Eesti Elu / Estonian Life No. 44 | November 5, 2021

This newspaper was mailed on Friday, November 5, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 44, 2021

Reedel, 5. novembril — Friday, November 5

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Eneli Jefimova teenis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali

Ülo Isberg sai Vabaduse Tammepärja aumärgi Nagu teatasime Eesti Elu # 35 (3. sept. 2021) numbris, osu­ tus sel aastal üheks Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi poolt välja antava Vabaduse Tammepärja aumärgi saajaks Torontos elav Eesti kaitseväe reservohvitser, major Ülo Isberg.

Kokku said aumärgi 32 ini­ mest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvusta­ misel. Lisaks Ülo Isbergile ­pälvis väliseestlastest Vabaduse Tammepärja Indrek Grabbi.

Tunnustuse pälvinute hulgas on inimesi, kes osalevad vaba­ tahtlikuna aktiivselt erinevate mäluorganisatsioonide ja selt­ side töös, et säilitada, jäädvus­ tada ja edasi anda Teise maail­ masõja, küüditamise ning ­vabadusvõitluse minevikulugu; Kaitseliidu taastamise ja tege­

vusega seotud inimesi; neid, kes kannavad hoolt sõjahaudade ja mälestusmärkide eest ning neid, kes hoiavad au sees isamaalist kasvatust ja annavad järeltule­ vatele põlvedele edasi vastupa­ nuliikumise mälestust. „Ükski rahvas ei suuda kesta, kui tal pole jõudu säilitada oma omapära, keelt ja kultuuri. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on olnud seda jõudu, meie keel ja kultuur on elujõuline, kuigi meid on ainult miljon. Seda enam peame tunnustama ja mäletama neid, kes meie rahva ja riigi püsimajäämise eest on seisnud – igaüks omal moel,“ ütles minister Maris Lauri. „Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuskohast me tuleme.

Seepärast on oluline, et need, kes meil mäletada aitavad ja mälestusi hoiavad, saaksid tun­ nustatud.“ Eesti Vabariigi justiitsminis­ ter Maris Lauri andis Ülo Isbergile Vabaduse Tammepärja üle 2. novembril k.a. Tallinnas.

(EE)

Eesti peaminister Kaja Kallas kohtus USA presidendi Joe Bideniga Eesti peaministril Kaja Kallasel toimus 1. novembril Glasgow’s ÜRO kliimamuu­ tuste konverentsi veerel kahe­ poolne kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideniga. Kahe riigi liidrid rääkisid ühistest julgeole­ kuhuvidest ja Atlandi-ülese sideme tugevdamisest.

mõlemale olulised. Tänasin president Bidenit USA liidrirolli eest kliimadiplomaatias. Pea­ tu­ sime transatlantilise koostöö ja NATO heidutusvõime tugev­ damise olulisusel. Tänasin USA julgeolekuabi eest ja rõhutasin selle jätkumise olulisust,“ võttis Kallas kokku kohtumise põhi­ teemad.

„Eesti ja USA suhted on ti­ hedad ja mitmekülgsed ning on palju teemasid, mis on meile

„Rõhutasin president Bidenile, et lisaks kasvavatele ohtudele Aasias on oluline hoida fookust

Foto: Stenbocki Maja

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti kaitseväe reservohvitserile, major Ülo Isbergile andis Vabaduse Tammepärja aumärgi 2. novembril k.a. üle Eesti Vabariigi justiitsminister Maris Lauri.

Anett Kontaveit jõudis maailma tenniseedetabeli esikümnesse Pärast hiljutist triumfeermist Kremlin Cupil võitis Anett Kontaveit (25) kohe ka Transilvaania Openi ja kerkis niimoodi selle nädala alguses tennisemaailma esikümnesse.

WTA-edetabelis tõusis Anett Kontaveit esmaspäeval kahek­ sandale reale. Sealjuures kerkib eestlanna tänavuse aastanumbri sees veel vähemalt ühe koha võrra, sest vahetult tema ees paiknev Ons Jabeur aastalõpu­ turniiril ei osale ning sealt punkte ei teeni. ,,Kui hakkasin tennist mängi­ ma, ei osanud ma nii kõrgele jõudmist oodata. Esikümme muutus sihiks võib-olla siis, kui jõudsin saja parema hulka. Kui jõudsin 20 hulka, tekkis küll konkreetne eesmärk jõuda järg­ misena esikümnesse. Olen selle poole püüelnud,“ sõnas Kon­ Euroopa ja eriti Balti riikide julgeolekul – meie idanaaber ­ käitub ettearvamatult ja aren­ gute suund pole julgustav,“ lisas peaminister.

Kallas tänas Joe Bidenit kutse eest demokraatiate tipp­ ­ kohtumisele detsembris. „See on väga õigeaegne algatus, sest demokraatlikud riigid peavad suurendama oma ühist valmis­ olekut seista vastu autoritaarsete riikide soovidele kehtestada uusi globaalseid mängureegleid.

Eestil on pakkuda konkreetseid samme, kuidas demokraatiate vahelist koostööd kasvatada nt üleilmse digitaalse taristu loo­ mise vallas,“ sõnas Eesti pea­ minister.

Kaja Kallas ja Joe Biden kohtusid viimati suvel NATO tippkohtumise ajal. (VKB/EE)

Anett Kontaveit.

Foto: P. Põldre

taveit oma tulemust kommen­ teerides.

Ta lisas: ,,Erinevate tenni­ sistide teekonnad ongi erinevad.

Ka sel ajal, kui olen olnud 14.– 30. koha vahel, olen mänginud väga head tennist, olen neil kohtadel püsinud stabiilselt. See polnud halb periood, aga ka mitte top-10. Viimased kuud on tõepoolest olnud uskumatult edukad, olen mängimist nau­ tinud ja selle üle ongi kõige parem meel.“ Anett Kontaveit on nüüd läbi aegade edukaim Eesti naistenni­ sist.

Tal on ette näidata viis WTA-taseme turniirivõitu. Esi­ mese võidu sai ta 2017. a Hollandis muruväljakul mängi­ tud Ricoh Openil. Järgmise või­ duni jõudis Kontaveit augustis 2021 Clevelandis toimunud WTA 250 turniiril, seejärel ka­ hel WTA 500 osavõistlusel Ostravas ning Moskvas ning seni viimane Rumeenias, mis oli uuesti WTA 250 taseme turniir.

Kokku on Kontaveit WTAtasemel jõudnud 12 finaali ning võitnud neist viis ja kaotanud kuus. Korra on esikohamatš jäänud pidamata, see juhtus tänavu veebruaris Austraalias peetud Grampians Trophyl (WTA 500). (PM/EE)

Venemaal Kaasanis peetaval lühiraja ujumise EMil teenis 14-aastane eestlanna Eneli Jefimova 100 meetri rinnuli­ distantsil ujumises hõbe­ medali.

Andekas sportlane parandas finaalis isiklikku ja ühtlasi ka enda nimele kuulunud Eesti re­ kordit 0,7 sekundiga. Ajaga 1.04,25 jäi ta teist kohta jagama venelanna Jevgenija Tšiku­ novaga. Võitis itaallanna Mar­ tina Carraro (1.04,01), pronksi välja ei antud. ,,Olin alguses natuke ülla­ tunud, aga väga õnnelik. Kui veest väljusin, siis tulid ka väikesed pisarad, sest minu jaoks tähendas see väga palju.

Olin lihtsalt õnnelik ja rahul,“ ütles esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali võitnud Jefimova ajalehe Postimees re­ porterile.

Oma sooritusega sai Eneli Jefimovast läbi aegade kiireim 14-aastane ujuja sel distantsil.

Enne Jefimova sooritust hoidis seda tiitlit 13-aastane poolatar Maja Fadek, kes läbis 13. ok­ toobril kodumaal 100 m rinnuli ajaga 1.04,56. Jefimova endine isiklik tippmark oli sellest 41 sajandikku nõrgem.

EM-finaalis suutis eestlanna saada tulemuse 1.04,25, millega tõusis alla 18-aastaste sportlaste seas läbi aegade kolmandaks.

Temast eespool on ainult 16-aastaselt maailmarekordi (1.02,36) püstitanud leedulanna .

Ru-ta Meilutyte ja itaallanna Benedetta Pilato, kes oli eelmi­ sel aastal rekordit (1.03,55) püstitades 15-aastane.

Jefimova lõpetas ka Eesti medalipõua lühiraja Euroopa meistrivõistlustel. Eesti ujujate viimasest tiitlimedali võidust oli möödas üheksa aastat. 2012. aasta lühiraja EM-il Prantsus­ maal Chartresis võitis Martti Aljand hõbe- ja pronksmedali, tema õde Triin hõbemedali.

(PM/D/EE)

Eneli Jefimova.

Foto: ERR

2

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Nr. 44

Eestis vahetus kultuuriminister Selle nädala teisipäeval toi­ munud pressikonverentsil teatas senine Eesti kultuuri­ minister Anneli Ott (Keskera­ kond), et erimeelsuste tõttu valitsuspartneriga astub ta tagasi.

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Ühe teraga mõõk Sel nädalal teatas konservatiivne Ontario peaminister Doug Ford, et alates uuest aastast tõuseb provintsi tunnipalga miinimum $15 peale. Kui helde, tervenisti 65¢ juurde. Mida saab kuuekümne viie sendi eest ostagi? Nii kinnitates, kuidas kapitalistlikus süsteemis suurenevad vahed, rikkad saavad pandeemia ajalgi jõukamaks, vaesemad aga muretsevad, kuidas toime tulla.

Ford tühistas selle $15-ni tõusu, kui ta valitsema pääses. Ta oponendid leiavad, et kuna tuleval aastal on valimised, on see poliitiline samm. Aga mõttetu, kuna ei saavuta midagi. Jubagi on elukallidus tõusnud markantselt. Et Torontos ära elada, on tarvis tunnis teenida $22.08. Kui sellist palka saavad abielupaari mõlemad liikmed, siis on ehk võimalik ära elada. Küll mitte lapsi kasvatada. Ja üüri maksta, kuna vaevalt sellised inimesed suudaks maja osta. Samas on majade hinnad Torontos ammu ületanud keskmisena ühe miljoni dollari. Ja tõusevad rekordiliselt isegi nüüd.

Inimesed, kes miinimumi teenivad, peavad ka arvestama sellega, et toiduhinnad on markantselt tõusnud viimase kahe aasta jooksul. Nöögiks oli reedene teade. Riiklik piimanduskomisjon, mis sätib piima hinda, teatas, et järgmisel kuul tõuseb piima angroo-hind jahmatavalt 8,4% võrra. Või hind omakorda tõuseb veeb­ruaris isegi enam, 12,4% võrra. Põhjuseks ei muu kui piimatootjate võimas lobi, nende organisatsioon Canadian Dairy Board apelleeris riiklikule komisjonile, kurtes, et nende kulud on tõsiselt tõusnud, vajavad abi hinnaseadjatelt. Reguleerijad tulid vastu, arusaadamatult. Rikkaid toetab riik vaeste kulul.

Sest ärge uskuge hundi juttu. On ammu teada, et just piimandusfarmerid teenivad hästi. Kanada piimahinnad on jubagi palju kõrgemad kui Ameerikas. Piim, või ja juust on olulised kaltsiumi tõttu eriti lapse kasvueas. Ja vitamin D. Majanduslikus kitsikuses olev perekond ei saa seda asendada. Ka mõjutab see muude toitude hinda, elu läheb aina kallimaks.

Muidugi restoranid, kus pea kõik töötavad miinimumpalgaga, peavad jootrahale lootma, et ära elada, saavad topeltlopsu.

Nende kasum jubagi väike. Ainult jõukad suudavad tänapäeval mujal süüa kui kodus, nagu kõik, kes on näinud menüüsid, on pandeemia tõttu ka restoranis enne neljandat lainet käinud, saavad kinnitada. Hindade tõus on olnud jahmatav.

Paraku see kõik kinnitab, et enam ei ole kahe teraga mõõka, mille ühe tera toob halba, teine head. Pigem pistoda vaeste ribi­ de vahele. Ei, sellel nädal pole küll majanduslikult häid uudiseid olnud.

TÕNU NAELAPEA

Oti sõnul oli see tema isiklik otsus. Tema sõnul peaks valitsus otsima võimalusi koroonakriisi tõttu kahju saanud kultuu­ ri­ valdkonna kompensatsiooni­ meetmete kokku leppimiseks, aga valitsuspartner Reformiera­ kond tegeleb vaid piirangute ­kehtestamisega. Peaminister Kaja Kallase sõnul ei tulnud otsus tagasiastumisest oota­ ­ matult. Ta lisas, et Ott ei ole

valitsusele esitanud ühtki kul­ tuurivaldkonna jaoks mõeldud kompensatsioonimeetmete pa­ ketti.

Ministrikohalt lahkudes läheb Ott riigikogusse, talle peab koha vabastama praegune kesk­ fraktsiooni liige Imre Sooäär.

Uueks kultuuriministri kandi­ daadiks nimetati senine Tallin­na volikogu esimees Tiit Terik (KE), kelle president Alar Karis peaminister Kaja Kallase ette­ panekul kolmapäeval ametisse nimetas.

Tiit Terik sõnas, et praegune aeg on valitsuse liikmeks tulek­ ul keeruline, sest kultuur on ­kriisis kõvasti pihta saanud. Ta

Maailma toiduhinnad kümne aasta kõrgeimal tasemel

Esmaspäeval oli Eestis rekordiliselt soe

Eesti õhuväe lennukid rikkusid Soome õhupiiri

Ilmateenistuse andmetel mõõ­ detsi Eestis 1. novembril mit­ mes kohas uus soojarekord.

Näiteks mõõtis Tallinnas ­ilmateenistus sooja 14,1 kraadi, mis on kahe kraadi võrra soojem kui eelmine rekord. 12,1 kraadi sooja oli mõõdetud Tallinnas 1. novemb­ ril 2000. aastal.

Pärnus oli esmaspäeval sooja 11,5 kraadi. Eelmine rekord oli 1984. aastal – 11,3 kraadi.

Narvas mõõdeti sooja 13,1 kraadi. Ka seal oli eelmine ­rekord, 11,3 kraadi mõõdetud 1. novembril 1984.

Tartus oli esmaspäeval sooja 12,9 kraadi, mis on poole kraa­ di võrra rohkem kui eelmine rekord. 1984. aastal mõõdeti ­ eelmine rekord, mis oli 12,4 kraadi. (D/EE)

Esmaspäeval kohaliku aja järgi kell 14.02 kaldusid kaks Eesti õhuväe kasutatavat õppereaktiivi L-39 pöörde tegemisel inimliku eksituse tõttu Utö saarest lõunas Soome õhuruumi. Intsident toimus rahvusvaheliste vete kohal, ajal kui Eesti lennukid osalesid koostegevusharjutusel liitlaste sõjalaevaga. Õhupiiri rikkumine kestis alla minuti. Õhuvägi alustas ohutusjuurd­ lust, et tuvastada intsidendi põhjused. Eesti suursaadik Soomes avaldas Soome välis­ ministeeriumile kahetsust juhtu­ mi toimumise pärast ja kinnitas, et Eesti võtab peale juurdluse toimumist vastu meetmeid sar­ naste vahejuhtumite vältimiseks. Õhuvägi korraldab rutiinselt treeninglende ja ühisharjutusi Eesti- ning liitlasüksustega, et toetada kaitseväe õppuseid ­õhukomponendi olemasoluga ja treenida nii õhutulejuhte, sihi­ tajaid kui Eesti õhuruumi turvavaid liitlaste õhuväelaseid.

ÜRO toidu- ja põllumajan­ dusorganisatsioon (FAO) tea­ tas neljapäeval, et maailma toiduhinnad tõusid oktoobris kümne aasta kõrgeimale tase­ mele.

FAO toiduhinnaindeks, mille­ ga mõõdetakse toidukorvi rah­ vusvahelise hinna muutust, tõu­ sis kuuga kolm protsenti 133,2 punktini.

Indeks on tõusnud kuus kuud järjest ja jõudnud kõrgeima tasemeni alates 2011. aasta juulist.

Taimsete õlide hinnaindeks tõusis 9,6%, jõudes rekordkõr­ gele.

Teraviljade 3,2 %.

indeks

tõusis

FAO ennustab, et ehkki tera­ viljatoodang peaks tõusma tänavu 0,8 protsenti rekord­ kõrgele tasemele, peaks vilja­ varud nõudluse 1,7-protsen­ dilise kasvu tõttu kahanema.

Põhjuseks on rahvaarvu kasv ja suurem nõudlus teravilja järele põllumajanduses ja tööstuses.

(ERR/EE)

Eestis on jätkuvalt nakatunute arv kõrge 4. novembri hommikuse seisu­ ga oli Eestis haiglas 589 koroonaviirusega nakatunud patsienti, kellest 426 vajas haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu. Nendest omakorda 298 ehk 70% olid vaktsineerimata ja 128 ehk 30% lõpetatud vaktsineerimi­ skuuriga. Ööpäeva jooksul analüüsiti 8842 testitulemust, millest 1947 oli positiivseid. Positiivse testi saanutest oli 1139 vaktsineeri­ mata ja 808 lõpetatud vaktsi­ neerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul tehti 9835 kaitsepookimist, neist uusi vakt­ sineerimisi 2136. Nelja­ päeva­ hommikuse seisuga oli lisa- või tõhustusdoosi saanud 63 637 inimest. Kogu Eestis oli kaks vaktsiinidoosi saanud 57,5% elanikkonnast. (Terviseamet/EE)

Esimesena andis kasutusloa Mercki koroonaravimile Suurbritannia Suurbritannia andis nelja­ päeval esimese maailma riigi­ na kasutusloa ravimifirma Merck viirusevastasele rohule, mis on näidustatud kerge kuni mõõduka koroonanak­ kuse puhul, teatas ravimiamet (MHRA). ,,Täna on meie riigi jaoks ajalooline päev, sest Suurbri­ tannia on esimene riik maail­ mas, kes kiidab heaks viiruse­ vastase rohu, mida saab võtta kodus Covid-19 vastu,“ ütles tervishoiuminister Sajid Javid.

USA ravimifirma Merck kin­ nitas oktoobris oma värskete katsete põhjal, et nende loodud ravim molnuripaviir vähendab oluliselt võimalust haiglasse sattumiseks ja surmariski.

Järeldus põhines 775-l riski­ rühma kuuluval nakatunul, kelle sümptomid olid kerged või mõõdukad. Sümptomite tekke järel viirusvastast ravimit saa­ nutest lõpetas kuu aega hiljem haiglas seitse protsenti. Toi­ meaineta tablette saanud uuri­ misaluste seas oli neid kaks korda rohkem. (ERR/EE)

Tiit Terik.

Foto: EE

tõdes, et suurepäraseid uudiseid tal uue tulijana kultuurisektorile lubada ei saa.

Uus minister astub ametisse ametivande andmisega riigikogu ees. (ERR/EE)

(KVPST)

EKRE püsib napilt Reformierakonna ees MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest selgub, et kuna Reformierakonna toetus on jätkuvalt languses, on Eesti Konservatiivne Rah­ vaera­ kond (EKRE) hoidnud nappi edumaad nende ees.

Viimste tulemuste järgi toetab EKREt 23,8%, Refor­ mierakonda 23,2 % ja Keskera­ konda 20,3% valimisõiguslikest kodanikest.

EKRE toetus on 1,4 protsen­ dipunkti võrra väiksem kui kuu aega tagasi, mil saavutati ajaloo kõrgeim reiting. Reformiera­ konna toetus on madalaimal tasemel alates 2019. a algusest.

Keskerakonna toetus ületab ­esimest korda pärast kevadet 20 protsendi piiri.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (13,6%), Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (SDE) – 8,1%, Isamaa – 7,9%.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,5% ja opositsiooniera­ kondi 39,8% vastajatest.

(ERR/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Neljandik Eesti inimestest ei kasuta sularaha

Poola kutsus välja Valgevene asjuri seoses piiritüliga

Hiljutisest Citadele panga tel­ litud ja Norstati tehtud uurin­ gust selgus, et võrreldes lät­ laste ja leedulastega eelistavad Eesti inimesed rohkem muid maksevahendeid ning üle veerandi eestlastest ei kasuta ­ sularaha peaaegu enam üldse.

Septembris läbi viidud uurin­ gus vastas 27% Eestis küsitle­ tutest, et nad praktiliselt enam üldse sularaha ei kasuta. Lätis vastas nõnda 10% ja Leedus 15% küsitletutest. ,,Eestlastest märkis 13 prot­ senti, et kasutavad peamiselt sularaha ning maksavad ainult ­ arveid pangaülekannetega, ning sularaha praktiliselt ei kasuta 27 protsenti inimestest. Lätis on aga üksnes sularaha pooldajaid 28 protsenti ning muude makse­ vahendite eelistajaid 10 prot­ senti. Leedus eelistab 22 prot­ senti sularaha ja 15 protsenti pangakaarti,“ ütles Citadele panga Eesti filiaali juht Hans

Poola välisministeeriumi tea­ tel kutsuti sel nädalal välja Valgevene asjur Valgevene relvastatud sisserungi tõttu ­ Poola territooriumile, mida Poola peab olukorra tahtli­ kuks eskaleerimiseks piiril, vahendas uudist ERR Poola välisministeeriumi tea­ tel ületasid püssidega relvas­ tatud vormiriietuses isikud va­ rem sel nädalal Valgevene-Poola piiri.

Poola välisministeeriumi pressiesindaja Łukasz Jasina ütles ajakirjanikele, et ööl vastu teisipäeva aset leidnud intsidenti arutasid Valgevene asjur Aljak­ sandr Tšesnovski ja Poola asevälisminister Piotr Wawrzyk.

Poola välisministeeriumi tea­ tel edastas Wawrzyk otsustava protesti Poola riigipiiri rikku­ mise pärast, rõhutades, et Valgevene võimude tegevusel viimastel nädalatel on üha rohkem tahtliku eskalatsiooni tunnused.

Wawrzyk edastas Valgevene välisministeeriumile protesti­ noodi ja kutsus Valgevene poolt intsidendi kohta viivitamatult selgitusi andma.

Portaali TVP.info teatel nägid Poola piirivalvurid kolme relvastatud meest, kes kandsid eraldusmärkideta vormiriietust, umbes 200 meetri sügavusel Poola territooriumil Białowieża küla lähedal. (D/EE)

S P ORT

Eesti vormelisõitja teenis hooaja üldarvestuses kolmanda koha Eesti autosportlane, Merce­ dese F1-tiimi noorteakadee­miasse kuuluv 17aastane Paul Aron (Prema) sai vormel-3 regionaal­ setel Euroopa meistrivõistlustel (FREC) hooaja viimasel põhisõidul eelmisel nädalal Monzas teise koha ning teenis üldarvestuses kolmanda koha.

Hooaja viimase võidusõidu või­ tis Isack Had­jar (ART).

Kokkuvõttes lõpetas Aron hooaja 197 punktiga ning teenis kolmanda koha, kaotades teise koha saanud Davidile 12 silma­ ga. Üldvõitjaks tuli 277 puntiga šveitslane Gregoire Saucyl (ART Grand Prix).

Aroni hooaja tipphetkeks jäid oktoobri alguses sõidetud kaks etappi Mugello ringrajal. Ta startis mõlemale võistlusele esi­ kohalt ning tuli mõlemal kind­ lalt etapivõitjaks. Mugello esi­ meses sõidus sai Aron kirja ka kiireima ringiaja ehk tegi kübaratriki. (ERR/PM/EE)

Kelly Sildaru sai X-Mängude kutse ühele alale Aspenis toimuvate X-­Män­gude korraldajad jagasid kutseid 2022. aasta 21.–23. jaa­ nuarini toimuvale jõuproovile. Eest­ lanna Kelly Sildaru sai esialgu vaid ühe pääsme – rennisõidule.

Kõigepealt said X-mängu­ dele pääsmed eemisel korral igal alal esikolmikusse jõudnud sportlased. Kuna Kelly Sildaru kukkus Big Airi soojendusel ning ühelgi alal kaasa ei saanud teha, peab ta kõigil aladel loot­ ma vabapääsmetele.

Sildaru on X-Mängudel võidutsenud viiel korral. Neist neli on tulnud pargisõidus ja üks rennisõidus. (PM/EE)

Pajoma pressiteates.

Pajoma sõnul on Eestis juba tükk aega võimalik peaaegu kõikjal maksta kaardiga ning telefoni, nutikella või sõrmuse­ ga maksmine pole samuti enam nii uudne, lisas Pajoma.

Uuringust selgus ka see, et nooremate inimeste seas on kaks korda rohkem selliseid, kes kasutavad üksnes sularaha.

18–20-aastaste seas kasutab ainult sularaha 40% vastanutest, 50–59- ning 60–74-aastaste hul­ gas on selliseid inimesi 20%.

Kõige rohkem kasutatakse sularaha turul. Küsitlusele vas­ tanutest 43% märkis, et see on peamine koht, kus nad sularaha kasutavad. Lätis on selliste inimeste hulk 62%.

Citadele tellis uuringufirmalt Norstat küsitluse septembris.

Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest, vastajate vanus oli 18– 74. (PM/EE)

NATO sõdurid istutasid Pärnus õunapuid Sel nädalal istutasid mitu­ kümmend NATO sõdurit Loo­ de-Pärnu tööstusalale Rehe­ papi tänavas noori õunapuid.

Kokku istutati üle 100 õuna­ puu, millest enamiku moodusta­ sid Pärnu tuviõun, martsipan, Krügeri tuviõun ja kuldrenett, aga oli ka taliõunasorte, vahen­ das uudistesaade ,,Aktuaalne kaa­mera“.

Tegemist on rajatava linna õunapuuaiaga, kuhu edaspidi istutatakse ka marjapõõsaid ja ­ lilli ning paigaldatakse pingid.

Plaani järgi kasvab sellest välja Pärlimõisa puhkeala. (ERR/EE)

Holland taaskehtestab koroonapiirangud Hollandi peaminister Mark Rutte teatas sel nädalal, et rii­ gis taaskehtestatakse koroona­ viiruse vastased meetmed, sealhulgas maskikandmise nõue mitmel pool avalikus ruumis.

Valitsus kehtestab uuesti ka 1,5-meetrise suhtlusvahemaa reegli ning pikendab nn Covidi passi kohustust sellistes paika­ des nagu muuseumid ja restora­ nide terrassid.

Inimestel soovitatakse tööta­ da vähemalt pool nädalat kodus ning vältida tipptundidel ühis­ transpordi kasutamist.

Holland on üks esimestest Lääne-Euroopa riikidest, mis ­taaskehtestab piirangud.

Hollandis registreeriti eelmi­ sel nädalal keskmiselt 7711 uut koroonanakkuse juhtu ööpäevas, mida on 39 protsenti rohkem võrreldes nädal varasema ajaga.

17 miljoni elanikuga riigis on Covid-19 nõudnud 18 441 inimese elu. (PM/EE)

ÜRO raport: viimased seitse aastat olid ajaloo kuumimad ÜRO esialgse raporti järgi jätkub üleilmne soojenemine hoogsas tempos. Raporti järgi on viimased seitse aastat olnud teadaolevalt kõige kuu­ me­mad ajaloos.

Esimese üheksa kuu andmete järgi on tänavune aasta kuume­ mate aastate edetabelis arvata­ vasti viiendal kuni seitsmendal kohal. Tänavust hoidis veidi ­tagasi maailma jahutav ilmasti­ kunähtus La Nina, vahendab ScienceAlert’i ERRi portaal.

Alates 2015. aastast on Maa temperatuur tõusuteel. Seitsme aastaga on kiiresti ja järjest tõusnud üleilmsed õhutempera­ tuurid, maailmamere veetase ja -temperatuur ning hapestumine.

Kui kasvuhoonegaase paisa­ takse ka edaspidi õhku praegu­ ses mahus, tõuseb üleilmne temperatuur raporti põhjal sa­ jandi lõpuks vähemalt 1,5–2 °C. Selle aasta jaanuarist sep­ tembrini oli üleilmne keskmine temperatuur umbes 1,09 °C kõr­ gem kui enne tööstusrevolut­ siooni. ÜRO peasekretär Antonio Guterres kirjutab raporti ees­ sõnas, et riigid on Pariisi klii­ maleppe eesmärkide täitmisel ikka veel märkimisväärselt graafikust maas.

Raport avaldati Glasgow ÜRO kliimamuutuse tippkoh­ tumise COP26 alguses.

(ERRnovaator/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Albertas langevad nakatu­ miste arvud jõudsalt – teisi­ päeval registreeriti 315 uut juhtu (see oli kolmas järjesti­ kune päev, kui see arv algas 300-ga; kuu aega tagasi oli uute juhtude arvuks umbes 1600 päevas), aktiivseid juhte oli provintsis 6911. Haig­ la­ ravil oli 691 patsienti, neist 159 intensiivravil. Jätkatakse mõnede plaaniliste operat­ sioonidega, mis vahepealse olukorra tõttu pausile pandi, kuid tavapärase kirurgilise koor­muse saavutamiseni lä­­ heb veel aega.

Saskatchewanis registreeriti teisipäeval 107 uut viirusjuhtu ning aktiivsete juhtude arv provintsis langes 12. päeva järjest, jõudes 1829 peale, mis on umbes poole vähem kui ok­ toobri alguses. Seitsme päeva keskmine uute juhtude arv oli 185. Haiglaravil oli 222 pat­ sienti, neist 48 intensiivravil, 26 oli intensiivravil väljaspool provintsi.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 490 uut viirusjuhtu, haiglaravil oli 250 inimest, neist 71 intensiivravil. 90% elanik­ konnast vanuses 12+ on saanud ühe vaktsiinidoosi ning 87% kaks doosi.

New Brunswickis oli teisi­ päeval uusi nakatumisi 40 ja aktiivseid juhte 470. Tervise­ ­ ametnike andmeil oli ühe doosi­ ga vaktsineeritud 92,7% ja kahe doosiga 85,2% selleks sobili­ kust elanikkonnast.

Nova Scotias oli teisipäeval uusi nakatumisi 11, aktiivseid juhte 161.

Ontarios olid viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järg­ mised: neljapäeval, 28. oktoob­ ril 409, reedel 419, laupäeval 356, pühapäeval 340, esmas­ päeval 422, teisipäeval 331, kol­ mapäeval 378. Seitsme päeva uute juhtude keskmine oli sel

päeval 379 (eelmisel kolma­ päeval 366), testide positiiv­ susnäitaja 1,4%, teadaolevate aktiivsete juhtude arv provintsis 3093 (nädal varem 2978).

Haiglas intensiivravil oli kol­ mapäevaks 137 patsienti (nädal varem 134). Täielikult vaktsi­ neerituid on provintsis ligi 84,6% selleks sobilikust elanik­ konnast ja vähemalt ühe doosi­ ga 88,2%.

Kolmapäeval rääkis Ontario kõrgeim terviseametnik dr.

Kieran Moore, et tõenäoliselt saab COVID-19 lähiaastatel iga-aastaseks viiruseks, mille eest põgeneda ei saa, ja rõhutas vaktsineerimise tähtsust. Pro­ vints hakkab pakkuma booster­doosi (eesti keeles kasutatakse sõna tõhustusdoos) võimalust elanikele, alustades peatselt ­prioriteetsest gruppidest.

Väga palju on olnud viimasel ajal tähelepanu all vaktsineeri­ mise kohustuslikuks muutmine teatud töökohtades, näiteks haiglates. Kolmapäeval teatas Ontario peaminister Doug Ford, et seda haiglatöötajate puhul siiski ei tehta, öeldes, et ta ei ­ ole valmis seadma ohtu mil­ jonite ontariolaste eest hoolit­ semist ning et tegemist on keerulise küsimusega, mis võib kaasa tuua potentsiaalselt küm­ nete tuhandete tervishoiutöö­ tajate töölt lahkumise. Fordi sõnul jätkab valitsus olukorra jälgimist, olles otsustanud prae­ gu säilitada paindliku lähene­ misviisi, jättes personaliga seo­ tud otsused individuaalsetele haiglatele. Fordi avaldus pälvis kriitikat provintsi opositsiooni­ parteide juhtidelt. Üle Kanada oli nädala kesk­ paigaks saanud (CBC andmetel) vähemalt ühe vaktsiinidoosi 88,8% ja kaks doosi 84,3% elanikkonnast vanuses 12+.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Nr. 44

Halloween Hamiltoni Eesti Koolis – kostüümid, kuid maskid hoopis koroona vältimiseks Hamiltoni Eesti Kool on jälle tegutsemas pärast poole­ teiseaastast seisu. Käesoleva 2021./22. tegevusaasta teine koolipäev toimus täpselt Ka­ ­ nada laste seas armastatud suursündmuse – Halloweeni päeval, pühapäeval 31. ok­ ­ toob­ ril. Õpilastel, nii noortel kui täiskasvanutel, oli võima­ lus kostüümides tundi tulla.

Et koroona vältimiseks tuli teistsuguseid maske kanda, ei paistnud kedagi segavat.

Meeleolu oli ülimalt rõõmus!

Noored on ju koolides vii­ ruse erireeglitega nüüdseks täiesti harjunud. Hamiltoni ­ Eesti Kooli korraldajatel tuli aga toime tulla Ontario hari­ dusministeeriumi erinõuetaga, mis nõudis aega ja kannatust.

Lõpuks, tänu suuremas osas Eero Teenele, olid meie kooli Covidi reeglite eeskirjad kirja pandud ja peredele edastatud.

Suve lõpus saadeti küsitlus endistele kooliperedele. Kas oli üldse huvi ja tahtmist jälle kooli

tulla? Siiski oli, kuna esimese koolipäevaks 17. oktoobriks oli 34 õpilast registreerinud, nen­ dest 28 noored ja 6 täiskas­ va­ nud. Läks jälle kooliks lahti!

Kooli tegevus leiab aset endiselt 3 Mapleside Ave. ­ Hamiltoni kiriklas, mis kogu­ duse nõukogu lahke nõusole­ kuga on täies ulatuses kooli ­kasutada. Kuid siiski pole kõik endiselt. Kooliõpetajad kannavad nõuete kohaselt meditsiinilisi maske ja suure kogunemisruumi puuduse tõttu toimub vaheajal snäki söömine klassiruumides ning laulutund jääb ära. Viima­ sest on eriti suur puudus, kuna laulmine on ju haruldane keele õppimise vahend.

Iga klassituba on varustatud desinfitseerimise vahenditega ning kooliõpetajad hoolitsevad selle eest, et nõutud puhastus­ tööd saavad tehtud. Koolipäe­va­ del on igalt perelt nõutud täi­ detud ,,COVID-19 Screening Tool“ ja tehakse palavikukont­ rolli. Halloweeni koolipäeval

Ethel Pahk oma õpilastega.

toimusid kontrollimised juba sujuvalt, need viisid läbi Eero Teene ja Martin Kiik.

Klassides käib õppimine nagu ikka: eesti keel, kombed, tähtpäevad, käsitöö. Ja vaheajal on ka võimalus mängida väljas, peaaegu kirikla maja kõrval olevas pargis, kus on lubatud ilma maskideta olla. Milline rõõm!

Kui koolikell (jah, meil on vahva käsikell) andis teada, et selle aasta teine koolipäev on lõpule jõudnud, said lahkuvad jänkud, printsessid, ämblik­ mehed, punamütsikesed, jne Northern Birch panga poolt an­ netatud joogipudelid, mille sees olid šokolaaditahvlikesed. Suur aitäh Northern Birch pangale!

Klassitube jäid desinfitseeri­ ma kooliõpetajad Katrin Otsa (vähema keeleoskusega täis­kas­ vanud), Lydia Ritso-Kadai ­(suu­rema keeleoskusega täis­ kasva­ nud), Kristina Ojaperv (teismelised), Ethel Pahk (10-11 aastased), Merike Koger (8 a), Karen Duckett (6 a) ja Lia Hess (3-5 a). Toad on järgmiseks koolipäevaks, mis toimub 14. novembril, priks-praks korras.

Jääme seniseks vaid õpilasi ­ootama!

MERIKE KOGER

Britid lähevad üle polümeerrahale Palavikku testib Martin Kiik.

Järjekorras ,,screening“ ja palaviku testimine.

Foto: Merike Koger

Foto: Merike Koger

Suurbritannias kaovad aasta pärast käibelt 20- ja 50-nae­ lased paberkupüürid, mida on ringluses 24 miljardi naela väärtuses, vahendas Postimees Bloombergi.

Nimetatud paberkupüüride asemel tulevad ringlusse polü­ meer-rahatähed artist J.M.W. Turneri ja matemaatik Alan Turinguga. Inglise Panga teatel ei võta poed enam paberraha vastu pärast 30. septembrit järg­ misel aastal.

Tegemist on viimaste ring­ luses olevate paberrahadega, kuna väiksemate nominaalide puhul on juba turul polümeer­ rahad, millel on kindlamad turvaelemendid ja mis kestavad kauem.

Britid paberrahatähtede käi­ belt võtmise järel saab neid ka edaspidi pangas kontole sisse maksta või vahetada ringi Inglise Pangas kehtiva raha ­vastu. (PM/EE)

Foto: Martin Kiik

Katrin Otsa (paremal) oma õpilastega.

Foto: Martin Kiik

Kristina Ojaperv (seisab) oma õpilastega.

Foto: Martin Kiik

Teadlased õpetasid lehmad käimlat kasutama Uus-Meremaa ja Saksa tead­ lased osutavad, et kui veiseid on võimalik õpetada väljakäi­ ku kasutama, saab inimkond vähendada veesaastet ja ohja­ ta kliimamuutust. Nimelt sisaldab veiseuriin rohkelt lämmastikku, mis kesk­ konnaprobleeme süvendab.

Kui veiseid peetakse peami­ selt õues, nagu Uus-Meremaal ja Austraalias, laguneb nende uriin mullas. Lagunemise lõppsaadusena eraldub kaht keskkonnale kahjulikku ainet: ­ nitraati ja lämmastikdioksiidi,

vahendab The Conversations avaldatut ERRi portaal. Kui ­lehmi peetakse peamiselt laudas nagu Euroopas ja PõhjaAmeeri­kas, lisandub saasteaine­ tele veel üks aine, ammoniaak.

Et keskkonnale kahjulikke mõjusid vähendada pakkusid Uus-Meremaa ja Saksa teadla­ sed välja võimaliku lahenduse: õpetada veised tualetis käima.

Nii oleks võimalik osa veiste uriinist kinni püüda ja käidelda, nii et selles sisalduvat lämmas­ tiku saaks ümber suunata.

Uurijad kasutasid käitumis­ psühholoogia põhimõtteid, et harjutada noori veiseid urineeri­ ma ühes kindlas kohas. Lõpuks õppisid seitse vasikat kaheksast ära, et urineerida tuleb just kindlas kohas. Vasikaid õpetati 15 päeva ja enamik neist õppis kõik vajaliku ära 20–25 urinee­ rimiskorraga.

Katse tõestas, et veised saa­ vad õppida oma urineerimisre­ fleksi kontrollima.

(ERRNovaator/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Vahtralehemaa võlude hulgas on see, et igal provintsil on oma nägu, omapära. Inime­ sedki erinevad ookeanist ookeanini, Atlandist läände Vaikseni, põhja pool ju Arktika ehk Põhja-Jäämeri.

Iseloomult samuti – New­ foundlandis elavad ehk riigi sõbralikumad kodanikud – kui ka looduslikult.

Kahtle­ mata on omapärasem Alberta ehk metsroosimaa, nagu on provintsi moto, mis ilutseb ka sealsetel autode numbri­ plaatidel. Kaua olnud konser­ vatiivne, mida on lubanud maapõuevara­ dest saadud jõu­ kus. Kalju­ mägedest pole nii mõnigi turist kaugemale jõud­ nud, aga suurlinnad Calgary ja Edmonton väärivad külastamist ning eriti provintsi põhjaosas ta­ sub metsas looduses olla, kalal käia. Ilus on seal.

Alberta on olnud hiljuti mitme põhjuse tõttu uudistes, peamiselt negatiivsetega. Seal elavad on ehk arvult kõige suuremad koroonaviiruse vas­ tase vaktsiini eitajad või vähe­ malt pelgavad seda, kuna pole ju kinnitatud selle efektiivsust ega kui kaua see mõjub. Nagu teame, isegi kahe doosi saamine ei kinnita, et ei nakatuks, nagu topletvaktsineeritud peapiiskop Urmas Viilma oma meelehär­ miks avastas siin külaskäigul olles. Albertas on haiglad üle­ koormatud, COVID-19 nakatu­ nud on peamiselt need, kes eirasid ennetavat süsti.

(Unus­ tame oma eestlasliku jonnakusega, et sajandite eest

hukkus suur osa eestlasi. Katk hävitas meid enam kui teisi eu­ rooplasi. Väidetavalt. Kuid väike rahvas peab ennast hoid­ ma. Edasi e­ lama.)

Ka poliitiliselt on olnud peaminister Jason Kenney kon­ servatiivne valitsus turmtules. Ja nüüd, et Ottawas on uus, üliro­ heline keskkonnaminister, võib arvata, et asetatakse veelgi suuremaid piiranguid provintsi põhilisele tööstusele, maapõuest õli ja gaas toovad tohutut sisset­ ulekut. Ning trassid, mis veaks neid Vaikse ookeani äärde on kontroversiaalsed, protesteeri­ vad mitte ainult ökofanaatikud, aga ka indigeenid, kelle maid trass ületaks. Ent unustatakse, et tööstus pakub tuhandetele töö­ kohti, provintsile sissetulekut.

Newfoundlandist on seal eriti palju töölisi, kuna saarepro­ vintsis on töötatöölisus suur. Ja peaminister Trudeau oma naiiv­ suses ütles sel nädalal Glasgows COP26 konverentsil, et Kanada kavatseb tagada, et kasvuhooneja heitgaasid ei suureneks, vaid väheneks ideaalini, mida nime­ tatakse neto-nulliks.

Kenney reageeris, leides, et see on ebarealistlik ja majan­ duslikult halvab riiki. On või­ malik praeguseid limiite, piire hoida, aga neto-null on unelm.

Kui riigis elavate inimeste arv aina tõuseb, tööstus tegutseb, inimesed ostavad vajalikke au­ tosid, kuna ju ainult suurlin­ nades on ühistransport – mida teeb talumees, väikelinna ela­ nik, et ühest kohast teise jõuda.

Kenney on aastaid lubanud provintsi muuta. Vähesed tea­ vad, et Albertal on oma pensio­ niplaan, mis ei sõltu Ottawast makstavast CPPst. Oma valit­ suse ajal on ta korraldanud rahva­hääletusi, referendumeid,

Ilmus riigimees Friedrich Akeli kirev elulugu

paistnud Akelist sai 1920. aasta­ tel diplomaat, seejärel välis­ minister ja 1924. aasta märtsist detsembrini riigivanem.

Roosidel on kaitseokkad

Rahvusarhiivi sarjas ,,Riigi­ vanemad“ ilmus Priit Roht­ metsalt ,,Friedrich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigi­ ­ mees“, mille esitlus oli seotud Akeli 150. sünniaastapäeva märkimisega.

Friedrich Akel oli Eesti oma­ riikluse esimestel aastakümnetel ainus arstikutsega riigijuht.

Enne Eesti riigi sündi silmaarsti ja ühiskonnategelasena silma

Ta oli Eesti riigijuht ajal, mil kommunistid üritasid mässu abil võimu kukutada ja riik vaevles majanduskriisis.

viimane alles oktoobris, kus küsiti, kas Alberta maksud Ottawasse peaks toetama vaese­ maid, majanduslikult mitte-niiedukaid provintse. Süsteem on olnud kaua paigas, üleriiklikult, ent ­albertalased on kaua olnud selle vastu, et nende jõukus lah­ kub provintsist. Mida näiteks ka Ontariost läheb mujale ja siin pole olnud suurt vastukaja.

Konservatiivses Albertas aga nähakse olukorda teisiti. Äsjane referendum toetas korraliku enamusega seda, et Alberta ra­ had jääksid oma provintsi, ei läheks mujale.

Positiivsem, vähemalt huvita­ vam on sellenädalane uudis, et Kenney soovib luua provint­ sipolitseid, just nagu Ontarios on OPP ja Québecis Sûreté du Québec. Praeguseni on korda hoidnud, väljaspool suuremaid linnasid, riigi ratsapolitsei RCMP. See loodi omal ajal just preerias, loodeterritooriumil korda hoidmaks. Elle AndraWarneri noorsoole kirjutatud ratsapolitsei ajalugu algaastatest kinnitab, et just Albertas oli

Ilmus Eesti Vabadusvõitlejate Liidu novembrikuu infoleht Kui tutvustasin hilissuvel Eesti Elu lugejaile Eesti Vabadusvõitlejate Liidu tek­ kelugu (peaaegu 30 a. tagasi) ja kirjeldasin selle kodumaise organisatsiooni mitmekülgseid eesmärke, ei teadnud milliseks kujuneb minu edaspidine ühendus selle vahva kaasaegse katusorganisatsiooniga. EVL’i koduleheküljel on hetkel esi­ tatud 14 liikmesorganisatsioo­ ni, mis juba aastaid tegutse­ nud üle Eestimaa pinna.

Minus endas on see äratanud tunnet, mida EVL ise on kirja pannud kui kaitsetahe. Minu sisemuses on sellele dünaa­ milisele väljendile lisandunud ka üldisem mõiste, mida kut­

t­arvis RCMP-d, mis loodi 19. sajandil loodepolitsei nime all, tegutses Manitobast läände.

Alberta muidugi maksab RCMP teenete ja töö eest, umbes $500 miljonit aastas.

Kenney lubas konsulteerida valijaid uue politseiüksuse loo­ misel, rõhutades, et provintsiks oleks tõhusam korrahoidmine, vihjates raportile, mille koostas Pricewarerhouse Coopers firma.

Raportis esitati, et pärast uue üksuse loomise kulusid hoiaks Edmonton raha kokku ning pakuks paremat ja laialdamat ­ korrahoidmist üle terve provint­ si. RCMP liikmeid on Albertas vähem, kui tarvis.

Kenney pressiteade rõhutas, et tugevam kogukonna korra­ hoidmine viiks integratsioonini ühiskonna teenistusega ja kaa­ saks indigeene nende huve ja turvalisust kaitstes. Mitte nagu hetkeseisus, kus RCMP ja mit­ med suguharud on piltlikult ­nugadel. Raporti järgi on paljud albertalased pettunud RCMP bürokraatias ja olukord on vii­ nud frustratsioonini. Oma koha­

suksin kodumaa kaitsevaimuks.

Tänu EVL’i juhatuse esime­ hele tunnen nagu oleksin osa sellest liidust. V-ltn(e) Tiit Põder on mind hoidnud kursis seoses EVL’i tegevusega, eriti rohkete piltide näol, siinjuures Harald Nugiseksi 100. sünni­ aas­tapäeva mälestusteenistusest 22. oktoobril. Saabus ka no­ vembrikuu infoleht, mis kirjel­ das mitmeid sündmusi, mis toimunud viimase kolme kuu ­ jooksul, kaasa arvatud Taasise­ seisvumispäeva tänujumalatee­ nistus Tori kirikus 20. augustil ja Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Metsakalmistul 22. septembril. Innustav on lugeda Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastest, kes osalevad erineva­ tel sündmustel.

Infolehes ilmus ka tavakoha­ selt informatiivseid meenutusi ajaloost ja nimekiri uutest raa­ matutest, mis käsitlevad võitlusi Eesti iseseisvuse eest. Liigutav

lik politsei, vastutav vaid provintsi valitsusele, eemaldaks paljusid pingeid.

Kui mõte saab teoks, läheks raporti järgi kuni kuus aastat enne, kui tõhus Alberta Police Service tegutseks. Kokkuvõttes leidis raport, et idee on realist­ lik, majanduslikult tasuvam, st kokkuhoidlikum kui praegune RCMPga kokkulepe ja väärib tõsist kaalumist.

On ju meil kolmel tasandil – riiklikult, provintslikult ja lin­ nades politseid vaja. Küsi­ mu­ seks on, kes maksab. Toronto politsei rahad tulevad linna­ maksudest. OPP-d majandab Queen’s Park. Ja RCMP-d Otta­ wa. Maksumaksja igal juhul, kuid otsuseid langetatakse eri tasanditel. Jällegi Kanada oma­ pära, kuid siin pole nii palju korrahoidjaid kui lõunanaabri­ tel.

Mida tulevik Albertas toob on huvitav. Peaks ju andma ko­ danikele sõnaõiguse sel teemal.

Selles on Kenney poliitiline instinkt, kuigi ta hetkel ei ole ­ eriti populaarne, õige.

TÕNU NAELAPEA

oli lugeda ,,Võitleja“ endise peatoimetaja (2009 – 2013) Jaanika Kressa haruldast in me­ moriami vabadusvõitleja Endel Lindaja kohta. Tema lahkumine pälvis vastava tähelepanu möö­ dunud suvel ka Eesti Elu veer­ gudel.

ANDRES RAUDSEPP

Vabadusvõitleja Endel Lindaja (28.03.1925 – 12.07.2021).

Akel oli veel kahel korral välisminister ning esindas Eestit Rootsis ja Saksamaal. Ta oli Eesti olümpiakomitee esimene esimees ja kuulus rahvusvahe­ lisse olümpiakomiteesse. Diplo­ maadi ja välisministrina tuli tal kaitsta oma riigi huve ajal, mil suurriikide käitumine muutus aasta-aastalt aina agressiivse­ maks ning väikeriikidel tuli ise­ seisvuse säilitamiseks laveerida ja liitlasi otsida. Akel hukkus Nõukogude okupatsioonivõimu käe läbi.

2021. aastal möödus Friedrich Akeli sünnist 150 ja hukkamisest 80 aastat. Tema vaheldusrikas elu, mis möödus mitmes Euroopa riigis, leiab selles elulooraamatus esimest korda põhjalikumalt käsitlemist.

Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmed Vabadussõjas langenute ausamba ees Rakvere Vallimäel möödunud suvel. (arhiivfoto)

6

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Nr. 44

Anna Kaljase rääkimata lugu Seda rääkimata lugu räägiti kolmapäeval, 27. oktoobril VEMU virtuaalsete loengute sarjas parajasti nii palju, et tekitas uudishimu. Tahaks rohkem kuulda ja kunagi see ehk ka õnnestub. Loo­ tuse­ seeme on külvatud, lõikust ennustatakse järgmise aasta sügiseks, kui ikaldust ei tule.

Kuid alakem otsast.

Anna Kaljase nimi on siinses eestlaskonnas suhteliselt tund­ matu. Seda enam tuntust on tema isik kogunud aga Kitcheneri ümbruses kohalikus kanada ühiskonnas. Temast on valmimas dokumentaalfilm ja mainitud õhtul kõneles sellest režissöör Dwight Storring, keda vaatajaile tutvustas VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.

Anna Kaljas pidas Kitcheneri lähistel pansionaati või elu­ heidikute varjupaika. Varem oli ajakirjandus teda tutvustanud kui snake lady’t, nimetus, mille põhjustas tema elukaaslase Ericu madudelembus. Ta suri 2010. aastal 98 aasta vanuses, varjupaika pidas edasi ta poeg Peter. Anna Kaljase saatusloost anti õhtu jooksul pisut lünklik ülevaade, mida üritame siin­ kohal edastada.

Anna Kaljas põgenes 1944. aasta sügisel Saksamaale oma 7-aastase pojaga. Ta oli üksik­ ema, kuulus apostlik-õigeusu kirikusse. Põgenemine ei toimu­ nud meritsi nagu enamikul, vaid maateid pidi vana autoga, mis mitme pere peale muretsetud.

Sõja lõppfaasis tuli neil nagu paljudel teistelgi läbi teha ,,järelpõgenemine“, ikka lääne suunas, eemale idast lähenevast punaarmeest. Kunagi 1945. aas­ tal lõppes teekond õnnelikult Augsburgi põgenikelaagris.

1948. aastal õnnestus Kal­jas­ tel pääseda Saksamaalt Rootsi, kust nad kaks aastat hiljem asusid ümber Kanadasse. Veet­ sid esimese kuu Montrealis, sealt viis tee Saskatchewani farmi, kust juulis 1951 rändasid edasi Kitcheneri, kuhu jäid

l­õplikult peatuma. Anna töötas haiglas, ostis suure maja, kus leidsid esialgset ulualust paljud teised immigrandid. Anna juht­ mõtteks oli: kus viga näed laita, seal tule ja aita. Üks esimesi immigrandist üürnikke oli ta tulevane abikaasa Eric, kelle ­ rahvus jutustuse käigus ei ­selgunud.

Et Annale meeldis inimesi abistada, hakkas ta koguma oma majja eluheidikuid, kel oli raske mujalt eluaset leida. Tema hoole alla sattus prostituute, vallasemasid, vaimsete häirete­ ga inimesi jne. Jutustuse vahel sai näha videokatket, kus keegi elu hammasrataste vahele jää­ nud ajakirjanik emotsionaalselt ülistab Annat ja tema tegevust.

Lõpuks nukravõitu sõnum, et Anna järeltulijad on kinnistu müünud ja varjupaik suletakse jaanuaris.

Huvitava kõrvalpõike või va­ hepalana tuleb mängu üks pere­ konda mittekuuluv isik, kes aga on siinsele eestlaskonnale palju paremini tuntud kui Anna Kaljas. Augsburgi laagrisse, kus Anna tegutseb blokivanemana, ilmub üksik 16-aastane noor­ mees. Anna pakub talle oma toas eluaset, hakkab poisi eest hoolitsema, õhutab teda hari­ dusteed jätkama. Kui Anna siir­ dub Rootsi, katkeb nende vahel side pikkadeks aastateks, kuid taastub hiljem, kui nooruk on Ühendriikidesse välja rännanud ja maineka muusikuna tuntuks saanud.

Noormees, kellest juttu, on tšellist Jüri Täht, keda Toronto kontserdipublikul on võimaldu­ nud kuulda Massey Halli laval.

2014. aastast alates elab ta pere­ ga Eestis ja ta minia Evelin on temast kirjutanud kaks raama­ tut. Siin võib leiduda materjali uueks virtuaalseks loenguks.

Nagu öeldud, jääb Anna Kaljase saatusloosse veel palju valgeid laike, mida kavandatav film ehk kunagi kõrvaldab.

Seekordne loeng äratas igatahes piisavalt huvi.

EERIK PURJE

Ilmus Karl August Hindrey elulugu

Iru vanadekodus. Tema haua­ koht oli pikka aega teadmata.

Ka oli Nõukogude Eestis keelatud Hindrey loomingut avaldada.

Kirjastuselt Varrak ilmus ajaloolase Mart Laari kirja pandud raamat ,,Hoia Ronk. Ühe konservatiivi elukaar.

August Hindrey elu ja loo­ ming“.

Pseudonüümi Hoia Ronk ka­ sutanud Karl August Hindrey (1875–1947) oli oma aja tuntu­ maid ja värvikamaid kultuuri­ tegelasi, kelle elutee langes suuresti kokku Eesti Vabariigi saatusega. Ehkki ta tahtis saada kunstnikuks, sai temast hoopis ajakirjanik, avaliku elu tegelane ja kirjanik.

Hindrey osales aktiivselt Eesti Vabariigi loomisel, samuti Vabadussõjas. Kuna Nõuk. võim nägi temas vaenlast, oli Hindrey sunnitud veetma vii­ mased eluaastad valenime all

Metropolitani muuseumis oli esiettekandel Arvo Pärdi kooriteos „O Holy Father Nicholas“

Britta Benno Cotton Factorys.

Uus raamat tutvustab Haapsalu võlusid

31. oktoobril ja 1. novembril toimus New Yorgis Metro­ politani muuseumis Arvo Pärdi a cappella kooriteos „O Holy Father Nicholas“ („Oo, püha isa Nikolaus“) maailma esiettekanne. Teose esitas Ar­­ te­­ fact Ensemble, mida juha­ tab Grammy auhinnale nomi­ neeritud dirigent Benedict Sheehan.

Kooriteose tellisid Nektarios S. Antoniou ja Schola Canto­ rumi koor ning Metropolitani muuseum New Yorgi Püha Nikolause kreeka õigeusu kiriku taasavamise auks nn ground zero alal. Püha Nikolause kirik hävis täielikult 11. septembri 2001. a terrorirünnakutes, algse asupaiga vahetus läheduses asuv uus pühakoda avatakse ­tuleval kevadel.

15-minutilise kooriteose „O Holy Father Nicholas“ aluseks on ingliskeelne palvetekst, mis pärineb õigeusu liturgiast, püha Nikolaus Imetegija mälestus­ püha pealaulust. Sama teksti on Arvo Pärt kasutanud varem kooriteose „Triodion“ kolman­ das osas ning venekeelsena vokaalansamblile loodud teoses „Alleluia-Tropus“.

Artefact Ensemble on diri­ gent Benedict Sheehani ja Louisvillé’i Püha Miikaeli õigeusu kiriku muusikajuhi ­ Stephen Jacobsi koostöös sündi­ nud kooslus, mis koondab laul­ jaid üle USA. Esiettekanne oli osa Arvo Pärdi autorikontserdist, kus Arvo Pärdi teoseid esitavad Artefact Ensemble, Schola Cantorum ja Grammy auhinna­ ga pärjatud Experiential Orchestra ning solistid Michelle Ross (viiul) ning Eric S. Bren­ ner (kontratenor). Dirigendid on Benedict Sheehan ja James Blachly. Esiettekande kõrval tu­ lid esitusele „Fratres“, „Vater unser“, „The Deer’s Cry“, „Silouan’s Song“, „Salve Regina“, „Summa“, „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja „Da pacem Domine“.

(Arvo Pärdi Keskus)

Hiljuti jõudis Eestis raamatu­ lettidele raamat, mis tutvus­ tab kuurortlinna Haapsalu ajalugu ja võlusid. Raamatu autor on Kaire Reiljan ja teos kannab peal­kirja ,,Jalutajana vanas Haapsalus“.

Kaanetutvustuses on kirjas alljärgnev.

See raamat viib lugeja Haapsallu – linna, mis oli ligi 300 aastat piiskopiriigi pealinn ning on viimase 200 aasta jook­ sul kogunud kuulsust suvitus­ linnana. Haapsalus on suvitanud nii Vene tsaariperekonna liik­ med ja Peterburi kõrgkiht kui ka Eesti kultuuri- ja poliitika­e­liit.

Raamat pakub võimaluse

minna jalutuskäigule, alustades Haapsalu peamisest vaatamis­ väärsusest, piiskopilinnusest, liikudes Promenaadil ja Väikese viigi kaldapealsetel ning põiga­ tes vanalinna tänavatele. See on mõeldud inimestele, kes Haap­ salus ringi kõndides tahavad näha ka fassaadide taha – saada teada, mis siin kunagi olnud ja kes siinkandis elanud.

Maakonnalehe Lääne Elu ajakirjanik ja Läänemaa giid Kaire Reiljan on mõlemat ametit pidanud ligi 30 aastat. ­ Side Haapsaluga on aga veelgi pikem, sest see on tema sünnija kodulinn.

Foto: M. Koger

Eesti kunstnik Britta Benno sai tähelepanu Hamiltoni ajalehes Ajaleht The Hamilton Spec­ tator avaldas 3. novembril artikli koos rohke pildimater­ jaliga Eesti kunstnikust Britta Bennost, kes on praegu Kanadas külaliskunstnikuks Robert Zeidleri veetava kunst­nike vahetusprogrammi raa­ mes Hamiltonis (Ont.) ­asuvas The Cotton Factory’s.

Artikli ja fotode autor on Barry Gray. Siinkohal re­ ­ fereering kirjutisest.

Rahvusvaheline laureaat ja lektor, graafik ja visuaalne ­kunstnik Britta Benno rakendab mitmeid tehnikaid, et luua erinevaid perspektiive, kirjutab ­

artikkel. Tallinnas baseeruv kunstnik on pidanud näitusi ja loenguid mitmetes paikades üle maailma, nii Euroopas kui ka Austraalias.

Võru keele nädalal tutvustati võru keele eksitussõnu

New Yorgis avati Balti filmifestival

1. novembrist algas võru keele nädal, mille puhul tutvustas ETV saates ,,Terevisioon“ folkorist Marju Kõivupuu eksitussõnu, millel eesti ja võru keeles erinevad tähen­ dused.

Näiteks erineb nii võru kui ka eesti keeles sõna ,,päri“. Kui eesti keeles tähendab sõna millegagi nõus olemist, siis ­ võru keeles hoopis isast lam­ mast.

Ka levinud sõna ,,kask“ omab erinevaid tähendusi. Võrukatele tähendab ,,kask“ kasukat.

Võrukeelne ,,kuul“ on eesti keeles kool, mitte püssikuul ­ ning sõna ,,suurkuul“ viitab võru keeles ülikoolile.

Veel tõi Kõivupuu näite het­ kel aktuaalsest sõnast ,,nakka­ ma“. Võru keeles ei ole tege­ mist haiguse edasi kandumisega, vaid see tähendab tegutsema hakkamist.

Ka on erinev tähendus sõnal ,,nilbe“, mis ei tähenda võru keeles midagi siivutut, vaid vii­ tab libedusele. Näiteks ütlevad võrukad: ,,Tii om nilbe!“, mis tähendab, et tee on libe.

Võru keeles tähendab näiteks sõna ,,kärg“ musträhni. Kõivu­ puu sõnul on musträhni võru­ keelne nimetus tulnud linnu häälitsemisest.

Kellel rohkem huvi, saavad eksitussõnadega tutvuda ,,Võrueesti eksitussõnastiku“ vahen­ dusel. (ERR/EE)

Tema reis Hamiltoni kor­ raldati läbi Hamilton Arts Council’i, The Cotton Factory’s teeb kunstnik koostööd Smoke­ stack Studio’ga oma kunsti loomisel. (Lüh. HS) Artikkel täismahus: https://www.thespec.com/enter­ tainment/art/2021/11/03/esto­ nian-artist-turns-devils-punchbowl-into-dystopian-landscape. html

New Yorgi Skandinaavia majas avati kolmapäeval fil­ miga ,,Hüvasti NSVL“ Balti filmifestival. Kuigi USA ja Euroopa piir on tavarei­ si­ jatele endiselt kinni, sõitsid Eestist, Lätist ja Leedust festi­ valile kohale 11 filmitegijat ja kolme riigi rahvuslike filmi­ instituutide juhid.

New Yorgi Balti filmifestival toimub füüsiliselt New Yorgis kuni 7. novembrini ja veebis kogu USA ulatuses kuni 14. no­ vembrini.

Festivalil linastub 12 filmi, lisaks avafilmile näidatakse Eesti filmidest dokfilmi ,,Aasta täis draamat“ ja mängufilme ,,O2“ ja ,,Kratt“. (ERR/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1078 1

2

3

4

12

5

6

7

13

15

16

21

25 31

27 32

33

36

37

39 42

43

44

10

11

28

29

30

24

26

35

9

19 23

34 38

40

45

46

41 47

48

49

50

53

54

55

56

57

58

PAREMALE:

1. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

4. P ärast niitmist v. karjatamist uuesti kasvanud rohi.

8. E esti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) president.

12. Silmahaigus.

13. Postisaadetis.

14. T eat. kihiline šokolaadiküpsis.

15. N arr, veiderdaja, koomik.

17. E esti kirjanik (1891-1950).

18. Juurdekasv.

19. Pealinn Euroopas.

20. V erd imev rõnguss, kasutatakse ravimisel.

23. E esti läänepoolseim laht.

25. R ahvas PõhjaKaukaasias.

27. Toronto Eesti Selts.

28. Riigi Kinnisvaraamet.

31. K anada rahvusloom.

33. _ ____maal, teat. tehnikas kunstiteos.

35. ______moon, kevadlill.

36. Küsisõna.

38. Improvisatsiooniline

õppeülesanne (teatris).

39. Maailmajagu (ingl.k.).

41. Kagueestlane.

42. Järel, taga seisma.

46. Võta istet!

48. Hakkaja, ettevõtlik.

49. Teat. vehklemisala.

53. Ühesugused vokaalid.

54. ______dinaavia, Euroopa suurim poolsaar.

55. Voodi, magamispaik.

56. Lihapood.

57. Õhuke, mittevastu­ pidav (riie).

58. (Maa)kaart (ingl.k.).

ALLA:

1. Eesti Kunstiakadeemia.

2. Pinnamõõdu-ühik.

3. Kellel?

4. Ootamatult.

5. Kuulus lauljanna v. näitlejanna.

6. Väike aaria.

7. _____a, teat. vooditarve.

8. Euraasia põhjapõder.

9. ______m, meeldiv lõhn.

10. Piima-andja.

11. Pea (kinni)!

16. Mehenimi.

51

T

Paremale: 1. TAS, 4. ROK, 7. Teine,

17

22

S

Ristsõna nr. 1077 LAHENDUS

14

18 20

8

I

52

19. Mitte kerge.

20. ,,______ ja kevad“, A. Kiviräha lasteraamat.

21. Piirkond Prantsusmaal.

22. Kirjatäht.

24. J. Smuuli näidend.

26. Armas, kallis (soome k.).

28. _____b___, rüüpamine, lonks, sõõm.

29. Edasiviimine, vedamine.

30. Kanada kingabränd.

32. Skandinaavia lennuliin.

34. Tüdrukuti______, väikesed tüdrukud.

37. Ikkagi, ometi; sellegipoolest.

40. Spargel.

42. Sügisel põldudelt koristatu.

43. Türgi ohvitseri tiitel.

44. Väike restoran, kõrts.

45. M_____, teat. rohttaim.

47. Abielunaise peakate.

49. Eesti Sadamate Liit.

50. Rahvusmeeskoor (lüh.).

51. Mitte terve.

52. Teat. majanduspolii­ tika Venemaal 1920ndatel.

Naljanurk Uusrikastest sõbrad omavahel. ,,Naine raiskab meigi peale kohutavalt raha. Hulluks võib minna.“ ,,Aga kas sa teda ilma meigita oeld näinud?“ pärib sõber. ,,Ei.“ ,,Ja ongi hea, muidu võib-olla oleksidki juba hulluks läinud.“

12. Aga, 13. AGO, 14. Ravel, 15.

Kamp­ man(n), 17. Aloha, 18. Sama, 19. VKA, 21. Nivool, 24. Map, 27. Meremiin, 30. Vari, 31. Eremii(t), 32. Traavi, 34. Sada, 35. Stranger, 37. Ike, 38. Tiraad, 39. ERKI, 40. Eile, 44. Taavi, 47. K. Kallas, 50. Kesik, 51.

Oie, 52. Udi, 53. Skunk, 54. Oad, 55.

SEK. Alla: 1. Taks, 2. Agaa, 3. Samm, 4.

RAM, 5. Oga, 6. Konvoi, 7. Traal, 8. Ivo, 9. Neh, 10. ELA, 16. Panema, 20. Kontra, 22. Imi-, 23. Viisik, 24.

Maag, 25. Arve, 26. Piir, 27. Mesi, 28. Erak, 29. Rede(l), 30. Vandel, 33.

Raa, 36. Trikoo, 38. Trikk, 39. Evin, 41.

Ilus, 42. Lade, 43.Esik, 44. TKS, 45.

AEK, 46. Asu, 48. KIA, 49. Aed.

Nädala retseptid

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Volli veste

Nägudeni Käes on talvekuu, eks peab rohkem tubane olema, ku aiast viimased lehed riisutud. Mullu, muide, nagu naabrimutt lau­ sus äsja, ta peab päevikut, sadas esimesel novembril lund.

Vaatab igal aastal möödanikust, et mis toimus siis. Esmalt il­ mast. Nigu vist me kõik aknast välja vaatame ommikul, et teada, kuda päev om. Järgmisel päeval oli 12 pügalat sooja.

Ilmataadi kapriisid just sügiseti on sellised.

Tuli meelde, et viinakuu viimasel päeval ju kollitavad lapsed. Teist aastat järjest ei olnud, vähemalt meie kandis, noori Hallowe’eni mõnusid nautimas, naabritelt magusat väl­ ja pressides. Kahju, lapsed jäävad ju praegu paljust ilma.

Kuna meenus see, et kuidas ma aastakümnete eest, koer­ poiss nigu olen, võtsin seda õhtut tõsiselt. Grimassiga kõrvit­ sad rõdul, valmistasin tonte ja nõiamoore, mida kinnitasin põõsaste külge. Aga meie majja väiksed just ei tahtnud tulla.

Kuna üits imelik mees luuras põõsastes, ei olnud ukse taga.

Kargas välja ja tegi uhhuu häält. Ka too oli maskeerit.

Kusagilt sain sealõusta, kärsaga ja kõik. Küll see neid hirmu­ tas. Siis kunagi, töökaaslaste peo huvides, ostsin Tutan­ hamoni surmamaski.

Kuid temake leidis, et laste hirmutamine pole sünnis. Ja maski põlevat tarvis – mu sihverplaat jubagi kole. Ei ma sol­ vunud, tean, et mu molu võiks kenam olla. Aga mida teha, ku nii sündisin. Just nagu iseloom on ise loom, välimust ei saa ju valida.

Aga nüid, et on juba pea 20 kuud pidanud riidest maski kandma, on selline meenutus kena. Tüütu tõik on, et vist kannan kovidimaski surmani. Kindlasti kirstuski. Uue sirvi­ lauaga arvestades pidin apteegis käima. Seal on inimesi koondatud, automaatkassad, kunde peab ise kõike tegema.

Maadligi mehike, raske ostukorviga, ei ma vaadanud üles, kuni tuli tengelpung välja võtta.

Hakkliha-vormiroog porgandi, värvilise pipra ja juustuga Kaire Tensuda Valmistusained: 2 naela väherasvast hakkliha 2 muna 1 tk täisteravilja-saia 1 suur porgand; kooritud ja riivi­tud 1 väike sibul; hakitud 1 värviline pipar; hakitud pisut soola ja pipart ½ tassi riivjuustu

Ehmusin ära. Umbes kahe meetri kõrgusel oli tehnika külge kinnitatud midagi läikivat. Ning sellest jõllitas vastu üits irmus larhv. Läks hetk mööda, raputasin pead ja sain aru, et see on ekraan. Videoseire toimumas, oli isegi punases ekraanile kirjutatud, et olete monitori poolt jälgitud. Jumal tänatud, mask mul ees, vaid prille ja kortsus otsmikku näha.

Näolappi ei kuskil.

Ku maha rahunesin, nördisin tsipake. Ah et ei usaldata mind. Selline ostmine on ju mudugi aumehemäng. Vist kuri­ tarvitatakse, ei panda kõike ostukorvist elektroonilise silma ette. No mida te tahate, inemesi koondatakse, asendatakse tehnoloogiaga.

Toidupoes on samad selvekassad. Kuid seal on ometi kas­ sas tööl keni inemesi. Egas mina akka põrkna või kardlite koodi otsima ekraanilt. Mul nii kiire ka ei ole. Kuid see video­ga jälgimine kõikjal küll ei meeldi. VABARNA VOLLI

Valmistusviis: Leotada saia väheses vees.

Segada suures kausis hakkliha, lahtiklopitud munad ja pehme sai, sool ja pipar, riivitud por­ gand ning hakitud sibul ja värviline pipar. Segada juurde ­ riivjuust.

Küpsetada laias ahjunõus (või ühekordses fooliumnõus) eelsoojendatud ahjus 400F kraa­ di juures umbes tund, vahepeal vajadusel kuumust pisut mada­ la­maks reguleerides. Jälgida, et ääred ei kõrbeks ning vormi­ roog samal ajal läbi küpseks.

Enne serveerimist lasta ahju­ nõus pisut jahtuda.

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

7

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Filateelia. Uus postmark

Eesti fauna – kärp Alates 10. septembrist on Eestis käibel Omniva/Eesti Posti välja lastud siseriikli­ kuks kasutamiseks mõeldud postmark ,,Kärp“ Eesti fauna seeriast. Postmargid nomi­ ­ naalväärtusega 90 eurosenti kujundas Indrek Ilves ja need on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Margil on hästi varjatud elu­ viisiga pisikiskja kärp (Mustela erminea), kes on kärplaste sugu­ konna ja kärbi perekonna iseloomulik esindaja. Ta pikk vilajas keha ja lühikesed jalad võimaldavad tal ligi pääseda näriliste urgudesse. Tippkisk­ jana moodustavad närilised tema põhilise toidu. Seetõttu oli kärp varem soovitud asukas ­taludes.

Kärbi suvekarv on seljapoolt kakaopruun, läheb küljel järsult üle valgeks kõhupooleks. Pint­

seljas saba ots on, erinevalt väiksemast nirgist, poole pealt must. Nirgi saba on lühike, har­ va selle otsal üksikute mustade karvadega. Talvel vahetab kärp oma pruuni kasuka lumivalge vastu, kusjuures sabapintsel jääb mustaks.

Kärp kaalub 150 – 250 grammi, isaloomad on suuremad kui emaloomad. Pojad (enamas­ ti 3-7) sünnivad aprillis-mais.

Kärp on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Te­ da peetakse senini mitte ohus­ta­ tuks liigiks. (Allikas: Omniva)

8

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Nr. 44

Estonia ranked second for internet freedom ERR

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Is the far right, right?

Two weeks ago a large gather­ ing in Tallinn’s Freedom Square protested that their constitutional rights were ­violated. While the organizers, EKRE’s leadership, ostensibly targeted ‘vaccine passports’, the protest in essence was mainly a crass anti-vaccine action.

Betraying their real cause was EKRE chairman and for­ mer economics minister Martin Helme who stated on a podcast interview that the drug vermec­ tin is more effective than vac­ cines. In fact vermectin is mostly given to animals in fighting ­parasites and has no effect with COVID-19. Like other similar groups internationally, EKRE has managed to politicize the anti-vaccination movement and thereby deepened the polariza­ tion of the country.

Viewing video in Toronto of Helme’s exhortations at the demonstration, “Down with the government” (“Maha Kallase valitsus”), one was somewhat reminded of the aggressiveness of politicians urging insurrec­ tionists January 6 to overtake the Congress in Washington.

We were also reminded of Mr. Trump’s musings in 2020 when he suggested that house­ hold bleach could be injected as a cure. He and his ilk have abandoned credible, peer-re­ viewed research and denied world-wide statistical analysis that undeniably proves the effi­ cacy of preventative vaccines.

It’s an abject rejection of objec­ tive reporting in the mainstream media (disdainfully scorned by the far right) and a lem­ ming-like willingness to be rad­ icalized by extreme-right online media. (A the time of this writing Estonia had the highest rate of COVID-19 infections of countries, worldwide.)

Among the participants at Tallinn’s demonstrations were members of the Soldiers of Odin, a extreme right group, founded in Finland in 2015, with affiliates in many countries including the USA and Canada.

The Canadian Soldier of Odin chapter is headquartered in Que­ bec and is known to authorities as promoting vigilante violence against immigrants and refugees who they accuse of terrorism.

Soldiers of Odin are also known

for their advocacy of bigotry, racism, anti-Semitism and white supremacy.

The Soldiers of Odin are ­typical of the groups who have infiltrated the anti-vaxxer move­ ment. The latter have been convinced that mandatory vac­ ­ cinations are violations of ­human rights, that an individual has the only right to decide what he/she consumes or ingests.

Why then do parents allow compulsory vaccination before children being allowed to attend public schools? Why do em­ ployees or military personnel abide by mandatory vaccination requirements before travelling to locations rampant with ­tropical diseases? For Estonian ­refugees in post WWII Europe, the most crucial document that had to be acquired was proof of vaccination against several vi­ ruses, a “vaccine passport’, with which it was impossible to im­ migrate to the USA, Australia, Canada and elsewhere. The above was never considered to be a violation of individual ­liberties or rights.

Common sense would tell us that we lose the freedom over what we decide ingest to or ­refuse to ingest if this becomes a possible health or safety con­ cern for others. (It must be noted that all proposals for instituting a proof of vaccination have made dispensations for those ­individuals with legitimate health concerns.)

Just a few years ago anti­vaxxers were a tiny minority.

Now the far right knows that anti-vaxxers are a potential source of funding. Observers at the Tallinn demonstration noted that the occasion was ripe for cash-gouging of the paranoid.

The anti-vax movement has attracted anti-truth groups who ­ disseminate anti-science non­ sense and offer a slippery road to the extreme right. The far right has also attracted addicts of conspiracy theories. Both anti-vaxxers and the far right ­ have capitalized on the distrust with established institutions.

The mutual attraction is ­understandable. A conspiracy theory with wide-spread trac­ tion claims that the vaccine is killing people, is causing global genocide. The anti-vax ideology fits well with the tenets of the extreme right and to a certain extent, the extreme left. They both claim that death records have been falsified to exag­ gerate the impact of the pande­

Estonia retained its second place in U.S. think tank Freedom House’s global Internet freedom index and maintained its high score.

Despite Estonia’s high rank­ ing, the report highlights aspects that warrant special attention.

For the third year in a row, Iceland was ranked as the best environment for internet free­ dom, garnering 96 points out of 100. With only two points behind the winner, Estonia ­ ranks second among the 70 countries assessed in the report.

“Estonia, known the world over as one of the most advanced digital societies, ­ enjoys good connectivity and ­ high rates of access, few state-imposed restrictions on online content, and robust safe­ guards for human rights online,” commented Estonian ­ e-Governance expert Hille Hinsberg, who served as one of the national rapporteurs for this report.

During the coronavirus pan­ demic, the online environment supported people’s day-to-day activities and operations. “Esto­ nia’s e-government and digital public services were not affected by the pandemic and people managed well thanks to digital public services and a secure digital identity,” explained Hinsberg.

The pandemic underscored humanity’s dependence on digi­ tal technology, however, free­ dom on the net is waning.

Globally, internet freedom has been declining for the past 11 years. For example, the use of tracking tools and manipulation of the general public with dis­ information is on the rise.

“The restrictions on rights in other countries demonstrate clearly that changes in internet freedom manifest themselves in a series of events and new regu­ lations. Therefore, we must

mic and that the virus is less lethal than the seasonal flu – ­ copying Mr. Trump’s initial false assurances, yes, even after he had been briefed as to its ­seriousness.

It’s evident that the far right are consummate recruiters.

They know how to mobilize the gullible and move them towards typical extreme narratives, par­ ticularly white bigoted narra­ tives.

In spite of the extreme right and anti-vaxxers distorting facts and promoting falsehoods, the authentic protectors of rule of law, freedom of expression and genuine human rights will also vigorously fight for the right of the extreme right, anti-vaxxers and similar groups to voice their position in public. The extreme right will never admit ­ that true human rights advo­ cates also protect their right to lie.

LAAS LEIVAT

New support program announced for Estonian communities abroad The Estonian Integration Foundation announces a new sup­ port program for Estonian communities abroad. Please note that the deadline for submissions is November 30th, 2021.

The application form is in Estonian. If you have questions or would like support with completing the form, please con­ tact Reet Marten Sehr, EKN Vice President, Global Estonian Affairs, at reetsehr@gmail.com A new support program for Estonian communities and or­ ganizations around the world has opened to assist in the funding of projects that contri­ bute to the preservation of Estonian identity abroad as well as increasing the awareness of diaspora activities in Estonia.

The project support program will help fund: • The organization of Estonian cultural, business, scientific and other thematic projects, events and festivals abroad, including activities for and with young people • Cooperation projects that support a sense of cohesion between Estonian and expat­riate Estonian communities • Projects that help raise the awareness of Estonian society about the activities of the diaspora A priority of the project support program will be activities aimed at youth and young ­people. Both organizations and in­ dividuals abroad and in Estonia can submit a proposal. The budget for the call for proposals is € 54,000 and the maxi­ mum amount of support that can be requested is € 5000 per application.

The deadline for the submission of applications is Novem­ ber 30th, 2021.

The Integration Foundation is organizing the project sup­ port program and it is being funded by the Ministry of Foreign Affairs. The Ministry of Foreign Affairs has made it a priority to build stronger links to Estonians abroad to help ­foster participation in and strengthen a wider global Esto­nian community that remains connected to Estonia. For more in­ formation and to download the application form, visit the Integration Foundation website. The information and form is in Estonian. https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-eesti-valiskogukon­ dade-omaalgatuslike-projektide-toetusprogramm-2021

a­ lways seek to maintain balance between restrictions and safe­ guarding fundamental rights. In this respect, both the legis­ latures and the supervisory authorities have an important ­ role to play,” Hinsberg said.

While Estonia is still ranked among the top, the report high­ lights several aspects that should pique the attention of anyone who is responsible for safeguarding those rights.

“We use telecommunication devices on a daily basis, such as mobile phones, smart devices and the internet, and we all have several social media ac­ counts. Everything we do on­ line, leaves behind a lot of data.

In such circumstances, we should be able to trust our government that has amassed ­ both communications data as well as biometric data about us,” noted Hinsberg.

She pointed out that, in Estonia, relevant laws have re­ cently been amended, although their effects on individual rights are yet to manifest. For example, the Riigikogu is currently re­ viewing amendments to the Electronic Communications Act for the purposes of preventing cyberattacks and mitigating the risks of political manipulation by technology owners, includ­ ing large foreign companies.

The proposed solution would have telecommunications com­ panies disclose the equipment

and software used, whereas they argue, in turn, that such monitoring would distort free ­ competition.

In addition, the obligation to retain communications data and the procedures for using that data are also in the process of being clarified. The Estonian Supreme Court has ruled that the use of communications data in criminal proceedings is pro­ hibited until relevant national legislation on data use and storage has been harmonized ­ with relevant EU law.

The newly adopted Act for the Establishment of Automatic Biometric Identification System Database provides the legal basis for the creation of a ­ ­database which would allow the aggregation of biometric data currently dispersed across different databases. The objec­ ­ tive is to make it easier for the (Continued on page 9)

European Union Film Festival November 12–29, 2021 ,,Chasing Unicorns“, Esto­ nian film by Rain Rannu on Nov. 25–26.

To purchase tickets or more info, visit: www.euffonline.ca

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

On the Wall: Mery Crystal Ra, Relayer of Light Vincent Teetsov As an artist, she goes by the name Mery Crystal Ra, though you may also know her as Meeli Kõiva.

Looking through her count­ less designs of luminous archi­ tectural glass, I asked if the last part of her name referred to the ancient Egyptian sun god. It would make sense, considering her artwork is inextricably linked to light. The inclusion of the word “Crystal” is a visual connection to the glass she uses. But beyond this, the name has primarily been a way to make it easier for non-Estonian speakers to pronounce her name when she exhibits her art around the world.

Much acclaim surrounds her art. Mike Barlow, author of the book Smart Cities, Smart Future: Showcasing Tomorrow has described how, “Her fea­ tured works include moving lasers, quartz glass sculptures ­ and objects formed from light...

She has been recognized as a pioneer in the field of 3-dimen­ sional light-glass sculpture.”

Over 50 creations of hers have shed light on many high-profile spaces in Europe and North America. In 2006, she staged a 15 metre-long river of reflective glass and blue and yellow LED lights right through the main building of the Euro­ pean Parliament in Brussels, Belgium. This artwork, titled Reactive River, was sound­ tracked by composer Margo Kõlar.

Her exhibition Light for Peace led the 2016 closing ceremony of UNESCO’s Inter­ ­ national Year of Light in

4 small ways to bring more of Estonia into your life Vincent Teetsov If you’re reading Eesti Elu, we can safely assume you’re interested in Estonia, if not avidly looking for ways to include more Estonian things into your day-to-day activity.

Whether you live in Vancouver, Buenos Aires, or Sydney, Australia, I have four small ways in which you, dear Estophile, can add a bit of flair to the mundane and have more time immersed in the Estonian experience.

Changing your GPS voice or language: Let’s start with more techni­ cal adaptations.

If you use Google Maps to navigate on an Android phone, you can select your Google ­profile in the top right corner of the application, then “Settings” with the gear symbol. From here, go into “Navigation set­ tings” and then tap “Voice se­ lection” and change to “Eesti.”

Depending on how new your phone is, you can either select

Mérida, Mexico. A chamber with a tall ceiling was bathed in cool blue light, with heavenly auras of brighter light shining below to the screen that was the centre of the interactive exhibi­ tion. As described by American arts organization CODAworx, “visitors enter the gallery and type their wishes onto a key­ board mounted onto a pedestal on the gallery floor. The wishes are sent to a wireless printer mounted on a higher floor of the gallery. The printed wishes flutter down over the visitors.

They’re also projected onto a screen, which is part of the piece...”

Her 2016 project Parasite Beach brought her art under­ ground. In this synthesis of live animation, glass panels, and vivid colours, she ushered away shadows in the heavy ambience of the Estonian Mining Mu­seum in Kohtla-Nõmme, Ida-Viru County. She juxtaposed the idea of energetic light with the role of oil shale mining in producing energy for Estonia.

In each of these pieces, and her accompanying speaking engagements, she emphasizes ­ the power of creative coopera­ tion and dialogue. I find that there is also a hidden layer of life that she reveals, in the sense that light determines everything we see. This she ­ reveals instantaneously – with ­ the first impression of each ­artwork.

These values have always been part of her. Early on, Mery Crystal Ra went to an art school; drawing and learning painting from the very best in Estonia. At this time, she com­

the preferred language and voice of Google Maps in the app alone, or it might be re­ quired to change the system­wide language. Then applica­ tions, including for navigation, will adjust to that.

Now, the guidance voice will say something like “kahekümne kilomeetri pärast, pöörake pare­ male” with an astute tone as you walk, cycle, or drive around.

Otherwise, if you’re looking to change the language on a de­ vice like a Garmin watch, you may need to download it first.

For instance, you would con­ nect one of these watches to your computer, open a program like Garmin Express, then ­install language files, and sync with the device. Not all devices offer the Estonian language, but you may be pleasantly sur­ prised.

Add a new keyboard to your computer or phone: When using a computer with Mac OS, access to special letters is as simple as holding ­ down a letter key and selecting the number associated with the desired letter. Holding down “O” can make it an “Õ”, adjus­ ted to changes between lower­

Art from the 2012 Estonian Oil Shale Museum exhibition “Light of the Energy Fields”.

posed and sang folk music in a band, as a soloist, and in Tartu’s Vanemuine Theatre Opera Choir. By 1996, she was living in Manhattan and exhibiting ­internationally.

Just five years before, she and musician Erkki-Sven Tüür were collaborating at the Tallinn Exhibition Centre, upon Estonia re-gaining independence.

Her thoughtful and charismatic nature has continued to enable projects like these, especially with musicians, whom she be­ lieves there is a special under­ standing with. In this exhibi­ tion, the sharp lines of glass structures were paired with a flute composition. She says, “there’s a connection between musical and visual realities... the two worlds feel the same.”

To make impressions with light, shadow, and physicality, Mery Crystal Ra emphasizes the use of her hands in making designs, rather than computers.

Only later on does she convert that into new technology, which she says “could be more power­ ful than drawings or paintings.”

In fact, when she was still an art student, she started to colla­ borate with physicists to ex­

plore the possibilities of glass fibers, light conductive materials and the property of photoelasti­ city, in which applying pressure to transparent materials can split a ray of light into two.

Mery Crystal Ra has applied this to thin quartz glass rods. At one point, these designs of hers were used at the Tallinn TV Tower.

Describing how she gets to this final product, she says, “It is a long process. The first step is painting. Step two is making smaller models. Then I do a lot of tests in the studio. When I did a sculpture for Glaston Corporation [one of the world’s leading glass companies, based in Finland], the testing time was two and a half years long.”

It’s worth the wait. Pieces like Flying Sheets of Paper, which was a 2015 CODAvideo Awards public choice winner, have a piercing glow. They shapeshift in dreamlike ways, such as an emulation of the ­curious directions of a piece of paper flying through the air.

Renowned New York City gallery owner Rosemarie Montague-Tiesler, who featured Mery Crystal Ra’s art in SoHo

case or uppercase.

On an iPhone, you can pro­ ceed in a similar manner: press and hold letters, and slide over to the one with the correct ­diacritical mark.

On Windows – for instance, using Windows 10 – rather than depending on the “ALT” key and a certain number combina­ tion, as has been necessary on older computers, you can go to your “Language preference” settings on the bottom right corner of the screen. Here, ­ where it might indicate “ENG”, you can download the whole Estonian keyboard. It’ll take a bit of fiddling around to find out where certain letters and punctuation are. Eventually, though, it’ll become second ­nature.

you scroll down you can add a new language. From there, you will need to log out of your computer account before all changes are applied.

Change your entire interface language: This is a little bit more in­ tense, but with this modifica­ tion, you’ll also pick up more technical vocabulary through hands-on use.

If you’re using Windows, go to the “Start” symbol in the bottom left corner, then select ­ “Settings”, “Time and Lan­ guage”, and “Language.” When

9

in the 1990s, states that she is “an art world Tesla”, while Finnish-American cinemato­ grapher and film director Eric Saarinen has said, “Mery Crystal Ra understands the ­human spirit and knows how to communicate in a very basic way, which resonates with all people on the planet. She uses light, sound, and color to in­ spire us all to be better people... and to stand tall. She is very creative and technical at the same time – using modern tech­ nologies to help her tell stories on an emotional level. Meeli is a highly experienced ‘Princess of Light’” She has also innovated with­ in long-standing traditions like stained glass, creating windows for the Estonian Supreme Court building and a new temple structure. Her art feels represen­ tative of a new era, of new philosophies, but are part of ­institutions that stand the test of time.

Mery Crystal Ra gives architecture more emotion and ­ spirituality, turning away from brutalism. But to bring her creations to the public, which ­ are somewhere between con­ ceptual and architectural art, she communes with engineers, glass manufacturers, and other professionals outside the typical places where art is displayed.

Lately, she moves between her residences and studios in New York City and Helsinki, where the top fabricators for her artwork are, but is regularly back in Estonia. In each of these places, her architectural productions of glass and light create the possibility of trans­ formation, to all viewers who are open to it.

To see more of Mery Crystal Ra’s art, visit her website at merycrystalra.com.

Estonia ranked…

(Continued from page 8)

government to process these data, for example, to combat Hang an Estonian calendar in crime more effectively. Al­ though the act has been adopted, your home: the justice chancellor has set up If you ever feel like you a working group to analyze stare at screens too much, then risks arising from the collection this is a good way to add some­ of personal data for one purpose thing Estonian to your home in and their use for another. The the form of words and images. group is tasked with clarifying Sure, it’s not as streamlined of the procedures for which bio­ an organizational system as metric data will be used and something digital, but a calen­ whether individual rights are dar can be a tool for marking sufficiently safeguarded during more casual plans and re­ such processing. minders.

According to Hinsberg, inter­ You’ll be able to keep track net freedom is currently not of Estonian holidays throughout under threat in Estonia, but ­ the year, and look at the names nevertheless, a keen eye must ­ of months and days of the be kept on relevant develop­ week. Of course, it can be ments. “Each individual can do something exclusively ornamen­ their part to maintain the trust­ tal, too. You can get calendars worthiness of online content. printed (sometimes even with The more sensitive and compli­ photos of your choice) from cated is the topic, such as companies like Prindipood individual versus collective ­ (https://prindipood.ee/et/kalen­ decisions in health care, the ­ der) and Grano (https://epood. more important it is to use grano.ee/uStore/22/Category/­ c aution when distributing ­ 132/2022-Calendars). ­information,” said Hinsberg.

It’s small things like these that will go a long way to keep­ ing in touch with heritage and ESTONIAN LIFE culture.

10

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Open letter: Reflections on St. Peter’s Church Covid has been a burden to all of us but finally, on a crisp fall Sunday with a cloudless sky, I was excited to set off to hear live music. Although I had enjoyed an online streamed concert the night before, thanks to Estonian Music Week, this music would be of a more spiritual nature.

As I drove through sparse traffic, only found in Toronto on a Sunday morning, I made my way to a familiar place. I walked through the doors to an inviting, comforting sanctuary with the sun spilling onto the many wood-covered surfaces.

This is an incredibly unique space that I love. I was happy to see many others there, many more than I was used to seeing.

That was because this was a special day. It was the day that my church, St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto, was having an extra­ ordinary service. It was a cele­ bration of joining the Evangeli­ cal Lutheran Church in Canada.

It was also to be followed by an annual general meeting (AGM) of the church congregation.

The high turnout shows the interest in the church which many people still feel a personal affinity and interest towards.

Before moving onto the AGM there was the service to enjoy.

Serving was the Bishop of the ELCIC Eastern Synod, Dr. Michael J. Pryse, as well as the EELK Archbisop Urmas Viilma, Bishop Tiit Salumäe, our church’s minister Dean Mart Salumäe, as well as Rev. Kalle Kadakas from St. An­ drew’s Church.

The music of this service was at the forefront. We were blessed that the choir from the Estonian Haapsalu Cathedral performed in a Covid safe way

behind a see-through plastic curtain while all wearing face shields. Our own minister, with his great voice, joined them.

This was a high quality choir that sang many beautiful moving pieces acapella. One especially interesting song was supple­ mented by the singers imitating different birds.

Marta Kivik, our church or­ ganist, was joined by a previous organist, now with her PhD, Dr. Hanne Becker. Her amazing performance of a Bach piece was unparalleled.

The liturgical part of the ser­ vice was easily followed along in the written program that was both in Estonian on one page and English on the facing page.

This is something I would like to see more of in the future as we make the church more wel­ coming to those who find it easier to take part in English.

The sermon was delivered by the Canadian bishop who was incredibly warm and welcom­ ing. What I got out of his words was how we should be the salt of the earth and the light of the world. We each have gifts to improve the world. Don’t focus so much on the negative but rather the positive influence we can have.

We can take that thought to the predicament we are faced with by our own congregation.

The AGM meeting went smoothly. The church council was chosen and the previous executive was voted in for ­another term. The executive was voted on by the entire congre­ gation rather than what I under­ stand in the past was by a vote of the council members. This can be seen as even a more democratic process now that all members have a say.

Our minister, Dean Salumäe,

A friendly and respectful response to Arnold Tralla’s article I too enjoyed the special church service on Sunday, October 24 and I was uplifted and moved by Bishop Pryse’s sermon. I believe our congre­ gation has found a welcoming home in the ELCIC and we hope to invite Bishop Pryse to our church many more times.

When Bishop Pryse exhorted us to focus on the positives rather than the negatives, I found myself in some difficulty because, as a member of the Congregational Council for many years, I and the other council members have been struggling with diminished church attendance and declining funds. When, despite the efforts we had made to increase dona­ tions, the very real prospect of insolvency in the next few years became apparent, we were forced to consider selling the church. When this possibility was first tabled I felt sick. To

imagine losing Peetri kirik, where I have loved to come and find some serenity in the midst of the hustle and bustle of everyday life, was heartbreak­ ­ ing.

But when I took a step back, put aside my emotion and ra­ tionally analysed our financial ­situation, I had to agree that the time had come to consider selling. And at the General ­ Annual Meeting last year the vote in favour of seeking buyers indicates that our congregation is also capable of making ra­ tional decisions, no matter how difficult. Counter to some, who think that this decision is pre­ mature, selling such a property is a complex endeavour and may take a few years to com­ plete. In addition, finding a suitable new home for our ­congregation will take time.

I can assure our congregation and the Toronto Estonian

Nr. 44

has taken extraordinary steps to continue to serve the congrega­ tion during the pandemic both virtually and with a number of in person services at the church as well as retirement homes when possible. These have been supplemented with offering communion in the home and ­articles online and in the news­ paper.

The previous executive have been focused on the looming problem of declining revenues for the church, something that will soon have a great impact once the Salvation Army moves out of the church when the Eglinton Crosstown LRT is complete. The documents that were provided to the congrega­ tion laid it out in black and white that once they move out, the reserve funds will begin to dry up quite quickly. The expenditures of the church are ­ mostly a fixed cost and in my view are reasonable and not something where much savings can be found. The returns on investments have been low in ­ my view, but are understandable given the limited investments the church can make as a ­charitable organization.

So the biggest question that has caused stress for the com­ munity is the suggestion that the church building be sold. It was not actually talked about much at the meeting, but the documents supplied to the congregation clearly show that ­ the church is at risk of running out of funds around 2025. This is why the executive has al­ ready started exploring options.

I think it is up to the re-elected executive to clarify what options are being considered and to so­ licit ideas for saving the church from being sold soon. I am ­optimistic that a solution can be found. Not all hope is lost.

The church building with its immensely beautiful sanctuary is of utmost importance to many.

If it were to be sold and the

congregation to move some­ a social contract from the where else, I fear the numbers ­executive that, if they could get will fall even further and there enough people to pledge is a possibility that not only the amounts that could be relied on, church building will no longer they would in turn pledge to exist but that the congregation keep the church building for a itself will have to disband. In specified amount of time. the eventuality that the entire One hundred families pledg­ church building can’t be saved, ing 20 dollars a week would I would emphasize that every­ offset the loss of the Salvation thing be done to try and at least Army. If others would also con­ save the sanctuary. How we do tinue to support the church we that is up to the individuals in would no longer run a deficitthe congregation and others in or at least a small enough of the community who feel this is one to keep running well past a worthy endeavor.

2025. Ideally we need to have a A previous recent plea to the stable and r­eliable source of do­ community met with limited nations ­going forward. success, but I fear with all the I urge the executive to con­ talk of the church’s demise that there was a lot of hesitancy to tinue to be transparent and support the cause. I’m worried make it clear that no deals are that some people may be think­ being made with KESKUS, so ing “Why give money to some­ that any rumours can be put to thing that some predict is rest about collusion between the doomed anyway”. To counter two organizations. This will this I urge the executive to make it more likely that the come out and say that they are church can attract financial support. Even if the executive willing to explore all possibili­ ­ ties and that the sale is not fait concludes that a sale of the accompli. A focused fund-­ church building is inevitable, it raising endeavor with a clear is their duty to communicate goal of saving the church for at that to the congregation and to least a specified period of time reach a consensus. Archbishop Viilma spoke during the AGM is essential.

It was communicated that that questioning our elected there are 1024 households as leadership is a sign of an in­ members of record with 24% of terested and engaged congre­ them donating. The average gation and that consensus ­donation is $367. This amount ­building is better than division. could possibly be greatly Also, there has been talk increased. There are religious about joining with our fellow ­ congregations that require a Lutheran congregation. If an ­certain amount of donations, in agreement can be reached that effect a membership fee. We serves both congregations, that have no such thing but instead needs to be explored. rely on voluntary contributions I urge that ideas for saving – and so it should be. But what the church building and espe­ if we had households pledge an cially the sanctuary be brought amount that could be relied on forward, publicly and to the to keep afloat for a defined e ­ xecutive, so that they may be amount of time? As time has considered.

Let us be positive, gone on and my household has like the salt of the earth. Let us less financial stress, now that be the light of the world in my children have finished which our congregation shares ­university, what if I pledged a its faith in our spiritual home. thousand dollars a year for the next five years? This along with ARNOLD TRALLA

c­ommunity in general, that the Congregational Council has been entirely transparent and will continue to be. But I also heard Archbishop Viilma when he pointed out that questions to the council could and should be interpreted as showing interest, not criticism. And we will ­improve our efforts to do so.

We need dialogue and co­ operation, not confrontation and polarization.

There is a rumour circulating, I am told, that Pastor Salumäe’s agenda is to sell the church quickly and turn over the pro­ ceeds to Eesti Keskus. This is pure, mean-spirited fantasy, and we need this to stop. We cannot prove that this is not so, be­ cause the non-existence of something is impossible to prove.

Please, stop the rumours! Our Congregational Council and pastor have no relationship with Eesti Keskus and there is no communication between us.

I do applaud Mr. Trallas’s challenge to our church mem­ bers to find 100 families who could pledge a $1000 donation

annually. This would allow the continuation of Peetri kogudus in its present state at the present site. To grow the congregation we would require more, for example 200 families donating ­ $1000 per year, which would allow us to hire a youth pastor, have more effective bilingual services (with simultaneous translation), do other kinds of outreach, as well as carry out better maintenance of the ­deteriorating infrastructure. But this funding would need to be stable and reliable year after year.

I am extremely sceptical that we could get 200 families to make this commitment. In addi­ tion, the cost of replacing the bell tower cross (minimum $75,000–$100,000) and repair­ ing the leaking copper roof (minimum $1,000,000) is pro­ hibitive. This information and our financial trajectory has led the Con­ g­ regational Council to make the recommendation to our congregation to try to sell the church property. This option is being pursued. But if a credi­

ble and reliable solution is found, please note that we are under no obligation to sell the church and we can cancel the process at any time. We cannot afford to NOT pursue this ave­ nue, and consequently find our­ selves in a panic when our re­ sources have dried up.

The situation in which we find ourselves makes me very sad. Our parents and grand­ parents created a wonderful community for themselves and for us, their descendants. The regrettable fact is that this com­ munity has dwindled to less than the critical mass required to continue in the same way in the same places. The challenge for our generation is to down­ size responsibly and continue to serve the needs of our commu­ nity as best as we can.

We all have some soul­searching to do. With goodwill and God’s guidance anything is possible, so let us pull together and be the best that we can be, together.

TALVI MAIMETS Council member

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

EHATARE OTSIB TÖÖJÕUDU! EHATARE IS HIRING! Ehatare Retirement and Nursing Home is looking for a full time Maintenance Technician. The interested applicant needs to have a basic knowledge of mechanical and electrical systems, plumbing and carpentry. You would be working for our Environmental Services Manager and occasionally you may be on-call nights or weekends. Familiarity with the Estonian language would be an asset.

You will find Ehatare a friendly family-oriented home for our Estonian seniors where we strive to make their home safe and comfortable.

Please submit your application to Veronika Viinamäe, our Executive Director at vviinamae@ehatare.ca or if you want to ask further questions, you can also contact her by telephone at 416-284-0828

Peapiiskop Viilma jäi Torontos koroonalõksu Oktoobri lõpus Torontos ja Hamiltonis viibinud Eesti peapiiskop Urmas Viilma ei pääsenud ettenähtud ajal tagasi Eestisse, kuna osutus COVID-19 positiivseks. Lisaks Viilmale ei pääsenud Eestisse tagasi piiskop Tiit Salumäe ja Haapsalu koguduse ansambli liikmed, kuna olid sunnitud jääma karantiini.

Peapiiskop Viilma tegi selle kohta oma palgeraamatu lehel ka postituse, milles ütleb muuhulgas: Olen märganud, kuidas covid selle aasta sügisel eriliselt minu sõprus- ja tutvus­ ringkonnast ohvreid välja valib.

Inimesi, kes koroonaviirusesse nakatuvad, on mõlemast soost, igas vanuses, vaktsineerimata ja vaktsineerituid. Rohkem siiski vaktsineerituid, sest vaktsiini­ei­tajaid mu lähikonnas praktili­ selt ei ole. Üldiselt ei tea aga naka­ tunud, kus ja kelle kaudu nak­ kus ohvrini jõudis. Loomulikult lootsin, et minust läheb viirus siiski mööda, sest mõlemad doosid Pfizerit said varakevadel tehtud. Kuid eile pidin tõdema, et viirus sai mu kätte. Võiks öelda, et viimasel minutil enne tõhustusdoosi, mille kuupäev oli kalendrisse juba märgitud. Pidin kolmanda doosi saama kohe pärast välislähetusest jõudmist.

Mõni päev enne Kanadast kojusõitu napsas covid mu lähe­ dase pereliikme ja paar päeva hiljem köhatasin juba ka ise.

Testi tegema minnes juba aimasin, milline tulemus ees ­ ootab ja see osutus tõeks – POSITIIVNE! Kohalikus keeles oli testitulemusele märgitud: „Virus DETECTED by real­time PCR. Õnneks ei ole meil, kes me siin koos covidit põeme, ohtlik­ ke sümptomeid. On vaid nohu, köha ja väike palavik. Ühel on kadunud ka haistmismeel, kuid kõigil on alles huumorimeel, mis praeguses olukorras on osu­ tunud kõige olulisemaks.

Viilma jagab ka on kogemusi covidi-ajastul reisimise kohta: Reegel on ju viirusega naka­ tumisel järgmine: kui lähedane pereliige haigestub, tuleb ta teistest koheselt isoleerida – vähemalt 10 päevaks. Kokku puutuda üksteisega ei tohi.

Samas vajab isoleeritu süüa, tema tervisel peab hoidma silma peal ja kusagil peab ta ka

Foto: Peeter Põldre

e­nnast pesta saama ja muid hügieenitoiminguid korraldada.

Kui ollakse perega ühes hotelli­ toas, siis see isoleerimiseks ei sobi. Näiteks, Kanada võimud võivad teha isoleerimiskohus­ tuse eiramise eest trahvi kuni 5000 Kanada dollarit päevas.

Järelevalvet tehakse võimude poolt samuti – helistatakse, küsitakse detailideni, mida olete viimastel päevadel teinud, kui­ das isolatsiooni olete korral­ danud ja järginud. Andma peab ka aadressi, kus isolatsioonis ­ollakse. Selle aadressi tegelikku paikapidavust võidakse kontrol­ lida.

Kolm päeva pärast esimese pereliikme haigestumist peavad teised minema uuesti testi tege­ ma. Kui tulemused on negatiiv­ sed, on isolatsioon õnnestunud.

Kui tulemus on vähemalt ühel pereliikmel positiivne, hakkab tema puhul uuesti lugema 10-päevane isolatsioonikohus­ tus.

Negatiivsena püsinud pere­ liikmed peavad kindlasti ka veel vahetult enne riigist lahkumist tegema testi. Kui see on negatiivne – siis head kojusõitu!

Kui nüüd viimasel minutil on ka veel tervena püsinud pere­ liige või liikmed samuti hai­ gestunud, algab uus 10-päevane isolatsioon. Mida suurem pere, seda suurem võimalus reisil vii­ bimise pikenemiseks. See reegel kehtib ka teistele gruppidele, kes koos reisivad ja lähikon­ taktseks osutuvad (võistkonnad, laulukoorid, jne).

Seega, kui reisib 3-4-liikme­ line pere ja positiivsed testid hakkavad laekuma mõnepäe­ vaste vaheaegade järel, võib reis pikeneda 2-3 nädala võrra.

Kogu see aeg tuleb kusagil ela­ da, käeulatuses peab olema toit ja muud esmatarbevahendid.

Ennast ja oma riideid peab saa­ ma pesta. Täiskasvanud peavad olema valmis oma töö ja muude kohustuste ümberkorraldami­ seks distantsilt. Lapsed peavad jätkama õppimist distantsilt.

11

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Söömise kunstist – ehk mälumisest See, kuidas me sööme, on sama tähtis kui see, mida me sööme.

Tänapäeval söövad inimesed igasugustes kummalistes olu­ kordades – tänaval kõndides, sõidukit juhtides, tööd katkes­ tamata arvuti taga, ajalehte lugedes, filmi vaadates ... Just nagu söömine ei oleks tegevus, mis vääriks aega ja kohta sellele pühendumiseks. Nagu see ei va­ jaks meie jagamatut tähelepanu – mitme asjaga korraga tegele­ mine on muutunud eluviisiks.

Süües saame toidust toi­ taineid, aga samavõrd ka ümbritseva keskkonna energiat.

Kui sööme vastumeelses õhk­ konnas, siis võtame koos toidu­ ga endasse midagi ebameeldi­ vat. Kui aga einestame kaunis pargis või mere ääres, siis saame endasse midagi sootuks positiivsemat. Kas oled kunagi tähele pannud, kui palju meel­ divam on süüa värskes õhus, kuidas looduse keskel piknikul serveeritud toit on palju isuära­ tavam?

Nautida õhtusööki sõpradega vesteldes on igati kena ja meel­ div komme. Seevastu söömine tähtsa äriasja arutamise juures on tõenäoliselt kahjulik nii meie seedimisele kui ka toitainete omastamise protsessile. Et toi­ dust võimalikult palju toitaineid kätte saada, on kõige parem süüa lõõgastunult, mitte inten­ siivset mõttetööd tehes, ja soo­

Kui ollakse teiselpool maakera, siis muudab õppetundides inter­ neti kaudu osalemise peaaegu võimatuks ajavahe, mis võib öö ja päeva omavahel täiesti ära vahetada.

Eriti huvitav on muidugi ka jälgida, kuidas lennufirmade piletite vahetamise või piken­ damise reeglid on elu covidi ajal huvitavaks teinud. Näiteks ei saanud meie tagasisõidu pileteid muuta, sest oleks pida­ nud jõudma seda teha 48 tundi enne lennu väljumist. Samal ajal tuleb värske PCR test teha nõnda, et see oleks tehtud vähe­ malt 72 tundi enne sihtriiki jõudmist. Kui ümberistumisi on mitmeid ja lendude vahed pi­ kad, ei pruugi testi saada tehagi hiljem kui 48 tundi enne lendu.

Lisaks, testide aegu ei ole alati valida selle järgi, kuidas lennu­ kid lendavad. Meie lennupiletid lennufirma tühistas, sest saime teada pereliikme haigestumisest alles 44 tundi enne lennuki väl­ jumist. Selleks ajaks oli lennu ümbervahetamise aeg juba ­ümber saanud.

Valmis peab olema ka lisaku­ ludeks, mis kaasnevad kõigi pereliikmete üksteisest isoleeri­ miseks sobiliku ööbimiskoha leidmisega. Samuti tuleb läbi mõelda, kes ja kuidas toimetab majutuskohta toidu ja vajalikud ravimid, kui pereliikmed ise

vitatavalt meeldivas ümbruses.

Pingete ja stressi mõjul lakkab meie seedesüsteem tõhusalt töötamast. Tee endale harjumu­ seks enne söömist teadlikult lõdvestuda: näiteks hinga paar korda sügavalt sisse ja välja.

Seedimine saab alguse juba suus, toitu mäludes. Liitsüsi­ vesi­kuterikast toitu (köögiviljad, teraviljad ja kaunviljad) süües on eriti kasulik korralikult mäluda. Sülg sisaldab amülaasi nimelist ensüümi, mis hakkab lõhustama liitsüsivesikuid liht­ süsivesikuteks ehk suhkruteks juba siis, kui toit on alles suus.

Mäludes seguneb toit amülaasi­ ga ning vabaneb täisteravilja­ dele ja köögiviljadele omane magusus. Tundub, nagu meeli­ taks loodus meid toitu korrali­ kult mäluma, andes vastutasuks magusat maitset.

Suul on tähtis ülesanne see­ desüsteemis. See on ainuke koht, kus toitu mehaaniliselt väiksemateks tükkideks jahva­ tatakse. Hästi läbimälutud toit kergendab ülejäänud seedesüs­ teemi tööd ja keha saab efek­ tiivsemalt toitaineid omastada.

Aga mälumine pakub midagi enamat kui seedimisele ja ­toi­tainete omastamisele kaasa ­aitamist. Mälumine kui kehaline tegevus stimuleerib omakorda ­ immuunsüsteemi kaitsvate T-rakkude loomist harknäärmes.

Seetõttu võiksid siis, kui vajad rohkem energiat, tervenemist või jõudu, erilise hoolega mälu­ da. Isegi vedelikke saab mälu­ da! Budismis on ütlus: „Mälu oma jooki ja joo oma toitu.“

Septembris sündisid Eestis ühed kolmikud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1141 sündi, neist 541 tütarlast ja 600 poisslast.

Harjumaal sündisid kolmikud tüdrukud. Kaksikuid sündis 16 paari (2 paari poisse, 8 paari tüdrukuid ja 6 segapaari).

Tallinnas registreeriti 374 sündi, Harjumaal 174, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 71, Jõgevamaal 28, Järvamaal 23, Läänemaal 15, Lääne-Virumaal 55, Põlva­ maal 15, Pärnumaal 65, Rapla­ maal 31, Saaremaal 33, ­Tartu­maal 166, Valgamaal 15, Viljan­dimaal 39 ja Võrumaal 30 lapse sünd.

Tüdrukute nimedest olid eelistatud Hanna, Sofia, Eva ja Lenna ning poiste nimedest Robin, Kristofer ja Oliver.

isolatsioonikohustuse täitmise või viirusesse nakatumise tõttu väljas liikuda ei tohi.

Ka majutuskoha kulusid ei pruugi kindlustus hüvitada, kui tegemist on näiteks panga kuld­ krediitkaardiga kaasas käiva reisikindlustusega. Siis tuleb hoolikalt valida, millise panga

Retsept:

Tatravorm Marika Blossfeldt kaheksale Selle uskumatult hõrgu toidu retsept on pärit minu emalt, kes tavatses niimoodi järele­ jäänud tatart ära kasutada.

Siinkohal on aga ka tatra keetmine retseptis ära toodud.

1 l vett ½ l tatratangu 1 sl oliiviõli 4 näputäit soola 5 sibulat, hakitud 2 sl oliiviõli 4 porgandit, pikuti neljaks, siis risti viiludeks lõigatud 1 keskmine valge kapsas, hakitud soola ja pipart 10 muna 120 ml piima hapukoort serveerimiseks 1. Kuumuta ahi 200°C / 390°F-ni.

2. Aja vesi keema. Lisa tatar, õli ja sool. Aja uuesti keema, seejärel vähenda kuumust miinimumini ja lase veel 15 minutit kaane all haududa.

3. Prae sibul õlis. Lisa por­ gandid, kapsas ja veidi vett.

Kata keedunõu kaanega ja lase 5–10 minutit haududa, kuni köögiviljad on peh­med.

4. Sega kapsasegu keedetud tatraga. Maitsesta soola ja pipraga.

5. Klopi munad piimas lahti, vala munasegu tatrale ja sega.

6. Laota segu 20 x 30 cm suurusesse õlitatud ahju­ vormi.

7. Küpseta tund aega või kuni muna on hüübinud.

Serveeri hapukoore ja toma­ tisalatiga.

Septembris sõlmiti 520 abie­ lu, neist 55 notarite ja 24 vai­ ­ mulike poolt. Lahutati 220 abielu, neist 32 notarite poolt.

Septembris registreeriti 1377 surma.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1209 sündi, 1280 surma, 499 abielu ja 272 abielu­ lahutust. (SiMPT/EE)

krediitkaarti eelistada.

Peapiiskop Viilma viibis Torontos seoses tänujumalatee­ nistusega 24. oktoobril 2021.a., mis toimus seoses EELK Toronto Peetri koguduse vastu­ võtmisega ELCIC (Evangelical Lutheran Church in Canada) liikmeks.

12

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Nr. 44

Nädala portree

Noor muusik Ingmar Erik Kiviloo: „Ma usun, et mõelda tuleb suurelt“ Tallinnas elav noor muusik, gümnaasiumi viimases klassis õppiv INGMAR ERIK KIVI­ LOO (17) on vaatamata noo­ rele eale saavutanud märki­ misväärselt palju nii kodu­ maal kui laias maailmas. Ta on tuttav paljudele Kanada ja Ameerika eestlastele mitme­ telt esinemisreisidelt (vt. CV).

Võimalik, et tulevikus võib ta end just sellel mandril õppi­ mas-täiendamas näha, sest P.-Ameerika on ülikooli vali­ kus kindlalt silmapiiril.

Ingmar ja ta ema Heidy Eskor-Kiviloo andsid heal meelel intervjuu Eesti Elule.

Kuna noore muusiku päevad on täis tihedat tööd, oli ema Heidyl rohkem aega küsimustele vasta­ ta; nii sündisidki enamus vastu­ seid ema ja poja koostöös.

Palun meenutage mõnd

esinemisreisi Kanadasse.

Heidy: 2015.a organiseerisin Kanadasse laste kontsertreisi – poja viiuliansambel „Võlu­ kee­ led“, tütre trummibänd „TrummIt“ esinesid nii Torontos kui Seedrioru ja Jõekääru laagrites ning Whistleris Lääneranniku Eesti Päevadel. LEPile sõitis viiuliansambel ning Eestist lisandus poistebänd Wigla.

Ingmar koos kahe triokaas­ lase, Karoliina ja Ursulaga, võt­ sid Torontos 2018.a osa mit­ metest EV100 sündmustest ning soojendasid Toronto eestlaste südameid kontserdiga Tartu College’is, ballil Eesti Majas, suurel rahvapeol Sheraton Centre’is ja jumalateenistusel.

Viimasel aastal on Ingmar osalenud Kanadas mitmel on­ line viiulikonkursil, kus on ol­ nud päris edukas. Mitme 2021 konkursi osas võib välja tuua kolm Kanadas korraldatut (vt.

CV).

Praegu on plaan, et aasta pärast, kui gümnaasium läbi, tahab Ingmar P.-Ameerikasse muusikat õppima minna.

Nagu mainisid, alustas Ingmar viiuliõpinguid 6aas­ tasena. Kas tundsid juba siis, et tegemist on eriti andeka lapsega, ja millal see äratund­ mine tuli?

Muusikavallas ei olnud küll erilist andekust silmipimestavalt näha. Ta oli andekas mitmes valdkonnas või oma oskuste poolest, ent 6aastasena oli ta muusika mõistes täiesti tavaline poiss, kes nii nagu enamik Eestis elavaid väikelapsi osales mitmetes kunsti- ja muusikarin­ gides või spordiklubides. Ta laulis Eesti televisiooni muusi­ kastuudios ning oli loomulik

Ingmar koos ema Heidyga New Yorgis 1. aprillil 2018, mil viiulitrio mängis Alice Tully saalis Lincoln Keskuses Esto-Atlantise kontserdil.

Foto erakogust

a­sjade käik, et õpib natuke üht või teist pilli. Meie peres pole ühtegi viiuldajat, oli pigem hirm, et nii nõudliku pilli valiku puhul lahtub esmane lapse soov ruttu. Ingmar ei alustanud pilli­ õpinguid klassikalise meetodi järgi muusikakoolis. Minu enda mälestused muusikakoolist olid sellised, et pigem soovisin ana­ loogset rada vältida. Nii alustas Ingmar viiulimängu hoopis Suzuki-lapsena. Ajal, mil ta hakkas konkurssidel käima, muutus õppimise süsteem ning pühendumise tase. Igal juhul ei soovinud keegi meie perest temast muusikut kasvatada. ­ Pigem oli mõte olla mitmes valdkonnas natuke enda rõõ­ muks „kodus“ ning harida hinge.

Ingmar: Aastaid tagasi ei arvanud, et minust saab muusik.

Muusika on mulle alati meeldi­ nud ja huvi pakkunud, kuid ei näinud ennast klassikalise muusikaga tegelemas ning lõ­ ­ puks astusin aasta tagasi otsus­ tavad sammud, et hakata ise muusikat looma. Harjutama peab palju ja kuna mulle meeldib muusikaga tegeleda ning ees­ märgid on selged, siis pole mul probleeme ka palju harjutada.

Vastumeelt selles osas pole.

Päevas enamus ajast pärast kooli läheb muusikale ning olen tänulik, et mul selline võimalus on. Kui parajasti ise pille ei mängi või ei laula (näiteks bus­ siga sõites või kuhugi jaluta­ des), kuulan alati teiste artistide muusikat. Palju erineva muusika kuulamine aitab ka muusikutel endil leida inspiratsiooni ja muusikalisi mõtteid enda muu­ sikalise väljenduse suunas.

Esinemised, reisid, konkur­ sid, võidud, diplomid, tunnus­ tused... Küllap tead emana kõige paremini, mis on olnud kõige selle taga, kuna oled aastaid väsimatult tegelenud sündmuste korraldamise ning esinemis- ja konkursivõima­ luste leidmisega. Kust võtad selle meeletu energia?

Heidy: Nähes, kui suurepärased on lapsed oma vaimujõus ja -ilus, on minupoolne rõõm nende lennule kaasa aidata. Ma tõesti naudin andekate laste heaks võimaluste loomist.

Mõni­ kord on just esmalt uto­ pistlikud ja ületamatud ideed reaalsuseks saanuna oma teel olnud valude tõttu kõige ma­ gusamad viljad toonud. Toon ühe näite: kes oleks võinud uneski näha, et lastel on võima­ lus osaleda meistriklassis maail­ makuulsa viiuldaja Maxim Vengeroviga? Aga see toimus!

Märkasin talvel juhuslikult prof.

Vengerovi kodulehel konkursi toimumise teadet ja et an­ ­ sambli­ test valitakse välja üksi­ kud. Ma ei öelnud lastele, õpetajale ega kellelegi teisele, et täitsin kõik paberid ning edasta­ sin videod. Ühel päeval võttis minuga ühendust Maxim Vengerovi kunstiline produtsent

Esinemine Saksamaal Vivat Multitalent stipendumi üleandmise galal 2019.

Foto erakogust

Ingmar koos maestro Eri Klasiga Eesti Rahvuskultuuri Fondi tunnustamise sündmusel.

Foto: Peeter Hütt

ja ütles, et Ingmar-KaroliinaUrsula võitsid meistriklassi.

Selline seik nende loomingulis­ es biograafias on tulevikus palju väärt. Oli süda­mest hea meel, et õnnestus midagi taolist neile võimaldada.

Võite ja saavutusi on Ing­ maril tohutult – kas tahaksid tuua välja mõned, mis eriti olulised?

Olen alati arvanud, et kunst ei ole nagu kaugushüpe, kus on objektiivsed sentimeetrid ning mõõdetav tulemus. Nendest kümnetest saavutustest tähtsam on Ingmari kui isiksuse areng, tema võit inimesena – jääda kauniks oma hingelt ning kaastundlikuks vaimult. Käime ­ esi­nemas vanadekodudes, laste­ kodudes, haiglates. Need sü­ dam­ likud kohtumised on palju olulisemad kui medal kapis.

Oluline on oma loomingu kau­ du ülendada nii ennast kui kuu­ lajat. See kas on või siis ei ole.

Mul on meeles selletalvine Ingmari muusikakooli tavakont­ sert Vanalinna Muusikamajas, kus ta mängis Debussy Kuu­ valgust. See oli maagiline mo­ ment, missugust kooli muusika­ õpetajate sõnutsi on nad üle­ üldse harva kuulnud, rääkimata lapse ühel õhtusel tavalisel ­esinemisel.

Tema võidud, stipendiumid ja muu objektiivne on ta loomingulisest biograafiast loe­ tav. Küll ei ole sealt võimalik välja lugeda elamusi, rõõmu, vaimustust ja elujõudu pakkuvat toetust, mis on tulnud kõikidelt viiulireisidelt. Aastate kestel on sõidetud ju palju (Austraalia, USA, Kanada, Holland, Soome, Venemaa, Indoneesia, Prantsus­

maa, Itaalia, Kreeka, Läti).

Mis on olnud viimase aja tähelepanuväärsemad sünd­ mused?

Hiljutistest olulisematest sünd­ mustest võib välja tuua selle, et Ingmar võeti vastu Eesti Muusika- ja Teatriaka­ deemia Noorteakadeemiasse viiuli erialal. Oma gümnaasiu­ mis, Vanalinna Hariduskollee­ giumis õpib ta lisaks viiulile ­heliloomingut ja kompositsiooni Riho Esko Maimetsa juhenda­ misel. Kevadel osales ta oma looga Uno Naissoo nimelisel heliloomingu konkursil, kus jõudis finaali ning pälvis eri­ preemia. Paar aastat tagasi osales Ingmar Vivat Multitalen­ di konkursil ning valiti seal sti­ pendiumi saanute hulka, käies ka Leipzigis galal esinemas.

Augustis toimus konkurss Tallinna Talent, kus Ingmar ­valiti 300 võistelnud noorest 20 parima hulka.

Praegu on ta „Eesti otsib superstaari“ saatesarja keerises ­ ja jõudnud seitsme parema hul­ ka. Konkurss kestab detsembri keskpaigani.

Hiljuti kutsuti Ingmar „Minu unistuste päev“ organisaatorite poolt musitseerima Alexela kontserdimaja lavale koos väikse piigaga, kelle unistuseks oli koos suurema muusikuga mängida. Sellised kutsed ja võimalused endast anda teevad rõõmu.

Tulevikuplaanidest...?

Sel aastal tuleb ennast tub­ listi näidata, võistelda, esineda ja loota, et kõik viib lõpuks ülikoolis stipendiumini. Ilma selleta ei ole mõeldav Eestist (Järgneb lk. 13)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Ingmar Erik Kiviloo (17) – Vanalinna Muusikakooli muu­sikaharu 12. kl. viiuliõpilane. Õpetajad Tereza Šmerling-Heinsaar, Mari Tampere-Bezrodny (EMTA Noorteaka­deemias), lisaeriala helilooming – juhendaja Riho Esko Maimets. Õpib laulmist Anna Vinogradova juures (Anna Curly Swing Band), tegeleb oma lugude produtseerimisega (konsultant Margus Alviste). ​Mängib viiuliansamblis „Võlukeeled“, on loonud-tegutsenud kooslustes „Pistik“, „Rhythm of Adventure“, gümnaasiumitasemel mitmes poiste­bändis erinevate lugude sal­ vestuseks. Noorte bändide võitjana esines trummimängijana ,,Rhythm of Adventure“’is Nordea kontserdisaalis ,,Eesti laulu“ lõppkontserdil (2014).

On õppinud 4 aastat Balti Filmi- ja Meediakoolis noorte stuudios filmitegemist; mängi­nud Mart Kivastiku filmis „Üks mu sõber“.

On õppinud lisaks viiuli- ja trummimängule orelit, mängib ka kitarri, elektrikitarri ja klaverit. Põhikoolis oli Vanalinna Muusikakooli VHK keelpilli­ orkestri ning Püha Miikaeli Poistekoori liige, gümnaasiumis VHK Kammerkoori liige.

Sooloesinemisi on olnud Šveitsis (2015) Noorte Talentide kontserdil, Kanadas Torontos ning LEPil Whistleris (2015), Bali saarel Suzuki AasiaAust­ raalia konventsioonil (2016), Eesti Päevadel Ade­ laide’is (2016), Sydneys (2017) ning USA Eestlaste Idaranniku Päevadel Miamis ning kont­ serdil Boca Ratonis (2017), Soomes (2017). Ansambli liikmena on osalenud Briti Suzuki Galal Albert Hallis (2016).

2016 esindas Eestit Indonee­sias Austral-Aasia ülemaailmsel festivalil, esinedes festivali avamisel ja Noorte Talentide kontserdil solistina.

2017 ja 2018 esines Tallinna Kammerfestivali noortelaval ning Talvefestivalil (PLMF).

2018.a. kolm kontsertreisi Lätti, Hollandisse ja Põhja-Ameerikasse (24 kontserti trio esimese viiuli ja solistina, sh ­esinemine New Yorki Lincoln Center’is).

2019 suvel esines Võlukeelte koosseisus ja solistina 8 laval Firenze, Provence’i ja Cremona rahvusvaheliste noorte keel­ pillimängijate festivalidel.

2019 oktoobris osales eriprojektis MEZZO, mille tule­musena mängisid 4 noort solisti Mustpeade Majas ERSO muusikutest koosneva kammerkoosseisuga „Entre’ Acte“ kontserdil „Küpsed õunad ei kuku puust kaugele“.

Ingmar on saanud 2 korral Eesti Rahvuskultuurifondi stipendiumi, 2018 Rain Lõhmuse nim. fondist noorte annete toe­tamiseks.

(Pandeemia) eriolukorras alus­ tas 2020. a kevadel soo­ lo­ lauluõpinguid Anna Curly juures, heliloomingu kirjutamist Riho Esko Maimetsa ja Stig Rästa juures. 2021. a. kevadel avaldas videodena albumi enda kirjutatud 8 laulust.

Meistriklassid: 2016, 2019 – 2021 Anna Liisa Bezrodny (UK) 2016 – 2018 Mary Ann and Craig Mumm (USA, Metro­politan) 2019 – 2021 Maano Männi (Soome-Eesti) 2019 Jonathan Morton (UK) 2018 – 2021 Mari Tampere Bezrodny (Soome-Eesti) 2020 – 2021 Arvo Leibur (Eesti) 2021.a. kevadel trio (Ingmar, Karoliina, Ursula) koosseisus viiuli meistriklass ülemaailmselt tuntud Maxim Vengerovi juures.

Konkursid: • Maxima noorte talentide vabariikliku konkursi finaal kunstide kategoorias, Tulevi­ku­talent 2015 nominent ning ­stipendiaat • 2016 vabariiklikul keelpilli­ mängijate konkursil „Noor instrumentalist“ teises vanu­segrupis I koht regionaalses ja vabariiklikus voorus. Valiti Eesti Muusikaakadeemia žürii lemmikuks • 2018 novembris Soomes Sibeliusele pühendatud rahvusvahelisel konkursil JSFest oma vanuserühmas II koht (I välja ei antud); samal konkursil saavutas trio koosseisus üldvõidu • 2019 jaanuaris Moskvas Gnessini nim. rahvusv. keelpillikonkursil trio koosseisus III koht • 2019 valiti noorte annete rahvusvahelisel konkursil Vivat Multitalent stipendiaadiks kutsega esineda Leipzigis toimu­nud galal. Stipendium võimaldas õppimise rahvusvahelises suvekoolis Kreekas • 2019 Rahvusv. viiulikonkurss Zeus Kreekas (lühivormid) – III koht • 2019 novembris Tartus keel­ pillimängijate konkurss-festivali laureaat, eripreemia virtuoos­pala eest • 2021 Kamerton – (Moskva, Venemaa) – laureaat, hõbe­medal • 2021 II rahvusv. klassik. muusika konkurss Viva Music All World (New York, USA) – laureaat, hõbemedal kutsega esineda Peterburis ja New Yorgis • 2021 Rahvusv. noorte talentide konkurss Nouvelles Etoiles (Prantsusmaa) – II koht; (trio) – I koht • 2021 North American Virtuoso International Music Competition (hõbemedal) • 2021 Quebeci rahvusv. online muusikakonkurss (I koht, plaa­ti­namedal) • 2021 Rahvusv. muusikakonkurss Grand Metropolitan (Kanada) - I koht, kuldmedal • 2021 Rahvusv. muusikakon­kurss Iscart (Lugano, Šveits) (viiul) – II koht; (laulukategooria) – I koht; (trio) – I koht • 2021 Saaremaa rahvusvaheline keelpillide suvekool – kapriiside võistlus II koht • 2021 Uno Naissoo nim. heliloomingu konkursi finalist ja eripreemia • 2021 Tallinna talent finalist sooloviiuli kategoorias, stipendium. Osales konkursil ka im­provisatsiooni, levimuusika, ansamblite kategoorias.

13

S P ORT

Eestlane püstitas 30-kordse ultratriatloni maailmarekordi

Noor muusik…

(Algus lk. 12)

nii kaugele ja kallile õppimisra­ jale sättida.

Edaspidise osas – lõhki rebi­ da ennast ei saa. Kui laual on üldises plaanis muusika oma mitmetes avaldumisvormides, tuleb ühel hetkel millessegi rohkem panustada. Viiul, heli­ looming, produtseerimine, laul­ mine. Miski peab viima südame.

Mingil moel on mõeldav üht ja teist ühendada. Klassikamaailm on halastamatu. Valides ta kõr­ vale veel midagi muud, visa­ takse sind tõsisemate muusikute esipaneelist koheselt vähemate vendade sekka. Seetõttu peab hästi kaaluma, kuidas ja mis edasi. Ingmari viiuliõpetajad loodavad ja ootavad, et ta valib eksklusiivselt pilli, kuna see on senini olnud peaaegu et kogu ta elu, selles on ta hea ning oma esinemislaadi poolest poeb ta publiku südamesse.

Ingmar: Plaanid on suured, aga arvan, et suurimad unistused

Uus raamat

,,Eduard Alver. Tema aeg ja inimesed“ Poliitikuna tuntud Siim Kallas pani kirja oma vanaisa Eduard Alveri eluloo, mis ilmus hiljuti kirjastuse Varrak väljaandel.

Eduard Alver (1886-1939) oli mõjukas advokaat, Eesti Vabariigi esimene politseiülem ning lühikest aega Kaitse­ politsei Peavalitsuse ülem. Ta oli aktiivne Läänemaa oma­

jätan hetkel saladuseks. Ilma ühegi kahtluseta jätkan muusi­ kaga ja tegelen nii viiuli, lookir­ jutamise, laulmise, produtseeri­ mise ja teiste instrumentide õppimisega. Peale gümnaasiumi lõpetamist kandideerin ülikooli just Ameerika Ühendriikides, kuna tunnen, et see on paik, kus oleks mul ideaalne oma teekon­ da jätkata. Tahaksin arendada tänapäeva muusikat selles suunas, nagu ise ette kujutan ja tean, et selleks vajan palju tahtejõudu ning ka teisi inimesi, kes sel rajal mulle toeks oleksid. Austan väga artiste, kes esitavad, kirjutavad ning produt­ seerivad enda lugusid ning just sellisena tahaksin ka mina tegutseda. Üks sellistest artis­ tidest oli George Michael, het­ kel tegutseb ka tuntud artist nimega Charlie Puth, kes on õppinud ülikoolis muusikapro­ duktsiooni. Ma usun, et mõelda tuleb suurelt, milleks sihtida väikseid eesmärke, kui abso­ luutselt kõik on võimalik.

Küsis: KAIRE TENSUDA

kaitse tegelane ja Eesti Kaitseliidu ülem Vabadussõja ajal. ,,See on jutustus Eesti Vabariigist ja nendest episoo­ didest, sündmustest ja protses­ sidest, millega otse või kaudselt oli seotud minu vanaisa Eduard Alver,“ selgitab Siim Kallas. ,,Tegelaste seas on terve hulk Eduard Alveri kaastöötajaid ja ajaloolisi isikuid, kellega ta ühel või teisel viisil kokku puutus.

Selle kirjatöö eesmärk ei ole võistelda tõsiste ajalooliste uuri­ mustega. Võiks öelda, et see on ajaloo ja poliitikaga tugevasti läbi põimitud publitsistlik jutus­ tus, kuid ajalugu see pole ja kunst(ilu)kirjanduseks ei söanda seda samuti nimetada.“ Siim Kallas on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik, Refor­ mierakonna asutaja. Aastatel 2002–2003 oli ta Eesti pea­ minister. 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 oli Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresident. Ta on kirjutanud ka raamatud ,,Kallas. Esseed, mõtted ja päevakaja 2004– 2015“ ning ,,Vabaduse ja kur­ juse vahel. Euroopa Liidu lugu“. (PM/EE)

Eestlane Rait Ratasepp, kellel kavas läbida 60-kordne ultra­ triatlon, on sellega jõudnud poolele maale. Rait Rata­ sepale kuulub nüüd maailma kaks kiiremat 30-kordse ultratriatloni aega. Praeguse 30-kordse ultratriatloni läbi­ mise keskmine aeg on 11:06.54.

30 triatlonit 30 päevaga on ultratriatloni võistluste seni ­pikim formaat. Seda on korral­ datud vaid ühel korral – aastal 2013, võitjaks osutus ungarlane Jozsef Rokobi (356:33.17).

Ratasepp on nüüdseks oma 40-kordse kui ka 60-kordse ultra­triatloni raames Rokobi re­ kordi korduvalt edestanud.

Ratasepa sõnul on kogu kat­ sumuse raskus rattasõidul. Iga päev tuleb rattarajal võtta 1800 tõusumeetrit ja toime tulla tuge­ vate tuultega.

Ratasepp on kindel, et lihtsa profiiliga rattarajal suudaks ta triatlone läbida ajaga alla kümne tunni. Seda plaanib ta ka 2023. aasta augustis testida.

Sarnaselt varasematel aasta­ tel läbitud 20- ja 40-kordse ultra­triatlonitele, on ka tänavuse 60-kordse keerulisemaks osaks kulutatud energia tagasi söö­ mine. ,,Kui inimene kulutab ühes aastas keskmiselt üks mil­ jon kilokalorit, siis ma olen Garmini kella kohaselt kuluta­ nud 30 päevaga peaaegu et vee­ randi sellest. Energia tagasi söömine on sellise katsumuse vahest üks keerulisem osa,“ tõdes Ratasepp.

Enamus kulutatud energiat tuleb tal tagasi süüa just sporti­ mise välisel ajal. Ka öösel äratab keha teda korra või kaks üles ja nõuab söögi näol lisa­ energiat. (ERR/EE)

Ilmunud on Tokyo olümpiamängudele pühendatud raamat Oktoobri alguses ilmus XXXII suveolümpiamängu­ dele pühendatud raamatut ,,Tokyo 2020“, mis on tradit­ siooniline olümpiat kokku­ võttev väljaanne.

Enne Tokyo 2020 tule sütti­ mist polnud Eestil võistkondlik­ ku olümpiakulda, isegi paarina võidetut mitte. Vaid kolm naist oli Eestimaal olümpiamedalis­ tiks kasvanud, selliseid mehi oli märksa enam.

Raamat annab mitmekesise ja ülevaatliku pildi Tokyo olüm­ piamängudest, pöö­ rates erilist tähelepanu Eesti sportlaste sooritustele suurvõistlusel.

Asjatundlikud autorid analüü­ sivad tulemuste põhjuseid ja tagajärgi.

Eesti esimene olümpiamänge kokkuvõttev raamat ilmus 1936. aastal kergejõustiklase ja spor­ diajakirjaniku Aleksander Ant­ soni sulest. (PM/EE)

14

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

NOORTE NURK Konna otsi võrgust. Võrk ripub paadi/kuuris Kas sa oled täna VÕRK tuleb sõnast net; internet, aga ka ämblik (Charlotte) koob võrku. Me muudkui hüppame võrku, oma telefoni või arvuti kaudu, kui midagi targemat teha ei ole. Aga kui võrgu/ühendust pole? Siis tõsta silmad veidi kõrgemale ja kaugemale. Pea püsti ja selg sirgu – sügis/mets on konni, seeni ja muud põnevat täis.

Kõik konnad ei ela vees ja kõik puu/konnad ei ela džunglis. Fotol on näha Kotkajärve lähedal suvila aknal süüa otsivat puu/konna ehk eesti keeles pigem LEHE/konna (gray tree frog, Hyla versicolor). Tema alustas oma elu vees, aga siis kolis metsa, lausa puu otsa! Sellepärast on ta KAHE/PAIKNE (elab kahes paigas) ehk amfiib (amphibian).

Amazonase vihma/metsa sobiksid need eksootilised tegelased küll: nende pikkade varvaste otsas on IMI/NAPAD (suction cups), mis aitavad neil ronida mööda siledat lehe/pinda – ja aknaid! Nad muudavad oma naha/värvi, olenevalt temperatuurist, valgusest, niiskusest ja oma tujust. Ja nad elavad kuni 9-aastasteks, see tähenab ka 9 külma Kanada talve.

Foto: Elin Kaia Marley

Oleme harjunud otsima kõikide asjade kohta kiiret teavet (in­­ formatsiooni) „võrgu“ (interneti) kaudu. Aga kui võrgu/ühendust luua ei saa, sest mobiil/andme/ side (data) sai otsa või levi (signaali, coverage) või wifit pole, ei ole vaja olla kurb nagu see pilv.

Kui oled metsas, siis proovi otsida üles see teine, vana ja töö/kindel võrk – näiteks paadi/kuurist ja püüa hoopis kinni mõni konn või kala, mida uurida. Ei saa kähku kontrollida ÄPI (app) abil, kes/mis ta on, aga selleks on riiulis raamatud. Neid on kasutatud aasta/ sadu – nagu ka võrku. Ja kiiret pole kuhugi.

Foto: kuva/tõmmis nuti/telefonist (smartphone screenshot)

See kaunitar elab ka puu otsas, kus kevadeti väga valjult kooriga piibutab, piniseb või piriseb – oma meelest laulab – Kotkajärvel ja laialdaselt Ida-Kanadas ja -USAs. Spring peeper, Pseudacris crucifer on „koori/konn“ (chorus frog), keda Eestis ei leidu. Selle/pärast ei oska teile praegu ka targemat

Kärni Ärni. Või Ärni Kärni? KÄRN/ KONNasid (toads) olete kindlasti metsa alla hüppamas näinud. Nii tillukesi beebisid kui ka vanu suuri nagu see siinne, ühe Lake­ field Ontario algklasside õpetaja käes. Kärn on see, mis tekib, kui sa sääse/muhu veriseks kratsid.

Kärnkonn ei „kingi“ sulle oma kärnasid ega mingeid soola/tüükaid (warts), kui sa teda katsud. Küll aga võib ta enese/kaitseks (self­defense) su käe peale pissida!

Pese pärast käed ja kõik on korras. See tähtsa näoga kärnkonn fotol tahakski nagu öelda: „Ära pigista mu põit (bladder)!“ „Ja ära mingil juhul mind vee/kogusse viska!“ Ta alustas seal küll elu ja muneb sinna oma mune kevadeti (kui emane), aga muidu tahab olla jalaga kuival maal. Kärnkonnasid on Eestis kaht liiki, üks ilusam kui teine. Foto: Sheila MacLeod Potter

eesti/keelset nime pakkuda kui koori/laulu armastav lehe/konn!

Või kevad/piipar.

Kaader videost: Sheila MacLeod Potter

õuna söönud?

Igast tunnist saab midagi meelde jätta, et järgmisel korral sellest uuesti rääkida. ­ Õpetaja Erika Kessa oli eelmistes eesti keele tundides ikka puudutanud tervisliku toitumise teemat. ,,Lubasite, et sööte tervislikult,’“ toonitas õpetaja.,,Kas sul on täna õun söödud?’“ Nagu öeldakse, et üks õun päevas, hoiab arsti eemal. Õuna söömine hoiab haigusriskid madalal.

Kaja, Kiili, Vera, Kaili, Tuuli, Mikk, Källa on tublid eesti keele 5.-6. klassi õppurid.

Nad loevad tunnis jutte ette, vastavad jutu kohta esitatud ­küsimustele.

Jälle need käänded!? Sa küll ei mõtle käänete peale eesti keelt rääkides, aga grammatilise korrektsuse õppimiseks on vaja teada käänete olemust. Nii siis esimesed neli käänet on juba selgeks õpitud koos vastavate küsimustega. Iga õpilane saab õpetajalt sõna, mida käänata (pliiats, tüdruk).

Mis on viies eesti keele kääne? Kas sa, lugeja, pead mõtlema või tuleb koheselt ­ meelde?

Noored kirjutavad vihikusse lauseid. Pealkirjaks on: mida mulle meeldib teha? Õpetaja alustab esimesena ja ütleb, et talle meeldib lugeda.

Kiilile meeldib tennist mängida.

Kajale meeldib tantsida. Mikk kirjutab, et talle meeldib video­ mänge mängida ja sõpradega olla.

Halloween’i tähistamine on möödas, aga juba järgmisel nädalal on eesti rahvakalendris mardipäev. Noored, pange oma kostüümid selga ja jookseme marti!

Kas mõtlesid välja, mis on viies kääne?

Kas oled asja sees?! See­süt­ lev – kelles? milles? kus?

Kui on tundmatuid sõnu, siis kirjuta vihikusse, nagu õpetaja Erika palus ka noortel teha.

T.E.S. Täienduskooli tundi kuulas EDA OJA

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 44

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Eero Tamm’e ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame lahkunud seltsivend

auvil! Eero

Tamm’e

coetus 1956 – I EÜS TORONTO KOONDIS

Lahkus klassikaaslane Stolzenau Eesti Gümnaasiumist, perekonnasõber ja tennisepartner

Eero Tamm Mälestavad leinas Puhka rahus!

KOIDU KONZE, ERIK ja KARL

Lahkunud kallis EÜS-i pater

Eero Tamm * 8. mai 1927 † 27. oktoober 2021 Mäletame kurbuses PETER POOLSAAR VALDEKO ja AINO POOLSAAR PAUL POOLSAAR perega

National Geographic Venemaal taasavati lõpetab eestikeelsena viimase tsaari isiklik ilmumise elukoht Ajakiri National Geographic suurendab järgmisest aastast Eestis oma eriväljaannete mahtu, kuid alates jaanuarist selle põhiväljaanne eestikeel­ sena enam ei ilmu.

National Geographic Eesti vastutav väljaandja Rain Väät ütles, et kõik tellijad, kellel on kehtiv ajakirja National Geo­ graphic Eesti tellimus, saavad igakuise põhiajakirja asemel edaspidi mahukaid temaatilisi eriväljaandeid igal teisel kuul alates 2022. a veebruarist.

National Geographic Eesti tähistab tänavu kümnendat tege­ vusaastat. 2011. aasta oktoobris eestikeelsena lugejateni jõudnud National Geographicu iga­ kuisele põhinumbrile lisaks on välja antud temaatilisi eriväl­ jaandeid, samuti NG ristsõna­ väljaandeid. National Geo­ graphicu väljaandja Eestis on meediaettevõte AS Äripäev.

(PM/EE)

Venemaal restaureeriti huka­ tud tsaari Nikolai II viimane isiklik kodukoht Aleksandri Palee. Palee on nüüd avatud ka avalikkusele ja seal tegut­ seb muuseum.

Arhitektide ja ajaloolaste kümne aasta töö tulemusena taastati palee oma 20. sajandi ­ alguse originaalses hiilguses.

Nüüd on palee avatud muuseu­ mina.

Palee ehitati 1796. aastal keisrinna Katariina Suure korral­ dusel. Nikolai II kolis paleesse elama 1905. aastal, et leida rahu ja vaikust, vahendas The New York Times.

Nikolai II pärand on Vene­ maal vastuoluline. Sageli kuju­ tatakse teda verise despoodina, kes rõhus töölisi. Samas süüdis­ tatakse teda lolluses, et lasi rii­ gil langeda kommunistide režiimi võimusesse.

Kommunistid tapsid viimase tsaari, tema naise ja viis last 1918. aastal. (ERR/EE)

Nr. 44

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäeval, 7. novembril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 JUMALA­ TEE­ NISTUS Ehatares Pühapäeval, 14. novembril kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 21. novembril kell 11.30 SURNUTE­MÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. novembril kell 11.30 1. ADVENDI JU­­MA­ LA­TEE­NISTUS ARMU­LAUA­ GA. Kell 12.45 LEERITUND. Leerikooli saab registreerida koguduse emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 7. novembril kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 7. novembril kell 4 pl PALVUS SOOME KODUS. MUUDATUS! – edasi lükatud pühapäevale, 28. novembrile kl 4 p.l.

Pühapäeval, 14. novembril kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 14. novembril kell 10.30 h JUMALA­ TEE­ NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 21. novembril kell 1.30 pl IGAVIKU­ PÜHA­

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 7. novembril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Vere vägi’’. Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 14. novembril VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesus paadis’’. Muusika Ma­­ rika Wilbiks.

Pühapäeval, 21. novembril VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Aeg leinata’’. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 28. novembril ESIMENE ADVENT. LIVE JUMALATEENISTUS TEBK pühamus. Pastorid Timo Lige ja Gunnar Kotiesen. Muusika Elli Kipper ja Alexandra Wilbiks.

Sünkroontõlge.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Andestamisest ,,Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele... Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks, kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks“ Mt. 6; 12,14, 15 Eesti keeles on sõnal andes­ tamine kaks varianti: andeks saamine ja andeks andmine.

Inimestena võime olla andeks andjad ja ka andeks saajad.

Jumal Meie Isana, Loojana või Kõigekõrgemana saab olla ainult andeks andja. Oma saa­ tusliku eksituse järel hakkasid Eeva ja Aadam otsima andeks andmist Jumalalt, mitte vastu­ pidi. Kogu Piibel on täis andes­ tuse otsimise lugusid. Jumala suurim andeksandmise lugu on väljendatud Tema inimeseks saanud Pojas. Apostel Paulus kirjeldab seda nii tabavalt ,,Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et ­ me saaksime pojaseisuse“ Gl.4;4, 5. Uues lahti seletatud inglise tõlkes kõlab see nii: ,,But when the time arrived, that was set by God the Father, God sent his son, born among us of a woman, born under condition of the law so that he might redeem those of us who have been kidnapped by the law. Thus we have been set free to experience our RIGHTFUL HERITAGE.“ Jumal on andeks andnud,

meie osa on sellist andestus­ varianti aktsepteerida! Igal jõu­ lupühal loetakse meile Jeesuse maailma tulekust: ,,Tema tuli omade keskele, aga omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema (amnestia) vastu võt­ sid andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usu­ vad tema nimesse.“ Jh.1;11, 12.

Kristlastena oleme andeks saanuina kohustatud ka teistele andeks andma! Peetrus küsib kas seitsmest andestamisest on küllalt? Jeesuse vastus: ,,Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kasvõi seitsekümmend korda seitse korda!“ Millal pean andeks andma minu vastu eksinule? Kas kan­ nan endas andeksandmata meel­ sust seni kuni mu käest tullakse andeks paluma? Paljudel kor­ dadel andeks palumist ei tulegi.

On juhuseid, kus meid on haa­ vatud ilma haavaja teadmata.

Andestamine on kasulik meie tervisele.

Mis takistab meid andeks andmast? Sügavalt haavatu liht­ salt ei suuda usaldada enda ­vastu eksinut. Andeksandmine ja usaldus ei pea käima käsi­ käes. Andeksandmisega ei pea kaasnema kiire usalduse taastu­

mine. Andeksandmine on hetke­ line, usaldus taastub aeglaselt.

Andeksandmine toetub ar­ mule, usaldus tegudele. Usal­duse peab välja teenima, andestust aga mitte. Usaldus ja andeks­ andmine on erinevad asjad, nii ka andeksandmine ja vahekor­ dade taastumine. Oma hingeelu tasakaalustamiseks vajab haava­ tu vabanemist liigsest andesta­ matuse koormast. Kristus pidas vajalikuks andestamise loo lah­ tiseletamist: ,,..kui te aga ei anna andeks inimestele, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks“ Mt. 6;15. Andestamatu meelsusega võtame endile liigse riski.

Ehk olemegi hingeliselt haa­ vatud meie enda andeksandmata meelsuse tõttu? Hea soovitus: Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: ,,Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte..“ Message Bible tõlgen­ dus: ,,Don’t insist on getting even; that’s not for you do. I will do the judging says God. I will take care of it“ Rm.12;19 Pidagem meeles, et andes­ tuse saamine ja andmine on omavahel tihedalt seotud!

Eesti mesi saab oma DNA-testi

PÄEV. Laupäeval, 27. novembril toimuva Vana-Andrese koguduse jõululaua toimumise ja korralduse kohta teade lähiajal Eesti Elus.

Pühapäeval, 28. novembril kell 4 pl. PALVUS SOOME KODUS. VANA-ANDRESE KOGU­DU­ SE LEERIAEG ALGAB püha­ päeval, 5. detsembril peale JUMALATEENISTUST AGRI­ COLA KIRIKUS, TOPILA HALLIS. Leeriõpetaja Heli Kopti ja õpetaja Kalle Kadakas.

Täpsemad teated õpetaja mobiili-numbrilt. Antud ajast olenevalt muudatused vöimalikud.

Osaühing Muhe Mesi ja AS Tervisetehnoloogiate Arendus­ keskus alustasid mee koostist, päritolu ja ehtsust tuvastava DNA-l põhineva meetodi loomise ühisprojekti eelmisel aastal. „Selline lähenemine, kus uuritakse kogu toidus ole­ vat DNA-d, on väga uuendus­ lik nii Eestis kui ka mujal maailmas,“ selgitas Tervi­se­ tehnoloogiate Arenduskeskuse toiduvaldkonna projektijuht ja bioinformaatik Kairi Raime.

Osaühingu Muhe Mesi esin­ daja Mart Kullamaa, kes aastaid meevõltsingu teemat avalikkuse ees hoidnud, sõnas, et kuigi meil on endiselt mureks nii mee päritoluvõltsingud kui ka muud meevõltsingud, on olukord vii­ mastel aastatel õnneks para­ nenud.

Projekti põhieesmärk on töötada välja uudsed meetodid mee koostise, ehtsuse ja päritolu määramiseks ehk lihtsustatult: luuakse Eesti mee DNA-jäljel põhinev mee analüüsimise mee­ tod. Projekti toetatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 16.2. (ME-PM/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 5. novembril 2021 — Friday, November 5, 2021

Nr. 44

Tellige EESTI ELU! 2021 Euroopa Liidu Filmifestival (EUFF) Tänavune Euroopa Liidu rii­ kide filmifestival (EUFF) toimub 12. – 28. novembrini 2021 teist aastat olude sunnil virtuaalselt ja on huvilistele jälgitav üle Kanada.

Nagu ka eelmisel aastal, on lisaks filmide linastamistele ­kavas lindistatud intervjuud fil­ mitegijatega.

EUFF Pass – $100 – võimal­ dab vaadata kõiki 26 festivalil linastuvat filmi; 5-filmi pass – $50; üksikpiletid $12.

Ostetud pilet filmile on keh­ tiv 48 tundi. Kui olete alustanud filmi vaatamist, saate seda vaa­ data 24 tunni jooksul. Kui see on teile esmakordne filmi vaata­ mine internetis, on hea tutvuda enim esile kerkinud küsimuste­vastustega, need on leitavad festivali kodulehelt: www.euf­ ­ fonline.ca lingilt: Online Screen­ ing FAQ. Üksikpileteid ja passe saab osta: https://bit.ly/2IGaAwx Eesti on festivalil linasta­ miseks esitanud Rain Rannu voices speaking back to colonial 2019.a valminud filmi ,,Üks­ impacts through the power of Sündmuste kalender sarvik“ (,,Chasing Unicorns“, story” Zoomis – ID: 884 8332 1273; (ingl.k.) VEMU korraldu­ 108 min) Filmi näitamise aeg: 25.–26.

• Pühap., 14. nov. kl 2 p.l. sel. november.

LOENG. LAUR VALLIKIVI • Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

Tehnoloogiaettevõtja Rain “Nenets Reindeer Nomads in LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­ ­ Rannu teine mängufilm on Early 21st Century” ja TUTUBA telefoniga või Zoomis. start-up-komöödia, mis jutustab FILMILANASTUS Liivo Niglas Registr.: Maimu Mölder, 416kahe noore iduettevõtja teekon­ “The Brigade”, VEMU YouTube’i 421-3812. nast ,,kodugaraažist“ maailma kanalil Eesti Õppetöö Keskuse • Edgar Marteni mälestusele tehnoloogia mekasse Silicon korraldusel. pühendatud KOOLIPÄRIMUSE • KONTSERDID: PUULUUP KOGUMISVÕISTLUS kanada Valleysse. Tempokas film annab reedel, 19. nov. kl 8 õ Cotton eestlastele – tähtaeg pikendatud autentse ja värvika pildi tehno­ loogiafirma tegemise võlust ja Factory’s Hamiltonis; laup., 20. novembri lõpuni 2021. nov. kl 3 p.l. Paradise Theatre’is • Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl valust, usaldamisest ja unista­ misest, hullusest ja hulljulgu­ Torontos.

6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. sest... inspiratsiooniks mõistagi • Kolmap., 24. nov. kl 7 õ TÄIENDUSKOOLIDE EESTI kõik maailma Steve Jobsid, Bill LOENG. Laara Fitznor (Uni­ LASTEAIA VIRTUAAL­P ROG­ Gatesid, Mark Zuckerbergid ja versity of Manitoba) “Indigenous RAMM, registr.: eestikool.ca Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist.

Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoori­ Tartu College’i laenu­ raamatu­ kogu on alates 26. oktoobrist katel juhtumistel ning koge­ avatud – teisi­päeviti kell 12–3 ja neljapäeviti kell 11–1. musel viimase 15 aasta jooksul.

Peaosades Liisa Pulk (Õie) ja Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma Henrik Kalmet (Tõnu). maski.

Festivali kohta rohkem: https:// www.euffonline.ca Olete oodatud ja teretulnud!

Tartu College’i laenuraamatukogu

Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender.

Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organi­ satsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a.

Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olulisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele.

Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel.

416-733-4550.

Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca

Taliban keelas afgaanidel välisvaluuta kasutamise Pärast islamistide võimu­ haaramist augusti keskel on Afganistani rahvusvaluuta afgaani (AFN) väärtus lange­ nud ning riigi valuutareservid välismaal külmutatud.

Pankadel napib sularaha ning rahvusvaheline kogukond on seni keeldunud tunnustamast Talibani valitsust.

Paljud tehingud toimusid seni USA dollarites ning Afganistani lõunaosa piirialadel kasutati ka Pakistani ruupiaid.

Talibani kõneisik Zabiullah Mujahid teatas teisipäeval aval­ duses, et nüüdsest saavad karis­ tada kõik, kes kasutavad riigi­ sisestes tehingutes välisvaluutat.

(PM/EE)

Eesti Integratsiooni Sihtasutus kuulutas välja uue toetusprogrammi väliseesti kogukondadele Eesti Integratsiooni Sihtasutus (INSA) kuulutas välja uue toe­ tusprogrammi väliseesti kogukondadele. Taotluste esitamise tähtaeg on 30. november 2021 kell 23.59.

Taotlusvorm on eesti keeles. Kui teil on küsimusi või soovite abi vormi täitmisel, palun võtke ühendust Reet Marten Sehriga, EKN abipresident, Üleilmne Eestlus, add­ ressil reetsehr@gmail.com Taotlusvoor: Eesti väliskogukondade omaalgatuslike pro­ jektide toetusprogramm 2021 Ees­märk. Taotlusvooru eesmärgiks on tugevad üleilmsete eestlaste kogukonnad ja nende tihe kontakt Eestiga.

Projekti toetusprogrammiga toetatakse omaalgatuslikke te­ gevusi, mis tugevdavad eesti väliskogukondade ühtekuulu­ vustunnet Eestiga, aitavad kaasa eesti identiteedi säilimisele välismaal ning toetavad Eesti head kuvandit, samuti suuren­ davad Eestis teadlikkust diasporaa tegevus­test. Projekti toe­ tusprogrammi prioriteediks on kõik noortele suunatud tege­ vused.

Taotlusvoorust toetatakse: • väliseesti kultuuri-, äri-, teadus- ja teiste temaatiliste pro­ jektide, ürituste ja festivalide korraldamist, sh tegevusi noor­ tele ja noortega; • koostööprojekte, mis toetavad ühtekuuluvustunnet Eesti ja väliseesti kogukondade vahel; • Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmist diasporaa tegevustest.

Taotlusvoorul saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis regist­ reeritud eraõiguslikud juriidi­ lised isikud ja äri­ registrisse kantud füüsilisest isikust ette­võtjad ning välisriigis asukohamaa reeglite järgi registreeritud eraõiguslikud jurii­ dilised isikud.

Taotlusvooru eelarve on 54 000 eurot. Taotletava toetuse maksimaalne summa on 5000 eurot taotluse kohta. Iga taot­ leja saab esitada ainult ühe taotluse. Taotlusvooru rahastab Välisministeerium.

Taotluste esitamise tähtaeg on 30.11.2021 kell 23.59. https://www.integratsioon.ee/taotlusvoor-eesti-valiskogukon­ dade-omaalgatuslike-projektide-toetusprogramm-2021