Eesti Elu / Estonian Life No. 50/51 | December 18, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, December 18, 2020

Kommentaarid ja arvamused Rõõmsaid jõule ja head uut (lk. 5) aastatEstonian kõigileLife lugejatele! Alates / since 2002 Nr. 50/51, 2020           Reedel, 18. detsembril — Friday, December 18         www.eestielu.ca

English Language Supplementja (p.talitus 10–11) Eesti Elu toimetus Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Illustratsiooni autor EVA OJA


2

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

Kultuurivaldkonna avalik pöördumine Vabariigi Valitsuse poole 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Toiduhindadest ja vajadustest, nii jõuluajal kui edaspidi Nagu ilmnes eelmisel nädalal väljastatud Dalhousie University, University of Guelphi, University of Saskatchewani ja University of British Columbia toiduhinnaraportist, mida ajakirjandus kajastas, kulutab keskmine Kanada pere järgmisel aastal toidule lisaks kuni $695, kuna toiduhinnad on tõusmas. Raport keskendub ka COVID-19 pandeemia mõjudele toiduvarustuse, -tööstuse ja -logistika osas, samuti sellega seonduvale ebakindlusele, mis jätkub ka aastal 2021, kui on uurijate sõnul eeldada toiduhindade tõusu – juhtival kohal arvatakse olevat leib, liha ja juurvili. Nagu ka varasematest tänavustest raporti­ test ilmnenud, on toiduhindade tõus olnud stabiilne juba viimase kümnendi jooksul, COVID-19 on seda trendi aga kiirendanud. Keskmisele neljaliikmelisele perele tähendab see tuleval aastal eeldatavalt $13,907 suurust väljaminekut toidule. Minnes tagasi aasta võrra, oli 2019. a. detsembris esitletud toidu­ hinnaraportis eeldatavaks hinnatõusuks järgmiseks, seega siis 2020. aastaks, ekstra $487. Sel ajal ei teatud veel ees ootavast pandeemiast – toiduhindade tõusu põhjused olid seotud peamiselt kliimamuutuse ning ilmasündmustega (põud, lumetormid), mis mõjutasid saaki. Käesolev aasta on teatavasti pannud suure surve ka vajadusele toidupankade järele. Näiteks on pika, 37-aastase ajalooga Daily Bread Food Bank pidanud esmakordselt, praegust ajajärku silmas pidades, tühistama oma pühadeaegsed toidukogumiskampaania üritused, mis tõid igal aastal märkimisväärselt palju annetusi, nagu kirjutas eelmisel nädalal Etobicoke Guardian. Artiklist ilmneb, et selle aasta alguses külastas toidupanka 5% rohkem inimesi, praegu on see number aga enam kui 50%, olles tasemel, mida pole nähtud alates 2008-09 majanduslangusest. Siiski, vaatamata kampaaniaürituste tühistamisele ei ole toidupank peatanud oma vajalikku tööd, tagamaks, et igaühe õigus toi­ dule oleks realiseeritud ka sel pühadehooajal, andes välja kiireloomulise palve annetusteks. Seda saab teha nii toidupoodide juures olevatesse kastidesse toitu viies kui otse toidupangale. Jõudes loo alguse juurde, kus oli juttu kasvavatest toiduhindadest ja perede toiduarvetest, tekkis küsimus ka raiskamise kohta. Nagu ilmneb Toronto linna kodulehelt, läheb hinnanguliselt keskmisele majapida­ misele välditav toidu raiskamine maksma aastas umbes $1100, ja raiskuminek on märkimisväärne teema nii kohalikul tasandil kui üle riigi. Sageli on põhjus selles, et ostetakse liiga palju, valmistatakse toitu liiga palju või ei säilitata toitu korrektselt. Paljudele ilmselt meenub pandeemia algusaegne paaniline kokkuostmine, millest kõik ostetu alati kasutust ei leidnud. Samal ajal on peresid, kes ei saa mõeldagi varude ostmisele, vaid näevad vaeva, et igapäevakulutustega toime tulla. On hea, kui jõuavad kokku abivajajad ja -andjad, nii jõuluajal kui edaspidi. KAIRE TENSUDA

Vabariigi Valitsus otsustas 3. detsembril 2020 Euroopa Lii­ du uute välistoetuste esialgse jaotuskava, mille hulgas on ka Taaskäivitamisrahastu (RRF). Taaskäivitamisrahastu maht Eestile on 1,106 miljardit eurot, kuid kahjuks ei ole jao­ tuskavas prioriteetidena kor­ dagi mainitud kultuuri- ja loomevaldkonda. 17. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (2020/2708(RSP)), kus kutsutakse Euroopa komisjoni ja liikmesriike eraldama kultuuri- ja loomesektorile ja -majandusele vastavalt selle erivajadustele vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamisrahastust. Euroopa kultuuri- ja loome­ sektor ja -majandus annab ligikaudu 4% Euroopa sisemajanduse koguproduktist – see on sarnane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning majutusja toitlustusteenuste osakaaluga. Kui Eurostati andmetel töötas 2019. aastal ELi 27 liikmesriigis kultuuri- ja loomevaldkonnas 7,4 miljonit inimest, mis moodustab 3,7% kogu ELi tööhõivest, siis Eesti kultuurija loomesektori kogutööhõive protsent on märgatavalt ­kõrgem, 5,6% – oleme sellega Euroopas esimeste seas. Suu­ rem kultuuri- ja loomesektori osakaal on väikese riigi puhul loomulik. Juhime tähelepanu, et intellektuaalomand on oluline majanduskasvu edendaja ning kultuuri- ja loomesektori tege­ vusega väga tihedalt seotud. Euroopa Komisjon avaldas 25.11.2020 Euroopa Liidu uue intellektuaalomandi tegevuskava, mille eesmärgiks on võimal-

dada Euroopa loomesektoril ja innovatiivsel tööstusel jääda üleilmseks liidriks ja kiirendada Euroopas rohe- ja digipööret. Immateriaalsel varal on praeguses teadmistepõhises majanduses üha olulisem roll. In­ tel­ lektuaalomandimahukate tööstusharude arvele langeb 45% kogu ELi SKPst ja 93% koguekspordist ning intellek­ tuaalomandi lisaväärtus kasvab enamikus Euroopa tööstuse ökosüsteemides. Panustades kul­ tuuri- ja loomesektorisse aitab see tõhusalt kaasa teiste tööstusharude arengule. Euroopa komisjoni hinnan­ gute kohaselt kaotas kultuuri- ja loomesektor ja – majandus COVID-19 kriisi ja piirangute tõttu 2020. aasta teises kvartalis tõenäoliselt 80% käibest. Teat­ rid, kinod, kontserdisaalid ja muuseumid olid esimesed, mis suleti ja viimased, mis avati. Muu hulgas kaotasid pea kogu sissetuleku paljud kultuurivaldkonna mikroettevõtjad ja vabakutselised loovisikud. Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide puudu­ mist ilmestab valusalt loometoetuse taotluste hüppeline, enam kui kümnekordne kasv. Kultuuriministeerium eraldas kevadel kriisiabiks 4,3 miljonit eurot ning kokku jagati koos­ töös loomeliitudega enam kui 1000 loometoetust, kogusummas ligikaudu 5 miljonit eurot. Tänaseks on kriisiabi vahendid ammendunud ja vabakutseliste loovisikute ja mikroettevõtjate tulevik äärmiselt ebakindel. Käesolevaga kutsume Vabariigi Valitsust üles. 1.  Eraldama kultuuri- ja loomemajanduse sektorile vähemalt 2% majanduse elavdamiseks ette nähtud Taaskäivitamis­ra­has­

tu vahenditest, et tagada tege­ vuse järjepidevus ning prognoo­ sitavus selles valdkonnas tegutsevatele inimestele. 2. Käsitlema kultuuri- ja loo­ mesektorit ja -majandust ELi majanduse elavdamise kava raames strateegilise sektori ja prioriteedina. 3.  Määrama kindlaks konkreetse eelarve kiirete ja konkreetsete meetmetega, mis on suunatud kultuurivaldkonnas osalejate turgutamisele ja millest peaksid kasu saama kõik sidusrühmad, sealhulgas vabakutselised kuns­ tiinimesed, ning mis oleks suunatud mitte ainult nende majanduslikule turgutamisele, vaid ka kultuuri- ja loomesektoris ja -majanduses töötavate inimeste töötingimuste parandamisele. 4. Kaasama kultuuri- ja loo­ mesektori sotsiaalsed partnerid jaotuskava aruteludesse.

Valitsus kehtestas 2021. a sisserände piirarvu

Soomes teevad koroonakoerad viirusteste

EL laiendas sanktsioone Valgevenele

Detsembri alguses kinnitas Vabariigi Valitsus järgmise aasta sisserände piirarvu sea­ duses lubatud maksimum­ määras 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 2021. aasta sis­ serände piirarv on 1315. Piirarvu eesmärk on eelkõige kaitsta Eesti enda tööturgu ja suunata tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu. Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Sisserände piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne, õppejõuna tööle asumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asu­ mine, iduettevõttes tööle asu­ mine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu. Samuti ei ­ kuulu piirarvu arvestusse Eu­

Helsingi-Vantaa lennujaamas teevad tööd elavad koroona­ viiruse tuvastajad – spetsiaal­ selt selleks välja õpetatud koerad, kelle eksimatu nina teeb koroonaviiruse olemasolu selgeks mõne sekundiga. ,,Wise Nose“’i tegevjuht Susanna Paavilainen ütles, et seni ei ole koerad oma töös eksinud. ,,Korra selgeks õpitud lõhna on nad alati ära tundnud.“ Testi tulemused selguvad mõne minuti jooksul pärast seda, kui marliriba, millega on testi andja end hõõrunud, on koerani jõudnud. Paavilaineni sõnul on test hästi vastu võetud, sest on kiire ega nõua ebameeldivat protse­ duuri, lisaks on ,,testija“ armas elusolend. (ERR/EE)

Euroopa Liit laiendas nelja­ päeval sanktsioone Valgevene presidendi Aleksandr Luka­ šenko režiimiga lähedastes suhetes ärimeestele ja ette­ võtetele. Kolmas sanktsioonivoor puu­ dutab 27 ametnikku, kahte ärimeest ja seitset firmat, keda peetakse Lukašenko toetajaks. Lukašenkole endale, tema pojale ja rohkem kui 50 ametnikule on juba varem sankt­ sioonid määratud. Nende varad EL-is on külmutatud ja sisse­ sõiduviisat nad ei saa. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles no­ vembris, et uute sanktsioonide eesmärk on Valgevene normaal­ sele majandustegeuvusele mõju avaldada. Valgevenes kestavad või­ mude survemeetmetest hoolimata juba kuid meeleavaldused 9. augustil toimunud presidendivalimiste tulemuste vastu, millega Lukašenko astus kuuendaks ametiajaks riigipeaks. (ERR/EE)

roo­pa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse saajad. (SiMT/EE)

Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Balletiliit Eesti Disainerite Liit Eesti Esitajate Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Interpreetide Liit Eesti Kinoliit Eesti Kirjanike Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraa­ torite Ühing Eesti Kunstnike Liit Eesti Lavastajate ja Dramatur­ gide Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Tantsukunsti ja Tantsu­hari­duse Liit Eesti Disainikeskus Eesti Etendusasutuste Liit Eesti Kultuuri Koda Eesti Teatriliit Music Estonia Lisateave: Tõnn Lamp Eesti Näitlejate Liidu esimees t.lamp@enliit.ee


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanadas oli eelmise nädala keskpaigaks registreeritud enam kui 477.000 COVID-19 viirusjuhtu. Esimene osa vakt­ siinist jõudis Kanada pinnale pühapäeva õhtul ning riigis alustati vaktsineerimistega esmaspäeval, mis sai nimeks „V-Day“, tähistades uue etapi algust riigi võitluses COVID19 viirusega. Eelmise nädala reedel esitati föderaalsed prognoosid. Nende kohaselt pole viiruse kasv riigis kontrolli all; haiglate kriitiliste voodikohtade täituvus on mitmes piirkonnas jõudmas maksimumini; ja kui seoses lähenevate pühadega jätavad inimesed oma kontaktide arvu samale tasemele, jätkub nakatumine viirusega. Seega soovitatakse inimestel kriisi kontrolli alla saamiseks endiselt vähendada oma kontakte ja jälgida rahvatervise reegleid. Halvema stsenaariumi kohaselt võib jõulu­ päevaks olla Kanadas kokku 531.300 - 577.000 registreeritud viirusjuhtu ning kuni 14.920 surma. Nagu teada, võib viirusega nakatumine olla eluohtlik ees­ kätt vanemaealistele. Õnneks on selles osas ka positiivseid näiteid: CTVNews kirjutas Winnipegis elavast 99-aastasest prouast, kes sai viiruse ning paranes sellest. Eelmise nädala neljapäeval, kui Ontarios registreeriti järjekordsed rekordilised 1983 uut viirusjuhtu (ka eelmisel päeval läbi viidud testide arv oli provintsis rekordiline – 61.800), esitas provints järjekordsed mudelprognoosid viiruse osas. ­ Vaadeldi nelja erinevat võimalikku stsenaariumi, praeguse aja (prognoosid esitati 10. dets.) ja jaanuarikuu alguse vahel. Prog­ nooside kohaselt võib 1%-lise uute COVID-19 juhtude arvu kasvu korral olla 8. jaanuariks

uute päevaste juhtude arv 2200 – 2500 (haiglate intensiivravi-osakondades (ICU) alla 300 patsiendi), 3% puhul kuni 5000 (ICU-des kuni 400), ent kui kasv läheb 5%-liseks, siis kuni 10.000 (ja ICU-des üle 500 COVID patsiendi). Kuigi uute juhtude arv provintsis on alates novembrist aeglustunud, pole jõutud platooni; samuti on hospitaliseerimiste ning surmade arv mu­ rette­kitaval tasemel. Mudelandmetest ilmnes ka, et käesolev lockdown pole mõjutanud inimeste liikumist nii palju kui kevadine. Samas leidub nii neid, kes arvavad, et nn. lukustusmeetmed on liiga karmid ning teisi, kelle meelest tehti seda liiga hilja. Elmisel nädalal toimus Kanada provintside juhtide ja peaminister Justin Trudeau virtuaalne kohtumine, kus keskenduti COVID-19 vaktsiini jaotamisele ning tervisetransfeeri­ dele. Eelmisel kolmapäeval oli Health Canada kiitnud heaks Pfizeri vaktsiini riigis kasu­ tamiseks ning ettevalmistused vaktsineerimise alustamiseks olid käimas. Eelmisel reedel registreeriti Ontarios 1848 uut viirusjuhtu, kuid eelneva 24 tunni surmade arv oli 45 – kõrgeim alates juunist. Eelneval päeval läbi ­ viidud testide arv oli samuti ­ rekordiline, olles 63.051. Lau­ ­ päevane uute juhtude arv oli 1873 (eelmise päeva testide arv – 65.260), pühapäevane 1677 ja esmaspäevane 1940. Teisipäeval hüppas aga arv 2275 peale ja kolmapäeval oli 2139 (eelneval päeval viidi läbi 49.200 testi, positiivsusnäitaja 4,3%). Kol­ ma­ päevaks tõusis surmade arv provintsis üle 4000. Ontario haiglates oli 932 COVID-19 patsienti ning intensiivraviosakondades 256.

Alates esmaspäevast (14. dets.) sisenesid halli lockdowni tsooni ka York’i regioon ja Windsor-Essex. Paljud inimesed kasutasid veel nädalavahetust, et teha jõuluoste – näiteks Vaughan Millsi kaubandus­ keskuse ümber lookles lausa järjekord, et sisse saada ja nii mõnigi olevat oodanud kaks tundi. Quebecis registreeriti lau­ päeval 1898, pühapäeval 1994, esmaspäeval 1620 ja teisipäeval 1741 uut nakatumist, hospitali­ seerimiste arv on kasvanud. Teisipäeval teatati lisameetme­ test viiruse leviku ohjeldamisel, näiteks mittevajalikud ärid jm. jäävad suletuks 25. detsembrist kuni 11. jaanuarini. Samuti on senikaua suletud koolid. Meet­ mete hulgas on ka kontorite sulgemine juba alates neljapäevast. Albertas registreeriti püha­ päeval 1717 uut juhtu; kehtima hakanud rangete meetmete hulgas on ka töötajate kodust töötamise nõue, kui just tööandja ei määra vajadust inimese füüsiliseks kohalolekuks; 7.-12. klasside õpilased on 30. no­ vemb­rist kodusel õppel. Nagu teada, kiitis Health Canada eelmisel nädalal heaks Pfizer-BioNTech vaktsiini kasutamise riigis. Esimene osa vaktsiinist jõudis Kanadasse pühapäeva õhtul. Peaminister Justin Trudeau märkis, et sellele vaatamata pole võitlus COVID19ga lõppenud ning peame olema jätkuvalt valvsad. Vaktsiinid on jõudmas vaktsineerimiskes­ kustesse ning provintsides on alustatud süstimistega. Esimesed vaktsineerimised tehti esmaspäeval ja esimesteks süsti saajateks olid (umbes pooletunnise vahega) hoolde­ kodu elanik Quebecis ja hooldekodu töötaja Torontos. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Dr Põldre manitses ettevaatlik olema Tartu College’i/VEMU loen­ gu­ tesarjas esines selle aasta viimase ettekandega dr Peeter Põldre. Arusaadavalt toimus seegi, 18. novembril teoks saanud loeng Zoomi vahendu­ sel, sest teistlaadi kokkusaa­ mised pole pandeemia olukor­

Foto: EE arhiiv

ras võimalikud. Ning teemaks selle aasta põhiline mure – Covid 19, minevik, olevik ja tulevik. Loengu pealkirjas nimetatud teemasid käsitles dr Põldre väga põhjalikult, alustades suuremate pandeemiate või ägedamate viiruslevikute ülevaadetega, k.a. hispaania gripp (1918-2020), millesse nakatus hinnanguliselt üle 500 miljoni inimese maailmas ja mis viis endaga igavikku 17-50 miljonit inimest. His­paa­ nia gripp oli esimene pandee­ mia, mille põhjustas A-gripi­ viiruse H1N1 alamtüüp. 2009. aastal põhjustas seagripp A(H1N1)2009 gripipandeemia. Samuti oli kõne all SARS – ka väga nakkav respiratoorne viirus, mis hakkas Hiinast levima 2002. novembris. Dr Põldre selgitas pealtnäha sarnaste viiruste erinevusi ja avaldumisvorme ning levikut ja haigussümptomeid, võrrelduna neid Covid19ga.

Kõne all olid ka erinevad kaitsevahendid ja ennetusmeet­ med ning erinevad vaktsiinid. Samuti selgitas dr Põldre vaktsiinide väljatöötamise ja valmis­ tamise protsesse. Samas hoiatas lektor, et vaktsiinid ei tee imet, kuigi need on suureks abiks viiruse leviku tõkestamisel. ­ Endiselt tuleb kasutada ka teisi, juba teada kaitsevahendeid ning kinni pidada rahvaterviseameti soovitatud käitumisjuhenditest. Kogu loeng on illustreeritud põhjalike valguspiltidega ning loengu lõppedes vastas dr Põldre lahkelt üleskerkinud ­küsimustele. Loengut on võimalik järele vaadata VEMU YouTube’i kanali lingilt. (EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Venemaa sportlased ei saa olümpial enda lipu all võistelda Rahvusvaheline spordikohus (CAS) otsustas Venemaale määratud võistluskeeldu küll pisut vähendada, kuid sellest hoolimata ei pääse venelased 2021. aasta Tokyo suveolüm­ piale ega 2022. aasta Pekingi olümpiale enda lipu all võist­ lema. See tähendab, et kuni 2022. aasta detsembri keskpaigani ei saa Venemaa sportlased enda lipu all võistelda ühelgi suurvõistlusel, keelatud on Venemaa hümn ja üldse igasugune sümboolika (lisaks praegusele lipule on keelatud ka kõik varasemad Venemaa ja/või Nõukogude Liidu lipud). Sportlased saavad

võistelda neutraalse lipu all, kui tõestavad, et pole dopingut tarvitanud, sama kehtib ka treene­ rite ja muu abipersonali kohta – nad pääsevad võistlustele siis, kui neil pole tegutsemiskeeldu. Maailma Antidopingu­agen­ tuur (WADA) määras mullu detsembris Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu. Venemaale määrati karistus, kuna selgus, et Moskva laboratoorium oli lisaks dopingu­ proovidega manipuleerimisele võltsinud enne üleandmist dokumente. Lisaks olid kustutatud failid, mis oleksid võinud pettuse päevavalgele tuua. Vene­maa lükkas taolised väited ümber ja kaebas WADA otsuse CAS-i. Karistused jõustuvad 17. detsembrist 2020 ja kehtivad kaks aastat kuni 16. detsembrini 2022. aastal. (ERR/EE)


4

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK

Kuri viirus vajutas spordiaastale oma pitseri 2020. aastaks valmistusid Eesti sportlased ja neile pöidla hoidjad suurte ootustega. Sest meil on ju esimesed eestlastest autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja, trikisuusatamise võitmatu täht ­ Kelly Sildaru, parimas mängijaeas tennisist Anett Kontaveit ning pealegi ootas ees spordi suurim pidu suveolümpia Tokyos. Läks teisiti, sest sekkus Covid-19 viirus, mis pidurdas kõike meie planeedil juba ke­ vadel ning möllab võimsa teise lainena talve hakul nüüdki. Eestis on positiivseid proove, haigestumisi, ka surmasid nüüd rohkem kui kevadel, ometi elu veel päris lukku pandud ei ole ja mingil määral lubatakse võisteldagi. Aga võtame spordiaasta ­kokku. Ott Tänakul, kelle võidu puhul mullu juubeldasime, lõppes tänavune WRC ralliautode MM-sari Hyundai mees­ konnas võistkondliku kulla ja individuaalse pronksiga. Esi­ mest aastat Hyundaid roolinud Tänak tegi avaetapil Monte Carlos hirmsa, aga õnneliku lõpuga avarii, loodetud edu ei ­ toonud ka poolikuks jäänud Rootsi taliralli ja koroonaviiruse küüsi jäänud Mehhiko ralli. Seejärel hakkas MM-etappe järjest ära jääma. Või siis ­kimbutasid Tänakut tehnilised probleemid. Särav hetk oli vaid esimest korda Eestis peetud MM-etapp, mis vaatamata korraldajate ja autospordiliidu eelnenud tülile siiski hiilgavalt hästi korraldati ja mille Tänak ning Järveoja kindlalt võitsid. Maailma­ meist­ ri­ võistlused lõppesid Itaalias Monzas, kus Tänak oli (nagu ka Rootsis ja Mehhikos) teine ning lõpetas MM-i kolmanda kohaga. Kui sellest aastast midagi rõõmsat otsida, siis on selleks info, et MM-etapp toimub Tartumaa ja Lõuna-Eesti teedel ka 2021. aastal. Kelly Sildaru aasta jäi võistluste ja võitude arvult küll eelmistest kasinamaks, ometi ei tundnud noor täht tänavugi kordagi kaotuse kibedust. Kelly võitis noorte taliolümpiamängudel Šveitsis ning ekstreemspordiolümpial X Games USA-s pargisõidus kuldmedalid. Tema võitude katkematu rida pikenes numbrini 30. 18-aastase neiu (ja tema 14-aastase samuti trikisuusatajast venna Henry) aastat jäi kahjuks varjutama vanemate lahkuminek ning Kelly võitu­ dega kogutud vara kohtus jagamine. Kelly jätkab ema ja poiss-sõbrast treeneri, Henry isast treeneriga. Eesti kaks tublit tennisisti Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi rõõmustasid jätkuvalt. Aasta esimesel Grand Slami turniiril Austraalias jõudis Kon­ taveit kaheksa parema sekka. Wimbledon jäi küll viiruse süül ära, aga US Openil jõudis Kontaveit taas 16 parema sekka ja Kanepigi ei pakkinud ava­

ringis reketeid. Aasta viimasel Suure Slämmi turniiril French Openil langes Kanepi teises, Kontaveit avaringis. Kontaveit (WTA 23.) võttis seejärel pikema puhkuse, Kanepi aga tiirles Euroopas madalama tasemega turniiridel 2021 jaanuaris Aust­ ralian Openil otse põhiturniirile pääsemiseks vajalikke edetabelipunkte jahtides. Kaia võitis mitu 25 000 USD auhinnafondiga ITF turniiri ja naases WTA edetabeli esisajasse. Hea uudis meie tennisenaistele on ka see, et mõlemad peaksid pääsema järgmisel suvel Tokyos peeta­ vale olümpiale. Kui juba olümpiat nimetasin, siis selle tänavune ära jäämine sundis sportlasi plaane muutma või andis hoopis võimalusi. Näiteks Eesti tituleeritud sõudjad 40-sed Tõnu Endrekson ja Allar Raja pikendasid aasta võrra oma karjääri, sama otsuse tegi mitu suurte tiitlivõistluste medalitega pärjatud vehklejat. Aga Eesti üks kindlamaid me­ dalilootusi odaviskaja Magnus Kirt hoopis tänas saatust, et olümpia edasi lükati ja ta saab end raskest õlavigastusest terveks ravida ning MM-hõbeda ning maailma 2019 hooaja edetabelijuhi vormi taastada. Sama ütles kanuuaerutaja Joosep Karlson – hästi, mul on lisa­ aasta, et kondile veel musklit peale kasvatada. Covid-19 viirus, mille vastu vaktsiini me kõik pingsalt oo­ tame, tõi suure muudatuse ka rahva- ehk tavalise võistlus­ sportlase ellu. Kui me varem vaid teadsime, et võimalik on ka virtuaalselt jooksu- või muudel spordiüritustel osaleda, siis nüüd sai see lausa igapäevaseks. Kontaktide ja nakatumiste, mis suures rahvamassis ju parata­ matud, vältimiseks korraldati Eestis tänavu kümneid, kui mitte sadu virtuaaljookse ning paljudele hakkas võimalus joosta just seal ja ajal, mis endale kõige paremini sobib, lausa meeldima. Ilmselt on virtuaalsport tulnud, et jääda – viiruse taandudes ja pärisjooksude naastes jäävad virtuaaljooksud lisa- ehk alternatiivvõimalusena nende kõrvale. Eesti talisporti tuleb käsitleda Kelly Sildaru fenomenist eraldi. Sest tähti temast rohkem lihtsalt ei ole. Aeg-ajalt teevad rõõmu atraktiivse laskesuusatamise esindajad (korra tulid Regina Oja ja Rene Zahkna MK-etapil paarissegateates tei­ seks, korra Tuuli Tomingas seitsmendaks), aga need on vaid vähesed välgatused. Hea meel on, et päris pikast mõõnast hakkab tänu sellele, et kolis Norra koondise juurde elama ja harjutama, üle saama Eesti ainus Põhja kahevõistleja Kristjan Ilves. Viimastel võistlustel Norras on ta olnud stabiilselt kolmas kuni viies, ootame temalt kanna kindlustamist maailma esikümnes. Tubli on olnud ka suusalendur Arti Aigro, kes hüppas hiljuti Sloveenias Planica lennumäel 211 meetrit ja sai MM-il 25. koha. Samas

EL-i liikmesriigid alustavad koroona vastu vaktsineerimist samal päeval

Nr. 50/51

Kiri sõdurile

Euroopa Liidu liikmesriigid alustavad COVID-19 vastu vaktsineerimist ühtsuse mär­ giks kõik korraga ühel ja samal päeval, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kolmapäeval Euroopa Parlamendile. EL-is kasvab surve jõuda kannule USA-le ja Suurbritan­ niale, kus on juba alustatud inimeste vaktsineerimist Pfizeri/ BioNTechi Euroopa Liidus valminud koroonavaktsiiniga. Kuna Suurbritannia alustas vaktsineerimist eelmisel ja USA sel nädalal, survestas Bio­ NTechi kodumaa Saksamaa ravimiametit tegema nii, et ka eurooplased võiksid juba enne jõule vakstiini saada. EL-i liikmesriikidel on või­ malik alustada vaktsineerimist EMA reegleid ära ootamata, kuid Euroopa Komisjon soovib koordineeritud vaktsineerimisprotsessi tagamaks, et ükski riik ei jää teistest maha. Von der Leyen rõhutas, et Pfizer/BioNTechi vaktsiin on vaid üks kuuest potentsiaalsest koroonavaktsiinist, mille saa­ miseks EL-il lepingud on. (ERR/EE)

on Eesti murdmaasuusatamine sisuliselt surnud. Riigi koondis koosneb ühest-kahest MK-etap­ pidel tabeli tagaotsa jäävast ­mehest ja peamine, miks suusatamisest räägitakse, on dopingu­ treener Mati Alaveri kohtusaaga detailid. Parem ei ole seis ka Eesti jalgpalliga. Rahvusmeeskond on nüüdseks võiduta 16 järjestikust mängu. Euroopa rahvuste liiga alt teises tugevusgrupis mängiti Gruusiaga 0:1 ja 0:0, Armee­nia­ ga 0:2 ja 1:1, Põhja-Makedoo­ niaga 3:3 ja 1:2 ning jäädi viimaseks. Mis tähendab peatseid üleminekumänge vältimaks päris „mudaliigasse“ sadamist. Kui lisame veel maavõistlusmängud 0:2 Leeduga ja 0:4 Itaaliaga, siis ongi kurb aasta numbrites kokku võetud. Palju paremini ei läinud ka Eesti vutiklubidel – Euroopa klubi­ ­ sarjades langesid Levadia, Paide ja Nõmme Kalju juba esimestes eelringides, vaid meister Flora läbis kolm eelringi ja jõudis alagrupiturniiri lävele.

Juba mitmel aastal on T.E.S. Täienduskoolide lapsed kirjutanud jõulukirju Eesti sõduritele, kes jõulupühade ajal kodust kaugel välismissioonidel maailmas rahu ja korda tagamas. Kirjad toimetab edasi Toronto Eesti Selts, kelle eestvõttel see aktsioon täienduskoolides alguse sai. Ka Eesti Elu ühineb meie noorte saadetud jõulusoovidega Eesti sõduritele.

Põhja-Ingeri vabariigi lõpetamise möödumisest 100 aastat Narvas tähistati hiljuti saja aasta möödumist Põhja-Ingeri vabariigi lõpetamisest. Aas­ tapäeva tähistami­ sel heisati koos Tartu rahuga kadunud ingerisoomlaste va­­bariigi auks piirijõe kaldal Ingeri rah­ vuslipp. Venemaa tsaaririigi kokkuvarisemise järel soovisid ka ingerisoomlased iseseisvust ja Põhja-Ingeri vabariigist pidi saama neljas Balti vabariik.

Eestlased purustasid taliujumise maailmarekordi Reedel, 11. detsembril algas Põhja-Tallinna Noblessneri sa­ damas kolmepäevane Nob­ lessner Iceswim Festival ehk Eesti lahtised meistrivõistlustused taliujumises. Vabatahtlike ja esimesi kordi jäises vees konna ujuvate ekstreemspordi­ fännide abil püstitati esimesel

Tartu rahuga läks Ingerimaa idaosa Venemaa kontrolli alla, ­ kuid ingerlaste vabaduspüüdlused pole kadunud. Peterburi ja Leningradi oblasti ingerisoomlasi esindava kodanikuliikumise eesmärgiks on Peterburi ja oblasti ühendamine ning Ingerimaaks ümbernimetamine. Kodanikuliikumise Vaba In­ gerimaa aktivist Pavel Mezerin ütles uudistesaatele ,,Aktuaalne kaamera“, et oma visiooni eest ollakse saanud palju riielda. ,,Väga paljud sooviksid, et see lipp oleks peidus, et ta koht oleks vaid ajaloos ning et teda näeks ja tunneks võimalikult vähe inimesi,“ ütles ta. (ERR/EE)

õhtul taliujumise maailmarekord teateujumises! Vana rekord kuulus soomlastele 250 vahetu­ sega ning eestlased purustasid rekordi enam kui kahekordselt 505 ujujaga, kes igaüks läbis 25 meetrit, andis siis teate üle järgmisele. Üritus oli n-ö „öö­ ujumine“, merest eraldatud ja ka vee alt valgustatud basseini­ alal. Taliujumine on tänavu Eestis meeletult populaarsust kogunud, on palju klubisid ja üritusi. (RK)

Lõpetaks ühe heas mõttes hullu kiitmisega. Ultratriatleet, ilmselt väsimatu ja murdumatu Rait Ratasepp võttis nõuks sisustada oma kooroonasuve ­ sellega, et joosta Eestimaa linnades 20 päeva järjest täispikk maraton ja alati ajaga alla kolme tunni. Ning tuli muidugi naeratades toime. Lõpetame naeratades ja järgmist aastat paremana lootes selle ülevaate meiegi. Kauneid jõule ja aastalõppu! ENN HALLIK

Ööujumise teateujumisel osales nii printsesse, kui päkapikke. Foto: Lilian Esing


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Homsele mõtlemata Häda poliitikute, valitsustega, kes on saavutanud enamuse parlamentides, on see, et kuna neid ei saa kukutada enne järgmiseid valimisi, lange­ tatakse otsuseid, mis kampaa­ nia platvormides polnud isegi kaalumiseks, kuid mis pika­ ajaliselt mõjutavad tulevikku. Heaks näiteks Ontario konservatiivid. Nad ei avanud ku­ nagi suud ega pannud paberile seda, et kavatsevad lammutada provintsi haruldast loodus­kaitsesüsteemi. Tunneme kohalikus keeles paiku, kus hoitakse ökoloogia huvides tulevikule mõeldes ning lihtsurelikule vajalikke kauneid loodusalasid kui Conservation area’sid. Need, kes nagu ridadekirjutaja, ei ole mujal kusagil elanud, mäletavad ehk kui haruldane oli ühte sellisesse minna. Kas suvel ujuma või talvel suusatama. Ka mäletavad kindlasti need, kes olude sunnil pidid pagulu­ ses sündima, et olid ajad, kui Toronto ümbruses olid metsad, talud – puhas loodus. Kuid see on kadunud. Ahned kinnisvaramaaklerid, ehitajad, ostsid üles neid talusid, metsi. Ontario paremad mullad, kuhu istuta mistahes seemet, et oleks üld­

susel süüa värsket, on kadunud hirmkiirelt. Vaadake vaid Maple’i kanti, kuhu siinne Tivoli Canada’s Wonderland valmis. See ehitati heale põllumaale. Need, kel suveks koht, kuhu puhkama minna aja lubades, mäletavad seda kindlasti, et neid koledaid elamurajoone maantee nr 400 kõrval ei olnud. Ka need on heale põllumaale rajatud. Kuid oli poliitikuid igast leerist. Bill Davis ja David Peterson meenuvad kui pro­vint­ si peaministrid, kes tahtsid tagada, et suurlinna kasv oleks mõistlik, nii kaitsta maad, mis kui asfalti, betooni ja tellis­ kivide all, ei too ei toitu ega kohta looduses olekuks. Vaim­ seks terviseks on teada – Eestis eritigi – et kui linlane metsa-maale ei pääse, siis urbanismi hävitavad mõjud ei luba hingel hästi linnas tegutseda. Seda aastaringselt. Niisiis on hämmastav, et peaminister Doug Fordi valitsus, tolle enamusega, on astu­ nud samme mitte nende huvides, kes tahavad värsket suduta õhku kopsudesse tõmmata, vaid nende kasuks, kellele on tähtis pangaarve ja rahakott. Ja suured isiklikud majad, luksusautod. Neid hauda viia ei saa. Toronto linna ümbritseb looduslik kaitseala. Sealt saavad mitmed väiksemad alevid-linnakesed näiteks oma joogivett. Ja

Nii head kui kurba lugeda Rõõm oli hiljuti lugeda, et Eesti rahvastikuminister Rii­ na Solman on äsja välja and­ nud Aino Järvesoo nimelised auhinnad neljale isikule, kes on töötanud selleks, et eesti kultuur, keel ja rahvas püsiks. Rõõm on sedavõrra suurem, et fondi looja ja tema abikaa­ sa prof. Elmar Järvesoo olid minu head tuttavad. Samuti lugesin rõõmuga, et elutöö auhinna pälvis tänavu mu kauaaegne sõber Rein Taage­ pera, kellega oleme aasta­küm­ neid paljusid asju arutanud, kavandanud ja ka tei­ nud… samuti eesti kultuuri, keele ja meele püsimiseks, ka rasketel aegadel. MÜ, Metsaülikool oli osa sellest, nii Kanadas Kot­ ka­ järvel kui hiljem Eestis, Käärikul. Märksa kurvem oli aga lu­ geda, kuu-poolteist tagasi, et teenetemärki, mille Riina Solman sõber Marcus Kolgale andis tema suure panuse eest eestlusele, eriti eesti ühiskonnale siin Kanadas, keeldus Marcus vastu võtmast. Põhjused selleks, nii näib mulle, on tühised, võrreldes Marcuse suure panusega meie ühiskonnale üle mitmete aastate. Et aga Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das, EKN, hiljem omapoolse keeldumist heakskiitva seisu­ koha avaldas, jäi mulle mõistmatuks. Miks seda tehti? Kuna EKN esindab kogu Kanada

eestlaskonda, niisiis ka mind, pidasin sellise seisukoha avaldamist mitte ainult vajaduse­ tuks, vaid ka ebasobivaks. Arvasin aga, et sellest on lihtsam vaikselt mööda min­ na… kuni minuni jõudis Marcuse artikkel ‘Up North’ väljaandes. Sain selle esiteks Rootsi ja Eesti kaudu, sest ‘Svenska Dagbladet’ oli selle ära toonud… igati sobiv ajakirjanduslikuks kõmuks. Kui sama artkkel ilmus ka ‘Eesti Elu’ ingliskeelses osas ‘Estonian ­ Life’(nr 47, 27.11.2020) tundsin, et pean selle kohta siiski oma kurbust avaldama. Oma üpris pikas elus kirjutan sarnast kirja teist korda. Esi­ mene oli 50 aastat tagasi, kui Rahvusliku Välisvõitluse Nõu­ kogu, RVN, praeguse EKNi eelkäija, teatas, peale nn. ‘Laa­ nelille episoodi’ – T.E.Segakoor oli kandnud ette Roman Toi juhtimisel ühe oma lõbusa laupäevaõhtuse programmi raames laulutsükli ‘Laanelill’, mille komponistiks oli helilooja Boris Kõrver Nõukogude Eestist – et maestro Roman Toi ei ole enam sobiv eesti ühiskonnas tegutsema. Kui sellest juhatuse otsusest lehtedes avalikult teatati, andsime ka meie, RVNi liikmed Vello Soots, Ergo Karuks ja Olev Träss, avalikult teada, et meil on täielik usaldus Roman Toi vastu ja peame talle olema tänulikud tema suure

nüüd tahetakse olemasolevaid seadusi ümber lükata. Just neid, mis kaitsevad hetkel piirkonda, et Conservation Acti loomise tõttu kas tühistada või mõnes olukorras juba praegu eirata. Et ahned ehitajad saaks raiuda metsi maha, soid täita, ainult lühiajalise kasumi huvides. Euroopas on ammu saadud aru vajadusest loodust kaitsta. Mõnes kohas liighilja; Saksa­ maal aga on suudetud taastada piirkondi, mis olid reostatud vabrikute heitgaaside ja -vete tõttu. Aga see vajas tohutut raha. Ameerika Ühendriigid, mis olid kunagi nii ääretud, et ei osatud ette aimatagi, et maad tuleb kaitsta, reostati homsele mõtlemata, on nüüd mitmes osariigis tegelemas sama murega. Et puhastati metsad, ju ebavajalikud, kui polnud väärtpuid seal kasvamas, mida muidugi parseldati suurmaaomaniku huvides vaid rahaks. Unustades, et metsad kasvavad kaua. Sama mure on hetkel On­ tarios olemas. Majandusli­kult ei räägiks. Kuid vaimse tervise suhtes võtaks sõna küll. Ei ole ju paremat, kui just neil looduskaitsealadel olla, igal aastaajal. Vanasti pääses neisse ilma sissepääsu eest maksmata. Aru­ saadavalt tuleb ju nüüd korvata sealsete heade inimeste palka, kes hoiavad kõige korras. Ja auto parkimise eest oleme nii harjunud rahakotti avama, nii et see on köömes. Lugu on aga

selles, et mitte ainult need kohad, mis on ehitajate himustatud, vaid ka need väikesed pärlid, millest keegi ei ole teadlikud, ehk kaovad selle lühi­ nägeliku seaduse muutmise tõttu. Enamus nendest maa-aladest on seotud veekogudega, kas järvede, jõgede või nende väiksemate variantide, tõttu. Nagu märkame enam ja enam, suurlinnaelanikud ei oska oma ümbrust hinnata. See oli juba teada enne pandeemiat. Kui lihtne on kohvitopsikut maha vista, suitsukoni, muud rämpsu – isegi siis, kui linnas, pürjelite kiituseks, on arvukalt kõikjal prügikaste – aga ei asetata sinna. Looduses on nii, et tuleb puhtust hoida. Vist olen siinsetes ridades kirjutanud, et Yukonis, mägedes, helikopteriga sinna toimetatult, olin hämmingus inimkonna mõtlematusest. Kaugelt märkasin, et suvel on põõsal üks punane õis. Jah-ahh, jälle inimkäsi mängus. Õis oli hoopis tühi Coca-Cola purk. Kuidas see sinna sai, ei tea, aga hoolimatus oli selle taga, et kaasatoodut ka koju ei saadud viia. Keskkonnakaitse on alati keeruline, kui tuleb võidelda kapitalismi neto küljega. Et saaks nii kiiresti ja nii väikeste väljaminekutega maksimum­ kasumi. Selles on Ontario konservatiivid küll süüdi. Kui oli soov lahti saada eelmisest, laris­

panuse eest meie ühiskonnale. See oli minu esimene samalaadne kiri. Mina olen sündmusi Eestis jälginud, neile kaasa elanud ja neid veidi ka mõjutanud, nüüd juba üle paari aastakümne. Tean, et peale 2019. a. valimisi, kui Reformierakonnal ei õnnes­ tunud valitsuse moodustamine, algas selle erakonna poolt äge rünnak uue valitsuse vastu, seda nii Keskerakonna kui eriti EKRE, Eesti Konseratiivse Rahvaerakonna tõttu. Mulle jäi mulje, et kui Reformierakond ei oleks EKRE osa valitsuses nii suure kella otsa pannud, ka välismaal, oleks need mõned ebadiskreetsused vaikselt mööda läinud. Koalitsiooni lõhkumise sihiga kisti aga maha ka Eesti rahvusvahelist head reputat­ siooni. Tõesti kurb on nüüd näha, et sama mustamise seeria jätkub. Kas oli tõesti jälle üks Eestit ja Vabariigi valitsust halvustav artikkel vajalik? Ilmne siht, artikli lõpus ka välja öeldud, on sama – et Reform uude valitsusse saada. Lisaks, et kasutada terminit ‘neofashist political party’ EKRE suhtes on nii lubamatult inetu kui ka alusetu, vale. Minul on praeguse valitsuse suhtes hea meel selle üle, et rahvastikuministri amet toodi jälle tagasi. Reform oli selle vahepeal elimineerinud. Mäletan paari kohtumist eelmise ministri Urve Paloga nii Torontos kui Tallinnas. Selle ministri üles­

anded on mulle üpris selged. Pean seda ametit ülioluliseks, et eesti rahvas püsiks ja et Eesti oleks rahvusriik, nii nagu see on ka põhiseaduses ette nähtud. Moodsas ülemaailmses ‘li­ beraalses’ pildis näib, et tahame olla maailmakodanikud ja et rahvusriik on peaaegu halvustav termin. Kanada poliitikasse sobib selline vaade, aga väike ­ Eesti Vabariik saab püsida siiski ainult rahvusriigina. Minister Riina Solmani ajal on eriti hakatud rõhku panema välismaadel elavatele rahvuskaaslatele ja nende sidemete hoidmisele Eestiga. Pean seda oluliseks. Ometi, alles nädala­ päevad tagasi, võis Posti­ mehes lugeda (PM 3. 12. 20), et rahvastikuministri amet tuleb ära kaotada, sest see on ainult rahva raha raiskamine. Seda intervjuust praeguse Reformierakonna esimehe Kaja Kallasega. Tore oli Solmani vastus: ‘Mind kurvastab, et suurima opositsioo­ nierakonna juht ei saa aru, milleks on Eesti Vabariigi valitsus ja ministrid… rahvastikuminister tegeleb, Kaja Kallasele teadmiseks, Eesti kõige valusama probleemiga – eesti rahva kestlikkusega.’ Nõustun! Need Eesti eelised, milliseid Marcus Kolga nimetab lühidalt oma artikli alguses, ei ole kuhugi kadunud. Eesti on ikka riikide ja rahvaste üldpildis, eriti Ida-Euroopas, väga heal tasemel. Hoiame seda! Siis võime loota, nii nagu seda tegi ka

tavast ja mittemõtlevast liberaalide valitsusest, siis nüüd kinn­ itab Doug Fordi praegune Ontario valitsus seda, et ka nemadki ei mõtle tulevikule. Õnneks on siin vabas, mitte metsikus Läänes huvigruppe, kes võitleva selliste ausalt nõmedate otsuste vastu. Näiteks Toronto Doni jõgi, mis oli pool sajandit tagasi väga reostatud, olevat taastamas elujõudu, on seal isegi kalu nähtud ja ka­ nuutajad naudivad mitte lehka, aga õiget kanadalase moodi liikumist, mõlaga. Suusatada saab ka, kui ainult lund oleks. Jõe kõrval selleks radu küll ja küll. Tahaks loota, et poliitikud, mistahes mõjutuste poolt otsustanud, ikka mäletaks, et kuigi meie eluiga on lühike, siis järeltulijate huvides tuleb tegutseda. Mitte lühinägelikult kõikvõimsama dollari huvides, aga sel­ leks, et jubagi habras keskkond ei peaks rohkem kannatama, kui juba on. Selles mõttes loodaks, et mingi avalik protest toimuks, meelehärma esitatakse praeguse Ontario valituse ühe rumalama otsuse tõttu tänavu. Mitte mõne narri vähemuse vajadusel, ülepakutud esitustel, aga üldsuse huvides. Ning kuna antud aastal on neid nö ülestõuse olnud palju, siis ehk on lootusel kaalu. TÕNU NAELAPEA

KANADA UUDISED

TORONTO. Pärast rohkem kui kaht aastat, mil üürikorterite hinnad Torontos olid kõige kõrgemad riigis, pole see enam nii: uue raporti kohaselt on selle koha saanud Vancouver. Vii­ mastel kuudel on täheldatud Torontos üürikorterite hindade langust. Põhjused on ilmselt seotud pandeemiaga; turule on tulnud näiteks kortereid, mida varem üüriti AirBnB kaudu, või on osad inimesed kolinud raha kokkuhoiu eesmärgil tagasi vanemate juurde või jagavad eluaset sõpradega. (Lüh. CTVNews) • ONTARIO. Provints ei paku enam tasuta COVID-19 testi neile, kes vajavad selle tegemist rahvusvaheliseks reisimiseks. Provintsivalitsuse sõnul tehti see otsus tagamaks, et maksumaksja dollarid oleks jaotatud asjakohaselt põhiprioriteetidele ja säilitada provintsi poolt rahastatud testimisvõrgustiku võimsust. (Lüh. CTVNews)

Aino Järvesoo, et koos rahvuslikult mõtleva valitsusega püsib ja õitseb Eesti Vabariik, seal räägitakse eesti keelt ja seal võib tunnetada eesti meelt! OLEV TRÄSS


6

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

Tanel Ruben: Mulle meeldib värviline ja mitmekülgne maailm Tekst Lea Kreinin Fotod Tanel Rubeni erakogust Tänavu oma esimest juubelit tähistanud Tanel Ruben on hetkel Eesti parimaid jazz-heliloojaid ja vaieldamatult parim jazz-trummar, kes mängib paljudes koosseisudes väga eriilme­ list muusikat. Lisaks sellele õpetab Tanel noori trummareid Eesti muusikaakadeemias. Ta valiti 2008. aastal Eesti parimaks jazzmuusikuks. Ka koroona-ajal ei istunud andekas muusik käed rüpes, vaid tal tuli välja koguni kaks uut plaati. Oled väga mitmekülgse käe­kirjaga muusikalooja. Mil­ lised helid kõlavad Su uutel plaatidel? Kellega koos seal musitseerid? Mul on nüüd sellel kevadel stuudios salvestatud kaks albumit. (Mõlemad olid intervjuu tegemise ajal veel töös.) Esimene neist on sooloplaat, kus esitan omi lugusid nii trummidel kui klahvpillidel. Sekka ka mõni vokaaliga pala. Sellist projekti pole mul kunagi olnud, kus kõik rollid on oma enda kanda – alates heliloomisest ja lõpetades laulmisega mikrofoni taga. Teine plaat on koostöös Andres Mustoneni, Jaak Sooääre ja Taavo Remmeliga. Ja see muusika on hoopis tei­ sest puust! J.S.Bach ja tema Goldbergi variatsioonid. Män­ gin klassikalist, ülikonserva­ tiivset muusikat üliliberaalses võtmes või „kastmes“. See on omaette väljakutse. Kui Bach elas, siis polnud trummi­ komplekte ja trummareid veel silmapiiril. Selleks kulus veel mõnisada aastat aega. Lapsena ja noorukina män­ gisid Sa ka teisi pille. Milli­ seid? Kuidas jõudsid trum­ mideni? Jah, mängisin, alustasin akordioniga. Mäletan esimest kontserti Tallinna Reaalkoolis. Olin nii väikest kasvu, et toolil saeti jalad lühemaks, et ma saaks ­kenasti, lõõts käes ja jalg maas, rahvale muusikat mängida. Otsa-koolis sai õpitud kont­ rabassi suisa neli aastat ehk lõpetasin diplomiga. Trummide

loomingus ka rahvamuusikat ja samuti oled bluusis kõva käsi. Kas nii mitmekülgne olla on kerge või raske? Mida see endaga kaasa toob? Mitmekülgsus hoiabki mind muusika juures. Kui ma peaks päevast päeva 4/4 biiti uhama, siis kaoks huvi. Oleks tegelikult ammu kadunud. Elus on ju ka rohkem värve kui must, eks ju. Mulle meeldib värviline ja mitmekülgne maailm. Millest saad inspiratsiooni muusika kirjutamisel? Seda inspratsiooni leiab ju alati. Enamasti siis, kui elus on asjad hästi, jääb ka aega fantahuvi oli samaaegselt olemas, on seerimiseks. Muusika loomine olnud kogu aeg. Aga esialgu ma on ju fantaseerimine. See on ei kvalifitseerunud kuidagi Ot­ suhteliselt sarnane mis iganes sa-kooli trummi erialale. Lõpe­ loomingulise tegevusega. Eesti Jazziliidu lehel on tasin kontrabassi-õpingud ja siis maailmakuulsad sain alustada trummide õpin­ loetletud gutega. Saatus lasi mul veidi muusikud, kellega oled koos oodata ja teisi radu kõmpida. mänginud: David Liebman, Aga ma ei kahetse. Kõik on ju Avishai Cohen, Anders Jor­ min, Anat Fort, Olivier Ker tulnud kasuks. Oled õppinud välismaal – Ourio, Paul Bollenback, Brian Skurupis ja Göteborgis. Mis Melvin, Omar Torez, Alexey Sind välismaale õppima mee­ Kruglov, Miguel Cruz, Var­ litas? Kas see juhtus see­ dan Ovsepian, Jukka Perko, pärast, et Eestis ei saanud Yasuhito Mori, Kristian Blak, tollal jazzi-alast kõrgharidust Andrei Kondakov, Sergey Manukyan, Leonid Vintske­ omandada? Jah, mäletan selgelt Tuden­ vich, Raimonds Pauls. Kellega gijazzi kontserte 1990. aastate neist Sulle endale on meeldi­ alguses. Seal sai nähtud­ -kuul­ nud kõige rohkem koostööd dud Skandinaavia muusikuid. teha ja miks? Need nimed on kõik erinevad Sellest ajast alates sai selgeks, et edasi peab minema Eestist ja erinevad on ka kõik kogevälja. Eelistasin Rootsit ja sinna mused, mis mulle nende muusima ka pääsesin – nii Skurupi kutega koostöös osaks said. Ma kooli kui ka Göteborgi Ülikooli. ei eelista kedagi. Kõik see on Ajad olid muidugi rasked, minu olnud mulle fantastiline võimajaoks. Eesti oli just saanud oma lus ja kogemus. Aga Eesti muusikutest? Su raha, aga raha polnud ju õieti kellelgi. Aga Rootsis olid juba nimi esineb tihti koos Jaak siis sellised hinnad nagu täna... Sooäärega ning musitseerid Kujuta ette, milline kuristi- koos (Kanada publikule hästi kuline erinevus! Aga sain hak- tuntud) Kadri Voorandi ja kama ja tehtud oma õpingud. Kristjan Randaluga. Eestis saaksin lugeda nimeDiplomid käes ja elu jätkub sid, kellega ma koos pole tänaseni. Mäletan Sinu esimest plaati musitseerinud. Neid polegi vist „A Sentimental Call“ koos väga palju... Aga noored tulevad Victoriaga (Viktoria Smahtin) peale ja ega ma kõiki enam nii nullindate algusest. See oli nii hästi ei tea ega tunne. Vaata­ tume ja sametine, eriti jäid mata sellele, et olen 20 aastat aga meelde vahendusrikkad pedagoogina töötanud nii muu­ rütmid. Mitmekülgsed ja va­ ­ sikaakadeemias, Viljandi Kul­ iakadeemias kui ka Otsaheduvad rütmid on Sinu tuur­ muusikas läbiv teema – nagu koolis. Milline on hetkel olukord Sinu visiitkaart. Trummarina on vist väga igav ja raske Eesti „jazzipõllul“? Kas täna­ pidevalt ühes rütmis ja tak­ vu tuleb hea „saak“? Ja mida ennustad järgnevateks aasta­ timõõdus püsida? Rütmid on ju väga inspi­ teks? Jazzipõllul on alati midagi reerivad. Mida rohkem neid tead ja kasutad, seda huvitava- huvitavat. Mainiksin siin ka maks ja väljakutsuvamaks lä­heb. seda, et meie juurde tuleb igal Kahju, et tänane meinstriim ei aastal õppima palju Euroopa taha peale 4/4 midagi muud noori muusikuid. See tähendab, kuulda. Aga olen kindel, et ka et meil on hea maine tekkinud väljaspool Eestit. sellel „viirusel“ on oma lõpp. Kust saab Sinu muusikat Victoriaga teete sellist klu­ (veebis) osta? bilikku nu-jazzi, aga Sa män­ gid ka jazz-rocki (trio Sooäär, Muusikat olen enamasti CDVaigla, Ruben), omanimelise plaatidele salvestanud. Kui te kvintetiga mängid mõtlik-hel­ lähete Laseringi kodulehele ja get jazzi, koos Sooääre ja lööte mu nime otsingusse, siis Krugloviga tegite Tšaikovski leiategi. Digitaalsena on ka saatöötlusi, oled kasutanud oma da üht-teist. Seda leiab Spotify,

Juubeliürituste Tartu College 50 sarjas oli Estonian Music Weeki poolt viimane sel aastal 4. detsembril teostunud live kontsert leedu-soome folkduetilt ,,Honeypaw“. Kontsert toimus koostöös Toronto Ülikooli Soome Õppetooliga ja VEMUga ning sissejuhatavalt esinesid vastavalt Anu Muhonen ja Piret Noorhani. Kontserdiga märgiti ühtlasi Soome iseseisvuspäeva 6. detsemb­ ril. Kummagi rahva folkmuusikadetailidega põimitud kavas tõid soome juurtega Matti Palonen ja Leedust pärit Jurgita Žvinklyte· kuulajateni nauditava etteaste, mida oli võimalik huvilistel jälgida otseülekandes Facebooki kaudu ja see on ka järelvaadatav VEMU YouTube’i kanali vahendusel. Foto: P. Kiilaspea

Eesti Kunstimuuseum tähistas sünnipäeva kuraatorituuride ja kunstimargiga 17. novembril tähistas Eesti Kunstimuuseum 101. sünni­ päeva. Sünnipäevanädalal tehti kuraatorituurid muuseu­ mi viies filiaalis, samuti anti koostöös Eesti Postiga välja kunstimark. Nagu tavaks, antakse Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Posti koostöös välja Eesti kunstniku teosega sünnipäevamark, mis kuulub kunstimuuseumi kullafondi. Eesti kunstimuuseumi kullafondi teoste tutvustamine postmargil sai alguse kümne aasta eest sooviga esitleda kogude säravamaid töid väl­ jaspool muuseumi. Käesoleva aasta, järjekorras 11. margi kujunduses on kasutatud Eesti ­

iTunes, Amazon ja CD Baby keskkondadest. Kuna digimüük ei ole rahaliselt üldse kasumlik, siis ma pole viimaseid albumeid sinna pannud. Ootan muusikatööstuses te­ gelikult muutusi muusikamüügi osas. Praegune olukord on väga halb ja jätkusuutmatu.

kunstielu oluliselt mõjutanud avangardisti ja pallaslase Ado Vabbe tööd ,,Seine’i jõgi“. Margi on kujundanud kunstnik Lembit Lõhmus. Eesti Kunstimuuseumi Kuns­ tisõprade Selts kingib igal aastal muuseumile ühe kunstiteose, tänavu valis selts kingituseks Silvia Jõgeveri 1957. a valmi­ nud ,,Autoportree“. Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi muuseumitöötaja stipendiumi sai kuraator ja kunstiteadlane Eha Komissarov. (ERR/EE)


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1033

I

S

T

1. Kõige oodatum jõuluaja külaline.   2. Need, keda saab lumest ehitada.   4. Maja väiksemate kõrvalhoonete.   5. Kuu (lüh.).   6. Intelligentne, teadmistega.   9. Kolooniaid. 10. Looma kehaosa. 11. Mitte hilja. 12. Tina (keemil. elem.) sümbol. 14. Arstid, ravitsejad. 16. Kolmas vokaal. 17. Teadmiste kontrollid, testid. 18. Jõuluvana sõiduvahendi. 19. Sekund (lüh.). 20. Päev (lüh.).

21. Teat. brändi spordijalatsid. 22. Talvine ülerõivas. 23. Liiter (lüh.). 24. Üksainuke. 25. Viriseja, viripill, 26. H&___, moebränd. 27. Teat. vitamiin. 28. Ilmalik, mittepühitsetud inimene. 29. Jõud, jaks. 30. Rand Eesti põhjarannikul. ALLA:

1. Kesk-Ameerikast pärit taim, mis tuuakse jõuluks tuba kaunistama (kaunis piimalill).   3. Tugeva tuulega lumesadu.   5. Suunda muutma, pöörama.

7. Augud.   8. Sammu!   9. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“. 10. Need puud ei kasva Eestis (laulu järgi). 13. Esimesed tähed tähestikus. 15. Linnavalitsuse hoone. 16. Riik Euroopas. 19. Valguspilt. 20. Väikene, tillukene. 23. Jõuluvana elukoht (Skandinaavias). 26. Hellitav sõna lapse või armas­ tatu kohta. 27. Unistus, unelm (ingl.k.). 28. Isikut tõendav ja reisidokument. 29. Arstite, tohterdate.

Uus koguperefilm Jaak Kilmilt – ,,Jõulud džunglis“ 1. detsembril esilinastus Tallinnas Jaak Kilmi uus koguperefilm ,,Jõulud džunglis“, mis on filmitud Indo­ neesias. Uue Eesti seiklusfilmi tegevuspaik on eksootiline vihmamets, kuhu satu­ vad omapäi rändama 10-aastased Paula ja Akhim. Filmis teevad kaasa armastatud Eesti näitlejad Saara Pius ja Pääru Oja ning Tõnu Kark. Kogupere seiklusfilmi ,,Jõu­ lud džunglis“ režissöör on Jaak Kilmi (,,Sangarid“ ja ,,Sigade revolutsioon“), stsenarist Lote Eglīte. Filmi operaator on Aigars Sermukšs ja kunstnik Katrin Sipelgas. (ERR/EE)

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 1032 LAHENDUS

Krints

Paremale: 1. Isa, 4. ELE, 7. Kreem,

12. ITA, 13. Ril, 14. Latvi(ja Amerika), 15. SAS, 16. Anita Saar, 18. Oat, 19. Knits, 20. Praa(m), 22. Att, 23. Apia, 27. ROK, 29. Tarvas, 31. Kruus, 34. Smart, 35. Konjak, 37. KIA, 38. Kaia, 39. Aaa, 41. Stop, 45. Kalla, 47. SRR, 48. Kaljulaid, 52. Aga, 53. Ustav, 54. TIR, 55. Aia, 56. Kulka, 57. IFU, 58. RAK. Alla: 1. Iisop, 2. Staar, 3. Aasta, 4. Erak, 5. Linnak, 6. Eliit, 7. Klas, 8. RAS, 9. ETA, 10. Eva, 11. Mir, 17. Tttt, 21. Aruja, 23. Armas, 24. PVA, 25. (L) iar, 26. Ast, 28. Osa, 30. Asi, 31. Kkk, 32. ROA, 33. Uni, 36. Kaal, 37. Kaliif, 40. Alati, 42. Tsaar, 43. Orgia, 44. Praak, 45. Kuva, 46. Adru, 48. Kuk(k), 49. Asu, 50. Ltl, 51. Jak(k).

Nädala retseptid

PAREMALE:

7

Tänasest Eesti Elust saate lugeda meisterkokk Kristjan Peäs­ kest (vt lk 8). Allpool mõned retseptid pidulikule jõululauale chef Kristjan Peäske varamust, mis on siin ära toodud tema lahkel nõus­ olekul.

Sinepine seapraad Ained: 1 kg kamaraga sealiha 3 spl kanget sinepit 3 sl mett 1 tl soola 2 küüslauguküünt Purustatud musta pipart Valmistamine: Liha maitsestamiseks koori ning haki küüslauk ja sega see mee, sinepi, soola ning purustatud musta pipraga. Võta sealiha ning lõika terava noaga kamarasse ruudustik. Masseeri marinaad lihasse ning lase lihal külmkapis u 24 h maitsestuda. Tõsta liha u 1 tund enne ahju panekut toatemperatuurile. Kuu­ muta ahi ~300F kraadini ning küpseta liha umbes 1.5 tundi. Lõpetuseks keera kuumus ~450F kraadini ning küpseta veel 20 minutit.

Õlles hautatud hapukapsas Ained: 1 kg hapukapsast 60 gr demerara suhkrut 140 gr maltoosat (linnasesuhkur) maltose 350 gr Porter õlut 40 gr võid Valmistamine: Sulata või potis, seejärel lisa hapukapsas ja kõik ülejäänud komponendid. Hauta tasasel ­tulel aeg-ajalt segades kuni kapsas on pehme.

Tahtsin teile kõigile äid jõulusi soovida, aga nüid tuleb välja, et Krints pani pühadele päkad. Te ikke teate, kes see Krints on? No see on see paharet inglismannide lastejutus, kes äbemata kombel jõulud ära varastas. Kas ei ole jultund temp! Nisukesele pole muud kui äsa karguga vasta kaelavart. Ega mina neid lastejuttusi arilikult ei loe, aga midagi tuleb ju lugeda, eesti lehte post kätte ei too, pane vai miljuni eest markisi peale. No ja eks vanainime lähe ikke jälle lapseks tagasi, see on iitsest ajast nii old. Ja nõnnamoodu juhtubki, et leiad võera muinasjutu sehest terakese tänapäevast tõtt. Meil oli Kataga sellel teemal ükspäe pikem arutamine. Natuke eriarvamisi meil muidugi tuli nigu arilikult, aga lausa riidlema akata ei sobi isegi varas­ tatud pühade ootel. Mina kurtsin Katale, et näe, sai ikke neid kommusid ja nende resiimi kirutud, aga nüid paistab, et on ullemaidki valitsusi ja valitsejaid. No võtame näituseks sellesama koroona. Valind me teda ei ole, aga valitseb meid küll ja on ullem kui komunist. Kommud võtsid meil kõik ära, maad ja majad, rahad ja rahvusvärvid, aga jõuluvanast jagu ei saand. Tema tuli endist viisi igasse perre, mis sest, et vale­ nime all ja jäi nädala jagu iljaks. Sel ajal elasid paljud au­ sad inimesed ädaga vale nime all, kuid kui vähegi said, tegid ikke õiget asja. Aga see Krints võttis endale uueks nimeks Koroona ja teatas rahvale, et jõulud on määramata aja peale edasi lükatud. Kata ütles selle peale, et ei tea, kas maksab seda Krintsoonat ariliku kommuga võrrelda. Ta ikke rohkem nigu kagebee. Näha teda ei ole, aga tema karmi kätt tunnevad ja kardavad kõik. Keski ei tea, misukese nuka taga ta luurab, aga äkiste kargab välja, naksti jõuluvanal käed raudus ja kingitusekott konhviskeeritud. Mina jätsin vaieluse sinnapaika, et Kata sõna peale jääks nigu alati, aga omaette mõtlesin edesi. Ütlesin tasakeste puhtas eesti keeles, et tutki pratt, minu jõulusi ei varasta Krints ega keski teine. Minul on kindel peidukoht. Oian jõulutunnet oma südames ja saadan sealt äid soovisi teile kah. Olgu teil saamiserõem, minul andmiserõem. Krints kiristagu ambaid, tema jätame kõigest ilma. KARGU KARLA

Marineeritud kõrvitsad Ained: 1 kg kõrvitsat 750 liitrit vett 2 sl 30% äädikat 225 g suhkrut 7 tera vürtsi (allspice) 4 tera nelki (clove) 1 kaneelikoor Valmistamine: Koori kõrvits, eemalda seem­ netega pehme südamik ning lõika kuubikuteks. Kaalu potti ­ vesi, äädikas, suhkur ning vürtsid ja lase segul keema tõusta. Lisa kõrvits ning hauta kuni kõrvits on sobivalt pehme. Serveeri jahutatult.

Pohlamoos õuntega Ained: 0.5 kg pohli 0.5 kg tükeldatud õunu 2 dl vett 650 g suhkrut 1 kaneelikoor Valmistamine: Kaalu potti pohlad ning vesi ning kuumuta kuniks marjad hakkavad katki minema. Lisa väikesteks kuubikuteks lõigatud õun ja suhkur ning kuumuta moosi keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades veel u 20 ­ minutit või kuniks õun on täiesti pehme. Serveeri jahutatult.

Naljanurk Miljonär on sõitnud jõuludeks puhkama linna kõige moodsamasse ja kallimasse hotelli. Ta istub hotelli restoranis ja on solvunud, et keegi talle tähelepanu ei pööra. Lõpuks ei kannata ta enam välja ja hüüab kelnerile üle saali: ,,Tooge mulle 1000-dollarine praad, aga kähku!“ ,,Väga kahju, sir,“ vastab kelner, ,,kuid me ei serveeri toitu poole portsjoni kaupa!“ • Õpetaja: ,,Jõuluajal pole kõige olulisem kinkide soovimine, vaid hoopis muu. Mis see võiks olla?“ Juku: ,,Eks ikka see, et me soovitud kingid kätte saaks!“

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448


8

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Uuring: eestlased on rahalise heaolu poolest Euroopas kolmandal kohal

Nädala portree

Kristjan Peäske: „Meie perekond ei alga meie söögikohast, vaid põldudelt ja taludest“ Kristjan Peäske on restorani­ ä­ rimees, Eesti üks parimaid sommeljeesid (ja sommeljeede ­ koolitaja), käsitööõlle pruulija – ettevõtlik mees, kes oskab ja julgeb. Koos äripartner Janno Lepikuga on neil Tallinnas mitu head söögikohta. Koroonakeva­ del pandi püsti ka veebi-taluturg „Talust koju“. Kohtume Kristjaniga Lore Bistroos, mis on Kristjani ja Janno kõige uuem restoran. Kuidas Eesti toorainest tehtud huvitavate toitudega ­ restorani mõte tekkis? Eesti asja ajamine läbi söömise kogemuse on minusse juurtena sisse kasvanud. Olen ise maapoiss ja mulle on loomulik süüa seda, mis ümberringi kasvab. Mu karjääri on tugevalt mõjutanud Pädaste mõis, kus mitu aastat töötasin – seal tegeldi ümbruskonna taludest toidu taldrikule toomisega. Ühel hetkel Tallinnas teisi restorane juhtima asudes oli mul keeru­ line mõista, miks teised peakokad ei tahtnud seda kasutada. Miks tuleb juurvili, mida võiksime üsna lihtsalt Eesti taludest saada, meile Saksamaalt või Poolast. Kui tuli võimalus oma söögikoht avada, siis tahtsin tõestada, et Eesti on sama äge maa, kui teised kulinaarsed suurriigid. Selleks, et süüa teha, ei pea saadused tulema kusagilt Prantsusmaalt. Eestis kasvav tooraine on väga ilus ja sellest saab suurepäraselt süüa teha. Nii sündiski restoran „Leib“ 2011. aastal. Kas kõik läks sujuvalt ja viperusteta? Meie jaoks on see olnud põnev teekond. Alguses polnudki neid talumehi lihtne leida. Usaldus talumeeste ja restora­ nide vahel oli rikutud väga erinevatel põhjustel ja süüdlast ­ siin polnud. Pidime alguses ­palju vaeva nägema, et tõestada end talumeestele tõsiseltvõetava koostööpartnerina. See oli üllatus, sest lootsime, et viime neile hea sõnumi, et tahame neilt kaupa ostma hakata. Aga paari aastaga pilt muutus – selle asemel, et me peaksime toorainet otsima, hakkasid talumehed meie juurde tulema, sest olime turul usaldusväärseks muutunud ja tekkisid tugevad kontaktid. Kümme aastat hiljem saame öelda, et meie perekond ei alga meie söögikohast, vaid põldu­ delt ja taludest. Tunneme oma talumehi isiklikult, käime neil külas, jagame nende rõõme ja muresid. See pole lihtsalt „ostan sinu kauba ära “-partnerlus, vaid „mõtlen sinuga koos“-partnerlus. Tavapäraselt saadab peakokk tooraine, millega ta rahul pole, automaatselt tagasi. Vanasti olime ka meie sellised. Täna ma tean, kui palju vaeva talumees oma toorainega on

näinud. Nüüd ma mõtlen pigem, et mida saaks sellest teha, et ei peaks ära viskama. Ilmselgelt peab talumehega rääkima, et asjad saaksid paremaks, aga meie vahel on partnerlus ja mitte ühesuunaline suhe. Kas räägite kaasa ka selles, mida talumees kasvatab? Jah, vahetevahel seome ka end juba ette ostukohustustega. Kõigele lisaks ostame kaupa turuhinnast kõrgema hinnaga. Saame aru, et väiketootmine ja masstootmine pole omavahel võrreldavad. Üheskoos sihtide seadmine on protsessis väga oluline osa. See pakub ka ini­ mestena meile rohkem kui liht­ salt söögitegemine. Oleme osa väga põnevast ja mitmekesisest Eesti kogukonnast – oleme selle üle uhked. Me ei aja peent joont, vaid tahame teha lihtsat, maitsvat ja arusaadavat toitu. Aga kuidas tekkis „Talust koju“ veebi-taluturg? Mõte tuua kvaliteetsed saadused inimeste kodudesse on meil olnud ka varem. Kui ühel hetkel sulgusid koroona tõttu päevapealt meie restoranid, siis ei jäänud tööst ilma mitte ainult meie, vaid ka meie talumehed jäid ilma oma sissetulekust. Me olime paljude jaoks suurim koostööpartner. Et aidata ennast ja teisi, lõime kiiresti portaali, kus jagasime oma kodumaist headust Eestimaa kodudega. See läks kiirelt käima. Erineme klassikalisest talupoja-valemist, sest me ei paku ainult juurikaid, vaid meilt saab ka väga head kodumaist kala ja liha – sama­ dest tarneallikatest, kust tuleb toit meie restorani. Oluline on kvaliteet: enamik meie poe­ kraamist on mahetoodang, mida on Eestis muidu keeruline leida. Meie kaup pole tegelikult kallim suurpoodides pakutavast samaväärsest kaubast. Eesti väiketootja maheporgand ei saa ju kunagi olla sama soodne kui Poola masstootja porgand. See kehtib ka teistes segmentides. Inimesed peavad olema jõudnud oma mõttelaadis arusaamani, et on oluline see, mida sa sööd. Eestlane sõidab tihtipeale kallima autoga ja hooldab seda nagu püha lehma, aga see, mida ­endale suhu pistab, on teisejärguline. „Talust koju“ ostja on toiduteadlikum ja eneseteadlikum. Olen ise peaaegu taimetoitlane. Kui ma söön 1-2 nädala jooksul korra liha, siis väga kvaliteetset. Olles teinud selle valiku ja süües hästi, pole mu pere toidueelarve kuigi kõrge. See on sama suur kui neil, kes iga päev odavamat liha söövad. Teie toitudel on olnud eestlaste maitsemeeli avardav roll; kuidas me näeme seda, mis meie ümber metsas ja

Nr. 50/51

Foto: L. Kreinin

looduses kasvab – näiteks samblikud. Kes on teile olnud eeskujuks? Eeskujusid on olnud palju. Oleme püüdnud vältida otseselt kellegi kopeerimist. Täna on kogu maailmas hästi tugev Põhjala köögi jälg – samblike kasutamine ja omas mahlas fermenteerimine. Neid võtteid me kasutame, aga ei taha samas kopeerida seda, mida näiteks ­ Kopenhagenis on tehtud. Oleme aastas teinud 3-4 toidureisi, mille eesmärgiks pole parimaid retsepte kodus järele teha, vaid laseme kõigil kogemustel endas settida. Teiste kokkade toidu söömine on väga oluline sel­ leks, et ise kasvada. Niikaua kui sa seda teinud pole, produtsee­ rid sa ainut ennast. Sa pead suutma näha ka, mida teised ­teevad ning sellest uue mosaiigi kokku kirjutama juba oma käekirjaga. Põnevate toorainete kasutamine on jällegi seotud jätkusuutlikkusega – näiteks vadak. See on juustutootmise ülejääk, mis tihtipeale hävitatakse. Mõnikord saab sellest looma­ sööt. Meie oleme vadakust väga edukalt kastmeid ja desserte teinud. Küsimus on selles, kuidas saame ära kasutada ka selle, mis tihtipeale kõrvale jäetakse. Näiteks juurviljade puhul koo­ rime võimalikult vähe – selle asemel peseme need põhjalikult. See jätab alles ka vitamiinid ja toorainet ei raisata. Sellega puutume üha rohkem kokku – me ei tohi olla ühegi oma tooraine osa suhtes üleolevad, et mida see koor ikka maksab, las läheb prügikasti. Kui suudame toorainest kõik ära kasutada, siis vahel see pole rahaliselt kasulik. Tänapäeva maailm on tihtipeale selle koha pealt puruks – me mõõdame asja väärtust läbi raha, aga mitte selle järgi, milline on olnud selle jalajälg loodusele. Me ei taha oma jalajäljega sellisesse elustiili enam pa­ nustada. Restoranis proovime kõik võimalikult palju ära kasu­ tada ja samas teha see põnevaks. Näeme vaeva, et see pakuks lõpuks ka põneva elamuse. Missugune on olnud Teie enda kõige suurem maitseela­ mus Eestis? Mu enda kõige ägedamad maitseelamused põhinevad erinevatel sündmustel. Üks pool on lapsepõlve jõululaua maitsed. Pidulaudadesse suhtuti alati

tõsiselt – alates hapukapsast ja seapraest kuni kõige muuni. Igapäevase toiduga nii palju vaeva ei nähtud. Teiselt poolt pakub mulle väga palju looduses käimine ja looduses lihtsatest vahenditest suurepärase toidu valmistamine. Sel suvel käisime pere ja lastega metsas, tegime lõkkel süte peal liha ja kartuleid, omakorjatud kukeseeni. Selle toidu maitsele lisandub ka emotsioon. Mul on hästi hea meel selle üle, et eriti viimase viie aasta jooksul on Eestis toidukultuur meeletult arenenud. Tallinnas on juba üle 10 restorani, mille kvaliteet vastab rahvusvahelisele üllatamise tasemele. Kui tahame lihtsalt hästi süüa, siis on selliseid kohti väga palju. Kvaliteet on õnneks kasvanud. Millised rahvusvaheliselt tähtsad külalised teie restora­ nides siis käinud on? See on keeruline küsimus. Meil on hea meel, et meie pre­ sident ja peaminister on käinud kaalukaid väliskülalisi meie juures võõrustamas. Aga me ei tahaks ühegi nimega uhkustada, see poleks ilus. Meie sommeljeed võistlevad võistlustel, aga meie jaoks on oluline, et nad tunneksid uhkust selle üle, kus nad töötavad ja et meie teenindus oleks heas mõttes eristuv. Meil on auhindadega selline suhe, et kui paljudes söögikohtades on auhindade sein, siis meie paneme need tagurpidi riiuli peale. Auhinnad võivad ­ väga lihtsalt tekitada tunde, et oledki juba palju saavutanud. Sellest hetkest alates, kui sa nii tunned, võib tekkida endast vale illusioon. Oleme olnud kogu aeg Eesti kümne parima söögikoha hulgas White Guide’i tabelis – see on tore saavutus, sest me pole ju mitte fine dining’u vaid casual dining’u esindajad. Meie veini­ kaart on korduvalt valitud selle piirkonna parimaks ja meie sommeljeed on olnud üle nelja aasta Eesti parimad, ühel aastal said nad isegi kolm esikohta. Meil on olnud õnne ja rõõmu, et auhindade mõistes on läinud hästi. Aga kõige olulisem on see, et külaline, kes lauast püsti tõuseb, oleks rõõmus. See pole klišee, et iga külaline on oluline. Me ei võta head teenindust kui midagi juhuslikku, vaid me teeme teadlikult palju tööd selle nimel, et teenindusmeeskond oleks tippvormis.

Eesti tegi Intrumi korralda­ tud uuringus tänu finantskir­ jaoskuse ja säästuvõime kas­ vule läbi tubli tõusu ning kerkis Saksamaa ja Austria järel kolmandaks. Intrumi uuringu kohaselt on koroonapandeemiast tulenev tarbijate mure oma rahalise olukorra üle Eestis väiksem kui Euroopas. 34 protsenti eestlas­ test nõustub, et rahaasjad ei ole stressivabaks eluks piisavalt korras, Euroopa keskmine on 47 protsenti. Eurooplaste rahaline heaolu on koroonapandeemia tõttu saanud suure löögi, seda eriti pikalt kestnud karantiiniga riikides. Võrreldes muu Euroo­ paga on Balti riigid olukorraga suhteliselt hästi hakkama saa­ nud ning asuvad Intrumi raha­ lise heaolu baromeetris üsna heal positsioonil, teatas ettevõte. Teist aastat järjest koostatud edetabelit juhivad Saksamaa ja Austria, kes olid pingerea eesotsas ka eelmisel aastal. Esi­ kuuikusse jõudsid veel Rootsi, Iirimaa ja Leedu. Soome on kaheksandal ning Läti 16. kohal. 24 Euroopa riigi võrdluses parandasid oma kohti kõige rohkem Eesti – 20. kohalt ­kolmandaks – ning Leedu – 23. kohalt kuuendaks. Finantskirjaoskuse arvestuses oli Eesti 3. kohal, tulevikuks säästmine andis 9. koha ning arvete tasumise arvestuses oli ­ Eesti 13. kohal. Vaatamata majapidamiste rahalise olukorra tugevatele kül­ gedele muretsevad Eesti vastajad oma säästuvõime pärast. 65 % pole rahul summaga, mida nad suudavad igakuiselt säästa, Euroopa keskmine on 56 prot­ senti. Aruannet on Intrum koostanud 2013. aastast ning tänavu­ ses uuringus osales 24 198 tarbi­ jat üle Euroopa. Eestis küsit­leti selle aasta 14.–24. septembrini kokku tuhandet ini­ mest. Uuringu viis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude. (PM/EE) Kuidas näete oma tulevik­ ku? Me näeme täna ühiskonda muutumas – seda, kuidas me samm sammu haaval liigume, heas mõttes paratamatult, ringmajanduse suunas. See mõtte­ laad jõuab järjest rohkem kohale, otsused muutuvad jätkusuutlikumaks, maailmaga arvestavamaks. Mulle väga meeldis Eesti börsijuhi arvamus, et 15 aasta pärast kauplevad börsil ainult need ettevõtted, kes seisavad jätkusuutlikkuse alustaladel – muidu neid börsile lihtsalt ei võeta. Ma ise usun, et 10 aasta pärast väga suure osa ettevõtete otsuste puhul on oluline komponent jätkusuutlikkus. See võtab väga hästi kokku selle, millises maailmas mina tahaksin elada. Kristjan Peäskega vestles LEA KREININ

Palun vaadake Kristjan Peäske jõuluretsepte lk. 7.


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Jõulujuttu Piret Lukkiga Ülle Baum Jõulutunne saabus Vahtrale­ he­ maale juba varakult hilis­ sügise aegu. Nimelt novembri­ kuu alguses sai Eesti suur­ saatkond Ottawas Kanada digitaalse poliitilise ajalehe iPolitics poolt Euroopa Liidu Delegatsiooni Kanadas pres­ sisekretär Diodora Bucuri vahendusel kutse esitada üks eesti jõuluretsept iPolitics jõu­ lupühade ajakirjale. See ­eriline iPolitics trükiväljaanne saadetakse muuhulgas ka kõi­ gile Kanada valitsuse liik­ metele ja senaatoridele, välis­ ministeeriumi ning teiste va­litsusasutuste esindajatele. Milline haruldane võimalus tutvustada rikkalikke Euroopa jõulukombeid nii laiale lugejaskonnale! Eesti suursaatkond otsustas selle pakkumise vastu võtta ja suursaadiku Toomas Lukki abikaasa Piret Lukk oli see, kes entusiastlikult otsustas anda omapoolne otsene panus sellesse ettevõtmisse. Vähem kui nädala jooksul sai idee teoks ja pr. Lukk küpsetas haruldase jõuluvärvides kohupiimakoogi, millest tehti ka palju fotosid, et saata need koos retseptiga õigeks tähtajaks iPoli­tics ajakirjale. Jõulumeele­ olu saabus seega Lukkide pe­ resse maitsva ja ilusa koogi valmistamisega juba novembri keskpaiku. Piret Lukk on esimene Eesti Vabariigi suursaadiku abikaasa, kes resideerub Kanada. Ta on kohe algusest peale kaasa löönud Eestit tutvustavate kul­ tuuriliste ja diplomaatiliste ürituste organiseerimisele. Pr. Lukk on ka aktiivne HOMSA ühiskondliku organisatsiooni juhtkonna liige ja Euroopa alagrupi viitsepresident. Heads of the Mission Spouses Asso­ ciation (HOMSA) ühendab Ottawas diplomaati­ liste esinduste suursaadikute ja ajutiste asjurite abikaasaid nende Ka­ nada pealinnas lähe­ tuse perioodil. Selle aasta pühade aegu ning kriisi tingimustes soovis HOMSA Steer­ing Committee oma uue aasta soovide teele saatmisega väljendada rahvusvahelist ühtsust ja vastupanuvõimelisust ning tu­gevdada lootust, et parem aasta on tulemas ees. Selleks puhuks kutsuti kõiki HOMSA liikmeid üle kogu maailma ühel ja samal ajal 18.

detsembri õhtul kell kuus õhtul süütama küünal oma kodudes. HOMSA eestvedamisel val­ mistati ka ette ,,Sharing Hope Wishes 2021“ raames kingitusena ligi 70 küünlalt ja need viidi eelnevalt isiklikult kätte suursaadikute abikaasadele, kes oma­ korda andsid üle heatahtlikke annetusi Ottawa nõrgematele peredele toidukaartide, soojade riiete jm näol. HOMSA juhtkond saatis ka oma liikmetele välja ühise videotervituse ,,HOMSA Candle Of Hope – Holidays Greetings“ You Tube’i vahendusel, kus Piret Lukk teise suursaadikute abikaasade seas soovis kõigile rahulikku jõuluaega ja õnnelikku uut aastat eesti keeles. Suursaadiku abikaasana omab pr. Lukk erilist rolli tutvustamaks Eestit, eestlaste kultuuri ja ajalugu laiale ringkonnale. Piret Lukk toonitas, et Kanadas lähetuses olles on pri­ vileeg omada suurt eestlaste kogukonda, mis annab erilise eelise jõulude ajal. Eestlaste kogukonnad kohtuvad siin riigis erinevates kirikutes emakeelsel jumalateenistusel. Meenutades eelmiste aastate pühadeaega tõdes Piret Lukk: ,,Meil on Ottawas olnud toredad jõuluüritused kogukonnaga, kus laual on kodune jõulutoit, lauldakse jõululaule ja käib jõuluvana, kes suhtleb emakeeles. On hea näha, et väiksed lapsed on eesti keelsed salmid ja laulud ära õppinud. Oleme alati nendest ­ koosviibimistest osa võtnud ja tundnud rõõmu, et meil on siin oma kogukonnad, kellega saab ühte hoida pühade ajal.“ COVID-19 pandeemia tingimustes aastavahetuse eel seoses piirangutega on igal pool suuremad kogukondlikud koosviibimised keelatud ja loome pühademeeleolu meis endis kõigest hoolimata. ,,Seekord on meil kõigil jõulud teistsugused,“ ütles pr. ­ Lukk. ,,Vaatamata maailmas toi­muvale, püüame leida jõulutunde endas üles, suhelda oma lähedastega virtuaalselt läbi ekraanide, kui pole võimalik kohtuda.“ Ka pragustes uutes tingimustes kaunistame kodu, katame laua kaunites jõuluvärvides ja koduste maitsetega ning tunneme rõõmu pühade­ ajast. ,,Eesti maitsed on väga oluli­ sed jõululaual,“ rõhutas suursaadiku abikaasa ja lisas:

9

Eesti kunstnik kandideerib Briti filmiauhinnale Ühendkuningriigi, Belgia, Eesti, Serbia ja Rootsi ühis­ tööna valminud ulmedraamat ,,Alljumalad“ (Undergods) nägi Eesti publik esmakord­ selt novembris PÖFFi raames. Filmi visuaalse poole loomise juures olulist rolli mänginud Eesti concept artist Elo Soode kandideerib oma tööga ,,All­ jumalate“ juures Briti Sõltu­ matule Filmiauhinnale ehk BIFAle, jagades nominatsioo­ ni kunstnik Marketa Korni­ kovaga.

Tort, piparkoogid, jõulukeeks ei puudu Lukkide perekonna jõululaualt ja maasikad ning jõhvikad lisavad kaunistusena ilusa jõuluvärvi, naturaalsed koogi koostisosad annavad hea koduse maitse. Selle aasta iPolitics ajakirja jõuluväljaandes tutvustati Euroopa riikide jõulumait­ seid ja Eestit esindas seal Piret Lukk’i valmistatud kohupiimakoogi retsept, mida ta lahkesti jagas ka Eesti Elu lugejatega. Foto: ©Ülle Baum

Filmi Eesti-poolne kaasprodutsent on Katrin Kissa tootjafirmast Homeless Bob Produc­ tion. ,,See nominatsioon on filmile ja Elole väga suur tunnustus. Concept artist’il on filmi loomise juures sageli võtmeroll. Ta visualiseerib enne võtteid režissööri, kunstniku ja operaatori ideed ning tema detailsete kavandite põhjal luuakse filmile võttekeskkonnad.“ Lisaks Soodele mängis ,,Alljumalate“ loomise juures tähtsat rolli ka Eesti grimmikunstnik Kaire Hendrikson. Filmis teeb episoodilises rollis kaasa näitleja Katariina Unt. Filmi režissöör on hispaania juurtega Chino Moya ning film on üles võetud nii Serbias kui Eestis.

Jõulupühade eel viis Eesti suursaadiku abikaasa Piret Lukk HOMSA (Heads of the Mission Spouses Association) organisatsiooni Euroopa alagrupi viitsepresidendi kohustusi täites isiklikult kätte kaheksa Euroopa riigi suursaadiku abikaasale kingituseks küünla ja omakorda võttis vastu heatahtlikke annetusi Ottawa puudust kannatavatele peredele toidukaartide jm. näol HOMSA vabatahtliku programmi raames. Pildil Piret Lukk ja Kasahstani suursaadiku Akylbek Kamaldinovi abikaasa Olga Kamaldinova Kasahstani suursaadiku residentsis Rockcliffe Park’i linnaosas Ottawa’s 15. detsembril. Foto: ©Ülle Baum

,,Diplomaatilised lähetused on viinud meid erinevatele kontinentidele, samas on jõulud meie peres ikka Eesti moodi ja Eesti maitsetega. Seni ei ole kunagi puudunud verivorst ja pohlamoos, rukkileib ja hapukapsas, muus osas on ikka alati midagi uut ja põnevat. Hindame ka ­kohaliku köögi eripära, mis rikastab jõululauda. Jõulud on nii mulle kui meie perele armas ja ilus aeg. Meie mõtted on

pühade ajal koos lähedaste ja eestlaste kogukonnaga. Mõt­leme neile, kellel on olnud väga raske aasta. Soovin kõigile rahulikku jõuluaega ja helgemat UUT AASTAT!“ Ühinen omalt poolt Piret Lukki soojade jõulutervitustega ja soovin kõigile eestlastele Kanadas ning laias maailmas õnnerikast uut 2021. aastat. Hoiame kokku, hoiame eesti keelt ja meelt.

Piret Lukki jõulukoogi retsept Vaja läheb: põhjaks 100 g võid, 0.5 dl suhkrut, 2 dl jahu, 1 munakollane; täidiseks 400 g kohupiima, 250 g hapukoort, 2 dl suhkrut, 1 tl vaniljesuhkrut, 1 sidrun (mahl ja riivitud koor), 2 dl vahustatud 35% rõõska koort, 20 g želatiinipulbrit; katteks 300 g külmutatud maasikaid, 1 dl suhkrut, 0,5 dl vett, 3 tl želatiinipulbrit ja 2 spl vett selle sulatamiseks. Valmistamine: Sega või suhkur, jahu ja vaniljesuhkur ning lisa munakollane ja sega ühtlaseks. Kata 24 cm lahtikäiva koogivormi põhi pärgament- või küpsetuspaberiga ja kalla segu põhjale ning küpseta eelsoojendatud (~360-375F) ahjus ~20 min. Täidise jaoks sega želatiinipulber veega ja lase paisuda ja siis soojeneda veevannis. Sega eraldi nõus kokku kohupiim, hapukoor, sidrunimahl ja -koor, lisa ettevaatlikult segades juurde jahtunud želatiinisegu, lase pisut seista. Sega kokku kohupiimakreem ja vahukoor. Vala saadud segu eelküpsetatud põhjale ja hoia jahedas vähemalt 5 tundi, võimalusel üleöö. Katteks sulata maasikad ja püreesta need koos suhkruga ühtlaseks, pressi saadud segu läbi sõela, et eeraldada seem­ned. Valmista želatiinisegu (nagu varem) ja sega see marjapüreega. Vala saadud segu koogile ja lase seista jahedas vähemalt kaks tundi. Head isu!

BIFA on filmiauhind, mida antakse välja alates 1998. a, et väärtustada sõltumatult rahas­ tatud Briti filme ja filmitegijaid. 2021. a antakse auhinnad kätte 21. veebruaril. (PM/EE)

Uus raamat Justin Petronelt – Minu Viljandi Detsembris ilmus aasta viimane ,,Minu“ sarja raamat. Justin Petrone ,,Minu Viljandi“ toob tagasi selle sarja algusaegadesse. Kuidas läheb Justin Petronel, ameeriklasel, kes ku­ nagi ammu Eestisse kolis? Pärast abielulahutust toob üks suvaline rong ta Viljandisse ja ta otsustabki sinna pidama jääda. Milline on Viljandi ja millised tunduvad eestlased tema pilgule, sellest saab lugeda raamatust.


10

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Jõulumõtisklus 2020 Praost MART SALUMÄE Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas. See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja. Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna. Nii läks ka Joosep Gali­leamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt, et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel. Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Lk 2:1-7 Aamen!

Isemoodi jõulud Jõulud 2020 tulevad teisiti. Paljud kogudused ei saa ko­ guneda kirikutesse Jõuluõhtu ju­malateenistusi pidama. Ka suured pered ei julge kokku tulla vanemate või vanavane­ mate poole. On ju oht, et lisaks jõulurõõmule jagatakse ka koledat viirust. Niisugust aega ei mäleta ka vanimad meie hulgast. Rasketel aegadel on ikka huumor inimesi aidanud. Ham­bamehed on juba leidnud ka ­ seletuse, miks tänavused pühad on, nagu nad on. Nak­ kusohu tõttu ei saa Joosep ja lapseootel Maarja kodust lahkuda ega Petlemma minna. Hommikumaa targad ei pääse rahvusvahelise reisikeelu tõttu kuhugi ning töötavad kodukontorist. Isegi päkapikkudel on lubatud jõuluvana töökojas töötada ainult kahe kaupa korraga ja nii, et püsivad üksteisest kahe meetri kaugusel. Jõulu­ vana aga kuulub riskirühma ja teda seekord laste juurde ei lasta. Ning kõigele l­isaks avastati, et Rudolfil on nina punane ja seepärast pandi ta eneseiso­ latsiooni. Taolised naljad panevad küll ehk korraks muigama ning tekitavad hetkeks kergema meeleolu. Tegelik rõõm peitub aga ka selle aasta Jõulupühadel ikka samas, milles kõigi eelnevate ja tulevaste pühade ajal. See on sõnum meie juurde tulnud Jumala armastusest. Jumal ise on Jõululapsena tulnud meie juurde – vaatamata oludele ja ohtudele, hoolimata sellest, kas oleme terved ja tugevad või

nõrgad ja põdurad. Meile on Taaveti linnas sündinud Õn­ nistegija! Jeesus ei sündinud keset inimkonna rahulikku ja turva­ list kuldaega. Maailm, millesse Jumal oma Pojal lasi sündida oli rahutu ja ärev. Need, kes ajalooga tuttavad, leiavad evangeeliumi tekstist kergesti üles samu kohanimesid, mis tänaseni on suurte tülide ja kustu­ matu võitluse sümboliteks. Petlemma linn, mis asub tänase Palestiina alal ja kus ikka ja jälle on olnud verevalamist. Mai­ nimist leiab ka Süüria, kus sõjatuli endiselt leegitseb ja kust inimesed püüavad pageda. Tänases päevas pole ka tundmatud diktaatorlike valitsejate käsud ja keelud, mis tuhandete inimeste elud segi paiskavad ning rahvaste vahele vaenu­ müüre ehitavad. Jõulu­ sünd­ muse ajas ei puudunud oku­ patsioonivõimu ülemvõim ega meeleheitlik vabadusvõitlus. Samamoodi, nagu Jeesuse sünni ajal oodati Messiat, kes tooks rahu ja tasakaalu oma rahvale – nii otsitakse meie ajal lahendusi inimkonna püsimist ohusta­ va­ tele globaalsetele hädadele. Aeg oli ärev siis ja on nüüdki. Jumala armastus sündis just selleks, et hirmu asemele leiaks inimene lootuse, lahkhelide asemele koosmeele ja vihkamise asemele armastuse. Sellest jutustab Jõulupühade suur ja ­ ­aegumatu rõõmusõnum. Jumala suured teod sünnivad siin ilmas ikka argielu hallil taustal. Petlemma rahvaloenduseks kogunenud inimhulgal jäi noore ema ahastus ning ­sünnitusvalu märkamata. Äre­ vas saginas jäid neil kuulmata ­inglikoorid ning taipamata selle hetke suur ime. Rahvahulkade

Nr. 50/51

EELK Põhja-Ameerika Praostkond

EELK Toronto Peetri Kogudus

Esimene E. Ev. Lut. Hamiltoni Kogudus

mõtteid ja meeli sidus rahva­ loendusega kaasnev maksukoormuse tõus, majandus-, majutus- ja äriprobleemid. Jumala Poja inimlapsena ilmaletuleku imest osasaamiseks oli vaja karjaseid, kes pulbitse­ vast melust eemal olles valvasid öösel oma karja. Jeesuslapses sündinud Taevase Kuninga ­aulisuse tunnistajateks oli vaja kaugete maade tagant teele kutsuda hommikumaa tähetargad. Jumala armastuse nägemiseks peab olema valvsust ja arukust tõsta pilk maise mure ja ärevusega kammitsetud pimedusest taevase valguse poole. Soovin Sulle ja meile kõigile advendiaega ja Jõulupühadesse õnnistatud hetki, mil Jumala ­armastuse ligiolu pääseb valgustama meie südant ja meeli oma taevase säraga. Jah! Selle aasta Jõulud on ise­moodi. Nii, nagu iga aasta Jõulud on millegi poolest kordumatud. Olgu siis nendeks pühadeks ka sellel aastal rohkelt vastastikkuse hoolivuse ja mär­kamise rõõmu. Õnnistatud advendiaega ja rahurikkaid Jõulupühi soovides: EELK Põhja-Ameerika praost­konna praost MART SALUMÄE

Montreali Jaani Kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri Kogudus

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

11

Nukulapitajanaine Kārlis Skalbe

Toronto Eesti Baptisti Kogudus

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu Kogudus

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Akadeemilised Kanada Eesti Naised

Eesti Kunstnike Koondis Torontos

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat soovivad

Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas liikmeskoorid

Nukulapitaja-naine – puna­ päine kidur küüratar, passis jõuluõhtul veel laua taga ning töötas. Sinisel sametpadjal lebas ta ees oma portselanist käekesed avali sirutanud kau­ nisnukk, nukulapitaja-naine oli ta rüütanud rohelisse siid­ kleiti ja punastesse kingakes­ tesse ning maalis talle paras­ jagu palgeid ja huuli. Ta ­asetas nuku jalgele, silitas sõr­ medega ta siidkleiti ning kaes igast küljest, rõõmustades oma töö üle. Ning nukk nae­ ratas talle mõlema palgega vastu. „Vaata ometi peeglisse, kas sa pole mitte ilus?“- Nuku­ lapitaja-naine sättis ta ette peegli. Ta oli üksildasena oma ­ nukkude keskel elades harjunud nendega otsekui elavate ini­ mestega juttu puhuma. Ta kallutas pead ning vaatas peeglisse. Punapalgelise nuku kõrvale ilmus nukulapitaja-naise kaame nägu, suurte kontis põs­ kedega, päratu nurgelise suuga. Üks õlg oli teisest kõrgem; ainult laup oli valge ja sile ning silmad suured ja sinised. Peeglisse sihtiva küüratari pisa­ raisse uppunud silmadesse tõusis kogu ta imet ihkav hinge­ hiilgus. Nukk langes ta käte vahelt ning läbi pisarate peeglisse vaadates nägi nukulapitaja-naine kirgast kristall-seina, mis aeg­ laselt taandus ning hurmava muusika saatel, mis tuli ta iseoma hingesügavusest, sisenes ta valgusest kiiskavasse peosaali – ilma küüruta, õrn ja graatsialik, kandes otsekui nukurüüks tehtud siidkleiti ja kuldkingi. Kaunid daamid astusid ligi ja embasid teda, härrad kutsusid tantsima. Ta tantsis majapere­ mehe pojaga, ta magas õhkõrna sulekesena noore üliõpilase kaisus ning tal polnudki küüru… Siis rebis ta silmad peeglist lah­ ti ning ta ees oli jälle toosama nõeltetorkeis vana kuuselaud, tuhmikstõmbunud katusekambri seinad, ning pühaõhtaseks selt­ siliseks nukk, kelle nina oli kukkudes viga saanud…

Kārlis Skalbe perega Riias, Brīvības’e ja Dzirnavu tänavate ristmikul, 1944.a. sügisel hobuseküüdiga pagulusse minemas. Foto: Kirjandus- ja muusikamuuseumi arhiiv

Nukulapitaja-naine oli üles kasvanud vaeses perekonnas, kus lapitamine oli kõrgeimaks vooruseks. Ta oli lappidest ilmale pugenud ning teadis iga viimase lapi väärtust. Nõnda oli ta nukulapitajaks saanud. Isegi amet oli selline. Talle polnud antud õnne armastada nagu teistele temaealistele noorpiigadele, seepärast oli kogu oma südamega andunud lastele ning nende süütutele mängukaaslastele – nukkudele. Tema juurde leidsid tee isegi rikkad prouad, kellel olnuks lihtsam poest uus nukk võtta, otsimata teda pimedast, agulitänava vanast puumajast, mis oli otsapidi mingi müüri vastu naaldunud.

sev vaikus on laulma hakanud. Kas see oli kirikukellade mäng? Ta vaatas tagasi pilkpimedasse aknasse, mille ruutudest lambikuma otsekui kuldlinnuna vastu kumas. Suurest vaikusest võis hoomata, et on juba hiline aeg. Kirikukellad olid juba löönud. Ta enda hing laulis öövaikuses. Püha õhtu oli talle saabunud. Ta keetis endale teed. Siis võttis aknalt lillepoti kolmeharulise kuuseoksaga, kuhu olid surutud kolm küünalt: üks sinine, üks roheline, üks punane. Ta pani enda ümber lauale ja toolidele nukud, keeras lambitule heledamaks ning ta hing hõiskas. Siis puges ta oma lapiteki alla ning uinus väikese tüdruku kombel, nukk vastu südant. Ta oli ooKuid lapsed armastavad oma danud pühadeimet ning mõistnukke justkui inimesi ning kui nud, et ime võib tulla ainult ta neil käsi või jalg viga saab, siis iseoma hingest, mis alistab on kogu maja hädakisa täis ning suurimagi pimeduse oma taetuleb arst leida. Nukulapitajavase valgusega. naine täitis oma halastajaõe­ ••• tööd suurima hoolsusega ning Avaldatud ajakirjas „Latvijas polnud ühtegi oma portselanJaunatne“, 1924. aasta 8. numkaela vigastanud nukku, keda ta bris. poleks terveks teinud. Peale­ Kārlis Skalbe (1879-1945) kauba oli ta hea õmbleja ning oli läti kirjanik, ajakirjanik, mõistis siidi-ja sametilapikestest pedagoog, osales Läti riigi ning kuldkaunistustest valmistaasutamisel, oli Läti ajutise da oma nukkudele kõige kauniRahvusnõukogu liige (1917), maid rõivaid. Nukulapitaja-naine valiti Läti Asutava Kogu, samuti ohkas ning asus töö kallale. Ta kahe Seimi saadikuks. Eesti vaene hing, mis oli suletud inelugeja teab Skalbet ehk kui muitusse ja õõvastavasse kehasse, nasjutuvestjat, seda tänu k ­ ahele ootas imet, kuid pühad olid käes, aga ime jäi saabumata. eesti keelde tõlgitud muinasjujaneitsi“ Ime oli pelgalt ta iseoma hin­ tuvalimikule – ,,Põh­ (läti keelest tõlki­ n ud Mart ges. Nukulapitaja-naine töötas Pukits; Eesti Kirjanduse veel mõned viivud, sidudes tutid juustesse ning pannes Selts 1931) ning ,,Muinasjutte“ kuldvööd nukkudele, kes tuli (läti keelest tõlkinud Valli ­ Helde; Eesti Raamat 1981). juba homme ära anda.

Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor Estonia Koor Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor Portlandi Eesti Seltsi Segakoor Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik Toronto Eesti Meeskoor

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat eestlastele!

Latvian Canadian Cultural Centre 4 Credit Union Drive, Don Mills, ON, M4A 2N8

Rahu ja lootust pühadeks ja uueks aastaks! Ajal, mil aasta jõudmas lõpusirgele, on sobiv hetk meenutada tänutundega seda, kuidas meie kogukond ühendas jõud, et hoida meeled tugevana ja ­liikuda edasi parema tuleviku poole. International Estonian Centre (IEC) – Toronto kesklinnas asuva uue kodu, mille taga eestlased siit ja ka mujalt maailmast, ehitusplaanid on kindlalt käigus. Vaatamata kohalikele ja globaalsetele väljakutsetele oleme viimase kaheteist kuu jooksul palju saavutanud. Kõigele sellele on kaasa aidanud mitmed tugevad meeskonnad, kuhu kuuluvad vabatahtlikud meie enda kogukonnast ja inimesed, kes on ­võtnud aega, et jagada oma ideid ja mõtteid uue keskuse kujundamiseks ja toimimiseks; rääkimata projektiga otse-

Läti keelest tõlkinud HANNES KORJUS

Siis kuulis ta, et teda ümbrit-

selt seotud vabatahtlikest, IEC juhtkonnast ja konsultantidest; lisaks Toronto linna töötajad ja poliitikud. Hoiame ka kindlalt südame lähedal oma vanemate ja vanavanemate saavutusi ja visiooni. Nemad olid need, kes külvasid seemned, mis võimaldasid eesti kogukonnal kasvada ja areneda. Nende vaim on see, mis on lubanud meil jõuda nii kaugele ja annab innustust edaspidiseks tegutsemiseks. Oleme jõudnud tähtsate verstapostideni: Broadview kinnisvara (praeguse Eesti Maja asukoht) müük, üksikasjalike projektjooniste valmimine ja taotlus Toronto linnale IEC ehitusloa saamiseks. Kapitalikampaania kulgeb jõudsalt, meie heldede annetajate käest on saadud umbes kuus miljonit dollarit.

Aitäh! Teie abi on suureks toeks, et kõik edasi liiguks. Kampaania järgmine tähtis etapp – Kungla Rahvas – käivita­ takse 2021.aastal. Uus aasta tõotab tulla IEC jaoks murranguline! Kui labidas maasse lükatakse, on see ainult tänu kõigile meile – nii möödunud aegade kui ka praegustele kogukonna liikmetele – kes on võtnud südameasjaks, et Eesti vaim püsiks tugeva ja elujõulisena ka ­järgmiste põlvkondade jaoks. Soovime kõigile kauneid jõule, mis on täis headust ja tänulikkust, tervist ja toimekust, optimismi ja lootust. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks •  Jälgi meid EestiKeskus

Facebookis:

@


12

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

NOORTE NURK

Tee lause sõnaga ,,kook’’!

Eesti Etnograafia Ring Kanadas

Eesti Rahvusteater Soojad jõulutervitused Kungla juhatuselt ja tantsijatelt

Rõõmsaid jõulupühi!

EESTI KODU INC. Tulge koju! Olete oodatud! 50 Old Kingston Rd., Scarborough, Ontario, M1E 4Y1 Tel. 416-281-1792  •  email: eestikoduinc@rogers.com

TERVITAME KÕIKI JÕULUPÜHADEL! Toronto Eesti Maleklubi pühitses oma 70.a. juubelit 27. septembril 2020. COVID’i tõttu toimub juubeliturniir 2021. aastal. Ootame igas vanuses malehuvilisi meie turniiridest osa võtma!

T.E.S. Täienduskooli õpetaja Eve Järve klassi õpilastel oli tempokas virtuaalne eesti keele tund, mis kestiski tund aega. Liitklassi 3. klassi õoilased lugesid juttu Jukust, kes pidi ilma elektrita olema. Täpselt, mis võibki juhtuda tormisel sügisõhtul. Muidugi Juku arvas, et kui elektrit ei ole, pane küünal põlema ja vaata ikkagi telekat edasi. Jutu lugejad nii ei arva­ nud. Vastati, et saab magada või nukkudega mängida, isegi joo­ nistada, kui ei ole kodus elektrit. 2. klass luges samal ajal ekraanilt minijuttu ,,Mart kuulab raadiot“. Leida tuli jutust kolm sõna pika täishäälikuga. Ka õpetaja küsimused olid suunatud pika täishäälikuga sõnade leidmisele. Kas sina leiad pika täishäälikuga sõnu?! Kui kodus tõesti on elektrikatkestus, siis ei tööta ükski ­kodumasin. Eve näitas ekraanil pilt-ristsõna, mida tuli kiiresti lahendama hakata, et kirja panna pildil olevad esemed. Kaia, Sienna, Kaili, Kiili, Kaja, Hillevi tõstsid kordamööda kätt ja pakkusid sõnu lahenduseks – raadio, pesumasin, föön. Kas teadsite, et saab moodsamalt öelda kui sõna ,,külmkapp“’. See on ,,külmik“! Kuigi laulutundi ei olnud sel poolaastal õppeprogrammis, sai tunnis ikkagi kuulda uusi eesti lastelaule, näiteks sügisest ja väikesest soovist youtube lingi vahendusel. Kindlasti ootad juba käsklust – moodusta lause, nagu peal­ kirigi ütleb. Tee lause viie sõnaga, kasu­ tades lauses sõna ,,kook’’. Õpetaja täitis arvutiekraani koogi pildiga. Sienna vastas:,, Minu kook on pruun ja roosa’’. Kaja lausus:,,Vaniljekook on väga hea ja mulle meeldib seda teha’’. See oli küll pikk lause! Ristsõnahuvilistele ka lahendus, mida lapsed kenasti välja nuputasid – KODUMASINAD. Ka pika täishäälikuga sõnad leitud – RAADIO, JAAM, SAATED, MUUSIKA, JUTT, TEEB, VEEDAB, KUULAB jpt. Ongi käes aeg, et süüdata küünal, kustutada valgus ja nautida kaminatuld elektri asemel! Veebitunni külaline EDA OJA

Häid pühi ja head uut aastat! EGO 25. a juubeli-golfiturniir toimub 25. septembril 2021 Cardinal Golf Club’is, registreerige: Jaak Järve, jaakjarve@aol.com

Kuressaare raekoda sai 350-aastaseks Tallinna järel vanuselt teine Eestis – Kuressaare raekoda, tähistas eelmisel nädalal oma 350. sünnipäeva. Raekoda ehi­ tati 17 aastat ja see valmis aastal 1670. 350 aastat ajalugu võeti raekoja sünnipäevaks kokku video­ installatsiooniga, kus on ära toodud Kuressaares praegusel hetkel vanuselt viienda maja paremad ja kehvemad ajad. Aastasadade jooksul on raekoda ümber ehitatud, aga vähemalt müürid on kindlalt 350 aasta vanused, uksed umbes 300 aasta vanused. Kuressaare Raegalerii perenaine Lii Pihl ütles, et majal on olnud lisaks valitsushoonele ka mitmeid muid huvitavaid funktsioone, näiteks kasutati selles olevaid ruume arestikambritena.

,,Kuna rael lasus ka kohtutoi­ mingute kohustus vanasti, kuni uue kohtuseaduseni, siis hoiti ilmselt seal arestikambris neid, kelle üle hakati üleval korrusel kohut mõistma. Ja siin on isegi kainestusmaja olnud, aga see oli juba hilisematel aastatel,“ rääkis Pihl Rahvusringhäälingule. Raekoja keldri keskel on üks seintega ruum, kuhu ei vii ühtki ust. Lii Pihl pakkus, et seal võib olla, kas tühi ruum või muldkehand. Kuressaare raekoja ukse kohal on kivisse raiutud oluline sõnum, mis esialgselt mõeldud omaaegsetele raehärradele ja mida saab lugeda tänapäevalgi: ,,Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks koda­ nikkonnalt nõu küsides.“ (ERR/EE)


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

13

Jääle liuglema! Veebileht „Puhka Eestis“ ütleb nõnda: „Üks mõnusa­ maid tegevusi, mida talvel väljas teha, on uisutamine. Liuväljal libisemisele pakub erutavat vaheldust liuglemine looduslikul jääl. Olgu selleks siis järve-, mere- või rabajää, eriline ja meeldejääv on see elamus igal juhul.“ Kahjuks ei teki võimalust peegelsiledal Eesti veekogul uis­kudega liuelda mitte igal aastal. Selleks peab olema pikka aega ilm piisavalt külm ja lumeta, et veekogudele tekiks paks jää, mis inimest kannab. Sel aastal läks õnneks! Juba levivad sotsiaalmeedias videod Eesti järvedel ja jõgedel uisutavatest inimestest. Kõik ei lähe alati hästi, vahel on mindud ka liiga nõrgale jääle (jõed Eestis ei ole veel jäätunud!) ja nii täiskasvanud kui lapsed on vajanud päästmist. Populaarseks on saanud rabajärvede avastamine ja mõnel Kõrvemaa looduslikul veesilmal võib lausa ülerahvastatus tek­ kida. Lisaks uisutajatele on jääväljadel liuglemas ka palju tõukekelkudega talverõõmude nautlejaid. Kanadas on igal pool palju tasuta uisuvälju, inimesed on sellega harjunud ja ära hellitatud. Kõigil on võimalus nii palju uisutada, kui süda lustib. Juba väikesed lapsed püsivad jääl kenasti püsti ja liiguvad kiiresti edasi. Hakka või us­ kuma, et Kanadas sünnivadki lapsed, uisud jalas. Eestis on koolid koduõppel, spordiklubides suleti koroona tõttu kõik rühmatreeningud ja karge talveilm meelitab õue. Kas minna mõnele metsajärvele liuglema? Kahjuks ei ole ena­ mikul eestlastest oma uiske. Sotsiaalmeedias on ka videod pikkadest järjekordadest Tal­ linna uisuplatside juures. Uis­ kude puudumisel ei jäägi muud üle, kui minna järjekorda ja oodata pääsemist tasulisele ­ linna-liuväljale, kus küll kehva ­ kvaliteediga jää ja palju rahvast trügimas, kuid see-eest on seal uisulaenutus.

Custom Design  •  Repairs • Appraisals Engraving • Watch Batteries • Redesign Estonian designs ~ Estonian spoken

JEWELLERY LTD Monday–Tuesday by appointment Wed–Sat 12–7 pm  •  Sun 12–5 pm 1015 Queen St. East, Toronto 416-800-1097 anviljewellery@gmail.com • anviljewellery.ca

JK Kalev-i Võrkpallilaagri pere soovib kõigile

RÕÕMSAID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST 2021. AASTAT! www.joekaaru/en/jk-kalev-volleyball

Rõõmsaid jõulupühi soovib

Dr. TRINA MACRAE

Tekst ja fotod LEA KREININ

KASULIK TEADA

Ikka need pühadeaegsed kilod... kas ka tänavu? Aastast aastasse on paljude inimeste jaoks pühadeperioodi üks muredest seotud suurene­ va kaalunumbriga, kuna ­jõuluaegseid pidusid-kokku­ saamisi koos hea-parema toiduga on ju nii palju. ­ Tänavu neid pandeemia tõttu muidugi ei ole. Kas see tä­­hen­ dab, et jõuluaegsed road jää­ vad maits­mata ja ka lisakilod seega tulemata? Kindlasti mitte. Kuigi pole kogunemisi, ei tähenda see sugugi, et inimesed oma koduses pereringis häid toite nautida ei

saa. Vastupidi – tänavu on paljudel inimestel ju ka rohkem aega, et pühadele ja seega ka söögivalmistamisele pühenduda. Nagu statistika on väitnud, on nii mõnigi juba pandeemia-aja algusest peale kaalutõusu kogenud, kuna liikumisi on jäänud vähemaks ning kodus olles on kergem ka toiduga seonduvatele kiusatustele järele anda. Sellegipoolest – olgugi et pühad on tänavu teistsugused, tuleb siiski jõuluroogi nautida, ent samal ajal ka oma vormi peale mõelda. • Koduseid jõuluroogi plaani­ des võiks jälgida, et traditsioo­ niliste roogade hulgas oleks serveeritud ka kergemaid va­­ riante; •  Kuna jõululaua taga on tänavu ehk vähem sööjaid kui

tavaliselt, tuleks seda ka roogi valmistades arvesse võtta, vältides ülesöömist ja hilisemaid suuri ülejääke; • Pühadeperioodil kodus vii­ bi­ des võib mõnedel tekkida oht ka alkoholiga liialdamiseks, kuna ei ole vaja autoga kuskile sõita ning ka aega on palju. Rääkimata liigse alkoholi kahjulikust mõjust tervisele ei maksa unustada, et see sisaldab ka märkimisväärsel hulgal kaloreid; • Mitte unustada veejoomist ka pühade ajal; • Kuigi treenimisvõimalusi on praegu vähem, tuleks võimaluse korral siiski värskes õhus liikuda ning kehale koormust anda – samuti ei tee paha kerge kodune treenimine, vastavalt inimese terviseolukorrale. (EE)

Yonge & Lawrence Dentistry 416-489-3300

Soovime kõigile õnnistatud jõulupühi ja head uut aastat 2021!

Dr. Aldor Laur & personal Oshawa-Clarington

Dental Health Centre

247 Simcoe St. N., Suite 202, Oshawa ON L1G 4T3 Tel. (905) 728-1081 GENERAL DENTISTRY • ORTHODONTICS • TMJ • PERIODONTICS www.oshawaclaringtondentalhealthcentre.com


14

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

Ülle – jõuluvorstimeister

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat! Püsige tervena! www.seedrioru.com

Suurem osa eestlastest on jõuluvorstiusku, ükskõik kas eelis­ tatakse siis tumedat verivorsti või maitseb paremini valge tanguvorst. Verivorste saab osta aeg ajalt ka tavalisest toidupoest, seda on ikka valmistanud ka soomlased, kuid võimalusel eelis­ tatakse ikka ,,oma“. Nii on mitmetes väiksemates sõprus- või kogukondades vorstivalmistamise talgud ette võetud ja hiljem valmis kraam sõbralikult ära jaotatud. Kellel aga päris oma vorstimeistrit pole, on juba aastaid saanud jõuluabi väsimatult Ülle Veltmannilt, kes ka tänavu on detsembrikuu jooksul oma ,,vorstivabriku“ töös hoidnud. Aitäh Ülle!

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat! Eesti Majandusklubi Kanadas

Toronto Eesti Maja soovib kõigile rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat.

Jõuluvanalgi on teistmoodi jõuluaeg

HUVITAV TEADA

Ka jõuluvana jaoks on tänavused jõulud hoopis teistmoodi. Kui varem sai ikka kodusid ja pidusid külastatud, kaubandus­ keskustes lastega pilte tehtud, lapsi põlvele istuma võetud ja juttu räägitud, siis tänavu on pandeemia tõttu sellised tegevused kas ära jäänud või muudatusi läbinud. Seega on jõuluvanagi nende hulgas, kes aastal 2020 peab otsima alternatiivseid võimalusi oma tegevuses, sest ega siis laste jaoks jõuluvana saa nägemata jääda! Olgu see videokõne, kohtumine Zoomi kaudu või isiklikult distantsi hoides rääkimine – jõulud on ikka jõulud ja armsad tradit­ sioonid ei kao kuskile!

Vanad nõud on Eestis saanud väga populaarseks kaubaks. Ennast humoorikalt nõudehulludeks kutsuvad portselanifännid on leidnud aga täiesti uue ja geniaalse viisi, kuidas kokku ostetud kraami kavalalt kasutada – nimelt neid jõulupuu külge riputades, kirjutas Postimees. Iga kollektsionäär soovib oma kogusse kuuluvaid esemeid ka imetleda, ent kapis tolmu kogudes ei hakka need hästi silma. Nii on leitud uusi ja ­ ­huvitavaid võimalusi antiiknõudega jõulupuud ehtides ja tekkinud on uus omapärane jõulutrend. Tuleb ainult veenduda, et nõud on ikka korralikult puu külge kinnitatud. (Lüh. PM)

Iirimaal kuulutati jõuluvana eesliinitöötajaks

Tõukekelkudest jõulupuu Kolkjas

Selleks, et lapsed saaks ka nendel pühadel olla kindlad, et jõuluvana neid ei unusta, on ta Iirimaal kuulutatud eesliinitöötajaks, kirjutas Delfi/Maakodu. Lastele suunatud videos kinnitati, et jõuluvanale ei kehti reisipiirangud ning ta on lubanud jõuda kõigi lasteni. Ta võib siseneda Iiri õhuruumi ja ei ole kohustatud kinni pidama ­eneseisolatsiooni kohustusest. Siiski soovitatakse lastel varakult magama minna, et oleks võimalik sotsiaalselt distantseeruda. (Lüh. D)

Nõudega ehitud jõulupuu

Sibulateel Kolkjas asub selle aasta üks erilisemaid jõulupuid, mis on loodud tõukekelkudest. Kelgujalaseid pidi tüve külge kinnitatud kelgud on kelgutatavad ka pärast jõule, seega on tegemist taaskasutatava jõulupuuga, kirjutas Delfi rubriik Reisijuht. Kolkjas on talvisel ajal tõu­ kekelkudega külatänaval liik­ le­ mine au sees, seal toimub veebruaris ka tõukekelguvõist­ lus Kolkja Kelk. Kolkjas asub Peipsimaa Külastuskeskus, mille peamine eesmärk on kohalike vene vanausuliste käsitöötraditsioone au sees hoida. (Lüh. Delfi Reisijuht)


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

15

NOORTE NURK Parimat pühiks ja uueks aastaks!

EESTI LIIT KANADAS

Minu pere jõulupuu Vanasti, kui ma olin väiksem, iga aasta minu pere mu isa poolelt, lõikasime enda puud ühest kohast. Minu nõbud, vanaema, vanaisa, tädid, onu, ema, isa ja õde käisime vanavanemate majas ja koos leidsime oma puud. Seal, kus lõikasime, olid traktorid, mis viisid sind kuhu sa tahtsid, said ka sööki ja kuuma kakaod. Pärast seda mu isa on toonud kuuse oma maja juurest Muskokas, mõnikord ka oleme ostnud poest. Me toome tavaliselt vara detsembris, mõni kord vähe hiljem. Kui me kaunistame, alati paneme tuled peale esimesena ja siis paneme piltidega ehted ja mõned teised ilusad või need, millel on oma mälestused. Mõned ehted, mida me kasutame, on piltidega, mis mu ema ema on meile kinkinud jõulu ajal. Me tavaliselt saame uued peaaegu igal aastal. Oleme ka teinud oma ehted. Siis meil on kaks balleti­ tantsijat, keda me paneme. Nad on seal, sest üks aasta, kui me vaatasime Pähklipureja (Nut­ cracker) balletti, mu ema kinkis meile need ehted ja see oli, kuidas me saime teada, et läheme balletti vaatama. IMBI

Meie pere jõulupuu Meie pere alati paneb palju jõuluehteid välja. Neli nädalat enne jõule võtame oma jõuluehted välja. Elutuppa paneme jõulutulesid. Me ka paneme kaks väikest kunstkuuske elutuppa ja ka ühe minu ning ühe venna magamistuppa ja siis kaunistame need ära. Tagaaias ka kaunistame oma kaks väikest kuuske ära. Paneme ka jõulutulesid õue oma maja peale. Siis nädal või kaks hiljem lähme jõulupuu farmi oma jõulukuuske leidma. Kui leiame õige üles, siis saeme maha ja toome koju. Paneme siis elutuppa üles ja paneme tuled peale. Siis paneme tähe puu tippu ja kaunistame jõuluehetega ära. See on kuidas mu pere tähistab jõule. LIISA

Minu pere jõulupuu Mõnel aastal me käime metsas puud lõikamas. Sellel aastal aga me käisime poes (Sheridan Nurseries). Me ostsime pika, suure rohelise kuusepuu. Tõime püha­päe­ val kuuse tuppa. Ehtisin puud oma isaga. Alul panime tuled,

TORONTO EESTI PÜSSIJA PÜSTOLIKLUBI

TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTS Juuresolevad pildid T.E.S. Täienduskooli laste esinemisest pärinevad eelmisest aastast, kui koolipere käis rõõmustamas ehatarelasi. Kuigi sel aastal kohale minna polnud võimalik tervitab koolipere Ehatare elanikke Eesti Elu lehe vahendusel. Fotod: EE

siis ehted. Mõned ehted on kingitud vanaema poolt. Mul on ingel, ­ rong ja karumõmm. Riputasime ka jõulusukki (Christmas stockings). SOPHIE

Minu pere jõulupuu Meie peres on olnud sama plastikpuu nii mitu aastat, ma arvan, et meil on olnud see puu enne, kui me kolisime siia. See on üks väga tavaline kuusepuu, aga see on näinud parimad päevad. Igal aastal me tavaliselt paneme seda püsti esimesel advendil, aga sel aastal meil pole seda veel püsti pandud. Ma armastan, kui me saame meie ehteid panna üles, sellepärast peaaegu kõik on ühe mälestusega seotud. Nagu meil on mitu ehet, mis on tehtud nagu beebi esimesed jõulud või kodutehtud ehteid, mis meie pere on teinud meile. Mu lemmik ehe on minu esimeste jõulude oma, see on just nii armas LAURA

Isabelle pere jõulupuu Meil on kodus elutoas 9-jala kõrgune kunstkuusepuu, mille ema toob hoiuruumist tuppa novembri lõpus, et esimeseks advendiks kõik korras ja valmis oleks. Aitan ema kuuse kaunistamisega, ta küll teeb enamuse töö ära. Meie kuusel on mõned sentimentaalsed kuuseehted, ajast kui olime väikesed ja tegime oma esimesed ehted ‘Eesti Maja’ lasteaias. On ka Swa­ rovski kristallist lumehelbed – aastast 2005-2019. Mu vanemad alustasid selle traditsiooniga ajast, kui ma sündisin. Igal

a­ astal jõuludeks saan uue Swarovski kristallist lumehelbe. Ema sõnul on see minu kaasavara. Kuuse tipus on 30-ne aastane ingel – see on ostetud siis, kui ema Kanadasse elama tuli. Ajast, kui olime väikesed, on ema minu ja venna tubadesse pannud väiksed kunst-kuuse­ puud. Õues, maja ees trepikojas ja maja taga rõdul on meil päris kuusepuud. Need kuused toome igal aastal emaga Home Depo’st, paraja suurusega, kuus jalga pikad, et meie väiksesse autosse transportimisel ära mahuvad. Peale kuusepuude on meil nii toas kui ka õues jõululambid ja pärjad ning päkapikud, inglid ja pähklipurejad. ISABELLE

Minu pere jõulupuu Jõulud ma veedan oma perega. See on mu kõige lemmikum püha! Ja me teeme palju toredaid asju. Igal aastal me toome jõulupuu, mis paneme elutuppa. Me kaunistame puud ehetega ja jõulutuledega. Puu tuleb poest. ­ Tavaliselt toome puu detsembri algusel paar nädalat enne jõulu. Mõned ehted on kodutehtud, mis tegime, kui ma olin noor, aga mõned on poest ostetud või kingitus kellegi käest. Tavaliselt kaunistame puud õhtupoole, kui kõik on koolist ja töölt kodus. Kui kaunistame puud, kuulame jõululaule. Võ­ tab paar tundi, et ehted ja tuled puu peale panna. Jõulupuutuled on erksad ja valgustavad toa. Jõulud ei ole jõulud ilma puuta. ELIISE

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat! EESTI SKAUDID JA GAIDID KANADAS ESTONIAN SCOUTS AND GUIDES IN CANADA Informatsiooniks: Skm. Enno Agur Tel. 416-485-9889

Annetused ja pärandused tulumaksuvabad fondi kaudu

PÕHJAKOTKA SKAUTLIPKOND


16

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

JÕULUHÄLL Toimetanud RIINA KINDLAM Kui teate kedagi, kes on hiljuti abiellunud või saanud lapse, julgustage neid seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagama. Nad võiksid anda teada oma soovist nende rubriikide koostajale Riinale (riina. kindlam@gmail.com), kes pa­­neb kokku nende loo.

Kes sündis? Hendrik Tarvo Põldma Kus ja millal sündis? Hendrik sündis North York’i haiglas Torontos, 7. oktoobril 2020. aastal. Kellele sündis? Ema Marissa Lia Karuks ja isa Markus Hendrik Põldma Vanavanemad Memme Ingrid (Villand) Karuks ja Vanapapa Matti Karuks Batavias, New Yorgis, Vanaema Merike (Toomes) Põldma ja Robert Kivi Torontos ja Vanaisa Mart Põldma ja Olivera Sutakovic Jõekäärul. Kuidas laps endale nime sai? Vastab isa Markus: „Hendrik on minu keskmine nimi ja Tarvo on minu vanaisa, Tarvo Toomese järgi. See Tarvo nimi tuleb küla nimest Tarvastu,

Viljandimaal, kus sündisid tema esiisad ja asus vanaisa talu, kus ta suved veetis. Hendriku vanaonu Martin on sünninimega Tarvo Martin Toomes ja tema poja Oliveri sünninimi on Tarvo Oliver Toomes.“ Isa Markus jätkab: „Oleme päris kindlad, et Hendrikust tuleb sportlane, sest mõlemad ­ vanemad mängisid ülikooli tasemel sporti – mina mängisin võrkpalli ja ema Marissa mängis jalgpalli.“ Kuna pere elab Torontos, oli tore, et Marissa ema sai tulla üle piiri Ühendriikidest kohale selleks ajaks, kui Hendrik sündis. Ta pidi mõistagi kaks nädalat varem tulema ja karantiinis olema, aga sai ka kaks nädalat lapselapsega abiks olla. Hendrik on äärmiselt rahulik, aga ak-

Kes sündisid? Lennart Nieländer ja Taavi Nieländer Kus ja millal sündisid? Tartu Ülikooli kliinikumis 03.03.2020 Kellele sündisid? Ema ,,emme“ Kärt Kanger ja isa ,,issi“ Peeter Nieländer Vanavanemad: Vanaema Linda Nieländer (n. Toop) elab Torontos, vanaisa Lembit Nieländer elab Utah’s ja vanaisa Tõnis Kanger elab Tallinnas. Vana-vanavanemad: Ema ema poolsed vana-vanavanemad Esta ja Oskar Saare elavad Pärnu­ maal. „Käime neil ikka külas!“ lisab Kärt. Kuidas lapsed endale nimed said? Kirjeldab ema Kärt: „Haiglas olid poisid pikemat aega Esimene ja Teine, aga ühel hetkel läks see süsteem liiga segaseks: kas Esimene sõi esimesena või teisena, kas Teine käis esimesena mähkmevahetu­ ses? Nimede valimiseks oli meil mitu nimekirja ja palju soovitusi tuttavatelt.“ Emme jätkab: „Taavi ja Lennart on praeguseks enamvähem sama kaua kasvanud kõhu sees ja kõhust väljas. Kõhus meeldis neile kõvasti

mürgeldada (eriti öösiti) ja ka nüüd on neil palju askeldamist. Neile meeldib hüpata, lennata, tantsida, vaikselt (mängu)asjadega toimetada, jõulutulesid vaadata, kõike võimalikku patsutada ja närida. Iseloomult on nad äravahetamiseni sarnased, aga nägudel hakkame juba vaikselt vahet tegema! Ootame väga, et saaksime poistega Kanadasse reisida ja lõpuks sealsete sugulaste ja sõpradega kohtuda!“ • Lennarti nimelisi poisse ja mehi on Eestist hetkel 408, tea­ tab rahvastikuregister. See number erineb Statistikaameti ­ (www.stat.ee/nimed/) lehel kuulutatud s.a. 1. jaanuari seisuga 32 võrra, ehk just nii palju vastsündinuid on tänavu saanud endale nimeks Lennart! (Või on olnud tohutu Lennartite sisse­ ränne. Pigem too esimene va­ riant.) Igal juhul jõulise kasvuga nimi. Taavisid on ühtkokku Eestis 2492 ning kõige populaaresem on see vanuserühmas 3034. Aga vähemalt üks oluline väike Taavi on 2020. aastal juurde tulnud.

Kaksikutel Taavi (ema Kärdi süles) ja Lennart Nieländeril on õnn veeta elu esimesed jõulud (ja ilmselt palju tulevasigi) jõululinnas, kuna sel­ leks muutub nende sünni- ja kodulinn Tartu igal advendiajal. Foto on tehtud raeplatsil asuvas Valguskülas. Taamal paistab üks paljudest klaaspaviljonidest ja selle taga raekoda, mille ees on selle aasta uus tõmbenumber – liuväli.

Andrellerite noorpere Peipsi rannas läinud suvel: ema Maris ja Raahel, isa Iisak ja Jaako. Iisaku vanemad on Inglismaal sündinud nagu tema ja õde Evigi. Pere elas seejärel pikki aastaid Torontos ja ka Vancouveris, enne kui riburadapidi kõik Eestisse kolisid.

tiivne ja jutukas. Jõuluvana on kuuldavasti tellinud Hendrikule Eestist raamatuid ja ka eesti­ keelset laulu kostub majast, räägivad päkapikud. • Huvitavat statistikat: Eesti riigi infoportaali www.eesti.ee ­ nimede statistika päring annab teada vastavate nimede hetkearvu rahvastikuregistris. (Portaali sisenemiseks peab olema Eesti ID-kaart. Kui sees, siis liikuda: Perekond > Nime muutmine > Teenused > Nimede statistika päring.) Rahvastikuregistri kohaselt on hetkel Eestis poisse ja mehi nimega Hendrik 1108 (kirjapildiga Henrik 292) ja nimega Tarvo 636. Võrreldes rahvastikuregistri asjakohasemaid numbreid nimede statistikaga, mis kõigile kättesaadav Eesti Statistika võrgulehel aadressil www.stat.ee/ nimed/ (hetkel selle aasta 1. jaanuari seisuga, kuid mida kohe uuendatakse), on Hend­ rikuid Eestisse aastaga juurde tulnud 21 poisslast! Tarvode arv on jäänud samaks.

Kes sündis? Raahel Andreller Kus ja millal sündis? 22.11.2019 Põlvas Kellele sündis? Iisak Sulev Andreller (Dad, Issi) ja Maris Andreller (Emme, Mom). Pere elab Nedsaja külas Setomaal. Vanavanemad: Ingrid May Andreller Tartus (Grandma) ja Jaan Andreller (suri 2018. a. Võrus) ning Marje ja Toomas Taimla Tallinnas (Mammi ja Papi). Vanem vend: Jaako Andreller sündis 25.07.2017 ja on 3,5-aastane. Kuidas laps endale nime sai? Võib öelda, et Raahel valis endale nime ise. Maris oli paar kuud enne lapseootele jäämist reisil Iisraelis ning sai ühel hetkel Qumrani koobaste juures mõtiskledes selge teadmise, et järgmine laps on tütar ning nimeks peab talle saama Raa­ hel. Ja nii juhtuski, et täpselt aasta pärast reisi sündis tütar, kelle nimeks saigi Raahel – muid variante isegi ei kaalunud. Venna Jaako nime osas oli meil mitu varianti, aga kuna ta sündis pärast pikka ootamist just pärast keskööd, kell 00.15 jaagupipäeval, siis arvasime, et ju ta ikka mõne Jakobist inspireeritud nime endale saada

Kes sündis? Fidelia Elinor Krumhansl Kus ja millal sündis? 18. augustil 2020 Portlandis, Oregonis, USAs Kellele sündis? Maarika Teose Krumhansl ja Bim Krumhansl (Mama ja Papa). Vanavanemad: Liina Merilo Teose ja Erik Teose (Memm ja Taat), kes elavad Portlandis ning Ruth ja Peter Krumhansl (Oma ja Opa), kes elavad Bendis, Oregonis. Vanavanavanemad: Lehti Me­­ ri­lo (Vana), kes elab pool aastat Portlandis ja pool aastat Tallinnas ja Innar Teose (Vanavanaisa), kes elab Mont­ realis. Vanem õde: Rosalie Aubin Krumhansl on 5-aastane. Nimi Rosalie on tema ema ema poolt vana-vana-vana-vanaema nimi ja Aubin on tema isa poolt perekonnaliikme nimi. Perekond Krumhansli juured on Saksa­ maa liidumaal Baieris, Austria ja Tšehhi piiri ääres. Kuidas laps endale nime sai?

Nimi Fidelia on tema isa perekonnast pärit nimi. Nimi Elinor on tema ema isa poolt vana-vana-vanaema nimi. Fidelia on nüüd neljakuune ja juba naeratab ja proovib ,,rääkida“. Rosalie on südamest õnnelik, et tal on väike õde ja hoolitseb tema eest väga õrnalt. Rosalie juba esines kolmekuuselt 2015. a. Lääneranniku Eesti Päevadel rahvariietes. Need rii­ ded nüüd ootavad Fideliat! • Eesti rahvastikuregister annab teada, et nimega Fidelia on Eestis hetkel alla viie isiku. Kultuuriringkondades on aga tuntud kunstnikud nii FideeliaSigne, kui Fidelia Regina. Nime Elinor kannab uhkelt Eestis 52 naisterahvast; üks on isegi aasta jooksul juurde tulnud ning kõige populaarsem ongi praegu eesnimi Elinor vanuserühmas 0–4, teatab Stastikaameti nimede statistika. Nimi Rosalie on hetkel 37 naisel ja tüdrukul Eestis, kellest enamus on eakad, aga tibukesi on juba ka.

tahab ning valik langeski Eestis üsna tavatu nime ehk Jaako kasuks. Ema Maris jätkab: „Kui vend Jaako on pigem rahuliku ja vaoshoitud olemisega, siis ­ Raahel on risti vastupidine – väike tulesäde, kes oma soove ja vajadusi väga häälekalt väljendab. Eriti kui see puudutab toitu, sest süüa sellele preilile meeldib. Tihti sööb ta ära suuremad portsud kui paar ­aastat vanem vend! Igatahes on meie mõlemad lapsed nii nagu kõik, uudishimulikud, loovad ning täis lõputut armastust, mis meie iga päeva rõõmustab ja hinge alati toidab!“ • Toimetaja lisa: Rahvasti­ ku­ register annab portaali eesti.ee kaudu teada, et nime Raahel kannab Eestis hetkel 15 naist ja tüdrukut. Väikse kirjapildi eri­ nevusega Rahel on tibake levinum 188 nimekandjaga ja naisterahvaid nimega Rael on 63. Jaako on tõepoolest tavatu, nagu väitis ta ema – Jaako nime kannab 8 meest või mehehakatist Eestis. Vennasnime Jaakob kannab 12, Jakob 762, Jaagup 288, Jako 242 ja Jaak 1811 praeguses pühade-eelses Eestis.

Väike Fidelia ja kaitsev õde Rosalie Krumhansl.


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

märkmik

Riina Kindlam

Jõululinn ja väike turg

Otepää on Eesti talvepealinn, kuid Tartu on võtnud enda kanda jõululinna nimetuse. Tartu Raekoja platsil on sisse seatud Valgusküla paljude klaasist paviljonidega, millest üks on Kirjanduse Kodu ja üks on jõulukanala, kus munetakse iga päev lugematu hulk jõulumune! Neid ehib uhke tempel „Munetud jõululinn Tartus“. Tänavu on eriliseks tõmbenumbriks esmakordselt raeplatsile ehitatud liuväli ehk uisuplats. See on lausa Raekoja ees, ehitatud ümber „Suudlevate tugengite“ skulptuuriga purskkaevu. Kui külastada võrgulehte www.joululinntartu.ee või sama­ nimelist lehekülge Facebookis, on võimalik kuulata huvitavate kirjanike ettelugemisi Kirjanduslinnast Jõululinnas ja näha oma silmaga kõiki muid tegemisi. Foto: www.tarmohaud.ee

Tallinna jõuluturg on tänavu teistsugune. Väike ja vaikne, aga täiesti olemas. Mind lubati lahkelt Õpetajate Maja III korruse aknast pildistama seda jõulurahu. Mainisin, et jagan pilte kaugel elavate eestlastega. Oli neljapäeva hommik ja seega paljud kümnest olemasolevast majakesest ei olnud veel oma luuke avanud. Tavaliselt on majakesi mitu ringi ümber puu, lausa 27 kanti, lisaks veel suurele lavale. Ka see viimane on tänavu puudu. Ning jõuluvana räägib lastega klaaskasti seest. Tol hommikul oli päris mitu lasteaiarühma jalutuskäigul läbi vanalinna ja ikka kohalikku rahvast ka. Õpetajate Majas töötav naisterahvas rääkis, et tänavu on tal rohkem jõulutunnet, kui väga ammu on olnud. Tavaliselt käib maja ees laval tohutu vali trall ja tänavad ning plats on turiste täis. „Nüüd tuled tööle ja kuuled, kuidas ukse sulgudes aknaklaasid vaikselt klirisevad...“ Ei ole halba heata. Erilisi, rahulikke jõule! Foto: Riina Kindlam

17

Tänavused Eesti jõulumargid tuletavad meelde igahaljaid jõuluviise Tänavused Eesti jõulupostmargid on inspireeritud igihaljastest jõululauludest „Tili­ seb, tiliseb aisakell“ ja „Oh, kuusepuu“. Eesti piires saadetavad jõulusoovid jõuavad kohale sädeleva margiga, mille peal on kujutatud kellukesi. Eestist kaugemale pühadetervituste saatmiseks mõeldud margi peal on jõulupuu. Tänavused jõulumargid teeb eriliseks tavapärasest teistsugune trükitehnika. Nimelt on osad elemendid kunstnik Indrek Ilvese kujundatud margil sätendavad ja helkivad ning see muudab pühadetervitused pidulikumaks. Eesti Post on erilisi jõulu­ marke välja andnud varemgi ning vaatamata üldiselt langevatele kirjamahtudele on jõulukaartide saatmine jätkuvalt populaarne. Kui Eesti esimene ­ piparkoogilõhnaline jõulumark 2016. aastal ilmus, oli huvi oo­ tamatult suur ja margid said kiirelt postkontorite lettidelt otsa. Sellele järgnesid veel mitmedki lõhnavad jõulumargid, kuid eelmisel aastal ilmus esi­ mene sametisest vildist jõulu­mark. Jõulupostmargid kujundas Indrek Ilves ja need on trükitud trükikojas Cartor Security Printing.

Ehatare tänab annetajaid COVID-19 põhjustatud pandeemia mõjutab paljuski kõikide igapäevast elu ja seda hinnatavam on lahkus ja suuremeelsus, millega toetatakse meie kogukonda ja mille eest Ehatare ja Abistamiskomitee direktorid ja juhatus tänavad südamest lahkeid annetajaid. Suure südamega organisatsioonid, kogukonnagrupid ja väikeette­ võtjad on toetanud lahkelt meie eesliini töötajaid, juhatust, meditsiini- ja hooldustöötajaid ning puhke- ja põetuskodu elanik­ ke lõunate, suupistete, enesekaitsevahendite, rahaliste annetuste ja toetustega ning palju muuga. Meie jaoks olete TEIE tõelised kangelased ja me Täname teid, et aitate meid sellel keerulisel ajal, et saaksime jätkuvalt tagada oma elanikele parimat võimalikku elukvaliteeti.

Filateelia. Uus postmark

Eesti fauna – kodurott Omniva (Eesti Post) lasi septembrikuus käibele uue siseriikliku postmargi sarjast Eesti fauna. Postmargi ,,kodu­ rott“ kujundas Indrek Ilves ja margid trükiti trükikojas AS Vaba Maa. Margiseeria „Eesti fauna“ margil on kujutatud kodurotti (Rattus rattus). Eestis esinev teine roti liik – rändrott (R. ­norvegicus) on meile jõudnud hiljem ning tõrjunud koduroti suuremast osast Eestist välja. Kodurotti kohtab meil täna­ päeval Peipsi rannikul ja KaguEestis, valdavalt maapiirkonnas, elades eelkõige abihoonetes, aga ka pööningutel. Tumeda karvastiku tõttu kutsutakse teda ka mustaks rotiks. Kodurott on hea ronija, mille juures kasutab ta tasakaalu hoidmiseks pikka

saba. Käreda külmaga, kui kodurotid sooja saamiseks tihedalt kokku hoiavad, kujuneb üli­ harva nn. „rotikuningas“. „Roti­ kuninga“ puhul on paljude rottide sabad omavahel sõlme ­ läinud, mida nad enam lahti ei saa. 2005. aastal moodustus Sarus selline rotikuningas 16 loomast, mida saab näha Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Ko­ durotid on segatoidulised ning inimkaaslejana mitmete ohtlike haiguste edasikandjad.


18

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Parimaid tervitusi jõuluks ja uueks aastaks!

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Külmad ja soojad toidud peolaudadele, rahvuslikud toidud igasugusteks pidudeks, konverentsideks, MÕÕDUKAD HINNAD

Master’s Buffeteria Tartu College’is 310 Bloor Street W., Toronto, ON M5S 1W4 Tel. (416) 924-7651 Küsida MARY

TÕNIS LAAR B.Sc., LL.B ADVOKAAT – NOTAR 5140 Yonge Street, Suite 1510 Toronto, ON M2N 6L7 Tel: 416-250-7003  Fax: 416-250-7008 epost: tlaar@torontolaw.ca

SPECIALIZING IN CONDOMINIUM MANAGEMENT (416) 293-8978 • www.kung.ca

HÄID JÕULUPÜHI JA ÕNNERIKAST UUT AASTAT! From all of us at KÜNG Property Management

Enn Allan Kuuskne B.M., LL.B. ADVOKAAT—NOTAR 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 Tel. 416-480-9582 • Fax 416-480-2933

MIHKEL HOLMBERG HOLMBERG WATSON BUSINESS & ESTATE LAWYERS 129 Yorkville Avenue, Suite 200 Toronto, ON M5R 1C4 tel. 416 648 8499  •  fax 416 222 5912 mihkel@holmbergwatson.ca • www.holmbergwatson.ca

Väike küla, tõhus ajalugu Port Hope’ist lääne poole sõites mööda Ontario järve kallast Lakeshore Roadil tuleb ette väike külake nime­ ga Wesleyville, asula on nii väike, et võib peaaegu et silmapilgutusega sellest ilma ­ jääda koos kõige tema huvita­ va ajalooga, aga vana kirik ja koolimaja tõmbavad otseko­ heselt tähelepanu. Tegelikult jätkub eelmise artikli teema siingi selles mõttes, et Wesley­ ville on ka ghost town ehk tondiküla koos kahe kõrval asuva kohaga Port Britain ja Port Granby. Kuigi inimesi ikkagi elab asulas, ka mitme asutaja-perekonna järeltulijad, kelle pere rahupaiku võib näha kohalikus ­ surnuaias, on originaalne küla keskus oma paari vana ehitusega tühi, kuigi ilusti korras hoitud. Keskuses võib aga käia vabalt ringi uudistamas ja hoitud ajalugu vaatamas! Asula ajalugu algas Huroni pärismaalaste külana sadu aastaid tagasi, kaua enne, kui Euroopa rändajad siiapoole jõudsid. Üle aastate ajasid irokeesidest pärismaalased huroonid mujale endale kodu leidma ja hiljem veel tulid mississaugad, kes olid viimased seal piirkonnas enne prantslaste ja inglaste kohale jõudmist ja üle võtmist. Varaste pärismaalaste töövahendite jäänuseid on leitud ja välja kaevatud piirkonnas asuvatest suurtest viljapõldudest hiljem üle aastate. 1793. aastal, üllatavalt samal aastal kui Toronto ehk tol­ leaegne York tõeliselt asutati, oli ka Wesleyville’i piirkonnas juba plaan hakata maad mõõtma, kuna sealt pidi hakkama mööda järvekallast käima ainuke tee, mis viiks Kingstoni, järgmisse suuremasse asulasse. Järgmiseks suveks oli maa mõõdetud, kuigi tee polnud veel valminud ja 1797. aastal tulid esimesed elanikud – Jonathan Brown koos oma perega, värs­ kelt Iirimaalt siia mandrile jõudnud. Browni perekonna maatükk oli kohe kaldale lähe­ dal, klaaritud paik tiheda metsa sees, kus on arvatud, et pärismaalastel oli kogunemispaik varem, kuna sealt on leitud ­ mitmed ajaloolisi esemeid. Piirkonnas oli palju pöögi- ja vahtrapuid, mida sai kasutada palkmaja ehitamiseks ja ka ­sisustuse valmistamiseks. Toidust ka puudus ei olnud, kuna pereisa Brown ise ütles, et kalu oli nii palju kalda lähedal, et kui hoidsid mõned minutid suurt ämbri vees, oli see forelle varsti täis. Härra Brown olevat ka olnud Inglise sõjaväes rätsep ja kuna ta naine valmistas ­kodus riiet, tegi pereisa aastate jooksul ka teistele elanikele riided, kui nad asusid sinna. ­ Brown, kes elas 103 aastaseks, on maetud koos oma abikaasa ja mõne pereliikmega oma talu maale, samuti ka mõned pärismaalased. Räägitakse, et Brown

Wesleyville United Church, ehitatud 1860. aastal.

Kiriku taga on kaunis kõrgetest puudest ümbritsetud kalmuaed, kus on puhkamas mitmed küla arengus olulised inimesed. Kalmistu- ja kirikumaa annetas Barrowclough pere, kelle talumaad asusid vahetus läheduses.

Esimene Wesleyville’i kool põles õnnetult maha, pildil on uuem kool, mis ehitati 1899. aastal.

ei lasknud kunagi oma juukseid lõigata, vaid kandis poole seljani ulatuvat patsi. 1812. aastaks oli juba ehita­ tud esimene saeveski. Sai val­ mis järvekalda äärne tee, mis läks läbi külast ja terve tee Kingstoni, kuna suur sõda oli käimas ameeriklaste vastu ja oli vaja põgenemisteed igaks juhuks. Üks jutt, mis räägitakse on, et kui Inglise sõjaväe kind­ ­ ral Roger Hale Sheaffe evakueeris tolleaegse Yorki igaks juhuks lähenevate ameerika sõdurite tõttu, oli Sheaffe’i signaal, ühe püssirohumagasini ­ ­õhkulaskmine, kuulda terve tee Wesleyville’i ja elanikud teadsid, et olla valmis võib-olla mõnele sõdurile öömaja pakkuma lähimal ajal. Küla aina kasvas ja varsti olid väikese teejupi ääres kolm pubi, postkontor, sepikoda ja isegi pruulikoda. Kuna pruuli­ ­ kotta muidugi pumbati värsket allikavett, tahtsid kohalikud oma hobuseid tulla sinna joot-

ma, aga et seda teha, olevat pida­nud iga hobusele vee soovija ostma endale tugevama napsu pruulikojast. Kohalikud lapsed käisid koolis naaberkülas Port Granbys, kuni asulale ehitati oma kool ­alles 1870ndatel aastatel, peaaegu sada aasta pärast seda, kui esimesed püsielanikud tulid asulasse! Kahjuks põles esi­ mene kool maha ja 1899. a püstitati teine asemele. See oli avatud kuni 1965. aastani. Korralik telliskivikirik endise puitehitise asemele ehitati 1860, mis teeb selle küla eriliseks, kuna harilikult, niipea kui koht asustati, olid varsti kirik ja kool valmis. Kirikuteenistusi peeti esialgu maaomanik Barrow­ clough kodus. Barrowclough’ perekond annetas ka kiriku- ja kalmistumaa. Kirik sulges uksed 1968. aastal. Esimeseks postkontoriülemaks 1875. aastal avatud kon­ toris oli John Barrowclough. (Järgneb lk. 19)


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

NOORTE NURK

Mikk päka/pikk jõude/hetkel

Maailma 50 mõjukaima avaliku sektori innovaatori hulgas ka eestlane Apolitical ja World Economic Forum kuulutasid välja maail­ma 50 kõige mõjukamat avaliku sektori revolutsioonili­ si arenguid juhtivat isikut, kelle sekka kuulub Eesti in­ ­ novatsiooniprogrammi Acce­ lerate Estonia juhtiv Mikk Vainik.

Jõude/hetk on tööst vaba hetk, puhke/hetk, kui kogud jõudu. Mikk päka/pikk teeb seda tihti Kotka/järvel suure männi juurte vahel istudes. See, mis lume alt paistab ei ole kalju/sein, vaid jäme juur, jämedam kui skaudi/juhi säär. Juured moodustavad just/kui tugi/tooli ja sealt Mikk vaatab unistavalt järve poole, mis praegu on suur valge väli, täis looma/jälgi. See on tema jaoks nii õhu/vann, kui ka lume/ vann – värskendab ja teritab meeli (senses) suureks tööks, lõpu/spurdiks, mis ees. The home stretch on eesti keeles lõpu/ sirge ja antud juhul on see lühike jupike maad jõuludeni. Ega meie, liht/surelikud (mere mortals) ei tea, võib-olla on männi juurte all, vööt/orava (chipmunk) pesas ka sala saun ja Mikk on sealt just väljunud. See, et ta oleks justkui ammu lume/ hange alla mattunud, on silma/pete ehk illusioon, slängis ­petekas. Selle nipi ehk trikiga ta petab ära ka ohtlikud kiskjad: rebased, hundid ja koiotid; öö/kullid, kullid ja kotkad. Kas mäletate seda igi/ammust kirjutamata reeglit, et alati tuleks eesti keeles rääkida laste, vanemate inimeste ja kodu/ loomadega? Sama kehtivat ka päkapikkude kohta. RK

Lugemist lastele pühadeajaks ja edaspidiseks Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitas Postimehes kuut Eesti kirjanike raamatut, mis jõuluvana kingikotis noortele raamatusõpradele kindla peale rõõmu teeksid. „Suur koogitegu“, Anti Saar, kirjastus Kolm Elu

„Kui ema ja isa laupäevahommikul veel nädalaväsimust välja puhkavad, otsustavad lapsed pannkooke küpsetada...“ „Luukere Juhani juhtumised, Triinu Laan, kirjastus Päike ja Pilv

„Koolis lastele anatoomia õpetamisel abiks olnud luukere saadetakse pensionile...“ „Palavikulilled“, Indrek Koff, kirjastus Härra Tee ja proua Kohvi

„Almale meeldib üle kõige tulla koolist koju kevadel. Just siis, kui ilm on veel karge, aga päike paistab juba nii soojalt...“ „Kõhu mäss“, Helena Koch, kirjastus Tammerraamat 2020

„Kaheksa-aastane Uku on laps nagu laps ikka. Talle meeldib sõpradega aega veeta, telefoniga mängida ja valjusti muusikat kuulata...“ „Taks ja Dogi“, Kadri Hin­rikus, kirjastus Tammerraamat

„Dogi on kolinud Taksi naabrusse elama alles hiljuti, kuid on oma lahke loomuga võitnud juba paljude südame...“ „Isa kõrvad“, Maarja Kangro, kirjastus Nähtamatu Ahv

Raamatus on kuus vahvat lugu kimbatuses lastest ja täiskasvanutest. (Lüh. PM)

Kui palju sööb keskmine eestlane jõulude ajal verivorste? Nõo lihatööstuse hinnangul söövad eestimaalased aasta viimastel nädalatel ehk jõulude ja aastavahetuse paiku üle 300 tonni veretooteid; koguseliselt teeb see 250 grammi elaniku kohta, mis võrdub kahe suure või kaheksa väikse verivorstiga, kirjutas Postimees. Märgatud on, et verivorstide puhul eelis­ tatakse klassikalisi, traditsioo­ nilisi ja koduseid maitseid. Kuigi tänapäeval maad võtnud uued toidutrendid on Eestis väga levinud ja kodune toi­ dulaudki palju muutunud, on klassikaline menüü seaprae ja verivorstidega jõuluajal ikka au sees. (Lüh. PM)

Jõulukuuskede iseteeninduspunktid võimaldavad puu kontaktivabalt koju viia EESTI. Hiljuti avati Rocca al Mares ja Tallinna külje all Peetris esimesed ööpäev läbi toimivad jõulupuude iseteeninduspunktid, kus igaüks saab valida endale sobiva jõulupuu ning selle kontaktivabalt endale koju viia, kirjutas Delfi. Innovaatilised kuuskede iseteeninduspunktid on varustatud kõige vajalikuga, alates juhenditest kuni kuuse pakkimismasinani. Uudse lahenduse loonud Eesti Kuusk juht Reijo Met­ saoja sõnul on esimesed emotsioonid uue lahenduse osas olnud igati positiivsed. (Lüh. D)

19

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat 2021!

,,Kevadel, mil koroonakriis üle maailma valgus ning riikide juhid esimest korda globaalse epideemiaga silmitsi seisid, olid paljud justkui äraootaval seisukohal. Kuna olukord oli uus, puudus teadmine, kuidas protsesse juhtida ning tagada nii sotsiaalne kui ka majanduslik kindlustunne niivõrd segasel ajal. /.../ Nii korraldasid Accelerate Estonia ja Garage48 meeskonnad kõigest mõne tunniga kahepäevase leidluse Hack The Crisis, mis paari päevaga kasvas globaalseks liikumiseks, millega liitusid nii Saksamaa, Suurbritannia, Madagaskar, Türgi, Kanada, Prantsusmaa ja paljud teised, ühtekokku 68 erinevat paika,“ rääkis Vainik ning lisas, et just taolised rahvusvahelised algatused tõestavad meie võimekust võtta globaalsete arengute juhtimisel juhtiv roll. Apolitical.co ja World Eco­ nomic Forumi nimekiri Agile50 kajastab neid isikuid ja organisatsioone, kellel on olnud revolutsiooniline mõju avaliku sektori digitaalsete reformide juhtimisele ning kelle tööl on olnud silmnähtav mõju inimkeskse, õiglase, avatud, reageerimisvõimelise, koostööd tegeva ja tõhusa riigisektori kujunemi­ sele. (ÄL/EE)

Hanuman Contracting Inc.

Pearu Tamm

Tel. (705) 228-8356 (Udoras)

Väike küla…

Töid tehakse Torontos, Udoras ja Muskokas

(Algus lk. 18)

Postkontor töötas kuni 1944. aastani. Kui avati kiirtee Highway 401, vaibus küla läbiv liiklus, elanikud hakkasidki ära kolima, et leida paremaid töövõimalusi ja asula hakkas kahanema. Sellele aitas kaasa ka see, et Ontario Power Generation hakkas piirkonnas maad kokku ostma, et ehitada kallis uus naftaga köetud jõujaam, mis jäi lõpetamata 1970. aastate õlikriisi tõttu. Jõujaam, koos neljanda ­ kõige kõrgema korstnaga Kanadas, seisab ikka veel tühjana ja kummituslikult vaikselt Lakeshore Road’i ääres, külast natuke ida poole. Jõujaam pidi tooma rohkem inimesi külasse uute töökohtade tõttu, aga muidugi see kunagi ei juhtunud. Kui olete järgmine kord Port Hope’i lähedal, minge avastage natuke kohalikku ajalugu! Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

Tel. 416-752-3702  •  Fax 416-752-8388

Häid jõulupühi ja edukat uut aastat!

Royal LePage Real Estate Services Ltd. Brokerage

Põhja-Ameerika suuremaid kinnisvaravahendusfirmasid Esindaja

EHA KAJAK Tel. Kontoris 416-762-8255 1-866-335-1900 (Toll free) 2320 Bloor St. West, Toronto, Ont. M6S 1P2 e-mail: ehkajak@trebnet.com


20

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

JÕULUTERVITUS KANADA EESTLASTELT „Soovime sugulastele, sõpradele, tuttavatele ja kõikidele rahvuskaaslastele üle maailma rõõmsaid jõulupühi ja lootuste ning soovide kordaminekut uuel 2021. aastal.“ EV Aupeakonsulaat Torontos

AGUR, Anne ja Enno perega ARRO, Helle ja Jaan perega, Toronto

EINOLA, Väino ja KOLGA, Linda, Toronto

FOGUS, Ingrid ja Craig, Cincinnati, Ohio

GREENBAUM, Lehta ja Aare

HEINSOO, Thomas, Kristina, Jakob ja Mikk HIIS, Astra ja Paul Toronto HIIS, Rob, Viive, Maarika ja Tiina, Toronto HOLSMER, Naani. Toronto HUBEL, Nelly perega Toronto

ILVES, Lya ja Ilves, Taimo, Toronto

JÄRVE, Jaak perega ja VOMM JÄRVE, Mai, Toronto

KALM, Peter, Pense Township, Ontario KARUKS, Alar, Toronto KARUKS, Linda ja VAIKLA, Ilmar, Kairi ja Andreas ning Astrid Toronto KASK, Maie perega, Toronto KASEKAMP, Siina ja Ilmar KAZAKOFF, Nick, Linda ja Henri, Toronto KEELMANN, Anne Liis, Väino, Vello ja Lehti perega, Thornhill KIILASPEA, Kai, Paul, Kati, Toronto KIVIK, Marta perega, Toronto KOLGA, Aare ja Tiiu, Unionville KOLGA, Marcus ja Monika, Lief ja Laas, Unionville KOMI, Piret, Toronto KONZE, Koidu, Toronto KUKK, Peter ja Virve, Whitby KUNGLA, Elna, Eddy ja Anne, Anne ja Denis KUUTMA, Hilja, Toronto KÜTTI, Asko perega, Toronto

LAIKVE, Õnne ja Guido perega, Toronto LEESMENT, Helgi ja Peeter, Victoria, BC LEESMENT, Krista ja SALMRE, Ivo ja Mikko, Seattle, WA LEIVAT, Laas ja Ellen, Toronto

LEIVAT, Risto, Kersti, Eliise, Tuuli, Toronto LENK, Mai perega LEPP, Siiri, Toronto LIIK, Edgar ja perekond, Toronto LILLEVARS, Ilme, Toronto LOO, Eda, Toronto LUIK, Epp ja MARLEY, Toomas, Toronto LUPP, Mart ja Maiki ANDRE LUPP perega LÄÄNEMETS, Paul ja perekond, Toronto LÜDIG, Ene, Toronto

MARLEY, Jaanus ja Reet perega, Toronto MARTEN-SEHR, Reet Toronto MATSOO, Maaja ja Mati perega, Toronto MUNRO, Kadri ja Brendan MÖLDER, Maimu, Tauno ja Eneli, Toronto

NOORHANI, Piret, Toronto NORHEIM-LEHELA, Tamara, Toronto

ORUNUK, Anne, Toronto

PAOMEES, Ester, Toronto PEDEL, Mart ja Aino perega, Toronto PIHL, Malle perega PLAKS, Arved ja Marilee, Texas, USA PURJE, Ilme ja Eerik PÕLDRE, Kathy, Peeter, Kristina ja Anneliis

RANDSALU, Arne ja Kersti, Toronto RANDSALU, Eerik perega, Scugog, Ontario RANNU, Vaike, Toronto ROSENBERG, Leena, Toronto ROSENBERG, Mart, Elle, Priit, Taavo, Markus, Concord RÕIKA, Alver, Mississauga

SAAR, Maris ja Toomas, Toronto SANDSTRÖM, Helmut ja Aet perekonnaga, Dartmouth, NS SCHAER, Mihkel ja Annabel perega SEHR, Andres ja SEIM-SEHR, Liisa ja Aleksander, Sebastian, Oskar, Rootsi SEHR, Eric ja WEXLER, Sara, Ellie ja Isaac, Toronto SEHR, Katrina ja CRONIN, Kirby, Toronto SEHR, Paul ja MARTINEAU, Katherine, Andrea, Leila, Julia, Toronto SILM, Vello ja Milvi perekonnaga, Toronto

SOIDE, Ingrid, Vancouver, BC SOOLEPP, Linda, Margus, Kristina, Toronto SÄÄGI, Marju, Toronto SÜLD, Aasa ja Kaljo perega, Toronto

TAMMARK, Mari Ann, Valdo ja Toomas, Toronto TAMTIK, Merli, Taavi ja Emilie, Toronto TAUL, Eneri, Minden, ON TAUL HEMINGWAY, Kairi perega, Toronto TERTS, Leili, Toronto TOOME, Linda ja perekond, Toronto TREI, Robert, Leila, Kalev ja Luukas, Toronto TREI, Silvia ja Toomas perega, Toronto TRÄSS, Olev, Elvi ja Ülle, Toronto

UUKKIVI, Tarmo, Maaja, Imbi, Eila, Toronto

VERDER, Silvi, Erik, Vello ja Margus, Uxbridge


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

21

Pepa ja Suusi jõulu/öö une/nägu Õed meri/sead kommi/meres

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Õed meri/sead (guinea pigs) jõuluööl. Pepa: „Kuule, Suusi, me soov täitus, aga nüüd on küll jama – kommid on meid sisse piiranud, mis võiks olla välja/pääs? Suusi: „Vali mõistlik suund ja hakka sööma. Aga vaata, et sa õiget kurssi hoiad; kui kaldud kõrvale, siis jäädki sööma. Tean, et kirju koera kommid on su lemmikud, eriti need piparkoogiga, aga pea hoogu! Pärast teeme oma kirju koera koogi nagunii.“ Pepa: „Hea küll, kiirustame. Ma kardan, et seda tahket sadu võib juurde tulla!“ Tahked sademed = solid precipitation. Tahke sadu võib olla: kommid, lumi, rahe (hail), lörts (sleet), lobjakas (raske sula/lumi), lume/kruubid (graupel, soft hail, snow pellets) või jää/kruubid (ice pellets). Viimased kaks on väga maistvad mulgipudru sees! (Kruubid on pearl barley.) Foto: Mirelle Vähi

KIRJU KOER: Eestis populaarne kaloririkas küpsise-kakao magustoit – suur laste lemmik! Koogi võib mitu päeva või isegi nädalat varem valmis teha ja sügavkülmas hoida. Kirju koer 6-8le: 360 g kuivi küpsiseid (1 vanilje teine šokolaadi on parim kombo); 250-300 g marmelaadi/komme või haput marmelaadi, (soovi korral ka 100 g rosinaid või pähkleid või mandli/laaste, värskeid või kuivatatud marju); 3 sl (supi/lusikatäit) kakao/ pulbrit, 150 g võid, 200 g ehk pool purki suhkruga kondens/ piima. (Kondenspiima võib asendada mandli- või kaera/piimaga.) Purusta küpsised väikesteks tükkideks, haki marmelaadikommid tükkideks. Sega kausis koos kakao ja rosinate/pähklite/marjadega. Sulata potis või, lisa vähehaaval kondenspiim ja sega, kuni saad ühtlase massi. Tõsta segu toidukilele või küpsetuspaberile ja vormi pikaks vorstiks. Keera kilesse/paberisse. Lase vähemalt 2 tundi kuni üleöö külmkapis taheneda (to solidify, nagu lumi). Kook läheb seistes aina paremaks, nii et võimalusel varu kannatust – ootamine on seda väärt! KIRJU KOERA LÄBILÕIKE FOTO. Foto: Kaare Sova RIINA KINDLAM, Tallinn

November oli Eestis viimase 60 aasta kõige soojem Novembrikuu oli kõikjal Eestis väga soe. Kuu keskmist õhu­ tem­ peratuuri arvestades ei ole alates 1961. aastast nii kõrgete temperatuurinäitudega novembrit olnud. Ilmateenistuse teatel oli Eesti keskmine õhutemperatuur novembris 5,4 °C (norm 1,4 °C). Tavapäratult kõrge õhutem-

peratuur tõi 3. novembril mitmele ilmajaamale uued no­ vembri soojarekordid. Kõige soojem oli 3. november Sõrves, kui õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 14,3 °C. Kõige jahedam oli ilm 14. novembril Narvas, kui temperatuurinäit langes 4,7 miinus­ kraadini.

Jõuluvana suudab kõike Jõuluvana kõrgem pilotaaž Tallinna Raekoja platsil on tänavu palju väiksem jõulu­ turg. Jõuluvana maja on seal tavalises kohas, ainult et sel aastal on uks kinni ja majake pime. Lihast ja luust jõuluva­ na käis kuuldavasti esimesel advendil isiklikult kohal, tut­ vustas oma imelist õhulist teisikut ja jättis edasise suht­ lemise tema hoolde. See on võlur – hologramm jõuluvana. Vahel haihtub, puruneb just­ kui tükkideks silme all ja siis ilmub taas klaaskasti. „Hologramm-jõuluvana loo­ nud KNM Eesti OÜ juhatuse liikme Alfred Dudari sõnul on tegemist maailma esimese Hypervsn holograafilise projektsiooni tehnoloogia abil väli­ tingi­ mustesse disainitud hologramm-jõuluvanaga. Uudne ja ainulaadne on Hypervsn tehnoloogia puhul ka see, et huvilistel on võimalik hologrammi filmida ning pildistada,“ kirjutas ajaleht „Pealinn“. Holograafia on optiline menetlus esemeist ruumilise kujutise saamiseks. „Hologramm on seade eseme kolmemõõtmelise kujutise tekitamiseks. Holo­ gramm kujutab endast faasi­ plaati, kus erinevalt tavalisest fotost on lisaks valgusvälja intensiivsusele jäädvustatud ka ­ faasiinfo,“ selgitab Vikipeedia. Harjumatu, aga turvaline. Loodame eheda Taadi peatsele tagasitulekule! Et ta püsib ikka rõõsa ja terve ning kasutab oo­ tamatut lisaaega oma mälestuste kirjapanemiseks edasiste põl­ vede teejuhiks. RK

Eesti keskmine sajuhulk oli novembris 55 mm, mis on 87 protsenti normist (keskmine 63 mm). Maksimaalseks ööpäeva­ seks sademete hulgaks mõõdeti 17 mm (22. november, Kuusi­ ku). Päikest oli Eestis novembris keskmiselt 33 tundi. See on 102 protsenti normist (keskmine 32 tundi). (ERR/EE)

Elle Rosenberg, B.A. CFP. E.P.C. Certified Financial Planner Olympian Financial Inc / Lifetime Planning

Thomas A. Koger, B. COMM, CBV CHARTERED ACCOUNTANT

unique inc. brokerage

Tel. kontoris 416-928-6833 kodus 416-482-9119

Estonia Koor

Rahulikke jõulupühi ja head uut aastat!

KANADAN SANOMAT VENNASRAHVA AJALEHT KANADAS 308–191 Eglinton Ave. E. Toronto, ON M4P 1K1 Tel. 416-321-0808 Web-leht www.finnishcanadian.com


22

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

Global Estonian Report: Christmas Edition, online – GlobalEstonian.com ERR, December 2020

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

I got the blues on my first Canadian Christmas It was early January 1949. We – my grandmother, mother, father and I – had arrived in North America, on the Swedish passenger liner, the ‘Stockholm’ from Goteborg, through New York’s Ellis Island. My father, who had already visited New York City in the 1930’s, took us on a walking tour of Times Square, with its million attractions and the first dark-skinned people I had ever seen. After a day-long train trip to Montreal, we were kindly welcomed and housed at the Soosaar’s apartment in Mont­ real’s Notre-Dame-de-Grâce, NDG, district, not far from downtown and butting up to the stately mansions of Westmount. My father was immediately offered an officer’s job on the ­ ships of the Canada Steamship Lines and left for two years for the waters off Africa and South America. We were eventually settled at the Kerson’s house (Villem Kärssen from Kassari) on Harvard Avenue, the home of a cousin of my father who had left Hiiumaa for Canada already before WWI. He had to relearn Estonian, which he accomplished and became the president of the Montreal Estonian Society for a number of years after WWII. Montreal in January is cold and snow-bound. It didn’t take long for me to assume the life of a typical young boy in the Montreal winter. Hockey! Bruce and Barry, early friends upon arriving at the Harvard Avenue home, saw my yearning for joining the skating frenzy and gave me a battered, rusty pair of skates and a hockey stick with some of the blade still intact. I was in heaven. My daily routine was to rush home, change to skates, grab my hockey stick and click, clack over the sidewalks and streets to the nearest hockey rink, return home two hours late for supper thoroughly soaked from the numerous times I fell as an unsteady novice. The wrath of my mother and grandmother was tolerable, since the punishment – no more hockey after school – could be bypassed because both were at work, hence nobody home as

enforcer. This disobedience was to be repeated for four winters, till we moved to Toronto. Even though the neighbourhood rinks were temporary, seasonal ice surfaces, our hockey season was long. The day by day for a pre-teen in Montreal’s winter was school, hockey rink, and school, hockey rink, etc. Sleep and meals were necessary fillers. We played till the ice became slush in March with ­ patches of grass and mud slowing our skating speed. It was only a matter of weeks in 1949, for an eightyear-old Estonian speaking kid to become enamored of the only heroes that young boys in Montreal could have – the legendary players of the ­ Montreal Canadiens, the Habs. Rocket Richard, Jean Beliveau, Bernie Geoffrion, Doug Harvey, could do no wrong. Even the 1950–51 Stanley Cup loss to the Maple Leafs didn’t dampen any fervour I had for these great idols. I even summoned enough courage to knock on the door of the Habs’ star goalie, Gerry McNeill, to get his autograph. He graciously gave it. For our first Canadian Christmas, my mother had bought a scraggly spruce and decorated it with small bits of cotton and candles which we lit on Christmas Eve. Seeing this, Villem Kerson ripped the ­candles off the tree and scolded my mother and grandmother for their disregard of the fire hazard. We couldn’t afford ­ lights and our tree stood ‘au natural’ – bare needles with a scattering of cotton snow. Soon thereafter we moved to a small apartment at Grand Boulevard and Somerled. I slept in a room with my grandmother and when she had fallen asleep I listened to Bing Crosby, Amos and Andy, and Fibber McGee and Molly with the blanket over my head to muffle the sound of the small, second-hand radio. Foster Hewitt, the nasal voice of Hockey Night in Canada was my source of general knowledge and moral direction. For three months Montreal shivers, in a climate much ­different than the four years we had lived as war refugees in Hälsingborg in southern Swe­ den. So for Christmas in 1949,

Between 165,000 and 200,000 Estonians are estimated to live outside the country right now, making around 15-20 percent of the total number of Estonians. With many com­ munities being found world­ wide, both in English-speak­ ing countries and beyond, ERR News, in conjunction with the Integration Foun­ dation (Integratsiooni Sihta­ sutus), has launched a weekly Global Estonian Report, which gives a weekly window into Estonian communities and culture from around the globe. Since Christmas is around the corner, this week’s edition has a definite Yuletide angle! Upcoming Online Events Let’s sing Christmas songs together! Laulame koos jõulu­ laule! (December 20, online) The Association of Estonian Cultural Societies (EKSÜ) continues its web series “I, ­ Estonian” (Mina, Eestlane). Since it is Christmas time, the program will feature a world-wide joint singing of traditional Estonian folk Christmas songs over the web. The virtual choir is conducted by musicians Toomas and Inga Lunge. The aim of the series is to open Estonian culture to the world through a series of online conversations, lectures and concerts. 9th Annual Estonian Christmas / Rahvajõulupuu: Virtual Edition (December 10-24, online) An Estonian Christmas/ Rahvajõulupuu has always been a way for the Estonian community in Canada to celebrate as one. Although we can’t gather in person this year, we can still be together! Explore these web-

my mother bought me a thick turtleneck sweater, several sizes too large, one that would last for some years. It was as blue as any blue could be with an in-your-face Toronto Maple Leafs insignia emblazoned tauntingly on the chest. The scratchiness of the wool was nothing compared to the stares I expected from the solid army of Habs’ fanatics, all of whom wore their Canadiens red as battle colours. Montreal’s pint-sized hockey stalwarts swore allegiance to the crimson regalia. The Leaf’s blue seemed to have been banished from the rinks of Montreal. My memory could be flawed, but I don’t recall the neighbourhood Estonian boys – Keto Soosaar, Ants Toi, Toomas Valdin, Juho Krepp, Jaan Raudsepp, Jaan Lattik and others – having to pester any ­ zealous Montreal loyalist with eye-jarring Toronto garb.

During the pandemic somethings still remain the same. Ülle Veltmann supplies her traditional jõuluvorstid at Estonian House. Photo: P. Kiilaspea

pages and get to know the many organizations, vendors, chefs, performers and ideas that make up our wonderful community. It is the mission of the Estonian Foundation of Canada to support and promote Esto­ nian culture – and keep us all connected to our heritage. Christmas News Review Blood, Guts and Glory – ­making “verivorstid” Every Christmas time, passionate Estonians in commu­ nities around the globe get together to make ‘verivorstid’ ­ (blood sausages). Learn about the blood sausage-making process and the communal spirit this time-honoured Yuletide tradition has for Estonians living abroad. Want to cut down a Christmas tree in Estonia? There’s an app for that Not only was the first Christmas tree erected in Tallinn town square in 1441, Estonia’s state forest manage-

I didn’t complain because that would be ungrateful. Eventually though I asked my mother why blue, since that colour wasn’t seen anywhere ­ near an ice rink? My mother said that blue ‘looked better’. This belied her love of Hiiumaa folk dress, featuring red as its most prominent hue. Although much advanced from the winter before, my awkward skating style hadn’t yet reached the proficiency ­level of those Montrealers, both English and French, who probably had their skates strapped on while still at their mothers’ breasts. My lower skills heightened my self-consciousness already in place due to the ­ rogue sweater. But my anxiety from wearing the enemy’s blue wasn’t as justified as I had feared. While that offensive colour turned a few heads, it still didn’t spur any real confrontations. Pro­bab­

ment centre also has a mobile app to help find you one to cut down and bring home! BritishEstonian entrepreneur Adam Rang explains how the app works. Share your Christmas memo­ ries and traditions on film! Take part in the initiative to collect films showcasing the lives of Estonian communities abroad by sharing your Yuletide memories and traditions. The initiative takes place in co­ operation with ETV2 and its purpose is to produce new episodes of the show 8 mm ­ ELU (LIFE on 8 mm) and update the Vabamu Museum of Occupations and Freedom collection with films depicting the lives of Estonian communities abroad. What is Global Estonian? Global Estonian is an online portal, in Estonian and English, and network for Estonians and friends of Estonians around the world.

ly my lack of sufficient hockey prowess wasn’t a threat to ­opponents on ice yet. Finally, a fully-padded hockey hopeful, whose clumsiness equaled mine, asked about the choice of colours. I said the store was sold out of anything red. I knew he took this as a lie, but I couldn’t summon anything plausible. It didn’t take long for me to understand the deeper meaning of red for my mother and for most Estonian refugees. It was the ‘Reds’ who had taken over our country, shipped relatives to Siberia, killed innocents. Even as young as I was I just couldn’t take any mockery or puzzling looks were I to give the real reason for my blue sweater. Blue became my favourite colour. So I feel at home with Blues stars like B.B.King, Muddy Waters and Leadbelly. I know that’s a stretch. LAAS LEIVAT


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

23

Estonian conductor as star of the film Nordic Pulse Kristjan Järvi, an internation­ ally well known charismatic Estonian musician and con­ ductor (familiar to Canadian Estonian communities as he, his brother Paavo and their father Neeme Järvi have visit­ ed several Canadian cities to guest conduct the local sym­ phony orchestras), is featured in a documentary film, Nordic Pulse, directed by David Donnelly, 2019. It was shown this November at the Calgary European Film Festival, at the initiative of the Alberta Esto­ nian Heritage Society presi­ dent, Kelly Schuler. As with other film festivals in this Coronavirus year, the festival went digital. The films could be watched online in one’s own home over a ten-day span across all of Canada. Nordic Pulse had good box office sales with several interested

AEHS President Kelly Schuler at the discussion panel. Photo: Siiri Kumari

Conductor Kristjan Järvi. Photo: Siiri Kumari

persons attending the virtual panel discussion as well. The showing of this film was also supported by the Calgary Philharmonic Orchestra and the Festival’s own presenting organization, the European Cultural Society of Calgary, among many others. Quotes from Reuters news agency: „Kristjan Järvi has earned a reputation as one of the canniest, and most innovative programmers on the classical scene.“ „…Järvi has been breaking down ‘concrete bar­ riers’ between the audience and classical music pretty much since he became a conductor, starting off as an assistant to Esa-Pekka Salonen at the Los Angeles Philharmonic in 1998“. Nordic Pulse is the kind of film one would want to see at least a couple of times to fully appreciate its form and storytelling. It follows the formation of a brand new youth orchestra, Baltic Sea Youth Philharmonic, as the collective protagonist. At the same time, the film also tells Kristjan Järvi’s story of leaving Soviet Estonia for the United States of America in the 1980’s, and of developing his unconventional perspectives on making music. Together with the accomplished musicians who take on unimagined challenges in music and develop further under the guidance of Järvi, film viewers experience the power of music to overcome boundaries of geography and human convention. The film ­depicts the musicians’ emotions and reactions as they memorize the half-hour long „Firebird Suite“ by Stravinsky as an ­experiment in performing complex music without sheet music on stands in front of them. Subsequently the orchestra has become accustomed to memorizing two-hour long concerts. As the years passed, the orchestra changed its name to the Baltic Sea Philharmonic. The Nordic Pulse Panel Discussion was another coup led by the Alberta Estonian Heritage Society. Moderated by Kelly Schuler from Canada, Kristjan Järvi participated from

Italy, director David Donelly from England and Dr. Liina-Ly Roos from the USA. A professor at the University of Wis­ consin, Dr. Roos specializes in twentieth to twenty-first century Nordic and Baltic culture with a specific focus on post-WWII and contemporary film, television and literature. The hourlong panel event was first seen live on Zoom; the recording was then made available via the internet for the next day. During the panel, Kristjan Järvi discussed further his philosophy of music that is intricately entwined with life. His goal of doing away with the music stands, for example, is not only about reaching a new level of music performance, but it is also ultimately about listening to, supporting and trusting each other. The freedom that comes from not having to rely on music stands is based on both discipline and a willingness to leave one’s comfort zone. His sometimes unconventional or ‘un-normal’ style of leadership, as quoted several times in the film, has inspired the international young musicians who joined his vision twelve years ago, to stay with the orchestra and achieve more than they could have believed of themselves. Järvi encourages his musicians, and perhaps also the viewers, to take risks, and as he says in the film, to rethink what the term ‘success’ even means. Is it about following perfectly the conventional ways of working and of seeing the world, or, is it about creating something new; rediscovering that everything is possible? For Järvi, it is the latter. Completed in 2019, Nordic Pulse’s planned distribution was disrupted by the pandemic, but will be widely available in 2021.

For a number of years, the students of the Estonian Supplementary Schools have been writing letters to Estonian soldiers deployed abroad on peace and other military operations far from home. The Christmas greetings are forwarded by the Toronto Estonian Society, who initiated the project. Photo: Archive

Online kringel baking and Christmas party Helgi Leesment Over a dozen Albertans baked kringel on Sunday December 13, receiving instructions via Zoom directly from from baker and cook extraordi­ naire Krista Ehala in Tartu. Arranged by Alberta Estonian Heritage Society vice-presi­ dent Evelin Fodor, the pre­registered bakers received the recipe ahead of time so every­ one had measured quantities of flour, sugar, choice of fill­ ing, etc. ready for the mixing and kneading. Participants included preteens experiencing their Esto­ nian heritage to a retired home economics instructor and experienced kringel baker looking for different techniques, plus several parent/child pairs. Not only did Krista Ehala lead each step, she also supervised each participant’s dough at the dif­ ferent stages, advising whether it was ready for the next step or whether it needed a bit of fixing. Her daughter Laura Ehala and Evelin Fodor provided translation. By evening, everyone’s dough had finally risen enough to roll it out, add filling, cut, braid and bake. We saw several of those at the evening AEHS online Christmas party, jointly organized by president Kelly Schuler and vice-president Evelin Fodor, with musical sec-

tion ­ under the guidance of Martha Munz Gue. The evening event began with an interesting set of multiple choice questions about Christmas and other aspects in Estonia, followed by singing along to online cartoon versions of Jingle Bells, Silent Night and Aisakell in Estonian, and a c­owboy style Christmas song in English by prairie singer, song-writer Connie Kaldor. Janne and Toomas Kuuskla of Kehra, who had performed at the AEHS Jaanipäev and Estonia centenary in 2018, sent a link to special folkdances they videod in advance especially for the AEHS Christmas party. Kelly Schuler introduced aspects of the revised AEHS website and pointed out the 2-­minute video overview of AEHS on the Estonian Foun­dation of Canada Christmas website, among the many others by various Cana­ dian Estonian organizations. There was time for a bit of chatting about traditional family Christmases before wishing everyone good wishes and ­ ­signing off until 2021.

Amelie Schuler-Desnoyers

HELGI LEESMENT, Victoria, BC DR. LIINA-LY ROOS, Madison, Wisconsin

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians

Kringel class in action. Upper left: instructor Krista Ehala and daughter Laura.


24

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Former U.S. Secretary of State awarded Estonian Order of Merit ERR, December 2020

Photo: Hector Vasquez

DROM Taberna — a loyal fixture of Nordic and Eastern European food and music in Toronto Vincent Teetsov In the 2014 documentary Toidutoojad: Ajaloolised eesti toiduärid Torontos (Makers of Food: Historical Estonian Food Businesses in Toronto) – produced by Piret Noorhani and Riina Reinvelt, and directed by Kaisa Pitsi – the cumulative impression made in Toronto by Estonian foodbased businesses was shown to be substantial. In one inter­ view, Laas Leivat remembers that as a teenager, “there were maybe six to seven food shops” run by Estonians. One of these was Rooneem’s Bakery, which “had the very best light rye” (peenleib). For bakeries like that of Hugo Rooneem’s, there was a steady demand for baked goods because of the high number of immigrants and refugees from Europe. Certainly enough demand for good, dense, flavourful bread that you could make some open faced sandwiches with, or sizzle on a pan with some butter in the morning. Aino Rooneem, Hugo’s wife and the bakery’s bookkeeper, described Hugo’s beginnings at his family’s bakery in Tallinn. Once in Canada, he started by baking bread in the evenings at the Swedish bakery where he worked, and sold it to Estonians after their church services had ended. It was a passion. It was hard work, too, working late nights and early mornings, as bakers do, to keep up with orders. Rooneem’s Bakery ex­ panded into offering lunch and became a hopping spot for treats ranging from slurps of soup to bites of cake. In the late 90s, the bakery closed. The bakery had occupied 468 Queen Street West and later 484 Queen Street West. These are now SVP Sports and a closed down Taco Bell, respectively. It would be a sad way to end the saga of a decades long business with its closure. Further­ more, it would be a skewed interpretation of the area where it was located. Queen West has changed dramatically, and will likely continue in this way. However, one business, which is just a few steps away from where Rooneem’s Bakery stood, has proudly and actively put a spotlight on Nordic and Eastern

The Ministry of Foreign Affairs of Estonia will award an Order of Merit to former U.S. Secretary of State George Shultz on his 100th birthday for his services to Estonia. “We are very honoured to recognise George Shultz, the former U.S. Secretary of State. The people of Estonia will ­never forget his services to the restoration of our independence,” Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isa­ maa) said. Reinsalu said Shultz was integral to Estonia achieving its freedom and advocated for the policy of non-recognition. “In 1983, George Shultz, the U.S. Secretary of State at the time, wrote to the Consul General of the Republic of Estonia and acting ambassador Ernst Jaakson that Soviet Union troops invaded Estonia in 1940, and assured him that the United States had never recognised their occupation and did not ­intend to change that principle in the future,” Reinsalu said. As the Secretary of State, Shultz valued transatlantic ­relations. “The transatlantic link was, is and remains a cornerstone of Estonia’s foreign policy and the guarantor of ­ ­security in Europe. We are committed to reinforcing this link,” Reinsalu said. George Shultz was the Secretary of State of the United States between 1982 and 1989. He has held various cabinet posts. On December 13, Shultz will celebrate his 100th birthday.

European traditions. That place is DROM Taberna. Maybe you’ve been there before? If it’s not familiar to you, you might have heard about it in the context of the Estonian folk duo Puuluup. Ramo Teder and Marko Veisson played at DROM Taberna (which you’ll often hear referred to simply as “Drom”) two days after their Estonian Music Week show in 2019. Opened in 2018 at 458 Queen Street West, a building that’s just over 150 years old and which formerly housed Tortilla Flats, this restaurant has served the area with zippy food and drinks that you would indulge in on a trip from Finland to Bulgaria. In fact, according to them, “In Romani [the language spoken by the Romani people] Latcho Drom means ‘safe journey.’ Drom is a Slavic loan word that means voyage, travel, adventure, the open road…” The thing that gets patrons to stay through the night at the restaurant is the vivacious live music they host. Like Lula Lounge and Hugh’s Room Live have also done, they offer a the dishes originate from, their broad folk and jazz music se- specific ingredients, and mode lection. If you want to stomp of preparation. These are the your feet with abandon to details and signals of restaura­fiddles and accordions, look no teurs caring about their enterfurther. prise, and for a visitor, it makes When it was hot and it all the more memorable. Torontonians were basking in Normally, there is room for the city’s celebrated patio 75 people, and space is usually scene, Drom was an oasis. Even cleared for musicians and in colder times, music happen- ­ dancing. Groups like Balfolk ing at the corner of Queen and Dance Collective and the Augusta has spilled out onto the Toronto Klezmer Society have street and brightened up every- come through for weekly dancone’s days. In the pickup/­ ing and jam sessions. Roo­ delivery age, it’s still doling out neem’s, and all of the Estonian borscht and cabbage rolls to food businesses of Toronto, happy customers. have shown us what some good The designer behind count- food and company is capable of less memorable nights here is building, and those values Shamez Amlani. Amlani has ­haven’t disappeared. curated these types of friendly ­ Let’s not despair about what cultural environments before. has ended, but rather, look for As mentioned by Blog TO, he and champion the places that is “one of the original organizers remind us of great things we’ve of Kensington Market’s had. There is common ground Pedestrian Sundays.” Amlani is to be found in looking into the also co-owner of nearby French offerings of Estonia’s neighbistro La Palette, where you can bouring cultures, while sharing gaze into a glass of Beaujolais our own customs in return. And and pull apart some slow- there’s no way of knowing how braised duck confit. that exchange might create A trip to Drom is educational. more ways to enjoy our Esto­ You’ll be told a bit about where nian culture.

Nr. 50/51

The Six Hour Workday / Four Day Workweek Proposal beneficial for those seeking work; but in the long run it Before she became Prime would cost employers more Minister of Finland in De­ ­ money. So it might not change cember 2019, Sanna Marin anything at all. Projects might suggested that Finland should just go incomplete or take lonadopt a shorter workweek, by ger. either cutting the number of A reduction of working days working hours each day from has been criticized as a strategy eight hours down to six; or by because of the potential for emreducing the number of days ployees to be asked to simply working per week from five work more hours each day. days down to four. Marin’s Instead of working from 9:00 intention would be that pay AM to 5:00 PM, workplaces would remain the same, but hours would be less cumula­ might need their staff to stay tively. The total hours would until 7:00 PM. On a regular be somewhere between 30 and ­basis, this could lead to exhaustion and also cost employers 32 hours. While generally supportive more in the long-term because of such a change in Estonia, of overtime hours. Nevertheless, let’s imagine Estonian Member of Parliament the benefits of reduced working (of the Social Democratic hours or days. The hope exParty) and former Minister of pressed by proponents such as Health and Labour Riina Sikkut Marin and Sikkut is that the was reported in August 2020 to r ­ eduction of hours or days have said, “It is clear that we would make whatever time we cannot shorten everyone’s are working more productive. workday starting tomorrow. We cannot find more workers over- Indeed, if you sat in the corner night or hike companies’ ex- of a typical place of work, not penses to this degree. However, all of the hours that you shortening the time we spend watched over would be furiously working should be a long-term active. There would be meetings, natural pauses, and breaks. goal...” According to EURES (an It’s possible that less of these agency of the European Union), activities would take place in a Estonia’s working population reduced workweek. All em­ (between 15 and 74 years of ployees would gain more time age) in the first quarter of 2020 for recreation, cooking at home, amounted to 984,000 people. At exercise, and more. These that time, 670,300 of those peo- ­activities improve physical and ple were employed, making for mental health. With a six hour work day, an employment rate of 68.1 perstarting at 9:00 AM, employees cent. EURES data from Finland with school-aged children could showed that the country had align their schedules with that “just under 2.5 million workof their kids more easily. They ers” in 2018. At first glance, the could drop their children off at proportion of people in Estonia school and pick them up in the who are unemployed could benefit from the increase of jobs afternoon without needing to that might come from the re- pay for daycare. Families would duction of other people’s hours. have more time at home to­ This is assuming both that gether and save money. A more young adults would not attend open schedule has the power to university and that people above encourage more of the populathe traditional North American tion to continue working even if retirement age would wish to they are raising a family, thereby reducing unemployment and continue working. If eight or 10 hours of work boosting the economy. were shaved off from each There are definitely aspects ­employee’s hours at a business, that need to be solved for these would it allow for multiple ad- changes to be implemented in ditional part-time employees to Estonia. However, the benefits step in, or one additional full- are numerous enough to justify time employee? This would be that solution.

Vincent Teetsov

Photo: Jan Vasek, used with a Creative Commons Zero License


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

25

LIFESTYLE

Interior designer Kristiina Roosimaa’s holiday picks Here are some fun ideas for your Christmas Eve table setting for the décor and for how to decorate your food. I love the sweet little strawberry-whipped cream Santas along with the candy cane starter of mozzarella and tomato. The satin brass and white combination definitely adds some sparkle along with the blissful aroma of the holy eucalyptus wreath. Eucalyptus leaves are said to have the purifying effect and would remove any negativity where the leaves are burned. Merry Christmas!

Truli Wetsuits for women by Mia Toose Tobermory, Ontario

Canada’s failure to implement Sergei Magnitsky Law risks failing global human rights activists Marcus Kolga, The Toronto Star, December 2020 This week, the European Union followed the U.S. and Canada in adopting Mag­­ nit­ sky human rights legislation, which allows these govern­ ments to place targeted asset freezes and visa bans on cor­ rupt international human rights abusers. The European move could open a door to co-ordinated and thus more effective Western sanctions that would sting corrupt authoritarian leaders and the kleptocrats who keep them in power, from Moscow to Tehran, Caracas to Beijing. Magnitsky legislation, as it’s commonly known, is named in honour of Russian anti-corruption whistleblower, Sergei Magnitsky, who was detained and killed in a Moscow prison after discovering a U.S. $230 million tax fraud by Russian ­officials, in 2008. It places responsibility for corruption and human rights abuse on indivi­ duals instead of punishing entire nations with broad sectoral sanctions. The effectiveness of targeted Magnitsky sanctions is demonstrated by Vladimir Putin’s aggressive campaign against ­ them – including the now infamous 2016 Trump Tower meeting, where Kremlin lawyer Natalia Veselnitskaya lobbied for the repeal of U.S. Mag­ nitsky legislation. Canada’s legislation faced similar opposition from the Putin regime and its embassy in Ottawa, which engaged in information warfare to discredit Canadian elected officials who supported it. Such efforts exploited Canada’s multiculturalism and led to the creation of Astroturf “community groups”

that lobbied against it. Former Canadian diplomats and academics, who acted as the Kremlin’s surrogates, warned about damaging Arctic and trade relations with Russia. But that has always been an empty threat, as Canada exports less goods to Russia than it does to Botswana or Bangladesh. Canada’s then-foreign minister, Stéphane Dion, clearly misjudged the impact Magnitsky legislation would have on Canada’s reputation – prioritizing his fear of Putin’s reaction over principles. His resistance against Magnitsky legislation caused some leading inter­ national allies, including Barack Obama’s Ambassador to Russia, Mike McFaul, to ask the Trudeau government: “Do you stand for human rights or not?” In direct contradiction to pro-Kremlin advocates, Russian pro-democracy opposition and human rights leaders, Boris Nemtsov and Vladimir KaraMurza, urged Canadian legis­ lators to pass Magnitsky legis­ lation, telling them that it was the most pro-Russian action they could take to protect acti­ vists. Despite warnings from Moscow about expanding the “list of Canadian officials banned from entering Russia,” The Sergei Magnitsky Law passed unanimously in October 2017. In 2017, Canada announced 52 names to Canada’s new Magnitsky list, including Rus­ sian officials who were responsible for the detention and ­murder of Sergei Magnitsky. A group of 17 Saudis linked to the murder of journalist Jamal Khashoggi were added a year later. Since then, not a single name

has been added to Canada’s Magnitsky list. Canada has inexplicably failed to follow the rest of Western world in placing sanctions on the killers of Alexander Litvinenko, who was poisoned with radioactive polonium by Russian agents in 2006 or the Russian GRU agents respon­ sible for the Skripal poisoning in 2018. Yevgeni Prigozhin, the man behind the internet Research Agency (commonly known as the Russian Troll Factory) and who owns Russia’s private ­military contractor The Wagner Group, which according the U.S. Treasury Department “conducted dangerous and destabilizing operations in foreign countries, such as Ukraine, Syria, Sudan, Libya, and Mo­ zambique,” has been sanctioned by the U.S. and EU. Yet he remains free to do business with Canada. Three Canadians – Husseyin Celil, Michael Spavor and Michael Kovrig – remain in Chinese prisons. The whereabouts of Celil, an UyghurCanadian, are unknown, even as the Chinese government commits what is widely being re­ cognized as genocide against the Uighur minority in Western China. There is evidence that Beijing is preparing for similar mass incarceration in Tibet, while mass repression continue to take place in Hong Kong. Yet not a single Chinese official has been placed on Canada’s Mag­ nitsky list. As the EU, and soon Australia, embrace Magnitsky legislation, Canada must finally begin implementing and using this human rights tool. This ­includes harmonizing our sanctions lists with allies in order to

From paddling with an old broom at the family cottage to scuba in Caribbean waters and now based in Tobermory, Mia Toose has come a long way in water sports. Her father, Madis’ adventurous nature and mother, Taimi’s eye for design have been passed down to help this Estonian Canadian woman to launch her own women’s wet­ suit company, Truli Wetsuits. Mia recounts that in 2009, she left a rewarding career in the non-profit world to follow her dream of being a scuba ­diving instructor in The Carib­ bean. She worked in all-inclusive resorts, dive shops, and also lived aboard boats – wearing all kinds of weird, ill-­fitting wetsuits to work every day and spending time with people who also struggled with their wetsuits. Even though there were so many women actively involved in diving and kiteboarding recreationally and professionally, she couldn’t understand why these industries still focused on creating equipment predominantly for men. In 2013, she sat down and started to put her ideas in place and over the next 3 years researched, designed, tested, built, and finally launched the Truli Wetsuits e-commerce business in 2016. She was still living in The Caribbean, but established the business in her hometown, Toronto, Canada.

Since then, Mia stays connected to women who love the water and listens to what they really need. She has introduced new designs and created an innovative sizing system that ­ works specifically for women’s bodies. Today, she’s put down roots in the active water sport community of Tobermory to continue to develop and focus on the business. As her business garners more attention, more women are getting in touch. It’s not just adventurous or extreme sport ­ enthusiasts who love Truli Wetsuits, but it’s every woman of all ages and abilities. Women who simply need a bit more warmth and coverage from a wetsuit so they can enjoy all the benefits our lakes offer. For more information: Mia Toose – Truli Wetsuits 647 522 3483 PO Box 78 Tobermory PO hello@TruliWetsuits.com

identify perpetrators who we have missed, and to work with them to strengthen our own monitoring and enforcement ­regimes. Former justice minister Irwin Cotler, who first introduced a Magnitsky private members bill in 2011, and his colleague Brandon Silver recently suggested that “Canada should establish an international contact group for the co-ordination of Magnitsky sanctions.” They also suggest a more transparent

Magnitsky sanctioning system like that in the U.S., which would encourage submissions from civil society and NGOs. Such actions would strengthen Canada’s efforts to defend ­human rights. If Canada’s failure to put The Sergei Magnitsky Law into action continues, we risk becoming an outlier among our Western allies and an unwitting enabler of the corruption and human rights abuse we seek to defeat.


26

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Language Lounge: Talking is Silver, Silence is Golden Vincent Teetsov “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.” Of all vanasõnad (pro­ verbs or sayings) out there in the Estonian language, this one is very common. It’s found itself on the cover of a book by Ivo Juurvee, about the protection of state secrets in the first era of independent Estonia. In an English lan­ guage context, “Silence is Golden” is also common. It was a B-Side for Frankie Valli and the Four Seasons, and became a knockout pop hit in 1967 for The Tremeloes. A bit funny considering the title. The most direct English translation of the phrase is said to be first displayed in the 1830s by Scottish writer and philosopher Thomas Carlyle in his novel Sartor Resartus. Carlyle said “As the Swiss Inscription says: Sprecfien ist silbern, Schweigen ist golden (Speech is silver, Silence is golden); or as I might rather express it: Speech is of Time, ­ Silence is of Eternity.” Evidently, this saying, or at

least the latter part, is shared across cultures. But is there something uniquely Estonian about this concept of measured verbal communication? Estonians, along with Finns and other Nordic people, are well-known for their comfort with quiet. There’s no such thing as an “awkward silence”, as we often hear mentioned in films, TV, and maybe even our own conversations. In North America, we’ve come to dread what is implied by silence. Dis­ approval. Contempt. Judgment. One possible explanation for cultural quiet is climate. If you happen to see a friend on the street and do a “stop and chat”, you’re less likely to linger if it’s brisk outside. It’s reason enough to get to the point and keep moving with your arms clenched against your sides for warmth. What words are used will be uttered with smaller mouth shapes, creating pronunciation variations as time goes by. In a balmy place, you can stay out as long as you like. Volume, movement, and bois-

Christmas 2020 is different! Dear family and friends. Please read this to your nearest and dearest when you gather for Christmas. It is the Christmas of novel corona virus – Covid-19. It is the Christmas of restrictions and lockdown in Toronto. Families cannot gather for Christmas dinner and cele­ brations. Few are lucky and are to-

gether. Many people are alone. People cannot go out for their Christmas shopping. Many shops have been ordered closed. You have to keep a distance of two meters of fellow human beings and wear a mask. Many stores and restaurants are telephone orders and pick up only. Many are worried about their work, paycheck, roof over their head and even next dinner.

A message of peace and hope for the holidays and new year As this year comes to a close, it’s a fitting time to reflect with gratitude on how our community has come together to keep spirits strong and move forward to a bright future. Plans for International Estonian Centre (IEC) – our new home in downtown Toronto that will welcome Estonians locally and from around the world – continue to gather momentum. We have accomplished a great deal in the past 12 months, despite local and global challenges. There are so many strong teams of people and individuals who are making this happen: community volunteers and members who have taken time to provide ideas and input into how the new centre will be designed and operate; project volunteers, IEC leadership and consultants, City of Toronto staff and politicians. We also keep close in our hearts the accomplishments and vision of our parents and grandparents who planted the seeds that would allow the Estonian community to grow and prosper. Their spirit is what has enabled us to get to this point, and will continue to propel us as plans progress. Major milestones have been

reached: the sale of the Broadview land assembly (site of the current Estonian House), completion of the detailed design drawings and application to the City of Toronto for the IEC’s Building Permit. The Capital Campaign is going strong, with approximately $6 million raised from our generous donors. Thank you! This would not happen without you. The next instrumental phase of the campaign – Kungla Rahvas – will be launched in 2021. The new year will herald the IEC’s ground-breaking! When the shovel hits the ground, it will be thanks to everyone – past and present – who has ­carried a deep commitment to ensuring the Estonian spirit remains strong and vibrant for generations to come. Wishing you a beautiful Christmas filled with kindness and gratitude, health and energy, optimism and hope. Let’s keep in touch! •  Visit our website www.estoniancentre.ca for regular updates •  Sign up for our monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca •  Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

Nr. 50/51

Silence is the buffer between introductions and trusting another person. When your peers are evaluated for their trust­ worthiness, they are allowed to know things that are private. If you are spoken to, you must have earned it. Friends are won, not acquired freely. Photo: settleinestonia.ee

terous facial expressions all play their part. But then there is silence ­indoors, too. Maybe words are withheld unless they are deemed truly valuable to the ­recipient. Silence then becomes like precious gold coins that we give to strangers. Why smile at someone in a store if that smile isn’t real? Why say “have a nice day!” if you truly don’t hope their day is a nice one? I distinctly recall conducting an entire transaction at a store in Tallinn’s vanalinn without so much as a peep. Head nods and muted grunts were enough to convey “hello”, “the total is 20 Euros”, “debit please”, “thank you”, and “goodbye.” In our heads, it was already established that I wanted to purchase something, that they could sell it, and that I could pay. Seamless.

So many are sick, many have caught the Mr. Nasty – Covid 19, especially older people in nursing homes. Let us take a moment and think about it all. WE HAVE SO MUCH STILL TO BE THANKFUL FOR. We have our health. We have a roof over our heads and a warm room. We have food on our table, we are not hungry. There is no fear of falling bombs. So instead of thinking what we could not do or what we do not have LET US COUNT OUR BLESSINGS AND REJOICE. I remember Christmas 1944 as a refugee in war-torn Germany. It was so different. We did not worry about what we did not have. We had our family of five together. It was Christmas Eve. We had just arrived by train in the town of Bützow in Mecklen­ burg state in northern Germany, from southern Germany, with a stopover and a warm bowl of soup and half a nights sleep in Berlin. No bombings that night! It was late at night when we arrived, around 10 pm or later. We left our two suitcases in the locked area of the station and walked, with Tom in the baby carriage, from the train station to a “Gasthaus”, a small hotel in town which was about 1.5 to 2 km. away. After two days of travel on the overcrowded trains we must have been a sorry sight. A little reluctantly, as I remember, the manager found us a small room with a double bed. I do not remember eating! We must have grabbed something from the kiosk at the

T’was a month before Christmas T’was a month before Christmas, And all through the town, People wore masks, That covered their frown.

However, silence is not a means unto itself. Rather, it’s a means to the end of listening, which makes conversations work better. It means we’re opening our wavelengths for contemplation and purposeful responses. It’s quite fitting then that one recent children’s ESL (that is, Estonian as a Second Language) program has been ­titled Rääkimine hõbe, kuula­ mine kuld (“Talking is silver, listening is gold”). Just as it’s helpful for our minds when learning a new language, loosening up and listening is ­ beneficial to social situations, too.

The frown had begun Way back in the Spring, When a global pandemic Changed everything.

This saying shouldn’t be seen as glossing over an entire exuberant, extroverted segment of the Estonian population. Yet, it shows that even the biggest fans of conversation can relish in moments of silence.

As the world entered lockdown To flatten the curve, The economy halted, And folks lost their verve.

s­tation, if it was still open at this late hour. Besides everything was rationed and you needed your coupons to buy even bare necessities. There was no heat in the room. Hot water bottles were warming up the bed which was covered with a wonderfully warm down comforter. The four of us crowded onto the bed. Tom slept in the baby carriage. We had arrived at our destination. We stayed there for a couple of nights. Where did we eat or what we ate – do not ­remember. Our Christmas gift was ­having a place to sleep. After the holidays Dad was able to contact the people he was to see. We had undertaken the long journey from south to north on faith and trust. Dad had a letter from his German boss in Estonia to somebody in a workshop in Bützow. This is a good man and worker. Hire him! Christmas blessing – he was hired. So to those who are able to gather together – rejoice in your good fortune. Modern communication helps you to keep in touch with those who cannot be with you this day. Those who spend the holidays alone, due to Covid-19 or various other reasons – this too will pass. Think about your blessings. HAVE PEACE IN YOUR HEART FOR CHRISTMAS AND A HEALTHY NEW YEAR. With much LOVE and BIG HUGS to everybody. VANAEMA

They called it corona, But unlike the beer, It didn’t bring good times, It didn’t bring cheer. Contagious and deadly, This virus spread fast, Like a wildfire that starts When fueled by gas. Airplanes were grounded, Travel was banned. Borders were closed Across air, sea and land.

From March to July We rode the first wave, People stayed home, They tried to behave. When summer emerged The lockdown was lifted. But away from caution, Many folks drifted. Now it’s November And cases are spiking, Wave two has arrived, Much to our disliking. Frontline workers, Doctors and nurses, Try to save people, From riding in hearses. This virus is awful, This COVID-19. There isn’t a cure. We can’t get vaccine. It’s true that this year Has had sadness aplenty, We’ll never forget The year 2020. And just ‘round the corner – The holiday season, But why be merry? Is there even one reason? To decorate the house And put up the tree, When no one will see it, No-one but me. But outside my window The snow gently falls, And I think to myself, Let’s deck the halls! So, I gather the ribbon, The garland and bows, As I play those old carols, My happiness grows. Christmas ain’t cancelled And neither is hope. If we lean on each other, I know we can cope. Author unknown


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

27

Voldemar Varik (1920-1988), viimane torupillimees vabas maailmas Eestimaa on siiani elanud teadmisega, et meie viimased vanad ja traditsioonilised Eesti torupilli mängijad sängi­ tati maamulda 1960ndatel aastatel. Jaan Piht Mustjalast, Peeter Sild Viljandimaalt, Aleksander Maaker Hiiu­ maalt. Igal torupillimehel oma lugu, omad õpetajad ja pillide saamislugu. Selsinasel 2020. aastal möödus aga kõigest 100 aastat ühe unustatud torupillimängija ja -meistri sünnist, kellest eesti rahvapilli-ajalugu veel üsna vähe teab. Voldemar Varik, Kuidu-Volli, Pilli-Volli Voldemar Varik sündis Must­ jalas, Saaremaal 20. jaanuaril 1920 taluperemehe pojana. Poegi oli peres kokku 7, kes kõik olid suuremal või vähemal määral muusikahuvilised. Et Vollist sai pillimees, polnud pelgalt juhus, pillimäng oli Saaremaal au sees ja pilli mängisid või külalaule mõistsid pea kõik Saare poisid ning kui loodus oli kinkinud mehele hea kuulmise, rõõmsa tuju ja soodsa pärituule kuulajate ja oma perekonna toel, kasvatas Saaremaa muusikuid, kellest veel sadakond aastat hiljemgi kõneldakse legende, pajatatakse lugusid. Meie tulevaste põlvede käes on nüüd rahvuslik kohus neid lugusid mäletada ja edasi pärandada, sest Eesti ajalugu, seda on meil ju ainult üks, kui meie ei mäleta, ei tee seda meie eest mitte keegi! Pilli-Volli lugu Voldemari isa Aado, aimates poja pillimängu-andi, müüs maha tüki metsa ja ostis Vollile akordioni (või oli see Voldemari onu, Tallinna äri-, raha-, ja tegude mees, kes pilli kinkis). Sellest ajast oli Voldemar ja pillimäng lahutamatuteks kaas­ lasteks. Kõikjal, kus oli Must­ jalas pidu, ei puudunud Volli oma pilliga, neidude südamed sulasid ja külad kaikusid. Võibolla oli saatuse tahe ka see, et Volli ema Reeda sugulane, üks hilisemaid väga kuulsaid toru­ pillimehi Jaan Piht, kelle torupillilugusid õpitakse ning mängitakse hoolsalt praegugi,

mõjutas omakorda Voldemari nõnda, et lisaks akordionile ­võttis Volli kätte ja õppis Jaanilt ära ka mõned torupillilood, valmistas endale kuuldude järgi ka esimese torupilli, millega ­esines punaväe koosseisus aega teenides juba 1940.a. Tartu garnisoni Eesti sõjaväelaste ­ kontserdil Vanemuises. Saatuse pärituul pillutas saarlast küll ühele, küll teisele poole piiri, ent kandis Volli ­õnneks siiski 1941. aastal koju tagasi. Ullo Toomi kutsel esines Voldemar 1940ndatel aastatel üsna mitmel suurel laval koos teise kuulsa torupillimehe Pee­ ter Piilpärkiga. Torupillihul­lus ei läinud mööda ka Volde­ mari vennast Arnoldist, kes valmistas samuti ise kolme bassiga torupilli ja sõitis veoauto kastis 1939. aasta augustis koos 50 saarlase ja oma torupilliga Tallinnasse, Eesti Põllumeeste Seltsi näitusele. On küll teadmata, kas torupill ka edaspidi Volli venna kaenlasse sattus või ei olnud see nakkus piisavalt mõjus. Ajad olid väga-väga keeru­ lised ning 1944. aasta veebruaris pidi Voldemar end lühiajaliselt metsas varjama, märtsis toimusid ülekuulamised ja vahistamised kõikjal Eestis. Otsekui juhuse tahtel leidis Voldemar sel ajal endale kallima Lümandast, keda ta endale kaasaks palus. Kallimal (ja tulevasel abikaasal) Maimul oli ent plaan põgeneda vabasse maailma. Reis valmis­ tati ette ning peale kahe­ ööpäevast rasket paadireisi jõutigi 21. aprillil võõramaa randa. Gotlandile, sealt mandri-Rootsi. Rahutu pillimehehing ei lubanud kaua sisse elamise ja taastumise peale mõelda, nii oligi Volli juba 1945. aasta kevadel Rootsi NMKÜ korral­ datud pagulaste messil kohal koos oma torupilliga, kus ta esines suurepäraste muusikute, ­ kaas-pagejatest akordionisti Robert Salongi ning kuulsa Johannes Rosenstrauchi alias Kandle-Jussiga. Messi üldjuhiks oli legendaarne Ernst Idla, keda ilmselt teavad kõik eesti võimlejad ning rahvatantsijad. Ernst mängis olulist rolli Voldemari torupilliloos, sest

mõni aasta hiljem pidi Volli Idla mahitusel üles astuma koos tantsijatega 1948. aasta 26. ja ­ 27. juunil toimunud Eesti üldlaulupeol Rootsis, Stockholmis, Skansenis. Ilmselt on üleliigne mainida, et Voldemari pillimängu sai Rootsi kuulda ka vahepealsed Rootsis paguluses viidetud aastad. Et Voldemari vana pill või selle osad, millega ta Rootsis mängis ning mille ta ilmselt võttis kaasa kodust Saaremaalt (kuna akordion oleks olnud paadis ilmselt liiga suur koo­ rem), ei olnud tõenäoliselt täiuslik või polnud pillikott ­ terve, valmistas Pilli-Volli endale 1948. aasta rahvapeoks uue torupilli. Variku sõnade järgi olla ta torupilli valmistanud vene saa­rest, rootsi vasikanahast ja ­varustanud šoti keelega. Volli ise kõneles oma toru­ pillimeisterdamisest nõnda: ,,Kõigepealt valmistasin hülgemao suuruse puust vormi. Siis tegin kaks vasikanahka märjaks ja panin need siis nagu king­ sepp liistule. Puuosad – sõrmi­ line ja bass olid juba enne valmis ja ega siis polnud muud kui hakkasin puhuma. Pill ei teinud aga mingit häält – ei pidanud tuult. Lõpuks sain ­ ­asjast üle nii, et määrisin naha ploomirasvaga sisse ja sellisena rändas pill ka Kanadasse. Nüüd mängis torupill päris hästi, kuid ebameeldiv oli see, et iga kord, kui esinesin, määris ploomirasv riided ära. Siis tuli appi kunstnik Aksel Tamme, kellel oli head ainet – nahatsementi. Määrisin pilli nahkosa sellega sisse. See on elastne materjal, mis ei määri ega lase ka tuult läbi. Keelematerjaliks kasutasin üht eri sorti pilliroogu.“ Nagu äsja lugesime, viis Voldemari eluteekond ta edasi Kanadasse, kuhu ta saabus 29. juulil 1949. Järgnesid juhutööd ja õpingud, elukohavahetused. Voldemarist sai kõrgesti hinna­ tud juuksur. Ühtlasi ilmselt ainus torupillimängijast juuksur kogu maailmas. Lugematud muusikaõhtud ja koosviibimised, tantsukursused, samuti aeglaselt kuhtuv lootus vabasse Eestisse naasta, sidus väliseestlased veel tihedamalt kokku. Ja köitis kokku ka oma­ kandi-inimesed. Esimene saarlaste kokkutulek (Saarlaste Ühing Torontos) toimus küünlapäeval, 4. veebruaril 1955 Saarlaste Õhtu nime all. Voldemar ja tema naine Maimu olid korraldajaliikmetena kaasas, Voldemari valmistatud koduõlu joodi tilgatumaks ning PilliVolli muusika sai tuntuks kõi­ gile külastajaile. Voldemar esines akordioniorkestriga ning ­ muidugi oma torupilliga. Siinkohal võikski pajatama jääda kõigest sellest, mis sai edasi, mis juba kirjas ning mida juba on päritud Volli lähedastelt. Teatritükkides esinemisest, rahvatantsukursustest, lugema­ tutest kontsertidest. Ehk saame selle looga jätkata üsna pea,

sest Pilli-Volli lõbusaid tegusid ju jagus kogu tema eluea, kuni 9. märtsini 1988. Mis teeb Voldemar Varikust kõige vii­ mase Eesti traditsioonilise torupillimängija kogu maailmas. See on ülioluline rahva- ja ka rahvuskultuuri kild. Mis kahjuks ei ole veel täielik. Sest me küll teame nüüd, kes oli Volde­ mar, ent puudu on palju, mille kohta soovin, hea lugeja, väga Sinu käest abi paluda: 1. Kas on teada, mis sai Volli torupillist? 2. Kas teil on isiklikke mälestusi Voldemarist – tema torupillimängust? 3. Voldemar Variku pillimängu on filmitud; 1948. a Skansenis, 1955.a. esimesel saarlaste kokkutulekul J. Säägi poolt. Ning hiljem ilmselt mitmeid kordi. Kas on teada, mis on saanud filmi- või videolõikudest? Kas neid leidub Rootsi-eestlaste või Kanada-eestlaste käes? 4. Voldemari on salvestatud magnetofonile. Kas on teada, mis on saanud salvestustest või kellel neid võiks olla? 5. Voldemari torupill osales (küll näitleja Ferdinand Pettai ,,mängituna“, kes etendas Toru­ pilli-Jussi) väliseesti mängufilmis ,,Tiina“. Kas kellelgi on võimalus leida fotosid või fil­ misalvestust võtteperioodist või koguni filmi ennast? 6.  Kas Vollil oli ka nö. õpilasi? Sest on vihjeid õige pilliroo otsimisest võimalikele uutele pillidele.

Miks on teie kõigi mälestuste otsimine ja saatmine ülioluline? Ehk mis ühes tavalises eesti torupillijorus erilist võiks olla? Torupilli-Volli on ainulaadne tüüp eesti torupillimaastikul – mitte ainult avastus, et ta oli viimane (enne suurt taas-ärkamist ja tohutut tööd sel alal Taulide pere poolt Mulgimaal), vaid ta on ka üks väheseid, kelle salvestuste olemasolul oleks võimalik jälgida õpetaja­ õppija suhet, õpitud või uuesti tehtud või taastatud torupilli­vii­ side muutust. Sest kaudu PilliVolli ning tema õpetaja Jaan Pihti, Jaani õpetajate (Jaani isa, Priidik Väärti ja Veltsandi Jaani) lähevad nende päritud lugu­de juured kaugemale minevikku, kui me oskame ette kujutada. Samuti on mõningal määral mälestused Volli torupillitee­ konnast vastukäivad, põhjuseks võivad olla saare huumor või ümbernurgajutt ning selle mitte tabamine ajakirjanike poolt. Või siis erinevad mälestused, kus­ tunud mälestused. Kui teil on, mida jagada ning meenutada, siis kirjutage kindlasti mulle e-posti aadressil: lauri@metsatoll.ee

Eesti uus suursaadik Püha Tooli juures on Celia KuningasSaagpakk

töötanud välisministeeriumi kantsleri abina ja nõunikuna, Eesti alalises esinduses ÜRO-s ning konsulina peakonsulaadis New Yorgis. Samuti on ta juh­ tinud välisministeeriumi rahvusvahelise personalipoliitika bü­ rood. Aastatel 2008–2011 töötas Kuningas-Saagpakk Eesti saatkonnas Pariisis, 2011–2014 oli ta välisministeeriumi IdaEuroo­ pa ja Kesk-Aasia büroo direktor ning seejärel aastatel 2014–2020 suursaadik Itaalias, Maltal, San Marinos, 20152017 ka Sloveenias ja Horvaa­ tias. Suursaadik Kuningas-Saag­ pakk resideerib Tallinnas. (ERR/EE)

Eesti uus suursaadik Püha Tooli juures Celia KuningasSaagpakk andis paavst Fran­ cis­cusele üle oma volikirja. Celia Kuningas-Saagpakk tänas paavsti südamliku visiidi eest Eestisse 2018. aastal ning edastas talle tervitused Eesti rahva nimel. Celia Kuningas-Saagpakk on välisministeeriumi poliitikaosakonna Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor. Ta asus välisteenistusse tööle 1997. aastal. Kuningas-Saagpakk on

LAURI ÕUNAPUU, taskufolklorist, torupillimees ansamblist Metsatöll

Tänan kaastöö eest: Kalle Naelapea, Maimu Mölder, Viive Tork-Hiis, Ain Haas, Tiit Kao, Sirle Sööt, Elle Viira.


28

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Ristsõna nr. 1034 1

2

3

4

5

12

8

9

22

25

26

32

33

37

20

27

38

47

28 35

39 43

48

29

31

44

Aet Maatee Torontos R. Toi sümpoosionil. Foto: K. Kiilaspea

41 45

50

51

53

54

56

57

58

59

60

61

1. Kokakoola (kõnek.).   5. ____is, sagris, sassis.   9. Tantsusamm. 12. Appi! (soome k.). 13. Rõivaeseme detail. 14. Annetus, anne; andekus. 15. Suur hauaehitus. 17. _____moon, kevadlill. 18. Prantsusmaa pealinn (ingl.k.). 19. Väga oskaja (iga töö peale). 21. Nuhk. 23. Muinsus­ kaitseamet (lüh.). 24. Planeet. 26. Aer (ingl.k.). 28. Pehme, ühelt poolt karvane riie. 32. Tegi lahti. 34. Pagaritoode. 36. Linnumagus. 37. Haiglaruum. 39. Laegas (ingl.k.). 41. Riigi Infosüsteemi Amet. 42. Rohumaa. 44. Mehenimi. 46. Ajaliselt lõputu, väga pikaajaline. 50. Palve lõpetussõna. 53. Lõuna-Aafrika Vabariik.

30

36 40

49

PAREMALE:

Ei äbene tunnistada. Vana inimene on mitmeti nigu laps. Eriti minusugune. Kui jõul kumendab kaugelt, et on tulemas, et too hell kumin üle maa saab taas tõeks, siis ootan lapselikult. Kuid samas tõsiselt. Kuna sõnumit ei saa ümber lükata keegi. Põle ma kantslist Pühakirja lugija. Aga.

23

34

42

Jõulumõtisklus

11

17 19

21

10

Volli veste

14

16

18

46

7

13

15

24

6

Nr. 50/51

52

55

54. Vene Föderatsiooniga piirnev riik IdaEuroopas. 56. Vabalt, omapead. 57. Naisenimi. 58. Association of Energy Services Professionals. 59. Härra (ingl.k.). 60. Sale (ingl.k.). 61. Low speed vehicles. ALLA:

1. Salk, rühm ini­mesi.   2. _____l, poolvääriskivi.   3. Kontserdi- ja koosviibimishoone kuurordis.   4. Maailmajagu.   5. ____eroos, mingi elundi v. koe kõvastumine; kõnek. ka mäluhäire, mitte mäle­ tamine.   6. Kartlikum.   7. Pikemat aega.   8. Erisuguste muusikateoste, motiivide ja meloodiate vabalt kokku segamine.   9. Veesõiduvahend. 10. Talent.

11. Põllutööriist. 16. Norra pealinn. 20. Laplane. 22. Sama, mis 42. par. 24. (Maa)kaart (ingl.k.). 25. Auk, avaus. 27. Masti rõhtpuu. 29. Kutseline meresõitja. 30. Ajaliselt kõige esimene. 31. _____Maria, tuntud liköör. 33. Kääne. 35. Irish Republican Army. 38. Maa ja _____. 40. Sama, mis 13. par. 43. Tigu (ingl.k.). 45. Mereväe-, mere(ingl.k.). 46. Kena, kaunis. 47. _____lei, itaalia astronoom (1564– 1642). 48. Lai, suuremõõtmeline. 49. Naisenimi. 51. Eesti nõuk. aegne lühend. 52. Majanduspoliitika Venemaal 1920ndatel. 55. Kalliskivi, vääriskivi (ingl.k.).

Nädala retsept

Jõuluvärvides küpsised Valmistusained: 1 nael toasooja võid 0,5 tassi suhkrut (võib ka vähem) 1 tl vaniljesuhkrut 1 muna 2 tassi jahu 0,5 tl küpsetuspulbrit 1 tl kaneeli pisut soola kaunistuseks värvilisi suhkruid: sinist, valget, punast ja rohelist Valmistusviis: Vahustada või suhkru ja va­ niljesuhkruga, kloppida juurde

muna. Segada eraldi jahu küpsetuspulbri ja kaneeliga ning ­lisada eelnevale segule. Segada ühtlaseks massiks ja vormida palliks, lasta kilega kaetult pisut aega külmkapis seista. Seejärel tõsta taignast teelusikasuurused pallikesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, jättes vähemalt 4 cm vahed. Vajutada lusikaga laiemaks (seda võib teha ka klaasipõhja abil) ning raputada peale mustrid erine­ vatest värvilistest suhkrutest, näiteks osadele sini-valgetes ja teistele punase-rohelistes jõuluvärvides, surudes kergelt sisse. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 350 F kraadi juures kuni 15 minutit.

Gustav Ernesaksa fond tunnustas Aet Maateed Aasta koorimuusika kõrgeima tunnustuse, Gustav Ernesaksa fondi peastipendiumi sai tänavu laulu- ja tantsupidude pikaaegne korraldaja Aet Maatee suure panuse eest lau­ lupeoliikumise arendamisel. Maestro mälestuse jäädvustamiseks moodustatud fondi nõukogu kuulutas tunnustuse välja Ernesaksa 112. sünniaastapäe­ val, 12. detsembril. Maatee üles seadnud koo­ riühingu muusikanõukogu esimees Heli Jürgenson põhjendas, et Maatee südamega tehtud töö Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse juhina on andnud laulupidudele uue kvaliteedi. ,,Ta on 17 aasta jooksul olnud tõeline Ernesaksa pärandi edasikandja – oli ju ka Ernesaks üldjuhitöö kõrvalt tihedalt laulupidude korraldusega seotud,“ rõhutas Jürgenson. Kolmandat korda korda antakse Eesti meestelaulu seltsi algatusel peapreemiaga kaasa Ekke Väli loodud skulptuur ,,Gustav“, mis on Tallinna laulu­ väljakul asuva Gustav Ernesaksa kuju jäljend. Stipendiumi rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Eesti rahvuskultuuri fond. (PPM/EE)

Just sõnum on meie tänavusel Issanda aastal tähtis. Lunastaja sündi märkides, sissevaatlusega ehk kõiki neid kärnasid ja ei tea mis muid vigu sisemuses – nii kolbas ku südames – on olemas, ei saa ju teisiti. On jälle maailm proovile pant. Toodud, õigemini saadetud jälle haigus, mis aga ei vääri, ausalt öeldes, toda tohubaohu. Põleks nii, kui inemesed käituks kas eeskujulikult või ettevaatlikult, valige oma sõna. Ei me tea ju muud, ku et elu põle igavene ning et Taevariik on olemas. Tuleb ju nii. On jah teisi, muudest uskudest, kes asja nii ei nää, aga fakt on ikke fakt. Miks muidu me käime jõululaubal kerkos? Miks muidu me koguneme ühte? Et ka hea suutäie, kalja, jõuluõllega seda nautida? Laulda koos. Kinke anda. Teisi hinnates, tänades panuse, tähelepanu eest. Kuna see ju nii inimloomuses olemas. Ei me saa üksi olla. Ei saagi, kuna järeltulijad muidu ei oleks. Ning õpetussõnadeta vahel astuksime väärsamme. Neid on tänavu paljude poolt teht. Ega asi praegugi selge ole. Aga aasta-aeg on selline, et andestame vigu, õigemini võtame kõik tähtsad piltlikult kaissu. Kuna seda inimkond väärib, mitte maskides liikuda ja lapsi hirmutades. Vananedes tervisemured, muud, toovad ebakindluse hinge. Teame ometi, et elu ei tunnista soove nigu me tahaks. Ning ka, et kõik on piiridega, lõpuga. Ei Metuusela põle keegi. Kuid just sel ajal, kui ootame, siis tähistame Lunastaja sündi, peaks olema, isegi pandeemia käigus, arusaamine. Et aasta kaunim õhtu tuleb. Isegi kui oleme eemal teistest, kes meile tähtsad, ettevaatlikult arad, ei see muuda sõnumit. Üksi põle me Kõigevägemata. Kuusk tuppa. Verivorstid lauale koos kõige olulise kaasnevaga. Hädaga varutud kinkepakid olemas. Ning rahu maa peal. Et seda viimast saaks üle rõhutada. Ei tohiks vist, kuna on paljudel eriarvamused. Ei eita, et tänavu on olukord sootuks uus, võõras. Kuid kohanema peame. Ning ku peame meeles iidset põhjust – mitte toitu, kinke, laulmist koos – miks just jõul on tähtis, siis võiks loota, et kestame veel siin ilmas edasi, vaatamata sellele, mida muudes kohtades siin kaunis ilmas on lühinägelikult tehtud. Ei kellegi huvides. Kauneid pühi lugejatele ja pikemat iga takka – ku seda, mida ehk loodeti saavutada. Häid pühi! Ja terviserohket ning elurõõmsat uut aastat. Teie VABARNA VOLLI

Vikipeedia kutsub osalema keele­toime­tamistalgutel 1. detsembril algasid järje­ kordsed Vikipeedia keele­ toimetamistalgud. Kolme aas­ taga on talgutest kujunenud tänuväärt traditsioon, mille eesmärk on parandada Viki­ peedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad 14. märtsini 2021 ja parimaid premeeritakse rahalise auhin­ naga. Talgutele on kutsutud kõik keeletoimetamishuvilised, nii uued kui ka vanad osalejad. Osalemiseks tuleb end talgute Vikipeedia lehel kirja panna ja toimetama asuda. Talguliselt oodatakse teksti õigekirja, stiili, sõnajärje ja vormistuse parandamist, lisapunkte annab faktide ja terminite kontrollimine. Žürii hindab eelkõige keeletoimetatud artiklite kvaliteeti, kuid ka arvu. Auhinnasaajad ja soovi korral ka teised osalejad saavad oma töö kohta tagasisidet. Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast. (Allikas: TÜ)

Tähesegadik K

J

Õ U

L

U D Z

J

Õ U

L

U K

E

O G R

T

H Ä

T

O O T

U S O S O P N

S S A

I

S S

T

S

L

L

I

L

A N

E M S Õ

E O A M A S M K

I

P O L

D K

I

Õ M B

I

S

E

R A Õ V Õ E

R N U

R

T W S M A R

I

A U

E N A

J

R A

K

K M S

L

L

K

A S

I

A

E

K

T

P Ü H A Ö Ö N N

L

E

Leia sõnad: AISAKELL, DETSEMBER, JOOSEP, JÕULUD, JÕULUKELL, KARJANE, KINK, KIRIK, KUUSK, LAPS, MARIA, MESSIAS, OOTUS, PÜHA ÖÖ, ROOS, RÕÕM, SÕIM, TÄHT, ÕNNIS (lahendus lk. 31)


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Tere, härra Ants Vomm! Nii sai CNE-l, Toronto suvelõppu märkival väljanäi­ tusel kunagi kaugminevikus öeldud seal vaid mõneks nädalaks olevale tuntud kari­ katuuride joonistajale. (Neid kiirskitse tegi Ants Vomm pal­ judes kohtades üle ilma, mitte ainult CNE-il.) Maakeelne tema teretamine ega ta tähelepanek aga ei viinud teda tööst eemale. Naeratus aga oli olemas, kas või suunurgas. Et teda ära tunti. Ja hiljem, tagasi tulles, ka et ah Sina! Ants Vomm oli tõesti suur kuju, nii saavutustelt kui füüsiselt. Loominguline natuur pole lihtne. Oli vahel raske temast aru saada. Tundlik, ja läks ka vahel vihale. Kuid tema sõbralik naeratus oli pool võitu. Ega Ants Vommi elu kerge olnud, sõjatuultest pääsenuna sattudes paikadesse, kus ainus keel, mida ta tahtis rääkida, oli kuns­ tikeel. Mis tema perekonnas oli suurelt olemas. Mitte õpitud võõrkeel, millega ta ka hästi ­toime tuli. Kunst oli ainus keel, kuidas ta teistega tahtis saavutada ühendust, kontakti. Joonistas, voolis, tahus, maalis, kirjutas – nii on nii, nagu mina, Ants, sellest kõigest aru saan. Ants Vommi õepoeg Jaak Järve kuulub samuti tegijate kategooriasse. Ta võttis ette mammutprojekti, suure, sobi­ valt, onu Antsu saavutusi kaante vahele võtmaks. Pole näinud seda veel, aga kirjutan ootuses, et näha. Toronto Eesti Maja ühel koridoriseinal on geniaalne ­ ­kollaaž, Ants Vommi pintslist nõiutud. Kus ta ka ise ühes nurgas figureerib, kes teda tundsid, leiavad ta üles. Näod ja näod, kuid mitte skisofreeniliselt – vaid et siin me oleme. Otsige

TÕNU NAELAPEA

Arvo Pärdi Keskuse hoone jõudis raamatusse Hispaania arhitektide ning Arvo Pärdi Keskuse koostöös on valminud foto- ja esseeraa­ mat Arvo Pärdi Keskuse hoo­ nest „Arvo Pärt Centre & Nieto Sobejano Arquitectos. A Common Denominator. Ühine nimetaja“. Teose väljaandja on Saksamaa arhitektuurikir­ jastus ArchiTangle ja raama­ tut esitleti 7. detsembril Arvo Pärdi Keskuses. Raamatu idee autori Michael Pärdi sõnul sai mõte alguse soovist esile tuua Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loodud silmapaistvat arhitektuuri, mis on samal ajal täielikult looduse ja muusika teenistuses. „Väljaanne avabki hoone seoseid Arvo Pärdi muusika, ­ ümbritseva looduskeskkonna, helilooja vaimsete põhimõtete ja keskuse ideega. See näitab ühtlasi, millise põhjalikkuse ja pühendumise tulemusel sünnib arhitektuurne kunstiteos,“ ütles Michael Pärt. Foto- ja esseeraamatus avaneb Arvo Pärdi Keskuse hoone

Ukraina soovib Tšernobõli lisada UNESCO pärandinimekirja

Ants Vomm 16 aastasena Saksa­ maal 1947.a

end. Või endeid. Seda sõna ­õiges mõistes. Vommi luulekogu, „Minu hing,“ on kopsakas teos. Nalja ei tee, telliskiviks võiks nimetada. Usun, et Vommile see kirjeldus oleks meeldinud. Pealkirigi juba ütleb palju. Tiraaž olevat olnud väike, olen ainult mujal olles sealt lugenud ning ei ole kellegi luulekriitik. Kuid hin­ ges­ tust tunneme me vist kõik, seda Vommil oli, jällegi, üle ­pakkumata, kuhjaga. Tolles luulekogus leidus, nagu siis lugesin, tundliku laiahaardelise inimese enesepaljastust. Kellest paljud aru ei saa­ nud. Ei see ta ande vähendanud. Ants Vomm elas Barkeri tänaval siin Torontos. Küsisin kunagi talt, kas valis olla seal, kuna haugub niivõrd. Vastuseks oli – ja kuidas. Eks mälestusraamat täpsustab. Vajalik ja oluline. Ei me kõik ole poliitikud ega panga presidendid. Lisainformatsiooni pakub Jaak kindlasti. Tellida saab online www.tevag.ca raamatute ja videote galeriist. Kirjalikult: Jack Lake Productions Inc., 4936 Yonge Street #601, Toronto, Ontario M2N 6S3.

üheksa fotograafi pilgu läbi, kelleks on Roland Halbe, Tõnu Tunnel, Arne Maasik, Paco Ulman, Birgit Püve, Kaupo Kikkas, Priit Grepp, Kris Moor ja Riho Kirss. Lisaks fotodele on teoses ka tundlikku dialoogi muusikaliste käsikirjade ja arhitektuurijooniste vahel, sümboolse silla Arvo Pärdi loo­ mingu ning Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuri vahel loovad peatükkide alguses paiknevad mõtted helilooja päevikutest. Viis esseed (autorid Michael Pärt, Enrique Sobe­ jano, Fuensanta Nieto, Cova­ donga Blasco Veganzones, Kristina Kõrver ja Nikita Andrejev) heidavad valgust muusika, arhitektuuri, looduse ja teoloogia kokkupuutepunktidele sellel loomingulisel teekonnal. Raamatu minimalistlikku kujundust (Angelika Schneider) täiendavad läbipaistvale paberile kantud arhitektuurijoonised, mis teevad sellest erilise väljaande nii sisult kui ka vormilt.

29

Ants esindab Kanadat karikaturistina Kanada Paviljonis Osaka Jaapanis EXPO 1970.

Andres Raudsepp ja Ants televisioonis.

KANADA UUDISED

TORONTO. Mõned Toronto Transiidikomisjoni (TTC) bussid kujundatakse ümber mobiilseteks COVID-19 testimiskoh­ tadeks ja need hakkavad teenindama Toronto piirkondi, kus on selle järele kõige suurem vajadus – näiteks pole lähedalasuvat testimiskeskust. Testimist neis korraldab Toronto Paramedic Services ja bussiroolis on TTC juhid. Linnapea John Tory märkis, et parameedikute tee­ nis­tuse sõnul saab neis bussides testida kuni 100 inimest vahe­ tuse jooksul. (Lüh. CP24)

Arvo Pärdi Keskuse hoone on saanud mitu auhinda, sh pälvis see eelmisel aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuurivaldkonna peapreemia. Hoone valiti ka maineka Mies van der Rohe nimelise arhitektuuripreemia 40 parima hulka, millega tunnus­ tatakse arhitektuuri tipptaset. (Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

Tall ships regatt tuleb järgmisel aastal Tallinna Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on The Tall Ships Race toimumine mitmel põhjusel oluline. Ühelt poolt toob ta välja majandus­ liku mõju, näiteks 2017. aas­ tal neljaks päevaks Turus pea­ tunud regatti külastas üle poole miljoni inimese, millega kaasnes enam kui 35 miljoni eurone suurune turismitulu. Teiselt poolt annab see nii linnale kui ka riigile head ­ reklaami. Õpperegati eesmärk on kaa­ sata ja õpetada noori, juhtides seejuures kõigi osalejate ja külaliste tähelepanu merekeskkonna hetkeolule ja loodus­ säästlikkusele. Belobrovtsevi sõnul on The Tall Ships Races regati jõudmine Tallinna võrreldav 40aasta taguse olümpiaregati toimu­ mi­ sega Pirital. „Nii suurejoonelise purjelaevastiku vastuvõtmine paigutab Tallinna veelgi tugevamalt Euroopa merelinnade kaardile. Järgmisel suvel Vana­ sadamasse, Lennusadamasse,

Tšernobõli tuumakatastroofist on möödunud üle 30 aasta ja nüüd soovivad ametnikud, et tuumajaam kantakse UNES­ CO maailmapärandi nimekir­ ja. ,,Tšernobõli tsoon on juba maailmakuulus atraktsioon,“ üt­ les giid Maksõm Polivko AFP-le. ,,Praegu pole sel alal mingit ametlikku staatust,“ ütles giid keelutsooni kohta, kus metsik loodus on võtnud üle Nõuko­ gude Liidu ajast pärit rajatised. Ametnikud loodavad, et vastava staatuse saamine ÜRO kultuuriagentuurilt muudaks selle veel suuremaks turismiatrakt­ siooniks ja aitaks kaasa ümbritsevate lagunevate hoonete säilitamiseks. Eelmisel aastal külastas Tšernobõli 124 000 turisti, sealjuures 100 000 välismaalast pärast seda, kui oli linastunud populaarne HBO minisari ,,Tšer­­nobõl“. Katastroofi järel hülgasid sajad tuhanded inimesed regioonis kümned külad ja linnad, kuid enam kui sada inimest elavad terviseriskist hoolimata piirkonnas edasi. Ukraina võimude sõnul pole keelutsoonis ohutu elada veel ilmselt 24 000 aastat. Pärast 1986. a plahvatust jätkasid tööd Tšernobõli kolm ülejäänud reaktorit, kuni jaam ­ suleti lõplikult 2000. aastal. 15. detsembril on elektrijaama sulgemise 20. aastapäev. Ukraina ehitas 2016. a hiig­ lasliku metallkatte Tšernobõli tuumajaama neljanda reaktori ohutuse tagamiseks mitme põlv­ konna vältel. (ERR/EE)

Noblessneri sadamalinnakusse, Kalaranna sadamasse ja Patarei merekindlusesse silduvad sadakond laeva pakuvad võimsa vaatemängu nii tallinlastele kui ka selleks puhuks pealinna tulnud tuhandetele külalistele.“ Järgmise aasta kesksuvel võõrustab Tallinn rahvusvahelist purjeõppe regatti The Tall Ships Races 2021, mis toob pealinna sadamatesse maailma suurima purjelaevastiku. Regatt peatub Tallinnas 15.-18. juulil. Õpperegati muudab oma­ näoliseks meeskondade koosseis – vähemalt pooled meeskonna liikmetest on eri riikidest pärit 15-25-aastased noored. Eesti noorte avalduste vastuvõtt algab septembrist. Lisaks noortele on igal purjelaeval ka professio­ naalne meeskond, kes tagab turvalisuse ja kvaliteetse purje­ õppe programmi. (ÕL/EE)


30

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Mõnd kallist südant kaotin, Mis järel nuttes leinasin, Aeg andis teised tagasi: Ei ema südant – iialgi!

LAHKUS KALLIS EMA, VANAEMA JA ÄMM

Vera Oja Sügavas kurbuses mälestavad

Kiri lugejalt

Kuidas edasi, Peetri kogudus? Armsad Peetri koguduse liik­ med, endised liikmed, leeri­ tatud liikmed igas vanuses, kolumbaariumi perekonnad ja kõik Peetri kiriku toetajad! Rõõmsaid ja õndsaid jõule kõigile! Eelmise nädala Eesti Elus, [12.11.2020], Peetri kiriku (PK) juhatuse liikmed ja õpetaja sel­ gitasid jälle, et nendel ikka on eesmärgiks leida meie Püha­ kojale ostja ja siis paigutada Peetri koguduse, kes teab kuhu. Õpetaja, 27-ndal sep­ tembril täiskogu koosolekul, ise soovitas, et ‘meie koguduse 6070 liiget mahuvad ilusasti Madisoni tänava [endise Dalai Lama] majja’. Laekur samuti kinnitas Eesti Elu Peetri kiriku väljaandes, et ,,asuda kiriku kinnistule ostjat otsida“ ja ,,See on loogiline samm“. Mõned koguduse liikmed, [kellede eesmärgiks on hoida Peetri kogudust Peetri kirikus], proovisid selgitada juhatusele, et kirik ei ole ‘pankrotis’ ja selle­ pärast ei ole vaja praegu müüa. Juhatuse liikmed ise on ütelnud, et kirik peab vastu vähemalt kolm aastat igas olukorras, kuid juhatus ja õpetaja oma EE väljaandes ikka soo­ vivad läbi viia oma kava, et ‘Peetri kirikut müüa’ . Kõik, kes armastavad ja

Vahistati moehiid Peter Nygård Sel nädalal vahistati Winni­ pegis, Manitobas Soome päritolu moehiid Peter Nygård (79), keda süüdistatakse alaealiste

Peter Nygård. Foto: Glenn Francis, Wikipedia

SYLVI, ROBERT, KIRSTI EVA perega

Endine Toronto Peetri kiriku nõukogu ja juhatuse liige TOOMAS TREI

tüdrukute ja noorte naiste seksuaalses kuritarvitamises ning nende vahendamises oma sõp­ radele ja äripartneritele. Kanada Hugh Hefneriks tituleeritud playboy vastu on süüdistuse esitanud ka ta pojad, kelle sõnul lasi isa neid noorena seksuaalselt kuritarvitada. 1941. aastal Helsingis sündinud Pekka Juhani Nygård siirdus lapsena koos vanematega Kanadasse ning asus 1960. aastate lõpul tegema moeäri, mis järgmisel kümnendil laienes USAsse ning hiljem üle maailma. Nygårdit on peetud Kanada rikkaimate inimeste hulka kuuluvaks. Mõõduka hinnatasemega naisterõivaste poolest tuntud Nygård Groupi juhi varandust hinnatakse 817 miljonile dol­ larile. (CBC/EE)

EVE, JAAK, ANDRES ja KARIINA JÄRVE HILLE ja JÜRI JÄRVE perega ENE, TOOMAS, MARI ja KIRKE TIMMUSK KAI, PAUL ja KATI KIILASPEA

Leo Soo Vaikses leinas    TIIU ja JÜRI WALLNER perega NORA WALLNER perega

Mälestades

Huvitav, et praegusel juhatusel on ikka soov müüa kirikut, kuigi Toronto kinnisvara tundjad teavad, et kõige parema ­hinna selle paiga eest saab alles siis, kui Eglintoni LRT on käigus, kahe või kolme aasta pärast.

Armsad lugejad, praegusel jõulueelsel ja keerulisel covidi ajal, hoiame ka meeles, mida Jeesus rääkis meile ja mis on kirjutatud Pühakirjas Luukase 17.21 ‘... sest ennäe, Jumala riik on seespidi teie sees’.

Vera Oja

Lahkus meie armastatud ja lugupeetud kauaaegne perekonnasõber

t­ahavad hoida Peetri kogudust Peetri kirikus, Teil on vajalik oma Peetri kiriku aasta annetusmaksu teha ja ka enne detsemb­ rikuu lõppu regristreerida Peetri kiriku kontoriga 416-483-5847, et 2020. aasta annetus on tehtud. See annaks igale liikmele hääletamise õiguse kevadisel täiskogu koosolekul, kui juhatus võib soovitada vastu võtta ühtegi ostu pakkumist.

Peetri kirik on meile kõigile armas ja et seda nii pealiskaudselt müügile panna, ei ole mulle vastuvõetav, eriti kui ei ole proovitud teisi kiriku kasutamise võimalusi ja ei ole hiljuti olnud läbirääkimisi ühinemise teemal Vana Andrese kogudusega – mis õieti oleks ‘kõige loogilisem samm’. Võitleme edasi, et hoida meie kogudus Peetri kirikus!

Igavikusadamasse randus elulaev. Täheriigi avarustes lõppes valu ja vaev.

Südamlik kaastunne PAULILE ja EDALE perega kalli ema, vanaema ja ämma lahkumisel

30.06.1926 Narvas, Eestis 16.12.2020 Sudburys, ON

VIIDO ja SHIRLEY    ROBERT ja NONIE PAUL ja EDA

Nr. 50/51

Adu Raudkivi EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS

Suri lastekirjanik Heljo Mänd 6. detsembril lahkus 94-aasta­ selt armastatud lastekirjanik Heljo Mänd, kes eelkõige on tuntud kui Mõmmi-lugude autor. Heljo Mänd (1934. aastani Heljo Kleinmüller, 1946. aastani Heljo Raidla) sündis 11. veebruaril 1926. aastal Narvas. 1946. aastal lõpetas Mänd Tallinna Arve- ja Plaanindus­ tehnikumi ning õppis aastatel 1946–1947 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Alates 1965. a töötas ta vabakutselise kirjanikuna. Kirjanike Liitu kuulus Heljo Mänd alates 1961. aastast. Mänd on lastele avaldanud üle 100 värsi-, proosa- ja näidendiraamatu. Lisaks sellele on ta kirjutanud kuuldemänge, las­ tenäidendeid ja TV-stsenaa­ riume näiteks ,,Mõmmi ja aabitsale“ ning ,,Nõiakivile“. Oma pika eluea jooksul on Mänd täiskasvanutele pühendanud üle 30 raamatu, samuti tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, ing­ lise ja saksa keelest. Tema las­ teraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde. (PM/EE)

Teade Eesti Elu jõulunumber # 50/51, 20. detsemb­ ril 2019 on ühtlasi selle aasta viimane. Uue aasta esimene aja­ leht ilmub 10. jaanu­aril 2020. Pühadeperioodil on Ees­ ti Elu kontor suletud: 24., 25., 26. ja 31. detsemb­ril 2019 ning 1. jaanuaril 2020.

Eestisse jõuavad nutikad ostukärud

Suri spioonikirjanik John le Carré

Jaekaubandus­tehnoloogia­ette­ võte StrongPoint hakkab Eestis pakkuma poekettidele suunatud ostukäru, kus too­ dete skaneerimiseks vajalik tehnoloogia on ehitatud käru sisse. Sellise käru kasutamisel pole vaja toodete skaneeri­ miseks pulti võtta või tooteid kassas ise skaneerida, ütles StrongPoint Eesti haru juht Priit Peterson.

12. detsembril suri oma kodus Edela-Inglismaal Cornwallis p­­ärast lühikest haigust ülemaailmselt tuntud Briti spioo­niromaanide autor John le Carré (89). Oma kuus aastakümmet kestnud kirjanikukarjääri ajal val­ mis Le Carrél 25 romaani ja üks memuaaride raamat. Tema raamatuid on müüdud maailmas umbes 60 miljonit. Le Carré töötas Briti välisministeeriumis, Briti Saksamaa saatkonnas ning hiljem välisluureteenistuses MI6. Ta kasutas oma teostes ühe keskse tegelase prototüübina reaalset Briti luureametnikku kolonel David Smileyd. 1963. aastal võitis le Carré raamatuga ,,The Spy Who Came in from the Cold“ Briti krimikirjanduse preemia Dag­ geri auhinna ja 1965. a USA Edgar Allan Poe auhinna. 1984. aastal sai ta Edgar Allan Poe auhinna elutöö eest ja 1988. aastal Daggeri auhinna samuti elutöö eest. Tema viimane romaan ,,Agent Running in the Fields“ ilmus eelmise aasta ­oktoobris. Paljud le Carré romaanid on tõlgitud ka eesti keelde.

Peterson lisas, et tegemist ei ole käruga, mille külge on paigaldatud skanner ja ekraan, vaid sellel on lisaks spetsiaalsed kaamerad ja kaal, et tooted ära tunda. Nutikäru lahendus on mõel­ dud suuremate ostude tege­ miseks. Soovituslik minimaalne ost on 15 toodet. Uus käru toetab lahendust, kus ostleja saab endale teha poega seotud konto, mille peal on raha. Nii saab poes tooted välja valida, need kärusse panna ja seejärel lihtsalt poest minema jalutada ja raha võetakse kontolt automaatselt maha, muidugi võib soovi korral maksta ka kassas. (PM/EE)


Nr. 50/51

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. JÕULUJUMALATEENISTUS 24. detsembril toimub VIR­ TUAALSELT.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 20. detsembril kell 11 h NELJANDA ADVENDIPÜHA VIRTUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier ja ansambel. Neljapäeval, 24. detsembril kell 3 p.l. JÕULUÕHTU VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika ansambel ja solistid.

Eestis hakkas kehtima jõulurahu

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

KIRIKUD

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kuna alates 23. novembrist kuni 21. detsembrini on siseruumides kogunemiste piirang 10 inimest, siis: 1.  Jumalateenistused EELK To­­ ronto Peetri kirikus toimuvad pühapäeviti kell 11.30. 2.  Kirikusse tuleku soovist palume ette teatada pühapäevale eel­ nevaks neljapäevaks koguduse kantselei emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jättes sõnumi kantselei telefonile: 416 483-5847. 3.  Kirikus viibides kandke maski. 4.  Haigena püsige kodus. Pühapäeval, 20. detsembril kell 11.30 NELJAS ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Jõuluõhtul, 24. detsembril ja 1. jõulupühal, 25. detsembril EELK Toronto Peetri kirikus avalikke jumalateenistusi EI TOIMU. See raske otsus on tehtud tulenevalt kehtivatest pandeemia tõkes­tamise piirangutest. Meie koguduse Jõuluõhtu video­jumalateenistus on alates 24. detsembrist üleval koguduse FB-grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto ja Eesti Elu kodulehel. Neljapäeval, 31. detsembril kell 14.00 VANA-AASTA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Sündmuste kalender • Kuni neljap., 24. dets. VIR­ TUAALNE RAHVAJÕULUPUU Eesti Sihtkapital Kanadas korraldusel. • Kuni neljap., 24. dets. Suur VEMU JÕULUVIKTORIIN vemu. ca. • Kuni 31. dets. kl 5 õ saab esitada kandidaate Eesti Abista­ miskomitee Kanadas juhatusse. • 31. dets. 2020 – Eesti Siht­ kapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

Tähesegadik lahendus K

J

Õ U

J

Õ U

L

U D Z

T

S I

L

U K

E

L

L

H Ä

T

L

A N

Pühapäeval, 27. detsembril kell 11 h VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS JÕULULAULUDEGA.

O G R

T

O O T

U S O S O P N

S S A

I

Pühapäeval, 3. jaanuaril, 2021 kell 11 h UUE AASTA VIRTUAALJUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Issanda surma mälestamine.

E O A M A S M K

I

P O L

D K

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

I

S S

E M S Õ

Õ M B

E

R A Õ V Õ E

R

T W S M A R

I

Kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma Jõgeva kultuurikes­ kuse ees välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Jõgeva vallavolikogu esimees ja Riigikogu liige Aivar Kokk ning Jõgeva vallavanem Tiit Lääne. Kuulutades Jõulurahu kogu Eestile toonitas EELK peapiiskop Urmas Viilma: „Armsad sõbrad. Me ootame jõulude saabumist ja jõululapse sündi. Jeesus sündis päris tavalise lapsena ühes tavalises peres. Nõnda sünnib jõululaps igal jõuluööl igasse perre, igasse kodusse. Nõnda tahab jumal ­ olla meie kõigi, tavaliste ini­ meste näoga, sõltumata ükskõik millisest eristavast asjaolust. Sellega annab ta kogu inimkonnale sõnumi – iga inimene on jumala näoline ja jumal on omakorda iga inimesega ühte nägu.“ Peapiiskop märkis, et praegune jõuluaeg on teistmoodi, ent ka piirangute vahelt võib paista midagi head. „Koroona­ viiruse üks positiivne õppetund on see, et oleme hakanud rohkem üksteisele silma vaatama.“ Viilma sõnul on inimese silmadest võimalik lugeda välja palju: nii kurbust, kui ka rõõmu ja armastust, aga ka vihkamist, hoolivust, vahel põlgustki. „Jõulurahu, mille täna siin välja kuulutame meenutab meile, et ligimestena peame

Eestlased eelistavad keskmisi maastureid Novembris müüdi Eestis 1504 uut sõiduautot, mida oli möö­ dunud aasta novembriga 25,8%, vähem, aga oli seal­ juures enam-vähem samal tasemel eelmise viie kuu müü­ gitulemustega. Esimese 11 kuuga on Eestis müüdud 17 285 uut sõiduautot – 30 % vähem kui mullu samal perioodil, teatas Autode Müügija Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL). Jätkuvalt eelistatakse keskmisi maastureid, mille osakaal oli novembris 25,4 %. Järgnesid väiksemad keskklassi autod 21,3% ja väiksemad maasturid 19,1%. Hübriidautosid müüdi 306, elektriautosid 20 ja CNG gaasiautosid 67. Teist kuud järjest oli populaarseim automark Škoda, mida müüdi 291. Järgnesid Toyota ja Renault vastavalt 203 ja 195 ­autoga. Mudelitest eelistasid kliendid enim Škoda Octaviat, aga ka Toyota RAV4 ja Renault Clio’t. (PM/EE)

S

R N U I

31

A U

ü­ksteiselt andeks paluma ja üksteisele andeks andma, sest ­ rahu ja armastus on jumala poolt inimestele loodud kõige loomulikum ja algupärasem olek. Rahu ja armastuse saa­ mise nimel peame aga teadlikult vaeva nägema ja pingutama. See ei tule iseenesest. Armastus teeb meid kõiki jumala näolis­ tena ühe perekonna jumala­ näolisteks liikmeteks, siin meie ühises suures Eestimaa peres,“ rõhutas peapiiskop Viilma. „Õnnistagu kõigeväeline Jumal, isa poeg ja püha vaim meie ühist Eestimaa peret. Aamen.“ President Kersti Kaljulaid ütles oma pöördumises, et tänavune jõuluaeg on ülim andmine. „Olla koos olemata, anda võib olla üle andmata. „Me ei näe ülehomsesse, nädala ega kahe nädala taha. Aga me kõik teame, et elu ongi selline nagu sebra. Musta triibu järel tuleb valge ja valge järel must. Valget triipu peab suutma nautida ja mustapidi liduda nii kiiresti kui võimalik,’ lausus riigipea. „Me teame, et kõige pimedam aeg on enne koidikut ja teame, et viiruse põhjustatud kriisi lõpp ei ole enam teadmatus kauguses. Teadlased on teinud oma töö ja toomas meile abi. Kiiremini kui kunagi inimkonna ajaloos oleme koos töötades suutnud teha midagi, mis päästab ja säästab,“ sõnas proua Kaljulaid. Ta märkis, et inimeseks ole­ mise kunst ongi leida selles ­pimedas olemises see soojus ja helgus. „Jõuluaeg on see, kus saame seda üksteisele anda.“ „Loodan, et asjad ,mida me südames kanname, suudame ühel päeval realiseerida reaalsuseks. Soovin kõigile Jõgeva vallavalitsuse ja iseenda nimel kaunist advendi aega. Loode­

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tavasti üheskoos alustame uut aastat juba märksa turvalisemalt,“ sõnas Jõgeva vallavanem Tiit Lääne. Riigikogu liige ja volikogu esimees Aivar Kokk andis edasi soojad jõulutervitused nii Riigikogu kui vallavavolikogu nimel. Kokk rõhutas perega koos olemise tähtsust ning soovis, et see oleks ilus ja rahulik aeg. Jõulurahu tule süütasid peapiiskop Urmas Viilma ning president Kersti Kaljulaid. Kolmanda advendi küünla Jõgeva jõulupuul läitsid Aivar Kokk ja Tiit Lääne. Jõulurahu väljakuulutamisel pakkusid muusikalist elamust Kristjan Häggblom ja Linalakk. Tantsurõõmu tõid Jõgevale Pere neiud ning III Eesti Naiste Tantsupeo pealavastaja Ave Anslan perega. Jõulurahu välja­ kuulutamisele järgnes tšello­ kvarteti C-JAM advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Üleriigiline jõulurahu kuulutati Jõgeval välja 15. korda. Jõulurahu väljakuulutamise idee algatas toonane Jõgeva linnapea ja viimane Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

(Allikas: kylauudised.ee)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

E N A

J

R A

K

K M S

L

L

K

A S

I

A

E

K

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

T

P Ü H A Ö Ö N N

L

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

E


32

EESTI ELU reedel, 18. detsembril 2020 — Friday, December 18, 2020

Nr. 50/51

Rõõmsaid jõule ja head uut aastat kõigile lugejatele! Eesti Elu toimetus ja talitus

Kallid kaasmaalased Eesti Elu ajaleht toob teile koju ning jagab teile ja teiega meie kogukonna kõiki tähtsamaid sündmusi eesti ja inglise keeles – nii paberlehes kui veebil. Lugege ise ning jagage pere ja sõpradega meie uudi­seid eesti keeles – nii aitame kõik kaasa oma kultuuri hoidmisele võõrsil. Jagage Eesti Elu vahendusel uudiseid oma huvitava­test kogemustest või peresündmustest – nii hoiame ühendust kogukonnas.

Jõulurahu kõikide südamesse soovib teie Eesti Elu / Estonian Life pere www.eestielu.ca

Kaardi kujundas Catherine Zarip

Tänavune Vabariigi Presidendi jõulukaart näitab maailma mitmekesisust Selle aastase Vabariigi Presi­ dendi pooli välja saadetava ­ jõulukaardi kandvaks ideeks on maailma kirjusus ja linnuriik annab seda mitme­ kesisust hästi edasi. Vahel oleme kõik ümbritsetud endasarnastega, aga sageli leiame end olukorras – nagu kaardi pöördel –, kus samale oksale mahuvad rõõmsalt kõrvu ka hoopis teise sulestikuga linnud. Kord on ühtesid rohkem ja järgmi­ sel hetkel on nad hoopis ise vähemuses, ent siiski rõõmsalt koos. Kõigile on ruumi. Vabariigi Presidendi tänavuse jõulukaardi autor on Eesti illustraator ja kunstnik Catherine Zarip. Jõulukaardid on trükkinud Eco­ print 100% taastoodetud paberile looduslike vaikude ning õlide baasil valmistatud trü­ki­vär­videga. Sel aastal saadeti presidendi kantseleist heade soovidega üle maailma teele 2650 jõulukaarti. (VPK)

Suur aitäh Eesti Abistamis­komiteele/ Ehata­rele, kelle lahke toetus või­maldas tuua tänase Eesti Elu lehenumbri teieni värvitrükis.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.