29.10.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

TÜRI VALLA AJALEHT 29. oktoober 2010 nr 7 (779) 18.–24. oktoobrini toimusid Türi vallas omavalitsuse viiendale juubelile pühendatud üritused – alustades luulekonkursist, lõpetades mälumänguga. Juubilarile saadeti õnnitlusi ja häid soove lähedalt ja kaugelt.

Sünnipäevanädal kulmineerus laupäeval, 23. oktoobril Türi kultuurimajas toimunud piduliku üritusega. Kohaletulnud said nautida meeleolukat kontsertkava ning vallavanem Aivo Prüssel tegi pidupäevakõnes tagasivaate valla viiele tegutsemisaastale.

Vallavanem märkis oma kõnes, et viie aasta jooksul on jõutud teha palju, ent nüüd on aeg seada juba ka uued eesmärgid, mille poole püüelda.

TR

• Sakslased renoveerisid mõisa lk 2 • Bassinipõhjas avatakse näitus lk 3 • Aitame koos Oisu Perekodu lk 4

www.tyri.ee/rahvaleht • Persoon – Aet Sarv lk 6 • Kesklinna kalmistu muutub kaunimaks lk 8 • Vibusportlaste välihooaeg oli edukas lk 10

Türi vald tähistas juubelit

Reedel toimus Särevere mõisas meeleolukas mälumäng, millest võtsid osa allasutuste võistkonnad. Ülekaaluka esikoha saavutas Laupa kooli võistkond, edestades Türi Kultuurimaja ja Türi Muusikakooli helgemaid paid.

Lähitulevikus võiks mõelda ka botaanikaaia loomisele Türi valda, sest juubeli puhul kingitud taimekollektsioonist saab juba paraja rohenurga kujundada. Naaberlinnast Paidest tulnud külalised andsid selleks samuti oma panuse. Pildil vasakul Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Toomas Ponkin, läbi lillede piiluvad juhatuse esimees Veljo Tammik ja juhatuse liige Jüri Ellram.

3x Merit Männi

Valla sünnipäeva puhul toimus eelmisel neljapäeval Ollepa raamatukogus vahva üritus. Raamatukogu juhataja Viivika Lepp ütles, et külas käisid Kabala lasteaia mudilased. Üheskoos tehti vahvleid, kaunistati küünlaid, värviti kividest lepatriinusid, vaadati 3D multifilmi „Mirjami lugu“ ja kuulati tädi Betty raamatute ettelugemist.

Viivika Lepp

Türi neljandaks aukodanikuks kuulutati OÜ Türi Vesi juht Ivo Raudsepp. Laupäeval toimunud üritusel anti talle üle ka tiitliga kaasnev aumärk ja Raudsepa nimi kanti Türi valla auraamatusse.

2

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

uudised Jõululaat ootab kauplejaid

10. detsembril toimub Türi Kultuurimaja sisehoovis traditsiooniline õpilaste jõululaat, mida korraldab Türi Majandusgümnaasium.

Laadal saavad omavalmistatud tooteid müüa Järvamaa koolide õpilased, erinevatest Eesti piirkondadest pärit õpilasfirmad, Türi valla käsitöömeistrid. Lisaks müümisele saavad kauplejad võimaluse laadalaval oma pakutavaid tooteid reklaamida.

“Kauplejatele seame tingimuse, et müügile toodaks omavalmistatud asju: käsitööesemeid, maiustusi, jõuluehteid, pilte, kaarte ja muud jõuludega seonduvat,” selgitas laada korraldaja Loona Pärl.

Laadalaval pakutakse soovijatele esinemisvõimalust – teretulnud on etteasted, mis ei nõua hiirvaikset publikut. Laval võib esitada luuletusi, tantsida, laulda, korraldada moeshow´d vms.

Korraldajad garanteerivad omalt poolt vajaliku helitehnika ja lavavalgustuse.

Kõik muu vajalik tuleb kauplejatel endal kaasa võtta, sealhulgas müügilett. “Soovitan mõelda sellelegi, kuidas oma müügiletti atraktiivseks muuta. Kui kaupleja soovib oma letti ka valgustada, tuleks kaasa võtta pikendusjuhe, jõulutuled või küünlad,” selgitas Loona Pärl veel.

Müüjate ja esinejate registreerimine kestab kuni 8. detsembrini, täpsem teave meili teel: loona.parl@mail.ee või telefonil 5647 6285.

Türi Majandusgümnaasiumis kuuleb muinasjutte 4. novembril kell 14–17.15 toimub Türi Majandusgümnaasiumi raamatukogus kursus, kus räägitakse jutuvestmisest kogukonnas.

Koolitaja Piret Päär ütles, et kursuse käigus tutvustatakse jututraditsiooni ja selle võimalusi tänapäeval. “Traditsioonilised jutuvestmissituatsioonid ja kohad on muutunud, isegi kadunud.

Ometi leiaks ka tänapäeval võimalusi lugude rääkimiseks. Paraku lubame seda enesele nii harva. Vahel vajab inimene lihtsalt meeldetuletust, et värviliste-sisutühjade ilumuinasjuturaamatute kõrval on ehk meie oma rahvajutul soojem ja suurem tähendus,” rääkis Päär lisaks.

Kursusel osalejatele selgitabki Päär pärimusjuttude väärtust kodu ja kogukonna tähenduses. Üheskoos peetakse aru, kuidas koguda ja edasi anda kodukoha pärimust ja tutvustada kvaliteetset muinasjutupärimust. “Ootame inimesi, kes hoolivad oma kogukonnast ja usuvad, et lood võivad aidata meil aru saada paremini endast ja sellest, mis meie ümber,” ütles Päär veel.

Kursus on tasuta ja selle läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Registreerumine kursustele toimub TMG raamatukogus või meiliaadressil piret.paar@rahvakultuur.ee.

Türi-Alliku elanikud kasutavad kiiremat internetiühendust Elioni võrguarenduse tulemusel on tänaseks Türi-Allikul Alliku tee kortermajades elavatel peredel võimalik kasutada ülikiiret (100 Mbit/s) interneti-ühendust, moodsaimat digitelevisiooni ning paljude lisavõimalustega interneti-põhist telefoniteenust.

Elioni Paide esinduse juhi Kuldar Kellamäe sõnul rajati uute teenuste võimalus septembri lõpuks, kui valmis koos projekteerimisega üle 350 tuhande kroonise maksumusega uus valguskaablitrass. Järvamaal on varasematel aastatel hüperkiire interneti võrgud rajatud Paide ja Türi kortermajadesse.

Elion pakub kolmiklahenduse raames kaasaegseimat interneti-põhist digiTV-d, kuni 12 Mbit/s kiirusega internetti ning kõnesideteenust.

TR

• Pakkumises heade hindadega suvilad!

• Osta väga hea hinnaga korter Türi kesklinnas!

• Unistad oma majast? See on ainult telefonikõne kaugusel – pakume soodsate hindadega kinnistuid ja kortereid.

• Teeme kinnisvara eksperthinnanguid ja anname nõu.

Paku oma korter või maja müüki.

• Eelmises Türi Rahvalehes avaldatud Tare Kinnisvara kontor pole avatud mitte ainult oktoobris, vaid kontorit võib külastada ka ikka edaspidi.

Palume helistada 529 4787 (Hele Kaasiku) ja läbi astuda Viljandi tn 1a, Türi kesklinnas.

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Abi on vaid nupuvajutuse kaugusel Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel saavad kümme Türi valla eakat uudse sotsiaalvalvesüsteemi, mis võimaldab käerandmel olevat häirenuppu vajutades abi kutsuda.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Käesoleva aasta oktoobrist kuni 2011. aasta septembrikuuni katsetavad kümme Türi valla üksikult elavat eakat ja puuetega inimest pakutavat häirenupu teenust.

26. oktoobril paigaldati hoolekandetelefon Türil elava Juta Ojaste korterisse. Lisaks telefonile, mille kaudu operaator hädasolijaga suhtleb, sai Juta oma randmele ka käekella meenutava häirenupu, millele vajutades see automaatselt signaali teenusepakkuja kõnekeskusesse saadab.

Seadmeid paigaldanud Meditech Estonia juhatuse esimees Paavo Ala jagas Ojastele ka juhiseid, kuidas operaatoriga ühendusevõtmine täpselt käib.

Ala sõnade kohaselt ei tarvitse vanaproual karta, et päevaste askelduste käigus või magades nupp aktiveeruks. „See on piisavalt targalt tehtud, nii et väiksema vajutuse peale see ei reageeri,“ ütles ta vanaproua rahustuseks ning lisas, et soovi korral võib proua sellega isegi vanni minna, kuna seade on ka veekindel.

Vallavalitsuse sotsiaaltöö-

Meditech Estonia juhatuse esimees Paavo Ala jagas Juta Ojastele juhiseid, kuidas häirenupp toimib.

Merit Männi

spetsialist Astrid Ujok ütles, et sotsiaalvalveteenus annab üksi elavatele eakatele ja puuetega inimestele kindlustunde hädaolukorras. „Näiteks kui inimene peaks kukkuma ja ise püsti ei saa, on sotsiaalvalveteenusena pakutavat häirenuppu kasutades abi ühe nupuvajutuse kaugusel,“ ütles ta.

Häirenupuga on ühendatud hoolekandetelefon, mis võimaldab kahepoolset suhtlemist abivajaja ja kõnekeskuse telefonioperaatoriga.

Sotsiaalvalvesüsteemiga saab siduda lisaks ka erinevaid andureid, millest kõige olulisemaks on kindlasti suitsuandur. Seega aitab uudne sotsiaalvalveteenus lisaks tervi-

sehädadele inimesi ka näiteks tuleõnnetuste või turvaprobleemide korral. „OÜ Meditech Estonia käis juulikuus Türi vallas häirenuputeenust tutvustamas ja võtsime nõuks pakkuda seda teenust ka oma inimestele. Hasartmängumaksu Nõukogult saadud toetusraha võimaldab teenust testida kümnel üksikul puudega isikul, kellest kaheksa on vanaduspensioniealised ning kaks töövõimetuspensionärid. Neist neli elab Türi linnas ja kuus külades,“ rääkis Ujok. „Ma usun, et projekti lõppedes on meil kümme rahulolevat klienti, kes kasutavad aasta jooksul tasuta sotsiaalvalve-

teenust ning kes soovivad seda kasutada ka edaspidi. Teenust saanud isikute rahulolu põhjal saab otsustada, kas vald hakkab teenust ostma ka edaspidi,“ ütles Ujok lõpetuseks.

TEAVE Hasartmängumaksu Nõukogu toetas Türi valla projekti „Sotsiaalvalveteenus = turvaliselt üksi kodus“ 72 888 krooniga. Türi valla omaosalus projektis on 10 020 krooni.

Projekt kestab kuni 30. septembrini 2011.

Saksa poisid renoveerisid Särevere mõisa Oktoobrikuus teostasid Särevere mõisa teise korruse ruumides restaureerimistöid Saksamaalt saabunud praktikandid.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Kaheksa noormeest saabusid Eestisse Leonardo da Vinci nimelise õppeprogrammi raames. „Tegemist on niinimetatud õpirände programmiga, mille raames saabusid Saksamaalt, IdaFriisi piirkonnast meile kaheksa noormeest, kes oktoobrikuu jooksul siin uusi tööoskusi praktiseerivad,“ selgitas Järvamaa Kutsehariduskeskuse praktikajuhendaja Ivar Kohjus.

Poisid omandavadki restaureerimisoskusi Särevere mõisa ülakorrusel, krohvides seinu, lagesid ja täites muid väiksemaid ülesandeid. Päris omapäi poisid ei tööta – et mõis on muinsuskaitsealune objekt, tehakse kõike praktikajuhendaja järelevalve all ja tööd on ametiga kooskõlas-

tatud. „Tehtut käib kontrollimas ka Järvamaa muinsuskaitse inspektor Tiit Schwede, kes siiamaani on nähtuga igati rahule jäänud,“ mainis Kohjus.

Enne Eestisse tulekut ei teadnud sakslased restaureerimisest mitte midagi, sest sealses ametikoolis õpivad nad kõik hoopis muudel erialadel. „Üks poiss on tisler, teine metallitööline, kolmas aknameister ja nii edasi,“ loetles Kohjus. Ta ütles poiste tunnustuseks, et nood õpivad kiirelt.

Felix Heitfeld ütles, et Eesti ja siinsed elanikud on talle hea mulje jätnud. Talle avaldas muljet, kui erinevad on Eesti piirkonnad. „Tallinnas on väga palju uhkeid uusehitisi, aga mujal Eestis on mitmeid vanu tühjaltseisvaid hooneid,“ ütles ta. Töö mõisas on talle meeltmööda, sest selle käigus on võimalik palju uut õppida. Samuti kiitis ta praktikajuhendajat. „Oleme ka palju uusi sõpru leidnud ning plaanis on Eestisse mõne aja pärast tagasi tulla,“ rääkis

Restaureerimiseriala õpilane Kristjan Kams (esiplaanil) kiidab praktikant Wilko Bartelsit ja ütleb, et too on kiire õppija. Merit Männi Felix veel.

Ivar Kohjuse sõnul lähevad eestlased järgmise aasta aprillis Saksamaale vastukülaskäigule.

Siis läbivad praktika kolm Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilast ja kolm Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli noort.

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

3

uudised

Türil näeb veealust näitust 21.–27. novembril avaneb Türi ujulas võimalus nautida veealuse maailma ilu piltidel.

Siiski ei oota külastajaid ees tavapärane väljapanek. Piltide lähemalt uurimiseks tuleb basseini põhja sukelduda.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Neli aastat tagasi riputas fotograaf Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. „Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja

vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Tänaseks on valminud uus seeria veealuseid pilte. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.

Türi ujula juhataja Luule

Rohtvee ütles, et näitustesarja korraldab Eesti Sukeldujate Liit (ESL) ning selle eesmärgiks on populariseerida sukeldumist. Ta usub, et ebatavalisele näitusele tuleb piisavalt külastajaid. „24. oktoobril oli meil üritus, mida korraldas Siim Rammo. Tema juhendamisel said kohaletulnud „õiget“ sukeldumist proovida.

Ka vastav sukeldumisvarustus oli olemas,“ ütles Rohtvee. Kohal oli ligi paarkümmend huvilist ning Rohtvee sõnul läks üritus igati korda.

Niisiis on nendel paarikümnel inimesel, kel esmane su-

keldumiskursus värskelt läbitud, 21. novembril avataval näitusel „Silmad vees II“ juba kindlustunne olemas. Samas ei tarvitse muretseda neil, kel vastavad oskused ja varustus puuduvad.

Näituse esimesel ja viimasel päeval viivad ESLi instruktorid Türil läbi ka sukeldumiskoolituse, samuti saab nädala jooksul ujulast laenutada snorgeldamismaske, millega on hea allpool veepiiri asuvaid pilte uudistada.

Näituse vaatamiseks tuleb lunastada tavaline ujulapääse, lisatasu eest saavad soovijad osaleda proovisukeldumisel.

Noorkotkad ja kodutütred mängivad laevade pommitamist 29.–31. oktoobril toimub Türi vallas, Türi linna lähiümbruse maastikul ja Saunametsa piirkonnas Järva Maleva noorkotkaste ja kodutütarde „Metsalaager 2010”.

Laagriga tähistavad noorkotkad ja kodutütred välilaagrite hooaja lõppu ning sinna on oodatud kõik Järvamaa noorkotkad, kodutütred ja noortejuhid.

Laagrist võtab osa ligi 100 noort

ning koos juhtidega on laagri koosseisus pea 140 inimest.

Laagri eesmärgiks on anda noortele teadmisi laagri- ja matkatarkustest noorkotkaste ja kodutütarde erikatsete ulatuses, harjutada meeskonnatööd, korrata üle tulevasteks laagriteks ning luureretkedeks esmaabi-, laagri- ja matkatarkused-, pioneerikunsti, kokanduse, side ja topograafia valdkonnad. Kõige selle juures

püüab laager propageerida noorte seas ka looduses liikumist ja viibimist kui tervislikku ja kasulikku ajaviidet. „Meie organisatsioonide ülesanne ongi kasvatada noortest terved ja kehaliselt tugevad Eesti kodanikud. Välilaager koos matkaga ongi üks tervist ja füüsist arendav tegevus. Ja jätkuvalt teadvustame noortele, mida kasulikku pakub meid ümbritsev loodus“, lisas noorteinstruktor

Urmas Piigert.

Nagu eelnevatel aastatel, toimub ka sel aastal pärast praktilisi õppusi tuntud mängude „Laevade pommitamine“ ja „Lippude varastamine“ põhjal koostatud luuremäng.

Seoses laagri toimumisega paluvad korraldajad laagripaiga lähedal elevate inimeste mõistvat suhtumist.

TR

Tuntud jalgpallur tuleb vutihuvilistega kohtuma

Hasartmängumaksu Nõukogult saadud rahatoetuse abil viiakse 7. detsembril Paide Spordihoones läbi projekt “Jalgpall – mäng tarkadele!”. Türi Gümnaasiumi direktor Veiko Valang selgitas, et projektitaotluse esitas kooli kehalise kasvatuse õpetaja Saida Saharov. „Tegemist on ühepäevase üritusega, mis on suunatud Järvamaa koolide õpetajatele, kes saavad uusi teadmisi jalgpalli põhitõdede kohta, et neid omakorda lastele edasi anda,“ märkis Valang.

Oma nõusoleku kohtuma tulla on andnud ka endine tippjalgpallur, praegu FC Flora treenerina tegutsev Martin Reim. Lisaks muretseti projektirahade eest jalgpalle, mis iga kooli esindajatele üle antakse. Järvamaalt esitati oktoobris Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN) kokku 15 projekti, neist 11 leidsid toetust.

Nõukogu esimees Kaia Iva andis teada, et suuremahuliste projektide, millede puhul ulatub taotletav summa üle 100 000 krooni, esitamise tähtaeg on 30. november. „Kaas- ja/või omafinantseering peab kokku moodustama väikeprojektide puhul vähemalt 10% ja suurprojektide puhul vähemalt 20%,“ täpsustas Iva. TR

TOETUST SAID Järvamaa Spordiliit „“Liikumist ja sportimist harrastav Järvamaa 2010” lõpuüritus ja liikumisseminar “Liikumine on elu!”“, 8500 kr; Türi Gümnaasium „Laste-ja noorteprojekt “Jalgpall – mäng tarkadele!”“, 25 000 kr; Koeru kultuurimaja 10. autorilaulu festival “Koeru Holaöö”, 15 000 kr; Järvamaa Pensionäride Koondis „Uuel aastal, tere, euro ja internet“, 25 450 kr; Paide Linnavalitsus „Tänud Järvamaa doonoritele Eestimaa südames“, 18 800 kr; Järvamaa Kutsehariduskeskus „Kutsehariduse populariseerimine“, 35 000 kr; SA A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel „Koolipäev muuseumis“, 10 000 kr; MTÜ Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester „EMSO talvelaager“, 9174 kr; Eesti Piimandusmuuseumi Sõprade Selts „Päkapikk Peetri tegevusteater“, 8258 kr; Paide Ühisgümnaasium “Noored ja meedia”, 5400 kr; Ambla Vallavalitsus „Lastevanemate Kool III”, 3000 kr.

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15 (III ja IV kvartalis: 27. september, 11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember) Bussis saate: • nõu pangateenuste kohta • tellida ja kätte pangakaardi • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta • teha arvuti abil makseid • sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee, vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil 6 310 310.

4

TĂœRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

TĂźri Arengu Sihtasutus

Loe TĂźri Rahvalehte internetis www.tyri.ee/rahvaleht

Teeme Ăźheskoos Oisu Perekodu laste unistuse teoks!

Tßri Arengu Sihtasutus ja Lþuna-Järvamaa Lasteabißhing on sþlminud hea tahte kokkuleppe eesmärgiga koguda raha, et soetada Oisu Perekodu laste transpordiks minibuss.

Tßri valla suurimas peres – Oisu Perekodus kasvab kaksteist last vanuses 5–13 eluaastat.

Perekodus elab viis tßdrukut ja seitse poissi. Oisu Perekodu lapsed on nagu lapsed ikka – käiakse koolis ja lasteaias, trennis ja huviringides. Koolitunnistused on ßsna head, tublid ollakse koduste majapidamistÜÜde tegemisel.

Oisu Perekodu, juriidilise nimega MTĂœ LĂľuna-Järvamaa LasteabiĂźhing, asutasid kolm riikliku järelevalve poolt tunnustatud lastekodutÜÜtajat. Oisus elab pere alates selle aasta augustikuust. Uue kodu sisustamisel on oma tegevuse ja annetustega aidanud paljud koostÜÜpartnerid ja heategijad, TĂźri vald on kohandanud ruumid sobivateks ja kinkinud perele suure televiisori.

Probleemiks on Ăźhine transport TĂźri valla suurima pere mureks on Ăźhise transpordivahendi puudumine. Paarikaupa on vĂľi-

malik liikuda ßhistranspordiga vþi heal juhul Perekodu tÜÜtaja autoga, aga kogu perega Tßrile ujuma, Tartusse kinno vþi Tallinnasse loomaaeda minna ei ole vþimalik. Perekodu juhataja Helle Jago sþnul on head inimesed pakkunud Tallinnasse kontserdile minekuks isegi kogu perele tasuta pileteid, aga sellist reisi pole oma sþiduki puudumisel lihtsalt vþimalik ette vþtta ja bussi rentimiseks vahendeid ei jätku.

Perekodu vajaks „pereautot“ Juhataja Helle koos perekodu tÜÜtajatega on arutanud, et laste vajadustele vastaks kuni Ăźheksakohaline diiselmootoriga minibuss, mis vĂľib olla kĂźll kasutatud, aga tehniliselt heas korras. Selliste kasutatud sĂľidukite hinnad algavad hinnanguliselt 100 000 kroonist, uute sĂľidukite hinnad on aga kordades kallimad. SĂľiduki soetamiseks oleks vaja koguda piisavalt raha, aga samas otsida ja leida Ăźks hea inimene-automßßja, kes on nĂľus Ăźlla eesmärgi nimel mßßma Perekodule minibussi märkimisväärselt soodsama hinnaga.

Lapsed on oma unistuste bussid joonistanud ka paberile, Tßri Rahvaleht avaldab need käesole-

vas ja ka järgmises lehes. Pilte on vþimalik vaadata ka Tßri Konsumi seinale ßlespandud näitusel.

Oma heateo saab teha igaĂźks Selleks, et minibussi „fondi“ raha koguda, saab igaĂźks vastavalt oma soovile ja vĂľimalusele teha sihtotstarbelise annetuse perekodu pangakontole, kĂźlastada detsembris TĂźri vallas korraldatavaid kontserte, kus pileti asemel saab kohapeal teha annetuse vĂľi osaleda detsembrikuus osta.ee korraldataval heategevuslikul veebioksjonil, mille käigus mßßakse antiikne kontsertklaver.

Inimeste ja ettevĂľtete annetused Alates 29. oktoobrist on nii ettevĂľtjatel kui ka eraisikutel vĂľimalik annetada raha sihtotstarbeliselt minibussi soetamiseks LĂľuna-Järvamaa LasteabiĂźhingu pangakontole 10220115011013 SEB pangas. Annetuse tegemisel märkige selgituseks “Annetus minibussi fondiâ€?. Annetusi kogutakse seni, kuni vajalik rahasumma koos ja minibuss peresse soetatud. KĂľikide heade annetajate nimed avaldatakse

tänutäheks Tßri Rahvalehes, annetatud summasid märkimata. Juhul kui annetaja ei soovi oma nime avaldamist, siis andke sellest teada mailiaadressile oisukodu@tyri.ee.

Kontserdid TĂźri vallas Detsembrikuus toimub TĂźri valla erinevates paikades kokku viis kontserti, kuhu pääseb pileti ostmise asemel kohapeal annetust tehes. Kontsert saab olema poolteist tundi pikk, igal kontserdil esinevad TĂźri valla artistid ja kontserdi lĂľpetab kĂźlalisesineja. TĂźri Kultuurimaja suurel jĂľulukontserdil astuvad Ăźles ainult TĂźri valla esinejad. Kontserdil tehtava annetuse suuruse Ăźle otsustab iga annetaja ise ja nagu TĂźri kirikuĂľpetaja Teet Hanschmidt on Ăśelnud, siis “Kui te ei oska annetuse suuruse Ăźle otsustada, siis annetage vastavalt oma vĂľimalusele ja sĂźdametunnistusele“.

Veebioksjon osta.ee keskkonnas Detsembris viib Eesti suurim oksjoniportaal osta.ee Oisu Perekodu heategevuskampaania ßhe koostÜÜpartnerina läbi oksjoni, mille käigus mßßakse antiikne

kontsertklaver „Rheinberg“.

Väärikas ja hästi säilinud muusikariist on vþimalik seada mängukorda vþi vastavalt ostja äranägemisele kasutada lihtsalt ruumikujundusliku elemendina.

Klaverit on vþimalik näha Oisu Rahvamaja fuajees ja kodulehel www.tyri.ee/oisukodu. Oksjoni tulud kantakse Lþuna-Järvamaa Lateabißhingu pangakontole.

Suured unistused täituvad ainult heas koostÜÜs Sedavþrd suurt eesmärki, kui bussi ostmine Oisu Perekodule, on vþimalik saavutada ainult paljude annetajate, ettevþtete ja Tßri kogukonna aktiivsete liikmete koostÜÜ tulemusena. Mitmed ettevþtted Tßri vallast ja mujalt on heategevuskampaanias osalemas mitte ainult rahalise toetuse, vaid ka omapoolse tegevusega.

Nii kujundab kĂľik graafilised materjalid OĂœ Saara Kirjastus, plakatid ja „lendlehed“ trĂźkib OĂœ KĂœ Kujundus, fototÜÜd on teinud RenĂŠ Viljat, tänavareklaami valmistab OĂœ Euroweb, fotonäituse materjalid on teinud OĂœ Kuma foto, näituse korraldab Järva Tarbijate Ăœhistu (TĂźri Konsum), oksjonil mßßgile mineva klaveri on Oisu Perekodule annetanud MTĂœ Toidukultuuri

eest (Grillfest), oksjonit reklaamib lisaks osta.ee keskkonnale oma erinevates sĂľsarportaalides ka Consolidated Auctions OĂœ, oksjoni mßßgiobjektiks oleva klaveri promomiseks Eestis ja välismaal loodame teha koostÜÜd TĂźri Rotary klubiga. EttevĂľtja Jaanus Ĺ adeiko on bussi soetamisel lubanud kaaluda vĂľimalust toetada laste transporti igakuise diiselkĂźtusega. Autotuba OĂœ on valmis teostama bussi korralise hoolduse ja Kristjan Männa korraldama bussi kleepimise rþþmsa tĂźripärase kujundusega. Lisaks leiavad oma tihedast aastalĂľpu esinemiste graafikust aega kontsertidel esinemiseks armastatud artistid Marju Länik, Uku Suviste, Mati Palm, Voldemar Kuslap ja Boris Lehtlaan.

Oisu Perekodu on tänulik iga annetuse, toetuse ja koostÜÜ eest, mis aitab laste unistust teoks teha!

AURIS RĂ„TSEP TĂźri Arengu Sihtsasutus heategevusprojekti koordinaator

Lisainfot Oisu Perekodu ja heategevuskampaania kohta saab kodulehelt www.tyri.ee/oisukodu, samuti ootab heade inimeste koostÜÜettepanekuid Oisu Perekodu juhataja Helle Jago telefonil 5340 4684 vþi e-maili aadressile oisukodu@tyri.ee.

Janek

0DKXNDV MD S}KMDOLN UDDPDW YlUYLN OOD VHVW MD PLWPHN OJVHVW 0XKX UDKYXVOLNXVW NlVLW||VW 6LLW OHLDG WHUYH NXKMD YllUWXV OLNNH }SHWXVL MD PXVWUHLG QLL NXGXPLVHNV KHHJHOGDPLVHNV NXL WLNNLPLVHNV Kätlin

$XWRULG $QX .DEXU $QX 3LQN 0DL 0HULVWH _ ON N}YD N|LGH

5DDPDW VDDGDYDO DODWHV QRYHPEULVW 6DDUD NLUMDVWXVHV KLQQDJD NU

Aleksander

Maimu

Kert

Mati

5

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

lugeja kirjutab

uudised

Sügis algas matka ja laadaga 23. septembril algas sügis- selle tähtsa sündmuse puhul võtsid Särevere lasteaia „Kurepesa“ Pääsupesa rühma lapsed ette matka seenemetsa, pidasid maha ülelasteaialise mängupeo ning lõpuks kauplesid laadal sügisandide ja palju muuga!

Loetud päevad enne sügise algust läbisid Pääsupesa rühma lapsed koostöös Järva Malevaga vahva õppepäeva sügiseses seenemetsas. Õppepäev toimus projekti „Otsi Otti“ raames, mille eesmärgiks oli õpetada lastele toimetulekut metsas eksimise korral ning tutvustada erinevaid metsaande.

Seiklusrohke päev lõppes koos lastevanematega õhtusel ühisüritusel, kus lapsed jagasid oma teadmisi metsaohtudest ka emmedele-issidele.

Sügise sünnipäeval sai ühi-

Erakogu

selt lõbutsetud mängupeol. Iga rühma mängupidu külastasid vahvad tegelased: Murumoor, jänes kui ka siilike, kes võtsid kingitusena väikestele pidulistele kaasa korvitäie sügisõunu.

Sügisesed pidustused lõppesid Särevere lasteaia uhke sügislaadaga, kus kaubeldi sügisandide, keediste, salatite, ise-

valmistatud maiustuste ning koos lastega valmistatud käsitööga.

Kokkuvõtteks loeb Särevere lasteaed oma sügispidustused igati kordaläinuks, ees ootavad uued tegemised ja põnevad ettevõtmised.

TRIIN KALJUR ja EVE VOOREMÄE „Pääsupesa“ rühma õpetajad

Kontsert maailma tantsudest Eesti Interpreetide Liidu korraldusel toimusid käesoleva aasta septembris-oktoobris KarksiNuias, Märjamaal, Räpinas, Aseris ja Türil Leelo Kõlari kontserdid pealkirjaga “Tantsides läbi maailma maade”, kus pianist esitas klaveril kireva kava erinevatest tantsuvormidest läbi sajandite, tutvustades teoste vahel vesteldes palasid ja nende autoreid.

Palju oli äratundmis- ja äraarvamisrõõmu varem kuuldud või mängitud klaveripaladest ning nende kuulsatest autoritest. Leelo Kõlari vahetu ja vaba suhtlemine publikuga kogu kontserdi vältel lõi toreda meeleolu ja võimalus ise midagi kaasa teha suurendas elevust veelgi. Räpina Muusikakooli direktor Marika KlimbergHyötyläinen lausus pärast kontserti: “Õpilastele oli kõige köitvam kindlasti see, et ühe klaveripala ajal pidid nad rütmi koos kindlate liigutustega kaasa

Erakogu

plaksutama”. Selleks palaks oli “Rumba” Leelo Kõlari klaverikogumikust.

Kontserdid olid väga populaarsed, tuues saalidesse tavapärasest suurema arvu kuulajaid. Türi Muusikakooli õpetajad olid üksmeelselt arvamusel, et loengu vormis kontsert on väga hea ja kompaktne ning hariv viis igasugusele publikule muusikat esitleda. Eriti teretulnud on sellised

ettevõtmised muusikakoolidele, kus muusikaloos õpitav saab elavalt illustreeritud ja täiendatud. Loodame, et Eesti Interpreetide Liit leiab ideid ja võimalusi sarnaseid ettevõtmisi korraldada ka edaspidi.

Pianist, helilooja ja pedagoog Leelo Kõlar on vanim Eesti Interpreetide Liidu liige ja üks vanimaid tegevinterpreete.

SILJA AAVIK Türi Muusikakooli direktor

Lokuta lasteaia lapsed saavad turvalisemalt liikuda Tervist edendava projekti raames “Liigu turvaliselt” toimusid Lokuta lasteaias 10.09-28.09 erinevad õppetegevused, mille jooksul said lapsed teadmisi ja oskusi selle kohta, kuidas käituda ohtlikes situatsioonides.

Projekti eemärgiks oli juhtida eelkooliealiste laste ja lastevanemate tähelepanu ohtlikele olukordadele ning nende ennetamisele.

Kaitseliidu Järva Malevaga koostöös toimus projekti lõpetuseks matk Tolli metsa. Matka “Otsi Otti” käigus õpetati lapsi, lapsevanemaid ning töötajaid pöörama tähelepanu sellele,

Erakogu

kuidas eksimise või ohu korral toime tulla, vältimaks vigastusi.

“Liigu turvaliselt” projektist tulenevalt said Lokuta lasteaia lapsed 40 uut turvavesti, millega jalutus- ja õppekäikudel

väljaspool lasteaeda ohutult liikuda.

Projekti “Liigu turvaliselt” rahastas Eesti Haigekassa.

LOKUTA LASTEAIA PERE

Säreveres hakatakse arengukava koostama Särevere Mõisarahva Seltsil on kavas elustada piirkonna ühistegevust ja selleks kutsutakse aktiivseid Särevere elanikke koostama arengukava.

Arengukava aruteluks kogunetakse Särevere mõisas 2. novembril kell 17.30.

Särevere Mõisarahva Seltsi juhatuse liige Eve Rõuk ütles, et hetkel puudub alevikul ühistegevusi planeeriv tegevuskava, kuid asukohast ja aleviku eripärast tuleneva potentsiaali parema rakendamise eesmärgil on seda väga vaja. „Ühiselt kirjapandud mõtted annavad parema võimaluse koostööle kodupaiga arendamisel ja vajalike investeeringute saamisel,“ selgitas Rõuk.

Rõugu sõnul on kavas arengukava valmis saada ühe aasta jooksul.

Arengukava koostamine saab teoks Eesti maaelu arengukava 2007–2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu toetuse LEADER meetme projektitoetuse rahuldamise ning toetuse määramise toel.

Mittetulundusühing Särevere Mõisarahva Selts asutati 2009 aastal. Senise tegutsemisaja jooksul on toimunud erinevaid ettevõtmisi nii Särevere elanikele, Järvamaa Kutsehariduskeskuse töötajatele ja õppuritele kui huvilistele maakonnas ja väljaspool maakonda.

Seltsi põhikirjalisteks eesmärkideks on kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine, ühistegevuste korraldamine, kohaliku tasakaalustatud arengu toetamine ja väärtustamine, elukestva õppe propageerimine ning suurema sotsiaalse sidususe loomine.

TR

6

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

persoon

Inglise keel mõttes, Eesti südames Türil tegutseva YES Keeltekooli juhi Aet Sarve suur kirg on inglise keel, mida ta valdab suurepäraselt. Aga juhul, kui pöördute tema poole näiteks soome, rootsi, vene, saksa või itaalia keeles, võib kindel olla, et jutud saab aetud. Väide, et inimesel on võõrkeel päris selge siis, kui ta suudab selles keeles mõelda, peab Aeda sõnul paika. Ta on isegi end tabanud aeg-ajalt mõtlemas inglise keeles.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Tallinnas Nõmmel üles kasvanud Aet sattus Türile paarkümmend aastat tagasi.

Perekondlikel põhjustel, nagu ta ise ütleb. Nõmme ja Türi on tegelikult mõneski sarnased – aedlinnad ju. Nõmmet iseloomustavad männipuud, kevadpealinnas neid just palju pole. Ehk on see kokkusattumus, et Türi ainuke männipuude park asub kohe Aeda kodu kõrval, meenutades talle kunagist kodulinna.

Mäss kiusliku õpetaja vastu „Mu haridustee algas Tallinna 20. Keskkoolis. See tundus emale toona parim võimalik valik. Esiteks logistika – bussipeatus asus kohe kooli ees ja teiseks – esimese klassi jütsidel algas koolipäev 10.30, mitte kell 8 või 14,“ meenutab ta. Seda eelist sai pisike Aet nautida küll vaid esimesel õppeaastal, edaspidi tuli koolis käia ikkagi õhtupoolses vahetuses. Aet meenutab, et algklassides õppisid temaga samas klassis praegu Eesti Vabariigi Presidendi pressibüroo juhina töötav Toomas Sildam ja endine Eesti suursaadik Kreekas Peep Jahilo.

Aet oli hea õpilane. „Päris viieline mitte, aga hea ja sõnakuulelik. Ainult füüsikaõpetajaga tuli päris palju puid ja maid jagada. See õpetaja oli arvamusel, et ainuke, kes füüsikat „viie“ peale oskab, on tema ise. Ka parimad õpilased olid tema arvates väärt

AGU SARV, abikaasa

Kui Aeta lühidalt iseloomustada, võib öelda, et ta on läbi ja lõhki vaimuinimene.

Tema huvid on seotud kirjanduse, kunsti, muusika, kino ja teatriga. Meie väikene kodu ei mahuta enam eriti, kuid ikka leiab ta, et just see või teine eriti hea raamat on veel puudu ning ei möödu reisi, kust ta ei tooks 2–3 uut raamatut.

Tema eriline kirg on aga Inglismaa: inglise keel, kultuur ja ajalugu. Kohati tundub, et ta teab nende ajalugu paremini kui inglased ise. Tänu oma visadusele on ta suutnud vedada ka mind, kes ma endise meremehena eelistaksin nüüd juba rohkem kodust elu, oma

vaid hinnet „neli“ ja ülejäänud „kolmesid“ ja „kahtesid“. Tema õpetusest ma mitte midagi aru ei saanud, ent üsna pea taipasin, et „kahte“ ta mulle ka ei pane ja ei pingutanudki enam parema hinde nimel. Nii oligi mu lõputunnistusel ainuke „3“ füüsika.

Tagantjärele mõistsin, et asi polnud selles, justkui oleksime kõik rumalad olnud. Lihtsalt see inimene ei osanud ega tahtnud hästi ja huvitavalt õpetada ning oli kiuslik.

Hoolimata lõputunnistusel ilutsevast kolmest oli Aeda keskmine hinne 4,7. Tollel ajal pidi ülikoolis õppida soovija keskmiseks olema 4,5. Kõik neli eksamit ülikooli sisseastumiseks sooritas ta hindele „viis“.

Õpetajaamet hakkas meeldima Ülikooli asus Aet õppima inglise keelt. Valikut põhjendab ta lihtsalt: tahtsin. „Mulle meeldivad keeled, need on minu jaoks lihtsad. Muide, mu tädi oli omal ajal inglise keele õpetaja. Ju siis see on samuti mingil määral mu valikuid mõjutanud või otsustele kaasa aidanud.“ Ülikooli lõpetanuna polnud tal konkreetset sihti silme ees. „Õpetajaamet polnud tollal mu südamesoov.

Aga suunamise eest polnud eriti võimalust kõrvale hiilida. Mäletan seda päeva hästi, kui pakuti välja koolid, kuhu keegi tööle asub.

Valikus olid muuhulgas Litsmetsa, Pärnu taga asuv Metsaküla ja veel mitmed väiksed Lõuna-Eesti koolid. Mind suunati Kadrina Keskkooli, mis oli maakoolide hulgas „tegija“ ehk mudelkool, mida teistele maakoolidele ikka eeskujuks seati,“ räägib Aet. Järgmiseks verstapostiks sai Türi Majandusgümnaasium, kus Aet õpetas inglise keelt aastatel 1993-2005. „Tegelikult ma ei kahetse, et sattusin kooli tööle. Mitte kusagil pole nii naljakas kui koolis.

Aga samas on see ka väsitav: bürokraatia, koormus, nädalavahetused kulusid kirjandite ja avastusretkedele nautima ilusat Inglismaa loodust ka väljaspool suurlinnu. Seejuures on tal eelnev kodutöö põhjalikult tehtud, ta teab täpselt kuhu tahab minna ja milliseid kohti on tingimata vaja külastada.Ta on korraldanud mitmeid reise ka oma keeleõppijatele ja tundub, et neile see meeldib.

Talle on olulised traditsioonid, tavad ja järjepidevus. Olen heldimusega jälginud, kuidas ta öösiti lastele kingitusi pakib, et need hommikul voodi kõrval oleksid, sest nii peab!

Ka pühade tavasid tuleb täita ja piparkoogid peavad olema. See on midagi sellist, mis teebki kodust kodu. Vaimuinimesele omaselt on ta praktilise poole pealt kohati veidi eluvõõras ja

kontrolltööde parandamisele ning oma aega justkui enam polnudki. Kõik see hakkas nüristama,“ tunnistab Aet. Samaaegselt andis ta tunde ka Türil tegutsenud Tallinna keeltekooli filiaalis.

Ent keeltekooli saabusid segased ajad, kohalik eestvedaja lahkus ning filiaal lõpetas tegevuse.

2003. aastal oli Aet endas nii palju kindlust leidnud, et otsustas Türil avada päris oma keeltekooli, mida paar esimest aastat juhtis põhitöö kõrvalt, ent siis otsustas riigiameti jätta ja eraettevõtjana jätkata. „Keeltekooli loomisprotsessi juures olid mulle abiks ja toeks tolleaegsed õpilased ja ka mu pere, kellele ma selle eest väga tänulik olen.

Süda valutab siiani, kui mõtlen sellele ajale tagasi. Mõlemad tütred olid ju väikesed, aga mina pidevalt kodust ära, oma asju ajamas,“ avaldab ta.

Väikelinn vajab keeltekooli Aet on kindlal arvamusel, et keeltekoolid pole ainult suuremate linnade ja maakonnakeskuste elanike eelis, vaid just väiksemates linnades peavad olema võimalused võõrkeele omandamiseks.

YES Keeltekooli uksed on iga võõrkeelt õppida soovija jaoks avatud. Ja soovijaid jagub.

Keeltekoolis käivad oma võõrkeeleoskust lihvimas väga erinevad inimesed. On neid, kellel mingid baasteadmised olemas, ja neidki, kes alustavad Ast ja Bst. Need, kes sügisel õppima asuvad, teevad seda täie pühendumusega ning on kevadel kursuse lõppedes uhked oma saavutuse üle. See teeb loomulikult rõõmu ka keeleõpetajatele.

Õppimisest ei väsi Aet ei väsi õpetamisest ega õppimisest. Pidev enesetäiendamine, koolitustel ja kursustel osalemine on tema jaoks vajalik ja tähtis. Praegu omandab ta oma teist magistrikraadi inglise keele alal. Kevadeks peaks valmis saama ka lõputöö, mille tihti ka liialt sinisilmne, nii et mul tuleb teda aeg-ajalt kahe jalaga maa peale tagasi tirida.

Abikaasana on ta ikka kannatlik ja andestav olnud. Sügav kummardus.

HIPE ROHILA, kauaaegne sõbranna

Tunnen Aeta aastast 1996.

Noor Kadrina Keskkooli inglise keele õpetaja tuleb oma õpilastega Lahemaa loodusesse veoautost kaubataksoga ... Aet oli eelnavalt Lahemaale pühendunud giid ja mina elasin Oandu puutumata looduses. Nii need kaks noort naist – filoloog ja metsanaine sõpradeks said.

Meenutus möödunust: esimesel kohtumisel omapäi jäetud õpilased saatsid 20 aastat hiljem

teemaks on loomulikult Inglismaa ning inglaslik elustiil ja meelelaad. Tänu magistriõppele avanes tal eelmisel aastal võimalus veeta neli kuud Šveitsi linnas Luganos. „Tegemist oli kümne Euroopa ülikooli vahelise projektiga „Ku l t u u r i d e v ahelised suhted“.

Selles projektis osalemine nõudis väga palju ümberkorraldusi nii isiklikus kui ka tööalases elus ning oli majanduslikult üsna kulukas, kuid jäin tohutult rahule – suurepärased õppejõud, veel suurepärasemad kursusekaaslased.

Seltskond oli tõeliselt rahvusvaheline, mina olin ainuke eestlane. Sealt saadud teadmistepagas on muidugi hindamatu väärtusega,“ meenutab ta.

Kuigi Inglismaa ja kõik inglise keelega seonduv on talle eriliselt hingelähedane, ei plaani Aet siiski võõrsile kolida. “Ma olen oma töö tõttu väga palju reisida saanud, eriti muidugi Inglismaal. Aga üha enam tunnen, et Eesti saab järjest armsamaks. “ Kodus olles meeldib Aedale käia koos sõpradega Hiiumaal ja Lahemaal matkamas või head klassikalise kontserdi elamust saamas. Head muusikat naudib Aet ka kodus – talle meeldib 1920., 1930. ja 1940. aastate muusika. Kui Inglismaal poes mõni põnev CD silma jääb, ostab ta selle kindlasti ära ja kodune plaadiriiul saab jälle tagasi toona minu köögipoolelt söödud grillkana. Vaatamata erinevale temperamendile ja ametile on meil üks hobi – matkata looduses. Korduvalt oleme seda teinud 1. jaanuaril või sünnipävadel. Aet on suur matkaja – jalgrattal, süstal, jalgsi ...

Nüüd tegutseb naisteklubi, kus nauditakse loodust ja massaaži.

Aet on väga pühendunud oma töösse. Suured saladused jäävad söbrannade vahele. Meiegi motoks on: armasta, palveta, söö ...

PIRET LAI, naabrinaine töö juurest

Esimesel pilgul jätab ta kindlasti rangema mulje, kui tegelikult on. Eks see tuleb ta õpetaja taustast (või tegeleb ta just selle pärast õpetamisega?) – õpilased

Ülle Kuldkepp

täiendust.

Traditsioonilisele küsimusele “Mida sooviksid kuldkalalt?” vastab Aet: „Nii naiivne ma enam ei ole, et sooviksin maailmarahu ja rahvastevahelist igavest sõprust.

Paluksin inimestele rohkem tolerantsust ja üksteise mõistmist. Et me ei hakkaks kohe üksteisele hammastega kõrri.

Isegi väga väike mürgine märkus võib su päeva ära rikkuda. Lisaks

tolerantsusele oleks hea, kui inimesed kaasinimestega ka arvestaksid. Kui rääkida õigel ajal õiges kohas oma mure ära, mitte hoida probleemi endas ja oodata, et ehk laheneb ise, jääksid paljud edasised segadused olemata.”

Majanduslikke huvisid ta oma sõnul ei jahi. „Kuigi jah, kui mul oleks mõni miljon, päästaksin ära ühe väga armsa vana maja.“ Kus see maja asub, jätab ta enda teada.

tuleb juba eos paika panna, küll hiljem jõuab järeleandmisi teha!

Kui esimesest ehmatusest üle saad, koorub tolle küll naeratava, aga ometi tõsisena tunduva kesta alt välja nalja ja naeru armastav inimene, kellega on kerge suhelda.

Imetlen tema juures omadust distantsi hoides läheneda.

Aet ei ava ennast inimesena kohe. Aga kelle ta endale ligi laseb, selle suhtes on lojaalne – omasid hoitakse.

Ta teab, mida tahab. Ja oskab seda ka selge sõnaga välja öelda.

Vahel see pelutab inimesi.

Aet oskab üllatada. Mind üllatab ta alailma sellega, kui kergesti ta laseb ennast kaasa haarata – vaatab sind sellise spetsiifilise pedagoogi pilguga, mis ei

tõota midagi head, ja ütleb siis ootamatult: „No teeme ära!“. Ja teebki. Põhjalikult.

Aedaga on hea rääkida. Igasugustest asjadest. Tal on kõige kohta paljuteadva inimese huvitavaid vaatenurki. Aga aega on tal vähe nagu enamikel elust huvitatud inimestel. Ta tahab paljut kogeda, paljut tunda ja teada saada, teistele edasi anda.

Ja teebki seda. Seepärast jääb tal vaid harva aega naudingule kaaslastega hommikuni maailma parandada.

Kui sul veab ja sa oled Aedale ligi pääsenud, siis võib juhtuda, et kuuled sumedas suveöös maailmaparandamise juttude vahele meeldiva tämbriga laulu ja plikalikku itsitamist veidi frivoolsete naljade üle.

7

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

poliitika

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Türi valla arengu võti ja edu peitub eeskätt meis endis

ÜLLAR VAHTRAMÄE abivallavanem

Türi Vallavolikogu oktoobrikuu koosolekule on vallavalitsuse poolt esitatud kolme Türi valla tuleviku jaoks olulise dokumendi eelnõud. Paljude inimeste koostöös on valminud Türi valla arengustrateegia aastani 2025, Türi valla arengukava kuni aastani 2018 ja arengukava tegevuskava 2011–2013.

Nende materjalide sisu näitab kõigile huvilistele, millisena tahame näha Türi valda kauge-

mas ja lähemas tulevikus. Arengu edu ei sõltu ainult vallavolikogust või -valitsusest. Ühised eesmärgid saavutatakse ainult siis, kui kõik valla kodanikud ja erinevad asutused selle poole püüdlevad ja oma võimaluste piirides nende täitmisele kaasa aitavad.

Nimetatud dokumendid on kavas vallavolikogu poolt vastu võtta novembrikuu koosolekul.

Seni on kõigil huvilistel võimalus nendega tutvuda ja esitada

omapoolseid ettepanekuid.

Materjal on mahukas (kokku ligi 120 lehekülge), kuid Türi vald on suurvald ja valla edu tegurid on valla erinevate piirkondade huvide ning vajadustega arvestamine ning mõistlik majandamine.

Kindlasti on arengukavasse kirjutatud rohkemat kui võib-olla reaalselt on võimalik realiseerida. Kindlasti ei ole ka võimalik kõikide erinevate huvidega täies mahus arvestada aga tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on üheks oluliseks edu teguriks paindlikkus ja kiire reageerimine ümbritsevatele muutustele ning võimalustele.

Me ei suuda täna ennustada, millised Euroopa Liidu ja

ka eestisisesed rahastamisvõimalused lähiaastatel avanemas on. See tähendab aga, et peame aegsasti tegema ettevalmistustöid erinevate rahastustaotluste ettevalmistamisel, et võimaluse avanedes olla selleks aegsasti valmis. Üheks läbivaks põhimõtteks peab olema suuremate investeeringute kavandamisel omaosaluse katmine. Ei ole finantsmajanduslikult mõistlik suuremaid investeeringuid kavandada ainult valla enda vahenditest või ainult laenudest. Üldjuhul on rahataotlustes omavalitsuste omaosalus 10–25 protsenti. Eesti omavalitsustel ja sealhulgas ka Türi vallal ei ole omal nii suurt tulubaasi, et rahastusi 100% omavahenditest katta. Kindlasti tuleb

abiprogrammide kavandamisel erinevaid riigiasutusi mõjutada Türi valla eesmärkide rahastamist abikõlbulikuna sisse kirjutama. Edasine sõltub juba meie endi tugevusest kvaliteetsete ja põhjendatud rahataotluste esitamisel.

Nii oleme juba Rahandusministeeriumile esitanud pika nimekirja Türi vallale vajalike hoonete soojapidavamaks muutmise vajadustest. Teame ju praegu, et energia kokkuhoid on jätkuvalt nii Euroopa Liidu kui Eesti prioriteete. Hoonete küttekulud neelavad Türi valla eelarvest märkimisväärse osa ja siin on võimalik saavutada hilisemat küttekulude kokkuhoidu.

Arengukava kokkukirjuta-

misel korraldati paljudes külades ja Türi linnas rahvakoosolekuid. Nendel osales kokku üle saja inimese.

Aktiivsem oli osalus külades ja kahjuks jäi kõige väiksemaks osalus Türi linnas. Koosolekud protokolliti ja arengukava töörühmad arvestasid nende ettepanekutega arengukava koostamisel.

Arengukava hõlmab erinevaid eluvaldkondi ja lähemaks kolmeks aastaks ka tegevusi, mida peame tegema, et soovitud tulemusi saada. Ootame jätkuvalt ettepanekuid arengudokumentidesse kõigilt asjahuvilistelt. Ettepanekud võib saata kas valla üldmeiliaadressile vallavalitsus@tyri.ee või yllar.vahtramae@tyri.ee.

traditsioonidega linna puhul, kus linnapea amet on aastakümneid tähistanud linna täitevvõimu juhti.

Suvalise hulga inimeste poolt „valitud“ linnapea ei saa 6000 inimesega linnas kuidagi olla linna identiteedi kandja, kui tal pole ajaloost tuttavat otsustusõigust. Pigem tekitab selline “muidumehe” ametisse nimetamine pettumustunnet. Vähemalt mina olen vestlustest aru saanud, et need, kellele see on tähtis, ootavad ikka päris linnapead, mitte mingit külavanemat.

Paratamatult liiguvad siit mõtted ühinemiseelsesse aega, mil oleks Türi linnas pidanud tegema oluliselt rohkem selgitustööd, mis juhtub linnapea ametiga siis, kui tekib suur

vald. Ja esimene eestkõneleja neile aruteludele oleks pidanud olema viimane linnapea, kes oli ka tulisemaid ühinemise eestvedajaid.

Ilmselt oleks asjade aus ja lõpuni lahtirääkimine vähendanud linlaste indu ühinemiseks.

Küll aga oleks välditud olukorda, kus keegi võiks arvata, et ühel omavalitsusüksusel saab korraga olla nii päris vallavanem kui ka linnapea. Toonastest tegematajätmistest on pärit ka praegused arutelud, mis aga ei saa muuta toimunut.

Türi pole Eestis mingiks eriliseks juhtumiks. Samasuguses olukorras on maakonnalinnad Jõhvi ja Rapla, ka talvepealinn Otepää. Usun, et nii nagu ka Türi puhul ei kahtlusta keegi,

et selliseid linnu pole olemas.

Linnakodanike identiteedi keskmes ei ole kindlasti linnapea ametinimi, vaid ikka kodanike eneste tegevus, mis peaks toitma nii vanu traditsioone kui ka arendama Türi linna.

Linna loovad linnakodanikud ise ja kindlasti on ka suure Türi valla tekkimine andnud linna arengule hoopis teise käigu.

Tekkinud uus võimekus on kõigile silma torganud ja kõige suuremat kasu on sellest saanud ikkagi suure omavalitsuse keskus Türi linn ise. Siit ka sõbralik ettepanek: keskendugem kõik koos, nii linnakodanikud kui ka vallavalitsus tühivaidluste asemel linna sisulisele arengule.

avatud olema? Kas võimalus koos käia oleks vajalik ainult päevasel ajal või näiteks ühel päeval nädalas ka õhtul? Kas piisab, kui ruumid on eakate jaoks avatud kahel-kolmel päeval nädalas?

Vallamajas toimus valla esinduse kohtumine eakatega, kus minu mõttega kohe kaasa tuldi. Leppisime kokku, et kõik ettepanekud eakate päevakeskuse kohta viime vallamajja sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusemendi kätte (tema kontaktid: 384 8220, 526 5702, Peeter.Kruu sement@tyri.ee, vastuvõtuaeg T 14–16) .

Siis on võimalik edasisi plaane teha ning ka valla arengukavas eakate valdkonda

täiendada. Kindlasti annab nii-öelda oma koht, omad ruumid uusi mõtteid ning ergutab inimesi ühiselt veelgi rohke midagi ette võtma, samas aga pakub ka võimaluse lihtsalt mõnusasti ja turvaliselt aega veeta ning tunda end jätkuvalt tegusa ja seltskondliku inimesena.

Omaealistega suhtlemine aga lisab elurõõmu, hoiab vaimu värske ja mõjub seega terviselegi hästi.

Kasutan ühtlasi võimalust anda teada, et Järvamaa Pensionäride Koondise juhatus on ette valmistamas maakonna eakate aastalõpuüritust, mis toimub 18. detsembril kell 12–16 Paide Kultuurikeskuses.

Ootame kõiki sinna osalema!

Räägime ausalt Türi linnapeast

JAANUS MARRANDI kohalik riigikogulane

Türi valla viiendal sünnipäeval räägitakse sagedamini sellest, mis olnud ja mis võiks teistmoodi olla. Türi linna inimestega vesteldes on selle viie aasta jooksul tihti kordunud mõte, et linnal peaks ikka oma linnapea olema.

Päris palju on neid, kes kehitavad õlgu ja ei saa aru, milleks teda vaja peaks olema. Teised, eriti vanema generatsiooni inimesed, peavad aga linnapea olemasolu väga tähtsaks. Linna-

pea ongi ühe linna jaoks ajalooliselt väga tähtis isik. Linlaste hulgas seostub ikka ametisoleva linnapeaga see, millal ehitati väärikas gümnaasiumihoone, rajati park või tehisjärv, sillutati tänavaid või alustati lillelaatadega. Kõik need sündmused on andnud Türile oma näo ja linna ajaloole sisu.

Nüüd, kus vallad ja linn on ühinenud, on paljudele raske linna ajaloo uusi tähiseid siduda valla eelarvet käsutava

vallavanemaga.

Arvatakse, et oleks mõistlikum, kui ikka linnapea ajaks linna asju ja oleks, kellele oma muresid kurta.

Muidugi on kohe olemas ka neid, kes inimeste asjalikule murele lahendusi pakuvad ja räägivadki sellest, kuidas tahaks linnakodanike huvide eest seisva linnapea ametisse panna.

Vastav eelnõugi vallavolikogule arutamiseks esitatud. Eeskujuks on võetud külavanemate statuut, mille „linnapea“ õigustes-kohustustes pole midagi, mis meenutaks sisulisi otsuseid tegevat ja eelarvet käsutavat päris linnapead.

Kord, mis töötab sadakonna inimesega külavanema puhul, ei kõlba kuidagi ajaloolise ja

Türi eakad vajavad päevakeskust

TÕNU SIIMUT Järvamaa Pensionäride Koondise juhatuse liige

Eakad inimesed on hoolimata oma aastatest aktiivsed ning soovivad peale koduste toimetuste ka ühiselt aega veeta, juttu puhuda ning tuttavatega kohtuda.

Meil on palju tublisid pensionäre, kes aitavad üritusi korraldada. Muude ettevõtmiste kõrval toimus suvel Türil Järvamaa pensionäride kokkutulek.

Korraldustoimkonna poolt viisime muuhulgas läbi küsitluse, kus palusime osale-

jatel teha ettepanekuid eakate ühiste ettevõtmiste paremaks korraldamiseks.

Proua Olvi Urikolt tuli ettepanek, et Türil peaks tegevust alustama eakate päevakeskus, seetõttu esitasin vallavolikogu arendus- ja eelarvekomisjoni koosolekul ettepaneku päevakeskuse loomine valla arengukavasse sisse kirjutada.

Eakatele oma kooskäimiskoha loomine oli ka üks Isamaa ja Res Publica Liidu

valimislubadusi, seega peavad ka paljud nimekirja liikmed päevakeskuse loomist vajalikuks ning toetavad eakate mõtet. Seepärast arutasime seda küsimust Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjaga.

Seal kuulsin Kaia Ivalt, et kultuurimaja renoveerimisprojekti ette valmistades oli linnavalitsuse üheks eesmärgiks ehitada remondi käigus kultuurimaja ruumid välja selliselt, et seal oleks võimalik anda tegutsemisvõimalusi ja -ruumi igale vanuserühmale.

Eraldi lepiti kokku võimalus, et eakatel oleks kasutada selline ruum, kus mõnel päeval nädalas saaks koos käia suhtlemas, oleks võimalik ajakirjandust lugeda, teelauas

probleeme arutada, koosolekuid pidada, vajadusel bussi oodates nn aega parajaks teha.

Käisin kultuurimaja direktori Ülle Välimäega rääkimas.

Ta kinnitas, et maja ümberehitamisel toonase linnapea Kaia Iva ettepanekuga arvestati ja eakate päevakeskuse tüüpi kooskäimise võimaluse saaks uues majas luua. Vaatasime ka üht ruumi, kuhu selline tegevus sobiks ja mis nõuaks vaid väikest korralduskulu.

Nüüd tulebki eakatel inimestel koos mõtelda, kas selline variant on piisav või vajame suuremaid ruume, kus ise ainuperemehed saame olla.

Milliseid tegevusi peaksid need ruumid võimaldama, kui pikalt

8

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Detailplaneeringutest Türi vallas Türi vallas on koostamisel kolm suuremat avalikkusele suunatud objektide detailplaneeringut, milles vallaelanikud on oodatud kaasa rääkima.

Türi Muuseumraudtee detailplaneering Türi linna arengu üks olulisemaid mõjureid on kitsarööpmelise juurdeveoraudtee rajamine 19. sajandil. Seetõttu kavandatakse Türile kitsarööpmelise raudtee muuseum, kui turismiobjekt.

Muuseumraudtee detailplaneeringu koostamise algatas vallavolikogu 25. juunil 2008 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ettepanekul.

Planeeringuala asub Türil raudtee ja Jaama tänava vahelisel alal, millest suurem osa on kasutuseta, osal alast kasvab 30-aastane kaasik, mille säilimist on püütud planeeringulahendusega võimalikult suures mahus tagada. Detailplaneeringuga kavandatakse alale kitsarööpmelise raudteeharud eksponaatidele. Kuna tegu on tehnikaga, mis vajab kaitset ilmastiku eest, vahel ka remonti, siis on vaja kavandada alad hoonete ja varikatuste jaoks. Peamine ekspositsiooniala on kavandatud reisikeskuse lähedusse. Remondihalli kavandatud hoonsetusala võib kaasiku laiust vähendada ligikaudu veerandi võrra. Muuseumi ala piiratakse ja muuseumi külastajate teenindamine on kavandatud reisikeskusesse, sõidukeid pargitakse olemasolevates parklates. Olulise arhitektuurilise nõudena kehtestatakse, et kõik muuseumraudtee ehitised tuleb projekteerida ühtse ansamblina olemasoleva reisikeskuse hoone ja vana raudteeaidaga.

Detailplaneering on kooskõlastamisel riigiasutustes. Avaliku väljapaneku ja arutelukoosoleku loodab vallavalitsus korraldada detsembris või jaanuaris. Vastav teade ilmub kindlasti Türi Rahvalehes.

Türi hoolekandeküla detailplaneering ASi Hoolekandeteenused ettepanekul algatas Türi Vallavolikogu 31. märtsil 2010 detailplaneeringu, millega kavandatakse Türil Staadioni ja Roopa tänava ristmikust edela suunas asuvale senisele metsamaale erihooldekodu hooneid ja rajatisi. Tegemist on ligikaudu 6,5 ha suuruse maa-alaga, kuhu planeeritakse tänapäevasel peremudelil põhinevat hoolekandeasutust ligi 60-le psüühilise erivajadusega täisealisele isikule ööpäevaringseks erihooldusteenuseks. Hooldekodu koosseisu on kavandatud 6 peremaja, 1 tegevusmaja, abihooned, tehnovõrgud, õuealad, peenramaad, tegevusväljakud, teed, parkimisalad ja muud igapäevaelu korraldamiseks vajalikud rajatised. Säilitatakse võimalikult palju olemasolevat puistut ning kujundatakse parkmets, mis on tervist toetav elukeskkond. Hooldekodus töötavad sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud nõuetele vastavad tegevusjuhendajad. Personali suuruseks on kavandatud kuni 30 inimest.

Detailplaneeringut koostab projekteerimisbüroo Dialoog OÜ, kes tutvustab Türi hoolekandeküla detailplaneeringu lähteseisukohti ja valminud eskiisi avalikul arutelukoosolekul, mis toimub 8. novembril kell 15.30 Türi vallamaja II korruse saalis.

Särevere lasteaia detailplaneering Türi Vallavolikogu algatas 29.09.2010 otsusega nr 72 detailplaneeringu koostamise Türi vallas Särevere alevikus Mäe tänava äärsele riigi omandis olevale maa-alale. Osa alast asub elamukruntide vahel ja on kasutusel köögiviljamaana, teine osa tänava ja jõe vahel ning on kasutuseta. Vallavalitsus kuulutab lähiajal välja riigihanke detailplaneeringu koostamiseks.

Detailplaneeringute dokumentidega on võimalik tutvuda vallavalitsuse majandus- ja planeeringuosakonnas selle tööajal. Dokumendid on kättesaadavad ka internetis Türi valla kodulehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”.

Planeeringute koostamise ajal võib iga isik esitada küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta kirjalikult vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi või e-posti teel vallavalitsus@tyri.ee.

Planeeringute avalike väljapanekute ja koosolekute kohta avaldatakse teated Türi Rahvalehes ja valla kodulehel. Jälgige informatsiooni ning osalege aktiivselt planeeringute koostamises, esitades oma ettepanekuid ning vajadusel vastuväiteid!

Kehtestati Türi linnas Tolli tänav 55 krundi detailplaneering Türi Vallavalitsus kehtestas 26. oktoobril korraldusega nr 754 Türi linnas Tolli tänav 55 krundi detailplaneeringu, millega on määratud krundi ehitusõigus, kasutamise sihtotstarve, hoonete arv, suurim lubatud kõrgus, ehitusalune pindala ning olulisemad arhitektuurinõuded, samuti kujad, tehnovõrkude asukohad, liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtted.

Detailplaneeringuga ja selle juurde kuuluvate kõigi lisadega paberkandjal saab tutvuda vallavalitsuse majandus- ja planeeringuosakonnas ning internetis veebilehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”.

ENE MÄGI planeeringuspetsialist

Noored saavad esitada projekte

Kalmistu läbib uuenduskuuri Türi linna keskosas asuval kesklinna kalmistul saavad tulevikus olema pingid, prügikastid, valgustus, korrastatud teed ning täies ulatuses rekonstrueeritud piirdeaed.

REELIKA MARRANDI haljastusspetsialist

Türi kesklinna kalmistu on oluline Vabadussõja ausamba asukoha ning paljude kultuuri- ja ajalooliste isikute matmispaigana.

Vallavalitsusel on soov muuta linnale nii tähtis avalik ala turvalisemaks, üldilme läbipaistvamaks ja kaunimaks.

Kalmistu on looduslikult kiirelt uuenevate puuliikide (saar, vaher) ja vohava põõsastiku (sirel, enelad) tõttu kasvanud võsasse.

Koostöös Järvamaa Muinsuskaitseametiga telliti suve keskpaigas Türi kesklinna kalmistule raieplaan, mille autoriks on FIE Andres Pohla.

Plaan valmis augusti lõpuks ja selle järgi on kalmistul alanud puude mahavõtmiseks märkimistööd.

Kesklilnna kalmistul uuendatakse ka piirdemüüri.

Plaani alusel kuuluvad eemaldamisele puud, mis kahjustavad juurestiku, tüve või võraga hauapiirdeid ja -tähiseid, samuti kuivanud, kasvujõuetuseni vigastatud või esteetilise ilme kaotanud puud ning looduslikult iseuuenenud võsa. Valdavas osas kuuluvad eemaldamisele arukased, vahtrad, saared ja kuused.

Türi kesklinna kalmistul kasvab praegu kokku 805 üksikpuud, puudegruppi või põõsagruppi, milledest likvideerimisele kuulub Järvamaa Muinsuskaitseametiga koos-

Silvi Lukjanov

kõlastatud raieplaani alusel likvideeritakse üle 300 üksikpuu, puud- või põõsagrupi.

Puude raie on kavandatud talveperioodi, mil maapind on külmunud.

Kalmistu piirded ja müürilähedased alad vabastatakse kasvama hakanud puudest ja võsast, et valgus pääseks kalmistule.

Valmiva haljastuskava kohaselt saab kesklinna kalmistu uue pargiinventari, valgustuse ning teed. Koostöös Muinsuskaitseametiga on kavas jätkata kalmistule ka piirdemüüri uuendamist.

Algab taas “Aasta küla” konkurss Türi Vallavalitsus kuulutab alates 1. novembrist välja konkursi aktiivsema küla väljaselgitamiseks.

Konkursi „Aasta küla“ korraldamise eesmärgiks on tutvustada ja populariseerida Türi valla külade ja alevike kodanikualgatuslikku tegevust ning tunnustada ja ergutada aktiivse kogukonnaga külasid. Konkursiga on kavas selgitada välja jooksval aastal aktiivse tegevusega silma paistnud Türi valla küla, mille elanikud on väljapaistvalt tegutsenud küla arendamisel ja külaelu edendamisel. Nimetuse määramisel arvestatakse külakogukonna positiivset arengut, omavahelist koostööd, küla heakorda ning

külaelanike aktiivsust kultuuri- ja spordiürituste organiseerimisel, üritustel osalemisel ja oma küla tutvustamisel.

Ettepanekuid nimetuse määramiseks võivad teha kõik isikud, asutused ja ühendused.

Ettepanekuid oodatakse Türi Vallavalitsuse kantseleisse vormikohasel blanketil kuni 15. novembri kella 17.00ni.

Konkursi „Aasta küla“ võitja ja nimetuse määramise otsustab Türi Vallavalitsus.

Määrusega „Konkursi „Aasta küla“ korraldamise ning konkursi võitja tunnustamise ning võitjale preemia maksmise kord“ on võimalik tutvuda Türi valla kodulehel www.tyri.ee/seltsitegevus ja

külaliikumine. Samas on saadaval ka vormikohane blankett ettepanekute tegemiseks.

Konkursi võitja otsustatakse hiljemalt iga aasta 15. detsembriks. Võitjale määratakse austusavaldusena aasta küla nimetus, lisaks tunnustatakse teda rahalise preemia ning rändauhinnaga Küla Valgus. Tiitli ning rändauhinna üleandmise aja ja koha saab valida võitja küla.

Viimastel aastatel on aasta küla tiitli võitnud Ollepa, Kurla-Meossaare ning Kirna.

Varasem võit ei välista küla esitamist ka selle aasta konkursile.

ökonoomsemaks. Ühtse külakompleksi saavutamiseks uuendatakse ka seltsimaja naabruses asuva puukuuri välimust ning laiendatakse hoone panipaigana kasutuse võimalusi. Kavas on osta ka mööblit ja muud sisustust seltsimajas tegevuste korraldamiseks ning maja kasutusvõimaluste avardamiseks.

2009. aastal viidi ellu “Kirna seltsimaja renoveeri-

Noored saavad preemiaid

RIINA TRUMM

Türi valla noorte ja noortekollektiivide preemia määratakse ning makstakse noorele ja noortekollektiivile sportlike ja loominguliste tegevuste tunnustamiseks ja motiveerimiseks.

Preemiad määratakse 7 –26aastasele Türi vallas elavale või tegutsevale õpilasele või üliõpilasele või Türi vallas tegutsevale noortekollektiivile või võistkonnale, kes on oma sportlike või loominguliste saavutustega silma paistnud maakonnas, vabariigis või rahvusvahelistel võistlustel või näitustel. Kandidaate oodatakse eduka sportlase, kaunite kunstide, aktiivse noore ja eduka kollektiivi preemiatele.

Preemiaid määratakse ja makstakse üks kord kalendriaasta jooksul. Igas kategoorias premeeritakse ühte isikut või kollektiivi. Preemiakandidaatide esitamise tähtaeg on 27. oktoober kuni 11. november kell 12.

Preemiate määramiseks moodustas vallavalitsus viieliikmelise komisjoni koosseisus Mati Sadam, Ülle Välimäe, Kersti Linnukütt, Eda Lippur ja Sulo Särkinen.

Küsimustega palume pöörduda noortekeskuse juhataja Sulo Särkineni poole telefonil 5308 8495 või ekirja teel Sulo.Sarkinen@tyri.ee

külaliikumise- ja seltsitegevuse spetsialist

Türi vallavanema nõuniku asendaja

RIINA TRUMM külaliikumise- ja seltsitegevuse spetsialist

Kirna seltsimaja saab uue ilme Kirna seltsimajas käivad välitööd.

Tööde tegemiseks sai MTÜ Kirna Kolmik PRIA-lt Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest ligi miljon krooni projekti “Kirna seltsimaja renoveerimine, II etapp“ elluviimiseks.

Ehitustöid teostab OÜ Tafrix.

Investeeringuga muudetakse seltsimaja soojapidavamaks ning kütte tarbimine

Noortealgatuseks peetakse projekte, kus noored osalevad aktiivselt ja otseselt enda kavandatud ja kogukonda arendavates projektialastes tegevustes. Projekte saab esitada jooksvalt ja neid rahastab Noortekeskuse kogukonna arengut toetav noortealgatuste fond (NAF). Türi Noortekeskusele saavad esitada projekte Türi valla noored ja tegevused peavad olema mõeldud Türi valla noorte heaks. Näiteks võib korraldada õppereise, väljasõite või muud sellist. Projekti tegevused peavad olema mõeldud 12– 16 aastastele piirkonna noortele ja ühe projekti raames peab kaasatud saama vähemalt 60 noort.

Aastas leiab toetust kuni neli omaalgatust.

Projektid saata meiliaadressil noortekeskus@tyri.ee või postiga Tallinna 1a, Türi vald, 72212 NAFist toetuse saamiseks tuleb täita eesti- või venekeelne taotlusvorm, mis asub www.ank.ee või noortekeskuse kodulehel ning saata see elektroonselt või viia paberkandjal oma piirkonna noortekeskuse projektikoordinaatorile.

Taotluste hindajaks on noortekeskuse poolt kokku pandud kohalikest noortest ja ühest noorsootöötajast koosnev 5-liikmeline hindamiskomisjon.

Projektid tuleb ellu viia alates 15. novembrist 2010 kuni 13. augustini 2011.

mine” I etapp, mil ligi miljoni krooni eest paigaldati uus katus nii seltsimajale kui ka naabruses asuvale puukuurile, valati uus põrand, paigaldati lagi, vahetati vajalikud uksed ja aknad, ehitati ümber, krohviti ja värviti seinad, ehitati pliit ja ahi, parandati välistrepp jms.

SILVI LUKJANOV

9

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Kutse ettevõtluspäevale

Vallavolikogu istungite kokkuvõtted

Türi Vallavalitsus ootab valla ettevõtjad osalema 9. novembril toimuvale ettevõtluspäevale.

Türi abivallavanema Üllar Vahtramäe sõnul on ettevõtjatega kavas sõita Tallinna, kus kohtutakse Eesti Raudtee ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhtidega. Raudtee juhtidega kohtumisel räägitakse raudtee võimalikest arengusuundadest tulevikus ning EASi eestvedajad on lubanud tutvustada ettevõtjatele nende võimalusi.

Ettevõtluspäevale saab kirja panna kuni 4. novembri tööpäeva lõpuni. Vallavalitsus ootab aktiivset osavõttu.

Kirjapanek ja lisateave telefonidel 384 8240, 504 0112 (Üllar Vahtramäe).

Eelmisel aastal käidi valla ettevõtjatega Jõhvis ja Sillamäel, kus räägiti piirkonna ettevõtluse arendamisest ning Sillamäe inkubatsioonikeskusest ja sadamast.

TÜRI VALLAVALITSUS

Türi Vallavolikogu 29. septembril: • Tunnistas Türi kultuurimaja renoveerimiseks sõlmitud ehituslepingute täitmise nõuetekohaseks ja heaks.

• Muutis Türi valla 2010. aasta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 151 351 871.39 (ükssada viiskümmend üks miljonit kolmsada viiskümmend üks tuhat kaheksasada seitsekümmend üks krooni ja 39 senti) ja kulu pärast muutmist on 171 323 815.46 (ükssada seitsekümmend üks miljonit kolmsada kakskümmend kolm tuhat kaheksasada viisteist krooni ja 46 senti). Muudatustega Türi valla 2010. aasta eelarve on avalikustatud internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

• Toetas OÜ-le Metsaring loa andmist Türi valla Villevere külas asuva Mardina kinnistu ning Vilita külas asuva Luka kinnistu omandamiseks.

• Tegi ettepaneku Keskkonnaametile Türi vallas Pala külas Eesti Vabariigile kuuluval Liivamäe kruusakarjääri kinnistul maavara kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks.

• Keeldus OÜ Antoni ja Ilmari Investeeringud ettepanekus esitatud eesmärgil detailplaneeringu koostamise algatamisest Türi linnas Paide tänav 1 kinnisasjale.

• Keeldus Järva Tarbijate Ühistu ettepanekus esitatud eesmärgil detailplaneeringu koostamise algatamisest Türi linnas Tallinna tänav 4 ja Paide tänav 1 kinnisasjade ning Paide ja Tallinna tänavatega piirnevale jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Detailplaneeringu algatamise taotluses esitatud eesmärk on vastuolus kehtivas detailplaneeringus ja Türi valla üldplaneeringus keskuseala ehitusõiguse määramise ja rajatavate parklate kavandamise põhimõttega, mille kohaselt kuuluvad Türi linna keskuseala krundid hoonestamisele ning võimalikele hoonestusaladele ei kavandata suuri parklaid, vaid nähakse ette parkimiskohtade hajutamine väiksemate parklatena hoonestuse vahele.

Planeeringu algatamise taotluses esitatud eesmärk ei toeta Türi kesklinna linnaehitusliku miljöö kavandatud väljakujunemist.

• Algatas detailplaneeringu koostamise Türi vallas Särevere alevikus Mäe tänava äärsele jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Detailplaneering algatati maa-alale lasteaia hoonete ja rajatiste ehitamiseks vajaliku krundi moodustamiseks, ehitusõiguse määramiseks, hoonestusala piiritlemiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade ning liikluskorralduse määramiseks, haljastuse põhimõtete kavandamiseks ning peamiste keskkonnatingimuste seadmiseks.

Soojatrassid said valmis Türi linnas Lokuta linnaosas on soojatrasside ehituse kraavkaevikute kaevamine lõpetatud ja peaaegu kõik torud paigaldatud, piirkonna majades võib esineda veel vaid üksikuid ajutisi sooja vee katkestusi.

1. novembriks peavad Türi valla Tehnika katlamaja kaugküttevõrgu osade rekonstrueerimistööd olema lõpetatud, ehituspraht koristatud, kraavid kinni aetud ja töötsoon täidetud ning siledaks tehtud.

Taastamistööd (haljastus ja asfalteerimine) peavad olema täielikult teostatud 15. maiks 2011.

Soojatrasside vahetustöödega alustati Türi linnas juuli alguses ja kava kohaselt pidid tööd valmima oktoobris. Soojatrasside rekonstrueerimistöid teostab EG Ehitus Harjumaalt. Tööde tellija on OÜ Türi Linnavara.

Ehitustööde kogumaksumuseks on üle seitsme miljoni krooni, millest 50% rahastavad Euroopa Regionaalfond ja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Teemakohaste küsimustega palume pöörduda vallavalitsuse energeetiku Urve Meeritsa poole telefonidel 384 8254, 5551 6394 või ekirja teel Urve.Meerits@tyri.ee

URMAS KUPP majandus- ja plaeeringuosakonna juhataja

• Taotles SA-lt KIK projekti „Türi linna ühisveevõrgu ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine“ ala laiendamist ning luba renoveerida ja laiendada Türi valla külades ja Särevere alevikus asuvat ühisveevärki ja -kanalisatsiooni SA KIK 19. jaanuari 2009 otsuses nr 2 märgitud summa piires, s.o umbes 13 miljoni krooni ulatuses.

• Muutis Türi Vallavolikogu määruses valla õpilastele sõidukaartide väljastamise ning koolisõiduks tehtud kulu hüvitamise aluseid ja korda seoses uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega.

• Võttis vastu määruse “Türi valla koolide direktorite ning üldhariduskoolide õpetajate ja klassijuhatajate töötasustamise alused”.

• Võttis vastu määruse, millega kehtestati uue põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooskõlas olev avaliku konkursi kord Türi valla kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks.

• Taotles riigilt Türi vallas Ollepa külas asuva Ollepa Villevere tee aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa (teemaa) tasuta Türi valla omandisse andmist.

• Andis loa Türi Vallavalitsusel sõlmida riigihanke leping Türi linnas teede talihoolduseks kolmeks aastaks, see on 1. maini 2013 ja võttis kohustuse tagada 2011., 2012. ja 2013. aasta eelarvesse raha hankelepinguga võetavate kohustuste täitmiseks.

• Kooskõlastas Ida-Regionaalse Maanteeameti kinnitatud riigimaantee 5 Särevere – Türi linna lõigu remondi tehnilise projekti koostamise nõuded ja võttis kohustuse: 1) korraldada riigimaantee nr 5 Särevere – Türi lõigu renoveerimisel Türi linna läbiva kergliiklustee ehitamiseks vajalike maaüksuste võõrandamine (omandamine) ning katta võõrandamisega seotud kulu Türi valla eelarvest; 2) finantseerida Türi valla eelarvest riigimaantee nr 5 kilomeetritele 77,15–78,662 jäävate kõnniteede remonditööd ja kilomeetritele 77,15– 78,9 tänavalgustuse ehitamine; 3) korraldada riigimaantee nr 5 Särevere – Türi lõigul renoveerimistööde lõppemisel kilomeetritele 74,7–78,662 jääva kõnni- ja kergliiklustee ning kilomeetritele 74,7–78,9 rajatud tänavavalgustuse hooldamine ning finantseerida eelmärgitud objektide kasutamise ja korrastamisega seotud kulu Türi valla eelarvest.

• Lubas Türi Vallavalitsusel anda Türi vallale kuuluvas Türi Kultuurimaja hoones asuvad toitlustusteenuse osutamiseks sobivad ruumid kasutusele kuni viieks aastaks.

• Katkestas “Türi valla vallasisese linna linnapea statuudi ja linnapea tegevusega seotud

kulu hüvitamise korra” määruse lugemise ning suunas eelnõu volikogu alalistesse komisjonidesse arutamiseks.

• Nimetas Ivo Raudsepa Türi valla aukodanikuks ja otsustas kanda tema nime koos teenete kirjeldusega Türi valla auraamatusse.

Türi Vallavolikogu 27. oktoobril: • Muutis Türi valla 2010. aasta eelarvet, muudatustega eelarve on avalikustatud internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.

• Lubas võõrandada Türi vallas Põikva külas asuva Türi vallale kuuluva Aruküla pritsikuuri kinnisasja esmalt avalikul suulisel enampakkumisel, kui sellel ei õnnestu, siis võib vara võõrandada otsustuskorras eelläbirääkimiste teel.

• Ei kehtestanud Türi valla vallasisese linna linnapea statuuti.

• Taotles ENPI Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmist Türi raudteemuuseumi loomise ja ehitamise ettevalmistavateks tegevusteks 350 000 (kolmsada viiskümmend tuhat) eurot ja võttis kohustuse ENPI Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmist Türi raudteemuuseumi ettevalmistavateks tegevusteks toetuse eraldamise korral 2011. aasta eelarveaastaks katta vallaeelarvest taotluse omaosalus kuni 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot (391 165 krooni).

• Muutis Türi Vallavolikogu õigusakte seoses Euroopa Liidu ühisraha kasutusele võtmisega.

• Volitas Türi Vallavalitsust kui täitevorganit ja ametiasutust täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (PGS) kohaliku omavalitsuse kui kooli pidaja pädevusse antud ülesandeid ning volitas Türi valla koolide direktoreid põhikoolija gümnaasiumiseaduse alusel kehtestama kooli vastuvõtu tingimusi ja korda.

• Kehtestas Türi valla eelarvest tasustatavate pedagoogiliste töötajate töötasustamise alused ning palkade alammäärad.

• Menetles arengukava eelnõu, arutelu jätkub järgnevatel istungitel.

• Nimetas Türi Vallavolikogu esindajateks Kesklinna Lasteaia hoolekogus Piia Tamm, Lokuta Lasteaia hoolekogus Hannes Taube, Türi-Alliku Lasteaia hoolekogus Otto Maamägi, Särevere Lasteaia Kurepesa hoolekogus Toomas Šadeiko, Oisu Lasteaia Kelluke hoolekogus Toomas Marrandi, Kabala Lasteaia hoolekogus Viivika Lepp.

• Suunas Türi Vallavolikogu liikme Peeter Särg’i ajavahemikuks 29. november kuni 1. detsember 2010 teenistuslähetusse Soome Vabariiki Jyväskylä linnas toimuvale Läänemere regioonide konverentsile 2010.

Avati Meossaare kabel ja kabeliaed KUME külaseltsi korraldusel toimus Meossaare külas renoveerimisprojekti „Meossaare kabel ja kabeliaed“ pidulik lõpetamine. Avamisel tutvustas KUME külaseltsi juht Tiina Lohur projekti valmimislugu ja selle erinevaid arenguetappe, laulsid Kabala põhikooli noored ja toimus tegijate, toetajate ja koostööpartnerite tänamine ning KUME külaseltsi tänukirjade ja tänumeenete üleandmine tegijatele ja toetajatele. Heade sõnadega meenutas kohaliku rahva koostööd ning luges õnnistussõnad Pilistvere koguduse õpetaja Hermann Kalmus. Türi Vallavalitsuse esindaja Vahur Salom kiitis ja tänas oma sõnavõtus kohalikku kogukonda, kes panustas oma aega ja energiat piirkondliku ajaloopaiga säilitamise nimel.

Meossaare kabeli ja kabeliaia renoveerimiseks esitati jaanuaris taotlus PRIAle investeeringutoetuse saamiseks, ehitustöödega alustas OÜ Krive Ehitus suvel. Kohalike inimeste jaoks on Meossaare kabel ja seda ümbritsev kiviaed ajalooväärtusena sedavõrd oluline ja südamelähedane, et vabatahtlikena puhastati kabeliaeda võsast. Selle töö juures aitasid Euroopa noored vabatahtlikud.

Meossaare kabel on üks Lõuna-Järvamaa külades olevatest turismiobjektidest. Külaseltsi juhid soovivad arendada koostööd kultuuriinimestega ja -organisatsioonidega ning Pilistvere kogudusega paiga aktiivseks kasutuselevõtuks suvise kontserdipaigana. Samuti ei ole välistatud jätkuprojekt, mille kaasabil oleks võimalik korda teha ümbritsev kiviaed, ehitada müüride vahele vaateplatvorm, paigutada kabeli seintele ajalugu tutvustav püsiekspositsioon vms.

RIINA TRUMM külaliikumise- ja seltsitegevuse spetsialist

Hetk Meossaare kabeli avamisest.

Katrin Soomets

Kaevetöid tehakse kinnisel meetodil Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekti raames kavandatakse novembris lõpetada kõigi käesoleva ehitus-projekteerimise lepingu raames ehitada ja rekonstrueerida plaanitavate torude ning pumplate projektid.

Ehitustöid planeeritakse enamasti teha kinnisel meetodil. Lahtisel meetodil alustatakse torutöid Kalevi, Kreutzwaldi, Koidula ning Pargi tänaval. Ehitustöödest tulenevatest liikluskorralduste muutustest teavitatakse linnakodanikke täiendavalt. Kõik liikluskorralduse muudatused kooskõlastab ehitaja Türi Vallavalitsuses.

Plaanis on välja kuulutada Türi linna survepesuauto soetamise hange. Hange on planeeritud rahvusvahelisena ning hanke orienteeruv maksumus on ligi neli miljonit krooni, millele lisandub käibemaks. Survepesuauto hankimine aitab paremini plaaniliselt hooldada ning seirata kanalisatsioonitrasse nii Türi linnas kui ka vallas.

JAN RAUDSEPP projektijuht

Türi kultuurimaja otsib uutele kohvikuruumidele rentnikku Türi Vallavalitsus korraldab eelläbirääkimistega pakkumise Türi kultuurimajas äriruumide kasutusele andmiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise objektide ja eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815.

SILVI LUKJANOV

SIGNE TÕÕTSU

Türi vallavanema nõuniku asendaja

varade arvestuse spetsialist

10

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

sport

Vibusportlaste välihooaeg oli edukas Aprillist kuni oktoobrini kestnud välihooaeg oli MTÜ Türi Vibukool laskjate jaoks edukas, mitmetel võistlustel saavutati tublisid tulemusi.

Järgmise aasta välihooajaks valmistuvad vibusportlased hoolega, paremaid võimalusi selleks pakub ka sisetreeninguteks mõeldud ruum, mis remonttööde käigus avarust juurde saab.

MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Maarika Jäätma, kes on ühtlasi MTÜ Türi Vibukool eestvedaja ning treener, ütleb, et lõppenud välihooajaga võib tõepoolest rahule jääda. Eriti suurt heameelt tunneb ta noorte vibulaskjate üle. „Laste võistlusgraafik oli üsna tihe: võisteldi Eestis, Lätis, Soomes,“ loetleb ta. Suvel toimus ka suur ühislaager, kus koos olid Järvakandi vibuklubi Ilves, Valtu ja Türi noored vibusportlased. Jäätma sõnutsi toimusid laagris võistlused, tehti trenni ning ei puudunud ka meelelahutuslik osa. Samuti käisid Türi lapsed Soomes, kus osaleti võistlusel ja premeeriti end ka ühepäevase lõbustuspargi külastusega. „Seda preemiareisi korraldame juba teist aastat ja lastele see väga meeldib,“ ütleb Maarika Jäätma.

Võistlustel trotsiti kuuma ilma Kuigi treeneri sõnul olid kõik lapsed välivõistlustel väga tublid, tõstab ta esile plokkvibu klassis tidettide arvestuses võistleva Artur Aasa tulemusi ning kiidab ka nooremate tüdrukute Triin Piibu, Kristi Ilvese, Lisell Jäätma ning Linda-Liis Laikoja saavutusi. Vanemate poiste – kadettide – arvestuses oli välihooaeg edukas Agris Adambergi jaoks. „Ega laste jaoks pole kerge alustada võistlemist kell 9 hommikul ja teha seda pärast-

Eesti kõige suuremal rahvusvahelisel vibulaskjate võistlusel Järvakandi Open suutis Mariel Jäätma (keskel) üllatada kõiki, võites üldarvestuses kogu võistluse.

Erakogu lõunani. Sellel suvel olid ju ka erakordselt kuumad ilmad ja nii tuli lastel ennast kõvasti proovile panna,“ teab Jäätma.

Lisaks lastele kiidab Jäätma ka nende vanemaid, kes on igati abiks, aidates näiteks transpordiküsimuste korral.

Tütar astus emale kandadele Ka täiskasvanud vibulaskjate jaoks oli äsja lõppenud välihooaeg sisukas ja pakkus palju põnevust.

Marika Jäätma rääkis, et tal endal läks hooaeg õlavigastuse nahka, nii et võistleda sai ta vaid hooaja alguses ja sedagi läbi valu. Seejärel otsustas ta võistlemises teha kolmekuulise pausi. Seda võimalust sai „ära kasutada“ Maarika vanem tütar Mariel, kes hakkas seni ema nimel püsinud Eesti naiste rekordit ohustama. „Oktoobris toimunud viimasel välihooaja võistlusel Järvakandi Lumemängud saigi Mariel FITA-1 harjutuses 1347 punkti, mis on kahe punkti võrra parem kaks

aastat minu nimel püsinud Eesti naiste rekordist. Samuti parandas Mariel oma nimele kuulunud juunioride rekordit seitsme punkti võrra,“ räägib Maarika.

Ka augustis toimunud Eesti kõige suuremal rahvusvahelisel vibulaskjate võistlusel Järvakandi Open suutis Mariel üllatada kõiki, võitis üldarvestuses kogu võistluse. Samuti oli ta edukas Lätis peetud Balti meistrivõistlustel, saavutades seal teise koha.

Marieli kõrval tõstab treener esile ka Timo Türni saavutusi. „Timo on vibuspordiga tegelenud aasta jagu, ent parandab igal võistlusel oma tulemusi,“ mainib Maarika Jäätma.

Treenimisvõimalused paranevad Kuniks järgmisel kevadel välishooajale start antakse, treenivad Türi vibusportlased Koidula tänaval asuva OÜ Mariel kauplusehoone keldriruumides. Treeningruumis on praegu käimas remonditööd ja

tänu sellele on alates novembrist treenimistingimused seal paremad. „Harjutuskohti tekib juurde, see tähendab, et laskmismatte saab rohkem üles panna. Nii mahub rohkem laskjaid kõrvuti ja nad ei pea järjekorras ootama,“ märgib Jäätma.

Seoses treeningutingimuste paranemisega ootabki vibukool alates novembrikuust oma ridadesse uusi huvilisi. Jäätma kinnitusel lapsevanemad lastele hirmkallist vibu ostma ei pea.

Varustuse harjutamiseks ja võistlemiseks saavad lapsed vibukoolist.

Siiski tuleb maksta osalustasu, mille eest soetatakse näiteks nooli ja nooleotsi.

Laste treenimisega tegeleb Maarika Jäätma, kes on läbinud ka vastavad koolitused.

Treeneripabereid taotleb ka Jäätma abikaasa, kes tegutseb ka relvameistrina. „Tema on see, kes vibusid putitab ja seadistab. See pole lihtne ülesanne – suisa millimeetrite mäng,“ teab Maarika.

kuhu minna OKTOOBER 31.10 kell 12 Liliputtide tsirkus Oisu Rahvamajas. Perepilet (3 inimest) 100.-, täiskasvanu 50.-, laps 30.-. (Oisu Rahvamaja, tel 387 1241, 5340 3551).

19.10–13.11 Türi Muuseumis fotokursuse näitus “Hetki meie elust” (Türi Muuseum, tel 385 7429).

NOVEMBER 16.11–20.12 Türi Muuseumis Ülo Ormuse fotonäitus “Tule taevas appi” (Türi Muuseum, tel 385 7429).

1.11 kell 12 Türi Kultuurimajas Rakvere Teatri etendus “Kaval Ants ja Vanapagan”. Pilet 60.- (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

1.11 kell 19 Türi Kultuurimajas Rakvere Teatri etendus “Oscar ja Roosamamma: Kirjad jumalale”. Pääsmed 135.- ja 115.- eelmüügist

Teisipäevakute hooaeg jõudis lõpusirgele Orienteerumishooaeg on jõudnud lõpusirgele. Orienteerumisklubi JOKA korraldusel viidi käesoleval aastal 34. korda läbi Järvamaa orienteerumispäevakute sari. Hooaja jooksul toimus erinevates kohtades kaheksa teisipäevakut.

Päevakuliste arv jäi üldjoontes samaks. Hooajal kogunes 430 stardikorda, mis teeb ühe võistluse osavõtjate arvuks 54 võistlejat.

Võrreldes 2009. aastaga oli vähenemine 20 stardikorda. Üritusi ei saa läbi viia ilma rajameistriteta. Tahaksin siinkohal tänada kõiki selle aasta rajameistreid, kes on kulutanud oma vaba aega teistele orienteerujatele jooksuvõimaluste loomiseks. Käesoleva hooaja rajameistriteks olid: Argo Loo, Kaarel Kallas, Rein Rooni, Kalju Toomas, Tiit Tähnas, Kadi-Liis Minn, Vello Vaher ja Tiit Poopuu. Päevakute tulemuste töötlemisel on andnud panuse Ahto Karu ja Priit Poopuu.

Ka sel aastal selgitati välja parimad teisipäevakulised. Vähemalt pooltest päevakutest osavõtjad said tulemuse kirja kompleksarvestuses. Võistlus oli kohati vägagi tasavägine ning võitjad klasside kaupa olid alljärgnevad: naised I (38 osalejat) – 1. Siiri Poopuu (Türi), 2. Pille Lainemäe (Türi), 3. Anne Metssalu (Paide); naised II (19 osalejat) – 1. Maret Karu (Türi); mehed I (37 osalejat) – 1. Argo Loo (Paide), 2. Margus Marrandi (Türi), 3. Ilmar Udam (Albu); mehed II (13 osalejat) – 1. Jorma Valge (Türi), 2. Martin Liidlein (Türi), 3. Lauri Lainemäe (Türi); mehed III (9 osalejat) – 1. Rando Marrandi (Türi); mehed 40 (16 osalejat) – 1. Gert Saamann (Türi), 2. Rein Rooni (Rapla), 3. Mati Tatrik (Koeru); mehed 50 (21 osalejat) – 1. Raul Laas (Paide), 2. Kalmer Keevend (Türi); 3. Aimur Raudsepp (Türi).

26. oktoobril toimus Türil teisipäevakute lõpetamine. Joosti teatejooks kohapeal moodustatud võistkondade vahel, kus iga võistleja pidi läbima “soojenduseks” lühikese orienteerumisraja, millele järgnes “labürindi” läbimine plaani alusel. Selliseid labürinte on hakatud talviste võistluste ja treeningute tarbeks ehitama talviti ka siseruumidesse, aga Järvamaal pole sellist võistlust teadaolevalt varem toimunud. Võistluse võitis meeskond koosseisus Martin Liidlein, Gert Saaman ja Rando Marrandi.

Emotsionaalsemat ja põhjalikumat infot Türi ja Järvamaa orienteerujate tegemiste kohta saab klubi uuelt kodulehelt www.joka.ee. Okas päkka kõikidele orienteerujatele ja jõudu uueks hooajaks valmistumiseks!

KALMER KEEVEND päevakute koordinaator

Bridžimängijad pidasid kahepäevase võistluse 9.–10. oktoobril toimunud Türi 35. Raadiomasti turniiril said Türil kokku bridžimängijad üle Eesti, külalisvõistlejatena olid kohal ka Soome bridžihuvilised. „Esimesel päeval toimunud 20 paari turniiril võidutsesid kahe sessiooni kokkuvõttes Jüri Aava – Piret Aava Keilast (61,1 %), paremuselt teise tulemuse saavutasid Oleg Sirotin – Ülis Riisalu Jõgevalt (58,8%) ning kolmandaks jäid Ao Lellep – Aivar Poolakese Tartust (58,3%), jättes neljandaks meie paari Endel Küttis – Jaan Võsu 55,6%,“ rääkis võistluse korraldaja Jüri Siim.

Teisel päeval peetud kuue võistkonna turniiril tuli võitjaks võistkond KIRNA koosseisus Aivo Luuk, Tõnu Kärssin, Jaak Alevi ja Jüri Siim, kogudes 89 punkti. Napilt jäi maha võistkond INSPEKTOR Pärnust 87 punktiga ja kolmandaks tulid mängijad Keilast 73 punktiga. Järvamaa bridžimängijatel jätkub sügistalvine turniir stabiilsema mängija väljaselgitamiseks. Nelja mänguvooru järel hoiab kindlat esikohta Rein Haavala ja Uno Viigand.

Mängud toimuvad igal kolmapäeval Parkali Lokaalis algusega kell 18, osalema oodatakse ka uusi mängijaid.

TR

www.tyri.ee kultuurimajas (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

5.11 kell 18 Kabala Rahvamajas mälumängu I voor (Kabala Rahvamaja, tel 5300 3987).

6.11 kell 18 Kabala Rahvamajas Võhma näiteringi etendus “Polkovniku lesk”. (Kabala Rahvamaja, tel 5300 3987).

7.11 kell 16 Türi Kultuurimajas Paide Huviteatri etendus “Mäeküla piimamees”. Pääsmed 50.- ja 35.- (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

14.11 kell 15 Türi Kultuurimajas klubi Ehavalgus peoõhtu.

16.11 kell 19 Oisu Rahvamajas Vana Baskini Teatri etendus “Hilinenud pulmaöö”. Piletid 125.- ja 150.- (Oisu Rahvamaja tel 387 124, 534 3551).

20.11 kell 18 Türi Kultuurimajas Türi Kammerkoori 30. aastapäeva kontsert (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

22.11 kell 19 Türi Kultuurimaja väikeses saalis klassikalise muusika kontsert – J. Brahms. Piletid müügil enne kontserdi algust kohapeal 50.- ja 25.-.

23.11 kell 19 Türi Kultuurimaja väikeses saalis Koit Toome kontsert “Mälestused”. Piletid eelmüügist 150.- ja 125.-, samal päeval 180.(Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

27.11 kell 14 Pilistvere kihelkonnapäev “Kihelkonna looming” (Kabala Rahvamaja, tel 5300 3987).

27.11 kell 12 Türi Kultuurimajas Tapa ja Türi puhkpilliorkestrite kontsert (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

27.11 kell 19 Türi kultuurimajas ansambel DAGÖ kontsert (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

28.11 kell 17 I advendi tähistamine- tulede süütamine Türi linna kuusepuul (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

11

TÜRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

vana ja uus Türi vallas

teated UUED KODANIKUD! MIA-MARTHA AASAVÄLI 9. september TIMO KIPPER 22. september KRISTO KÄSPER 21. september MARI-LIIS SAADOV 20. september RAIKO FREI 22. september ANDRIS SIITAM 29. september ANETTE SIITAM 29. september SANDER OJASAAR 30. september MARTA ORAV 1. oktoober KRISTOFER-ROBIN SOO 12. oktoober KIRKE RENKE 15. oktoober HANNA MARTJAK 3. oktoober BETTI PREEM 19. oktoober Palju õnne!

1938 Sõiduauto Ford Türil Paide tänaval. Fotograaf on tabanud momendi, mil neiu Emmi siseneb autosse.

Auto numbrimärgi põhjal võib teha järelduse, et tegemist on Tallinnas registreeritud sõiduvahendiga.

Kas lahtise autoga sõitmine ka mugav tundus, pole teada, kuid end maarahvale näidata oligi ehk eesmärk omaette ...

Tõrva-Riks

60

Head tervist, rõõmsat meelt ja palju õnne ka edaspidiseks soovivad onu Rihole juubeli puhul Simona, Anna-Kristina, Berit, Sandra, Auris ja Turbo

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-mail: rahvaleht@tyri.ee www.tyri.ee/rahvaleht Peatoimetaja Merit Männi Türi valla lehekülgede toimetaja Silvi Lukjanov Korrektor Anne Viljat Küljendaja Elin Kalda Raamatupidaja Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige Auris Rätsep Väljaandja Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Trükkija AS Kroonpress Levitaja AS Eesti Post Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

2010 René Viljat Praegu müüakse Paide tänav 14 majas Vene auto- ja traktoriosi. Samast on võimalik tellida tagavaraosi ka Fordile, kuid kindlasti mitte sellisele uunikumile, nagu vanalt fotolt näha võib ...

TEATED Ostan vanu jõuluehteid, mänguasju, raamatuid, kunsti jm. tel: 5804 6910 Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee.

Tel. 513 8314.

Müüa kompostmulda ja sõnnikut. Ka väiksemad kogused.

Kohaletoomine. Tel 525 1742.

Müüa 2toaline korter Türil. 50 000.- Info: 52 885 58.

Täname kõiki häid inimesi, kes 22.–23. oktoobril toimunud raamatulaadale oma raamatuid tõid. Täname ka kõiki neid, kes pakutavate raamatute hulgast endale lugemist valisid!

Türi Raamatukogu kollektiiv Kabalas kaduma läinud isane kastreeritud punase-valgekirju kass. Igasugune info oodatud telefonil 58149251 või 3877849.

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, Fotograaf René Viljat inimestest ja sündmustest. tel 525 8325

Türi Spordiklubide Liit kuulutab konkursi stipendiumile”S pordivõistluste toetustaotluste koostaja”. Avaldusi stipendiumile võetakse vastu Türi Spordiklubide Liidus Kalevi tn. 9 kuni 2. novembrini 2010. Informatsiooni konkursi kohta saab Türi Spordiklubide Liidust telefonil 504 1987.

Üks tee on käidud lõpuni…

Avaldame kaastunnet Keskerakonna Türi osakonna juhatuse liikmele Rein Laidlale elukaaslase ELLEN-HELENE ARVA surma puhul Keskerakonna Türi osakond

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke ERICH LILLE 15. september

VALENTINA PROTASOVA 13. oktoober

VOLDEMAR VEIDE 11. september

DARIA ŽEŽKUN 13. oktoober

LUDVIG PIIRSALU 21. september

LINDA VALKENKLAU 14. oktoober

ANDRES VAIGA 30. september

VLADIMIR LÕHMUS 17. oktoober

LEHTE UUEMÄE 1. oktoober

EVALD KALVET 17. oktoober

MARVI TAGASAAR 5. oktoober

JEKATERINA ŠEPETKO 17. oktoober

AIN KOKAMÄGI 6. oktoober

LEMPI KABONEN 18. oktoober

OLEV KRUUP 7. oktoober

JÜRI KURG 22. oktoober

TIIU LILLINURM 10. oktoober

NIKOLAI ŽUKOV 24. oktoober

PEETER LUUK 13. oktoober

ELLEN-HELENE ARVA 24. oktoober

ja avaldab kaastunnet omastele.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides.

Lehe trükiarv on 4750 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või meili teel rahvaleht@tyri.ee.

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita.

Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

12

TĂœRI RAHVALEHT 29. oktoober 2010

lugejakßsimus Oktoobrikuu Tßri Rahvalehe lugejakßsimus on seotud järjest jahedamate ilmadega, saabuva talveperioodiga ja keerulisemaks muutuvate liiklusoludega.

Esimene lumigi on juba jþudnud maha sadada ja autojuhid, kelle sþidukitel all suvekummid, enam nii uljalt gaasipedaali vajutama ei kipu. Seevastu tÜÜkodades on sabumas kiired ajad – vaja ju suverehvid talvistele teeoludele vastavate rehvide vastu vahetada.

Selle kuu lugejakßsimus on: Mis kuust mis kuuni on käesoleva aasta alguses majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt välja antud määruse pþhjal kohustulik naastrehvide kasutusaeg? (Kßsime ka kuupäevi).

Ettepaneku naastrehvide kasutusaja lßhendamiseks tegi maanteeamet. Peadirektori asetäitja Villu Vane sþnul lähtuti mitmest asjaolust. Esiteks on seitse kuud liiga pikk aeg naastrehvide kasutamiseks. Ka meie lähinaabrid, Soome ja Rootsi, on naastrehvide kasutusaega vähendanud viiele kuule, pþhjendas ta. Erandina vþib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini, seisab määruses.

See tähendab, et kui teeolud on talvised, ei hakata ka pärast 1. aprilli autojuhte naastrehvide kasutamise korral trahvima.

Oluline on ka see, et naastrehvid kulutavad teekatet tunduvalt rohkem kui teised rehvitßßbid.

Varem vĂľisid autodel naastrehvid all olla 1. oktoobrist kuni 1. maini.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni ßheksa istekohaga sþiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75–3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksßgavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sþitmisel peavad need olema kþigil ratastel. Rehvi purunemise korral vþib kasutada varurattana harilikku rehvi. Õigesti vastanute vahel loosime välja rehvivahetuse Tßri Autotoas.

Vastused palume saata 5. novembriks meiliaadressile rahvaleht@tyri.ee vĂľi posti teel: TĂźri, Kohtu 2, 72215, TĂźri Rahvaleht. Palume lisada kindlasti ka kontaktnumbri, et saaksime teiega Ăźhendust vĂľtta!

Eelmise lugejamängu kßsimuse vastus oli: Tßri vallas on 35 kßla.

Auhinna vĂľitis Jaanika Reismann.

E – R 9 – 17 Avatud ka laupäeval 9 – 15

REHVITÖÖD Milleks seista järjekorras?

Tule, lepi aeg kokku!

Teostame ka ootetĂśid.

Lai 10, TĂźri, tel 38 57 499, 56 462 899 www.autotuba.ee

5ĂŠOBNF LĂœJLJ BTVUVTJ KB JOJNFTJ LFT BJUBTJE LBBTB PLUPPCSJOJ ,PEVWBMMB OĂŠEBMB SBBNFT UPJNVOVE FUUFWĂœUNJTUF ĂœOOFTUVNJTFMF 4VVS UĂŠOV LB PNBMPPNJOHVMJTUF MVVMFUVTUF LJSKVUBKBUFMF WBMMB TĂ OOJQĂŠFWB LPOUTFSU BLUVTFM FTJOFKBUFMF OJOH FSJOFWBUFM TĂ OENVTUFM PTBMFOVUFMF 5Ă SJ 7BMMBWBMJUTVT KONTSERTTUUR 15 AASTAT LAVAL

KOIT TOOME

*+& fgn]eZjad c]dd )1 L–ja CmdlmmjaeYbYk Had]la\ ]]de––_akl2 )+( cj kgg\mkhad]l h]fkagf jad] bY ’hadYk]d] cmfa )* Y! )-- cj l akhad]l$ had]l kYeYd h ]nYd )0( cj& Kgg\mkhad]la\ e––_ad cmdlmmjaeYbYk& Af^g #+/* -(- 1.*-$ af^g8cgflk]jlcgjjYd\mk&]]

Rakvere Teater Tßri Kultuurimajas Novembris toob Rakvere Teater Tßri Kultuurimajas järvamaalaste ette kaks lavastust.

1. novembril kell 12 näevad vaatajad eesti rahvalikel naljanditel pĂľhinevat koguperelavastust “Kaval-Ants ja Vanapaganâ€? ning kell 19 astuvad täiskasvanud vaatajate ette Ăœllar Saaremäe ja Ines Aru tipprollidega lavastusest „Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“ (pildil). „Kaval-Ants ja Vanapagan on koguperelavastus tÜÜkusest, kavalusest ja ahnusest. Loo keskmes on kaks Eesti rahvajuttudest tuntud kangelast - suur ja lapsemeelne Vanapagan, kellel krutskiline KavalAnts nahka Ăźle kĂľrvade Ăźritab tĂľmmata. Lustlikus ja värvikas loos pannakse proovile nii peremehe nutikus kui ka sulase tÜÜkus ning selgub, et kuigi tegelased on pärit kaugest minevikust, on nende teod ja juhtumised kĂľnekad ning Ăľpetlikud ka tänases päevas. Lavastaja Erki Aule soovitab etendust kĂľigile, kellele Vanapagana-lood huvi pakuvad – toreda teatrielamuse saavad siit nii pĂľngerjad kui ka nende vanemad. Mängivad Rakvere Teatri raudvara Volli Käro ja Velvo Väli. Ă•htul tulevad vaatajate ette Ăœllar Saaremäe ja Ines Aru lavastuses „Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“. Eric-Emmanuel Schmitti kirjutatud näidendi lavastas Ăœllar Saaremäe. Teatri viimaste hooaegade Ăźks populaarseim lavastus räägib 10aastasest Oscarist, kes on nii haige, et tema kehal on jĂľudu vaid loetud päevadeks. Ă•nneks on olemas Roosamamma, kes on kĂźll hirmus vana, kuid käib ikka vabatahtlikult haiglas lapsi vaatamas. Kunagi, kui Roosamamma oli noorem, oli ta hoopis kätĹĄija ja tema nimi oli Languedoci Kägistaja. Ta vĂľitis kĂľiki oma vastaseid, sest lisaks jĂľule oli tal ka palju kavalaid ja häid mĂľtteid. Roosamamma pakub Oscarile välja mängu – elada iga järgmist päeva nii, nagu oleks see kĂźmme aastat. Teismeliseiga, armumine, abieluvĂľlu ja -valu, laste sĂźnd ja lahkumine kodust, vanaduse helge väsimus – need pakuvad Oscarile rþþmu ja annavad julguse vaadata vastu oma saatusele.