Eesti Elu / Estonian Life No. 49 | December 11, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, December 11, 2020

Estonian Life English Language Supplement (p. 13–15)

EELK Toronto Peetri koguduse ELU jõululeht (lk. 9–12)

Alates / since 2002 Nr. 49, 2020          Reedel, 11. detsembril — Friday, December 11

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

13. Euroopa Liidu jõulukontsert Ottawas Ülle Baum Igal detsembrikuu esimesel reedeõhtul avas Notre Dame Cathedral Basilica Kanada pealinnas Ottawas oma uksed ja üle tuhande inimese tuli kuulama Euroopa Liidu jõu­ lukontserti-traditsioon, mis sai alguse juba 13 aastat tagasi. Möödunud reedel, 4. detsemb­ ril oli kirikus aga hoopis uus hingus ja iga-aas­ tase jõulukontserdi asemel toimus ­ hoopis teises vormis muusikasündmus. Tühjas kirikusaalis, erilistes COVID-19 pandeemia tingimustes, valmistusid Ottawa Algonquin College’i üliõpilased lindistama selle aasta EL jõulukontserdi solistide esinemist ROGERS TV programmi jaoks professor David Grigg’i juhendamisel.

David Grigg (Professor, Remote Broadcast, Faculty of Broadcasting, Television Algon­ quin College’is) on oma tudengitega lindistanud ka juba varem seda kontserti. Vastavalt praegustele reeglitele esinesid üksteise järel pooletunnise vahe­ ajaga väike grupp lauljaid ja kutsutud külalisesinejaid, keda oli välja valinud selle aasta ELi jõulukontserdi kunstiline juht Timothy Piper. Solistid Sylvia Larrass, Nadia Petrella, Joseph Chi, Caelan Piper, Vincent Meunier ja külalisesinejad, Slovakkia suursaadiku tütred, õed Sabína and Terézia Kozia­ ková, esitasid originaalkeeltes valiku Euroopa Liidu riikide jõululaule selles suures kirikusaalis, kus nende hääl kandus kõikjale kiriku kõrgede võlvide all vabalt ja imeliselt. Timothy Piper saatis lauljaid klaveril ja mängis ka orelit. Need solistide esinemised pannakse kokku uude ühisesse tunniajalisse ROGERS TV programmi produtsendi Gavin Lumsdeni poolt. Kavasse lisatakse ka teisi laule, mida esitati 2014. aasta EL jõulukontserdil osalenud kooride – Ottawa Children’s Choir, la Chorale De La Salle ja Calixa-Lavallée Choir – poolt.

Euroopa Liidu 2020. aasta jõulukontserdi kunstiline juht Timothy Piper esitas jõululaule ja -koraale kuulsal Notre Dame Cathedral Basilica orelil. Foto: ©Ülle Baum

Selle aasta EL jõulukontserdi ettevalmistusele aitas omalt poolt kaasa David Battistelli (Supervising Producer, OMNI Television). Euroopa Liidu de­ Olav Ehala ,,Jõuluingel“ kõlas Eu­­ legatsiooni Kanadas poolt esi­ roopa Liidu jõulukontserdil Ot­ ­ nes tervituskõnega Chargé d’aftawas sopran Nadia Petrella esi­ faires dr. Christian Klaus tuses eesti keeles juba teist aas­ tat järjest. Foto: ©Ülle Baum

(Järgneb lk. 4)

Üksiknumbri hind: $4.00

ÜEKN pressiteade 10. detsember 2020

ÜEKN uus esimees on Aho Rebas Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) pidas möödu­ nud nädalavahetusel oma täis­ kogu iga-aastast koosolekut, seekord virtuaalselt. Täiskogu valis ÜEKNi uueks esimeheks Aho Rebase, kes muuhulgas on töötanud endise rahvasti­ kuministri Urve Palo nõuni­ kuna ning on aastast 2008 ÜEKNi esindaja Eestis. Aho Rebas on terve elu jooksul olnud aktiivne eesti organisatsioonides, tihti juhtivatel kohtadel: skautluses, suvekodudes, laulukoorides, koolides, kursustel, spordis, üliõpilasorganisatsioonides, poliitikas ja kultuuritegevuses. 2004-2006 oli Aho Rebas Rootsi Eestlaste Liidu esimees. Eestis on ta töötanud Kaitsejõudude Peas­ taabis, välisministeeriumis, rii­ gikantseleis ja Haridus- ja Teadusministeeriumis. Rebas oli 2008-2009 rahvastikuminister Urve Palo nõunik ja aastast 2008 ÜEKNi ametlik esindaja Eestis ja Rahvuskaaslaste programmi nõukogu liige. ÜEKN peab oma peamiseks eesmärgiks infovahendust nii oma liikmesriikides toimuva eesti tegevuse kohta kui Eesti avalikkuse teavitamist mujal maailmas elavate eestlaste tegemistest. ÜEKN, mis ühendab 11 riigi – Ameerika Ühendriikide, Kanada, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Austraalia, Läti, Leedu, Tšehhi, Ukraina ja Venemaa – eestlaste keskorga­ nisatsioone, on aastast 2018 teinud koostööd ka Eesti valitsusega, olles initsiaator ja aktiivne kaasarääkija loodava ülemaailmse eestluse programmi kujundamisel. Antud riiklik programm, mis (Järgneb lk. 4)

4. detsembril toimus Notre Dame Cathedral Basilica saalis Ottawas 13. Euroopa Liidu jõulukontserdi solistide esinemiste lindistus Algonquin College’i tudengite poolt ROGERS televisiooni erilise programmi jaoks, mida kannavad üle Rogers TV ja OMNI TV. Fotol Slovakkia suursaadiku Vit Koziaki kauneis slovaki rahvarõivais tütred Terézia ja Sabína Koziaková, kes esitasid traditsioonilise slovakkia jõululaulu. Foto: ©Ülle Baum

13. Euroopa Liidu kontsert tuleb eetrisse ROGERS TV ja OMNI TV vahendusel, kui kantakse üle 4. detsembril Notre Dame Cathedral Basilica kirikusaalis lindistatud solistide esinemised, mis tehti ­vastavalt sotsiaalse distantsi nõuetele Algonquin College’i tudengite poolt. Vasakul: Ülle Baum, kes on EL jõulukontserti korraldanud juba 13 aastat ja Euroopa Delegatisooni Kanadas pressisekretär Diodora Bucur.

Aho Rebas


2

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Raskuste kõrval leidub ka positiivset Lõppev aasta on olnud eriline ja raske kõigi jaoks. Kindlasti mitte kellegi jaoks just hea, arvestades praegust olukorda, kuid sellele vaatamata on inimesed saanud kogeda ka rõõme, mida on toonud kaasa näiteks perede suurenemine, lähedaste inimestega taaskohtumised, paranenud inimsuhted, imelised tervenemised jpm. Head on ikka olnud selles aastas ka, olgugi et suured, pandeemiast tingitud väljakutsed, mis on mõjutanud kindlasti igaüht ühel või teisel viisil, olgu siis seoses tervisliku, majandusliku, emotsionaalse vm. olukorraga, on jätnud oma jäljed. Kuid alati on hea püüda leida raskes olukorraski positiivset, keskendudes näiteks sellele, mida ollakse sel aastal saavutanud. Pandeemia on toonud inimestes välja erinevaid külgi. Kindlasti võib igaüks tuua selle kohta näiteid, häid või halbu. Mõni on kaotanud olukorra tõttu sõprusi, teisel on sõprussidemed jälle tugevnenud. On olnud lahkumisi, aga ka leid­ misi; teatud tegevuste ja võimaluste kadumisi; aga ka uusi lootustandvaid olukordi. Paljud on kogenud isoleeritust, üksildust ja abitust, teised jälle erakordset abi ja toetust. Üks tähtsamaid sõnumeid peakski olema, et abi on alati olemas, kuigi iga kord ei jõua see mingil põhjusel abivajajani. Üks selle aasta märksõnu võiks tegelikult olla leidlikkus. Inimesed on tulnud päev-päevalt välja uute ideedega, kuidas pidevalt muutuvas olukorras kohanduda, et harjumuspärased tegevused ja traditsioonid püsivana hoida. Kuigi erinevad sotsiaalsed ja vanusegrupid on kogenud seda kindlasti erinevalt, iseloomustab paljude jaoks seda aastat ka suurem areng tehnoloogia vallas: palju asju on tulnud avastada, et ajaga kaa­ sas käia. Kes oleks osanud aasta tagasi arvata, et aastal 2020 peetakse pühi suures osas virtuaalselt! Väikestest asjadest saavad alguse suured. Iga päev kuuleme mõnest kenast heateost – olgu see suunatud tervisetöötajaile, seenioridele, lastele, loomadele... aga ka liht­ salt kaasinimesele, kes ei tunnegi puudust ega pruugi vajada abi, ent ärgitab ehk teda ennastki omalt poolt midagi head tegema. Andmisrõõm on samuti üks kena emotsioon, mis sel­ les raskes aastas positiivsust lisab. Miks mitte seda eelolevate, tavalisest nii teistsuguste, jõulude eel meeles hoida. KAIRE TENSUDA

Nr. 49

Eestist läheb sõjalistele operatsioonidele järgmisel aastal kuni 175 kaitseväelast Riigikogus läbisid teise luge­ mise kaitseministeeriumi eel­ nõud, mis võimaldavad Eestil järgmisel aastal osaleda rah­ vusvahelisel sõjalistel operat­ sioonidel kuni 175 ja valmi­ dusüksustes ligi 300 kaitse­ väelasega, seejuures on Eesti valmis Iraaki saatma Kaitse­ liidu baasil moodustatud väekaitserühma. Selle aasta alguses pöördus Taani, kes järgmisest aastast on NATO väljaõppemissiooni juhtriik, Eesti, Läti ja Leedu poole palvega osaleda väekaitse­ rühmaga väljaõppemissioonil Iraagis. Rühma ülesandeks on NATO väljaõppemissiooni väe­ kaitse ja julgestamine Bagdadis. Kaitseliitlaste plaanitav teenistus Iraagis kestab 2021. a juu­ nist detsembrini. Varem on Kaitseliidu üksused 2005. a osalenud BosniaHertsegoviinas Euroopa Liidu juhitud rahuvalveoperatsioonil ja 2007.-2010. aastani NATO juhitud rahutagamisoperatsioo­ nil Kosovos (Kosovo Force, KFOR). Eesti jätkab osalemist Malis Prantsusmaa juhitud operatsioo­

Rail Balticu viaduktide ehitamine algab Raplamaalt Rail Baltic Estonia on kuulu­ tanud välja ehitushanked Rail Balticu tulevase raudteetrassi eritasandilistele ristumistele kolmele erinevale rajatisele, mis kõik asuvad Raplamaal, Kohila vallas. Kevadel selgub, millised ehitusettevõtted hakkavad ehitama Tagadi tee ja Künka tee maanteeviadukte ning Loone öko­ dukti. Kohila valda plaanitakse lisaks Loone rohesillale ka teist ökodukti asukohaga Urgel. Tagadi tee maanteeviadukti kogupikkuseks on 73 meetrit ning Künka tee viaduktil 53 meetrit. Loone ökodukti laiu­ seks on planeeritud 75 meetrit. Kõigi objektide puhul peaks ehitus algama 2021. a suvel ning olema lõpetatud hiljemalt 2023. a sügisel. Möödunud kuul riigihangete registris avalikustatud dünaamilise hankesüsteemi esimese paketi ehitusmaht on 60 miljo­ nit eurot ning selle eest raja­ takse järgmise kolme aasta jooksul seitse viadukti ja seitse ökodukti. Paralleelselt alustab Rail Balticuga seotud rajatiste ehituse hankimist ka maan­ teeamet. Esimeseks objektiks on Assaku viadukt, kus Rail Balticu raudtee ristub TallinnaTartu maanteega ja on trassil ehituslikult üks mahukamaid ristumisi. Kokku tuleb Rail Baltic Eesti

Foto: Kaitseministeerium

nil Barkhane ning eriväelastega sihtüksuses Takuba, lisaks osalevad Eesti staabiohvitserid ÜRO rahuvalvemissiooni ning Euroopa Liidu väljaõppemis­ siooni tegevuses. Prantsusmaa osaleb 2021. a Tapal paikneva Suurbritannia juhitud NATO lahingugrupi ­tegevuses 12 kuud kestva rotatsiooniga. Eesti osaleb järgmisel aastal NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissiooni Resolute Support Afganistanis ja Ameeri­ ka Ühendriikide juhitaval ope­ ratsioonil Inherent Resolve Iraagis. Riigikogu on varem andnud mandaadi kaitseväelaste osalemiseks USA juhitud rahvusvahelisel operatsioonil Sentinel Bahreinis. Lisaks on kavas osaleda NATO valmidusinitsatiivi (NRI) tegevuses ning NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus

ja Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (JEF) tegevuses. Ülejäänud operatsioonidel jätkab Eesti suures osas senises mahus. Kokkuvõttes panustab Eesti nii ÜRO (UNIFIL Liiba­ nonis, UNTSO Lähis-Idas, MINUSMA Malis), NATO (Resolute Support Mission Afganistanis, NMI Iraagis), Euroopa Liidu (EUTM Mali, EUNAVFOR Med/Irini Vahe­ merel) operatsioonidesse kui ka Ameerika Ühendriikide juhitavatesse sõjalistesse operatsioo­ nidesse Inherent Resolve ja Sentinel ning Prantsusmaa terrorismivastasesse operatsiooni Barkhane Malis. Sarnaselt eelmiste aastatega sai valitsus mandaadi võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni 50 kaitseväelasega. (KMPT/EE)

Eestisse on kõige rohkem koroonaviirust sisse toodud Venemaalt

Valitsus toetab neljarajaliste maanteede plaani

Terviseameti andmetel on Eestisse Kõige rohkem koroo­ naviirust sisse toodud Vene­ maalt, järgnevad Ukraina ja Soome. Viimastel nädalatel on viirust välismaalt sisse toodud 346 korral. Terviseameti üks peaspetsia­ list Jevgenia Epštein ütles Rahvusringhäälingule, et alates 1. novembrist on 35 riigist sisse toodud 346 koroonaviiruse juhtu. Kõige rohkem toodi viirust välisriikidest sisse novembri teisel nädalal, mil registreeriti 82 positiivset testi. Venemaalt toodi viirust sisse 83 korral, Soomest ja Ukrainast mõlemast 51 korral. Rootsist tulnutel on koroo­ naviirus Epšteini sõnul regist­ reeritud 30 korral, Rumeeniast 17 ning Valgevenest ja Poolast 11 korral. Üheksa inimest, kes tulid Suurbritanniast, on samuti andnud positiivse koroonaproovi ning seda on teinud ka kaheksa inimest, kes tulid Lätist ja kaheksa inimest Taanist. Lisaks kuus inimest, kes tulid Leedust, Itaaliast ja Küproselt. (ERR/EE)

osale üle 90 maantee- ja raudteeviadukti ning 24 ökodukti. (ERR/EE)

Neljapäeval toimunud istungil kinnitas valitsus selle küm­ nendi uuendatud riigiteede teehoiukava. Võrreldes 20202030 teehoiukavaga suureneb 2021. aastal teehoiu rahastus 48 miljoni euro ning 2022. aastal ligi 21 miljoni euro võrra. Riigiteede teehoiukava 20212030 näeb suurte eesmärkidena Tallinnast Tartu ja Pärnu viivate maanteede täielikult neljarajaliseks ehitamist, Narva suund peaks valmima 2038. aastaks. Samuti on 2030. aastaks plaan muuta kõik riigi kruusateed, mida läbib keskmiselt ühes päevas üle 50 auto, tolmuvabaks. Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunas põhimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks ja projekteerimiseks on valitsus tulevaks neljaks aastaks kavandanud kokku 220,9 miljonit eurot. ,,Järgmine aasta on ehituses üle 40 kilomeetri neljarajalisi teid, millest üle viie kilomeetri saab ka hiljemalt aasta lõpuks avatud liiklusele. Ohutumad teed ning lühem ajaline vahemaa aitab maapiirkondi muuta atraktiivsemaks elamiskohaks ning loob ka soodsama ettevõtluskeskkonna,“ ütles majandusja taristuminister Taavi Aas (KE). (ERR/EE)


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

3

EERO 30 tegevusaastat! EERO on Kanadas registree­ ritud heategevusorganisat­ sioon, mille eesmärk on toeta­ da tervishoidu, haridust ja kogukondi Eestis. Toetamis­ tegevus on mitmekülgne ja vajab koostööd. 30 aasta jook­ sul on EERO korraldanud korjanduskampaaniaid ja te­ gevusi: Kuldsüdamete ball (AKEN’iga), Balti Walkathon (lätlaste ja leedulastega), EEROpakk (vabatahtlik töö­ jõud), Rannakohvik (ühine juubel, AKENi ja EERKga), Filmiõhtu – Elavad pildid (vabatahtlik tööjõud) ja ESTOstyle moeshow (VEMU­ ga) ROMis ja Tartu Col­lege’is. Kõige edukaim korjanduste­ gevus oli EEROpakk. Kanada riik on rahastanud EERO kaudu mitut programmi: arstide vahetusprogramm, hambaarstide programm, õpetajate programm ja esimene multidistsiplinaarne stressiteemaline konverents, mille tulemusel trükiti stressijuhendid eesti ja vene keeles. Ontario valitsuse annetatud kiirabiautot Kärdla haiglale hõlbustas päranddoonorlus, Pärnu haigla mammogrammi annetus viidi läbi Pärnumaalaste Seltsiga, teised aparaadid, vahendid ja ravimid osteti ja jagati annetajate soo­ vide kohaselt nagu Hääde­ meeste kliinik, antibiootikumid mitmesse haiglasse, paljundaja Kuressaare keskkooli, mehaani­ lised tööriistad ja seadmed kaubanduskoolidele, psühholoogiaja anatoomiaraamatud ja palju muud. EERO lõpetas ’94. aastal saadetised, kuna loodi tarneahelad ja seejärel võimaldasid sula­ raha-annetused kohalikke kaupu ja seadmeid osta, tagades vajaduse korral koolituse ja garan­ tiid. Rahalised annetused või pärandused on võimaldanud Tallinna Lastehaiglale kõndimisroboti, Kihnu kiriku remondi, mitmed laste jälgimisaparaadid nii Tallinna kui Tartu lastehaiglatele, stipendiumid Tallin­ na Tehnikaülikoolis, noortele glükomeetrid Tartus, Haapsalu lastekodu eravajadusega lastele kiige ja ravivanni, jne. Kui välja arvata Kanada ja Ontario valitsuste toetused, ületavad EERO

toetused tervishoius, hariduses ja kogukondades Eestis 2,2 miljonit dollarit ja umbes pool on läinud Tallinna lastehaiglale. Eestis on elutingimused ja olukord arenenud ja muutub ka edaspidi. Sellega on EERO kohandanud vajadustele või muudatustele. Algaastatel oli EEROl vaja kolme lepingut, et saadetisi kohale toimetada ja tegutseda: Haridus-, Tervishoiu- ja Sot­ siaal­ministeeriumidega. Täna­ päe­val on EEROl mitmed lepingud erinevate organisatsioonidega Eestis: Tallinna Lastehaigla Toetusfond, Tartu Lastefond, Patarei, Tallinna Tehnikaülikooli arengufond, Kihnu kirik, Vähi­ ravifond – Kingitud Elu, Eesti Naisliit, Rotalia fond ja mitmed teised. Annetused kõiguvad aastast aastasse ja viimase kolme aasta jooksul on langenud peaaegu igas Kanada heategevus­ organisat­sioonis umbes 40%. Tänavu on erakorraline aasta ja mitmed meist on ületanud väljakutseid, organisatsioonid olid sunnitud edasi lükkama juubelid, perekonnad on loo­bu­ nud koosviibimistest ja igapäe­ vased tegevused on keerulisemad maskide kandmise, sotsiaalsete kauguste ja koosviibimiste piiramiste tõttu. Uuel aastal on lootust elu normaliseerida koroonavakstiini süstiga. Ime ­ on, et oleme suutnud teatud viisil koos viibida, pühitseda tähtpäevi, õppida, töötada ja poes käia. EERO alustas lastefondi 2020. aasta jaanuaris ja sõlmis lepingu Eesti Naisliidu esinaise Mailis Altiga, et luua projekti, mis toetab vaesed lapsi Eestis. Küünlapäeval veebruaris korjasime 200 dollarit lastefondi jaoks. Koroona levik ja sellele ­ järgnenud sulgemised ja piirangud aeglustasid elu nii Kanadas kui Eestis. Septembris otsustasid EERO ja Eesti Naisliit, et üks viis toetada vaeseid lapsi,

Kristo Toots.

Foto: EERO

oli toetada naisi ja lapsi, kes lahkuvad naiste varjupaikadest, et alustada oma uut iseseisvat elu. Kuna enamus neist naistest elavad vaesuses oma lastega ja kuigi on ette nähtud, et laste isad maksavad mingit toetust, paljud seda ei maksa. Piloot­ projekt oli ette nähtud Pärnus ja Tartus. Annetused, mis on senini laekunud, on juba üle kantud ja võimaldasid abistada 9 naist (2 Saaremaal ja 7 Pärnumaal) ja 21 last. Selle rahaga osteti ühele küttepuid talveks, talvesaapad ja -jakid ja isegi toitu. Nende naiste sissetulek kaasa arvates laste toetusraha, teised abirahad ja palk, jääb vahemikku 600900 eurot kuus ($929$1,390CAD) ja igas peres on 1-5 last. EERO lastefondi korjandus jätkub ja loodame enne aasta lõppu mitu tuhat dollarit veel saata. Hiljuti AKEN teatas EEROle, et nemad on otsustanud toetada Tartu naistevarjupaika. Detsembris annetas Eesti Abistamiskomitee USAs üle $6,000 USD sellele projektile ja loodame, et järgneb rohkem annetusi. Sellepärast on meil ­ plaane laiendada projekti teis­ tesse maakondadesse ja linnadesse nagu Haapsalu, Valga, Võru või Viljandi – oleneb Eesti Nais­liidu soovitusest. EERO on igal aastal alates 1992. a jaganud Tallinna Teh­ nikaülikooli õpilasele stipendiumi. Algselt oli see Manivald Eelnurme Mälestusfondi stipendium, kuid muutsime nime sel aastal EERO TalTech Stipen­ diumiks, kuna endine pärandusraha on ammendatud. Alg­kapi­tal oli $10,000 ja algaastatel oli stipendium paarsada dollarit, ­ nüüd on stipendiumi suurus pea $2,000. Aprillis 2020 otsustas EERO juhatus anda EERO TalTech stipendiumi Kristo Tootsile. Kristo on 22 aastane Tallinna noor-

mees. Ta lõpetas Kristiine gümnaasiumi kuldmedaliga ja õpib robootikat TTÜs, kus ta keskmine hinne on 4,84. Vabal ajal mängib kitarri, käib jõusaalis ja matkab. Sooviavalduses ütles Kristo: „Unsinkable Robotics meeskonnaga ehitame auto­ noomset allveerobotit sadama­ kaide ja avamere tuulikute vee­a­ luste osade inspektsiooniks ning kalafarmide kontrolliks ja pa­ randamiseks. Masinõppe abil saab neid ülesandeid täita iseseisev veealune droon odava­ malt kui tuukrid.“ EERO õnnitleb Kristot ja loodab, et Kristo prototüübid õnnestuvad ja on edukad. Sel aastal on väga kiire olnud meie kommunikatsiooni­-mees­ konnal, kuna tegime uue veebilehe: www.EEROcanada.com.

Väga aegavõttev oli piltide valimine, sobiva sõnastuse leidmine, tõlkimine ja tehniline läbiviimine. Tänu Annika ja Sirje Lautensile on veebileht nüüd valmis. Ootame teid seda külastama! Veebil leiate üle­ vaate mitmest projektist, üritus­ test, kuidas annetada ja lingid mitmele organisatsioonile, keda me toetame Eestis. Palun tulge meile külla! See on hea võimalus hoida sidet nii siin Kanadas kui teiste riikide eestlastega ja Eestiga. Kui soovite vabatahtlik olla ja osa võtta, palun võtke ühendust eeroesimees@gmail. com. Suur, suur tänu meie toetajatele! Olge terved ja nautige rõõmsaid pühi! Kohtumiseni uuel aastal! MARI ANN TAMMARK


EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Foto: Valev Laube

4

ÜEKN uus esimees… (Algus lk. 1)

esimest korda kaasab Eesti ühiskonnaellu ka väljaspool Eestit elavad inimesed, saab viimast lihvi rahvastikuministri Riina Solmani juhtimisel. Minister Solman ja globaalse Eesti nõunik Keit Spiegel olid virtuaalselt kohal ka Täiskogu koosoleku teisel päeval, tervitades üleilmseid eestlasi ja andes ülevaate globaalse eestluse programmist. Kahe päeva jooksul, 5. ja 6.

13. Euroopa Liidu… (Algus lk. 1)

Burgs­ mulleri nimel pressisek­ retär Diodora Bucur. Ka see ettekanne lindistati selle erilise pühade aegu eetrisse mineva tunniajase televisiooniprogrammi jaoks, milles esitatekse kõigi Euroopa Liidu

detsembril arutas ÜEKN 34-liikmeline Täiskogu nii oma organisatsiooni struktuuriküsimusi kui seda, kuidas olla parem partner Eesti riigile välismaal elavate eestlaste esindamisel ja ühisesse inforuumi kaa­ samisel. 2020. aastal jätkas ÜEKN teavitustööd 1944. a suurpõge­ nemise kohta, toetades Lääne­ maale mälestusmärgi püs­ti­ta­ mist ning osaledes Vabamus toimunud infoseminari korral­ damisel. 2019. a. sügisel esitas ÜEKN riigikogule taotluse kuulutada 19. september riiklikuks

suurpõgenemise mälestuspäevaks. 2019. aastal üllitas ÜEKN Eesti Vabariigi juubelikingitusena oma ajaloost ja tegevusest raamatu ,,Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesk­ nõukogu liikmesmaade lugu“, raamatud kingiti Eesti valitsu­ sele, riigikogu liikmetele ning väike kogus jõudis ka raamatupoodidesse. 2020. aastal valmis ÜEKNi uus veebileht, mis asub aadressil uekn.ee. KÄRT ULMAN

liimesriikide jõululaule.

community in overcoming difficult times. And, while we can’t gather here in the beautiful Notre-Dame Cathedral as is our tradition, we can still come together and rejoice in this wonderful season. Over the next hour, you will enjoy a unique programme of Christmas carols and songs from across the European Union. This special programme, in collaboration with Rogers TV, OMNI TV and Algonquin College, combines excerpts from past concerts and recent, physically distanced performances, reflecting the times we are living in. This Christmas season, our prayers and thoughts are with the victims of COVID-19 and their families. And our gratitude to all medical workers, essential services workers and our teachers for their service and sacrifice. May this Christmas season bring you a renewed sense of faith and hope for the future.“ Olav Ehala ,,Jõuluingel“ kõlas reedel kirikus eesti keeles tuntud laulja Nadia Petrella esituses, kel oli rõõm seda laulu laulda juba teist aastat järjest. Elame veel ja vaatame lootusega uude aastasse, et järgmise aasta detsembrikuus lubavad tingimused ka kooridel jälle esineda saali täitva publiku ees Euroopa Liidu unikaalsel jõulukontserdil, mida juba üle kümne aasta on Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatlised esindused ja Euroopa Liidu Delegatsioon Kanadas Ottawa inimestele kinkinud. Häid pühi ja õnnelikku uut aastat kõigile Eesti Elu lugeja­ tele soovides

Oma pöördumises ütles Diodora Bucur: ,,For more than a decade, this annual Christmas celebration has brought the joy of the season to thousands of Canadians. 2020 has changed our way of life, but not who we are. If 2020 has taught us anything, it is the importance of

Slovakkia suursaadik Vit Koziak ja 2020.a Euroopa Liidu jõulukontser­ di kunstiline juht, koorijuht, organist ja helilooja Timothy Piper Notre Dame Cathedral Basilica saalis 4. detsembri õhtul. Kui eelmise 12 aasta jooksul oli saalis üle tuhande kuulaja, siis selle aasta Covid-19 tingimustes solistide esinemised lindistati, aga publik puudus. Foto: ©Ülle Baum

ÜEKN tegevjuht uekn.info@gmail.com

ÜLLE BAUM Ottawast

Nr. 49

Ülle Kuusik, Aldo Kals, Mall Kals, Aime Kärner, Arvo Järvet, Malle Ratassepp.

Ülle Kuusik, Aldo Kals, Mall Kals, Aime Kärner, Arvo Järvet, Jaan Lusikas.

Kiri Emajõelinnast jaaguplastele Kolmapäeval, 25. novembril kogunes kümmekond üliõpi­ lasseltsi „Jakobia“ veteran­ liiget Tartus I üldlaulupeo mälestuskivi juurde, et mälestada meie hulgast hiljuti Pärnu-Jaagupi surnuaeda oma perekonna rahulasse viidud seltsikaaslast, mate­ maatik Jaan Reinandit. Alles 2. juunil sai temaga telefonitsi kõneldud seoses 90. sünni­päe­ vaga, aga hiljutisi juubilare oli meie hulgas veel kaks. Täpselt viis aastat tagasi olid need numbrid just selle võrra väiksemad ja me istusime Tartus Tähtvere päevakesku­ ses väikese peolaua taga. Sama kavatsus oli seekordki, aga ähvardav katk tõmbas sellele kriipsu. Nii kogunesime nagu mas­ kides „vandenõulased“ kaks pluss kaks reeglit järgides „salakoosolekule“ kultuurilooliselt olulise mälestuskivi juurde, kus süütasime küünlalaterna. Me ei väsi naljatamisi kordamast, et enamasti iga tähtsa sündmuse juures on jaaguplaste käsi mängus. Ikka on keegi meist mõne olulise ettevõtmisega seotud olnud. Nii on lood sellesama ­ mälestuskiviga tähistatud üldlaulupidudega, kus alates 1879. aastast on jaaguplased enamasti

igal suurel laulupeol käinud. Esimene üldlaulupidu andis tõuke Tartu Peetri kiriku ja koguduse rajamiseks, kus aastatel 1912–1922 teenis hinge­ karjasena Jaagupi kultuuriloost tuntud Mihkli kihelkonna taustaga Arnold Laur. Tema kui usuteaduse üliõpilane, Jaagupi kihelkonnakooli juhataja Hans Kotkas, Parasmaa koolmeister, hilisem „Estonia“ teatri juht Paul Olak ja Uduvere õigeusu kiriku köster Jakob Altosaar saatsid 1903. aastal oma kvartetilauluga meie Vabadussamba taga sepisaiaga piiratud Halinga mõisnike matusepaika Venemaa sotsioloogia rajaja Paul von Lilienfeld-Toali ema Konstanzi. I üldlaulupeo kivi juures süütasid jakobialased pool sajandit tagasi tõrvikuid, et siir­ duda oma akadeemilise isa Alo Tilga juhtimisel Jaagupi kooliõpetajate Anna Nõmmik-Konksu ja Andres Tilga hauale Raadi kalmistul. seekord jagasime oma kokkusaamisel laiali paar raamatukest, maitsesime noka­ täit karsklaste rohelist ingverijooki, haukasime kommi peale ja läksime laiali lootuses järgmisel suvel Elvas kokku saada ja Tarva külast pärit akadee­ milise venna Sulev Saare haual küünal süüdata. ALDO KALS

Rootsi parlamendi enamus soovib NATO-sse astumise võimalust

kolmas fraktsioon, Rootsi­ demok­ raadid, asusid osaliselt toetama Koonderakonna, Kes­ kerakonna ja liberaalide seisukohta.

Rootsi parlamendi välis- ja kaitsepoliitika ühiskomitee otsustas kolmapäeval, et NATO liikmesuse taotlemise võimalus peab olema osa riigi julgeolekupoliitikast sarnaselt Soomele. Enamuse toetus nõnda­ nime­ tatud NATO-variandile sai kinnituse, kui parlamendi suuruselt

Rootsi demokraadid ei toeta sarnaselt teiste erakondadega otseselt NATO liikmesust, kuid on nüüd valmis hoidma selle taotlemise võimaluse avatuna. Rootsi parlamendi julgeole­ kupoliitilisest seisukohast valitsusele teada andmine otsusta­ takse järgmisel nädalal täisistungil. (ERR/EE)


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

möödaminejale. Järgmisel päe­ val kordus ülalkirjeldatu. Miks kuller kella ei andnud, on mõis­ tatuseks. Teisest analoogsest intsidendist kuulsin oma eelistatud tehnoloogia, vanamoelise kõnetraadi, kaudu. See sündis Torontos. Sõber oli linna peal kohustusi täitmas, sai teksti, et tellitud esemed on kohale vii­ dud. Koju jõudes haigutas tühi rõdu. Ka tagaukse juures polnud midagi, kuhu loogiline inimene pärast koputamisele mitte vastamist oleks ehk paki toimetanud. Kauba eest mak­ s­ tud, firma, mis selle müüs, ei tahtnud vastutada, kuna kuidas kindlaks teha, öeldi, et kahe­ kordselt ei pressita välja? Allkirja peale ju ei jäetud midagi. Sõber solvus ja lubas mitte kunagi enam selle ettevõttega tegeleda. Ise kaotas rahasumma, firma aga kauaaegse kliendi. Kolmas oli kõige kumma­ lisem, aga õnneliku lõpuga. Väga lähedane inimene tellib tööle selliselt vajalikke asju – ka isiklikke, mitte teistele mõeldud. Enne pandeemiat oli ju normaalne. Argipäeval, tava­ liste töötundide jooksul oli alati keegi, kes allkirja sai anda, isegi kui ise kohal ei oldud. ­ Pühapäeva õhtul, juba pime, saabus tekst, et kolmapäevaks lubatud (st neli päeva varem) pakk on toimetatud tellitud aadressile. Mis on kõrgärihoone, ja muidugi nädalalõpul suletud. Jumalajuhuslikult oldi

sel hetkel, kui tekst saabus, teel koju sugulase juurest. Muidu oleks sel päeval, sel kellaajal, nii nagu eriolukorras juba oleme harjunud olema, rahulikult oma pesas, koduses riietu­ ses, ei mingit soovigi autosse istuda. Pärast pikemat otsingut leitigi pakk, mille sisu väärtus oli $150, korralik summa kaotada, hoone fuajeest. Mis kõigile avatud, siseuksed vaid lukus. Kokkusattumus, et oldi lähedu­ ses. Nende ridade kirjutaja peab lugu käsust ainult vajaliku tõttu kodunt väljuda. Vaid toitu ostma, arsti juures käia ning ­ pööningut tuulutamas. Mis on hädavajalik toiming ning liik­ med, terve kere saab jalutuskäigust kasu. Seda on hõlpus teha, kuna ei ela inimrohkes linna­ osas, parke palju. Neil igapäe­ vastel jalutustel on märgata ohtralt, kuidas liiguvad väiksed kauba­ autod, pakke inimestele viimas. Canada Post tegutseb ka pühapäeviti. On teada, redditi ja teiste inimeste kaudu, et koormus kõigil olevat suur. Amazon ei suutvat täita aegasalt lubadusi. Ega ka riiklik postiamet ekspresspostiga tellitud vajalikku. Keegi ju ei osanud ette näha nõudlust. Amazon, muide, on pettumuseks. Loodi ju ettevõte lugejate huvides. Alul sai vaid raamatuid-heliplaate tellida, kuid kiiresti kujunes internetihiiglane selliseks, mille kaudu saab peaaegu kõike, mis virtuaalselt

saadaval, nende vahendusel koju tellida. Ning nad on rekordiliselt kasumit kogunud koroona-aastal. Lugemismaterjaliga aga on nüüd koormuse tõttu otsustatud ainult neid teoseid ­ pakkuda, mis on bestsellerid. Raamatukoid, kes soovivad muud, peavad mujale pöörduma. Torontos võib soovitada Book City alternatiivi. (Nende kaudu sai 20 aasta eest tellitud dr Andres Kasekamba inglis­ keelne teos vapside kohta, mida sai toona vaid Inglismaalt.) Oleks aga, et ainult Canada Post, Purolator ja FedEx, tuntud ja hinnatud kaubaekspediitorid, tegutseks praegu. Nagu seeni pärast vihma on nö logistikafirmad mitte millestki ilmunud. Kindlasti on paljud neist aatelised ja professionaalsed, täites vajalikku lünka tänapäeva vir­ tuaalses ostuketis. Kuid on ka teistsuguseid. Esmaspäevasel jalutuskäigul märkasin ilma mingi sildita eraautot, pilgeni pappkastidega täidetud. Võis ehk olla väikese poe teenistu­ ses, need vaesed tõesti taaruvad pankroti kuristiku äärel. Ent mine tea. Isegi, kui selliste teenuste pakkumise järgi on ülisuur ­ nõudmine, peaks ikka olema terake mõistust. Kaubaautojuhid ei peaks niisama ukse taha asju jätma. Ei ela me nii kui pool sajandit tagasi, kui usaldati ­ ­teisi. Olen varem kirjutanud, et 1970ndate alul oli ikka ajaleheost aumehemäng. Võtsid lehe

avatud kastist, lasid 10¢ mündi (jah, see oli tõesti pool sajandit tagasi ajalehe hind!) pilust läbi lukustatud rahakasti ja astusid edasi. Kuid kui Toronto Tele­ gram läks pankrotti, seda asendas Toronto Sun, tõusis huvi viimase vastu nii, et kümnesendiseid oli päeva lõpus kassas märksa vähem, kui ajalehti oli toodud. Algas siis lukustatud luugi ajastu. Kuid siiski ei keela pärast raha langetamist keegi inimesel enam kui ühte lehe­ eksemplari võtmast. Et ajad on majanduslikult paljudele rasked, on teada. Aus inimene aga varguseni ei lange. Pandeemia ajal on olnud märgata inimeste headust, sõbralikku abivalmidust. Aga kahjuks ka negatiivset. Kiusatus on inimlik. Juba paradiisiaiast saadik. Aga ajaleht on ajaleht. Pappkast, mis kindlasti sisaldab väärtuslikku, sootuks teine. On ju nii lihtne kahmata valvamata pakk, pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et kedagi läheduses ei ole, kes näeks - ja plehku panna. Otsi sa siis varast. Ajal, kui poliitikud lühinägelikult on suurlinna sulgenud, mis sest, et poole tunni kaugu­ ses on poed avatud, näeme sel­ lise kuritegevuse tohutut kasvu. See oli küll enne pandeemiat olemas, aga mitte nii suurel skaalal. Jälle näitaja, kuidas keerulistel aegadel sulid ja vargad teevad valdavale enamusele majanduslikult liiga. Ja just enne jõule TÕNU NAELAPEA

Noorte tervituskõne VÄE-päeval

mustada paari konkreetse näitega. Nad asutasid kogukondades eesti koole, sest teadsid, et teadmisi, kaasa arvatud eesti keele lugemine ja kirjutamine, tuleb jagada nooremate põlvedega. Põhimõte on, et kui inimene on täis valgust ja ta ei jaga seda teistega, siis ta põletab ennast. Nad asutasid kirikuid, sest teadsid, et üks põhivajadus ini­ mestel on suhet luua teiste inimestega ja tulla kokku, et arutada elu suurimaid küsimusi.

osa meie esivanematest alustasid uut elu võõral maal. Meie põlvkond elab täna mugavuses tänu meie esivanematele, kes panustasid endast kõik, et luua selle võimaluse meile, et meie elu oleks parem, kui nendel oli. Meie saame lugeda ja kuulata lugusid eestlaste saatustest kommunismi võitlusega, aga õnneks meie ei pea neid kogemusi kogema. Meie võime täie veendumusega öelda, et meie elu kannatused ja probleemid on mikroskoopilised võrreldes nende probleemidega, mida meie esivanemad pidid kanna­ tama.

vastutustundega? Mida pakume meie ühiskonnale oma kõrghariduse ja teadmistega? Kuidas edendame ja säilitame meie eestlust ning millisena anname seda edasi oma lastele, nagu meie vanemad nii lahkesti tegid meile? Milliste väärtustega juhime meie, kui on meie kord juhtida? Kas nendega, mis lõhestavad ja loovad hirmu? Või hoopis nendega, mis toovad inimesi kokku ja loovad loo­ tust? Tihtipeale leitakse keeru­ listele küsimustele vastuseid läbi elukogemuste, mida tuleb kogeda läbi aastate. Isegi kui meie põlvkond ei tea veel nende küsimuste vastuseid, oleme me valmis oma täie mahu ja energiaga vastuseid otsima. Sest me kõik teame, et rada on sama tähtis – kui mitte tähtsam – kui lõpp-punkt.

Pakiline probleem Praeguses eriolukorras, mida on tinginud reaalne vajadus lähenda igale äritehingule nii enese kui teiste tervist kaitstes distantsi hoides, on viinud buumini neile ettevõtetele, kes tegelevad kauba koju toomise­ ga. Interneti kaudu tellitakse, pakk tuuakse koju. Kuid, eriti arvestades jõulude tulekuga, on süsteem tõsiselt ülekoor­ matud. Ning halvemad inim­ konna elemendid kasutavad olukorda vääralt vargusega ära. Möödunud nädalal sai päevikupidaja kuulda kolmest juhtumist. Virtuaalne elu (nagu see meil paraku on) – tuleb palju aega veeta arvuti ees, ka selle Zoomiga. Enese nägu pikemalt näha, palju kauem kui vaid peeg­li ees vajalikku enese korrastamist läbi viies, pole sugugi meeldiv. Nii oligi, et Hamiltonis elav tuttav, kes just selliselt pooldab kontakti, teatas, et kahel korral oli ta varguse ­ ohvriks. Elab päris tiheda liiklusega tänaval, majas on neli korterit, eesuks on lukus, selle kõrval on nimedega kinnitatud uksekellanupud. Oli tellinud oma täiskasvanud lastele jõuludeks tehnikat. Lubatud päeval aga kaup ei saabunud. Järele uurides sai teada, et oli kohale toodud küll, aga vaid välisukse taha jäetud. Muidugi kiusatu­ seks madala moraalitundega

Alljärgnevalt toome ära Välis-Eesti päeval 28.11.2020 ette kan­ tud Üleilmse Eesti Noor­tevõrgustiku kõne, mille koostas Karl Grabbi. Esitajaiks olid: Karl Herbert Grabbi, USA; Rasmus Mäemees, Holland; Juku Gold, Kanada; Tuuli-Emily Liivat, Soome; Alexander Schnittert, Šveits; Valera Krinberg, ÜlemSuetuki küla, Siber; Jens Jaanimägi, Austria. Eestluse üle ilma säilimine teadsime sügaval hinges, et läbi aastate on fundamentaalne meid ühendavad need kõige näide sellest, mis üks väike rah- tähtsamad asjad, mille eest vas suure südame ja järjepideva Kristjan Jaak Peterson, Lydia visadusega suudab inspireerivalt Koidula, Friedrich Reinhold saavutada. 1944. aastal lahkus Kreutzwald, Juhan Liiv, Paulligi kümnendik meie rahvast Eerik Rummo ja paljud teised kodumaalt rasketel tingimustel, võitlesid. Nimelt, meie eesti põgenedes kommunismi terrori keel, kultuur ja traditsioonid, eest. See julm ja tavatu aasta mis manifesteeruvad end maailsümboliseeris kannatust, hirmu mas läbi meie vaba mõtte ja ja ebaselget tulevikku. vaba sõna. Mõned põgenikest jõudsid 1944. a tõi esile eestlastest läänemaailma, teised hukkusid veel üks olulise tõe, mis on teel, kolmandad sunniti vangi- ­ alati olnud taustal, aga vahest laagritesse ja mõned pöörasid mitte esikohal meie rahva tagasi kodumaale. Selline pea­ kollektiivses teadvuses, eriti tükk on osa meie rahva ajaloost. tänapäeval. See tõde on, et See on kahjuks meie rahva oleme üks suur pere: Eesti pere. tõde. Aga nagu Austria psühho­ Kuigi eestlased hajusid Saksa­ loog Viktor Frankl on kirjuta- maale, Rootsi ja Austraaliasse, nud, kui inimene loob endale ei mõelnud nad kunagi sellele, sisevõimu, mis aitab tal leida et nad ei ole enam eestlased. ­ enda elule tähendust ja põhjust Nad teadsid südames, et eestlus läbi tema kannatuste, siis ta elab piirideta ja saab õitseda ka elab edasi ja isegi kasvab välismaal. Nad teadsid süda­ inimesena. Selline sisevõim mes, et eestlus ei sõltu asukovõimaldab inimestel ükskõik hast, nahavärvist, keeletasemest millisest süngest olukorrast läbi või pere struktuurist. Neid insaada. nustasid õilsad ja universaalsed Meie, eestlased, leidsime väärtused, mis aitasid neil luua meie eludes tähendust nendel eesti koole, kirikuid, tantsuebainimlikel elu vintsutustel. gruppe ja palju veel. Meie kannatasime, sest meie Neid väärtuseid võib iseloo­

Kui inimesel on koht, kus mõlgutada meelt eksistentsiaalsete filosoofiliste mõtete areenil, siis suure tõenäosusega tema silmaring laieneb. Mida laiem on kellegi silmaring, seda mõttekam ja arukam inimene ta on. Kirikud mängisid veel ühte olulist rolli: nad muutusid kohtadeks, kus tähtsamaid pühi said tähistada kõik koos. Läbi kooli ja kiriku asutamise koge­ sid eesti kogukonnad ühtekuuluvustunnet, mis on hoidnud meid koos tänase päevani. Ei tohi unustada kõiki laulu- ja tantsugruppe, mis tublisti säilitasid meie rahva kultuuripärandit. See põhjus, miks kõikidel eesti noortel tuleb pisar silma, kui nad kuulavad ,,Ta lendab mesipuu poole“ laulupeol, on et nende vanemad ja vanavanemad väärtustasid ja armastasid meie rahva laule. Nüüd edasi minna tänapäevani, aastasse 2020. 76 aastat on möödunud sel­ lest pingelisest aastat, kus suur

Aga oluline on mäletada, et isegi kui meie põlvkond elab mugavuses, on meil endiselt väga suur vastutus. Vastutus­ tunne ei tohi ära kaduda, kui elu läheb lihtsamaks. Hea ja tähendusrikka elu loogika töö­ tab vastupidi selles mõttes, et kui elu läheb lihtsamaks, peaks vastutustunne kasvama. Kui iga­ päevased elu probleemid on lahendatud, siis tuleb mõelda ­ suurematele ühiskonna problee­ midele: kliimamuutus, võrdse hariduse võimaluste loomine, lõhestatud rahvusgruppide ühi­ ne­ mine, vaesuse leevendamine ja palju veel. Ämblikmehe fil­ mis mainitakse, et suure võimuga tuleb kaasa suur vastutus. Just selle printsiibi põhjal sünnivad meie põlvkonna kõige olulisemad küsimused: mida loome meie siin maailmas oma

Ühe meie põlvkonna vastutusena lõime eelmisel aastal Ülemaailmse Eesti Noorte­ võr­ gustiku, mis ühendab eesti noori ümber maailma eesti keele, kultuuri, hingehoidmise ja edendamise missioonil. Võr­ gustik on ühe aastaga kasvanud mitmekesiseks ja dünaamili­seks. Liikmeskond paikneb rohkem kui 30 erinevas riigis ja kaasab üle 150 noore. Noorte hulgas on tulevikus kirjanikud, kunstnikud, filosoofid, teadla­ sed, arstid, ettevõtjad, filantroobid, diplomaadid ja riigimehed. Aga kõige tähtsam, mis ühen­ dab (Järgneb lk. 17)


6

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Nr. 49

Nõmmel said heliloojad ühise mälestustahvli Adolf Vedro ja Vello Lipandit mälestades Tallinna Nõmme linnaosa ajalugu on rikas loomeisikute poolest. Adolf Vedro ja Vello Lipandi on jätnud oma jälje kohaliku kogukonna ellu – üks segakoori dirigendina ja teine Nõmme muusikakooli direktorina. Nõmmel Valguse tänavale pandi novembri keskel mäles­ tustahvel heliloojatele Adolf Vedrole ja Vello Lipandile. Kohale olid tulnud omaksed, lähedased ning tuttavad. Lisaks linnaosa vanemale esines sõnavõtuga kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu. Adolf Johannes Vedro (18901944) õppis Peterburi kon­ servatooriumis kontrabassi ja Tallinna konservatooriumis kompositsiooni. Ta oli tunnustatud helilooja, koorijuht ja hinnatud kontrabassimängija. Pikaaegselt kontrabassiprofessorilt olevat mõned tunnid saanud ka ilmakuulus Ludvig Juht. Praegu jätkab Vedro tööd Kaupo Olt. Vedro oli aastatel 1934–37 Nõmme Majaomanike Seltsi segakoori dirigent. 30-ndate ­ lõpus oli Vedrol soov rajada ­ Nõmmele muusikakool, kuid kahjuks rikkus alanud sõda need plaanid. Heliloojana on Vedro kõige kuulsamad tööd ooperid ,,Kau­ po“ ja ,,Muistne mõõk“ ning rahvaviiside ainetel 12 variatsiooni neljale harfile. Samas on ta kirjutanud ka kammer-

muusikat ja koorilaule. Vedro oli ka aktiivne ühiskonnategelane ja üks Eesti Heliloojate Liidu asutajaid. Ta oli ka muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Väga nõudlik oli ta eesti keele väldete suhtes, et meloodia ei moonutaks sõnu. Tema esitatud näidet teavad praegusedki tudengid: ei tohi laulda Eestimaa pooojad, vaid ikka Eestimaa pojad. Vedro elu lõppes traagiliselt. Ta püüdis 1944. a Haapsalust Rootsi põgeneda, aga saksa piirivalve võttis ta kinni ja pani vangi, kus ta õnnetuse tagajärel vangla haiglas suri. Vello Lipand (1926-2000) oli Vedro õpilane ja tema tütre mees. Kompositsiooni õppis Lipand Eugen Kapi juures. Heliloomingu kõrval oli ta tunnustatud pedagoog – ta oli Nõmme Muusikakooli kauaaeg­ ne (1976-1986) direktor. Igi­ haljad on tema lastelaulud ,,Pipargoogipoisid“, ,,Minu õpe­ taja“ ning estraadilaulud ,,Mus­ta kassi jenka“ ja ,,Vana türklane“. Ta lõi koori- ja soololaule, puhk­pilli- ja rahvapillimuusikat. Mälestustahvli avamisega tähistati Adolf Vedro 130. sünniaastapäeva ja 20 aasta ­ möödumist Vello Lipandi surmast. Mõlemad muusikud on jätnud sügava jälje eesti muu­si­ kalukku nii helilooja kui muusikapedagoogina.

ERM tutvustab Mihkli naise rahvarõivaid

tüüm ERMi rahvarõivakoolis varem valmistatud. Mihkli raamatu kaanepildil on Kaja Jõe­ rand-Vahur 2011. aastal enda tehtud kostüümis,“ selgitas Raudsepp.

Eesti Rahva Muuseum (ERM) andis välja juhendraamatu, kus tutvustab Lääne-Eesti rahvarõivarühma Mihkli naise rahvariideid. Pärnu- ja Läänemaal asunud Mihkli kihelkonna naise rahva­ rõivaste juhendi on koostanud ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse spetsialistid Ellen Värv ja Age Raudsepp. ERMi kuraator Age Raud­ sepp rääkis, et Lääne-Eesti rõivaste kohta polnud seni juhendit ilmunud. ,,Juhendiks valime piirkonna, mille kohta on kos­

SIRJE VIHMA-NORMET Fotod: MARJU KÕIVUPUU

Trükis hõlmab lõikeid ja konkreetse kihelkonna rõivaste vöö-, kinda- ja tikkimismust­ reid. (PPM/EE)

Marianne Kõrveril valmis film Konrad Mägist Novembri alguses esilinastus Marianne Kõrveri dokumen­ taalfilm Konrad Mägist ,,Kunst on ainus pääsetee“. Režissöör Marianne Kõrver tegi samast materjalist esialgu 20-minutilise lühidokumentaali Torinos toimunud Konrad Mägi näituse jaoks. Kuna Mägist on säilinud vaid üksikud fotod, siis oli režissööri jaoks algusest peale selge, et pikema filmi lähtepunktiks peavad olema maalid. Tegijate sõnul soovisid nad filmiga murda inimeste liigset aukartust kunsti ees. (ERR/EE)

Toronto eestlane koostas sõnaraamatu Käesoleva aasta sügisel ilmus trükist Alar Kalviku koos­ tatud rootsi-eesti sõnaraamat. Raamat on välja antud isekir­ jastamise korras (Amazon self-publishing). Autor on hariduselt elektroo­ nikainsener, kelle tugevaks kõrvalhuviks on keeled. Ta on ­ teinud tõlketöid ja avaldanud keeleteemalisi artikleid. Väide­ tavalt valdab ta vabalt nelja keelt: eesti, rootsi, soome ja ing­ lise; mõnevõrra ka saksa, prantsuse ja hispaania keelt. Sõnaraamatu koostamisel on ta peamisteks abiallikaiks olnud Eesti Keele Instituut ja Rootsi Akadeemia. Sõnastik sisaldab rohkesti kõnekeelseid fraase ja hõlmab uuemat sõnavara eriti poliitika, hariduse ja tehnika alal. Ühtlasi sisaldab rootsi sõnade ja fraa­ side häälduse. Koostamisel on eesti-rootsi sõnaraamat. Huvilised võivad raamatut omandada Amazoni kodulehe kaudu, sisestades otsingumoo­ torisse Alar Kalvik, Rootsi-eesti sõnaraamat/Svensk-estnisk ordbok.

Sõnause parimad sõnad 2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta. Rahvahääletusel sai üle­ kaalukalt enim hääli digitige­ dik. Koolidest oli kõige aktiiv­ sem sõnapakkuja Tartu Hansa Kool. Keeleteadlastest ja -huvilis­ test koosnev komisjon tõstis ­esile järgmised sõnad (tähestikjärjestuses) haaksõna (hashtag) jutla (chatroom) kaugõpe (kunagise ülikooli õppevormi asemel nüüd distantsõppe asemel) leidlus (hackathon) näpikud (nutiseadme näppimise käpikud) ruumer (3D-printer) sähku (elektritõukeratas) taibutalgud (hackathon) tujuk (emotikon) vooglema (striimima) Lisaks uudis-digisõnadele pakuti ka teisi uusi sõnu. digitigedik (õelaid kommen­ taare kirjutav inimene) luinak (lõunauinak) suvasooline (unisex) sõnasuts (lühike sõnavõtt, lifti­ kõne) tullu (tuleval aastal, vastandiks mullu) Esimesed neli sõna said ka Facebookis toimunud rahva­hää­ letusel kõige rohkem hääli. Ülekaalukalt populaarseimaks sõnaks osutus digitigedik, mille poolt hääletas 4000 inimest. ,,See ei ole küll otseselt digisõna, kuid ju on ühiskonnas sellist sõna väga vaja,“ märkis komisjoni liige, Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus. Parima koolikollektiivina saab

võimaluse kohtuda Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidiga Tartu Hansa Kool, mille 4.–8. klasside õpilased esitasid õpetaja Lea Sokmani abiga kokku 50 sõna. Muu hulgas esitasid Hansa kooli õpilased selliseid uudissõnu nagu liiming (copy­paste), progeralli (hackathon), pereõpe (distantsõpe) ja vihvel (wifi). Komisjoni kuulusid lisaks eespool nimetatutele president Toomas Hendrik Ilves, Tartu Ülikooli teadur ja akadeemilise eesti keele õppejõud Andra Rumm, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Tallinna Ülikooli eesti keele professor Reili Argus, Johannes Aaviku Seltsi esimees ja Tallinna Ülikooli teadus­ keelekeskuse juhataja Peep Nemvalts, emakeele populariseerija ja Johannes Aaviku Seltsi liige Keiti Vilms, ette­ võtja, fotograaf, disainer ja kirjamees Tõnu Runnel, Vabariigi Presidendi avalike suhete nõu­ nik Taavi Linnamäe, Vaba­mu büroojuht Lisanna Kinkar ja digikultuuri teema-aasta esimees Martin Aadamsoo. Sõnaus on Vabamu muuseumi ja presidendi kantselei ühisalgatus, mis on ka osa digikultuuri teema-aastast. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1032 1

2

3

4

12

13

15

16

18

19

20

21

32

6

29

33

38

39

50

9

10

11

23

24

25

26

41

42

43

44

30

37 40

45 49

8

34 36

46

51

47 52

53

54

55

56

57

58

PAREMALE:

1. Lapsevanem.   4. European Lunar Explorer.   7. Salvitaoline võie. 12. Itaalia maatähis. 13. Radio Interface Layer. 14. _____ja Amerika – lätikeelne aja­ leht PõhjaAmeerikas. 15. Skandinaavia lennu­kompanii. 16. Northern Birch Credit Unioni tegevjuht (eesn, + perek. nimi) Torontos. 18. Kaer (ingl.k.). 19. (Ta) koob (ingl.k.). 20. _____m, parvlaev. 22. Hiiu naise peakate. 23. Samoa pealinn. 27. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (lüh.). 29. Ürgveis. 31. Jooginõu. 34. Nutikas (ingl.k.). 35. Teat. alkohoolne jook. 37. Korea auto. 38. Naisenimi. 39. Ühesugused vokaalid.

41. Peatu! (ingl. k.). 45. Vala! 47. Special Reconnaissance Regiment. 48. Eesti president (perek. nimi). 52. Sidesõna. 53. Truu. 54. Rahvusvaheliste vedude märgis veoautodel. 55. Vorm sõnast ,,aed“. 56. (Eesti) Kultuur­ kapital (lüh.). 57. Instructions for use. 58. Rakvere Ametikool (lüh.). ALLA:

1. Ilu- ja maitsetaim.   2. Lavatäht.   3. Kaksteist kuud.   4. Üksiklane.   5. Kindla otstarbega ehitiste kogum.   6. Paremik, valituim osa.   7. Eesti dirigent (1939-2016).   8. Riigi Aktsiselts (lüh.).   9. Eesti Teadete­ agentuur (lüh.). 10. Naisenimi. 11. Vene orbitaaljaam.

Eestis valminud platvorm toob kuulajateni heliraamatud Sel kevadel algatas Digi­ kultuuriaasta riigihanke, mil­ lega telliti 50 eesti autori teo­ sest heliraamat. Kirjastused Pegasus, Eesti Raamat ja Hea Lugu lõid ühise platvormi Digiread (digiread.ee), kus alates augustist pakutakse eestikeelseid heliraamatuid. Heliraamatu

projektijuhi

T

Paremale: 1. RAM, 4. Era- , 7 Hame,

17

28

S

Ristsõna nr. 1031 LAHENDUS

14

35

48

7

22

27 31

5

I

17. Ühesugused kaashäälikud. 21. Tema nimel. arhiiv Tartu College’is. 23. Kallis, armastatud. 24. Paralyzed Veterans Of America. 25. L____, valetaja, valevorst (ingl.k.). 26. Aste, samm. 28. Roll, osatäitmine. 30. Ese. 31. Ühesugused kaashäälikud. 32. Return on assets. 33. Puhkeseisund. 36. Raskuse, massi mõõtmise vahend. 37. Valitseja tiitel islamimaades. 40. Ikka, iga kord, kogu aeg. 42. Venemaa isevalitseja. 43. Joomapidu, pras­ sing. 44. Ebakvaliteetne, vigane toodang. 45. Silmanähtav kujutis, nt kuvari­ ekraanil. 46. Pruunvetikas. 48. _____k, kodulind. 49. Püsi, rahu. 50. Less-than-load. 51. ____k, ülerõivas.

Joosep Reinmetsa sõnul on platvorm jõudmas esimese 100 teoseni, millest 70 on eesti kirjandus ja ülejäänud tõlkekirjandus. Eestis on teiste seas enimkuulatud Indrek Hargla ,,Ap­ teeker Melchior ja Oleviste mõistatus“, Andrus Kivirähki ,,Lood“, Priit Kuuse ,,Laeva­ kokk Wend“ ning Armin Kõomägi ,,Lui Vutoon“. Digiraamatute lugemiseks on praegu välja töötatud stardipakett, detsembri keskpaigaks peaks olema valmis ka mobiiliäpp. (ERR/EE)

11. EROK, 13. San (Remo), 14. Esik, 15. EERO, 16. Tan, 17. Nimi, 18. Kan­ na, 20. Saan, 22. San, 24. Kipaka(s), 28. (M)ateeria, 32. Sõsar, 33. Aser, 34. MRP, 36. Linn, 37. Tarve, 39. Vallatu, 41. Makaak, 43. Tau, 44. Taar, 46. Paras, 50. Pani, 53. Van, 55. Aort, 56. Erbi(um), 57. Ami, 58. Sina, 59. Taav(et), 60. Lap, 61. MOR. Alla: 1. Reek, 2. Area, 3. Morn, 4. Est, 5. Raas, 6. Annak, 7. Henn Põlluaas, 8. Asi, 9. Mim(oos), 10. EKI, 12. Kon­servatiiv, 19. Aar, 21. Ais, 23. Nim, 25. Asia, 26. Kant, 27. Arnu, 28. AATM, 29. Tsaa(r), 30. EERK, 31. Arv, 35. Pat., 38. EAA, 40. Lap, 42. Kaval, 45. Rama, 47. Roim, 48. Arno, 49. Star, 50. Pet, 51. Ara, 52. NBA, 54. Nip.

Nädala retseptid

Sealiha porgandi ja apelsiniga, pluss jõuluhõngulised lisandid Kaire Tensuda Apelsin annab sealihale huvitava lisamaitse. Apelsinilõigud võib laduda ahju minevale lihale peale või kõrvale, ent samahästi võib neid küpsetada eraldi ahjunõus nagu käesolevas retseptis – kaneeli ja vahtra­ siirupiga. Valmistusained: u. 2 naela väherasvast ja kondita sealiha (näit. pork tenderloin) maitsestamiseks apelsinimahla, küüslaugusoola, pipart 1 nael miniporgandeid 2 apelsini; kooritud ja ratasteks lõigatud 3-4 küünt küüslauku; pikuti poolitatud vahtrasiirupit ja kaneeli Valmistusviis: Asetada liha fooliumiga kae­ tud ahjunõule, rasvane pool üles, kõrvale miniporgandid ning lisada natuke vett. Määrida

7

Volli veste

Helkurit otsides Olen nii kaua siin maamunal olnd, et mõndagit tean. Isegi ku mardi- ja jõulukuu on pimedad ning pikad, tõuseb pilvisel, hallil hommikul ikke päike, tuletades meelde, et ei kevad ning suvi jää tulemata. Ep saa aru noist, kes põdevat toda kurbuse aigust, SAD, mis olla aasta-ajaga kohanemise tissorder. Ku juba natuke elu kogetut, igas vanuses, ommukul tõustes tuleb päeva teretada ja asuda käiseid üles käärima. Kohustusi täita, saavutusi loota. Ei ole ju ajaloos kunagi olnud teisiti. Kuid enesekeskses läänes halisetakse. Ning nii mõnigi oinas läheb otse agressiivseks. Eriti roolis, eriti pimedatel tundidel, noid on palju. Nii oligi, et ma oma rahva eeskuju võttes leidsin, et peaks enesele helkuri ostma. Et nood vihased roolijad näeks, et vanakõbõkõ on liikvel. Meie linnajaos ju trotuaare ei ole. Minul vähemalt on taipu, et oma perambulatsiooni – kas põle uhke sõna - läbi viia õigel poolel teed. Vastutuleva liikluse näha ning neid nähes. Mõni rumal aga seda ei tee, silmad ju kinnitet tolle lollitelefoni külge. Ets hiljuti jälle meil, sepitsesime, kuda vaikselt ja väikselt jõule pidada. Küsisin, kas ta teab, kust saaks helkuri osta. No noorsand on suurte teadmistega, aga nigu minagi, paneb vahel metsa. Küsis – kas sellist, sinist, millest Meie Mees laulab? Pidin naerma, olen ju tema autumobiilis seda head pala kuulnud küll ja küll. Ei, helkur, mitte vilkur on jalakäija kaitseks, aututuled peaks seda tabama ja kinnitama, et inime on selle külge kinnitatud. Roolima järgselt. Mudu tõeste näeb sinist vilkurit ja kuuleb kardavoi sireeni. Mu internetis pea, et alati olev hea hing, asus seal skrollima ja rollima, sviipama ja viipama, kas ma tian, kuda selle riistapuuga tuleb ümber käia. Ja avastas, et siin maal helkuri kommet ei ole. Soovitatakse hoopis petsialistide poolt kanda õhtul, öösel ja ommukul, päevavalgust ju vähe, selliseid välisriideid, mil eredad, helkivad triibud peal. No egas ma mingi papagoi või faasan ole. Natike enese­ väärikust on olemas ju. Ehitustöödel sai küll selliseid veste kantut, aga olen ju rahulik pinsjonär, kes ei pea kartma krusajuhi peeglisse mittemahtumist. Õieti, rooli asudes peaks eri­ti praegusel aasta-ajal olema valvas. Jalakäija samuti. Eestis leiti õige lahendus. Pisike ketas või muu kuju, alati talvejope või naistel ridiküli küljes, annab helkivat märku, et pane mind tähele. Leian, et ku see iinlaste eksportkaup, kohalikud, kes ei saa olukorrast aru, mind siit ilmast ära ei vii, ei tahaks saada kannatamatu kanapimeda sohvri ohvriks. Ise ettevaatlikke ning mõistlikke samme olles astunut. VABARNA VOLLI

lihatükk(tükid) kergelt igalt poolt küüslaugusoola ja pipraga, lisada maitsestamiseks paar spl apelsinimahla. Sama miniporganditele. Küpsetada eelsoojendatud ahjus umbes 375 F kraadi juures (temperatuur võib küpsetamise alguses olla kõrgem ja paarikümne minuti pärast seda vähendades) umbes 1 tund, muidugi jälgides liha küpsusastet. Hea, kui on olemas lihatermomeeter. Asetada apelsinirattad teise ahjunõusse, määrida kergelt vahtrasiirupiga ning raputada peale kaneeli, lisada küüslauguküüned. Panna ahju, kui liha valmimiseni on jäänud umbes 30-35 minutit, et need valmik­ sid samaaegselt.

Naljanurk Õpetaja küsib lastelt: „Kelleks te saada tahate?“ Lapsed vastavad, et kes lauljaks, arstiks, tantsijaks, tuletõrjujaks, õpetajaks, jne. ,,Aga Juku, kelleks Sina soovid saada?“ uurib õpe­ taja. ,,Mina tahan olla jõuluvana,“ vastab Juku. „Miks jõuluvana?“ uuri­ vad teised lapsed. „Paar nädalat tööd ja terve aasta vaba!“ on Jukul vastus valmis.

Jõhvikakook pekaanpähklitega Ained: Põhja jaoks: 150 g jahu 100 g kaerahelbeid 60 g suhkrut ½ tl söögisoodat 1 tl kaneeli näpuotsaga soola 120 g võid 2 sl sidrunimahla Kate: 100 g purustatud pekaanpähk­ leid (+ mõned pähklid kaunistuseks) 75 g kuivatatud jõhvikaid 300 g hapukoort või maitsestamata jogurtit 30 g suhkrut 1 sl maisitärklist poole sidruni koor – riivitud Valmistamine: Sega jahu, kaerahelbed, suhkur, sooda, kaneel ja sool. Lisa sulatatud või ja sidrunimahl, sega ühtlaseks. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud 25x25 pannile ja suru ühtlaselt tihedaks. Sega katteained ja vala põhjale. Küpseta ~375 F ahjus ~3035 min. Lase koogil jahtuda, lõika sobiva suurusega tükki­ deks ja naudi tee või kohvi ­kõrvale.


8

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Nr. 49

Nädala portree

Sandra Hongonen: teadlikul sammul magusate unistuste poole Ei ole just väga tavapärane, et teismeeas noor teab täpselt, mida ta tulevikus teha tahab, milliseid sihte saavutada ning liigub teadlikult nende suunas, vaatamata takistustele. Just seda võib aga öelda Sandra Hongoneni (23) kohta, kes on Eestist pärit ja elab hetkel Kanadas Torontos, püüdleb oma unistuste poole ja teab kindlalt, et ühel päeval saab see teoks. Nimelt on Sandra sooviks avada oma pagariäri, kus kesksel kohal uhkete tortide valmistamine. Sageli on noore eduka ini­ mese teekond ju üldiselt selline, et keskkoolile järgnevad kõrgkool, mitmel tasemel kraadi­ õpingud jne., siis tööotsingud, karjääri juurde asumine, enese üles töötamine madalamalt posit­ sioonilt kõrgemale jne. Sobiva töö leidmise protsess võib olla edukas ja võib olla ka mitte, nii et tänapäeval pole sugugi haruldane, kus kõrgete kraadidega noored elavad palju aastaid vanemate juures kodus ja ootavad oma aega, et saada kõrgepalgaline töökoht ja asuda oma unistusi ellu viima, saatjaks veel pikaajalised õppelaenud. Mitte igat noort aga ei võlu aastatepikkune õppimine ja kraadide omandamine, mõni eelistab iseõppimist ja prakti­

Selle multifilmi tegelaskuju moodi kalkunitordi valmistas Sandra sõpradele tänupühadeks.

Ka eestipäraste küpsetiste ret­ septid on katsetamisel.

liste kogemuste kogumist. Seda teed on ka Sandra läinud. Sandra sündis ja kasvas Eestis, esmalt Harjumaal Turba alevikus, kuhu pere ostis maja; hiljem koliti Tallinna. Ta lõpetas Saksa Gümnaasiumi ja teadis juba 17-aastasena, et tahab ­omada kinnisvara ja investeerima hakata. Nii ta läkski juba kooli kõrvalt tööle. „Olin workaholic,“ märgib Sandra, kes ei suutnud kummastki töökohast loobuda. Ta oli juhataja abi ühes restoranis, kus korraldas temaatilisi õhtuid, seda kõike paralleelselt lõpuklassis õppimisega. Päev enne üht lõpueksamit käis ta Lätis äriseminaril, kus sai palju motivatsiooni edas­ pidiseks; jõudis tagasi hilisõhtul, õppis öö otsa ja läks hommikul eksamile, mille soo­ ri­tas edukalt, sealt siirdus kohe ühele tööalasele koosolekule. Sandra märgib, et vanemad sellist elustiili heaks ei kiitnud: nende idee oli ikka, et esmalt kooliharidus ja alles siis töö, kuid Sandra neid ei kuulanud. Suhteid vanematega see siiski ei rikkunud ja nad toetavad teda igati. Siiski läks ta keskkooli lõpe­ tamise järel õppima Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor kvaliteedijuhiks, olles ise samal ajal restoranis vahetuse vanem. Ühe aasta ta seal õppis ja siis loobus, kuna leidis, et see pole ikka tema ala. Kuna kinnisvaraost oli kindlates plaanides ja selle alaga seonduv väga huvipakkuv, otsustas ta asuda ­ tööle maaklerina, tegutsedes sel alal ligi kaks aastat, olles alus­ tades vaid 20aastane. Seda ala ta mingitel kursustel ei õppinud, kuid omandas teadmisi mentoritelt ja teistelt maakleritelt, läbides ka mitmeid koolitusi. Eesmärgiks oli teenida nii palju, et saada kokku raha ühetoalise korteri sissemakseks, aga miks mitte ka täielikuks ostuks. Selleks tekkis mingil hetkel idee vahepeal töötada mõnes teises riigis. Plaanis oli Inglismaa, kuid vahepeal reisis Sandra Prahasse, kus tutvus ühe mehega, kes elas Kanadas ja kellesse ta armus. Mees rääkis talle Kanada eluolust ning Sandral tekkis mõte, et võiks siinset elu proovida. Ta hakkas pabereid ajama ning mõne kuu pärast oli käes

Viis aastat tagasi, kui Sandra õde lõpetas keskkooli, üllatas ta teda just sellise tordiga.

Working Holiday viisa ning 2019.a. suvel ta Torontosse saabuski. Suhtest küll midagi välja ei tulnud, ent Kanada ­muljet see ei halvendanud ning Sandra ei kahetse üldse, et kodust nii kaugele sõitis ja esmakordselt üksinda elama asus ning täielikult iseseisvaks sai. „Vähem kui pooleteise aastaga on mul nagu viie aasta elukogemus olemas,“ märkis Sandra, kes praegu jagab üüritud eluaset teiste noortega, olles korterikaaslastega nagu üks pere. „Olen uhke enda üle, et ma ikka siin veel olen, kuigi vahepeal on raskete aegade tõttu tekkinud küll mõte Eestisse tagasi sõita.“ Torontosse saabudes algasid Sandral tööotsingud. Esmalt töötas ta hooajaliselt kruiisilaevadel (lõuna- ja õhtukruiisid) ja mõne aja pärast sai tööd ühes restoranis, mis varsti kinni pandi. Sellele järgnev oli Sandra jaoks kõige stressirohkem aeg ­ Torontos: võttis vast kuu aega, et leida uus töö, ka raha oli peaaegu otsas. Peatselt restora­ nialased tööotsingud õnnestusid ja varsti leidis ta taas end töötamas kahe koha peal. „Mul väga vedas, sest põhimõtteliselt polnud üürirahagi enam,“ mär­ gib ta. Töö talle sobis ja teenistus oli hea. Vahepeal töötas ta lausa iga päev, ilma puhke­ päevadeta, ja pani raha kõrvale, sest ega aega raha kulutamiseks suurt polnudki. Kliendid tundsid tema kui teenindaja vastu huvi: kust riigist ta on tulnud ja kuidas siin iseseisvalt elab, ta rääkis neile heal meelel Eestist ning oma elust. Ka töökaaslaste ja ülemustega tekkis häid sõprussuhteid. Selline tore töine elu kestis märtsikuuni, kui algas pandeemia ja restoranid suleti. Esmalt tekkis mõte Eestisse sõita, kuid ta otsustas siiski jääda. Vahepeal lõppes viisa ning hetkel ootab Sandra uut, sest pandeemia tõttu võivad asjad varasemast kauem aega võtta. Kuigi töötada ei saanud, õppis ta suvel palju iseseisvalt akt­ siate jm. investeeringute kohta ning omandas huvitavaid teadmisi. Suve lõpp oli terve nende pere jaoks raske aeg – lahkus Eestis elav vanaema. „Enne seda oli ta õnnetuse tagajärjel kaks nädalat koomas ja lootust enam polnud. Tegin õe kaudu videokõne ja sain vanaemaga hüvasti jätta, lubades talle, et viin ellu oma unistuse ja hakkan kondiitriks, mis oli ka vanaema soov.“ Vanaema lahkumise järgselt tundis Sandra suurt masendust, istus toas ja pidi tõeliselt pingutama, et mingit motivatsiooni leida, polnud ju ka töötamise võimalust. Nii hakkas ta oma kauaaegse hobi korras taas tortide val­ mistamisega tegelema, teades, et see hoiab teda tegevuses ja meeldiks ka vanaemale. Küpses kindel mõte ühel

Kauaaegsest hobist – tortide valmistamisest – on Sandral plaanis kujundada tulevikus oma äri.

päeval oma kondiitriäri avada ja panna selle nimeks Asta-Benita oma vanaema auks, kes oli ta suurim fänn. Praegu katsetab Sandra erinevaid retsepte ja kujundusi, teeb torte sõpradele ja näitab neid Instagramis (cake. princessss). Muide, praegu osaleb ta ühes võistluses Greatest Baker, saades edasi kolmandasse vooru ja olles hetkel teisel kohal. Samuti proovib ta erinevaid eestipäraseid retsepte – kringlid, pirukad –, et võib-olla kunagi tulevikus pakkuda oma äris ka siinsetele eestlastele nendele meelepära­ seid ja tuttavaid toite. Jah, äri võiks asuda näiteks Torontos. Tänupühaks valmistas Sand­ ra sõpradele kalkunikujulise tordi. Ta nuputas kaua, kuidas ­ seda küll teostada, ja tuli siis välja lastepärase variandiga, mida sööjad väga nautisid. Kor­ terikaaslased toetavad Sandra tegemisi väga, olgugi et söögilaud ja suur osa köögist on sageli tema torditegemistega täielikult hõivatud. Kokandus on Sandral alati huvialaks olnud. Kunagi vaatas ta seriaali nimega Cake Boss, mis oli ülimalt inspireeriv ja ühel päeval hakkas ka ise proovima. Oma esimese tordi valmistas ta sõbranna 18-a sünnipäevaks, tordist sai tõeline hitt ja varsti teadis terve klass, et Sandra teeb torte. Kõigil hakkasid järjest ka 18-a sünni­päe­ vad tulema, tellimusi tuli ning Sandral käed tööd täis. Torte on Sandra praeguseks valmistanud juba kuus aastat. Tuleviku unistustes ongi viia kokku paga­ ripool ärilise osaga ning jõuda oma koha avamiseni. Töötamine teenindussfääris on andnud rohkesti kogemusi, aga ka natuke stardiraha. Hetkel arvab Sandra, et jääb esialgu Kana­ dasse. Mis saab aga kinnisvarasse investeerimise ideest? Kor­ te­ rios­ tu mõtet Eestisse pole Sandra sugugi maha kandnud ja arvab, et kui pandeemia poleks vahele tulnud, oleks tal ehk märkimisväärne osa rahast juba teenitud. Praegu on aga olukord just selline, nagu ta on, aga

s­ihid ja eesmärgid pole sellegipoolest kuhugi kadunud. Sandra ema Pilleriine Hongonen lisas järgmist: „Olen ise seda tüüpi, et teadsin juba varakult, kelleks ma saan. Siiani töötan oma erialal ja olen ääre­ tult rahul. Sandra on kogu aeg oma tegemiste üle ise otsustanud, kuigi me oleme eelnevalt rääkinud teemad läbi. Olen püüdnud õpetada lastele, et oma otsuste eest peab ka vastutuse võtma. Ehk sellepärast on mul pisut kindlam tunne, et ta saab hakkama. Juba gümnaasiumi ajal töötades ei jätnud ta kordagi minemata, kunagi ei viri­ senud, et raske on. Nüüd on juba üle aasta, kus me saame suhelda ainult internetis. Jälgin tema tegemisi ja tunnen uhkust ning siirast rõõmu. Kahju, et see viirus tuli vahele ja pööras kõik plaanid pea peale. Loo­ dame ikka, et kõik laabub ja Sandra suudab ellu viia omad plaanid. Toetan teda 100% ja abistan, millega saan.“ KAIRE TENSUDA Fotod SANDRA erakogust

S P ORT

MM tiitel läks Ogierile, Tänak kolmas Nädalavahetusel Monzas pee­ tud autoralli (WRC) MM-sar­ ja viimase etapi järel krooniti sel aastal individuaalseks maailmameistriks prantslane Sebastien Ogier, võistkondli­ kult oli parim Hyundai. Seitsmendat korda tiitli võitnud Sebastien Ogier sai hooaja kokkuvõttes 122 silma, teisena lõpetanud Elfyn Evans kogus 114 ja eelmise aasta tiitlivõitja Ott Tänak 105 punkti. See oli Tänakul kolmas kord kolmandana lõpetada. Võistkondlikult kaitses eel­ mise aasta tiitlit Hyundai, kogudes 241 punkti, Toyotal oli viis silma vähem ja kolmandana lõpetas 129 punktiga M-Sport Fordi võistkond. (ERR/EE)


EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE

ELU

JÕULULEHT 2020

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.30 e.l. Aadress: 817 Mount Pleasant Rd. Toronto, Ontario M4P 2L1 Kantselei avatud E 9 e.l. – 2 p.l., K 1 – 6 p.l. ja N 9 e.l. – 2 p.l. tel. 416 483-5847 stpeterstoronto@rogers.com Praost Mart Salumäe tel. 647 340 9271 ja cell 647 273-5858 mart.salumae@eelk.ee

Kui soovite kirikule annetada, siis seda saate teha Northern Birch Credit Union (NBCU) kaudu, kui teil on seal pangakonto olemas. Võite helistada või saata neile emaili, või sooritada e-transferi, kasutades kiriku meili­aadressi stpeterstoronto@rogers.com. Ka on tšekke võimalik kiriku postiaadressile saata. Kõik annetused on alati teretulnud. • If you wish to make a donation to the church, you may do so via NBCU, if you have an account with them. Simply phone or email them, or make an e-transfer to the church’s email address stpeterstoronto@rogers.com. Cheques mailed to the church’s address are also welcome. All donations are gratefully accepted.

TEENISTUSTE AJAD Jõuluõhtul, 24. detsembril ja 1. jõulupühal, 25. detsembril EELK Toronto Peetri kirikus avalikke jumalateenistusi ei toimu. See raske otsus on tehtud tulenevalt kehtivatest pandeemia tõkestamise piirangutest. Meie koguduse Jõuluõhtu videojumalateenistus on alates 24. detsembrist üleval koguduse FB-grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto ja Eesti Elu kodu­ lehel. Kirikus toimuvad jumalateenistused pühapäeviti algusega kell 11.30 ning hetkel kehtivate piirangute kohaselt saab osalejaid olla maksimaalselt 10 inimest. Oma jumalateenistusel osalemine palun eelregistreerida koguduse kantseleis pühapäevale eelnevaks neljapäevaks.

Minu ängistavaim jõuluõhtu Jõuluõhtu on minu jaoks alati olnud kuidagi eriline. Olin seda ikka veetnud oma pere ringis ja sellega kaasnes seletamatu turvatunne. Kui jõuluküünlad kuusel olid mada­laks põlenud ja hubisev leek oma viimased hingetõmbed teinud, heideti puhkama, kuid pisike tattnina-lamp jäeti põlema. Jõuluvalgus ei tohti­ nud sel ööl kustuda. Viimast korda nautisin sellist jõuluidülli 16-aastaselt. Sõda oli mitu aastat kestnud, kalender näitas numbrit 1943. Järgmiste jõulude ajal kandsin juba sõdurikuube, need veetsin Saksamaal väljaõppelaagris. Aasta hiljem saabusid mulle kallid rahupühad Belgias Zedelgemi sõjavangilaagris. Kolmed järgnevad jõulud möödusid taas Saksamaal, seda­

puhku põgenikelaagris. Üheski neis laagrijõuludes polnud midagi meeliülendavat, kuid nad ei suutnud ka mu hinge ülemäära muserdada. See elamus tabas mind alles hiljem, kui püüdsin saatust trotsides end taas ­ normaalsesse ellu lülitada. 1949. aasta algul emigree­rusin Austraaliasse, esimesed jõulud veetsin Melbourne’i suurlinnas. Vabrik suleti püha­ deperioodiks, alustasin oma esimest töömehepuhkust. Kõik tundus kena, seltsiva iseloomuga inimesena olin soetanud teiste eestlaste hulgas hulga sõpru ja tuttavaid, kellega koos puhkuspäevi veeta. Kuni oota­matult avastasin, et jõuluõhtul oli kõigil mingi perering, kus minul kohta ei olnud. Muul ajal alati, kuid mitte sel õhtul.

9

Koguduse nõukogu esimehelt What a difference a year can make. I am confident that the year ahead of us will be better than the last. The Covid 19 virus has impacted on our ability to worship together, sing together and even be together. St. Peter’s Estonian Evangelical Church continues to offer church services following public health recommendations and restrictions. Information regarding our Christmas Services will be posted and updated as necessary. We look forward to fully re-engage in Christian fellowship and church Foto: Peeter Põldre activities with all congregants in the new year. On behalf of the executive committee of St. Peter’s, be safe, celebrate Christmas and together let’s look forward to a better year than the last. ALLAR VIINAMAE, Chairman And it came to pass in those days, that there went out a decree from Caesar Augustus, that all the world should be taxed. (And this taxing was first made when Cyrenius was gover­nor of Syria.) And all went to be taxed, every one into his own city. And Joseph also went up from Galilee, out of the city of Nazareth, into Judaea, unto the city of David, which is called Bethlehem; (because he was of the house and lineage of David:) To be taxed with Mary his espoused wife, being great with child. And so it was, that, while they were there, the days were accomplished that she should be delivered. And she brought forth her firstborn son, and wrapped him in swaddling clothes, and laid him in a manger; because there was no room for them in the inn. (Lk 2:1-7) Amen!

A different Christmas Christmas 2020 will be a Christmas like no other. Many churches will be closed for Christmas Eve services. Grand­ parents and great­ -grandparents won’t be able to host the traditional Christmas dinner, as the risk of spreading the deadly virus is as great as the spreading the of the joy of Christmas. Christmas 2020 will never be forgotten. Humour helps us get through tough times. There is an ex­ planation after all, for why the ­situation is what it is. Mary and Joseph can’t leave home and go to Bethlehem because they are in lockdown. The Wise Men are forbidden to travel and have to work from home. Even Santa’s elves are limited to working in teams of two while maintaining a 2 meter distance. Santa himself is in a high-risk group and is not allowed to visit children. To top it all off, Rudolph is forced to self-isolate on account of his red nose. Such jokes make us smile and lighten our mood for a short while. But the real joy of Christmas is the same this year as it has always been and a­ lways will be. The real joy is found in the message of God’s love. God comes to us in the form of baby Jesus, no matter what the circumstance. Whether we are healthy and strong or ill and weak. A Saviour is born in the City of David!

Jesus was not born during a time of peace and goodwill. It was a time of tension and unrest. Those familiar with history will recognize that the towns mentioned in the Gospel are even today associated with strife and are symbols of unresolved battles. The town of Bethlehem in today’s Palestine has been the site of many ­battles. Syria is a war-torn country tens of thousands are fleeing from. Dictatorships and their do’s and dont’s that destroy the lives of thousands and create enmity exist in today’s world. When Jesus was born, the world was not devoid of o ccupations and fights for ­ freedom. The coming of the ­ Messiah, who would bring peace and equilibrium, was fervently awaited then, in the same way as we today look for s­olutions to the global disasters that befall us. Times were as anxious then as they are now.

Austraalia rahvas tähistab jõule inglise kombe kohaselt. Nende perekondlik jõululõuna peetakse esimesel pühal, jõululõhtul käib ühine rõõmus trall. Otsustasin osaleda nende suurpidustustel nimega „Carols by Candlelight“. Õhtu eel kogunevad rahvamassid Melbourne’i botaanikaaeda jõulukontserdile, kus tribüünil esinevad mainekad solistid sümfoonia­ orkestri saatel vaheldumisi ühislauludega. Igale osalejale antakse põlev küünal ja kavaleht laulusõnadega, kogu hämar park võiks tunduda nagu hiiglaslik jaani­ussi­keste parv, kui seda muljet ei hajutaks jõuluhelid. See traditsioon, mida tagantjärele meenutades võib pidada kauniks ja üllaks, oli aga põhjamaa jõuludega harjunud noo­ru­kile niivõrd võõras ja vastuvõetamatu, et mõjus rusuvalt. Ma ei ole end

iial nii üksilda­sena tundnud, kui seistes seal põlvpükstes ja särgiväel kesk rõõmsalt üürgavat inimmassi, üritades tundmatuid laulusõnu kokku sobitada võõravõitu viisiga, paar tuikuvat õllelõhnalist bloke’i vahetus läheduses (kõrtsid olid just suletud). Ma ei pidanud lõpuni vastu, sõitsin koju, oma kitsukese poissmehekorteri seinte vahele. Senitund­ matust rituaalist olin pääsenud, kuid rusuv mahajäetustunne ei kadunud. Kibe kaotusvalu, mida kõigi eelnenud laagrijõulude ajal olin sõprade seltsis suutnud vältida, lõi nüüd võimsalt välja. Sellest ängistavast jõuluõhtust on tänaseks möödunud enam kui seitsekümmend aastat. Vaevalt ma enam iial Austraa­liasse satun, kuid kui see ­juhtuks, läheksin kindlasti ­jõuluõhtul samale üritusele. Täna suudaksin käituda „Roo­ mas

Jesus was born of God’s love so that hope would replace fear, re­ conciliation would overcome conflict and love would conquer hate. This is the message of the timeless Christmas gospel. The miracles that God creates h ­appen during ordinary times. When we are going about our day-to-day activities. When people gathered in Bethlehem to be taxed, no one noticed the young woman about to give birth. In the commotion,

Esimesel advendil. Ootusaeg veel kestab. the singing of angels went un­ noticed and the wonder of the event was not understood. People would have been focused on the increase in taxes and the impact on their households and businesses. It was the shepherds in the fields tending their flock that were needed to bring home the miracle of the birth of Jesus. It was the Wise Men from a far away land who were needed to witness the birth of the King of Heaven. To witness the love of God, we must be prepared to lift our eyes away from our earthly worries toward the light of Heaven. My wish for all of us during this season of Advent and Christmas, is to notice the blessed moments when God’s love shines on us and warms our hearts. Yes, this Christmas will be different. But no two Christma­ ses are ever the same. What ­remains the same however is our mutual caring and consi­deration. I wish you all a blessed Advent and Christmas season! Dean MART SALUMÄE

roomlasena“, hingata kohalike elanikega samas jõulurütmis. Ja mõista, et puhtal jõulu­ rõõmul võib olla palju erinevat nägusid. EERIK PURJE

Foto: Kerly Ilves

Nr. 49


10

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Nr. 49

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE JÕULULEHT ,,ELU“ 2020

EELK Toronto Peetri Koguduse tegevuse ülevaade 2019 ja 2020 Aasta tagasi „Eesti Elu“ vahelehena ilmunud meie koguduse jõululehes „Elu“ oli ära toodud 2018. aasta aruandes kajastatud statistilised andmed. Nii see ju on, et kuigi on juba 2020. aasta lõpp käega katsuda, siis terviklik kokkuvõte statistikast on ikkagi või­ malik anda eelmise, mitte veel käsil oleva aasta kohta. Kuna aga 2020 on olnud nii drastiliselt teistsugune kui 2019, püüan lugejaile pakkuda ka nende kahe aasta võrdlust. Pandeemia on proovile pannud ka meie usuelu ning koguduste kestlikkuse. Kindlasti on midagi see aasta jäädavalt muutnud. Õnneks olulisim osa elu alustala­ dest kestab üle aegade ja olude. Kindlasti on igas katsumuses ka hulk uusi väljakutseid ja lootusrikkaid võimalusi. Vaatleme siis meie olukorda tervikuna – nii kurvemast kui lootusrikkamast vaatenurgast. Koguduse annetajaliikmeid oli 2019. a. kokku 252 leibkon­ da. Võrreldes aasta varasemaga langes 2019. a. annetajate hulk 94 leibkonna võrra. See oli viimase seitsme aasta suurim langus. Koguduse hingekirjas oli aru­ an­ deaasta lõpu seisuga 1,466 ini­ mest, kes jagunevad 923 leibkonna vahel. Seega annetajaliikmeid on meie hingede arvust alla kolman­ diku. Liikmeskonna arvud tunduvad kurvad, mõnele ehk isegi masendavad. Aruannete ja kokkuvõtete „refrääniks“ on kujunenud tõdemus, et meie liikmeskond vananeb ja kahaneb. Miks? Aga seepärast, et kogu siinne eestlaskond vananeb ja kahaneb. Kirik elab ühiskonna keskel ning teeb kaasa samu kasvu või kahanemise kõveraid, mis iseloomustavad ühiskonda tema ümber. Kui vaadata veidi ava­rama pilguga arvandmeid, saab ka selgemaks, miks oleme just taolises olukorras. Tegelikult võime hoopis tänulikku uhkust tunda, et juba üle seitsmekümne aasta on siia asutatud kogudus ikkagi püsinud. Me

oleme endiselt suurim eestikeelne luterlik kogudus väljaspool Eestit. See, et meie liikmeskonnast on veidi alla kolmandiku annetajaliikmeid, on paljude teiste eestikeelsete kogudustega võrreldes väga suur õnnistus. Kui aga vaadelda kitsalt meie enda koguduse viimase kümne aasta statistikat, siis on pilt järgmine: Kümme aastat tagasi oli meil 577 annetajaleibkonda. Ajavahe­ mikus 2010–2020 on maetud 514 liiget. Samas ajavahemikus on ristitud 39 last, leeritatud 61 noort ja laulatatud 20 noorpaari. Kui vaatamata eeltoodud näitajatele oli 2019. a. lõpus ikkagi veel 252 annetajaleibkonda, siis pole see üldse mitte halb tulemus. Aga asetame eelpool toodu ühiskonna üldisele taustale. Lisa­ me pildile näiteks järjest kasvava sekulariseerumise. Küsime, kui suur osa neist, kes meie koguduses on leeris käinud 1970–1990, kuuluvad ka täna meie aktiivsete annetajate hulka? Mitu neist on saanud lapsepõlvekodust ellu kaasa kindla harjumuse igal püha­ päeval kirikus käia? Kümne ameti­ aasta jooksul olen ma neid kõiki õppinud nime- ja nägupidi tundma. Kahe käe sõrmedest peaaegu piisab, et neid kokku lugeda. Neid, kes mõnevõrra harvemini kirikus käivad, on muidugi oluliselt roh­ kem ja jõuluõhtu kogudus on hoopis erinev nn. tavalisest pühapäevast. Ärgu keegi võtku mu eelnevat arutelu isikliku etteheitena. Kind­ lasti on iga pere püüdnud anda oma järeltulijaile ellu kaasa parima osa oma armastusest, kasvatusest, eestlusest ja usust. Sageli on palju objektiivseid ja subjektiivseid põhjusi, mis takistavad kirikus käimist – pikk vahemaa, kiire elu või aastakümnete koorem ning aina halvenev tervis. Kuid taoline ühe­ suunaliselt kahanev liikmeskonna dünaamika dikteerib ka koguduse majanduslikud võimalused. Juba üle kümne aasta on kogudus pidanud kasutama headel aega­del kogutud reserve, et oma

kirikuhoonet püsti hoida. See kaunis ja omaseks saanud hoone on kogudusele paraku ammu liiga suureks ja liiga kulukaks jäänud. Milliseks kujuneb 2020. a. aktiivsete liikmete hulk, on veel täpselt teadmata. 7. detsembri seisuga oli annetuse teinud 120 leibkonda. Selle aasta annetajate hulgas oli 8 inimest, kes aasta esimesel poolel veel annetasid, kuid tänaseks on juba igavikku kutsutud. Kas aasta lõpuks koguneb annetajaid üle või alla 150 leibkonna, on vaid paarikümne päeva pärast võimalik öelda. Tänavu on aga meie hulgast lahkunud igavikku taas hulga inimesi, kellest nii mõnigi oli eelmisel aastal annetaja. Surnutemälestuspühal oli mälesta­ tavate nimekirjas 48 nime, kellele lisandus detsembri alguses veel üks. See on reaalsus, milles elame. Unistada ka ju võib. Hiljuti avaldas grupp vabatahtlikke aja­ lehes „Eesti Elu“ oma artikli koos üleskutsega annetada Peetri kirikule. Nende optimism on muidugi liigutav. Tõesti oleks igati lugu­ pida­mist vääriv, kui taoliste üleskutsete tulemusena koguneks nii palju annetajaid, et kogudus suudaks veel mõnedki aastad ilma kahjumita ära majandada oma kirikuhoonet. See aga tähendaks, et lisaks tänasele 120-le leibkonnale, kes ka covidi-aastal on kogudust toetanud, lisanduks veel vähemalt 600 püsiannetajat, kes on valmis aastast aastasse keskmiselt $300 kogudusele ohverdama. Kuid paratamatu reaalsus on, et põlvkond, kelle ellu kuulus nii­ sugune mõiste nagu ohvrimeelsus, on tänaseks suuremas osas juba iga­vikku jõudnud. Vahe annetuse ja ohvrianni vahel on selles, et annetades tehakse heategu, kuid ohverdades tehakse usutegu. Kirik ei püsi annetustel vaid usul. Koguduse keskmeks on püha­ päevane jumalateenistus, mille ümber koondub kogu ülejäänud kiriklik tegevus. Teisisõnu – koguduses lähtub kõik altarilt, Jumala sõna ja sakramendi osadusest. Kui mingil põhjusel katkeb osasaamine

EELK Toronto Peetri koguduse nõukogu valiti koguduse täiskogu poolt 14. aprillil 2019 ja õnnistati ametisse 27. oktoobril 2019. Nõukogu liikmed on: Ann Elb-Caden, Naani Holsmer, Tiina Jenkins, Kadi Käis, Rein Koppel, Jüri Laansoo, Marje Laansoo, Leena Liivet, Tiina Liivet, Reet Lindau-Voksepp, Olev Maimets, Talvi Maimets, Reet Marley, Urmas Migur, Eda Oja, Irje-Ann Pihlberg, Anita Rass-Wan, Jaan Reitav, Kairi Taul Hemingway, Allar Viinamäe, Helmi Viksten. Koguduse õpetaja Mart Salumäe kuulub nõukogusse ameti poolest. Pilt on tehtud nõu­ kogu ametisse õnnistamise päeval. Foto: Peeter Põldre

Novembris 2020 taastus võimalus osa saada armulauast. Küll tähendas see rangete tingimuste täpset järgimist nagu haigla operatsi­oonitoas. jumalateenistusest, siis paraku varem või hiljem katkeb ka elav side kogudusega ning pühapäeva hakkavad täitma muud tegevused. Seepärast ongi ajast aega olnud koguduse täisõigusliku/hääle­ õigus­ liku liikme staatuse säilitamiseks koguduse liikmel vaja täita minimaalselt kaht nõuet – anda oma panus koguduse majanduslikuks toimetulekuks ja käia armulaual. Annetada saab ka kirikus käimata. Armulaual käimine aga eeldab, et koguduse liige vähemalt korra aastas tuleb kirikusse ning saab osa armulaua sakramendist. Kui inimene ise kirikusse ei pääse, võib kutsuda õpetaja koguduse liikme juurde, et ta tooks armulaua annid koju või haigevoodi kõrvale. EELK Toronto Peetri kogudu­ ses peeti 2019. a. jooksul 84 jumalateenistust. •  Kirikus peetud teenistusi - 51 •  Armulauga jumalateenistusi 26 •  Surnuaiapüha jumalateenistusi 3 •  Ehatares peetud jumalateenistusi ja piiblitunde - 20 •  Soome Kodus peetud palvuseid -9 •  Eesti Kodus peetud jumalateenistusi - 1 Pühapäevane kirikuliste keskmine hulk on püsinud suhteliselt stabiilselt. Kui kõigi aasta jooksul peetud jumalateenistuste osavõtjate arvust võtta keskmine, siis on see 27. Esmapilgul väike arv. Kuid see on rohkem kui 10% annetajaleibkondade arvust. Ning näiteks jõuluõhtu kirikulisi oli 2019.a. rohkem kui annetajaid. Seega koguduse jumalateenistuslik aktiivsus on täiesti vastavuses meie aktiivse liikmeskonna arvuga. Paremini iseloomustab seda nii­sugune näitaja nagu külastus­ kordade koguarv. Kiriku külastuskordade arv oli aastas 1,398. See on kõikide kirikus peetud jumalateenistuste osavõtjate arvu­ de summa. Samas väljaspool kirikut peetud jumalateenistuste ja ametitalituste külastuskordade arv on isegi suurem – 1,494. See on saadud ametitalitustel ja väljaspool kirikut peetud jumalateenistusel, palvustel ja piiblitundidel osalejate arvude summana. Kokku on siis aastas jumalateenistuste ja ametitalituste külastuskordi 2,892, millest veidi alla poole moodustavad kiriku külastuskorrad. 2019. a. jooksul peetud jumalateenistusi ja ametitalitusi oli kok-

Armulauda saab ka pandeemia ajal kirikus ja kodus jagada. Selleks on valmistatud spetsiaalsed steriilsed komplektid, mis sisaldavad armulaua leiva ja alkoholivaba veini. Nii on jagatud armulauda igal kirikus toimuval jumalateenistusel alates novembrist 2020. Kui pandeemia möödub, jätkub taas armulaua jagamine traditsioonilisel viisil. ku 111, millest kirikuhoones toimus vaid 51 jumalateenistust, 2 ristimist ja 3 matusetalitust. 2020.a. on jumalateenistusli­ ku elu osas olnud täiesti teistsu­ gune. Detsembri keskpaigani on saanud tänavu pidada vaid osa pühapäevastest jumalateenistus­ test. Vaid aasta kahel esimesel kuul sai pidada kõik planeeritud jumalateenistused kirikus, Ehatares ja Soome Kodus. Märtsi alguses õnnestus pidada vaid kahe pühapäeva teenistused. 15. märtsist kuni 27. juunini ei saanud pidada kirikus ega hoolekandeasutustes ühtegi jumalateenistust. 28.juunist 20. detsembrini on toimunud piiratud osavõtjate arvuga jumalateenistusi kirikus ja kaks jumalateenistust Ehatares. Kokku on siis 2020. a. toimunud kirikus ja väljaspool kirikut 43 jumalateenistust. Neist 17 enne pandeemia esimest lainet ja 26 pärast esimese laine vaibumist. Kirik on olnud kolm kuud päris suletud. Kuigi jumalateenistusteks kogunemine taastus osaliselt juuni lõpust alates, pole saanud muid kooskäimisi korraldada. Ka koguduse vokaalansambel ja naisring pole märtsi keskpaigast alates saanud kordagi koos käia ning katkes ka leerikool. Esimese koroo­ nalaine haripunktis jäid kirikus pühitsemata Suur Reede, Üles­ tõus­mispüha, leeripüha ja emadepäev – kõik esimese poolaasta suuremad pühad. Jaanipäeva eel, kui tavapäraselt oleme pidanud surnuaiapühi, olid isegi surnuaiad külastajatele suletud. Ning ees ootavad selle aasta jõuluõhtu ja


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

11

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE JÕULULEHT ,,ELU“ 2020

Ehatare teenistus augustis 1. jõulupüha, mil hetke prognooside kohaselt on kirikud taas kinni. Millise jälje jätab see kõik järgnevate aastate jumalateenistuslikule elule, on hetkel veel teadmata. Õnneks elame infotehnoloo­ gilisel ajastul. Seega pidi ka kirik leidma kiirkorras tee internetti. Meiegi kogudusel on Facebook’i grupp, mille iga FB kasutaja leiab üles, kui sisestab otsingusse: „St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto“. Sealt võib leida kokku paarkümmend videopalvust ja mõned pikemad videojumalateenised. Surnu­ aiapüha ja surnutemälestuspüha jumalateenistused on salvestatud professionaalse kaameraga. Muidu on palvused ja jutlused lihtsad nutiseadmega tehtud amatöörtasemega videosalvestused. Aga nende jälgitavus on kujunenud oluliselt rohkearvulisemaks kui aasta varem kirikus peetud teenistustel osalenud kirikuliste hulk. Mõned näited: Kolmainupüha videopalvust jälgis FB vahendusel 97 inimest. Aasta varem oli samal pühapäeval 12 kirikulist. Surnuaiapüha, kuhu viimastel aastatel on kahele jumalateenistusele kokku kogunenud napilt 20–30 osavõtjat, vaatas sel­ lel aastal FB vahendusel kokku 104 inimest. Üldse on videopalvuste jälgijate arv 55–120 inimest. Pühapäevaseid kirikulisi oli eelmisel aastal oluliselt vähem. Siit tulebki järeldada, et ka tulevikus, kui saame taas hakata ilma piiranguteta kirikusse tulema, säilib vajadus salvestada pühapäe­ vaseid jutlusi, et need kättesaadavaks teha neile, kes erineval põhjusel kirikusse ei pääse. Juba koroona-pandeemia tei­

Pastor pandeemiavarustuses.

sest nädalast andis kohalik ajaleht „Eesti Elu“ lahkelt leheruumi vaimulike mõtiskluste avaldami­ seks. Kohalikest vaimulikest moodustus oikumeeniline töörühm ja asusime külakorda kirjutama pühapäeva teemadele vastavaid lühijutlusi lehes avaldamiseks. Tahan tänada ajalehe peatoimetajat Kai Kiilaspead ning ametivendi Jüri Puusaagi, Kalle Kadakat, Algur Kaermat ja Timo Liget lahke ja kohusetundliku koostöö eest. See on olnud õnnistuseks ja vaimulikuks toeks väga paljudele lugejatele. Kui üks uks sulgub, siis mõni teine uks avaneb. Koroona-aasta on olnud paljudele kogudustele aeg, mil on tulnud leida uusi võimalusi sõnakuulutustööks. Samuti on iga inimene pidanud leidma uusi võimalusi, kuidas oma elu nii korraldada, et piiratud võimalustes kõige eluliselt vajalikuga toime tulla. Mõndagi selle aasta kogemustest on võimalik tulevikuski ära kasutada. Kiriklike ametitalituste poo­ lest on eelmine ja käesolev aasta oluliselt teineteisest erinevad. 2019. a. ristiti 4 last, leeritati 2 noort, laulatati 3 noorpaari ja maeti 38 lahkunut. 2020 algas lootusrikkalt. Leeri­ päevaks valmistus 10 noort, mitu peret oli valmistumas oma laste ristimispäevaks ja kaks noorpaari avaldasid soovi oma abielu laulatamiseks. Koroonapiirangud panid kõik need asjad ootele – algul ke­ vadest suvesse ning siis juba uude aastasse. Üksnes surm ei oota. 2020. a. oli surma läbi lahkunuid 49. Kuid kogunemispiirangud on puudutanud ka matusetalituste toi­mumist oluliselt. Suuri peiesid pole saanud pidada. Ärasaatjateks on tohtinud olla vaid kõige lähem perering ning nii mõnigi matus on toimunud vaid paari kõige lähema saatja juuresolekul. Ilmselt tuleb mõelda võimalusele, et uue aasta kevadel või suvel, kui olud loodetavasti hakkavad paranema, tuleb pidada sellel aastal lahkunute ühine mälestus­ talitus, kuhu suurem hulk inimesi saab kokku tulla, et väärikalt meenutada neid, kelle matusteks pandeemia ajal kokku tulla ei õnnestunud. Elus on endiselt asju, mida interaktiivselt läbi viia ei saa. Tõeline armastus, sünd ja surm jäävad aegade lõpuni vaid päris maailmas kogetavaks. Koguduse administratiivne elu peab olema järjepidev. Kogudusel on näiteks põhikirjaline kohustus igal aastal kokku

kutsuda täiskogu koosolek ning koguduse juhtorganite otsused peavad olema tehtud vastavalt keh­tivatele õigusnormidele. Kui 2019. a. polnud koosolekute korraldamiseks takistusi ning kokku sai peetud kaks täiskogu koosolekut, kaks nõukogu koos­ olekut ning igakuised juhatuse koosolekud, siis 2020 on ka sellele tööle seadnud erinõuded. Juba enne pandeemia puhkemist sai peetud täiskogu ettevalmistav nõukogu koosolek, et aprillis kokku kutsuda koguduse täiskogu. Covid-pandeemia muutis aga seda plaani. Tuli uuesti kokku kutsuda koguduse nõukogu koosolek, et seada uus kuupäev täiskogu kokkukutsumiseks ning nii õnnestus meil leida aeg, mis mahtus parasjagu esimese ja teise pandeemia­ laine vahelisse perioodi. 27. septembril 2020 toimus täiskogu koosolek, mis jääb mõ­ nes­ki mõttes ajalooliseks. Esmalt seepärast, et see oli esmakordne koosolek, millest ligi pool osavõtjatest sai osa interneti vahendusel. Koosolek toimus seega samaaegselt nii kirikus kui virtuaalses ruumis. Teiseks oli ajalooline ka selle koosoleku tulemus. Kogudus sai endale uue põhikirja, mis sätestab meie kuulumise Evan­ gelical Lutheran Church in Canada osadusse. Sama põhikiri sätestab ka meie ajaloolise sideme Eesti Evangeelse Luterliku Kiri­ kuga ning loob juriidilise võimaluse tulevikus liituda teiste Kanadas tegutsevate eestikeelsete luterlike kogudustega. Kuuluvad ju kõik ülejäänudki pagulaste poolt asutatud kogudused samasse kohalikku sinodisse. Kolmas aja­ looline otsus, mille täiskogu tegi, puudutas koguduse tulevikku. Täiskogu valdav enamus andis oma hääle selle poolt, et kindlustada koguduse tegevuse pikaajaline jätkumine ning andis juhatusele volituse hakata selle nimel otsima meie kirikuhoonele ostjat. Täiskogu otsustest on nii koosoleku eel kui järel koguduse juhatus andnud põhjalikku informatsiooni ka ajalehe „Eesti Elu“ veergudel. Seeparast ma siin seda teemat pikemalt ei lahka. Küll aga on tänaseks tulnud juhatusele juba teade, et ELCIC kinnitas meie täiskogu poolt vastu võetud põhikirja ning nüüd jääb veel vaid oodata nende üldkogu poolt meie koguduse ametlikku vastu võtmist ELCIC koosseisu. See toimub ilmselt eeloleval aastal. Meie koguduse juhatus on asunud täitma täiskogu poolt saadud volitust. On asutud läbi kaaluma ka ettepanekuid, mis võimaldaks olukorda lahendada nii, et kiriku müügiprotsessi juurde asumist saaks ajas mõne­ võrra edasi lükata. Selleks on juba alustatud konsultatsioone mitmete asjatundlike eks­pertidega. Nende teemadega saab põhjalikumalt edasi minna juba uuel aastal. Palju sõltub ju ka sellest, missuguseks kujuneb koguduse olukord ja ühiskonna toime­tulek pärast koroonakriisi. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et mööduv aasta on vaatamata kõi­ gile oma ohtudele ja murele olnud tegus ja õnnistusrikas. Ma usun, et ühelgi varasemal aastal pole meie koguduse liikmed saanud nii palju

Suurküüditamise mälestuspäev. lugeda ajalehest ja FB vahendusel vaadata-kuulata vaimulikku sõnumit. Koguduse nõukogu mitmed liikmed on just sellel aastal olnud varasemast oluliselt aktiivsemalt kaasatud sidepidamisse koguduse liikmetega. See on aidanud alles hoida osadust ka ajal, mil kirikusse tulla on olnud ka päris võimatu või oluliselt keerulisem kui varasematel aastatel.

Laskem siis sellel aastal rahus ja tänus minna ajalikkuse teed. Teadkem, et kõik aeg on Issanda käest ning sirutame lootusrikkalt käe tervituseks uuele Issanda aastale. Olgu Jumala õnnistus meie kõigiga. Torontos, Jõulupühade eel 2020 Praost MART SALUMÄE

EELK Toronto Peetri koguduse finantsülevaade Tabel 1: Liikmeannetused 2019

2018

2017

2016

2015

Liikmeannetustest laekus

$92,026

$128,519

$128,202

$127,960

$131,862

Annetanud leibkondi kokku

252

346

367

420

445

Keskmine annetus

$365

$366

$349

$305

$296

Tabel 2: Tulud ja kulud üldsummas: 2019

2018

2017

2016

Tulud

263,677

219,297

259,423

260,965

Kulud

237,599

275,927

231,019

301,038

Operatiivne üle(puudu)jääk

26,078

(56,630)

28,404

(40,073)

Pärandused

6,302

0

37,000

17,513

Amortisatsioon

(39,535)

(41,512)

(43,518)

(52,655)

Lõpp saldo

(7,155)

(98,142)

21,886

(75,215)

Mida need tabelid näitavad? Tabel 1 andmed näitavad selgelt, et annetajate arv ja annetustest laekuvad summad vähenevad iga aastaga. Kui annetajate arv on vähenenud, siis keskmine annetus on tõusnud. See näitab, et annetajad suhtuvad koguduse majanduslikku toimetulekusse suure kohusetunde ja sooja südamega. Keskmise annetaja vanus on 71 eluaastat. 21 inimest annetasid üle $1,000, seega 32% kogu annetatud summast tuleb 8% annetajatest. Paraku, oleme igal aastal pidanud tõdema, et üle 50% leibkondadest, kes hetkel on koguduse liikmeskonna registris, ei anneta üldse kiriku heaks. Tabelit 2 vaadates tasub tähelepanu pöörata järgmisele. 1.  2019. a. majandamise tulemus oli parem kui varasemal aastal tänu väiksematele kulutustele. Jooksvad kulud on olnud mitu aastat stabiilsed. Suuremad kirikuhoone hoolduse väljaminekud on tehtud ja paar aastat ei näe me ette suuremaid plaanilisi kulu­sid. Siiski vajab hoone mitmeid väga suuri ja kapitaalsemaid remonte. Kiriku katus lekib mitmest kohast, sest katuse eluiga hakkab tervikuna otsa saama, torniristi taastamine ja torni ülaosa remont vajavad lahendamist, mitmed aknad ja aknaraamid vajavad väljavahetamist, küttesüsteem tuleb muuta paremini reguleeritavaks, et vältida liig­seid ülekütmisest tingitud kulusid. Oleme tänulikud, et Päästearmee üürib meie kirikut ning loodame, et see summa päästab meid veel aasta ja loodetavasti veel teisegi. Jooksvad kulud on stabiilsena hoitud. 2.  Meie kapitali seis 2019. a. lõpul oli $1,751,603, millest $764,490 on tarvitatav ja mitte kapitalina kinni. Lihtne arvutus näitab, et kui Päästearmee poolt saadud üüriga mitte arvestada, suudame samal viisil kogudust majandada veel 4-5 aastat. 3.  2020. a. lõppseis sõltub eelkõige annetustest. Kulud on vähe kõrgemad kui mullu, kuna ootamatu lisakuluna tuli uuendada turvakaamerad ja salvestussüsteem ning paigaldada uus hoone perimeetri turvavalgustus. Oleme sellel aastal olnud sunnitud keskenduma maja üldisele turvalisusele seoses naabruskonda paigutatud kodutute majutusasutustele. Kokkuvõttes Kiriku majandus ja seega kiriku tulevik on kriitiline. Seda sai 27. septembri täiskogu koosolekul pikalt arutatud ja täiskogu kiitis heaks juhatusele volituste andmise asuda kiriku kinnistule ostjat otsima. See on loogiline samm, silmas pidades kirikuliste arvu väiksust ja hoone suurust. Nii saab kogudus edasi tegutseda aasta­ kümneid, kuid teises asukohas ja jõukohasemates tingimustes. LEENA LIIVET EELK Toronto Peetri koguduse laekur


12

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Nr. 49

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TORONTO PEETRI KOGUDUSE JÕULULEHT ,,ELU“ 2020

Intervjuu EELK Toronto Peetri koguduse tulevikukomitee liikme dr. Talvi Maimetsaga Miks üldse loodi koguduse tule­ vikukomitee? Peetri koguduse revisjonikomisjon oli juba mitu aastat järjest tähelepanu juhtinud f­aktile, et koguduse majanduslik seis on olnud pidevas languses ja soovitas oma raportis luua komisjon, mis tegeleks selle küsimusega põhjalikumalt. Täis­ kogu koosolekul a. 2019 loodigi see komisjon, kuhu pakkusid abi koguduse nõukogu liige Reet Lindau-Voksepp, kellel on kinnisvaramaaklerina kogemusi ning Naani Holsmer ja Talvi Maimets, kes on mõlemad mitu aastat olnud aktiivsed koguduse ja ka juhatuse liikmed. Komis­joniga liitusid juhatuse esimees Allar Viinamäe ja õp. Mart Salumäe. Komisjoni ülesandeks oli läbi arutada võimalikud tulevikustsenaa­ riumid ja sammud, mis võimaldaks koguduse tegevust võimalikult pikka aega säilitada ja ka edasi aren­dada. Millised on Peetri koguduse majanduslikud näitajad, mis tekitavad kriisi tunnet? Viimasel täiskogu koosolekul esitas laekur Leena Liivet ­slaidil selgelt kirikuhoone ülal­ pidamise kulude kõvera, mis ületavad sisse­ tulekut juba pikka aega. Graafik hõlmas ajavahemikku alates 2010. aastast, kuid sellelt oli näha, et juba selleks ajaks ületasid kulud tulusid olulisel määral. Ilma Päästearmee üüri sissetulekuta ($96,000 aastas) meil oleks täna­ seks likviidsus juba olematu. Nende üüri­leping lõpeb tuleva aasta märtsikuus ja kuigi seda võib-olla pikendatakse aasta-paari võrra, on ilmne, et see kaua ei kesta. Tulevikukomitee on arutanud erinevaid võimalusi kiriku ruu­ mide välja üürimiseks, aga me ei looda leida üürnikku, kes oleks valmis maksma ligi $100,000 aastas, mis on kulude katmiseks vajalik. Lisaks on lähi­ tulevikus vaja teha paar hiigelsuurt tööd: lekkiva katuse parandamine või asen-

damine ($1miljon+), torni ülaosa remont ja torniristi taastamine ($200,000). Tuleviku­komitee arutas näiteks ühe variandina leida mõni kogudus, kes tahaks meie kiriku ära osta nii, et jääksime edasi üürilisena kirikut kasutama. Hetkel aga on niisugu­ne aeg, et pigem kirikuid müüakse kui ostetakse. Mõned inimesed, kes võtsid viimasest täiskogu koosolekust osa, väljendasid oma üllatust, et koguduse majanduslik seis nii halb on. Kas sellest ei ole varem koguduse liikmetele teada an­tud? Aastal 2010 tõstis juhatus soovitatavat annetussummat ja teatas täiskogule, et meie majanduskriis on juba alanud. Juhatus on mitu aastat esitanud igal täis­ kogu koosolekul selgelt koguduse majandusliku seisukorra kokkuvõtted ja on tähele­panu juhtinud võimalikule kirikuhoone müügi vajadusele. Juhatus on ka mitu aastat kiriku suurpühadel, kui tuleb kirikusse rohkem inimesi, korraldanud annetuse kampaania. Iga aasta lõpul ilmunud ,,Elu“ väljaannetes, mida möödunud aastal asendas koguduse aastase tegevuse ülevaade lisaleht ,,Eesti Elus“ on esitatud selge majanduslik kokkuvõte. Piisavalt aga pole lisaanne­tusi laekunud. Juhatus leiab, et sõnum on koguduse liikmetele selgelt antud ja kui keegi on olukorra suhtes üllatunud, see näitab kahjuks, et kiriku ja koguduse olukorra kohta avalikult ja selgelt jagatud sõnum pole mingil põhjusel nendele inimestele kohale jõudnud. Miks kutsuti täiskogu kok­ku pandeemia ajal? Täiskogu koosolek oleks pidanud toimuma juba 19. aprillil möödunud kevadel, aga pandeemia karmide meetmete tõttu seda ei olnud võimalik läbi viia. Arvestades sellega, et kogudusel on põhikirja järgi kohustus kord

Kirikupühade ja tähtpäevade jumalateenistused EELK Toronto Peetri Koguduses 2021 Pühapäeval, 3. jaan. kl 11.30 Kolmekuningapüha jumalateenistus Pühapäeval, 21. veebr. kl 11.30 Eesti Vabariigi aastapäeva tänujumalateenistus Pühapäeval, 28. märtsil kell 11.30 Palmipuudepüha jumalateenistus Reedel, 2. apr. kl 11.30 Suure Reede jumalateenistus Pühapäeval, 4. apr. kl 11.30 Ülestõusmispüha jumalateenistus Pühapäeval, 9. mail kl 11.30 Emadepäeva jumalateenistus Pühapäeval, 23. mail kl 11.30 Nelipüha ja Leeripüha jumalateenistus Pühapäeval, 20. juunil kl 11.30 Surnuaiapüha jumalateenistus Peetri kirikus; kl 13 Surnuaiapüha Mount Pleasant surnuaial; kell 15 Surnuaiapüha York surnuaial Pühapäeval, 26. sept. kl 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestus­päeva jumalateenistus Pühapäeval, 10. okt. kl 11.30 Lõikustänupüha ja koguduse aastapäev Pühapäeval, 31. okt. kl 11.30 Usupuhastuspüha Pühapäeval, 21. nov. kl 11.30 Surnutemälestuspüha jumalateenistus Reedel, 24. dets. kl 14 Jõuluõhtu jumalateenistused Laupäeval, 25. dets. kl 12 Jõulupüha jumalateenistus Reedel, 31. dets. kl 16 Vana-aasta jumalateenistus

IN MEMORIAM November 2019 – November 2020

aastas täiskogu koosolek kokku kutsuda, et pandeemia teine laine on tõenäoline (ja ongi reaalselt tulnud) ja et Päästearmee üüri­ leping lõpeb tuleva aasta märtsis, otsustas ­juhatus nõukogu heaks­ kiidul täiskogu kokku kutsuda 27. septembril. Koosolekust ja selle päevakorras olevatest pakilistest küsimusest (põhikirjauuendusest ja kirikuhoone võimalikust müü­ gist) teatati aegsasti kirjalikult ja ka telefoni teel kõikidele hääle­ õigusega koguduse liik­metele ning pakuti võimalust koosolekust virtuaalselt osa ­võtta. Nendelt, kes soovisid koosolekule isiklikult tulla, nõuti eelregistreerimist, et võimal­dada koosoleku läbiviimine kooskõlas terviseameti juhtnöö­ ridega. Koosolek viidigi vastu­ tustundlikult ja turvaliselt läbi ning võime tõdeda, et mitte keegi ei nakatunud koroonaviirusesse selle koosoleku tõttu. Kas pandeemia tõttu täis­kogu koosolekust vähene osavõtt ei tõsta hääletamise tulemuse legi­ tiimsust küsimuse alla? Koosolekust osavõtt oli tegelikult mitme aasta suurim ning osales kokku ligi 100 hääleõigusega koguduse liiget. Kooso­ leku kokkukutsumine, koosolek ise ja hääletamine viidi läbi ­ täpselt põhikirjaga kooskõlas ning juhatus on rahul, et täis­kogu otsused annavad juhatu­ sele selge ja siduva mandaadi hakata põhjalikult kaaluma vajadust kirikuhoone müügile panna. Kirikuhoone müümine tun­ dub väga drastilisena ja valu­ sana. Kas teisiti ei saa? Pärast täiskogu koosolekut tegi üks koguduse liige soovituse kaaluda laenu võtmist, kasutades kirikuhoone väärtust ja väärtuse kasvu tagatisena. Seda võimalust uuritakse, kuna hoone müük on tõepoolest raske otsus. Aga selle välja pakutud ettepaneku peab esmalt põhja­likult läbi arutama. Kui see o­sutub reaalselt teostatavaks, siis peab täiskogu selle üle otsustama. Tegelikult aga taolise variandi kasutamine tähendaks ainult hoone müügi edasilükkamist, mit­ te selle vältimist. Juhime tähelepanu sellele faktile, et Peetri kiriku hoone kujundamine jumalakojana arhitekt Mihkel Bachi poolt ja selle ehitamine maksti kinni koguduse liikmete poolt ning see kuulub kogudusele. Juha­tuse mandaat, kohustus ja südmaeasi on teenida oma kogudust. Suur enamus koguduse hääleõigusega liikmetest väljendas 27. sep­tembril a. 2020 oma aru­ saamist vajadusest müüa meie kiriku­ hoone, mida meie enam liht­salt ei jõua üleval pidada ja sellega kindlustada koguduse tegevuse jätkumine pikemaks ajaks. Korduvalt esile kerkinud küsimustele vastas EELK Toronto Peetri koguduse tulevikukomitee liige dr. Talvi Maimets.

Malle Taylor Vello Kilu Maie Ilves Vera Uesson Hans Jürman Alexander Taylor Aina Tilt Lembit Hiiuväin Kaljo Anja Kalju Leis Walter Lood Bernhard Vapper Peeter Manfred Ilves Arnold Kõrgemets Harald Pinna Susanna Raidma Jaak Aunbu Maire Lainevool Els Greensides Orvi Elisabeth Moks Helgi Sooaru Aino Laanvere Kaljo Priidik Kaupo Holland Ester Vares Larissa Meeman Agnes Paju Ene Sutt Arthur Oha Lilli Birk Hilda Rosalie Stulov Heldur Kaljaste Laine Paju Manivald Ots Aare Ursula Laimets Maie Laul Maret Kivilaht Linda Sõmermaa Elmar Gelzins Ilme Paar Virve Mathias Edith Ederma Edgar Marten Eduard Liivoja Endla Kannel Luule Kann Haide Marie Pikk Ants Puust Leo Soo

05.03.1934 – 04.11.2017 31.07.1936 – 29.09.2019 10.09.1946 – 18.11.2019 30.10.1922 – 28.11.2019 03.07.1927 – 03.12.2019 01.10.1924 – 06.12.2019 27.03.1940 – 10.12.2019 14.08.1934 – 08.12.2019 04.03.1926 – 19.12.2019 16.08.1928 – 29.12.2019 27.06.1921 – 23.01.2020 24.06.1922 – 26.01.2020 20.03.1934 – 28.01.2020 03.10.1917 – 31.01.2020 21.11.1925 – 04.02.2020 17.11.1916 – 11.02.2020 27.02.1935 – 14.02.2020 22.07.1936 – 10.03.2020 06.02.1922 – 11.03.2020 11.10.1934 – 11.03.2020 22.07.1931 – 27.03.2020 10.04.1927 – 29.03.2020 10.05.1927 – 22.04.2020 09.11.1926 – 24.04.2020 06.12.1926 – 08.04.2020 22.09.1916 – 03.05.2020 16.09.1931 – 12.05.2020 29.12.1950 – 13.05.2020 28.11.1919 – 31.05.2020 22.05.1927 – 16.06.2020 30.09.1919 – 21.06.2020 26.01.1944 – 04.07.2020 04.10.1934 – 08.07.2020 17.05.1919 – 14.07.2020 04.12.1926 – 30.07.2020 27.02.1942 – 30.07.2020 17.06.1927 – 02.08.2020 16.12.1926 – 23.08.2020 05.01.1931 – 26.08.2020 06.11.1937 – 15.08.2020 26.07.1923 – 08.09.2020 30.03.1921 – 29.09.2020 17.05.1920 – 05.10.2020 09.06.1921 – 11.10.2020 20.05.1934 – 12.10.2020 11.01.1930 – 12.10.2020 24.03.1943 – 24.10.2020 17.05.1936 – 24.10.2020 18.11.1920 – 25.11.2020

Igavene rahu anna neile, Issand, Sa. Ja valgus lõpmata paistka neile. Aamen.


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

13

Russia is preparing for another round of fraudulent elections English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Sheer gullibility or barefaced lying? Take your pick The US presidential elections are long over. No evidence of widespread voter fraud has been uncovered. Yet some ­politicians in Estonia, the US and elsewhere persist in spreading lies and misinfor­ mation echoing the White House’s assault against rea­ lity. It’s Mr. Trump vindictiveness that sufficiently intimidates US Congressmen to humiliate themselves by knowingly parroting lies. But why Estonian politicians? Do EKRE’s politicians take the White House’s claims at face value or are they spurred by some ego-inflating condition? Knowing that their supporters will agree with them, at least in the open, is one of the reasons why current White House sycophants are em­ boldened to lie even when presented with irrefutable evidence to the contrary. Secondly, politicians and their followers, especially those who espouse far left-wing or far right-wing views live in a limited media and social bubble in which they all use the same sources that reinforce their views. For EKRE supporters it’s Uued Uudised (New News website); for ‘Trumpers’ it’s Fox News, Breitbart and others of the same ilk. This media bubble is solid in repelling conflicting viewpoints or facts from entry. The lies are so delicious they whet the appetite for more. The gul­ ­ lible soak them up like a sponge. Thirdly, truth for Trumpers and EKRE’s leadership is too disheartening. Politicians understand that no one wants to ­accept things that threaten their beliefs and make them feel ­uncomfortable. Thus, lying politicians avoid being the messengers of any bad news that make them lose votes. Better to ­bolster voters’ biases and keep cashing in on their loyalty. In this respect Trump’s ‘base’ and EKRE supporters are strikingly similar. (Here one must note that at least EKRE’s leadership and Trump differ widely. While nasty bullying threats Trump uses against disobedient Republicans are commonplace, they are not the trademark of EKRE’s

l­eadership. “Independent and unconventional thought” is part of EKRE’s public narrative. But EKRE’s leadership does mimic Mr. Trump in one aspect, they enjoy juvenile name-calling of adversaries.) Mr. Trump and his acolytes certainly understand that a lie told enough times becomes the truth, especially for the gullible. People expect that lies will be overturned and fade away. But if constantly repeated, supporters eventually accept them as truth. Fully one month after the November 3rd vote, Mr. Trump insisted more vehemently than ever, on countless occasions, that the elections were rigged. Was he in a form of gross denial or boldly calculating a cost/benefit ratio that lying is in his favour? That it’s the most effective way of controlling the loyalty of his base and getting re-elected in four years? His desperate refutation of the truth ignored the results of all legal challenges. Several dozen court filings by his lawyers and others had either been withdrawn or dismissed for lack of any substance. These findings also ­ included judges who were ­registered Republicans. All groups of international election observers claimed the elections were fair, devoid of any fraud. The observers of the 57-nation OSCE in its report did actually include some criticism. It stated: “Despite the fact that the results of the elections were still inconclusive, the incumbent president (Trump, ed.) again questioned the integrity of the process and declared vic­ tory. … Baseless allegations of systematic deficiencies, notably by the incumbent president, including on election night, harm public trust in democratic institutions.” Other international monitors had similar observations. Perhaps for Estonians, the most telling assessment of Mr. Trump’s lies and EKRE’s comp­licity in repeating them is the statement that the Estonian National Committee (ERKÜ) in the USA made public. ERKÜ has been the main voice for Estonia and Estonian causes in the political corridors of Washington, and is well attuned to any signs of political abuse.

Kirill Martynov, The Moscow Times, December 2020 Probably this spring, but no later than next fall, Russia will stage a major celebration of democracy – federal par­ liamentary elections. Until recently, these elections were essentially an exercise in which President Vladimir Putin demonstrated to the Russian people that there were no alternatives to the current ruling authorities. However, that formula had begun to fall apart by 2019– 2020. Sociologists now find that United Russia has only a 30% popularity rating and that voters are prepared to vote for anyone but the incumbents who have held on to power so long, and with so few results for the country. In fact, bigwigs have been falling across the country. Magomet Yandiev, a virtually unknown socialist-revolutionary, beat the respected incumbent Valeria Kasamara for a seat in the Moscow City Duma. Rus­ sian citizens everywhere have been delighted to follow the political career of cleaning­ ­ woman-turned-politician Marina Udgodskaya, who won an election in the Kostroma Region, replacing a minor local leader

who had been in power for what seemed like an eternity. The Kremlin still controls major regional campaigns and plans to install its proxies in ­every single gubernatorial post. But it is doing so by forcing out every alternative candidate in a campaign of terror that risks provoking the kind of mass ­protests that erupted in Kha­ba­ rovsk. The lessons of the previous decades should have taught the Kremlin to embrace a certain

political flexibility. That is, to introduce several new parties, let a few ostensibly independent candidates win Duma seats, and then consolidate the whole thing based on personal loyalty to the president.

Translated from Estonian it ­stated: “The elections were conducted lawfully, fairly and were transparent. Although the elections have been tested in court, not a single challenge has succeeded, and all findings have concluded that the elections were free of fraud. … We must ask, in whose interests does the leadership of EKRE serve? Clearly, their actions do not benefit the interests of either the USA or Estonia. Their libelous allegations may not ­ only affect Estonian national ­security but also the respect that Estonia has enjoyed in the ­international community.” ERKÜ has earned the right to present their position, having tirelessly lobbied for NATO membership in Washington, whose support was crucial in being accepted. Since 1952 it was ERKÜ that led the campaign for the USA to maintain its policy of the non-recognition de jure of the Soviet annexation of Estonia and the USA’s support for the restoration of Esto­ nia’s independence. ERKÜ’s outrage cannot be dismissed. Please note that some 35 articles between November 4th and December 2nd in EKRE’s online voice, Uued Uudised (New News), have concentrated on the widespread fraud per­ petrated in the presidential elec-

tions. Not a single article makes any reference to the conclusions of international observers, the US judiciary or the statements of election officials themselves, of both political parties who have conducted numerous audits and recounts. Perhaps ­ New News should be renamed as Old News. Uued Uudised could argue that they are simply reporting the news and that “alternative news” must also have an ­outlet. Opinions have “alternative opinions”. But “alternative news” does not exist. Much of Uued Uudised’s “alternative news” are translated postings from the far-right Breitbart website, which is a rabid supporter of Mr. Trump’s lies and generator of tiresome con­ spiracy theories. It is quite obvious by now after four years of digesting tens of thousands of abject lies, that Mr. Trump’s political base is much more gullible than the propaganda-suffering millions in the Soviet Union/Russia. His American supporters will ap­ parently believe anything he says, no matter how bizarre, outrageous or even self-contradictory. And Mr. Trump is more than happy to treat his followers with utter contempt, to take advantage of the gullible, the ­ misinformed or misguided who

are seeking a cause or a purpose. Do EKRE’s leadership and Uued Uudised have the same inclination? Hopefully not. EKRE’s supporters may insist that all politicians lie. But nowhere close to the mind-­ boggling volume of Mr. Trump’s output. If EKRE truly cares about democracy, then it must acknowledge that honesty is the basis for democracy to function. Deceptions matter. The system is destroyed if ballots are cast by misinformed voters. The integrity of the democratic ­ process is based on informed ­ people voting. Mr. Trump not only lies about lying, he lies to himself about what makes a lie. We should be confident that the legacy of no Estonian politician or party is a plague of lies. (One could legitimately ask why this writer often concentrates on lying for a theme. The undersigned had his first article published in 1965 in a univer­ sity newspaper. The topic was the conviction of two Russian poets in Russian courts for exposing the fraudulence inherent in Communist totalitarianism. Ever since, this writer has attempted to expose and oppose dishonesty wherever it appears.)

Recently at the ‘Dark Nights Film Festival’ (PÖFF), Alar Kivilo was presented with the Lifetime Achievement Award for cinemato­ graphy. Formerly of Montreal and Toronto, Kivilo moved to Hollywood in 1997 and now resides in both Los Angeles and Estonia. He is a well respected professional who has presided over the cinematography of numerous big-budget productions and has rubbed shoulders with the likes of Bruce Willis, Cameron Diaz, Bridget Fonda, Anthony Quinn, David Sutherland and numerous others of American movie glitterati. This recognition is the most recent of the many previous awards that Kivilo has earned. Photo: Liis Reiman

However, the era of political games is over. Now, leaders are opting for a hardline militaristic and patriotic approach. In other words, the Kremlin is once again betting on the inevitable (Continued on page 15)

LAAS LEIVAT


14

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Kid’s Corner: the “Läbi lume sahiseva” colouring activity Vincent Teetsov Believe it or not, we’re launching right into the Christmas season! Whether you put your tree up weeks ago or have been steadfastly holding out as long as pos­ sible, it’s safe to say that we can now indulge in some ­merriment. In that spirit, you might be putting some festive tunes on. One that we’d recommend you put on is “Läbi lume sahiseva” (which could be translated as “Rustling Through the Snow”). If you’re not yet familiar with the song, it tells the story of some folks in a sleigh going through a rustic wintry setting back in the day. Once they head out onto the snowy trail, a beautiful Christmas scene unfolds. Decorated pine trees, ringing bells, a big shining moon. Once they come home from church that night, there’s a Christmas tree with presents underneath, and some delicious sausages crackling in the pan. It’s a favourite song of Estonian kids, and if you’re interested, you and your family might want to gather at home

objects seen on the sleigh ride would make for a great activity for kids and their families! Here’s how you can take part. Find the black and white drawing that accompanies this article (if you’re reading this in print, it can be found on the Eesti Elu website or our listing on the Estonian Foundation of Canada’s online Rahvajõulu­ puu) and print it out. Then, looking back at the lyrics, look for ­everything that’s mentioned in the song.

and sing along, too. You can listen to the song and get ac­ quainted with the melody on YouTube (https://www.youtube. com/watch?v=aoGecAdzp34). These are the lyrics, where the last line of every stanza repeats once: Läbi lume sahiseva sõidab saanike, ;; Aisakell lööb tilla – talla üliarmsasti ;; Kena jõuluehte saanud iga metsapuu, ;; seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõulukuu ;; Sõida ruttu saanikene, koju kirikust, ;; läbi luha, üle kingu, mööda männikust ;; Kodus pannil jõuluvorstid särisevad ju, ;; kodus ootvad kingitused, ootab jõulupuu ;;

“Läbi lume sahiseva” was composed by Juhan Aavik in 1924, with lyrics written by Julius Janson. Aavik was known for composing with an appre­ ciation of the way Estonian folk songs were written and passed down through the ages. As part of his catalogue of music, he wrote other children’s songs like “Teele, teele, kurekesed...” (“On the Road, On the Road, Storks”) and “Kui mina hakkan

laulemaie” (“When I start singing”). He was musical director and conductor of Rahvusooper Estonia in the 20s and early 30s and conducted at three song festivals before the Second World War, after which he fled

Invention and scientific progress in Estonia and Canada in the 18th and 19th centuries Vincent Teetsov The era of the Age of Enlightenment is typically studied with a concentration on western Europe. Promi­ nent examples of scientific discoveries include the inven­ tion of the first microscope in the Netherlands by Antonie van Leeuwenhoek in the late 1600s. In the early 1700s, the farmer Jethro Tull invented the horse-drawn seed drill in England. Boundaries were being pushed at this time with controlled experiments and new technology. But Estonia and Canada are both neglected when it comes to learning about scientific discoveries. To be expected for a university town, Tartu was a particularly fruitful locale when it came to scientific progress. At the Tartu Tähetorn (“Obser­ vatory”), which was completed in 1810, the Great Dorpat Refractor that was installed in 1824 would be the largest refracting telescope at the time. It was an achromatic, refracting telescope, equipped with a lens that focused multiple light wavelengths into one point. Friedrich Georg Wilhelm von Struve, who became director of the observatory in 1820, created the Struve Geodetic Arc, of which Tartu Tähetorn was the first measurement point to be conceived. The Arc contributed to our understanding of Earth’s measurements. Stretching from the edge of the Black Sea in Ukraine to the Municipality of

Hammerfest, Norway, it is described by UNESCO as “the first accurate measuring of a long segment of a meridian.” The University of Tartu, being a relatively new university at the time (founded in 1632), attracted young scientists to study in experimental fields of medicine, too. In 1852, chemist Friedrich Bidder, who had founded the Tartu School of Physiology, determined the need for a nutritional balance of carbohydrates, proteins, and fats. Simultaneously, pharmacological study of drug and medication effects was growing. Experiments in this subject and in physiology resulted in an intellectual partnership that is key to pharmaceutical production nowadays. Põltsamaa also became a place of scientific growth, despite the small size of the town. Scientific historian Ken Kalling has pointed to Peter Ernst Wilde’s periodical publication on health care, the first of its kind in the Estonian language, which was published in Põltsamaa in the 1700s for the education of rural inhabitants in medicine. Travel to western Europe for education and research by scien­ tists from Estonia was ­limited by the Russian Empire, with the onset of the French Revolution (from 1789 to 1799). While it could be argued that these limitations strengthened Estonian academia by keeping scientists in one geographical area, it appears to have also isolated the dissemi-

Nr. 49

nation of research outward to the rest of the world. Could this be part of why Estonian scientific history is poorly represen­ ted elsewhere? Science in Canada was less centred around experimentation for its own sake and more around practical applications. In terms of Europeans in Canada, Jesuit missionaries in the 1600s documented the Canadian en­ vironment for its raw materials and educated colonists in navigation. Les Forges du Saint Maurice (“The Forges of Saint Maurice”), located between Montréal and Québec City, made iron products to be used by Canada’s colonists. The

Tartu University.

Estonia to live in Sweden. It should be noted, for all of our readers, that he continued his musical life as part of our broader välis Eesti community. Looking back at Aavik and Janson’s Christmas song from 96 years ago, we thought those

technology that produced iron became a big part of the structure behind the colony’s growth. Agricultural science was also emphasized – for example, with the post-Confederation founding of the Ontario Agricultural College in 1874 – due to its associated benefits for the ­ Canadian economy. At first, however, science was less tied to post-secondary educational institutions and rooted more in observations “in the field.” Naturalist and agriculturist Titus Smith communicated with a young Charles Fenerty about the qualities of tree fibres, which led to Fenerty’s invention of wood pulp newsprint in 1844. Formal educational and research in science in Canada was bolstered by the foundation of several universities in the

For example: a jõulukuu (Christmas moon), saan (a “sleigh” or “sled”), kirik (“church”), aisakell (“jingle bell”), jõuluehted (“ornaments”), jõulupuu (“Christmas tree”), kingitused (“presents”), and jõuluvorstid (“Christmas sausages”). For every object in the lyrics, you can colour that part of the drawing and tick it off from the list underneath. The objects are listed in Estonian and English to help kids learn some new seasonal words. Of course, some of the words are conjugated in the lyrics, so it’s a good way to practice Estonian grammar, too. Rõõmsaid jõulupühi head vana aasta lõppu! Merry Christmas, Happy New Year!

ja and

1800s. The British Imperial government in Canada’s lack of involvement in the support of Canadian science was balanced by provincial government action, such as with taking on ­operations at the Toronto Mag­ netic Observatory in 1853. Technology and science was the answer to practical Cana­ dian questions. Nevertheless, the scientific method and other philosophies that brought about discoveries in countries like England and the Netherlands are evident also in the discoveries made by Estonians and Canadians: hypo­ theses, trialed experimentation, data analysis, and debate. Scientists created a world where the building blocks of science and technology became more known and respected. It’s a legacy worth continuing.

Photo: digar.ee


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

15

Estonia, four other countries LIFESTYLE initiate UN discussion on Belarus Interior designer Kristiina Roosimaa’s holiday picks election fraud, human rights The Baltic Times, BNS, December 2020 TALLINN – On the initiative of Austria, Estonia, Lithuania, Germany and the United Kingdom, a virtual United Nations side-event was held recently, where professor Wolfgang Benedek briefed UN member states on an independent report drawn up under the OSCE’s Moscow Mechanism. The report, initiated by Estonia and 16 other OSCE participating states, proves the falsification of the elections of Belarus and extensive violations of the human rights of peaceful protesters. At the meeting, Estonia’s Permanent Representative to the UN Sven Jurgenson emphasized that the findings of the report confirmed election fraud as well as major human rights abuses committed by the authorities. “The perpetrators of such deeds must be held accountable, because impunity only adds more fuel to the fire. Unfortunately, as the report shows, not a single criminal case has been opened on any case of torture and ill-treatment,” Jurgenson said. He also expressed deep concern over the restrictions on media freedom and freedom of

Russia is preparing… (Continued from page 13)

triumph of United Russia at a time when most Russians abhor what opposition leader Alexei Navalny famously referred to as “the party of crooks and thieves.” The Meduza news website reported that officials from the presidential administration held a closed meeting with 50 State Duma deputies. There, they issued instructions to secure a ­ constitutional majority in the 2021 elections, meaning that the deputies must retain at least two-thirds of the current parliamentary seats to preserve the current configuration of political factions. Apparently, Krem­ lin leaders are convinced that a triumph of the party faithful will demonstrate the unity of the Russian people and instill fear into western hearts. Two things are worth noting here. First, the election campaign has de facto begun, as demonstrated not only by the secret meetings of the presidential administration, but also by the ­ casting call for candidates. New parties designed to meet the political yearnings of Russian ­ conservatives and liberals, sofa­-

speech both online and offline. “The report states clearly that in Belarus there is no media freedom, no freedom of assembly nor expression,” the ambassador said. “We have previously discussed the situation in Belarus in the Security Council and it worries me that we have seen no improvements,” Jurgenson said. Estonia urges the Bela­ rusian authorities to reconsider their approach, engage with the OSCE and make use of the ­recommendations in the report. The 72 recommendations of the report include a call to cancel the results of the elections of August 9, bring the electoral law in conformity with international standards, immediately cease all violence, release poli­ tical prisoners, ensure the safety of journalists and refrain from limiting access to internet. The international community is addressing the human rights violations in Belarus in several formats this week. In addition to the event with professor Benedek, Estonia’s permanent representative to the UN also spoke at a discussion held with representatives of the civil so­ ciety on the political prisoners of Belarus. Foreign Minister Urmas Reinsalu will attend a Human Rights Council discussion on Belarus.

bound Donbass militants and those who dream of a European choice for Russia are off to a slow start. In the end, they might all be disappointed because all roads might very well lead to United Russia. At the same time, the current deputies are vying ­desperately with each other by putting forward ever more idiotic bills in hopes of “making the cut” in the eighth convocation of the Duma. Second, the bid for United Russia to gain a constitutional majority is diametrically opposed to the will of the people. Striving for a consensus based on support for Putin is to ima­ gine that Russia will forever live in the world of 2014, when he enjoyed a wave of support for the “Crimean spring.” The Kremlin is pushing for a never-ending Belorussian-style grip on power at a time when citizens are hoping for change instead. If orders call for United Russia to clinch a commanding triumph in the upcoming elections, the authorities will have to fudge the tallies no less than the authorities did in Minsk, at the risk of sparking a similar ­revolt by Russian voters.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

As we are getting closer to Christmas eve, I have been finding some really nice home decor that reflects this time, where we need some quiet time to reflect and the natural tones and materials portray the purification and peace.

Beautiful throw along with the furry bear twins are from Alpaka – our very own Estonian brand Natural oils to calm our minds from Saje Canada

Indoor-Outdoor stool from Bouclair

Simple flowerpots are perfect for housing those Christmas Amaryllis flowers – Bouclair Canada

Perfect stocking stuffers are small gifts with big words – H&M Canada

The homeless blues, sung by a neighbourhood The slender one knows Mt. Pleasant and Eglinton, where St. Peter’s Estonian Lutheran Church is sited, very well. Also the vicinity. The neigh­ bourhood is near and dear to his heart. But what a trans­ formation over the last years, beginning with the incredibly expensive (and delayed) con­ struction of the LRT line. Many businesses, even before the pandemic, were forced to close. It is hard to overemphasize the negative effect of the decision by the City to house the homeless in the Roehampton Hotel, kitty-corner from the church. The filth and the fear – people avoid that intersection at all costs. It has been documented that behind the protective wall of the columbarium of the church syringes are being found daily. Human droppings on front lawns of homes, in parking lots. Garbage everywhere, including overturned recycling bins, looking for empties to ­redeem for deposit money.

and food that leads to this ­astoundingly high cost. Then there are the local businesses that are already suffering thanks to the lockdown, inane decisions made by politicians. The Homeway is a wonderful family-owned restaurant on Mt. Pleasant, north of the church. In business since 1946, they serve perhaps the best breakfast for the price around. Jessica Burns is an owner, who the slimster knows from being a semi-regular customer when in the area. A delightful human being. Imagine the surprise seeing her on the news in the summer, reporting on their first ever breakin. Alcohol and technology were taken. Imagine the consternation, when a month later that happened again. No coincidence, that this took place after addicted homeless were moved into the area.

The lean one also happens to know a colourful local character, a self-described treasure hunter. Who orates on topics as diverse as Buddhism and A number of stabbings have the psychology of addiction. been reported on the hotel’s Hap­ penstance brought about grounds. Assaults, verbal and running into Clay after the physical. Now last Friday’s recent death. He lives in the news report of a “suspicious area, pays rent, not subsidized death” in the hotel. The Toronto by the taxpayer. Like the Sun, reporting the incident,­ homeless are. He provided the added that the cost to Toronto information that people are ­ taxpayers is $220 daily per leaving the neighbourhood in housed individual. When the droves. Many do not renew building was a budget hotel, their leases. One apartment operating for profit, no room building on Roe­hampton has 20 ­ cost that much. It is the involve- vacancies. A scant year ago ment of bureaucrats, security apartments avai­ lable were as

rare as hen’s teeth. He knew of a case where a woman living in a ground floor apartment had three attempts in one week to enter her premises by climbing over the ground level balcony railing and attempting to jimmy the door. She has since moved. Fire­ boxes, meant for firefighters to access the master key of all apartments in the case of a conflagration have been jimmied, cameras have caught people in that building, police have been called but arrive too late to apprehend the trespassers intent on burglary. On a final sad note. Local bar Scruffy Murphy’s, a small intimate place that provided excellent live music on Satur­ ­ day nights, is yet another victim of the lockdown. Shuttered for good, Scruffy was located where The Golden Griddle ruled for decades. (Open 24 hours, after The Chick’n’Deli jazz bar shut down for the night, it was the perfect place to get grease to temper the inevitable hangover.) The Griddle closed because of the transit construction paralyzing the street. First the LRT, then Covid-19, now the homeless running rampant. Bad things come in threes. A once peaceful neighbourhood changed irrevocably. Is that the reason the good minister of St. Peter’s is so anxious to sell a hallowed place of worship? Or are there other, more nefarious forces at play? OTEPÄÄ SLIM


16

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Intervjuu Eerik Purjega tema äsjailmunud raamatu teemal Sinu sulest ilmus äsja Eestis kirjastuses Argo raamat „Va­­ ka­maast aakriteni“. Mono­dia­ loog Tõnu Õnnepalu „Aakri“ lugejaga, mille oled ilmselt adresseerinud eeskätt kodu­Eesti lugejale, käsitledes põh­ jalikult kodu- ja väliseestluse teemat, sellega seotud stereo­ tüüpe ja eriarvamusi. Milli­ sesse kirjanduslikku žanri Sa selle teose paigutaksid? Kõigepealt peaks küsima, millisesse žanri Õnnepalu teos paigutada. Seda on mõnelt poolt serveeritud kui romaani, tegelikult on see pigem päevik. Minu enda teose puhul läheb asi keerulisemaks, see ei taha ühtegi lahtrisse hästi sobida. ­ Kahtlen, kas see mahubki kirjanduse mõiste alla. Ise näen selles pigem käsiraamatut; rahvusliku ja ühiskondliku elukorralduse lühikursust. Mind häirib arusaam, et kui keegi on saavutanud küllalt kõrge positsiooni või tunnustuse, siis ta ei tarvitse enam oma väljendusi valida ega ühtki väidet tõestada. Eluterves ühiskonnas ei oma keegi kriitikavaba staatust. Nagu armastab öelda tuntud telestaar dr Phil: olgu pannkook kuitahes lai ja lame, ikka on tal kaks poolt. Ja maitse ega toite­ väärtus ei sõltu kummastki poolest üksi. ,,Pole viljatumat ega destruktiivsemat tegevust kui kodu- ja väliseestluse mõistete vastandamine,“ ütled üsna raamatu alguses. Selgitad lugejale kenasti ja kannatli­ kult, kuidas need mõisted tek­ kisid ja kujunesid, millised olid kodumaalt lahkujate põh­ jused ja millised vääritimõist­ mised on tekkinud seetõttu, et vahepealne aastakümnete pik­ kune aeg vastastikust suhtlust palju ei võimaldanud. Sinu raamat aitab kahtlemata seda teadmatusest tingitud lünka täita. Kas näed oma lugejas­ konnas, kellega dialoogis oled, erinevate põlvkondade esinda­ jaid, ja kuidas arvad, kas see võiks olla ka kirjandustun­ dide materjal? Loomulikult sooviksin näha lugejais erinevate põlvkondade esindajaid. Mida nooremad, seda enam nad sellist lugemisvara vajavad; ja seda vähem nad selle vastu ka huvi tunnevad. See ei ole kibedusega lausutud, see on vaid nukker fakti konstateering. Ma ei tea, mis laadi materjali tänastes kirjandustundides käsitletakse, kuid millegipärast kahtlen väga, kas minu kirjaread sinna sobivad või seal kõlapinda leiaksid. On ju ka mu eelmised kuus Eestis ilmunud proosaraamatut kantud samast vaimust. Üldise ajajärgu kirjelda­ mise ja olukordade iseloomus­ tamise kõrval räägid raa­ matus ka isiklikust elust, rõõmudest ja kaotustest. Kui palju võttis aega ideest raa­ matuks saamiseni, ning kas ülesehitus oli mõtetes enne

valmis või selgines kirjuta­ mise käigus? Oh, idee ja ülesehitus käis üks-kaks-kolm, polnud mingit pikka mõtlemist. Teine kirjamees oli otsa kätte ulatanud, suuna andnud, muudkui ole ­ mees ja astu. Aga kirjutamise käigus muutus midagi küll ja üsnagi oluliselt. Tulen tagasi Su esimese küsimuse juurde, mis puudutab žanri. Kes minu teoses käsiraamatut näha ei taha ega mind kursusel lektorina tunnustada, võib neis lehekülgedes sorida nagu vana puusepa töölaua kõrvale pudenenud jäätmetes. Seal on laaste ja lauajupikesi, millel enam otstarvet ei ole, kuid ahjukütteks liiga armsad. On nad ju ikkagi pärit samast tüvest, millest üks või ­ teine tarbeasi vooliti. Kui lõpuks lähevadki vaid tulealustuseks, siis see tuli ei kõrveta, vaid soojendab. Kõneled raamatus ka sel­ lisel tundlikul teemal nagu kodu- ja väliseestlaste keele­ küsimused. „Me kumbki ei väljenda end enam eesti kee­ les, meie ühiskeeleks on saa­ nud englonian. Ainus vahe on, et nii mõnigi väliseestlane häbeneb seda, samas kui kodueestlaste hulgas on selle­ ga uhkeldajaid,“ ütled taba­ valt, tundes muret meie kauni emakeele võimaliku kaotuse pärast. Mis on Sind kui kir­ janikku hoidnud nii suure­ pärases vormis, seda nii kor­ rektse eesti keele kui laialdase teemadekäsitluse osas? Ma ei tunne, et ma kummaski just suurepärases vormis oleksin. Eriti keele osas pean tänama Eesti-poolseid keeletoimetajaid, kes mind tänapäevasele keelepruugile on lähemale ai­ danud. Kuid jah – kõik kunagi õpitu, mis on piisava huviga omandatud, see nii kergesti ei kao, seda püüad kasutades hoida ja säilitada. Olin kooli­ põlves ka päris kibe matemaatik, aga praegu pole kindel, kas suudan esimese astme võrrandit lahendada. Pole elus tarvis läinud. Nii keele kui kirjanduse osas pean tunnistama – ja mitte piinlikkustundeta – et Saksamaal põgenikelaagris Hanau Eesti Gümnaasiumis õppides jäin kõige enam tänu võlgu oma eesti keele õpetajale. Selle auväärse ja ülimalt kohusetruu pedagoogi nimi on Maria Tork. Aastate jooksul oled Eesti Elu reporterina käinud rohke­ tel kultuuriüritustel. Raamatu teise ossa oled teadlikult vali­ nud oma kirjutatud reportaa­ židest just kodu-Eesti kul­ tuurisündmusi puudutavad, kõneldes ka isiklikest kokku­ puudetest ja tekkinud sõprus­ test. Kas võid tõdeda, et oled teinud ülisuure töö kahe poole ühendamisel ja lähendamisel, kui lugeja paneb raamatut lõpetades selle rahuldustun­ dega käest, teades, et on oma teadmistepagasisse saanud olu­list lisa? Selle kahe poole ühendamine on nagu Tallinna ehitamine. Valmis ei saa ta iial, kuid ehi­ tustöid pooleli jätta ka ei sobi.

Foto: Kerly Ilves

Debüütromaanist käsiraamatuni

Minu isiklik panus on vist köömes teiste kõrval, aga lausa kasutu see ei ole. Kui asusin ­sobivaid artikleid valima, ehmu­ sin isegi, kui sain kokku kaheksakümmend tükki. Kui olin pooled valutava südamega välja praakinud, tuli viimane ja veel valusam valik teha, raamatusse läks seitseteist. Ülisuur töö on aset leidnud mu enda jaoks. Nii paljud kok­ kupuuted on mind huvitavatele inimestele lähendanud, mu vaim­ set siseilma rikastanud. Oma raamatu võimalikele lugejaile mõeldes vaevab mind vaid üks küsimus: kas võib loota, et saan alapealkirja muuta, kõrvaldada dialoogi eest „mono“? On märkimisväärne fakt, et oma debüütromaani „Aja puudutus“ (2017.a.) avaldasid juba päris soliidses eas, nimelt 90-aastasena. Sellele järgnes „Puudutuse aeg“ (2019.a.). Kokku on Sinu sulest Eestis ilmunud üheksa teost. Oled väga viljakas nii kirjaniku kui ajakirjanikuna ning võib ­kindel olla, et miskit on taas teoksil. Kas soovid natuke selles osas saladuskatet kergi­ tada? Jah, koos luulekogu ja Kargu Karla lorijuttudega saab neid kokku nii palju tõepoolest. Edaspidise osas olen nõus linikut kergitama küll, kuid mitte väga kõrgele. Sel lihtsal põhjusel, et ma isegi ei tea täpselt, mis selle taga peitub ja kas sealt midagi päevavalgele tuua on. Uus romaan oli alles arengujärgus, kui „Aakri“ ilmumine mu töörutiini armutult segamini lõi ja mõttelõnga mujale suunas. Üritan poolelijäänud töö juurde tagasi pöörduda, kuid lõpule viimine on küsimärgi all. Minu eas ei anta enam lubadusi endale ega teistele. Peakorter, kus otsuseid langetatakse, paikneb minu kirjutuslauast eemal. Kau­ gemal ja kõrgemal.

Nr. 49

Eesti 200 jätkuvalt populaarne

EKREt toetas viimases küsitluses 17 % ning Keskerakonda 16 % vastanutest.

Hiljutisest uuringufirma Kan­ tar Emori küsitluse tulemus­ test selgub, et jätkuvalt on toetus kõrge parlamendi­ välisele erakonnale Eesti 200, mida toetas detsembris 18% valijatest. Sellega on nad Reformierakonna järel ning EKRE ja Keskerakonna ees erakondade populaarsusede­ tabelis teisel kohal. Reformierakonna, mis on jätkuvalt populaarseim, toetus on kahel viimasel kuul langenud. Oktoobris toetas neid 33%, novembris 28 ja detsembris 27 protsenti vastanutest.

Sotsiaaldemokraatliku Era­ konna (SDE) toetus on olnud languses, detsembris toetas neid üheksa protsenti.

Ootamatu külaline

niimoodi kohutanud, et ta pääsemist otsides otse läbi esiukse kõrval oleva topeltklaasi hoopis majja sattus. Ühtmoodi kohkunud olid aga nii sissetungija kui majaperenaine, kes aga toibus kiiresti ja avas teise ukse, et loom saaks teisele poole majast välja. Metsaelanik lahkest pakkumi­ sest ei hoolinud, vaid keeras joonelt ringi ja põrutas tuldud teed tagasi tänavale. Ja kadunud ta oligi! Pererahvale jäi ootamatust külaskäigust aga ekstra õhuava eesukse kõrval ja hunnik klaasi­ kilde koristada ning vajadus välja otsida töömees, kes segaduse järel uue klaasi õigesse kohta seaks. On ime, et kits jäi klaasidest vigastamata ja ka pererahvas pääses põhiliselt vaid ehmatusega. Kui esimene šokk üle elatud, selgus, et ootamatu kiirvisiidi käigus ei osanud metsloom korralikku ­ distantsi pidada ja oli astunud oma loodusliku kingaga perenaise varba veriseks. Seegi on nüüdseks paranenud. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. (EE)

Oli täiesti tavaline hommiku­ poolik Toronto põhjaosas Willowdale’is. Taevas pilvine, valgust kasinalt. Kellel kuhugi kiirustada polnud, tegutses rahulikult toas. Ka Silvia Aug oli köögis rahulikult askelda­mas ja tema abikaasa Ants teises toas vaikselt oma toimetusi asjatamas. Kuni hetkeni, mil majaelanikud kuulsid kõrvu­ lukustavat pauku ja ­sellele järgnevat klirinat. Esimene mõte, mis pähe tuli, oli: kas nüüd plahvatas keld­ ris asuv ahi? Ei jõudnud see mõte veel mõeldud saada ega perenaine-peremees teine­teiselt küsida, mis juhtus ja kas teisega on kõik koras, kui ,,plahvatuse tekitaja“ oli juba köögis ja vaatas ehmunud perenaisega tõtt. Ei olnud tegemist kurja plaani hauduva sissetungija ega röövima tulnud pahala­ sega. Majaprouaga vaatas köögis tõtt hoopis metskits või oli see hirv, kes seda segaduses täpselt kindlaks teha jõudis. Linnatäna­va­tele eksinud mets­ looma aga oli tänaval midagi

Isamaa toetus on tõusnud detsembris seitsmele protsen­ dile. Eestimaa Roheliste toetus tõusis Emori detsembriküsitlu­ ses parlamendikünnisele ehk viiele protsendile. Tulevikuerakonda toetas üks protsent vastanutest. Emor küsitleb ligi tuhandet valimisõiguslikku Eesti koda­ nikku veebi teel. (ERR/EE)

Küsis KAIRE TENSUDA

Eesti kagupiiril on osa piiritarast valmis Eesti-Vene piiriehituse esi­ mesel etapil, mis hõlmab 20,5 kilomeetrit maismaapiiri, on ühel lõigul valmis saanud okastraadiga tara. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Egert Belitšev ütles ERR-ile, et tööd käivad praegu kaheksa kilomeetri peal, kus ehitatakse taristut, mis puudutab kogu pat­ rullteed, andmesidet, kanalisatsiooni, elektrit. (ERR/EE)

Läbi uksekõrvase klaasi tuppa tulnud kits fotograafi ootama ei jäänud, aga märk tema külaskäigust jäi purunenud klaasi näol maha.


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

märkmik

Riina Kindlam

Tali ja jõul on jõudsalt teel Paar aastat tagasi oli Kauba­ majal nutikas pühadereklaa­ mi-kampaania, mida tookord ka lehelugejatele tutvustasin. Seal näidati tugevaid ja samas särava väljanägemisega naisi kangi tõstmas, millel kingi­ pakid raskustena mõlemas otsas. Juuresolev sõnum oli „JÕULU TARVIS!“ ehk vaimukas sõnademäng vastu­ lausumisele „Jõudu tarvis!“, kui keegi sulle soovib „Jõudu tööle!“. Tänavu on Tallinna Kau­ bamaja kõrval oleva Viru Keskuse suur, valge ja helge plakatitel kuulutatav pühadesõnum „HINGE JÕUL“. Siingi on seesamune sõnade võrdlus: jõul – jõulud ja jõul – jõu väel tähenduses jõud. Jõulud tulevad mille jõul? Hinge jõul. Ning kui on väiksed, vaiksemad pühad keerulisel ajal, on tänavu tavalisest enam hingeline ehk hinge jõul. Hingelised jõulud. Hingest tulev, hingeminev. Suurfotodel on kujutatud heledalt rõivasta­ tult mees ja ka naine (inglid?, hinged?), kes ulatavad valge ja hapra maakera poole. Kampaania loonud reklaa­mi­ agentuuri Adangels Facebooki lehel „Angels“ on kirjeldus järgmine: „Just siis, kui maailm pöörleb läbi segase aja, saab selgemaks kõik, mis püsiv ja tõeline. Saab selgemaks jõud, mis peidus meis endis. Jõud, mida jagades ei jää me ise nõrgemaks, vaid kasvame hin­ gelt ainult suuremaks, kõigutades nii kogu maailma. Uut ja ilusat, lootusrikast ja paremat, püsivat ja tõelist maailma. Jõud, mis lubab uskuda paremasse ja sirutuda uue poole. Oma hinge jõul.“ Tavaliselt alati nimetame jõule mitmuses, nagu ka rist­ seid, pulmi ja matuseid. Huvitaval kombel tuli sel aastal tänaval ette veel üks ainsuses jõul ehk sõna algvorm, kontserdiplakati näol. Jõul > vananorra jol (N.B. tähendus mitmuses! Küllap neil kõigil) > vanaislan-

Tänavune Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskuse helge valge reklaam annab mõista, et pühad võiksid tulla tänavu teistsugused, hingelised jõulud hinge jõul ehk abil. Mille jõul siis veel? Kindlasti mitte kaubanduse. Milline jõul siis veel? Ikka hingest tulev. Vihjatakse hap­ rale maakerale ja vajadusele koondada jõud ja usk selle paranemisse. Foto: Riina Kindlam

di jól > vanarootsi jūl > vana inglise yule. Mõned allikad tea­ tavad, et vananorra jol laenutati ka vanaprantsuse keelde sõnana jolif, millest tänapäeva prantsuse joli (ilus, kena), algses tähenduses pidulik, (n.b. jolly). Tallinna Jaani kirikus 12. detsembril kõlama hakkava kontserdi „Jõul“ kirjeldus: „Maailma üks tippkoore Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos Tallinna Kammerorkes­triga dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel loovad jõuluajal üleva ja helge meeleolu armastatud klassikaliste jõululaulude ja Margo Kõlari eestikeelse „Pirita missaga“. Algselt Pirita kloostri ju­ malateenistusteks loodud missa on kirjutatud Torontos pea 20 a. elanud isa Vello Salo eestindatud liturgilisele tekstile. Oma lihtsa iluga haarav teos on ­ saanud uue hinguse seatuna kammerkoorile, kammerorkes­t­ rile ja orelile ning kõlab kontserdil esmakordselt. Rõõmu ja rahu kiirgav kava on salvestatud albumile, mida saab soetada kontserdil.“ Veel üks sõnade kahtepidi­ mõistmine on mängus tänavusel Maanteeameti ohutu liiklemise kampaanias. Talv (ehk tali) on teel ehk tulemas, nagu jõuludki on teel, aga talv on autojuhile konkreetselt teepinnal. See võib seal varitseda musta jää või muu ohtlikuna. Teeolusid, k.a. teelõikude kaamerate viimaseid ülesvõtteid saab jälgida interneti lehelt www.tarktee.ee.

Vanarahvas on alati öelnud ja tänapäevased muudkui korrutavad, et „ega talv taeva jää“. See viitab lume tulekule ja on lohu­ tuseks suusatajatele. Ei, talv ei Talv on teel – on saabumas amet­ jää taeva, vaid tuleb jää ja likult pööripäeval 21. jõulukuul, lumega. On taevast teel ja kuid on ka teel ehk tee peal, kus langeb teele. Läheb hinge ja vaautojuhid peavad ohutult rajal püsima. Maanteeamet paneb hel ajab hinge täis ka, kui elu­ südamele, et teeolud muutuvad tempot pidurdab. Aga meil kiitalvel kiiresti ning tuleks valida rustamisega tänavu õnneks suuri oludele sobiv sõidukiirus ja -stiil. muresid pole. Jõudu jõulust ehk Foto: Maanteeamet jõulujõudlust kõigile!

Tallinna Jaani kirikus 12. det­ sembril kõlama hakkaval kontser­ dil „Jõul“ tulevad ettekandmisele Margo Kõlari „Pirita missa“ ning jõululaulud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammer­ orkestri esituses. Algselt Pirita kloostri jumalateenistusteks loo­ dud missa on kirjutatud Vello Salo eestindatud liturgilisele ­tekstile. Foto: Riina Kindlam

Maailma muin­sus­­kaitse ekspert­orga­ni­satsiooni asepresidendiks valiti eestlane Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu valiti maailma muinsuskaitse ekspertorganisatsiooni ICOMOS asepresidendiks. ICOMOS on UNESCO maail­mapärandkomitee ametlik ekspertorganisatsioon, mis tegeleb nii maailmapärandi kui ka kohaliku tähtsusega pärandi teadvustamise ja kaitsega ning muinsuskaitse teooria ja praktika edendamisega. (PM/EE)

www.eestielu.ca

17

Eestlased ,,googeldasid“ sel aastal kõige rohkem sõna ,,terviseamet“ Google on avaldanud taas aasta populaarseimad otsin­ gumärksõnad. Kümnest Eestis enim otsitud märksõnast esi­ mesed neli olid seotud koroo­ napandeemiaga: „Terviseamet“, „koroonaviirus“, „Stuudium“ ja „Google Classroom“. Otsitud sõnad on seotud kas viiruse ja selle kohta teabe hankimisega või uute veebikeskkondadega, mida on ­ inimesed pidanud hakkama oma igapäevastesse töö- ja kooliru­ tiinidesse kaasama. Eesti kõige otsitumate märk­ sõnade esikümnesse mahtusid lisaks varem nimetatutele: Kobe Bryant, Zoom, Jaan Kross, US Election, Rally Estonia, Joe Biden. Eesti kõige otsitumad sündmused sel aastal Google’is on: US Election, Rally Estonia, Australian Open, Ironman Tallinn, Võhandu maraton. Eesti kõige otsitumad brändid 2020: AboutYou, Tallink e-pood, Barbora, Depo, Ali­ Express. Eesti kõige otsitumad ini­ mesed: Kobe Bryant, Jaan Kross, Joe Biden, Mikk Pärnits, Toomas Uibo, Kim Jong Un, Mark Luts, Georg Ots, Kaileen Mägi ja Andres Reinart. Eesti kõige otsitumad filmid: Tenet, Tõde ja õigus, Harry Potter, Olemise ilu (Fred Jüssi film), Talve, Borat 2, Parasiit, Jänespüks Jojo, Must Panter, Mehed ei nuta ja kõige otsitumad retseptid: Lasanje, Ka­ neelirullid, Kar­tulivorm, B­a­ naanileib, Pann­koogid. Ka Kanadas olid otsituimate teemade hulgas USA valimiste-

ga ja pandeemiaga, aga ka rassisimi ja kuulsuste surmaga seotud märksõnad ning aprillis Nova Scotias toimunud tulistamine, milles hukkus 22 inimest.

Noorte tervituskõne…

hendused olid ‘90ndatel aastatel eesti taasiseseisvumise ajal. Õnneks on noorte seas palju innovaatilisi mõtlejaid, kes on valmis särgi varrukaid üles keerama ja rasket tööd tegema selle nimel, et armas eestlus ära ei kao. Head ideed sünnivad sügavast peegeldusest, mille süntees integreerub ajaloo õp­ petundides koos tänapäeva vaatlustega. Noored on võtnud ette selle peegelduse ja esimene suurejooneline idee, mis sellest sündis, on ülemaailmne eesti noortevõrgustik, mis meie täie veendumusega arvame, kasvab ja õitseb selliseks organisat­ siooniks, mis ühendab ja ins­ pireerib noori eestlasi läbi 21. sajandi! Lennart Meri kord julgelt proklameeris, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. See tähendab, et kui ­igaüks annab endast parima, et panustada midagi eestluse nimel, meil on võimalus luua helge tulevik Eestile ja üleilmsele eestlusele, mis kestab igaviku. Meie lubame teile süda­ mest, et elame Lennart Meri sõnades ja anname endast parima. Elagu Eesti vabariik! Elagu globaalne eestlus!

(Algus lk. 5)

neid kõiki, on et nad on ­patrioo­tilised eestlased. Me oleme isiklikult kogenud, kuidas noored kirglikult panustavad aega ja energiat eestluse säilimise nimel. Noored suhtuvad eestluse säilimise teemasse tõsiselt ja entusiastlikult, sest nad teavad, et see on nende südame ligidal ja mõjutab nende elu pikaks ajaks. Ajalugu on näidanud, et elu on täis raskeid otsuseid ja para­ tamatult, meie noored, peame samuti raskeid ja pingelisi otsuseid tegema, kui on meie kord juhtida. Kui see aeg tuleb, küsime julgelt vanemate põlvkondade käesti abi ja nõu, sest meie teame, et teie elutarkus on hindamatu ja koostöö on edu suurim allikas. Nagu enne mainiti, 21. sajandi probleemid tulevad keerulised ja enneolematud, kaasa arvatud sellised eksistentsiaalsed probleemid nagu eesti keele ja kultuuri säilimine välismaal. See tähen­ dab, et lahendused peavad olema innovaatilised, mitmetahulised ja jätkusuutlikud, nagu Mart Laari ja tema kaasvõitlejate la-

Kanadas olid otsituimad märk­sõnad: US election, Coro­ navirus, Kobe Bryant, Zoom, Raptors, CERB, Kim Jong Un, Naya Rivera, Joe Biden, Trump vs. Biden. Kanada uudistest otsiti kõige rohkem: Coronavirus, CERB, Air Canada stock, Nova Scotia shooting, Blackout Tuesday, Black Lives Matter, Trudeau press conference today, CERB extension, Sophie Grégoire Trudeau, Safia Nolin. Inimestest otsiti kõige rohkem: Kim Jong Un, Joe Biden, Kamala Harris, Boris Johnson, Jacob Blake, Tom Hanks, Shakira, Kanye West, Aaron Hernandez, Ghislaine Maxwell. Igavikku lahkunud kuulsus­ test sooviti kõige rohkem infot järgmiste inimeste kohta: Kobe Bryant, Naya Rivera, Alex Trebek, George Floyd, Chad­ wick Boseman, Sean Connery, Eddie Van Halen, Kelly Preston, Sushant Singh Rajput, Kenny Rogers. Filmidest pakkusid enim huvi: Parasite, Contagion, Black Panther, Borat 2, Little Women, Uncut Gems, Knives Out, Papillon, Mulan, The Gentle­ men. Definitsioonidest olid enim otsitud: Pandemic, Systemic racism, Social distancing, Fur­ lough, Epidemic, Asympto­ma­ tic, Queer, Fracking, BIPOC, Caucus. (DForte/CTV/EE)


18

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

LAHKUS ARMAS ABIKAASA, ISA, VANAISA, ÕEMEES, RISTIISA JA ONU

John Alrik Sward sündinud 4. septembril 1927 Vormsil surnud 4. detsembril 2020 Jeannette’is, PA, USA Mälestame sügavas kurbuses    abikaasa HELLE tütar NANCY ja DAN MEGHAN, KIRSTIN ja MAXWELL

Puhka rahus!

MEA ristitütar RITA DEBBIE, KERRY ja KARLEY KAILI ja TÕNU RICHARD ja SHELLY VILJA ja SAM ALANA ja KEVIN MARLA ANNE

Nr. 49

Lahkus

Kaljo Reidak Avaldame südamest kaastunnet AASALE ja TONYLE perega, HELGILE ja TOOMASELE LANA ESKEN EVI ja TOOMAS HEINAR ERIKA ja WALTER JOHANSON SILVIA BIRK ja ANDRES TERTS MAUREEN METCALFE ja ANDRES TAMM CARMEN VAHER SILVI ja ERIK VERDER

Lahkus meie armas lahke ja südamlik naaber

Kaljo Reidak 1924–2020

Mälestame kurbuses kauaaegset sõpra

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Nädala keskpaigaks oli re­ ­ gistreeritud COVID-19 juh­ tude arv Kanadas ületanud 430.000. Et tänavused jõulud tulevad pandeemia tõttu teisiti kui tava­ liselt, on teada. Pühad soovita­ takse kanadalastel pidada kitsas pereringis, kellega igapäevaselt koos elatakse. Ka laiendatud perekondadel palutakse mitte kokku tulla, vältimaks viiruse levikut. Toronto kõrgeim terviseametnik dr. Eileen de Villa rõhutas esmaspäeval, et juba detsembri esimese nädala jooksul on Torontos olukord väga tõsine, viirus levib agressiivselt ning kodused pidustused võivad asju hullemaks muuta. Angus Reid Instituudi uue küsitluse kohaselt plaanib aga umbes 27% Ontario elanikest külastada sõpru ja tuttavaid lokaalselt, ning 8% teises piirkonnas või väljaspool provintsi, mis on teatavasti vastuolus provintsi tervisenõuannetega. Üksi elav inimene võib küll kaaluda või­ malust ühe teise perega pühade ajal kohtuda, ent üldiselt soo­ vitatakse kokkusaamisi pidada virtuaalselt. Eelmisel laupäeval lõid uute viirusjuhtude osas rekordeid Ontario (1859), Quebec (2031) ja Alberta (1879). Ontarios oli juba päev varem intensiivra­

John Sward’i

Avaldame südamlikku kaastunnet HELGILE ja AASALE perekondadega KALJO ja AASA perekonnaga

† Jeannette, PA, USA Südamlik kaastunne abikaasa HELLELE ja tütar NANCYLE perekonnaga LEHTA ja AARE JUKU

viosakondades olevate inimeste arv ületanud 200 läve. On täheldatud, et uuteks hotspotideks Ontarios on saa­ nud mitmed töökohad – kus on palju rahvast koos ja alati on võimalus, et mõni tuleb tööle haigena; kõigil ei ole töökoha poolt ka makstud haiguspäevi. On rõhutatud, et isegi kergete sümptomitega ei tohi mingil juhul ilmuda tööle, vaid tuleb püsida kodus. Järjest enam on viirusjuhte koolides – Torontos on viiruse leviku peatamiseks ajutiselt suletud kolm kooli. Laupäevasele rekord-päevale järgnesid Ontarios uued rekordid pühapäeval (1924) ja esmaspäeval (1925), teisipäeval aga oli hoopis madalam arv – 1676. Kui rekordilistele päeva­ dele eelnevalt oli läbi viidud ka rohkesti teste – isegi enam kui 59.000, siis nädala alguseks oli see tunduvalt madalam. Kol­ mapäeval oli uusi juhte 1890. Päev varem oli teste tehtud 48.546 ning positiivsusnäitaja seega 4,4%. Teisipäevaks oli Ontarios aktiivseid viirusjuhte üle 16.000, nädal varem 14.454. Tõusnud on hospitaliseeritute arv, olles teisipäevase seisuga 794 (nädal varem 645 ja kuu varem 374), kellest intensiivravis 219. Kol­ mapäevaks oli haiglaravil olevate patsientide arv kasvanud 811-ni ning kolm haiglat Yorki regioonis avaldasid muret ülekoormuse pärast. Quebecis registreeriti teisi­ päeval 1564 uut viirusjuhtu, hospitaliseeritute arv ületas 800 ja on arvatavalt suurenemas; haiglates lükatakse edasi mitmeid plaanilisi operatsioone ja protseduure, et tagada voodikohti COVID-19 patsientidele. Albertas oli teisipäeval uute

juhtude arv 1727 ning aktiivseid juhte 20.388, haiglaravil 654 patsienti. Nädala algupoolel teatati uutest rangetest meetmetest, peatamaks viiruse levikut: maskikandmise kohustus, kasiinode ja spordiklubide sulgemine, restoranide siseruu­ mides einestamise keelamine jpm. Samuti on keeld kogu­ nemistel nii väljas kui siseruumides. Nagu ütles Alberta peaminister Jason Kenney, muudavad need piirangud küll albertalaste jõulude tähistamist, kuid on vajalikud, et aeglustada juhuste kasvu, hospitaliseerimisi ja surmasid, märkides, et kodu­ sed sotsiaalsed kogunemised on suurimaks viiruse edasikandu­ mise allikaks. Kolmapäeval saabus suur uudis, et Health Canada on kiitnud heaks Pfizer-BioNTech vaktsiini kasutamise riigis. Esimesed doosid saabuvad Kanadasse eeldatavalt juba järgmisel nädalal ning algab nende jaotamine, samuti alustatakse vaktsineeri­ mistega. Public Health Agency of Canada (PHAC) sõnul haka­ takse ilmselt mitte-prioriteetset elanikkonda immuniseerima aprillis 2021 ning vaktsineeri­ miskampaania lõpuks on pla­ neeritud järgmise aasta detsember. Kanada peaminister Justin Trudeau tänas arste ja teadlasi, kes töötasid vaktsiini heakskiidu nimel, märkides, et see on väga hea uudisega päev kanadalaste jaoks, kuid meil on ees karm talv. Peaminister palus inimestel järgida jätkuvalt rahvatervise meetmeid, isegi kui vaktsineerimisega on alustatud. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Lahkus kallis onu

Kaljo Reidak Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet lastele peredega vennatütar ANNA ja BOYD lapsed DYLAN ja HEILI vennapoeg MARK ja SUE JESSE ja JOSHUA perega

Lahkus meie pere vana ustav sõber

Kaljo Reidak Kaastunne HELGILE, AASALE ja lähedastele AINO, MART, ANNE, TIINA

Mälestan kurbusega

dr. Raimund

Pahapill’i

Kunagine koolikaaslane Humberside’i koolis ja hiljem lahke kolleeg Ehatares ning Põhja-Ameerika Eesti Arstiteadlaste Seltsi tegevustes JAAN ROOS

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Johannes Kempmann’i ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Tutvu • Loe  • Kommenteeri

www.eestielu.ca


Nr. 49

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. EELTEADE. JÕULUJUMALA­ TEENISTUS 24. detsembril toi­ mub VIRTUAALSELT. Lähem info järgneb.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 13. detsembril kell 11 h KOLMANDA ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks. Neljapäeval, 24. detsembril kell 5 p.l. JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika ansambel ja solistid. EELTEADE: Juhul, kui toimub muudatus COVIDi piirangutes ja võimaldadakse jälle ühiselt kirikus koguneda, JÕULULAUPÄEVATEE­­NISTUS toimub eel-registratsiooniga. Palume end sellel jumalateenistusel osalemiseks eelnevalt registreerida 20. detsembriks, tel. 416-282-3419, e-post: ebcoft@ gmail.com, et saaksime tagada kirikus piisava hajutatuse. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kuna alates 23. novembrist kuni 21. detsembrini on siseruumides kogunemiste piirang 10 inimest, siis: 1.  Jumalateenistused EELK To­­ ronto Peetri kirikus toimuvad pühapäeviti kell 11.30. 2.  Kirikusse tuleku soovist palume ette teatada pühapäevale eel­ nevaks neljapäevaks koguduse kantselei emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jättes sõnumi kantselei telefonile: 416 483-5847. 3.  Kirikus viibides kandke maski. 4.  Haigena püsige kodus. Pühapäeval, 13. detsembril kell 11.30 kolmas ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 20. detsembril kell 11.30 NELJAS ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Jõuluõhtul, 24. detsembril ja 1. jõulupühal, 25. detsembril EELK Toronto Peetri kirikus avalikke jumalateenistusi EI TOIMU. Koguduse Jõuluõhtu videojumalateenistus on alates 24. detsembrist üleval koguduse FB-grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto ja Eesti Elu kodulehel. Neljapäeval, 31. detsembril kell 14.00 VANA-AASTA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Burger King jõudis Tallinna vanalinna Kiirtoidukett Burger King® avas 10. detsembril oma seitsmenda restorani uksed Balti­ kumis. Uus söögikoht asub Tallinna vanalinnas Viru tänava ja Aia tänava nurgal. Burger King®-i restoranid avati kevadsuvel veel Tallinnas Balti Jaama hoones, Rocca al Mare ja Ülemiste keskuses ning Lasna­mäe Centrumis ning Tartu Lõunakeskuses. (D/EE)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Valmistage Issandale teed Js 40:3a,10a Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Issanda teed... Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb.“ Advendiaeg on ettevalmistuse aeg. Kui kaasaegne inimene püüab valmistada jõuludeks enamasti poodidest vajalikke kinke varudes ja kodu jõulu­ rüüsse sättides, siis ajalooliselt on Advent olnud tagasihoidlik paastu- ja palveaeg, et valmistuda pidulikeks jõulupühadeks ja pikemas perspektiivis valmistuda Kristuse tagasitulemiseks. Kui Jumal midagi teeb, siis Ta valmistab seda alati ette. Ta on kuulutanud inimeste ja ­rahvaste ellu prohvetlikult muutusi, mis kunagi aset leiavad. Kui rahvad on vajanud meele­ parandust, siis enne omapoolset sekkumist on ta saatnud proh­ veti, kes on kuulutanud meele­ paranduse vajadusest, andes sellega võimaluse muutuda. Enne, kui Petlemma laudas sündis Mes­ sias, kuulutasid prohvetid ­aas­­ta­sadu peagi saabuvast Kuningast ja Vabastajast. Veel enam. Jumal saatis Jeesusele teerajaja – Ristija Johannese, kes kuulutas prohvet Jesaja sõnu: ,,Hüüdja hääl on kõr­ bes: Valmistage Issandale tee…“ Ma usun, et see ei üllata meid, et Jumal valmistab aegu ja teeradasid, aga tänane tekst räägib sellest, et MEIE saame valmistada Jumalale teed. Kui­ das on meil võimalik mõjutada Jumala liikumist? On aegu ja kohti, kus Jumal liigub oma suveräänsuses sõltumata, mida keegi arvab või usub, kuid on aegu, hetki ja olukordi, kus Jumal tuleb, kui Teda kutsutakse. Üks selliseid piirkondi ja alasid on meie

Venemaa tugevdab Kaliningradis sõjalist kohalolekut Venemaa hinnangul on NATO sõjaline võimsus Läänemerel kasvanud ja seepärast tugev­ datakse Kaliningradis asuvaid sõjajõude. ,,Kaliningradi sõjaline tugev­ damine on vastuseks NATO-le, kes on lähedusse paigutanud soomustatud tankiüksuse ja teisi löögiüksusi,“ ütles Venemaa Balti laevastiku admiral Alek­ sander Nosatov. ,,Venemaa on toonud Ka­ liningradi täielikult motoriseeritud jalaväeüksuse ja järgmistel aastatel tuuakse juurde veelgi lisajõude,“ lisas Nosatov. Peale Krimmi okupeerimist 2014. a on Venemaa sõjaline kohalolek Kaliningradis pidevalt suurenenud, juurde on toodud tankid T-72B3M, mere­ väe korvett, mis on varustatud tiibraketiga ja teadmata arv SU30SM hävitajaid. Kaliningradis on Venemaa Läänemere laevastiku peakorter. (ERR/EE)

süda. Tuntud lugu räägib maa­ list, kus Jeesus on ukse taga ja koputab. Kunstnikule juhiti tähelepanu, et sellel pildil on üks väike detaili viga. Nimelt puudus uksel ukselink. Kuid kunstnik täpsustas ja ütles, et see ei ole viga. See on süda­ meuks, millel on link ainult seespool. Jumal ei ei pane kedagi vägisi ennast teenima või armastama. Ta ei murra meid enda ette kummardama. Nii nagu Ta jättis Eedeni aeda võimaluse Teda mitte usaldada ja valida oma tee, nii on see võimalus täna. Me võime teha oma südame ja oma eluga, mida tahame. Võime oma elu hävitada ja pikne ei taba meid jalapealt. Kui Jumal oleks tahtnud vaba tahteta olendeid Teda kummardama ja armastama, siis oleks ta loonud robotid. Aga üheski suhtes ei rahulda meid armastus, kus puudub võimalus mitte armas­ tada. Armastus sisaldab alati ­otsust ja valikut. Nii on meil nendegi jõulude ajal võimalus valmistada oma südant ja elu, et Kuningate Kuningal oleks ruumi ja vabadust liikuda oma Vaimuga meie elus ja meie läbi. Vahel on vaja

selleks korrigeerida oma mõtlemist. Paulus kutsub üles muu­ tuma meele uuendamise teel, et me katsuksime läbi, mis on Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik(Rm 12:2). Vahel on selleks vaja parandada meelt ja pöörduda sellest, mis lõhub ja kahjustab meid endid, meie suhteid oma lähedastega ja ka meie suhet oma Loojaga. Vahel on selleks vaja maha astuda aina kiiremini pöörlevalt argielu rattalt ning leida aega lihtsalt olla Jumala ees ja kuulata, sest Jumalal on meile palju öelda. Isegi läbi ­vaikuse. Vahel on Jumalale tee valmistamine see, kui me viime naabri ukse taha mõned piparkoogid, koos südamliku jõulusooviga või helistame lähedasele, kellega meil pole olnud parimad suhted ning palume ­andeks mõne lahendamata olukorra. Ei ole vahet, kas me oleme elamas kõrbes, üleujutuses, koroonas või sõjaajal. Meil on alati võimalus teha ruumi ­ Jumala armule ja suurusele, et see muudaks meie elu ja see läbi meid ümbritseva kogukonna elu. Õnnistatud valmistamise aega!

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

•  Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed •  Laserkirurgia konsultatsioonid •  Avatud ka õhtuti ja laupäeviti •  Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


20

EESTI ELU reedel, 11. detsembril 2020 — Friday, December 11, 2020

Nr. 49

Tellige EESTI ELU 2021. aastaks! ESTONIAN RELIEF COMMITTEE IN CANADA (ERC)

Call for DIRECTORS The 2020 Annual General Meeting is scheduled to be held in January 2021 in a Virtual format as the pandemic has restricted in-person meetings. Some directors are standing for re-election. The Board is also accepting applications for new directors. Ehatare needs directors with an uncompromised commitment to the needs of our Estonian elders. In addition, the Board needs diversity: individuals with strong familiarity with finance, fundraising, health care, law or property de­velop­ ment. Nomination Forms are available at: http://www.ehatare.ca/files/ERC_Director_Nomination_Form_2020.pdf and at EHATARE 40 Old Kingston Rd, Scarborough, ON, M1E 3J5. 416-284-0828 The completed nomination form must be received by the ERC Nominating Committee, at the above address by 5 pm, Dec 31 2020 or emailed to eak.ehatare@gmail.com …………………….. Note. According to our bylaws the nomination should be accompanied by the endorsement of 5% of the voting members, i.e. 5 members ERC Board of Directors

Jüri Vips saab katsetada Red Bulli selle hooaja vormelit Red Bulli vormel-1 võistkon­ na noorteprogrammi sõitja Jüri Vips saab järgmisel nädalal Abu Dhabis võimaluse testida selle hooaja F1-sarja masinat.

,,Ma olen Red Bullile äärmiselt tänulik võimaluse eest Abu Dhabis noore sõitja testisõidul RB16 mudelit proovida,“ ütles eestlane Red Bulli kodulehe­ külje vahendusel. ,,See on mulle esimene kord testida praegust vormel-1 masinat, kuna 300 km täitumisel osalesin RB8 mudeliga.“ (ERR/EE)

NOORTE NURK

Jõulukalender Nagu igal aastal detsembrikuus, on ka sel aastal ETV Lasteekraani võrgulehel avatud kasvav JÕULU­ KALEN­ DER. Igal hommikul toovad päkapikud saani uue kingituse, kus pei­ dus kaunis muinasjutt. Jutud pärinevad paljudest eri aastatest ja neid loevad tuntud näitlejad. Iga jutu juurde on tehtud animatsioon – liikuv lugu! Lehelt https://lasteekraan.err.ee/ keri alla, kuni näed jõulukalendrit või sisesta ,,jõulukalender“ otsingulahtrisse. Lasteekraani lehel on palju, palju muud j­õuluteemalist. Sealt saab isegi abi jõuluvanale kirja kirjutamisega, on abi mustand. HEAD JÕULUOOTUST! RIINA KINDLAM

KANADA UUDISEID KANADA. Kolmapäev, 9. detsember oli ajalooliseks päevaks, kui Health Canada kiitis heaks Pfizer-BioNTech COVID19 vaktsiini, mis tähendab, et vaktsineerimistega võib riigis alustada. Vaktsiini efektiivsust hinnatakse umbes 95%-le ning seda võib kasutada üle 16aastastel inimestel. Kanada on kolmas riik maailmas Ühend­ kuningriigi ja Bahraini järel, kes on vaktsiini heaks kiitnud. (Lüh. CBC) • KANADA. Keskmine Kanada pere kulutab järgmisel aastal toidule lisaks kuni $695, kuna hinnad on tõusmas, ilmnes Kanada iga-aastasest toiduhinnaraportist. Hinnatõusu osas juhtival kohal eeldatakse olevat leib, liha ja juurvili. Uurijate sõnul võib COVID-19 mõjutada toiduhindu jätkuvalt järgmisel aastal. (Lüh. CP24) • KANADA. Uue raporti kohaselt, mis vaatles Kanada töötajate vaimset tervist, kaalutleb üks neljast teha pandeemia tõttu muudatusi oma professionaalses karjääris. (Lüh. CTVNews) • ONTARIO. Provintsivalitsuse otsusel võivad restoranid ja baarid jätkata nüüd alaliselt koos toidu kaasaostmise või kohaletoomisega (takeout ja delivery) ka toidutellimusega kaasnevat alkoholimüüki, mida hakati lubama pandeemia algus­ aegadel. Provintsi sõnul on see mõeldud aitamaks toidukohti, mis on saanud pandeemia tõttu suure löögi. (Lüh. CP24)

Sündmuste kalender • Kuni neljap., 24. dets. VIR­ TU­ AALNE RAHVAJÕULUPUU Eesti Sihtkapital Kanadas korraldusel. • Kuni neljap., 24. dets. Suur VEMU JÕULUVIKTORIIN vemu.ca. • Kuni 31. dets. kl 5 õ saab esitada kandidaate Eesti Abistamis­ komitee Kanadas juhatusse. • 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eest­ lastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

TÄNU! Suur aitäh EELK Toronto Peetri kogudusele, kelle lahke toetus võimaldas tuua tänase Eesti Elu lehenumbri teieni värvitrükis.

Teade Eesti Elu selle aasta viimane number #51/52 ilmub 18. detsembril 2020. Uue aasta esimene number ilmub 8. jaanuaril 2021. Pühadeperioodil on Eesti Elu kontor SULETUD 24., 25., 28., 29., ja 31. det­semb­ril 2020 ning 1. ja 4. jaa­nuaril 2021.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.