Eesti Elu / Estonian Life No. 9 | Mar 6, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, March 6, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 9, 2020           Reedel, 6. märtsil — Friday, March 6

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Vancouveris ja EKNi teenetemärkide üleandmine

Edda Davis ja Thomas Kirves.

Pühapäeval, 23. veebruaril toimus Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamine Van­ couveri Meie Kodus. Päev algas hommikul oikumeenilise tänujumalateenistusega, mida pidas õp. Algur Kaerma ja millest võttis osa poolsada kaasmaalast. Järgnesid pidu­ lik lõunasöök allsaalis, kuhu oli registreeritud sada inimest ning hiljem aktus aulas. Aktus algas lippude defilee ja Kanada hümniga, avasõna ütles Vancouveri Eesti Seltsi president Thomas Pajur, palvuse õp. Algur Kaerma. Järgnes Vaba­ dussõja võitlejate mäles­ tamine. Tervituste ja sõnavõttudega

Aukonsul Evaleen Jaager Roy. Foto: Thomas Pajur

Foto: Olev Rumm

esinesid aukonsul Evaleen Jaager Roy ja abiaukonsul Evi Mustel. Läti kogukonna poolt tervitas Rita Blosmanis. Järgnes tänavuste Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teene­ temärkide üleandmine. See­kord­ seteks teenetemärkide saajateks Vancouverist olid Edda Davis ja Thomas Kirves, kelle tegevuse lühikirjeldused luges ette EKNi esindaja Vancouveris Ingrid Soide, kes ka märgid üle andis. Edda Davis, kes on sündi­ nud Eestis ja lapsena koos vanematega kodumaalt põge­ nenud, on olnud pidev kaua­ aegne, aktiivne toetaja Van­ couveri eestlaskonna organisat­ sioonides ja üritustel. Saabudes Vancou­ verisse, aitas ta kohe asutada gaidlust, osales Lääne­ ranniku Eesti Päevade korral­ damistel ja on nüüdseks juba 40 aastat teeninud juhatuse liikme­ na püsivalt Eesti Kultuuri Ühingut ja Eesti Arhiivi Vancouveris. Ta on olnud ka luteri kiriku nõukogu liige ja viimastel aastatel Van­couveri Pensionäride Klubi eestvedaja. Edda on ustav ja hingeline eestluse teenija, kes usub välis­ eestlaste panuse väärtusesse ­kodumaa heaks ja rõhutab eesti keele alalhoidmise vajadust (Järgneb lk. 3)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kolmkümmend aastat Eesti Kongressi kokkutulekust niarmee kindralit, enam kui kol­ mandikuni ulatuva mitte-eesti Märtsis käesoleval aastal kogukonna liikmed; ameti­ keel­ tähistame 30 aasta möödumist teks olid eesti ja vene keel. Kui Eesti Kongressi esimesest is­ ­ Eesti Vabariik oleks taastatud tungist, mis toimus 11./12. uue riigina lähtuvalt sellest, märtsil 1990. Eesti Kongress ­okupatsiooni ja koloniseerimise kujunes 20. sajandi suurima tulemusena kujundatud valijas­ kodanikualgatuse – E.V. ko­ ­ konnast, poleks ka parimal danike komiteede liikumise – juhul olnud võimalust kõnelda kulminatsiooniks. 1989. a. al­ rahvusriigist. Sellisest riigist, guseks oli okupeeritud Eestis mille põhiseadus tagab eesti tunda kevade hõngu. Avali­kuks rahva, keele ja kultuuri säili­ oli tulnud tõde selle kohta, et mise läbi aegade. Eesti pole seaduslikus abielus Sellele võtmeküsimusele and­ Nõukogude Liiduga, vaid on sid 24. veebruaril 1989 vastuse õigusevastaselt okupeeritud kolm rahvuslikku organisatsioo­ Stalini-Hitleri sõbramehe kok­ ni – Eesti Muinsuskaitse Selts, kuleppe tagajärjel. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Nõukogude võimuaparaat oli Partei ja Eesti Kristlik Liit. nõrgenenud ja segaduses, kuid Vastus kõlas: otsustada saavad eksisteeris edasi. Seda toetasid Eesti tuleviku üle 1918. a välja okupatsiooniväed. Samas idanes kuulutatud Eesti Vabariigi ko­ rahva seas lootus, et kui äkki danikud. Püsis ju EV demok­ kõik läheb soodsalt, siis võiks raatlike riikide jaoks juriidiliselt Eesti iseseisvus taastuda. Pal­ edasi. Tõeline avastus oli aga jude arvates küll vaid auto­ see, et lisaks õiguslikule järje­ noomse liiduvabariigi vormis. pidevusele eksisteerib füüsiliselt Selles olukorras kerkis võt­ – lihas ja veres – ka EV koda­ meküsimusena vajadus teha nikkond. Ehkki enamusele olid s­elgeks, kes – kui ime peaks okupatsioonivõimude poolt pih­ juhtuma ja iseseisvuse võimalus ku surutud nõukogude passid. avanema – on need, kes on Nüüd oli vaja need kodanikud ­õigustatud otsustama Eesti tule­ kindlaks teha. See tähendas tegelikult rah­ viku üle? Kas kõik okupatsioo­ niga kujunenud elanikkonna valoendust, mida tuli läbi viia ­esindajad? Kas ka Eestisse pai­ oma jõududega. 24. veebruaril gutatud nõukogude väed? Just 1989 kutsusid kolm eelnime­ nii valiti ju saadikud nõukogude tatud liikumist valima kõikjal parlamenti – ülemnõukogusse. Eestis kodanike komiteed, mis Isegi viimane, märtsis 1990 hakkaksid EV kodanikke re­ valitud ülemnõukogu oli moo­ gistreerima. 1989. aasta keva­ ­ dustatud sellel baasil – esinda­ dest kuni 1990. aasta veebrua­ tud olid seal neli okupatsioo­ rini registreeriti rahvaalgatuse

Tunne Kelam

Tunne Kelam. Foto: Endel Tammepõld, Meie Elu arhiiv

korras üle 790 000 Eesti Vaba­ riigi kodaniku (koos lastega) nii kodumaal kui ka paguluses. Tõsiasi, et sajad tuhanded Nõu­ kogude Liidu kodanikeks vor­ mistatud eestlased kuulutasid end avalikult ja massiliselt Eesti Vabariigi kodanikeks, tähendas ainulaadset rahvahääletust 1918. aastal loodud rahvusriigi taasta­ mise kasuks. See tähistas ka vabanemist nõukogude terrori ­ hirmukammitsaist ning andis tõuke võimumonopoli teostanud kohaliku kompartei lagune­ mi­ sele. Kodanike komiteede liiku­ mise edu võimaldas rahvuslik­demokraatlikel jõududel kor­ raldada veebruaris 1990 EV koda­ ­ nike esinduskogu – Eesti Kong­ ressi – valimised. Kong­ ressi 499 kohale esitati 1113 kandidaati. Valimistel, mida jäl­ (Järgneb lk. 4)

Üksmeelne hääletamine. Ees vas. Vardo Rumessen, Trivimi Velliste, Paul-Eerik Rummo. Foto: Ülo Laumets, Meie Elu arhiiv


2

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Nr. 9

President Kaljulaid töövisiidil Ameerikas

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Majandusmured Nagu teame, maailma majandusmured tihti sõltuvad palju otsus­ tusvõimetusest. Näiteks praegune tähelepanu halvav koroonaviirus ei luba tulevikku prognoosida. Mis on majandusteadlaste ja panku­ rite lemmiktegevus, lihtsurelik saab ainult õlgu kehitada. Kanadas on ametlikult ametist lahkumas jaanikuul keskpanga­ kuberner Stephen Poloz. Tema eelkäija Mark Carney siirdus Londonisse märksa tähtsamale kohale. Inglased on ju ikka majan­ duses olulised, Bank of Englandi juhtimine on vastutustega koht. Poloz pole veel pensioniealine – aga ta ametiaeg saab juunis täis. Tänu Bloombergile, peale Wall Street Journali usaldusväärseim ma­ jandusuudiste edastaja, saime teada, muidugi internetist, et Poloz ehk jätab oma järeltulijale portsu probleeme lahendada. Nagu pankurid ikka. Ja Polozil on uute ametikohtade valik teatavasti ah­ vatlev. Just selle koroonaviiruse tõttu ei tea keskpankurid, mis oleks õige samm võtta. Lahendust pole näha, turismi ja inimliikumiste äri­ huvisid on seganud väga see tervishoiu küsimus. Polozil olevat Bloombergi järgi valik: vähendada väljamakstavaid intressiprotsente, mis on alati keskpankurite strateegia kummalistel aegadel, et rahus­ tada investoreid. Tavaliselt aumehemäng on selline, et ei jäeta tu­ levastele parajate pähklite järamist. Praegune Vahtralehemaa peapankur on tuntud ettevaatuse poo­ lest, jälgides, mida teised teevad. Et ehk olukord paraneb. Paraku seda ei tohiks keegi ütelda, julgust, Churchilli stiilis on tarvis, mitte mökutamist. Risk on osa investeerimisest. Samas on aga teadmine, et keskpank kaitseb, tavaliselt mitte just rikkureid, vaid tavainves­ torit, aru saadud kohustus. Mida USAs küll vastutustundlikult pole juba kaua saavutatud, tänu sealsele Federal Reservile ja ahnetele pankadele, mis kõigutavad börsi, aastast aastasse. Ning siis teine majandusuudis, seekord just Wall Street Journalist. Soomlaste kuulus Nokia telefoni-, kommunikatsiooni­ firma võitleb maailmas toimuvate tehnomuutustega. India päritolu Rajeev Suri astus sel nädalal peamehe kohalt tagasi, peamiselt kuna Nokia aktsiate väärtus on poole aastaga langenud enam kui 20%, sest ei suudeta võistelda uuema 5G mobiil- ja muu tehnoloo­ giaga. Teda asendab taas soomlane, Fortuna energiakontserni juht Pekka Lundmark. See näide rõhutab, et praegust majandust tõukab just energia ja internetitehnoloogia. Sõltlased oleme, aga energiata ei tule keegi toime, isegi kui nutitelefonita saab elada. Kokkuvõtlikult, enam ei loe, kuhu dollarid lähevad börsil, mis va­ nasti määras mitmeti otsustajate lähenemist. Kartused paraku, mis kahjuks selliseks kujunenud globaalselt sõltuvusest, oodates, mida Hiinas ette võetakse terviseküsimuses, on keskpankades oma rahva, maksumaksjate kasuks majandusprognoose teravdanud niivõrd, et isegi targad majandusteadlased ei oska kristallkuuli julgusega vaa­ data. TÕNU NAELAPEA

President Kersti Kaljulaid on sel nädalal töövisiidil Ameeri­ ka Ühendriikides. Washing­ tonis keskendub ta suvel Eestis toimuva Kolme Mere tippkohtumise ettevalmistus­ tele ning New Yorgis ÜRO julge­olekunõukoguga seotud teemadele. Washingtonis esineb Kalju­ laid Ameerika-Iisraeli Avalike Suhete Komitee (AIPAC) kong­ ressil digi- ja küberteemadel, kohtub Rahvusvahelise Valuu­ tafondi juhi Kristalina Geor­ gievaga ning president Trumpi administratsiooni esindajatega – vanemnõunik Jared Kushneri, president Trumpi riikliku julge­ olekunõuniku Robert O’Brieni ja nõuniku Ivanka Trumpi, justiitsminister William Barri ja aseenergiasekretäri Dan Broui­ lette’iga.

Suvel esmakordselt Eestis toi­ muv Kolme Mere tipp­ koh­ tumine toob kohale riigipead, äriliidrid ja tippametnikud nii Euroopast kui ka Ameerikast. Kolme Mere algatuse eesmärk on edendada koostööd eelkõige energia-, transpordi- ja digitaal­ sektorite taristute arenda­mi­seks. Tallinnas keskendutakse eraldi digitaliseerimisele ja targale ühenduvusele. Kolme Mere al­ gatusega on tänaseks liitunud 12 Euroopa Liidu riiki – Aust­ ria, Bulgaaria, Eesti, Hor­vaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühend­ riigid ja Saksamaa. „Tallinna tippkohtumise ja ärifoorumi eel on hea võimalus tutvustada nii president Trumpi administratsioonile kui ka po­

tentsiaalsetele regiooni inves­ teerijatele, milline on meie nägemus suvisest sündmusest, aga see on ka hea võimalus tut­ vustada potentsiaalsetele inves­ toritele Eesti digilugu ja mida meie tänane keskkond või­ maldab,“ selgitas Vabariigi Presi­ dendi välisnõunik Lauri Kuusing.

Keskmine palk Eestis oli eelmisel aastal 1407 eurot

Eestis kasvab koroonaviirusesse nakatunute arv

Statistikaameti hiljuti avalda­ tud andmete põhjal oli Eesti keskmine palk lõppenud aas­ tal 1407 eurot, neljanda kvar­ tali keskmine palk oli 1472 eurot. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk info ja side tege­ vusalal ning finants- ja kindlus­ tustegevuses, madalaim maju­ tuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning teistes teenindavates tegevustes. Võrreldes 2018. aastaga oli keskmine brutokuupalk Eestis eelmisel aastal 7,4 protsenti kõrgem. Kõige rohkem tõusis keskmine brutokuupalk teenin­ davates tegevustes (organisat­ sioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus) ning tervishoius ja sotsiaalhoole­ kandes. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse ja kin­ nisvaraalases tegevuses. Avalikus sektoris oli kesk­ mine brutokuupalk 1525 eurot ja tõus aastas 9,5 protsenti. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isiku­tele kuuluvates ettevõttetes, oli kesk­ mine brutokuupalk 1368 eurot ja tõus aastas 6,7 prot­senti. Piirkondade lõikes oli eel­ mise aasta viimase kvartali keskmine brutopalk kõrgeim ­ Tallinnas ja Harjumaal ning ­madalaim Hiiumaal. Tallinnas oli keskmine brutopalk sel aja­ vahemikul 1611 eurot, Harju­ maal 1506 eurot. Tartumaal oli keskmine brutopalk 1533 eurot. Viimase kvartali keskmisest brutopalgast (1472 eurot) oli 13 maakonnas keskmine palk eel­ nimetatule aga alla. Üle 1300 euro oli keskmine palk Lääne­ maal – 1353 eurot. Ülejäänud maakondades vähem – Vil­ jan­ dimaal 1292, Raplamaal 1274, Järvamaal 1248, Pärnumaal 1232, Võrumaal 1209, Põlva­ maal 1191, Ida-Virumaal 1182, Saaremaal 1157, Lääne-Viru­ maal 1123, Valgamaal 1112 ja Jõgevamaal 1111 eurot. Kõige madalam oli keskmine bruto­ palk neljandas kvartalis Hiiu­ maal – 1042 eurot. (ERR/EE)

Möödunud nädalal teatati, et koroonaviirus on jõudnud Eestisse – esimene viirusega nakatunu oli naasnud töörei­ silt Iraani. Terviseameti labori kolma­ päeval analüüsitud 43 koroo­ naviiruse proovist oli posi­tiivne 29. veebruaril Itaaliast Berga­ most Riiga saabunud tallinlase oma. Neljapäeval tuvastati veel kahel Bergamost naasnud tallinlasel nakatumine koroo­ naviirusesse. Koroonaviiru­sesse on nakatunud ka üks tartlane. Eesti Elu trükkimineku ajaks oli ajakirjanduses teatatud kok­ ku viiest koronaviirusesse naka­ tunust Eestis. Valitsus arutas koroonavii­ ruse küsimust neljapäevasel is­

tungil, keskendudes sellele, kui­ das reageerida, kui haigus peaks tuvastatama mõnes koolis. Peaminister Jüri Ratas ütles, et sel juhul ootaks seda kooli sul­ gemine kaheks nädalaks. Koroonaviirust tasub kaht­ lustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käi­ nud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomu­ likud sümptomid. Lisaks hin­ gamisteede haiguste sümptom­ itega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushai­ gustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine. Koroonaviiruse riskipiirkon­ dadeks on Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Ve­ neto, Emilia-Romagna ja Pie­ monte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea. (ERR/EE)

Leviv koroonaviirus läheb lennufirmadele maksma miljardeid dollareid Rahvusvaheline Lennu­tran­s­ pordiliit (IATA) hoiatas nelja­ päeval, et maailma lennun­ dussektor võib sel aastal uue koroonaviiruse mõju tõttu kaotada miljardeid dollareid. IATA prognoosis lennufirma­ de reisilendude käibelanguseks 63-113 miljardit dollarit, sõltu­ valt sellest, kui laialdaselt viirus levib. Veel paar nädalat tagasi prognoositi languseks ainult 29,3 miljardit dollarit. Halvim stsenaarium kujutab endas ülemaailmse reisilennun­ duse jaoks 19 protsendilist käibe langust, märkis IATA. Koroonaviiruse esimeseks ohvriks sai lennundusturul sai Briti regionaallennufirma Flybe, mis esitas pankrotiavalduse. Lufthansa teatas, et koroonavii­ rusest tuleneva nõudluse vähe­ nemise tõttu jääb õhku tõus­ mata umbes 120 lennukit ehk umbes viiendik lennufirma len­ nukitest. Soome lennufirma Finnair kavatseb kõik töötajad koroonaviiruse tõttu sundpuh­ kusele saata. (ERR)

New Yorgis osaleb riigipea naiste ja laste tervise eest seisva liikumise Every Woman Every Child juhtkomitee kohtumisel, president Kaljulaid on 2018. aastast liikumise kaasjuht. Lisaks on planeeritud kokku­ saamine ÜRO asepeasekretäri Amina Mohammediga ning Kolme Mere-teemaline ümar­ laud kohalike ettevõtjatega. (Allikas:VPK)

Eesti kaitseminister kohtus oma USA kolleegiga Sel nädalal kohtus Eesti kait­ seminister Jüri Luik Washing­ tonis USA kaitseminister Mark Esperiga. Kohtumisel räägiti Balti regiooni julge­ olekust, USA juhitud ja sellel kevadel toimuvast õppusest Defender-Europe 2020, Põhja­ diviisi olulisusest, küber­ koos­ tööst ja olukorrast Afga­ nis­ tanis. Mõlema riigi ministrid nõus­ tusid, et NATO peamine julge­ olekuoht tuleneb endiselt Vene­ maa suunalt, kellel on NATO ees oluline ajaline ja distant­ siline eelis oma vägede liiguta­ miseks Balti regiooni lähistel. Luik ja Esper rõhutasid USA juhitava õppuse DefenderEurope 2020 olulisust. Luik tõstis esile, et õppuse jooksul ­ harjutatakse läbi regionaalset juhtimisstruktuuri ning liitlaste vastuvõttu nii maal, õhus kui merel. Kohtumisel arutati ka 5G teemasid ja ministrid tõdesid ühiselt vajadust tõsta teadlik­ kust 5G-ga kaasnevatest ohtu­ dest. (KMPT/EE)


Nr. 9

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Segakoor ,,Läänetuul“ esinemas.

3

Foto: Thomas Pajur

Eesti Vabariigi… (Algus lk. 1)

ning oskust. Thomas Kirves on palju aastaid osalenud aktiivselt Van­ couveri eesti kogukonna muusi­ kaelus ning olnud sealse koori­ muusika eestvedaja ja edendaja. Ta on olnud mitmeid kordi Lääneranniku Eesti Päevade korralduskomitee liige. Alates 1980ndate aastate algusest on ta dirigeerinud mitmeid segakoore. Tema dirigendikepi all on laul­ nud koorid paljudel Lääneran­ niku Eesti Päevadel ning eesti kogukonna üritustel, samuti mujal, tutvustades eesti muusi­ ­ kat Kanadas. Viimased kaheksa aastat on ta dirigeerinud Vancouveri eesti segakoori „Läänetuul“, aidates kooril jõuda nii 2014. kui ka 2019. aasta üldlaulupeole Eestis.

Vancouveri Eesti Seltsi esimees Thomas Pajur ja etleja aktusel Küllike Kõvamees. Foto: Olev Rumm

Thomas on olnud ka Van­cou­ veri Ühendatud Baptistikiriku klaverisaatja, organist ja koori­ juht. Ka käesoleval üritusel esitas segakoor „Läänetuul“ Thomas Kirvese dirigeerimisel kolm

laulu. Teenetemärkide üleandmise järel etles Küllike Kõvamees. Järgnes lõppsõna Thomas Pajurilt, Eesti Vabariigi hümn ning lippude väljaviimine.

Michael Bloomberg ei jätka presidendi­ kandidaadiks pürgimist

Eestis avati esimene digikliinik

Kolmapäeval teatas New Yorgi endine linnapea, miljar­ där Michael Bloomberg, et loobub Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks pür­ gi­misest. Tagasiastumise teate edastas ta pärast kehva tule­ must nn superteisipäeval. ,,Kolm kuud tagasi ma liitu­ sin presidendikampaania võidu­ jooksuga, et alistada Donald Trump. Täna ma loobun sellest samal põhjusel,“ kommenteeris Bloomberg. Bloomberg teatas, et asub presidendi valimiste kampaanias toetama endist asepresidenti Joe Bidenit, kes tegi demokraatide presidendikandidaadi eelvali­ mistel nn superteisipäeval väga

hea tulemuse ja edestas kindlalt Vermonti senaatorit Bernie Sandersit.

Eestis hakati lennukidetaile tootma

mera“. Kui seni oli Magnetic MRO keskendunud suurte reisilennu­ kite hooldusele, mille globaalne turumaht on 80 miljardit dollarit, siis interjööridetailide tootjana sisenes ettevõte lennukite toot­ mise turule, mille maht on juba 250 miljardit dollarit. Magnetic MRO tootmishoo­ ned asuvad lennujaama territoo­ riumil või selle läheduses. Tallinna Lennujaama kommerts­ juhi Eero Pärgmäe hinnangul on ettevõtte laienemisplaanid olu­ lised kogu Eesti lennundustöös­ tuse arengule. (ERR/EE)

Teisipäeval avas Meditsii­ ni­ grupp Confido Tallinnas, Nautica keskuses (Ahtri täna­ val) Põhjamaade esimese digi­ kliiniku, kus patsiendid saa­ vad läbi viia erinevaid medit­ siinilisi uuringuid, samuti on võimalik distantsilt teostada arstlikku läbivaatust. ,,Digikliinikute abil saame hüppeliselt tõsta arstiabi kätte­ saadavust väiksemates Eestimaa asulates ning juhtudel, kui piirkonda pole teatud eriarsti võimalik leida või otstarbekas püsivalt palgata. Arstidele an­ nab see aga võimaluse nõustada laiemat ringi patsiente, ilma uude elukohta kolimata,“ kirjel­ das Confido üks omanik Tarmo Laanetu digikliiniku võimalusi. Confido arsti Andreas Abeli sõnul võimaldavad meditsii­ nikapsli seadmed ja kaamera teostada ligikaudu 40 erinevat uuringut ja testi. Näiteks on võimalik hinnata valu VAS skaalal, mõõta pulssi ja viia läbi pulssoksümeetriline uuring, mõõta kaalu, pikkust, kehamassiindeksit ja kehatem­ peratuuri, kontrollida nägemist ning kuulmisteravust. Üle vi­deosilla saab arsti juhendami­ sel teha elektrokardiogrammi, läbi viia hingamisteede kontrol­ li, kõrvavaatlust ja sünni­ märkide hindamist. Samuti luu-, liigese- ja lihasprobleemide

Magnetic MRO, mis pakub lennukite täishooldusteenu­ seid, tõi Suurbritannias asuva tütarfirma Tallinna. Lennukite hooldusettevõte Magnetic MRO omandas 2016. a Londoni lähistel lennukite ­sisustust tootva ettevõtte. Sealse töö vähene efektiivsus ja keeru­ line olukord Brexiti ümber pi­ durdas selle arengut, mistõttu otsustas ettevõte tootmise Tal­ linnasse üle tuua, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa­ ­

Superteisipäeval osales eel­ valimistel 14 USA osariiki, li­ saks Ameerika Samoa. Selleks, et tõusta kindlalt demokraatide presidendikandi­ daadiks, vajab kandidaat vähe­ malt 1990 delegaadi häält. Suve lõpus toimuval parteikongressil on just delegaadid need, kes hääletavad enda poolt esindata­ va kandidaadi poolt erakonna presidendikandidaadi valimistel. Vahemikus 10. märtsist 6. j­uunini toimuvatel demokraatide valimistel on võimalik kokku saada 2467 delegaati. (ERR/EE)

Ülemaailmne Maarjapäeva korjandus 2020

Taastame Eesti Laulupeo hälli – Tartu Maarja kiriku! Tartu Maarja Kiriku Siht­a­sutus korraldab märtsis kiri­ ku taastamiseks ülemaailmset Maarjapäeva korjandust. Kut­ sun üles kogudusi, asutusi, ettevõtteid ja kõiki eestlasi üle kogu maailma selles osalema. Eestluse sümbolhoone ja lau­ lupeo häll vajab taastamist. 1842. aastal pühitsetud Tartu Maarja kirikuhoonel oli eestluse ärkamisajal tähtis roll – kogu­ duse liikmete hulka kuulusid suurkujud Miina Härma, Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannsen. Koguduse õpetajatena on näiteks teeninud laulupeo korraldaja ja kirjamees Adalbert Hugo Willigerode ning märtrina surnud Tartumaa Kaitseliidu maleva õpetaja Aksel Erich Vooremaa. Maarja kirik hävines II maailmasõjas 12. juulil 1941. Sõjapurustuste kõrvaldamise järel tehti kirikuhoonest 50 aas­ taks Tartu Spordi varjupaik. Seda pidasid teiseks koduks Tartu Kalevi korvpallurid. Kogudus sai kirikuhoone tagasi 2009. aastal ning nüüd on see taastamisjärgus. Märtsikuu vältel on oodatud

diag­noosimist. Confido digikliiniku The Consult Station arendas välja Prantsuse ettevõte H4D ning Confido omandas regioonis seadmete ainuesindusõiguse. Samasugused meditsiinikaps­ lid on kasutusel juba Prantsus­ maal, Hispaanias ja Portugalis ning lähiajal Ameerika Ühend­ riikides. Digikliinikus on võimalik valida kas täiesti iseseisev

kogudused, asutused/ettevõtted ja eraisikud üle maailma kogu­ ma annetusi Tartu Maarja kiriku torni taastamiseks. Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus vajab torni ­taastamiseks 1 miljon eurot, ehk 200 000 ehituskivi maksumu­ sega 5 eurot tükk. Torni püstitamiseks vajami­ nevast rahast on olemas üle poole. Ka Sinul on võimalus olla kirikuehitaja, tehes torni taastamiseks annetuse. Kõikide ­ annetajate nimed graveeritakse kiriku valmimisel selleks ette­ nähtud kohta kiriku peasisse­ käigu juures. Paastumaarjapäev on traditsiooniline Euroopa püha, mida tähistatakse 25. märtsil. Selleks päevaks püü­ takse vajalik summa kokku saa­ da. Kogu kiriku taastamise eelarve on ca 5 miljonit eurot. Kirikuhoone välisilme taasta­ takse endisel kujul, kiriku sise­ mus on lahendatud kaasaegse projekti järgi, et kirikusse ­mahutada kogu koguduse tege­ vus. Taastamisprojekti „Noa“ autorid on KOKO Arhitektid. Taastamistöödega on juba alus­ tatud – kirikuhoonel on uus ees­ väljak ja peatrepp ning 2019. aastal teostati sisetöid summas 200 000 eurot +km. Taastame üheskoos Eesti Laulupeo hälli! RIINA SOLMAN Rahvastikuminister

tervisekontroll või kasutada ­ ­ars­tikonsultatsiooni võimalust v­ideosilla vahendusel. Iseseisva kontrolli puhul saab analüüside ja testide tulemused masinalt trükituna, arstikonsultatsiooni puhul otse arstilt või õelt. Uuringute tulemused jäävad turvalisse veebikeskkonda, kus need on patsiendi jaoks ka edaspidi kättesaadavad. Digikliiniku konsultatsioon maksab 50 eurot. (D/EE)


4

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Esimesel Eesti Kongressil osalenuid, pildil teiste seas Torontost osalenud delegaate: Reet Roman-Metsmaa, Toomas Trei, Reet Marten-Sehr, Markus Hess, Laas Leivat, Tönu Parming, Hans Lupp, Ülo Tamre. Kanada delegatsiooni valitud liikmena osales ka Walter Pent. Ametlik asendusliige oli Vello Kalep. Foto: Ülo Laumets, Meie Elu arhiiv

Kolmkümmend… (Algus lk. 1)

gisid ka mitmed rahvusvaheli­ sed vaatlejad, osales ligi 90% re­ gistreeritud kodanikest. 11.12. märtsini 1990 tuli „Estonia“ kontserdisaalis kokku Eesti Kongressi esimene istungjärk. See tähistas demokraatliku mit­ tenõukoguliku alternatiivi astu­ mist laguneva ENSV tegelikku­ sesse. Eesti Kongressi kui E.V. kodanike esinduskogu tegevus 1990-1992 tekitas foorumi, kus vaieldi läbi ja määratleti seadus­ liku riigivõimu taastamise põ­hi­ mõtted. Nii tõrjuti katsed ­moodustada ENSV baasil pseu­ doriik, kes sõltunuks jätkuvalt Moskvast. Samas ühendas Eesti Kong­

ress üle maailma laiali pillatud eestlaskonna taas poliitiliselt, tunnustades pagulaskonna võrd­ seid õigusi võtta osa Eesti saa­ tuse otsustamisest kui ka õigust kommunistliku võimu poolt võõ­ randatud varade tagasta­ misele. Eesti Kongress kujundas okupeeritud kodumaal tingimu­ sed ja valmisoleku Eesti riikluse taastamiseks iseseisva rahvusrii­ gina, õigusliku järjepidevuse alusel. See eesmärk saavutati kongressi ja ülemnõukogu rah­ vusliku kokkuleppe tulemusena 20. augustil 1991. Keerukas, palju vaidlusi tekitanud küsimus seadusliku riigivõimu taastami­ sest lahendati otsusega moo­ dustada põhiseaduse assamblee. Viimase liikmeskond valiti võrdsetel alustel – 30 liiget

Veel mitte taasiseseisvunud Eestis – Tallinna kesklinn oli ehitud 11.-12. märtsini 1990 toimunud Eesti Kongressi auks vastavate sinimustvalgete plakatitega. Foto: Meie Elu arhiiv

Eesti Kongressist ja 30 ülem­ nõukogust. Seaduslik riigivõim taastati uue põhiseaduse alusel, septembris 1992 toimunud Rii­ gi­kogu valimiste tulemusena. Ometi tasub meenutada, et selline areng polnud viimse het­ keni kindel. Ülemnõukogu esi­ mene iseseisvumise kavand 20. augusti hommikul nägi ette näiliselt lihtsama lahenduse – ülemnõukogu kuulutab seadus­ liku riigivõimu taastatuks ning iseennast asutavaks koguks. Seda aga nõukogude valijas­ konna alusel. Kui oleks nii läinud, poleks me täna kindlasti NATOs, ilmselt ka mitte Euroopa Liidus. Uues parla­ mendis olnuks ca 30% Moskvameelset opositsiooni, kes oleks blokeerinud niihästi otsustava pöörde Läände kui ka põhjapa­ nevad reformid, tekitades lisaks teravaid sisekonflikte. Nõu­ ko­ gude poliitilisest pärandist ot­ sustav lahtilöömine osutus võimalikuks vaid EV kodanike volitatud esinduskogu tegevuse­ ga. Tähistamaks Eesti lähiajaloo ühte ainulaadsemat ja suurema mõjuga sündmust toimub 7. märtsil 2020 kell 12.00 „Esto­ nia“ kontserdisaalis pidulik kontsert-aktus. Aktusel kõne­ levad EV president Kersti Kaljulaid, Eesti Kongressi töö­ organi, Eesti Komitee omaaegne esimees Tunne Kelam ja pea­ minister Jüri Ratas. Eesti Kongressi 30. aastapäeva mee­ nutamisega soovime väärtustada ja mälestada sadade vabaduslii­ kumise aktivistide, ühtlasi aga paljude välismaiste sõprade panust Eesti taasiseseisvumisel. EV taastamine rahvusriigina – sellise riigina, mis 24. veebruaril pühitses oma 102. aastapäeva, oli kogu eesti rahva kangelas­ tegu. „Seepärast tuleb ikka ja jälle rõhutada, et Eesti Vabariik, kes täna oma 81. aastapäeva tähis­ tab, ei taastanud aastal 1991 oma iseseisvust mitte veneaegse süsteemi ümberkohandamise kaudu. See ei ole mitte siltide vahetamine. Tahan rõhutada, et oleme taastanud oma riigi õigusliku ­ järjepidevuse alusel. Selles mõt­ tes oli omaaegne ülemnõukogu

Nr. 9

Eelseisval 10. märtsil toimuval kokkusaamisel tutvustatakse IEC põhjamaist stiili ja materjale Möödunud nädal oli International Estonian Centre jaoks põnev: tehnilised joonised on ehitusloa saamiseks esita­ tud Toronto linnale. ,,See on oluline verstapost,“ ütleb IEC juhtkomitee esimees Ellen Valter. ,,Projekt on astunud suure sammu eda­ si, et tuua lähemale hetk, mil saame labida maasse lüüa! Tunnistan, et kogu protsess on olnud üsna keeruline ja mul on ülimalt hea meel, et oleme sel­ lega lõpule jõudnud. Minu tänu ei lähe mitte ainult projektijuht David Kalmile ja arhitekt Alar Kongatsile nende järje­ pideva töö eest kõigi pusletükkide õi­ gesse kohta paigutamisel, vaid ka igale kapitalikampaania käigus üles astunud toetajale, kelle huvi ja panus on projek­ ti edasi viinud. “ Tulge 10. märtsil IEC järgmisele kogukonna koosolekule, et tutvuda ehi­ tusmaterjalidega, mis tänapäevaselt põhjamaised. Projekteerimismeeskond on kõvasti tööd teinud, et leida hoone sise- ja välispinna jaoks sobivad mater­ jalid; aga ka fassaadi, väljaku sillutise, seinte, põranda ja lae viimistluste la­ hendused. Alar kirjeldab, miks disaine­ rid on just nende otsusteni jõudnud, ja toob kaasa materjaliproovid, mida kõik saavad näha ja katsuda. Uus keskus tuuakse osalejateni läbi virtuaalse esitluse, mis viib vaatajad IEC siseruumidesse, sealhulgas ka suurde saali, mis on uue keskuse peamiseks suuremate ürituste läbivii­ mise paigaks. ,,Kõik on praegu alles kujunemisjär­ gus,“ märkis Alar. ,,Disainiprotsessis on praegune hetk väga põnev, mil saame

oma kogukonnale esitada, kuidas uued ruumid välja hakkavad nägema ja kui­ das nad vaatajatele mõjuvad.“

pragmaatiliseks hoovaks. Kuid õiguslikuks pidepunktiks, alus­ müüriks, millele see hoob toetus, olid Eesti Kodanike Komi­ teed. Nii ja mitte teisiti võitis Eesti rahvas oma iseseisvuse uuesti kätte.

Nende poolte kaudu sead­ sime oma elukorralduse õigus­ riiklikule põhiseaduse alusele, millest nüüd tuleb iga päev ­l­ähtuda.“ Lennart Meri kõnest EV 81. aastapäeval, 24.02.1999

Ootame kõiki sellele esitlusele Kuupäev ja kellaaeg: teisipäeval, 10. märtsil kell 19.00. Kus: Suur Saal Toronto Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto. Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapi­ talikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepane­ mise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2020. aasta alguses. Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto­ niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks •  Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Delegaate Torontost Eesti Kongressil: Markus Hess, Laas Leivat, Hans Lupp, Tönu Parming, Ülo Tamre. Foto: Meie Elu arhiiv


Nr. 9

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Omastehoolduse probleemid vajavad kiiret ja inimlikku lahendamist Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees (SDE) Eesti inimesed elavad kauem, suureneb nii eakate kui eriva­ jadustega hooldust vajavate inimeste arv. Kui 2019. aastal oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 19,8%, siis statistikaameti prognoosi järgi kasvab see arv 2040. aastaks 25,6%ni. 2018. aastal elas Eestis 156 700 puudega inimest, mis moodustas rah­ vastikust 12%. 2040. aastaks võib nende osakaal jõuda 17%ni. Kõik see näitab, et ühiskon­ nas kasvab üha enam ka hool­ duskoormus. Neli aastat tagasi hooldas või abistas oma lähe­ dast umbes 65 000 inimest. 2018. aasta tööjõu-uuringu and­ metel oli seetõttu tööturult ee­ mal ligi 8000 inimest ja ligi 5000 töötas osaajaga, mis kõige muu kõrval tähendab ka laeku­ mata maksutulu. Viimaste parlamendivalimiste

eel juhtisid sotsiaaldemokraadid tähelepanu sellele, et ebapiisav hoolekande korraldus ja eriti just halb olukord omastehool­ duses on meie ühiskonna üks suurimaid valupunkte. Nii on hooldekodude tasud kerkinud kaugelt kiiremini kui pensionid või palgad. Näiteks Viljandi hoolekandekeskuses tõusis hooldekodu kohatasu 2019. aasta 770 eurolt 1. jaa­ nuaril 895 euroni, kusjuures see summa ei sisalda ei ravimeid ega mähkmeid. Suure ravimiva­ jadusega või mähkmeid kasuta­ vate inimeste eest tuleb kuus välja anda 1000-1100 eurot, millest pension katab heal juhul vaid 40-50 protsenti. Mõistagi langeb nii suur koorem lähe­ daste õlgadele. Kui hooldekodu pole jõu­ kohane, siis ollakse tihti sunni­ tud jääma omastehooldajaks. Omavalitsused suhtuvad lähe­ daste toetamisse väga erinevalt – osa linnu ja valdasid paneb perekonnaseadusele viidates lap­sed ja lapselapsed sundseisu. Lisaks pole hooldekodu kohta­

Sajand Eesti esimesest põhiseadusest

Alanud aastal saame tähista­ da 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud I Riigikogu valimis­ test. 1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, Vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhi­ seadus. Aasta ja kaks kuud hil­ jem olid rahvasaadikud oma

tööga valmis saanud. Põhi­ sea­ dus võeti vastu 15. juunil, see jõustus sama aasta 21. det­ sembril. Asutavas Kogus suurt ena­ must omanud sotsiaaldemok­ raatide ja Tööerakonna eestve­ damisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma de­ mokraatlikumaid. Võim koon­ dati rahva poolt valitud üheko­ jalise Riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õigu­ ses ettenähtud riigipea ülesan­ deid täitis valitsusjuhina riigiva­ nem. Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurauto­noo­

USA ja Taliban allkirjastasid rahuleppe

Navalnõi süüdistas võime pangakontode külmutamises

USA erisaadik Afganistani küsimustes Zalmay Khalilzad ja Talibani kaasasutaja mulla Abdul Ghani Baradar allkir­ jastasid 29. veebruaril Katari pealinnas Dohas ajaloolise rahuleppe. Leppelt loodetakse Afganis­ tanis 18 aastat kestnud sõja lõpetamist ning USA ja tema ­ liitlaste vägede lahkumist vas­ tutasuks islamistide julgeoleku­ tagatistele ja lubadusele pidada kõnelusi Afganistani valitsusega riigi tuleviku üle. Allkirjastamistseremooniast võttis osa ka USA välisminister Mike Pompeo. USA ja liitlased kavatsevad viia väed Afganistanist välja 14 kuuga. Vastutasuks võõrvägede lah­ kumisele tuleb Talibanil täita

Reuters vahendas teadet, mille kohaselt süüdistas Venemaa opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõi sel nädalal võime sel­ les, et viimased on tühjendanud või külmutanud nii temale kui ka tema pereliikmetele kuulu­ vaid pangakontosid. Navalnõi hinnangul on tegu võimude järjekordse ebaõiglase katsega ­ teda ja tema toetajaid finantsili­ selt taga kiusata. 43-aastane Navalnõi selgitas oma teadaandes, et külmutatud on nii tema enda pangakontod kui ka tema naisele, pojale, tütrele ja tema eakatele vane­ matele kuuluvad pangakontod. (ERR/EE)

Jaak Juske Riigikogu sotsiaaldemok­raatide fraktsiooni liige

mitmeid julgeolekulubadusi ning pidada kõnelusi Afg­anistani ­valitsusega. (ERR/EE)

sid piisavalt. Laienemas on era­ hooldekodude võrk, aga nende hinnad on taskukohased vaid jõukaile peredele. Analüüse ja ülevaateid on sotsiaalministeeriumis juba enne 2017. aastal valminud Maailma­ panga uuringut, mis tõi välja, et omastehooldajate koormus on ülemäära kõrge ja riigi panus hoolekandesse liiga väike. Ini­ mese ja tema lähedaste oma­ osalus hooldekoduteenuses on tõusnud juba 80 protsendini ja tõus jätkub. Et tuua pisutki leevendust, tegin tulumaksuseaduse muut­ mise arutelul ettepaneku, mis lubaks neil, kes maksavad oma omaste hooldekodu eest, selle oma maksustavast tulust maha arvata sarnaselt laste huvi­ koo­ lide tasuga. Rahanduskomisjon lükkas selle muudatuse tagasi. Üha valusam probleem ei vaja jalgratta leiutamist. Vaadata tuleb seda, kui inimlikult on hakkama saadud mitmes teises riigis. Põhimõtteliselt on vali­ kuid kaks, mis ei tähenda, et me ei saaks luua erinevatest headest praktikatest kõige paremini so­ bivat Eesti varianti. Naaberriigis Soomes ei ole eakate hoolekande eest tasumise

kohustus mitte lastel ja lastelas­ tel, vaid omavalitsustel. Sealsed omavalitsused teevad kõik sel­ leks, et inimesed saaksid või­ malikult kaua oma kodus elada ning pakuvad igapäevast elu toetavaid teenuseid. Hoolde­ ko­ du koha vajadusel tuleb osa va­ jalikust summast tasuda loomu­ likult pensionäril endal oma pensionist, puudujääva osa mak­ sab omavalitsus. Lastel ei keela mõistagi keegi tõsta mugavustaset. Kui aga soovi­ takse jääda oma lähedaste hooldajaks kodus, on see töö ­tasustatud. Saksmaal kehtib 1995. aas­ tast kohustuslik hoolduskindlus­ tus, kus inimesed on maksnud oma palgalt igakuist kindlustus­ makset, et saada vanaduspäevil lisaks pensionile ka vajalikku hooldusteenust. Süsteem toimib seal selliselt, et töötaja maksab 1,525% (lastetuil inimestel lisandub alates 23 eluaastast +0,25%) ja tööandja maksab 1,525% ehk siis kokku on see protsent 3,05 (lastetuil 3,3%). Eestis on hoolduskindlustuse loomisest rääkinud doktor Kai Saks. Eelmisel aastal haaras sellest mõttest kinni sotsiaal­ minister Tanel Kiik, kes teistelt

ministritelt tuge ei leidnud. Taolise makse puhul on ka rida küsitavusi. On selge, et vald­ konda see kohe lisaraha ei too. Sotsiaaldemokraadid andsid valitsusele 17. veebruaril üle ot­ suse eelnõu, mis kohustab valit­ sust töötama välja lahendused väärika vananemise, hoolekande ja omastehooldusega seotud probleemide jaoks. Vastavad sea­ dusemuudatused peavad rii­ gikokku jõudma juba lähikuu­ del, et tagada hiljemalt 2021. aasta alguses üleminek oluliselt inimkesksemale ja paremini ra­ hastatud hoolduse korraldusele. Ettepaneku järgi peab valitsus kehtestama sotsiaalteenus­tele kohustuslikud miinimum­nõu­ded, mis tagaksid hooldusteenuste võrdsema ja parema kättesaada­ vuse üle Eesti. Lisaks tuleb omavahel paremini sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenused. Omas­tehooldajad tuleb kindlus­ tada väärilise hooldajatoetuse ja sotsiaalsete garantiidega. Riik peab eelnõu järgi seisma ka selle eest, et hoolduse vallas oleks piisavalt kvalifitseeritud töötajaid. Eesmärgiks on vä­ hendada nii hooldatavate kui hooldajate koormust, parandada nende heaolu.

mia rahvusvähemustele. Need täna iseenesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindli­ kud. Samas olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis. Esimesed põhiseaduse-koha­ sed Riigikogu valimised toimu­ sid 1920. aasta novembri lõpus. Enim kohti said sajakohalises parlamendis Tööerakond ja Põllumeeste Kogud. Samal ajal oli alanud Toompeal keskaegse ordulinnuse konvendihoone alus­ müüridele ka Riigikogu hoone ehitus. See Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni projekteeri­ tud ja 1922. aastal valminud hoone on maailma ainuke eks­ pressionistlikus stiilis parlamen­

dihoone. Kuni Riigikogu hoone valmimiseni pidas parlament is­ tungeid Toompea lossi Valges saalis. Tulles aga tagasi esimese põhiseaduse juurde, siis selle nõrkadeks külgedeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindavale Riigikogule olid an­ tud väga laiad volitused, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadus­ andliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. Selle tagajär­ jeks olid rohked valitsuskriisid, mis tõid kaasa põhiseaduse ula­ tusliku reformimise 1934. aastal. Aastail 1932–1933 toimus põhi­ seaduse muutmiseks koguni

kolm rahvahääletust. 1934. aasta riigipöördega varises aga Eesti demokraatlik riigikorraldus üldse kokku.

S P ORT

Vasaloppeti maratoni võit läks Norrasse Nädalavahetusel peeti Rootsis maailma kõige kuulsam suusa­ maraton Vasaloppet. Tänavu 96. korda toimunud Vasaloppeti 90-kilomeetrise distantsi võitis norralane Petter Eliassen (4 tundi, 25 min), kellele oli see teiseks võiduks viieaastase vaheaja järel. Ka teisest neljanda kohani võtsid norralased – Stian Hölgaard, Torleif Syrstad ja Tord Asle Gjerdalen. Naistest võitis rootslanna Lina Korsgren, kes lõpetas üldarvestuses 57. kohal. Eesti parimana sai Mart Kevin Põlluste 63. koha (4 tundi, 42 min ja 12 sekundit). Kokku oli stardis üle 15 000 suusataja. (ERR/EE)

Oluline on minevikust õppi­ da. Kui ajalugu andis meile 1991. aastal võimaluse vahepeal kaotatud iseseisvus taastada, siis tänaseni kehtiva 1992. aasta põhiseaduse koostajad lähtusid ühemõtteliselt demokraatliku ühiskonna alusväärtustest. Sa­ mas püüti tagada paremat tasa­ kaalu võimuharude vahel. Nii on demokraatlik Eesti Vabariik püsinud edukalt tänaseni. Selle hoidmiseks tuleb meil, rahval kui kõrgema võimu kandjatel teha iga päev tööd.

Eesti sõdurite Afganistanist äratuleku aeg pole veel teada Kaitseministeeriumi esindaja sõnul ei ole Eesti kaitseväe­ laste äratoomine Afganistanist veel otsustatud. Afganistani operatsioonil Resolute Support osaleb ligi­ kaudu 40 Eesti kaitseväelast. Missiooni eesmärk on läbi stra­ teegilise partnerluse Afganistani valitsusega tagada nende julge­ olekujõudude funktsionaalne toetus, et luua usutavam, või­ me­­kam ja jätkusuutlikum Afga­ nistani armee ja julgeolekujõud. Operatsioon Resolute Support on operatsiooni ISAF (Inter­ national Security Assistance Force) jätkuoperatsioon, Eesti osaleb selles alates 2015. aas­ tast. ISAF-is osales Eesti 11 aastat (2003−2014). USA ja Taliban sõlmisid eel­ misel nädalavahetusel kokku­ leppe, mille peamine eesmärk

on vägivalla vähendamine Afga­ nistanis ning laiapõhjaliste kõ­ neluste alustamine Afganistani valitsuse ja Talibani vahel. Lep­ pelt loodetakse Afganistanis 18 aastat kestnud sõja lõpetamist ning USA ja tema liitlaste vägede lahkumist vastutasuks islamistide julgeolekutagatistele ja lubadusele pidada kõnelusi Afganistani valitsusega riigi tu­ leviku üle. USA ja tema liitla­ sed kavatsevad viia kõik oma väed Afganistanist välja 14 kuu­ ga, kui islamiliikumine Taliban peab rahuleppest kinni, teatasid Washington ja Kabul kokku­ leppe sõlmimise ajal tehtud ühisavalduses. (ERR/RR)

www.eestielu.ca


6

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Kõik saab kord ajalooks Tiit Made: Nõukaaeg. Meenutused, faktid, olud, veidrused. Rahva Raamat, 2019. 534 lk.

Kunagise pagulasena oli kum­ maline tunne asuda lehitsema raamatut, mis annab ülevaate ajastust, mille ise oled veetnud kodumaast eemal. Kõigest, mis seal juhtus, kuidas seal elati ja endaga ning ennast ümbritseva­ ga hakkama saadi, oli ju mingi ebamäärane aim olemas, kuid seda ümbritses tihe udu. Liiga tihe, et täielikult mõista inimesi, kes nendes oludes suutsid püsi­ ma jääda ja isegi saavutada midagi, mis kaugelt vaadates võimatuna tundus. Nüüd, kus selle ajastu ja tänapäeva vahele on tekkinud soliidne ajaline distants, võib seda vähemalt üritada. Ega tee mõistmiseni veel tänagi üle­ määra siledaks pole nühitud, kuid kaht maailma kunagi lahutanud piirid on piisavalt ­ ­hägusemad. Väikest lohutust pakub teadmine, et ka sealtpoolt siia vaadates on sama vähe loo­ tust inimestele ja oludele objek­ tiivset hinnangut anda. Kõik saab kord ajalooks. Ka nõukaaeg, nagu rahvasuu seda perioodi nimetab, on juba lähi­ aja­ lugu. Sellest asjalikku üle­ vaadet andma on autor küll igati sobiv isik. 1940. aastal sündi­ nuna on ta nõukogude võimuga Eestis enam-vähem ühevanune. Tema esimesed meenutused langevad aastatesse, mil see ­ võim oli teistkordselt Eesti pin­ nale tunginud. Olud on talle hästi tuttavad, oma hariduse ja erinevate funktsioonide täitmise tõttu on ta mälupagasisse lae­ kunud fakte, mis paljudele tead­ mata või kättesaamatud. Mõned neist aitavad lahti seletada veidrusi, mis kuulusid tollase

Dr. Seuss lõpuks ka eesti keeles Kas teadsite, et 2. märtsil tähistatakse dr. Seussi päeva? See on lõbusate lasteraama­ tute autori sünniaastapäev. Theodor Seuss Geisel sündis saksa päritolu perre Spring­ field Massachusettsis 2. märt­ sil 1904 ja temast sai üks kuulsam ja armastatum las­ tekirjanik maailmas. Ta kirjutas ligi 60 lustakat sõnamängulist lasteraamatut,

igapäevase elu juurde. Iseloomustav on autori sõ­ num, et nii karm ja kanna­ tusterohke kui see pool sajandit ka ei olnud, oli see paljudele üks ja ainus elu oma korda­ minekute ja ebaõnnestumistega. President Kaljulaidi kunagist väidet trööstitust lapsepõlvest nimetab ta asjatundmatuks sei­ sukohaks. Lapsed ei pruukinud tajuda perede rasket majandus­ likku olukorda, neil olid oma rõõmud ja vallatused nagu igal teisel põlvkonnal. Autor jagab oma ülevaate viide ossa: valitsemine, poliiti­ ­ ka, ideoloogia, majandus ja elukorraldus. Lugedes hakkab ­ silma nähtusi, millest eemalt vaatleja kas polnud üldse tead­ lik või olid ta teadmised liialt pealiskaudsed, et selget pilti saada. Siinkirjutaja on sunnitud pihtima, et nii mõnigi asi jääb ähmaseks ka pärast lugemist. Liiga kaua vabadust nautinud inimeselt on võimatu nõuda totalitaarselt valitsetud riigi ­ kodaniku argipäeva täielikku ­ mõistmist. Nõukogude Liidus, kus loo­ sungite kohaselt töö oli auasi, tegelikult ei töötatud, vaid käidi tööl. Kaks näiliselt üsna sarnast mõistet, ometi on vahe nende vahel taevakõrgune. Olime küll kuulnud toitainete nappusest ja toidusabadest, kuid et see olu­ kord tekitas kutselised sabas­ seisjad, kes elatasid end teiste eest järjekorras seismisest, mõ­ jub hämmastavalt. Kui Eestis leidusid sel ajal mõned „kin­ nised linnad“ nagu Sillamäe ja Paldiski, siis Venemaal eksis­ teerisid mitmed täielikult sa­las­ tatud linnad, mida ei näidatud kaardil ja mis olid piiratud tihe­ da okastraataiaga. Need tege­

mida on müüdud üle 222 mil­ joni ek­­ semplari ja tõlgitud 15 keelde ning mis on toonud talle hulga auhindu, sealhulgas Pulitzer Prize’i ja kolmel korral Caldecott medali. Nüüd tänu tõlkija Leelo Märja­ maale ning kirjastusele Draa­kon ja Kuu on ,,Horton Hears a Who!“ olemas ka eesti keeles. Raamatukirjeldus: ,,Kui ele­ vant Horton avastab tolmukübe­ melt terve linna tillukesi olen­ deid – kessesid –, ei usu teda mitte keegi. Hortonil ja kessedel tuleb džunglielanikele tõestada, et linn tõepoolest olemas on, ja nii see kindlast hukust päästa.“ Raamat ilmus aastal 1954 ja sellest tehti 2008. aastal film. Kõige toredam on seda raama­ tut lugeda valjusti, et nautida riimi ja naljakaid sõnu. Võrgu kaudu saab Eesti raa­ matupoodidest kergesti lugemis­ vara tellida: rahvaraamat.ee, apollo.ee. vanaraamat.ee. Kord kevadel džunglis, kus kesk­päevalõõm ja jahedas veesilmas suplusest rõõm, vees sulistas elevant Horton,

Nr. 9

Eesti disaineri kujundatud raamat hinnati maailma kaunimate hulka Saksamaal toimunud raama­ tukujunduskonkursil ,,Best Book Design from all over the World 2020“ sai kirjastuse Lugemik ühe eestvedaja ja Eesti Kunstiakadeemia graa­ filise disaini osakonna juhata­ ja Indrek Sirkeli kujundatud raamat – Gordon MattaClarki ja Anu Vahtra ,,Short Term Eternity“ hõbemedali. lesid sõjatööstusega, nende ela­ nikud nautisid küll teatud hüvesid, kuid elasid täelikus isolatsioonis ülejäänud maail­ mast. Mida kõrgemal positsioonil keegi Nõukogude Liidus elas ja tegutses, seda paremini pidi ta tundma n/ö köielkäimise kunsti: rääkida nii, et endal häbi ei ole ja võimud rahule jääksid. Rah­ vusluse ilminguid tuli hoolsalt varjata, et mitte lasta end dissi­ dendiks tituleerida. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et sama hoiak kehtib Euroopa Liidus, kuigi pehmemal kujul. Äärmiselt tabavalt on kaar­ distanud nõukogude argielu tolleaegne rahvatarkus: Kõik käivad tööl, aga keegi tööd ei tee. Keegi tööd ei tee, aga plaanid saavad täidetud. Plaanid on täis, aga poed on tühjad. Poed on tühjad, aga kodudes on kõik olemas. Kodudes on kõik olemas, aga keegi pole rahul. Keegi pole rahul, aga kõik hääletavad poolt. Arusaadav, eks? Küllap on nii mõnelegi, kuid ei soovita tüüpilisele lääne inimesele edasi rääkida ja mõistmist oodata. Kes seda üritab, on end üle hin­ nanud. EERIK PURJE

Stiftung Buchkunsti (Raa­ma­ tukunsti Sihtasutus) korraldatav konkurss toimub Saksamaal 1963. aastast ja on maailma suurim omalaadne. Sel aastal esitati hindamiseks üle 600 raa­ matu 31 riigist. Igal aastal an­ takse Leipzigi raamatumessil välja 14 auhinda – üks Kuldse Raamatu auhind, üks kuld­ medal, kaks hõbemedalit, viis pronksi ning viis äramärkimist.

kui kõrv tal tabas üht heli, mis habras ja õrn.

Eestlaste Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa nukufilm ,,Vana­ mehe Film“ võitis Belgia rah­ vusvahelisel animafilmide fes­ tivalil ,,Anima“ publiku lem­ miku preemia. Oskar Lehemaa sõnul oli see esimene kord näidata eelmisel aastal valminud ,,Vanamehe Filmi“ rahvusvahelisele publi­ kule. ,,Olime natuke ärevad, kas välismaalased võtavad filmi vastu ja mõistavad Vanamehe eestlaslikku huumorit. Hea meel on tõdeda, et Vanamees suudab naerutada ka Eestist väljas ja ootame huviga vastukaja järg­ mistelt rahvusvahelistelt festiva­ lidelt.“ Filmi tegelaskujudele andsid oma hääled Mikk Mägi, Oskar Lehemaa, Jan Uuspõld, Märt Avandi, Indrek Ojari, Jaagup Kreem ja paljud teised. Filmi produtsendid on Erik Heinsalu (BOP), Tanel Tatter ja Veiko Esken (Apollo Film Produc­ tions). (D/EE)

Nüüd üllatund elevant paigale jäi. ,,On nali see mingi? Siin keegi ei käi!“ Siis kuulis ta uuesti! Piiksatust nappi. Üks peenike hääl oli hõikamas appi. ,,Kes oled? Kus oled?“ vant teada nüüd tahtis. Seal kedagi polnud, kui ringi ta vahtis. Vaid pisukest kübet tuul päikse käes jahtis. ,,Või nii,“ poetas Horton, ,,on imestust väärt, et tilluke tolmutomp teha võib häält. Kas tead, mis ma arvan? … Ma arvan, et seal üks olevus kükitab kübeme peal! See kindlasti eriti tilluke sort on, kes silma ei hakka.“ Nii arutles Horton.

Gordon Matta-Clarki ja Anu Vahtra kunstnikupraktikaid ava­ va raamatu andis välja kirjastus Lugemik koostöös Eesti Kuns­ timuuseumiga. Eesti disainerite kujundatud raamatutest on varem kaunei­ mate hulka jõudnud EKA ­graafilise disaini osakonna pro­ fessori Ivar Saki koostatud ja kujundatud ,,Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu“, mis 2013. a sai pronksmedali ning 2015. aastal märgiti kon­ kursil ära EKA graafilise disaini osakonna vilistlase Agnes Ratase kujundatud raamatusari ,,Seto kirävara“. (ERR/EE)

,,Vanamehe Film“ pälvis Belgias publiku lemmiku preemia

Foto: K. Kiilaspea

Eesti Laul 2020 võitis Uku Suviste Eelmisel laupäeval toimus Tallinnas Saku Suurhallis Eesti Laul 2020 finaalkont­ sert, mille võitja esindab Eestit Eurovisioonil. Laule hindas rahvusvaheline žürii ja oma hääle sai anda publik telefonihääletamisega. Kokku esitati kaksteist laulu, mille hulgast jäid superfinaalis konkureerima kolm: ,,What Love Is“ (esitaja Uku Suviste, loo autorid Uku Suviste ja Sharon Vaugh); ,,Beautiful Lie“ (esitaja Jaagup Tuisk, loo autor Jaagup Tuisk); ,,Write About Me“ (esitaja Anett x Fredi, loo autorid Frederik Küüts ja Anett Kulbin). Välismaine žürii hindas kõige kõrgemalt viimatinime­ tatud laulu ja selle esitust. Superfinaali järel toimunud telefonihääletuse võitis ülekaa­ lukalt Uku Suviste, kes žürii ja publiku kooshinnagul tunnistati Eesti Laul 2020 üldvõitjaks ja esindab Eestit maikuus tänavu­ sel Eurovisioni lauluvõistlusel Rotterdamis.

Ajalooline kirjavahetus sai raamatuks Hiljuti jõudis raamatukaante vahele teos ,,Väike Mamma“. Lugu on kirja pandud juba 70 aastat tagasi – nimelt koos­ neb teos kirjavahetusest, mida pidas üks Kuressaare proua saksa sõjavangiga. Raamat sai teoks tänu õnne­ likule juhusele. Nimelt leidis Kuressaare Nikolai koguduse õpetaja täiesti juhuslikult kiri­ kutorni kapist saksakeelsed vihi­ kud ümberkirjutatud kirja­ vahetusega. Raamatu ,,Väike mamma“ koostas Roland Tõnisson. Proua S-i, selle raamatu keskse tegelase, enda poeg ­ sundmobiliseeriti ning jäi veidi hiljem Sinimägede lahingutes teadmata kadunuks. Kuressaare naise igatsus oma poja järele ja soov jagada emalikku hoolt jookseb katkematu niidina läbi terve kirjavahetuse – ta riskis paljuga, et pidada ühendust sakslastest sõjavangidega. Raamatu koostaja sõnul oli selle proua kirjavahetus üllatus ka tema lähedastele, kes andsid loa selle raamatu ilmumiseks. Kirjavahetuse teise poole, kunagise saksa sõjavangi jälgi pole senini suudetud Saksamaal tuvastada, aga raamatu koostaja Roland Tõnisson usub, et see siiski juhtub ja võib-olla saab toonane kirjavahetus ka Saksa­ maal raamatuks. (ERR/EE)


Nr. 9

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 992

I

S

Ristsõna nr. 991 LAHENDUS

Apprenticeship Program.   1. Õppimisega tege42. End. eesti hamba­ lev. arst Torontos.   6. Osariik USAs. 12. Õ_____, jaga, kingi 44. K_____, Hiina nimi vene keeles. õnnistust! 46. Teraapia. 13. Teat. ahv. 14. Läänimees, väike­ 50. Looduslik, inim­ tegevusest puutufeodaal. mata. 15. Lauanõusid tootev 52. Suured tihedad tuntud firma. (okas)metsad. 16. M_____, Siberi 54. R atsanik, ratsahirv. mees. 17. Sugupool. 19. Riigi Infosüsteemi 55. Riik Ida-Aafrikas. 56. Rõngassaar. Amet. 57. Mõis Ida-Virumaal. 20. Pikkusmõõt. ALLA: 22. Silmahaigus. 24. Masti rõhtpuu.   1. Lohk, konarus, 27. Varrukateta süvend. ülerõivas.   2. Tuntud viltune 29. Armastusjumal torn. vana­rooma   3. Vaimulik laul. mütoloogias.   4. Information Tech­ 32. Eesti välisminister nology Laboratory. (eesn.+perek.   5. Läti linn Koiva jõe nimi.) ääres. 35. Lääge.   6. Vooremaad läbiv 36. L_____, hane­ jõgi. sarnane veelind.   7. Pingutust vältiv, 37. Madagaskari viitsimatu. poolahv.   8. R_____, vill. 38. Pastor, kirikuõpe­   9. Eesti saar. taja (ingl.k. lüh.). 10. ______n, vähene, napp. 40. Information Technology 11. Väike linn Soomes.

12. National Vision Administrator. 18. Kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus. 21. Võõrtäht. 23. Rohumaa. 24. _______k, sea häälitsus. 25. Haava jälg. 26. Teat. itaalia liköör. 28. Imekaunis. 30. Minevikuvorm sõnast ,,olema“. 31. Tänav (pr.k.). 33. Teat. õlu. 34. Mõista igaveseks hukka, soovi karistust, sajata, mana! 39. Keelpill. 41. Ebakvaliteetne toode. 42. Teat. eksootiline puuvili. 43. Rütm (ingl.k.). 45. Total Knee Replacement. 47. Naisenimi. 48. Vehicle Excise Duty. 49. Ilmakaar. 51. Standard sea level. 53. Sidesõna.

Filateelia. Uus postmark

Rahvusarhiiv 100 Teisipäeval möödus sada aas­ tat Eesti arhiivinduse rajami­ sest. Selle märkimiseks lasi Omniva (Eesti Post) käibele kunstnik Indrek Ilvese ku­jun­ datud postmargi Rahvus­ar­hiiv 100. Siseriiklikuks kasutami­ seks mõeldud 0.65 € nomi­ naalväärtusega postmargid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni alga­ tusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukoha­ na Riigi Keskarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumen­ tide haldajana Riigiarhiiv Tal­ lin­nas. Tänane Rahvusarhiiv on välja kasvanud kahest endisest arhiivist, kandes edasi saja aasta

eest välja öeldud ideed üleriikli­ kust arhiivist, mille teostumine sai tõeks 1998. aasta arhiivisea­ dusega. Rahvusarhiivi kogud hõlmavad alates 13. sajandist kuni kaasajani ligi 10 miljonit unikaalset arhivaali, olgu paberil või digitaalselt, teksti, foto, maakaardi, heli või filmina, nii professionaalidele kui asjaar­ mastajatele, nii kodumaal kui üle ilma.

Põiki, püsti

Paremale: 1. Sass, 5. LEP, 8. Skit,

Nädala retsept

PAREMALE:

Volli veste

T

12. (P)aast, 13. Ime, 14. Eese(l), 15. Lasu, 16. Paralepa, 18. Oasupp, 20. H. Eller, 21. Pauk, 23. Rim, 24. Kitarrid, 28. Karu, 31. EGO, 32. Viril, 34. Nai, 35. Sirp, 37. Dragons, 39. Pan, 41. EKAS, 42. Seelik, 45. Obadus, 49. Keelmann, 51. Vise, 52. IRDA, 53. Lai, 54. Urin, 55. Poos, 56. Aid, 57. Sent. Alla: 1. Salo, 2. Aaaa, 3. Ssss, 4. Stuupa, 5. Lippurid, 6. Ema, 7. PERH, 8. Sellik, 9. Keelmann, 10. (V)ispe(l), 11. Tear, 17. Aer, 19. Parv, 22. Kirre, 24. Kes, 25. Igi, 26. Torpeedo, 27. Diakonid, 29. RAS, 30. Ui, 33. (A) lgab, 36. Pallas, 38. Osavus, 40. Nim, 42. Skip, 43. EERO, 44. Kala, 46. Dire, 47. Usin, 48. Sent, 50. Nai.

Baked Brie with Bacon Jam by Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 45 minutes Makes: 12-16 servings Ingredients: Bacon Jam: 250 g bacon diced 1 red onion, diced 1/4 cup packed brown sugar 1 tbsp balsamic vinegar 1 tbsp chopped thyme 1 tbsp soy sauce 1 (400g) round brie cheese Bacon Jam: In large nonstick skillet over medium heat, cook bacon, stirring often until crisp. Using slotted spoon, move bacon to paper towel-lined plate to drain. Discard all but 1 tbsp of fat from pan. Add onion and cook, stirring often, until softened and browned, about ­ 10-12 minutes. Add sugar, vine­ gar, thyme and soy and con­ tinue to cook, stirring, until liquid reduces, about 3-5 ­ minutes. Stir bacon back into ­ mixture. Continue to cook, stir­ ring, until no liquid remains, about 1-2 more minutes. To Serve: Preheat oven to 350F (176F). Place brie in cake pan, pie pan or brie baker. Bake until warmed in middle, about 10-15 minutes. Top with Bacon Jam and serve with toasted sour­ dough, crackers or kettle chips.

7

Õigemini paremale ja alla. Põikpäisena aga meeldib esimene variant rohkem. Juttu ristsõnadest, ilma milledeta temakese ommukud oleks igavad. Peaks vanamehenässiga rääkima, teda isegi kuulama. No mõnel parematki teha. Ju selle tõttu käibki, osaliselt ikke, meil see siinne krasnaja svezda, et saaks plehveteri närida. Aga et sealt usutavaid uudiseid saaks, no selleks peab üits vanakõbõkõ raamatukogus käima, et konservatiivsemat kui mitte märksa mõistlikumat seitungit lugeda. Aga no jah, mis ma pobisen. Mina lahendan see-eest malenurgas esitatud ülesandeid, mida saab tänapäeval vaid ühest lehest, õnneks aga sellest, mida soovingi muu tõttu lugeda. Vaat ei ole teist sellist kogemust. Lollikastist põr­ nitsevad kõiksugu kaunid kõiketeadvad targutajad ja isegi rii­ giraadio ei suuda erapooletult alati esineda. Paberlehte lugedes aga saad kõike oma tempoga seedida, ka tagasi min­ na ja uuesti üle lugeda, kui mingi asi selget sotti ei anna. Kuid maailm muutub, paberlehe elu on punases raamatus. Too Svezda ilmub jaanuarist saadik esmaspäeval ja teisi­ päeval ainult kahe osalisena. Kui kuulutustega arvestada, siis põle seal enam miskitki. Kuid ristsõna on raudselt olemas. Muidu oleks temake ammu käntseldanud tellimise. Kallis teine kah, igal aastal tõstavad hinda. Muidugi on nüüd kõik arvutis olemas. Etsi huvides sai pettust tehtud tolle ajalehega. Kui oled paberlehetellija siis saad interneti väljaannet, kus olevat rohkem materjali tasuta. Meil ju seda teist lollikasti ei ole, mis inimeste tähelepanu hõivab, rääkimata lollitelefonist, mis lubab samuti uudiseid seirata. Andsime noorsandile loa meiena esineda, ta saab nii tasuta teada, mida vähemalt üks ajaleht peab tähtsaks. Ets oli jälle kohvil, ajal kui temake oma nuppu teritas, tühje lahtreid täitis. Küsis ka kõiksugu kultuurikujude nime­ sid. No kust ma neid tean? Noorem inime teadis ütelda, et siin­ne seitung ilmub nüüd raha eest digitaalselt. Pärisin, kas kõik materjal vä? Jah, leinakuulutused on olemas, mida tasu­ ta ei saa võrgulehest. Ka ristsõna. Küsisin, kuidas sa hing aga tollel ekraanil lahendad sellist? No Ets vastas, et tuleb see lehekülg välja trükkida, teisiti ei saa. Pisut rumal olu­ kord, telliks hoopis paberlehte. Kuid miskitõttu on too digi­ leht odavam kui paberil. Ju saatmiskulud ja nii edasi, mõistan. Minu arust põle diginumber just kabelimats, aga arvestab sellega, et kui minusugused taovad Liiva-Hannusega ja Mulla Matsiga atskood siis põle paberlehte inämp ka. Kahju sellest kõigest. Ei sooviks küll mingi riistapuu küü­ sis olla. Seitungil on ikka kahe vanainimese elus oluline roll. VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00. Tulge tutvuma uute raama­tutega! Kirsberg, Georg. Jüri Toome­puu. Poiss Ema­ jõe kaldalt. Kirjastus Farmosante, 2019

100 ehitist – sada aas­ tat: Eesti lugu ehi­ tistes 1918-2017. In Nomine, 2018

Jüri Toomepuu põ­ genes 1944. a pä­ rast märtsipommi­ tamist paadiga Rootsi ja sealt edasi Ameerikasse. Veel ille­ gaalse migrandina läks ta Korea sõtta, kus tegi üle 150 luure­ käigu vaenlase tagalasse, mille eest omistati talle ohvitseri auaste ning USA kodakondsus. Vietnami sõjas osales ta kopteri piloodina, tuues vietkongide kuulipilduja tule alt välja mu­ dasse kinni jäänud USA majori, mille eest talle omistati Era­ korraliste Teenete Rist, mis on kõrgeim tunnustus isikliku vap­ ruse eest, mida keegi eestlane iial saanud on. Huvitavaid seiku tema elus on olnud veelgi, nagu elamine 1960ndail Alaskal ja Iraanis enne 1979. a revolut­ siooni ning osalemine taasloo­ dud Eesti poliitikas, kus ta täitis eksiilvalitsuse viimase sõja­ ministri rolli ning valiti parla­ menti.

Eesti Ehitus­ette­ võtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit otsustasid Eesti Vabariigi sajandal aastal teha ühise näi­ tuse ning anda välja raamat „100 ehitist – sada aastat“. Tahtsime esitleda võimalikult laia paletti ehitistest ja rajatis­ test, mis on meie elukeskkonda kujundanud. Ühtlasi anname sellega au kõigile neile ehita­ jatele, kes meie ees käinud on. Kõik tekstid on eesti, inglise ja vene keeles. Raamat on rik­ kalikult illustreeritud.

Naljanurk Mees küsib sõbralt: ,,Miks sa oma naisel soovitasid klaveri õppimise asemel flöödimänguga tege­ lema hakata?“ ,,Flöödi mängimise ajal ei saa ta laulda.“


8

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Nr. 9

Come and learn about the history of Estonian Swedes

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Apologist, fellow traveler or throwback to the 1960s–70s? Bernie Sanders’ persistence in claiming his admiration for the “good” that the Cuban revolution brought to the island’s people is akin to the obsession that inflicted many Western academics and intel­ lectuals that stretched from the 1930s well into the 1960s and 1970s. Appeasing the Soviet Union was paramount. It was then de rigeur for the “leftist elite” to accept and even praise the claims that Moscow and Cuba made for their own accomplish­ ments and reaffirm their own version of its history. Even though Sanders con­ demned autocratic regimes in general, he insists that Castro nevertheless had some redeem­ ing qualities. It reminds us of admirers of Stalin who claimed he constructed Moscow’s sub­ way during WWII. It was simi­ lar to Hitler’s building the Auto­ bahn and Mussolini’s getting Italy’s train’s back on schedule. Even such claims have been debunked. North Korea’s Kim Il Jong’s fake achievements still remain the official story, at least domestically – one of the most preposterous being that Kim, aged 16, was able to organize the building of 20,000 new homes within six months to solve a crucial shortage of housing. Let’s note that when Soviet fervour had dissipated among most of the of the Communist sympathizers by 1988, Sanders upon returning from a trip to Moscow gushed about the mar­ vel that was Moscow’s Metro and Jarovslavl’s inexpensive theater tickets. Even after Sanders was con­ fronted with old footage of him defending Castro, he told 60 Minutes that he opposes au­ thori­tarian rule in Cuba, but “... you know it’s unfair to simply say ‘everything is bad’. You know when Fidel Castro came into office, you know what he did? He had a massive literacy program. Is that a bad thing, even though Castro had it?” One must seriously question Sanders’ gullibility, especially when tens of thousands of poli­ tical refugees from Cuba and told it like it really was. It was clear that the illiterate could NOT READ HIS PROPA­GAN­

DA! It was Castro’s full-blown indoctrination program that had to reach everybody, not only the ones who could read. Those who bought into the idea that there was a ‘humanistic side’ to Castro also trivialized Com­mu­ nist (a.k.a. socialist) indoctrina­ tion and the repressions of a one-party system. One would hope that now those views are ancient, something out of the stylish silk-stocking-socialist fad of the past. A closer look at Castroadmirers’ praises of his ‘re­ forms’ would expose how mis­ informed they were about the success of his ‘literacy’ pro­ gram’. Census statistics from pre-Castro Cuba of 1953 showed that 77.3 percent of Cubans were literate, 88.9 percent in urban areas. This was one of ­ the highest literacy rates in Latin America, even higher than in some southern rural counties in the USA. Oxford Univer­ sity’s analysis for 1960 showed 79 percent literacy. Castro’s boast that he pulled Cuba out of dire poverty and illiteracy is woefully hollow. Some other aspects of his educational reforms need a ­ closer look. Schools were inun­ dated with texts that were raw propaganda. Books out of line with the revolution were banned. Castro closed newspapers, ­magazines and radio stations he suspected of non-compliance. Education was changed into an indoctrination program that didn’t allow any deviation from Marxist thought. The literacy program was meant to strengthen the regime’s stranglehold on the population. While pre-Castro Catholic private schools were closed, new elite schools catered strictly to the party faithful and military brass. The so-called ‘literacy cam­ paign’ gave a bogus allure to the guileless in the West. Education was meant to have a decisive role in consolidating the revolution. Teachers would have to actively advance govern­ ment policies. They were to follow the party lead and use ­ information provided by a to­ tally controlling authority. New legislation made it a criminal offence for parents to teach their own children in their own

On March 25, VEMU’s lec­ ture series will host a lecture about the history of the Swedish-speaking farmers who lived on the Estonian island of Vormsi/Ormsö. The Estonian Swedish minority, “rannarootslased” in Esto­ nian, originated from Sweden and Finland and arrived to the coastlands of Estonia in the 13th and 14th centuries. There are only a few of their descendants left in Estonia today as almost all of Esto­ nia’s Swedish-speaking mi­ ­ nori­ty fled to Sweden during World War II. Dr Trond Ove Tøllefsen teaches history at Uppsala University in Sweden, and is consulting professor in peace and conflict studies at the Free University of Catalunya (UOC). In his lecture he will concen­ trate on the period when the Ormsö islanders became the subject of different cultural, religious and political battles ­ between Sweden and Russia. This period started in the second half of the nineteenth century, which was a period of imperial tension and rising na­ tionalism in Europe. Within the Russian Empire, a reform wave was sweeping the lands under the influence of Tsar Alexander II. However, on Ormsö, little seemed to change. The tyrannical German-

speaking landlord of Ormsö was a cruel man, known to whip and torture the peasants and publicly voicing his opinion that he would rather see them off his land. The peasants pro­ tested to the governor of Estland, but to no avail. They protested to the tsar, and got no response. Finally one of the farmers, remembering the tales of old, set off to their ancestral king in distant Stockholm to plead their case there. His arrival created a sensation in the Swe­ dish capital. The Swedes had all but forgotten about their old medieval settler colony across the sea. It now became a focus of intense Swedish interest: Here was the original Swedish culture, untouched by the trappings of modernity. The ­ Evan­ gelical Patriotic Society (Evan­ geliska Fosterlands Stif­ tel­sen) sent two missionaries to Estonia to teach the Estonian Swedes to read, write and re­ connect with the “homeland”. This would kickstart a period of enormous change for the Ormsö inhabitants. Over a period of about 25 years, the island transformed from a poor backwater to a thriving Swedish-speaking en­ clave. But these enormous changes did not solve the politi­ cal divisions on the small is­ land, instead they helped to create new ones as economic ­

differences between the Swe­ dish farmers grew. With the changes came also religious awakenings. Several Protestant revivals spread on the island with the neighbouring Swedishand Estonian-speaking commu­ nities. This greatly troubled the Russian government and the Orthodox Church. When the more conservative tsar Alex­ ander III took over in 1881, the state started to push back, not only seeking to end Swedish ­influence, but also to make the Estonian Swedes into Russian subjects. And what happened then? Come to the lecture to find out! The lecture: “Liberation or salvation? The Vormsi/Ormsö Estonian Swedes between Swedish Evangelism and Russian Orthodoxy” will take place in Tartu College on March 25 at 7pm. The lecture is organized jointly with the Finnish Studies Program at the University of Toronto and SWEA Toronto. JOHANNA HELIN, edited from the abstract by Dr TROND OVE TØLLEFSEN

Like KGB before it, FSB simultaneously fights and recruits Protestants and uses them at home and abroad Paul Goble, Jamestown Several recent cases highlight a fact often overlooked in the West: the FSB, like the KGB before it simultaneously fights and recruits Protestants and especially Protestant mission­ aries to work as its agents at home and abroad, US-based Russian journalist Kseniya Kirillova says. That this is the case should surprise no one because the threat of repression can be a powerful recruiting tool and the knowledge that repression is home anything that contradicted communist ideology. Castro killed and imprisoned thousands. But indoctrination works, not only among those forced to be its consumers, but seemingly also for those callow enough to accept a deceptive image cunningly conceived by the Castro regime to make its brutality less odious – as San­ ders it puts it, ‘authoritarian’ rather than ruthless. Is Sanders as genuine as most of the US media make him out to be? It’s too early to tell whether the unaligned US voter’s support this fall will be torn between a self-obsessed, power-besotted pathological liar or a seemingly fervent crusader bamboozled with communist rhetoric. LAAS LEIVAT

o­ften used against Protestant groups gives such people an aura that puts them beyond ­suspicion of being the agents of Moscow. But in several recent cases in the Russian Federation, this combination has broken down with those the FSB has Re­ pressed and recruited letting slip what is taking place, Kirillova documents, and she cites the experience of Boris Perchatkin, a Soviet-era Pente­ costal dissident who emigrated and has worked to expose those recruited through repression in the West. “Being a leader of the Pentecostal community and a member of the Helsinki Com­ mittee on the Rights of Be­ lievers in the USSR, during Soviet times, he was put in jail numerous times and then, having emigrated to the US, ­ contributed to the assistance of repressed confessions” in his homeland. Unfortunately, he says, to­ day, some religious emigres “do not justify the trust of Ameri­ cans” because, exploiting the image of being oppressed by the FSB, they are in fact work­ ing for it just as some did for the KGB in Soviet times. Indeed, the problem is perhaps worse now because there are so many more Russians coming to the West.

Perchatkin says that “when toward the end of the USSR, it became clear that the exodus of Russians would not stop and would be massive, the special services decided to take the lead in this process” and recruit some of its members to work as Russian spies in various foreign countries. He and others, like former KGB lieutenant colonel Kons­ tantin Preobrazhensky, say that the FSB has its own special department “M” that deals ­ exclusively with emigres and ­ especially with religious groups. And Perchatkin stresses that the FSB sees such religious emig­res as useful in several ways. Espionage, of course, but also as “a channel of influence on American society” and as a means of undercutting Western support for the genuine victims of religious repression in Putin’s Russia because Moscow can se­ lectively expose some of these people and thus suggest that all religious dissidents are suspect. Sorting out those who are genuine from those who are FSB recruits is no easy thing, but it is a challenge the West must rise to, Kirillova con­ cludes, lest Moscow’s combi­ nation of repression and recruit­ ment work against Western countries in general and the United States in particular.


Nr. 9

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Reinsalu: Estonia’s foreign policy focuses on protecting national interests ERR News,Fberuary 2020 Recently Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu gave the annual foreign policy address at the Estonian Par­ lia­ ment, presenting an over­ view of the main foreign policy actions of Estonia. The minister said Estonia was implementing an indepen­ dent and consistent foreign and security policy, mainly through its involvement in the European Union and NATO. Special focus will be on the UN Security Council, maintaining strong transatlantic relations, the Three Seas Initiative and expanding the foreign service. “The success of our foreign policy is expressed in our mem­ bership in the UN Security Council – the centre of global diplomacy,” Reinsalu said, add­ ing that being a part of this ­circle of decision-makers boosts Estonia’s security. “We are convinced that a strong and functioning trans­ atlantic cooperation and a close alliance between the demo­ cracies of Europe and North America are essential for ensur­ ing both our security and pros­ perity, as well as that of the entire Western world, but also ­ for maintaining broader interna­ tional stability. “We must be able to protect and advance our values and principles in light of the longterm developments of global politics,” the foreign minister said, referring to the relations of the European Union and China as an example. He said it is necessary to ensure the unity of the EU and allies in general and develop common policies to avoid fragmentation in the ­interplay of global change. The foreign minister said the continued aggressive foreign policy of Russia made it neces­ sary to continue the current policy of the European Union ­ and NATO towards Russia.

“Ahead of the 75th anniver­ sary of the end of the Second World War, Russia continues its forceful presentation of a his­ torical narrative that ignores historical facts and tries to alter a generally recognized view of history,” Reinsalu said. “Con­ sidering the fact that Russia has not ended its aggression against its neighbours, making a fresh start in Western-Russian rela­ tions is inconceivable,” the foreign minister said, reaffirm­ ­ ing Estonia’s continued support for the sovereignty and territori­ al integrity of Ukraine and Georgia. Touching upon improving the economic environment and connectivity of our region, Reinsalu highlighted the Three Seas Initiative summit in June. In principle, Estonia is ready to join the Three Seas Investment Fund and allocate €20 million for the launch of the fund. Other specific areas high­ lighted by the foreign minister included development coopera­ tion, and the planned creation of the new Development Cooperation Agency that would improve its efficiency. Sup­ porting Estonia’s entrepreneurs abroad is also crucial. For that purpose, the Foreign Ministry plans to open embassies in Singapore and South Korea this year, and the recruitment of Estonian economic diplomats to Tokyo, Toronto, Geneva, War­ saw, Riga, Washington, Abu Dhabi and Africa is underway. In his address, the foreign minister also discussed the cli­ mate policy of the European Union, applying for observer status on the Arctic Council, a strong partnership with the United Kingdom after Brexit, regional cooperation as the ­coordinator of the Baltic Coun­ cil of Ministers and NordicBaltic (NB8) cooperation for­ mats, and fighting irregular ­migration.

Tallinn Old Town bookstore named one of top three in the world ERR, March 2020 The Rahva Raamat bookstore located in Tallinn’s Old Town, which has been in operation for more than a century, re­ cently underwent a complete overhaul and has since been named among the top three book stores in the world by London Book Fair. ETV pro­ gram “Ringvaade” visited the store to learn more about how it earned the title. The Old Town Rahva Raamat has survived very difficult times. 17 years ago, employees of Tallinn’s most famous book­ store were forced by real estate developers’ plans to close the store, but hundreds of protesters

were able to stave off the planned demolition. The book­ store, which recently underwent extensive renovations, is still operating at the same location, but now looks more mystical and fairytale-like than ever ­before. “A creative agency offered us graphic elements that suited the period, and they included rabbits that immediately won us over; we all immediately thought of ‘Alice in Wonderland,’” ex­ plained interior designer Mari Koger. Opened in 1912, the building in which the bookstore is located was one of the most spectacular in Tallinn at the time, where

Call for vote on constitutional changes intended to show ‘Putin above the law’ Paul Goble, Eurasia Review, February 2020 Vladimir Putin’s call for a referendum on changes in the Constitution, Aleksey Sha­bu­ rov says, raises many ques­ tions because such a step is not required by the current constitution or existing law. Indeed, it contradicts the spe­ cific provisions of the consti­ tutional law regarding changes in the basic document.

Enterprise Estonia: Tourism services exports may exceed €2 billion mark BNS, February 2020 Tourism services exports are expected to reach €2.06 billion by March, including foreign residents’ payments to Esto­ nian passenger transport operators, according to Enter­ prise Estonia. The number of foreign tour­ ists’ overnight stays in Estonia reached a record high for the fourth consecutive year in 2019, while those by domestic tourists set a new record for the seventh year in a row, Statistics Estonia said on Monday. “The income from foreign tourists in Estonia at close to $1,400 [USD] per resident, ac­ cording to the World Tourism Organization, is impressive compared with other European states,” said Margus Sameli, ­director of the Tourist Board at Enterprise Estonia. “It places us at the forefront among Nordic

NATO Air Policing scrambled twice to intercept Russian planes

But there is “a more philo­ sophical explanation” for this proposal and the fact that it contradicts the Constitution and existing law, the editor of Yeka­ terinburg’s Politsovet portal says, and that is this: it is intended to show that “Putin’s will is above the law”. Indeed, to the extent that it makes that clear, what might seem to be a problem given the contradiction involved is in fact an advantage, at least to those like Putin who want to see his preeminence stressed regardless of its consequences for the ­existing Constitution or the rule of law in the Russian Federation. In his commentary on this, Shaburov provides a detailed history of Russia’s constitutional

arrangements as established in a 1999 law in order to show that what Putin and his supporters have been seeking is a contra­ diction of the country’s legal order, a contradiction that has confounded many but that is ­explicable if Shaburov’s conclu­ sion is correct.

and Baltic states along with Sweden, and exceeds the level of many European states, ­including France and Italy.” Growth in the number of foreign tourists in Estonia has ­ been prompted by increased interest in nearly all markets, ­ although close to 60 percent of all overnight stays are made by Finnish, Russian, Latvian and German tourists. “This indicates that in order to increase our revenue from exports, we need to maintain diversity among states from ­ which we are being visited,” Sameli said. “With it must also be maintained repeat visits from our main countries, because the number thereof in absolute terms is simply so high that other visits will not be able to compensate them.” The Tourist Board director noted that in terms of tourism marketing, in 2019, Enterprise Estonia in many ways focused on Finland by employing ­managers in Finnish communi­ cations and business relations. Also launched were a round­ table of top experts in Finnish

tourism along with a number of marketing projects for Estonian destinations. In addition to overnight stays, rental accommodations also saw an increase. Overnight stays via Airbnb accounted for 7-8 percent of all stays in 2017, increasing to 11-12 percent in 2018 and 14-15 percent in 2019. According to Sameli, Esto­ nian destinations excel in three areas – food, unspoiled nature and authentic local culture. “In just a few months, Estonia will be put on the world map as a country for food by the European round of the Bocuse d’Or world chef cham­ pionship to be held in Tallinn,” he noted. 3.8 million tourists stayed a total of 7 million nights at Estonian accommodation estab­ lishments in 2019 – 5.5 percent more than during the year before. This includes 4.4 mil­ ­ lion nights spent by 2.3 million foreign tourists and 2.6 million nights spent by 1.5 million ­domestic tourists.

Recently NATO fighter air­ craft were scrambled twice to identify and escort military aircraft of the Russian Federation in international airspace over the Baltic Sea. On February 4, NATO jets intercepted one Ilyushin Il-76

flying from mainland Russia to Kaliningrad with its onboard transponder on, according to a pre-filed flight plan, maintain­ ing radio communication with the regional air traffic control centre. On February 7, NATO fighter aircraft intercepted one Tupolev Tu-134 flying from Kaliningrad to the mainland of the Russian Federation with its onboard transponder on, according to a pre-filed flight plan, which maintained radio communica­ tion.

Gustav Pihlakas opened a store selling books and office sup­ plies. Pihlakas’ grandson, opera singer Oliver Kuusik, stopped by the store as well. “Bookstores abroad are ­usually much bigger and more diverse, and they often sell tech items as well, but this store here is great and very homey with its new interior,” he commented.

Rahva Raamat contacted the annual London Book Fair, which also chooses the world’s best bookstores. “They have a homepage through which we were able to submit our store together with our rationale,” noted Rahva Raamat marketing director Kersti Küla. Rahva Raamat operates a

ERR News, February 2020

9

As such, Putin’s proposal for how to ratify the accord, al­ though it has attracted less attention than the specific ­ changes he has called for, may end by being the most impor­ tant change that his moves to modify the basic document in­ volve. It could even be the case, Shaburov suggests, that this is exactly what the Kremlin leader intends.

Quotes • If you are lonely, dim all lights and put on a horror movie. After a while it won’t feel like you are alone anymore. • When life gives you lemons, make orange juice and have the world wondering how you did it. • You gotta take the good with the bad, smile with the sad, love what you got, and remem­ ber what you had.

chain of bookstores throughout Estonia. Its Viru Keskus store, likewise in located Tallinn, was among four nominees for the same honor in 2016. The newly renovated Tallinn Old Town location is located on the corner of Pärnu Highway and Suur-Karja Street, across the street from the Estonian Drama Theater.


10

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Nr. 9

Ilon Wikland is in the hearts of Estonians Silver Tambur, Estonian World, March 2020 Ilon Wikland, an EstonianSwedish artist and illustrator, renowned for her illustrations for the world-famous Swedish children author, Astrid Lind­ gren, celebrated her 90th birthday on 5 February. The hard-working and talent­ ed woman can look back with satisfaction at her life’s work – generations of children across the world have grown up with her vibrant illustrations. If they have not heard her name, they have surely seen Wikland’s drawings. “Karlsson-on-theRoof”, “The Bullerby Child­ ren”, “Ronia the Robber’s Daughter”, “Lotta on Trouble­ maker Street”, “Brothers Lion­ heart” – all these and many ­other characters from the stories of Swedish children’s author, Astrid Lindgren, have become even more alive and familiar through Wikland’s drawings. How did a young woman from Estonia come to work with Lindgren? The story of Wikland’s life is very inspiring. It is a story of a brave little girl who overcomes difficulties to become a dedicated, successful and beloved artist. Ilon Wikland (born MaireIlon Pääbo) was born on 5 February 1930 in Tartu, Esto­ nia. Her father was Max Pääbo, a civil engineer; her mother Vida Pääbo-Juse, a painter and textile artist. By the time Ilon started to attend school, the family had moved to Tallinn. After her parents’ divorce in 1939, however, Ilon was sent to live with her grandparents in Haapsalu. A tiny wooden house, next to the town’s St MaryMagdalen’s Orthodox Church, became here home (her grand­ father was a sacrist at the church). Wikland has later said

her most beautiful childhood memories are connected to the seaside town of Haapsalu. In the autumn of 1944, when approximately 80,000 Estonians fled the country in fear of the advancing Soviet troops, 14­-year-old Ilon was sent to Sweden on a boat with her schoolmate’s family to get away from the war; her father’s family had also already fled there. Ilon has later recalled that the journey that took three days ­ through rough seas, seemed endless and she was pretty ill by the end of it. Arriving in Sweden as a ­refugee, Ilon moved in with her artist aunt in Stockholm. She soon went to study at Akke Kumlien’s Book and Adver­ tising School for book illustra­ tors from 1945 to 1946, at the School of Applied Arts of Stockholm in 1949, and at Signe Barth’s school for paint­ ing from 1952 to 1953 and in 1956. She also gained more knowledge and skills in London and Paris. In 1951, Ilon married a Swede, Stig Wikland, with whom they have four daughters: Helen, Birgitta, Fredrika and Anna. In 1953, Wikland applied for a job as illustrator at Rabén & Sjögren, a Swedish publishing house that among others, pub­ lished Astrid Lindgren. As a lucky coincidence, Wikland met Lindgren, who had just finished writing the book, “Mio, my Son”, and who could see imme­ diately that Wikland was able to “draw fairytales”. Wikland did a test-drawing for the book and Lindgren liked what she saw – that was the beginning of a long collaboration that lasted for ­decades. Wikland later said that in the same way that Astrid Lindgren wrote for “the child within her”,

Coronavirus outbreak to impact Estonian tourism sector in 2020 BNS, March 2020 Travel agencies say that, due to the safety and quarantine measures implemented as a result of the coronavirus out­ break and the increasing sense of danger of passengers, the decrease in the flow of tourism from China may also have an impact on the Esto­ nian tourism sector. Sven Lõokene, manager of travel agency Reisiekspert, said that the company is most affect­ ed by the cancellations of incoming group tourists. In ­ March alone, Reisiekspert will not be able to welcome 25 tour­ ist groups from China, Hong Kong, Taiwan, Singapore, Japan and elsewhere, which is more than 500 tourists in total. Age Põder, head of partner relations at travel agency Go Travel, estimated that a more significant impact on travel

o­ rganization may arrive for the Scandinavian and Baltic mar­ kets during the peak summer travel season, as groups from China may begin cancelling their planned trips to the region. “Although the number of Chinese tourists staying the night in Estonia is not very large yet, they make up less than 1 percent of all visits to Estonia, then as day tourists arriving from Helsinki or as ­ tourists visiting in the frame­ work of tours, they can already make up an important source of income for several tourism sec­ tor companies in Estonia, too,” Põder told BNS. “So far, we have postponed one group trip to China, other trips have so far not needed changing pursuant to the recom­ mendations of the Health Board and the Ministry of Foreign Affairs,” she added. Travel cancellations by do­

she also drew for the child within her – although Wikland has also derived inspiration for her pictures from real life. In a 2015 interview with Estonian World, Wikland said her desire for a secure child­ hood reflected in her drawings – because her own childhood wasn’t an easy one at all. The divorce of her parents and the leaving of her mother, escaping to Sweden on a refugee ship and a serious illness were the challenges she had to live through as a child. Illustrations for Lindgren’s books are the ones Wikland is mostly known for, but she has also illustrated books of several other authors – for example, Ann Mari Falk, Marlen Hausho­fer, Hans Peterson – and even fairy tales from Hans Christian Andersen and brothers Grimm, as well as some non-fiction books. Wikland has also written books herself. In 1995, she wrote the book, “The Long Journey”, with Rose Lager­ crantz, that tells the story of the artist’s childhood in Haapsalu and fleeing to Sweden. The illustrations were naturally ­ drawn by the artist herself. In 1997, Ilon wrote and illustrated a new children’s book, “Sam­ meli, Epp and I”, in which she tells about her first school day in Tallinn. In 2005, Wikland wrote the children’s book ,“My Grandmother’s House”, with Barbro Lindgren, about Ilon’s childhood in Haapsalu. Her ­latest book, “Darling”, was pub­ lished in 2012. Wikland only got to return to her childhood hometown, Haap­ salu, in 1989, when the Soviet Union had begun to crumble and there was some hope for Estonia for regaining indepen­ dence. Since she was often subconsciously inspired by the ­

Haap­ salu castle ruins, the town’s wooden buildings and the sea when drawing illustra­ tions for Lindgren’s books, she also brought along Lindgren when she revisited her home­ town for the first time since fleeing Estonia in 1944. The emotional event was so special that many people in Haapsalu still remember it fondly, over 30 years later. In 2004, Wikland decided to give the original copies of her book illustrations to Estonia as a gift. A good place for exhibit­ ing the works was found in Haapsalu, very close to the former home of Ilon’s grand­ ­ parents. Subsequently, Ilon Wikland’s gallery was opened in town. In addition to opening the art gallery, an idea came up to ­create a child-friendly centre in Haapsalu which would offer numerous opportunities for ­ spending time actively. That’s how the thematic centre of “Ilon’s Wonderland” was born, which was opened in Haapsalu in 2009. A three-storey building includes a gallery, a cinema ­auditorium and exhibition room, “Ilon’s kitchen” and a play­ room. The gallery introduces Wikland’s life and creation in six languages – Estonian, English, Russian, Finnish,

mestic tourists have also been registered. Airi Ilisson, head of marketing at travel agency Estravel, told BNS that custo­ mers have foremost cancelled trips taking place in the near ­future and foremost to countries where the virus has spread more widely. Lõokene, too, said that under fire are rather trips directed to the near future, but if the threat situation continues, blows could also be dealt to late spring and summer bookings. According to Lõokene, quite a high number of work trips are cancelled as several major international events, including the Geneva International Motor Show and international tourism fair ITB Berlin, have been cancelled this year, while several major cor­ porations also have travel bans in effect. “Private travelers are cancel­ ling trips to regions with a higher-than-average level of threat and where the Ministry of Foreign Affairs does not re­ commend travelling to. People

fear ending up in quarantine, that is that someone may end up falling ill at a vacation desti­ nation or on a cruise ship and this would result in healthy people also being unable to leave the location for 14 days,” Lõokene added. However, Põder said that, of all the trips sold by Go Travel, overwhelmingly in first place are package trips to warm countries like Greece, Turkey ­ and Egypt as well as Cyprus, Bulgaria and Tunisia, which are not included among danger regions such as China, certain ­ regions in northern Italy, Iran, Japan, Singapore and South Korea, which is why people are also not rushing to cancel those trips. Ilisson said that although their customers, too, are con­ tinuing to travel to countries away from the spread of the virus, the volume of trips has ­ nevertheless slightly decreased. The average daily number of Estravel’s travel bookings has also declined somewhat. “The

Ilon Wikland’s illustration for Astrid Lindgren’s “The Bullerby Children”.

Ilon Wikland. Photo: Monica Schneider

Swedish and German. Once a year, “Ilon’s Wonderland” also organises a competition for a young artist’s award in cooperation with Wikland where Estonian youths aged 14-18 can test their skills in illustration and gain motiva­ tion for continuing to develop in this area. Can the illustrator herself explain why so many people ­ find her style that touching? “All along, I’ve been trying to paint emotions,” Wikland told Estonian World in 2015, “So that a person, looking at my paintings, could see the feel­ ings.”

decrease can foremost be seen with regard to last minute trips, however, people are then all the more interested in trips taking place further in the future, for example, in the winter or next year. People are also asking more for trips with more flexible cancellation terms, for ­ example, when it comes to plane tickets, people look and ask for more flexible options, which we will then accordingly find in such cases,” Ilisson added. A similar decline has ­ also been noticed by Reisiek­s­ pert. Ilisson said the virus out­ break will also have an impact on the company’s financial ­results, but it is still too early to estimate the extent of that ­impact. “We hope that the situa­ tion will change and the virus retreat,” she added.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians


Nr. 9

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

11

Elukutselisena muusikalis Aasia ja Lähis-Ida suurlinnades – Järvi Linda Raudsepp Möödunud aprillis vastas la­ vatantsijana tegutsenud Järvi Linda Raudsepp Eesti Elu esitatud küsimustele seoses ­ tema esinemistega Aasia linna­ des nii osalejana kui ka solistina tantsuansamblis üli­ populaarses muusikalis ,,Oo­ ­ peri­fantoom“ (Phantom of the Opera). Etendused Manilas olid va­ hepeal lõppenud ja pärast kahe kuu pikkust esinemist Filipii­ nide pealinnas oli Järvil järgne­ valt võimalus veeta kümme ­päeva kodulinnas Torontos, kus toimus mullune vestlus. Järvi oli saanud oma balleti­ treeningu ühes tugevamas balle­ tikoolis Põhja-Torontos, kust ta siirdus peatselt aastaks Eesti rahvusooperi balletirühma. Ol­ les õppinud veel aasta Tallinna balletikoolis, tegi ta läbi in­ tensiivse treeningu Orlandos, Floridas ja ühines aastaks Rhode Islandi tantsutrupiga Festival Ballet Providence. Naastes Torontosse, avanesid temale mitmesugused võimalu­ ­ sed, seejuures ka intensiivne te­ gevus balletiõpetajana. Olles pidevalt käinud ettetantsimistel New Yorgis, avanes Järvil võimalus ühineda kaheaastase lepingu alusel suure meelela­ hutusettevõttega nimega GWB Entertainment, mis korraldab ülemaailmseid teatrireise. Ette nähtud oli pikem teatrireis Aasia ja Lähis-Ida suurlinna­ desse. Pärast edukat esinemist Manilas pakkus Järvi sellest põhjaliku ülevaate Eesti Elule. Peatselt, see tähendab aprillis, viis lend teda aga Singapuri, kus ees ootas ligi kahe kuu ­pikkune esinemine. Seejärel toimusid esinemised Malaisia uhkes suurlinnas Kuala Lumpuris. Aasta jooksul viisid lennud esinemistele Tel Avivi ja Dubaisse. Sügise algus tõi teda taas Torontosse, kus tal oli võimalus esineda Tartu Col­ lege’is, aga seekord lauljana, eesti publiku ees, paguluslaule tutvustavas kavas, tähistamaks suurpõgenemise 75. aastapäeva. Möödunud jõuludeks, pärast veelkordset lühikest puhkust, pidi ta saabuma Busani, kolme miljoni elanikuga linna LõunaKoreas, kus jätkusid Ooperifan­ toomi etendused. Nüüd on ­esi­mesest intervjuust möödu­nud aasta ja hiljutisel vaheajal Kanadas oli Järvil võimalus Eesti Eluga teist korda vestelda. Aasta tagasi andsid sa tore­ da iseloomustuse Manilast, teatripublikust ja inimestest tänavatel. Kas sul on sellele külaskäigule veel midagi lisa­ da? Meil oli juttu Manilast paari tunni kaugusel asuvast Taali nimelisest vulkaanist, mis paik­ neb Taali järve keskel. Käisin seda haruldast paika külasta­ mas. Tuli välja, et paar kuud ­tagasi purskas vulkaan ja hävi­ tas järve. See oli harukordne looduslik fenomen. Ja hädaoht­ lik kõigile selle ümbruses. Viibisin õnneks muusikaliga

kusagil ­mujal. Millega sa sooviksid see­ kord jätkata meie jutuaja­ mist? Noh lendame siis jutuhoos Singapuri, sest sinna läksin meie teatritrupiga koos ju pärast Manilat. Kuidas iseloomustad Singa­ puri? Singapuris valitseb range kord. Linn jätab kuidagi puhta ja rikkumatu mulje. Manila oli kuidagi inimlikum. Rahvas Sin­ gapuris oli ikkagi lahke, aga ­tagasihoidlikum. Kas saite seal ka veidi sei­ gelda? Singapuris on haruldane bo­ taanikaaed. See on kohe maail­ makuulus. Ja linna läheduses on saar nimega Pulau Ubin. Seal nägime igasuguseid eksootilisi loomi, peamiselt ahve. Pisike emaahv meie silme ees andis pojukesele rinda. See oli nii ­armas. Ja sealt suundusite Kuala Lumpuri? Just nii. Seal esinesime kõige uhkemas ehitises, nimega Istana Butaya. See oli nii teatrihoone kui ka ooperimaja. Selle lähe­ duses asuvad nõnda-nimetatud Batu hiigelkoopad, kuhu viivad publikut hästi tuntud eredalt värvilised suured trepid. Ja kuidas esinemistega läks? Esietendusel meil oli kõige elavam vastukaja, mis meil sin­ namaani oli olnud. Kogu rahvas kargas püsti ja hõiskas ning plaksutas kaua aega. Kas vahepeal saite ka väi­ kest pausi pidada? Rohkem kui väikest. Juuli­ kuus saime kolm nädalat puh­ kust. Kuidas nii? Oli vaja transportida kulisse ning kostüüme teise riiki. Kuna kulissid meil on nii suured, oli vaja kasutada laevu. Kus oli teie järgmine pea­ tus? See oli Iisraelis. Esinesime Tel Avivis. Väikene iseloomustus? Nooruslik ja elav atmosfäär. Toit oli haruldane. Ja publik? Meil oli püstiaplaus igal etendusel. Kas midagi põnevat turisti vaatevinklist? Käisime loomulikult Jeruu­sa­ lemmas. Surnumeres, mille ve­ tes on võimatu vajuda, ujusime meie, kes olime tantsijad, ­balletipoosides. Järgmine peatus oli vist Dubais. Mõni kommentaar? Linn on väga suurejooneline. Peaaegu ekstravagantne. Dubais asub kõige kõrgem torn maail­ mas, nimega Burj Khalifa. Aga publik? Haruldaselt riietatud. Balli­k­leidid ja kikilipsud. Huvitaval kombel paljud neist – esinemise lõpus – aplausi asemel pigem salvestasid meie kummardusi oma telefonidega. Paar sõna nüüd veel Busanist Lõuna-Koreas, kust Sa just saabusid.

Ooperifantoom (Phantom of the Opera) – alternatiivnäitlejaskond Dubais. Tantsuansambel esimeses reas. Foto: GWB Entertainment

Järvi Linda Raudsepp. Foto: Dancewear Centre

Osa muusikali tantsuansamblist. Järvi vasakul ääres.

Linn ise on mere ääres, see­ juures väga meeldiv. Minule torkasid silma mitmed linna­ turud, nii toidu kui riiete poo­ lest. Linnast iseloomustusi roh­ kem ei saanud, sest uue perso­ nali tõttu meil hakkasid toimu­ ma jälle proovid. New Yorgist saabus meie muusikadirektor, kes nõudis meilt parimat. Kus on teie järgmine pea­ tus? Kavatsus on esineda neli kuud Seoulis, tähendab LõunaKorea pealinnas, mis on hii­ gel-linn. Meile on öeldud, et kavatsus on ka esineda Daegus.

Peale selle on ette nähtud esine­ misi kahes asukohas, mida pole veel lubatud nimetada. Kas saad öelda midagi ­kokkuvõtteks? Jah, saan küll. ,,Phantom of the Opera“ on esitatud kui muusikal, aga laulmine selle juures on nii-öelda klassikalises stiilis. Publik tihti reageeris sellele särasilmil ja naeratus ­ näol. See peaks midagi ütlema. Ja publikult oleme senini saa­ nud positiivse vastuvõtu alusel head energiat. Kui kaua kestab sinu ­leping selle toreda, aga pika­

ajalise ettevõtmise juures?

Euroopa Komisjoni andmeil on Eesti suuremad riskid arstiabi kättesaadavus ja vaesus

survet ettevõtete konkurentsi­ võimele ning tootlikkuse kas­ vule.

Läti aukonsul Ukrainas tabati salasigarettide smugeldamiselt

Euroopa Komisjon avaldas riigiaruanded, milles on ana­ lüüsitud liikmesriikide pea­ misi sotsiaal-majanduslikke probleeme. Eesti suurimateks murekohtadeks peetakse aru­ andes arstiabi kättesaadavust ja vaesust. Euroopa Komisjoni aruande järgi on Eesti tööturg euroliidu üks paremaid, kuid samas on arstiabi kättesaadavuse prob­ leem üks liidu suuremaid. Õppi­ misest ning tööturult kõrvale jäänud noorte osakaal suureneb ning vaesuse vähendamise meet­ med on euroliidu ühed kõige ebatõhusamad. Riigiaruande kohaselt toetab Eesti majanduskasvu soodne olukord tööturul ja hea ettevõt­ luskeskkond. Kiiresti muutuvate tööturusuundumuste ja tehno­ loogia arengu tõttu on tekkinud oskuste nappus, mis avaldab

Elanikkonna vananemine ja halb tervis tekitavad muret pen­ sioni- ja tervishoiusüsteemi jät­ kusuutlikkuse pärast. Teise sam­ ba pensionisüsteemi vabatahtli­ kuks muutmine suurendab pen­ sionide ebapiisavust ning selle­ ga seonduvalt ka eelarve- ja majandusriske. Eesti ettevõtete investeerin­ gud teadus- ja arendustegevusse pole küllaldased, mis takistab tootlikkuse kasvu. Teadmiste edasiandmine ülikoolidelt ette­ võtetele ja teadustulemuste ra­ kendamine ärilistel eesmärkidel on aeglane, mistõttu on teadus­ põhine innovatsioon ettevõt­ lussektoris tagasihoidlik. ELi kliimapoliitika raames seatud CO₂-heite vähendamise eesmärkide saavutamist rasken­ davad vähene ressursitõhusus ning suur energia- ja CO₂-ma­ hukus, mis on tingitud eelkõige Eesti tuginemisest põlevkivile. (ÄL/EE)

See on ette nähtud detsembri alguseni. Ja edasi? Teatud määral on mu süda New Yorgis. Mu kallis ema õppis seal balletti. Seal on ­ minul ka sugulasi. Minu kahe aasta pikkune leping sai sõlmi­ tud New Yorgis, kus toimus ka minu ettetantsimine. Sooviksin seal proovida oma tiibu. Aitäh, Järvi! Edu! (EESTI ELU)

Läti aukonsul Ukrainas jäi Ukraina-Ungari piiril vahele suure koguse salasigarettide smugeldamisega ja kaotas seetõttu ameti. Skandaalse intsidendi salves­ tas ka kaamera ning meedias avalikustatud kaadritel on näha, kuidas aukonsul Juri Ihnatko keeldub Ukraina võimuesinda­ jate korraldusi täitmast ja oma autost väljumast. Ukraina võimuesindajad leid­ sid aukonsuli autost 6500 pakki salasigarette. Läti välisministeerium vabas­ tas Ihnatko koheselt aukonsuli ametist. Pärast Ihnatko vallan­ damist on Lätil Ukrainas tööd jätkamas neli aukonsulit. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca


12

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Nr. 9

Eesti gaidlus 100 Eesti gaidlus tä­­ histab käesole­ val aastal oma 100. sünni­päe­ va! Liikumine, mis sai oma alguse vabas Eestis sada aastat tagasi, võt­ tis tollal sihiks kasvatada häid kodumaa tütreid; paguluses sai gaidluse rahvuslik ja isa­ maaline osa eriti oluliseks. Gaidid paguluses hoidsid oma armsat organisatsiooni elus lootes, et ühel päeval saab Eesti jälle vabaks, et taastatakse eesti gaidlus kodumaal. Gaidük­su­sed väljaspool Eestit osalesid asu­ kohamaa gaidide üritustel, maa­ ilmalaagrites ja paraadi­del, kus alati võeti eesmärgiks Eestit ja tema olukorda tutvustada. Tänapäeval on gai­ didel võima­ lik osaleda üritustel, maailma­ laagrites ja pa­­raa­­didel ka Eestis. Aga alustame algusest! Lehe­ küljelt www.gaidid.ee loeme järgmist: „Gaidide tegevus Eestis tugineb 1907. aastal Inglismaal Lord ja Leedi BadenPowelli poolt loodud rahvusva­ helise skautluse ja gaidluse põhimõtetele. Esimesed gaidi­ üksused tekkisid Eestis 1919. aastal ning Eesti Gaidide Malev loodi 1920. aastal. [Esimene ise­ seisev gaidmalev asutati Tallinnas 21. märtsil 1920.] 1922. aastast alates olid Eesti gaidid Rahvusvahelise Komitee liikmed. 1928. aastal, kui loodi gaidide maailmaorganisatsioon WAGGGS (World Association of Girl-Guides and Girl-Scouts), oli Eesti Gaidide Malev üheks selle asutajaliikmeks. Viimased täpsed andmed gaidide arvu kohta enne gaid­ ­ luse keelustamist Eestis 1940. aastal pärinevad aastast 1938, mil Eesti Gaidide Maleval oli 2538 liiget ja gaidid tegutsesid

kõigis maakondades. Seoses Ees­ ti okupeerimisega Nõu­ kogude Liidu poolt keelustati gaidlus Eestis. 1944. aasta sügi­ sel olid paljud inimesed II maail­ masõja sündmuste tõttu sunnitud lahkuma oma kodudest ning suunduma välismaale. Gaidijuhid jätkasid eesti noor­ sootööd esmalt põgenikelaagreis Saksamaal, Rootsis ja Taanis. ... Eesti gaidijuhid hoidsid võõrsil alles Eesti gaidluse traditsioonid ja ajaloolise järjepidevuse, mis on kestnud tänaseni. Gaidlus taastati Eestis 1988/89, kui taasasutati Eesti Gaidide Malev (26.08.1989) ja loodi Eesti Gaidide Ühendus (21.10.1989). Mõlemad organi­ satsioonid registreeriti 26. ok­ toobril 1989. aastal Eesti NSV Haridusministeeriumi poolt. 1992. aastal moodustati Eesti Gaidide Maleva ja Eesti Gai­ dide Ühenduse Koostööliit, mis võeti 1993. aastal WAGGGS-i vaatlejaliikmeks. 1999. aastal ühines Eesti Gaidide Ühendus Eesti Gaidide Malevaga, muutes oma nime Eesti Gaidide Liiduks. Väljaspool Eestit tegut­ senud eesti gaidide organisat­ siooni juhid olid nõus nimetama oma organisatsiooni ümber vä­ lis-Eesti Gaidide Liiduks. Seega tegutseb alates 1999. aastast Ees­ tis üks gaidide organisat­ sioon Eesti Gaidide Liit, mis 2001. aastal sai taas gaidide maailmaorganisatsiooni täisliik­ meks. [2020.] aastal on gaidiük­ susi Eestis 11 maakonnas ning peale Eesti veel Kanadas ja USA-s.“ Üle aastate on eesti gaidük­ susi tegutsenud väljaspool Ees­ tit mitmel pool maailmas, alates põgenikelaagritest Saksamaal ja Austrias ning edaspidi Argen­ tiinas (1951-1974), Austraalias

Gaidlusest tunti palju rõõmu vabas Eestis, aga sõjapilved olid kogunemas. Fotol on gaidid laagris 1939. aastal Võsul, Eestis. Nõukogude võim keelustas gaidluse juba aasta pärast. Meeta Liiva fotokogust

Juba DP-laagrites hakati taastama kodumaal armsaks saanud gaidliikumist. Fotodel on „Koidula“ gaidüksus Geislingeni DP-laagris, tõotuse andmisel ja koondusel jaanuaris 1947. Meeta Liiva fotokogust

USA eesti gaidjuhtide aastakoosolek 1957. a.

(1950-1994), Brasiilias (19681976), Inglismaal (1947-1951), Kanadas (esimene gaidüksus asutati 1949), Rootsis (19452007), Saksamaal (1944-1994), Taanis (1945-1948) ja USAs (esimesed gaidüksused loodi 1949). Praegu juhib Kanada ühendatud gaid-skautmalevat nskm Aleks Kivi ja USA Eesti Gaidide Malevat ngdr Hillevi Ets. Eesti Gaidide Liidu Pea­ gaidiks Eestis on ngdr. Merili Laul. Välis-Eesti katusorgani­ satsiooni ehk välis-Eesti Gai­ dide Liidu juhiks on gdr Ingrid Kütt. Juhtkonna tööd on aastate jooksul aidanud kooskõlastada gaiderkogud. Kanada Gaider­ kogu juhib praegu gdr Tiiu Remmel ja USAs gdr Tiina Ets; Rootsis noorte tegevust ei ole, aga Gaiderkogu tegutseb edasi, juhiks gdr Maj-Lis Liiv. Alles mõne aasta eest lõpetas Aust­ raa­ lia Gaiderkogu tegutsemise, viimane juhataja oli gdr HeleMall Risti. Eestis on gaiderkogu juhataja gdr Aira Laul. Kogu sajandi vältel on gaidlus sisestanud tüdrukutele enese­ kindlust ja oskusi toime tulla oma kodus, ühiskonnas ning nii linnas kui ka metsas. Ükskõik kus nad maailmas ka ei asu, on iga gaid teise gaidi õde. Neil on ühised arusaamad ja tõekspida­ mised, nad annavad sama tõo­ tuse ja peavad kinni samadest seadustest ja kommetest. Nad saavad seal läbi katsete ja män­ gude õppida asju, mida koolis ega kuskil mujal ei õpetata ja suudavad end igasugustes olu­ kordades proovile panna. Gaid­ likus ringis sõlmitakse eluaeg­ seid sõprusi, õpitakse tundma loodust, austama oma päritolu ja asukohamaad. Välismaal on Eestit tutvustatud igal võimali­ kul juhul. Väljaspool Eestis asuvate eesti gaidüksuste liikmeid on juba kolmandat ja neljandat põlvkonda. Neil on võimalik käia Eestis laagrites ja kutsuda Eestist aatekaaslasi oma laagri­ tesse. See pakub ka võimalust harjutada eesti keelt ja paremini tundma õppida oma esivane­ mate maad. Juubeliaastal kogub välis­Eesti Gaidide Liit gaidlusega tegelenud isikute elulugusid – nende, kes kodumaalt lahku­nu­ na hakkasid juba põgenikelaag­

Foto: H. Roomeri

Järvemetsa (New Jersey, USA) laagriala osteti gaidlike-skautlike noorte kasutamiseks 1955. aastal. Seal peetakse gaidide ja skautide laagreid ikka edasi! Fotol on gaidjuhtide koosviibimisest osavõtjad 2019. a Malevate suvelaagris „Lennuk“. Foto: Ingrid Kütt

USA Malevate suvelaagris „Mesipuu“ tähistati Eesti Vabariigi 100. ­sünnipäeva. Nüüd on ka eesti gaidlus saja-aastane. Aga noori tuleb aina juurde! Foto: Tiina Ets

Välis-Eesti gaidide vahel on olnud tihedad sõprussidemed. Fotol on Kanada esindusüksus Austraalia eesti gaidide-skautide korraldatud suurlaagris Lõunarist 1989. a. Foto: Ingrid Kütt

rites gaidüksusi moodustama; nende, kes võtsid vaevaks uuel maal uue elu sisseseadmise kõr­ val eesti gaidliku liikumise põ­ himõtete edasikandmise; nende, kes tänagi leiavad, et eesti gaid­

lust on väärt edasi viljeleda, üks­ kõik kus eesti noored laias maailmas asuvad. Eesti gaidid on nüüd ja edas­ pidi – alati valmis! TIINA ETS, gdr


Nr. 9

märkmik

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Riina Kindlam, Tallinn

Veebruari keskel toimunud lumelaagri ajal võttis Kaido Nipernado Kotkajärvel suusarajameistri kohustusi väga tõsiselt – meie kõigi suureks õnneks. Õnneks on ka raja sissesurumise vahend, mille meisterdas just lumelaagri noorte paremaks suusakogemuse saamiseks Arno Türk.

Rada on sihist olulisem Linnas hakkavad küll kiiremi­ ni silma kevade lähenemise märgid, kuid Kotkajärvel maas olev pool meetrit lund ei kahane nii pea. Suusalumeni jõudmiseks tuleb lihtsalt na­ ­ tuke maad sõita. Lumises metsas on imeline olla, kui sul on seljas vastav külmakindel riietus, hinges rõõm võimalusest viibida vai­ kuses ja rahus, looduse rüpes ja kui sul on jalge all midagi, mis aitab üle lume kulgeda. Et paksu lumme mitte vajuda, on ­ heaks abiliseks räätsad (snow­ shoes), mida on tänapäeval igas hinnaklassis võimalik mitmelt poolt osta (või laenutada). Kuid räätsadega ei saa sujuvalt kulge­ da, ehk kasutada ära looklevat maastikku oma lustiks, selleks on inimene välja mõelnud suu­ sad, millel liikumine on kõige tõhusam ette tehtud rajas. Kui sinu esmased murdmaa­ suusa-kogemused ei ole olnud roosilised, siis selge see, et sind on vaja veenda selles stiilis lii­ kumise võimalikus võlus. Me kõik teame, mis on kehv suusk: see, mis ei haaku lumega ja libi­seb tagasi, eriti mäkke min­ nes. Ka selline, mis ei liigu eda­ si – ehk kleepub liialt. Ja ega lõdvas või olematus rajas kül­ jelt-küljele sahmimine ka ülearu rõõmu tee. Ja siis pane lapsele veel raske seljakott selga Eesti tee jalamil... Endine skaudijuht ja kolmandat põlve Kotkajärve suvitaja/talvitaja Arno Türk märkas umbes 15 aastat tagasi, et paljud lapsed hakkasid lu­ melaagrisse lausa sisse kõndima. Suure suusasõbrana masendas

Puhas värske rada nagu võluväel, kuhu suusad mahuvad kui vala­ tult, et teekond kulgeks valutult ja tahad sõita veel. Fotod: Riina Kindlam

see teda ning ta tahtis teha suusaolud metsas paremaks, et eesti päritolu lapsed saaksid tunda, mis ,,päris“ murdmaa­ suusatamine on, et seda on võimalik ka Kotkajärvel nautida ning tuletada seega ühtlasi meelde, et Eesti on pikkade tra­ ditsioonidega suusariik. Vanasti sõitsid Kotkajärvel raja sisse – terve rivi suusata­ jaid! Seda nii kaks kilomeetrit laagrisse, kui ka tallasid sisse ehk valmistasid ette ca 2,5 km võistlusraja. Kuni Arno võttis oma südameasjaks ehitada lu­ mesaani taga tõmmatav rajategi­ ja, -pressija. Silmasin seda juba suvel nende metsamaja rõdu all ja lootusrikkus talve ees puges põue. Vanasõna ütleb: ,,Rege rauta suvel, vankrit talvel,“ ehk tuleks olla loodusest samm ees – antud juhul klassikastiilis suu­ sasamm. Tänapäeva rajategijaid ei pea õnneks rautama. Arnol oli eeskujuks sarnane ,,raja saan“, mida tema isa Mihkel oli pere tarbeks ehita­ nud ühe murdamaasuusa-ajakir­ jas olevate juhiste järgi. Arnol neid täpseid mõõtmeid polnud ja pidi improviseerima. Vaja oli kaks õhtut, puitu ja saagi. Kõige kallimad ja raskemini kättesaadavad osad olid plasti­ kust ,,suusad“ – nagu väikesed triikrauad, mis järelkäru põhjas rada teevad. Õnneks on selle ehitamisest kena kokkuvõttev artikkel internetis. Saate järgi teha! http://www.xcottawa.ca/ articles.php?id=570 Arno räägib, et igal aastal varatalvel saab too kirjeldus üllatavalt palju külastusi (hitte, ­ ehk hiireklõpse), mille üle tal on ainult hea meel. Suunurgad tõusevad ka selle peale, kui inimesed väärtustavad rajategi­ jaga tehtud head rada. Selle eest seisis tänavu (ja juba palju aas­ taid) hea gaidide pereisa Kaido Nipernado, kes Eestis sündinud, kasvanud ja suusatanud. Ta la­ dus rajapressile betoonblokke raskuseks ning ajas rajad sisse juba päev enne laagrirahva saabumist ja hooldas jätkuvalt. Kui laupäeva õhtul, just enne võistlusraja hiilgehetke püha­ päeva hommikul, sadas laia lund, oli Kaido vara võistlushommi­ kul metsa vahel ametis. Suusk oli küll enamusel eelneval päeval kiirem olnud, aga ega (Järgneb lk. 15)

Vene nimed Eesti nimede edetabelites vähenemas Vene pered on aastakümneid nimedepanekul olnud tradit­ sioonide järgijad ja kiriku­ kalendrist pärit nimetradit­ sioonist kinni pidanud. Nüüd on trend muutunud. Eelmise aasta populaarsete nimede hulgas ei ole enam veel viis aastat tagasi lemmikuteks peetud nimesid Artjomi, Maksimi, Polinat või Milanat. Vene pered on hakanud eelis­ tama laste nimedena neid, mis sobituvad Eesti ühiskonda või rahvusvehelisse suhtlusse pa­ ­ remini, kuigi on ka nimesid, mis on populaarsed läbi aegade, näiteks Maša, Miša või Nastja. Viimasel ajal ­ on popu­ laarseks saanud ka ar­ ­ hailised kirikuslaavi nimed. Traditsiooniliste vene nimede kadumine pole ainult Eesti eripära, sama tendentsi on mär­ gata ka Moskvas. Nii olid mullu Venemaa pealinnas kolm kõige populaarsemat tüdrukunime Anna, Maria ja Sofia, kusjuures viimane on väga populaarne praegu kogu maailmas. Populaarsemad nimed 1989. ja 2019. aastal (Allikad: sisemi­ nisteerium, statistikaamet) olid järgnevad. 1989. valiti poistele eesnimeks: Martin, Aleksandr, Siim, Kristjan, Dmitri, Aleksei, Madis, Andrei, Sergei ja Taavi; eelmisel aastal eelistati poiste nimesid: Robin, Sebastian, Hugo, Oliver, Mattias, Rasmus, Kristofer, Mark, Oskar, Martin ja Robert. Tüdrukute nimedest eelistati 1989.a eesnimesid: Jekaterina, Anna, Kadri, Kristina, Maarja, Maria, Olga, Julia, Triin, Kristiina ja 2019.a: Mia, Sofia, Emily, Lenna, Marta, Hanna, Alisa, Eliise, Maria, Saskia. Vene eesnimede jõudmine edetabelisse sõltub lisaks ni­ memoele ka demograafilistest protsessidest.

Veerand Eesti elanikest on venelased ja nende osakaal rah­ vastikus väheneb, selgitas statis­ tikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. Venelased alustavad lapse saamisega eestlastest natuke varem, kuid juba 30. elu­ aastate alguses on eestlan­ nadel vene naistest rohkem lapsi ja see vahe suureneb sünnitusea lõpuni. Üle 40-aastastel Eesti rahvusest naistel on keskmiselt üle 1,9 lapse ja venelastel kesk­ miselt 1,65. Statistikaameti analüüsi ko­ haselt pannakse Eestis praegu tüdrukutele enim rahvusvaheli­ selt tuntud nimesid. Nii näiteks olid mullu Eesti esikümnes ol­ nud nimest seitse populaarsed ka USA-s. Nimeuurija Annika Hussari sõnul on eestlaste nimemood üsna vaheldusrikas. ,,On küll mõningaid täiesti üllatavaid fenomene, näiteks ei ole prae­ gused moenimed Mia ja Robin mitte midagi Martini kõrval, mis on 30 aastat olnud popu­ laarne nimi. See räägib vastu arvamusele, et eestlased pane­ vad erinevaid ja erilisi nime­ sid,“ sõnas Hussar. Tema sõnul on juba mõnda aega näha tendentsi, et eestlased otsivad lastele eestikeelseid ni­ mesid, nagu Säde või Tuule, kuid vähem valitakse õ-tähe või täpitähtedega nimesid. Hussari sõnul on sellel olemas lihtne selgitus – omaaegsed popu­ laarsed nimed nagu Tõnu ja Tõnis pole veel piisavalt ,,puha­ nud“, et saaksid uuesti kasu­ tusse tulla. ,,Üldiselt on nii, et kui vane­ mad otsivad lapsele nime, siis nad ei pane nime oma põlvkon­ na nimede hulgast. Ei valita ka ema-isa põlvkonnast, vana­ emade-vanaisade põlvkonnast, natukene peab aega vahele jää­ ma. Nimed peavad puhkama, et

13

Erakordne sündmus Tallinki laeval Liigaasta veebruari viimastel minutitel sündis Stockholmist Tallinna teel olnud laeva Baltic Queen pardal uus Eesti kodanik. Sünnituse võtsid vastu lae­ vaarstid, kellel olid abiks mõned vastava meditsiinilise väljaõppe ja kogemusega reisi­ jad, kellele kapten Risto Pih­ lakas pühapäeva, 1. märtsi hom­ mikul kaptenisillal tänutäheks abi eest uue kruiisi ja laeva ­vahuveini kinkis. Vastusündinud tüdrukuke ja vanemad toimetati kontrolli Mariehamni haiglasse ning nen­ dega on kõik korras. Tallink õnnitles uut ilmako­ danikku ja tema vanemaid ning soovib uuele Eesti kodanikule sama seiklusrikast elutee jätku. Samuti otsustas Tallink teha lapsele ja vanematele kingituse, kuid millise, jäi esialgu sala­ duseks. Tallinki kommunikatsiooni­ juhi Katri Linki sõnul on laeva pardal sünnitamine pigem harv juhus. „Selliseid olukordi tuleb laeval ette väga harva, igal aastal kindlasti mitte. Kapten ­ Pihlaka jaoks oli see näiteks ­esmakordne sündmus 16aastase kapteni tööstaaži jooksul,“ sõnas ta. Viking Line kommunikat­ sioonijuht Johanna BoijerSvahnström kinnitas, et nende laevade pardal ei ole kunagi mi­ dagi sellist juhtunud. (ÕL/EE)

neil ei oleks segavaid seoseid ja alles siis on lootust, et need tulevad taas moodi,“ selgitas ­ Hussar. Nii näiteks on jälle­ populaarseks saanud 120 aasta ­ tagused Karl ja Elisabet.

(ERR/EE)

Pidulik EV102 pühitsemine Lõuna-Floridas Lõuna-Florida Eesti Selts korraldas pühapäeval, 1. märtsil Sandhill Cranes Golf Club’is EV 102 lõuna. Kohale oli tulnud ligemale 100 eest­ last ja eestlaste sõpru, kes nautisid kokteilitundi ja

lõunat ühes­koos. Eeskavas esines Eesti pea­ konsul Ameerika Ühendriikides pr. Kairi Künka, Eesti Ameerika Rahvuskomitee Washington DC direktor pr. Karin Shuey ja la­ vastaja hr. Tony Spinosa, kes

tutvustas Broadway’l etenduvat eesti muusikali ,,Singing Revolution“. Aitäh korraldajatele, et saime pidulikult üheskoos tähistada Eesti Vabariigi iseseisvuse aasta­päeva!

Mati Rand, Anne Luning, Rein Pajo, Maire Riisma, Marju Säägi, Ellen Rukholm – Sudbury, Maret Pajo, Tiiu Rand, Krista Snow, David Snow, Anne Liis Keelmann, Henn Soosaar – Halifax, Christine Soosaar – Halifax, Väino Keelmann, Toivo Rukholm – Sudbury, Piret Komi. Foto: Haidor Truu (rohkem fotosid Eesti Elu võrgulehel: www.eestielu.ca)


14

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

PUHKA RAHUS, KALLIS EMA JA VANAEMA

Nr. 9

Lahkus meie kallis kauaaegne perekonnasõber

Eva Lee

Eva Lee

sündinud 27. veebruaril 1925 Tallinnas surnud 29. veebruaril 2020 Burlingtonis, Ontarios

Avaldame kaastunnet MARGUSELE ja MARGARETILE SILVIA LEILI ja HANS TRIINA ja SCOTT KRISTI

Leinavad   poeg MARGUS ja MARGARET   varemlahkunud pojatütar LAURA

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, ÄMM JA VANAEMA

Mälestame kurbuses oma ema, vanaema ja vanavanaema

Laine ‘Tiiu’ Loorand

Brigitta Vagiste

neiuna JÄRV sündinud 11. augustil 1926 Kuressaares surnud 4. märtsil 2020 Ottawas

1923-2020 Sa elad igavesti meie südames

Mälestavad kurbuses

Ära seisa mu haual ja nuta mind taga. Ma pole siin kalmus, siin mullas ei maga. Ma elan tuules, mis paitab su palgeid, Olen talvine härmatis puude valgel. Olen päike, mis kuldab viljapõldu, Olen vihm, mis annab lilledel jõudu, Ma lendan kui lind üle sinava taeva, Ma saadan sind mõttega terve päeva.

Suri ÜRO endine peasekretär Javier Perez de Cuellar Peruus suri kolmapäeval 100 aasta vanusena ÜRO endine peasekretär Javier Perez de Cuellar. Perez de Cuellar oli ÜRO peasekretäriks kaks ametiaega, aastatel 1982-1991. Tema ametiaega jäid mitmed pingelised sündmused – näiteks Iraani-Iraagi sõda, Liibanoni kodusõda ja Nõukogude Liidu sissetung Afganistani. Perez de Cuellar aitas kaasa sellele, et rahulepeteni jõuti nii Kam­ bodžas, El Salvadoris ja IraaniIraagi sõjas. Ta pingutas ka selle nimel, et Liibanonis va­ bastati ameeriklastest pantvan­ gid, et Nõukogude liit tõmbus lõpuks välja Afganistanist ning et Külm sõda jõudis rahumeelse lõpuni. Perez de Cuellari häiris tema ametiajal ÜRO vähene mõju­ võim konfliktide lahendamisel ning ta üritas organisatsiooni mitmel viisil reformida. (ERR/EE)

poeg ERIK perekonnaga    tütar LILLU perekonnaga tütar INGI-MAI perekonnaga KARIN, CARMEN, JORDAN ANITTA ja EILEEN

Puhka rahus, kallis Ema! Mälestus Sinust ei kao.

Jumal olgu Sinuga, kuni jälle kohtume

Lahkus meie armas koguduseliige

Eddy Hannes

Brigitta Vagiste

09.12.1949 – 23.02.2020

neiuna LILLEBERG

Leiname sügavas kurbuses   õde EVY perega   MILLA perega

ÜRO süüdistab Venemaad Süürias sooritatud sõjakuritegudes ÜRO süüdistab Venemaad Süüria pommirünnakute tõttu sõjakuritegudes, teatas ajaleht New York Times sel nädalal. ÜRO Süüria sõjakuritegude uurimisrühma sõnul on Vene­ maa pommitanud tsiviilsiht­ märke. Rühm mõistab hukka Süüria valitsuse ja Venemaa ­tegevuse Idlibi piirkonnas. ÜRO uurimisrühm leiab es­ maspäeval avaldatud raportis, et juulis tehtud rünnak turule, kus sai surma 43 inimest, ja augus­ tikuine õhulöök põgenikelaag­ rile, kus hukkus 20 inimest, on sõjakuriteod. Raportis on vaatluse all aja­ vahemik eelmise aasta juulist selle aasta 10. jaanuarini. Uuri­ jate andmetel on neil tõendeid, et mõlemast rünnakust võtsid osa Vene lennukid. Kuna ei rün­ natud sõjalisi objekte, on tege­ mist sõjakuriteoga, järeldavad uurijad. Kreml lükkas teisipäeval ÜRO uurijate süüdistuse tagasi. (ERR/EE)

sündinud 24. augustil 1923 Harjumaal surnud 27. veebruaril 2020 Torontos ,,Meil on Jumal, kes päästab, ja Issand, kellel on surmast väljapääsutee!“ Ps. 68:21

Mälestades kurbuses ja avaldades siirast kaastunnet lähedastele    TORONTO EESTI BAPTISTI   KOGUDUS

KANADA UUDISED Mälestame üht head inimest ja peresõpra

TORONTO. Eelmisel aastal külastas Torontot rekordiline arv turiste – Tourism Toronto andmetel umbes 28 miljonit inimest. See on poole miljoni võrra rohkem kui aasta varem. Linna külastades kulutasid tu­ ristid umbes $6.7 miljardit, kaasa arvatud restoranid, vaata­ misväärsused, transport, maju­ tus jm. (Lüh. CTV)

Eedi Hannes’t Avaldame kaastunnet tema lähedastele TAMARA NORHEIM-LEHELA   koos laste ja nende peredega

Puhka rahus, kallis vend ja onu

Eddy Hannes Sügavas leinas    LII ja AIN LINDA KRISTIINA ja THOMAS

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca


Nr. 9

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 8. märtsil kell 11 h JUMALATEENISTUS EHA­ TARES. Pühapäeval, 15. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS Pühapäeval, 29. märtsil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag. Kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. A. Kaups, J. Puusaag. Solist M. Boutilier. Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. K. Süld, J. Puusaag. Pühapäeval, 22. märtsil kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHATARES. K. Süld, J. Puusaag. Organist K. Hartley. Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Pühapäeval, 5. aprillil kell 11.00 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Koor. Kolmapäeval, 8. aprillil kell 15.00 PIIBLITUND EHATA­RES. J. Puusaag. Reedel, 10. aprillil kell 11.00 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Meesansambel. Issanda surma mälestus. Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Tervitused. Koor. OPTOMETRIST

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel. Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS SOOME KODUS. Kolmapäeval, 18. märtsil kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 22. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 29. märtsil kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Eelteated: Reedel, 10. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Laulab koguduse vokaal­ ansambel. Jumalateenistusele järgneb kiriku all saalis ÜLESTÕUS­MIS­ PÜHA BRUNCH. Eelregistree­ rimine koguduse kantselei tel: 416 483-5847 või e-posti aadressil: stpeterstoronto@rogers.com. EELK Toronto Peetri koguduse TÄISKOGU KOOSOLEK toimub pühapäeval, 19. aprillil pärast kl 11.30 algavat jumalateenistust. Emadepäeva jumalateenistus kirikus ja kohvilaud naisringi toas toimub 10. mail. Leeripüha jumalateenistus toi­ mub 31. mail. Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00. Arhiivitoimkonna kokkusaa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

Rada on sihist…

Aleksa Gold valiti Ontario ülikoolide nädala sportlaseks Eesti Vabariigi sünnipäeva­nädalavahetusel hoidsid Eesti lippu kõrgel ka eesti päritolu Kanada ujujad Victorias 20.22.02. toimunud 2020 U SPORTS meistrivõistlustel. Eriti hästi läks Torontos sirgu­ nud Aleksa Goldil, kes võistles University of Toronto Varsity Blues võistkonnas ja tuli koju kokku seitsme ­medaliga. ,,Sel korral ma kahjuks ühte­ gi Eesti rekordit ei teinud,“ jäi Aleksa ise tagasihoidlikuks. Eesti olümpiaesindusse pürgiv Aleksa võitis kuldmedali ja Kanada meistritiitli 200 m selili distantsil (aeg 2:13.62); neli hõbedat – 100 m vabalt (56.35), 100 m selili (1:02.21), 4x100 vabalt teate- ja 4x100 kompleks teateujumises ning kaks pronksi – 200 m vabaltujumises ja 4x200 m vabalt teateujumises. Saavutuste eest vääris ta ka Ontario University Athletics (OUA) nädala naissportlase tiitlit. Eesti tagapõhjaga ujujatest olid võistlustules veel Osvald Nitski, kes mh võitis pronks­ medalid 100 m ja 200 m liblik­ ujumises (ajad vastavalt 55.23 ja 2:03.19) ning 4 x 400 m vabalt-teateujumises ja West Vancouverist pärit Christopher Ruus, kes pääses mitmel dis­ tant­sil finaali.

Türgi ja Venemaa leppisid kokku Süüria vaherahus Türgi ja Venemaa leppisid neljapäeval kokku kehtestada Süüria loodeprovintsis Idlibis alates keskööst vaherahu, üt­ les Türgi president Recep Tayyip Erdoğan. Erdoğan lisas, et Türgi jätab uuest vaherahust hoolimata ­endale õiguse ,,vastata täie jõu­ ga igasugusele rünnakule Da­ maskuse poolt“. Kokkuleppele jõudmisest tea­ tas ajakirjanikele ka Vene­ maa välisminister Sergei Lavrov. (ERR/EE)

(Algus lk. 13)

selles rajameistrit süüdistada saa! Kui temperatuur juba nulli poole tüürib, seab iga lisanduv kraad uusi väljakutseid. Järg­ mine samm (klassika või uisu), oleks teha lumelaagris väike määrdeõppus, sest ega need abi­ vahendid täiesti pildilt kadunud ole, timmijad ikka timmivad. Õnneks on meil sellelgi alal teadlikke juhte olemas (Arno vend nskm Peter Türk ja nskm Eerik Randsalu), kes Kotka­ jär­ vele head rada ja head selts­ konda nautima tulevad. Eesti­ maa, su suusameel, pole mitte surnud veel – nii siin- kui seal­ pool suurt lompi!

ADVOKAADID

416-604-4688

Osvald Nitski ja Aleksa Gold.

Foto: erakogust

Tuglase novelliauhinna võitjad selgunud

Friedebert Tuglase novellipree­ mia möödunud aastal ajakirjas Vikerkaar (1-2) ilmunud novelli ,,Sebastian Rüütli tõehetk“ eest.

Tallinnas Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses jagati 2. märtsil, Friedebert Tuglase 134. sünniaastapäeval juba 50. korda Tuglase novelli­ auhindu. Sel korral tunnistati laureaatideks P. I. Filimonov ja Livia Viitol. Kirjanik P. I. Filimonov, ko­ danikunimega Roman Fokiv sai

Luuletaja, tõlkija ja kirjan­ dusloolane Livia Viitol sai preemi 2019. a Loomingus (11) ilmunud novelli ,,Õpetajanna saabumine“ eest. Žüriis olid Tiit Aleksejev, Marju Kõivupuu, Eeva Park, Kajar Pruul ja Kriszta Tóth. (ERR/EE)

Parandus Möödunud nädala Eesti Elus (#8, 28.02.2020) ilmu­nud artiklis Ants Tamme­mäe tegevusest oli kahetsusväärne viga. Konsultat­ siooni­firma, mida dr. Tam­memägi va­­hepeal lõi, kandis nime Oakhill Environ­mental.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

ENN ALLAN KUUSKNE

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Advokaat—Notar

Tellimine saata

206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

B.M., LL.B.

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

EESTI ELU Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

15

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 6. märtsil 2020 — Friday, March 6, 2020

Nr. 9

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks! Helme kutsub kokku võimalikuks majanduskriisiks valmistuva komisjoni

Metsatöll tuleb aprillis Põhja-Ameerikasse tuuritama Ägedama muusika sõpradel Põhja-Ameerikas on põhjust rõõmustada. Hiljuti Conti­ nental Touring’uga liitunud Metsatöll tuuritab aprillis Kanadas ja Ameerika Ühend­ riikides. Sel korral on tuuri­ kaaslased Fääri saarte TYR, Hollandi Heidevolk ning Norra Trollfest. Kes seni pole Metsatöllu möuramisi Põhja-Ameerikas näinud-kuulnud – nüüd on aeg ja võimalus! Metsatöllu tuurigraafik Põhja-Ameerikas:   3. apr. Brooklyn, NY Warsaw   4. apr. Ottawa, ON Babylon Nightclub   5. apr. Quebec City, QC Le D’Auteuil   6. apr. Montreal, QC L’Astral   7. apr. Toronto, ON Lee’s Palace   8. apr. Chicago, IL Reggies   9. apr. Minneapolis, MN Ca­­booze 10. apr. Kansas City, MO The Riot Room

11. a pr. Denver, CO Marquis Theater 13. apr. Seattle, WA El Corazon 14. apr. Vancouver, BC Rick­shaw Theatre 15. apr. Portland, OR Bossa­nova Ballroom 16. apr. San Francisco, CA DNA Lounge 17. apr. Los Angeles, CA Teragram Ballroom 18. apr. Mesa, AZ Club Red 19. apr. Albuquerque, NM Sunshine Theatre 20. apr. Dallas, TX Gas Monkey Bar & Grill 21. apr. Austin, TX Come and take it Live! 23. apr. Atlanta, GA The Masquerade 24. apr. Orlando, FL The Haven 25. apr. Greensboro, NC The Blind Tiger 26. apr. Baltimore, MD Balti­more Soundstage Vaata ka: https://www.facebook.com/Metsatoll/ http://www.metsatoll.ee/et/mouramised/index.html

Eestis on praegu väga aktuaalne teema metsade lageraiete lõpe­tamine ja metsade kaitsmine. Teema on südamelähedane ja ­metsade olukord teeb muret paljudele. Allpool Eesti Elu kauaaegse k­ irjasaatja Jaanus Dalbergi värsistatud mõtted sel teemal.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) kutsub kokku komisjoni, mis hakkab ana­ lüüsima koroonaviiruse mõju majandusele ning töötab välja leevendavad meetmed võima­ liku majanduskriisi tarvis. Halva stsenaariumi korral võib Helme sõnul valitsus asuda koostama lisaeelarvet. ,,Ma olen käivitanud ris­ kistsenaariumite analüüsi. Me paneme ka kokku rahandus­ ministeeriumi, Eesti Panga, majandusministeeriumi ja pea­ ­ ministri büroo majandusspet­ sialistidest koosneva meeskon­ na, kes analüüsivad võimalikke riskistsenaariumeid, töötab välja mingisuguse hulga leevendavaid ettepanekuid leevendavateks meetmeteks ja töötab välja ka päästikukohad, ehk mis hetkest alates me leiame, et neid on vaja rakendada,“ teatas Helme neljapäeval valitsuse pressikon­ verentsil. Kui koroonaviiruse puhang laieneb, võib see aeglustada maailma majanduskasvu poole võrra, hoiatas majanduskoos­töö ja arengu organisatsioon (OECD). Novembris prognoosis OECD tänavuseks maailma ma­ janduskasvuks 2,9 protsenti, uus hinnang on 2,4 protsenti. Kui koroonaviiruse puhang kujuneb pikaks ja tõsiseks, siis mustema stsenaariumi järgi võib kasv olla vaid 1,5 protsenti. (ERR/EE)

Ameerika filmiakadeemia tunnustas PÖFF Shortsi Eestis peetava Pimedate Ööde Filmifestivali alafestivali PÖFF Shorts hindas Amee­ rika fil­miakadeemia nii heaks, et lisas selle nende festivalide nimekirja, mille võidufilmidel on õigus kandideerida Os­ ­ carile. See tähendab, et lühifilmide ja animatsiooni festivali PÖFF Shorts parim lühi-, parim lühi­ anima- ja parim Eesti film kvali­ fitseeruvad edaspidi Amee­rika filmiakadeemia auhinnale ilma selleks esitatud nõuet – vähe­ malt nädalast Los Angelese ja New Yorgi kinolevi – täitmata. 2019. aastal kuulus Ameerika filmiakadeemia kvalifitseeritud, lühifilme näitavate festivalide nimekirja 113 festivali eesotsas Cannes’i, Veneetsia, Berliini ja Torontoga. Tänavune Pimedate Ööde Filmifestival toimub 13.–29. no­ vembrini ja PÖFF Shorts 19.– 27. novembrini. (D/EE)

Sündmuste kalender • Pühap., 8. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILMID ,,RO­ DEO“ ja ,,DRAAKONI AASTA“ Tartu College’is. • Kolmap., 18. märtsil kl 7 õ PEETER PÕLDRE LOENG ,,FOTOGRAAFI 150 VAADET TANTSU- JA LAULUPEOST“ Tartu College’is. • Kolmap., 25. märtsil kl 7 õ

TROND OVE TØLLEFSENI LOENG Tartu College’is ,,LI­ ­ BE­ RATION OR SALVATION?“ rannarootsi talupoegade aja­ loost Vormsi saarel. • Teisip., 31. märts NÄITUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu Col­ lege’i 50. aastapäeva puhul) MATERJALIDE ESITAMISE TÄHTAEG. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.