Eesti Elu / Estonian Life No. 4 | January 28, 2022

6

EESTI ELU reedel, 28. jaanuaril 2022 — Friday, January 28, 2022

Nr. 4

Tulemas veebikonverents tähistamaks eestikeelse kirikulaulu 475. ja „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ 30. aastapäeva Laupäeval, 12. veebruaril al­ gu­ sega kell 10 h toimub VEMU ja EELK Toronto Peetri koguduse koostöös vir­ tuaalne minikonverents, mille ajendiks on mitu Eesti kul­ tuuriloo olulist tähist.

Esimese ja kaugeima tähisena tasub meenutada, et eelmisel aastal möödus 475 aastat sel­ lest, kui Tallinna Püha Vaimu kiriku tollane pastor Reinhold Beseler võttis endale kirikulau­ lude ja piiblitekstide maakeelde tõlkimisel abiliseks maarahva hulgast pärit koolipoisi Hansken Sussi (Hans Susi). Kuigi nende ühistöö tulemusest pole tänaseni enam midagi kirjalikul kujul säilinud, on taoline fakt siiski ajalooallikatega tõendatav. See­ ga võime tõdeda, et juba tollases reformatsioonijärgses Tallinnas tegeldi kirikulaulude eestindamisega. Ühtlasi asetab see oluliselt avaramasse kultuu­ rilisse raami ka ettekujutuse meie kaugete esivanemate kokku­ puudetest Euroopa tolle­ aegse kultuuriga. Polnud me noil ammustelgi aegadel nii kodukootud enam ühti. Meie ­ vaimulike rahvalaulude pärand kinnitab seda samuti.

Teine tähtpäev, millest 30.

novembril 2021 möödus 30 aas­ tat, on kodumaa ja väliskiriku koostööna 1991. aastal valmi­nud ja kasutusele võetud „Kiriku laulu- ja palveraamat“, mis vahetas välja 1899. aastal il­ munud eelmise luterliku kiriku lauluraamatu, mis kandis peal­ kirja „Uus lauluraamat“.

Emakeelse kirikulaulu mõju on äärmiselt oluline kogu meie kirjakeele kujunemise loos.

Eestikeelsele kunstluulele pani aga aluse just 17. sajandil riimi seatud kirikulaul. Sajand hiljem pietismiajastu vaimus koostatud kiriku lauluraamat kujundas aga oluliselt sõnavara ja väljendus­ vorme, mis kandusid edasi meie rahvusliku ärkamisaja isamaa­ listesse lauludesse.

19. sajandi viimasel aastal ­ilmunud uut lauluraamatut asuti Eestis uuendama ja täiendama juba enne Teist maailmasõda.

Järgnevad aastakümned küll takistasid järgmise lauluraamatu koostamist, kuid eeltööd laulu­ raamatu uuendamisel jätkati nii kodumaal kui paguluses. Kon­ verentsi kaks ettekannet peavad kunagised EELK ja E.E.L.K. lauluraamatukomisjonide liik­ med: piiskop Tiit Salumäe räägib kodumaal tegutsenud

Eesti Muusikaauhinnad jagatud

pälvis auhinna helilooja Mikk Targo.

Allpool Eesti Muusikaauhin­ nad 2022 kõik võitjad: Aasta Debüütalbum: NOËP – No Man Is An Island; Aasta Klas­ sikaalbum: Strings Attached: The Voice of Kannel. Esitaja: Anna-Liisa Eller; Aasta Jazz­ album: Joel Remmel Trio – Kevad; Aasta Etno/Folk

Kolmapäeval jagati Alexela Kontserdimajas Eesti Muusi­ kaauhinnad 2022. Sel aastal teenisid enim auhindu NOËP – neli ja Puuluup – kaks, mõlemad on esinenud ka siin­ sele publikule.

NOËP tunnistati Aasta Meesartistiks ja Aasta Popartis­ tiks ning oli võidukas lisaks Aasta Debüütalbumi ning Aasta Albumi kategooriates. An­ sambel Puuluup oli võidukas Aasta Ansambli ning Aasta Etno/Folk Albumi kategoorias.

Panuse eest Eesti Muusikasse

Puuluup – Ramo Teder ja Marko Veisson – on esinenud EMW raa­ mes nii Torontos kui Hamiltonis, viimati möödunud aasta novemb­ ris.

Foto: Peeter Põldre

Kõige rohkem auhindu – neli – noppis sel aastal NOËP (Andres Kõpper), kelle esinemist Toronto publik sai nautida 2019.a Estonian Music Weeki raames.

Foto: Peeter Põldre

Augustis 1990 Torontos toimunud lauluraamatukomisjonide ühisnõupidamine.Istuvad (vasakult): E.E.L.K. lauluraamatukomitee esimees Andres Taul, EELK peapiisko Kuno Pajula, E.E.L.K. piiskop Karl Raudsepp ja EELK lauluraamatukomisjoni sekretär Ivar-Jaak Salumäe. Seisavad (vasakult): Oskar Gnadenteich, Tõnis Nõmmik, praost Udo Petersoo, Roman Toi, Gustav Piir, Thomas Vaga ja Joel Luhamets.

lauluraamatukomisjoni tööst ning õpetaja Gustav Piir pagu­ laskiriku lauluraamatukomisjoni tegevusest.

Kuna hetkel käib juba EELK uue lauluraamatu koostamine, siis sellest annab ülevaate asses­sor praost Marko Tiitus, kelle juhtida on praeguse laulu­ raamatukomisjoni töö.

Kolmas kultuurilooline täht­ päev, millele ka selle minikon­ verentsiga kummarduse teeme, on läinud suvel möödunud Roman Toi 105. sünniaastapäev.

Meenutame tema olulist osa

a­ktiivse vaimuliku koorimuu­ sika loojana, kirikumuusikuna ja organisaatorina 30 aastat tagasi ilmunud lauluraamatu ­ saamisloos. Vaatame arhiivilin­ distust Roman Toi selletee­ malisest esinemisest Tartu College’is 1. detsembril 1995.

Tervikuna on virtuaalne mini­ konverents tänulik kum­ mardus väga paljudele Toronto eestlastele, kes oma aktiivse tööga, annetustega ja osavõtuga aitasid kaasa sellele, et kolm aastakümmet on üle kogu ­maailma asuvates eestikeelsetes

Album: Puuluup – Viimane suusataja; Aasta Autorilaul/ Rahvalik Album: Jaak Johan­ son –Sisemeri silmini; Aasta Alternatiiv/Indiealbum: Janek Murd – Viiv; Aasta Metal­ album: Mört - Pangetäis Bängereid; Aasta Rockalbum: The Boondocks – Soup Can Pop Band; Aasta Elektroo­ni­ kaalbum: WATEVA – Disposable Society; Aasta HipHop/Rap/R‘n’B Artist: Genka & Dew8 – OLEG; Aasta Popartist: NOËP – No Man Is An Island; Aasta Naisartist: YASMYN – YASMYN; Aasta Meesartist: NOËP - No Man Is An Island; Aasta Ansambel: Puuluup – Viimane suusataja; Aasta Artist: 5MIINUST; Aasta Muusika­video: Tommy Cash – Racked (rež.: Anna Himma); Aasta Parim Laul: Rita Ray – Love Ain’t The Same; Aasta Album: NOËP No Man Is An Island; Panus Eesti Muusikasse: Mikk Targo.

Eesti aasta filmi preemia võitis dokfilm

Galaõhtut juhtisid Liis Lemsalu ja Daniel Levi Viinalass. Esinejatena astusid galal üles NOËP, 5MIINUST, Puuluup, Wateva, Genka, YASMYN ja Gameboy Tetris.

Esinejaid saatis laval sümfoo­ nia­ orkester, kellele sobivasse seadesse olid pandud esinejate etteasted. (D/Kroonika/EE)

luterlikes kirikutes saanud kogudus ühiselt laulda kaunis emakeeles kiitust Jumalale.

Konverentsi ,,Eestikeelne kiri­ kulaul 475 ja „Kiriku laulu ja palveraamat“ 30. Väliseest­ laste panus eesti kirikurahva lauluvarasse“ saate jälgida laupäeval, 12. veebruaril algusega kell 10.00 EST Zoomis: meeting ID 878 7353 7270, https://us06web.zoom. us/j/87873537270.

Info: vemu.ca, hani­@gmail.com

piretnoor­

Eesti filmiajakirjanike ühing kuulutas välja tunnustused 2021. aasta parimale Eesti filmile, aasta levifilmile ja aasta filmiajakirjanikule.

1993. aastast välja antava fil­ miauhinna Neitsi Maali sai Carlos Lesmese dokumentaal­ film ,,Üht kaotust igavesti kandsin“.

See on esimene Neitsi Maali preemia pälvinud dokumentaal­

film 2011. aastast saadik.

Auhinnale kandideerisid veel Rasmus Merivoo ,,Kratt“, German Golubi ,,Mu kallid laibad“, Ivar Murdi ,,u.Q.“ ja ­ Peeter Simmi ,,Vee peal“.

Tänavu 29. korda välja antud Neitsi Maali on kõige pika­a­ jalisem filmiauhind Eestis.

Möödunud aastal võitis Neitsi Maali Veiko Õunpuu mängufilm ,,Viimased“. (ER)

Otepääl peeti talveöölaulupidu

märgiline sündmus, sest Tartu 2024 kannab Euroopa kul­ tuuripealinna tiitlit koos terve Lõuna-Eestiga,“ ütles Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator Annela Laaneots.

Möödunud laupäeval peeti Otepää Keskväljakul Tartu 2024 Otepää Talveöölaulu­ pidu.

Kohal oli 45 koori ligi 600 lauljaga ja armastatud Eesti ar­ tistid (Reet Linna, Birgit Sarrap, Uku Suviste, Gerli Padar, Marten Kuningas, Nele-Liis Vaiksoo, Marek Sadam ja Margit Tali), kes esitasid legen­ daarse lauluvõistluse ,,Horos­ koop“ parimaid palasid. ,,Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 alguseni on jäänud täpselt kaks aastat. Tähistame seda terve Eestiga. Otepää Talveöölaulupidu on selleks

Talveöölaulupidu toimus juba seitsmendat aastat ja sellest on kujunenud üks Otepää talvi­ seid tähtsündmusi.

Tartu 2024 Otepää Talveöö­ laulupeo kunstiline juht ja diri­ gent oli Otepää kultuurimaja kultuurikorraldaja Merle Soon­ berg. (Allikas: kylauudis.ee) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca