Eesti Elu / Estonian Life No. 43 | Oct 25, 2019

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, October 25, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10) Nr. 43, 2019

Reedel, 25. oktoobril — Friday, October 25

Kanada valimised võitnud liberaalid kaotasid parlamendis enamuse Esmaspäeval, 21. oktoobril toi­munud valimised võitis Ka­­ na­ da peaministri Justin Tru­ deau liberaalide partei. Tasa­ vägised valimised tõid küll liberaalidele napi võidu, kuid partei kaotas parlamendis enamuse ja Trudeau seisab nüüd kee­rulise ülesande ees – panna kokku vähemus­ valit­ sus. Kuigi parlamendikohti – 157 – (eelmiste valimiste 184 ase­ mel) sai Trudeau partei kõige roh­kem, langes partei populaar­ sus 2015.a valimistega võrrel­ des 6.5 protsendipunkti ja jättis nad üldise populaarsuse tabelis napilt Andrew Scheeri juhitava konservatiivide partei selja taha. Konservatiivid said 34% valijate toetuse (liberaalide 33% vastu) ning teenisid 121 parlamendi­ kohta. See üldine populaarsuse tulemus oli konservatiividele parim pärast 1979. aasta vali­ misi. Parlamendi 338 kohast said lisaks eelnimetatutele Québeci provintsi iseseisvust taotlev Bloc Québécois 32 kohta (2015.a oli neil 10 kohta), uus­ demokraadid (NDP) 24 ja rohe­ lised kolm kohta, üks koht läks sõltumatule kandidaadile. Valimistulemuste kaarti vaa­ dates on näha suured erinevused riigis, selgelt on näha liberaa­ lide vähene toetus LääneKanadas, eriti Albertas ja Sas­ katchewanis, kus Trudeau partei ei saanud ühtki kohta. Ka Manitobas said 14 kohast seitse konservatiivid, jättes liberaa­ lidele neli ja NDPle kolm kohta parlamendis. Briti Kolumbias said liberaa­ lid sel korral võrdselt kohti – 11 – uusdemokraatidega (eelmistel valimistel liberaalidel 17 kohta), konservatiivid said 17 ja rohe­ lised kaks kohta. Roheliste parteile tõi kolmanda parlamen­ dikoha New Brunswick. Seal kaotasid liberaalid lisaks eel­ nimetatule kolm kohta veel konservatiividele. Prince Edwardi saare kõik neli kohta kuuluvad endiselt Trudeau parteile, Nova Scotias on kümnest kohast üheksa li­ beraalide päralt, üks koht kaota­ ti konservatiividele. Ühe koha seitsmest kaotas peaministri partei seni täielikult nendele kuulunud St. John’s, New­found­ landi ja Labradori ringkonnas sel korral NDPle.

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Kandideeri Eestlaste Kesknõukogu Kanadas liikmeks ja aita seista meie kogukonna tuleviku eest! 23. oktoober 2019

Kanada liberaalide liider Justin Trudeau. Foto: ©Ülle Baum

TORONTO – Kandidaatide esitamine 2019. aasta Eest­laste Kesk­nõukogu Kanadas uue täiskogu valimistele on avatud elektroonilise vormi vahendusel veebis: www.estoniancoun­ cil.ca Eestlaste Kesknõukogu Ka­na­das esindab ja propageerib Kanada eestlaste huve Kanadas ja mujal. Liikmed valitakse üleriigilistel valimistel iga nelja aasta järel. Selle aasta vali­mised toi­ muvad ühe kuu jooksul alates 5. detsembrist 2019. a kuni 5. jaanuarini 2020. a, nii veebis kui ka valimisjaoskondades Kanada suuremates linnades. Eestlaste Kesknõukogu Ka­na­das julgustab kõiki kogukonna liikmeid kaaluma meie kogukon­ na teenimist täiskogu esin­dajana ning andma oma panust ja ideid meie kogukonna ja selle vabatahtlike organisat­sioonide toetamiseks. EKNil on arvestatav ja lugupeetud hääl Ottawas, meie provintsipealinnades ja linnades üle Kanada. Tänu tugevatele partnerlustele, mis on välja töötatud teiste globaalsete eesti kogukon­ dadega USAs, Rootsis, Austraalias, Suurbritannias, Lä­tis ja mujal, on meie kogukonnal rohkem võimalusi kui ku­nagi varem, et aidata kaasa meie globaalse kogukonna üle­sehitamisel ­­­­­ ning parema mõistmise ja koostöö edendami­sel koos Eesti Vabariigi valitsuse ja meie kaasmaalas­ tega kogu m ­ aailmas. Koostöös ülemaailmsete part­ neritega juhtis EKN uhkusega ülemaailmse eesti kogukonna ettevõtmisi, et luua ülemaailmsete Eesti asjade jaoks Eesti valitsuse koostöökomitee – ajalooli­ selt ja kriitiliselt oluline uus foorum, mille vahendusel arutatakse meie kogukonnaga seotud kü­ simusi Eesti valitsusega. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27. november 2019. a. Kandidaadid peavad tõendama, et nad on eesti päritolu nende vanemate või vanavanemate kaudu. Aidake teenida meie kogukonda ning kandideerige 2019. aasta EKNi valimistel! Hääletajad, palun registree­rige ennast 2019. a valimistele EKNi veebilehe kaudu siin: www. estoniancouncil.ca

Quebecis tegi tugeva tule­ muse Bloc Québécois, kes 78st kohast sai 32, võttes eelmiste valimistega võrreldes kohti ära nii liberaalidelt kui konserva­ tiividelt. Ontarios, eriti Suur-Toronto piirkonnas olid liberaalid taas edukad, võites provintsi 121 ko­ hast 79, konservatiivid kasvata­ sid selles piirkonnas võrreldes eelmiste valimistega oma kohta­ de arvu kolme võrra, kokku 36 neil valimistel selles piirkonnas. Tuntumatest sõltumatutest/­ individuaalkandidaatidest võitis Hamiltoni Eesti Koolil on sel varem justiitsministrina pea­ hooajal juurdekasvu olnud, minister Trudeau valitsuskabi­ mille tagajärjel lisati uus netti kuulunud, kuid peaminist­ klass. Mudilaste hooldajad on riga konflikti sattununa tagasi Anneli Thomson ja Kristiina astunud ning liberaalide parla­ Aasa. Karen Duckett, Helmi mendierakonnast välja heidetud Hess, Merike Koger ja abiline Jody Wilson-Raybould parla­ Erik Kadai, Karen Must ja mendikoha oma piirkonnas Ethel Pahk tegutsevad noor­ tega vanuses 4-16 aastat. Vancouver Granville’is. Üldpildis olid suurimad kao­ Täiskasvanute klasse õpeta­ tajad liberaalid ja uusdemokraa­ vad Katrin Otsa ja Lydia did – mõlemad jäid ilma vasta­ Ritso-Kadai. Muusikaõpetuse valt 29 ja 18 parlamendikohast võrreldes 2015. a valimistega. Konservatiivid said juurde 23, Bloc Québécois 22 ning rohe­ lised ühe koha, samuti on üks koht sõltumatul kandidaadil. Võidukõnes lubas Trudeau, et liberaalid kavatsevad pinguta­ da kõigi kanadalaste nimel. Ta lubas rohkem tähelepanu pöörata nii praeguses liitriigis pettunud prantsuskeelse Québeci provint­ si kui Lääne-Kanada elanikele. Trudeau hinnangul tuleb muuta senist valitsusviisi, et oma sõnumiga jõuda kõikide kanadalasteni terves riigis – tekkinud olukorras, kui paaris ­ provintsis puudub täielikult ­liberaale esindav saadik, on see märksa keerulisem kui seni. Ühed olulisemad küsimused,

Hamiltoni Eesti Kool kasvab

(Järgneb lk. 15)

eest kannavad hoolt Helmi Hess, Lia Hess ja Martin Kiik. Lastevanemaid esindab Eero Teene. Koolitunde on sel aastal peetud juba kahel korral püha­ päeviti. Kool toimub igal teisel nädalal algusega kell 14.00 Hamiltoni koguduse kiriklas (3 Mapleside Ave., Hamilton, L8P 3Y4). Siiamaani on registreeritud õpilasi 40+, kuid uued õpilased

on alati teretulnud. Infot ja ­registreerida saab aadressil: https://forms.gle/Lrv4aLXRw­ D7wt2Av9 Kooli tegevust toetavad ­majanduslikult Eesti Sihtkapital Kanadas, Hamiltoni EELK kogudus, Hamiltoni Eesti Selts jt. Suur tänu neile! Kui soovite eesti keelt õppi­ da või oskusi täiendada, eesti kultuuri, ajalugu ja muusikat nautida, siis Hamiltoni Eesti Kool ootab teid!

Foto on võetud Hamiltonis kirikla (3 Mapleside Ave.) ees, kus kool leiab aset.

MERIKE KOGER

Foto: Eero Teene


2

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Nr. 43

Väliskaubanduse- ja IT-minister Kingo astus tagasi

Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) •  Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. •  Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: •  1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Poliitiliselt pragunenud Kanada on killustunud riik. Seda kinnitab ilmekalt sellel nädalal läbi viidud valimiste tulemus. Liberaalid saavutasid tänu vaid Ontariost ida poole toetuse tõttu enim parlamendikohti, kuigi mitte piisavalt, et moodustada enamusvalitsust. Prognoosiks on, et sotsialistid, NDP toetavad peaminister Justin Trudeaud, et saavutada Ottawas partei soove. Mälud on inimestel lühikesed, vist. Kui 2015. aastal liberaalid saavutasid ülekaaluka võidu, siis seda osaliselt, kuna Trudeau lubas valimistereformi, muuta praegusest, kus enim hääli saanud kandidaat võidab, proportsionaalsuse süsteemile, nii nagu pea kõikjal vabas maailmas eksisteerib peale USA. Trudeau murdis lubaduse, teades, et see tähendaks talle kaotust. Ja olekski olnud nii. Konservatiivid saavutasid üldhääletuses enim toetust. 34,4 protsenti. Mitte palju rohkem kui liberaalid, keda toetasid vaid 33,06% valijatest. Et süsteem lonkab, kinnitab fakt, et liberaalid said 157 kohta, konservatiivid vaid 121. Sellest valdavalt Lääne-Kanadas, kus tõesti ei sallita praegust peaministrit. Lõhe on riigis olemas. Juba liiguvad lood sellest, et Saskatchewan ja Alberta soovivad konföderatsioonist lahkuda. Kui lisada, et Québeci separatistide partei, Bloc Québécois saavutas kolmanda koha valimistel, 32 mandaadiga, tõugates sellelt kohalt pea alati olnud NDP neljandaks, 24 valimisringkonna võiduga, on see selge kinnitus, et riigis on tõsised lahkhelid. Jättes kõrvale tõiga, et kui kummaline on otseselt setsessiooni, riigist lahkulöömist pooldava partei osalus üleriiklikes valimistes teab siilgi, et vaid tänu Ontariole saavutasid liberaalid vähemusvalitsuse võidu. Hämmastav eriti on see, et Trudeau partei kordas erakordset 2015.a. saavutust, võites iga Toronto parlamendikoha. Ennekuulmatu, eriti kui arvestades, et NDP-l oli Ontario pealinnas tõepoolest häid kandidaate. Vahel tuleb kandidaadiga arvestada, jättes kõrvale partei ning nende seisukohad, kuna parlamendiliige on kohustatud oma piirkonna valijaid, kodanikke kuulama ning vajadusel abi ning tuge pakkuma. Et Ontario nii ülekaalukalt toetas punast värvi eksponeerivat libe­ raalide parteid on ka osalt seletatav pettumusega, mida praegune provintsi peaminister Doug Ford oma enamusvalitsusega on esitanud. Nagu Trudeau on Ford lubadusi jätnud täitmata ja samas päris jõhkralt astunud samme, millest ta üldsegi isegi ei iitsatanud enne mulluseid valimisi. Ennustatud PCC, parempoolsete äärmuslaste partei rolli konservatiividelt toetust vähendades ei juhtunud. Partei ei saavutanud ühtegi mandaati ning kogus kõigest 1,64% häältest. Kokkuvõttes saavad järgmised aastad olema huvitavad. Hiinas üteldakse needusena kui soovitatakse kellelegi elada huvitavatel aegadel. Kahjuks Kanada ühtsus on taarumas ning selles on just libe­ raalid süüdi. Kaudselt ka Doug Ford. TÕNU NAELAPEA

Eestis hiljuti üles kerkinud skandaal seoses väliskauban­ duse ja infotehnoloogiaminis­ ter Kert Kingo nõuniku Jakko Väliga sundis minister Kert Kingot (EKRE) kolma­ päeval esitama peaminister Jüri Ratasele ametist lahku­ mise avalduse, mille peaminis­ ter rahuldas. Eesti meedia tõi eelmisel nädalal esile Jakko Väli eba­ sobivad väljendused sotsiaal­ meedias, ühtlasi tõstatades küsi­ muse, kas sarnane isik sobib ministri nõunikuks. Minister Kingo eitas ka veel uue nädala alguses Riigikogu

ees küsimustele vastates Väli töölevõtmist. ,,Poliitik peab oma suhtle­ mises ametikaaslaste ja avalik­ kusega olema avatud ning ka ebameeldivate teemade puhul andma õigustatud küsimustele selgeid ja ammendavaid vastu­ seid. Loodan, et Kert Kingo teeb toimunust tõsised järel­ dused, mille esimeseks sam­ muks oli kindlasti tema suure kaaluga otsus ametist lahkuda,“ kirjutas peaminister Ratas Facebookis, soovides Kert Kingole palju jõudu ja tegut­ semistahet vastutusrikkas parla­ menditöös.

Valitsus hakkab looma eesti keele arengukava

Eestis peeti meeles hõimurahvaid

Riigikogu otsustas teha 61 poolthäälega valitsusele ette­ paneku töötada välja eesti keele arengukava. Opositsioon nimetas sellise ettepaneku tegemist asendustegevuseks ja poliitiliseks mänguks. Sel nädalal hääletusel olnud eelnõu jõudis riigikogu menet­ lusse 9. septembril. Sellega an­ nab koalitsioon valitsusele üles­ ande töötada välja eesti keele arengukava. Selleks tuleb teha eestikeelse hariduse arendamise plaan, alustades alusharidusest, vahendas ,,Aktuaalne kaamera“. 10. septembril kukutati rii­ gikogus läbi Reformierakonna eelnõu, millega taheti valitsu­ sele anda täpselt sama ülesan­ net. Erinevus oli, et Reformi­ erakonna eelnõu seletuskirjas pakuti, kuidas eestikeelsele ha­ ridusele üle minna. (ERR/EE)

2019. aasta on põliskeelte aasta ning seetõttu olid hõi­ mupäevad seekord pühendatud soome-ugri keeltele, et tõsta teadlikkust ohustatud keelte olukorrast ning neid rohkem väärtustada. Hõimupäevad alga­ sid 9. oktoobril näituse ,,Uurali rahvaste looduslikud pühapai­ gad“ avamisega Tallinna Botaa­ ni­ kaaias. 11. oktoobril toimus Eesti Keele Instituudis kon­ verents „Põlisrahvad ja keeled

Tallinnas pandi maha Eesti esimene plastasfaldilõik Möödunud nädalal kaeti Tallinna kesklinnas esimest korda Eestis lühike teelõik plastist asfaldiga. Plastasfaldi kasutamise tehnoloogia päri­ neb Šotimaalt. Plastasfaldi leiutaja Gordon Reid rääkis, et bituumenisse pannakse teatud hulgas kindlaid polümeere ja kiirendit või li­ saai­ net, mis kõik omavahel ­kokku liimib. 75-meetrise teelõigu plastas­ faldiga katmiseks kulub umbes 5000 plastpudeli purustatud jääki. Esimene plastasfaldiga kae­ tud teeriba on katsetamiseks, et jälgida, kuidas see Eesti oludes vastu peab.

Eesti jätkuvalt ELi madalaima võlakoormusega riik Eesti oli jätkuvalt selle aasta teises kvartalis Euroopa Liidu madalaima riigivõlaga, kõige suurem oli võlg Kreekal. Võrreldes esimese kvartaliga suurenes Eesti riigivõlg 1,3 protsendi­punkti ehk 389 miljoni euro võrra 9,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), kokku oli see juuni lõpul 2,5 miljardit eurot. (Allikas: BNS)

Laupäeval, 19. oktoobril peeti Eestis hõimupäeva.

Kohus:

Valitsusel tuleb arutada Estonia huku täiendavat uurimist Tallinna halduskohus leidis otsuses, et vabariigi valitsus ei ole Estonial hukkunute lähe­ daste esitatud uue uurimise algatamise taotlusele nõuete­ kohaselt vastanud ning kohus­ tas valitsust 60 päeva jooksul taotlusele vastama. Estonial hukkunute lähedaste esindaja vandeadvokaat Piret Blankini sõnul ei ole valitsus kahe aasta jooksul mitmele nende taotlusele vastanud ega seisukohta selles osas võtnud. ,,Nüüd me näeme, et valitsus on vähemalt kohustatud seda tege­ ma,“ sõnas ta. Kohtuotsus ei kohusta valit­ sust uurimist algatama. Estonia parvlaeval hukkunud ohvrite lähedased ja Estonia

Kert Kingo.

Foto: ©Ülle Baum

globaliseeruvas maailmas. Väl­ jakutsed, võimalused ja ohud“. Hõimupäevade raames toimusid ka erinevad kontserdid. Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurah­ vaid ja nende kultuure sai al­ guse juba 1931. a, kuid katkes nõukogude ajal. Traditsioon ­taaselustati 1988. a ning 2011. a märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva ok­ toobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisa­ takse ka Eesti lipud.

huku üle elanud reisijad esitasid 2016. aasta oktoobris pea­ ministrile taotluse algatada uus uurimine Estonia huku põhjuste väljaselgitamiseks. Kohus leidis, et vabariigi va­ litsus, kellele taotlus esitati, ei ole taotlusele vastanud ning taotlusele vastas justiitsminis­ teerium, kellele see taotlus ei olnud esitatud ning kes ei olnud ka pädev seda lahendama. Kohus selgitas, et ei saa la­ hendada valitsusele esitatud taotlust tema eest. Samuti ei kirjuta kohus valitsusele ette, kuidas taotlus lahendada. Küll aga tuleb valitsusel seda teha mõistliku aja jooksul, milleks kohus peabki antud juhul 60 päeva. Otsust saab vaidlustada hilje­ malt 25. novembril 2019. Tallinna halduskohtus kuulati osapooled ära 24. septembril ­toimunud istungil. (ERR/EE)

Eesti plaanib taas uurida fosforiidi kaevandamise võimalust Lääne-Virumaal Ligi 40-aastase vaheaja järel plaanib Eesti riik hakata taas uurima fosforiidi kaevanda­ mise võimalusi Lääne-Viru­ maal. Geoloogiateenistus loo­ dab tulemusi tutvustada um­bes aasta pärast. Esimesi maapõueuuringuid tehakse Jõhvis, järgmisel aastal maapõue uurimised laienevad. Kui 1980. aastate lõpus fosfo­riidi kaevandamine LääneVirumaal aktuaalne oli, põhjus­ tas see teatavasti kuulsa fosfo­

riidisõja, millega protestiti fos­ foriidikaevanduste vastu. Praegu loodetakse, et uuringud möödu­ vad rahumeelselt. Uute fosforiidiuuringute esi­ meste tulemuste tutvustamine on plaanis järgmisel sügisel ­toimuval kolmandal Virumaa maapõuepäeval. (VT/ERR/EE)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

3

Eesti Elu läheb ka digitaalseks Suur aitäh kõigile, kes osalesid käesoleva aasta Eesti Elu küsitluses! Me hindame oma lugejate tagasisidet lehe loetavuse kohta. Meie jaoks on tähtis teada, millised tee­ mad pakuvad inimestele huvi, mida saaksime veel paremini teha ja kuidas liikuda edasi, et tagada lehele jätkusuutlik tulevik. Allolevad tulemused ja palju meeskonnatööd on toonud meid põneva teadaan­ deni – Eesti Elu hakkab väl­ jastama digitaalset lehte! Me soovime teile anda võimaluse tutvuda Eesti Elu uue veebipõhise versiooniga ning kuulda teie mõtteid ja arva­ musi. 2019.a. digitaalsed ­lehed on alates oktoobri numb­ ritest kõigile tasuta lugemiseks saadaval meie kodulehel (www. eestielu.ca) läbi Issuu platvor­ mi. Palun uudistage ja lugege meie värvilist digitaalset aja­ lehte, tutvuge Issuu platvormiga ja jagage oma tagasisidet läbi meie veebilehe. Eesti Elu küsitlus viidi läbi 22. veebruarist 30. septembrini k.a. Kogusime 525 vastust, millest 31 paberkandjal ja 494 veebiküsitluse kaudu. Küsitlus ilmus Eesti Elu paberlehes, vee­ bilehel, Facebook’i lehel ja seda jagati ka e-maili kaudu. Küsit­ lust oli võimalik täita nii eesti kui inglise keeles. 48% vastaja­ test on praegused tellijad, kel­ lest 76% on olnud ustavad luge­ jad üle kümne aasta. 71% kõi­ gist vastajatest on lugenud Eesti Elu viimase kahe kuu jooksul. Enamus vastajatest oli On­ tariost (79%), järgnesid teised Kanada provintsid (10%). 23 vastajat oli Ameerika Ühendrii­ kidest ja 16 Eestist. 80% küsit­ lusele vastajatest olid vanuses 45 ja vanemad, 47% olid pen­ sionärid. 46% vastajatest olid töötavad inimesed (täis- või osaajaga) ja 2% olid õpilased. Lehe tellimise peamisteks põhjusteks on soov lugeda uu­

diseid erinevate eesti-teemaliste tegevuste ja ettevõtmiste kohta Kanadas, lugusid Kanada eest­ laste ja Eesti kohta. 19% vastajatest on endised lehe tellijad. Tellimuse lõpeta­ mise põhjused on olnud näiteks, et eelistatakse lugeda uudi­ seid veebis, ajapuudus lehte lugeda, rahalised põhjused, leht on kät­ tesaadav pereliikme kaudu. Ajalehe tellijaid on rohkem nende seas, kel vanust 45 aastat või enam – lehte tellib 57% sellest vanusegrupist. 11% telli­ jaist on 44-aastased või/ja nooremad. 60% vastanutest külastavad Eesti Elu veebilehte ja Face­ book’i. 52% vastanutest on tead­likud, et Eesti Elu ja Estonian World Review on kaks eraldiseisvat väljaannet. Kõige populaarsemad tee­ mad, millest on huvitatud enam kui 70% lugejatest, on järg­ mised: uudised kohalikust eesti tegevusest Kanadas, kajastused eesti kultuuriüritustest Kanadas, uudised Kanada eestlaste kohta, Eesti film, muusika, teater ja kirjandus, uudised Eesti kohta, sündmuste kalender. Kõige vähem huvi pakkuvad teemad on sport, kirikuteated ja ristsõna – kõik alla 40%. Kui Eesti Elust oleks saadaval elektrooniline versioon, siis järgnevad variandid oleksid meie lugejate seas eelistatu­ mad: 1. 57.5% – iganädalane aja­ lehe PDF-versioon – samane paberlehega või ligipääs Eesti Elu veebikeskkonnale (täispi­ kad artiklid, galeriid, videod jne) 2. 31.90% – soovib jätkata paberlehe tellimisega Noorem generatsioon ee­ lis­ tab Eesti Elu veebikeskkonda, vastajad vanusegrupis 45 ja vanemad eelistavad PDF ver­ siooni. 91% eestikeelsetest vastaja­ test on rahul praeguste eesti­

Veebel Ergo Mets võitis sõjaväelaste maailmamängudel 400 m jooksus kulla

Eestlastest näitasid korralikke tulemusi ka kettaheitja kapral Martin Kupper ja sõjaväelises viievõistluses osalenud seersant Roman Hvalõnski. Kapral Kupper tuli ketta­ heites neljandaks tulemusega 59.56, võitis rumeenlane Alin Firfirica tulemusega 63.88, pronksmedalist jäi kapral Kup­ perit lahutama 9 sentimeetrit. Seersant Roman Hvalõnski saavutas sõjaväelises viievõist­ luses viimase ala krossijooksu alavõiduga ning sõjaväelise viievõistluse Eesti rekordi 5430,6 punktiga 13. koha. Seersant Hvalõnski alustas 8 km pikkust krossijooksu 43. ko­ halt ning läbis distantsi kõige kiiremini ajaga 24.31ga, mis tõi kokkuvõttes 13.koha – läbi-­ aegade eestlaste parima koha. Kokku osales sõjaväelises viie­ võistluses 130 sportlast. Samadel võistlustel tõi nelja­ päeval Eestile hõbemedali kap­ ral Heiki Nabi maadluse raske­ kaalus. Finaalis pidi ta tun­ nistama türklase Riza Kayaal­pi paremust. Ülemaailmne Sõjaväespordi

Foto: Peeter Põldre

Hiinas Wuhanis toimuvatel sõjaväelaste maailmamängu­ del tõi Eestile esimese medali veebel Ergo Mets, kes võitis kergejõustiku esimesel võist­ luspäeval kavas olnud para­ sportlaste 400 m jooksu ajaga 56.18.

keelsete artiklite hulgaga, 37% ingliskeelsetest vastajatest soo­ viks näha rohkem ingliskeelset sisu. Võttes arvesse teie tagasisi­ det leidsime, et parim lahendus oleks kasutada veebipõhist plat­ vormi Issuu, mis võimaldab väljastada ajalehte PDF vormis koos multimeedia ja linkidega. Kõik digitaalsed Eesti Elu väl­ jaanded saavad olema värvilised ja ekraanidel lihtsasti navigeeri­ tavad. Eesti Elu on nüüdsest loetav kõikidel seadmetel: sülevõi tahvelarvutis ja mobiiltele­ fonis. Saadaval on ka tasuta mobiilirakendus mugavaimaks mobiilseks lugemiseks. Eel­ vaade Eesti Elu digitaalsest le­ hest on kergesti jagatav e-maili ja sotsiaalmeedia kaudu. Suure põnevusega toome teieni värvilise ja interaktiivse ­ Eesti Elu alates 26. oktoobrist! Veebiversioon sisaldab kõike, mida saate lugeda ka paberle­ hest ning iga uus väljaanne on saadaval laupäeva hommikuti. Issuu platvorm arhiveerib kõik iganädalased väljaanded, andes tulevikus võimaluse osta vane­ maid numbreid või teha veebis uurimistööd. Kõik Eesti Elu 2019. a. väl­ jaanded oktoobrist detsembrini on saadaval meie veebilehel www.eestielu.ca. Ühekordne re­ gistreerimine Issuu lehel www. issuu.com/signup on vajalik, et pääseda ligi kõigile platvormil

pakutavatele võimalustele. Per­ sonaalne kasutajanimi ja parool tagab ligipääsu Eesti Elu värs­ ketele ja varasematele väljaan­ netele, võimaldab salvestada oma lemmiknumbrid ja palju muud. Kui olete kasutajaks re­gistree­ri­ tud, saate aadressil www.issuu. com/estonianlife vor­ mistada ka Eesti Elu digilehe 2020. aasta tellimuse (valida saab aasta-, poolaasta-, kvartali- ja kuutelli­ muse vahel). Paberlehe telli­ muste vormistamine ja uuen­ damine jätkub endiselt Eesti Elu kontori kaudu. Alates jaa­ nurist saavad kõik paberlehe tellijad 2020. aastaks tasuta juurdepääsu digitaalsele Eesti Elule.

tame ainult uue digitaalse lehe e-postkasti saatmiseks teie telli­ muse ajal ja raamatupidamise otstarbel (võimalus saada kõik arved elektrooniliselt).

Pane tähele! Palume kõigil praegustel ja uutel tellijatel saata oma e-maili aadress ja nimi aadressile digi@eestielu. ca. Teie e-maili aadressi kasu­

Kui teil on täiendavaid küsi­ musi, palun kirjutage meile aadressil digi@eestielu.ca või helistage Elisele numbril 416925-9405.

Suure põnevusega jagame teiega uut jätkusuutlikku viisi lugeda Eesti Elu lehte meie armastatud paberlehe kõrval. Digitaalne väljaanne võimal­ dab hõlpsamat ligipääsu luge­ jatele üle Kanada ja ka välis­ riikides, vähendades Eesti Elu trüki- ja postikulusid ning jättes meie ökoloogilise jala­ jälje rohelisemaks. Rõõmsat lugemist ja oo­ tame huviga teie mõtteid digi­ taalse Eesti Elu kohta!

Esmakordselt väljus avakosmosesse ainult naistest koosnev rühm Eelmise nädala reedel väljus rahvusvahelisest kosmosejaa­ mast (ISS) avakosmosesse esi­ mene ainult naistest koosnev rühm. Rühma kuulusid USA astro­ naudid Christina Koch ja Jessica Meir. Seni olid naised kosmosesse väljunud ainult koos meesastro­ naudiga. (CP/EE)

Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maail­ mamänge (CISM Military World Games). Sel aastal toi­ muvad võistlused 18-27. ok­ toobrini Hiinas Wuhanis. Män­ gudel võisteldakse 27 erineval alal, kuhu on osalema kutsutud sõja-väesportlasi 138. erinevast riigist. (KVPST/EE)

Tähistamaks Ungari 1956. aasta pöördeliste sündmuste 63. ­aastapäeva korraldas Ungari suursaadik Bálint Dávid Ódor pidu­ liku vastuvõtu oma ametlikus residentsis Ottawas. Kohal olid paljude riikide suursaadikud, diplomaadid, Kanada valitsuse ja välisministeeriumi liikmed ning kutsutud külalised. Oma sõna­ võtus rõhutas suursaadik Ódor 1956. aasta sündmuste ajaloolist tähtsust. 1956 oli alguseks tormilistele muutustele paljudes Euroopa riikides, mis tõid kaasa demokraatia ning vabaduse taassünni. Samal ajal oli võimalik vaadata Ungari Suursaatkonna poolt korraldatud fotonäitust ,,30 Years of Freedom“, mis kajastas sündmusi viimase 30 aasta jooksul ka paljudes teistes Euroopa riikides. Fotol: EKN president Marcus Kolga ja Eesti suursaadik Toomas Lukk Eesti 1989. a. ajaloolisi sündmusi valgustava sten­ di ees, mis oli osa Ottawas Ungari rahvuspüha auks väljapandud näitusest ,,30 Years of Freedom“. Tekst ja foto: Ülle Baum


4

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Tartu College astub poolesajandi juubeli aastasse

sime pöörduda valitsuse vastava fondi poole toetuse taotlemi­ seks. Kõik annetused VEMU heaks on teretulnud. Info saamiseks võib pöörduda Linda Karuksi (linda@tartucollege.ca) või Jaan Meri (jmeri@me.com) poole.

Suur annetus VEMU heaks Vestlusringis on Tartu College’i President Jaan Meri ja General Manager Linda Karuks, kes rääkisid Eesti Elule, mis on Tartu College’is viimasel ajal toimumas ja millised on uudi­ sed. Kuidas on läinud Tartu College’il tänavusel aastal majanduslikult? Rahaliselt seisame tugevatel jalgadel ja liigume jõudsalt eda­ si. Tugevad on nii sissetulekud kui sissetulekute kasv; sel aastal peaksime eelarve kohaselt jõud­ ma 5 miljoni dollarini ja vii­mase kahe aasta sissetuleku kasv on olnud 15.5%. Peamine kasv on tulnud suve jooksul, kus on ­palju English as a second language rahvusvahelisi tudengeid tulnud enam kui 50 maalt. Kõik see lubab, et saame maksta ehituse kapitaalreno­vee­ rimise pikaajalise programmi kulusid. Sel suvel investeeriti $1,5 miljonit, et renoveerida 4 tudengite sviiti (24 tuba pluss vannitoad ja köögid). Need on nüüd moodsad, täielikult reno­ veeritud ruumid, kuhu lisati ka õhujahutus igale toale. Samuti on läbi viidud elektri- ja meh­ haanilisi kapitaaltöid maja in­ fra­struktuurile. Maja resi­dentsi osas on renoveerimisprogramm nüüd 25%-liselt valmis. Tege­ mist on pikaajalise strateegiaga uuendada kõik sviidid – maja on ju 49 aastat vana. Lisaks on plaanis uuendada TC G-korrust (kus toimub ees­ ti-alane tegevus), samuti paran­ dada sinna ligipääsetavust (nt. ratastooliga). Plaanide seas on ka TC-s asuva Masters Cafeteria uuen­ damine. Sama perekonna poolt peetav kohvik on Tartu College’i üürnik olnud 47 aas­ tat, pea algusaegadest saadik. Tartu College’i lahutama­ tuks osaks on alati olnud ka laiahaardeline eesti-alane te­ gevus. Pidevalt toimub TC korralda­ tud ja sponsoreeritud suuremaid sündmusi ja üritusi nii majas kui väljaspool. Meie rahaline seis lubab meil toetada jätkuvalt eesti-alast tegevust; ennustame, et sel aastal saab selleks sum­ maks olema umbes $650.000: Chair of Estonian Studies Foundation, Estonian Studies Centre ja tema arhiiv ja prog­

Suurannetuse tegija Malle Havi Merschenz.

rammid, Eesti Elu, mitmesu­ gused Eesti grupid (näiteks EstDocsi toetus viimase seitsme aasta jooksul on olnud $74,000), tudengid Eestist, kes elavad meie majas. Katame hoone ku­ lud arhiivikorrusel ja G-korrusel (eestlaste korrus) ning toetame uusi programme, nagu väliseesti professori stipendium, et küla­ lisprofessorid saaksid õpetada Tartu Ülikoolis. See programm on koostöös Tartu Ülikooli Fondiga. Samuti oleme miljoni dollari ulatuses toetanud rajata­ vat Eesti Keskust, mis on meie uus tuleviku naaber. Novembrikuus toimub Lati­ tude 44, kus tutvustame all-linna konverentsiga Eesti IT-d To­ron­ to IT inimestele ja firmadele. ESC on ürituse peasponsor; ka Eesti riik ja mitmed Eesti fir­ mad on seda konverentsi rahali­ selt toetanud. Samal ajal toimub Estonian Music Week (14.-17. nov.), lisakontserdid Laila Biali ja Kadri Voorandiga 29.-30. nov. Hetketegevuste hulgas on ka sel nädalal toimuv Tartu Üli­ kooli rektori Toomas Asseri ja tema delegatsiooni külastus, ak­ tus ja vastuvõtt 25. oktoobril, samuti Toronto International Festival of Authors, kus tänu peaarhivaar Piret Noorhani tege­ vusele osalevad ka kaks kirja­ nikku Eestist (26. okt. – 3. nov.). Kõikidest nendest sünd­ mustest on huvilised kutsutud osa saama. Eesti Elu heaks oleme valmis tooma digitaalse platformi telli­ jatele. Tellijatel oleks valik, kas osta ajaleht koos digitaalse ver­ siooniga või ainult tellida digi­ taalne versioon. Meie Beta aja­ leht on nähtav oktoobris ja on tasuta sellel aastal (2019) kõi­ kidele. Tellimine algab 2020. aasta alguses. See on Tartu College’i plaan hoida ajaleht pikas perspektiivis jätkusuutli­ ­ kuna. Huvitav on ka teada, et Tartu College’is on 15 täispalgaga eesti töötajat. Millised on uudised seo­ ses Väliseesti Muuseumiga (VEMU)? VEMU ehitamine on Tartu College’i suur tulevikku planee­ ritud ehitusalane töö. Selle ra­ jamise suunas on meil üks suur ja hea uudis. Saime suvel $1,006,957 dollari suuruse päranduse, mille jättis VEMU heaks Torontos elanud Malle Havi Merschenz. Ta sündis 1936.a. Eestis Haapsalus ja ­jõudis 1952.a. koos vanematega Kanadasse, kus õppis Toronto Ülikoolis kehakultuuri. Niisu­ guse lahke annetuse tegija väärib kindlasti suuremat ära­ märkimist. Lisaks rahalisele pärandusele jättis ta VEMUle ka kaks minkkasukat. See suur annetus pani meid taas tõsisemalt mõtlema VEMU ehitamise peale. Lasime teha üle maailma tegutseva, Torontos asuva peakorteriga firma Lord Cultural Resources poolt äri­

Nr. 43

Järgmine aasta märgib Tartu College’i 50.a. juubelit. Kuidas plaanite seda sünd­ must tähistada?

Advokaat Enn Allan Kuuskne (par.) annab Tartu College’i president Jaan Merile üle tšeki Malle Havi Merschenz’i pärandusega VEMU heaks.

plaani (Feasibility Study), kui­ das opereerida üht muuseumit Toronto linnas (muide, sama firma oli ka konsultandiks ­ KUMUle ja ERMile). Tule­ mu­ seks on 75-leheküljeline profes­ sionaalne raport, mis analüüsib mitmeid valdkondi muuseumi tulevases töös: kes ja kui palju seda külastavad, millised oleks kulud, sissetulekud jne., lisaks mitmeid soovitusi. See on väga oluline raport (sellega saab peatselt tutvuda veebiaadressil www.vemu.ca), sest meie plaan on minna ka Canada Cultural Spaces Fund’ilt VEMU projekti elluviimiseks toetust küsima. Raport valmis heas koostöös: konsulteeriti paljude inimestega,

Jaapani keiser ametlikult kroonitud Teisipäeval toimus Jaapani uue keisri Naruhito ametlik kroonimisrituaal umbes 2000 kõrge külalise ees, viies lõpule ametisseastumise. Tseremoonia toimus suures osas vaikuses, ainult trummide ja gongihelide saatel. Tseremoonia lõppedes hüü­ dis peaminister Shinzo Abe kolm korda ,,banzai!“ (,,Elagu keiser!“). Naruhito asus keisri ameti­ kohustusi täitma 1. mail k.a., kui tema isa Akihito troonist loobus. Tseremoonial osales teiste rii­ gipeade seas ka Eesti presi­ dent Kersti Kaljulaid. (ERR/EE)

S P ORT • Noor Eesti vormelisõitja Paul Aron kindlustas Itaalia F4 sarjas kaks sõitu enne hooaja lõppu aasta uustulnuka tiitli ning on üldkokkuvõttes kindlalt poo­ diumil. Aron sõidab Prema Powerteami meeskonnas. Alles 15-aastasel Aronil on võimalik viimase kahe sõiduga ka üld­ arvestuses teist kohta püüda – 21 punkti kaugusel on tema tii­ mikaaslane Gianluca Petehof. Sarja võidu on kindlustanud 16-aastane norralane Dennis Hauger, kes kuulub Red Bulli noortesüsteemi. (PM/D/EE)

et aru saada praegusest olu­ korrast ja tulevikuvisioonidest. Firmas töötavad maailmakuul­ sad muuseumide planeerijad, kelle arvamus on väga tõsiselt­ võetav. See andis meile hea arusaamise, kuidas meie tulevik võiks välja näha ning kuidas üht muuseumit edaspidi operee­ rida. VEMU arhitekt on tunnus­ tatud arhitekt Alar Kongats, ­kellega Tartu College’il on juba aastaid väga hea koostöö. Tänase päevani on (koos ­eelpoolmainitud pärandusega) VEMU heaks kogutud $1,8 ­miljonit dollarit, nüüd hakkame aktiivselt tegelema edasise kogumiskampaaniaga, sest on vaja veel mitu miljonit, et saak­

Tartu College astub tõepoo­ lest 2020. aastal oma poolesa­ jandi juubeli aastasse. Esimesed tudengid kolisid majja juba detsembris 1969, aga terve maja avati ja ametlik pühitsemine toimus septembris 1970, mida ­ loemegi TC algusajaks. Oma eelarves oleme planeerinud kor­ raliku summa, et pühitseda TC 50.a. juubelit terve aasta läbi, suurema pidustusega septemb­ ris. Tulemas on mitmed eriprog­ rammid, nii et jälgige reklaami! Planeerimine on juba ala­nud. • Lõppsõnas soovivad Jaan Meri ja Linda Karuks tänada kõiki Tartu College’i, Chair of Estonian Studies Foundation’i ja Estonian Studies nõukogude direktoreid (kes on kõik vaba­ tahtlikud), Piret Noorhani ja tema naiskonda ja Tartu College’i team’i, kes on kõik aidanud täita Tartu College’i ­autori Elmar Tampõllu visiooni 49 aastat tagasi. Jaan on eriti tänulik tema Tartu College’i Executive komi­ teele: Peeter Einola, Reet Oolup ja Tõnu Tõsine ning ESC Executive komiteele: Kadi Käis ja Anne Õsso.

Noorte koorijuhtide konkursi võitis Pärt Uusberg Eelmisel laupäeval kuulutati Eestis noorte koorijuhtide kon­ kursi võitjaks Pärt Uus­ berg. Kokku 22 osaleja seast jõudis finaali neli parimat. Lisaks Uusbergile tunnustati finalisti diplomiga Ingrit Malleust, III preemia sai Imre Rohuväli ja II koha Nele Erastus. Konkursil töötasid noored koorijuhid EMTA koori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Fil­ harmoonia Kammerkooriga. EMTA koor valis oma lemmi­ kuteks Nele Erastuse ja Ingrit Malleuse, Eesti Rahvusmees­ koori eripreemia pälvis Ingrit Malleus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia ja võimaluse teha nendega kont­ sert sai Pärt Uusberg. Helilooja ja dirigent Pärt Uusberg (snd 1986) on lõpeta­ nud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuh­ timise erialal (2009, õpetaja Heli Jürgenson), omandanud magistrikraadi Eesti Muusikaja Teatriakadeemias heliloomin­ gu erialal (2014, professor Tõnu Kõrvits) ning teise magistri­ kraadi 2018. a koorijuhtimise erialal (professor Tõnu Kal­juste). Heliloojana on ta kirjutanud peamiselt koorimuusikat, aga ka kammer-, orkestri- ja filmi­ muusikat. (PM/EE)

Taanis veeti majakas veepiirist kaugemale Taanlased vedasid aastal 1900 ehitatud 23-meetrise Rubjerg Knude tuletorni praegusest asukohast 80 meetrit kauge­ male. 120aastane majakas asus ehi­ tamise ajal rannikust umbes 200 meetri kaugusel. Praeguseks aga on Põhjameri tuletornile väga lähdale tulnud. Liigutamine läks maksma viis miljonit krooni ehk 747 000 dollarit. Tuletorn lõpetas tegevuse 1968. aastal ja sellest tehti muu­ seum, mis on praeguseks sule­ tud. Sellest hoolimata külastab majakat igal aastal üle 250 000 turisti. (BNS/ERR/EE)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

Maal elamise võlud ja valud läbi rahvastikupoliitilise vaate Riina Solman, rahvastikuminister Maal elamise päeva (28.09.) eel vaatasin üle, millised rahavas­ tikutrendid Eestit tu­­ levikus ees ootavad. Statistikaa­meti prognoosi ko­­ haselt elab aastal 2080 Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Vähemalt täna­ päeval on see arv piisav, et meie riiki pida­ da. Tõsi, siis on meie hulgas rohkem vanemaid inimesi ja seda nii maal kui linnas. Kuid me ei tea, milli­seks on selleks ajaks arenenud tervishoid ja eluviisid. Või­ma­lik, et 60 aasta pärast on 80-aastane inimene aktiivne töötaja ja ühiskonna liige. See prognoos ei ütle, mis keelt need 1,2 miljonit Eestis elavat inimest 60 aasta pärast räägivad. Eeldada võime aga, et eestlaste osakaal on tänu sisse­ rändele väiksem. Kui eesti lapsi ei sünni, siis muutubki eestlaste osakaal riigis aina väiksemaks. Ja selle probleemiga peame tegelema juba täna. Tähelepanu vääriv info on ka, et enamikes maakondades väheneb rahvaarv oluliselt juba aastaks 2045. Maakondades toi­ muvad muutused erinevalt: kui Eestis kokku vähenes rahvaarv

2045. aastaks 2,7%, siis IdaViru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku. LääneVirumaal elab selle prognoosi järgi 2045. aastal tänase 59 000 inimese asemel alla 43 000 inimese ehk umbes veerandi võrra vähem. Karmim info on, et kuni 19-aastasi elab prognoo­ si kohaselt seal juba ligi poole vähem. Selle põhjuseks on kahaneva rahvaarvuga maakondade kesk­ misest vanem elanikkond. Sellistes piirkondades kujundab rahvastikku peamiselt surmade arv. Rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt enim Harjumaal, seal­ hulgas Tallinnas ning väikeses kasvutrendis püsib see ka Tartumaal. Seega koonduvad inimesed üha enam suurema­ tesse linnadesse ja nende lähe­ dale. See kõik toimub loomulikult juhul kui senised rahvastiku- ja rändetrendid jätkuvad. Seetõttu on maale elama initsiatiiv väga tervitatav. Kuid maaelu toetaja­ tel ei ole kerge, sest konkurents ei käi mitte ainult suuremate linnadega Eestis, vaid kogu maailmaga. Suvel Soomes ESTO päe­va­ del kohtusin paljude välismaal elavate eesti noortega. Ainuüksi

Eesti Maja kunstikomitee tegevus Kunstnik Joann Saarniit asu­ tas Toronto Eesti Maja kuns­ tikogu aastal 1960. Esialgu toimusid näitused Eesti Maja kohvikus ja kunstnikud, kes esinesid, kinkisid oma töid Eesti Majale. Hiljem lisandus annetusi ning veel kinke kunst­ nikelt. Ostetud pole midagi. Kunstikomitee – TEMKK, mille liikmed on vabatahtlikud, on hallanud kunstikogu. 1987. aastal kutsus Emil Eerme jälle kokku kunstihuvili­ si, et kogu korrastada, laiendada ja hooldada. Esialgse kartoteegi, põhikirja ja kodukorra koostas Mall Puhm, kellel on Toronto Ülikoolist Fine Art osakonnast B.A. kraad. Põhikirja järgi on TEMKK iseseisev, tulundust mittetaotlev organisatsioon ise­ seisva pangaarvega, mis on asu­ tatud selleks, et hallata Eesti Maja kunstikollektsiooni kokku­ leppel Eesti Maja juhatusega. Aastate jooksul on kunsti­ komiteed juhatanud mitmed inimesed ja liikmeid on olnud palju. Kuna suurem osa liik­ metest 90ndatel aastatel olid ­tegevkunstnikud, korraldati pea­ tegevusena peale kunstikogu järelvalve, liikmete omanäitu­ seid, mis toimusid tavaliselt kaks korda aastas Eesti Maja väikeses saalis (nüüd Timmase Galeriis), kus näituseruumi ka­ sutamine on olnud lepingu järgi tasuta. Nora Wallneri juhatusel hakati lisaks korraldama foto­ võistluseid ja fotonäituseid alu­

mise korruse koridoris, millest nüüdseks on saanud fotogalerii. Ajaloolist kirjeldust võib lugeda Vaike Külveti koostatud raama­ tust ,,Toronto Estonian House Art Committe 25th Anniversary Album“, mida oli võimalik avaldada 2012. a kunstnik Os­ vald Timmase päranduse eest. Eda Sepp (PhD eksamid kunstiajaloos Toronto ülikoolis, M.Phil dissertatsioon) liitus kunstikomiteega 2003. aastal ja tegeles esialgu peamiselt kuraa­ torina kunstikogu väljapanekuga Eesti Maja ruumides ning on ka koordineerinud kunstikogu ja kirjutanud albumis ajaloolised artiklid kunstikogust. Pärast 2015. aastat on komiteed juha­ tanud Eda Sepp, Toomas Sepp, laekurina alguses Kristi Sau Doughty ja nüüd Ingrid Tanner. Varem juhatas Vaike Külvet kunstikomiteed seitse aastat (2008-2015). Tema korraldas TEMKK arhiivi, mis on praegu kunstikomitee panipaigas num­ merdatud kaustades, ajakohastas interneti -lehekülge, mida valdas varem Douglas Barwell mak­ suliselt (ja mis polnud täiuslik) ning organiseeris palju näitu­ seid. Jaak Järve on pildistanud kõik kogus olevad kunstitööd professionaalselt digikeskkon­ nas avaldamiseks. Tänaseks on TEMKK regist­ reeritud Ontario valitsuse juu­res kui non-profit organisatsioon estonianart.ca, mille alla kuulub TEMKK. Registreerimist on

Soomes elab ligi 50 000 eestlast alaliselt ning 20 000 ajutiselt. 70 000 – see on kahe-kolme maakonna jagu noori tööealisi inimesi. Jutuajamistest soome eestlas­ tega on jäänud mulje, et paljud neist on pärit maakohtadest ja väikelinnadest. Küllap see trend aeglustub ja veidi ka pöördub, kui jõukusekäärid Eesti ja Soome vahel vähenevad. Kuid vähemalt osaliselt on need inimesed Eestist jäädavalt lah­ kunud. Muu maailma kogemus on, et tagasikutsujana mõjub hästi inimene koduomavalitsusest. Tema teab kohalikke olusid ja oskab selgitada, kuidas taga­ sipöördumisel elu välja nägema hakkab. Seda suunda plaanime arutada ka Globaalse Eesti prog­ rammi loomisel. Samuti oleks siin maale elama algatu­ sest abi. Kuid pole ainult äraminejad. Paljud on juba teinud otsuse maale (tagasi) kolida, kuigi neid võiks olla rohkem. Viimase aja trendid näitavad, et kui 17-26aastased liiguvad rohkem maalt linna õppima ja tööle, siis vanusrühm 40-59 koos oma 7-16aastaste lastega eelistavad just Tallinnast ja Tartust kauge­ male kolida. Ka on viimastel aastatel märgata, et eakad koli­ vad Harjumaalt teistesse maa­ kondadesse. Need on suundu­ mused, millele saab lastega peredele ja eakatele sobiva ­

kesk­ konna arendamise kaudu hoogu juurde anda. Riigi poolt saab rohkem teha selleks, et oma kodu soetamine väljapoole suuri linnu oleks võimalik. Eelkõige pean silmas, et laenud oma kodu maale ra­ jamiseks oleksid paremini kätte­ saadavad. Täna on paljudesse kohtadesse ehitamiseks laenu saamine praktiliselt võimatu, sest valmis ehitatud maja turuhind on ehitushinnast madalam. Näen siin turutõrget, kus riik peab sekkuma täiendavate garantiide andmise kaudu ja selline plaan on valitsusel ka töös. Teine asi on töö. Kui tööd ei ole, siis pole abi ükskõik kui hästi korraldatud teenustest – lasteaedadest, raamatukogudest, ujulatest ja kõigest muust. Riigi abirahadest elada ei ole või­ malik, ega ka õige. Ettevõtlus väikestes maakonna tõmbekes­ kustes on kõige alus. Kolmandaks sambaks on ühendused. Usun, et üha enam inimesed küll elavad maal, aga töötavad linnas või linna lähe­ dal. Ja siin tulevad mängu head ühendused – korralikud teed ja ühistransport. Ma ei oska prog­ noosida, mis saab eksperimen­ dist tasuta ühistranspordiga. Minu sisetunne ütleb aga, et inimesed on valmis maksma bussisõidu eest mõistlikku hinda, et sõita mõistliku ajaga tööle ja tagasi. Sama puudutab ka tee­ nu­seid. Kunagi ütles regionaal­ minister Siim Kiisler, et rohkem

tuleb investeerida asfalti kui be­ tooni – kõik asjad ei pea olema, ega saagi olla käe-jala juures. Oluline on, et nendeni jõudmine ei oleks tarbetult ajakulukas ja kallis. Rahvastikuministrina on minu kõige tähtsam ülesanne vaadata üle riigi senine tegevus sündi­ muse kasvu toetamisel ja pere­ poliitika osas laiemalt. Küsimus on, mida teha, et meil oleks tulevikus rohkem eesti keelt ­ rääkivaid inimesi. Teine mulle oluline suund on kodanikualga­ tuste ja kogukondade toetamine, sh omavalitsustele suurema vabaduse ja vastutuse andmine. Kolmas minu tähelepanu all olev suund on üleilmse eesti kogukonna kooshoidmine, et Eesti oleks kõigi eestlaste jaoks alati olemas nii kodus kui välis­ maal. Maal elamise päeva alga­ tusse on lõimitud kõik need kolm. Kuidas rahvas maale tagasi saada? •  Lastesõbralik ja eakatele sobiv keskkond • Oma piirkonna inimestega sideme hoidmine ja tagasi kut­ sumine • Riigi garantii kodulaenu või­ maluste parandamiseks maapiir­ konnas • Töövõimalused ja ettevõtlus maal •  Transport – investeerida pigem asfalti kui betooni, paind­likud lahendused

juhtinud Toomas Sepp, kes on ka leidnud TEMKK-le uue, so­ biva open source andmebaasi omeka.net (web publishing platform for sharing digital collections and creating media-rich online exhibits). Sinna korral­ dame oma kodulehe ja terve kollektsiooni, mida praegu or­ ganiseerivad Melodee McPher­ son ja Toomas vabatahtlikult. See andmebaas on loodud kuns­ tikollektsioonide jaoks ja seda saame ise vajaduse järgi kujun­ dada. Tööde professionaalselt fotografeerimist on Jaak Järve juba alustanud Vaike Külveti ajal. Andmebaasi lisame ka kunstialaseid artikleid ja infor­ matsiooni muudest kultuuri­ sündmustest.

näidata Jaan Põldaasa (19481918) töid, kes on osalenud ainult kahel eesti näitusel, kuid kelle tööd on enamuses Kanada suuremates kunstigaleriides ja kogudes ning kes on jätnud ­jälje Kanada kunstiajalukku. 2015. aastal on TEMKK foto­ galeriis organiseerinud ko­ dueesti arhitektuurifotograafi Peeter Säre näituse Pöide kiri­ kust seoses Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõprade rahalise anne­ tusega Pöide kiriku vitraažak­ nale, mis on nüüdseks valmi­nud. Pöide keskaegne kindluskirik Saaremaal on restaureerimisel ja siinse panuse eest toetati seda $10,000-ga, mille eest saadi suur vitraažaken pühendusega. Kunagise juhatusliikme Ingrid Heinmaa keraamikast organi­ seeris TEMKK mälestusnäituse ning Ingrid Jaenes on teinud fotonäituseid Eesti Maja aja­ ­ loost, põgenemisest Eestist ja aidanud korraldada Metsaüli­ kooli ning teiste organisatsioo­ nide näituseid fotogaleriis. Pisut sissetulekut tegevuseks on või­ maldanud kunstilaada korralda­ mine: müük töödest, mis polnud kunagi Eesti Maja kunstikogus ja olid annetatud või korjatud just selleks odavmüügiks. Selle müügi sissetulekust on korral­ datud olemasolevat Eesti Maja kunstikogu ja majandatud oma tegevust. TEMKK praegune peatähele­ panu on digitaalse andmebaasi kokkuseadmine kartoteegi alusel ja estonianart.ca tegevuse laien­ damine ning raha taotlemine kui

ametlik registreeritud non-profit organisatsioon oma edaspidi­ seks tegevuseks. Valik parema­ test kunstitöödest on Eesti Maja seintel, sest panipaik on väga väikene. Lisaks oleme saanud veel laenul olevaid teisi kuns­ titöid, mis pole Eesti Maja ko­ gus, kuid ilustavad praegu Eesti EDA SEPP Maja seinu.

Viimaste aastate jooksul on TEMKK korraldanud mitu näi­ tust. Esimene ja suurim oli Peeter Sepa personaalnäitus 2016. aastal ,,Colour My World: Abstract Expressionist Paint­ ings, 1956-1976“, mille ilusa kataloogi kujundas Uno Ramat ja tööd fotografeeris Peeter Põldre, teksti kirjutas Eda Sepp. Selle näituse eesmärk oli jääd­ vustada eesti diasporaa kunsti kanada kultuuriajaloos ja tut­ vustada eesti heal tasemel kunstnikke siinses ühiskonnas. ­ Peeter Sepa näitus oli esimene, sellele järgnevad teised isiku­ näitused loodetavasti ka kata­ loogidega, mis on praegu ka­ vandusel. Alguses rõhutame neid kunstnikke, kes on osale­ nud eesti näitustel ja ühiskon­ nas, kuid kavas on ka tulevikus

Läti annab mittekodanikele sündivatele lastele edaspidi automaatselt Läti kodakondsuse Lätis saavad alates järgmisest aastast sündivad mittekoda­ nike lapsed automaatselt Läti kodakondsuse. Praegu oli mit­ tekodanikele sündivatele Läti kodakondsuse saamiseks vaja vanemate sooviavaldust. Nüüd on tuleb eraldi soovi avaldada siis, kui lapsele soovi­ takse mõne teise riigi koda­ kondsust. Eelmine president Raimonds Vejonis tegi parlamendile ko­ guni kaks korda ettepaneku võimaldada ka mittekodanike lastel saada Läti kodakondsus automaatselt. Eelmine seimi koosseis seda mõtet ei toetanud. (ERR/EE)


6

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Nr. 43

Kunstnik Kai Kaljo residentuuris Cotton Factory’s Hiljuti saabus Kanadasse Hamiltoni-Tallinna kunstnike­ vahetuse programmi raames Eestist kunstnik Kai Kaljo (Tallinnas on samal ajal Tyler Tekatch). Eelmisel nädalava­ hetusel oli tal juba võimalik mh tutvuda Seedrioruga ja nautida kaunist Kanada lõi­ kus-tänupüha. Alljärgnevalt lühiusutlus Kai Kaljoga. Olete tulnud kuuks ajaks resideeruma Hamiltonis, Cot­ ton Factory’s. Mis on Teil kavas, nii stuudios kui väljas­ pool seda? Kõigepealt tahaks öelda tänu­ sõnad Cotton Factory’le ja Eesti Kunstnike Liidule, kes mind selle austava ülesande vääriliseks pidasid. Olen varem käinud Kanadas ainult ühe päe­ va aastal 1998, kui viibisin Art­ Link’i residentuuris Buf­ falos, Hallwalls’i kaasaegse kunsti ­keskuses. Uude kohta minnes ei saa kunagi väga üksikasjalikke plaane teha, kuna ju ei tea, mis ees ootab, mis võib inspireerida ja millised mõtted võivad tekki­ da. Sellepärast õieti tundma­ tusse kohta ju minnaksegi. Üks plaan mul siiski oli, nimelt koguda informatsiooni Arvid Vilms’i kohta, kellega olin nooruses (70-80ndatel) kir­ javahetuses. Ta oli aednik, kuns­ tihuviline ja minu isa, kunstnik Richard Kaljo tuttav. ­ Isa tegi talle puugravüüri tehni­ kas eksliibrise ja Arvid Vilms saatis isale kunstiraamatuid,

elu Eestis on hakanud muutuma ja ka kunstis on juurde tulnud palju vabadust. See oli tõsi selles mõttes, et mulle oli ainult ühele alale (graafika, maal vms) kes­ mida tol ajal Eestis polnud saa­ kendumine alati piiravana tun­ da. Mina hakkasin ka 12-aasta­ dunud, tahtsin tegeleda mitme selt temaga kirju vahetama ja asjaga korraga ja seda ma olen­ see oli iseenesest kummaline gi saanud. Nooruses õppisin ka kirjavahetus, mitte ainult meie muusikat ja töötasin teatris. vanusevahe, vaid ka selle tõttu, Videoga hakkasin tegelema et tol ajal oli täiesti kindel, et aastal 1997, mil valmis mu esi­ me reaalelus kunagi ei kohtu. mene ja kuulsaim video ,,Luu­ Nüüd avastasin oma imestuseks, ser“. See sai väga populaarseks, et minu kirjad on alles! Niisiis seda on näidatud kümnetel fes­ on mul plaanis Oakville’i tivalidel ja näitustel üle maail­ külastada ja oma kirjadest koo­ ma ja see julgustas mind video­ piad teha, et neid kasutada uue ga edasi tegelema. Kuna video video tegemiseks – seda enam, ja foto on omavahel sugulased, et oma isa kirjadest tegin 2014.a video ,,Isa kirjad“, mis siis paralleelselt olen ka foto­ on üleval Vimeo lehel https://­ dega näitustel esinenud. Minu viimane isikunäitus Tallinnas vimeo.com/kaikaljo Mis puudutab stuudiot, siis koosnes eelmisel aastal Itaalias seal olen juba maalimisega al­ Mazzano Romanos tehtud foto­ gust teinud. Kuigi olen rohkem dest. Olen pikka aega tegutsenud tuntud videokunstnikuna, õp­ Kunstiakadeemias õppejõuna ja pisin Eesti Kunstiakadeemias Tallinna Ülikoolis/Balti Filmi-ja maali ja viimasel ajal olen selle meediakoolis, kus olin kaas­ juurde tagasi pöördunud. aegse kunsti professor/dotsent Kuidas Teie kui kunstniku aastatel 2006-2017. Viimasel elutee edenes Eestis? Lõpetasin Kunstiakadeemia kahel aastal olen tegutsenud 1990. aastal. Minu diplomitööks ­vabakutselisena ja kuna mul on olid suured freskod Abja- olemas juunior-sommeljee dip­ Paluoja kultuurimajale (need on lom, siis korraldan nüüd muu­ siiamaani hästi säilinud, käisin hulgas ka kunsti- ja veiniõhtuid, kaks aastat tagasi seal kohalike kus tutvustan iga kord paari hu­ kunstihuvilistega kohtumas, see vitavat kunstnikku ja nende oli väga tore!). Lisaks fresko­ loominguga sobivaid veine. Olete napilt kümme päeva dele ja muudele maalingutele olen teinud ka palju vitraaže, Kanadas olnud. Millised mul­ mida saab näha mu kodulehel jed on Teil siiamaani? ARTIST Kai Kaljo. Kanada on mind vastu võt­ Mu vanemad olid samuti nud äärmiselt sõbralikult ja kunstnikud ja mäletan, kuidas Hamilton tundub olevat meel­ ema lõpuaktusel mulle ütles, et divalt rahulik elukeskkond. küll on hea, et sa lõpetad Loo­mulikult pole ka kaunis loo­ Kunstiakadeemia just nüüd, kus dus märkamata jäänud, kindlasti

Ansambel U esitab Torontos Udo Kasemetsa loomingut Eesti helilooja Udo Kasemets saanuks 16. novembril 100­­­­­aas­taseks. 1940-1944 Tal­linna Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni ja Olav Rootsi juures dirigeerimist õp­ ­ pinud Kase­ mets põgenes Teise maailmasõja keerises Saksa­ maa­le, kus lõ­­pe­tas 1950. a Stuttgardi Muusikaakadeemia ja tegutses ka Geislingeni põgeni­ kelaagris muusikaõpetajana. Alates 1951. aastast elas ­ka­­se­mets Kanadas, kus tegutses koori- ja orkestrijuhina, organis­ ti ja muusikaõpetajana ning muusikakriitikuna, loo­mulikult ka heliloojana. Kasemets sai tuntuks kaas­ aegse muusika edendajana ja nüüdismuusika komponeerijana. 1963. aastal korraldas Udo Kasemets neljast kontserdist koosneva sarja ,,Men, Minds, and Music“, mida on hiljem hakatud pidama esimesteks avangardistlikeks kontsertideks Torontos. Kasemetsa 100. sünniaasta­ päe­ va auks toimub kontsert Kasemets@100 teisipäeval, 12. novembril algusega kell 8 õ Walter Hall’is Torontos (80

Queens Park). Kontsert toimub koostöös Toronto Ülikooliga ja avangardmuusikat viljeleva an­ sambliga U Eestist, mis esineb ka Estonian Music Week raames. Kontserdil esineb klaverisolis­ tina Stephen Clarke. Kavas: Palestrina – Tu es Petras, Udo Kasemets – Trigon, Märt-Matis Lill – When the Buffalo Went Away, Tatjana Kozlova-Jo­ hannes – Horizontals, Kasemets – 4’33” Fractals, Kasemets – Future is past… is… now. Ansambel U on eesti nüüdis­ muusikaansambel, mis on asu­ tatud 2002. a Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannese eestvedamisel. Ansamblisse kuuluvad silma­ paistvad eesti noorema põlvkon­ na muusikud, kellest mitmed on täiendanud ennast uue muusika alal välismaal. Ansambel tege­ leb nii nüüdismuusika klassika kui ka eksperimentaalsete kom­ positsioonidega. Üheks oluli­ seks suunaks on improvisat­ siooni ning ebatraditsioonilise notatsiooni tõlgendamist nõud­ vate teoste esitamine. Kasemets@100 piletite reser­ veerimiseks helistage: 416-9619594.

Kai Kaljo Seedriorul.

sooviks seda veel rohkem näha. Cotton Factory on töötamiseks hea rahulik koht, samas siin ­toimub kogu aeg midagi – näi­ tused, workshopid, kogu aeg kutsutakse kuhugi... Kaks väljasõitu olen juba teinud: Torontos külastasin ­kunstimaja 401 Richmond Street W ja Seedriorgu, kus nägin päris elusaid väliseestlasi :). See oli mõtlemapanev: Eestis elades tunnetad teinekord, et meid on nii vähe ja peaksime oma kol­ lek­ tiivset ajupotentsiaali pare­

Haruldane Kanada ja Euroopa Liidu noorte muusikute kontsertreis Kanadas Ülle Baum Esmakordselt on Kanada ja Euroopa Liidu 76 noort andekat muusikut ühinenud, et anda novembrikuu keskel neli kontserti Torontos, Kings­ tonis, Ottawas ja Montrealis. Selle suure ühise sümfoonia­ orkestri moodustavad The National Youth Orchestra of Canada ja The European Youth Orchestra 17 riigi muusikud ja nende seas on ka noored an­ dekad muusikud Eestist ning Soomest. Orkestrit juhatab tuntud Austria dirigent Sascha Goetzel Viinist ja viiulisolistina esineb

Torontos sündinud ja muusika­ lise hariduse saanud Blake Pouliot, kes nüüd elab Cali­ fornias Los Angeleses. FRENERGY TOUR’i kontser­ tid toimuvad: TORONTOS, 12. nov. kl 7.30 õ Koerner Hall’is (273 Bloor St W); KINGSTONIS, 13. nov. kl 7.30 õ Isabel Baden Centre’is (390 King St W); MONTREALIS, 14. nov. kl 7.30 õ Notre Dame Basilica kiriku saalis ning OTTAWAS, 17. nov. kl 3 p.l. National Arts Centre’is. Euroopa Liidu suursaadik

Eestlased käisid eelmisel aastal palju kinos Möödunud aastal käisid Eesti elanikud palju kinos – rekor­ dilised 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 külastust saja elani­ ku kohta. Kokku toodeti Eestis 2018. a 34 täispikka filmi, millest samal aastal jõudis kinodesse 22 filmi. Eesti kinolevis oli möödunud aastal 404 filmi, lisaks uutele ka varem valminud filmid. Linas­

tunud filmidest oli 39 toodetud Eestis, 138 Ameerika Ühend­ riikides, 199 Euroopa riikides ja 28 muudes riikides. Eesti Filmi Instituudi andmetel teenis eel­ misel aastal kõige suurema kassatulu Suurbritannia ja ­ Ameerika Ühendriikide koos­ töös valminud ,,Bohemian Rhapsody“ (883 100 eurot). Eesti filmidest teenis kõige

Foto: Merike Koger

mini ära kasutama (ja siis ­mõtled alati, et mis oleks olnud, kui keegi poleks pidanud kodu­ maalt lahkuma). Ja siis näedki neid inimesi, nende järeltuli­ jaid... Muidugi on nende kodu­ maa nüüd siin, aga õnneks on nüüd paremad võimalused koostööd teha, nii et kui keegi, kes seda loeb, on huvitatud näiteks mingist kunsti-, filmi- või veinialasest koostööst minuga, siis olen ettepanekutele avatud! Kai Kaljoga vestles ­­MERIKE KOGER

Kanadas Peteris Ustubs tutvus­ tades seda haruldast kontserti toonitas, et ,,The Frenergy Tour reflects the depth of EUCanada’s friendship and our shared commitment to supporting youth and the arts community. It is wonderful to see young Euro­pean and Canadian musicians come together, united by their shared love of music. Inter­cultural exchanges, such as this concert tour, have the power to connect people and build bridges of mutual understanding and respect.“ Suur tänu kuulub Euroopa Liidu Delegatsioonile Kanadas, kelle initsiatiivil see esmakordne EL ja Kanada noorte muusikute ühise sümfooniaorkestri kont­ sertreis korraldatud on. rohkem kassatulu ,,Klassi­ko­ kku­ tulek 2: pulmad ja ma­ tused“ (859 000 eurot). Hästi teenisid ka ,,Eia jõulud Tondikakul“ (605 400 eurot) ja ,,Seltsimees laps“ (563 700 eu­ rot). Eestis oli keskmine kino­ pileti hind 5,70 eurot. (ERR/EE)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 975

I

S

T

Ristsõna nr. 974 LAHENDUS Paremale: 1. Taas, 5. Akel, 9. KIA, 12. Aura, 13. Käsi, 14. Arv, 15. Kau­ kaasia, 17. Ama(retto), 18. Agan, 19. Amman, 21. Kalla, 24. (K)ante(r), 25. Aria, 26. Vesiirid, 30. Eit, 31. Aurud, 32. Ara(k), 33. Vahanukk, 35. (S)enin(i), 36. Usak, 37. Aniis, 38. Krahh, 40. Sale, 42. Aun, 43. Egiptlane, 48. Abi, 49. Irmi, 50. ABBA, 51. RIA, 52. (I)mama, 53. Seal. Alla: 1. (Tik-)tak, 2. Aua, 3. Aru, 4. Sakala, 5. (M)akaa(k), 6. Käsn, 7. Esi, 8. Liaanid, 9. Kaamerani, 10. Irma, 11. Avan, 16. Aga, 20. MTI, 21. Kaev, 22. Aria, 23. Lithuania, 24. Asuk(as), 26. Vuuk, 27. Erk, 28. Irii(t), 29. Dans(ke), 31. Anaheim, 34. Ash, 35. Enelas, 37. Alt, 38. Kaar, 39. Rubi(in), 40. Simm, 41. Apia, 44. GRA, 45. Abe, 46. NBA, 47. Eal.

Nädala retsept

Kanasalati-võileivad munaga PAREMALE:

1. Silt, lipik (ingl.k.).   4. Kinnistu­raamatu­ seadus (lüh.).   7. Teat. aniisimaitseline alkohoolne jook.   8. Teat. jooksustiil hobusel. 10. Scarlett’i perek. nimi M. Mitchelli romaanis ,,Tuulest viidud“ (Gone with the Wind). 11. Liustik Alaskas. 13. Eesti sõjavägede ülemjuhataja I & II maailmasõjas (eesn.+perek.nimi). 16. K___, Eesti diplomaat (1897–1965) New Yorgis. 17. Alev ja vald Jõgeva maa­ konnas. 18. Aeg sünni ja surma vahel. 19. Sparta kuninga Tyndareose abikaasa, kelle Zeus võrgutas, tulles tema juurde luigena. 20. Toronto Eesti Seltsi Täienduskool. 21. Asula LääneVirumaal, tuntud tsemendivabriku ja tellisetootmise poolest.

23. Egiptuse pealinn. 25. Praks, nips; katkema, nähvama (ingl.k.). 26. Pille Lille Muusikute Fond. 27. Administraator (lüh.). 28. Sooloosa nt. ooperis. 30. To be announced. 33. Eesti välisminister (eesn.+perek.nimi). 36. Küla Pärnu maakonnas. 37. Briti telekomöö­diaseriaal 2012–2014, peaosas Ricky Gervais. 38. Kanada etnilise pressi ühingu esimees. 39. R______, kiiresti, kähku. 40. E______, eeskoda. 41. Näo osa.

7. Meremeeste tervitushüüe.   8. E estlaste muistne jumal.   9. Kokkuliimitud puidulehed. 10. Väike jõgi. 12. Looduskaitseala ja rand Miltonis (Ontarios). 14. Peipsil ja Emajõel kasutatud laev. 15. _____t, kiirus, kiire. 19. Läänaranniku Eesti Päevad. 20. Tax Increment Financing. 21. End. teatristuudio, millest sai hiljem Kanada Eesti Teater, asutaja (1912-1999). 22. Tugipost. 23. Seemnekest. 24. Tuntud Eesti skulptori Adamsoni ALLA: eesnimi.   1. Rahaline karistus. 25. Valitsuskepp.   2. Papagoi. 26. Lame sõlg.   3. Eesti olümpiavõitja 28. Sama, mis 21. kettaheites (eesn. paremale. täht+perek.nimi). 29. Tuntud Eesti kunst  4. _______silm, hunt. nik (snd 1936). 30. Eesti ülikoolilinn.   5. Parlament Ukrainas. 31. Sinine (pr.k.). 32. Ava.   6. Eesti katolikuvai­ mulik, kodanikuni- 34. Tegi lahti. mega Endel Vaher 35. Teat. Kagu-Eesti elanik. (1925–2019).

S P ORT

Kanepi taas maailma esisaja hulgas Nädala alguses avaldatud värs­ kes WTA edetabelis on Kaia Kanepi tõusnud 12 kohta ning asub 97. positsioonil. Eelmisel nädalal mängis Kanepi Moskva WTA turniiril,

kus jõudis teise ringi. Anett Kontaveit asub jätku­ valt 25. kohal. Tabelit juhib Ashleigh Barty, edestades Karolina Pliškovat ja Naomi Osakat. Meestest on jätkuvalt esikol­ mikus Novak Djokovic, Rafael Nadal ja Roger Federer. (D/EE)

Naljanurk Kohus kuulutab süüaluse õigeks. ,,Kuidas ma pean sellest aru saama?“ küsib äsja õigeks mõistetud mees. ,,See tähendab, et tõendite puudumise tõttu ei saanud teid panga röövimises süüdi mõista.“ ,,Kas võin siis kogu raha endale jätta?“

Valmistusained: 1 eelnevalt küpsetatud (ja jahutatud) kondita ja nahata kanarind; tükeldatud väikesteks kuubikuteks 1 väike punane sibul; hakitud pool värsket kurki; kooritud ja hakitud 1 punane pipar; hakitud 4-5 spl majoneesi 8 viilu neljakandilist röstsaia (või -leiba) 8 suuremat salatilehte 4 keedetud muna; viilutatud Valmistusviis: Võileibu katva kanasalati valmistamiseks segada omava­ hel kanatükid, hakitud sibul, kurk ja pipar, lisada majonees ning segada kergelt läbi. Röstida kergelt saia(leiva)viilud, lasta jahtuda ja määrida neist igale natuke majoneesi, seejärel katta salatilehega ning tõsta sellele kanasalatit. Kõige peale ­ laduda munaviilud. Lõigata võileivad diagonaalselt läbi (kolmnurga kujuliseks). Sobivad toekaks hommikusöögiks nii koduses ringis kui külalistele pakkumiseks.

Paul Lillakas tutvustab taas teles oma retsepte

7

KARLA KALENDRISABA

Asendamatus Seda sõna olen ma oma ajaliku elu sehes nõnda palju kuuld, et mõlemad kõrvad ajavad pilli. Ma pole küll suuremat nahka pillimees, aga olen ikke jõud tähele panna, et selle sõna tarvitamine käib arilikult pillimänguga käsikäes. See lastasse käibele kiriku altari ees, kui orila­ mängija on oma viled vaikima sundind ja tõsised mehed seisavad kirstu ümber, et kolme pihutäit liiva puistata. Siis me saame teada, et kirstus puhkaja oli siin maapealses elus asendamatu. Keski ei mõtle sellele, et ta on juba ammu asendatud ja et see, kes ta asendas, on kõige agaram suupruukija. Nõndamööda see elukene siin ilmas käib. Kõik surnu­ aiad on täis asendamatuid inimesi, keda nende eluajal tähele ei pandud. Nüütse aja silmatohtrid teevad igasugu kuntstükkisi, võtavad sul silmadelt kae ära, et sa paremini kaeda saaksid; panevad uued läätsed, kui vanad väsivad; vaata et teevad peris pimeda kah nägijaks. Aga ühte ja kõige raskemat silmatõbe nad praavitada ei oska. See on see tõbi, mis ei lase meil näha teist inimest. Ja mida suurem see inime on, seda raskemini on ta märgatav. Ühel päeval on ta oma tööpostilt kadund ja siis me märkame küll. Mitte inimest, vaid seda tühja kohta, mis temast järele jäi. Siis pingutame ajusid, tühja kohta täitnu tuleb meelde ja akkamegi nekruloogi kirjutama. Ärge te nüid taeva pärast arvake, et ma endast kõnelen. Mina olen oma õppetunni ammu saand ja meelde jätt. Noorest peast olin kah kangeste ennast ja enda tähtsust täis nigu noored inimesed ikke on. Käisin ringi, rind õieli ees nigu sialauda uks ja kiresin noore kuke kombel, kes annab peremehele ead nõu: tap-pa taat äää! Kui olin omaarust mis­kit vägevat korda saat, tuli kohe mõte, et ega keski teine sellega toime ei tule. Irm tuli peale, et mis maailmast siis saab, kui mind enam ei ole, kes selle tühja koha täidab. Eks ma vist väljendasin ennast peris kuuldavalt. Mu ka­ dund vanamees tuli veeämbriga, pani mu jalge ette maha ja käskis sõrme korraks vette susata. Eks ma suskasin kah, tõmbasin jälle välja ja vana käskis mul näidata seda auku, mis suskamisest perra jäi. No mida sa ing näitad, kui ämbri peal pold virvendust kah enam järel, vesi oli vaga nigu pühaku pale. Ei meil old sel päeval enam suurt midagi kõnelda, koolmeister oli oma töö teind ja õpilane arjutas punastamist. Eks see minu tähtraamatu veergude täitmine ole kah rohkem sõrme vette kastmine, muud midagi. Omal ajal sain vähemalt sõimata, aga ei enam. Ei akka keski minusuguse köbi pärast kurja sõna suhu võtma. Üteldasse, et eal völjetonistil pidada olema teravad sil­ mad, käbe keel ja kiired jalad. Pole mul enam ühtegi neist. Ma ikke vist asendamatu völjetonist ei ole. Kui silmad ja keele kudagi nii ästi vunki peaks saama, et kiireid jalgu vaja läheb, siis olen küll omadega jännis, pole muud kui mats ja matus. Säh sulle asendamatus. Millega sa seda ma­ KARGU KARLA tust siis asendad?

3rd generation dentist in the TRUUVERT family Call Liis Truuvert for an appointment

Eesti oma meisterchef Toron­ tos Paul Lillakas tutvustab TV-hommi­k uprogrammides taas oma retsepte:

(416) 489-3300 Dr. Trina Macrae yongelawrencedentistry.ca info@yongelawrencedentistry.ca 3080 Yonge Street, Ste. 3006, Toronto

CTV – Your Morning: esmas­ päeval, 28. oktoobril kl 8.30 h ja CityTV – Cityline: esmas­ päeval, 11. novembril kl 9 h. Pauli retsepte avaldame taas ka lähemates Eesti Elu numbrites.

(Lawrence subway station)

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119


8

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Nr. 43

EKKT welcomes new artists

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca

Russian intelligence after invading Ukraine European observers are con­ vinced that Russia has been emboldened by its successful annexation of Crimea in 2014 and military incursion in Ukraine. Their heightened covert activity in Europe is a clear sign that Moscow sees its intelligence operations in Europe as politically advanta­ geous. Russia initiated a campaign of anti-Western subversion and propaganda at the same time, all intended to distract, disrupt and demoralize. The brazen but unprofessional attempt to poi­ son ex-Russian GRU operative Sergei Skripal in England was a clear example of the new levels of aggression that Russia’s intelligence services have been ­ instructed to deploy. Eerik Kross, former director of intelligence in Estonia has observed: “The numbers of Russian intelligence personnel in Western Europe are back to Cold War levels. … A basic rule of thumb, which counts for Russia nowadays, is to take the number of diplomats working in Russian embassies and con­ sulates (abroad) and about half of them are spies. … Then consider another number – its ­ network of covert agents work­ ing under non-diplomatic cover, such as businessmen, journalists, or lobbyists – and it’s about the same again.” Active operations have taken priority over gathering informa­ tion for Moscow. Influence operations – recruitment of ­ agents in target institutions – are usually harder to detect and to prove. NATO officials have indicated that Russia seems to be com­ mitted to this campaign in spite of the number of operations that have been foiled or exposed. According to NATO, Greece expelled two Russian diplomats and banned two others in July 2018, citing attempts to inter­ fere with the historic vote in what is now officially known as the Republic of North Mace­do­ nia over changing the country’s name. Britain and Netherlands have accused Russian agents of at­ tempting to hack in to the Organization for the Prohibition

of Chemical Weapons (OPCW), while the investigation of the chemical attack on Skripal was underway. In fact four GRU officers were actually detained ­ by the Dutch while they were hacking in the OPCW systems in The Hague. Sweden declared a Russian spy persona non grata recently. Also a Swedish national was arrested for contacts with a ­ Russian SVR – foreign intelli­ gence – officer. A major in the Belgian mili­ tary intelligence service (ADIV) has been accused of spying for the Russians. The effectiveness of state ­security in Belgium, protecting both NATO and EU, is currently being scrutinized. Of the NATO countries, Belgium spends the lowest on its intelligence ser­ vices – 0.01 percent of its GDP. The UK spends 0.15, and has about 4,000 working for MI5 alone. Estonia, with a significantly smaller state budget, spends 0.1 percent of GDP. It’s considered to be a front-line state to its main adversary. Belgium has a global responsibility with both the EU’s and NATO’s centers there. According to Kross, Esto­ nia’s counter-intelligence sec­ tion, specializing in Russian penetration, employs officers totaling into three figures. “The vulnerability of the EU and, to a certain extent, NATO is an old problem,” said Kross. “The Russian threat mostly comes from one or two sources (FSB and GRU), but counter-intelli­ gence comes from all 29 NATO or 28 EU states and their ­various institutions, so it’s not a fair game. The Russians have an advantage.” Taking the case of Herman Simm (head of security at the ministry of defence who held Estonian and NATO highly classified military records) in 2009, Kross commented: “It was difficult to catch (him) … It’s hard psychologically and personally, to go after your own, because these are people who’ve worked with you, whom you have trusted. It took years.” (to be continued) LAAS LEIVAT

Digital Eesti Elu has arrived! Thank you to everyone who participated in the Eesti Elu survey throughout 2019. We appreciate all the feedback we received from our readers about how the newspaper has been serving the community, what they like to read and how best to move forward with the publication to sup­ port its sustainability for many years to come. The results of the survey and a lot of teamwork have led us to an exciting announcement – Eesti Elu is releasing its digital publication! We are taking this time to in­ troduce the new platform to all our readers and hear your thoughts about it. The remain­ ing issues in 2019 will be pub­ lished free for everyone to read online on Eesti Elu website (www.eestielu.ca) via Issuu dig­ ital platform. Please enjoy the colourful digital news­papers, fa­ miliarize yourself with the plat­ form and kindly share your feedback on how it is working for you on our website. The survey was conducted from February 22 until Sep­ tember 30, 2019. We collected a total of 525 responses, 31 on paper and 494 via online sur­ vey. The survey was shared in the EE printed issue, via email, EE website and Facebook page. The survey was offered in both Estonian and English. 48% of respondents are current sub­ scribers, 76% of them have been loyal subscribers for more than 10 years. 71% of all res­ pondents had read EE within the last two months. The majority of responses came from Ontario (79%), fol­ lowed by other Canadian prov­ inces (10%). We had 23 partici­ pants from the U.S. and 16 from Estonia. 80% of survey re­ spondents are aged 45 years or older, 47% are retirees. 46% of respondents are employed (either part or full time) and 2% are students. The main reasons for sub­ scribing are following: read news about Estonian activities in Canada, read news about Estonian Canadians, including memorial notices and read news about Estonia. 19% of respondents have subscribed in the past but have stopped for such reasons as: prefer to read online, not having the time to read the paper, ­financial reasons, or having ac­

Three sisters Livia Burghardt, Ilona Burghardt and Maia Shefler (all granddaughters of artist Osvald Eslon 1895-1961).

Ilona Burghardt standing in front of one of her works.

They have all become members of EKKT (The Society of Estonian Artists in Toronto). Livia is a poet and photo­ grapher, Ilona is an artist (with grandfather’s artistic genes) and Maia is our EKKT supporting member. What is amazing about how these three sisters of Estonian heri­ tage became EKKT members, is the story that now will be told. About 3 weeks ago Maia Shefler discovered grandfather Osvald’s paintings on the Toronto Estonian Virtual Art Gallery website www.tevag.ca and Maia and her husband Eric came by Mai Vomm Jarve’s art gallery/condominium and purchased two of Osvald’s works. Through talking with Maia, Jaak and Mai discovered that Ilona was an artist also. We invited Ilona to join the EKKT and exhibit her works at the 64th Annual Art Exhibition held at the Estonian House in Toronto. Not only did Ilona show up at the exhibition with her works, but she also brought her two sisters with her to the official opening. Jaak introduced the sisters to the fellow members and exhibition guests, and mentioned how delighted he was to have three granddaughters of Osvald Eslon attend the exhibition. It is definitely good karma, when we can wel­ come second and third generation Estonians back to the Estonian community. Look for more of Ilona’s works on the website shortly, and EKKT will also organize a Photography Exhibition in the future where we will be able to see Livia’s JAAK JÄRVE works also. cess to family member’s paper. Subscription rates are highest among respondents aged 45+; 57% of them are paying read­ ers. 11% of respondents aged 44 and under are currently EE subscribers. 60% of respondents currently visit the EE website and

Facebook page and 52% of responses state they are aware that Eesti Elu and Estonian World Review are two sepa­ rate publications. The most popular areas of content that over 70% of all re­ spondents are interested in are (Continued on page 10)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Trolling Trudeau: Fears of foreign interference in Canada Marcus Kolga For several years Chinese government influence has been a major concern in electoral districts around ­ Toronto and Vancouver, which have large concentrations of Chinese voters. Those same suburban ridings are the pri­ mary battlegrounds in the 2019 election, and the results of those local elections will help shape the overall out­ come of the federal election. Foreign interference in Canadian elections has been a major concern since Russian entities interfered in the 2016 US presidential campaign. Before and during the 2019 Canadian federal election, au­ thorities warned that foreign governments would attempt to influence the federal election process. While some major disinformation operations have ­ taken place – primarily targeting Justin Trudeau with fabricated stories about alleged miscon­ duct – the true origins of these efforts are not yet known. Russian disinformation cam­ paigns have targeted both Conservative and Liberal politi­ cians since 2014, but a major coordinated attack like the one seen in the 2016 US election has not yet been detected. However, Chinese influence operations and disinformation ­ targeting Canadian Chinese communities has been a glaring concern. In addition to engaging in disinformation operations, Ca­ nadian authorities have warned that foreign govern­ ments may also try to influ­ence domestic politics “by at­ tending no­mination meetings to

Boris Johnson’s possible Estonian connection ERR, October 2019 U.K. Prime Minister Boris Johnson may be all over the news these days as yet another Brexit deadline approaches, but ETV’s Pealtnägija broad­ cast found that drama was somewhat in the genes as it examined the sad life of one of Johnson’s possible ances­ tors. Duchess Augusta of Bruns­ wick-Wolfenbüttel (1764-1788) was the first wife of Frederick I of Württemberg, and the niece of Britain’s King George III. The marriage was not a re­ sounding success, however, though it gave rise to four chil­ dren. One of them, Prince Paul of Würt­ temberg, is potentially the U.K. prime minister’s pro­ genitor, though the issue is clouded as it was via an illegiti­ mate line. Following gossip that Frederick of Württemberg was bisexual, Duchess Augusta

help select candidates fa­vorable to their causes.” Russian Proxies Russian influence and disin­ formation operations in Canada became active immediately fol­ lowing the Russian annexation of Crimea in 2014. Since then, Canadian pro-Kremlin groups have pushed narratives that are consistent with those promoted by the Putin regime, including the conspiracy theory that Canada “is populated by des­ cen­ dants of Nazis who now ­exert outsized political power…” These organizations have also tried to affect Canadian legisla­ tion in the past – including Canadian Magnitsky legislation – and to discredit Canada’s leadership of NATO’s Enhanced Forward Presence in Latvia and training missions in Ukraine. During the 2015 Canadian federal election, the Russian Canadian Congress published a letter that stated that the “hor­ rible human rights violations conducted by Ukrainian govern­ ment and the radical ultra-­ nationalist organizations… enjoy full support from the current Conservative government.” However, these groups have remained relatively silent on so­ cial media during the election period. Members of pro-Putin Canadian social media groups have posted support for the farright populist People’s Party of Canada, led by former Con­ser­ vative cabinet minister, Maxim Bernier. And known pro-Krem­ lin trolls and sock puppets have amplified misinformation pri­ marily targeting Justin Trudeau and Liberal candidates. Among the positions promot­ ed by pro-Kremlin accounts are

sought refuge in the court of Russian empress Catherine the Great. Refusing to grant Augusta a divorce, the dis­ gruntled Duchess was sent to Estonia, at a time when the country was part of the Russian Empire, namely to Kullamaa village in Lääne County. She had one more child, a stillborn, fathered by local squire Wilhelm von Pohlmann, who was supposed to be Au­ gusta’s guardian, before dying from childbirth trauma herself, at the age of 23. Augusta was buried at Kul­ lamaa Church and her tomb is visible today. She was reportedly buried with her stillborn, and ghost stories soon abounded. Much later, her skeleton was exhumed and an infant skeleton was indeed found entombed with her.

E STO N I A N LI F E Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Bernier’s anti-immigration poli­ cies and the perception that the People’s Party is anti-LGBTQ. While all three mainstream par­ ties, the New Democratic Party, Liberals, and Conservatives, have each expressed support for expanding Magnitsky sanctions and for Ukrainian independence and sovereignty over Crimea. The People’s Party has not. Instead, their election platform stated that, it will not allow Canada to “get involved in ­foreign conflicts unless we have a compelling strategic interest in doing so.” Chinese Influence For several years Chinese government influence has been a major concern in electoral districts around Toronto and Vancouver, which have large concentrations of Chinese voters. Those same suburban ridings are the primary battlegrounds in the 2019 election, and the results of those local elections will help shape the overall outcome of the federal election. The mixture of Chinese government influence, possible ­ ties to campaign financing, and targeted messaging, has created a toxic political environment that has threatened to under­ mine local and national trust in the Canadian democratic pro­ cess. Their influence on local political campaigns can be seen in their promotion of candidates from both leading political parties who adopt positions ­ ­favorable to China. In 2015, Toronto-area mem­ ber of the Ontario Provincial Parliament, and Minister of Citizenship, Immigration and International Trade, Michael Chan, was identified in an ex­ plosive Globe and Mail article about Chinese regime influence in Canadian politics. The report claimed that CSIS, Canada’s intelligence agency, briefed ­

Ontario officials about Chan, who, according to them, “had developed too close a relation­ ship with China’s consulate in Toronto, raising fears the ­minister was susceptible to in­ terference from Beijing that could put Canada’s national ­interests at risk.” Chinese Communist Partyfunded (CCP) junkets are also a key channel for influencing Canadian politicians. Since 2006, the CCP has funded nearly forty junkets for federal minis­ ters of parliament (MPs) and Senators. These trips expose parliamentarians to Chinese propaganda and influence. Notably, the former federal Liberal cabinet minister, John McCallum – whose seat was in the same federal riding as Chan’s provincial one – took trips funded by China and pro-Beijing business groups, valued at 73,300 dollars, before he became Canada’s ambassa­ dor to China from 2017 until 2019. He resigned after publicly wading into the extradition case of Huawei executive Meng Wanzhou. In June of this year, Conservative leader Andrew Scheer accused McCallum of inviting Chinese interference in the October federal election. Most recently, Conservative MP, Bob Saroya – whose elec­ toral district north of Toronto is next to the one held by McCallum, and has the highest concentration of Chinese voters – was identified by the Globe and Mail as having taken a CCP-funded junket to China in 2018. The Chinese community in Canada was targeted by politi­ cal ads on the Chinese social media platform WeChat in vio­ lation of Canadian campaign advertising laws. Many of the ads featured false information specifically targeting the com­ munity, which is particularly

9

sensitive to illegal immigration, crime, and drug use issues. Saroya’s campaign reportedly utilized false information in his campaign about ‘fake refugees’ being allowed to illegally enter Canada in his campaign litera­ ture. Another Conservativebranded ad urged viewers to vote for the party and made the false claim that Justin Trudeau would legalize hard drugs if elected. The message on the ad stated that “Only Andrew Scheer’s Conservatives will stop Trudeau’s hard drug legalization plan and keep our kids safe.” The Conservative Party placed similar ads with the same mes­ saging on Facebook targeting Chinese voters. It should be noted that all three main political parties signed the Transatlantic Com­ mission for Election Integrity’s pledge to not engage in the use of mis- or disinformation. Conclusion While the overall outcome of the 2019 Canadian federal election was not the result of ­ foreign influence, it is likely that it did have an effect on local and federal debates and ­ outcomes, which was amplified by domestic political engage­ ment in the use of misinforma­ tion and disinformation. In the future we should expect more attempts to use raw and nega­ tive propaganda, including ­misinformation and disinforma­ tion by domestic actors both independently and in concert ­ with malign foreign actors in Canada. (Marcus Kolga is an international award winning documentary filmmaker, journalist, digital communications strategist, and a leading Canadian expert on Russian and Central and Eastern European issues. He is a senior fellow at the Mac­ donald-Laurier Institute.)

Be a candidate for The Estonian Central Council in Canada, and help advocate on behalf of our community October 23, 2019 TORONTO – Candidate nomi­ nations for the 2019 Estonian Central Council in Canada national elections are now open with forms available online at: www.estonian­ council.ca The Estonian Central Coun­ cil in Canada represents and ­advocates for the interests of all Canadians of Estonian heritage in Canada and beyond. The Council is elected every four years in national elections. This year’s election will be held over a one month period between December 5, 2019 – January 5, 2020 both online, and in polling locations in major cities across Canada. The Estonian Central Coun­cil encourages all community members to consider serving our community as a representative on the council, and to lend your voice and ideas to advocate for our community and its ­volunteer organizations. EKN has a strong and respected voice in Ottawa, in our provincial capitals and cities across Canada. With the strong partnerships that have been d­eveloped with other global Estonian communities in USA, Sweden, Australia, The United Kingdom, Latvia and beyond, our com­ munity has more ­op­portunities than ever before to help build and reinvigorate our global com­ munity, and to foster greater understanding and co­operation with the Estonian government and our com­patriots around the world. Working with our global partners, EKN was proud to lead the global Estonian community effort to establish the Estonian Government Com­mittee for Global Estonian a­ ffairs – a histori­ cally and critically important new forum to discuss our community issues with the Estonian government. The deadline to submit your candidate nomination form is November 27, 2019. Candidates are only required to demonstrate that they are of Estonian heritage, whether through a ­parent or grandparents. Help serve your community by being a candidate for EKN in 2019! Voters can register online here: www.estoniancouncil.ca


10

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Digital Eesti Elu… (Continued from page 8)

Donor Profile: Thomas and Kristiina Heinsoo It is only natural to Tom and Kristiina Heinsoo that they continue their strong tradition of support and involvement with the Estonian community in Canada – after all, their family has been doing so for close to 70 years. As the owners of Heinsoo Insurance Brokers, based in Toronto, they have seen firsthand the evolution of the Estonian community since the first generation settled here, and are honoured and excited to be an integral part of moving forward with this new phase. “We want to build on the strong foundation laid by our parents,” Tom explained. “Now it is our turn to support the future.” Tom and Kristiina, who live in Toronto, have two sons: Jakob, 10 and Mihkel, 8. They are supporting the ­development of the new International Estonian Centre (IEC) with a donation of $100,000. “This gift is in memory of my mother and father, and a thank-you to the Estonian community which has supported our business since it was ­ established by my father in 1951.” Ilmar and Margot Heinsoo settled in Toronto after emigrating to Canada in 1950. Tom’s father Ilmar is well known to the community as he was ­actively involved in Estonian causes. “He had a burning desire to see Estonia regain its independence, and devoted a lot of time to this pursuit,” Tom said. In 1971 Ilmar was appointed Honorary Consul General of Estonia in Canada, a position he held for nearly 30 years. His efforts to restore an independent, democratic Estonia were ­recognized in 1996 when he was decorated with The Order of the National Coat of Arms by the President of Estonia. Heinsoo Insurance, which provides a full range of insurance services as well as financial products, is still involved in the workings of the Consulate and supports its operations.

The Consul is located next door to their offices at the Estonian House in Toronto. Tom also acts as Honorary Vice Consul. Tom, who has been involved in the business for 33 years, has helped build a strong team. Marta Kivik, an integral part of the team, recently retired after working at the brokerage for over 40 years. “Marta was part of our insurance family, and we extend to her much appreciation.” Both Marta and Tom ­ have witnessed the evolution of the Estonian community and believe that its future is bright with the renewal brought with moving to a new facility. Tom believes that adding to Estonians’ contribution to Toronto’s ­architecture with IEC’s stunning modern design by award-winning architect Alar Kongats will be a further draw and ­attract interest and attention. He said the location of the new centre in Toronto’s vibrant downtown core, close to transit and major cultural and academic institutions, is also a big plus. In 2021, the Heinsoo brokerage will celebrate its 70th anniversary. “This new building will attract new people into the community, including those who haven’t been involved before. It will strengthen what we ­ ­already have, and build new links for all of us, both personally and pro­ fessionally.” Keep in touch and find out what’s happening! • Come out to our fall Community Engagement Session on Nov. 5 at 7 p.m. The session will take place at 7 p.m. at the Estonian House café at 958 Broadview Avenue. •  Check out our website – it is updated regularly with all the latest news and information: www.estoniancentre.ca •  Please sign up for our email newsletter on our website and get the latest news right to your inbox. • Follow us on Facebook, too: @ EestiKeskus

Estonia’s govt debt to GDP ratio still lowest in EU

Eurostat. The Treasury of Estonia for the first time sold 200 million euros’ worth of treasury bills with a negative yield at an auc­ tion in June. As a result of the auction, the Treasury auctioned 100 mil­ lion euros’ worth of treasury bills for six months with an average yield to maturity of ­ -0.063 percent and another 100 million euros for 12 months with an average yield of -0,19 percent. The lowest ratios of govern­ ment debt to GDP at the end of the second quarter of 2019 were recorded in Estonia, 9.3 per­ cent, Luxembourg, 20.3 percent, and Bulgari, 20.4 percent.

BNS, ERR In the second quarter of 2019, Estonia maintained its posi­ tion as the state with the lowest ratio of government ­ debt to GDP in the European Union, while the ratio was highest in Greece. Estonia’s government debt to GDP ratio increased by 1.3 per­ centage points or 389 million euros to 9.3 percent compared with the first quarter of the year and amounted to 2.5 billion ­euros by the end of June, it ap­ pears from data available from

the following: news of local Esto­ nian activities in Canada, coverage of Estonian cultural events in Canada, news about Estonian Canadians, news about Estonia, community events cal­ endar and Estonian film/music/ theatre/­li­ter­­a­­ture. The lowest in­ terest is in sports, church an­ nouncements and crosswords – all ­under 40%. If an electronic version of Eesti Elu content was offered, the respondents would prefer the following: 1.  57.5% – A weekly pdf-ver­ sion of the newspaper-identi­ cal to the paper copy or Estonian Life full web edition 2. 31.90% – Continue reading the printed newspaper. The younger generation pre­ fers Estonian Life full web edition, while respondents 45 ­ and up prefer the PDF version. While 91% of responses sent in Estonian state they are happy with the Estonian-English ­content balance, 37% of respon­ dents in English would like to see more English content. We heard your thoughts and have found an online platform, Issuu, that offers a solution to publish a digital PDF newspa­ per enhanced with multimedia and links. All digital Eesti Elu

Swedbank: Russian impact on Estonian economy has declined BNS, ERR, October 2019

issues will be in colour and easy to navigate on screens. Eesti Elu will be readable on all devices – laptops, tablets and ­ mobile. A free Issuu iOS/ Android mobile app is also available for the best mobile reading experience. It will be easy to share the preview of our PDF newspaper via email and social media. We are excited to bring you a colourful and interactive Eesti Elu starting October 26! The online version will include ­everything that you would read from the paper copy and a new issue will be available every Saturday morning. Issuu plat­ form will also be archiving all weekly publications, giving you the option to buy a past issue or do research online. All October-December 2019 Eesti Elu issues can be found at www.eestielu.ca. To access all features that Issuu platform ­offers, a one-time registration is required at www.issuu.com/­ signup. You will have a person­ al username and password to access Eesti Elu current and ­ past issues, save your favourite papers and much more. The registration will also allow you to become a subscriber of the digital EE for 2020. Single ­digital copies, monthly, quarterly, bi-annual and annual online subscriptions will be sold at www­. issuu.com/estonianlife.

The sales and renewals of paper subscriptions will continue through the Eesti Elu office as before. For the year of 2020, all paper subscribers will receive a complimentary digital copy starting in January.

with that, Russian demand fell. Various sanctions were also ­imposed on Russia, which it re­ sponded to with its own. All this had a major impact on eco­ nomic relations with our eastern neighbor,” Mertsina said.

this year remained at about the same level as in 2013,” the economist said.

Swedbank chief economist Tonu Mertsina said that Rus­ sia’s impact on the Esto­ nian economy has declined in the last six-year, with the eastern neighbor currently only the 12th largest trade partner for Estonia. “As is known, the Russian economy went into a decline in 2014, the ruble plummeted and

While the share of goods and services directed from Estonia to Russia in total exports has slightly improved this year, to 2.6 percent, it is significantly lower than the 2013 level of 7.8 percent.

The government takes combating money laundering very seriously

as well. In 2020, we have decided to further fund the ­ Police and Border Guard Board’s capacity of combating money laundering with 1.6 million euros and the Prose­ ­ cutor’s Office with 0.3 million euros. We are also planning to modernise the legal system. The government is taking forceful steps forward in the fight against money laundering,’ the prime minister said. On the legislative front, in the coming months the govern­ ment wants to approve a num­ ber of bills needed to transpose the EU Anti-Money Laundering Directive (AMLD V) on time by January next year. ‘In this regard, we want to significantly increase the fines for money laundering offences, as well as to expand the circle of persons who must comply with the requirements of the Money ­

Government Information Unit At a recent cabinet meeting, the government took stock of developments in combating money laundering and stressed the need to further improve prevention and deterrence. According to Prime Minister Jüri Ratas, combating money laundering is vital to Estonia, as the credibility of the economic environment is one of the pillars of the country’s prosperity and competitiveness – that is why it is clearly stated as a goal in the government’s coalition agree­ ment. ‘Today we got an over­ view of the developments in the field and discussed future risks

Nr. 43

“The share of imports has experienced some ups and downs over the years in be­ tween, but in the first half of

Important! Whether you are a current subscriber re­ newing for 2020 or a new sub­ scriber – please send us your name and email address to digi@eestielu.ca. Your email address will only be used for sending you an access to our digital newspaper when your subscription starts and for our accounting records (option to receive your invoices digitally) We are excited to show you a new sustainable way to read Estonian Life in addition to our loved printed newspaper. Releasing a digital publication will make it more accessible for people across the country and abroad, while cutting printing and postage costs and making our footprint a bit greener. Happy reading and we are looking forward to hearing your thoughts on digital Eesti Elu! Should you have any further questions or require more infor­ mation, please do not hesitate to email us at digi@eestielu.ca or call Elis at 416-925-9405.

“Direct investments made from Estonia into Russia has ­increased in the last few years, but their share in all direct ­investments made abroad and in Estonia’s gross domestic product (GDP) – three percent and 3.8 percent, respectively – are smaller than in 2013,” Mertsina added. In addition, the number of Russian tourists and their share in all tourists visiting Estonia do not reach the level they were at five or six years ago.

Laundering Prevention Act,’ e­ xplained Martin Helme, Minister of Finance. In the coming years, Estonia is awaiting a new evaluation by the Council of Europe’s Com­ mit­ tee of Experts on the Eva­ luation of Anti-Money Laun­der­ ing Measures and the Fi­nancing of Terrorism (Money­ val). This time, it will assess how Estonia implements the various laws and regulations in practice and the capacity of the authorities to actually tackle money launder­ ing. ‘It is very important for Estonia to be prepared for the international assessment of money laundering risks, be­ cause it is used by many parties to draw conclusions about our country and its business envi­ ronment,’ added Martin Helme, Minister of Finance.


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Tartu rahulepingule mõeldes Järgmisel küünlapäeval on Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäev. Seda juubelit silmas pidades korraldas Tartu Rahu Põlistamise Selts koostöös Eesti Rahvaülikooli ja maakondlike keskraamatu­ kogudega eelmise aasta lõpul ja selle algul ettekandeturnee kuues Eesti maakonnas, sh Pärnus. Eesmärk oli tutvustada seda lausa maailma ajaloo seisu­ kohalt ülitähtsat dokumenti. Ühe taolise ürituse vähendatud variant toimus 3. oktoobril Pär­ nu-Jaagupi raamatukogus. Seal tuleb juba aastaid vankumatu järjekindlusega iga kuu esi­ mesel nelja­ päeval Ester Kerge eestvedamisel kokku kohalike kodu-­uurijate ja raamatusõprade seltskond. Sel korral oli lek­ toriks allakirjutanu ja dokumen­ taalfilmi Jaan Poskast näitas Andrus Peetson. Üks mu ajalooprofessoreist ütles, kui lähete ettekannet ­pidama, ärge unustage näitlikke

õppevahendeid. Nii ka seekord. Juba Jaagupi Vabadussamba taa­savamise 30. aastapäevaüritu­ selt tuttavad Petserimaa ja Eesti Ingerimaa kaardid olid laotatud lauale ja nende alade täismõõ­ dus lippe asendasid laualipud, millest Petseri maakonna oma kingiti ürituse lõpul Jaagupi raamatukogule. Miks me ei väsi rääkimast Tartu rahulepingust kui riigi sünnitunnistusest? Teema pol­ nud jaaguplastele võõras. Um­bes sama räägiti samas paigas 2017. a hingedepäeval, kui oli küla­ liseks Petserimaa kirjanik, luu­ letaja ja tõlkija Ilmar Vananurm. Just teda ja tuhandeid Petseri­ maa eestlasi ehk setosid puu­ dutab see teema valusalt, sest neilt tahetakse nende maakond ära kinkida. Teema haarab kaht küsimust: Tartu rahulepingut ja nn uut piirilepingut. Millegipärast on suur hulk Eesti poliitikuid koondunud EV idapiiri küsi­ muses mitte Tartu rahulepingus

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK

Kergejõustiku MMilt kaks hõbemedalit! Aasta üks oodatumaid spordi­ sündmusi – kergejõustiku maail­m ameistrivõistlused – peeti kõrberiik Katari palavas pealinnas Dohas. Tulikuum oli siiski pigem tänavail, staadio­ nikatlasse puhusid konditsio­ neerid külma õhku (mida tänapäeval kõike ei suudeta!) ja sportlaste hirmud osutusid asja­ tuiks. Eesti võib selle MMi suurte õnnestumiste sekka lugeda, sest Maicel Uibo võitis kümnevõist­ luses ja Magnus Kirt odaviskes hõbemedali. Riikide medalita­ belis jagas väike Eesti koos suure Ukrainaga 21. kohta, ees Kanadast, Belgiast, Prantsus­ maast, Portugalist, Hispaaniast, Itaaliast jt suurtest kergejõusti­ kuriikidest. Eesti lähinaabrid Läti, Leedu ja Soome jäid see­ kord päris medalita. Kümnevõistlus on eestlastele varemgi edukas olnud (esimene maailmarekordimees Alek­san­ der Klumberg-Kolmpere, kroo­ nimata kuningas Heino Lipp, 1964 OM – hõbe Rein Aun, 2000 OM – kuld Erki Nool, üli­ talent Valter Külvet jt), nüüd astus ässade ritta peamiselt ­ USAs ja 400 m jooksu olüm­ piavõitjast abikaasa Shaunae Miller-Uiboga Bahamal elav Põlva juurtega Maicel Uibo. Ta võitis Dohas 2.17ga kõrgus­ hüppe ja 5.40ga teivashüppe, ei läinud alt ka ülejäänud kaheksal alal ning sai isikliku rekordi 8604 punktiga noore sakslase Niklas Kauli järel teise koha. Väga tubli oli ka eelmise MMi neljas mees Janek Õiglane, kes lõpetas 8297 punk­ tiga (kahjuks 3 silma alla olüm­ pianormi). Õiglane ei saanud kirja õiglast tulemust kõrgus­ hüppes ja tõkkejooksus, aga viskas oda isiklikuks margiks

72.46 ning purjetas emotsioo­ nide toel kuuendaks. Teine hõbe, ette öeldes valu­ sa maiguga, tuli Eestile meeste odaviskes. Seniajani 90.61ga maailma tänavust edetabelit juhtiv Tõrva mees Magnus Kirt oli Dohas favoriit ja tema akt­ siad tõusid veelgi, kui riburada kustusid ta suured rivaalid ees­ otsas sakslaste olümpiavõitja Johannes Vetteri ning maailma­ meistri Thomas Röhleriga. Kirt viskas end pealtnäha kergelt finaali ja kui seal avakatsel üllatas 86.89ga tund­ matu Grenada mees Anderson Peters, polnud katki veel mida­ gi. Kirt võttis 86.21ga alustu­ seks teise positsiooni, lootes nagu ikka viimastel katsetel pikki odakaari näidata. Paraku tuli kole vigastus – Kirt viskas viiendal katsel maakeeli öeldes õla liigesest välja. Keegi enam tulemusi ei parandanud ja Kirt sai siiski, käsi kaelas, pjedestaa­ lil hõbemedali järel käia. Eelmise nädala lõpus tehti talle Eestis operatsioon ja on lootust, et maikuus viskab Magnus taas oda. Ees on ju Tokyo olümpia ning statistiks Kirt sinna ei lähe. Lisame eestlaste saavutustele veel 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi üheksanda koha koos hooaja parima isikliku tu­ lemusega, Doha kuumadel täna­ vatel 30 parema sekka jõudnud maratoonarid Tiidrek Nurme ja Roman Fosti – Eesti oli ikka tõesti tubli! Ott Tänak on maailmameistri tiitlile üsna lähedal Autoralli maailmameistri­ võistlustel on ees veel vaid kaks etappi – juba sel nädalavahetu­ sel kihutavad maailma kiirei­ mad autojuhid Kataloonia kruusal ning asfaldil, seejärel tõmmatakse MMile joon alla Austraalia punases tolmus.

Aldo Kals (vas) vestlemas Harri Esingu ja Tiit Jürgensoniga P.-Jaagupi raamatukogus. Foto: Heinrich Tõnisson

11

Vahe­ nurme ja Virussare kaudu Lavassaare järve. Kõik, mis sellest põhja pool, on Eesti oma, mis aga lõunas, on koos Pärnu-Jaagupi aleviga Venemaa annekteeritud ala. Paneme hom­ me lõuna pool kontrolljoont keh­ tima venekeelse koolihari­ duse, jumalateenistused ja asja­ ajamise ning haudade külasta­ miseks peavad eestlased Tallin­ nas Pikal tänaval järjekorras seisma ja­viisasid nõutama. Kui teile see kontrolljoon ei meeldi ja te olete poe taga või bus­ sijaamas sel teemal omavahel juttu ajanud, siis suursaadi­ ku-onu teile viisat üldse ei anna. Vaat just niisugune on lugu Petseri­maal, kust oli pärit Jaagupi ja Kergu apteeker Rudolf Ferdi­ nand Näks, Udu­ vere Bezanitski preestrisuguv­ õsa ja meie kihelkonnas võidel­ nud metsavend Viktor Rum­ jantsev. Kuidas see meeldiks? Kõik huvilised on oodatud järgmise aasta jaanuaris Tallin­ nas toimuvale Tartu rahulepingu 100. aastapäevale pühendatud konverentsile, mille puhul ilmub teemakohane trükis. ALDO KALS

ja meie põhiseaduse sätestatud piiri, vaid hoopis 1944. a 23. augustil ebaseaduslikult vormis­ tatud nn stalinliku piirijoone taha. Nende kahe piiri erinevus on see, et Eesti Vabariigilt on ära võetud kaks kolmandikku Petseri maakonnast ja kolm Narva-tagust valda Eesti Ingeri­ maalt. See maa-ala on üsna suur, olles võrdne Saaremaa ja

lausa Euroopa Liidu ühe liikme, Luksemburgi Suurhertsogiriigi omaga. Et asjast paremini aru saada, joonistame Põhja-Pärnumaa valla kaardile Pärnu-Jaagupi kihel­ konna piires umbes sellise kont­ rolljoone, mis saab alguse Kõnnust, läheb Kergu surnu­ aedade põhjamüürist otse Pöö­ ra­ vere, Kaelase, Langerma,

Viimati sõideti MM-punktide nimel Walesis, kus Toyota Yarises istuvad Ott Tänak ja ta kaardilugeja Martin Järveoja suutsid porist libedatel teedel vigadeta „uisutada“. Kümnendal kiiruskatsel tõusti ralli liidriks ning suudeti vaid paari sekundi kaugusel olevad rivaalid lõpuni selja taga hoida. Tänak riskis täiega ka viimasel ehk punkti­ katsel, tõi auto tervena finišisse ja teenis maksimaalsed 25+5 punkti. Seis on nüüd selline, et Tänakul on koos 240 punkti, lähimatel rivaalidel kuuekordsel maailmameistril Sebastien Ogieril (Citroen) 212 ja Thierry Neuville’il (Hyundai) 199 punkti. Lihtne arvutus näitab, et kui Tänak suudaks maksimum­ punktid napsata ka Kataloonias, oleks ta juba enne Austraaliat ilmameister. Samuti tagaks talle tiitli tasakaalukas vähematele punktidele kulgemine kahel viimasel MM-etapil. Aga vae­ valt ambitsioonikas saarlane

poole jõuga gaasipedaali vajuta­ ma hakkab, ju läheb Ott ikka viimastelgi etappidel täispotti võtma. Põnev teema on seegi, mil­ lise tiimi autos Tänak järgmisel aastal sõitma hakkab. Ott on praegu ülikuum kaup, võib ­seada oma tingimusi (loodame, et vinti üle ei keera!), aga arva­ takse, et kuna Toyota on praegu kiireim ralliauto, on loogilisim Tänaku jäämine jaapanlaste tiimi.

Eesti parim korvpalliklubi Tallinna Kalev/Cramo on üli­ hästi alustanud tugevat (loetakse maailma kolme tugevama korv­ palliliiga sekka) Venemaa VTB Ühisliigat. Avamängu kaotusele järgnesid võidud endast 30­-kordselt rikkamate Kaasani Unicsi, Nižni Novgorodi ja viimati Leningradi Zeniti üle. Mis aga selle asja juures kõige toredam – vanade ässade

(Kristjan Kangur jt) ning mõne õnnestunult ostetud leegionäri (lätlane Škele) kõrval teevad ilma uue generatsiooni eesti mängumehed Janari Jõesaar ja Sander Raieste. Kui lisada siia Itaalia kõrgliigas mürav Henri Drell ja paar USAs ülikooli­ korv­ palli mängivat noort eest­ last, pole meie korvpalli tulevik üldse tume. Sama ei saa paraku öelda jalgpalli kohta. Eesti küllaltki ­ staažikas meeskond on 2020 EM-valiksarjas ühe punktiga alagrupi kindlalt viimane ja ees veel mäng tugeva Hollandiga, kes ei mõtlegi eestlastele mida­ gi kinkida. Viimati mängiti Valgevenega kodus 1:2 ja Minskis 0:0 (sealt see ainus punkt) ning kaotati kodus Saksamaale 0:3. Seda viimast mängu ootasid pöidlahoidjad hirmuvärinaga, sest eelmises mängus Mainzis olid ju saks­ lased eestlastele suure 8:0 sauna kütnud. Nüüd tuli siis normaal­ seks peetav suur kaotus.

Arne Roosmani näitus Touching Jazz sai suurt tähelepanu kohalikus ajalehes

Ta meenutab, kuidas kuulas Ella Fitzgeraldit 1950­-ndate aastate algul Stockholmis, samuti Nat King Cole’i. Näituse loomingulist protsessi on ta väga nautinud.

Näitus avati 5. oktoobril ja see jääb avatuks 5. novembrini. 19. oktoobril leidis seal aset workshop kunstnikuga ning 26. oktoobril kl 6.30 õ toimub sa­ mas Night of Jazz.

Ajaleht Bancroft This Week kirjutas 4. oktoobril kunstnik Arne Roosmanist, kelle näitus Touching Jazz on Pembroke’is asuvas Studio Dreamshare’is avatud kuni 5. novembrini. Roosman on olnud jazz­ muusika armastaja suure osa oma elust. Käesolev näitus esi­ tab portreesid jazzmuusikutest, samuti maale muusika rütmis tantsijatest. Kunstnik räägib artiklis ka selle näituse loomisest ja ideede tekkimisest. Olles kuulanud mitmeid jazzilegende elavas ­esitluses, tekkis tal inspiratsioon näituse loomiseks oma isiklikust mälust, samuti teistest a­ llikatest.

Kunstnik Arne Roosman Tartu College’i juures oma seinamaalingu ees. Foto EE arhiivist

Korvpallurid hullutavad publikut, jalgpallurid...


12

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Nr. 43

Vaiko Eplik: „Minu jaoks ei ole kõrget ja madalat muusikat“ Vaiko Eplik on Eesti laulja ja helilooja, kes on välja andnud 11 heliplaati, teinud koostööd mitmete muusikute ja ansamb­ litega, ületades žanripiire, esinenud ooperites, kirjutanud filmimuusikat ja ka õpetanud. Mitmekülgset ja andekat muusikut teatakse ka iseseisva ja põhimõttekindla arvamusliidrina. Tema saavutusi on tunnustatud erinevate autasude ja aunimetustega, kaasa arvatud presidendi Valgetähe teenete­ märgiga. Vaikoga, kes esineb Estonian Music Weekil Torontos, vestles Lea Kreinin. Sa oled hästi paljude asja­ dega tegelenud oma elus. Oled olnud raadioajakirjanik, kir­ jutanud, esitanud ja õpetanud muusikat. Kuidas sa selle kõigega hakkama saad? VE: Mulle tundub, et Eestisuguses väikeses riigis on see paratamatu, et kui sind mingi asi huvitab, siis jõuad oma elu jooksul kõik selle eri aspektid läbi proovida ja enda jaoks ammendada. Meil ei ole palju ­ muusikuid, kes oleks ,,ühe triki ponid“. Kui sa tahad aasta­ kümneid tegeleda, tuleb olla mitmekülgne. Mul on see ilm­ selt õnnestunud. Paljud valikud pole olnud vabatahtlikud, tihti on elu pannud mind mingisse olukorda ja siis tuled sellest välja, nagu oskad. Kas sa praegu ka muusikat õpetad? VE: Tegelikult mitte. On naljakas mõelda endast kui muusikaõpetajast. Ma pole ise väga palju muusikat õppinud, kuna mu koolitee jäi kunagi poolikuks. Siin-seal ma käin loenguid pidamas ja sel talvel ­ lähen Otsa-kooli (G. Otsa nime­ line Tallinna Muusikakool) külalisõppejõuks. See on kõik kuidagi loomulikult ja ise tul­ nud, kuidagi juhtunud. Mu plaan ei ole olnud pidada seitset ametit korraga, aga see käib kuidagi asja juurde. Praegu räägitakse palju elukestvast õppest. Olen seda elukestvat ­ õpet juba paarkümmend aastat rakendanud. Kas sina kui muusik saak­ sid ainult interpreedina hak­ kama? Kas sa elaksid sellest ära? VE: Ära saab ikka elada. Ma ei ole kuulnud, et ükski Eesti interpreet oleks nälga surnud. Siin on pigem küsimus selles, kas saad endale lubada elemen­ taarseid kodanlikke mugavusi: kas saad lubada oma kodu või et sul on lapsed, kuni selleni, et muusikutöös on ka tähtis omada autot. Inimesed sageli ei tule selle peale. Kui vaadata dok­ülesvõtteid Eesti artistidest, siis tundub, et nad veedavad poole oma elust ratastel. Kui palju sa oma töö pärast reisid? VE: See on väga erinev, aga suviti on tavaline, et sõidan nädalavahetusega 500-1000 ki­ lomeetrit. Kõik esinemised on Eesti eri otstes ning kuigi Eesti tundub esmapilgul väike, siis

päris nii see ei ole. On tavaline, et üks esinemine on saartel – Kuressaares või Kärdlas ja järg­ misel päeval pead mängima juba Põlvas. See tähendab kuuetunnist autosõitu. Oled ka välismaal esi­ ne­ nud. Meenub Eurovisioon. Kuhu sind kõige rohkem kut­ sutakse? VE: Olen küll välismaal esi­ nenud, aga mind ei kutsuta eriti palju välismaale. Kuna mu repertuaar on valdavalt eesti­ ­ keelne, siis see juba seab teatud piirangud. Reisin pigem seoses Eesti kultuuriprogrammidega välismaal. Festivalidel esine­ mised on ka olnud pigem kul­ tuurivahetuse raames. Ma ise ei ole midagi selleks teinud, et rohkem välismaal mängida. Ma ei näe sellel erilist mõtet. Jõudsimegi selleni, et sul on repertuaar põhiliselt eesti­ keelne. Kumb sul enne tuleb, kas viis või sõnad? VE: Enamasti tuleb viis enne. Sõnadega on nii, et eks noorpõlves tegin ka ingliskeel­ set muusikat. Aga ühel hetkel saad aru, et sellega tegeleb na­ gunii kogu maailm. Kui meid on siin riigis oma keelt kõne­ lemas alla miljoni, siis oleks loogiline siin toimetada oma keeles, mitte võõras. Aga see on minu isiklik valik ning ma ei heida midagi ette nendele muusikutele, kes inglise keeles kirjutavad. Igaüks teeb, mis tahab. Sinu fännide hulgas on väga erineva taustaga ja eri­ nevas vanuses inimesi. Mis sinu arvates neid ühendab? VE: Ma ei tea, tõenäoliselt hea muusikamaitse. Eestlased on vist kiitusega kitsid. Kas inimesed tulevad ka tänaval juurde, patsutavad õlale ja küsivad autogrammi? VE: Tulevad ikka! Mul oli viimane tore juhus, kui käisin noorema poja koolis klassi koristamas. Seal on iga nädal ­ mõni perekond abiks klassiruu­ mi koristamas. Loputasin para­ jasti põrandapesulappe korraga kolmes kraanikausis, kui naa­ berklassi õpetajanna tuli vaasi lilledele vett võtma ja tänas üht­ lasi muusika eest. See oli väga naljakas hetk: oled higine ja kä­ sipidi solgivees ja siis tullakse muusika eest tänama! Aga seda tuleb ette. Eestlased ei ole kiitu­ sega ka nii kitsid. Mulle tundub, et eestlased on palju muutunud, stereotüübid ei pea enam paika. Kui hakkasid lapsena laule kirjutama, siis kes olid sinu kõige suuremad eeskujud nii Eestis kui välismaal? VE: Mäletan, et olin suur Aerosmithi fänn. Hiljem, oma põlvkonnale sarnaselt, ei olnud mul pääsu selliste bändide nagu Nirvana ja Radiohead eest. Need olid esimesed mõjud. Mäletan, et kõige varasem vai­ mustus olid Elvis ja Beatles, sest olin suhteliselt vanade

vanemate laps ja meil oli kodus neid plaate, mida 70ndatel kõi­ gis kodudes oli: Elvis, Biitlid ja Ruja on mu kõige esimesed mõjutajad. Nad on ka mu muusikasse oma jälje jätnud. Sind on tituleeritud etno­ hipsteriks. Sul on nii huvitav muusika ja üsna lai spekter, oled teinud koostööd isegi klassikalise muusika vallas. Kuidas sa ise ennast määrat­ led? VE: Olen jätnud selle töö teiste teha. Alati on siis muidugi risk, et tulemuseks on etno-­ hipster. (Naerab.) Tõenäoliselt selles määratluses võib ka mi­ dagi olla. Mulle tundub pigem, et ma ei ole kunagi žanriliselt muusikal vahet teinud. Minu jaoks ei ole kõrget ja madalat ­ muusikat, nagu klassikaline jao­ tus on. Ma ei pane Arvo Pärti ja Rein Rannapit erinevatesse kategooriatesse, seda enam, et ­ Rannap on ka klassikas kooli­ tatud. See on selline asi, mis võiks jääda eelmisesse sajan­ disse. Algne žanride sünd on ju olnud rohkem seotud muusika turustamisega kui selle sisuga. Kõige parem näide on see, et kui valge inimene laulis musta muusikat, siis oli see rock’n’roll, ja kui must inimene seda laulis, siis oli see R&B. Muusika oli sama, rassi järgi tehti mingi eri­ nevus ja me oleme siiamaani eksiteel. Tegelikult oleks aeg kõigil sellest üle saada. Kuigi samas, tänapäeval on muusikat lihtsalt nii palju, et selle liigita­ mine on tähtsam kui kunagi varem, et leida üles, mis sulle ­ sobib. Aga ma ei ole selle poolt ja ma ei näe selles väärtust. Mu lauluõpetaja Thea Paluoja ütles mulle juba siis, kui olin 11, et on kahte sorti muusikat – see, mis on ja see, mis ei ole. Selle järgi olen siis tegutsenud. Kuidas sa töö- ja pereelu kokku viid? Sul on lapsed, aga ka öised esinemised ja palju on vaja ära olla. VE: Sellega on nii ja naa. Olen lahutatud, pool aega olen lastega ja pool ilma. Tööplaane annab seada vastavalt sellele. Suvel on nad tihti mul kaasas. Sõltub konkreetse nädala logis­ tikast, aga üldiselt pole midagi võimatut. Mõlemad lapsed tege­ levad muusikaga, minu töö on neid pigem mõjutanud, nad on selle viiruse mõjuväljas kasva­ nud. Vanem poeg mängib death metal bändis kitarri ja kirjutab muusikat, noorem on klaveri­ mängija – saame näha, mis sealt tuleb. Sul on tugev suhe väliseesti muusikaga. Kas kavatsed ka Kanadas sellest rääkida? VE: Mängin Kanadas muu­ hulgas ka plaate. Sekka kodus­ tele paladele mängin ka välis­ eesti muusikat. Olen kuulnud, et Kanadas on inimesi, kes süüdistavad mind väliseesti muusika varastamises. Osa ini­ mesi on selle pärast pahased. Ma imestan selle kriitika üle, kuigi see ei tule minu jaoks tühja koha pealt. Kui koondad ­ kogumikule läbi 30 aasta sal­

Vaiko Eplik.

ves­tatud ja välja antud väliseesti muusikat, siis ei leia kõikide õiguste omanikke üles ja iga ­ fonogrammi kasutusõigust ei ole. Kaalusin sel teemal pikalt ja lõpuks tegin selle plaadi vas­ tavalt Eesti seadusandlusele. Maksin kõigile autoritele ning ka kõigi teiste jaoks, kes tun­ nevad ennast puudutatuna, on kontakt ja viited plaadil olemas. Aga mulle meeldis, kuidas Andres Raudsepp seda kom­ menteeris. Pakkusin talle ka tema fonogrammide kasutamise eest raha, aga ta keeldus sellest, öeldes, et omal ajal enamik tema plaatidel ilmunud lugudest olid coverid, Lääne lugude ­eestikeelsed versioonid. Nüüd siin tuntakse seda, eest­ lased on hakanud seda muusikat koguma, nüüd on ka paljud nimed jõudnud ko­ dueestlaste teadvusesse lisaks Olaf Kop­ villemile, kes sai Eestis „Meie Matsi“ preemia ja keda teati seepärast juba varem. Aga ka tema poeg pole sugugi kehvem laulukirjutaja kui isa, rääkimata Rene Uferist ja üle maailma t­ egutsenud Eesti muusikutest ja lauljatest. Kui palju sul see töö aega võttis? VE: Tagantjärgi meenutades

Raamat Moerolt pääsenust Septembris ilmus Eestis kir­ jastuselt Legend Inga Raitari raamat ,,Raudne Dolly – lae­ vahukus ei upu, sõjatules ei põle“. Raamatu lühitutvustuses on kirjas: 22. september 1944 on Doloricele teiseks sünnipäevaks. Ta on tänaseks ainus ellujäänu laatsaretlaevalt Moero, mis viis merepõhja kaks korda rohkem inimesi, kui paljukõneldud Titanic ja kolm korda rohkem kui Estonia. Moero hukk on maailma kõigi aegade kõige süngemate laevakatastroofide edetabelis 9. kohal. Lõplikku arvu, palju inimesi laeval oli, ei tea keegi, ca 4000 reisijast pääses vaid 536, neist eestlasi 156. Dolorice oli saatuslikule laevale astudes 15-aastane. Kodutu orvuna läbi rinnete Eestisse tagasi jõudnud naise saatus on põnevam kui seiklus­ romaan.

Foto: Aurelia Minev

– mõte algas aastal 2003. Siis oli Rahvusraamatukogus näitus Eesti heliplaat 100. Kataloogis olevatele Eesti plaatidele olid esmakordselt lisatud väliseesti plaadid – kodu- ja väliseesti diskograafia oli seal koos. Seal sain üldse teada, et selline ­subkultuur on olemas. Hakkasin plaate otsima ja kogusin neid kuskil kümme aastat. Siis oli meie kuulus kogumisretk New Yorki ja alles pärast seda sain materjali kokku. Mind aitas Andres Raudsepp. Eestis oli suureks abiks Maarja MerivooParro, kes on selle teemaga tegelenud ajaloolasena. Tema kirjutas saatesõna ja osales ka lugude valimisel. Mul oli väike konsortsium, kes aitas otsusta­ da, füüsiline töö plaatidega käis pool aastat. Lõpuks oli mul üle 7 tunni väliseesti muusikat, millest tuli teha alla kolmetun­ nine valik. See oli täit värki lops! Vaiko Eplik mängib DJna plaate 14. novembril EMW avapeol Torontos restoranis Archeo Distillery District’is ja esitab omaenda loomingut 17. novembril EMW lõpupeol Tartu College’is. Vaata lähemalt: estonianmusicweek.ca


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

märkmik Kollidega kimpus Tulime aastaks Kanadasse. Tüdrukud käivad kohalikus koolis (samaaegselt vajades Tallinna kodukoolis toimuva­ ga sammu pidada) ning üks enamoodatud siinne fenomen on mõistagi Hallowe’en. Väik­ sena oli see mulle ka väga suur ja oodatud õhtu. Tänu ühele teisele Kanada-eesti

Tuleb tõdeda, et too kondine juh­t­ isik oma tuule käes õõtsuva saa­t­ jaskonnaga (väljaspool kaadrit), vana paradiisiõunapuu (crab­ apple) okstel on väga muljetaval­ dav. Olen hakanud meie naabrit suisa imetlema sellisena, loojuva päikese kumas. Aga ega ta nii lihtlabane olla saa – silmakoo­ baste põhjas põlevad mingi tund­ matu jõu väel ka punased tulu­ kesed. Foto: Riina Kindlam

Muinsuskaitse uuris Eesti suurima golbeläänvaiba seisukorda Hiljuti uuris Muinsuskaitseamet koos konservaatoritega Tallinna Linnahallis Enn Põldroosi loodud lavaeesriide seisukorda. Ennekõike kontrolliti, et riidel ei oleks kahjureid, nt koisid ning võeti proove, veendumaks, et see ei hallitaks. Linnahallis asuv ligi 10 meet­ rit kõrge ja 50 meetrit pikk gobelään ,,Inimeste elu“ on Ees­ ti suurim tekstiilist kunsti­teos. (ERR/EE)

HUVITAV TEADA

Postipakk saabus 18 aastat hiljem KANADA – Oakville’is elava mehe sõnul sai ta postipaki, mis oli adresseeritud kellelegi teisele samal aadressil, kuid oli saadetud 18 aastat tagasi, kirjutas CTV News. Pakk oli tembeldatud 19. dets. 2001 kuupäevaga ja oli postitatud Vancouveris. See oli kaetud kingituspaberiga ja võis sisaldada jõulukingitust, mis ootas 18 aastat avamist. Mees, kes selle eksikombel sai, seda ei avanud, kuna see ei kuulu te­ male; ta sooviks, et see jõuaks inimeseni, kellele see oli mää­ ratud ning ta lubas anda selle üle Canada Post’ile. (Lüh. CTV)

13

Riina Kindlam

taus­ taga perele oleme Tal­ linnas saanud palju aastaid käia nende pool ehtsatel Hallowe’eni pidudel. Seal on lapsed asjade käigust aimu saanud. Kuna peamine, mis vastu hoovab on õud, siis jäi neile esialgu mulje, et kõik kostüümid peavad võimalikult hirmuäratavad olema. (Peopere­ mees tuli igal aastal meile vastu ning jäi järgi lehvitama verd tarretama paneva näo, paruka ja kaabuga. Sellised lõustad jäävad elu lõpuni hingesoppi varitse­ ma.) Aga nüüd nad tajuvad, et võimalik kostüümipark on tege­ likult suur ja lai. Mardi- ja kadrirepertuaarist märksa viker­ kaarelisem. Olen Eestist kiikriga jälgides aru saanud, et Põhja-Ameerika Hallowe’en on vahepeal läbi teinud oma jagu muudatusi minu ajast või õigemini, ini­ mestele on hakatud pakkuma kõiksugu aia ja maja kaunista­ mise (õudustamise?) kiirlahen­ dusi. Rahval on ilmselge tahe kaunistada ja tähistada ja sellele on tööstus rõõmulainena vastu tulnud. Kohati on see lõbus, vaimukas ja põnev. Kohati aga veidi üle võlli kippuv – minu meelest. Ei teagi, mis on jube­ dam: täistuuridele upitatud õu­ dusfaktor, kõigi selle atribuutika peale kuluv rahamägi või toode­ tud massi (plastiku, täispuhuta­ va, plinkiva) meeletu risustus­ faktor. Omal ajal nimetasime

Eesti sai poliitikakujundamise auhinna Möödunud kesknädalal anti Belgradis üle Eestile tunnus­ tus Future Policy Award 2019 noori võimestava poliitika kujundamise eest. Auhinna võtsid vastu Haridus- ja Tea­ dusministeeriumi kantsler Mart Laidmets ja noorteosa­ konna juhataja Reelika Oja­ kivi. Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osa­ lusvõimaluste loomise eest. Tunnustus on kehtivale noo­ r­ tevald­­konna arengukavale, mis pälvis hindamiskomisjoni tähe­ lepanu. Eriliselt toodi esile noortevaldkonna ühtset ja koor­ dineeritud tegevust noortele võrdsete võimaluste ja enese­ teostuse tagamisel. Koos Eestiga pälvisid sama tunnustuse veel Euroopa Nõu­ kogu noorte laialdase kaasamise eest ning Nepaal noorte õiguste tagamisel ja võimaluste laien­ damisel. See on esimene kord, kui Eestit Future Policy Awardiga tunnustati. Auhinda antakse välja alates 2010. aastast.

seda tähtpäeva omavahel ikkagi mardipäevaks. Aga nüüd, olles aastaid kogenud Eesti mardi- ja kadripäevi, on mul raske neid nimesid kasutada vastastikku vahetatavatena. Kodude „õudustamise“ kuns­ tiline tase on kohati väga vinge ja samas paneb mõtlema – mis selle taga on? See tähtpäev on kunagi ammu välja arenenud teatud asjade vastu lugupida­ misest (lahkunud esivanemate vaimud, saagitänu, tulevane vil­ jaõnn), aga neid asju ei ole võimalik sealt enam välja luge­ da. Tundub, et rahvas on kauge­ nenud kalmistutest sedavõrd (ja eks linnastumisega on see para­ tamatu), et hauakivide püstita­ mine ja kontide loopimine ei tundu kohatu. Eestist tulnud ­ inimesele aga paraku vägagi. Eestlased on veel vägagi kal­ mistuid külastav rahvas. See ei ole midagi kauget ja õudset, see on omane, osa elust. Tore on tõdeda, et siin ar­ mastatakse üliväga tolle aasta­ aja meeleolu: kargust, kirjusust ja looduse kahanemist (surma) ja on tõesti, mida armastada, aga kui vaid kaasneks sellega mingi konkreetsem sisu või ­õppetund, moraal... Võib-olla koolis räägitakse, kust sai alguse näoga kõrvits, kaalikalatern ja miks käidi santimas. Mujal, Eestis ja Euroopas, õigupoolest ilmselt üleilmali­ selt, ollakse Hallowe’eni kom­

Eestis sündinud ja kasvanud lapsed arvavad mõnevõrra teadvat, mis asi on Hallowe’en. 28. septembril (NB – enam kui kuu aega enne täht­ päeva) sattusime ühe suure Hallowe’eni poe peale. Need on ajutised õuduste nänni pakkuvad laadad, püstitatatud sügisel parasjagu tüh­ jaks jäänud poepindadele. Seal vastutulevad „ellutärganud“ koletis-­ nukud on juba Hollywoodi tase. „Ma ei arvanud, et see (Hallowe’en) nii hull on!“ tunnistas piiga. Foto: Riina Kindlam

bestiku pealetungiga veidike kimpus, kuna kardetakse, et see matab tagasihoidlikumaid koha­ likke maavillaseid variante. Aga vähemalt on see siiani vaid ühel­ ainsal õhtul. Ei kujuta õn­ neks ette, et Eestis hakatakse aeda­ desse laste rõõmuks nalja pärast hiiglaslikke peata ratsa­ nik­ ke püstitama, sealne rahvas on (vähemalt praegu veel) sel­ leks liiga kahe jalaga maas. Ma arvan tegelikult, et mõned kauged külalised võiks nimeta­ da siin toimuvat väikestviisi tsirkuseks, klounaadiks – seda on lihtsalt raske mõista. Äkki on see mänguasjatootjate van­ denõu? Sobi­ vad ju vandenõud Hallowe’eni­ ga kokku – selles

on ju peidus sõna ÕUD! Kostüümipeod meeldivad loo­ mulikult paljudele ja Eestis pole paraku olemas muud sarnast karnevali-kombestikku, mis tao­ list trallitamise soovi täita võiks. Kui novembrikuiseid vanu, udu­ vinest ilmuvaid mardisante ja lumekirmel krabistavaid kadri­ sante sootuks ära ei unustata (ja koolikasvastus ning muud kul­ tuuriringid selle ohjasid õnneks käest ei lase), siis ega seda 31. oktoobrit eriti karta maksa. Kuid oodata, et Eestis inimesed oma uksi suisa kolmel sügisõh­ tul võõrastele avavad, on vist liig. Ja usteavajate seisukohalt on santidel eelis kollide ees. RIINA KINDLAM

Jõekäärul valmisid juba esimesed jõuluvorstid Esimesed hooaja vorstid on valmis!

veri­

Kaunil tänupüha nädala­ vahetusel oli Jõekääru Su­ vekodu köögis kibekiire. Seitsme vilu­ nud vorstitegi­ jaga oli liitunud kümme nooremat, kes soovivad Jõekääru verivorstivalmista­ mise traditsiooni edasi viia. Pikk ja töömahukas päev lõppes mõnusalt söögilauas, kus aurasid isuäratavalt muidugi mõista jõuluvors­ tid. Ka tänavuaastane vors­ tival­mistamine oli igati õn­ nestunud ettevõte, mida tu­ leb järgnevatel aastatel kindlasti korrata. Jõe­ käärugrupp on sügiseti veri­vorste valmistanud juba vähemalt 13 aastat. Tehakse korralik kogus – vähemalt 250 rõn­ gast, millest suur osa on igal aastal müüdud sõp­russeltskonnale. Kui vahe­ tevahel on vorstival­mistamine profiiti kogunud, on an­ netatud see suveko­dule. Vorstivalmistamine on väga töömahukas, aga see on olnud ka väga lõbus, on saanud palju nalja ja alati on jäänud hea hea tunne koostöö tegemisest. (EN)


14

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Mälestame kurbuses kallist

MÄLESTAME SÜGAVAS LEINAS OMA KALLIST TÜTART, ÕDE, VENNATÜTART JA NÕBU

Snaige Talvi Ann Zahn (sünd. JÕGI) 16. augustil 1986 Torontos – 18. oktoobril 2019 Kingstonis

MARTIN, BRIGITA, VALEV ja SIRJE JÕGI MIKK, KARIN, ALEKS, TEIJA ja LIIS JÕGI

Tryggare kan ingen vara / än Guds lilla barnaskara, stjärnan ej på himlafästet, / fågeln ej i kända nästet. Psalmboken 248:1

Taevasse saab lapsesammul. / Õpetuseks meile ammu / näitas, kus on algusrada: / võta lapsi armastada Rootsi rahvaviis; KLPR 433:3

Nr. 43

Nii laulsid sa, Irene, kord oma rootsi ema­keeles ja õpetasid hiljem eesti lapsi Vancouveri Peetri koguduse pühapäevakoolis, olid aktiivne nais­ ringis, korraldasid raamatupidamist ja Sinu kodu oli teretuseks lahti paljudele koguduse küla­ listele. Meie keskelt oled Sa nüüd lahkunud, ku­ninglikud laulud südames ja huulil.

SÜGAVAS KAASTUNDES JA SÜDAMLIKUS TÄNUS KUMMARDAME

Külli Sermat’it nee OIDERMAA * 18. märts 1968 † 21. oktoober 2019 Südamlik kaastunne ROBERTILE ja lastele LIINALE ja MARKOLE tädi EDA MART EINER ja LORI POTTKAMPER ERIK ja KIM TALLMEISTER   tütred EMILY ja KATRIN

Päike paitagu Su kalmu, kuu ja tähed valvaku… Lahkus varakult meie armas vennanaine ja tädi

Külli Sermat 18. märts 1968 Pärnu – 21. oktoober 2019 Pärnu

Irene Gunhild Olljum’i

Leinab   SERMATI PERE Kanadas

(20. jaanuar 1926, Eesti – 14. oktoober 2019, Kanada) mälestuse juures ning soovime rohket lohutust LILIANILE ja ALARILE laste ning peredega ,,Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.“ Iiobi raamat 19:25

Mälestame meie kauaaegset sõpra

VANCOUVERI PEETRI KOGUDUSE NÕUKOGU JA ÕPETAJA

Aino Tamm Mõlaga Muskokal Aastakümnete eest oli va­nem­ gaididel, skautidel tavaks lõi­ kustänupüha nädalalõpul pi­ dada Algonquinis kanuuretke. Aastaaeg selline, et võis olla sügissoe, aga mäletan ühte korda, kui tuli lund, tuuline ilm lõi laineid, andis teha, et veepinnal tasakaalu pidada, kindaid muidugi ei olnud, sokid täitsid ülesannet. Tihti oli enam kui 25 seiklejat tra­ ditsioonist osa võtmas. Neile toredatele mälestustele lisandus hiljuti meenutus, kui­ das kaks teismelist vallutasid Muskoka jõe punases Lembitu lipkonnalt laenatud kanuus. Muskoka jõe läte on sobivalt Algonquini pargis, sealt ha­ runeb ta aga peatselt. Põhjaharu juurde pääseb Kotkajärvelt Port Sydneys. Sealt Radisson ja des Groseilliers, ehk Alar Allas ja allakirjutanu, tõukasid kanuu vette, algas teekond Muskoka järve poole. Jõgi ise jõuab läbi Muskoka järvestiku Georgian lahte. Alari perekonnal oli suvila Muskoka järves asuval saarel, hea lõppsiht, kus ootas elekter ja mugavused 20. sajandi coureur de bois’idele. Tegime nalja, et mis asja, olime hoopis jooksu­ poisid. Prantsuse keelest otsene tõlge on metsajooksja, aga meile see bois/poiss meeldis. (Hääldamine küll erinev, aga kirjapildis peaaegu sama.) Aja­ lukku on termin läinud aga siiski kui karusnahkade kok­ ­ kuostja/müüja. Oli tõepoolest mitmeti ime­ line teekond. Või vist veekond. Kuna pärast Port Sydney lähi­ seid oli toona väga vähe su­ vilaid jõe ääres. Tea, kuidas praegu on, aga läbisime kilo­

meetreid täielikus vaikuses, jumalaüksi, ei mingeid mootor­ paate ega üllatavalt teisi veesportlasi. Selle­ tõttu ongi kanuuga vaikselt liikumine nii paeluv ja meeldiv. Oli suvi, mitte sügis nagu ülalmainitud Algonquini retketel. Ilm oli va­ helduv, oli nii vihma kui päikest. Ja neid Muskoka nee­ dusi, sääski, peletas tuul, mis ju tavaliselt jõgepidi liikudes jõu­ du kogub. Muide, ajalooliselt on Muskoka esmaasustajad just kirunud neid ve­reimejaid. Heaks näiteks on kuulsa kaardistaja, maadeuurija David Thompsoni kirjutis aastast 1837, kus ta leidis, et „musketoed“ teevad elu lausa põrguks. Ju seda saavad ka Kotkajärve kevadtalgulised kinnitada. Meil aga seda muret tol suvel ei ol­ nud. Jõudsime High Fallsi, uhke koseni, kus on kaua olnud elektri­ jõujaam. Kaunis koht, ja meie esimene portaaž. Mis oli kee­ ruline, kuna pidime läbi võsa kaldal ukerdama. Kanuu­ tajatele polnud rada, pidime im­ proviseerima. Andis teha. High Falls on kaunis, aga ohtlik koht, mõne aasta eest üks nooruk hukkus seal. Kas pole nii, et mida noorem, seda hulljulgem, paraku pahatihti õnnetute tu­ lemustega. Sealt edasi oli aga kahjuks jõgi juba tsivilisatsiooni läbima asumas. Mis muidugi mõnu ei vähendanud, aga jõel kanuuga olek on hoopis teine kui järvel. Oled inimestele, suvilatele lähe­ mal. Jõudsime Bracebridge’i lähistele, kus tuli samuti kaldale astuda. Seal on kaks uhket, võimsat koske. Huvitav ajaloo­ line fakt, et just sinna rajati Ontario esimene elektrijõujaam

vee-energiat rakendades. Soov linna minna ja teiste tehtud sooja sööki nautida oli suur, aga skaudipoisid jäid põhimõtetele truuks. Nüüd oli näha juba miljonili­ si suvilaid. Muskoka suvitus­ piirkonnas on palju selliseid, mida kohalikud nimetavad (pro­ fi)hokimängijate suvepaleedeks. Õieti on Muskoka kaua, juba 19. sajandist saadik olnud rikas­ tele magnetiks, mängumaaks. Ka tänapäeval on kröösused sinna suvemajad, mis majad, lossid ehitanud. Tuntumate hul­ gas on ehk Hollywoodi kuul­ sused Goldie Hawn ja Kurt Russell. On aga palju, kes soovivad anonüümsust. Siis olimegi Muskoka järvel. Mis pole sugugi malbe ise­­­ loo­ muga tuulisel päeval. Ja paraku tuleb seal, nagu juba Brace­ bridge’ist peale, võidelda mootor­paatidega. Õnneks toona neid nõmedaid, lärmakaid JetSki’sid polnud. Kui lõpuks Allaste suvilas, kanuu kaldale tiritud, puu külge seotud, samm, mida algajad ­unustavad, sai rahuldusega olla uhke saavutuse üle. Pisut mood­ sat maailma nautida, puhata, magada ja alles siis mõtlema hakata, kuidas tagasi saame. Nii nagu aastasadade eest Kanadat avastati ning avati, vaid mõla jõul. Jah, noorus on ilus, välja­ kutseid palju, eriti kui on soov looduses, mitte linnasudus ja lärmis olla. Kui piisab mõistust, tänuga saadud skauditarkust, siis sellised retked on tõeliselt laenguks. Ka aastakümneid ­hiljem mälestuste kütkeis. TÕNU NAELAPEA

LEO ALLAS, TOIVO, MARE

Irene Olljum s. BYRBERG 20. jaan. 1926 – 14. okt. 2019 Aastakümneid pühendasid, toetasid, töötasid, et püsima jääks me rahvus ja keel, alati külvasid südamesära keerulisel teel Avaldame kaastunnet LILIANILE perega ALARILE perega Tänuga mälestades    EESTI KULTUURI ÜHING KANADAS EESTI ARHIIV VANCOUVERIS

Põhja-Ontarios on nähtud valgete põtrade paari Põhja-Ontario kiirtee ääres, Timminsi ja Chapleau vahel on märgatud „spirit moose’ide“ paari; nad on ilmselt tulnud tagasi samasse paika, kus nad said suurt tähelepanu möö­ dunud aastal, kirjutas CTV News. Valgete põtrade paari on nähtud kahe nädala jooksul ­

Highway 101 ääres ja inimesed, kes neid märganud, on väga vaimustunud. Tegemist pole albiinopõtra­ dega, sest nende silmad pole punased; loomade valge värv on tingitud osalisest pigmentatsioo­ ni kaotusest nahal ja „juustes“. Valged põdrad on kaitstud provintsi seadusega. (Lüh. CTV)


Nr. 43

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 27. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. A. Liivandi, J. Puusaag. Solist Mi­ kaela Boutilier. Pühapäeval, 27. oktoobril kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHA­TARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 3. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, Külalispastor Eestist G. Kotiesen, J. P. Muusika külalis­ telt. Issanda surma mälestamine. Pühapäeval, 10. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Kolmapäeval, 13. novembril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­ TARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 17. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. J. Puusaag. Külalispastor Eestist H. Puu.

Inglismaal leiti veoki konteinerist 39 surnukeha Briti politsei teatas kolma­ päeval, et Londonist idas asuva Grays’i linna tööstus­ pargi territooriumil leiti veoki konteinerist 39 surnukeha. Arvatavasti saabus veok riiki Bulgaariast. Võimud alustasid mõrvajuurdlust. Mõrvas kahtlustatuna on va­ histatud üks 25-aastane PõhjaIirimaa mees, kes jääb uurimise ajaks vahi alla. Väidetavalt on tegu veokit juhtinud mehega. Esialgselt arvati, et veok sisenes Ühendkuningriiki lau­ päeval Walesi loodetipus Holy­ headist, mis on riigi üks tähtsa­ maid Iirimaaga praamiliiklust korraldavaid sadamaid. Hiljem teatas politsei, et veok saabus riiki Belgiast Zeebruggest ja hukkunud on Hiina kodanikud. Politsei pole ametlikult kin­ nitanud, kas tegu oli inim­ smugeldamise juhtumiga. 2015. aastal juhtus sarnane tragöödia Austrias, kus leiti ühe veoki konteinerist 71 surnukeha. Eelmisel aastal mõistis Ungari kohus juhtumiga seotud inim­ smugeldajate jõugu neli liiget 25 aastaks vangi. (CP/ERR/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 27. oktoobril kl 1.30 pl EESTIKEELSET JU­ MALATEENISTUST KIRI­ KUS EI TOIMU.

Pühapäeval, 27. oktoobril kell 11.30 USUPUHASTUSPÜHA Ingliskeelne jumalateenistus JU­MALATEENISTUS ARMU­ algusega kl. 11.30 h. LAUAGA. Pühapäeval, 3. novembril Pühapäeval, 3. novembril kl kell 11.30 JU­MALATEE­NIS­ 1.30 pl JUMALATEENISTUS. TUS. Pärast jumalateenistust KOGUDUSE LOTERII. LEERIGRUPI esimene leeritund. Loosimisele tulevad sügisannid, Pühapäeval, 10. novembril kell maiustused, joogipoolis, hoidised, 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ lilled jms. – Sinu kogudus või­ MULAUAGA. dab. Annid palume tuua kirikusse Pühapäeval, 17. novembril kell samal pühapäeval või nädal va­ rem. 11.30 JUMALATEENISTUS. Kell 15.00 Palvus Soome Pühapäeval, 10. novembril kl Kodus. 11 h JUMALATEENISTUS Eha­ Kolmapäeval, 20. novembril tares. kell 15.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 10. novembril kl Pühapäeval, 24. novembril kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. 11.30 SURNUTEMÄLES­TUS­ Pühapäeval, 17. novembril kl PÜHA JUMALA­TEE­NIS­TUS 1.30 pl JUMALATEENISTUS. ARMULAUAGA. Laulab kogu­ Pühapäeval, 24. novembril kl duse vokaalansambel. 1.30 pl. Kirikuaasta viimane pühapäev. SURNUTE MÄ­ LES­ EELTEATED: TUSPÜHA JUMALA­TEENIS­ 1. detsembril toimub Peetri TUS ARMULAUAGA. kirikus ühine jumalateenistus Laupäeval, 30. novembril kl koos Päästearmeega. 1.30 pl ESIMESE ADVEN­ 8. detsembril järgneb kell DIPÜHA KONTSERT PALVU­ 11.30 algavale jumalateenistusele SEGA. Segakoor ,,Estonia“. koguduse jõulupuu. Dirigent Ingrid Silm. Leerikooliga saab liituda veel KOGUDUSE JÕULULAUD ka detsembrikuu jooksul. Täpsem eesti rahvus-jõuluroogade ja jõu­ info koguduse õpetajalt tel: lulauludega. 647 273 5858 või email: mart. salumae@eelk.ee Osavõtust palume eelnevalt Jõuluõhtu jumalateenistus 24. teatada Heli Koptile, tel 416 752 7788. detsembril kell 14.00. Pühapäeval, 1. detsembril I Jõulupüha jumalateenistus armulauaga 25. detsembril kell EESTIKEELSET JUMA­LA­ TEENISTUST Agricola kirikus 12.00. Vana-aasta jumalateenistus ei toimu. armulauaga 31. detsembril kell Pühapäeval, 1. detsembril kl 4 16.00. õhtupoolikul PALVUS Soome Naisringi kokkusaamised iga kodus. kuu esimesel kolmapäeval kell LISATEADE. Õp. Kalle 12.00. Kadakas viibib kuni 2. novembri­ Arhiivitoimkonna kokku­ ni kodumaal puhkusel. Talituste saamised esmaspäeviti kl 10.00- küsimustes palun helistage: Riina 14.00. Klaas, tel 416-444-5613.

Hispaanias maeti ümber kindral Franco säilmed Hispaanias maeti neljapäeval ümber endise riigijuhi kindral Franco säilmed. Need kaevati üles grandioossest mäekülge tahutud mausoleumist ja toi­ metati tagasihoidlikumasse puh­ kepaika tema abikaasa kõrvale. Ekshumeerimisoperatsioonil

44 aastat pärast Franco surma osalesid ainult Franco sugulased ja mõned valitsusametnikud. Meedial sündmusele juurde­ pääsu ei olnud. Kindral Franco valitses Hispaaniat 1939.-1975. aastani.

Matusebüroo Aastakümnete kogemused eestlaste teenindamisel. Oskuslik nõuanne ja mõõdukad hinnad. Kim R. Hunter President and Owner

Wayne Hamilton Funeral Director

1403 Bayview Avenue, Toronto, Ontario M4G 3A8 south of Davisville Avenue 416-487-4523 • Fax 416-487-4395

15

HUVITAV TEADA

ADVOKAADID

Leiti osa kuninganna Elizabeth I sajandeid vanast kleidist

ENN ALLAN KUUSKNE

Ühes Inglismaa maakirikus oli sajandeid asunud väärtus­ lik Tuudori-aegne aare, ilma et keegi oleks sellest teadnud, kirjutas CBC. Ajaloolane Eleri Lynn tegi uurimistööd oma raamatu „Tudor Fashion“ jaoks, kui ta neli aastat tagasi avastas Herefordshire kirikus altaririide, mis arvatakse olevat 16. sajandi monarhi, kuninganna Elizabeth I kleit, või vähemalt osa sellest. Tegemist võib olla tema ainu­ kese säilinud kleidi osaga. Hõbedasel materjalil olid kõrge kvaliteediga lilletikandid, mis lubas oletada, et tegemist oli kuningaperele kuuluva riide­ ga; arvatavalt kandis seda kunin­ ganna Elizabeth I, kui ta lähenes 70. eluaastale. Kuigi endise kuninganna gar­ deroob sisaldas umbes 2000 luksuslikku kleiti, pole teada­ olevalt ükski neist tänase päe­ vani säilinud. Leitud riie oli küll heas kor­ ras, kuid siiski vajas see hoo­ likat uurimist ja taastamist. Taastatud kallihinnaline riie on praegu väljas näitusel. (Lüh. CBC)

B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Kanada valimised… (Algus lk. 1)

millega uuel valitsusel tuleb hakata tegelema, on valimiseel­ setes debattides kesksel kohal olnud kliimamuutuse teema, uue torujuhtme ehitamine ning riigi elanike toimetulekuprob­ leemide lahendamine. Lähematel nädalatel seisavad ees valitsuskabineti moodusta­ mise läbirääkimised. Trudeau on lubanud, et uus kabinet moo­ dustatakse soolist võrdsust sil­ mas pidades – nagu ka eelmine. Uue valitsuse ametissekinnita­ mine peaks toimuma 20. no­ vemb­ril. (Kanada meedia andmetel EE)

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

•  Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed •  Laserkirurgia konsultatsioonid •  Avatud ka õhtuti ja laupäeviti •  Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 25. oktoobril 2019 — Friday, October 25, 2019

Nr. 43

Tellige EESTI ELU! Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator EstDocsil on rõõm moderaa­ toriks tagasi kutsuda Artur Talvik 8.-10. novembril k.a. toimuvale eestlaste dokumen­ taalfilmide festivalile Kana­ das. Lõpetanud Eesti Muusika­ aka­deemia lavakunstikateedri, on Artur Talvik 1992. aastast elukutseline filmimees. Olnud üle 30 dokumentaal- ja mängu­ filmi produtsent/režissöör. Tema filmid on pälvinud mitmeid auhindu rahvusvahelistel festi­ validel, kaasa arvatud neli EstDocs’i Publiku lemmiku tiitlit. Tootnud ka üle 250 tele­ reklaami. Kindlasti mäletavad Est­ Docs’i pikaajalised külastajad Arturi omaaegseid heatujulisi öiseid Skype’i vestlusi või ka tema modereerimist 2011. aasta festivalil. Artur on ühiskondlikult ak­ tiivne. Ta oli EFSA nõukogu

Eesti kunstnikud osalevad Kahni loomingust inpireeritud näitusel New Yorgis New Yorgis Gallery RIVAA’s avati USA arhitekti Louis Kahni loomingust inspireeri­ tud kaasaegse kunsti näitus ,,Inversioonid“, kus osaleb ka viis Eesti kunstnikku.

Algas Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus MTÜ Konstantin Pätsi Muu­ seum ja Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja Konstantin Pätsi auks rajatava mäles­ tusmärgi ideevõistluse, mille auhinnafond on 33 000 eurot. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad skulptorite ja ar­ hitektide kollektiive osalema avalikul ideevõistlusel, mille eesmärk on leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline ter­ viklahendus Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamiseks Tal­ linna linnaruumis. Mälestus­ märk rajatakse Eesti Vabariigile

tähendusliku Tartu rahulepingu sõlmimise sajanda juubeli aastal ehk 2020. aastal. Konstantin Pätsi monumendi kavandatav asukoht on ajalooli­ sel Uuel turul Estonia teatri­ hoone taga. Just Estonia Seltsi ruumides valmistati 1918. aasta esimestel nädalatel ette Eesti Iseseisvuse Manifesti ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist, mil­ les Konstantin Pätsil oli keskne ja juhtiv osa. „Konstantin Pätsi lugu võib vaadelda kui Eesti riigi lugu, mis on läbi põimunud lootuse ja lootusetusega, kannatuse ja selle ületamisega, mõistmise ja mõistmatusega. Ehk oleme ik­ kagi Konstantin Pätsi tänuvõlg­ lased? Mitte ainult kui Eesti Vabariigi ühe peamise rajaja ees, vaid ka kui eestluse elus hoidja ees,“ ütles MTÜ Kons­

Louis Kahn sündis 1901. aastal Eestis Kuressaares, kuid tegutses kogu oma elu USA-s, olles omal ajal üks mõjukama­ test arhitektidest maailmas. Kahni töödest inspireeritud näi­ tus toimub New Yorgis Roose­ velti saarel, kus Four Freedomsi park on lähiümbruses ainus näide Kahni loomingust. ,,Inversioonid“ jääb New Yor­ gis avatuks kuni 10. no­ vemb­rini. (ERR/EE)

tantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Oluline on, et mälestusmärk annaks edasi nii Konstantin Pätsi tähtsust ja tähendust Eesti omariiklusele kui ka rikastaks linnaruumi. Ideekavandid tuleb esitada Eesti Arhitektide Liitu hiljemalt 21.01.2020 kell 15.00. Võistluse tulemused avalikustatakse hilje­ malt 23. veebruaril 2020.

esi­mees murdelisel ajal, on tun­ tud Juminda poolsaare kogu­ konnaaktivistina, vabatahtliku merepäästeühingu juht jne. Viimastel aastatel on Arturi elu nagu filmis. Ta valiti 2015. a Riigikogu XIII koosseisu liik­ meks, kus ta sai eriti tuntuks kui korruptsioonikütt. Ta juhtis korruptsioonivastast erikomis­ joni. Tänavusest kevadest on ta jälle vabamees, olles uudse lähenemisega Elurikkuse Era­ konna üks asutajatest ja juha­ tuse liige. Rohkem informatsiooni Est­ Docs festivali kohta: www.­ estdocs.com

Sündmuste kalender • Laup., 5. okt. – teisip., 5. nov. ARNE ROOSMANI NÄITUS ,,A TOUCH OF JAZZ“ Studio Dreamshare’is, Pembroke, Ont., 18 Pembroke St. W. - laup., 26. okt. kl 6:30 pl NIGHT OF JAZZ. • Reedel, 25. okt. kl 7 õ RAHVUSÜLIKOOLI 100. AASTA­ PÄEVA AKTUS ja VASTUVÕTT Tartu College’is. • EESTI KIRJANIKUD REIN RAUD ja KAI AARELEID TIFA’l (Toronto International Festival of Authors): -  laup., 26. okt. kl 6 õ; -  pühap., 27. okt. kl 7 õ; -  kolmap., 30. okt. kl 6 õ Harbourfront Centre’is. • Laup., 2. nov. kl 4 pl JUUBELISADU 2019 Eesti Majas: Toronto Eesti Selts 75, Toronto Eesti Seltsi Täienduskool 70, Toronto Eesti Seltsi Keskkool 55, Toronto Eesti Seltsi Lasteaed 55, Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi 50. • Pühap., 3. nov. pärast jumalateenistust VANA-ANDRESE KO­­GU­ DUSE LOTERII Agricola kirikus. • Pühap., 3. nov. kl 3 pl KOHTUMINE EESTI KIRJANIKE REIN RAUA ja KAI AARE­

LEIDIGA Tartu College’is. • Kolmap., 6. nov. kl 7 õ ANDRES KASEKAMPI LOENG ,,Vaikiv ajastu“ Tartu College’is. • Reede-pühap., 8.-10. nov. ESTDOCS. GALAÕHTU reedel, 8. nov. kl 6 õ Eesti Majas. • Neljap., 14.- pühap.,17. nov. MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE: Global Learning Centre’is ja erinevates esinemispaikades. Piletid ja info: estonianmusicweek.ca. • Estonian Music Week üritused toimuvad järgnevalt: -  Neljap., 14. nov. Ensemble U (WE: Global Learning Centre); Avaüritus (Archeo) -  Reedel, 15. nov. Puuluup, Kaili Kinnon, Mari Sild (Art­ scape Sandbox) -  Laup., 16. nov. NOËP (The Hideout), Puuluup (Cotton Factory, Hamilton) -  Pühap., 17. nov. lõpupidu: Vaiko Eplik, Tiina Kiik (Tartu College) -  Reedel, 29. ja laup., 30 nov. lisakontserdid: -  Kadri Voorand ja Laila Biali (reedel Cotton Factory, Hamilton ja laup. Royal Cinema, Toronto). • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Pühapäeval, 3. novembril pärast jumalateenistust Agricola kiriku all-saalis

VANA-ANDRESE KOGUDUSE IGA-AASTANE LOTERII Ootame loteriile toiduande (maitsvaid kooke, pirukaid, küpsiseid, hoidiseid), joogipoolist ning kauneid potililli. Annid saab tuua kirikusse pühapäeviti enne jumalateenistuse algust. Kohv ja suupisted. Sinu and ja õnneloos valmistab rõõmu. Tänulikkus ulatab heategevusele käe! Koguduse juhatus


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.