Eesti Elu / Estonian Life No. 49 | December 10, 2021

Page 12

12

EESTI ELU reedel, 10. detsembril 2021 — Friday, December 10, 2021

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Senaator Frank O’Connori maja, ehitatud 1928. aastal

Vägev viie vankri või auto mahutavusega garaaž ning soliidne kuur-kõrvalhoone.

Peidetud ajalooline varandus keset suurlinna Tekst ja fotod Kati Kiilaspea Tihti on peidetud varandust eriti raske leida, mis seotud Toronto ning piirkonna ajalooga eriti ssetõttu, et nii palju uut ehitatakse asemele. Aga üks ajalooline kullatükk on peidus uuemate majade rajoonis Victoria Parki lääne küljes mõned plokid põhja pool Lawrence’it, nimelt senaator Frank O’Connori ­ nimeline maja ning ümbritsev maa-ala. Seda maja ei näe Victoria Parki pealt, peab keerama Rowena Drive’i peale ning tänava lõpust hakkab hoone natuke paistma, tõeline peidetud varandus. Kes Frank O’Connor oli ja miks ta just sinna vägeva maja ehitas? Uurime lähemalt. Senaator Frank O’Connor sündis külas nimega Deseronto 1885. aastal, see asub Belleville ja Kingstoni vahel. Ühel külaskäigul Torontosse kohtas ta tulevast abikaasat Mary Ellen Hayes’i ning siis asuski ta siia kanti elama. 1913. aastal pühitses terve linn hoogsalt Battle of Yorki 100. aastapäeva ja ka tähtsat isikut meie riigi ajaloos, Laura Secordit. 21. juuni õhtul 1813. aastal ründasid Ameerika sõjaväe sõdurid Secordite kodu Queenston’is ning nõudsid, et neile pakutakse kostitust. Proua Secord kuulis pealt, kuidas sõdurid arutasid plaani rünnata Thoroldi, kus oli üks Briti

s­õjaväe pataljon ning ta asus kümne-miilisele teekonnale läbi soode ja metsade leitnant James Fitzgibboni juurde, et talle plaanitud rünnakust teatada. Irokeesidest pärismaalsed aitasid tal ohutult kohale jõuda ning varsti ründas 400ne pataljon pärismaalasi Ameerika sõdureid ja tuligi tähtis võit Inglismaale tänu Secordile. Arvestades kõike seda ja et ­pidustuste pealt ka natuke raha teenida ning austada, kui tähtis isik Secord oli, otsustas O’Con­ nor oma naisega avada Laura Secord’i nimelise kommi- ning šokolaadiäri 1913. aastal Yonge’i tänava peal, nüüd on neid poode juba enam kui 120 üle ­riigi. Alles hiljem, 1935. aastal, nimetas peaminister William Lyon Mackenzie King O’Con­ nori senaatoriks ning ta vaatas Scarborough Junction’i piirkonna järgi kuni surmani 1939. aastal. Praegune O’Connori tänav on samuti tema järgi nimetatud. 1928. aastaks oli O’Connor rikkaks saanud enda loodud kommipoodide ketiga ning ta ostis 600- aakrise maatüki Victoria Parki ning Lawrence’i loodenurgas. Ta kavatses ehitada suure ilusa maja ning kasvatada tõuhobuseid ning lehmi ja seal oli just õige koht selle jaoks. Ta nimetas maa-ala oma tütre Mary järgi Maryvale’iks. Majle lisaks ehitas ta ka lauda, garaaži, mis mahutas tervenisti viis vankrit, soliidse telliskivist kuuri ning suure kasvuhoone. O’Connori lehmad ning Clydesdale’i hobused olid väga hinnatud ning käisid igal aastal Royal Agricultural Winter Fair’il näitusel. Majas oli isegi bassein, mis nupuvajutusel muutus tantsupõrandaks, enne­

Nr. 49

PEaCH Summit väärtustas mitmekeelsust Mailis Sütiste-Gnannt Novembri teisel nädalal (8.-11. nov.) peeti Zoomi vahendusel nelja-päevane PEaCH Summit (PEaCH – Euroopa keelelise ja kultuurilise pärandi säilitamine). Konverentsi ettekanded ja paneelarutelud olid mitmekeelsuse väärtustamise kohta, jagati infot ja nõuandeid mitmekeelsete laste vanematele, kuidas võidelda väärarusaamade ja müütidega, mis endiselt selle teema kohta levinud on. Lisaks peaesinejatele viisid igal toimumispäeval PEaCHi saadikud läbi töötubasid või paneeldiskussioonev erinevates keeltes. Tippkohtumise avas 8. novembril prof Catherine Bouko Ghenti Ülikoolist, konverentsi juhatas sisse ja tutvustas esinejaid Rita Rosenback (multilingualparenting.com). Prof Antonella Soras Edingburgh’i Ülikoolist esines teemal „Miks peaksin oma lapsele edasi andma oma kodukeelt? Müüdid, väljakutsed ja uurimuste perspektiivid“, öeldes et kakskeelsuse all ei mõelda vaid kahte keelt. Ta toonitas, et ei ole kasulikke enamuse ja vähem kasulikke vähemuste keeli. Praegu on tendents pato­ logiseerida ja muuta problemaatiliseks migratsiooni ja teiste keelte õppimist. Maailmas räägitakse 6000 – 7000 keelt ja vaid 25 neist räägib rohkem kui pool maailma elanikkonnast. Kakskeelsed lapsed on paindlikumad ja saavad aru, kuidas keele struktuur toimib. Kui nad ühte keelt räägivad, on teised keeled neil kogu aeg aktiivselt ajus valmis. Tippkohtumise üks korraldaja dr Ute Limacher-Riebold (utesinternationallounge.com) „Kuidas hoida mitmekeelses peres tasakaalu kodu- ja kooli­ keelte vahel?“ toonitas, et mitmekeelsuse teekonnal on vaja olla paindlik. Lapse kooliminek võib muuta tema keelte kasutust. See ei peaks lapsevanemaid mõjutama koduse keele unarusse jätmist. Keelt tuleb rääkida ja pakkuda lapsele võimalikult rikkalikku konteksti selle harjutamiseks.

kuulmatu luksus sellel ajal, ning mitmed teenijad ja ka kokk. Pärast surma jättis O’Connor maja ning maa-ala De La Salle’i kristlikele vendadele ning nad müüsid palju maad maha üle aastate. 1963. aastal asutasid nad Senator Frank O’Connori nimelise katolikukooli, esimese selletaolise linnas. De La Salle’id elasid ise majas kuni aastani 2000, kui Toronto Catholic District School Board ostis selle nende käest ära. 2010. aastal hakati maja, garaaži ning kuuri taastama ja tänapäeval on nad kõik uhkelt korrastatud ning maja saab isegi külastada, kui on soovi. Kodulinnas on palju avastamist, kui natuke lähemalt vaadata!

Kinsey Liis, Greta ja Mailis õpetasid konverentsil osalejatele laulu abil eesti keelt.

Rita Rosenback Šotimaalt arutles teemal „Kakskeelse lapse kasvatamine – kuidas ­toime tulla teiste poolt osutatava vastupanuga?“. Ta soovitas end asetada vastaspoole olu­ korda ja arutleda, miks nad on vähemuse keele kasutamise vastu. Tihti on põhjuseks teise ­ vanema eemale jäetuse tunne, mure, et vanavanem ei saa lapselapsest aru, õpetajad kahtlevad, kas laps saab kakskeelsuse tõttu piisavalt hästi hakkama vms. Tihti on vastuseisu põhjuseks ebaadekvaatne informatsioon ja vananenud andmed kakskeelsuse kohta. Üle 40 aasta kakskeelseid lapsi uurinud Annick De Houweri (The Harmonious Bilingualism Network) kõneles teemal „Kuidas saada oma laps rääkima sinu kodukeelt ja ­ikkagi jääda sõpradeks?“ Kõneterapeut dr Mary-Pat O’Malley Iirimaa Ülikoolist (Galaway, talknua.com), kelle teema oli „Kui sa oled mures, et su mitmekeelse lapse kõne hilineb: Kõne- ja keeleteraapia perspektiivid“, tõi välja, et mitmekeelsetel lastel ei hiline kõne rohkem kui ükskeelsetel lastel, tavaliselt on kõne hilinemise põhjused mujal. Allakirjutanu tutvustas kon­ verentsil osalejatele eesti keele PEaCHi saadikuna Prantsus­ maal sealse kodugrupi „Eesti keele huvilised Prantsusmaal“ tegevust, mis on võrreldav pü­ ha­ päevakoolidega. Koos käikse kord kuus eesmärgiga säilitada lastel eesti keel ning tutvustada Eesti kalendritähtpäevi ja traditsioone. Lisaks Eesti kommete tähistamisele viib grupp asu­ koha-linnakeses läbi Maailma­ koristuspäeva ja „Teeme ära!“ koristusaktsioone, millega on liitunud ka naaberlinna elanikud. Tutvustatakse eesti keelt ja

kultuuri kohalikus algkoolis ja lasteaias, samuti tänavanaabritele. Kohtumisel esines 11-aastane Greta Madeleine Gnannt, kellega tutvustati „Eesti keele õppimist laulu abil“. Nimelt lõi Greta 7-aasta­ sena Eestimaale 100. sünni­ päevaks kingituseks regilaulu moodi laulu „Armas Eestimaa“, mille abil saab õppida rahvussümbolite nimetusi: rukkilill, pääsuke, eesti keel jne. Keelte õppimise hõlbustami­ seks on PEaCHi saadikud kogu­ nud erinevaid audio-, video- ja pabermaterjale, mida saab tasuta alla laadida. Nende hulgas ka Eesti Instituudi eelmise Üleilmse eesti keele nädala jaoks valminud „Keelekaardid“ ­ ja mitmed Lasteekraani õhtu­ jutud, lastelaulud jne. Paneelarutelu „Mitme­keel­ sete laste toetamine – kuidas edasi?“ kokkuvõttes tõdeti, et mitmekeelsete laste kasvatamine on väga oluline ning et motivatsioon ja infovahetus vanemate vahel on äärmiselt ­vajalikud. Märgiti, et kakskeelsuse korral ei ole tegemist vaid keelelise, aga ka kultuurilise ­aspektiga. Dr Ute Limacher-Riebold ütles, et tänapäeval arvatakse, et rohkem kui pool maailma rahvastikust räägib rohkem kui ühte keelt. Ka dialekti tuleb vaadelda kui eraldi keelt, sest see erineb riigikeelest. PEaCH projekti võttis väga tabavalt kokku Julie Carton: „Me saavutasime selle projektiga rohkem, kui oskasime eales unistada – igal maal on erinevate vähemuskeelte väärtus­ tamise eest võitlevad aktiivselt tegutsevad saadikud.“


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.