laupa põhikooli kolmanda õppeastme kaotamise vastu.

Teet Reier

Hariduse arengust Türi vallas Aprillis toimunud volikogu istungil andis Türi vallavolikogu suunised Türi valla koolivõrgu korrastamiseks ning Türi valla koolide õppepindade optimeerimiseks.

Ees seisab väljakutse arendada oma koole, ennetada tugevate õpetajate puudumist meie koolides ning loomulikult hoida sealjuures vallaeelarve tasakaalus.

Türi valla üks olulisemaid ülesandeid on pakkuda kõigile meie vallas elavatele lastele kvaliteetset ning nüüdisaegset haridust.

Seda tuleb meil teha olukorras, kus elanike arvu ning eriti laste arvu vähenemine muudab keerukaks senisel viisil kõigis koolimajades töö jätkamise ning väärilise panustamise headesse õpetajatesse, uutesse vahenditesse ning loomulikult kõigi koolide õpikeskkonda.

Lisaks meie ees igal juhul seisvatele küsimustele, kuidas aidata muuta koolid omanäoliseks, tugevdada nende väärtusi ning leida lahendused nõrkustele, on Türi vallal Türi põhikooli hoone ehitamiseks esitatud taotluse rahastamiseks vajalik viia kõigis valla üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega ning korrastada koolivõrk viisil, mis tagab nüüdisaegsed õppetingimused.

Hetkeseis Türi vallas on kuus põhikooli, neis õpib kokku ligi 900 last. Kõikides koolides peame tagama uuenenud õpikäsituse rakendamise ning sellele vastava infrastruktuuri, samuti tagama hariduslike erivajadustega lastele võimetekohased ja paindlikud õpitingimused ning tugiteenused.

Igal Türi valla tänasel koolil on oma eripära, tugevused ja kitsaskohad. Õppetingimustelt kõige kehvemas olukorras on aga

kahtlemata valla kõige suurema õpilaste arvuga kool, Türi põhikool, mille 500 õpilast õpivad ja pea 50 õpetajat õpetavad tingimustes, mille parendusvajaduses ei saa keegi kahelda. Kindlasti annab uuenenud Türi põhikool paljudele peredele edaspidi ühe lisapõhjuse valida oma lapse kooliks valla keskuses asuv kool.

Samal ajal on valla kohustuseks anda oma peredele ka koolivalikud, mis on just nende lapse turvalisele arengule ja hariduse omandamisele vajalikud.

Arvestama peab ka koolitee pikkusega.

Nii Eesti, meie naabri Soome kui ka teiste riikide eeskujul on võimalik luua erinevaid mudeleid, mis võimaldavad pakkuda meie koolides enamat kui täna.

Türi põhikooli uue õppehoone ehitamiseks on ettevalmistusi tehtud pea kolm aastat, valminud on kooli eskiisprojekt.

Selle käikuminemise taga ootab ka Türi spordihoone ehitus. Tänaseks on rahastustaotlus uue õppehoone ehituseks esitatud Innovele, kes on andnud ka ekspertkomisjoni kaudu esialgse tagasiside ja soovitused.

Türi vallal on taotluse rahastamiseks vajalik viia valla üldhariduskoolide hoonetes õppekohad vastavusse demograafiliste muutustega ning korrastada koolivõrk viisil, mis tagab põhikoolide hoonetes nüüdisaegsed õppetingimused, viies samal ajal valla koolide õppepinna vastavusse koolivõrguprogrammi mõõdikutega.

Arengu kavandamine ja juhtimine on vajalik.

Igasuguste ümberkorralduse tegemiseks on vaja analüüsida kogu valla haridusvõrku, mida tulenevalt äsja toimunud haldusterritoriaalsest reformist ei ole veel olnud võimalik teostada.

Valla arengukavas ning haridusvõrgus demograafiliste muudatuste tõttu vajalike muudatuste tegemiseks on tarvis

läbi viia laiapõhjalised arutelud ning kaaluda arenguvõimalusi ja ümberkorraldustega kaasnevaid mõjusid erinevates piirkondades. Haridusvaldkonna arengusuundade kavandamisse on vaja kaasata võimalikult paljude huvigruppide esindajaid ning hariduseksperte nii vallast kui ka väljastpoolt.

Kahjuks ei olnud selleks Innove seatud tähtaegade tõttu hiljuti piisavalt aega. Suuniseid jõuti arutada vaid vallavolikogu komisjonides ja hoolekogudes.

Kogu avalikkusega eelneva dialoogi pidamiseks oli aega napilt. Türi ühisgümnaasiumi õpetajate ning hoolekoguga olid kohtumised 17. aprillil, mil teemat arutleti ka volikogu komisjonides.

Esmaspäeval, 23. aprillil toimunud Türi valla erinevate küla- ja kogukondade esindajate ümarlaual kujunes just seesama haridusvaldkond ja võimalikud muudatused peamiseks aruteluteemaks. 24. aprillil kohtuti Käru kogukonna ja põhikooli hoolekoguga, kolmapäeval, 25. aprillil Laupal kogukonnaga.

Vallavolikogu ei teinud ühegi kooli osas neljapäevasel istungil hääletades lõplikku otsust, vaid sõnastas suunised. Millist koolivõrku me Türi vallas näha tahame, pidada jõuame ja kui paljudes koolides kvaliteetset haridust suudame pakkuda, on meie kõigi ees seisev, paljude muutujatega, aga kindlasti lahendamist vajav ülesanne. Vastuvõetud volikogu otsusega arutelu algab, mitte ei lõpe.

Vallavalitsuse soov oli teha kõik vallast olenev, et haridusse lisarahastus tuua. Meiepoolsed vabandused avalikkuse ees, et olukord ei kujunenud piisavalt kogukonda kaasavaks ning kohati ei õnnestunud sõnumeid selgelt kuulajateni viia.

Kuhu edasi?

Seame

eesmärgiks

dada 1. septembriks 2021 Türi vallas põhihariduse selliselt, et põhiharidust kõigis kolmes kooliastmes antakse kuni kolmes valla põhikoolis. See ei tähenda vaid otsustamist, kus kolmas kooliaste sulgeda, vaid uut lähenemist ning avatult lahenduste otsimist kõigi koolide jaoks.

Gümnaasiumiharidus on Türi vallale oluline Türi vald toetab jätkuvalt Türi ühisgümnaasiumis hariduse andmist ning panustab kooli arengusse. Meie gümnaasium on täna kindlasti Järvamaa tugevaim. Lähitulevikus, ehk alates 2022. aastast anname gümnaasiumi kasutusse meie väärika koolimaja, mida täna kasutab Türi põhikool algkoolimajana.

Nii jätkub Türi inimestele väga olulises hoones hariduse andmine.

Loomulikult on selleks kavas ka kooli ruumide gümnaasiumile sobivaks kohandamine.

Samas soosib see ka koostööd Türi põhikooliga, selle uue hoone ja spordihoone võimalustega.

Loomulikult tuleb seejärel ka Tolli tänava koolimajale rakendus leida.

Loodame, et kõik inimesed, kelle jaoks haridusküsimused, meie koolide kvaliteet ja kogukondade elujõulisus on olulised, osalevad edaspidi arengukava ettevalmistamise käigus haridusvaldkonna suundade aruteludes ning koolivõrgu analüüsi tegemises.

See ei saa olema kerge, aga seda tuleb teha – keerulistele küsimustele on võimalik parimad lahendused leida vaid avatult erinevaid vaatenurki kaaludes.

Pipi-Liis Siemann,

Türi vallavanem

Triin Pärna,

vallavalitsuse kultuuri-, sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja

Aili Avi,

korral-

haridus- ja noorsookomisjoni esimees

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

7

sport Discgolf muutub aina populaarsemaks

Discgolf on terves maailmas väga populaarne ning kinnitab kanda igas maailmajaos. Ka Eesti pole sellest puutumata jäänud. Suuremates linnades on ala niivõrd populaarne, et keskkonda säästes on peetud vajalikuks radasid kinni panna, nagu juhtus näiteks Pirita rajaga.

Järvamaale on loodud mitmeid radasid ning meile kõige lähemal on Paide ning Türi discgolfi rajad.

Türi discgolfirada ehitati eelmise aasta kevadel kaasava eelarve ning vabatahtlike kaasabil. Tore on tõdeda, et vanast Kõrgessaare suusahüppemäest on tehtud siseturistidele väga atraktiivne koht, kus aprillis avas uue hooaja ka seikluspark. Türil ja Paides on eelmisest aastast peale toimunud nädalamängud ning elanike aktiivsus kajastub ka numbrites.

Türi rada on pigem tehnilisem, siin ei tule sooritada väga pikki viskeid, mis on alustavale mängijale väga hea õppimiskoht.

Talvel toimunud nädalamängudel, mis üldjuhul toimuvad nädalavahetuseti, oli osalejaid keskmiselt 30 ringis. Lisaks alustab mais Järvamaa discgolfi seeriavõistlus – esimene etapp toimub 9. mail kell 18 Kõrgessaares. Üritust koordineerib Türi spordiklubide liit.

Nädalamängude korraldajad ootavad suveperioodil veel suuremat osavõttu.

Nädalamängude informatsioon laekub tavaliselt etteteatamisajaga sotsiaalmeediasse, kus suunatakse vastavasse keskkonda ennast registreerima. Igal huvilisel on võimalik ka omal algatusel rada kasutada, kas osta isiklikud kettad poest või laenutada need Türi seikluspargist.

Martin Kaschan

Tänavune Türi-Tori kiirlaskumine pakkus rõõmu nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele.

Teet Reier

Türi valla noormaadlejatel oli sisukas aprillikuu

Peale pikka vaheaega mahutas Türi korvpallimeeskond end Järvamaa meistrivõistluste kolmandale kohale.

Kuupäev 06.05

Ürituse nimi Paide-Türi kevadtriatlon

Asukoht Paide ujula, Türi

11:00

06.05

11:00

Kergejõustiku heitjate võistlused Järvamaa orienteerumispäevakud Järvamaa koolinoorte murdmaajooksi meistrivõistlused Järvamaa discgolfi seeriavõistluse I etapp Kogupere rattaretk

Türi

08.05

17:00

08.05

18:00

09.05

18:00

13.05

11:00

15.05

15:00

17.05

18:00

18.05

17:00

Järvamaa TV10 Olümpiastarti III etapp Rulluisutamise seeriavõistluse I etapp Mäkkejooksu võistlused

20.05

11:00

Käru petankiseeria I etapp Järvamaa orienteerumispäevakud Järvamaa koolinoorte meistrivõistlused Järvamaa rattakrossi seeriavõistluse II etapp Järvamaa petankiseeria I etapp

Järsi Paide Vallimägi Kõrgessaare Türi vald Türi ReopaluVäätsa Türi linna võimla Käru põhikooli staadion Kellissaare

22.05

17:00

23.05

10:00

24.05

18:00

29.05

18:00

30.05

18:00

Järvamaa discgolfi seeriavõistluse II etapp

Aravete

31.05

18:00

Käru

05.06

17:00

05.06

18:00

Rulluisutamise seeriavõistluse II etapp Järvamaa orienteerumispäevakud Järvamaa petankiseeria II etapp

Türi Järva-Jaani RoosnaAlliku

Vanaõue Paide vallimägi

Korraldaja Türi spordiklubide liit (5052240) Leonhard Soom (5096812) Kalmer Keevend (5056597) Andres Siilak (5249625) Türi spordiklubide liit Türi spordiklubide liit (5052240) Leonhard Soom (5096812) Taavi Parts (53023400) Leonhard Soom (5096812) Anne Sillamaa (58018974) Kalmer Keevend (5056597) Veiko Valang (5507575) Teet Kallakmaa (502163) Türi Spordiklubide Liit (5041987) Türi spordiklubide liit (5041987) Sulo Särkinen (53088495) Kalmer Keevend (5056597) Türi spordiklubide liit (5041987)

Aprill oli väga võistlusterohke. Alustati 14. aprillil Viljandis kõrgetasemeliste Küllo Kõivu XX mälestusvõistlustega vabamaadluses. Võistlejaid oli nii Soomest, Lätist, Leedust, Valgevenest kui ka Ukrainast. Kõige paremini läks kuni 23 kg kaaluklassis Aron Liebergil, kes sai III koha. Kuni 32 kg kaaluklassis tuli 18. kohale Markus Valtsing ning kuni 35 kg oli Marten Kaljur 8. Lisaks võistlesid veel Mikk Martsepp, kes sai kuni 42 kg kaaluklassis 11. koha ning Karl Lehis, kes saavutas tubli 4. koha kaaluklassis kuni 50 kg.

Osa eelnimetatutest võistles nädal hiljem Ahtmes toimunud Eesti õpilaste meistrivõistlustel vabamaadluses.

Kuni 41 kg kaaluklassis saavutas 5. koha Karel Kuurmaa ning samale kohale tuli ka Karl-Heinrich Kajakas kaaluklassis kuni 52 kilogrammi.

Samas kaaluklassis tuli eelneval nädalavahetusel hästi esinenud

Karl Lehis üheksandaks. Mihkel Varul tuli kuni 57 kg viiendaks ning Ragnar Kuurmaa saavutas suurepärase III koha kaaluklassis kuni 68 kg.

Kuu lõpupoole toimusid spordiliidu Jõud meistrivõistlused Põlva Mesikäpa spordihallis, kus võisteldi nii vaba- kui ka Kreeka-Rooma maadluses. Suurepäraseid tulemusi tuli mitmeid – kolmandat nädalavahetust võistelnud Karl Lehis saavutas esimese koha nii vaba- kui Kreeka-Rooma maadluses!

Tagasituleku tegi ka varasemalt kõvasti maadelnud Tõivo Nerep, kes saavutas kaaluklassis kuni 92 kg esimese koha nii vaba- kui ka Kreeka-Rooma maadluses. Naistemaadluses näitasid head minekut Ragne Kuurmaa, kes tuli kaaluklassis kuni 63 kg teisele kohale, ning Karmen Nurmik, kes saavutas suurepärase esimese koha kaaluklassis kuni 68 kg.

Järvamaa Matimehed

Türil toimusid Järvamaa murdmaajooksu meistrivõistlused 20. aprillil toimusid Järvamaal Türi linna staadioni ümbruses murdmaajooksu meistrivõistlused. Peakohtunikuks oli Leonhard Soom.

Naiste 500 m jooksu tulemused: I Kai-Melli Kapten (Türi põhikool) 2.03,4, II Janely Allsaar (Paide ühisgümnaasium) 2.14,3, III Inge Tammik (Paide gümnaasium) 2.15,6.

Naiste 1000 m jooksu tulemused: I Maria Laur (Türi ühisgümnaasium) 3.52,3, II Kai-Melli Kapten (Türi põhikool) 4.10,2.

Meeste 1000 m jooksu tulemused: I Olavi Allase (Kõltsi) 2.42,0, II Johannes Laur (Türi ühisgümnaasium) 3.10,2, III Gunnar Pihlak (Paide gümnaasium) 3.10,2.

Meeste 3000 m jooksu tulemused: I Olavi Allase (Kõltsi) 8.42,2, II Kevin Nutov (Koigi põhikool) 11.16,2.

Türi Spordiklubide Liit

Rahvaspordiöö meelitas liikuma 22. aprillil toimus väga menukas rahvaspordiüritus. Osales pea 500 tõrvikute ja taskulampidega varustatud inimest. Osalejatel oli võimalus valida meelepärane jooksu- või kõnnidistants Türi-Paide, Väätsa-Paide, Kirna-Paide või Vodja-Paide suunal.

Stardid anti erinevates asukohtades 18.00-19.00 vahel ning suur hulk osalejatest jõudis samal ajal Paide kergliiklusteedele, kust liiguti ühiselt Vallimäele. Osalejate vahel loositi välja eriauhinnad parimale meeskondlikule kostüümikandjale. Eriauhinnaks olid priipääsmed Türi elamusparki. Üritus lõppes ansambli Shanon kontserdiga. Jüriöö märgutulesid tuli süütama peaminister Jüri Ratas.

Kõiki osalejaid võeti vastu mõnusas atmosfääris muusika, suitsu ja leekide saatel. Paljud osalejaid said endale meenemedali, kuid korraldajate üllatuseks tuli osalejaid planeeritust rohkem. See tekitas pahameelt neis, kes medalist ilma jäid.

Kõikidel on võimalik oma medal kätte saada kas Türi noortekeskusest, Väätsa tervisekompleksist või Paide ajakeskusest. Korraldajad paluvad anda sotsiaalmeedias ringlevale ankeedile oma tagasiside, et järgmisel aastal oleks võimalik üritust veel paremini korraldada.

Marge Savik, Mari-Reiljan Torm

Mälumängurid lõpetasid hooaja Juba 33. hooaega jätkuv Kabala piirkonna mälumängu seeriavõistlus lõppes 12. aprillil. Selle hooaja võitjaks tuli 48 punktiga Oisu võistkond koosseisus Mihkel Kunila, Aleksander Šmatov, Valdis Naaber ja Luule Tiirmaa. Mälumängu küsimusi koostab ja mängu viib läbi Mati Roosmaa. 33 hooaja jooksul on toimunud 171 mängu ja esitatud 5190 küsimust. Kõik 33 hooaega on mälumängus osalenud Väino Iloste.

Teise koha saavutas Laupa võistkond koosseisus Mait Kivine, Kerli Rhede, Kaja Öebius, Anne Martis. Kolmandaks jäi VISA, kuhu kuulusid Sirje Soolo, Ilme Iloste, Ants Tõõtsu ja Väino Iloste. Lisaks osalesid mälumängus veel Larix, Mäluauk, Jume ning Mummuke.

Korraldajad tänavad osalejaid ning ootavad vanu ja uusi meeskondi kaasa lööma ka järgnevatel aastatel.

Martin Kaschan

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

8

Türi vald Türi Haldus võtab tööle taristuspetsialisti, kelle peamiseks tööülesandeks on Türi valla kohalike teede ja tänavate haldamise korraldamine (jooksev- ja kapitaalremont, hooldus, sh lume- ja libedusetõrje, liikluskorraldus).

Täiendav info tel 5077131, enn.mager@tyri.ee.

Sooviavaldus koos motivatsioonikirjelduse, CV ja palgasooviga esitada hiljemalt 07.05.2018 Türi Halduse büroosse F. J. Wiedemanni tänav 1, Türi linn 72210 või e-posti aadressile tyrihaldus@tyri.ee.

Türi vallavalitsus ootab taotlusi ühistegevuse korraldamiseks Vastavalt Türi vallavolikogu kinnitatud korrale oodatakse mittetulundusühingute ja seltsingute taotlusi käesoleva aasta teise poolaasta ühistegevuse korraldamiseks Türi vallavalitsusse 1. juuni tööpäeva lõpuks.

Digiallkirjastatud taotlusi saab esitada e-postile vallavalitsus@tyri.ee 1. juunil kella 24-ni. Toetused on mõeldud kodanikualgatusliku ühistegevuse arendamiseks ja edendamiseks. Ürituse korraldamise toetus on kogukonna konkreetse ürituse korraldamiseks suunatud toetus.

Taotlemise täpne kord ning taotluste soovitavad vormid on kättesaadavad Türi valla veebilehel. Need dokumendid võib leida kultuuri, spordi ja vaba aja valdkonna alt, valides alapealkirja “Taotluste vormid”. Infot on võimalik saada ka Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonnast.

Juhime tähelepanu, et taotlused tuleb täita korrektselt, planeeritud tegevuste sisu peab olema arusaadav, eelarves tuleb välja tuua nii kulud kui ka tulud.

Türi vallavalitsus

26. aprillil 2018 istungil Türi Vallavolikogu: • otsustas võtta Türi vallale kohustus üle eelarveaasta ning lubada Türi Vallavalitsusel kui ametiasutusel korraldada hankemenetlus Türi valla järgneva kolme majandusaasta (2018., 2019. ja 2020. aasta) aruannete audiitorteenuse ostmiseks; • kinnitas 2019. aasta eelarve liigenduse; • võttis vastu 2018. aasta lisaeelarve; • muutis Türi vallavalitsuse kui ametiasutuse põhimäärust ja teenistuskohtade koosseisu; • otsustas osta Türi vallale Järva maakonnas Türi vallas Änari külas asuva Suuresoo tee L1 kinnisasi; • andis suunised Türi valla koolivõrgu korrastamiseks ning Türi valla koolide õppepindade optimeerimiseks aastaks 2022; • võttis kohustuse Türi Vallavalitsuse esitatud taotluse „Türi Põhikooli uue õppehoone ehitamine“ rahastamisel maksta Türi valla eelarvest aastatel 2019-2021 projekti omaosalus vähemalt summas 1 579 554,53 eurot; • kehtestas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Türi vallas; • kehtestas Türi valla koolide õpilastele õppetoetuste määramise alused ja maksmise korra; • muutis sotsiaalhoolekandelise abi andmise korda; • kuulas vastuseid vallavanemale esitatud arupärimiste kohta AS Väätsa Prügile ja Väätsa piirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning soojamajanduse hetkeseisu kohta; • otsustas mitte nõustuda OÜ Jäätmeproff kompromissettepanekuga; • võttis teadmiseks info volikgu komisjonide tööst ning kuulas ära info Väätsa Tervisekeskuse teenuste arendamise, kasside ja koerte pidamise korra puudumise põhjuste ning koostöö kohta sõpruslinna Amaliga ning andis suunised Türi valla esindajale AS Väätsa Prügila üldkoosolekul tegutsemiseks.

Hajaasustuse taotlusvoor kestab juuni alguseni Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud kuni 11. juunini 2018. 1. märtsil jõustus Riigi Teatajas avaldatud riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr14 „Hajaasustuse programm“, mille alusel viiakse 2018. aastal ellu hajaasustuse programm. Riigihalduse minister Jaak Aab kinnitas 2018. aasta hajaasustuse programmi taotlusvooru avamise tähtpäevaks 9. aprilli 2018 ning taotluste esitamise tähtpäevaks 11. juuni 2018. a.

Programmi eesmärgiks on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda hajaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks. saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul. Täpsemat infot saab Türi vallavalitsuse ehitus-

ja keskkonnaspetsialistilt Janelle Leenurmelt telefonidel 384 8279, 522 7326 või e-posti aadressil janelle.leenurm@tyri.ee.

Janelle Leenurm

Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Türi hariduse valikutest ja tulevikust Lauri Läänemets

Türi vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Türi hariduse tulevik vajab läbi mõeldud plaani – põhikooli, gümnaasiumi ja täiskasvanuhariduse tasemel. Sotsiaaldemokraadid on valmis selles väljakutses osalema, neis küsimustes ei tohi olla opositsiooni – koalitsiooni. Arvan, et haridusküsimused on sedavõrd olulised ja põhimõttelised, et mõnes küsimuses võiksime isegi kaaluda läbimõeldud rahvahääletust.

Ilmselt ei pea ma tegema sissejuhatust Türi põhikoolide saagasse, mis tipnes volikogu otsusega hiljemalt aastaks 2022 sulgeda kahes Türi valla põhikoolis kolmas kooliaste.

Kui vallavalitsuse esialgne ettepanek sisaldas Käru ja Laupa kooli nime, siis otsusest kooli nimede väljavõtmisega võib nüüd kokkuhoiukirves langeda ka Retla-Kabala või Väätsa Põhikooli kahjuks. Tulevikuks ei lisa kindlust ka asjaolu, et aastaks 2022 valitakse uus volikogu ja vallavalitsuse koosseis, otsus sulgeda aga on tehtud ning nagu nägime, pole keegi kaitstud mõtete eest, mis kerkivad mõnikord viimasel minutil.

Isiklikult ei pea ma õigeks kõigile valla koolidele sellise määramatusega hirmu sisendada.

Tegelikult on kurb, et oleme jõudnud olukorda, kus väärika Türi valla ülioluline hariduselu puudutav otsus langetati ühe rahastusprojekti järgi. Mitte miski ei takistanud Türi hariduse tulevikku varasemalt planeerimast, isegi mitte haldusreform, sest Väätsa ja

Käru koolide hooned on väga heas korras ning õpilaste liikumist neist koolidest mujale ette näha ei ole.

Mis on kolmandate kooliastmete sulgemise põhjus? Vallavalitsus prognoosib, et õpilaste arv tänasega võrreldes ei muutu – igal aastal alustab vallas kooliteed 80 uut õpilast. Seega õpilaste arvu vähenemine põhjus ei ole. Õpilase kohta tehtav kulu ruutmeetri kohta seda samuti ei saa olema, sest kui võtame näiteks Laupa mõisahoonest ära 7-9 klassi, siis halduskulud sellest ei muutu – hoonet köetakse täismahus edasi, koristama peab kõiki ruume, pigem kulu õpilase kohta suureneb. Õpetajate palgakulu kokkuhoid ei ole samuti märkimisväärne. Alles jääb oletus, et Türi Põhikooli uus hoone toob kaasa õpilaste suundumise väiksematest koolidest linnakooli ja õpilaste arv klassis jääb liiga väikeseks. Juba ainuüksi selline oletus põhineb maakoolide kahjuks rääkivate alusväärtustega otsustamisel. Põhimõtteline debati koht - las minna või kas kõik koolid peavad olema ühel pulgal oma võimekuselt.

Eesti riigis kipub olema kahjuks nii, et vallad ja linnad tagavad kooli toimimise rahalise poole, hariduse sisu näib aga ministeeriumi teha olevat. Tegelikult loob riik raamid, mille sisustamisse tugevalt panustamine loobki omanäolised koolid. See aga ei saa juhtuda ilma vallavalitsuse selge nägemuse ja tugeva toeta. Pealiskaudsus valla või linna tasandil hariduselu juh-

timisel ongi tekitanud enamikes eestlastes arusaama tiksuvast munitsipaalkoolist ning Türi ei ole siin kahjuks erand.

Pärast vallavolikogu sulgemisotsust saab ilmselt järgnevatel aastatel määravaks, millise kiirusega ja kuhu poole valla koolid liiguvad, õpilaste arvu nendes koolides määrab eelkõige aga hariduse kvaliteet, kooli tugevus ja omanäolisus. Jalgadega hääletamine on kõige konkreetsem mõõdik, mida ei suuda ümber lükata ühegi vabandusega.

Ma loodan, et siit saavad vähemalt alguse julged muutused ja pingutused, seda ka praeguses protsessis end tugevana tundva Türi Põhikooli jaoks.

Teine Türi hariduselu debatt peabki tekkima hariduse kvaliteedi osas. Mitte ainult seatud õpieesmärkide sõnastamine ja saavutamine, vaid küsimus, kust lähevad piirid ja kuidas neid seada.

Näiteks eeldame tänaselt koolilt teatud sotsiaalsete üldpädevuste andmist, mille kohta peame julgema küsida, kas 4-6 lapsega klassis õpilane kogeb ja õpib hilisemaks eluks vajalikke sotsiaalseid grupi- ja teisi protsesse. Kui jätkame tüüpilist munitsipaalkooli lähenemist, on see pigem kaheldav.

Vaadates, millised väikesed Eesti koolid on edukad, siis tihti paistavad silma erakoolid, kus kulud õpilase kohta ei ole suuremad kui valla või linna koolis, tulemused kipuvad aga paremad olema. Miks? Sest koolis toimuva määrab suuresti lastevanemate tellimus, koolijuhi ja õpetajate valmisolek ennast selle järgi painutada. Tulemuseks omanäolisus, usk kooli ning laste ja lapsevanemate rahulolu. Usun, et peaksime sellistest õhinapõhistest koolidest õppust võtma, sest hoolimata kõigest ei räägita seal

kolmanda kooliastme sulgemise vajadusest, pigem vastupidi.

Väätsa Põhikool oli viis aastat tagasi heal tasemel kool, kuid nüüd, pärast mitmeid muudatusi ja julgeid samme, on ta kindlasti veel parem kool. Alati saab paremini. Muudatused ei ole aga kerged ja ma ei tea, kas vallavalitsusel on tegelikult julgust vajadusel kooli juhtivale direktorile väga konkreetselt mõista anda mida soovitakse, oskust ja tahet teda toetada ning vajadusel juhtimises uus peatükk keerata.

Sellest aga algab kõik. Vastasel juhul tegeleme Türi hariduselu kavandamise ja suunamise asemel enesepettusega.

Põhimõttelisi debati kohti on veel – kas laste nimel, kelle toimetulek vajab Laupa või Käru sarnast väikekooli personaalsema lähenemisega, oleme nõus kogukonnana rohkem panustama. Kas kool on kogukonnale rohkemat kui õppeasutus ja kui suurt rolli peab valla hariduselus mängima riigi või eelarve Exceli tabeli nägemus.

Lõpetuseks aga tahan tunnustada üht Laupa kooli lapsevanemat, kes hoolekogu koosolekul mitu korda tõstatas küsimuse, kas vallavalitsus töökohtade valda meelitamisega tegeleb. Lugupeetud härra küsis õige küsimuse õiges kohas. Türi valla peamine küsimus ei ole selles, kust taaskord kärpida või millele raha kulutada, vaid kust tulevad tulud. Kui kõrge palgaga ja millised töökohad vallas asuvad, mõjutab järjest rohkem Türi hariduselu. Lähituleviku hariduse rahastamist puudutavatest riiklikest, demograafilistest ja Türi olukorrast lähtuvatest muudatustest, gümnaasiumist ning töökohtadest kirjutan teile täpsemalt oma blogis www.vallavanem.ee, sest kahjuks on lehe maht piiratud.

on hulgaliselt huvitavaid üritusi, nii et ei suuda kõigist osa võttagi. Bussireisid on viinud meie rahvast tutvuma paljude huvitavate paikadega üle Eesti.

Oleme külastanud Tallinna teletorni, botaanikaaeda, lennusadamat, meremuuseumi, käinud Toompea lossis, kuulanud rõdult riigikogu istungit ja roninud Pika Hermanni torni. Tartus tutvusime Eesti Rahva Muuseumiga ja teaduskeskusega Ahhaa, Äksi jääajakeskuses kohtusime mammutiga.

Populaarsed on olnud ringsõidud erinevatesse mõisatesse.

Liikumine on tervise ja nooruslikkuse pant, seda tõde järgivad tublid kepikõnni harrastajad ja looduse nautijad Maie Ariva, Ell Rahnik ja Maimu Kõiv, kellele on kohalikud rajad juba lühikeseks jäänud ja nad osalevad aktiivselt kepikõnni etappidel vabariigi ulatuses.

Kohapeal meil isetegevusringe ei tööta, puuduvad ruumid,

juhendajad ja rahalised vahendid. Laulu-, tantsu- ja võimlemishuvilised on liitunud Türi kultuurikeskuses tegutsevate eakate ringidega ja saavad oma lemmikaladega tegelda seal.

Türil toimuvatest väärikate ülikooli loengutest võtab praegu osa 12 meie seltsingu liiget, mõned täiendavad teadmisi toitumiskursustel. Paljud pensionärid jätkavad veel töötamist, et suurendada oma sissetulekut ja paremini olmemuredega toime tulla.

Möödunud aasta lõpus valisime seltsingule uue juhatuse.

Lisaks allakirjutanule kuuluvad sellesse Ell Rahnik, Elvi Noška, Eva Tempel ja Tiia Jaakson.

Loodan, et juhatusel koos kõigi seltsingu liikmetega jätkub huvitavaid mõtteid meie tegevuse elavdamiseks ja kaasahaaravamaks muutmiseks.

Härmalõng 35-aastane Eakate seltsing Härmalõng tähistas oma tähtpäeva koosviibimisega Särevere mõisas. 62 liikmest oli kohal 40, nende hulgas asutajaliige Maimo Õnnis, kelle sünniaasta on 1929.

Avasõnad öeldud, süüdati kolm küünalt, mis sümboolselt tähendavad meie seltsingu minevikku, olevikku ja tulevikku.

Esimese küünla meie hulgast lahkunute mälestuseks süütas vanim kohalviibija Maimo Õnnis, teise liikmete keskmises eas 75,3 aastat olev Linda Truu ja kolmanda seltsingu kõige noorem liige Leini Uusmees. Pidupäeva puhul tervitas meid Türi vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Triin Pärna. Tervitusi saatsid ka Türi vallast riigikogusse valitud saadik Jaanus Marrandi ja Järvamaa pensionäride koondise juhatuse esimehe kohusetäitja Enno Vatsel.

Meie seltsingul ei ole kasutada oma ruume, sellepärast

toimuvad ühisüritused selleks kokkulepitud üüripindadel või väljasõitudena erinevatesse paikadesse. Oleme tähistanud tähtpäevi emadepäev, eakate päev, jõulud Särevere mõisas, sööklas, Türi kultuurikeskuse kohvikus, Türi sööklas, Laupa põhikoolis, Metsajõe matkamajas, Rae puhkebaasis ja mujal.

Viimaseks jõulupeoks sõitsime Valgehobusemäele, kus imetlesime vastavatud, värviliste tuledega kaunistatud vaatetorni, mida kutsutakse sümboolselt Järvamaa Eiffeliks. Kel jõudu ja jaksu jagus, sai ka torni ronida.

Toimunud ettevõtmiste kohta peetakse kroonikaraamatut.

Seda lehitsedes selgub, et ajast aega on toimunud teatri ja kontsertide ühiskülastused. Varem käidi rohkem statsionaarides, kuna ühismajandi ja ametiühingu toel oli transport tihti tasuta.

Nüüd piirdutakse rohkem Paide ja Türi kultuurikeskustega, kus

Meeri Mõttus

Särevere eakate seltsingu juhatuse esimees

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

9

Türi vald

Jäätmeveo korraldamisest 1. aprillist alustas Türi valla (ühinemiste eelsel) territooriumil korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete veoteenuse pakkumist AS Ragn-Sells. Et teenusepakkuja vahetusega kaasnevad mõned muudatused ja sujuva teenuse tagamine võtab teatud aja, toome siinkohal välja viis kõige olulisemat punkti, mida uue jäätmeveo teenusepakkuja tulekuga seoses tähele panna.

Edastage oma kontaktid ja tühjendussageduste soovid Ragn-Sellsile Meie esimene kuu uue teenusepakkujana on läinud sisseelamiseks ja siiani on kõik läinud üsna sujuvalt. Täpsustame klientide andmeid ja nende veosageduse soove. On väga oluline, et edastaksite oma andmed ja soovid Ragn-Sellsile (info@ragnsells.ee), nii ei teki olukordi, kus vana graafiku järgi toimuma pidanud tühjen-

dus lükkub mitme nädala võrra edasi. Seoses andmekaitse seadusega ei saa üks vedaja oma kliendiandmeid teisele vedajale lihtsalt üle anda ja seetõttu puudub Ragn-Sellsil täpne ülevaade, millised olid klientide varasemad veosagedused.

Ragn-Sells saatis kõikidele eeltäidetud lepinguvormid, palun vaadake need üle, parandage andmed ja saatke meile tagasi. Võite oma soovid edastada ka e-maili teel aadressil info@ ragnsells.ee, helistades numbril 606 0439 või kodulehe e-lepingu vahendusel www.ragnsells. ee/leping.

Senised graafikud võivad muutuda Esimese teeninduskuuga loksub paika täpne klientide arv, kui palju konteinereid tuleb kuus tühjendada ning millised on optimaalsed teenindusringid. Võib tekkida vajadus seniseid graafikuid ümber teha,

sest peame arvestama nii autojuhi töötundide kui ka autode täituvusega. Sellest tulenevalt võivad muutuda esialgsed tühjenduspäevad. Sellest teavitame kliente jooksvalt. Järgmist tühjenduspäeva näeb Ragn-Sellsi iseteenindusest www.ragnsells. ee, lisaks saavad kõik kliendid, kes on Ragn-Sellsile edastanud oma e-maili aadressi, ka tühjenduspäeva meeldetuletuse.

Lepingu sõlmimine Ragn-Sells on saatnud kõikidele omavalitsuse poolt antud klientidele lepingupõhjad.

Eraldi lepinguid jäätmeveoks ettevõttega sõlmima ei pea. Lepingu võib sõlmida, kui soovite midagi ettevõtjalt lisaks tellida või sõlmida mingisuguseid erikokkuleppeid.

Jäätmeveost vabastuste saamine Kui teile kuuluval kinnistul puudub elu- või äritegevus või

seda kasutatakse hooajaliselt, siis on teil võimalus taotleda korraldatud jäätmeveost täielikku või perioodilist vabastust.

Jäätmeveost vabastust saab anda ainult kohalik omavalitsus, selleks tuleb esitada Türi vallavalitsusele vabastuse taotlus.

Taotluse saab saata ka e-kirja teel aadressile Janelle.Leenurm@tyri.ee.

Ragn-Sells väljastab arveid alates 5 eurost

Hoolekogu selgitab mõtte tagamaid: „Soovime rohkem tutvustada meie kogukonna kooli ja propageerida koolipere hulgas koolivormi ning suurendada oma kooli tunnet.

Selleks palume toetust vilistlastelt, lastevanematelt, ettevõtjatelt ja organisatsioonidelt, kellele läheb korda Türi põhikool. Oleme kaasanud vajaliku summa kogumiseks Türi Arengu Sihtasutuse. Kui teil on võimalik toetada kooli esindusvestide soetamist, siis palume teha ülekanne Türi Arengu Sihtasutuse (reg kood 90003769) arvelduskontole EE212200221049299826 (Swedbank). Selgitusse palume märkida „Türi põhikooli vestid.”

Kuna tellimuste esitamise periood kestab kuni 26.06.2018, siis juba juunikuises Türi Rahvalehes saame anda tagasiside, kuidas meil vestide soetamine õnnestus.

Yellimusperioodil (27.04– 26.06) on kõigil Türi Põhikooli õpilastel võimalus soetada ka

endale uueks õppeaastaks koolivorm (täpsem info kooli kodulehel bänneri “koolivorm” all). www.norrison.ee alajaotusest “Türi Põhikool” on võimalik tellida laste vormiveste.

Teisi koolivormi elemente (pihikseelik, kardigan, neidude ja noormeeste vestid) on võimalik tellimusperioodil tellida blanketi alusel Türi Põhikooli haldusjuhi Helen Aasa juures. Kutsume üles kõiki lapsevanemaid soetama oma lapsele koolivorm, sest see on hea võimalus lapsel end tunda osana ühtsest kooliperest.Kutsume üles kõiki lapsevanemaid soetama oma lapsele koolivorm (vest, pihikseelik, kardigan või polosärk), sest see on lapsel hea võimalus tunda end osana ühtsest kooliperest.

Koostöös kohaliku ettevõt-

arutleda teemadel, mis puudutavad seltsitegevust, ühistegevust, kultuuri, sporti jne.

Sel korral tõstatati teemana Türi vallavalitsuse poolt volikogu jaoks ette valmistatud Laupa ja Käru põhikooli puudutav haridusreformi eelnõu. Kohalolijad said esitada antud teema kohta küsimusi, millele vastas vallavanem. Osalejad said teada anda, mida nemad asjast arvavad ning kuidas ennast kogu-

konnaliikmetena tunnevad.

Julgustame siinkohal kõiki kogukonnaliikmeid edasistel avatud aruteludel arvamust avaldama, küsimusi esitama ning ettepanekuid tegema (ka valla Facebooki lehel).

Järgmisel kohtumisel, 5. juunil tuleb arutluse alla Türi valla teede olukord ning ülejärgmiseks korraks on planeeritud kutsuda ümarlaua külalisteks Järvamaalt riigikokku valitud inimesed.

24. mai kell 18

Järvamaa kultuurihiies Vargamäel Peotule teelesaatmine ja kultuuripreemia laureaatide puude istutamine 3€ üksikpilet, 8€ perepilet Piletid müügis Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas ja Piletimaailmas (eelmüük lõppeb 25. mail) ja tund enne peo algust kohapeal (sularahas).

JÄRVAMAA OMAVALITSUSTE LIIT

OÜ Invester

Mida teha, kui korraldad Türi vallas avalikku üritust

ja Elly Pilvega on loodud kasutatud koolivormile järelturg kaupluses Järvamaa Kirbuturg (aadress: Paide tn 8, Türi, avatud E-L kell 10–16). Soovijad saavad sinna viia oma lapse kasutatud ja väikseks jäänud koolivormi ja panna selle müüki kas siis sümboolse tasu eest või annetusena uute koolivormivestide soetamise toetuseks.

Marge Raal , Ester Pindmaa

Türil tehti algust sädeinimeste ümarlauaga Türi vallavanema Pipi-Liis Siemanni eestvedamisel toimus 23. aprillil Türi kultuurikeskuses Türi valla aktiivsete kogukonnaliikmete ümarlaud. Ümarlaua kokkukutsumise ja edasiste kohtumiste eesmärgiks on koondada kokku Türi valla külade ja Türi linna aktiivsemad inimesed, et üheskoos leida lahendusi ning võimalusi külade ja linna (seltsi)elu ja (elu)keskkonna parendamiseks,

algab rongkäik Lembitu pargist, seejärel laulu- ja tantsupeo kontsert Paide Vallimäel

Türi vallavalitsus

Türi põhikoolile vestide soetamise kampaania Kõigil Türi põhikooli õpilastel ja töötajatel on juba kolmandat õppeaastat olnud võimalus tellida oma kooli vorm, mida iga päev koolis kanda. Kahjuks ei ole koolivormi kasutamine kooliperes veel erilist populaarsust leidnud. Sügisel tuli Türi põhikooli hoolekogu mõttele, et kuna vorm on kena disainiga, võiks seda siiski veidi enam propageerida.

Mõte on soetada heade toetajate abiga koolile mõned vestid, mida vajadusel saaks kasutada. Seda meelt olid nii kooli juhtkond kui ka õpilaste esindaja hoolekogus, et kooli esindavad õpilased võiksid olümpiaadidel ja muudel esindusüritustel kanda kooli logoga vormivesti.

Esialgne plaan on hankida annetajate abiga koolile üheksa vesti kolmes erinevas suuruses. Ühe vesti hind on keskmiselt 32 eurot, seega on vajalik summa ca 300 eurot. Piisavate rahaliste vahendite olemasolul võiks veste aga olla kuni 15 (igas suuruses viis vesti).

26. mai kell 16.30

Ragn-Sells väljastab arved, kui teenuseid on täitunud 5 euro eest. Näiteks, kui teie igakuine teenustasu on 2,5 eurot, siis saate arve iga kahe kuu tagant, et te ei peaks iga kuu meeles pidama pisikeste arvete tasumist, samuti on see keskkonnasõbralikum. Nendele klientidele, kelle kuuarve on alla 5 euro, mai alguses arvet ei saadeta, vaid saadetakse selle kuul, mil täitub viie euro eest teenuseid.

Ümarlauakohtumised saavad toimuma kord kvartalis.

Kui soovite järgmistel kordadel osaleda, siis organisatoorsete küsimuste sujuvamaks lahendamiseks oleks tore, kui enda tulekust eelnevalt märku annaksite. Selleks kirjutage kas vallavanem Pipi-Liis Siemanni e-posti aadressile pipiliis@tyri. ee või avalike suhete juhi Merle Rüüteli e-posti aadressile merle.ryytel@tyri.ee.

Türi vallavolikogu kehtestas avaliku ürituse korraldamise ja pidamise nõuded Türi vallas. Avalikuks ürituseks korrakaitseseaduse alusel loetakse kõiki avalikkusele avatud üritusi, välja arvatud spordiüritused ja avalikud koosolekud, mille korraldamist reguleerivad teised õigusaktid.

Korra alusel peab avaliku ürituse korraldaja teavitama vallavalitsust ürituse korraldamisest ehk esitama teatise, mille vormi leiate Türi valla veebilehelt. Teatises tuleb märkida, kas on vaja korraldada ümber liiklust, näiteks sulgeda mõni tänav, parkla vms.

Teatisel märgitakse ürituse nimetus ning lühikirjeldus, kus see toimub, kes on ürituse korraldaja ja esindaja, kellega saab ühendust võtta asjaolude täpsustamiseks, kes vastutab avaliku korra eest ja milliseid meetmeid kavatseb korraldaja selleks kasutada.

Kui korraldatakse ilutulestikku, tekitatakse olulist häirivat müra või kasutatakse valgusefekte, siis tuleb teatis esitada vähemalt viis tööpäeva varem, kui mitte, siis kolm tööpäeva enne ürituse toimumist. Ürituse korraldaja peab loomulikult tagama kõigi osalejate ohutuse. Kui juhtub midagi ennenägematut, peab ta viivitamatult teavitama korrakaitseorganeid, korraldama vajadusel liikluse sulgemise, parkimise ja ümbersõidud, kandma hoolt, et ka lähikonnas asuvatele hoonetele ja kinnistutele säiliks ligipääs, ning hoolitsema heakorra eest nii ürituse ajal kui pärast ürituse lõppemist.

Kui vallavalitsus saab teatise, küsib ta vajadusel lisainfot või viitab puudustele, näiteks kui andmeid tuleb täpsustada. Seejärel annab taotluse menetleja ürituse korraldajale teada, kas on vaja veel mingeid täiendavaid lubasid, kooskõlastust näiteks politsei- ja piirivalveametilt või mõnelt teiselt asutuselt, infot selle kohta, et sealsamas toimub mõni teine üritus või on oht, et tegevus võib olla mingil viisil ohtlik või õigusega vastuolus jne. Avalike ürituste teatisi menetleb majandusosakonna juhataja Urmas Kupp, kes vajadusel annab ka täpsemat infot ning abistab teatise esitamisel.

TR

Eluruumide kohandamise taotlusvoor 2018 Alates 7. maist on erivajadusega Türi valla elanikel võimalik taotleda oma eluruumi kohandamist. Taotluste esitamise periood on 07.05.2018 - 25.05.2018.

Eluruumi kohandamise eesmärk on liikumisega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamine.

Kohandamiseks sobivad tegevused: platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukse ava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (st pesemisruumi ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus.

Taotlusi koos lisadokumentidega on võimalik esitada elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil vallavalitsus@tyri.ee, posti teel Türi Vallavalitsuse aadressil Kohtu tänav 2 Türi linn Türi vald 72 213. Taotluse näidisblankett ja info Türi valla koduleheküljel.

Lisainfo Astrit Ujok, 384 8224, e-post astrit.ujok@tyri.ee Türi vald osaleb eluruumide kohandamise meetmes „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

10

Turi

kuhu minna N 03.05 kell 15 Teeme Ära talgud Väätsa lasteaias - Prügitondu sünnipäev. Koristame lasteaia ümbruse, lõikame oksi ja värvime laste palliplatsi puidust piirde. Võta kaasa tööriistad, kindad, värvimistööle pintsel. Peale talgutööd pakume suppi.

N 03.05 kell 17 Kabala pargi heakorra talgud! Talgutööd: laululava ümbrus, seikluspargi, palliplatsi ja staadioni koristus. Talgulisi kostitatakse hea talgusupiga:). Kaasa võtta rehad, töökindad, sõber ja töökad käed. Kohtumine koolimaja juures. Talgujuht, kontaktid: Reelika Rass, reelika.rass@mail.ee, 56459081 N 03.05 kell 19 Lõõtsa õpituba algajatele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur.

R 04.05 kell 15 H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli Tulevikumuusikute programmis osalevate õpilaste kontsert Türi kultuurikeskuse väikeses saalis.

L 05.05 kell 10 Talgud Oisu pargis. Tule kell 10 rahvamaja juurde, võta kaasa töökindad ja reha. Peale koristamist saavad talgulised keha kinnitada sooja supi ja pirukatega.

P 06.05 kell 14 Lauluklubi kokkusaamine Türi kultuurikeskuses.

Hooaja viimasel kokkusaamisel laulame laule nii siit kui ka sealt.

T 08.05 kell 18–20.45 AromaTouch kätemassaaži ja eeterlike õlide õpituba Katrin Eensalu juhendamisel Oisu rahvamajas. Osalemine 12 eurot.

T 08.05 kell 19 Lõõtsa mängutuba edasijõudnutele Türi kultuurikeskuses. Juhendaja Aime Lippur.

K 09.05 kell 13 Rakvere teatri etendus “Päästame ema” Türi kultuurikeskuses. Nipi ja trikiga lastelavastus. Lavastaja: Karl Koppelmaa, kunstnik: Karoliina Kull, tõlkija- Katrin Hammer. Laval: Liisa Aibel Pilet 8 eurot müügil Piletimaailmas.

K 09.05 kell 18 Rakvere teatri etendus “Lahus” Türi kultuurikeskuses. Eestlastest võõrsil ja kodus. Lavastaja: Üllar Saaremäe. Osades: Grete Jürgenson, Tiina Mälberg, Toomas Suuman, Imre Õunapuu.

Toronto. Tänapäev. Piletid 15/13 eurot müügil Piletimaailmas N 10.05 kell 18 Türi põhikooli kevadkontsert Türi kultuurikeskuses R 11.05 kell 16 Emadepäeva õuepidu Väätsa lasteaias L 12.05 kell 21 Kerro pereklubi stiilipidu “Võimalik vaid Kerros” Käru rahvamajas E 14.05 kell 17 Paide politseijaoskond korraldab Väätsa lasteaias rattapäeva. Võta kaasa ratas ja turvavarustus ning tule lasteaia hoovile oma ratta turvalisust kontrollima.

P 13.05 kell 15 Klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses.

T 15.05 kell 18 Türi põhikooli kevadkontsert Türi kultuurikeskuses.

K 16.05 kell 16 toimub Väätsa lasteaias suur rahvapidu, “Meil on neli aastaaega”. Pidu algab rongkäiguga lasteaia juurest Väätsa rahvamajja, peale seda on etendus.

N 17.05 kell 18 Türi muusikakooli kevadkontsert kultuurikeskuse väikeses saalis.

N 17.05 kell 18 Retla- Kabala kooli kevadkontsert Oisu rahvamajas.

R 18.–P 20.05 Türi Lillelaat R 18.05 kell 16 Türi lasteaia Lokuta õppekoha lõpupidu L 19.05 kell 18 Muuseumiöö „Öös on pidu” Türi muuseumide majas E 21.05 kell 19 Kaarel Orumägi laulustuudio solistide ja ansambli Kaaror kevadkontsert Türi kultuurikeskuses.

T 22.05 kell 12 Murumoori maja ehituse talgud Türil mängupargis igal päeval kell 12–16 K 23.05 kell 9 Orienteerumispäev Türi linnas N 24.05 kell 13 Väärikate ülikooli lõpuaktus Türi kultuurikeskuses.

N 24.05 kell 18 Laulu- ja tantsupeo tule teelesaatmine N 24.05 kell 16.30 Türi lasteaia kontsertetendus „Mannikese 7 sõpra“ Türi laululaval.

R 25.05 kell 15 Kabala lasteaia lõpupidu L 26.05 kell 17 Järvamaa laulu- ja tantsupäev P 27.05 kell 11 Pannkoogihommik Oisu rahvamajas SUMSARI mängutoas.

T 29.05 kell 17.30 Türi muusikakooli keelpilliosakonna kontsert kultuurikeskuse väikeses saalis.

T 29.05 kell 16 Türi lasteaiaTüri-Alliku õppekoha lõpupidu

Rakvere teater kahe lavastusega Türil Kolmapäeval, 9. mail kutsub Rakvere teater etendustele Türi kultuurikeskusesse. Kell 13 saab näha teatri uut lastelavastust „Päästame ema”. Tegu on leidlikult lahendatud looga tüdrukust, kelle ema on argimuredesse ära kadunud. Seega peab tüdruk minema rändama, et ema ära päästa. Lisaks näitab lavastus, kuidas läbi tehnoloogia saab väikese kohvri sisse loodu suureks maagiliseks maailmaks. Näidendi lavastas Karl Koppelmaa, mängib Liisa Aibel. Õhtuse lavastusega „La h us” (pildil) tähistab Rakvere teater Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Märtsi alguses esietendunud Liisi Rohumäe „La h us” on kodu- ja väliseestlastest kõnelev Üllar Saaremäe lavastus. „La h us” on tänapäevane lugu Kanadast ja Eestist, poolõest ja poolvennast, kelle vaka all hoitud perekonnasaladused ja peidetud konfliktid hakkavad kohtudes pinnale tulema. Kuid see, mis välja tuleb, pole ainult nende kahe, vaid kogu Kanada eestlaste lugu, sest nende ümber on virnade viisi arhiivimaterjale, mis tahavad välja pääseda ja räägitud saada. Osades Grete Jürgenson, Tiina Mälberg, Toomas Suuman ja Imre Õunapuu. Etendus algab Türi kultuurikeskuses kell 19.

Kevade kodu

K 30.05 kell 16.30 Väätsa lasteaia koolisaatmise pidu. Sel aastal lõpetab lasteaia 24 last.

K 30.05 kell 16 EV 100 „Tants läbi kolme põlvkonna“ Kabala mõisas. Kontserdil astuvad üles Kabala esinejad kolmest põlvkonnast. Lisaks toimuvad vahvad töötoad. Kabala raamatukogus on avatud vanade õpikute näitus.

N 31.05 kell 16 Türi lasteaia Kesklinna õppekoha lõpupidu Türi kultuurikeskuses.

N 31.05 kell 18 Türi muusikakooli akordionistide kontsert lastevanematele kultuurikeskuse väikeses saalis.

N 31. mai kell 10 sõidavad Väätsa lasteaia lapsed KIK-i projekti raames otsima “Puhast vett”. Väätsa lasteaed Paikäpp ootab uusi lapsi, avalduse vormi leiate meie kodulehelt.

R 01.06 kell 12 Türi valla noortepäev R 01.06 kell 17 Oisu lasteaia lõpupidu R 01.06 – P 03.06 XII Türi Kevadfestival “Kodu” R 01. 06 kell 18 Türi kultuurikeskuse klaassaalis festivali ning fotonäituse avamine. Anna Grigorjeva ja Ülo Udumäe mereteemalised fotod.

R 01.06 kell 19 Türi kultuurikeskuse klaassaalis „Raadio Ööülikool“, lektor Joonas Hellerma R 01.06 kell 21 Türi kultuurikeskuse väikeses saalis Jaak Lutsoja (akordion) ja Liis Lutsoja (viiul) L 02.06 kell 14 Türi kultuurikeskuse suures saalis lastekoor Ellerhein. Dirigendid Anneli Mäeots ja Ilona Muhel, klaveril Reinut Tepp L 02.06 kell 18 Laupa mõisas Iren Lill (klavessiin) ja Solveig Lill (live-maalikunst) L 02.06 kell 21 Türi kultuurikeskuse väikeses saalis Robert Jürjendal (kitarr, live-elektroonika) ja Madis Metsamart (vibrafon jt löökpillid) P 03.06 kell 9 Jalgrattamatk Väätsale, algusega Türi kultuurikeskuse parklast. Kaasa võtta veidi kehakinnitust.

P 03.06 kell 10.30 Eesti jalgrattamuuseumi külastus Valdo Prausti juhendamisel P 03.06 kell 12 “Eine murul” Väätsa mõisa pargis P 03.06 kell 13.30 ”Raadio Ööülikool”, loeng “Teedest filosoofiliselt”, lektor Valdo Praust P 03.06 kell 15 Väätsa mõisas ühislaulmine Riina Roose ja Jaak Jürissoni eestvedamisel P 03.06 kell 19 Türi kultuurikeskuse suures saalis ansambel Estonian Voices Festivali info- http://www.kevadfestival.tyri.ee/?page=3 Piletid on saadaval internetis ja Piletilevi ning Piletimaailma müügipunktides üle Eesti ning enne kontsertide algust kohapeal.

E 04.06 kell 7.30 Lipupäeva tähistamine T 05.06 kell 12 Türi toimetulekukooli lõpupidu T 05.06 Sädeinimeste ümarlaud, täpsem info merle.ryytel@tyri.ee R 15.06 kell 17 Retla-Kabala põhikooli lõpupidu R 15.06 kell 18 Käru põhikooli lõpupidu L 16.06 kell 12 Laupa põhikooli lõpupidu L 16.06 kell 14 Väätsa põhikooli lõpupidu P 17.06 kell 18 Türi põhikooli lõpupidu N 21.06 kell 16 Türi ühisgümnaasiumi lõpupidu

NÄITUSED 02.–12.05 TÜG kunstisuuna õpilaste kevadnäitus kultuurikeskuse galeriis.

07.–30.05 Annika Ratti fotonäitus “Imeline Eestimaa” kultuurikeskuse klaassaalis.

R 11.05 Käsitööringi KÄBEDAD kevadnäitus Oisu lasteaias. Avamine kell 14 Oisu rahvamaja teisel korrusel. Näitus on avatud vaid sel päeval.

N 17.05 Keraamikanäitus Oisu rahvamajas. Avamine kell 12. Näitusel on väljas keraamikaringi ning ringi juhendaja Vaike Siemanni tööd.

Näitus on üleval vaid samal päeval.

N 17.05 kell 17 Oisu rahvamajas avatud Retla-Kabala kooli kevadnäitus.

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

11

vana ja uus

reklaam ca 1925 Avelinius Tõnisson

UUED KODANIKUD KREGOR, OSKAR, REMY, GREGOR, FERNANDO, KARL-ERIK, ROBIN CHRISTIAN, RASMUS, HENRI-ROLAND, ADREENE, MARIAN, REBEKA, MIRTEL, MARLEEN, KAILI, HARLETE-MARIA, MARTHA, JANELILENNA, RONJA, MIA, ELSA MARIA, ANDRA-ARABELLA, GETTER

Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Anne Viljat Küljendaja: Teet Reier Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: Omniva

Suur- Pärnu tänav Türil, mis tänaseks on ümber nimetatud Tallinna tänavaks. Vasakpoolses majas oli teemaja ja raamatukauplus. Fotol paremal asus R. Tarkmani ja V. Saali rohu- ja värvikauplus, mis hiljem koliti Viljandi tänavale. Maja ees on lattidest ehitatud ajutised müügiletid, mida kasutati laatade ajal.

2018 Rene Viljat Kui vanal fotol olid kõik puitmajad, siis kaasajal on keskväljaku ümbruses enamasti kivihooned. Esimene suurem kahekordne puithoone paikneb Vabaduse tänava ristmikul ja seal elas aastatel 1933-1941 Türi linnapea Ants Viirmaa.

kuulutused Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Ostan 1–4toal remontivajavaid kortereid Türil. Tel 5695 9106.

mai 2018. Palun kokkusaamine kokku leppida 59 031 467

Kohalik Türi ettevõte VH Haljastus OÜ pakub kalmistutel järgmisi töid: kalmupiirete paigaldus, kalmukujundus, hooldus, konsultatsioon. Telefon 5518717

Tervisekirjastus OÜ pakub müügitööd meie kesklinnas asuvas kontoris Türi,Paide 6. Nõutav väga hea suhtlemisoskus. Ootame ka osalise töövõimega ja pensioniealisi töötajaid. Paindlik tööaeg. Lisainfo telefonil 55562579.

Fekaalivedu. Tel 452 2002.

Peoruumide rent, TÜRI KANARBIK (Kalevi 7), www. facebook.com/KanarbikTyri/ Tel 5333 4903.

Müüa täitematerjali: kruusa, liiva, killustikku, sõelutud mulda, liivakasti liiva. Hinnad alates 2 eur/tonn, tel 528 0179.

Takso Türil. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee.

Vajatakse müüjat Türi tööstuskaupade poodi. Tel 56959106 Katuste kõrgsurvepesu ja värvimine (plekk, kivi, eterniit). Fassaadi survepesu ja värvimine.

Tänava- ja unikivide puhastus.

56 241 509 Andres TÄHELEPANU! Seoses Toivo Porvali surmaga on telerite remont lõpetatud. Remonti toodud televiisori/seadme saab kätte kuni 10.

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht tuleb iga kuu alguses kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Trükiarv on 5700 ja lugejaid u 11 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami.

Vajame bussijuhte 20 kohaliste bussidele. tel 56959106 Ostame ahju- ja keskküttega kortereid(remontimata) tel.53334903 Soovin üürida Käru alevikus eluaseme. 56 643 548 Müüa Türil 4toaline korter 58163 994

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee

TÜRI RAHVALEHT 3. mai 2018

12

reklaam

Otso Kau�o, Markku Hoikkala O tso Ka

PÄÄSTAME

EMA

Nipi ja trikiga lastelavastus

K, 9. mail kell 13 Türi kultuurikeskuses

LA H US

Liisi Rohumäe

K, 9. mail kell 19 Türi kultuurikeskuses

Lavastaja Üllar Saaremäe