Narva-Jõesuu tuletorn margil

Roman Matkiewicz

Narva-Jõesuu tuletorn asub Narva jõe suudme vasakkalda mereäärsel liivaluitel ning aitab merel orienteeruda ja tähistab jõesuuet.

Narva sadamakoht tekkis Tallinnast kulgeva maantee ja Läänemerd Peipsi vesikonnaga ühendava jõe ristumiskohale juba 13. saj. Rootsi ajal viis merekaubanduslikult tähtsast Narvast veetee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse, 17. saj keskel kaalusid Rootsi võimud koguni Narva kuulutamist Rootsi idapealinnaks. Kitsa ja liikuvate liivade tõttu pidevalt muutuva Narva jõe suudme läbimine oli seotud ohtudega, seepärast võis mingi märktuli juba tol ajal olla abiks pimedas jõesuudme asukoha määramisel.

Pärast Põhjasõda on esimesed teated Narva tuletorni kohta Venemaa Admiraliteedi Kolleegiumi dokumentides, kui otsustati ehitada uus tuletorn Narva jõe suudmesse. 1808. a jõesuudme läänekaldale rajatud ümmargune paekivist tuletorn oli 16-meetrine, seda oli vaja puitu vedavaile laevadele õige ankrukoha leidmiseks. Laevad saabusid sageli pimedas ning jäid ootama madalast jõesuust paatidega toodava metsamaterjali laadimist. Tuletorni 12-tahulisse laternaruumi paigaldati 24 sfääriliste peeglite ja kanepiõlilampidega valgustit, mis suunasid valguse eri suundades merele. Tuli oli merepinnast 22 m, torni jalamist 16 m kõrgusel, nähtavuskaugus 14 miili. Narva tuletornis oli peale ülevaataja veel viis teenijat ja käskjalg. 1835. a alustati meteoroloogilisi vaatlusi. 1860. aastaist asusid tuletorni läheduses juba lootsijaam, sadamakontor, toll, piirivalvekordon ja päästejaam. 1886. aastal oli põhjalikult remonditud tuletorni uus kõrgus 24 m uue metallist laternaruumiga, sisse oli ehitatatud keerdtrepp. Tuli asus nüüd torni jalamist 21 m kõrgusel ja näitas valgust nähtavuskaugusega 10 miili. Tuletorni juurde kuulusid päästepaadiga päästejaamad Hungerburgis (Narva-Jõesuus) ja Narva jõe vastaskaldal Magerburgis ning ehitati ka kivimajad majakavahile ja teenijaile. 1914. aastaks oli tule nähtavuskaugust suurendatud 14 miilini, aga sõja ajal tuletornide valgustamine Läänemerel lõpetati. 14. mail 1919 moodustati Eesti Merejõudude juhatajale alluv Mereobservatoorium, millega taastati vaatlusjaamad ja vaatlused Vilsandi, Kunda, Vaindloo ja Narva tuletornide juures. Hiljem asusid sealsamas ka riigi lootsid ning päästejaam 12-aerulise metallpäästepaadi ja jääpaadiga.

Johan Mey kirjeldas, et Narva-Jõesuu alev oli 2334 elanikuga kuurort, kus olid telegraaf ja telefon, tolliamet, sanatoorium, arstid ja apteek, võõrastemajad, kauplused ja turg, teater, muusika, kohvik, kino jne. Alevis asusid ka Taani ja Soome asekonsulid. 1941. a hävitasid taganevad Punaarmee väed Narva tuletorni koos teenindushoonetega ning seda ei taastatud. Mere poolt jõesuudmesse sisenemiseks kasutati puitlaudisest kolmnurksete kilpidega sihti.

Uut tuletorni hakati Narva jõe kaldale ehitama 1950. aastate teisel poolel. Sõõrjad 1,5-tonnised raudbetoondetailid valmistati Tallinnas, veeti autodega Narva jõe äärde ja monteeriti kohale toodud tornkraana abil. 1957. a valmis Narva uue tuletorni silindriline kehand, mille tipus oli väiksema läbimõõduga mitmetahulise metallkupliga kaetud tuleruum. Tuleruumi ümber oli metallpiirde ja võrguga ümbritsetud rõdu. Uus 31-meetrine torn värviti punavalgevöödiliseks, musta värvi olid rõdu ja laternaruum, kuhu paigaldati ringsektoriga latern. Torni lähedusse rajati kaks kivielamut, generaatorihoone, töökoda ja saun. 1961. a oli merepinnast 34 m kõrgusel asuva tule nähtavus 17 miili. 2000. a valmis tuletorni territooriumil Narva-Jõesuu DGPS tugijaam. 2001. a. varustati tuletorn Cybernetica ASi automaatse kaugseires oleva aparatuuriga. 2008. a nimetati Narva tuletorn ümber Narva-Jõesuu tuletorniks. 2010. a lõpetasid Ristna, Naissaare ja Narva-Jõesuu tuletornides töö viimased tuletornivahid, enamik oli juba varem pensionile läinud või koondatud. 2011. a paigaldati tuletorni LED-latern, 2012. a Narva-Jõesuu tuletorn renoveeriti.

Tänavu on Eesti meremärk nr 001 ehk 65-aastane Narva-Jõesuu tuletorn jätkuvalt hea tervisega. Pärast Teist maailmasõda rajatud elamud, generaatorihoone, töökoda ja saun on alles, kuigi hoonete otstarvet on muudetud. Muinsuskaitseinspektsioonilt pärineb Narva tuletorni kultuuriajalooline väärtushinnang: „Etendanud tähtsat osa Soome lahe ja Narva-Jõesuu sadama laevaliikluse ohutuse tagamisel.“

Narva-Jõesuu tuletorn. Narva-Jõesuu tuletorn.

Foto: Transpordiamet Foto: Transpordiamet