Eesti Elu / Estonian Life No. 43 | October 29, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, October 29, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 43, 2021

Reedel, 29. oktoobril — Friday, October 29

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

EMW 2021: Festivali kokkuvõte Kolmas Estonian Music Week’i (EMW) festival toimus 22.-23. oktoobrini ja taas – milline tõeline elamus see oli sellel aastal! Kõigile esinejatele oli see esimene live­kontsert peaaegu kahe aasta järel ja mitmetele pealtvaatajatele üle pika aja esmakordselt võimalus päriselt muusi­ kat nautida, nii et tuju ja meeleolu olid mõlemalt poolt täitsa laes. Arusaadavalt oli festival üles ehitatud hübriidformaadile. Esinejad Eestist olid kohal ekraani vahendusel džässiklu­ bist Philly Joe’s ja kohalikud Torontos olid päriselt kohal; tõeliselt huvitav oli kuulda ja näha publikut, kes oli kodumaal ka vaatamas ja nii tekkis soe ühtekuuluvuse tunne. Tehno­ loogia tõesti suudab, eriti prae­ gustel rasketel aegadel, tuua ­inimesi lähemale üksteisele. Aga hübriidsus oli ka üldine teema festivalil, mitte ainult ühendades publikut üle maail­ ma, vaid ka muusikuid ükstei­ sega. Iga esineja oli hübriidne omal moel, segades sujuvalt uut ja iidset muusikat, ühendades osavalt mitmeid žanreid huvi­ tavalt ja omapäraselt. Oli tõesti põnev kuulda, kuidas esinejad tõid oma maitse sisse ammu tuntud palu uuendades, ka täitsa värskelt kirjutatud palasid esitati esmakordselt publiku ees. Eelnevalt festivalile toimusid paar loengut 20. ning 21. oktoob­ril, kus sai rohkem teada Eesti keele seosest soome-ugri keelteperega ja ka ajaloolistest muusikalistest traditsioonidest, mis on seotud selle keeltegrupi­ ga. Esimese loengu ning vir­ tuaalse tuuri esitas Anti Lillak Eesti Rahva Muuseumist ning

teise loengu Taive Särg Eesti Kirjandusmuuseumist. Esimene muusikaline õhtu oli Paradise Theatre’is, mis an­ dis just seda õiget klassikalist hõngu juurde, mis sobib džässi ning souliga kokku, see oligi selle õhtu fookus. Suursponsor oli Northern Birch Credit Union, kelle nime lava kandis, Rita Ray’d toetas Humphrey Miles Newbigging Funeral Home ja Kaili Kinnonit spon­ soreeris Koger Valuations Inc. Õhtujuhiks oli meie oma DJ ja üks EMW saadikuid Erik Laar, kes tegi fantastilise töö. Meeleoluka ja karismaatilise ise­ loomu ning elava jutuga hoidis ta head meeleolu sujuvalt läbi õhtu. Esimesena astus lavale oma bändiga kohalik esineja Estyr, kelle ema on soomlane, nii et Eesti ja meie kultuuriga tekkis sedakaudu kena ühendus. Laul­ ja­taril oli ilus ja kõlav soprani­ hääl, magus nagu mesi, aga ka vürtsikas kui kaneel. Ta laulu­ tekstid peegeldasid päriselu sündmusi, mida ta ise on läbi elanud. Muusikal oli hea groove ja oli näha, et publik nautis täiega. Ei olnud vahet, kas kuul­ sid teda esimest korda või olid juba enne tuttav. Mitme pala juures oli tunda bossanovat, džässi ning Rn’B maitset ja ta esitas ka huvitavaid kavereid tuntud lauludest, mida muidu ei kuule tihti tema esituses. Järgnes noor ja kiiresti popu­ laarsust koguv Eesti lauljatar Rita Ray oma neljaliikmelise bändiga. Oi, kui vägev oli kuulata, kuidas ta segas tõelist ­

Tänujumalateenistus EELK Toronto Peetri koguduse vastuvõtmisel ELCIC (Evangelical Lutheran Church in Canada) osadusse toimus 24. oktoobril. Teenisid kaasa ELCIC Idapiirkonna piiskop dr. Michael J. Pryse, EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK piiskop Tiit Salumäe, praost Mart Salumäe, Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas, orelil Marta Kivik, preluudiumi ja postluudiumi orelil dr. Hanné Becker. Laulis EELK Haapsalu koguduse Toomansambel juhatajad Lia Salumäe ja Sirje Kaasik. Tunnustusmärgid teenisid Marta Kivik ja Leena Liivet. Pärast jumalateenistust toimus Peetri kiriku koguduse aastapeakoosolek esimehe Allar Viinamäe juhatusel. Foto: Peeter Põldre; fotogalerii Eesti Elu veebil: eestielu.ca

funki, souli, Rn’B’d, džässi ning diskot kokku mõnusalt ku­ misevaks ja elavaks tervikuks. Kõik muusikud olid täielikult tasemel ja esimene pala oli inst­ rumentaalne, kus nendele anti võimalus koos jämmida. Rita hääl oli super-ulatusega ja palju jõudu olid kuulda selle taga, kuid samal ajal suutis ta ka väga õrnalt ning heldelt laulda. Õhtu lõpetas väga sobivalt paljudele juba tuntuks saanud Kaili Kinnon, teine EMW saa­ dik ja muidugi siinne eesti juur­ tega lauljatar. Juba teise laulu lõpuks plaksutas ja liikus terve publik kaasahaarava muusika rütmis ning karismaatiline esi­ neja oli ka juba suutnud suure­ ma osa laulma panna temaga koos! Kaili omapärane indie­pop, millel on juures palju souli ning Rn’B’d, sobib nii perfekt­ selt tema siidiselt sumeda ja (Järgneb lk. 13)

Festivali tiim, toetajad, esinejad Paradise Theatre’is 22. oktoobril. Foto: Peeter Põldre (Vaadake ka Peeter Põldre fotogaleriid Eesti Elu veebil eestielu.ca)

Kanadas vannutati ametisse uus valitsuskabinet Teisipäeval vannutati Ottawas Rideau Hallis ametisse uus, 39-liikmeline valitsuskabinet, kus toimusid märkimisväär­ sed muutused mõnedel võtmepositsioonidel. Teatavasti toimusid Kanadas 20. septembril arvult 44. üldva­ limised, kus saavutas taas võidu liberaalide partei, võites 158 parlamendikohta ning seega taas vähemusvalitsuse (enamus­ valitsuse jaoks oleks vaja 170 kohta 338-st). Liberaalide juht Justin Trudeau jätkab kolmanda mandaadiga Kanada peaminist­ rina. Trudeau võttis oma uude kabinetti mitmeid uusi minist­ reid, liigutades seniste posit­ sioone, samuti on muudatusi kabineti rollides. Uues kabinetis on peaminister ja 38 ministrit, kelle hulgas võrdsel arvul naisi ja mehi. Asepeaministri ja rahan­ dusministrina jätkab Chrystia Freeland. Mõned võtmeposit­ sioonide muudatused kabinetis: Anita Anand, senine avalike teenuste ja riigihanke minister, kes juhtis riigi COVID-19 vakt­ siinide hankimise pingutusi, saab kaitseministriks; senine minister sellel positsioonil oli Harjit Sajjan, kes saab rahvus­ vahelise arengu ministriks. Uueks avalike teenuste ja riigi­ hanke ministriks saab Filomena Tassi. Välisministri positsioonile asub Mélanie Joly, kes oli siiani majandusarengu ja ametlike

Justin Trudeau. Foto: ©Ülle Baum

keelte ministri ametis; senine välisminister Marc Garneau ei ole uues kabinetis. Senise ter­ viseministri Patty Hajdu uueks vastutusalaks ministrina on põ­ li­selanike teemad ja Föderaalne Majandusarengu Agentuur Põh­ ja-Ontarios. Uus tervishoiu­ minister on Jean-Yves Duclos, tervishoiu aseministriks ja vaimse tervise ministriks saab Carolyn Ben­ nett. Uueks keskkonna- ja klii­ mamuutuse ala­ seks ministriks saab Steven Guilbeault. Uueks immigrat­ siooni-, põgenike- ja kodakondsusministriks saab Sean Fraser. (Täielikku nime­ kirja uuest valitsuskabinetist saab näha Kanada peaministri ametlikul veebilehel.) Uus parlament alustab oma hooaega 22. novembril Trooni­ kõnega. (Kanada ajakirjanduse põhjal – EE)


2

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Nr. 43

Vabaduse platsil toimus piirangute vastane meeleavaldus 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Optimismiga eelolevasse hooaega Ükskõik, millisel maal asume, küllap võib suur osa inimesi tõdeda, et pandeemia oma erinevate lainetega on jätnud paljudesse inimestesse jälje, olgu siis majanduslikus või tervise mõttes, sealhulgas väga olulisel kohal olev vaimne tervis. Vaimse tervise probleemidele pole vast suures plaanis kunagi varem nii palju tähelepanu pööratud kui viimasel ajal. Olgu siis tegemist vanemaealistega või noorematega, kindlasti on paljud mingil hetkel avastanud ennast täiesti uues ja võõras olukorras, mida on põhjustanud näiteks teadmatus, hirm, mure, isolatsioon, kaotatud töö, katkendlik haridustee ja palju, palju muud. Kaasa arvatud viirusega võitlemise, erinevate piirangute ning vaktsi­ neerimisega seonduvad teemad, mis on tekitanud erinevaid arvamusi ning pahatihti ka pingeid inimsuhetes. Küllap on me lugejad kursis kodumaal toimuvaga ja tunnevad samuti muret seal praegu asetleidva viiruse olukorra pärast, lisaks pingete tõttu, mida igapäevaelu on viimasel ajal pakkunud. Kanadas on õnneks viiruse olukord hetkel rahuldavas seisus (olenevalt provintsist) ning paljud mõtlevad tasapisi varasemate tegevuste juurde naasmisele, milleks üheks kindlasti reisimine – väljavaade pimedast ja jahedast sügisest-talvest, ilma vahepeal päikselisse kliimasse põikamata, ei ole paljudele just perspektiivikas. Kanada valitsus teatas hiljuti, et eemaldatakse globaalne nõuanne mitte-hädavajaliku reisimise osas väljaspoole riiki, mis kehtis alates 2020.a. märtsist, kuid terviseametnikud soovitavad oma reisimisega seonduvaid otsuseid hoolikalt läbi kaaluda: pandeemia on siiski olemas ning reisimisega on seotud riskid – kindlasti tuleb hinnata viiruse situatsiooni sihtkohariigis. Ja muidugi tuleb olla teadlik kõikidest reeglitest. Isegi kui reisimine tundub esialgu kaugema tulevikumõttena, pakuvad eelolevad kuud teiselaadseid kogemusi. Näiteks olid 2020.a. jõulud enamiku jaoks ju hoopis teistsugused kui tavaliselt, ent tänavu on lootust, et vanad traditsioonid saavad osaliseltki tagasi tulla – kuigi jõulupidude kohta on veel vara midagi arvata, on üheks oluliseks osaks pühade-eelsest ajast ka jõuluostude tegemine. CTVNews kirjutas hiljuti küsitlusest, mille kohaselt on paljud kanadalased eelolevate pühade eel palju optimistlikumad kui mullu ning kavatsevad jõuluostude tegemiseks isiklikult poodi­desse naasta ning rohkem raha kulutada (kuigi ka jõulukingituste tellimine interneti kaudu on endiselt populaarne). Siiski ollakse tähelepanelikud COVID-19 eeskirjade osas ning soovitakse alustada ostude tegemisega varem, vältimaks rahvahulki. Nii et kui oktoobri lõpus võibki tunduda, et pime aeg on saabumas, siis tegelikult on valgust ikka ka. KAIRE TENSUDA

Möödunud laupäeval toimus Tallinnas Vabaduse väljakul meeleavaldus ,,Vaba ühiskonna kaitseks“. Selle korraldas sihtasutus Perekonna ja Tra­ ditsiooni Kaitseks (SAPTK), mille juhataja on Varro Vooglaid. Hoolimata vihmasest ilmast tuli protestima tuhandeid ­inimesi. Varro Vooglaid ütles meele­ avalduse alguses rahvale, et meeleavaldusele ei ole kogu­ nenud vaktsineerimise vastased, vaid vaktsineerimise vabaduse pooldajad. Vooglaiu sõnul on meeleaval­ duse eesmärk, et valitsus lõpe­ taks Eestis ,,sundvaktsineeri­

Vabariigi aastapäeva paraad toimub Tallinnas, võidupüha paraad Kuressaares Presidendi kantselei saatis kaitseväe juhatajale Martin Heremile ja kaitseliidu ülemale Riho Ühtegile kirja, kus teatas, et riigikaitse kõrgeima juhina soovib president, et 2022. aastal toimuks Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud paraad 24. veebruaril Tallinnas ning võidupühale pühendatud paraad 23. juunil Kuressaares. Kaitseliit teatas teisipäeval, et võidupüha paraadi korralda­ jaks on Lääne maakaitsering­ kond, mis hõlmab Lääne,

Foto: Ülo Isberg

mise“, ,,vaktsiinipassidega ühis­ konna lõhestamise“ ja laste ko­ roonaviiruse vastu vaktsineeri­ mise. Vooglaid kutsus rahvast üles massilisele kodanikuallumatu­ sele. Tema sõnul ei ole valitsuse kehtestatud koroonapiirangud põhiseaduspärased. Mitme meeleavaldaja seljas

võis näha EKRE sümboolikaga riideesemeid. Samuti lehvitati EKRE ja EKRE noorteorgani­ satsiooni Sinine Äratus lippe. EKRE esimees Martin Helme esines kõnega ja skandeeris ,,maha Kaja Kallase valitsus“.

Pärnu, Saare ja Hiiu maakonda. Paraadi toimumise täpne asukoht ja osalejad selguvad ­ planeerimise käigus. Saaremaal on varem keskne võidupüha paraad toimunud 2006. aastal Eesti esimese mereparaadina. Maine suur võidupüha paraad toimub Saaremaal esimest kor­ da. Eelmisel aastal jäi kaitseväe paraad vabariigi aastapäeval ­nakkusohu tõttu ära. Võidupüha paraad toimus Paides. Veel ei ole selge, kas 24. veebruaril toimub ka presidendi vastuvõtt. Eelmisel aastal jäi vastuvõtt ära. President Kersti Kaljulaid ­pidas aastapäeva kõne ning ilma publikuta toimus Paides aasta­ päeva kontsert. (ERR/EE)

NATO idatiiva välisministrid arutasid Tallinnas Euroopa julgeolekut

Riigikogu hääletusega Eestis on koroonasse võeti Mailis Repsilt nakatumine väga saadikupuutumatus kõrge Teisipäeval hääletas Riigikogu endiselt ministrilt Mailis Repsilt (Keskerakond) saadi­ kupuutumatuse võtmise poolt. Otsuse poolt hääletas 56 riigikogu liiget, vastu ja era­ pooletuid ei olnud. Saalis vii­ binud Keskerakonna frakt­ siooni liikmed jätsid hääletamata. Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Reps on kuriteos süüdi. Samuti ei peata see tema volitusi riigi­ kogu liikmena. Riigiprokuratuuri teatel puu­ dutab Mailis Repsi kahtlustus kaht paragrahvi, millest üks on kelmus ja teine omastamine ning kahjud ulatuvad kokku ligi 10 000 euroni. Möödunud aasta sügisel sel­ gus, et tol ajal haridus- ja tea­ dusministrina töötanud Mailis Reps kasutas ministeeriumi vara ja tööjõudu enese pere huvides. Lisaks lasi ta oma sünnipäe­ vapeo Mon Repos’ restoranis kinni maksta maksumaksjal. Asi kulmineerus ministri tagasias­

Neljapäeva, 28. oktoobri hom­ mikuse seisuga oli Eestis ter­ viseameti andmetel haiglas 542 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 379 vajab haig­ laravi raskeloomulise COVID19 tõttu, nendest omakorda 274 ehk 72% on vaktsineerimata ja 105 ehk 28% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul analüüsitud 8947 testitulemusest olid 1995 positiivsed. Positiivse testi saa­ nutest oli 1269 vaktsineerimata ja 726 lõpetatud vaktsineerimis­ kuuriga. Kogu Eesti elanikest on kaks vaktsiinidoosi saanud 56,8%. (EE)

tumise ning kriminaalasjaga. Riigikogu liikmele ei saa esi­ tada süüdistust enne, kui temalt on võetud saadikupuutumatus. Prokuratuur saab menetlustoi­ mingutega jätkata pärast seda, kui riigikogu on immuniteedi äravõtmise üle hääletanud ja selle kasuks otsustanud. (ERR/EE)

Kohal on ka omakaitse gru­ peeringu Odini sõdalased liik­ med. (ERR/EE)

Välisminister Eva-Maria Liimets võõrustas kolma­ päeval Tallinnas Bukarest 9 koostööplatvormi (B9) ehk NATO idatiiva välisministreid, kellega keskenduti EuroAtlandi piirkonna julgeolekuolukorrale, hiljutise NATO tippkohtumise otsuste raken­ damisele ning alliansi järgmise strateegilise kontsept­ siooni ettevalmistustele. Kohtumisel käsitleti no­ vembri lõpus Riias toimuvat NATO välisministrite kohtumist ning järgmisel suvel Madridis toimuvat tippkohtumist. NATO uue strateegilise kont­ septsiooni suuniste puhul rõhu­ tasid välisministrid, et koos kollektiivkaitse tugevdamisega tuleb NATO-l geopoliitiliste arengutega kaasas käimiseks järjest enam kohaneda uute küsimustega, mis puudutavad ­ Hiinat, uusi tehnoloogiaid, küber- ja hübriidvaldkonda ning kliimamuutuste mõju julgeole­ kule. Uutest tehnoloogiatest, mil­ lest tulenevad väljakutsed on NATO uus tegevussuund, rääkis kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma, kes on NATO murranguliste tehno­ loogiate nõuandegrupi liige. Kohtumisel väljendasid ministrid solidaarsust Leedu, ­ Läti ja Poolaga seoses Valge­ venest lähtuva riiklikult kor­ raldatud hübriidkriisiga ning arutasid NATO-le väga edukat avatud uste poliitikat laiene­ misel. 2015. aastal alguse saanud Bukarest 9 koostööplatvormi eesmärk on üheksa liitlase – Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari – ühiste jul­ geolekuhuvide arutamine ja mitteametlik konsulteerimine. Kohtumistele on tavapäraselt kaasatud ka USA ja NATO ­esindajad. (VMPT/EE)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Rahvusvaheline ühispankade päev – toetame meie kogukondi Neljapäeval, 21. oktoobril tähistas Northern Birch Credit Union koos teiste samasuguste pankadega üle maailma rahvusvahelist ühispankade päeva. Käesoleva aasta teemaks oli ,,Finantstar­ kuste jagamine parema homse nimel“. See oli ühispanga jaoks suurepärane võimalus toetada meie kogukondi, an­­ ne­tades noorte jätkuva kasvu ja nende aktiivses kogukonnategevuses osalemise heaks.

Rahvusvahelise ühispankade päeva raames kinkis Northern Birch Credit Union igale koha­ likule Eesti ja Läti koolile 500 dollarit. Kui oled valinud Northern Birch Credit Unioni oma pan­ gaks, toetad otseselt meie kogu­ kondi. Täname panga nimel kõiki liikmeid ja kogukondi jät­ kuva toetuse eest! Head rahvus­ vahelist ühispankade päeva! Hamiltoni Eesti Kool Hamiltoni Eesti Kool alustas oma programmiga aastal 2015, kui kohalike lapsevanemate jaoks muutus iganädalane sõit ­

Toronto kooli raskeks. Koolist on saanud sealse kogukonna noorte ja vanemate jaoks kes­ kus, kus oma Eesti pärimust hoida. Hamiltoni Eesti Kool pakub keele- ja kultuuriõpet ­ igas vanuses õpilastele, alates mudilastest kuni täiskasvanute­ ni. Peale pandeemiast tulenevat pausi alustas kool tegevust uuesti pühapäeval, 17. oktoob­ ril, kui kohale tuli 28 noort ja 7 täiskasvanut. Northern Birch ühispanga toetus aitab katta lisakulusid, mis pandeemia on ­ juurde toonud, nagu maskid, puhastusvahendid jne. Aitäh Northern Birch Credit Union! Läti Kool Hamiltonis

T.E.S. Lasteaed 23. oktoobril.

Hamiltonis paiknev Läti Kool on väga tänulik Northern Birch Credi Unionile lahke annetuse eest. Covid-19 levimisega oli meil kaks võimalust, kas panna kool kinni või leida innovatiilisi ­viise, kuidas õpilastele pakkuda turvalist keskkonda. Valisime muidugi viimase. Värskes õhus koolitundide pidamine tundus parima lahendusena ja nõnda seadsime sisse õpiprogrammi, kus õpilaste tegevus viidi loo­ dusesse, kus toimus ka folk­ loori- ja keeleõpe. Peale selle pidid lapsed tegema õppetöid, kus nad kasutasid looduses lei­ tut. Sel aastal lisame õppeka­ vasse muusika, rütmilise tege­ vuse ja rahvatantsu. Leiate meid igal laupäeva hommikul lätlaste kirikulaagrist Sidrabene, asu­ kohaga Appleby Line’il. Aitäh toetuse eest! Toronto Eesti Seltsi Lasteaed

Hamiltoni Eesti Kool.

T.E.S. Lasteaias käivad eesti juurtega lapsed vanuses 1 – 7 aastat. Lasteaias tutvustatakse neile eesti keelt ja kultuuri läbi laulu, lugemaõppimise, tantsu ja kunsti ning läbi mitmesuguste muude tegevuste. Mitmed õpe­ tajad on tulnud Eestist ja proo­ vime oma noortele luua toredat, aga samas ka õpisõbralikku ­keskkonda. Oleme olnud Toronto eest­ laste kogukonnas juba pea 60 aastat ja mitmed lapsevanemad meenutavad soojade sõnadega

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Viimasel ajal on palju juttu laste vaktsineerimisest CO­­ VID-19 vastu: Pfizer-BioNtech on esitanud vastava taotluse heakskiiduks 5-11 aasta va­­ nus­­tele lastele, mis on praegu Health Canada poolt ülevaa­ tamisel. Ontario terviseminister Christine Elliott ütles sel nädalal, et provints on ette valmistatud vaktsineerimiste alustamiseks niipea, kui Health Canada on andnud heakskiidu. Hiljutise Angus Reid küsitluse kohaselt on 51% vanemaid seda valmis tegema kohe, kui laste vaktsii­ nidoosid võimalikuks saavad, osa on esialgu ootaval ja osa eitaval seisukohal. Ontarios on olnud viimase nädala uute viirusjuhtude arvud järgmised: neljapäeval, 21. ok­ toobril 413, reedel 492, laupäeval 373, pühapäeval 370,

Aasta 2021 on meie kooli 71. tegevusaasta õppida läti keelt, kultuuri ja traditsioone. Torontost ja linna ümbrusest tuleb igal laupäeval kohale 50 ­ last. Juba teist aastat pakume ka võimalust õppida interneti va­ hendusel. Laupäevahommikuste zoomi-tundidega ühinevad õpi­ lased lausa Suurbritanniast, Ühendriikidest ja Saskat­ chewanist. Noorimad õpilased

esmaspäeval 326, teisipäeval 269 (madalaim alates augusti algusest), kolmapäeval 321. Testide positiivsusnäitaja oli sel päeval 1,4%. Seitsme päeva ­keskmine jätkas selle kuu trendi allapoole, olles kolmapäeval 366 (nädal varem 407); aktiiv­ sete juhtude arv provintsis 2978 (eelmise nädala kolmapäeval 3435); haiglaravil oli sel päeval 215 patsienti, kellest 134 inten­ siivravil. Langemas on koolide ja laste­hoidudega seotud viirusjuh­ tude arvud. Teisipäevase seisuga oli Ontarios täiesti vaktsineeritud 10,9 miljonit inimest. Möödunud nädala reedel toi­ munud uudistekonverentsil, kus osalesid Ontario peaminister Doug Ford, terviseminister Christine Elliott ja provintsi kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore, teatati eeldata­ vast ajajoonest, mis viib kõigi piirangute täieliku eemalda­ miseni. See toimub järk-järgu­ liselt: alates 25. oktoobrist. Eemaldati inimeste mahutavuse limiidi nõue suures osas paikades, kus nõutakse vaktsii­ nitõendit, nagu restoranid, spor­ disaalid, kasiinod, ürituste ko­ had jm. Novembri keskel on plaanis laiendada mahutavuse nõude eemaldamist ka nendelt kohtadelt, kus risk on kõrgem, näiteks ööklubid jt. Loodeta­ vasti ei too jõulupühade järgne aeg kaasa uut nakatumiste tõusu – järgnevad piirangute leeven­ damised on plaanitud jaanuarija veebruarikuusse, ning 28. märts on eeldatavalt päevaks, kus kaotatakse kõik kehtivad piirangud, kaasa arvatud maski­ kandmise nõue avalikes siseruu­ mides. Nagu märkis dr. Moore,

(Järgneb lk. 7)

(Järgneb lk. 11)

oma lasteaia-aastaid. Meie siiras tänu Northern Birch Credit Unionile helde an­ netuse eest. Kasutame seda oma raamatukogu jaoks ning muret­ seme juurde uusi õppevahen­ deid. Aitäh lasteaeda toetamast! See on koht, kust saavad alguse eluaegsed sõprussidemed ja kogukonnavaim! Toronto Lätlaste Laupäevakool


4

Kimbuke värskeid Tallinna-muljeid Oktoober on olnud tavalisest niiskem: tihti sajab. Vara­ se­ matel aastatel olen päevasel ajal saanud ringi jalutada, et sügisest lehekulda imetleda, aga tänavu on selliseid jalutuspäevi olnud vähe. Tallinn samas kasvab ja muutub; jalutuskäigud aitavad mul muutustega kaasas käia. Kui aastate eest hämmastas mind apteekide rohkus, siis nüüd hämmastavad mind uus­a­ rendused. Iga vaba nurk on

Jevgeni Grib „Tšaikovski meistri­ teostes“. Foto: Rünno Lahesoo

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

justkui ehitustander kui mitte autoparkla. Sõbranna rääkis mulle positiivselt Reidi teest, mida ta suvel käis uudistamas. Praegu, oktoobris, tundub see oma laiade kõnniteedega gran­ dioosse projektina, kus ma kohtasin vaid paari jalakäijat. Uusaren­ duste rajoonis on aga laiad kõnniteed normiks, samas tean, et näiteks Suve tänaval, kus samuti on uusi kortermaju, on kõnnitee olemas vaid kohati. Uusarendused huvitavad mind, sest uhked trotuaarid jäta­ vad mulje suurlinnast. Hetkel lii­ gub neil küll vähe inimesi, ent tundub, nagu eksisteeriks mingi kokkulepe arendajate/lin­ naisade vahel, et kogu Eesti rahvas hakkab kord Tallinnas elama. Uusehituste plaane on tohutult, kõigil neil toredad nimed Rotermanni ja Liivalaia kvartalist Kalaranna ja Pär­ naõue kodudeni. Kus need inimesed praegu on, kes hakka­ vad seal elama või sealseid äripindu täitma? Olen siin Tallinnas olnud juba kaks nädalat ja teist sama­ palju tuleb veel. Elan muidu Inglismaal ja pean Eesti kiitu­ seks ütlema, et riiki sisse­ saamine oli praegustes Covidi tingimustes väga lihtne. Olen

Uusarendused.

saanud kaks vaktsiinisüsti ja mu sellekohast tõendit vaadati len­ nujaamas tähelepanelikult, aga sõbralikult. Inglismaale tagasi­ pääsemine ei pruugi olla sama lihtne. Praeguste andmete koha­ selt vaktsineerimistõendit ei küsita; mul tuleb vaid enne len­ du osta kiirtest, mis läheb käiku Inglismaale saabumise järel. Kui aga Eesti, kus järjest roh­ kem Covidi-haigeid vajab haig­ lakohti, peaks sattuma punaste riikide nimekirja, pandaks mind kümmekonnaks päevaks hotelli, kusjuures arve tasun mina, vist juba enne saabumist. Üks Tallinna magnet minu jaoks on teater. Olen suur bal­

Nr. 43

Foto: Tiina Tamman

letisõber ja hindan kõrgelt Estonia balletti Linnar Loorise juhtimise all. Soovitan väga „Anna Kareninat“ (värvikas Marina Kesleri koreograafia ja Šostakovitši muusika ei jäta vist kedagi külmaks), aga erilise koha mu südames on võitnud „Tšaikovski meistriteosed“. Ma ei teadnud, et meie oma Mai Murdmaa tõi 1989. aastal Riia ooperiteatri lavale lühiballeti, mille muusikaks oli Tšaikovski 6.sümfoonia. Balletti ei ole muide varem Eestis üldse esi­ tatud. Suurepäraselt täiendab õhtut George Balanchine’i ko­ reograafiaga serenaad keel­ pillidele. Ja mis võiks olla üldse

Leedu Eestlaste Selts tähistas iseseisvuse taastamise aastapäeva näitusega

Anna Karenina Estonia laval.

Foto: Rünno Lahesoo

Uusarendused.

Foto: Tiina Tamman

Uusarendused.

Foto: Tiina Tamman

21. augustist kuni 18. septemb­ rini oli Liia Urmani ja Lee­du Eestlaste Seltsi korraldusel Vilniuses A. Mickevičiuse raamatukogus võimalik kõikidel huvilistel nautida Eesti ühe tunnustatuima naisfotograafi Annika Haasi näitust ,,Eesti naine: südamega tegija“. Näituse ning jazzmuusikute Helin-Mari Arderi ja Teet Raigu kontserdiga tähistas Selts Eesti Vabariigi 30. taas­i­seseisvumispäeva. Annika Haas on dokumen­ taalfotograaf, kelle iseloomusta­ miseks võib kasutada väljendit sama näituse pealkirjast – naine, kes teeb asju südamega. Tema töödes peegeldub mõist­ mine ning austus teiste inimeste väärtuste suhtes ja nii püüdleb ta oma projektidega ühiskonna ühendamise poole. See aga on tänapäeval Eesti lõhestunud ühiskonnas nii oluline. Tartu Ülikooli soome-ugri filoloogia õpingud on andnud Annika Haasile etnograaf-antro­

poloogi pilgu, millega oma ob­ jekte vaadelda ja jäädvustada. Nii on saanud näitusteks etni­ liste vähemuste, nagu Eestis elavate moslemite ja mustlaste elud. Oma objekte, kelleks on enamasti inimesed, uurib ta alati sügavuti minnnes ja see süga­ vus kajastub ka tema fotodel. Annika Haasi tuntumaks näi­ tuseks on ilmselt Lennukivaat­ lejad, mida on näidatud ka nii New Yorgis kui Washington, DC-s. Viimane näitus Kasvu­ hooneefekt viib vaatajaid noorte põlvkonda, kes valutab südant Maa tuleviku pärast ning proo­ vib vanemale generatsioonile märku anda, et tarbimiskultuurile ehitatud maailm ei saa lõputult kesta. Vilniuses näidatud ,,Eesti naine: südamega tegija“ kohta on öeldud nii: ,,Ikka veel kipub tõsiasi olema ühiskondlik olu­ kord, milles naised on märgis­ tatud absoluutse Teisena ilma suurema võimaluseta seda kohta muuta. Kuigi maailm on endi­

ilusam kui niikuinii ilusa muusika nähtavaks tegemine? Samas kollitab Covid. Mul pole siin Tallinnas olnud ühtegi vestlust tuttavate-sõpradega, kus Covid ei tuleks jutuks. Sel es­ maspäeval kehtestas Eesti valit­ sus uued piirangud: enam ei saa üritustele, ka teatrisse, kauban­ duskeskustesse, spaasse vaid negatiivse testi alusel. Inimene peab olema topelt vaktsineeri­ tud või haiguse läbi põdenud. Küsitakse ka isikut tõendavat dokumenti. Tõendite kontrolli­ mine tähendab muidugi lisako­ hustusi, tekitab järjekordi, isegi teatris, aga esialgu näib süsteem toimivat. Ka kaubanduskes­ kus­ tes on näha turvamehi jaluta­ mas, maskipakk käes. Mas­kide kandmist pole küll kohustusli­ kuks tehtud, see on vaid tungi­ valt soovitav. Igatahes äsjase etenduse järel Draamateatris („Mefisto“ Klaus Manni ro­ maani põhjal) ütleksin, et kol­ mandik saalist ei kandnud maske. Imestan ise, et maskide üle arutletakse nii Inglismaal kui Eestis, ent vist ükski poliitik pole soovitanud rahval vähem rääkida. See võiks olla efek­ tiivsemgi kui maskide kand­ mine. TIINA TAMMAN 27. oktoobril 2021

selt meeste poole kaldu, sõltub selle toimimine ikkagi naistest. Näituse autor julgeb seda väita ainuüksi nende väheste portre­ teeritud Eesti naiste tegude põhjal, sest juba see pisike ­ seltskond on väega, mis on and­ nud kokku tohutu jõu ja energia Eesti 30-aastases teekonnas olla iseseisev toimiv ja edukas riik. Riik ei ole poliitikud, vaid inimesed, kes oma igapäevaelus ja töös panustavad oma südame ja tegemistega rohkem kui iseen­da heaks. Kui kohtate oma teel siin vastu vaatavaid naisi, öelge neile aitäh.“ Näitus on nüüdseks raamatu­ kogu seintelt maha võetud, aga kuna tegemist on rändnäitusega, siis soovijatel on võimalik seda ka enda kogukondadesse näita­ miseks toimetada. Selleks tuleb ühendust võtta näituse kuraatori Liia Urmaniga (e-post: urman@ lorensas.eu) Näitust ja sellega kaasnevat kontserti toetasid Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, Eesti Kul­ tuurkapital, EV Kultuuri­ minis­ teerium, Integratsiooni Sihta­ su­ tus, Euroopa Eesti Seltside Koda ja Eesti Vilniuse Saatkond.

Leedu Eestlaste Selts märkis Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva rändnäituse ja kontserdiga.


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Pilli sama timmin Üks ameerika koomik, vist oli see Lenny Bruce, aga võis ka olla George Carlin, ei mäleta ja interneti kaudu targemaks ei saanud, ütles aastate eest, et poliitikud on nagu ihupesu. Tuleb neid välja vahetada, paraku teist tihedamini kui esimesi. Heaks näiteks praegune USA president, kes on juba pool sajandit olnud poliitikas ja selle kaudu ka jõukaks saanud. Siis on need inimesed, kes, kui kaalu kas kaotanud või juurde võtnud, ei lähe rätsepa juurde, vaid ostavad uued püksid. Piltlikult need meta­ foorid kehtivad Kanada liberaa­ lide kohta. Teisipäeval, jällegi metafoorina, tuulutas peaminis­ ter oma riidekappi, nimetades ametisse uue valitsuse ministrid. Neid on tervenisti 38, kaks enam kui viimases vähemusva­ litsuses. Ning kuigi selleks pole pretsedenti, oleks ta võinud NDP parteist, ilma mille toe­ tuseta ta võimul ei püsiks, kas või ühe ministri nimetada. Kolm ministrit ei saanud tagasi kabinetti. Üllatavalt oli ­ üheks neist astronaudina kuul­ suse saanud Marc Garneau, kes oli välisminister. Teda asendab Mélanie Joly, kes pole valitsu­ ses hiilanud. Nagu võis arvata, pidi kohta vahetama kaitse­ minister Harjit Sajjan, kelle ajal paljastati seksuaalse ahistamise skandaal kaitseväes. Nüüd on ta

Tḱemlúps te Secwépemc rahva palvekiri Kanada peaminister Justin Trudeau’le Ülle Baum Esmaspäeval, 18. oktoobril te­­gi Kanada peaminister Jus­tin Trudeau visiidi Briti Ko­­ lum­ biasse Kamloopsi Tḱem­lúps te Secwépemc rahva kutsel. Järgmisel päeval trükiti Ka­ na­da ajakirjanduses Tḱem­lúps te Secwépemc rahva avalik palvekiri Kanada peaministrile, millele olid alla kirjutanud 13 pealikku, kes on Grassroots Family nõuandva kogu liikmed, perekonnapead ja vanimad esin­ dajad. Hõimupealike avaliku kirja trükkisid ära Kanada ­juh­tivamad meediaväljaanded ,,Globe and Mail“, ,,National Post“, ,,The Hill Times“, jt. See oli Kanada peaministri esimeseks visiidiks Kamloopsi pärast seda, kui selle aasta mai­ kuus traagilised sündmused olid vapustanud kogu maailma ja oli avalikuks tulnud, et seal oli lei­ tud enam kui 215 märgistamata laste hauda, kes olid omal ajal tahtevastaselt seal asuvatesse ­internaatkoolidesse viidud. Tḱemlúps te Secwépemc rahva palvekiri väljendas lootust Kanada riigijuhi tahte siiru­ sesse, et põlisrahvaga lepitust

rahvusvahelise arengu minister. Sajjani asendab Anita Anand, kel pole mingeid kogemusi ­sõjaväega. Eelkäija vähemalt oli ise aega teeninud. Ka indigee­ nide eest vastutav minister Carolyn Bennett pidi ametist lahkuma. Ehk selle tõttu, et saa­ tis pärismaalasest poliitkule Jody Wilson Rayboldile ühe sõnalise teksti, mida valesti tõlgendati. Bennett on meeldiv ­ inimene ja hoolis väga indi­ geenidest, astus samme nende huvides. Kuid see on poliitika. Analüütikud leiavad et uus keskonnaminister Steven Guil­ bault, kes on ka vastutav klii­ mamuutuse teemade eest, on oluline uus minister. Green­ peace’i aktivist astub kindlasti samme, mis Albertat vihastaks. (Kliimamuutusest nii palju, et minister oleks kui narr – üks riik ei muuda meie maailmas midagi. Eriti kui miljardiste rahvastega riigid nagu Hiina ja India ikka reostavad õhku ja loodust, põletavad ohtralt sütt, bensiini, maagaasi ja õli, heitgaa­ sid olevat peamiselt kliimamuutuse taga, mõne tead­ lase järgi.) Aga kas meil on tõesti tarvis ministrit, kelle kohustuseks on vaimne tervis? Kas see kohus­ tus ei kuuluks ometi tervishoiu­ ministri portfelli? Üldse on ministreid, kelle roll pole selge. Selline garderoobi ümberkorral­ damine on nende kuue aasta jooksul, mil Trudeau on pukis olnud, juba kuueteistkümnes. Mis kinnitab esimese kahe, küll

saavutada ning selleks märgistas ,,seven real acts“, mida pea­ minister peab oma esimese 100 päeva jooksul tegema, et seda tõena väljendada. Nende seas oli ära toodud hukkunud laste auks alalise memoriaali ja rahva tervendamise keskuse ehitamise otsuse nõue. Samuti oli esitatud palve anda Tḱemlúps te Secwépemc rahvale kontroll nende territooriumil maksusta­ mise seadusandluse ja maava­ rade üle ning nõue, et igal aas­ tal 30. septembril National Day for Truth and Reconciliation päeval oleks Kanada lipp üle­ riigiliselt pooles mastis, meenu­ tamaks ja mälestamaks kadunud kultuure, keeli, kaotatud lap­ se­ põlvi internaatkoolides. Selle aasta 30. septembril ei vastanud Trudeau põlisrahva kutsele ega külastanud Kam­ loopsi sel päeval, vaid puhkas oma perega Tofinos. Vabandus­ sõnad ja pisarad ei aita saavuta­ da lepitust Vahtralehemaa valit­ suse ning põlisrahvaste vahel, seda peab väljendama valitsus oma otsustavate tegudega riik­ likul tasandil. Hiljuti valitud Kanada uue parlamendi liikmed alustavad oma tööd Ottawas 22. novemb­ ril. Jääme loota, et valitsuse tulevased otsused ja ka eelsei­ ­ sev Rooma paavsti Franciscuse visiit Kanadasse annavad oma panuse põlisrahvastega suhete lepitusse ning ajaloolise valu leevendamiseks.

huumoriga esitatud lõigu, tõde. Et vahel toimuvad muutused vaid selleks, et muutusi teha, mitte edasi liikuda. Opositsiooni liider Erin O’Toole, ise laialt kriitikat saa­ nud, kuna lasi võimaliku võidu peost libiseda, ütles tabavalt järgnevat. Trudeau olevat vali­ nud ministreid, kellel pole kogemusi ja on ideoloogiliselt, see tähendab vasaktsentristid, pimestatud. Ning et uus valitsus esitab tõsist ohtu riigi majan­ dusele ja ühtsusele. Ent nagu teame, riik on juba­ gi lõhestatud. Lääne provint­ sides ei sallita edevat ja enese­ keskset peaministrit sugugi. Ning Toronto kinnitab seda – 14 ameti saanud ministrit on Ontario pealinnast või selle lähedusest. (Ka Québecist, mis toetas liberaale, on 10 minist­ rit.) Kui liberaalid poleks ülekaalukalt Torontos mandaate teeninud, siis poleks nad ka vähemusvõitu saanud. Paljud lugejad kindlasti mäletavad aega, kus konservatiivid ja sotsialistid ikka võitsid oma ­ piirkonnas. Mõne vaatleja sele­ tus on selles, et multikultuurne suurlinn, immigrantide magnet on põhjuseks, kuna uustulnu­ kad, kodakondsuse saanud, on liberaalidele tänulikud. Samas Saskatchewanis eriti, aga ka Albertas, ollakse pikaajaliste juurtega ja üldiselt konser­ vatiivsete maailmavaadetega. 38-st ministrist on pooled naised. Trudeau uhkustas isegi sellega, et LBGTQ-koalitsioon on ministritena esindatud. Üheks on Albertast Randy Boissonault, kes kaotas oma koha parlamendis kahe aasta eest, aga nüüd valiti taas tagasi Ottawasse. Ta oli Trudeau LBGTQ erinõunik enamusvalit­ suses, nüüd aga turismiminister. Jällegi küsitav, kas sellist kohta on parlamendis vaja – majandus­ minister võib sellega tege­ leda. Esmakordselt valiti rahvaesindajaks ka Pascale StOnge Québecist, kes on esi­ mene avalik lesbi parlamendis. Tema on spordiminister, ei tea, mis ta kogemused sel alal on. Ning miks üldsegi spordi­

Reedel 22. oktoobril tähistati Eesti Sõjameeste Mäles­ tuskirikus Toris, Pärnumaal kapten Harald Nugiseksi 100. sünniaastapäeva. Harald Nugiseks, sündinud 22. oktoobril 1921 Särevere valllas, Järvamaal, surnud 2. jaanuaril 2014 oli Saksa sõja­ väes allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Diviisis. Alates 19. veebruarist 1944 oli Nugiseks rühmaülemaks Narva rindel. Seal ilmutatud sõdurivapruse eest autasustati teda 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga. Ta oli üks neljast eestlasest, kellele on antud Raudristi Rüütlirist, ainuke isikliku vapruse eest selle autasu välja teeninud Eesti allohvitser. Foto: MAJOR ÜLO ISBERG ministrit on tarvis. Lohutuseks on see, et tavali­ selt jäävad kantslerid, ase­ ministrid ja ka kogemustega bürokraadid ametisse. Nii et O’Toole’i mure kogemusteta üheksa uue ministri üle pole ehk nii terav, küll nad tulevad toime, eelnimetatute toetusega. Siiski Trudeau’l, kes sai pa­ raja kriitika osaliseks varajasi ja ebavajalikke valimisi välja kuu­ lutades, kinnitades nii oma võimu suurendamise ambit­ sioone ja ka seda, et tal privi­ leegidega üles kasvanud endise peaminstri pojana pole riigi ­tuiksoonel sõrme. Peaminister ei ole veel mida­ gi saavutanud. Teadmata on pikaajaline programm, kuidas ­ pandeemiaga tegeleda ja riigi majandust taastada. Niisama, jällegi piltlikult ühte inimest teise ametisse saates vaid toole ümber tõstes, ei ole riigi huvides. Kummaline on ka, et ­ tähtsas ametis Garneau ei saa seal enam isegi valijat edasi

teenida. On ju välisministri amet tähtis, eriti Hiinaga suhel­ des. Garneau oli populaarne minister ja ta kuulsus on ka selles, et tema nime kannavad mitmed koolid Kanadas, üks selline keskkool vaid kümne minuti kaugusel Toronto Eesti Majast. Kokkuvõttes, nagu päeviku peakiri sugereerib, pole eriti ­midagi Ottawas muutunud. Jah, on uued ministrid, vanad läinud, aga see, et majanduslikult raskel ajal suurendatakse kabi­ netti, on vale. Ja see ka, et teatud vähemus, huvigrupid, ­ saavad ebavõrdset esindust on ka kuidagi küsitav. Nad on küll osa kogukonnast, aga saavad jubagi ebaproportsionaalselt palju tähelepanu, ministrit tingi­ mata ei ole vaja, nõunikke aga kabinetis võib ju olla. Prantsuse tarkuse järgi, mida rohkem ­asjad muutuvad, seda enam nad jäävad samaks. TÕNU NAELAPEA

18. oktoobril toimus Kanada peaminister Justin Trudeau visiit Kamloopsi Briti Kolumbiasse, kus kohtus Tḱemlúps te Secwépemc rahva pealike ja esindajatega. Samuti langetas peaminister pea Kamloopsi internaatkooli 215 lapse märgistamata haudade paiga juures ja mälestas traagiliselt hukkunuid. Tḱemlúps te Secwépemc Powwow Arbour’is istuvad pressikonveresntsil fotol vasakult: Terry Teegee, Briti Kolumbia regiooni põlisrahvaste assamblee (BCAFN) pealik; Kúkpi7 Wayne Christian, Shuswapi rahva nõukogu (SNTC) hõimupealik; RoseAnne Archibald, üleriigilise põlisrahvaste assamblee (AFN) pealik, peaminister Justin Trudeau ja Kúkpi7 Rosanne Casimir Tḱemlúps te Secwépemc pealik. Foto: Tḱemlúps te Secwépemc


6

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Ühes Eesti turismitalus olevat toimunud hulle asju… Rakvere Teatris esietendus Indrek Hargla näidend „Suvitusromaan“ Eesti teatrielus on aset leidnud oluline sündmus – lavale on jõudnud taas üks algupärane Eesti näidend: Indrek Hargla „Suvitusromaan“. Kirjanik Ind­ rek Hargla ja Rakvere teater on mõlemad hästi tuntud ka Kanada kirjanduse- ja teatri­s­ õpradele. Rohkem teatakse vast Hargla kirjutatud põnevaid lugusid, mis toimuvad apteeker Melchioriga keskaegses Tallin­ nas. Hargla on ka tunnustatud ulmekirjanik. Rakvere teater on korduvalt Kanadas käinud ja siin alati rõõmuga vastu võetud. Jääb vaid loota, et pärast koroo­ na-ohu möödumist õnnestub neil ehk jälle tulla ja Kanada teatrifänne oma etendustega rõõmustada. Indrek Harglaga kohtume me enne esietendust teatri kohvi­ kus. Ta kirjeldab lühidalt näi­ dendi saamislugu. Nagu Eestis sageli, olevat sellised tükid „tel­ limustöö“. Lavastaja olevat kir­ janikule ühel hetkel ligi astunud ja palunud, et kirjutatagu teat­ rile selline näidend. Selle idee aluseks oli aga samanimeline lühiromaan. Etenduse veebilehel on Indrek Hargla sõnad: „Suvise passiooni lugu on meie kultuu­ riloos erilisel kohal, ühel või teisel moel on sellega tegelenud enamik kirjanikke ja filmiloo­ jaid. Eesti suvi on nii lühike ja see muu pime ja külm aeg on nii pikk. Lühike kirgastumine suvel laeb meid põhjamaise ängistuse vastu, suvel me elame, armume ja armastame, suves on peidus mingi Eesti narratiivi Püha Graal.“

,,Kupee nr 6“ on Soome valik võõrkeelse filmi Oscarile Septembris ka Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil linastunud ,,Kupee nr 6“ (,,Hytti nro 6“) on Soome valik kandideerima parima võõrkeelse filmi Oscarile Film valmis Soome-EestiVenemaa-Saksamaa koostöös ja sai juulis Cannes’i filmifestivali grand prix Filmi režissöör on Juho Kuosmanen. Linateos põhineb Rosa Liksomi samanimelisel raama­ tul, mis võitis 2011. a Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. Film räägib noorest soomlannast, kes on sunnitud pikal rongireisil jaga­ ma kupeed vene kaevuriga. Filmi peaosades on Seidi Haarla ja Juri Borisov. (ERR/EE)

Millest see näidend räägib? Ervin (Elar Vahter) on linnas elav kirjanik, kes otsustab koli­ da suveks maale turismitallu, et seal romaani kirjutada. Vaata­ jale jääb mulje, et võib-olla tahab ta linnast ära ka seetõttu, et vabaneda tema ümber pide­ valt tiirlevast ja ülihoolitsevast Kertust – oma kirjastajast (Natali Väli). Kauni looduse rüpes asuvas Ristemäe turismi­ talus puutub Ervin kokku üsna kummaliste inimestega. Pisitasa avaneb talle (ja ka vaatajale) selles külas aastakümnetega kuhjunud sünguse ja kurjuse tõeline ulatus. Samal ajal lööb Ervini südames lõkkele puhas ja üllas armastus Anna vastu (Anneli Rahkema). Ervini kirju­ tatav romaan saab täiesti uue suuna, tegelaste omavaheliste suhete muutumine avab aga tee kättemaksule. Drastiline lõpp­ vaatus ei lase end kaua ooda­ ta… Kavalehel on kirjas lavastaja Aare Toikka sõnad: „Suvitu­ romaanis toimuvad sündmused, mille peale küsis minu sisemine mina, et kuidas see võimalik on? … Lavastust ette valmista­ des imestasin tihtipeale selle üle, mil määral tegelased suuda­ vad teineteisele haiget teha, vaatamata sellele, et igaühel on oma õigus ja õiglustunne. Keegi tahab revanši, keegi ihkab päästmist, keegi tajub reetmist, keegi pole staatusega rahul.“ Mis selles lavastuses siis juh­ tub? Algul üsnagi rahulikus tempos alanud lugu jõuab teise vaatuse lõpuks verise ja pöörase finaalini. Siis hakkab vaataja tõeliselt mõistma neid jõude ja inimesi, kes oma alaväärsust ja sisemist ebakindlust räige oleku ja ropendamise taha varjavad. Siin teevad suurepärased rollid Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Rainer Elhi ja Märten Matsu.

Piret Raualt ilmus uus romaan Hiljuti jõudis Eestis raamatupoodidesse Piret Raua uus, täiskasvanutele mõeldud ro­­ maan ,,Portselanist nael“. Autori sõnul on see tõsine raamat nukratest asjadest, kus kõigest hoolimata ei puudu siiski ka helguse ja lootuse noot. ,,See raamat on eelkõige ­erinevatest eluhoiakutest, erine­ vatest maailmadest ja inimes­ test. Need maailmad servapidi puutuvad üksteisega kokku ja kohati sulavad üksteise sisse. See oligi minu soov – ühtede kaante vahele tuua erinevat. Samas siin ongi kaks peatege­ last väga erinevat isikud – üks on taskuvaras, noor naine ja teine on noormees, kes on äsja oma õest eraldi kolinud, kaks väga erinevat tüüpi,“ ütles Raud uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­ mera“.

Nr. 43

Pärnu teater Endla sai 110-aastaseks

Indrek Hargla.

Foto: Lea Kreinin

Vaataja suureks üllatuseks pole selle näidendi Suur Kurjus üld­ segi mitte meessoost, kuigi ta kannab laigulist muundusvormi. Rohkem ei tahakski laval toi­ mu­ vast jutustada, sest ehk õn­ nestub Eesti Elu lugejal seda suurepärast etendust ka millalgi näha ning kui kõike ette teaks, siis ei oleks ju enam huvitav. Mis selles lavastuses veel köitis, oli poolfilmilik lähene­ mine lavakujundusele (kunstnik Iir Hermeliin, videokunstnik Sander Põldsaar). Osa tegevust toimub laval, osa on suvel salvestatud ja seda esitatakse lühiklippidena näitlemise va­ hele. Teatri ja kino sümbioos on visuaalselt väga kaunis ja aitab luua etenduses erilist meeleolu oma roheliste lokkavate metsa­ vaadetega. Seda tükki vaadates jookseb peast läbi mõte, et sama süžee põhjal saaks teha ka suurepärase ooperi. Dilemma, millega peategelased tõtt vaata­ vad, on igatepidi klassikalise ooperi vääriline ning ka dra­ maatiline lõpplahendus väga ooperlik.

23. oktoobril tähistas Endla Teater 110. sünnipäeva. Sel puhul esietendus „Ma teenindasin Inglise kuningat“, mille dramatiseeringu tegi Andra Teede Tšehhi kirjaniku Bohu­ mil Hrabali samanimelise romaani järgi ja lavastas Laura Jaanhold. Järgnes meele­olukas koosviibimine teatri Sammassaalis ja tants Küünis ansambel Lexsoul Dance­machine’i saatel. Juba enne oma teatrimaja avamist 1911. a oktoobris, kui võeti palgale ka esimene näitetrupp, hakati Pärnus teatrit tegema. 1875. a koostasid Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, ­ meistrid, kaupmehed ja haritla­ sed Carl Robert Jakobsoni eestvõttel uue laulu- ja mängu­ seltsi põhikirja, mille eeskujuks oli Vanemuise selts. Põhikiri kinnitati Peterburis 1878, uuesti 1909 ning täiendatud põhikiri kinnitati 1920. Seltsi nimi ,,Endla“ võeti Friedrich Robert Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta“ järgi. 1875 hakkas selt­ si juures tegutsema laulukoor Endla. Samal aastal etendati seltsi juures esimene näidend, kui põllumeeste seltsi ruumes kanti ette Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangu­

soola“. Aastatel 1889–1899 oli selts varjusurmas. Sellest tuldi välja, kui seltsi esimeheks sai Kablist pärit kaugsõidukapten, laevaehi­ taja ja laevaomanik, Pärnu linna­ nõunik August Klein ning seltsiga liitus jõukaid toetajaid. 1911. a valmis seltsi oma teatri- ja kontserdihoone, mille ­ projekteerisid arhitekt H. Jung ja insener Georg Hellat. Fassaadi plaani tegi arhitekt E. Wolffeldt. Teater avati ,,Liba­ hundi“ esmalavastusega. Teatri tegevus katkes 1915. a Esimese maailmasõja tõttu, hoonet kasutati kuni 1917. aas­ tani sõjaväehaiglana. Uuesti alustas teater tööd 1920. aastal. Hoone sai sõjas kannatada ja teater tegutses 1944-1967, mil valmis uus hoone, Rüütli platsil asunud pangahoone Rüütli 40a II ja III korrusel. Aastatel 1953–1988 oli teatri nimeks Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater. Praegu on näitetrupis 23 näitlejat, teatris töötab kokku 110 inimest. Lisaks näitlejatele lavastajad, kunstnikud, drama­ turgid, muusikud ja palju tehni­ lisi töötajaid. Teatrit juhib Roland Leesment, loominguline juht on Ingomar Vihmar ja peakunstnik Liina Unt. (EE)

Rakvere teater niipea Torontosse ilmselt ei jõua. Kes aga tahavad teada, kuidas see lugu ikkagi lõppes, need võivad Indrek Hargla „Suvitusromaani“ kuulata põneva kuuldemänguna Tumedad Tunnid Podcastis: https://podcast.ee/tumedad-tun­ nid/ LEA KREININ

Nii ristuvad saatuse tahtel ühel tavalisel õhtupoolikul hari­ tud ja eluvõõra Kristoferi ning bravuurika vargaplika Diana teed. Mõlemad on omal kombel suhtesõltlased, kelle minapilti kõigutavad ümbritsevate ja lähe­ daste hinnangud ja tunnustus või selle puudumine. Romaani andis välja kirjastus Tänapäev, raamatu on kujun­ danud Dan Mikkin. (ERR/Rahva Raamat/EE)

Endla teatrimaja ehitati Rüütli tänava lõppu (praegu asub seal hotell Pärnu), kuid sai 1944. a pommitatud ja lasti 6. märtsil 1961 õhku, kuigi hoonet oleks olnud võimalik taastada. Endla teatri maja rõdult kuulutati 1918. a veebruaris välja Eesti Vabariik. Foto: Jaan Kristin, ERM, Vikipeedia

Uus Endla teatri hoone, mis valmis 1967.a. Hoone sai põhjalikult ­renoveeritud 2001. a. Endla suur saal mahutab 565 vaatajat, black boxi nimega Küün mahub kuni 150 vaatajat. Foto: EE

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1077 1

2

3

4

12

5

7

13

15

16

28

22

29

10

11

24

25

26

30

31

32

34

35

37

33

36

38 39

44

9

20

23

45

40

46

47

48

41

51

52

53

54

55

1. Tasmaania (lüh).   4. Rahvusvaheline Olümpiakomitee.   7. Esimese järel. 12. Sidesõna. 13. Art Gallery of Ontario. 14. P rantsuse helilooja (1875–1937). 15. _ _____n, eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867– 1943). 17. Havailaste tervitushüüd. 18. M itte teistsugune, identne. 19. Viljandi Kultuuriakadeemia. 21. Teat. tasemel. 24. Maakaart (ingl.k.). 27. M erel kasutatav lõhkelaeng. 30. V aim, surnud inimese kehatu kuju. 31. _ ____t, erak, üksiklane. 32. H obuse kiire jooksu. 34. Arv.

35. Võõras, tundmatu (ingl.k.). 37. Orjus. 38. Sõnavaling. 39. Eesti Riiklik Kunstiinstituut (end. kõrgkool). 40. Päev tagasi. 44. Mehenimi. 47. Eesti peaminister (eesn. täht+perek. nimi). 50. Noor siga. 51. Oigamine. 52. Vits, vemmal. 53. Haisuloom. 54. Torontos elanud Kihnu päritolu kunstnik-naivist 55. Rootsi kroon (lüh.). ALLA:

1. Koeratõug.   2. Türgi ohvitser.   3. Astumine.   4. Rahvusmeeskoor.   5. Torkav teravik.   6. Saatevalve.   7. Teat. kalapüügivahend.   8. Iialgi.   9. Mehenimi. 10. Kinnitav sõna, jah

Laulja Tony Bennett püstitas Guinnessi maailmarekordi Ameerika Ühendriikide laulja Tony Bennett püstitas Guin­ nessi maailmarekordi, olles vanim inimene, kes andis välja uue albumi. Koostöös Lady Gagaga ilmus Bennettil 1. oktoobril album ,,Love for Sale“. Sel päeval oli Tony Bennett 95 aastat ja 60 päeva vana. Uus album pole Gaga ja Bennetti esimene ühine plaat. 2011. aastal salvestasid muusi­ kud loo ,,The Lady is a Tramp“ ning kolm aastat hiljem tuli ­välja album ,,Cheek to Cheek“. See pole esimene kord, kui Bennett püstitab Guinnessi maailmarekordi. Varasemalt on ta olnud vanim inimene, kes on jõudnud nii USA kui ka Suurbritannia albumite edetabe­ lisse. Samuti on tema album jõudnud kahel korral UK TOP20-sse, kuid seda 39 aas­ tase vahega. (ERR/EE)

43

49

50

PAREMALE:

42

(kõnek.). 11. Eesti laulude andmebaas. 16. Asetama. 20. Kehtiva võimu vastane (kõnek.). 22. Imemis-, imev. 23. Viis üheskoos. 24. Nõid, võlur. 25. Dokument tasuda tuleva summa kohta. 26. Eraldab riike. 27. Linnumagus. 28. Üksiklane. 29. ______l, ronimisvahend. 30. Elevandiluu. 33. Masti rõhtpuu. 36. Supel- v spordikostüüm. 38. Hookuspookus. 39. Oman. 41. Kena, kaunis. 42. Ladem, lasum. 43. Eeskoda. 44. Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus. 45. Ateena jalgpalliklubi. 46. Püsi, rahu. 48. Korea auto. 49. Tara.

Johann Urb teeb kaasa uues märulifilmis Eesti näitleja Johann Urb teeb kaasa uues märulifilmis ,,American Siege“, kus oluline roll Hollywoodi megastaaril Bruce Willisel. Süžee kohaselt mängib Bruce Willis endist New Yorgi polit­ seinikku, kes on nüüd Georgia osariigi väikelinna šerif, kelle ülesanne on vastu astuda kam­ bale pättidele, kes on jõuka arsti pantvangi võtnud. IMDB kohaselt mängib Johann Urb Toby Bakeri nime­ list tegelast. Filmi režissööriks on Edward Drake, kes koos Corey Large’iga on üks stsenariste.

T

KARLA KALENDRISABA

Kogemata

Paremale: 1. Silp, 5. Taks, 9. Aga, 12.

17 19

21

8

S

Ristsõna nr. 1076 LAHENDUS

14

18

27

6

I

7

(D/Kroonia/EE)

Plii, 13. Ugal(a), 14. LNA, 15. (K)auss, 16. Laht, 17. (K)uub, 18. MSAT, 19. Jah, 20. Alus, 21. Aaa, 23. Emu, 25. Makaak 28. Lusika(s), 32. Toots, 33. Staar, 34. (B)arista, 36. Keres, P., 37. (I)ial, 38. Ara, 39. Kila(-kola), 42. Alp, 44. Aval, 48. Elu, 49. Esil, 50. Lasi(la), 51. Sum, 52. Skaa(la), 53. Inka, 54. Asi, 55. Karn, 56. Aaaa. Alla: 1. Spam, 2. Ilus, 3. Lisa, 4. Pis­ taatsia, 5. Tuljak, 6. Agaa, 7. Kahhel, 8. SLT, 9. Alul, 10. Gnuu, 11. AABS, 20. Austraalia, 22. Aasta, 24. Mu­­ ser(dama), 25. MTA, 26. AOR, 27. Koi, 29. IAE, 30. Kas, 31. Arp, 35. Alaska, 36. Kaplan, 39. Kesa, 40. Ilus, 41. Lumi, 43. Liar, 45. Vana, 46. (T)aska, 47. Liaa(n), 49. ESK.

Nädala retseptid

Kõrvitsaporgandisupp kreemjuustuga Valmistusained: 2 naela puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat 2-3 kooritud porgandit; ratas­teks lõigatud 0,5 naela maitsestamata kreem­ juustu 1 keskmise suurusega sibul, hakitud 1-2 küünt küüslauku praadimiseks oliiviõli 4 tassi kanapuljongit 1 tass 10%-list koort maitsestamiseks (küüslaugu) soola, (sidruni)pipart ja pisut ingveripulbrit Valmistusviis: Keeta kõrvitsatükid potis peh­ meks (selleks võib kuluda 30 minutit või enam). Praadida suurel ja sügaval pannil oliiviõlis porgand, sibul ja küüslauk kergelt läbi ning lisada keetmise alguses kõrvitsatükkidele. Kui viljad on pehmed, eemaldada pott kuumuselt, lasta veidi jahtuda ning püreestada saumik­ seriga (hand blender). Panna pott taas kuumusele, lisada koor, kreemjuust ja lasta keema tõusta; lisada maitseained, sega­ da korralikult läbi ning lasta veidi madalal tulel podiseda, pidevalt segades. Kui on soov saada vedelam supp, võib keet­ mise käigus lisada vett. Ser­vee­ rimisel sobib raputada kaussi­ desse röstitud kõrvitsaseemneid.

Naljanurk Õpetaja laseb lastel tuua näiteid suitsetamise kahjulikkusest. ,,Suitsetamine määrib tapeeti,“ teab üks. ,,Üks sigaret tapab ho­ buse,“ lisab teine. ,,Meil põletas isa siga­ retiga augu diivani sisse,“ ütleb kolmas. ,,Meie peres ei suitseta keegi ja mul tuleb suitsu oma taskuraha eest osta,“ on Juku nördinud.

Ega inime kunagi meelega ei komista, ikke kogemata. Aga kassa tead, vahel on komistamisest kasu kah. Minuga juh­ tus sedasi, et komistasin kogemata ühe raamatu peale ja leitsin sealt palju väärt lugemist. Kirjutand on selle peris uiema aja inime, aga ta on otsast otsani vana tarkust täis. See noor inime, kes vanu aegasi taga igatseb, ütleb kohe välja kah, mispärast ta neid igatseb. Ennevanaste teadsid inimesed väga vähe, aga said kõigest aru. Nüid teavad pal­ ju, aga enam millestki aru ei saa. Mina võin seda kinnitada, sest olen ise kah ennemuistne ega oska praegases ajas kudagi elada. Kas mind juba muinsusekaitse alla kah on pantud, seda ma ei tea. Kui pole, küll siis varsti pannasse. Kui mina noor oli, ei teadnud ma autudest ega lennu­ massinatest midagi. Kui oli vaja kuskile minna, siis muut­ kui õlmad vöö vahele ja akka astuma. Kui oli pikem käik, et jalgsi astumine väsitas ära, siis sai mintud obesega. Igaüks sai aru, et ainult kondiauruga ei jõua kaugele. Ja obene sai kah kõigest aru. Tõmbasid ühte ohjaaru, pööras vasemale, tõmbasid teist, pööras paremale. Tahtsid kiiremat sõitu, antsid piitsa. Jõutsid pärale, tõmbasid ohjad pingule ja ruunake seisis. Nüid autu sõidab kiiresti ja viib su kauge­ le, aga vahel jääb äkiste seisma ja ei sina saa aru, miks ta seisab. Vahel ei lähe käimagi, ei aita piits ega urjutamine. Mine siis ja otsi tarka tohtert, kes talle jälle elu sisse ajab. Kuda ta seda teeb, sellest sa aru ei saa ja ega ta sulle ei ütle kah. Raha küsida oskab küll. Kui mina noor olin, siis keski ei tead ültse, et nii palju aigusi olemas on. Aga aru saime küll, kui tervis käest ära läks. Kolm rohtu oli kohe käepärast – saun, viin ja kase­ tõrv. Kui ühestki abi ei saand, siis oli surmatõbi. Nüid teame, et aigusi on must miljun, aga aru ei saa, et aige oled. Tohter kuulab ja koputab, ütleb, et vererõhk on kõrge ja käsib veikesi tablettisi süia. Ise ei saa aru ühti, oled mees nigu muistegi. Veike viirus lendab mööda ilma ringi, keski teda näind ei ole, aga paanikat ja pandeemijat on kõik ko­ had täis. Omateada oled terve inime, aga tohter torkab sulle pulga ninasõõrmesse, kuulutab su aigeks ja määrab kümme päeva kodust aresti. Aru sa sellest ei saa ja keski ei tahagi, et sa aru saad, peaasi, et sõna kuulad. Noh, nüid me siis teame, kudas asjad on. Teame, aga aru ei saa. Kogemata kah ei saa. Kui teie saate, ütelge mulle kah. KARGU KARLA

Rahvusvaheline… (Algus lk. 3)

on lasteaialapsed ja vanimad kaheksanda klassi omad. Kooli tunniplaanis on järgmised ai­ned: läti keel, ajalugu ja geograafia, piiblitund, rahvatants, muusika ja läti kandle ,,kokles“ mängu õpe. Õpetajaid on üksteist, abiõ­ petajaid neli. Vajadusel tulevad appi kaks administratiivalaga tegelevat töötajat. Tänu meie imelistele õpilastele, lapsevane­ matele, õpetajatele ja vabataht­ likele ning muidugi meie toeta­ jatele oleme saanud õppetööd pakkuda nõnda paljudele läti juurtega peredele. Läti Ühis­ pank ja nüüd Northern Birch Credit Union on alati toetanud Läti Kooli ja me oleme väga rõõmsad jätkuva toetuse eest, kuna koolil on ikka vaja uusi raamatuid ja õpitarbeid ning vahendeid hüvituste ja stipen­ ­ diumite jaoks. Toronto Eesti Seltsi Täienduskool Tule eesti kooli – saad ­eluaegsed sõbrad! T.E.S. Täienduskool on palju enamat kui tavaline klassiruum, kus õpetatakse keelt. Koolist on saanud lahutamatu osa eesti kogukonnast. Pakume nii lastele

kui täiskasvanutele keskkonda, kust õpetatakse mõistma Eesti identiteeti ja kust algab side­ mete ehitamine meie kogukon­ naga. Ühise identiteedi oma­ mine aitab meil luua ühtekuulu­ vustunnet. Kooliaastate jooksul arene­ vad ja küpsevad omavahelised suhted, mis võimaldavad nii las­ tel kui täiskasvanutel viia eesti keelt, kultuuri ja traditsioone meie kogukonda, aga ka kauge­ male. Lisaks eesti kultuuritegelaste võõrustamisele, kogukonnaüri­ tustel osalemisele, traditsioo­ nide hoidmisele, suhete ja side­ mete edendamisele pakub T.E S. Täienduskool laiaulatus­ likku programmi, mis hõlmab geo­ graafiat, ajalugu, keskkon­ nateadusi, laulu, rahvatantsu ning keeleõpet. Kas teadsid, et Eestis on vähemalt 40 ,,sala­ jõge“, mis voolavad maa all? Jätkame oma õpilastes, lap­ sevanemates, peredes ja kõigis meid ümbritsevates inimestes ühtekuuluvustunde sisendamist. Sidemete loomine oma kogu­ konnas ja omavahel ning Eesti identiteedi üle uhkuse tundmine on üliolulised. Täname kõiki kohalikke koole nende pühendunud ja raske töö eest, mis nad meie kogukonnas teevad!


8

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Nr. 43

Back to live music with Estonian Music Week’s 2021 festival Estonian Music Week English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Finland walking a political tightrope with Russia Many can still recall the Finnish Security Intelligence Service (SUPO) and military operation three years ago within the hundreds of islands offshore from Turku. They targeted buildings on an island belonging to a Russian from which many items of interest related to Finnish national security were seized. Ostensibly the properties were created by Russian com­ panies involved with real estate and tourism. In 2018 the Airiston Helmi firm owned 17 such properties in the Turku archipelago from which 3.5 ­ million euros were confiscated and two employees detained in the search. It was suspected that citizens of Estonia and Russia were involved in money laun­ dering and tax fraud. Due to the bad investment climate in Russia, money had to be (and still is) moved out, through legal and other means. Providing this service are tax havens, from which the funds are then re-invested, and the purchase of real estate – such as in Finland. However the properties were fitted with advanced monitoring systems, and satellite communi­ cations, a helipad and numerous docking facilities including two auxiliary vessels purchased from the Finnish navy – items not necessary for family vacations. While the Finnish investiga­ tion did not initially uncover any national security threat, it did focus on organized financial crime. However in the context of Russian hybrid warfare capa­ bilities and possible intentions, the properties are located in the vicinity of key maritime trade routes, submarine telecommu­ nications cables, the refinery at Naantali and the Finnish naval base and command in Turku. Russian ownership of Finnish real estate became of special interest after the an­ nexation of Crimea. A report in 2016 indicated that strategically located Russian real estate ownership could hinder mo­ ­ bilization in the event of a ­crisis. The largest group of foreign owners are Russians, especially along the Russia-Finland bor­ der, serving mainly for vacation­ ing, some owned by Russian

oligarchs such as Putin’s close friends Gennady Timchencko and Boris Rotenberg, who also have acquired Finnish citizen­ ship. Former veteran diplomat Harri Tiido has commented that Russians continue to show an interest in Finnish real estate, and circuitous methods are used to gain ownership of properties in locations of importance to Finnish national security. Finland is suffering the di­ lemma of maintaining normal political and economic relations and ensuring mutual invest­ ments in sectors such as energy. The Russian construction of a reactor in a nuclear power plant and the Finnish involvement in Russian heating firms as well as wind, water and thermal power plants. But the Finnish govern­ ment knows it must remain vigi­lant by monitoring all Rus­ sian activity, including that which could be linked to Russian intelligence services. New Finnish legislation ad­ dressing these concerns makes it mandatory that the Finnish military approve real estate purchases by foreign entities. ­ But this restriction can be avoided if the purchaser has been able to obtain some EU citizenship from such countries like Cyprus and Malta. Individuals who have invested sufficiently there are eligible to “buy” a “golden passport”. Since 2013, Cyprus has thus earned 1.3 billion euros. But ­after Al Jazeera’s TV exposure of this, both Malta and Cyprus have tightened regulations, Cyprus even nullifying certain citizenships. However, lately Finnish authorities closely monitoring one Russian inves­ ­ tor’s real estate holdings within the Saimaa maritime routes – a Russian with dual CypriotRussian citizenship he hadn’t disclosed. The media have also drawn attention to the Russian Pihkva army units, operative against Finland when needed and studying the Finnish ­language. This particular holding has buildings far larger than some­ one’s vacation needs (with ­accommodation for at least 100), a large, deep sea docking facili­ ty and a helipad built into the protection of a natural horse­

Estonia truly continues to grow its global connections as the years go by, especially with the help of music. It’s something that we can all appreciate. And with the 2021 edition of Estonian Music Week, music was a conduit for sharing culture and knowledge between Canada and Estonia. The memorable moments of this festival were abundant, from the screening of Unus­ta­ tud rahvaste jälgedes (In the Steps of Forgotten Peoples) to the last note of Beatrice Deer Band at the El Mocambo. For VEMU (the Museum of Estonians Abroad), the orga­ nizer of the festival, the main focus of the autumn season has been on the Finno-Ugric peoples and the Indigenous peoples of Canada. EMW and its edu­ cational programming also ­followed this topic. In a dynamic range of for­ mats, the festival reiterated what it means to be Estonian in a contemporary context, how our culture is expressed through the diaspora, as well as what being Estonian has meant to people in the past. shoe-shaped rock enclosure. When journalists were filming the location from sea, a BMW appeared on the beach carrying Estonian license plates. It’s been mentioned that the owner of the BMV may be an Estonian resident but need not be of Estonian citizenship. Russian-NATO relations have sunk recently to their lowest level since WWII. Finland, with its quiet participation in Nord Stream 2, is carefully treading an extremely precarious inter­ national tightrope. Finland for­ mally describes itself as mili­ tarily unaligned. This is the traditional stance, highlighted ­ by the Helsinki-Accords in 1975 and the Trump-Putin Helsinki summit in 2018. Finland has seen its power­ ful, energy-rich neighbour use energy as a control mechanism and Finland is Russia-depen­ dent on oil and gas. But it has no illusions about Moscow’s historic intentions. It has friendly relations with NATO, has exten­ sive ties to it and has built probably the strongest defence force among the Nordics. It’s clearly evident that Finnish interests always have to consider Russia’s reaction. Finland’s geo-political circum­ stances must deal with the here and now of a small country with a looming, historically ­aggressive neighbour. Finland’s stake in Nord Stream 2, for instance, can be taken as in­ ­ evitable extensions of reality. LAAS LEIVAT

Photo: Vincent Teetsov

To commence the festival, on October 17th, VEMU and Estonian Music Week virtually presented Collegium Musicale’s documentary film Unustatud rahvaste jälgedes, which per­ ceptively portrayed the choral compositions of Veljo Tormis and the challenges faced by Finno-Ugric peoples today in maintaining a connection to their cultures. A particularly striking mo­ ment came early on, when in Estonian National Museum edu­ cator Anti Lillak’s tour of the museum’s exhibition “Echo of the Urals,” we heard the simi­ larities between the word for “eye” across Uralic languages. The Uralic language group – which encompasses 25 million speakers of Uralic languages – consists of Samoyedic and Finno-Ugric languages, for which Estonian is part of the Finno-Ugric linguistic branch. The exhibition illustrated fur­ ther similarities between these cultures by showing homes and possessions from Siberia to the Baltic Sea. Friday night (the 22nd, spon­ sored by Northern Birch Credit Union) conveyed the Estonian experience through the lens of R&B music. Toronto’s Paradise Theatre was filled with stalwart rhythm sections, trouble-melting chord progressions, and the powerful, radiant singing voices of Kaili Kinnon and Estyr; while Philly Joe’s Jazz Club in Tallinn hosted and filmed Rita Ray’s stellar performance. It was remarkable to hear each of them belt it out, climbing to the top of their registers, and to see the bands pour everything they have into their solos; hammer­ ing keyboards like bongos and springing on and off fretboards furiously. Noon on Saturday October

23rd brought in the festival’s first-ever kids’ event, replete with boogie-worthy drum beats from drummer Stefan Loebus, vocal sound effects, and colour­ ful gouache and watercolour ­illustrations by Laani Heinar, in her and Vincent Teetsov’s pic­ ture book Pumpkin and Stretch. Children and families traversed a mysterious cave and went around the world through musi­ cal styles like bossa nova, swing, reggae, and folk. This may well have also been the first time an audience in Tartu College listened to a song about all of the ways you can cook eggs! The final night of the festival, titled “Persevering Languages”, at the El Mocambo (sponsored by festival partner, the Estonian Foundation of Canada), high­ lighted the mutual appreciation of Indigenous cultures and the cultures of Finno-Ugric peoples. Estonian kannel (zither) masters Duo Ruut, DJ Erik Laar, the vocal ensemble Väike Hellero, ­ and the headliner of the night, Beatrice Deer Band, pulled communities closer together with rhythm, poetry, and melo­ dy. Once again, the performers in Estonia were hosted and filmed by Philly Joe’s Jazz Club. All of the artists empha­ sized the continuing power of identity as it extends between the past and the future. One of the most memorable parts of this night was Beatrice Deer’s demonstration of the techniques of Inuit throat singing, which is part of her ­ ­musical compositions. With her kindness and expertise, she suc­ cessfully helped a member of the audience brought on-stage to perform throat singing with her. Throughout these perfor­ (Continued on page 9)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Professional Spotlight: Timo Einola, whitewater canoer and social worker Vincent Teetsov At the end of summer, Timo Einola travelled in a matter of days from a canoe expedition up by the Hudson Bay, to his hometown Toronto, and then all the way to Kelowna, British Columbia, to begin his master’s degree in social work. A distance of 5,000 kilometres extends between the key pursuits of his life. But at heart, they are much closer together. Canoeing is a sport that first caught his attention at an early age. Talking about how he got started, Einola explains how the camp he went to as a kid, Camp Towhee, did a five-day canoe trip every year. He continues, “I was then part of the leadership training program... I got the canoe tripping ‘bug’ through ­ that.” That bug led to a job in Muskoka, at YMCA Camp Pine Crest, where he’s worked for eight summers now. As a coun­ selor, he was running three to five canoe trips right away and gradually moved from working with younger kids to leading longer, flatwater canoe trips for teenagers in places like Quetico Provincial Park and 20 days near Thunder Bay. Still, he wanted to dive into whitewater canoeing as it opened up more areas with less of the burden of portaging. Thus, he went to The Boundless School near Bancroft, Ontario. He notes how, “the area has some of the best beginner whitewater for canoeing and kayaking.” Having, at that point, studied social work at an undergraduate level, it was an opportunity to get a different type of work ­experience. The school had solo whitewater canoes that the staff were allowed to take on their days off, to go play in the ­rapids. The fun of getting out on the water made it easier to grow technical skills and prove him­ self as an outdoor leader. Einola

says, “A lot of these trips that I’m running as a guide are in very remote wilderness set­ tings... In that kind of setting, it’s about the ability to use risk management.” Einola has be­ come more experienced at ­reading rivers, and also making decisions based on group skill level and remaining physical energy. He can then teach kids to do the same. Each kid has a chance to be a “leader of the day”, watching the map and the changes of the river extra closely. So how do you read a river? Einola went back to the beginning and described how ­ rivers flow to reach a larger body of water, and how rapids are formed. The steeper a ­river’s profile is from source to mouth, the faster the water flows. Rapids can also be caused by the narrowing of ­riverbeds or a sudden influx of precipitation, which increases a river’s discharge. The changes in a river create features like a “wave train”, where the water hits one area and re-circulates backwards. Then there are eddies, formed by an obstruction in the water, such as a boulder, with the ­water flowing around it. Einola says, “I equate whitewater canoeing to skiing or snow­ ­ boarding, where you’re picking your lines and using the fea­ tures of the mountain to get from here to there.” Hazards to avoid include rocks, spinning river “holes”, steep drop-offs, and “screeners”, which are other blockages, like tree branches. Almost 10 years in the outdoor industry has shown Einola the best and worst case scenarios. This past summer, he led a trip on the Kesagami River which flows into James Bay, part of the Hudson Bay. Though much of the area is inaccessible by car, the group was driven one hour north of Cochrane, Ontario and dropped off on the side of the road,

Image used with permission from Timo Einola

9

We’re hiring! The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity. You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level. You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets. This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

where they then paddled for seven days to Kesagami Lake and down the rapids to meet the confluence of the Kesagami and Harricana rivers. The closer to James Bay one gets, the ­conifers of dense boreal forests give way to birch trees, and the occasional seal swimming ­upstream. Before arriving, the group hired a ferry service from Moose Cree First Nation in Moosonee, to avoid the bay’s tides and heavy clay. As it happened, the ferry came for ­ them a day early because of impending 40 kilometre per ­ hour gusts, blowing in from a hurricane further south. One of the most trying expe­ ditions Einola has led was a 14day canoeing and hiking trip in the rugged terrain of Killarney Provincial Park. It started with one young canoer slipping on a rock and spraining their ankle, another spraining their knee, a third kid pulling a nerve in their back. Finally, a fourth kid who didn’t want to be there anymore deliberately broke his own toe. Thankfully, Einola is trained in wilderness first aid and was able to assess each injury. After conducting a spinal assessment, the back injury was treated ­successfully. However, a quarter of the group were still unable to continue and had to be carried two days to an evacuation point. Every trip has its tough moments, but major injuries ­ haven’t happened on a trip of ­ his in a number of years. Having a system to prevent and deal with these situations is part of holding everything together. During his undergraduate studies, he worked for the Integra Foundation, instructing youth with learning disabilities in the foundation’s Mindful Martial Arts program. Einola’s first connection to the program was before university, though, as a youth participant himself, and then as a volunteer. Brazilian jiu-jitsu and muay­ thai were tools to teach coping and self-regulation skills. When kids often don’t want to be there, he says a big part of his job is “understanding and vali­ dating the experience of the youth.” Even when an activity is usually enjoyable, you have to understand why someone

Welcome to the survey of Estonian communities abroad and diaspora members! It will take you around 15–25 minutes to complete the survey found here: https://diasporaa.ee/en/ In the autumn of 2020, a study focusing on the research of Estonian communities abroad was launched by the three ­ministries – the Ministry of Foreign Affairs, the Ministry of the Interior and the Ministry of Culture. For the first time on such a scale, we turn to all Estonians abroad to study and un­ derstand the life, wishes and needs of Estonian communities abroad, as well as their expectations of the services offered by the Estonian state. The study is conducted by the Institute of Baltic Studies in partnership with Center for Applied Anthropology of Esto­nia. Several prizes will be drawn among the participants (gift cards/vouchers for Amazon, Netflix, Spotify, Lingvist and others). The total value of the prizes is 1000 EUR. The results of the survey will be published by the end of 2021. They will be used for the formulation of diaspora poli­ cy, the development of various services and activities, and the continued development of the Global Estonian program. Regards, KAIRI HEMINGWAY President, Estonian Central Council in Canada

might not be comfortable. And then, as a social worker, he finds ways to work through what’s making them uncomfort­ able, enabling a sense of ac­ complishment and satisfaction. Now starting his master’s degree at UBC’s Okanagan ­ Campus, he is training to be­ come a child therapist. Thinking about the future, he’s enthusiastic about “poten­ tially creating programs part­ nered with organizations that will provide the gear and guides... to practice coping mechanisms in safe spaces, and then take kids out to do thera­ peutic work in the woods.” From a neurological perspec­ tive, it’s evident that beta endorphins released into the ­ blood during exercise are bene­ ficial to one’s health. There’s also the benefit of sunlight, fresh air, achieving goals, and having a routine. Einola concludes that, even if you’re not down for a 20-plus day wilderness excursion, there is still something there for you in the outdoors, whatever your comfort level is.

Back to live music… (Continued from page 8)

mances, artists based in Estonia were live-streamed to viewers in Toronto, and all artists were viewable by audiences watching from home. The hybrid festival format, which was very fitting to use considering Estonia’s reputation as a digital society, has significantly expanded the ways Estonian and Canadian musicians can connect. As Estonian Music Week says in their mission statement, their goal is to “showcase the high caliber and creative diversity of Estonian and Estonian-Cana­ dian artists” and to “create a space for collaboration between Estonian and Canadian artists.” If you didn’t get the chance to see these moments in-person or online at the time they ­happened, be sure to watch the event recordings on Estonian Music Week’s YouTube channel and sign up to the festival’s newsletter (www.estonianmusicweek.ca) to keep in touch!


10

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Donor profile: Arthur and Mary Heinmaa From youngest Estonian House shareholder to Viru Vanem donor When Arthur Heinmaa was just 18 months old, his parents Atmar and Edda wanted to ensure he would be inextri­ cably linked to the community by securing shares in his name to the Estonian House in Toronto. He has remained a dedicated shareholder ever since. Now, many decades later, Arthur and his wife Mary have secured their childrens’ future to the community by becoming Viru Vanemad donors to the KESKUS International Estonian Centre. KESKUS is the dyna­ mic new hub for the Estonian community that is under con­ struction in downtown Toronto. “Often when you make the

Rahel Olbrei

decision to support a project, you are thinking ‘what am I getting out of this?’” Arthur ­explains. “But we want to think a generation ahead, to when we are holding our grandchildren, and that by donating we are holding space for them to be connected to their roots.” Arthur and Mary live in Toronto and have two children: son Marcus is 30, and daughter Anika is 28. Arthur is President of Cidel Asset Management, the asset management division of a private Canadian bank, and Mary is Director of Phi­ lanthropy at Victoria University, a college of the University of Toronto. Arthur’s sisters Andrea Hermann and Alice Jupe also live in Toronto. The couple are involved in many charities and believe strongly in the value of giving. They also hold fast to the ­importance of instilling knowl­ edge of cultural heritage to their children. Mary is of Greek descent, and her parents immigrated to Canada as well. The couple shared the experience of grow­ ing up in families where hard work, dedication and emphasis on the value of a good educa­ tion were second nature. “Because we are from dif­ ferent cultures, it’s important to us that our children respect and know about their respective families and what they have gone through,” Mary said. “These are valuable stories that

Peggy Jupe, Marcus Heinmaa, Arthur Heinmaa, Mary Heinmaa, Anika Heinmaa.

we want to teach them.” And, naturally, part of the shared tradition is the love of good food. Like in many “blended” families, Mary has enthusiastically absorbed Esto­ nian culinary interests. “When I went to the first gathering at Arthur’s parents’ home, there were all these marvelous dishes,” she recalls. ­ In no time, she started making “rosolje”, the distinctive rosyhued beet salad found at just about every Estonian celebra­ tion as well as baking the sweet bread “kringel.” “The children love them, too!” Arthur and Mary point out that many people in the genera­ tions who are born and raised in North America often only have one parent who is Estonian. “That is the reality for many cultures and, in fact, it is what makes Canada so unique,” Mary added. “We have to think of the generations that will come after us, and give them something to hold on to, and be connected to.”

“There has to be a reason for them to get involved and be ­interested.” Arthur and Mary point out that the fresh, modern architec­ ture of KESKUS – and its prime location in the Bloor Street Culture Corridor – are ­incredibly appealing. “KESKUS is so forward­thinking in the way it is de­ signed and how it will be operated,” he said. “It will ­ ­embrace the future and provide so many ways for people to connect.” Arthur, whose family was very involved in the arts, knows his parents and grandparents would strongly approve of a centre that will showcase Estonian culture. His grandmother Valli Olbrei and great-aunt Rahel were both ballet dancers in Estonia. Valli appeared in a number of Esto­ nian ballet performances includ­ ing Giselle, The Nutcracker and Midsummer Night’s Dream. Rahel appeared in the first Estonian sound film “Children of the Sun” directed by Theo­

Estonia will not participate in ‘anti-Semitic’ UN forum ERR

The youngest and oldest Estonian House shareholders, Estonian House in Toronto 1963 memorial album.

Valli Olbrei

Like many Western countries, Estonia withdrew from par­ ticipating in a high-level ­conference at the UN dedicated to the anniversary of the Durban Declaration. In recent years a number of anti-Israel comments have been made at the conference. “Considering the Durban conference and the inappro­ priate anti-Semitic rhetoric that followed it, Estonia, like most of the European Union’s part­ ners, has decided not to partici­ pate in this meeting,” Foreign Ministry spokeswoman Aari Lemmik told ERR. The Riigikogus’ Foreign Affairs Committee also made a recommendation not to partici­ pate in the forum earlier this month, noting that anti-Semitic statements had been made there in the past. “The first conference in 2001, which was to bring to­ gether international forces to combat racism, discrimination, xenophobia and intolerance, has now become an arena where countries that violate human rights can take a racist stance,”

Marko Mihkelson, chairman of the Foreign Affairs Committee, said in a statement. “History shows that the event may be used for the wrong purpose. Therefore, it is only ­ right that Estonia, as a member of the UN Security Council, will not participate in the forth­ coming conference and will oppose anti-Semitic statements ­ together with its allies,” he ­added. The conference is dedicated to the 20th anniversary of the 2001 conference in Durban, South Africa, and the declara­ tion adopted there. However, the Durban Confer­ ence, which was origi­ nally designed to combat all forms of discrimination, be­ came a forum for confrontation between anti-Israel and Western democracies, even in the run-up to its preparation. Absence from the conference has been reported by more than ten European Union countries, including France, Germany, Austria, the Czech Republic, Hungary, the Netherlands, as well as the United States, the United Kingdom, Canada, Israel and Australia. The Israel news

Nr. 43

dor Luts. Her husband Hanno Kompus was an operatic direc­ tor at Estonia theatre and estab­ lished Montreali Eesti Teater when he emigrated to Canada. “This donation is for all my relatives who endured hardships to come to Canada and give us a good life,” Arthur said. “We are giving back in a small way.” It is clear to Arthur and Mary that the spirit of the arts trailblazers in Estonia from many generations ago will live on at KESKUS, and perhaps even dance on the stage of its Great Hall. Get involved and help support our future Please join the growing list of capital campaign donors! KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS generous donors are listed here: www.estoniancentre. ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. Donations from Canada, U.S. and Estonia will be issued a tax receipt. Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec

portal i24news reported to its country’s UN envoy Gilad Erdan that the conference will be boycotted by 31 countries, far more than ever before. “The main content of the Durban Declaration is the fight against racism, racial discrimi­ nation, xenophobia and related intolerance. This is an important issue for many countries and peoples, including Estonia, and for this reason, Estonia has ­participated in the follow-up to the Durban Conference in ­recent years,” Lemmik said. “The issue of combating r­acism remains important for Estonia. Estonia is a party to the UN Convention on the Elimination of All Forms of Racial Discrimination (CERD). This convention is central to Estonia’s fight against racism and Estonia will continue to fulfill its commitments,” she confirmed. Minister of Foreign Affairs Eva-Maria Liimets (Center), who is participating in the opening week of the 76th session of the UN General ­ Assembly, will have bilateral meetings with ministers of the United Arab Emirates, Bahrain, Egypt, Kosovo, as well as the Syrian opposition and the American Jewish Committee.


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

NOORTE NURK Käed sambal, käed samblal Kotkajärvel toimusid 23. ja 24. oktoobril TALGUD. See on vana mõiste, mis tähendab, et tehakse olulisi töid, tihti loodu­ses, KOOS ja tasuta. Tasu (payment) ei ole rahaline, vaid sel­leks on sõprus ja koos/olemise ja tegemise rõõm. Umbes 45 suurt inimest (laste/vanemat ja juhti) tegi Kotkajärvel talgu/tööd koos umbes 10 gaidi ja skaudiga, aga oli veel ka kari nooremaid, kes avastasid samal ajal metsa ja leidsid ühe toreda au/ samba. Fotod: MAIMU MÖLDER, tekst: RIINA KINDLAM

Kanada nädal… (Algus lk. 3)

nõuavad järgnevad kuud jät­ kuvat valvsust; Ontario trend on praegu parima stsenaariumi ­suunas. Quebecis registreeriti teisi­ päeval 340 uut viirusjuhtu, hos­ pitaliseerimiste osas on olukord stabiilne; aktiivsete viirusjuh­ tude arvuks provintsis oli 3852 ning testide positiivsusnäitaja 1,5%. Selleks sobilikust elanik­ konnast (12+ eluaastat) oli teisi­ päevase seisuga vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga 90% ja kahe doosiga 86%. Briti Kolumbias registreeriti nädalalõpu jooksul 1618 uut viirusjuhtu, haiglaravil oli 366 patsienti, neist 149 intensiiv­ ravil. Albertas, kus viirusolukord on olnud murettekitav, on see viimastel nädalatel paranenud. Nädalalõpuga (kolme päeva jooksul) registreeriti provintsis 1592 uut juhtu, testide positiiv­ susnäitaja oli 6,5% ning ak­ tiivsete juhtude arv provintsis langes alla 10,000 – kuu aega varem oli see kahekordne. Teisi­ päevase seisuga oli pro­ vint­ sis haiglaravil 821 inimest, neist 182 intensiivravil. Nakatumiste vähenemist on näha ka Saskatchewanis. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

ILUSA EMA/KEELE SAMMAS on au/sammas ehk monument eesti keelele. See püstitati Põhja/naela (Polaris, the North Star) suur/laagris 33 aastat tagasi! Hellakesed ja hundud kogusid selle jaoks kive ja juhid koos vana/skautidega (isad ja vana/isad) ehitasid samba. Oma käe/ jälje pani vedela betooni (concrete) sisse 48 noort, andes lubaduse (tõotuse, pledge), et nad IIAL EI UNUSTAKS OMA EMA- või ISA/KEELT – EESTI KEELT. Iga käe/jälje juures on noore nime/tähed, kelle käsi see on. Kas Marika (vasakul), kes oli esimest korda Kotkajärvel, oskas arvata, et tema isa, Erik Lepiku käe/jälg on seal? Kas Helena (jalutab samba alt läbi), leidis oma isa Andres Kolga käe/jälje? Metsas töödega abistava Markuse isa Eerik Randsalu käe lubadus on ka sambal. Ja mina, kes ma teile kirjutan, kuna olin siis Lembitu Maleva hundu/juht. Kõiki seekord ühe foto peale ei saanud, aga pildile on jäänud käsi sambale sirutavad Mia-Liina Hess ja Siena (Vahi) Franzoi. Vahelt paistab täpiliste pükstega Silvi (Voksepp) DiBiase. Õnneks oma jälje eesti keele püsimisse – kiidu/väärt keelega pusimisse – saad panna ka ilma kätt tsementi vajutamata. Seda annab iga kell mõtteliselt teha. JÕUDU!

Covid-19 nakkuste ja surmade arvud Venemaal rekordilised Venemaa teatas neljapäeval rekordilisest koroonaviiruse nakkusjuhtumite ja ka surmade arvust. Valitsuse andmetel oli Covid-19 nakkusjuhtumite arv 40 096 ning Covid19 surmade arv 1159. Moskva pandi 11 päevaks koroonalukku, suleti poed, koolid ja restoranid, et panna piir koroonaviiruse levikule ja surmadele. Lahti jäävad ainult toitu, ravimeid ja esmatarbekau­ pu müüvad poed. Venemaa on üks koroona­ pandeemias enim kannatanud riike, kus Covid-19 tõttu on ametlikel andmetel surnud üle ­ 230 000 inimese.

ILUS ROHELINE SAMMAL (moss) on see, mis kasvab Ilusa ema/keele samba ees, kalju (graniit/kivise alus/põhja, Kanada kilbi – Canadian sheild) peal. Enamik metsa/taimi on juba väga pruunid ja kollased, mõned ka veel punased ja oranžid, aga mis on veel suviselt roheline, on sammal! Erinevaid liike SAMBLAID ja SAMBLIKKE (lichen) on OI, kui palju! Samblikud on tihti lamedad, madalad ning kasvavad väga aeglaselt kividel ja puu/tüvedel. Need on tavaliselt halli, sinakat või rohelist värvi. Sellel samblal, mis fotol, on raske mitte kätt peale panna ja silitada, nagu teevad seda lapsed pildil. See on KARU/SAMMAL, mis ülevalt vaadates näeb välja nagu kaunis tähe/mustriline vaip. Inglise keeles on see haircap moss või hair moss. Missugune on karu? Karvane ehk ka KARUNE – hairy nagu see sammal ja selle õied. Siin võiks tantsida sambla/sambat. Aga ei... siis teed samblale haiget. Aastal 2017 oli harilik (common) karu/sammal (Polytrichum commune) Eesti aasta/sammal! Jaa, Eestis on igal aastal välja valitud ja tutvustatud aasta loom, lind, puu, sammal, seen, orhidee, muld ja liblikas! Vahel ka kivi ja kala. Vaadake: https://loodusring.ee/aasta-2021-tegijad-looduses Õppida on palju. Ja huvitav võrrelda Põhja-Ameerika ja Eesti liike.

11

President Vladimir Putini valitsus pani lootuse kodumai­ sele vaktsiinile Sputnik V, kuid venelased on vaktsineerimise suhtes väga tõrksad. Neljapäeva seisuga on täielikult vaktsineeri­ tud vaid 32% Venemaa elanik­ konnast, selgub koroonaportaa­ list Gogov. Putin andis eelmisel nädalal korralduse kehtestada 30. ok­ toobrist 7. novembrini tasusta­ tud töövaba nädal koroonanak­ kuse leviku pidurdamiseks ning ärgitas venelasi ilmutama vastu­ tustunnet ja laskma end vakt­ sineerida. Venemaal on ametlikult re­ gistreeritud 8,3 miljonit ko­ roonanakkuse juhtu, kuid sõl­ tumatute ekspertide sõnul on tegelik arv veel suurem. (PM/EE)

Fotod: Maimu Mölder

TESS sügistalgud Kotkajärvel Toronto Eesti Skaudisõprade Selts (TESS) pidas esimest korda üle kahe aasta Kotkajärvel jällegi täistalguid. ,,Tänu“ pandeemiale ei ole Kotkajärvel viimasel ajal korraldatud mingeid organiseeritud skautide/gaidide tegevusi ega ole toimunud seal ka Metsaülikool. Väiksemaid mi­­ nitalguid piiratud osavõtjate arvuga on siiski tehtud, sest eks tuul murrab maha puid pandeemiast hoolimata ning vesi ja putukad teevad puu­ ehitustega oma tööd. Kuna piiranguid on viimasel ajal lõdvendatud, siis sai see­ kord lubada talgutele suurema hulga täisvaktsineeritud inimesi. Kohal oli ligi 60 talgulist, kaasa arvatud hulk skaute, gaide ja hellakesi. Töövägesid juhatasid Mikk Jõgi ja Pearu Tamm.

Saemehed võtsid maha ja koris­ tasid suuremal hulgal maha­ kukkunud puid, need lõhuti halgudeks ja viidi parvega üle ­ järve sauna või siis kärudega tarede juurde. Sauna juurde viiv rada sai uue trepi ja käsipuud, mitmed hooned uue kihi värvi. Mahakukkunud lehed puhastati teedelt ja radadelt ning mitmed ärauhutud ja ebatasased kohad said uue kihi kruusa. Lisaks sellele korrastati ja parandati ­ ­taresid seestpoolt.

380-aastane Kuningamänd kandideerib Euroopa aasta puu konkursil

metsandusharidusega, mida seal­ kandis sada aastat on jagatud,“ sõnas Relve. Neile, kes Tartumaal Kastre vallas Järvselja külas kõrguvat Kuningamändi oma silmaga veel näinud pole, soovitas Relve põnevat õpperada: ,,Kuninga­ männi juurest möödub Järvselja õpperada, mille ääres saab näha ka ürgmetsa ehk Eesti vanimat metsakaitseala.“ Sealses põlismetsas pole teh­ tud ligi sada aastat ühtki raiet ega koristatud surnud puid või tuulemurdu ning nii saab rajal liikudes aimu, milline näeb Eesti oludes välja tõeline ürg­ mets. Eesti on aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalli­ väljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm. (PM/EE)

Eesti esitab 2022. a Euroopa puu konkursile väärika aja­ looga Kuningamänni, mis kasvab Eesti metsameeste mekas Järvseljal. Kuninga­ mänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui pandi alus Tartu Ülikoolile. Looduse- ja rännumees Hendrik Relve, kes on põlispuid uurinud, toob Kuningamänni puhul välja nii selle mõõtmed kui ka kultuurilise väärtuse. ,,Umbes 380-aastane puuvana on teadaolevalt mahult Eesti suurim puu – tüve ruumala ula­ tub 13 kuupmeetrini. Kõrguselt ja jämeduselt on Eestis ka suu­ re­ maid puid, kuid Kuninga­ männi eriline väärtus on seotud

Talgulisi toitis köögimees­ kond Angie Crossmani juhenda­ misel. TESS tänab kõiki talgulisi tehtud töö eest. Praegu on veel liiga vara otsustada järgmise aasta tegevuskava üle, palun ­jälgige reklaami laagrite toimu­ mise kohta.


12

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Ei ole üksi ükski kunstnik 6.–17. oktoobrini toimunud Eesti Kunstnike Koondise Torontos (EKKT) 66. aasta­ näitus oli äsja lõppenud. Teismeline tuli koju ja nõjatas oma maalid vastu trepi seina. Kas neiul oli kahju, et ta maale ei ostetud või ta oli isegi õnnelik, et esimesed taiesed koju tagasi tulid? Läksin Papermill Gallery at Todmorden Mills keskusesse, et kohtuda Elva Paloga, EKKT presidendiga. Elva Palo oli näi­ tusesaalis juba kohal. Ta astus äsjasaabunud külastajate juurde, et neile näitusel esindatud kunst­ nike töid vabas vormis tutvustada. Kuulasin huviga ­ kunstigiidi tähelepanukuid taieste

Selle aasta EKKT näitusel kõitis pilku kunstnik Villem Karja akvarelli- ja tinditehnikas ,,Monarchs”. Kunstniku lummav liblikamotiiv oli esindatud ka 2020.a. kunstinäitusel. Foto: Eda Oja

Kai Palo valmistatud jalatsid „Kalevipoeg’s Journey“ – ketsid Kalevipoja uudsete koomiksitegelaste nägudega. Foto: EE

tehnikast ja temaatikast. Hiljem Elva Paloga vesteldes juhtis ta jututeema eesti kunst­ nike tutvustamisele mitte ainult eesti kogukonnas, vaid suure­ male huviringile kogu Kanadas. Et luua ühendust teiste rahvaste kunstnikega ja jagada ühiselt kunstiruumi. Et elaksime nagu suures globaalses külas, kus – nagu käesoleval näitusel – on esindatud läti-kanada kunst­ nikud Valda Oestreicher, John Steins koos kanada kunstnike Susan Farquhari, Lorrie Gallanti ja Eestist saabunud Britta Benno oma kunstiteostega. Kuuludes organisatsiooni Women’s Art Association in Canada, kus tegutseb üle 230 liikme, on olnud Elva Palol kui kunstiterapeudil võimalus koh­ tuda Kanada kunstnikega ja kut­ suda EKKT näitusele külalisesi­ nejaid. Nii seonduski käesoleva aasta kunstinäitus põlisrahvaste ja eesti pärimuse teemaga. Et mitte ainult eesti kogukond ei külastaks näitust, vaid ka küla­ liskunstnikud saaksid kutsuda oma sõpruskonda vaatama eesti kunsti. Kunstinäitusel nähtu üle on igal kunstihuvilisel oma vaate­ nurk ja arvamus. 40 kunstniku pintslitõmbed ja nägemused as­ jadest, loodusest ja elufilosoo­ fiast on mõtlemapanevad. Kas imetleda Kanada tuttavat maaelu olustikku Erika Agur-Didzbalise maalilt ,,One more Stop“, nauti­ da Laani Heinari roosaõhulist lilledekimpu akrüülmaalil ,,Flo­ ra“ või Anne Remmeli segateh­ nikas türkiissinist leegitsevat tõusu ,,Awakening“? Kindlasti sooviksid kanda noore tekstiili­ kunstniku Kai Palo valmistatud (õige suurusnumbriga) jalatseid „Kalevipoeg’s Journey“ – ketse Kalevipoja uudsete koomiksi­ tegelaste nägudega või kollase­musti värvilisi kaitsepükse ,,Window Dressing“. Britta Benno Eestist ostaks need

tennised kohe. Huvitav oligi lugeda Tal­ linnas elava ja Euroopa kunst­ nike vahetusprogrammi raames Kanadas Cotton Factory’s resideeruva joonistus- ja graa­ fikakunstniku Britta Benno saadetud e-kirja näituse mul­ ­ jetest. ,,Aastanäitus Torontos on kahtlemata mahukam, kui ma oleks oodanud ning sisaldas ­ endas väga erineva näo ja moe­ ga teoseid. Mul on hea meel, et ma sain sellisel keerulisel ajal sissevaate kogukonda, kes pais­ tab väga ühtehoidev ja kunsti väärtustav. Ma leian, et minu aegu ja kohti ületav graafiline seeria sobis oma nostalgilistes sügistoonides väga hästi Toron­ to kunstnike mõtiskluste vahe­ le.“ Süvenemine ja ausus ongi need märksõnad, millega Eesti kunstnik võtaks kokku suures osas Kanada kohalikku loodus­ maastikku kujutanud Hille Viirese, Maarika Lepiku ja Margi Taylor-Selfi näitusetöid. Britta Benno lemmikuteks kujunesid Marjut Karu-Nousiai­ neni lõngakeradest „maalitud“ abstraheeritud rannaäär „Shore­ line“ ja kelgutavate laste maal Tarmo Aunilt. Mõlemad teosed kiirgasid loomeinimeste isikli­ kest rõõmsatest mälestustest. Ka Kalevipojast maalitud värske hinguse saanud lood üllatasid Eesti graafikut, sest ,,Kalevipoja lugu oli intrigeeriv uuesti päe­ vakorda tuua.“ Seisatades paljudel aastatel EKKT kunstinäituste taieste ees, tunnen nüüd juba kunstniku käekirja. Eristan abstraktsete ja lihtsakoelise joontega Mai Vomm Järve maale, Lana Kasak-McColli pärissulgedega ehitud looduselemente, Jaan Tengi kontrastsete tugevajoo­ neliste värvilahendustega päeva­ lilli, Jaak Järve jõulisi lugusid eestlusest, Randel Palo, Ashley Lennoxi digitaalseid maalimisi, Merike Martini sulejoonistusi. Sain kunstihingega noorelt loo alguses esitatud küsimusele ka vastuse: ,,Mul on kahju, et mu maale ei ostetud.“ Panin rahuliku südamega suuremõõ­ ­ du­ lise musta raamiga hõbe­ hingega maali ,,Silver Soul“ tagasi seinale, ootamaks uusi aegu ja võimalusi või ikkagi rõõmustamaks meie pere hingi. Poeesia ja kunst rändavad üheskoos maailmaruumi ava­ rustes. Andku mulle andeks luulemeister Jüri Leesment, et kasutasin tema 1987.a. loodud luuleridu oma mõtete toesta­ miseks. Oleme üksi kunsti luues, ent ei ole üksi enam kunagi maailmale kunstiteost ­ esitledes.

Nr. 43

EKKT president Elva Palo oma akrüülmaaliga ,,Navigating Solitude“, mis hiljem kunstinäitusel ära müüdi. Foto: Eda Oja

Marjut Karu-Nousiaineni lõngakeradest „maalitud“ abstraheeritud rannaäär „Shoreline“. Foto: Eda Oja

Eesti graafikakunstnik Britta Bennole imponeeris Maarika Lepiku akvarelltehnikas olustikumaal “Warm Rush”. Foto: EE

Veel linnupesi Läänemaal võib leida rannaroost, veel aru annab Harjumaa me rahva sünniloost. Teab loodus vaid, teab isamaa – meil tuleb üksteist aidata … Ei ole üksi ükski maa, ei taha, ei saa sind jätta Pildi kunstinäitusest raamis EDA OJA

Loe Eesti Elu internetis —

EKKT 66.aastanäitusel esines külalisena Kanada kunstnik Susan Farquhar, kelle segatehnikas maal ,,I am Connected” pani mõtisklema looduse ja inimese seotusest. Fotod: Eda Oja

www.eestielu.ca

Laani Heinar ja roosaõhuline lilledekimp akrüülmaalil ,,Flora“. Foto: EE


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

EMW 2021… (Algus lk. 1)

suitsuse hääletämbriga. Muusi­ka puges pealtvaataja hinge süga­ valt sisse ning õhtu lõpuks oli näha, kuidas inimesed naerulsui kodu poole hakkasid minema ja teise festivalõhtu eel oli õhus tunda elevust. Enne teise õhtu programmi toimus varem päeval lastepro­ gramm, kus kohalik noor eesti juurtega muusik ja kirjanik, kes iganädalaselt ka Eesti Elu ing­ liskeelsesse osasse kirjutab, Vincent Teetsov, esitas Tartu College’i saalis oma raamatut Pumpkin and Stretch ning laule, mis inspireeritud raamatus esi­ nevast maailmast. Raamatu joonised on tehtud koostöös Laani Heinariga ja esitusse oli kaasa­tud trummar Stefan Loe­ bus. Teisel õhtul oli esinemis­ paigaks legendaarne Toronto klubi El Mocambo, mis õnneks päästeti hävimisest ja mis avab uksed ametlikult pärast mitut aastat, alles sellel nädalal. Ustel seistes ei jõudnud sissevoolavad pealtvaatajad ära kiita eelmist festivaliõhtut, oldi õhevil ja

Kaili Kinnon. Foto: Kati Kiilaspea

o­otel: mis sellel õhtul hakkab toimuma. Õhtu teema oli iidsete kultuu­ride ning keelte alalhoid­ mine nii Kanada kui Eesti kul­ tuuriruumis ja oli tõesti huvitav kuulda, kuidas iga esineja toob sisse ja jäädvustab kultuuri ja keelt muusika läbi omal moel. Õhtujuhina astus üles eelmisel õhtul esinenud Kaili Kinnon ja ta võlus publikut oma muheda ja šarmantse iseloomuga. Oli näha, et ta naudib publiku ees olemist ja tunneb ennast seal koduselt. Alustuseks astus lavale põlis­ rahva esindaja Beatrice Deer Nunavikust informatiivseks ja huvitavaks demonstratsioniks, kuidas käib innuiti kurgulaul. Seletati, et kurgulaul on kombi­ natsioon häälepaelte vibratsioo­ nist, hingamisest ning oma häälest, see toimub harilikult kahe inimese vahel ja on natuke mängu moodi. Publikule anti võimalus järele proovida seda hääle tekitamise viisi ja näha, kuidas see kahe inimese vahel toimub. See oli väga sobiv ja hariv algus õhtule, mille fookus oli keelte säilitamisel. Järgmisena esines Väike Hellero Eestist ning oli just õige valik üleminekuks õhtu muusikalisse ossa. Tore oli üle pika aja kuulda traditsioonlist eesti regilaulu esitatuna ori­ ginaalitruult. Grupi põhimõte ongi kuulata originaallindistusi ning selle järgi laulda, autent­ selt. Oli näha ja kuulda tõelist keerulist vokaaltehnikat ja seda, kuidas iidne muusika jutustas igapäevasest elust ja tegi selle huvitavamaks. Sellist muusikat on tähtis hoida meie kultuuris alles, sest see ongi meie kodu­ maa ajalugu. Järgmisena astus lavale eelmise õhtu juht Erik Laar ja kõik läks veelgi huvitavamaks.

Soome juurtega Estyr esinemas.

Foto: Kati Kiilaspea

Erik kutsub ennast ,,ajarändu­ riks“ ja just selline ta ongi: sega­des kokku moodsad rütmid ja meloodiad eesti muusika koorilaulu ja levilaulu klassika­ ga, viis ta publiku rännakule läbi aegade. Tunne oli, justkui oleksid teises dimensioonis ning seal tulid kokku vana ja uus ning sulandusid üksteisesse, nagu see olekski nõnda mõel­ dud. Niimoodi loobki Erik uut klassikat ja pealtvaatajad oli väga meeldivalt mõjutatud tema esitusest. Aga ka Duo Ruut, ­indie folki esitav paar Eestist, sulandas perfektselt regilaulu popiga. Grupp meenutas muusikastiili poolest natuke Trad.Attack!i selles mõttes, et rahvalaulu juppe ja meloodiaid on ­segatud moodsama muusika sisse. Aga mis tegi Duo Ruudu tõeliselt omapäraseks, oli see, et mõle­ mad lauljatarid mängisid sama pilli peal, ühel ja samal kandlel. Niimoodi oli kuulda nii kandle ilusaid helisid kui ka rütmi­ mootorit ning selle tehnika jäl­ gimine oli vapustavalt põnev. Haarav oli ka lauljataride vo­ kaali rütmilisus, mis andis moodsama maigu paladele juurde. Aga igal festivalil on ka lõpupauk ja selleks oli jällegi Beatrice Deer, seekord koos viieliikmelise bändiga. Vapustav oli kuulata, kuidas iidne jõud täitis tema laulud ja saali. Muusikastiiliks oli veel mitte kuigi levinud inuik pop, aga see sobis pealtvaatajatele väga hästi

ning kõik liikusid kaasa rüt­ midega ühel või teisel moel. Laulud jutustasid jällegi päri­ s­ elust ja olukordadest, millega põlisrahvad igapäevaselt kokku puutuvad ning see kõik toimus integreerides kurgulaulu indie popiga. Paremat lõppu festivalile poleks ette võinud kujutada, sest see tõi tähelepanu tõesti sellele, kui tähtis on keelt ja

Eesti film võitis Friedrikstadi animafestivalil peapreemia Erik Laar.

Foto: Kati Kiilaspea

Beatrice Deer.

Foto: Kati Kiilaspea

13

Jonas Tauli debüütfilm ,,Üks imeline mees“ võitis 21.–27. oktoobrini Norras, Fredrik­ stadis toimunud animatsiooni­ festivalil lühifilmide grand prix. Võistlusprogrammis osales 74 filmi üheksast riigist. Festival näitab Põhjamaade ja Baltimaade lühianimafilme ning selle auhinnaks on Kuldne Gunnar. Festivali grand prix lubab võitjafilmi esitada ka Oscarile. ,,Üks imeline mees“ on film eksistentsialistlikust vastusest Suurele Küsimusele inimkonna egost ja vajadusest elada kooskõlas loodusega. Kirjastus Tänapäev andis välja ka sama­ nimelise pildiraamatu. Varem on Taul avaldanud raamatu ,,Öömõtted“. (ERR/EE)

Vanilla Ninja andis välja uue plaadi Oktoobri alguses jõudis lõpuks avalikkuse ette Vanilla Ninja uus album nimega „Encore“, mis on bändi esimene kauamängiv pärast 15-aastast pausi. Värske plaat sisaldab 12+2 uut lugu, mis on valminud koostöös Saksa muusikaprodutsendi David Brandesega. „Vanilla Ninja on uue mater­ jali kallal töötanud 2019. a jaanuarist alates ning meil on ülihea meel, et lõpuks saame seda kraami maailmaga jagada,“ ütleb bändi esilaulja Lenna Kuurmaa. Albumi muusika autoriks on Saksa produtsent David Bran­des, kes on teinud pikalt koostööd näiteks Smokie frontmani Chris Normaniga, 80ndate popbändi Bad Boys Bluega ja kes seisab ka 90ndate hittbändi E-Rotic taga. Eestist pärit Vanilla Ninjaga alustas ta koostööd 2003. a, ning neil ilmus ühine album „Traces Of Sadness“, mis jõudis Saksamaa albu­ mimüügi edetabeli 3. kohale. Ühiselt osaleti 2005. a Euro­ visioonil, kus lugu „Cool Vibes“ saavutas finaalis 8. koha.

kultuuri alles hoida. EMW 2021 läks korda väga hästi ning edukalt, aga see ei oleks olnud võimalik ilma sponsoriteta: Estonian Studies Centre/VEMU, Eesti Sihtkapital Kanadas, Northern Birch Credit Union, Humphrey Miles New­ bigging Funeral Home, / artsvest, Toronto Arts Council, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti suursaatkond Ottawas, Eesti Kultuurkapital, Cosmo Pro, Mamaa, Anvil, Fit Culture ning meie erasponsorid. Suur, suur tänu teile veel kord EMW poolt! Ja suur tänu ka EMW tiimile, mille eesotsas on Piret Noorhani ja Sebastian Buc­ cion­ i! Ilma teie tõhusa panuse ja juhtimiseta ei töötaks ,,ma­ sinavärk“ üldse nii libedalt! Kui sa ei saanud festivalile isiklikult kohale tulla, on mõle­ mat kontserti võimalik järele vaadata tasuta: https://www. emw2021.ca/ või ka EMW Facebook’i lehelt. KATI KIILASPEA

Uute lugude sõnade au­ toriteks on teiste seas Vanilla Ninja liikmed Lenna Kuurmaa ja Piret Järvis-Milder, aga ka legendaarne laulukirjutaja John O’Flynn, kes on muu hulgas 1982. aasta Eurovisiooni võidu­ loo „Ein Bisschen Frieden“ au­ tor. O’Flynni sulest pärinevad ka mitmed Vanilla Ninja varase­ mad hitid nagu näiteks „Tough Enough“, „Liar“ või „Cool Vibes“. Lisaks striimimiskeskkonda­ dele ilmub „Encore“ nii CD kui vinüülina. Samuti ilmub „Encore’ist“ deluxe-versioon, millelt leiab kaks lisalugu ja spetsiaalse fänniraamatu. Vanilla Ninja on 4-liikmeline Eesti ansambel, mis tuli kokku 2002. a. 2003. aastal ilmus bän­ di omanimeline debüütplaat. 2004 ja 2005 avaldas Vanilla Ninja koostöös Saksa plaadifir­ maga Bros Music albumid „Traces of Sadness“ ja „Blue Tattoo“, mis mõlemad jõudsid Saksamaa albumimüügiedeta­ beli esikümnesse. 2006. aastal nägi ilmavalgust ansambli seni viimane kauamängiv „Love Is War“, mis anti välja üleilmse plaadifirma EMI alt ning mis jõudis Saksamaa plaadimüügi­ edetabeli müüduima kahekümne hulka. (D/EE)


14

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Nr. 43

Lahkus meie kauaaegne sõbranna

Hille Novak Mälestame kurbuses    EPP K.J. SONIN HILLE VIIRES

Mälestame kurbuses

Helvi Ehrstein’i Südamlik kaastunne õde IMBILE perekonnaga ja kõigile omastele SYLVIA ja JÜRI LAINEVOOL Ees vas. koorijuht Lia Salumäe, piiskop Tiit Salumäe, peapiiskop Urmas Viilma, pr. Egle Viilma, koorijuht Sirje Kaasik, taga EELK Haapsalu koguduse Toomkoori liikmed.

Haapsalust Hamiltoni – Kontsert-jumalateenistus Hamiltoni eesti ühiskonna tegevus on COVID’i tõttu poolteist aastat praktiliselt seisnud. Pandeemiaunest on hakatud aeglaselt ärkama. Uudis peapiiskopi, piiskopi ja laulukoori küllatulekust Ees­ tist tekitas eriti suurt põnevust, mis vihmasele ilmale vaatamata inimesi teisipäeval, 26. oktoobril kl 7 õhtul kirikusse meelitas. Kontsert-jumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK piiskop Tiit Salumäe ja praost Mart Salumäe. Külalisena viibis ko­ hal ka Hamiltoni läti luterikogu­ duse õpetaja Davis Kaneps. Enamikule oli see esimene võimalus oma silma-kõrvaga peapiiskoppi näha-kuulda. Pea­ piiskop Viilma külastas Hamil­

toni esimest korda. Piiskop Salumäele oli see teine külas­ käik. Jagati üle pika aja armu­ lauda, muidugi pandeemiareeg­ litest kinni pidades. Pidulikku teenistust rikastas veelgi EELK Haapsalu kogu­ duse Toomkoor Lia Salumäe ja Sirje Kaasiku juhatusel. Esita­ misele tulid Urmas Sisaski Sanctus, Peeter Süda seatud Kärla rahvaviis Maa ja taevas kiidavad, Taize hümn Tänu annan ma Issandale, Issandas ­ ma rõõmsaks jään, Sirje Kaasiku Issand näeb, mis südames ja Laul isamaale ning Karl Tuvikese Õhtu jõuab jälle. Koori naisansambli poolt oli Peeter Süda seatud Reigi rah­ vahümn Mu süda, ärka üles ja kiida Loojat lauldes. Tänu Hamiltoni Esim. Eesti

Toomas Eichenbaum, Lia Hess ja Haapsalu koori liikmed.

Tõnu Tõsine, Hamiltoni koguduse nõukogu liige Evy Beraldo, peapiiskop Urmas Viilma, Egle Viilma.

Tänuavaldus Tänan kõiki, kes minu armsa õe

IRJA MÄGI

Ev. Lut. Koguduse nõukogu liikmetele oli pärast teenistust võimalus kaugelt tulnud küla­ listega juttu ajada kiriku all­ saalis kohvilauas. Nõukogu liige Toomas Eichenbaum tänas kaugelt tulijaid siiralt ning jagas neile kingitusi. Piiskop Salumäe kinkis teenistusel kogudusele küünla ja raamatu mälestuseks. Külalised, kaasa arvatud pea­ piiskop Viilma, pr. Viilma ja ­piiskop Salumäe, tegid ka veel viimase kingituse lõpulaulu näol: vana, tuttav ja armastatud Ma olen väike karjane.

viimsele teekonnale saatmisest osa võtsid. Suur aitäh pastor JÜRI PUUSAAGILE, kes pidas südamliku ärasaatmiskõne. Tänan korp! Indla ja korp! Rotalia esindajaid mälestusteenis­ tusel osalemise ja järelehüüete eest IRJALE ja REINULE. Südamlik tänu kõikidele sõpradele ja tuttavatele, kes mind lillede, mälestuskuulutuste ja kaastundekaartidega meeles pidasid ja mind mu suures leinas lohutasid. NORA WALLNER

Õhtu lõppes lootuses, et külaskäik ei jääks viimaseks!

S P ORT

Tekst ja fotod MERIKE KOGER

USA andis välja esimese X-sooga passi USA teatas kolmapäeval, et andis välja esimese passi, kus sugu on märgitud X-ga, vahendas Postimees. Tegemist on märgilise sünd­ musega mittebinaarsete inimeste õiguste jaoks. Välisministeeriumi teatel te­ hakse kolmas sookategooria nii passides kui sünnitunnistustes üleüldiselt kättesaadavaks 2022. aasta algusest. Välisminister Antony Blin­ ken lubas kolmandat sookate­ gooriat juba juunis. Tema ajal on välisministeerium lubanud USA passiomanikel enda sugu passis ise valida. Varem nõuti ameeriklastelt arstitõendit, kui nad tahtsid märkida oma sooks passis midagi peale oma soo sünnitunnistusel või muudel ­dokumentidel. Võimalust sugu X-ga märki­ da pakub veel vähemalt üksteist riiki. Nende seas Kanada, Sak­ samaa ja Argentina, aga ka India, Nepal ja Pakistan, kus see on pärand ajaloolisest ,,hijra“ mõistest, mis katab ­ ­inter- või transsoolisi inimesi. President Joe Biden on luba­ nud teha LGBTQ õiguste eden­ damise üheks oma valitsuse ­prioriteediks. (PM/EE)

ja tema abikaasa

REIN MÄGI

Kontaveit võidutses Moskvas ja jõudis Rumeenias veerandfinaali Eelmisel nädalal Moskvas toimunud WTA 500 kategooria tenniseturniiril oli võidukas Eesti parim naistennisist Anett Kontaveit (WTA 14.), kes alistas finaalis venelanna Jekaterina Aleksandrova (WTA 37.) 4:6, 6:4, 7:5. Sel aastal juba viiendat korda WTA turniiri finaali jõudnud Kontaveidile oli see hooaja kol­ mandaks võiduks, Aleksandrova alistamisega teenis eestlanna hooaja 40. võidu. Sel nädalal mängib Kontaveit Rumeenias Ostravas toimuval WTA 250 kategooria turniiril, kus lehe trükkiminekupäeval jõudis ta seal veerandfinaali, alistades belglanna Alison van Uytvancki (WTA 61.) 6:3, 6:4. Kontaveit vajab Rumeeniast turniirivõitu, et kindlustada koht WTA aastalõputurniiril. Võit Moskvas WTA 500 tõs­ tis Anett Kontaveiti maailma edetabelis karjääri parimale 14. kohale. Sellega kordas ta enda ja üldse Eesti tennisistide pari­ mat edetabelikohta. Esimest korda asus ta nii kõrgel posit­ sioonil 2019. a aprillis. Naiste tennise maailma ede­ tabeli liidrina jätkab austraallan­ na Ashleigh Barty, järgnevad valgevenelanna Arina Sabalenka

Eestlannast on saanud üks maailma enimteeniv discgolfar Discgolfar Kristin Tattar sõlmis Latitude 64-ga nelja­ aastase koostöölepingu, mis toob eestlannale sisse 500 000 dollarit. Värske sponsorlepinguga tõu­seb Tattar üheks paremini ta­ sustatud discgolfariks maailmas. Tattar alustas kettagolfi mängimist 2014. aastal. Aasta hiljem oli ta juba Eesti parim mängija, 2019. aastal võitis ta USAs esimese suurturniiri. Värske sponsorleping või­ maldab Tattaril 2022. a mängida veelgi rohkematel suurturniiri­ del. Kindlasti osaleb ta veeb­ ruaris Las Vegases toimuvalt DGPT hooaja avavõistlusel. ,,Olen valmis USAs tuurita­ ma, sest just seal toimuvad kõik suuremad turniirid. Kui Latitude 64 andis mulle võimaluse pühenduda veelgi rohkem disc­ golfile, polnud küsimustki, kui­ das käitun. Olen õnnelik ja tänulik, et saan discgolfi mängi­ da elukutselisena. See tähendab minu jaoks kõike,“ ütles Tattar. (PM/EE)

ja tšehhitar Karolina Pliškova. Meeste maailma edetabelit juhib Novak Djokovic venelase Daniil Medvedevi ja kreeklase Stefanos Tsitsipase ees. (ERR/EE)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäeval, 31. oktoobril kell 11.30 USUPUHASTUSPÜHA. JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 7. novembril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 JUMALA­ TEE­ NISTUS Ehatares Pühapäeval, 14. novembril kell 11.30 JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 21. novembril kell 11.30 SURNUTE­MÄLES­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus. Pühapäeval, 28. novembril kell 11.30 1. ADVENDI JU­­MA­ LA­TEE­NISTUS ARMU­LAUA­ GA. Kell 12.45 LEERITUND. Leerikooli saab registreerida koguduse emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval, 31. oktoobril kell 1.30 p.l. USUPUHAS­ TUSPÜHA JUMALATEE­NIS­ TUS. Pühapäeval, 7. novembril kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 7. novembril kell 4 pl PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 14. novembril

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 31. oktoobril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Puhka nagu Jeesus.’’ Muusika Peter Kaups. Pühapäeval, 7. novembril VIRTUAAL-JUMALA­TEENIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Vere vägi’’. Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine. Pühapäeval, 14. novembril VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesus paadis’’. Muusika Ma­­ rika Wilbiks. Pühapäeval, 21. novembril VIRTUAAL-JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Aeg leinata’’. Muusika Joshua Boutilier. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

ADVOKAADID

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

kell 1.30 pl JUMALATEE­ NISTUS. Pühapäeval, 14. novembril kell 10.30 h JUMALA­ TEE­ NISTUS EHATARES. Pühapäeval, 21. novembril kell 1.30 pl IGAVIKU­ PÜHA­ PÄEV. Laupäeval, 27. novembril toimuva Vana-Andrese koguduse jõululaua toimumise ja korralduse kohta teade lähiajal Eesti Elus.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS Usupuhastuspüha ehk reformatsiooni aastapäev Kuigi Martin Lutheri nimega seostuv reformatsioon algas juba rohkem kui pool tuhat aastat tagasi, ei ole kadunud ­ vajadus jätkuvalt oma usupuhtuse eest hoolitseda. Vastuolud inimeste ja erinevate huvigruppide vahel on tänases maailmas suured. Lõhestumise juured aga ei peitu mitte hetkel tulipunktis olevates vastuoludes liberaalide ja konservatiivide, maski kandmise, vaktsineerimise ning na­­ ka­ tumisohu vältimiseks kehtestatud piirangute pooldajate ja vastaste vahel. Tänaste vastuolude algus on meie eluhoiakute kujunemise ja mõttemallide alglätete juures. Kas ja kuidas otsime oma elu pidepunkte usus Jumalasse. Teisisõnu – kas meie olemise ja elu keskmes on rõõmusõnum Kristusest. Teoloog ja EELK vaimulik Jaan Lahe koostatud teesid selle aasta usupuhastuspühaks on tõsist kaasamõtlemist ja enese usu läbikatsumist innustav lugemine. MART SALUMÄE Teoloogilised teesid usupuhastuspühaks 1.  Kristlikul õpetusel on alus ja kese ning selleks on evangee­ lium – rõõmusõnum lunastusest Kristuses. Arusaam, mis näeb kristliku õpetuse alusena moraa­ li, kirikuseadusi või midagi muud, on ekslik ja lükatakse tagasi. Ekslikuna lükatakse ka tagasi arusaam, et kristlikul õpetusel puudub kese ja et kõik õpetuslikud väited on võrdse kaaluga. 2. Luterliku õpetuse põhitõde on, et kristlikku õpetust ja ka kõiki kiriku seisukohti saab ja tuleb hinnata vaid kristliku kuu­ lutuse keskmest, evangeeliu­ mist, lähtudes. Õige kristlik õpetus on vaid see, mis laseb evangeeliumil keskmena esile tõusta. Kõik, mis evangeeliumi varjutab, vähendab või peri­ feerseks muudab, on eksiõpetus ja lükatakse sellena tagasi. 3. Ka Piiblil on kese ja selleks on evangeelium. Kõike Piiblis leiduvat tuleb hinnata evan­ geeliumist lähtudes. Lükatakse tagasi arusaam, nagu oleksid kõik Piiblis leiduvad väited võrdse kaaluga. 4.  Jumala Sõna Piiblis on antud meile inimliku sõna kaudu, ajas ja ajaloos. „Inimlik sõna“ ei tähenda vaid Piibli keelelist kuju, vaid hõlmab ka selle taustaks olevaid maailmapilte, ühiskonda ja kultuuri. Üksnes seda arvestades on võimalik Piiblit asjakohaselt tõlgendada. 5. Kristlikus õpetuses ja Piiblis on oluline eristada jumalikku ja inimlikku, igavest ja ajalikku ning üksnes oma ajastu kultuu­ rist ja ühiskonnast tingitut. Kristlikus õpetuses ja Piiblis saab olla siduv ja normatiivne vaid see, mida ei saa tuletada üksnes muistsest maailmapildist ja ühiskonnakorraldusest. Aru­

JAAN LAHE

saam, mis ei tunnista Piibli inimlikku, ajalikku ja ühiskon­ nast ning kultuurist tingitud aspekti, lükatakse tagasi kui ekslik. 6. Kuigi ristiusu aluseks olev sõnum on oma põhiolemuselt muutumatu, on muutunud ajas selle tõlgendamine, mõtesta­mine ja väljendamine. Need muutu­ sed on vajalikud, et kristlik sõnum jõuaks kuulajateni ja et seda asjakohaselt mõistetaks. Arusaam, et ristiusu põhisõnu­ mit ei tohi pidevalt uuesti tõl­ gendada ja mõtestada, lükatakse tagasi kui ekslik. 7. Kogu kristlikku kuulutust ja kiriku õpetust tuleb pidevalt kriitiliselt reflekteerida ning hinnata üha uuesti kuulutuse keskmest lähtudes. Kirikul on õigus ja kohustus muuta oma õpetuslikke seisukohti, kui sel­ gub, et need ei ole kooskõlas kristliku õpetuse keskmega või varjutavad seda. Tuleb arvestada ka evangeeliumi mõistmises ning inimlikus tõetunnetuses toimunud muutustega – seda nõuab kristliku kuulutuse intel­ lektuaalne veenvus. 8.  Mitte ühelgi inimlikul instantsil ei ole õigust sundida järgima kristlasi seisukohti, mis on vastuolus nende arusaami­

sega evangeeliumist ja nende südametunnistusega. Luterlikust vaatenurgast puudub instants, millel oleks selleks õigus. Kõik katsed selliseid seisukohti keh­ testada mõistetakse hukka ja lükatakse tagasi. 9.  Kristlik kuulutus peab olema alati teadlik oma poolikusest ja piiratusest ning kirik ei tohi nõuda mingite õpetuslike seisu­ kohtade tunnistamist absoluut­ setena. Mitte kellelgi kirikus ei ole õigust nõuda mingite õpe­ tuslike seisukohtade tunnista­ mist absoluutsetena, st keelata nende kohta kriitilisi küsimusi ja kriitilist arutelu. Kõik katsed seda teha mõistetakse hukka. 10.  Kõiki kristlasi julgustatakse täiendama oma teadmisi Piiblist ja kiriku õpetusest ning esitama neile kriitilisi küsimusi, mis lähtuvad nii kristliku kuulutuse keskmest kui ka praegusest inimlikust situatsioonist (sh ühiskondlikust ja kultuurilisest) ja arvestavad ajas muutunud ning üha muutuva evangeeliu­ mi- ja tõetunnetusega. (Ilmund 27. oktoobril 2021 ajalehes Eesti Kirik)

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

•  Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed •  Laserkirurgia konsultatsioonid •  Avatud ka õhtuti ja laupäeviti •  Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 29. oktoobril 2021 — Friday, October 29, 2021

Nr. 43

Tellige EESTI ELU!

Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori juhatas Triin Koch.

Foto: Ülo Isberg

Pühapäeval, 24. oktoobril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi ja teatrimajas juubelikontsert, millega märgiti Eesti Lauljate Liidu 100. aastapäeva. Kontserdikavas esinesid: Eesti Noorte Kontsertorkester, juhatasid Aavo Ots, Kaido Kivi ja Priit Sonn; Tartu Üliõpilassegakoor, juhatas Küllike Joosing; Üle-eestiline tütarlasteekoor Ilmalilled, juhatasid Ave Sopp ja Vilve Marde, klaveril Olav Ehala, Tartu Akadeemiline Meeskoor, juhatas Kuno Kerge, NUKU koor, juhatasid Reeda Kreen ja Saale Kreen, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, juhatas Triin Koch, ühendkoori juhatas: Triin Koch. Lauljate Liidu ajaloost kõneles Riina Roose. Tervitas Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Sündmuste kalender • Pühap., 14. nov. kl 2 p.l. LOENG. LAUR VALLIKIVI ,,Ne­ nets Reindeer Nomads in Early 21st Century“ ja FIL­ MILANASTUS Liivo Niglas “The Brigade”, VEMU YouTube’i kanalil Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel. • Neljapäeviti kl 3–4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­ TU­­ TUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud

Tartu College’i laenuraamatukogu Tartu College’i laenu­ raamatu­ kogu on alates 26. oktoobrist avatud – teisi­ päeviti kell 12–3 ja nel­ japäeviti kell 11–1. Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud! novembri lõpuni 2021. • Neljapäeviti (kuni 9. dets.) kl 6-6.40 õ 8-nädalane T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE EESTI LASTE­AIA VIRTUAAL­P ROG­ RAMM, registr.: eestikool.ca

Esimesed lõigud Leedu-Valgevene piiritarast on valmis Leedu valitsuse teatel on esimesed lõigud piiritarast ­ Leedu-Valgevene piirile Drus­ kininkai linna lähedale raja­ tud. Valitsuse teatel käivad ette­ valmistused projekti teiseks etapiks, mis näeb ette umbes 400 kilomeetri pikkuse füüsilise tõkke rajamist. Selle aasta jooksul on Valgevenest ebaseaduslikult üle piiri Leetu jõudnud ligi 4200 migranti. 2. augustist alates on piirilt Valgevenesse tagasi saa­ detud umbes 5000 inimest. Vilnius nimetab Minski tege­ vust rändevoo õhutamisel hüb­ riidagressiooniks. (PM/EE)

S P ORT

Eesti epeenaiskond valiti Tokyo Omi parimaks naiskonnaks

T.E.S. Lasteaia tegevus on – nagu paljud teisedki tegevused – koroonapiirangute tõttu tugevalt häiritud ja osaliselt katkenud. Siiski on T.E.S. Täienduskoolid pakkunud vahepealsel ajal oma tegevuse raames lasteaialaste vanustele virtuaalõpet. Esimest korda said aga lasteaialapsed päriselt jälle kokku laupäeval 23. oktoobril Toronto Eesti Maja parkimisplatsil. Tiiu Bradley eestvedamisel olid lasteaia-abilised üles seadnud mängu-, meisterdamise- ja laulukohad, kus mudilastel oli hea võimalus üheskoos oma kätega midagi teha, täpsust ja koordinatsiooni harjutada ja ka eestikeelseid laule kuulda ning kaasa laulda. Et oli tegemist läheneva Halloweeni ajaga, olid osa lapsi tulnud kostüümides. Kostüümis või ilma – maiustusteta ei jäänud ükski laps. Fotod: Kati Kiilaspea

Eesti epeenaiskond (Katrina Lehis, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) valiti maailma olümpiakomiteede ühenduse (ANOC) poolt Tokyo suveolümpiamängude parimaks naiskonnaks, mille liikmed võistlesid ka indivi­ duaalturniiril. Tokyo 2020 OM-il kuldme­ dali võitnud epeenaiskonna liik­ med said auhinna kätte Kreeta saarel peetud pidulikul auhinna­ galal 500 maailma spordiliidri ees. Auhind pälviti erakordse võistkonnavaimu näitamise eest. Eesti Olümpiakomitee (EOK) president Urmas Sõõrumaa avaldas ülimat heameelt, et Eestisse selline auhind jõudis. ,,See on väga suur tunnustus Eesti vehklemisnaiskonnale ning kogu Eesti spordile. See näitab seda, et sõltumata meie väiksu­ sest oleme võimelised tegema maailmas suuri tegusid.“ ANOC on taolisi auhindu ­jaganud aastast 2014. (ERR/EE)

Eestlaste voogedastusplatvorm Fairmus aitab muusikutel teenida õiglast tasu Eestlaste asutatud voogedastusplatvorm Fairmus pakub alternatiivi suurtele voogedastusplatvormidele ning annab võimaluse Eesti muusikutel oma loomingu eest õiglast tasu teenida. Fairmusi asutaja Reigo Ahvena sõnul tekkis idee ko­ roonapandeemia alguses, kui kontserdi- ja plaadimüügitulu järsult langes. Voogedastusplatvormi Fair­ mus kuutellimus maksab 2 eurot ja 99 senti, millest pool ­ läheb muusikutele. ,,Sellest väga kerge südame­ ga anname 20% käibemaksuks ära riigile, samamoodi 30% App Store’ile või Google Playle ja siis allesolevast rahast 50 senti läheb Fairmusile, et saak­

sime seda platvormi hoida, ­arendada, hallata,“ selgitas Ah­ ven uudistesaatele ,,Aktuaalne kaa­mera“. Selleks, et Eesti muusik suur­ tel rahvusvahelistel muusika­ platvormidel tulu teeniks, tuleb nende lugusid miljoneid kordi kuulata. Ahvena sõnul saab ka teisiti. ,,Kui keegi kuulab ühte artis­ ti ühe korra, siis see 1,49 eurot lähebki sellele artistile. Meie suur erinevus on ka see, et me ei loe mitte kuulamise kordi, nagu kõik teised platvormid, vaid me kaardistame aega loo algusest lõpuni. Oluline on aru saada, et enamik popplugusid on kolme minuti pikkused, aga klassikalise muusika lood on 10-12-18 minutit,“ rääkis Ahven. Praeguseks on Fairmusis üleval 2000 Eesti muusikapala, kuid nimekiri täieneb iga päeva­ ga. Lisaks kaasaegsele muusi­ kale annab Fairmus ligipääsu Eesti rahvusringhäälingu muusi­ kaarhiivile. (ERR/EE)

Teadaanne – tähtraamat 2022 Koostamisel on „Eesti Elu“ 2022 Tähtraamat/Kalender. Palume teie abi, et kalender/tähtraamatus ilmuvad organi­ satsioonide/institutsioonide nimed, esindajad, nendega seonduvad aadressid jms. oleksid õiged. Palun teatage muudatustest/parandustest „Eesti Elu“ kontorisse hiljemalt 25. novembriks k.a. Palun saatke ka oma organisatsiooni tegevuskava või olulisemate sündmuste toimumise aeg. Organisatsioonide tegevuskalender trükitakse tähtraamatus ja see aitab koor­ dineerida, et suuremate kogukonna ürituste toimumine ei langeks samadele aegadele. Informatsioon saatke palun aadressil: 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2; epost: eetalitus@eestielu.ca; tel. 416-733-4550. Kui soovite kuulutust tähtraamatusse, palun võtke ühen­ dust Eesti Elu kontoriga või Ilme Lillevars, tel. 416-9945748, epost: ilillevars@sympatico.ca


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.