Raamatukogu 3/2023

Raamatukogu

FOOKUSES: Eesti raamatukoguhoidjate XII kongress! • Raamatukogust inimõiguste võtmes • Süvavõltsingu maagia • Üleminek RDA-le ELNET-is

• Norra raamatukogud hariduse vaatenurgast • Statistikasein & terminid

• Maaraamatukoguhoidjad Tartus • Parimad raamatukoguhoidjad & teod

3/2023

ISSN 2674-1520

Hea lugeja!

Eesti raamatukoguhoidjate

kaheteistkümnes kongress

18.–19. mail oli valdkonna tippsündmus. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus kutsus kongressi 195 osavõtja nimel tehtud pöördumises üles suunama tähelepanu neljale teemale: (a) raamatukogude väärtustamine ja raamatukogude üle-eestilise võrgustiku võimaluste ärakasutamine, (b) omavalitsuste tulubaasi suurendamine, et raamatukogud säiliksid ja ka raamatukoguhoidjate palk tõuseks, (c) samuti riigi panuse suurendamine nii raamatukogude investeeringu- ja innovatsiooniprojektides kui ka üleriigiliste raamatukoguteenuste arendamises ning (d) raamatukoguhoidjate ettevalmistuse riikliku tellimuse suurendamine. Viimsis peetud kongressiga, mis kandis pealkirja Raamatukogu on tulevik!, tähistati ühtlasi ERÜ 100. sünnipäeva ning tunnustati 2022. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid ja aasta tegusid. Kongressil arutleti eri vormides süvitsi, kuidas raamatukoguhoidjad oma praegu teisenevas rollis hakkama saavad ning milliseid oskusi nii nüüd kui ka tulevikus selle kutseala esindajailt oodatakse.

Selle numbri rubriigis Kuhu lähed, raamatukogu? räägivad Kadi Kass, Kairi Tilga ja Kristel Veeber raamatukogust inimõiguste võtmes. Eva Ladva tutvustab süvavõltsingut, mis on juba aastaid kommunikatsiooni- ja turundusmaailmas kasutusel olnud ebaaus võte. Kadi Mältoni põhjalik ülevaade kirjeldab, kuidas on Eesti raamatukogudes kasutusele võetud uus kataloogimisstandard RDA. Katre Riisalu toob esile rahvaraamatukogu seadusesse puutuvaid termineid. Statistikaseinalt leiab eriala- ja teadusraamatukogude kogude ning nende kasutamise andmeid 2018.–2022. aastast.

Karin Gustasson räägib Norra raamatukogudest hariduse vaatenurgast. Urve Salumaa kirjutab maaraamatukoguhoidjate kevadisest teabepäevast Tartus, Margit Tammur ja Karl Martin Sinijärv tutvustavad uuemat lugemisvara.

Soovin head süüvimist!

Contents

Sõna saab

3 Kultuuriminister Heidy Purga kõne

Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressil

Päevateema: kongress Viimsi Artiumis

5 Raamatukogu on tulevik!

Eesti raamatukoguhoidjate XII kongress

Kristi Veeber

9 Raamatukoguhoidja kompetentsid täna ja homme Katre Riisalu

11 Raamatukogu on tulevik: Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressi pöördumine ERÜ juhatus

12 Tunnustati 2022. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid ja aasta tegusid

Tuuliki Tõiste

Kuhu lähed, raamatukogu?

14 Raamatukogust inimõiguste võtmes

Kadi Kass, Kairi Tilga, Kristel Veeber

Meediapädevus

18 Süvavõltsingu maagia: kas Kaja Kallasel on džuudos must vöö?

Eva Ladva

Arendustegevus

20 Üleminek RDA-le ELNET-is

Kadi Mälton

31 Rahvaraamatukogu seadus ja terminid

Katre Riisalu

32 Statistikasein: eriala- ja teadusraamatukogud 2018–2022

33 Uut erialakirjandust Margit Tammur

Mäluasutused meil ja võõrsil

35 Norra raamatukogud hariduse vaatenurgast

Karin Gustasson

KMS soovitab

38 Jätku lugemis(t)ele!

Karl Martin Sinijärv

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

39 Õnnitleme!

Ivi Eenmaa 80

Krista Talvi 75

40 Maaraamatukoguhoidjate kevadine teabepäev Tartus

Urve Salumaa

Sõnumid

41 IN MEMORIAM: Asta Leiten

42 Summary

Foto: Teet Malsroos

Kultuuriminister

Heidy Purga kõne

Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressil

Hea raamatukogurahvas!

Te olete osa millestki ainulaadsest. Mul ei tule pähe mitte ühtegi teist võrgustikku, avalikku või eraorganisatsiooni, millel oleks 864 avatud ust üle Eesti. See loob eesti kõige uskumatuma võrgustiku, sest mitte ükski teine võrgustik ei too oma riiki Eesti elanikule nii lähedale.

Teil on pea 700 000 lugejat ja teilt tehakse 12,2 miljonit laenutust aastas. Taas kord: need on uskumatud arvud! Aga ma usun ka, et koos mõeldes ja tegutsedes saame need veel paremaks.

21. sajandi raamatukogu on midagi rohkemat kui lihtsalt raamatute kogu. Kuigi eks raamatuarmastus hoiab teie maju koos. See ei kao kuhugi. Teie roll kogukonnakeskustena kasvab. Hästi korraldatud ja hästi disainitud raamatukogus on raamatute laenutamisele lisaks veel väga palju teisi võimalusi, et olla kogukonna jaoks edaspidigi kutsuv ja oma.

Maailma parimates raamatukogudes saab lisaks raamatute lugemisele mägironida, oma kokanduskirjaoskust arendada, omaenda telesaadet lavastada ja ekstreemspordi salvestamiseks kaameraid laenutada, et hiljem hullumeelset süstasõitu raamatukogu virtuaalreaalsusstuudios sõpradele näidata.

Mõnes on ägedad muusikakogud ja salvestusstuudiod ning black box’id, mida saab kasutada selleks, milleks parasjagu vaja. On hästivarustatud YouTube’i stuudioid, et muuta raamatukogud tänapäevase infovahetuse keskusteks.

Eestiski on väga uuemeelseid raamatukogusid, kust lisaks uutele raamatutele, filmidele, muusikateostele ja arvutimängudele saab laenutada ehitus- ja aiatööriistu, slaalomisuuski ja lumelaudu või kus saab kasutada isegi õmblustuba!

Te pakute juurdepääsu nii digiteeritud kui ka digitaalselt sündinud materjalile (näiteks andmebaasidele, e-raamatutele, e-ajakirjadele), mis kodusest võrgust võiksid olla kättesaamatud ja kallid. Ja meil on ikkagi ka suurepäraste raamatute kogudega raamatukogusid! Te olete aken maailma ja olete oma kogukonna tuksuv süda.

Ent lisaks kõigile mainitud võimalustele areneb raamatukogu edasi ka kogukonna kooskäimise, arutelu ja kriitilise mõtlemise kohana. Talvel sooja ja professionaalse käega kureeritud avaliku ruumina pakute te ainulaadset arutelukohta. See on meie maailmas, kus inimesed on aina rohkem oma mullis, üha olulisem. Kogukond peab koos käima, muidu ei saada enam teineteisest aru.

Enam ei ole raamatukogud ainult rangelt vaikselt olemise kohad. On vaiksed ruumid, aga on ka suhtlemise ruumid. Sellised, kus olla oma sõpradega. Sellised, kus pidada aru laiema kogukonnaga. Teie juures kohtuvad inimesed, kes võib-olla mujal ei kohtuks. See on tõeline võlujõud.

Teie ruumides toimuvad kohtumised ja arutelud. Seda tugevust saame veelgi arendada, parandades raamatukoguhoidjate ürituste, arutelude ja debattide korraldamise oskusi.

Te olete elukestva õppe asutused, kes annavad inimestele ligipääsu teadmistele ja võimalustele, mida mujalt ei leia, koos nõustamisega, mis teeb need võimalused tähenduslikuks.

Valeinfo ajastul aitate teie, kõrgharitud infoprofessionaalid, inimestel mullidesse jaotunud maailmast aru saada ja leida tasakaalustatud infot. Vaimse tervise ja üksinduse epideemiate ajastul olete te heaolu hoidjad, kes aitavad inimestel oma eludega toime tulla. Te olete oma inimeste jaoks eksperdid, tugi- või usaldusisikud.

Ka lähimineviku kriisides olete kiirelt reageerinud ja leidnud nutikaid lahendusi, et pakkuda abi isolatsioonis olijatele või põgenikele. See tähendab, et raamatukoguhoidja roll tänapäeva maailmas kasvab, mitte ei kahane. On meie ühine kohustus raamatukoguhoidjat tema oskuste arendamisel aidata.

Kõikide nende keeruliste probleemide keskel, milles aitate oma inimestel orienteeruda, on üks, mis on teistest veidi olulisem. See puudutab inimkonna allesjäämist sellel planeedil.

Te olete kindlasti kuulnud sõnu rohepööre või rohereform. Tänaseks on selge, et see ei ole kellegi kinnismõte või Brüsselist tulnud korraldus. See on kõigi vastutus meile elu andva planeedi ees. Rohereform on meie enda soov ellu jääda. Jällegi on raamatukogu selle muutuse inimesteni viija terves Eestis.

Esiteks olete te kõrgharitud infotöötajad, kes aitavad orienteeruda teaduslikult tõestatud teadmistes ja umbluus. Teiseks olete kogukonnakorraldajad, kes saavad luua arutelusid, kuidas inimkonna suur plaan väikses kohas ellu viia. Kolmandaks olete te traditsioonidega ringmajandusasutused. Raamatukogu on kogukonna ühiste varade jagamise koht. Te laenutate asju, mida pole igaühel mõtet koju osta. Nii hoiate kokku planeedil kulutatavaid maavarasid ja korras meie kõigi kolikambreid.

Te juhatate meid ajastusse, kus inimesed saavad elada kergelt. Ilma suure pagasita. Pole nii palju asju vaja, kui kõike saab kohalikust raamatukogust! Näiteks Pelgulinna haruraamatukogust saan laenutada tööriistu, mis mul endale ostetuna jääksid lihtsalt nurka tolmu koguma. Selles mõttes on raamatukogud olnud juba pikka aega ajast ees!

Ja samal ajal on raamatukogud üliolulisel kohal meie aja sees.

Te tegelete peaaegu kõigi kaasaja ühiskonna väljakutsetega, kusjuures inimesed näevad teis ka ülikõrge usaldusväärsusega partnerit. Eelnevalt kirjeldatu teeb teist kõige võimsama demokraatia, teadmise ja rohepöörde taristu, mis ühes riigis on.

Sest mõtlev ja suhtlev kodanik ning omavahel eriarvamusi läbi arutav kogukond on see, mis takistab äärmusliku mõttemonopoli pealetungi ja saab hakkama muutuva maailmaga. Nii saame kõik olla vabad ja samal ajal teistega arvestavad. Ma usun, et teis on praegusest veel rohkem jõudu. Ja seda jõudu peame me koos otsima.

Mulle tundub, et kui meil tekib rohkem häid näiteid 21. sajandi raamatukogudest, siis kasvab lisaks lugejate ja laenutuste arvudele ka teie ühiskondlik tähtsus. Raamatukogudesse tuleb investeerida. Just sel põhjusel

toetab kultuuriministeerium Raamatukogude kiirendi kaudu teie innovatsiooni poole miljoni euroga aastas, millele raamatukogude omanikud – kohalikud omavalitsused – lisavad veel poole. Seda pole palju, aga ma tean, et teete selle rahaga imesid!

Hea raamatukogu kutsub uusi lugejaid ja tekitab ise uusi ideid. Hea raamatukogu on oma kogukonnale oluline ja seetõttu väärib suuremat tähelepanu ka omanikult, kelleks sageli on kohalik omavalitsus. Hea raamatukoguhoidja on oma kogukonnale oluline inimene ja väärib seetõttu väärilist tasu.

Ma tean, et raamatukoguhoidjate palgad ei ole praegu teie tehtava tööga kooskõlas. Usun, et jällegi on raamatukogude tähtsuse kasv see võti, mis motiveeriks teid rahastavaid kohalikke omavalitsusi väärilisemat palka maksma.

See on töö, mida teeme koos. Mul on väga hea meel, et riigi partner selles töös on sedavõrd tugev organisatsioon nagu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Te kujundate valdkonna visiooni ja vaimsust 21. sajandi raamatukogu visioonidokumendi kaudu. Te koolitate raamatukoguhoidjaid ja raamistate raamatukogude jaoks uusi ühiskondlikke teemasid, näiteks rohepööret. Te korraldate teenuse kvaliteedi hindamist, kasvõi raamatukogu enese jaoks, et käia ajaga kaasas ja olla inimeste jaoks relevantne.

Teil saab nüüd sada aastat tegutsemist täis. Sada aastat – hea küll, et katkestusega – on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldanud raamatukoguhoidjate koostööd. 24. veebruaril 1923 kogunes 54 raamatukoguhoidjat, et asutada Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nüüd on teid rohkem kui 600!

Sada aastat saab samuti ajakirja Raamatukogu sünnist. Kuu aega pärast esimese ajakirja Looming numbri ilmumist jõudis lugejateni ajakirja Raamatukogu avanumber, mis on andnud olulise panuse Eesti raamatukogunduse arengusse.

Sada aastat on ühing seisnud ilusa emakeele eest erialases terminoloogias, mis hoiab raamatukogunduse elujõudu. Sada aastat olete kujundanud ühe Eesti kestmisele keskse tähtsusega valdkonna tulevikku. Olen teie kõigi üle uhke!

Palju õnne Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimese saja aasta puhul. Soovin teile ja meile, Eestile, mitut sadat veel!

Aitäh kuulamast!

Heidy Purga Eesti Vabariigi kultuuriminister

Raamatukogu on tulevik! Eesti raamatukoguhoidjate XII

kongress

Kristi Veeber, Tallinna Keskraamatukogu arendusjuht, ERÜ juhatuse liige

18.–19. mail 2023 toimus Viimsi Artiumis Eesti raamatukoguhoidjate XII kongress, millega tähistati ühtlasi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 100. sünnipäeva. Ürituse korraldas ERÜ juhatus.

Kongressi avas ERÜ juhatuse esimees

Tuuliki Tõiste. Videosilla kaudu tervitasid osalejaid IFLA president Barbara Lison ja Läti raamatukogude ühingu kauaaegne president Māra Jēkabsone Kõlama jäid mõtted raamatukoguhoidjate olulisest missioonist parema ja võrdsema ühiskonna loomisel – teeme tööd, mille üle saame olla õigusega uhked. Koostöö ja traditsioonid, mida muu hulgas hoiab elus ja arendab kutseühing, on need, mis meid selle töö juures aitavad ja võimestavad.

Kongressi esimene sessioon keskendus raamatukogude tulevikule. Milliseid raamatukoguhooneid ja -teenuseid inimesed vajavad? Kas raamatukogude roll ajas kasvab või kahaneb?

Sessiooni, mis seda teemat eri nurkade alt käsitles, modereeris ERÜ

juhatuse liige Krista Visas

Sessiooni esimene esineja Erik Boekesteijn Hollandi rahvusraamatukogust rääkis tulevikuraamatukogude disainimisest. Iga raamatukogukülastaja soovib saada tähelepanu ja kasutajakogemust, mis tekitaks elevust, ärataks uudishimu ja vastaks tema vajadustele. Kõige olulisem ongi raamatukogu side oma kasutajatega, nendega arvestamine, ja seda nii olemasolevate ruumide ja teenuste puhul kui ka uute kavandamisel.

Uudsed kontseptsioonid ja innovaatilised raamatukoguteenused eeldavad lisaks kasutajate kaasamisele ka selliseid raamatukoguhoidjaid, kes suudavad mõelda kastist välja ja muutustega kaasa minna.

Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane arutles oma ettekandes lugemise olulisuse üle. Raamatukogud jäävad püsima, kuni on lugevaid inimesi. Õnneks on Eesti rahvas alati haridust väärtustanud ja peame hoolitsema selle eest, et see nii ka jääks. Lugemine on ajutreening ja annab konkurentsieelise – inimesed ei jagune tänapäeval klassidesse mitte rikkuse, vaid infotarbimise meetodite järgi. Sellel, millise kirjandusega üles kasvame ja mida elu jooksul loeme, on mõju meie isiksusele ja ühiskonnale laiemalt. Haritus on meie kultuuri alus ja meie riigi püsimine. Rebane rõhutas ka, et enese arendamine on oluline igas vanuses: liiga noorelt ei tohi uudishimu kaotuse kätte surra.

Läti kolleeg Aija Bremšmite tutvustas Ogre keskraamatukogu uut passiivmaja põhimõttel ehitatud hoonet. Majal on keskkonnasäästlik disain ning innovaatilised energia- ja soojuslahendused. Kasutajasõbralikud ja kaunid avatud ruumid on raamatukogule toonud hulgaliselt uusi külastajaid

ja võimaldavad pakkuda raamatukogu katuse all palju lisateenuseid, isegi abielutseremooniate läbiviimist. Lastele ja noortele meeldivad nende jaoks disainitud alad nii väga, et käiku on läinud ütlus: Kui sa ei saa oma last enam raamatukogust välja, siis järelikult oled Ogres!

TalTechi kaasprofessor Anu Masso rääkis raamatukoguhoidjatest andmemaailma muutuste katalüsaatorina. Järjest enam andmestuvas ühiskonnas on infotöötajate roll ülioluline. Andmed võimaldavad ühelt poolt luua uusi teadmisi, aga teiselt poolt on neil võim muuta sotsiaalset reaalsust ning seda saab ära kasutada nii positiivsete eesmärkide saavutamiseks kui ka pahatahtlike tegevuste võimestamiseks. Äsja ilmunud raamatus Kuidas mõista andmestunud maailma on sõnastatud andmestunud maailma uurimise postulaadid, mis rõhutavad teiste seas andmetele võrdse ligipääsetavuse ning andmeõigluse ja eetika olulisust.

Kongressi teine sessioon keskendus ERÜ minevikule ja olevikule ning raamatukogude rollile praeguses ühiskonnas. Kust me tuleme? Mis teemad on olulised siin ja praegu? Sessiooni modereeris ERÜ juhatuse liige Kristina Pai.

Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressil Viimsi Artiumis 18.–19. mail 2023. Fotod: Teet Malsroos

ERÜ juhatuse aseesimees Katre Riisalu tegi ülevaate ERÜ 100-aastasest ajaloost. Kõlama jäi mõte, et kutseühingu eesmärk on alati olnud sama: edendada ühistööd ja seista raamatukoguhoidja kutse väärtustamise eest. Linnulennuline ajalookokkuvõte näitas nii valdkonna arengut kui ka seda, et mõned rõõmud ja mured (nt mure raamatukogude rahastuse ja raamatukoguhoidjate järelkasvu pärast) on püsinud aastakümneid. Ühtlasi tutvustas Katre Riisalu peatoimetajana äsja valminud raamatut Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100

Tuuliki Tõiste rääkis oma ettekandes hiljutise küsitluse ERÜ täna ja homme: ootused organisatsioonile tulemustest. Anonüümsetest vastustest koorus välja nii kiitust kui ka kriitikat ja murekohti. Ettekandest jäi kõlama mõte, et kutseühing on sama tugev, kui palju on selles aktiivseid ja missioonitundega liikmeid. Vaja on suurendada arusaamist sellest, et ise aktiivsemalt panustades on iga raamatukoguhoidja hääl kuuldavam ja koos tehes on meie mõju nähtavam. Küsitluse pikem analüüs ja kokkuvõte ilmub peagi ajakirja Raamatukogu veergudel.

Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga kõneles raamatukogudest kui ankurasutustest. Inimeste vaimne tervis ja valmisolek kriisideks sõltub nende sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. Demokraatia tervise hoidmiseks on vaja füüsilisi kohti, kus kohtuda eri inimestega ja kuulda eri seisukohti. Raamatukogud on selgelt muutumas kogukonnakeskusteks ja dialoogipaikadeks, mis kohalikke elanikke kokku toovad. Seda on vaja toetada, andes raamatukoguhoidjatele kogukonnaja koostööoskuseid, investeerides taristusse ning tõstes teadlikkust raamatukogudest kui koostööpartneritest. Eriti oluline on viia teadmine raamatukogude kui kogukonda võimestavate ankurasutuste rollist kohalike omavalitsusteni.

Soome kolleeg Mariliis Kuukuma rääkis Helsingi linnaraamatukogust ja seal teoksil olevast. Raamatukoguhoidja roll on muutunud – mõne traditsioonilise töö teeb ära robot, samas tuleb paljutki juurde õppida.

Raamatukogudel on suur roll selles, et edendada aktiivset kodanikuühiskonda, demokraatiat ja sõnavabadust. Muu hulgas korraldatakse Soomes demokraatiakohvikuid, et kaasata demokraatlikesse ühiskonnaprotsessidesse sisserännanuid ja muid vähem lõimunud gruppe. Tehakse rahuharidust, keskkonnateadlikkust ja vähemusi tutvustavaid töötube, antakse välja kliimaaktivisti diplomit. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu rõhutas, et raamatukogu on koht, kus inimene kohtub oma riigiga. Raamatukoguteenuste kvaliteedist sõltub ka riigi maine. Seetõttu on oluline raamatukogudesse panustada ja innovatsioonile kaasa aidata. Selleks on loodud rahvaraamatukogude kiirendi taotlusvoor, mis on küll väike, aga siiski oluline samm edasi. See suunab ka kohalikke omavalitsusi rohkem raamatukogudesse panustama (neile kehtib 50% omaosaluse nõue). Kiiresti vajab vastuvõtmist uus rahvaraamatukogude seadus ning loomist raamatukogude arenduskeskus.

Kongressi teise sessiooni lõpetuseks viisid Jaana Tõnisson ja Jaanika Tappo ERÜ noorteklubist publiku ajarännule, esitades humoorika dialoogi tänapäevase ja sajanditaguse raamatukoguhoidja vahel.

18. mai õhtul toimus pidulik vastuvõtt. Eva Kolditsi ja Toomas Tähe juhtimisel tunnustati 2022. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid ja tublimaid tegusid raamatukogudes.

Kongressi teine päev algas kultuuriminister Heidy Purga tervitusega. Minister rõhutas raamatukogude mitmekesiseid rolle ja olulisust ühiskonnas ning jagas ka isiklikke helgeid mälestusi koduraamatukogust.

Kongressi kolmanda sessiooni täitsid tunnustuse saanud raamatukoguhoidjate lühiettekanded. Parim noor raamatukoguhoidja Kelli Pullisaar jagas oma lugu raamatukoguhoidjaks saamisest ja raamatukogude kireva maailma avastamisest. Nüüdseks on temast saanud raamatute ja oma töö tuline propageerija ka laste ja noorte seas populaarsel TikToki platformil. Aasta maaraamatukoguhoidja Riina

Belov rääkis oma teekonnast raamatukoguhoidjaks ja andis ülevaate, mida tehakse Luunja raamatukogus selleks, et koguda mitte raamatuid, vaid inimesi. Aasta kooliraamatukoguhoidja Sirje Riitmuru ettekanne näitas, mida saab kooliraamatukogus ette võtta, et kujundada sellest moodne ja lastele atraktiivne õpikeskus. Aasta lasteraamatukoguhoidja Merle Tanilsoo rääkis oma kogemustest lastetöös. Aasta tegu linnaraamatukogus oli Pärnu Keskraamatukogu erivajadustega klientide raamatuklubi, mida tutvustasid selle eestvedajad Regina Ester ja Ilme Miilimaa. Tänu tihedale koostööle AS Hoolekandeteenustega kohtuvad erivajadustega inimesed regulaarselt raamatukogus. Aasta teost erialaraamatukogus ehk Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Ülikooli rahvusvahelisest koostööprojektist Infokirjaoskus meditsiinis kõneles Ivika Rande. Aasta tegu teadusraamatukogus ehk teadusandmete repositooriumi TalTechData tutvustas projektimeeskonna liige Janelle Kirss

Kongress lõppes RaRa raamatukoguvõrgu koolitusjuhi René Virksi juhitud arutelupaneeliga Raamatukoguhoidja kompetentsid täna ja homme

Kongressi jooksul said osalejad stendinäitusel vaadata ja hinnata postreid, mis esitlesid raamatukogude häid praktikaid ja innovaatilisi lahendusi. Üheteistkümne postri seast osutus hindajate lemmikuks Vägev värk, Viljandi!, mis tutvustas Viljandi Linnaraamatukogu mitmekesiseid tegemisi.

Teise koha saavutas Narva Keskraamatukogu, kolmandat kohta jagasid Tartu Linnaraamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu postrid.

Kollegid hindasid kõrgelt võimalust tulla taas kokku, kuulda valdkonna arengutest, vahetada kogemusi ja arutleda olulistel teemadel. Kongressi ajal Mentimeteri platvormil kirjutatud tagasisides rõhutati vajadust teha edaspidigi koostööd ja üksteist toetada. Eriti jäi silma üks mõttekild: Raamatukogu on kõikide võimaluste paik. Töötame selle nimel, et kõik head võimalused saaksid tulevikus ka tegelikkuseks!

Raamatukoguhoidja kompetentsid täna ja homme

Katre Riisalu, RaRa humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja, ERÜ juhatuse aseesimees

Raamatukogude muutunud rollist räägivad pea kõik: kogukond ise, raamatukogude rahastajad ja ka kasutajad. Kuidas raamatukoguhoidja teisenevas rollis hakkama saab, milliseid oskusi nii nüüd kui ka tulevikus meilt oodatakse ning mida teha, et tasemel olla? Need küsimused ajendasid Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressi raames korraldama arutelu, kuhu kutsusime kaasa mõtlema ja arvamust avaldama Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peaspetsialisti Lea Lehtmetsa, Toila Vallaraamatukogu direktori Lea Ranna, Lüllemäe raamatukogu juhataja Janika Jursi, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektori Krista Lepiku ning Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri täienduskoolituse koordinaatori Irma Estra. Arutelu suunas ja juhtis RaRa raamatukoguvõrgu koolitusjuht René Virks.

Kompetentsid

Alustuseks rääkisid paneeldiskussioonis osalejad, millega maaraamatukoguhoidja iga päev kokku puutub. Raamatukogu on inimeste jaoks ning nii on traditsiooniliste teemade kõrval olulised märksõnad kogukond, sotsiaaltöö, vaimne tervis, riigiteenuste pakkumine ja koolitamine. Rõhutati, et kõige selle juures peab raamatukoguhoidja olema särasilmne, teotahteline ja uuendusmeelne. Tuleviku vaates on oluliseks koos- ja meeskonnatööoskus, visioon ja arendamine, tehnoloogia tundmine. Kui varem õpiti peamiselt eriala ja selle juurde üldoskusi, siis nüüd muutuvad aina määravamaks meeskonnatöö, ajaplaneerimine ja enesejuhtimine. Krista Lepik tõdes, et kuigi tehisintellekt on maailma vallutamas, siis infotöös ei kao inimese roll kuhugi.

Raamatukogus töötavad väga erineva ettevalmistuse ja erialaga

inimesed. Raamatukoguhoidja elukutse eeldab kõrgharidust ja kõige parem on, kui haridus on raamatukogunduslik. Raamatukogutööd saab õppida Tartu Ülikoolis – sealt saab kolme aastaga bakalaureusekraadi ja eluaegse raamatukoguhoidjakutse. Õppekavas käivad praktika ja teooria käsikäes. Paraku peab ka ülikool ressurssidele loovalt lähenema ning nii on raamatukogunduslikud ained kombineeritud teistega ehk tekivad nn konteinerained. Õppekavade aluseks on kutsestandard, mis annab ette raamatukoguhoidja kompetentside miinimumi. Samuti on kutsestandard RaRa korraldatava kutsekoolituse aluseks, mis annab teise eriala kõrgharidusega inimestele ettekujutuse, kuidas toimib raamatukogu, selle komplekteerimine, kataloogimine ja lugejateenindus.

Juba ametis olevatele raamatukoguhoidjatele on olulised kõikvõimalikud täienduskoolitused. Praktiseerivate raamatukoguhoidjate oskuste tase

on aga ebaühtlane ning sõltub raamatukogu asukohast ja tüübist. Motivatsioon koolitustel osaleda peab olema töötajail endil. Parimaks ajendiks on uudishimu: mida saab raamatukogus veel teha, mida lugejatele veel rohkem pakkuda? Jääb vaid üle nõustuda Janika Jursiga, kes ütles, et raamatukogutöö peale peab silm särama. Tahame, et inimene lahkuks meilt hea tundega. Seda ei õpeta koolitus, see on sisemine soov. Siiski sõltub palju kohaliku omavalitsuse ootustest ja suhtumisest: kas raamatukogu on oma riigiga kohtumise paik või ainult ruum, mille uks tuleb avada? Kui nähakse vaid viimast varianti, siis ei ole olemas ka koolitusraha…

Hea ärgitaja on maakonnaraamatukogu, kes arvestab koolituste korraldamisel nii maakonna terviku kui ka väikese külaraamatukogu soove ja ootusi. Paraku ei võimalda väikeste raamatukogude töötajate töökohustused neil huvipakkuvatel koolitustel

alati osaleda. Maakonnaraamatukogu on suunanäitaja, kes hoiab külakogusid eriala arenguga kursis, jälgib trende ning korraldab maakonnakeskuses täienduskoolitusi. Mitmes maakonnaraamatukogus toimuvad koolitused regulaarselt, näiteks iga kuu viimasel reedel. Koolitused toimuvad ka mitmele maakonnale korraga (nt Virumaal). Kõlama jäi arusaam, et maakonnakeskuses toimuvad täienduskoolitused on kättesaadavamad, asjakohasemad, vajaduspõhised ja ka soodsamad. E-koolituste puhul võib juhtuda, et koolitusel osalemisega samal ajal teenindatakse lugejaid ning nii ei ole süvenemine maksimaalne ega tulemus ootuspärane. Irma Esral oli vastus küsimusele, milline on hea koolitus. Kui õppija läheb koolituselt ära hea tundega

ning saab teadmisi edaspidi kasutada. Kui koolitusel osalejaid kaasatakse ja tekib hea grupitunnetus. Kui pakutu on vastavuses tegelikkusega ning aeg ei tundu olevat maha visatud

Kuidas edasi?

Mõned ettepanekud arutelul osalenuilt:

• Luua projektipank, kus saaks jagada kogemusi. Rohkem koostööd ja võrgustiku kasutamist, jagades parimaid praktikaid.

• Koostada ühine koolituskalender või terviklik koolitusplaan, alustades koolitusvajaduse väljaselgitamisest ja pikemaajalisest planeerimisest.

• Kokku kutsuda koolitusturg, et jagada omavahel koolitusi ja kogemusi.

• Taastada RaRas maakondade peaspetsialistide ühiskogunemised

Lõpetuseks kõrvalpilk toimunud arutelule Irma Estralt: Ma tõesti ei mäleta, millal viimati sattusin üritusele, kus valitses samasugune – üdini positiivne, heatahtlik ja kokkuhoidev – õhkkond.

Aitäh osalejatele! Arutelu oli huvitav, elav ja sisukas ning pani kongressile väärika punkti.

Arutelul osalesid René Virks, Janika Jurs, Krista Lepik, Irma Estra, Lea Rand ja Lea Lehtmets. Foto: Teet Malsroos

Raamatukogu on tulevik

Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressi pöördumine

Eesti pikaajalise strateegia Eesti 2035 üks aluspõhimõte on, et kõigil peab olema võrdne võimalus ennast teostada ja ühiskonnaelus osaleda, sõltumata sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Ka praegune koalitsioonilepe rõhutab vajadust vähendada ebavõrdsust ja tasakaalustada Eesti piirkondlikku arengut. Samal ajal tuleb omavalitsustest teateid raamatukogude sulgemisest. Riigi panus ei taga raamatukogudele vajalikku arenguhüpet.

Elame kesk kriise ja muutusi, mis süvendavad ebakindlust tuleviku ees. Koht, kuhu inimesed sellistel aegadel pöörduvad, on kohalik raamatukogu. 2022. aastal külastati Eesti raamatukogusid ligi 7 miljonil korral ja laenutuste arv ületas 12 miljoni piiri. Vaba ligipääs infole ja kultuurile ning ressursside jagamine võimaldasid inimestel hoida kokku sadu miljoneid eurosid. Iga teine Eesti elanik leidis raamatukogust tuge vaimsele tervisele, omandas uusi teadmisi ja avardas oma silmaringi.

Inimeste usaldus raamatukogu vastu on aastatepikkuse hea ja järjepideva töö tulemus. Raamatukogu on koht, kuhu julgetakse tulla, et infot ja abi saada. See on elutuba, turvaline ja toetav keskkond, kus kohtuvad inimene ja omavalitsus, inimene ja (e-)riik, inimene ja teine inimene. See on elutuba, kus põlvkonnad ja kultuurid lõimuvad ning kogukond saab arutleda olulistel teemadel. See on elutuba, kus õppida ja töötada parema tuleviku nimel. Mis saab siis, kui see elutuba viiakse inimesest nii kaugele, et ta ei jõua enam selleni?

Raamatukogu ei ole olemas raamatukoguhoidjata. Ta on infospetsialist ja kirjandusetundja, kultuurikorraldaja, elukestva õppe pakkuja, kestliku eluviisi propageerija, sõber ja hingehoidja. Ei saa eeldada, et nii mitmekülgsete oskustega spetsialist töötab vaid missioonitundest. Keeruka ja vajaliku töö eest tuleb maksta väärilist palka. Raamatukoguhoidjad ja nende kestlik

järelkasv on kriitilise tähtsusega, toetamaks ka edaspidi Eesti inimeste toimetulekut ja heaolu.

Raamatukogude säilimine ja areng on iga omavalitsuse, iga ministeeriumi, kogu riigi, see tähendab meie inimeste huvides. Kuigi raamatukogusid nähakse enamasti kultuuri- ja haridusasutustena, on need ühtlasi suurim ennetava sotsiaaltöö võrgustik Eestis. Omavalitsused peavad arvestama, et kui raamatukogud kaotatakse või unarusse jäetakse, riskime elanike vaimse tervise ja toimetulekuga. Riik peab arvestama, et raamatukogude kadumine vähendab elanike seotust riigiga, suurendab ebavõrdsust, killustab inforuumi ja ohustab meie turvalisust. Selleks, et raamatukogud püsima jääksid ja areneksid, on peale omavalitsuste panuse vaja piisavat riiklikku toetust, sh riiklikku tellimust raamatukoguhoidjate erialaseks ettevalmistuseks ning kvaliteetseid ja hästi juhitud üleriigilisi raamatukoguteenuseid.

Äsja toimus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 100. juubeliaastale pühendatud kongress, kus tähistasime sajandipikkust edukat tööd ühiskonna toetamisel ja harimisel. Siiski jäi kõlama mure – kas raamatukogude tõelist tähendust mõistetakse ja toetatakse piisavalt, enne kui on hilja?

Eesti raamatukoguhoidjad kutsuvad üles:

• väärtustama raamatukogusid ja kasutama ära raamatukogude üle-eestilise võrgustiku võimalusi;

• suurendama omavalitsuste tulubaasi, et raamatukogud säiliksid ja raamatukoguhoidjate palk tõuseks;

• suurendama riigi panust raamatukogude investeeringu- ja innovatsiooniprojektidesse ning üleriigiliste raamatukoguteenuste arendamisse;

• suurendama riiklikku tellimust raamatukoguhoidjate ettevalmistuseks.

Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressi 195 osavõtja nimel lugupidamisega

Tunnustati 2022. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid ja aasta tegusid

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) peab oluliseks märgata ja esile tõsta raamatukoguhoidjaid ning tunnustada raamatukogudes aasta jooksul tehtut. Tänavune tunnustusõhtu Aasta raamatukoguhoidja 2022 toimus 18. mail

Viimsi Artiumis. See sündmus oli osa Eesti raamatukoguhoidjate XII kongressist, millega ERÜ tähistas 100 aastat organisatsiooni loomisest ja 35 aastat taasloomisest. Tunnustusi aasta tegijatele jagas ERÜ

koostöös kultuuriministeeriumiga, auhindade andmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eelmise aasta tegevuste eest said tunnustatud järgmised inimesed:

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia 2022 pälvisid Linda Jahilo Tartu Linnaraamatukogust väljapaistva panuse eest kultuurisündmuste korraldamisel ja raamatukogude hea maine kujundamisel ning Heinike Sinijärv pikaajalise sihipärase ja vastutustundliku töö eest raamatukogunduse arendamisel Pärnu Keskraamatukogus.

Vasakult: Merilin Piipuu, Linda Jahilo, Ivika Rande, Kelli Pullisaar, Merle Tanilsoo, Janelle Kirss,...

Tuuliki Tõiste, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu arendusjuht, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees

Parim noor raamatukoguhoidja Kelli

Pullisaar on loonud Tallinna Keskraamatukogule TikToki kanali, kuhu postitatud videod on aidanud raamatukogu tegemisi ja lugemissoovitusi lähemale tuua eelkõige just noortele.

Aasta lasteraamatukoguhoidja Merle Tanilsoo on algatanud ja koordineerinud Tallinna Keskraamatukogus arvukaid uuenduslikke lugemisprogramme ning -väljakutseid lastele ja noortele.

Aasta maaraamatukoguhoidja Riina Belov Luunja raamatukogust sai tunnustuse lugemise propageerimise ning innustunud tegevuse eest kirjanduse ja raamatute tutvustamisel.

Aasta kooliraamatukoguhoidja Sirje Riitmuru on Kose Gümnaasiumi raamatukogu kujundanud tänapäevaseks õpikeskuseks ja koolikeskkonna osaks ning ERÜ kooliraamatukogude

sektsiooni juhina on ta ühendanud valdkonnaspetsialiste üle kogu Eesti.

Auhind aasta teo eest linnaraamatukogus anti Pärnu Keskraamatukogule erivajadustega klientide raamatuklubi korraldamise eest. Kohtumiste sari raamatukogus parandab märkimisväärselt inimeste elukvaliteeti, laiendab silmaringi, suurendab iseseisvust ja lisab ellu uusi väärtusi.

Aasta teoga erialaraamatukogus tunnustati Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiiniinfo keskust ja Tallinna Ülikooli töörühma e-kursuse Infokirjaoskus meditsiinis läbiviimise ja e-raamatu koostamise eest.

Aasta teoga teadusraamatukogus tunnustati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu töörühma teadusandmete repositooriumi TalTechData arendamise eest.

Raamatukogude sõbrad on Ragnar

Siil ja Jorma Sarv loomemajanduse ja kultuuripoliitika mõttekojast Creativity Lab. Ragnar ja Jorma on raamatukogude tõelised sõbrad: nad on oma südameasjaks võtnud Eesti raamatukogude arendamise ja viimise 21. sajandi tasemele.

ERÜ ajakirjandusauhinnaga 2022

tunnustati ajalehe Tartu Postimees toimetust positiivse hoiaku ja toetava suhtumise eest raamatukogudesse, aga ka 2022. aastal kirjutatud artiklisarja eest, kus räägiti Tartu Ülikooli raamatukogu elust ja tegemistest. Laureaadid valis esitatud kandidaatide seast välja ERÜ juhatus. Raamatukoguhoidjaid on tunnustatud järjepidevalt alates 1990. aastast.

... Riina Belov, Regina Ester, Ilme Miilimaa, Heinike Sinijärv, Ülle Talihärm, Tuuliki Tõiste, Jorma Sarv ja Raimu Hanson.

Foto: Teet Malsroos

Raamatukogust inimõiguste võtmes

Kadi Kass, Kairi Tilga ja Kristel Veeber, Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava esimese lennu vilistlased

18. mail tähistati ülemaailmset ligipääsetavuse päeva. See kutsus üles mõtlema ligipääsetavuse tähtsusele ühiskonnas ning innustas looma kaasavaid keskkondi, mis võimaldavad kõigil inimestel osa saada üldistest hüvedest. Artiklis olemegi kirjutanud inimõigustest ja ligipääsetavusest just raamatukogu vaates.

Raamatukogu ja inimõigused

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 27.1 sätestab, et igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida, teaduse progressi oma panus anda ja selle progressi hüvesid kasutada. Inimõiguste eesmärk on kõigile rakendada võrdväärset (see ei tähenda ühetaolist) kohtlemist, olenemata isiku vanusest, rahvusest, rassist, kehakujust, jõukusest vms. Tegemist on sünnijärgse õigusega, mis ei sõltu kellegi loast. Kaks peamist põhiväärtust on inimväärikus ja võrdsus (vabadus, austus teiste vastu, diskrimineerimise keeld, sallivus, õiglus, vastutus). Võivad esineda õiguste konfliktid, kultuuritraditsioonide vastuolu inimõigustega. Kõige keskmes aga on sotsiaalne õiglus.

Raamatukogudel on inimõigustega päris eriline suhe. Ühest küljest seisavad nad ühiskonnas inimõiguste (inimväärikus, vabadus, võrdsus, solidaarsus, kodanikuõigused) eest ja taasloovad neid oma põhitegevusega. Samal ajal on raamatukogu ka ise justkui osa inim-

õigusest: pääs raamatukokku peab olema tagatud igale inimesele.

Raamatukogu on avalikus ruumis üks kõige demokraatlikum institutsioon, kus põhilised inimõigused on juba olemuslikult tagatud. Raamatukogu on tasuta ja kõigile avatud koht, kus igaühel on vanusest, soost, keelest, usust, kodakondsusest, jõukusest, haridusest jne hoolimata õigus hommikust õhtuni olla – ilma ühegi otsese põhjuseta. See on võrdsust, solidaarsust, kodanike õigusi, väärikust, vabadusi loov ruum.

Kuidas raamatukogu siis seda õigust tagab? Eesti Raamatukogude Ühing on sõnastanud, et raamatukogude missioon on kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ning tagada kõigile vaba ligipääs informatsioonile ja teadmistele. Tulemuseks on kultuurne, intelligentne ja elus hästi hakkama saav kodanik (raamatukogud). Inimeste õigust haridusele tagavad raamatukogud muu hulgas sellega, et pakuvad järjest rohkem koolitusi. Raamatukogude ja muuseumide külastajate ja mittekülastajate uuringu põhjal on 48% Eesti elanikkonnast huvitatud rahvaraamatukogu elukestva õppe üritustel ja koolitustel osalemisest (Kantar Emor 2018).

Lisaks võrdsele ligipääsule infole ja digipädevustele, tähenduslikule eneseharimisele ning raamatute laenutamisele on tänases maailmas raamatukogu ka sotsiaalse üksilduse leevendaja, inimliku suhtluse koht, innovatsioonilabor, kontserdi- ja teatripaik, lõimumispunkt, taaskasutuskeskus, tööruum jms. Aga ka lihtsalt turvaline soe koht, kus olla ilma kulutusi tegemata.

Raamatukogu on avalikus ruumis üks kõige demokraatlikum institutsioon, kus põhilised inimõigused on juba olemuslikult tagatud.

Raamatukogu kui kogukond

Raamatukogust on hakatud rääkima kui ankurkogukonnast (loe lähemalt Tilga jt 2022). Raamatukogust kogukonna võtmes rääkides võib välja tuua selle, mis on kirjas raamatukoguhoidjate eetikakoodeksis: raamatukoguhoidja peamine ülesanne on tagada inimeste vaba juurdepääs informatsioonile, luues kõigile võrdsed võimalused enese arendamiseks ja harimiseks, teadusloomeks, kunsti, kultuuri ja muude harrastustega tegelemiseks ning aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus (ERÜ).

Gilchristi järgi on üks kogukonna arendaja roll püüelda olukorra võrdsustamise poole, et inimestel oleks kogukondades ja tavateenustes ühesugune juurdepääs võimalustele ja ressurssidele (Gilchrist 2019: 50).

Raamatukogu kui kogukonna üks põhiline funktsioon inimõiguste tagamisel ongi see, et seal soodustatakse, kaitstakse ja austatakse kõigi võrdset juurdepääsu informatsioonile, mis on viimastel kümnenditel järjest rohkem ka elektroonilisel kujul.

Kuidas saab raamatukogu tagada erinevate inimeste õigusi?

Võttes fookusesse uussisserändajad, leiame, et raamatukogu saab pakkuda lahendusi eri keeletaustaga elanike lõimumisel. Eestis on peamiselt raamatukogude juures korraldatud keelekohvikuid (nt Tallinna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu, Põltsamaa raamatukogu jpt). See on mitteametlik keele praktiseerimise programm, kus rõhk on õpitavas keeles rääkimisel ja eluliste situatsioonide harjutamisel. Riigikeele oskus tagab võrdsemad võimalused saada osa riigi elust.

Ukraina sõja eskalatsiooni järel on samuti raamatukogud ulatanud abikäe sõjapõgenikele. Lisaks tavapärastele teenustele (milleks raamatukogud asusid oma kogudest hoolega otsima ukrainakeelset kirjandust) on korraldatud õpiringe, lauamänguõhtuid, ema ja lapse tube. Nii võib raamatukogu kujuneda kohtumispaigaks, kus omavahel suhelda ja üksteist toetada. Suvel toimus Tallinna Keskraamatukogus näiteks linnalaager, kus lapsed said mängida ja keeli õppida. Veel pakuti neile väga vajalikku psühholoogilist nõustamist. Raamatukogu koondab teisigi vabatahtlikke – mõned ukraina sõjapõgenikud on andnud märku, et soovivad saatusekaaslasi aidata ja ise paremini kogukonda sulanduda. Ühest ukraina vabatahtlikust on saanud keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna raamatukoguhoidja. Ta õpib aktiivselt eesti keelt ja on Eesti eluga hästi kohanenud. Tänu temale toimub väga populaarne ukrainakeelne lauamänguring lastele. Koostöös Pagulasabiga kutsutakse raamatu-

kokku ukraina seeniore ja noori emasid, et pakkuda neile põnevaid tegevusi. Seenioridele toimub mäluklubi ja kevadest alates on toimunud kultuuriloolised jalutuskäigud Tallinna põnevatesse paikadesse (Tappo 2023). Tartus olid raamatukogud kui hästi ligipääsetavad kohad tänavu muu hulgas koht, kuhu linnaelanikud said tuua küünlajääke ja plekkpurke, et Naiskodukaitse vabatahtlikud saaksid Ukraina sõduritele neist kaevikuküünlaid valmistada.

Varasemast on teada kogemuslugu Vao Majutuskeskuse Vägeva üksusest, kuhu majutatud pagulasperede lapsed õpivad Vaimastvere koolis. Seal on igast perest keegi hakanud kohaliku raamatukogu lugejaks (Jõgeva 2018). Uussisserändajatest lastele on see kindlasti lohutust ja lootust andev koht, kus saab väljaspool kodu aega veeta, suhteid luua ja keelt õppida. Täiskasvanud kasutavad pigem arvutit ja internetti, aga samamoodi annab see neile võimaluse kogukonda rohkem sisse elada ja suhteid luua, saada osa infost ja teadmisest. Lisaks aitab nende inimeste nägemine kohalikus avalikus ruumis luua sallivust.

Erivajadustega arvestamisest raamatukogudes

Raamatukogude roll ligipääsetavuse tagamisel on ülioluline, kuna need on kohtades, kus kõigil inimestel peaks olema võimalik pääseda juurde teadmistele, haridusele ja kultuurile. Ligipääsetavus raamatukogudes ei piirdu ainult füüsilise juurdepääsuga hoonetele, vaid hõlmab veel teisigi aspekte, nagu teenuste, materjalide ja informatsiooni kättesaadavus erinevatele kasutajatele, sõltumata nende võimetest, oskustest või erivajadustest.

Üks oluline aspekt raamatukogude ligipääsetavuse tagamisel on füüsiline keskkond. Raamatukogude hooned peaksid olema kohandatud ja varustatud selliselt, et pakkuda juurdepääsu inimestele, kellel on liikumis- või nägemispiirangud. Selle saavutamiseks saab paigaldada spetsiaalseid invalahendusi, näiteks liftid, kaldteed, hääljuhtimissüsteemid ja muud abistavad seadmed. Lisaks peaksid raamatukogud tagama, et nende ruume ja mööblit saaksid kasutada erisuguste vajadustega inimesed.

Ligipääsetavuse parandamine raamatukogudes hõlmab ka digitaalset ligipääsetavust. Üha rohkem leiab raamatukogudest digitaalseid ressursse ja teenuseid, mis peaksid olema kättesaadavad kõigile. See tähendab, et veebisaidid, e-ajakirjad, e-raamatud ja muud elektroonilised ressursid peavad olema kujundatud ja programmeeritud nii, et neid saaks kasutada ekraanilugerite, suurendusprogrammide või muude abivahendite abil. Samuti tuleb tagada, et digitaalseid ressursse saaksid kasutada erineva

võimekuse ja oskustega inimesed. Selleks peaksid need pakkuma näiteks mitmes keeles valikuid, selgitavaid materjale ja lihtsustatud teksti.

Praktilisi näiteid raamatukogu kui kogukonna haavatavate gruppide kaasamisest meenub esmalt just pimedate lugejate õigustega arvestamisest. Nimelt pälvis TÜ raamatukogu 2013. aastal rahvusvahelise tunnustuse Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidult oma projektiga Rääkivad õpikud, mis oli mõeldud selleks, et abistada vaegnägijatest tudengeid õppematerjalide kasutamisel ja eksamiteks valmistumisel (UT 2013). Projekt nägi ette raamatute sisselugemist ja õppematerjalide digitaliseerimist audiofailidena. Rääkivate õpikute projektile sekundeerib projekt Seinteta raamatukogu ehk koduteenindus, mis on mõeldud lugejatele, kellel on füüsiliste või sensoorsete erivajaduste tõttu raske raamatukogu külastada. Neile on raamatute laenutus ja tagastus oma kodus tagatud vabatahtlike abil (UT 2013). Erinevatele sihtrühmadele mõeldud koduteenuste osakaal kasvas raamatukogudes üle Eesti tuntavalt koroona ajal ja on teretulnud kaasavaks teenuseks tänaseni.

Raamatukogud pakuvad mitmekesiseid teenuseid ja programme, mis vastavad igasuguste kasutajate vajadustele. Näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu peamine ülesanne on valmistada, koguda, säilitada ja kättesaadavaks teha audioraamatuid, punktkirjas teavikuid, puuteraamatuid, e-raamatuid ja kirjeldustõlkega filme. Pimedate raamatukogu teenindab ainult nägemispuude või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi, kellel tuleb oma seisundit kinnitada arstitõendi, puudedokumendi või mõne muu tõendiga. Teised sealt laenutada ei saa. Ainsaks erandiks on trükitud teavikud, mis käsitlevad nägemispuu-

Siiski eksisteerib veel gruppe, kes võiksid saada ligipääsu audioraamatutele. Näiteks võiksid seda vajada eakad, kellel spetsiifiline diagnoos puudub või kellele puuet määratud pole, aga kel esineb püsiv pearinglus või kelle silmad väsivad kiiresti, mistõttu ei saa nad pikemaid tekste lugeda.

dega inimeste tegevust, rehabiliteerimist ja õpetamist – neid laenutatakse kõikidele soovijatele.

Siiski eksisteerib veel gruppe, kes võiksid saada ligipääsu audioraamatutele. Näiteks võiksid seda vajada eakad, kellel spetsiifiline diagnoos puudub või kellele puuet määratud pole, aga kel esineb püsiv pearinglus või kelle silmad väsivad kiiresti, mistõttu ei saa nad pikemaid tekste lugeda. Lahenduseks võiks olla tagasiside Eesti Pimedate Raamatukogule ja püüd leida nendega koostöös võimalust kaasata lugejaskonda rohkem inimesi. Aga see eeldaks ühtlasi nii raamatukogu kui ka riigi suuremaid ressursse ja tootlikkust.

Pimedate raamatukogust saab audioraamatuid laenutada nii CD-del kui ka veebi teel. Viimane on iseenesest parem alternatiiv, kuna veebiteavikuid ei ohusta andmekandja vananemine ega füüsilised kahjustused. Audioraamatute üldine kvaliteet sõltub suuresti lugeja hääle treenitusest, ilmekusest, salvestustehnikast ning viimase oskuslikust kasutamisest. Heliraamatu kehv kvaliteet võib takistada teaviku sisu mõistmist.

Ka tavaraamatukogudes on olemas CD-dele loetud audioraamatuid, aga nende valik on pigem kesine ja paljud eksemplarid defektsed. Dilemma: ühest küljest on olemas ligipääs soovitud infole, aga samas ei ole ka, sest seda teost, mida soovitakse, ei pruugi audiovariandina olemas olla, või kui on, siis pole seda ikkagi võimalik kuulata. Näiteks Tallinna Keskraamatukogust ja Eesti Rahvusraamatukogu veebikeskkonnast MIRKO on ainsana Eesti tavaraamatukogudest võimalik audioraamatuid laenutada ja kuulata oma veebibrauseris või telefoniäpi kaudu. Kuigi sealsete audioraamatute helikvaliteet on väga hea, siis raamatuid, sealjuures eestikeelseid, on valikus üsnagi vähe. Pealegi saavad alates sellest aastast Tallinna Keskraamatukogu teenust kasutada vaid tallinlased.

Huvitav, kas oleks mõeldav lahendus, kus kõik tavaraamatukogud üle Eesti töötaksid välja ühise kasutajasõbraliku veebipõhise audioraamatute laenutamise süsteemi, tehes tihedat koostööd Eesti Pimedate Raamatukoguga? Tulemuseks võiks olla mitmekesine ja kvaliteetne heliraamatute kollektsioon, mis oleks ligipääsetav kõigile soovijatele.

Raamatukogu vangidele

Keerukama näite inimõiguste tagamisest leiame vanglast. Ka siin tuleb välja, et oluliseks kogukonnaks on just vangla raamatukogud, mis annavad kinnipeetavatele ligipääsu informatsioonile ja haridusele, võimaluse laenutada tänapäevaste Eesti autorite teoseid (nii eestikui ka venekeelseid), põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ette nähtud teavikuid, rahvuskultuuri ja

eestlust käsitlevat kirjandust, võõrkeelset teatmekirjandust, entsüklopeediaid, leksikone, sõnaraamatuid, õpperaamatuid jm teatmikke ning eri valdkondade tarbekirjandust, sh õigusalast kirjandust, mille alla kuuluvad ka teatud õigusaktid ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendid ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon koos lisaprotokollidega ning piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsioon (õiguskantsler).

Elukestev õpe ja väärikas vananemine

Raamatukogudel on väga suur roll selles, et vanemaealised saaksid ühiskonnas osaleda. Eakate jaoks on raamatukogu sotsiaalne ruum. Õnneks korraldatakse sellele sihtgrupile üpris palju üritusi. Näiteks Tallinna Keskraamatukogu kõikides haruraamatukogudes toimub sari Õnnelik seenior, mis pakub võimalust kogu elu õppida ja väärikalt vananeda, saada osa aktiivsest sotsiaalelust ja tunda ennast osana ühiskonnast. Kindlasti on seenioridele ülioluline ka digipädevuste ja tehnoloogia õpe, et vähendada Eestis valitsevat digilõhet. Seda teenust pakuvad kõik suuremad raamatukogud. Võrumaa Keskraamatukogu koos kohaliku noortekeskusega tegid koolituse vähese arvutioskusega vanemaealistele – noored õpetasid vanematele inimestele, kuidas kasutada nutiseadmeid ja sülearvutit. Iga osaleja sai noore õpetaja, kellega koos otsiti lahendusi igapäevaelus esile kerkinud probleemidele (Koik 2018).

Kokkuvõtteks

Ligipääsetavuse parandamine raamatukogudes ei ole ainult eetiline ja õiglane, vaid see on ka strateegiline investeering ühiskonna arengusse. Kui raamatukogud on ligipääsetavad kõigile, saavad nad toimida kaasavate ja mitmekesiste teadmiste ja kogukondade keskusena. Ligipääsetavad raamatukogud edendavad võrdset juurdepääsu haridusele, kultuurile ja infole ning aitavad kaasa demokraatlikule osalusele ja kaasamisele.

Seega on oluline, et raamatukogud jätkaksid jõupingutusi ligipääsetavuse parandamiseks kõigil tasanditel –füüsilisest keskkonnast digitaalse ligipääsetavuseni ja teenuste kättesaadavuseni. Lisaks peaksid raamatukogud kirjutama ligipääsetavuse põhimõtted oma poliitikatesse, koolitama personali ligipääsetavuse teemal, kuulama ja aktiivselt arvesse võtma erinevate kasutajate tagasisidet ja vajadusi. Üheskoos saame luua raamatukogud, mis on avatud ja ligipääsetavad kõigile, aidates seeläbi edendada teadmisi, õppimist ning sotsiaalset kaasatust meie ühiskonnas.

Kasutatud allikad

Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehekülg.

https://epr.ee/et/pealeht/. Loetud 25.05.2023.

ERÜ. Raamatukoguhoidjate eetikakoodeks. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. https://www.eru.lib.ee/index.php/erye/eetikakoodeks. Loetud 22.05.2023.

Gilchrist, A. (2019). The Well-Connected Community (ptk 4, lk 64–66).

Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654 Loetud 22.05.2023.

Inimõiguste ülddeklaratsioon. Õiguskantsler. https:// www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/%C3%9CRO%20 inim%C3%B5iguste%20%C3%BClddeklaratsioon%20EE. pdf. Loetud 22.05.2023.

Jõgeva maakonna rahvaraamatukogude 2018. aasta tegevuse aruanne. Põltsamaa 2019. https://www. poltsamaark.ee/documents/23138993/23218612/ jogeva_maakonna_rahvaraamatukogu_ aastaaruanne_2018.pdf/7d0c62a6-4d17-4d26-ae8f1d8b94b9e2c2?version=1.0. Loetud 22.05.2023.

Kantar Emor (2018). Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Uuringu lõpparuanne. Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Täitja: AS Emor. https://eas.ee/muuseumide-jaraamatukogude-kulastajate-ja-mittekulastajateuuring-2018/. Loetud 22.05.2023.

Mis on inimõigused (2017). Kompass: noorte inimõigushariduse käsiraamat. Council of Europe Portal. https:// www.coe.int/et/web/compass/what-are-human-rights-. Loetud 22.05.2023.

Raamatukogud (i.a). Kultuuriministeerium. https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalnekultuuriparand/raamatukogud. Loetud 22.05.2023.

UT 2013. Raamatukogu Rääkivad õpikud pälvis turundusauhinna. – Universitas Tartuensis juuni 2013, nr 3. https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/851. Loetud 22.05.2023.

Tappo, Jaanika (2023). Raamatukogu aitab ukraina sõjapõgenikke. Tallinna Keskraamatukogu koduleht. https://keskraamatukogu.ee/raamatukogu-aitab-ukrainasojapogenikke/. Loetud 22.05.2023.

Tilga, Kairi; Lepik, Krista; Linno, Merle (2022). Raamatukogu kui kogukonna ankur: kvalitatiivne kirjandusülevaade. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021 (lk 16−27). Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kättesaadav: https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVestrmtkhoidjatey202209. Loetud 22.05.2023.

Õiguskantsler. Seisukoht õigusrikkumise puudumise kohta (2014). https://www.oiguskantsler.ee/sites/ default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_ oigusrikkumise_puudumise_kohta_oiguskirjanduse_ voimaldamine_vanglas.pdf. Loetud 22.05.2023.

Süvavõltsingu maagia: kas Kaja Kallasel on džuudos must vöö?

Eva Ladva, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevusespetsialist

Õige vastus on loomulikult ei. Meie peaminister vurab meelsasti jalgrattal kontorisse

või teeb vahel mõned uljamad aeroobikasammud, aga džuudomatile pole ta teadaolevalt veel kedagi viinud. Kuidas siis saavad sellesama artikli kõrval olla fotod džudokariietes

Kaja Kallasest? Kas peaminister ehtis end valimiskampaania tarvis võõraste sulgedega?

Tegelikult on rohkelt küsimusi tekitavad fotod lihtlabane võltsing, mis on loodud tehisintellekti appi võttes. Deepfake ehk süvavõltsing on juba aastaid kommunikatsiooni- ja turundusmaailmas kasutusel olnud ebaaus võte, mis on vabakasutusse läinud tehisintellekti abiga hakanud viimastel kuudel suisa plahvatuslikult levima. Tuntuim pildimanipulatsioone pakkuv platvorm aadressil www. midjourney.com lausa sulges tasuta kasutuse võimaluse, kuna endisest Ameerika Ühendriikide riigipeast Donald Trumpist levima hakanud pildivõltsingud olid nii realistlikud, et tekitasid suurt segadust ja paksu pahandust nende seas, kes neid uskuma jäid. Siiski, vaid 10 dollari eest kuus saab süvavõltsinguid rahus edasi luua.

Deepfake-tehnoloogia loodi heas usus ja sooviga aidata filmitootjaid, et nad saaksid usutavamalt luua keerulisi stseene – näiteks ajaloolistes filmides või tormisel ookeanil. Tehisintellekt õppis selgeks, milline

peaks tegevus ja pilt olema ning seda kasutati taustana, et jätta realistlik mulje näiteks keskaegsest hoonest või linnatänavast. Eesti filmides on säärast tehnoloogiat kasutatud apteeker Melchiori lugudes keskaegse Tallinna taaselustamiseks, aga ka väike Leelo filmis Seltsimees laps seikles 1950. aastate pseudoTallinnas deepfake-tehnoloogia abil. Rääkimata Eesti kalleimaks filmiks tituleeritud Tõe ja õiguse stseenidest, mille puhul kriitikud küll hiljem ette heitsid, et süvavõltsingumeistrid unustasid pilved taevas liikuma panna ja seetõttu mõjus lahendus natuke groteskselt. Ent tegijail juhtub. Oluline on see, et niisugune tehnoloogia võimaldab filmikunstnikel kokku hoida miljoneid eurosid ja toota usutavana mõjuvaid ajaloolisi linateoseid isegi siinsamas Eestis.

Ent inimloomus on kahepalgeline: leiame kiiresti iga hea leiutise varjupoole ja hakkame seda siis agaralt oma liigikaaslaste vastu kasutama. Entusiastlikud filmihuvilised avasta-

sid peagi, et deepfake-tehnoloogia võimaldab monteerida oma lemmiknäitlejate pead edukalt ka pornofilmidesse. Sealt edasi oli vaid üks samm, et teha samasugust valepornot oma (endisest) tüdruksõbrast... Nüüdseks tuntakse maailmas vaimse vägivalla vormi nimega kättemaksuporno ehk revenge porn –pornograafilise sisuga video või pilt luuakse inimesest ilma tema loata. Selle eesmärk on alandada ja häbistada filmi või fotole kleebitud ohvrit. Enamasti satuvad niisugustesse teostesse naised, kes on mõne mehe maha jätnud või tema lootusi muul moel alt vedanud, aga ka näiteks südikad naisajakirjanikud ja -poliitikud on riskigrupis. Kuni naiste seksuaalsus on ühiskonnas häbimärgistatud, on lihtne kasutada pornograafiat relvana. Ka meie eelmisest presidendist Kersti Kaljulaidist on loodud deepfaketehnoloogia abil alastifotosid (küll väidetavalt kunstiliselt eesmärkidel) ning nii mõnigi peavoolumeediakanal ei pidanud paljuks sääraseid

fotosid avaldada. President olevat nutnud…

Peagi jõudsid filmi- ja fotohuvilised itimehed aga porno juurest poliitikute ja teiste mõjukate isikute pilapiltide loomiseni, abiks ikka seesama tehisaru ehk AI (artifical intelligence). Moraalselt küsitava väärtusega on näiteks paavst Franciscusest loodud võltspildid, kus kirikupea uhkeldab valges haute couture-jopes või naudib rannaliival päikest või hoopis pidutseb kaunite noorte naiste seltskonnas. Samuti on loodud süvavõltsinguid nii Venemaa kui ka Ukraina presidendist, meie peaministrist Kaja Kallasest ja teistest poliitikutest.

Tegelikult saab igaüks meist kodus niisuguse naljapildi või -video valmis teha, kui on natuke ettevõtlikkust. Tarkvara, mis võimaldab lisaks fotodele toota videovõltsinguid, on veebis kõigile kättesaadav väga soodsa hinna eest. Lae üles video endast või sõbrast ning tehisintellekt õpib minutitega selgeks inimese miimika, kehahoiaku ja tüüpilised žestid. Seejärel saad panna ennast videos tegema, mida iganes soovid.

Mis on sellise maailma tabanud võltsimismaania varjukülg? On eksperte, kes arvavad, et hakkame üha vähem usaldama tehnoloogia vahendatud suhtlust – olgu need siis veebiuudi-

sed, videod või suhtlusvõrgustikud – ning pöördume tagasi inimeste ja vahetute kogemuste poole. Näiteks kohtumenetluses võib tulevikus taas olla kaalukam inimese ütlus ehk tunnistus, mitte tehnoloogiliselt esitatud asitõend või e-kiri. On loomulikult ka skeptikuid, kes arvavad, et maailm on hukas ja deepfake-tehnoloogia lükkab meid lõplikult infoapokalüpsisesse. Kuid inimesed on vastupidav liik: võime uue mänguasja kasutuselevõtmise perioodil korda saata palju rumalusi, aga suudame mõne aja pärast kaineneda ning harjuda uusi tehnoloogilisi abivahendeid eesmärgipäraselt kasutama. Loodetavasti läheb nii ka süvavõltsingutehnoloogiaga.

Kindlasti on vaja aga meeles pidada, et kõik virtuaalne võib olla võltsing. Selleks, et usaldada uudist või videot või isegi sõbra sotsiaalmeediapostitust, tasub info üle kontrollida mitmest allikast.

Uuri lähemalt

• Deepfakes : creation, detection, and impact. Ed. by Loveleen Gaur. CRC Press, Taylor & Francis Group, 2022. 148 lk.

• Deep fakes, fake news, and misinformation in online teaching and learning Technologies. Ed. by Rebecca J. Blankenship. IGI Global, 2021. 271 lk. DOI: 10.4018/978-1-7998-6474-5.

• Schick, Nina. Deepfakes: the coming infocalypse. New York, Boston: Twelve, 2020. 224 lk.

Vaata veebis

• RaRa meediapädevuseseminar Kui tehisintellekt koolimajja jõudis on kättesaadav Eesti Rahvusraamatukogu YouTube’i kanalil (vt https://www.youtube. com/c/eestirahvusraamatukogu).

• Õpi süvavõltsingut ära tundma saidilt https://deepfakelab. theglassroom.org/.

Allikas: https://www.reddit.com/r/celebritydojo/comments/ t20lcc/political_karate_hotties/

• AI ja fotode võltsimise teemal saad rohkem lugeda RaRa blogist https://rara.ee.

Kas Kaja Kallasel on must vöö?

Üleminek RDA-le ELNET-is

Kadi Mälton, Eesti Rahvusraamatukogu kataloogimisteenuse juht, ELNET Konsortsiumi RDA töörühma juht

2018. aastal tutvustas Jane Makke ajakirja Raamatukogu veergudel uut kataloogimisstandardit RDA. Nüüd, viis aastat hiljem, on hea heita pilk sellele, kas ja kuidas on Eesti raamatukogud uue standardi kasutusele võtnud. Ajal, kui Eesti raamatukogud juurutavad uut standardit, on kindlasti hea need artiklid värske pilguga üle lugeda. Aga kõigepealt mäluvärskenduseks mõne sõnaga rahvusvahelise standardi algusloost. Esimesed uued kataloogimisreeglid Ressursside kirjeldamine ja juurdepääs (Resource Description and Access, RDA) ilmusid juba 2010. aastal. RDA on esimene kataloogimisreeglistik, mis on loodud eelkõige digitaalset keskkonda silmas pidades. 2016. aastaks oli RDA kataloogimisstandardina kasutusel USA, Kanada ja Austraalia raamatukogudes, samuti enamikus Euroopa riikidest – kas osaliselt või täielikult. Üha suurenevas digiväljaannete tulvas oli ka Eesti raamatukogudel aeg uue standardi osas seisukoht võtta.

RDA standardi algus ELNET Konsortsiumi raamatukogudes

2016. aastal sai Eestist EURIG-i (European RDA Interest Group) liige, kelle esindaja on Eesti Rahvusraamatukogu. RDA arendamine on pidev tegevus, mida juhivad RSC (RDA Steering Committee) ja selle piirkondlikud allorganisatsioonid. Standardi rakendamisest huvitatud Euroopa raamatukogud on koondunud Euroopa ressursside kirjeldamise ja juurdepääsu huvigruppi EURIG, mille eesmärk on ühendada Euroopa riikide raamatukogud ja mäluasutused, kes on RDA kataloogimis- ja kirjeldamisstandardina juba kasutusele võtnud, planeerivad seda teha või on huvitatud koostööst standardi arendamisel. EURIG-i ülesanne on koondada oma liikmete arvamused üheks konsensuslikuks otsuseks ja esitada need RSC-le.

2017. aasta alguses loodi ELNET Konsortsiumi kataloogimise ja nimenormandmete töörühma juurde RDA töögrupp, mille ülesanne oli ette valmistada ja koordineerida standardi juurutamist. Alustati ettevalmistustega, et taaskasutada teistes riikides loodud välisteavikute bibliokirjeid neid märkimisväärselt muutmata. Samuti alustati

ettevalmistustega taaskasutamaks teistes riikides loodud isikute normikirjeid.

2017. aasta juunist on Eesti OCLC-i rahvusvahelise autoriteetfaili (VIAF) liige, esindajaks Eesti Rahvusraamatukogu. See on oluline samm, et rikastada Eestis loodud normikirjeid rahvusvaheliselt tunnustatud kontrollnumbrite (ISNI ja VIAF-i number) ja URI-dega. 2019. aastal alustati RDA sõnastiku tõlkimist.

RDA eesti keeles

Enne uue standardi kasutuselevõttu oli vaja otsustada, kui suures mahus standard tõlkida.

RDA standardit asuti välja töötama 2000. aastate keskel USA kongressi raamatukogu eestvedamisel. See on ingliskeelne ja asub aadressil https://www.rdatoolkit.org. Standardi ülesehitus on veebipõhine, täiendusi ja parandusi tehakse jooksvalt. Suur pluss on see, et juhend on alati ajakohane; miinus aga see, et juhendile ei saa punkti panna ja öelda, et nüüd on kõik valmis ja jääb ainult juurutamise vaev. Uuendustel tuleb pidevalt silma peal hoida ja vajadusel ka kohalikke dokumente uuendada.

Sellist elektroonilist töölauda saab lõimida raamatukogusüsteemidega. Kaalusime ELNET-is varianti tõlkida eesti keelde kogu RDA Toolkit. Raamatukogusüsteemi Sierraga integreerituna oleks kataloogimisel saanud juurdepääsu standardile otse kirjest. Teiste väikeriikide kogemusele tuginedes me seda siiski ei teinud. Üheks põhjuseks oli standardi väga suur maht, üle 1000 lehekülje: selle tõlkimine oleks võtnud väga kaua aega. Kogu standardi tõlkimine oleks olnud ka väga kallis. Üks olulisemaid põhjusi oli välismaiste raamatukogude kogemus standardi juurutamisel. Suurimaks puuduseks, mille enamik välismaa raamatukogusid esile tõstis, on juhendi väga raskepärane ülesehitus. Juhend sisaldab rohkesti uuel andmemudelil põhinevaid definitsioone, aga paraku mitte konkreetseid ja täpseid juhiseid erinevate laadide kataloogimiseks. Uus terminoloogia tekitab segadust ning näiteid ja selgitusi on juhendis vähe. Seda, kas need väited ka paika peavad, saab igaüks ise kontrollida. Juurdepääs RDA Toolkit’i keskkonda on tasuline, aga tasuta ühekuulise prooviperioodi saavad tutvumiseks võtta kõik huvilised.

Niisiis, mitme teise väikeriigi kogemusele tuginedes otsustasime, et ei tõlgi eesti keelde kogu standardit,

vaid teeme seda osaliselt. Ehk siis: tõlgime eesti keelde RDA terminoloogiabaasi RDA Reference. See on osa RDA-st, mis sisaldab kontrollitud sõnastikke ja ontoloogiaid ning nende definitsioone. RDA Reference’i andmed on avaandmetena RDA Registry’s tasuta kättesaadavad aadressil http://www.rdaregistry.info/ (vt joonis 1).

RDA Registry’s on andmed RDA olemite, elementide ja terminite kohta rakenduste arendajatele ning lingitud andmekogukondadele RDF-i ressursikirjelduse raamistikus. Avaldatud sõnavarad on saadaval mitmes komplektis, mis peegeldavad aluseks olevat IFLA LRM-i mudelit. Semantilise veebi seisukohalt on ontoloogiad väga olulised, sest nende abil kirjeldatakse klasse ja seoseid, mis asjade vahel eksisteerivad, ja omadusi, mis nendel asjadel võivad olla. Selliste ontoloogiate abil saab kasutada semantikat veebirakendustes ja see võimaldab luua intelligentseid rakendusi. Suurt tänu tuleb siinkohal avaldada Sirje Nilbele, kes selle keerulise erialateksti tõlketöö ette võttis ja ära tegi. Valik uutest terminitest, mis seotud eelkõige IFLA LRM-i andmemudeli ja muutunud terminoloogiaga, on lisatud ka raamatukogusõnastikku.

Siinkohal meeldetuletuseks veel mõned RDA teemaga seotud mõisted:

• Uue kataloogimisstandardi RDA aluseks on IFLA Library Reference Model (IFLA LRM). See on kontseptuaalne mudel, mis koondab kokku varasemad funktsionaalsusnõuete standardid FRBR, FRAD ja FRSAD.

• IFLA funktsionaalsusnõuded ehk FRBR (Functional Requirements for Bibliographic Records) on kataloogide ja teiste metaandmekogude organiseerimise kontseptuaalne mudel, mis määratleb bibliokirje funktsioonid, lähtudes kasutaja vajadustest. Olemiseose mudelile (entity-relationship model) tugineva kontseptsiooni keskmes on teavikute omavaheliste seoste esitamine, mis loob eelduse parandada kataloogi navigeeritavust (Möldre 2017). Bibliokirje funktsiooninõuete kohaselt peaks otsing tooma kasutajani kõik teose eri väljendused ja kehastused, mis kataloogis kajastatud kogudes olemas on. Lisaks sellele tuuakse kasutajani teosega seotud, sellest tuletatud teosed ehk kogu nn bibliograafiline perekond: kogum omavahel mingi tunnuse kaudu seotud teoseid, mis on pärit ühest ja samast algteosest (Möldre 2017). Kataloogijate sõnavaras on FRBR-i mudelist tuttavad teos, väljendus, kehastus, eksemplar juba kenasti kasutusel.

• MARC on elektronkataloogimise vorming, mille abil arvutid vahetavad, kasutavad ja tõlgendavad bibliograafilist teavet. Väga lihtsalt öeldes on see blankett arvutis, kuhu RDA reeglistiku alusel andmeid kirjutatakse. Ehk siis: RDA on sisustandard ja määratleb, milliseid andmeid on vaja kirjeldamisel esitada.

• IFLA LRM-i mudel määratleb kokku 11 olemit. Uue olemina on lisandunud res (raamatukogusõnastik: materiaalsete või mõisteliste asjade abstraktne klass inimühiskonna diskursuses). IFLA LRM-i olemid on järgmised:

1. res (IFLA LRM-i kõrgeim üksus),

a) teos,

b) väljendus,

c) kehastus,

d) eksemplar,

e) tegija,

i. isik,

ii. kollektiiv,

f) nomen,

g) koht,

h) ajavahemik.

Olgugi et kataloogija igapäevatöös pole andmemudelit vaja välja joonistada, on RDA standardist arusaamiseks oluline teada mõisteid, mida mudelis kasutatakse.

Seega, IFLA LRM on mudel, kuidas andmeid kataloogis

esitada. RDA on kontseptuaalsel mudelil põhinev kataloogimisstandard, rahvusvaheline reeglistik inforessursi kirjeldamiseks.

RDA standardist üldiselt

• Rahvusvaheline reeglistik inforessursi kirjeldamiseks ja sellele juurdepääsu loomiseks.

• Standard ei anna juhiseid, kuidas raamatukogusüsteem või lugejakataloog peaks andmeid kuvama.

• RDA ei ole seotud ühegi kindla andmevorminguga; sellega sobitub MARC21, BIBFRAME, Dublin Core jt.

• Standardit saavad lisaks raamatukogudele kasutada teisedki mäluasutused (muuseumid, arhiivid).

• Fookuses on andmed väljaannete/objektide kohta üldiselt.

• Kasutakse kontrollitud sõnastikke ja ontoloogiaid.

• Võimaldab esitada teavet linkandmetena.

• RDA on paindlik standard, mis annab kataloogijale suuremad otsustusõigused.

Kui meil on teada mudel, kuidas andmeid tuleb kirjeldada, ja standard, mis ütleb, kust andmeallikast ja milliseid andmeid võtta, aga töötame ikka samas raamatukogusüsteemis ja andmevahetusvorminguna kasutame MARC-i, siis võib küsida, et mis üldse kataloogija jaoks teisiti on?

Teatavasti töötame ELNET-i raamatukogudes endiselt raamatukogusüsteemis Sierra ning bibliokirje vorminguna on jätkuvasti kasutusel MARC21. Uue standardi juurutamisel on ELNET-i raamatukogud liikunud edasi sammhaaval. Kuna väga palju riike oli RDA standardi kasutusele võtnud juba varem, siis 2017. aastal loodud töörühma esimeseks ülesandeks sai välisteavikute kopeerkataloogimiseks vajaliku juhendi koostamine. Kuna andmeallikatena olid meil kasutusel nende riikide andmebaasid, kus RDA oli juba juurutatud, siis ei saanud kopeerkataloogimist täielikult kasutada. Kopeeritud kirjed tuli viia vastavusse Eestis kehtivate reeglitega, aga see oli asjatu ajakulu.

2017. aasta novembris otsustas ELNET Konsortsiumi RDA töörühm muuta kopeerkataloogimise eeskirja, mis annab juhiseid välismaistest andmebaasidest kirjete kopeerimise kohta. Otsustati, et kopeerkataloogimisel jäetakse RDA kirjed muutmata. See tähendab, et kirjete kopeerimisel on ESTER-i kataloogi loodud RDA kirjeid juba viis aastat.

Isikunimede normpealdised

Sarnaselt bibliokirjetega koostati kopeerkataloogija juhend ka isikunime normikirjetele. 2017. aastast alates on ELNET-i raamatukogudel olnud võimalik USA kongressi raamatukogu koostatud normikirjeid alla laadida Sierra raamatukogusüsteemi, tegemaks sel viisil seni normimata välismaistele autoritele seoste loomiseks vajalikke kirjeid elektronkataloogi.

Isikunimede normikirjete originaalkataloogimise teemat käsitleti ELNET-i kataloogimistöörühmas väga pikalt. Peale uue juhendi koostamise olid probleemiks ka topeltkirjed ESTER-i kataloogis. Nendele autoritele, kellel oli kataloogis raamatuid nii eesti kui ka vene keeles, tehti kaks dubleerivat isikunormikirjet: ladina ja slaavi tähestikus. Esiteks oli see aja- ja ressursimahukas, teisalt tuleb RDA standardi kontekstis luua

seosed isiku, tema teoste, väljenduste ja kehastustega. Mitme normikirje korral oleks see võimatu. Peale pikka arutelu lepiti kokku, et isikutele tehtavate normikirjete otsitunnus on alati ladina tähestikus, teistes keeltes olevaile nimekujudele tehakse äraviited.

Isikunimede normikirjete loomine kataloogi jaoks on väga oluline: need on kirjed, mis määravad konkreetses kataloogis isikunime eelistatud nimekuju. Nende abil on võimalik autori erisuguste nimekujude all ilmunud teosed koondada ühe nimekuju alla (vt joonis 2).

Jaan Kaplinski teoseid on ilmunud paljudes keeltes ja siin on näha, kui palju nimekujusid on väljaannetes kasutatud. Normikirje põhimõte on lihtne: MARC-väljal 100 on isiku eelistatud nimekuju kataloogis. Ka kõikide teiste normikirjes välja toodud nimedega saab kataloogis otsida. MARC-väljal 400 märgitud nimekuju järgi kataloogis otsides tekib lugejakataloogis automaatne viide, mis suunab kataloogis kasutatava nimekujuni (vt joonis 3).

Niimoodi ongi kõik ilmunud teosed autoriregistris ühe otsinguga leitavad keelest olenemata.

Isikunime normikirjeid koostati ka varem, aga nagu öeldud, muutusid need eriti aktuaalseks just RDA standardi juurutamisega, kus on olulisel kohal seoste loomine isikute, teoste, väljenduste ja kehastuste vahel. Esimene originaalkataloogimist puudutav juhend ELNET-i raamatukogudele, mis RDA standardi alusel koostati, oli isikunimede normikirjete juhend ja see hakkas kehtima 2020. aastal. On oluline märkida, et isikunimede kirjetes on hulgaliselt uusi välju, mida saab kasutada otsingute tegemiseks ja arvutite omavaheliseks suhtlemiseks. Kohustuslikke tuumikelemente on normikirjes vähe. Aga lisaks saab vajadust mööda märkida isikunime normikirjetes isiku soo, täpse sünnivõi surmakuupäeva, elukutse või ameti, tegevusala, isikuga seotud kohad, keeled, milles autor kirjutab jne. Kõikide eelnimetatud atribuutide kirjesse lisamine on kataloogija otsustada, sest need andmed on standardi järgi valikulised. Oleme ELNET-i raamatukogudes kokku leppinud, et lisame valikulised andmed siis, kui need on väljaandest või muudest andmeallikatest hõlpsasti kättesaadavad (vt joonis 4).

Joonis 2. Isikunime normikirje Sierra raamatukogusüsteemis

Joonis 3. Otsing ESTER-i lugejakataloogis

Isikunime normikirje Sierras koos uute lisaandmeid sisaldavate väljadega

Selliste lisaandmete alusel saavad digihumanitaarid ja andmekaevurid teha põnevaid otsinguid ja teemaanalüüse, näiteks otsida prantsuse keelt kõnelevate naisautorite teoseid vmt.

Allpool on isikunime normikirje uued MARC-väljad, kus kirjeldatakse järgmiseid andmeid:

• 046 isikuga seotud daatumid

• 075 olemi tüüp

• 370 isikuga seotud kohad

• 372 tegevusala

• 373 isikuga seotud asutus/kollektiiv

• 374 elukutse, amet

• 375 sugu

• 377 isikuga seotud keeled (keel, milles isik oma teoseid avaldab)

Uue juhendi kinnitamisega ja kopeerkataloogimisvõimaluste laienemisega suurenes varasemaga võrreldes märkimisväärselt isikunimedele tehtavate normikirjete arv.

Kollektiivinimede normpealdised

2021. aastal sai uue kuue kollektiivide normikirjete juhend, kus uute MARC-väljadena lisandusid:

• 368 kollektiivi tüüp (välja kasutatakse siis, kui kollektiivi eelisnimi ei viita otseselt, et tegu on kollektiiviga)

Näide:

110 2# |aPermanent TSB

368 ## |akommertspank

• 370 kollektiiviga seotud koht (väljale märgitakse oluline kollektiiviga seotud koht, nt konverentsi toimumispaik, firma peakorteri asukoht, ansambli päritolumaa)

Näide: 111 2# |aPÖFF

370 ##|cEesti|eTallinn

• 377 kollektiiviga seotud keeled (kollektiivi töökeel)

Näide: 110 2# |aOECD

377 ##|aeng|afre

Joonis 4.

Bibliokirjed

2022. aastal jõudis järg bibliokirjeteni ning juhendeid hakati uuendama teavikulaadide kaupa. Esmalt moodustati teavikulaadidest lähtuvad töörühmad, mille ülesanne on valmistada ette kogu reeglistik, juhtida juurutamist, koolitada ja teha järelevalvet standardi rakendamise ajal. Standardi kasutuselevõtt laadide kaupa toimub etapiti sedamööda, kuidas valmivad juhendid ja edenevad ettevalmistused.

Esimene laadipõhine juhend, mis tõi ka suuremaid muudatusi elektronkataloogi, on 2022. aasta aprillist kehtima hakanud raamatukataloogimisjuhend. Allpool on raamatujuhendist lähtuvalt esile tõstetud suuremad muudatused ja olulisemad punktid, mille uus juhend kaasa tõi. Mõned muudatused on nähtavad ka lugejatele ESTER-i kataloogis ning on olulised lugejateenindajatele ja kataloogijatele. Selleks, et tekstist paremini aru saada, on sulgudesse lisatud MARCvormingu väljade numbrid.

Milliseid andmeid üldse kirjesse lisame?

Kuna kasutame endiselt MARC-standardit, siis on võibolla raske esmapilgul IFLA LRM-i andmemudeli seoseid näha ja luua. Raamat või muu teavik, mida parasjagu kataloogime, on peamiselt kehastus, kuid bibliokirjesse kaasame ka teose ja väljenduse elemente (eelispealkiri). Mõnikord on vaja lisada eksemplaripõhise teabe elemente, mida RDA-s nimetatakse eksemplari atribuutideks (andmed omaniku, köite kohta). Kui kataloogime, loome seoseid teiste olemitega, näiteks isikutega.

Märksõnastamise ja liigitamisega jätkame nii, nagu oleme seda seni teinud, sest RDA ei reguleeri praegu kumbagi neist.

RDA erisused võrreldes varasemate reeglitega

• Andmeallikaks on üldjuhul kogu teavik.

• Andmed märgitakse kirjesse täpselt nii, nagu need teavikus esinevad.

• RDA-s ei ole kataloogimistasandeid, vaid on kohustuslikud tuumikelemendid, mis tuleb kirjesse märkida. Kogukondlike või rahvuslike kokkulepetega otsustatakse, milliseid andmeid lisaks tuumikelementidele kirjetesse lisatakse.

• Nurksulgudes esitatakse vaid väljastpoolt andmeallikat võetud andmed.

• Kirjetes ei kasutata lühendeid (välja arvatud siis, kui need on märgitud väljaandes endas).

• Laadi üldmäärangu asemel on lisandunud kolm uut MARC-välja (336, 337, 338).

Alljärgnevas tabelis on toodud monograafiakirjete tuumikelemendid. Juhul kui need on rakendatavad, on need ka kohustuslikud. Andmeelemendi rakendatavus tähendab seda, et kui raamatusse on märgitud standardnumber ISBN, siis tuleb see bibliokirjesse märkida (on kohustuslik). Kui raamatus pole standardnumbrit märgitud, siis jääb see väli täitmata.

Bibliokirje tuumikelemendid (loend on esitatud MARC21-väljade järjekorras)

MARC-väli Sisu

020

ISBN-number

1XX teoses põhivastutust omav autor

245 |a, |c põhipealkiri; põhipealkirjaga seotud vastutusandmed

250 |a editsiooniandmed

264_1 kirjastaja andmed

264_2 levitaja andmed (kui kirjastaja andmed puuduvad)

264_3 trükikoja/tootja andmed (kui kirjastaja, levitaja või autoriõiguse andmed puuduvad)

264_4 autoriõiguse aasta (kui kirjastaja ja levitaja andmed puuduvad)

300 |a maht (leheküljed)

336 sisu

338 kandja

490 seeriaandmed

Tuumikelemendid ELNET-i raamatukogudes

245 |b pealkirja täiendandmed; rööppealkirjad

264_3 trükikoja/tootja andmed (ainult rahvusteavik)

300 |b illustratsioonid

300 |c mõõtmed (ainult rahvusteavik)

337 meedium

347 digitaalse faili omadused

504 bibliograafia ja registrite märkus

7xx täiendkirjed

830 seotud teos (seeriaga seotud täiendkirje)

Tabel 1.

Nagu siit loendist näha, ei olegi tuumikelemente väga palju. Näiteks rööppealkirjad ja pealkirja täiendandmed ei kuulu tuumikelementide hulka. Tabeli allosas on märgitud need väljad, mida ELNET-i raamatukogud kohalike kataloogimisreeglitena peale tuumikelementide veel vajalikuks pidasid. Et bibliokirjete andmed kataloogis oleksid võimalikult ühtlased ja erinevus varem loodud kirjetega võimalikult väike, lähtus ELNET-i kataloogimistöörühm kokkulepete ja otsuste tegemisel ka varasemast ISBD-standardist.

Väikese riigina on meie eriline aare rahvusteavikud, mida kirjeldame kõige täpsemalt. 2021. aastast on ESTER-i alamkataloogi osa ka Eesti rahvusbibliograafia andmekogu. Varasemalt kehtinud ISBD-standardis polnud tuumikelemente, vaid kirjetasandid. Rahvusbibliograafia tasandi kirje sisaldas kõige rohkem andmeelemente. Seega kuuluvad ELNET-i tuumikelementide hulka mõned väljad, mida on kohustuslik märkida ainult rahvusteaviku kirjetesse (nt raamatu kõrgus ja trükikoda).

Nagu öeldud, on tuumikelemendid kohustuslikud ja need tuleb alati kirjesse märkida, aga loomulikult võib ka välisteavikute kataloogimisel lisada kirjesse välju ja andmeid, mis vastavad konkreetse raamatukogu ja selle kasutaja vajadustele.

Mida see muudatus tähendab?

ISBD järgi võeti pealkirja vastutusandmed tiitellehelt, mis oli kehtestatud andmeallikas. Tiitellehe pöördelt võetud andmed tuli märkida nurksulgudesse.

ISBD-kirje näide:

245 00 |aPärandkultuur – loodus ja inimene

/|c[Jürgen Kusmin, Kaja Lotman, Heiki Pärdi, Lembitu Tarang ; koostanud Jürgen Kusmin ; kujundanud Hele Hanson-Penu]

(Autorid on raamatus näidatud tiitellehe pöördel ja kehtib kolme reegel – väli 100 on täitmata.)

RDA-s võib vastutusandmeid võtta kõikjalt teavikust. Pealkirjaga seotud vastutusandmed võetakse eelistuse järjekorras ühest järgmistest allikatest:

a) samast allikast kui põhipealkiri, b) ülejäänud andmeallikatest kogu teaviku ulatuses, c) väljastpoolt andmeallikaid saadud infost (nt teavikuga kaasas olevast lisamaterjalist).

Kui andmed on väljaandes olemas, siis nurksulge ei märgita.

Sama kirje RDA-reeglite alusel oleks järgmine:

100 1# |aKusmin, Jürgen,|d1980-|eautor

Autorite märkimine bibliokirjes

Üks väike, aga oluline muudatus, mille uus standard kaasa tõi ja mis ka lugejatele kataloogis märkamata ei jäänud, on roll autor.

Varem ei lisatud raamatu autorite nime lõppu rolli. Uue RDA-standardi kohaselt märgitakse isikutele, kel on põhivastutus raamatu loomise eest, alati nime lõppu roll autor

Näide:

100 1# |aNovelli, Luca,|d1947-|eautor

Autorite märkimisel bibliokirjesse on veel mõned olulised muudatused. Vanemas standardis kehtis nn kolme reegel, mis tähendas, et autorite märkimine kirjesse sõltus autorite arvust raamatus. RDA-s sellist reeglit pole. Kui teavikus on rohkem kui ühed vastutusandmed, siis on RDA üldine soovitus märkida kirjesse kõik nimed. Esimesele autorile otsitunnuse tegemine (MARC-väljale 100) on tuumikelement.

245 10 |aPärandkultuur – loodus ja inimene /|cJürgen Kusmin, Kaja Lotman, Heiki Pärdi, Lembitu Tarang ; koostanud Jürgen Kusmin ; kujundanud Hele Hanson-Penu

(Väljale 100 märgitakse alati esimene autor, olenemata sellest, mitu autorit teavikus on; nurksulge ei kasutata.)

Kataloogijad võtsid need muudatused heal meelel vastu, sest varasemaga võrreldes on reegel lihtsam ja arusaadavam ning ilma tülikate nurksulgudeta on kirjeid selgem ja parem lugeda.

Teine suurem muudatus, mis ka kasutajatele silma torkas, puudutab laadi üldmäärangut. Varem märgiti see nurksulgudes põhipealkirja järgi.

Näide:

Peatänava lilleäri [võrguteavik]

RDA-kirjetes laadi üldmäärangut enam põhipealkirja väljale ei märgita, vaid selleks on bibliokirjes kolm uut MARC-välja, kus antakse sisu, kandja ja meediumi tüüp. Uued väljad ongi kirjetesse toodud just selleks, et arvutitevahelises andmevahetuses saaks kõikide uute andmevormingute sisu täpsemalt avada. Nendel

väljadel on lubatud kasutada ainult eelmainitud termineid, mis on RDA-sõnastikus ette antud. Lisaks on kõikidel RDA-sisutüüpide väljadel alamväljal |b kasutusel RDA-sisutüüpide terminite ja koodide loendist võetud kolmetähelised koodid ning alamväljal |2 märgitakse andmete allikas.

MARC-väljal 336 kirjeldatakse väljaande kehastuse vormi, milles sisu kasutajale edasi antakse ja milliste meeltega sisu tajutakse.

Näited

Trükitud või e-raamat

336 ## |atekst|btxt|2rdacontent

Audioraamat

336 ## |akõne|bspw|2rdacontent

Rohkete piltidega raamat

336 ## |aliikumatu pilt|bsti|2rdacontent

336 ## |atekst|btxt|2rdacontent

Ruumraamat (pop-up book)

336 ## |atekst|btxt|2rdacontent

336 ## |aliikumatu pilt|bsti|2rdacontent

336 ## |akolmemõõtmeline vorm|bdtf|2rdacontent

MARC-väljal 337 kirjeldatakse väljaande sisule juurdepääsuks vajalikke vahendusseadmeid.

Trükitud raamat

337 ## |akasutatav seadmeta|bn|2rdamedia

E-raamat 337 ## |aarvutimeedium|bc|2rdamedia

CD-ROM

337 ## |aarvutimeedium|bc|2rdamedia

MARC-väljal 338 kirjeldatakse kandjat, millele väljaanne on salvestatud.

Näited

Trükitud raamat

338 ## |aköide|bnc|2rdacarrier

E-raamat

338 ## |avõrguressurss|bcr|2rdacarrier

CD-ROM

338 ## |aarvutiketas|bcd|2rdacarrier

Koondnäide (trükitud raamat uute RDA-väljadega):

245 10 |a Juss ja vennad /|cMait Vaik ; kujundanud

Külli Tammes

264 #1 |a[Tallinn] :|bEKSA,|c2023

200 ## |a247 lehekülge ;|c21 cm

336 ## |atekst|btxt|2rdacontent

337 ## |akasutatav seadmeta|bn|2rdamedia

338 ## |aköide|bnc|2rdacarrier

Eelispealkiri (MARC 240)

Eelispealkiri on samuti raamatujuhendis täiesti uus väli. Nimetatud väljal kirjeldatakse kehastuse suhet teose ja väljendusega.

AACR2-s oli kasutusel termin ühtluspealkiri, mille eesmärk oli ühendada sama teose eri pealkirjade all ilmunud väljaanded. RDA-s on teose eelispealkirja kontseptsioon. Teose eelispealkiri (tavaliselt originaalteose pealkiri, samuti koondpealkiri, mida kasutatakse eelispealkirjana ühe tegija mitme teose kogumiku puhul või ühe teose mitme osa puhul), kirjutatakse MARC-väljadele 130/240. See näitab kehastuse seost teose ja väljendusega. Teose eelispealkiri märgitakse väljale 240, kui bibliokirjes on väljal 100, 110, 111 märgitud põhivastutusega isik või kollektiiv. Kui kirjes ei ole põhivastutusega isikut või kollektiivi, kirjutatakse eelispealkiri väljale 130. Väljenduse keel on tuumikelement ja tõlketeoste puhul on kohustuslik see kirjesse märkida.

Näide (ühe autoriga tõlketeos):

100 1# |aOksanen, Sofi,|cpseudonüüm,|d1977-|eautor 240 10 |aKun kyyhkyset katosivat.|lEesti keeles 245 10 |aKui tuvid kadusid /|cSofi Oksanen

Ilmumisandmed (väli 264)

RDA-kirjetes ei kasutata enam MARC-välja 260 – selle asemel on nüüd väli 264. Teise indikaatoriga määratakse täpselt, kas andmed on kirjastaja levitaja, trükikoja või autoriõiguse kohta. Ilmumiskoht, kirjastaja ja ilmumisaasta on tuumikelemendid.

II indikaator

0 – valmistaja andmed (käsikirjaline teavik)

1 – kirjastaja andmed

2 – levitaja andmed

3 – trükikoja/tootja andmed

4 – autoriõiguse aasta

Näide:

264 #1 |aTallinn :|bMaurus,|c[2020]

264 #3 |a[Tallinn] :|bPrinton

264 #4 |c©2020

(Mauruse kirjastuse raamat, mis on trükitud Printoni trükikojas. Raamatus on märgitud ainult autoriõiguse aasta, millest on tuletatud ilmumisaasta.)

Kui varasemalt võis autoriõiguse tähistamisel kasutada tähte c, siis nüüd märgitakse see sümboliga ©. Kui ilmumiskoha või kirjastaja andmeid pole, kirjutatakse see selgelt sõnadega välja:

264 #1 |a[Ilmumiskoht teadmata] :|b[kirjastaja teadmata],|c2023

Füüsiline kirjeldus

See, et kirjes ei kasutata enam lühendeid, torkab ilmselt kõige paremini silma füüsilise kirjelduse väljal (MARC 300). Raamatu lehekülgede, illustratsioonide

ja portreede märkimisel ei kasutata lühendeid lk, ill, portr, vaid andmed kirjutatakse sõnadega välja: 285 lehekülge, 15 nummerdamata lehekülge : illustratsioonid, portreed. Ainus lühend, mida füüsilise kirjelduse väljal kasutatakse, on sentimeetri tähis cm. Seda käsitletakse RDA-s sümbolina.

Märksõnad

Kõige viimane uuendus, mis bibliokirjetesse tehti, puudutab identifikaatorite lisamist märksõnadele. Linkandmete suunas liikudes on oluline, et andmed oleksid esitatud hästi struktureeritud kujul. Selleks, et andmeid oleks lihtne automaatselt arvutitega töödelda, on Eesti märksõnastikus (EMS) kasutusele võetud identifikaatorid. Märksõna normikirjes olev identifikaator lisatakse bibliokirjes märksõna väljale, alamväljale 0 (null) (vt joonis 5).

650 #4 |amaalikunst|0https://ems.elnet.ee/id/ EMS004974

Joonis 5. RDA standardi alusel koostatud raamatukirje. Märksõnaväljadele on lisatud identifikaatorid

Seoste loomine

Erinevaid seoseid teiste kandjate, editsioonide ja kehastustega on lingiväljade kaudu ka varem tehtud. Aga kuna MARC-vorming ei võimalda päris täpseid seoseid väljade (77X) kaudu näidata, siis lisatakse RDA-s alamväli |i, kus kasutatakse jällegi kindlaid fraase RDA sõnastikust.

Näide:

245 10 |aKansainvälisen populaarimusiikin historiaa

775 0# |iUusversioon:|tPophistoria : kuinka musiikki muutti maailman|z9789527074190

2022. aastal kinnitati ELNET-i raamatukogude kataloogimistöörühmas lisaks raamatute juhendile veel jadaväljaannete ja kunstierilaadide kataloogimisjuhendid. 2023. aasta kevadel kinnitas töörühm noodi, muusikaliste auviste, videote ja artiklite kataloogimisjuhendid ning läbivaatamist ootab kaarditeavikute juhend. Igal laadil on teatud eripärasid, aga üldised RDA põhimõtted on ikka samad. Töörühmas kinnitatud juhendid on kättesaadavad ELNET-i veebilehel aadressil https://www.elnet.ee/wiki/doku.php

Juhendite abil ja töö käigus õpime palju ja avastame kogu aeg uusi nüansse, nii et väiksemaid muudatusi ja täiendusi saavad ka juba kinnitatud juhendid pidevalt. Täielik üleminek RDA-le võtab veel pisut aega, sest lahendamist vajavaid küsimusi on palju. Teose, väljenduse ja kehastuse omavaheliste seoste loomiseks oleks vaja luua eraldi kirjeid ka teostele ja väljendustele. Küsimus, kas ja kuidas seda kõige paremini korraldada, on endiselt töölaual. Lisaks uutele juhenditele on töörühmal kavas analüüsida, kuidas saaks täiendada varasema standardi alusel koostatud kirjeid. Isikunime normikirjete haaret on kavas laiendada projektiga, kus arvuti loob isikunimedele kirjeid automaatselt. Peale selle on plaanis rikastada isikunime normikirjeid püsiidentifikaatoritega, mis linkandmetena lahutamatult nimega kaasas käiksid. Tänu neile tegevustele saaksime pakkuda uusi teenuseid e-kataloogis ESTER. Ühtlasi võimaldab see siduda raamatukogude andmestut teistes andmekogudes pakutavaga.

Võimalikud takistused

Varasem kataloogimispraktika keskendus rohkem väljaande kirjeldamisele, mitte seoste loomisele. RDA-standardi järgi on oluline luua mitmesuguseid seoseid. Üks esmaseid on teose ja autori vaheline seos ja selleks tuleks igale autorile koostada MARC-vormingus normikirje. Senini ollakse veel harjunud varasema standardiga ja arvatakse, et piisab sellest, kui bibliokirjesse märgitakse ainult autor. Siin on veel kindlasti arenguruumi.

Kuna kõiki juhendeid ei ole veel RDA-reeglite järgi uuendatud, võib vaheldumisi eri teavikulaade kataloogides kergesti segadusse sattuda ja andmeid kirjesse valesti märkida.

Üks suuremaid takistusi on aga seotud kirjetega, mis on varem kataloogi loodud. Juba pea aasta jagu on raamatuid kataloogitud uue standardi järgi, aga enamik kirjeid kataloogis on koostatud varasemate standardite kohaselt. Teiste riikide kogemust kasutades saab mõningaid RDA-le omaseid masinloetavaid välju ja olulisi täiendusi lisada varasematesse kirjetesse liitparandusega. Täpsem plaan, ajakava ja raamatukogusüsteemi võimalused on alles kaardistamisel. Praegu on ELNET-i kataloogimistöörühma prioriteet koostada laadipõhiste teavikute juhendeid, mille loodame valmis saada selle aasta lõpuks.

Mis on meil õnnestunud?

RDA kasutuselevõtuga oleme ise palju õppinud ja õpime edasipidigi.

Uue RDA-standardi praktikas rakendamine on läinud sujuvalt. Uute MARC-väljadega harjumine võttis natuke aega, aga kuna olime töörühmas juhendit pikalt ette valmistanud, siis olime kõik nõus, et aeg on küps ja enam ei tasu rakendamisega viivitada. Originaalkataloogimisele kuluv aeg esialgu kasvas – seda ajutiselt –, kuid praeguseks on tavapärane tempo taastunud. ELNET-i kataloogimise ja normandmete töörühm on uue standardi juurutamisel kõvasti vaeva näinud ja pingutanud. Koosolekute ja veebiseminaridega proovime lahendada jooksvalt esile kerkinud küsimusi ja täiendada endi teadmisi RDA alal.

Kokkuvõte

Nagu teisteski eluvaldkondades tuleb ka kataloogimises käia ajaga kaasas, olla atraktiivne, jälgida kasutajate soove ja vajadusi tänapäeva maailmas.

Internet on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Guugeldamine on lihtne ja mugav ehk teisiti öeldes soovivad kasutajad leida infot kergesti ja kiiresti. Lugejate ootused raamatukogukataloogidele on samasugused: leida infot kiiresti ühest kohast, näha seoseid ja sarnaseid valikuid (sama autor, žanr, teema).

RDA standard sobib moodsasse digikeskkonda kindlasti paremini. Digitaalse info plahvatusliku kasvu tõttu tuleb varasemaga võrreldes kataloogida kordades rohkem väljaandeid. Digiväljaannete vorminguid ja erisusi on vaja kirjeldada sellisel moel, et kasutajal oleks hõlbus otsinguid teha.

Raamatukogude kataloogid (ESTER, URRAM ja RIKS) on küll veebis elektronkataloogidena olemas, aga nad ei ole üles ehitatud veebikeskkonna loomise reeglite kohaselt.

AACR2 reeglid pärinesid 1978. aastast ja olid mõeldud kaartkataloogi ülesehitamiseks. Siis oli oluline mahutada kogu vajalik info ühele väiksele (12,5 × 7,5 cm) kataloogikaardile. Seetõttu oli kirjeldus lihtne-lühike ning oli suisa hädavajalik kasutada lühendeid, et kogu vajalik info saaks kataloogis kirjeldatud. Elektronkataloogis ruumipuudust pole ning seetõttu on RDA-s loobutud lühenditest ja muudest piirangutest. Kolme reegli kaotamisega on RDA eesmärk luua võimalikult paljudele autoritele kataloogi otsitunnuseid ja seeläbi anda otsingule täpsemaid tulemusi. Tänapäeval pole raamatukogude kataloogid surutud enam ühe asutuse seinte vahele. Bibliograafilisi andmeid saab mistahes allikast integreerida laiemasse internetikeskkonda. RDA võimaldab esitada teavet linkandmetena, mille vahel olevad seosed ei ole mõeldud inimestele lugemiseks. Need on loodud nii, et neid oleks lihtne automaatselt arvutitega töödelda ja moodustada suuremaid andmemassiive, millest infot pärida. MARCvorming sobib küll meie praegustesse raamatukogusüsteemidesse hästi, sest kataloogijad on vormingu kasutamisel vilunud ja osavad, aga kui vaadata RDAstandardi potentsiaali linkandmete kasutusele võtmisel ning järjest arenevat veebikeskkonda, siis kipub MARC siiski kitsaks jääma. Seega peaks kindlasti vaatama ja kaaluma teisigi andmevorminguid, näiteks BIBFRAME-i (millest on ajakirja Raamatukogu numbris 6/2020 kirjutanud Riin Olonen).

Järjest mahukamas kataloogis – ESTER-i kataloogis on üle 3,4 miljoni bibliokirje – mängib üha tähtsamat rolli andmekvaliteet. Selleks, et kasutaja jaoks oleksid

andmed eri seoste ja otsingute abil kergesti leitavad, on väga tähtis, et andmed oleksid täpsed ja korrektsed. Sellele peab samuti järjest rohkem tähelepanu pöörama. Ka näiliselt väikesed vead või andmete omavaheliste seoste tegemata jätmine võib otsitulemust muuta nii, et kasutaja ei leiagi õiget väljaannet. ELNET-i kataloogimistöörühm teeb igal aastal jõupingutusi, jälgimaks andmete ja koodide õigsust kirjetes.

RDA-standardi täieliku juurutamiseni läheb veel aega ning lugejakataloogi kasutusmugavust saab parandada siis, kui andmeid esitada RDA järgi, tuginedes IFLA LRM-i mudelile. Kindlasti ei toimu sellised suured muutused üleöö: lugejakataloogis võib kasu näha alles mitme aasta pärast. Kõige olulisem on, et oleme selles uues suunas liikuma hakanud. Teades, kui kiiresti arenevad tehisintellektitehnoloogial põhinevad rakendused, siis usun, et uuele andmemudelile rajatud kataloog parimate otsivõimaluste ja uute visuaalsete lahendustega ei ole enam kaugel. Kindlasti loovad RDA-standardi järgi koostatud kirjed head eeldused raamatukogudes leiduvate väljaannete paremaks esitamiseks nii otsiportaalides, veebis kui ka uue põlvkonna kataloogides.

Kasutatud allikad

Alemu, G. (2022). The future of enriched, linked, open and filtered metadata: making sense of IFLA LRM, RDA, linked data and BIBFRAME London : Facet Publishing.

Makke, J. (2018). Tiigrihüpe kataloogimises ja kataloogide arengus, I osa. Raamatukogu, nr 2, lk 13–15.

Makke, J. (2018). Tiigrihüpe kataloogimises ja kataloogide arengus, II osa. Raamatukogu, nr 3, lk 13–18.

Makke, J. (2018). Tiigrihüpe kataloogimises ja kataloogide arengus, III osa. Raamatukogu, nr 4, lk 13–19.

Möldre, A. (2017). Inforessursside töötlemine: kirjeldamine, liigitamine, indekseerimine, annoteerimine ja refereerimine, Infoteadused teoorias ja praktikas (lk 436–437). Tallinn: TLÜ Kirjastus.

Maxwell, R.L. (2014). Maxwell’s Handbook for RDA: explaining and illustrating RDA: resource description and access using MARC21. London : Facet Publishing.

Oliver, Chris. (2021). Introducing RDA: a guide to the basics after 3R. Chicago : ALA Editions.

RDA Registry

https://www.rdaregistry.info/

RDA Toolkit

https://www.rdatoolkit.org/

Kindlasti loovad RDAstandardi järgi koostatud kirjed head eeldused raamatukogudes leiduvate väljaannete paremaks esitamiseks nii otsiportaalides, veebis kui ka uue põlvkonna kataloogides.

Rahvaraamatukogu seadus ja terminid

Oskuskeel on elav organism, mis kasvab ja areneb koos valdkonna ja raamatukogude innovatsiooniga. Kultuuriministeeriumis vaadatakse praegu üle rahvaraamatukogu seadust. Nii oli ka ERÜ terminoloogiatoimkonnal põhjust arutleda käibel olevate oskussõnade üle, mis puudutavad rahvaraamatukogusid.

Rahvaraamatukogu – tasuta üldkasutatav universaalse koguga raamatukogu en public library de öffentliche Bibliothek Volksbibliothek Volksbücherei

fi

yleinen kirjasto yleiskirjasto ru массовая библиотека публичная библиотека

Märkus: rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse asutus (RaRS § 3 lõige 1). Rahvaraamatukogu on mitmekülgse koguga üldsusele avatud kohaliku omavalitsuse raamatukogu, mis teenindab kogu kohalikku või piirkondlikku või üleriigilist elanikkonda ning mida rahastatakse täielikult või osaliselt kohaliku omavalitsuse ja/või riigi eelarvest. Rahvaraamatukogu põhiteenused on tasuta.

Raamatukoguvõrk – territoriaalse või haldusliku ühtekuuluvuse, raamatukogutüübi vm alusel moodustunud raamatukogusüsteem en library network library system de Bibliotheksnetz fi

kirjastoverkko

ru

библиотечная сеть библиотечная система

Märkus: rahvaraamatukogud on osa raamatukoguvõrgust, mille

moodustavad eriala- ja teadusraamatukogud, kooliraamatukogud ja Eesti Rahvusraamatukogu. Omavalitsuses moodustavad rahvaraamatukoguvõrgu keskraamatukogu ja tema juhitavad haruraamatukogud. Rahvaraamatukogude võrgu struktuuri ei kuulu teeninduspunkt ega rändraamatukogu.

Maakonnaraamatukogu – rahvaraamatukogu, kes täidab lisaks raamatukoguteeninduse riikliku koordineerimise ülesandeid maakonnas en County Library de Bezirksbibliothek fi maakuntakirjasto ru

уездная библиотека

Märkus: maakonnaraamatukogu koordineerivate ülesannete riiklikeks kohustusteks lugemine põhineb sellel, et nad osutavad teenuseid mitmele omavalitsusüksusele.

Keskraamatukogu – haruraamatukogusid administratiivselt ja majanduslikult juhtiv keskne raamatukogu en central library main library de Zentralbibliothek fi keskuskirjasto ru

центральная библиотека

Märkus: kohaliku omavalitsusüksuse rahvaraamatukogu struktuuri kuuluvad keskraamatukogu ja selle juhitavad haruraamatukogud.

Haruraamatukogu – administratiivselt ja rahaliselt keskraamatukogule alluv raamatukogu en branch library local library de Zweigbibliothek fi sivukirjasto ru

библиотека-филиал филиал

Teeninduspunkt – koht väljaspool raamatukogu ruume, kus teenindatakse lugejaid en service point library point de Dienstleistungsstelle fi palvelupiste ru

библиотечный пункт

Märkus: teeninduspunkt pole rahvaraamatukogu, vaid kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukoguteenus, mida osutatakse väljaspool raamatukoguhoonet näiteks vanadekodus, piirkondlikus kultuurikeskuses, haiglas, seltsimajas piiratud ajal ja mahus (võib puududa interneti kasutamise võimalus, ei pruugi pakkuda eriteenuseid, nt koopiate tegemine, andmebaaside kasutamine jmt).

Rändraamatukogu – liikuv raamatukogu lugejate teenindamiseks piirkondades, kus pole raamatukogu, nt autoraamatukogu, raamatubuss jne en travelling library mobile library de Wanderbibliothek Fahrbibliothek Wanderbücherei fi

liikkuva kirjasto ru

передвижная библиотека

Märkus: kui väljaspool raamatukoguhoonet pole sobivat asutust või ruumi, luuakse võimalus pakkuda teenust liikuvas raamatukogus ehk rändraamatukogus, milleks võib olla näiteks raamatukogubuss.

Katre Riisalu

Statistikasein: eriala- ja teadusraamatukogud 2018–2022

Allikas:

Füüsiliste kogude ja e-teavikute kogude suurus 2018–2022

Eesti eriala- ja teadusraamatukogude füüsiliste teavikute fondid on olnud 2018.–2022. aastal stabiilselt samas suurusjärgus.

2018.–2022. aastal on raamatukogudest laenutatavate e-teavikute nimetuste arv kahekordistunud.

E-teavikute kogusse kuuluvad andmebaasid, e-jadaväljaanded, e-raamatud, e-auvised jm e-teavikud, mis ei ole füüsilisel kandjal.

Teavikute laenutamine

2018–2022

Eesti eriala- ja teadusraamatukogudes oli laenutuste maht sel perioodil langustrendis: 2022. aastal laenutati teavikuid võrreldes 2018. aastaga peaaegu veerandi võrra vähem.

Elektroonilise teadusinfo kasutamine

2018–2022

Eesti eriala- ja teadusraamatukogudes tehtud otsingute ning allalaaditud sisuüksuste maht oli neil aastail tõusutrendis.

Uut erialakirjandust

Margit Tammur, RaRa sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Head kolleegid, toon teieni nelja uue teose tutvustused. Lugesin neid raamatuid enne jaanipäeva.

Raamatukogust kui turvapaigast

Libraries and sanctuary : supporting refugees and other new arrivals / John Vincent

London : Facet Publishing, 2022

https://www.ester.ee/ record=b5526261*est

https://www.facetpublishing.co.uk/ page/detail/libraries-and-sanctuary/?K=9781783305001

Kuidas saavad raamatukogud kaasa aidata sotsiaalsele õiglusele? Raamatukogud peavad toetama ja esindama igaüht, sõltumata varanduslikust või tervislikust seisundist, nahavärvist või seksuaalsest sättumusest. See raamat räägib sisserändajatele suunatud teenustest Ühendkuningriigi raamatukogudes. Tegelikult kasutatakse laiemat mõistet uussaabujad: nende hulka kuuluvad nii asüüli- kui ka tööotsijad, välistudengid, varjupaigasaanute perekonnaliikmed, ebaregulaarsed migrandid jne. Neid kõiki ähvardab teatav oht kogeda vaenulikkust või vähemalt eelarvamuslikku suhtumist. Pealegi on kombeks jagada immigrante headeks ja halbadeks (nt Hong Kongist saabunud hiinlastel on kohalike seas väga hea maine). Afganistani humanitaarkriisi ohvrid, Ukraina sõjapõgenikud, vanemateta lapsed ja noorukid, kliimapagulased –kõiki püütakse raamatukogudes jõudumööda aidata. Raamatus antakse ajalooline ülevaade Ühendkuningriigi immigratsioonipoliitikast ja esitatakse statistilisi andmeid. Briti raamatukogutöötajate seas (nagu meilgi siin Euroopa piiririigis) on vastandlikke seisukohti selles osas, kas raamatukoguhoidjad peaksid ikka olema sotsiaaltöötajad ja minema rahva hulka või mitte. Ühendkuningriigi raamatu-

koguühenduse CILIP (UK’s library and information association) eetikakoodeks näeb muu hulgas ette inimõiguste ja võrdse kohtlemise eest seismise. Sisserändajate vajadusi tuleb esmalt tundma õppida ning ületada isiklikud, sotsiaalsed, institutsionaalsed jne barjäärid (teadlikkus raamatukogu olemasolust ja seal pakutavast, lugejaks registreerumine, keeleoskus jne). Raamatukogud osalevad kauni nimega liikumises City of Sanctuary UK (vt https://cityofsanctuary.org/). Keeleõppematerjalide komplekteerimine, vastava vähemusgrupi teemaliste kultuurisündmuste korraldamine, juurdepääsu võimaldamine arvutitele ja internetile, eri keeltes jututunnid lastele, joogaklassid ja tervisekõnnid, vestluskohvikud, toidupangapunkt raamatukogus jne. Kõige selle juures tuleks veel arvestada kultuurilisi iseärasusi (et nt moslemitele suunatud üritus ei toimuks palvetunni ajal). Raamatukogu kui varjupaik, kaitstud ja turvaline koht igaühele (sanctuary), omamoodi rahutegija. See on ühiskonnas kahtlemata vajalik.

Reaalsuse piiride ületamisest

Beyond reality : augmented, virtual, and mixed reality in the library / edited by Kenneth J. Varnum Chicago : ALA Editions, 2019 https://www.ester.ee/ record=b5525808*est

https://www.alastore.ala.org/content/ beyond-reality-augmented-virtualand-mixed-reality-library

Kõigepealt selgitatakse mõisteid. Liitreaalsus on reaalsuse täiendamine virtuaalsete objektidega (nt

heads-up-ekraanid lennukites või Pokémon GO mobiilimäng). Virtuaalreaalsus hõlmab nii tehnilisi aspekte (kuvarprillid, arvutiprogrammid) kui ka psühholoogilisi efekte (virtuaalses maailmas olemise tunne). Segareaalsus on aga kogemus, milles virtuaalne ja reaalne segunevad eristamatult üheks ning virtuaalsed objektid võivad kaduda ka reaalsete objektide taha.

Raamat räägib sellest, kuidas kasutada neid tehnoloogilisi võimalusi raamatukoguteenuste arendamisel ja haridustegevustes. Piire seab ainult fantaasia. Töötubades saavad kõik uute võimalustega kätt proovida,

näiteks rakenduse Quiver abil värviraamatu tegelasi kolmemõõtmeliseks muuta. Raamatukogu võib pakkuda ka hologrammseadmetega konverentsiruume, demonstreerida ajalooliste objektide erinevaid digitaalseid kihte jne. Oma silm ei ole enam kuningas: tuleb esmalt näpuga torgata, veendumaks, kas tegemist on lihast ja luust raamatukogutöötaja/lugeja või hoopis hologrammiga.

Liitreaalsuse kasutamine võib tuua kaasa lugemisviisi muutumise: tekstile lisanduvad pildid, audio- ja videoklipid. Vaatad raamatukoguhoonet ja saad ühtlasi kohe infot seal toimuvate ürituste ja uute raamatute kohta; seisad riiuli ees, tõstad oma targa telefoni üles ja äpp teatab kohe, kus otsitav raamat asub. Praegu vajame liitreaalsuse kogemiseks veel peakomplekte, varsti asenduvad need kontaktläätsedega ja kaugemas tulevikus hakkab inimaju arvutiga otse suhtlema. Elon Musk juba tegeleb sellega.

Tutvustatakse platvorme, mida raamatukogud saaksid oma haridustegevustes kasutada: HoloLens, Google Cardboard, WebVR Kit jne. Eraldi peatükk on 3D-modelleerimisest. Arutletakse ka õpetamisviiside muutumise üle: loenguformaat, kus üks inimene tundide kaupa räägib ja teised vaikselt kuulavad, on oma aja ära elanud. Nüüd tuleb olla mänguline, innovatiivne ja kaasav.

Käsitletakse ka moodsa tehnoloogia kasutamisega kaasnevaid intellektuaalse omandi küsimusi.

Küberturvalisuse edendamisest

Teaching cybersecurity : a handbook for teaching the cybersecurity body of knowledge in a conventional classroom / Daniel Shoemaker, Ken Sigler, and Tamara Shoemaker

Boca Raton, FL : CRC Press, 2023

https://www.ester.ee/ record=b5539574*est

https://www.taylorfrancis.com/ books/mono/10.1201/9781003187172/

teaching-cybersecurity-daniel-shoemaker-tamara-shoemaker-ken-sigler

Me kõik peame kaitsma oma digitaalset maailma. Küberturbeasjatundjaid pole kunagi piisavalt. Seega tuleb vajalikke oskusi omandama hakata maast-madalast. Raamat on mõeldud põhikoolide õpetajatele, aga sellealane haridustegevus sobib ka raamatukogudele. Peategelased on õpetajad Tom ja Lucy ning vana arvutifriik Doc, kes neile nõu annab. Nad on muhedad tüübid, kes koos sõõrikuid süües õppetundide ülesehituse paika panevad. Lihtsalt ja loogiliselt arutatakse andmekaitse ja selle põhielementide üle (andmetöötlus, -edastus ja -salvestus), tuuakse näited veebiostlemisega seotud ohtudest, tutvustatakse krüpteerimisnõkse (nt BitLocker) ning õpetatakse kaitsma mobiiltelefonis leiduvaid andmeid. Teine õppetund on pühendatud tarkvara turvalisusele (nt koolide kodulehed, lapsevanemad-õpetajad e-koolis toimetamas) ja küberhügieenile.

Siis jõutakse arvutite komponentide ja arhitektuuri, turvalise ühenduse ning süsteemi turvalisuse küsimusteni. Lahendatakse praktilisi ülesandeid. Mida teha, kui mobiiltelefon kaotsi läheb või kuidas valida veebipoest unistuste arvutit? Tähelepanu tuleb pöörata ka inimtegevusega

seotud riskidele, näiteks andmepüük ja sotsiaalne manipuleerimine. Lõpuks jõutakse organisatsiooni andmeturbe ja sotsiaalse turvalisuse teemadeni (küberkuritegevus, -õigus, -eetika ja -poliitika). Ladusas vormis asjaliku sisuga lugemisvara kõigile, kes ei taha lasta küberkurjamitel endal nahka üle kõrvade tõmmata.

Andmepädevuse arendamisest

The data literacy cookbook / edited by Kelly Getz and Meryl Brodsky

Chicago : Association of College and Research Libraries, a division of the American Library Association, 2022 https://www.ester.ee/ record=b5539575*est

https://www.alastore.ala.org/content/ data-literacy-cookbook

Retseptikogumikuna koostatud käsiraamat andmekirjaoskuse õpetajatele räägib, kuidas andmeid koguda, analüüsida ja tõlgendada, hinnata ja visualiseerida, hallata ja jagada. Mis on esmased ja teisesed andmed, küsitlusandmed, georuumilised andmed, eri valdkondade (ettevõtlus ja äri, meedia, ökoloogia, haridus, sotsiaalja humanitaarteadused) andmed ja andmekaeve? Raamatus selgitatakse mõisteid ja antakse praktilisi ülesandeid. Iga retsept on ühe õppetunni ülesehituse kirjeldus, lihtsamatest (küsitlus lemmikpitsa kohta) keerulisemateni (avaandmete häkaton).

Andmepädevus on infopädevuse üha olulisemaks muutuv valdkond, nii et üks säärane tubli kokanduskursus kulub trendikale raamatukogutöötajale kindlasti ära.

Norra raamatukogud hariduse vaatenurgast

Karin Gustasson, RaRa hariduskeskuse õppedisainer

Maikuu teisel nädalal toimus Eesti Rahvusraamatukogu koolitajate õpperetk Oslosse. Tegemist oli ühe etapiga Erasmus+ programmist Lühiajalised õpirändeprojektid kutsehariduses. 12-liikmeline RaRa humanitaaria ja kunstide raamatukogu, sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu ning hariduskeskuse töötajatest koosnev tiim kogus sisendit, mille abil luua rekonstrueeritavas hoones tänapäevane hariduskeskkond ning parandada kutse- ja täiendkoolitust. Selleks külastati üheskoos Norra rahvusraamatukogu ning Oslo Deichmani linnaraamatukogu ja selle haruraamatukogusid, aga samuti käidi Oslo ülikooli raamatukogus.

Tegevussuuna määrab riiklik strateegia

Norra raamatukogud lähtuvad oma tegevusi kavandades kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi ühisest riiklikust strateegiast raamatukogude jaoks. Märkimisväärne on, et strateegia loomisse on peale raamatukogude kaasatud veel väga erinevaid osalisi, sh lugemisorganisatsioonid, haridusasutused, raamatukogusüsteemide arendajad ja -pakkujad, kirjastajate ühing, omavalitsuste esindajad, lapsed ja noored, digiteenuseid pakkuvad asutused. Riiklik raamatukogude strateegia aastateks 2020–2023 tugineb eelmises, aastate 2015–2018 riiklikus raamatukogude strateegias astutud sammudele. Eelmise strateegia põhieesmärk oli tugevdada rahvaraamatukogusid iseseisva kohtumispaiga ja õppekeskkonnana. Sama suunda hoitakse ka 2020–2023 strateegias, mis rõhutab selliseid väärtusi nagu teadlikkuse tõstmine ja eneseareng. Olulised on haridussisu levitamine ja koostöökohtade leidmine rahvaraamatukogude, kooliraamatukogude, kõrgkoolide jt haridusasutuste raamatukogude ning valitsuse ja rahvusraamatukogu vahel. Strateegia rakendamine võimaldab valitsusel esile tõsta ja suunata raamatukogu rolli omavalitsustes, koolides ja õppeasutustes ning teha mõtestatud ja selgelt suunatud rahastusotsuseid. Peamine märksõna, mis kõlama jäi, oli koostöö.

Raamatukoguhoidjate haridus ja koolitamine

Kiiresti muutuv inforuum ja üha arenev tehnoloogiline keskkond tingivad vajaduse uuendada raamatukoguhoidjate oskusi. Raamatukoguhoidjate formaalse kutse- ja kõrghariduse kõrval peetakse Norras oluliseks kogemuste ja oskuste jagamist, konverentse ja kursusi raamatukogudes kohapeal. Norra rahvusraamatukogu eestvedamisel on loodud raamatukoguhoidjatele mõeldud koostöine veebikeskkond https://bibliotekutvikling.no/, kust leiab vajalikke abimaterjale ja juhendeid. Veebiplatvorm võimaldab raamatukogutöötajatel arendusprojektide teemal omavahel digitaalselt suhelda, samuti on see raamatukoguvõrgu oluline teabeallikas ja infovahetusplatvorm. Erialasündmuste voogesitus saidil aitab hajaasustusega Norras tagada kõikide raamatukogude töötajatele võrdse juurdepääsu oskuste arendamisele ja enesetäiendamisele asukohast olenemata. Eriti on see abiks väikestele raamatukogudele ja kooliraamatukogudele, mille ressursid töötajate kursustele saatmiseks on ahtad. Põhiliselt keskendutakse raamatukoguhoidjate koolitamisel suhtlusele, sh teaduskommunikatsioonile, allikakriitilisusele, infoõigusele, andmekaitsele ja sündmuste korraldamisele.

Raamatukogutöötajate kutseõpe on korraldatud mitmetasandiliselt. Oslo ülikoolis saab omandada kõrgharidust raamatukogu- ja infoteaduse erialal, Tromsø ülikool pakub meedia- ja dokumendihalduse õppeprogramme. Agderi ülikoolis (UiA) on võimalik õppida kooliraamatukoguhoidjaks. Kõik nimetatud õppeprogrammid on välja töötatud koostöös raamatukogudega ja vastavad täielikult kutseõppe standardile.

Norra rahvusraamatukogu pakub kursusi ja koolitusi oma kogude ja teenuste loomise ja kasutamise kohta. Rahvusraamatukogus toimuvate koolituste kõrval peetakse oluliseks, et lektorid sõidaksid maakondadesse kohale, samuti kaasatakse lektoritena praktikante.

On tähtis, et erialast täiendkoolitust pakutaks ka maakonnaraamatukogudes – selle saavutamiseks tehakse tihedat koostööd ülikoolide ja kutseõppeasustustega, aga ka teiste raamatukogudega, sh rahvusraamatukoguga. Rahvaraamatukogusid nähakse aktiivsete keskustena, kus kohtuda ja pidada avalikke arutelusid.

Norra raamatukogud kui õpikeskkond

Norra raamatukogud pakuvad haridusprogramme, mis on suunatud eri vanusegruppidele ja huvidele.

Norra rahvusraamatukogu pakub gümnaasiumiealistele tasuta loenguid Norra kultuuriloo teemadel ning giidituure arhitektuuri, kogude ja näituste kohta. Nii saime meiegi giidituuri Norra kultuurilugu tutvustaval näitusel Enlightened – Views on a Cultural History ja näitusel Sonic Emotions of Norwegian Black Metal. Märkasime, et näitusesaali sisenedes saaba kaasa haarata ingliskeelse brošüüri, mis hõlbustab norra keelt mitteoskavatel inimestel eksponaatidega lähemalt tutvust teha ja üldist narratiivi mõista.

Loengute puhul on valida kas kohapeal toimuva või veebiloengu vahel. Kooliõpilastele mõeldud digikooli loengud on saadaval kogu õppeaasta jooksul ja õpetajad saavad ise otsustada, millal neid õpilastele näidata.

RaRa koolitajate õpperetkest osavõtnud Norra rahvusraamatukogu Oslo divisjoni peaukse ees. Selles hoones asus varem Oslo ülikooli raamatukogu. Allikas: Regina Tagger

Oslo Deichmani linnaraamatukogu. Foto: Åshild Telle / Creative Commons. Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Oslo_Public_Library#/media/

Sobiva teema aitavad leida lühikesed ja atraktiivsed 1–2-minutilised videotutvustused kodulehel, loengud ise on 20–60-minutilised. Kontaktloengud toimuvad enamasti kindlal nädalapäeval ja ajavahemikul, vajalik on eelnev registreerimine. Nii saavad õpilased osa loengutest võimu ja usu kohta Norras kristlusest reformatsioonini, kaartide 500-aastase ajaloo teemal, sõnavabadusest avalikus ruumis vanade ajalehtede põhjal või hoopis sõdade kujutamisest kaartidel.

Omaette elamuse pakkus Norra rahvusraamatukogu kaardikeskus, milles on osavalt kombineeritud vana ja uut. Saab keerutada vanaaegse gloobuse koopiat ja avastada suure interaktiivse laua ümber iidseid kaarte. Kaardikogu tutvustades jutustatakse haarav lugu sellest, kuidas Norra esimest korda maailmakaardile kanti, ja räägitakse Norra ajaloost kaardikunsti kujunemise taustal, sekka müüte ja koletisi.

Oslo ülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste raamatukogu akadeemilise kirjutamise keskuse mentorid tutvustasid avatud kursuste põhimõtet. Akadeemilise kirjutamise õpitube ja kursusi viivad läbi tudengid ise, olles oma õpingukaaslaste mentorid ja partnerid. Mudel hõlmab 45-minutilisi (koos)kirjutamissessioone vaheldumisi 15-minutiliste pausidega, et hoida inspiratsiooni ja töö-

vaimu, rütmi ja meeleolu. Kirjutamine ei piirdu muidugi ainult kirjutamisega, vaid hõlmab ka mõtlemist ja lugemist. Meetod seisneb intensiivse töö ja ühiste pauside vaheldumises. Tudengite ja vabatahtlike kaasamist peetakse kõigis külastatud raamatukogudes väga oluliseks. See aitab ühelt poolt raamatukogul olla nähtav partner ja tugi, teisalt aga tunda üliõpilastel ja vabatahtlikel end osalistena õppetöös, tööelus ja ühiskonnas.

Oslo Deichmani linnaraamatukogus vaimustas läbimõeldud ja paindlik ruumikasutus. Leidliku rakenduse oli saanud iga nurgake ning astmelisest lavataolisest sündmustealast võis järgmisel päeval saada mõnusate lamamismattidega kaetud lugemispaik.

Kokkuvõtteks

Ammutasime RaRa kutse- ja täiendkoolituste ning rekonstrueeritava hoone hariduskeskkonna kujundamiseks uusi ideid ning ühtlasi saime kinnitust, et oleme haridus- ja koolitusvõrgustike loomisega astunud samme õiges suunas parema koostöö saavutamise teel. Jätkame lootuses, et koostöö laieneb ja muutub loomulikuks toimimisviisiks kõikidel tasanditel.

„Projekt „Eesti Rahvusraamatukogu koolitajate õpperetk Taani ja Norrasse“ (2022-2-EE01KA122-VET-000096949) on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.”

Jätku lugemis(t)ele!

Karl Martin Sinijärv, luuletaja, RaRa kultuurinõunik

Rob Dunn

Tuleviku looduslugu: mida bioloogiaseadused räägivad meile inimese saatusest

Ütlen kohe, et Rob Dunn ei ole üks kõigevastastest ega hukukuulutajatest, kessuguseid on nähtud ja kahjuks ka loetud kümnete, et mitte öelda sadade kaupa. Täiesti intelligentne ja neutraalne raamat, mis annab arukat aimu, kuidas inimene on tekkinud, toiminud ja toimetanud. Ning mismoodi meil liigina meid ümbritsevas looduses võib-olla ellu jääda õnnestuks. Loodus teadagi ei ole sõbralik ega vaenulik, loodus lihtsalt on, ja et ta on palju suurem kui meie, tuleb meil tarkust tarvitada ja kuidagi hakkama saada.

Jah, inimene on eriskummaline loomaliik. Väga noor sealjuures. Äärmiselt sõltuv kõigest, mis Maa peal, sees ja ümber toimub. Et me elus oleme, on ime. Et me elusolemise käigus teisi liike välja söönud oleme, on tavaline. Ja bakterid elavad meid üle niikuinii. Loodus elab meid üle niikuinii. Loodus võib võtta taskust järjekordse miljard aastat, Päike ju kütab, ja alustada uuesti. Aga tahaks ju veel inimene olla? Siis ei maksa jätta kasutamata mõistust.

Tuleviku looduslugu annab päris korraliku põhja edasiseks mõtestet arutlemiseks. Siin on piisavalt tõsi-

asju ja meeldivaid mõttekäike, et inimene saaks natuke ajusid liigutada ja oma ilmapilti täkkesse sättida. Mitte üldse mumbojumbo, mitte ka üle võlli teadusjas, täiesti inimkeeles kirjutet ja mõtlemapanev teos. Üks huvitavamaid üldarusaadavaid parimas mõttes populaarteaduslikke raamatuid viimasel ajal. Väljasuremise vältimine väljasuremise võimalikkuse tunnetamise teel – nõnda ehk võiks kirjeldada lühikokkuvõttes?

Ilmumisaasta: 2023  Lehekülgi: 287  Kirjastus: Rahva Raamatu Kirjastus  ESTER: https://www.ester.ee/ record=b5524723*est

Serhi Plohhi

Euroopa väravad.

Ukraina ajalugu

Mingit mahelugemist siit ei tule, ent ometi söandaksin soovitada mõlemat tänast raamatut lausa põnevikusõprade klubi lugemisvarra. Nad on haaravad, heas mõttes põnevad, lisaks targendavad. Tekitavad küsimusi? Otse loomulikult. Nagu tõhusale teosele kohane.

Ukraina kohta tuleb meil siin ja praegu võimalikult palju teada ning teadmiseks on ulguvate uudisvoogude jälgimisest tärksam lugeda raamatuid. Alates Jaak Juske lastekast väikestele ja lõpetades pikkade põhjalike arhiivikaevumistega. Seal vahepeal, kui tahta valida üks

raamat, on Euroopa väravad. Mida võiks muidugi nimetada ka Euroopa tagaukseks, oleneb sellest, kunas ja kustpoolt vaadata. Sõltuvalt ehitusest käivad nii väravad kui ka tagauks vajadusel mõlemat pidi lahti; on ka kumbagi pidi lukustatavad. Kui on. Ajalugu näitab, et halva tahte korral lüüakse avali, muugitakse lahti, murtakse maha nii või naa.

Aasta ja peale Ukraina sõda on meile siin õpetanud enam tolle suure maa geograafiast kui pool sajandit pealesunnitud liitriigis kügelemist. Serhi Plohhi raamat täidab tekkinud tajuruumi ajalooga. Seda nõnda, et eestlastena mõistame ka iseoma tagasihoidliku ilmanurga sajanditepikkust loksumist suurvõimude meelevallas tera paremini.

Maailma kujunemise protsesse natuke teades on alati huvitav vaadata noid mõne uue nurga alt. Meenutagem või hiinlaste maailmakaarte, kus Keskriik on keskel ja ülejäänu kohegile servadesse pagendet. Ukraina-keskset ajalugu pole me veel väga lugenud. Eesti-keskseid oleme, ent neid peale me endi ju keegi ei loe. Plohhi raamatul on törts rohkem potentsiaali. Vaid törts. Meie siin lähedal võiksime läbi lugeda ja mõista, et kõik tänased jamad on ammustel aegadel alguse saanud ja edasi kestnud ning kerget kokkulepet pole kunagi tulnud. Noh, on, paariks aastaks. Vahet vähe, kas orduriik või hetmanaat. Kõigest hilisemast kõnelemata. Me ajaloos on palju ühist ja rohkem teada on parem kui vähem teada.

Suhteliselt masendav ajalugu, jah. Ent vajab lugemist, sest vahest tekib mõnel lugejal hea mõte lahenduseks. Mina näen küll ainult üht, ja Vene riigi ja rahva orjastanud kliki jaoks siin midagi rõõmsat ei paista. Varem oli kogu maailm kaunikesti vägivaldne ja keegi ei viitsinud venkude vägivallaga teab mis pikalt rinda pista. Mõttetu nurgatagune kant ju. Täna on tsiviliseeritud maailmale selge, et röövlibandele tuleb kaigast anda ja lasta nende inimestel rahus elama hakata. Tuhat aastat kurat teab mida, aitab juba küll. Ukrainlased on asjast aru saanud.

Ilmumisaasta: 2023  Lehekülgi: 448 

Kirjastus: Varrak  ESTER: https://www. ester.ee/record=b5555639*est

Ivi Eenmaa 80

ERÜ auliige, 2. juuni

Krista Talvi 75

ERÜ auliige, 25. aprill

Raamatutes peitub võlu, muinasjutumaailm, ühes ridadest on kalu, teises tervemaks saab silm, kolmandas saab korda auto, neljandas veel kõhu täis, viiendas siis räägib autor, kus ta ikka reisil käis.

Kuidas raamatud saab korda, ei ma tee sest' saladust, raamatuid seab ritta hoidja, silmis palju armastust.

Tarmo Selter Raamatukoguhoidja 2023

Maaraamatukoguhoidjate kevadine teabepäev Tartus

Kõik raamatukoguhoidjad, kes olid 10. aprillil kogunenud Tartu Ülikooli raamatukokku, et osaleda maaraamatukoguhoidjate järjekordsel teabepäeval, lahkusid sealt ülimalt positiivsete emotsioonidega. Uued teadmised, vanade teadmiste uus vaatenurk ja võimalus kohtuda kolleegidega üle Eesti – kõik see pakkus meeldivat vaheldust igapäevasesse tööellu.

Päeva alustuseks kutsus Krista Aru mõtlema raamatukogude minevikust, praegusest hetkest ja sellest, kuhu me võiksime või peaksime jõudma. Ta tõdes, et maaraamatukogud ei saagi kõik olla ühesugused, sest piirkonnad on erinevad ja koos sellega on erinevad ka võimalused ja vajadused. Kui ühes paigas on raamatukogu peale oma põhifunktsiooni ka sotsiaalne suhtluskoht, siis teisal võib oluliseks osutuda kaugtöötoa olemasolu. See, et raamatukogu ülesanne on talletada kohalikku pärandit, olla infopädevuse kasvataja, kohaliku kultuurielu keskpunkt jne, on selge kõigile raamatukoguhoidjatele. Omamoodi kurb on tõdeda, et seda peab laiemale üldsusele tõestama, sest tihtipeale ei osata näha kõiki neid ülesandeid, mida raamatukogu täidab. Krista Aru märkis, et seetõttu on kahju, et 2022. aastal, mis oli raamatukogude aasta, jäid raamatukogude nähtamatud ülesanded ikkagi varju. Võimalus raamatukogude funktsioone rohkem esile tuua jäi paraku kasutamata.

Kui Krista Aru pani veerema mõttelõnga, et raamatukogud ei ole mitte ainult kultuuriministeeriumi pärusmaa, vaid ka osa regionaalpoliitikast, siis Kadi Kass lahkas kogukonnakeskuste ja raamatukogude seotuse teemat laiemalt ja sügavamalt. Esmalt selgitas ta, millised võivad üldse olla erinevad kogukonnad ja kuidas raamatukogud sellesse pilti sobituvad. Ka raamatukogu võib olla, ja tihtipeale ongi, piirkonna kogukonnakeskus, mis ühendab ühe maa-ala sarnaste huvidega inimesi. Samuti on raamatukogu koht, kust võiksid alguse saada kogukonnas elavate inimeste huve teenivad rahvaalga-

tused. Selleks, et ettekanne ei jääks ainult lektori monoloogiks, oli Kadi Kass ette valmistanud suured töölehed, kuhu kõik osalejad said kirja panna oma arvamused kogukonna teemadel. Sai kaasa mõelda, kuidas raamatukogu saab huvipõhiste kogukondadega koostööd teha, millised eesmärgid ühendavad raamatukogu kogukonnaliikmetega, milliste asutustega on raamatukogul juba praegu toimiv koostöö jne. Kuna õpitubadesse sattusid erinevate raamatukogude töötajad, siis tuli osalejatelt mitmesuguseid põnevaid pakkumisi, mis arenesid asjalikuks diskussiooniks.

Krista Lepik rääkis väga huvitavalt infouputusest ja sellest, kuidas raamatukogu saaks kaasa aidata keskkonda säästvale arengule. Tänapäeva üha kiirema elutempoga ühiskonnas on meil pidevalt hirm millestki ilma jääda. Kui me ei vaata iga hetk nutiseadmest, mis maailmas toimub, siis oleksime justkui ajast maha jäänud. Kui me ei vasta kohe meilidele, siis on hirm, et meid elimineeritakse ühiskonnast. Meile justkui ei tohiks jääda tühja aega, sest siis ei ole me enam kursis ühiskonnas toimuvaga. Tegelikult võiksime hirmu asemel tunda naudingut ilmajäämisest. Me ei jõua nagunii töödelda kogu infot, mis meid ümbritseb. Ja sellel ei ole ka mõtet. Seda enam, et iga infokild, mille me saame, tekitab huvi hankida uusi teadmisi. Lõpuks peame ikka tegema valiku, kui palju ümbritsevast maailmast endasse laseme. Asjal on ka teine külg. Iga klikk, mille me nutiseadmes teeme, kulutab teatud hulga energiat. Ilmselt pole paljud meist mõelnud sellele, et see on tohutu ressursiraiskamine. Siinkohal ongi heaks näiteks raamatukogud, kes

laenutavad raamatuid, mis on ju korduvkasutus. Meie kaugtöötubades saavad tööd teha paljud inimesed, säästes energiat kodudes. Need on needsamad nähtamatud võimalused, mis on raamatukogudes juba olemas ja mille abil oleme laias laastus teel säästlikuma eluviisi poole.

Merle Purre tõi meid oma ettekandes materiaalsest maailmast vaimsesse maailma. Täpsemini vaimse tervise maailma. Ta aitas lahti mõtestada, mis see vaimne tervis üldse on ja millal on hetk, kui peaksime hakkama selle üle muret tundma. Kuidas ära tunda, et minuga või minu kaaslastega on midagi korrast ära? Mida peaksime siis tegema või kuidas käituma? Millal saame ise abi osutada, kui märkame, et kaaslasega on midagi korrast ära? Aga millal peaksime talle delikaatselt pakkuma, et ta võiks abi otsida professionaalilt? Me ei pea ise olema psühholoogid ega psühhiaatrid, kuid me saame käia ringi lahtiste silmadega ja püüda ära tunda muutusi kaaslaste käitumises, et siis vastavalt reageerida. Saame ise analüüsida oma mõtte- ja tundemaailma ning tajuda, kas saame iseendaga piisavalt hästi hakkama ja kas meil on tahet panustada ka ümbritsevasse kogukonda.

Sellised olid teabepäeva teemad ja ettekanded. Esmalt tundus, et need olid kõik väga erinevad, kuid lähemalt vaadates selgus, et need olid hoopis omavahel seotud.

Aitäh teabepäeva korraldajale

Lea Rannale, tänu ettekandjatele ja aitäh kõigile kolleegidele, kes sellest toredast päevast osa said!

Urve Salumaa

Pärnu-Jaagupi raamatukogust

Asta Leiten

14. juuni 1947 – 16. aprill 2023

Jõgeva valda on tabanud raske kaotus: igavikuteele lahkus kauaaegne Laiuse raamatukogu juhataja ja väsimatu kultuuripõlluharija Asta Leiten. Asta Leiten on meenutanud, et raamatukogutööle sattus ta mõnevõrra juhuslikult. Varem oli ta pidanud kultuurimaja kunstilise juhi, postiametniku ja kondiitri ametit. Kui Laiuse eelmine raamatukogutöötaja töölt lahkus, pidas kolhoosiesimees Aksel Raja ükskord Astat nähes auto kinni ja ütles: Kaua sa Jõgeva vahet jõlgud, tule Laiuse raamatukokku tööle! Asta oli eluaeg raamatuhull olnud ja otsustas pakkumise vastu võtta. Ta mõtles, et küll on tore, kui saab töö juures päev läbi raamatuid lugeda. Tegelikkus osutus muidugi teistsuguseks: niisama lugemise aega ei kipu raamatukogutöö kõrvalt küll jääma. Tagatipuks ütles rajooni keskraamatukogu direktor Vaike Oro kohe karmilt ära, et Astal tuleb minna Viljandi kultuurikooli raamatukogundust õppima. Asta kahtles küll algul selle vajalikkuses, ent tagantjärele oli Vaikele nõudlikkuse eest südamest tänulik. Kultuurikoolist saadud teadmised aitasid Astat ennast tema töös ja võimaldasid tal ka teisi paremini aidata.

Laiuse raamatukogu juhtis Asta Leiten 1979.–2013. aastal ehk ühtekokku 34 aastat. Kohapeal kutsuti teda naljatamisi Laiuse rahvusraamatukogu direktoriks – ühest küljest sellepärast, et Laiuse raamatukogu miljöö ei sarnane sugugi tavalise Eesti külaraamatukogu omaga, teisest küljest sellepärast, et Asta oli niisama sõnakas, sirgeselgne ja tegus persoon kui rahvusraamatukogu omaaegne direktor Ivi Eenmaa.

Ja muidugi sisaldub selles tiitlis sõna rahvus. Asta on alati teadnud, et Laiusel on toimetanud eesti rahvuskultuuri seisukohalt olulisi inimesi ja siin on aetud rahvuskultuuri seisukohalt olulisi asju. Ning seda teadmist ei hoidnud Asta vaka all ka siis, kui sellest kõnelemine veel võimulolijaid närvi ajas. Eesti taasiseseisvudes võis muidugi juba kõigest rääkida. Asta Leiten oli eestvedaja, kui korraldati Põhjasõda, Poola aega Laiusel, Jõgeva valla, Laiuse kiriku ja Laiuse raamatukogu ajalugu ning Johan Kõpu ja Jaan Poska elutööd käsitlevaid konverentse.

Ta oli ka Johan Kõpu Laiuse kihelkonna ajaloo raamatu faksiimile-kordustrüki väljaandmise eestvedaja ning üks Laiuse lossipäevade projektijuhte.

Professor Peeter Järvelaid, Jõgeva valla aukodanik ja Jaan Poska pärandi tutvustaja, on ühes Asta juubelile pühendatud leheloos öelnud, et ta ei jäänud oma tegemistes

üksinda, vaid oskas alati kaasata toredaid inimesi nii Laiuselt kui ka kaugemalt, et Jaan Poska ja Johan Kõpu elust ja tegevusest ning seosest Laiusega saadaks rohkem teada kogu Eestis. Ka Poola Vabariigi saatkonnaga Tallinnas kujunes Astal pikem koostöösuhe: oli ju Laiuse ajal, mil siinsed alad kuulusid Poola-Leedu aadlivabariigi koosseisu, selle riigi põhjapoolseim staarostkond. Peeter Järvelaid on esile tõstnud ka Asta tööd lastega. Ta kirjutas, et Asta Leiten tegi oma tööd Laiuse raamatukogu juhatajana rahvavalgustaja kombel. Tema jaoks oli oluline, et kõik lapsed, kes üle koolimaja läve astusid, saaksid hellal ja soojal viisil imelisse raamatumaailma juhatatud, ent samas pani ta selle kohtumisega ka sügavama aluse Laiuse kandi tulevaste tegijate väärikusele. Asta oli ise tubli kodu-uurija, Laiuse kooli muuseumitoa käivitaja ja õpilaste kodulooringi juhendaja. Kooliga sidus Astat mitte ainult ringitöö, vaid ka laste õpetamine. Neid asendustunde, mille jaoks kool teda appi palus, kogunes kindlasti paari õppeaasta jagu.

Asta oli suure sisemise energiaga ideedegeneraator ja Laiuse elav südametunnistus. Aga tal jätkus tarkust ja tahtmist lahendada ka kogukonnale olulisi probleeme. Omamoodi diplomaadina oskas ta inimesed, kellest probleemi lahendus sõltus, ühise laua taha saada ja sel moel vankri kivi tagant liikuma lükata. Pika Laiuse aleviku Mustvee maantee poolse otsa elanike jaoks suutis ta välja võidelda isegi bussi nõudepeatuse.

Asta tegemised leidsid mitmel viisil tunnustamist. 1997. aastal pälvis ta näiteks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu teenetepreemia, 1999. aastal Forseliuse Seltsi välja antava väikese Ignatsi Jaagu medali, 2001. aastal Jõgevamaa parima maaraamatukoguhoidja tiitli, 2003. aastal Poola Vabariigi saatkonna tänukirja Poola šlahta päeva korraldamise eest, 2007. aastal Jõgeva valla aasta tegija tiitli ja 2010. aastal Jõgevamaa hõberisti. Ametlikest tunnustustest olulisemgi oli Laiuse kandi rahva, aga ka Asta lähedaste tänutunne: sügavate kultuurivagude kündmise kõrvalt jõudis ta olla pühendunud abikaasa, ema ja vanaema. Tema säravat suhtlemisstiili ja mõnusat huumorimeelt mäletatakse Laiusel veel kaua.

Head teed Sulle, Laiuse Asta!

Jõgeva valla raamatukoguhoidjad

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing /Järelhüüde koostas Riina Mägi/

Allikas: Vooremaa, 21.04.2023

Summary

The floor is yours!

3 Minister of Culture

Heidy Purga’s speech at the 12th Congress of Estonian Librarians

“A 21st century library is more than just a collection of books. Although, isn’t it the love of books what holds your houses together? It is not going away. Your role as community centres is growing. In addition to lending books, a well-organised and well-designed library has many other opportunities to continue to be as welcoming and embraced by the community,“ the Minister of Culture of the Republic of Estonia, Heidi Purga, emphasised in her welcome speech.

Focus: congress at Viimsi Artium

5 Library is the future! The 12th Congress of Estonian Librarians

Kristi Veeber

On 18–19 May 2023 at Viimsi Artium, the 12th Congress of Estonian Librarians was held. It also celebrated the centenary of the Estonian Librarians’ Association. The Association’s Board organised the event. Tuuliki Tõiste, the President of the Board of the Estonian Librarians’ Association, opened the Congress. IFLA President Barbara Lison and Mãra Jekabsone, a long-time President of the Library Association of Latvia, welcomed the participants via videoconference.

9 Librarians’ competencies today and tomorrow

Katre Riisalu

Almost everyone – the community itself, library funders, and also users – is talking about the changed role of libraries. How do librarians cope with a changing role, what skills are expected of us both now and in the future, and what can we

do to be up to par? These questions motivated us to organise a discussion within the framework of the 12th Congress of Estonian Librarians, where we invited Lea Lehtmets, a Chief Specialist at Lääne-Viru County Central Library, Lea Rand, the Director of Toila Library, Janika Jurs, the Head of Lüllemäe Library, Krista Lepik, a Lecturer in Information Science at the Institute of Social Studies of the University of Tartu, and Irma Estra, the Assessment Coordinator of Continuing Education at the Estonian Quality Agency for Education, to think and express their opinions. René Virks, the Training Manager for Library Network at the National Library of Estonia, moderated the discussion.

11 Library is the future: the address of the 12th Congress of Estonian Librarians

The Board of the Estonian Librarians’ Association

On behalf of the 195 participants of the 12th Congress of Estonian Librarians, the Board of the Association invites

• to value libraries and exploit the possibilities of Estonian national library network;

• to increase the revenue base of local governments, so that libraries will be preserved and the salary of librarians will increase;

• to increase the state contribution to library investment and innovation projects and to the development of nationwide library services;

• to increase the request for the provision of statecommissioned professional training of librarians.

12 The best librarians and the deeds of the year 2022 were announced

Tuuliki Tõiste

The Estonian Librarians’ Association considers important to notice and give

prominence to librarians and to recognise what has been done in libraries during the year. This year’s recognition evening, titled Librarian of the Year 2022, took place on the 18th of May at Viimsi Artium. The event was a part of the 12th Congress of Estonian Librarians, with which the Association celebrated the centenary of the organisation’s establishment and 35 years of its refoundation. The Association awarded the outstanding librarians of the year in cooperation with the Ministry of Culture and with the support of the Cultural Endowment of Estonia.

Quo vadis, library?

14 About libraries in the light of human rights

Kadi Kass, Kairi Tilga, Kristel Veeber

In the introduction to their article, the authors from among the alumni of the University of Tartu who have first completed the programme of master’s studies in community development and social well-being say the following: „On the 18th of May, the Global Accessibility Awareness Day was celebrated. It called for thinking about the importance of accessibility in society and encouraged the creation of inclusive environments that allow all people to share the common good. In the article, we have written about human rights and accessibility from the perspective of libraries.“

Media competence

18 Magic of deepfake: does Kaja Kallas have a black belt in judo?

Eva Ladva

The article introduces deepfake – a dishonest technique that has been used in the

world of communication and marketing for many years already. In recent months, it has started to spread explosively with the help of artificial intelligence that has become freely available.

Development activities

20 A shift to RDA in the Estonian Libraries Network Consortium

Kadi Mälton

Kadi Mälton, the Head of the Cataloguing Service of the National Library of Estonia and the Head of the Working Group on RDA of the ELNET Consortium, provides a thorough overview of how Estonian libraries have implemented a new cataloguing standard RDA.

31 Public Libraries Act and library terms

Katre Riisalu

Terminology is a living organism that grows and develops in line with the innovation of the field and libraries. The Ministry of Culture is currently reviewing the Public Libraries Act. Therefore, the Committee on Terminology of the Estonian Librarians’ Association had a reason to discuss terms in use that are associated with public libraries. These terms are rahvaraamatukogu (public library), raamatukoguvõrk (library network), maakonnaraamatukogu (county library), keskraamatukogu (central library), haruraamatukogu (branch library), teeninduspunkt (service point), and rändraamatukogu (mobile library).

32 Wall of statistics: special and research libraries in 2018–2022 The size of Estonian special and research libraries’ collections of items on hard

copy was about the same in 2018–2022. In 2018–2022, the number of e-publications borrowed from library collections doubled. The number of loans from special and research libraries’ collections was in a downward trend during the period –as compared to 2018, almost a quarter less items were borrowed in 2022. As for the use of electronic scientific information in 2018–2022, the volumes of searches and downloaded content units in Estonian special and research libraries were on the rise.

33 New acquisitions of professional literature

Margit Tammur

The article presents four recently acquired works of special literature: (1) Libraries and sanctuary : supporting refugees and other new arrivals by John Vincent. London : Facet Publishing, 2022; (2) Beyond reality : augmented, virtual, and mixed reality in the library, edited by Kenneth J. Varnum. Chicago : ALA Editions, 2019; (3) Teaching cybersecurity : a handbook for teaching the cybersecurity body of knowledge in a conventional classroom by Daniel Shoemaker, Ken Sigler, and Tamara Shoemaker. Boca Raton, FL : CRC Press, 2023; (4) The

data literacy cookbook, edited by Kelly Getz and Meryl Brodsky. Chicago : Association of College and Research Libraries, a division of the American Library Association, 2022.

Memory institutions in Estonia and abroad

35 Norwegian libraries from an educational point of view

Karin Gustasson

In the second week of May, the educators at the National Library of Estonia made a study trip to Oslo. It was one stage of the Erasmus+ Programme, a short-term project, Mobility for Learners and Staff in Vocational Education and Training. A team of twelve staff members of the Arts and Humanities Centre, Parliamentary and Social Sciences Centre and Education Centre of the National Library of Estonia gathered input to create a modern educational environment in the building under reconstruction and improve vocational and continuing training. To this end, they paid a joint visit to the National Library of Norway, to the Deichman Library,

Oslo Public Library and its branches, as well as to the University of Oslo Library.

KMS recommends

38 Keep on reading!

Karl Martin Sinijärv

The article recommends to read two books recently published in Estonian: Tuleviku looduslugu: mida bioloogiaseadused räägivad meile inimese saatusest (A Natural History of the Future: What the Laws of Biology Tell Us About the Destiny of the Human Species; in Estonian – 2023) by Rob Dunn and Euroopa väravad. Ukraina ajalugu (The Gates of Europe: A History of Ukraine; in Estonian – 2023) by Serhii Plokhy.

Estonian Librarians’ Association

39 Congratulations!

• Krista Talvi 75 Krista Talvi, a long-time Chief Specialist in Vocational Training at the National Library of Estonia, an honorary member, a former President of the Board and a laureate of the Prize of Merit of the Estonian

Librarians’ Association, celebrated her 75th birthday on the 25th of April.

• Ivi Eenmaa 80

Ivi Eenmaa, a long-time Director General of the National Library of Estonia and lecturer at Tallinn University, a former Mayor of the cities of Tallinn and Võru, a Member of Riigikogu, a member of the City Council of Tallinn, and an honorary member of the Estonian Librarians’ Association, celebrated her 80th birthday on the 2nd of June.

40 Spring Information Day for Rural Librarians in Tartu Urve Salumaa

On the 10th of April at the University of Tartu Library, a Spring Information Day for Rural Librarians was held. In the event, Krista Aru, Kadi Kass, Krista Lepik and Merle Purre delivered their papers.

News

41 IN MEMORIAM: Asta Leiten

14 June 1947 – 16 April 2023 – a long-time Head of Laiuse Library, a laureate of the Prize of Merit of the Estonian Librarians’ Association

Rk 100

Toimetuskolleegium: Krista ARU, Kaie HOLM, Karmen LINASK, Silvi METSAR, Reet OLEVSOO, Kristina PAI, Lea RAND, Katre RIISALU, Tuuliki TÕISTE, Ilmar VAARO

Esikaanel: RaRa raamatukoguvõrgu koolitusjuht René Virks juhtis Eesti raamatukoguhoidjate

XII kongressi raames korraldatud arutelu raamatukoguhoidja tänastest ja homsetest kompetentsidest.

Foto: Teet Malsroos

Raamatukogu toimetus: toimetaja Mihkel VOLT, keeletoimetaja Ragne RAMBI (Liivakiri OÜ), tõlkija Tiina BÜTTNER, kujundaja Margit PLINK

Aadress: 15015 Tallinn, Narva mnt 11, Eesti Rahvusraamatukogu

Ilmub 6 korda aastas  ISSN 0235-0351 (trükis)  ISSN 2674-1520 (võrguväljaanne)

Tellimine: ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid saab nõudetrükina

tellida Trükiviis OÜ-lt: tere@trykiviis.ee, trykiviis.ee/raamatupood/

Meeldivad sulle e-raamatud või paberraamatud?

Vahet pole!

Minu Raamatukogust leiad nüüd mõlemad.