27.08.2010 - Türi Rahvaleht by Tyri Development Agency

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

www.tyri.ee/rahvaleht

TÜRI VALLA AJALEHT 27. august 2010 nr 5 (777) SÕNUMID

Vaskpillimängijad kogunevad Türile 27.–28. augustil toimuvad Türil esmakordselt üleriigilised kutseliste vaskpillimängijate “Eesti brasside päevad”. Brassansamblite kokkutuleku mõtte algataja on Eesti Kaitseväe Orkestri metsasarvemängija Meelika Mikson. „Eesti on väike ja armastatakse mõelda, et kõik muusikud tunnevad üksteist. Ometi on kõigil enda asjadega nii palju tegemist, et pole enamasti aega kuulata, millist muusikat naabrid teevad. Seepärast tekkis mõte korraldada üle-eestiline peamiselt kutselistest muusikutest koosnevate vaskpilliansamblite kohtumine Türil,” ütles Mikson, lisades, et ürituse eesmärk on kuulata üksteise musitseerimist ja arendada sõprussuhteid, ühiselt puhata ning pakkuda seejuures muusikaelamusi ka kõigile huvilistele Kokkusaamise esimesel päeval toimuvad lühikesed kontserdid Kesk-Eesti erinevais paigus ja peoõhtu Türil. Teisel päeval toimub õpituba vaskpillide õpilastele ja ühismäng ning Veskisilla kardirajal peetakse maha ka Brasside Prassingu esimene karikavõistlus kihutamises. 27. augustil toimuvad brassansamblite pooletunnikontserdid Kehtna ja Käru mõisa pargis, Paide Kultuurikeskuse parklas, Imaveres asuva Eesti Piimandusmuuseumi hoovil, Põltsamaal Roosisaarel. Türi valla rahvas saab pillimängu nautida 27. augustil kell 17 Türi linna keskväljakul, kus astub üles Swingkompanii G7 (Pärnu). Kell 17 esineb Oisu Rahvamajas Eesti Brass (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 27. augusti õhtul kell 20 annab orkester Türi avanoodi Türi kultuurimajas toimuvale tantsuõhtule „Brasside non-stop prassing“. ““Non-stop prassingu” nime all on mõeldud täielikku puhkpillimuusika nautimist, muusika praktiliselt ei katke, üks bänd mängib umbes 40 minutit ja järgmised 40 minutit täidab juba uus band,” selgitas Meelika Mikson. Tema kinnitusel on brassansamblite peole oodatud kõik hea muusika- ja tantsuhuvilised inimesed, ka need, kellel paarilist pole, sest muusika on mõnus ja saab ka üksi kaasa tantsida. Kultuurimaja sisehoovis valmistavad samal ajal esinejatele ja pidulistele söögipoolist Türi Pritsumehed. Brasside päevade teisel päeval peetakse pärast õpitubasid ja ühismängimist Veski-Silla kardirajal maha ka Brasside Prassingu esimene karikavõistlus kihutamises.

• Türi kirikul oli tähtis päev lk 2 • Koolialustajad 2010 lk 3 • Tutvu Türi Õunafestivali programmiga! lk 4

Koolid valmistuvad õppeaastaks Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja tunneb huvi, kuidas töömehel trepikäsipuu pahteldamine edeneb.

Laupa mõisakoolis lõppevad kaks aastat kestnud renoveerimistööd ning 1. septembril võtab koolitulijaid vastu tõeliselt uhke hoone. MERIT MÄNNI rahvaleht@tyri.ee

Orkester Türi.

Merit Männi

Anna oma üleliigne mööbel abivajajatele Kõik ettevõtted ja eraisikud, kellel on heategevuseks ära anda kasutamiskõlblikku mööblit, eriti voodeid, lastevoodeid ja narisid, palun võtta tööpäevadel ühendust valla lastekaitsespetsialist Raima Aedmaga telefonil 384 8222. Pakkuda võib ka muud hästi hoitud mööbliesemeid. Mööbel leiab uue õnneliku omaniku valla vähekindlustatud või lasterikkas peres. TR

��

• Persoon – Katre Saar lk 6 • Koolitranspordi korraldusest lk 8 • Ujula avab taas uksed lk 10

Kooli direktor Kaarel Aluoja märkis, et kuigi ehitaja on tähtaegadest kinni pidanud, läheb kooliperel tarkusepäeva eel päris kiireks – maja on vaja koristada ja osa klasside sisustuski on veel ümber kolimata. „Saime vallalt ka veidi raha mööbli ostmiseks ja nüüd on vaja juba olemasolev vana mööbel uuega kokku sobitada. Peamurdmist ikka jagub, samas – aega on vähe,“ nentis Aluoja. „Ehitaja andis lubaduse, et nn tolmutööd – lihvimised ja puurimised-lõpetatakse augustikuu eelviimase nädala jooksul, õnneks see lubadus ka täideti ja vähemalt rohkem tolmu juurde ei teki. Koristustöid on aga oi kui palju veel teha,“ rääkis

Aluoja. Et tarkusepäevaks koolimaja puhtaks kraamida, on koristustöödele appi tulnud ka kooliõpilased. Aluoja arvates on kogu koolipere kaheaastane „kannatusteperiood“ ehitus- ja renoveerimistöödega muutuskuuri läbinud mõisahoone nimel end igati õigustanud. Maja saab ikka väga ilus. See, mis plaani võetud, on ka teostatud ja väiksemaid vaegtöid, mis tähtajaks tegemata jäävad, võib näppude peal üles lugeda,“ ütles direktor. Erakordselt kuum suvi remonditöid ei takistanud, küll aga ilmnes üks halb üllatus. „Avastasime midagi, mida pole varem täheldanud – kelder kippus hallitama. Põhjuseks erakordselt kuum ilm ja niiske õhk,“ selgitas Aluoja. Muus osas algab uus õppeaasta Laupa koolis tavapäraselt. Tegelikult lootis direktor, et seoses Türi haridusreformiga astub Laupa kooli esimesse klassi rohkem õpilasi, kuid olukord kujunes vastupidiseks ja

� ��

Merit Männi

järgmisel nädalal alustab seal kooliteed vaid kuus esimese klassi õpilast. „Meie esimene klass moodustub tavaliselt Särevere lasteaia lõpetanutest, kuid sellel aastal oli rühmas lapsi vähem.“ Kuigi uhkemaks ja osaliselt ka ruumikamaks muutunud mõisakooli saavad õpilased ja õpetajad lähemalt imetleda juba 1. septembril, annab ehitaja maja üle 17. septembril. Sellel päeval on majja oodata külalisi Norra Kuningriigi suursaatkonnast ja kohale on lubanud tulla ka Laupa mõisniku järeltulijad. Retla kooli direktor Jaanus Roosilehe sõnul suve jooksul suuremahulisi remonditöid ei tehtud, parandati vaid kooli küttesüsteeme. Türi Gümnaasiumi direktor Veiko Valang rääkis, et suve jooksul tehti koolihoones erinevaid töid – värviti klasside seinu ja lagesid ning lakiti põrandaid. Samuti õlitati aula põrandat. „Kuid järgmise aasta suvi kujuneb meie majas vägagi töömahukaks,“ avaldas Valang.

��

�

��

�

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

uudised

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Mäeküla küla otsib logo

Mäeküla kuulutas välja konkursi külale logo leidmiseks, konkursile oodatakse kavandeid, kus on kujutatud mäge ja sees on sõna „Mäeküla“. Mäeküla külavanem Koit Teder andis teada, et konkursil võivad kätt proovida kõik soovijad. “Ideid, milline peaks logo välja nägema, võib esitada ka kirjeldusena. Tingimuseks on, et ühe elemendina peab logol olema kujutatud mägi, sellel peab olema sõna „Mäeküla“ ja logo peab olema teostatav ühevärvilise trükiga,” märkis Teder. Saadetud tööde hulgast valitakse vähemalt üks võitja. Kui sobilikuks osutub rohkem kui üks kavand, võetakse logo koostamisel aluseks mitu tööd. Konkursi võitja või võitjad saavad küla tunnustuse ja nende nimi või nimed kirjutatakse Mäeküla küla kroonikasse. Logo kavandeid oodatakse 4. septembriks postiaadressile Koit Teder, pk. 46, Mäeküla, Türi vald, Järvamaa, 72304, või e-mailile koit.teder@neti.ee

Ettevõtjad saavad Paides teadmisi täiendada 29. septembril toimub Paide Kultuurikeskuses ettevõtjatele suunatud riigiasutuste ühisfoorum “Suunanäitaja 2010”. Foorum on mõeldud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtetele ja ka neile, kes plaanivad oma tegevust laiendada Eestisiseselt kui ka välisriikides. “Oodatud on ka kohaliku omavalitsuse või kolmanda sektori esindajad, õpilased või riigiametnikud ning kõik huvilised, kes peavad end ettevõtlikeks inimesteks,” selgitas SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. Ta märkis veel, et lisaks üldistele teemadele ja diskussioonidele möödub oluline osa päevast töötubades, kus saab täpsemalt diskuteerida erinevate valdkondade ekspertidega. “Näiteks antakse ülevaade nõuetest ja näpunäidetest alustavale ettevõtjale,” ütles Puusepp. Üheskoos otsitakse ka vastuseid küsimustele: Kuidas alustada ettevõtlust? Milliseid lubasid on vaja ja kuidas neid taotleda? Missuguseid makse maksta, kuhu ja millal? Kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada? Millised nõuded kehtivad kaupade märgistusele ja kuidas reklaamida tooteid kooskõlas reklaamiseadusega? Milliseid toetusi saab taotleda ettevõtluse arendamiseks? Kuidas lõpetada ettevõtlustegevust? Kuidas liituda edukalt eurotsooniga? Koolitusest osavõtt on tasuta. Kuni 17. septembrini saab end koolitusele registreerida meiliaadressil arenduskeskus@jarvamv.ee. TR

Türi kirikus pühitseti kell, raamat ja mälestuskivi 21. augustil toimus Türi kirikus jumalateenistus, mille käigus õnnistati kiriku kellatorni uus kell, inforaamat „Türi kirik ja kogudus 690“ ja kiriku aeda paigaldatud mälestuskivi. AURIS RÄTSEP rahvaleht@tyri.ee

Uus tornikell heliseb täistundidel, alates kella 7st hommikul kuni kella 22ni õhtul. Kellalööja asemel teeb nüüd töö ära moodne tehnika. Mäeväli Orelitöökoda OÜ esindaja Toomas Mäeväli selgitab: „Kell on üle meetri kõrge, kaalub 600 kilogrammi ja on valatud Saksamaal asuvas „kellade linnas“ Gescheris. Kella materjaliks on kellapronks, mille koostises on 78% vaske ja 22% inglistina. Türi uue kella löögitoon on esmese oktavi sol noot ja see toon sobib ka olemasoleva kella kõlaga.“ Kella maksumus on 573 000 krooni, millest PRIA-lt taotleti ja saadi 516 000 krooni, 10% tuli kirikul tasuda omaosalust. Tööde käigus renoveeriti ka kellatool ja tehti uus kellatooli põrand, mille valmimist toetas Türi Vallavalitsus. Teet Hanschmidti sõnul on edaspidi plaanis jätkata kirikutorni väli-

miste seinte restaureerimisega.

Valminud on teatmik Sarnane teatmik anti välja viimati 1930. aastal. „Idee raamatu väljaandmiseks sain Teet Hanschmidtilt, kes pakkus välja mõtte, et võiks Türi koguduse teemad raamatuks vormida. Kuna EELK usuteaduste instituudi diplomitöö teemaks oli mul Türi kogudusega seonduv aastatel 1940–1990, siis sellest ajast oli ka osa materjali olemas. Ideest teostuseni kulus vähem kui aasta“, selgitas raamatu saamislugu selle autor Andres Tšumakov. Raamatut poodides ei müüda, küll on huvilistel võimalik see endale soetada Türi kirikust tehes selleks annetuse oma võimaluste piires või südametunnituse järgi. Raamatu esimene tiraaž on 500 eksemplari, suurema huvi korral tehakse kordustrükk.

Kirikuaias avati kivi lahkunute mälestamiseks Türi kirikuaias on nüüd ilus hall kivi tekstiga „Tähtede taga“ ja selle kõrval istepink. Teet Hanschmidt selgitab: „On selliseid lahkunuid, kellel ei ole hauda või asub nende matmispaik kaugel ja seepärast

Pühitsemise viis läbi assessor praost Joel Luhamets koos Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidti, Järva praostkonna abipraosti Tõnu Linnasmäega ja vikaar Andres Tšumakoviga. otsustasime Soome koguduse eeskujul rajada mälestuskivi. Kõigil on nüüd võimalus igal ajal tulla kirikuaeda ja asetada küünal lahkunu mälestuseks

kivile. Selline võimalus on endiselt ka kirikus olemas, aga kirikuaed on avatud igal ajal.“ Kivi valmistas Türi kirikumees Henn Männik.

TEAVE Annetajad, kes toetasid uue kirikukella valmimist: Amanda Rootsmaa, Andres Tšumakov, Anneli Puulmann, Annemarie Speer, Arne Pindmaa, Arvo ja Kersti Sarapuu, Eha Mikkola, Endel Lieberg, Ene-Reet Enno, OÜ Estonia, Feliks Riisenberg, Heli Rüütel, Heldur Toome, Helja Jõudvald, Helvi Veiremann, Ilme Reinberg, Jaanus Marrandi, Kaia Iva, Krista Leemets, Lea Urb, Leonora Rea, Maimu Raudsepp, Malle Maasalu, Milja Rüütel, MTÜ Toidukultuuri eest (Grillfesti külastajate annetused), Peeter Särg, Raimond Arukivi, Selve Reispass, Teet Hanschmidt, Tiina Kivestu, Tiiu Uutar, Türi Vallavalitsus, Uno Veeberg, Viivi Muruväli, Virgo Tiitsu, 2007–2009. aasta Jõuluõhtu kogudus

Türi Arengu Sihtasutus

Populaarses toidusaates tutvustatakse Türi valda Toidu- ja seltskonnasaate „Õhtusöök viiele“ augustikuu viimase nädala staaridena osalevad saatesarjas viis inimest Järvamaalt. Televaatajatele näitavad oma toiduvalmistamisoskusi ja -nippe Terje Maasik, Pamela Eesmaa, Peeter Saldre ja Kersti Sarapuu. Türi valda esindab lihameister Peep Lints, kelle kokakunsti saime imetleda 26. augusti saates. Peep valmistas saates neljakäigulise õhtusöögi, koos

sõprade Arvi ja Siljaga sisustati roogade pidulikuks serveerimiseks vastavalt ka koduhoov. Roogade juurde sobiliku joogivaliku tegi Aivar Kägo Türil tegutsevast ettevõttest Mediato. Eelroogade järel võeti ette jalutuskäik Türi linnas ja uudistati Türi Kultuurimaja. Saate muusikalise poole eest hoolitses ansambel Avaja, esitades kaks toiduteemalist laulu „Angerja lugu“ ja „Perenaise meelitamine“. Pearoa serveerimise eel saabus

külalistele suureks üllatuseks võtteplatsile Türi kirikuõpetaja Teet Hanschmidt, kelle eestvedamisel lauldi enne roogade kallale asumist ka söögipalve. Saatesarja „Õhtusöök viiele“ Järvamaavooru võitja selgub reedel, 27. augustil TV3 eetris kell 20.30 algava saate lõpus. „Õhtusöök viiele“ Türil salvestatud saade on eetris kokku kolmel korral, kogudes vaatajaid kuni 100 000 inimest. OÜ Filmimees tegevprodutsendi Marge Kalju-

vee sõnul on saatesari selle suve populaarsemaid teleprojekte. Türi Arengu Sihtasutus tänab saate eduka valmimise eest Peep Lintsi, Arvi ja Silja Pitelkovi, Eilo Eesmäed, ansamblit Avaja (Andris Avamere, Jaan Oja, Alo Allemann, Ahto Reimaa, Veljo Väliste, Ants Välimäe, juhendajad Ave Miir ja Siret Heinaste), Teet Hanschmidti ja Aivar Kägo.

AURIS RÄTSEP Türi Arengu Sihtasutus

PEEP LINTSI SAATES ESITLETUD MENÜÜ Eelroad Grillitud pardisalat hooaja värvilisel salatipadjal Vahustatud maapirni supp ürdiciabattadega Pearoog Eesti maheveise barbecue sisefilee kirsikastme ja kartuli duchessiga Dessert Türi Pritsumeeste täidetud õun filotaignas Fotoreportaaž saate salvestusest asub Türi valla kodulehel www.tyri.ee, peatükis Pildigalerii.

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

hariduselu

Koolialustajad 2010 Kabala Põhikool Juss Anniste, Markus Anvelt, Domar Kivimägi, Hanna-Reet Nirgi Klassijuhataja Heli Tammai Laupa Põhikool Armido Aedma, Dmitrij Avramenko, Kevin Masik, Elis Niitsoo, Karmen Nugiseks, Regina Saadov Klassijuhataja Ülle Kaarus Retla Kool Karmen Gnatienko, Kelly Kraak, Eren Lina, Endel Luts, Hannes Nordlund, Carolin Nurmsalu, Timo Petrovits, Ken-Eric Such Klassijuhataja Reet Mets Türi Gümnaasium 1A Kaspar Avila, Kristjan Ilves, Gerda Jakobson, Lisette Kaasiku, KailyAnn Kiuru, Reet Kand, Kasper Koiduste, Kristiin-Mikaela Koks, Gaira Liiver, Keitlyn Martsepp, Karl-Erik Matzstein, Mia-Maria Männi, Agnes Patsmann, Tõnis Pent, Karolin Puusepp, Kelly Pärle, Rasmus Raamat, Ott Rattasepp, Matthias Rikka, Henri Rõžikov, Rasmus Salum, Agnes Sugurov, Erika Tšigura, Vanessa Tähe. Klassijuhataja Külli Piirits 1B Mauno Allik, Ines Altsivanovitš, Helen Fatal, Rasmus Juhanson,

Karl-Heinrich Kajakas, Maris Keerberg, Anneli Krais, Tauri Linnusaar, Mirko Martjak, Jander Metsma, Andreas Nurmsalu, Madis Pilv, Liisa Pool, Reio Rannapalu, Geilin Raudsepp, Jessica Rohtla, Sander Suitsberg, Martin Suurkaev, Cätlin Taimre, Lisette Taube, Kerttu Timberg, Simon Uukareda, Andreas Villem, Chrisopher Vokk. Klassijuhataja Ellen Roosileht Türi Majandusgümnaasium Joosep Ainjärv, Eleen Asten, Brigita Berg, Raimond Holm, Trinity Jõgisalu, Kadri Kaasik, Kermo Kasemaa, Kristofer Kirotar, Hans Kristjan Kuningas, Andero Lavrinenko, Kerdo Männilaan, Laura Ojasaar, Reio Rannapalu, Ann-Ly Tatrik, Saale Liisbet Tõrv Klassijuhataja Anu Arulepp

Türi Muusikakool Klaver: Simon Uukareda, Tamara Eelrand, Relina Hulko, Eleen Asten, Agnes Sugurova, Liisa Mikola; viiul: Rasmus Raamat, Sandra Elisee Juhkam, Hannes Nordlund; tšello: Brita Ivanov; kitarr: Liivar Rehela, Kaarel Orumägi; akordion: Indrek Järvepera, Raiko Marrandi, Andrus Narits; flööt: Meeri-Marita Paas, Mari Laur, Heidy Jallai; klarnet: Karl-Mathias Saarse; saksofon: Elena Pärn, Johannes Laur, Rasmus Veeroja; trompet: Taho Matzstein, Sten Aasaväli; löökpillid: Georg Paal, Merlin Paas; klaver (vaba õppekava): Liisi Reimaa

Kooliaasta avaaktused 1. septembril • kell 8.15 Retla Kool • kell 9 Laupa Põhikool

Retla Kool vajab alates 1. septembrist PIKAPÄEVARÜHMA ÕPETAJAT Sooviavaldus ja CV saata 30. augustiks aadressil: Retla tee 1, Oisu, 72301 või retlapk@estpak.ee. Info tel 516 0676

Türi Muusikakooli AVAAKTUS 1. septembril kell 17 Türi Kultuurimaja väikeses saa lis

Registreerime eelkooli 5–7aastaseid lapsi 23. augustist – 3. septembrini kell 15.30–17.30 (katseid ei ole) Õppetasu 270 krooni kuus. Esimene kokkus aamine koos vane matega on 6. septembril kell 18 kultuurimaja väikeses saali s. Avalduse blankett on kättesaadav Türi valla kodulehel. Avalduse võibsaata ka kooli e-posti aadressile tyrilmk@estpak.ee Info tel 385 4540 või 5330 7961 Direktor Silja Aavik tel 385 4543 või 508 3213

TÜRI GÜMNAASIUMI tarkusepäeva avaaktus 1. septembril kell 10 laululaval II–XI klass kogunevad oma koolimaja juures kell 9.45 I ja XII klass kogunevad kell 9.30 põhikooli ja gümnaasiumi õppehoone staadionil

• kell 9.30 Kabala Põhikool • kell 10 Türi Gümnaasium (laululaval) • kell 10 Türi Majandusgümnaasium (ilusa ilma korral kooliesisel lipuväljakul) • kell 11 Türi Toimetulekukool • kell 17 Türi Muusikakool (kultuurimaja väikeses saalis) Merit Männi

Hariduse reformimisega ollakse graafikus Augustikuu volikogus kinnitati uute loodavate koolide põhimäärused, mis on aluseks uute koolijuhtide konkursi korraldamiseks septembris. Uued koolijuhid liituvad õppekavade koostamise töörühmaga ja ühtlasi valmistavad ette konkurssi õpetajate ja koolitöötajate leidmiseks novembris. Türi vallavalitsus on tegevusplaani täitmisega graafikus ja detsembris esitatakse vallavolikogule dokumendid, mille alusel saab taotleda Haridus-

ja Teadusminsiteeriumist uute koolide koolitusload. Juunis otsustas vallavolikogu, et alates 2011. aasta 1. septembrist hakkab Türi linnas põhikool tegutsema aadressil Wiedemanni 3 ja gümnaasium aadressil Tolli 62. Otsuse põhjal koostas Türi vallavalitsus tegevusplaani, mille kohaselt algatati juulis uute koolide põhimääruste koostamine, tegevust alustas 10-liikmeline õppekavade koostamisetöörühm ja edastati

lähteülesanne projekteerijale praeguse Türi Gümnaasiumi peahoone rekonstrueerimiseks. Aprillikuu volikogu istungil otsustati muuta Türi valla hariduskorralduslikku süsteemi eesmärgiga lõpetada Türi valla kahe gümnaasiumi tegevus ning asutada Türi linnas põhihariduse andmiseks ja koolikohustuse täitmiseks põhikool ning üldkeskhariduse andmiseks gümnaasium.

VAHUR SALOM abivallavanem

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15 (III ja IV kvartalis: 2., 16. ja 30. august, 13. ja 27. september, 11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember) Bussis saate: • nõu pangateenuste kohta • tellida ja kätte pangakaardi • makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta • teha arvuti abil makseid • sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.ee Küsige lisa 6 310 310

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

Türi Õunafestival

www.tyri.ee/festival

Türi Õunafestivali ajakava 11.00 – avatakse väravad Siselava 12.00 – Eesti Õuna konverents. Teemad: õuna toiteväärtused, õuna kodune töötlemine. Esinevad teadurid Polli Aiandusuuringute Keskusest 13.30 – konverentsi lõpp 14.00 – festivali avamine välilaval 15.00 – rahvakoolitus „Eestis aretatud uued õunasordid“ (Madli Jalakas, Tartumaa) 16.00 – rahvakoolitus „Perepuud, õunapuude hooldus“ (Liivi Lohvart, Türi) 17.00 – rahvakoolitus „Mugav õunte koorimine-viilutamine“ (Eveli Apri, Tallinn) 18.00 – rahvakoolitus „Õunte laialdane kasutamine toiduks“ (Valli Järve , Türi) 19.00 – rahvakoolitus „Kuidas küpsetada maitsvat õuna“ (Türi Pritsumehed, Türi) 20.00 – konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ tööde presentatsioon ja autasustamine 20.30 – plaadimuusika, konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine välilaval 22.00 – festivali lõpp, jätkupeo algus. Esineb ansambel Alderjants 03.00 – programmi lõpp Lava juhatab Andris Avamere Välilava 14.00 – festivali pidulik avamine, festivali laulab lahti ansambel Avaja (Türi), mängib orkester Türi 14.30 – festivali õunamoosi „Kogu moos“ keetmise algus 15.00 – esineb rahvatantsurühm Kaktus (Türi) 15.45 – esineb tantsutrupp Hannes (Türi) 16.00 – esineb ansambel Alderjants (Türi) 16.45 – esineb tantsutrupp Ohakas (Oisu) 17.00 – esinevad Türi Gümnaasiumi tantsutrupp ja Türi Gümnaasiumi rahvatantsurühm (Türi) 17.30 – festivali õunamoosi ühissöömine 17.40 – Türi Spordiklubide Liit esitleb: Õunakäesurumise võistlused 18.20 – esinevad Eda Libliku laululapsed (Oisu) 18.45 – esineb tantsutrupp Krookus (Taikse) 19.00 – konkurss „Õunashow“ 20.00 – plaadimuusika, siselaval konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ võitjate autasustamine“ 20.30 – konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine 21.00 – esineb Türi Muusikakooli Big Band (Türi) 22.00 – programmi lõpp Lava juhatab Meelis Välimäe Noortelava 14.30 – DJ Glen Gavrilov (Türi) + lastele õunapildi joonistamise võistlus 15.00 – DJ Urmas Domnin (Kabala) + õunateemaline viktoriin lastele 16.00 – DJ Laury (Türi) ja Barc0de (Kabala) + Apple run-õuna jooks 17.00 – DJ Kaspar R (Türi) + õunaraksus käimise võistlus 18.00 – DJ Crowey (Türi) + võistlus “Õuna Amps 2010“ 19.00 – DJ Martin Kask (Türi) + Dima & Laupa kooli räpipunt + õuna sheikimise võistlus 20.00 – plaadimuusika, konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ võitjate autasustamine siselaval ja konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine välilaval 21.00 – DJ Jaanus Polli (Türi) + tantsumaraton 22.00 – DJ Sulo Särkinen (Särevere) + tantsumaraton 23.00 – DJ xXx in da mix dj battle + pöörleva õuna võistlus 24.00 – programmi lõpp Lava juhatab Sulo Särkinen Grillilava 15 võistkonda võistlevad söegrillidel fantaasiaroa grillimises, mille kohustuslikuks koostisosaks on õun. Kohtunikeks on Eesti Grilliliidu kohtunikud. 12.00 – võistkondade saabumine platsile 14.30 – võistluse avamine ja võistkondade tutvustus 15.00 – esinevad Kabala line-tantsijad, juhendaja Ahty Juurik 15.30 – esineb Hotsport 16.00 – hindamise algus 18.30 – hindamise lõpp, esinevad Kabala line-tantsijad, juhendaja Ahty Juurik 19.00 – esineb Hotsport 19.30 – programmi lõpp 20.00 – konkursi „Türi valla kauneim õunapuu“ võitjate autasustamine siselaval ja konkursside „Türi valla õunakook“, „Õunavein“, „Õunamahl“ ja „Õunagrillimise Eesti meistrivõistlused“ võitjate autasustamine välilaval Lava juhatab Hannes Loopere Konkursside maja Kell11.00 alates toimub võistlustööde esitamine 15.00 – konkurss „Türi valla õunakook“ 16.00 – konkurss „Õunavein“ 17.00 – konkurss „Õunamahl“ Konkursse juhatab Katre Saar Lasteala 11.00–20.00 töötab Tuudi Batuudilinnak Festivali korraldaja jätab endale õiguse teha ajakavas muudatusi, teatades sellest festivali kodulehel, festivali infopunktis ja festivali lavadel. Festivalipileti hind: 1 kroon Jätkupeo pileti hind: 25 krooni Festivali koduleht: www.tyri.ee/festival

Türi Õunafestiva lile

on oodatud kõik !

Türi vald tähista b igal aastal 23. oktoobril valla sün sünnipäevaüritu nipäeva. Laupäe ste kava sisse Tü val, 11. septembri ri külje all Veskis tivali sümboliks l juhatab illal esimest korda on lõbus ja maitse toimuv Türi Õunaf v Türi valla õun. estival. FesRõõmsa kohtum iseni esimesel Tü ri Õunafestivalil! festivali korraldaja te nimel

AURIS RÄTSEP

! netage õuhanu isel – an eest isrraldam ko i al iv a Türi õuna. Piletira st itsv ma fe ka b ge saa le Osa festivalikülastaja elanike poole ülesd on 1 kroon ja iga rduvad Türi valla

d pöö Festivali pileti hin võtke palun Festivali korraldaja õunu. Annetuseks da uued õunapuud. miseks maitsvaid jaga tutatakse Türi val sel tuleme tele alis kül as ival@tyri.ee. Vajadu ivalivärav fest fest ail da e-m eta tke ann a rja. kutseg 040 39 või saa uspartnerite nimeki rald liga telefonil 578 kor Pol li iva nus fest Jaa s st ühendu se tänutähek JAANUS POLLI ik annetajad kantak Kõ le. kond järe tele slat ise õun festivali pää oim

Tulge kauplema!

Ootame Türi Õunafestival i raames toimuvale õun ateemalisele laadale kaup pakkuda midagi, mis on lema kõiki, kellel on müü otseselt või kaudselt seot giks ud õuntega: söögid-joogid käsitööesemed (pajalap , mitmesugused hoidised id, rätikud, ehted, vitsp , unu tised), kruusid, ahjuvorm jad-noad jne. Lisaks õun id, mah lapressid, õunakooriateemalistele kaupadele võib kaupleja müügiks Kauplemiseks võtke ühen pakk uda ka teisi oma tooteid. dust 520 2548, triin.par na@tyri.ee.

TRIIN PÄRNA ja REET LÄN

KUR

festivali õunakaubandustoim kond

avein 2010“, ssidel! akook 2010“, „Õunamahl 2010“, „Õunava konkur„Tü ldatud eelOsalege glid on ri valla õun ree de sid rssi kur nku kon / 10“. Ko muvad

www.tyri.ee Festivalil toi neim õunapuu 20 festivali kodulehel “ ja „Türi valla kau .ee/rahvaleht) ja „Õunashow 2010 tav lehel www.tyri loe s ebi (ve es leh mises Türi Rahva vamaja@tyri.ee. festival. 3987, kabala.rah ke ühendust 5300 Osalemiseks võt MARRANDI osalemist! ET LAI ja REELIKA imkond Ootame aktiivset KATRE SAAR, PIR festivali konkursito

Tuudi Batuudilinn ak

Türi Õunafestival i lasteala sisustab OÜ Tuudila, raja batuudimaale ka des suure batuud sportbatuudid, kog ilinnaku. Uudisena umõõduga 10x20 isegi saltosid. paigaldatakse meetrit, millel osk ajamad hüppajad Hüppamiseni Õu saavad teha nafestivalil!

MAREK SUURSA

festivali lasteala toim kond

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

lugeja kirjutab

uudised Järvamaa projektid said raha

Kõrgetasemeline kultuur tuuakse koju kätte Nii võib viimase kontserdielamuse põhjal küll väita. 19.–22. augustini pidas Türil oma esimest suvelaagrit 2009. aasta lõpus loodud Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester(EMSO). Orkestri kokkukutsuja ja mänedžer, Türi Muusikakooli tšelloõpetaja ning õppealajuhataja k.t. Helen Ott on hakkama saanud imelise tööga – loonud muusikaharidust andvate koolide instrumendiõpetajate baasil kollektiivi, millega sellel korral liitus ka mängijaid ERSO-st, Rahvusooper Estonia orkestrist, Tallinna Kammerorkestrist kuni teiste tegevmuusikuteni välja – kokku 60 entusiasti, kes tegid seda kõike ilma mingit tasu saamata, k.a. dirigent ja projektijuht. Orkester esines esimest korda maikuus Türi uuenenud kultuurimaja avamisel ja juba siis tekitas nende etteaste suurt elevust ning näitas head taset. Lavatäis pedagoogidest mängijaid kandis ette väga muljetavaldava ilusa kontsertkava. Tundus uskumatu, et see kõik toimub ikka siin, Türil. Heleni sõnul on kõikidel rõõm koos muusikat teha, seda nautida ja teistele pakkuda sedavõrd suur, et selle nimel tasub vaeva näha, kuna projekti lõppedes on saadud positiivne elamus seda väärt. Suvelaagri ettevalmistus kestis mitmeid kuid. Helenil

Türi Muusikakooli flöödi eriala õpilasel Kerstin Laanemetsal avanes suurepärane võimalus musitseerida koos sümfooniaorkestriga. tuli kirjutada projekte, kooskõlastada kontserdi kava, leida vastavate pillipartiide mängijaid, veeta öötunde arvuti taga, saates mängijatele orkestripartiisid, mida Türi Muusikakooli õpetaja Katre Nukka kohandada aitas, korraldada ööbimist ja toitlustamist, teha reklaami jne. 22. augustil toimunud kontserdi eripäraks oli noorte andekate, rahvusvaheliste konkursside laureaatide kaasamine, kelleks olid Kerstin Laanemets (flööt, Türi Muusikakool, õp. Viia Ivask), Katariina Maria Kits (viiul, Tallinna Muusikakeskkool) ja Johannes Välja (tšello, Tallinna Muusikakesk-

kool). Milline suurepärane võimalus noortele muusikutele mängida koos sümfooniaorkestriga ja Kerstin Laanemetsale debüütesinemine! Märkimisväärne on, et orkestri võimekas dirigent Lilyan Kaiv tegi õnnestunud orkestriseade O. Merikanto “Valsile”, mida esitas Kerstin Laanemets ning suutis mängijatelt selle lühikese harjutusaja jooksul võtta viimast, et edukalt ette kanda väga nõudlik A. Dvoraki tunˇ tuim sümfoonia nr 9 “Uuest maailmast”. EMSO on valinud oma kokkusaamispaigaks Türi, sest siin on suurepärased võimalused laagrite ja kontsertide

Silja Aavik

korraldamiseks, entusiastlik ja toetav Türi Muusikakool ning Türi Kultuurimaja. Mängijad väidavad, et tahavad siia tulla, koos musitseerida, vahetada kogemusi ning kasutada suurepärast võimalust ennast arendada. Märgakem ja nautigem siis seda ka meie! Kuigi pühapäevasel kontserdil oli kuulajaid palju, loodame väga, et järgmisel korral on nende hulgas oluliselt rohkem Järvamaa inimesi kui sellel korral! EMSO tulek Türile on oluline märk populariseerimaks Türi valda ja kogu Järvamaad.

SILJA AAVIK Türi Muusikakooli direktor

oli kaasas krüsanteemipott, mille asetasime kuju jalamile. Laulsime ka „Ema südant“. Seda ilusat kuju vaadates tuli meelde Tallinnas Vabaduse väljakul asuv „raharöövel“. Oleks see kivist tehtud, seisaks see sajandeid ega vajaks mingeid parandustöid. Käisime ka Rõuge kunstikuuris, kust oli võimalik osta kunsti- ja käsitööesemeid, pudelisse villitud allikavett ja kohalike poolt valmistatud keediseid. Kohalikud käsitöömeistrid jagasid meile lahkelt ka kõige kohta selgitusi, nii

Olerexi tanklale EI! Eesti Looduskaitse Seltsi Türi osakonna liikmed analüüsisid Antti Moppeli kirjutist „Olerexi tuleku Türile otsustab rahvas“. Olerex tahab ehitada Paide tänavale Konsumi kaubanduskeskuse kõrvale tankla, mis varustaks ööpäev läbi Türi elanike ja läbisõitvaid autosid bensiiniga. Kõik Looduskaitse Seltsi Türi osakonna liikmed olid tankla ehitamise vastu Türi

kesklinna, sest: 1. Türi linna generaalplaanis ei ole ette nähtud tankla ehitamist kesklinna. 2. Kesklinnas on masinate liikumine väga tihe, õhk liigub aeglaselt, seega ei ole sealne õhk puhas. 3. Masinate müra häirib elanikkonda, tanklast tulev hais on väga kahjulik, bensiin on vedelik, mis haiseb ja on mürgine.

saime nendega kogemusi vahetada. Järgmisena läksime Rõuge Maarja kindluskirikusse. Kirikus asub väga hea kõlaga ja huvitava ajalooga orel. Kiriku vastas asub Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tee viis edasi Rõuge Ööbikuorgu, kus asuvad turismiinfopunkt, tuulegeneraatoriga vaatetorn ja „vesioinas“. Meile pakkus huvi Linnamäe nõlval asuva muinasmaja ehitus, mille rajamisel on tööriistadena kasutatud vaid kirvest ja oherdit. Käisime veel Suure Munamäe tipus, Rogosi kindlus-

EDDA KÜLASALU Eesti Looduskaitse Seltsi Türi osakonna liige

Türi konstaablijaoskonna vanemkomissar

mõisas ning Pikajärvel asuvas Cantervilla lossis. Meie viimaseks reisisihtpunktiks oli Tehvandi suusahüppeplatvorm, liftiga ülessõitjatele avanes sealt suurepärane vaade ümbritsevale loodusele. Ning oligi aeg asuda koduteele. Reis sai teoks tänu eakate klubi Ehavalgus perenaisele Milvile ja Kaia Ivale ning PipiLiis Siemannile. Mainimata ei saa jätte ka bussijuht Tõnist, kes oli meile vahepeal ka giidi eest. Suured tänusõnad neile!

JUTA ILVES

Vaata ka juulikuu Türi Rahvalehes ilmunud lugu “Tankla vajalikkuse üle peab otsustama rahvas”. 4. Kaks tanklat on leidnud koha linna ääres. Miks peaks eelistama Olerexi? See on eksimine korruptsiooniseaduse vastu! 5. Kesklinn on elanike kogunemiskohaks ja mitmed kultuuriprogrammid toimuvad seal. Haisev tankla segab üritusi. 6. Türile anti linnaõigused 1926. aastal, seega peab linn edasi arenema, mitte jääma vallakeskuseks.

Õiguskorrast valla territooriumil 2010. aasta esimesel poolaastal 2010. aasta 6 kuuga registreeriti Järvamaal kokku 336 kuritegu, 2009. aasta samal perioodil 385. Türi konstaablijaoskonna teenindataval territooriumil (Türi, Imavere ja Väätsa vald) registreeriti käesoleva aasta 6 kuuga kokku 98 kuritegu, neist avastati 57, möödunud aastal kokku 154 ja avastati 107 kuritegu. Valla territooriumil registreeriti 2010. aasta 6 kuuga kokku 71 kuritegu, neist avastati 44, sealhulgas Türil registreeriti kokku 41 kuritegu, avastati 27. Möödunud aasta samal ajavahemikul registreeriti vallas kokku 108 kuritegu, seega käesoleval poolaastal registreeriti 37 kuriteofakti vähem. Kuriteoliikidest valdava enamuse moodustasid varavastased süüteod. Vargusi oli 39, kehalisi väärkohtlemisi 7, karistuse kandmisest kõrvalehoidumisi 1, tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegusid 1 ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis 5. Väärtegude toimepanemisi avastati valla territooriumil 2010. aasta 6 kuuga kokku 824, neist Türil 435. Möödunud aasta samal perioodil avastati kokku 815 väärtegu, neist Türil 472. Põhilised väärteod vallas 2010. I poolaastal olid: liiklusseaduse rikkujaid 565, alkoholiseaduse rikkujaid 50, tubakaseaduse rikkujaid 44, relvaseaduse rikkujaid 1, teeseaduse rikkujaid 34, autoveoseaduse rikkujaid 2, karistusseadustiku rikkujaid 97, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkujaid 4. Võib väita, et nii nagu varasematel aastatel, moodustasid varavastased kuriteod enam kui poole registreeritud kuritegudest. Kuigi viimastel aastatel on vargusega seotud seadusemuudatused varavastaste kuritegude arvu ja osatähtsust märgatavalt mõjutanud, näitavad varavastased süüteod pisut vähenemise tendentsi. Tuleb märkida, et kodanikud pööravad enam tähelepanu oma vara kaitsmisele ja kindlustamisele. Liikluskuritegude osakaal on eelkõige sõltunud tabatud joobes sõidukijuhtide arvust, kuna aga 2009. aastal jõustus seadusemuudatus, mis muutis joobes juhtimist puudutava kuriteoliigi sisu, siis ei saa neid andmeid enam adekvaatselt võrrelda käesoleva poolaastaga. Kui varem sai joobes sõidukijuhti kriminaalkorras vastutusele võtta eelneva kehtiva väärteo korral, siis kehtiva seadusega, kui alkoholi lubatud piirmäär väljahingatavas õhus ületab lubatu, järgneb juba kriminaalvastutus. Rõõmu teeb isikuvastaste kuritegude märkimisväärne vähenemine registreeritud kuritegude osakaalust. Möödunud poolaastal registreeriti Türi vallas ja linnas 16 isikuvastast kuritegu, käesoleval poolaastal ainult 7 juhtumit.

Eakate reis Lõuna-Eestisse 14. augusti varahommikul alustasid 50 eakat väljasõitu Türilt, et veeta sisukas päev Lõuna-Eestis. Esimene peatus oli Hinni kanjon Kahrila järve ääres. Turistide turvalisuse tagamiseks on seal mäest allaminekuks tehtud käsipuudega trepid ja all laiad laudteed. Järgmine sihtpunkt oli Rõuge, mille ümbruses paikneb seitse suurt järve. Nautisime kuppelmaastiku käänulisi ja üles-alla kulgevaid teid. Käisime ka Rõuges asuva Eesti Ema monumendi juures. Kuju on 3,6 m kõrge ja kaalub 7 tonni. Meil

Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) jagas augustis kultuuri-, spordi-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna väikeprojektide toetuseks 2 miljonit krooni, lisaks suunati Eesti Olümpiakomiteele 1,5 miljonit. Kokku esitati nõukogu esimehe Kaia Iva sõnul 157 taotlust, millest täielikult või osaliselt rahuldati 80. Kultuuriprojekte esitati 44, millest toetust said 22 taotlust kogusummas 320 000 krooni, spordiprojekte esitati 39, millest toetati 22 kogusummas 400 000 krooni. Haridusprojekte esitati 47, millest 18 projekti rahastati kokku 420 000 krooniga. Sotsiaalvaldkonna projekte esitati 27, millest toetust said 18 projekti kogusummas 870 000 krooni. Järvamaalt oli esitatud vaid viis projektitaotlust (4 haridusprojekti ja 1 spordiprojekt), neist kolm said positiivse vastuse. Lisaks soovitati üks projekt esitada sotsiaalfondi vastavasse meetmesse. Kaia Iva andmetel on Järvamaalt aktiivsemad taotlejad ja seega ka suuremate toetuste saajad olnud Paide linnast ja Albu vallast, kuid ka Türilt on esitatud palju väga kvaliteetseid projekte. „Türi piirkonnast on sel aastal esitatud 14 taotlust, millele on raha eraldatud 11 korral. Suurele rahastusprotsendile on kaasa aidanud ka see, et taotlejad on täpselt selgeks teinud rahastamistingimused ning pole peljanud nõu küsida,“ märkis Iva lisaks ning julgustas ka uusi projektikirjutajaid enam rahastusvõimaluste kohta uurima. Augustikuu HMNi istungil tuli läbivaatamisele üks Türilt esitatud projekt, mis sai ka positiivse otsuse ning Järvamaa Amburite Klubile eraldati 15 000 krooni osalemaks vibulaskmise suurel turniiril Prantsusmaal Nimeses. Kaia Iva ütles veel selgituseks, et HMN jaotab toetusi spordi-, kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonna projektidele igakuiselt. Kuna jooksval kalendrikuul esitatud projekti kohta tehakse otsus juba järgmise kuu keskel ning omaosaluse nõue on vaid 10%, siis on see taotleja jaoks väga kiire ja paindlik võimalus toetust saada. Kõik projektid üle Eesti võistlevad omavahel ning toetustele pole määratud maakondlikke piirsummasid. Kõigist esitatud projektidest saavad rahastuse ligi pooled, jaotatav rahasumma selgub igal kuul vastavalt laekunud hasartmängumaksule. Augustis toetust pälvinud Järvamaalt esitatud projektid: Järvamaa Amburite Klubi, projekt „Vibulaskmise suur turniir Prantsusmaal Nimeses 2011“, 15 000 kr; MTÜ VAU, projekt „Loeng-kontserdid Eesti Kontserdilt Vodja Koolis“, 8000 kr; Paide Linnavalitsus, projekt „Festivali “Aegade tuuled” ajalookoda“, 2000 kr. Augustis esitatud taotlused tulevad läbivaatamisele nõukogu istungil 20. septembril. TR

7. Teeme ettepaneku Olerexile: ehitage oma tankla Türi-Väätsa tee äärde, siis on kõik kolm tanklat võrdsetes tingimustes. 8. Konsumi kaubanduskeskuse kõrval olev plats võib jääda paremaid aegu ootama, kuni sinna mõni kaunim ehitis või haljasala rajatakse.

TARMO KIVI

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

persoon

Noor kultuurijuht üksiolemist ei hinda Kabala Rahvamaja nooruke juht Katre Saar on seda tüüpi inimene, kelle kohta võib öelda “Ei püsi pudeliski paigal” või “Temaga juba igav ei hakka”. Ta ise kinnitab ka, et on rõõmsameelne, aktiivne ja hakkaja ja kasutab iseloomustamiseks motot “Igast mäest saab üle ja kui üle ei saa, siis läbi ikka”. MERIT MÄNNI

lapsevanem oli seadnud arsti kompetentsuse küsimärgi alla ja nii ähvardas väikelinna oht üldse ilma hambatohtrita jäämine. Tarmukas õpilasomavalitsuse juhatuse liige Katre suutis lühikese perioodi jooksul koguda paarsada toetusallkirja. Ilmselt oli neist kasu, sest sama arst ravib võhmalaste hambaid siiani.

Töökoht ootas oma aega

rahvaleht@tyri.ee

“Sa võid minust kirjutada küll, aga praegu on mul puhkus ja momendil olen lastega laagris ka,” kuulen telefonitoru teises otsas energilist häält, kui teen katse Katret intervjuuks “ära rääkida”. Õnneks leiab ta lastelaagris sigina-sagina kõrvalt võimaluse vahepeal arvuti taha istuda. Tore, et elame internetiajastul… Lastelaagri “nahka” läks ka Ühtelaulmise üritus, kus Katre oleks hea meelega kaasa löönud, kuigi Türi vallas kooslaulmise kohta polnud ja kohalikud laulusõbrad lasid häältel kõlada Paides. “Projekt on väga huvitav ja innovatiivne, kiitused organiseerijatele. Minu jaoks oleks korralduslikult keeruline olnud selle projekti tehniline lahendus, see on rohkem nagu meeste ala,” nendib ta.

Kolimine teise Võhmasse Kuigi nüüdseks on töökoht Katret Türi vallaga sidunud pea kaks aastat, pole ta siia kanti omale kodu rajanud, vaid elab praegugi lapsepõlve kodulinnas Võhmas. Plikapõlvest meenub Katrele seik, kui ta oli umbes viieaastane ja pere kolis viiekorruselise maja viienda korruse korterist oma majja. “Minu jaoks tundus see vahemaa nende kahe kodu vahel nii suur ja rääkisin sõpradele, et kolin teise Võhmasse elama. Ning meeles on ka kurb hetk, kui korrusmaja ees kolimisautot täitsime ja sõiduteele veetud voodil sõpradega hüvasti jätmine,” meenutab ta. Lasteaias ja koolis käis Katre oma ja sõprade rõõmuks siiski samas linnas. Koolis kuulus Katre õpilasomavalitsusse ning jõudis 2002. aastal ka Õhtulehe veergudele, kui ta kogus allkirju kohaliku hambaarsti toetuseks. Üks

VIIVIKA LEPP hea tuttav

Hoolimata sellest, et tunnen Katret lähemalt alles paar aastat, on siiski tunne, nagu oleks tundunud teda eluaeg. Kui meie lapsepõlved oleksid kattunud ajaliselt/ruumiliselt, siis kindlasti oleksin ma üritanud tehe kõik endast sõltuva, et

Enne Kabalasse tööleasumist Katrel oma jutu järgi siinse paigaga kokkupuuteid peaaegu et polnud. “Kabalasse sattusin seoses sellega, et õppisin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ning 2009. aastal ootas ees kooli lõpetamine.Vaatasin otsiva pilguga ringi, et pärast kooli lõpetamist endale mõni töökoht kindlustada. Minu õnneks oli just välja kuulutatud konkurss Kabala Rahvamaja juhataja leidmiseks. Kuna Kultuuriakadeemias õppisin huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal, siis kartsin veidi, et need ametid on liialt erinevad ja nii hoidsin Sakalast välja lõigatud tööpakkumiskuulutust mitmeid päevi lihtsalt päeviku vahel,” jutustab naine. Lõpliku tõuke ja kindluse kandideerimiseks andsid sõpradelt saadud moraalne tugi ja head soovid. “Saatsin vajalikud dokumendid, käisin vestlusel ja minu rõõmuks sooviti minuga veel kohtuda.” Noore kultuurijuhi esimeseks suuremaks väljakutseks sai Kabala laulu- ja tantsupeo korraldamine. Nüüdseks on ta juba kahe (korraldus)kogemuse võrra rikkam. “Toimunud laulupäevad on andnud mulle juurde palju uusi tutvusi, sõpru ja koostööpartnereid. Kommentaarid pidude kohta on siiamaani olnud positiivsed ning ka viimane, järjekorras juba 44. laulu- ja tantsupidu läks korda. Esinejaid oli palju ning kava pikk, mis kindlasti osalejaid väsitas, samas oli vaataja jaoks igale maitsele midagi,” avaldab Katre. Igasugust kriitikat võtab ta kui edasiviivat jõudu ja püüab seda mitte väga südamesse võtta. Olulisem ajaleheveergudel ilmunud negatiivsest kommentaarist on talle lähedaste ja kohalike sädeinimeste arvamusavaldused, mida silmast silma on edastatud. Aktiivne kultuuritöötaja peab oma töö tõttu suhtlema.

Katre minu „liivaämbriga ka mängiks“. Ta on inimene, kellel on palju anda – soe, südamlik ja järjekindel. Katrega on huvitav maailmaasju arutada. Tal on oskus näha elu erinevaid tahke ja värvitoone ning seejuures leida kõiges midagi positiivset.

Ja palju. Päevast päeva suhtleja aga vajab ka hetki, et “akusid laadida”. Milline on Katre võluretsept? “Minu töö nõuab tõesti palju suhtlemist ja ma arvan, et uut energiat saan samuti suheldes. Laadimist vajan pigem siis, kui on palju paberitööd. Üksiolemist ma väga ei hinda, pigem olen õnnelik siis, kui mu ümber on minu lähedased ja kallid.”

Energiat annab naer ja suhtlemine Katre sõprade sõnul naerab ta palju. Ta ise tunnistab, et nii ongi. “Naeran tihti ja alati südamest. Silmad naersin viimati märjaks arvatavasti mõnel õhtul, kui tööpäev liiga pikaks venis ja eestikeelsed laused enam eestikeelsetena ei tundunud. Armastan huumorit, naudin naermist ja seda, et inimesed minuga koos naeravad.” Kõige puhul aga naer ei aita. Katre nendib, et talle valmistab muret ühiskonnas valitsev ükskõiksus ja passiivsus. Oma kurvastuseks koges ta seda ka lastelaagris viibides. “Siin näen paraku ükskõikset suhtumist nii lapsevanemate kui ka laste hulgas. Arvan, et see on üsna suur probleem. Ka hoolimist on liialt vähe – peaksime hoolima palju rohkem, kui seda praegu teeme,” arvab Katre.

Aega on alati vähe Kultuurijuhi töö iseloom on selline, et kuigi ta ise osaleks hea meelega ühes või teises kollektiivis, kipub selleks aega nappima. Siiski näpistab ta oma tiheda töögraafiku vahelt mõne tunni, et Kabala näitetrupis kaasa lüüa või kantriviiside saatel line-tantsurühmas tantsukingi kulutada. “Käiksin hea meelega ka rahvatantsu tantsimas ja leiaksin muudki huvitavat, kui vaid ajad klapiksid…,” avaldab ta. Katre kuulub ka Kabala Kultuuri- ja Spordiseltsi ning seltsingusse Kultuurne Kabala. Järgneb veel pikk leotelu hobidest ja tegevustest, millega ettevõtlik naine tegeleb ja nii tekibki küsimus, et kas 24 tunni pikkusest ööpäevast selleks kõigeks ikka jätkub. “Mu põhilisteks hobideks on kindlasti käsitöö ja skautlus. Käsitööd armastan ja püüan külastada nii erinevaid

Oma tööd teeb ta südamega ja seda on hea nautida!

HELI MARTIN Kabala Lasteaia juhataja, hea sõber

Mina arvan, et seoses Katre ametisseastumisega on Kabala kultuurielu väga palju võitnud. Jaksu ja tahtmist Katrel jagub – ta on kirjutanud väga palju

koolitusi kui ka ise asja uurida ja uusi tehnikaid proovida. Eriti meeldib heegeldamine, Fimo-massist pisiasjade voolimine ja viltimine, aga põnevaid uusi tehnikaid armastan ka,” loetleb Katre ning hobide loetellu lisanduvad veel jalgrattasõit, ujumine ja korvpall. Skautlusega tegeleb ta alates 2006. aastast ning nüüdseks on ta juba kaks aastat juhtinud salka Kõo Koprad. Salga liikmed kohtuvad igal nädalal – ühiselt õpitakse ja saadakse läbi mängu ja tegevuse uusi teadmisi, käiakse matkamas, laagrites ja looduses. Salgajuht Katre eredaim mälestus on eelmisel aastal Tagametsas toimunud skautide suurlaager Tähemets. Tema sõnul oli see vahva kogemus ning ta ootab sama ka järgmisest suurlaagrist, mis toimub nelja aasta pärast.

Ülle Kuldkepp

“Asusin Kabalas ametisse 2009. aasta 9. märtsil. Alates sellest päevast on mul selja taga juba väga palju vahvaid ettevõtmisi ja kohtumisi kohalikega ning ka kaugema kandi rahvaga. Mulle tundub, et mind on omaks võetud. Kultuuri- ja

Spordiseltsis nimetati mind juba „peaaegu päris“ Kabala elanikuks,” mainib ta uhkusega. Tuleviku osas Katrel veel kindlat nägemust pole. “Mul ei ole plaani selle kohta, millal Kabalast ära minna ja uus töökoht muretseda. Olen hetkel selle valikuga rahul ja ei tea, mis tulevik toob,” märgib ta ise. Rahvamajaga seoses on noorel juhatajal aga unistusi palju. Hoone vajab tema sõnul veel remonti – maja välisfassaad ja teisel korrusel asuvad pööninguruumid on kehvas seisus. Samuti puuduvad majas duširuumid, mis juhataja sõnul võiksid igas rahvamajas olemas olla. Kohalikku kultuuritemplisse ootab ta aga ikka rohkem ak-

tiivseid, mõnikord ka passiivseid osalisi, kes lööksid kaasa majas tegutsevates ringides, sündmustes ja ettevõtmistes. Arvatavasti poleks ühegi väikese rahvamaja juhatajal midagi selle vastu, kui mõnel kenal laupäevaõhtul esineks tõeline publikumagnet, mis saali puupüsti rahvast täis tooks. “Konkreetseid salasoove mul ei ole. On mõned unistused esinejatest-tegijate osas, keda Kabalas väga näha tahaks. Aga salajastest unistustest rääkides ei pruugi need täituda. Ideid ja pakkumisi ning ettepanekuid ootan ka kohalikelt – ettevõtmised on ikkagi mõeldud paljude jaoks, mitte minu ja maja tarbeks.”

projekte ja korraldanud palju mitmesuguseid üritusi nii noortele kui ka vanadele. Kui varasematel aastatel polnud siitkandi noortel vaba ajaga eriti midagi peale hakata, siis nüüd toimuvad laagrid, tantsuüritused, väljasõidud. Väga tore on seegi, et Katre teeb palju koostööd Türi kultuu-

rimajaga ja Türi Avatud Noortekeskusega. Kui varasematel aastatel oli Kabala laulu- ja tantsupeo korraldamine vaid Kabala Rahvamaja õlul, siis nüüd on appi tulnud ka türilased. Igasugune koostöö on ju teretulnud. Lugesin maakonnalehest ühe peolise kriitikat viimase laulupäeva kohta, ega saa sellega kui-

dagi nõustuda, sest minu arvates läks üritus igati korda. Eesmärk oligi ju teha tantsuline pidu. Ja kas kirja autor ikka märkas, kui palju oli peol noori? Katre on väga abivalmis inimene ja tuleb vajadusel alati appi. Ka Kabala lasteaias on tema abiga nii mõnigi vahva üritus läbi viidud.

Üksi kultuuri ei edenda

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

poliitika

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Kas Türi kesklinn on sobilik koht Olerexi teenindusjaama rajamiseks?

VELLO OHU Vallavolikogu liige

Tõstatan selle küsimuse, teades, et Eesti kapitalil põhinev kütusemüüja Olerex AS on ostnud Türi linna (Paide tn 1) kinnistu ja ettevõttel on ärihuvi ehitada praegu aedlinna südames asuva vana puumaja asemele teenindusjaam. Minu esimene reaktsioon sellest kuuldes oli: EI. Bensiinijaama koht ei ole kesklinnas, see teema ei

vääri arutamist ja vallavolikogu poolt detailplaneeringu algatamist. Mõeldes ajas tagasi 90ndate algusesse – enda tudengiaega – meenub mulle tänase Tartu linna südames paikneva (Turu tn 6) Statoili teenindusjaama tekkega seonduv. Enne oli selle koha peal turg ja linnarahvas käis seal sisseoste tegemas. Ela-

nike vastuseis oli üliterav: korjati allkirju, tehti kõik, et jääks alles turg ja Statoili teenindusjaama Tartu linnasüdamesse ei tuleks. Kõik see toimus 20 aastat tagasi. Nüüdseks on see minu arvates kujunenud üheks parimaks näiteks nüüdisaegsest teenindusjaamast linnasüdames. Jaam on kõigi poolt omaks võetud ja moodustab linnaruumiga harmoneeruva terviku, kus naabriteks on bussijaam, toitlustus- ja majutusasutused koos linnaelanike korteritega. Olerexi esindajate poolt on lubatud, et Türi kesklinna loodav teenindusjaam saab ehitud

viimase tehnoloogia järgi ja sobitub üldilmega linnaplaneeringusse. Seal saab olema ööpäevaringne võimalus keha kinnitada ja tualetti kasutada. Töökohti on lubatud uude loodavasse teenindusjaama minimaalselt neli ja kütust hakkavad sealt saama ainult väikesõidukid. Kütusefirma on valmis igakülgselt arvestama kohalike elanike soovide ja ettepanekutega jaama projekteerimisel. Türi kesklinna teenindusjaama tekke üle peab otsustama Türi rahvas ja mingil juhul ei ole otstarbekas juba ette välistada avalikku diskussiooni Olerexi teenindusjaama võimalikku

tekke üle planeeritavale asukohale. Vallavolikogul on mõistlik anda nõusolek objektile detailplaneeringu algatamiseks. See annab ettevõttele võimaluse hilisemal avalikul planeeringu arutelul kohalikele elanikele projekti tutvustada ja leida sobivaimad lahendused, mis rahuldaksid ühtviisi nii äriühingu huvisid kui ka elanike soove. Tulenevalt loodava teenindusjaama asukohast on esitatavad esteetilis-tehnilised tingimused väga kõrged. Tuleb teha riskianalüüs jne. Olen seda meelt, et kui kasutatakse parimat tehnoloogiat, täidetakse kõiki nõudeid-

ettekirjutusi, on jaama ehitus planeeritud asukohale võimalik ja läheduses elavate inimeste elukvaliteet ei kannata. Planeeringuga (ehitusega) saab Viljandi-Paide tänavate ristmik 1/4 osas uue kaasaegse ilme koos kaubamaja otsa jääva ala korrastamisega. Mis täpselt ja kuidas, selgub aga detailplaneeringu käigus. Juhul kui planeeringuga peaks tekkima elanikkonnapoolne tugev vastuseis või mingi muu määrav faktor, saab vallavolikogu (tänaseks veel algatamata) detailplaneeringu peatada ja Olerexi teenindusjaama Türi kesklinna ei ehitata.

Euro tulek on kindel ja mõistlik on ennast juba varakult uue rahaga harjutada

ÜLLAR VAHTRAMÄE Abivallavanem

Oleme juba mitu aastat elanud võimaliku euro tuleku otsustuste ootuses. Nüüdseks on otsused tehtud ja alates 1. jaanuarist 2011 on Eesti Vabariigis kehtivaks maksevahendiks euro. Ka paljuräägitud vahetuskurss on üheselt selge – 15, 6466 krooni = 1 euro. Ettevalmistusi eurole üleminekuks on tehtud juba mitu aastat. Türi Vallavalitsus on eurole üleminekuks põhimõtteliselt

valmis. Vajalikud raamatupidamisprogrammid peavad võimaldama arvestust eurodes ja kroone sisaldavad kehtivad õigusaktid peavad aastavahetuseks olema ümber vormistatud. 2011. aasta eelarve koostame veel küll kroonides, kuid viimases lõpus konverteerime ümber eurodeks. Mida toob aga euro tulek kaasa tavainimesele? Kindlasti ei ole euro mingi imerohi ja

jätkuvalt sõltub palju meie endi mõistlikust majandamisest. Emotsionaalselt on muidugi kroonist kui ilusast ja harjumuspärasest rahatähest ning tema väärtusest raske loobuda. Küll aga loob euro tulek eeldused Eesti majanduse kasvuks. Meie reitingute paranemise on kaasa toonud juba ainult otsused euro kasutuselevõtuks. Ilmselt ongi osale tavainimestest kõige raskem uute vääringutega kohanemine. Väheneb ju vääring 15,6466 korda. Kindlasti võtab kohanemine uue vääringuga palju aega, eriti nendel inimestel, kel praegu veel eurodega otsest kokkupuudet ei ole. Küll aga soovitan juba aegsasti end vääringu muutusega

harjutama hakata. Juba praegu on kõikvõimalikud hinnakirjad kahes vääringus ja lisaks kroonidele tasub kindlasti ennast harjutada eurode reaga. Sügisel peaksid kõik Eesti leibkonnad saama lisaks muudele teavitusmaterjalidele ka eurokalkulaatorid, sest ega kroonisummat 15,6466-ga niisama lihtsalt peast ei jagagi. Vähem on probleeme nendel inimestel, kes kasutavad oma igapäevatehingute tegemisel erinevaid pangakaarte. Pankades toimub kursi vahetus automaatselt. Kroonide vahetamine (nii müntide kui paberraha) on tehtud inimestele võimalikult lihtsaks ja võimalus raha vahetada avaneb varakult – ei ole

mõtet jätta raha vahetust uue aasta esimesteks päevadeks. Ka liiga vara ei ole mõtet raha eurodeks vahetada, sest praegu käib see veel kommertspankade müügikursside alusel, mis ei ole inimesele nii soodsad kui Eesti Panga kurss. Eesti Pank vahetab pärast esimest jaanuari 2011 kroone eurodeks tähtajatult, st niikaua, kuni kellelgi veel kroone on. Seost hindade muutuse (tõusu, languse) ja euro kasutuselevõtu vahel on otseselt raske leida – sestap on selle teema ümber väga palju spekulatsioone. Hinnad tõusevad Eestis, sõltumata meie rahvusvaluutast, kuna väikese riigi majandus on seotud tihedalt meid ümbritse-

vate riikidega ja tahes-tahtmata tekkib varem või hiljem ühendatud anumate efekt: hinnad ning palgatasemed ühtlustuvad. Kindlasti ei saa need olema päris võrdsed, aga lähenevad kindlasti. Euro on usaldusväärne raha ja euroalal on madal ja stabiilne inflatsioon, see on ka meie eesmärk. Täpsemalt saab euro tuleku kohta lugeda internetist www.euro.eesti.ee Küsimuste korral võib pöörduda ka Türi Vallavalitsusse otse minu poole, kuna olen Rahandusministeeriumi kontaktisik Türi vallas eurole üleminekul. Telefonil 3848240 või meiliaadressil Yllar.Vahtramae@tyri.ee

mängib olulist rolli internetiajastu, aga kindlasti ka kodu roll ja suhtumine meie riiki. Ka saavad vallajuhid ja koolid teha senisest aktiivsemat koostööd näiteks Kaitseliiduga. Täna on riigikaitseõpetused koolides X–XI klassides, see võiks aga alata juba põhikoolis. Töö noortega peab haarama senisest rohkem kogu valda, mitte jääma Türi linna keskseks. Oluline on Türi valla noortejuhtide töö motiveerimine ringitasudest. Meie tänased Türi noored on tublid, nad võtavad osa erinevatest tegevustest, neile on loodud võimalusi vaba aja veetmiseks, kuid soovin, et valla noored nii linnas kui ka külades teadvustaksid endale ka isamaa

tähtsust ja riigikaitse vajalikkust. Türi valla-, haridus- ja noorsoojuhid, olgem veelgi julgemad/ aktiivsemad, kaasamaks oma üritustele vallas tegutsevaid jõustruktuure! Paslik on lõpetada president Konstantin Pätsi sõnadega: “Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka, raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu, jul-

gust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga.“ Tahtes olla vaba rahvas, ei jää meil muud üle, peame hoidma neid ideaale ja püüdlusi, mis tõid priiuse meie rahvale. Tahame me seda või mitte, see on meie kõigi kohus põlvkondade ees, kes on unistanud enda saatuse üle ise otsustamisest ning võidelnud selle nimel relva või sõnaga. Sõnum vabadusest, vabast riigist ja rahvast ei tohi mattuda argielu pisiasjade tolmukorra alla, vaid peab kõlama alati värskelt ja veenvalt. See on tagatis, et suudame oma vabadust kindlalt hoida nii tänapäeval kui ka tulevikus.

Isamaalisest kasvatusest

URMAS PIIGERT Türi vallavolikogu turvalisuse komisjoni liige

Tähistasime 20. augustil Eesti taasiseseisvumise aastapäeva erinevate üritustega, olgu need siis ühtelaulmine või jalgrattamatkad, ikka meie riigile mõeldes, mis 1991. aastal jälle vabaks sai. Pidupäeva ja rõõmutundmise kõrval hiilis mõttesse aga küsimus, kui palju isamaalisust on meie argipäevades ja kuivõrd seda endale teadvustada oskame. Vabadus ja vaba riik on kalleim aare iga rahva jaoks, nende kest-

ma jäämiseks peame eelkõige noortega tööd tegema. Hetkel tundub, et isamaalisest kasvatusest jääb paraku vajaka, igapäevaselt väärtustatakse meie riiki ja ajaloolisi tähtpäevi vähe. Kuhu jäävad vabariigi tähtpäevadel osalemast õpilased, kuhu jäävad õpilasomavalitsused? Koolid on esindatud direktorite näol. Aga just noored, meie tulevik, kelle kohuseks on vaba riiki hoida ja kaitsta, kus te olete? On selge, et

sellistel tähtpäevadel osalemine ei tohi saada noortele käsu korras minekuks. Lapsevanemad, õpetajad, noorsootöötajad – meie peame oskama erinevaid tähtpäevi noortele lahti seletada ja oluliseks muuta! Kindlasti peame oma riigi kestma jäämiseks tõhustama tööd noorte riigikaitse kasvatuse osas. Osalesin alles hiljuti reservõppekogunemisel, vestlustest ajateenijatega tegelevate ohvitseride ja allohvitseridega koorus välja, et seis ajateenijatega on pehmelt öeldes masendav. Tänased noored mehed (loodan, et mitte Türi noored) jäävad tervise osas nõrgaks ja oskus teha lihtsamaidki asju on olematu. Siin

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Oisu Rahvamaja sai invatee

Oisu Rahvamajale ligi 165 000 krooni eest valminud invatee parandab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja. Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustöid teostas Vekmari OÜ ja selle käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile. Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste andmise programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni. Oisu Rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. a täidab endise Estonia kolhoosi kontorkultuurimaja rahvamaja funktsiooni.

Vallavolikogu otsustab tankla saatuse ENE MÄGI planeeringuspetsialist

SILVI LUKJANOV vallavanema nõuniku asendaja

Muuseumraudtee detailplaneering

Türi Vallavolikogu 25. juuni 2008 otsuse nr 51 alusel kavandatakse Türi muuseumraudteed Türi linna Jaama tänava äärsele raudteemaale. Detailplaneeringut koostab OÜ ERKAS Pärnu Instituut, kes tutvustab Türi muuseumraudtee detailplaneeringu lähteseisukohti ja valminud eskiisi avalikul arutelukoosolekul 14. septembril kell 16.30 Türi Vallavalitsuse haldushoone II korruse saalis aadressil Türi linn, Kohtu tänav 2. Detailplaneeringu lähteseisukohad on avaldatud Türi valla kodulehel www.tyri.ee kataloogi “Ehitus ja planeerimine” alamkataloogis “Detailplaneeringud”. Samal aadressil saab alates 13. septembrist tutvuda ka eskiisiga. Planeeringu koostamise ajal võib iga isik esitada küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta kirjalikult Türi Vallavalitsusele aadressil Kohtu tänav 2, Türi või e-posti teel vallavalitsus@tyri.ee.

ENE MÄGI planeeringuspetsialist

Prügiveost vallas

Alates 1. septembrist on Türi vallas jäätmevedaja AS Veolia Keskkonnateenused. Jäätmevedaja saadab kõigile lepingud, kus on kirjas konteineri mahud, vedamise graafik ning hinnakiri. Jäävad kehtima kõik varem kokkulepitud prügiveo tingimused. Täpsem teave ja prügiveograafik kodulehel www.tyri.ee alapunktis keskkond/jäätmemajandus.

URMAS KUPP majandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Metsaküla saab puhta joogivee

Türi vald taotles Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus raha Metsaküla veetorustiku kordategemiseks. Esimeses voorus saadi raha ja tehti korda veetorustik küla ühes pooles ning juunis saadi raha veetorustiku väljavahetamiseks küla teises pooles. Veetorustiku vahetustöid teostab OÜ Türi Vesi, kes loodab need lõpetada augustis. Veetorustiku väljavahetus tagab puhta joogivee Metsaküla 12 majale.

Kirnas on algamas vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Türi valla projekti Kirnas maanteeääres olevatele majadele vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamist 1,3 miljoni krooniga Energeetik Urve Meeritsa sõnul on ehitusleping sõlmitud avaliku hanke parimaks pakkujaks osutunud OÜ-ga Välistrasside Ehitus ning projekt on saadetud kinnitamiseks Maanteeametile. Nii kui saadakse kooskõlastus, alustavad ehitajad tööd. Projekti raames ehitatakse trassid inimeste krundi piirideni ja elanikel palutakse mõelda, kuhu nad tahavad oma krundil ühenduskaevu saada. Ehitustöödega loodetakse alustada septembri teisel nädalal.

Nii eelmises Türi Rahvalehes ilmunud artikkel “Tankla vajalikkuse üle peab otsustama rahvas” kui ka samal teemal Järva Teatajas ilmunud lood on nii mõnda lugejat ajendanud esitama õigustatud küsimusi Türi Vallavalitsuse ametnikele. Seetõttu teen lühikese kokkuvõtte. Vast on sellest abi nii asjaajamise käigu kui ka asja sisu mõistmiseks ning tuge oma arvamuse väljaütlemiseks.

Detailplaneering on täpsustav Linna ruumilise arengu põhimõtted kavandatakse üldplaneeringuga. Projekteerimise ja ehitamise aluseks on enamasti vajalik üldplaneeringut täpsustav detailplaneering, millega määratakse konkreetse krundi ehitusõigus, sealhulgas krundi ja ehitise kasutamise otstarve, hoonete arv krundil, suurim ehitusalune pindala ja suurim lubatud kõrgus ning muud krundi kasutamise tingimused. Türi linna ruumilise arengu põhimõtted on fikseeritud Türi valla üldplaneeringus, mis kehtestati 2009. aasta juunikuus. Üldplaneeringu seletuskirja ja jooniseid saab vaadata digitaalselt Internetis Türi valla kodulehel www.tyri.ee kataloogi “Valla juhtimine” alamkataloogis “Üldplaneering”. Paberkandjal on üldplaneering kättesaadav Türi Vallavalitsuse tööajal majandus- ja planeeringuosakonnas.

Kuigi Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Türi valla projekti “Taikse kanalisatsiooni parendamine” rohkem kui 717 000 krooniga ja suurem osa sellest on juba tehtud, on tööd praeguseks mõneks ajaks peatatud. Tööde jätkamiseks on vaja Maanteeameti kooskõlastust, et ühendada kanalisatsioon mõlemal pool teed asuvatel majadel. Kohe, kui leping sõlmitud, viiakse tööd lõpuni ja kõik 12 maja saavad kanalisatsiooniga liitumise võimaluse. Projekti raames ehitatakse trassid inimeste krundi piirideni ja elanikel palutakse mõelda, kuhu nad tahavad oma krundil ühenduskaevu saada. Tööd loodetakse lõpetada septembri lõpuks.

URVE MEERITS energeetik

Otsustab volikogu Käesolevaks ajaks on nüüd kehtiva Türi valla üldplaneeringu kohaselt tankla rajamine kesklinna selgesõnaliselt välistatud. Samuti jätkub kehtiva kesklinna detailplaneeringu realiseerimine – on rajatud kesklinna park, hoonestatud Paide ja Hariduse tänavate ristmiku ääres asuv krunt, Ida Regionaalne Maanteeamet kavandab kesklinnas asuva riigimaanteede ristmiku rekonst-

rueerimist ringristmikuks. Tuginedes planeerimisseadusele ja kehtivale Türi valla üldplaneeringule, ei ole Türi Vallavolikogul kohustust taotletava detailplaneeringu koostamist algatada. Juhul, kui Türi Vallavolikogu leiab, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ei ole põhjendatud ega vajalik, võtab volikogu vastu otsuse detailplaneeringu mittealgatamise kohta Sel juhul ei tekigi täiendavat avalikku arutelu, vaid kinnitatakse juba üldplaneeringus sätestatut ja Türi linna keskusealale tankla kavandamiseks detailplaneeringu koostamist ei algatata. Kui aga volikogu leiab, et Türi kesklinna tankla planeerimise küsimus väärib siiski veelkordset kaalumist, võib ta algatada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on erandlik ning selle vajadus peab olema põhjendatud. Detailplaneeringu koostamise algatamine ei tähenda koheselt selle kehtestamist. See on sõnumiks, et tankla rajamise küsimuses avatakse avalik arutelu, mis omakorda annab võimaluse, et kesklinna tanklat siiski kavandatakse. Nimetatud küsimuse arutamine ja detailplaneeringu koostamise algatamise või mittealgatamise otsustamine on kavandatud Türi Vallavolikogu septembrikuu istungile. Kõigil, kel on selgeid seisukohti ja asjalikke mõtteid Türi kesklinna tankla kavandamise küsimuses, palun neist selgesõnaliselt teada anda Türi Vallavolikogu liikmetele. Just nemad langetavad lõpuks otsuse, mis saab edasi sellest kirgi kütvast ja juba üsna pika habemega loost.

Muudatustest uues perekonnaseaduses Algus juulikuu Türi Rahvalehes

Taikse kanalisatsiooni ehitus on ajutiselt seiskunud

Üldplaneeringu kohaselt on Türi linnas määratletud nn keskuseala, mis ulatub Kohtu tänavast piki Paide ja Viljandi tänavat raudteeni ning Vabaduse tänavast piki Tallinna ja Hariduse tänavat Kooli puiesteeni, hõlmates peatänavaid ääristavad krundid, avalikud haljasalad ja pargid. Paide tänav 1 asuv krunt, millele taotletakse tankla kavandamist, paikneb Türi linna keskusealal. Üldplaneeringu järgi on keskuseala mõeldud eeskätt kaubanduse, teeninduse ja vaba ajaga seonduvate asutuste ja ettevõtete, samuti ka alakorrusel paiknevate teenindusruumidega elamute rajamiseks. Eraldi on üldplaneeringus rõhutatud, et keskusealale ei kavandata liikluskoormust suurendavaid ja võimalikku keskkonnaohtu kujutavaid objekte, nagu näiteks tanklad, autopesulad. Nimetatud tingimus lähtub üldplaneeringu eesmärgist vähendada liikluskoormust Türi kesklinnas. Sama eesmärki täidab ka Türi ümbersõidutee kavandamine üldplaneeringus. Lisaks üldplaneeringule, mis määrab üldised arengusuunad, kehtib Türi linna keskosas, sealhulgas Paide tänav 1 krundil 2003. aastal koostatud detailplaneering. Sellekohaselt on osale tänasest Paide tänav 1 krundist kavandatud 27-kohaline parkla ja osa krunti ette nähtud hoonestamiseks kuni 3-korruselise hoonega. Krundi kasutusotstarve võib olla 50%

ärimaa ja 50% elamumaa. Planeerimisseaduse kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Türi Vallavalitsusele ongi laekunud detailplaneeringu algatamise ettepanek kavandada Türi kesklinna teenindusjaam ja tankla. Sellise avalduse laekumine kohustab haldusorganit läbi viima haldusmenetluse, mis lõpeb haldusorgani otsusega avalduses taotletu kohta. Haldusorganiks, kes antud küsimuses otsuse peab langetama ning haldusakti andma, on Türi Vallavolikogu, kuna ettepanekus nimetatud eesmärk eeldab üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu algatamist. Niisuguse detailplaneeringu, millega soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut, algatamise või mittealgatamise otsustamise pädevus on Türi Vallavolikogul. Täpselt sama küsimust on arutatud ka 2006. aastal, kui kütusefirma taotles detailplaneeringu algatamist Türi linnas Paide tn 1 kinnisasjale autokütuse tankla rajamiseks. Tollane vallavolikogu koosseis keeldus niisuguse detailplaneeringu algatamisest, sest tankla rajamine ei toeta Türi kesklinna miljöö väljakujunemist.

Surma registreerimine Surma registreerivad vallaja linnavalitsused ning maavalitsused (põhjendatud vajadusel ka Eesti välisesinduse konsulaarametnik) ning surmakanne koostatakse perekonnaseisuasutuses, kellele sellekohane avaldus esitatakse. Perekonnaseisuasutus registreerib surma 3 tööpäeva jooksul surma registreerimise avalduse saamise päevast arvates. Surma registreerib Eesti perekonnaseisuasutus, kui isik sureb Eestis. Samuti

siis, kui välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus ja kui surm ei ole juba registreeritud välismaal. Kui isik tunnistati surnuks kohtumääruse alusel, registreerib surma kohtu asukohajärgne maavalitsus. Avaldus surma registreerimiseks tuleb esitada 7 päeva jooksul isiku surmapäevast või isiku surnult leidmise päevast arvates. Avalduse võib esitada surnu abikaasa, sugulane, hõimlane, isik, kes elas koos surnud isikuga, raviasutuse juht, politseinik või muu ametnik. Surmast seadusega

ettenähtud tähtaja jooksul teatamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga 60 kuni 6000 krooni (3.83-383.47 eurot) või arestiga. Surmakande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada: 1) arstlik surmateatis või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks kuulutamise kohta: 2) surnud isiku pass ja ID-kaart, kui isikul on mõlemad isikut tõendavad dokumendid, siis nii pass kui ka ID-kaart. Surnu isikut tõendava dokumendi võtab perekonnaseisuametnik avaldajalt ära. Avaldajale

väljastatakse tema soovil surma registreerimise kohta surmatõend. Surmatõendit ei väljastata surnult sündinud lapse kohta. Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis ja selle kohta surmatõendit ei väljastata. Surmakande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba. Korduva surmatõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 50 krooni (3.20 eurot).

LII LAANEMETS vallasekretär Järgneb septembrikuu Türi Rahvalehes

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

vallavalitsus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Koolitranspordi korraldusest Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada koolitransporti haridusasutusse ja tagasi. Türi vald on seda ülesannet täitnud tasuta sõidu võimaldamisega ühistranspordis, tasuta sõidu õigust tõendava kaardi väljastamisega, vallapoolse organiseeritud koolitranspordiga või sõidukulu hüvitamise kaudu nendele õpilastele, kellel ei ole võimalik kasutada koolisõiduks ühistransporti ja kelle koolisõitu ei ole Türi vald korraldanud muul viisil.

Tasuta sõidu kaart Tasuta sõidu kaart on MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskuse (edaspidi JÜTK) väljastatud dokument, mis annab Eesti rahvastikuregistri alusel Türi vallas elavale õpilasele õiguse sõita igal koolipäeval ühistranspordiga ühe sõidu kodust õppeasutusse ja tagasi koju tasuta. Türi valla üldhariduskoolide õpilastele ühistranspordis tasuta sõiduks kaartide väljastamise ning kooli ja koolist koju sõitmiseks tehtud kulu hüvitatakse Türi valla eelarvest. Sõidukaarti võib taotleda Türi vallas elav Türi valla üldhariduskooli õpilane, kelle jalakäimise koolitee on pikem kui 3 km ning kodu ja kooli vahel sõidab koolikorralduslikult sobiv ühistransport. Sõidukaart on kehtiv ainult koos õpilaspiletiga.

Sõidukaarti vajavad õpilased selgitab õppeaasta alguses välja õppeasutus, kus õpilane õpib, ja edastab andmed nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonda. Ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond koostab õppeasutuste esitatud taotluste alusel JÜTKile sõidukaartide väljastamiseks koondtaotluse. JÜTK väljastab Türi valla õpilastele sõidukaardid ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakonna koostatud taotluse alusel üldjuhul kahe nädala jooksul alates õppeaasta algusest. Türi valla õpilastele sõidukaartide taotlemise eest JÜTKist ning nende õigeaegse kättetoimetamise eest õppeasutustesse vastutab ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond. Õpilane saab sõidukaardi õppeasutusest, kes kaardi taotles. Õppeasutusele esitatud sõidukaardi väljastamiseks vajalike andmete õigsuse ja täpsuse eest vastutavad õpilane ja lapsevanem. Õpilased saavad ilma sõidukaardi ja õpilaspiletita ühistranspordis sõita kuni 15. septembrini 2010. Sellest kuupäevast alates tuleb kõigil õpilastel, kel sõidukaarti ette näidata ei ole, osta sõiduks üksikpileteid. Et sõidukaart kehtib ainult koos õpilaspiletiga, tuleb õpilaspilet koolile õigel ajal pikendamiseks anda.

Tasu õpilaspileti väljastamise eest koolil õigus küsida ei ole. Sõidukaarti taotleb Türi vallas igal aastal umbes 400 õpilast ning tähtajad andmete esitamiseks ning taotluste kontrollimiseksvormistamiseks ja kaartide väljastamiseks on lühikesed ning igaühe omapoolse ülesande õigeaegsest täitmisest sõltub omakorda teise inimese töö. Seetõttu palume oma kohustused endale täpselt selgeks teha ning andmed õigeaegselt esitada.

Sõidukulu hüvitamisest ja õpilastranspordist Vanemad, kes oma lapsi isikliku sõiduautoga kooli ja/või koolist koju sõidutavad ning tekkinud kulu vallaeelarvest hüvitamist soovivad, peavad selle aluseks olevad asjaolud eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastama. Kooskõlastamata sõidukulu hüvitamise taotlusi üldjuhul menetlusse ei võeta. Kooskõlastuse avalduse vorm on kehtestatud koos määrusega ning see on koos määrusega kättesaadav valla veebilehel. Kui millelegi on kehtestatud konkreetne vorm, siis tuleb avaldus selle vormi kohaselt ka esitada, st täita kõik vormil nõutud väljad. Tähtaeg nende avalduste esitamiseks on 17. september. Vastused (kooskõlastused) teeb vallavalitsus avaldajatele teata-

vaks septembri viimase nädala jooksul kirja teel. 28. mai Türi Rahvalehe vahendusel pöördume lapsevanemate poole, et kõik hoolega läbi mõtleksid, kuidas nende laps järgmisel õppeaastal kooli saab, ning kui selgub, et kooli ja kodu vahel tõepoolest puudub kooli õppekorraldusega sobiv ühistransport, annaksid sellest vallavalitsusele teada juunikuu jooksul. Pöördumine kehtis kõikide vanemate suhtes, seega ka nende, kelle laste koolisõitu vald juba aastaid on korraldanud. Pöördumisele reageeris kolm inimest. Vallavalitsus eeldab, et seega sobib ülejäänutele sama korraldus, mis ka eelnevatel aastatel või ei vaja nad vallapoolset korraldatud õpilastransporti enam üldse. Sellest tulenevalt on 2010/ 11. õppeaasta vallapoolne koolitransport korraldatud eelnevate aastate praktikale ning kehtinud marsruutidele tuginedes. Kuna osal marsruutidest on vedaja muutunud, siis võivad marsruutide kellaajad septembri esimeste nädalate jooksul pisut muutuda ning muudatused tuleb sõitjal kokku leppida juba otse teenuse osutajaga. Vaata graafikut 12. leheküljelt. TÜRI VALLAVALITSUS (Täismahus teksti saab lugeda www.tyri.ee/haridus - toim.)

Veeprojekti tööd jätkuvad

Vallavolikogu augusti istungi kokkuvõte

“Türi linna ühisvee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise” projekti juhi Jan Raudsepa (pildil) sõnul kulgevad tööd plaanipäraselt. Augustis jätkuvad mõõdistus- ja projekteerimistööd, mis lõpevad kogumahus hiljemalt novembris. Töid teostab AS Merko Ehitus. Esimeste kaevetöödega loodetakse alustada septembris eeldatavasti Raadiojaama, Heina ja Ristiku tänavatel, kuhu rajatakse vee- ja kanalisatsioonitorustik ning üks väikese võimsusega reovee ülepumpla. Augustis on AS-i Maves teostatud uuringute käigus selgunud, et Türi linna uue veehaarde asukohaks võib jääda Tolli metsas väljavalitud koht. AS Mateko (AS MAVES alltöövõtja) kaasabil on valminud osaline kergkatendiga ligipääsutee veehaarde piirkonda. Jätkuvad tööd ühe töötava puurkaevu rajamiseks ning põhjaveevaru kinnitamiseks Põhjaveekomisjonis. Septembris kuulutakse projekti raames läbiviidavatest hangetest välja hange survepesuauto soetamiseks. TÜRI VALLAVALITSUS

• Muutis Türi valla 2010. aasta eelarvet, muudatustega Türi valla 2010. aasta eelarve on avalikustatud Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee • Võttis Türi valla projekti „Türi linna ühisveevõrgu ja -kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ja laiendamise projekt” Türi valla omafinantseerimiskohustuse täitmiseks laenu summas kuni 2 039 876,46 eurot (kaks miljonit kolmkümmend üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja nelikümmend kuus eurosenti). See on Eesti krooni vääringus kuni 31 917 131 (kolmkümmend üks miljonit üheksasada seitseteist tuhat ükssada kolmkümmend üks) krooni. • Algatas isikliku kasutusõiguse seadmise Türi valla kasuks Türi linnas Mäekalda põik 1, Mäekalda põik 4, Mäekalda põik 5 ja Mäekalda põik 6 kinnisasjade maa sisse paigaldatud Türi vallale kuuluva ühiskanalisatsiooni vabavoolse torustiku kaudu avaliku ühiskanalisatsiooniteenuse osutamiseks, torustiku hooldamiseks ja remontimiseks torustiku kaitsevööndi ulatuses; Türi linnas Mäekalda põik 1, Mäekalda põik 3, Mäekalda põik 5, Mäekalda põik 7 ja Tiigi tänav 2 kinnisasjade maa sisse paigaldatud Türi vallale kuulu-

va reovee kanalisatsioonikollektori vabavoolse torustiku kaudu avaliku ühiskanalisatsiooniteenuse osutamiseks, torustiku hooldamiseks ja remontimiseks torustiku kaitsevööndi ulatuses ning Türi linnas Tiigi tänav 2 kinnisasja maa sisse paigaldatud Türi vallale kuuluva sademevee kanalisatsioonikollektori vabavoolse torustiku kaudu avaliku ühiskanalisatsiooniteenuse osutamiseks, torustiku hooldamiseks ja remontimiseks torustiku kaitsevööndi ulatuses. • Kehtestas Türi vallas Lokuta külas asuva Õunapuu katastriüksuse detailplaneeringu. • Otsustas taodelda riigilt tasuta Türi valla omandisse andmist Türi linnas Staadioni tänava ääres asuva jalgpallistaadioni maad, mille üldplaneeringus kavandatud sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa ja mille suurus on ligikaudu 34700 m². • Kinnitas hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra. • Kinnitas Türi Põhikooli põhimääruse • Kinnitas Türi Ühisgümnaasiumi põhimääruse • Muutis Türi Vallavolikogu 28. detsembri 2005 määrust nr 13 „Toimetulekutoetuse määramiseks jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste ku-

lude piirmäärad“ • Kooskõlastas OÜ Puurvesi rajatava puurkaevu asukoha aadressil Järvamaa, Türi vald, Laupa küla, Kuivati maaüksus. Rajatava puurkaevu tootlikkus on 2 m3. • Volitas kohalikku omavalitsust täitma veeseadusest tulenevaid ülesandeid. • Muutis Türi Vallavalitsuse struktuuri ja moodustas Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonda nooremametnike ametigruppi haridus- ja kultuuriosakonna juhataja abi ametikoha. • Võttis Türi vallale varalise kohustuse seoses EAS-ilt toetuse taotlemisega Türi Gümnaasiumi õppehoone III korruse aineklasside rekonstrueerimiseks. Toetuse saades kaetakse 2011. aasta vallaeelarvest omaosaluse kulu. • Katkestas Türi valla vallasisese linna linnapea statuudi ja linnapea tegevusega seotud kulu hüvitamise korra esimese lugemise ja määras eelnõu juhtivaks komisjoniks eelarve- ja arenduskomisjoni. • Eelnõu koostaja Otto Maamägi võttis tagasi oma eelnõu Türi Vallavolikogu linnaelu komisjoni moodustamine.

Ujula avatakse 13. septembril

Türi Vallavalitsus ja Türi Ujula OÜ leppisid kokku, et Türi ujula on külastajatele avatud alates 13. septembrist kuni 30. aprillini. Järgmise aasta mais toimuvad ujulas vaid ujumistreeningud ja kord nädalas on eakatel võimalus käia ka saunas. Vastavalt saavutatud kokkuleppele tellib Türi Vallavalitsus käesoleval aastal ujumisteenust täiendavalt 200 000 krooni eest (lisaks eelarves kinnitatud 638 218 kroonile). Järgmise aasta esimese viie kuu jooksul kulu valla raha ujumisteenuse tellimiseks 500 000 krooni. Türi Vallavalitsus peab jätkuvalt mõistlikuks ujula munitsipaliseerida ning pooled leppisid kokku, et läbirääkimised ujula munitsipaliseerimiseks jätkuvad.

Osaleti maakonna külade päeval

Registreerimisandmete järgi osales 31. juulil Prandi allikatel toimunud Järvamaa 11. külade päeval Türi vallast 77 inimest. Esindatud olid Kirna, Metsaküla, Pala, Särevere, Türi-Alliku, Karjaküla, Poaka ja Änari külad ning ka Türi linn. Üheks oluliseks osalejaks oli ka orkester Türi, kelle rütmikat muusikat sai kuulata nii rongkäigus sammudes kui ka lava pealt. Kokku osales sel korral külade päeval üle 500 inimese. Järgmine Järvamaa külade päev toimub 2012. aasta suvel Järva-Jaani vallas.

Arendusspetsialist on valitud

Türi Vallavalitsuses alustas 24. augustist arendusspetsialistina tööd Liina Lehis, kes valiti välja 29 kandidaadi seast. Spetsialisti valiku tegi Türi vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon esitatud dokumentide ja vestlusvooru põhjal. Liina Lehis on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Järva Maavalitsuses töötades viis ta ellu kultuuri- ja noorsoopoliitikat ning juhtis valdkonna arengukavade ja projektide koostamist maakonnas. Arendusspetsialisti kontaktid 384 8238, 5333 1261, liina.lehis@tyri.ee

Vald müüb kortereid ja kinnistuid

Türi vallavalitsus võõrandab otsustuskorras eelläbirääkimistega pakkumise teel kinnistud Türi linnas Roheline tn 5, Türi vallas Laupa külas endine õpetajate maja ja Türi linnas Mäe tn 22 ning korteriomandid Türi linnas Telliskivi tn 4-7, Kabala külas Pärna tn 10-8 ja Arkma külas korter nr 8, korter nr 7 ja korter nr 6. Eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

Müügis on mitmed sõidukid

Türi Vallavalitsus kuulutab välja suulise avaliku enampakkumise vallale kuuluvate sõidukite võõrandamiseks. Enampakkumine toimub 20. septembril kell 16.00 vallamaja III korruse saalis. Enampakkumisel on sõiduauto Nissan Almera 1,6GX, registreerimismärk 105 MCI, registreeritud 11.05.2000, sõiduauto Skoda Felicia 1,6LXI, registreerimismärk 847 BAG, registreeritud 29.12.1998; veoauto GAZ 52-04, registreerimismärk 025 ADH, registreeritud 01.01.1984; veoauto GAZ 52-04, registreerimismärk 030 AJH, registreeritud 18.12.1980; veoauto GAZ 53-14, registreerimismärk 935 AHT, registreeritud 1990; traktor JUMZ 6KL, registreerimismärk 3625EK, registreeritud 1985. Enampakkumise tingimustega on võimalik tutvuda Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsusekantseleis. Täiendavat infot saab telefonil 384 8249 või 512 1815 (Signe Tõõtsu).

Vald toetab esimesse klassi astujaid

Ka tänavu maksab Türi vald 1. klassi õpilastele kooli alustamise toetust 1000 krooni lapse kohta. Kooli alustamise toetust makstakse ühele vanemale üks kord lapse põhihariduse omandamise alustamisel Türi valla koolis. Toetust makstakse ka lapsevanemale, kelle lapse elukoht rahvastikuregistris on Türi vald, kuid kelle laps alustab põhihariduse omandamist mõne muu kooli esimeses klassis ja lapse õpingud väljaspool Türi valda on põhjendatud. Toetus määratakse pärast õpilaste nimekirjade kinnitamist ja makstakse lapsevanema avalduse alusel. Avalduse vorm on kättesaadav Türi valla koduleheküljel www.tyri.ee ning iga kooli kantseleis. Avalduste esitamise tähtaeg on 10. september. Menetlustoimingute lihtsustamiseks palub vallavalitsus taotlused võimalusel täita kooli juures (hea päev selleks on näiteks 1. september), sel juhul saab iga kool esitada taotlused korraga vallavalitsusele. Kooli alustamise toetuste määramisega tegeleb Türi Vallavalitsuse sotsiaalosakond. Toetus kantakse taotleja pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks 2010.

SILVI LUKJANOV

Türi vallavanema nõuniku asendaja

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

sport

Harrastuskalastajad hakkavad meistreid selgitama Türil on ikka peetud lugu kalapüügist, sealhulgas sportlikust kalapüügist. Nõukogude ajal peeti tollase Türi EPT meistrivõistlusi nii jääaluses kalapüügis kui ka õngitsemises. Osaleti aktiivselt spordiühingu JÕUD ja Eesti meistrivõistlustel. Türile toodi mitmed Eesti meistri medalid. Vahepeal jäi asi soiku, kuid 90ndate aastate keskel hakkasid aktiivsed kalamehed mõtlema jälle võistluste korraldamisele. 1999. aastal korraldati esialgu Türi meistrivõistlused õngitsemises ja jääaluses kalapüügis, alates 2002. a korraldatakse ka Järvamaa meistrivõistlusi. On jäädud kindla kava juurde, et märtsis toimuvad jääalused kalapüügivõistlused ja septembris õngitsemine. Parimad võistluskohad on olnud Tarbja, Paide ja Türi tehisjärved ning Kihli ja Kõltsi karjäärid. Viimasel kolmel aastal on korraldatud Grillfestivali raames ka kalapüügivõistlusi „Kalake”. Meie tublid sportlased osalevad jälle aktiivselt Eesti

meistrivõistlustel ja saavutavad auhinnalisi kohti. Tänavune Eesti meister jääaluses kalapüügis naiste arvestuses on Türi naine Oksana Didrichon. Sportlik kalapüük ei ole odav spordiala. Püügiriistad, peibutussöödad ja muud tarvikud maksavad tuhandeid kroone. Üldjuhul on ka võistlustel osalemine tasuline. Järvamaa ja Türi meistrivõistlused on siiani olnud tasuta, sest on olnud tublid toetajad: Järvamaa Omavalitsuste Liit, Järva Maavalitsus ja Türi Vallavalitsus läbi Türi Spordiklubide Liidu. Tänu toetajatele on lisaks meistrimedalitele parimatele ka auhinnad. Tänavu toimuvad Järvamaa ja Türi meistrivõistlused õngitsemises 11. septembril kell 8 Kõltsi karjääris. Võistlusklassid on noored, naised ja mehed. Registreerimine toimub kohapeal enne võistluste algust, täpsemat teavet saab telefoni teel 505 3552.

THEO AASA Harrastuskalastajate klubi Säinas juhatuse esimees

Harrastuskalastajate klubi Säinas viib talviti läbi jääalust kalapüügivõistlust. Pildil on mitmekordne Järvamaa ja Türi meister Vladimir Ossipov koos pojapoeg Devid Ossipoviga. Theo Aasa

Rattakrossi etappidel osalejate vähesuse üle kurta ei saanud. Silvi Lukjanov

läheb kaksikvõit õdedele Jalakatele Albust. Anni tuli võitjaks Kõrgessaares ning on eelnevate etappide tulemuste põhjal teistele püüdmatu. Aiki oli küll neljandal etapil kolmas, aga sellest piisas hooaja kokkuvõttes teise koha kindlustamiseks. Meie Lisette Kaasiku peab kolmanda koha saavutamiseks viimasel etapil tugevalt pingutama. 11–14aastaste noormeeste arvestuses lähevad viimasele etapile võrdse 114 punktiga Vändra poisid Kert Kivistik, kes oli esimene Kõrgessaares ning Karl-Arnold Vendelin. Mõlemal on kaks etapivõitu ning kaks teist kohta. Neidude arvestuses võitis neljanda etapi Tene Must,

Saksamaal Dahnis maastikuvibulaskmise MMil võistelnud Järvamaa vibulaskjad saavutasid esikümnekohti, arvestades meesteklasside ülisuurt osalejate arvu on mõlemad tulemused mainimisväärsed. Oma klassis mahtusid meeste arvestuses esikümnekohtadele Järvamaa Amburite Klubi esindanud sportvibulaskja Guido Kitsingi (7. koht, 43 laskjat) ja sportplokkar Evert Ressar (6. koht, 94 laskjat). Juunioridest lõpetasid viienda kohaga Gert-Kardo Kitsingi sportvibuklassis ja jahiplokiklassis Harald Astok. Kokku osales maastikulaskmise MMil 22 eestlast. Maastikulaskmises tuli eestlannast pikavibulaskja Katrin Virula kolmandat korda maailmameistriks. Esiviisikus oli neli eestlannat – teisele kohale tuli Inge Sirkel-Suviste, neljandaks Triin Kent ja viiendaks Monika Hõim. Kolmandale kohale tuli mullune maastikulaskmise Euroopa meister Urte Paulus Austriast. Kokku osales naiste pikavibuklassis 18 laskjat. Teise maailmameistritiitli tõi Eestile vastukaar jahivibuklassis osalenud juunior Reinhold Mutli, juunioride pikkvibuklassis jagasid kohad omavahel eesti poisid – kolmandaks selleaastaseks eestlasest maailmameistriks tuli Carl Robert Taimla ja teiseks jäi Marko Neider. Meeste pikavibulaskjatest tuli maailmameistriks soomlane Jarkko Lehtinen, Eestit esindav Steve Morley saavutas teise koha. 2008. aastast maailmameistrina valitsenud Ülar Teppo jäi sel aastal kuuendaks. TR

Türi ujula saatus selgus

Krossiratturite hooaeg on jõudnud lõpusirgele Türi Rattapoe seeriavõistluse neljas etapp viis võistlejad Kõrgessaare künklikele radadele. Selle hooaja kõige raskemad sõidud meelitasid starti 70 võistlejat. Kohal olid kõikide võistlusklasside esikohapretendendid ning esmakordselt seeriavõistluste ajaloos ka noorratturid Kuusalu rattaklubist. Võistlus pakkus kõike, mida rattaspordilt oodata võiks: oli tihedat rebimist lõpusirgel, soolosõite, tehnilisi probleeme ratastega ning meeletut tagaajamist lõpumeetriteni. Nii mõneski võistlusklassis selgus hooaja parim. Kuni kuueaastaste poiste ja tüdrukute võistlusklassis on tänavu teistele püüdmatu Raymond Holm Türilt, kes sai juba neljanda järjestikuse etapivõidu ning kindlustas sellega ka esikoha üldarvestuses. Sama kindlalt hoiab teist kohta Reesi Orupõld Eidaperest. Meie poisid Samuel Beekmann ja Ove-Rasmus Radala selgitavad kolmanda koha omaniku viimasel etapil. 7–10aastaste poiste tänavune võistlus on kujunenud Kren Kase soolosõiduks. Neli esikohta neljalt etapilt tagas ka temale enne viiendat osavõistlust esikoha omas vanusegrupis. Kuigi Andres Viidikas juunior pidi Kõrgessaares leppima alles neljanda kohaga, on tema teine koht hooaja kokkuvõttes kindel. Samaealiste tüdrukute arvestuses

Järvamaa vibulaskjad saavutasid esikümnekohti

kes juhib ka üldarvestuses Maire Liidleini ees. Võitja selgub viimasel etapil. 15–18aastaste noormeeste vanusegrupis võitis etapi Peeter Tarvas juunior Raplast meie Alar Nõmmiku ees. Üldarvestuses juhib enne viimast etappi Alar Olavi Allase ees. Üldvõitja selgitamisse võib sekkuda ka etapil kolmas olnud Silver Lehemets Vändrast. Meeste põhiklassis võitis Kõrgessaares Andres Laaniste Koerust oma klubikaaslase Aivar Lagenõmme ees. Meeste üldliider Raido Saar oli Kõrgessaare etapil pahuksis võistlusrattaga. Tehniliste viperuste tõttu tuli paidekas esimeselt ringilt alles

kaheksateistkümnendana. Tugeva sõiduga tõusis Raido lõpuks neljandaks ning sellest piisas ka üldesikoha kindlustamiseks. Meie meestest võivad kolme parema hulka jõuda nii Kristjan Männa kui ka Raivo Kaasiku. Naiste põhiklassis on kindel liider nelja etapivõiduga Jana Matvejeva Ahulast. Sama kindlalt hoiab läbi hooaja teist kohta Tiina Nõmmik. Mailis Petrovitsil on head võimalused lõpetada hooaeg kolmanda kohaga. 40–49aastaste meeste võistlusklassis on kõikidel etappidel võidutsenud Ivo Mölder JärvaJaani mehe Teet Kallakmaa ees. Enne viimast etappi hoiab kolmandast kohast kinni Vello Lillipuu. Meeste kõige vanemas võistlusklassis võitis neljanda etapi Peeter Tarvas seenior Raplast meie Arved Mägi ees. Üldesikoha on aga kindlustanud Kõrgessaares viiendaks tulnud Jüri Ellram Imaverest. Järgnevad kohad selguvad viienda etapi tulemuste põhjal. Rattakrossi hooaeg Türil lõpetatakse 26. augustil Türi tehisjärve ja lauluväljaku ümbruse radadel. Rattaspordiüritusi Türil toetavad Türi Rattapood, Kultuurkapital, Türi Vallavalitsus ning aktiivsed inimesed.

MATI SADAM TSKL juhatuse esimees

Sellise pealkirja all ilmus maakonnalehes Järva Teataja artikkel, mis andis lühikese informatiivse ülevaate ujula saabuvast hooajast. Järva Teataja internetikommentaare jälgides tuleb aga tunnistada, et klientide jaoks veel selgust pole. Olgu siis alljärgnevalt kõik pisut detailsemalt lahti kirjutatud. Nagu eelnevatel hooaegadelgi, jätkuvad lasteaialastele ja algklasside õpilastele ujumise algõpetuse tunnid, ujumistreeningud nii algklassiõpilastele kui ka edasijõudnutele ja juba populaarsust võitnud mängutunnid vees. Samuti jätkuvad vesiaeroobika ja eakate vesivõimlemine, bodyshapingu ja Tai-Chi treeningud, line-tants ning jõusaal ootab oma vanu ja uusi külastajaid. Lahtiolekuajad jäävad tavakliendile põhimõtteliselt samaks. Saab käia ka päevasel ajal ujumas ja pesemas. Sauna- ja ujumisteenust pakume argipäeviti kella 18–22ni, reedest pühapäevani 14–22ni. Kel soovi ainult sauna külastada, saab seda teha ka argipäeviti kella 18–22ni 40 krooni eest. Kuna kütte-, vee- ja elektrihind on tõusnud, peame tõstma piletihinda viie krooni võrra. Seega kutsume oma kliente rohkem kasutama püsikliendikaardi võimalusi, ostma 5 ja 10 korra pileteid, perepileteid, kuukaarte ning hooajapiletit. Täpsemat infot lahtiolekuaegadest ja hinnakirjast saate lugeda ujula kodulehelt septembri alguses www.hot.ee/tyriujula/ või tel 38 47 187; 515 1264. Meie hooaeg algab reedel, 10. septembril kell 14 ja kestab vähemalt aprilli lõpuni 2011. Maikuu võimalikud lahtiolekuajad sõltuvad külastatavusest. Lõpetuseks tahaks tänada nii ujula juhtkonna kui ka kõigi spordilembeste inimeste poolt Türi Vallavalitsust, volikogu ja komisjone, kes leidsid tahet ja võimalust valla tellimuse suurendamise kaudu majanduslikult raskel ajal tagada nii tervisespordi, tulemusspordi kui ka ujumisõpetuse kättesaadavus Türi vallas. Mõnusat ujumishooaega! TÜRI UJULA OÜ

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

vana ja uus Türi vallas

teated UUED KODANIKUD!

1937 Seda maja Laupa mõisa pargis tunti Saare kaupluse nime all. Kaupade valik oli siin üsna tagasihoidlik, kuna müügipinda nappis. Maja ette rajatud lippidest aed pidi ilupõõsaid hobuste eest kaitsma. Poe seinal olevalt tahvlilt võib lugeda, et selles majas oli ka tulekahjust teadaandmise koht.

TENE TUULIS 18. juuni KARL-MARTIN VALDRE 21. juuni JAN MARKUS KONTUS 23. juuni MARGOT-JAANIKA SAARMETS 27. juuni OLIVER TARIUS 28. juuni REILA KOOR 3. juuli ARTON TATRIK 5. juuli EMILY POLENOK 5. juuli RICHARD FOKIN 15. juuli RANELI HULKO 15. juuli ANDREAS ŠEVEREV 17. juuli KAROLIINA KUUSK 18. juuli ANELLE PÄRN 5. august KERLY-BIA TAMM 12. august STEVEN KOOSER 14. august Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-mail: rahvaleht@tyri.ee www.tyri.ee/rahvaleht Peatoimetaja Merit Männi Türi valla lehekülgede toimetaja Silvi Lukjanov Korrektor Anne Viljat Küljendaja Elin Kalda Raamatupidaja Marge Tropp Türi Arengu SA juhatuse liige Auris Rätsep Väljaandja Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Trükkija AS Kroonpress Levitaja AS Eesti Post Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

2010 René Viljat Pärast kaupluse likvideerimist elasid majas üürnikud. Mõnda aega paiknes nendes kitsukestes ruumides ka küla raamatukogu.

TEATED Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee. Tel. 513 8314. Ostan remontivajava ekskavaatori ja roomiktraktori (buldooseriga). Pakkuda võib ka teisi vene päritolu masinaid, seadmeid ja haakeriistu. Tel 5078478 e-mail heino@ruumen.ee Müüa 2-toaline korter Türil Hind 50 000 kr; tel 528 8558. Türi Spordiklubide Liit kuulutab välja konkursi stipendiumitele: 1. Edukas noor kergejõustiklane; 2. Kergejõustikuelu edendaja Türi vallas. Avaldused esitada kuni 31. augustini Kalevi 9, Türi, 72213. Täpsem teave tel 52 50 582.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail tasa@tyri.ee, telefon 504 3000.

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325

Lembit-Heinrich Vimb Aksel Kivinukk Jüri Sander Jüri Oja Arvo-Märt Nurmoja Mati Kaselo Sven Umbsaar Harri Niglas Jüri Lepik Kalju Käi Neeme Õunapuu Virve-Lilleleid Ollino

Leida Piirits Maimu Madissoo Elisabetha Aak Larissa Zagrebelnaja Helmi Aruväli Laine-Marie Tõldsepp Maimu Rajala Linda Raudsepp Marika Annus

ja avaldab kaastunnet omastele.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Lehe trükiarv on 5000 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või meili teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

TÜRI RAHVALEHT 27. august 2010

lugejaküsimus

“Eestis on käes digiajastu – meil on digitelevisioon ja digilaulupidu. Ka meie käime ajaga kaasas – Türi kirikul on digitaalne tornikell.” Andres Tšumakov

Augustikuu eelviimasel nädalavahetusel oli Türi kiriku ja koguduse jaoks tähtis päev – õnnistati sisse uus tornikell, kirikuaias asuv mälestuskivi ning tähistati koguduse 690. aastapäeva. Uus, 600 kilogrammi kaaluv tornikell valati Saksamaal asuvas kellatöökojas. Meistrite käe alla sai kell valmis maikuu lõpupäevil ning kiriku torni paigaldatati see jaanipäevaks. Koos kellaga paigaldati torni ka kellatool, samuti keeruline elektroonikasüsteem, mis kella helisema paneb. Türi kirikuõpetaja Teet Hanschmidt kinnitas, et nüüd piisab kella helisema panemiseks vaid digitaalsele puldile vajutamisest ning on valida, kas tornis helisevad pulmavõi matusekellad või lööb kell lihtsalt täistundi.

Õpilastransport 2010/11. õppeaastal

Kabala piirkonna kooli ja lasteaia bussi marsruudid 7.10 Kahala 7.20 Villevere 7.25 Ollepa 7.30 Kabala 7.35 Arkma 7.40 Meossaare 7.45 Kurla 7.50 Kabala 7.55 Väljaotsa 8.00 Kabala 15.10 Kabala 15.15 Ollepa 15.25 Villevere 15.35 Kabala 15.40 Väljaotsa 15.50 Kurla 15. 55 Meossaare 16.00 Arkma 16.05 Kahala

Selle kuu lugejaküsimus on: Mitu lööki Türi kiriku tornikell argipäeviti ööpäeva jooksul lööb? Õigesti vastanute vahel loosime välja lõunasöögi kahele Türi Pritsumeeste restoranis Türi Õunafestivalil 11. septembril. Vastuse palume saata hiljemalt 6. septembriks meiliaadressile rahvaleht@tyri.ee või posti teel: Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume lisada ka oma telefoninumber.

Ootame oma praeguseid ja tulevasi klientesilmi kontrollima ja soodsa hinnaga prille tellima 4. septembril toimuvale TÜRI 25. SÜGISLAADALE. Info telefonil 6464614. Silmarõõm OÜ

Põikva ja Kolu piirkonna õpilasliinid (OÜ Eifeld) 7.10 Põikvalt saabumisega 7.30 Türi Majandusgümnaasiumi juurde; 7.40 Kolust saabumisega 7.48 Türi MG ning 7.50 Türi Gümnaasiumi juurde.

Laupa ja Jändja õpilased Türi linna gümnaasiumidesse, (Laupa kooli buss, Peeter Sergejev) 7.25 Jändja 7.30 Laupa 7.45 Türi MG 7.50 Türi Keskväljak

Alustame 15. septembril kell 16 Türi Kultuurimaja kooriklassis. Tere tulemast kõikidele laulupoistele!

Auris Rätsep

Eelmise lugejamängu küsimuse õige vastus oli: Türil asuva Murumoori Mängupargi seinal on

Oisu piirkonna õpilasliinid (OÜ Eifeld) 7.05 Mäeküla (aiand) – Taikse – Mardihansu – Tännassilma – Sikensaare – Kärevere – Madise – Külakõrtsi – Oisu (Retla Kool) 7.35 Oisu (Retla Kool) – Retla – Oisu (Retla Kool) 7.55 Oisu (Retla Kool) – Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu (Retla Kool) 14.00 Oisu – Retla 14.10 Oisu – Kärevere – Taikse 16.00 Oisu – Retla 16.10 Raukla – Äiamaa – Metsaküla – Oisu 16.25 Oisu – Kärevere – Taikse – Türi

96 käejälge. Auhinna võitis Margit Veskimäe.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA! MÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOON SUURUSEGA ALATES

1100 M2

HIND ALATES

199

KROONI/M2 SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.

vesi, kanalisatsioon, sadevesi, side, elekter, tänavavalgustus, asfalteeritud teed, terviserada, tiik.

RI EE ON BR

D TU

D TU RI EE ON R B

tel. 512 4236 www.maekalda.eu