Eesti Elu / Estonian Life No. 45 | November 13, 2020

This newspaper was mailed on Friday, November 13, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 45, 2020

Reedel, 13. novembril — Friday, November 13

www.eestielu.ca

Remembrance Day tähistamine Kanadas koroonakriisi tingimustes Ülle Baum Iga-aastasest 11. novembril kell 11 hommikul toimuvast pidulikust mälestuspäeva ­tseremooniast Canadian War Memorial’i juures Ottawas võtab osa ligi 30 tuhat ini­ mest. Sel aastal sai seoses erakorraliste COVID-19 pan­ deemia tingimustega tradit­ sioonilisest üritusest osa võtta vaid sada kutsutud külalist, kes kõik kandsid näomaske.

Kanada kindralkuberner ja Commander-in-Chief of Canada Julie Payette, Kanada pea­ minister Justin Trudeau ja tema abikaasa Sophie Grégoire Trudeau ning National Silver Cross Mother Debbie Sullivan olid mälestuspäeval osalejate hulgas.

Tänavu möödus 75 aastat Teise maailmasõja lõpust ja see lisas erilise ajalooline värvingu sellele vaikushetkele, mälesta­ maks paljudes erinevates la­ hingutes langenuid. Üritusel osalesid paljud sõ­ javeteranid, kelle tervislik seis­ und seda lubas, nende hulgas Bill Black, Korean War Veterans Association Ottawa Chapter President. Sellel aktiiv­ sel ühingul on praegu 105 lii­ get. Suur grupp Korea sõja­ veterane võttis osa ka püha­ päeval, 8. novembril kell 11 hommikul Ottawa linnavalitsuse hoone lähedal Lisgar’i tänaval asuva monumendi juures 2020 Turn Toward Buson tseremoo­ niast, mis oli korraldatud Korea Vabariigi suursaadiku Chang Keung Ryong poolt.

11. novembri mälestuspäeval toimus ka veel üks märkimis­

Catherine McKenna, Minister of Infrastructure and Communities Kanada Sõjamonumendi juures pärjaga, mille ta asetas samba jalamile Kanada valitsuse nimel.

Foto: ©Ülle Baum

väärne sündmus Ottawas.

Nimelt avati Kanada sõjamuu­ seumis esmakordselt publikule vaatamiseks üks väga oluline portree – 98 aastase Teise Maailmasõja veterani, vanima Kanadas elava Saskatchewani Sweetgrass First Nationi sõjave­ terani reamees Philip Faveli portreemaal, mille esitlemine toimus ametlikult 8. novembri pärastlõunal sama muuseumi suures saalis. See portree on ­tehtud Ottawa kunstniku Elaine Goble’i poolt ja on esimene portree, mis on tehtud meie riigi ajaloos Kanada pärismaalasest sõjaveteranist. 8. novembril tähistati Vahtralehemaal ka Kanada pärismaalastest sõja­ veteranide päeva. Ülalnimetatud portree esit­ lemise tseremoonia oli ka kaua­ oodatud sümboolse lepituse tä­ hendusega. Üritusest võttis osa teiste hulgas ka Kanada

tippsõja­ väelane, kindral Jo­ nathan Vance CMM, MSC, CD, Canadian Army general, Chief of the Defence Staff of the Canadian Armed Forces, kes oma sõnavõtus muuhulgas too­ nitas: ,,It is fitting we h­onour Mr. Philip Favel on Indigenous Veterans Day. Each November 8, we give thanks to the men and women of Canada’s First Nations, Inuit, and Métis com­ munities for their service and sacrifices. Mr. Favel is one of over 12,000 Indigenous Peoples who have served Canada in the major conflicts of the 20th cen­ tury.“ Samuti tähtsustas ajaloo­ list h­etke kindralleitnant Wayne Eyre, Commander Canadian Army and Defence Team Champion for Indigenous Peoples, öeldes: ,,The Canadian War Museum is honoured to re­ ceive the donation of Normandy (Järgneb lk. 12)

Nadine Favel, Teise maailmasõja veterani Philip Faveli lapselaps, maali autor kunstnik Elaine Goble ja kindral Jonathan Vance maali esitlemise tseremoonial Kanada sõjamuuseumi saalis Ottawas. Foto: ©Ülle Baum

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eestlaste Kesknõukogu Kana­ das (EKN) ja Rootsi Eestlaste Liit (REL) mõistavad hukka Eesti paremäärmusliku erakonna EKRE endise sise­ ministri Mart Helme, rahandusminister Martin Helme ning Eesti Eurosaadiku Jaak Madisoni kom­ mentaarid Ameerika Ühendriikide pre­sidendivalimiste kohta, mis õõnestavad Eesti julgeolekut ja suhteid lääne liitlastega.

He­lmed ja Jaak Madison arutasid saates ,,Räägime asjast“, et USA valimistulemused on võlt­situd ning Joe Bideni presi­ dendiks saamine oleks Ameeri­ ka allakäigu algus. Endise siseministri Mart Helme h­ in­­nangul valis Joe Bideni Ameerika pre­sidendiks süvariik ja valitud president Biden on korrum­ peerunud. Mart Helme on tagasi astunud, kuid EKRE on jät­ kuvalt valitsuses ja nende s­ eisukohad püsivad.

Pärast taasiseseisvumist oli Eesti üks juhtivaid riike, kes integreerus kiiresti Euroopaga ja võttis omaks lääne demokraatlikud väärtused. EKRE seisukohad ja avaldused on korduvalt seadnud kahtluse alla Eesti hea maine ja koha lääne demokraatlike riikide hulgas. Sõnad loe­vad ja EKRE ministrite sõnad on vastuvõetamatud.

Välismaal elavad eestlased töötasid väsimatult Eesti ise­ seisvuse taastamise nimel Nõu­kogude okupatsiooni aastatel.

Viimase 30 aasta jooksul oleme teinud tõhusat lobitööd Eesti nimel asukohamaades. Jälgime toimuvat suure murega Eesti ­riigi tuleviku pärast.

EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS ROOTSI EESTLASTE LIIT

PÖFF-i elutööauhinna laureaat on Alar Kivilo Eestis novembrikuus (tänavu kuni 29. nov.) toimuval Pime­ date Ööde Filmifestivalil (PÖFF) antakse välja kaks elutööpreemiat. Üheks laureaadiks on sel aastal Kana­ das sündinud Alar Kivilo.

Alar Kivilo oli sel puhul kut­ sustud 9. novembril ETV2-s eetris olnud saatesse ,,Plekk­ ­ trumm“, mida juhib Joonas Hellerma, kes on olnud ka Kanada eestlaste dokfilmifesti­ valil Estdocs moderaatoriks.

Hollywoodis operaatorina töötav Alar Kivilo rääkis tööst sealsete kõlavate nimedega ning sellest, et hea operaatoritöö ei tohi liialt silma paista, vaid peab järgima lugu. ,,Mu elu on olnud õnnelik, sest olen leidnud tasakaalu elu­ kutse ja pereelu vahel,“ rääkis Kivilo. ,,Ma olen reisinud Antarktikast Arktikani, olen filme teinud igasuguste kuulsus­ tega, lavastajate ja filmigrup­ pidega on olnud suurepärased loomingulised koostööd. Mul on tunne nagu lapsepõlves ­sünnipäeval, kui oled hästi palju kinke saanud, torti ja kringlit söönud ja nüüd libistatakse sulle veel magusat jäätist ette. ­ Nii et aitäh, PÖFF!“

,,Ilma operaatorita oleks film raadio,“ selgitas Kivilo oma elukutse rolli filmis. ,,Minu asi on filmi lugu visuaalselt esile tuua, et näitlejad, kel on kino­ maailmas kõige tähtsam koht, saaksid ennast väljendada.“ Kivilo ise peab oma trum­ pideks ausust ja alandlikkust. ,,Ma ei proovi silma paista.

Hea operaatoritöö respekteerib näitlejaid ja lugu ja ei jää ette.“ Eesti kinost kiidab Kivilo Tanel Toomi ,,Tõde ja õigust“ (seda filmi saab vaadata Kana­ das EUFFi raames, vt lähem info selle lehe lk 16, toim.).

Saade Plekktrumm on järel­ vaadatav ERRi kodulehe kaudu (ERR/EE)

Alar Kivilo saates Plekktrumm.

Foto: ERR

2

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Nr. 45

Siseminister Helme astus tagasi

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mardid, sandid ja jandid Skandaalist skandaalini – nii on Kanada liberaalidega.

Parlamendiliige Yasmin Ratansi oli sunnitud teisipäeval parteist lahkuma, kuna keegi avalikustas, et määrustevastaselt on tema õde olnud aastaid ta büroos palgalehel. Saades, nagu poliitikas ikka, magusat palka, palju enam kui Kanada keskmine. Et aga Ratansi parlamendis edasi istub iseseisva poliitikuna kinnitab, et tal puudub aatelisus, eetika. Pidi ju teadma, et nii ei tohi.

Ka Eestis ei olda tohuvabohudest vaba. Konservatiivne erakond EKRE on kaua tugevaid rekatsioone esile toonud – nii poolt, kui vastu. Polariseeriv, kuid paraku on pandeemia aastal vist kõikjal nii.

Esmaspäeval astus siseminister Mart Helme, kaua EKRE juhtkujusid, olles ka endine esimees, tagasi, vihjates laimule ja valele, „mida Eesti meedia produtseerib“. Ülikonservatiivne, helgel keskteel mitte sammuv EKRE on saanud pärast valitsuse koalitsiooni saamist arvukalt meediakriitikat. Vastukaja tõusis tema üteluse kohta, et USA presidendi valimiste tulemused pole ju kinnitatud, Joe Biden pole ametisse vannutatud, Donald Trump kaotust tunnistanud. Mart Helme lisas otsa, et USAs on levinud uudiseid, mille järgi „valimispettusi on ka tõestatud“. Küsimärke olevat, vähemalt Trumpi, vabariiklaste järgi, viies osariigis.

Poliitikas on enam ja enam isad ja pojad mõjul. Trumpid.

(Donald juunior ju õukonnas. Ega Joe Bideni poegki puhta renomeega ole.) Trudeaud. Ja Eestis Helmed. Martin Helme võttis üle erakonna esimehe koha, on praegune rahandusminister. Kui isa astus tagasi, enne umbusalduse avaldamist, siis poeg elas selle Riigikogus üle, valitsuseliikmed jäid erapooletuks.

Mart Helme langetas omapärase otsuse „koalitsiooni säilitamise huvides“. Ent astus vaid ministri kohalt tagasi, on nüüd Riigikogus lihtliikmena. Nagu Ratansigi Kanadas.

Esmaspäeval toimunud pressi­ konverentsil teatas Eesti Konservatiivsesse Rahvaera­ konda (EKRE) kuuluv siseminister, et astub tagasi. Ta tea­ tas pressikonverentsil: „Mul on lihtsalt kõrini! Mitte keegi ei suukorvista mind: ei pea­ minister, ei president, ei fraktsioon, ei ajakirjandus, mitte keegi. /---/ Jätkan riigikogus.

Mis positsioonil täpselt, seda arutame veel, aga te ei pääse minust.“ Terava olukorra põhjustas TRE Raadios eetris olnud iga­ nädalane saade Räägime asjast, kus eelmisel pühapäeval arut­ lesid Mart ja Martin Helme

Erakonna Eesti 200 toetus tõusis rekordtasemele Hiljutisest Ühis­konnauurin­ gute Instituudi tellitud Nors­ tat Eesti AS-i küsitlusest ­selgub, et jätkuvalt on Eestis suurima toetusega Refor­ mi­ era­kond. Toetust on aga jõudsalt kasvatamas Eesti 200.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,5%, Keskerakonda 22,6% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,6% valimisõigus­ likest kodanikest.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 14. oktoobrist 9. novembrini ning kokku küsitleti 3750 valimisea­ list Eesti kodanikku.

Esikolmikule järgneb Eesti 200, kelle toetus on tõusnud 9,9-%ni, ning Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond 8,4 ning Isamaa 5,5%-ga.

Koalitsioonierakondi toetab 44,7% ja opositsioonierakondi 39,9% vastajatest.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016.a. jaanuaris

(PM/EE)

Narvas pannakse koolimajad kinni Narva linnavalitsus suunas terviseameti soovitusel kõik linna üldhariduskoolid ja huvikoolid alates neljapäevast kodusele distantsõppele. Põh­ juseks on viimase nädala jooksul mitmetes linnaasu­ tustes kiiresti kasvanud ko­­ roonasse nakatunute arv, vahendab Põhjarannik.

Kontaktõpe seiskub ka Narva laste loomemajas, muusikakoo­ lis, kunstikoolis, noorte mere­ meeste klubis, kahes spordikoo­ lis.

Vanalinna riigikooli direktori Tatjana Stepanova sõnul lähe­ vad riigikoolis distantsõppele vaid gümnaasiumiklassid.

Ida regionaalosakonna jälgi­ misel on üle 3 000 inimese, kellest haigestunud on 480.

(D/EE)

asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid prot­ sesse. (ERR/EE)

Kaitseminister tunnustas välismissioonidel teeninud kaitseväelasi Kaitseminister Jüri Luik an­­ dis sel nädalal medalid välismissioonidel Malis, Lähis­-Idas ning Afganistanis teeninud kaitseväelastele. ,,Teenistust on peaaegu 15 aastat. Ja Mali oli mul kolmas missioon. /.../ Aga ükskõik, kuhu sa missioonile lähed, alati võivad sündmused selles piir­ konnas või riigis, kus sa oled, eskaleeruda. Sa pead kõigeks

Foto: kaitseministeerium

Miks aga teisi inimesi korrale ei kutsuta avalike väärsammude eest? Poliitik – ka endine Europarlamendi liige sellega kaasneva kõrge palgaga – ja kauaaegne ajakirjanduse õppejõud Marju Lauristin esitas USA valimispäeval lootuse – et saaks ometi sel­ lest „klounist“ Valges Majas lahti. Nii halvustavalt ei tohiks avaliku elu inimene küll lausuda. Eriti Lauristini tausta arvestades. On raske uskuda, et kodune kasvatus Lauristinile ei mõjunud.

Teisipäev oli sobivalt mardipäev. Mis rahvakalendris kinnitab talve algust. Mart matab, Kadri katab on rahvasuust, kadriks on tavaliselt lumi maas. Mardil sandid jandivad, tehes tempe.

Sobivalt on see viimaste päevade metafooriks. Mitmeti on paljud poliitikud vaimselt sandistunud. Et see kemplemine, jantimine kunagi ometi lõppeks.

TÕNU NAELAPEA

USA presidendivalimiste tule­ muste üle, seades need kahtluse alla.

Mart Helmele on varem umb­ usaldust avaldatud 2019. aasta juunis ja uuesti sama aasta detsembris, kuid mõlemal korral kukkusid umbusaldushääletused läbi.

Mart Helme on Eesti Vaba­ riigi siseminister alates 29. aprillist 2019.

Mart Helme on kuues minis­ ter, kes EKREst on ministria­ meti maha pannud. Eelnevalt on ametist lahkunud Marti Kuusik, Kert Kingo, Mart Järvik, Kaimar Karu ja Rene Kokk.

alati valmis olema,“ ütles mee­ dik, vanemveebel Jaune Engel.

Suuremad missioonid on Afganistanis, Malis ja Iraagis.

Malis jätkab missiooni ka tänavu alustanud eriüksus.

Iraagis alustab väekaitseüksus, mis turvab instruktoreid Bagda­ dis, vaheldudes Leedu ja Läti üksustega. Rühma suurus on koos varumeestega 40 inimest.

(KMPT/EE)

Endiste peaministrite ja presidendi ühisavaldus Eesti Päevaleht tõi esmaspäe­ val ära viie varasema Eesti peaministri ja eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ühisavalduse, milles mõistetakse hukka Mart ja Martin Helme USA-teemalised välja­ ütlemised.

Muuhulgas on avalduses öeldud: Usalduslikud ja lähe­ dased liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega on Eesti julge­ oleku alus. Ameerika administ­ ratsiooni, eriti aga presidendi ja asepresidendi isiklik otsus võib kriitilisel hetkel otsustada Eesti saatuse, meie riigi püsima­ jäämise.

Eesti Vabariik – tuhanded Eesti ja Ameerika kodanikud, kõik meie diplomaadid, kõik meie valitsused on aastaküm­ neid pingutanud, et meie suhe oleks eriline, isiklik ja vahetu ning et Eesti julgeolek oleks tagatud.

Eesti ei saa endale lubada mitut välispoliitikat. Sise­minist­ ri ja rahandusministri väljaütle­ misi ei saa lahutada valitsuse seisukohast. USA demokraatli­ kult valitud presidenti ründavad vandenõuteooriatel põhinevad absurdsed ja ilma igasuguste tõenditeta süüdistused võivad Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetesse lüüa mõra, mida on vaja parandada aastakümneid.

Avaldusele kirjutasid alla Toomas Hendrik Ilves, Andrus Ansip, Siim Kallas, Mart Laar, Taavi Rõivas, Andres Tarand.

(EPL/EE)

Välisturiste käis suvel Eestis vähe Kui möödunud aasta suvel moodustasid turistid kaks kolmandikku kõigist Eestis puhkajatest, siis sel suvel oli vastupidi – Eesti elanikud sõitsid ringi oma kodumaal ja veetsid majutusasutustes kaks kolmandikku kõigist ööbimistest.

Sel suvel oli välisturistide arv 66 protsendi võrra madalam kui aasta varem. See tähendab, et kokku veedeti sel suvel Eesti majutusasutustes 41 protsenti vähem öid kui eelmisel suvel.

Välisturistidest kasvas vaid lätlaste arv, keda tuli Eestisse viis protsenti rohkem kui eelmi­ sel suvel. Kuigi leedulaste arv oli samuti kõrge, oli neid ühek­ sa protsenti vähem aasta varase­ mast ning soomlasi tuli Eestisse lausa üle poole vähem kui ­mullu. (ERR/EE)

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Ontario püstitas uute viirusjuhtude osas ehmatava re­­ kordi pühapäeval: 1328. Päev varem oli samuti arv rekordiline, kuid märksa väiksem: 1132. Aktiivsete haigusjuhtude arv oli pühapäeval provintsis 9105, teisipäevaks juba üle 10.000. Esmaspäeval oli uusi nakatumisi mõnevõrra vähem 1242 – teisipäeval aga 1388, jällegi provintsi rekord ning viies päev järjest neljakohalise arvuga. Haig­ laravil oli teisipäevaks 422 inimest (55 võrra rohkem kui päev varem); nii suurt hulka pole nähtud alates juunikuu keskpaigast. Neljapäev tõi uute registreeritud päevaste juhtude osas uue rekordi: 1575.

Ka Toronto püstitas teisi­ päeval uue päevase rekordi 520 registreeritud nakkusjuhusega.

Torontos teatati ka mitmete piirangute pikendamisest, nagu restoranide-baaride siseruumi­ des einestamise keelustamine, samuti jäävad veel suletuks kinod, kasiinod jm. teised pai­ gad. Spordiklubisid lubatakse peatselt küll taasavada, kuid kindlate reeglitega; ja lubatud pole grupiklassid.

Esmaspäeval avaldas Ontario kõrgeim terviseametnik dr.

David Williams muret inimeste nn. „COVIDi väsimuse“ pärast, märkides, et inimesed saavad mitmetest allikatest ka vale­ informatsiooni; ta soovitas kõi­ kidel kuulata oma piirkonna rahvatervise eksperte.

Quebecis oli pühapäevane uute viirusjuhtude arv 1397, aktiivseid juhte oli sel päeval ­ provintsis 10.523. Esmaspäe­ vane uute juhutude arv oli Quebecis 1169. Alberta purus­ tas oma päevase uute juhtude rekordi laupäeval – 919 naka­ tunuga. Briti Kolumbias olid reedel ja laupäeval rekordilised üle 500 juhuga päevad – 589 ja 567. Saskatchewanis registreeri­ ti esmaspäeval 190 uut juhtu.

Väga tõsine on olukord ka Manitobas. Teisipäeval (uute viirusjuhtude arv oli sel päeval 383) teatas valitsus, et kogu provints liigub punasesse tsooni, mis tähendab alates neljapäevast paljusid rangeid ­ piiranguid, nagu sotsiaalse kon­ takti hoidmist vaid oma pere­ liikmete vahel ja mitte mingeid kogunemisi; paljude äride, ­kaasa arvatud juuksurite ja ilu­ teenuste sulgemist; ei toimu ka religioosseid ega kultuurialaseid kokkusaamisi, sporditegevusi jpm. Soovitatakse ka ringi lii­ kuda nii vähe kui saab, näiteks vähendada nii palju kui võima­ lik perekonnast poes käivate inimeste arvu ja võimalusel töötada kodust. Koolid jäävad siiski avatuks.

Eesti pürgib ametlikult Arktika Nõukogu vaatlejariigiks

rühmadeni. Üks olulisemaid sihte oleks e-Arktika loomine Eesti tead­ laste ja ettevõtete abiga. Tänu oma kogemustele ja teadmistele ühiskonna digitaliseerimise val­ las saaks Eesti aidata polaar­ kogukondadel minna üle tõhu­ satele ja turvalistele digi­ lahendustele. Näiteks e-tervise süsteem, tervise infosüsteem ja patsiendiportaal ning digiregist­ ratuur teeks meditsiiniteenused kättesaadavaks ka seal, kus taristu on puudulik.

Eestis paikneb ka maailma suurim Siberi rahvaste genee­ tiline andmebaas. Eesti pädevus geneetikauuringute ja perso­ naalmeditsiini vallas saab aidata kaasa haiguste ennetamisele ja ravimisele. (VMPT/EE)

Eesti esitas 9. novembril amet­likult taotluse Arktika Nõu­ kogu vaatlejariigiks saa­ mi­seks.

Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on Eestil Arktika leidliku naabrina palju pakkuda.

Meil on Arktika uurimisel tead­ mised ja pikk ajalugu ning meie teadlaste leide saab Arktikale hõlpsasti kohandada. Juba prae­ gu on Eesti teadlaste initsiatiivil ja kaasabil loodud teadmine ja lahendused jõudnud ka Arktika Nõukogu juures töötavate töö­

Paljudele inimestele maail­ mas oli julgustavaks sõnumiks esmaspäevane teade farmaat­ siafirmalt Pfizer, et nende vakt­ siini kandidaat on näidanud katsetes lootustandvaid tulemusi ning võib olla varajaste and­ mete kohaselt 90% efektiivne COVID-19 ärahoidmisel. Vakt­ siin pole küll veel valmis ja ­katsetused käivad edasi. Kanada peaminister Justin Trudeau ­avaldas lootust, et vaktsiin tuleb uue aasta algupoolel ja märkis, et näeme tunneli lõpus valgust, kuid vaatamata sellele peame jätkuvalt järgima rahvatervise alaseid nõuandeid, hoidmaks juhuste arvu lähikuudel kontrolli all.

Teisipäeval – kui üle riigi oli näha rekordilist kasvu uute viirusjuhtude osas – rõhutas ­ Trudeau, et on oluline, et kõi­ kide provintside ja linnade juhid mõtlevad eeskätt, kuidas hoida oma inimesi turvalisena ega leevendaks ennatlikult piiran­ guid. Üle Kanada oli kolmapäe­ vaks registreeritud enam kui 273.000 COVID-19 viirusjuhtu.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV

News, CBC, Globalnews – EE)

USA järgmiseks presidendiks saab Joe Biden Ameerika Ühendriikides 3. novembril toimunud presidendivalimistel jõuti laupäevaks nii kaugele, et välja sai kuulutada demokraatide presiden­ dikandadaadi Joe Bideni võit praeguse presidendi Donald Trumpi üle. Esialgseil andmeil sai Biden 290 valijamehe hääle Trumpi 214 vastu.

Biden sai võidust teada oma kodus Delaware’is ning astus Wilmingtonis rahva ette koos uue asepresidendi Kamala Harrisega.

Biden teatas pärast valimis­ võidu teadet tehtud avalduses, et aeg on jätta selja taha viha ja karm retoorika ning ühineda üheks rahvaks. Oma avalduses lubas Biden taas Ameerika rahva kokku tuua. ,,Nüüd, kui ­ kampaania on läbi, on aeg jätta selja taha viha ja karm retoorika ning ühineda rahvana. Aeg on Ameerikal ühineda. Ja para­ neda. Me oleme Ameerika Ühendriigid. Ja ei ole midagi, millega me hakkama ei saaks, kui me teeme seda koos,“ ütles Biden.

Biden astub USA 46. presi­ dendina ametisse järgmise aasta 20. jaanuaril. Asepresidendiks saab Kamala Harris, kes on USA ajaloos esimene naissoost ning esimene mustanahaline ja aasia päritolu asepresident.

Ametisolev president Donald Trump ei ole olukorraga lep­ pinud, vaidlustades valimis­ tulemused ja öeldes et Bideni võit on pettus. Donald Trump on esimene ametisolev USA president alates 1992. aastast, keda ei valitud ametisse tagasi.

Tookord kaotas valimised George H.W. Bush.

President Trump vallandas kaitseminister Esperi Äsja valimised kaotanud USA president Donald Trump tea­ tas sel nädalal, et vallandas oma kaitseministri Mark Esperi, kes on sellel kohal töötanud eelmise aasta 23. juulist.

Esperi asemel võtab Ühend­ riikide kaitsministeeriumi juhti­ mise üle Christopher Miller, praegune riikliku terroritõrje ­keskuse juht.

Miller teenis sõjaväes 31 aastat. Errumineku järel on nõustanud valitsust salaoperat­ sioonide ja luure alal. Aastail 2018-2019 oli ta Valge Maja nõunik terroritõrje ja riikide­ üleste ohtude alal ning kaitse­ ministri asetäitja erioperatsioo­ nide alal. (PM/EE)

Peeter Einola pälvis Tartu Ülikooli Tänutähe 30. oktoobril selgusid Tartu Ülikooli teenetemärkide ka­­va­ lerid. Tartu Ülikooli Tänutähe pälvis Peeter Einola, kes on Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindaja Kanadas ja väliseesti külalisprofessori stipendiumi üks ellukutsujatest.

Peeter Einola jagas oma mõtteid ülikooli tunnustuse kohta: Olen eestlane, kes on terve elu elanud Kanadas. Olen Kanadas sündinud, koolis käi­ nud, elukutse saanud ja peret kasvatanud. Noorena rõhutati mulle, kui tähtis on haridus, et elus edasi jõuda, kuid samal ajal tunda ja hinnata oma rah­ vuslikku ja kultuurilist tausta.

Kuulun oma perekonna esi­ messe põlvkonda, kes on oman­ danud kõrghariduse. Olen kaa­ sa elanud Eesti Vabariigi ise­ seisvuse taastamisele ja selle üle rõõmu tundnud ning olnud uhke Eesti rahva suure edu üle sel ajavahemikul. Olen veen­ dunud, et kõrgharidus ning tänu sellele saadud oskused ja leiu­ tised on Eesti ja eestlaste tule­ viku hea elukäigu seisukohalt määravad. Tartu Ülikool on selle keskne.

Aastate jooksul on mulle Tartu Ülikooli Sihtasutuse esin­ dajana Kanadas antud võimalus panustada vabatahtlikult Ka­ nada-Eesti kogukonda, aga ka Eesti heasse käekäiku. Välis­ eesti külalisproferssori stipen­ dium väljendab kõike, mis toob kasu ja kindlust Eesti ja VälisEesti suhetele. See kinnitab, et eestlane on võimeline panusta­ ma silmapaistvalt ja tunnus­ tavalt teadusesse nii Eestis kui

ka mujal maailmas. Stipendium pakub võimalust õppida, mida on saavutatud mujal, ja arenda­ da seda edasi ka Eesti pare­ mates huvides. See on sillaks Eesti ja Välis-Eesti vahel ning kinnitab eestlaste ühisust üle maailma. Eestlane olla on tõesti uhke ja hea, vaatamata sellele, milline on tema kodumaa!

Väliseesti külalisprofessori stipendium sai alguse kadunud rektor Volli Kalmi ettepanekust.

Mina omakorda leidsin selleks koostööpartnerid: Eesti Üli­ õpi­ laste Toetusfondi USA-s, Tartu Ülikooli Fondi Torontos ning Tartu College’i Torontos koos Toronto Ülikooli Eesti Õppe­ tooli Sihtasutusega. Need kolm organisatsiooni on ühiselt sti­ pendiumi rahastanud. Tunnen rohkem kui rahulolekut, et on olemas hästi andekaid väliseesti teadlasi, kel on soovi panustada Eesti kõrgharidusse. Tahan us­ ku­ da, et suudame sellist koos­ tööd aastaid jätkusuutlikel alus­ tel edasi viia, kaasates sellesse veelgi toetavaid partnereid!

Tänan Tartu Ülikooli tunnus­ tuse eest! (Allikas: TÜ)

4

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Nr. 45

Eesti ujumise harrastajast sai kohalik sensatsioon Kärt Ulman, VES

Kapitalikampaania teade: International Estonian Centre (IEC) projekti meeskonnal on hea meel teatada edusammu­dest, mis on tehtud üleilmse ja kohaliku Eesti kogukonna uue kodu loomise nimel https://www.estoniancentre.ca/post/planeeri­ mine ning annab teada ka kapitalikampaania taaskäivitumise plaanidest. Toronto Eesti Maja müük lõpetati 1. septembril 2020 ja nüüd minnakse edasi järgmiste sammudega, et uus keskus saaks 2022. aasta keskel uksed avada.

Uus keskus on kui majakas, mis koondab enda ümber erinevates maailmanurkades asuvaid eestlasi USAs elavate Helve Hess Barnetti ja Ryan Barnetti jaoks on International Estonian Centre (IEC) uue keskuse toe­ tamine Viru Vanematena väga tähtis.

See tähendab eesti vaimu edasikest­ mist nii nende pere ringis kui kauge­ mal.

Helve, kes on elukutselt jurist, ja Ryan elavad alates 2011. aastast Californias, kui Google pakkus Ryanile tööd. Ryan on ettevõtte peakontoris asuva Androidi meeskonna juht. Google on pannud muide välja täpselt sama toetussumma, mis nad oma perena ise annetavad.

Peres kasvab kolm last: Aksel (5), Teija (3) ja Villem (1).

Helve kasvas üles Toronto aktiivses eesti kogukonnas. Tema vanemad on Allan ja Riina Hess (IEC kapitalikam­ paania Viru Vanemad eestvedajad). ,,Eestlusega seotud tegevus oli mu kasvuteel suur osa minu elust,“ nime­ tas Helve. ,,Nädala jooksul toimusid eri­ nevad üritused: gaidide tegevus, Eesti kool ja palju muud. Rääkimata muidugi suvelaagritest koolivaheajal.“ ,,Toetades uut keskust olen veelgi uhkem oma juurte üle ning tunnen tugevamat sidet teiste eestlastega. ­ Keskusel saab olema suur osa meie kultuuri elus hoidmisel.“ Ryanil, kes on pärit Orilliast Ontariost, on selle otsusega igatpidi päri. ,,Kui mind Hesside pereringi võeti, sai kiiresti selgeks, et eestlaste ettevõtmised on märkimisväärne osa meie maailmast,“ naerab ta. „Mulle tegelikult meeldib see isegi väga. Olen uhke ja tänulik, et kuulun oma abikaa­ sa kaudu sellisesse kogukonda.“ Lisaks isiklikele ootustele on nii Helve kui Ryan põnevil uue keskuse rahvusvahelisest aspektist. ,,Keskusesse plaanitav ärikiirend on suurepärane võimalus luua uusi üle­ maailmseid Eesti ettevõtlusühendusi,“ sõnas Helve.

Ryan juhib tähelepanu sellele, et IEC kõrgtehnoloogilised küljed ja võimalused meelitavad ligi nii äriplaa­ nidega inimesi kui ka neid, kes soovivad ruume rentida. ,,Projekti mastaap ning kaasaegne ja tulevikusuunaga keskuse loomine on vastavuses rahvusvahelise fookuse ja suunaga,“ sõnas ta. ,,See ei ole ainult torontolaste jaoks oluline, see aitab luua ülemaailmseid sidemeid.“ Perel on plaanis oma kaks korda aastas ettevõetavatel Toronto-külas­

tustel koos lastega käia ka uues kes­ kuses, sest nende jaoks on loomulik linna tulles osaleda eestlaste ettevõt­ mistes. Nad näevad, milliseks suureks eeliseks on asukoht kesklinnas Tartu College kõrval, mida tuntakse ka Bloor St. Culture Corridor ja mis on koduks sellistele suurtele asutustele nagu Toronto ülikool, Royal Conservatory of Music ja Royal Ontario Museum. ,,Linnaosa on nii elu täis ja ligitõm­ bav,“ märgib Helve. ,,Inimesed tulevad juba uudishimust vaatama, millest me kõik räägime, sealhulgas need eestla­ sed, kes pole kogukonnas ehk kõige ­aktiivsemad olnud.“ Helve sõnul aitab side IEC-iga hoida lastes alles Eesti tausta. Midagi mida ta eriti teravalt tunnetas sel aastal, kui osales Eesti iseseisvuspäeva pidustus­ tel San Francisco Bay piirkonnas. ,,Olen päris kindel, et kui lapsed on piisavalt suured, tulevad nad juba ise kohale!“ Ta lisab veel, et on väga positiivne, kui eestlaste tegevused on toodud ühe katuse alla, selle asemel, et iga ürituse jaoks erinevasse kohta minna. See ai­ tab tõsta huvi kogukonna tegevuse ja kultuurisündmuste vastu. ,,See on tõesti midagi väga märki­ misväärset.“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku International Estonian Centre kapi­ talikampaania annetajakategooriad on Kalevipoja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepane­ mise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Kampaania Kungla Rahvas käivitub 2021. aasta alguses.

Toetuste tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil donations@ estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.esto­ niancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Madisonis, South Dakotas ela­ vast eesti kirjandusteadlasest Sirje Kiinist on saanud kohalik kuulsus tänu tema ameeriklaste meelest kummalisele hobile – külmas vees ujumisele.

19. oktoobril ilmus kohalikus ajalehes Madison Daily Leader artikkel Sirje Kiinist, tema päritolust ja tema eluaegsest ­ ujumisharrastusest.

Kui ajakirjanik Hermani järve ääres Sirje Kiini ujumist läks vaatama, oli õhutempera­ tuur seal vaid 48 F. VES: Saan aru, et su ameerika sõbrad on su harrastusest hämmeldunud?

Kas neile on uudiseks, et nii külmas vees ujutakse ja seda sealmail enne ette tulnud pole?

Ega ei tunta jah eriti seda külmas vees ujumise traditsioo­ ni Põhja-Ameerikas, mõte, et külm vesi karastab, paistab siin võõras olevat, samuti on siin uudiseks meie jääauku või lumme kargamine pärast sauna.

Saunakultuur on üldiselt siinkandis tundmatu asi, ehkki ­ näiteks Madisoni spordikesku­ ses on üks soe tuba, väideta­ vasti saun, aga see on nii leige, et sinna ei tasu küll minna, eriti mitte nüüd, pandeemia ajal.

Pandeemia karantiin oligi põhjus, miks hakkasin sel suvel just järvedes ujuma, sest uju­ lasse enam viirusohu tõttu ­minna ei saanud.

Artiklist võis välja lugeda, et kasvasid üles liustikujärves ujudes, nii vist ikka päris polnud?

Ajakirjanik sai minust pisut valesti aru, ma ütlesin, et mõle­ mad järved, nii minu lapsepõlve kodujärv Viljandis kui ka minu siinne lemmik – Hermani järv (Järve maakonnas LõunaDakotas) on jääaja tekkelised, liustike tekitatud, sügavad, kül­ made allikatega.

Kust on üldse su veearmastus ja ujumisoskus pärit ja kas oledki ujunud pidevalt terve oma elu?

Sündisin ja kasvasin üles Viljandis, lapsepõlvekodu oli nii järve lähedal, et kui aken lahti oli, kuulsin õhtuti voodisse ära, mida armunud paarid Viljandi järves paadis teineteisele sosis­ tasid, vesi kannab ju häält eriti

hästi edasi.

Mu isa oli kirglik kalamees, käisime õega tihti temaga kaa­ sas nii kalal kui öistel eriti ­põnevatel vähipüükidel.

Isa pärandas oma kalakire edasi ka mu pojale, kes tegutseb nüüd Lõuna-Eestis kalakasvata­ jana.

Ujuma õppisin aga suhteli­ selt hilja, alles kuuendas klas­ sis, kui ema pani mind kirja ujumiskursustele, aga sellest saadik olime lahutamatud: järv sai mu koduks, vesi oli minu ­element, veetsin järves lugema­ tuid õnnelikke tunde.

Eriti meeldivad mälupildid on südaöistest ujumistest kuu­ valgel.

Emal oli kombeks ütelda, et ma kasvasingi üles järves, kaldal käinuvat ma ainult ­ma­gamas ja söömas.

Viljandis polnud tollal, 1960. aastatel basseini, nii et spordi­ kooli ujumistreeningud toimu­ sid Viljandi järves iga ilmaga, olgu vesi nii külm kui tahes.

Talviti veeti meid bussiga Olustvere mõisasse, seal oli pisike sisebassein.

Võistlesin keskkooli ajal uju­ mises üle-eestilise spordiühingu Jõud koosseisus.

Tugevam olin rinnuliujumi­ ses, aga ka kompleksujumises sain mõne medali.

Uhkeim mälestus on ühest nn pikijärve ujumise võistlusest: meestel 7 km, naistel 4 km.

Kehatemperatuuri säilitami­ seks määriti meid kokku hül­ gerasvaga, sest mingeid peeni märgkostüüme toona polnud.

On sul plaanis ka päris jääujumist harrastada ja mida soovitaksid inimestele, kelles külmas vees ujumise vastu huvi tekkis?

Ma ei ole jääujumist harras­ tanud rohkem kui ainult saunast jääauku hüppamist Kääriku järves, kui seal laagrites olime, aga mõte pole paha.

Nüüd, kus olen juulist no­ vembrini iga päev järves käi­ nud, on keha külma veega harjunud, sellest tekib lausa ­ eufooria ja harrastus muutub ­ sõltuvuseks.

Nii et kui keegi mulle sobiva jääaugu teeks, võiksin proovida küll, hea meelega.

Ameeriklasest abikaasa küll keeldub jääauku tegemast... Ta

Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid kokku Karabahhi sõja lõpetamises Armeenia ja Aserbaidžaan leppisid teisipäeval Venemaa vahendusel kokku vaidlus­ aluse Mägi-Karabahhi pärast peetava sõja lõpetamises.

Kolme liidri allkirjastatud avaldus vallandas Jerevanis äge­ dad meeleavaldused valitsuse ja parlamendi hoone juures. Pro­ testijad peksid läbi parlamendi spiikri ja tungisid hoonesse, nõudes peaminister Nikol Pašinjani tagasiastumist.

Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi sõnul kohustab

lepe Armeeniat viima lühikese ajaga oma väed Mägi-Kara­ bahhist välja ning Venemaa ja Aserbaidžaani liitlane Türgi osalevad relvarahu jõustamises.

Vene meedia teatas kaitse­ ministeeriumile viidates, et Kara­ bahhi viiakse 1960 rahu­ valvajat ja 90 soomukit.

Bakuu on tungivalt soovinud Türgi kaasamist tüli lahen­ damisse ning rahulepe sündis pärast seda kui Putin oli vestel­ nud laupäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Enne ujumaminekut mõõdab Sirje Kiin alati oma kilpkonna-kujulise termomeetriga vee soojust (või külmust).

Foto erakogust

Foto erakogust

kutsub mind nagunii naljatamisi selle harrastuse pärast – hull eesti naine!

Ja kui vahepeal Sirje Kiin ujumisest juba loobus, sest Hermani järvele tekkis jää, siis 4. novembril raporteeris ta taas õnnelikuna oma Facebooki le­ hel (kuhu ta lisaks oma kauni aia fotodele ka oma ujumist jäädvustab): ,,Uudiseid Tühi­ rannalt: jää ja lumi on läinud, meil on jälle ­vananaistesuvi, ja võite arvata, mis mina siis teen – ujun taas järves! Õhk oli 73F (23C), vesi 49F (9C). Ujusin kolm korda kolm minutit, sest vahepeal tulin veest välja kaldalt kostva kutse peale – Hermani järve pargi juhataja-haldaja John Bame ­ peatus rannal ja tahtis minuga rääkida ujumisest, sest oli hil­ juti lugenud Mary Askreni aja­ lehelugu minu kummalisest harrastusest ujuda külmas järve­ vees.“

Mõni tund enne vaherahu olid aserid eksikombel alla ­tulistanud Armeenia kohal ­lennanud Vene sõjaväekopteri.

Vene kaitseministeeriumi and­ meil sai Mi-24 kaks meeskon­ naliiget surma ning kolmas ­vigastada.

Karabahh kuulutas ligi 30 aasta eest välja iseseisvuse, kuid seda ei ole tunnustanud keegi, isegi mitte Armeenia, ning rahvusvahelise õiguse kohaselt on see endiselt ­ Aserbaidžaani ala, kuid rahvas­ tiku enamuse (~95%) moodus­ tavad seal põlisrahvana elavad armeenlased. (ERR/EE)

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

5

Kommentaarid ja arvamused

USA valimistejärgsed meeleolud Sirje Kiin, kirjandusteadlane Madison, Lõuna-Dakota (Ilmunud 10. nov. 2020 Posti­ mehes lühendatult) USA valimistejärgsed meeleolud on kahetised, sest praktiliselt kahe partei süsteemiga ühiskond on niivõrd polariseerunud kahte leeri.

Meie, demokraatide poolda­ jad, peame pidu nii ida- kui läänerannikul, aga ka siin ­kesklääne haritlasringkondades, lööme õues (maskides) sõprade­ ga klaase kokku, aga me joome neid rõõmujooke pika sotsiaalse distantsiga. Rõõmustame kogu südamest ja tunneme kergen­ dust, et neli aastat kestnud õudusunenägu hakkab peatselt ­ lõppema (Trump on ametlikult president veel kuni 20. jaanuari­ ni 2021). Samas anname endile aru, et Trumpi ajal rikutud välissuhted, katkestatud rahvus­ vahelised lepingud, kärbitud sotsiaalprogrammid, vähendatud hariduskulud, vähemuste ja im­ migrantide inimõiguste vaena­ mine, väikelaste ebaseaduslik eraldamine vanemaist ja vangis­ tamine jne jne – kogu selle ajaloolise „hälbe“ parandamine võtab veel aastaid.

Biden oli parem valik USAle enam kui poolte valijate hinnan­ gul, tema häältesaak oli USA ajaloo suurim, ta sai üle nelja

Kanada päevikust

Kummalised otsused Kohanemisvõime olevat intelligentsi üks määravamaid osasid. Paraku on näha arenenud heaoluriigis seda, et mõistus ei pea sammu ootamatuga, muutustega. Mitte ainult individuaalsel tasandil.

On ju raske aru saada nen­ dest antimaskijatest, kes kuidagi arvavad, et nende inimõigused nõuavad olukorda, kus teiste omad ei loe.

Nüüd aga on suuremad ettevõtted astunud samme, mis on ehk üheti seletatavad, teisiti sugugi mitte. Kui juba kõik teavad, et siseruumides, poo­ ­ dides ei tohi maskita olla, palu­ takse sabas oodates seista sõõridel, mis tagavad distantsi, jälgida riiulite vahel liikudes ühesuunalisi nooli ning olla ka teistest võimalikult kaugel, siis nüüd on vajaliku ostmine veelgi keerulisemaks tehtud. Eriti see­ nioridele, vanuritele.

Toidupoed pole meeldivad kohad. Vähemalt praegu – uksel turvakontroll, sees aga hoolima­ tuid inimesi rohkem, kui tahaks.

Päevikupidaja elab piirkonnas, kus on pensionäre palju. Ning nii suurim kohalik toidupood Metro kui apteek Shoppers on muutnud markantselt seda, kui­ das kauba eest maksta saab.

Esimeses oli juba aprilli alul seatud reglement, et varahom­

miljoni hääle rohkem kui tema vastaskandidaat. Biden on saavutanud veenva ülekaalu ka valijameeste arvus, mis kindlus­ tas talle võiduseisu neli päeva pärast valimisi, laupäeva, 7. no­ vembri hommikuks. Häälte­luge­ mine jätkub küll veel mitmes väiksemas osariigis, sest vali­ misseadused on iga osariigi oma asi ja reeglid on erinevad, kuid lisanduvad hääled ei saa enam põhimõtteliselt tulemust muuta isegi mitte siis, kui need läheksid enamuses Trumpile.

Tegelikult loetakse hilisemalt just suurte linnade tulemusi, kus on rohkem demokraatide pool­ dajaid, nii et hilislugemise hääled on läinud ja lähevad reeglina pigem Bideni toetu­ ­ seks.

Uuesti on sündinud lootus, et asjad hakkavad ühiskonnas lii­ kuma taas paremuse suunas, mitte sirgjoones allamäge või lausa kuristikku. Meie, st ena­ muse USA valijate hing igatses ammu lõhestunud ühiskonda liitvaid sõnumeid, väärikust, vii­sakust, oponentidega rahulik­ ku läbirääkimist ja kompromis­ side otsimist. Just sellist sõnu­ mit on pakkunud nii Bideni kui asepresident Kamala Harrise valimiskampaania, aga ka nende esimesed võidukõned.

Kuigi kõik peamised meedi­a­ kanalid, kaasa arvatud puht

mikul, esimesel avatud tunnil, tohivad ainult pensionärid sise­ neda – et neil oleks lihtsam sisseoste teha, olles ka demo­ ­ graafiliselt enim ohus kategoo­ rias. Siis olid olemas kassad, paksust plastikust vaheluugid ostja ja kassapidaja vahel.

Nüüd aga on toodud kohale selvekassad, kus tuleb ise lasta skännimissilmal lugeda kaupa ja selle hinda, ise viipekaardiga maksta, sulas ei tohi. Ning kassapidajaid on koondatud.

Viimastel ei ole sugugi head palgad – milleks nende töökohti tuleb vähendada? Vaieldavalt – kõigi kaitseks. On küll abival­ mis inimene masinate juures abiks toimetulekul, kottidesse asetamisega, desinfitseerides ekraane ja numbrilauda pärast igat ostu. Ent ilmselgelt on ­paljud hädas.

Shoppers suurapteegis on ol­ nud juba aastaid neljapäev see­ nioridele mõeldud, 20% hinna­alandusega. Apteek ei ole odav, see hinna-alandus Optimum kaardi näitamisega lubab vaja­ likku saada normaalsema hinna eest. Ning kuna seal peetakse vanuriteks juba 55 aastaselt, siis on seal käidud just neljapäeviti.

Kuid nuhtluseks isegi neile, kes alles paari nädala eest tahtsid ise kaupa olemasoleva kahe ma­ sinaga osta, kuna neist ei antud hinna-alandust. Pidi inimesega kassas tehingu läbi viima.

Tulemuseks õieti kurb pilt.

Neljapäeva hommikuti oli alati pikk järjekord, halli- ning ­valgejuukselised täislaaditud

vabariiklaste häälekandja Fox News on tunnistanud Bideni ja Harrise võitu, jonnib kaotaja oma Florida golfiväljaku liiva­ kastis ega suuda kaotust tunnis­ tada. Ta on palganud hulga ju­ riste ja lasknud neil vaidlustada väidetavaid valimisprotsessi rik­ kumisi vähemalt kolmes osarii­ gis, aga taolised argumendid pole reeglina valimistejärgsetes kohtutes tulemust muutnud.

Trumpi valitsemisajal kujun­ das teda pooldav meedia eesot­ sas FOX News’iga presidendi reaalsusest irdunud tviitide ja koroonakõnede põhjal alterna­ tiivse narratiivi ehk loo, nagu oleks posti teel hääletamine ­tulemuste võltsimine. Tegelikult on see olnud täiesti seaduslik aastakümneid enamuses osarii­ kides ja sellega pole mingeid probleeme olnud.

Me loodame, et enam kui ka­ hesaja aastane demokraatia tra­ ditsioon suudab lõhestunud ühiskonda nii palju vaos hoida, et suurlinnades ei lähe erimeel­ sused vägivaldseks või lausa relvastatud madinaks. Väikse­ maid protestidemonstratsioone on mõnes suurlinnas küll juba olnud. Sotsiaalmeedias on liik­ vel üha pöörasemaid võltsuu­ diseid, ka venelaste kaasabil, need võivad kergesti sütitada ­niigi ärevil ühiskonna. On fakt, et Trumpi nelja valitsemisaja jooksul on rassistlikud äärmus­ rühmitused saanud julgustust

president Trumpi kõnedest.

Teine vabariiklaste hulgas levinud väärinfo on väide, nagu oleks Biden seniilne vanake, kes ei taipa, kus ta on või mis ta teeb. See ei vasta tõele. On fakt, et Biden on vanim presi­ dendikandidaat, kuid kogu tema professionaalselt läbi viidud kampaania, empaatilised ja inimlikud kõned, sisukad usut­ lused, eriti praegune kiire te­ gutsemine uue valitsuse kok­ kupanekuks, tõestavad tema täielikku võimekust valitseda USAd järgmised neli aastat.

Pealegi meenutan, et Trump oli see, kes nakatus kampaania ajal pärgviirusse, mitte Biden, kes on toiminud ka viiruspandeemia suhtes märksa ratsionaalsemalt ja kavatseb ka pandeemiale piiri panna teaduspõhiselt.

Biden on Trumpist palju paremas füüsilises seisundis ja suudab moodustada mitte ainult lihtlauseid nagu Trump, vaid kõnelda mõtestatud pikkade fraasidega, see on üks olulisi ­intellektuaalse võimekuse näita­ jaid. Mis peaasi, Biden loeb, ka briifinguid! Aga kui Bideni ter­ vis peakski miskipärast teda alt vedama, siis on asepresident Kamala Harris valmis asuma kohe tema asemele vastavalt seadusele. Kui olid demokraa­ ­ tide eelvalimised, pooldasin mina esimese valikuna just Kamala Harrist.

Esimese mustanahalise, esi­

mese india päritolu ja üleüldse esimese naise valimine USA asepresidendiks on samuti suur ajalooline sündmus, mis on tekitanud USAs palju elevust ning rõõmu. Kamala Harris on pädev, eeskujuliku juriidilise haridusega ja head karjääri teinud, tema peale võib üsna kindel olla. Iga juriidilise prot­ sessi juures on alati olemas vas­ tuolud, mida on üritatud Harrise maine määrimiseks krussi kee­ rata, ka tema kohta valesid külvata. Aga Kamala on tugev ­ isiksus, teda see ei murra.

o­stukärudega, kuna Shoppers oli üks esimesi poode, kust pärast seda rumalat ostupaa­ nikat sai nii tualettpaberit kui piima. Kuna keegi ei soovi tihti šoppamas käia – ostetakse kogustes. Et Loblaws toidukett ­ on omanik, oli ostuvõim kahe peale kokku suurem. Ent siiski, isegi piimaga eksisteerib praegu kahe koti limiit. Kuid peaaegu kõike on leida ja on kasuks oo­ data mitte ainult neljapäeva, aga muid müüke. Näiteks meie ee­ ­ listatud kohvi sealt tavalise hinnaga ei ostaks. Kuid oleme märganud, et iga nelja nädala tagant on suur plekknõu, kar­ vavõrra väiksem kui kilone, $10 võrra odavam. Hindan, et oleme nii päris palju raha kokku hoid­ nud viimastel aastatel.

tõttu oli selle taga ikka pikk jär­ jekord. Möödunud neljapäeval oli aga vaja rohkemat kui pii­ ma. Seekord märkasin, et oli ainult tolleks päevaks kaks inimest juurde toodud – üks li­ saks kassasse, teine selvemasi­ natega aitama. Kuid saba oli ikka seal olemas.

muudele muudatustele, millest mõni ei ole loomulik. Nagu ühekordsed (või digitaalsed) toidusedelid. Peskem tihti käsi, seda oskame teha ju. Kui maskiga ollakse, lauad ükstei­ sest kaugel, ainult oma mulliga einetada soovides, no milleks selline lähenemine.

Väljendus nanny state, mis tähendab riiki kui lapsehoidjat, peab mitmes asjas paika. Eriti kui varemgi kirjutatud paljude poolt, korrates, Rootsis pole sel­ liseid reegleid ja seal on kogu pandeemia-ajastul saadud eine­ tada ka mujal kui kodus.

Fakt on see, et valdav ena­ mus on kohanenud eeskirjadega.

Prillikandjad pelgavad külmade ilmade tulekut, kuna väljast ­tuppa astudes enam maski tõttu ei näe, tuleb neid eest ära võtta.

Aga saab ju ikka hakkama.

Lepime paljugagi. Mitte aga lühiajaliselt – ja ka kahtemata majanduslikult tiivustatud sam­ mudega, kui inimesed töökoha kaotavad. Kas arvate, et kui eriolukord laabub, siis selvema­ sinad kaovad, palgatakse inime­ si tagasi? Vaevalt. Samas on see kundede, eriti nende, kes elus jubagi palju näinud, elu mõtte­ tult keerukamaks tegemine.

Väljendus ,,kuldsed aastad“ elu viimaste kohta kahjuks ei pea paika. Ning oleks viimane aeg enesekesksetel ometi aru saada, et nagu pangaautomaadi juures hiljuti sai kahte noort maskita inimest toas nähtud – et nii tõesti pole õige. Ei teie muga­ vused trumpa meie tervist.

Ent ka seal otsustati muuta seda, kuidas osta võib või vahel isegi peab, kui ei taha kaua jär­ jekorras oodata. Üleöö kadusid ostuletid, kassad, akna alla ­asetati rida uusi selvemasinaid, kõik kenasti suurte vahepa­ nee­ lidega eraldatud. Ning ainult üks inimene teenindas isiklikult neid, kes soovisid kas tasuda sularahas või saada hinna­­alan­dust.

Alul ei määranud see isikli­ kult muud, kui kaasa tunda neile, kel enam töökohta ei olnud. Harjunud masinatega, ­ deebetkaardiga maksma, ei ol­ nud muud kui piima ostes, vaja ise teha midagi. Polnud asja tavaliselt ka neljapäeval mine­ kuks – aga oli märgata, et vaid ühe inimese kassa olemasolu

Õlgu kehitades, kohanedes olukorraga, astusin ritta, kõikide reeglite järgselt. Kena hing, kes aitas masinate juures, ütles val­ jult, et kes kaardiga maksab, astugu nende juurde. Keegi ei ­ liikunud. Julgesin küsida, et kui tema on seal abiks, kas saab seenioride hinna-alandust. Saab nüüd küll. Kuid olin ainus, kes sinna astus.

Läbi mõtlemata Shoppersi poolt. Ajal, kui oleme kõik mär­ ganud eriti toidu, aga ka muu kauba hinnatõusu ning teades, et turustamise huvides paku­ takse vanematele inimestele stiimulit, et siis poes käia, oleks ikka pidanud jätma ka vanad ­letid üles ja kas või kord näda­ las tagama, et inimestega saab suhelda. Et õigustada sellega, et nii kaitstakse kõiki, on kuidagi parema sõna puudusel ebasiiras.

Vähemalt küll mitte otsekohene ja aus.

Valitsused teevad jubagi elu restoranidele, paljudele ette­ võ­ tetele raskeks. Taandumine nö faas kahte on nüüd lisaks aseta­ nud käsu Torontos, mis olevat oranžis, ohtlikus tsoonis, resto­ ranidele kindlaks teha, et kunde ei kanna viirust. Ukse peal tes­ tides. Seda lisaks kõikidele

Meie osariik Lõuna-Dakota on valgete farmerite maa, aja­ looliselt alati vabariikaste toe­ taja, nii et Trump võitis siin ka nüüd. Meil on olukord täiesti rahulik. Ainus valimiste rikku­ mine, mis siinkandis aset leidis, oli see, et õhtuti sõitsid linna peal mõned autod ringi ja varas­ tasid inimeste majade eest ära Bideni, Harrise ja teiste demok­ raatidest kandidaatide kampaa­ niasilte. Üks tuttav olla leidnud ojast Biden-Harrise lömmis sildi, mille pihta oli tõsiselt ­ ­tulistatud. Meie maja ees seisid valimisreklaamid küll ilusti ­alles.

Mina usun, et Bideni-Harrise võit on hea mitte ainult USAle, vaid ka kogu maailmale, sh Eestile.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Digikultuuri-aastal otsime uusi eestikeelseid digisõnu 2020. aasta on Eestis kuulutatud digikultuuri aastaks ning seega on just praegu veel sobiv aeg otsida suupäraseid eesti ter­ mineid digitehnoloogia mõiste­ tele. „Üsna omamoodi aasta on meie iga­ päevasesse kõnepruuki toonud sõnad, nagu videokõne, zoo­mima, distantsõpe, digivara­ mu, eKool, mis kõik vajaksid suupärasemaid vasteid. Tule ja aita meil neid võõr-, laen- ja hübriidsõnu ilusate emakeelsete uudissõnadega asendada!“ tut­ vustab teemat värske sõnavõist­ luse Sõnaus kodulehekülg internetis.

Otsitakse vasteid sõnadele: chattima, shortcut, backlog, surfama, copy-paste/kopipeist, renderdama, striimima, shit­ posting, doomscrolling, photo­ shoppima, feature, hackathon/ häkaton, aga ka kõikidele teistele sõnadele, mis eestikeel­ set vastet vajavad.

Täpselt kümme aastat tagasi kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja üleriigilise sõnavõistluse ühiskonnaga seo­ tud mõistete paremaks väljen­ damiseks eesti keeles. Konkurss sai nimeks SÕNAUS, mis Wiedemanni eesti-saksa sõna­ raamatu järgi tähendas koosole­ kut, arutelu, läbirääkimist; võlu­ mist, nõidumist.

5.–28. novembrini toimub uudis-digisõnade korje Sõ­ naus, kuhu oodatakse kõiki huvilisi esitama ilusaid ja ­ suupäraseid eestikeelseid vas­ teid tehnoloogiaga seotud termi­ nitele. Oma väljapakutud sõnu

Kui uudsete digisõnade loomine Teid kõnetab, siis ärge hoidke neid sõnu ainult enda teada, vaid jagage ka teistega. Osalege uudis-digisõnade korjes 28. novembrini.

saab esitada võrgulehel www. sonaus.ee 28. novembrini.

Lööge kaasa, teeme keele pare­ maks!

Avalik hääletamine toimub 28. novembrist 4. detsembrini ja digisõnade korje võitjasõnad kuulutatakse välja 8. detsembril, keeleuuendusliikumise algataja Johannes Aaviku 140. sünni­ aastapäeval. Parimad pärjatakse auhindadega.

Keeleteadlane ja -uuendaja Johannes Aavik sündis vana kalendri järgi 8. detsembril 1880 Randvere külas, Laimjala vallas, Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis.

Aavik kohendas eesti keele lau­ seehitust, tõi keelde näiteks i-mitmuse ja i-ülivõrde ning avaldas mahuka grammatikaõpi­ ku. Tema loodud on suur hulk​ tänapäevani ​ kasutuses olevaid uudissõnu, näiteks: hetk, müüt, julm, morn, uje, evima, laip, mõrv, roim, parkima, taunima, nõme, meenutama. Aaviku ees­ kujul hakkasid oma loomingus uudissõnu kasutama ka kirjani­ kud Eduard Vilde ja Friedebert Tuglas. Aaviku vaimu aitab elus hoida Johannes Aaviku Selts.

2010. aasta sõnausel osales kokku 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Konkursi ­üld­võitjaks tunnistati sõna „taristu“, mis on edukalt asen­ danud meie sõnavaras kohmaka „infrastruktuuri“. Edukalt on sellest korjest käibele jäänud ka sõna „kärgpere“, see tähistab peret, kus vähemalt üks vanem on n-ö „teisele ringile“ läinud ning perre kuuluvad sinu, minu ja meie lapsed. Mõnevõrra hoogu on kogunud ka „penipaun“, (doggy bag), millega söömata toitu restoranist koju viiakse.

Eesti Keele Instituut paneb korjele õla alla, soovitades uute sõnade loomisel üritada lähtuda järgnevatest juhistest: 1. Sõna peab olema eestipärane; 2.

Lahendus peab olema võimali­ kult lühike; 3. Sõna peab saama hõlpsasti (kergesti) hääldada; 4.

Sõna peab saama hõlpsasti kää­ nata või pöörata, vormid ei tohi eksitada; 5. Tuletis peab vasta­ ma eesti keele tuletusreeglitele; 6. Liitsõna peab vastama eesti keele liitmisreeglitele; 7. Valikul tuleb jälgida semantikat ehk tähendusseoseid.

Suupärane on suurepärane

Asendusi nuruvad sellised digi­ maailma väljendid nagu copy/ paste ehk kopeeri ja kleebi, mida kasutatakse teksti või pildi liigu­ tamise puhul arvutis või nutiseadmes, aga ka võrdlusväljendina päriselus millegi kohta, mida tehakse samamoodi, korratakse.

Fotod: kuvatõmmised (screenshots)

Sõnause Facebooki lehelt

Uue sõnakorje esitlusel 5. novembril Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu ütles president Toomas Hendrik Ilves: „Arvan, et uusi sõnu tu­ leb luua vastavalt sellele, kuidas tehnoloogia areneb. Ja just eeskätt tehnoloogia, sest muud nähtused ei muutu nii kiiresti.

On üsna loomulik, et uute teh­ noloogiate kasutusele tulles me esialgu laename võõrsõnu, kuid meil on nii ilus keel ja see võimaldab luua sõnu, mis on võõrastest palju ilusamad ja eestlastele suupärasemad.“

Nr. 45

Eerik Purjelt ilmumas uus raamat

Sõnause eestkõneleja on ka­ lamburist (kalambuur on sõna­ mäng) ja digikirjanik Keiti Vilms, kelle keeleteemalisi postitusi sotsiaalmeedias on ­ tunnustatud ka aasta keeleteo auhinnaga. 5. novembri avaüri­ tusel tuletas ta meelde; et „Uued eestikeelsed sõnad ei sünni iseenesest, keegi peab nad välja mõtlema ja juurutama.“ Meie kodus tuli kõne alla sõna „läägama“, mida noored ohtralt kasutavad. See tuleneb ingliskeelsest mõistest to lag, ehk kui arvuti või nutiseade on aeglane, pilt ei lae, siis öel­ dakse, et see läägab. Tütar pakkus välja sõna „hakkima“, ­ aga seda tegelikult juba kasu­ tatakse mobiiltelefoni kõnede puhul, kui side/levi ei ole hea. „Ma ei kuule sind hästi, kõne hakib“ ehk juttu on kuulda kat­ kendlikult. Kui pilt on juba mängus, nagu nt videokõne puhul, siis juba kõneldakse „läägamisest“, sest suhtlus aeg­ lustub, venib.

Sõnause uudiseid nende Facebooki lehelt 12. mardikuul: „Meil on hea meel, et uudisdi­ gisõnade korje Sõnaus on nii hästi käima läinud. Tänaseks on laekunud meile juba üle 1100 sõna! Kõige enam on praegu­ seks vastet pakutud sõnale shortcut – 56 korda, järgnevad chattima (47), photoshoppima (38), hackathon (35) ja striimi­ ma (32).

Shortcut’i asendamiseks on välja pakutud näiteks lühik, jupprada ja käbeklõps, hacka­ thonle hoosviibimine ja marumuuk, sõna chattima on saanud vasteteks klahvima, lobama, aga ka trügama ja täksima ning zoomima jaoks on esitatud kaugsuhtlema ja silduma, oosima ja kiisitama. Kas need sõnad ka kasutusele lähevad, selgub võistlustulemuste hin­ damisel.“ Sõnu on võimalik esi­ tada 28. kadrikuuni; jutt käib ikka novembrist. Seejärel saab oma lemmikute poolt hääletada võrguvahendusel 4. jõulukuuni.

Sõnaruse tegemisi saab ka Instagramis jälgida. Seal sildista oma sõna teemaviitega (hashtag) #sõnaus. Twitteri kontot sõnausel hetkel ei ole, ­ aga selles keskkonnas sõnumi postitamine ehk to tweet on säutsuma ja postitus ise (tweet) on säuts, nagu linnunokast juba ennemuistsel a’al. Sõnause eest­

Eerik Purjelt on lähiajal ilmumas uus raamat ,,Vaka­ maast aakriteni“, mille annab välja kirjastus Argo.

Raamatu kaanetutvustuses on öeldud: Selle raamatu lehe­ küljed kätkevad endas eaka väliseestlasest autori Eerik Purje sõbrasõnumit sünnimaa lugejaile. Seda läkitama ajendas teda Tõnu Õnnepalu poolt Kanadas Kotkajärvel kirjutatud teos „Aaker“, mis kujutab välis­ eestlust äärmiselt negatiivses valguses ning kuulutab viljaka koostöö kodu- ja väliseesti kogukondade vahel välistatuks.

Igal mündil on aga kaks poolt – kull ja kiri. Mõlemaid tuleb tunda, ainult ühe poolega sel ­ ostujõudu pole. „Aaker“ on monoloog: autor jutlustab ja serveerib oma hin­ nanguid vastuvaidlematu tõena.

800 aastat lugusid Tallinnast Jaak Juskel ilmus 25. raamat Tallinnas elav armastatud õpetaja, Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Juske leiab oma paljude tegevuste kõrvalt aega ka raamatute kirju­ tamiseks ja niimoodi ajaloo populariseerimiseks nii suurte kui väikeste ajaloohuviliste seas. Tema raamatuid on väga raske kätte saada, sest nende tiraaž müüakse pärast ilmu­ mist üsna ruttu läbi.

Nüüd on raamatupoodidesse jõudnud Jaak Juske uus raamat – kõvakaaneline ja väärikas, kaunilt kujundatud „800 aastat lugusid Tallinnast“ – see on jär­ jekorras juba kahekümne viies.

Raamatu kaanel näeme enne­ sõjaaegset fotot Tallinna Harju tänavast – majadest, mis 1944. aasta märtsipommitamise ajal hävitati. Raamat ise on oma­ moodi järjeks Jaak Juske juba varem avaldatud põnevatele ­lugudele Tallinnast.

Raamatusse on kogutud nii toredaid kui koledaid sündmusi – tulekahjusid, õnnetusi, tapmisi ja pettusi, aga ka armastuslu­ gusid, erakordseid juhtumisi, ­pidusid, meenutusi filmivõtetest ja olümpiamängudest. Lood on raamatus kõik kenasti ajalises järjestuses, teksti kõrval on vanad fotod. Lisaks Tallinnas ­ juhtunule on autor märkinud lühidalt ära ka selle, mis toimus samal ajal laias maailmas. Nii oskame kohalikke sündmusi paremini suuremasse konteksti

kõneleja, keelega mänglev Keiti Vilms on võtnud nii sõna kui ka Eesti rahvuslinnu sabast kinni, tutvustades sõsarliiki säutsupää­ suke.

Keelesõbrad võivad antud lingi (mitte ukselingi) kaudu enamatki vaadata ETV vahen­ dusel.

RIINA KINDLAM

„Vakamaast aakriteni“ on monodialoog: autor kõneleb küll üksinda, kuid soovib luge­ jaga dialoogi – lootuses, et ta siiralt välja sirutatud käsi vastu võetakse.

panna.

Raamatu esitlusel ütles Jaak Juske, et Tallinna aladel on elatud juba viis tuhat aastat.

Linn ise on paar aastat vanem kui 800. Tegelikult ei teagi me täpselt, kas ka esialgne linn(us) oli samal kohal või hoopis Tõnismäel, kus kuni Rootsi ajani oli kõrgem küngas. Seal ­ võiski ju olla vanade eestlaste linnus – kants, mida taanlaste eest kaitsti. Tallinna ajaloos on veel mitmeid põnevaid küsi­ musi, millele ajaloolased siiani vastust otsivad.

Lugusid Tallinna ajaloost võib lugeda ka Jaak Juske blo­ gist http://jaakjuske.blogspot. com/ Oma Kanada tuttavatele ja oma sealsetele lugejatele tervi­ tusi saates soovitas Jaak Juske kõik oma perekonna lood ja juhtumised hoolega salvestada – kõigi meie lugudest moodustub­ ki ju kokku see üks ühine suur ajalugu.

LEA KREININ

Jaak Juske raamatuesitlusel.

Foto: Lea Kreinin

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1028 1

2

3

4

5

12

6

16

18

19

24

31

28

29

37

40

41

42

45

46

47

48

49

50

51

52

53

1. Täht (ingl.k.).

5. Sik- _____.

8. Ühesugused kaashäälikud.

12. Õhk-, õhu-, lennu-.

13. Virtual learning environment.

14. Papagoi.

15. Maailmajagu.

17. Vasikaliha (ingl.k.).

18. Riigiaktsiaselts (lüh.).

19. _____li, küüs­ laugumajo­ neesikaste.

20. ,,Boléro“ autor.

21. _____t, elektr. võimsusühik.

22. Näkk.

23. Igasugused esemed, asjad, materjal.

26. Kaheotsaline labidake, lapits.

30. Rikkuma, hävitama (ingl.k.).

31. Küsisõna.

32. Udara osa.

33. Teat. kalapüügilaev.

35. Lava -, filmi-, spordi- vms. täht.

36. Poola härra.

37. Skandinaavia lennufirma.

38. Ida-Aafrikas elav rändrahvas.

41. Korea auto.

42. Ühesugused vokaalid.

27

35

36

PAREMALE:

11

32

34

39

10

22

30 33

9

20

26

45. Võlur; mustkunst­ nik.

46. Toronto Eesti Maja juhatuse esimees (perek.nimi+eesn. täht).

48. Kesk-Ameerika indiaanlane.

49. Eesti praegune justiitsminister.

50. D_____r, rahaühik teat. araabia- ja aafrikamaades.

51. Tüdruk, noorepoolne naisterahvas (kõnek.).

52. Asula TallinnaPärnu maanteel.

53. ,,Kuningas ____“, W. Shakespeare’i näidend.

ALLA: 1. Maa keset vett.

2. Ta. 3. Sõjajumal vanakreeka mütoloogias.

4. Väljaheide.

5. Luksusnumber hotellis.

6. ______hol, joovastav jook.

7. Papagoi.

8. Vanapagana sulane.

9. Põhjaveeni ulatuv veevõtukoht.

10. Kaela ümbritsev riietuseseme osa.

11. _____is, armas.

Keskmine Eesti isa on 53-aastane Hiljutise isadepäeva valguses on huvitav vahendada Sta­ tistikaameti isadega seotud fakte.

2020. aasta alguse seisuga elas Statistikaameti andmetel Eestis 304 800 isa ja 132 200 vanaisa. Isad on keskmiselt 53-aastased ja vanaisad 66-aas­ tased. Kõige nooremad isad ei ole veel täisealised, seitse isa on vanemad kui sada aastat.

Maakondade arvestuses elab

43

Volli veste

T

Defka

Paremale: 1. Kütt, 5. VES, 8. Epee,

17

25

S

Ristsõna nr. 1027 LAHENDUS

14

21

38

8

13

15

23

7

I

7

44

16. Ümbritsev (dekoratiiv)liist, ääris.

20. Masti osa.

21. Vanakuri, sarvik rahvausundis.

22. Eksitus.

23. Korter (lüh.).

24. Karel Čapeki ulmenäidend (1920).

25. Vorm sõnast ,,aed“.

26. _____i, India naise rõivas­ tusese.

27. ____ Maria (teat. liköör).

28. P____, linnu kodu.

29. Laar (Rooma kodu kaitsevaim) ingl.k.

31. Barbie kaaslane.

34. Avar.

35. Laplane.

37. Ilma kõverusteta, otse kulgev.

38. Ühesugused kaashäälikud.

39. Ühesugused vokaalid.

40. Minevikuvorm sõnast ,,saama“.

41. Teat. teravili.

42. Talent.

43. Türgi ohvitseri tiitel.

44. Lai, suur.

46. Tantsusamm.

47. Tuulepuhang.

arvuliselt kõige rohkem isasid Harjumaal (129 200) ja kõige vähem Hiiumaal (2600). Kui vaadata isade osakaalu maakon­ na meessoost elanike hulgas, siis on olukord vastupidine – kõige suurem on isade osakaal Hiiumaal (55%) ja kõige väik­ sem Harjumaal (45,8%).

Keskmiselt on ühel isal 1,91 last. Üks laps on 37,7 protsendil ja kaks last 41,7 protsendil isadel. Vähem on isade seas neid, kellel on kolm (15%), neli (3,8%) või lausa viis (1,2%) last. Kümme või enam last on 88 isal. (ERR/EE)

12. EKSA, 13. Era, 14. Sala, 15. Esi­ vanem, 17. Knit, 18. Are, 19. Eriala, 21. Magav, 24. Ptii, 25. Avar, 26.

Kliis­ter, 30. Aia, 31. Klint, 32. Ese, 33.

Tavaline, 35. Erie, 36. Lasn, 37. Dealt, 38. Karaat, 41. Ais, 42. Ares, 43. In­­ valiid, 48. Seek, 49. Iii, 50. Igav, 51.

Sada, 52. RIS, 53. Dead.

Alla: 1. Kee, 2. Üks, 3. TSI, 4. Tavaar, 5. Vene(maa), 6. Ere, 7. Sametine, 8. Eskiis, 9. Pana(ma), 10. ELIL, 11.

EATA, 16. Arv, 20. Riit, 21. Maat, 22. Avia, 23. (A)gaav, 24. Plinn, 26.

Klistiir, 27. Tera, 28. Esil, 29. Reet, 31. Klaa(s), 34. Alaska, 35. Eeslid, 37. Dia, 38. Kass, 39. Area, 40. Reed, 41. Avis, 44. Nii (ja naa), 45. Ige, 46.

(L)iaa(n), 47. DVD.

Nädala retsept

Tervislik roheliste koostisainetega kartuli- ja munasalat Ained: 2 suurt kartulit; keedetud, jahutatud, kooritud ja hakitud umbes 1 cm suurusteks kuubi­ kuteks 3 muna; keedetud ja hakitud 2 tassi spinatit; hakitud 1 väike sibul; hakitud 1 värske kurk; kooritud ja tükel­ datud 1 suur roheline pipar; puhas­ tatud seemnetest ja tükeldatud 1 väike purk konservherneid peotäis hakitud rohelist sibulat soovi korral paar küünt küüs­ lauku; hakitud soovi korral veel hakitud mait­ serohelist (till, murulauk vm.)

2-3 spl oliivõli 2-3 spl balsamiäädikat pisut soovikohaseid maitse­ aineid, nagu küüslaugusool, -pipar vm.

Segada kõik koostisosad suures kausis.

Rootsi pikendab palgatoetusi suveni Rootsi pikendab koroonaviiruse tõttu kehtestatud palgakompensatsiooni vähendatud tööajaga töötajatele kuue kuu võrra, algsete plaanide kohaselt oleks meede pidanud ­lõppema käesoleva aastaga.

Koroonapandeemiast tulene­ vate majandusraskuste leeven­ damiseks on riik kehtestanud toetused, mille eesmärk on toetada töötajaid, kelle tööaega on ettevõtjad vähendanud.

Samal ajal pikendab Rootsi ka raskustes ettevõtetele mak­ sude edasilükkamise võimalust.

(ERR/EE)

Naljanurk Mees saabub hilja öösel lõbusas tujus koju. Ukse taha jõudes leiab ta, et võt­ meid pole taskus ja koputab uksele. ,,Kas see oled sina?“ küsib naine karmi häälega. ,,Kardan küll, et mina,“ vastas mees.

Ku juba tohtis jälle isamaal isamaalisi laule laulda, võtsin jul­guse rindu ja kaua-kaua pärast pisarais ja hirmus sealt lah­ kumist otsustasin võtta ette reisu. Just reisu, ei näinud ette, et minusugusest oleks inämp seal kasu, kesse peaaegu pins­ jonäri tahab. Ootasin ikke, kuni Talnast sai kaugemale, ei ku­ jutanud ette, et Kanepisse ei pääse. Mõtlesin, et ei tea kas enam avaneb võimalust, järsku jään haigeks või sandiks. Või isegi auto alla.

Nüüd kardan ka, kuna iinlased nii agarasti asusid koroonat mängima, et koolen enne ää, kui julgen lennukisse istuda.

Hea aga, et siin, ulgueestlaste kantsis, saan ikke emakeeles suhelda.

Tuli ette. Sõna pandaeemia on iinlaste süü. Kus mudu need must-valged armsad karud elavad ja pambust nosivad, ku seal. Ehk levitavad nemadki patsille. Võõrkeelsete sõnade käigus meenus üks, mille ma kodumaal õppisin. Tuletab tänapäevast meelde. Öeldi Talnas mulle kord, et mingi asi on defka. Mina päri­ sin, et mis tuu om. Sain targemaks, mulle igapäevane koge­ mus. Olevat lühendus sõnast defitsiitkaup. Midagit, mida le­ tis ei ole, raske leida. No just nigu meie kooviidi ajastu.

Mina olen selline kentsakas, kes peab ise oma silmaga kõike nägema, enne ku kuldnad lauale ladun. Toiduga eriti.

Naabrimutt tellib küll seda kastide kaupa koju, aga mina pean ikke kindlaks tegema, et on värske, põle hallitand, hind on mõistlik.

Nüüd aga suures sügises on muu kraamiga mure.

Kirjutasin kunagi õndsas Meie Õlus, et sügise on pirni aig.

Just lambipirni, kuna pimeduses märkad, et üks või teine on kõrben. Mul suur apteek kõmpimise kauguses, läksin sinna, teades, et sealt saab kõike.

Selg ja neerud annavad vanu igi tihtimini tunda, eriti nüüd, ku neid lehti oma iluaias peab riisuma. See on lihtne tegu, aga nii tihti kummardamine ei ole kasuks. Mõtlen maapinna ligi, lehti kärusse korjamax, mitte temakese ees aland­likult austust avaldamas. Seda teen eniveis. Aga kange­ mat ku aspiriini oli pirnidele otsa tarvis osta. Viinast ei aita, ei sisse võttes, ei peale määrides.

Kujutage ette. Odavaid tablette põlndki. Ju teistelgi valud.

Ei ma hakka kallist raha maksma mingi atvilli eest, ku saab toda keneerikut. Kuid valikupuudusel leppisin. Ja lambipirnid – vat netu! Küsisin järgi. Olevat aga defka. Vähemalt need, mida vajasin. Kuna, kujutage jälle ette – neid tehakse iinas!

Ja sealt ei julge keegi inämp importeerida miskitki, järsku saadavad mingi värske viiruse tasuta kaasa.

Kurivaim, kuda üks riik võib terve elu tuksi keerata. Tuleb vist küünaldega läbi ajada seniks, ku rauapoes muukski vaja käia. Ehk seal veel on. Leti all. Peeru põletamiseni aga ei ka­ vatse langeda.

VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark

Kihnu tuletorn Omniva (Eesti Post) lasi 29. oktoobril käibele uue postmargi Tuletornide sarjast. Sel korral on siseriiklikuks kasu­ tamiseks mõeldud postmargil kujutatud Kihnu tuletorni.

Margid kujundas Roman Matkiewicz ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Kihnu tuletorn asub Kihnu saare lõunatipus Pitkänä nee­ mel. Inglismaalt Porter & Co tehasest 1863. aastal tellitud malmelementidest monteeritav tuletorn oli oma konstruktsiooni ja ehitusmaterjali poolest tolle aja kohta üsna uus nähtus. 28 m kõrgune valge koonilise kujuga ja rohelist värvi laternaruumi kupliga malmtuletorn valmis 1864. aastal ja hakkas tööle järgmise aasta navigatsiooni­ hooajast. Kihnu tuletorni tule iseloomustuseks oli „iga poole minuti tagant 18 sekundit val­ gust näitav tuli (periood 48 sek) oli nähtavuskaugusega 11 miili terves horisondis“.

Veeteede Amet renoveeris 2018. a tuletorni põhjalikult.

Laternaruum tõsteti remondiks alla ning sellele ehitati ka uus kiiver. Tuletorni paigaldati uued energiasäästlikud ja võimsad LED-sektorlaternad. Sellega üht­ lustati tuletorni tule nähta­ vuskaugus kõikides sektorites võrdseks.

Kihnu tuletorn on tänaseni säilitanud oma algse ilme, moder­niseeritud on vaid valgus­ seadmed. Teenindushoonetest on 19. sajandist säilinud petroo­ liumiait, kelder, kaevumaja ja tall ning 20. sajandi teisest poolest elamu, generaatorihoone ja saun.

2020. aastal saab muutumatu Kihnu tuletorn 155 aastaseks.

8

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Nr. 45

EANC dismayed over EKRE minister comments English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Say Hitler and Stalin were equal and you’ll end up in jail Any stated or implied equivalency between Stalin and Hitler will be a criminal offense in Russia soon. Mem­ ber of the State Duma Elena Yamposkaya has made the proposal in the State Duma recently.

Yamposkaya, the chair of the Duma’s cultural committee and a high-profile ultra-nationalist has previously promoted Stalin’s glorification: “It was precisely this man [Stalin] who was sent to keep Russia on the map.” “There is a monstrous appeal nowadays to come out from the shadow of Stalin.”

Only God or Stalin “could pre­ serve Russia from the abyss.”

Vladimir Putin has personal­ ly endorsed the idea, which will then gain the unhindered ­support of the dominant United Russia party and become law.

“God himself ordered us, ­probably, to include appropriate mechanisms to protect the very past,” explained Putin.

Over the years Russia has consistently opposed equating Stalin’s and Hitler’s crimes. The Kremlin’s apoplexy was expect­ ed with a resolution in 2009 of the Organization for Security and Co-operation in Europe (OSCE – the permanent council that provides a forum for human rights issues in Europe) that in effect equated Stalinism with Nazism.

The OSCE resolution made August 23 a day of remem­ brance for victims of Stalinism and Nazism because of the 1939 non-aggression pact be­ tween Germany and the Soviet Union that carved up Eastern Europe (Molotov-Ribbentrop Pact). Adding to the insult per­ ceived by Russian authorities was the overwhelming approval the resolution received in pass­ ing the resolution – only eight opposed it while the rest of the 320 parliamentarians from 56 nations voted yes. Moscow’s delegation boycotted the vote.

The slightest implication that Stalin could in any way similar to Hitler would cause outrage in the halls of Russian power. The two-chamber Russian parlia­ ment declared the OSCE resolu­ tion to be a direct insult to the memory of millions of Soviet soldiers who “gave their lives for the freedom of Europe from

the fascist yoke”.

The growing acceptance of Stalinism over the last several years is palpable and measur­ able. A Levada Centre (recog­ nized internationally as a cre­ dible Russian source) in 2009 indicated that Stalin enjoyed third place as the country’s ‘greatest-ever personality”. By 2017 Stalin was rated by Russians as the “most outstand­ ing figure of world history”.

Some Russian historians who have not followed Kremlin’s ­official interpretation of the past trace growth in Stalin’s popu­ larity to start with Putin’s as­ cendance to power. He promoted a new version of patriotism based not on nostalgia for the Soviet Union, but on the “hero­ ism” of the Soviet past. Stalin was touted as a strong leader who had ensured a victory in WWII and had reinstated the Soviet Union as an international superpower. Propaganda bol­ stered this shift and the millions that suffered under Stalin’s crimes became historically ­marginalized.

One can certainly be cau­ tious in equating the relative enormity of the crimes of Stalin and Hitler based on moral ­considerations or the politics of historic memory. The issue of which of the two totalitarian systems and their two ruling autocrats deserves greater con­ ­ demnation has been a theme of debate for decades. Many insist that Hitler was far worse be­ cause his regime not only pro­ pagated but also executed the hideous abomination of the Holocaust, the plan to eliminate an entire people based on racial criteria. Others point out that the severity of Stalin’s crimes have not received their due attention and exposure, being ­ far worse, by tens of millions of victims and have in effect been trivialized by at least one world power.

It has always been the prac­ tice of the Kremlin to label any­ one a fascist who even implies that Stalin was equally culpable with Hitler for starting WWII and that his criminality deserves similar condemnation. There doesn’t seem to be any moral or intellectual argument for ac­ cepting this reaction. If Hitler’s crimes were limited to the

UN Security Council to discuss Belarus issue at Estonia’s initiative BNS, November 2020 TALLINN – Estonia, together with Belgium, France, Ger­ many and the United King­ dom, plans to raise the issue of Belarus at the UN Security Council on Wednes­day.

“Estonia has promised to keep what is happening in Belarus under international attention and keep the UN ­ Security Council focused on the situation if necessary,” Foreign Minister Urmas Reinsalu said.

According to Reinsalu, the authorities of Belarus unfortu­ nately continue to use violence and speak to the people in the language of repressions. The authorities have been involved in torture, mistreatment and enforced disappearances, while ­ attacks on the freedom of the press and the intimidation of women activists with the threat of removal of their children continue.

“The international commu­ nity has not forgotten about the situation in Belarus and must continue to call on the authori­ ties of Belarus to hold a dia­ logue with citizens with the aim of holding free and fair ­elections,” Reinsalu said.

One of the tasks of the Security Council is to help ­prevent conflicts and stop them from escalating. One of the main objectives of Estonia as an elected member of the Security Council is to ensure compliance with international law, and keep grave violations of human rights in international focus.

p­rewar and wartime periods, Stalin’s years of terror lasted significantly longer into the post-war years.

The Kremlin’s campaign to “expose any attempts to distort history” is to be expected in view of Putin’s desperation to divert attention from the coun­ try’s current economic woes.

But to use legal sanctions by criminalizing intellectual dis­ sent is the ultimate in mind control.

In the West freedom of ex­ pression prevails and it may be morally and intellectually in­ appropriate to rate them as number one and number two.

As nonsensical as it may sound, we can even label both evils of Hitler and Stalin as worse and worse. But making this com­ parison illegal is unthinkable.

LAAS LEIVAT

BNS, ERR News, November 2020 The Estonian American National Council (EANC, the equivalent of the Estonian Central Council in Canada – EKN) has expressed its dismay over the statements made by former interior minister Mart Helme and finance minister and Conservative ­ People’s Party of Estonia (EKRE) leader Martin Helme about last week’s American presidential elections.

Mart Helme said that presi­ dent-elect Joe Biden was, along with his son Hunter, a “corrupt character”, and that the result might lead to bloodshed in the U.S., a key Estonian NATO ally, while both agreed that the elections had seen widespread voter fraud, repeating a line claimed by the incumbent presi­ dent, Donald Trump.

“The world has followed the course of the U.S. presidential elections with great interest,” the EANC, a North Americanbased organization, said in a statement.

“It is now widely accepted that the next U.S. president will be Joseph R. Biden. The elec­ tions were conducted in a legal, fair and transparent manner.

Although attempts have been made to challenge the elections via the courts, no attempt has been successful and the con­ clusion has been the same wherever this has been attempt­ ed – no fraud has taken place,” the statement continued.

Leading U.S. media outlets and state election organizers have also denied such baseless allegations, the EANC said.

The remarks made by both Helmes now make the EANC’s work with the U.S. government much more difficult, the organi­

zation said.

“We need to start explaining why the new U.S. government should support Estonia, and whether future cooperation is still possible. Reports of these events have already reached North America, including in the American press,” the statement continued.

The Washington Post was one of the first of such publica­ tions to pick up both Helme’s original remarks, and his subse­ quent resignation on Monday.

“The situation raises the question of whose interests the leaders of EKRE are furthering.

It is quite apparent that it is ­neither those of Estonia nor the U.S. The slander can also put into jeopardy the high interna­ tional reputation that Estonia and the Estonian people have had to date,” the statement went on.

Estonia joined NATO in 2004, and has seen plenty of military cooperation with the U.S. since then, most recently with visiting overflights by B-52 strategic bombers, and the presence of two MQ-9 Reaper drones at Ämari air base during the summer.

The EANC represents Esto­ nians living in the U.S. and was established in 1952 while Esto­ nia was under Soviet occu­ pation.

It has long stood for the res­ toration and subsequently secur­ ing of Estonian independence, it says, including at the highest levels.

“We have consistently stood for the interests of Estonia be­ fore the U.S. Congress and the administration to protect Esto­ nia’s security, to support its ­accession to NATO, to empha­ size the importance of the Baltic region to the U.S., and to further cooperation between Estonia and the U.S.,” the EANC added, noting that it sin­ cerely hopes that Estonia will still defend democratic values and move forward so that rela­ tions between the two countries will become even stronger in the future.

Tõde ja õigus at EUFF The European Union Film Festival from November 13–29 will occur virtually this year, and films will be available across Canada.

Estonia will be represented by Tanel Toom’s Tõde ja õigus (Truth and Justice). The film will be screened from November 22–23.

More info and tickets: www.euffto.com

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

9

EMW presents: Marcus Kolga Tallinn Calling: Jazz, Punk, Rock ‘n’ Roll and Youth Culture in The Soviet Union Vincent Teetsov Marcus Kolga is a well-known figure in the Estonian community of Toronto. If you aren’t already familiar with him, you should know that he is a political activist, film­ maker, and human rights advocate. His writing has appeared here in Eesti Elu, as well as in The Toronto Star, The National Post, and Maclean’s. You may have heard him speak publicly on the news or at Estonian events.

If you’ve heard a speech from Kolga, you may have been surprised to hear him reference The Clash alongside foreign policy. On one occasion a few years ago, he spoke of the im­ pact that their song “Spanish Bombs” had on him, especially the imagery of a DC 10 plane flying through the night sky.

Through ringing acoustic guitar and the popping of the snare drum, the song examines the history of the Spanish Civil War alongside violence in late 70s Spain.

These references aren’t out of context, because at the core of what he frequently discusses is the past and how that informs present day action. The music of The Clash, or any band with punk rock values for that ­matter, is founded on commen­ tary and knowledge. Not in a textbook, but in the liner notes of an album like The Clash’s third LP, London Calling. The

front cover of the album shows Paul Simonon smashing his bass guitar on stage. Inside are impassioned tales of rude boys in Jamaica, the flooding of the Thames river, and individual­ ism. Non-conformist? Yes. Loud? Sometimes. Without thought? Absolutely not.

Kolga is not only inspired by the implications of music as a form of communication and art.

He’s taken an active part in the music as a member of the band Megapop. The four-piece was formed in 1994 together with Jaan Silmberg (vocals, guitar), Markus Saks (drums, backing vocals), Mart Leppik (bass, keys, backing vocals), and Kolga on guitar, vocals, and ac­ cordion. Paul Nanuwa has also been the band’s drummer, per­ cussionist, and backing vocalist later in the band’s journey.

Between their 1997 EP Casino Royale (https://megapopmusic. bandcamp.com/album/casi­ no-royale) and their 2015 self­titled album, Megapop (https:// megapopmusic.bandcamp.com/ album/megapop) has brought out Britpop sounds. Their tunes are rollicking and cheeky. The band’s grooves and distorted guitar riffs splash and crash like the hair of an audience member in the front row of a concert.

Music like this is free and ­outspoken.

Marcus Kolga Montréal.

performing

in

For all of these reasons and more, Kolga is giving a one-ofa-kind lecture on November 25th at 7 PM. It’ll be taking place live, in English, on Esto­ nian Music Week’s Facebook page and the VEMU YouTube

channel.

In his lecture, Kolga will guide the night as a rock and roll historian, venturing through the motivations, political cli­ mate, and push-back that make up the stories of music behind the Iron Curtain. On such legend is of the Russian band ­ Akvarium (AKA Aquarium), whose rambunctious concert in Tbilisi, Georgia caused a ­judging committee to walk out of the venue while a great deal of the audience clapped with gusto. For a long time, music in the Soviet Union was seen from an outside-in perspective, like Billy Joel’s 1987 tour of Russia.

This lecture is a chance to see it all from the inside-out.

Turn your dial to this lecture if you want to hear about the impressive power of music to make change or if you’re look­ ing for something new and ­educational for your Wednesday night.

What happened to Estonian music?

when it comes to Estonian ­musical heritage.

stored at ERR. The lion’s share of Estonian music cannot be bought or listened to online ­today.

One of the world’s foremost memory researchers, Estonian Endel Tulving has a hypothesis according to which if a child lacks contact with a part of the semantic system at an early age, it will be very difficult for the person to obtain later in life. A child living in Saaremaa who never hears the “õ” sound in Estonian will find it very diffi­ cult to pronounce later. It will be very difficult for a person to compose Estonian music if they have grown up without it. We have, unbeknownst to ourselves, sawn off one of the legs of the chair on which our national ­culture rests.

Martin Aadamsoo, ERR, November The lion’s share of Estonian music cannot be bought or ­listened to online today. If our musical heritage fails to make it to streaming services, it will not exist in the future, Martin Aadamsoo writes in Müüri­ leht.

Estonia’s national self-aware­ ness and cultural self-image have always been closely tied to music. Jakob Hurt and Matthias Johann Eisen launched a global collection campaign in the 19th century that resulted in a nation of just one million people having one of the largest folk ­ music and folklore collections in the world today. The first major mass events of national awakening were the song festi­ vals. We called the process of restoring our independence the Singing Revolution. Arvo Pärt is the most performed living composer. The list goes on for­ ever. And yet – paradoxically – most of that heritage remains beyond our reach. Locked in ­repositories, most of which are

The first sound recordings in Estonia used wax cylinders. The first record of Estonian music was recorded in St. Petersburg in 1901. It is sculptor August Weizenberg’s song “Paistab sügisel ka päikene” (The Sun also Shines in Autumn) per­ formed by Jewish-Russian tenor Mihhail Goltisson. Next to and following vinyl records, music has been recorded on tapes, CDs and many other mediums.

Every switch has resulted in a discontinuance and the need to carry the entire collection to the new format. However, the greatest disruption in Estonian ­ ­musical history is the advent of streaming after the internet was invented. The majority of our musical heritage remains on physical sound mediums or is locked away in music reposi­ tories as files to which there is no online access. That massive gate through which we get our daily information – smart de­ vices with screens – is locked

2020 is the year of digital culture. One of the greatest goals we have set for ourselves is to help develop children’s digital creativity. So that the generations that follow us would not be mere digital con­ sumers but also digital creators.

Digital creation, just like any other, consists of innovative de­ velopment, remix, recycling and complementing of existing knowledge and experience. In a situation where the core of our

Dear Estonian abroad, We invite you to take part in the joint collection initiative of the Vabamu Museum of Occupations and Freedom and ETV2 for films recording the lives of Estonian communities abroad. The initiative is set to last until 31 December 2020.

The Vabamu’s executive director Keiu Telve said, “The goal of the initiative that started on 1 November is to invite Estonian communities abroad to send us their old films re­ cording any meetings, birthdays, weddings or other important events in their communities that show how they maintained Estonian traditions and culture abroad during the occupation.

Even if you feel the film only shows the simple day-to-day lives, such films may prove to be one of a kind in the context of recording history and telling the story of how our country regained its independence. There­fore, we encourage all Esto­ nians to go through their film archives and take part in the ­initiative.”

Keiu Telve added, “This is not the first time the Vabamu has received films from Estonian communities abroad. For example, we have unique images on 8 mm film of the con­ cert-demonstration that took place during the Estonian meetup day in Montreal during the international exposition Expo 67. This film was taken by Estonian Lemmik-Jaak Sirk, who worked in the Expo pavi­lion of the Soviet Union. This film is an excellent example of how they have always wanted and tried to stay in touch with their roots and culture.”

The collection initiative targets films recorded on 8 mm and Super8 film. A selection of the collected films will be shown on ETV2 in a series called 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) and stored in the Vaba­mu’s collections.

Existing and newly acquired recordings can be seen during Foreign Estonians Day, celebrated at the Vabamu on 28 November at 18:00. The event will also be broadcast online.

Details for the event will soon be available on the Vabamu’s website.

The series 8 mm ELU (LIFE on 8 mm) has successfully aired on Estonian Public Broad­casting channels and gained ­significant views. The first two seasons focussed on films re­ corded by local Estonians. Now, the show makers want view­ ers to see the stories of Estonian communities abroad.

The initiative targets both digital and analog film tapes.

Visit Vabamu’s website at https://vabamu.ee/collections/ film-collecting-campaign-of-estonian-communities-abroad to read about conditions for film submission.

Lisainfo/ Further information: Ingrid Piirsalu Marketing and Communication Manager Phone: + 372 5646 4035 ingrid@vabamu.ee Vabamu Museum of Occu­pations and Freedom Toompea 8, 10142 Tallinn www.vabamu.ee

musical heritage remains largely inaccessible, it cannot ­ be added to, remixed or reused.

Our children will have to start from scratch, whereas that starting point will not lie in ­ Estonian culture. It will very likely be an English product manufactured by corporations.

Estonian pop group Apelsin released its second album in 1981 that might very well be one of the widest spread record­ ings of Estonian music. Tõnu Aare, who helped write most of the album’s tracks, wasn’t sure whether the album sold a ­million copies or more. Apelsin received a total of 26 rubles for the album. In 2015, Daniel Levi Viinalass and Cartoon released a track called “On and On” that has over 375 million hits on YouTube or several dozen times more than the Apelsin album

ever sold. There is no clearer proof of the fact that if out musical heritage fails to reach ­ streaming services, it will not even exist in the future.

Therefore, what I suggest we do is this – let us invest a little money, time and energy in sort­ ing and attaching metadata to our grand musical repositories that hold a big part of Estonia’s musical heritage. Let us invest in making it widely available, being just a few clicks away on streaming services. Making a few hundred thousand recorded pieces of Estonian music avail­ able would cost under €1 ­million. Let us give our authors and performers the chance to receive worthy pay for their work. Let us make this invest­ ment so that our children could grow into digital creators and not just consumers.

10

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Nr. 45

Language Lounge: the Saaremaa dialect and accent Vincent Teetsov “Õ-hääliku lõpp.” “The end of the ‘Õ’ vowel.” In May 2019, this brown road sign was a short-lived symbol of pride for residents of the island of Saaremaa, reminding those who drove along the Kuivastu-Kuressaare road of the well-known distinction between Estonian as spoken in Saaremaa and Estonian spoken on the mainland. The Saaremaa identity isn’t re­­ vealed by pulling off a mask, but by removing the letter “Õ” in favour of the letter “Ö.”

While this sign was removed by the Maanteeamet (Road Administration) due to its in­ correct dimensions, a gigantic metal letter “Ö” is soon to be placed in the same area. The municipality will foot the bill for the letter, while the Maan­ teeamet will install information boards and benches, as well as cleaning up the adjacent park­ ing lot.

While the Õ-Ö exchange is intriguing, it is but one aspect of this murre (“dialect”).

Estonia’s murded can be separated into regional groups ­ of north and south Estonia. If you look past these groups, there are eight broader murded.

Saarte murre (“island dialect”) includes Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, and Kihnu, although there are differences between all of these sub-dialects. Saare­ maa’s sub-dialect is divided be­ tween West Saaremaa and East Saaremaa, and then even further into village-based variants.

Based on data from Estonia’s 2011 census, 2.8% of Estonia’s population can speak Saarte murre. As a reference point, 9.8% of Estonians can speak Võru dialect, the largest per­ centage of any Estonian dialect.

Speakers of Estonian on Saare­ maa are commonly noted to have a “sing-songy” style of speech. In 1980, Estonian dia­ lect specialist Ellen Niit argued that in this type of speech, unstressed syllables following ­ stressed syllables have a higher pitch. Niit and linguist Mart Remmel both believed that Estonia’s western islands formed a “transitional area” between Swedish and Standard Estonian.

Eva Liina Asu-Garcia, Senior Research Fellow in Phonetics at the University of Tartu, made progress in documenting these tonal subtleties in 2004, when she recorded the voices of six women, university students

b­etween 21 and 35 years old, reading words from a list in Standard Estonian. Six women of the same age range, who were born and spent most of their life in Kuressaare, were chosen to represent Saaremaa Estonian. Although it is pos­ sible that the formal nature of the experiment and the increased influence of Standard Estonian may have reduced the differen­ ces between the sample group of speakers, there were notice­ able differences in spoken pitch.

Subjects from Saaremaa started their words at a lower pitch.

Listening to the countless audio recordings from the ­ Institute of the Estonian Language shows the prevalence of long combinations of vowels in the first syllables of words.

There is also a preference for the word ning instead of ja when saying “and.”

Some deviations from Stan­ dard Estonian words include lauba (instead of laupäev for “Saturday”), patsikakk (instead of pannileib for “pan bread”), soo oma (instead of sinu oma for “yours”), and map tea ­(instead of ma ei tea for “I don’t know”).

Research conducted by Enel Põld from the University of Tartu illuminated even further defining characteristics. One ­example is how speakers of the Saaremaa dialect may not ­emphasize the particles within a word (such as kassi or bussi) when there is a vowel at the end. However, standard empha­ sis will be applied if the word is in the nominative case and the vowel is not there.

Counter to what you might expect, Põld’s research points to a higher usage of island pro­ nunciation in some youngsters and a decline in that same pronunciation in people of 60 ­ years of age and up. Still, other dialect intricacies have di­ minished in younger speakers as a result of higher mobility and linguistic influence from mainland Estonia. Efforts have been made to reverse this trend, including the development of a Saaremaa dialect textbook by MTÜ Keelekajal.

Admittedly, for someone still learning Estonian (and that designation may never end ­ considering the depth of any ­ language learning pursuit), I find it difficult to identify who is from where in Estonia based on their speech. In writing, you might have some luck in spotting the Võru language of ­

Photo: Eesti Rahvusringhääling

southern Estonia, due to the occasional appearance of the ­ letter Q. But when you start listening to the voices of these many people who have been recorded by linguists, or when you listen to the voice of Kati Laev sing­ ing “Kaugel sinust” for the 2016 edition of Eesti Laul, one can start to tune their ears to these micro-distinctions, that for many, add to an identity that makes them proud.

Olari Koppel: Electoral Committee does not falsify election results in Estonia ERR, November 2020 Minister of the Interior Mart Helme (EKRE) said that election results are falsified in favor of a particular political party in Estonia by those with access to electronic votes – members of the National Electoral Committee. As a member of the committee, I regard these allegations as serious, Olari Koppel writes.

Comments by the interior minister, finance minister and member of the European Parliament (Mart Helme, Martin Helme and Jaak Madison – ed.) on the likely next president of the United States and the integ­ rity of elections in America need to be analyzed by those responsible for Estonia’s national security, foreign policy and ­relations with the U.S. Luckily, what the interior minister said on Sunday about election results being tampered with for the benefit of a particu­ lar party by those who have access to e-votes in Estonia – ­ members of the National Elec­ toral Committee – received much less public attention. As a member of the said committee, I regard these allegations as ­serious.

Intentional, conscious and systematic falsification of elec­ tion results is a criminal offense the punishment for which is likely incarceration. It is also a crime against one’s country in my eyes as secretly and arbi­ trarily tampering with the will of the people constitutes a coup – giving power to those who should not have it according to the law.

E-voting is at its core an un­ fathomable series of ones and zeroes, a secure digital process organized through complicated keys and procedures, the results of which are verified at several stages. It has been studied in­ side and out by an uncountable number of times over the last 15 years.

There have also been at­ tempts to break it both consciously (when testing the ­ security of the system) and with slightly more malicious intent.

We do not know of a single

Welcome to the neighbourhood! The International Estonian Centre shared some local Annex community spirit on November 9, 2020, by gifting five birch trees that were planted in the Paul Martel Park, directly opposite the IEC site on Madison Avenue.

Pictured top, from left to right are park stewards Donalda and Paul; Thomas Heinsoo, owner of Heinsoo Insurance; Anita Saar, CEO of Northern Birch Credit Union; Ellen Valter, Board Chair of NBCU; David Kalm, IEC Project Manager; Linda Karuks, General Manager of Tartu College; Brian Burchell, Chair of the Bloor Annex BIA; Kairi Taul Hemingway, President of Estonian Central Council in Canada; and Anita Nippak Genua, a Viru Vanemad donor to the IEC project and Annex resident. Pictured below are Veiko Parming, President of Estonian House and Chair of International Estonian Centre, left, and David Kalm, IEC Project Manager, right, planting the birch trees. Please sign up for the monthly newsletter to keep apprised of project progress, at ­estoniancentre.ca.

verified incident of anyone having succeeded in changing, ­ erasing or adding an electronic vote in a way not in accordance with the Elections Act and other public rules.

Allow me, as a member of the electoral committee, to pro­ vide a short and unprompted overview of how e-votes are counted. All phrasal or termino­ logical inconsistencies are my mistakes, nor is this in any way an official protest against the Sunday radio show by the ­electoral committee.

Every member of the com­ mittee is given a personalized encryption key that resembles a credit card before elections. The keys are personalized and issued to members in front of ­ observers. The act is recorded in writing as well as using audiovisual means. The keys ­ stay with members of the ­committee at all times.

E-votes can only be counted on election night by entering all five keys into the reader. The five members of the committee whose keys will be used are determined immediately before ­ the counting of votes. This means that anyone with the intent of falsifying the results ­ would have to turn all seven

members of the committee.

E-votes are counted in the presence of observes in a closed room to avoid the results of e-voting leaking before polling divisions close (8 p.m. for national and 12 a.m. for ­ European Parliament elections).

The e-voting result is verified – all rows must match: every row and column must return exactly the same result for all digital ­inquiries. There is no margin of error (unlike with paper ­ballots).

Not a single vote can be add­ ed, removed or changed after the fact. The e-vote count is ­final. The entire process is re­ peated in the morning following the election day when e-votes are recounted and the final results determined – all under ­ the eyes of observers. The results are confirmed if the ­ system detects that the data is ­ uniform. The encryption cards are destroyed then and there.

The interior minister sug­ gested that the system “freez­ ing” on election night when the results are gradually being ­published is indirect proof and a sign of fraud.

As I’m sure everyone in­ terested in politics knows, the (Continued on page 11)

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

11

What brings Estonia and Brazil closer together?

Interview by Vincent Teetsov One wouldn’t typically asso­ ciate Estonia and Brazil as having much to do with each other, right? They’re located on opposite corners of the earth. Yet, Brazil has drawn immigrants from Estonia both before and after the Second World War. Of course, there are Brazilians of Estonian descent still there today. Sharing Brazilian and Estonian heritage myself, I wanted to speak with someone who could offer a con­ temporary glimpse of what it’s like in the space where these two cultures meet.

Grete Soares de Camargo (née Kõrgesaar) lived in São Paulo for many years, before returning to Estonia in the sum­ mer of 2020. As the creator of the blog Living It Brazilian, she has shared many insights on Brazilian culture through an ­autobiographical lens. Cur­rent­ ly, she is the Customer Re­ lations Manager at Work in Estonia, utilizing her knowledge of the Brazilian market to encourage business interaction ­ with and immigration to Esto­ nia by Brazilian professionals: What initially brought you to São Paulo?

I was doing my Master’s de­ gree at Tartu University when I got the opportunity to become an exchange student once more.

My first study abroad ex­ perience was at the University of Barcelona in 2008–2009 through the Erasmus Program.

Since my first experience of

Olari Koppel…

(Continued from page 10)

election night does experience a shorter or sometimes longer ­period when no new data is re­ ceived. And yet, e-votes are by then counted and their final and unchangeable number published using the elections information system on the www.valimised. ee website. No one has ever suggested that the initial num­ ber of e-votes cast and their ­distribution has ever changed by even a single vote.

This kind of lag is usually caused by system overload – too many people trying to access the system at the same ­ time, while it can also be the result of technical mishaps at polling stations when entering paper ballots into the informa­ tion system. These errors have nothing to do with traditional or e-voting or the process of counting votes. It is a matter of migrating initial election results to the information system that the public can access.

The interior minister also wondered at some polling sta­

l­iving and studying abroad had been truly eye-opening and enriching, I jumped at the ­ opportunity. This time it was ­ the ISEP program that allowed me to spend a year in a foreign university of my choice. I want­ ed to go somewhere even ­further, with a different culture, and learn a new language in the process.

What were your initial perceptions of Brazil before you moved?

I didn’t know too much about Brazil before preparing for my exchange year. However, my friend from school went on an exchange there. Commu­ nicating with her helped me to imagine a vast, multifaceted, and more profound Brazil than the famous beach-samba-foot­ ball combo that most of the world knows the country for.

[In advance of studying in São Paulo in July 2013], I start­ ed to prepare with any and all information I could get my hands on. This is also when I became more aware of the so­ cial disparity and other issues that the country struggles with.

This made me more curious to find out what Brazil was really about.

Was your blog Living It Brazilian immediately something you knew you would do to document and report on what’s happening in Brazil?

Life in Brazil (especially in São Paulo) was much more ­expensive than I had imagined and by the end of the first semester, I had already spent ­ most of the money I had saved up for my exchange year. I started thinking of ways to make some more money to

tions reporting a lot of votes very late and these changing the election result. He suggested the reason is that somewhere someone is manufacturing votes.

For example, by looking up people who did not vote in the elections and fabricating paper ballots under their name.

As I described before, this stage no longer has anything to do with e-voting. The e-votes will have been counted and published by then. The delay in receiving election results from certain polling stations is caused by the fact some are very big and yield a lot of votes/ballots that need to be counted. Perhaps, some stations have fewer people tasked with counting votes, work slower than others or there could be other technical or work organi­ zation-related problems.

The fact remains that vote counting takes place under the eyes of observers who include representatives of parties taking part in elections. All actions – opening of the ballot boxes, counting of votes, arguments over whether ballots are valid, vote sorting, packaging, sealing

What has been the most significant thing you’ve communicated to readers about your experiences and know­ ledge on your blog?

Photo: Eduardo Figueiredo

An interview with Grete Soares de Camargo

­contact I had.

keep afloat. Since I studied journalism as my BA and had collaborated with several news­ papers and magazines before, I contacted a few of them to find out whether they would be in­ terested in articles about Brazil.

I got to write about tourism in São Paulo, women of different social status, and much more.

This was also the first time I ­really started to write down my reflections on the cultural ­differences I was experiencing.

Soon after, I got an intern­ ship and full-time job at a soft­ ware company, and actually started dating a Brazilian guy, who went on to become my husband almost a year later. I started Living It Brazilian a couple years later, when I had officially moved to Brazil with the intention to stay and was still experiencing a culture shock in its most acute form.

Do you find that many Brazilians are familiar with Estonian people or culture?

There are nice connections between Estonia and Brazil.

Oskar Metsavaht [a Brazilian fashion designer of Estonian ­descent] definitely has been do­ ing an amazing job supporting Estonian initiatives and making them more visible in Brazil.

Also, names like Toomas

Hendrik Ilves, Ragnar Sass, Transferwise, Pipedrive, and others are becoming quite well known in certain circles.

Nevertheless, I would say that most Brazilians don’t have a clue about Estonia. But hey, that probably goes for the most of the world, and the situation is changing. I have noticed that in the last few years, Estonia has actually been talked about a lot in Brazilian media and busi­ ness spheres as an example for digital advances. A couple of months ago, my father-in-law sent me a photo of an article in Valôr Economico newspaper, which used “Estonia” in its title as a metaphor for a digital ­success to be copied. That was very satisfying to see.

São Paulo has the largest presence of Estonians in Brazil. In what ways have you had the chance to get to know this community?

I did meet the community of Estonian descendants in Brazil at least once, when I was feel­ ing especially homesick. I’m part of their group on Facebook and always kept an eye on what was going on there. However, since São Paulo is huge and hectic and there was something new going on all the time, this was pretty much the only

Downward spiral The only way to limit d ­ amage to what has already been done would be to cancel the hatred-inciting referendum on changing the constitution stipulating that a m ­ arriage is a union between only a man and woman.

The principal damage to be done by this so-called marriage referendum that works to tear apart Estonian society is that the mere fact it will take place along with the base rhetoric that accompanies it will directly

place a part of society in a situation where they feel un­ ­ wanted. And an even bigger part of society in a situation where they feel embarrassed and ashamed for what is hap­ pening in Estonia in the 21st century.

In any case, this idiocy will notably boost stress levels in society. Not to mention that ­actual problems and challenges society faces are overshadowed.

Therefore, the only way to limit damage to what has ­already been done would be to cancel the hatred-inciting r­ e­ ferendum plan. Right now.

Otherwise, we will spend the coming months listening to and

of boxes, their transport etc. – are monitored and public.

No one has ever identified or reported efforts to “comple­ ment” voter lists or pull packs of ballots “out of nowhere”.

Not once.

Estonia’s unique e-voting system needs to be explained to the public better. A correspond­ ing committee working with the

Ministry of Economic Affairs and Communications has dis­ cussed the matter and conclud­ ed that the system can be made better. And yet, even the most skeptical members of the com­ mittee have not raised a single fundamental or technical issue in the key of what was suggested by members of the government on Tre Raadio.

Urmas Paet, Member of European Parliament, ERR

The most significant thing about my blog has actually been the feedback from the readers and the connections that have come out of it. I have always been torn between ­ ­wanting to write from my own experience, since this is what ends up turning out the best, but not wanting to expose myself too much. However, when I started to get people’s heartfelt feedback, especially to those texts that had come from a place of vulnerability, I realized it was worth it.

One experience that had an impact on me was from a Brazilian girl from Belo Horizonte, who got in touch with me in the beginning after her Estonian boyfriend recom­ mended that she read my blog.

She wrote to tell me how much it had impacted her, how it opened her eyes to how us foreigners see Brazilians and ­ thus, made her understand her boyfriend better. We started exchanging messages. Later, ­ she got married and moved to Estonia, but we still kept in touch from time to time. Finally this year, after about four years since our first contact, I finally met her and her husband in person here in Estonia. It felt ­ like meeting an old friend.

••• To read more about Grete’s experiences, you can read her blog here: https://livingitbrazil­ ian.com/. You can also see some of what she’s involved with at Work in Estonia here: https:// www.workinestonia.com/.

This interview has been edited and condensed.

reading base treatments of how and why a part of Estonians are not complete. And that would poison and harm society for a long time.

Things have already taken a turn for the absurd. For example, Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa) said via the ERR news portal that he wants to create “a supraparty yes-campaign advisory chamber made up of politicians of par­ ties that support the yes-cam­ paign.” A powerful statement indeed.

How about the foreign ­minis­ter of Estonia that is part of the UN Security Council pro­posing measures for support­ ing civil society in Belarus, ending the war between ­A r­m enia and Azerbaijan, strengthening the EU’s China policy or European Union secu­ rity?

Of course not. Because the most important thing today is the referendum campaign that debases a lot of people in Estonia. Sad and dangerous.

Full speed ahead on the down­ ward spiral.

Editor: MARCUS TUROVSKI

12

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Nr. 45

Koroonameetmetest ja meeleolust Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt 7.11.2020 Prantsusmaal ja kogu Euroo­ pas on koroonanäitajad hüppeliselt tõusmas. Seoses sel­ lega otsustas Emmanuel Macron kehtestada Prantsus­ maal 28. oktoobri südaööst kuni vähemalt 1. detsembrini täieliku liikumiskeeluga eriolukorra, lootes rangete meetmetega Covid-19 kontrolli alla saada ja edasist nakatumist vähendada. „Jääge koju ja järgige reeg­ leid!“ manitses president kaas­ maalasi.

Erinevalt kevadisest eriolu­ korrast jäävad koolid (algkoolikuni gümnaasiumiastmeni) ja lasteaiad avatuks, sest pedagoo­

Remembrance Day… (Algus lk. 1)

Warrior, a painting by Ottawa artist Elaine Goble. Normandy Warrior is an enduring tribute to Mr. Favel’s service with the Royal Canadian Army Service Corps in the Second World War, and his postwar efforts as an advocate for Indigenous Ve­ terans. It is a privilege to add this outstanding portrait to the Canadian War Museum’s na­ tional collection and display it for our visitors.“ Üritusel esi­ nes pikema kõnega ka National Chief of the Assembly of First Nations Perry Bellgarde. Rea­ mees Philip Faveli lapselaps Nadine Favel ja General Jonathan Vance Chief of the Defence Staff of the Canadian

giline järjepidevus on väga olu­ line. Sealjuures peab vanematel laste kooliviimiseks olema kaa­ sas koolidirektori allkirja ja pit­ satiga dokument, kus kirjas lapse ja vanema andmed, kooli ja kodu aadressid. Kodust väl­ jumise põhjusena peab olema märgitud laste kooli viimine.

Kõik koolitöötajad, õpetajad ja lapsed alates 6. eluaastast pea­ vad alates 2. novembrist kand­ ma koolis maske. Alates kooli­ aasta algusest oli maski kandmise kohustus seni alates ­ 11. eluaastast. Ülikoolid peavad jääma distantsõppele.

Kõik, kes saavad, peavad töötama kodukontorist. Kui kaugtöö ei ole võimalik, on tööleminekuks vajalik tööandja allkirja ja pitsatiga dokument,

Armed Forces avasid koos selle ajaloolise portree.

Need olulised 11. novembri mälestuspäeva auks pühendatud ettevõtmised toimusid sel aastal väiksemates gruppides ja vir­ tuaalselt. Hetkelises mõtiskluses ja vaikuses mälestati kõiki sõjatules langenuid, sugulasi, ­ sõpru ja kolleege. See, et mäles­ tuspäev toimus koroonakriisi tingimustes, andis kõigile või­ ma­luse tunnetada traagilist sõja­ kangelaste saatust, kes võitlesid ennastsalgavalt kodumaa eest, kaugel perekonnast ning sõp­ radest. Selle mõtte tõi esile oma kõnes rabi Reuven Bulka Canadian War Memorial ees toi­munud tseremoonial.

Punased moonid elavad edasi meie mälestustes ja mõtetes. Au ja kuulsus langenutele! Me ei unusta!

Kārlis Eihenbaums, Läti suursaadik Kanadas ja Läti Colonel Agris Ozoliņš, Defence, Military, Naval and Air Attaché National War Memorial juures Läti suursaatkonna pärjaga.

Foto:© Ülle Baum

Tänavu sai seoses COVID-19 pandeemiaga ainult sada kutsutud küla­ list Ottawas võtta osa pidulikust Remembrance Day tseremooniast.

Enamik pärgadest asetati eelnevalt monumendi juurde, nende hulgas ka pärjad suursaatkondadelt. Pildil pärg Eesti poolt. Foto:©Ülle Baum

kus märgitud kodust väljumise põhjusena tööleminek. „Majan­ dust tuleb elus hoida ja selleks peab töötama,“ ütles Macron oma 28. oktoobri kõnes.

Kodust väljuda võib muul juhul vaid hädavajadusel ja sel­ ­ leks tuleb endale iga kord välja trükkida siseministeeriumi kodulehelt vastav blankett, kuhu tuleb märkida, kas väljutakse toidu- või esmatarbekaupade ostmiseks, arsti juurde mine­ kuks, laste hoidmiseks või vanurite aitamiseks. Väljuda võib eelpool nimetatud paberiga ka lühiajaliseks sportimiseks ja lemmikloomaga jalutamiseks, kuid seda vaid üheks tunniks päevas ja ühe kilomeetri raa­ diuses oma kodukohast.

Kõik restoranid, baarid, spor­ diklubid jäävad suletuks. Juba enne eriolukorra kehtestamist kehtis kaheksas suuremas linnas ja kogu Ile -de France’i piirkon­ nas õhtuti kella 21st hommikul kella 6ni komandanditund ehk siis baarid, restoranid, ööklubid, teatrid jäid suletuks. See tekitas elanikkonnas suurt pahameelt ja vahetult enne nimetatud meet­ mete kehtestamist pidutsesid prantslased restoranides ja baarides, et oma lemmik resto­ ranipidajatele niimoodi toetust avaldada.

Matuseid võib korraldada. „Meil peab olema võimalus matta oma lähedasi,“ rõhutas president. Ühel matusel ei tohi viibida üle 30 inimese. Sur­ nuaiad jäävad avatuks.

Abielu sõlmimise tseremoo­ nial ei tohi osaleda üle kuue inimese.

Kuna kevadise eriolukorra ajal kannatasid vanurid üksin­ duse all ja seda püütakse nüüd vältida, tohib vanadekodudes oma omakseid külastada, järgides seejuures rangelt sani­ taarmeetmeid.

Prantsusmaa sisepiirid EL-i riikidega jäävad avatuks, kuid EL-i välispiirid suletakse. Piiril nõutakse 72 tundi enne riiki sisenemist tehtud negatiivse tulemusega koroonatesti. Sisse ­ on seatud testimise võimalused sadamates ja lennujaamades.

Kõigi nende erakorraliste meetmete kasutusele võtmisega loodab president Macron, et prantslased saavad detsembri lõ­ pus koos pereliikmetega pidada jõule ja tähistada aastalõppu.

Kuigi president Macron rõhutas iga üksikisiku vastutus­ tunnet ja et vaid koos tegutse­ des suudetakse saavutada võit­ luses Covid-19-ga edu, on need meetmed tekitanud prantslastes palju vastakaid arvamusi ning BFM TV hilisõhtuses erisaates „Rahvuslik karantiin 1. det­ semb­ rini“ 28.10.2020 esitati palju küsimusi ning vaieldi südaööni elavalt tekkinud olu­ korra teemal.

Maskikandmise kohustus ühistranspordis, poodides ja tänavatel on muutunud Prant­ sus­maal tavaliseks. Omaette kü­ simus on muidugi, kuidas prants­ lased maski kannavad.

Nad kasutavad näiteks kordu­ valt ühekordseks kasutamiseks mõeldud meditsiinilisi maske.

(Järgneb lk. 13)

Kolmapäeval, 11. novembril Remembrance Day’l kl 11 h peatus aeg. Seisatuti oma kiirete tegemiste keskel. Meenutati. Mälestati.

Kõiki neid, kes on osalenud lahingutes või oma elu andnud selle nimel, et meie saaksime elada rahus. Eestlased pole olnud sõdadest eemal. On võideldud oma maa vabaduse eest ja liitlaste ridades. Tänapäeval osaledes välismissioonidel maailma rahututes paikades. Lõuna-Ontario eestlaste maa-alale Seed­ riorus on püstitatud kaks mälestusmärki, meenutamaks meie kangelasi. Remembrance Day hommikul võttis seal juuresolevad pildid Martin Kiik.

NOORTE NURK Loodustund Eliniga T.E.S. Täienduskooli teise klassi lapsed otsisid oma koduaiast loodusmärke, mida saab teistelegi näidata. Õpetaja Elin Marley tutvustas eelmises loodustunnis uusi loodusega seotud sõnu. Nüüd oli aeg neid sõnu kasutada lauses ja leitud looduselemente teistelegi näidata.

Oma aiast leiti punane vahtraleht, tammeoks, paprika koos seemnetega. ,,Mina nägin lepatriinut,’“ vastas rõõmsalt üks tüdruk. Õpetaja Elin juhtis juttu loomadele. Milline loom elab sinu kodus? Kass ja koer. Kas ta on suur või väike?

Lapsed proovisid ka ära arvata looma, kelle pilti Elin ­ näitas. Pildi võttis õpetaja Elin oma isale kingitud raamatust Mutionu pidu. Mutt oli uus looma nimetus. Mutionu laul oli aga tuttav. Mutt, kes elas keset kuuski vanu, eluruum tal süga­ val. Kutsus kokku külalisi, karvaseid ja sulelisi. Jälle oli ­ võimalus õpetajal lapsi küsitle­ da. Mis loomad said laulus kok­ ku? Mida loomad laulus tegid?

Uurides Vikipeediat, selgub, et Mutionu pidu on üks tuntu­ maid Eesti lastelaule, sõnade autoriks Alide Dalberg. Esimest korda ilmus luuletus 1926. a. algselt Mutionu pühadepidu.

Tänapäeval on tekst tuntud mugandatud versioonis, mille lõi helilooja ja muusikapeda­ goog August Kiiss 1931.a., lühendades teksti 18 salmilt

kuuele. Kiiss oli ka laulu esi­ mese viisi autor, teist korda viisistas laulu helilooja Gustav ­ Ernesaks 1955.a., mida laul­ dakse tänaseni igas lasteaias, koolis ja perepidudel.

Algsel kujul oli luuletus ke­ vadpühadest. Edaspidi vahetati välja toidud ja joogid: kaaren sõi kapsapiruka asemel hoopis karusmarju, kull lihaviiluka asemel kurejooki ja orav näris ­ vorstijupi asemel käbijuppi.

Järgmine kord on uued tee­ mad ja laulud. Laula ja loe sina ka oma lapsega Mutionu pidu.

Põder limpsis samblasuppi, orav näris käbijuppi. :,: See oli päise päeva aal pilla-palla pillerkaar.:,: Tunnis käis külas virtuaalselt EDA OJA

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Koroonameetmetest…

märkmik

Riina Kindlam

Eesti ja Põhjamaade isadepäeval 8. marukuul (novembril) Tabasalu loodusõpperajal, Rannamõisa panga paljandi all, Kakumäe lahe veepiiril. Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Siin on see lausa stratotüüp, kus kivimitel on kindel kihiline järjestus. Kihtide vahelt immitsevat põhjavett kogub peopessa hundujuht Radames Haiba. Tema poeg Ville vaatab januselt pealt. See on Tallinnast lähim koht, kus saab mõnusalt lugeda püstloodis suuremõõtmelist maailmatekke ajalooraamatut.

Foto: Rävälä Skautide Maleva juht skm Maimu Nõmmik

Eesti isadepäev Põhja-Eesti klindil Rävälä Skautide Maleval on üks tore komme. Nende liikmed käivad igal novembrikuu teisel pühapäeval isadepäevamatkal. Aastate jooksul on olnud palju erinevaid seltskondi, paiku ja läbiviimise vorme, aga kuskil sel päeval Põhja-Eestis ikka matkatakse. Seda siis ajaloolise Räväla maakonna mail, (nüüdne Harjumaa), millel on olnud palju erinevaid nime kirjapilte, k.a. Revala, Rävala ja Revälä. Eriline on see, et matkatakse perekonniti, sest selle päeva täht on ISA. Te lugesite õigesti, Eestis on isadepäev novembris. Mis on ti­ bake võõras, kui oled kogu elu Põhja-Ameerikas seda juunikuu teisel pühapäeval tähistanud.

Kui internetis, Vikipeedias vaa­ data kirjet ,,Father’s Day“, siis seal loetletakse muuseas kus mis päevadel isadepäeva kuskil riigis tähistatakse. Lumekuu (novembri) teisel pühapäeval peetakse seda Eestis, Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil.

Kui juba Vikipeedias luusite, siis vaadake ka „Eesti pankade loend“. Ei, mitte krediidiasu­ tused, vaid pankrannikud. Pank on järsak, mis on kujunenud lainetuse purustava tegevuse toi­ mel. Tavaliselt on pangal vastupidavate kivimite (näiteks ­ lubjakivi) paljandid. Pikim pank Eestis on põhjarannikul paiknev Põhja-Eesti pank ehk klint, mis kulgeb Osmussaare ja Narva vahel ning on umbes 1600 km pikkuse Balti klindi osa.

Tormilinnu skautide lipkonna (Rävälä Maleva allüksuse) isadepäeva perematk toimus tänavu Tallinnast 20-minutise autosõitu kaugusel läänes, Taba­ salu loodusõpperajal, Ranna­ mõisa MKA-l (maastikukaitsea­ lal). Rada on kõigest 3,5 km pikkune, aga rabab oma vahel­ dusrikkusega, sest laskutakse kõrgelt paekaldalt alla Kakumäe lahe veepiirini, mis on Tallinna suurlahe kolmas lahesopp lää­ nes. Kohati on Rannamõisa pank 30-40 meetrit kõrge ja on osa Balti klindist, mis ulatub

Pangalt ehk panga pealselt laskuti panga alla veepiirini (küll mitte köiega vaid jalgsi) ja siis roniti taas üles. Foto ja matkaseltskond oli väga kirev. Paberlehelugeja kahjuks ei näe, kui rukkilillesinine on meri ja kui punased paari matkaja püksid. Koer Wanda keset fotot on see eest elevandiluukarva. Ja jalge all on paas. Taamal paistab Kakumäe poolsaar. On varajane pärastlõuna, kuid päike paitab juba vägagi madalalt.

Foto: Nele-Kai Loorits

Laadoga järve lähistelt Vene­ maal, Gotlandi ja Ölandi saarte­ ni Rootsis.

Rannamõisa paljandi läbi­ lõike kirjeldus, ülevalt alla: ~4 m – lubjakivi; ~2 m – glau­ koniitlubjakivi (Toila kihistu); ~0,6 m – glaukoniitliivakivi (Leetse kihistu); ~4 m – argilliit (Türisalu kihistu); ~4 m – liiva­

kivid (Kallavere kihistu); ~9 m liivakivisid, mis on peamiselt rusukalde all (Tiskre kihistu).

Allikas: https://stratotuup.ut.ee/ k-rannam%C3%B5isa-pank Kui kohati on isadele sobilik võrdkuju näitleja CLINT East­ wood, siis eriti eesti isadele kindlasti ka uhke Põhja-Eesti KLINT. RIINA KINDLAM

Ravimifirma Pfizer teatas edust koroonavaktsiini arendamisel

võtab veel aega ja selge pole seegi, kui pikaks ajaks vaktsi­ neerimine immuunsuse annab.

Puuduvad ka andmed vaktsiini efektiivsuse kohta erinevates vanuserühmades.

Sel nädalal teatas USA ravimifirma Pfizer, et nende välja töötatud koroonavaktsiin hoiab nakatumise ära 90 ­protsendil inimestest. Aren­ dus­ tööd uue vaktsiini välja­ töötamisel tehakse koos Saksa firmaga BioNTech.

Pfizeri vaktsiini on testitud 43 500 inimesel kuues riigis ning ohutusprobleeme või suu­ remaid kõrvalmõjusid ei ole seni tuvastatud. Esialgse ana­ lüüsi andmete põhjal saab kin­ nitada, et vaktsiin hoiab naka­ tumise ära 9 inimesel kümnest.

Lõpliku analüüsi valmimine

Pfizer loodab novembri lõpus esitada USA valitsusele aval­ duse müügiloa saamiseks.

Firma esindajad usuvad, et suudavad selle aasta lõpuks tarnida 50 miljonit ja 2021. aas­ ta lõpuks umbes 1,3 miljardit annust vaktsiini.

Euroopa Komisjon ning vakt­­ siinitootjad Pfizer ja Bion­ tech kinnitasid kesknädalal lepingu 300 miljoni doosi ­koroonavaktsiini ostmiseks.

Parimal juhul aasta lõpul turule jõudev vaktsiin jaotatakse liik­ mesriikide vahel proportsionaal­ selt ja üheaegselt. (ERR/EE)

(Algus lk. 12)

Tavaline on, et juba kord kasu­ tatud maskid lebavad auto ar­ matuurlaual ja pannakse autost väljudes taas ette.

Kui tulime perega oktoobri keskel koolivaheajaks Eestisse, palus passiametnik Pariisi CDG lennujaamas meil mask lõua alla tõmmata, et ta meie nägu näeks ja pärast uuesti nina ette tõsta. Kui küsisin, kas ta annab meile pärast uue maski, kuna me ei sooviks end ise potent­ siaalselt oma maskiga nakatada, vaadati meid juhmi pilguga.

Prantsusmaal on tavaline, et inimesed tõmbavad autos is­ tudes maski endale lõua alla ja väljudes asetavad sama maski taas nina ette.

Kui meie tagasilennuaeg Prantsusmaale koolivaheaja lõ­ pus 30. oktoobril kätte jõudma hakkas, otsustasime viimasel hetkel tekkinud kriisiolukorras siiski jääda kuuks ajaks kaue­ maks Eestisse, et Prantsusmaal mitte taas range liikumiskeeluga eriolukorda üle elada. Teadsime täpselt, mis ees ootab, ainult selle vahega, et lapsed peavad seekord kooli minema. Nimelt peab Prantsusmaal olema koolis ühe kooliastme klassides vähe­ malt kolm positiivset koroona­ juhtumit, enne kui vastav kool distantsõppele jääb. Selleks ajaks jõuab nakatunute ahel aga mitmekordistuda. See on meile vastuvõetamatu ja oma lapse tervist ohtu seada me ei soovi.

Mu sakslasest abikaasa saab töötada hetkel Eestist kodu­ kontoris.

Pöördusin meili teel tütre prantsuse kooli direktori poole, küsides, kas nad saaksid dis­ tantsõpet võimaldada. Vastust ootan 30. oktoobrist siiamaani.

Klassijuhatajaga sain Klass­ room äppi kaudu ühendust (nimelt ei ole Prantsusmaal ­lapsevanematel klassijuhataja meili- ega mobiilinumbrit, nagu see on tavaline Eestis) ja ta pidi direktorilt uurima, kas selline asi on võimalik.

Tütre muusikakool Prantsus­ maal on suletud. Tema tšelloõ­ petaja andis kevadise eriolukorra ajal Skype’is tunde ja teeb seda ka nüüd. Samuti osaleb tütar virtuaaltundides Modern Jazzi tantsustuudioga Evi’Danse. Nii võin oma kogemusele toetudes kinnitada, et huvikoolid on Prantsusmaal distantsõppe pak­ kumisega eriolukorra tingimus­ tes paremad kui riiklikud koolid üldhariduse tagamisega. Kuna me tütar on tavaolukorras Ees­ tist Viimsi Koolist koduõppel, siis avaneb tal nüüd võimalus kuu aega oma siinse klassiga koos Eestis kontaktõppel olla.

Lisaks Covid-19le on olukord Prantsusmaal pingeline ka hil­ jutiste terrorismiaktide tõttu Pariisis ja Nice’is. President Macron nimetas Nice’is toimu­ nud veretööd ,,Islami terroristi rünnakuks“ ning määras koole ja kirikuid kaitsma lisaks kuni 7000 sõjaväelast ja politseinik­ ku.

Praegu tundub elu Eestis vaatamata haigestunute hulga kasvule viimastel päevadel veel üsna ilus. Elame-näeme…

13

S P ORT

Foto Jüri Vipsi Facebooki lehelt

Jüri Vips sai F1 superlitsentsi Neljapäeval teatas Red Bulli vormel-1 võistkond, et Jüri Vips on saanud kätte F1 superlitsentsi ning osaleb nädalavahetusel toimuval Türgi GP-l Red Bulli ja AlphaTauri varusõitjana.

Teatatavasti esitas Red Bull Rahvusvahelisele Autoliidule (FIA) taotluse, et Vips saaks ­superlitsentsi, mis annab õiguse võistelda F1 autoga. Koroona­ pandeemia tõttu kehtestas FIA uued reeglid: superlitsentsi ­jaoks on vaja 30 punkti, mis on kogutud nelja viimase hooaja jooksul, kusjuures arvesse lähe­ vad kolme parema aasta tule­ mused. Vipsil on 32 punkti.

Samuti läbis Vips hiljuti F1 ­masinas 300 km, mis oli super­ litsentsi kätte saamise eel­ duseks.

20-aastane Vips pidi tänavu tegema kaasa Jaapani Super Formula sarjas, kuid koroona­ pandeemia tõttu see ei teos­ tunud. Vips on tänavu sõitnud osadel etappidel F2 ja FRECsarjas. (D/EE)

Eesti jalgrattur oli edukas Kalifornias Ameerika Ühendriikides elav Eesti maastikurattur Jarno Trey tuli Kalifornia karika­ sarjas üldarvestuses kolmandale kohale.

Trey tuli ka finaaletapil kol­ mandaks ning kogus hooaja jooksul 168 punkti. Esikoha võitis 205 punktiga ameeriklane Samuel Brehm, teine oli meh­ hiklane Gustavo Pedroza, kes edestas Treyd vaid kolme punk­ tiga. (ERR/EE)

Nadal purustas pikalt püsinud Jimmy Connorsi rekordi Hispaania tennisist Rafael Nadal purustas pikalt püsinud Jimmy Connorsi rekordi.

Nimelt on 20-kordne suure slämmi võitja püsinud nüüdseks maailma edetabeli esikümnes rekordilised 790 järjestikust nädalat. Esmakordselt pääses Nadal kümne tugevama hulka juba 2005. aasta aprillis, millest on esikohal olnud 209 ja teisel kohal 351 nädalat.

Jimmy Connors püsis esi­ kümnes järjest 789 nädalat 1973. aasta 23. augustist kuni 1988. aasta 25. septembrini.

Kolmandal kohal on Roger Federer 734 nädalaga. Tema püsis esikümnes ajavahemikul ­ 14. oktoobrist 2002 kuni 31. oktoobrini 2016. (D/EE)

14

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Nr. 45

Aino Rooneem

LAHKUS MU KALLIS, ARMASTATUD ÕDE

Aino Hely Rooneem 3. veebruar 1928 Tallinnas – 9. november 2020 Collingwoodis

Mälestame head sõpra. Südamlik kaastunne ENE-LIIS MARTENSILE ja teistele pereliikmetele TARTU COLLEGE ESTONIAN STUDIES CENTRE/VEMU

Tunnen Sinust sügavat ja suurt puudust.

ENE-LIIS ja MARTENS’ite pere ANDRES, SHARON, MICHAEL AMANDA, CHARLIE

Mälestame head naabrit Collingwoodis

Aino Rooneem’e Südamlik kaastunne ENELE ja lastelastele peredega CARMEN ja MARK VAHER

REMEMBERING OUR BELOVED GRANNY

Aino Rooneem With love, TAVO ROONEEM with ANN-MARIE and REIN and EVA TAALI MARTIN with MATT and JOHANNES and ANNIKA RAIVO ROONEEM

SHARON ROONEEM

INGER BENNETT with PAUL and ELIZABETH, ROSE, and MADELINE

Töökas ja sõbralik oli Su hing, puhkama, puhkama kutsuti Sind.

Mälestame ja avaldame kaastunnet omastele

dr. Tiit Kauri surma puhul OTTAWA PÜHA PAULUSE EESTI KOGUDUS

HILLAR ROONEEM MARK ROONEEM with ASHLEY and PAIGE and KYLER KRIS ROONEEM

Endla Kannel’t mälestavad kurbuses ja avaldavad kaastunnet perele

PÄRAST LÜHIKEST RASKET HAIGUST LAHKUS MEIE VÄGA KALLIS TÜTAR

Sheila Jean Torrie, RMT

ELULUGUDE KIRJUTAJATE GRUPP MÄLUTUNGLAD

22. juuli 1969 – 4. november 2020 Waterloos, Ontarios

Tänuavaldus

Sügavas leinas

Puhka vaikselt, Puhka rahus, mälestuste päiksekullas jääd Sa ikka meiega.

tütred JAYDEN ja KENNEDY isa BRUCE õde LYNN ja HEATHER ning noored NATHAN ja DARIA vend NEIL ja AMANDA ning tütar SIENNA kasuema TUI ning noored DON ja ROB (lahkund mehe) vend CHRISTOPHER SHERBAN ja pere ämm CAROL SHERBAN KIRBY

Lahkus legendaarne Alex Trebek 8. novembril suri kõhu­ näär­ mevähki tuntud Kanada-USA televisiooni-saatejuht Alex Trebek (80), kes juhtis alates 1984. aastast ülipopulaarset saadet Jeopardy! (eesti.k.

Kuldvillak). Trebek sündis Sudburys (Ont.) ning lõpetas Ottawa Ülikooli 1961.a. kraa­ diga filosoofias, kuid tundis suurt huvi ringhäälinguga seonduva vastu. Ta sai tööd CBC-s ning alustas oma karjääri uudistereporteri ja spordikommentaatorina.

Järgnesid mitmed populaar­ sed TV-show’d: Music Hop, Reach For the Top jt., kuid kõige kuulsamaks sai kahtle­

mata Jeopardy!. Kokku tegi ta 8200 episoodi, viimased lin­ distati veel paar nädalat tagasi ja need jõuavad eetrisse jõulu­ perioodil. 2014. aastal jõudis ta Guinessi maailmarekordite raa­ matusse kui kõige enam ühte ja sama mängusaadet juhtinud inimene.

Kanada peaminister Justin Trudeau kirjutas teda meenuta­ des, et pea igal õhtul enam kui kolme aastakümne jooksul Alex Trebek lõbustas ja haris miljo­ neid inimesi üle maailma. Ta märkis ka, kuidas Trebek eden­ das Kanadat ja esitas saates ­küsimusi Kanada kohta.

(Lüh. Globalnews)

Täname kõiki, kes avaldasid kaastunnet meie isa, vanaisa ja vanavanaisa

EDGAR MARTENI

kaotuse puhul. Oleme südamest tänulikud rohkete e-mailide, postituste, kaartide, lillede, annetuste ja heade soovide eest.

REET, PAUL, ANDRES, KATRINA ja ERIC peredega JUHAN ja ALEXIA

Suri Kanada hokilegend

oma esimesel hooajal liiga pari­ maks noormängijaks (Calder Trophy auhind).

Jäähokiliiga NHL teatel suri 8. novembril 97-aastaselt neljakordne Stanley karikavõitja ja Kanada hoki-ikoon Howie Meeker.

NHL-i karjääri lõpetas ta pärast 1953/54 hooaega. Mee­ keri arvele jäi NHL-is 185 re­ sultatiivsuspunkti (83 väravat, 102 söötu), 346 põhihooaja ning 42 play-off mängu.

Kõik neli NHL-i tiitlit võitis Meeker Toronto Maple Leafsiga aastatel 1947-49 ja 1951.

NHL-i Tähtede mängul osales ta 1947., 1948. ja 1949. aastal.

1951. aasta finaali viimases viiendas mängus andis ta lisaa­ jal väravasöödu Bill Barilkole.

Foto: Anders Krusberg, Vikipedia

Teises maailmasõjas granaa­ diplahvatusest vigastada saanud Meeker liitus Maple Leafsiga 1946/47 hooajal ning hääletati

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 45

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

KIRIKUD EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kirikusse tulijatel palutakse olla veendunud, et ei esine Covid 19 haigusele omaseid sümptomeid ning kirikus vii­ bides palume kanda maski ja hoida teistest kirikulistest vähe­ malt kahemeetrist füüsilist dis­ tantsi.

Armulauast osa saamiseks oleme tellinud steriilsed ar­mulauaandide individuaalsed komp­ lektid, mille kasutamine on turvaline ka praeguses olu­ korras.

Pühapäeval, 15. novembril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. novembril kell 11.30 SURNUTEMÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEENIS­TUS ARMULAUAGA. Palume end sellel jumalateenistusel osalemisks eelnevalt koguduse kantseleis registreerida 19. novembriks, tel.: 416-483-5847; e-post: stpeterstoronto@rogers. com, et saaksime tagada kirikus piisava hajutatuse.

Jumalateenistus salvestatakse ning pannakse üles koguduse FB-grupis järelvaatamiseks.

Pühapäeval, 29. novembril kell 11.30 ESIMENE AD­­VENT. JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA.

KANADA UUDISEID KANADA. Peaminister Justin Trudeau oli esimene maailma liider, kes kõneles nädala algul isiklikult äsja USA presidendiks valitud Joe Bideniga. Tele­fo­ni­ vestluses puudutasid nad mit­ meid praegusel ajal olulisi teemasid nagu COVID-19, klii­ mamuutused, riikidevaheline koostöö jm. (Lüh. CP24)

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Alates pühapäevast, 15. no­vembrist Agricola kirikus EESTIKEELSEID JUMALA­ TEE­NISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Koguduse juhatus järgib linnapea John Tory, meditsiiniohvitseri dr. Eileen DeVilla ja piiskopi vastavasisulisi tervshoiusoovitusi.

Soovitus kehtib vähemalt 28 päeva.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC EELTEADE Agricola kirikus VanaAndrese koguduses algab leeri­ aeg, mis kestab novembrist juunini. Igas kuus kaks tunni­ ajast kohtumist.

Leeritunnid vahetud ja virtu­ aalsed. Huvitatud, palun jälgige teateid ja helistage õpetajale.

Leeriteenistus 2021. a juuni­ kuu esimesel pühapäeval.

Leeritunde korraldades jär­ gime praeguse aja elureegelid.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 15. novembril kell 11h JUMALATEENISTUS. Jut­ lus ja muusika pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 22. novembril kell 11h IGAVIKUPÜHAPÄEVA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 29. novembril kell 11h ESIMESE ADVENDI­ PÜHA JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Marika Wilbiks.

Kell 3 pl EHATARE VIR­ TU­ AAL-TEENISTUS. Pastor Timo Lige. Muusika ansambel.

Tere tulemast isiklikult osa võtma! Jumalateenistusi salvestatakse ja need on nähtaval järgnevalt TEBK.ca veebileheküljelt ja YouTube kanalilt „Toronto Eesti Baptisti Kogudus“.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil: estochurch@gmail.com.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Oled Sa valmis?

Valvake! – Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! Lk 12:35 Kuulus Austria romantik Franz Schubert olevat maganud, prillid peas, kuna ta tahtis olla valmis, et kui teda tabab öösel inspiratsiooni-puhang, siis ta ei pea aega raiskama prillide otsi­ misele ja pähe panemisele, vaid ta saab kohe haarata noodi­ paberi ja sule ning kirjutada üles inspiratsiooni-tulvas saadud ideed. Eesti Kaitseväest mäletan seda alateadlikku valmisolekut ärgata märguande peale keset ööd üles, pimesi riided selga tõmmata ning mõnekümne sekundi pärast koridoris rivis seista. Silmad veel unest hä­ gused. Kõik olulised ja tähen­ dusrikkad asjad siin elus on seotud valmisoleku ja pühen­ dumisega. On palju neid, kellel on hulgaliselt häid ideid ja unis­ tusi, kuid eesmärgile jõuavad need, kes on oma unistustele pühendunud ning astuvad ees­ märgi suunas teadlikke samme – olgu need siis teadlased, muusikud, sportlased või krist­ lased.

Jeesus rääkis sageli tähen­ damissõnadega – lugudega

Teadaanne – tähtraamat 2021 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2021 Tähtraamat/ Kalender. Palume teie abi, et kalender/täht­ raa­ matus ilmuvad orga­ ni­ satsiooni­de/institutsioo­­ni­ de ni­­m ed, esin­d ajad, nendega seonduvad aad­ ressid jms. oleksid õiged.

Palun teatage muu­ datus­ test/pa­randus­test „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. no­­vembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või oluli­ semate sünd­muste toimumise aeg.

Organisat­sioonide tegevus­ kalender trükitakse täht­ raamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna üri­ tuste toi­ mumine ei langeks sama­ dele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@ees­ tielu.ca; tel. 416-7334550; fax 416-733-0944.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võt­ ke ühendust Eesti Elu kon­­­to­riga või Ilme Lille­ vars, tel. 416-994-5748, epost: ilillevars@sympati­ co.ca

a­rgielust, mis aitasid mõista sügavaid vaimulikke tõdesid.

Mit­med lood puudutasid Jumala Kuningriiki ja Jeesuse kui Isanda tagasitulemist.

Tänane tekst on pärit tähen­ damissõnast rumalatest ja tar­ kadest sulastest. Rumalust ja tarkust ei mõõtnud Jeesus aga mitte koolihariduse, vaid selle järgi, kuidas sulased suhtusid oma kohustustesse ja teadmi­ sesse, et nende kohustus on olla valmis isanda tagasitulemiseks.

Millal iganes see ka ei juhtuks. Õnnistatuks ja eeskuju vääri­ vaks nimetas Jeesus sulast, kes vaatamata isanda viibimisele hoidis oma tähelepanu ja mõtteid tema tulemisel ja kes oli igal hetkel valmis isandale vastu minema, et talle uks ava­ da. ,,Õndsad on need sulased, keda isand tulles leiab valvamas.“ Vastukaaluks tõi ta ka rumalad või arutud sulased, kes otsustasid kasutada isanda ee­ mal viibimise aega keskendudes isiklikele lõbudele ja naudin­ gutele, mõeldes: „Mu isand viibib tulles“. Nad hakkasid peksma kaassulaseid, sööma ja jooma ning purjutama. Nende kohta ütles Jeesus, et selliste teenrite isand tuleb päeval, mil sulane ei oska oodata ja tunnil, mida ta ei tea.

Kui laps on tegemas kodus midagi keelatut, siis on vane­ mate koju tulemine alati valel ajal. Jeesus annab mõista, et meie elu ei pea olema rajatud valele, kaduvale ja maisele, mida tabab lootusetuse ja hir­ muga täidetud kohtumine Kuningate Kuningaga. Jeesuse sõnum oli ja on, et just nüüd on

aeg valmistada ennast lootusrik­ kaks kohtumiseks oma Loojaga ning lasta oma elu muuta igavi­ kulises perspektiivis tähendus­ rikkaks ja õnnistatuks. Meeldib meile see või mitte, aga me võime restoranis süüa ja prassi­ da ükskõik kui palju, aga välju­ des peab keegi alati tasuma ka arve.

Selleks, et hoida oma pilk Jumalal, on meil vaja teadlikult valvata. See maailm oma mure­ de ja rõõmudega uinutab meid ükskõiksuse või naudingute ­unele. Paulus kutsub meid mitte muganduma selle maailmaga, vaid saama uueks oma meele uuendamise teel. Miks see nii oluline on? Miks Jeesus sellest nii palju rääkis? Kuna see on midagi, millest sõltub meie iga­ vene saatus. Andku Jumal meile armu näha ja mõista meie vali­ kute ja otsuste igavikulist kaalu ja tähendust. Aidaku Püha Vaim meid langeda meeleparanduses põlvedele ja paluda armu, et me oleksime igal hetkel valmis rõõmuga kohtuma oma Päästja ja Kuningaga. See valmisolek annab julguse elada igat päeva armastuse, rõõmu ja loova sära­ ga. Jumal on see, kes saab meie tolmunud lampide kuivanud ta­ hid süüdata taas eredalt põlema.

Olge hoitud! Aamen!

TIMO LIGE Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 13. novembril 2020 — Friday, November 13, 2020

Raadiosaade väliseesti külalisprofessorist David Ilmar Lepasaar Beecherist 26. oktoobril oli Eesti raadio­ jaama KUKU eetris saade „Kuue samba taga“, mille küla­ liseks oli Tartu Ülikooli esimene väliseesti külalisprofes­ sor David Ilmar Lepasaar Beecher.

Professor Beecher rääkis saates enda teadlaseks kuju­ nemisest, teadustööst ja välis­ eesti professuurist Tartu Üli­ koolis.

Tema sõnul on side välis- ja kodueesti vahel tugevam kui sageli arvatakse. „Eestis elades olen palju mõelnud nii välis­ eestluse peale kui ka sellele, kuidas minu enda päritolu on mõjutanud minu käsitlust maail­ ma ajaloost ja aineid, mida ülikoolis õpetan,“ rääkis profes­ sor Beecher.

Küsimusele, mida ta kavat­ seb teha pärast professuuri ­lõppemist, vastas Beecher, et ta eelistaks jäädagi Eestisse, sest tunneb end Eestis väga kodu­ selt.

Saadet professor Beecherist saab kuulata KUKU raadio ­kodulehel.

Sündmuste kalender • Pühap., 15. nov. kl 12 p Metsaülikooli ja VEMU korraldu­ sel film ,,Fred Jüssi. Olemise ilu.“ ja diskussioon rež. Jaan Tootseniga VEMU YouTube’i kanalil.

• Kolmap., 18. nov. kl 6.30 õ Eesti Maja Torontos AKTSIO­ NÄRIDE AASTAKOOSOLEK vir­ tuaalselt. Volituste esitamise täh­ taeg 17. nov kl. 6.30 õ.

• Kolmap., 18. nov. kl 7 õ VEMU korraldusel LOENG. PEETER PÕLDRE ,,COVID-19: Past, Present, Future“. Zoomis, ID: 980 3173 8219; Passcode: 024635.

• Laup., 21. nov. VÄLISEESTI KIRJANDUSE TÄHT­SÜNDMU­ SED – EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIV 70, BERNARD KANGRO 110, KALJU LEPIK 100, ILMAR KÜLVET 100 alates kl 11 h virtuaalselt Zoomis, reg. https://rb.gy/def5q5 • Kolmap., 25. nov. kl 7 õ MARCUS KOLGA – TALLINN CALLING: JAZZ, PUNK, ROCK’N’ROLL AND YOUTH CULTURE IN THE SOVIET UNION. Virtuaalloeng inglise keeles facebook.com/estonian­ music­week • Pühap., 29. nov. kl 2 p.l.

LOENG. Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor DAVID ILMAR LEPASAAR BEECHER ,,KODU JA PAGULUS: TARTU KOHT MINUS JA MAAILMAS“.

Zoom’is, ID: 998 0511 4731.

Passcode: 328813.

• 31. dets. 2020 – Eesti Sihtkapital Kanadas korraldatud esseevõistluse tähtaeg.

Kaader filmist.

Tõde ja õigus EUFFil Euroopa Liidu Filmivestival 13.-29. novembrini toimub sel aastal virtuaalselt ja filme saab näha üle Kanada. Eestit esindab tänavu Tanel Toomi käe all valminud Tõde ja õigus (Truth and Justice).

Filmi näitamise aeg on 22.-23. novembrini.

Lähem info ja piletid: www.euffto.com

Tellige EESTI ELU!

Nr. 45