Eesti Elu / Estonian Life No. 49 | Dec 6, 2019

This newspaper was mailed on Friday, December 6, 2019

EELK Toronto Peetri koguduse jõululeht (lk. 11–14)

Estonian Life English Language Supplement (p. 15–18)

Alates / since 2002 Nr. 49, 2019

Reedel, 6. detsembril — Friday, December 6

www.eestielu.ca

Toronto Eesti Ühispanga ja Läti Ühispanga liikmed andsid oma nõusoleku ühinemise kohta Northern Birch Credit Union nime all 29. november 2019 – Toronto Eesti Ühispanga (ECU) ja Läti Ühispanga (LCU) nõu­ kogu esimeestel on hea meel teatada, et kummagi panga liikmed hääletasid eelmisel nädalal toimunud erakorralis­ tel koo­ solekutel kahe organi­ satsiooni ühinemise poolt.

Selline kahel erineval rahvu­ sel põhineva ühispanga liitu­ mine on esmakordne Onta­ rios.

Kolmapäeval, 27. novembril sai ühinemisotsus ECU liikmeskonna poolt 94% heakskiidu. Järgmisel õhtul hääletas 98% LCU liikmetest sama otsuse poolt. Uue ühispanga nimeks saab Northern Birch Credit Union, mis kajastab meie pühendumust kasvada laiemalt kogukonnas ja austada meie kultuuride juuri.

ECU nõukogu esimees Ellen Valter: „Pärast põhjalikku kont­ rolli ja ühist äriplaneerimist otsustasid meie juhatused, et mõlemad ühispangad muutuvad ühinemise tulemusel tugevamaks. Meie liikmed olid nõus.

Oleme rõõmsad, et saime nende poolt nõnda ülekaaluka usalduse tulevikuplaanide osas.“ LCU nõukogu esimees Juris Steprans oli samal arvamusel. „Eestlastel ja lätlastel on pikk koostöö ajalugu nii Balti mere

naabritena kui ka sarnaste põhimõtetega Toronto kogukondadena. Ühinedes saame jätkata oma kogukondade toetamist, samal ajal pakkudes kaasaegseid pangateenuseid.“ Uue ühispanga juhiks saab praegune ECU tegevjuht Anita Saar. „Üha kiiremini arenevas maailmas, kus digitaalne pangandus ja tehnoloogia on kesksel kohal, suudame paremini kaasas käia uusimate toodetega ja täiendada pakutavaid teenu­ seid. Avades oma uksed laiemale kogukonnale, ei kaota me ka edaspidi tugevat sidet oma rahvuslike ja ajalooliste juurtega ning jätkame mõlema kogukonna toetamist.“ Läti Ühispanga praegune tegevjuht Andris Lagzdins jääb aasta lõpus väljateenitud pensionile. „See on meie ühises ajaloos märkimisväärne sündmus. Ma tunnen uhkust kõige üle, mida oleme saavutanud, ja vaatan kindlalt tulevikku. Peale 31 aastat LCU-s töötamist, võin rahuliku südamega pensionile minna, teades, et ühispanka ootab paljulubav tulevik.“ Jäädes truuks sügavalt juur-

dunud koostöö põhimõtetele, kutsuti mõlema ühispanga liikmeid ja töötajaid osalema uu­ ringugruppides, kus arutlusteemaks uue ühispanga nimi. Kõik osalejad rõhutasid soovi kuidagi edastada mõtet, et nii mõlemad riigid kui ka Kanada on põhjamaad ning lootust, et jätkub sama suund kasvatada ja hoida ühispanka, mis püsib kindlalt nii laste kui lastelaste jaoks. Ühinemine jõustub 1. jaa­ nuaril 2020. Üleminek uuele nimele ja ühinemistegevused toimuvad terve järgmise aasta ­ jooksul. Ühinenud pangas on kokku umbes 6400 liiget ja varasid kokku umbes $200 miljoni dollari eest.

ECU asub Torontos, teenindades eesti kogukonna 4700 liiget. LCU asub Torontos ja ­ Hamiltonis ning teenindab praegu 1600 liiget läti kogukonnas.

Kõik kolm harukontorit moodustavad Northern Birch Credit Unioni ning kahe ühispanga kokkutoomine ja tegevuse ühtlustumine algab üsna pea ning jätkub kogu järgmise aasta jooksul. Lähikuudel jagatakse liikmetega lisateavet.

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

EKNi kandidaatide esitamise kuupäev pikendatud 14. jaanuarini 2020. a.

1. detsember 2019. a.

Toronto – Eestlaste Kesknõu­kogu Kana­ das (EKN) piken­dab liikmekandidaatide esitamise perioodi lõpptähtpäeva 14. jaanuarini 2020 a.

Huvilised, kes soovivad kandideerida EKN 2019–2020 valimistele eesti ühiskonna heaks, peavad sisse saatma vastava sooviavalduse täidetud vormi interneti kaudu hiljemalt kell 11.59 õ. (23:59) 14. jaanuaril 2020. a., kui seda pole veel tehtud. Blanketti saab ka posti teel saata, aga see peab jõudma EKN’ile kätte hiljemalt re­gistreerimise lõpptähtpäevaks.

EKN’i taotluse sooviavalduse väljatrükitav vorm on 2019./­ 2020. kandidaatidele saadaval aadressil: candidate.estoniancouncil.ca Kandideerimise sooviavalduse vorm on ka saadaval Toronto Eesti Rahvajõulupuul, 7. detsembril 2019 kell 12 – 4 p.l., Toronto Eesti Majas.

Tehes muudatusi, et liituda digitaalsüsteemiga, on EKN otsustanud pikendada 2019.-2020. valimiste kandidaatide esitamise lõpptähtpäeva, et anda võima­ lust kõigile Kanada eestlastele ja samaaegselt kindlustada kübersõbralikku ning sobivat valijate eelregistreerimist EKNi uueks ‘on-line’ hääletamiseks.

EKN’i valimistekomitee peab oluliseks anda korralikku aja võimalust, eriti kiirel pühade perioodil, kõigile, kes soovivad EKN’i liikmeks kandideerida. Mõlemad – paberil ning trükitav PDF formaadis esitamise blankett – on saadaval interneti kaudu või posti teel kuni registreerimise lõpptähtpäevani.

Tungivalt soovitame Kanada eestlastel ennast eelregist­ reerida e-hääletamiseks aadressil: election.estoniancouncil.ca.

EKN’i valimisperiood hää­letamiseks on muudetud ning kestab nüüd 15. jaanuarist 2020. a. kuni 14. veebruarini 2020. a.

MATTI PRIMA Esimees, EKN valimistekomitee 2019-2020

Kaunid naised vallutasid õhtuks muusikalise maailma Kati Kiilaspea Laupäeva, 30. novembri õhtul toimus tõeliselt huvitav ja eri­ line kontsert Royal Theatre’is, kus esinesid Eesti vokaal- ja instrumentaalsuperstaarid Kad­ ri Voorand koos Mihkel Mälgandiga ja Briti Colum­ biast pärit JUNO džässvokaalauhinna võitja Laila Biali koos oma talendika bän­ diga. Kontsert oli orga­ niseeritud Estonian Music Week Culture Club’i poolt ja seda toetasid erasponsorid

Toomas Koger ja Heinsoo Insurance. Õhtut alustas ter­ vitusega EMW kunstiline juht Toomas Treumuth, kes kutsus lavale teise Toomase – Koger – tutvustama õhtujuhti, Too­ mas alustas õhtut, tutvustades õhtujuhti, tuntud ja populaar­ set Jazz FM saatejuhti Hea­t­her Bam­bricki, keda kir­ jutaja ka väga austab.

Heather on andekas, šar­ mantne ja hu­­ moorikas ning suutis luua sooja ja hubase (Järgneb lk. 6)

Õhtu lõpetas Kadri ja Laila ühisesinemine.

Foto: Peeter Põldre

2

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Nr. 49

Tartu rahuläbirääkimiste alguse 100. aastapäeva tähistati küünalde süütamisega

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00.

• Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00.

USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 PDF-/Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Braavo, Eesti õpilased, hurraa, Eesti õpetajad Eelmisel nädalal avaldati, et Eesti on Euroopa põhikooliõpilaste oskuste pingereas esimesel kohal. Ülemaailmse OECD rahvusvahelise õpioskuste uuring PISA 2018 kinnitas seda kolmes valdkonnas. Põhirõhk oli seekord matemaatikas, loodusteaduses ja funktsionaalses lugemises (lisaks finants­ kirjaoskuses, mille tulemused avaldatakse 2020. aastal).

Kui liita kolme valdkonna tulemusi, siis OECD riikide (s.t. arenenud rii­ kide) ulatuses esimesed viis tulemuste pingereas olid: Eesti 1576 punktiga, Jaapan 1563, Lõuna-Korea 1559, Kanada 1550, Soome 1549. Saame siin meelde tuletada, et enne 2018. aasta testimist paiknes Eesti oma koondtulemustega OECD riikide seas kolmandal kohal.

Funktsionaalse lugemisoskuse testis ületasid Eesti õpilased OECD kesk­ mist 36 punktiga, matemaatika vallas 34 ja loodusteaduses 41 punktiga. On selgunud, et Eesti laste tulemused funktsionaalse lugemisoskuse ja mate­ maatika vallas on paranenud järjepidavalt alates uuringuga ühinemisest.

Esimest korda osales Eesti PISA uuringutes 2006. aastal.

PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja tead­ misi reaalses igapäevaelus rakendama ning õpitut üldistama ja seostama.

Lisaks selgitab uuring, kui võimelised on noored tuleviku väljakutsetega edukalt tegutsema.

Sooritusvõimeid hinnates selgub uuringust, kas nad suudavad analüüsi­ da, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Lühidalt, PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgne­ vas elus aktiivselt osaleda.

Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.

Kahtlemata Eesti haridussüsteem areneb õiges suunas. Mitmete arvates PISA testi tulemused kinnitavad, et Eesti lapsed suudavad igapäevases te­ gevuses esinevaid probleeme edukalt lahendada.

PISA testi täitis Eestis 2018. aastal 5316 õpilast 231 koolist. Üle­ maailmselt tegi seda 600 000 õpilast 79 riigist.

Uuringust selgus ka teisi aspekte hariduse keskkonnast. Vähemalt korra kuus koges Eestis kiusamist iga neljas 15-aastane kooliõpilane. Samas tun­ dis vaid iga kolmas, et õpilased võistlevad üksteisega.

Testimisest saab ka järeldada, et iga kolmas õpilane arvas, et on võima­ lik intellekti arendada. Samas vähem kui pooled muretsesid, mida teised neist ebaõnnestumise korral arvavad.

PISA testi tulemused tõid kahtlemata kõikidele Eesti koolidele rõõmu.

Samas on mainitud, et õpilaste taseme arenenud riikide tipus hoidmiseks on vaja väärtustada õpetajaametit. Eesti õpetajate palgad on kõige mada­ lamate palkadega riikide hulgas vaatamata sellele, et OECD riikide seas viimase kuue aasta jooksul on Eesti teinud suurima hüppe. Haridusminister lubas 2019. aastal tõsta õpetajate palgad 1500 euroni (kuus).

Väljakutseid on mitmeid. Üks nendest: kuigi Eestis venekeelsetes koolides õppivad noored on väga tublid – nende tulemused on OECD kesk­ misest paremad. Aga erinevused viitavad vajadusele pöörata lisatähele­ panu vene õppekeelega koolide õpetajate ja juhtide koolitamisele. Ühe väiksema kooli direktor andis edasi rahva üldist arusaama, mis on PISA tulemuste põhjus: ,,…..on hea Eesti õpetaja, kes teeb oma tööd suure südamega... ja lapsed, kes tahavad õppida, ja võibolla ka see Eesti /…/ LAAS LEIVAT talu­rahvamõistus, et haridus on väärt asi.“

Eestis tähistati kolmapäeval saja aasta möödumist Tartu rahuläbirääkimiste algusest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel mälestus­ küünalde süütamisega Eesti delegatsiooni liikmete sünni­ kohtades ja haudadel. Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920 lõppes Vabadussõda ja kindlustati Eesti Vabariigi püsimine. „Tartu rahu sai võimalikuks vaid tänu konkreetsete inimeste, sellesama rahudelegatsiooni tööle. Nende meeste rolli on Eesti Vabariigi tekkeloos võimatu üle hinnata – nii saame praegu elada juba üle sajandi vanas riigis,“ ütles Eesti Vaba­ riik 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Eesti Vabariigi poolt osalesid rahuläbirääkimistel Nõukogude Venemaaga Asutava Kogu liik­ med Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor

Riigireetur Simm vabaneb ennetähtaegselt vanglast

Küünalde süütamine Julius Seljamaa haual.

Jaan Soots. Mälestusküünlad süüdati rahudelegatsiooni sünnikohtades Raasiku, Jõgeva, Viljandi ja Tori vallas ning Rahumäe, Siselinna ja Metsa­ kalmistul Tallinnas ja Jaan Poska Gümnaasiumi juures Tartus.

100 aasta möödumist rahu­ läbirääkimiste algusest tähistati

Foto: EV100/Liis Reiman

piduliku ajaloo- ja teabetunniga ka Tallinnas Poska majas.

Eesti Vabariigi 100. sünni­ päeva tähistatakse 2017. a aprillist kuni 2020. a veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ­ Vabariigi ja Nõukogude Vene­ maa vahel.

Lisainfo: www.ev100.ee

ka allumise käitumiskontrollile, täiendavad kontrollnõuded ja -kohustused ning lisakohustu­ sed, mille eesmärk on uute kuri­ tegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida.

Simm vabastatakse karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse jõustumist. Ennetähtaegse va­ bastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmi­ sele.

Kohtumäärus pole veel jõus­ tunud ja selle peale on õigus esi­tada Tartu maakohtule kirja-

lik määruskaebus 15 päeva jooksul.

donist, kus tähistame alliansi 70 aastapäeva,“ ütles Ratas kolma­ päeva pärastlõunal.

Ka välisminister Urmas Reinsalu kinnitas ERR-ile, et poliitilisel tasemel on positiivne lahendus kaitseplaanide uuenPeaminister Jüri Ratas teatas damise küsimuses saavutatud.

NATO tippkohtumiselt Lon­ Reinsalu täpsustas, et Türgi juldonist, et liitlased leidsid la­ ­ geolekuprobleemide teema aruhenduse Türgi küsimuses ning tamist jätkatakse NATO-s nüüd Balti riikide ja Poola kaitse­ Balti regiooni küsimusest eral­ plaanide uuendamine sai diseisvalt. heakskiidu.

NATO peasekretär Jens ,,Leidsime liitlastega ühise Stoltenberg ütles samuti kollahenduse: meie kaitseplaan sai mapäeva hommikul, et kaitseheakskiidu. See kinnitab taas- plaanid kõikide NATO liikmete kord, et transatlantiline koostöö kaitsmiseks on olemas, kaasa toimib, liitlaste koostöö toimib, arvatud Balti riigid ja Poola.

NATO toimib. On eriline hea­ Läti kaitseministri Artis meel teatada seda täna Lon­ Pabriksi sõnul annab plaan

NATO-le uued meetodid ja vii­ sid Balti piirkonna kaitsmiseks hädaolukorra või sõja korral. ,,Plaan püstitab ülesanded kogu alliansile ja kirjeldab, kuidas neid praktikas ellu viiakse, mida peavad tegema Balti riigid ja liitlased,“ ütles ta.

Tallinna jõuluturg Euroopa paremate hulgas

seid kohvikuid ning küünlavalgel kuuma Eesti einet nautida, milleks võib olla näiteks hapukapsas ja verivorst. Sageli esi­ neb õhtuti rahva ees ka jõulu­ vana.

Neljapäeval otsustas Tartu maakohus vabastada riigiree­ tur Herman Simm temale mõistetud karistuse kandmi­ sest tingimisi enne tähtaega.

Tartu maakohtu pressiesindaja teatel määrati 72-aastasele Simmile katseaeg kuni 18. märtsini 2021. a. Selleks perioo­ diks määras kohus talle

Balti riikide ja Poola kaitseplaanide uuendamine kiideti heaks

Jõulueelsel ajal on paljudes linnades avatud jõuluturud.

Eestlastel on põhjust rõõmus­ tada, sest mainekas reisiväl­ jaanne Lonely Planet nimetas Tallinna vanalinna jõuluturu Euroopa kümne parema sekka.

Lonely Planet toob välja, et

Tallinnas on pühade ajal lumi peaaegu garanteeritud. Raekoja platsil kõrguva hiigelsuure kuusepuu ümber on müügimajakesed, kust saab soetada mitut sorti käsitööd, näiteks käsitsi kootud mütsid-kindad-sokid, meriheinast loomakesed, punu­ tised ja puidust nikerdatud ese­ med.

Väljaanne toob esile ka seda, et külmade ilmade puhul on võimalik külastada ümberkaud-

Simm on kandnud reaalselt ära valdava osa reaalsest vangistusest ehk mõistetud 12 aastast ja 6 kuust 11 aastat ja 2 kuud.

Harju maakohus tunnistas Simmi 25. veebruaril 2009 süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja ka­ ris­tas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008. (ERR/EE)

Pabriksi sõnul on peamine oht Baltimaadele ja Poolale jätkuvalt Venemaa.

NATO kohtumisel kiideti heaks ka valmidusinitsiatiiv, mis tähendab seda, et vajadusel on liitlased valmis 30 päeva jooksul missioonile saatma 30 lahingulaeva, 30 õhuväeeskadrilli ja 30 maismaaüksust. Eesti panus­ tab sellesse algatusse ühe jalaväekompaniiga. (ERR/BNS/EE)

Lonely Planet nimetab Tallinna kõrval parimatena veel Innsbrucki, Barcelona, Malmö, Gegenbachi, Colmari, Hell­ brunni lossi, Padstow’, Pilatuse mäe ja Saint Helieri jõuluturge. (ÕL/EE)

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Toronto Eesti Ühispanga ja Läti Ühispanga liikmed andsid oma nõusoleku ühinemise kohta Northern Birch Credit Union nime all

Meie tulevik on Northern Birch Credit Union Meil on hea meel teatada, et tähelepanuväärsed 94% meie liikmetest hääletas 27. no­ ­ vemb­ril toimunud erakorrali­ sel koosolekul Läti Ühispan­ gaga ühinemise ning uue nime poolt. Ühinenud pank hakkab kandma nime Northern Birch Credit Union. Südamlik tänu kõigile liikmetele, kes tulid kohale, et teha oma hääl kuul­ davaks ja kes osalesid kau­ bamärgi uuringutes ja grupi­ töös.

Northern Birch – põhjakask – peegeldab meie võimalust ühendada põhjamaade kultuure, Eesti ja Läti kõrval ka Kanada oma. See peidab endas kasva­ mise ja jätkusuutlikkuse tunnet.

Kasepuu on põhjapoolsele piir­ konnale väga omane, see on vastupidav ja visa. Sageli kasvavad nad väiksemate gruppidena, mis on nagu kogukondki põhjamaa metsadesse laiali puistatud.

Meie juured on tugevad ja meie kultuur põhineb üksteise usaldusel. Norhern Birch lubab meil jätkuvalt oma pärandit austada, luues samas võimaluse kasvada tulevaste põlvkondade vajadusi silmas pidades. Jät­ kame oma kogukonna toetamist ja hoiame ühispanga põhiväärtusi esikohal.

Ühinemine jõustub 1. jaa­ nuaril 2020. Järgmisel aastal toome järk-järgult kasutusele värske kaubamärgi. Hoidke silm peal uue kaubamärgi kohta käivatel uudistel ja teadetel. Ühinedes Läti Ühispangaga, saame liikmetele pakkuda suu­ remat valikuvõimalust, kus oma pangandust teha. Lisanduvad harukontorid Torontos Läti Majas ja Hamiltonis. Töötame selle nimel, et võimalikult kii­ resti tagada juurdepääs konto­ dele ja teha ECU praegused tooted ja teenused kättesaa­ davaks ka nendes kontorites.

Järgmise paari kuu jooksul jagame täpsemat teavet kõige ­ kohta.

Täname kõiki, kes on lii­ tunud meiega tugeva ühispanga ülesehitamise teekonnal. Nõnda, et see püsiks ka meie laste ja lastelaste pangana.

Meie lugu kinnitab, et oleme oma tuleviku arhitektid. Oleme edukad, arenevad ja kasvavad.

Oleme koos Northern Birch Credit Union.

ELLEN VALTER, ECU nõukogu esimees ANITA SAAR, President ja tegevjuht

,,Õues sirge kask seal kasvab, temast magust mahla sain“

Raportid kinnitavad Trumpi ametialaseid kuritarvitusi Sel nädalal avaldati esindate­ koja juurdluse raport. Selles on välja toodud, et president Trump palus nii isiklikult kui ka oma agentide kaudu valit­ suses ja sellest väljaspool aidata välisriigi valitsusel, Ukrainal, tema tagasivalimist soodustada.

300-leheküljelises dokumendis süüdistatakse Trumpi riikliku julgeoleku ohustamises ja pretsedenditus katses summutada juurdlust väidete osas, et ta ­survestas Ukrainat otsima kompromiteerivat materjali oma demokraadist poliitilise rivaali kohta. ,,President seadis omaenda isiklikud ja poliitilised huvid ettepoole Ühendriikide rahvus­ liku julgeoleku huvidest, püü­ des õõnestada USA presidendivalimiste protsessi terviklikkust ja ohustades USA riiklikke huvisid,“ öeldakse dokumendis.

Raport, mis saab lähinädalatel aluseks esindajatekoja õiguskomisjonile ametlike süüdis­ tuste ehk tagandamisartiklite koostamisel, määratleb Trumpi rikkumiste kaks olulisemat valdkonda.

Nii väidab dokument, et Trump seadis sõjalise abi ja ­neljasilmakohtumise Ukraina presidendi Volodõmõr Zelens­ kiga sõltuvusse mitme poliitiliselt motiveeritud uurimise alga­ tamisest, muu hulgas 2020. a presidendivalimiste demokraa­ tide ühe peasoosiku Joe Bideni suhtes.

Teiseks püüdis Trump aktiivselt takistada kongressi juurdlust, keeldudes esitamast uurijatele dokumente, takistades tunnistajate ilmumist kongressi komitee ette ning ähvardades neid, kes seda siiski tegid.

Valge Maja pressiesindaja Stephanie Grisham kritiseeris nii raportit kui esindajatekoja luurekomitee esimehe Adam Schiffi juhitavat juurdlust.

Anita Saar, Estonian Credit Union CEO

Andris Lagzdins, Latvian Credit Union CEO

Trump on eitanud kõiki süüdistusi ja nimetanud juurdlust nõiajahiks.

Jüri Vips sai jagu Suzuka ringraja rekordist Suzuka ringrajal toimunud Super Formula testipäeval näitasid motosportlased kiireid ringiaegu. Suzuka raja rekord Super Formula autode jaoks püsis 2017. aastast 1.35,907. Nüüd sai sellest jagu kuus meest, kelle hulgas eestlane Jüri Vips (Team Mugen), vahendas uudist Delfi. Vipsi aeg oli 1.35,342 (+0,152).

Eesti ja Läti ühispankade ühinemise hääletamine.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

3

Tänase lehe vahelt leiate Inter­n ational Estonian Centre’i reklaamlehe.

Palun külastage rohkemaks informatsiooniks lehekülge: estoniancentre.ca

Saksamaa saatis välja kaks Vene diplomaati Sel nädalal saatis Saksamaa välja kaks Venemaa saatkon­ na töötajat. Nende kohta on Saksamaa liidupeaprokuratu­ ur teatanud, et on piisavalt tõendeid, et Venemaa või Tšetšeenia andsid käsu Gruusia kodaniku Zelimhan Hangošvili mõrva­m iseks Berliinis.

40-aastane Hangošvili lasti maha augusti lõpus Berliini Moabiti linnaosa pargis. Kaht­ lusalune, 49-aastane Venemaa kodanik lähenes ohvrile jalgrattal ja pani mõrva toime päise päeva ajal. Mõrv tekitas kahtlusi Vene riigi osaluses algusest peale, aga Moskva on seda eitanud.

Hangošvili oli tšetšeeni pärit­ olu Gruusia kodanikust varjupaigataotleja, kes võitles Teises Tšetšeenia sõjas Venemaa vastu.

Teadete kohaselt on ta tegutsenud ka Ukrainas ja Gruusias Venemaa huvide vastu.

2016. aastal palus Hangošvili Saksamaal varjupaika pärast seda, kui Gruusias oli mitu ­korda tema elu kallale kiputud.

Tema varjupaigataotlus lükati aga tagasi ja ta ootas väljasaatmist.

Saksamaa välisministeerium põhjendas diplomaatide välja­ saatmist muu hulgas sellega, et Venemaa võimud ei teinud Berliinis aset leidnud Gruusia kodaniku mõrva uurimisel koos­ tööd, vaatamata korduvatele ­päringutele.

Moskva on teatanud, et vastab kahe Venemaa Berliini saatkonna töötaja väljasaatmisele Saksamaalt, teatas Venemaa välisministeerium kolmapäeval.

Venemaa presidendi pressi­ esindaja Dmitri Peskov nimetas kahtlustusi Vene võimude mõrvas osalemises täiesti alusetu­ teks. (D/ERR/EE)

Riina: soovitus lastevanematele

Lapsevanemad, tädid-onud-sõbrad! Praegu on eriliselt tore aeg külastada oma väikestega Eesti Rahvusringhäälingu võrgulehe­ külge lasteekraan.err.ee ning klõpsata seal (paljude toredate asjade seas) pilti JÕULUKALENDER! Sinna ilmub igal detsembrikuu hommikul uus jõulusokk, mille taha on peidetud väikese multifilmiga (animatsiooniga) muinasjutt. Eesti lastekirjanike toredad ja õpetlikud jutud valis välja lasteajakiri ,,Täheke“.

Facebookis on ka lehekülg ,,ERR Lasteekraan“, millel on hea silma peal hoida. Rõõmsat jõuluootust!

4

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Torontos asutati Kaitseliidu Toompea Malevkonna Abistamisfond Kaitseliidu Toompea malev­ kond tähistab tänavu oma 95. aastapäeva. Seda ei ole sugugi vähe, et olla uhked oma kait­ setahte üle.

1. detsembril 1924 aastal toimus sündmus, mis raputas ­ Eestit. 95 aastat tagasi üritasid kommunistid Nõukogude Liidu toel korraldada riigipööret Eestis. See sündmus on andnud alust paljudeks spekulatsiooni­ deks. Väidetavalt teadsid Kait­ sepolitsei allikad juba ligi aasta varem kommunistide plaanist ja neil oli allikaid isegi riigi­ pöördekatse eelõhtul Tal­linna Kalamaja taga toimunud koo­ s­ olekul. Võib-olla oli põhjus selles, et kuna 1924. aastal olid toimunud suuremad arreteeri­ mised kommunistide seas, arvati, et neil ei ole enam suuremat kandepinda Eesti elanike hulgas. See oletus oli pigem õige, kuna mässajatest võitlejate arvuks hinnatakse täna umbes 200 inimest. Selle arvu sisse tuleb arvestada ka Venemaalt saa­ bunud diversandid. Ometi ei ­olnud Eesti riik äkilisteks sündmusteks lõpuni valmis. 1. detsembri öösel sai Tallinnas mässajate käe läbi surma 21 inimest ning haavata veel 25 eraisikut ja 16 sõjaväelast.

Mitmete episoodide seas muutus aga märgiliseks võitlus riigiasutuste eest. Kui näiteks

tolleaegset sõjaministeeriumi ei suudetudki vallutada, siis Toom­ peal tungiti riigivanem Friedrich Akeli majja, nii et tolleaegne Eesti riigipea pääses napilt põgenema tagaukse kaudu. ­ Niisamuti ei olnud korralikku kaitset sel hetkel ka Toompea lossil.

Selle öö tulemusena nähti Kaitseliidul jälle suuremat rolli.

Vahepeal oli tekkinud juba arusaamine, et pärast Vaba­ dus­ sõja lõppu ei ole kaitsevalmis rahval enam suuremat tähendust. Eraldi väärib märkimist, et kohe putšile järgnevatel päe­ vadel moodustasid Eesti riigi­ ametnikud eraldi Kaitseliidu Toompea malevkonna, nii et juba 4. detsembri öösel läks esimene 7-liikmeline vahtkond ­ Toompea lossi valvama. Esi­ meseks malevkonna pealikuks sai erukapten Otto Tief, kellest septembris 1944. aastal, pärast Saksa vägede lahkumist ja enne Nõukogude vägede kontrolli kehtestamist, sai lühikeseks ­ ajaks Eesti peaminister.

Tänane Toompea malevkond kannab mineviku märke ja sa-

mas on ta ka palju muutunud. Ühest küljest astus iseseisvuse taastamise järel malevkonda palju prominente ja riigikogulasi. Ilmselt ei ole üheski teises Kaitseliidu malevkonnas võrdsel hulgal kõrgemaid ohvitsere, mis mingil hetkel tekitas ühiskonnas ka iroonilise suhtumise Toom­ peasse, kui „parketiohvitseride malevkonda“. Ometi näitas Toompea malevkond oma sisu 2007. aastal, kui all-linnas toimusid „Pronksiöö sündmused“, aga samal ajal kogunesid Toompea kaitseliitlased Riigi­kogu hoonet kaitsma. Õhus liikusid mitmed stsenaariumid, kuidas Pronkssõduri poliitiline meeleavaldus võib eskaleeruda vägivaldseks kriisiks. Kuna Eestit tabas samal ajal Vene­ maalt juhitud küberrünnak ning Venemaa meedias ja sotsiaalmeedias sisuliselt õhutati vägivalda, siis oli kõik võimalik.

Mitu ööpäeva järjest peeti pidevalt Toompea lossis valvet ja mängiti läbi ka kaitseoperat­ sioonide erinevaid stsenaariume. Ühel hetkel jõuti koguni nii kaugele, et Toompea lossiesine

väljak tõkestati okastraadiga, mis päev hiljem siiski maha võeti.

Rünnakut ei tulnud, kuid Toompea kaitsetahet demonst­ reeriti väga selgelt. Ajaliselt tulid järgemööda Vene-Gruusia sõda 2008, Vene-Ukraina sõda, mis algas 2014 ja kestab praeguseni. See kõik sisendas, et kaitseliitlased kui Eesti esimesed ja viimased kaitsjad on endiselt vajalikud.

Tänases Toompea malevkonnas on 550 liiget, kelle seas on ka 70 toetajaliiget. Me oleme jõudnud sellisesse vanusesse, kus ligi 30% meie liikmetest on täna seeniorid, kes ise enam püssiga võitlema ei lähe, kuid kes ise on valmis endiselt panustama. Meie seas on po­ litseinikke, „KAPO“-kaid, ja ­professionaalseid kaitseväelasi, kellel on kriiside puhkedes omad konkreetsed ülesanded.

Aga lisaks on Toompeal ka üks jalaväekompanii ja mõned muud üksused, mis on kriiside puhkedes valmis andma oma pa­ nuse justnimelt Kaitseliidu rida­ des.

Kaitseliidu tugevus seisneb elanikkonna toetuses. Ja seda kõige otsesemas mõttes. On tõsi, et Kaitseliit saab oma relvastuse ja käsud Kaitseväelt, kuid reaalselt ei jagu Kaitse­ liidule alati kõige uuemat varustust. Seepärast ei ole haruldane, et kaitseliitlased ostavad ise endale varustust. Sel aastal toimus meil õppus HUNT 2019, kus Toompea kaitseliitlased män­ gisid NATO prantsuse võõrleegioni üksuste vastu. Prantslaste poolel olid tankid ja soomus­ masinad, eestlaste poolel oma maastiku tundmine ja julgus ka-

Nr. 49

sutada mittekonventsionaalseid võtteid. Ühelt poolt vaadates me võisime tulemusega rahul olla. Tänased Toompea kaitseliitlased ei ole enam parketi­ ohvitserid, vaid on ka konvent­ sionaalsele vastasele tõsiseks nuhtluseks. Samas osutas ka see õppus, et moodsa sõjapidamise jaoks on meie varustuses puudusi.

Just seepärast oli väga suur rõõm, et Torontos tekkis meie liikmete Ülo Isbergi ja Toomas Eichenbaumi juhtimisel „Toom­ pea Malevkonna Abistamis­ fond“, mille eesmärgiks on teha korjandusi meie varustuse parandamiseks. Me ei räägi sel puhul tapvatest relvadest, vaid esimese hooga näiteks öövaatlusseadmetest ja muust tehnikast, mis parandab ülevaadet lahinguväljast. Olles väikese ­ rahva esindajad, on meie edu pandiks ainult targalt sõdimine – näha kaugelt, võtta otsuseid vastu kiirelt, täita ülesanne ja ellu jääda.

Oma 95. aastapäeva lävel näeb Kaitseliidu Toompea malevkond, et meil on nüüd toetajaid mõlemal pool ookeani.

Arusaadavalt lisab see usku, et me kõik ajame õiget asja – et Eesti Vabariik kestaks.

Toompea Malevkond on väga tänulik abi eest meie fondi.

Igaüks võib annetada ja ka väike annetus loeb palju. Toom­ pea Malevkonna Abistamisfond – Estonian (Toronto) Credit Union Ltd, account No.148010214. https://www.toompeamalevkond.ee h t t p s : / / w w w. y o u t u b e . c o m / watch?v=VXH3gY8yCQk&t=7s

Eestis tähistati andresepäeval väliseesti päeva Tekst ja fotod Lea Kreinin

mas pidades taasloodi pärast kümmet aastat ka rahvastikumiTallinnas koguneti 30. no­ ­ nistri ametikoht. Valitsuse töö­ vemb­ril Välis-Eesti Ühingu plaan näeb ette koostada uus eestvõtel Rahvusraamatukogu üleilmset eestlust koondav kuppelsaalis, et tähistada koos prog­ramm, mis on laiema haarväliseesti päeva. dega seni kehtinud rahvuskaasKohaletulnuid tervitas Eesti laste programmist ning see rahvastikuminister Riina Sol­ peaks valmima järgmise aasta man. Ta rääkis, et oleme kõik juuliks. Ülemaailmse eestluse eestlased ning nagu ka president koostöökomisjonis on hetkel 20 mest, sinna tuleb veel liikKersti Kaljulaid suvisel ESTO ini­ avamisel rõhutas, on termin meid juurde. Koos käib kaheksa „väliseestlane“ oma aja ära temaatilist töörühma (haridus, elanud. Iga eestlane on glo­ kultuur, noorsootöö jne). baalne eestlane, sõltumata sel­ Väliseesti Ühingu esinaine lest, kus ta elab. Ta rääkis ka Leili Utno kõneles selle päeva valitsuse sammudest üle­ asutamise traditsioonidest ja maailmse eestluse hoidmisel ja kohtadest, kus seda maailmas arendamisel. Seda eesmärki sil- tähistatakse. Väliseesti päev toi­ mub üle maailma juba 91. ­korda.

Kiili gümnaasiumi vahetu­ s­ õpilane Ella Scott Austraaliast luges ette A. H. Tammsaare essee ,,Truudus“, mille kirjanik kirjutas Eesti rahvale detsembrikuus 1939. A. H. Tammsaare teksti lugemine on Tallinna Tead­ laste Maja ja Välis-Eesti Ühingu ühine algatus eesti kirjanduse üleilmse ühislugemisega lähendada globaalseid eest­ lasi kodumaale ning on rootsi­ eestlase dr Jaak Kiviloogi algatus. Kell 16–17 toimus sama Vahetusõpilane Ella Scott Aust­ ka Tallinna kirjanduskeskuse raaliast.

Tammsaare muuseumis, kus kir-

meie identiteeti kõikjal maailmas. Meie keelt ja kultuuri ei hoia peale meie endi mitte keejaniku essee luges ette näitleja gi teine. Leili Utno tutvustab Indrek Sammul.

Välis-Eesti Kongresse ning teeb Väliseesti päeval on alati kokkuvõtte viimasest, ESTO peetud huvitavaid teadusette­ raames toimunud kongressist. kandeid, mullu kõneleti Vaba­ Kalev Sepp kirjutab Portlandi dussõja ajaloost. Seekord sai ja USA Lääneranniku eestlaste kuulata Eesti TA akadeemiku tegevusest ning sealsete eest­ Jüri Martini kaasaegsetele klii­ laste kontaktidest rahvuskaasmamuutustele pühendatud ette­ lastega mujal maailmas. YFU kannet „Noosfääri pahupoolest vahetusõpilane Austraaliast Ella biosfääris“. Hetkel on kliima­ Scott jagab muljeid oma aasta­ muutused väga oluline teema, sest Eestis viibimisest. Ajakirjas mis kõnetab inimesi kogu on veel juttu Läti-Eesti kultuurimaail­mas. Sageli esitab meedia suhetest, Tõnu Õnnepalu roasja ühekülgselt ja tegelikke maanist „Aaker“ ja poliitöko­ fakte tundmata. Jüri Martin loo­ giast. Ajakirja lõpus on kõneles biosfäärist, elusainest ja ­bibliograafia 1996-2019. noosfäärist (inimeste poolt Üritusel jäi kõlama mõte, et keemiliselt muudetud kiht Maa eestlased kogu maailmas peak­ ümber). On oht, et inimene võib sid rohkem kokku hoidma, sest meie planeedil oma tarkusega ainult niimoodi on meil võimaiseennast hävitada. Probleeme lik hoida oma kaunist keelt ja põhjustavad metsade kadumine haruldast kultuuri. Anton Han­ ja toksilised jäätmed. Iga lage­raie sen Tammsaare kirjutas 1939. näol on tegemist kohaliku öko- aastal oma essees: „...ainuke katastroofiga, tulevikule mõel- meie õige pääsetee on truuduses des võiks Eestist saada öko­ - oma maa, oma rahva, oma kaitseala, kus üritame säilitada keele, oma omapära vastu. Kui looduse keemilist struktuuri. meil see tõetundmine puudub, Koosviibimisel esitleti aja­ siis ei või meid keegi aidata, kirja „Välis-Eesti“ 2019. aasta sest oleme nagu hunnik liiva­ teist numbrit. Ajakirja uues teri, mida tuulepuhang lennunumbris kirjutab Katre Riisalu tab, või nagu suits, mis hajub laulupidude ajaloost. Marju ilmaruumis.“ Kõivupuu arutleb eesti keelest ja meelest üleilmastuval 21. sajandil. Keel on tähtis ühiskonna mälu hoidja ning aitab säliltada

Välis-Eesti Ühingu esinaine Leili Utno.

Teadlane, akadeemik Jüri Martin.

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Listeeriast – rahulikult ja hüsteeriata Mari Järvelaid, meditsiiniteaduste doktor Eestis on eriti hiljutistel nädalatel olnud kõne all listeeribakteri avastamine M.V. Wooli kalatöötlemistehases. Sellega seoses on kauplustest tagasi kutsutud nimetatud tehase tooteid. Veterinaar- ja Toiduameti ettekirjutuse järgi peatatakse M.V. Wooli Harku ja Vihterpalu tehastes ajutiselt tootmine.

Möödunud nädalal teatas Eesti meedia, et listeeriabakterit leiti toidupoodideketi Rimi keskköögi salatiosakonna töölaualt, mille tõttu korjati müügilt kõik värsked salatid ja peatati salatite tootmine. Selveri Köögi nime all valmistoitu pakkuv Kulinaaria OÜ avastas samuti hiljuti listeeriabakteri, see leiti Oskari Lihatööstuse ahjufilee singist. Tooraine tagastati tootjale enne tarbijani jõudmist.

(Allikas: Eesti meediaväljaan­ ded) Itaalias oli 1997. aastal puhang, kus listeeriaga saastunud maisisalatit süües haigestus gastroenteriiti ehk palavikuga ­ kõhulahtisusse 1566 inimest.

2008. aastal oli listerioosi puhang Kanadas, saastunud liha süües 56 haigestus, neist 20 ­surid. Lõuna-Aafrika Vabariigis oli 2018. aastal listerioosi puhang enam kui tuhande nakatunuga, neist 200 surid.

Viimastel aastatel on liste­

Peapiiskop Urmas Viilma: vääriti mõistetud sõnavabadus põhjustab sõnareostust Kolmapäeval Tallinna Piis­ koplikus Toomkirikus peetud advendikõnes jagas peapiis­ kop Urmas Viilma oma mõtteid ühiskonnaelu aktuaal­ setel teemadel: kliimadiskus­ sioonist, vägivallast ja naiste instrumentaliseerimisest, sõ­­ ne­­le­misvabadusest ja sekula­ rismist kui uuest ideoloogiast.

Iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud advendimõtiskluses täheldas peapiiskop Urmas Viilma, et lõppev aasta oli riigi jaoks rikas mitmete auväärsete juubelite ja tähtpäevade poolest, kuid lisas, et sisemiselt rikkaks ei muuda meid mitte peod ja juubelid, vaid inimeste teenimine ning igapäevane töö. „Kiriklik armastustöö inimeste juures algab juba enne uue elu sündi ning ulatub ka üle aja ja maise elu piiri igavikku,“ ütles Urmas Viilma, leides, et sageli ei leia selline tegevus avalikku äramärkimist, sest meedias on atraktiivsem tähelepanu suunata pigem välistele ja maistele asjadele, mis kiriku jaoks pole mitte põhi-, vaid tugitegevused.

Kliimadiskussioonil peatudes

rioosi nakatumine Euroopa paljudes riikides tõusutrendis, seejuures keskmine haigestumise sagedus on maailmas 0,1 kuni 1,1 juhtu 100 000 inimese kohta. Euroopas on listerioosi haigestumine olnud tõusutrendis, seda just üle 60-aastaste hulgas. Kui USA-s tuli 1998. aastal tagasi kutsuda 16 miljonit kilogrammi hot-doge, 2002. aastal aga 12,4 miljonit kilogrammi lihast delikatesse, kal­ kuni- ja kanaliha listeeriaga saaste tõttu, siis tänaseks on USA suutnud vähendada lis­ terioosi juhte 42% alates 1996. aastast, sageduseni 0,27 juhtu 100 000 elaniku kohta.

Listeeria – jutt on ühest bakterite maailma kuuluvast batsillist Listeria monocytogenes, mida kui otsida, võib leida nii veest, pinnasest, kõdust, aga kõige suurema tõenäosusega ­erinevate imetajate, eriti mälet­ sejate, lindude, aga ka kalade, väljaheidetest.

Listeeriast kui inimesi ohustavast patogeenist on teadmine olemas alates 1929. aastast, kuid alles 1980ndatest kui toiduga levivast patogeenist. ­ Inimene ise võib samuti olla listeeria reservuaariks, nii on leitud, et inimestest kümnendikul elutseb see batsill seedetraktis püsivalt. Risk on kõrgem nii tapamaja töötajatel kui Listeria monocytogenese kultuure uurivatel laborantidel.

nentis Urmas Viilma, et teda häirib see, kuidas kliimamuu­ tuste peatamist püütakse sageli motiveerida esmajärjekorras tulevikuinimese isikliku heaolu säilitamise vajadusega. „Egoist­ lik on päästa maailma vaid ­sel­leks, et inimene saaks siia rajada maapealse Paradiisi. Risti­i­ni­mene hoolib loodust ehk loodusest ainuüksi juba seetõttu, et Jumal ise on pannud ta selle eest vastutama,“ märkis ta.

Peapiiskop Viilma peatus ka perevägivalla ja naiste õiguste teemadel, täpsemalt nende kajastamisel meedias: „Olen vahel imestanud, kuidas mõni meedia­ väljaanne võib oma veebiväljaande ühes rubriigis avaldada artikli või analüüsi lähisuhtevägivallaga seotud probleemidest ja naiste väärkohtlemisest, samal ajal aga jätkata teises rubriigis sisutute ja maitsetute jutunu­ pukeste avaldamist naistest, keda kujutatakse vaid ihaobjektidena.“ Emakeele aastaga seonduvalt avaldas peapiiskop seisukohta, et ühegi teiste suhtes lugupidavalt ja väärikalt käituva inimese sõna ei saa olla kunagi lõpuni vaba. „Täielikult vaba sõna on piirideta ja ujuva tähendusega ning muutub seetõttu oma olemuselt sisutuks, isegi mõttetuks,“ nentis ta. Sõna­vaba­ dust mõistetakse tema tähele­ paneku kohaselt Eestis pigem hoopis sõnelusvabadusena, sel­ lisest vääriti mõistetud sõnava­ badusest tekib aga sõnareostus.

Listeeria teeb ebatavaliseks tema eluks ja paljunemiseks sobiv keskkond – talle sobivaks temperatuuriks on -7 kuni 45 kraadi Celsiuse järgi. Opti­ maalne kasvutemperatuur on 37 kraadi juures, kuid kuigi aeglaselt, võib ta kasvada ka alla 0-kraadisel temperatuuril ehk siis paljuneda toiduainetel, mida hoitakse kõiki hügieenireegleid järgides pikemat aega külmkapis või külmletis. Samas, lis­ teeria hävib tavapärasel toidu kuumtöötlemisel nagu keetmine, praadimine, küpsetamine.

Batsill Listeria monocytugenes talub lisaks madalale temperatuurile äärmuslikult hap­ pelist ja soolast keskkonda.

Tal pole vahel, kas on piisavalt hapnikku või mitte. Ta moo­ dustab niisketele pindadele biofilmi, sealhulgas ka pindadele, kus valmistatakse ette toitu, olles tihti ignorantne ka puhastusvahendite toimele. Levib ta aga peamiselt fekaal-oraalsel teel ehk saastunud kätelt või toidu valmistamiseks kasutatud saastunud pindadelt ning köögiriistadelt toitu ja seejärel selle toidu söömisega. Asja teeb veel keerulisemaks see, et listeeriaga nakatumisest haigusnähtude avaldumiseni ehk inkubatsioo­ niperiood kipub olema seda­võrd pikk, keskmiselt 3 kuni 70 ­päeva, et raske on tagant järele kindlaks teha just seda toitu, mis sisaldas haiguse põhjustajat.

Listeeriaga võib toit saastuda nii valmistamisel kui hoiusta-

mise ajal külmikus. Nii loetakse üheks kõrge listeeriaga saaste ohuga toiduks pehmeid juuste, mida ei soovitata süüa rasedatel loote nakatumise riski tõttu ja neil, kel on alanenud immuunvastupanu. Listerioosi nakatu­ mise korral võib rasedal tekkida kas palavik, gripilaadsed haigusnähud või ka raseduse katkemine. Lisaks rasedatele on ohustatud vastsündinud, kes on nakatunud sünnituse ajal ja neil võib tekkida sepsis, meningiit, kopsupõletik. Alanenud im­ muunsusega täiskasvanuid ohus­ tavad peamiselt gastroenteriit, sepsis, meningiit, endokardiit.

Listerioosi teeb hirmutavaks kõrge suremus, mis ulatub 30% juhul kui ravitakse, ravimata juhtudel on aga suremus 70% ringis. Kuna tegemist on bakteriaalse nakkusega, kasutatakse raviks antibiootikume.

Kõrge suremuse põhjuseks on listeeria oskus seedetraktist levida edasi, kavaldades üle meie organismis olevad kaitsebarjäärid ja on võimeline rakust rakku levides jõudma ka ajju.

Kui see juhtub, ongi tulemuseks väga raskete sümptomitega hai­ gestumine.

Kui traditsiooniliselt listeeriaga saastumise kõrge riskiga toitudeks loetakse pastöriseerimata piima ja piimatooteid, pehmeid juuste nagu feta, ca­ membert jt, valmistoite nagu vorstid ja liha või singilõigud ning külmsuitsu-tooteid, siis viimastel aastatel on selgunud

uued toiduriskid. Nii on nakatumisi listerioosi olnud süües idandeid, jäätist, õuna, apri­ koosi, virsikut, maasikat, melo­ nit või külmutatud marju, aedvilju ja friikartuleid. Kõrge risk saastumiseks listeerial on ka võileibadel. See nimekiri ei ole lõplik.

Lugeja kiri

nesid meie elanikele. Nii ka õed Sõnajalad Saaremaalt esinesid meil lauluga. Nende abikaasad on kanged ärimehed Eestis.

Paigutavad ilmatu kõrgeid tuulikuid mere rannale elektrit tegema, sõidavad ringi helikopteriga.

Meie vaatasime imestades kõrvaltmajast naisega teineteisele otsa, kas luterlastel Eestis on selline komme? Nimelt ju Piiblis teine käsk keelab val­ mistada Jumalast mingit kuju või pilti ja seda kummardada.

Siis meenus, et luteri kiriku katekismuses kümme käsku on rooma katoliku eeskujul samad, kus puudub teine käsk täielikult, neljas Piibli käsk on muudetud, ja et arv täis oleks, kümnes käsk on poolitatud.

Vanataadi mälestuskilde Aastaid tagasi, esimese Eha­ tare vanadekodu juhatajana töötasin üksteist aastat Scar­ boros ja nii puutusin kokku arvulise eestlaskonnaga Toron­ tos. Meie kõrval asus Eesti Kodu, kust mitmed eestlased käisid meil söömas, kuna meie soomlastest kokad valmistasid maitsvaid toite.

Kirjutan Kargu Karla viisil: ,,Äi mina siis põld mette veel vana ätt, kui nüid praegast.“ Kui reisimine Eestiga vabaks läks, siis sealt tulid ansamblid ka meie asutust vaatama ja esi-

Viimast tuleks käidelda samamoodi nagu prügi ehk et igaüks meist peaks teadlikult hakkama tegelema sõnasorteerimisega.

Jõulurahu tagamiseks pidas Viilma mõistlikuks sõlmida ühiskonnas kultuurse kõne kokkulepe. Ta pakkus retsepti ka sõnamürgisõltlastele: „Võõ­ru­ tus­raviks saab olla ainult täielik vaikimine, sõnapaast, mis on igast sisutust sõnast tähendus­ ­ likum ja kõnekam!“ Urmas Viilma avaldas veendumust, et usuvabadus eeldab alati erinevate religioossete maailmavaadete olemasolu ühis­ konnas. Kui jääb alles ainult üks ametlikult toetatud usuline

Kord tuli kõrvalmajast üks proua abielupaariga Eestist ja palus mind neile asutust tutvustada. Mees oli luterikiriku õpetaja. Kui me alla keldrisse, rahva kogunemise ruumi jõud­ sime, ma seletasin, et siin me peame ka kirikuteenistusi ja avasin eesseina luugid, kus oli pilt Jeesuse taevaminemisest.

Nii kui ma seda tegin, siis mõlemad Eesti külalised las­ kusid põlvedele pildi suunas.

maailmavaade või filosoofia, lõpeb usuvabadus ja riigikiriku rolli võtab hiilivalt endale sekularism kui maailmavaade – uus vaimsus. „Olen seisukohal, et kui jätkame ilma üleüldise ­kohustusliku religiooniõpetuse rakendamiseta Eesti üldhariduskoolides, oleme põhiseaduses sõnastatud riigikiriku puudu­ mise põhimõttega vastuollu jõudmisele väga lähedal,“ leidis Viilma.

Peapiiskop Viilma kinnitas, et kirik on ühiskonnas kohal ning täidab oma põhiülesannet – kuulutab rõõmusõnumit Jumala armust ja teenib ligi­ mest – erineval viisil kõikides

Listerioosi levikut soodustab valmistoitude populaarsus ja lai levik. Kuna haigussümptomite teke võtab aega, siis suurtes kogustes saastunud pakendatud toit võib olla jõudnud juba kümnetesse riikidesse müügile, enne kui ta tuvastatakse. Nii on rahva tervise seisukohalt saanud listeeriast haigustekitaja, mille levikus on koht kellegi mustadel-pesemata-saastunud kätel, seda varasemast juba tuttavate salmonelloosi ja kampülobakterioosi kõrval.

Kui nüüd loota, et ühe tehase kinni panemisega saame peletada listeeria batsillid Eestist, siis ilmselgelt pole see arukas lootus. Sõbralikuks kooseksisteerimiseks aga on olemas enne­ tusele suunatud riigi tasandil juhitavad meetmed. Internetist saab endale tellida plüüžist tehtud listeeriat kujutava mänguasja, millega kaasa antakse ka õpetus käte pesemiseks ja ennetuseks, kuidas see pehme ja ohutu mängu-listeeria saaks jääda ainu­keseks ning päris batsillist haigus jääks tundmata.

Ühel päeval juhtus Ehatares tuleohu häire, märguanne pa­ nee­lil näitas teise korra vasakut tiiba. Härra Alfred Sepa, Abistamiskomitee president, kes tihti meil viibis, tuli minuga (Järgneb lk. 21)

eluvaldkondades ning lisas: „On aegu, mil kirikul tuleb oma väärtustest ja põhimõtetest lähtuvalt kaasa kõnelda ka po­ liitilises elus, toetada teatud poliitikat või vastanduda teatud poliitikale – ikka selleks, et teenida ligimest ning aidata kaasa kujundada ühiskonda, mille liikmeid iseloomustab rahu taotlemine ning armastav, austav ja hooliv hoiak nii kaas­ inimeste kui kogu ülejäänud kaasloodu suhtes.“ Lõpetuseks soovis peapiiskop Urmas Viilma kaunist advendiaja algust, rahu ja kosutust hingele ning rohket Jumala õnnistust.

(EELK Konsistoorium)

6

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Kaunid naised…

(Algus lk. 1)

miljöö, mis sobis väga õhtuse kontserdi juurde. Ja milline elamus see õhtu oli…

Esimesed, kes lavale astusid, olid tunnustatud džässvokalist Kadri Voorand koos ühe Eesti parima bassimängija Mihkel Mälgandiga, kes moodustasid koos tõeliselt fantastilise muusikalise paari. Kadri üllatas pealtvaatajaid iga käänu ja hüppega tema muusikas ja tõi esile ka oma multi-instrumentaaltalendi, mängides klaverit, viiulit ja isegi kalimbat kolme laulu ajal. Ta hääl pole nagu ükski teine, tume ja sile-sametiselt pehme ühel momendil ning tugev ja majesteetlik järgmisel. Tema laulmise stiili võib klassifitseerida kui ,,scat“ laulmine segatud modernse džäss-vo­ ­ kaalstiiliga. Muusikute improvi-

Vaimustavat džässiõhtut juhtis tuntud laulja ja JazzFM saatejuht Heather Bambrick.

Foto: Peeter Põldre

satsiooniline ja eksperimen­ taalne ,,nu-jazz“ stiil oli eriti punkteeritud huvitavate ja eri­ liste elektrooniliste vokaalefektide ja luuperi tehnoloogiaga, mis olid sujuvalt integreeritud mitte ainult muusika sisse, vaid ka laulja toredatesse juttudesse laulude vahepeal.

Laulud olid suuremjagu ing­ lise keeles ja tõlked tuntud eesti luuletajate lühikestest luuletus­ test, kuid mõned osad olid ik­ kagi jäetud emakeelde. Impro­ visatsiooniline dünaamika bassi ja vokaali vahel lõi keerulise ja väga meeldiva helimaailma, millesse oli võimatu mitte ära kaduda, seda võiks isegi kutsuda ,,aju toiduks“ ja õpetuslikuks kogemuseks. Mihkel Mälgand oli iseenesest lummav, näidates, et ta on värskendav ja oma­ pärane muusik, kasutades bassi kui mõlemat – meloodilist ja rütmilist – pilli, liikudes kahe vahel mängleva kergusega. Oli näha, et muusika oli isiklik jutustaja Kadri jaoks. Kuulaja ­ oli jäetud tundega, et oli käinud koos lauljaga reisil läbi tema elu ja kogemuste ja et ta oli muusikale lähemale toodud ­samal ajal.

Teiseks astusid lavale meie oma peaaegu kohalik superstaar džässvokalist Laila Biali koos kohaliku tõeliselt fantastilise bassimängija Rich Browni ja talendika trummari Ben Witt­ maniga. Trio tegi muusikat, mis oli segu džässist, popist, ,,sou­ list“ ja ,,funkist“, luues vastu­ pandamatu gruuvi igas laulus.

Lailal, nagu Kadrilgi, on täielikult eriline hääl, mis suutis olla helge ja kumisev ühel hetkel, võimas ja tugev järgmisel.

Tema vokaalis saab kuulda tra­ ditsioonilise ja tänapäevase džässi mõju, tehes ta hääle tõeliselt ajatuks. Laila lisab oma stiili džässile, segades imeliselt klassikalise džässi elemente ja meloodiaid modernsete rütmide ja nüanssidega, mida kuuleb teistes populaarsetes žanrites. Žanrite segunemine integreeritud ja sujuval viisil mitte ainult laulust laulu, vaid ka palade sisemiselt, on tõeline näitaja, et tegemist on väga osava vokalisti ja heliloojaga. Laila lauludele andsid veel juurde teistmoodi ja huvitavad meloodilised ja akordide muutused, mis tekitasid põnevust kuulajas, oodates, mis järgmiseks võiks juhtuda. Ta on täielik superstaar oma vokaali, klaveri- ja heliloojatalentidega ning selletõttu on kerge näha, miks ta on nii populaarseks saanud tänapäevasel muusikamaastikul.

Tõelise punkti pani kontserdile, kui Kadri ja Mihkel liitusid koos Laila ja tema bändiga laval, et esitada koos paar viimast improvisatsioonilist lugu, mida nad olid, oma sõnul, just pannud kohapeal kokku.

Muidugi ei olnud see üldse arusaadav lauludes iseendis.

Kostis nagu muusikud olid juba mitu kuud koos harjutanud ja tunnetasid üksteist suurepäraselt. Viimane pala lõppes vaikusesse kadudes ja maagiline õhkkond jäi mängijatest saali pärast kontserti. Õhtu oli tõesti eriline, imeline ja kaasahaarav ja mõlemaid esinejaid on rohkem kui väärt jälgida, et näha, mida veel nad liidavad muusikamaastikule juurde tulevikus. Kui olete huvitatud veel sellistest kontsertidest ja üritustest, liituge Estonian Music Week Culture Clubiga ja pidage sotsiaalmee­ dial silma peal!

Tallinna lauluväljakul saab osa Aasia laternafestivalist Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand Eestist.

Foto: Peeter Põldre

Rich Brown, Mihkel Mälgand, Kadri Voorand, Laila Biali ja Ben Wittman – unustamatu muusikaline elamus.

Foto: Peeter Põldre

Sel nädalal avatakse Tallinna lauluväljakul Aasia Later­na­ festival. Rohkem kui kuuks ajaks avatuks jääva festivali jaoks pannakse üles üle 25 valgu­s­installatsiooni, mis on valmis­tatud ligi kahe kilomee­ tri pikkusest maalitud siid­ kangast ja 10 000 LEDpirnist.

Muuhulgas esitletakse 40­-­meet­rist draakonit, siidist pandasid, Aafrika loomade ku­ ningriiki, maagilist hirvemetsa, veealust maailma ja muud ­muinasjutulist.

Lisaks skulptuuridele toimuvad festivalil Hiina näitlejate etteasted, avatud on jõuluturg ja Aasia toidu ala.

Valgusfestival on rännanud enam kui 50 riigis üle maailma.

Eestis toimub festival esmakordselt ja seda saab uudistama minna 12. jaanuarini. (D/EE)

Nr. 49

JUNO aasta džässvokalist Laila Biali.

Foto: Peeter Põldre

Leelo Tungal sai Balti Assamblee kirjandusauhinna

Olari Elts.

Foto: ©Ülle Baum

ERSO uus peadirigent on Olari Elts ERSO pressikonverentsil aval­ dati, et uus dirigent alates hooajast 2020/2021 on Olari Elts. Tema esimene kontsert ERSOga toimus 1998. a, alates aastast 2007 on ta ERSO peakülalisdirigent.

Olari Elts on avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada ja juhatada väga omanäolisi ja põnevaid kontserdikavasid on toonud talle tunnustust üle maailma. Tema sagedasteks lavapartneriteks on nimekad orkestrid üle maailma, sealhulgas Soome Raadio Süm­ fooniaorkester, Taani Rahvus­ orkester, BBC Sümfoonia­ orkester, Seattle’i Sümfoonia­ orkester ja Yomiuri-Nipponi Sümfooniaorkester. Lisaks sümfooniaorkestrite põhirepertuaari kuuluvale klassitsismi- ja romantismiajastu muusikale kuulub Eltsi kavadesse ka kaasaegsete heliloojate, ka tema kaasmaalaste Erkki-Sven Tüüri, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve looming. ,,ERSO on üks esimesi orkestreid, mida kuulsin, esi­ mene orkester, mida ma juha­ tasin, ning orkester, mis on näinud ja toetanud mu kas­ vamist. Seetõttu on ERSO kuns­tilise juhi ja peadirigendina alustamine minu jaoks eriline,“ sõnas Olari Elts.

Olari Elts (snd 27. aprillil 1971) on ERSO peakülalisdirigent ja Kymi Sinfonietta kuns­ tiline nõustaja. Aastail 2001–06 oli ta Läti Rahvusliku Süm­foo­ niaorkestri peadirigent, 2006–12 Bretagne’i Orkestri kunstiline nõustaja, 2007–10 Šoti Kam­ merorkestri ja 2011–14 Helsingi Linnaorkestri peakülalisdirigent.

1993. aastal asutas ta NYYD Ensemble’i. 2017. aastal pälvis Olari Elts säravate ja kaalukate ülesastumiste eest nii kodu- kui välismaistel lavadel ning eesti heliloomingu edendamise eest

Eelmisel nädalal anti Riias üle Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiad.

Kirjandusauhinna sai armas­ tatud Eesti kirjanik Leelo Tungal, kelle raamat ,,Seltsi­ mees laps“ on populaarne kõi­ gis Balti riikides.

Leelo Tungla annet hinnatakse nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Raamatu ,,Seltsimees laps“ tõlkinud Guntars Godinš ütles, et meil on teemad väga sarnased, seetõttu saab lätlane väga hästi aru, kuidas elati ning mida ja kuidas kirjutab Leelo Tungal.

Ka kirjanik ise kinnitas, et raamatul on lõunanaabrite juu­ res edu olnud. ,,Lätis on raamat tõepoolest hästi läinud, sest see ilmus samal ajal kui tuli siia film. Praegu tulin ma just Soome esitlustelt, nii et esimene osa on nüüd soome keeles ilmu­ nud ja kõik kolm osa on lõpetamisel Saksamaal,“ ütles Leelo Tungal ERRile.

Preemia määratakse viimasel kolmel aastal ilmunud välja­ paistva kirjandusteose eest, mis on kirjutatud eesti, läti või leedu keeles ning on teistesse keeltesse ka tõlgitud.

Balti Assamblee kunstipree­ mia pälvis Normunds Šne Lätist ja teadusauhinna Juras Banys Leedust. (ERR/EE)

kultuurkapitali aastapreemia.

Praegune peadirigent Neeme Järvi jätkab järgmisest hooajast koostööd ERSOga eluaegse ­aupeadirigendina.

ERSO peadirigendid on olnud veel Olav Roots (1939­ – 1944), Paul Karp (1944–1950), Roman Matsov (1950–1963), Neeme Järvi (1963–1979 ja 2010–2020), Peeter Lilje (1980­ –1990), Leo Krämer (1991– 1993), Arvo Volmer (1993– 2001), Nikolai Aleksejev (2001­ –2010). (ERR/EE)

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 981

I

S

T

Ristsõna nr. 980 LAHENDUS Paremale: 1. Draa, 5. Aie, 8. Sool, 12.

Portland, 14. EKRE, 15. Binaarne, 16.

Raed, 17. Maa, 18. Naasma, 20.

Staar, 23. Edit, 24. Usin, 25. Paanika, 28. Lee, 29. Lokma, 30. Amp, 32. E, 33. (Šo)kolaa(d), 34. Alev, 35. ADIS, 36. Abitu, 37. Esprii, 40. Aar, 41. Kali, 42. Taskukel(l), 47. Kuub, 48. Iste­ koht, 49. (K)ergu, 50. Kii, 51. Amen.

Alla: 1. DPB, 2. Roi(m), 3. Arn(o), 4.

Ataman, 5. Aara, 6. Inn, 7. Eden­ dama, 8. (Ma)serati, 9. Okas, 10.

Orem, 11. Leda, 13. Laar, 19. Aina, 20. Sul, 21. Tsee, 22. Aie, 23. Eakas, 25. Poliitik, 26. Kali, 27. Amet, 29.

Lodi, 31. PVU, 33. Karibu, 34. Abruka, 36. Aake(r), 37. Ekke (Moor), 38.

Saur(us), 39. Plug, 40. Asti, 43. Asi, 44. Kom, 45. Ehe, 46. Ltn.

Nädala retsept

Alati kindel valik magustoidulauale – maasikad šokolaadis

PAREMALE:

1. Eesti suursaadik Kanadas (perek. nimi+eesn.täht) 6. Akumulaator.

9. Therapeutic Goods Administration.

12. Viga, eksitus (ingl.k.)

13. Telefonitirin.

14. Šoti mehenimi.

15. Walesi printsess (1961-1997).

16. EERO esimees.

18. Laeva-, liiklus­ õnnetus.

20. B______, hirvelaps W. Disney stuudio samanimelisest animafilmist.

21. Kunst (ingl.k.).

23. _____l, maitsetaim.

24. Pühapilt.

25. Tulekeel.

27. Eestlaste jumal.

29. Prantsusmaa pealinn.

31. Seinakuulutus.

35. Eesti tegevuste üks aktiivseid eestvedajaid Portlandis (OR).

37. Veealune madalik.

38. See, kes võtab luba küsimata.

41. Nõiatrumm.

43. Pindalaühik.

44. _____hia, kaos, korralagedus.

45. Teat. amet.

47. Lämmastikhappe sool.

49. Tulnukas (ingl.k.).

52. R___, teat. teravili.

53. Luure keskagentuur (lüh).

54. Naisenimi.

55. Lo_____, asula Eesti põhjarannikul.

56. Kansase osariigi lüh.

57. ______n, hooaeg.

ALLA:

1. Light-emitting diode.

2. Tuleohver.

3. Vulkaani avalehter.

4. ___oi, (relvastatud) saatevalve.

5. Metallniit.

6. Hunnide juht.

7. Venemaa haldusüksus.

8. Verine haav.

9. Armastan sind (itaalia.k.).

10. Greta ______, rootsi-ameerika näitlejanna 1920-1930ndatel.

11. R______, šoti krimi­ kirjanik, snd 1960.

Looduskaamera jäädvustas väljasurnuks peetud looma Loodusesõpradel on põhjust rõõmustada – nimelt jäi Vietnami metsas üles seatud looduskaamera ette vahepeal

Naljanurk Muusikatunnis küsib õpe­­ taja klassilt: ,,Kes teab nimetada mõnda naissoost Eesti heli­ loojat?“ Jukul on kohe käsi püsti: ,,Mina tean, Uno Naissoo!“

17. Teat. ahv.

19. Okupatsioonide muuseumi asutaja üks perekonnanimi.

21. Rumaluhke, edev.

22. Vorm sõnast ,,rida“.

24. Isamaa ja Res Publica Liit (end. partei).

26. Keelpill.

28. Austraalias kasutusele võetud sõna ,,šerri“ asemel.

30. Industrial Electronic Services.

32. Levinud hamba­ haigus.

33. Vorm sõnast ,,arg“.

34. Rahvusvaheliste vedude tunnus.

36. Kirumissõna, kurivaim.

38. Lintjas põimik, pärg.

39. Maitsetaim.

40. Hobuse seljas istudes.

42. _____ter, haavale kleebitav kate.

45. _____ron, teat. pasta.

46. Naisenimi.

48. Veelind.

50. Eesti Lasteorga­ni­ satsioon (lüh.).

51. _____bioum, teat. keemil. Element.

juba väljasurnuks peetud Tragulus versicolor ehk Viet­ nami hiirhirv.

See on umbes jänese või kassi suurune kanšillide perekonda kuuluv kabjaline. Hiirhirvedel pole sarvi. Sarvede puudumist asendavad väikesed teravad kihvad, millega hiirhirv ennast ­ kaitseb.

Loodusajakirjas Nature oma uurimuse avaldatud teadlased kirjutavad, et Vietnami hiirhirve pole nähtud 90ndatest saati ning paljud sealsed loomasõbrad eeldasid, et teda enam ei eksisteeri.

Looma suurimad vaenlased on inimesed, kes salaküttimise ja looma elupaikade hävitamisega on teinud neist loomadest ohustatud liigi. (ÕL/EE)

Valmistusained: 2 naela maasikaid 1/4 naela sulatatud tumedat ja teist sama palju valget küpsetus-šokolaadi Valmistusviis: Pesta maasikad ja lasta kui­ vada. Sulatada tume ning valge šokolaad eraldi ettevaatlikult väikestes keedupottides (seda võib teha ka eraldi kaussides, nn. kuuma vee vannis). Lasta pisut jahtuda.

Kasta osa maasikaid tumeda ja teine osa valge šokolaadi sisse (seda saab teha suure lusika abil, aga võib kasutada ka puutikukeste abi, torgates maa­ sika sisse). Seejärel tõsta palli­ kesed serveerimisalusele. Soovi korral võib niristada peale jä­re­ lejäänud sulašokolaadi (tume­ dale valget ja vastupidi). Hoi­da vähemalt tund aega külmkapis, kuni šokolaad taheneb.

7

KARLA KALENDRISABA

Ringimäng Mu sõber Ärman käis mul jälle külas. Jah, seesama Ärman, keda ma ikke poisiks kutsusin, nüid on ullem vana­ mehenäss kui mina. No eks ta ole kah juba selles eas, kus enam kellegagi kõnelda pole. Nisukesed otsivad aeg-ajalt minu üles, et tuletame üheskoos mõne vana asja meelde, ega meietaoliste silmi keski enam sellepärast välja suskama akka, poolpimedad nigu nad juba on. No mul pole selle vasta kedagi, mulle endale käib kah see vaikus juba kõrvadele. Isegi Kata ei kädise enam mu kallal nigu vanaste.

Sööma kah ei kutsu, keedab pudru valmis ja lööb kulbiga kõlaki vasta potiserva. Kui kuulsid, tule ja tõsta taldrek täis.

Kui ei kuuld, koole minupärast nälga. No ma arilikult ikke kuulen, on jusku tervisele kasulikum. Ärman tahtis teada, kas ma neid vanu ringimängusi mäletan, mida minu aegu külas mängiti. Et misukesed nad olid ja kuda see mängimine täpselt käis. Et tutvustagu neid temale ja kirjutagu seitungis kah, Torontus olevat veel mitu inimest, kes mind mäletavad, ehk need tahvad kah teada.

No kesse mind enam mäletab, see tühi jutt. Aga Ärman kinnitas, et tema teab vähemalt kolme. Kaks on küll vanadusega kudagi imelikuks jäänd ja kolmas sündimisest saadik tsipa segane, aga mis sest, ikke kindel publikum.

No kui on auditoorijumm olemas, eks siis prohvessuri­ ärral tuleb kateedrisse ronida ja rehveraat ära pidada. Neid ringimängusi tehti siis, kui pillimehele oli ülearune lonks viina antud ja selle sõrmed ei käind enam nii kiiresti kui tüdrukute jalad. Võeti kätest kinni ja jalutati oma mokamuusika saatel. Esiotsa tammuti niisama jalalt jalale ja sõnad olid kah igavad ja igapäevased, aga kui lõpuks jahimees oli metsa jõud vai peremees naise ära võtt, siis tuli asjale teine vunk sisse. Löödi tüdrukule kämblad ümbre kesk­keha ja lasti polkat, nii et tolmas. Ja ikke laulu saatel, et ,,käi kapsasse, käi kapsasse, ära tuuule kaaali kallale; kui tuuuled kaaali kallale, siis laaasen Muuuri vallale.“ Nojah, see oli ammu. Rahvatarkus ütleb, et iga vili saab omal ajal küpseks. Aga neid ringimängusi mängides olime veel noored ja toored. Vahel akkad mõtlema, et nigu ei tahakski liiga küpseks saada. Küpsesse vilja lüiasse vikat sisse, jahvatatasse peeneks ja küpsetatasse leivaks. Aga kui teiselt poolt kaeda, siis – eks sellest leivast saa keski kõhu kenaste täis. Ja mida sööja kere ära ei tarvita, see läheb kemmergu kaudu põllule tagasi ja uus oras muutkui kerkib.

KARGU KARLA Eks sedasi käi looduse ringimäng.

Anu Raud kuulutati Eesti Aastate naiseks

FIS määras dopingusüüdistuse saanud eestlastele nelja-aastase tegutsemiskeelu

Novembris toimunud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiat­ siooni 27. ­ sünnipäeva piduli­ kul galal sai Aastate naise tiit­ li Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia

Eelmisel nädalal avaldatud pressiteates andis Rahvus­ vaheline Suusaliit FIS teada, et Seefeldi MM-il veredopinguga vahele jäänud Eesti suusatajad Karel Tamm­järv ja Andreas Veerpalu on saanud nelja-aastase võistlus­keelu. Dopingu­reeglite rikkumise eest teenisid sama pika tegutsemiskeelu ka treenerid Andrus Veerpalu ja Mati Alaver.

Austria suusatajad Max Hauke ja ​​ Dominik Baldauf olid oma karistuse juba varem kätte saanud. Nüüd määrati karistus ka Mati Alaveri juhendamisel treeninud kasahhile Aleksei Poltoraninile, kes samuti See­ feldis vahele võeti.

Nelja-aastase võistluskeelu sai ka veredopingu tarvitamist tunnistanud eestlane Algo Kärp.

Novembri keskel määras Harju maakohus Alaverile do­ pingu tarvitamisele kallutamise eest tingimisi aastase vanglakaristuse pooleteist aasta pikkuse katseajaga. (D/EE)

Kotkajärve Metsaülikooliski loenguid andnud tekstiilikunstnik Anu Raud koos oma ,,Emapuuga“.

Foto EE arhiivist

õppejõud, emeriitprofessor Anu Raud.

Aasta naiseks kuulutati HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid juhtiv Emöke Sogenbits. Aasta nooreks nais­ ettevõtjaks nimetati naiste ette­ võtlusesse ja IT-sse motiveeri­ mise programmide Tech Sisters ja Digigirls algataja Mari-Liis Lind, kes juhib ka laste loovuskiirendit Vivita.

Aastate naine Anu Raud on eelkõige tänulik – Jumalale, oma emale ja isale antud võimaluse eest siin imelises ilmas elada. „Minu enda imetlus ja tänu kuulub naistele, kes on üles kasvatanud lapsi. Erilise mõttejõuga elan kaasa neile, kelle peres on haigeid lapsi.

Jõudu ja paranemist!,“ ütles Anu Raud. (ÕL/EE)

8

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Minu Tartu Kogumisaktsioon Tartu College’i 50. sünnipäeva tähistamiseks

tänavanurk enne TC ehitamist?

Kirjelda seda piirkonda ja/või 2020. aasta septembris saab jaga fotosid.

Tartu College 50-aastaseks. 3. Kas mäletad TC ehitamist?

Nende aastate jooksul on see Kas sinul või su pereliikmetel maja ühiselamuna olnud oli sellega isiklikke kokkupuuelupaigaks paljudele Toronto teid? Millised? Kirjelda ja/või üliõpilastele, nii eestlastele kui jaga fotosid. mitte-eestlastele, külalistele 4. Kas osalesid TC avapeol? kaugelt ja lähedalt. Tartu on Kirjelda. olnud vaimseks koduks To­ ­ 5. Kas oled kunagi TCis ela­ ron­to akadeemilistele eest­las­ nud? Kunas? Miks? Kes olid su tele, kus on peetud sadu koo­s­ naabrid, sõbrad? Kui paljud olekuid, kommersse ja muid maja elanikest teadsid TC lugu pidusid. Tartu ruumides on ja seda, et tegemist on eestlaste koos käinud kümned kul­ tuu­ ettevõttega ja et Eestis asub ri­organisatsioonid sadade va­­ samanimeline linn? Kirjelda batahtlikega. Siin on lauldud iseenda ja teiste elanike igapäeja tantsitud, korraldatud näi­ vaelu. Kas TC elanikel oli tusi, vaadatud filme ja teatrit, mingeid omapäraseid kombeid nauditud muusikat. Tartu on või tavasid? Kus te TCs elamise koduks suurimale väliseesti ajal pidutsesite, sõpradega koos arhiiv- ja raamatukogule väl­ käisite? Kas osalesid TCs ela­ jaspool Eestit, kogule, millele des samas majas tegutsenud pani aluse Tartu Instituut dr organisatsioonide töös ja siin Endel Aruja eestvõttel. Nüüd­ toimunud üritustel? Kirjelda seks arendatakse kogusid neid. Kus sa TCs elades söömas edasi VEMUna, tulevikumuu­ käisid? Meenuta lõbusaid juhtuseumina. Tartu College on meid elust TCs. koduks ajalehe Eesti Elu 6. Kas oled kunagi töötanud toimetusele.

TCs? Kellena? Millal? Millises Tartu on paljudele väga isik- maja osas? Kuidas sa siia tööle lik paik: siin on peetud pulma- sattusid? Miks siit ära läksid? ja leeripidusid ning juubeleid, Kirjelda oma tööd. Kes olid su jäetud igaveseks hüvasti heade kaastöölised? Kui paljud neist kogukonnakaaslastega. Tartus olid eestlased, kui paljud muust on koos eestlastega askeldanud rahvusest ja millisest? Kirjelda Master’s Buffeteria kreeklased asjaajamist TCs. Meenuta värvi­ ja töökad portugali päritolu ko- kaid juhtumeid tööst TCs, ristajad. Tartu on olnud tööko- kolleege, kliente jt. haks paljudele eestlastele, aga 7. Kas ja milline on olnud su ka neile, kes Eesti ja eestlaste kokkupuude Master’s Buf­ kohta alles siin töötades teadmi- feteria­ga? Kui oled seal söömas si koguma hakkasid. Tartus on käinud, siis millistel eluperioo­ käinud külalisi Eestist ja kõik- didel ja miks? Kes olid siis jalt üle ilma. Paljudele neist on restorani töötajad? Kirjelda, see pakkunud kodust äratund- meenuta värvikaid lugusid, inimist, teistele aga võimaluse mesi. Mida arvad restorani midagi teada saada Kanada menüüst? Kas see on aegade ­ eestlaste kohta, Eesti ja jooksul muutunud? Kas restoraeestlaste kohta üldse. ni ruumiplaneering ja kujundus Igaühel meist on oma Tartu on aegade jooksul muutunud? või vahest koguni mitu – eri­ Kes on olnud teised restorani­ nevatel eluetappidel võib suhe külalised? Kas külastajaskond Tartu College’iga olla muu­ on aegade jooksul muutunud? tunud. Milline on sinu Tartu? Kas oled kasutanud Master’s Jaga meiega oma mälestusi Buffeteria teenuseid muul viisil Tartu College’ist kirjalikult, (catering, pidude ettevalmis­ audio- või videolindistusena. tus)?

Saada meile fotosid, filme ja 8. Kas oled kunagi tegutsenud tähenduslikke esemeid, mis Su TCs vabatahtlikuna? Millal? lugu illustreerida aitavad. Kui Millise organisatsiooni juures? soovid, et teeme sinuga sinu Millega see organisatsioon tegeTartust intervjuu, anna en­ les/tegeleb? Millised olid/on dast teada. sinu kohustused seal? Kas oled Valikut kogumisaktsioonile saanud kunagi tunnustust Tartu laekuvast infost ja materjali­ College’is tehtud vabatahtliku dest kasutame Tartu College’i töö eest? Millist? Meenuta vär50. sünnipäeva näitusel, mis vikaid juhtumeid oma vabatahtavatakse Tartu College’is 2020. likust tegevusest TCs. aasta septembris. Pari­ matele 9. Kas oled kunagi organisee­ kaastöödele auhinnad! rinud TCs üritusi? Millal?

Milliseid? Kellega koos? Kir­ Küsimustik jelda.

Järgnevad küsimused on 10. Kas oled külastanud TCs mõeldud meenutajatele abima- toimuvaid akadeemilisi ja kul­ terjaliks. Ei ole kohustust vasta- tuuriüritusi? Millal? Millal eriti ta kõigile küsimustele – aidaku aktiivselt? Milliseid? Mis on need teil meelde tuletada teie sulle kõige enam meeldinud ja jaoks olulist. huvi pakkunud?

1. Milline oli sinu esimene 11. Kas oled elanud TCs lühiakokkupuude Tartu College’iga? jaliselt külalisena? Millal?

2. Kas mäletad, kuidas nägi Miks? Kirjelda oma siinviibivälja Bloor St ja Madison Ave mist ja kontakate siinse eest­

Nr. 49

Ehatare küünlavalgusõhtu Alanud on advendiaeg. See on aeg, mil muutume mõtliku­ maks, leiame aega istuda ja heita pilk tagasi või vaadata ettepoole. Aga muidugi on see aeg, mil leida rohkem aega olla koos lähedastega.

Toronto äärelinnas Scar­ borough’s asuvas eakatekodus Ehatare on külalised sagedased.

Oma pereliikmeid käivad külas­ tamas lähedased ja sõbrad, aga harudased pole ka külakosti toojad kaugemalt. Kuid ühel õhtupoolikul aastas on mõne tunni jooksul seal liikuda päris raske, sest külalisi on majas korraga palju. Pole ka ime. Taas on aeg imekauniks küünlavalgusõhtuks, mil ehatarelased oo­ tavad enda kalleid nendega koos veetma pidulikku küünlavalgu­s­ õhtut.

Terve maja on saanud imekauni rüü. Ehitud ja pidulikuks muudetud on nii õu kui siseruumid. Igapäevane söögisaal aga on Ehatare usinate töötajate ja vabatahtlike abiliste ühise tööga muutunud lausa restoraniks.

Valged linad laudadel, nimekaardid paigas ja iga piduliku lehviga ehitud tool ootamas ­istujat.

Uhkete soengutega ja kaunites peoriietes väärikas eas daamid ning härrad kogunevad ­ jõuluehteis fuajees, kohtudes seal väljast saabujatega ning vesteledes kokteilitunnil elavalt, sest kindel on üks – näha ja muljeid vahetada on paljudega, kellega enam igapäevaselt ei kohtuta.

Ja siis avatakse piduliku saali uksed. Lauad täituvad elevil ehatarelastest ja nende külalis­ test ning pidulik õhtusöök hubases küünlavalguses, kauni muusika saatel saab alata.

Milline kaunis õhtupoolik, et istuda vähekeseks koos oma lähedastega ja lubada oma hinge jõulurahu, mida advendiaeg ju endaga kaasa toob.

Fotod: Janne Laanemaa ja Liisa Neges

laste kogukonnaga.

12. Kas oled kunagi käinud lugeja või uurijana TCs tegutsevates arhiivides ja raamatuko­ gudes? Kunas? Mis eesmärgil?

Kellega siin olles kokku puutusid? Kirjelda oma TCs vee­ detud aega.

13. Kas oled kunagi külastanud TCs turistina? Millal? Seoses millega? Kellega siin kokku puutusid? Kirjelda oma käiku ja muljeid.

14. Kas ja kuidas oled olnud seotud eesti õppetooliga ja/või selle rajamisega Toronto Üli­

kooli juurde? Kas oled kunagi osalenud üliõpilasena kursustel eesti õppetooli juures? Millal?

Millistel? Kes oli(d) õppejõud?

15. Tartu College ja Toronto Eesti Maja. Millist rolli on üks või teine sinu elus täitnud?

Kuidas neid võrdleksid? Mis on ühe või teise eripärad?

16. Milline on TC tähtsus ja tähendus Kanada ja eriti Toron­ to eestlaste jaoks? Aga kodueestlaste jaoks? Kui tuntud on Tartu College Eestis?

17. Milline on TC tähtsus ja tähendus Toronto ja Kanada

jaoks? Kui tuntud on TC mitteeestlaste seas kui eestlaste ettevõte, kogukonna kultuuri­ keskus ja ajalooliste kogude hoiu­paik?

Mälestused, fotod, arhiivi­ materjalid, esemed jm Tartu College’i ajalugu jäädvus­ tavad materjalid palume saata 31. märtsiks 2020 e-mailitsi piret.noorhani@vemu.ca või postiga: Estonian Studies Centre/VEMU, 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4.

Info: Piret Noorhani, t. 416 925 9405, piret.noorhani@vemu.ca

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

9

Nädala portree Eric kasvas üles Torontos, käis Eesti lasteaias ja täienduskoolis, lõpetas ülikooli. Nüüd aga elab ta juba 13 aastat Eestis.

Eric oli lahkelt nõus „Eesti Elu“ lugejatele jagama oma kogemusi ja mõtteid elust-olust Tallinnas.

Kuidas sa Eestisse sattusid?

Mu ema on pärit Narvast ja isa Tallinnast. Kasvasin üles Torontos ja käisin Eesti las­ teaias ja koolis ning kõigis teistes Eesti organisatsioonides.

Kui Eesti sai vabaks, siis hakkasin käima peaaegu igal aastal siin külas. Elasin Eestis 1998. aastal ja mõtlesin, et tahaks siia tagasi tulla, kui Eesti on juba natuke rohkem arenenud. Tulin tagasi aastal 2006 ja olen sellest ajast saadik siin elanud.

Kui tihti sa Kanadas käid?

Käin ikka igal suvel, perega puhkamas. Ka mu vanemad elavad seal, sel aastal käisin neli korda vanematel abiks.

Kas Eestisse kolida oli raske?

See ei olnud väga keeruline.

Oma hariduselt olen ma arvuti-insener, lõpetanud Toronto ülikooli kiitusega. Kui tulin siia, siis kandideerisin kolme eri töökohta. Kõige tähtsam asi oli leida töö. 2007. aastast alates ­ töötan finantssektoris.

Elasin alguses sugulaste juu­ res pool aastat. 2006-2007 oli Eestis kriisiaeg. Korter, mille ma ostsin, jäi valmimisega hiljaks ja ma elasin niikaua sugulaste juures Nõmmel. Kolimine polnud raske, võtsin pool konteinerit asju, kõige tähtsamad ja armsamad asjad kaasa. Mul oli kümme Rubbermaid kasti ja üks voodi ja jalgratas. Algul oli mul väike korter, siis suurem korter ja nüüd juba 6-7 aastat elame Viimsis majas. Kanadas isa õpetas mind suvilat ehitama, ehitasime nullist 2500 ruutjala suuruse suvila, isa kaevas labidaga vundamendi, mina olin 5-aastane, kui panin elektrit.

Jätkasin siin traditsiooni – ostsin ühe vana maja ja tegin kapitaalremondi kõik ise.

Olen paljudelt kuulnud, et siia tulles tundusid eestlased kuidagi imelikud ja käitusid imelikult. Nõukogude okupat­ siooni lõppedes pidid inimesed õppima, kuidas vabal maal elada. Kas sulle jäi ka selline mulje?

Ikka. Näiteks arvasin algul, et eestlased käivad kõik püha­ päeviti kirikus. Tegelikult see nii muidugi ei ole. Kui ma algul siia tulin, siis hommikul kontorisse tulles ütlesin kõigile kõva häälega „Tere hommikust!“ Järgnes vaikus. Esimesel nädalal olin ka ise vait, aga siis hakkasin esmaspäeval kõva häälega jutustama oma nädalavahetu­ sest. Toas oli vaikus. Siis mõt­ lesin küll, et kuhu ma olen sattunud – keegi ei räägi ja ei tule minuga koos sööma. Kanadas olin harjunud, et kõik tulevad uudistama, kes see uus inimene on.

Hakkasin käima ülemustega söömas ja nad polnud ka harjunud sellega, et keegi tuleb ja kutsub neid sööma. Aga siis tulid suvepäevad, läksime kõik koos metsa. Sain aru, et kui tahad eestlastega sõbrustada, siis sul on vaja ikka metsas ära käia, saunas käia ja nendega koos natuke õlut juua. Siis läheb see asi kergemalt. Ma arvan, et ükskõik kuhu sa ­ maail­ mas lähed, sisseelamine võtab aega. Kui sa viletsamaid asju ei tolereeri, siis lähed tagasi. Tean paljusid, kes on tulnud Eestisse ja on tagasi läinud.

Kui elad üle esimesed kaks aastat, siis pärast on kerge. Kui mina tahaksin nüüd tagasi minna Torontosse, siis oleks mul jälle teistpidi raske harjuda, kuna olen siin olnud juba 13 aastat. Alguses tulid Eestisse ka mu vanemad, aga nad ei harjunud Eesti eluga ära.

Kes on su sõbrad? Kas sul on pigem Kanada või Eesti sõbrad?

Enamik mu sugulasi oli Eestis, isa lahkus oma perest üksi. Ma elasin sugulaste juu­ res, nende sõbrad olid minu

sõbrad, siis oli loomulikult mu abikaasa ja tema perekond, abikaasa sõbrad, töökohas tekkis sõpru, olen korporatsioonis Rotalia, seal tekkis sõpru. Teen sõpru kiiresti, see pole probleem.

See on otsetõlge inglise kee­ lest – teen sõpru (I make friends). Eesti keeles öeldakse: leian sõpru, saan sõbraks, sõbrunen.

Algul said kõik aru, et ma olen välismaalane, kõik küsisid selle kohta. Nüüd on mu eesti keel selline, et vaid mõned üksikud laused annavad mind ära. Huvitav on see, et kui mina tulin 2006. aastal, siis polnud siin üldse immigratsiooni, aga nüüd on siin igalt poolt maailmast tulnud inimesi. Kui sa oled Eesti juurtega ja tuled siia, see pole mitte midagi võrreldes nendega, kes tulevad Aafrikast, Hiinast või Türgist. Kui mina tulin, siis inimesed küsisid, et miks sa tulid. Nüüd saavad kõik sellest aru, et siin on hea elada.

Räägi siis sellest, miks sa siia tulid. Kas siin on parem kui Torontos?

Kui mult küsitakse „Miks sa Eestisse kolisid?“, siis küsin vastu „Aga miks sa ise siin elad?“ Siin on väga hea elada.

Mina ütleksin, et kindlasti seetõttu, et Eesti on väiksem riik, vähem rahvast. Toronto on suurlinn. Ma olen end alati tundnud eestlasena ja kui ma siin puhkusel ja külas olin, siis tundsin end väga hästi. Küsi­ mus oli selles, kas tahan siin elada ja töötada. Algul olid palgad palju väiksemad ja oli ­ raske, aga nüüd, kui võrdlen oma elu sõpradega Kanadast, siis mul on viis nädalat puhkust, ma elan „Eesti muinasjuttu“.

Trump ütleb American dream, aga mul on Eesti dream!

Ma elan väga hästi, käin Alpides suusatamas, Tenerifel puhkamas. Lasteaiad olid siin tasuta, Kanadas kõik räägivad, kui kallid need on. Kinnisvara on siin mõistliku hinnaga, võrreldes Torontoga. Puhkust on

EV100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisele

mia kättevõitmisest ning päädis loodud Eesti Vabariigi rahvusvahelise tunnustusega, millele avas tee Tartu rahuleping.

Sestap keskendubki pidustuste lõppakord just Tartu rahu 100. aastapäevale.“ Tartu rahu 100 sündmused rulluvad lahti 3. jaanuaril, kui möödub sada aastat relvarahu kehtima hakkamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Vene­ maa vägede vahel. „Tähistame sel puhul varasemalt suuremalt Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Kell 10.30 toimub üle-eestiline vaikuseminut, 100 sekundi jooksul helisevad kirikute kellad,“ rääkis Toomas Kiho.

Jaanuarikuu jooksul toimuvad näitused, kontserdid, raa­ matu- ja mündiesitlused, kõnekoosolekud ning mälestusüritused üle Eesti. „Sündmused ja

kogu Eesti Vabariik 100 prog­ ramm saavad punkti 2. veeb­ ruaril kell 00.45, kui Tartu Raekoja platsil tähistatakse täpselt saja aasta möödumist ­ ­rahulepingu allkirjastamisest,“ lisas Kiho.

Tartu rahu 100. aastapäeva sündmusi korraldavad Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, Välisministeerium, Kait­se­minis­ teerium, Tartu linnavalitsus, Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Linnamuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, Kait­ sevägi, Kaitseliit, Eesti Sõja­ muuseum, Eesti Meestelaulu Selts, Põllumeeste Kogu, Eesti Pank, Eesti Post, Eesti Kirikute Nõukogu ja Vanemuise kontserdimaja.

Eesti Vabariigi 100. sünni­ päeva tähistatakse 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini, kui möödub 100 aastat

Eesti Vabariik 100 pidustuste lõppakord keskendub Tartu rahu 100. aastapäeva tähista­ misele üle Eesti. Sündmused algavad 3. jaanuaril Vaba­dus­ sõjas võidelnute mälestuspäe­ va tähistamisega, kui üle Eesti helisevad 100 sekundi jooksul kirikute kellad ning toimuvad mälestustseremooniad Vaba­ dus­sõja mälupaikades. „Eesti rahvas on kahe ja poole aasta jooksul tähistanud oma riigi sajandat sünnipäeva,“ ütles Eesti Vabariik 100 juht­ rühma esimees Toomas Kiho. „Iseseisvumine algas auto­ noo­

Foto: erakogust

Eric Reppo: „Tallinnas on väga mõnus elada!“

piisavalt palju. Ma ei pea siin muretsema, kui lapsed lähevad ülikooli, Kanada sõbrad peavad selleks panema raha kõrvale.

Tegelikult on päris mõnus elada riigis, kus sa ei pea muretsema tuleviku pärast, mõtlema, kuidas me saame hakkama, kui naine jääb lastega koju. Ema­ palk on poolteist aastat, sotsiaaltoetused on Eestis väga head.

Ma ei taha poliitikast rääkida, aga siiamaani mulle siin väga meeldib. Kanadast tulles olin harjunud töötama nädalas 60-70 tundi. Siin on 40 tundi nädalas norm, ei pea töötama laupäeval ja pühapäeval. Keegi ei vaata viltu, kui sa näiteks tööl ütled, et lähed lapse jõulukontserdile. Work-life balance on Eestis hea. On saadud aru, et on vaja ka elada, mitte ainult töötada.

Kui vanad on su lapsed?

Kas neil on Eesti või Kanada kodakondsus?

Poeg on 11 ja tütar 15.

Tütrel on kogu aeg olnud kaks kodakondsust, aga poisile pidime hankima Kanada passi, sest seadused ütlevad, et Kana­ dasse ei tohi reisida ilma Kanada dokumendita. Mõlemal lapsel on Eesti ja Kanada pass, käime igal aastal suvilas Parry Soundis ja nende inglise keel on väga hea. Kodus räägime eesti keelt, aga Kanadas käies räägivad nad igal pool inglise

keelt.

Kui ma siia tulin, siis ma juba 2006. aastal teadsin, et IT haridusega on kõige kergem reisida. Kui sa oled arst, advokaat või arhitekt, siis sul on tööks erinevaid lube vaja. IT haridusega võid minna maailmas ükskõik kuhu. Enne, kui ma tulin Eestisse, töötasin seitsmel erineval Kariibi mere saa­ rel, USA-s, Kanadas peaaegu igas provintsis, välja arvatud idarannik. Sain aru, et IT haridus on rahvusvaheline ja see reisib hästi. Praegu on Eestisse palju välismaalasi IT sektorisse tööle tulnud, Eestis on väga kõvad IT start-upid. Ka palgad on maailma tasemel.

Sinu soovitus Kanada eest­ lastele?

Kui sa oled eestlane, sul on IT haridus ja tahad tulla Ees­ tisse, siis tule! Kui sa tahad tööd teha, siis kunagi pole olnud nii head aega siia tulla, kui on praegu. IT haridusega ma garanteerin, et leiad nädalaga täitsa korraliku palgaga töö.

Korralikust palgast tähtsam on korralik work-life balance ja tervislik elu. Siin on head tervisespordi võimalused. Kanadas ei tea ma ühtki linna, kus keset linna oleks valgustatud suusarada nagu meil siin. Siin on ka palju kultuurseid asju teha. Kui tahad kultuuriüritusi, siis peaaegu igal õhtul on kuskil kontsert.

Tallinnas on väga mõnus elada.

Kelm pettis migrante Vene-Soome valepiiriga

tel vahistati 28. novembril Viiburi rajoonis neli LõunaAasiast pärit inimest ja neid saatnud SRÜ riigi kodanik, vahendas Interfax.

Nutikas pettur püstitas Lenin­ gradi oblastis Vene-Soome piiri lähedale valepiiri ja püü­ dis siis veenda nelja LõunaAasiast pärit migranti, et on viinud nad üle piiri Venemaalt Euroopa Liitu.

Venemaa Föderaalse Julge­ olekuteenistuse (FSB) Peterburi ja Leningradi oblasti piirival­ vevalitsuse pressiteenistuse tea­

Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel.

Lisainfo: www.ev100.ee ja https://www.tartu.ee/et/tarturahu100

Küsis: LEA KREININ

Petis oli lubanud aasialased enam kui 10 000 euro suuruse tasu eest üle Vene-Soome piiri toimetada. Mees oli metsa püs­ titanud omavalmistatud piiripostid ja viis migrandid nende juurde. Kelmist teejuht juhatas migrante kõigepealt mööda üldkasutatavaid teid, siis mööda külavaheteid ja ümber ühe järve, kuni jõuti metsas asunud vale­ piirini.

Kinnipeetud migrantidele määrati administratiivtrahvid ja Venemaalt väljasaatmine.

Petturist teejuhti ähvardab kriminaaljuurdlus kelmuse eest.

(D/EE)

10

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Kungla rõõmustas jõuluturulisi Distillerys Hiljutistel aastatel on Toronto elanike ja siia kūlla sõitnud turistide üheks tõmbekohaks muutunud ajalooline Distil­ lery District, mis pärast uuen­ duskuure näeb välja ligitõm­ bav ja põnev. Eriti veel jõulu­ ajal, mil pisikesed ja hubased boutique-poed ja mõnusad söögipaigad säravad kutsu­ vates jõulutuledes.

Paar nädalat tagasi, kuni 22. detsembrini peetava suure jõuluturu esimesel õhtul avati sealsamas tänavune Estonian Music Week imelise galaõhtuga Archeo restoranis. Nüüd oli sealsamas asuv jõulukuuse lähe­ dane lava ootamas meie Kungla rahvatantsijaid. Juba mitmendat aastat on Kungla erinevad tantsurühmad jõuluturulisi rõõmustanud oma lustakate, energiliste ja emotsionaalsete esinemistega.

Eelmisel laupäeval, 30. no­ vemb­ril olid Distillery Districti laval esinemas nii Kungla põhirühm kui ka laste- ja mudilasterühm. Naerunäod olid tantsude ajal ees nii tantsijatel kui pealtvaatajatel.

Aitäh, tantsujuhid, et ikka oma energiat jaksate jagada ja niimoodi Eesti tantsukunsti ka kodumaast kaugel elavana hoida aitate.

Kungla esineb ka Rahva­ jõulupuul. Eesti Majas. Tulge kaasa elama!

Fotod: Peeter Põldre (rohkem pilte Eesti Elu veebil eestielu. ca)

Anvil Jewellery on jälle avatud Torontos aadressil 1015 Queen St. E. asuv kullassepafirma Anvil Jewellery on tegutsenud aastast 1965, kui selle rajasid eestlased Wirge ja Henn Kasekamp. Praegu peab fir­ mat järgmine generatsioon: nende tütar Kaia ja abikaasa,

meister-kullassepp Guido Stahl, kes viivad rõõmuga edasi perekonna aastaküm­ nete pikkusi traditsioone.

Valmistatakse unikaalseid ehteid tellija soovide järgi ning kohalike Kanada disainerite loomingust, samuti pakutakse terve rida teisi teenuseid nagu väärisehete hindamine, parandamine, graveerimine, kella­

patareide vahetamine jm. Nad tegelevad ka materjalide taaskasutamisega, nii et kui kellelgi on soovi näiteks perekonnas olnud ehetest uute valmistamine, pakutakse ka seda teenust.

Olulisel kohal Anvil Jewel­ lery tegevuses on ka eesti-­ päraste hõbe- ja kuldsõrmuste ning muude ehete valmistamine. Äri töötab viiel päeval nädalas (suletud esmasp.-teisip.). Roh­ kem infot: www.anviljewellery. ca

Ida-Virumaalt leiti haruldane viikingiaegne ehe Ida-Virumaalt Varja külast leiti kevadel haruldane ehe – terviklikult säilinud varavii­ kingiaegne karpsõlg. Seni on Eestis leitud ainult üks sar­ nane ehe.

Arheoloog Mauri Kiudsoo selgitas BNSile, et päevavalgele tulnud pronksist karpsõlg on ­valatud ühes tükis ja leitud ehe on heas koras. Kahjustada on saanud ainult sõle pealispind.

Piirkonnas, kust Ojamaa päritolu viikingiaegne ehe leiti, kulges ka omaaegne oluline kaubatee, mida kutsuti idateeks.

Nr. 49

Kahe riigi jazzistaarid Hamiltonis Reedel, 29. novembril esinesid hiljuti restaureeritud ajaloo­ lises kinos, nüüd ka kontser­ disaalina kasutuses olevas ,,The Westdale“’is Eesti jazzi tipplauljatar Kadri Voorand ja Kanada Juno’ga auhinna­ tud jazzistaar Laila Biali.

Tom Treumuth, Estonian Music Week kunstiline juht, avas kontserdi idee saamise looga neid kahte eelnimetatud lauljatari koos esinema panna.

Toomas Koger, kes koos Heinsoo Insurance kindlustusfirmaga oli esinemiste sponsor, tutvustas Kadri Voorandit ja bassisti Mihkel Mälgandit.

Kontserdi teises osas esinesid Laila Biali ja trummar Ben Wittman koos bassist George Kolleriga.

Võrratust kontserdist võite lugeda Kati Kiilaspea artiklitest selles lehes laupäevase Toronto esinemise kohta, kuna samad sõnad kehtivad. Laila Bialil oli küll teine bassist, kuid kavad olid sarnased. Muusikaline elamus oli sama.

Niisugune kontsert ei saa toimuda üleöö. Tohutult palju ­ eeltööd oli vaja: telefonikõned, meilid, koosolekud, kokkulep­ ped, lennukipiletid, helivarustus, pillid, reklaam, transpordi korraldus, majutus jne. Suure tänu on ära teeninud Tom Treumuth, Toomas Koger, Piret Noorhani ja VEMU, Laani Heinar, Krista Koger ja kõik teised, kelle abiga see hiigelkontsert toime sai.

Kadri Voorand, Mihkel Mäl­ gand ja Ilmar Madison (heli) olid napilt neli päeva Kanadas, kuid tegevust oli palju. Kadri andis neljapäeval kaks intervjuud, ühe tegi Estonian Music Weeki peakorraldaja Piret Noorhani ja teise Toronto Üli­ kooli raadiojaama CIUT jazzi asjatundja Bill King, kellel on

ka teisipäevaõhtuti programm Jazz FM’is ja kes on ühtlasi Beaches Jazz Festivali juht. Õhtul võttis sponsor Toomas Koger külalisi vastu oma kodus.

Kontserdipäeval ei ilmu esi­ nejad tund aega enne esinemist ega lahku varsti pärast lõppu.

Elasin terve päeva kaasa, kuna aitasin transpordiga. Mulle ülla­ tavalt võtsid ülesseadmine ja sound check’id oma viis tundi aega ja tear down pärast esi­ nemist oma paar tundi kindlasti.

Samuti võivad ette tulla ootamatud probleemid. Nii juhtus Mihkel Mälgandilgi ja kiiresti oli vaja asendada mõned katki läinud basskitarrikeeled. Tuli välja, et laenatud kitarri val­ mistanud vabrik asub Hamil­ tonis. Mulle kui sealsele eluaegsele elanikule oli see täielik üllatus. Sõitsime kohale, kus F Bass vabriku omanik George Furlanetto ja tema poeg Marcel meid vastu võtsid ja varustasid uute keeltega. Pakuti vabriku tuuri, mis suure huviga vastu võeti. George ise tuli ka õhtul kontserdile. Kadri Voorandil ja Mihkel Mälgandil on uus fänn!

Hamiltoni kontserdil olid muidugi publikus kohalikud eestlased, kuid enam kuulajaist olid mitte-eestlased. Kontsert võeti mõlematelt sama soojalt vastu: seistes, tormilise auavaldusega!

Pärast kontserti oli vastuvõtt võlumaailmas ehk jõuludeks imeilusasti ehitud Lia ja Erik Hessi kodus.

Oli kuulda, et esinejad ja korraldajad kogunesid pärast Toronto kontserti kohalikus lokaalis, kus toimus südamlik jutuajamine Kadri Voorandi ja ­ Laila Biali vahel. Ei tea, kas saab nende vahel koostööd veel tulevikus oodata? Jääme lootMERIKE KOGER ma!

Laila Biali, Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, George Koller ja Ben Wittman esinemas The Westdale’is, Hamiltonis.

Foto: Merike Koger

(PM/EE)

Omanik ja disainer Kaia Stahl kutsub Anvil Jewellery äri külastama.

Foto firma kodulehelt

www.eestielu.ca

F Bass vabrikus: (vas) Ilmar Madison, Mihkel Mälgand ja vabriku oma­ nik George Furlanetto.

Foto: Merike Koger

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE

ELU

JÕULULEHT 2019

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

11

Koguduse nõukogu esimehelt Christmas greetings and every good wish for the new year. Having been re-elected the Chair of the St. Peter’s Executive Committee this past April, I would like to thank you for this honour. I would also like to recognize and thank the elected members of our church Council for their important and on-going contributions in church administration and their indivi­dual efforts in fulfilling their commitments and supporting special activities. Various members of our congregation have joined together this past year to undertake special ini­ tiatives such as producing an Estonian cook book (currently for sale), support­ Foto: Peeter Põldre ing visiting choirs and guests and contributing to the discussion of future initiatives. Our Archive Committee has continued to dutifully care for our past. On behalf of the church Council, we look forward to continue to serve and worship with all our congregants and con­ tribute to the larger Estonian community.

Wishing you a home filled with special moments at Christmastime and throughout the year.

Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.30 e.l.

Aadress: 817 Mount Pleasant Rd. Toronto, Ontario M4P 2L1 Kantselei avatud E 9 e.l. – 2 p.l., K 1 – 6 p.l. ja N 9 e.l. – 2 p.l. tel. 416 483-5847 stpeterstoronto@rogers.com Praost Mart Salumäe tel. 647 340 9271 ja cell 647 273-5858 mart.salumae@eelk.ee

A

Austatud lugejad!

Foto: Peeter Põldre

astad ja ajastud tulevad ja lähevad ning olud muutu­ vad. Lõppeval aastal lõpetas tegevuse trükikoda, kus viimase kümnekonna aasta vältel saime trükkida oma koguduse aastaraamatut „Elu“, laululehti ning muid trüki­ seid. Uue lahenduse otsimise vajadus kerkis meie ette suhteliselt ootamatult. Seepärast otsustas meie koguduse juhatus sellel aastal oma jõuluaegse väljaande ilmumisel teha koostööd ajalehega „Eesti Elu“ ning tulemusena ongi Teie käes meie koguduse jõululeht „Elu 2019“, mis ilmub seekord Toronto eestlaskonnas tuntud, hinnatud ja kind­ lat lugejaskonda omava ajalehe käesoleva numbri vahe­ lehena. Kindlasti on kahju, et tänavu pole klantskaanelist ajakirja, mida riiulile eelmiste aastaraamatute kõrvale seada. Aga seekordseks kindlaks eeliseks on, et info meie koguduse tegevusest jõuab palju laiema lugejaskonnani.

Eks seegi ole siiras püüd täita Issanda misjonikäsu: „Minge kõike maailma ja tehke jüngriteks kõik rahvad.“ Käesolevatelt veergudelt leiate nii mõndagi, millest mööduva aasta jooksul oli võimalus osa saada, meenutada sõnas ja pildis seda, millesse nii paljud meie hulgas on panustanud – kes vabatahtliku abilisena, kes kirikulisena, kes lahke annetajana. Olgu siis see lugemine ühtlasi ka tänuavaldus kõigile, kelle abil, toel ja kelle jaoks meie kogudus üldse olemas on. Ning olgu siit loetud mõtted ning vaadatud pildid eelkõige kiituseks Jumalale ja õnnis­ tuseks rahvale.

Head lugemist ning kohtumiseni kirikus!

Ah jaa! Neile, keda kirikus ammu kohanud pole, tahan kinnitada, et Peetri kiriku aadress pole vahepeal muu­ tunud. See on endiselt 817 Mount Pleasant Rd. Toronto.

Aga kui Teil endal on kas väärika ea, nõrga tervise või mõne muu olulise takistuse tõttu raske kirikusse tulla, siis on mul hea meel tervitada Teid seekord ajalehe kaudu.

Aga võite mulle ka julgesti teatada oma aadressi, kuhu saaksin Teid vaatama tul­ la. Ajame juttu, paneme käed palveks kokku ning peame koos ühe koduse kirikuhetke.

Soovin Teile ilusat Advendiaega, õnnistus­ rikkaid Jõulupühi ning Jumala ligiolu uuel aastal A.D. 2020!

Praost Mart Salumäe, EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja

ALLAR VIINAMÄE

EELK Toronto Peetri Koguduse tegevus Issanda aastal 2019 Praost Mart Salumäe

Koguduse liikmeskond on aastatega kahanenud 2019.a. aruanded saavad koos­ tatud juba uue aasta alguses.

Seepärast on käesoleva artikli kir­ jutamise hetkel kehtivad need statistilised andmed, mis kirja pandud koguduse 2018.a. aruan­ desse.

Koguduse andmebaasi kohaselt oli 2018.a. EELK Toronto Peetri Koguduses kokku 346 annetuse teinud leibkonda. Järjest suurem osa leibkondadest on üheliikme­ lised. Siiski on veel peresid, kust koguduse liikmeid on koguni kolmest põlvkonnast. Kuigi an­ netuse teinud leibkondade arv on igal aastal kahanenud, tuli näiteks 2018.a. jooksul annetajate hulka tagasi 5 leibkonda, kes polnud viimase nelja aasta jooksul kogu­ dust oma hea osaga toetanud.

Keskmine annetus leibkonna koh­ ta on $366. Keskmine annetaja­ leibkond koosneb umbes 1,25 inimesest. Seega on neis kokku arvestuslikult 432 inimest. Kogu­ duse hingekirjas on kokku 2018.a. lõpu seisuga 1040 inimest.

Endiselt oleme suurim eestikeelne luterlik kogudus väljaspool Eestit.

Meie liikmeannetajate arv on viimase 20-ne aasta jooksul pide­ valt ja ühtlases tempos langenud.

Ma ei tea, kas lohutuseks või hoo­ pis kurvastuseks peab tõdema, et ega meie pole Kanadas ainus kok­ ku kuivav luterlik kogudus.

Täpselt sama murelik on ka kõigi teiste etnilistel alustel loodud koguduste käekäik. Näiteks Saksa, Soome, Rootsi ja Läti kogudused on samasuguste probleemide ees.

Sarnane olukord on ka ingliskeel­ setes luterlikes kogudustes. Luter­ lasi on terves Kanadas vähe. Kogu sellel suurel maal, mis pindala poolest on maailmas suuruselt teine riik ja milles hetkel elab 37,59 milj. inimest, kuulub kahte luterlikku sinodisse kokku vaevalt 250 000 liiget. Siinsetest luterlas­ test moodustame meie nii väikese osakese, et mõnel aastal kahaneb Kanadas luterlaste koguarv suure­ ma hulga inimeste võrra kui meil hetkel on eestikeelsetes kogudus­ tes aktiivseid liikmeid kokku.

EELK Toronto Peetri koguduse finantsülevaade Tabel 1: Liikmeannetused 2018

2017

2016

2015

2014

Liikmeannetustest laekus

$128,519

$128,202

$127,960

$131,862

$149,612

Annetanud leibkondi kokku

346

367

420

445

500

Keskmine annetus

$366

$349

$305

$296

$299

Tabel 2: Tulud ja kulud üldsummas: 2018

2017

2016

Tulud

219,297

259,423

260,965

Kulud

275,927

231,019

301,038

Operatiivne üle(puudu)jääk

(56,630)

28,404

(40,073)

0

37,000

17,513

Amortisatsioon

(41,512)

(43,518)

(52,655)

Lõpp saldo

(98,142)

21,886

(75,215)

Pärandused

Mida need tabelid näitavad?

Tabel 1 andmed näitavad selgelt, et annetajate arv ja annetustest laekuvad summad vähenevad iga aastaga. Samas, kui annetajate arv on vähenenud, siis keskmise an­ netus on tõusnud. See omakorda näitab, et annetajad võtavad oma panust koguduse elu ülalpidamises täie vastutustundega. Siiski igal aastal oleme pidanud tunnistama, et pooled leibkonnad, kes hetkel on koguduse liikmeskonna registris (hingekirjas), ei an­ neta üldse kiriku heaks.

Koguduse aktiivsemate liikmete ja sõprade ustavat armastust oma koguduse vastu iseloomustab ka see, et nad on lahkelt annetanud kirikutorni uue risti püstitamise heaks. Ligi $35,000 on juba kogutud selle jaoks. Juhatus on teinud aasta jooksul tööd, et leida selle töö teostamiseks sobiv ehitaja. Hetkel käivad hinnaläbirääkimised kahe firmaga.

Tabelit 2 vaadates tasub tähelepanu pöörata järgmisele.

1. 2018.a. majandamise tulemus oli suuremas kahjumis kui aasta varem. Seda tingis asjaolu, et pidime ettenägematu tööna ristitornist alla võtma peh­kinud risti. See tuli teha avariitööna ja vältimatult. Muud suuremahulised hoone remondid ja väljaminekud on juba varasematel aastatel tehtud ja lähiaastatel pole nendega seoses ette näha suuremaid väljaminekuid. Oleme õnnelikud, et Päästearmee jätkuvalt veel vajab meie kirikut ning tasub selle eest üüri. See aitab katta kirikuhoone aastast ülalpidamiskulu (küte, elekter, vesi, heakord). Praeguste teadmiste kohaselt vajab Päästearmee veel kaks aastat meie kiriku üürimise võimalust. Jooksvaid kulusid on juhatus suutnud hoida stabiilsetena ning majandanud säästlikult.

2. Meie varaline seis 2018. a. lõpul oli $1,758,758, millest $733,239 on tarvitatav ja mitte kapitalina kinni. Lihtne arvutus näitab, et kui kõik jääb samaks, suudame samal viisil kogudust majandada veel kuni 7 aastat. Eelmisel täiskogu koosolekul otsustati moodustada komitee, mille ülesandeks on välja selgitada koguduse tegevuse jätku­ suutlikuks tagamiseks võimalikud lahendused. Komitee on oma ülesannet täitma asu­ nud täie tõsidusega ning asunud vajalikku infot koguma, et saaks pädevad ettepanekud välja töötada, mis siis koguduse juhtorganitele esitada.

3. 2019. aasta aruanne novembrikuu alguse seisuga näitab, et 2019. aasta lõppseis eeldab paremat lõppsaldot kui 2018. aastal.

Kokkuvõttes Koguduse majanduslik suutlikkus ja kogu pikemaajaline tulevik on kriitiline. Kui suuremaid ootamatuid kirikuhoone remonditöid ei esine ja kulud püsivad stabiilsed, siis saame edasi tegutseda praeguses hoones veel mõned loetud aastad. Kuni Päästearmee meie kirikut üürib, saame hakkama. Edasiseks on mitu võimalikku lahen­ dust. Näiteks leida uus jõukas üüriline või kogudus, kes tahaks meie kiriku endale osta ja lubaks meil pühakoda üürilisena kasutada.

Võimatu pole ka see, et peame oma kiriku lihtsalt kinnisvarana müü­ ma ja endale uue kooskäimise koha leidma. Kiriku tuleviku komitee uurib võimalusi ja annab senistest aruteludest ülevaate ilmselt juba eeloleval kevadel. Selge on see, et Peetri kiriku olukord ei erine teiste Põhja-Ameerika praostkonna koguduste omast. Tõsised ot­ Leena Liivet sused on lähitulevikus iga koguduse ja ka meie täiskogu ees.

12

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Nr. 49

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE JÕULULEHT ,,ELU“ 2019

EELK Toronto Peetri Koguduse tegevus Issanda aastal 2019 • Praost Mart Salumäe

Me oleme murelikud, kuid ei heida meelt

Foto: Peeter Põldre

Loomulikult on eelpool toodu kurb. Aga meid pole mitte meeleheiteks kutsutud Jumala rahva hulka, vaid lootuseks. Meie koguduses on lootuseks see, et koguduses on olemas väike, kuid tegusalt elujõuline osa, kelle jaoks kirik ja kogudus on armas. EELK Toronto Peetri koguduse nõukogu valiti koguduse täiskogu koos­ olekul, 14. aprillil 2019 ja õnnistati ametisse Usupuhastuspüha Juma­lateenistusel, 27. oktoobril 2019.

Märkimisväärne on, et suurem osa meie koguduse nõukogu tänastest liikmetest on teist põlve Kanadas elavad eestlased. See tähendab, et nemad on selle koguduse 1948.a. asutanud põlvkonna kristliku kasvatuse ja eestpal­ vete vili. See on suur Jumala arm ja ime! Kas oskame selle eest vääriliselt tänulikud olla? Täna käivad leeris juba kunagiste Eesti pagulaste kolmandasse ja neljandasse põlve kuuluvad noored. Kuigi neid on pisut, on see suur Jumala and. Kas oleme üheskoos valmis seda imet palve­kätel kandma? Tegelikult on meie kogudusel teha veel palju õnnistusrikast tööd. Kas usume selle töö hädavajalikkusesse? Kui on usku, siis on ka tänumeelt ja lootust.

EELK Toronto Peetri koguduse nõukogu valiti koguduse täiskogu koosolekul, 14. aprillil 2019 ja õnnistati ametisse Usu­ puhas­ tus­ püha Jumalateenistusel, 27. ok­­ toobril 2019. Nõukogusse kuuluvad: Praost Mart Salumäe, Ann Elb-Caden, Naani Holsmer, Tiina Jenkins, Kadi Käis, Rein Koppel, Jüri Laansoo, Marje Laansoo, Leena Liivet, Tiina Liivet, Reet Lindau-Voksepp, Olev Maimets, Talvi Maimets, Reet Marley, Urmas Migur, Eda Oja, Irje-Ann Pihlberg, Anita Rass-Wan, Jaan Reitav, Kairi Taul Hemingway, Allar Viinamäe, Helmi Viksten

Kui meid on vähe, siis peame kokku hoidma 24. veebruaril 2019.a. pühitsesime kolme kohaliku eestikeelse kogu­ dusega ühiselt Eesti Vabariigi aas­ tapäeva oikumeenilist jumala­ teenistust. See toimus niisugusel viisil esimest korda. Aasta varem pidasid Peetri kogudus ja baptis­ tikogudus kahekesi ühise EV100 jumalateenistuse, kus teenis ka EELK piiskop Tiit Salumäe kodu­

maalt. Jah – Jumal ühendab.

Tänavu õnnestus meil saavutada koosmeel kolme koguduse vahel, et oma rahva vabaduse eest ühiselt tänupalvet ja eestpalvet teha. See oli suur saavutus!

Eestlastele on ikka armsaks meelelahutuseks olnud välja selgi­ tada, et kes on ikka see kõige õi­ gem eestlane. See on aga nii­ sugune mäng, mis tekitab eestlaste seas küll suurt hasarti ja pakub omajagu närvikõdi, aga võitja sel­

EV 101. aastapäeval Toronto Baptistikirikus.

EV 101. aastapäeval Toronto Baptistikirikus. Vas. õp. Kalle Kadakas (Toronto Vana-Andrese kogudus), pastor Jüri Puusaag (Toronto Eesti Baptistikogudus) ja praost Mart Salumäe (Toronto Peetri kogudus).

Foto: Peeter Põldre

les mängus ei kuulu üldse eestlaste ega Eesti poolehoidjate hulka.

Tegelikult on viimane aeg lahk­ helid ja erimeelsused siinses väikeses eestlaskonnas minevikku heita. Meid on piisavalt väheks jäänud, et olusid kainelt hinnates oma jõud ühendada. Õigel eestla­ sel peab olema niipalju tarkust, et keerulistes oludes püsima jääda.

Kui selleks on vaja vanad vaenud unustada ning eelarvamused ületa­ da, siis isegi eestlane suudab seda teha. Kirik peab olema kõiges heas eeskujuks. 24. veebruaril 2019 me üheskoos olime seda. See oli hea kogemus. Äkki prooviks veel! Mul on heameel tõdeda, et ühise oiku­ meenilise jumalateenistuse plaanid ka vabariigi aastapäevaks 2020 on juba kolme koguduse vaimulike tasandil paika pandud.

Kuna meid on vähe, siis peame kokku hoidma. 3. märtsil 2019 võttis meie koguduse täiskogu vas­ tu otsuse, mille kohaselt astusime välja Lutheran Church Canada (Missouri Synod) koosseisust ning andsime sisse avalduse saada Evangelical Lutheran Church Canada koosseisu. Selle vastutus­ rikka ja omajagu bürokraatiat nõudva sammu astumine oli meile eluliselt vajalik mitmel põhjusel.

Esimene ja olulisim oli just see, et moodustaksime koos kõigi teiste Kanadas tegutsevate EELK kogu­ dustega ka ühise osaduse. Ka sel­ leks, et tulevikus tegevuse jätka­ miseks oleks võimalik siinseid ees­ tikeelseid luterlikke kogudusi omavahel liita. Seega liigume koosmeele kursil.

Leeripäev 26. mail 2019. Organist Marta Kivik, leerilapsed Natalie Louise Jalakas, Julius Oskar Jalakas ja õp. Mart Salumäe.

Foto: Peeter Põldre

Leeripüha 2019 Leerilapsi oli sellel aastal 2 – õde ja vend. Loomulikult on võimalik imestada ja ahastada, et ainult 2!

Aga tegelikult on suur põhjus tänulik olla. EELK Toronto Peetri kogudus on viimase 10 aasta vältel olnud ainus välis-Eesti kogudus, kus igal aastal on peetud leerikooli ja leeripüha. Ja nii juba 71 aastat järjest. Tänavu sügisel asus õppima uus leerigrupp, kus kokku 7 noort.

Need kevadised leeripühad on meie koguduses ühed aasta ilusa­ mad hetked. Kahju vaid, et iga­ pühapäevane kirikurahvas neist er­ iti osa võtta ei armasta. Aga just leeripühal näeb meie koguduse nooremat osa ja nende sõpru kiri­ kus. Ajal, mil oma usu tunnista­ mine pole enam üldine ja iseene­ sestmõistetav, on igal leeri tulla ot­ sustanud noorel koguduse jaoks palju suurem kaal ja väärtus kui kunagi varem. Ja iga kodu, kust vanemad oma lapsed leeri saada­ vad, on meie koguduse kestmiseks

vähemalt sama suur mõju kui neil, kes ustavalt pühapäevast pühapäe­ va kirikuteed käivad. Olgem siis valmis tervitama oma koguduse uusi liikmeid uuel aastal ka arvuka osavõtuga nende leeriõnnistamise jumalateenistusest.

2019.a. otsustasime leerikooli korraldada varasemast erineval vii­ sil. Kuna noorte elurütm on hoo­ pis kiirem ja kohustusterohkem kui aastaid tagasi, siis iganädalased tunniajased leeritunnid pole neile enam ajakavasse mahutatavad.

Seepärast pidasime leeritunde har­ vemini, aga korraga mitu õppe­ tundi järjest. Taoline tsükliõppe meetod oli oluliselt sobivam nii omavahel tuttavamaks saamiseks, teemade põhjalikumaks avamiseks ning õppetöö sujuvamaks korral­ damiseks. Uue leerigrupiga oleme asunud rakendama sama õppekor­ raldust. Leeritundide läbiviimisel oli eelmise leerigrupi õpetamisel abiks juhatuse liige Leena Liivet.

Uue grupi koolitamisse on lootus kaasata ka teisi abilisi.

Suurküüditamise mälestuspäev, 14. juuni 2019 Baltimaade rahvaste saatus on ol­ nud ohvriterohke. Samas – saatus ühendab meid. Aastaid on 1944.a. juuniküüditamise ohvreid mäles­ tatud pea kõikjal, kuhu Balti­ maadest teise maailmasõja lõpus põgeneti. Varasematel aastatel on seda päeva peetud erinevates balt­

laste kirikutes ning ka vabaõhuüri­ tusena. Tänavu palusid baltlaste organisatsioonid küüditatute mälestuspäeva jumalateenistuseks võimalust Peetri kirikus. Osalesid Eesti, Läti ja Leedu vaimulikud, Toronto Eesti Meeskoor ja Toronto Läti segakoor.

Suurküüditamise aastapäeval esines Läti koor.

Foto: Peeter Põldre

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

13

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE JÕULULEHT ,,ELU“ 2019

EELK Toronto Peetri Koguduse tegevus Issanda aastal 2019 • Praost Mart Salumäe

75 aastat suurpõgenemisest Tänavu möödus 75 aastat 1944.a. suurpõgenemisest. Seda meenutati nii kodumaal kui võõrsil elavate eestlaste hulgas. Olen väga sageli nende lugudega tuttavaks saanud, kui lapsed peavad matma oma vanemaid, kes kord ohtuderohke põgenemistee üle elasid. Need mälestused elavad siinsetes peredes põlvest põlve. Minu esimene Torontos peetud matus oli me­ hele, kes pani oma noore naise koos kaheaastase pojaga laevale ning jäi ise oma teenistusülesan­ nete täitmiseks kodumaale maha.

Pärast 10 aastat Siberi vangilaagris vaevlemist ja pärast vabanemist 10 aastat perekonna juurde pääse­ miseks loa taotlemist jõudis ta vii­ maks Torontosse, kus tema 22aas­

taseks saanud poeg talle lennujaa­ ma vastu tuli ning abikaasa ootas.

Nad elasid kõrge vanaduseni koos ning tema matusel pidasid po­ jalapsed eesti keeles järelhüüded.

Teine meeldejääv kohtumine põ­ genemistee üleelamistega oli ühel aastal, kui kodumaalt lahkumise mälestuspäev sattus just samale kuupäevale, kui oli hukkunud hos­ pitallaev Moero. Jumalateenistusel ma nimetasin seda ohvriterohket laevahukku, mis ülisuurte inim­ kaotustega on suurpõgenemise ajalukku jäädvustunud. Kui teenis­ tuse lõpus kiriku uksel kogudusega hüvasti jätsin, sirutas mulle käe va­ nahärra, kes tunnistas, et ka tema oli raskelt haavatuna sellel laeval ning ainult ime läbi pääses eluga.

Ajalugu vajab talletamist ja väärtustamist

paiga leidnud ka digiteeritud arhi­ vaalide kasutamise keskkonnad.

Nii on saavutatud täiesti uus tase arhiivide säilitamisel, uurimisel ja kasutamisel.

Arhiivimaterjali digiteerimise peamiseks eesmärgiks on arhi­vaa­ lide kasutusvõimaluste avardamine – võimaldada infole juurdepääs, säästes samal ajal originaaldoku­ menti otsesest füüsilisest kasu­ tuskoormusest. /Näiteks on vana paber tihti juba nii hapraks muutunud, et selle füüsiline puudutamine, köite korduv ava­ mine ja lehitsemine võib doku­ menti kahjustada./ (Toimetaja kommentaar.) Süs­ teemselt on mõtet digiteerida vaid dokumente, mis on mingil põhjusel olulised ja mille vastu on olemas kõrgenda­ tud avalik huvi. Vaieldamatult on kirikuraamatud just seda sorti arhii­ vivara, sisaldades unikaalset teavet meie rahva perekonna­ lugude ning kiriku- ja kultuuriloo kohta laiemalt.

Tänaseks on digiteeritud rah­ vusarhiivis, EELK kogudustes ja EELK konsistooriumi arhiivis Tallinnas säilitatavad kirikuraama­ tud alates 17. sajandist kuni tänapäevani välja. Kõik nime­tatud

2019.a. sai olulisim osa meie koguduse arhiivist digiteeritud.

Tõsi – suurem hulk arhiivi kogu­ tust on endiselt veel üksnes pabe­ ril. Aga suur algus on juba tehtud.

EELK Konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts viibis oktoobrikuus kaks nädalat Torontos ning salves­ tas arvutisse suure hulga meie aja­ loost. Peetri koguduse arhiivitoim­ kond on tegutsenud pikki aastaid.

Praegu on selle toimkonna juhiks pr. Helmi Viksten. Suure tänu on aga ära teeninud kõik selle toim­ konna praegused ja kunagised liikmed.

Oma sellel sügisel Torontos teh­ tud tööst kirjutab Janis Tobreluts aga ise järgnevas artiklis.

Kirikuarhivaalide digiteerimisest Üha sagedamini kõneldakse arhii­ vide digiteerimisest ja selle vaja­ dusest. Kuna meie igapäevane elu on kolinud suuremal või vähemal määral internetti, on seal oma

Janis Tobreluts EELK arhiivis Tallinnas

Neid lugusid on igal perel ju­ tustada. Oluline on, et need saaks edasi antud järgmistele põlvkon­ dadele. Need on lahutamatu osa meie rahva ajaloost ning õpetavad hindama meie head ja mugavat elujärge, milles võime hetkel olla.

Seepärast ei pea kodumaalt lahku­ mise meenutamine olema üksnes kurbus kunagi kaotatud kodu ja lahku kistud elusaatuste pärast.

See võib olla ja peab olema ka Jumalale öeldud tänu nende teede ja võimaluste eest, mis tema ar­ must said avatud.

Sellel aastal oli meile kodu­ maalt lahkumise mälestuspäeva külaliseks EELK Nõo koguduse meesansambel ja praost Mart Jaanson. Nad andsid kontserdi Peetri kirikus, Ehatares ja Soome Kodus ning laulsid jumalateenistu­ sel Torontos ja Hamiltonis.

arhivaalid on digitaalselt jõudnud rahvusarhiivi digikogusse Saaga (http://www.ra.ee/dgs/explorer. php). Kirikuraa­ma­tud kuni 1940. aastani on Saa­ gas kõigile vabalt kasutatavad, 1941. aastast täna­ päevani ulatuv aines on seal aga juurdepääsupiiranguga. Piiranguga raamatutega tutvumiseks peab hu­ viline kontakteeruma rahvusar­ hiiviga ja põhjendatud huvi korral lubatakse soovijal raamatuid vee­ bis sirvida. Samuti saab piiranguga arhivaale internetis distantsilt ka­ sutada ka arhivaalide omanik, näiteks mõne EELK koguduse esin­ daja oma koguduse mater­ jalide ulatuses.

EELK ja rahvusarhiivi koos­töö on alates 2017. aastast jätku­nud EELK väliseesti koguduste ar­ hivaalide digiteerimise suunal.

Kuna kümnekonna EELK välisees­ ti koguduse arhiiv on füüsiliselt jõudnud EELK konsistooriumi ar­ hiivi Tallinnas, said kõigepealt digiteeritud kirikuvalitsuse arhiivis säilitatavad väliseesti koguduste ar­ hiivid. Selliselt on nüüdseks Saagasse jõudnud Baden-Würt­ tembergi (Geislingeni), Got­landi, Göteborgi, Norrköpingi, Sudbury, San Francisco, Thun­ der Bay ja Toronto Jakobi koguduste kiriku­ raamatud.

Käesoleval aastal jätkus riikliku rahvuskaaslaste programmi toel väliseesti kirikuraamatute digitee­ rimine Kanadas ja Saaga jaoks said digitud EELK Põhja-Ameerika praostkonna Hamil­toni, Londoni Pauluse, Ottawa Pauluse, Toronto Kolmainu ja Toronto Peetri kogu­ duste ristimise-, konfirmeerimise-, laulatuse- ja matuseregistrid.

Enamike EELK väliseesti kogu­ duste asutamisest on möödunud/ möödumas 70 aastat. Ku­na välis­ eesti koguduste arhiivid on väga olulised allikad erinevates maail­ majagudes elanud/elavate eestlaste loo uurimisel, loodame järgmisel aastal digiteerimistööd jätkata.

Töö tule­ musel Saagasse tekkiv digiteeritud väliseesti kirikuraama­ tute kollektsioon annab tulevikus kindlasti väärtuslikku informat­ siooni sugupuu-uurijatele ja aja­ loolastele.

JANIS TOBRELUTS EELK Konsistooriumi arhivaar

Nõo koguduse meesansambel Peetri kirikus.

Foto: M.S. erakogust

Nõo koguduse meesansambel Ehatares. Ees keskel Hilde Hermann, kes kinkis kõigile omatehtud mütsid.

Foto: M.S. erakogust

Jumalateenistuste ja ametitalituste statistika Jumalateenistused 01.01. – 01.12. 2019: • Jumalateenistusi on peetud kokku…………………………………… 76 • Kirikus peetud teenistusi …………………………………………… 42 • Armulauga jumalateenistusi ………………………………………… 24 • Muusikalisi ettekandeid on olnud teenistustel………………………… 6 • Suuremate pühade jumalateenistusi………………………………….. 5 • Surnuaiapüha jumalateenistusi………………………………………. 3 • Ehatares peetud jumalateenistusi ja piiblitunde………………………. 18 • Soome Kodus peetud palvuseid……………………………………… 8 • Eesti Kodus peetud jumalateenistusi…………………………………. 1 • Detsembris veel eelolevaid jumalateenistusi…………………………. 8 Ametitalitused: • Ristitud ………………………………………………………… 4 last • Leeritatud ……………………………………………………… 2 noort • Laulatatud …………………………………………………….. 2 paari • Maetud …………………………………………………… 38 lahkunut • Haigete külastusi haiglates ………………………………………… 5 • Kodukülastusi ……………………………………………………….. 7

Kuna suur osa koguduse liikmetest on väga väärikas eas, siis iga­ pühapäevastest kirikulistest väga paljud on elama asunud Ehatarre. Sealsetel jumalateenistustel ja piiblitundides osalejaid on täna juba oluliselt rohkem kui pühapäevaseid kirikulisi. Kui kirikus on keskmine osalejate arv sageli 10 – 15 inimest, siis Ehatares on kirikulisi 35 – 45 inimest. Seepärast on õige neid arve vaadata kui ühtset kirikuliste hulka. Seega meie koguduse aktiivsus jumalateenistustest osavõtul pole küll maailma parim, kuid siiski täiesti arvestatav. Keskmiselt korra kuus käib jumala­ teenistusel umbes 10% koguduse liikmeannetajatest. See on isegi paljude suuremate koguduste liikmeskonna suhtarvust parem näitaja.

14

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Nr. 49

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE JÕULULEHT ,,ELU“ 2019

Very Busy 2019 for St. Peter’s Ladies Guild Christmas is a wonderful time of the year, but the truth of the mat­ ter is, that it is probably the busi­ est time as well. Christmas 2018 found the ladies busy serving a hot ham luncheon for the Church’s Christmas luncheon.

Taking a break, our year ended with the Ladies Guild’s own Christmas gathering where we were pleased to have many former members join us for a hot lun­ cheon.

Next came the year 2019, which will forever be known as the year of “procrastibaking” (when you have a million things to do but ignore everything and bake). Right from the start of the year, we began earnestly working on a legacy of love – our cook­ book.

The idea to compile a book started with a desire to share tra­ ditional and favourite recipes with the young people in our lives – our own children and grandchil­ dren, and their non-Estonian speaking spouses and friends. Our cookbook is designed to give a reader insight into Estonian cul­ ture and traditions, some history of our church, as well as to pro­

vide basic Estonian recipes.

In order to assess every recipe and taste-test everything, we tem­ porarily increased our once-amonth meetings to twice a month, and spent every meeting sharing and testing recipes. One Wednesday was soup day where we brought in our favourite broths and chowders, the next, we tasted salads and casseroles. Ohhh, the sacrifices we made, and the hardships we endured, having to taste sweet whipped cream tortes, cakes, kringles, and cookies. We discussed whether or not stuffed eggs should be called “devilled” in a church cookbook, and from what plant exactly do capers come from? We debated spiral-bound versus coil bindings, glossy versus matte paper, and what name should we call the book. Pastor Mart Salumäe suggested that we include the lovely Christian cus­ tom of saying grace before meals – hence, our book provides nourish­ ment for both the body and soul.

This idea was the basis for our fi­ nal title “Blessings and Bounties”.

In addition to the cookbook project, the ladies also provided and served food at the February

veteran’s memorial (langenute mälestamine), and at Easter. We may have to consider renaming our Easter Cup to the “Tiiu” Cup since the Egg Cracking contest winner and cup’s annual tempo­ rary recipient has each year been a Tiiu – Tiiu Roiser (2017), Tiiu Ester (2018) and this year, Tiiu Jalakas.

Our annual summer outing was another opportunity to try out more new recipes. We were glad that visiting Pastor Toompuu from Estonia was able to attend and provide his opinion on reci­ pes.

Foto: Tiiu Roiseri kogust

The Ladies Guild celebrated their official cookbook unveiling on November 6th. They toasted with champagne and enjoyed a celebratory luncheon. At the time of writing, the cookbooks are sell­ ing out fast. The ladies are on their way to visit Ehatare and the Christmas Bazaar (Rahvajõulu­ puu) at the Estonian House. If there is enough interest, we may have to print a second edition.

We wish everyone a happy and prosperous New Year. If you have some time on your hands, why not come and join us – we’re a happy, welcoming bunch that meet the first Wednesday of every month at the Church.

“So whether you eat or drink or whatever you do, do it all for the glory of God.” (1 Corinthians 10:31).

The first edition cookbook is written in ENGLISH (with some Estonian meal-time prayers) – price $27. It is 6” x 9” coil bound, 379 pages, with more than 150 recipes in full colour. Books may be purchased by contacting Lehta Greenbaum 416-491-5627 or Tiiu Roiser 905-479-1565 (tiiuroiser@rogers.com).

Rikkaliku kohvilaua ääres.

Suvisel BBQ-l.

Foto: Tiiu Roiseri kogust

TIIU ROISER

Kirikupühade ja tähtpäevade jumalateenistused EELK Toronto Peetri Koguduses 2020 Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 11.30 Kolmekuningapüha jumalateenistus Pühapäeval, 2. veebruaril kell 11.30 Küünlapäeva jumalateenistus. Mälestame sõdades langenuid Pühapäeval, 23. veebruaril kell 11 Eesti Vabariigi 101. aastapäeva oikumeeniline tänujumala­ teenistus baptistikirikus Pühapäeval, 5. aprillil kell 11.30 Palmipuudepüha jumalateenistus Reedel, 10. aprillil kell 11.30 Suure Reede jumalateenistus Pühapäeval, 12. aprillil kell 11.30 Ülestõusmispüha jumalateenistus Pühapäeval, 10. mail kell 11.30 Emadepäeva jumalateenistus Pühapäeval, 31. mail kell 11.30 Nelipüha ja Leeripüha jumalateenistus Pühapäeval, 14. juunil kell 11.30 Surnuaiapüha jumalateenistus Peetri kirikus. Kell 13 Surnuaiapüha Mount Pleasant surnuaial. Kell 15 Surnuaiapüha York surnuaial.

Pühapäeval, 20. septembril kell 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestuspäeva jumalateenistus.

Pühapäeval, 11. oktoobril kell 11.30 Lõikustänupüha ja koguduse aastapäev Pühapäeval, 25. oktoobril kell 11.30 Usupuhastuspüha Pühapäeval, 22. novembril kell 11.30 Surnutemälestuspüha jumalateenistus Pühapäeval, 6. detsembril kell 11.30 2. Advent ja Koguduse JÕULUPUU Neljapäeval, 24. detsembril kell 14 Jõuluõhtu jumalateenistused Reedel, 25. detsembril kell 12 Jõulupüha jumalateenistus Neljapäeval, 31. detsembril kell 16 Vana-aasta jumalateenistus Advendi- ja jõuluaja jumalateenistused ja sündmused EELK Toronto Peetri Koguduses 2019 selles lehes lk. 23.

Luule Kann, Lehta Greenbaum ja Heljo Puldre.

In Memoriam EELK Toronto Peetri Kogudusest surma läbi lahkunud ajavahemi­ kus november 2018 – november 2019 Mati Lehela 75 aastasena Helene Viidik 105 aastasena Renate Kübar 95 aastasena Liivi Corinne Sandy 35 aastasena Ella Üksik 94 aastasena Viktor Libe 96 aastasena Helme Kaju 93 aastasena Elna Libe 90 aastasena Udo Haarmann 88 aastasena Frieda Vihma 98 aastasena Manfred Kalm 92 aastasena Tiina Korjus 56 aastasena Anne Graydon 65 aastasena Lilian Astrid Randlaid 93 aasta­ sena Ly May Reiv (Riiv) 68 aastasena Lydia Poolma 101 aastasena Helle-Mai Alliksaar 92 aastasena Mihkel Lõugas 83 aastasena Leone Kalm 84 aastasena Kasper Karl Tralla 86 aastasena Ines Reidak 93 aastasena Raimond (Roy) Krikk 93 aasta­ sena Vadim Orover 51 aastasena Jakob Kivi 91 aastasena Erna Merelaid 90 aastasena

Väike võib olla suur Küllap arvame, et selles maail­mas ei sõltu meist palju: oleme oma väikestes töödes ja tegemistes üsna üksi ning suured protsessid maail­ mas toimuvad meietagi.

Küllap mõtlesid midagi sarnast ka karjased, kes üle 2000 aasta ta­ gasi Petlemma lähistel lambaid karjatasid. Ja siiski arvati neile osaks midagi suurt: neile ilmus järsku auhiilguses taevane saadik ja teatas Õnnis­ tegija sünnist.

Veelgi enam: „Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiit­

Foto: Tiiu Roiser

Lembi Reet Mitchell 68 aastasena Alje Reiv 93 aastasena Silvia Lahe 92 aastasena Uno Viitre 89 aastasena Linda Pint 83 aastasena Miralda Freiman 100 aastasena Vilma Blum 90 aastasena Alice Tomson 101 aastasena Helga Lõhmus 97 aastasena Elfriede Elb 96 aastasena Salme Ranken 101 aastasena Ylo Mark Saar 93 aastasena Agnes Soosalu 100 aastasena Issand, sina oled meile olnud ­eluasemeks põlvest põlve.

Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti. Sina viid inimese jälle põrmu ja ütled: „Tulge tagasi, inimlapsed!“ Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud, ja nagu vahikord öösel. Sa uhud nad ära, nad on nagu uni, nagu rohi, mis hommikul haljen­ dab. See õitseb hommikul ja haljendab, õhtul see närtsib ja kuivab ära. Seepärast õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame! Aamen! Ps 90: 1-6, 12 mas: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!“ (Lk 2:13j) Kas pole imeline, et universumi ühes tühises nurgakeses ilmus tava­ listele karjastele universumi Looja sõnulseletamatu vägevus!

Andku see sündmus lootust ka meile, kes tunneme, et meid pole palju, meist ei sõltu palju ja me ei suuda palju! Tehkem rahus oma tööd ja oodakem Jumalat. Küllap Ta tuleb pea ja teeb meid suureks! Õnnistatud jõulupühi, armsad kaasmaalased Kanadas!

MART JAANSON

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

15

EKN nominations deadline is extended to January 14, 2020

New! Candies for Kadri and Mart

December 1, 2019

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca PDF-/Digital: www.eestielu.ca

Trolls, Trump and Russian wrath Jessika Aro was for a while a victim of the Russian Trolls wrath. But she hasn’t submit­ ted to their intimidation and has engaged them in battle for the truth.

Aro, born in 1980, a Finnish journalist, began investigating Russian internet Trolls in 2014, seeing them as “a threat to Finnish people’s freedom of speech”.

After interviewing people working in the ‘Troll factory’ in St. Petersburg who were using fake on-line accounts and creating fake news, she experienced abusive vindictiveness including a phone call in which pistol shot was heard and a text message from her dead father ­ indicating he was watching her.

Russian nationalist websites claimed she was working for Western intelligence services.

The Trolls claimed she had been a “NATO drug dealer” because at the age of 18 she ­ had ben convicted of drug ­possession.

Not surprisingly, a fellow Finn, pro-Putin Johan Backman, a willing useful idiot for Russia, falsely accused her of being employed by the Estonian and US security agencies.

In 2016 she won the Bon­ nier’s Award for Journalism.

However a prestigious US ­honour was denied her for petty political reasons. After being informed by the US State ­ Department in 2019 that she would be a recipient of the International Women of Courage Award, officials discovered that she had been critical of Donald Trump in social media. She was told just before the awards ceremony by the State Department that the selection of her had been a “regrettable error”. The White House had intervened.

The Washington Post commented: “Ms Aro deserved the award. She should hold her head high for courage, unlike those who denied her the honour.” Thanks to Trump’s ­ White House, the Trolls won that particular battle.

One might assume ask that Donald Trump has taken a page out of the Trolls’ play book in using social media by demeaning, belittling and trying to discredit individuals who criticize or oppose him? The goal is the same – harassment by intimidation! But he hasn’t totally followed the Trolls’ tactics. While

Trumps attacks against out-offavour individuals are cruel, they still resemble the immature mean spirited bullying of a fourth grader.

The Trolls on the other hand display some sophistication in many of their distortions and fabrications. But both are still meant to humiliate and put their targets in public disrepute. While the Trolls get their marching orders from the Kremlin. It’s ­ said that Trump is spurred, not necessarily anger but by very low self-esteem.

Aro, in her 2018 book, “Putin’s Trolls – real tales from the front lines of the Russian information war”, details many other cases of Westerners who have been targeted by the Trolls for exposing the Kremlin’s propaganda campaign. They have been the victims of Russian hostilities aimed at them personally. The on-line attacks have not only originated from Russia but also from Russian compatriots in the West – collaborators – through false social media accounts. Some also have originated from Toronto.

A classic example is the case of Liz Wahl who worked as a news anchor for Russia’s RT TV network from 2014 to 2017.

Her sin was to state on-air that she could no longer be asso­ ciated with a Russian-funded network, whose main goal was to sanitized Putin’s activities.

Wahl: “I am proud to be an American who believes in disseminating the truth. For this I will submit my resignation at the end of this broadcast.”

Aro’s book describes how the Trolls have attacked Lithuanina diplomat Renatas Juska, a Ukrainian writer using the alias of Roman Burko, Norwegians Thomas Nilse, Atle Staalsen and Trude Pettersen, Swede Nartin Kraagh, Serb Jelena Milic and Bellincat’s founder Elliot Higgins.

Russian hate campaigns in the social media had not gained much attention until Aro’s book was published. One is bound to be on the receiving end of ­cyber intimidation by exposing and opposing Russian expansion in its global influence ­activities.

Do Russian Trolls have any effect on the recipient of social media? The University of Tennesse-Knoxville studied the 2016 US presidential election

Toronto – The Estonian Central Council in Canada (EKN) is extending the nomi­ nation period deadline for its upcoming national elections until January 14, 2020.

All interested individuals who wish to become a candidate for EKN 2019-2020 Elections to help advocate on behalf of our Estonian Canadian community, must submit the required form online by not later than 11:59 p.m. (or 23:59) of that date, if they have not ­already done so. Candidate Submission Forms can also be mailed to EKN, but must be received by EKN by no later than the deadline date.

The EKN Candidate Sub­mission Form for 2019/2020 is available online at: candidate.estoniancouncil.ca Candidate submission forms will also be available in Toronto at the Estonian Community Christmas / Rahva jõulupuu on December 7, 2019, between 12–4 p.m. at the Toronto Estonian House.

As EKN is converting toward a more digital environment more time is needed to expand electronic pre-registration by all Estonian-Canadians in preparation for e-voting on EKN’s new online voting system for the upcoming election. The extension will also accommodate the o­pportunity for an increased ­national presence by allowing for more candidates to be nominated.

The EKN Election Com­mittee believes it is important to allow extra time over the holiday period to ensure that all who wish to become candidates can do so. This includes making paper and PDF forms available during the extended nomination period for submission by internet or mail.

All Estonian-Canadians are highly encouraged to pre-register online for e-voting for the EKN election, which electronic pre-registration can be found at: election.estoniancouncil.ca In view of the nomination extension, the EKN election voting period has been re­scheduled to run from January 21, 2020 until February 24, 2020.

MATTI PRIMA Chair EKN Election Committee 2019-2020

Party ratings: Support for EKRE continues to fall ERR, December 2019 Support from the Estonian Conservative People’s Party (EKRE) continued to fall last month while support for the Social Democrats (SDE) and Isamaa has risen, a survey by research firm Norstat shows.

The results show 35 percent of the eligible citizens support the Reform Party, 24.1 percent the Centre Party and 13.8 percent support EKRE. While the support of the Reform Party and the Center Party remains stable, EKRE’s support has been falling for three weeks.

The SDE received 10.2 percent of respondents support and Isamaa 7.2 percent. For both parties, this is an increase in

results and came to a tentative, but cautious conclusion. The research was published in a ­ peer-reviewed academic journal and has not been discredited.

The study analyzed 770,005 tweets as well as corresponding data from an archive of multiple polling outlets. It’s conclusions: Every 25,000 retweets of Rus­ sian accounts correlated to a 1% increase in Trump’s poll numbers one week later. Re­ tweets did not have a similar effect on Hilary Clinton’s poll ­

support.

The combined support of opposition parties, Reform and ­ SDE, is 45.2 percent and support for coalition parties is 45.1 percent. The last time coalition support was higher than opposition was in August.

The combined results of the surveys carried out in cooperation with the NGO Institute of Social Research and the research company Norstat Eesti AS cover the survey period from Nov. 5 to Nov. 29 and polled 4,009 Estonian citizens of voting age by phone and face-to-face interviews.

To ensure the representativeness of the results, sample data are weighted according to a proportional distribution of eligible citizens based on key ­ socio-demographic characteristics. There is a statistical margin of error of +/- 1.55%.

Well, it has finally happened.

Kalev confectionary company in Eesti began producing both Hallowe’en AND mardiand kadri/päeva (St. Martin’s and St. Katherine’s Day) kommi/segu, candy mixes this fall. Pictured here are the latter, good for use on 2 täht/ päevad (celebratory days) and unisex at that. This makes it somewhat easier to hand out treats to kids on Estonia’s two traditional masked holidays of “running” as beggars, well-wishing, singing, dancing and fortune telling on the eve before mardi/päev (9. nov.) as dark, lurking-in-the-shadows boys and on the eve before kadri/ päev (25. nov) as snow-white girls. The third similar “feast day” (literally) is the new, scary, masked, with tons more dress-up-variation tradition of Hallowe’en, which has reached all shores thanks to social globalization. Do Estonians know when to open their doors to feverish pounding in the fall? 31. oktoober, 8. november and/or 24. november? The first one is the most unexpected for older folks. And in our apt building in Tallinn, our neighbours of Rus­ sian descent seem shocked and surprised on the other two evenings as well. Location, location, location... (Asu/koht, asukoht, asukoht.) I currently find it just as confusing knowing which bins and bags to put out on garbage day in Toronto.

Photo: kalev.eu;

Text: Riina Kindlam

Minister of Defence: What the Russians want, we cannot give them BNS, ERR, December 2019

Correlation does not imme­ diately suggest causation. But despite protests by the White House, the Russian disinformation campaign was successful in influencing the 2016 elections.

What about 2020? Will Trump benefit once more?

Minister of Defense Jüri Luik said he is sceptical about French President Emmanuel Macron’s call for increased dialogue with Russia and believes heads of NATO mem­ ber states should stop making “colorful hyperbolic” re­­marks.

Speaking on Monday evenings Valisilm foreign affairs TV show he said: “Having been [Estonia’s] ambassador to Russia, I imagine that this dialogue does not carry much ­ added value for the Russians.

They want to get something out of it. What the Russians want to have, we cannot give them,” Luik said.

LAAS LEIVAT

(Continued on page 16)

numbers. The study also concluded that 91% of the first retweets of known Russian bots were non-Russian bots suggesting that propaganda spread into a network of real US citizens.

16

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Nr. 49

Female powerhouses steal the limelight Kati Kiilaspea Saturday, November 30th served as an entertaining and purely fantastical night for all who attended night two of the scintillating collaborative con­ cert featuring Estonian vocal and instrumental superstars Kadri Voorand along with Mihkel Mälgand and home­ grown JUNO award winning vocalist Laila Biali with her talented band.

The night was opened up by Estonian Music Week artistic director Toomas Treumuth, who said a few warm welcoming words.

The concert was organized by the Estonian Music Week Culture Club and supported by personal sponsor Toomas Koger, who introduced the night’s host, and by Heinsoo Insurance. Host Heather Bambrick of Jazz FM fame, who the writer of this ­article happens to be a big fan of, was witty, charming and humorous, creating a warm and cozy atmosphere very appro­ priate and fitting for the evening. And what a treat the ­ concert turned up to be.

The first to take the stage was renowned jazz vocalist Kadri Voorand along with just as famed bassist Mihkel Mäl­ gand, who proved to make an amazing duo together. Kadri managed to surprise the au­ dience with every twist and turn her music took, along with showcasing her multi-instrumental talents; taking up the ­piano, violin, and even kalimba within the span of just three songs. Her voice is really like no other, sultry and smooth one moment yet powerful and ­majestic the next. Kadri’s vocal

style could be described as a mix of scat singing with contemporary jazz vocal stylings.

The duo’s improvisational and experimentational nu-jazz style was perfectly punctuated with interesting and captivating electronic vocal effects and looping technology that was seamlessly integrated not only into the ­music but also into the singer’s witty little transitions between songs.

The pieces were sung mostly in English and were largely translations of beautiful short poems, but also featured bits in Estonian. The improvisational dynamic between the bass and voice presented and made for a complex and very pleasing soundscape that it was impos­ sible not to be enamored by, you could even go as far as calling it “food for the mind” and a total learning experience.

Mihkel Mälgand was a show on his own, showing that he is a unique and refreshing bassist by using his double bass as both a melodic and percussive instrument, flowing between the two uses easily. The music was a true personal storytelling mechanism for Kadri, that was very ap­ parent. The audience was left feeling as if they were closely following her journey and ­ brought closer to music as a whole experience in the same breath.

Second on the bill was our own Canadian superstar jazz vocalist Laila Biali along with fantastic local bassist Rich Brown and talented drummer Ben Wittman. This trio was a soulful mix of jazz, pop, soul and funk; creating an irresistible and head-bopping groove within every song. Laila, just like

Kadri, had a voice completely her own, managing to be both sweet and powerful, sultry and magnificent. She has a vocal style within which you can hear both traditional and modern jazz stylings, making her voice truly timeless. Laila makes jazz her own by doing an absolutely fantastic job of mixing classical jazz elements and melodies with contemporary rhythms and aspects heard in other popular genres.

Crossing genre boundaries in a seamless and integrated way not only from one song to the next but also within songs is a true indicator of a talented vocalist and composer. Adding ­ to her pieces were interesting melodic and chord progressions, making the listener await was going to come next in a song. Laila is an absolute powerhouse and force to be ­ reckoned with, with her vocal, piano and compositional talents combined and it is easy to see just why she has taken the jazz and contemporary music world by storm. Her songs are infectious and make you wish that she’d just keep on playing endlessly.

To really put a point on the concert, Kadri and Mihkel joined Laila and her band on stage for a couple of last, improvisational tunes that had, in their own words, been put together “right on the spot.” Of course, there was no hint of that to be heard within the pieces themselves, it sounded as if they had been practicing together for months, they were all so in tune with each other. The last piece eventually faded out gracefully into nothingness and a magical presence was left lingering in the theatre. The evening was a truly unique, beautiful and ­enticing experience and both of these artists are more than worth keeping an eye on for the music they will be producing in the years to come. For more concerts and events such as this, join the Estonian Music Week Culture Club and keep in touch on social media platforms!

Recently on the Bruce Peninsula at the Chippewas of Nawash Unceded First Nation, the Neyaashiinigmiingi reserve, Estonian guides and scouts donned hard hats and helped in the building of 19 houses with the Habitat for Humanity group. It’s the first such effort in Ontario. The non-profit organization’s goal for 2020 is to co-operate with 300 indigenous families to erect homes and to help with the education of 200 indigenous women. (Full story in Estonian language section – EE #47, pg 17)

Minister of Defence…

(Continued from page 15)

The Estonian minister noted that it would be reasonable for heads of NATO member states to abandon their “colorful hyperbolic style”, which they ­ often tend to use when giving interviews.

“We should focus on our shared values and real security threats. If Russia is a threat, we need to be honest about it – there is no point in trying to sweep it under the rug or talk up the situation,” he said.

Luik added that there is no plan B to NATO as Minister of the Interior Mart Helme said last month. However, one can imagine the options Estonia would have without NATO, he said.

“We have an idea about our options – if there were no NATO, there would be the European Union or possibly some Nordic cooperation but clearly, none of these options guarantees deterrence. The only real deterrence is the one that includes the United States,” he said.

When asked if there is a threat of NATO losing its credibility due to the conflicts between its member states, Luik said that he does not perceive any such threat.

“Russia has become a threat again, and the need for NATO is stronger than ever. This is the framework holding the Euro­ pean defense together – an agreement between states that allows us to continue pursuing our strategic goal despite the ­internal political flutters.”

Luik also said the the summit will not discuss updating the defense plans of the Baltic States and Poland. “Although this is a very important topic for us, it is not a topic at the level of heads of state,” Luik explained to presenter Johannes Tralla.

Luik said there are effective defense plans in place in Poland and the Baltic states, but they are revised from time to time.

“As a leak on Reuters demonstrated, we are trying to reach a compromise – the leak certainly did not help – but even if a major breakthrough in London ­ is not achieved, I am confident it will be achievable,” Luik said.

Photo: Peeter Põldre

Photo: Peeter Põldre

At the recent NATO summit in London, NATO member countries’ leaders with Queen Elizabeth. First row 4th from right, Prime Minister Justin Trudeau; second row 3rd from left, Prime Minister Jüri Ratas.

Photo: ERR

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

17

Korp! Amicitia Celebrates 95 years of Friendship!

Ellen Valter, the Estonian Chair, casts ballot at meeting.

Estonian and Latvian Credit Union members vote in favour of amalgamation as Northern Birch Credit Union For Immediate Release: 29 November 2019 – The Chairs of the Boards of the Estonian (Toronto) Credit Union Limited (ECU) and the Latvian Credit Union Limited (LCU) are pleased to announce that their respective memberships have approved the amalgamation of the two organizations at special member meetings held this week. This merger will be the first inter-ethnic credit union merger in Ontario.

On Wednesday November 27th, the ECU membership ­approved the merger resolution by an enthusiastic 94%. The following evening, LCU members approved a resolution to merge with ECU by a resounding 98%. The new entity will be known as Northern Birch Credit Union to reflect their commitment to growth in the wider community, and to honour their cultural roots.

Ellen Valter, Chair of ECU, said, “After a thorough due diligence process and collaborative business planning, our boards determined that both credit unions will be stronger as a result of the amalgamation. Our members agreed. We’re thrilled they gave us such a strong vote of confidence to carry us into the future.”

Juris Steprans, Chair of LCU, echoed the sentiment.

“The Estonian and Latvian people have a long history of ­ collaboration as neighbours on the Baltic Sea and as kindred communities in Toronto. By joining together we can continue to give back to our communities, while providing access to the latest modern banking ­services.”

Anita Saar, CEO of Estonian Credit Union, will lead the merged organization. “In an increasingly fast-moving world, where digital banking and technology are taking centre stage, we will be better able to complement personal attention with the latest products and services.

As we open our doors to the wider community, we will continue to provide an ongoing link

to our cultural and historic roots, and support to our communities.”

Latvian Credit Union CEO, Andris Lagzdins, will be retiring. “This is a momentous ­occasion in our shared history. I am proud of all we have accomplished and confident for what the future will bring. After 31 years with LCU, I can retire knowing I leave the credit union with a promising future.”

True to their cooperative roots, members and employees of both credit unions were in­ vited to participate in focus groups exploring a name for the new credit union. All participants emphasized the desire to connect ‘north with north’, and the hope they would be continuing to build a credit union that will be here for their children and grandchildren.

The amalgamation will be effective January 1, 2020, with the transition to the new name and amalgamation activities ongoing throughout next year. The merged organization will serve approximately 6,400 members, and administer approximately $200 million in assets.

ECU is located in Toronto and currently serves the Esto­ nian community with over 4,700 members. LCU is located in Toronto and Hamilton, and currently serves the Latvian community with 1,600 members.

All three branches form part of the new Northern Birch Credit Union and work on the integration and harmonization of the two credit unions will begin shortly and continue ­ throughout next year. More information will be shared with members in the coming months.

Our future is Northern Birch Credit Union We are pleased to announce that the motion to merge together with the Latvian Credit Union and amalgamate as Northern Birch Credit Union passed at our November 27th Special Meeting of Members by a resounding 94%. A heartfelt

Celebratory sounds of joy and laughter emanated from the halls of Tartu College on the weekend of November 22nd and 23rd as the women of korp! Amicitia celebrated 95 years of sisterhood and friendship. The ties that bind the women of Amicitia are deep and strong and last a lifetime! And to boot, Amicitia is a second family that one can choose at any age, as reflected by the current crop of rebased (pledges) ranging in age from 20 years to 66 years. Featured in the photo are the rebased (blackcapped pledges) and the newest full-fledged, purple-capped members, who acquired their new status during the much-loved, annual, traditional anniversary celebrations. Front: Evi Pertens, Helja Teras, Ariel Blais, Katrina Dobson, Helmi Hess, Liina Sadul; back row: Kersti Sõrra, Liis Jõgi, Sonja Kauküla Smith (rebasvanem ie mentor for the pledges), Riina Knowles, Krista Poolsaar, Kaili Montgomery, Maret Giles, Evy Beraldo; kneeling in front Kristiina Nieländer, who is designated with the special ­honorary title of “kuldrebane”; missing from photo are pledges Tiffany Hogg and Jaanika Kimsto.

Photo: Peeter Põldre, text Ellen Leivat

#You too by Andres The following is a kindly attempt at also being inclusive which #Me too has successfully been striving toward. Last week I attended a marvellous meeting which was mainly led, and oh so professionally, by forward-looking Estonian women. The issue, which both the Estonian and the Latvian communities have been well aware of, was the amalgama­ tion of their beloved credit unions. These, in reality, have been focus-points in the his­ torical depictions of our respective exile communities.

Having been, from the inception of said meeting, in possession of the ballot confirming the amalgamation, I noticed that the name of the new credit union had been blocked. Wise move, I later thought, since that was a separate issue.

But, during the well-run

thank you to all members who made their voices heard through the voting process, and who joined us in surveys and focus groups as we embarked on the rebranding journey.

The name Northern Birch reflects our opportunity to bridge cultures, where north meets north. It represents the feeling of growth and sustainability. The birch tree is unique to the north, it is hardy and persistent. It often grows in a ­ cluster, in groups scattered through northern forests – like a community.

Our roots are strong and our culture is firmly rooted in trust.

Northern Birch allows us to continue to honour our heritage, while giving us the opportunity to grow to meet the needs of

meeting, I kept hearing constant references to a new name for the amalgamated credit union.

Strange, I thought. The new name contained an allusion to nature and a possible FinnoUgric connection to it. I was told there is also a Latvian link to the new credit union name – Northern Birch.

Fortunately, the connection to the main issue was not ­procedural since it was mainly pronounced verbally. I don’t know how I would have voted, if it had been on the ballot.

Because I did not like the name.

I looks artificial and it does not rest comfortably on the tongue.

Anyway, I thought I might as well have some fun with it.

Let’s look at some other “bir­ ches”! Sometimes the tree is called paperbirch, sometimes white birch. No, paper is on the way out and white sounds ­racist.

How about baltic birch? But that excludes Lithuania. Well, let’s try digi-birch. Technology and botany are fast approaching one other. Let’s say it: the Digibirch Credit Union. Nah!

f­uture generations. We will continue to invest in our commu­ nity and keep the core values of our credit union at the forefront of what we do.

work to provide access to your accounts and make ECU ­products & services available at these branches as quickly as we can. More information will be shared with you throughout the next few months.

We thank you for joining us on this journey as we continue to build a vibrant credit union that will be here to serve the needs of our children and grandchildren.

Our story shows we are ­architects of our own future.

We are thriving, evolving and growing. Together, we are Northern Birch Credit Union.

The amalgamation as North­ ern Birch Credit Union will be effective January 1, 2020 and the new brand identity will be implemented in a phased approach over the coming year.

Keep your eyes open for exciting news and updates as we ­reveal more about our new look and brand.

By joining together with the Latvian Credit Union, we will be able to offer our members the increased benefit of choice, as LCU brings with them two branches; one in the Latvian Cultural Centre in Toronto and the other in Hamilton. We will

This leaves us with silverbirch. Silver was once used for money and the term hearkens to a well-known Canadian folksong. Certainly sounds better than northern birch.

I did some checking about northern birch. It seems that such a tree does not exist. That is funny. But that has not prevented some businesses from using it. I called one of these, the Northern Birch Boutique in Orillia, which apparently opened a year ago. The pro­ prietor seemed very happy with the name while realizing there is no such tree.

This leaves me rather frustrated. Am I the only one with this problem?

ELLEN VALTER, Chair, Board of Directors ANITA SAAR, President & CEO

,,Õues sirge kask seal kasvab, temast magust mahla sain“

18

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

My Tartu Collection campaign to celebrate the 50th Anniversary of Tartu College In September 2020, Tartu College will celebrate its 50th birthday. Throughout these long years, this building has been a home to many Toronto university students as a resi­ dence, as well as a home to Estonians, non-Estonians, and guests from near and far.

Tartu has been an intellectual home for the academic Esto­ nians of Toronto, where hun­ dreds of meetings and other parties have been held. Tens of cultural organizations and hundreds of volunteers have come together in the rooms of Tartu.

Here, songs have been sung and dances held, exhibits organized, films and theatre per­ formances viewed, and music enjoyed. Tartu is home to the largest Estonian archives and library collections outside of ­ Estonia, which were established as the initiative of the Tartu Institute and Dr. Endel Aruja.

Now, these collections continue to be developed as VEMU, the Museum of Estonians Abroad.

Tartu College is also home to the newspaper Eesti Elu. For many, Tartu is a very personal place – weddings, confirmations and birthdays have been held here, and final goodbyes to community members have been said. At Tartu, the Greeks of Master’s Buffeteria and the hard-working Portu­ guese housekeeping staff have continuously bustled around with Estonians. Tartu has been a work place for many Esto­ nians, but also to those who only learned about Estonia and Estonians once they started collecting knowledge through their work. Visitors from Estonia and all over the world have been to Tartu. For many, Tartu reminded

them of home, for others it has been an opportunity to learn about Canadian Estonians, Estonia, and Estonians overall.

Every one of us has our own Tartu story or sometimes many, as relationships with Tartu College may have changed at different stages of life. What is your Tartu?

Share your memories of Tartu College with us in writing, or by audio or video recording.

Send us photos, films, and meaningful items, which help illustrate your story. If you wish for us to interview you, please let us know.

A selection of information and material that we collect from the campaign will be used for the Tartu College 50th birthday exhibit, which will be opened at Tartu College in September 2020.

Prizes will be awarded for the best contributions!

Questionnaire The following questions are meant to support your memories. There is no obligation to answer all the questions – they are only meant to spark your memory for what is important to you.

• What was your first encounter with Tartu College?

• Do you remember what the corner of Bloor St. and Madison Ave. looked like before TC was built? Describe the area and/or share photos.

• Do you remember the construction of TC? Do you or does anyone in your family have any personal connections to it? What connections? De­­ scribe and/or share photos.

• Did you participate in the TC opening party? Describe.

• Have you ever lived at TC? When? Why? Who were your neighbours, friends? How many of the residents knew the story of TC, that it is Estonian

It seems to be quite a warehouse full of verivorstid (no need for English translation here) that the Montreal Estonian Society annually prepares for Christmas dinner consumption. But they’ll be sold out nearly immediately. Experienced cooks know how much of this and that to add to the mix. Grete Muru and Grete Laan-Dube are part of the team that boosts the Christmas spirit for Estonians in Montreal.

Nr. 49

Paper: Finnish media raises fears of Listeria in Estonian fish products ERR News, November 2019

owned, and that there is a city in Estonia with the same name?

Describe your everyday life and that of the other residents. Did TC residents have unique behaviours or traditions? Where did you party when you lived at TC, where did you go with friends? Did you participate in the work of organizations lo­­ cated in the building and attend the events? Describe them.

Where did you eat when you lived at TC? Bring to mind fun moments when living at TC. • Have you ever worked at TC? What was your role? When? In which part of the building?

What path led you to work at TC? Why did you leave?

Describe your work. Who were your co-workers? How many of them were Estonian, how many had other backgrounds and where were they from? De­­ scribe everyday business at TC. Bring to mind colourful and vivid moments during your worklife at TC, with colleagues, clients, etc.

• Have you and what kind of relationship have you had with Master’s Buffeteria? If you have dined there, during what stages of life and why? Who was working in the restaurant at that time? Describe and remember interesting stories and people.

What do you think of the restaurant’s menu? Has it changed over the years? Has the layout and design of the restaurant changed over time? Who were the other restaurant guests? Has the type of guest changed over time? Have you used any other of Master’s Buffeteria’s services (catering, party preparation)?

• Have you ever been a volunteer at TC? When? For what organizations? What did/does this organization do? What were/are your responsibilities?

Have you ever received recognition for your volunteer work at Tartu College? What kind of recognition? Remember any exciting instances during your volunteer activities at TC. • Have you ever organized events at TC? When? What kinds? With whom? Describe.

• Have you attended academic and cultural events at TC? When? When were you an especially active participant?

Which events? Which events have you enjoyed the most and have been the most interesting?

• Have you ever lived at TC as a short-term guest? When?

Why? Describe your stay and contact with the local Estonian community.

• Have you ever visited the

archives and library collections at TC as a reader or researcher?

When? What was your goal?

Who did you meet during your visit? Describe your time at TC. • Have you ever visited TC as a tourist? When? In association with what? Who did you meet?

Describe your visit and impressions.

• Are you and how are you/ have you been associated with the Chair of Estonian Studies and/or its establishment at the University of Toronto? Have you ever participated in courses as a university student at the Chair of Estonian Studies?

When? Which courses? Who are/were your instructors?

• Tartu College and the Toronto Estonian House. What role has one or the other played in your life? How would you compare them? What makes one or the other special?

• What has been the importance and meaning of TC for Ca­­ nadians and especially Toron­ to Estonians? And for Estonians in Estonia? How well-known is Tartu College in Estonia?

• What has been the importance and meaning of TC for Toronto and Canada? How well-known is TC among non-Estonians as an Estonian company, a cultural centre, and repository for historical collections?

Please send your memories, photos, archival material, ar­ tifacts, and other items that preserve the history of Tartu College by email to piret. noorhani@vemu.ca, or by mail to Estonian Studies Centre/VEMU, 310 Bloor St. W., Toronto, ON, M5S 1W4

by March 31, 2020.

Info: Piret Noorhani, t. 416 925 9405, piret.noorhani@vemu.ca

The Veterinary and Food Board (VTA) says that reports in the Finnish media that aggressive Listeria bacte­ ria in processed fish in Estonia may spread to Fin­ land are unlikely, adding that the VTA would do everything it could to prevent the spread, daily Postimees reports, add­ ing that the company affected by the Listeria outbreaks, M.V.Wool, claims it is fish imported from Finland itself which is behind the latest ­discovery of the bacteria.

The strain thought to be behind two deaths in Estonia last year, and several more Europewide, ST1247, was traced to fish processing company M.V.Wool, first emerging in the Estonian media in September.

However, this strain has not been found in Estonian this year, according to Olev Kalda, the VTA’s deputy director general, although which strain ­ is in a more recent outbreak traced to M.V.Wool earlier this month has yet to be determined.

A factory closure could well happen if ST1247 is found from analysis of the latest samples taken from M.V.Wool, which follow extensive sterilization of the plant at Harku, west of Tallinn, in mid-October, but it is not inevitable, Kalda said.

M.V.Wool in the meantime drew up an action plan which it presented to the VTA, saying the latest outbreak resulted from fish imported from Finland, with evidence for the claim ­being that the plant was clear of Listeria after its sterilization and the new strain only ­followed the imports.

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Friends and relatives gathered for a memorial service at the Agricola Lutheran Church November 30th for Irene Loosberg who passed away recently. A widely recognized contralto, Irene enriched concerts and gatherings with her singing well passed the years when other artists retire from performing. Her voice had the vibrancy that age couldn’t change. For a complete story see the Estonian language section.

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

19

Irene Loosbergi meenutades

Tuntud eesti helikunstniku Irene Loosbergi mälestus­ tee­ nistus laupäeval, 30. novemb­ ril tõi kohale suurel arvul nii perekondlikke järeltulijaid kaugelt kui leinajate hulgas vanu sõpru Torontost. Sündi­ nud 9. augustil 1922 Tallinnas, lahkus Irene Loosberg 19. septembril 2019 Torontos.

Mälestusteenistus toimus Agricola kirikus kell 10 hommikul ja talituse viis läbi VanaAndrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.

Igati väärikalt kulges mälestusteenistus, mida aegajalt kaunistas Agricola peenetundeline organist Juha Tikkanen J.S. Bachi heliloomingu najal. Võiks siinjuures öelda, et lahkunut kehastas vaimselt ja muusikaliselt meeldivalt kõlav muusika õp­ pejõud mezzo-sopran Monica

Zerbe, kelle viimistletud Schuberti ,,Ave Maria“ oli tundeliselt kaasahaarav. Kui allakirjutanule kujunes Monica ­esitus leinasündmuse kõrgpunktiks, tuli välja, et laulja poolt esitatud pala oli lahkunu lemmik helilooming.

Tähelepanuväärsena oli kohale saabunud suurel arvul Irene Loosbergi vanima poja järeltulijaid, kes võtsid oluliselt osa talituse läbiviimise juures.

Irene poeg Juho (s. 1942. a.) kaotas kaheaastaselt oma isa, kes võitles Sinimägedes Nõu­ kogude vägede vastu. Dr. Juho Krepp ise lahkus 2004. a Minnesotas, aga jättis eesti ühiskonnas tegutseva poja, keda kasvatas üles lesestunud Irene Loosbergi teine abikaasa, tuntud soomepoiss ja endine ohvitser Paavo Loosberg, kes viibis aastail 1993-95 Eestis president Meri käsundusohvitserina.

Nii Irene Loosbergi pojapoeg Sean Paavo Krepp Kaliforniast kui tema pojatütred Kersti ja Karina mälestasid sõnavõttudes oma vanaema, mille järel toimus rituaalne mälestamine küünalde süütamise näol, milles osalesid nii lapselapsed kui ka nendegi lapsed, tähendab kolmanda põlve arvukad järeltulijad. Kersti kasutütar Lilian Adom esitas talituse teise solistina L. Coheni populaarseks kujunenud Halleluuja. Kahjuks ei olnud võimalik kohale tulla

Esimene advendiküünal on süüdatud Esimene advendiküünal on süüdatud. Ka Toronto VanaAndrese koguduses. Sel aastal küll pisut ebatavalisel ajal – laupäeval, 30. novembril, just enne pühaliku aja algust.

Sel puhul toimus soome Agricola kirikus saabuvat püha­

deaega toonitava muusikaga täidetud kirikukontsert-palvus.

Kirikusaalis süütasid pärast Juha Tikkaneni orelil esitatud prelüüdi Wachet auff, ruft uns die Stimme, BWV 645 esimese advendiküünla koguduse õpetaja Kalle Kadakas ja koguduse

Koguduse liikmeid ja külalisi jõululauas.

Foto: Riina Klaas

Mälestushetk Reet Tobre haual

Irene Loosbergi pojapoeg Sean Paavo Krepp koos oma perekonnaga süütamas küünalt oma vanaema mälestuslauale.

Foto: AR

Paavo ja Irene Loosbergi ühisel pojal Andresel Georgiast.

Samuti pidi puuduma talituselt Melanie Krepp, kes viibis Kaug-Idas.

Põhjaliku ülevaate lahkunust esitas muusikapedagoog, koorijuht ja pianist Asta Ballstadt, kes ka saatis akadeemiliste naisorganisatsioonide liikmete poolt esitatud traditsioonilist leinalaulu. Irene Loosberg oli aktiivne korporatsioon Fidentia liige.

Sündmuse lõpus kõlas Au­ gust Topmani tuntud Requiem, mida kandsid ette Estonia Koor ja Vana-Andrese koguduse sega­ koor. Ühendkoori juhatas Estonia Koori dirigent Ingrid Silm.

Mälestamise juures valitses

nõukogu liige Ilmar Lepik.

Päevakohase palvuse pidas koguduse õpetaja ning koguduse ühislaulu järel sai aukoha muusika. Vana-Andrese koguduse koor ja külaliseks olnud Estonia Koor esitasid Heli Tenno juhatusel S. Gärdare, Å.

Jonssoni (tlk. K. Salumäe) ,,Advendiküünal“. Seejärel esi­ nes lühikontserdiga Estonia Koor, mida juhatasid Ingrid Silm ja Jaan Medri. Kõlasid ,,Inglitiivul“ (F.H. Rimmel), ,,Jeesuse sünd“ (M. Miido), ,,Jõuluvalgus“ (K. Raid), ,,Sõime juures seisan ma“ (J.S. Bach, sdn T. Jürjo, P. Gerhard). Ning palvus-kontserdi lõpuks lisandusid Vana-Andrese koguduse koori liikmed, et üheskoos pühadeajale muusikaliselt vastu minna, esitades U. Sisaski ,,Tähed taevas“.

Palvusele järgnevalt koguneti kiriku all-saali, mis oli päevale sobivalt pidulikuks ehitud.

Koguduse õpetaja sissejuhata-

tasakaalus nii perekondlik lein kui kajastus lahkunu muusikalisest andest. Tuletame meelde, et Irene Loosbergil on kindel koht Eesti muusika ajaloos.

Niipea, kui Irene Loosberg saabus Torontosse aastal 1954, ­ algas tema muusikaline karjäär kui haruldane contralto. Eesti Muusika Biograafiline Leksikon (2007) pakub temast põhjaliku iseloomustuse, esitades teda aga metsosopranina. Ta esines Ka­ na­da ooperikompanii lavastustes ja kontsertidel ka USAs, olles kantaatide ja oratooriumite juu­ res eesti päritolu edukamaid ­esitajaid. Muusikapedagoogina ta hiljem viljeles pikemat aega Carl Orffi uudsemat muusikaharidust Toronto koolides.

ANDRES RAUDSEPP

Suurimat rõõmu said ja andsid muidugi lapsed. Kaksikud Jude ja Madis õpetaja Kalle Kadaka ees kinke saamas. Foto: Paul Kiilaspea

vate sõnade ja söögipalve järel nauditi Ülle Veltmanni ja ta naiskonna valmistatud jõulu­ lõunat. Rõõmsa koosolemise sisse mahtusid jutuajamised lauanaabrite ja sõpradega ning ­ muidugi ühised jõululaulud.

Rõõm on kõigil südames… Ja ootusärevus ka. Eeloleval nädalavahetusel süütame jõulude ootuses juba teise advendiküünla.

(EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos:

Ühendkooris laulis koos Vana-Andrese koori liikmetega külaliseks olnud Estonia Koor.

Foto: K. Kiilaspea

• Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

28. novembri keskpäeval kor­ raldas Tartu Rahu Põlistami­se Selts Tallinnas Rahumäe kalmistu Kaarli kiriku mat­ mis­ alal Petserimaa vabadus­ võitleja Reet Tobre haual mä­­ lestus­ hetke. Süütasime haual küünlad ning kodu-uurija Mare Kask ja ajakirjanik Valve Raudnask andsid selgi­ tusi Petserimaalt pärit Tob­ rede suguvõsa kohta. Reet Tobret meenutas ka allakirju­ tanu: Eile oli Petserimaa vabadus­ võitleja Reet Tobre 60. sünni­ aas­ tapäev. Täna 101 aastat ­tagasi algas Eesti Vabadussõda.

Paari kuu pärast, 2. veebruaril 2020 möödub sajand Tartu rahulepingu sõlmimisest. Nende kahe aastaarvu järel jätkus Eesti Vabariigi rahuaegne elu, aga meile oli antud vaid kaks­ kümmend aastat. Me ei osanud hoida ja kaitsta oma kallist riiki. 24. veebruaril 1943 oli meie riigi 25. sünnipäev ja sel aastal möödus ka kuus sajandit Jüriöö ülestõusust, aga need tähtpäevad jäid väärikalt tähistamata. Meil polnud enam oma riiki, aga meil oli isamaaliselt kasvatatud noorus, keda esindasid soomepoisid, metsavennad ja koolinoored. 24. veeb­ rua­ ril 1948 oli Eesti Vabariigi 30. aastapäeval Võru linn sinimustvalges lipuehtes. Selle korraldasid Võru Keskkooli poisid, nende hulgas Reet Tobre isa Väino. Karistuseks saadeti koolipoisid Siberisse.

Uuel ärkamisajal tõusid oma huvide kaitseks poliitiliselt tundlikud Petserimaa eestlased.

Nad pidid taluma mitmekordset okupatsioonisurvet. Nende ees­ märk oli Petserimaa ühenda­ mine Eestiga ja meie riigi ter­ ritoriaalse terviklikkuse taastamine. Selles liikumises osales Reet Tobre ja tema sõpruskond.

Korraldati meeleavaldusi, koguti allkirju, koostati ja edastati pöördumisi, esineti raadios ja televisioonis, toimus isegi ajalookonverents. Selle võitluse hoog aga rauges 1997. a, kui meie hulgast lahkus 7. mail Reet Tobre. Tänapäeval tege­ levad sama teemaga Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmed. Ne­ mad kandsid sel mälestusüritusel Petseri maakonna lippu ja asetasid Reet Tobre hauale kalmuküünla sinimustvalge mälestuslindiga.

Tuleva aasta 26. jaanuaril algusega kell 12 toimub Tallinna Eesti Rahvusraamatukogus konverents, mis on pühendatud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevale ja kuhu on kõik huvilised oodatud. Selleks puhuks ilmub trükis ka teemakohane raamat.

Mälestusteenistus lõppes Meie isa palvega. Tartu Rahu Põ­ listamise Selts andis tänutäheks mälestushetke läbiviimise eest Petseri maakonna laualipu Mare Kasele, Valve Raudnaskile ja see sai saadetud ka Reet Tobre ALDO KALS tütrele Liisile.

20

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

LAHKUS MINU KALLIS OKASROOSIKE

Nr. 49

Mälestame kurbuses

Inga

Inga Toomes’t

Sind jääb raskes leinas igavesti armastusega mäletama

ja avaldame kaastunnet TARVOLE, MERIKESELE perega ja MARTINILE perega

Sinu prints TARVO

LAHKUS MEIE ARMAS EMA JA VANAEMA

LINDA ja JOHN MARTIN, KRISTINA, PAUL ja ALEX MART ja OLIVERA ALAR, TIIU ja JULIUS KATI perega REET ja JAANUS perega

Inga Toomes neiuna PAJUR * 17.09.1932 Tallinnas † 29.11.2019 Torontos Mälestame sügavas leinas tütar MERIKE ja ROBERT poeg MARTIN ja TRIINU Nüüd jäävad usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.

Kor 1:13

lapselapsed MARKUS ja MARISSA SASS MIHKEL ja SAM OLIVER

Pärnu Kesklinna sild tuleb täielikult sulgeda Hiljutisest uuringust selgus, et Pärnu Kesklinna sild on nii amortiseerunud, et esialgu plaa­ nitud varianti, kus silla reno­­ veerimise ajaks jääks üks sõidurada avatuks, ei saa teos­ tada. Kuigi sillasambad on tugevad, on sild siiski nii halvas olukorras, et selle kordatege­ mise ajaks tuleb terve sild määramata ajaks kinni panna.

Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsoja sõnul tuleb remondi ajaks leida jõe ületamise lahenduseks kas pontoonsild, jõepraam inimeste üleveoks või midagi muud.

Pärnu kesklinna sild avati 1956. aasta viimasel päeval.

Viimati remonditi seda 1990. aastate keskel. (PPM/EE)

Inga Toomes’t Sügav kaastunne abikaasa TARVOLE ja perele ENN ja PÄRJA TIISLAR JÜRI ja HELLE KRAAV

Soovi korral võib lillede asemel teha annetuse: Eesti Skaudid ja Gaidid Kanadas

EKRE toetus langes Hiljutise MTÜ Ühiskon­ na­ uuringute Instituudi ja uurin­ gufirma Norstat Eesti AS küsitluse tulemustest selgub, et Eesti Konservatiivse Rah­ vaerakonna toetus valimisea­ liste kodanike seas on lange­ nud 14,5 protsendini. See on EKRE-le aasta madalaim näi­ taja.

Teistest erakondadest on Reformierakonnal 34,9 protsendi vastanute toetus, Keskera­ konda eelistab 24,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Isamaa, toetajaid vastavalt 9,5% ja 6,7% vastanutest.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,3 protsenti ning opo­ sitsioonierakondi 44,4 prot­ senti vastajatest.

Küsitlused teostati kombineeritud meetodil – telefoni­ küsitluses ning veebiküsitluses.

Kokku küsitleti 4000 inimest, statistiline viga on +/- 1,55 prot­senti. (D/EE)

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Mälestame kurbuses

Mälestame kurbuses kauaaegset head perekonnasõpra

Inga Toomes’t

Inga Toomes’t

Avaldame kaastunnet TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE peredega

ja avaldame kaastunnet perekonnale SILVIA ja ANITA

VÄINO EINOLA ja LINDA KOLGA

Mälestame kurbuses armast

Inga Toomes’t Sügav kaastunne TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE peredega

Inga Toomes Südamlik kaastunne kauaaegsele Kirjastuskomitee liikmele ja Eesti Elu kaastöölisele TARVO TOOMESELE perekonnaga

VIVI THOMAS ja INGRID perega

Mälestame kurbuses armast perekonnasõpra

EESTI ELU PERE

Mälestame kauaaegset armsat perekonnasõpra

Inga Toomes’t

Inga Toomes’t

Südamlik kaastunne TARVOLE, MERIKESELE, MARTINILE ja kogu perele

Südamlik kaastunne abikaasa TARVOLE ja perekonnale

VIVECA, JEFF, ZACHARY ja KLARISSA

Lahkus armas ristiema ja sugulane

Inga Toomes

OLEV, ELVI ja ÜLLE TRÄSS

Mälestame kurbuses kadunud gaidjuhti ja gaidiõde

gdr. Inga

Toomes

Põhjatäht II Avaldame sügavat kaastunnet TARVOLE ja perekonnale

Mälestavad leinas ristitütar MONIKA WISMER perekonnaga MARGUS KASK ja JUSTINE BARBIER MAIE KASK

EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Puhka rahus, kallis sõber

Inga Toomes Südamlik kaastunne TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE peredega Mälestavad kurbuses

Mets mustab, öine hämar on laotund üle maa.

Nad võtnud üksteist hõlma Sind talveõhtuga

Me lähedaste hulgast on lahkunud armas sõber ja ristiema

Inga Toomes Oleme leinas koos TARVOGA, MERIKESE ja MARTINI peredega

JÜRMANI, SÕRRA, VAHTRA pered

MARGUS KOOP perekonnaga INDREK KOOP perekonnaga EVELYN KOOP

Mälestame kurbuses armsat

Inga Toomes’t Südamlik kaastunne TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE peredega MAIMU ja JAAN SCHAER DANIEL SCHAER perega MIHKEL SCHAER perega RIINA KLAAS

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Inga Toomes’t ja avaldame kaastunnet perekonnale

Vanataadi…

On õdedest üks lahkunud me keskelt…

vil! Inga

Toomes

sündinud PAJUR coetus 1952 Mälestavad kurbuses KORP! FILIAE PATRIAE ÕED

Puhka rahus, kallis kauaaegne sõber

Inga Toomes Mälestame leinas ja avaldame kaastunnet perekonnale

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

KAUNISMAA PERE

Mälestame armsat kauaaegset perekonnasõpra Mälestame kurbuses meie kauaaegset sõpra

Inga Toomes

Inga Toomes’t Südamlik kaastunne TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega LINDA, ILMAR, KAIRI, ANDREAS ALAR ASTRID

Leinavad IRJA, REIN ja NORA

Mälestame

Inga Toomes’t MARIKA ja GERRY TIINA ja JAMIE KAY ja MICHAEL SHELLY ja MARTIN SUE ja TÕNIS KRISTINA ja LEMBIT MONICA ja KEN RIINA ja TOIVO PATRICIA ja RALPH INGRID ja TOOMAS SANDY ja PETER ERIK

Avaldame kaastunnet TARVOLE, MERIKESELE ja MARTINILE peredega

21

Keskkonnasäästlik luksuskaup nahajääkidest Sel nädalal ETVs eetris olnud saates Pealtnägija tutvustati Šveitsis elavat eestlannat, kes hakkas seal tegelema ökoloo­ gilise nahatööstusega. Endi­ sest pankurist Kadri VunderFontanast sai tööstur. Šveitsis kütitakse aastas pea 15 000 punahirve, kelle nahad on senini põhiliselt kasutamata jäänud ehk teiste sõnadega – prügikasti lennanud. Nüüd on tekkimas läbimurre, et ka jahi­ loomade nahast valmistada kotte, saapaid jms.

Pealtnägija tutvustas eestlannat Kadri Vunder-Fontanat, kes on nüüd muutmas trendi. Ette­ võtlik naine tuli Eestist Šveitsi ülikooli 20 aastat tagasi, aga jäi plaanitust kauemaks – ta kohtus oma tänase abikaasa ja kahe lapse isa Patrickuga. Peamiselt ärinduses ja panganduses töötanud naine tegi kannapöörde, kui jõudis 2016. aastal hoopis hirvenahkadeni.

Loomi kütitakse peamiselt liha saamiseks, kuid nahad ei

leidnud laialdast kasutust. ,,Neid ju valdavalt jahitakse liha pärast ja nahaga ei viitsi keegi tegeleda,“ ütles disainer Piret Puppart.

Ettevõtlik kuueliikmeline grupp inimesi alustas 2016.a Euroopa nahatööstuse kaardistamist. Leiti, et partnerite saamine pole kõige raskem, hoopis keerulisem oli nahku mägedest kätte saada. Nii hakkasid Kadri ja teised sõpruskonna liikmed ise mägiküladesse naha järele sõitma. ,,Jahimehed toovad oma nahad lihunikule, lihunikud võtavad nahad maha, külmutavad nad ära. Kuskil maksimum 2-3 nädalat on nahad külmutatud ja siis nad viiakse sellisesse sor­ teerimiskeskusesse, kus nad üles sulatatakse ja peale seda nad kuivatatakse. Sorteeritakse kvaliteedi järgi ja siis kuivatatakse. Et ökoloogiline jalajälg võimalikult väike oleks,“ rääkis Kadri saates.

Järgmine samm on naha par­ kimine. Eesti-Šveitsi selts­ kond soovis seda teha ökoloogilise meetodiga. Šveitsis on tänaseks alles kaks ajaloolist parkimis­ töökoda, millega on ainulaadsed

(Algus lk. 5)

teisele korrale kontrollima. Ühe elaniku ruumi ukse alt tuli suitsu. Mul oli võti kaasas, mis avas kõik lukud majas. Ukse avades oli kui sein ees, paks tume tahmane suits, nii et mingit valgust toa aknast ei paistnud. Evakueerisime ini­me­ sed ümbrusest ja ma kutsusin tuletõrje kohale. Üks mees läks hapniku maskiga sisse, kustutas tule ja avas akna. Tuli oli alguse saanud TV aparaadist, mis oli iseenesest süttinud. Õnneks toa elanik viibis väljas. Sellest sündmusest kirjutas kohalik leht ja juttu oli palju ka eestlaskonnas.

Tollal oli eestlastel veel kaks ajalehte, Vaba Eestlane ja Meie Elu. See oli eestlaste kõrgaeg Kanadas. Siis algas eestlaste arvu kahanemine siin. Ajalehed olid surmakuulutusi täis. Ja prae­ gu on sama lugu. Minu ealisi kaob kogu aeg. Tihti ­ kaovad tuntud tegelased ja ­endised kaastöölised.

Ihukarvad tõusevad püsti, kui sa mõtled, kui kiiresti aeg kaob.

Varsti on juba aasta 2020.

Sündmused kaovad, kuid mälestused kestavad. Elame nende najal Jumala armust, kuni meie aeg samuti seisatub. Piibel hoiatab meid valmis olema täielikuks hävinguks. Noa aeg kordub, vee asemel tuli, loe 2.

Peetruse 3:3-13.

Lugupidamisega, OLEV TRALLA

lepingud ka Eesti ettevõtmisel.

Kadri sõnul ei kasuta nemad kroomi ega ühtegi eelparkimi­s­ ainet. Seetõttu aga võtab protsess oluliselt kauem aega.

Kavandid toodetele valmistab disainer Piret Puppart ja seejärel lähevad näiteks saapad tootmisse Itaalia nahatöökotta ja kotid valmivad käsitöölise juu­ res Šveitsi mägedes.

Viimased kolm aastat tegutsenud seltskond toodab jahijäägist luksuslikke aksessuaare, hinnad kottidel ja saabastel ­algavad 500 eurost.

Idee algusest peale teadsid sõbrad, et nende naha-projektil on kindlasti ka tulised vastased, kelle jaoks on loomanahkade kasutamine lihtsalt vastuvõetamatu. ,,Igaühel on oma valik. Ma jällegi ei poolda liigset naftast tehtud kunstnaha tootmist,“ ütles Piret Puppart saates.

(ERR-ETV Pealtnägija/EE)

22

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA, VANAVANAEMA JA ÄMM

Vera Uesson neiuna MITRO

Nr. 49

Mälestan kurbuses

Vera Uesson’i Sügav kaastunne perekonnale

* 30. oktoobril 1922 Tallinnas † 28. novembril 2019 Torontos

VIRVE MATHIAS

Mälestavad EVI ja TOOMAS REIN ja ENE TUULA, LAANI ja VINCENT MARTIN, ALISON ja KAEDEN LISA, PAUL ja FINN

Vera Uesson 1922–2019 Sügav kaastunne LAANILE lähedastega armsa vanaema kaotuse puhul

Maga vaikselt, puhka rahus meie südamed on Sinuga

VEMU, TARTU COLLEGE

TEATAME KURBUSEGA, ET ON LAHKUNUD MINU ARMAS ABIKAASA, MEIE KALLIS ISA JA VANAISA

Hans (Jokker) Jürman sündinud 03.07.1927 Suure-Jaanis, Viljandimaal surnud 03.12.2019 Torontos Leinab perekond abikaasa MALL tütar K ARIN ja JOSEPH lapsed MICHAEL ja PETER tütar INGRID ja ANDREW

lapsed KATI, DUNCAN ja ELLI

Eesti peaminister osales Trumpi kokku kutsutud töölõunal Eesti peaminister Jüri Ratas osales vahetult pärast hiljutist NATO liidrite kohtumist USA presidendi Donald Trumpi kutsel kogunenud töölõunal liitlasriikide juhtidega, kes täidavad alliansi kaheprotsendilise kaitsekulutuste eesmärki. ,,Transatlantiline koostöö ja Ameerika Ühendriikide liidripositsioon on NATO nurgakivi.

Sama olulised on olnud ka Euroopa ja Kanada liitlaste suurenenud investeeringud oma kaitse-eelarvetesse ja seeläbi ka oma sõjalistesse võimetesse,“ ütles Jüri Ratas pressiteate vahendusel. (ERR/EE)

Tallinnas põles maha ajalooline villa Neljapäeva varahommikul põles Balti manufaktuuri kompleksis Põhja-Tallinnas maani maha ajalooline endise puuvillavabriku direktori villa. Hoonele oli plaanitud oma koht ärimees Sonny Aswani arendatavas eluja ärilinnakus, kuhu on plaanitud ka Tallinna kõrgeim pilve­ lõhkuja.

Maha põlenud endine Balti puuvillavabriku direktori elamu Kopli tänaval valmis 1899. aastal ja kuulus kultuurimälestiste riiklikku registrisse. (ÄP/EE)

Mälestame leinas armast sugulast ja sõpra

Vera Uesson’i ning avaldame kaastunnet EVILE ja REINULE peredega TIM ja MONICA perega MARTA, ERIKA, ANDREA peredega JUHAN

Unustamata armast eluaegset sõpra

Uinus kallis

Hans Jürman

Maret Tari mälestavad OUDI ristipoeg ANDRES THOMAS

Vaikses leinas ENE KALLE ja TRACY KRISTIAN, EVAN Su tugev elutahe väsis…

Sügav kaastunne MERIKESELE ja ÜLLELE ja nende peredele

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud Mälestame kauaaegset perekonnasõpra

Hans Jürman’it Südamlik kaastunne MALLELE ning KARINILE ja INGRIDILE perekondadega

Maret Tari ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

PAUL, KAREN, CHARLIE ja MATTHEW MONIKA, KEN, STEFAN ja MARKUS

Lahkus meie keskelt kauaaegne sõber

Hans Jürman

Leiname kurbuses ja avaldame kaastunnet MALLELE perega.

Puhka rahus.

REET LIISA ja DAVID perega

Piletid eelmüügil jaanuaris toimuvale FunniESTile Jaanuaris toimuva FunniESTi raames toimub mitu üritust (vt kuulutust leheküljel 24).

Neile saab registreerida või osta juba ette pileteid alljärg­ nevalt: Neljapäeval, 23. jaanuaril kell 19.00 FunniEST impro õpituba, Tartu College’is eel­

registreeri­misega vemu@tartucollege.ca, tasuta Reedel, 24. jaanuaril kell 19.00 FunniEST komöödiafestival (improv), Tartu College, festivali­pääse $50 Eesti Pangas või event­ brite www.estoniancomedyfestival.com Laupäeval, 25. jaanuaril kell 19.00 FunniEST komöödiafestival (standup), Tartu College, festivalipääse $50 Eesti Pangas või eventbrite www.estoniancomedyfestival.com

Uuenda Eesti Elu tellimine 2020. aastaks ••• Tutvu digilehega Eesti Elu veebil www.eestielu.ca

Nr. 49

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road TORONTO EESTI Toronto, ON M4P 2L1 BAPTISTI KOGUDUS Tel. 416-483-5847 883 Broadview Ave. Toronto e-post: M4K 2P9 stpeterstoronto@rogers.com Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Pastor Jüri Puusaag Praost Mart Salumäe, Tel 416-750-1381, tel. 647-340-9271, mobiil 647-822-4148 mobiil 647-273-5858 email: puusaag@rogers.com epost: mart.salumae@eelk.ee Kodulehekülg: www.tebk.ca Organist Marta Kivik Muusikajuht Marika Wilbiks Koguduse kantselei on avatud Pianist Peter Kaups E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, Organist Kaire Hartley N 9.00-14.00. Muudel aegadel Pühapäevastel jumalateenistustel vastuvõtt eelneval kokkuleppel. sünkroontõlge inglise keelde Pühapäeval, 8. detsembril kell Pühapäeval, 8. detsembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS, 11.00 TEISE ADVENDI JU­ millele järgneb KOGUDUSE MALATEENISTUS. E. Boutilier, JÕULUPUU. Osavõtu palume J. Puusaag. Solist M. Boutilier. registreerida koguduse kantseleis Kolmapäeval, 11. detsembril tel.: 416 483 5847 või eposti PIIBLITUNDI EHATARES EI aadressil: stpeterstoronto@rogers.

TOIMU. com.

Pühapäeval, 15. detsembril Pühapäeval, 15. detsembril kell 11.00 KOLMANDA AD­ kell 11.30 JUMALATEENISTUS VENDI JUMALATEENISTUS. ARMULAUAGA. A. Liivandi, J. Puusaag. Duett E. Pühapäeval, 22. detsembril Kipper ja A. Wilbiks. Issanda kell 11.30 PALVUS kirikus ja surma mälestamine. Järgneb naisringi toas filmi ,,Eia jõulud KOGUDUSE OSADUSTUND Tondikakul“ vaatamine.

JÕULULÕUNAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Pühapäeval, 22. detsemb­ ril kell 11.00 NELJANDA AD­ kodus.

Teisipäeval, 24. detsembril VENDI JUMALATEENISTUS. kell 14.00 JÕULUÕHTU JU­ P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor.

Pühapäeval, 22. detsembril MALATEENISTUS. Laulab an­ kell 15.00 JÕULUTEENISTUS sambel Helin.

Kolmapäeval, 25. detsembril EHATARES. P. Wilbiks, J. kell 12.00 JÕULUPÜHA JU­ Puusaag. Koor.

ARMU­ Teisipäeval, 24. detsembril MALATEENISTUS kell 17.00 ERIKAVAGA JÕU­ - LAUA­GA. LU­LAUPÄEVA JUMALATEE­ Kell 15.00 JÕULUPÜHA palNIS­TUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. vus Ehatares.

Koor.

Teisipäeval, 31. detsembril Pühapäeval, 29. detsembril kell 16.00 VANA-AASTA JU­ kell 11.00 AASTALÕPU JUMA­ MALATEENISTUS ARMU­ LATEENISTUS. E. Paivel, J. LAUA­ GA, järgneb KOHVI­ Puusaag. Solist P. Kaups.

LAUD naisringi toas.

Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 kell 11.00 UUE AASTA JU­ EELTEATED: MALATEENISTUS. Nõukogu Uue aasta esimene jumalatee­ tervitused. J. Puusaag. Koor. nistus on pühapäeval, 5. jaanuaril Issanda surma mälestamine. kell 11.30.

Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell Naisringi kokkusaamised iga 15.00 PIIBLITUND EHATARES. kuu esimesel kolmapäeval kell J. Puusaag.

12.00.

Arhiivitoimkonna kokku­ saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

KIRIKUD

Tallinna lennujaama reisijate arv tõusuteel

Selle aasta novembrikuu sei­ suga on Tallinna lennujaama läbinud juba kolm miljonit reisijat. Eelmisel aastal täitus kolm miljonit aasta viimasel päeval.

Eelmises kuus läbis lennujaama 242 000 reisijat, seda on 6,6 protsendi võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul aitas kasvule kaasa Lufthansa lennuliini avamine lisaks Frankfurdile ka Tallinna ja Müncheni vahel. Ta lisas, et samuti aitas Nordica lendude

lõpetamist kompenseerida LOT, mis jätkab lendamist Varssavi, Stockholmi ja Brüsseli liinil.

Kõige rohkem reisijaid (24.3%) teenindas novembrikuus AirBaltic, LOT-i teenindada oli 11% ning Ryanairil ja Finnairil 10 protsenti.

Novembris sai Tallinnast re­ gulaarlendudel lennata 29 sihtkohta, mida teenindas 13 lennufirmat. Regulaarlendude keskmine täituvus kasvas 66 prot­ sendilt 76 protsendile eelmise aasta sama ajaga võrreldes.

(ERR/EE)

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 8. detsembril kl 11 h TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS Ehatares.

Pühapäeval, 8. detsembril kl 1.30 pl TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. detsembril kl 1.30 pl KOLMANDA AD­ VEN­ DIPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. detsembril ees­tikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 24. detsembril kl 12 keskpäeval JÕULUJUMA­ LATEENISTUS. Vana-Andrese koguduse segakoor Heli Tenno juhatusel. Solist.

Pühapäeval, 29. detsembril ees­­ti­keelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Teisipäeval, 31. detsembril kl 1.30 pl VANA-AASTA JUMA­ LA­TEENISTUS. Pühapäeval, 5. jaanuaril 2020 eestikeelset jumalateenistust Ag­ ricola kirikus EI TOIMU. Pühapäeval, 12. jaanuaril 2020 kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

23

ADVOKAADID

Sündmuste kalender

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Eestis on tänavu listeeriasse nakatunud 20 inimest Veterinaar- ja toiduametis (VTA) arutasid eksperdid, kuidas reageerida kiirelt toi­ duga levivatele listeeriapu­ hangutele. Räägiti listeeria erinevatest tüvedest. Sel aastal on Eestis haigestumist põh­ justanud listeeriabakteri tüvi ST 87. Millisest toiduainest see pärit võib olla, pole veel selge.

Terviseameti andmetel on sel aastal listeeriasse nakatunud 20 inimest, kolm inimest on surnud.

Listeeriabakteriga nakatunud toiduaine leidmine on raske ja protsess on pikaajaline. Lis­

• Laup., 7. dets. kl 12-4 pl RAHVAJÕULUPUU Eesti Majas.

• Pühap., 8. dets. kl 11.30 h –2 pl JÕULUBRUNCH Läti Majas.

• Pühap., 8. dets. kl 2 pl TORONTO EESTI MEESKOORI JÕULUKONTSERT Eesti Majas.

• Kolmap., 11. dets. kl 7 õ METSAJÕULUPUU Wilket Creek pargis (Eglinton & Leslie).

• Kolmap., 1. jaan. 2010 kl 2 pl EV AUPEAKONSULAADI KOOS­VIIBIMINE Eesti Majas.

• Kolmap., 15. jaan. – reede, 14. veebr. 2010 toimuvad EEST­ LASTE KESKNÕUKOGU KA­­ NADAS (EKN) VALIMISED. • Reede-laup., 24.-25. jaan.

2020 kl 7 õ FUNNIEST! ESTONIAN COMEDY FESTIVAL Tartu College’is.

• Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca .

teeria peiteaeg ulatub kolmest 70 päevani.

Kuna riskirühmas on im­ muunpuudulikkusega inimesed, on haiguse kulg raske ja ka haigust põhjustanud toiduaine ­ leidmine on raske ning protsess on pikaajaline. (ERR/EE) – Vt ka listeeriateemalist kommentaari selles lehes lk 5.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

Korp! Filiae Patriae liige – ülikooli lõpetaja

Kati Kiilaspea Kati on sündinud Torontos.

Keskkoolihariduse sai North Toronto Collegiate Institute’is, Torontos.

Kati lõpetas 2019. a. kevadel Ryersoni ülikooli Arts and Contemporary Studies alal B.A. kraadiga muusika spetsialistina.

Kirjutab muuhulgas Whole­ Note ajakirjas džässiplaatide tutvustusi.

Muud huvialad: TENS juhatuse liige, gaidide/skautide or­ kester Kõla, koorilaul (TEAS Ööbik, Vana-Andrese koguduse koor ja sama koguduse kammerkoor Rõõm), õpetab T.E.S. Lasteaias, kirjutab Eesti Elu jaoks, tegeleb Estonian Music ­ Weekiga.

Akadeemiselt kuulub korp!

Filiae Patriaesse.

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

EESTI ELU reedel, 6. detsembril 2019 — Friday, December 6, 2019

Nr. 49

Tellige EESTI ELU 2020 aastaks!

Suur tänu EELK Toronto Peetri kogudusele, kellega koostöö võimaldas tänase lehe tuua teieni värvitrükis.

Eesti Elu tellijatele

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat Consulate General of Estonia Consulate Géneral d’Estonie

EV Aupeakonsulaat kutsub 1. jaanuari koosviibimisele!

Toronto Eesti Majas kell 14.00 Muusika: Helmi ja Merike Hess.

Nautige omavahelist keskustelu, šampanjat ja hõrgutisi.

Avatud uksed kõigile.

Eesti Vabariigi Aupeakonsulaat

Olete oodatud!

METSAJÕULUPUU kolmapäeval, 11. detsembril 2019 kell 7.00 õ Wilket Creek pargis (Eglinton & Leslie)

Pastor Jüri Puusaag ,,Kõla“ orkester Tooge kaasa küünlad ja kruusid.

Pakutakse kuuma kakaod.

Toronto eesti skautide ja gaidide korraldusel

Armsad lugejad! Aasta lõpp toob kaasa ka kõige suurema Eesti Elu tellimiste uuen­ damise aja. Uueks aastaks pakume uudisena paberlehe kõrvale ka PDF-/digiversioo­ ni, mis hõlmab paberlehega sama materjali, kuid on soovi korral loetav arvutist, tahvel­ arvutist (tablet), i-padist või mobiilist. Soovijatel on võima­ lik tellida ka kas ainult paber­ lehte või selle PDF-/digiver­ siooni. PDF-/digilehele juur­ depääsu soovijatel palume ­en­dast (emaili-aadress) teata­ da lehe kontorisse. Kõik aasta­ tellijad saavad kaasandena ka Eesti Elu tähtraamatu, mis ilmub trükist uue aasta algu­ ses.

Ootame rõõmuga ka teie kaastöid – toredaid lugusid eestlastest ja nendega seonduvast nii siin, kodumaal kui ka mujal maailmas. Jagage meiega ja teiste lugejatega ka oma pere toredaid sündmusi – sünnid, ristsed, leer, pulmad, olulised sünnipäevad, saavutused õpin­ gutes, teaduses, kutsetöös, spor­ dis jne. Saatke pilte toredatest, rõõmsatest, naljakatest hetke­ dest. Jagage häid kokandus-, aiandus-, kodukujundus- jne näpunäiteid. Ärge olge mures, kui tunnete, et teie eesti keele oskus pole küllalt hea – lehes on ingliskeelne osa ja vajadusel saame aidata tõlkimisega.

Teeme koos lehe veel paremaks ja huvitavamaks!

Head Eesti Elu lugemist!

Eesti Elu tellides aitad hoida meie keelt ja kultuuri väljaspool Eestit!

Kaunist advendiaega soovib EESTI ELU/ ESTONIAN LIFE toimetus

Hoiame oma keelt ja kultuuri!

Tee tore ja vajalik kink endale, sõbrale või pereliikmele

Telli UUED TELLIJAD SUUR RAHVAJÕULUPUU ERIPAKKUMINE

AASTATELLIMUS Ainult CAD 110.00 / 140.00 Kanadas 155.00 USA-s • 210.00 ülemere

kõigile esimest korda tellijatele ja neile, kelle tellimise lõppemisest on möödas vähemalt kolm kuud. Paberlehe tellimisega kaasneb digilehe lugemise võimalus.

Võimalik tellida ainult PDF-/digilehte.

IGA LEHETELLIMINE AITAB HOIDA EESTIKEELSE KULTUURI KESTMIST KODUMAAST EEMAL. Eesti Elu toob teile koju kõige olulisema nii kohalikest kui Eesti uudis­test eesti ja inglise keeles ning iga tasutud tellimine võimaldab veel paremini ja täiuslikumalt meil teie­­ ni tuua kogukonna sündmused nii sõnas kui pildis veebilehel www.eestielu.ca.

Pakkumine kestab 7. detsembrist 2019–15. jaanuarini 2020. Helista konto­ risse või esita tellimine eposti või kirja teel Eesti Elu/Estonian Life, 3 Madison Ave, Toronto, ON M5R 2S2, tel 416-733-4550; epost: eetalitus@eestielu.ca Tee ise leht huvitavamaks – saada pilt või lugu: eetoimetus@eestielu.ca

✁

AITA HOIDA EESTLUST VÄLISMAAL! PARIM JÕULUKINK ON EESTI ELU TELLIMUS

Palun saatke Eesti Elu alates 1. jaanuarist 2020 Nimi:...........................................................................................................................................

Aadress: ............................................................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................................................................................... .

Tasuda saab tšekiga, saates selle Eesti Elu aadressile või e-transferiga või makstes otse Eesti Elu arvele Toronto Eesti Ühispangas