Eesti Elu / Estonian Life No. 47 | November 27, 2020

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, November 27, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 47, 2020          Reedel, 27. novembril — Friday, November 27

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Väliseesti kirjanduse tähtsündmusi käsitlev virtuaalkonverents Laupäeval, 21. novembril toi­ mus väliseesti kirjanduse täht­ sündmuste märkimiseks vir­ tuaalkonverents, korraldajaiks Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi osakond, Lundi Eesti Maja Ühing, Eesti Vabariigi Suur­ saatkond Rootsis ja Välis-Eesti Muuseum. Üri­tu­ sega märgiti Eesti Kirjanike Kooperatiiv 70, Bernard Kangro 110, Kalju Lepik 100 ja Ilmar Külvet 100 tähtpäevi. Moderaator oli Pille Pruul­ mann-Vengerfeldt. Avasõnad ütles Eesti Vaba­ riigi suursaadik Rootsis Margus Kolga, kes märkis, et algne plaan oli kohtuda Lundi Eesti Majas. Suursaadik Kolga kõneles Eesti Kirjanike Kooperatiivi

Maarja Hollo

Tiit Pruuli

Sirje Kiin

Janika Kronberg

(EKK) rajamisest – kuidas 1950.a. ühendasid selleks jõud kolm eesti kirjameest: August Gailit, Bernard Kangro ja Valev Uibopuu ning ärimees Enn Vallak. Kooperatiiv andis välja üle 400 raamatu enam kui 75 autorilt ja oli aegu, kui eesti kirjandus väljaspool Eestit oli elavam kodumaa omast. Väliseesti kirjanduse välja­ andmise keskmes olid Eesti Kirjanike Kooperatiiv asukoha­ ga Rootsis Lundis ja Orto, mis alustas Helsingis ning jõudis vahepeatusega Göteborgis To­ rontosse. Suudeti palju luua ja jagada ilukirjanduse, esseistika, uurimuste valdkondades ning kvaliteet oli aukartustäratav. Kõneleja rääkis sellestki, kuidas need raamatud hakkasid jõudma mingeid teid pidi kodumaale, ka nõukogude võim ei saanud takistuseks; neil raama­ tutel oli mingi aura. Suursaadik rääkis omaaegsetest isiklikest kokku­ puudetest väliseesti kirjanduse­ ga, manides Arved Viirlaiu teost „Ristideta hauad“, mida bussi­ peatuses ühelt teisele üle anti. Kõneleja tõdes, et on palju õp­ pinud tänu neile raamatutele, need mõjutasid teda ning tänu neile leidis ta ka oma kutsu­ muse minna ajalugu õppima. Ajakirjanik ja ettevõtja Tiit Pruuli kõneles teemal „Pagu­ laskirjastuste sünd ja hääbu­ mine“. Ta rääkis, kuidas lap­ sepõlvest saadik tundis ta kur­ bust, et eestlasi on nii vähe; huvi Suur-Eesti vastu tekkis hilisematel aastatel. 1988.a. sai ta juurdepääsu pagulaskirjan­ duse erifondidele, nendele olid tollal piirangud, mis paar aastat hiljem kaotati. 1989-1990 oli Tiit Pruulil võimalus stažeerida Lundi Ülikoolis Soome-Ugri Instituudis (Seminar), mis loodi Lundi Ülikoolis palju aastaid õpetanud keeleteadlase Julius

Mägiste algatusel, kes seda juh­ tis 1967 aastani. Pruuli märkis, et Lund oli tema lapsepõlvelin­ na Tartu sarnane, kus Bernard Kangro kirjutas ka oma Tartu triloogia. Ettekandes vaatles Pruuli väljaandeid, mis välismail eesti kultuuri hoidsid ja kandsid, alus­ tades juba 19. saj. lõpust. Tegevus oli väga viljakas. Ta tõi esile mitmeid kirjastusi, mis eestikeelse kirjasõna püsimisse erineval ajal ja erinevates maades oma panuse andnud: kokku anti paguluses välja üle 4000 raamatu. Esindatud olid nii ilukirjandus, laste- ja noor­ sooraamatud, õppe- ja poliiti­ line kirjandus jm. Ühel või tei­ sel moel jõudsid need raamatud ka Eestisse, kus mõjutasid pal­ jusid ja tuleb igati tunnustada, missuguse eneseusuga seda kir­ janduslikku tööd tehti. Ajakirja Looming pea­ toi­ metaja Janika Kronbergi ettekande pealkirjaks oli „Eesti

Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) vääris­ tas Läti Vabariigi suursaadikut Kanadas Kārlis Eihenbaumsi oma teenetemärgiga, tunnusta­ maks suursaadik Eichenbaumsi tööd läti ja eesti kogukondade vaheliste sidemete ja koostöö tugevdmisel, samuti kõikide Balti kogukondade ühistöös ja diplomaatiliste sidemete tugevdamisel Kanadaga. Teenetemärk anti üle 20. novembril Tartu College’i saalis. Pildil suursaadik Kārlis Eihenbaums koos EKNi presi­ dendi Kairi Taul-Hemingwayga. Foto: EKN

Kirjanike Kooperatiivi kirjastus kui eestlaste globaalne võrgus­ tik interneti-eelsel ajastul“. Ta alustas sellest, et 1989.a. kutsuti ta tööle Tartu Linnamuuseumi filiaali Karl Ristikivi Muuseumi juhatajaks. Tema ülikooli lõpu­ aastatel hakkas Eestis pagu­ laskirjandus kättesaadavamaks

muutuma. Talle meeldis Ber­ nard Kangro looming – Tartu romaanid, luule – mis oli lum­ mav ja haarav. Hiljem tekkis kirjakontakt. 1994.a. avanes võimalus stipendiumi toel viibi­ da Lundi Ülikooli juures (nagu Tiit Pruuli), kus ta sai põhjali­ (Järgneb lk. 16)

Belgia kuningapäeval Ottawas osales ka Eesti saadik Igal aastal 15. novembril tähistatakse Belgias kuninga­ päeva. See traditsioon sai alguse juba 1866. aastal. Sel päeval tähistatakse belglaste esimese suveräänse kuninga Leopoldi nimepäeva, kelle volitused ulatusid 1831.­ 1865.a. Belgia Kuningas Bal­ duino otsustas 1951. aastal pidada seda kuupäeva päe­ vaks, mil belglased saavad näidata oma lugupidamist ja kiindumust kuningliku pere­ konna vastu. Belgia Kuningriigi suursaa­ dik Kanadas Johan Verkam­

men ja tema abikaasa Kathleen Billen korraldasid Kuningapäeva auks Ottawas kaks filmiõhtut Kanata Land­ mark Cinema’s 20. ja 23. novembril, millel COVID-19 ­ pandeemia piirangute tõttu sai kummalgi õhtul osaleda vaid 50 inimest, nende hulgas väga paljude riikide suursaadikud, ­ Kanada välisministeeriumi Global Affairs esindajad ja diplomaadid. Näidati European Film Award for the best Comedy autasu saavutanud 2016.a. valminud King of the Belgians filmi, mis võeti hästi

vastu. Belgia suursaatkond tut­ vustab traditsiooniliselt oma üritustel Belgia kuulsamaid brände. Nii ­ pakuti ka sel kinoõhtul muuhulgas külalis­ tele Belgia stiilis Kanadas valmistatud ühte populaarsemat Belgian Moon Belgian White õlut. Juuresoleval pildil on Belgia Kuningriigi suursaadik Kana­ das Johan Verkammen ja abi­ kaasa Kathleen Billen (vasakul) ning Eesti Vabariigi suursaadik K­ana­­das Toomas Lukk ja abikaasa Piret Lukk. ÜLLE BAUM Ottawast

Foto ©Ülle Baum


2

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

Eestis vahetusid sellel nädalal taas ministrid

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Rikkad saavad rikkamaks November on mitmeti tähtis kuu Eesti ajaloos. 17 päeva pärast Esimese ilmasõja lõppemist algas Vabadussõda, julgeti relvaga nõuda iseseisvust. 26. novembril märgime me ka kodanikupäeva – päev, mida ju poleks olnud kui esiteks paguluses sihikindlalt kinnitades, et riik oli annekteeritud. Hoides eksiilvalitsuse kaudu juriidilist legitiimsust ning välisvõitluste organisatsioonidega nagu RVN, nüüd Eestlaste Kesknõukogu Kanadas poliitiliste aktsioo­ nidega. Okupatsiooni lõppedes, taas iseseisvale Eestile on pagulus, nüüd väliseestlased andnud oma panuse mitmel olulisel kohal. President Toomas Hendrik Ilves. Ning Eesti Panga endine president Ardo Hansson, kes ühena vähestest majandusteadlas­ test on pärast pandeemia lõppemist positiivne Eesti majandusliku tuleviku suhtes, ennustades kasvu. Majandusmured aga on paraku kõikjal. Need, kes globalismi on propageerinud, leides sellise süsteemi olevat pea igale riigile kasuks, ei osanud arvestada katkuga, mille vastu võitlemise käigus on kannatanud paljud. Kuigi Ameerika Ühendriikides möllab COVID-19, kuna paljud ameeriklased leiavad, et maskid ja kogu­ nemise piirangud kuidagi halvavad nende inimõiguste väljendamist, oli USA majandus Donald Trumpi valitsuse ajal väga edukas. Seda sissevaatlikumalt, president ärimehena keskendus enne omadele kui välisriikidele. Trump juhtis tähelepanu sel nädalal järjekordsele majandussaavutusele, Dow Jones börsi­ indeks, tööstuskeskmine ületas 30 000 punkti. Indeksit arvutakse 30 olulise ettevõtte aktsiate hindade põhjal. Paljud meist mäletavad, kui tuhat punkti oli maagiline arv. See saavutati kaks põlvkonda tagasi, praegune saavutus kinnitab, et nii mõnigi suure ettevõtte, mille aktsiate põhjal koefitsenti on leitud, osatähed on väärtust hoidnud, isegi pandeemia ajal. Dow Jonesi selle nädala saavutuse taga on aga hetkel kaks jaemüügi hiiglast – Wal-Mart ja tarbekaupade valmistaja Procter & Gamble. Ravimitööstused Merck, Johnson & Johnson ja Pfizer kuuluvad samuti indeksisse. Kehakaitse materjalide, (PDE) nagu maskide ja kinnaste vajadus eriolukorras, ka (käte) desinfitseerimisvahendite nõudluse tõttu on nemad saanud märksa rikkamaks. Microsoft kuulub ka börsiindeksisse. Asutaja Bill Gates oli sel nädal uudistes, ta ei ole enam rikkuselt maailma teine, vaid langes kolmandaks. Tesla firma asutaja Elon Musk on sellele kohale tõusnud, tänu kasvavale huvile elektriautode vastu. On ju öeldud, et aktsiaid süüa ei saa. Ent võib küll uskuda areenilt lahkuva Trumpi kiremist, et vähemalt majanduslikult täitis ta oma lubadust Ameerika võimu turul taastada. Kuid killustunud riigis on muid muresid. Neljapäev oli USAs tänupüha – paljud reisivad sugulastele nende tähtsal päeval külla, kas lennukiga või teisiti. Päris kindlasti saame näha viirusesse nakatumiste kasvu. Ei raha üksi mõistust taga. TÕNU NAELAPEA

President Kersti Kaljulaid nimetas peaminister Jüri Ratase ettepanekul kolma­ päeval ametisse haridus- ja teadusminister Jaak Aabi ja riigihalduse minister Anneli Oti. Enne ametisse nimetamist vestles riigipea mõlema minist­ rikandidaadiga. Haridus- ja tea­ dusministri kandidaadiga räägiti haridusvaldkonna väljakutsetest nagu distantsõpe koolides, eri­ vajadustega laste haridus ning üleminek eestikeelsele õppele vene koolides. Riigihalduse ministrikandi­ daadiga keskendus virtuaalne jutuajamine regionaalsele eba­ võrdsusele, räägiti ka ettevõt­ luse arendamisest maapiirkon­ dades, kriisivalmidusest ning omavalitsuste rahastamisest.

Ministrite vahetuse tingis eelmisel nädalal Õhtulehes aval­ datud artikli ilmumise järel üles kerkinud skandaal haridus- ja teadusministri Mailis Repsi ümber. Nimelt väideti artiklis, ­ et minister kasutab oma ameti­ autot liigselt isiklikus otstarbeks ning nõunikul tuleb tihtipeale täita ka ministri lapsehoid­ jasohvri rolli. Seda maksumaksja raha eest. Üksinda kuut last kasvatav Mailis Reps vabandas avalikkuse ees ja esitas eelmisel reedel peaminister Jüri Ratasele tagasiastumise palve. Reps jät­ kab tööd riigikogus.

President Kersti Kaljulaidile annetati Johan Skytte medal

Eestis võib viiruse leviku tõkestamise piirangute täitmata jätmise eest saada kopsaka trahvi

Sel nädalal toimunud kon­ verentsil ,,Arukas kohanemine koroonaviirusega“ andis Tar­ tu ülikooli rektor Toomas Asser Eesti Vabariigi presi­ dendile Kersti Kaljulaidile üle Johan Skytte medali. Otsuse presidendi autasustamise koh­ ta oli Tartu ülikooli senat vastu võtnud 30. oktoobril. Johan Skytte medal on ülikoolisisene kõrgeim tunnus­ tus, see on autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu ülikooli senati hinnangul aidanud viimastel aastatel sil­ mapaistvalt palju kaasa Tartu ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Kersti Kaljulaid toetas aasta­ tel 2012–2016 Tartu ülikooli nõukogu esimehena ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi ning aitas suurendada ülikooli rahvusvahelist tuntust. Lisaks on ülikool väga tänulik selle eest, et presidendina toetas Kersti Kaljulaid teadusleppe allkirjastamist, aidates nii kind­ lustada Eesti teaduse ja innovat­ siooni arengut. (TPM/EE)

Setod tahavad Petseri rajooni reisimiseks viisavabadust MTÜ Setomaa Liit tegi valit­ susele ettepaneku kehtestada viisavabadus Põlva- ja Võru­ maa elanikele, kelle sugu­ lased, sugulaste hauad, kinnis­ vara, kodukohad ja kirikud asuvad Venemaal Petseri rajoonis. Liidu pöördumises on välja toodud, et senine praktika piiriületusel vajaks muutmist. Ei ole ka edastatud piisavat infot ühekordsete viisade kohta hau­ dade külastamiseks ning 2021. aastast kehtima hakkavad elekt­ roonilised viisad on tasulised ega kehti Kagu-Eesti piiripunk­ tides. ,,Euroopa Parlamendi ja Euroopa nõukogu määrus /---/ annab EL liikmesriikidele õiguse sõlmida kahepoolseid ­

Harisdus- ja teadusministee­ riumi etteotsa asub senine riigi­ halduse minister Jaak Aab, tema koha võtab Anneli Ott (ERR/VPK/EE)

Valitsus kiitis heaks täienda­ vad koroonaviiruse SARSCov-2 leviku vastased piiran­ gud, et kaitsta Eesti inimeste tervist ja elu ning vältida meditsiinisüsteemi ülekoorma­ mist. Korraldus jõustus 24. novembrist. Piirangud, mis puudutavad statsionaarsete istekohtadega siseruumides toimuvaid avalikke koosole­ kuid, üritusi ja meelelahutus­ tegevust, hakkavad kehtima laupäevast, 28. novembrist. Piiranguid vaadatakse üle iga kahe nädala tagant. Kehtestatakse maskikand­ mise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades, samuti ra­ kendub taas 2+2 reegel kõigile avalikele siseruumidele. Toitlustusettevõtetes ja mee­ le­lahutusteenuste pakkumise kohtades jääb kehtima senine 10+2 reegel, see tähendab, et rühmas saab koos olla kuni 10 inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Avalikel üritustel ja kooso­ lekutel, kultuuri- ja meelela­ hutusvaldkonnas, kirikutes hak­ kab kehtima avalikel üritustel osalejatele väiksem piirarv. Statsionaarsete istekohtadega siseruumides võib avalikul üri­ ­ tusel osaleda kuni 400, muul juhul kuni 250 ja välitingimus­ tes 500 inimest. Piirangute täitmata jätmisel on riigil õigus rakendada hal­ dussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot, mida võib määrata kordu­ valt. (KU/EE)

lepinguid piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriüle­ tuseks,“ seisab kirjas ning kehti­ vateks näideteks on toodud Läti ja Poola. Näiteks on piiriäärsete ela­ nike viisavabalt naaberriigi külastamise leping Läti ja Venemaa vahel kehtinud kümme aastat ning selle aja

Anneli Ott Riigikogu ees ameti­ vannet andmas. Foto: Stenbocki maja

Kodanikupäeval said Eesti kodakondsuse 18 erineva riigi kodanikud Neljapäeval Eestis tähistataval kodanikupäeval, mis on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja inimestele, kes soovivad kodanikuks saada, said Eesti kodanikuks sel aas­ tal 673 inimest, neist 435 puu­ dus varasemalt kindla riigi kodakondsus. 25. novembri seisuga oli Vabariigi Valitsuse otsusega saanud Eesti kodakondsuse 673 inimest, neist 141 olid alla 15-aastased lapsed. Enamik kodakondsuse saajatest olid ­ määratlemata kodakondsusega ja lisaks ka endised 18 erineva riigi kodanikud, nende hulgas ­ näiteks Venemaa, Türgi, India, Sri Lanka, Kõrgõzstani, Hiina ja Soome kodanikud. 2019. aas­ tal sai või taastati kodakondsus kokku 779 inimesel, neist 211 olid alla 15-aastased. Tänavu on PPA saanud 25. novembri seisuga 837 koda­ kondsustaotlust, neist 438 aval­ dust esitasid määratlemata ko­ dakondsusega inimesed ning 297 Venemaa kodanikud. Eel­ mise aasta jooksul esitati kokku 909 kodakondsuse saamise või taastamise taotlust, neist mää­ ratlemata kodakondsusega 499 ja 312 Venemaa kodanikud. 1. novembri seisuga on Rahvastikuregistri andmete põh­ jal kokku 1 268 653 Eesti ­kodanikku üle maailma. Neist 1 134 451 elukoht on registreeri­ tud Eestis, 118 578 välismaal ning 15 624 kodaniku elukoht on nii Eestis kui ka välismaal. Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest just sel päeval 1918. aastal andis Maa­ nõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Sel päeval juhitakse tähelepanu kodaniku­ tundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele. (D/EE)

jooksul pole suuremaid intsi­ dente juhtunud. Praegu saavad Eesti elanikud Venemaale minemiseks osta en­ dale turismi- või kommertsviisa. Need on aga liidu sõnul kallid ja kommertsviisaga reisimine võib tekitada inimestele Vene­ maal viibides probleeme. (ERR/EE)


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Olukord Kanadas on tõsine. Riigi kõrgeim rahvatervise ametnik dr. Theresa Tam märkis eelmisel reedel, et Kanada pole õigel rajal ja nüüd on aeg teha kõik mis võimalik, vähendamaks oma kontakte: vaja on inimeste ja rahvatervise ametnike ühist püüdlust, et viia infektsiooni­ näitajaid alla, kontrollitavale tasemele. Uute mudelandmete kohaselt pole pilt väga lootusttekitav. Kui kanadalased suurendavad oma kontakte jõuluperioodi lähenedes, võib igapäevaste uute juhtude arv aasta lõpuks hüpata 60.000-ni päevas; kui jäädakse samade kontaktide juurde, võib see arv olla kuni 20.000 – kõik see tähendab ka rohkem hospitaliseerimisi ja surmasid. Dr. Tam märkis, et praegu on keskmine uute juhtude arv päevas 4800, mis on 15%-line tõus võrreldes nädalatagusega; mõned haiglad on pidanud juba edasi lükkama oma protseduure ja mõned intensiivraviosa­ konnad on täituvuse piiril. Oma kodu, Rideau Cottage’i eest pressiesinemise teinud peaminister Justin Trudeau aval­ das muret viirusjuhuste tõusu osas ning tõi esile ka nn. COVIDi väsimust, mis mõnin­ gaid inimesi valdab, kuid rõhutas, et ei tohi end lõdvaks lasta – oma tuleviku nimel. Oleme teinud seda varem ja peame tegema taas – peatama viiruse leviku, oli peaministri sõnum. Ta rõhutas ka föderaal­ valitsuse poolset abi provint­ sidele, öeldes et parim tee ma­ janduse kaitsmiseks on saada viirus kontrolli alla. Trudeau kiitis tervishoiutöötajaid, kes on vapralt kogu selle aja töötanud, riskides enda ja pereliikmete võimaliku haigestumisega – ta soovitas mõelda nii nendele kui ka enda pereliikmetele, kes võivad vajada abi. Peaminister palus kõigil kanadalastel järgida rahvatervisealaseid nõuandeid ja olla kodus nii palju kui võima­ lik. Ontarios on olnud taas re­ kordeid uute päevaste viirusjuh­ tude osas. Laupäeval oli naka­ tunute arv 1588, pühapäeval 1534, esmaspäeval 1589, teisi­ päeval aga üllatavalt 1009 (provintsivalitsuse sõnul oli tegemist tehnilise ebatäpsusega esmasp. ja teisipäevaste and­ mete raporteerimisel ning nende kahe päeva keskmine oleks 1299), kolmapäeval 1373. Surmade arv oli kolmapäeval 35 – rekordiliselt kõrge pandeemia teise laine ajal. 24. novembri seisuga oli Ontarios registreeri­ tud COVID-19 juhte 106.510. Kasvanud on hospitaliseeri­ miste arv, ka hooldekodudes on viiruspuhanguid. Nüüd peavad provintsi hot spot’ide hooldeko­ dude töötajad laskma end vii­ ruse suhtes testida iganädalaselt. Reedel teatas Ontario pro­ vintsi peaminister Doug Ford esmaspäevast kehtima hakanud uutest piirangutest, vältimaks viiruse levikut ja halvemaid stsenaariume: Toronto ja Peeli ­

regioon liikusid halli tsooni ja neis sai alguse 28 päeva kestev lockdown, kus suletud on spor­ diklubid, iluteenused, mitte-hä­ davajalikud poed (jääb kauba curbside pick-up või kohaletoo­ mine) jm., restoranides on vaid tellimise- ja kaasaostuvõimalus. Avatuks jäävad koolid, laste­ hoiud, meditsiiniteenused, ve­ terinaarteenused, apteegid, su­ permarketid, toidukauplused jmt. poed. Keelatud on sotsiaalsed kogunemised siseruumides nen­ dega, kellega ei elata koos, õue­ kogunemistel on limiidiks 10 inimest nii sees kui väljas ja tuleb hoida füüsilist distantsi. ­ Pulmades, matustel ja religioos­ setel kogunemistel on lubatud inimeste arvuks kuni 10, dis­ tantsi hoides. Toronto linnapea John Tory märkis, et inimesed üldiselt toetavad ja saavad aru piiran­ gute vajalikkusest, nõustudes ka, et see teeb asjad paremaks edasistel kuudel, aidates vältida hullemat lockdowni, ning see on hädavajalik, et saame hoida koolid avatud ja kaitsta oma vanemaealisi. Teade paljude poodide sulge­ misest tuli just ajal, kui inimesed on alustamas oma jõu­ luostude tegemist ning külas­ tavad rohkesti kaubanduskes­ kusi. Paljud kasutasid võimalust külastada neid kohti veel laupäeval ja pühapäeval, enne esmaspäevast sulgemist, mistõt­ tu need olid üsna rahvarohked. Hoogu võttis ka kevadest tuttav nn. paanika-ostmine ehk siis mõnede jaoks lockdowniks ettevalmistumine. Uute piiran­ gute suhtes on avaldanud nördi­ must mitmed väikeärid, kelle sissetulek on märkimisväärne just jõulueelsel perioodil, soo­ vides provintsil sulgemiste suh­ tes ümber mõelda. Et jõulud on sel aastal teist­ sugused kui tavaliselt, on juba teada. Eelmisel nädalal ütles Quebeci peaminister Francois Legault, et ta eemaldaks pro­ vintsis neljaks päevaks – 24.27. detsembrini kokkusaamisi puudutavad piirangud ja lubaks kuni 10-inimeselisi kogunemisi, paludes inimestel olla nädal enne ja nädal pärast isolatsioo­ nis, vältimaks võimalikku vii­ ruse edasikandmist. Kõnealune plaan on pälvinud juba kriitikat ja seda on nimetatud riskant­ seks. Quebecis registreeriti esmas­ päeval 1164 ja teisipäeval 1124 uut viirusjuhtu, viies provintsi üldarvu 134.330-le; seitsme päeva keskmine arv oli 1182. Albertas lisandus esmas­ päe­ val 1549 uut viirusjuhtu, päev varem registreeriti seal rekor­ dilised 1584 juhtu. Teisipäeval oli uute juhtude arv 1115. Registreeritud viirusjuhte oli provintsis teisipäevase seisuga kokku 49.536. Peaminister Jason Kenney teatas uutest meetmetest viiruse leviku ohjel­ damisel ning provints sisenes rahvatervise eriolukorda. Keela­ takse kogunemised siseruumi­ des ning piirangud puudutavad paljusid valdkondi. Alates 30. novembrist on 7.-12. klasside

õpilased koduõppel 2020.a. lõpuni. Manitobas teatati esmaspäe­ val rekordilisest üle 540-st uuest viirusjuhust, suurem osa neist Winnipegi regioonis. Sel nädalal möödub kaks nädalat sellest, kui terve provints pandi punase tsooni piirangute alla, kus suleti mittehädavajalikud ärid ning kehtestati piiranguid kogunemistel. Terviseametnike sõnul on nad hakanud nägema piirangutest tulenevaid positiiv­ seid tulemusi, nagu väiksem arv kontakte juhuse kohta ja eelda­ tavalt on 10 päeva möödudes ka vähem uusi juhte. Siiski on provints kriitilises punktis ja inimestel palutakse püsida ­kodus. Esmaspäeval teatati, et nn. Atlandi mull, mis avati nelja Atlandi-äärse provintsi (New­ foundland ja Labrador, New Brunswick, Nova Scotia ning Prince Edward Island) vahel 3. juulil, võimaldades nende provintside elanikel Atlandi re­ gioonis vabalt reisida, ilma et peaks olema eneseisolatsioonis, on lõhkenud: Newfoundland ja Labrador ning Prince Edward Island astuvad sellest välja vähemalt kaheks nädalaks. Samaaegselt uute viirusjuh­ tude kasvuga terves Kanadas on uusi juhte lisandunud ka Atlandi-äärsetes provintsides. Nova Scotias teatati teisipäeval 37 uuest juhust ning provintsi peaminister Stephen McNeil ütles, et viiruse leviku piira­ miseks on aeg võtta kasutusele mõningaid rangeid meetmeid. Neljapäevast provintsi mitmes piirkonnas kaheks nädalaks kehtima hakkavad piirangud ­ puudutavad kogunemisi, resto­ rane, poode, sporditegevust jm. Terves Kanadas oli 25. no­ vembri seisuga registreeritud 347.466 COVID-19 viirusjuhtu. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

News, CBC, Globalnews – EE)

Nordica lõpetab aasta suure kahjumiga Riigi lennufirma Nordica möödunud aasta kahjumiks kujunes 3,8 miljoni eurot. Tänavune kahjum on Nordica juhi Erki Urva kinnitusel suurem kui mullune ning ula­ tub 20 miljoni euroni. 2019. aasta kahjum oli üks põhjustest, miks Nordica peatas mullu sügisel Tallinnast liinilen­ nud. Tänavune aasta, mil ko­ roonaviirus seiskas lennuliikuse, lõpeb Nordica jaoks suure ­kahjumiga. Suvel koostatud rii­ giabitaotluses oli selleks prog­ noositud 23 miljonit eurot, va­ hendas ,,Aktuaalne kaamera“. Nordicale antud 30 miljoni eurone riigiabi läheb kahjumi katmiseks. Riigabi saamise eelduseks oli Poola lennufirma LOT-i 49%lise osaluse lõpetamine Nor­ dica tütarettevõttes Regional Jet. (ERR/EE)

Saksamaal katsetatakse uut vesiniku jõul töötavat rongi

Oktoobris olid lastele lemmiknimed Eestis Rosanna ja Jakob

Siseministeeriumi rahvastiku Saksamaa katsetab uut ve­ ­ toimingute osakonna andme­ siniku jõul töötavat rongi, tel registreeriti oktoobris Eesti teatas esmaspäeval riigiraud­ perekonnaseisuasutustes 1044 sündi, neist 533 tütarlast ja tee Deutsche Bahn. Deutsche Bahni teatel aren­ 511 poisslast. Rahvastikuminister Riina datakse koos tööstushiid Sie­ Solman märkis, et sündide arv mensiga 2024. aastaks uus rong on sel aastal olnud eelneva aas­ ja tankla, mis suudaks tankida taga võrreldes mõnevõrra väik­ vesinikronge vaid 15 minutiga sem, sest 90-ndate väikesearvu­ ehk sama kiiresti kui tangitakse lised põlvkonnad moodustavad tavalisi diiselronge. Saksa riigiraudtee plaanib üha suurema osa noortest pere­ langetada süsihappegaasi emis­ dest. Ministri sõnul on seda olu­ siooni 2050. aastaks netonulli, lisem vähendada koroonakriisist kuid see tähendab 1300 dii­ tingitud ebakindluse täiendavat negatiivset mõju laste sündi­ selveduri väljavahetamist. Siemensi rong säästab aastas misele. umbes 330 tonni süsihappegaasi Oktoobris registreeriti kaksi­ ja selle tippkiirus on 160 kilo­ kuid 18 paari – kuus paari meetrit tunnis, teatas Deutsche poisse, kuus paari tüdrukuid ja Bahn. kuus segapaari. Tallinnas re­ Vesinikrongi aastane kat­ gistreeriti 370, Harjumaal 167, seaeg on plaanis Tübingenis Hiiumaal 4, Ida-Virumaal 66, Lõuna-Saksamaal. (PM/EE) Jõgevamaal 16, Järvamaal 19, Läänemaal 16, Lääne-Virumaal 29, Põlvamaal 15, Pärnumaal 59, Raplamaal 28, Saaremaal Ameerikas algas Tartumaal 150, Valgamaal presidendi kohustuste 28, 17, Viljandimaal 31 ja Võru­ maal 29 lapse sünd. üleminekuprotsess Tüdrukutenimedest olid ok­ USA praegune president toobris eelistatud Rosanna, Donald Trump lubas esmas­ Emma, Maria, Saara, Viktoria, päeval valitsuse üleminekuabi Alisa, Anna, Isabella, Lenna, eraldamise Joe Bideni mees­ Mia, Milana, Saskia, Sofia ja konnale. Tegemist on esimese Vasilisa ning poistenimedest ametliku sammuga, et Trump on valimiskaotusega leppimas. Jakob, Robin, Aleksander, Artur Trump teatas, et andis vas­ ja Oliver. Eelmisel kuul sõlmiti 491 tava ametkonna juhile käsu abielu, neist 54 notarite ja 26 üleminekuprotsessiga alustada. vaimulike poolt. Lahutati 234 President kinnitas samas, et jät­ abielu, neist 43 notarite poolt. kab võitlust valimistulemuse üle Oktoobris registreeriti 1269 ja usub endiselt võitu. s ­ urma. Bideni meeskond tervitas valitsuse üleminekuabi vabasta­ Eelmisel aastal samal ajal mist ja nimetas seda teretulnud registreeriti 1155 sündi, 1265 sammuks riigi ees seisvate väl­ surma, 395 abielu, 254 abielula­ jakutsete lahendamise alusta­ hutust ja 129 inimesele anti uus miseks. (ERR/EE) nimi. (SiMPT/EE)


4

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

Northern Birch Community Roots stipendiaadid 2020 Northern Birch Credit Union andis välja kaheksa stipendiumit meie kogukonna noorte toe­ tuseks. Need üliõpilased võtavad aktiivselt osa koha­liku kogukonna tegevusest, jagades oma aega õpingute ja kogukonna erinevate tegevuste vahel. Palju õnne kõigile stipendiaatidele! Northern Birch Community Roots Scholarship stipendiume jagatakse üks kord aastas nendele tu­ dengitele, kes tegutsevad aktiivselt kogukonnas. 2020.aastaks enam avaldusi esitada ei saa. Palju õnne kõigile stipendiaatidele!

Liva Zemitis Marta Kanne

Kaija Käärid Kaija on McMasteri Ülikooli ars­ titeaduse kolmanda aasta üliõpilane. Ta on väikesest peale olnud väga lähedalt seotud eesti kogukonnaga. Kaija elas lapsena üle nelja aasta Eestis ning tagasi Kanadasse kolides jätkati side­ mete hoidmist kohaliku eestlaskonnaga. Kaija käis Toronto eesti koolis ja veetis suved Seedrioru eesti suvelaagris, jätkates täiskasvanunagi seal tööd (ka vabatahtlikuna). Ta laulis varem Toronto Eesti Koolikooris ja kuulub nüüd Hamiltoni eesti koori. Mõlemad on andnud talle võimaluse laulda Eestis laulupi­ dudel. Kaija jagab oma aega ka laste kriisitelefonile vastajana.

Marta Kanne õpib McGilli Ülikoolis teist aastat kvanti­ tatiivset bioloogiat. Marta on kohaliku läti kogukonna aktiivne liige. Ta on käinud läti koolis ja hiljem samas koolis õpetanud muusikat. Ta mängib ja õpetab teistelegi kandlemängu läti rah­ vapillil kokle. Marta kuulub nüüd McGilli Ülikooli Balti Üliõpilaste Seltsi ja osaleb klubis, mis tege­ leb algklassidele teaduse tutvusta­ misega.

Monika Hutchings

Kiira Liis Käärid

Martins Linde

Kiira õpib Westerni Ülikoolis teist aastat õigusteadust. Tal on juba omandatud bakalaureu­ se­ kraad bioteaduste alal. Lapse­ põlves veetis Kiira mitu aastat Eestis ning tagasi tulles kinnitas pere juured Toronto lähedal eesti kogukonnas. Kiira on käinud Toronto eesti koolides, eesti suve­ laagrites ja laulnud eesti koorides. Ta asutas hiljuti mitte­ tulundusühingu Kiki’s Kit­ chen London, kus valmistab toitu ning toimetab selle kodututele ja keh­ vemal elujärjel inimestele.

Martins õpib Guelphi Ülikoolis teist aastat maastikuarhitektuuri. Martins on kasvanud suures ühi­ ses läti peres, käies näiteks kõigis lätlaste laagrites. Ta on osalenud mitmetel läti laulu- ja tantsufesti­ valil Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Mar­tins on praegu maastikuarhitektuuri üliõpilas­ esinduse liige, kus ta vastutab üliõpilaste ja teaduskonna töö ühendamise eest Landscape Architecture kogukonnaga.

•  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Monika on Carletoni Ülikooli teise aasta kommunikatsiooni- ja meediauuringute üliõpilane. Monika on olnud eestlaste kogu­ konnas aktiivne juba alates kol­ mandast eluaastast: eesti koolid, gaidid, rahvatants ja suvelaagrid. Ta on olnud Jõe­kääru suvelaagris kasvataja, Kotkajärvel gaidijuht ja eesti lasteaia õpetaja. Samuti on ta korduvalt osalenud Eestis lau­ lupeol ja läbinud eesti keele oskuse täiendamiseks Tartu Ülikoolis keelekursuse.

Natalija Vagners

Liivi Sermat Cooke

üksiknumbrid on müügil Torontos:

Liva on Toronto Ülikoolis Euroopa uuringute neljanda kur­ suse üliõpilane. Liva on aktiivselt seotud läti kogukonnaga ja olnud Kanada Läti Rahvusliku Noorte­ ühenduste Assotsiatsiooni juha­ tuse liige alates 2016. aastast ning on olnud praktikal Läti välis­ ministeeriumis. Tal on suur huvi laulmise, tantsimise ja teatri vastu. Ta on õppinud läti koolides ja käinud laagrites ning vabal ajal koob läti laba­kindaid. Liva näeb oma tulevast tööelu rahvusvahe­ liste suhete valdkonnas.

Liivi õpib Yorki Ülikoolis esi­ mesel kursusel keskkonnakaitset. Liivi on veetnud suved perega matkates ja käinud nii Kotkajärve kui Jõekääru eesti suvelaagrites. Samuti on Liivi töötanud vaba­ tahtlikuna meie kogukonnas eri­ nevatel aladel, sealhulgas olnud abiks Ehatare hooldekodus.

Natalija on teist õppeaastat Humber College’is õendus­ üli­ õpilane. Sellest ajast, kui ta mäletab, on ta olnud seotud läti kogukonnaga. Ta on olnud kümme aastat Toronto läti laupäe­ vakooli õpetaja ja neli aastat Kanada Läti Rahvusliku Noorteühenduste Assotsiat­sioo­ni liige sekretärina ja nüüd laekuri­ na. Ta tantsib läti rahva­ tantsurühmas Daugavina. Na­ta­lija on varem töötanud kohalikus läti Sidrabene laagris ja on jätkuvalt igapäevaselt seotud läti kogukon­ naga.

Kapitalikampaania teade: International Estonian Centre (IEC) projekti meeskonnal on hea meel teatada edusammu­dest, mis on tehtud üleilmse ja kohaliku Eesti kogukonna uue kodu loomise nimel https://www.estoniancentre.ca/post/planeerimine ning annab teada ka kapitalikampaania taaskäivitumise plaanidest. Toronto Eesti Maja müük lõpetati 1. septembril 2020 ja nüüd minnakse edasi järgmiste sammudega, et uus keskus saaks 2022. aasta keskel uksed avada.

Eesti kunsti esindaja muusikaline teekond viib uue IEC toetamiseni Epp Sonini jaoks on olnud tema elu missiooniks muusika ja kogukond ning ta on juba rohkem kui neli aastakümmet jaganud oma märkimisväärset annet laia publikuga. Massachusettsi linnas Lexingtonis elav pühendunud muusik, õpetaja ja filantroop Epp on otsustanud hakata International Estonian Centre (IEC) Kalevipoja Laua üheks toetajaks 150 000 dollari suuruse kingitusega. Annetus läheb IEC ,,kogukonna toa“ väljaehitamiseks. Nimetatud ruumi hakatakse kasutama muusikalisteks üritusteks, nagu koorilaul, ja oleks sobiv mitmesuguste muude esinemiste proovide läbiviimiseks. Sellest saaks omamoodi kogukonna tegevuse keskpunkt, kus koos käiksid gaidid ja skaudid ning kus toimuvad erinevate käsitöögruppide kohtumised. Epp sündis Saksamaal. Tema vanemad olid Agnes ja Udo Jürima. Oma esimesed eluaastad veetis ta Münchenis, Chicagos, Torontos ja Poitiersis, Prantsusmaal. Ametliku muusikahariduse omandas ta klaveri erialal New Yorgi Julliardi, Mannese ja Manhattani muusikakoolides. Tal on klaveri alal bakalaureusekraad ja muusikamagistri kraad. ,,Toetades keskust saan jäädvustada oma vanemate mälestust,“ selgitab Epp. ,,Nad tulid Põhja-Ameerikasse, olles kaotanud oma kodu ja vara, ning suutsid siin end taas püsti ajada, et lastel oleks parem elu.“ Nagu paljud nende põlvkonna eestlased, otsustasid Epu vanemad ka oma uues kodus Eesti kultuuri alles hoida. Agnesest sai New Yorgi Eesti Maja juhataja ja Udo tegeles Chicago Eesti Maja asutamisega. Seal viibis ta tunde oma eesti sõpradega ning osales skautide tegevuses. Nad ehitasid Parry Soundi lähedale Ontarios perele suvila. Tõelise eesti armastusloo eeskujul kohtusid Metsaülikoolis Epp ja tema nüüdseks manalateele läinud abikaasa dr. Ain Sonin, kes oli Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) füüsikaprofessor. Metsaülikool on ainulaadne suvelaager, mille tegevus keskendub ­ Eesti ajaloo ja kultuuri säilitamisele ja tutvustamisele. Epu poeg Juhan on MIT õppejõud. Temal ja ta naisel Kate’l on kaks poega: Udo Magnus (13), ja Viggo ­ Sebastian (9). Tema teine poeg Aldo elab koos perega San Francisco lähedal. Epp on tugevaks muusikaliseks saadikuks ning temas kehastub muusika olulisust eestlaste elus. ,,See on õhk, mida me hingame,“ ütles ta ja lisas, et peale taasiseseisvumist on Eesti jõudnud maailmapil­ dile, mis on suuresti tingitud riigi võimekusest mitme võtmealal. ,,Eestit teatakse paljude külgede poolest, kuid see on kahes väga oluli­ ses valdkonnas maailmast ees,“ nimetab Epp. ,,Esiteks, tema võime luua digitaalne ühiskond, mis on abiks ­ sotsiaalsete vajaduste ja valitsuste ­ teenuste osutamisel, ning teiseks loomulikult meie enneolematu ja eatu laulu- ja tantsutraditsioon.“ Laialdaselt hinnatud sopransolistina on Epul olnud pikk ja silmapaistev karjäär. Ta on esitanud uusi teoseid Lincolni keskuses, Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ja Harvardi ülikoolis. Tal on olnud osasid sellistes tuntud lavastustes nagu Cosi Fan Tutte, Võluflööt, Vanatüdruk ja varas, Dido ja

Aeneas, Amahl ja Öised külastajad, Mere ratsanikud ja Gallantrid. Ta on olnud mitmel pool solistiks, nagu ­ Vancouveri sümfooniaorkester, Bostoni Landmarks orkester, Lexingtoni sümfooniaorkester, ja 1992. aastal esines ta koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Eesti iseseisvust tähistaval galakontserdil. Epul on sügav usk muusikaharidusse ja ta on seda kirge andnud edasi sadadele õpilastele rohkem kui 40 aasta jooksul klaveri- ja teooriaõpetajana. Ta avas 1984. aastal Lexingtoni Munroe kunstikeskuse, kus ta asutas ja juhib siiani Lexingtoni Muusikakooli. Ta on ka Bostoni Cantata Singersi aktiivne liige. Hiljuti pälvis ta Commonwealth of Massachusetts ametliku tunnustuse ,,kunsti toetajana tehtud töö ja mõõtmatu panuse eest Lexington Symphony edu heaks“. Epp on ka Lexingtoni Folleni kogukonna kiriku tulihingeline toetaja. Kohalike seas tuntud kui muusikaline kogudus, on Epp töötanud täiskasva­ nute koori sopransolisti ja sektsiooni juhina üle 40 aasta. Neist 13 aastat korraldas ta kirkus Lexingtoni seeria käigus neli kontserti aastas, mis tõi kogukonna ette väga mitmekülgseid artiste nagu džässtrompetist Herb ­ Pomeroy ja Moskva keelpillikvartett. Nendest kontsertidest saadud tulu läks halvema järje peal laste haridusprogrammi toetuseks. Ajalooline kirik läbis hiljuti põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus loodi ka „Epp Sonini muusikakeskus“. Ta usub, et ühiskondi mäletatakse läbi aegade selle järgi, kui palju nad on panustanud kunsti, ning eestlased on maailmale näidanud, mida tähendab lauluarmastus ja -jõud. ,,Uue ja ilusa keskuse olemasolu, kus eestlased saavad omavahel suhelda nii kohalikul tasandil kui ka laiema kogukonnaga, on põhjus, miks tunnen vajadust ja au ühineda International Estonian Centre toetajatega.“ IEC-l on hea meel ja au, et sellise andeka eestlasest juhi muusikaline vaim ja energia saab uue keskuse üheks alustalaks. Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja (Järgneb lk. 8)


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

Joe Biden 78! USA ja Eesti poliitika AD 2021

Peeter Järvelaid 20. novembril 2020 tähistas oma 78. sünnipäeva USA poliitik ja jurist Joseph Robinette Biden. Mees jõuab vanusesse, kus enamikes ­maailma riikides kuuluks sel­ lises vanuses mehed juba ­veteranpoliitikute seisusse, kuid tema on võtnud endale ambitsiooni veel aktiivselt ­jätkata suures poliitikas. Mõeldes täna eelseisvatele väljakutsetele peaks see maail­ mas andma uusi lootusi ühis­ konna ealiselt vanemale osale, et olla samuti pikemalt aktiivne igapäevastes ettevõtmistes. Eestist on keeruline saada täpsemat infot, mida Joe Bidenile lähedased sünnipäeva hommikul soovivad, aga ilmselt peab esimese soovina tulema soov, et oleks tervis korras. Samuti soovitakse, et ta oskaks luua enda ümber meeskonna, kes suudaks maailma asjade ajamises nii suurt ambitsiooni omavat riiki parimal moel juhti­ da. Päris huvitav oleks kunagi lugeda neid õnnesoovi-sõnu, mida Joe Bidenile saadab meie saadik USAs ja meie poliitilised liidrid. Kindlasti oleks Joe Bideni tuju tõstev, kui meie saa­ dik saaks teada, kui emotsio­

Kanada päevikust

Maapealne põrgu Kas just nii, küll aga meenub praegu tihti Jean-Paul Sartre’i kuulus ütlus. L’enfer, c’est les autres. Tuleb enamat kui prantsuse keelt osata, mitte ainult tõlkida. Kuna eksistentsialist, tuntud misant­ roop Sartre oskas nelja ­sõnaga tuua esile mõiste, mis ristiusus on kaua olnud hirmutamiseks. Kui ei täida ­ käske kõrgemalt, lähedki põr­ gusse. Taevariiki pääsevad ainult vagad, sõnakuulelikud. Sartre’i lause tõlge on otse­ selt see – põrgu on teised inimesed. Filosoofiliselt aga enesekeskne ja kummaline prantslane tahtis selgitada, mitte katku ajal, miks ta isoleerub, hoiab teistest eemale. Kuna oli siis ja on praegugi markantselt palju selliseid, kellele lihtsalt ei lähe korda kaasinimesed. Vaieldavalt Sartre oli samuti nii. (Tema esikromaanis „Iiveldus“, esile toodu on kinnituseks). Aga meil pole valikut oma erakluses. Tänapäeval valitseb aru­ lagedus. Tuleb jällegi juhtida tähelepanu neile, kes eiravad ettekirjutusi, on selle taga, et pandeemia teine laine on nii võimas. Oli ju teada, et see tuleb. Epidemioloog Dr Isaac ­ Bogoch rõhutas seda korduvalt algusest peale. Mullide idee oli võimatu – nagu suvel sai kirju­ tatud, nad on nagu Venni dia­ grammid – kattuvad sõõrid. Ning veel reisimine. Kuidas muidu pääses viirus Nunavut’i? Aga ka poliitikud pole hästi esinenud. Liighilja suleti piirid.

naalselt Eestis on teda toetanud ka noored naised, kes jagavad tema poliitilisi vaateid. Kui rääkida tõsiselt, siis kindlasti tuleks seda fenomeni teaduslikult uurida. Kujutan ette, et kui kunagi hakkab mõni noor ajaloolane kirjutama uuri­ must poliitilisest kultuurist Eestis, siis kindlasti peab ta kir­ jutama 2020. aasta USA presi­ dendivalimiste kajastusest meie meedias. See on olnud seekord sedavõrd emotsionaalne, et vää­ rib eraldi uurimist. Võib isegi olla, et meediapildi järgi sellist emotsionaalset kaasaelamist USA presidendivalimistele pol­ nud sel hetkel mitte ühegi maa meedias maailmas. Püüdes leida sellest kohali­ kust vastasseisust seletavat pilti, siis meenub Sulev Nõmmiku kultusfilm, kus noor tüdruk jookseb isa juurde hüüuga – ,,isa poisid on minu pärast kak­ lema läinud!“. Eestis organiseeris taolise vastasseisu suuresti meedia – täites oma programmi kõige eri­ neva kvaliteediga infoga USA kahest poliitikust, kes kandi­ deerisid presidendiks. USA va­ lis aastal 2020 presidenti koos senati uute liikmete valimisega ja seda tehti nende vana põhi­ seaduse järgi nagu ikka – no­ vembri esimesele esmaspäevale järgneval teisipäeval, sest sedasi on kirjas USA põhiseaduses,

mille võtsid vastu selle riigi rajajad, sel aastal oli valimiste ­ päev 3. novembril 2020. Rääkides Joe Bidenist tuleb kindlasti esile tuua tema pikka staaži USA senaatorina, kes ol­ nud USA asepresident. Bideni karjäär poliitikuna olnud juba praegu väga edukas, sest Washingtonis Kapitooliumi põh­ jatiivas koos käiva sajaliikme­ lise senati liikmeks saamine pole kerge, seda enam seal nii kaua püsimine. Kui Joe Bideni biograafid mõnikord rõhutavad, et juristiks ei õppinud ta just kuulsaimas ülikoolis ja sealgi oli ta oma lennu lõpetajate seas üks viimaseid, siis siit tulenes ilmselt tema elukutse eelistus ja oma karjääris on ta panustanud just poliitikas läbilöömisele. Juba tema start kõrgemal tasemel oli väga hästi ajastatud, sest senati liige USAs peab ole­ ma ametisse astudes vähemalt kolmekümne-aastane ja just nii noorena ta esmakordselt senaa­ torivande andis. Kui püüda Bideni poliitilisest karjäärist välja tuua mingi periood, mille järgi võiks prognoosida tema võimalikke samme maailma poliitikas, siis kindlasti tuleks analüüsida täpsemalt ta seisu­ kohti ja suhtumisi maailma poliitikasse alates 2007. aasta jaanuarist, kui ta oli USA senati välissuhete komisjoni esimees. Just sellised analüüsid aitavad

paremini avada poliitiku käe­ kirja keerulistes olukordades ­tegusemisel. Muidu loeme selli­ seid analüüse alles hilisemates poliitiku elulugudes, kus siis uurivad ajakirjanikud või aja­ loolased leiavad põnevaid alli­ kaid, mis avavad ka kõige in­ tiimsemaid külgi ühe või teise poliitiku tegelikust käitumisest kriisiolukordades. Huvitaval kombel on just Joe Bideni sünnipäeva paiku maail­ ma meedia veidi korraks ra­ hunenud ja pööranud teravama pilgu muudele teemadele maail­ mas, oodates nüüd 20. jaanuari 2021, kui peab lõpuks olema selge, kes annab USA presiden­ di vande. Kui noore presidendi John F. Kennedy (1917-1963) USA presidendiks saades imetles maailm noort särava naeratuse­ ga endist senaatorit ja Barack Hussein Obamalt (sündis samal aastal, kui Kennedy sai presi­ dendiks) loodeti sedavõrd suuri muutusi, et Nobeli rahupreemia komitee omistas talle juba avan­ siks Nobeli rahupreemia, siis 2021. aastal ametisse astuva USA presidendiga ilmselt mida­ gi taolist juhtuda ei saa. Samas võivad just Joe Bideni vanusega seotult ja presidendivalimiste kampaanias ilmnenud prob­ leemid ennustada muutusi. Täna on hakanud tunduma, et just nüüd on tekkinud kõige

suuremad lootused, et USA võib saada juba lähemas tulevi­ kus naispresidendi. Joe Bideni poolt asepresidendi kandidaa­ diks seatud 56 aastane senaator ja jurist Kamala Harris on just­ kui ideeali kehastus sellisteks muutusteks. Kui otsida paral­ leeli Euroopast, siis mõneti ana­ loogne olukord oli 1990ndate alguses Saksamaal, kus poliiti­ kas tippkohtadel olid põhiliselt vaid üha vanemaks saavad me­ hed ja suuremaid muutusi oli isegi keeruline ette kujutada. ­ Helmuth Kohl (1930-2017) tegi tookord oma võimu kasutades aga otsuse, mille mõju ilmselt ei osanud ei tema ega tema lähikondsed ette näha ja tõi poliitilisse tippu Ida-Saksamaa taustaga Angela Merkeli. Just tema oli lõpuks see, kelle polii­ tilisse kriisi sattunud Saksamaa poliitiline eliit riigi etteotsa edutas, kus ta tegutseb tänase päevani. Kui me ühe maailma hiigelriigi poliitilise suuna and­ misel panustame vaid mõnele tipmisele poliitikule USAs, siis sünnipäevalapse Joe Bideni kõige suurem poliitiline saavu­ tus võibki olla 2020. aasta USA presidendivalimiste ajal asepre­ sidendi kandidaadiks Jamaica ja India juurtega Kamala Harrise tõstmist. See võib USA poliiti­ kas olla uus rajajoon, mis kind­ lasti pole enam endine. Kuid seda näitab meile juba tulevik.

Tänaseni ei saa aru neist, kes kõigele vaatamata lendasid näi­ teks Havaile, et koolivaheaaega nautida. Neist, kes suvel suvi­ lates suuri pidusid pidasid. Suuri pulmi viisid läbi. Isegi, kui 96% kanadalastest, kes on tänaseni elu kaotanud, olid vanemad kui 60-aastased, ei tohtinuks noored arvata, et neil on mingi eluaegne garantii. Haigestuvad, aga saavad ter­ veks. Unustades, et enne hai­ ges­ tumist jagavad nad viirust teistele. Maskidevastaste käitumine on samuti arusaamatu. Kaks näidet – toidupoodi ei soovi enam minnagi, kuid tuleb. Sisse ei lasta, kui mask ei kata nina ja suud. Kuid igal nädalal on kitsastes riiulite vahekäikudes ­ kohata inimesi igas eas, mõle­ masoolisi, üldistada ei saa – kes on kas maski lõua alla nihuta­ nud või ära võtnud. Pole ju mii­ nimumpalgaga töölistel aega ega kohustustki neid korrale ­kutsuda. Ühistransporti kasutavad ainult julged või need, kel pole muud valikut. TTC, Toronto uh­ ked uued rongid liinil üks on otsast lõpuni üks tervik. Vagu­ neid ei ole. Kui mitmel korral on nähtud kerjuseid, kohvitopsi­ kuga ühest rongi otsast teise lii­ kumas, paludes peenraha. Siis järgmisele rongile. Muidugi maskita. Ja sõitjad, nii mõnigi neist maskita, istuvad tihti keelatud kohtadele. Siseperroo­ nidel on nagu toidupoes – mask lõua all paljudel. Siis mida nende maskidega tehakse, kui õue astutakse? Visatakse maha. Meie maja taga

on jalgratta- ja jalutusrada. 500 meetrit kuni liiklusfoorideni, et saaks suurt teed ületada. Hiljuti sai maas olevaid, põõsaste, puuokste külge riputatud maske loetud, selle lühikse tee jooksul oli neid 13. Mis umbusklikele, triskaidekafoobidele (triskaide­ kafoobia – kartus nr 13 ees, toim.) on märgiks. Kes neid asub koristama? Kes julgeks? Mis viib viimase mureni sel teemal. Kus on TTC konstaab­ lid, kes peaks tagama määruse täitmist? TTC mõnesse jaama pääseb ülihõlpsalt, kuna vaid tuleb luuki läbida või tõkkest üle karata. Kuidas muidu need kerjused rongile pääsevad? Samuti on Toronto linnapolit­ seinikke vähe näha. Kas see on tolle nõudmise tõttu, et ärme neile raha anname, kuna nad ju ainult tapavad? Ehk kardavad nemadki asotsiaalidega, kes kannavad viirust, tegeleda. Praegu on pättidel paradiis. Kurjategijaid arreteeritakse, kuid lastakse kautsjoni vastu peaaegu eranditult vabaks. Kuna jaoskondade konge ei soovita infekteerida. Vangi ei saadeta, isegi kui on toimumas virtuaal­ sed kohtuprotsessid. Lõpuks siis möödunudnäda­ lane otsus provintsi valitsuse poolt. Et taas Toronto linn sulgeda, ainult toidupoed ja olu­ liste teenuste pakkujad võivad tegeleda halli pesemata mas­ keeritud massiga. Ent pooletun­ nine autosõit viiks päevikupida­ ja naaberlinna, kus seda keeldu ei ole. Mõnel on see nii lihtne, et vaid linnapiiril lühikese bus­ sisõiduga jõuda kas Ajaxi või Vaughani, mõlemas on hiigel­

suur ostukeskus, kust saab kõike. Või vähemalt, mida ­lettidelt on leida. Keeld kehtestati aasta olu­ lisemal majandusajal. Väikeettevõtete sissetuleku lõviosa tuleb just nüüd. Küünik küsiks – miks on 28-päeva pikkune periood välja kuulutatud, enne kui lõpetatakse range käsk. Kes oskab nii konkreetset ajavahe­ mikku määrata? Vastuseks on see, et siis on ikka veel paar päeva järel enne jõule. Ehk an­ takse sellega lootust. Ja võima­ likult, kui poodidesse massili­ selt minnakse enne kolmanda laine algust. Ka on provintsivalitsus su­ valiselt otsustanud. Costco, määratu suur pood, müüb toitu. Avatud. Ja sealt saab ka osta arvuteid, telekaid, mänguasju, ­ rõivaid palju muud. Ning suures hoones alati palju inimesi. Kas sellised pole võimalikud kol­ ded? Teisalt The Bay, ikooniline Kanada suurpood ei müü toitu. Suletud. Nii mõnigi ennustab ajaloolise suurpoe pankrotti. Teooria, et nii suretatakse ­keskklass, väikeettevõtted välja, pole selles kontekstis sugugi neurootiline paranoia. Dan­ forthil, Eesti Maja läheduses on tohutult palju ettevõtteid sulge­ nud, lõpetanud tegevuse. Kuidas kõik need töölised, kes jälle peavad kodus olema, üüri mak­ savad? Poeomanikud ära ela­ vad? Ottawast pole kasu. See $350 miljardit, mida tänaseni fö­ deraalselt lihtsalt välja jaga­ tud on, inflatsiooniga arves­ tades, sama suur summa, kui kogu riik maksis välja Teise ilma­ sõja ajal. Mitte ainult rel­

vade peale, laskemoonale, lennukitele, laevadele, aga ka ­ sõduritele palgas. Jahmatav. Ja tervisesõda ning sellega seotud kulud, toetused pole lõppe­ nudki. Sartre polnud küll eriti kena inimene. Ega ka mõne hinnan­ gul eriliselt hea kirjanik. Kuid tema lähenemisel on enam kui terake tõtt. Koolis, siinse 100% hindamisskaala järgi on parim hinne tähena antud A+, mis võrdub 95%-ga. Viis protsenti jäi saamata. Kui isegi viis prot­ senti inimestest nakatuvad, veel pole selle arvuni jõutud, liigu­ vad nii, nagu on harjutud, siis mis ime, et pandeemia ei vaibu. Need inimesed, kes isoleeruvad, lahkuvad kodust ainult vajadu­ sel, tellivad interneti kaudu, kui seda on, vajalikku koju, on põh­ jendatult nördinud, et see viis protsenti, kes maske ei kanna (Bogoch arvab, et arv on suurem) on nende maapealse elu teinud suisa põrguks. Eriti, kui nagu Kanada vananeva demograafiaga arvestades on ­ väga reaalne, et põikpäisuse tõttu võivad elu viimased ­ päevad olla vaevarikkad ja taevariiki minek tulla märksa ­ varem, kui oleks pidanud. Jeesus lausus Mäejutluses (Matteuse ev. 5.3), et „õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa“. Vagad, sõnakuulelikud, teisisõnu. Ent ei. Hoopis ogarad ja eneskesksed on juba selles suunas liikumas. Ning kes tahaks, nagu on vabalt või­ malik, isegi noore ja tugevana (mida ju me kõik ei ole) elada kolme katku vahel? TÕNU NAELAPEA


6

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

On ilmunud Ants Erik Vommi elulooraamat C.N.E’il, Royal Winter Fair’il, Quarteramal, paljudes äri ,,con­ vention“ üritustel, Bar Mitz­ vadel, ESTO’del, Karavanil, Tallinna Festivalidel, Eaton Centre’is, ja Kitcheneris Okto­ berfestil.

Kui minu kallis vend Ants oli suremas, oli tema soov, et ma laseksin trükkida tema eluloo, mille ta ise kirjutas inglise keeles. Ants oli südamest ja hingest suur Eestlane, kuid ta teadis, et on rohkem inglise keeles lugejaid. Ta töötas kahel Expol – 1967.a Montrealis ja Expo ‘70 Osakas, Jaapanis, kus ta oli Ontario Paviljonis karikaturist. Kaua aastaid oli ta suviti Ontario Place’is, samuti

Kaks eestlasest Grammynominenti koos laval Ei ole just päris igapäevane, et kaht eestlasest Grammynominenti korraga koos laval musitseerimas näeb. Selline harukordne võimalus oli aga eelmisel nädalal Eesti kontser­ dipublikul. Pärnus, Tartus ja Tallinnas esinesid Eesti Kontserdi sarja ,,Jazzical“ raames maailma tippu kuuluv fagotivirtuoos Martin Kuusk­ mann ja tipp-pianist Kristjan Randalu. Mõlemad interpree­ did on ka Toronto publikule hästi tuttavad, kuid mitte koos musitseerinuna. Randalu ja Kuuskmann panid kõlama Schuberti vokaaltsükli ,,Talvine teekond“ D.911 Kristjan Randalu uusseades. Ajaleht Postimees vahendas Kristjan Randalu sõnu, kes ütles, et Schuberti laulutsükli „Talvine teekond“ kava ette­ paneku tegi talle USAs elav ja

Temale on poseerinud poliiti­ kud nagu Ontario peaminister Bill Davis, John Crosbie M. P., Joe Clark M. P., Tony Ruprecht M.P.P., näitlejad Julie Andrews, Brigitte Bardot, Claudette Col­ bert, lauljad Melina Mercouri ja The Pointer Sisters. Ta on olnud dr. Morton Shulmani telesaates, Fred Davise telesaates. Talle on poseerinud skulptuuride jaoks prof. Paul Saagpakk, Vaptas Urke, mõlemad ka marmorist, samuti Hugo Later, Hugo Roo­ neem, dr. Raimund Pahapill, Rutt Tulving, Elo Tulving, Margus Lee, Liis Truuvert, Kalle Vellenurme ja mitmed teised. Ants koostas ja trükkis omal kulul ka sõnaraamatu Inglise ja eesti keel võrreldes 60 eri

tegutsev Martin Kuuskmann, kellega tunnevad teineteist juba 1980ndatest Tallinna Muusika­ keskkooli päevilt. Muusikas kohtusid interpreedid alles paarkümmend aastat hiljem New Yorgis, mil mängisid koos mitmes Kristjan Järvi Absolute Ensemble’i projektis ning sel­ lele järgnes duoplaat „Nonstop“ (2010 ERP). „Schuberti muusika oli mul juba pikemat aega mõttes olnud ja Martini impulss viis selle nüüdseks uue tervikuni. Need laulud on mind aastaid saatnud ja nende uus instrumentaalne esitus väljendub džässmuusika helikeeles, see on vahetu, indi­ viduaalne, mitte tingimata nor­ midele vastavalt lihvitud, pee­ geldades meid ümbritsevat nüüd ja selles hetkes, kuhu ma oma muusikaga parajasti jõudnud olen,“ ütles Randalu Postime­ hele. Grammy-nominentide Krist­jan Randalu ja Martin Kuuskmanni ühismusitseerimist saab järel­ kuulata ERRi Klassikaraadiost ja samas on kuulatav ka interv­ juu Martin Kuuskmanniga. (PM/EE)

keelega. See võttis tal 25 aastat koostada. Üks eksemplar on Rahvusraamatukogus Tallinnas, üks Metropolitan Toronto Reference Raamatukogus ja üks Toronto Ülikooli pearaamatu­ kogus. Ülejäänud on privaat­ kogudes. Mitmekülgse loojana andis ta välja kolm luulekogu, neljas on veel välja andmata. Mitmed Kanada kunstikogud on tema töid nimetanud geniaal­ seteks. Äsja trükist ilmunud väärikas raamat kaalub viis naela, sisal­ dab 458 lehekülge ja selles on ära toodud 1480 kunstitööd. Raamatu koostaja on Antsu ­ristipoeg Jaak Järve. See raamat sobib kingituseks kõigile kuns­ tihuvilistele. Hind on $150 (CDN koos saatekuluga). Tel­ lida saab www.tevag.ca või ­postiteel Jack Lake Productions Inc. 4936 Yonge Street #601, Toronto, Ontario M2N 6S3. Telefon 416-222-9445, kus võtame Mastercard või VISA tellimisi. MAI VOMM JÄRVE

Rein Raamat sai rahvusvahelise animafilmide assotsiatsiooni elutööpreemia Legendaarne Eesti anima­ filmitegija Rein Raamat (89) pälvis rahvusvahelise anima­ filmide assotsiatsiooni (ASIFA) elutööpreemia. ASIFA auhinnaga tunnustab rahvusvaheline organisatsioon Rein Raamatut tehtud töö eest. Eesti lühifilmi keskuse ShortEST juhatuse liige MariLiis Rebane kinnitas, et anima­ filmitegijate jaoks on see üks vaieldamatult suurimaid tunnus­ tusi. Rein Raamatut võib pidada Eesti joonisfilmi ja animat­ sioonikunsti suureks teerajajaks. Ta rajas 1971. a Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eel­ käija ja töötas selle juhina kuni 1989. a. Rein Raamatu enda hinnan­ gul on tema olulisimaid filmid olnud ,,Suur Tõll“, ,,Põrgu“ ja ,,Põld“. ASIFA on rahvusvaheline animatsiooni assotsiatsioon, mis on asutatud 1960. a Prantsus­ maal. Alates 1985. a antakse välja elutööauhinda, mille saab igal aastal inimene, kes on andnud märkimisväärse panuse ­ animatsioonikunsti arendamisse ja edendamisse. 2001. aastal pälvis selle esimese eestlasena Priit Pärn. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

Kristjan Randalu ja Martin Kuuskmann.

Foto: Kaupo Kikkas

www.eestielu.ca

Ants Vomm Baltimore ’76 Estol.

,,Jättes seljataha Eesti“ – 14aastase tüdruku päevik Saima Parbo (snd Soots, 1930) oli tavaline eesti koo­ litüdruk, kelle turvaline lapsepõlv sai lõplikult otsa päeval, mil taganev Saksa sõjavägi korraldas 1944. a Narvas evakueerimise. Olles juba kaotanud küüditamise tõttu isa, jäi Saima nüüd ilma kodust ja lõpuks ka kodu­ maast. Põgenedes läheneva rinde eest, tuli iga päev võidelda ellujäämise nimel ja kohaneda eluga võõrriigis. Läbielatut jäädvustas ta päevpäevalt oma päevikusse, mis on nüüd raamatuks koonda­ tud. Parbo päevik annab haru­ kordse võimaluse näha sõda lapse pilgu läbi. Oma vanuse kohta tähelepanuväärselt nõtke sulega kirjutaja toob lugeja ette maailma, kuhu on põimitud sügav kurbus elu pidepunktide kaotamise pärast, hirm tuleviku

ees ning samas hetked, mis aja­ vad nõrkemiseni naerma. Lisaks päevikule on raamatus meenutusi lapsepõlvest sõja eel ning autori antud intervjuud, kus ta kirjeldab kohtumist abikaasa, mäetöösturi Sir Arvi Parboga ning nende elu Austraalias.

Erkki-Sven Tüüri plaati tunnustati maineka auhinnaga Erkki-Sven Tüüri autoriplaat ,,Mythos“ pälvis hiljuti Prant­ susmaa mainekaima klassika­ plaadiauhinna Diapason d’Or kaasaegse muusika kategoo­ rias. Firmalt Alpha Classics ilmunud plaadil musitseerib Eesti Festivaliorkester Paavo Järvi juhatusel. CD arvustuses kirjutas aja­ kiri Diapason: ,,... Nende tor­ miliste freskodega kinnitab eestlane Erkki-Sven Tüür oma kohta Põhjamaade suurte süm­ fonistide hulgas ... Paavo Järvi ja tema ülimalt täpne ning pühendunud Eesti Festivali­ orkester toovad esile selle suure sümfoonia, mis on nii narra­ tiivne kui ka abstraktne, luge­ matuid tahke.“ Plaadil kõlab Tüüri 9. süm­ foonia ,,Mythos“, mis on esi­ ettekande ülesvõte 2018. a jaa­ nuarist ja sümfooniline suur­

vorm ,,Külva tuult…“ (,,Sow the wind…“), Bambergi süm­ foonikute tellimusel löövaks lisa­palaks kirjutatud ,,Tor­mi­ loits“ (,,Incantation of Tem­ pest“) seob need kaks sümfoo­ nilist teost kokku. Albumiga tähistavad ka Erkki-Sven Tüür ja Paavo Järvi 25 aasta eest alanud tihedat loomingulist koostööd. Sõpra­ deks said helilooja ja dirigent aga juba 40 aastat tagasi, õppides koos Tallinna muusikakoolis. Diapason d’Or auhinda annab välja Prantsusmaa juhtiv muu­ sikaajakiri Diapason. ,,Diapason d’or de l’année“ (,,Aasta kuldne helihark“) on klassikalise muu­ sika maailmas suursugune au­ hind ja selle aasta võitjaid esit­ leb Radio France oma erisaates esmaspäeval, 30. novembril. (PM/EE)


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

7

The COVID-19 pandemic in Canada is serious. Continue to practise all public health measures:

Follow local guidelines for gatherings Maintain physical distancing Wash your hands Wear a mask Stay home if you have symptoms, even mild ones Download the COVID Alert app

Protect yourself and others. Learn more at Canada.ca/coronavirus or 1-833-784-4397.

PHACT_Covid_PH2_4C_Eng_10X14.indd 1

2020-11-19 6:33


8

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1030 1

2

3

4

12

5

6

9

16

22

19

11

20

24

25

26 32

36

27 33

34

37 41

28

38 42

30

35 39

43

46

29

40 44

47

48

49

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. Planeet.   4. Sõjaväeline auaste.   9. ____p, maksa­ rakkude nõre. 12. Vanus. 13. Kuurortlinn Venemaal Musta mere rannikul. 14. Õigusteta isik. 15. Salaja, vargsi. 17. 2001. – rooma numbrites. 18. Retired Members Guild. 19. Tagumik. 21. Kaup. kraam. 24. Vorm sõnast ,,kurg“. 25. Terava otsaga metallvarras. 26. Läti maakood. 28. Klaar. 31. Prantsuspärane mehenimi. 33. Maaelu arengu­ kava (lüh.). 35. ______d, midagi esilekutsuv (väline) tegur, olukord. 36. Peterburi läbiv jõgi. 38. Silitus. 40. Ühesugused vokaalid. 41. Käskiv vorm sõnast ,,minema“. 43. (Rõhutavalt) just, täpselt. 45. Kuusemets.

50

47. Toronto Symphony Orchestra. 48. Ese. 49. H____, ühes Euroopa riigis. 54. Teat. alkohoolne jook (ingl.k.). 55. Artem _____, vene päritolu Uus-Meremaa tennisemängija (snd.1986). 56. Linn Belgias. 57. _____jutt, räägitakse enne maga­maminekut. 58. Kehva isuga, liialt toitu valiv. 59. Advanced Encryption Standard. ALLA:

1. Küsisõna.   2. Sidesõna.   3. Meesnäkk.   4. Imetaja (ingl.k.).   5. _____m, tähemäng, kus sõnas tähtede järjekorda muutes moodustatakse uusi sõnu.   6. Nõusolekut väljen­dav sõna.   7. Valgusõpetuse asjatundja.   8. Rikutud, hukas, raisatud.   9. Joogikelner, veinikelner.

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

51

52

T

Paremale: 1.

17

23

31

10

S

Ristsõna nr. 1029 LAHENDUS

14

18

45

8

13

15

21

7

I

53

10. Kalevipoja koer. 11. Endisaegne torke­relv. 16. Vorm sõnast ,,arg“. 20. ____sure, aare, varandus (ingl.k.). 21. Kõrge ehitis. 22. _____n, võitlus- või esinemisväljak. 23. Teater Tartus. 27. Koputama (ingl.k.). 29. Tarre, sültjas mass. 30. T_____, eelmisel aastal osaliselt Eestis filmitud C. Nolani film. 32. Omas. 34. Mitmeosaline pidulik vokaal­ teos. 37. Teat. vürtsi. 39. Vald ja asula IdaVirumaal. 42. Kaldus õigelt teelt kõrvale, kaotas tee. 44. ____arh, eluaegse võimuga riigipea, ainu­ valitseja. 45. Ilmakaar. 46. Tragi, tegus, virk. 50. Pharmacy Technicians University. 51. Lapsevanem. 52. Linn Lätis. 53. Skandinaavia lennufirma.

ROK, 4. Riso(to), 8. EERO, 12. Are, 13. Agar, 14. Keel, 15. Manitoba, 17. Svip(sis), 18. Gar(aaž), 19. Aitama, 21. Kikas, 24. EKSA, 25. Orav, 26. Vallatus, 30. Man, 31. Lakia, 32. Elu, 33. Maavarad, 35. Simi(lar), 36. (M)idas, 37. Sweet, 38. Rikkad, 41. Tie, 42. Agaa, 43. Edetabel, 48. Alma, 49. Rida, 50. Eee, 51. Muar(ee), 52. Ogar, 53. Isa. Alla: 1. RAM, 2. Ora, 3. Ken, 4. Ratas, 5. ,,(Vürst) Igor“, 6. Sab(a), 7. Oraaklid, 8. Ekstaa(s), 9. Eeva, 10. Reim, 11. OLPA, 16. Igav, 20. (V) isla, 21. Komm, 22. Iraa(n), 23. Kana, 24. Eakas, 26. Varadero, 27. Teie, 28. Ulme, 29. Suit, 31. Lada, 34. Vikaar, 35. SWEA, 37. Sitar, 38. Raam, 39. Iglu, 40. Kama, 41. Teda, 44. Dig, 45. Bei, 46. (Taga ja) ees, 47. Lea.

Nädala retsept

Nr. 47

Volli veste

Oinad ja oravad Igal oinal olevat oma mihklipäev. Mis paraku selja taga, aga nii paljudki kahejalgsetest neist, on ikke liikvel. Mõtlen mui­ dugi neile, kellele ettekirjutised, soovitused, isegi määrused ei loe. Ikke puksivad avalikult, ikke unustades, et nime järgi ei tohiks, kuna nood testosterooni tegijad on neilt eemalda­ tud. Jäärapäisus on üks asi, aga oinapäisus on vist hullempki. Vanalell oli viisakas inime. Kuulas teised ära, ei seganud vahele. Mis aga talle teps ep meeldint, olid isekad inimesed. Neid nimetas ta just oinasteks. Põle mõistust rohkempki ku lambijalal, ohkas ta. Eks ma sellest õppisin. Pean ise kah oi­ nasteks just tänaseid tohmane. Ning neid on siin maailmas palju. On ju mõistusega esi­ tatud, mida rahvas peab ette võtma praegusel keerulisel ajal. Ei see kellegilt tükki võta küljest. Meeldiv mette, aga noh, ometigi tuleb ju pead muuks kasutada kui pusklemiseks. Vihjan neile, kes sihikindlalt levitavad iinlaste eksportkaupa. Pärast ommuku kohvi küsis temake, et nüüd, ku jälle on ranged piirangud tervele linnale, manitooberile, mujalegi ase­ tatud, et miks peaks just tema kannatama oinaste tõttu. Oleme eas, mis tähendab kõrgemat ohtu. Mulli õieti ei olegi. Ristoranis ei käi, lööme vaid kodus risti ette. Juuksurid, jõusaalid ei ole kunagi olulised olnud. Pange need kinni. Ma olen ise nõus kasvõi rapuntseliks saama – nood hiukset võivad kasvada viimse päevani. Isegi hauas kasvavat, ku mõnda uskuda. Aga ku muu vajaliku juurde pääsmist piiratakse totakate tõbraste tõttu, no miks meie peaks kanna­ tama. Tahan olla elajas. Elame rahulikus vaikses linnajaos, parke palju, trotuuare põlegi. Väga lihtne hoida toda distantsi. Ei ole meie, juba ke­ nasti elu näinud inimed, teadlikud ühestki katkuohvrist, kas kes seda põdend või sellese koolnd. Saan aru, et korteli­ majades (kus vist pannakse korralikult viina…) on raskem. Aga toime tullakse. Mis viib oravateni. Ma neid ei salli, söövad ää mu tulbi­ nupud iga kevade enne õide minekut. Meie kandis on nad tänavu jube jultunud. Rammusad takka. Vaat, muu meele­ lahutuse puudusel toidavad teised vanurid pargis neid. Nii et ei saa tänapäeval liikudagi, kut karvased rotid tulevad salgana uurima, ehk saab pähknaid. Ei hoia distantsi sugugi. Tulevad nii ligi, et ainult tõsine urisemine saadab nad eemale. Vist nad marutõbe ei levita. Kuid kuram teab, mis juhtuks, kui üits neist kaksaks kanda. Aiglas polevat kellelegi ruumi­ gi. Kuid põle nad nii ohtlikud ku nood neetud teised ogarad, oinad, arjund saama mugavalt miskit, tagasi andes vaid vii­ rust. Noid peaks küll praegune taud viima viimsele ülekuula­ misele. VABARNA VOLLI

Lõhekala vahtrasiirupi ja kaneeliga Kaire Tensuda Miks mitte lisada lõhele natuke tavapärasest erinevaid lisandeid/ maitseaineid, saavutamaks huvi­ tav maitsekooslus. Valmistusained: 1,5 naela lõhefileed 1 spl vahtrasiirupit maitseainetest pisut meresoola, kurkumit (turmeric) ja kaneeli Valmistusviis: Asetada lõhefilee fooliumiga kaetud ahjunõusse, katta kergelt vahtrasiirupiga ning raputada peale maitseaineid. Kui kõik sööjad ei eelista kala juures ­magusat maitset, võib osa kalast maitsestada vaid meresoola ja näiteks sidrunipipraga. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 450 F kraadi juures kuni 10 minutit, siis alandada tem­ peratuuri 375 F- le ja küpsetada edasi umbes 20-25 minutit, võib-olla ka vähem (oleneb kala paksusest). Kuna ahjude tem­ peratuurid võivad varieeruda, jälgida, et kala kõrbema ei läheks, reguleerides kuumust vastavalt.

S P ORT

Britid ei valinudki põlvkonna parimaks vormelisõitjaks Hamiltoni Briti vormelisaidil Formula1­ News.co.uk korraldatud küsit­ luse tulemused olid mõnevõrra ootamatud. Nii ei valinud inglased käesoleva põlvkonna parimaks vormel-1 sõitjaks hiljuti seitsmenda maailma­ ­ meist­ ritiitli kindlustanud britti Lewis Hamiltoni. (Hamilton jõudis selle saavutusega legen­ daarse Michael Schumacheriga samale tasemele.) Inglaste vali­ tud parimaks sõitjaks osutus hoopis neljakordne maailmam­ eister Sebastian Vettel, kes tänavu sõidab Ferrari meeskon­ nas. Lewis Hamilton pidi piir­ duma teise kohaga. Vettel sai küsitlusel 53% häältest, Hamilton 31%. Pari­ matena nimetati veel Fernando Alonsot (7%) ja Kimi Räik­ köneni (5%) vastava häälesaagi­ ga. Teada pole, kui palju inime­ si hääletusel osales. (D/EE)

Eesti kunsti… (Algus lk. 4)

Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2021. aasta alguses. Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks •  Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Naljanurk Uusrikas on hambaarsti juures. Arst palub tal avada suu – seal on kunsthambaid kullast, plaatinast, plommid teemantidest ja safiiridest. ,,Võite suu kinni panna,“ ütleb arst läbivaatust lõpeta­ des. ,,Teil on kõik korras.“ ,,Ei ole,“ vastab uus­rikas. ,,Ma tulin, et te paigaldaksite turvasignalisatsiooni.“


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

9


10

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

The Estonian Central Council in Canada awards Latvia’s Ambassador to Canada, Kārlis Eihenbaums with Award of Merit

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Internet and the survival of the Estonian language at home and abroad The Estonian language is an intrinsic part of what Esto­ nians are. Its longevity has been protected by a natural survival instinct helping Estonians withstand the with­ ering pressures of foreign regimes. With this backdrop, the Estonian Institute spon­ sored the second annual Worldwide Estonian Lan­ guage Week in September, offering a multi-faceted pro­ gram of activities both for Estonian speakers and others, at home and abroad. While it’s difficult to gauge the success of this year’s Language Week – practically all public activities were enjoined virtually – the Week will surely evolve into an institution and find its place on the annual calendar of major events for ­ Estonians worldwide. Many readers probably find it strange that the following commentary is in English, after all it’s about the Estonian lan­ guage. But, reality check. It fits the language landscape for the individuals abroad who claim to be of Estonian heritage. In 2009 I wrote that of the 6000 to 7000 languages current­ ly in use worldwide, only some 200 will be left by the year 3000. Some 80% of the world’s languages will be doomed. Estonia will enjoy longevity due to its location for its base of speakers, its history and traditions. And a main reason ­ for its survival is the language’s international recognition as a state language. Only around 200 languages in the world ­enjoy this status. The Estonian language’s daily use, its presence on the ­ internet, the publication of both official, governmental material and non-official, general interest material in Estonian, currently guarantee its survival. Yes in 2009 I suggested that the Estonian language is bound to survive in spite of English being used more as the lan­ guage of advertising and label­ ling, with the market-based economy requiring the increas­ ing use of English in the work­ place. These are just some of the many negative factors that influence the future of Estonian

usage. In 2013 I wrote that UNESCO’s Red Book on En­ dangered Languages considered Estonian to be a stable European language such as English, French, Dutch, etc, while languages such as Cor­ sican, Galician, Byelo­ russian were potentially threatened with extinction. Byelorussian, a historic, vital language of a ­ distinct nationality suffered ­ from a deliberate Soviet policy of Russification. [Sidebar: Indrek Park, a scholar at Indiana University, studying North American in­ digenous languages, says that of the 300 mother tongues that ­existed some few hundred years ago, only 100 remain, many of which will become endangered.] In contrast, Estonians have had cultural and linguistic stay­ ing power, surviving many in­ cursions over centuries – lin­ guistically, politically, militarily and culturally. In the Baltic states, linguists have observed that bilingualism is the norm, with trilingualism becoming increasingly the new standard. But while citizens of the three countries enthusiasti­ cally promote multilingualism, they still keep their mother tongues closest to their hearts. Estonian, Latvian, and Lithuanian are intimately tied to their song festivals, their folk music, their poetry. It’s an in­ trinsic part of who they are. But English is becoming the lingua franca of the workplace in describing the technical as­ pects of industry, the language of the executives, the sales pitch, professional discourse, etc. It’s ironic that in the cyber world especially, in the environ­ ment in which Estonians have an international reputation as a suitable comfort zone, it’s Eng­ lish, with 30–50% of the online content, that is the top choice for users. The other prominent languages like Russian, Spa­ nish, Chinese and Arabic also have their fair share. It’s said that these languages dominate the digital universe and have become the “default domains” for talk on business, software and technology.

Marcus Kolga, Inara Eihenbauma, Karlis Eihenbaums, Kairi Hemingway, Laas Leivat. The Ambassador also visited the archlves at Tartu College wth Jüri Kivimae Jr. Photo: EKN

November 19, 2020 TORONTO – The Estonian Central Council in Canada awarded Ambassador Ex­­tra­ ordinary and Plenipotentiary of the Republic of Latvia to Canada H.E. Kārlis Eihen­ baums, with the Council’s Award of Merit, for his extraordinary contributions to building Latvian relations with the Estonian Canadian community and for advancing Baltic interests in Canada. “The fraternal cooperation between the Baltic communities has never been more produc­

Global Estonian Report: November 23–27 ERR, November 2020 Between 165,000 and 200,000 Estonians are estimated to live outside the country right now, making around 15–20 percent of the total number of Estonians. With many com­ munities being found world­ wide, both in English-speak­ ing countries and beyond, ERR News, in conjunction with the Integration Foun­ dation (Integratsiooni Sihta­ su­ tus), is launching a weekly Global Estonian Report, which will give a weekly win­

Lithuanian, Latvian and Esto­ nian have a tough time compet­ ing in discussions on those ­topics and have been relegated to the sidelines as the languages for personal lives. According to research, Baltic languages are not the only Euro­ pean mother tongues slated for digital extinction. Fully 21 Euro­­ pean languages are threatened because of the effect of tech­ nology on language. (To be continued) LAAS LEIVAT

tive, and it is only enhanced when our diplomats, like Ambassador Eihenbaums, ac­ tively support and participate in it,” said EKN president Kairi Taul Hemingway. Ambassador Eihenbaums has been a key partner and friend to the Estonian community in Canada over the past years. He has supported the Estonian Central Council’s efforts to raise awareness of the tragic history we share with our Latvian Canadian brothers and sisters. “Ambassador Eihenbaums has stood with us on the front lines to defend our history against attacks both from ma­ lign foreign actors and domestic proxies, who seek to deny and glorify the crimes of the Soviet Union in Canada,” said former

EKN and current Central and Eastern European Council in Canada president Marcus Kolga. “At no other point, since the end of the Cold War, has there been a greater need for solidari­ ty and cooperation between the Baltic communities and their embassies,” said EKN Vice President Laas Leivat, “we thank Ambassador Eihenbaums for being a great friend to the Estonian community in Canada and for his efforts to strengthen Canada’s relationship with the Baltic nations and community here in Canada.” The Estonian Central Coun­ cil in Canada is the represen­ tative organization for all Canadians of Estonian heritage, and is elected every four years in national elections.

dow into Estonian communi­ ties and culture from around the globe. The weekly feature will in­ clude Estonian events in various locations worldwide, news and other tidbits of interest.

tions in Finland (EOVS) will represent societies and associa­ tions registered in Finland and will act as a central organiza­ tion, to coordinate their efforts. There are an estimated 70,000 Estonians living in Finland, rep­ resenting the largest Estonian diaspora community in the world.

Upcoming Events: New webinar series, “I, Estonian” launches this weekend (November 28, online) The Association of Estonian Cultural Societies (EKSÜ) is launching a new webinar series, “I, Estonian”. The aim of the series is to open Estonian ­culture to the world through a series of online conversations, lectures, and concerts The first speaker will be Sirle Sööt, first female chairman of the Swedish Estonian Association and for­ mer head of ESTO 2019, the Global Estonian Cultural Festi­ val. Network of Estonian organizations established in Finland An umbrella organization has been created to promote the ­interests of Estonians in Finland and to preserve the Estonian language, identity, culture in Estonia’s northern neighbor, while helping to maintain close contacts with Estonia itself. The Network of Estonian Organiza­

Vabamu and ETV2 launch initiative to collect films showcasing the lives of Estonian communities abroad Take part in the initiative to collect films showcasing the lives of Estonian communities abroad. The initiative takes place in cooperation with ERR’s TV channel ETV2, and its purpose is to produce new episodes of the show 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) and ­update the Vabamu Museum of Occupations and Freedom col­ lection with films depicting the lives of Estonian communities abroad. Foreign Ministry launches a survey for Estonians living abroad The Estonian foreign minis­ try invites all Estonians living abroad to take part in a survey aimed at collecting feedback on the engagement of the expat (Continued on page 11)


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

The Tale of two Estonias Marcus Kolga, UpNorth, November 2020 After years spent struggling to escape the stigma attached to being a former hostage of the Soviet State, Estonia has rightfully earned its status as a global leader in digital governance and innovation. ­ Thanks to early leaders like Prime Minister Mart Laar, who enacted ambitious yet painful early reforms in the nation’s post-Soviet era, Estonia shed as much of their Soviet baggage as possible in order to hasten the nation’s re-entry into Europe and the Western world. President Toomas Hendrik Ilves recalibrated Estonia’s dra­ matic forward trajectory by am­ bitiously tilting it upwards, with his now-famous Tiger Leap ini­ tiative – which was to make Estonia a global tech leader. Estonia’s paperless govern­ ment and electronic system of governance – from i-voting to the administration of personal health records, are an interna­ tional model of success. Its in­ novative e-residency program, allowing foreigners to become virtual residents, open bank accounts and start-up compa­ ­ nies, is the first of its kind in the world and has attracted

When PM Ratas’ new farright coalition was sworn in, Finance Minister Martin Helme, 73,000 people from 170+ coun­ the son of Interior Minister of tries who have established over Mart Helme, flashed white su­ 14,000 new companies in premacy hand gestures. Jour­ Estonia over the past few years. nalists were verbally attacked, However, in March 2019, the and editors began self-censoring e-Estonia project faced a set­ criticism of the Ratas coalition. back, when a marginal neo-­ Senior Estonian journalist Vilja fascist political party was unex­ Kiisler received threats of rape pectedly thrust into the national and other violence, and eventu­ spotlight by current PM Juri ally resigned from her post at Ratas. His populist Center the Postimees newspaper. Party, having come in second in Estonia’s Foreign Minister the general election, eschewed a had already issued a ban on coalition with the winning cen­ Estonian diplomats signing a trist Reform Party. Determined 50-nation declaration in Poland to remain in power, Ratas en­ on homosexuals having human tered into a coalition with the rights. far-right Estonian Conservative The Prime Minister brushed Peoples’ Party (EKRE) – which, off concerns about the growing in addition to sharing Putin’s climate of homophobia and homophobic and xenophobic ­racism that members of his gov­ positions, also has members ernment were encouraging, who believe Adolf Hitler “did claiming that the Helme fa­ some positive things”. ther-son duo would control their Estonia’s nose-dive from racist sentiments. The Estonian far right has European tech superstar to a pitiful political neanderthal over the support of 15% of the elec­ the past 18 months, has been as torate. The culture of fear and spectacular as its rise out of hate that party leaders have in­ Soviet squalor over the 30 toxicated their followers with is years, before the Ratas govern­ not based on any known facts ment. The Prime Minister has or evidence. They claim that enabled a steep rise in racism Esto­nia is on the verge of being and homophobia in his country, overrun by refugees, despite the led by his far-right coalition fact that in 2018, Estonia partners who said Estonia’s im­ ­received just 35 refugees. migration policy should include In October, EKRE Interior one primary principle: “If Minister said that homosexuals they’re black, turn them back”. should leave Estonia for

Estonia at both ends of the globe Vincent Teetsov It has been suggested that Ui-te-Rangiora, a navigator from Polynesia, was the first person to set eyes on Antarctica in 650 CE. It is also claimed that in 1820, the Imperial Russian expedition of Fabian Gottlieb von Bellinghausen, a Baltic Ger­ man from Lahetaguse in Saaremaa, was the first to see the continent. No matter how you look at it, though, enthu­ siasm about the polar regions of the planet has not ceased after they were merely seen. According to Erki Tam­ miksaar from the Estonian University of Life Sciences and Dr. Enn Kaup of Tallinn University of Technology, tens of thousands of scientists from Estonia have conducted re­ search in Antarctica since then. At first, this was connected to Soviet expeditions after the Second World War. The Bel­

ling­hausen expedition became a way for the Soviet Union “to claim rights to the Antarctic and also to argue for its participa­ tion in Antarctic exploration.” Estonian scientists were able to leverage this to conduct impor­ tant research. Early research conducted by Estonians included isotope palaeoclimatology, using ice ­ samples to understand how the earth has changed over time. This has come full circle ­recently, to the opposite end of the planet, as Estonia has become involved in Arctic re­ ­ search to understand climate change better. In April 2014, Estonia’s Foreign Minister Urmas Paet spoke about how Estonia had started discussing the possibility of applying for observer status in the Arctic Council. He said “Estonia is interested in what is happening in the Arctic and in participating in scientific pro­

Photo: eu-polarnet.eu

grams connected with the Arctic, as well as in the de­ velopment of related knowledge and skills.” Over six years later, on November 11th, 2020, Foreign Minister Urmas Reinsalu offi­ cially announced that this appli­ cation had been submitted. The Ministry of Foreign Affairs cited the impact of climate ­ change, proximity to the Arctic, Estonian expertise, and the solutions of Estonian scientists and companies as reasons for applying. This is nine months after Iceland, one of the Coun­ cil’s 14 members, had official talks with Estonia and discussed Arctic cooperation, among ­other topics. Dr. Kaup and Professor Rein Vaikmäe of the Estonian Polar Research Commission both be­ lieve that “The Antarctic and Arctic are the key regions for finding secrets that would help to explain climate change.” The cost of this research is high, north or south, but there is confidence in the value of it. ­ Professor Vaikmäe has noted that “Arctic Climate Impact Assessment (ACIA2005) and Antarctic Climate Change and Environment (ACCE2009) re­ views have used results pub­ lished by Estonian researchers.” Some research may not be favourable to everyone. Arctic ice analysis may prove useful for shipping and developing Arctic ocean routes in the fu­ ture. The Arctic isn’t up for the taking or available for unre­ stricted activity like Antarctica has appeared to be. There are distinct cultural groups, nations,

11

Sweden, and his son, finance minister Martin Helme, recently claimed Black Americans did not have to show IDs to vote in the US because “that would be racism”. The Ratas government made international news again during the US election, when its European MEP Jaak Madison – who has called for a “final solu­ tion” to the European refugee crisis – was pictured meeting with Steve Bannon and Brexit leader Nigel Farage in Washington the day the former urged the beheading of Robert Fauci and FBI Director Wray. Madison later claimed massive voter fraud had taken place in Michigan. Last weekend, the Estonian ministers of Interior and Finance, repeated the fraud claim as well as the baseless accusation that Biden and his ­ son Hunter were corrupt. They said Trump “will win eventual­ ly. It will happen as a result of an immense struggle, pictured as a victorious Trump marching over a field of intestines and en­ trails, but justice will win in the end.” Last week, the party’s ­official media outlet published a piece that urged all Estonians to limit their news consumption about the US election to the Russian state media platform, RT and Breitbart. The former career US Ambas­ sador to Estonia, Jim Melville, told me that he be­

lieves that “these are very dan­ gerous sentiments for allied leaders to express. Whether they have any impact will de­ pend on what other Estonian leaders say and do about it. If EKRE remains a part of the Estonian coalition government, then I’m afraid the other parties in the coalition will be tainted by the same brush.” The tale of these two Estonias, one set on a path ­towards prosperity and freedom and the other bent on subverting all that the country achieved over the past decades, is drag­ ging Estonia kicking and screaming back to the crypto­soviet stone ages. Ambassador Melville’s ad­ vice for the non-extremist part­ ners in the coalition is to resign and “get talking to The Reform Party [which actually won last year’s election with a record number of seats] about putting together a coalition that Esto­ nians can be proud of.” Estonia will one day rebound from the backwards slide that its Prime Minister and his ex­ treme right coalition partners have placed it on. The sooner Estonian political leaders put aside personal ambition and form a united front against this assault on Estonian democracy and society, the sooner they can resume the work of its great leaders like Mart Laar, Lennart Meri and Toomas Hendrik Ilves.

habitats, and a long history of life in the Arctic. On the other hand, studying the adaptability of polar microorganisms, for example, has the potential to push medicine forward. Though the number of re­ searchers in Estonia is less than other countries, expertise in IT has supplemented traditional field research so that there’s something new to offer. At this point in Antarctica, Estonians are working with the existing infrastructure of other nations, rather than creating a new station. This approach is more ­ streamlined. It conveys an in­ terest in knowledge and co­ operation rather than inter­ national prestige or claiming territory. The Arctic and Antarctic are seemingly unfamiliar places, and yet you’ll find several fa­ miliar aspects if you visit. At McMurdo Station, in the seg­ ment of Antarctica claimed by New Zealand, there’s a library, restaurants, a café, a church that doubles as a synagogue, a fire department, and a post office. Scientists and sailors who choose to stay in the endless winter (our summer, depending on where you’re reading) clink glasses together in the station’s bars. At Carlini Base in the ­sector of Antarctica claimed by Argentina, Metallica has even played a show. Even though other-worldly climate and ter­ rain prevent many people from staying at either pole for ex­ tended periods of time, there is unity when people are putting effort into increased under­ standing and solutions.

Global Estonian… (Continued from page 10)

community and their satisfac­ tion with consular services in their part of the world. What is Global Estonian? Global Estonian is an online portal, in Estonian and English, and network for Estonians and friends of Estonians around the world. Managed by the Integration Foundation, Global Estonian brings together news, events, culture, organizations, support programs, learning opportuni­ ties, and a wealth of other in­ formation from Estonian com­ munities abroad, all in one ­central gateway.

While in 1959, the main treaty of the Antarctic Treaty System was necessary to secure cooperation between nations in Antarctica, it seems now that scientists are working at both poles even if there aren’t finan­ cial or territorial gains. They know the value of international cooperation and academic ob­ servation. Work like this will come back to benefit everyone, including Estonians, though right now the benefits appear to be subtle. And these initiatives show to the rest of the world that Estonia is a country that should always be part of the conversation.

ESTONIAN LIFE


12

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

Please help with your support! St. Peter’s Estonian Lutheran Church – Our Sacred Sanctuary

Join the Chicago Estonian community for their Backyard Christmas Bazaar

Dear St. Peter’s Estonian Lutheran Church members, former members, and every­ one who loves our Church,

Vincent Teetsov

St. Peter’s Estonian Lutheran Church was designed by an Estonian architect and built through the cooperative efforts of Estonians who immigrated to Canada and settled in Toronto. It is unique from other wellknown churches because it is not grand and ornate, but rather simple and comfortable. The building emanates warmth, and spiritually supports those that have sat in the wooden pews while gazing towards the co­ lourful stained-glass windows. It is a place where we have shed tears of joy, as well as wept tears of sadness. St. Peter’s is our firm and lasting sacred sanctuary. Over the years, it is the church where christenings, confirmations, weddings and final farewells of families, friends and community members have taken place. In the columbarium, we honour our fellow Estonians who now rest in peace. In addition, the church has hosted choirs and

solo concerts as well as impor­ tant community celebrations. What a tragedy if this were to disappear! St. Peter’s has faced certain financial realities in recent years that finally brought about a resolution on September 27, 2020 to consider selling the church property and relocating our congregation. Your support can help to avert this difficult decision! Covid-19 has brought further challenges in 2020 with greatly reduced church attendance, and, with that, sharp declines in member contributions. This led to the formation of a volunteer group whose goal is to help St. Peter’s balance its budget through an active fundraising program and rejuvenate our membership. If St. Peter’s continues to be a part of you or your family’s life, please help our beloved church. It would be a pleasure to see you at Sunday or holiday ser­ vices at St. Peter’s. At the same time, especially with current ­restrictions, we understand your

New restrictions: Government agrees obligatory mask rules, extends 2+2 ERR, November 2020 New restrictions making it obligatory to wear a mask or face-covering in public indoor spaces, extending the 2+2 rule and reducing the maximum number of participants in public events were agreed by the government at an e-session on Monday. Additional stricter measures will be applied in the epicentres of the coronavirus epidemic – in Harju and Ida-Viru counties. Restrictions will be reviewed every two weeks Restrictions concerning masks and social distancing will enter into force on Tuesday, No­­vember 24. Restrictions related to indoor public meetings, events and ­entertainment with fixed seating will take effect on Saturday, November 28. Both the Health Board and the scientists advising the government support the new ­ ­restrictions. Prime Minister Jüri Ratas (Center) said the situation re­ lated to the spread of the coro­ navirus in Estonia is becoming more critical, especially in terms of the functioning of the medical system. “The epidemic spread of the coronavirus in Estonia means that we must introduce stricter restrictions to ensure the conti­ nuity of the Estonian health care system and the availability of treatment for everyone, even as the number of COVID-19 patients continues to increase. We have the opportunity to

Photo: Peeter Põldre

ongoing concerns about Covid-19 and respect the deci­ sion made by many of our members to not attend church services. If you are unable to attend services and make contribu­ tions in person, you can make a tax-deductible* donation as an expression of your support of St. Peter’s through one of the following methods (if pos­ sible, quoting your donation envelope number): 1.  E-transfer to: stpeterstoronto­­@rogers.com 2.  Direct transfer from your Northern Birch Credit Union (NBCU) account to St. Peter’s by calling 416-465-4659 or sending your instructions for transfer of funds to info@­ northernbirchcu.com

pre-registration requirement. It is a place where a lot of people do not usually come into con­ tact with each other on a daily slow down the growth of the basis. ­infection rate with joint efforts. Public transport is con­ For this, we must follow the re­ sidered a public indoor space. strictions set by the government The government is develop­ and behave reasonably and in a ing a plan to provide masks for mutually supportive manner,” disadvantaged people. said Ratas. The so-called 2+2 rule must “All of us must now make be followed everywhere in pub­ every effort so we could spend lic indoor spaces, which means the Christmas holidays with our that two people can move loved ones. Let us postpone ­together but keep a distance of major holiday events to next two metres from other people. year and spend this Christmas This applies, for example, in in a smaller family circle.” bank branches, hairdressing and Previously, the guidance beauty salons, and elsewhere. ­issued by the government about The current 10+2 rule will wearing a mask was considered continue to apply in catering to be a “guideline” and not an ­ e stablishments and places obligation. where entertainment services If the restrictions are not are provided. The rule means met, the state has the right to is­ that a group may include up to sue a fine with a limit of €9,600 10 people, but they have to The new rules, currently only keep a distance of two metres published in Estonian by the from others. These restrictions government, can be viewed do not apply to families. here: https://www.valitsus.ee/et/ From November 28, the uudised/valitsus-kiitis-heaks-­ maximum number of partici­ koroonaviiruse-leviku-vasta­sed- pants in public events will be piirangud reduced. Up to 400 people can There is an obligation to take part in an indoor public wear a mask or cover one’s event with stationary seating, nose and mouth indoors, includ­ otherwise, up to 250 people are ing on public transport and at allowed. For outdoor events, the service points, during hobby maximum number of partici­ ­education and activities. pants is 500. People for whom it is medi­ Masks must be worn in cine­ cally difficult, as well as mas, theaters and concert halls. ­children under the age of 12, do In addition, people may not need to cover their nose and move outside the stationary mouth or wear a mask if suffi­ seating area by following the cient distance is ensured and in so-called 2+2 rule. This means other justified cases. that in common areas, such as A public indoor space is a lobbies, up to two people can space intended for public use move together, who must keep that can be entered by anyone, a distance of two meters from regardless of, for example, a the others. These restrictions do

3.  Cheque mailed to: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church, 817 Mount Pleasant Rd. Toronto, ON M4P 2L1 *  St. Peter’s Estonian Evan­ge­li­ cal Lutheran Church: Charity Registration No. 85852 2489 In closing, in order to receive your tax receipt and other church communication, please confirm your current address, telephone number, and email. You can do this in person at St. Peter’s church office, by email (stpeterstoronto@rogers.com), or by voicemail at 416-4835847. Thank you and may God be with you. VOLUNTEER WORKING GROUP TO PRESERVE ST. PETER’S CHURCH

not apply to families moving or staying together, nor in cases where this condition cannot ­reasonably be guaranteed. Public transport. Wear a mask or cover your nose and mouth. If possible, keep a dis­ tance of two meters from other people. Indoor sports. Up to two spectators may be present and traveling together at public sporting or exercise events, keeping a distance of at least two meters apart from others, except for families moving or staying together, or where such conditions cannot reasonably be guaranteed. The organizer must ensure up to 50 percent occupancy and the number of participants in a sports or exercise event does not exceed 250 people. Spectators must wear a mask indoors. The conditions do not apply to extracurricular, basic and secondary education activities. The condition of up to 50 percent occupancy and the limit of 250 people do not apply to professional and semi-profes­ sional sports activities in the sports system of the sports ­federation. Sports competitions. Orga­ nizers of sports competitions must ensure the dispersal of people and up to 50 percent ­occupancy indoors. The number of participants in the event must not exceed 250 people indoors and there must not be more than 500 people outdoors. Spectators must wear a mask indoors.

We all know, “the best way to spread Christmas cheer is singing loud for all to hear.” We have Buddy the Elf to thank for that one. But you should also know about the incomparable cheer and warmth to be found in a Christmas market. On behalf of the Eesti Kultuuriselts Chicagos (Estonian Cultural Society of Chicago), I would like to cordially invite you to their Backyard Christmas Bazaar. Do you live in the Chicago metropolitan area, or further afield in Illinois, and want to get into the Christmas spirit? On Saturday December 5th be­ tween 10 AM and 4 PM (CST), you can stop by 2415 Colby Drive South in McHenry, Illinois. For a ticket price of just five dollars per person, you can get into the Christmas spirit Estonian-style with food, drinks, and gifts for your friends and family. Refreshments include pickled pumpkin, verivorstid (blood sausage), piparkoogid (ginger­ bread cookies), and of course, hot cocoa to keep nice and warm. Get some marshmallows and roast them over the back yard fire pit. At the market, visitors can expect multiple vendors who will be selling their hand-craft­ ed products. For instance, you can peruse luxurious soaps. Ille Sutt will be selling the delicious tea blends made with Iwona Garwacki for their brand Iwanatea. Marina Veiler’s intri­ cate gemstone jewellery will be on sale. Attendees will be able to cast their bids for exciting products in a silent auction. In addition, you won’t want to miss the glistening ice sculpture being made live at 12 PM. It’s the best of the season, all wrapped up into one delightful afternoon. The bazaar will be operated in accordance with health regu­ lations, and will take place ­outdoors. It looks like the tem­ perature is going to be hovering just above the freezing point, so it’ll be a good idea to wear a warm coat, hat, and gloves. To make an even fuller day out, you can go for a hike in Stickney Run Conservation Area nearby, where you can walk past tranquil meadows, beautiful old forests, and the bend of the Fox River. If you are looking for more details about the event, you can contact the Estonian Cultural Society of Chicago at estonian­ sinchicago@gmail.com. Visit the Society’s website for more information about their activities by visiting estoniansinchicago. com.

ESTONIAN LIFE: Your source of news about Estonia and Estonians


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

13

Putin’s latest election dirty tactic: Label the opposition as ‘foreign agents’ challenge for a system that ­survives on the lack of an alter­ native. Just ask Ilya Ponomarev, the sole Russian lawmaker who voted against the annexation of Crimea in 2014 and was slapped with criminal prosecu­ tion and hounded out of the country in response. As next September’s parliamentary elec­ tion draw closer, the regime is pulling all the stops to ensure that last year’s humiliation in Moscow is not repeated on a national scale. This week, Putin’s party un­ veiled new legislative proposals allowing the authorities to label any opposition candidate as a “foreign agent.” The designa­ tion, which in Russian is sy­ nonymous with “foreign spy,” will be included on all signature petitions, campaign literature and on the ballot. To be labeled a “foreign agent,” a candidate just has to have been associated with a nongovernmental organi­ zation (NGO) or media organi­ zation designated by the Rus­ sian government as a “foreign agent,” or have accepted “any form of organizational or methodological support from ­ foreign sources.” Participating in a seminar organized by an international NGO, for exam­ ple, would qualify. Any candidate backed by Navalny would be automatically affected as his NGO, the Anti-Corruption Foundation, is ­ already designated by the government as a “foreign ­ agent” (over a bogus money transfer from Spain almost cer­ tainly organized by the Russian authorities themselves.) “Why don’t they just designate anyone who criticizes the government and uses arguments aligned with Western liberalism as a ‘foreign agent’?”, wrote politi­ cal analyst Tatiana Stanovaya. “In effect, this is a ban on the liberal opposition in Russia.” The practical effect of the measure is unclear – indeed, it could well backfire on its au­ thors. As Navalny quipped, the “foreign agent” label on the ballot would make it easier for Russian voters to pick out the anti-Putin candidate. What is

clear is that the Kremlin is wor­ ried, so much so that it recently introduced another initiative that, in effect, revives the notion of “rotten boroughs” that existed in England prior to the electoral reform of 1832. These were small depopulated villages that, by virtue of outdated consti­ tuency maps, continued to have parliamentary representation that was easily manipulated by landowners. Russia’s recent constitutional changes allow the authorities to create artificial quasi-regions with the ill-defined status of a “federal territory” and with their own representatives in parlia­ ment. The first such “terri­tory” has been formed near the Black Sea resort of Sochi in southern Russia and, according to parlia­ ment’s legislative committee chairman Pavel Krashe­nin­nikov, may get its own ­electoral district with its own member of parlia­ ment, all for a population of 12,500. To compare, the average electoral district in Russia num­ bers around a half-million vot­ ers. So even if the opposition manages to win in large cities next year, its voice would be di­ luted by pro-Kremlin lawmakers sent by a few thousand votes in “rotten boroughs.” Traditional gerrymandering (already used by the Kremlin in 2016) pales in comparison. “The regime is fighting the manifestations, not the cause [of rising discontent],” says Lyubov Sobol, a lawyer at the Anti-Corruption Foundation who is running for parliament in central Moscow (and who will certainly be labeled a “foreign agent”). “We know how the Soviet Union ended – because it had no opposition, no legal political sphere, no independent media or democratic institu­ tions,” echoes 2021 parliamen­ tary candidate Kirill Goncharov of the liberal Yabloko party. The growing public fatigue with a corrupt and abusive ­regime won’t disappear because of new bans, restrictions or vote-rigging. If society is un­ able to express its opposition through the ballot box, it will find another way.

not homogeneous, but it is no respected innovation. They secret in Ontario it has tended ­ provide a much-valued bridge to vote Conservative. At the across municipal boundaries to same time, based on recent understand and address environ­ ­developments in Estonia regard­ mental concerns, such as flood­ ing environmental conservation, ing. Because they operate at the the community has become watershed level, they are ideally increasingly sensitive to envi­ positioned to encourage sci­ ­ ronmental concerns. The natural ence-based collaborative strate­ and cultural heritage are tradi­ gies and decision-making. Their tionally perceived as one, and vital role in land use planning as now offering as such signifi­ and permitting must be retained cant recreational opportunities. to ensure that development does A holistic approach, conserva­ not put communities at risk tion, and restoration of natural from flooding and other climate resources are understood as change impacts through loss of more, not less, important than wetlands, woodlands and farm­ ever in guiding decision-­land. making, as are appropriate The changes proposed in ­expertise and tools. Schedule 6 will reduce or con­ Ontario’s Conservation Au­ strain the mandate of Con­ ser­ thorities are a unique and widely vation Authorities, and are

therefore contradictory to the interests of the people of Ontario who are facing enor­ mous risks and costs as a result of climate change and ongoing biodiversity loss. The roles and responsibilities of Conservation Authorities are critical in pro­ tecting the lands, waters and wildlife which benefit businesses and communities across Ontario, and upon which our health and well-being ultimately depend.

Vladimir Kara-Murza

Open letter to the Ontario Minister of Finance: We need our conservation authorities November 22, 2020 To Minister Phillips, ON In the interview that followed Ministry of Finance the VEMU/Kotkajärve Met­sa­ cc: Minister Clark, Ministry of ülikool screening on Nov. 15 Municipal Affairs and Housing; of “Fred Jüssi: The Beauty of Minister Yakabuski, Ministry of Being”, (“Olemise Ilu”, Es­ ­ Natrural Resources and Forest­ tonian Life / Eesti Elu, ry; and Minister Yurek, Ministry 20.11.2020, 1), director Jaan of the Environment, Conser­ Tootsen spoke of the concern vation and Parks that was top of mind for those Subject: Don’t Undercut Con­ involved in the making of the ser­vation Authorities with nature film seen by 55,000 Schedule 6 Estonians upon its release in Dear Minister Phillips, 2020: “These are the values My husband and I strongly that we still have but if we oppose the proposed changes to don’t care for them then we the Conservation Authorities will lose all of this (my Act set out in Schedule 6 of transl.).” Bill 229 that curtail the role of He spoke also of the univer­ Conservation Authorities in wa­ sal story and need for well­ tershed planning and manage­ being. Moved to look into cur­ ment. We witnessed torrential rent concerns of our On­­ tario rains wipe out the possibility of Conservation Authori­ties, I a normal morning commute on want to share an understanding the Don Valley Parkway near of the threat they are now fac­ our home in 2013. Thirty-year ing and what can be done about veteran police officers had n­ ever seen water cresting so it. Here is a link to the Ontario ­ Nature appeal (heategu loo- high. 1400 passengers had to be dusele) which readers are urged rescued from a commuter GO to consider: https://ontario­ train that got stranded in storm nature.good.do/conservationau­ water 15 minutes after leaving Union Station. thorities/send/ Homeowners took a beating People should be aware that with flooded basements, sewer while we are rightly focussed problems and other issues. Nor on the immediate threat to our have I forgotten driving through health and safety with the pan­ flash floods in the High Park demic, substantial changes are and lakeshore area of the city being put forward to the power this past summer. The 50-70 of conservation authorities. mm of rain delivered by a sud­ Their ability to protect natural den wild storm while I was at areas is being substantially re­ the dentist almost equalled what duced and with that the ability Toronto normally got in the to protect people from flooding. month. We are aware of the The issues are global. Saving critical role of the TRCA, the what is beautiful and ecologi­ creation of the Conservation cally important is a global Authorities Act to deal with priority, and institutions, im­ ­ ­ water and watershed issues perfect though they sometimes province-wide, and the place of seem to be, must be allowed preparedness among our city’s and enabled to take the steps re­ top priorities. Why move in the garding policies and actions that opposite direction when COVID will achieve this. has taught the need for broader Below is the letter I sent to vision and the need for science­the Ontario Minister of Finance based decision-making? We are also deeply con­ and my MPP. The anecdotes cerned that the proposed changes and information I have added to were brought forward in a personalize the letter from b ­ udget bill, thereby over-riding Ontario Nature to which I have our right to comment under the signed on are based largely on Environmental Bill of Rights. my experience of living in They are unlikely to be good Toronto, where city plans have for public safety, the environ­ included a ravine strategy and biodiversity, and on concerns ment, or speedier approvals. over natural heritage within the COVID has taught the need for broader Estonian community. public trust and for confidence An accessible and instructive in the process. We request that Webinar is available at https:// you remove Schedule 6 in its cela.ca/we-need-our-conserva­ entirety from Bill 229. My Estonian community is tion-authorities-webinar/

Alja Pirosok

You can tell the ruling party is in trouble when one of its candidates loses to his own office cleaner during munici­ pal elections. This is what happened in Russia’s Kost­ roma region earlier this fall, when a local mayor, a mem­ ber of Vladimir Putin’s United Russia party, put his cleaner on the ballot to have an “opponent” to run against – just to have the the farce backfire when the mayor was defeated in a landslide. “It doesn’t matter what your experience is,” noted former opposition lawmaker Dmitri ­ Gudkov. “If you just don’t steal and talk to people, you will be head and shoulders above any member of United Russia.” For years, Putin’s regime has maintained his party’s domi­ nance over the legislature by tra­ ditional authoritarian methods: control over the media, admi­ nistrative coercion, ballot-stuff­ ing and, most important, dis­ qualification of opposition candidates. It’s not difficult to ­ win when your opponents are not on the ballot. Yet so high is public fatigue with the regime that Russians are finding imagi­ native ways to express it. When no real challenger is on the bal­ lot, they vote for a spoiler – such as the cleaner in Kostroma – to send a message. This first happened on a large scale during the 2018 gubernatorial elections in se­ ­ veral Russian regions, and most spectacularly last year in Mos­ cow, where Kremlin-backed candidates lost nearly half of their seats on the city council thanks, in large part, to tactical voting advocated by Putin’s leading opponent, the anticor­ ruption activist Alexei Navalny. In this year’s local elections, candidates backed by Navalny scored impressive victories in Siberian cities. A few dozen opposition law­ makers in municipal councils and even regional legislatures are a nuisance the Kremlin can live with, but even a single ­dissenting voice in the national parliament would present a

We urge you to remove Schedule 6 in its entirety from Bill 229. Yours sincerely, ALJA PIROSOK and EDWARD KSENYCH Toronto ON M4J 1B8 Canada


14

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

ENN HALLIK

Koroonaviirus lämmatab võistlussporti Nakatumine Covid-19 viirusesse on nii kogu maailmas kui Eestiski teise lainena taas tõusu­ teel. Elu üritatakse tervist säästes küll nii vähe lukku kee­ rata kui võimalik, ometi kanna­ tavad majandus, turism, kultuur ja sportki. Piirid on küll veel lahti, aga lende vähe ja piletid kallid, lisaks tuleb kusagile minnes või tulles test teha ja enne tavaellu naasmist nega­ tiivset vastust oodata. Koroona pani ilmselt lõpliku põntsu Ott Tänaku võimalusele autoralli ilmameistri tiitlit kaits­ ta, sest MM-sarja eelviimane etapp Belgias jäi viiruse süül ära ja 3.-6. detsembril Monzas peetaval viimasel rallil (kui see ikka toimub), võib Ott kuldsed kastanid tulest tuua vaid juhul, kui võidab ning kõik punktita­ belis eespool olevad ässad kat­ kestavad. Mis pole loogiline. Viiruse süül on kujunenud lausa naljakas olukord Euroopa CEV Challenge võrkpalli kari­ kasarjas, kus nii Saaremaa kui Pärnu meeskond on jõudnud ühtegi mängu pidamata kaheksa parema sekka. Mõlemad on nii-öelda alistanud kolm vastast, kes on koroona pärast loobu­ nud. Saame näha, kas nii juhtub ka järgmistes mängudes või saavad mehed ikka palli mängu lüüa. Otepääle oli tänavu talveks planeeritud nii naiste kui meeste Põhja kahevõistluse (suusa­ hüpped + murdmaasõit) maail­ ma karikavõistluste etapp, aga seegi jääb ära ja süüdlane on ikka sama. Eesti suusaliit teatas, et ei tule Covid-19 vastu võit­ lemise kõrgete nõudmistega fi­ nantsiliselt toime. Kahju, just toodi Otepääle hirmkallis, ka suvel lund toota suutev, aparaat. Eesti ja Läti ühises korvpalli­ liigas mängivad kummagi riigi meeskonnad esialgu vaid ko­ duste rivaalidega, võrkpalli­ meeste samasuguses võistluslii­ gas keelati publikul saali tulek. Kaia Kanepil kirjas 18 ITF turniirivõitu Eesti tennise kauasel esi­ numbril Kaia Kanepil jätkub indu ka praegusel raskel ajal. Aga tal on ka eesmärk – tõusta maailma edetabeli 109. realt, kus ta mõni nädal tagasi oli, nii kõrgele, et teenida (loodetavas­ ti!) jaanuaris algavatel Austraa­ lia lahtistel meistrivõistlustel ehk aasta esimesel Grand Slami turniiril koht põhitabelis. Teisel Eesti mängijal, kümme aastat nooremal Anett Kontaveidil seda probleemi pole, tema 23. WTA tabelikoht annab põhita­ belisse esimesteks ringideks hea paigutuse. Kanepi on mänginud sel sügisel kolmel ITF 25 000 dol­ lari suuruse auhinnafondiga turniiril ja kõik need võitnud. Esmalt Prantsusmaal, siis Tür­ gis Istanbulis ja nüüd viimati Hispaania Las Palmase saarel. Tõsi, neil kõigil oli ta ka kõrgeima paigutusega osaleja. ­ Nüüd on Kaia võitnud oma kar­

jääri jooksul 18 ITF kategooria turniiri ja seda pole seni suut­ nud ükski eestlane. Lähipäevil peaks Kanepi tõusma WTA 93. reketiks, mis on Australian Openi põhitabeliks piisav. Ka tuli hiljuti talle teine hea uudis, et talle tehakse erand ja kui ta on terve ning soovib, saab ta mängida järgmisel suvel Tokyo olümpial. Jälle – kui ikka ­toimub…

Ghost town keset looduslikku provintsiparki

ngdr. Katrin Tamm

Noored talendid – kellel hästi, kellel mitte Eesti viimaste aastate spordi­ komeedil trikisuusataja Kelly Sildarul Austrias hooaja esi­ mesel MK-etapil hästi ei läinud. Seni mitte kordagi oma põhialal pargisõidus kaotanud ja 30 võistlust järjest võitnud 18aas­ tane neiu küll võitis Austrias kvalifikatsiooni, aga soojendu­ sel enne finaallaskumist kukkus valusalt, vigastas põlve ja loo­ bus. Õnneks midagi hullu pole, rahustas ta kohe fänne. Teistel tulevikulootustel läks aga viimastel nädalatel kenasti. 17aastane iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus osales Grand Prix’ etapil Moskvas, tegi seal elu parima punktisumma ja sai kõrge kuuenda koha. Oma treeneri ­ Anna Levandi, ka Jelena Glebova tulemusteni on Kii­ busel veel palju minna, aga nii talendikat eesti rahvusest iluui­ sutajat pole ammu olnud. Sama, et Ott Tänakuni on veel pikk tee, võib öelda ralli­ sõitja Ken Torni kohta, kes koos kaardilugeja Kauri Pan­ nasega võitis järelkasvule mõeldud klassis ERC3 Euroopa meistri­ kulla. Ralli tulevik paistab üldse üsna rõõmustav, sest Tänaku selja taga kodumail on tema­ vanused Georg Gross ja Egon Kaur ning tagant tulevad hirmsa hooga andekad Ken Torn, Robert Virves, Ken Järveoja ja Georg Linnamäe. Paistab, et anekdootides aeglase mõtlemi­ sega eestlastele autoralli sobib. Aga veel noortest spor­ dita­ lentidest. Eestis jälgitakse prae­ gu suure huviga, kuidas arene­ vad 13aastane Eneli Jefimova ja 17aastane Jelena Mirotvortseva. Mõlemad on pärit nõukaaja ­kin­nisest linnast Sillamäelt, kust seni polegi spordisuurusi sir­gu­ nud. Jefimova on ujuja, kes hämmastab juba nii noores eas Eesti täiskasvanute rinnu­ liujumisrekordite murdmisega, Mirotvortseva tuli käimises Euroopa noorteolümpial meda­ lile, lõi üle Eesti käimisrekordid ja astus kannale staažikatele ­pikamaajooksjatele. Ning lõpuks – 18aastane vor­ melisõitja Jüri Vips. Mees, kes tuli Saksamaa F4 sarja meis­ triks, võistles Jaapanis Super Formula sarjas ja üllatas tänavu sellega, et täitis kuninglikus F1 sarjas osalemiseks vajaliku lit­ sentsi. Ning oli viimatisel F1 etapil Red Bulli ja selle tütar­ meeskonna ainsaks reservsõit­ jaks. Jäänuks keegi pilootidest tõbiseks või saanuks positiivse koroonaproovi, istunukski esi­ mene eestlane võistlusel F1 auto rooli (litsentsi saamiseks

Nr. 47

e-sk. Mihkel Kütti

Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas aastakoosolek 2020 Samamoodi kui enamik or­­ga­ nisatsioone aastal 2020, pidas Eesti Skautide ja Gaidide Malev Kanadas (ESGMK) oma aastakoosoleku virtuaal­ selt. Koosolek toimus kolmapäeva, 11. novembri õhtul. Skaut- ja gaidjuhid kinnitasid 2019-2020 aruanded ja 2020-2021 tege­ vuskavad. Valiti tagasi endine maleva juhatus – maleva juht ­ nskm. Aleks Kivi, maleva abi­ juht ngdr. Kadri Munro ja male­ va laekur ngdr. Tiina Tamm. Koosolekul tehti teatavaks selle aasta ngdr. Piret Truu­ verti mälestuspreemia võitjad. Truuverti perekond on juba aastakümneid toetanud tublisid ­ noortejuhte. Sel aastal premee­ riti juhid e-sk. Mihkel Kütti ja ngdr. Katrin Tamm. Mihkel on Põhjakotka skautrühmajuht ja Katrin on Põhjarada lipkonna abijuht ning abijuht gaidrühma juures. Õnnitleme oma eeskuju­ likke ja töökaid noortejuhte! Hellakeste, hundude, gaidide ja skautide tegevus käib edasi koroonaajastul. Programm on muudetud, et tagada kõikide tervist ja turvalisust, vastavalt kehtivatele meetmetele, aga ­õppimist ja nalja on ikka palju.

Populaarsest suvilarajoonist Owen Soundist lääne poole asub autohuvilistele ja ka muidu suvitajatele tuntud paik Sauble Beach, kus saab ennast suvel sirutada välja rannal ja tihti nädalalõputi classic car sõidu­ kite kogunemisi näha. Aga sealt pisut põhja poole on ehk natuke vähem tuntud Sauble Falls, üks looduslikult ilusaimatest Onta­ rio provintsi ghost town’idest ja ajaloost pakatav külake. Aasta­ ringselt on kena käia jõe äärses pargis koske uurimas ja sooje­ matel kuudel ka kanuuretke teha Rankini jõe peal, mat­ ka-teekonna lõpp ongi kose juures. Sügisel õnnestub ka mõnel kalastushuvilisel näha kärestikust üles hüppamas lõhesid ja forelle oma iga aasta­ sel kudemisretkel. Kaua enne, kui Sauble Fallsi piirkond sai tuntuks suvitus­ paigana, valiti tollel ajal uue küla asupaik välja potentsiaalse metsanduse tööstuse keskpaiga­ na ja ka ideaalse kohana ve­ siveski jaoks. Kose jõudu oli hea ära kasutada ja palke oli kerge laevadel vedada Sauble’i jõe kaudu, mis algas Lake Huronist, sealt edasi ülejäänud Kanada ja ka Ameerika turule. Küla esimesed elanikud asusid omale uut kodu looma 1864. aastal ja vaid kolm aastat hiljem oli juba esimene veski tööta­ mas. Läbi 1870ndate aastate kasvas asula järk järgult, mitmed uued veskid püstitati ja 1880. aastaks olid olemas kool ja postkontor koos poega, kust 20 kohalikku peret said oma posti ja kosutused kätte. 19. sa­ jandi lõpuks oli küla elanike arv

juba kasvanud kaheksakümneni ja olid tekkinud mõlemad -metodisti- ja baptistikirik, kus käidi pühapäeviti koos. McLean’i vennad pidasid sellel ajal peaveskit piirkonnas kohe kose juures, seal tehti katuse­ laaste ja telefoniposte lisaks üldisele puidu töötlemisele. Veski oleks pidanud ju tooma külale ja McLean’i ven­ dadele palju rikkust ja kuulsust, kuid veskil tekkis üks probleem teise järel. Esiteks põles öö jooksul maha laev nimega Sauble Queen, mida vennad kasutasid, et vedada puitu ­ Southamptonisse ja Port Elgi­ nisse. Siis olid ka mitmed tulekahjud veskis, kuni lõpuks ­ põles terve asi maha, kaasaarva­ tud hulk saetud puulaudu mis olid just tööstusest läbi käinud ja see oli tõeliselt suur rahaline kaotus. Aga veski ehitati ikkagi jälle üles ja puidu töötlemine toimus seal kuni 1920. aastateni, sel­ leks ajaks oli mets mahalõiga­ tud ja küla hakkas vaikselt ka­ ­ hanema. 20. sajandi alguses rajati asulasse ka hüdroelektri­ jaam, et ehk päästa küla ja tekitada uusi töökohti juurde, isegi tehti leping lähedase linna Wiartoniga nendele elektri toot­ miseks, aga mitme tüli ja elekt­ rihinna tõstmise tõttu ei kestnud see väga kaua. Küla elanikud hakkasid minema kolima ja paremat elu otsima mujal ning veski põles lõplikult maha 1937. aastal. Kõndides pargis ja läheduses ringi võib praegu näha kooli veel ilusas korras ja veski ning jõujaama säilinud varemeid. Järgmine kord, kui olete Owen Soundi läheduses, minge uurige lähemalt ka huvitavat Sauble Fallsi ajalugu ja piltilu­ sat koske! Tekst ja fotod KATI KIILASPEA

AK

vajalikud 300 testkilomeetrit on Vips nagunii sõitnud).

Sauble Fallsi koolimaja, mis ehitati 1880. aastal, nüüdseks on temast saanud luteriusu kirik.

Jalgpallurid lõpetasid rahvuste liiga Eesti jalgpallimeeskond män­ gis Itaalias neljakordse maail­ mameistriga maavõistluse, kao­ tas B-koosseisugagi eestlastega kassi ja hiirt mänginud itaal­ lastele 0:4 ning reisis siis viimas­ teks rahvuste liiga koh­ tumisteks Põhja-Makedooniasse ja Tbilisi. Skopjes kaotati 1:2, Tbilisis tehti viik 0:0 ja nii jäi Eesti alt teisel liigatasemel viimaseks. Ees seisavad üle­ minekumängud, et seda päris alumist seltskonda vältida. Aga selline ongi tänane seis. ENN HALLIK

Kärestikuline looklev jõgi pakub loodusehuvilisele silmailu ja kui õnne, siis kalade rändeajal ka põnevat kaasaelamist nende teekonnale ­kudemispaika.


Nr. 47

märkmik Kadrid lunivad lund Kadrisandid riietuvad val­ gesse, et sulanduda lumisesse maastikku, mis võiks juba novembri lõpus kohal olla, kui nad kadrilaupäeval ehk ööl vastu 25. novembrit või kadripäeva õhtul, perega ­ karjaõnne levitama läevad. ­ Vanasõna ütleb: „Mart on üle maa (põllu), Kadri üle karja“

Les Catherinettes – kadrinetid! Pariisis aastal 1909. Foto: Agence Rol – Bibliothèque nationale de France

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

kõik see pere praeguses olukor­ ras lauldes ja tantsides naabrite ukse taha ja üle läve ronima ei sobi, siis on välja pakutud, et kadrid võiksid tänavu lihtsalt akna all laulda ja pilli mängida. Andide sadu on garanteeritud.

Riina Kindlam

ehk mardid toovad vilja-, kadrid karjaõnne. Lunima (pealkirjas) tähendab „manguma, nuruma, pealekäi­ valt paluma“. Korra läinud nädalal oli maa Eestis valge, aga meie ilm ei vaheldu järsult, nii nagu teil seal mandrilises (kontinentaalses) kliimas kom­ beks ja seega on ka vähem tore­ daid üllatusi. Kadrilume üllatus oleks kihvtide killast sellel aasta kõige pimedamal nädalal, enne advenditulede süütamist. Siin isegi kuulutatakse „musta näda­ lat“, laiendust „mustast ree­ dest“. Nii kauge USA lõikus­ tänujärgne kaubanduslik nähtus ja mõiste, mil pole meie pilkase ööga midagi pistmist, aga kaupa loodetakse müüa – veidruse tipp. Kuna hetkel käib iga-aas­ tane Pimedate Ööde filmifesti­ val, mis on eesti keelt mitteval­ dajatele „Tallinn Black Nights Film Festival“, siis must reede vast ei olegi nii kohatu... Eesti Vabaõhumuuseum ei ole kaubanduskeskustest füüsili­ selt sugugi kaugel, kuid tundub rahuooasina nii olevat. Ka

15

Sepa talu Ülle kandis ajastutruudele rõivastele lisaks ka plastist visiiri näo ees. Tegemist on elamu-laudaga, mis 1880.-1890. aastail Rõuge kihelkonnas ehitatud ehk lambad on lähedal, teisel pool ust. Vokk ei vurisenud, kuigi lapsed sedagi lunisid. Ülle näitas aga villa kraasimist (vill on foto esiplaanil laastukorvis) ja heietas – nii villakiudu (heiet) kedervarrel venitades kui jutustades. Fotol on perenaine parasjagu kadriema rolli astunud ja sülle haaranud kadritite, riidest nuku. Pererahvas, kelle juurde santima mindi, pidi lapsele hambaraha andma. Laps pissis niigi (pritsiti vett) ja loobiti vilja õnneks. Kapi otsas uhkel­ dav kõrvits on ka justkui teatrirekvisiit: maakera või täiskuu, mis heitis varju.

piirkonna nime, Rocca al Mare, seostatakse juba pigem suure ostukeskusega, ent läinud püha­ päeval tutvustati sealse vaba­ õhumuuseumi vaiksel külade­ maastikul kadripäevaga seotud kombeid. Selgus, et mitte ainult valged, vaid ülevoolavalt uhked võiksid olla kadri rõivad – kübar olgu suur, pitse palju, satse ja patse ka (tehti lausa ­ võltspatse) ja rääkida võiks – välismaa keeltes! Oh, seda müs­

tikat! Pärem segadust külvata ja tundmatuks jääda. Maskid on alati tekitanud müstikat ning kadri piilub tihti varjava loori tagant, kaasas hul­ ga „rekvisiite“ – teatris kasuta­ tavaid esemeid (ingl. props). Suleliste armastajana tundub mulle kadrihane roll väga ah­ vatlev. See võis vahel olla lõtv topis kadriisa kaenlas, aga ka inimesemõõtu, piraka, plaksu­ tava, näpistava nokaga! Kuna

Peen prantsuse P.S. – Internetis Vikipeedia teemalehe „Kadripäev“ alajaotuses „Mujal maailmas“ kirjeldatakse, kuidas omal ajal Prantsusmaal kogune­ sid iga aasta 25. novembril, Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeval, 25-aastased val­ lalised tüdrukud Katariina kuju juurde, et asetada ta pähe müts, lootuses leida abikaasat. Sellest kombest tekkis kõnekeelde ­väljend ,,Katariinale mütsi pähe panama“ (coiffer sainte Ca­ therine) tähendusega ,,olla val­ laline veel 25-aastaselt“. Naisi, kes sellistest pühadest osa võt­ sid ja ka 25-aastaseid endiselt vallalisi tüdrukuid kutsuti Prant­ susmaal Catherinette’ideks. See ajale jalgu jäänud komme ja sildistamine ning ka mütsiaseta­ mise traditsioon hiljem kadus, „kuid ka tänapäeval kannavad üle 25-aastased naised, kes osa­ levad nn. kadriballil, spetsiaal­ set endatehtud mütsi, mis näitab nende vallalisust ja vihjab pü­ hale Katariinale mütsi pähe­ pane­misele“. RIINA KINDLAM, Tallinn

Toronto Eesti Selts pidas aastapeakoosolekut

Eesti Vabaõhumuuseumi Virumaalt pärit Härjapea talu interjöör kuju­ tab 1930. aastate lõpu olustikku. Seal küpsetas 2020. aasta maski kandev perenaine parasjagu küpsiseid, mida kadrisantidele kotti pista. Ahjupotis valmis vaikselt tangupuder. Noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak Katariina, kelle eestipärane nimekaim on Kadri, oli igasu­ guste ketrus- ja kudumistööde patroon ning siinnegi perenaine võttis käsitööde pärimise peale kapist välja siidipaberisse pakitud omakoo­ tud Haapsalu sallid. Näputööde hooaeg jätkub kohe, kuid kadripäeval olid kõik sellised tööd rangelt keelatud. Karja eest hoolitseti sel päeval aga eriti hästi – söödeti paremini ja loomi ei tohtinud kadripäeval tappa.

Kommivabrik Kalev on paar aastat tootnud Halloweeni komme, aga õnneks ka mardi- ja kadrikomme. See kinnitab uue aja uskumust, et kui üht asja turustada ehk äriks keerata ei anna, siis seda justkui pole olemas. Siin peotäis kompvekke Kalevi mardi- ja kadrikommisegu pakist. Maskid nagu muiste. Kombestik kuulutab: et nokaga plaksutav kadrihani (tihti maskeeritud poiss) lastele kurja ei teeks, pidi pereema andma kadridele kingitusi: linu, villu, õunu, herneid, mett või vööpaelu, kindaid, sukki, rätte... või Kalevi maasikamaitselist marmelaadikommi. Hani kontrollis ka laste lugemisoskust. Tänu- ja hüvastijätulauluta oleks kõigi õnn olnud ohus. Fotod: Riina Kindlam

Toronto Eesti Selts pidas oma järjekordset aastapeakoosole­ kut 7. oktoobril – arvatavasti juba 76ndat, kuna selts asuta­ ti 1944. aasta novembris. Sel aastal oli see hoopis teistmoo­ di kui kunagi varem – kõik oli virtuaalne! Kutsed saadeti liikmetele koos informatsioo­ niga, et võisid osaleda vir­ tuaalselt või soovi korral anda oma volituse liikmele, kes koosolekul osaleb. Tulemus oli suurepärane – esimest korda üle pika aja sai koosolekuga õigel ajal alustada, kuna kvoorum oli käes! Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Keelmann avas koosoleku ja tänas osalejaid. Toimus lahkunute liikmete mälestamine. Esimees luges ette eelmise aasta tegevuskava, kus oli palju kuulda. Toronto Eesti Selts pühitses 2019.a sügisel oma 75. aasta juubelit Eesti Majas koos teiste organisat­ sioonidega ,,Juubelisadu“ näol. Oli vahva pidu, kus söödi, nau­ diti noorte esinemisi ja tantsiti südaööni. Palju tänu kõigile, kes aitasid selle üritusega! Traditsiooniline Vabariigi aastapäeva tähistamine toimus ­ 23. veebruaril 2019 koos (Eesti Etnograafiaring Kanadas) EERKi näitusega ,,102 salli“. Enne aktust toimus oikumeeni­ line jumalateenistus Baptisti kirikus ja lipuheiskamine Eesti Maja ees hoovis ning pärast ­aktust ühine lõuna ja ettekanded täissaalile. Hästi läbiviidud üri­ tus, kus oli abilisi laialt – suur tänu neile! Osalesime ka teistel üritustel, kuhu meid oli kutsutud, näiteks

rahvajõulupuu. Eesti sõduritele saatsime jõulurõõmu Täiendus­ kooli laste kirjade ja jooniste näol. Samuti tervitasime keva­ del Ehatare elanikke. Koo­ so­ lekul kuulsime ka koolide ja lasteaia esindajatelt nende tege­ vusest ning kinnitasime seltsi kassa aruande ja eelarve. Tänati Kadri Kaldi, Anne Kaunismaad ja Tõnis Toomverit, kes revi­ deerisid seltsi, koolide ja lasteaia arvepidamisraamatuid. Järgmisel aastal on tõenäoli­ selt raske organiseerida üritusi COVID-19 piirangute tõttu, aga selts loodab, et Eesti 103. Vabariigi aastapäeva pühitse­ mine toimub mingil viisil püha­ päeval, 21. veebruaril 2021.a. ja saame siiski heisata Eesti lipu Eesti Maja ees. Jälgige Eesti Elu ja Facebooki teateid, kust saate lähemat informatsiooni. Aastapäeva tähistamine on selt­ sile kõige suurem tulutoov üri­ tus. Sissetuleku rahadest saame teha aupeakonsulaadile, eesti koolidele ja lasteaiale, gaidi­ dele/skautidele ja teistele toe­ tusi. Sellepärast oleme väga tänulikud iga toetuse eest, mida saab teha otseülekandega meie kontole (#5630) ühispangas või laekur Elle Rosenbergi kaudu (mob: 416-970-5930 või e-post: elle.rosenberg@sympatico.ca). Proo­ vime ka välistegevust or­ ganiseerida – nii et osalejad saavad olla 2 meetrit üksteisest kaugemal. Talvel vist on natukene raske, aga kui ilmad soojemaks lähevad… Koosolekul kinnitati Toronto Eesti Seltsi uuendatud kodukord ja põhikiri. Eelmine oli kehtiv 1978. aastast saadik ning vajas

ajakohastamist. See sai liikme­ tele saadetud enne koosolekut ja paistis, et kõik olid uuendustega rahul, kuna võeti vastu ühel häälel. Toimusid ka valimised. TES-i juhatusse valiti tagasi Epp Aruja, Anne Liis Keel­ mann, Piret Komi, Allan Meiusi, Anne Orunuk, Elle Rosenberg ja uus noor kan­ didaat Kati Kiilaspea. Tänati Markus Alliksaart, kes astus kevadel juhatuse tegevusest ­tagasi. Revisjonikomisjoni valiti Kadri Kald, Anne Mai Kaunis­ maa ja Anne Pedel. Praeguses keerulises olukor­ ras proovib selts ikka Toronto eestlasi kokku tõmmata üritus­ tele ja kontakti pidada, et keegi ei tunneks üksi. Uued ideed on alati teretulnud! Kui soovite aidata, kirjutage e-posti aadres­ sil: torontoeestiselts@gmail. com. Oleme õnnelikud, et elame niisugusel ajastul, kus side pida­ mine on üsna kerge kas telefoni või arvuti teel ning ei pea ootama postitatud kirja, mis sageli jõuab kohale liiga hilja, kui üritus on juba toimun­ ud. Soovime kõigile head terv­ ist kuni jälle kohtume! PIRET KOMI, TESi sekretär


16

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Väliseesti… (Algus lk. 1)

kumalt pagulaskirjandust uuri­ da. Ta suhtles palju Valev Uibopuuga; Bernard Kangroga, kes suri samal aastal, oli ta kohtunud varem. Kronberg rääkis ka Henrik Visnapuust, kel tänavu 130. sünniaastapäev. Ta nimetas Vis­ napuud tohutuks ideede ge­ nereerijaks: tema idee oli kir­ janike oma kirjastus, mida jagas ka August Gailit, ja mis teoks sai. Samuti rõhutas kõneleja Valev Uibopuu rolli EKK juures. Ta rääkis ka EKK ühest asutajaliikmest Enn Vallakust – ärimehest, leiutajast ja töösturist – tema karjääri võib nimetada „ajalehepoisist miljonäriks“, kes pani kirjastusele aluse 40 akt­ siaga. Ettekandes oli ka juttu raa­ matute levitamisest ja kuidas globaalne võrgustik eestlastega välja kujunes. Ajalehtedes ilmusid reklaamid ja intervjuud autoritega, mis teenis kirjan­ duselu kui terviku huvi. Samuti peatus kõneleja tee­ mal, kuidas pagulasraamat eri­ nevaid teid pidi Eestisse jõudis. Veel oli ettekandes juttu Kalju Lepikust, kelle 100. ­sünniaastapäeva tähistamiseks ilmus oktoobrikuu Loomingus mitu kirjatükki; samuti tema peatselt ilmuvast kogumikust. Muusikalise osa sisustas Eesti muusik, helilooja ja laulja Mari Kalkun oma kodustuu­ diost, kes tegi ürituse tarvis videoklipi, milleks viisistas ­ Kangro Tartu teemalisi luule­ tusi. Laulja sõnul on Kangrol olnud tema muusikuteel väga tähtis roll, temagi on pärit Võrumaalt. Välis-Eesti Muuseumi peaar­ hivaar Piret Noorhani ette­ kande teemaks oli ,,Külveti käekõrval: kirjaniku sõnum 21. sajandile“. Ta kõneles, kuidas elu võib muuta lähedaseks inimesega, keda pole kunagi kohanud: kui ta Ilmar Külveti ­ abikaasa Vaikega 2003.a. Torontos tutvus, oli Ilmari sur­ mast möödunud juba üle aasta. Vaike pöördus hiljem tema poole palvega aidata koostada raamat Ilmari mälestuseks. Piret Noorhani kõneles Külveti elust alates tema ajakir­ janduslikust tegevusest juba Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasena ja hilisemal põgeni­ kuteel. Külveti ajakirjanduslik looming on mahukas ja mitme­ kesine, väärides lugemist ja tema kui intellektuaali julgus ja suveräänsus järgimist. (Ette­ kande lühend. verisoon ilmus EE #46 ja Eesti Elu veebil.) Kirjandusteadlase Sirje Kiini teemaks oli ,,Mälestusi Kalju Lepikust ja Bernard Kangrost. Eesti Kirjanike Kooperatiivi tähendustest eesti kultuuriloos“. Oma ettekandes tõstis ta esile kooperatiivi mõjuvõimsust, mär­­ kides, et sel olid ka oma varju­ küljed. Kõige tähtsam EKK funkt­ sioon oli see, et sisuliselt viidi eesti kirjanduskultuur paari­ küm­ neks aastaks üle ja jätkati seda paguluses, samal ajal kui Eestis toimus massiline raama­ tute hävitamine, peitmine, kee­

lustamine ja inimeste avalda­ misvõimalused kahanesid pea­ aegu olematuks: võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, mis ’40-’50ndatel jäi kirjanduskvali­ teedi sõelale, rääkis Kiin. Lisaks raamatutele hakati välja andma ajakirju, näiteks Tuli­ muld ning sisuliselt kirjandus kolis selles kvaliteedis, mis ta EV iseseisvusaja lõpus oli, Rootsi, hiljem edasi ka mujale. Kõneleja tõstis esile, et nendes oludes oli geniaalne, mida Kangro tegi kirjastaja ja turundajana. Näiteks uute auto­ rite, uue põlvkonna kaasamine. Kangro püüdis ka luua sidu­ sat kirjanduslugu ja on sõnasta­ nud oma põlvkonna – ’30ndate aastate teise poole – kirjan­ dusloo. Kiin märkis Kangro tähtsust kirjanikuna, mainides Tartu triloogiat – üks eesti kirjanduse tähtteoseid – ’30ndate aastate Tartu vaimu kujutamisel ja taba­misel. See oli väga oluline pagulaspõlvkonnale, kehastades nende jaoks Eesti igatsust. Kang­ ro oli ka suurepärane luuletaja – silmapaistev looduslüürik. Sirje Kiin mainis ka tolleaeg­ seid probleeme, kuna oli üks keskne, monopoolne kirjastus läbi mitme aastakümne, kujun­ dades ka ühe mehe monopoolse olukorra. Mõnede meelest oli kirjastamisel maitse liiga ühe­ külgne: eelistati traditsioonilist kirjandust, mitte kaasaegset, jät­ kates ’30ndate aastate roman­ tilise valgusega realismi rada Eesti kirjandusprotsessis. Eelis­ tati meesautoreid – seda on kõnelejale rääkinud mitmed ­naisautorid. Esines ka isiklikke vastuolusid. Kõneleja tõdes, et kirjandusteadlaste kohus on seda lugu kirjutada – vaadeldes pagulaskirjandust kui tervikut. Kiin esitas ka isikliku mäles­ tusloo Kangrost seoses Kersti Merilaasiga (kes oli samuti üks Arbujatest), mis viis teda Meri­ laasi biograafia kirjutamiseni (ilmus 1989.a.). Kalju Lepikust rääkides nimetas kõneleja teda kõige olulisemaks eesti luule uuenda­ jaks ja luulekeele modernisaa­ toriks. Kui varem viidi edasi üldiselt traditsioonilist hoovust, oli Lepik üks väheseid, kes suu­ tis kaasa minna Euroopa luule arenguga. Kõneleja oli nende õnnelike hulgas, kel õnnestus luuletajaga tutvuda. Maarja Hollo, Eesti Kir­ jandusmuuseumi vanemteadur, kes 2016.a. kaitses doktoritöö Kangro loomingu põhjal, kõne­ les Bernard Kangro ja Ivar Ivaski kirjavahetusest. Ta rääkis, et Ivask, kes pidas elu lõpuni päevikut, loetles seal 1960. a talle olulised heliloojad ja kir­ janikud; 16 nime seas oli kolm eestlast, sh Kangro. Nende kirjavahetus sai alguse 1951.a. ­ märtsis, algatajaks Ivask. Suurt rolli Ivaski huvis eesti kirjanduse vastu mängis nende intellektuaalne dialoog; pea igas kirjas arutleti eesti kirjanduse üle. Kangro õhutas Ivaskit kir­ jutama eesti keeles, kuigi see Ivaskile lihtne ülesanne polnud, tema koduseks ja hariduse keeleks oli saksa keel. 1959.a. läks ta oma päevikutes üle eesti keelele. Ivask tegi kaastööd Tuli­

Nr. 47

LAHKUS ARMAS ABIKAASA, KASUISA, VEND JA ONU

Aarne Tori sündinud 27. märtsil 1946 Rootsis surnud 22. novembril 2020 Torontos Jääme Sind armastusega mäletama    LOIS CHRISTINE, PETER ja FLORAL ANNE ja BOB LISA, ADAM ja ELSIE KRISTEN ja MAX

mullale, Kangro avaldas EKKs tema luulekogusid. Kõneleja tõi välja kolm ­aspekti, mis oli nende kahe, eri­ nevasse generatsiooni kuuluva mehe vaimse läheduse aluseks: ühine huvi oma juurte ja kodu­ koha vastu; paguluses nägid nad pigem võimalust kui puudust; sarnane suhtumine, kas tuleks kodueestlastega suhelda ja kas käia Eestis või mitte. Kirjades vahetati mõtteid kir­ janduslike eelistuste ja kaano­ nite üle ning arutleti, kellele peaks kuuluma kõige auväär­ sem koht eesti kirjanduses. Ivask hindas väga Kangro luulet, koostades tema valik­ kogu. Lõpuks tõdes Hollo, et pikaaegne suhtlemine Kangroga sillutas teed Ivaski eesti luule­ tajaks saamisel, mida oli oma ettekandes toonud välja ka eelkõneleja. Viimasena oli sõna Lundi eestlastel Pille-Mai ja Madis Laasil, kes vahendasid isiklikke mälestusi EKKst (Kristiina Savini salvestus). Mõlemad ­tulid Lundi õppima 1960ndatel, üliõpilaskond oli seal väga ak­ tiivne ning Kooperatiiv tähtsal kohal. Olles olnud seotud EKKga, rääkisid nad eri aspektidest selle tegevuses, näiteks kuidas käis raamatute tellimine ja levita­ mine. Eestikeelne raamat oli Rootsis elavatele eestlastele ­va­­jalik. Toodi esile, et praegu on Rootsis inimesi, kes ei tea, mida teha nende vanematele-vanava­ nematele kuulunud rohkete ees­ tikeelsete raamatutega, otsi­ des võimalusi nende äraandmi­ seks, sest nooremad põlvkonnad sage­ li eestikeelset kirjandust ei loe. Juttu oli ka kooperatiivi likvideerimisest, mille tõi esile Kangro surm 1994.a., keegi teine seda ametit üle ei võtnud. Konverentsil kuuldud ette­ kannetest jäi kõlama, millist suurt rolli on mänginud Eesti Kirjanike Kooperatiiv nii oma tegutsemis-aastakümnete jook­ sul kui kindlasti tänapäevalgi, ja kirjamehed, kelle sünniaasta­ päevi konverentsiga märgiti. Elavat huvi tõestab fakt, et noorema põlvkonna eesti kirjan­ dusteadlased on võtnud ees­mär­ giks neid teemasid uurida, tehes omakorda kättesaadavaks eda­ sistele põlvkondadele, jäädvus­ tades olulist osa eesti kultuuri­ pärandis. Virtuaalkonverents on järel­ vaadatav ka Eesti Elu veebil. (EE) Fotod: EE arhiivist

Lahkus meie kallis kauaaegne perekonnasõber

Leonhard Soo sündinud 18. novembril 1920 Põltsamaal surnud 25. novembril 2020 Torontos

Mälestavad kurbuses Puhka rahus!

HELJU HELLE-MAI ja ROBERT

Puhka rahus, kallis tädi

Haide Pikk Südamlik kaastunne KERSTILE ja MATTILE perekonnaga Mälestavad kurbuses    URMAS, SUSAN ja BRIAN KIRSIPUU ENE ja ALLAN CORUPE KYLE ja CAITLIN CORUPE MARK ja LESLEY CORUPE perekonnaga HARRISON CORUPE

Uus ninasprei võib COVID-19-nakkust ära hoida

Koroonastatistikas võiks arvestada ka etnilist päritolu

Koroonapandeemia on muut­ nud maailma ja sundinud välja mõtlema uusi vahendeid viiruse ennetamiseks või kait­ seks selle saamise eest. Nii on USAs tegutseva Columbia ülikooli juures asuva Vagelos’i arsti- ja kirurgi­ kolledži töötajad loonud nina­­s­ prei, mis peaks nakatumise eest kaitset pakkuma kuni ööpäeva jooksul peale selle pruukimist. Spreis on kasutusel lipopep­ tiid, mis takistab viirusel ninas rakumembraanidesse tungimast, sest blokib võtmetähtsusega proteiini, mis laseks sel aset ­leida. Algupärased testid labori­ tuhk­rute peal ja inimese kopsu ruumiline mudel on näidanud, et lahendus võiks edukalt toimi­ da. Lisaks on see odav toota ja ei pea säilimiseks külmkapis asuma. Kuna katsetused on veel käimas, siis produkti osta hetkel pole võimalik. (DForte/EE)

Paljud teadlased ja aktivistid leiavad, et koroonaviiruse leviku statistikas peab rohkem arvestama inimeste etnilise päritoluga, sest see aitaks paremini tuvastada, kuidas viirus mõjutab erinevaid ko­ ­ gukondi. Helsingin Sanomat kirjutas, et paljud ebavõrdsuse ja rassis­ mi pärast muretsevad inimesed on nõudnud täpsemat ja põhjali­ kumat statistikat Euroopa tasandil, sest see aitaks paremi­ ni mõista, kuidas koroonaviirus mõjutab eri­ nevaid kogukondi. See aitaks paremini kohaldada koroona­ teste ja kaitsesoovitusi erinevatele sihtrühmadele. Euroopas kogutakse kõige rohkem koroonaviiruse statisti­ kat erinevate etniliste rühmade kohta Suurbritannias. Euroopa Liit lubas sügisel parandada oma statistika kogu­ mise meetodeid, et paremini mõista, kuidas toimib struk­ tuurne rassism ja diskrimineeri­ mine. (ERR/EE)


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

17

MEIE KULLAKALLIST EMA JA VANAEMA

Mälestame

Helje Valterit

Helje Valter (Juhkam)’it

Südamlik kaastunne ELLENILE ning KRISTIINALE ja EERIKULE nende armsa ema kaotuse puhul

sündinud 24. mail 1937 Vigalas surnud 20. novembril 2020 Torontos

LEA KÕIV TIINA LIIVET LEENA LIIVET INGRID PIIL VIIVI PIIL ja STAN MacLACHLAN

Mälestavad sügavas leinas    KRISTIINA, ANNALIISA ja SELIINA ELLEN ja LIISBET EERIK ja SIIRI

Surm mälestust ei mata haud armastust ei kata.

Tallinna Lennujaama läbib tänavu vaid neljandik eelmise aasta reisijate arvust Sel aastal läbib Tallinna Lennujaama ainult neljandik eelmise aasta reisijate arvust, järgmisel aastal loodetakse saavutada kolmandik 2019. a tasemest. IATA ehk rahvusvahelise lennutranspordiliidu andmetel kukub maailma lennundus tänavu tagasi aastasse 2003. Lennufirmade käive ja reisijate arv langeb tänavu üle 60% võr­ reldes eelmise aastaga. Eelmine aasta lõppes Tallin­ na Lennujaamale 9,7 miljoni eurose kasumiga ja reisijate arv ületas rekordiliselt 3,2 miljoni piiri. Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütles ERRile, et selle aasta Tallinna Lennujaama reisjate arv kujuneb suurusjärku 850 000 – 880 000 ühel aastal, mis on umbes veerand eelmise aasta mahust. Euroopas kukub reisijate arv ca 70% ja viimastel kuudel isegi 85-90 protsenti ning Tallinnas on ta kukkunud isegi üle 90 prot­sendi. Erinevad prognoosid hinda­ vad, et efektiivse vaktsiiniga võib lennuliikus taastuda 2024. või 2026. aastal, juhul kui vakt­ siin võetakse kasutusele 2022. a. Kui tõhustat vaktsiini ei õn­ nestu turule lasta, võib taas­ tumine toimuda alles 2029. a. Viirus on lennundust jääda­ valt muutunud. Selle tõttu on karmistatud lendamise ohutus­ nõudeid. Suurima muutusena arutatakse tervisepassi kehtesta­ mist. (ERR/EE)

Mälestame kurbuses

Helje Valter’it

ja avaldame kaastunnet EERIKULE, KRISTIINALE ja ELLENILE ja nende peredele IMBI ja REIN RAVO ja ALEXA TOIVO ja MICHELE

Helje Valter Avaldame südamlikku kaastunnet EERIKULE, ELLENILE ja KRISTIINALE MARK ja RONA TAIVO ja CHRISTINE KAILEE MATTI ja SHANNON ANTS

Avaldame südamliku kaastunnet EERIKULE, ELLENILE ja KRISTIINALE nende armsa ema

Helje Valter’i surma puhul Jõekääru sõbrad: EEVI ja VALDEKO HEIKKI K. KAREN ja MIKK LINDA ja JOHN LINDA ja PEETER

MARISSA, MARKUS   ja HENDRIK OLIVERA ja MART TIIU ja ILMAR

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Helje Valter’it ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS   ja EHATARE PERE

Lahkus meie armas hõimlane

Helje Valter Südamlik kaastunne KRISTIINALE, ELLENILE ja EERIKULE peredega LINDA, HENDRIK, MAALI, ESSI, KRISTJAN, KIM RITA, TOOMAS, EVA, MIHKEL ASKO, KATRIN, EDUARD

Avaldame sügavat kaastunnet EERIKULE, ELLENILE ja KRISTIINALE perekondadega ema

Helje Valteri lahkumise puhul

Puhka rahus, kallis kooliõde

JÕEKÄÄRU SUVEKODU SELTS

Helje Valter

Rootsi Skansen sulgeb esimest korda 129 aasta jooksul uksed Stockholmis asuv maailma vanimaid vabaõhumuuseume ja loomaaed Skansen sulgeb koroonaviiruse piirangute tõt­ tu 27. novembril uksed, uuesti loodetakse Skansen külasta­ jatele avada kevadel. Sulgemise põhjuseks on Rootsi peaministri poolt välja öeldud uued piirangud, millega võib korraga koguneda maksi­ maalselt kaheksa inimest. Selle tõttu sulgeb Skansen esimest korda oma 129 aasta pikkuse te­ gutsemisaja jooksul sissepääsu ja tühistab kõik jõuluperioodile plaanitud üritused. (ERR/EE)

Lahkus

Südamlik kaastunne lastele ja lastelastele Mälestades vaikses leinas   MAIE LEES

Südamlik kaastunne EERIKULE, ELLENILE ja KRISTIINALE kalli ema

Helje Valter’i Lahkus

lahkumise puhul

Helje Valter Avaldame südamlikku kaastunnet kauaaegsele sõbrannale ELLENILE ja perele VIVECA BISSONNETTE MERIKE LAINEVOOL MIGHELL MONIKA VALVUR

HEIKKI KIIRI ja FREDDY LEIKI ja MIKE LIA ja JONATHAN LIISA LINDA ja CHRIS LISA ja SVEN

MAIRE ja PETER MONIKA ja MARCUS RUTH ja PETER SILVI ja ANDRES TARMO TIIA ja ALLAN VIIVE ja MART


18

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Mälestame kurbuses kadunud gaidjuhti ja gaidiõde

LIIGA VARA LAHKUS MEIE KALLIS SUGULANE

Liisa-Mai Karuks Batavia NY Südamlik kaastunne isa MATTILE, ema INGRIDILE, õde MARISSALE ja kõikidele lähedastele Minnes võttis ta lambist tule ja süütas taevasse tähe

Leinavad kurbuses    MILVI PUUSEPP Vancouveris HELEN PÕLDROO, ERIK ja KAI New Yorgis LIISA DOBERINER-ULLMAN, JEFF ja ERIKA Montanas

Suri jalgpallilegend Diego Maradona Kolmapäeval kinnitas Argen­ tina Jalgpalli Liit ­teadet jalg­ pallilegendi, hiljuti 60-aas­ taseks saanud Diego Mara­ dona lahkumise kohta. Ar­ ­ gentina president Alberto Fernandez kuulutas seepeale välja kolme päeva pikkuse rahvusliku leina. Paljud jalgpallifännid peavad Maradonat tõeliseks palligeeni­ sueks. Maradona suurimaks saavutuseks on Argentina koon­ dise MM-tiitlini viimine 1986. a. Klubitasandil olid ta suuri­ mad saavutused, kui mängis Napoli ridades, kelle ta vedas Itaalia meistriks 1987. ja 1990. aastal. Oma karjääri jooksul mängis Maradona veel Boca Juniorsis, FC Barcelonas, Sevillas ja Newell’s Old Boys mees­ kondades. (D/EE)

Cambridge’i ülikoolist läksid kaduma Darwini märkmikud Cambridge’i ülikooli raama­ tukogu teatas sel nädalal, et nende kogudest on kaduma läinud, arvatavasti varastatud Briti loodusteadlase Charles Darwini kaks märkmikku, mis sisaldavad tema ideid evolutsiooni kohta ja kuulsat ­ ,,Elupuu“ visandit. Teadlane visandas oma ideid märkmikutesse 1837. aastal, pärast seda, kui tuli tagasi kuul­ salt reisilt HMS Beagle’i par­ dal. Ühte neist joonistas ta dia­ grammi mitmest võimalikust ­viisist, kuidas liik areneda võib. Hiljem avaldati detailseim joo­ nis tema 1859. aasta raamatus ,,Liikide tekkimine“. Cambridge’i ülikooli raa­ matukogu teatas märkmike kadumisest juba 2001. a, kui ­ need liigutati erikollektsioonide kambritest fotode tegemiseks mujale. Pikalt arvati, et need on va­ lesti sildistatult endiselt raama­ tukogus, kus on umbes 10 mil­ jonit raamatut, kaarti ja käsikir­ ja ning üks maailma suuremaid Darwini arhiive. Sel aastal viidi läbi aga raamatukogu ajaloo suurim otsimine ja märkmikke ei leitud. Raamatukogu teatel on märk­ mikud väärt mitu miljonit naela. (ERR/EE)

Nr. 47

gdr. Helje

Valter

Põhjatäht II Avaldame sügavat kaastunnet KRISTIINALE, ELLENILE ja EERIKULE perekondadega EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS ENDISTE PÕHJALA TÜTARDE PERE EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA   KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Mälestame kurbuses kallist gaidiõde ja sõpra

Lahkus ootamatult armas

Liisa-Mai Karuks sündinud 23. jaanuaril 1983 Torontos surnud 24. novembril 2020 Batavias, NY

Helje Valter’it Avaldame südamlikku kaastunnet KRISTIINALE, ELLENILE ja EERIKULE perekondadega

Leinavad kurbusega    õde MARISSA LIA, MARKUS, HENDRIK   ja KAHLUA ALEKSANDER ja ELLIE MIHKEL ja SAM MART ja OLIVERA MERIKE ja ROBERT

HELGI MELISSA ja PAUL perega

Mälestame

Helje Valterit Avaldame südamest kaastunnet KRISTIINALE, ELLENILE ja EERIKULE perekondadega

Puhka rahus, kallis

Liisa-Mai

KAY AIME ERIKA ESTER MARET LINDA

ristiisa JAAK

Ootamatult ja liiga noorelt lahkus armas sugulane

Liisa-Mai Karuks Sügav kaastunne INGRIDILE, MATTILE ja MARISSALE

HEIDI PIA SIRJE INGRID NELLY

Mälestan Sind,

Adu Raudkivi Puhka rahus!

ALAR KARUKS LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS

ANDRES RAUDSEPP

Lahkus meie lugupeetud kolleeg

Liiga vara lahkus

Liisa-Mai Karuks Oleme leinas koos MARISSA ja tema perega SIIRI ja EERIK

Avaldame sügavat kaastunnet töökaaslasele MARISSALE ja tema vanematele INGRIDILE ja MATTILE, õe ja tütre

Liisa-Mai Karuksi kaotuse puhul TARTU COLLEGE’i TÖÖKAASLASED

dr.

Raimund Pahapill

Oleme tänulikud tema õpetuste ja eeskuju eest Avaldame südamlikku kaastunnet IVILE, ERIKALE ja PETERILE perega JAANUS ja REET perega

Mälestame kauaaegset väga head perekonnasõpra

Peep Allisma’d ja avaldame südamlikku kaastunnet MALLE SALUSOOLE perega TAIVI ja LEMBIT VOHNJA


Nr. 47

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC Pühapäeval, 29. novembril VIRTUAALNE I ADVENDI JUMA­LATEENISTUS. Nähtav alates kl 11 h Vana-Andrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. EELTEADE. JÕULUJUMALA­ TEENISTUS 24. detsembril toi­ mub VIRTUAALSELT. Lähem info järgneb. Vana-Andrese koguduses on leeritaeg, tunnid on vahetud ja virtuaalsed. Leeriteenistus 2021. a juunikuu esimesel pühapäeval. Leeritunde korraldades järgime praeguse aja elureegelid.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus sellel perioodil. Virtuaaljumalatee­ nistus on nähtaval ala­tes pühapäevast tebk.ca veebileheküljelt ja YouTube’i kanalilt „To­ron­to Eesti Baptisti Kogudus“ Pühapäeval, 29. novembril kell 11h ESIMESE ADVENDI­ PÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks. Kell 3 pl EHATARE VIR­ TU­ AAL-TEENISTUS. Pastor Timo Lige. Muusika ansambel. Pühapäeval, 6. detsembril kell 11h TEISE ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige. Pühapäeval, 13. detsembril kell 11 h KOLMANDA ADVENDIPÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus pas-

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tähelepanu, Kuningas tuleb!

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

,,Ole väga rõõmus ,Siioni tütar, hõiska, Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja.“ Sakarja 9; 9

Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kuna alates 23.novembrist kuni 21. detsembrini on siseruumides kogunemiste piirang 10 inimest, siis: 1.  Jumalateenistused EELK To­­ ronto Peetri kirikus toimuvad pühapäeviti kell 11.30. 2.  Kirikusse tuleku soovist palume ette teatada pühapäevale eel­ nevaks neljapäevaks koguduse kantselei emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või jättes sõnumi kantselei telefonile: 416 483-5847. 3.  Kirikus viibides kandke maski. 4.  Haigena püsige kodus. Pühapäeval, 29. novembril kell 11.30 ESIMENE AD­­VENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 6. detsembril kell 11.30 TEINE ADVENT. JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 13. detsembril kell 11.30 kolmas ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Pühapäeval, 20. detsembril kell 11.30 NELJAS ADVENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Kuna me veel ei tea, millised muutused piirangutes hakkavad kehtima alates 22. detsembrist, siis avaldame Jõulupühade ja aastavahetuse teenistuste kohta täpsema info detsembri kuu keskel. Praegune eelteade on tehtud lootuses, et piirangud pühade ajaks leevenevad. Neljapäeval, 24. detsembril kell 14.00 I JÕULUÕHTU JUMALATEENISTUS. Kell 16.00 II JÕULUÕHTU JUMALA­ TEENISTUS. Reedel, 25. detsembril kell 12.00 JÕULUPÜHA JUMALA­ TEENISTUS armulauaga. Neljapäeval, 31. detsembril kell 14.00 VANA-AASTA JUMA­ LATEENISTUS armulauaga.

tor Timo Lige. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks. EELTEADE: Juhul, kui toimub muudatus COVIDi piirangutes ja võimaldadakse jälle ühiselt kirikus koguneda, JÕULULAUPÄEVATEE­­NISTUS toimub eel-registratsiooniga. Palume end sellel jumalateenistusel osalemiseks eelnevalt registreerida 20. detsembriks, tel. 416-282-3419, e-post: ebcoft@ gmail.com, et saaksime tagada kirikus piisava hajutatuse. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com. OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

19

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Selle ebatavalise 2020. aasta advendi ehk ootuseaeg on kätte jõudnud. Möödunud pühapäeval tähistatud surnute mälestus­ pühaga lõppes kirikuaasta. Vii­ mased üheksa kuud on maailm olnud tõsiselt silmitsi viiruste ja surmaga. Tähtsaimaks uudiseks on kujunenud viirusesse nakata­ nute ja sellese surnute arv. Helistan vanale sõbrale ja ta pa­ lub helistada veidi hiljem… … pean enne teada saama tänased viiruse uudised. Sõbrad! Meil on selles olukorras vaja ka muid uudiseid. Piibli prohvet Sakarjal on advendiajal ajatu ootuste ja lootuste sõnum ka tänapäevale. Ootused jagunevad üldjoon­ tes ajalisteks ja ajatuteks. Milline on kogu maailma suurim ajaline ootus praegusel 2020. aastal? Eesti Päevalehe artikkel 17. novembril 2020 kannab pealkirja ,,Kohe saab koroonaviirus kabelimatsu“. Isegi see pealkiri vajab osalist lahtiseletamist, rääkimata sala­ pärasest aastatuhandete vanusest piiblitekstist. Mis asi on see ka­ belimats? Eesti keele seletav sõnaraamat annab vastuse: tap­ pev, surmav löök, surmahoop. Ajakirjaniku arvates oleme teadmatuse ja pimeduse ajas: kõige pimedam on enne koitu. Koit on tema arvates seotud uue koroonaviiruse vastase vaktsiini leiutamisega. Peame lootma ja ootama selle saabumist. Tore oleks kui jõuluks… Juutide olukorda iseloomus­ tas prohvet Jesaja nii: ,,Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust, kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus“ Js.9;1. Jesaja sõnum on kirju­ tatud seitse sajandit enne Kristust. Prohvet Sakarja on jõudnud juba tunduvalt lähe­ male saabuvale pimeduse lõpule ja koidu algusele. Vahepealsete sajandite jook­ sul oli pimedus pidevalt suure­ nenud. Ammu oli kadunud juutide suurkuningate Sauli, Taaveti ja Saalomoni kuulsusri­

ADVOKAADID

kas valitsemiseaeg. Riik oli lõhestunud kaheks sageli kon­ kureerivaks osapooleks. Tänu preesterkonna ja kiiresti vahel­ duvate kuningate küündima­ tusele oli rahvas kaotanud oma religioosse ja poliitilise visioo­ ni. Tagatipuks omariikluse kao­ tus ja mitme põlvkonna pikkune Paabeli vangipõlv, mis ähvardas rahvuse usulist ja kultuurilist eksistentsi. Millal ja kuidas tuleb sellele kõigele lõpp? ­ Vangipõli lõppes, maailma suurvõimud vahetusid. Tekkis võimalus isegi oma Jeruusalem­ ma templi taastamiseks aastal 516 e. Kr. Pärast sajanditepik­ kust pimedust hakkasid koitma esimesed koidukiired. Kaua pimedusega harjunu ei ole ­ võimeline toimuvale adekvaat­ selt reageerima. Keegi peab hakkama sellele tähelepanu juhtima. Ajaloo areenile astus ­ prohvet Sakarja oma ülesehitava sõnumiga. Nimetame sellest paar julgustavat mõtet saabu­ vasse tänasesse advendiaega: Ole väga rõõmus Rõõmsameelsus on teatud inimestele kaasasündinud oma­

dus. Oleme sünnilt kahte sorti. Poolikut veeklaasi vaadates reageerime erinevalt: pool täis või pool tühi. Mõlemal poolel on õigus. Kumma hinnangu annad sina praegusele olukor­ ­ rale? Soovitan lugemiseks Kay Warreni raamatut ,,Choose Joy. Because happiness is not enough“. Vali õige rõõmu allikas Vaata, sulle tuleb su Kunin­ gas, õiglne ja aitaja. Jõuludega tähistame selle Kuninga Jeesuse Kristuse sündi. Kõik Ta sünni ja eluga seotu kuulub ka minule ja sinule. ,,Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta (kunin­ gas) meelevalla saada Jumala lasteks.“ Jh.1 12. Apostel Pauluse kogemuse alusel: ,,... kui kurvastatud, aga ikka rõõm­ sad“ 2.Kr.6 ;10. Kas jõulud Kristusega või ilma Temata? See on meie valik. Laulgem ar­ mastatud jõululaulu sõnadega: ,,Sinuga, mu Lunastaja. Olen rõõmus jõulu ajal. Hinge avan sinule, olgu see su sõimeke!“ Rõõmsameelset advendiaega! Emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

MATUSEBÜROO

R.S. KANE FUNERAL HOME A division of Service Corporation International (Canada) ULC

6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


20

EESTI ELU reedel, 27. novembril 2020 — Friday, November 27, 2020

Nr. 47

Tellige EESTI ELU!

Alates detsembrist ootame Kanada eestlasi vastama väliseesti koolipärimuse küsitlusele Johanna Helin, Piret Noorhani, Piret Voolaid Väliseesti Muuseum Torontos ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartus kuulutavad alates 1. detsembrist välja koolipäri­muse kogumise võistluse Kanada eestlastele. Kaastöid oodatakse nii tänastelt õpilastelt kui ka varem koolis õppinud ja/või töötanud inimestelt kuni 1. juunini 2021. Kogumisakt­ sioon on pühendatud tänavu meie seast lahkunud Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide kauaaegsele juhatajale Edgar Martenile. Laste- ja noortepärimust on kogutud Eestis alates 1920. aas­ tatest. Suured üleriigilised koo­ lipärimuse kogumise aktsioonid on toimunud kolmel korral, 1992, 2007 ja 2018. Seekordse ettevõtmise eesmärk on jääd­ vustada väliseesti koolilaste maailm just sellisena, nagu see tänapäeval on. Kuid vastama on oodatud ka täiskasvanud, kelle kooliaeg on küll ammu möödas, aga mälestused sellest ajast on ikka meeles ja nüüd on võima­ lus neid ka jagada ning tule­ vaste põlvede jaoks jäädvusta­ da. Üks ettevõtmise sihte on kindlasti soov Eestis seni vähe tähelepanu saanud väliseesti pärimust ja noortekultuuri tead­ vustada ja fikseerida, et seda hiljem analüüsida, näiteks võr­ relda kodu- ja väliseesti koolielu nii tänapäeval kui ka minevikus. Materjali põhjal on plaanis tule­ vikus koostada laiemale huvi­ liste ringile suunatud kogu­ mikke ja näitus, mida ekspo­ neeritakse nii Kanadas kui ka Eestis. Oodatud on vastused järgmistel teemadel: •  naljad ja anekdoodid • hirmud, uskumused, ennus­ ta­ mine •  tähtpäevad ja peod •  vaba aeg ja sõbrad • mängud

Vastata võib kõikidele tee­ madele, mis ennast köidavad. Abivahendina soovitame ka­ sutada Eesti Kirjandusmuu­ seumis koostatud küsitluskava kodulehel www.folklore.ee/kp, mis on olemas nii pdf-faili kui veebivormina. Küsimustele võib vastata ka vabas vormis, pannes kõik kirja nii nagu meelde ­tuleb. Vastused võib ära saata kolmel viisil: 1.  otse veebivormi täites. Kõike ei pea ühekorraga täitma: poolelioleva vormi saab salves­ tada, vajutades nupule „Salvesta mustand!“. Hiljem jätkamiseks tuleb avada veebivorm uuesti samas arvutis sama veebibrau­ seriga. 2.  eraldi failina, mille võib saata aadressil: kp@folklore.ee 3.  paberil: märksõnaga „Kooli­ pärimus“ aadressil Väliseesti Muuseum/VEMU 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4. VEMU korraldab laekunud kaastööde koopiate saatmise Eesti Kirjandusmuuseumi. Lae­ kunud kaastöid säilitatakse nii Kirjandusmuuseumis kui ka VEMUs. Failis või paberil vastates palume lisada iga vastuse ­ juurde küsimuse numbri ja jätta lehe vasakust servast 3 cm ­vabaks. Palume lisada vastusele oma nimi, sugu, vanus, kool, klass, elukoht ja võimalusel e-posti aadress. Tagame and­ mete konfidentsiaalse kasutuse; hilisemal analüüsimisel vastaja andmeid tema vastustega ei seostata, materjali avaldamise ­ korral tuuakse ära vastaja vanus ja sugu, kuid mitte tema nimi. Küsitlusele võib julgelt vas­ tata nii eesti kui ka inglise keeles. Ootuspäraselt võivad ­ eesti ja kanada pärimus ja mälestused põimuda, ka eri ­kultuuride vastasmõjud pakuvad teadlastele põnevat uurimisai­ nest. VEMU on huvitatud ka

i­ gasugustest materjalidest ja esemetest, mis on seotud koo­ ­ liajaga: fotod, joonistused, kooli­vihikud, eksamimaterjalid ja muud koolitööd, kirjad, kooli ajal koostatud almanahhid, aja­ kirjad vmt, videod, helilindis­ tused jne. Fotodele, videotele ja helisalvestistele palume lisada olukorra/ürituse kirjeldus, toi­ mumise aeg ja koht ning salves­ tise autor. Internetist kopeeritud fotode puhul on vaja omaniku luba ja viidet, kelle tehtud fotod on. Kõik materjalid võib toimetada VEMUsse (310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4) või kirjutades aadressil piret. noorhani@vemu.ca. Kõiki koo­ liteemalisi materjale hoiusta­ takse tulevikus VEMUs. Põhjalikumaid kaastöid on plaanis autasustada nii raa­ matute kui ka rahaliste au­ hindadega. See on esimene väliseestlastele suunatud suu­ rem koolipärimuse kogumisakt­ sioon, mistõttu on iga osavõtt väga väärtuslik!

KANADA UUDISED

Sündmuste kalender • Pühap., 29. nov. kl 2 p.l. LOENG. Tartu Ülikooli välis­ eesti külalisprofessor DAVID ILMAR LEPASAAR BEECHER ,,KODU JA PAGULUS: TARTU KOHT MINUS JA MAA­ILMAS“. Zoom’is, ID: 935 4151 7955 Passcode: 250307. • Neljap., 10.- neljap., 24. dets. VIRTUAALNE RAHVA­JÕULU­PUU Eesti Sihtkapital Kanadas korraldusel. • Reedel, 4. dets kl 7 õ MINI­ LOENG+KONTSERT – HONEY­ PAW virtuaalselt, EMW Facebooki vahendusel. • 31. dets. 2020 – Eesti Siht­ kapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

•  QUEBEC. Simon JolinBarrette, Quebeci prantsuse keele eest vastutav minister teatas teisipäeval plaanist tugev­ dada prantsuse keelt provintsis. (Lüh. CTVNews) • MANITOBA. Esmaspäeval oli ühte vanadekodusse sisse pää­ senud hirv, kelle eemal­ damisega tegeles RCMP. Loom oli sisse hüpanud ilmselt klaas­ uksest, kaotanud ühe sarve ja vaatamata pingutustele võttis tema väljasaamine omajagu aega, kuid ta pääses õnnelikult vabadusse ja keegi intsidendis viga ei saanud. (Lüh. CTVNews)

• ONTARIO. Provintsivalitsus teatas, et endine Canadian Armes Forces juht, erru läinud Gen. Rick Hillier hakkab juhti­ ma äsjaloodud COVID-19 vakt­ siini jaotamise alast töögruppi. (Lüh. CTVNews) •  KANADA. Uus küsitlus tõi välja, et paljud kanadalased on pandeemia vältel kaalus juurde võtnud, sest söövad rohkem ja saavad vähem kehalist koor­ must. Aga ka mitte kõik. Ligi kolmandik vastanuist väitis, et on alates märtsikuust kaalus juurde võtnud, ent 15% on see­ vastu kaalu kaotanud. Um­ bes kolmandik tunnistas ka kehalise koormuse vähenemist, 16%-l oli see aga suurenenud. (Lüh. CP24)


Articles inside

Väliseesti kirjanduse tähtsündmusi käsitlev virtuaalkonverents

1min
page 1

Alates detsembrist ootame Kanada eestlasi vastama väliseesti koolipärimuse küsitlusele

2min
pages 19-20

Please help with your support! St. Peter’s Estonian Lutheran Church – Our Sacred Sanctuary

2min
page 12

The Tale of Two Estonias

4min
pages 11, 19

Kaks eestlasest Grammynominenti koos laval

1min
page 6

Eesti kunsti esindaja muusikaline teekond viib uue IEC toetamiseni

3min
pages 4, 8

Northern Birch Community Roots stipendiaadid 2020

3min
page 4

Märkmik: Kadrid lunivad lund

1min
page 15

Ghost town keset looduslikku provintsiparki

1min
page 14

Estonia at both ends of the globe

1min
page 11

Internet and the survival of the Estonian language at home and abroad

1min
pages 10, 19

Kanada päevikust: Maapealne põrgu

1min
pages 5, 19

Joe Biden 78!

1min
pages 5, 19
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.