Eesti Elu / Estonian Life No. 51/52 | December 23, 2021

This newspaper was mailed on Thursday, December 23, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–13)

Alates / since 2002 Nr. 51/52, 2021 Neljapäeval, 23. detsembril — Thursday, December 23

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA HEAD UUT AASTAT!

Foto: Paul Kiilaspea

Jõulumõtisklus praost MART SALUMÄE

Ärge kartke Jõuluööl kuulutas ingel Pet­ lemma karjastele: „Ärge kartke!

Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Pääst­ ja, kes on Issand Kristus.“ Lk 2:10 – 11. Üle kahe tuhande aasta hil­ jem on igiammune ingli kuulu­ tus endiselt ajakohane. Kartu­ sest vabanemist vajab ka tänane maailm. Hirm pole usaldus­ väärne teejuht. Seda oleme kogu maailmas näinud eriti viimase kahe aasta jooksul, seistes iga päev silmitsi seni­ nägematu ulatuse saavutanud pandeemiaga. Tänu Jumalale, et kogu pika ärevuse ja teadma­ tuse keskel oleme siitsaadik ­siiski suhteliselt tasakaalukalt ja kannatlikult suutnud käituda.

Imetlusega on põhjust tunnis­

tada, et täna on inimkonnal ka­ sutada palju rohkem teadmisi ja võimalik maailma tajuda palju detailsemalt kui muistse aja õpetlastel – rääkimata siis kirja­ oskamatutest karjastest. See­ pärast on paljud hakanud end koguni nii targaks pidama, et taandavad Piibli jutustused ing­ litest ja Jumala Poja sünnist muinasjutuks, mida uskusid ­kergeusklikud ja harimatud, kes otsisid oma abituses jumalikku kaitset. Siiski pole inimene oma teadmistele vaatamata hirmu­ dest ometi vabaks saanud.

Pigem vastupidi. Vanade hir­ mude asemele on tulnud uued ja hullemad. Kui sajand tagasi pidi talupere olema valmis ­hakkama saama lokaalse viljai­ kaldusega, siis kaasajal muret­ sevad riigid ja rahvad globaal­ sete kliimamuutuste pärast. Kui veel eelmise sajandi alguses oli reaalne hirm, et noore inimese

eluküünal kustub kehva tervise tõttu liiga vara, siis kaasajal kardetakse pigem lõputuks ­venivat raugapõlve.

Ka igasugu uskumustest pole kaasaja tark ja teadlik inimene prii. Hoopis vastupidi. Mulle on kogu eluks meelde jäänud lapsepõlves Soome raadiost kuuldud jutlusest või usutlusest ühe teoloogi lühike, kuid tabav lause: „Kun Henki loppuu, niin konstit alkaa.“ Eesti keelde võib seda tõlkida nii: „Kus Vaim (mõeldud on Jumala Vaimu) lõpeb, seal veiderdused (trikid, ­ vigurdamine, pettused) alga­ vad“. Ma ei mäleta ei selle teoloogi nime ega suuda mee­ ­ nutada toonast konteksti. Aga seda lauset on elu jooksul olnud korduvalt põhjust meenutada.

Hiljuti puhkes Itaalias skan­ daal, kui piiskop Antonio Staglianò lastele kõneldes selgi­ tas, et jõulupühade tegelik

tähendus on Jeesuse sündimise pühitsemine. Sitsiilia rooma-ka­ toliku piiskopkond pidi esinema avaliku vabandusega, sest piis­ kop oli muuhulgas ka maininud, et ettekujutus punase kostüümi­ ga jõuluvanast on loodud CocaCola reklaamitegijate poolt ning inimesed peaksid kingihulluse asemel keskenduma jõuluajal hoopis oma lähedastele ning abivajajatele. Paljud nördinud lapsevanemad aga väitsid, et piiskopi taoline mõttearendus ­ rikkus ära kõigi nende laste jõulud. Mis teha, kui rahvas ­ leiab, et lapse usuline kogemus tohibki piirduda vaid usuga päkapikkudesse ja jõuluvanasse, siis kirik peabki andeks paluma.

Aga mitte rahvalt, vaid Jumalalt ja sellesama rahva eest.

Lisaks tänavuse talve alguses Tallinnas paksu lumme kinni jäänud pakirobotitele ületab väike Eesti ka muudel teemadel aeg-ajalt rahvusvahelise uudis­ künnise. Mõne päeva eest juh­ tusin lugema, et Twitteris on suurt elevust tekitanud foto Eestis avastatud suurest ümmar­ gusest metsa-august, mis asub Otepää lähedal kunstitalu Maa­ jaam territooriumil kõrguva metsatuka puudefrondis. Kogu

maailmast leidus „teadjaid“, kes oskasid öelda, et tegu on kääbi­ ku-uruga, „Twin Peaksi“ portaa­ liga või hoopis NASA laserihar­ jutuse jäljega. Jaapanist pakuti koguni, et selle augu kaudu jõuab Totoroni. Häbiga pean tunnistama, et mulle tuttavad väljendid olid selles fantastikas küll vaid NASA ja laser.

Tõde „müstilise“ mesta-augu kohta on aga palju igavam ja lennukate teooriate arendajatele ilmselgelt ka täiesti vastuvõeta­ matu. Selgus, et 2018. a. nägi Soome kunstnik Antti Laitinen umbes nädalapäevad päris maist ja higist vaeva oma maastiku­ taiese, mis kuulub seeriasse „Broken Landscape“, teosta­ miseks täpseid mõõdistusi tehes, oksi saagides ja puudealust puhmast pügades. Huvitav, kas ­ kunstnik peaks ka nüüd avali­ kult vabandust paluma kõigi „Twin Peaksi“, kääbiku-urgude ja Totoroni uskujate ees, et ta neil kõik ilusa ära rikkus?

Uus aeg ja uued kombed ei erine olemuslikult millegi ­poo­lest ammustest aegadest ega kommetest. Inimloomus pole aastatuhandete vältel muutunud.

Eriti puudutab see meie tundeil­ (Järgneb lk. 15)

2

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Nr. 51/52

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Keskendume sellele, mis on hästi Rahulikku pühadeperioodi sisenemise asemel toob igapäevaelu aina rohkem ärevust tekitavaid uudiseid. Üha enam maailmas maad võttev Omicroni variant, mis sunnib riikides taaskehtestama uusi piiranguid ja ära jätma varem planeeritud tegevusi, mõjutab perede pühaderõõmu – just nüüd, kui paljudel oli mõttes möödunudaastaste rahulike ja vaid perekesksete pühade asemel taas midagi suuremat korraldada.

Suurenenud nakatumiste arv tekitab ka potentsiaalse võimaluse, et nii mõnigi on sunnitud pühade aegu hoopiski isolatsioonis olema, kui juhtutakse olema näiteks kokku puutunud viirusega nakatunuga. Samuti ei tee sugugi rõõmu uudised läbipõlemisohus tervishoiutöötajatest, kellest mitmed on jätnud oma õpitud ameti ja lahkunud sellelt palju andvalt, aga ka palju nõudvalt töölt.

Lõppev aasta pole paljude jaoks olnud kergete killast, seda kindlasti majanduslikus mõttes, sest pandeemia on sundinud tegema inimeste elus mitmeid ümberkorraldusi – töises elus, sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamises.

Küllap on paljud lugejad märganud ja kogenud pandeemia ajal toiduhindade tõusu Kanadas. Ja nagu uuest raportist näha, ei ole selles suunas paranemist märgata. Paar nädalat tagasi avaldati Canada’s Food Price Report, mis on iga-aastane aruanne Dalhousie ja Guelphi ülikoolidelt. Aruandes ära toodut kajastasid paljud Kanada meediaväljaanded, tuues välja mõjusid, mida see enesega kaasa toob: kõrgenenud väljaminekud igapäevatoidule ning sellega seoses võimalik toiduga kindlustamatus. Nimelt ilmnes aruandest, et aasta 2022 võib toiduhindade tõusu osas olla rekordeid püstitav, lisades perekonna toiduhinnale 5-7%, mis on enam kui $900 aastas neljaliikmelisele perele. Suuremaid hinnatõuse eeldatakse eriti piima- ja pagaritoodete osas, samuti restoranitoitude puhul. Ja kuna toidupankade teenuste järele on jubagi olnud suur nõudlus, võib see vajadus kasvada veelgi.

Nagu teame, on viimasel pooleteisel aastal kasvanud ka inimeste vajadus mentaalse abi ja toetuse järele rohkem kui iial varem. Hea, et abi on olemas ja hea, kui abivajajad selleni jõuavad.

Head on aga maailmas samuti palju. Miks mitte saabuvate jõulupühade valguses keskenduda sellele, mis on hästi. Perekondlikud sündmused, rõõm oma lähedastest ja nende edusammudest.

Loodus oma ajatus ilus. Head inimsuhted meie ümber. Mõni heategu, mõni väike tänusõna, mõni väike telefonikõne, mõni vana sõber, kellega pühade ajal kontakti võtta. Viirusemured, elukalliduse tõus jm. – loodetavasti on need vaid ajutised raskused, mis jäävad seljataha, ning uus aasta tuleb kõigi jaoks juba märgatavalt parem.

KAIRE TENSUDA

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite kohtumine Kaunases.

Kolme Balti riigi kaitseministrid arutasid kaitsevõime tugevdamist Teisipäeval kohtusid Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid Kalle Laanet, Artis Pabriks ja Arvydas Anušauskas Leedus, Kaunases. Ministrid arutasid Balti regiooni julgeolekuküsimusi ja Ukraina sõjalist survestamist, Venemaa Föderat­ siooni hiljuti esitatud nõudmisi NATO-le, Poola toetamist Valgevene režiimi hübriid­ rünnaku tõrjumisel, aga ka kavandatavat ühist mitmikraketiheitja (Multiple Launch Rocket System) hankimist ja Euroopa Liidu strateegilise kompassi küsimusi. „Toetame vankumatult Uk­ raina territoriaalset suveräänsust ning kutsume üles Venemaa Föderatsiooni lõpetama Donets­ ki ja Luhanski separatistlike re­

Eesti pass sai turvadokumentide auhinnajagamisel kõrge tunnustuse Eelmisel nädalal toimus ülemaailmne iga-aastane turva­ dokumentide disainiauhindade jagamise üritus ,,Re­­gional Banknote & ID Document of the Year Awards 2021“. Eesti uus pass pälvis kõrgeima tunnustuse kategoorias ,,ePassport of the year 2021“ Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika regioonis, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Selle tiitliga tunnustatakse turvadokumente, mille disain ja turvalisus on kõige enam silma paistnud. ID-kaardi kategoorias tunnistati parimaiks Saksamaa ja Prantsusmaa ning muu turvadokumendi kategoorias oli võitja Monaco elamisloakaart.

Politsei- ja piirivalveamet hakkas uut passi välja andma 2021. a algusest. Passi on peide­ tud kaunid eestikeelsed laused ja passi sisekaantel on kujutatud rannikuäärt ja tasast merd, mis piiritleb Eestimaad.

Passi sisulehed iseloomustavad aga paksu Eesti metsa, kus ela­ vad erinevad loomad ja linnud.

Näiteks leiab passist pruunkaru, hundi, rebase, ilvese ning meri­ kotka.

Vaadates passi erivalguses,

Foto: kaitseministeerium

gioonide sõjalist toetamist ning Krimmi okupeerimine,“ sõnas kaitseminister Laanet. „Putini režiimi järjepidevatele katsetele destabiliseerida julgeolekut Euroopas ja mujal maailmas, üritades suveräänseid riike al­ lutada oma mõjusfääri, tuleb piir ette tõmmata,“ lisas ta.

Ministrid arutasid võimalusi Ukraina toetamiseks olukorras, kus Venemaa Föderatsioon koondab Ukraina piirile sõjalisi üksusi.

Ukraina sõjameditsiinivõime­ kuse toetuseks kingitakse Ukrainale Eesti ja Saksa kait­ seministeeriumite ühisprojektina välihaiglasüsteem Role 2. Eesti jätkab Ukrainaga tihedat koos­ tööd lisaks Kaitseliidu kaudu, ühistel õppustel Ukrainas,

kübervaldkonnas ning väljaõppe pakkumisel Ukraina sõjaväelas­ tele.

Balti kaitseministrid leppisid Kaunases kokku ühises regio­ naalses võimearendusprojektis, mille kohaselt hakatakse kõigis kolmes Balti riigis arendama mitmikraketiheitjate süsteemi.

Kaitseministrid otsustasid tu­ leval aastal välja töötada ka ­kolmepoolse kaitsekoostöö­ kokkuleppe.

Eesti võtab Balti kaitse­ koostöö eesistumise järje Lee­ dult üle 2022. aastal. Arvestades halvenenud julgeolekuseisundit on Eesti eesistumise eesmär­ kideks regionaalse heidutus- ja kaitsehoiaku jätkuv tugevda­ mine, eeskätt mitmikraketiheitja võimearenduse abil, aga lisaks ka integreeritud mereolukorra­ teadlikkuse väljaarendamine ning NATO liitlaste panuse suurendamine regioonis.

(KMPT/EE)

Eesti saatkonna hoone Riias leidis ostja

Reformierakonna populaarsus kasvamas

Riias aadressil Skola 13 asuva maja eest pakuti oksjonil 4,61 miljonit eurot, ostutehinguni loodetakse jõuda lähikuude jooksul.

Riias Skola 13 asuv Eesti rii­ gile kuuluv hoone, kus juba 1919. aastal avati Eesti saat­ kond, pandi oksjonile. Eelmisel nädalal toimunud oksjonil oli kõrgeim pakkumine 4,61 mil­ jonit eurot, vahendas ERR välisministeeriumi teadet.

Saatkond kolib uude hoo­ nesse, mille krunt asub Riias presidendilossi vastas. Uue hoone valmimiseni tegutseb saatkond praeguses asukohas.

Samal oksjonil oli müügis ka Eestile kuuluv krunt Riias Viduse tänaval, aga sellele ost­ jat ei leitud. (ERR/EE)

Reformierakond, mis novemb­ ris oli langenud erakondade reitingutabelis kolmandaks, lõpetab aasta liidrikohal ning on asunud edu Eesti Konser­va­ tiivse Rahvaerakonna (EKRE) ees kasvatama.

muutub see öiseks Eestimaaks, kus elavneb loodus. UVvalguses ilmuvad passi kaanele vihmapiisad ning sisekaanel kujutatud rahulik meri hakkab ­ lainetama. Siselehtedel tuleb esile öine tähistaevas ja mets. ­ Samuti ilmuvad taevasse vir­ malised, kuu ning üle pimeda metsa lendav öökull. (PM/EE)

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,9 % ja opositsiooni­ era­kondi 36,5 % vastajatest.

Ühiskonnauuringute Insti­tuu­ di tellitud Norstat Eesti iga­ nädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Refor­ ­ miera­ konda 24,2% ning Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda ja Keskerakonda võrdselt 20,7% valimisõiguslikest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15,9 %, Isamaa 8,1 % ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,7 %. Eesti 200 toetus on liikunud tõusvas joones alates oktoobri lõpust ning läheneb aasta alguse rekordtase­ mele. Isamaa edestab esimest korda alates 2019. aasta keva­ dest reitingutabelis SDE-d.

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

3

Ehatare uudiseid Ehatares on olnud palju tegevust, vaatamata kõikidele meie praegustele olukorda­ dele. Jõuluvana isegi jõudis käia Ehatares ning pühitseda elanikkudega. Lauldi laule ja loeti luuletusi. Ja iga elanik sai ka kingi ning sai koos palju naerda.

Tänu meie tegevus- ja toit­ lustusosakondadele on Ehatarel olnud edukas raha kogumise kampaania. Aitäh töötajatele ja vabatahtlikele, kes valmistasid verivorste ja teisi eesti toite meie ühiskonnale nautimiseks.

Ehatare sai Edgar Õunpuult helde annetuse, mis aitab ra­ hastada rohkem tegevusprog­ ramme nüüd ja uuel aastal meie elanikele! Sellised anne­tused ai­ tavad meil teha üha enam meie elanikkude jaoks. Suur tänu!

Hetkel Ehatare otsib rohkem töötajaid, kes aitaksid tugev­ dada meie siinset ühiskonda ja hoolitseda meie elanike eest.

Oleme praegu konkreetselt hu­ vitatud kokkadest, toitlustus­

teenindajatest, hooldustöötaja­ test – õdedest ja isiklikest abistavatest töötajatest (Personal Support Workers). Eelistame eesti keele rääkijaid, kuid hin­ dame kõiki, kes soovivad aidata meie kodul olla aina parem koht elamiseks ja töötamiseks.

Kui olete huvitatud, võtke kon­ takti Veronika Viinamaega töö­ ajal, telefonil 416-284-0828 või epostiga VViinamae@ehatare. ca.

Kui Sina või Sinu lähedane vajab lühiajalist puhkeaega, siis pidage Ehataret silmas. Sõltu­ valt kehtivatest määrustest või­ dakse nõuda uutelt Ehatare

Eesti rahvaloendus algab 28. detsembril veebiküsitlusega 28. detsembrist 22. jaanuarini toimub Eesti rahvaloenduse suur veebiküsitlus, millega küsitakse inimestelt lisaandmeid rahvastikuregistris lei­ du­ vale. Vastava teate saavad kõik inimesed meilile.

Veebiküsitlusele vastamine on enamikule vabatahtlik, ko­ hustuslik on see juhuvalimisse kuuluvatele inimestele, keda on 61 000. Kui valimisse kuuluv inimene ei jõudnud või ei saanud 22. jaanuariks küsimus­ tikule vastata, helistavad neile või külastavad neid alates 1. veebruarist rahvaloendajad.

Neile, kes kuuluvad kohus­ tuslikku valimisse, saadetakse postkasti paberil teavitus.

Eestis toimub rahvaloendus registripõhiselt esimest korda, Lätis ja Leedus tehti seda esi­ mest korda juba selle aasta ­alguses.

See on esmakordselt, mil ­tehakse Eestis põhiliselt regist­

Saaremaal Sõrves avati päranditee lõik Möödunud nädalast peale on Saaremaal uus vaatamisväärsus. Transpordiamet tegi korda Sõrves ühe 11 km pikkuse kruusateelõigu eelmise sajandi 50ndate aastate stiilis.

Tegemist on kogu Euroopas ainulaadse pärandi- ehk muuseumiteega, mida mööda saavad vabalt sõita ka selle ­ sajandi transpordivahendid.

Kui pori pritsib ja sõidavad

ripõhine loendus, kombi­ neerituna valikuuringuga. See tähendab, et enamik andmeid saadakse erinevatest registritest rahvastiku, soo vanuse, koda­ kondsuse lõikes. Lisaks on rah­ va eluruumide loendus ja saa­ dakse lisaandmeid leib­kondade, perekonnatüüpide ja elu­ruumide kohta: millised küt­te­tüübid, hoonetüübid, eluruu­ mide seis­ und. Rahvaloenduse küsitlusse tulevad küsimused rahvuse ja emakeele kohta jm.

Edaspidi plaanitakse teha rahvaloendusi igal aastal, tõe­ näoliselt alustatakse sellega 2025. aastal.

Kogutud ja analüüsitud and­ meid hakkab statistikaamet järk-järgult avaldama alates ­juunist.

Loendusel kogutud andmed on rangelt kaitstud, see kohus­ tus tuleneb nii isikuandmete kaitse kui ka riikliku statistika seadusest. (ERR/EE)

ringi poole sajandi vanused nõukogude autod, teeviidad hoiatavad piiritsoonist, liiklust reguleerivad hoopis teistsuguste värvidega liiklusmärgid ja ohu­ tuspiireteks on valged betoon­ postid – see kõik korraga viis Lõmala-Kaugatoma teelõigu avamisel enam kui poole sajan­ di tagusesse aega. ,,Kogu see 11 kilomeetrit on liikumiskiirusega 50 km/h, need liikluskorraldusvahendid on kõik betoonpostid, nagu kunagi olid, need on eraldi valatud kõik.

Need on identseks tehtud nagu

elanikelt 2-nädalast isoleerimist.

Lühiajalist puhkust võiks pida­ da kas lihtsalt puhkuseks, sõpradega ühenduse taastami­ seks või isegi proovikiviks, et kas Ehatare sobib teile.

Kui teie või teie tuttav soovite rohkem informatsiooni meie teenuste või vabade tubade kohta kas puhkekodus või hooldekodus, palume võtta kontakti Sirje Järveliga tööajal, telefonil 416-284-0828 või epostiga Sjarvel@ehatare.ca.

Häid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

EHATARE PERE

Eesti sai Euroopa Komisjoni taasterahastust 126 miljonit Euroopa Komisjon maksis eelmisel nädalal Eestile eelmaksena välja 126 miljonit eurot, mis moodustab 13 prot­ senti riigile taaste- ja vastupidavusrahastust eraldatavast summast. ,,Eelmakse aitab Eestil algust teha taaste- ja vastupidavuska­ vas esitatud meetmete rakenda­ misega. Need hõlmavad reforme ja investeeringuid energiatõhu­ suse ja säästva liikuvuse suu­ ren­damiseks ning tervis­hoiu­ süsteemi juurdepääsetavuse ja vastupidavuse parandami­seks,“ ütles Euroopa Komisjoni presi­ dent Ursula von der Leyen.

Komisjon annab loa eda­ sisteks väljamakseteks vastavalt Eesti taaste- ja vastupidavuska­ vas kirjeldatud investeeringute ja reformide rakendamisele.

Kava kehtivusaja jooksul saab riik toetustena kokku 969,3 mil­ jonit eurot. (ERR/EE)

viiekümnendatel olid. Aga muu liikluskord ehk kruuskate, selle profiil ja tasasus, on kõik nagu tavaliikluses kruusateedel peab­ ki olema,“ lausus transpordia­ meti ehitamise ja korrashoiuo­ sakonna Lääne üksuse juht Hannes Vaidla.

Liiklusmärgid on küll eel­ mise sajandi keskpaigast, aga sellel teelõigul on need kehtivad ja kiirus on piiratud 50 kilo­ meetrini tunnis. Teelõigul on ka nii ajastutruud bussipeatused kui ka piimapukid. (ERR/EE)

Eestis saab tõhustusdoose teha kolme kuu möödumisel vaktsineerimisest Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon leidis, et arvestades omikroni tüve kiiret levikut riigis ning teiste riikide ja uuringute esialgseid andmeid, võiks tõhustusdoosi teha juba kahe või kolme kuu möödumisel esmasest vaktsi­ neerimiskuurist. Tõhustus­doo­ sile hakati registreerima teisi­ päevast peale.

Komisjoni uute soovituste kohaselt tuleks Jansseni ko­

roonavaktsiiniga vaktsineeritud täisealisel elanikkonnal teha tõhustusdoos kahe kuu möö­ dumisel esimesest doosist.

AstraZeneca, Pfizer/BioN­ Techi ja Moderna vaktsiiniga esmase vaktsineerimiskuuri läbi­ nud täisealisele elanikkon­ nale soovitab komisjon võimal­ dada tõhustusdoosi alates kolme kuu möödumisel esmasest vaktsineerimiskuurist.

Tõhustusdoosina soovitab immunoprofülaktika ekspert­ komisjon Eestis endiselt kasuta­ da mRNA vaktsiine Pfizer/ BioNTech ja Moderna, kuid erandjuhtudel võib vaktsineerija kasutada tõhustusdoosiks ka Jansseni vaktsiini. (ERR/EE)

4

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Nr. 51/52

AMATÖÖR ARUTLEB…

Koeraga jalutamise plussid ja miinused Marko Mäetamm, ­rahvusvaheliselt ­tunnustatud kunstnik Mulle üldjuhul meeldib koe­ raga jalutamas käia. Selline mõnus rutiin, mis ajab su hommikul tavapärasest na­­ tuke varem üles ja otse uksest välja, olgu see enesetunne või ilm missugune tahes. Kindlad tänavad, kindlad muruplatsid.

Midagi eriti leiutama ega mõtlema ei pea, lihtsalt longid sihitult. Võib-olla on see märk tasapisi ligi hiilivast vananemisest, võib-olla millestki muust, aga nii see on. Mõned kuud tagasi koera võttes ei tulnud ma selle pealegi, et see mulle meeldima võib hakata.

Aga vaatamata sellele, et mulle koeraga jalutamine üld­ juhul meeldib, ei saa nentimata jätta, et nii nagu igal asjal siin elus, on ka koeraga jalutamisel omad plussid ja omad miinused. Üks konkreetne miinus on näiteks see, et tuleb kogu aeg koera tagant kakat koristada.

Mul kaka suhtes mingeid aller­ giaid ega midagi niisugust ei ole, et ‘fui kui vastik’. Ja lõhna ma ka ei tunne. Aga tüütu on see natuke ikka. Eriti kui koeral kõht päris korras pole ja kaka kas venib või on üldse täitsa vedel. Koera kakat korjatakse ­ üles nii, et pannakse käsi väik­ sesse kilekotti, võetakse kaka läbi selle kilekoti pihku ja tõm­ matakse kilekott teistpidi. Pluss selle asja juures on see, et nii teevad kõik viisakad koerajalu­ tajad ja see annab mingisuguse omamoodi õlg-õla tunde.

Miinus on asja juures aga jälle see, et kuna tavaliselt on mul koeraga jalutades kaasas ka väike kotikene koeramaiusega, siis võib juhtuda nii, et puhtast hajameelsusest võivad need ko­ tikesed segamini minna. Mul ükskord nii täpselt juhtus. Vahin ise ei tea kuhu ja urgitsen samal ajal kotist koerale maiust, et proovida, kas ta ikka veel kuuletub sõnale ,,istu“ või on juba ära unistanud. Korraga tunnen, et koera maiused on ­ sellised imelikud pehmed ja ­niisked, millised nad üldse olla ei tohiks. Selgus, et olin ajanud käe valesse kotti. Plussiks on niisuguse asja juures aga kind­ lasti see, et ega see koera kaka

niiväga ei määrigi.

Tugevaks plussiks on koe­ raga jalutamise puhul kindlasti ka uued tuttavad, kelleks on sama kandi koerajalutajad.

Inimesed, kellega sa muidu ­eluilmaski ei kohtuks, aga nüüd näed neid igal hommikul ja kui hästi läheb, siis ka õhtul.

Vahetad paar sõna, koerad hul­ lavad omavahel või vähemalt nuusutavad üksteist üle, ja lähed jälle. Tore. Miinuseks on aga kindlasti see, et kui siis koertel omavahel mölluks läheb, keer­ duvad nöörid lootusetult sassi ja neid peab hakkama vastasti­ kuste vabanduste saatel lahti harutama, tehes teise koera­ ­ omaniku ümber veidraid tiire ja pookstave. Hullemal juhul tuleb lausa teineteise jalgade vahelt nööriga läbi ronida, ise vaban­ duste ja kohmetu naeruga seda veidrat tegevust pehmendades nii palju kui võimalik. Üheks koerajalutamise plus­ siks on kindlasti see, et satud kohtadesse, kuhu muidu iial ei satu. Mingid täiesti võõrad tagahoovid, kitsad läbikäigud, rohtukasvanud eikellegimaad.

Kui ma niisama ilma koerata sellistes kohtades ringi luusiks, peetaks mind ilma igasuguse kahtluseta kahtlaseks elemen­ diks ja võib-olla kutsutaks isegi politsei. Mingi hallipäine kõõt­ su võõraste majade ümber ringi tuiamas. Kindla peale pätt.

Otsib, kus on mõni lahti jäetud uks või aken, et midagi pihta panna. Või lausa pervert. Seal minu kandis on ridamisi kaks lasteaeda ja nende ümber kenad muruplatsid, mida koer väga ­armastab.

Nii et ma tuian seal laste­ aedade tarade taga päris tihti ja kui hein niitmata, siis ega see koer väga kaugele ei paista ka.

Seepärast alati, kui lasterühmad väljas on ja kasvatajad silma­ piiril, katsun käituda kuidagi nii, et nad ikka aru saaks, et ma koerajalutaja olen. Muidu arva­ vad tõesti, et mingi kommionu.

Mina küll arvaks. Ignoreerida neid lasteaiataguseid muruplatse on aga väga raske, sest esiteks on koeral seal väga hea kakada, teiseks on seal palju teiste ­koerte lõhnu ja kolmandaks pat­ seerivad seal muru peal mingid linnud, keda mu koerale väga luurata meeldib.

Ringhääling sai 95 aastaseks Eelmisel laupäevalal möödus 95 aastat Eesti ringhäälingu sünnist. 18. detsembril 1926 läks Tallinnast eetrisse raadiosaade, mida loetakse regulaar­ sete raadiosaadete alguseks Eestis.

Raadiojaama asutamise mõte tekkis 1924. aastal kahel heal sõbral - kooliõpetajast riigikogu liikmel Aleksander Tammel ja raamatupidajal Hans Oll-Rein­ sonil, kui nad vaimustusid ­kaubandus-tööstuskoja näitusel

nähtud raadiovastuvõtjast ja kahe peale ühe kaasagi ostsid.

Esimese saate andis osaühi­ sus Raadio-Ringhääling eetrisse 18. detsembril 1926 oma Tallinna stuudiost Pikk tänav 43.

Eestis oli tollel ajal 2000 raadiovastuvõtjat. Kui inimene ­ ostis või valmistas ise raadio­ vastuvõtja, siis ta pidi ennast võtma postkontoris raadio­ omani­kuna arvele. Talle väljas­ tati ringhäälingu vastuvõtu­

Üheks kindlaks miinuseks koeraga jautamisel on aga see, et meie koerale meeldib maast igasuguseid asju suhu pista. Ja teha seda nii kiiresti, et ma tavaliselt ei jõua reageerida. ­ Korraga napsti! ja juba ta mat­ sutab midagi, ise veidra pilguga minu poole kõõritades. Ja kui ma siis talle käe suhu ajan pole seal tavaliselt enam midagi. Mis see olla võis? Mõni raibe ilm­ selt. Eks see hiljem kakast jälle näha ole. Ükskord märkasin, et koeral ripub suust välja nöör.

Haarasin ta koonu kiirelt haar­ desse ja hakkasin nööri välja ­sikutama. Selgus, et nööri otsas oli vana kuivanud kalapea!

Oleks loom selle jõudnud alla neelata, ma ei tea, mis siis oleks saanud. Üheks vaieldamatuks plus­ siks koeraga jalutamisel on kindlasti aga see, et ma saan ise kõndida. See pluss on, tõsi küll, täiesti omakasupüüdlik, aga ikkagi. Muidu ma molutaks ­ hommikul märksa kauem toas.

Loeks meile ja uudiseid, võib-olla vaataks järelvaatami­ sest isegi hommikutelevisiooni.

Nüüd aga – naksti õue! Siis tagasi tuppa, kiire kohv ja ­ tegudele. Koer rahul ja ise ka reibas.

Selle asja juures on ­ paraku aga ka üks konkreetne miinus.

Nimelt muidu mulle ikka meeldis sörkimas käia. Aga nüüd mul on endale väga hea vabandus, et ma ju käin ­koeraga nagunii mitu korda ­tiirul ja saan tõenäoliselt oma liikumise selle­ ga tehtud. Lisaks veel see, et koeraga jalutamine võtab niigi palju aega mu väärtuslikust päevast, millal ma veel jook­ sen? Selge on, et need on otsi­ tud vabandused ja koeraga jalu­ tamine ning jooksmas käimine ei ole päris üks ja seesama. Aga teisest küljest – võib-olla tuligi see koer mu ellu just nimelt selleks, et ma peaksin temaga jalutamas käima ja mitte jooks­ ma? Äkki mul ei olegi tarvis praegu joosta? Asjad ju ei juhtu siin ilmas nii­ sama, vaid ikka mingil põhjusel.

Kõik, mis meie teele satub, on millekski vajalik. Nii head kui halvad asjad. Nii plussid kui miinused. Isegi koeraga jaluta­ mise plussid ja miinused. Aga nüüd ma peangi koeraga välja minema. Närib teine juba vaipa.

aparaadi kasutamise luba ja omanik pidi siis maksma raa­ diomaksu.

Osaühingu Raadio Ring­ hääling jaam lõpetas tegevuse 1934. aasta juunis, kuna 15 000 raadioomanikult kogutud raa­ diomaksuga ei suudetud ehitada uusi saatejaamu ega tagada ­raadiojaama arengut.

Riigi ringhääling alustas Eestis tegevust 1934. aasta 1. juulil. Fred Olbrei juhitud ring­ hääling tõusis 1940. aastaks tehniliste uuenduste poolest Euroopa tugevamate hulka.

(ERR/EE)

Leili Terts, Anu Randmaa ja Maie Kask, seisab Ester Mandra.

Toronto ,,Eesti Kodu“ jõulud Pidulauad said üles pandud 16. detsembriks 2021 ja koroonaviiruse piirangute tõt­ tu saime kutsuda ainult neid, kelle vaktsineerimine oli tasemel riigi nõuetega. Nii tulid 34 meie seast kokku, et laudades istuda oma naabritega.

Kutsutud külaline oli meie armas pastor Jüri Puusaag, kelle hea sõnum on meile tuttav ja meeldiv. Marta Kivik oli vastutulelik ja saatis meie jõululaule.

Kuigi eestlasi on Toronto Eesti Kodus vähemaks jäänud, on meil siiski ettevõtlikke ini­ mesi, kes endise Kultuurringi programmi edasi viia soovivad ja et leida jõulurõõmu, korral­ dasid meie Jõuluõhtu koosviibi­ mise sellisel ajal.

Mitme inimesega tegime koosoleku, valisime omale uue eestvedaja ja uueks Kultuurringi juhatajaks on valitud Ester

Mandra, kes on hästi tuntud oma tegevuse ja abistamisega eestluskonnas. Temale abiks ­tulid Erika Kessa, Leili Terts ja Anu Randmaa.

Toidud said valmistatud tra­ ditioonilise kombe kohaselt ja tulid hästi välja, seda pakuti koos klaasi veiniga ja mahlaga soovijatele. Paremat ei ole kui koos sõpradega esimene maits­ tud jõulusöök!

Jõululauludega saime hästi korda, sest laulude kavas olid sõnad suurendatud, nii et kõik said kaasa laulda. Meeleolu oli kõigil hea ja isikuid, keda vähe olime suvel näinud, oli hea ­tervitada ja mälestusi jagada.

Loodame selle esimese uue sammuga, et Eesti Kodu eest­ laskond ikkagi püsib ja üritame oma parima teha, et meil, kui võimalik pandeemia-ajal, veel kord väljas korraldada teisigi kokkusaamisi. ANU RANDMAA

Esimene eestlane läbis Antarktika maratoni

Euroopa Liit soovib lühendada vaktsineerimistõendi kehtivusaega

Esimese eestlasena läbis ­maailma kõige lõunapoolsema maratoni Mihkel Oja. Järje­ korras 16. Antarktika maratonil oli võistlemas 62 jooksjat 18 riigist.

Antarktika maratonile lähe­ vad tavaliselt kahte tüüpi inimesed – ühed tahavad pääse­ da seitsme kontinendi klubisse, mis tähendab, et nad peavad igal kontinendil maratoni jooks­ ma, ja teised lähevad ekstreem­ susi otsima. Esimese eestlasena Antarktika maratoni läbinud Mihkel Oja on enda sõnutsi veel kolmandat liiki. ,,Minu jaoks teadmine, et ma lähen Antarktikasse tuli enne seda, et ma lähen üldse marato­ ni jooksma,“ rääkis Oja. Maratoni ajal oli külma 15 kraadi, keeruliseks tegi distantsi läbimise pehme lumi. Joosti üsna piiratud alal neli 10,5 kilo­ meetrist ringi. Rajalt kõrvale minna ei tohtinud, kuna seal võis lumekooriku all olla oht­ likke pragusid.

Mihkel Oja aeg oli 5 tundi ja 13 minutit ning sai meestest 12. koha. Võitja oli Poolast, naistest viis võidu koju lätlanna, kes püstitas ka naiste uue rekordi.

Maratoni pilet maksis ligikaudu 18 000 dollarit.

(ERR/EE)

Euroopa Liit kavatseb piirata ELi vaktsineerimistõendi kehtivust üheksa kuuga, et julgustada inimesi tegema tõhustusdoose.

Euroopa Komisjon kinnitas avalduses, et võttis vastu vaktsi­ neerimistõendite ,,siduva ühek­ sakuulise kehtivusperioodi (täp­ selt 270 päeva) ELi siseseks reisimiseks“. Reegel peaks ­ jõustuma 1. veebruaril.

Meetme jõustumiseks on vaja kõigi ELi liikmesriikide nõusolekut. Mitmed ELi liik­ mesriigid olid juba eraldi and­ nud teada meetmetest, mille ­kohaselt ei peeta ilma tõhustus­ doosita inimest enam ,,täielikult vaktsineerituks“.

ELi uue reegli eesmärgiks on kooskõlastada koroonatõendi heakskiitmine kogu ELis, muu­ tes iga kaitsesüsti kehtivuse üheksa kuu pikkuseks.

ELi Covid tõend on muu­ tunud ELis ja mitmetes mitte ELi liikmesriikides standardiks, mis näitab, et selle omanikul on viiruse suhtes immuunsus, tõendil on ära toodud inimese vaktsineerimise staatus.

Lisaks kasutavad ELi Covid tõendit ka mitmed liikmesriigid riigisiseselt, et lubada inimesi restoranidesse, meelelahutus­ asu­tustesse ja spordisünd­mus­ tele.

(PM/EE)

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kui keel on segi, siis on kõik segi Lauri Vahtre, ajaloolane ERR Keel on lõpuks kõigest vahend, suhtlusvahend. Ja iga vahend peab olema võima­ likult otstarbekas, tõhus, käepärane. Keele puhul siis suhtlemise jaoks, et info kanduks edasi võimalikult ­ hõlpsalt ja adekvaatselt, et ,,telefoniefekt“ oleks minimaalne jne.

Lisaks n-ö kuivale infole annab keel muidugi edasi ka ­ muud, eeskätt tundeid, kuid sellegi edastamisele kehtivad ­ samad nõuded: kui keegi tahab näidata, et ta on vihane, siis pole põrmugi hea, kui vastu­ võtja peab seda rõõmuks. Öeldu kehtib ka kirjutatud keele kohta. Kiri on sündinud soovist edastada võimalikult täpselt öeldu mõtet, aga ka kõla. Kirjutusviis peab tagama, et nii kirjutaja kui ka lugeja, samuti valjult ette loetud teksti kuulaja, mõtlevad sama inimest, kohta, sündmust jne.

Meie keelekorraldajad neid triviaalsusi sageli justkui ei mõista. Või siis lähevad need keelekorralduse ja -filosoofia virvarris meelest. Nõutakse taga vorme ja norme, mis suhtlust mitte ei hõlbusta, vaid rasken­ davad, tegemata edastatavat sõnumit mitte selgemaks, vaid segasemaks.

Puderkapsaatika tootmine Umbes poole sajandi eest oli eesti keeles olemas selge ja üheselt mõistetav sõna ,,kumm“ (autokumm, rattakumm), kuni keelekorraldajad leidsid, et see peab olema hoopis ,,rehv“.

Teoreetiliselt oli neil muidugi õigus, tegemist oli kunagise raudrehvi asemele astunud kummrehviga. Omnibuss lühe­ neb bussiks, jalgratas rattaks – kummrehv järelikult rehviks?

Aga ei ole nii. Lühinimeks võib jääda ka liitsõna esimene pool, nt mootorrattast sai moti­ kas, mobiiltelefonist mobla ja kummrehvist kumm. Viimast hakati täiesti ilma põhjuseta välja juurima.

Nüüd on pool sajandit sõe­ laga vett kantud ja jõutud niikaugele, et mõni tõesti nime­ tab kummi rehviks, endisel jalg­ rattarehvil polegi enam õiget nime (mõni ütleb iseenesest õigesti ,,pöid“, aga öeldakse ka lihtsalt ,,ratas“ või ,,jooks“, mis tähistab tervet ratast, st pöida koos kodarate ja rummuga).

Vikipeediast loeme: ,,Ena­ mikul rehvidel hoiab õhku kinni eraldi sisekumm, kuid kasuta­ takse ka ilma sisekummita ning õhutäiteta rehve.“ Minu õnnit­ lused keelekorraldajatele: olete suutnud lihtsa ja selge asja ­segaseks ajada.

Nimekaimu tekitamine Nagu öeldud, on nime esma­ funktsioon tagada maksimaalne üheseltmõistetavus. Nimi an­ takse ja nime abil kutsutakse, nimi on mõeldud kasutamiseks teistele – nii omavahel kolman­ dast isikust rääkides kui teda

hüüdes. ,,Teda hüüti Sassi Jaaniks.“ Näete? Mehele oli nimeks pandud Jaan, aga kuna Jaane on palju, siis hüüti teda Sassi Jaaniks, et asi oleks selge nii talle kui ka teistele.

Täpsust on võimalik tagada ka perekonnanime kasutamisega ja kui sellest ei piisa, lähevad käiku näiteks isanimi, sünnidaa­ tum või terve isikukood. Kui kooliklassis on olemas Madis ja Mihkel, on asjad korras, aga täiesti loogikavaba olukord ­ tekiks, kui Mihkel äkki esineks palvega, et teda hüütaks samuti Madiseks. Oleks kaks Madist ja endise selguse asemel oleks tehtud samm tagasi segaduse ­ poole.

Just seda üritatakse praegu korraldada Georgia (USA osa­ riik) ja Gruusiaga, mis väide­ tavalt soovib, et teda samuti Georgiaks hüütaks. Vabandust, aga see nimi on vähemalt meie keeles juba hõivatud. Meie ei palu Eestit Itaaliaks nimetada, ehk pääseme meie omakorda vajadustest Gruusiat Georgiaks nimetada.

Paralleelnime tekitamine Segadust võib tekitada ka nimekaimude tekketa. Seda tõendab meile näiteks Genova.

Siiani oli Genua, aga nüüd peab justkui olema Genova, sest nii on ,,õigem“. Varasema ühe nime asemel on meil nüüd kaks – Genua ja Genova – üks just­ kui vana ja teine uus, kuid ühtlasi on nad ka paralleelsed. ­ Kitsama silmaringiga inimene võib neid kaheks erinevaks ­linnaks pidada, laps peab eraldi ära õppima, et nad on üks ja sama.

Tegelikult pole Genova mil­ legi poolest õigem kui sakslaste kaudu meieni jõudnud Genua või inglaste Genoa. Üldreegel on, et võõrsil asuvaid maid, linnu jne nimetatakse igas ­ ­keeles nimega, mis lähtub küll kohalikust nimetusest, kuid on sellest mugandatud. Meie keeles seega eestipäraseks.

Genova pole just keeltmur­ dev, aga Genua oma rõhulise esisilbiga on siiski eesti­ pärasem. Ja mis kõige olulisem, sel on traditsioon. Ent sellele loomulikule rusikareeglile sei­ sab vastu Eestis 1980. aastatel maha kuulutatud dogma, et ko­ halik nimetus on ,,õigem“ ja et võõrpärisnime tuleb eesti keeles kohelda kui võõrkeelset tsitaati.

See dogma on tõsine väär­ tegu meie keele sidususe ja iga­ suguse keeleloogika suhtes. Sest meenutagem, et nime annavad teised, nad annavad selle nime, mis on neile sobiv, suupärane ja üheselt Võime lõputult kaaluda, kas ,,õigem“ on Bruxelles või Brussels, ta oli ja on meile Brüssel. Õnneks pole Brüsseli kallale veel mindud, aga põhi­ mõtteliselt on uks avatud: ­kuskil on kirjas eluvõõras pos­ tulaat, et kohalik nimi on igal juhul õige. Aga ei ole nii.

Lõplikku õiget ja lõplikku valet ei ole siin nagunii, ent hetkel kehtiv üldlevinud kuju on

olemas, ja kui miski on õige, siis just see. Mitte mõni teine.

Sarnased probleemid seostu­ vad ka isikunimedega, kus­ juures need kerkivad üles isegi ammusurnud ajalooliste isikute puhul. Näiteks figureerib Eesti ajaloos selline tegelane nagu Modena piiskop Wilhelm. Ta oli kaua aega Modena Wilhelm ja kõik oli parimas korras, kuni ­tulid targad ja kirjutasid ta nime ,,õigesti“: Modena Guillelmus.

Siis tulid veel targemad ja kirju­ tasid veel ,,õigemini“: Modena Guglielmo. Ja lõpuks tulid targematest targemad ning kir­ jutasid Guglielmo da Sabina.

Kõigis suurtes keeltes on selle mehe nimi isekujuline, ainuüksi meie keeldume oma nimekuju omamast ja vaatame paaniliselt ringi, millist kirjutus­ viisi (saksa-, ladina-, itaalia­ pärast) ahvida, et oleks ,,õi­ gem“. Ka ei pruugi iga aja­ loohuviline enam taibata, et erinevates tekstides kohatud ­ Modena Wilhelm ja Guglielmo da Sabina on üks ja sama isik.

Samasse sahtlisse liigitub ka laest võetud printsiip kirjutada ooperite nimed originaalkeeles.

Ilmselt oodatakse Eestisse mas­ siliselt itaallasi, kes satuksid suurde segadusse, nähes afišil ,,Madama Butterfly“ ja ,,Don Giovanni“ asemel ,,Madame Butterflyd“ ja ,,Don Juani“.

See, et me iseenda jaoks olu­ korra absurdseks oleme teinud (guugeldame ja loeme: Don Juani ja Zerlina duett ooperist ,,Don Giovanni“), nagu prob­ leem ei oleks. Peaasi on truult järgida muusikainimeste rahvus­ vahelist kokkulepet, mis on sama eluvõõras kui muinsus­ kaitsjate Veneetsia harta.

Vale hääldust tekitavate vormide matkimine Kunagi olid meil Havai ja Haiiti, nüüd on Hawaii ja Haiti.

Miks? Sest inglased kirjutavad nii. Miks nad nii kirjutavad? Et edasi anda üldiselt kinnistunud hääldust. Ka meie oleme omaks võtnud sellesama häälduse ja Havai ja Haiiti annavad seda korrektselt edasi. Ent Hawaii ja Haiti, samuti Argentina, Madrid ja veel väga paljud enam mitte nii hästi, provotseerides lausa valehääldust.

Keelekorraldajaid see ei häiri, tähtis on alluda mingitele sisu­ tutele printsiipidele, mille kau­ gem eesmärk on sätestada kõi­ gile geograafilistele pärisnimede üks ja ainuõige kirjakuju. Ainult et seda ei juhtu mitte kunagi.

Kõigepealt ei allu sellele just need keeled, millel üldse on mingit ülemaailmset tähtsust, nimelt suured keeled. Veneetsia jääb inglise keeles Venice’iks seni, kuni kestab inglise keel, itaallased ei hakka Nizzat iial Nice’iks nimetama. Küll aga teeme seda meie, otsekui oleks meie keel mõeldud kellelegi teisele – antud juhul prantslas­ tele – ettenäitamiseks ja selle eest pai saamiseks. Ühtlustamissoovist tekitatud segadus Seni oli ajaloosündmuste suur- ja väiketähte reguleerinud

traditsioon: oli küll Rooside sõda, kuid ka rooside revolut­ sioon. Korralagedus, leidsid keelespetsid, tuleb võtta käärid ja kõik nimetused ühtlaseks pügada.

Nii sündis initsiatiiv hakata ajaloosündmuste, sealhulgas sõ­ dade nimesid kirjutama väikese tähega. Näiteks saja-aastane sõda. Tegemist on puhtakujulise möödalasuga, mille kõrvalnähe on taas segadus. Seesama Sajaaastane sõda kestis näiteks 116 aastat. Ta ei olnud saja-aastane sõda, vaid Saja-aastane sõda.

Ka seitsmeaastaseid sõdu on maha peetud mitmeid, kuid vaid üks neist oli Seitsmeaastane sõda (1756-1763).

Ja esimeseks maailmasõjaks on mõni ajaloolane nimetanud Napoleoni sõdu, Esimene maail­masõda seevastu on mida­ gi hoopis muud, see toimus aastail 1914-1918. Talvelgi on ­ palju sõdu peetud, kuid vaid üks neist on Talvesõda. Soom­ lastele endile on ta üks ja ainus

nii väike- kui suurtähega, nende kirjaviis meisse ei puutu. Meie kirjaviisis oli ta suurtähega paika loksunud, segadust ei ­ ­olnud, kuni tulid keelekorralda­ jad ja selle segaduse tekitasid.

Muutes meie omavahelise suht­ lemise abinõu, eesti keele, taas pisut nürimaks, segasemaks.

Millega oleme algusse tagasi jõudnud. Keel – nii suuline kui kirjalik – on suhtlusvahend.

Tööriist, kui soovite. Tööriis­ taga peab saama teha seda tööd, milleks ta on mõeldud. Argu­ ment, et keel areneb ja muutub, ei puutu asjasse. Muidugi are­ neb ja muutub, aga selleks tulebki tal lasta rahus areneda. ­ Keelt tuleb kahtlemata korral­ dada, aga mitte seal, kus prob­ leeme ei ole ja kus korralda­ mine need alles tekitab.

Koroona Inglismaal: nokk kinni, saba lahti

väikese kohviku muresid: kui üks teenindajatest peab ene­ seisolatsiooni jääma, saab kohvik hakkama, ka kahe tööta­ ja puudumisega tullakse toime, aga kui ka kolmas annab positiivse proovi, tuleb kohvik sulgeda. Sama olukord võib tekkida muuseumides, isegi ­teatrites. Londoni Young Vic on juba teatanud, et etendusi sel aastal enam ei toimu, Loodus­ loomuuseum on oma uksed terveks nädalaks kinni pannud. ­ Ent mida teevad haiglad, kui personal peab koju isolatsiooni jääma? Haiglaid juba sulgeda ei saa.

Ja nii on terve riik uue viiru­ selaine ootel ja keegi ei tea, millal saabub selle hari. Kui saabki noka lahti teha, siis jääb kohe saba kinni. Praegusele olukorrale lisab vürtsi inimeste küsitlemine tänaval. Kui küsi­ takse rangemate meetmete keh­ testamise kohta, siis paljud on trotsi täis; vastavad, et nad ei peaks neist kinni, kui need ka peaks kehtestatama. Ajalehed on välja uurinud, et Boris Johnsoni valitsus pole ise jõulu­ pidusid korraldades mullustest reeglitest kinni pidanud, miks siis peaksid nemad seda tege­ ma?

Reeglite koha pealt ei aita ka riigi piirkondade autonoomia.

Walesis on juba otsustatud, et eelolevast pühapäevast alates toimuvad spordivõistlused ilma ­ pealtvaatajateta, Põhja-Iirimaalt on kuulda probleemidest vakt­ siini kohaletoimetamisega ja Šotimaal, nagu Inglismaalgi, soovitatakse rahval olla ette­ vaatlik. Aga mida see tähendab?

Igal inimesel on oma arusaam, igal perel oma asjaolud. Ja nii võibki juhtuda, et praegu, kirju­ tamise hetkel, ei ole meil siin Inglismaal suuri piiranguid, aga loo ilmumise ajaks võivad piirangud siiski tekkida. Liigu­ vad kuuldused kahenädalasest Inglismaa lukkupanemisest kohe pärast jõule. TIINA TAMMAN,

Läinud nädalal toimus meie raamatuklubi jõululõuna. Päev varem avaldas üks klubi liige telefonis mulle arvamust, et teda ei paneks imestama, kui see ära jääks. Aga see toimus, ehkki lõunasöögi ajal tunnistas nii üks kui teine, et oli teinud veel enne kohale­ tule­ mist koroona kiirtesti. Neid saab iga inimene apteegist tasuta ja neid soovitatakse kasutada enne rahvarohkesse kohta minekut. Meid on raamatuklubis kümme, istusime suure laua ümber – tore oli.

Ja pubis olid teisedki lauad rahvast täis.

Aga nüüd, vaid nädal hiljem, nurisevad pubid, restoranid ja hotellid, et tellitud jõulukoosvii­ bimised jäetakse ära, tellimused tühistatakse, kardetakse omic­ roni. Terve riik on ärevil, sest puudub selgus. „Me vaatame olukorda tund-tunnilt,“ ütles peaminister Boris Johnson. See lause lisab vaid ebakindlust, mida niigi rahvale annab mee­ dia, korrutades varemgi kuuldud hoiatusi haiglate täituvusest.

Mitte ainult vaktsiini ja tõhus­ tusdoose ei süstita rahvale sisse, vaid ka hirmu. Mu enda parim sõbranna on 89-aastane, kolm doosi vaktsiini saanud, ent tun­ netan temas ärevust. Ja mida muudki näitab kuninganna jõu­ lueelse perekondliku lõuna ära­ jätmine ning tema otsus tradit­ sioonilise Sandringhami-jõulude asemel mitte reisida, Windsori lossi jääda. Mina ise ärevust ei tunne, sest optimistina loodan, et omicron osutub leebemaks variandiks kui kardetakse. Ka ei ole ma teinud kiirteste enda (või teiste?) rahustamiseks.

Küllap on minusuguseid teisigi.

Samas saan aru teenindus­ sfääri hirmudest. Mitte ainult laudade ja hotellikohtade telli­ musi ei tühistata, vaid neil liht­ ­ salt ei jätku teenindavat ­personali. Kuulsin raadiost ühe

www.eestielu.ca

21.detsembril 2021

6

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Nr. 51/52

Metsaülikool hoiab kokku ja distantsi Kaks viimast aastat on meie sõnava­ ra täiendanud uued sõ­­nad nagu enese­ isolatsioon, kaug­töö, distants­õpe ja vebi­ narid. Omavahel suheldes kanname hoolt, et kõik oleks kontaktivaba. Jälgime oma stressitaset ja et desoaine oleks alati käepärast.

Pandeemia tõttu jäi MÜ 2020 Kotkajärvel pidamata.

Kuna piirangud olid ikka veel jõus ka sel aastal, siis MÜ oli kaugtöö korras distantsõppel ja viis läbi vebinaride vormis Virtuaalse Metsaülikooli 2021.

Esialgu oli kavas leida he­ lisalvestusi sajast kõige põneva­ mast, ajakohasemast ja huvipak­ kuvamast loengust, mida MÜ’s on üle poole sajandi peetud ja teha need kättesaadavateks üle maailma.

Projekt kasvas aga suure­ maks ja augusti lõpuks, tradit­ siooniliseks MÜ nädalaks oli meil virtuaalne kava valmis.

Seda küll ilma Kotkajärve loo­ duseta ja saunata, kuid samal ajal koduste mugavustega.

Virtuaalne MÜ 2021 – mis toimus?

23.–27. augustini toimunud prog­ramm oli mitmekesine: • Eesti Keele Instituudi vikto­ riin.* • Vikipeedia töötuba. Juhen­ dasid Ivo Kruusamägi ja Indrek Park.

• Paneel – „Kuidas on Eestis elada neil, kes on Kanadast

sinna ümber asunud?“ Pane­ listid: Riina Kindlam, Riho Maimets, Silvia Soide, Lembit Tork. See oli meie populaarseim üritus, järgnes elav arutelu.

• Uus, värske loeng VirveAnneli Vihmanilt „Kas eesti keel on cringe?“ • Videosalvestatud Urve Karuk­ si luule esitamine Kotkajärve kaldal.

Lisaks viis klassikat / loen­ guid, millele järgnesid huvita­ vad analüüsid ja arutlused: • Kakskeelsus lastes (MÜ 1982) Lektor: Marilyn Vihman.

Kommenteerisid Marilyni tütar, keeleteadlane Virve-Anneli Vihman ja Marilyn Vihman ise.

• „Eesti majandus – hetkeseis ja tulevikusuunad“ (1994).

Lektor: Ardo Hansson. Kom­ menteeris Ardo Hansson.

• „Iseseisvuse võitluspäevilt ehk lahus marssida ja koos lüüa“ (1978). Lektor: Heino Susi. Tutvustas Olev Träss.

Kom­menteeris Andres Kase­ kamp.

• Ivar Ivaski loeng „Sada aastat Eesti kirjandusest Kreutzwaldist Kaplinskini“ (1969). Kom­ men­ teeris Sirje Kiin.

Harilikult osaleb MÜ’s sada­ kond inimest mitmelt mandrilt.

Google Analytics andmeil külastati augustikuu jooksul Virtuaalse Metsaülikooli 2021 kodulehte umbes 2,100 korda 464 eri isiku poolt. Enamik külastajaid olid Kanadast, USAst ja Eestist. Lisaks oli külastajaid seitsmelt muult

maalt: Rootsist, Soomest, Suur­ britanniast, Itaaliast, Rumee­ niast, Jaapanist ja Uus-Mere­ maalt. Sellega võib väita, et see oli kõige suurema osavõtuga Metsaülikool!

Seda suurt tööd saime ette võtta tänu sponsoritele. Pea­ sponoriteks olid selles projektis Eesti Sihtkapital Kanadas ja Eesti Rahvusarhiiv. Oleme ka tänulikud Kultuuriministeeriumi Integratsiooni Sihtasutusele.

Metsaülikooli jõulukingitus Kuna 25. detsembril algab kaksteist jõulupäeva, siis igal nendest päevadest toome esile ühe MÜ klassika loengu.

Jälgige meie sotsiaalmeediat (Facebook/Instagram/Twitter).

Pakume loenguid mitmest valdkonnast, nii ajaloost, kirjan­ dusest, sotsiaalteemadest, arhi­ tektuurist, muusikast ja muust mõtteliidritelt nagu Roman Toi, Tönu Parming, Ilse Lehiste ja Vello Salo. Postitame sotsiaal­ meediasse meie väljavalitud soovitused igal järgmisel 12 päeval. Palun jälgige meie Facebooki, Twitteri ja Ins­ ta­ grami lehte. Lisainformat­ sioo­ niks ja kõikidele loengutele juurdepääsuks külastage meie klassika kodulehte www.eesti. ca/mu/klassika/ Jääme hea lootuse juurde, et suveks on koroonapiirangud tühistatud ja saame jälle kokku Kotkajärvel 21. – 27. augustini 2022.

Häid pühi!

MÜ 2021 paneel.

Jõulurõõm sümfooniaorkestri muusika saatel Taas tõi jõulurõõmu ja lusti nii täiskasvanutele kui pisematele Toronto Sümfoonia­ orkester ehk TSO oma Holiday Pops kontsert-sarjaga Roy Thomson Hall’is.

Kontserdid toimusid vaid kolmel päeval, 7. kuni 9. det­ sembrini, aga eriline oli see, et viimasel õhtul ei dirigeerinud nagu harilikult Steven Reineke, vaid eesti päritolu dirigent

Foto: O. Maimets, EE arhiiv

Lucas Waldin. Muidugi diri­ geerib ta Edmontonis, Albertas, aga nüüd on tal juba kombeks paar aastat tulla juhatama TSO’d jõulueelsel ajal üheks kontserdiks ning perele tulla külla siin Torontos.

Mitmel muusikul olid peas ning seljas jõule meenutavaid esemed ning oli tore ka näha, kuidas mitmele pillile olid ka jõuluvana- või päkapikumütsi­ kesed kaunistusena pandud.

Laulusolistiks mõningates palades laulis Kanadas karjääri alustanud laulja Ryan Silver­ man; muidu on ta osalenud mit­ mes muusikalis New Yorgis, aga kontserdil kaldus ta rohkem džässistiili poole, meenutades Sinatrat ning Crosby’t.

Kontsert algas vägeva popur­ riiga „Holiday Overture“, mille­ ga orkester viis publiku hoog­ sale rännakule läbi tuntud pühadelaulude. Kavas olid mõlemad – instrumentaalpalad ning vokaaliga laulud läbisegi, seega oli hea tasakaal tekitatud ja sai isegi ümiseda maski taga oma lemmikjõululauludega kaa­ sa.

Ehk kõige huvitavama ar­ ranžeeringuga pala oli „mash­ up“ tuntud paladest „Bolero“ ning „Little Drummer Boy“,

nad sobisid väga hästi kokku ning ladinamaiguline rütm andis just küllalt liikumist ,,Little Drummer Boy“ tuntud meloo­ diale. Ka teiseks lemmikuks kujunes välja ,,Sleigh Ride“, ­ kus pakkus palju nalja, kuidas tekitati huvitavate löökriistade­ ga hobusekapjade häält ning ka piitsa plaksumist; tekkiski tunne, nagu oleks ise olnudki sõitmas lumisel metsateel hobusevank­ ris!

Lõpetuseks tuli ka jõulutaat ,,Jingle Bells’i“ saatel tõtates kohale ja oli näha, kuidas nii lastel kui täiskasvanutel saalis läksid näod kohe naerule, kui jõuluvana kohale jõudis.

Olekski olnud nagu päris jõulu­ aeg on nüüd tõeliselt kätte jõud­ nud. Aga lisapala oli ka ja mil­ line tore üllatus see oli, ­tuntud jõululaulud mängiti üks­ teise järel ning mitmed laulsid ka oma maskide taga kaasa.

Oli südamest hea meel seal olla, kuna peale jõuluaja üldise rõõmu oli ka see esimene võimalus paljudele pärast kahte aastat viibida päriselt kontserdil kohal. Oli tõesti tore nautida jõulultulekut ning imelist püha­ deaega koos TSO’ga!

KATI KIILASPEA

MÜ kasutas Laani Heinari labakinnaste disaini jõulukaardiks sel aastal.

Lastele mõeldud raamat Lydia Koidulast Kätlin Kaldmaa sulest ilmus lasteraamat, mis räägib noo­ rest Lydia Koidulast, kes oli lapsena tõeline tulesäde ja supertüdruk. Raamat jutus­ tab loo, kuidas särtsakast lapsest kasvas Eesti kirjanduse ikoon.

Kirjaniku, tõlkija ja kriitiku Kätlin Kaldmaa sõnul oli mõte Lydia Koidulast lasteraamat kir­ jutada temaga kaua aega kaasas käinud. ,,Meile koolis ju räägi­ takse Lydia Koidulast, siis lähed ülikooli ja jälle räägitakse Lydia Koidulast, aga see on kõik hästi ametlik ja inimesekauge. Mul oli soov kirjutada raamat Lydiast nagu ta oleks laps, et tuua teda lähemale meie väikestele lugejatele.

Lydia Koidula – ta ei ole luuletus, mis on vaja pähe õp­ pida, vaid Eesti esimene ­supertüdruk,“ rääkis Kaldmaa.

Raamatu valmimine võttis mitu aastat ja Kaldmaa töötas

selle aja jooksul läbi suure hul­ ga algmaterjale, et panna see koos illustraator Jaan Rõõ­ musega kokku seiklusrikkaks, ent samas tõetruuks jutustuseks ,,Minu lähenemine oli see, et ajaloolised faktid peavad olema õiged, aga eluosas võin ma fan­ taseerida, nagu süda lubab,“ ütles Kuldmaa.

Raamat on küll mõeldud noorele lugejale, aga Kaldmaa usub, et seal on silmailu ja uusi teadmisi ka täiskasvanud luge­ jatele. (ERR/EE)

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1085 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

19 20

26

27

6

22

10

11

24

25

48

49

31 34

38

35 39

40

41 42

50

30

23

51

43

44

45

46

52

47

53

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. End. Rootsi automark.

5. Koeratõug.

9. Hädakutsung.

12. ______n, Jordaania pealinn.

13. Tohter, doktor, ravija.

14. Terava otsaga metallvarras.

15. H_____, harjumus, komme (ingl.k.).

16. Austraalias ilmunud Eesti ajaleht.

18. Massimõõduühik.

19. Meierei juhataja.

20. Õigusteta isik.

22. Eeskoda.

26. Juunikuu.

31. Päev tagasi.

32. Piirkond.

33. Vee keemise hääl.

35. Miraakel, üle­ loomulik nähtus.

36. Eriline tähelepanu suunamine mõne objekti või tegevuse kohta.

38. ,,Mägede maa“, Venemaa haldus­ üksus PõhjaKaukaasias.

40. Agar, virk, hakkaja.

41. Lammas; utt-tall (lastek.).

42. Soome spordiriiete ja -varustuse bränd.

46. Poodium.

50. Ruumala kuupühikutes.

53. Teat. lõhkekeha.

54. Maailmakuulus poksija (1942– 2016).

55. Naisenimi.

56. Ettekuulutus.

57. Erakorralise me­ditsiini osakond.

58. Tarad.

59. ( Auto)pasuna hääl.

ALLA:

1. Viljakoristusel kogutu.

2. B_____, tuntud loomategelane W. Disney animafilmist.

3. T_____, tamiili keel (ingl.k.).

4. Piklik saiapäts.

5. Tammemetsad.

6. ______n, esinemisplats nt. tsirkuses.

7. Kreeka täht.

8. _____l, teras (ingl.k.).

9. Pehme, vesise pinnasega maa.

10. _____u, kinnine, tavaliselt vaimulik

,,Kupee nr 6“ valiti Oscarite eelnimekirja Ameerika filmiakadeemia kuulutas teisipäeval välja 94.

Oscari auhindade eelvaliku kümnes kategoorias. Rahvus­ vahelise filmi kategoorias jõudis eelvalikusse ka Eesti­

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

T

1. Rae(koda), 4. Slit, 8.

Ekke (Moor), 12. Oga, 13. Aare, 14.

Salm, 15. Kallaste, 17. Plii, 18. Irt, 19. Kriis, 20. Trofee, 23. Kai, 24. Eeva, 25. Koolitee, 30. Mai, 31. (K)oorem, 32. Elk, 33. Al, 34. Sidur, 35. Sala, 36.

Anu, 37. Aramea, 39. Vadak, 42. Kel, 43. Arab, 44. Jõulukuu, 49. Lima, 50.

Plus, 51. Ori, 52. Mees, 53. Tuts, 54.

Iid. Alla: 1. ROK, 2. Aga, 3. Eal, 4. Saare, 5. Lastekodu, 6. Irt, 7. Tee, 8. Esprii, 9. Kali, 10. Klii, 11. Emis, 16. LIFA, 19.

Kalm, 20. Tema, 21. Real, 22. Ovi, 23.

Koerakuut, 26. Oru (Pearu), 27.

Team, 28. Elle, 29. (D)ekaa(n), 31.

Oink, 34. Saabas, 35. Salu, 38. Relss, 39. Valm, 40. Arie(s), 41. Dame, 44.

Jpt, 45. Õlu, 46.Koi, 47. Uri, 48. Uid. Paremale:

17

29

37

9

S

Ristsõna nr. 1084 LAHENDUS

14

33

36

8

21

28

32

7

I

ühing.

11. Valitsuskepp.

17. Teat. indiaanihõim P.-Ameerikas.

21. (Korvpalli)rõngas; (ratta) pöid (ingl.k.).

23. Mitte sealt.

24. Maksuta, tasuta.

25. Terav, tundlik (ingl.k.).

26. Peenestatud teravili.

27. Baas.

28. _____k, Eesti keelemees (1880–1973).

29. Omapead, ise.

30. Turgi rahvas Hiinas.

34. Võrk (ingl.k.).

37. Peruu indiaanlane.

39. Selle asemel et.

43. Eesti läänepoolseim laht.

44. D_____d, keldi preester.

45. Keha ümber keerutatav võimlemisrõngas.

47. Jaapani saarte põlisasukas.

48. Hämu, vine.

49. ____t, Eesti parima tennisemängija eesnimi.

50. Silmahaigus.

51. Unenägu, unelm.

52. Elu-; bioloogiline.

Soome-Venemaa ühisfilm ,,Ku­­­ pee nr 6“.

Suvel Cannes’i filmifestivalil grand prix’ võitnud mängufilmi esitas Oscarile kandideeri­ miseks Soome. Kokku esitasid auhinnale filmi 92 riiki.

Eelvalikusse jõudis neist 15.

Film valmis Soome režis­ sööri Juho Kuosmaneni käe all, stsenaariumi kirjutasid Eesti au­ torid Andris Feldmanis ja Livia Ulman.

Eesti esitatud Peeter Simmi ,,Vee peal“ valituks ei osutunud.

Eelvalikule järgneb igas kate­ goorias nominentide väl­ jaselgitamine. Nominendid te­ hakse teatavaks 8. veebruaril.

94. Oscari filmiauhinnad jaga­ takse 27. märtsil Los Angeleses. (PM/EE)

Nädala retsept

Foto: Hele-Mai Alamaa

Rosolje Polli moodi Marika Blossfeldt kuuele See on Polli talu vegetaarne rosoljeversioon.

4 väiksemat peeti, tervelt koorega keedetud 2 kartulit, koorega keedetud 3 muna, kõvaks keedetud 1 õun, südamik eemaldatud ja väikesteks tükkideks lõigatud 3 hapukurki, pikuti veeranditeks ja siis ristipidi väikesteks tük­ kideks lõigatud 1 punane sibul, peeneks hakitud 1 sidruni mahl 500 g hapukoort 1–2 tl sinepit soola ja pipart Koori jahtunud peet, lõika kuubikuteks ja tõsta suurde kaussi.

Koori jahtunud kartulid, lõi­ ka kuubikuteks ja lisa peedile.

Koori ja haki munad ja lisa salatile.

Lisa õun ja sibul.

Lisa sidrunimahl, hapukoor ja sinep ning sega hästi läbi.

Maitse salatit – kui see vajab natuke soolast ja haput juurte, siis lisa veidi hapukurkide sool­ vett.

Maitsesta soola ja pipraga.

Lase enne serveerimist vähe­ malt tund aega külmas seista.

Serveeri kiluvõileibadega.

7

KARLA KALENDRISABA

Vahetus Siin ilmas käib kogu aeg üks igavene vahetus. Ikke sedasi, et üks läheb ja teine tuleb. Ju see on kuskilt kõrgemalt poolt nii sätitud, et ükski koht ei tohi tühjaks jääda. Viskad kivi vette, käib mulks ja jusku tekiks sinna kohta auk, aga ei teki kah. Muist veepiiskasi ehmatavad korraks küll ja pa­ gevad irmunult eemale, aga enne kui sina saad tollipulga taskust välja, et tekkind augu sügavust ja ümbermõetu kindlaks määrata, on teised krapsti asemel ja vot mulku netu. Veepind väriseb natuke aega ja kohendab ennast, kuni varsti on jälle sile nigu tite taguots.

Nii on kõigega. Kui kroonus postile läksid, siis pidid seisma sirgelt ja smirna kuni uus tunnimees tuli ja su välja vahetas. Kui vahetus iljaks jäi, siis võisid teda sõimata küll, aga enne tema ilmumist ära minna ei tohtind. Vana läbi igis­tatud ihupesu kannad kah kuni saunapäevani. Enne uut ja puhast selga ei tõmba, kui patune kere kasevihaga läbi vemmeldatud.

Noh, nüid siis oleme jälle sealmaal, et vahetame aastat.

Tegelikult vist ikke ainult aastanummert. Ei mina usu, et see vastne vanast teistmoodu saab olema. Kui noorem olid, siis küll uudistasid seda uut nigu pääsupoeg, nokk õieli ja süda ootusest ärevil. Nüid kaed sama tuima ja ükskõikse pilguga uuele otsa ja vanale tagast perra. Õieti ongi minul selle aastavahetusega kudagi ühepoolne suhe. No sedasi, et nigu polegi vahetust. Vata vahetuses on nii, et ühte saadad ära, aga teist võtad vasta. Aga mina ainult saadan ära. Uus tuleb omapead niikuinii, pole tal minu vastavõtust sooja ega külma. Ise teab, mis ta endaga kaasa toob ja mulle kaela määrib.

Mida sest vanast ja lahkuvast siis meelde on jäänd? Noh, neiu Anett vehkis ennast reketi ja veikse valge palliga kuul­ saks. Kange tüdruk, ei saa salata. Eesti naiste ulgas kindel nummer kaks (nummer üks on minu Kata). Ja selle vana vabariigi uus jupp iseseisvust sai kolmkümmend aastat va­ naks. Kah saavutus. Nüid on meil võimalik sõimata neid rii­gijuhtisi, kelle ise oleme valind, ei pea üheltki okupat­ sijoonivõimult abi otsima. Ja selle vihasele viirusele sai veel enne aasta lõppu uus nimi pantud. Seda oli ädaste vaja, sest koroona oli juba nii ära kulund, et ei irmutand enam kedagi.

Nojah, nisuke äbarik see aastake oli. Aga mis ma ise parem olen? Mida ma olen korda saat, millega uhkustada vai õisata? Mitte tuhkagi. Lahkume mõlemad longates ja noruspäi, pole üks parem kui teine. Aga pastoi, pea kinni!

Minul peaks üks veike eelis ikke olema. Tema läheb ega tule enam kunagi tagasi. Aga mina võin ennast veel uuelgi aastal paar korda ilmutada. Seda võimalust arvestage tõsi­ selt, ead sõbrad. Vaenlased kah, kui mõni peaks veel elus olema.

KARGU KARLA

Lapimaa põhjapõtrade populatsioon kannatab kliimamuutuste tõttu Lapimaa põhjapõdrad sure­ vad sooja talve tõttu nälga.

Kliimamuutuste tõttu ähvar­ dab neid väljasuremine, hoiatas Lapimaa karjakasvataja. ,,Karjadel on raskusi toidu hankimisega, sest talved alga­ vad palju hiljem ning kevad ja suvi kestavad kauem,“ ütles Põhja-Soome karjakasvataja Anna Kristiina Ollila.

Temperatuur on Lapimaa piirkonnas soojenenud neli kor­ da kiiremini kui globaalne

k­eskmine temperatuur. Selle ­tulemusena sajab talvel rohkem vihma, mis muudab sademed jääks ja raskendab põtradel ­toidu otsimist.

Ollila sõnul tuleb muutuva kliima tõttu pakkuda põtradele nüüd lisatoitu.

Põhjapõdrad ei talu hästi ka kuumust. Nad on kohanenud äärmise külmaga, neil on kaks karvakihti, mis kaitsevad neid madalate temperatuuride eest.

Soojad ilmad toovad kaasa ka rohkem kahjureid, nagu sääsed.

Erakordsete ilmastikuolude tõttu suri 2019-2020. aasta talvel Lapimaal umbes 15 000 põhjapõtra, vahendas Yle.

Naljanurk Kaks sõpra kohtuvad baaris: ,,Kuulsin, et teil oli vä­ gev jõulupidu. Kuidas külalised koju said?“ ,,Osa läks bussiga, osa oma autoga ja viimased politseiautoga.“

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

(ERR/EE)

8

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Nr. 51/52

Nädala portree

Lastekirjanik Kristiina Kass: „Astrid Lindgren turnis veel kõrges eas puude otsas. Minuski on veel palju uudishimu ja lapselikku elevust“ Kristiina Kass (51), kelle üheks iidoliks on juba lapsest saadik olnud Astrid Lindgren, on Soomes elav eesti laste- ja noortekirjanik ning tõlkija, kelle sulest on paarikümne aasta jooksul ilmunud rohkelt suurt populaarsust saavutanud lasteja noorteraamatuid („Kasper ja viis tarka kassi“ 2005, „KäruKaarel“ 2006, „Samueli võlu­ padi“ 2006, „Petra lood“ 2008, „Peeter ja mina“ 2009, „Nõia­ neiu Nöbinina“ 2010, „Õpetaja Kusti kummitab“ 2012, „Une­ linnu pesa“ 2013, „Lõvi Leo“ 2018 jmt., samuti mitmeid tele­ visioonikäsikirju ja ajakirjajutte (nii Eestis kui Soomes); ta on eesti keelde tõlkinud mitmete teiste raamatute kõrval ka popu­ laarse soomekeelse „Risto Räppari“ sarja. Samuti on Kristiina illustreerinud mitmeid nii enda kui teiste kirjutatud raamatuid.

Kristiina Kass on Eesti Kirjanike Liidu ja mitmete rah­ vusvaheliste organisatsioonide liige; oma töö eest on ta pälvinud rohkelt auhindu, tun­ nustusi ja stipendiume.

Kes soovib Kristiinat Face­ bookis kohata, leiab teda nime alt Kirjanik Kristiina Kass – seal on palju tema jutte, osad ka enda sisse loetud.

Siiski pole olnud kirjutamine Kristiina jaoks ainus töine tege­ vus: ta on tegutsenud äri- ja müügimaailmas, kuid viimastel

Elades küll juba aastakümneid Soomes, on Eesti külastamine Kristiina jaoks olulisel kohal.

aastatel on temas ärganud soov kätt proovida õpetajatöös.

Möödunud aasta lõpus saavu­ tatud magistrikraad Helsinki Ülikoolist soome keele alal on avanud uusi uksi ja võimalusi ja senise asendusõpetaja töö kõrval Espoo ning kodulinna Hyvinkää põhikoolides alustas Kristiina tänavu septembris ka soome keele õpetamist täiskas­ vanud immigrantidele. Samuti kuulub õppeprogrammi hulka Soome elu-olu ja kultuuri tut­ vustamine, mida Kristiina rõõ­ muga teeb. Kuna tema kauaaeg­ sete hobide hulka kuuluvad laul, pillimäng ja näitekunst – ta on olnud näiteks mitu aastat Hyvinkään Opisto (Hyvinkää Rahvaülikooli) ukulele-orkestris ja rock-bändis üks solistidest, kavatseb ta ka neid elemente oma uhiuues töös rakendada.

Töökoht ise on aga justnimelt selles samas rahvaülikoolis.

Kristiina vastas heameelega Eesti Elu küsimustele.

Asusid iseseisvalt Soome elama väga noores eas, kui Eesti polnud veel saavutanud taasiseseisvust, kuid piirid juba n-ö avanenud ja Eestist oli võimalik teha lühemaid ja pikemaid reise lähemale ja kaugemale. Samal ajal, kui paljud kaasmaalased vaatasid Soome poole kui tasuvamaid töövõimalusi pakkuvale rii­ gile, läksid Sina hoopis Helsinki Ülikooli õppima.

Palun räägi oma sisseelami­ sest uuel maal, ning kas otsus Soome elama jääda tuli juhuslikult või plaanitult?

Minu kõige suuremate ho­ bide hulka kuulusid juba lap­ seeas kirjutamine, joonistamine ja soome keel. Vanemad olid kirjanikud ja toimetajad, ema ka tõlkija – neid kõiki töid olen ise ka teinud. Gümnaasium oli kuns­tikallakuga ja tahtsin pärast seda kunstiülikooli sisse saada.

Kaks aastat proovisin, siis lõin käega ja läksin eluga edasi.

Soome keelt olin õppinud iseseisvalt keeleõpikust ja tele­ ­ kast, millest tallinlased ka nõu­ ka-ajal Soome kanaleid nägid.

Vaatasime välismaa filme ja sarju, millel soomekeelsed sub­ tiitrid all, ema tõlkis neid mulle ja õele eesti keelde. Samal ajal õppisin iseseisvalt ka rootsi keelt ja pärast kunstiülikooli katsete nurjumist plaanisin tege­ likult hoopis Rootsi õppima minna. Aga kui koolivend Helsingi ülikooli läks ja mind ka kutsus, siis leidsin, et see ongi mõistlikum. Lähemal ka.

Soomes kohtasid ka oma tulevast (nüüdseks juba endist) abikaasat ja lõid pere.

Kaks tütart – Petra ja Liisa, kelle kasvamine oli kindlasti inspiratsiooniallikaks paljudele Sinu raamatutele, on tänaseks täiskasvanud. Kuigi Soome on jäänud teile kõigile kodumaaks, on regulaarsed Eesti-külastused kuulunud alati teie pereelu juurde. Meie lugejad teavad, kui keerulised on vahel noorema põlvkonna eesti keele ja kultuuri säili­ tamise püüdlused Kanadas, kuid huvitav oleks teada, kuidas on samade teemadega Soomes? Nii lähedal kodumaale ja siiski nii eemal?

Mul oli selge, et räägin oma lastega ainult eesti keeles. Olen näinud küllalt neid Soomes ­elavaid lapsi, kellega emb-kumb vanem räägib vigases soome keeles ja laps ei olegi oma teist emakeelt ära õppinud. Minu arust on see kurb. Ja enamasti lapsed hiljem kahetsevad seda.

Minu tütred on oma kakskeel­ suse ja Eesti juurte üle väga ­uhked. Mõlemad on mitu aastat ka Käsmus noortelaagris käinud ja saanud eesti keelt põhjali­ kumalt praktiseerida. On ju ikka teine asi seltsida Eesti noortega, laulda parasjagu moes olevaid Eesti laule ja kuulda noorte kõnepruuki, mida mina neile pole taibanud ega osanud õpeta­ da. Muidugi on Kanadast palju kaugem ja kallim Eestisse reisi­ da, aga kui võimalust on, siis soovitan kindlasti Eesti noorte­ laagreid. Minu tütardel on need pea igasuvised 10-12 laagri­ päeva siiani armsaimate lapse­ põlvemälestuste seas.

Kristiina Kassi sulest on ilmunud rohkesti laste- ja noorteraamatuid, millega on üles kasvanud tuhanded Eesti lapsed. Paljudele raamatutele on ta ka ise illustratsioonid teinud.

Kristiina koos Lõvipoeg Leo maskotiga ühel oma raamatuesitlustest. Ja neid on ta elus olnud rohkesti.

Olles kasvanud Tallinnas ülimalt kirjandusekeskses peres (Kristiina vanemad olid tuntud eesti kirjanikud Asta ja Kalju Kass), kas kirjutamine oli midagi sellist, mida oled alati soovinud teha?

Jah, olen alati palju kirjuta­ nud ja lugude väljamõtlemist nautinud. Olen elanud oma lapsepõlve ajal, kus ei olnud mobiiltelefone ega kaua aega isegi värviteleviisorit. Aga raa­ ­ matuid meil oli palju ja oma lemmikud lugesime õega kap­ saks. Kindlasti oli see hea alus fantaasia arenguks. Kuna nägin kõrvalt, et juttude ja raamatute kirjutamine on sama normaalne töö kui näiteks tortide küpse­ tamine (mu klassiõe ema oli kondiiter ja ma olin tema peale ikka kade küll), siis ei tundnud ma kirjanikutöö ees mingit hir­ mu või kõhklust. Minu peas olid lood, mis tahtsid välja tulla, nii et kirjutasingi juba päris noorena kaustikute kaupa lu­ gusid ja jutujuppe. Ema kirjutas lastejutte ja küsis minult ja õelt tihti nõu ja ideid. Mõned lood ta raamatutes ongi meie välja mõeldud. Ka huumoriajakiri Pikker, mida isa toimetas, aval­ das vahel minu jutte ja minu poolt soome keelest tõlgitud anekdoote.

Nii oligi loomulikuks jätkuks enda karjäär kirjutamisega siduda. Laste kasvades muutsid töövaldkonda, asudes kirjutamisega seotud töölt esmalt müügialale ning siis sai alguse õpetajatöö, millises vald­ konnas Sul koormus jär­ jest kasvab. Läbisid edukalt konkursi ja said eelpoolnimetatud täiskasvanute õpetaja koha. Kas tahaksid öelda midagi inspireerivat neile, kes võib-olla samas vanu­ ses mõtlevad, et sooviks ehk küll uut karjääri, kuid selleks on kindlasti hilja?

Nojah, ainult kirjutamise ja tõlkimisega Soomes päris ära ei ela, kui väga tuntud ei ole.

Mind tuntakse ainult Eestis, sest

Soomes pole veel ühtegi mu raamatut ilmunud. Ja ega ma tegelikult ainult kirjutada ei viitsikski, aju tahab vahel puhata ja mulle meeldib vaheldus.

Tegin aastaid kirjutamisega seo­ tud töid ajalehtedes-ajakirjades, reklaamibüroodes ja lõpuks ka ühe suure Soome börsifirma kommunikatsiooniosakonnas, kus puutusingi müügi ja reklaamiga kokku. Leidsin, et müügitöö võiks mulle täitsa sobida. Aga pärast mitme selle ala töökoha koondamist hakkas tunduma, et minust ikka ei saa sellist müü­ gihaid, kes klientidele võimali­ kult palju ja kallist kraami pähe määrib. Mulle meeldis klien­ tidega suhelda ja tegin oma tööd hästi, aga pidev kulutus­ maania ja põhimõte, et ainult müügiarvud on see, mis ühe firma väärtust näitab, hakkas ­ iga aastaga aina kahtlasem ­tunduma. Ei ole ju võimalik, et firmade toodang ja müük ainult kasvab ja inimesed kulutavad aina rohkem, ilma et sel mingeid negatiivseid tagajärgi oleks. Muidugi on ka see asi, et müüjatööks pole vaja alati pikka väljaõpet ja nendele töökohta­ dele on tihti suur tung. Noored tüdrukud nõustuvad minema mõneks tunniks nädalas ja ma­ dala palga eest rõivapoodi, nii et poe omanikul pole mingit huvi vanemat inimest palgata.

Hakkasin mõtlema, mis töö mulle päriselt meeldiks ja so­ biks ja milleks mu haridusest kasu oleks. Igasuguste kirjuta­ misega seotud kohtadele – ajalehe- ja ajakirjatoimetustes, ­ raamatukirjastustes, reklaamia­ gentuurides, tõlkebüroodes jne – kandideerisin küll aastaid, aga erilise eduta. Seoses ajakirjade järsu vähenemisega jäid paljud toimetajad töötuks ja kui on valida, palgatakse soomekeelset kirjatööd tegema sünnipärane soomlane. Reklaami alale aga on Soomes koolitatud liiga palju noori, kellel kõigil uued prog­ rammid käpas.

(Järgneb lk. 9)

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Lastekirjanik…

(Algus lk. 8)

Keegi soovitas mulle õpeta­ jatööd, kuigi mul pole pedagoo­ gilist haridust. Aga tuli välja, et Soomes võib muidu sobiva haridusega inimene teha kuni ­ terve õppeaasta pikkuseid asen­ dusõpetaja tööotsi ja õpetajaid on alati vaja. Pealegi on mul lastest ja lastekultuurist palju kogemusi. Sain siis tuttava kau­ du tööjuppe ühest Espoo koolist ja lõpuks olin seal pool aastat jutti. Mõtlesin, et kui see ala mulle ikka ei sobi, siis vähemalt saan oma raamatute jaoks ideid.

Aga mulle hakkas see meeldima ja mingil ajal võtan ehk kätte ja teen ka need pedagoogilised ära.

Usun, et kunagi pole liiga hilja tööalast kannapööret teha või vähemalt midagi uut proovi­ da. Tänapäeval on väga vähesed terve elu samas töökohas ja tegelikult olekski see ju üsna igav. Oma kogemusest tean, et hobisid ja kõrvaltöid on täiesti võimalik edukalt uues töös ära kasutada.

Kust võtad kõige selle jaoks aja: igapäevatöö ja enese­täiendus, kirjutamine, roh­ked hobid? Sinu ööpäevas on justkui enam kui 24 tundi?

Eks ma ole vahel ikka väsinud ka ja kõike, mida tahaks, ei jõua teha. Aga täiesti uue töö võlu toob energiat.

Nägin Espoo koolis kõrvalt ­paljude erinevate õpetajate stiili, võtteid ja metoodikat, erinevas vanuses ja oskustega lapsi, ka täiesti ohjeldamatuid ja raskesti käituvaid, samuti mittesoomlasi, kes vajasid palju abi ja toetust.

Tahtsin saada võimalikult palju ja erinevat õpetamiskogemust ning seda ma tõesti saingi. Aga Espoosse on Hyvinkäält 60 km, nii et hakkasin nüüd sügisel ot­ sima tööd lähemalt. Ja leidsingi.

Mul on nüüd oma tore väike täiskasvanute klass, kelle peal

katsetan kõike Espoo koolis õpitut. Näiteks võtsin ükspäev kaasa oma bariton-ukulele ja tegime vahva muusikapäeva, ­ kus laulsime ja vaatasime Youtube’ist õpilaste sünnimaade lemmikmuusikat. Mul on nen­ dega neli päeva nädalas tunnid, neli tundi korraga ja saan õpe­ tuse täiesti oma käe järgi planeerida. Tundub, et igatahes siiani on nii neil kui minul ­koolis huvitav ja tore olnud ja loodan ka, et nad keele enamvähem suhu saavad. Aga mui­ dugi ei õpeta ainult mina neid, vaid nemad õpetavad mind ka, isegi kui nad ise seda ei tea.

Ja hobid – need on elu sool.

Ja suhkur. Koroona ajal jäi enamus neist kahjuks soiku (teater, orkester, bänd, sulgpall, laul), nii et nüüd, kus huvirin­ gid ja trennid Soomes jälle enam-vähem lubatud, olen end suure õhinaga mitmesse kohta kirja pannud. Bändiproovid läks jälle lahti ja eelmisel nädalal lõppes kolmepäevane hõbesavist ehete nikerdamine. Tegin endale paar vinget sõrmust ja kolmed kõrvarõngad. Suffle Dance ehk praktiliselt tund aega ainult hüplemist tahab ära tappa, aga väga lahe on! Eelmisel suvel avastasin enda jaoks puude otsa ehitatud seikluspargid. Arvasin, et kardan kõrgust, aga tuleb välja, et vist siiski mitte. ­ Kunagi tahaks vehklemist proo­ vida ja kuskil kaunis kohas mitmepäevase ratsaretke teha. ­ Viiulimängu tahaks ka õppida.

Olen endaga arutanud, et kuni veel enam-vähem kõbus olen ja käed-jalad liiguvad, tasub kõik selline huvitav järele proovida.

Muidu jääb äkki vanas eas kripeldama.

Mu isa oli, muide, täpselt sa­ masugune – kui millestki uuest innustus, siis ei saanud pidama.

Mina lähen ka lihtsasti hoogu, kui miski uus asi meeldib, süvenen sellesse täiega, ostan kõik raamatud, mis sellest räägivad, vaatan videosid, käin ­

Ukulele on Kristiina jaoks väga südamelähedane pill, mida ta on juba mitu aastat kohalikus ukuleleorkestris mänginud, olles ka üks laulusolistidest. Pildil Berliinis ukulelepoes.

trennis. No nagu selle ukulelega – ega mulle siis ühest ei piisa­ nud, sest ukulelesid on mitmes suuruses. Mul on neid praegu seitse, oli rohkemgi, aga kaks müüsin ära.

Või kui asendasin koolis käsitööõpetajat, siis hankisin kohe õmblemis-, kudumis-, hee­ geldamis-, viltimis-, voltimis- ja meisterdamisraamatuid ja tegin õpilastele mõned õmblus- ja makrameetööd, millest malli võtta. Loodan, et sokikanna kudumise tundi ei tule, sest seda ma pole veel harjutanud.

Suur osa sellistest hobidest ja tegemistest jääb kunagi soiku, sest kõike ikka ei jõua, aga päris mitmed on jäänud või võtan jälle aastate pärast ette.

Seda võiks ehk nimetada koge­ muste kogumiseks ja jutuaineks on need ka head. Aga raamatu­ riiulid ägavad juba ammu liiga suure koorma all ja ega see ­rahakotile ka hästi ei mõju.

Mis sind muusika juurde tõi? Ja miks just ukulele?

Mu isa mängis omal ajal ­dixieland-bändis trompetit ja õde mängis klaverit, mu vanem tütar mängis altviiulit ja noorem mängib siiani kitarri, aga mina ei osanud kunagi ühtegi muu­ sikariista mängida. Täiskas­va­ nuna hakkas see mulle järjest rohkem meelehärmi tegema.

Mulle on alati meeldinud laul­ da, aga oleks olnud tore ka end millegagi saata, klaveri või ki­ tarriga. Kui kirjutasin „Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija“, siis mõtlesin, et äkki oskaksin sinna ka mõned laulud teha. See oli üsna hulljulge mõte, sest ma ei tundnud nooti ega olnud kun­ agi ühtegi laulu kirjutanud. Aga mulle meeldivad väljakutsed, eriti enda seatud, nii tegingi raamatusse seitse laulu koos sõnade ja viisiga. Pusisin Musescore programmiga isegi noodid valmis, mis tuttav muusikaõpetaja üle vaatas.

Aga pilli mängida ikka ei osanud. Siis ostsin ukulele ja mõtlesin, et võiksin seda You­ tube’i videote abil veidi tinis­ tada. Juhuslikult tehti samal sügisel Hyvinkääl esimene uku­ leleõpetuse rühm, läksin sinna ja sattusin täiesti vaimustusse.

Juba mõne tunni pärast oskasin mitut lugu mängida! Nüüd, kuus aastat hiljem oskan mui­ dugi hulga rohkem lugusid ja musitseerimine on minu elus ja südames vägagi tähtsal kohal.

2020.a. algul osalesid Eestis koos tütardega Haigekassa naiste sõeluuringute (rinna­ vähi ja emakakaelavähi varajaseks avastamiseks) jaoks tehtud kampaanias, kus rää­ kisid, kui oluline on teatud vanuses end teatud haiguste vastu kontrollida lasta. Maini­ sid seal, et see raske haigus on Sinu peret lähedalt puudutanud. Kas tahad tervislike eluviiside suure pooldajana ­ rääkida sellest kampaaniast, mis aitas kindlasti paljudel naistel õigel ajal arsti juurde jõuda ja elusid päästa?

See oli hea asja nimel tehtud kampaania, mille teema on ol­ nud minu jaoks aastakümneid tähtis, seega osalesin hea meele­ ga. Olen kaotanud oma vane­ mad ja õe vähile. Isa suri 52-aastasena, ema 55- ja õde

9

Kristiina koos tütarde Liisa (vas.) ja Petraga 2020.a. Eestis Haigekassa korraldatud sõeluuringute kampaanias, kus ta rõhutas nende uurin­ gute vajalikkust elude päästmisel.

Üheks uuemaks hobiks on Kristiina jaoks hõbeehete valmistamine.

Kunagi soovis ta isegi Eesti Kunstiakadeemiasse metallehistööd õppima minna, kuid see ei õnnestunud; ent armastus ehtekunsti vastu jäi.

45-aastasena. Emal ja õel oli rinnavähk. Olen praegu 51 ja käinud juba aastaid sõeluurin­ gutel. Soomes on näiteks emakakaelavähi sõeluuringutel osalejate protsent 70, aga Eestis ainult 42. Selle kampaania eesmärk ongi Eesti osalus­ protsenti suuremaks saada.

2020.a. alguse kampaania oli väga ilus ja läks kindlasti palju­ dele hinge. Sellest võttis osa viis erineva ala inimest, kellest filmiti väike klipp. Minu pere isiklik kokkupuude vähiga läks ka tegijatele südamesse ja nii minust saigi selline kampaania „nägu“. Minu ja mu tütardega

tehti Tallinnas Põhjaka mõisas eraldi filmijupp, kus rääkisin oma pere võitlusest vähiga.

Koroona tõttu jäi kampaania kahjuks pooleli, sest inimesed ei julgenud enam sõeluuringule minna. Seepärast pikendati seda sellele aastale. Mind kutsuti Ringvaatesse samal teemal rääkima ja ka Naistelehes ilmub selleteemaline artikkel. Kui ise­ gi ühe naise vähk selle kam­ paania tõttu varajases, ravitavas staadiumis avastatakse, on kam­ paania oma eesmärki täitnud.

Džinni destilleerimisest üle jäävad kadakamarjad pannakse juustu sisse

rime ka teisi tootjaid sarnaselt uusi maitseelamusi looma,“ ütles Liviko joogiarhitekt Hanna Kaur. ,,Ettepanek lisada džinni valmistamiseks kasutatud kada­ kamarju meie juustu sisse kõne­ tas meid kohe. Peagi oligi ­esi­mene partii kadakamarja tükikestega juustu laagerdumas ja selgus, et kadakamarjade pi­ sut mõrkjas maitse sobib Gouda tüüpi juustu maitseomadustega suurepäraselt,“ ütles Andre Juustufarmi perenaine Erika Pääbus.

Liviko töötas 2019. a välja maailmas ainulaadse lahenduse: džinni valmistamiseks destil­lee­ ritud kadakamarju kasutatakse veel ühe joogi valmistamiseks.

Alles jäävast ekstraktist valmi­ vad Re-crafted Crafter’si kada­ kamarja karastusjook ja kadaka­ marjaõlu (3,2 vol) ning rohkelt kiudaineid sisaldavad kadaka­ marjad lisatakse juustu Crafter’s Juniper. (PM/EE)

Eestis on leitud võimalus kasutada džinni destilleerimi­ sest üle jäävaid kadakamarju juustule uue mmaitse andmi­ seks. Uue juustumaitse arendasid välja Andre juustufarm ja Liviko. ,,Oleme Livikos mõelnud välja ainulaadse lähenemise, kus kasutame ära džinni des­ tilleerimisest alles jäävad kada­ kamarjad ja ekstrakti. Labo­ rianalüüsidest selgus, et need kadakamarjad sisaldavad väär­ tuslikke mineraalaineid ja lausa veerandi marjadest moodus­ tavad kiudained. Juustuga Crafter’s Juniper viime toi­ duainetööstuses tootmisjääkide uuesti kasutamise järgmisele tasemele. Loodan, et inspiree­

Küsis: KAIRE TENSUDA Fotod: KRISTIINA KASSI ­ERAKOGUST

10

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Your New Year’s resolution: I’ll support Ukraine It’s no longer news that Russia is amassing troops along its border with Ukraine.

Our politicians understand the gravity of the situation, especially with the current unpredictability of the Krem­ lin. Canada has been resolute in its condemnation of Russia, but it can do more.

Your Member of Parliament should be demanding the government to undertake pre­­ emptive initiatives to avoid a full-scale military confrontation in Eastern Europe that can ­seriously affect countries distant from the actual battlefront.

MPs pay attention to what concerns their constituents, the voters who elected them. They actually count the number of phone calls, e-mails, letters, etc., that refer to specific issues.

Our heritage makes us more ­attentive and responsive to mat­ ters related to Russia. Not so with the typical Canadian, who currently is obsessed with the pandemic and its related socio/ economic fallout.

Therefore, we must impress MPs that a substantial number of voters (avoid identifying yourself as Estonian) see Rus­ sia’s aggression as an urgent matter. Short letters, e-mails can be productive in this. Long let­ ters aren’t as effective. Possible examples of the contents: • Mr. John Smith, M.P. …….

Canada needs to do more in helping Ukraine avert an attack from Russia. Massive Russian troops deployed at its border with Ukraine puts all countries of central and eastern Europe at risk. Canada can help in expanding the number of coun­ tries willing to join in enforcing sanctions against a reckless Russia, who only respects a large, unified and determined West. We need to pre-empt a Russian strike, not react to it ­after.

• Dear ……. As a citizen of Canada, I am deeply concerned about the possibility of war, instigated by Russia against ­ Ukraine. More than 14,000 have died since Russia attacked Ukraine in 2014. Declaring sanctions as punishment “one second after” Russia invades Ukraine is too late. Sanctions must be implemented now.

They can be eased once Russia

removes its troop build-up.

• Dear .…… Russian threats against Ukraine have already harmed that country. It’s ob­ vi­ ous that potential investors, trading partners and others will be extra cautious and reluctant to pursue possible relationships with Ukrainian enterprises at least in the near future. There­ fore comprehensive and targeted sanctions should be applied now against Russia.

• Dear ……. Russia troops ­deployed against Ukraine is not a threat against NATO expan­ sion eastward only. Moscow wants a total halt to Ukraine having any relationship with Western institutions. Once again it shows Moscow’s intent to restore the Soviet empire. We ­ must remember the Ukraine was the second largest of the Soviet republics. Canada must help in gaining support from Western countries beyond just the NATO alliance to show ­support for the implementation of comprehensive sanctions now, not after a possible Russian ­assault, when it’ll be too late.

• Dear ……. Canada has always been a proponent of ­ ­international peace and stability, rather than military confron­ tation. If the current Russian threat against Ukraine is not deterred now, Russia will remain a continuing source of intimidation and harassment in eastern Europe, affecting peace and s tability ­ worldwide.

Sanctions must be enforced now. Canada should take initia­ tive in this.

• Dear ……. Russia has been at war with Ukraine since its ­invasion of Ukraine seven years ago. The punitive actions taken so far against Russia have had little influence in restoring Ukraine’s territorial integrity.

Russia has now created the most serious security crisis in Europe since WWII. This can­ not continue. Sanctions, includ­ ing cutting Russia off from the world banking and financial system, must be implemented now.

• Dear ……. If the West cannot deter Russia’s threatening pos­ ture against Ukraine now, the confrontational standoff will destabilize Europe for the long term with consequences also for Canada. NATO’s membership

Mae Productions Inc. seeks donations for their latest documentary project, In Search of Our Fathers

Nr. 51/52

Ambassador Toomas Lukk and Ontario’s Lieutenant Governor

Vincent Teetsov On a global level, the history of Baltic nations during the time of the Second World War – including the history of why and how Estonians fled from their beloved homeland – has been sparsely represented in cinema. Elmo Nüganen’s film 1944, which was submitted to the 88th Academy Awards, brought clarity to this historical topic in recent years.

Still, there is a lack of knowledge about Nazi and Soviet occupations of Estonia, connected to the notion that, as of Germany’s surrender on May 8th, 1945, all of Europe was free and safe. Knowledge of the Molotov-Ribbentrop Pact is even less common.

More local efforts have been made to change this, though. If you’ve been following the ­välis-Eesti film scene, it’s very probable that you’ve seen Patterns of Freedom (Vabaduse mustrid, formerly titled Keepers of the Loom), which won a 2015 Cultural Endowment of Estonia Annual Award in the category of folk culture. The film demonstrated how textile arts became a way for women in the Estonian diaspora to ­continue fighting for and cele­ brating their cultural identity.

As Mae Productions Inc. de­ scribes the film, “Patterns of Freedom is a universal story of refugees and their search for identity in the face of loss and exile.”

Patterns of Freedom was ­developed over 10 years, but it was just the beginning of retell­ ing these important life stories.

The film’s brother and sister creators, Tom and Reet Mae, are busy producing a sequel, a documentary project titled In Search of Our Fathers (ISOOF).

In continued collaboration with the Estonian Studies Centre and in connection to KESKUS International Estonian Centre (where they hope to cannot be a bargaining chip in talks with Moscow. Canada must support the implementa­ tion of effective sanctions now.

Russia only understands and ­respects strength and the unity of the West. Canada can help in gaining a unified position among its allies.

• Surely everybody has some moments during the Christmas/ New Year’s holidays to send a few lines to their local Member of Parliament. It’s an easy and worthwhile New Year’s resolu­ tion to fulfill.

LAAS LEIVAT

Estonia’s Ambassador to Canada Toomas Lukk met with the Right-Hon. Elizabeth Dowdeswell on December 16. Their discussions included the Covid 19 crisis, the tense situation in Eastern Europe, climate change and related consequences, the Estonian community here and various other matters.

have some screenings), they are producing multiple documenta­ ries that focus on the stories of men from the Estonian diaspo­ ra, who worked determinedly to preserve Estonia’s national identity.

The capacities in which this was done were wide-ranging, with stories from “craftsmen, sailors, doctors, soldiers, artists and musicians.” For instance, the project includes short films about pianist Armas Maiste and visual artist Arne Roosman.

As Tom and Reet Mae state, “Some of these stories are har­ rowing, but all demonstrate the resilience and love of home and country that carried their culture forward in exile.” They con­

tinue, “We have conducted in­ terviews which have at times been hard to hear and to tell those difficult stories. We need to respect those who shared their experiences...” They em­ phasize the value of personal stories that help us understand written history, trauma, and ongoing experiences of people ­ affected by war.

With Mae Productions Inc.’s diverse skills in filmmaking and digital media, the films will illustrate these stories through ­ never-before-seen interviews (in Estonian and English with ac­ companying subtitles), anima­ tion, live-action re-enactments filmed in Estonia, and graphics.

(Continued on page 11)

Image used with permission from Mae Productions Inc.

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

KESKUS Year-End Reflection

As 2021 draws to a close, we reflect on a remarkable year filled with community-building, progress, challenges and excitement. Despite construction-related hurdles posed by the ongoing COVID-19 pandemic, spirits are strong and momentum continues to build for the KESKUS project.

Over the past 12 months, KESKUS has achieved much, startiing with developing its KESKUS International Estonian Centre name, through to gain­ ing new board members, fund­ raising campaign ambassadors, hundreds of new donors from around the world, and hundreds of new followers on social media and subscribers to the ­ monthly newsletter.

New KESKUS Campaign Ambassadors KESKUS

is

grateful

to

s­ everal wonderful Estonian ­celebrities who joined the pro­ ject as Campaign Ambassadors.

Toomas Hendrik Ilves, Former President of the Republic of Estonia, continues to serve as Honorary Chair of the KESKUS Capital Campaign.

This year, professional tennis champion Anett Kontaveit, the highest-ranked Estonian singles player of all time and the first Estonian to participate in the 2021 WTA Finals, lent her support to the project. From ­ Estonia via video, she com­ mented “KESKUS will be home to everyone with Estonian roots. You can do a great ser­ vice by supporting KESKUS.” Grammy-winning conductor Tõnu Kaljuste, acclaimed Esto­ nian director Elmo Nüganen and Olympic gold medal winner Erki Nool also joined the pro­ ject as Campaign Ambassadors in 2021.

Hundreds of New Donors from Across the Globe Over the past twelve months, hundreds new donors stepped forward to pay tribute to their roots and make a lasting dif­ ference in shaping the future of the Estonian community. These

donors supported KESKUS from across Canada and the United States, as well as Switzerland, Sweden, Austria, New Zealand, Italy, Germany, and of course, Estonia. The 3-day “Tere, KESKUS” cam­ paign raised over $2.8 million thanks to matching funds pro­ vided by two generous donors.

The Capital Campaign is ­ongoing, and currently stands at $8.3 million of its $10 million goal. With the pandemic affect­ ing construction supply and labour costs, KESKUS needs ­ each and every donor. Please write to donations@estonian­ centre.ca to make your contri­ bution to ensure that KESKUS will be the best it can be.

Staying in Touch + Looking Forward to 2022 During 2021, KESKUS gained almost 1000 new follow­ ers on social media. Estonians, friends of Estonia, organizations, government representatives, diplomats all over the world engaged with the KESKUS ­ project.

2022 will see the completion of the full budget review given escalated costs, and the permit­ ting process to get the project to groundbreaking.

Please sign up for the news­

Mae Productions…

(Continued from page 10)

Raising the Flag (Lipu Heiskamine) was the first film of this project that audiences have had the chance to see, since it was first screened at EstDocs in 2017. The 12 minute film follows a young ­ man, Fred Ise, as he took great risks to fly the Estonian flag above Pikk Hermann, during a small period of freedom be­ tween the retreat of the Russian army and the arrival of the Germans in 1941.

They state that it’s their i­ntention to screen the films across North America and Europe, including the Baltic ­nations, with “backup plans for virtual screenings... if restric­ tions remain in effect”, and to

letter at estoniancentre.ca so that you will get this news straight to your inbox. Together, we are building for the future!

Wishing all a joyful, healthy and peaceful holiday season.

Häid jõule ja head vana aasta lõppu!

11

submit the completed work to festivals. Of course, these plans are shaped by the amount of funding contributed in North America and from Estonia.

For this project, Tom and Reet Mae have now set out on a round of holiday fundraising.

All donations made before January 1st, 2022 (under $5,000 in value) will be matched by an anonymous donor. Furthermore, it is confirmed that “All dona­ tions of $20 or more receive a charitable tax receipt for the maximum amount allowable ­under Canada Revenue Agency guidelines.” Contributions can also be made by cheque, bank deposit, or in the form of ­donated securities by contacting the Estonian Studies Centre at (416) 925-9405. It’s envisioned that this current stage of fund­ raising will continue until June 15th, 2022.

Likewise, support is appre­ ciated in the form of volunteer­ ing one’s time in assisting with pre-production, filming, and the attaining of grants.

You can make a donation by visiting www.eestilood.com Learn more about the project by visiting www.balticsto­ ries2018.com.

12

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Three generations of Vaikla-Mägiste family women graduate from McGill University Tiiu Vaikla Põldma, PhD This spring, Olivia Vaikla graduated from the Faculty of Medicine and Health Sciences at McGill University. Her ­specialty is Anatomy and Cell Biology, in which she undertook an Honours research project in her final year of study. Through the past years of exposure to the innovative and research-focused McGill environment, she has dis­ covered a passion for scien­ tific investigation, prompting her to explore the extracellular matrix and its connections to skeletal development for her thesis.

She has also been an active participant in mental health and environmental sustainability ini­ tiatives throughout her time at the university, promoting im­ proved well-being for McGill students and the surrounding community. With a final cGPA of 3.74, and recognition for her research efforts on the Dean’s Multidisciplinary Under­gra­duate Research List, she has many accomplishments marking her ­ time at McGill University.

With this achievement there are now three generations of McGill University graduates in our Vaikla-Mägiste family. This is quite a feat for a first-genera­ tion immigrant family from Estonia! Olivia is the youngest

daughter of Jaan Vaikla, my brother, and his wife Paula.

When Olivia started at McGill University in the fall of 2017, she began a third generation of our family to enter into our alma mater.

As a family we are extremely proud of her!

We recently reminisced about these events, and recalled the amazing feat of her grand­ mother, my mother Ilve Mägiste Vaikla, when she arrived in Canada as a displaced person with her family.

Olivia’s grandmother and my mother, Ilve Mägiste, was born in Tartu, Estonia in September 1936. With her family, and as the youngest child, she fled from the Soviet invasion in September 1944, via Tallinn.

Her family was one of the last to escape in late September, during the final invasion and just before the borders were closed. She and her family ­escaped to Germany where they lived in Displaced Persons camps until they were spon­ sored to come to Canada in 1949.

Those years were tough and tragedy struck the family when her father, prominent Tartu resi­ dent and agricultural minister Aksel Mägiste, died suddenly of cancer in 1950, in Montreal.

He was just 50 and she was just 13. It was a difficult time both

On the Baking Sheet: PiparkoogiMaania’s edible art Vincent Teetsov

(Pärnu maantee 6).

Wandering through Tallinn’s snowy streets must be one of the most wintry things you can do. The smell of wood smoke from chimneys tumbles below while you traverse the cobble­ stones. The night sky is a lumi­ nous bottle green. Ice curls off the edge of the staircase on Lühike jalg. City lamps cast shadows on fallen snow and colourful old buildings.

However, a stoic march through the cold is best capped off with something warm, spicy, or tangy. Gingerbread meets at least two of these criteria, but can also be an aesthetic delight.

This is what PiparkoogiMaania MTÜ has shown through their yearly exhibitions at Tallinn’s Disaini ja Arhitektuurigalerii

And it’s not just shown through gingerbread in its most typical small cookie form.

Gingerbread has branched out as a dessert into new artisanal spaces. As they explain, “PiparkoogiMaania is an art exhibition where there is only ­ one condition – everything must be made of gingerbread. Every year, about a hundred profes­ sional creative people take part in the exhibition – ceramicists, metal artists, textile designers, interior designers, graphic ­artists, etc.”

The exhibition, organized by Mari-Liis Laanemaa and Pelle Kalmo, has been around since 2006, and each year it has a different theme. 2021’s theme ­ was music. Before, it was

One of PiparkoogiMaania’s past photo contest winners, “Uue aasta Mehhaanik” by Silvia Sillaots.

Photo: piparkoogimaania.ee

dealing with the family loss and adjusting to life in a new coun­ try, new languages (English and French), and going to school.

In 1954, Ilve was accepted into the Bachelor of Arts program at the Faculty of ­ Education at McGill University.

She pursued her interests in art and languages alongside her de­ sire to obtain a teaching degree.

She graduated with a Bachelor of Arts in 1958 and then again with a teaching degree one year later from MacDonald College, a teaching college at McGill University.

Some 40 years later in 1994, as the next generation Vaikla (Põldma), I was exploring my options on furthering my educa­ tion, after having pursued a professional career following ­ my graduation from Ryerson in 1982, with a Bachelor in Interior Design (Honours). 1982 had been a busy year as Alar and I married the same week that I graduated and my sister Leena got married in Novem­ ber. However, the year ended tragically when our ema Ilve died suddenly of an aneurism at the age of 46 in December 1982.

In September 1994, I was ­accepted into the Department of Culture and Values in Education at McGill to pursue a Masters of Arts (MA). This coinciden­ tally was exactly 40 years later f­ashion. Prior to that, ginger­ bread has been rolled into mythology, Estonian national ­ symbols, the Olympics, toys, and art history. Each exhibition delves into a separate corner of thought and explores what ­gingerbread can signify.

Accompanying the exhibi­ tions are photo contests, open to all, which showcase designs that incite awe and laughs alike.

Whether you accidentally bake the bread for a little bit too long or knock everyone’s socks off with a crunchy, textural ginger­ bread dragon, making this artistic dessert is a playful ­ ­endeavour.

Previous competitors have come from as far afield as Switzerland and Hungary, true to gingerbread’s associations with trade routes, spices, and luxury goods. Especially his­ toric gingerbread traditions come from Poland, Germany, Hungary, and the Czech Republic.

Naturally, Canada also cele­ brates these traditions with its own gingerbread competitions.

One such competition is GingerCane, for which contes­ tants have been baking and ­accumulating hundreds of thou­ sands of dollars in donations for children’s hospitals in western Canada since 2010. This contest’s focus has been on ­ constructing miniature ginger­ bread dwellings.

Is there hope, though, if you haven’t honed your own home baking skills? Luckily, ginger­

(to the year) that my mother had begun her studies, so it was both wonderful and poignant. I received my MA (Honours) in 1999, having done the masters part-time, as our son Julius was born in 1995. I was very proud to have been named on the Deans’ Honour List.

At the same time I graduated I was encouraged to pursue my research interests and I was ­accepted into the Department of Interdisciplinary Studies in Education, to pursue a Doc­ torem philosophae (PhD.). I earned my degree in October 2003, about 4 years later. again I had been in the program parttime, as I concurrently worked full-time at Dawson College as the Program coordinator, and then transferring to work at Université de Montréal in 20002001, all the while still working with clients on projects as ­principal of Poldma Design.

In September 2017, Olivia decided to pursue her Bachelor of Science at McGill University and was accepted with scholar­ ship into the Faculty of Medi­ cine and Health Sciences at McGill, here in Montreal.

Olivia has now successfully completed her degree and is working as a researcher in the Reinhardt Laboratory at McGill University under an NSERC grant, continuing her Honours research studying skeletal de­ velopment.

With her arrival and upon her graduation in May 2021, we became three generations of

Beyond PISA: Investment in top tech education key to Estonia’s success ERR, December 2021, Carlos Paniagua, technological founder of Glia The Estonian startup scene is flourishing and allows the country to punch well above its weight-class in the world, while continued efforts and focused investments in high­-level tech education are n­ eeded to devel­ op and n­ourish the sector, Carlos Paniagua writes.

I am a Guatemalan who has settled firmly in Estonia. I love saunas, dream of a remote sum­ mer cottage and am rarely seen without my bottle of Värska Vesi.

Estonia’s smart policies have en­ abled me to study and build a rapidly growing global business here. I don’t take this environ­ ment for granted and strive to

bread recipes aren’t as fiercely guarded as they once were. In recent years, Le Cordon Bleu Ottawa has held workshops and sold gingerbread house kits. In Estonia, PiparkoogiMaania hosts school and corporate workshops at their exhibition space, where the public are taught how to make gingerbread, with pieces connected with hot sugar syrup, adorned with a sugar and egg white glaze, and topped with melted caramel candies.

Nr. 51/52

Ilve Mägiste Vaikla

Tiiu (Vaikla) Põldma

Olivia Vaikla

McGill University Mägiste / Vaikla women.

We are all very proud of Olivia’s achievements and we are sure her grandmother is as well! contribute to improving it.

Estonia’s policy decisions and investments over the past decade have focused on attract­ ing foreign talent, students and new business. In fact, nearly a quarter of IT employees in Estonia are foreigners. And for the past five years, the number of people moving to Estonia has surpassed the number of those leaving.

I became one of those new arrivals when, in 2010, I set off for Estonia to complete my master’s at Tartu University.

When the call came to be the technical co-founder of a start­ up, I moved to New York. By then, I’d seen enough to know I’d be coming back to Estonia eventually.

When it was time to build our team, my mind went straight to my university times and the world-class tech community in Estonia. My ­ (Continued on page 13)

PiparkoogiMaania adds, “Gingerbread was not only associated with Christmas, but ­ was also made for holidays all year round: various religious holidays, Easter, Pentecost, and Christmas, but also for the New Year, weddings, baptisms, and other family holidays.” So it doesn’t need to be December to get baking!

Here’s your prompt then to spice up the winter months. You can make your art and eat it, too.

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

13

Heading into the New Year at Ehatare

Photo: allstarz.ee

We’re Listening with EMW: Why has pop punk made a comeback?

Vincent Teetsov Messy hairspray hairdos dyed jet black. Funky belts. Skinny jeans, and comically contorted nerisms are trademarks of rock faces. Visually, early 2000s performance.

Off-stage, there’s a swooning pop punk is a musical moveTumblr fan page full of goofy ment from another planet, band photos of theirs. It’s hard even positioned side-by-side to believe now, but at some with other punk varieties and point, a musician could get eras. Listen to the songs of its away with squishing their face representatives and you’ll get up against a pane of glass in a a generous helping of wailing public photo. vocals and diary-derived The music of this band, of lyrics. Heavy crash cymbals ­ and fuzzy electric guitars are this movement, offered a place for anyone to fit in. Listeners piled on top.

It’s loud and imposing, but adored that, and so these friends it’s also sensitive; qualities we from Pärnu won over Europe. might have thought were left One big moment in this con­ behind in 2010. This is not the quest was when they received case. Those who grew up with the 2007 MTV New Sound of My Chemical Romance, Green Europe award in Munich, given Day, and Sum 41 blasting out to them on stage by Nelly of nearby speakers will find this Furtado and Snoop Dogg, who sound back in the mainstream, expressed that he had a good in an altered state. Why has it feeling about them winning.

Later on, the band has clari­ returned? fied how the award triggered Firstly, consider Estonia’s growth for their music after the number one pop punk contrib­ fact.

They toured through tion – Bedwetters – formed in Austria, Hungary, Poland, and Pärnu in 2004. Initially founded Serbia, and their sound made with Joosep Järvesaar on bass quite a splash in Latvia (par­ and lead vocals, Karl-Kristjan ticularly at Positivus Festival) King on drums, Mihkel Mõttus on guitar and vocals, and Oliver and Lithuania. In 2008, Rull on guitar, Bedwetters was Bedwetters opened for Avril not a band obsessed with being Lavigne at her Saku Suurhall “buttoned-up.” Although the show. They also describe how band was most certainly a the video for their song “Long. serious, professional under­ Some.Distance” went on to ­ receive “...the highest rotation taking, they embodied the ­ jocular attitude of their scene. on MTV Baltics...” ­ In the fall of 2013, the band They didn’t take themselves too seriously, charging ahead with a had reached their conclusion silly band name they came up and made a final appearance for with when they were still their fans in Riga. At this point, the majority of pop punk acts ­teenagers.

In their music and the music had folded. It seems that vul­ of other bands like them, human nerability and humour were not imperfection was allowed. The as popular anymore.

Yet, in September 2020, quality and pitch of singing was not always spot on. What makes singer and rapper Machine Gun it enjoyable, though, is that Kelly released Tickets to My Joosep Järvesaar’s voice was Downfall, an album packed delivered dramatically and with familiar sounds: melodic ­characterfully. Underneath, back­ hooks, sensitive delivery, and ing vocal lines were sometimes heavy guitars. Laying down growled. It had unbridled blistering rhythms just like he “emo” energy. Bedwetters also did in Blink 182 was drummer added arpeggiated chiptune-­ Travis Barker. In May 2021, the esque synthesizers to their re­ revival continued with singer­cordings and live shows, which songwriter Olivia Rodrigo’s is an unexpected touch in ­album Sour. Between these two chart-topping albums, songs ­guitar-centric punk.

They were physical, moving covered destruction, heartbreak, closer to the audience, jumping envy, loneliness, and despera­ up and down in the style of the tion. pogo dance. The guitarists Some critics haven’t appre­ threw their heads down and up ciated this resurgence, asserting, and played back-to-back. Fre­ for instance, that Olivia quently, band members would Rodrigo’s “good 4 u” plagia­ plant a foot up on the stage rized Paramore’s “Misery monitors. These physical man­ Business.” However, in situa­

In spite of all the recent changes, there has been a lot of activity at Ehatare. Santa made it to Ehatare in time to celebrate with the residents.

Songs were sung and poems were read. Each resident received a gift, and many laughs were shared.

Ehatare has had a successful fundraising campaign thanks to our Activity and Dietary depart­ ments. Thank you to the staff and volunteers who were able to prepare vorstid and other Eesti toidud for the community to enjoy.

Ehatare received a very generous donation from Edgar ­ Õunpuu to help fund more activity programs for our resi­ ­ dents now and in the New Year!

Donations like these help us go above and beyond for our ­residents. Many thanks!

Ehatare is currently looking for more staff to help strengthen

Beyond PISA… (Continued from page 12)

co-founders and I believed we could build something great within this ecosystem. We started building our team and product in Tartu, and that turned out to be one of the early decisions that not only defined our iden­ tity but, in retrospect, has also been a big contributor to the success we are fortunate to be experiencing.

Today, powered by the ­quality of the education and tech talent in Estonia, we’ve built a success­ ful software company. Our Estonian offices (we kept HQ in New York) are growing fast in Tartu and Tallinn, and we’ve been able to hire many excep­ tional people – more than half of them Estonian.

And we’re in great company.

The concentration of successful startups being built here is nothing short of astonishing.

In fact, the expanding startup and technology sector is a big reason why Estonia has been able to maintain its population.

It’s allowing the country to punch above its weight as a global force to be reckoned tions like these, the musicians involved often cite that similari­ ties are a natural part of the songwriting process. Along these lines, Bassist and You­ Tuber Adam Neely has pro­ duced an excellent analysis of interpolation and similarities between songs in pop music, drawing comparisons between certain Bob Dylan tunes and folk tunes that came before him.

Evaluating the pop punk re­ vival as constructively as we can, though, we should try to look at it as a new generation’s own interpretation of an exist­ ing style. No doubt, listeners ­today want to hear from musi­ cians who are in the same place that they are, at the same time that they are.

our community and care for our residents. At this time, we are specifically interested in cooks, maintenance workers, dietary aides, nurses and personal sup­ port workers. Estonian speaking would be preferred, but we also value those who want to help make our Home an even better place to live and work. If ­i n­t erested, please contact Veronika Viinamae during busi­ ness hours by phone 416-2840828 or email VViinamae@­ ehatare.ca.

If you or your loved one is looking for a short stay/respite stay, keep Ehatare in mind.

Depending on the current regu­ lations, new admissions may be required to isolate for 2 weeks.

You can consider respite stay as a break, a time to reconnect

with. According to the Estonian Founders Society, the startup sector has grown 30 percent year-over-year over the last five years. In 2020, our startups saw a combined €1 billion in sales.

What makes the startup sector unique is how much additional value a relatively small number of jobs can create. Currently employing around 1 percent of Estonia’s working population, the startup sector already creates 2–3 percent of the ­ Estonian GDP. So far in 2021, Estonian startups have paid €90 million in employment taxes, which is 24 percent more than at the same point in 2020.

There is a sense in the start­ up community that we’ve barely scratched the surface. The current landscape has much ­ potential yet to be explored, ­ with support systems in place that enable more people to try to hit it big with their startup ideas that will grow into the Bolts and the Wises and the Glias of the world.

To that end, Estonia is esti­ mated to need around 7,000 IT workers over the coming few years. By 2030, the growth of the startup sector is estimated to create 50,000 jobs.

The catch, of course, is that in five years’ time, there will be approximately 32,000 fewer people of working age in Estonia. So how are we sup­ posed to fill those jobs?

The Estonian education sys­ tem has been making headlines recently, lauded as one of the best in the world thanks to high PISA rankings. Students are performing well at a global level, higher education is ­ already accessible – that’s all ­ very nice. But it’s not enough.

It is a certainty that a lot of this talent will continue to come from abroad. But we can’t slow down or even keep going at our current pace in training more IT specialists locally.

More Estonians need access to high-level IT education. And not just in Tallinn and Tartu, the

with friends, or even as a trial to see if Ehatare is right for you.

If you or someone you know is interested in learning more about services, or room avail­ ability in the Retirement and/or Nursing Home, please don’t hesitate to contact Sirje Järvel during business hours by phone 416-284-0828 or email SJarvel@ehatare.ca.

Happy Holidays and all the best in the New Year!

EHATARE PERE

usual suspects, where startups are sprouting like chanterelles in your favorite mushrooming spot.

Taking high-level tech educa­ tion to all corners of the ­country will open up well-pay­ ing jobs to more Estonians of all ages. That takes investment.

The good news is that there are some programs tackling the issue. In Ida-Viru County, kood/ Jõhvi recently kicked off its mission to train 200 new IT specialists every year. HK Unicorn Squad encourages more girls to choose a path in IT, which has traditionally not been a welcoming environment for them.

These initiatives are a great start and that’s why I’m a proud supporter, as is my company.

For these programs to succeed and scale, however, deeper mindset shifts in society are also needed. Anita Algus re­ cently wrote at length about how our education system doesn’t set the stage for children in Estonia to choose IT and STEM career paths in the first place. It’s critical, she suggests, to take into account how early in life children develop their ­interests.

Estonia has a well-deserved reputation as a digital nation and all the adults I know are certainly excited about the tech­ nology and innovation springing up here. Now it’s time to get the kids excited too.

Our country’s startup success story is not a random stroke of luck. Being smart about sup­ porting students, entrepreneurs and skilled talent has paid off brilliantly, but it would be a mistake to rest on those laurels.

Funneling more resources into high-level tech education and training is key to Estonia’s ­future success.

As someone who has seen and benefited from Estonia’s development over a decade, I’m excited to see what more we can do.

14

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Vaat mina olen, ku te pole veel aru saanud, peris kummaline.

Teisipäev oli toomapäev, alati hingan kergendusega, et jälle üits aasta selja taga, ehk näen ka järgmist Toomast. Kuna talve algust kuulutav päev on vaid mõni päev jõuludest ee­ mal. Mida tänavu jälle ei saa märkida, nigu harjunud, aga uue aasta tulekut saab ikke. See saab huvitav olema, eriti Aafrikas.

Tekst ja foto Kati Kiilaspea

Nii et uue aasta huvides, nigu siin maal kombeks, esitan lootusi. Põhimõtteliselt olen positiivne ineme, mudu põleks ju vist nii kaua elanud. Ent on aasta lõppedes raske selline olla, kuna tulevik on ju teadmata ja tume. Seda isegi kristallkuulita, kaardimoori konsulteerimata. Ku eluaeg on uut aastat tervitatud plaanidega, ootustega, siis tänavu on seda raskem teha, isegi ennast sundides.

Süüdi ju see koroonaviirus, mis aina, kuda see sõna on, muteerib, levib tänu inimlollustele. Ei mulle korda läe, et profisport kannatab nakatumise tõttu. Lollikasti ei vaata, ei jälgigi, mis toimumas. Tian ainult seda, mida lehest loen.

Mis ime, vaktsineerimata higistavad mehed – ja ka naised – nägu pidi koos. Kuid raha tõttu tehakse palju, eks see seleta, miks lubatakse ikka mängida. Mu arust narr, aga põle ma ju koduski otsustajaks, ainult käsutäitjaks.

Ning too iina viirus levib, kuna inemesed ei kuula, ku vii­ sakas olla, tungivaid soovitusi, mis peaks olema käsud. Nigu mette reisida. Kellel tõesti ajal, ku peaks olema kodune, on vaja Aafrikas käia? Isegi tuhajuhanid piaksid aru saama, et see põle mõistlik tegu.

Ausammas, mis on püstitatud Lucy Swanton Doyle’i mälestuseks ning mis on tehtud 1870. aastal ehitatud koolimaja kividest, milles ta elas.

õpilastel polnud enam põhjust ega vajadust rännata oru põhja kooli ning siis ostiski Lucy hoone koos kolme aakri maaga kohaliku linnavalitsuse käest. Ta asus sinna elama ja nautima oma pensioniaastaid, ilus maas­ tik inspireeris teda kirjutama mitmeid luuletusi. Aga ühel ­õnnetul päeval proovis ta põle­ tada prahti õue peal, kuid hein läks ümberringi ka põlema ning kahjuks põles koolimaja maha.

Kuid millest on kõige rohkem kahju, on see, et Lucy olevat olnud kirjutamas piirkonnast ­ raamatut ning kõik tema luuletused, märkmed ja ka ­ ,,Telegrami“ artiklid, mida ta oli kogunud, kadusid tulekahjus.

Selletõttu pole meil tänapäeval

väga palju enam tema tegemis­ test ning elust teada.

Lucy soov oli, et tema ,,org“ ehk siis see maa-ala, mida ta seal omas, läheks Toronto ülikooli Scarborough kolledžile ning nii asjad läksidki.

Tänaseks pole kahjuks kooli­ majast isegi kivist alusmüürgi alles, aga kui minna ausamba taha metsa, on võimalik näha, kus maja oleks umbes olnud ning ka üksikuid, nähtavasti alusmüüris kasutatud, kive.

Kuna tammepuu on ka hariduse sümbol, siis on tema mäles­ tuseks istutatud puul veelgi rohkem tähendust.

Palju on avastada meie kodu­ linnas, kui natuke uurida!

KOGEMUSNÕUSTAJA ANNAB NÕU KÜLLI ÕIGLANE

Kuidas leida hingerahu ja saada teadlikuks tekkinud olukorrast Kriis on olukord, mis nõuab muutmist ning võib esineda isiklikul või sotsiaalsel tasan­ dil, poliitikas, majanduses ja looduskeskkonnas. Selline on kriisi definitsioon, kuid praegusel ajal kogevad seda kõik inimesed üle maailma. Mingil hetkel võib tekkida olukord, kus enam vanamoodi elu ei toimi ja uutmoodi veel ei oska ning kriis tuleb õpetama.

Selline olukord tekitab erinevaid mõtteid ja tundeid ning sageli on valdavaks just hirm ja abitus. Mis saab edasi?

Volli veste

Uude aastasse ettevaatusega

Endise ajakirjaniku kadunud kodu Kui juhtute olema Ehatare ning Eesti Kodu piirkonnas, võib teha retke lähedasse orgu, Highland Creek Parki, kust leiate kividest ausamba Toronto ülikooli Scarborough kolledži sissesõidutee äärest.

Ausammas on tehtud osaliselt vana koolimaja kividest, mis seisis umbes selles paigas ning mida omas päris tuntud isik Toronto ajaloos, nimelt Lucy Swanton Doyle. Aga miks ta tähtis oli ning kuidas ta selle koha valis koolimaja ehitamiseks? Seda uurime kohe lähemalt.

Lucy Swanton Doyle sündis 1880. aastal iiri päritolu peresse ja kuna nende kultuurile olevat tammepuu väga tähtis sümbol, siis istutati hiljem pärast tema surma ta mälestuseks tammepuu sinnasamasse Highland Creek Parki, kus ta omas maad ning koolimaja. Swantoni perekond oli tuntud kui eriti lojaalsena Inglismaa kuninglikule perele, ehk siis ,,loyalistid“ ning sellel põhjusel pidid ta eelkäijad põ­ genema Ameerikast Kanadasse 18. sajandi lõpus. Ta töötas tolleaja Toronto ajalehe ,,Tele­ gram“ reporterina kuni 1930. aastani ning oli respekteeritud kui hea ning aus ajakirjanik, kes kajastas kohalikke uudiseid tõetruult. On isegi nimetatud, et Lucy oli oma ajast eespool oma reportaažliku stiiliga. Hiljem kolis ta Bobcaygeonisse ning seal ta ka suri 1971. aastal ja on sinna maetud.

Aga kuidas ta oli seotud vana koolimajaga ilusas orus?

Koolimaja ehitati 1870. aastal, mitte kaua enne Lucy sündi ning lapsed käisid seal kohal kuni 1920. aastateni, kuna piirkonnas teisi koole polnud.

Täiesti tavaline oli mitmel lap­ sel kõndida mitu miili, et tulla kooli keset külmi Ontario talvi.

1930. aastatel ehitati kaks uut suurt kooli kõrgemal maal ning

Nr. 51/52

Kuidas toime tulla? Kuidas reageerida? Mida uskuda ja mida mitte?

See olukord ongi täiesti uus meile kõigile, sest sellist üle­ maailmset isolatsiooni, kus ­enamik inimesi on kodus, pole varem olnud. Kõik uued olukor­ rad ongi hirmutavad. Ehk ongi see selline olukord, kus on vaja heita pilk enda sisse, sest kõige õigemad vastused on peidus meis endis. Kuidas siis leida hingerahu ja saada teadlikuks tekkinud olukorrast?

Esamalt on vaja mõista kriisi erinevaid faase. Esimene on šokifaas, kus ongi raske mõista, mis toimub ja mis on juhtunud.

Osa inimesi on eitusfaasis ja ­teevad näo, nagu midagi polegi juhtunud. Mõned on lausa tar­

dunud paigale ja paljusid valdab ärevus ja paanika.

Edasi tuleb tugevate tunnete ehk reaktsioonifaas, kus haka­ takse aru saama, mis on juhtu­ nud ja mida see olukord endaga kaasa toob. Selles faasis vajab inimene, et teda ära kuulataks ja toetataks ning tema muret kuul­ da võetakse. Üles võivad kerki­ da erinevad tunded nagu hirm, kurbus, viha, enda ja teiste süüdistamine, agressiivsus jne.

Peas on palju erinevaid mõtteid ja võivad tekkida erinevad ke­ halised sümptomid nagu väsi­ mus, peavalud, unetus, mälu ja keskendusmisraskused jne.

Edasi tuleb juba kriisi läbi­ töötamisfaas, kus toimub eelne­ va kogemuse läbitöötamine ja sellest aru saamine. Elu pärast

Kerkos saab ainult virtuaalselt käia. Ku on olemas selleks aparaat ja oskus. Paljudel põle. Suuremad kogunemised on keelu all. On ju lehes olnud kirjeldusi neist, nimetavad neid superlevitajateks. Ole ainult kodus. No mis pühad need on, teist aastat järjest. Tolle koroonaga olevat nii, et enne ei tea, et küljes, ku sümptoomid hiljem esile tulevad. Just nigu non­ de sportlastega, nende liigade juhtidega, kes kummardavad ainult raha-altari ees. Mõistuse puudusel.

Just selle tõttu olen tsipa murelik. Hiljuti apteegis kohtasin meest, kel puudus mask. Palusin, et paneks ette, aga ta sellest keeldus, olevat arstlik luba mette kanda. No ei saa aru. Kas too rumal ei teadnu, et just õhu kaudu levib taud ja katk.

Põle kirbu ammustust vajagi.

Ent jään siiski iseloomule truuks. Loodan, et inimkond tu­ leb mõistusele, arstid leiavad lahenduse ja saame, mudugi suure ettvaatlusega vana-aastaõhtul tina valada ja leida põh­ just arvata, et ka need katkupäevad on kunagi möödanik.

Minevikus on ju nii olnud, ju tuleviku peale peab lootma jää­ ma. Ead uut lootusrohket aastat kõigile! VABARNA VOLLI

Rootsi hakkab lapsi koroona vastu vaktsineerima ja karmistab piiranguid Rootsi terviseamet soovitab vaktsineerida koroonaviiruse vastu need 5-kuni 11-aastased lapsed, kel on soodumus ülemiste hingamisteede infektsiooniks. Ühtlasi karmistab riik piiranguid.

Rootsi on varem soovitanud üldist vaktsineerimist alates 12. eluaastast, samas kui Euroopa

kriisi võib olla keerukas ja inimesed tundlikud ning haava­ tavad, kuid tekib ka uusi mõtteid, kuidas eluga edasi minna ja mida selline olukord õpetas.

Teadvustades ja mõistes krii­ si erinevaid faase on kergem ­endast aru saada ja mõista ning toetada lähedasi. Me kõik oleme erinevad ja reaktsioonid erinevatele olukordadele samuti erinevad.

Olge olemas oma laste, vane­

Liidus on soovituslik vaktsi­ neerida kõik 5-11-aastased lapsed, vahendas teadet uudiste­ saade ,,Aktuaalne kaamera“.

Rootsi valitsus otsustas seo­ ses omikroni tüve levikuga veel, et neljapäevast alates kehtib üle 500 inimesega avalikul üritusel koroonapassi nõue.

Lisaks maskikandmisele ava­ likus kohas peaksid rootslased kasutama kodutöö võimalust ja järgima sotsiaalse vahemaa reegleid. Lahti jäävad kindla ­ istekohaga baarid ja restoranid, kuid mitte ööklubid. (ERR/EE)

mate ja lähedaste jaoks, kes vajavad hoolt ja turvatunnet ­ olukorras, kus seda on jäänud vähemaks kui tavaliselt. Helis­ tage ja suhelge ning tundke tänulikkust igast päevast, tuppa paistvast päikesest ja pisikestest asjadest! Hea raamat ja komöödiafilm viivad mõtted mujale ning toovad naeratuse näole. Samas meenutan ka seda, et ära jää oma murega üksi ja otsi alati abi, kui seda parasjagu vajad!

Nr. 51/52

Torontost pärit Margus Mustikas kohaneb Eestis Raivo Juurak, Õpetajate Leht Eesti Elu“ lugejatele hästi tut­ tav Lea Kreinin sai valmis Eesti keele õpiku, mis mõeldud kasutamiseks põhiliselt muu­ keelsetele – neile, kellele eesti keel ei ole esimeseks keeleks.

Leaga vestles Raivo Juurak ja artikkel ilmus esmalt Õpetajate Lehes 8.10.2021.

Lea Kreinin, kuidas teil tekkis mõte kirjutada jutu­ raa­mat algajale keeleõppijale?

Olen õpetanud eesti keelt muukeelsetele juba 20 aastat, nii Eestis kui kolmes välisriigis.

Praegu õpetan riigikeelt Tallinna polütehnikumis ITakadeemia vene rühmadele ning õhtuti uusimmigrante kohane­ misprogrammi keelekursustel.

Ka mulle endale meeldib väga uusi keeli õppida.

Mul on olnud sellise raamatu kirjutamise idee üle kahekümne aasta – ajast, mil hakkasin Ungaris Budapesti ülikoolis välismaalastele eesti keelt õpe­ tama. Olen ka ise mitmeid keeli õppinud selliseid lihtsas keeles kirjutatud raamatuid lugedes.

Eesti keeles kuni eelmise talveni sellist teost polnud. Ometi on eesti keel algajale keeleõppijale keeruline ja tal on väga raske lugeda eestikeelset ajalehte või raamatut – need kubisevad pik­ kadest keerulistest lausetest, kus on inversiooni, arhaisme-neolo­ gisme, slängi ja onomatopöad.

Keeleõppija higistab ja jätab lugemise sageli pooleli.

Hiljuti ilmus „Meie elu“ (au­ torid Linda Palts ja Monika Urb). Aga lihtsat ja kerget eesti­ keelset lugemist võiks olla palju rohkem. Eelmisel koroonasuvel võtsin lõpuks kirjutamise ette.

Kokku sai viis lugu, millest neli ilmus selle aasta veebruaris ­raamatuna uusimmigrantide ko­ hanemisprogrammi raames.

Mis selles raamatus juhtub?

Raamatu peategelane, Kana­ das sündinud ja kasvanud Margus Mustikas satub elama oma vanaisa majja Eestis, väikeses Kaarupi külas. Eesti eluga tutvudes tuleb tal ette iga­ suguseid naljakaid juhtumisi.

Margus aitab lahendada nii ­mõnegi keerulise olukorra: viib oma vanaisa taas kokku tolle lapsepõlvesõbra Martaga ja leiab üles kadunud kassi. Ühes loos läheb kaotsi üks Olev

Õpiku koostaja Lea Kreinin.

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Subbi maal ja selle ülesleid­ mine on seiklusrikas. Vahepeal peetakse Margust ekslikult Karl-Erik Taukariks.

Muuhulgas tuleb juttu eest­ laste perekonnanimedest, sel­ lest, mida eestlased söövad-joo­ vad (on mõned toiduretseptid), mida vabal ajal teevad, millised loomad elavad Eesti metsas, ja veel paljust muust. Raamatus on ka laulusõnu ja luuletusi.

Harjutused iga jutu lõpus on koostatud nii, et lugeja õpiks kasutama veebisõnastikke, leid­ ma veebist vajalikku infot.

Mida tähendab siin tase A2?

Tekst koosneb lihtlausetest, sõnavara ja grammatika on väga kerged. Raamatut on tõesti lihtne lugeda. Eestlasele võib ­ selle keel tunduda isegi primi­ tiivne, kuid sellest hoolimata on mitmed eesti emakeelega ini­ mesed raamatu kiiresti läbi lugenud ja neilegi on see ­ meeldinud.

Milline on olnud tagasi­ side?

Minu suureks rõõmuks on tagasiside olnud väga kiitev. ­ Béla Ungarist kirjutab: „Lugesin lugusid. Mulle meel­ disid nad kõik väga. Eriti kassi­ lugu. Teadsin iga sõna tekstis.

Püüdsin teksti vaadata õpetaja ja õpilasena. Õpetajana näen, et tekstis on A2-keeletaseme kõige olulisemad sõnad. See on väga oluline, sest kui õpilane soovib pärast 1–2-aastast eesti keele õppimist midagi lugeda, siis on see raamat talle arusaadav ja ta saab hea lugemiskogemuse.

Mulle meeldis eriti, et raamat hõlmas kaudselt eesti kultuuri (Juhan Liiv, „Man­ dariinid“, Olev Subbi jne).

Juhan Liivi tsitaat on ka loos väga hea, muutes teksti veelgi väärtuslikumaks. Tekstidesse on lisatud ka keeletaseme A2 tee­ mad: loomad, toit, riided, tun­ ded, inimeste iseloomustus. On tore, et lugu on uudne ja see räägib korraga nii noorte kui vanade elust. Raamatu sõnum on positiivne: vanaduses on võimalik elada nooruses. Mulle väga meeldis, mul on hea meel, et sain seda lugeda. Hea ja ­humoorikas lugu.“ Mai Kanadast: „Mina olen üks eesti keele õppija Kanadas.

Kui ma proovisin lugeda eesti keeles ajalehte või raamatut, leidsin, et see oli mulle liiga raske. Minu õpetaja saatis mulle neli lugu Lea Kreinini raama­ tust. Milline rõõm oli lugeda neid jutte! Ma ei pidanud kogu aeg otsima sõnastikust sõnu, sest sain jutte läbi lugeda ker­ gesti. Lood on huvitavad. Üks oli nutika kassi kohta ja mõned olid lühikesed müsteeriumilood.

Ma kindlasti soovitaksin Marta lugusid kõigile eesti keele õppi­ jatele.“ Vladimir Peterburist: „Eile õhtul ma lugesin lugu „Kus on Murri?“. Ha-ha-ha, ma ei ole kunagi näinud, kuulnud ega lu­ genud sellisest kavalast kassist!

Aga see on tore, et tänu Murrile on nüüd Margusel ilus sõbranna Liisa-Krõõt. Väga huvitav lugu on „Natüürmort punase vaasi­ ga“. Margus on taas teinud heateo. Oli väga põnev lugeda seda lugu. Jah, tõesti, Eestis on paljud perekonnanimed puud.

15

Jõulujutlus (Algus lk. 1)

Lea Kreinini lihtsas eesti keeles (A2) kirjutatud lugemik ,,Margus, kass ja õunamoos“, mida uussisserändajad huviga loevad. Foto: Lea Kreinin

Kui ma töötasin Peterburis, siis töötasid seal eestlased Kuusk ja Palm. Minu brigaadikindrali perekonnanimi on nüüd Lepp.

Perekonnanime Pihlakas olen ka kuulnud. Ka Venemaal on palju puude ja loomade nimega perekonnanimesid.“ Kust soovijad Margus Mustika raamatut saavad?

Raamatuke trükiti kohane­ misprogrammi jaoks ning seda osta pole kahjuks võimalik.

Kokkuleppel kultuuriministee­ riumi ja uussisserändajate kooli­ tusi korraldava Expat Re­ location Estonia OÜ-ga on riiklike õppeasutuste õpetajatel ­ võimalik saada raamatu trüki­ fail, mida saab välja printida.

Kasutan neid lugusid ka ise ­õppetöös eesti keeles nõrgemate õpilastega.

Mida saaks veel selleks teha, et välismaalased eesti keele kiiremini ära õpiksid?

Ma olen palju mõelnud, miks ei ole ETV saadetel subtiitreid.

On vaid mõned subtiitritega saated vaegkuuljatele („Prilli­ toos“, „Hommik Anuga“). Miks

ei võiks olla rohkem eestikeel­ seid algupäraseid saateid ja ka filme eestikeelsete subtiitritega?

Selliste saadete vaatamine toetab keeleõpet. Ma ise olen sel viisil õppinud prantsuse ja rootsi keelt – vaadanud nende maade filme koos samakeelsete subtiitritega.

Teine asi, mis meil puudub, on lihtsas keeles uudised, mida saab nii lugeda kui kuulata (nagu on 8sidor Rootsis ja Selkouutiset Soomes).

Kolmandaks: kui kõik eest­ lased räägiksid muust rahvusest inimestega eesti keeles, oleks välismaalastel palju kergem meie keelt õppida. Eestlane on viisakas ning me oskame hästi võõrkeeli – nii lähemegi meel­ sasti vene või inglise keelele üle. Mu õpilased on rääkinud, et kui nad eesti keeles kellegi poole pöörduvad, siis inimesed sageli põgenevad. Jääb mulje, justkui kardaksid eestlased välismaalasi.

(Lugemiku leiab lingilt https:// issuu.com/siseministeerium/ docs/a2_lugemik_a5)

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud – teisipäeviti kell 12–3 ja nel­ japäeviti kell 11–1. Uuel aastal avame 11. jaanuaril. Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud!

Aru, Krista. Jaan Tõnis­ son: rahvajuht ja riigiva­ nem. Rahvusarhiiv, 2019

Tartu Ülikooli raa­ matukogu direktori, filosoofiadoktor Kris­­ta Aru kaheköiteline mono­ graafia Eesti 20. saj ajaloo ühe suur­ kuju – Jaan Tõnissoni – elu­käigust.

Jaan Tõnisson (1868–1941?) oli ajakirjanik, ajalehe Posti­ mees omanik ja väljaandja; Maanõukogu, Asutava Kogu, I–V Riigikogu liige. Kaks korda oli ta Riigikogu esimees ja kahes valitsuses välisminister. ­ Neljal korral juhtis Tõnisson Eesti Vabariigi valitsust ja oli riigivanem. Ta oli vannutatud advokaat ja Tartu ülikooli pro­ fessor. Tal oli palju ameteid ja veel rohkem vabatahtlikult võetud seltskondlikke kohustu­ si. Tõnisson oli rahva juht ja oli riigimees. Kõikide nende ame­ tite ja kohustuste kõrval oli Jaan Tõnisson kõigepealt inimene, oli armastav pereisa ja truu kaaslane.

Laar, Mart. Johann Voldemar Jannsen.

Elu ja töö. OÜ Read, 2019

Vello Salo hin­ nangul on J. V. Jannsen kõige lai­ matum tege­lane Eesti ajaloos, kel­ le hea nimi ootab taastamist.

Mono­graafia Johann Voldemar Jannsenist annab ülevaate tema elust algusest lõpuni ja tegevuse erinevatest aspektidest, nagu näiteks tööst koolmeistrina, ­tegevusest rahvakirjanikuna, ,,Perno Postimehe“ sünnist, ,,Eesti Postimehe“ loomisest ja tegevusest, ,,Wanemuise“ seltsi asutamisest ja käekäigust, esi­ mese üldlaulupeo organiseeri­ misest ja rahvuslikust tõusust selle järel. Mööda ei minda ka poleemilistest lehekülgedest Jannseni elus, nagu vastuolud Carl Robert Jakobsoniga, väi­ detav ,,müüdavus“ ja tülid ,,Sakalaga“. Raamat on varusta­ tud registri, viidete ja kasutatud kirjanduse loeteluga.

ma. Nii, nagu tunti paar tuhat aastat tagasi rõõmu või kurbust, armastust või hüljatust, turva­ tunnet või hirmu, nii tunneme ka meie. Küll on aga muutunud olukorrad ja nähtused, mis meis ühe või teise emotsiooni esile kutsuvad.

Kui ammustelt Petlemma väljadelt satuks üks inglite ilmumise vapralt üle elanud ­ karjane keset tänast Torontot, ehmuks ta küll poolsurnuks. Ja vaevalt suudaks tänane helli­ tatud suurlinlane kunagistel mägikarjamaadel ennast ja karja hinges hoida. Aga usku vajasid inimesed aastatuhandete eest ning usuta ei saa hakkama ­meiegi. Sest kui inimene heidab minema usu Jumalasse, asub selle asemele ebausk, millest kõige õnnetum on arvamine, et inimmõistusel pole piire. Kui kaotame esivanemate oskuse usaldada Jumalat üle kõige, ­ lööb kõikuma ja variseb kokku ka meie usaldus kaasinimeste suhtes. Nii on kerge leida end olukorrast, kus põlvest põlve edasi antud usku Jumala Poja inimlapseks sündimise sala­ dusse inimene keeldub usku­ mast, aga samas on meeleldi valmis näiteks uskuma, et koos vaktsiiniga süstitakse meisse kuulekuse kiip.

Nagu meiegi ajal, nii oli ka Jeesuse ajal vähe neid, kes tõelise usuni on jõudnud. Just selle pärast Jumal oma Poja siia maailma läkitaski. Just nii kuna­ giste kui praeguste müsti­ kute, skeptikute, agnostikute, vundamentalistide, liberaalide, sajentistide, ateistide, puu- ja kuukummardajate jaoks Jeesus sündiski. Et näeksime temas valgust, mis on ilmutuseks ­paganaile. Sest: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ­ ja tähiseks, mille vastu rää­ gitakse.“ Lk 2:32, 34.

Ja nüüd jääb meie endi vali­ da, kas usume, et ingli sõnad: „Ärge kartke!“, on öeldud täna ka meile julgustuseks, sest meile on Taaveti linnas sündi­ nud õnnistegija Issand Kristus. Õnnistatud jõulurõõmu soo­ vides: praost MART SALUMÄE

Céline Dionist valmib eluloofilm ,,Aline“ Kanada armastatud lauljatari Céline Dioni elu ja karjäär on andnud inspiratsiooni filmile ,,Aline“. Film kujutab välja­ mõeldud versiooni Céline Dioni elust, kuid selles on ka mõnin­ gaid tõepäraseid sarnasusi.

Linalugu räägib prant­ suse-kanada tüdrukust Aline Dieust, kelle võimas hääl võlub kõiki tema ümber, sealhulgas tema mänedžeri Guy-Claude Kamarit. Hoolimata sellest, et staari ja mänedžeri vanusevahe on suur, muutub nende suhe romantiliseks. See süžeeliin on ­ inspiratsiooni saanud Dioni enda suhtest tema abikaasa René Angéliga, kellega Dion oli abielus 22 aastat.

Filmi peaosas on Valérie Lemercier, kes filmi ka lavastas.

(ERR/EE)

16

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

OOTAMATULT KATKES ELUTEE KALLIL ABIKAASAL, ARMSAL ISAL JA VANAISAL

Evald Engman * 25. juulil 1928 Norras, Eestis † 18. detsembril 2021 Torontos Jääd alatiseks meie südamesse.

Leinas SILVI MONICA ja MITCHEL INGRID ja ERIC

Jehoova on mu karjane

Nr. 51/52

Lahkunud on armas ristiisa, tädimees, kauaaegne suvilanaaber ning me vanemate reisikaaslane juba alates üle ookeani Rootsist Kanadasse purjelaeval Atlanta

Evald Engman Jääme puudust tundma Sinu alatisest rõõmsast meelest ja lahkest abivalmidusest.

Avaldame südamest kaastunnet tädi SILVILE, MONICALE ja MITCHELILE ning INGRIDILE ja ERICULE PETER ja ELLEN ALEX, KRYSTAL ristitütar LII ja BOB KRISTA, ERIK ja LIIA ANNE ja PAUL lastega

Ristna tuletorn

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Hiiumaal pärineb Kahjuks peab aasta viimases lehes tõdema, et viiruseolukord ei ole hetkel Kanadas sugugi hea – kasvavad nakatumised ja Omicroni variandi levik ning mõnel pool on päevaste uute viirusjuhtude arv juba ületanud eelmiste lainete aegseid kõrgpunkte.

Provintsid on just pühade eel kehtestamas uusi meetmeid ja piiranguid viiruse leviku tõkes­ tamiseks ning paljude inimeste seas võtab maad suurem nördi­ mus ja tüdimus, kuna pan­ deemia lõpp ei paista. Ja mitmed eelnevalt planeeritud pühadeaegsed kokkusaamised jäävad ilmselt edaspidist aega ootama.

Kolmapäeval teatas Rah­ vusvaheline Terviseorgani­sat­ sioon (WHO), et Omicron levib märkimisväärselt kiiremini kui Delta variant ja võib põhjustada infektsiooni ka neil inimestel, kes on vaktsineeritud või varem viirust põdenud ja sellest paranenud. Siiski rõhutati vakt­ siinide olulisust raskete haigus­ juhtude ärahoidmisel. WHO avaldas lootust, et 2022 võib jääda viimaseks pandeemia-aas­ taks.

Kanadalasi kutsutakse regis­t­ reerima booster-doosile, kui teisest vaktsiinist on möödas teatud aeg, see on provintsiti mõnevõrra erinev. Näiteks Ontarios, kus uute viirusjuhtude arv kasvab jõudsalt, saavad selle nädala esmaspäevast panna end tõhustussüstile kirja kõik elanikud vanuses 18+, kelle teisest doosist on möödunud kolm kuud, teistes kohtades hoitakse vastavat intervalli kuus kuud. Suur nõudlus aegade broneerimiseks ja järjekorrad walk-in kliinikute juures näita­ vad, et huvi oma immuunsust kolmanda doosi saamisega tu­ gevdada on inimeste seas suur.

Samuti on suur nõudlus PCR-testide ja koduste kiirtes­ tide järele, et end näiteks sümp­ tomite olemasolul või nende puudumisel igaks juhuks COVID-19 suhtes testida, eriti enne pühadeaegseid kokkusaa­ misi.

Teatavasti andis Kanada valit­ sus eelmisel nädalal välja soovituse vältida mitte-hädava­ jalikku rahvusvahelist reisimist, ka on riiki saabuvatele reisija­ tele kehtestatud uusi reegleid.

Samuti on Kanada-siseses reisi­ mises provintsiti reeglid erine­ vad näiteks testimise ja karantiini

osas. Kes plaanib pühadeperioo­ dil kodukohast kaugemale sõita, peaks kindlasti end nendega kurssi viima – ja olukord võib ka kiiresti muutuda.

Ka pühadeaegsete kogune­ miste osas on reeglid paiguti erinevad. Ontario provintsis ­ keh­testati alates eelmisest püha­ päevast siseruumides kogune­ miste piirarvuks 10 ja väljas 25 inimest (möödunud jõulude ajal tuli teatavasti pühad veeta vaid oma pere liikmetega). Taaskeh­ testati ka teisi piiranguid, näiteks 50%-lise mahutavuse limiidid restoranides, baarides, kaubanduskeskustes, spordiklu­ bides jm.

Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 16. det­ sembril 2421, reedel 3124, laupäeval 3301, pühapäeval 4177 (kõrgeim alates 23. april­ list), esmaspäeval 3784, teisi­ päeval 3453, kolmapäeval 4383 – kõrgeim alates aprilli lõpust.

Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval väga kõrge – 10,7%, mis kõrgeim samuti alates aprilli lõpust, ning märkimisväärne ­ tõus nädalataguse ajaga, kui see oli 6,6% ning kuu algul umbes 3%). Aktiivseid viirusjuhte oli provintsis kolmapäeval 28,288 (nädal varem 12,666). Intensiiv­ ravil oli 168 patsienti, nädal ­varem 154.

Quebecis oli esmaspäeval uusi nakatumisi 4571, mis pu­ rustas eelmise nädala rekordi (3768) ning ületas ka teise laine vastava kõrgeima näitaja.

Teisipäeval oli vastav arv juba 5043. Provintsi terviseminister Christian Dubé ütles esmas­ päeval, et olukord on kriitiline ning provintsivalitsus teatas ter­ vishoiusüsteemi ülekoormuse vältimiseks esmaspäeva õhtust kehtima hakanud uutest meet­ metest. Nende hulgas on koolide, baaride, kinode, spor­ diklubide jmt. avalike kohtade sulgemine. Restoranid jäävad avatuks 50%-lise mahutavusega ning kl 10-ni õhtul. Kodus töötamine saab kohustuslikuks kõigile, kel see võimalik. Ko­ duste kogunemiste limiidiks jäeti 10 inimest.

Uutest piirangutest teatas teisipäeval ka Briti Kolumbia, ­ nende seas on baaride, ööklu­ bide jmt. paikade sulgemine alates kolmapäevast.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Eiffeli töökojast Sel kevadel oli Eesti Tele­ visiooni saates ,,Ringvaade“ pikemalt juttu Hiiumaal asuvast Ristna tuletornist. Kaua on räägitud sellest, et Ristna tuletorni detailid on pärit kuulsa prantsuse inseneri Gustave Eiffeli töökojast ja see fakt sai ka dokumentaalse kinnituse.

Juttude ja lugude kohta Ristna tuletorni ja Eiffeli tööko­ ja seostest uuris põhjalikumalt arhitekt Indrek Laos ning leidis mitmest allikast kinnitust, et Ristna tuletorni näol on tege­ mist kuulsa Pariisis asuva atel­ jee toodanguga.

Leitud materjalist Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd kirjutav Laos ütles rahvusring­ häälingule, et suhtles sel aastal Zoomi vahendusel Eiffeli päri­ jate ühingu teadusnõukojaga, mille liikmed tegelevadki erine­ vate objektide ja Eiffeli tehase vaheliste seoste uurimisega. ,,Eraarhiivis on säilitatud Eiffeli tehase toodangu pikk loetelu ja tõenäoliselt Eiffel ise pidas arvestust oma objektide üle. See algab aastast 1867 ja ta on pidanud seda kuni 1889. aastani. Eiffeli torni valmimise ­ järgselt enam sissekandeid ei ole,“ rääkis Laos. Ta märkis, et Ristna tuletorni kohta on sisse­ kanne vihikus olemas. Ristna asemel on paberil kirjas Dagerort, sest just selle nime all teati Ristnat enne keelereformi.

Hiiumaad nimetati tol ajal Dagöks.

Laos lisas, et Eiffeli toodan­ gule viitas ka patendiameti arhiivist leitud metalltorni teh­ ­ noloogia kirjeldus ning deko­ ratiivsed elemendid, mis sarna­ nesid Eiffeli teistele töödele. ,,Tööstuslikus toodangus väga palju kaunistuselemente kopeeriti, sest neid valmistati masinlikult. Näiteks piirdeele­ mendid, aknaraamid, detailid jne,“ selgitas Laos, lisades, et sarnasusi võib märgata ka Eiffeli torni ja Ristna tuletorni dekoratiivsete elementide vahel.

Ristna tuletorni tellis TsaariVenemaa valitsus eesmärgiga mereohutust tagada. ,,Kuna ­kaubateed läksid Eestimaa ran­ dadest mööda, siis mereohutuse tagamiseks oli siin kõige olu­ lisem majakaid paigaldada. Sel ajal oli Prantsusmaal tehnoloo­ gia kõige paremini arenenud ja nad olid selles mõttes maailma tipus,“ rääkis Laos, märkides, et

Puhka rahus, armas

Evald Engman Südamlik kaastunne SILVILE, MONICALE ja INGRIDILE EDGAR EDDY (perega), HARRY ja ADO ÕUNPUU

Lahkus meie keskelt kõigile armas

Evald Engman Kurbuses ja leinas mälestavad HARRI ja LISA perega ANNE ja REIN perega TÕNU perega

Mälestame kurbuses lahkunud armast

Evald Engman’i Avaldame südamlikku kaastunnet abikaasa SILVILE perega HELVE, ROBERT SUSAN perega LINDA perega PETER ja MARIANNE perega MICHAEL ja ANGELA perega HELEN perega

prantslased olid oma tehnoloo­ gia ka patentinud, mistõttu poleks teised ettevõtjad saanud samasuguseid lahendusi kasuta­ da.

Ristna tuletorni metallkonst­ ruktsiooni detailid valmistati 1874. a Pariisis Gustave Eiffeli tehases, transporditi sealt Hiiu­ maale ja pandi kohapeal kokku.

Aastate jooksul on tuletorni ­väljanägemine muutunud. ,,Ristna ei paista praegu sel­ line metalltuletorn välja, sest ta on kaetud betoonsarkofaagiga.

Seda tehti pärast esimest maail­ masõda, 1921. a sõjakahjustuste likvideerimiseks. Seepärast on ta meile tänini nähtav raudbe­ toontornina,“ täpsustas Laos.

(ERR/EE)

Soomes käivitati Olkiluoto tuumajaama uus reaktor Soomes käivitati Olkiluoto tuumaelektrijaama kolmas reaktor, teatas jaama operaator Teollisuuden Voima (TVO) teisipäeval.

See on esimene kord enam kui 40 aasta jooksul, kui Soomes võetakse kasutusele uus tuumareaktor, vahendab Yle Uutiset.

Elektritootmine algab tuleva aasta jaanuari lõpus, kui reaktor riigi elektrivõrguga ühenda­ takse. Olkluoto 3 peaks hakka­ ma tootma umbes 14% Soome elektrist. (D/ÄL/EE)

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Mälestame armast

LAHKUS ARMAS EMA JA VANAEMA

Valentina Vilde neiuna KÄRNER sündinud 10. juulil 1923 Pärnus surnud 17. detsembril 2021 Torontos mälestavad sügavas leinas

,,Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu.“

ANNE, ENNO, ERIK, AMY ja KRISTINA PETER, SANDY, ROBYN, TOMAS ja SERENA

MÄLESTAME SÜGAVAS LEINAS IGAVESELE UNELE LAHKUNUD KALLIST

Valentina Vilde’t sündinud 10. juulil 1923 Pärnus surnud 17. detsembril 2021 Torontos Siiras kaastunne ANNELE abikaasa ja lastega ning PETERILE abikaasa ja lastega ARNO ja TIIU AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega ANTS ja SILVI AUG

Jehoova on mu karjane, mul pole millestki puudu.

17

Valentina Vilde’t Südamlik kaastunne ANNELE ja PETERILE peredega ARNE ja KERSTI JAANUS ja REET TOOMAS INGRID ja CRAIG EERIK ja CHRISTINA perega

KARIN ja CHRIS perega ELIN, ALLAN TAIMI ja SEAN perega PAUL ja KAIRI-LY

Lahkus igavesele unele kallis

Valentina Vilde

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet tütar ANNELE ning poeg PETRILE perekondadega Sugulased Eestist TALVI ja AVO VARRET TERJE ja REIN OTSTAVEL perega

Mälestades alati rõõmsameelelist

Valentina Vilde’t MÄLESTAME KURBUSES MEIE ARMSAT PEREKONNASÕPRA

Valja Vilde’t Avaldame südamlikku kaastunnet ANNELE, PEETRILE ja nende perele ALAR, TIIU ja JULIUS LINDA ja JOHN MARTIN, KRISTINA, PAUL ja ALEX MART ja OLIVERA MARKUS, MARISSA ja HENDRIK SASS ja ELLIE, MIHKEL ja SAM

Otepääst sai talvepealinn Nädalavahetusel sai Otepääst juba 25. korda talvepealinn.

Talviste sportimisvõimaluste kõrval on piirkonnas palju väikeettevõtjaid ja külasid, kelle omapärast toodangut aidatakse seekord paremini üles leida.

Talvepealinn on kujunenud nii Eestis kui ka väljaspool tun­ tud kaubamärgiks, mis hõlmab sporti, puhkust, kultuuri, aga ka omapärast väikeettevõtlust.

Talvepealinna puhul olid see­ kord keskväljakul esindatud piirkonna külad. Külatänav koondas väiketootjate mett, küpsetisi, küünlaid, sokke – kõike, mis loob suusatamis­ võimaluste kõrval eheduse, mida siit otsima tullakse.

(ERR/EE)

Sündmuste kalender • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

Avaldame kaastunnet ANNELE ja PETERILE ja sugulastele

Valentina Vilde lahkumise puhul HILLE ja JÜRI JÄRVE perega EVE ja JAAK JÄRVE perega MAI VOMM JÄRVE

Scoutspataljon sai 103 aastaseks Teisipäeval möödus 103 aastat päevast, mil loodi Scouts­ pataljon. „Pataljon loodi keerulistel aegadel Vabadussõja alguses, kui riigis valitses segadus ning oli tarvis kindlat meelt, et seista oma noore riigi eest. Nüüd, rohkem kui sada aastat hiljem, elame samuti keerulisel ajal,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija ja li­ sas, et viimasel poolel aastal on pataljonil tulnud kiiresti rea­ geerida nii reservväelaste toeta­ miseks riigi kagupiiril kui meie liitlaste abistamiseks Poolas.

Scoutspataljoni loojaks oli Henry Reissar, kes 1918. a novembris pöördus Eesti sõja­ ­ ministeeriumi poole ettepaneku­ ga, et loob oma kulu ja kirjade­ ga ühe roodu Eesti Vabariigi kaitseks. Formeerimiskohaks valis noore mehena Ameeri­ kasse rännanud ja seal skautliku liikumisega tutvunud Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere tema eestve­ damisel koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Rood sai nimeks „Eesti Scout“ ning for­ meerimine toimus vabatahtlik­ kuse alusel – sundmobilisat­ sioo­ nist olid roodu liikmed vabad.

Vabadussõjas tegutses üksus

Avaldame sügavat kaastunnet ANNELE ja PEETRILE peredega valusa kaotuse puhul

ELLEN ALLAS perega KATRIN MARLEY perega REET ja TOOMAS VOKSEPP perega

Sügavas leinas mälestame kallist

Valentina (tädi Valja) Vilde’t sündinud 10. juulil 1923 surnud 17. detsembril 2021 TIINA ja SEAN MATHIESON KADRI ja AIN VAHI perekonnaga Südamlik kaastunne ANNELE ja PETERILE perekondadega

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Valentina Vilde’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

kapten Friedrich-Karl Pinka juhtimisel Viljandi kaitsel, Karksi-Nuia ja Taagepera lähis­ tel, seejärel dessantmeeskon­ nana soomusrongil nr 2 Ruhjast Valgani ja edasi pea kõigil

Vabadussõja rinnetel.

Pataljon tähistas aastapäeva sõjalis-sportliku võistlusega ning piduliku rivistusega.

(KVPST/EE)

18

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Nr. 51/52

Lahkus meie kauaaegne koondise liige LAHKUS KALLIS ISA, VANAISA JA VANA-VANAISA

Leo Allas sündinud 24. septembril 1921 Valgas surnud 21. novembril 2021 Vancouveris

Mälestavad leinas

Puhka rahus!

TOIVO, MARE ja MARNI ERIK ja REBECCA MIKE, JENN ja JACK MATTI, LIVIA, LUKAS ja NELLA

Monika Uesson-Talpak Avaldame sügavat kaastunnet abikaasa KARLILE ja lähedastele EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS

Mälestame

Monika Uesson-Talpak Südamlik kaastunne abikaasa KARLILE EVI ja TOOMAS perega REIN ja ENE perega

Omikroni tüve levikust Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaal levib aina enam omikroni tüvega nakatumine.

Lehe trükkiminekule eelneva 24 tunni jooksul regist­ reeriti 73 000 uut Covid-19 nakatumist, neist 347 omi­ kroni tüvega. Tegelikkuses võib omikroni tüvega nakatumine olla kordades suurem. Vii­ mase 7 päeva keskmine haigusjuhtude arv riigis on olnud 52 885.

Prantsuse valitsus loodab uue tüvega võitlemisel eelkõige vaktsineerimisele. Riigis on vaktsineeritud 12+ elanikkon­ nast 89,2 %. Kolmanda doosi on saanud 20 miljonit inimest.

Riigis karmistatakse sankt­ sioone ringluses olevate võlt­ situd vaktsineerimispassidega hangeldajate suhtes. Võltsitud passe on Prantsusmaal tuvas­ tatud juba üle 40 000. Para­ doksaalne juhtum leidis aset ühes Lille’i vaktsineerimiskes­ kuses, kus medõde kutsus tuttava patsiendi vaktsineerimiskabiini ja väljastas talle seejärel vaktsi­ neerimistõendi, kuigi süst jäi tegemata. Juhtumi kohta algatati juurdlus.

Vaktsineerimine Pfizeri vakt­ siiniga on 15. detsembrist ava­ tud kõigile 5-12-aastastele riski­ gruppi kuuluvatele ja kaasuvate haigustega lastele, samuti noorukitele, kes elavad koos kõrge haigestumisriskiga pere­ liikmetega. Selliseid lapsi on Prantsusmaal 360 000.

Tõhustusdoosi saavad teha kõik 18+ aastased, kellel teisest

Lahkus meie kallis õde, ristiema ja tädi

Elfriede Vahi

Lahkus minu kauaaegne sõbranna

(neiuna VÕERAS)

Monika Uesson-Talpak

11. august 1923 – 21. detsember 2021

Kaastunne KARLILE Leinab

Sügavas leinas

NORA WALLNER

HELMI ja TAIMI VOKSEPP TOOMAS, REET, KRISTJAN ja ELIIS VOKSEPP MARIELLE DIBIASE PEREGA Mälestame kurbuses süstist möödas vähemalt viis kuud. Alates 3. jaanuarist saab tõhustusdoosi 4 kuu möödumi­ sel teisest doosist.

65-a ja vanemad võivad tõhustusdoosi saada vaktsineeri­ miskeskustes ilma eelnevalt aega kokku leppimata.

18-64-aastased, kes on saa­ nud teise vaktsineerimissüsti enne 17. juunit 2021, peavad 15. jaanuariks 2022 olema saanud tõhustusdoosi, et nende vaktsineerimispassi ei deakti­ veeritaks.

Prantslased on nõus vaktsi­ neerimiseks sõitma mitme­ kümne kilomeetri kaugusele, sest neile on oluline käia resto­ ranis söömas, muuseumis, teat­ ris ja sotsiaalselt suhelda. Ilma vaktsineerimispassita ei saa enam neisse paikadesse. Ka vaktsineerimata 12+ a lapsed ei saa osaleda treeningutel ega spordiklubides. Vaktsineeri­mis­ passe kontrollib munitsipaalpo­ litsei nii tänavatel kui ühistrans­ pordis.

Avalikes kohtades on aasta­ vahetusel keelatud rahvakogu­ nemised ja alkoholi tarbimine tänavatel. Prefektuurid kutsuvad linnavalitsusi üles ära jätma ilu­ tulestikke ja kontserte, kus ei ole võimalik järgida distantsihoid­ mist ja teisi sanitaarreeg­leid.

Champs-Elysées’ vahetus läheduses asuvates restoranides tühistatakse broneeringuid vana­aastaõhtuks üksteise järel. „148 tühistamist, seda pole iialgi enne ette tulnud. Me kaotame kümneid tuhandeid eurosid seetõttu,“ sõnas restorani „Paillettes“ müügijuht Michael Fox. Lyon Rouge’i kabaree juht (Rhone’i regioonist) nentis, et 150 kohast on broneeritud vana­-

aasta õhtuks vaid 50. Kliendid ei julge tulla, kuna tantsimine on hetkel õhtuprogrammis keelatud.

Võimaluse korral tuleb kõigil töötajatel töötada kodukontorist 2-3 päeva nädalas. Koosolekud ettevõtetes kohapeal on keela­ tud.

Reisimisel Prantsusmaale peavad kõik 12+ a isikud esita­ ma negatiivse PCR- või anti­ geeni testi, mis on tehtud mitte enam kui 24-48 h tagasi. Testi ei pea tegema ainult täielikult vaktsineeritud reisijad, kes saabuvad Euroopa Liidu liik­ mesriikidest, Andorrast, Liech­ ten­ steinist, Monacost, SaintMarinost, Norrast või Šveitsist.

On koostatud ka „punaste rii­ kide“ nimekiri, mida uuen­ datakse regulaarselt.

Algkoolides peavad kõik lapsed alates 6. eluaastast nii si­ seruumides kui ka vahetunnis õues kogu aeg maski kandma.

Sporditunnid siseruumides on koolides keelatud. Koolisööklas ei tohi erinevad klassid omava­ hel kokku puutuda. Algkoolides viiakse kaks korda nädalas läbi õpilaste testimist.

Suurim piirang Prantsusmaal oli diskoteekide sulgemine 10. detsembrist kuni neljaks näda­ laks. Diskoteekide pidajad leidsid selle olevat ebaõiglase nende äritegevusele ning et noored leiavad nagunii võima­ luse pidutsemiseks ja selle meetmega nakatumist nende ­arvates ei vähendata.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et Prantsuse valitsus loodab omikroni tüve ohjeldada elanik­ konna vaktsineerimisega. Suure­ maid protestilaineid selle vastu täheldatud ei ole.

Laine Kasak-McColl’i Avaldame südamlikku kaastunnet tütrele PIALE perega EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Laine McColl’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Puhka rahus, armas perekonnasõber

Laine Kasak-McColl Südamlik kaastunne PIALE ja sugulastele MAI KREEM MADIS ja MARLENE KREEM perega PIRET ja BILL KING perega

Ridala kiriku altarimaal sai taastatud

maalil on kujutatud püha õh­ tusöömaaega. Kultuurimälestiste registri andmetel kaeti see 19. sajandil teise altarimaaliga.

Läänemaal asuva Ridala kiriku keeruka ajalooga altarimaal jõudis pärast mitu kuud kestnud restaureerimist tagasi oma kohale.

Teadmata põhjusel kadus pärast Teist maailmasõda muin­ suskaitsel teave algse teose ­olemasolust ning see võeti ise­ seisva kunstimälestisena arvele alles 1990ndatel peale uuema kattemaali vargust. (ERR/EE)

17. sajandi lõpust pärit altari­

Nr. 51/52

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

MÕTE PÜHAPÄEVAKS ÜLO RUUBEL

Jumala olemuse ja igavese (abstraktse) tõe otsingud Rahva elu iseloom, kvaliteet, selle kõlbeline, esteetiline laad on juba pika aja vältel peegeldunud tema usundis. Usund peegeldab ka maailmavaadet.

Usund viib inimtegevuse vastavusse kujuteldava kosmilise korraga ja projitseerib inim­ kogemuse pinnale kosmilise korra kujutise. Mida elulähedasem ja elukogemusele vastavam see on, seda suurem on ta mõju. Tõesed mõtted väljaöelduna nakatavad ja elavad ning võivad mõjutada asjade kulgu ka pärast mõt­ teid genereerinud organismi surma ning sellena võivad mõjuda veel pika aja vältel protsessidele ja inimeste käitumisele kuni uute üldtõeste mõtete väljaütlemiseni ning siis ka nende laialdase levikuni.

Just usund-religioon on seni­ ni ajalooliselt teistest võima­ likest viisidest (rakendus-prak­ tiline, teaduslik, esteetiline jne.) enim levinud viis maailma tõl­ gendada. Vaadeldes kõige muu ajaloolise kõrval usundite ristu­ misi, segunemisi, mõjutuste suun­di ning nende levikut min­ gil konkreetsel ajaloolisel alal, on vahel võimalik ka mõnin­ gane täiendav katte kergitamine kohapealse kogukonna arengu protsesside paremaks mõist­ miseks, lahtimõtestamiseks ja vastuseks küsimusele miks nad olid just (ka kultuurilt näiteks) sellised nagu nad olid.

Inimhingele ülemaailmseks koguproduktiks tänaseks päe­ vaks on üldistavam ilmne veen­ dumus (alateadvuslik uskumus) nähtumuse (Jumala) olema­ s­ olekust kui üleloomulikust (s.o. mitte ajas ja ruumis, vaid Universumi näolisest) jõust (looduse, taevane juhtimine), mis määras ära maailma (Uni­ versumi) nähtuste tegeliku (nähtava ja nähtamatu) kulu ajas ja ruumis.

Oleme jõudnud teadvuse (teaduslikkus) ja alateadvuslik­ ­ kuse tunnustamise (mõlemad on olemas) haprasse (veel) kokku­ puutepunkti inimkonna tõeot­sin­ gute (ilmaruumi ja Univer­ sumi kulgu läbivate ürgalu­se­liste loo­

S P ORT

Eesti noored jääpurjetajad tulid Euroopa meistriteks Möödunud nädalal teenisid Euroopa meistri tiitlid jääpurje­ tamises DN juunior klassis Rasmus Maalinn ja IceOptimist klassis Angeliina Maria Isabel Õunap.

Ice-Optimist klassis tulid kõik pjedestaalikohad Eestisse.

Esikoha sai Angeliina Maria Isabel Õunap, teine koht kuulub Laura Marii Taggule ning kol­ mas Martin Rahnelile. (ERR/EE)

dusseaduste tunneta­mine) teel.

Haprasse sellepärast, et ainult nende kooseksisteerimise tunnustamise kaudu ja teel on võimalik jõuda tõele lähemale. Ükskõik mille (teadvuse või alateadvuse) prevaleerimine, aga veel rohkem ühe neist aru­ tusküllaslik sõnastamine, viib meid tõe juurde jõudmisest ee­ male ning kergesti ekslemiste võrgustikku.

Inimkonna tõeotsingute aja­ lugu nii on kulgenudki. Palju energiat on kulunud isikulisel tasandil üksteisele millegi tões­ tamiseks (pealesurumiseks), seda tihti ka grupiviisilise or­ ganiseeritud jõuga (isikud, aja­ kirjanikud, erakonnad, mõned „teadusharud“, jne..). Peale suruda saab ainult seda, mis ei ole tõena võetav ega üldtun­ nustamist leidev. Üldistav tõe ligilähedane tõde „haaratakse õhust“ ja levib iseenesest mõistetavana (ilma alateadvusli­ ku vastupanuta), arusaadava ja vastuvõetavana juba suurele enamusele.

Siingi ei ole eelnev mõte sõnadega ammendavalt edasian­ tav. Selle peab enda sisemisest tunnetusest „läbi laskma“, „läbi töötama“ ja siis iseeneslikult teadvuse kaudu otsustama, kas ta on üldjoontes vastuvõetav. Ja alla suruma esmase soovi luba­ da üksiksõnade ja seega „mõis­ tete mõistetavuse mõis­ tetavusi“ tõlgendamistega inimajutege­ vuse aste kõrgemal (sünteesi) tasemel tehtud üldistusi ümber lükkama või pilaks tegema.

Seda siis oma piiratuse (rõhu­ tuse) tasemel verbaalse män­ gulisuse oskusliku esitamisega.

Sinnagi raisatakse tohutu inim­ hingedes peidus olev energia hulk, selle asemel, et seda isi­ kulisel tasandil küllustada ja teha ta kiiremini sünteesi (mitte ainult analüüsi) võimeliseks ja parimal juhul vast õnnestub ka ühildada kõike kokkuvõttev teadvus (erialalised üksikteoo­ riad) ning alateadvus (genoo­ miline kogemuslik mälu). Ja veel kord ilma, et neist kumbki prevaleeriks, vaid ühises mõtte­ lises (üksteist täiendavas) põi­ mingus viiksid siis otsitavale tõele edasiviivana lähemale üks­ kõik, millises teaduslikus vald­ konnas, veel rohkem aga nende omavahelises integratsioonis.

Finaalis Eesti rekordi ujunud Lelle tuli MMil seitsmendaks Abu Dhabis toimuvatel lühira­ jaujumise maailmameistrivõist­ lustel (MM) saavutas Armin Evert Lelle 200 m seliliujumis­ es seitsmenda koha. Lelle ujus finaalis ka uue Eesti rekordi 1.51,2, endale kuulunud tipp­ marki, mille ujus MMi eeluju­ mises, parandas ta 0,1 sekun­ diga.

Maailmameistriks tuli poola­ kas Radoslaw Kawecki ajaga 1.48,68. (PM/EE)

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00 Reedel, 24. detsembril kell 14.00 JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Palume oma tulekust teatada koguduse kantseleisse hiljemalt 23. detsembriks e-meili aadressil: stpeterstoronto@ rogers.com või jättes sõnumi kantselei telefonile: 416 483-5847.

Kirikusse tulles palume kaasa võtta Covid 19 vastu vaktsineeri­ mise tõend. Kirikus viibides kanname maski ja järgime hajutatuse reeglit. Nii hoolime üksteise tervisest ning jagame jõulurõõmuga koos ka turvatunnet.

Laupäeval, 25. detsembril kell 11.30 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMU­L AUAGA. Eelregistreerimine pole nõutav.

Kirikusse tulles palume kaasa võtta Covid 19 vastu vaktsineeri­ mise tõend. Kirikus viibides kanname maske ja järgime hajutatuse reeglit.

Pühapäeval, 26. detsembril JUMALATEENISTUST EI TOI­ MU. Reedel, 31. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pärast jumalateenistust KOH­ VI­LAUD kiriku naisringi toas.

Eelregistreerimine pole nõutav.

Kirikusse tulles palume kaasa võtta Covid 19 vastu vaktsineerimise tõend. Kirikus viibides kanname maske ja järgime hajutatuse reeglit.

Pühapäeval, 2. jaanuaril 2022 kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Eelregist­reeri­ mine pole nõutav. Kirikus viibides kanname maske ja järgime hajutatuse reeglit.

Kell 15.00 Jumalateenistus EHATARES. Pühapäeval, 9. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 23. jaanuaril kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. jaanua­ ril VIDEOPALVUS.

ADVOKAADID

19

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde VIRTUAAL-JUMALA­T EE­N IS­ TUSED ON NÄHTA­ VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­JELT JA YOU­ TUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Reedel, 24. detsembril kell 3 pl JÕULUÕHTU VIRTUAAL­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus: ,,Väikesed algused”. Virtuaalkoor, TEBK an­sambel, solistid.

Pühapäeval, 26. detsembril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus.

Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 2. jaanuaril kell 11.00 UUE AASTA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Pastor Timo Lige alustab jutluste sarja „PAL­ VE”. Esimene jutlus „PALVE: Suhe” . Muusika Timo Lige.

Pühapäeval, 9. jaanuaril kell 11.00 KOLMEKUNINGAPÄEVA VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­TUS. Pastor Timo Lige jutlus „PALVE: Kuulamine.” Muusika virtuaal mees­ ansambel.

Pühapäeval, 16. jaanuaril kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus ,,PALVE: Võitlus.” Muusika Joshua Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

REEDEL, 24. DETSEMBRIL KELL 12 KESKPÄEVAL PÜ­­­HA JÕULUÕHTU JUMALA­TEENIS­ TUS. TÄHELEPANU! Agricola soo­ me koguduse nõukogu otsusega praegu seoses Covid-19 viiruse laienemisega jumalateenistusi KIRIKUS EI TOIMU. Jõuluõhtu jumalateenistuse ülekanne on kavas striimida koguduse Facebooki lehel; lingid saade­ takse koguduse liikmetele e-kir­ jas.

Pühapäeval, 31. detsembril kell 1.30 p.l. AD 2021 viimane VANA-AASTAÕHTU JUMALA­ TEENISTUS.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU neljapäeval, 23. detsembril 2021 — Thursday, December 23, 2021

Nr. 51/52

Tellige EESTI ELU! märkmik

Riina Kindlam

Tartus peeti tantsupäeva

1000 aasta tagust kulda ja karda Selliseid pronkstraadist ja villasest lõngast kaunistusi val­ mistati Eesti ja Läänemere ümbruse naabermaade aladel muinasaja lõpus ja keskaja alguses. Ehk umbes 1000 aastat tagasi. Nende pronkstraadist keeratud spiraaltorukeste nimi on VASELISED, ainsus = VASELINE, sõnast VASK (copper) ja ka valgevask ehk messing (brass), millest neid algselt valmistati. (NB – Vaseline pole sama asi, mis vaseliin!)

Pronks = vase ja tina sulam.

(Bronze = an alloy of copper + tin.) Messing (brass) = vask + tsink (zinc).

Sellel ajal ei teadnud keegi jõuludest veel midagi, vaseliste­ ga kaunistati ISEENNAST ehk RÕIVAID (riideid), mida kanti.

Kaunistati just rõivaste ÄÄRI (peakate, sõba (villane õlakate), kuub, vaipseelik, meeste vöö- ja paelaotsad). Riide ja rõiva vahe on see, et riidest (cloth) valmis­ tatakse rõivaid (clothing), aga väljend „riided“ on aja möö­ dudes muutunud rõivaste sünonüümiks. Olete kindlasti kuulnud inimesi ütlemas „rah­ varõivad“ ja ka „rahvariided“.

Esimene on õige(m). Piiluge www.rahvaroivad.ee.

Vaselistega on kaunistatud Mulgimaa (näiteks Halliste ja Karksi) ja Vana-Võromaa rõi­ vaid. Vaselised ehete ja rõiva­ kaunistustena näitasid jõukust ja staatust.

Vana aja rõiva kodulehel (ajaroivas.ee) on uus õppevideo, kus valmib 12. sajandi Saare­ maa Loona naise rõivakomplek­ ti kaunistanud vaselistest mus­ ter: https://www.ajaroivas.ee/ videod/. Uudistage!

Kui suvel Pärnusse satute, siis sealses Maarja-Magdaleena gildis, Uus tänav 5, töökojas „Jane vaselised“ loob muistseid kaunistusi vaseliste meister Jane Nikolai (Face/bookis „Minu muinas/aeg on täna“). Seal saab vaselisi ise ka valmistada.

RIINA KINDLAM, Tallinn

Teade Eesti Elu kontor on pühadeperioodil avatud 29. ja 30. detsembril 2021 ning alates 5. jaa­ nua­rist 2022.

Järgmine Eesti Elu number ilmub uuel aastal, 7. jaanuaril 2022.

Igal aastal detsembris toimub Tartu raekoja platsil meeleolukas ja rahvarohke talvine tantsupäev. 11. detsembril kogunes tantsima üle 80 rahvatantsurühma. Sel päeval on triibuseelikutes naised nagu jõulupuud valgel vaibal – säravad, rõõmsad ja kirjud!

Jälgige ,,Jõululinn Tartu“ kodu- või Facebooki lehte.

Foto: Evelin Lumi Kui klaaskuulid ja vilkuvad LED-tuled pole päris see, millest hing unistab, siis äkki riputaks jõulukuuse otsa hoopis mustreid 12. ­ sajandist ehk umbes aastast 1121? Nii äratab huvi „Vana aja rõivas“ Facebookis ja Instagramis.

In Search Of Our Fathers Meie isade otsingul A SERIES OF SHOR T FILMS

Please support our Holiday Fundraiser Mae Productions Inc.collaborative film project with the Estonian Studies Centre on the men’s stories of the Estonian/Baltic Diaspora.

Häid Pühi and Thank you!

Kukruse naise matusepõlle rekonstruktsiooni lähivaade. Kukruse emand on umbes 800 aastat tagasi Virumaa idaosas elanud naine, kelle terviklik skelett koos rikkaliku ehtekomplekti ja hauda kaasa pandud esemetega puhkab Tartus Eesti Rahva Muuseumis muust näitusest eraldatud hämaras hauakambris. Rekonstruktsiooni pronks­ spiraalkaunistuste autor on Jaana Ratas.

Foto: Eesti Rahva Muuseumi ajaveebi 2015. a. 29. jaanuari blogiloost

„Pronksspiraalidest vaselisteni“ – 1000 aastat rõivailu (blog.erm.ee)

JÕULUTERVITUS KANADA EESTLASTELT „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvuskaaslastele üle maailma rõõmsaid jõulupühi ja lootuste ning soovide kordaminekut uuel 2022. aastal.“ HIIS, Robert ja Viive perega, Toronto RÕIKA, Alver Mississauga, ON TREI, Silvia ja Toomas, Toronto, ON

Suur aitäh KESKUSele, kelle lahke toetus või­maldas tuua tänase Eesti Elu lehenumbri teieni värvitrükis.

www.balticstories2018.com To donate: www.eestilood.com

Hoiame oma keelt ja kultuuri!

Tee tore ja vajalik kink endale, sõbrale või pereliikmele

Telli IGA LEHETELLIMINE AITAB HOIDA EESTIKEELSE KULTUURI KESTMIST KODUMAAST EEMAL. Eesti Elu (paberil või digi/PDF) toob teile koju kõige olulisema nii kohalikest kui Eesti uudis­test eesti ja inglise keeles ning iga tasutud tellimine võimaldab veel paremini ja täiuslikumalt meil teie­­ni tuua kogukonna sündmused nii sõnas kui pil­ dis veebilehel www.eestielu.ca.

Helista kontorisse või esita tellimine eposti või kirja teel Eesti Elu/Estonian Life, 3 Madison Ave, Toronto, ON M5R 2S2, tel 416-733-4550; epost: eetalitus@eestielu.ca Tee ise leht huvitavamaks – saada pilt või lugu: eetoimetus@eestielu.ca AITA HOIDA EESTLUST VÄLISMAAL! PARIM JÕULUKINK ON EESTI ELU TELLIMUS!