Eesti Elu / Estonian Life No. 6 | Feb 14, 2020

This newspaper was mailed on Friday, February 14, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 6, 2020 Reedel, 14. veebruaril — Friday, February 14 www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Winterlude Rideau Hall’is Ülle Baum, Ottawa Kanada kindralkuberner Julie Payette avas lahkelt laupäeva, 1. veebruari pärast­ lõunal neljaks tunniks oma ametliku residentsi Rideau Hall’i, et siin saaks tuhanded inimesed osa võtta Winter Celebration üritusest, mis toi­ mus talvefestivali Winterlude raames.

Iga-aastane tore talvine tra­ ditsioon Ottawas toob kokku palju noori ja vanu ning paljud kohaletulnud inimestest said ka isiklikult Kanada kindralkuber­ neriga kätt suruda. See pereüri­ tus Rideau Hall’is oli vaba ­sissepääsuga. Siin sai uisutada, suusatada ning tutvuda talve­traditsioonidega ka paljudest eri­ nevatest välisriikidest. Osa võtsid Austria, Ungari, Tšehhi, Lõuna-Korea, Soome, Islandi, Itaalia, Hollandi, Norra, Šveitsi ja Türgi suursaatkonnad. ,,Potku

kelkka“ (eestlastel tõukekelk või soome kelk) oli kohale toodud Soome Suursaatkonna poolt. Pärast soome kelguga sõitmist said külastajad maitsta Islandi lamba- ja juurviljasuppi, Norra kuulsat Jarslbergi juustu või proovida Soome šokolaadi­ komme.

Suursaatkonnad kasutasid seda haruldast võimalust, et tut­ vustada oma riikide kultuuri­ kombeid paljudele inimestele ja pakkusid erinevaid maiustusi proovimiseks. Huvi oli suur, seda näitasid tihti pikad järje­ korrad. Maitsta sai ka vaese mehe pudingut (pudding chô­ meur) ja kakaod. Austria Suur­ saatkond tutvustas ka sel aastal ,,Eisstock“’i sporti, mida tea­ takse ka ,,Alpine Curling“ nime all. Rideau Hall’i avatud liu­ väljal said kõik vabalt uisutada ja nii mõnigi uudis­himuline oli (Järgneb lk. 3)

Rideau Hall’is peeti Kanada kindralkuberneri Julie Payette’i kutsel Winter Celebration üritus, mis toimus kuulsa Ottawa talvefestivali Winterlude’i raames ja tõi kokku tuhandeid huvilisi. Paljudel külalistel oli õnne ka kindralkuberneri Julie Payette kätt suruda ja temaga fotot teha.

Foto: ©Ülle Baum

Soome talvetraditsioone tutvustas Rideau Hall’is Winter Celebration üritusel Soome Suursaatkond. Soome suursaadik Roy Eriksson lükkab suure hooga tõukekelku, millel istub tema abikaasa Victoria Carol Eriksson, tutvustamaks soome kelgusõidu rõõmu. ,,Potku kelkka“, mida kutsutakse Eestis ka soome kelguks või tõukekelguks, oli suureks huviobjektiks. Paljud külastajad tegid proovisõitu ka.

Foto: ©Ülle Baum

Tänavuse AK võrkpalliturniiri võitis korp! Rotalia meeskond. Pildil vasakult Andres Kasekamp, Hendrik Jakobson, Aleksander Põldma, Markus Põldma, Mihkel Põldma, Tarmo Remmel, Toomas Maripuu.

Foto: Peeter Põldre

Pingelise EKL-i võrkpallivõistluse võitis korp! Rotalia esindus Laupäeval, 8. veebruaril toi­ musid Toronto südalinna George Brown College’i võim­ las traditsiooniline eestlaste akadeemiliste organisatsioo­ nide-vaheline võrkpalliturniir.

Turniiri on korporatsioonide vahel järjepidevalt peetud ligi

pool sajandit ning see on alati pakkunud põnevat, tasavägist konkurentsi ja tä­­na­vunegi turniir polnud erandiks.

Võistlustulle astusid viis esin­ dusvõistkonda: korp! Rota­ lia, korp! Vironia ja korp!

Sakala meeskonnad ning kaks

Loeng Tartu rahust

Rahuläbirääkimistel oli Eesti delegatsiooni juhil Jaan Poskal täita väga oluline roll ja ta oli selleks kõigiti sobivaim isik.

Seda mitte pelgalt oma jurii­ dilise hariduse poolest, vaid ta oli ka ainsa eestlasena olnud Vene tsaaririigi valitsuses täht­ sal kohal: 1917. aastal oli Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar ja Ülevenemaalise Asutava Kogu liige.

Kõneleja jagas oma ette­ kande kolme ossa: eellugu, rah­ vusvahelise tunnustuse saavuta­ mine ja tänapäev. Poolteist tundi kestnud ettekanne, esi­ ­ tatud vabalt ja voolavalt, märk­ meid kasutamata, sisaldas rohkelt värvikaid detaile ja pisinüansse, mille edastamist ­ leheveergudel võiks vaadelda ­ kui reporteri soovunelmat. Hea lugeja ehk lepib, kui piirdume olulisimaga; ja andestab, kui sellestki palju paberile pudene­ mata jääb.

Et rahuläbirääkimised üldse teoks said, on omamoodi väike ime, sest paralleelselt Eesti Asutava Koguga tegutses Eesti Töörahva Kommuun. Mõlemad pidasid end eesti rahva õigusli­ kuks esindajaks. Rahva poole­ hoid kaldus Asutava Kogu suu­

Kolmapäeval, 5. veebruaril algas Tartu College’i saalis VEMU käesoleva aasta loen­ gutesari. Kõneles professor Andres Kasekamp teemal „Tartu rahu 100 – ajaloos ja tänapäeval“. 2. veebruaril täi­ tus teatavasti sada aastat selle ajaloolise tähtsusega lepingu sõlmimisest. Lektorit tutvus­ tanud VEMU peaarhivaar Piret Noorhani tsiteeris presi­ dent Lennart Meri, kelle hin­ nangu kohaselt Tartu rahu­ leping on Eesti Vabariigi ­sünnitunnistus.

Kõneleja, kelle ettekannet oli tulnud jälgima muljetavaldavalt suur kuulajaskond, kinnitas seda hinnangut. Eesti rahuleping Nõukogude Venemaaga oli esi­ mene rahvusvaheline akt, kus kasutati sõnaselgelt rahvuse enesemääramise mõistet. Tsitee­ rides Eesti-poolset pealäbirääki­ jat Jaan Poskat: „Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aas­ ta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse.“

sega­-naiskonda, mis koostatud erinevate akadeemiliste naisor­ ganisatsioonide liikmetest.

Nii meeskonnad kui naiskon­ nad mängisid ühises eelvoorus teineteise vastu, mille tulemuste alusel selgusid kaks finalisti.

Pealtvaatajad said pidevalt nau­ tida haruldast platsimängu nii rünnakul kui ka kaitsemängus.

Finaali läksid raudset jõudu (Järgneb lk. 13)

nas, sest eestlasele on läbi ajaloo alati olnud tähtis oma maalapikene, millel ta saaks end peremehena tunda. Vaba­ dussõda käis, raskeimad lahin­ gud toimusid läbirääkimiste ajal.

Eestlased said Venemaalt parimad tingimused, sest nad olid esimesed. Nad avasid tee teistele rahvastele: Läti, Leedu, Soome ja Poola. Kui meie tänapäeval mõtleme Tartu ra­ hule kui peamiselt piirilepin­ gule, siis tegelikult hõlmas see ka mitmeid teisi valdkondi, millega tegelesid vastavad eri­ ­ komisjonid. Üheks näiteks on varade jagamine ja see on punkt, milles venelased täna­ päevani pole lepingutingimusi korralikult täitnud. Palju varasid (Järgneb lk. 13)

Professor Andres Kasekamp.

Foto: E. Purje

2

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Nr. 6

President ei kuulutanud kogumispensioni reformi seadust välja 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Demokraatide dilemma On alanud see madin meedias, mis jälgib USA presidendi valimisi demokraatide leeris. Praegune president Donald Trump on tänu tu­ gevale majandusele, mille eest aga ta isiklikult küll ei saa vastu­ tada, taastanud populaarsuse. Üks kahest ameeriklasest toetab re­ publikaani. Pidagem meeles, et eelmistel valimistel kogus Trump enim hääli kokkuarvestatult 49-s osariigis, vaid Kalifornia, tuntud kui La-La maa hääletas ülekaalukalt ta oponendile Hillary Clintonile, nii tagades viimase populaarse häälteenamuse.

Demokraatidel, nagu alati veebruaris, on arvukalt kandidaate, kuid hetkel paistab olevat enimsoositud Vermonti senaator Bernie Sanders, kes nagu Trumpki on polariseeriv ja populistlik. Seda aga sotsialistliku platvormiga. USA pole kunagi oma ajaloos nii vasak­ poolsete vaadetega presidendi valinud kui kandidaat Sanders.

Samuti tekitab muret ta vanus – praegu 78-aastane mees oleks, kui ta peaks saama demokraatide ning rahva toetuse, vanim president ajaloos 79-selt. Ronald Reagan oli 70-aastane, kui teda valiti. Trump on hetkel 73-aastane. Inimesed elavad küll kauem tänapäeval, aga iga, nagu teame, võib mõjutada nii mõistust kui otsusevõimet.

Sanders on ennast ise nimetanud demokraatlikuks sotsialistiks.

Ta soovib maksustada kõrgemalt n-ö ühte protsenti, USA rikkureid, ka ettevõtteid, mis spekuleerivad börsil. Lisarahad aitaks nii kesk­ klassi kui vaeste makse vähendada. Samuti toetab ta miinimum­ palga tõstmist 15 dollarile. Unustades aga siinjuures, et kapitalismi reformida on parajam pähkel kui Heraklese vägiteod.

Vabakaubanduse vastasena ei ole Sanders arvestanud, kust raha maksumaksja taskusse jõuab. Kuigi Läänes kasvab majanduslik ebavõrdsus, siiski on Sandersi seisukoht utoopiline. Ta on öelnud, et keegi ei tohiks teenida rohkem kui $1 miljon aastapalgana. Kuigi ettevõttejuhid, kes on majandusmootori taga ehk ei vääri praeguseid tohutuid palku, aga kuidas muidu inimest motiveerida kui mitte rahaga.

Sanders oleks ka riigirahadega helde. Ta soovib tervishoiusüs­ teemi reformi. Platvormis kui Medicare-for-All. See näeks ette ka ta­ suta hambaravi, ka silmanägemise, kuulderavi kõikidele võimaldada.

Isegi Kanada ei suuda sellist visiooni ette kujutada. Kes maksab?

See on sotsialistide suur viga, arvates, et igaks asjaks on pii­ savalt raha. Teame, et elu pole selline.

Teisipäeval võitis Sanders napilt New Hampshire’i osariigi dele­ gaatide valimise. Üllatuskandidaat Pete Buttigieg (kes on vaid kolm aastat vanem kui põhikirja järgi nõutud presidendi vanus, mis on 35) tuli teiseks. Viimane on saavutanud vanemate hulgas populaarsuse, nooremad, veel naiivsed aga toetavad Sandersit. Irooniana.

Vara veel karta Sandersi lõppvõitu. Võib aga julgelt arvata, et Trump versus Sanders tähendaks esimese võitu. Sotsialism USAs vaevalt, et kinnitab kanda.

TÕNU NAELAPEA

Möödunud reedel jättis presi­ dent Kersti Kaljulaid välja kuulutamata ja saatis riigi­ kogule arutamiseks tagasi kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, millega muu­ tuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vaba­ tahtlikuks ning tekiks ka või­ malus kogu sambasse kogutud raha välja võtta.

President Kersti Kaljulaid ütles, et pensionireformi puhul peab olema üheselt selge, et ta ei lähe seda poliitilistel põhjus­ tel vetostama. ,,Analüüsisin seda üksnes ja üksnes põhiseaduse kontekstis.

Minu arvamus selle reformi sisu kohta pole oluline. Presidendi põhiseadusest tulenev ülesanne on hoida õigusruumi vaos. Ja põhiseaduslikud riived on selle reformiga piisavalt suured, et saata see seadus tagasi riigi­ kogule,“ sõnas Kaljulaid.

President tõi välja rea aspekte, kus ta nägi riigikogu võimuliidu poolt vastu võetud pensionire­ formi seaduses põhiseaduslikke riiveid. Sisulisi põhiseaduslikke riiveid tõi Kaljulaid välja kuus, pluss seitsmendaks ühe tehnilise paranduse.

Presidendi sõnul tegi ta ot­ suse konsulteerides advokaatide ja endiste riigikohtu esimeeste­ ga ning otsuse aitas tal sõnasta­ da vandeadvokaat Madis Päts.

Riigikogul on nüüd kaks võimalust – pensionireformi sea­ dust muuta või muutmata kujul uuesti vastu võtta. Sellisel juhul peab president uuesti ot­ sustama, kas kuulutab seaduse välja või saadab riigikohtusse, mis teeb lõpliku otsuse.

Riigikogu võttis 29. jaanuaril pärast tunde kestnud arutelu vastu kohustusliku kogumispen­ sioni reformi seaduse. Reformi poolt hääletas 56 ja vastu oli

Välisluureamet avaldas aastaraporti

Eesti päästjad aitasid Tallinna vanalinna uppunud kalalaevalt Rahva Raamat on päästa meeskonna valitud maailma Möödunud nädalal, ööl vastu parimate hulka

Kolmapäeval esitletud avali­ kus aastaraportis ,,Eesti rah­ vusvahelises julgeolekukesk­ konnas“ keskendub välisluu­ reamet suures osas Vene­maale.

Sellele on pühendatud ligi 70 lehekülge, kümnekonnal lehe­ küljel on keskendutud Hiina mõju kasvule ja aktiivsemale rollile maailmas.

Olulisena toob raport välja, et Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on väike, kuna Eesti ei ole Venemaale sõjalise planeeri­ mise ega välispoliitika seisuko­ halt esmatähtis ning Venemaa tahab vältida otsest sõjalist konflikti NATO-ga, kuid täieli­ kult ei saa välistada Venemaa juhtkonna võimalikust vale­ arvestusest tulenevat ohtu.

Välisluureameti teatel ku­ jundab Venemaa Balti riikidega suhtlemiseks oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameeri­ ka Ühendriikidega, sest Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suu­ ­ rendada enda oma. Raport on täismahus loetav: https://www. valisluureamet.ee/pdf/raport2019-EST-web.pdf (ERR/EE)

Kuulus Soome suusamaraton jääb lumepuudusel ära Soome kuulus, 1974. aastal alguse saanud maraton Fin­ landia-hiihto jääb esimest korda ära, sest lumepuudusel pole võistlust võimalik läbi viia. Finlandia-hiihto pida­ nuks toimuma 22.-23. veebru­ aril.

Tegelikult pidi aegade esi­ mene Finlandiahiihto toimuma 1973. aastal, aga ka tol korral tuli võistlus kehvade lumeolude tõttu ära jätta ja nii peeti esi­ mene maraton 1974. aastal.

Sellest ajast peale polnud kuni käesoleva aastani ühtegi korda võistlust ära jäetud.

reedet uppus Eesti pääste­ piirkonnas traaler, mille par­ dal oli seitse inimest. Esi­ mesena jõudis sündmuskohale Libeeria lipu all sõitev tanker.

Eesti ja Soome koostöös toimetati meremehed haigla­ tesse.

PPAst öeldi Delfile, et eile hilisõhtul PPA merevalvekeskus võttis laevaga ühendust ning selgitas välja, et laeval oli tehni­ line rike ning selle kaks sekt­ siooni olid täitunud veega. Laev triivis, mõne aja pärast kadus pardal elekter ning sündmus ­eskaleerus merepäästeoperat­ siooniks.

Vene lipu all sõitnud 21meet­ risel kalatraaleril Pongoma oli tehniline rike, selle kaks sekt­ siooni täitusid veega ja laev vajus hiljem merepõhja. Kell ­ 23.40 edastati Leningradi oblas­ tist Primorski sadamast teekon­ da alustanud kalalaevalt raadio teel abipalve ja laeva asukoha koordinaadid.

Merevalvekeskus alarmeeris Eesti ja Soome laevastikku ja lennusalka ning võttis ühendust läheduses liikuvate laevadega.

Uppunud laeval oli olemas pääs­teparv ja kõigile meeskon­ naliikmetele päästeülikonnad.

Esimesena jõudis kohale Libeeria lipu all sõitev tanker, mille meeskond avastas veest päästeparve. Parves olnud ini­ mesed aidati pardale, neist kaks olid viga saanud. Soome kop­ teriga toimetati kaks abivajajat Helsingisse haiglasse. PPA len­ nusalga kopter toimetas üle­ jäänud viis inimest tervisekont­ rolliks PERHi. Tegemist oli Vene Föderatsiooni kodanikega.

(D/EE)

Tutvu • Loe • Kommenteeri

45 saadikut. Valitsus sidus sea­ duse vastuvõtmise usaldus­ hääletusega, et vältida oposit­ siooni venitamistaktikat.

Pensionireformiga muutuks teise sambaga liitumine või sealt välja astumine kõigile vabatahtlikuks. Vaikimisi jääb kõik nii, nagu on – kui inimene soovib pensioni samamoodi edasi koguda, ei pea ta midagi tegema. Kui inimene soovib sambast lahkuda, sellega liituda või lihtsalt peatada sissemak­ sed, peab ta esitama avalduse pangale või pensionikeskusele.

Kehtima jäävad samba senised maksemäärad: kaks protsenti inimese brutopalgast ja neli protsenti tema sotsiaal­ maksust. Uue võimalusena saa­ vad inimesed oma teise sam­ basse kogutud vahendeid ise edasi investeerida. (ERR/EE)

Tallinna vanalinna Rahva Raamatu kauplus on valitud maailma kolme parima hulka.

Kolme nomineeritu hulgas on sel aastal ka Uus-Meremaa raamatupood Unity Books ja Jeemeni raamatupood Yemen Bookstore. Parima raama­ tupoe tiitel antakse välja Londoni raamatumessil 10. märtsil.

Rahva Raamatu turundusjuht Liine Jänes kinnitas poe kodule­ hel avaldatud tekstis, et parima raamatupoe nominatsioon on neile suur au. ,,Rahva Raamatu visiooniks on olla Euroopa kõige lugejasõbralikum raama­ tumüüja ning ainuke nominat­ sioon Euroopa raamatupoodide hulgas näitab, et oleme õigel teel.“ Nomineeritute hulka jõudis 2016. a ka Viru Keskuse Rahva Raamatu kauplus. (ERR/EE)

Koroonaviiruse tõttu suleti ajutiselt hokikeppe valmistav vabrik Bauer Hockey valmistab hoki­ keppe, mida kasutavad NHLi professionaalsed mängijad.

Vabrik asub Kesk-Hiinas, ja et peatada koroonaviiruse levikut, sulgesid Hiina võimud regioo­ nis olevaid ärisid, kaasa arvatud nimetatud vabriku alates jaa­ nuari lõpust. Firma esindaja sõnul on mõjutatud ainult telli­ mustööna valminud hokikepid, mitte tavakasutajate omad. Loo­ detakse, et vabrik peatselt taas­ avatakse, ja et hokikeppide varu­dega kitsaks ei lähe.

(Lüh. CBC)

www.eestielu.ca

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

3

Paljud Eesti pensionärid elavad vaesusriskis

Foto: Enn Nõu, Vikipedia

Helga Nõu sai Kultuurkapitalilt elutööpreemia Jaanuari viimasel päeval anti Eesti Muusika- ja Teatriaka­ deemia kontserdi- ja teatri­ majas pidulikul auhinnagalal üle Eesti Kultuurkapitali aas­ tapreemiad eelmise aasta sil­ mapaistvamaile kultuuri- ja sporditegelastele, kokku 42 isikule.

Kirjanduse sihtkapitali elu­ tööpreemia sai kirjanik Helga Nõu – Eesti kirjanduse 1960. aastate põlvkonna üks keskse­ maid autoreid, kes on vääriliselt hoidnud elus meie kirjandust sundpaguluse ajal Rootsis ning seejärel seda silmapaistvalt edendanud ja edendamas taas­ iseseisval kodumaal.

Eestit külastanud välisturistide hulgas domineerivad soomlased Nagu hilisaastatel, nii ka eelmi­ sel, oli Eestit külastanud välis­ turistide hulgas suurim soom­ laste osakaal, aga tuntavalt on kasvanud Lätist ja Aasia ­turistide arv.

Möödunud aastal peatus Eesti majutusettevõtetes 3,8 miljonit turisti, mis on ligikau­ du viis protsenti rohkem kui aasta varem. Neist 59 protsenti oli välisturiste, siseturiste oli vastavalt 41 protsenti.

Kõige rohkem (36%) oli välisturiste Soomest. Samas oli Soomest tulnud külaliste arv aastaga neli protsenti vähe­ nenud. Kasvanud oli Venemaalt tulnud turistide arv.

Naaberriigist Lätist tulnud välisturistide arv kasvas aastaga tervelt 12 protsenti. Kasvas ka turistide hulk Saksamaalt ja Aasiast. (ERR/EE)

Kruiisilaev MS Westerdam randus Cambodias, pardal mitusada kanadalast Global Affairs kinnitas, et kruiisilaeval, mis on nüüd randunud Cambodias pärast seda, kui koroonaviiruse hirmu tõttu polnud seda vastu võtnud viis sadamat, on 279 kanadalast.

MS Westerdam randus Siha­ noukville sadamas Cambodias neljapäeva varahommikul. Lae­ va opereeriva Holland America Line’i sõnul ei ole 1455 reisija ja 802 meeskonnaliikme seas kinnitatud haigusjuhtumeid.

Global Affairs teatel on kon­ sulaarametnikud saadetud koha­ peale, et abistada kanadalasi seoses koju tagasipöördumise­ ­ ga. (Lüh. CTV)

koostatud ülevaatest.

Samas on Eestis EL-i mada­ laim lõhe meeste ja naiste pen­ sionide suuruse vahel – kui Euroopa Liidus keskmiselt said mehed 30 protsenti suuremat pensioni kui naised, siis Eestis on see erinevus meeste kasuks Hiljuti avaldatud Eurostati ainult üks protsent. Väiksem andmetest selgub, et Eestis on sooline lõhe on ka Taanis (7%) teiste Euroopa Liidu riikidega ja Slovakkias (8%), suurimad võrreldes kõige rohkem pen­ erinevused on Luksemburgis sionäre vaesusriskis. Sotsiaal­ (43%), Maltal (42%), Hollandis ministeeriumi täpsustuste ko­ ­ (40%), Austrias (39%). haselt on praeguseks lange­ Eurostat defineeris vaesusris­ nud vaesusriskis pensionäride kis olevaks inimese, kelle sisse­ osakaal Eestis 50 protsendini. tulek oli väiksem kui 60% ela­ Euroopa Liidus keskmiselt nike ekvivalentnetosissetuleku elas 2018. a vanemate kui mediaanist.

65-aastaste hulgas vaesusriskis Maksu- ja tolliameti (MTA) 15% inimestest, Eestis oli see näitaja tervelt 54 protsenti. andmetel oli 2018. a viimase Eestile järgnevad Läti 50, kvartali mediaanväljamakse Leedu 41 ja Bulgaaria 30 prot­ 1058 eurot. Sotsiaalministee­ sendiga. Kõige madalam oli riumi täpsustuse kohaselt oli vaesusriskis pensionäride osa­ Eurostati 2018. aasta suhtelise kaal Slovakkias (6%), Prant­ vaesuse näitajate arvutamisel susmaal (8%), Kreekas (9%), suhtelises vaesuses inimene, Taanis, Luksemburgis ja Un­ kelle kuu ekvivalentnetosisse­ garis (10%), on ära toodud tulek oli väiksem kui 527 eurot.

Euroopa Liidu statistikaameti (ERR/EE)

Eestis sündis jaanuarikuus 1143 last

Aleksa Gold uuendas taas Eesti ujumisrekordeid

Eesti siseministeeriumi rahvasti­ Torontos sirgunud Aleksa ku toimingute osakonna andme­ Gold uuendas möödunud nä­­ tel registreeriti jaa­ nuaris Eesti da­ lal peetud Ontario üli­ perekonnaseisu­asutustes kokku koolide meistrivõistlustel taas 1143 sündi, neist 553 tütarlast Eesti ujumisrekordeid. ja 590 poisslast.

Aleksa ujus 200 m vabalt Kaksikuid sündis 21 paari 1.58,07, uuendades enda nimele (kuus paari poisse, kümme kuulunud rekordit (1.58,62). paari tüdrukuid ja viis sega­ Samuti ujus Aleksa välja uue paari) ning üks poiste kolmik. Eesti rekordi 100 m seliliuju­ Tallinnas sündis 402, Harjumaal mises. Uus tippaeg on 59,87.

172, Hiiumaal 4, Ida-Virumaal Varasem lühiraja rekord sel dis­ 67, Jõgevamaal 11, Järvamaal tantsil kuulus Margaret Mark­ 26, Läänemaal 11, Lääne- vardti nimele ajaga 1.00,34 ja Virumaal 53, Põlvamaal 19, oli ujutud 2017. aastal Taanis Pärnumaal 59, Raplamaal 24, Kopenhaagenis.

Saaremaal 33, Tartumaal 171, Valgamaal 28, Viljandimaal 42 ja Võrumaal 21 last.

Populaarsemad eesnimed tüdrukutele olid Lenna, Marta, Nora ja Saara ning poistele Hugo, Mark, Oliver, Robin, Sebastian, Aron, Jakob, Artjom, Jasper, Johannes ja Robert.

Abielusid sõlmiti jaanuaris 272, neist 29 notarite ja 4 vai­ mulike poolt. Lahutati 196­ abielu, neist 29 notarite poolt. ­ Jaanuaris registreeriti 1363 sur­ ma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1048 sündi, 1575 surma, 276 abielu ja 168 abielu­ lahutust. (SMPT/EE)

Winterlude…

Rootsi armee laost varastati kaks soomusautot Möödunud nädalal varastati Rootsi armee Stockholmist lõunas asuvast Enköpingi sõjaväelaost kaks soomustatud patrullautot RG32M. Üks neist leiti hiljem ühe umbes 26 kilo­ meetrit sõjaväelaost eemal asuva vanadekodu juurest.

Lõuna-Aafrika Vabariigis toodetud soomustatud patrull­ sõiduk RG32M ehk RG-32 Scout kaalub umbes seitse tonni ning Rootsi relvajõududel on neid üle 300. (ERR/EE)

(Algus lk. 1)

valmis õppima seda põnevat Austria ,,curling“’ut mängima.

Rideau Hall’i ajalooline hoone oli samuti avatud külastamiseks ja huvi oli selle vastu suur.

See iga-aastane veebruari­ kuus toimuv kuulus talvefestival Winterlude toimub Ottawas ja Gatineau’s 42. korda ja kestab kaks nädalat, tuues kokku väga palju turiste nii Kanadast kui ka kogu maailmast. Talverõõmud pole Ottawas aga veel lõppenud ja ees ootab pikk nädalavahetus kauaoodatud perepäevaga.

Nunavut Sivuniksavut üliõpilased tutvustasid oma esinemistega inuiti kultuuri trummi, tantsu, laulu ja ka kõrilaulmisega (,,throath singing“).

Foto: ©Ülle Baum

4

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Raamat nagu tõrvik välisvõitluse rajal.

BATUNi ajalooline lugu vajab kordamist Andres Raudsepp Raamat, mis kannab nime ,,The Story of BATUN, Baltic Appeal to the United Nations“, on just praegusel ajajärgul oluline.

Arvestades ajaloo võltsimis­ tega tänapäevil, on ikka ja jälle vaja kinnitada Eesti rahva ja riigi vahepealset saatust Nõu­ ­ kogude Vene okupatsiooni ik­ kes. Vaja on ka pidada meeles pingutused ja võitlused pääseda sellest ikkest. Neid on kehasta­ nud oluline teos, mille autor on Sirje Okas Ainso.

Heidame käesoleva loo al­ guses pilgu raamatu korduvatele esitlustele, mis on omamoodi fenomen. Käesolev raamat oli esmalt esitletud 1.-3. juunil AABS-i konverentsil Stanfordi Ülikoolis Palo Altos Kalifor­ nias. (AABS – Association for the Advancement of Baltic Studies.) Tallinnas toimus teose korrapärane esitlus 12. septemb­ ril Rahvusraamatukogus. Riias leidis see aset kohalikus Okupatsioonimuuseumis Läti Vabariigi sajanda aastapäeva pi­ dustuste raames 22. novembril.

Autoril endal oli ettekanne 29. novembril Eesti Kirjandus­ muuseumis Tartus rahvusvaheli­ sel konverentsil ,,On the Move: Migration and Diasporas“.

Autori teemaks oli ,,Baltic Cooperation in exile – BATUN“.

Raamatut on esitletud ka autori kunstinäitustel: Miamis (dets.

Autor Sirje Okas Ainso koos raa­ matuga.

2018), Kreekas (juuli 2019) ja enne seda veel erilisel näitusel Tallinnas 16.08.2018, hiljem veel 23. 08. 2019 – MRP 80. aastapäeval – linnapea vastu­ võtul Tallinna Raekojas.

Nimetame veel kaks olulist esitlust, mis toimusid teine­ teisele lähestikku Leedus ja mitte kaua aega tagasi. Esimene leidis aset 10. septembril 2019 Kaunases Leedu presidendi Valdas Adamkuse raamatukogu/ muuseumis Vytautas Magnus Ülikooli juures. Kaks päeva hil­ jem toimus esitlus veel Vilniuse Rahvusraamatukogus. Üritus Kaunases oli organiseeritud Andrei Sahharovi Demok­ raat­ liku Uurimisinstituudi poolt.

Viimane autoripoolne ette­ kanne leidis aset alles hiljuti, 19. detsembril 2019 Tallinnas Rahvusraamatukogus konverent­ sil ,,30 aastat MRP salapro­ tokollide tühistamisest“. See oli valitsuse tasemel: kõnelesid peaminister Ratas, president Rüütel, riikogu liikmed, ajaloo­ lased ja akadeemikud. Peale raamatu autori esines ka tema abikaasa Heino Ainso, kes oli mitmel korral BATUNi esimees.

Milline seikluslugu ühel teo­ sel! Nii mitme toimingu käigus, kas ei oleks aeg esitleda raama­ tut ka Kanadas?

Esitlus, näiteks Torontos, võiks toimuda kas eestlaste va­ hel või koos lätlaste ning leedu­ lastega. Lõppude lõpuks tegut­ seb Torontos kõige suurem eestlaste kogu välismaal, millel endal jõuline vabadusvõitluslik tagapõhi; siinjuures mõtleme Musta Lindi Päevale. Siinses kogukonnas kindlasti leidub ka neid, kes soovivad raamatut ­kohapeal omandada.

Raamatu enda kohta on aval­ datud artikleid ja ülevaateid nii aastal 2018 kui möödunud aas­ tal Eestis, Lätis ja Leedus.

Pikem ülevaade prof. Rein Taageperalt ilmus teaduslikus ajakirjas Akadeemia oktoobris 2018. Kanadas ilmus Eesti EluEstonian Life’i veergudel inglis­ keelne kirjeldus juba 17. au­ gustil 2018. Seda püüab käes­ olev artikkel elustada. Esialgne lugu oli kirjutatud Jaak Trei­ mani poolt, kes on Eesti aukon­ sul Los Angelesis. Sama artik­

BATUNi esimees aastal 1991 Urmas Wompa esitlemas Balti rii­ kide esin­ dajaid pidulikul vastuvõtul New Yorgis, mis tähistas Balti riikide tun­nustamist päev varem, 17. septembril 1991, kui osa ÜRO liikmeskonnast. Vas. Eestit esindanud Lennart Meri, Arnold Rüütel, pea­ konsul Ernst Jaakson, nimetatud Eesti saadikuks ÜROs; ning Läti ja Leedu esindajad Anatolijs Gorbunovs ja Vytautas Landsbergis.

Foto: Aina Balgavis

kel ilmus ka kuu aega varem ­internetis. Autoripoolseid ar­ tikleid on ilmunud Postimehes (23.07.19 – MRP 80. aastapäev) ja Leedus (Lithuanian World Wide News – jaanuar 2019).

Autor ise avaldab, et tema on püüdnud raamatuga mitte luba­ da olulist etappi idealistlike balti eksiilide elus – vabadus­ võitluse nimel – lasta kaduda mineviku uttu. BATUNi ajaloo­ line lugu, lisab autor Sirje Ainso, inspireerib tulevikus ka teisi võidelda õigluse eest – kus või kunas iganes.

BATUN ise sai alguse 1965. a. novemb­ ris, mil leidis aset ulatuslik baltlaste ühine meele­ avaldus. See toimus Madison Square Gar­ den’is New Yorgis, kusjuures eestvedajaks oli ,,Leedu iseseisvuse taastamise komitee“. Esitati ÜROle ,,The Baltic Appeal to the Conscience of the UN“. Kolm kuud hiljem moodustati kolme balti rahvus­ grupi aktivistide poolt BATUN (Baltic Appeal to the United Nations), et järjekindlalt jätkata tööd ÜRO juures.

BATUNi nõuded, nagu Musta Lindi Päeva tegevuse juures, olid põhjendatud Molo­ tov-Ribbentropi pakti alusel ja suunatud selle salaprotokollide tagajärjena toimunud kestvale ebaseaduslikule okupatsioonile Baltimail. Vahe seisis selles, et BATUNi tegevus oli suunatud ÜRO ja selle liikmeriikide juht­ kondadele – seega maailma foo­ rumil. MRP oli BATUNi tege­ vuse baas ja seda tuletati meelde oma iga-aastastes memorandu­ mites UNi liikmesriikide esin­ dustele. Vastava tegevusega oli kaetud suurem osa maailma riike. Korraldati protestide­ monst­ratsioone ÜRO ning Nõu­ kogude Liidu saatkondade ees New Yorgis, tähistades tähtsa­ maid aastapäevi.

BATUNi tegevuse juures torkab silma balti rahvaste oma­ vaheline koostöö ja koostöö­ vaim. Selle puudulikkusele on varem vihjatud mõeldes 1940. aasta Balti riikide okupatsioo­ nile. Asutajate hulgas leiame ka mitmeid eestlasi, näiteks Ergo Karuks, Karl Laantee, Andres Jüriado, Viktor Vinkman ja dr.

Heino Ainso, kes oli BATUNi president aastail 1970 ja 188587 (kokku 4 aastat). Varaselt ühinesid Mari Linnamaa ning Rein ja Juta Virkmaa (Ristsoo).

Urmas Wompa oli samuti pika­ ajaline liige ja BATUNi presi­ dent taasiseseisvumise aastal 1991.

Aga BATUN tegutses alati – energiliselt, kuid rahumeelselt – kõigi kolme riigi nimel. ,,Ühine front,“ väidab raamatu autor, ,,tugevdas meie nõudeid ÜRO ees, samuti kolmekordistas me ressursse, mis niikuinii olid napid. Isegi kui teema, mida üles võtsime ÜRO inimõiguste komisjoni ees – inimõiguste rikkumised Baltimail – tegeles ­ näiteks Leedu süümevangidega.

Tegelesime sellega kõik, nii eestlased kui lätlased.“ Autor ise ühines BATUNiga

Nr. 6

Moskva kavatseb lihtsustada Venemaa kodakondsuse saamist

Raamatu autor Sirje Okas Ainso oma abikaasa dr. Heino Ainsoga, kes oli mitmel korral BATUNi esi­ mees.

Foto: Aina Balgavis

aastal 1969, olles juhatuse liige ja delegaat ÜRO inimõiguste komisjoni ees Genfis 1985-87.

Sirje Okas Ainso ise omandas biokeemiku kraadi Argentiinas ja õppis maalikunsti USAs. Temal on olnud mitmed kuns­ tinäitused erinevates riikides mitmel kontinendil.

Raamatuga on tegelikult mõnus tegeleda. Esimene osa ,,The Story of BATUN“ – 108 lehekülge – sisaldab põnevaid sündmusi maailmas nii minevi­ kus kui ka BATUNi tegevuse ajal. Raamatu keskel leidub 40 lehekülge fotosid, mida tava­ lugeja kipub eelnevalt kohe sil­ mitsema. Lõpus on tõsise lugeja magustoit – kogumik kirjadest ning dokumentidest, mis ise­ loomustavad ja kinnitavad BATUNi tegevust.

On väidetud, et BATUN kiirendas ka taasiseseisvunud Balti riikide kohest vastuvõttu ÜRO koosseisu. See on loogi­ line väide, sest BATUN tegeles järjekindlalt kommunikatsiooni ja ühenduste pidamisega. Seda on kinnitanud mõnigi tuntud aktivist kodumaal. Balti riikide lipud heisati ÜRO peakorteri ees New Yorgis 17. septembril 1991. Vastuvõttu tähistati pidu­ likult järgmisel päeval Poola konsulaadis. Sellega seoses eriti tabav pilt käesoleva artikli ­kõrval.

Kui mõni lugeja hakkab otsi­ ma ühendust BATUNi ja 1979. aastal läände saadetud mär­ gukirjaga, mis kandis nime Balti apell, siis oli BATUN ka omal kohal. Märgukirja val­ mistasid vabadusvõitlejad, kaks leedulast ning Enn Tarto ja Mart Niklus viimase kodus Tartus ja sellele kirjutasid alla 45 Balti riigi kodanikku, nõudes mh ka Balti riikide iseseisvuse taastamist. Kui apell läände jõu­ dis, edastas BATUN selle ÜRO täiskogu liikmetele New Yorgis ja ÜRO Inimõiguste Komisjoni liikmetele Genfis. Sellest loeme ka käesolevas raamatus.

Kui mõni lugeja Kanadas ei suuda kohapealset esitlust ooda­ ta, siis on vahepeal võimalik tellida raamatut otseselt autorilt, kelle e-posti aadress on: siriain­ so@aol.com. Autori posti­aad­ ressi on võimalik saada Eesti Elu kaudu või otse autorilt ­endalt.

Venemaa valitsus valmistab ette seadusemuudatust, mille­ ga kaoks nõue, et Venemaa kodakondsust taotlev välis­ maalane peab loobuma oma senisest kodakondsusest. Va­­ litsuse tööd sellise eelnõuga kinnitasid ajalehele Kommer­ sant erinevad allikad ning hil­ jem kinnitas seda ka valitsuse pressiteenistus, vahendas ERR. Valitsuse pressiteenistusest selgitati Kommersandile, et te­ hakse ettepanek, mille kohaselt kaoks nõue, et Venemaa koda­ kondsust taotledes tuleb esitada tõend välisriigi kodakondsusest loobumise kohta, muuhulgas peetakse silmas isikuid, kes ­nagunii on märkinud oma ema­ keeleks vene keele.

Lähiajal peaks eelnõu jõud­ ma juba riigiduumasse.

Riigiduuma asespiiker Pjotr Tolstoi ütles kommentaariks, et peagi on võimalik juba kõigil Venemaa kodanikeks saada. ,,Ning mida Venemaa omakorda teeb? Ta hakkab oma kodanikke kaitsma,“ lisas ta.

Seadusemuudatuste plaanist rääkisid algselt allikad riikliku migratsioonipoliitika töögrupist, mis loodi 2019. aasta kevadel.

Töögrupi ülesandeks oli kas­ vatada uute Vene kodanike arvu viielt miljo­nilt kümne miljonini.

(ERR/EE)

Torm aitas British Airwaysi lennukil rekordajaga jõuda New Yorgist Londonisse Ööl vastu pühapäeva New Yorgist Londonisse lennanud Boeing 747 läbis selle vahe­ maa 4 tunni ja 56 minutiga, sest tagant lükkas lennukit torm Ciara.

Lennuk maandus Londoni Heathrow’ lennuväljal kohaliku aja järgi kell 4.43, ligi kaks tun­ di varem kui plaanitud. Vee­ bilehe Flightradar24 andmetel oli lennuki tippkiirus 1327 kilo­ meetrit tunnis.

Flightradar24 andmetel on keskmine New Yorgist Lon­ donisse lennu aeg 6 tundi ja 13 minutit. „Kui me ei eksi, võtab BA nüüd üle kiireima alla helikiiruse NY-Londoni lennu ­ rekordi Norwegianilt,“ kirjutas Flightradar24. Eelmine, Nor­ wegiani rekord oli 5 tundi ja 13 minutit 2018. aasta jaanuarist.

British Airwaysi lend oli sealjuures ühe minuti kiirem kui Virgini Airbus A350 lend, mis maandus Heathrow’l mõni hetk hiljem. Veel üks Virgini lennuk, mis maandus pool tundi hiljem, oli kolm minutit aeg­ lasem.

Eelmisel nädalavahetusel möl­ lanud torm Ciara tekitas tõsi­ seid häireid liikluses. Frank­ furdi ja Amsterdami lennujaa­ mad pidid tormi tõttu tühistama üle saja lennu. (D/EE)

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Taas valesti kimbutades Tänapäeva protesteerijad, üks­ kõik kui õilsate eesmär­ kidega, pole ilmselt Thoreau briljantset esseed lugenud tsiviil-elik viisa­ ka sõnakuulmatuse teemal.

Ameerika filosoof protesteeris sunduslike maksude vastu, kuid ainus ohver oli riik, mitte naaber, kaaskodanik. Täna­ päeval aga astutakse enam ja enam samme, mis mõjutavad tavalisi inimesi. Ehk soovitakse suunata nii järgnevat pahameelt, vimma olukorrale, mille vastu võideldakse. Ent kas tõesti seda tuleb teha nii, et seaduseid eiratakse?

Vihje möödunud nädalalõpul toimunud indigeenide ning nende toetajate otsusele halvata reisironge Kanada liiklusrohke­ matel raudteedel, Toronto ja Ottawa või Montréali vahel lii­ kuvate VIA teid blokeerides.

Soovides juhtida tähelepanu kontroversiaalsele naftatrassile Briti Kolumbias, mis läbiks pärismaalaste territooriumeid.

Vaevalt, et enamus vahtralehe­ maalasi ei oleks teadlik sellest konfliktist.

Esimene küsimus – miks ei eemaldanud politsei neid, kes ebaseaduslikult viibisid era­ maal, raudteel? Seaduslikult on inglise süsteemis see trespassing või kellegi maa-alale lubamatult astumine. Seitsme aasta eest leidis kohus, kui samasugune blokaad toimus, et politsei oleks

pidanud protesteerijaid eemal­ dama. Miks seda ei tehtud? Kas tõesti on poliitiline korrektsus nii kaugele läinud, et mõned võivad teha, mida soovivad teiste kahjuks ilma karistuseta?

Reisija on ju see, kes kanna­ tas. Milles oli tema süüdi? Kas tema ehitab trassi? Miks teha tema elu keeruliseks? Puudub loogika. Ka on majanduslikult kannatanud Vancouveri sadam, mis on protesteerijate tõttu olnud mitu päeva suletud neid ­ ridu kirjutades. Teisisõnu, aja­ liselt takistades normaalse tsiviilühiskonna tegevust, nii ettevõtteid Vancouveris kim­ butades kui lihtsurelikel rei­ siplaane segades. Nii mõnigi reisib ka äri, mitte isiklikel ­põhjustel.

Thoreau küsiks, kas ei saaks ometi teisiti vastasseisu esitada.

Näiteks plakatitega, marssidega.

Selgelt on iga suure trassi, kas nafta või maagaasi ehitamisega, käikupanekuga muresid. Ent kuidas oli omal ajal riiki ühen­ dava raudtee rajamisega? Mille kaudu liigub ju tohutult palju kaupa, mitte ainult inimesi.

Tuletaks ka meelde, et viimasel dekaadil on olnud palju intsi­ dente, kui rong ohtliku laadun­ giga on rööbastelt väljunud. Sel aastal juba Lääne-Kanadas on samas paigas kahel korral toor­ naftat vedavad rongid leidnud ennast avariiolukorras, järgnev

tulekahju ja tohutud mustad suitsupilved kinnitasid, et kesk­ kondlik kahju on samuti tohutu.

Meenub ka kuulus Exxon Valdez hiidtanklaeva avarii, mis reostas Alaska ja Briti Ko­lumbia merd ja randu. Kuidas siis inim­ konnale vajalikku kütust vedada või ühest kohast teise toimeta­ da? Trass vähemalt on selline, mil on inspektorid ja tavaliselt on ehitatud kõik­või­malike turva­ meetmetega. Tuleb nõustuda, et ei keegi soovi, et nende maad ületaks selline tohutu toru. Ent päevikupidaja aia taga on maaalune gaasitrass, millest oldi teadlikud, kui maja sai ostetud.

Arvates, et ju see on asetatud nii ohutult kui võimalik.

Näiteid on veelgi, eks igal lugejal ole teadmine ühest või teisest keskkondlikust katas­ troofist, samas aga intellek­ tuaalne arusaamine, et kui me kütust soovime/vajame, kas maja kütmiseks või autoga sõit­ miseks, enese mugavusel ühest kohast teise jõudmiseks, siis sellel on teatud riisiko ja oht.

Ning hind.

Kuid mida teeb tavaline inimene, kelle laupäev oli riku­ tud Belleville, Ontario kauni linnakese juures, kuna vedur ei saanud inimkehade – mitte te­ hisbarjääride – tõttu liikuda.

Torontost ei saanud rongid samuti väljuda, samal põhjusel.

Ning selliste aktsioonide populaarsus aina kasvab. Kuid kas on tulemusi näha? Thoreaud ähvardas vanglakaristus mak­ sude mittemaksmise eest. Ning

Pensionidebatis on unustatud tänased eakad Peeter Järvelaid, Põhja-Tallinna vanem Eakate vaesus on Eestis suur probleem täna ja praegu. Kui Statistikaameti hiljutise uu­ringu kohaselt elas 2018. aastal suhte­ lises vaesuses 21,7% elanikkon­ nast, siis vähemalt 65-aastaste elanike hulgas oli suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 43,1%. Selle põhjuseks on peamiselt madal vanadus­ pension.

Kui eakas jääb oma eluõhtul elama üksi, siis langeb ta praegu suure tõenäosusega vaesusesse, sest enamik pensionäre üle ­üksielava inimese suhtelise vae­ suse piiriks oleva 569 euro pen­ sioniraha kätte praegu ei saa.

Probleem süveneb, sest üksi kipuvad jääma ikka naised, kelle tööelu jooksul teenitud väiksem palk kandub üha enam pensionitesse.

Eesti pensionärid on kok­ kuhoidlikud ja vähenõudlikud.

Nad mõtlevad pigem oma laste ja lastelaste peale. Kui võima­ lik, püüavad oma nappidest ­säästudest isegi nooremat põlv­ konda toetada, kuid probleem on meie ühiskonnale piinlik.

Vaesusel on tuhat nägu. Kui eakas ei saa endale lubada vaja­ dusel tasulist meditsiinilist abi, elementaarset eluruumi pisire­ monti, jalanõusid, teatrisse mine­ kut või lapselapsele jõu­

lukingi tegemist, rääkimata ham­ maste proteesimisest või väikesest turismireisist, siis vae­ susega kaasnevateks mõjudeks on ka sotsiaalne kõrvalejää­ mine, enesehinnangu langus, enese väärtusetuks pidamine, masendus. Sellel taustal seab kogumispensioni olemasolu meie praeguse teise sambaga liitunud eetilise dilemma ette.

Vanemad on meid kasvatades säilitanud eesti rahva läbi ras­ kete aegade ja seejuures taas­ tetasemel iibega. Aga vaat’ praegusel, üsna jõukal ajastul, kui lapsi kasvatada nii palju enam ei soovita ja seetõttu pan­ nakse pigem kõrvale oma vana­ duseks, jäetakse samal ajal oma emad vaesusesse. Kas prioritee­ did ja tegevuste järjekord on ikka õiged?

Kuigi Euroopa Komisjon on mitmetes järjestikustes iga-aas­ tastes riigipõhistes soovitustes juhtinud Eesti tähelepanu ea­ kate, eriti üksi elavate eakate vaesusele, pole käimasoleva pensionireformidebati juures muudatuste mõju ja nendega kaasnevaid võimalusi tänastele pensionäridele rõhutatud või kui seda on tehtud, siis halvustava hinnanguga, et tegemist on jär­ jekordse näitega valitsuskoalit­ siooni populismist. Kuid küsi­ gem, kas ka Euroopa Komisjon oli Eestile ettepanekute tegemi­ sel mingil populismilainel?

Lesepension päästaks vaesusest?

2020. aasta riigieelarve koha­ selt on pensionikindlustuse teise sambasse riigi poolt planeeritud maksta 517 miljonit eurot. See on raha, millest senise praktika kohaselt kuus seitsmendikku läheb välismaistesse väärtpa­ beritesse ning millest kasu eesti inimestele on ehk alles kümnete aastate pärast. See on väga suur raha. Kui kulutada kogu see raha pensionitõusuks, siis tõu­ seks keskmine pension oluliselt – umbkaudsete arvutuste tu­ lemusena ca 180 eurot.

Kindlasti ei ole käimasoleva reformi eesmärk teise sambasse riigi makstava osa lõpetamine – seda ei prognoosi keegi, kuid olgem ausad – kui reformi tu­ lemusena väheneb riigi kohus­ tus teise samba maksete osas ka 20%-30%, siis selle rahaga oleks võimalik lahendada erine­ vaid sotsiaalvaldkonna muresid: tõsta kuigivõrd kõiki pensione või ka rahastada pikaajalist hooldust. Kuid üsna efektiivne meede hulga eakate välja too­ miseks vaesusest oleks lesepen­ sioni kehtestamine – et peale pikaajalise abikaasa siit ilmast lahkumist saaks tema lesk oma elupäevade lõpuni mingi osa lahkunu pensionist.

Lisaks meie emade pääst­ misele vaesusest oleks see ka oluline meede pereväärtuste ja

pidigi ühe öö kartsas istuma 1846. aastal. Kuid kohalik kons­taabel halastas ja lasi põhi­ mõttelise protesteerija ta soo­ vide vastaselt vabaks. Thoreau oleks meelsamini kinni istunud, et juhtida tähelepanu tema arust kodaniku õiguste rikkumisele.

Kas arvate, et ükski indigeen või nende toetaja, isegi kui arre­ teeritud, oleks kauem kinni istunud? Ent kuidas siis jääb ­ nendega, kes piletiraha maks­ nud, kuid istusid mitte kongis, aga rongis mõtlematute ini­ meste tõttu. Sest nii küll tsivili­ seeritult ei käituta.

Omaaegsed üliõpilaste pro­ testid Vietnami sõja vastu nö sit-in rakendades, haarates rahu­ likult, vägivallata ülikoolide kabinette ja saale olid palju mõistlikumad sõnakuulmatuse avaldused. Aga isegi siis oli ­tulist konfrontatsiooni.

Jubagi on tänu terroristidele a-st b-sse saamine keerukas, ­eriti lennates. Inimkond on õp­ pinud sellega arvestama, isegi kui elus pole mingit garantiid.

Jääd ristmikul bussi alla juhi hooletuse tõttu – see on oht, millega kõik peavad arvestama.

Just nagu metsas kindlaks tehes, et hundid, karud maha ei mur­ raks. Kuigi seegi võib juhtuda.

See pole fatalism. See on ­lihtsalt realiteet.

14 000 reisijat ei saanud möödunud laupäeval oma siht­ kohta. Mitte sugugi väike arv.

Ja Canadian National firma, kelle raudteel VIA rongid liigu­ vad, lootis küll kohtulikule sek­ abielu kaitsmisel. Praegu ini­ mesed lihtsalt ei abiellu, lisaks vahetatakse üsna kergelt ka kooselupartnereid. Ja ega riigi sotsiaalpoliitika ka abiellumist kuidagi toeta: garantiid, mille inimesed annavad abielludes üksteisele, kasutab ühiskond ära omapoolse panuse piiramiseks hoolekandeteenuste rahastami­ sel perekonnasisesele ülalpida­ miskohustusele viidates.

Pensionidebatt liiga kitsas Lisaks sellele, et praeguses debatis on tahaplaanile jäänud praegused pensionärid, jäävad arutelud minu hinnangul muus­ ki mõttes kitsaks. Ajaloolasena võin täie kindlusega kinnitada, et maailm ei ole oma muu­ tumist lõpetanud. Ometigi kes­ kendub pensionidebatt Eestis ­liialt ilmaasjade praegusele kor­ raldusele ja praeguste protses­ side lineaarsele pikendamisele tulevikku. Vähem mõeldakse ebamugavatele küsimustele, millele keegi vastust ei tea.

Kas täpsete arvutustega ope­ reerivad eksperdid on veendu­ nud, et 40 aasta pärast finant­ seeritakse esimese samba pensi­ one senises ulatuses töötavate inimeste palga pealt makstavast sotsiaalmaksust? Kas pole oo­ data seniste maksustamis­ põhi­ mõtete muutmist? Tööjõud on vaid üks uute väärtuste toot­ misteguritest, maksustada võib ka teisi ressursse, kaupade lii­ kumist, tarbimist, tuluteenimist.

kumisele, et protesti lõpetada.

Ent ettenägelikult valiti raud­ teede blokaadiks just nädalava­ hetus, pühapäeval ei sõitnud rongid samuti.

Kui lisada, et Briti Kolum­ bias on ratsapolitsei RCMP sõidukeid, liiklusvahendeid pä­ rismaalaste poolt vandalismi ohvriks saanud, siis on selge, et protest pole sugugi thoreaulik, vaid pulbitsev vihakatel, mis võib üle keeda. See pole siin riigis muidugi uudiseks. Et ­ poliitikud ei suuda ajaloolisi konfrontatsioone kas ennetada või lahendada, on kurvastav.

Riigi peaminister leiab tähtsa­ maks tegeleda Aafrika murede­ ga seal kui Kanada omadega siin.

Teadagi, lahendust ei leia nii naljalt. Ontario õpetajad strei­ givad ikkagi, asetades nii lapsed kui nende vanemad pantvangi, mõjutades tulevikku. Juba ise­ seisvad inimesed, liitudes indi­ geenidega, on üles kasvanud ajastul, kui selline käitumine on normaalne. Või vähemalt lihtne õigustada, isegi kui sõnakuul­ matus tähendab seaduste murd­ mist. Mis on paigas üldsuse, mitte vähemuse huvides. Kah­ juks ei näe tulevikus suhtumise muutumist, kuna just laste, noorte harijad algkoolist üli­ koolini arvavad, et nii saavad tulemusi. Ajalugu, jubagi enne Thoreaud, kinnitab, et tuleb lähenemist markantselt muuta.

Esmalt julgelt seadusi kaitstes.

Nii ka kodanike huve, kes ron­ giga tahavad reisida.

TÕNU NAELAPEA

Oluline on ka see, et praegune töötajate põlvkond jätab oma järeltulijatele arenenud majan­ duskeskkonda kuuluva riigi: kõrgema arengutaseme pööra­ mine suuremaks maksutuluks on võimalik erinevatel viisidel.

Suuremad ja veel raskemad küsimused on, kas teise samba pensionide eduloo aluseks olnud 70-ndatel saavutatud stabiilsus on igavene, fukuyamalik ajaloo lõpp ongi käes? Kas käesolev aktsiainvesteeringute ning väärt­ paberibörside La Belle Epoque on igavene? Me ei tea vastuseid neile küsimustele. On mitmeid märke, et maailm on jälle sise­ nemas turbulentsematesse aega­ desse ning maailmamajanduse raskuskese liigub geograafiliselt.

Oleks naiivne arvata, et see ei tähenda muutusi ärikultuuris ja instrumentide valikus. Ainus mida on meil ja täna mõistlik teha, on Eesti majanduskasvu tagamine – nii palju kui see meie teha on – keskpikas pers­ pektiivis otsustega, mille tule­ muste üle meie kontroll on suurem. Raha maksudena kok­ kukorjamine ja välismaale vii­ mine ei ole just väga viljakas tegevus.

Samuti on meie võimuses ühiskonna sidususe tagamine täna ja põhiväärtuste kaitse, millest üks on väga ammu sõnastatud nii: „Sa pead austa­ ma oma isa ja ema, /…/ et su päevi pikendataks ja et su käsi hästi käiks...“ (5Ms 5:16).

6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Nr. 6

Emajõe linnuke lendab rõõmsalt edasi Kati Kiilaspea Esmaspäeval, 3. veebruaril oli Toronto Eesti Akadeemilisel Segakooril ,,Ööbik“ eriline harjutus. Nimelt tähistasime koori 25. aastapäeva, mis oli täitunud just eelneval päeval.

Laulud said harjutatud ja siis oli aeg pidutseda, pakuti maitsvaid suupisteid ja tõsteti šampuseklaas koori terviseks.

Meeleolu oli kõikidel hea ja oli tore näha, kuidas kauaaeg­ se­ mad ja uuemad kooriliik­ med suhtlesid ja naersid koos.

Isegi koori moto, mida lauldi õhtu lõpetuseks, oli täis uut elu ja jõudu.

Koori ajaloo jäädvustamine on tähtis, seetõttu kirjutan all­ pool natuke rohkem meie tege­ mistest 25 aasta jooksul. Uue segakoori idee sündis tänu Mall Puhmile, kes otustas kutsuda kokku aktiivselt muusikaga tegelevaid inimesi siinses eesti aastatel ühiskonnas aastal 1994, et aru­ tada koori loomist. Idee oli, et koor kutsuks Tartu College’it (TC) oma koduks ja tänu selleaegse TC presidendi Elmar Tampõllu huvile ja ma­ janduslikule toetusele läbi TC Kultuuri­ programmi sai mõte teoks. Nii sai Ööbik nõusoleku harjutusi pidada TC suures saa­ lis ja hr. Tampõld nimetati koori patroo­niks ja auliikmeks. Koori ametlikuks asutamiskuupäevaks sai 2. veebruar 1995.

Aga miks just nimeks Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor (TEAS) Ööbik? Algu­ ses loodeti, et kooriga ühineks just inimesed, kes juba kuulusid korporatsioonidesse ja üliõpilas­ seltsidesse. ,,Ööbik“ aga tuleb Lydia Koidula tekstist, millele üks koori asutajaliige Charles Kipper kirjutas viisi ehk

,,Teretamine“, mis sai koori motoks. Viimased kaks rida lau­ lust on meie tuntud moto ja sõnad kuulutavad: ,,Ööbik, mine leia sõpru, Emajõe linnuke…“ Koor tõmbas ligi ka inimesi väljaspoolt akadeemilist ring­ konda, muusikaharidusega õpe­ tajaid ja huvilisi tuli palju. Äkitselt oli Ööbik populaarne.

Viimastel aastatel on koor tõm­ manud ligi eriti palju noori, sest koori repertuaar, mis kaasab kõike klassikalisest muusikast pop’ini, huvitab neid. Ööbik on esinenud mitmel laulupeol, võt­ nud osa ,,La-la-laagrist“ ja kor­ raldanud juba paar aastat oma laululaagrit Collingwoodis ning esineb jätkuvalt erinevatel ühis­ konna üritustel.

Dirigent on koori tähtsaim osa, kelleta miski ei kostaks sujuv ja ilus. Esimeseks diri­ ­ gendiks sai Charles Kipper, kes tegutses selles positsioonis 1995-2002. Sellest ajast peale on olnud dirigent Rose­ marie Lindau, kes mõned aastad jagas kohta Asta Ballstadtiga. Aga kooril on ka esimeest või -naist vaja ja neid on olnud päris mitu tänapäevani. Esimene esimees (1995-1997) oli Avo Kittask, abiks Mall Puhm. Praegune esi­ naine on Maris-Ann Vanaselja, abiesinaine Elli Kipper.

Juubelipidustuse tippsündmus on aga veel ees. Ja mis on parem viis tähistada 25 aastat tegevust ja laulu kui järjekordse Simmareega! Simmaree, ehk simmani ja kabaree hübriid, oli ühe kooriliikme, Allan Liigi, väljamõeldud nimi tulutoovaks ürituseks, kus oleks laulmist, sooloesinemisi, näitlemist ja ­isegi tantsunumbreid. Teemad on üle aastate olnud ,,Lend läbi sajandi“, ,,Merepidu“ ja ,,Broad­ way“, nimetades ainult

Tartu College’i Kultuuriprogramm, Toronto Akadeemiline Segakoor ,,Ööbik“. Aastapäev V.

Ööbiku liikmeid 3. veebruaril koori 25. sünnipäeva tähistamas.

mõnda. Simmareekavade illust­ ratsiooni autoriks on olnud kauaaegne kooriliige Tõnu Altosaar. Selle aasta Simmaree kuupäevaks on 23. mai ja see toimub Eesti Majas, nii et võite selle kuupäeva juba lisada oma kalendritesse. Selle aasta teema on ,,Rõõm“ ehk ,,Joy“ ja on oodata mitmete erinevate an­ ­ samblite esinemisi, näitlemist, nalja ja muidugi ka koori laulu!

Rohkem infot on tulemas varsti, tulge pidutsema koos meiega koori tähtsat juubelit toreda ja ahvatleva kavaga!

Aile Asszonyi õnnestunud kaksikroll Sirje Vihma-Normet Vabakutselise lauljana Euroo­ pas tegutsev Aile Asszonyi esines 8. veebruaril oma ku­nagise koduteatri ,,Estonia“ laval Elisabeth-Veenuse kak­ sikrollis Wagneri ooperis ,,Tannhäuser“. Nimikangelast laulis ameerika tenor Corby Welch, dirigeeris Arvo Volmer.

Minu jaoks algas etendus juba ,,Estonia“ Talveaias, mis on elegantseks restoraniks muu­

AINO MENNINGU MÄLESTUSAUHINNA STIPENDIAAT on Yumeng Sun, klassikalise klaveri­ muusika alal Guelph’i Ülikoolis.

Mälestavad tütar Tui MenningTorrie, abikaasa Bruce Torrie; tütrepojad Don Menning-McRae, Rob Menning McRae; tütar Viiu Menning.

detud. Seal õhtustav seltskond ooperietendusele ei tõtanudki, vaid jäi minust maha mõnusalt aega veetma. See meenutas mulle 1861. a skandaalset esi­ etendust Pariisis, kus nn Jockey Club’i noored aristokraadid raevutsesid selle üle, et ooperi balletistseenid olid paigutatud ,,valesse vaatusesse“. Mehed olid harjunud esimese vaatuse ajal rahulikult õhtustama ja ­alles teiseks vaatuseks end teat­ risaali kohale vedama. Puupüsti täis ,,Estonia“ teatrisaali sise­ nedes oli muidugi kohe selge, et meie Talveaia seltskonnal pol­ nud kavaski teatrisse tulla. ,,Tannhäuseri“ maailmaesi­ etendusel Dresdenis 1845. a laulis ooperis kaks sopranit – Johanna Wagner (Elisabeth) ja Wilhelmine Schröder-Devrient (Veenus). Viimasest sai tänu kolmandale abielule baltisaksa aadliku von Bockiga ligi küm­

neks aastaks Loodi mõisaproua.

Mis aga hoopis olulisem – Schröder-Devrient oli nii Beethoveni kui Wagneri muu­ sa-imetlusobjekt, kellele mõel­ des ooperiaariaid kirjutati. Siin­ kohal võiks õhata – Wagner ei usaldanud isegi Wilhelmine Schröder-Devrient’ile kaksi­krol­li.

Tema esituses kõlasid vaid Veenuse erootilisele armastusele vihjavad aariad. ElisabethVeenuse kaksikroll on aidanud loogiliselt lahendada ooperi põhikonflikti, stseeni, kus Tann­ häuser laulab Wartburgi lossi võistulaulmisel süütule Elisa­ bethile aaria, kus ta ülistab Veenuse armuvõlusid. On ju Elisabeth nii oma hääletämbrilt kui välimuselt segadusttekita­ valt sarnane Veenusele. Selle aariaga paljastab Tannhäuser oma saladuse – ta on pikki aas­ taid veetnud nn Veenusemäel.

Teda sügavalt armastav ja kan­

Foto: J. Laansoo

Osa koori nooremaid liikmeid Simmareeks valmistumas.

Foto: J. Laansoo

natlikult oodanud Elisabeth on valmis mehele andestama, Wart­ burgi lossi rüütlid aga mitte. Nii peab Tannhäuser minema pal­ verännakule Rooma, et paavstilt endalt andestust saada.

Elisabeth-Veenuse kaksikrolli esitus nõuab lauljalt nii vägevat häälepartiid kui ka suurt näitle­ jameisterlikkust. Aile Asszonyi suutis ühelt äärmuslikult karak­ terilt teisele üle minna vägagi veenvalt. Tänu õnnestunud kak­ sikrollile tõusis just Asszon­ yi minu jaoks ooperi peategela­ seks. Korraks vilksatas isegi mõte, et ehk lavastaja Daniel Slater mängis mõttega, et ar­ mastav naine mängis Tann­ häuseri üle ja järgneski talle nn Veenusemäele ja nii olid Elisa­ beth ja Veenus ka reaalselt üks ja seesama naine. Paraku räägib selle mõtte vastu Elisabethi ene­ setapp, kui Tannhäuser taas Veenusemäele tõttab.

Wagneri ooper annab suure­ päraseid võimalusi särada ka teistel lauljatel. Eriti õnnes­ tu­

nud (ka lavastuslikult) oli teise vaatuse võistulaulmine Wart­ burgi lossis. Minnesingerite Tannhäuseri (Corby Welch) ja Wolframi (Rauno Elp) kõrval särasid teisedki meessolistid (Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm ja Raiko Raalik). Oluline roll oli (Järgneb lk. 11)

Aile Asszonyi Wagneri Tann­ häu­ seris Elizabethina.

Foto: Harri Rospu

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 989

I

S

Ristsõna nr. 988 LAHENDUS Paremale: 1. LOT, 4. Sahk, 8. Mil,

12. Aru, 13. Aver(s), 14. Aga, 15. Ka­­ la­­maja, 17. Dim, 18. Elevus, 19. Aga, 21. Att, 22. Terve, 25. Helmi, 29. Lem, 30. ER, 31. Aria, 32. Kur(k), 33. Tin, 34. Lib, 35. Sai, 36. Täna, 37. Leemur, 39. Pan, 40. Ava, 41. Avali, 45. Mood, 48. Varakas, 50. Aara, 51. Avis, 52.

AK, 53. (N)adal, 54. Nest, 55. Su. Alla: 1. Lake, 2. Oral, 3. Tule, 4.

Samuti, 5. Avast, 6. HEJ, 7. Kraater, 8. Madar, 9. Igi, 10. Lam(p), 16.

Avama, 20. Gem, 23. Vein, 24. ERNA, 26. Hall, 27. Erie, 28. Libe, 29. Lui(k), 32. Karavan, 33. Tänak, 35. SUV, 36. Tavast, 38. Madal, 39. Paris, 42.

Laas, 43. Isku, 45. Maa, 46. Oad, 47.

Ora, 49. Ave.

Liharoog värviliste pipardega Valmistusained:

1. Jälle, uuesti.

5. Üks põhitoitaine.

9. Hobuse ,,juuksed“.

13. Teat. Itaalia vahuvein.

14. ____sia, lõunamaine puu v. põõsas.

16. Ühesugused vokaalid.

17. Mehenimi.

18. M_____, sõnnik, põllurammu (ingl.k.).

19. Agar, tegutse­ mishimuline, tragi.

20. Närv.

21. Tööruumid (kunstnikul), töökojad.

23. Silmatorkav.

24. Õudne, hirmu tekitav.

25. _____i, hästi, korras.

28. Kaamelitaoline loom.

31. Küsisõna.

32. ______er, teat. karboniseeritud pudelivesi.

34. Koosneb numbritest.

35. Torontos elanud Kihnu kunstnik-naivist.

36. Liustikega edasi kanduv kivimipuru.

37. Eesti kirjanik (perek. nimi+ eesn. täht) 1927-1992.

40. Teat. tehiskiu tooraine.

41. Naeris, kaalikas (ingl.k.).

42. _____m, teat. puu.

43. Ühesugused vokaalid.

44. Täht.

45. Scottish Recovery

Network.

46. Toronto VanaAndrese koguduse õpetaja 1950-1971.

48. Negatiivset otsust väljendav sõna.

49. Kreeka täht.

51. Teat. silmahaigus.

52. Lõuna-Ameerika riik.

55. Kaart (ingl.k.).

58. Mäeahelik Aasias.

60. Vahend laeva v. paadi kinnihoidmiseks.

61. Pilkejutt, nali.

62. Väike tükk, natuke, kübe.

63. Egiptuse pealinn.

64. K_____, linn Harjumaal.

65. Hotell Tallinna kesklinnas.

66. Teat. vedelik (tagurpidi).

67. Mehenimi.

ALLA:

1. Elumaja, kodu.

2. Aserbaidžaanlane.

3. B____, Indoneesiast pärinev riidemaalimis- ja värvimistehnika.

4. Patt, patustama (ingl.k.).

5. Mitm. vorm sõnast ,,vaat“.

6. Vistrikud.

7. Need, kes laulavad.

8. Karjataja.

9. Mööbliese.

10. Rohumaa.

11. Sadamaehitis.

12. ____a, kodulind.

15. Olevikuvorm sõnast ,,tegema“.

21. T_____, aed.

22. Eepiline värssteos.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

23. Eesti Maja.

25. Aupaiste, nimbus.

26. Am. lõuna segapäritoluga elanik.

27. H_____, eestlaste kindlustusfirma Torontos.

28. Küla Harju maakonnas.

29. Kompuuter.

30. Laia, suure.

31. Lisaks.

33. Sama, mis 20. par.

35. Ontario Internship Program.

36. _____m, beib, tibi (kõnek.).

38. _____ke, uss, madu (ingl.k.).

39. Tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms. purustamiseks.

40. Järv Türgis Armeenia mägismaal.

42. Silus, pressis tasaseks v. siledaks.

45. Poolsaar Vahemere ja Punase mere vahel.

46. Tantsusamm.

47. Eesti maatähis.

50. Koduloom (tagurpidi).

51. Linn Venemaa Euroopa-osas.

52. Väike kohvik v restoran.

53. Tarbetu koli.

54. Peibutama, sööt (ingl.k.).

55. (Tee)pikkusühik.

56. Mitte üles.

57. Kaks koos.

58. Sama, mis 34. par.

59. Avar.

61. Kehaosa.

Soovin osta eesti kunstnike töid (enne 1940.a), nt. Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Eerik Haamer, Oskar Kallis või Eduard Wiiralt. Kui soovite arutada võimalikku müüki, palun kirjutage: laurihillar@gmail.com või Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9

Volli veste

T

Nädala retsept

PAREMALE:

7

1,5 naela loomaliha; lõigatud õhukesteks ribadeks pisut oliivõli praadimiseks 1 väiksem sibul; hakitud 2 küünt küüslauku; hakitud 1 punane pipar; ribadeks lõiga­tud 1 kollane pipar; ribadeks lõiga­tud 1 oranž pipar; ribadeks lõiga­tud 1 roheline pipar; ribadeks lõiga­tud 2 tassi vett 3 spl hapukoort pisut soola ja pipart maitsesta­ miseks, soovi korral veel mõnd lihamaitseainet Valmistusviis: Lasta õli suurel pannil kuu­ maks ning praadida liharibasid umbes 10 minutit, pidevalt keerates, kuni need pole enam kuskilt toored. Lisada hakitud sibul ja küüslauk ning pipra­ri­ bad ja eelnevalt kuumutatud vesi, lasta korra keema tõusta ning hautada siis madalal kuu­ musel kaane all paarkümmend minutit, kuni piprad on pehme­ nenud. Hautamise lõpus lisada hapukoor, maitseained ja segada läbi. Roog sobib serveerida näiteks riisiga.

Loomingu Raamatukogu avaldas Jaan Krossi seniavaldamata teose Loomingu raamatukogu avas uue kirjandusaasta kummar­ dusega Jaan Krossile, kelle 100. sünniaastapäeva veeb­ rua­ris tähistatakse. Möö­du­ nud nädalal saabus trükiko­ jast värssromaan ,,Tiit Pagu“, mida varem avaldatud ei ole.

Teosele on põhjaliku saate­ sõna kirjutanud Jaan Undusk, kelle sõnul alustas Kross ro­ maani kirjutamist arvatavasti 1940ndate aastate algul ning töötas selle kallal 1950ndatel aastatel Siberis asumisel olles.

Nii võib oletada, et tegemist on tegelikult Jaan Krossi esi­ mese peaaegu lõpetatud tähele­ panuväärse teosega. 3700 vir­ tuoossest värsireast koosnev

Pigem külma kui sooja Ütelus, et mul põle sellest külma ega sooja minu kohta ei keh­ti. Nii ei praota mulku. Põle temakest tarvis, et teada – olen kummaline inime. Lapsest saati. Vaat mina pooldan talve üle suve. Saab suusatada, tritsutada inämp ei julge, kukun ehk puusad katki. Jää ju kõva, lumi pehme. Suvel aga higista nigu saunas, kuhu lähen oma volil (või Vollil?), na­ hast välja pugeda ep saa. Kuid paukugu pakane, olgu nosplid härmas, põle häda, kui korralik vammus üll, Kertu kootud kindad ja sall hoiavad käed ja kaela sooja, karvamütski peas.

Teate, sellel uuel informaatsija ajastul on mitu mitu viga. Üheks on see, et pimesi usaldatakse seda, mida kuuldud või lollitelefonilt loetud. Ilmekas on ilmateadete uskumine. Mõni ei saa isegi õhtul sängi enne, kui uurib miuke homne ilm tu­ leb. Vanalell vaatas vaid õhtul taeva poole, ommukul ka, sel­ lejärgi tegutses. Mitte nii nagu meie lumehelbekesed, kes naljaks nii lund kardavad, et ei lähe rooli või tühistavad lin­ nasõidu, tööle mineku, ei vii lapsi kooli.

Meil seda termomeetrit põle. Aknast välja vaadates saad aru, kuda teised on riides, kas on tuuline, vihmane või muu.

Isegi ukse praotamisest aitab, et aru saada. Ent Etsi järgi olla kõiksugu äppid olemas, mis isegi hoiatavad, et poole tunni pärast lööb taevas valla. Teadagi olevat parim viis vihmast hoiduda astuda õue sandikuga. Siis ei saja. Päeva lõpuks on kindel, et vihmavari on ununenud kas tööle või bussi.

Lumega samuti. See tore valge vaip muudab sootult maas­ tikut. Vaigistab linnakära ja müra. Kuid mina ep tiadnud, et mõni teeb sooja ja märja külma vahet. Muidugi määravat õhuniiskusprotsent seda. Suvel on puha hull niiske kuumus, poe kas või nahast välja.

Talvel aga on tuul, mitte niiskus niivõrd oluline. Kuigi need, kes suurveekogude, merede ääres elavad, leiavad, et niis­kus ikke tungib kõikjale, sokkidesse, kampsunitesse. Mis ei ole mõnus.

Kuigi ei soovi kusagile kolida, vaid kalmistule kirstus, kaalusin hiljuti siiski talveks Calgarysse kolida. Seitungist lu­ gesin, et sealne 30 pügalat külma on talutav, kui 15 kraadi alla nulli Torontos ei ole. Just selle niiskuse tõttu. Calgary olevat, ei teadnud, Kanada päiksepaistelisemaid kohti. Päike mitte ainult ei tõsta tuju, aga soojendab ikke. Ning kuulsaid preeriatuuli talvel ei ole, need on suvised fenomenid. Siin aga mornid hallid, niisked päevad, lörtsised takkaotsa.

Ei, talvenautijana olen positiivne. Kui olen soojalt riides, ei ole neid posijaid, kes end sünoptikuteks nimetavad, tar­ viski.

VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Tulge tutvuma uute raama­tutega!

Raag, Raimo ja Jüri Valge. Sõida tasa üle silla.

Aun, Anu. Eia jõulud Ton­dikakul (Film)

„Sõida tasa üle sil­ la“ käsitleb eesti keele eri tahke: olemust, ajalugu, arendamist ja kasutamist ning tulevikku, samuti eestlaste ja eesti keele kontakte maailmaga.

Raamat pakub tea­ vet ja arut­ lusainet ning võimaldab saada tuge emakeelt hindavatele seisu­ kohtadele. Nagu on kirjutanud üks raamatu autori­test: „Keele­ hoiu võti on keelehoiakute ku­ jundamine.“

teos meenutab oma kohati lõ­ petamata ja puuduvate stroofi­ dega Puškini võttestikku.

Jaan Unduski sõnul on tege­ mist erilise teosega kogu eesti kirjandusloos, kus värssromaa­ nide arv jääb alla kümne.

(ERR/EE)

,,Eia jõulud Tondi­ kakul“ on seiklus­ rikas laste jõulu­ film 10-aastasest Eiast, kelle plaanid võtavad oota­ matu pöörde, kui linna­ tüdruk viiakse talvevaheajaks ürgse loodusega sala­ pärasesse Lõuna-Eesti tallu. Eia ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, kokku vii­ ma kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.

Naljanurk Naine sõbrannale: ,,Ostsin reklaami järgi kassile spetsiaalset toitu, mis teda paksuks ei tee. Sel korral reklaam ei valetanud – kass seda toitu ei söö ja ei saagi paksuks minna.“

8

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Saying ‘no’ to Vladimir Putin

Nr. 6

International Holocaust Remembrance Day in Ottawa

Vladimir Kara-Murza, Washington Post, February 2020 English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

From disinformation to conspiracy theory. A troubling genesis Modern conspiracy theories often take hold by proceeding along a recognized path. First a hint or a cautious sugges­ tion. This is coupled with a warning that reasonable doubt hasn’t been eliminated.

Then experts state that the initial suggestion could very well be true and give the con­ spiracy a probable basis for its veracity.

Just recently the Russian TV network, Channel One, through its ‘Vremya’ prime evening news broadcast, the authorita­ tive source of news for the country, stated that secretive Western elites and the US are in some way to blame for the coronavirus epidemic originat­ ing in China.

In fact Channel One airs a segment on this regular evening news broadcast dedicated spe­ cifically to coronavirus conspir­ acy theories. The reports are vague and they state that the US-virus connection cannot be confirmed, but they still leave the impression that there might be some iota of truth to it.

Therefore they cannot holus-­ bolus be dismissed.

The story explains that the word ‘corona’, Russian for crown is somehow related to the crowns that winners wore at beauty pageants promoted by Trump in Moscow years ago.

Trump presented the crowns to the winning queen.

The reports say that such a connection, Trump-crown-virus, could be plain ludicrous, but shouldn’t be rejected out of hand. You see, the report ex­ plains, the virus has been artifi­ cially produced, U.S. Intelli­ gence agencies are behind it, pharmaceutical companies will profit from producing a vaccine and a biological weapons test­ ing facility once existed in the state of Georgia – all false claims. But an ‘expert’ vows that this ‘ethnic bioweapon’ is an American invention.

Then once again the network claims that no irrefutable proof has been found for these allega­ tions. But experts still insist that the idea cannot be totally dis­ missed. The story changes its approach – at the very least the U.S. is spreading panic about it, which again helps its pharma­ ceutical industry. An added ­benefit is the harm it will cause

for the Chinese economy and thus weaken the U.S.’s most formidable competitor.

All this is hard to swallow for a Western news consumer, but for Russians, where the main source of information is controlled, it doesn’t sound too far-fetched.

Conspiracy theories are fake but they feel true. This is what keeps devotees coming back to the source for more and more.

They can be a mixture of fact and fantasy. Conspiracy theory devotees say that they can get a perspective they get nowhere else. They satisfy the human need to find meaning in random events.

Some of the most enduring conspiracy theories: Free­mason­ ry/Illuminati/Rothchild Bank/ Secret-Societies-Controlling-TheWorld are a group of theories that seem to be related or inter­ twined with one another and have lasted for generations. The New World Order/Trilateral Commission/Federal Reserve System/Bilderberg Group con­ spiracy are also somehow ­inter­related.

The effectiveness of a con­ spiracy theory can be measured by how far its spreads and how deeply it infects. They are often white-washed through media that command respect and credi­ bility but are no less dodgy. Then they emerge else­ where – overseas – as nonsense for some but facts for others.

One theory that has gained considerable momentum in altright websites and social media is Trump’s insistence that Ukraine was behind the hacking of the Democratic National Committee email servers. In fact an investigation concluded that two separate Russian in­ telligence-affiliated adversaries penetrated the DNC network.

These findings were backed up

by U..S. intelligence and in­ dependent cyber-security orga­ nizations.

This has been one of Trump’s lasting obsessions and prompted the ultra right wing media to ­ repeat theories about the 2016 election – that Trump won in spite of illegal help that Hilary got from abroad. In fact he won through the electoral colleges but lost by three mil­ lion accumulated popular votes – an o­ bvious irritant for him.

Recently Russian lawmakers decided to postpone legislation aimed at ushering in sweeping constitutional changes an­ nounced in January by Presi­ dent Vladimir Putin.

The delay is the result of an influx of proposals from organi­ zations and individual citizens.

The suggestions, many of them bizarre – ranging from re­ placing the president with a “supreme ruler” to formally codifying the need to “counter the falsification of history” – will be considered by a specially created working group that will make its recommendations to the State Duma, Russia’s lower house of parliament. “We must be patient,” Kremlin press sec­ ­ retary Dmitry Peskov coun­ seled journalists who inquired about the timeline.

To the untutored observer, that diverse input might look like evidence of democracy. In reality, like so many other as­ pects of government in today’s Russia, the amendment process is nothing more than an ornate facade for Putin’s authoritarian system. The 22 constitutional changes put forward by the Kremlin will remain the same in substance: a further strengthen­ ing of presidential power; the de facto abolition of the pri­ macy of international law (in­ cluding the European Con­ vention on Human Rights) over domestic legislation; additional restrictions on eligibility for elected office, including the presidency; and the dramatic expansion of a once-insignifi­ cant institution, the State Coun­ cil, which could become Putin’s power base after his (supposed­ ly) final presidential term ends in four years. In a nutshell, the constitutional “reform” of 2020 is designed to institutionalize Putin’s long-intended status as ruler for life.

On the first reading last month, the constitutional amend­ ments passed the Duma by 432 votes to zero, with no absten­ tions. For some time now, Russian parliaments have been compared to Soviet-era equiva­ lents, which unanimously rub­

The Ukraine connection to the DNC sever conspiracy has gained major traction, probably because Trump, the U.S. presi­ dent, in the past a believable source, gives the theory curren­ cy. In spite of the consensus of all U.S. intelligence agencies that Russia interfered in the elections, Trump states publicly that he believes Putin’s denial and according to the Washing­ ton Post, tells a White House official that it was Putin who told him about the Ukrainian connection.

This all in the face of sworn testimony at a congressional hearing that U.S. intelligence

Digital Government Minister Joyce Murray attended the International Holocaust Remembrance Day on January 27 at the Library Archives Canada. Pinchas Gutter, a Holocaust Survivor, who spent much of his life raising awareness about the impor­ tance of Holocaust education spoke about his own experience and about the future of the Holocaust Survivos testimonials.

Pinchas is the first Holocaust Survivor to be immortalized in an interactive three-dimensional projection in the USC Shoah Foundation’s New Dimensions in Testimony. Gutter keeps telling his story in purpose of making the world a better place to live. He lives in Toronto, is active in community and works as a cantor.

From left: Digital Government Minister Joyce Murray and Holocaust Survivor Pinches Gutter at the International Holocaust Remembrance Day ceremony, that took place on January 27th Library Archives Canada and was attended by hundreds of ­people.

Text and Photo: ©Ülle Baum

ber-stamped the decisions of the Politburo. Until recently, how­ ever, there were always at least a handful of no votes or absten­ tions even on the most sensitive issues, including the ban on U.S. adoptions of Russian ­children and the annexation of Crimea.

Now even that semblance of dissent appears to have ended.

The first parliamentary vote on Putin’s constitutional amend­ ments was as unanimous as the Soviet votes on the adoption of Joseph Stalin’s constitution in December 1936 or Leonid Brezhnev’s in October 1977.

The Duma is now indeed “not a place for discussion,” as its former speaker once famously ­ put it.

The Kremlin appears to be conscious of the legitimacy deficit of Russia’s opposi­ tion-free legislature. So in order to give the process some credi­ bility, it will resort to a tool ­favored by dictators from Adolf Hitler to Saddam Hussein: a national plebiscite. Planning is ­ already underway at the Central Election Commission. The

has proof that their Russian counterpart created the con­ spiracy as an active measures operation – a huge operational success since practically all ­ultra right media and social net­ works are pathologically stick­ ing to it.

Research show that ultra­conservative content often out­ performs ‘progressive’ content on social media. The danger is that the fringe right is sadly a willing mouthpiece for Russian disinformation by posting the most controversial and often­ times outrageous claims. (to be continued) LAAS LEIVAT

Kremlin is reportedly giving ­regional governments targets for the desired outcome: more than 50 percent in favor of the amendments on a minimum of 50 percent turnout (with the goal for some regions set at 90 percent approval on a 70 per­ cent turnout). A report on the independent news site Meduza cites government sources who say the inflated figures are supposed to “demonstrate high ­ support for Vladimir Putin and his proposals.”

In a recent radio interview, Boris Nadezhdin, a former law­ maker and a moderate pro­Kremlin liberal, pointed out that such results will be “impos­ sible” to achieve in cities such as Moscow and St. Petersburg, where opposition sentiments have been growing increasingly strong. “The level of support [for the regime] is very low,” he said, noting that the authorities will have to resort to overt vote fraud, which will almost cer­ tainly provoke public protests of the kind seen in 2011. “I’m begging you, while it’s not too late: Cancel that vote,” he add­ ed live on the air, addressing the authorities.

The Russian opposition is already organizing to turn the ­ plebiscite into a vote of no confidence in the regime. A ­ manifesto signed by more than 40,000 people – including prominent leaders of the pro-­ democracy opposition and civil society groups – is urging Russians to go to the polls in April and reject what the ­authors are calling “a constitu­ tional coup d’etat.” “There are situations in life when the main word becomes the word ‘No’,” wrote Lev Shlosberg, a regional lawmaker from the opposition Yabloko party and one of the (Continued on page 9)

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Mihkel Jaenes Mihkel Jaenes is one of 7 exceptional Canadian-Estonian youth to be granted a 2019 EFC Scholarship. A second-year commerce student at McMaster University, Mihkel was born and raised in Toronto but has spent significant time in Esto­ nia. He attended TES Estonian School and is now a teacher in the TES Kindergarten and helps with the chil­ dren’s day program at Metsaülikool. He speaks Estonian fluently and hopes to be able to incorporate Estonia in his fu­ ture career.

On being Estonian: Being Estonian means a lot to me. It’s my identity as well as my heritage and it has shaped the person I am…. To me, the Estonian language is one of the most beautiful languages in the world. Knowing Estonian opens many doors, from op­ portunities to live in Estonia, make new friends or to achieve a broader understanding of Estonian culture.

On the role of EFC: The Estonian Foundation of Canada is important to our community because it creates a network of Estonians in Cana­ da…[EFC] supports many acti­ vities in the Estonian commu­nity and grants scholarships to young Estonians, pro­ viding them with the opportunity to study and do more in life…[The Foundation] also helps us to stay connected to Estonia.

Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­dation of Canada has granted over 130 scholarships to Cana­dianEstonian youth since 2003. See www.estonianfoundation.ca for details on eligibility and a­ pplication dates or to make a donation to help support youth in our community.

Buddhist Against Empire (VI) Marju Broder, Independent Researcher, Organizing Chair for International Conferences Buddhism & Australia, Perth Australia (Unaltered text, as submitted)

II. Conclusion The proposal for the creation of Estonian National Inde­ pen­ dence Party was a solo project of a Buddhist Vello Vaartnou- all from the idea and programme to execution was his arrange­ ment. It nullified the commu­ nists perestroika plan to conti­ nue as an empire. So the ‘out of box’, the Buddhist way of thinking is a part of Estonian fight for independence and cata­ lyst for the collapse of the USSR. A Buddhist Vaartnou was the first in Soviet times to openly attack the foundations of the communist country, giving the direction of independence fight in the future. However, about Vaartnou` historical proposal for ENIP keep quiet Estonian history books. In some news­ paper articles he is mentioned as a member of MRP AEG, which he has never been.

Moreover, in newspaper ‘Eesti­ uudised’, Vaartnou ‘s idea and press-conference in Moscow were introduced like belonging to Isamaa Party (History of the Isamaa:Introducing the idea of the ENIP in the apartment in Moscow). Isamaa patented the name ‘Estonian National Inde­

pendence Party’ without asking any permission from the author of this idea and this title. This is called sa violation of intellec­ tual property.

But what says Vaartnou about himself?

Vaartnou: “The West allowed me to do everything I wanted regarding my projects, which was not allowed in the Soviet Union including the current Republic of Estonia who did not let me realize my projects.

I may look like an Estonian, but I’m really more like an Asian in the way of thinking and lifestyle, and I have always buried all my money in Buddhism. I believe that people should get part of this grand cultural heritage offered to us by the Orient. This is my pas­ sion, my addiction. These are the only symptoms I have.”

Here some opinions 30 years later: - Sir Arvi Parbo AC FTCE (Australia): “It was undoubtedly a bold act, even at Gorbachev’s time when the situation in the Soviet Union was freer than before. It was new and bold that it was said in the Soviet Union, and moreover, at a press con­ ference in Moscow.”

- Mart Laar (Prime Minister 1999-2002): “A historic propo­ sal, it made the way open for the whole Soviet Union” - Tunne Kelam (the last chair­ man of ENIP): “Creating an ENIP broke the dam, the wave of new parties was followed, not only in Estonia, but also elsewhere in the Soviet Union.”

- Urmas Reinsalu (Minister of

9

Saying ‘no’…

(Continued from page 8)

manifesto’s signatories. “Mil­ lions of votes are needed against the policies of Vladimir Putin. . . . Say NO to Vladimir Putin.”

There weren’t many plebi­ scites called by authoritarian regimes that ended in their ­ ­defeat. But there is at least one precedent that gives Putin’s opponents hope: On Oct. 5, ­ 1988, Chileans voted in a national referendum called by ­ the military junta to prolong the 15-year rule of Gen. Augusto Pinochet by another eight years.

In a stunning upset – me­ morialized in Pablo Larraín’s 2012 Oscar-nominated movie “No” – 56 percent of Chileans rejected the proposal, opening the way to multiparty elections and a transition to democratic rule.

Few are expecting the same result in Russia this year.

Putin’s regime maintains tight control over society, and there is little international pressure of the kind that compelled Pino­ chet’s junta to count the votes honestly (and accept the result).

But now, for the first time in decades, Russian citizens are getting a chance to make a clear, binary, black-and-white choice: yes or no to the regime.

As former opposition lawmaker Dmitri Gudkov noted, “it would be a shame not to use the ­opportunity.”

Marcus Kolga interviewed and moderated a Q&A with former Ukrainian political prisoner and filmmaker Oleg Sentsov at Toronto’s HotDocs Cinema on Monday, February 3. The discussion followed the screening of the film “The Trial” which chronicles Sentsov’s arrest, trial and incarceration, by Russian authorities, after the illegal annexation of Crimea. Sentsov was in Toronto on speaking tour and met with Prime Minister Trudeau and Deputy Prime Minister Freeland on Tuesday.

Photo: Mykola Swarnyk

Let the north wind blow

For some time now the slen­ der one has enjoyed the won­ derful recent (2018) EP of Revals, Kirjad ääremaalt, or letters from the borderland.

My iTunes player identifies the recording as being coun­ try but beg to differ. The six tunes on this disc defy such categorization. Although, with a nod to the excellent pedal steel and banjo work on this album, one can see how the Apple geniuses might have pigeonholed this compilation.

Reval is the old Germanic name for Tallinn, taking from Justice 2015-2019): “It can be the name Estonians used for the said without exaggeration that region, Rävala. Revals are thus the political contribution of the Tallinns, a bit of a quaint name.

ENIP has made it possible the But hey, Boston was the name of an interesting, commercially Republic of Estonia today.” successful band so why not.

- Mai Raud (Estonian historian Even though they were a onein Sweden): “Respect to Vello hit (album-wise) wonder. Revals Vaartnou who started a great have been around only since organization work. He is a really 2017 but have a healthy discog­ worthy man. I think the ENIP raphy to their credit already. was a courageous step from the EPs are maligned by some. bold people and eventually lead Too little music for too much to the liberation of Estonia.” money. Disagreement here, for - Trivimi Velliste (Member of the shorter-play disc usually results in a more focussed Parliament): “The courage of ­ recording, the band does not this initiative must be empha­ ­ sized! And the Kremlin, of need to place filler, which is often not up to snuff to flesh course, perceived and inter­ ­ preted this resistance precisely.” out the release. Remember the B-sides of hit 45’s? Much the - Mati Kiirend (Estonian dissi­ same. dent): “Vaartnou’s initiative had ‘Tis a bit of a challenge to a major catalytic role . And this single out the best cut here. role proved to be very timely Guitarist Martin Saaremägi and fundamental to further seems to be the dynamo, re­ developments.” sponsible fully for the lyrics - Sander Jurisson (The Mu­ ­ and melodies of 4 selections. seum of Occupations): “Gor­ Soku is credited with doing the batchov’ reaction is a kind of same with Merehunt, which inadvertent recognition by the translates to old salt, ex­ head of state for the activities perienced sailor. (Some musi­ cians do choose a single name, of the Vaartnou.” nickname usually or first name - Silver Tambur (Estonian as their nom de musique. If not World): “ENIP played a very rappers then the majority are important role in Estonian women, think Beyoncé, Cher society, Gorbatchov apparently and Madonna. Soku is the ­ feared Vaartnou’ initiative, it ­genitive of sokk, or billy goat. seems a logical conclusion.”

A curious name to perform - Jyri Estam (Journalist): “Was ­under, by any standard.) Saare­ it Buddhism that gave him a mägi and Soku collaborated on cold stomach? But the idea the title track; Kirjad ääremaalt itself was a worthwhile idea, shines for the philosophical and maybe it wouldn’t have ­lyrics. germinated if there hadn’t been The slimster must point out a man who was not afraid.” the appeal of Saaremägi’s

Põhjatuul (North wind) and Kuradile (which in our beauti­ ful Estonian could mean either damn it or for the devil. The lyrics printed in the accompany­ ing booklet do not have the kuradile word; however it is ­ certainly on the recording. Selfcensorship? But then why?)

Three lines from Kuradile are splendid. Peotäis uhkust// mao­ täis sappi// liig suur suutäis ajab kõigil suu lõhki. A handful of pride// a bellyful of bile// and then truly an untranslatable phrase – literally, too big a mouthful or bite splits every­ one’s mouth. Check this won­ derful tune out on YouTube.

That last example shows the care given to the lyrics, mirrored in the arrangements. Revals has, according to the liner notes, seven members who perform on the EP. 8 musicians guest here as well on almost eclectic instruments such as bouzouki, ­ bodhran and bagpipes beyond yeoman work on keyboards.

The aforementioned pedal steel and dobro do add very much to the tight tunes.

Indeed, a short recording of but a little more than 18 ­minutes but well worth the in­ vestment. The slimster bemoans the fact that the internet, while providing access to some great, quality music means fewer sales, income for the musicians.

Circumventing copying, pirat­ ing, even from YouTube is, for some, no challenge. Thus the advice to listen to Revals on Spotify seems contrary to per­ sonal philosophy. Yet perhaps such exposure to a most deserv­ ing Estonian band will result in the purchase of either this EP or their other recordings. Worth the dinero. Or euros.

OTEPÄÄ SLIM

ESTONIAN LIFE

10

Nordic style and natural materials to be showcased at new IEC The design team for the new International Estonian Centre (IEC), led

by Estonian-Canadian architect Alar Kongats, has been digging deep into Estonian culture to source beautiful and sustainable materials that reflect our heritage for the building’s interior and exterior finishes.

The team is looking for two key characteristics when choosing these materials: they must be natural, and connect strongly with the outdoors.

“The new Centre is not an in­teriorfocused building,” Alar explained. “It’s very much an extroverted space that will have an easy flow with the out­ doors. This includes the public plaza right outside the building, the rooftop garden and the green spaces on the middle floors.”

“Estonians’ relationship with the outdoors is key and we intend to re­ flect this with natural finishes in the Centre’s design.”

Exterior finishes protect the environment and reflect Northern landscapes Building cladding: While much of the new building will be clad with glass, it’s not just any glass, aka “glazing”.

The design is for this glass wall to be triple-glazed, which means it’s highly energy efficient, and helps with sound attenuation. The glass panels are con­ structed so that a half-inch of air is between them. The result will be an

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

airy, light-filled space as attractive and welcoming on the outside as it is on the inside.

Another key feature is that the glaz­ ing is bird-friendly; it has a delicate pattern that is not discernable to the human eye, but is visible to birds and acts as a warning to them so that they don’t fly into it and become injured.

The design team is looking at incor­ porating a unique product on the nonglass verticals on the exterior of the building consisting of textured alumi­ num panels. It is being considered since this material references an Estonian New Year’s tradition to pre­ dict the coming year known as “õnne valamine”. The textured finish is creat­ ed when air is added to liquified alumi­ num creating a bubbled surface.

Curiously, despite its open matrix it ­attract neither dirt nor insects. It has been used as an architectural solution for exterior cladding at illustrious build­ ings like the Prada Museum in Milan and the 911 Memorial in New York City.

Plaza paving: Rugged grey granite is proposed for the public plaza outside the building, which is also the main entryway for the IEC. This material, which will likely come from the Muskoka region of Ontario, a reminder of time spent at Kotkajärve, and reflects the landscape of the North. “It has texture and life,” remarks Alar. “It’s a perfect complement to the Nordic design style we are capturing.” A grove of birch trees will be planted in the plaza, further referencing Estonian nature.

Green roof areas: Buildings must play their part in environmental protection, something also mandated by the City

of Toronto for new construction. The Centre’s green roof, with its native spe­ cies plants, will not only be a beautiful respite but also an inviting space to hold special events. The environmen­ tally friendly solution help absorb storm water and reduce runoff. “Water management is a serious issue in cities, and our building will incorporate the latest strategies to handle storm water properly,” Alar said.

In addition, green spaces will grace the small balconies and on the low roof area connecting the #9 and #11 Madison Avenue buildings. This will provide garden views from key indoor areas, such as the soft seating in the North and South Galleries outside the Grand Hall.

Interior finishes echo the natural world Flooring, walls and ceiling: The interior design choices will incorporate ­ma­terials that have a natural associa­ tion. A light wood will finish most of the walls and ceilings throughout, and

An Introduction to Estonian Literature (III) Interview with Hilary Bird by Doris Kareva Q. What is it about Estonian literature that makes it special or different from ­ others – is it language or ­ mentality? Or maybe it does not differ from others at all?

A. I can only speak about what makes Estonian literature special for me. First, I love the sound of the language. I don’t hear well but I can hear rhythm and musicality. I love Estonian poetry and it does not surprise me that the word for “poem” and “song” is interchangeable in Estonian.

As a feminist, I am intrigued by the role that women have played in our poetry. Scholars such as Toivo Raun and Cornelius Hasselblatt agree that oral folk poetry and song was probably mostly written by women because it addresses ­traditionally feminine themes – marriage, children, work, nature, ilo meel – the celebration of joy. And how splendid some of this poetry is! “Venna sõja laul” (“Brother’s war song”) so im­ pressed Berthold Brecht that he called it the perfect pacifist poem and I agree. This was also the poem that Pastor Hupel chose to represent Estonia in Herder’s “Voices of the Peoples in Their Songs” (1773). For our written literature think Koidula, Under, Alver, Luik, Kareva …

As for my view of the n­ ational mind-set – that is diffi­ cult to answer. There is always a danger with stereotyping of over-simplification, but, on the other hand, stereotypes are ­usually, in my experience, half true. I have heard popular talk about a “slave mentality” and about the gentle nature of Estonians. I am sure that there are Estonians with a gentle, submissive character but I cer­ tainly don’t think of all Esto­ nians at all times as being sub­ missive. History tells me other stories that do not quite fit the peaceful model. Estonians, for example, successfully fought off Novgorod and Kiev Rus for centuries before the Northern Crusades.

The oral tradition has songs that celebrate flight from serf­ dom and the hated manor. The Tsarist Russian army had to, quite often, protect the Baltic Germans against peasant rebellions. Pastors preached ­ obedience non-stop (see O W Masing’s “Päts”) indicating a pressing need for it. And, in ­recent years, if there had been no revolt in the 1980s, we would not be having this inter­ view at all. Estonia to me is a success story, albeit long and painful, about a people who never gave up on autonomy and freedom.

I feel very at home with the Pietist-revivalist Moravian Hern­ hutt traditions of Estonia. My

Nr. 6

this will create warmth and grounding in the indoor space.

The floors will contain a cushioning material to make it both sound-absor­ bent and comfortable to walk on. This is especially important in areas such as the Grand Hall, the location for con­ certs and performances. The ceiling for the Grand Hall will have the same wood boards but these will be micro­perforated to manage acoustics and will further contain sound absorbent materials. In the Grand Hall, certain walls will be of plaster that has a per­ forated surface to aid in sound absorp­ tion.

Grand Hall: The back wall of the Grand Hall is proposed to be lined with “blackened” wood, which utilizes a Japanese preservation method, to accentuate the texture of the wood­ grain. It will provide a beautiful con­ trast to the lightness on the ceiling and floor. “It’s somewhat reminiscent of a suitsusaun (smoke sauna), something Estonians can certainly relate to,” Alar said.

with subtle details, “ Alar said.

One thing is for certain: the new IEC will be a modern, captivating home for the local – and global – Estonian community for generations to come.

The design and selection process are continuing

Let’s keep in touch!

• Visit our website www.estoniancen­ tre.ca for regular updates • Sign up for our monthly email news­ letter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

The design team is working through the final choices of what will be used and who the suppliers will be. They are considering Estonian suppliers where appropriate and economically feasible.

“There are some cutting-edge Estonian businesses doing significant work throughout the world,” Alar noted.

“There very well may be some economic advantages to showcasing ­ Estonian suppliers to a North American audience. The Centre is, after all, envi­ sioned to be our Estonian calling card in North America” “Overall we are creating a space that will have a minimalist, yet warm and inviting design that relies on com­ binations of colour, texture, and light

Police launch Cybercrime information website

mother was a Pietist-revivalist Welsh Methodist and, as a child, I went to a Methodist Sunday School in Bristol. This ERR, February 2020 didn’t make me into a Christian Recently the Central Criminal but it did help instill me with Police launched a cybercrime certain values – self-respect, information and notification honesty, egalitarianism, self-­ website that provides cyber­ reliance, a love of learning. I crime information and advice have often met these values in on how to recognize phishing Estonia. Traditional music is attacks or restore access to familiar too. Estonian brass their personal accounts. ­ bands remind me of Sundays in “In cyberspace, there is our Bristol when the Boy’s Brigade personal, but also sensitive ifor­ Brass Band would march down mation, which is attractive to our street and we would come criminals and it is important to out of our houses to listen. report it when you are a victim Methodists don’t go to a church of a crime. Contacting the – they go to a “chapel”, an ­ police may not be the first Estonian “palvemaja.” thought. A fresh website will The important Methodist help provide information quickly John Wesley (1703-91) who and conveniently stated Oskar preached in Bristol, spent some Gross, head of the Central time at Hernhutt, the Moravian Criminal Police’s cybercrime headquarters in Saxony. Both bureau, in a press release. the Methodists in Britain and In the case of computer and the Hernhutt Moravians in cybercrime, the investigator Estonia emphasized the impor­ needs to know the details, tance of renewal. The historian which may not be immediately Mati Laur, among others, em­ communicated to people. “The phasizes the importance of the site has different scenarios and revivalist concept of renewal: we ask people to answer speci­ “It is significant that many fic questions and describe their influential Estonian leaders of actions. For example, we can let ­ the 19th and 20th centuries you know if you have received (Kreutzwald, Jakobson, Hurt, a suspicious email, your ac­ Willem Reiman, Tõnisson, count has been taken over by a Suits) had a Moravian back­ stranger, or a website has been ground and the Estonians and attacked,” Gross described some Latvians accepted the Moravian scenarios and added that you term ‘awakening’ as a synonym can also send a hint to the for their national movements.” police via this page. “We also ­

(To be continued) provide preventive tips on how

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors! The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevi­ poja Laud for gifts over $100,000 (in­ cluding naming rights for specific ar­ eas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000. Stay tuned for the launch of the Kungla Rahvas campaign in 2020.

To make a donation, please contact Urve Tamberg at donations@estonian­ centre.ca.

Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. All Canadian and U.S. donations will be issued a tax receipt.

Quotes • I haven’t failed at anything, I’ve just found all the wrong ways of doing it!!

• The universe contains pro­ tons, neutrons, electrons and morons.

• You’ll never be old and wise if you weren’t young and crazy.

to avoid becoming a victim, as well as information on what to do if you are already a victim,” Gross added.

According to Tõnu Tammer, head of the CERT-EE Depart­ ment of Cyber Incident Manage­ ment of the State Information System Agency (RIA), the problem is the lack of informa­ tion or the speed of transmis­ sion of information. “We know from other countries, and from our own experience, that cyber­ bullying is increasingly being fought with bad intentions, but that information is not always passed on to government agen­ cies who can do something.

That’s why cyber.politsei.ee is a good place to leave a mark on what happened to the police and the National Information System Agency,” Tammer said.

“With the data we collect, we can better anticipate the whole picture of what is hap­ pening in Estonian cyberspace, and thus prevent or warn when new types of fraud and crime are spreading,” Tammer added.

The information provided helps the police to gain an over­ view of what is happening in the digital world and, in addi­ tion to helping a person who is a victim of cybercrime, it also helps protect other people from cybercrime. This can mean working with partners to inform the public about new crime schemes, but also to help inves­ tigate cases. Reports have also made it easier to link cases and get a better overview of the ­activities of criminals.

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

11

Parima filmi Oscari sai ,,Parasiit“

Eshiakhulo keskkooli õpilased Keenias esitasid jaanuaris traditsioo­ nilise tantsu ja laulu oma sõpruskoolile Toila Gümnaasiumile Eestis.

Shianda külas anti stipendium 39 tublile keskkoolilapsele Mondo Tarkusefondist, mis katab nende koolitasud. Mondo toetusprogrammi abil saab hetkel haridust 460 last Ghanas, Keenias, Birmas ja Ugandas, kuid haridusprogramm ulatub ka Ukraina kriisipiirkonna 20 kooli ja 4300 õpilaseni.

Foto: MTÜ Mondo

Eesti MTÜ Mondo pikad sõbrakäed Mittetulundusühing (MTÜ) Mondo on Eesti suurim aren­ gukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegelev organisatsioon, mille tegevus lükati käima jaanuaris 2009, kui Riina Kuusik-Rajasaar ja Johanna Helin sõitsid Gha­ nasse, et alustada laste toetus­ programmi.

Tänavu jaanuaris, 11 aastat hiljem, kui Mondo töötajate ja vabatahtlike pere on oluliselt kasvanud, oli Riina Eesti an­ netajate toel hangitud koolikot­ tide, -vormide ja -tarvetega Keenias ning Johanna otsaga Torontos, kuid temagi mõtted ja pikad käed ulatuvad endiselt ookeanide taha. Johanna veab muuhulgas sotsiaalset ettevõtet Mamaa Trade, mis turustab Aafrika ja Aasia naistekoopera­ tiivide tooteid, k.a. ihuõli, kreemi ja punutisi (Mamaa.ca).

MTÜ Mondo töötab pühen­ dunult vähim arenenud riikide ja kõige haavatavamate sihtrüh­ madega vaesuse vähendamise eesmärgil, aga ka Eestis maail­ maharidust, vastutustundlikku tarbimist, sallivust ja inimõi­ guste austamist edendades (maailmakool.ee).

Lahutus kuninglikus perekonnas Kuninganna Elizabethi vanim lapselaps Peter Phillips ja tema Montrealis sündinud abikaasa Autumn on otsustanud lahutada oma abielu. Avalduses öeldakse, et paari esimeseks prioriteediks saab olema nende kahe tütre jätkuv heaolu ja üleskasvata­ mine.

Peteri ema on printsess Anne, kes on kuninganna Elizabethi ja prints Philipi tütar.

(Lüh. CTV)

Pühapäeval jagati Los Ange­ leses välja juba 92. korda Ameerika Filmiakadeemia ihaldatuimad auhinnad Os­ ­ carid. Ajalugu tegi LõunaKorea lavastaja Bong Joon-ho linateos ,,Parasiit“, mis sai kokku neli kuldmehikest, nende hulgas parima filmi eest. See on esimene kord, kui parimaks filmiks tunnista­ takse võõr­keelne linateos.

Kolm auhinda sai režissöör Sam Mendese film ,,1917“.

Parima näitlejanna Oscari võitis Renee Zellweger Judy Garlandi rolli eest filmis ,,Judy“ ja parimaks meesnäitlejaks tun­ nistati Joaquin Phoenix rolli eest filmis ,,Jokker“. Parima meeskõrvalosa auhinna pälvis Brad Pitt (,,Ükskord Holly­ woodis“) ja parima naiskõrval­ osatäitja Oscari sai Laura Dern (,,Marriage Story“).

Kirjastus Ilmamaa kuulutati Postimehe kultuuriveduriks 2019

Keenia Ebubere keskkooli inglise keele õpetaja Catherine rõõmus­ tab kingiks saadud Eesti luuleraa­ matu üle. Mall Pesti koostatud raamatus „Eesti lasteluuletused / Estonian Children’s Poems: Siilid ja pingviinid“ on armastatud eesti luuletajate looming originaalis ja ingliskeelses tõlkes.

Foto: Riina Kuusik-Rajasaar,

MTÜ Mondo

Külastage Mondo suure­ pärast võrgulehekülge (www. mondo.org.ee) ja lehekülge Face­ bookis, imetlemaks tehtud tegusid ja rõõmsaid nägusid ning mõistmaks, millistes rii­ kides millega täpsemalt tegele­ takse.

RIINA KINDLAM

Teisipäeval andis ajalehe Pos­ timees kultuuritoimetus üle traditsioonilise aasta­auhinna Kultuurivedur. Tänavu sai selle kirjastus Ilmamaa aas­ tataid kestnud töö eest nii kohaliku kui ka välismaise kirjanduse, memuaristika ja mõttevara vahendamisel.

Ilmamaa on 1993. aastal alus­tanud kirjastus, mille kõige olulisemaks väljaandeks on ,,Eesti mõtteloo“ sari, mis koos­ neb Eesti mõtlejate tekstikogu­ mikest. Samuti on Ilmamaa kirjastus andnud välja üle 150 ­ teose ,,Avatud Eesti raamatu“ sarjas. Kirjastust juhivad Hando Runnel ja Mart Jagomägi.

Auhinda antakse välja alates 2005. aastast, tiitliga kaasneb käsitööna valminud vedur, mille on meisterdanud puusepp Boris Puusepp. (PM/EE)

Kaksikrolli teine pool – Veenus Aile Asszonyi esituses.

Foto: Harri Rospu

Aile Asszonyi…

(Algus lk. 6)

ka ooperikooril, kes esines liht­ salt vaimustavalt.

Koduteel mõtisklesin selle üle, kas Tannhäuser võiks olla Wagneri enda alter ego. On ju Wagner ise ka oma ooperi libre­ to autor ja lunastuse teema on pea kõikides Wagneri ooperites

Mitmed rongiühendused protestide tõttu katkestatud Via Rail teatas, et nad katke­ stavad rongiteenuse MontrealToronto ja Toronto-Ottawa marsruutidel kuni reede lõpuni torujuht­me-vastaste protestide tõttu Belleville, Ont. lähedal. Teisi­päevaks oli tühistatud 157 rongisõitu ja mõjutatud oli umbes 24.500 reisijat.

helilooja jaoks oluline teema.

Tannhäuser oli talle aga niivõrd hingelähedane, et elu lõpus tahtis ta selle teema juurde ta­ gasi tulla ja Tannhäuserist lausa uue ooperi kirjutada. Kas Tannhäuser saanuks uues ver­ sioonis lunastuse taas armastava naise surma kaudu või oli filo­ soofist helilooja leidnud hoopis teistsuguse tee lunastuseni, seda me kahjuks teada ei saagi.

Tyendinaga Mohawk liik­ mete sõnul ei lõpeta nad demonstratsioone Belleville, Ont. lähedal enne, kui RCMP lahkub Wet’suwet’en territoo­ riumilt Briti Columbias. Pro­teste on toimunud teisteski Kanada paikades.

Kanada transpordiminister Marc Garneau sõnul on valitsus väga mures, et protestid mõju­ tavad osasid riigi transpordi­ võrgustikust. Ministri sõnul loodetakse sellele teemale leida lahendus nii ruttu kui võimalik.

Venemaa kindralstaabi ametnikku süüdistatakse suure summa riisumises Delfi vahendas möödunud nädalal Interfaxi teadet, mille kohaselt vahistati Venemaa kindralstaabi ülema asetäitja Halil Arslanov, keda süü­ distatakse 6,7 miljardi rubla (üle 95 miljoni euro) riisumi­ ses.

Varasemast on teada, et Arslanovile on esitatud süüdis­ tus ligi 6,7 miljardi rubla riisu­ mises riigihangete läbiviimise käigus, vahendab Interfax.

Dokumentidest selgub, et kriminaaljuurdlust alustati juba 2013. aasta 6. augustil raha riisumise kohta riigihanke sõl­ ­ mimisel relvajõudude eritehnika hooldamiseks ja remondiks.

(D/EE)

Toronto Eesti Meeskoor pü­hitseb tänavu sügisel oma 70. aastapäeva. Selle väärika tähtpäeva märki­miseks on TEM tellinud piiratud koguses kauneid keraamilisi kruuse (vt ülal­olev kuulutus), mille on kujundanud Canmore’is (A­lberta) elav noor Eesti kunstnik ELLA KATARINA VALGE-SAAR. Ella on sündinud 1992. a Ontarios ja saanud oma kraadi BFA in Ceramic Arts ACAD’ist 2016. aastal. Ta on spetsialiseerunud käsi­tööna ja eriliste kujundu­sega keraamika valmistamisele. Ella on seotud eesti kogukonnaga ja laulis Esto­nia Koori ridades kaasa laulupeol. Rohkem informatsiooni kunstniku kohta: www.ellavalgesaar.wixsite.com/portfolio; Instagram: @ella_valgesaar

(Lüh. CBC)

12

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Nr. 6

Küünlapäeval 02.02.2020 Torontos tähistati Tartu rahu Akadeemiliste naisorganisat­ sioonide Küünlapäev toimub traditsiooniliselt esimesel pühapäeval veebruaris ja tänavu samal päeval kui Tartu rahulepingu allkirjastamise 100. aastapäev. Sellepärast oli arusaadav, et Küünlapäeva korraldav korp! Filiae Patriae valis teemaks Tartu rahu.

Sel aastal on Toronto eestlas­ tel mitu juubelit: Tartu rahu 100, Küünlapäev 60, Tartu College 50, A.K.E.N. 30, EERO 30 ja mitmed teised aasta­ päe­ vad, kaasa arvatud korp! Filiae Patriae 100.

Korp! Filiae Patriae esimees vil! Koidula Aedna tervitas Tartu College’is toimunud Küün­ lapäevast osavõtjaid, nimetas EERO annetusloteriid ning tut­ vustas kõnelejat vil! Mari Ann Tammarkit ja teadustajat vil!

Anneli Andre-Barrettit.

Vil! Koidula Aedna avas küünlapäeva lauluga Gaudea­ mus ja palus rahvast söögilauda.

Küünlapäev on akadeemiline, seltskondlik koosviibimine, kus naised kogunemisajal sel aastal nautisid Esto cruising punchi, maitsvat lõunat veiniga, valmis­ tatud Ülle Veltmanni poolt, kuu­ lates lühiülevaadet Tartu rahust vil! Mari Ann Tammarki ettekandes ja Mati Talviku ­filmis „Eesti aja lood“ sarjast.

Tartu rahuleping on tänagi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Or­ ganisatsioon) ehk UN (United Nations) kehtivate rahvusvahe­ liste lepingute registris. Riigid taastunnustasid Eesti iseseisvust selle alusel 1990. a. Ettekande

lõpus mainiti, et samal teemal saab kuulata professor Andres Kasekampi põhjalikku loengut (vt ka art. lk. 1). Järgnes mälumäng, mida juhtis vil! Heli Vanaselja ja mille küsimustele said osavõtjad vastata oma tele­ fonidega. Abivalmis rebased olid igale osavõtjale vajaduse korral abiks. Need, kes vastasid õieti ja kõige kiiremini teatud küsimustele – Mis keeles Tartu rahuleping on koostatud? ... ja Miks allkirjastamine toimus 2. ja mitte 1. veebruaril? – ning – Kes ütlesid: ,,Enne võtame Peterburi ja siis Tallinna.“ – olid: vil! Anu Jõe, vil! Anita Genua ja vil! Inga Eichenbaum.

Vil! Linda Karuks korp!

Indlast, kes on praegu Tartu College’i tegevjuht, tõi uudised Tartu College’ist, mainides muu­hulgas, et septembrist alates üüritakse akadeemiliste naiste­ tuba ja meestetuba grupile, kelle tegevus on seotud hari­ dusega. Teiseks teatas ta, et varsti tuleb ka lift, millega saab tänavalt keldri- ja esimesele korrusele. Samuti kutsus ta kõi­ ki pühitsema Tartu College’i 50. aastapäeva septembri l­ õpus.

Kuna Linda on kaua­ aegne AK ehk Akadeemilise Kodu juha­ tuse liige, teatas ta, et AK toetab EÜSi, korp! Filiae Patriae ja korp! Vironia juu­ belite ühist cantusõhtut kevadel toimuval laevasõidul.

Vil! Ellen Leivat korp!

Amicitiast tutvustas A.K.E.N.i 30. juubeli kava 25. aprillil: si­ ni-must-valge kohvik ja eeskava ja Eesti esemete müük. Lavale

Elle Rosenberg, Tiina Hiis, Maili Vessman, Johanna Helin serveerivad Esto Cruising Punchi.

Foto: K. Vagiste

Akadeemilised Kanada Eesti Naised tutvustasid, kuidas nad valmistuvad oma 30. aastapäevaks.

Foto: K. Vagiste

astusid ka teised A.K.E.N.i liikmed ja vil! Rutt Veskimetsa (korp! Indla) juhtimisel laulsid kaks laulu, mis jutustasid nende tegevusest. Oli näha, et naistel oli tore koos töötada ja laulda.

EERO annetajate loteriivõit oli kaks Eesti Õppetöö keskuse/ VEMU korraldatava teatriõhtu piletit, mis võitis vil! Inga Eichen­ baum. EERO esimees vil! Mari Ann Tammark teatas, et sel aastal on väga palju juubeleid ja sellepärast EERO otsustas mitte korraldada 30. a juubelipidu, kuid loodab, et inimesed toetavad EERO noorte ja vanurite fondi, millega koostöös Eesti Naisliiduga suu­ natakse rohkem toetusi välja­ poole Tartut ja Tallinna. Samuti võib EERO annetusi suunata Tallinna Tehnikaülikooli EERO stipendiumile (endine Eelnurme Fond), Patarei muuseumi, Vähi­ ravifondi, Tallinna Lastehaig­lale ja Tartu Lastefondi. Annetused, mis on suuremad kui $25 saa­ vad ka tulumaksusoodustuse kviitungi. EERO on suutnud Tallinna Lastehaiglat toetada $1,5 miljoniga, stipen­diumit ja­ ganud rohkem kui 25 aastat ja toetanud Kihnu kirikut, Haap­ salu lastekodu, koole, haiglaid jne igas maakonnas.

Lõppsõnas tänas teadustaja korp! Filiae Patriae abiesimees Anneli Andre-Barrett abilisi ja rebaseid, kes aitasid Küün­ la­ päeva läbi viia. Ta lõpetas Laas Leivati sõnadega: ,,Oleks ­täiesti asjakohane, kui eestlased kõik­ jal välismaal tähistavad Tartu rahu kui meie kodumaa ajaloos ainulaadset verstaposti.“ Nii siis täna, Küün­ la­ päeval, meie Toronto Eesti akadeemilised naised olemegi seda tähtsat ver­ staposti tähistanud nii õpetlikult kui ka rõõmsalt. Nüüd, siin meie õdedega Toron­tos ja järg­ nevalt ka koju minnes laiemasse kogukonda, teadvus­tame ise­ endile kui teistele, et eestlased ei loobu õigluse ja tõe kehtesta­ misest.

Küünlapäev hümniga.

Mälumänguvõitjad Anita Genua, Anu Jõe, Mari Ann Tammark ja Inga Eichenbaum.

Foto: K. Vagiste

lõppes

Eesti

PS. Õiged vastused küsimus­ tele: Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles; allkirjastamine toimus 2. veeb­ ruaril ja mitte 1. nagu ette näh­ tud, paberi puuduse tõttu; ja purjus Vene valged ohvitserid ütlesid: ,,Enne võtame Peterburi ja siis Tallinna.“

Viimased ettevalmistused Küünlapäeva sujuvaks läbiviimiseks: Mari Ann Tammark, Heli Vanaselja, Kati Kiilaspea.

Rõõm hästiõnnestunud Küünlapäevast – korp! Filiae Patriae esinaine vil! Koidula Aedna ja teadustaja Küünlapäeva pärastlõunal vil! Anneli Andre-Barrett.

Keeruline kümnend Eesti ajaloos Endise raadioajakirjaniku Ene Hioni sulest ilmus eel­ misel aastal raamat ,,Julm kümnend. 1940-1950 teisme­ lise silmadega“, mille andis välja kirjastus ,,Hea lugu“.

Tutvustuses kirjeldatakse teost: raamatus on sündmused ja inimesed ajast, mil polnud veel teksadega tüdrukuid, Viru hotelli, elektripliite ega sukk­ pükse, ei tuntud diskot, digit ega ID-kaarti. Google’it polnud veel leiutatud. Nende kaante ­vahel on kümme aastat – 1940– 1950 – teismelise silmadega nähtuna, küpse inimesena ta­ gantjärele kirjapanduna ja mõ­ testatuna, vahel on segamini tõde ja ettekujutus. Sõltub sel­ lest, kus seisad. See oli silmade avanemise aastakümme.

Autor Ene Hion on ise kirju­ tanud raamatut tutvustades: „Minu kooliaeg algas Teise maailmasõjaga, küpsustunnistus tuli koos sõjaeelse iseseisva

Eesti täieliku hävinguga. See oli aastakümme, mis möirgas ja müristas, pillutas laiali ja puis­ tas segi: ilmasõda, riigipööre, totalitarismi argipäev, juuni­ kommunistid, Venemaa eestla­ sed, vabariigi sunnitöölised, GULAGi orjad, professionaal­ sed revolutsionäärid ja elukut­ selised agendid … Oli see ammu, oli see hiljuti? Elu on läinud, nagu poleks elanudki.“

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

ON LAHKUNUD

13

Armast kauaaegset sõpra

Susanna Raidma

Susanna Raidma’d

sündinud 17. novembril 1916 surnud 11. veebruaril 2020 mälestavad kurbuses AIRA PILVET ELINA PILVET koos perega LIISA ja ANDRUS KEEVALLIK koos perega PUHKA RAHUS

Harald Pinna

Oma pika elu järele lahkus meie kallis sugulane

sündinud 21. novembril 1925 Eestis surnud 4. veebruaril 2020 Torontos, Kanadas

Susanna Raidma

Armas isa HILLARILE (†2010), armastav partner MARY MANAHAN’ile (†2013)

* 17. november 1916 † 11. veebruar 2020

Teda jäävad igatsema pere ja sõbrad Kanadas ja Eestis, nende hulgas vend JAAN PINNA ja vennanaine MARET PINNA

Mälestame kurbuses REET LAMBUR LIISA ja DAVID NEGES perekonnaga

Meenutame kurbusega armast ristiisa ja kauaaegset perekonnasõpra MERIKE LISA, JOHN, AVALON ja NOLAN SHERIN ÜLLE, AINSLIE ja MICHAEL MORGAN LIA, ERIKA ja MARKUS HOLLAND Mälestame laupäeval, 22. veebruaril kl 1.30 pl Ehatare Puhke- ja Põetuskodus, 40 Old Kingston Rd.

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud pikaajalist elanikku

Susanna Raidma’d ja avaldame kaastunnet omastele

Rootsis ilmus elulooraamat Ilon Wiklandist Varem Eestis Enno Tammeri kirjutatud ja Tammerraamatu välja antud ,,Ilon Wikland.

Elu pildid“, ilmus äsja Rootsi kirjastuses Rabén & Sjögren.

1941. aastal asutatud Rabén & Sjögren on Rootsi juhtiv las­ teraamatute kirjastaja, mis kuu­ lub Norstedts Förlagsgrupp AB koosseisu. Just selles kirjastuses kohtus Ilon Wikland 1953. aas­ tal Astrid Lindgreniga, kes seal töötas. Pea kõik nende koostöös sündinud raamatud on ilmunud Rabén & Sjögrenis.

Kuna Ilon Wikland on öel­ nud, et mäletab oma elu pilti­ dena, on raamatu autor Enno Tammer püüdnud sõnadega joonistada Ilonist pildid. Sõ­ naliste piltide kõrval on ka Iloni joonistused või ajaloolised fo­ tod. Ühed pildid võimendavad teisi ning nii avanebki lugeja ees Iloni elu.

Raamat ,,Ilon Wikland. Elu pildid“ ilmus 2017. a Eestis.

Raamatu tõlkis rootsi keelde Maarja Talgre.

Ilon Wikland pühitses 5. ­veebruaril 90. sünnipäeva.

Ilon Wikland.

Foto: Vikipedia

Loeng Tartu rahust (Algus lk. 1)

on siiani Eestile tagastamata.

Samal ajal kasutas Venemaa Eesti panku n/ö rahapesuks, müües tsaaririigi varandusi lääneriikidele ja suunates neid sinna peamiselt Scheeli panga kaudu.

Venemaal elas tollal umbes 190.000 eestlast, kellele lepingu alusel pidi antama võimalus ­opteeruda Eestisse. Tegelikult sai seda võimalust kasutada vaid 38.000. Kõik ei olnud sel­ leks kohe valmis ja hiljem hakati tegema takistusi. Paljud sinnajäänud langesid 1938. aas­ ta suurpuhastuse ohvreiks.

Rahulepingu sõlmimisele järgnes selle ratifitseerimine mõlemal pool ja rahvusvahelise de jure tunnustamise saavuta­ mine, mis oli mõnevõrra visa tulema. 1920. aastal loodud Rahvasteliidus olid tunnustuse saamisel näiteks Gruusial palju paremad väljavaated kui Eestil.

Läks aga nii, et Nõukogude Liit vallutas järgmisel aastal Gruusia Demokraatliku Vabariigi, Eesti seevastu võeti 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liikmeks.

Tänapäeva olukord on sel­ line, et Nõukogude Liidu õigus­ järglase Venemaa Föderatsiooni arusaamise kohaselt pole Tartu rahul enam mingit õiguslikku tähendust, kuna Eesti astus 1940. aastal vabatahtlikult Nõu­ kogude Liitu. Eesti iseseisvu­mise taastamist õigusliku järje­ pide­ vuse alusel nemad ei tunnista.

Eestile see arusaam loomulikult ei sobi. 1993. aastal kehtestas Venemaa ühepoolselt riigipiirid.

Uus piirileping sõlmiti a. 2005, mida Venemaa aga keeldus rati­ fitseerimast. A. 2014 sõlmitud järgmist piirilepingut pole rati­ fitseerinud kumbki pool.

Praeguses Eesti koalitsiooni­

valituses on kummaline olu­ kord: Keskerakonnal on Ühtse Venemaaga koostööleping, EKRE on selle vastu ja Isamaa on muutnud meelt. Ei ole ette näha, et piirilepingu küsimuses võiks lähitulevikus midagi posi­ tiivset toimuda. EERIK PURJE

Pingelise EKL-i…

(Algus lk. 1)

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus meie hea kauaaegne perekonnasõber

Harald Pinna Mälestavad kurbuses MAI, ALAR ja ZARAH

jagama korp! Rotalia ja korp!

Vironia ning kummagi võist­ konna vahel polnud palju maad jagada. Toimusid järjekordselt võimsad rünnakud mõlemalt poolelt, kus võrkpall sageli maha kõmmutatud. Pinget ära­ tavas finaalmängus geimid kulgesidki punkt-punkti mängus lõpptulemuseni, mis korp!

Rotalial õnnestus enda kasuks pöörata, 2-1 (28:26, 22:25, 15:13).

Elagu võrkpall! Elagu aka­ deemia! t.i.

Pingelises finaalkohtumises tuli korp! Vironia meeskonnal, kes mängis koosseisus Markus Tralla, Paul Eichenbaum, Kenni Dobson, Priit Nikker, Nick Kazakoff, Mihkel Kütti, Nick Forma, Markus Eichenbaum, tun­ nistada sel korral korp! Rotalia paremust.

Foto: Peeter Põldre

14

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

LAHKUS MEIE KALLIS ISA, VANAISA JA SUGULANE

Leiname kurbuses ootamatult lahkunud

Lembit Pütsep, P. Eng. 18. jaanuar 1924 – 1. veebruar 2020

Mälestavad kurbuses

Puhka rahus!

Eric Lanno’t Südamlik kaastunne ema RUTILE, abikaasa CHERYLILE tütardega, vend ROMANILE perega ja tütar SAMANTHALE

Me südameis sa ikka elad jääd mõttes meie keskele poeg OLIVER W. PÜTSEP pojatütar MARA-MARIE PÜTSEP BRENDA PÜTSEP MARIKA VLAHOVIC

Nr. 6

KRISTER NÄÄB AUBRIE NÄÄB ETHAN NÄÄB KERRY NÄÄB LIISA ja WYATT PRIEBE

REET LAMBUR ENE-LIIS MARTENS VIIVI VAHTRA LINDA KURVITS TOM KASEKAMP KAIA STAHL ELLEN ja PEETER LOITE IMBI ja REIN LAINEVOOL SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL SALME ja HEINO JEEGER SIINA ja ILMAR KASEKAMP HENN ja WIRGE KASEKAMP

MEIE KESKELT ON VIIMSELE TEELE LAHKUNUD EELK VANCOUVERI PEETRI KOGUDUSE OMAAEGNE NÕUKOGU ESIMEES

Lembit Pütsep 18. jaanuar 1924.a. Vastseliina, Eesti – 1. veebruar 2020 Põhja-Vancouver, Kanada Sügavas tänus mälestame ustavat kaasteelist ning avaldame kaastunnet kõigile omastele ,,Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.“ Psalm 23:4

Meie südamlik kaastunne vend TIIDULE armsa õe

PEETRI KOGUDUSE NÕUKOGU JA ÕPETAJA

Reet Pikksalu surma puhul

Lembit Pütsep

Vancouverist M ARIKA JAANSOO, leeriõde KAI KOTKAS MILVI PUUSEPP

sündis 18. jaanuaril 1924 Vastseliinas suri 1. veebruaril 2020 North Vancouveris Pühendasid, teenisid, toetasid, andsid jõudu, sammudes rahvuse teel Avaldame kaastunnet OLIVERILE perekonnaga Tänuga mälestades

EESTI KULTUURI ÜHING KANADAS EESTI ARHIIV VANCOUVERIS

Venemaa soovib Norralt piirangute kaotamist Teravmägedel Vene välisminister Sergei Lav­ rov tegi läkituses oma Norra kolleegile Ine Marie Eriksen Søreidele Terav­mägede lepin­ gu sajanda aastapäeva puhul ettepaneku kahepoolseteks konsultatsioonideks, et kaota­ da piirangud Vene struktuu­ ridele saarestikus tegutse­ mi­ seks, teatas Vene välisminis­ teerium veebiteates.

Moskva rõhutas 1920. a lepingu sätet, mis tagab saares­ tikku ,,ühesuguse vaba ligipää­ su“ ja seal majandamise ,,täiesti võrdsetel alustel“.

Moskva väljendas muret Vene helikopterite kasutamise keelamise, eranditult Vene ko­ danike vastu suunatud Terav­ mägedelt väljasaatmise korra, Norra loodud kalakaitseala väidetava õigusvastasuse, saa­ ­ restikus majandustegevuse pii­ra­ mi­seks looduskaitsealade laien­ damise ja hulga muude küsi­ muste pärast.

Lavrov märkis, et Venemaa edendab saarestikus juba palju aastaid majandustegevust ega kavatse seda kokku tõmmata.

(ERR/EE)

Ootamatult lahkus meie kauaaegne armas sõbranna

Reet Pikksalu Merlin Mälestavad kurbuses ANNE OLE perega HILLE VIIRES MALLE PIHL perega

Avaldame sügavat kaastunnet OLIVER PÜTSEPALE isa

Lembit Pütsepa

Mälestame kurbuses lahkunud kauaaegset sõpra

surma puhul

Mart Kirik’ut

JAAN PÜTSEPA JÄRGLASED EESTIST

Südamlik kaastunne sugulastele Kanadas, Eestis ja Austraalias HELLE ja TOOMAS RATNIK Lahkus meie austatud endine Vancouveri Peetri koguduse esimees

Lembit Pütsep Südamlik kaastunne pojale OLIVERILE ja perele

Mälestame kallist sõpra ja ristiisa

Juku Ilves’t Südamlik kaastunne MAIELE perekonnaga ristipoeg MART abikaasaga EDA ja TOOMAS

Aeg annab Aeg võtab Aeg mälestused jätab.

LEO ALLAS ERIK ALLAS VIRVE HARRIS LINDA JOHNSON

KERSTI JÄÄGER ARMAS KIVISILD KAI KOTKAS MILVI PUUSEPP

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 6

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 Baptistikoguduse kirikus (883 Broadview Ave) EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA OI­­ KUMEENILINE JUMALA­TEE­ NISTUS. Teenivad: pastor Jüri Puusaag, praost Mart Salumäe, õpetaja Kalle Kadakas.

Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­saa­ mised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Duett E. Kipper, A. Wilbiks.

Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11.00 EV 102. AAS­ TA­ PÄE­ VA OIKUMEENILINE JUMALA­ TEENISTUS. Koguduste vaimulikud. Ühiskoor.

Pühapäeval, 1. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Paivel, J. Puusaag. Koor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 8. märtsil kell 11.00 JUMALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag.

Kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 16. veebruaril kell 11 h Eesti, Rootsi ja Soome koguduste PEREJUMALA­TEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kogu­ duste koorid. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Pastorid Matti Kormano ja Kalle Kadakas. Orelil Juha Tik­ kanen. PERELÕUNALAUD. Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11 h EESTI VABARIIGI 102.

AASTAPÄEVA OIKUMEENI­LI­ NE TÄNUJUMALATEENISTUS Baptisti kirikus (883 Broadview Ave).

Olümpiamuuseumile annetati hinnaline ese New Yorgis toimunud oksjonil müüdi eelmisel aastal rekor­ dilise summa 8,8 miljoni USA dollari (ca 7,9 miljonit eurot) eest nüüdisaegsete olümpia­ mängude looja Pierre de Coubertini manifest, mis annetati nüüd Lausanne’is asuvale olümpiamuuseumile.

Olümpiamängude taastami­ sele aluse pannud de Coubertini 14-leheküljeline manifest loeti kõigepealt 1892. aastal Pariisis Sorbonne’i ülikoolis ette kõnena.

Kaks aastat hiljem pani prant­ suse aristokraat aluse rahvusva­ helisele olümpiakomiteele ja esi­mesed nüüdisaegsed mängud peeti 1896. aastal Ateenas.

De Coubertini manifesti ost­ jaks osutus Venemaa miljardär Ališer Usmanov, kes otsustas väärtusliku dokumendi annetada olümpiamuuseumile.

De Coubertine’i manifesti pole kunagi varem avalikult ­välja pandud. ,,Oleme tunnista­ jateks ajaloolisele sündmusele. Ühelt poolt näeme seda ajaloo­ list dokumenti, seda manifesti, mis pani alguse olümpialiiku­ misele. Aga teisalt näeme, kui­ das see ajalooline dokument jõuab enda olümpiakoju ehk kohta, kuhu see kuulub,“ ütles Rahvusvahelise Olümpia­komi­ tee president Thomas Bach.

(ERR/EE)

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

S P ORT

Priinits lõpetas Kanadas MK-etapi 22. kohaga Vancouveris (BC) toimunud Peter Bakonyi nimelisel MK-etapil jõudis Eesti epee­ vehklejatest põhitabelisse Sten Priinits.

Põhitabeli avaringis alistas Priinits tasavägises kohtumises Lõuna-Korea vehkleja Sung Ho Ani 15:14 ja kaotas siis vene­ lasele Sergei Bidale 13:15.

Teine eestlane Peeter Turnau kvalifikatsioonist edasi ei pää­ senud.

Vancouveri MK-etapi võitis hollandlane Bas Verwijlen.

(ERR/EE)

Katrina Lehis võitis esimest korda MK-etapi Eelmisel nädalal Hispaanias Barcelonas peetud epeevehk­ lemise MK-etapil võitis Katrina Lehis naiste individuaalvõist­ luse. See oli Lehise karjääri esimene MK-etapivõit täis­ kas­ vanute tasemel. Ta alistas finaa­ lis prantslanna Alexandra Louis Marie 15:8.

Olümpiapiletit jahtiv Eesti epeenaiskond kaotas kaheksan­ dikfinaalis Ungarile ja lõpetas võistluse 11. kohal.

Olümpiale pääsemine on veel võimalik, kuid nüüd oleneb pal­ ju teistest võistkondadest.

(ERR/EE)

Eesti kiiruisutajad võistlesid Kanada MK-etapil Kanadas Calgarys peetud kiiruisutamise MK-etapil sai Saskia Alusalu naiste 3000 meetri distantsi B-grupi võist­ lusel 13. koha.

Võitis uue isikliku rekordiga hollandlanna Irene Schouten (3.58,071), kellele Alusalu kao­ tas 9,58 sekundiga.

MK-arvestuses on esikohal Martina Sablikova (271 p).

Alusalu on 67 punktiga 26. ­positsioonil.

Marten Liiv uuendas meeste 500 meetri distantsil enda ja ühtlasi Eesti rekordit, sõites ­välja aja 35,235 (Liivi eelmine 500 m rekord oli 35,600) ja saades sellega B-grupi võistlu­ sel 20. koha. Võitjale Daichi Yamanakale jäi Liiv alla 0,99 sekundiga.

Ka poole pikemal distantsil – 1000 m – uisutas Liiv välja uue tippmargi, mis on nüüd 1.08,42.

MK-etapi B-grupi võistluses ­andis see 23-aastasele eestlasele 30 sportlase konkurentsis kõrge kuuenda koha. (ERR/EE)

15

HÄLL

Taavi Andres Jaako Kes sündis? Taavi Andres Jaako Kus ja millal sündis? 25. april­ lil 2019 BC Women’s haiglas Vancouveris.

Kellele sündis? Mamma (Vilja Jaako, n. Roman) ja Sasa või Isa (Kevin Jaako). Vanemad vennad on andnud isale nime Sasa (Isa lühend). Pere elab Vancouveris.

Vanemad vennad: Feliks Mati Jaako (5) ja Valev Johann Jaako (3).

Vanavanemad: Memm Barbara Jaako ja Vanaisa Harry Jaako Vancouveris ning Vanapaps Mati Lehesalu ja kasuvanaema „Inna“ Tiina Lehesalu, kes ela­ vad nüüd Collingwood On­ ­ tarios. Vilja ema, Taavi teine vanaema oli Reet Roman (suri jaanuaris 2014).

Kuidas laps endale nime sai?

Seletab ema Vilja: „Kuna me ei teadnud eelnevalt saabuva lapse sugu ja oli võimalus, et võib tulla kolmas poiss, otsisime ikka/jälle poisi nime ja mulle on alati meeldinud Taavi.

Kevinile see ka meeldis ja see nimi kuidagi „kinnitus“ kogu minu lapseootuse ajal. Kaa­ lu­ sime teisi nimesid, aga Taavi oli esikohal, kuni järksu teel haig­ lasse mõtlesime äkki teise nime peale... Aga kui laps sündis, siis Kevin palus, et ma kinnitaksin ta nime operatsioonisaalis (kui küsiti, mis ta nimi on) ja siis ütlesin küll, kui teda kohtasin, et Taavi nimi sobib talle! Tema keskmine nimi on Andres, minu vanaema Leelo Romani (n.

Kalm) venna nimi ja tore ilus eesti nimi, nii et arvasime, et sobis hästi koos Taaviga.“ Vilja jätkab: „Taavi on nii ar­ mas ja nunnu! Naeratab nii pal­ ju kõikidega (nagu Valev tegi, kui oli beebi) ja vaatab ka ringi

Rõõmurull Taavi kaitsvate ven­ dade embuses. Vasakul Valev ja paremal Feliks.

mõtliku, uudishimuliku pilguga (nagu Feliks tegi, kui oli beebi), nii et huvitav on näha, kuidas ta on üks tore segu kahest vane­ mast vennast! Taavi hiljuti tahab nii väga alati koos Feliksi ja Valeviga olla ja naeratab neile kõikseeaeg ja tahab nen­ dega koos juba mängida! Feliks teeb talle kõikseeaeg naljanä­ gusid ja Valev proovib temaga alati mängida, sest ta annab ­talle mänguasju!

Esimesed kolm kuud olid natukene rasked, sest nii nagu Felikski, ei olnud Taavi „unine vastsündinu“. Aga nüüd oleme talle unetrenni teinud ja minu imestuseks paneme ta hälli kui ta on täiesti ärkvel ja ta uinub nutmata ning magab hästi – ­uskumatu!

Taavile väga ei meeldi pehme-plögane beebitoit, ta juba eelistab „päris“ toitu, eriti närida hapukurki ja salaamit ning liha.

Kui Taavi oli 2-kuune, reisi­ sime koos terve suure perega (vanavanemad ka) Eestisse laulu- ja tantsupeole juulis ­ 2019. See väike õnnepõnn on juba Eestis käinud!“ • Nime statistika päring Eesti rahvastikuregistris (portaali www.eesti.ee kaudu) andis 2020. aasta alguses vastuseks, et Taavi nimelisi poisse ja mehi on Eestis hetkel 2491 ja Andre­ seid 6495. (Nime Feliks kanna­ vad hetkel 286 ja Valev 130 meessoost Eesti kodanikku.)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 14. veebruaril 2020 — Friday, February 14, 2020

Nr. 6

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Sündmuste kalender • Reedel, 14. veebr. kl 2 pl ALEKSANDER EELMAA ETEN­DUSES ,,SÜM­FOO­ NIA ÜHELE“ Tartu Col­ lege’is.

• Kolmap., 19. veebr. kl 7 õ NÄITUSE ,,ESTO – ÜLE­ ILMSE EESTLUSE HOID­ JA“ AVAMINE Tartu Col­ lege’is.

• Pühap., 23. veebr. EV 102. AASTAPÄEVA TÄHIS­ TAMINE TORONTOS. Kl 11 h OIKU­ MEENILINE J U M A L A­T E E­N I S­T U S Baptisti kirikus, kl 12.15 pl LIPU HEISKAMINE Eesti Maja ees, kl 1 pl KONT­ SERT-AKTUS LÕU­NA­ SÖÖGIGA Eesti Majas.

• Esmasp., 24. veebr. kl 11 h EESTI LIPU HEIS­ KAMINE To­ronto Raekoja ees.

• Kolmap., 26. veebr. kl 7 õ MARKO RAATI FILM , , M AT U­S E­P Ä E V I K U D “ (,,Funeral Dia­ries“), Geor­ ge Ignatieff Theatre, U of T, 15 Devonshire Place.

• Pühap., 1. märtsil kl 4 pl TCFS ESITLEB: FILM ,,IGI­TEE“ (,,Ikitie“/,,The Eternal Road“) Tartu Col­ lege’is.

• Teisip., 31. märts NÄI­ TUSE ,,MINU TARTU“ (Tartu College’i 50. aas­ tapäeva puhul) MATER­ JALIDE ESITAMISE TÄHT­ AEG. • Külastage Toronto Esto­ nian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Täpsustus Eesti Elu #3, 24.01.2020 lk 5 ilmunud artiklis ,,Eesti Kunstide Keskuse…“ on 4. lõigus öel­ dud: ,,Ainus konkreetne otsus, mis koosolekul teatavaks tehti, puudutas EKK kunstikogu üle­ andmist Tartu College’i charita­ ble organisatsioonile Eesti Õppetöö Keskus (Estonian Studies Centre ehk ESC).“

PEREKONNAPÄEVAL, (es­­masp.), 17. veebruaril on Eesti Elu kontor suletud.

Täpsustus: Estonian Studies Centre ei ole Tartu College’i charitable organisatsioon. ESC on iseseisev heategevuse ühing (Registered Charity of Ontario).

Tartu College on iseseisev Notfor-Profit Corporation.

TULGE EESTI LIPU HEISKAMISELE Eesti Vabariigi 102. aastapäeva puhul esmaspäeval, 24. veebruaril 2020 kell 11.00 h Toronto Raekoja ees.

On the occasion of the 102nd Anniversary of Independence of The Republic of Estonia. Please join us at the flag raising ceremony at Toronto City Hall Monday, February 24, 2020, 11 am