Raamatukogu 2/2023

Raamatukogu

FOOKUSES: ajakiri Raamatukogu 100! • Mis on „kunstmuru”? • Maarja

Merivoo-Parro & Andres Kollist • Kliendirahulolu uurimine – miks ja kuidas?

• Eesti raamatud 2018–2022 • Miks taotleda raamatukoguhoidja kutset? •

XIX üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev • ERÜ kõne- ja üldkoosolek

2/2023

ISSN 2674-1520

Contents

Sõna saab

3 Töö algul

Aleksander Karro

Päevateema: Rk läbi sajandi

Hea lugeja!

Raamatukogu juubelihõngulise kevadnumbri fookuses on meie erialaajakirja kulgemine 1923. aasta maist tänapäeva. Intervjuust Ene Rieti, Kai Marani ja Kalju Tammaruga saame kuulda ajakirjaga saja aasta vältel juhtunust, tema kohati keerukastki eksistentsist. Võib muigega nentida, et enne teist maailmasõda ilmunud numbreis aktuaalseina püsinud teemad pakuvad tänaseski Raamatukogus jätkuvasti pinget. Võtkem näiteks raamatukoguhoidjate haridusega, kataloogimisstandarditega ja teenindusega seotud teemad või ainelise külje vajakajäämiste kajastused, mis puudutavad kogude komplekteerimist, töötasusid ning raamatukogude töötingimusi. Nihil sub sole novum

4 Saja aasta eest mais ehk Raamatukogu 100 Intervjuu Kalju Tammaru, Kai Marani ja Ene Rietiga Mihkel Volt

Meediapädevus

Foto: Teet Malsroos

Ka raamatukogude töö ümberkorraldamine on teema, mis näib viimasel ajal taas tuure koguvat. Nii suleti Eestis 2018., 2019. ja 2021. aastal seitse ning mullu viis rahvaraamatukogu. Mõistagi tehakse taolisi kurvavõitu otsuseid raha kokkuhoiu eesmärgil. Kas see on tõusev trend? Millised on toimuva mõjud? Kas asemele pakutavad teenused on senistest paremad? Mida on võimalik päästa? Püüdkem neile küsimusile lähitulevikus vastuseid leida. Samu küsimusi tuleb esitada ka teadusja kooliraamatukogudesse puutuvalt: selles numbris usutleb ERR-i ajakirjanik Maarja Merivoo-Parro TLÜ akadeemilise raamatukogu direktorit Andres Kollistit.

Kuidas võiks välja näha lugejate rahulolu-uuring, mille tulemusi saab kasutada raamatukogu töö parandamiseks? Vastuse annab Pärnu Keskraamatukogu direktor Krista Visas, kes keskendub oma artiklis raamatukoguklientide ootuste, vajaduste ja soovide kirjeldamisele. Meediapädevuse rubriigis tutvustatakse kunstmuru mõistet, kajastatakse ERÜ 2023. aasta kõne- ja üldkoosolekut, üleriigilist lasteraamatukoguhoidjate päeva ning veel palju muud põnevat. Statistikaseinal on värsked andmed 2018.–2022. aastal ilmunud Eesti raamatute kohta.

Soovin head süüvimist, virget meelt ja võitluslikku vaimu!

13 Mis on kunstmuru?

Kateryna Botnar

Kuhu lähed, raamatukogu?

14 Suurkoondamine viib väliseesti kirjanduse keskusest viimased töötajad Intervjuu Andres Kollistiga

Maarja Merivoo-Parro

Mäluasutused meil ja võõrsil

18 Kliendirahulolu uurimine – miks ja kuidas?

Krista Visas

28 Mäluasutuste talveseminar toimus taas Käärikul

Arendustegevus

29 Statistikasein: Eesti raamatud 2018–2022

30 Uut erialakirjandust

Margit Tammur

32 Kolm uut eestikeelset väljaannet Reet Olevsoo, Eesti Kirjandusmuuseum

33 Uusi oskussõnu

Katre Riisalu

KMS soovitab

34 Jätku lugemis(t)ele!

Karl Martin Sinijärv

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

35 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 2023. aasta kõne- ja üldkoosolek

Reet Olevsoo

36 Raamatukoguhoidjaid tunnustati teenetemärkidega

37 XIX üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Tallinnas

Merle Tanilsoo

38 Heino Räim 90

38 Miks taotleda raamatukoguhoidja kutset?

Katre Riisalu

Sõnumid

40 IN MEMORIAM: Helje Riives

41 IN MEMORIAM: Mari Sibul

42 Summary

Raamatukogu esimese numbri (1/1923) päistiitel

Töö algul.

Üleriiklisel raamatukoguhoidjate kongressil tunnistati hädatarvilikuks oma ajakirja väljaandmine, kuid praeguste raskete trükiolude tõttu arvati siiski, et see on tuleviku küsimus ja esialgu peame mõne suurema päevalehe või hariduslisi küsimusi käsitava ajakirja poole pöörama, et nad ruumi lubaksid raamatukoguasjandust käsitlevatele kirjutustele ja märkustele.

Peale kongressi lõppu tuli juhatusele kongressist osavõtjate kui ka teiste raamatukogutegelaste poolt sooviavaldusi kongressi protokolli saada. Kongressi protokolli paljundamise küsimust harutades leiti kõige kohasemaks protokoll ja mõned tähtsamad referaadid trükkida lasta ja ajakirja „Raamatukogu” esimese numbrina välja anda.

Käesolev number on selle otsuse tulemus.

Ajakirja ülesandeks on kaasa aidata rahvaraamatukogude liikumise süvendamisele Eestis. Seks toob ta artiklid raamatukoguasjandusest, rahvaraamatukogude korraldamisest, juhtimisest ja nende tutvustamisest laiematele hulkadele, üldisest ja rahvuslisest bibliograafiast ja raamatuasjandusest; annab juhatust raamatute teadlikuks tarvitamiseks; aitab kaasa raamatukogutegelaste kutseliseks ettevalmistuseks ja kaitseb nende huvisid.

Pikemate ja põhjalikumate artiklite kõrval leiavad ruumi kirjanduse ülevaated ja arvustused, kroonika raamatukogude liikumisest kodu- ja välismaal, statistika, küsimused ja kostmised, pildid jne.

* Avaldame ajakirja Raamatukogu esimese numbri (1/1923) juhtkirja toonast kirjaviisi muutmata. Kirjutise all olevad initsiaalid A. K. osutavad toimetaja Aleksander Karro (1896–1929) autorsusele. A. Karro töötas ajakirjanikuna Tartu Päevalehes (1915), Sakalas (1916–1919) ja Päevalehes (1921–1929), oli Eesti Ajakirjanike Liidu liige ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige. – Toim.

Ajakiri on mõeldud esialgu perioodilisena – ilmuks tarviduse järele. Sel aastal on kavatsus kuni kolm numbert välja anda, ja nimelt peale käesoleva üks sügisel ja teine aasta lõpul. Ajakirja sagedamat ilmumist sel aastal ei võimalda aineline külg, kuna tuleval aastal lootus on seks valitsuselt toetust saada.

Käesolev number on, nagu eespool juba tähendatud, peaasjalikult kongressi materjaalide avaldamiseks määratud, kuna raamatukogu sisemisesse korraldusesse puutuvad artiklid järgmises numbris ilmuvad.

Seni on meie raamatukoguhoidjad igaüks omaette töötanud. Kogemused, mis ühed on omandanud, on teistele teadmataks jäänud. Ajakiri katsub neid teadmisi, mis ühed on omandanud, ka teistele teatavaks teha ja seega meie raamatukoguasjanduse paremale järjele tõstmiseks omalt poolt jõudu mööda kaasa aidata.

Saja aasta eest mais ehk Raamatukogu

100

Mihkel Voldi intervjuu Kalju Tammaru, Kai Marani ja Ene Rietiga*

Jah, see on tõsi: erialaajakirja Raamatukogu esimene number ilmus tõepoolest 1923. aastal Tallinnas. Tähistame Eestis tänavu kõige pikaealisema kirjandusajakirja Looming 100. sünnipäeva. Vaid kõigest kuu aega pärast esimese Loomingu ilmumist jõudis lugejateni aga ka ajakirja Raamatukogu avanumber. Raamatukogu on Eesti ajakirjanduse ajaloos esimene raamatuid ja raamatukogusid käsitlev erialaajakiri ning see on andnud olulise panuse Eesti raamatukogunduse arengusse.

Mul on hea meel, et meie erialaajakirja sajandivanuse elukäigu eri etappe nõustusid valgustama teenekas Kalju Tammaru, kes juba 1980. aastate esimesel poolel avaldas koos Eesti raamatukogunduse grand old man’i Hans Jürmaniga artikli ajakirja algusaastaist (1923–1940), Kai Maran, kes oli taasloodud ajakirja esimene tegevtoimetaja (1990–1992), ja Ene Riet, kes on olnud ajakirja staažikaim tegev- ja peatoimetaja (1992–2016). Nautigem nende mõtteid ja meenutusi.

Esimesed aastakümned

KALJU TAMMARU, rääkigem algusest. Kuidas ajakiri Raamatukogu sündis?

Kalju Tammaru (K. T.): 24. ja 25. veebruaril 1923 korraldati Tallinnas keskraamatukogu (Tallinna Linna Raamatukogu) ruumes I üleriiklik raamatukoguhoidjate kongress rohkem kui poolesaja osavõtjaga. Peeti vajalikuks välja anda erialaajakirja, kuigi arvati ka, et see saab teoks alles tulevikus. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) juhatusele tehti mitu ettepanekut kongressi protokoll paljundada ja laiali saata. Seda soovi arutades peeti otstarbekaks trükkida protokoll ja mõne esinemise tekst ajakirja esimese numbrina. Nii ilmuski 1923. aasta mais Raamatu-

kogu I aastakäigu 1. number 64-leheküljelise vihikuna, trükiarvuks 1000 ja hinnaks 50 Eesti marka.

Sümboolse pealkirjaga artiklis Töö algul kirjutas toimetaja Aleksander Karro nii: Ajakirja ülesandeks on kaasa aidata rahvaraamatukogude liikumise süvendamisele Eestis. Seks toob ta artiklid raamatukoguasjandusest, rahvaraamatukogude korraldamisest, juhtimisest ja nende tutvustamisest laiematele hulkadele, üldisest ja rahvuslisest bibliograafiast ja raamatuasjandusest; annab juhatust raamatute teadlikuks tarvitamiseks; aitab kaasa raamatukogutegelaste kutseliseks ettevalmistuseks ja kaitseb nende huvisid. Nagu näha, seadsid ajakirja kokkupanijad endale üpris laiaulatusliku tegevusprogrammi.

Millal ilmus Raamatukogu teine number?

K. T.: Järgmist numbrit tuli oodata kuus aastat, s.o märtsini 1929, ja ega ajakiri järgnevailgi aastail regulaarselt ilmunud. Trükiarvu tuli vähendada 500-le. Rahaprobleemid sundisid ERÜ-d juba 1923. aasta lõpul otsima uusi teid, kuidas ajakirja välja anda. Kaaluti võimalusi ühineda mõne väljaandega või avaldada raamatukogunduslikke artikleid teistes väljaannetes ja eraldi ühingu aastaraamatuna. Nii ilmus aastatel 1928–1930 raamatukogunduslikke artikleid rohkesti ajakirjas Vabaharidustöö, 1930. aastal üllitati koguni raamatukogunduslik erinumber. Lõpuks jõuti siiski järeldusele, et tuleb jätkata ajakirja Raamatukogu väljaandmist. Kultuurkapitalilt selleks toetust ei saadud. Nimetamisväärne stabiilsus, sh trükiarvu suurendamine, saavutati 1930. aastate teisel poolel, kui haridusministeerium leidis raha, et saata ajakirja kõigile avalikele, nüüdses mõistes rahvaraamatukogudele. Varem kaeti trükikulud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu loteriidest laekunud tuludega ning ajakirjas avaldatud kuulutuste-reklaamide jm eest saadud rahaga.

Ajakirja Raamatukogu väljaandja aastatel 1923–1940 oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kes olid tollal peatoimetajad?

K. T.: Raamatukogu tegev- ja vastutav toimetaja aastatel 1929–1940 oli Aleksander Sibul (1884–1881). 1923. aastal ilmunud esimese numbri toimetas Aleksander Karro (1896–1929), kes peale ajakirjanikuna töötamist tegutses raamatukogunduses (Viljandi lugemisring, Päevalehe toimetuse raamatukogu) ja ERÜ-s.

Kes kuulusid toona toimetusse?

K. T.: Raamatukogu toimetuse liikmed vahetusid aastatel 1923–1940 omajagu. Toimetusse kuulusid eri aegadel

Richard Antik, Helene Johani (Mugasto), Mall Jürma (Alma Jürman), Armida Kettam (Kettman), Martin Nael, Friedrich Puksoo (Puksov), Oskar Urgart. Autorite loetellu kuulusid peale nimetatute Ivan Abarenkov, Rudolf Alas, Julius Genss, Aleksander Jõulmaa, Konrad Kullango, Aleksander Leinjärv, Marta Liblik, Ene Liivand, Linda Ploompuu, Eduard Vigel jt. Küllap nägi Raamatukogu ilmumise juures kõige rohkem vaeva Aleksander Sibul. Seda tööd tegi ta Tallinna Keskraamatukogu juhataja ja ERÜ esimehe kohustustega rööbiti, olles samas ka ajakirja viljakaim autor.

Kui palju jõuti ajakirja välja anda, enne kui Eesti 1940. aastal okupeeriti?

K. T.: Aastatel 1923–1940 ilmus üheksa aastakäiku 22 numbriga, mis sisaldavad kokku 940 lehekülge. Mõned aastakäigud koosnevad mitme aasta numbreist; 22 numbrit moodustavad tegelikult 15 trükiüksust, sest neist seitse on kaksiknumbrid.

Vasakul: teine number (2/1929) järgnes esimesele alles kuus aastat hiljem. Paremal: RK 1–2/1940 jäi pikaks ajaks viimaseks numbriks

Millega mõjutas tollane Raamatukogu eriala arengut?

K. T.: Ainelistele raskustele vaatamata välja antud ajakirjal oli suur tähtsus Eesti raamatukogunduse arendamisel. Aastatel 1923–1940 avaldas Raamatukogu kokku 380 artiklit, teadet ja sõnumit tolle aja raamatukogunduse päevaprobleemidest, raamatukogudest Eestis ja välismaal, ERÜ tegevusest, bibliograafia, raamatute ja trükikunsti olevikust-minevikust, raamatukoguhoidjate ettevalmistusest ja kutsetegevusest, ülemaalisest raamatuaastast jm.

Mis on Teie arvates ajakirjas enne sõda avaldatust kõige olulisem?

K. T.: Olulisim osa Raamatukogus toona avaldatust käsitleb raamatukogude tegevust. Rohke statistilise ja informatiivse andmestiku kõrval ilmus põhjalikke Eesti, Põhjamaade ja Tšehhoslovakkia raamatukogude tegevuse käsitlusi. Kuuel korral käsitleti raamatukogude olukorda ja tööd Nõukogude Liidus. Ulatuslikem artikkel NSVL-i raamatukogudest valmis Aleksander Sibulal pärast liidu külastamist 1937. aastal.

Eesti raamatukogunduse arengu seisukohalt omab tähtsust, et informatsiooni kõrval anti rohkesti praktilisi juhtnööre. Nii avaldas ajakiri Friedrich Puksoo koostatud kataloogimisjuhised, Helene Mugasto-Johani kümnendliigituse tabelid ja nende kasutamise metoodika, Aleksander Sibula raamatute inventeerimise juhiseid, laenutusviiside tutvustusi jms. Korduvalt käsitleti erialaajakirjas lugejateeninduse tahke, sh külastajaga suhtlemist, lugemise suunamist ja raamatuvalikut mõjutavaid tegureid.

Samuti leiame tollasest ajakirjast ametlikke eeskirju raamatukogudele, kirjutisi raamatukoguhoidjate kutselisest ettevalmistusest ja täienduskoolitusest.

Siin avaldati ka nõutavad eksamid teinud ja raamatukogujuhataja kutsetunnistuse saanud raamatukoguhoidjate nimekirjad.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu häälekandjana avaldas ajakiri Raamatukogu teavet ühingu tegevuse kohta. Ilmusid tegevus- ja kassaaruanded, ülevaated kongressidest ja raamatukoguhoidjate päevadest. Regulaarselt avaldati ERÜ liikmete nimekirju.

Milline on toonase Raamatukogu seos bibliograafiatega?

K. T.: Hinnata tuleb tööd, mida erialaajakiri tegi Eesti raamatu ja raamatukogunduse bibliograafia avaldamisel aastate 1923–1934 ja 1936–1938 kohta. Sellise erialabibliograafia olemasolu Eesti ajakirjanduse üldise analüütilise bibliograafia puudumise taustal on oluline.

Ajakirjas Raamatukogu leidsid aastatel 1923–1940 kajastamist ka raamatukogundust või raamatuid käsitlevad olulised teosed. Tunnustatud praktikud retsenseerisid selliseid teoseid nagu Richard Antiku Kataloogid ja kataloogimine, Eesti raamatute üldnimestik, Eesti ajakirjandus 1766–1930 jt.

Kui palju käsitleti neil aastail ajakirjas raamatukogunduse ja raamatute ajalugu?

K. T.: Sisukaid artikleid raamatukogunduse ja raamatute mineviku kohta ilmus küll, nende seas Eduard Vigeli ülevaade Tartu Ülikooli raamatukogu asutamisest ja selle eelloost 1800–1802, Richard Antiku käsitlus Oskar Kallase osast Eesti Rahva Muuseumi arhiivraamatukogu (praeguse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu) asutamisel jm. Ilmus juubelikirjutisi, aga ka nekrolooge: nt 1923. aasta 1. numbris Udo Ivask – in memoriam, sekka ka raamatukogude pisikroonikat Eestist ja tervest maailmast.

Milles seisneb erialaajakirja esimese üheksa aastakäigu väärtus tänapäeval?

K. T.: Raamatukogu 1923–1940 on väärtuslik andmeallikas ajaloouurijaile, selle aja dokument. Siit selguvad saavutused, kuid on näha ka raskused ja mured, millega 1920.–1930. aastate raamatukoguhoidja pidi toime tulema. On vaieldamatu fakt, et erialaajakiri avaldas neil aastail olulist mõju Eesti raamatukogundusele ja seega meie kultuurile. Siit leiab kirjutisi, mis osalt või tervikuna väärivad ka tänapäeval lugemist, esmajoones Aleksander Sibula, Friedrich Puksoo ja Helene Mugasto-Johani artiklid. Olgu näiteks toodud 1923. aasta numbrist Friedrich Puksoo mõtted raamatukoguhoidja kutsest: Kooliõpetaja ülesanne on ainult last harida ja kasvatada, kuid raamatukoguhoidjal on veel raskem ülesanne – lugejat raamatu juure meelitada (see on rahvaraamatukogudes, mitte teaduslistes) ja, kui ta tulnud on, teda mitte ära lasta,

temale ikka vastutulelik olla, iga küsimuse peale vastust anda, igat raamatut talle lugeda anda, mida see soovib, kuid selle juures raamatukogu eesmärki kindlasti silmas pidada

Pange eestiaegne nimi!

1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon katkestas mitmekümneks aastaks Raamatukogu ilmumise. Erialainfo edastamise kanalina oli ju erialaajakirjal olnud aastate jooksul oluline koht. Nii tuli uuendusmeelseil raamatukoguhoidjail otsida olukorrast väljapääsu. 1964. aastal hakkaski Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu koostatuna ilmuma kogumik Huvitavat raamatukogude tööst, aastatel 1968–1989 oli väljaande nimi Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni. Sellest väikseformaadilisest jätkväljaandest, mis ilmus tavaliselt paar korda aastas, taasloodud ajakiri Raamatukogu ju välja kasvaski. Hea sõnaga on põhjust meenutada Kalju Oja, keda võib pidada selle väljaande ideoloogiliseks juhiks. Õige mitmel ajal oli ta väljaande koostaja rollis. Hans Jürman on osutanud, et kui väljaanne sai 1968. aastal nime Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni, siis mõlkus kaks korda Siberisse saadetud Kalju Ojal vargsi meeles erialaajakirja taassünd. Väidetavasti saanud ta väljaande nime muutmiseks idee Endel Annuselt, kes soovitanud nn eestiaegset nime. Aastatel 1964–1967 ilmunud väljaande Huvitavat raamatukogude tööst koostaja oli Alla Siim, 1967. aastal ka Kalju Oja. Väljaande Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni koostajaiks olid Kalju Oja (1967–1969, 1978–1988), Alla Siim (1969), Anti Kidron (1970–1972), Inna Saaret (1972–1977), Helgi Vihma (1986–1988), Ene Riet (1986–1989) ja Kai Maran (1989). Olude kiuste püüti väljaandes tuua kolleegideni maailma raamatukogunduse uusimat mõtet, tutvustada Eesti parimat praktikat ja puudutada ka tollal välditut. 1980. aastate esimesel poolel ilmunud numbrites käsitletakse nt Eesti ajaloo (koduloo) seiku, millest Nõukogude okupatsiooni ajal avalikult ei räägitud.

Vasakul: jätkväljaanne Raamatukogu (1968–1989).

Paremal: taasasutatud ajakirja esimene number (1/1990)

Ajakirja taastulemine

1988. aastal taasloodi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja 1990. aastal ajakiri Raamatukogu. KAI MARAN, kuidas Teist sai taasasutatud erialaajakirja esimene tegevtoimetaja?

Kai Maran (K. M.): Mind kutsus raadiotöölt rahvusraamatukokku ajakirjanik ja sotsioloog Peeter Maimik. Eesti Raadio kunsti- ja kirjandussaadete toimetajana olin koos ülikooliaegse kursusekaaslase Mae Vapperiga muu hulgas tegelenud sarjadega soome-ugri rahvastest ning meie väikesaarte asukaist ja nende ajaloost. Kui Maimik meie raadiomaja seitsmenda korruse töötuppa astus, küsis ta, kas poleks vahel hea ka teadustöösse süveneda. Ja sageli ongi ühest kohast teise kiirustava ajakirjaniku salasoov leida aega süveneda millessegi põhjalikult. Sotsioloogi tööpõld rahvusraamatukogu toonases teadusosakonnas pidi seda pakkuma. Vaikse keskendumise asemel sattusin aga raamatukogu toonases asukohas Toompeal lausa sündmuste keskpunkti. Mind ei oodanud vaikelu, vaid elavad arutelud, kas raamatukogud on määratud tärkava turumajanduse tuules tasapisi hääbuma või saama hoopis infoühiskonna veduriks. Päevateemad nõudsid väljundit ja nii sai minust teaduri asemel alul metoodikavihiku ja seejärel juba erialaajakirja toimetaja.

1990. aastal ilmunud esimese numbri väljaandjaiks on märgitud Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Rahvusraamatukogu. Sama aasta kolmandast numbrist tänaseni on erialaajakirja Raamatukogu üllitatud rahvusraamatukogu ja ERÜ ühisväljaandena. Milline oli ERÜ osa ajakirja taasloomisel?

K. M.: Raamatukoguhoidjate ühing saigi paljuski hoiuasutuste uut sihti seadvate teemaseminaride ja täienduskoolituste eestvedajaks. Nagu kirjutas ajakirjas Raamatukogu toona rahvusraamatukogu metoodikaosakonda juhatanud Tiiu Valm, oli rahvusraamatukogu teel bibliograafia andmepangaks ja täiendushariduse keskuseks kõigile Eesti raamatukogudele. Üheks ülesandeks sai toimetada ka taas ilmuma hakanud ajakirja Raamatukogu. Ajakirja aktiivseimateks kaastöölisteks olid kahtlemata raamatukoguhoidjate ühingu liikmed, kes valdasid arutlevat ja inspireerivat väljenduslaadi suurepäraselt. Kolleeg Krista Talvi ütles meie hiljutisel kokkusaamisel näiteks, et minu tunnuslause olevat kaastööd kätte saades olnud ikka Just seda ma tahtsingi! Kui minu ümber poleks olnud sellist ergast vaimuelu, rahvusraamatukogu teadusosakonna ja raamatukoguhoidjate ühingu tuge ajakirja väljaandmisele, olnuks eelmise sajandi kahekümnendail aastail ilmuma hakanud ajakirja taassünd kaheldav.

Vasakul: nr 4/1992 tõi suurema formaadi. Paremal: 1996. a muudeti kaaned värvilisteks

Millised olid Teie taotlused ajakirja tegevtoimetajana?

K. M.: Kaasa haaras nii toona üsna uudse infoühiskonna loomise mõte ja uued võimalused rahvusraamatukogu uude Tõnismäe majja kolimisel kui ka omavalitsuste haldusse üleminekul maaraamatukogude olukord, kus ruumid tihti kütmata ja väikesed. Kui raamatukogutöötajaist kuulus ERÜ-sse viiendik, siis maaraamatukoguhoidjaist 40%. Võideldi selle nimel, et raamatukogust võiks saada kogukonnakeskus, seltside kooskäimise koht ning kultuuritraditsioonide hoidja ja arendaja. Samuti oli taotlus ergutada ajakirja kaudu eesti keele paremat kasutust: näiteks tutvustades Johannes Aaviku püsima jäänud keeleuuendusi või ajakirja keeletoimetaja Milvi Juske humoorikaid tähelepanekuid kaasaja halenaljakast keelekasutusest. Andsime ka päris praktilist nõu, näiteks kuidas lugemisel silmi hoida.

Kuidas oli ajakirja tegemine aastatel 1990–1992 korraldatud?

K. M.: Sisulises töös hoidis toimetaja kätt pulsil ehk vahendas kaastöid ajakirja aktiivne kolleegium, kuhu esimese numbri ilmumisel kuulusid Tiiu Valmi kõrval veel ajakirja sündi samuti igati ergutanud Lauri Lepik, Hans Jürman, Aili Norberg, Evi Rannap ja Ivi Tingre. Ajakirja trükiti Toompea lossi trükikojas tehnilise toimetaja Hilja Kotkase käe all, toonasest tinalaost on mul veel mõned ladumisnäidised alles. Ajakirja kaanepildi kujundas kunstnik Heiki Looman. Näidise kontrollis isiklikult üle teadustööd juhtinud Toomas Etverk ja jäi rahule. Minu meelest oli idee samuti hea: pooleldi avatud raamat, mille lehed kiirgavad justkui kalliskivina. Muidugi oli kunstniku originaal palju säravam ja värvikam kui toonane tinaladu edasi anda võimaldas. Keeletoimetajaks sai minu toimetusekaaslane ja toanaaber raadio-

majast, paljude vaimukate humoreskide autor Milvi Juske. Sündmusi aitas jäädvustada rahvusraamatukogu fotograaf Teet Malsroos.

Kes olid Teie lähemad kaastöölised?

K. M.: Evi Rannap oli üks neist, kes ajakirja veergudel tõdes: informeerimise põhiraskus on langenud raamatukogudele. Kuidas luua infoühiskonna arenguks vajalikku keskkonda, et uuenduslikud ideed rahvale võõraks ei jääks? Lisaks kaasautoreile kolleegiumist oli üks virku kirjutajaid raamatukoguteadlane, lugemissotsioloog ja poliitik Kalju Oja, kelle säravad pruunid silmad näisid ajuti tema üsna kõhnukese kogu tervenisti vallutavat. Eesti raamatu saatus vajab entusiastide sekkumist, kirjutas ta meile. Lisaks ühingule oli ta tegev Eesti Raamatu Klubis ja muinsuskaitseseltsi loomisel. Tema lähemateks teelisteks omakorda näisid kujunevat tärkava Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) liikmed – poliitilised tormikeerised olid haaranud ka raamatukoguhoidjaid. Terminoloog Helgi Vihma vahendas säravalt eesti keele kujunemislugu, seda ka paeluvate ettekannete kaudu mitmesugustel konverentsidel. Täienduskoolitus oli ERÜ teabekonsultandi Aira Lepiku üks meelisteemasid, tema sulest sündisid ka põnevad ülevaated piiritagustest raamatukogudest. Maa- ja kooliraamatukogude heakäik nagu palju muudki põnevat oli kolleeg Ene Rieti vaateväljas. Direktor Ivi Eenmaa andis rahvusraamatukogu seaduse eelnõu ühe esimestest kommentaaridest just ühingu ajakirjale. ERÜ esinaine Ivi Tingre kirjutas Raamatukogule hiljem, et seaduse vastuvõtmine oli omas ajas parim, kuid kirjanduse hankimiseks vajalike summade saamine jääb mureks edaspidigi. Ajakirjanik Mart Ummelas aga arutles plaanitava kirjastamisseaduse kasuteguri üle: võrdse õiguse trükiseid välja anda peaks saama igaüks. Loodusemees Henrik Relve pidas aru ökoloogilisi teadmisi vahendavate raamatute taseme ja ökoloogilise teadmise kujunemise üle. Palju kaasautoreid oli kultuuriloolaste hulgast. Vaimulik Albert Soosaare artikkel piiblist kui mitmes tähenduses rahvaraamatust meenutas, et eestikeelne sõna piibel on tuletatud kreekakeelsest sõnast Biblion, mis tähendabki raamatut. Raamatuühingust kui vahendajast trükise ja lugeja vahel kirjutas bibliofiil ja näitekirjanik Vallo Raun.

Kus asus Teie ajal Raamatukogu toimetus?

K. M.: Ajaloolises majas Toompeal, rahvusraamatukogu peamajast pisut eemal, mis tegi olemise kodusemaks. Paar trepiastet ja oledki töölaua taga! Turvakaarti ja valvuriputkat hoonel ei olnud. Seega üsna avatud maja – toimetuse seisukohalt hea asi, võimaldaski paljude uute potentsiaalsete kaasautoritega tuttavaks saada. Töölauad asusid tihedalt, kuid seegi oli ainult hea. Ka mõtted liikusid virkalt ja tihedalt. Tööajast kinni ei peetud. Nii näiteks ütles meie kaasautor ja toimetuse sage külaline, ajaloolane, lastekirjanik ja kodu-uurija Voldemar

Miller, kui pärast ametlikku tööaega veel laua taga küürutasin: kaugelt kohe näha, kuidas vaimu välja higistad! Valitses sõbralik ja loov meeleolu, minu arvates hindamatu väärtusega.

Olite Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee ja Eesti Rahvusraamatukogu ühisväljaande Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni viimase numbri koostaja. See ilmus 1989. aasta septembris. Kui suur vahe oli nimetatud jätkväljaande ja 1990. aastal taasasutatud ajakirja Raamatukogu kokkupanekul?

K. M.: Juba tolle 1989. aasta septembris ilmunud metoodikavihiku peateema oli infoühiskonda jõudmine: infotöötlusvahendite arengu mõjust sellele kirjutas avaloos Urmas Aunin, aja jooksul unarusse jäänud trükiste märkamise ja säilitamise vajadusest Kaja Noodla, kes ergutas väärtuslikku kirjavara tähele panema ka kodudes. Kalju Tammaru andis paeluva ülevaate nüüd juba rahvusvärvides LiLaEstist Lätimaal. Ajakirjas hakkasime vihikuga võrreldes kasutama kindlaid rubriike ja rohkem žanre, kuid senised kaastöötajad ja paljud teemadki tulid uude ajakirja kaasa.

Kaks ja pool kümnendit

ENE RIET, olite aastatel 1992–2016 Raamatukogu tegev- ja peatoimetaja. Millistest eesmärkidest ja põhimõtetest Te ajakirja tegemisel lähtusite?

Ene Riet (E. R.): Ajakirja Raamatukogu väljaandmise põhimõtted ja eesmärgid, mis ju tegelikult kehtivad praeguseni, sõnastati juba 1923. aastal. Tollal, ERÜ ajakirja esimeses numbris, kirjutas toimetaja Aleksander Karro vajadusest ajakirja kaudu kogemusi vahetada ja nii meie raamatukogundus paremale järjele tõsta. Seni olid ju raamatukoguhoidjad igaüks omaette töötanud ja kasulikke teadmisi laiemalt ei levitatud.

Alustasin Raamatukogu koostaja ja toimetajana 1986. aastal, kui see oli veel info- ja metoodikaväljaanne. Kolmekümne aasta jooksul arenes Raamatukogu väikeses formaadis ja mahus ebaregulaarselt ilmunud infoja metoodikaväljaandest täismõõdulise regulaarse erialaajakirjani. Ajakirja põhieesmärk on olnud anda ülevaade oma aja raamatukogundusest Eestis, sidudes seda kogu raamatukogundusmaailmaga. Teoreetilised küsimused ja uued ideed kõrvuti praktilise töökogemuse kirjeldustega aitasid väljaandest kujundada nii erialateadmiste omandamise kui ka täienduskoolituse allika.

Mille poole toimetajana püüdlesite?

E. R.: Ajakiri peab pakkuma kaasamõtlemis-, arutlemisja kirjutamiselamusi. Väärtustasime mõtteerksust ja uusi ideid, häid teemasid, pühendumust ja oma vaatenurka ning ladusat sõnastust.

Püüdsime Raamatukogus käsitleda võimalikult palju raamatukogunduse arengule olulisi teemasid ja tutvustada maailma suundumusi. Peale meie oma raamatukoguhoidjate, õppejõudude ja üliõpilaste kaastööde avaldasime välisautorite artikleid, peamiselt Euroopa Liidu maadest ja Venemaalt. Suure osa ajakirjast moodustas info ERÜ, tema sektsioonide ja töörühmade tegevusest.

Alates 1992. aasta viimasest numbrist oli ajakiri hakanud ilmuma uues (ajakirja)formaadis ja see oli hea alus ka sisulistele muudatustele. Toimetajana asus tööle Maire Liivamets, kelle ülesandeks sai seista hea Raamatukogu üldkultuurilise poole eest. Lootsime, et ligi kolmandiku sisust moodustavad kultuuriartiklid aitavad kaasa väljaande laiemale levikule. Hiljem selgus, et olime selles suhtes liiga optimistlikud.

1990. aastatel keeldusid rahva- ja kooliraamatukoguhoidjad sageli oma tööst kirjutamast, öeldes, et nad ei suuda järgida ajakirja kõrgeid standardeid (ehk kultuuriartiklite professionaalsete autorite taset). Koolitaja Krista Talvi eestvõttel sai neile organiseeritud vajalikke kursusi. Hiljem oli abiks artiklite kirjutamise õpetamine tulevastele infospetsialistidele kõrgkoolis.

Kuigi ajakirjal oli kaks väljaandjat (raamatukoguhoidjate ühing ja rahvusraamatukogu), oli toimetus 1997. aastast osaliselt isemajandav, mis tähendas, et oma töötasu pidime ise välja teenima.

Vastavalt koostööleppele andis rahvusraamatukogu ruumid ja ERÜ maksis trükikulud. Arvutid, printerid, skannerid ja vajaliku tarkvara saime Kultuurkapitali toel – esimese arvuti ja printeri juba 1993. aastal. Enamasti toetas kapital ka trükikulude ja honoraride maksmist.

Tegevtoimetajana ning 2005. aasta teisest poolest ka Raamatukogu ainsa koostaja ja sisulise toimetajana õppisin kasutama kogu vajaminevat tarkvara. Minu ülesannete hulka kuulusid rahataotluste ja -aruannete kirjutamine, honorariarvestus ja litsentsilepingud autoritega ning alguses ka suhtlemine trükikodadega ja levitamine. Viimased kaks tööülesannet jäid Marju Alliku kanda pärast seda, kui toimetaja ametikoht viidi üle rahvusraamatukogu avalike suhete osakonda. Seisin hea selle eest, et kogu Raamatukogu töö sisuloomisest levitamiseni sujuks heal tasemel ja tõrgeteta, et ajakiri jõuaks õigel ajal lugejateni. Toimetajad käisid võimalikult paljudel üritustel, kirjutasid ülevaateid ja tegid intervjuusid. Toimetaja veerus pidasime oluliseks laiemat vaadet ja probleemide esiletõstmist.

Kuidas iseloomustate 1990. aastatel ilmunut?

On selge, et raamatukogud ei saa toimida kultuuri ja kogu ühiskonna arengust ning lugejate vajadustest sõltumatult. Täiesti eraldiasuv ja iseseisev ei saanud olla ka

Vasakul: Kersti Tormise kujundus tuli aastaiks (1/1997).

Paremal: Eesti raamatu aastat 2000 kajastati ulatuslikult (2/2000)

raamatukogunduse ajakiri. Ajakirja teemade valik kajastab ilmumisaastal olulisi probleeme ja sisaldab artikleid tollastelt aktiivseimailt autoreilt.

1990. aastate algul käsitletakse enamikus kirjutistest teadus- ja erialaraamatukogude probleeme. Neis asutustes tegeldi raamatukogutöö uurimisega ning teadlased ja suurte raamatukogude töötajad olidki kõige aktiivsemad autorid. Eraldi ajakirjanumbrid ilmusid siis, kui avati rahvusraamatukogu uus hoone (Raamatukogu 3–4/1993) ja tähistati Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu 50. sünnipäeva (Raamatukogu 2/1996).

Erinumbrites käsitlesime rahva-, laste-, kooli-, arhiiv- ja muusikaraamatukogusid, samuti vabaharidust ning eesti raamatu kirjastamise, levitamise ja komplekteerimise küsimusi. Temaatilised erinumbrid olid pühendatud raamatute restaureerimisele, raamatukogude automatiseerimisele ja eesti raamatule minevikust tänapäevani.

Ajakirjas on avaldatud nii teadus- kui ka ülevaateartikleid ligi 200 autorilt. Enamik neist piirdus ühe kirjutisega. Teemaderikkust ja uusi huvitavaid mõtteid lisasid

Raamatukogule Tiiu Valm, Anne Valmas, Krista Talvi, Aira Lepik, Riin Olonen, Anu Nuut, Malle Ermel, Urve Tõnnov, Mai Põldaas, Evi Rannap, Ivi Eenmaa jpt.

Millega pälvisite kultuuriringkondade tähelepanu?

Avaveeru üldkultuuriliste käsitluste kõrval etendas 1990. aastatel tähtsat osa rubriik sarja Eesti mõttelugu tutvustuseks, mille tõttu teadvustuski Raamatukogu olemasolu toona kultuuriringkondades laiemalt.

Huvi äratasid kirjutised raamatukogudes leiduvaist Eesti kultuurile olulistest rariteetsetest trükistest rubriigis Raamatulugu, mille autoreiks raamatu-uurijad

Tiiu Reimo, Sirje Lusmägi, Urve Sildre, Ruth Hiie, Helle Remmelt jt.

Tähelepanu pälvis ka 2000. aastal Eesti raamatu aastat tähistanud värvikujunduses erinumber (Raamatukogu 2/2000).

Miks vähenes kultuuriteemade osa?

E. R.: Nagu juba enne ütlesin, püüdsime ajakirja taasasutamisjärgsel ajal toimida laiema temaatikaga laiemale publikule mõeldud kultuuriajakirjana. Hoolimata ajakirja reklaamimisest kirjanikele, kirjastajatele, bibliofiilidele, muuseumi- ja arhiivitöötajatele saime väljastpoolt raamatukogude ringkonda Raamatukogule vähe tellijaid. See on ka üks põhjustest, miks Raamatukogu alates 2005. aastast taas erialaküsimustele keskendus. Teise põhjusena võib nimetada raamatukogunduse teemavaliku laienemist seoses raamatukogutöö automatiseerimise ning interneti, e-raamatute jms tulekuga. Veel tooksin esile raamatukoguspetsialistide ja infoteaduse üliõpilaste toonast suurenenud huvi uurida, analüüsida ja avaldada ajakirjas nii teooria- kui ka praktikaküsimuste käsitlusi.

Milliseid teemasid käsitleti uue sajandi algul?

Kõrvutades 1990. aastate Raamatukogu sisu ja autorite koosseisu teise aastatuhande 16 aastaga, on selgelt näha, et temaatika laienes ja autorite arv kasvas. Üha rohkem võetakse sõna päevateemadel, avaldatakse arvamust ja vaieldakse kolleegiga. Raamatukogu läheb aasta-aastalt sisukamaks, avaldatust saab hää ülevaate meie raamatukogudes toimuvast, kirjutas toimetuskolleegiumi liige Malle Ermel 2005. aastal ilmunut üle lugedes. Raamatukogu intrigeeriv sisu oli ka 2007. aastal juhtunud erakordse loo põhjuseks: ajakirja esimene ja viies number said kohe ilmumise järel viimase eksemplarini otsa, sest kasvanud oli nende raamatukoguhoidjate arv, kes Raamatukogu endale koju olid tellinud, nii et üksikmüügiks jäi ajakirju vähemaks.

Siin meenubki erilisena 2006. aasta, mil rahvaraamatukoguhoidjailt ilmus teravaid probleemikäsitlusi: kuidas valida ostetavaid raamatuid, milles seisneb raamatu väärtus ja kas maksab selle heaks kihutustööd teha, kas ja kuidas suunata lugeja lugemishuvi. Raamatukoguhoidjad olid komplekteerimise ja eesti kirjanduse soovitamise küsimustes sattunud kirjandusrahva surve alla ja Raamatukogu pakkus võimalust teema selgeks rääkida. 2007. aastal diskussioon jätkus: fookusesse võeti raamatukoguhoidja maine ja erialahariduse sisu. Nende teemadeni jõuti tänu Olga Einasto kirjutisele lugejateenindusest ja lugejast kui kliendist, artikkel ilmus 2006. aasta viimases ajakirjanumbris. Nii tõusis tähelepanu keskpunkti lugejateenindus, mis seni oli ajakirjas liiga vähe kajastamist leidnud. Meeli erutas ka kooli- ja rahvaraamatukogude ühendamise teema.

Üldiselt jätkus tava, et ajakirjanumbril oli mingi kindel teema või läbis kogu aastakäiku kindel rubriik. Nii avaldasime 2002. aastal rubriigi Euroopa Liit ja meie, kus käsitlesime Euroopa kultuuri-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. 2003. aastal tähistasime ERÜ ja ajakirja Raamatukogu 80. aastapäeva kogu aasta jooksul ilmunud artiklitega. 2005. aasta neljas number oli pühendatud Tallinna Ülikooli infoteaduse eriala 40. aastapäevale. Esile tõstsime mäluasutuste mõiste ja nendevahelise koostöö – sõna võtsid ka muuseumide ja arhiivide esindajad.

Artiklisarjaga tähistasime Tallinna Bibliofiilide Klubi 30. aastapäeva ja Eesti eksliibrise 110. aastapäeva, lugemisaastal 2010 ilmutasime teemakohase ajakirjanumbri.

2009. aasta töövõiduna nimetaksin kogu aastat läbinud rubriiki Persoon, milles tutvustasin eri maade eesti päritolu raamatukoguhoidjate kaudu selle maa raamatukogunduse eripära. Väliseestlastest alguse saanud persoonilood olid toona ajakirja tõmbenumbriks.

2011. aasta oli tähelepanuväärne välisautorite suure arvu poolest: ilmus neli ülevaadet soome-ugri rahvaste raamatukogundusest, viis artiklit Soome raamatukogudest, kolm artiklit Ühendkuningriigi ja üks Venezuela raamatukogundusest.

Naabermaade raamatukogunduse tutvustamiseks avasime rubriigi Balti- ja Põhjamaade raamatukogud, milles said sõna Läti, Leedu ja Soome kolleegid.

2012. aasta naelaks oli Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 60. aastapäevale pühendatud ajakirjanumber (Raamatukogu 2/2012), kus said sõna raamatukogunduse õppejõud, vilistlased ja üliõpilased. Number ilmus suuremas tiraažis ja seda jagati peokülalistele.

Raamatukogu avaldas Teie ajal regulaarselt ka raamatukogunduse uudiskirjanduse nimestikke ja raamatukogunduse statistikat. Miks seda praktikat muudeti?

Need ilmusid 2005. aastani tõesti. Raamatukogunduse uudiskirjanduse nimestik, mis oli ilmunud igas ajakirjanumbris neljal leheküljel, sai kõigile kättesaadavaks rahvusraamatukogu veebisaidil ja enam ei olnud vajadust seda trükis avaldada. Sama käis raamatukogude statistikatabelite kohta, mis ilmusid kord aastas. Andmete analüüsi peeti siiski vajalikuks ja 2009. aastast asendas tabeleid eelmise aasta töö ülevaade keskraamatukogude aruannete põhjal.

Üldiste kultuuriteemade käsitlemisest loobusime samuti 2005. aastal, mil ajakirja jäi koostama ja toimetama vaid üks inimene. Selleks ajaks oli toimetusele saadetud erialaartiklite hulk ületanud avaldamisvõimalused. Kirjutati oma igapäevatööst, välismaal nähtust, konverentsidel

kuuldust, kõigest, mis kolleegidele huvi võiks pakkuda. Eriti aktiivsed olid erialatudengid, kellele võis oluline olla ka autoritele makstav väike honorar.

Toimetusele saadetud artiklite arvu kasvus mängis kindlasti rolli Raamatukogu usaldusväärsus ajakirjana, teada-tuntud toimetajad ja kindel ilmumisgraafik.

Nii kulusid vabanenud leheküljed marjaks ära.

Millised on olnud taasloodud Raamatukogu ilmumissagedus, maht, formaat ja kujundus?

1990. aastate esimesel poolel ilmus neli numbrit Raamatukogu aastas. Nende väljaandmise suhtelist ebaregulaarsust (kord kvartalis – kui materjal kokku sai) süvendasid topeltnumbrid, mille tõttu tekkis kohati ligi pooleaastaseid pause. Juba alguses oli selge, et sellise mahu ja ilmumissagedusega ei ole võimalik kogu vajalikku infot õigel ajal avaldada. 1994. aastast tänaseni on aastas regulaarselt välja antud kuus annet, igaüks neli-viis trükipoognat. 1990. aastast ilmunud ajakiri Raamatukogu erineb varasemast info- ja metoodikaväljaandest (jätkväljaandest) suurema formaadi, rohkete illustratsioonide ja parema trükikvaliteedi poolest.

Alates 1992. aasta viimasest numbrist on Raamatukogu ilmunud suureformaadilisena ja algul mustvalgena (kujundaja Peeter Ehasalu). Sellest ajast muutus ka kogu tööprotsess: hakkasime ajakirja koostama, toimetama ja trükkima arvuti abil, kuigi päris oma arvuti ja printeri saime alles 1993. aasta lõpul. Kultuuriajakirjade kujundaja Kersti Tormise käe all sai Raamatukogu 1997. aastal täiesti uue väljanägemise. 2008. aasta lõpust hakkas ajakirja kujundamise-küljendamisega tegelema arvutigraafik Margit Plink, kes mõtles välja ja tegi teoks hilisemad maketid, viimase 2016. aastal.

Kui palju ilmus aastatel 1993–2016 Raamatukogu lisasid?

1990. aastate algul ilmuma hakanud arvukad väljaanded avaldasid läbimüügi suurendamiseks värvikaid lisasid ja postreid. Raamatukogu toimetuski püüdis mustvalget ajakirja sel viisil atraktiivsemaks muuta. Postreid ilmus kaks: 1993. aasta teise numbri vahel üllitati Eesti raamatukoguhoidjate VI kongressi puhuks valminud Raamatukoguhoidja lapitekk ’93 ja 1996. aasta neljanda numbri vahel Baltimaade raamatukogud – statistiline ülevaade Balti riikide raamatukoguhoidjate V kongressiks. Eraldi mainimist vajab 1996. aasta lisanumbrina ilmunud läbinisti värviline reklaamväljaanne Estonian libraries, mis andis ingliskeelse ülevaate suurematest raamatukogudest, raamatukoguhoidjate erialasest ettevalmistamisest ja ERÜ-st.

Järjepidevalt ilmuvaks lisaks on Raamatukogu kalender, mille ajakirja tellijad saavad alates 1993. aastast.

Vasakul: 2009. aastast on RK-d kujundanud Margit Plink (1/2017).

Paremal: RK järgis raamatukogude aasta stiiliraamatut (1/2022)

Raamatukogu numbrid lõpevad praegu ingliskeelsete resümeedega. Palun rääkige ka selle tava taustast.

Rahvusraamatukogu vahetuspartnerid hindasid kõrgelt nii ajakirja Raamatukogu kui ka sellele eelnenud infoja metoodikaväljaannet ning selle vastu saadi paljudelt maailma raamatukogudelt meile olulisi trükiseid. Parimatel aegadel saadeti ajakirja kuni 40 riiki. Selleks, et info Eesti raamatukogunduses toimuvast jõuaks ka välismaa kolleegideni, oli oluline, et ajakirja artiklite sisu oleks kokkuvõtvalt kajastatud mõnes rahvusvahelises suhtlemises kasutatavas keeles. Raamatukogu sisaldas esimestest ilmumisaastatest alates inglis- ja venekeelseid resümeesid. Ajakirja laiemal levitamisel peeti vajalikuks lisada ka saksakeelsed. 1995. aastal tuli aga ruumipuudusel loobuda saksakeelseist ja hiljem ka venekeelseist kokkuvõtetest. Ruumipuudus oli samuti põhjuseks, miks ei resümeeritud kõiki artikleid, vaid ainult Eesti-ainelisi. 2001. aastast on taas uuendus: resümeeritud on kõik artiklid ja sõnumid, millest tingitult on aga kokkuvõtted muutunud lühemaks.

Toimetasite aastatel 1986–1989 nii üksi kui ka koos kolleegidega Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Eesti NSV Riikliku Raamatukogu väljaannet Raamatukogu. Metoodikat ja informatsiooni. Kui palju erines Teie toimetatud jätkväljaande ja 1990. aastal taasasutatud ajakirja Raamatukogu sisu loomine?

Nõukogude okupatsiooni ajal tollase riikliku raamatukogu metoodikaosakonda kuulunud, kuid sisuliselt iseseisev toimetus oli info- ja metoodikaväljaande päevilgi käsitletavate teemade valikul iseseisev. Toimetatud artiklid vaatasid iga kord üle toimetuskolleegium ja kultuuriministeeriumi raamatukogude inspektsioon, kuid

nemad sisu tavaliselt ei muutnud, vaid tegelesid rohkem lauseehitusega.

Ajakirja Raamatukogu toimetus oli tunduvalt iseseisvam, sest kord aastas kogunenud toimetuskolleegium nõustas vaid käsitlemist vajavate teemade osas. Taasasutatud ajakirja autorite valik laienes esialgu juba seetõttu, et seda koostas paar aastat (minu lapsepuhkuse ajal) tegevtoimetajana Kai Maran. Olulisi muudatusi ajakirja erialaartiklite sisusse see aga tuua ei saanud, sest peamised autorid (raamatukogunduse õppejõud ja raamatukoguteadlased) ning nende uurimisteemad jäid ju algul põhiosas samaks. Üsna kiiresti hakkas käsitletavat mõjutama avardunud suhtlemisvõimalus välismaailmaga. Osalemine rahvusvahelistel konverentsidel, kohtumine kolleegidega mujalt maailmast ja eriti uute tehniliste võimaluste lisandumine (raamatukogude automatiseerimine, internet ja e-post) aitasid mitmekesistada käsitletavat ainest ja laiendada autorite ringi.

Eesti vabaduseaastad on andnud raamatukogunduse arengule kiire hoo. Tänu võimalusele rakendada oma töös maailma parimaid kogemusi oleme võrdluses teiste riikidega jõudnud tähelepanuväärselt heale tasemele. Edasipüüdlikkuse vaim on kandnud ka ajakirja.

Ajakiri Raamatukogu praegu

Erialaajakiri Raamatukogu on jätkuvasti kuus korda aastas ilmuv väljaanne, mis tutvustab raamatukogunduse uusi suundi, käsitleb erialaseid probleeme, vahendab raamatukogude ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu infot. Lisaks erialaartiklitele sisaldab ajakiri raamatukogundusega seonduvate kultuuriküsimuste, kirjanduse, raamatuloo ja kirjastamise käsitlusi. Erialaajakirja väljaandjad on Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, väljaannet toimetatakse rahvusraamatukogus. Alates 2016. aasta teisest poolest kuuluvad ajakirja toimetusse tõlkija Tiina Büttner, kujundaja Margit Plink, keeletoimetaja Gerli Randjärv (Eero) ning vastutav toimetaja Mihkel Volt. Taasloodud ajakirja Raamatukogu toimetuses on eelnenud kümnenditel töötanud Ellen Arnover, Tiina Büttner (Vilberg), Peeter Ehasalu, Indrek Hein, Milvi Juske, Mirjam Jürna, Hilja Kotkas, Maire Liivamets, Teet Malsroos, Kai Maran, Margit Plink, Heiki Puzanov, Ene Riet, Inna Saaret, Tiiu Tali ja Kersti Tormis.

Toimetust nõustab toimetuskolleegium, mille koosseisu kuuluvad praegu Krista Aru, Kaie Holm, Karmen Linask, Silvi Metsar, Reet Olevsoo, Kristina Pai, Lea Rand, Katre Riisalu, Tuuliki Tõiste ja Ilmar Vaaro. Alates taasasutamisest on ajakirja toetanud toimetuskolleegiumi varasematesse koosseisudesse kuulunud Janne Andresoo, Hele Ellermaa, Malle Ermel, Toomas Etverk, Kadri Haavandi (Kaalep), Hans Jürman, Mall Kaevats, Katrin Kaugver,

Argo Kerb, Gerda Koidla, Annika Koppel, Jaanus Kõuts, Aira Lepik, Lauri Lepik, Jane Makke, Silvi Metsar, Kristo Mäe, Vaike Mändmaa, Aili Norberg, Anu Nuut, Reet Olevsoo, Maris Paas, Kristina Pai, Evi Rannap, Piia Selge, Anneli Sepp, Ilme Sepp, Triin Soone, Kalju Tammaru, Asko Tamme, Õie Tammissaar, Marje Tamre, Ivi Tingre, Urve Tõnnov, Ilmar Vaaro, Tiiu Valm, Anne Valmas, Kristel Veimann, Meeli Veskus ning Mihkel Volt.

Aastatel 1990–2018 ilmus ajakiri Raamatukogu trükisena, alates 2019. aastast on see aga ilmunud nii võrguväljaandena (900 lugejat) kui ka trükisena (300 eksemplari). Võrguväljaandena (ISSN 2674-1520) saab erialaajakirja lugeda rahvusraamatukogu veebilehel (www.nlib.ee/ ajakiri ) ja Issuu keskkonnas (www.issuu.com/nlib). Digitaalarhiivis DIGAR (https://www.digar.ee/arhiiv) on kättesaadavad Raamatukogu numbrid aastaist 1923–1940 ja 1990. aastast tänaseni. Ajakirja aastakomplekti ja üksiknumbreid saab tellida trükisena (ISSN 0235-0351) nõudetrükiteenust osutavalt Trükiviis OÜ-lt.

Ajakiri Raamatukogu on saanud ning saab jätkuvasti oma eesmärke täita ainult tänu Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmete aktiivsusele lugejate ja autoritena.

Kasutatud kirjandus Huvitavat raamatukogude tööst: informatsiooniline ja metoodiline kogumik. Tallinn: Fr. R. Kreutzwaldi nim. ENSV Riiklik Raamatukogu, 1964–1967.

Jürman, H., Tammaru, K. Ajakiri Raamatukogu 1923–1940. Sees Raamatukogu: metoodikat ja informatsiooni. Aprill 1984, 12–16.

Raamatukogu: raamatukogunduse ajakiri. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1923–1940.

Raamatukogu: ajakiri. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu; Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 1990–2022.

Raamatukogu: metoodikat ja informatsiooni. Tallinn: Fr. R. Kreutzwaldi nim. ENSV Riiklik Raamatukogu / Eesti Rahvusraamatukogu; Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1968–1989.

Riet, E. (2014). Ajakiri Raamatukogu. Sees Raamatukogud ja raamatukogundus Eestis 2002–2012; Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 146–154.

Riet, E. (2002). Ajakiri Raamatukogu erialateadmiste vahendajana. Sees Raamatukogud ja raamatukogundus taasiseseisvunud Eestis 1991–2001; Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 121–128.

Vabaharidustöö: ajakiri. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1928–1930.

Mis on kunstmuru?

Kateryna Botnar, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Mitu tähendust on sõnal kunstmuru? Kas teie peas seostub see enamasti jalgpalliväljaku rohelise kattega? Selline vastus ei ole vale, kuid digiajastul sai kunstmuru veel ühe tähenduse: kunstlikult loodud ja organiseeritud toetus mingile kampaaniale ja/või isiku(te)le. The Guardian1 tõlgendab seda mõistet nõnda: see on katse tekitada muljet, et mingil kampaanial, isikul või tootel on rohujuuretasandil toetus, kui tegelikult seda toetust ei ole.

Peatugem kõigepealt rohujuuretasandi sõna juures. Selle sõna etümoloogia viitabki otse sellele, et sotsiaalsed liikumised, kampaaniad jt, mis avaldavad millelegi või kellelegi toetust, on loodud rohujuuretasandil ehk tavainimeste poolt. Aga kus on siis võltsing? See seisneb selles, et neid inimesi pole tegelikult olemas. Nende sotsiaalmeediaprofiilid või kontaktandmed on võltsitud.

Kui inglise keeles on selle tehnoloogia nimetus astroturfing just sellesama rohujuuretasandi pärast, siis eesti keeles on olemas oma vaste – kunstmuru. Minu meelest selgitab see mõistet ja tehnoloogiat paremini. Liitsõnas kunstmuru tähendab osis kunst seda, et profiilid (sh kommentaatorid, toetajad ja meeleavaldajad) on tehislikult, kunstlikult loodud, osis muru osutab rohujuuretasandile. Selliseid profiile ei arendata sugugi mitte kuude, vaid aastate viisi, et nad näeksid välja autentsed. Selleks, et isegi haritud ja tähelepanelik inimene,

1 Vt http://bit.ly/3Ft7giG

2 Vt http://bit.ly/3YSbQ0D

3 Kovic, Marko jt 2018. Digital astroturfing in politics: Definition, typology, and countermeasures. Studies in Communication Sciences, 18.1.

kes läheb taolist profiili kontrollima, ei oskaks võltsitud profiili tõelisest eristada.

Võib-olla olete lugenud mõnda arvamusartiklit või teavet, kus leidub selliseid väljendeid nagu aktiivsed kodanikud, Briti teadlased, murelikud linlased jne? Kui üllatav see ka ei ole, siis see on samuti kunstmuru. Umbisikulise tegumoe kasutamine seal, kus seda pole vaja või kus see pole õigustatud, on üks kunstmuru väljendustest. Kui tekstis osutatakse inimeste kogumile – näiteks kodanikele, naabritele või kooli x õpilastele –, ei edastata meile fakte. Selle asemel saame teada vaid ebamäärase inimeste arvu ja umbisikulise arvamuse, mille usaldusväärsus ei ole teada.

Kunstmuru leiab ka foorumitest, kommentaaridest ja arvustustest. Näiteks siis, kui ühe toote kohta on hästi mitu kommentaari, teise juures aga ei ole.

Mõte on selles, et me ei saa lõpuni teiste kommentaare usaldada, aga loeme neid siiski, kui tahame tundmatu eseme kohta rohkem teada saada.

Äkki olete kohanud selliseid kuulujutu moodi uudiseid nagu mina olen kuulnud, et…? Taolise uudise juured ulatuvad tihti ühe inimese arvamuseni, pannes meid uskuma, et paljud arutavad just sama juhtumi üle.

Üks on selge: iga kunstmuru-tehnoloogia taga seisab suur raha, mis võimaldab seda vajaduse korral rakendada nii sotsiaalmeedias, turunduses, poliitikas kui ka propagandas. Postimees2 soovitab endalt alati küsida, mis võiks olla iga teksti kirjutaja(te) motiiv ning millest on tingitud nende soov ühte või teist teemat kajastada. Kuid võib juhtuda ka nii, et mingi liikumine sünnib iseenesest, päriselt rohujuuretasandil, ja alles hiljem sekkuvad teised poliitilised jõud. Sellist protsessi nimetab Marko Kovic3 kunstmuru orkestriks. Aja jooksul hakkavad need välisjõud liikumist või muud toetusväljendust niivõrd palju mõjutama, et kõik temaga seotud protsessid ja tegevused on otsekui lavastatud ehk orkestreeritud.

Rahvusraamatukogu soovitab alati

• lugeda kõigepealt teavet (mitte kommentaare);

• kontrollida infoallikat ja võrrelda seda teiste meediaväljaannetega;

• võimalusel lugeda uudiseid mitmes keeles ning pidada meeles, et iga fakti saab moonutada, kui kajastada seda teisel viisil.

See, kuidas teie infot loete, sõltub ainult teist endast.

Suurkoondamine viib väliseesti kirjanduse keskusest viimased töötajad

Maarja Merivoo-Parro (ERR Novaator) intervjuu Andres Kollistiga*

Üks maailma suurimaid väliseesti trükisõna kogusid asub Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus. Äsja otsustas raamatukogu juhtkond koondada aga kolmandiku raamatukogu kollektiivist, sealhulgas viimased väliseesti kirjanduse keskuse töötajad.

Piiratud erifondina 1974. aastal alguse saanud väliseesti kogu kasvas plahvatuslikult pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Lisaks kirjandusele on seal aastakümnete jagu üleilmsete eestlaste perioodikat ja Eesti Arhiivilt Austraalias üle võetud väliseesti teadlaste separaatide kogu, kus on pea 12 000 eksemplari. Aastakümnete jooksul on keskuse töötajad loonud väliseestiainelisi andmebaase ja avaldanud bibliograafiaid.

Väliseesti kirjanduse keskuse kollektiivi koondamisest ja edasistest plaanidest rääkis Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktor Andres Kollist.

Kuidas langetati otsus, et väliseesti kirjanduse keskuse kogu kollektiiv koondatakse?

Ülikoolide rahaline seis on kõigile Eesti ühiskonnas teada. Loodetavasti see tasapisi paraneb, praegune olukord aga on see, et peame hakkama saama sellesama eelarvega, mis meil on kogu aeg olnud. Samal ajal on energiakandjate hinnad kasvanud ja endiste palkadega ei ole võimalik edasi minna. See on toonud kaasa kahetsusväärse olukorra – raamatukogust tuleb koondada kolmandik töötajatest, nende hulgas inimesed, kes praegu väliseesti kirjanduse keskuses töötavad.

Kas mõni teine osakond jõuab veel olukorda, kus tal polegi ühtki töötajat, või on väliseesti kirjanduse keskus ainus?

Väliseesti kirjanduse keskus ühendati ammu teenindusosakonnaga.

* Intervjuu ilmub Eesti Rahvusringhäälingu loal.

Andres Kollist:

raamatukogust tuleb koondada kolmandik töötajatest, nende hulgas inimesed, kes praegu väliseesti kirjanduse keskuses töötavad.

Kui ammu?

See juhtus ikka mitu-mitu aastat tagasi, ei oska täpset aastat öeldagi. Väliseesti kirjanduse keskus on tõepoolest teatud vaimne märk, aga teenindusosakonda jäävad alles inimesed, kes on varem väliseesti kirjanduse keskuses töötanud, näiteks kataloogija Eve Siirman.

Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu hakkab lähitulevikus uuenema.

Foto: Teet Malsroos

Tema on võimeline andma asjatundlikku nõu ja teab teema kohta rohkem kui mõni teine töötaja. Osakonnad pannakse kokku ja kahtlemata peame jõud koondama. Loomulikult jääb alles väliseesti kirjanduse keskus kui füüsiline ruum ja vaimne koht, kus kogu väliseesti kirjandust tervikuna näha saab. See on põhiline. Meie võimekus ise teadustööd teha ja seda keskust uurida aga kahaneb.

Kui laiendada seda mõtteviisi kogu raamatukogule ja öelda, et koondame kõik inimesed, aga jätame maja ja raamatud alles, siis see ju pole päris sama asi.

See on selles mõttes sama asi, et kui on raamatukogu ja raamatukokku tulevad uurijad, kes soovivad kirjandust kasutada, siis on olemas inimesed, kes seda kõike võimaldavad. Igaüks, kes tahab tulla, võib kasutada seda vaimuvara, mis meil siin on. See on raamatukogu põhiline ülesanne. Suure ja võimeka raamatukogu ülesanne on lisaks ise võimalikult palju nende varanduste kohta teada, neid propageerida, sellest kõigest ise aru saada.

Kas see tähendab, et Tallinna Ülikooli raamatukogu põhimõtteliselt ei pretendeeri enam teadusraamatukogu tiitlile?

Kindlasti pretendeerib.

Ainult mitte väliseesti alal?

Ka väliseesti alal. Küsimus on selles, et kui räägime tulevikust, peaksime rääkima kogu maja tulevikust. Siin on õhus väga olulised muudatused. Oleme kogu kvartali detailplaneeringuga tegelenud 15 aastat. See hakkab loodetavasti nüüd lõppema. Tallinna Ülikoolil on plaan kogu raamatukogu krunt rekonstrueerida,

Andres Kollist:

loomulikult jääb alles väliseesti kirjanduse keskus kui füüsiline ruum ja vaimne koht, kus kogu väliseesti kirjandust tervikuna näha saab. See on põhiline. Meie võimekus ise teadustööd teha ja seda keskust uurida aga kahaneb.

leida siia partnerid ja anda raamatukogule endale tänapäevane sisu ja ruum.

Arusaadavalt saavad meie rosinad – üks on väliseesti, teine on baltika ja võib-olla mõni teema veel – minu käsitluses nende muudatuste juures erilist tähelepanu.

Mis on selles uues hoones väliseesti kirjanduse keskusele plaanis?

Meie kollektsioon on teatavasti maailma kõige parem väliseesti kirjanduse komplekt ühes kohas. Ta ei ole hajutatud üldise kogu sisse. Kui tuli uus Eesti aeg, siis otsustas nii mõnigi raamatukogu, et kõik on üks Eesti kirjandus. See jagati kogudesse laiali ja ei tehtud vahet, mis on väliseesti kirjandus ja mis on kohalik kirjandus.

Meil on ta kokku korjatud. Sa lähed ühte ruumi, kus näed kogu seda Eesti rahva traagilise ja erilise sündmuse ehk sõja lõpu ja põgenemise tulemusena tekkinud kirjandust. See on ühes kohas kättesaadav, sa saad füüsiliselt seda vaadata, ja ma arvan, et see on väga oluline. Seda me kavatseme edaspidigi pakkuda.

Mida iganes tulevik toob, kas väliseesti kirjandus jääb kõigest muust eraldi ka füüsilises mõttes? Jah, võin kinnitada, et selle eest ma olen seisnud. Neid plaane on ka siin majas olnud, et seda võiks teistmoodi käsitleda. Olen eraldi ruumi eest seisnud siiamaani ja kavatsen seda edasi teha.

Väliseesti kirjanduse keskus on andnud olulise teaduspanuse väliseesti uuringutesse, koostatud on bibliograafiaid ja avaldatud trükiseid kogude kohta, rahvuskaaslaste programmi raames on rahastatud projekte, maksumaksja raha eest on koostatud andmebaase. Kuidas juhtus, et äkitselt on see tohutu panus kadunud?

Kadunud pole midagi. Seni tehtu on alles. Paljud kataloogidest, andmebaasidest ja separaatide nimekirjadest on tegelikult ka elektrooniliselt kättesaadavad.

Neid andmebaase ei arendata enam. Kui näiteks personaalia andmebaasi VEPER ei täiendata, siis ta ju vananeb iga päevaga, mil uut infot ei sisestata. Ma ei julge otsest vastust anda, seda peaks täpsemalt uurima. Suures plaanis on oluline see, et meil olemas olev komplekt oleks kõigile kättesaadav ja kasutatav. Kui rääkida teadusest, tuleb kahjuks öelda, et teadus on Eestis projektipõhine. Teadus või uurimistööd, mida me oleme siiamaani hambad ristis teinud, on käinud ju raamatukogu üldistest ressurssidest.

Kui oleks inimesi, kes töötaksid siin raamatukogus ja oleksid võimelised tooma projektirahasid ja teadusrahastust, oleks see ainult teretulnud. Selliseid inimesi pole aga kahjuks leida olnud. Kui nad oleksid, oleks meil siin ka teadus selles mõttes, nagu Eestis teadust käsitletakse.

Teine asi on see, et raamatukogu ise oma üldiste ressurssidega toetab intellektuaalselt väärtuslikku tööd, millel on teaduse tunnused juures.

Mida ju teadusraamatukogu tegema peakski... Jah, mida teadusraamatukogu kindlasti tahaks teha, aga halbadel aegadel pole seda võimalik teha nii palju, nagu siiamaani oleme teinud.

Mulle tundub, et see maht on järjest kahanenud juba aastaid.

Jah, tõsi. See maht on aastaid järjest kahanenud. Ka meie ressursid on aastaid kahanenud.

Ent ikkagi jõuda täiesti nullini, kohta, kus ükski inimene ei tegele enam päevast päeva selle koguga, tundub väga drastiline.

Ütleme nii, et selle üle ei saa rõõmu tunda. Meie kogu kohta võiks teha mitu doktoritööd. Kui on huvilisi, kes seda tahaksid teha, siis kõik on siia teretulnud. Kui keegi on sellise tasemega inimene, et ta võib ka kirjutada grandi ja saada teadusraha, on väga tore. See on süsteem, mille järgi praegu Eestis teaduse rahastamine käib.

Siiski – teie olete direktor ja teie otsustasite, et sellesse keskusesse jääb null inimest tööle ajal, kui teisi osakondi vaid kärbitakse.

Väliseesti kirjanduse keskuses on praegu üks töötaja 0,6, teine võib-olla 0,7 kohaga. Kokkuvõttes on sealt ametikohtade mõttes koondatud ehk üks inimene, aga on tagatud see, millest ma rääkisin: keskuse kasutamine ja ka piisav oskusteave selle kohta, milline varandus seal keskuses olemas on.

Kui asi päris ära nivelleerida, võime ette kujutada ka nii, et raamatukogu ülesanne on hoida oma kogusid ja teha need kättesaadavaks. Ja kõik. Tulevad need, kes tahavad lugeda, kes tahavad uurida, ja nemad saavad kogu meie varandust kasutada. Et raamatukogu ise kogude põhjal teadust teeks, on minugi unistus. Seda on toetatud nii palju kui vähegi võimalik, aga praegu tuleb toetust kokku tõmmata.

Rääkides kogust, siis üks osa on raamatud ja teine osa on separaadid, mille Eesti Arhiiv Austraalias on usaldanud Eestile, et meie neid hästi hoiaks. Need on väga haruldased, neid on üle kümne tuhande ja need võtavad väliseesti teadusajaloo kokku. Kuidas ikkagi tagada selle ainulaadse kollektsiooni füüsiline turvalisus, kui keegi seda ei valva? Ma ei oska selle peale muud öelda, kui et kuidas seda ikka tagada – nad on ühes kindlas ruumis ja nende juurde igaüks ei saa. Nad on kapis ukse taga ja kui kedagi ei ole, pannakse uks lukku.

Ehk siis keskus ei jää ka füüsiliselt ikkagi nii avatuks, nagu ta siiamaani olnud on?

Ei. Kui rääkida sellest, kuidas raamatukogu töötab, siis kogud on ju avatud ja riiulite peal on raamatud. Tõsi on, et mõni raamat ka varastatakse ja mõni rikutakse. Sama puudutab väliseesti kogu seda osa, mis ei ole uste taga. Sealsetest raamatutest on duplikaadid olemas. Kui selline lugu peaks juhtuma, siis korvamatut kahju ei tohiks tekkida.

Ehk siis tegelikult jääb kolmest ruumist avatuks ainult üks?

Just. Kui inimest ei ole kohal, siis jääb kolmest ruumist avatuks ainult esimene.

Inimest ei hakkagi ju kohal olema?

Sõltub sellest, kas on huvilisi. Tegelikult ei käi huvilisi väga palju. Kui uurija tuleb ja tahab lugeda, siis tullakse talle vastu. Tehakse uksed lahti ja näidatakse.

Mis saab kaartkartoteekidest? Kas mõni teine mäluasutus ei ole nende vastu huvi tundnud?

Minu teada mitte. Eks ta selline ajalooline ja arhailine nähtus ole. Meie selge seisukoht on olnud siiamaani, et ära me neid ei viska. Mõnedki on neid ära visanud, sest kõik on nüüd elektrooniline.

Kuidas on lugu dokumentidega, mis puudutavad raamatukogu enda ajalugu? Mis nendega on plaanis teha?

Need lähevad ajapikku järjest põnevamaks. Muidugi hoitakse need alles.

Aga need ei ole ju arvel?

Ma ei oska öelda, mis on arvel ja mis ei ole arvel, aga nendes kogudes on tõesti asju, mis ei ole arvel. Need kogud on ju nii suured. Baltika kogus on siiamaani raamatuid, mis on bibliografeerimata, mis on rekataloogimata.

Kogu meie kätte on usaldatud vara täielikult moodsal viisil eksponeerimine ja süstematiseerimine on suur töö, mis koosseisu vähendamise tõttu toimub nüüd kahjuks aeglasemalt, kui võiks. Kahjuks nii on.

Kas ei oleks kaval enne platsi puhtaks löömist need strateegilised liigutused ikkagi ära teha?

Need strateegilised liigutused võtavad aastaid või siis on selleks vaja korraga väga palju inimesi.

Või siiski ainult ühte inimest? Kui rääkida väliseesti kirjanduse keskusest...

Võimatu on vastata, kuidas neid raskeid otsuseid tehtud on. Kui kolmandik inimesi koondatakse, siis on ju kaalutud kõikvõimalikke aspekte. Praegustes oludes on tundunud mõistlik niimoodi teha.

Väliseesti kirjanduse keskus on olnud justkui globaalne majakas, teda on usaldatud, ta on näidanud teed, ta on kõiki oma andmebaasidega aidanud. Ometi on ta juba aastaid hääbunud ja seda protsessi ei ole pidama saadud. Miks?

Kui sa nii küsid, siis ma arvan, et raamatukogu viga on ehk see, et me ei ole piisava intensiivsusega otsinud. Teine viga on see, et pole leida olnud entusiaste, kes selle spetsiifilise alaga tahaksid tegeleda, sest nad on tõesti kõrge tasemega spetsialistid ja meie palk on suhteliselt tagasihoidlik.

Inimesi on olnud, aga ühel või teisel või kolmandal põhjusel on nad leidnud elus mingi teise põhitegevuse. Võib-olla valutavad nad selle pärast südant, aga siin ise olla ja iga päev seda tööd teha nad ei taha.

Andres Kollist:

Jaanipäevaks viiakse väliseesti kirjanduse keskuses muudatused ellu. Kas on plaanis seda teemat uuesti külastada ja ümber mõelda või ongi igal juhul lõpp? Mitte nii. Rääkisin tulevikust, uue maja ehitamisest ja kogu raamatukogu ruumilise plaani täiesti uueks tegemiseks. Oluline signaal on see, et Tallinna Ülikool on otsustanud, et raamatukogu peab uuenema. Ta jääb siia alles ja keskkond muutub täielikult moodsaks ja selliseks, nagu tänapäevased nõuded ette näevad. See on pikem perspektiiv.

Mis puudutab konkreetselt praegu toimuvat, siis õige aeg uut olukorda arutada on kunagi sügisel. Plaanime teha ümberkorraldusi ka struktuuris ning täpsustada palku ja tööülesandeid. Minu ettekujutuses jõuab koondamisega alanud sündmus uude stabiilsesse seisu septembris-oktoobris. Nii on meie plaan.

Millal kopp maasse lüüakse?

Kopaga on nii, et selle eeldus on detailplaneering, mis annab võimaluse nii laia, nii pikka ja nii kõrget linnaruumi kokkulepitud tingimustel kasutada. Loodan, et see otsus, mida on 15 aastat oodatud, saab selle kevade jooksul tehtud. Siis algab projekteerimine, kogu maja uue sisu väljamõtlemine ja partnerite leidmine.

Tervet seda mahtu, mida siia on võimalik rajada, ei hakka Tallinna Ülikool ju üksi kasutama. See on võrdlemisi keeruline ülesanne, aga Tallinna Ülikooli otsus on, et seda tuleb teha.

Andres Kollist:

kui kolmandik inimesi koondatakse, siis on ju kaalutud

kõikvõimalikke aspekte.

Praegustes oludes on tundunud mõistlik niimoodi teha.

Tallinna Ülikool on otsustanud, et raamatukogu peab uuenema.

Ta jääb siia alles ja keskkond muutub täielikult moodsaks ja selliseks, nagu tänapäevased nõuded ette näevad.

uurimine –miks ja kuidas?

Krista Visas, Pärnu Keskraamatukogu direktor

Artikkel põhineb TÜ Pärnu kolledžis 2021. aastal kaitstud teenuste disaini ja juhtimise eriala magistritööl Kliendirahulolu hindamine rahvaraamatukogudes Pärnu Keskraamatukogu näitel. Töö autor keskendus kliendirahulolu uurimise teoreetilistele käsitlustele ning raamatukoguklientide ootuste, vajaduste ja soovide kirjeldamisele – rahulolu-uuringule Pärnu Keskraamatukogus.

Raamatukogudel on ühiskonnas täita tähtis roll: aidata inimestel orienteeruda tänapäevases infoühiskonnas. Kuni inimesed loevad, kestab ka kultuur. Raamatukogude ülesanne on aidata inimestel teadlikumalt lugeda ja seeläbi elus paremini hakkama saada (Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, 2016). Raamatukogude olulisust näitab ka see, et raamatukoguteenuseid kasutab iga teine Eesti elanik (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Emor, 2018), mis teeb raamatukogud suurima kliendikontaktiga kultuuriasutusteks Eestis.

Kuna raamatukogude roll ühiskonnas muutub koos tehnoloogilise ja sotsiaalse arenguga ning raamatukogud on organisatsioonid, mis püüavad kasutajatele pakkuda kvaliteetset teenust (Reid, 2019, lk 1), on tähtis uurida raamatukoguklientide rahulolu pakutavate teenustega. Neid mõjutegureid, mis panevad praegusel digiajastul kliendi raamatukogu kasutama, on vähe uuritud.

Mujal maailmas saab probleemidena esile tuua väheseid teadmisi ja kogemusi võimalustest, kuidas hinnata raamatukoguteenuste kvaliteeti, kliendiuuringute ebaregulaarsust ja tagasisidesüsteemi puudulikkust (Berndtson ja Öström, 2020; Reid, 2019). Samasugused probleemid on Eesti rahvaraamatukogudes. Neis on tehtud väikesemahulisi kliendirahulolu-uuringuid, aga neis ei ole kasutatud kliendirahulolu uurimise teaduspõhist metoodikat. Eestis pole rahvaraamatukogude kliendirahulolu hindamises järjepidevust olnud. Akadeemiliste raamatukogude teenuste kvaliteedi ja kliendirahulolu kohta on

kirjutatud mitu teadustööd (Einasto, 2005; Nuut, 2006), kuid rahvaraamatukogud on fookusest välja jäänud.

Kliendirahulolu hõlmab positiivseid ja/või negatiivseid tundeid vastavalt sellele, millisel määral vastab tarbitud toode või teenus kliendi ootustele, mis tal enne tarbimiskogemust kujunenud olid; tema ootusi mõjutavad varasemad ostukogemused, sõprade ja tuttavate soovitused ning ettevõtte ja selle konkurentide informatsioon ja lubadused (Kotler ja Keller, 2009, lk 125).

Ettevõtted peavad jälgima ja tõstma kliendi rahulolu taset, sest mida kõrgem see on, seda suurema tõenäosusega jääb ta teie kliendiks edasi (Kotler, 2003, lk 53).

Tänapäeval on teenuste kvaliteedi kõige tähtsamad printsiibid kliendikesksus, eestvedamine, inimeste kaasamine, protsessikesksus, süsteemne lähenemine juhtimisele, pidev täiustamine, faktidel põhinevad otsused ja vastastikku kasulikud suhted tarnijatega (Oakland, 2006, lk 212). Pöörates tähelepanu nii teenuste kvaliteedile kui ka klientide rahulolule, tagavad raamatukogud või muud teenindusorganisatsioonid, et teenused täidavad või ületavad klientide ootusi. Samuti püüavad nad parandada organisatsiooni teenindusmainet ning tekitada klientide rahulolu ja lojaalsust. On selge, et mõlema kontseptsiooni vahel on seos, kusjuures teenusekvaliteet on rahulolu eelkäija (Hernon et al., 1999, lk 12).

Mõistmine, mis teeb kliendi või teenuse kasutaja rahulolevaks, on tegevusalast olenemata organisatsiooni

edu võti. Vaieldamatu on see, et teenuste/toodete parem kvaliteet teeb kasutajad rahulolevamaks. See kõlab väga lihtsalt, kuid praktikas on seda eesmärki viimase nelja aastakümne tehnoloogilise arengu ja tiheda konkurentsi tõttu raske saavutada (Ormanovic et al., 2017).

Kliendirahulolu mõõtmiseks on palju meetodeid. Perioodilised uuringud võimaldavad otseselt jälgida klientide rahulolu ning küsida lisaküsimusi, et mõõta tagasitulekukavatsust ja vastaja tõenäosust või tahet ettevõtet ja kaubamärki teistele soovitada (Kotler ja Keller, 2009, lk 126). Enamik ettevõtteid mõõdab kliendirahulolu viiepallisüsteemis: eriti rahulolematu, mõneti rahulolematu, ükskõikne, rahul ja eriti rahul. Rahulolu ei mõõdeta mitte ainult üldistelt alustelt lähtuvalt, vaid iga firma pakutava komponendi puhul eraldi. Eriti rahulolematute ja mõneti rahulolematute klientide vahel võib olla väga suur erinevus. Ka rahulolevate ja eriti rahulolevate klientide vahel võib olla väga suur erinevus. Seepärast ei ürita arukad ettevõtted mitte ainult kliente rahuldada, vaid ka neile meeldida. Sellest, et kliendi ootused rahuldatakse, ei piisa – ootused tuleb ületada (Kotler, 2002, lk 191).

Kliendirahulolu uurimine ja tagasiside küsimine on igale organisatsioonile oluline. Selleks, et mõista kliendi rahulolu pakutavate teenustega, tuleb seda kindlasti mõõta. Rahulolu on kliendi isiklik hinnang, mida mõjutavad tema ootused. Need omakorda põhinevad sellel, millised on olnud kliendi kogemused ettevõttega suhtlemisel. Rahulolev klient tuleb alati tagasi ja soovitab teenust/toodet ka oma tuttavatele, tema ettepanekutega tuleb arvestada.

Raamatukogukülastajate rahulolu uurimisel ja hindamisel on oluline mõista nende ootusi ja vajadusi, samuti raamatukoguteenuste eripära.

Aastatuhandeid on raamatukogud hankinud, korrastanud ja säilitanud infokandjaid ja teinud need klientidele kättesaadavaks. Infokandjate vorm on muutunud – koodeksist

3D-printeriks – ja raamatukogud on pidevalt pidanud end uuesti avastama. Nihkunud on raamatukogude funktsioonid ja see on mõjutanud raamatukogude suhtlust klientidega. Näiteks Helsingi linnaraamatukogu eesmärk on parandada oma teenustega linnakodanike heaolu ja elukvaliteeti (Miettinen, 2018, lk 9).

Teenusekvaliteedi mõõtmine pakub teadlastele ja juhtidele üha suuremat huvi. Seda valdkonda iseloomustab ka arutelu vajaduse üle mõõta klientide ootusi ja seda, kuidas neid tuleks mõõta – nagu ütlevad teenusekvaliteedi mõõtmise SERVQUAL-mudeli välja töötanud Parasuraman, Zeithaml ja Berry (1994a ja 1994b). Raamatukoguteenuste kvaliteedi ja kliendirahulolu hindamisel on eelkõige oluline mõista nende teenuste eripära ja suundumusi. Cheni ja Chou’ (2011, lk 238) järgi on need järgmised:

1) Raamatukoguteenused siirduvad veebikeskkonda.

2) Raske on ennustada, milliseid raamatukoguteenuseid nõuavad kliendid tulevikus.

3) Raamatukogu eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada lugejate rahulolu.

4) Raamatukogu konkureerib finantsressursside pärast teiste teadus- ja kultuuriasutustega.

5) Akadeemilise raamatukogu finantstoetus sõltub akadeemiliste kogukondade rahulolust tema teenustega.

6) Raamatukoguteenustel pole mõõdetavat hinda, järelikult peab raamatukogusid võrdlema teenusekvaliteedi, mitte hinna alusel.

Kliendirahulolu mõõtmine on üks olulisemaid turundusstrateegiaid nii teenusmajanduses kui ka rahvaraamatukogudes ja see lähenemisviis kaasab eri valdkondi, näiteks teenuste juhtimine, psühholoogia, teenuste turundus, raamatukogundus ja infoteadus (Podbrežnik, 2014, lk 51). Sellest tulenevalt on tähtis hinnata raamatukogude

Joonis 1. Raamatukoguklientide rahuololu mõjutavad tegurid. Allikas: Noh ja Chang 2020, lk 1114 alusel

Lahtiolekuajad, teenused (nende mitmekesisus), iseteeninduskeskkond

Usaldusväärsus, abivalmidus, pädevus, suhtlemisvalmidus, lahkus

Ligipääsetavus, kaasaegne interjöör, puhtus, vaikne ala, kohtumispaik

Mitmekesisus, ajakohasus, kergesti leitav

Teeninduskorraldus

Personal Keskkond Informatsioon, kogud

Rahulolu

Kavatsus kasutada

Kavatsus soovitada

teenuste kvaliteeti ja uurida kliendirahulolu. Mitmes riigis (Soomes, Ühendkuningriigis – täpsemalt Šotimaal –, Rootsis, Eestis jt) on välja töötatud rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudelid.

Noh ja Chang (vt joonis 1) tõdevad, et raamatukogu füüsiline keskkond, raamatukogu asukoht ja ligipääsetavus, töötajad ning programmid ja teenused mõjutavad kliendirahulolu ning rahvaraamatukogude kasutatavust. Keskkonna puhul kujunesid määravaks tänapäevane sisustus, hea ligipääsetavus, ruumide remonditus ja puhtus. Samuti see, kas raamatukogu on hea kohtumispaik või kas seal on olemas keskendumist soodustav vaikne ala. Kogude puhul peeti oluliseks mitmekesisust, ajakohasust ja seda, kas info on kergesti leitav. Personali puhul uuriti usaldusväärsust, abivalmidust, kasutaja soovide mõistmist ja orienteeritust probleemide lahendamisele. Teeninduskorralduse olulised komponendid olid teenuse mitmekesisus, kasutajakoolitused ja lahtiolekuajad. Kõik need aspektid mõjutavad kliendi kavatsust raamatukogu kasutada ja seda teistele soovitada. Mida suurem on kliendirahulolu, seda suurem on tõenäosus, et klient soovitab raamatukogu ka oma lähedastele (Noh ja Chang, 2020, lk 1121).

Ülevaade Pärnu Keskraamatukogu kliendirahulolu-uuringust

Vastavalt põhimäärusele (Pärnu Keskraamatukogu, 2011) on Pärnu Keskraamatukogu linnavalitsuse hallatav üldkasutatav rahvaraamatukogu, mille kogud on universaalsed. Lisaks täidab Pärnu Keskraamatukogu maakonnaraamatukogu funktsioone. 2020. aastal oli Pärnu Keskraamatukogul 13 843 registreeritud kasutajat, kes külastasid raamatukogu 177 835 korral ja laenutasid 349 296 väljaannet (vt tabel 1).

Tabel 1. Pärnu Keskraamatukogu põhinäitajad

piirangutele teenuseid ümber korraldama ja looma uusi: võeti kasutusele kontaktivaba laenutus, hangiti raamatukapp.

Pärnu Keskraamatukogus puudub tagasisidesüsteem, mille toel oleks klientidel erisuguste kanalite kaudu võimalus anda ja raamatukogul saada andmeid klientide rahulolu kohta. Tagasisidesüsteem hõlmaks lisaks regulaarsetele rahulolu-uuringutele külastajate ja töötajate suulist tagasisidet, e-kirju, kodulehel ja sotsiaalmeediakanalites jäetud kommentaare, meediakajastusi ning mitmesuguseid teisi tagasisidemeetodeid. Pärnu Keskraamatukogus toimib tegelikult mitu tagasisidekanalit, aga neid pole siiani vaadeldud tervikliku süsteemina, mille üks oluline osa on ka regulaarsed kliendiuuringud.

Teoreetilistest allikatest selgusid tähtsad teemaplokid, mille järgi ehitati üles uuringu sisuline struktuur. Andmete kogumise meetodiks valiti kvantitatiivne uurimismeetod – ankeetküsitlus, mis võimaldab haarata suuremat hulka vastajaid ja kergemini mõista klientide üldiseid hoiakuid, soove ja hinnanguid. Lisaks annavad süsteemselt sama metoodika alusel korraldatud küsitlused tulevikus võimaluse hinnata muutusi ja suundumusi. Pärnu Keskraamatukogu rahulolu-uuringu üldkogumi moodustasid raamatukogu täiskasvanud kasutajad. Küsitlusankeet saadeti raamatukoguprogrammi URRAM kaudu kõigile Pärnu Keskraamatukogu täiskasvanud kasutajatele, kes on andnud raamatukogule oma e-posti aadressi. 2020. aastal oli Pärnu Keskraamatukogus 13 843 registreeritud lugejat, neist 3061 last. Küsitluse link saadeti välja 8. märtsil 2021, küsitlus oli avatud 14. märtsini. Vastajad olid anonüümsed.

Allikas: Pärnu Keskraamatukogu. Autori koostatud

Pärnu Keskraamatukogu pakub teenuseid igas vanuses inimestele. Raamatukogust saab loomulikult laenutada raamatuid, aga lisaks on seal võimalik kasutada arvuteid, graafikalauda, 3D-pliiatseid, osaleda töötubades ja koolitustel jne. Raamatukogu pakub võimalusi nii õppida kui ka vaba aega veeta. COVID-19 leviku tõttu pidi raamatukogu vastavalt oludele ja riigis kehtivatele

Lime Survey keskkonnas koostatud küsimustik oli jaotatud kuueks osaks: SD – Üldosa – sotsiaaldemograafilised küsimused; TK – Teeninduskorraldus ja teenustega seotud tegurite olulisus; P – Personal; K – Keskkond; IK –Informatsioon ja kogud ja SI – Soovitusindeks (vt tabel 2). Vastajad said oma rahulolu erinevate aspektidega hinnata viiepallisüsteemis: ei ole rahul/nõus, pigem ei ole rahul/nõus, nii ja naa, pigem olen rahul/nõus, väga rahul/ täiesti nõus. Valikus oli ka variant ei kasuta/ei oska vastata. Avatud küsimustele vastates sai teha ettepanekuid, mida võiks raamatukogu vastavates valdkondades muuta. Soovitusindeksiga sai vastaja hinnata vahemikus 0–10, kui tõenäoliselt ta soovitaks Pärnu Keskraamatukogu oma sõpradele-tuttavatele. Numbrilist valikut sai põhjendada avatud küsimusele vastates.

Töö autor keskendus ankeetküsitluse koostamisel sellele, kuidas on kliendid rahul teeninduskorralduse, pakutavate teenuste, keskkonna, personali ja kogudega. Ka Einasto (2005, lk 59) märgib oma uuringus, et küsitluse fookuses peavad olema hinnangud kogetule, mitte aga ootustele nagu LibQUAL-is (LibQUAL+®, s.a). Andes kliendile võimaluse märkida oma rahulolu suhtelisel skaalal, saab

raamatukogu kliendirahulolu ja oma teenuste kvaliteedi kohta palju usaldusväärsemaid ja täpsemaid andmeid.

Uuringu vastused

Tabel 2. Küsimustik Pärnu Keskraamatukogu kliendirahulolu hindamiseks

ID Küsimus

Teeninduskorraldus

TK1 Hinnake oma rahulolu raamatukogu lahtiolekuaegadega

TK2 Milliste Pärnu Keskraamatukogu osakondade teenuseid kasutate?

TK3 Hinnake oma rahulolu raamatukogu teenustega

TK4 Hinnake oma rahulolu raamatukogu iseteeninduskeskkonnaga

TK5 Kui pikk on teie arvates mõistlik ooteaja pikkus raamatule, millel on järjekord?

Personal

P1 Vajadusel saan alati raamatukoguhoidjalt abi

P2 Raamatukoguhoidjad on sõbralikud

P3 Raamatukoguhoidjad on usaldusväärsed

P4 Raamatukoguhoidjad oskavad kasutada erinevaid infoallikaid

P5 Raamatukoguhoidjad oskavad mind juhendada infootsingul

P6 Raamatukoguhoidjad oskavad kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid

P7 Raamatukoguhoidjad peavad kinni COVID-19 piirangutest

Keskkond

K1 Raamatukogul on hea asukoht

K2 Liikumine raamatukogu siseruumides on kõigile ligipääsetav

K3 Kõik vajalik on kergesti leitav

K4 Mugav keskkond

K5 Raamatukogu sobib hästi grupitööde tegemiseks

K6 Puhtad, kaasaegsed ruumid

K7 Hea kokkusaamiskoht

K8 Raamatukogus on turvaline

K9 COVID-19-st tulenevate nõuete täitmine

Informatsioon ja kogud

IK1 Hinnake oma rahulolu raamatukogus leiduva kirjanduse/väljaannetega

IK3 Raamatukogu koduleht on kergesti leitav

IK4 Raamatukogu kodulehe disain

IK5 Raamatukogu kodulehe sisu

IK6 Info raamatukogus toimuva kohta

IK7 Info raamatukogu teenuste kohta

Soovitusindeks

SI Kui tõenäoliselt soovitaksite Pärnu Keskraamatukogu oma sõpradele-tuttavatele?

Allikas: Einasto (2005) ja LibQUAL-i alusel. Autori koostatud

Magistritöö eesmärgi saavutamiseks ja uurimisküsimustele vastuste leidmiseks valmistati ette magistritöö uuringud. Uuringumeetoditena kasutati kvantitatiivset ankeetküsitlust. Küsitlusele laekus 1282 vastust, osalusmäär 11,9%. Autor uuris küsitluse andmete alusel, kuidas hindavad vastajad oma rahulolu Pärnu Keskraamatukogu teeninduskorralduse, personali, keskkonna ja kogudega. Andmete analüüsiks kasutas autor Exceli ja SPSSi programme.

Sotsiaaldemograafiliste andmete põhjal (vt joonis 2) on küsitlusele vastaja 45–54-aastane töötav kõrgharidusega naine, kes külastab raamatukogu kord või paar kuus (vt joonis 3).

Joonis 2. Sotsiaaldemograafilised andmed (n = 1282) Külastussagedus on ilmselt tingitud raamatute

tähtaja pikkusest, mis on praegu kolm nädalat.

Joonis 3. Raamatukogu külastamise sagedus (%; n = 1282)

55,5% vastanutest oli raamatukogu lahtiolekuaegadega väga rahul, 34,9% oli pigem rahul. Pakuti, et raamatukogu võiks olla nii hommikul kui ka õhtul lahti tund aega kauem. Lisaks tehti ettepanek, et nädalavahetusel võiks raamatukogu pikemalt lahti olla. Lahtiolekuaegade muutmisettepanekud tulenesid sellest, et vastanute tööajad kattusid raamatukogu lahtiolekuaegadega. Vastanute hinnangul kompenseerib seda tagastuskasti ja raamatukapi olemasolu, mida saab kasutada ööpäev ringi (24/7).

Pärnu Keskraamatukogul on Pärnu keskuslinnas kaks haruraamatukogu ja kuus osakonda. 84,4% vastanutest kasutab ilukirjanduse osakonna, 73,5% teabekirjanduse osakonna ja 41% lasteosakonna teenuseid (vt tabel 3). Ülejäänud osakondade külastusprotsent on väiksem. See võib tuleneda sellest, et inimesed ei teagi, et sellised osakonnad on raamatukogus olemas või ei sattunud nende osakondade kasutajad vastajate hulka.

Küsitluse vastustest selgus, et vastanud ei kasuta suuremat osa raamatukogu pakutavatest teenustest (vt tabel 4). Avatud vastustest selguski, et kasutajatel pole raamatukogu teenuste kohta infot ja paljudele tuli üllatusena, et raamatukogus on sellised võimalused. Kõige rohkem kasutatakse raamatute kojulaenutamist; seda teenust ei kasuta ainult 3,7% vastanutest; 77,1% oli teenusega väga rahul. Tulemustest võib järeldada, et kasutajate jaoks on olulised raamatukogu põhiteenused: raamatute kojulaenutamine ja kohapeal raamatute kasutamine/õppimine/töötamine. Selgus ka see, et ajakirju-ajalehti eelistatakse lugeda kohapeal, mitte kaasa laenutada. Kuigi raamatukogul on teenuseid, mille olemasolust suur hulk vastanutest teadlik ei olnud ja mida nad ei kasuta, pakuti avatud vastustes uusi teenuseid, mida raamatukogu võiks võimaldada. Mitu vastanut tundis puudust õmblustoa teenusest ja spordivahendite laenutusvõimalusest. Sooviti ka seda, et raamatuid saaks tellida lähimasse haruraamatukokku. Eeskujuks toodi Helsingis asuva Oodi raamatukogu teenuseid: raamatukogus võiks olla rohkem moodsaid tehnilisi vahendeid, näiteks 3D-printerid, laserlõikurid jms.

Tabel 4. Rahulolu raamatukogu teenustega (%)

Küsitluses oli küsimus selle kohta, kui rahul on kliendid raamatute ooteaja pikkusega. Kuna eksemplaride arv on piiratud, tekib populaarsematele raamatutele ootejärjekord. Küsitlusele vastanutest 37,3% leidis, et ooteaja pikkus ei ole neile oluline ja 26,8% arvas, et ooteaja pikkus võiks olla kaks nädalat (vt joonis 4). Praegu on menuki keskmine ooteaja pikkus üks kuu.

Joonis 4. Sobiv raamatu ooteaja pikkus (%)

tehniline ja tahab nuputamist, et kus miski asub. Nii mõnigi vastanu soovis, et kataloogis oleks näha raamatu üle-eestiline kättesaadavus. Pakuti, et keskkond võiks olla kasutajasõbralikum, praegu on see liiga keeruline –tuleb palju klõpsida. Vastustes toodi esile ka seda, et programm jookseb liiga tihti kokku ja seetõttu loobutakse keskkonna kasutamisest. Lisaks iseteeninduskeskkonna kasutamise võimalusele sooviti, et raamatukogus oleksid iseteenindusautomaadid, kus saaks ilma töötaja sekkumiseta raamatuid arvele lisada või arvelt maha võtta.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et küsitlusele vastajad olid Pärnu Keskraamatukogu teeninduskorraldusega rahul, kuid avatud küsimustele vastates toodi siiski välja kitsaskohti (vt lisa 1).

42,5% vastanutest kasutab raamatukogu iseteeninduskeskkonda lugeja.ee. Kõige vähem kasutatakse keskkonda isikuandmete muutmiseks (vt tabel 5). 67,9% vastanutest on väga rahul laenutustähtaja pikendusfunktsiooniga. Kuigi protsente vaadates selgus, et vastanud on iseteeninduskeskkonna võimalustega rahul või pigem rahul, toodi avatud küsimusele vastates välja keskkonna kitsaskohad ja aspektid, mida võiks muuta. Rahul ei oldud sellega, et ei toiminud mobiil-ID-ga sisselogimine ja puudub võimalus logida sisse smart-ID-ga ning raamatute reserveerimine kindlast osakonnast on keeruline. Heideti ette, et kasutaja vaade on pisut

Järgmine küsimusteplokk puudutas rahulolu raamatukogu personaliga (vt tabel 6). Üldiselt on vastanud raamatukoguhoidjatega rahul – raamatukoguhoidjad on abivalmis, sõbralikud ja usaldusväärsed. Raskem oli vastanutel otsustada selle üle, kas raamatukoguhoidjad oskavad kasutada erinevaid infoallikaid ja tänapäevaseid infotehnoloogilisi vahendeid. Enamasti oldi rahul ka sellega, kuidas raamatukoguhoidjad peavad kinni COVID-19 tõttu kehtestatud piirangutest. Vabavastustes soovitati raamatukoguhoidjatel rohkem naeratada. Hinnangutest võib järeldada, et kasutajatele on oluline, et raamatukoguhoidjad oleksid usaldusväärsed ja abivalmid. Selle küsimusteploki puhul avaldati avatud küsimustele vastates kõige rohkem oma arvamust. Suurem

ole rahul Pigem ei ole rahul

Tabel 5. Rahulolu iseteeninduskeskkonnaga lugeja.ee (%)

Tabel 6. Rahulolu personaliga

osa vastajatest kiitis eraldi raamatukogu personali, tunnustas töötajate professionaalsust ja oskust leida igale lugejale sobiv raamat. Eriti kiitsid lapsevanemad lasteosakonna töötajaid – eks nendest sõltubki ju see, kas laps hakkab raamatukogus käima ja raamatuid lugema. Samuti juhiti vastustes tähelepanu sellele, et raamatukoguhoidjad võiksid olla rohkem avatud ja sobivat lugemisvara pakkuda, mitte oodata, millal inimene nende poole pöördub.

80,1% vastanutest külastab Pärnu Keskraamatukogu, 22,2% Ranna haruraamatukogu ja 16,2% Rääma haruraamatukogu. Küsitluses oli võimalik hinnata rahulolu kõigi kolme maja keskkonnaga.

Keskkonna hindamisel ei osanud vastanud öelda, kas raamatukogu on hea kokkusaamiskoht ja sobib grupitööde tegemiseks (vt tabel 7). Ilmselt tuleneb see vastajate vanusest – enamik neist oli üle 35 aasta vanad, kuid grupitöid teevad tavaliselt kooliõpilased.

Raamatukogu keskkonda peeti üldiselt turvaliseks. Kindlasti tuleb edaspidi pöörata rohkem tähelepanu sellele,

et raamatukogus oleks kõik vajalik kergesti leitav –nii raamatud, ruumid kui ka teenused. Vähem oldi rahul Ranna (vt tabel 8) ja Rääma haruraamatukogude (vt tabel 9) keskkonnaga, eriti rahulolematud olid vastajad ruumide kaasaegsuse ja puhtusega. Kuid kõigi kolme raamatukogu asukohaga olid vastajad rahul. Vabavastustes avaldati rahulolematust Pärnu Keskraamatukogu n-ö lonkava trepiga, kuid mõisteti, et seda muuta ei saa. Lisaks ei oldud rahul tualettruumide korrashoiuga, puudust tunti kohvikust ja mugavatest lugemisnurkadest. Praegu on Ranna haruraamatukogu tingimused väga kehvad ja see kajastus ka vastustes. Vastanud olid mures, et selles piirkonnas võidakse raamatukogu likvideerida ja lugejad jääksid seetõttu kodulähedase raamatukoguta. Avatud vastustes avaldati igakülgset toetust töötajatele ja sooviti, et raamatukogule leitaks uued moodsad ruumid.

Rääma raamatukogu nimetati armsaks koduraamatukoguks, kus saab rahuldada esmase lugemisvajaduse. Samuti kiideti Rääma raamatukogu töötajaid selle eest, et neil on aega lugejatega suhelda ja pakkuda neile

Tabel 7. Rahulolu Pärnu Keskraamatukogu keskkonnaga (%)

Tabel 8. Rahulolu Ranna haruraamatukogu keskkonnaga (%)

sobivat lugemisvara. Vastanute meelest jätab soovida Rääma raamatukogu ruumide puhtus, raamatukogu ei nähta kokkusaamiskohana ega grupitööde tegemiseks sobiliku paigana. Puudust tunti ka ruumist, kus saaks korraldada üritusi. Väikese kogukonnana tuntakse puudust just selle piirkonna elanikele huvi pakkuvatest kohtumistest ja töötubadest.

Viimases küsimusteplokis pidid vastajad hindama, kuidas nad on rahul info ja raamatukogu kogudega (vt tabel 10). Vastustest tuleb välja, et vastajad on rahul ilu- ja teabekirjanduse valikuga, kuid ei kasuta ülejäänud võimalusi. Vabavastustest selgus, et vastanud ei ole kursis, et raamatukogust saab laenutada lauamänge, muusikainstrumente ja e-lugereid. Tehti ka ettepanekuid, missugust kirjandust peaks raamatukogu rohkem tellima ja mis valdkonnas oma kogusid täiendama-uuendama. Enamasti tunti puudust uuemast pedagoogilisest ja ettevõtluskirjandusest. Ka võõrkeelseid ajaviite- ja noorsooromaane võiks valikus rohkem olla. Samuti soovitati suurendada lauamängude valikut. Kuigi teeninduskorraldust puudutava küsimusteploki vastustest selgus, et raamatute ooteaja pikkus ei ole

oluline, tuli kogusid puudutava teemaploki avatud vastustest välja, et lugejad soovitavad tellida rohkem menukite eksemplare, et lugejad ei peaks nii kaua järjekorras ootama.

Tabel 9. Rahulolu Rääma haruraamatukogu keskkonnaga (%)

Tabel 10. Rahulolu raamatukogu kogudega (%)

Joonis 5. Raamatukogu teenuste ja sündmuste infoallikad (%)

Küsitlusest selgus, et 60,6% vastanutest saab infot teenuste ja sündmuste kohta raamatukogu kodulehelt (vt joonis 5). Need, kes vastasid, et saavad infot raamatukogu kodulehelt, said hinnata, kuidas nad kodulehega rahul on.

Raamatukogu kodulehega ja sellel oleva infoga olid vastajad väga rahul või pigem rahul (vt tabel 11). Koduleht on enamiku arvates kergesti leitav ja kujundusele etteheiteid ei ole. Avatud vastustest tuli välja, et raamatukogu teenused võiksid olla kodulehel paremini esile toodud. Seda soovitust toetab ka see, et eelnevatele küsimustele vastati tihti ei oska vastata või ei kasuta –ilmselgelt ei leia kliendid infot Pärnu Keskraamatukogu teenuste kohta, neid ei tutvustata ega reklaamita piisavalt. Kui infot oleks rohkem, oleks ka kasutajate teadlikkus suurem ja teenustel rohkem kasutajaid.

Küsitluse lõpus said vastajad 0–10 punkti skaalal hinnata, kui tõenäoliselt nad soovitaksid Pärnu Keskraamatukogu oma sõpradele-tuttavatele. Vastused vahemikus 0–6 tähistavad mittesoovitajaid (1,9%), 7–8 on passiivne grupp (12,6%) ning 9–10 tähistavad soovitajaid (69,4%). Soovitusindeks arvutatakse valemipõhiselt. Soovitajate % – mittesoovitajate % = NPS – Pärnu Keskraamatukogu soovitusindeks on 67,5%.

Kõige rohkem mõjutasid vastanute hinnangut raamatukogu töötajate sõbralik suhtumine, teeninduse kvaliteet, rikkalikud kogud, raamatukogu tänapäevane keskkond, hea asukoht, näitused ja üritused. Hinnangu andmise põhjendused kinnitasid veel kord, et rahvaraamatukogude kliendirahulolu määravadki ankeetküsitluses kajastatud kriteeriumid: teeninduskorraldus, personal, keskkond ja info/kogud. Üks soovitaja kirjutas: Minu jaoks on raamatukogu Pärnus turvaline häid väärtusi kandev koht, kus paralleelselt aastakümneid tuttavate töötajatega sulanduvad sisse uued toredad abistajad. See hinnang kajastab väga hästi, millist väärtust annab raamatukogu kasutajatele.

Oma uuringutes tõid Noh ja Chang (2020) välja, et programmide ja teenuste mitmekesisusel on oluline mõju rahvaraamatukogudega rahulolule ja nende kasutamisele. See tuleneb asjaolust, et varasemast rohkem

pannakse nüüd rõhku kultuuri- ja lugemisprogrammide ja elukestva hariduse toetamisele. Samuti tõdevad nad, et raamatukogu ruum/hoone, raamatukogu asukoht ja ligipääsetavus, töötajad ning programmid ja teenused mõjutavad kliendirahulolu ja rahvaraamatukogude kasutatavust ning kasutajate kavatsust soovitada raamatukogu teistele. Need kriteeriumid on kajastatud ka akadeemiliste raamatukogude rahulolu uurimise metoodikas LibQUAL+® (LibQUAL+®, s.a). Sarnane seos tuli välja ka siinse magistritöö uuringust: Pärnu Keskraamatukogu soovitusindeks on uuringu põhjal 67,5%, mis näitab, et soovitamistõenäosus on küllaltki suur. Oma hinnangut põhjendasid vastanud enamasti sellega, et raamatukogu on ligipääsetav ning töötajad on sõbralikud ja abivalmid. Veel mainiti head asukohta ja kogude vastavust kasutaja vajadustele. Soovitusindeksi põhjal võib öelda, et Pärnu Keskraamatukogul on lojaalsed kliendid, kes soovitavad raamatukogu ja selle teenuseid sõpradele-tuttavatele hea meelega. Mida suurem on rahulolu, seda suurem on tõenäosus, et kliendid soovitavad raamatukogu ka oma sõpradele-tuttavatele. Töö autor leiab, et soovitusindeks võiks edaspidigi olla rahulolu-uuringu üheks osaks.

Uuringust selgus, et Pärnu Keskraamatukogu kasutajad on rahul nende teenuste ja võimalustega, mida nad kasutavad, kuid on teenuseid ja võimalusi, mille olemasolust nad ei ole teadlikud. Nasr et al. (2014) mainivad oma uuringus, et tihtipeale unustatakse uurida klientide positiivset tagasisidet, kuid tähelepanuta ei tohi jätta klientide positiivse tagasiside mõju teenindajatele – on ju nemad peamised otsese tagasiside saajad. Edaspidi oleks huvitav uurida positiivse tagasiside mõju teenusekvaliteedile ja kliendirahulolule.

Andmeid analüüsides on näha, et üle tuleks vaadata lahtiolekuajad, jagada rohkem infot olemasolevate teenuste kohta, sisse viia parem viidasüsteem ja teha ümberkorraldusi ruumides (vaikne ala, lugemispesad, kohvik jt), vaadata üle ruumide puhtus ja komplekteerida kogusid lähtuvalt kasutajate vajadustest.

Kuigi uuringust tuli välja, et enamasti on Pärnu Keskraamatukogu kliendid raamatukogu teeninduskorralduse, personali, keskkonna, info ja kogudega rahul, tuleb kliendirahulolu uurida regulaarselt.

Tabel 11. Rahulolu raamatukogu kodulehega (%)

süsteemselt analüüsida ja vastavalt tulemustele teha parandusi. Samuti on oluline, et personal oleks motiveeritud tagasisidest tulenevaid muutusi ellu viima ja pakkuma kasutajakeskseid teenuseid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ei ole olemas kõigile raamatukogutüüpidele sobivat ühist metoodikat ja tööriista, millega kliendirahulolu uurida. Iga raamatukogu peab leidma endale sobiva, kombineerides olemasolevaid metoodikaid. Oluline on see, et kliendirahulolu uurimise ja tagasiside küsimisega tegeldaks regulaarselt ja tehtud analüüsi tulemusi kasutatataks olemasolevate teenuste parandamiseks ja uute teenuste loomiseks. Samuti on tagasisidel oluline osa personali arengus ja töötajate koolitamisel.

Lisaks lugejate rahulolule tuleb uurida töötajate rahulolu. Igal teisel aastal viime Pärnu Keskraamatukogus läbi töötajate rahuloluküsitluse, millega soovime saada tagasisidet töötingimuste, -keskkonna ja -korralduse kohta. Samuti on kõigil võimalik kirjutada, mis on hästi ja mis võiks olla teisiti. Pärast iga koolitust anname raamatukoguhoidjatele võimaluse hinnata koolituse sisu ja teha edaspidiseks ettepanekuid.

2021. aasta lõpus tegime lugejate ja töötajate rahuloluuuringu Tori valla raamatukogudes. Tänu uuringu tulemustele oli vallaraamatukogu direktoril kindlam tunne minna vallavalitsusse nii töökorraldust kui ka lugejateenindust puudutavate muudatusettepanekutega.

Richard Branson (2018) on öelnud: Kui töötajad on rahul, siis on ka kliendid rahul! (ingl k: Clients do not come first. Employees come first. If you take care of your employees, they will take care of the clients.) Lähtugem sellest!

Kasutatud kirjandus

Branson, R. (2018). Best Richard Branson Quotes About Success And Failure. https://bestania.com/quotes/richard-branson/. Loetud 13.03.2023.

Berndtson, M., & Öström, M. (2020). Library Ranking Europe: A New Tool. Public Library Quarterly, 39(4), 310–319. https://doi.org/10.1080/01616846.2019.1641353. Loetud 13.03.2023.

Chen, Y.-T., & Chou, T.-Y. (2011). Applying GRA and QFD to Improve Library Service Quality. The Journal of Academic Librarianship, 37(3), 237–245. https://doi.org/10.1016/j.acalib.2011.02.016. Loetud 13.03.2023.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. (2016). 21. sajandi raamatukogu. Eesti raamatukogunduse tulevik ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes: Raamatukogude missioon, positsioon ja arengusuunad https://www.eru.lib. ee/images/stories/dokumendid/21-sajandi-raamatukogu.pdf Loetud 13.03.2023.

Einasto, O. (2005). Teenuse kvaliteedi monitooring teadusraamatukogu kasutaja tolerantsustsoonis kui teenuste arendamise lähtepunkt (Tartu Ülikooli Raamatukogu näitel) [Tartu Ülikool]. https://web-proxy.io/proxy/dspace.ut.ee/ bitstream/handle/10062/1177/einasto.pdf?sequence=5&isAllowed=y. Loetud 13.03.2023.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Emor. (2018). Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Uuringu lõpparuanne.

Hernon, P., Nitecki, D. A., & Altman, E. (1999). Service quality and customer satisfaction: An assessment and future directions. Journal of Academic Librarianship, 25(1), 9–17. https://doi.org/10.1016/s0099-1333(99)80170-0 Loetud 13.03.2023.

Kotler, P. (2002). Kotleri turundus. Kirjastus Pegasus OÜ. Kotler, P. (2003). Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. 80 mõistet, mida iga juht peaks teadma. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS.

Kotler, P., & Keller, K. L. (2009). Marketing Management (13th tr). Prentice-Hall, Inc.

LibQUAL+®. (s.a.). https://www.libqual.org/home. Loetud 13.03.2023.

Miettinen, V. (2018). Redefining the Library: Co-Designing for Our Future Selves and Cities. Public Library Quarterly, 37(1), 8–20.

https://doi.org/10.1080/01616846.2017.1379348

Loetud 13.03.2023.

Nasr, L., Burton, J., Gruber, T., & Kitshoff, J. (2014). Exploring the impact of customer feedback on the well-being of service entities: A TSR perspective. Journal of Service Management, 25(4), 531–555. https://doi.org/10.1108/JOSM-01-2014-0022

Loetud 13.03.2023.

Noh, Y., & Chang, R. (2020). A study on the factors of public library use by residents. Journal of Librarianship and Information Science, 52(4), 1110–1125.

https://doi.org/10.1177/0961000620903772

Loetud 13.03.2023.

Nuut, A. (2006). Evaluation of Library performance: Current developments in Estonia. Performance Measurement and Metrics, 7(3), 163–172. https://doi.org/10.1108/14678040610713129. Loetud 13.03.2023.

Oakland, J. S. (2006). Terviklik kvaliteedijuhtimine: Teooria ja praktika. Kirjastus Külim.

Ormanovic, S., Ciric, A., Talović, M., Alić, H., Jelešković, E., & Čaušević, D. (2017). IMPORTANCE-PERFORMANCE ANALYSIS: DIFFERENT APPROACHES. Acta Kinesiologica, 11, 58–66.

Parasuraman, A. P., Zeithaml, V., & Berry, L. (1994a). Moving Forward in Service Quality Research: Measuring Different Customer-Expectation Levels, Comparing Alternative Scales, and Examining the PerformanceBehavioral Intentions Links / A. Parasuraman, V.Z. Zeithaml, L.L. Berry. 140–147.

Parasuraman, A.P., Zeithaml, V., & Berry, L. (1994b). Alternative Scales for Measuring Service Quality — A Comparative-Assessment Based on Psychometric and Diagnostic Criteria. Journal of Retailing, 70, 201–230. https://doi.org/10.1016/0022-4359(94)90033-7 Loetud 13.03.2023.

Podbrežnik, I. (2014, oktoober 10). Using SERVQUAL for public Library Service Quality Assessment

Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus. (2011); Riigi Teataja. IV, 17.02.2011, 3; Riigi Teataja. IV, 11.04.2018, 2, https://www.riigiteataja.ee/akt/429122011081?leiaKehtiv Loetud 13.03.2023.

Reid, P. H. (2019). How good is our public Library service? The evolution of a new quality standards framework for Scottish public libraries 2012–2017: Journal of Librarianship and Information Science

https://doi.org/10.1177/0961000619855430 Loetud 13.03.2023.

Lisa 1. Klientide ettepanekud Pärnu Keskraamatukogule

Kriteerium Ettepanekud (mida võiks muuta)

Mis on hästi Teeninduskorraldus

Lahtiolekuajad E–R 9.00–20.00; L, P 10.00–17.00. Suvisel ajal võiks avatud olla kuni 19.00.

Supervõimalus on tagastuskast ja kappi tellimise võimalus, mis võimaldab tegelikult raamatukogu külastamist ööpäevaringselt Teenused Ehk võiks ka õue liikumisvahendeid (tõukerattad, rulad) saada laenutada ning õmblustuba võiks olla, laenutusautomaadid.

E-raamatute laenutus. Kui osutuks võimalikuks keskkogust tellitud raamatud kätte saada harukogust, oleks superteenindus. Oleks tore, kui saaks keskkogust tellitud raamatud kätte haruraamatukogust. Uusi lauamänge tutvustavad mänguõhtud.

Aitab olemasolevatest teenustest, ei oska veel rohkem lisada nendele uskumatult mitmekesistele võimalustele. Kilekotte võiks raamatukapis mitte kasutada. Raamatukapi teenus on super. Eriti kiidan raamatute paigutust, kuidagi nii hea on üles leida soovituid teosed.

Iseteeninduskeskkond

Aeglane, jookseb igakordsel kasutamisel mitu korda kinni, väga kehva arendusega programm. Avalehel võiks olla suurelt ja punaselt kirjas, kui toimub hooldus või mõni teenus ajutiselt ei tööta. Ebamugav on reserveerimisel ja järjekorda panekul valikute avanemine ning tihti on klientidel juhtunud, et ta nagu tahaks oma raamatut endale mugavasse raamatukogusse, kuid tuleb hoopis teade, et raamat ootab teda mujal. See koht on pehmelt öeldes segane. Keskkond võiks olla kasutajasõbralikum. Praegu liiga keeruline ja klikke palju.

Personal Kõik võiksid alati olla naeruse näoga. Meeskonnatöö- ja klienditöökoolitusi soovitaks. Vaatavad ainult kuvarisse, puudub silmside. Naeratage rohkem. Raamatukoguhoidjad kipuvad olema pigem mornide nägudega, mis võib tuua kaasa selle, et inimesed ei julge pöörduda.

Keskkond

Pärnu Keskraamatukogu

WC-d vajaksid suurt remonti. Trepp on ebamugav. Raamaturiiulitel võiksid olla suuremad tähestikutähed või märgistused, et paremini autorite järgi õiget raamatut leida. Raamatukogus võiks olla kohvik. Mõni väike ruum võiks grupitööde jaoks olla, kus saaks arutada/rääkida, ilma teisi segamata. Nt Silentbox. Mugavamad toolid.

Ainult tänusõnad ladusa ja sõbraliku töö eest. Head sõbralikud töötajad. Jätkake samamoodi. Oma ala pädevad töötajad. Alati saab abi.

Kõigega olen väga rahul: palju avarust, väga puhtad ruumid, kaasaegsed, huvitavad näitused. Personal on sõbralik ja abivalmis. Muutma küll ei pea midagi.

Ranna raamatukogu

Kaasaegsed ruumid on puudu. Kuna raamatukogu vist kolib varsti, siis uues kohas võiks uus, ilus ja avaram olla.

Arvestades, et maja on vana, on loodud puhas ja kodune keskkond.

Rääma raamatukogu Võib-olla vajaksid ruumid veidi kaasajastamist. Hea asukoht.

Informatsioon/ kogud

Rohkem erinevaid kooliõpikuid. Hispaaniakeelset kirjandust, kaasaegset ingliskeelset kirjandust. Kaasaegsed eripedagoogikat puudutavate teemadega raamatud.

Koduleht Oma teenuseid võiks rohkem reklaamida. Kodulehel võiks olla majaplaan. Rohkem informatsiooni sündmuste kohta.

Mäluasutuste

Kõik on olemas, kui pole, saab tellida.

Võib rahule jääda.

talveseminar toimus taas Käärikul

Tartu Ülikooli raamatukogu korraldas tänavu 7.–8. märtsil mäluasutuste talveseminari, mis toimus üle mitme aasta taas Kääriku spordikeskuses. Tänavuse seminari fookuses olid kestlik areng, jätkusuutlikkus ja ökoloogiline jalajälg mäluasutustes.

Tartu Ülikooli kestliku arengu eksperdikogu juhataja ja sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller avas seminari esimese päeva esimese esinejana osalejaile kestliku arengu mõiste. Seejärel jagasid Tiina Vint ja Reet Mägi Tartu Ülikooli kestliku arengu eksperdikogust Tartu Ülikooli muuseumide kogemust. Karin Vicente Eesti Kunstimuuseumist tutvustas rohelise muuseumi

põhimõtete rakendamist KUMU-s. Katrin Kepp Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskusest andis ülevaate säästva arengu eesmärkide täitmisest Eesti organisatsioonides. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Tuuliki Tõiste kõneles kestliku raamatukogu mõttetalgute tulemustest. Katre Riisalu Eesti Rahvusraamatukogust tutvustas keskkonnateadlikkust RaRa vaa-

tes. Raivo Ruusalepp, Ernst & Young Baltic AS juhtivkonsultant, arutles (digi)raamatukogu jalajälje üle keskkonnas. Samuti esines Zoomi vahendusel teemakohase etteaste ja väljapanekuga Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Reet Aus, kes on ühtaegu nii õppejõud, teadlane, moelooja kui ka keskkonnaaktivist. 8. märtsil toimus seminarist osavõtnuile temaatiline töötuba.

Seminaril esinenute esitlused on kättesaadavad aadressilt https://utlib.ut.ee/maluasutuste-talveseminar-toimub-taas-kaarikul

Statistikasein:

Eesti raamatud 2018–2022 (nimetuste arv aastas)

Märkus: e-raamatute arvud hõlmavad ainult võrguteavikute andmeid.

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Eestis trükitud raamatud ja üllitatud e-raamatud 2018–2022

Trükitud raamatute ja brošüüride nimetuste arv on olnud aastail 2018–2022 stabiilselt samas suurusjärgus. Samal perioodil Eestis üllitatud e-raamatute nimetuste arv on olnud aastati kõikuv. Trükitud raamatuid ja brošüüre ilmus sel ajal e-raamatute nimetuste arvuga võrreldes kaks korda rohkem, v.a 2021. aastal. Tol aastal saavutas e-raamatute avaldamine oma tipu, jäädes trükitud raamatutele alla tuhatkonna nimetusega: seda võib seostada koroonapandeemiast põhjustatud mõjuga.

Kolm neljandikku sel perioodil trükitud raamatute ja brošüüride nimetustest on eestikeelsed. Samas moodustavad eesti keeles avaldatust ligi poole eestikeelsed algupärandid. 2022. aastal eesti keeles ilmunud raamatute hulgas oli eestikeelseid algupärandeid vähem kui pool.

Kui 2019. aastal oli e-raamatute kirjastamine võrreldes 2018. aastaga kerges languses, siis järgmisel kahel aastal toimunud tõus on ilmselt põhjustatud koroonapandeemia mõjudest. Eestikeelsete algupäraste e-raamatute nimetuste hulk püsis sel ajal üpris stabiilsena.

Eestis trükitud raamatud ja brošüürid 2018–2022

Eestis üllitatud e-raamatud 2018–2022

Uut erialakirjandust

Margit

Tammur, RaRa sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu infospetsialist

Head kolleegid, tutvustan teile nelja uut teost, mida olen sel kevadel lugeda saanud.

Mõnusast ja tervislikust töökohast

Fostering wellness in the workplace : a handbook for libraries / Bobbi L. Newman

Chicago : ALA Editions, 2022

https://www.ester.ee/ record=b5519603*est

https://www.alastore.ala.org/wellness

Raamatukogu eesmärk on teha klientide ja kogukonna elu paremaks: anda meeldivas keskkonnas infole juurdepääs, pakkuda füüsilise ja vaimse tervise edendamisele ja stressi vähendamisele suunatud programme, kaasata ja toetada nõrgemaid ühiskonnaliikmeid. Samavõrd tuleks aga pöörata tähelepanu ka raamatukogutöötajate tervisele ja heaolule. USA uuringud on näidanud, et kannatatakse läbipõle-

mise ja kaastundeväsimuse all – töömoraal langeb. Alarahastatuse tõttu on töötajad ülekoormatud, kuid neilt oodatakse vastupidavust ja kõrgetasemelisi teenuseid. Raamatus käsitletakse tervise mõistet, lähtudes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsioonist: tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Räägitakse füüsilisest ruumist (ergonoomika, õhukvaliteet, müra, valgustus, temperatuur) ning kehakaalu vähendamiseks mõeldud ühistegevustest. Töölauad võiksid olla reguleeritava kõrgusega (et saaks vahepeal püsti seista – eksperdid soovitavad seista kuni pool igast töötunnist). Külmas ruumis töötada pole lihtsalt ebameeldiv, vaid see vähendab ka keskendumisvõimet. Füüsiline soojus soodustavat ka sotsiaalselt soojemaid suhteid töökollektiivis. Liiga palav pole ka hea (eriti kuumahoogude all kannatavatele töötajatele). Jagatud ruumi ehk ühiskontori puhul pole kerge lahendusi leida. Ideaalne töökoht eeldab loomulikku valgust. Selle puudumine võib kaasa tuua stressi, depressiooni ja unehäireid. Raamatukogud hoiavad parima valgusega ruume sageli klientide jaoks, töötajatele jäävad akendeta tagatoad. Lärmakas töökeskkond on samuti frustreeriv: ameeriklaste uuringud näitavad, et avatud kontorites töötajad võtavad 60–70 protsenti rohkem haiguspäevi. Oluline on ka esteetiline külg: seinte värv, lae kõrgus, vaibad, taimed ja kunstiteosed. Madalama lainepikkusega värvid, nagu rahulik roheline ja sinine, parandavad tööefektiivsust. Räägitakse ka palgast, paindlikust tööajast, kaugtööst,

puhkusekorraldusest ja erinevuste tolereerimisest. Raamatukogu on tegelikult üks toredamaid töökohti üldse (vähemalt selle ajakirja lugejate arvates), aga paremini saab ju alati. Ameerika kolleegid on teinud isegi teaduslikke uurimusi selle kohta, mille üle raamatukogutöötajad kaebavad: The airing of grievances: A look at complaint behavior in library reddit https://doi.

org/10.1177/09610006221149428 (kättesaadav rahvusraamatukogu otsiportaali registreeritud kasutajale).

Esinemisoskusest ja publiku võlumisest

Your craft as a teaching librarian: : using acting skills to create a dynamic presence / Jeff Sundquist, Julie Artman, Douglas R. Dechow

Chicago : Association of College and Research Libraries, [2022]

https://www.ester.ee/ record=b5507658*est

https://www.alastore.ala.org/content/ your-craft-teaching-librarian-usingacting-skills-create-dynamic-presence

Raamatukogud tegelevad järjest rohkem haridusprogrammidega, mis eeldavad esinemisoskust. Tudengid ootavad, et esitatav materjal ärataks huvi ja kutsuks ülesandeid kaasa tegema. Õpetaja peaks olema avatud ja lahke, nii et tema poole oleks mugav pöörduda. Tegemist ongi väikese näitlejameisterlikkuse käsiraamatuga raamatukogutöötajatele. Keskendumine enne esinemist, ärevuse võitmine (nt kujutades auditooriumi hulgas ette mõnd heasoovlikku sõpra või sugulast), meeldejätmistehnikad, eelseisva esinemise visualiseerimine, improviseerimisoskus võimalike äparduste korral ja hääle üles soojendamine. Soovitatakse teadveloleku tehnikat (ärksameelsus, ingl k mindfulness): s.o kunst olla hetkes koos lahke ja uudishimuliku tähelepanuga, hinnangutevabalt. Põhimõtteliselt õpetatakse üles ehitama õpetajarolli.

Julianne Moore on öelnud, et tema lapsepõlveunistus oli saada raamatu-

koguhoidjaks. Miks siis ei võiks raamatukoguhoidjad olla vabad ja šarmantsed esinejad?

Tudengite õppeprotsessile kaasaaitamisest

Fostering student success : academic, social, and financial initiatives / edited by Sigrid

Kelsey

Chicago : ALA Editions, 2022

https://www.ester.ee/ record=b5507657*est

https://www.alastore.ala.org/fstudents

Tänapäeval on üliõpilased täiskasvanud inimesed, kellest paljud töötavad ja täidavad ka lapsevanema kohustusi ja kellel võib esineda materiaalseid raskusi. Raamat räägib sellest, kuidas USA kõrgkooliraamatukogudes tudengeid aidata püütakse. Raamatukogud aitavad vähendada digitaalset lõhet, luues võimalusi arendada infotehno-

Digitaalsetest arhiividest ja tehisintellektist

Archives, access and artificial intelligence : working with born-digital and digitised archival collections / Lisa Jaillant (ed.)

Bielefeld : transcript, [2022]

https://www.ester.ee/ record=b5482990*est

https://www.transcript-publishing. com/978-3-8376-5584-1/archives-access-and-artificial-intelligence/

loogilisi oskusi, näiteks tegulate (ingl k makerspaces) kaudu. Arendatakse infopädevust, ka STEM (loodus-, tehnoloogia-, inseneriteadus ja matemaatika) valdkondades. Eraldi tegeldakse n-ö esimese põlve üliõpilastega, kes end akadeemilistes ringkondades ehk väga koduselt ei tunne. Räägitakse soojast õpetamisstrateegiast, aitamaks tudengitel psühholoogilistest barjääridest üle saada. Tutvustatakse ideekaardi (ingl k mind mapping) metoodikat ja aktiivõpet.

Juttu on ka COVID-19 kriisi ajal distantsõppel olnud tudengite abistamisest ja personaalsest raamatukoguteenusest. Ameeriklased muidugi toetavad ka materiaalselt: pakuvad vähem kindlustatud tudengitele suveks tasulisi praktikakohti, laenutavad rüperaale jmt. USA raamatukoguteadlane Char Booth defineeris 2013. aastal mõiste information privilege (eesti k eelistatud juurdepääs informatsioonile). Raamatukogud peavad omalt poolt kõik tegema, et seda vältida ja tagada kõigile võimalikult võrdsed võimalused. Raamatukogu on ikkagi idealistlik asutus.

Kultuuripärandiasutuste probleemidest seoses järjest mahukamaks muutuvate digitaalsete kogudega. Kuidas neid hallata, hinnata, kättesaadavaks ja otsitavaks teha? Appi tulevad supervõimetega tehisintellekt ja tehisõpe. Arvestada tuleb ka autoriõiguste ja andmekaitsega, balansseerida isikuõiguste ning avalike huvide vahel. Tehisintellekti rakendamise näidetena tuuakse New Yorgis asuva Frick Art Reference Library digitaalne fotoarhiiv (vt https://www.frick.org/research/ archives/digital_archives) ja Ühendkuningriigi valitsuse avalik veebiarhiiv (vt https://www.nationalarchives.gov. uk/webarchive/). Juttu tuleb ka disainmõtlemisest ja kasutajauuringutest, ajalooliste käsikirjade tekstituvastusest jm põnevast. Ajaloosügavuste saladused tuuakse päevavalgele moodsa tehnoloogia abil. Kes tahab teada, mis peitub tumedates arhiivides (ingl k dark archives), lugegu kindlasti.

„ Julianne Moore on öelnud, et tema lapsepõlveunistus oli saada raamatukoguhoidjaks. Miks siis ei võiks raamatukoguhoidjad olla vabad ja šarmantsed esinejad?

Kolm uut eestikeelset väljaannet

infomaastikul aru saada, kas avaldatud materjal sisaldab usaldusväärseid ja kontrollitud fakte, kirjutavad Kristiina Kaju ja Eva Ladva. Triinu SeppamSaar vaatab autoriõiguse seaduse muudatusi, mis tulenevad Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu usub, et raamat ja raamatukogu jäävad varjupaigaks ka rahututel aegadel. Katre Riisalu tõdeb oma kirjutises, et raamatukoguhoidja amet ei kao, vaid teiseneb, ning raamatukoguhoidja kuvand on lahutamatult seotud raamatute, lugemise, teadmiste poole püüdlemise ja vaimueluga – ka tulevikus.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021/33

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu

aastaraamat 2021, 33. Tallinn : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing : 2022. 110 lk.

Värskes aastaraamatus tutvustavad

Kairi Tilga, Krista Lepik ja Merle Linno raamatukogu võimalikku positsiooni kogukonna ankurasutusena ja seovad seda käsitlustega raamatukogude kogukondlikest rollidest.

Lea Lehtmets ja Ülle Rüütel annavad ülevaate raamatukoguhoidjate koolitusest maakondlikul tasandil.

Raamatukogud üle maailma võtavad üha aktiivsemat kogukonnakeskuse, kodanikuühiskonna ja demokraatia uuendaja, säästva arengu eestkõneleja ning kohaliku dialoogilooja rolli. ERÜ uue mõtte töörühm on võtnud endale sihi tegeleda ÜRO kestliku arengu teemade ja Eesti raamatukogude tegevuste sidumisega. Raamatukogunduse mõttetalgutest ja säästva arengu nädala kampaaniast teeb kokkuvõtte

Veronika Raudsepp Linnupuu

Raamatukogu kui usaldusväärse info keskus aitab jõuda tõenduspõhise teabeni. Sellest, kuidas muutuval

Traditsiooniliselt esitletakse aastaraamatus meie parimatest parimaid.

Lisaks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tegemistele kajastatakse Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi, Eesti Muusikakogude Ühenduse ja Eesti Kunstiraamatukogude Ühenduse tööd.

Aastaraamatu hind on 15 eurot ja seda saab osta või tellida ERÜ büroost (Liivalaia 40, Tallinn, tel 630 7427, ela@nlib.ee).

ERÜ juubelialbum

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100 / Katre Riisalu (peatoimetaja). [Tallinn] : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, [2023]. 208 lk.

Kogumik Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100 on 1923. aasta veebruaris asutatud ERÜ juubelialbum. Käsitlemist on leidnud ühingu tegevus asutamisest tänaseni ning koostamisel lähtuti sellest, et kogumik oleks ühtlasi ajalooallikas tuleviku jaoks. Mahukad ülevaateartiklid on illustreeritud fotomaterjaliga ja ERÜ arengus olulised persoonid ei ole jäänud tähelepanuta. Juubelialbum on esimene ülevaatlik teos raamatukoguhoidjate 100-aastasest ühistööst. Aegade jooksul on ilmunud suuremate ja väiksemate raamatukogude ajaloolisi ülevaateid,

kuid nüüd lisandub neile mahukas (207 lk) valdkonna arengut kajastav kogumik.

Raamat algab Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karise tervitusega Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 100 aasta juubeliks.

Katre Riisalu, kogumiku koostamise algataja ja toimetuskolleegiumi juht, on ka ülevaateartikli Eilsest tänasesse autor. ERÜ on pakkunud järjepidevust läbi mitme raamatukoguhoidjate põlvkonna. Oma eksistentsi vältel on ühing tegelenud ühesuguste probleemidega: optimaalne raamatukoguvõrk, raamatute soetamise kasin eelarve, raamatukoguhoidja ameti väärtustamine, raamatukoguhoidja kutse ja haridus jne. Neid küsimusi on küsitud nii 1920. kui ka 2000. aastatel ja nende probleemidega tegeletud nii asutamis- kui ka taasloomise aastatel.

Ajakirja Raamatukogu vastutav toimetaja Mihkel Volt võtab kokku koos ühinguga sünnipäeva tähistava ajakirja 100-aastase tegevuse. Erialaajakiri loodi, et aidata kaasa raamatukogude tutvustamisele Eestis. Praeguseks on ajakirjast kujunenud Eesti raamatukogunduse bränd.

Ilmar Vaaro ja Krista Talvi on raamatukogunduse valdkonna tuntud ja tunnustatud erudiidid, kes annavad mahukas artiklis ülevaate erialase kutsehariduse arendamisest ERÜ tasandil ja tutvustavad kõrghariduse edendamist Eestis. Kuigi ühingu tegevus katkes 1940. aastal, sai nii mõnigi okupatsiooniaastatel alanud suundumus

kaasaegse jätku pärast kutseühingu taasasutamist 1988. aastal. ERÜ on eri aegadel seisnud raamatukoguhoidja kutsealase arengu eest, organiseerides kutsekoolitust. Viimastel aastatel on ühing olnud ka raamatukoguhoidja kutse andja.

Reet Olevsoo kirjutab ERÜ eestvedamisel sügiseti toimuvatest üleriigilistest raamatukogupäevadest, mis said alguse 1980. aastatel. Tänapäeva raamatukogudes on see kujunenud juba üleriigiliseks traditsiooniks. See on aeg, mil raamatukogud ühendavad jõud, et ennast ühiskonnas rohkem kuuldavaks ja nähtavaks teha.

Rikkaliku pildimaterjaliga kogumiku kujundaja on Andres Tali.

Raamatut saab tellida ja osta ERÜ büroost (ela@nlib.ee) hinnaga 30 eurot (ERÜ liikmetele 20 eurot). Vajaduse korral lisandub saatekulu.

Reet Olevsoo

Heino Räim Sõnumeid ja pilte

Sõnumeid ja pilte / Heino Räim. Muhu : Muhu Pärandikool ; Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2022. 295 lk.

Sõnumeid ja pilte on kauaaegse raamatukogutöötaja ning lektori ja muhulase Heino Räime koostatud kogumik, kus leidub kirjutisi autori esivanematest, elust ja ametitööst. Samuti on seal trükitud kirjatööde nimestik, kirju, meenutusi ja sõnavõtte ning andmeid Muhu koduloost ja kohanimedest nii sõnas kui ka pildis. Raamatust leiame veel põnevat lugemist Heino Räime tegemistest Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus ja Grote majaga seonduvast ning lisandusi Lilla Daami loole. Heino Räim kirjutab: Kogumiku sõnumid ja pildid tahavad jutustada järelpõlvedele möödunud aegadest ja kaduvatest paikadest. On hea, kui need lood võivad mõnda asjahuvilist ärgitada või koguni kütkestada nagu kirjapanijatki. Raamatut saab tellida ja osta Eesti Kirjandusmuuseumist (vt https://pood.kirmus.ee/et/a/sonumeid-ja-pilte) hinnaga 15 eurot. Samuti saab raamatut soetada MTÜ-lt Muhu Pärandikool (muhu@parandikool.ee), mis asub EELK Muhu Katariina koguduse pastoraadis (Liiva küla, Muhu vald, 94701 Saare mk).

Uusi oskussõnu

Tutvustan teile nelja ERÜ terminoloogiatoimkonnas arutelu all olnud ja heaks kiidetud terminit.

e-teavik – andmekogumi kujul arvutisüsteemi mällu salvestatud dokument

en digital document

de digitales Dokument

ru дигитальный документ

e-väljaanne – levitamiseks määratud

e-dokument

en electronic publication

e-publication

de elektronische Publikation

e-Publikation

ru электронное издание

e-teenus – kohalikust serverist või võrgu kaudu pakutav elektrooniline

raamatukoguteenus. Elektroonilised raamatukoguteenused hõlmavad

e-kataloogi, raamatukogu veebisaiti, e-teavikute kogu, e-laenutust, elektroonilist dokumendiedastust (vahendatud), elektroonilist infoteenindust,

kasutajakoolitust e-õppena, seadmete teenuseid, interaktiivseid teenuseid (sh suhtlusvõrgustike teenused) ja raamatukogu kaudu pakutavat pääsu internetti. See ei hõlma füüsiliste teenuste, näiteks raamatukogu ruumide või ekskursioonide broneerimist elektroonilisel teel en electronic service de elektronische Dienstleistung ru электронная услуга

raamatupalat – territoriaalsel printsiibil trükiste sundeksemplari alusel arhiivikogu loov ja rahvusbibliograafiat koostav asutus Venemaal ja Nõukogude Liidus. Nüüdseks on termin ajalooline, sest ka Venemaal liideti see asutus üllatuslikult algul TASS-iga, nüüd aga Venemaa riikliku raamatukoguga. Eestis tegutses raamatupalat iseseisva asutusena 1962–1989

Eesti Kirjandusmuuseum en book chamber de Buchkamber

ru книжная палата

Terminoloogiatoimkonna viimasel koosolekul oli arutelu all ingliskeelne termin information privilege, mille puhul tehti ettepanek kasutada eestikeelse vastena sõnakuju infoprivileeg Arutelu all oli ka vaste infoeelis (eelis pole aga nii ühetähenduslik kui privileeg). Eelis on laialivalguvam, privileegi vaste oleks eelisõigus, aga infoeelisõigus ei kõla hästi. Infoprivileeg kõlab arusaadavalt. Seda terminit kasutades rõhutatakse just teadusinfole juurdepääsu, aga ka teatud positsioonil olevate isikute või ametiga kaasnevaid privileege (poliitikud, politsei jms).

Mida arvab ajakirja lugeja: kas infoprivileeg, infoeelis või infoeelisõigus?

Palun andke oma arvamusest teada ERÜ terminoloogiatoimkonna sekretärile (katre.riisalu@nlib.ee).

Kõiki meie valdkonna oskussõnu leiab Sõnaveebist https://sonaveeb. ee/ds/rara. Lisaks leiab Sõnaveebist rohkem kui saja valdkonna terminikogud.

Katre Riisalu

Jätku lugemis(t)ele!

Karl Martin Sinijärv, luuletaja, RaRa kultuurinõunik

käsitlemine on samavõrd hirmuäratav nagu mõni viisnurk mõne maja seinal. Küllap on noidki, kes tahaksid paljude toonaste tegevuste ja tegematajätmiste jäädvustamist ajalukku panegüürilisemal kujul. Loodan, et üksikasjaline informatsioon, mida siin kapa ja kamaluga pakutakse, kulub ära igaühele sõltumata poolevalikust või -valimatusest.

Head sõbrad, oli nagu oli. Seda, kuidas oli, võiks teada, ja teadmist saab ammutada korralikest, põhjalikest, hästi kirjutet raamatutest. Keda kirjandus ja selle lugu huvitavad, lugegu ja kirjapilt avardub mühinal. Keda ei huvita, lugegu muid raamatuid. Raamatukogud on lahti!

Ilmumisaasta: 2022  Lehekülgi: 303 

Sirje Olesk

Aegade lugu.

Kirjanike liit Eesti NSV-s

Vaimustavalt, virtuoosselt neutraalne ja teabetihe raamat ajastust, mil sõja käigus laiali lagunenud kirjanikkude ühendus kujunes kodumaal läbi kümnete keerukäikude üheks ühiskonda koos hoidvaks organisatsiooniks.

Siin leidub vähe noile, kes kedagi ja midagi õigustada tahaksid, ning veel vähem neile, kes iga ettejuhtuva punalimukana puusse pooksid. Noid puussepoojaid on üllatavalt vähe olnud –vähemasti jõleda okupatsiooniaja kirjanikkonnas. Enamik on ikka vaikselt oma puud kallistanud ja võimaluse tekkides mõne uue istutanud.

Hinnangulistest ja ideoloogiliselt kallutet kirjatükkidest on kopp ees.

Ehkki mõistan tahtmust ja soovungit kedagi/midagi käsitlema sattudes

rääkida ära ikkagi oma jutt, varjates seda ettekäänete eesriide taha.

Sirje Oleskile tuleb siinkohal au anda.

Ta kirjutab üles olulise tüki ajalugu ning jätab kiitmise ja laitmise teiste teha, kui mõni peaks soovima.

Ju leidub inimesi, kellele kõnealuse kirjandusajaloo perioodi rahumeelne

Kirjastus: Eesti Kirjanike Liit  ESTER: https://www.ester.ee/ record=b5514007*est

Lilli Luuk Kolhoosi miss

Olen pikka aega selle raamatu otsas munenud või õigemini haudunud või, veel õigemini, on raamat haudunud mind ja samal ajal koorunud ja närinud

ja purenud. Ootasin, et mul tekiks arvamus, aga keda huvitab arvamus – minu asi on soovitada ja vaat seda võib julgesti teha. Las koorub ja närib ja pureb edasi. Usutavasti juhtub sama suure osa lugejatega.

Ma ei ole maailma suurim King Crimsoni või Weather Reporti fänn, ei kuula nende perfektsionistlikke, tasapakse, kõrvuni nauditavaid albumeid taas ja taas. Nad on jätnud oma jälje ja ma mõtlen nende peale sageli. Ega tunne südames nendega väga kaasa – teistlaadi kõrvarõõm. Lilli Luugi kirjutamislaad meenutab mulle just vanakooli progerokki või fusiooni; ta on tihe, halastamatu, hingetõmbehetkedeta, ühtaegu käbe ja kibe ja keeruline. Pidev andmine ja võtmine. Lugejana ei jää muud üle kui suhestuda täiega või kõrvale panna. Võib ka kõrvalt panna ja siis edasi suhestuda.

Vaieldamatult fenomenaalne tekstistik me kirjanduses. Kas meeldib või ei meeldi, pole üldse teema. Kirjanduses saab ka ebameeldiv olla meeldiv. Äsjase aastapreemia saanud Piret Rauaga võrreldes võiks öelda, et kui Pireti sünguses on alati helgust, siis Lilli helguses on alati süngust.

Samasugune massiivse, pühendunud, püherdava, pidurdamatu progeroki võrdlus pädeb vast veelgi enam Luugi romaani Minu venna keha puhul. Poeetiline dünaamika püsib, tonaalsus ei muutu. Ma loodan, et Luugis on parimatele loojatele omaselt peidus määratult enam, kui me seni näinud. Võrreldes Riho Sibula maailmaga – täna on me ees vaid VSP Projekt ja killuke Kasekest, ent näis, kas ilmuvad välja ka bluus ja hõllafolk ja Propelleriga pullitegu ja toores rokenroll. Hea looja sees on palju, parima looja sees on kõik. Vändatagu vallale, elu on ees. Ja surm.

Kas Kolhoosi miss on huvitav raamat? Väga huvitav. Kas meeldiv? Ma pole kindel. Laske tekstil end järada, ühel hetkel vast kodustate ta. Või tema teid. Ma ütlen: huvitav. Kes ei loe, on loll.

Ilmumisaasta: 2022  Lehekülgi: 166 

Kirjastus: Saadjärve kunstikeskus 

ESTER: https://www.ester.ee/

record=b5524988*est

ERÜ uus juhatus: vasakult liikmed Maris Nool, Halliki Jürma, Kristina Pai, Katre Riisalu, Krista Visas, Karmen Velitschinsky ja esimees Tuuliki Tõiste

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu 2023. aasta kõne- ja üldkoosolek

28. veebruaril toimus Tallinna Ülikooli aulas ERÜ kõnekoosolek Raamatukogude kirev loominguline maailm Kõnekoosolekul astusid üles kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu (Raamatukoguvaldkonna poliitikast), Maalehe ajakirjanik Rein Sikk (Raamatukogu, kas mäss, hääbumine või...), Viljandi Linnaraamatukogu direktor Reet Lubi (Viljandimaa

raamatukogude igapäev, muutused ja plaanid) ja Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Lisete Velt (Rohkem kui raamatukoguhoidja), kes esitlesid oma vaatenurka raamatukogudele tänases Eestis. Päeva esimese poole lõpetas Triinu Tamm, kes kõneles raamatusõpradele Loomingu Raamatukogust (LR – asjade seis ja tulevikuplaanid).

Üldkoosolekul osaleti aktiivselt

Järgnes kutseühingu üldkoosolek, mille käigus esitleti ka juubelikogumikku Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100. Kuulati ja kinnitati ERÜ 2022. aasta majandusaasta- ja revisjonikomisjoni aruanne ning 2023. aasta tegevuskava. Juhatuse esimeheks valiti uuesti Tuuliki

Tõiste ning juhatuse liikmeteks said Maris Nool, Kristina Pai, Katre Riisalu, Krista Visas ja Karmen Velitschinsky

Revisjonikomisjoni kuuluvad Ave Liivand, Rutt Enok ja Katrin Niklus.

Ragnar Siil tutvustas rahvaraamatukoguteenuse kvaliteedihindamise uuenevat mudelit, mis tugineb visioonidokumendile 21. sajandi raamatukogu.

Palju õnne!

Ivi Tingre sõrmus sai uue hoidja: Tiiu Valm andis sõrmuse edasi Reet Olevsoole.

2023. aastal tähistab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100 aasta möödumist ühingu asutamisest ja 35 aasta möödumist organisatsiooni taastamisest – ERÜ oli üks esimestest vabaühendustest, mis alustas laulva revolutsiooni päevil uuesti tegutsemist. Kogumiku Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100 esitlus juhatas sisse juubeliaasta, mille kulminatsiooniks on tänavu 18.–19. mail toimuv raamatukoguhoidjate XII kongress Raamatukogu on tulevik

Reet Olevsoo

Fotod: Teet Malsroos

Raamatukoguhoidjaid tunnustati teenetemärkidega

Tänavu veebruaris pälvisid president Alar Kariselt Valgetähe V klassi teenetemärgi

• Katre Riisalu – raamatukogunduse edendaja

• Olga Sööt – raamatukoguhoidja Viljandimaal

Esiplaanil Lisete Velt Klassikaraadiost ERÜ büroo juhataja Reet Olevsoo

Fotod: Teet Malsroos

XIX üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev Tallinnas

Merle Tanilsoo, Tallinna Keskraamatukogu lastetöö peaspetsialist 21. septembril 2022 toimus Tallinna Keskraamatukogus XIX üleriigiline

lasteraamatukoguhoidjate päev. Oli unistusi, fakte, arutelusid ja mängulusti.

Üks teema, mida on vähem kajastatud, on beebid raamatukogudes. Mida nendega teha? Miks mitte nendega viibelda? Esimene esineja, Karoliine Piksarv, kes on Eesti beebiviiplemise programmi looja ja beebiviiplemise õpetaja, kirjeldas seda nii: Beebiviiplemine on suhtlusviis, kus igapäevasuhtluses beebi või mudilasega saadame kõnet žestide ja viibetega. Beebiviiplemine annab lapsele eneseväljenduse võimaluse ajaks, kui ta veel korralikult kõneleda ei oska, ent tegelikult tahaks juba väga meiega suhelda. Karoliine hajutas hirme, mis raamatukogutöötajal võivad tekkida, ja näitas, kuidas väikeste nippidega kohtumisi ilmestada. Koos harjutati tuntumaid viipeid ja saadi kaasa vahva beebitunni retsept. Oluline on enda jaoks selgeks teha, mida täpselt oma raamatukogutunnis teha. Viiplemine aitab siluda üleminekuid ühelt teemalt teisele, juttu näitlikustada ja kindlasti silmaringi laiendada. Eesti pärimuskultuurist on nii mõndagi üle võtta. Kindlasti ei pea beebiviiplemisest saadud metoodikaid kasutama vaid beebidega. Võimalik sihtrühm on ka lasteaiaealised ja algklassilapsed, sh lapsed, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Kõige emotsionaalsem hetk oli 2022. aasta lasteraamatukoguhoidja nominentide avalikustamine. ERÜ lasteteeninduse toimkonna juhataja Jaanus Kõuts lasi pingel tõusta. Enne kuue nominendi

tutvustamist rääkis ta lähemalt toimkonna tegemistest ja plaanidest, sh dokumendi IFLA juhised kuni 18-aastaste laste raamatukoguteeninduseks eestikeelsest tõlkest. Seejärel oli aeg pidulikult selg sirgu lüüa. Tunnustuse pälvisid:

• Tartu Linnaraamatukogu Tammelinna harukogu raamatukoguhoidja Elle Kasemets –pikaaegse, mitmekülgse ja suure südamega tehtud lastetöö eest;

• Riisipere Raamatukogu raamatukoguhoidja Eneken Maripuu –laste lugemishuvi aktiivse hoidmise ja sisukate sündmuste korraldamise eest;

• Jõgeva Raamatukogu lasteosakonna raamatukoguhoidja Jaana Koppel –lihtsalt teeb palju ja südamega;

• Järva Vallaraamatukogu Ahula/Albu raamatukoguhoidja Kaja Leidtorp –ürituste ja näituste eest, mis on täis avastamisrõõmu ja kaasalöömist;

• Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse peaspetsialist Merle Tanilsoo – lastele ja noortele mõeldud uuenduslike raamatukoguteenuste arendamise eest;

• Narva Keskraamatukogu Kreenholmi raamatukogu lasteraamatukoguhoidja Oksana Nemtšenko –paindlike ja õppijasõbralike programmide loomise ja korraldamise eest.

Õppida saame ka noortelt, kes raamatukogus käivad. Tallinna Keskraamatukogu noored vabatahtlikud Christopher Kulasalu ja Liisa Kõiv jagasid Mirjam Kauna juhitud vestlusringis oma kogemusi. 2021. aasta laste- ja noortetöö aruannetest tegi ülevaate Veronika Raudsepp Linnupuu Viljandi Linnaraamatukogust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegemisi ja plaane tutvustas Anne Kõrge.

Lõpetasime unistades. Ingrid Teder Rapla Keskraamatukogust jagas 3.–9. klassi õpilaste tagasisidet 2021. aasta detsembris tehtud küsitlusele Sinu unistuste raamatukogu ja miks tahaksid öelda sõbrale, et lähed raamatukokku. Huvitavaim vastus oli 8. klassi õpilaselt: Ma soovin, et uues lasteosakonnas oleks lõbus ja et ma tunneksin ennast seal nagu raamatutegelane loos.

Kohtume ikka (unistuste) raamatukogus!

Heino Räim esitlemas oma teost Sõnumeid ja pilte Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Kreutzwaldipäevadel. 15. detsember 2022. Foto: Alar Madisson

Heino Räim 90

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige Heino Räim on mees, kes tunneb eesti trükisõna. 2003. aastal sai ta ERÜ teenetepreemia pikaaegse sihikindla ja tulemusrohke töö eest vanema eestikeelse kirjanduse hoidmisel, avamisel ja populariseerimisel. Tema töövaldkondadeks Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus on olnud kollektsioonide kui rahvusliku aarde korraldamine, retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamine ja näitusetegevus. Ta oli publikatsioonide Eestikeelne raamat 1901–1917 I–II kd (1993), Eestikeelne raamat 1851–1900 I–II kd (1995) ja Eestikeelne raamat 1525–1850 (2000) üks koostajaid.

Heino Räimel oli 29. märtsil 90. sünnipäev. Soovime talle palju õnne, tugevat tervist ja jätkuvat loomingulist indu!

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Eesti Kirjandusmuuseum

Miks taotleda raamatukoguhoidja kutset?

Katre Riisalu, ERÜ kutsekomisjoni esimees, ERÜ juhatuse aseesimees

Edu mis tahes elualal eeldab teatavat asjatundlikkust ehk kompetentsust. Tööülesannete täitmiseks on lisaks üldinimlikele oskustele vaja spetsiifilist ametialast või kutsepädevust, mida kirjeldavad kutsestandardid. Ainuüksi Eesti kutsesüsteemis on kutsestandardeid üle 700. Raamatukoguhoidja kutse on üks osa Eestis kehtivast terviklikust kutsesüsteemist. Kutsesüsteem omakorda seob haridussüsteemi tööturuga, et koolides ja täienduskoolitustel õpetatav sisu ja kvaliteet oleksid vastavuses tööturu nõuete ja ootustega.

Miks peaks kutset taotlema?

Eelkõige selleks, et pidevates muutuste tuultes suudaks raamatukoguhoidja enda rolli ühiskonnas teadvustada ja väärtustada. Kutse taotlemine on võimalus tõendada oma pädevusi ja kujundada isiklikku ametialast arengut.

Raamatukogud arenevad kiiresti. Viimase paarikümne aasta jooksul on muutunud töövahendid, tööprotsessid ja ka töökorraldus. Tulnud on digikeskkonnad ja IT-vahendid, mis omakorda arenevad kogu aeg. See aga tähendab, et töö raamatukogus nõuab pidevat enesearengut ja uuendustega kursis olemist. Aina olulisemaks muutub efektiivsus ehk soov vähemaga

rohkem ära teha ja teha seda paremini kui eile. Kuigi raamatukogude arv on järjepidevalt vähenenud ning samuti on vähenenud neis leiduvate töökohtade arv, on kasvanud ligipääs e-ressurssidele. See seab ka raamatukoguhoidjatele uued ootused, eeldab uusi kompetentse.

Kõige üldisemalt iseloomustab raamatukoguhoidjaid valmisolek arenguks. Üldine trend on see, et edukad on need inimesed, kellel on sügavamad teadmised ühel alal koos oskusega mõista ja siduda eri valdkondi. Parim on oma valdkonna spetsialist, kellel on sügavad erialased teadmised, arusaam IT-valdkonnast ja baasteadmised raamatukogutööst.

Kutsetunnistuse taotlemine on vabatahtlik ega ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga nõutakse teataval ametikohal kutsetunnistuse olemasolu. Seaduse järgi on kutsenõue kehtestatud rahvaraamatukogu direktorile, kui tal puudub erialane kõrgharidus (rahvaraamatukogu seaduse § 7) ning kooliraamatukogu töötajale, kui tal puudub erialane haridus (kooliraamatukogude töökorralduse aluste § 33). Kogu protsess aitab paremini mõtestada mitte ainult raamatukogutöö olemust, vaid ka jõuda selgusele enda arenguvajadustes. Positiivne on kogu kutsesüsteemis see, et senisel parimal moel ja teadmisel on kutsestandardis kaardistatud see maailm, mida raamatukoguhoidjaks olemine tähendab.

Miks mul võiks olla kutse?

See vajadus on individuaalne. Pakun mõned märksõnad, ent esitatud nimekiri ei ole lõplik ega täielik:

• eneseanalüüs;

• professionaalne areng;

• enesekindlus;

• isiklik väljakutse;

• kollegiaalne toetus;

• signaal tööandajale;

• teadlikkus raamatukogutöö mitmetahulisusest;

• raamatukoguhoidja ameti väärtustamine laiemalt.

Inimene õpib kogu elu. Pikalt ühes ametis töötades võiks tekkida vajadus oma töid ja mõtteid korrastada. Kutsetunnistus tähendab, et oled oma enesearengu protsessis jõudnud mingil kindlal moel fikseeritud tasandile. See ei ole lõppjaam: eesmärgiks võib võtta järgmise tasandi. Iga raamatukoguhoidja võiks läbi mõelda oma isikliku arenguplaani pikema perioodi jooksul. See võimaldaks eesmärke saavutada ka karjääriredelil. Kõrgema kutse taotlemine nõuab senise töö analüüsi ja annab hea võimaluse ennast kõrvalt vaadata ja mõtestada.

SA Kutsekoda ütleb oma kodulehel kutsekoda.ee: Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Üldpõhimõtted standardis on muutumatud, kuid detailid kindlasti mitte. Selleks, et kutsestandard ei jääks ajast maha, annavad kutseandja koos eri asjaosalistega sisendi detailide kaasajastamiseks.

Möödunud aastal uuendas raamatukoguhoidja kutsestandardeid kutsekoja moodustatud töörühm, millesse kuulusid Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, Viljandi Linnaraamatukogu direktor Reet Lubi, Tartu Linnaraamatukogu arendusjuht Mai Põldaas, Eesti

Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Katre Riisalu, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu arendusjuht Tuuliki Tõiste ning Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infoteaduse õpetaja Ilmar Vaaro. Kultuuri Kutsenõukogu kinnitas kutsestandardid 9. novembril 2022 ning need on leitavad kutseregistrist (vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/KAO/vaata/10086671).

Kutsestandardis on esile tõstetud raamatukoguhoidja tööosad ehk ülesanded, mis on iseloomulikud ainult sellele kutsele:

• kogude kujundamine;

• kogude töötlemine ja säilitamine;

• lugejateenindus ja -koolitus;

• arendustegevus (taseme 7 ja 8 puhul ka juhtimine).

Kutsesüsteemis hinnatakse kompetentsust. Kompetentse ja neist kujunevat pädevust on defineeritud mitut moodi: see mõiste hõlmab võimeid, vajadusi, väärtusi, teadmisi, oskusi, kogemusi, hoiakuid ja isikuomadusi. Kindlalt ollakse ühel meelel selles, et kompetentsid avalduvad tegevuses. Kutse- ja ametialasel pädevusel on tasemed. Raamatukoguhoidja kutset saab taotleda kolmel tasemel:

• tase 6 – spetsialist raamatukogutöö põhivaldkondades ehk kogude kujundamises, töötlemises, säilitamises ja nende kättesaadavaks tegemises;

• tase 7 – juhtivspetsialist, kes lisaks juhib inimesi ja ressursse;

• tase 8 – tippspetsialist, kes on raamatukogu strateegiline juht, teenuste ja raamatukogunduse valdkonna arendaja.

Kutsesüsteemi kontekstis tuleb tõendada kohustuslikke kompetentse, mis on tööülesannetega otseselt seotud: need on üldiseks aluseks ning annavad valmisoleku kutsealal töötada. Nõutavad üldoskused rakenduvad koos kohustuslike kompetentsidega, mis on ühised paljudele kutsetele ja valdkondadele ning mille olemasolu toetab edukat ööd oma kutsealal.

Raamatukoguhoidja kutse annab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, mis on teinud seda alates 2005. aastast. Selle aja jooksul on väljastatud raamatukoguhoidjatele 1067 kutsetunnistust. Kutsesüsteem toetab elukestvat õpet, mistõttu on kutsetaseme saamise puhul tähtsal kohal jätkuv areng ning oskus oma professionaalset arengut jälgida ja suunata. Seda selleks, et aastate jooksul kompetentse täiendada, et taotleda kõrgemat kutsetaset.

Kutsestandard vaadatakse üle iga viie aasta tagant. 9. novembril 2022 kinnitas Kultuuri Kutsenõukogu raamatukoguhoidja uuenenud kutsestandardid tasemel 6, 7 ja 8. Välja antud kutsetunnistused kehtivad kümme aastat. Muutused ei ole standardis suured, peamiselt

Allikas: ERÜ

tehti mõned terminoloogilised täpsustused tööosasid selgitavates tekstides. Küll aga lisandusid tulevikuoskused, milleks on koos- ja meeskonnatöö oskus, tervikpildi nägemise oskus, sotsiaalne ja kultuuriline teadlikkus, oskus töötada suurte andmemahtudega, uue meedia kirjaoskus, oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida.

Kutse taotlemiseks võtab ühing avaldusi vastu iga aasta septembrikuus. Septembri algul toimub ka infotund, kus räägime, kuidas kutse andmine toimub, tutvustame kutse andmise ja hindamise protseduure ning anname soovitusi arengumapi koostamiseks elektroonilises keskkonnas.

Kutse taotlemise seisukohalt on oluline tutvuda kutse andmise korraga ja raamatukoguhoidja kutsestandardist tulenevate kompetentsidega ning analüüsida, kas omandatud teadmised ja oskused on arvesta-

tavad ja tõendatavad. Peale selle tuleb hinnata, millise taseme kompetentsidele taotleja teadmised, oskused ja kogemused vastavad, kas 6, 7 või 8.

Kuidas alustada kutse taotlemist?

• Tutvu eeltingimuste ja kutsestandardiga.

• Kogu kokku enda tööd puudutavad tõendusmaterjalid ja koonda e-arengumappi.

• Esita vajalikud dokumendid digitaalselt: avaldus, koopia isikut tõendavast dokumendist, haridust tõendava dokumendi koopiad, CV ja e-arengumapp (vt kutse taotlemise kohta ERÜ kodulehelt https://www.eru. lib.ee/index.php/kutse/andmine).

• Pea kinni taotlusvooru tähtajast, mis on igal aastal 1.–30. september.

• Hindamisviisideks on dokumentide (sh eneseanalüüsi sisaldav e-arengumapp) hindamine ja vestlus. Pooletunnise vestluse viib läbi kolmeliikmeline hindamiskomisjon.

Kutse taotlemise protsess on hea võimalus õppida ja kasvada. Taotlesin sügisel raamatukoguhoidja kõrgeimat ehk 8. taset ja tegin kogu protsessi läbi. Minu jaoks oli enda tegevuse mõtestamine kutse taotlemise protsessis väärtuslik õpitee. Igapäevases töösaginas jääb tihtipeale aega väheks, et enda tegevust kõrvalt vaadata, märgata ja peegeldada. Teine põhjus, miks kutse taotlemisele mõelda, on enda professionaalse identiteedi tugevdamine. Kui oled kutse taotlemise protsessi edukalt läbinud, siis annab see ka rohkem tuge tajuda enda professionaalsust. Ühtlasi võiks kutsetunnistus olla kvaliteedinäitaja.

IN MEMORIAM

Lahkunud on kauaaegne hea kolleeg Helje Riives.

Helje tegutses raamatukogunduses järjepidevalt 54 aastat nii Orissaares, Tartus kui ka Tallinnas, kuni otsustas 2012. aastal hakata pensionipõlve pidama.

Enne, kui ta asus raamatukogunduses tegutsema, oli ta lõpetanud Haapsalu Pedagoogilise Kooli ja rakendanud saadud teadmisi Saareküla koolis Saaremaal – oma kodusaarel. Küllap tulid pedagoogiteadmised kasuks ka raamatukogutöös, sest Helje oskas suurepäraselt kolleege kaasata, innustada ja suunata. Töökoht raamatukogus viis Helje edasi õppima raamatukogundust ja bibliograafiat Tartu Ülikoolis, mille ta lõpetas 1963. aastal.

Ligi kümme aastat oli Helje ERÜ bibliograafia toimkonna aktiivne liige. Toimetuskolleegiumi liikmena andis ta oma panuse Eesti raamatukogude unikaalse ühisprojekti Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (ERBA) loomisesse ja käivitamisse 2005. aastal. Helje propageeris andmebaasi innukalt ja täpsustas selle andmeid, nõudes korrektsust nii endalt kui ka teistelt.

Üks Helje mõte oli käivitada ka raamatukogunduses kes on kes-tüüpi väljaanne. Ta oli ERÜ aastaraamatu 1995 koostaja ja üldtoimetaja. Aastaraamatu osana valmiski biograafiakogumik ühe konkreetse aasta kohta – Kes on kes ERÜs ja Eesti raamatukogunduses 1995. Heal tasemel koostatud kogumik on raamatukogunduses väärtuslik infoallikas ka aastakümneid hiljem. 1996. aastal tunnustas ERÜ Helje tehtud tööd aastapreemiaga.

Helje töötas mitukümmend aastat Tartu Ülikooli raamatukogu kataloogimisosakonna juhatajana. Sel ametikohal olid tema uurimisvaldkonnad kataloogimine, kirjanduse töötlemine ja kataloogisüsteemi kujunemine ning ta avaldas neil teemadel ka mitu kirjutist. Aastatel 1965–1988 raamatukogu kataloogisüsteemi arendamisel tehtud töö eest tunnustas TÜ raamatukogu Heljet 2002. aastal oma teenetemärgiga.

Ajal, kui Helje töötas Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu bibliograafiaosakonna juhataja ja peabibliograafina (1988–2012), toimus kollektiivibibliograafia (TTÜ väljaanded, töötajate publikatsioonid, personaalia) koostamisel üleminek kartoteekidelt andmebaasidele. Helje oli üks bibliograafia- ja isikuandmebaaside loomise algataja. Alguse said andmebaasid PUBL, ISIK, TOIM ja DISS. Helje tegi uued asjad kõigepealt endale põhjalikult selgeks ja seejärel oli tal juba lihtne teha need ka töötajatele arusaadavaks. Juhatajana sai ta asjad alati aetud rahulikult nõudlikus võtmes.

Kui ERÜ ja TLÜ akadeemiline raamatukogu hakkasid 2000. aastal Eestis bibliograafiate koostamise tunnustamiseks välja andma bibliograafiaauhinda, tunnustati ka Helje ja tema kolleegide tööd väljaande Eesti tehnikaartiklid 1936–1940: bibliograafia koostamisel. 2012. aastal tunnustati sama auhinnaga TTÜ raamatukogu ja Helje järjekindlat tööd selle väärika tehnikabibliograafia koguteose koostamisel (kokku neli köidet aastate 1918–1944 kohta).

Helje Riives on üks raamatukoguhoidjatest, kes valiti Eesti riigi 100. sünnipäevaks valminud virtuaalnäituse Sajandi raamatukoguhoidjad silmapaistvate isikute hulka. Helje Riives oli bibliograaf, kelle töö tulemused on ulatunud üle oma asutuse piiride ja mõjutanud Eesti raamatukogunduse arengut. Ta on andnud suure panuse bibliograafiliste ja biograafiliste andmete jäädvustamisse tulevastele põlvedele.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu Tartu Ülikooli raamatukogu

Mari Sibul

14. veebruar 1941 –6. veebruar 2023

Lahkunud on kauaaegne hea kolleeg Mari Sibul.

Ta oli raamatukoguhoidja, kes oma rohkem kui neljakümneaastase karjääri jooksul pidas esmatähtsaks rahvustrükiste kogumist ja säilitamist tulevastele põlvedele ning raamatukogude omavahelist koostööd.

Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse eriala cum laude lõpetamist asus Mari tööle Tallinna Polütehnilise Instituudi raamatukokku, kus tegeles toonase juhtimismudeli täiustamise ja süsteemanalüüsiga. Aastatel 1976–1992 töötas ta direktori ja asedirektorina Eesti Riiklikus Raamatupalatis, kus sügaval nõukogude ajal koguti ja säilitati eesti rahvustrükiseid ning koostati rahvusbibliograafia väljaandeid ja trükitoodangu statistikat. Eesti riigi taasiseseisvumine tõi kaasa raamatupalati taasühendamise rahvusraamatukoguga. Iseseisva riigina liitus Eesti mitme rahvusvahelise organisatsiooniga ning nii tuli 1992. aastal alustada Eestis ISBN-agentuuri loomist. Mari tööks oli ISBN-numbri juurutamine, juhendi koostamine ja selgitustöö kirjastajate seas. Kõik ikka selleks, et trükis ilmuvast oleks täpne ülevaade ning Eestis ilmunud raamatud oleksid ka rahvusvaheliselt kiiresti leitavad.

Kakskümmend aastat (1994–2012) suunas ja juhtis ta kuni pensionile jäämiseni rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse tööd. Tema suur kogemus aitas kaasa kunsti- ja muusikakogude arengule ning teadvustas rahvusraamatukogu kui kunsti- ja muusikaraamatukogude koostöökeskust. Inspireerivaks olid 1990. aastatel Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu

Allikas: ERÜ

(IFLA) kongressid, kus Maril tekkisid isiklikud kontaktid Põhjamaade kunstiraamatukogudega ning töine sõprus Soome kolleegidega. Mari initsiatiivil loodi 1999. aastal Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus, mida ta aastaid juhtis. Tema eestvedamisel lepiti kokku Eesti kunstiraamatukogude kujundamise põhimõtted ja prioriteedid ning pandi alus koostööle, mis kestab tänaseni. Mari oli ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu taasasutaja.

Maril oli imetlust vääriv professionaalne oskus teha toimetajatööd. Ta märkas detaile ja suutis samal ajal hoomata tervikut, hoida silme ees saavutatavat lõpptulemust. Tema valvsa toimetajapilgu all valmisid Voldemar Panso (2010) ja Jüri Haini (2011) personaalbibliograafiad, retrospektiivne rahvusbibliograafia Eesti noodid 1918–1944 (2001), Eesti vinüülplaatide diskograafia 1954–2010 (2011) jpt väljaanded.

Mari oli hingelt raamatukoguhoidja. Teda kui juhti iseloomustas empaatia: ta leidis alati aega inimesi ära kuulata, nende rõõmudele ja muredele kaasa elada ning vajadusel abi pakkuda. Mari oli eriline inimene, kes oli oma ellusuhtumise ja särava isiksusega meile suureks eeskujuks.

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Kunstiraamatukogude Ühendus

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Summary The floor is yours!

3 The work begins

Aleksander Karro

We republish the editorial of the first issue of library journal Raamatukogu (1923, No 1) without changing the spelling of that time. The editorial says: “The aim of the journal is to contribute to the expansion of public library movement in Estonia. To this end, it publishes articles about librarianship, about the organisation and management of public libraries and their introduction to the wider public as well as about general and national bibliography and bibliology; gives guidance for informed use of books; contributes to the professional training of librarians and protects their interests.” The initials A.K. at the end of the editorial indicate that it was written by Aleksander Karro (1896–1929), the editor of the first issue of the journal.

Focus: RK through the century

4 A century ago in May, or Raamatukogu 100. An interview with Kalju Tammaru, Kai Maran, and Ene Riet Mihkel Volt

The first issue of a library journal, Raamatukogu, was published in Tallinn in May 1923. Kalju Tammaru, who already in the first half of the 1980s co-authored an article about the early years of the journal (1923–1940) with Hans Jürman, a grand old man of Estonian librarianship, Kai Maran, the first managing editor of the reestablished journal (1990–1992), and Ene Riet, who was the journal’s managing editor and editor in chief for the longest time (1992–2016), agreed to cast light on different phases in the century-long history of the journal.

Media competence

13 What is astroturfing?

Kateryna Botnar

Specialist in media competence at the National Library of Estonia, Kateryna Botnar: “How many meanings does the word astroturfing have? In your mind, do you mostly associate it with the use of Astroturf brand of green covering of a soccer field? This answer is not wrong, but in the digital age, astroturfing took on another meaning: an artificially created and organised support for a campaign and/or person(s).”

Quo vadis, library?

14 Mass layoff will wipe out the jobs of the last employees at the Expatriate Estonian Literature Centre. An interview with Andres Kollist

Maarja Merivoo-Parro

The Academic Library of Tallinn University houses one of the world’s largest collections of expatriate Estonian printed word. However, the library’s administration has just decided to lay off a third of the library’s staff, including the last employees of the Expatriate Estonian Literature Centre. The Director of the Academic Library of Tallinn University, Andres Kollist, PhD, talked about the layoff of the centre’s staff and further plans. Maarja MerivooParro, PhD, is a journalist at the Estonian Public Broadcasting. The interview is published with the permission of Estonian Public Broadcasting.

Memory institutions in Estonia and abroad

18 Evaluation of user satisfaction – why and how?

Krista Visas

The article is based on a master’s thesis in the field of study of service design and management, Evaluation

of Customer Satisfaction in Public Libraries Based on the Example of Pärnu Central Library, defended at the University of Tartu Pärnu College in 2021. In her thesis, the author focused on theoretical approaches to user satisfaction evaluation and on describing the expectations, needs and wishes of library customers – on the customer satisfaction survey conducted at Pärnu Central Library. The author is the Director of the aforementioned library.

28 Winter Seminar of Memory Institutions was held at Kääriku again This year, the University of Tartu Library organised the Winter Seminar of Memory Institutions from the 7th up to the 8th of March, that took place again after several years in Kääriku Sports Centre. This year’s seminar focused on sustainable development, sustainability and ecological footprint of memory institutions.

Development activities

29 Wall of statistics: Estonian books in 2018–2022

| Number of titles per year

The number of titles of books and pamphlets printed per year was about the same in 2018–2022. The number of e-books published per year varied during the period. Twice as many titles of books and pamphlets were printed as e-books published at that time, except for the year 2021, when the publishing of e-books reached its peak – e-books were published only about a thousand fewer than the titles of books printed. This can be associated with the impact of coronavirus pandemic.

30 New acquisitions of professional literature

Margit Tammur

Margit Tammur, an information specialist at the Parliamentary and Social Sciences Centre of the National Library of Estonia, introduces four recently acquired works: (1) Fostering wellness in the workplace : a handbook for libraries by Bobbi L. Newman. Chicago : ALA Editions, 2022; (2) Your craft as a teaching librarian: using acting skills to create a dynamic presence by Jeff Sundquist, Julie Artman, and Douglas R. Dechow. Chicago : Association of College and Research Libraries, [2022]; (3) Fostering student success : academic, social, and financial initiatives, edited by Sigrid Kelsey. Chicago : ALA Editions, 2022; (4) Archives, access and artificial intelligence : working with borndigital and digitised archival collections, edited by Lisa Jaillant. Bielefeld : transcript, [2022].

32 Three new Estonianlanguage publications

Reet Olevsoo, Estonian Literary Museum

• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2021, 33. Tallinn : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing [Estonian Librarians’ Association] : 2022. 110 p. The newly published The Yearbook of the Estonia Librarians 2021 introduces the most important undertakings of the Estonian Librarians’ Association and the library community in 2021.

• Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100 / Katre Riisalu [editor in chief]. [Tallinn] : Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing [Estonian Librarians’ Association], [2023]. 208 p. A collection, Estonian Librarians’ Association 100, is a jubilee album of the Estonian Librarians’ Association that treats the activities of the association from its founding to the present.

The starting point of collection’s compilation was that it should also serve as a source of history for future generations.

• Sõnumeid ja pilte / Heino Räim. Muhu : Muhu Pärandikool [Muhu Heritage School] ; Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus [Estonian Literary Museum Scholarly Press], 2022. 295 p.

News and Images is a collection, compiled by Heino Räim, a long-time library employee and lecturer of Muhu origin. The collection presents writings about the author’s ancestors, life and professional work.

33 New library terms

Katre Riisalu

The piece presents four terms discussed and approved by the Committee on Terminology of the Estonian Librarians’ Association: e-teavik (digital document), e-väljaanne (electronic publication, e-publication), e-teenus (electronic service), and raamatupalat (book chamber).

KMS recommends

34 Keep on reading!

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv, a poet and the Culture Advisor to the National Library of Estonia, recommends to read two books recently published in Estonian: Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s („A Story of the Ages. The Writers’ Union in the Estonian SSR“; 2022), a research by Sirje Olesk, and Kolhoosi miss („Miss Kolkhoz“; 2022), a collection of short stories by Lilli Luuk.

Estonian Librarians’ Association

35 The Forum and Annual Meeting of the Estonian Librarian’s Association 2023

Reet Olevsoo

The ELA Forum, The Colourful Creative World of Libraries, followed by the ELA Annual Meeting was held at the Tallinn University Assembly Hall on the 28th of February. The ELA reports of 2022 and courses of action for 2023 were approved. Tuuliki Tõiste was reelected as the President of the ELA Board and Maris Nool, Kristina Pai, Katre Riisalu, Krista Visas, and Karmen Velitschinsky were elected as the mem-

bers of the Board. The Ivi Tingre Ring got a new holder: Tiiu Valm passed it over to Reet Olevsoo.

36 National decorations were bestowed on librarians

This February, the President of the Republic of Estonia Alar Karis bestowed the Order of Merit of the White Star, Fifth Class on

• Katre Riisalu – a promoter of librarianship

• Olga Sööt – a librarian in Viljandi County

37 The 19th National Children’s Librarians Day in Tallinn

Merle Tanilsoo

A brief overview of the 19th National Children’s Librarians Day, held at Tallinn Central Library on 21 September 2022. Merle Tanilsoo holds the position of Chief Specialist in Children’s Services at Tallinn Central Library.

38 Heino Räim 90

On the 29th of March, Heino Räim, a long-time Senior Librarian at the Archival Library of the Estonian Literary Museum, an Honorary Member of the Estonian Librarians’ Association, and a receiver of the ELA Prize for Merits, celebrated his 90th birthday.

38 Why apply for a librarian professional qualification?

Katre Riisalu

The Head of Professional Qualifications Committee and the Vice President of the Board of the Estonian Librarians’ Association, Katre Riisalu: “A reason to think about applying for a professional qualification is to strengthen your professional identity. If you have successfully completed the process of applying for the professional qualification, it also gives you more support to perceive your professionalism.”

News

40 IN MEMORIAM: Helje Riives

1 July 1937 – 13 March 2023 – a long-time Head of the Cataloguing Department of the University of Tartu Library, a long-time Head of the Bibliography Department and Chief Bibliographer at the Tallinn University of Technology Library

41 IN MEMORIAM: Mari Sibul

14 February 1941 – 6 February 2023 – a long-time Head of the Centre of Fine Arts of the National Library of Estonia, a long-time leader of the Estonian Association of Art Libraries

Rk

100

Toimetuskolleegium: Krista ARU, Kaie HOLM, Karmen LINASK, Silvi METSAR, Reet OLEVSOO, Kristina PAI, Lea RAND, Katre RIISALU, Tuuliki TÕISTE, Ilmar VAARO

Esikaanel: ajakiri Raamatukogu 100. RaRa digiteerija Marion Kruut osutamas 1923. a mais ilmunud esimesele numbrile. Foto: Aron Urb

Tagakaanel: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100. Ühingu kõne- ja üldkoosolekul osalenute ühispilt

Tallinna Ülikooli aulas 28. veebruaril 2023. ERÜ taasasutati samas ruumis 9. juunil 1988. Foto: Teet Malsroos

Raamatukogu toimetus: toimetaja Mihkel VOLT, keeletoimetaja Ragne RAMBI (Liivakiri OÜ), tõlkija Tiina BÜTTNER, kujundaja Margit PLINK

Aadress: 15015 Tallinn, Narva mnt 11, Eesti Rahvusraamatukogu  www.nlib.ee/ajakiri

Ilmub 6 korda aastas  ISSN 0235-0351 (trükis)  ISSN 2674-1520 (võrguväljaanne)

Tellimine: ajakirja Raamatukogu aastakomplekti ja üksiknumbreid saab nõudetrükina

tellida Trükiviis OÜ-lt: tere@trykiviis.ee, trykiviis.ee/raamatupood/ Ilmub aastast 1923

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 100. Ühingu kõneja üldkoosolekul osalenute ühispilt

Tallinna Ülikooli aulas 28. veebruaril 2023. ERÜ taasasutati samas ruumis 9. juunil 1988.