Eesti Elu / Estonian Life No. 5 | February 5, 2021

This newspaper was mailed on Friday, February 5, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 5, 2021

Reedel, 5. veebruaril — Friday, February 5

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti Abistamiskomitee Kanadas pidas aastakoosolekut Eesti Abistamiskomitee Kana­ das (EAK) pidas erakordse aastakoosoleku COVID-19 pandeemia tõttu. Koosolek oleks pidanud toimuma 2020. aasta juunis aga piirangute tõttu ei tohtinud suur arv ini­ mesi kokku tulla koosolekuks või peoks või pulmadeks või ükskõik, millisel eesmärgil.

Valitsus andis kõikidele orga­ nisatsioonidele rohkem aega, lootes et olukord läheb pare­ maks. Seda ei juhtunud ja advokaatide nõuandel otsus­ tas EAK pidada aastakoo­ soleku virtuaalselt ZOOMi kaudu.

Oli ainult näputäis asju, mida pidi koosolek ametlikult saa­ vutama ja need pandi päeva­ korda. Saadeti välja koosoleku­ kutsed, kus olid kirjas kõik ­otsused, mida oli vaja langetada ja ka soovitati liikmetel saata volitus oma otsustest. 32 liiget tegid seda. Koosolekul osales 15 isikut virtuaalselt. Nendest olid 8 EAK juhatuse liiget.

Koosolek algas neljapäeval, 21. jaanuaril s.a. kell 6 õhtul.

EAK esinaine Piret Komi kutsus koosoleku korrale, tervi­ tas koosolijaid ja tuletas meelde, et see koosolek hõlmab aastat 2019 ja on sellepärast natukene

kaugemal minevikus kui harili­ kult. Ta avaldas ka lootust, et järgmine aastakoosolek toimub ettenähtud ajal – juunis 2021 ja saame siis koos olla, aga peame siiski valitsuse eeskirjadele allu­ ma.

Koosolijatele tuletati meelde, et aruanded ja protokoll olid saadetud liikmetele koosoleku kutsega ja seetõttu neid ei loe­ tud ette. Küsimusi aasta 2018ga seotud aastakoosolekuga aru­ ande kohta, CEO aruande kohta ja juhatuse aruande kohta ei ­olnud.

Majandusaruanne oli samuti välja saadetud ja EAK kaua­ aegne audiitor Glenn Dennis tegi lühikokkuvõtte selle kohta.

Aruanne kinnitati ühel häälel.

Ka kinnitati hr Dennisi firma EAK revidendiks veel üheks aastaks.

EAK aastamaks jääb samaks – $10.00, nii et kutsume kõiki huvilisi liikmeks astuma – saatke oma soov meie eposti­­ aadressile eak.ehatare@gmail. com Viimaseks nõutud päevakorra punktiks oli valimised. EAK kodukorra kohaselt saadeti välja kutse juhatuse kandidaatide esi­ tamiseks. Tähtpäevaks uusi kan­ (Järgneb lk. 3)

Esimese Ehatare elanikuna sai COVID-19 vaktsiini Eila Paemurd.

Süstimisprotseduuri viib läbi Ehatare tervishoiudirektor Tiina Kumpunen.

Jaan Poska mälestusfondi töid ja tegemisi ning koostööd isamaaliste ühendustega, sealhulgas Eesti Lipu Seltsiga, hinnati Tartu rahu 101. aastapäeval Jaan Poska medaliga ja tunnustuskirjaga. Pildil: autasude vastuvõtjad Jüri Trei, Tunne Kelam ja Jüri Kraft, ja koos EV presidendi Kersti Kaljulaidi ja välisministri Eva-Maria Liimetsaga.

Foto: Raigo Pajula, välisministeerium

Poska medali pälvisid Tunne Kelam ja Poska Muuseum Tartu Rahulepingu 101. aasta­päeval 2. veebruaril andis välisminister Eva-Maria Lii­mets üle Jaan Poska medalid. 2021. aastal pälvisid tunnustuse Tunne Kelam ja Poska Muuseum (Sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond). „Mul on au ja heameel anda Jaan Poska medal kahele väga väärikale laureaadile. Tunne Kelam on kaitsnud Eesti iseseisvuse põhimõtteid aastaküm­neid, ka ajal, mil Eesti oli o­ kupeeritud, nii kodu- kui välismaal. Poska Muuseum on pühendunud Eesti esimese välisministri Jaan Poska mälestuse säilita­ misele,“ sõnas välisminister.

Jaan Poska medal anti esi­mest korda üle Tartu rahu 100. aastapäeval 2. veebruaril 2020. Esimesed medalid said vabadusvõitlejad Enn Tarto ja Mart Niklus, kes kirjutasid 1979. aastal alla Balti apellile, milles nõuti Balti riikide annekteeri­mise lõpetamist ning tuletati meelde 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingut. (VMPT/EE)

Tartu rahu aastapäev 2. veebruar, Tartu rahulepin­ gu sõlmimise aastapäev, on Eestis lipupäev. Lipp heisa­ takse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.

Tartu rahu aastapäeva märgiti üle Eesti erinevate üritustega.

Kaitseväe Akadeemia esinda­ jad asetasid Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgile, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 101. aastapäeva ning mälestada Vabadussõjas lan­ genuid. „Värskelt iseseisvunud riigile ei olnud Vabadussõda kerge.

Täna on asjakohane osutada, et lisaks üldiselt teada sõjaraskus­ tele levisid Vabadussõja ajal ka keerulised nakkushaigused nagu Hispaania gripp, tüüfus ja teised, millele ei olnud tollel ajal tõhusat ravi,“ ütles Kait­ seväe Akadeemia ülema asetäit­ ja kolonel Riivo Valge, kelle sõnul on raske ülehinnata Eesti rahva sitkust ja sõjalist vahvust.

(Järgneb lk. 14)

2

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

Eestist sai maineka tuumauuringute organisatsiooni liige

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Tagasi kooli Pealkiri kõlab küll, nagu oleks tegemist septembrikuuga, aga põnevus, elevus ning ka ärevus on ilmselt paljude jaoks sama, kuigi olukord teistsugune: 16. veebruaril saavad kõik Ontario õpilased taas kooli ning jätkub koolihoones toimuv kontaktõppimine, milles oli vahepeal ligi kaks kuud kestnud paus. Õppimine, teadmiste edastamine ja omandamine muidugi vahepealsel ajal seisma ei jäänud, iseasi kui edukas või sobiv see kellegi jaoks personaalselt on olnud – distantsõpe sai alguse koolivaheaja lõppedes 11. jaanuaril, jätkudes aktiivselt praktiseerituna läbi nädalate kuni selle ajani, mil taas koolimajja minna saab. Osades Ontario piirkondades on see juba alguse saanud ja paljudes algab eeloleval esmaspäeval ning 16. veebruar on päev, kui ka Toronto, Yorki ja Peeli regiooni elanikud saavad oma lapsed taas kooli saata. Osad ei jõua seda aega ära oodata pere igapäevaelu korralduse või efektiivse õppe seisukohalt, teised on mures viiruse võimaliku suurema leviku pärast ühiskonnas, kui lapsed on taas koolis ja inimesed seega liikuvamad. Ontarios on kehtinud jaanuarikuu keskpaigast koduspüsimise korraldus, kus inimeste käigud piirdunud enamasti vaid esmaselt vaja­ likuga.

Provintsivalitsuse sõnul tehti koolide avamise otsus kooskõlas terviseekspertide soovitustega; arvesse on võetud nii viiruse leviku vähenemist ühiskonnas kui seda, et klassiõpe on oluline laste arengu ning mentaalse tervise seisukohalt. Nagu märkis Ontario haridusminister Stephen Lecce, on just turvalisus see, mis juhib kõiki otsuseid igal sammul; riski alla ei panda ei lapsi ega peresid. Valitsus on teatanud laiendatud meetmetest nii õpilaste kui töötajaskonna kaitsmiseks, et viirus koolides ei leviks. Koolide avamise otsus on pälvinud ka kriitikat.

Koolidega seonduv on midagi sellist, mis ei jäta kedagi külmaks – on ju kool ja ühiskond tihedalt seotud. Isegi kui peres parajasti kooliteed käivaid lapsi/lapselapsi pole, puudutab kooliteema siiski kõiki – nii praeguse pandeemia tingimustes kui tuleviku perspektiivis – sest tänaste õpilaste hea käekäik ja haridus mängib tulevikus suurt rolli.

KAIRE TENSUDA

Alates käesolevast nädalast on Eesti ametlikult Euroopa tuu­ mauuringute organisatsiooni (CERNi) assotsieerunud liige.

Katrin Saarsalu-Layachi, kes on Eesti suursaadik ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisat­ sioonide juures Genfis, üle jõustamisnoodi CERNi peadi­ rektor Fabiola Gianotti’le.

Eestil on CERNiga olnud hea koostöö juba 1996. aastast.

Eesti assotsieerunud liikmelisus kestab 2-5 aastat, misjärel saab Eestist organisatsiooni täisliige.

Kui assotsieerunud liikmena ei

tohi Eesti tulud liikmemaksu ületada, siis täisliikmeks saades see piirang kaob, samuti saab Eesti hääleõiguse CERNi nõu­ kogus.

Euroopa tuumauuringute or­ ganisatsioon on rahvusvaheline teadusasutus, mis loodi teaduse ja tehnoloogia arendamiseks.

CERNi peamisteks tegevusteks on kõrge energia füüsika uurin­ gud ja selleks vajaliku teh­ noloogia väljatöötamine. CERN tegeleb ka koolitamisega, et tõsta üliõpilaste ja teadlaste kvali­ fikatsiooni. (ÄL/EE)

Eestis hakkasid kehtima ühetaolised riiklikud Covid-piirangud Eesti Terviseameti teatel 4. veebruarist analüüsiti viima­ sel ööpäeval Eestis 5167 koroona­ viiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 673 ehk 13% testide kogu­ arvust.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale (288), millest 214 haigusjuhtu on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 84, Pärnumaale 107, Tartumaale 50, Jõgeva- ja Viljandimaale 22, Saaremaale 19, Järva- ja LääneVirumaale 16 uut positiivset testi. Võrumaale lisandus 12, Raplamaale 11, Valgamaale 8, Läänemaale 4, Hiiumaale 3 ja Põlvamaale 2 uut nakkusjuhtu.

9 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris mär­ gitud elukoht.

4. veebruari hommikuse seisuga viibis haiglas 413 ­

COVID-19 patsienti, nendest intensiivravil 33, kellest juhi­ taval hingamisel oli 17 inimest.

4. veebruari seisuga on Eestis surnud 443 koroonavii­ rusega nakatunud inimest, terve­nenud on 36 329 inimest.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 31 864 inimesele, kaks doosi on saanud 14 330 inimest.

Alates käesolevast nädalast kehtivad üle Eesti ühetaolised COVID-19 piirangud, sest koroonaviirus on ulatuslikult ­ levinud üle Eesti. Toitlustus- ja meelelahutuskohad on kohapeal viibimiseks avatud kuni kella 21ni õhtul ja seal võivad koos viibida maksimaalselt kuueliik­ melised grupid. Kinodes, teat­ rites, kontsertidel ja teistes ava­ like üritustega kohtades kehtib statsionaarsete istekohtadega siseruumis 50 protsendi täitu­ ­ vuse nõue.

Pätsi monumendi valmimine venib

Vene lennuk rikkus Eesti õhupiiri

Pätsi muuseumi juht Trivimi Velliste pöördus justiitminis­ teeriumi poole, et ministee­rium pikendaks toetuse kasu­tamise lepingut, sest monumendi rajamine on jäänud venima.

Mullu suvel otsustas idee­ konkursi žürii, et Tallinna Rahvusooper Estonia juurde püstitatakse Toivo Tammiku ja Vergo Verniku töö ,,Riigipea“.

Ideekavandi kunstiline teos­ tamine ja arhitektuurne kavan­ damine koos paigaldamisega on aga osutunud keerulisemaks ja töömahukamaks, kui arvati, märkis Velliste. ,,Teose autorid on selgitanud välja, et vajalike mõõtmete ja sobiva kvaliteediga graniittahu­ kat Eestis ei leidu. See tuleb hankida välismaalt, mis on ku­ lukam ja aeganõudvam,“ kirju­ tas Velliste taotluses.

Vaatamata viivitustele loode­ takse monument avada ja pühit­ seda käesoleva aasta lõpuks.

Konstantin Pätsi mälestus­ märgi ideekonkurss toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit. Juunis välja kuulutatud võidutöö ,,Rii­ gipea“ pälvis palju kriitikat.

(ERR/EE)

Eesti välisministeerium kutsus neljapäeval välja Venemaa Föderatsiooni suursaadiku Eestis Aleksander Petrovi, et avaldada protesti ja anda üle noot päev varem toimunud Eesti õhupiiri rikkumise kohta.

Kolmapäeva ennelõunal sise­ nes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi Venemaa Föderatsiooni õhujõu­ dude lennuk IL76MD. Lennuk viibis Eesti õhuruumis umbes minuti.

Lennuki transponder oli sisse lülitatud, kuid lennukil ei olnud õhupiiri rikkumise hetkel raa­ diokontakti Eesti lennuliiklus­ teenindusega.

Välisministeerium juhtis ka Venemaa suursaadiku tähele­ panu Eesti välisministri kolma­ päeval tehtud avaldusele, milles ta nõudis Aleksei Navalnõi vii­ vitamatut vabastamist ja rahu­ meelsete meeleavaldajate koht­ lemist õigusriigi põhimõtteid austades. Samuti meenutas vä­ lisministeerium Euroopa Liidu ühisavaldust, millega üheselt taunitakse Aleksei Navalnõile määratud 3,5-aastast reaalset vanglakaristust.

(VMPT/KVPST/EE)

Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tõnu Viik Valimiskogu valis Tallinna Ülikooli uueks rektoriks pro­ fessor Tõnu Viigi. Valimistest võttis osa 93 valimiskogu liiget. Viik sai 57 häält, vastas­ kandidaat, praegune teadus­ prorektor Katrin Niglas 36 häält.

Viik töötab ka praegu Tallinna Ülikoolis. Ta juhtis viis aastat humanitaarteaduste insti­ tuuti ning on praegu filosoofia­ professor.

Tõnu Viik on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli ning läbis doktoriõpingud USA-s Emory Ülikoolis.

Uue rektori viieaastane ame­ tiaeg algab 15. mail, seni juhib Tallinna Ülikooli rektori kt Priit Reiska.

Eelmine rektor Tiit Land on möödunud sügisest Tallinna Tehnikaülikooli rektor. (ERR/EE)

Valitsus rahastab 3 miljoni euroga Estonia täiendavate asjaolude uurimist Eesti valitsus otsustas rahas­ tada Ohutusjuurdluse Kes­ kust 3 miljoni euroga parv­ laev Estonia hukkumise uute asjaoludega seotud allvee-uu­ ringute läbiviimiseks.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on valitsuse jaoks oluline, et uute asjaolude väljaselgita­ mine toimub Eesti Ohutusjuurd­ luse Keskuse koordineerimisel, sõltumatult ning Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdluse asu­ tuste koostöös.

Kaja Kallase sõnul kinnitas valitsuskabinet oma otsusega seisukohta, et parvlaev Estonia hukkumise uute asjaolude täien­ dav uurimine peab olema läbi viidud viisil, mis on usaldus­ väärne, läbipaistev ning omaste esindusorganisatsioone kaasav.

Allvee-uuringuteks sobiliku juriidilise raamistiku leidmiseks andis valitsuskabinet Välis­ minis­ teeriumile ja Riigikantse­ leile ülesande jätkata konsultat­ sioone Rootsi ning Soome ame­ tiasutustega.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

3

Peetri Kiriku Ad Hoc komitee tänab annetajaid!

Detsembrikuus avaldas Peetri kiriku Ad Hoc komi­ tee palve kogukonnale, et toetada Peetri kiriku ainulaadse hoone alles hoidmist.

Oleme väga tänulikud toe­tuste eest, mida annetasid Peetri kiriku liikmed ja teised, kes armastavad Peetri kirikut. Oleme eriti rõõmsad, et nende hulgas olid 23 esmakordset annetajat! Veel haruldasem on see, et vaa­ tamata Covidile, 2020 a. anne­ tuste summa ületas eelmise ­aasta summa. On ilmne, et meie vanemate ja Foto: PK vanavanemate pä­rand on tõesti väärt alles hoida!

See annab meile julgust ja jõudu, et töötada Peetri kiriku edasi kestmiseks.

Jaan Tammsalu aastalõpu­sõnumist Jaani kirikus, Tallin­nas ‘Me vajame kindlate asjade alles jätmist. LIIGA palju on sellist, mis pidevalt muutub. Ärge laske muutuda asjadel, mida ei ole vaja muuta. Ärge tehke naljaks seda, mida on eelkäijad väga tõsiselt võtnud.’

Jumal hoia ja kaitse meie eesti kogukonda ja meie Toron­to eestlaste Peetri kirikut.

ANNE, ILO, MADIS ja TOOMAS

Eesti Abistamiskomitee…

(Algus lk. 1)

didaate ei esitatud. Kolme isiku kolmeaastane tähtaeg juhatuses oli lõppemas ja nad olid valmis taas kandideerima. Aklamat­ sioo­ni korras said vastu võetud Allan Eistrat, Allan Meiusi ja Kristina Soolepp.

Eesti Abistamiskomitee juha­ tuse liikmed on (tähestiku järje­ korras): Allan Eistrat, Allan Meiusi, Anne Mai Pedel, Kris­ tiina Valter, Kristina Soolepp, Linda Laikve, Marju Säägi ja Piret Komi.

Juhatus avaldab tänu kogu Ehatare meeskonnale panuse

eest COVID-19 ajal ja erakord­ sete tulemuste eest pandeemia oludes. Järgime jätkuvalt valit­ suse juhendeid ning mõtleme tulevikule ja rakendame täius­ tatud protokolle. Näiteks oli Ehatare hästi ette valmistatud, kui COVID-19 nakkus hakkas levima – meil oli juba olemas suur arv PPE maske töölistele.

Ka pakkusime täiskohaga tööd seni osalise tööajaga töötajatele, et vältida töökohtade vahel ­liikumist, enne kui see oli valit­ suse nõue. Ehatare on külasta­ jate vastu võtmisel olnud ka konservatiivsem, kui valitsuse juhtnöörid ette näevad. Nüüd saab jälle registreerida, et omak­ seid näha, kuigi ainult akna läbi ja telefoni kaudu.

Jätkame personali ja elanike COVIDi testimisi, järgides tervishoiueeskirju ja võtame ­ Toronto Public Health ja Local Health Integration Networki nõuete kohaselt samme, kui on vaja paigutada meie kodu Outbreak staatusesse, kui keegi Ehatare töötajatest või nendega kokku puutunud on andnud positiivse Covid-testi tulemuse.

See tähendab elanike isoleeri­ mist oma tubades seni, kuni ter­ vishoiuametnikud lubavad neid tubadest välja. Isoleerimise ajal külastavad töötajad iga päev elanikke, et hoolitseda nende eest ja söögid toimetatakse tubadesse. Perekondadele an­ name avaldustes teada Ehatare praegusest olukorrast. Neid avaldusi-teadaandeid tuleb tihti.

Kõik elanikud on nüüd lubatud tubadest väljas ja elanikud ­saavad suhelda üksteisega.

Praeguseks on kõik Ehatare elanikud saanud esimese vakt­ siinisüsti. See oli hästi vastu­ võetud ja ootame teist süsti paari nädala pärast. Rohkem kui kolmveerand Ehatare töölistest on samuti saanud esimese vakt­ siinisüsti.

EAK juhatus soovib avalda­ da veel kord südamlikku tänu Ehatare juhtkonnale ja töölistele, kes on olnud alati abivalmis ja kohusetruud ja püüavad hoida meie vanurite elukvaliteeti kõrgel ja teevad nende elu ­ kergemaks.

(EAK; fotod elust Ehatares)

Wiartoni Willie ennustas varajast kevadet 2. veebruari tunnevad eestlased muidugi kui Tartu rahu allakir­ jutamise päeva, aga rahva­ kalendris ka kui küünlapäeva, mil talve selgroog saab murtud.

Põhja-Ameerikas on see päev tuntud Groundhog Dayna. Sel päeval ennustavad kevade saabumise aega mõned tähtsad ümisejad (groundhogs), vasta­ valt sellele, kas neil õnnestub oma varju näha või mitte.

Kui Pennsylvania Punxsu­ tawney Phil ennustas sel aastal veel kuus nädalat kestvat talve, siis Kanadas Nova Scotia Shubenacadie Sam ja Ontario Wiarton Willie lubasid varajast kevade saabumist. (CTV/EE)

USA merevägi on suurendanud kohalolekut Mustal merel USA merevägi on suurenda­ nud kohalolekut Musta mere regioonis, pärast seda kui president Joe Biden hoiatas Moskvat, et Ühendriigid tegutsevad kindlalt Venemaa agressiooni vastu antud piir­ konnas.

Arleigh Burke’i klassi hävi­ taja USS Porter sisenes Mustale merele eelmise nädala lõpus.

Selle käigus ühines ta teise USA mereväe hävitaja USS Donald Cooki ja tankimislaeva­ ga USNS Laramie. Laevad on ühinenud NATO patrullide ja õppustega selles piirkonnas.

Tegemist on USA mereväe suurima kohaolekuga Musta mere piirkonnas alates 2017. aastast.

Kolm kuuest Musta mere rannikuäärsest riigist – Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria on NATO liikmed. Ukraina ja Gruusia teevad alliansiga koos­ tööd, ühinedes regulaarselt NATO sõjaliste õppustega Musta mere piirkonnas.

Kuues Musta merega piirnev riik Venemaa hakkas oma mõju­ võimu regioonis laiendama 2008. aastal. Selle käigus an­ nekteeris Venemaa kaks Gruusia piirkonda, sealhulgas Abhaasia, mis on rannikuprovints. Pärast Krimmi vallutamist on Moskva tugevdanud Musta mere laevas­ tikku ja kasutanud seda oma sõjaliste operatsioonide toeta­ ­ miseks Süürias.

Venemaa on Krimmi pool­ saare militariseerinud ja on sinna paigutanud üle 30 000 ­ ­sõjaväelase.

2018. aasta novembris vallu­

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Vene koroonavaktsiini tõhusus ligi 92 protsenti Venemaal valminud Sputnik V vaktsiin hoiab kliiniliste katsete põhjal haiguse tekke ära 91,6 protsendil nakatu­ nutest. Ajakirjas Lancet aval­ datud vahetulemuste põhjal kaitseb vaktsiin ka haiguse rängalt läbipõdemise eest.

Kliinilistes katsetes osales kokku 21 977 inimest, kellest süstiti Sputnik V ligi 75 prot­ sendile. Tulemuste kohaselt haigestus kolme nädala jooksul pärast vaktsineerimist neist COVID-19’sse 16 katsealust.

Päris vaktsiini asemel soolvett saanutest põdes COVID-19 aga 62. Vaktsiini tõhusus küündib seega 91,6 protsendini.

Tegu on kolmanda laiemalt kasutatava vaktsiiniga, mis hoiab nakatumise ära enam kui 90 protsendil vaktsineeritutest.

Heakskiidu saanud vaktsiinidest on võrreldavalt tõhusad Pfizeri/ BioNTechi ja Moderna vaktsiin.

Venemaal on vaktsineeritud Sputnik V vaktsiiniga enam kui miljon inimest. Kokku loodab Venemaa toota sel aastal 1,4 miljardit vaktsiinidoosi.

(ERRnovaator/EE)

tas Venemaa Kertši väinas kolm Ukraina mereväe laeva. Alused anti Ukrainale tagasi 2019. ­aasta novembris.

NATO on viimastel aastatel Mustal merel suurendanud pat­ rullimist ning paigutanud õhu­ väe hävitajad Rumeenia Cons­ tanta linna lähedale Mihail Kogalniceanu lennubaasi.

(ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Tunnustus Tiiu Vaikla Põldmale Tiiu Vaikla Põldmad tun­ nustati eelmise aasta 26. novembril Fellow/Compagnon APDIQ (Professional Asso­ ciation of Interior Designers of Quebec) auhinnaga Montrea­ lis.

Selle auhinnaga vääristatakse neid, kes on oma erialal näidanud erilist pühendumist ja seda ala professionaalselt edasi viinud ja arendanud. Tiiu on sel alal tööd entusiastlikult teinud mitu aastat, alustades juba Torontos Ryersoni ülikoolis 1978-1982 aastatel. Ta lõpetas magistriõpingud (Honours 1999) ja filosoofia doktorantuuri (doc­ torem philsophae, PhD) 2003. aastal, mõlemad Faculty of Education, McGill University.

Montreali kolides 1985. aas­ tal astus Tiiu 1987. a professio­ naalse organisatsiooni APDIQ liikmeks. Ta oli ka selle organi­ satsiooni esindaja ning Vice president Development ja Que­ beci esindaja Interior designers of Canadas 1997.-2002. aasta­ tel. 1987. aastal alustas Tiiu College Dawsonis akadeemilist õpetamist noortele, mida tegi parallelselt samal ajal, kui ku­ jundas restorane, poode ning tegi „high end residential de­ sign“ mitmetele klientidele Kanadas ning mujal. Aastast

2000 alustas ta õppejõuna Université de Montrealis, kus sai professoriks aastal 2006 ning täisprofessoriks aastal 2012.

Selle uue professoritöö raamides alustas ta ka uurimis­ tööd, et eriala edasi arendada.

Praegu on üle kümne uurimis­ töö projekti käimas üle maail­ ma. Hiljuti sai Tiiu koos teiste teadlastega Erasmus „Vitalise“ programmi raamides (VITA­ LISE Infrastructure grant INFRAIA-02-2020, European Commission Horizon 2020 Research and Innovation Frame­work programme compe­ tition) viie miljoni euro suuruse grandi, et asutada nn Living Lab „Virtual health And well­ being Living Lab“ EuroopasKanadas, koos Kanada profes­ soritega McGilli ning Université de Montréali koostöös.

Eelmise aasta lõpul saadud auhind kannab nimetust Fellow APDIQ – social implication.

See auhind on võidetud kaas­ lasega, kellega Tiiu on 2007. aastast alates koos töötanud APDIQ komiteedes mitmes pro­ jektis, et edasi viia distsipliini ja ka viia kõrgemale tasemele akadeemilist haridust ning ­ ­õpetamist terves Quebecis ning Kanadas.

International Estonian Centre eesotsas uut energiat ja asjatundlikkust Ajal, mil International Estonian Centre ehitus on kohe-kohe algamas, võtab vormi ka täiendatud juhtkond, mille ülesandeks on ehitustegevuse juhtimine ning keskuse tulutoova tegevuse järelvaatamine.

International Estonian Centre Inc. (IECI) kuulub Toronto Eesti Majale, mis vastutab keskuse ehitamise ja selle jätkusuutliku tegevuse eest. Uued nõukogu liikmed andsid oma nõusoleku juhatusega liitumise osas ja on valmis käised üles keerama, et kogukonna uuest kodust saaks võimalikult hea paik.

IECI keskendub uue keskuse ehituse järelevalvele, rajatiste halduskava ja üri­ tuste äriplaani viimistlemisele ning renditava pinna väljaüürimisele. Samuti töötatakse välja keskuse jätkusuutlikkuse kava kogukonna tegevuse toetust silmas pidades.

Ehkki IEC juhtkomitee jääb vajadusel nõustamisteks kättesaadavaks, on selle hoone ehitamine IECI nõukogu ülesanne. ,,See, et uued nõukogu liikmed on nõus ja­ gama oma teadmisi ja entusiasmi, annab tunnistust viimaste aastate mammutpingutustest ja visioonist, mis on köitnud nende huvi ja soovi kaasa lüüa,“ ütles IEC juhtkomitee esimees Ellen Valter. ,,Uus nõukogu on igati valmis kõigega edasi minema. Kuna ehitamise algus on peaaegu käes, oleme jõudnud põnevaima ja oluliseima etapini

Kalev Hess

selle kauni paiga rajamisel meie kohaliku, üleriigilise ja rahvusvahelise Eesti kogu­ konna jaoks.“ Mis on keskuse saladus, mis paneb vabatahtlikke oma oskusi jagama: Kalev Hess, B.Comm, CPA, CA, CFA, Fraser Mackenzie Merchant Capitali erakapitali ja aktsiate investor eraettevõtetesse. Lisaks teeb koostööd ettevõtete juhtkonna ja omanikega finantstulemuste optimeeri­ miseks. ,,IEC projekt kujutab endast ,,kord elus“ võimalust tuua uut energiat ja ühtekuuluvust kõigi Eesti kogukonna põlvkondade vahele. Ma loodan, et see innustab vanu sõpru uuesti üksteist leidma ja uusi sõprussidemeid looma. Eestlusel on alati olnud väga oluline osa minu elus ja nõnda on mulle tähtis, et tulevastel põlvkondadel oleks sama võimalus mõista ja uurida oma pärandit. IEC on meie noortele selliste võimaluste pakkumisel kesksel kohal. Peame tagama, et see toimib finant­ siliselt tasuval viisil nii praegu kui ka tulevikus.“ Laas Hess, B.B.A., J.D., Loblaw Company ettevõttesisene jurist kinnisvaraõiguse ja ärirendi alal. Laas on osalenud kohalike ja rahvusvaheliste suhete tugevdamises Kanada eestlaste ja Euroopa Liidu Balti

Heili Toome

Laas Hess

Võitnud töö otsis kolme olu­ list lahendust sellele, kuidas aidata akadeemilist kvaliteeti tõsta. Üks oluline osa oli välja töötada ,,interior design compe­ tencies“ juhend Quebecis. Sama dokument on Tiiu poolt tõlgitud inglise keelde, et seda saaks kõik Kanada ühingud soovija­ tele jagada.

Samuti oli auhinna pälvimi­ sel oluliseks töö, mida nad ­tegid, et luua ja parendada side­ meid ülikooli ja tehnikakoolide vahel. Tiiult pärineb ettepanek asutada uus diplom baccalau­ reate, et need, kes on saanud kolledži diplomid, võivad saada ka BA kraadi.“

regiooni vahel, ning viimati Eesti Maja juhatuse liikmena. „Eesti kogukond on olnud suur osa minu elust. Olen veetnud lugematuid tunde Eesti Majas ja Tartu College’is, ning nüüd on mul neli väikest last. Tahan kindlaks teha, et neil on koht, kuhu nad ­saavad alati minna.“ Veiko Parming, B.A.Sc., M.S.T., CPCS Transcom Limited peakonsultant, kes on spetsialiseerunud transpordisektori seadusandlusele, majandusele ja strateegiale ning on kolmandat ametiaega Eesti Maja juhataja. „Olen pikka aega olnud Eesti kogukonnaga seotud. Hoog, millega uue keskuse ehitamine edasi läheb, on praegu väga tugev ja uus keskus kerkib ning hak­ kab tööle meie kogukonna heaks. Ootan põnevusega võimalust töötada koos täienatu nõukoguga uue keskuse edu nimel.“ Blake Royer, BA, MBA, RFA Labs kaasasutaja ja president. Firma loob hüpoteeklaenude jaoks tehnoloogilisi lahendusi. Ta on ettevõtja, kes oskab väikese tiimiga töötades viia ideed reaalsusesse, tal on laialdased kogemused finantsalalt, tehnoloogia- ja energiasektorist. Ta on ka Eesti Maja juhatuse liige. ,,Toronto eesti kogukonna tugevus on maailmas erakordne ja ainulaadne. Kuna mu lapsed võtavad osa eestlaste tegevustest ja tunnetavad oma eesti identiteeti, näen, et uus keskus on eriti tähtis nende tuleviku jaoks. Mul on au ja rõõm vabatahtlikuna oma aega selle õnnestumiseks jagada.“ Bob Spokowski, B. Eng., M. Eng., 40-aastase ehitustööstuse kogemusega ning PCL Constructioni endine ehitusinsener ja projektijuht, suurte ehitusprojektide innovaator.

Veiko Parming

Nr. 5

Kolmas ettepanek puudutas seda, kuidas tõsta akadeemilist kvaliteeti ja ühendada erinevaid tasemeid ja initsiatiive ning kuidas saavutada tulemuslik ­ koostöö APDIQ nn vastuvõtu­ komisjoniga, kes teevad otsu­ seid nende tuleviku disainerite osas, kes tulevad tööle Quebec’i mujalt. Tiiu Põldma on juba alates a. 2000 olnud ,,Accre­­­di­ tation member“ PõhjaAmeerika CIDA (Council for Interior Design Accreditation) organisatsioonis, kelle töö koos­ neb programmide kvaliteeti uurimisest. Tiiu on uurinud magistri- ja baccalaureati programme Kanadas ja mujal ­ Põhja-Ameerikas, näiteks New Yorgis, Torontos ja mujal. Ka on olnud Tiiu viimase 15 aasta jooksul Ontario valitsuse poolt kutsutud ekperdiks, et hinnata programmide taset PEQAB (Postsecondary Quality Assess­ ment Board) poolt.

Tiiu on uurinud üle 30 pro­ jekti sel ning sarnastel tee­ madel, Montrealis, Kanadas ja Euroo­ pas. Ka uurimistöö üli­ kooli juures hõlmab sarnast ­sidususe teemat – Social inclu­ sion. Küsimus on, kuidas kaasa­ ta töösse arhitekte, kes hoonete ning linnade kavandamisel alati sellisesse teemadesse ei süvene.

Tiiu töötab hetkel ka lahenduste leidmisega, kuidas muuta üli­ koolide töö- ja õpikeskkonda

kasutajatele mugavamaks, seda ka praegusel ajal, mil palju tu­ leb läbi viia virtuaalselt.

Ta tegi keeruliste projektide järelvaatust, muuhulgas näiteks kolme metrootunneli ehitamisel Torontos ning muude ehituste ­ juures nii Kanadas kui USA-s. ,,Mu naine on eestlane ja ma olen sellest projektist juba mõnda aega teadlik olnud. Nüüd olen siis sellega seotud. Olen läbi vaadanud plaanid ja joonised ning mida rohkem teavet uue keskuse kohta saan, seda suuremat muljet see mulle avaldab. Meil on olemas suurepärane nõukogu, kõik uuringud on ­tehtud ja oleme valmis edasi liikuma.“ Martin Tiidus, BA, LL.B., J.D., jurist, kellel on üle 30-aastane kogemus tsiviilkohtumenetluste ja alternatiivse vaidluste lahendamise alal ning kellel on ulatuslik kohtuprotsesside ja apellatsioonikogemus suuremate vara- ja õnnetusjuhtumikindlustusandjate esindamisel. „On väga inspi­ reeriv näha, mida meie vanemad kogukonna heaks väga väheste ressurssidega suutsid saavutada. See annab meile jõudu edasi liikuda. Praeguse projektiga on meil võimalus luua midagi väga erilist, mille üle võime kõik uhked olla. Minu kaasalöömine pakub mulle võimaluse anda oma panus meie kogukonnale, kus ma üles kasvasin.“ Heili Toome, B.Comm, Shift Transit turunduse asepresident. Firma tegeleb linna­ liiklusega seotud lahendustega, sealhulgas Torontos populaarse Bike Share programmiga. Kogenud juhina on Heili aluse pannud nii idufirmadele kui ka laiendanud tuntud kaubamärke. Tema tegevus on ületanud ­klientide ootusi ja eesmärke. Ta on pikka aega tegutsenud siinses kogukonnas vabatahtlikuna ja juhina ning saab väga hästi aru, mida tähendab keskus meie jaoks tulevikus. „Minu jaoks on Eesti kogukonna tule-

vik väga tähtis ja näen rajatavat keskust selle keskse sambana. Ma tahan, et mu lapsed saaks mõelda keskusest, kus kõik asjad Eestiga seotud, ja kui oma kodust, nii nagu mina kunagi tundsin. Mul on suur au kuuluda sellesse nõukogusse, et aidata kaasa oma oskustega, mis aitaksid astuda õigeid samme, et tagada meie kogukonnale tervikuna kindel tulevik.“

Blake Royer

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Tiiu Vaikla Põldma on esi­ mene Kanada sise-arhitekt ­(in­­­terior Designer/interior ar­ chitect), kes on saanud doc­ torem philosophae (PhD), a.

2003. Oma teadmisi ja oskusi on ta rakendanud õpetades pro­ fessorina ja tehes uurimistöid Université de Montrealis juba 20 aastat.

Eelmise aasta lõpul saadud auhind on juba 24. tunnustus, millega Tiiu Põldma’d on tema akadeemilise ning professio­ naalse töö eest vääristatud alates 1980.a. Muuhulgas on Tiiu oma 41-aastase disainialase karjääri jooksul pälvinud tun­ nustuse restoran Toqué Mont­ rea­lis projekti eest aastal 1997.

Uurimistööde alal on ta 2015.a saanud maineka Fellow of the Design Research (DRS) Society auhinna „for her work advanc­ ing the design sciences“.

Tiiu Põldma lööb kaasa ka Montreali eesti kogukonna tege­ vustes ja kuulub akadeemiliselt vil! Korp Fidentiasse. Montreali Eesti algkoolis sai ta tunnus­ tatud oma akadeemiliste saavu­ tuste eest ning Torontos lõpetas cum laude T.E.S. Täiendus­kesk­ kooli aastal 1977 ja Ryersoni ülikoolis cum laude (esimene) klassis aastal 1981 ja 1982.

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapita­ likampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise ­ õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari ­ suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit.

Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2021. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge poole aadressile donations@estoniancentre.ca.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi ­annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre. ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru veebilehel uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus

Bob Spokowski

Martin Tiidus

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Veel eestikeelsest haridusest Eestis Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutus Eesti keele ja eestikeelsest õppest rääkides on enim kes­ kendutud alus- ja põhihari­ dusele. Tulemusi mõõdame aga nende inimeste pealt, kes läbisid alus- ja põhihariduse kümme või enam aastat ta­ gasi. Just neid vaadates kuju­ nevad hoiakud, kas kee­ leõpe ja lõimumine on olnud edu­ kas.

Enamik Integratsiooni Sih­ t­ asutuse eesti keele õppijatest on täiskasvanud, kes on sündinud ja terve elu elanud Eestis.

Uuringud ja igapäevakogemus näitavad, et veel kümme aastat tagasi oli eesti keele õppimise peamine motivatsioon tööturul hakkamasaamine, nüüd soovib aina enam inimesi olla aktiivsed sotsiaalses ja ühiskondlikus elus ning tunda osana Eestist. Nende enesehinnang oma keeleosku­ sele on sageli madal, eesti kee­ les rääkimise hirm suur ning see toob kaasa tagasihoidlikud ambitsioonid töö- ja ühiskondli­ kus elus.

Uuringufirma Centar 2017. a läbi viidud uuring näitab, et Eestis elavatest eesti keelest erineva emakeelega täiskas­ ­ vanutest valdavad eesti keelt enesehinnanguliselt hästi või väga hästi ligi pooled, seega umbes 150 000 inimest vanuses 15–74. Teisest poolest on ligi 10% hinnanud, et ei saa eesti keelest üldse aru. Monitooring näitab täiskasvanute eesti keele oskuse tõusu, kuid mitte küllal­ daselt.

Haridussüsteem ei ole taga­ nud piisavat eesti keele oskust, mistõttu on tihti valitud tee, mis ei vaja eesti keele valdamist.

Keelelist eraldatust soodustab madal enesehinnang ja eelarva­ mus, nagu ei soovi eestlased teiste rahvuste esindajatega suhelda. Inimestel on erinevad kogemused, ka müüdid levivad sageli kulutulena, eriti kui pole eraldatuse tõttu olnud võimalusi eestlastega tihedamalt suhelda.

Eestikeelse õppe eesmärk Haridusest rääkides unus­ tame vahel, miks on kool üldse olemas. Haridussüsteemi ees­ märk on tagada kõikidele õppi­ jatele, olenemata kodusest kee­ lest või sotsiaal-majanduslikust taustast, piisav oskuste, tead­ miste ja väärtuseline taust, mis on toeks kiiresti arenevas ühis­ konnas, haridusmaastikul ja tööturul toimetulekuks. On olu­ line tagada kriitiline mõtlemine, analüüsivõime ja paindlikkus, mis tagavad adekvaatse enese­ hinnangu ja võimekuse ühis­ konnas sobiv koht leida.

Eeldame, et ka vene koolide lõpetajad omavad tugevat pa­ gasit koolijärgsesse ellu astumi­ sel. Sellepärast ei tohi eesti keele õppe eesmärk eelöeldust

erineda. Eesti keele õpetamine on osa õppeprotsessist ning on seotud kogu õpikeskkonna ning õpetamisega laiemalt. Seda ei saa eraldada eesti keeles suhtle­ misest ja keele kasutamisest igapäevaelus. Keeleõpe peab ­ ole­ma osa õpilaste igapäevasest inforuumist ja ühiskonda sulan­ dumisest. Oluline on ka sõprus­ kond, kuhu kuuluvad ka eesti kodukeelega noored.

Olukord aastal 2021 Vene õppekeelega koolist rää­ kides on laias laastus arutluse all neli võimaliku lahendust: Kõik jätkub nagu praegu Jätame otsuse eesti keele õppe kvaliteedi eest lasteaeda­ dele ja koolidele. Koolid piir­du­ vad riiklikus õppekavas soovi­ tatud eesti keele õppemahuga.

Argumendiks on, et pole õpeta­ jaid ega eestikeelset keskkonda, lapsevanemad soovivad vene­ keelset õpet ja neil peab olema võimalus teha vaba valik õppe­ keele osas. Paljud venekeelse kooli lõpetajad lähevad välis­ maale õppima, seega on eesti keele õppimine ajaraisk.

Poliitilise allhoovusena ar­ vestatakse, et lapsevanemad tee­ vad ükskord otsuse jalgadega, vene õppekeelega kool kaob ja mure eesti keele oskuse pärast laheneb iseenesest.

Suurendame eesti keele tundide arvu Argumendiks on, et õpilased ei saa eesti keelt selgeks, sest eesti keele tundide arv on väike; aineid peab õpetama emakeeles.

Niimoodi, ainult eesti keelt õpetades, on toiminud suur osa vene õppekeelega koole siiani ja see on andnud praeguse tule­ muse. Kaks korda rohkem „va­ let asja“ tehes ei vii see eduni. Ükski keel ei toimi seosteta teiste valdkondadega. Enamasti on keelt õppides pragmaatilised lähenemised – et elu oleks rik­ kam, parem, edukam. Sestap on oluline, et ka eesti keele õpe (ja me ei räägi siin lihtsalt veel ühest võõrkeelest, vaid riigikee­ lest!) oleks seotud muu maail­ maga, aitaks ühiskonnas toimu­ vat paremini mõista ja tunda ­ennast ühiskonna osana.

Kohustuslik eestikeelne aine­ õppe Keeleõpe on lõimitud aine­ õppega. Tagatakse hea eesti keele oskus ja aineteadmised, õpikeskkonnas tekitatakse ka keelekeskkond ning seeläbi tõuseb eesti keele õppimise mo­ tivatsioon. Õpetamist lihtsustab õpilaskonna homogeensus – õpilaste emakeel on eesti kee­ lest erinev, seega lasteaeda või kooli tullakse üsna madala või olematu eesti keele tasemega ning hakatakse koos arenema.

Sel moel on Eestis juba üle 20 aasta toiminud keelekümb­ lusprogramm, mis on üks Eesti haridussüsteemi edulugudest.

Keelekümblusklasside lõpeta­

jate tulemused on heal tasemel nii eesti, vene kui inglise keeles ning kõigis ainetes. Noored kasutavad eesti keelt julgelt ­ ­iga­päevaelus. Mudeli vajakajää­ miseks on loomulike kontaktide puudumine eesti ja vene kodu­ keelega noorte vahel – ei teki keeleülest võrgustikku ja see ahendab venekeelsete noorte vaatevälja.

Koosõppiva kooli mudeli raken­ damine Kõik lapsed, olenemata ko­ dusest keelest, õpivad koos lasteaiast alates eestikeelses ja -meelses keskkonnas. Õpitakse Eesti kultuuri- ja inforuumis ning teised kultuurid rikastavad ja mitmekesistavad seda. Aineja keeleõpe on tihedalt seotud ja aktiivõppemeetodid on igapäe­ va­selt kasutusel.

Selle mudeli väljakutse on tagada kõigile lastele võrdselt kvaliteetne õpe ja tugisüsteem vajajatele. Mudel töötab kõige paremini, kui alustada alushari­ dusest või põhikooli esimeses kooliastmes; teine variant on alustada gümnaasiumis, eeldu­ ­ sel, et eelnevalt on saavutatud hea eesti keele oskus ja tugevad õpioskused.

Peaksime otsuse tegemisel kaks esimest mudelit välista­ ma. Need ei vii sihile ega täi­ da eesmärki, mida ühiskond ootab ja vajab ning on sisuli­ selt õpilaste ja lastevanemate õigustatud ootuste petmine ja aja raiskamine ning võivad olla ohuks sidusa ühiskonna arengule.

Piirkondliku eripäraga arvestamine Eesti on väike, kuid piisavalt mitmekesine, et peaksime otsus­ tamisel peaks lähtuma piirkond­ likust eripärast. Võrus, Paides või Haapsalus on vene õppe­ keelega koolid suletud juba aas­ tate eest ja ülemineku hirmud on täna­ seks ajalugu. Narvas ja Silla­mäel on eestikeelse elanik­ konna protsent alla viie ning on selge, et samasugust koolide liitmise teed minna ei saa.

Seega peab eestikeelse aineõppe ja koosõppimise mudelite vali­ kul ja või­ malusel kombineeri­ misel lähtuma keskkonnast, kus kool asub.

Selgete sihtide seadmine Oluline on meeles pidada selle loo algust – täiskasvanud, kes tulevad Integratsiooni Sihta­ sutuse eesti keele majadesse eesti keelt õppima ei ole õnne­ likud, et nad keelt ei oska ning oma kooliaega ei meenutata ses võtmes kuigi heade sõnadega.

Laenaks Jaak Johansonilt jõudu: Hei, poisid, kas olete valmis?

Siis lükkame korraga.

Peipsi koha pealt lükkame lahtiselle väikese Maarjamaa.

Kõigepealt – tuleb teha otsus ja kiiresti. Otsustamisest põge­ nemiseks poliitilistel tasanditel

jätkub retoorika, et ärme teeme liiga äkilisi ettevalmistamata samme, ei saa ühe vitsaga lüüa kõiki ja teeme samm-sammult.

Nõus – ei saa ega tohi ülepea­ kaela otsuseid teha. Aga mitte otsustamisel jääme esimesse või teise mudelisse kinni ja teeme ülekohut lastele. Tuleb teha selge ja täpselt kirjeldatud otsus üleminekuetapi ja vajalike ettevalmistuste kirjelduse ning ajagraafikuga. Üleminek peab toimuma nii lasteaias kui ka kõikidel haridustasemetel.

Koolijuhtide ja õpetajate toetamine Süsteemselt ja jõuliselt tuleb läbi mõelda õpetajate ja kooli­ juhtide juurdekasv, sest välja­ valitud mudeli viivad ellu õpetajad. Õpetaja peab mõistma oma töö laiemat eesmärki ning võtma vastutuse õpilaste ees.

See ei tähenda kõikide õpeta­ jate ja koolijuhtide välja vaheta­ mist, kuid vajadusel peab ka see võimalik olema. On olukordi, kus riigi ja kohaliku omavalit­ suse koostöös peab suutma astuda samme, et kvalifitseeri­ ­ tud, eesti keelt väga heal tase­ mel rääkivad ja Eesti kultuurija inforuumis olevad õpetajad tulevad kooli ja jäävad sinna. Õpetaja saab anda edasi neid väärtusi, mida ta ise kannab – sestap on oluline, et kirjeldades võimalikke mudeleid, kirjeldame ka õpetaja oskused ja omadu­ sed, mis oodatavat õpikeskkon­ da luua aitavad.

Koostöö ja hoolimine Kindlasti ei tohi unustada, et üksteise mõistmine, hoolimine, toetamine ja tõeline ühiskondlik

demokraatia sünnib koostöös.

Koostööd saab teha koos – mis mudeli me ka valiks, peab ole­ ma tagatud kontakt erinevast keele- ja kultuuriruumist õpi­ laste vahel. Ei maksa karta, et kui eesti kultuuriruumi tuleb teisest rahvusest inimesi, kao­ tame oma identiteedi ja kom­ beruumi. Usume rohkem oma kultuuri tugevusse ning panus­ tame ise igapäevaselt selle kest­ misesse! Keskendume koos­ õppimisele Eesti kultuuri- ja inforuumis, arvestades ning ­ väärtustades ja hoides teisi ­kultuure.

Kokkuvõtteks, oleme jõud­ nud kolmekümne aastaga just sinna, kus oleme. Lootsime 90ndatel, et 30 aasta pärast oleme kaugemal, aga ühiskond­ likud protsessid, mis on seotud inimeste väärtuste, identiteedi ja emotsioonidega, võtavad aega. Õpime edulugudest ja tugev­ dame hästitehtut – kõike ei pea nullist alustama. Teeme riikli­ kud otsused ja lepime kohalike omavalitsuste tasandil kokku, et otsused on täitmiseks ning ­kokkulepet peab toetama ka ra­ hastamine. Kirjeldame piirkond­ likult sobivad mudelid ja lepime kokku, millised õpetajad ja koolijuhid suudavad neid reali­ seerida. Leiame, koolitame ja toetame õpetajaid. Anname lap­ sevanematele kindlustunde, et nende lapsed võidavad ega ole tule­ vikus tupikus, kus nemad ise.

Loodan väga, et mõne aasta pärast saan meie täiskasvanud õppijatele kinnitada, et nende lastest meie eesti keele maja õppijaid ei saa.

Prantsusmaa kolmanda karantiini ootel välja peaminister Jean Castex.

Kuna kontaktide vähenda­ Guermantes, 3.02.2021 mine inimeste vahel on viiruse Kogu eelmise nädala oli ja selle uute mutatsioonide levi­ Prantsusmaa rangemate koo­ ku ohjeldamiseks esmatähtis, ronapiirangute ja kolmanda otsustas valitsus rangelt piirata täieliku lockdowni ootel, sest reisimist ja sisenemist Prant­ nakatumine on endiselt kas­ susmaale. Alates 31.01. on vutrendis (23 337 uut haigus­ keelatud Prantsusmaale saabu­ juhtumit (2.02.2021) võrreldes mine väljaspoolt EL-i territoo­ eelmise nädala 22 086 riumi. Seda saab teha vaid hä­ (26.01.2021) haigusjuhtumiga. davajadusel ja selleks peab ette Surmajuhtumeid viimase öö­ ­ näitama hädavajadust tõendava päeva jooksul oli 726. dokumendi (nt pereliikme sur­ Kümme departemangu on matunnistus, tööandja tõend kriitilisel piiril, mis puudutab jms). Kõik väljastpoolt ELi haiglate ja reanimatsiooniosa­ saabujad peavad esitama mitte kondade täituvust. Muret tekitav rohkem kui 72 h vanuse nega­ on Covid-19 uute inglise ja tiivse tulemusega PCR-testi, lõuna­-aafrika tüvedega mu­­ mida võidakse küsida juba enne tatsioonide kiire levik rahvasti­ lennukipardale asumist.

Kõikjal üle Prantsusmaa jääb ku hulgas. Kahjuks ei kulge ka vaktsineerimine planeeritud kii­ kehtima komandanditund alates rusega, kuna vaktsiinitarneid on kella 18-st õhtul kuni kella 6-ni saadud neljandiku võrra vähem, hommikul, kui liikumine on lubatud vaid vastava tõendi kui lubatud. ettenäitamisel (tööandja tõend, Prantsusmaa valitsus otsustas ­ kõigele vaatamata siiski mitte arstitõend). See on rahvas teki­ veel välja kuulutada riigi täie­ tanud palju pahameelt, sest likku lukkupanemist ja piirdus olles sunnitud töölt nüüd varem vaid mõnede rangemate piiran­ lahkuma, et jõuda ära teha vaja­ gutega, mille kuulutas 29.01.

(Järgneb lk. 15)

Mailis Sütiste-Gnannt

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

6

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

Avatud on väliseesti arhiivinduse toetuste taotlusvoor On võimalik taotleda toetust väliseesti kultuuripärandi kogu­ misele ja kättesaadavaks tege­ misele suunatud tegevustele.

Taotlusvooru rahastatakse Eesti Haridus- ja Teadusministee­riu­ mi eelarvest ning konkurssi kor­ raldab Rahvusarhiiv. Toetus­fon­ di suurus on 138 000 eurot.

Taotlusi saab esitada kuni 1. märtsini 2021 (kaasa arvatud).

Teotust saab küsida projek­ tidele, mille eesmärk on: • väliseesti kultuuripärandi ko­ ­ gumine (kogumisaktsioonid; ekspeditsioonid; välitööd; kü­ ­ sitluskavade jms koostamine; arhiivimaterjali, trükiste jms toimetamine Eestisse, eelistatult Eesti avalikesse mäluasutus­ tesse);

• väliseesti kultuuripärandi kor­ tuste, konverentside, seminaride rastamine: kogude süstemati­ jm ürituste korraldamine; seerimine, kirjeldamine, kata­ • koostöö väliseesti kultuuri­ loogimine; pärandi säilitamise nimel: mälu• väliseesti kultuuripärandi säi­li­ ja teadusasutuste koostöö; ko­ ­ tamine: säilitustingimuste ta­­ga­ du- ja väliseesti seltside, organi­ mine, konserveerimine, ko­­gude satsioonide, korrespondentide jt digiteerimine, tagatis- ja kasu­ kaasamine kogumisse ning tuskoopiate valmistamine; ­infovahetusse; arhiivinduslike • väliseesti kultuuripärandi kät­ konverentside, seminaride, koo­ tesaadavaks tegemine: andmestu lituste ja infopäevade korralda­ loomine ja täiendamine ning mine ning vastavate infoma­ kättesaadavaks tegemine (info­ terjalide valmistamine ja aval­ portaalides, andmebaasides, ka­­ damine; ta­ loogides, nende trükis või • kogukondade nõustamine veebis avaldamine); praktilise arhiivitöö alal, nende • väliseesti ajaloo ja kultuuri­ informeerimine kultuuriväär­ pärandi uurimine ja vastavasi­ tuste säilitamise vajalikkusest ja suliste teoste avaldamine; võimalustest; • väliseesti vaimse ja ainelise • väliseesti uuringute toeta­kultuuripärandiga seotud näi­ mine (sh ülikoolide õppe­-

Pääru Oja osaleb uues Netflixi sarjas ,,Vikings: Valhalla“ Tänavu valmivas Netflixi ja episoodist üles kümnes.

Lisaks Pääru Ojale löövad MGM-i koostöö-sarjas ,,Vi­ ­ kings: Valhalla“ teeb kaasa ka sarjas kaasa Laura Berlin, Sam Corlett, Bradley Freegard, Frida eestlane.

Gustavsson, David Oakes ja Kuus hooaega kestnud sarja Leo Suter. Sarja lavastavad ,,Viikingid“ jätkuseriaalis ,,Vi­ BAFTA võitjast Taani režissöör kings: Valhalla“ toimub tegevus Niels Arden Oplev, mitu põhisarjast sajandivõrra hiljem ,,Viikingite“ episoodi lavasta­ ning keskendub sellistele le­ nud Steve Saint Leger ja gendaarsetele karakteritele nagu Hannah Quinn. Stsenaristide Leif Erikson, Harald Hardrada hulka kuuluvad Vanessa ja William Vallutaja. Pääru Oja Alexander, Declan Croghan, kehastab Arne Gormssoni nime­ Eoin McNamee ja ,,Visa hinge“ list tegelast, kes astub sarja 24 stsenarist Jeb Stuart. (ERR/EE)

Pääru Oja

KGB vangikongides esitletakse pilte Gulagi vangilaagrist Veebruarikuu alguses avati Tallinnas Pagari tänaval asu­ vates KGB vangikongides Gulagi vangilaagrist eluga pääsenud Jevfrosinja Kers­ novskaja joonistustel põhinev näitus ,,Kui palju maksab inimene?“. Välja on pandud 17 unikaalset reproduktsiooni tema joonistusvihikutest.

Jevfrosinja Antonovna Kers­ novskaja (1907–1994) sündis Odessas aadliperekonnas. 1919. aastal põgenes perekond enam­ laste tagakiusamise eest ning asus elama Bessaraabiasse Kersnovski peremõisasse. 1940.

aastal sisenesid Bessaraabiasse Nõukogude väed ning konfis­ keerisid Kersnovskite vara.

1941. aastal pagendati Jevfro­ sinja Siberisse, Narõmi territoo­ riumile Tomski oblastisse. Seal ähvardas teda näljasurm, nii et Jevfrosinja asus jalgsi 1500 km pikkusele põgenemisteele üle külmunud taiga. Pääseda tal ei õnnestunud ning ta võeti kinni.

Jätkus kümneaastane karistu­ sekandmine vangilaagrites.

Näitusel väljapandud joonis­ tustel näeb Jevfrosinja küüdita­ misteekonda, tema põgenemist ning elu Norilski laagris, kus ta

kohtus ka Tallinnast pärit arsti, dr Leonhard Mardnaga, kes ravis naise terveks, kui ta ei ­ suutnud enam kannatustele vas­ tu panna ning raskelt haigestus.

Pärast tervenemist töötas Jev­ frosinja haiglas medõena ning aitas dr. Mardnat tema uuri­ mistöös.

Oma mälestustest ja läbiela­ mistest Gulagi vangilaagris kir­ jutas naine käsikirja, mis koos­ neb 12 vihikust ja 703 detailsest joonistusest. Tema joonistuste­ vihikud on tõlgitud kuude keelde, Eestis ilmus osa neist ­ esimest korda 1990. aastal Memento Teatajas.

Kolmes – eesti inglise ja vene keeles välja pandud näi­ tusega saab tutvuda kuni 2022. a veebruarini. (Vabamu)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Foto: Vabamu

• Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

kavade raa­mes).

Välismaal tegutsevad eesti arhiivikeskused, kelle põhiüles­ anne on väliseesti kultuuri­ pärandi (sh teiste organisat­ sioonide ja isikute arhiivide) kogumine, säilitamine ja kasuta­ mise võimaldamine ning selle eesmärgi toetamiseks loodud organisatsioonide ühendused ja ­ koostöövõrgustikud saavad taot­ leda ka tegevustoetust.

Konkursi täpsem tutvustus ning taotlusvorm on kättesaa­ davad Rahvusarhiivi veebis: https://www.ra.ee/projektid­-jakoostoo/valiseesti-taotlusvoor/.

KRISTI OTS Rahvusarhiiv tel +372 7387 511

Eesti muusikaauhindu jagati 19 kategoorias Möödunud neljapäeval tehti teatavaks tänavused Eesti Muu­ sika auhindade saajad. Kõige rohkem auhindu pälvis tänavu Nublu, kellel on kuus Tauno Kangro valmistatud flööti män­ giva muusa taiest, nende seas aasta debüütalbum, aasta hiphop/rap/R’n’B artist, aasta mees­artist, aasta muusikavideo, aasta artist ja aasta album.

Aasta muusikavideo võit tuli seoses looga ,,Universum“, (val­ mis koostöös Mikael Gabrieli ja režissöör Marta Vaarikuga).

Aasta albumiks valiti ,,Cafe Kosmos“.

Kaks auhinda said Trad.

Attack! ja Anett. Aasta parim laul on Trad.Attack! ,,Armasta mind“ (feat. Vaiko Eplik), samuti võitis bänd aasta etno/ folk albumi kategoorias. Anetti tunnistati aasta naisartisti ja aas­ ta popartisti tiitliga.

Auhinna panuse eest Eesti muusikasse pälvis ansambel Ruja.

Eesti muusikaauhindade võit­ jate valimisel osales üle 150 žü­ riiliikme. (ERR/EE)

Selgusid Kuldgloobuste nominendid Sel nädalal kuulutati välja Hollywoodi välisajakirjanike assotsiatsiooni poolt Kuld­ gloobuste nominendid. Filmi­ dest kogus enim ehk kuus no­ minatsiooni David Fincheri film ,,Mank“, sarjadest on kõige enam nomineeritud ,,Schitt’s Creek“ ja ,,The Crown“.

Paljuski Tallinnas üles võe­ tud ,,Tenet“ on nomineeritud parima filmimuusika kategoo­ rias (Ludwig Göransson).

Kuldgloobused antakse välja 28. veebruaril. (ERR/EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Foto: K. Kiilaspea

Tammsaare kirjanduspreemia Kristiina Ehinile 30. jaanuaril, A. H. Tamm­ saare 143. sünniaastapäeval, otsustas vanas Albu vallama­ jas koos olnud A. H. Tamm­ saare nimelise Järva valla kir­ janduspreemia zürii anda tänavuse kirjanduspreemia Kristiina Ehinile 2020. a ilmunud luulekogu ,,Janu on kõikidel üks“ eest.

Järva Vallaraamatukogu di­ rektor Karmen Velitschinsky ütles Rahvusringhäälingule, et valik tehti Ehini luulekogu ka­ suks seetõttu, et see käsitleb teemasid, mis on ka Tamm­saa­ rele väga olulised. ,,Ehin kirjutab tänapäevaselt ja ühiskonnakriitiliselt ning teo­ ses on teemad, mis kõnetavad nii vanemaid kui ka praeguseid põlvkondi,“ lausus Velitschin­ sky.

Ehin saab preemia kätte 24. veebruaril Albu rahvamajas.

18 teose seast valiti välja viis raamatut, mida žürii kõrgelt hindas. Need olid Ira Lemberi ,,Tütarlaps maalilt“, Vahur Afanasjevi ,,Õitsengu äärel“, Mihkel Muti ,,Mägrad hernes“ ja Ain Küti ,,Kuldse medaljoni mõistatus“. (ERR/EE)

Kinomajja rajatavasse Eesti filmikeskusesse tulevad kinosaalid Tallinna vanalinnas asuv Kinomaja, mis tähistab täna­ vu 40. sünnipäeva, loodetakse arendada tulevikus Eesti fil­ mikeskuseks, kuhu plaani­ takse rajada kaks kinosaali ning mitu õppeklassi.

Eesti filmikeskuse projekt on töös juba alates 2017. aastast, tänaseks on olemas äriplaan ja Koko arhitektide tehtud eskiis.

Kava kohaselt tuleks Kinomajja kaks eri suurusega kinosaali, lisaks filmihariduskeskuse ruu­ ­ mid ja laste kinostuudio. Majas jätkaks tööd Eesti filmi insti­ tuut, samuti tegutseksid kohvik ja filmipood ning publikule ava­ taks juurdepääs seni suletud sisehoovile. (ERR/EE)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1039 1

2

3

4

12

13

15

16

18

5

6

30

31

39

11

27

28

29

42

43

44

32

34 36

10

22 26

33

9

20

25

35

37

38

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Hollandi lennu­

firma.

4. V innid, vistrikud nahal.

8. Integrated Volt-Var Optimization.

12. Madagaskari poolahv.

13. Vaene (ingl.k.).

14. Teat. lind.

15. Seersant (ingl.k. lüh.).

16. Veterinaar.

18. Meresool (ingl.k.).

20. Mitte kerge.

21. _____toomia, organismi ehituse õpetus.

22. Koeratõug.

23. Leotis õlle v viina tegemiseks.

26. Põder, hirv (ingl.k.).

27. Talu kõrvalhoone.

30. ______mus, humanistik õpetlane ja teoloogia­ doktor Rotter­damist (†1536).

31. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (lüh.).

32. Lennu-, lennuki-, õhu-.

33. ______ Maria, tuntud liköör.

34. Teat. arv ingl.k.

35. Pulbriline narkooti­ kum kõnek.

36. Jäiste teradena

langev sade.

38. Tantsusamm.

39. Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas (lüh.).

41. Eesti rahvuskivi.

45. Suvine pööri­päevapüha.

47. Patt (ingl.k.).

48. Varem.

49. Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (lüh.).

50. Märge rahvus­ vaheliste vedude veokitel.

51. _____l, varastama (ingl.k.).

52. Teat. arvutibränd.

53. _____mees, juhataja, juht.

ALLA:

1. Koduloom.

2. Toronto Eesti Baptistikoguduse õpetaja.

3. Järel-, ümber-, taga-.

4. K______, sõjaväevaimuliku.

5. Poolsaar Venemaa loode­osas Murmanski oblastis.

6. Võrkpüünis kalameestel.

7. Eesti Rahva Muuseum.

8. Lähis-Ida riik.

Elizabeth II ei kavatse troonist loobuda Kuninganna Elizabeth II tähistab aprillis 95. sünnipäe­ va, kuid ei kavatse troonist loobuda, vahendab People.

Kõik spekulatsioonid selle kohta, et kuninganna loobub troonist ning lubab oma pojal ja pärijal prints Charlesil monar­ hiks saada, ei vasta tõele.

Kuningakojale lähedalt seisev inimene on öelnud, et kunin­ ganna on siiani valmis teenima.

Väited, et kuninganna Eliza­ beth kavatseb tagasi astuda ja

T

KARLA KALENDRISABA

Lindude laulupidu

Paremale: 1. RAM, 4. Paks, 8. Vaps,

17

19

24

8

S

Ristsõna nr. 1038 LAHENDUS

14

21 23

7

I

7

9. Poola pealinn.

10. Teat. metall.

11. ______r, saarmas (ingl.k.).

17. Teat. kange alkohoolne jook.

19. Isand.

22. Tallinn (lüh.).

23. Metropolitan Opera, tunt. lühend.

24. Spetsiaal-.

25. Saaremaa elanik.

26. Sama, mis 31. par.

28. Ühesugused täishäälikud.

29. Tipmine, pealmine (ingl.k.).

31. Ühesugused täishäälikud.

32. Sama, mis 17. alla.

34. ______land, endine Siiam (ingl.k.).

35. Seal, kus asuvad pilved.

37. Hingamise lakka­ mine (ingl.k.).

38. Eesti euro­ parlamendi saadik (perek. nimi + eesn. täht).

39. Eastern Journal of European Studies.

40. Kalapüügivahend.

41. Esimene Eesti presi­dent.

42. Koht, kuhu istuda.

43. Meloodia.

44. Kiri Jeesuse ristil.

46. Kehaosa.

anda oma troon prints Charlesile kuningaks, hakkasid levima pärast Robert Jobsoni 2018. aasta sügisel Walesi ­printsi eluloo avaldamist.

Naljanurk Reisihuviline mees sõb­ rale: ,,Kuidas sa saad kogu aeg toas istuda? Kas sa ei taha üldse uusi nägusid näha?“ ,,Oh, ma näen uusi nä­ gusid kogu aeg. Mu naisel on igal nädalal uus sõb­ ranna.“

12. Isa, 13. Isis, 14. Alla, 15. Air, 16.

Sips, 17. Roie, 18. Staap, 20. Sein, 21. Kare, 23. EKSS, 26. Asup (pusa), 27. Tret(t), 28. KIA, 31. Ruupor, 33.

Kraana, 35. Unt, 36. Reas, 38. Sarv, 39. Piir, 40. Ilia(s), 41. Vana, 44. Altai, 47. (D)akar, 48. Oreo, 49. Kea, 52.

EKRE, 53. Rain, 54. Asm, 55. Neim, 56. Tttt, 57. Sam. Alla: 1. RIA, 2. Asi, 3. Marsruut, 4. Pisa, 5. Asia, 6. Kipper, 7. Sss, 8. Varss, 9. Aloe, 10. Plii, 11. Saen, 19. TEPP, 21. Karu, 22. Asun, 24.

Keks, 26. Str(eet), 27. Trei, 28.

Kaalikas, 29. INRI, 30. Aava, 32. Ori, 34. Asia, 37. Ararat, 39. Parem, 41.

Vaen, 42. (R)akke, 43. Nari, 45. (K) leit, 46. Tont, 48. (T)ort, 50. (P)esa, 51. Amm.

Nädala retsept

Pannil hautatud sealiha, lisandite ja maitseainetega Kaire Tensuda Valmistusained: 4 tükki kondita ja väherasvast sealiha (umbes 100-150 gram­ mised tükid) natuke oliiviõli umbes 2 tassi vett, vajadusel ka enam maitsestamiseks pisut soola, pipart, kurkumipulbrit, oreganopulbrit, jahvatatud piprasegu vm.

3 spl pruuni suhkrut 3-4 küünt küüslauku; hakitud pool väikest sibulat; hakitud 1 magus kartul; tükeldatud pool pead brokoliõisikuid Valmistusviis: Praadida lihatükid suurel pannil, mõlemalt poolt umbes 5-10 minutit, kuni need on pruu­ nistunud. Raputada peale maitseained ja lisada pannile vesi, et lihatükid oleksid kaetud.

Lasta keema tõusta ning keerata kuumus madalaks; katta kaane­ ga ja hautada umbes 30 minutit, jälgides, et vesi ära ei auruks, seda vajadusel aeg-ajalt lisades.

Umbes 15 min enne kavandatud küpsemisaja lõppu lisada haki­ tud küüslauk, sibul, magusa kartuli tükid ja brokoliõisikud.

Lihatükke võib ka vahepeal keerata, et tagada optimaalne

See kunagi kuskilt kuuldud lugu tuli sellepärast meelde, et viirusevangis inimesed enam laulupidusid pidada ei tohi.

Linnud tohivad küll, sest linnugripp on ammu möödas.

Lugu ise käib nii, et ühel lindude laulupeol oli tekkind veike tilemma. Vares, kes oli peakorraldajaks pantud, ei leid kuskilt ead solisti. Ööbikul on ju kangeste ilus ääl küll, aga väljanägemine natuke niru ja kahvatu. Pole küllalt esin­ duslik, noh. Pääsukesel jälle saterkuub missugune, aga sädistab ja vidistab, no kuda sa sellele soolupartii annad.

Küsis viimases ädas naise käest nõu ja sai kah. Eit käratas kohe, et kas sa siis meie oma poega pole tähele pand. Nii uhket välimust ega ilusat lauluäält ei ole kellelgi. Noh, oligi asi klaar. Laulupidu peeti varesepoja sooluga ära, aplausi tuli igast nukast ja kriidikud kiitsid oma ääled kähedaks.

Ma mõtlesin selle asja üle peris oolega perra ja lõpuks sain aru, kuda need lood ja laulud siin ilmas käivad. Vares, vaga linnukene, on nisukest sorti tiivuline, kes oleks jusku metsalind, aga samas natuke ka kodulind. Ta on nii kaua inimeste ligi eland ja külatänavalt obuse pabulaid nokkind, et temast on saand jusku übriid. Nigu kodueestlane, kes kaua väljamaal eland vai vastapidi. Sellepärast võtavad tema toimetused kudagi inimliku ilme.

Vata ega laulu ei innata selle perra, kuda sa laulad, vaid kuda ta metsast vasta kajab. Vanasõna ütleb, et kuda sa metsa õikad, nii mets vasta kostab. Looduses on küll nii, aga inimesed on looduse ära narrind ja looduse seadused kah. Inimestega on nii, et sina õikad metsa ühtemoodu, aga mis vasta kostab, on miski sootumaks muu. Ju siis varese­ poeg kah kraaksatas metsa, aga rahvas kuulis ööbikut ja kiitis.

Mina olin noorest peast kah laulumees, aga nüid vist kõlban ainult linnukoori. Astun liikmeks ja laulan pardi­ partiid. Vata pardi prääks on ainuke eli siin ilmas, mil pole kaja. Miks, seda keski ei tea, aga see polegi tähtis. Mina laulan, keski ei kiida ega laida, sest kaja pole ja laulu en­ nast tähele ei panta. Kõik on rahul. Mina olen saand äält teha ja ennast väljendada. Keski ei pea plaksutama, sest ne­ mad pole kuuld.

KARGU KARLA

Briti väljaande üheks uueks omanikuks sai eestlane

Haljala õlletehas läheb soomlaste kätte

Eestlaste loodud rahvusvahe­ lise rahaülekandeteenuse Transferwise’i kaasasutajast Taavet Hinrikusest sai Briti nädalalehe The New Euro­ pean üks uutest omanikest, kirjutavad BBC ja The Guar­ dian.

Väljaande The New Euro­ pean uueks omanikuks on kon­ sortsium, kuhu kuuluvad teiste seas kunagine The New York Timesi ja BBC juht Mark Thompson ja pikaaegne The Financial Timesi peatoimetaja Lionel Barber. Üheks inves­ toriks (14 seas) on ka eestlane Taavet Hinrikus.

Transferwise’i kõrval ka Skype’i arendamisel olulist rolli mänginud Hinrikus teatas Twitteris, et on uuest ettevõt­ misest põnevil. „Me vajame rohkem uut liberaalset, ent tasakaalustatud meediat. Nii ­ trükitult kui ka digitaalsel kuju,“ sõnas Hinrikus. (ÕL/EE)

Taani Harboe Gruppi kuulu­ nud Viru Õlu lõpetas möö­ dunud aastal aastatepikkuse kahjumlikkuse tõttu Eestis õlletootmise, õlletehase kinnis­ vara ja seadmed ostab Soome käsitööõlle tootja Pyynikin Brewing Company.

Haljala tehas on Eestis suu­ ruselt kolmas. Tehas on varase­ malt tootnud aastas kuni ligi 20 miljonit liitrit õlut, kokku suu­ dab tehas koos karastusjookide ja mahladega toota aastas 30 miljonit liitrit.

Haljala tütarettevõtte Viru Õlu müük tehingu hulka ei ­kuulu.

Haljalas kavatsetakse toota karastusjooke ja joogisegusid ning teisi suuremahulisi tooteid.

Ettevõtte tootearendus, turun­ dus, müük ja haldus jäävad Tamperesse.

Peale koroonapiirangute lõp­ pemist plaanib ettevõte avada Haljala õlletehase kõrval baari ja õllepoe.

2005. aastal toodeti õllete­ hases 16,5 miljonit liitrit õlut.

Sel ajal oli Viru Õlu turuosa Eestis 13 protsenti. Erinevate aegade tuntud õllemarkide hul­ ka kuuluvad nt. Puls, Wiru, Frederik, Bear Beer, Žiguli, Palmse ja Toolse. (EER/EE)

küpsemisaste mõlemalt poolt.

Kui küpsemisaeg on täis, keerata kuumus kinni ja hoida kaane all enne serveerimist veel umbes 5 minutit. Pannil olevast vedelikust moodustub kerge kaste.

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

8

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamisest täitus 33 aastat 12. detsembril 1987 asutati Eesti Muinsuskaitse Selts.

Tallinnas Ametiühingute Ma­­ jas võeti vastu seltsi põhikiri ja valiti juhatus. Ilma suure­ mate muudatusteta kehtib toonane põhikiri ka täna ja samaks on jäänud seltsi eesmärgid: vabatahtliku liik­ meksoleku alusel kultuuri jär­ jepidevuse hoidmine, ajaloo­ mälu säilitamine ning eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnanguile vastavalt inim- ja kultuurisõbraliku elu­keskkonna hoidmine.

Mis on kolmekümne kolme aasta jooksul Eesti Muinsus­ kaitse Seltsi jaoks muutunud?

Kohe algusaastail sooviti muinsuskaitseliikumisse kaasata võimalikult palju inimesi, et ei katkeks meie ajaloomälu, et inimesed tunneksid ning hin­ daksid oma kodukanti ja esi­ vanemate pärandit. Tänaseks on taastatud „muinsuste muinsus“ Eesti Vabariik, ent seltsi liik­ meskonna tegevuse eesmärk on suures osas sama: julgustada inimesi tundma oma aja- ja kul­ tuurilugu, väärtustama oma ko­ dukanti, kanda hoolt kultuuri­ pärandi eest, märgata unustatud ja hüljatud kultuuriloolisi paiku. Ühe viimase aja kordamine­ kuna võib esile tuua aastaid kestnud seltsi teavitustöö pea täielikku unustusse jäetud Narva vangilaagri kalmistu kohta, mille kultuuriminister Tõnis Lukas nüüd riiklikult ­oluliseks kultuurimälestiseks tun­ nistas. Samas jätkab selts järjepidevat tööd, et ka teised ­ sarnases lootusetus olukorras Eesti jaoks olulised kultuuriloo­ lise tähtsusega paigad nagu näiteks Mõigu ajalooline kal­ mistu Tallinna külje all, korda tehtud ja väärilise tuleviku saaks.

Hea meel on sellest, et seltsi liikmete hulka kuulub jätkuvalt

väga erineva tausta ja elukutse­ ga inimesi: ajaloolasi, kooliõpe­ tajaid ja ülikooli professoreid, arhivaare, keemikuid, insenere, käsitöömeistreid, muusikuid, res­­ tauraatoreid, põllumehi, üliõpi­ lasi ... On nii vanemaid kui nooremaid ja seltsi algüksused tegutsevad pea kõigis Eesti maakondades. Tänaseks on mõned kunagised tugevad seltsi maakondlikud liikmed nagu näiteks Tartu Akadeemiline Muinsuskaitse Selts või Narva Muinsuskaitse Selts oma tege­ vuses veidi tagasi tõmbunud, kuid võimsalt jätkavad või uue hooga on alustanud näiteks Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Pärnumaa Muinsus­ kaitse Selts ja Hiiumaa Muin­ suskaitse Selts.

Kindlasti on võrreldes algus­ aegadega muutnud seltsi tege­ vuse haare. Eesti Muinsuskaitse Selts on kanda kinnitanud Euroopas laiemalt, tutvustades meie kultuuripärandit, ajalugu ja eesti rahva tavasid mitmetes rahvusvahelistes võrgustikes.

Valitsusväliseid muinsuskaitse­ organisatsioone ühendav Europa Nostra, Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon, muu­ seumraudteid ühendav FEDEC­ RAIL, Euroopa Nõukogu, Läänemereriikide Külma Sõja võrgustik on vaid mõned näited koostööst. Uute algatustena on Eesti Muinsuskaitse Selts rah­ vusvahelise koostöö raames võt­ nud tutvustada Eesti esiajalugu Euroopa Arheoloogiapäevade raames ning hoole, armastuse ja suure tööga rajatud aedu ja parke kui kultuuripärandi olulisi kandjaid Euroopa Avatud Aedade programmis.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillaku eestveda­ misel on selts koostanud näituse „Eesti riigipead 1918-2018“, mis ringleb Eesti raamatuko­ gudes, seltsimajades ja koolides

ning mida on tutvustatud ka meie naabritele Soomes ja Lätis. Näitus räägib lahti Eesti riigi juhtide julma saatuse, pee­ geldades kogu rahva lugu. Seltsi esimees on tähelepanu alla võt­ nud eeskätt Eesti lähema ajaloo, tutvustades nii raamatute kui näituste kaudu eestlasi, kes võidelnud 1940. aastal Norra vabaduse eest, soome-ugri rah­ vaste iseseisvuspüüdlusi, KGB mõjutustegevust Eestis, samuti korraldanud meie kaasmaalaste haudade otsimist välismaal ning võõrsil asunud eestlaste koolide, seltsimajade, kirikute ja teiste mälestiste väljaselgitamist, tä­ histamist ja korrastamist.

Tänavune viiruserohke aasta ei olnud kerge ka Eesti Muin­ suskaitse Seltsile. Aasta algu­ poolel jõudsime üsnagi palju plaanitust ellu viia, palju olulist jäi paraku tegemata või pidime edasi lükkama.

Sünnipäeval on hea meel tänada kõiki Eesti Muinsus­ kaitse Seltsi liikmeid, kes rei­ palt panustavad oma aega ja energiat seltsi tegevusse, võta­ ­ vad osa seltsi korraldatud õppe­ sõitudest, talgutest ja riigi ning rahva jaoks oluliste ajaloosünd­ muste tähistamisest! Täname kõiki koostööpartnereid ja toetajaid!

Seltsi aastapäeval tunnustame vabatahtlikke muinsuskaitsjaid.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedali pälvib kaheksa inimest, tänukirjaga tunnustame kolme. Neljandat aastat annab Eesti Muinsuskaitse Selts välja ka Tullio Ilometsa muinsuskait­ seauhinda, et tunnustada neid, kelle pikaajaline töö ja tegevus toetab ja haakub muinsuskaitse­ ga, kuid kelle oluline panus sageli ühiskonnas vähemärgata­ vaks jääb.

HELLE SOLNASK EMS ase-esimees

••• Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teenetemedalid 2020: Urmas Härm, Margus ja Piret Kastein, Timo Klaus, Urmas Sõõrumaa, Tõnu Kann, Mehis Born, Osmo Salo

Tartus avastati Põhjasõja eelne maailm Tartus Jakobi 5 asuval ehitus­ platsil on mõnda aega koos ehitajatega toimetanud ka arheoloogid.

Kaevamiste juhataja, töid te­ geva ettevõtte Arheox juhataja Rivo Bernotas ning objektijuhid Keiti Randoja ja Kristjan Kreos selgitasid Tartu Ülikooli ajakir­ jas Universitas Tartuensis, et ül­ latuslikult leiti kaevetöid alusta­ des senise parkimisplatsi alt va­ nad müürid, mida pole kantud ühelegi teadaolevale kaardile. ,,Sellel objektil oli arheoloo­ gidele üllatus, et säilinud müü­ rid tulid välja peaaegu kohe pärast pealmiste asfaldikihtide eemaldamist,“ sõnab Randoja.

Tartu kesklinna hoonekvar­ talites pole nii ulatuslikke välja­ kaevamisi varem tehtud. Arheo­ loogide sõnutsi on see üks viimaseid tühje krunte.

Bernotas juhib tähelepanu sellele, et Jakobi ja Lutsu täna­ va vaheline ala asub kolme suure kiriku vahel ning omal ajal oli siit hõlbus minna nii Jaani kirikusse, ülikooli pea­ hoone asukohas paiknenud Maarja kirikusse kui ka Toomemäele toomkirikusse.

Maapõuest on välja tulnud tüüpilise keskaegse elukvartali ja kuni põhjasõjani püsinud hoonete müürid. ,,Peeter I val­ lutas Tartu 1704. aastal, aga 1708 lasi ta linna hävitada,“ tu­ letab Bernotas ajalugu meelde. ,,Need müürid pärinevad sellele eelnenud ajast.“ Maapõuest on välja tulnud huvitavaid ja harul­ dasi leide, muuhulgas ka Eestis kõige vanem dateeritav savipiip, millel on selgelt loetavas kirjas aasta 1632.

Samast ajastust, 1629. aas­

tast, on pärit ka peaaegu šoko­ laadimedali suurune üheöörine, millel on kujutatud Gustav II Adolfit. ,,Leitud müntidest kõige ha­ ruldasemal on aastaarv 1545 ja sel on kujutatud justkui ringiku­ julist eset,“ kirjeldab Bernotas. ,,Võib arvata, et see on 1545. aastal Tartu piiskopiks saanud Jodokus von der Recke pühit­ semistseremoonial jagatud mee­ nemünt. Selliseid pole Eestist varem leitud.“ Arheoloogidele on huvi pak­ kunud küttekolded, leitud on kaks kerishüpokaustahju. Neist üht saab peaaegu terviklikuna vaadata. ,,Kerishüpokaustahi oli võlvitud ahi, mille peal olid kerisekivid. Kerisekivide kohal oli esimese korruse põrand, milles olid aukudega plaadid.

Kui ahju köeti, läksid keriseki­

Nr. 5

Mälestustahvel „Siin paiknenud hoones asutati jõulukuu 12. päeval A.D. 1987 Eesti Muinsuskaitse Selts“.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal.

(Soome).

Tänukirjad said: Polina Tšistjakova – Marimaal Georg Otsa elule ja loomingule pühen­ datud uurimistöö ja eramu­ u­ seumi loomise eest ning Inna Saaret ja Lembi Tiks - kauaagse pühendunud vabatahtliku tege­ vuse eest muinsuste ja kultuu­ riliste objektide tutvustamisel.

Tullio Ilometsa muinsus­ kaitseauhinna nr 4 pälvib Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi pikaajaline eestvedaja, kultuuriloo koguja ja tutvustaja ILLE PALM, Tartu Akadeemi­ lise Muinsuskaitse Seltsi eestve­ daja ning kultuuriloo jäädvusta­ ja ja tutvustaja.

Tullio Ilomets (13. 07. 1921 – 22. 08. 2018) oli laia sil­ maringi ja mitmekülgsete huvi­ dega teadlane, kes pidas täht­ saks eri valdkondade omavahe­

vid kuumaks ja plaadis olnud augud tehti lahti, et soe õhk kütaks ruumi,“ kirjeldab Ber­ notas.

Arheoloogid on leidnud ka hulga hästi säilinud ja rikkali­ kult kaunistatud kesk- ja vara­ uusaegseid kahhelkive. Üks täiesti terve kivi on Gustav II ­ Adolfiga, kelle kuju asub kaevepaigast 50 meetrit ülikooli peahoone poole.

Seni pole platsilt veel leitud keskaegsete hoonete juurde kuulunud iseloomulikku hoovia­ la. See tähendab, et välja pole tulnud ka leidu, mida arheo­ loogid peavad omamoodi lo­ tovõiduks: jäätmekasti, kuhu visati majapidamises tekkinud ­ rämpsu. ,,Sellele on lihtne sele­ tus – me lihtsalt ei ole jõudnud nii sügavale,“ ütleb Bernotas.

(ERRNovaator/EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Tullio Ilomets auhinnaga.

list sidet ning teaduse raken­ damist igapäevaellu. Pikki aas­ taid tegeles Tullio tulemuslikult ajaloo­liste esemete uurimise ja tutvustamisega, vanade kalm­ istute dokumenteerimisega, far­ maatsia, keemia ja muinsuskait­ sega. Tema sooviks oli, et eks­ perdid, kelle töö pahatihti ava­ likkusele varjatuks jääb, oleksid samuti tunnustatud ning nende panus meie elu edendamisse saaks ära märgitud. Ajaloo tundmine on oluline igas elu­ valdkonnas, m ­uinsuskaitse ja sellega seotud teadused vää­ rivad ühiskonnas rohkem tähe­ lepanu. Tullio Ilometsa muin­ suskaitseauhinna esimene lau­ reaat a. 2017 oli Jüri Peets, aastal 2018 Rene Levoll ja 2019 Arnold Unt. Auhinna on valmistanud skulptor Mati Karmin.

KANADA UUDISED

KANADA. Hudson Bay Co. koondab üle Kanada enam kui 600 töötajat seoses pandeemiast tingitud poodide sulgemistega.

(Lüh. CBC)

• TORONTO. Detsembris 2020 suri Toronto Public Health’i andmetel rekordilisel arvul – 34 inimest – kahtlustatud opioidide üledoosi tõttu. Toronto linnapea John Tory ütles oma avalduses, et linn on teinud ja teeb jätku­ valt tööd selle kriisiga, kesken­ dudes tervisele, üledoosi enne­ tamisele ning elude päästmisele.

(Lüh. CP24)

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

9

NOORTE NURK

A nagu auto, Ü nagu Kariina ütleb On uus aasta, jaanuarikuu 2021. T.E.S. Täienduskool tegutseb virtuaalselt, hõlmates paljusid eesti keele huvilisi üle Põhja-Ameerika.

Lapsed on rõõmsad ja suht­ lusvalmid. Laste eesti keele õpetaja Kariina on ekraanil. Üksteist mudilast püüavad hoolega vastata, mida nad tegid vabadel päevadel kodus. Kes jalutas, kes mängis pargis, kes tegi legoklotsidest lemmikasju.

Lapsed tunnevad kiiresti suurtel kaartidel olevaid loomi – karu, hobune, koer, ahv, kilpkonn. Joonistuseks pakub ­ Kariina lastele teha mingit asja, mis on ümmargune. Aili joo­

nistab värvilise palli, Aleks joonistab toiduaine – apelsini.

Mis on veel ümmargune? Aili ja Eliisa teavad. Muidugi pitsa eestikeelse kirjaviisina, vürtsi­ kattega lahtine pirukas.

Mänguks on muusika järgi liikumine ja siis liikumatus, kui muusika ootamatult peatub.

Lõbus, eks!

Kui ekraanile ilmub kiri ,,Kariina ütleb“, siis mudilased teevad kõike järele, mida õpe­ taja ütleb.

Katsu oma juukseid, näita oma kulme. Eesti keeles on need ju toreda kõlaga sõnad, mida on enne kuuldud. Kui Kariina ütleb: ,,Seisa püsti!“,

siis lapsed seda teevadki.

Ekraanile ilmub lauluvideo Sofia Perti esituses YouTube’i lainel. Lauldes saavad kõik ke­ haosad selgeks koos Sofiaga.

Ka eesti keele tähestik A-Üni.

Kui sul on toredaid looma­ piltidega kaarte nagu Kariinal, siis sa kindlasti tead juba loomanimesid, nagu konn, lehm, põrsas jt..

Tund lõpeb ilusa sõnaga – süda. Aleks, Phobe, Kalev, Valev, Aili, Eliisa, Madis, Jude, Charlotte, Skarlet, Taylor leh­ vitavad õpetajale.

On tore olla koos, kuigi üks­ teisest liiga kaugel.

Blogis EDA OJA

Aasta/linnu joonistus/võistlus!

Riina Kindlam Igal aastal on Eestis aasta lind ja loom. Isegi aasta puu ja seen!

2021 Eesti aasta lind on KULD/ NOKK (starling). Or­­ni­­toloogia/ ühing (ornithology, lindude uurimine) ja Tartu Kunsti/muu­ seum kutsuvad IGAS VANU­ SES inimesi teda joonistama.

Sel aastal on joo­ nistustena oodatud post/kaardid, ühe/pool­ sed, paksemal paberil või papil mõõduga 10x15 cm. Töö peab olema pliiatsi/joonistus. „Kasu­ tada võib harilikke-, värvi-, tindi-, pasta-, söe-, grafiit-, akvarell- ja pastell/pliiatseid ning mar­kereid“.

Marker ehk vilt/pliiats, „vil­ dikas“ – otsas on ju vilt (felt).

Parimad tööd trükib Eesti Ornitoloogia/ühing ära! Tööde esitamise täht/aeg on 15. märts, see tähendab, et posti/ tempel peab olema selle kuu/ päevaga. Post jah, vana/aegne post! Kas teate, kus asub lähim post/kast?! Joonistus/võistluse tingimusi vaadake lähemalt (www.eoy.ee/kuldnokk/joonis­ tusvoistlus).

Mis on luuletuses valesti?

Lahe/käärus kuld/nokk ujus, sukeldus ja kalu sõi, aga hani rõõmsas tujus pesa/kastis vilet lõi.

Kuldnoka pesakasti mõõdud eoy. ee võrgulehelt.

Aasta linnu logo Eesti Ornito­ loogia/ühingu kodu/lehelt. Sealt (www.eoy.ee/kuldnokk) saab lu­­ geda kuld/nokast ja paljustki muust. Ka Facebooki grupp Ornitoloogia on imeline paik, kus inimeste püütud linnu/fotosid imetleda. Tuleb vaid avaldada soovi grupiga liituda ja siis on kõik nokad valla (avatud).

HÄLL Kui teate kedagi, kes on hiljuti abiellunud või saanud lapse, julgus­ tage neid seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagama. Nad võik­ sid anda teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale (riina. kindlam@gmail.com), kes pa­­neb kokku nende loo.

Kuld/nokk eesti/pärases vestis. Joonistas Harriet Saar kunsti/tunnis Laagri Koolis. Laagri on Tallinna ees/linn.

Foto: õpetaja Kaja kunsti/tunnid

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Kes sündis? Lauri Andy Brading Kus ja millal sündis? 27. juulil 2020 kell 12.04 Cambridge’i Memorial haiglas Kellele sündis? Tiina Heap – Ema ja Brendan Brading – Papa. Pere elab Cambridge’is.

Suur vend: Rémi-Marcel Heinar Brading on 3-aastane.

Vanavanemad: Krista Heap (endine Kimsto) – Vanaema ja Andy Heap – Vanni; Brenda Brading – G-ma ja Deryl Richardson – G-pa ning Ron Brading – Pépère ja Lynn

Rahu vaja, sinu rahu vaja on mul Ilu vaja, sinu rahu vaja on mul Rahu on sõna, mis liidab ja kaitseb. Rahu on vajalik maail­ mas kõikjal.

Ilmselt on laule ja luuletusi rahust rohkem kirjutatud tänapäeval kui sajand tagasi.

Toronto eesti kooli õhtu juh­ tus just olema 2. veebruaril, kui Tartus sada üks aastat tagasi 1920. a. sõlmiti Tartu rahule­ ping – rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Eesti ajaloo perioodid ulatu­ vad kaugesse aega. Õpetaja Tiina Jenkins leidis internetist ajaloo kohta palju materjale ja tutvustas õpetaja Emma Soo­ lepa C- klassile Eesti ajaloo muinasaega. Eesti esiajalugu on jaotatud keskmiseks kiviajaks (9600–3900 a eKr), nooremaks kiviajaks (3900–1800 a eKr), pronksiajaks (1800–500 eKr) ja rauaajaks (500 eKr – 13. sa­ jand).

Interneti mängulehel koostas Tiina Jenkins klassi jaoks näitli­ kud tabelid perioodide kohta.

Tulid piltidena ja audiona esile uued sõnad nagu paekivi, hõbe­ münt, ehted, käsitööline, hõim, pealik, kihelkond, linnus, hiis, kalm. Kui klikkisid märgile, said neid sõnu inglise keelde tõlkida ja leida küsimuste kau­ du õiged vastused.

Tunnis tuli olla tähelepanelik ja kaasa mõtelda, sest muidu sa ei saanud aru ega teinud vahet eri ajalooperioodide vahel. See on huvitav, aga samas ka keeruline tund, sest uusi sõnu on palju ja teksti ka palju. Õpetaja tõlkis lauseid inglise keelde, et eesti keele teksti arusaadavamaks teha.

Koduseks tööks jäi vaadata paarikümne-minutine video Ees­­ ti muinasajast. Jaak, Matti, Sara, Liia, Leila, Andrea, Kaili soovisid head õhtut ja ekraani­ ruudud kustusid. Mitte mõtis­ k­ lus rahust.

Rahu on vaja südamesse, hinge, silmisse ja tegudesse.

2019. a. üldlaulupeol Tallinnas lauldi südamest südamesse koo­ rilaulu ,,Rahu“ Rein Rannapi

Brading – Mémère. Kõik elavad Cambridge’is.

Vana-vanavanemad: Egna Kims­ to (endine Järvlo) – Mamma, kes elab Cam­ bridge’is, Sandra Daoust – Grammie, elab ka Cambridge’is ning Great Grandpa Maxium Daoust ja Gran Mémère Eva Brading elavad Espanola Ontarios.

Kuidas laps endale nime sai?

Kirjeldab ema Tiina: ,,Üks minu lemmikfilme on alati olnud ,,Little Women“ (Louisa May Alcotti 1868. a. ilmunud romaan järgi, eesti keeles ,,Väikesed naised“ – RK).

Filmis on naaber Laurie, hüüd­ nimi tema perekonnanimest (Järgneb lk. 15)

viisistatud, Urmas Alendri sõnadele.

Vaikusse, valgusse, puhtusse minna suudan, kui ületan enda.

Sinusse usun kui kindlasse linna, ära siis minema lenda.

Kõik, mida tunnen, pean vaiki­ ma maha.

Sina, Sina vaid vaikuses kajad.

1982.a Eurovisioni laulu­ võistluse võitis Saksamaa laulja Nicole, kelle laul sai kuulsaks üle maailma. R. Siegel/eestik. tekst H. Karmo ,,Et oleks rahu“ on laulnud Eestis Mati Nuude, Getter Jaani. Ka Toronto eesti täienduskeskkooli ja -gümnaa­ siumi noored laulsid südamest seda laulu kauaaegse laulu­ õpetaja Reet Lindau-Voksepa juhatamisel.

Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul.

Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa.

Et oleks rahu ja veidi päikest mis saadaks maa peal nii suurt kui väikest Et oleks rahu ja veidi rõõmu mis palju soojust meil hinge tooks Et oleks rahu ja õnne ilmas mis paneks naerma kõik nukrad silmad Et oleks rahu ja veidi headust Et iga kevad meis lootust looks Kõrvus ikka kumiseb võimas laulupeolaul, kostes Lauluvälja­ kult kaugele merele.

Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja mul on.

Meil on vaja eesti keelt ja eesti kooli koos meie õpetaja­ tega – Eve, Heli, Elli, Epp, Kristina, Monika, Kariina, Kendra. Et saaksime rahus laul­ da rahust, vahetunnis kommi lutsida, rahvatantsu hüpata koos Eliniga, eesti keele käänamist teha koos Erikaga, noortega osaleda koolipärimuse kogumi­ sel Kai juhendamisel.

Kaugkuulaja EDA OJA

Suur vend Rémi sai tänavu pere pesamuna Laurile jõule tutvus­ tada.

10

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

CEEC condemns Kremlin’s violent crackdown on peaceful protestors in Russia

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russia, sanctions and Navalny Since the foreign ministers of the European Union failed to reach agreement on penaliz­ ing Russia for its treatment of Alexei Navalny, some obser­ vers have urged the Baltic states to take the initiative with enforcing sanctions as an example to the rest of Europe.

A precedent was established when the Baltic states were the first to level sanctions against Belarus, when Alexander Lukas­ henko refused to yield power after orchestrating a fraudulent election.

According to Baltic foreign policy experts, for them to have maximum effect, the sanctions should be targeted against the Russian business elite and and top officialdom, the friends and decision makers closest to Vladimir Putin. It’s expected that this would cause sufficient financial pain, and complaints ­to the Kremlin would be shrill and insistent. Punishing midlevel bureaucratic order-takers wouldn’t produce the intended results.

It was at the end of 2020 that the European Union affirmed the regulations governing the use of sanctions in reacting to general human rights violations.

Many insist that the gross viola­ tions involving Navalny are more than sufficient to act imme­diately.

The current situation puzzles critics. The EU imposed sanc­ tions when Navalny was poi­ soned, and now that he has been arrested, the EU seems to respond with only rhetorical ­admonishment.

Watching the mounting thou­ sand arrests by Russian police, observers ponder whether finally the worsening economy, the increasing authoritarianism of ­ Putin’s regime, the outright ­repression of any viable opposi­ tion and the Kremlin’s over­confident arrogance have finally hit home for the average citi­ zen.

The Russian media were un­ der ­ orders not to mention Navalny, his poisoning, his medical treatment in Germany etc. In Russia, it was a nonstory. Since his return, arrest and the country-wide protests, Navalny has been vilified in the extreme by all official media.

It’s been suggested that Putin has only two choices: suppress the unrest forcefully, or enter into a dialogue with the opposi­

tion, release the arrested and find a common ground on how to proceed. The latter is a non-starter for most Western commentators. Among Putin’s closest advisers, some see re­ duction in social tension as a priority, while others urge a hard-line approach. The latter will likely boost sympathy for Navalny.

Putin doesn’t need to fear any meaningful challenge to his hold on power for at least one and a half decades. One is re­ minded that with legislation passed in 2020, the constitution was amended to allow Putin to theoretically retain power until 2036. However, elections for the Russian Duma are scheduled for this September.

The Russian diaspora sup­ porting Navalny insist on tough personal sanctions against the Kremlin’s inner circle, by travel bans and freezing the assets and property in the West of Russian oligarchs that were gained through corruption, and the ex­ posure of how this wealth ­established itself here. Targeted should be the most visibly wealthy, not some second-tier bureaucrat. Hopefully foreign businesses will think twice be­ fore doing deals with Kremlinconnected entities and their owners. The UK, EU, the US and Canada all have the legisla­ tive arsenal to levy tough per­ sonal sanctions demanded by Navalny. These are effective ­options at their disposal if these countries choose to act. Power­ ful ‘Magnitsky Acts’ enacted in recent years gave them this choice.

The actions taken after Crimea was annexed and Ukraine attacked in 2014, did not in fact elicit the full power of the laws. The sanctions tar­ geted mid-level intelligence and security service operatives and politicians that had minimal ­effect.

It’s known that prominent Russian oligarchs have Western lawyers, money and wily lobby­ ists (such as Paul Manafort, Trump’s former campaign man­ ager) on their side, working to protect the interests of high­ranking Russian officials, Krem­ lin friends and allies.

The oligarchs who control most of the investments inside Russia, many of whom have residences in the West, rely on Putin who allows them to

TORONTO – The Central and Eastern European Council in Canada, represent­ ing the interests of 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage, strongly condemns the violent widespread crackdown on peaceful protests in Russia, during which thousands of protestors have been detained.

The CEEC welcomes the Minister of Foreign Affairs, Marc Garneau’s condemnation of Alexey Navalny’s arrest and the expression of concern pub­ lished by Global Affairs Canada about the safety of Russian pro­ testors, however, Canada must start taking concrete action to defend global human rights and hold the abusers to account.

The nearly 200,000 Russian people who bravely took to streets across Russia, despite freezing temperatures, and the threat of arrest and violence, deserve a free, democratically elected government and an end to the corrupt Putin regime.

activist Alexey Navalny in August 2020, and his incarcera­ tion on January 18, 2021.

We encourage the Canadian government to help lead the creation of a coalition of liberal western democracies along with our allies and the Biden ad­ ministration to support those who courageously advocate for human rights and hold to account those who violate ­ ­human rights.

“The Canadian government adopted the Sergei Magnitsky Law in 2018, which allows us to hold officials who engage in human rights abuse and corrup­ tion to account by placing sanc­ tions on them,” said CEEC president Marcus Kolga. “This includes the corrupt oligarchs supporting the Putin regime, that Alexey Navalny has asked Western leaders to include on their Magnitsky sanctions lists.”

TORONTO – The Central and Eastern European Council in Canada, represent­ ing the interests of 4.5 million Canadians of Central and Eastern European heritage, supports the IIHF’s decision to move the 2021 World Hockey Championship tour­ nament away from Belarus.

The CEEC condemns the ongoing violent crackdown on ­ peaceful protestors in Belarus

and the mass electoral fraud committed by the Lukashenka regime in August 2020.

Over the past 6 months, thousands of brave Belarusian protestors have been detained, many viciously beaten, tortured and even killed.

Regimes that engage in widespread human rights abuses should never be legitimized or their behavior normalized by being allowed to host important international sporting events like the IIHF world champion­ ships.

“As a nation that supports international human rights and ­ holds the sport of hockey as an important part of our national identity, the 4.5 million Cana­ dians of Central and Eastern European heritage applaud the

IIHF and Hockey Canada, for putting human rights first,” said CEEC President Marcus Kolga.

The CEEC urges the Govern­ ment of Canada to: • Continue calling out and hold the Lukashenka regime to account for its mass repression of protestors, opposition leaders and media; • Work with our allies to apply coordinated Magnitsky sanc­ tions against corrupt Belarusian officials who have abused the rights of their people beginning with Lidia Yarmoshyna, the head of Belarus’ Central Election Commission; • Work with our allies to sup­ port Belarusians and civil ­society groups who seek change, freedom and democracy for their people.

o­ perate – at a cost – by wield­ ing the financial clout which helps Putin to hold power. He gives them the protection they need for a cut of their business and their political support.

Keeping this symbiosis intact is at the core of any decision Putin makes.

Many Navalny supporters see broad-based economic sanctions as punishing ordinary Russians.

Thus, restricting tourism to the West and canceling student visas are non-productive. But ­ imposing penalties against prominent Russians who have gained wealth illegally through corruption is quite appropriate and justified.

They see Putin’s political longevity as being guaranteed by those close to him. But, un­ like Putin, having the West cut off to them for travel, even for a destination to which one may emigrate is unacceptable. Asset freezes and travel bans would be most agonizing and a likely impetus for demanding change.

Putin is vulnerable if his kleptocracy, which he has creat­ ed for his pals and himself, were to be attacked. This cor­ rupt c­ oterie and government of­ ficials, who are interdependent with Putin, have become used to squirreling their money away in Western investments, skiing in the Canadian Rockies, sailing

yachts in the Mediterranean, ­educating their offspring in elite Swiss schools and shopping in posh London carriage trade stores.

The CEEC calls on the Canadian government to co­ ordinate sanctions against mem­ bers of the Putin regime who are responsible for the poison­ ing of Russian anti-corruption

Central and Eastern European Council in Canada supports IIHF decision to move World Hockey Championships from Belarus

Critics of this sharply fo­ cused approach in deploying sanctions say that it satisfies the needs of Western leaders, and the public TO DO SOME­ THING, without necessarily ­advancing the mission of demo­ cratic countries in the long term, to build a sustainable, non-confrontational relationship with Russia, even China.

But often, short term goals, such as saving someone’s life, take precedence. LAAS LEIVAT

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

11

Tuulikki Bartosik and Tiina Kiik evoke “Memories of Home” for Estonian Music Week’s new Online Concert Series Vincent Teetsov For Estonians of the diaspora, the concept of “home”, what that word means and where it is assigned, can be a compli­ cated thing to express to oth­ ers or come to terms with individually. You may be Canadian or American, but your culture, family tradi­ tions, and even passports are enough to distinguish your sense of home from others.

Music, however, has the power to define a home and restore us to that precious place.

At 8:00 PM on Thursday February 25th, Estonian Music Week is bringing us the first performance of its new online concert series, called “Memo­ ries of Home,” in which musi­ cians express what home means to them. You can watch the ­concert on the VEMU YouTube channel (https://youtube.com/ user/VEMUESC) or on Esto­ nian Music Week’s Facebook page (https://www.facebook. com/EstonianMusicWeek).

The first performance, on the evening of the 25th, will feature accordionists Tuulikki Bartosik and Tiina Kiik, and Canadian dancer and choreographer Julia Aplin. The night will form a digital bridge between Estonia and Toronto.

For Bartosik and Kiik, who both play the free bass accor­ dion, playing music brings about the feeling of home.

Bartosik says, “I’m always home in music. It doesn’t matter if I’m touring or if I’m moving.” That safe place, ­ whether performing or record­ ing, brings Bartosik back to age one to three, when she spent most of her time in southern Estonia with her Võro lan­ guage-speaking grandmother, who sang a lot.

Readers were able to enjoy a

glimpse into that place in Bartosik’s live stream from the forests of Võrumaa last year.

It’s a place that stirs up ideas musically through its distinct culture and hilly topography.

She says, “My soul isn’t long­ ing for something else when I’m there.”

Tiina Kiik also has very early associations between music and home. “I always think of home when I play to this day, as I had my first accordion lesson two days after my brother was born.

So I remember his birth, my ema and isa, my tädi and onu, and all of our friends!” Of her program in the next EMW show, Kiik says “Each piece in my program is from a different time in my accordion journey.”

Speaking to both Bartosik and Kiik, it’s clear that music is something that connects their present day with the past, as it follows them through the ­moments of their lives.

Bartosik remembered one particularly poignant instance of this. “I had this really strange vision in London in September 2019 when I was touring with Timo Alakotila, a Finnish pianist. We had a concert at ­ Heath Street Baptist Church... I suddenly felt that both of my grandmothers were sitting and watching me. I don’t know why, or where that came from, but I felt that they were really satisfied because they both really loved music, especially the one from Võrumaa, who had sung in the church choir. There’s a lot of music in her side of rela­ tives. They’re kind of like guardian angels.”

Beyond physical places, ­artists need to feel at home with those they perform with. Part of any great show is chemistry and

Mary Fragedakis to seek Ontario Liberal Party nomination in Toronto-Danforth TORONTO, Jan. 6, 2021 – Former City Councillor Mary Fragedakis will seek the Ontario Liberal Party nomi­ nation in Toronto-Danforth, vowing to fight for small busi­ ness and strong local commu­ nities.

government.”

Mary is currently the Executive Director of Greek­ Town on the Danforth BIA and served as City Councillor for the riding of Toronto-Danforth (Ward 29) from 2010 until 2018, when the Ford govern­ ment redrew Toronto’s electoral “Our province needs ex­ map. perienced leaders who under­ As a City Councillor, she stand how to get things done,” worked with her colleagues said Fragedakis. “The Covid-19 across the political spectrum, pandemic has shown us just building consensus around real how important it is to be repre­ solutions that helped improve sented by people who un­ ­ people’s lives. derstand the importance of local A vocal champion of public businesses and local concerns – transit, she served on the Board and I plan to be a voice for my of the TTC, where she helped community and those whose usher in the 2-hour TTC lives have been most ­impacted Transfer Policy, increase the by the decisions of the Ford

respect, and between all of these artists there is an abun­ dance of that. Speaking excitedly about Tiina Kiik, with whom she will be performing a pre-­ recorded, improvisational duet, Tuulikki Bartosik said “Tiina is a legend. There aren’t so many females playing free bass accor­ dion, so I think Tiina has a very important place in accordion history, but also music history.”

Instruments may also tie us to places we call home. In Bartosik’s mind, instruments are living creatures, with dif­ ferent characteristics, moods, and the ability to remind her of different pivotal moments of her life. When Bartosik started to learn the accordion at eight years old, and then discovered the free bass accordion, she was magnetized to the instrument. It all happened around the time when Estonia had regained its independence, when it was ­difficult to get hold of an accor­ dion of this type.

Her latest accordion, the sig­ nature of her musical sound and the biggest one of all, is a Pigini from Italy, a brand that has been making these instru­ ments since 1946. “I took it to Italy two summers ago when it was over 40 degrees Celsius in Milan. I was just horrified to play a solo concert outside. It was a covered venue but still very warm. For me, it was too hot. But the accordion loved it!

It sounded like it had never sounded before. I thought ‘It’s the homeland of the accordion, of course it will sound per­ fect!’” Even instruments have their homes.

The accordion is a universally celebrated instrument across cultures from Europe to Latin America. As Tiina Kiik ex­ plained, the instrument has al­ lowed her to explore “classical work transcriptions, contem­ porary music, improvised mu­

TTC budget to ease overcrowd­ ing and was a strong supporter of the Downtown Relief Line.

She believes fiercely that government must invest in opportunity, cultural vibrancy, ­ education and long term care, and has served on the boards of the Toronto Public Library, Art Gallery of Ontario, Toronto Zoo, Harbourfront Centre and the Sony Centre for the Performing Arts, and is a cur­ rent Board member of the Toronto Association of Business Improvement Areas (TABIA).

“The success of main street small business is fundamentally tied to the well-being and suc­ cess of the community as a whole,” said Fragedakis. “As a member of a Liberal govern­ ment, I will ensure that we re­ build Ontario from the strength of our local neighbourhoods.”

Poster by Laani Heinar, created with images from Tuulikki Bartosik and Tiina Kiik’s family archives.

sic, tangos, folk...and so on.”

Incidentally, regarding one of the pieces Kiik will play, com­ poser Daniel Foley has said “Rändaja laulud is a 20 minute, seven movement major work... about Tiina’s trip through the stylistic world.” Kiik will be playing and singing the first movement.

On this stylistic trip, Kiik met Julia Aplin, an expert of dance and movement who has a multidimensional way of com­ municating different concepts through her art form. Audiences can expect vigorous dancing and unrestricted expression across the board.

The upcoming EMW show won’t be the first time that Bartosik has played alongside a Canadian. After meeting in Estonia in 2016 and deepening a transnational musical collabo­ ration over two years, Bartosik and Canadian electroacoustic composer, Vanessa Massera, ended up performing together in Moscow in the Ostankino

Mary holds an MA in Political Science from the University of Toronto and com­ pleted the Directors Education Program at the Rotman School of Management.

A lifelong progressive, Fragedakis understands that Toronto residents want real solutions, and leaders who have achieved real impact in people’s lives.

“The challenges we face are too serious for us to continue to vote for people who don’t know how to fight and win on behalf of their residents,” said Fra­ gedakis. “This riding is ready for change and it needs an MPP who can deliver housing, educa­ tion and transit solutions that will strengthen our neighbour­ hoods and our province, while taking care of our most vul­ nerable friends and neighbours.”

Television Tower. This goes to show how far well-paired creative minds, no matter the ­ circumstances, can connect and make something great.

Kiik and Aplin’s perfor­ mance will be filmed in Toronto, while Bartosik’s will be filmed at St. Catherine’s Monastery, founded in Tallinn

by Dominican friars as early as the 13th century. What initially drew Bartosik to this place in particular was an installation that was inside, called the “Invisible Christmas Tree.” Her hope is to try to connect to this place as a point of inspiration while playing. More than any­ thing, she is excited to reach an audience all over the world, no matter where we call home.

Tune in at the end of this month to watch these artists perform with sensitivity and connection. It’ll enrich us with all of the warm feelings and dreams that a home can give us – in Estonia or abroad.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

12

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

Foreign and security policy in the new Estonian coalition agreement Martin Hurt, Piret Kuusik, International Centre for Defense and Security, January 2021

Erik Paiste with drummer Vinnie Colaiuta.

Photo: drummerszone.com

On the Market: Paiste cymbals Vincent Teetsov At a live concert, you’ll often see the names and labels of musician’s instruments float­ ing around as they play.

Fender. Nord Stage. Marshall.

Yamaha. The drums in the back stay put though, and unless the drummer has a custom bass drum head with a printed band logo, the drums look a bit like a bill­ board.

For touring musicians and the companies that make their tools of the trade, these names are big business and sources of income. Concerts are probably the best advertising possible, along with trade shows like the NAMM (National Association of Music Merchants) Show that takes place in Anaheim, Cali­ fornia each year. The more a certain type of equipment is ­associated with a popular artist, the more music aficionados in the crowd want to have that for themselves, to recreate the sound they love. And those aficiona­ dos are standing throughout the crowd, looking closely at their heroes.

One sound that accents so much music we hear is the sound of cymbals, made of cop­ per-based alloys, or mixtures, of metal. They crash, sizzle, and chime. They mark the tempo of a song and denote the changing of musical passages. If the bass drum is like the heartbeat of a runner, and the snare is like their footwork, then the “hi-hat” cymbal is like the breathing ­pattern of their lungs.

Depictions of cymbals are first found in art from Ancient Assyria and Ancient Egypt.

According to drum historian Hugo Pinksterboer, cymbals were used by armies to frighten their enemies as they ap­ proached them from afar. Cym­ bals were used for rituals and in religious ceremonies, too, but “they weren’t considered serious musical instruments until the latter half of the 19th c­ en­tury.”

The most famous cymbal makers in the world are argu­ ably the Zildjian family, who brought the Turkish cymbal making tradition to the United States in the 1920s. Yet, among the most famous manufacturers

of cymbals today is Paiste, a brand with Estonian roots.

As they tell the story, Paiste began in 1901 when Michail Toomas Paiste moved from Estonia to St. Petersburg with his father, who was serving in the Tsarist Guard. The younger Paiste started and ran a publish­ ing business and music store, “where the first cymbals and gongs [were] made based on customer requests.” The Rus­ sian Revolution forced Michail back to Estonia, where he reopened the store in Tallinn. It’s at this point that his own son, Michail M. Paiste, took a deeper interest in cymbal and gong manufacturing. His experimen­ tation became celebrated out­ side of Estonia, but the Second World War and its aftermath brought the Paiste family to Poland, Germany, and then finally outside of Lucerne, ­ Switzerland, where their head­ quarters have been since 1957.

Erik Paiste, the great-grandson of Michail Toomas Paiste, has been at the head of the family business since 2003.

Over the centuries, cymbal construction has changed. The surface of a cymbal, its edge, and the bell are worked in order to create new sounds of varying darkness or brightness. The heart of their creation, however, is based on a few steps. Molten metal is blended and pressed into a disk shape. A lathe is used to cut and change cymbal thickness. The metal is ham­ mered to alter the way sur­ rounding air particles travel to our ear. Then, the cymbal is smoothed out, coated, and tested for overall sound.

Some of the Paiste cymbal series with more punctuated sound have become popular among heavy metal drummers like Alex Van Halen. But then, they’re also used in other genres. Other Paiste endorsees include Steve Jordan, who has played with James Brown, Stewart Copeland of The Police, and Vinnie Colaiuta, who plays with Herbie Han­cock.

At the end of the aforemen­ tioned trade shows, you might hear the wave-like rumbling of Paiste’s 80 inch symphonic gong. Paiste’s CEO, Erik Paiste,

The coalition agreement of the new Estonian government formed by the Reform Party and the Centre Party contains few surprises when comparing the foreign-, security- and defence-policy-related commit­ ments with the agreements of the previous coalitions that formed the governments in 2016–19 and 2019–21.

Security and Defense The agreement states that d­ efense spending will remain at the level of existing develop­ ment plans, which is encourag­ ing given the negative macro­ economic effects of the pan­ demic. This only underscores the importance that national ­defense enjoys in Estonia given the current and foreseeable ­security environment.

The agreement confirms that the coalition partners intend to consolidate functions related to crisis preparedness in the Government Office, which means that the handling of ­civilian and military crises will be more harmonized. In the past, civilian crisis preparedness and management were the ­responsibility of the Ministry of the Interior (MoI), which over­ sees the Rescue Service and the Emergency Response Centre.

In recent years, coordination of national security and defense and ensuring preparations for national defense and effective governance of the state during both peace and wartime has been brought together in the Government Office. Today, elements of the legacy system ­ led by the MoI co-exist with the new arrangement led by the Government Office, which ­coordinates activities across all ministries. This partial duplica­ tion of effort and blurred re­ sponsibility now appears to make way for greater clarity, which if implemented can only be welcomed.

has demonstrated the instrument with a soft mallet, where the rumbling is at first not percep­ tible, but then becomes thun­ derous as it rises is tone. This demonstration is like an hom­ age to the instruments that made up the company’s begin­ nings.

Next time you listen to ­music or watch a concert, listen out for the shimmering of the drummer’s cymbals. They not only give songs a boost in volume; they give listeners a ­ boost of ecstatic energy.

Another noteworthy under­ taking describes the strengthen­ ing of capabilities related to maritime surveillance and mari­ time defense by unifying com­ mand and control arrangements and improving information ­exchange. This commitment re­ lates to insufficient national maritime situational awareness, which currently hampers Esto­ nia’s contribution to NATO and needs to be addressed both by more effective use of existing national assets and by a greater focus on strengthening maritime capabilities, in cooperation with neighbors and Allies.

A third noteworthy de­ fense-related topic in the agree­ ment is a decision that was taken by the previous govern­ ­ ment in late 2019 but that this coalition has decided to reiter­ ate. This concerns the construc­ tion of wind farms in Estonia and at the same time compen­ sating the Estonian Defence Forces for the negative effect these installations will have on air and sea surveillance by ac­ quiring new radars previously not planned for.

A “Geopolitical” Commission: What Does That Mean?

In contrast to the conflicting attitudes towards the EU within the last government, led by Jüri Ratas (Center), the new govern­ ment headed by Kaja Kallas (Reform) proudly emphasizes its support for European inte­ gration and the EU. It is there­ fore understandable that there is an urge to sign up to the von der Leyen Commission’s com­ mitments such as climate, digi­ talization and – surprisingly – a “geopolitical” Commission.

The coalition agreement says: “We will prioritize a geo­ political European Union and support the strengthening of a common foreign and security policy of the European Union.”

This leads to the question: What does a geopolitical EU mean for the new government and for Estonia’s foreign ­policy? The answer is unclear.

“Geopolitical Commission” is a widely contested term. It is mixed up with the debate ­over European strategic autonomy, to which Estonia is strongly ­o p­­p osed.

Until European govern­ments seriously invest in defense capabilities, any ab­ ­ stract talk about autonomy, geo­ politics or related issues is greeted with skepticism.

The EU is attempting to pursue a third way in foreign ­ policy alongside China and the US. Does Estonia agree with that direction?

There is no consensus on what Estonia’s foreign-policy

orientation should be. There is a strong gut feeling and policy practice towards the US, while the EU is seen primarily as an economic actor. There is a growing group of people advo­ cating greater engagement with the EU in other policy areas in the light of Washington’s grow­ ing focus on Asia and its chang­ ing role in the world. Never­ theless, the transatlantic instinct dominates.

Thus, the declaration priori­ tizing a geopolitical Com­ mission sounds hollow. Tallinn should do its homework first and think through what the term means, how thinking in Tallinn and Brussels differs, and what are the opportunities and limits of such goals.

Traditionally, Estonian foreign and security policy is not made by one government; it is a broad consensus among offi­ cials, diplomats, the military and the political establishment.

Indeed, the last government broke with this tradition and it is to be seen whether Kallas’s government will follow this ­behavior. This will probably not be the case.

As supporters of a geopoliti­ cal EU, what is Estonia’s posi­ tion going to be towards the EU-China Agreement on In­ vestment? Or Nord Stream 2?

These are the pressing geopoli­ tical dilemmas that Estonia finds itself facing as a member of the EU and a strong supporter of the US and transatlantic ­relations.

Blindly signing up to the European Commission’s pledges may put Estonia in an awkward position in the future. Pledging to support the EU in its foreign­policy quests and then in reality still following Washington makes Estonia look shallow and full of empty promises.

Conclusions In Estonia, a national sigh of relief has taken place. Ir­ respective of political leanings, the superficially created volatile political atmosphere is likely to be put on hold for a few weeks at least, and hopefully for longer.

The key tenets of Estonia’s foreign and security policy will continue. The fact that the new government is formed by the Reform Party and the Centre Party should ensure continuity with all previous governments since regaining independence 30 years ago up to 2019, and it reconfirms the importance to Estonia of the EU, NATO and transatlantic relations as well as the need for closer cooperation.

ESTONIAN LIFE

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

13

Kid’s Corner: Easy whittling projects for teens a­ spen, and cedar. If the wood is from outside, make sure it’s sufficiently dry before whittling.

Using a bar of soap and a table knife might be a good ­ way to involve young children who might still want to partici­ pate. Regardless, work gloves can be worn to protect your hands.

First of all, open up an armlength space around you with no objects or other people in the way. When you whittle, press into the wood slowly and steadily, cutting in an outward direction. The knife can get caught in the wood sometimes and slip, so it’s always better for the blade to move away. It also pays to have a sharp knife and to keep it sharp, so that the whittling is a clean, easy job.

To guide the process, you can outline the shape of what you are making with a pencil.

This tells you just about when you can stop carving. Try whitt­ ling down from a smaller piece of wood that’s close to the shape of what you’re aiming to make.

Spatula: Let’s say you have a 28 centimetre long piece of wood: carve out a long, narrow handle of approximately half its length. At the halfway point, move outward in a fan shape before carving flat sides for the “head” of the spatula. Round

off the edges slightly, and gra­ dually create an angle down to the top of the spatula for better scraping abilities. Cut out some shapes and patterns along the length of the handle as you see fit, to make it more ornamental.

Wooden Spoon: Alternatively, you can keep whittling the top part of the spatula shape into a more pointed form and careful­ ly carve into the head, to create a slight dip in the wood for the spoon. For a deeper dip, carve the head less than you would for the spatula, to give lots of space to carve into. Try angling the cutting blade against the edge of the spoon and cut in a curved direction to make a clean bowl shape.

Butter knife: If you have less wood available, you can make a simple butter knife. From the middle of the piece of wood, start by carving straight down to the end of the butter knife, to make a flat spreading surface.

Gradually whittle down the back side of the knife to a simi­ lar size and shave off the edges as usual. This will create more edges, which you will also whittle down. Eventually, the flat surfaces will meet each other and form a comfortable round handle.

Caricature carvings: This is the most advanced carving idea of this set, if you’re feeling

The tenacity and resourcefulness of Estonian Winter sports

shaping their interests into ­well-loved businesses.

There were six lifts to the top, 14 runs, a ski instruction program, equipment rentals, and a chalet with a comfortable cafeteria and balcony on the ­ second floor, situated in the pic­ turesque Kawartha Lakes area.

Guests and families would spend countless consecutive weekends learning to ski here (and snowboarding when that became popular), putting in their hours of practice, all with­ in reach of the GTA. It was a social hub. Maybe some readers were even present at Devil’s Elbow when it hosted the Toronto Eestlaste Suvepäevad on Saturday June 20th, 1970?

Or in 1971 or 1973?

Vincent Teetsov When I was a Cub Scout long ago, we were taught the importance of knowing how to safely handle a knife. It started with a miniature pocketknife and an inexpen­ sive bar of soap. Theoretically, I could make that bar of soap anything I wanted it to be. I seem to recall my den leader making a fleur-de-lis, which made my attempt seem a bit embarrassing. But still, to make something with one’s own two hands is satisfying.

Knowing how to use blades of all kinds is a nifty skill to have, for practical and decora­ tive purposes. Together with wood, we can make anything from utensils and small tools to walking sticks and furniture.

We won’t start making a set of dining room chairs right now, but if you want to do a bit of light woodworking without too much preparation and commit­ ment, whittling with a pocket­ knife is a good place to start.

If you’re Estonian or know someone who is, you’ll pro­ bably find yourself around a forest at least once in a while, so here’s an opportunity to pick up some fallen pieces of wood and make something cool out of them. Ideal types of wood to use include basswood, pine,

Vincent Teetsov In the February 1938 issue of Eesti Spordileht (Estonian Sports Magazine), there’s a lively collage of photos, from when “ski jumping took place for the first time in Estonia.”

Crowds of spectators were forming along the barriers, looking high up at the ski jumping hill that had been constructed. In between events, the athletes guzzled hot drinks, adjusted their number bibs, and waxed their skis.

Even with an artificial hill and that year’s sub-par snow quality, these Eesti Suu­sa­ päevad (Estonian Ski Days) were a success, with events happening in Narva, Tallinn, and Tartu. The publication’s piece about the events tell of a record number of spectators at the events, and athletes per­ forming at the top of their game, proving “that skiing has become a mass sport for us.”

Consider then the Kiviõli Seikluskeskus (Kiviõli Adven­ ture Centre) in Ida-Virumaa. As suggested by the name of the town, refining oil shale was a big part of the area’s economic activity for decades. It also devastated the local salmon ­ population and the river fishing

that had benefited from that fish. Starting in 2001, Janek Maar and Kaja Kreisman worked together to take one of the old waste heaps, sometimes referred to as the “ash hill”, created by the nearby refinery and turn it into a ride-worthy set of four slopes, between 400 and 700m in length, with lifts.

In a town facing post-industrial decline, the hill has since re­ stored a sense of pride in the community and created a desti­ nation for visitors and locals.

Around the same time as when that slope opened up, in Bethany, Ontario, Devil’s Elbow was approaching its 50th anni­ versary as a ski resort. The late Velfrid Holmberg founded Devil’s Elbow in 1963. Holm­ berg was born in Hiiumaa in 1928 and arrived in Canada in 1949. In Toronto, he started Holm Construction with Martin Reigam. The two of them found the plot of land and developed it in their off-time; cutting trees and thick shrubs, and making trails that would become part of the resort. Down the line, Velfrid and his son John ob­ tained full ownership of the ­resort. It was a family business, supported by Velfrid Holm­ berg’s wife Elizabeth; and later, his daughter-in-law Sandra.

Another instance of Estonians

A drawing of spoons from Muhu, from “Woodworking in Estonia” by Ants Viires — via Lost Art Press.

confident. As a long-lasting alternative to a jack-o’-lantern, you can carve spooky and funny faces into the surface of a round, medium-sized piece of wood. Maybe you have a fallen branch in your back yard or something you found in the park?

You could carve the undulat­ ing face of the mythical Estonian character Suur Tõll.

To add a woodland Estonian theme to your carving, you could whittle the wood down into the snout and ears of a wild boar. For an accurate per­ spective of the boar’s face, start by cutting the lines of a flat­ tened cone shape into the wood.

These will be guiding lines in­ side of which you can fit the

Velfrid Holmberg passed away in 2014. Devil’s Elbow was in turn closed and sold in 2018. But when this happened, there was some indication that it could still be opened as a re­ sort in the following years. The Bethany community has been hopeful, and no doubt, there are many who miss going there from far and wide, for all that winter sports, like snowboard­ ing and skiing, give to us.

Eesti Suusaliit (the Estonian Ski Association) describes Estonian skiing as something that was reborn as a sport in the late 1800s, after having been lost over the centuries. It rose from the embers of a practical ancient method of transporta­ tion, including when hunting

Photo: bethanyontario.blog

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

carved details. For example, to simulate the effect of scruffy fur, make several shallow cuts into the wood, within that cone shape. Change up the amount of wood you take out with each cut, to create variations in ­texture.

When these carvings are done, take 100 or 120-grit sand­ paper, which you can get at a hardware store, and smooth the wood down.

Whittling makes for fantas­ tic, hands-on projects that you can do without fancy tools.

Show off your handiwork to your family when you use your carved tool to spread butter or dollop toppings onto your next slice of rukkileib and take pride in something that you made!

and tracking in the wilderness.

This wasn’t Olympic jumping or super giant slalom. Yet, with each new season, Esto Ski Day, or individual rider, winter sports continue to enrich us and make fun memories.

Winter sport enthusiasts will find any suitable surface they can, down a gradient or across flat ground. I wouldn’t call it “making lemonade out of lemons”, as there’s no citrus ­ ­involved. But you might be able to call it “making mountains out of mole hills.” In a positive, literal way, that is. Next to working on crafts and other hobbies, winter sports are how Estonians survive the winter and glide through the seasons.

14

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

Käed eemale Tartu rahulepingust, nüüd ja igavesti!

Alates uue ärkamisaja 2. ­veebruarist 1988 on rahvusli­ kud jõud korraldanud Tartu rahumaja juures aastapäeva­ üri­tusi. Nii ka seekord. Terav­ mäed saatsid seekord kõrg­ rõhkkonna ja karge lume­ rohke ilma, mis olid sagedaste poriste talvede taustal lausa oodatud. Küll lisasid pinget koroonaviirusest tingitud pii­ rangud, aga midagi ületama­ tut see vabaõhuüritusele kaa­ sa ei toonud.

Keskpäeval hakkas rahumaja juurde kogunema huvilisi ja as­ jaosalisi. Paigaldati helitehnika ja rahvuslipud, lisks ka Ingerija Petserimaa lipud. Tartu Rahu Põlistamise Seltsi läidetuna põles küünlalatern Eesti rahu­ delegatsiooni juhi Jaan Poska mälestustahvli ees.

Petseri kloostri kellamäng kutsus kuulajaid lähemale.

Kesk­päeval kõlas hümn ja Rein Kochi juhatajaks olles üritus avati. Tartu rahulepingu murd­ jaid ja vastalisi pole siin aastaid nähtud. Oli karta, et kohalike valimiste aasta toob mikrofoni ette kõnesoovijaid murdu, aga ei. Koosolijaid tervitasid sõp­ rade vahendusel Jaan Poska medali esimesed kavalerid Mart Niklus ja Enn Tarto.

Aegade algusest on julgete rahvuslike vaadete esitajaks ol­ nud hiljutine kultuuriminister ja Tartu linnapeana töötanud Isamaa erakonna juhtivpoliitik Tõnis Lukas. Tema sõnum oli lühike ja selge – on kaks piiri, millest pole taganemist. Üks on Tartu rahulepingujärgne riigi­ piir. Teine aga meie emakeele kasutamisõigused ja kaitse Eestis. Need mõtted andsid ­suuna kõigile järgnevaile, mida esitasid munitsipaalpoliitik Siim Avi, ürituse korraldaja Rein Koch, geograaf Märt Kunnus, ekrelane Merike Lumi, jurist Aare Pällin, Tartu Rahu Põlis­ tamise Seltsi esimees Osvald Sasko, endine riigiametnik Petserimaalt Jüri Vaidla jt.

Muusikalist külakosti pakkus omaloomingulist „Petseri vals­ si“ laulnud ja end lõõtspillil saatnud ajutise kontrolljoone lähedal elav kirjanik, ajakirjanik

ja tõlkija Ilmar Vananurm.

Sõnavõtjate mureks oli Eesti riigi vähene tegevus Tartu rahu­ lepingu teemal. Endiselt on nõrk toetus kontrolljoone taga elanud ja elavate kümnete tuhandete Eesti Vabariigi ko­ ­ danike ja nende järeltulijate inimõiguste ning varaliste hu­ vide kaitsele. Õiguskaitse ja Kaitsepolitsei peaksid jõulise­ malt sekkuma Eesti riiklike ­huvide vastu valimatult tegutse­ vate kodu- ja välismaiste isikute suunal. Mureks oli seitsme ­reformierakondlase hiljutised senikuulmatud Eesti vastased häbistavad laused, mistõttu pee­ ti sobimatuks nende koostajate kuulumist Riigikokku. Häm­ mingut tegi Eesti lahkulöömine Euroopa Liidu ja Baltimaade ühisrindest Venemaa oposit­ siooni liidri Aleksei Navalnõi toetamisel tema kohtuprotsessil.

Seevastu ei unustatud Moskvas naaberriigi Tartu rahudelegat­ siooni juhi haua külastamist.

Pole kuulnud, et Venemaa suur­ saadik Tallinnas Jaan Poska kal­ mul käib. Ka 82 aastat tagasi ei suutnud Eesti riigivõim otsusta­ da, kes on Talvesõjas agressor ja kes ohver. Küll teadis seda rahvas ja teadsid soomepoisid. Õhtul toimus Raekoja platsil tõrvikutemeres Tartu rahulepin­ gu sõlmimise 101. aastapäevale pühendatud Eesti Konserva­ tiivse Rahvaerakonna tunnine kõnekoosolek. Soovige oma üri­ tustele Eesti hümni hingestatud esitajat Merit Männistet, see oli elamus. Vanema ja noorema põlvkonna sisutihedate kõnede vahel oli see erinevus, et vanem põlvkond (Mart Helme, Henn Põlluaas, Jaak Valge) vaatasid tänutundes minevikku, noored (Gemma Bernadette, Merle Kivest, Merike Lumi) pühen­ dusid aga Tartu rahulepingu tänastele valupunktidele. Vale­ häbist tingitult ei tule isegi tange abivahendina kasutades mõne juhtiva poliitiku suust välja Petserimaa ja Narvata­ guste Eesti valdade nimed, õigest riigipiirist rääkimata, aga noortel oli see sõnakasutus endastmõistetav. See annab ­ ­lootust.

ALDO KALS

Rein Koch ja Jüri Vaidla Tartu rahu aastapäevaüritusel.

Foto: Ilmar Vananurm

Tartu rahu aastapäeval Tartu rahumaja juures.

Foto: Üllar Blomerius

Ratase valitsus täitis tegevusprogrammist ligi 70 protsenti

Eesti kodakondsuse sai eelmisel aastal ligi 800 inimest

Peaminister Jüri Ratase juhi­ tud teine valitsus pidas oma ametiajal 139 istungit ja 115 kabinetinõupidamist. COVID19 kriisi juhtimise kõrval jõuti ära teha 68 protsenti tegevusprogrammiga selleks perioodiks ette nähtud tööst.

Muu hulgas kiideti Ratase teise valitsuse ajal heaks erakor­ raline pensionitõus, jätkati rii­ gireformiga, samuti möödus edukalt Eesti esimene aasta ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena.

Valitsuse esimene istung toi­ mus 2. mail 2019. Kokku on toi­munud 139 istungit, neist 52 erakorralist, millest omakorda 34 sidevahendite kaudu.

Valitsus arutas istungitel kokku 1487 päevakorrapunkti ning kehtestas 179 määrust ja 710 korraldust. Riigikogule esi­ tas valitsus 156 seaduseelnõu ja 33 riigikogu otsuse eelnõu ning andis arvamuse 72 riigikogus algatatud seaduseelnõu kohta.

Valitsus pidas 6 väljasõiduis­ tungit.

12. märtsil 2020 kehtestas valitsus eriolukorra, et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis.

Eriolukorra ajal toimus 26 valit­ suse istungit, neist 17 olid era­ korralised, millest omakorda 11 toimusid sidevahendite kaudu.

Eriolukord kestis 17. maini.

Peaminister Jüri Ratase juhi­ tud teine valitsus pidas 115 kabinetinõupidamist. 2020. aas­ tal toimusid kabinetinõupida­ mised tavapärase ühe korra ­asemel kaks korda nädalas.

71 kabinetinõupidamisel oli vähemalt üheks päevakorra­ punktiks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levi­ kuga seotud küsimused. Kõige pikem kabinetinõupidamine toi­ mus 21. detsembril 2020, kestes koos vaheaegadega 15 tundi ja 40 minutit. Nõupidamisel aru­ tati ja otsustati muu hulgas pühadeaegsete piirangute üle kogu Eestis ning rangemate piirangute üle Harjumaal ja IdaVirumaal.

Kuigi COVID-19 kriisi la­ hendamine mõjutas valitsuse ja ministeeriumide töökorraldust, tehti pidevalt tööd koa­ litsioonileppes kokkulepitud ülesannete täitmiseks.

Eesti kodakondsuse sai eelmi­ sel aastal 773 inimest, kellest ligi 500 olid määratlemata kodakondsusega ning pisut üle 200 endised Venemaa kodanikud. Kodakondsuse saanute arv oli 41 võrra suurem kui eelmisel aastal.

Lisaks oli Eesti kodakond­ suse saanute seas 20 endist Ukraina kodanikku, kaheksa Armeenia ja kaheksa Pakistani kodanikku, seitse Leedu, viis Valgevene, neli Läti, kolm India ja Türgi kodanikku, kaks Sri Lanka, kaks USA, kaks Kõrgõzstani ja kaks Soome ko­ danikku. Eesti kodakondsuse said ka üks Aserbaidžaani, üks Egiptuse, üks Gruusia, üks Hiina ja üks Kameruni kodanik.

Seaduse kohaselt saab natu­ ralisatsiooni korras kodakond­ suse üle 15-aastane välismaa­ lane isikliku avalduse alusel,

Tartu Rahu…

(Algus lk. 1)

„Viimase aasta kogemusest aga oskame hoopis teistsuguse pilguga hinnata, mida võis tähendada, kui lisaks sõjahaa­ vadele räsisid meie sõdivat rah­ vaväge ja rahvast ka rasked hai­ gused. Täna, Tartu rahulepingu aastapäeval oleme vabas Eestis, sest vaatamata kõikidele raskus­ tele – ka tooma levivatele nak­ kushaigustele – võitlust jätkati ja sõda võideti,“ lisas kolonel Valge.

Kaitseväe Akadeemia pärja toimkond asetas Emajõe ääres Kalevipoja vabadussamba jala­ mile pärja ning kadetid olid

(Järgneb lk. 15)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

kui ta on elanud Eestis elamis­ loa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, omab pikaajalise elaniku elamisluba või elamisõigust ning tema elu­ koht on registreeritud Eestis, ta oskab eesti keelt, tunneb põhi­ seadust ja kodakondsuse sea­ dust ning omab legaalset püsi­ vat sissetulekut.

Kodakondsuse seadus või­ maldab lihtsustatud tingimustel omandada Eesti kodakondsuse ka alaealisel lapsel, vähemalt 65-aastasel taotlejal, täisealistel piiratud teovõimega isikutel ning isikutel, kes terviseseisundi tõttu teatud tingimusi täielikult täita ei suuda.

Rahvastikuregistri andmetel elas 1. detsembri seisuga Eestis 85 085 Vene Föderatsiooni ko­ danikku ja 69 169 määratlemata kodakondsusega isikut. Teised suuremad Eestis elavate välis­ riikide kodanike rühmad on Ukraina kodanikud, keda on 11 385, neile järgnevad 7488 Soome kodanikku ja 4960 Läti kodanikku. (ERR/EE)

­esindatud auvahtkonnas. Tartu rahu mälestussündmusel osales lisaks kaitsejõudude ja Tartu linnavalitsuse esindajatele ka üliõpilaskorporatsioonide liit.

Tartu rahuleping on 2. veeb­ ruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vaba­ dus­ sõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tun­ nustas Eesti Vabariigi iseseis­ vust.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrg­ kool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule.

(KVPST/EE; fotod mil.ee)

Nr. 5

märkmik

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Häll Riina Kindlam

Prantsusmaa…

(Algus lk. 9)

(Algus lk. 5)

Laurence. Brendanile ei meeldi­ nud nimi Laurence / Lawrence, aga meeldis Lauri. Lauri kesk­ mine nimi on minu isa Andy järgi.“

likud sisseostud, tekitab see suuremaid rahvahulki ostukes­ kustes, kus distantsi hoidmine on keeruline. Samuti on enne kella 18 teedel tohutud ummi­ kud.

Ostukeskused, mis on suure­ mad kui 20 000 m², jäävad suletuks. Selliseid ostukeskusi on Prantsusmaal üle 400. Nende töötajatele on ette nähtud osa­ lise töötuse toetus.

Lennunduses pakkus valitsus välja töötajatele 8% palgalan­ guse, et selle meetme abil ära hoida koondamist.

Kaugtöö on rangelt soovitus­ lik kõigil, kellel see vähegi võimalik.

Koolid jäävad avatuks, kuigi lapsed kannavad viirust edasi oma vanematele ja vanavanema­ tele. Huvitav on prantsuse ter­ viseameti definitsioon lähikon­ taktsetest isikutest. Lähikontakt­ seks ei loeta täiskasvanut, kes on kandnud maski, aga on ol­ nud kontaktis koroonapositiivse õpilasega. Samuti ei ole seda koroonapositiivse õpilase maski kandnud klassikaaslased. Alla 6-aastaseid lapsi, kes pole maski kandnud, aga on olnud kontak­ tis koroonapositiivsega, ei loeta samuti lähikontaktseteks. Kui klassis on kolm erinevast perest positiivset koroonajuhtumit, alles siis pannakse klass distantsõp­ pele. Selliste meetmetega püü­ takse igati edasi lükata koolide distantsõppele viimist.

Kuna koolisööklaid peetakse Covid-19 nakatumise allikaks, on kehtestatud uued reeglid sööklatele. Koolisööklates ei tohi ühel ajal koos süüa erine­ vad klassid. Erinevate klasside laudade vahel peab sööklas ole­ ma 2-meetrine vahe. Võimalusel soovitatakse lastel toit kodust kaasa võtta, kui sööklas pole võimalik rakendada kehtestatud meetmeid ja toitlustamist mit­ mes vahetuses korraldada.

Klasse tuleb tuulutada sellest nädalast lisaks endisele viiele korrale päeva jooksul nüüd ka tundide ajal.

Inimesed peavad järgima pandeemia ohjeldamiseks kasu­ tusele võetud meetmeid: hoid­ ma nüüdsest distantsi 2 m eelne­valt kehtinud 1 m asemel, kasutama käte puhastamiseks desovahendeid. Avalikus ruumis, nii väljas kui sees, on maski­ kandmiskohustus, kusjuures nüüdsest on kohustus kanda vaid meditsiinilisi ja PPF2 maske. Korduvkasutatavaid mas­­ ke võib kanda veel vaid praegu kehtival üleminekuperioodil kuni 8. veebruarini.

Suureks probleemiks on vaktsiinitarnete hilinemine ja nende mahu vähenemine. Prant­ susmaa on saanud plaanitust neljandiku võrra vähem vakt­ siine. Ühe doosiga on 2.02. sei­ suga vaktsineeritud Prantsus­ maal 1 541 079 inimest.

Plaaniti vaktsineerida veebruari lõpuks 4 miljonit inimest. Kui Pfizeri vaktsiini esimese ja teise doosi vahe pidi enne olema 21

Tiina jätkab: ,,See oli väga imelik aeg, et sünnitada last.

Meie pered ei saanud tulla haiglasse Laurit külastama ega ­ ei saanud päriselt tulla meie kodu külastama. Kõik meie pereliikmed on Laurit nüüd ­ ­kohanud, aga mitte keegi ei ole saanud Laurit hoida, mis on nii võõras meile. Rémi väga armas­ tab oma väikest vennast.“ ••• Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt Hollandis ja Belgias, aga kuni paar tuhat lindu jäävad ka koju, nagu see lumes kõndiv sell – aasta lind, kes ei tahtnud oma aastaks hilineda. Nad on talvel veidi inkognito – puhkesulestikus kuldnokk on üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega ja nokk on hoopiski must!

Foto: Arved Bauer, EOÜ

Huvitavat statistikat: Eestis on hetkeseisuga 2448 poissi ja meest nimega Lauri. Kõige rohkem on neid vanuses 40-44, aga on igas vanuses, ka tillu­ kesi. Nimevarianti Laur kannab hetkel eesnimena 237 meessoost isikut ja Laurits 41. (10. august on Eesti rahvakalendris laurit­ sapäev ja ühtlasi Lauri nime­ päev, kirikukalendris on see püha Laurentsiuse mälestus­ päev.) Mehi ja poisse nimega Andy on Eestis 29, kirjapildiga Andi 249, Anti 847 ning soome­ pärasemalt Antti 237. (Allikas: Statistikaameti uuendatud ni­ mede statistika võrgulehekülg, www.stat.ee/nimed) Toimetas RIINA KINDLAM

Pääsukese kõrval on kuldnokk Eesti laululindude hulgas kõige kiirem lendaja, tema lennukiirus võib olla kuni 75 km tunnis. Väljaspool pesitsusaega on ta väga seltsiv. Ja oi kui jutukas! Ka pesitsedes on ta seltisiv, sest on Eesti kõige tavalisem pesakastilind. Võivad liigikaaslastega pesitseda isegi mõnemeetrise vahega, ei ole kadedad.

Foto: Sander Sirelbu, EOÜ

Aasta lind laulab ,,igate keelde“ Kuldnokk oli algselt euroo­ p­ lane, kes on rännanud kau­ getele maadele Põhja-Ameeri­ kasse ja Austraaliasse. Eestis on kuldnokk kevade­kuulu­taja nagu Põhja-Ameeri­ kas on robin (puna­ rind-rästas) ja armastab väga inimeste poolt ehitatud pesakastidesse oma pesa teha. Ka punarind kasu­ tab meelsasti inimese poolt pakutud eest avatud pesaalust (nesting ledge). Tähelepanu: kuldnokk ei ole ainus kollase nokaga lind.

Eestis arvatakse tihtilugu, et isane musträstas on kuldnokk, sest tema nokk on nii silma­ torkavalt kuldne, kuid kuldnoka eripära on must läikiv (irides­ cent) sulestik, (musträstas on seevastu süsimust). Kuldnoka sulgkate särab kohati rohekas­lillakana ja seda katavad väikesed valged tähnid. Välja arvatud, kui on noored linnud, nemad on üleni kahvatupruunid.

Või talvel, kui kuldnokad on puhkesulestikus. Siis ei ole nende nokad kuldsedki! Kuld­ nokk matkib (teeb järgi) teiste lindude laulujuppe ja isegi hääli nagu kassi „kurnäu“ ja kriiksuv uks – ta on nagu papagoi!

Kui lüüa lahti kuldnoka peatükk Mall Hiiemäe raamatus „Väike linnuraamat rahva­ päri­ musest“ (Eesti Kirjandus­ muu­ seumi Teaduskirjastus, Tartu 2017), on näha, et juba vanarah­ vas nimetas teda ekslikult mus­ taks „räästaks“ ning mõnel pool Rootsimaalt tulnud rootsi varb­ lasteks. 20. sajandil on selle ilu­ sa lauluga kevadekuulutajale antud rohkesti nimesid ning püütud tema hoogsat ja rütmi­ kat „kõnet“ ka sõnades jäljen­ dada: Va roetsvarblased, need nä­ geväd kah vihma. Kui vilista­ vad, siis tuleb ikka vihma.

(Martna 1938); Vanarahvas üt­ leb, et musträästa laulus olla viis viit, kuus kõõrutust ja seitse siidisõlme sidumist. (Saarde 1931); Mustad matsud – kuld­ nokad laulavad igate keelde.

(Ridala 1932); Rästas: „Koer putkas, koer putkas!... Mis sii ka on, mis siin ka on?... Kapra­ lid, kapralid... Sõnniku vedu härgadega, sõnniku vedu härga­ dega... Aga vaat meil Ameeri­ kas, aga vaat meil Ameerikas: apelsiinid, apelsiinid, sidrunid, sidrunid.“ (Kuressaare, 1934) RIINA KINDLAM, Tallinn

15

Navalnõile mõisteti reaalne vanglakaristus Moskva kohus mõistis teisi­ päeval Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi 3,5-aastase tingimisi karistuse reaalseks vangistuseks.

Kuna Navalnõi on istunud aasta koduarestis, tuleb tal reaalses vangistuses olla 2,5 aastat.

Euroopa inimõiguste kohus on varem nimetanud Navalnõi varasemat, 2014. aasta karistust meelevaldseks ja ebaõiglaseks.

Navalnõi toetajad kutsusid pärast kohtuotsuse väljakuuluta­ mist inimesi Moskva tänavatele meelt avaldama.

Navalnõi ütles teisipäeval Moskva kohtus, et temavastase kohtumenetluse eesmärk on heidutada president Vladimir Putini vastaseid.

Ta lisas, et Putin tahab näida suure maailma liidrina ja aja­ loolise tegelasena, kuid läheb ajalukku hoopis aluspükste mürgitajana. Ühtlasi nõudis Navalnõi enda viivitamatut vabastamist ning nimetas föderaalse karistusa­ meti nõudmist ta vanglasse saa­ ta ebaseaduslikuks.

Navalnõi kohtuprotsessil viibisid ka USA, Euroopa Liidu ja rohkem kui kümne lääneriigi esindajad, kaasa arvatud Kana­ dast. (ERR/EE)

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

päeva, siis nüüd on Terviseamet seda lubanud pikendada kuni 42 päevale, aga seda vaid alla 50-aastastel inimestel. See võib aga kaasa tuua immuunsuse saavutamise probleemi, mis võib jääda oodatust nõrgemaks.

33% üliõpilastest on raskes majanduslikus seisus, kuna nad on kaotanud võimaluse teha õpingute kõrvalt tööd ega suuda endale muretseda enam toitu ega esmatarbekaupu. Raskustes olevatele üliõpilastele on valit­ sus loonud võimaluse saada lõunasööki ühe euro eest.

Lõuna koosneb eelroast, põhi­ roast ja magustoidust.

Küsitluste järgi suhtub prant­ suse rahvast riigi võimalikku kolmandasse lukkupanemisse 93 % positiivselt, sest loode­ takse, et nii saadakse koroona pandeemia kiiremini kontrolli alla. Samas on inimesed kimpus psüühiliste häiretega, mis karan­ tiini tingimustes läbi elatud isolatsiooni tõttu on kasvanud. ­ Loomulikult on ka palju pii­ rangute vastaseid.

Valitsus püüab majanduslikel kaalutlustel kolmandat lock­ downi viimse võimaluseni edasi lükata. Loodetakse, et veebruari keskel algav koolivaheaeg aitab viirust ohjeldada. Vajadusel on kaalutud koolivaheaja piken­ damist ühe nädala võrra. Arut­ luse all on ka põhikoolide ja lütseumide distantsõppele vii­ mine, et lahti jääksid vaid lasteaiad ja algkoolid.

Koolivaheaja lähenedes rää­ gitakse palju ka suusakeskus­ test, mis sel aastal kinni jäävad ja seetõttu ilmselt pankrotti lähevad.

Kõik need meetmed on vaja­ likud selleks, et vältida Prant­ susmaa kolmandat korda täie­ likku lukkupanemist. Nagu peaminister Jean Castex mainis, sõltub see kõigi ja igaühe isikli­ kust jõupingutusest, kui hästi kehtestatud meetmetest kinni peetakse.

Ratase valitsus…

(Algus lk. 14)

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa Erakonna koalitsioon oli seadnud kokku 355 valit­ susliidu aluspõhimõtet. Tege­ vus­programm uuendati 6. juunil 2020. Tegevusprogrammis oli perioodil mai 2019 kuni jaanuar 2021 ette nähtud kokku 405 ülesande täitmine. 25. jaanuari seisuga on täidetud 277 ülesan­ net, mis moodustab 68 protsenti selleks perioodiks planeeritust tööst. Hilinenud või pooleli jäi 128 ülesande täitmine.

(Allikas: valitsuse pressiteade)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

16

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

MÄLESTAME KURBUSES OOTAMATULT VARALAHKUNUD

Nr. 5

Elulong Sul katkes äkki, liiga ruttu lõppes päev…

Aleks Wallner’it

Aleksander Wallner

Avaldame südamlikku kaastunnet ema NORALE

Südamlik kaastunne NORALE ja lähedastele INDREK KOOP perega MARGUS KOOP perega EVELYN KOOP SILVIA ERNESAKS MARIS ja TOOMAS SAAR

,,The Ladies Group“ CHRISTIANE BIRKENBAUM MARELI EELNURME SELMA HOGG

EVE JONES MADLI KITTASK KADRI-ANN LAAR

MALLE PIHL ANNE-MARIE SAKS KADRI SANDY

LAHKUS OOTAMATULT MEIE ARMASTATUD VENNA- JA ONUPOEG

Aleksander

Mälestame armast

Aleksander Wallner’it Avaldame kaastunnet tema ema NORALE ja sugulastele

Sügavas leinas mälestavad ristiisa JÜRI ja TIIU KALEV, VICTORIA, LEO, RUBY KRISTJAN, ANNE, MIINA, VERONIKA MONIKA, HAL, LILLIAN, MARTIN, MATTIAS

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanadas oli 2. veebruari sei­ suga registreeritud 786.417 COVID-19 juhtu, pühapäe­ vaks ületas riigis registreeri­ tud surmade arv 20.000 piiri.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam märkis nädalalõpul, et kuigi viirusjuh­ tumite osas on näha langust, on veel vara leevendada rangeid tervisemeetmeid. Ta osutas ka murettekitavatele viiruse varian­ tidele.

Rahvusvahelise reisimise tee­ ma on olnud juba nädalaid päe­ vakorral ning föderaalvalitsus on palunud inimestel mitte reisida. Varem polnud see otse­ selt keelatud, kuid reedel teatas valitsus uutest piirangutest, et vältida viiruse ja selle varian­ tide toomist riiki. Kuni 30. aprillini peatavad neli Kanada suurimat lennuliini – Air Canada, WestJet, Sunwing ja Air Transat lennud Mehhikosse ja Kariibi saartele.

Alates neljapäevast võivad rahvusvahelised lennud maan­ duda vaid neljas kohas: Van­ couveris, Torontos, Calgarys ja Montrealis. Rahvusvahelised rei­­sijad peavad hakkama tegema lennujaama saabudes COVID-19 testi ning siirduma hotelli kuni kolmeks päevaks, oodates oma testi tulemust ja umbes $2000-ne hotellikulu tuleb maksta omast taskust. Kui test on negatiivne, võib inimene siirduda edasi ­kodusesse karantiini – karantii­ niaeg on endiselt 14 päeva.

Positiivsed juhud jäävad edasi hotelli paranema.

Peaminister Justin Trudeau rõhutas, et praegu, seistes sil­ mitsi COVID-19ga seonduvate väljakutsetega nii kodus kui

Mälestame kurbuses armast abikaasat, isa ja vanaisa

TIIU ja UNO JAASON KERSTI ja MART LEPIK JUTA ja JÜRI SILMBERG TIINA ja JAAN TIMUSK

Mälestame kallist

Rein Piibe

Aleks Wallner’it

* 06.09.1932 † 19.01.2021

Südamlik kaastunne ema NORALE, tädi IRJALE ja WALLNERI perekonnale

Puhka rahus ODE CAROL ja PHILIP MARK ja JENNIFER SAM, JAIME

välismaal, pole tõesti aeg lenda­ miseks; ja pannes kehtima need ranged meetmed nüüd, saame oodata aega, mil jälle planeeri­ da oma puhkusi. Märtsikuine koolivaheaeg pole veel kindlasti see aeg.

Teatavasti on Kanadas palju „lumelinde“, kes siirduvad igal aastal talve veetma soojale maale – lahkudes Kanadast näiteks novembris ja saabudes tagasi aprillis, omades sooje­ mates paikades näiteks ka kin­ nisvara. Reisieksperdid on öel­ nud, et paljud nende kliendid on otsustanud oma lõunasoleku aega tänavu pikendada, et mitte olla sunnitud minema hotelli karantiini ja ootavad, kuni piirangud leevenevad.

Teatavasti on viimastel näda­ latel olnud viivitusi vaktsiini saabumisega Kanadasse, mis on mõjutanud vaktsineerimiste lä­ biviimist provintsides. Kolma­ päeval teatati, et märtsikuu lõpuks võib Kanada saada üle miljoni lisadoosi vaktsiini glo­ baalse vaktsiinijagamise init­ siatiivi COVAX kaudu.

Ontarios on uute viirusju­ h­ tude arvud olnud viimasel näda­ lal järgmised: 28. jaan. 2093, järgmistel päevadel vastavalt 1837, 2063, 1848, 1969, 745

(tegemist oli ametnike sõnul alahinnatud numbriga, kuna teh­ nilistel põhjustel puudusid Toronto ja mõne teise ­terviseameti piirkonna andmed) ja 3. veebr. 1172.

Kolmapäevaks oli aktiivsete viirusjuhtude arv provintsis 16.811 (nädal varem 21.932), haiglaravil olevate patsientide arv oli 1066 (nädal varem 1382).

Provints pole veel teatanud majanduse taasavamise kohta; peaminister Doug Ford ütles kolmapäeval, et eesmärk on teha seda turvaliselt, mis on prioriteet number üks. Teata­ ­ vasti on Ontario olnud alates 23. novembrist lockdownis.

Püsivat langust uute juhtude ja hospitaliseerimiste arvus on täheldatud ka Quebecis (nii ­teisipäeval kui kolmapäeval re­ gistreeriti sama arv uusi juhte – 1053) ning alates tulevast näda­ last leevendatakse provintsis mitmeid piiranguid – näiteks lubatakse taasavada mitte-häda­ vajalikke poode, isikliku heaolu teenuseid ning muuseume; õh­ tune/öine liikumiskeeld (curfew) jääb veel kehtima.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

VIIVI RITA, STAN ja MATTI perega INGRID PIIL HELEN ja TONY TILLY perega ANU SÕRRA perega MARLENE, MADIS ja ERIK KREEM VIIU LoFORTE ja ANNE LEIUS BILL KEMP ja WAYNE YOUNG

Lahkus meie kauaaegne seltsi tegevliige

Ines Ahermae Mälestab leinas ST. CATHARINES’I EESTI SELTS

Ka rasked Siberi-aastad ei murdnud Sinu vastupanutahet…

Lahkus armas sugulane

Vello Raie snd GLEB TIISMANN 1. märts 1923 Tallinn – 3. veebruar 2021 Tallinn TAMARA NORHEIM-LEHELA TALVI, LEENA, TIINA, NILS, LINDA, LIISA peredega

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

17

Lahkus armas sõber

ARMAST ÕDE, EMA, VANAEMA JA VANA-VANAEMA

Vaado Sarapuu

Aino Lott’i

Avaldame sügavat kaastunnet SELMALE ja perele

neiuna KÕRGEMETS sündinud 19. oktoobril 1926 Nõvas, Harjumaal surnud 30. jaanuaril 2021 Torontos

TOOMAS ja SILVIA TREI

mälestavad HILDEGARD KÕRGEMETS LINDA MUNRO ja SIMON ANTHONY KARIN ja MARSHALL KAUS perega

Unustamatut sõpra

Vaado Sarapuud mälestavad ja avaldavad kaastunnet SELMALE ja lähedastele

LAHKUS ARMAS EMA

ILLAR ja HELI TENNO perega

Valentine (Vally) Miller neiuna HÕBE sündinud 11. detsembril 1925 Leisi vallas, Saaremaal surnud 31. jaanuaril 2021 Torontos Mälestavad tütar ELMA SUGULASED Eestis

Puhka rahus

Mälestame kurbuses, et lahkus meie esimees

Vaado Sarapuu Südamlik kaastunne perele EESTI RAHVUSTEATER

Julius Kuperjanovi surmast möödus 102 aastat Tartus ja Võrus meenutati 2. veebruaril mälestustseremoo­ niatega 102 aastat tagasi lahinguväljal saadud haava­ desse surnud Vabadussõja sangarit leitnant Julius Kuper­janovit. „Väidetakse, et leitnant Ku­ perjanov tundis oma surma ette.

Sellest hoolimata tuiskas ta kartmatult oma partisane juhti­ des lahingusse, sütitades neid eredalt põleva sädemega nii, et see põles ka pärast tema langemist kuperjanovlaste sü­ dames neid võidult võidule viies,“ ütles mälestuskõnes Kuperjanovi jalaväepataljoni kaplan kapten Mihkel Madal­ vee.

Leitnant Julius Kuperjanov oli Eesti kooliõpetaja ja ohvit­ ser. Vabadussõja alguses korral­ das ta Tartu piirkonna kaitset pealetungiva punaarmee vastu ning moodustas 1918. aasta 23. detsembril Puurmanis Tartu partisanide pataljoni. Ülema ­ langemise järel nimetati patal­ jon tema auks Kuperjanovi ­partisanide pataljoniks.

Julius Kuperjanov sai surma­ valt haavata 31. jaanuaril 1919 Paju lahingus, ta suri kaks päe­ va hiljem Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Vabadussõjas üles näidatud sõjaliste teenete ja vapruse eest omistati Julius Kuperjanovile I liigi teise järgu, II liigi teise järgu ja II liigi kol­ manda järgu Vabadusristid.

(KVPST/EE)

Mälestame sügavas kurbuses armsat

Vaado Sarapuu’d Olid legendaarne eestlane.

Südamlik kaastunne kallile SELMALE, omastele ja EWR perele

ERIKA JÕGI AIME NURMSE KRISTIINA VALTER

Päev õhtule laskus… ja lõppes elurada…

Vaado Sarapuu Südamlik kaastunne SELMALE ja lähedastele MALLE SALUSOO TAIVI ja LEMBIT VOHNJA KAI, PAUL ja KATI KIILASPEA

Lahkus meie armas

b! vil! Vaado

Sarapuu

1944 – 2021 c. 2000/2001

Lahkus meie hea sõber

Mälestavad sügavas kurbuses

Vaado Sarapuu

KORP! FRATERNITAS ESTICA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Avaldame sügavat kaastunnet SELMALE ja perele Sind surmani küll tahan ma kalliks pidada – mu õitsev Eesti rada…

SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL IMBI ja REIN LAINEVOOL LEHTA ja AARE GREENBAUM VIIVI VAHTRA MERIKE LAINEVOOL MIGHELL

Alo Mattiiseni ,,Öölaulupeo viis“ Lydia Koidula Jüri Leesment

Pühendunud kultuurihoidjast koguduse liiget

Vaado Sarapuud Mälestavad VANA ANDRESE KOGUDUS ja ÕPETAJA

Lahkus meie sugulane

Edwin Ivar Oldekop 5.9.1928 (Tartu) – 19.1.2021 (Berliin)

Mälestame kurbuses

mälestavad leinas ANDRES RAUDSEPP MARIKE RAUDSEPP-KUKLA EDA PUKSOV Eestis

Vaado Sarapuu’d Avaldame kaastunnet SELMALE perega ENE ja GUNNAR perega UNO ja MALLE perega

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

Mälestame kurbuses meie armsat vilistlast

LAHKUS ARMAS ISA JA VEND

Endel Paju

Endel Paju

coetus 1973 sündinud 08.09.1926 Saaremaal lahkunud 28.01.2021 Torontos

sündinud 8. septembril 1926 Lümandas surnud 28. jaanuaril 2021 Torontos

KORP! REVELIA KANADA KOONDIS EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT KANADAS

Sind mälestame leinas LINDA ja WARREN ROBERT HILLAR ja BONNIE

Puhka rahus!

Lahkus meie austatud Revelus

Endel Paju Armas ÜLLE, sügav ja südamlik kaastunne Sinu kalli

Tiinakese ootamatu lahkumise puhul.

Olen mõttes Sinuga ja Su perega

Suri kapten Sir Tom Moore 2. veebruaril suri 100-aasta­ selt koroonaviirusesse Teise maailmasõja veteran, briti eruohvitser Sir Thomas Moore, kes sai ülemaailmselt tuntuks rahakogumisakt­ siooniga.

Bedfordshire’ist pärit Moore’il oli plaan oma sajan­ daks sünnipäevaks (30.04.2020) läbida aias sada 25 meetri ­pikkust ringi ning koguda 1000 naelsterlingit riigi haigekassa jaoks läbi NHS Charities Together, kuid see eesmärk täi­ tus juba esimese 24 tunniga.

Kokku annetati ettevõtmise käi­ gus ligi 33 miljonit naela.

24. aprillil jõudis ta koos laulja Michael Balliga Suur­ britannia singliedetabeli tippu lauluga ,,You’ll Never Walk Alone“. 99 aasta ja 359 päeva vanusena oli Tom Moore vanim inimene, kes seda saavutanud on.

17. juulil 2020 lõi kunin­ g­ anna Elizabeth II 100-aastase Thomas Moore’i rüütliks.

Eesti laialt levinud raudnõges on kadumas Keskkonnateadlikud aiapida­ jad muretsevad, et nii taime­ rammuks kui ka kahjurite peletajaks sobiv kõrvetav raudnõges (Urtica urens) on kadumas. Kunagine tüütu umbrohi on nii hinnas, et juba jagatakse aiandusaja­ kirjades soovitusi, kuidas seda ladvapistikust paljundada. ,,Meil on Eestis kaks erinevat taime. On kõrvenõges (Urtica dioica), suur ja mitmeaastane, kasvab hästi vegetatiivselt.

Temaga on meil Eestis endiselt väga hästi, võib-olla on ta vii­ mastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks,“ rääkis botaanik

Kell seisab Peatus aeg Pooleli jäi elu

Südamlik kaastunne pojale ROBERTILE, tütrele LINDALE ja vennale HILLARILE Mälestavad KORP! REVELIA KANADAS JA EESTIS ALARI AVAMÄGI, REIN ENDE, OLAVI KELLE, MART PEDEL, MARGUS SARDIS, ENN SAUMETS, JAAK TRIEFELDT

Vaikses leinas AIMI

Lahkus meie kauaaegne sõber

Endel Paju Avaldame sügavat kaastunnet poeg ROBERTILE ja tütar LINDALE ja WARRENILE

Mälestame varalahkunud

Tiina’t

LEHTA ja AARE

Puhka rahus!

Liiga vara kustus sinu elutuli!

Sügavas kaastundes ABIKAASALE, pisitütar ANNIKALE ja VANEMATELE VILME PEDE LEILI ja PETER FOSTER SHELLY ja MARTIN PEDE CATHY ja PAUL PEDE

Liiga vara lahkunud

Tiina (Veltmann) Stewart Avaldame sügavat kaastunnet GREGILE, ANNIKALE, ÜLLELE, TÕNISELE ja kogu perele SILVIA ja TOOMAS koos perega

Mälestame armast sugulast

Endel Paju MEA RITA DEBBIE, KERRY, KARLEY KAILI ja TÕNU RICHARD ja SHELLY

Puhka rahus!

Avaldame südamest kaastunnet ÜLLE VELTMANNILE ja tema perekonnale kalli tütre

Tiina enneaegse lahkumise puhul

Armast sugulast

VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA

Tiina Stewart’it 9. mai 1988 – 25. jaanuar 2021 Mälestavad kurbuses ERIKA KATTAI ELLE ja ALLAN VIIRA

Sügavas kurbuses mälestame meie armastatud lapsekasvatajat, mängukaaslast ja sõpra

Tiina Stewart’it (née VELTMANN)

ja Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Botaaniku sõnul on aga tõeliseks harulduseks saanud aiamaadel kasvav üheaastane raudnõges, mille tunneb ära väikeste lehtede, aga mis veelgi olulisem – eriti valusa kõrve­ tuse järgi.

Kuke sõnul on raudnõgese kadumisel väga lihtne põhjus: tegu on tüüpilise aiamaa­ taimega, aga tänapäeval on pee­

narde asemel pügatud muru, heal juhul paar ilutaime või mõni puu.

Tallinna botaanikaaia pea­ dendroloogi Olav Abneri sõnul pole raudnõges ainus umbrohi, mis Eestis on kadumas. Väga haruldaseks on muutunud hari­ lik nisulill ehk äiakas, samuti on jäänud vähemaks põld- ja rukkiluste ning kassinaeri kas­ vukohti. Ka rukkilillest on väljaspool koduaedu saanud ­

Südamlik kaastunne kogu Tiina perele kalli tütre, õe, abikaasa ja ema lahkumisel PILLE, GLENN, JUKU, VANESSA ja ALEKSA ÜLLE, GEOFF, CEDRIK, KEILI, ERIKSON ja ANGELIKA

h­aruldus. Kadunud umbrohtude asemele aga tulevad uued liigid.

Näiteks on palju juurde tulnud Pärsia mailast (Veronica persi­ ca), mis veel sajand tagasi oli haruldus, kuid praegu ta on peaaegu kõikidel põldudel ja aedades. (ERR/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Nr. 5

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Seoses Covid19 nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud rangemate reeglitega ei toimu EELK Toronto Peetri kirikus jumalateenistusi kuni 11. veebruarini 2021.

Samuti pole eelmainitud kuupäevani ka koguduse kantseleis vastuvõttu.

Kantseleisse saab teateid jätta emaili aadressil: stpeterstoronto@ rogers.com või telefonil 416 483 5847.

Koguduse õpetajaga saab ühendust emaili aadressil: mart.salumae@eelk.ee ja telefonil 647 273 5858.

Videopalvusi saab vaadata koguduse Facebook grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Hiljutine küsitlus näitas, et 94%-l vastanuist aitas looduses viibimine vähendada pandeemia-aegset stressi ja ängistust; umbes ¾ vastas, et õues aja veetmine on saanud nende jaoks tähtsamaks kui kunagi varem. (Lüh. CBC) • PRINCE EDWARD ISLAND. Saareelanikud on läbi pandee­ mia aja tegelenud rohkelt kudumise, heegeldamise jm. käsitööga, ning kohalike lõn­ gamüüjate sõnul on nende müügid head. Armastatud hobi on aidanud paljudel toime tulla stressi ja igavusega. (Lüh. CBC)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Pühapäeval, 14. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 21. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL OIKUMEE­ NILINE VABARIIGI AASTA­PÄE­ VA JUMALATEENISTUS. Vir ­tu­ aalne ühendkoor.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Sõna külvist

Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 7. veebruaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Joshua Boutilier. Issanda surma mälestamine.

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

19

lasel. Kristlane ise peaks olema Algkristlaste usumärk oli elav ja nähtav evangeelium. kala. Kreekakeelse kala esitähed ,,Sel päeval läks Jeesus kodunt Poola kirjanik Henryk Sien­ moodustavad sõnakombinat­ välja ja istus järve äärde. Ja kiewicz oma kuulsas romaanis siooni ,,Jeesus Kristus, Jumala tema juurde kogunes suur rah­ ,,Quo Vadis?“ kirjeldab kristliku Poeg, Päästja“. Selline oligi vahulk, nii et ta pidi astuma algkoguduse olukorda Roomas nende lihtne usutunnistus. ,,Ja paati ning sinna istuma. Kõik esimesel sajandil. Noor Rooma sõna sai lihaks ja elas meie kes­ rahvas seisis kaldal ja tema senaator Vinitius armub äsja kel, ja me nägime tema kirkust rääkis neile palju asju tä­ ­ usklikuks saanud neiusse nagu Isast Ainusündinud kir­ hendamissõnadega. Ta ütles: Lygiasse. Vinitius kirjeldab oma kust, täis armu ja tõde“ ,,Vaata, külvaja läks välja kül­ enese usulisi heitlusi usu küsi­ Jh.1;14. Külvaja peab ise us­ vama… Kel kõrvad on, see musis: ,,Mul polekski raske kuma ja elama seemnest, mida kuulgu!“ Mt.13;1-9. Viidatud loobuda usust jumalaisse, sest ta külvab.

Loe ise Jeeuse seletust tekst räägib põllumaast, seem­ ükski selgem pea nendesse ei nest ja külvajast. Protsessi usu. Nähtavasti on aga krist­ käsitletud täendamissõna kohta tulemuseks neli erinevat resul­ lastele sellest kõigest veel vähe. Mt.13;18-23. Teeäärne, kivine, Pole küllalt Kristuse austami­ ohakaline või tõeline külviks taati. sest, tuleb ka elada. Tema õpe­ valmis põllumaa? Millise nimel Põllumaa.

Selles loos külvamise tulemi tuse järgi; siin sa seisadki õieti elame meie? Kellel kõrvad on, määras põllumaa. Meie iga mere kaldal, millest sind see kuulgu ja kellel on silmad, see lugegu! üksiku südames võib olla nelja­ kästakse üle jalutada…“ sugust põllumaad. Psühholoog Tõnu Lehtsaar avaldas mõni päev tagasi FBs pildi imekau­ kaheksa metallist kaelaehet, 12 nist kiriku altariruumist ja lisas Rootsis leiti münti linases kotis, kaks hõbe­ teksti: ,,Vaikus ja rahu kirikus haruldane dast käevõru, kaks pärlit ja enne jumalateenistuse algust. ­lihtne mehe hõbesõrmus.

See on midagi ilusat. See on viikingiaare Arheoloogid tegid kindlaks, nagu põllu ettevalmistamine Rootsi arheoloog leidis metal­ et osa aardest on Lähis-Idast, külviks“. Meie ise valmistame liotsija abil eelmisel aastal Prantsusmaalt ja Saksamaalt. ette oma põllumaad. ,,Täna, kui pealinna Stockholmi lähe­ da­ teie tema häält kuulete,ärge ,,Mündid on vermitud arva­ sest Täbyst 1000 aasta vanuse ­tehke oma südant kõvaks nagu tavalt 10. sajandi lõpul, ehted viikingiaarde, osa aardest on nurina ajal.“ Hbr.3;15. on pisut vanemad. Aare võidi suure tõenäosusega LähisSeeme. peita 11. sajandil,“ teatasid Idast.

Jeesus Kristus tuli uuelaadse a ­ rheoloogid.

Arheoloog Maria Lingströmi seemnega, mida tänapäeval teatel on tegemist ainulaadse Üks müntidest on ainulaadne tunneme evangeeliumina. Evan­ aardega, millesarnast ei ole va­ ja see on pärit Normandiast. geelium tähendab eesti keeles rem leitud, teatab aftonbladet. Rootsi arheoloogid on mündi head sõnumit. Evangeelium ei se. pilti näinud 16. sajandi raama­ tähenda Uues Testamendis liht­ Stockholmist ja lähedastelt tus, kuid Rootsis ei ole seda salt õpetust ega selgitust Jumala aladelt on viikingiaardeid otsi­ ­varem leitud. riigist, vaid alati sõnumit(tea­ tud alates 18. sajandist, kuid Arheoloogide arvates võis det), et Jumala riik on ligidal ­ varem pole sealt suuri leide see aare kuuluda mõnele või juba tulnud. Vana Testa­ avastatud. viikingikaupmehele, kelle maja mendi valitud rahvas juudid Kaevates tuli välja peidetud asus kohas, kust nad vara ootavad tänase päevani Messia keraamiline anum, milles oli leidsid. (PM/EE) tulekut.

Kristlased seevastu on Kristuse taastuleku ootel. Kogu inimkonna ajaloo vältel ei ole evangeeliumi kuulutatud nii suureulatuslikult kui meie päevadel. Paarkümmend aastat tagasi oli Toronto ajalehtedes mitu lehekülge kirikusse kutsu­ tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST) vaid reklaame. Tänaseks on Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; need kadunud. Selle asemele on Veerandaastas $48.— kirikute sulgemine andnud igale kogudusele ja üksikisikule TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. võimaluse sotsiaalmeedia va­ USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. hendusel minna iga inimese ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; koju. Kellelgi ei ole enam õi­ veerandaastas $80.00. gust ütelda, et ta ei ole kuulnud AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. ega näinud evangeeliumi. Täi­ Hinnad arvestatud Kanada dollarites. tuvad Kristuse sõnad: ,,Ja seda Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Kuningriigi evangeeliumi kuu­ Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või lutatakse kogu ilmamaale, tun­ teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca nistuseks kõigile rahvastele, ja või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil siis tuleb lõpp“ Mt.24;14 Külvaja.

Tellimine saata Külvaja amet lasub esmalt EESTI ELU Kristuse kogudusel ja igal krist­ 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU reedel, 5. veebruaril 2021 — Friday, February 5, 2021

Nr. 5

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks!

Sündmuste kalender

Euroopa Liit mõistis hukka Navalnõi vangistamise Euroopa Liidu välispoliitika­ juht Josep Borrell tegi kolma­ päeval ühenduse 27 liikmes­ riigi nimel avalduse, milles mõistis hukka Vene kohtu otsuse muuta opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi tingimisi vanglakaristus reaalseks van­ gistuseks. ,,Euroopa Liit mõistab hukka Vene võimude otsuse mõista härra Navalnõi vangi ning peab seda vastuvõetamatuks, kuna see on poliitiliselt motiveeritud ja vastuolus Venemaa rahvusva­ heliste inimõiguskohustustega,“ ütles Borrell avalduses.

• Teisip., 16. veebr. kl 7 õ Piret Voolaid ,,KOOLI­PÄRI­ MUS – AKEN LAPSEPÕLVE: EESTI LASTE- JA NOORTE­ PÄRIMUSE KOGUMISEST UURIMISENI“ VEMU You­ Tube’i kanalil.

• Laup., 20. veebr. kl 3 pl EV AASTAPÄEV, FILM ,,1944“ VEMU YouTube’i kanalil.

Vestlus stsenaristi Leo Kunna­ EL on korduvalt kutsunud sega.

Vene võime pidama kinni oma riiklikest ja rahvusvahelistest • Pühapäeval, 21. veebr. EV kohustustest inimõiguste austa­ 103. AASTAPÄEVA VIRTU­ ­ misel ja tagamisel ning võrdsu­ AALNE TÄHISTAMINE To­ ronto Eesti Seltsi korraldusel. sest seaduse ees, sealhulgas on ka õigus õiglasele kohtupi­ • Neljap., 25. veebr. kl 8 õ KONTSERT ,,Memories of damisele, lisas Borrell.

Home“ – Tiina Kiik, Tuulikki ,,EL kordab oma üleskutset härra Navalnõi kohesest ja Bartosik, Julia Aplin VEMU tingimusteta vabastamisest, sa­ ­ YouTube’i kanalil ja FBs muti nende kodanike ja ajakir­ VEMU/EMW korraldusel. janike vabastamisest, kes võeti • Neljap. 11. ja neljap. 18.

AKVARELLI-ÕPI­ kinni nende õiguse eest rahu­ märtsil meelselt koguneda ja väljen­ TUBA Zoomis ENDA BAR­ dusvabaduse eest,“ ütles Borrell DELLI juhendamisel EKKT, avalduses.

VEMU ESK koostöös. Registr.

Borrelli sõnul pöördub EL 19. veebruariks.

Navalnõi teema juurde tagasi • Kolmap., 31. märts VEMU välisasjade nõukogu eelseisval tõlkevõistluse tähtaeg. istungil 22. veebruaril. (ERR/EE) • Edgar Marteni mälestusele

pühendatud KOOLI­P ÄRI­ MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1.juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­ POEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.