Eesti Elu / Estonian Life No. 42 | Oct 18, 2019

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, October 18, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10) Nr. 42, 2019

Reedel, 18. oktoobril — Friday, October 18

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $3.00

Ülemaailmsel Eesti Kesknõukogul oli tegus aasta Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu pidas Eestis koosolekut Ülemaailmse Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) täiskogu kogu­ neb tavaliselt kevadel. See­ kordne koosoleku aeg, 20.-21. september, oli ajastatud suur­ põgenemise 75. aastapäeva mälestussündmustega, mida peeti nii Eestis mitmel pool kui mujal maailmas, kus elab tollaste pagulaste järeltulijaid. Suurpõgenemise nii ulatuslik mälestamine toimus ÜEKNi initsiatiivil ja korraldusel, see oli üks kolmest suurprojektist, mida 11 riigi eestlaste keskor­ ganisatsioonide ühendus sel aastal läbi viis. Mälestus­ sünd­ mused toimusid nii Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kumnas Har­ jumaal kui Saaremaal. ÜEKN on esitanud Eesti valitsusele ja riigi­ kogule ametliku taotluse kuulutada 19. september suur­ põgenemise mälestuspäevaks, et seda saaks samaväärselt tähis­ tada nagu igal aastal mälesta­

Aho Rebas Rootsist. Foto: Kärt Ulman

takse suurküüditamiste ohvreid. ÜEKNi poolt vedas suurpõge­ nemise aastapäeva projekti Iivi Zajedova Tšehhist. Teine suurprojekt oli juulis ESTO 2019 raames toimunud rahvuskongress, mis sai ulatus­ likku kajastust eesti meedias ning millel osalesid välisminis­ ter Urmas Reinsalu, rahvastiku­ minister Riina Solman ja presi­ dent Kersti Kaljulaid. Rahvus­ kongressi korraldasid ÜEKNi juhatuse liikmed Leelo Pukk Rootsist ja Reet Marten-Sehr Kanadast. Kolmas suur verstapost ÜEKNi teekonnal on organisat­ siooni ajalugu ja tegevust kajas­ tav raamat, mis valmis vahetult enne aastakoosolekut. ,,Eestla­sed laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmes­ maade lugu“ on rohkete piltide­ ga kakskeelne (eesti ja inglise keeles) kinkeraamat, mis kajas­ tab eestlaste elu nende keskor­ ganisatsioonide tegevuse kaudu 12 riigis (Soome liikmelisus on praeguseks peatatud kuni kesk­ organisatsiooni taasloomiseni). Raamat oli mõeldud ÜEKNi kingitusena Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. ÜEKN kinkis raamatu presidendile ja valit­ suse liikmetele ning isikliku raamatu said kõik riigikogu liikmed. Kindlasti on neil nüüd kergem väliseestlaste küsimus­ tes orienteeruda kui käsiraamat käepärast. ÜEKNi raamatu pro­ jekti juht oli Ülle Ederma USAst ning tema kaudu saab mõningaid eksemplare osta, saates meili Ülle Edermale edermau@verizon.net. Esimene täiskogu koosoleku päev 20. septembril peeti Tal­lin­ nas Kultuuriministeeriumi saalis,

ÜEKNi täiskogu liikmed laekur Gilda Karu USAst, Külli Sulg Venemaalt, president Arnold Rüütel, ÜEKNi ajutine esimees Marju Rink-Abel ja Tiina Kõiv Inglismaalt. Foto: Kärt Ulman

ÜEKNi täiskogult pärast 21. septembri koosolekupäeva lõppu Kumna mõisas.

Foto: Aho Rebas

Hetk mälestuspärja asetamise tseremoonialt. Pärjaga Aavo Reinfeldt.

Foto: Kärt Ulman

tervitusega esines kultuuriminis­ ter Tõnis Lukas. Kultuuri­ minister tänas maailmas laiali elavaid eestlasi muljetavaldava koostöö eest ning selle eest, et eesti kultuur levib üle maailma. Tänu lõimumisvaldkonna rah­­ vusvaheliste suhete juhile AnneLy Reimaale, kelle kaudu sai ÜEKN tasuta kasutada kultuuri­ ministeeriumi ruume. ÜEKN ühendab eestlasi 11 riigis, mis kõik on väga erine­ vad nii oma seadusandluselt, ärireeglitelt kui kombestiku poolest. Seega on arusaadav, et palju energiat läheb organisat­ sioonis protseduurireeglitele, et kindlustada asjadest samamoodi arusaamine ning sujuv liikmes­ maade koostöö. Paraku tähen­dab see ka pidevat kodukorrareeglite täiendamist ja kohendamist vas­ tavalt muutunud olukorrale. ÜEKN on loodud USAs, põhi­ kiri on kinnitatud USA seaduste kohaselt 1982. a ning ütleb muuhulgas, et Kesknõukogu on asutatud, et korjata ja majan­ dada kapitali heategevuse, tea­ duse, hariduse ja kirjanduse

a­rendamiseks vastavalt 1954. aasta Internal Revenue Code (USA Föderaalse Maksuameti seaduse) Section 501(c)(3). Ka organisatsiooni raamatupida­ mine käib USA reeglite järgi ning Vabadusfond, mille divi­ dendidest organisatsioon oma tegevust rahastab, on kogutud peamiselt Ameerika eestlastelt. Mis tähendab seda, et kuigi rah­ vusvaheline ühendus, järgib ÜEKN siiski ennekõike USA seadusandlusest tulenevaid nõu­ deid. Seekord organisatsiooni ko­ dukorras struktuuri muutvaid parandusi ei tehtud ja päev möödus organisatsiooni sisemisi suhteid analüüsides ja korrasta­ des. ÜEKNil oli erakordselt tege­ vusrohke aasta suurte avalike sündmustega, mis tähendas ka tavalisest suuremaid kulutusi. Esimese päeva lõpuks analüüsiti ning võeti teadmiseks laekur Gilda Karu esitatud majandus­ aruanded ning liikmesmaade te­ gevusaruanded. Koosolekupäeva 20. sep­

temb­ ril lõpetas 1944. a suur­ põgenemise mälestussündmus ­Oku­patsioonide ja vabaduse muu­ seumis Vabamu, kus oma põgenemislugusid jagasid Maie Barrow Austraaliast ja Ülle Ederma USAst, lisaks osales vestluses ajakirjanik Enn Hallik, kes koos Tiit Läänega on põge­ nemislugusid kogunud üle ­maailma. Vestlust juhtis kirjanik Imbi Paju. Õhtu teises pooles esitleti ÜEKNi värsket ajaloo- ja tege­ vusraamatut ,,Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu“. 21. septembri varahommikul viis tellitud buss täiskogulised Kumna mõisa Harjumaal, kus jätkus ÜEKNi täiskogu koo­ s­ olek. Kumna mõisahärra Raivo Kalve võttis meid vastu, tutvus­ tas imelist mõisahoonet ning andis lühikese ülevaate mõisa ajaloost. Muuhulgas on mõisa ruumides üleval suurepärane kollektsioon ajaloolistest Eestit käsitlevatest gravüüridest – kui (Järgneb lk. 4)


2

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Nr. 42

Eesti president kutsus kolm soomeugri rahvaste presidenti maailmakongressile President Kersti Kaljulaid saatis sel nädalal kutse suvel Tartus toimuvale VIII soomeugri rahvaste maailmakong­ ressile Soome presidendile Sauli Niinistöle, Ungari pre­ sidendile János Áderile ja Venemaa presidendile Vla­ dimir Putinile.

Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) •  Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. •  Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: •  1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Taas eeskujuks Homme on riiklik hõimurahvapäev; hõimupäevad aga on juba 9. oktoobrist saadik käigus. Eesti on selgelt, kuigi rahvastiku poolest kõike väiksem soome-ugri riik, Ungari ja Soome järel astunud ees­ kujuna Venemaal asuvatele teistele, mitte nii väikestele soome-ugri rahvastele. Seda kinnitas möödunud nädalal Tallinnas ersade vanem Bolajen Syres. Venemaal on mordvalased laiali paisatud oma ürgasualadest. Paraku ühendab neid vene keel, aga 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 744 237 mordvalast, seega õige markantne arv. On olemas Mordva Vabariik, vabariik Venemaa mõistes seda muidugi pole, aga on ilusam sõna kui oblast. Seal elab 333 112 mordvalast, kahjuks vaid 40% elanikkonnast. Huvitav on see, et mordvalased ise on kaheks jaotatud – ersad ja mokšad. Mordvalased ise nimetavad end ersadeks või mokšadeks ja ütlevad: „Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas.“ Mordva keel on ikka elav. Syres oli Tallinnas, kuna mordvalastel on päris tugev side eestlastega. Eestis, 2003. aasta seisuga, andsid statistikaametile teada 562 mordvalast, et see on nende päritolu. Ka tegutseb Maarjamaal Mordva-Eesti Kultuuriselts ja Eesti-Ersa Kultuuriühing „Sjatko“, tõlkes Säde. Paul Goble pole mitte ainult eestlaste sõber, aga ka soome-ugrilaste. Oma võrgupäevikus kommenteeris ta Syresi arva­ musi Eesti ja eestlaste kohta, mida muide kui mujal eestikeelses meedias märgiti, siis väga tagasihoidlikult. Ersade vanem, pärast lillede asetamist Vabadussõja võidusamba jalamile rõhutas soomeugri rahvaste kokkukuuluvust ja Eesti ning eestlaste rolli eeskujuna teistele rahvastele, kes pole vabadust saavutanud, kuigi ponnis­ tatakse selles suunas. Syres lausus, et Eesti on ka ersadele kodumaaks. Ta rõhutas, et Eesti on soomeugrilaste edukamaid riike ja on vaidlemata autoriteediks ja juhiks neile, kes peavad ikka Venemaal võitlema kultuuri ja keeleliste õiguste eest. Ta lisas, et Eesti toetab mordvalasi ja hin­ dab nende saavutusi. Sõnavõtus Vabaduse väljakul toonitas mordvalane, et Eesti on ersa­dele eeskujuks – kuidas armastada ja võidelda oma maa eest, kudas hoida ja arendada keelt ja kultuuri, kuidas olla edukas ja samas ulatada vendadele abikäe. Mordvalased on tänulikud eestlastele nende vapruse, südikuse, lootuse ja võitude näol neile nii juhtivate põhimõtete andmisega. Ilusad sõnad, ja siirad, kinnitades, et ei ole üksi ükski maa ega soome-ugri rahvas. Dr Goble’i võrgupäevik on hetkel parim allikas soome-ugri rahvaste võitluste kohta teada saamaks. Eesti meediasse, teadagi mitte Venemaal, sellised uudised tihti ei jõua. Goble’i allikas kokkuvõtteks Syresi Tallinna esinemisest oli venekeelne, neile, kes seda keelt ei oska, on sellised tõlked, kokkuvõtted asendamatud. Nii jõuab vähemalt inglise keelt lugevale inimesele ülevaade sellest, kuidas Eesti on oluliseks eeskujuks. TÕNU NAELAPEA

Foto: välisministeerium

Eesti uus suursaadik Rootsis andis kuningale üle volikirja Eesti uus suursaadik Rootsis Margus Kolga andis eelmisel nädalal üle volikirja Rootsi kuningas Carl XVI Gustafile. Volikirja üleandmise tsere­ mooniale järgnenud vestluses kinnitasid Rootsi kuningas ja suursaadik kahe riigi häid suhteid ning arutlesid kokku­ puutepunktide üle ajaloos. Suursaadik tänas Rootsi riiki Rootsi-Eesti koostööfondi alga­ tuse eest ja tunnustas Rootsi välisteenistuse toetust Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kam­ paaniale. Enne Rootsi siirdu­ mist alates 2016. aastast juhtis Kolga edukalt Eesti kampaaniat

ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kohale. Vesteldi ka Tartu Ülikoolist ning ülikooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi olulisusest Eesti haridusmaastiku kujunemisel. Suursaadik Margus Kolga on välisministeeriumis 2007. aas­ tast, kui asus tööle poliitikaosa­ konna peadirektorina. Alates 2010. a oli ta suursaadik Eesti alalises esinduses ÜRO juures New Yorgis ning 2015.a poliiti­ kaosakonna rahvusvaheliste or­ ganisatsioonide büroo nõunik. Margus Kolga räägib inglise, soome, vene ja saksa keelt. (VMPT/EE)

Eestis teenivad Briti sõdurid saavad häirivaid sõnumeid

Vene noortel on kaitseväes kohustuslik eesti keelt õppida

Eestis teenivad Briti sõdurid on kaevanud salapäraste sõ­­nu­­ mite üle, mis ilmuvad nende sotsiaalmeediakontodele ja mo­­­biiltelefonidesse, teatasid allikad ajalehele Daily Tele­ graph. Briti ametnike arvates on tegemist osaga kübersõjast, mil­ lega Moskva püüab Briti sõdureid ja nende liitlasi äre­ vaks teha ja hirmutada. Alates Briti sõdurite Eestisse saabumisest 2017. a on paljud neist saanud kahtlasi sõnumeid Facebooki või Twitteri konto­ dele ning sõnumeid on saadetud ka isiklikele nutitelefonidele, vahendas ka kolmapäevane National Post. Facebooki ja Twitteri sõnu­ mid arvatakse olevat niini­­ me­ tatud „bot’ide“ – pidevalt Kremli propagandat levitavate Venemaaga seotud anonüümsete kontode töö. NATO ametnikud on rää­ ki­ nud ka murest, et Moskva häkib sõdurite nutitelefone, et saada kasulikke andmeid ja kontakte. Suurbritannia riigikaitsestaa­ bi ülem, kindral Sir Nick Carter hoiatas äsja, et Suurbritannia on sõjas iga päev pidevate küber­ rünnakute tõttu Venemaalt ja mujalt. Carteri sõnul ei ole tänapäeva maailmas piiri sõja ja rahu vahel enam olemas. Varem sel aastal teatas Briti armee, et osaleb esimest korda sotsiaalmeediasõjategevuses uue üksusega, mis moodustati vas­ tutegevuseks Venemaa pahataht­ likule tegevusele.

Alates käesolevast aastast hakkas Kaitsevägi kohustusli­ kult eesti keelt õpetama nen­ dele ajateenijatele, kelle eesti keele oskus on puudulik. Aas­ tas on eesti keele õpet vaja­ vaid ajateenijaid 300 ümber. Rahvusringhäälingule ütles Kaitseväe pressijaoskonna ülem, major Arvo Jõesalu, et osade ajateenijate puudulik keeleoskus osutus probleemiks, kuna õppu­ sed, aga ka näiteks autojuhikoo­ litused toimuvad eesti keeles. Kaitsevägi on ajateenijatele ka varem, alates 2016. aastast eesti keelt õpetanud, kuid nüüd on see mitteoskajatele kohustus­ lik. Eesti keelt õpetatakse prae­ gu Jõhvis Viru jalaväepataljonis, Tapal tagalapataljonis ja Paldis­ kis Kalevi jalaväepataljonis, küberväejuhatuses, Toetuse väe­ juhatuse logistikapataljonis, va­ hipataljonis ja Kuperjanovi jala­ väepataljonis. Keelt õpetatakse ajateenija­ tele praegu kahel päeval nädalas ja see toimub sõjaväelise õppe­ töö välisel ajal ehk ajateenijate vabast ajast. Aastas kulub eesti keele õp­ pele kaitseväel paarkümmend tuhat eurot. Alates 2020. aastast kulutatakse sellele orienteeru­ valt 45 000 eurot, mille sees on nii algõpe kui ka õpe edasijõud­ nutele. (ERR/EE)

Eesti Rahva Muuseumis 17.– 19. juunini toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilita­ misele ja edasiandmisele klii­ ma­muutuste mõju rahvastele ja kultuuri innovatsiooni küsimusi. Kongressi korraldava MTÜ Fenno-Ugria Asutuse tegevjuht Viia-Kadi Raudalainen selgitas, et kuigi soome-ugri rahvaste maailmakongressid on valitsus­ test ja poliitilistest parteidest sõltumatud kodanikualgatusli­ kud foorumid, annab presi­ dentide osalemine sündmusele kaalu ja aitab paremini täita kongresside eesmärki: „See ai­ tab arendada ja kaitsta soomeugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli ning edendada soome-ugri rahvaste omavahe­ list koostööd erinevatel tasandi­ tel, samuti teadvustada soomeugri rahvaste probleeme laiema avalikkuse seas.“ 1992. aastast iga nelja aasta tagant vahel­ dumisi Venemaal, Ungaris, Soomes ja Eestis toimuvatel kongressidel on alates 2000. aastast Soome, Ungari ja Eesti presidendid alati ka kohal viibi­ nud. Venemaa riigipea Dmitri Medvedjev osales kongressil 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis. Ühtlasi kutsus president Kaljulaid kõiki kolme riigipead samaaegselt Eestisse ka kahe­ poolsele visiidile. „Nii saame jätkata konstruktiivseid arut­ elusid, mis loodetavasti aitavad kaasa meie riikide teine­tei­se­mõistmisele, süvendavad kahepoolseid heanaaberlikke suh­ teid, koostööd Läänemere regioonis ning maailmalaval laiemalt,“ selgitas riigipea. Suulised kutsed on riigipeadele edastatud juba varem. (VPK/EE)

Stockholmi piirkonnas toimus ööga kolm plahvatust Ööl vastu neljapäeva toimus Stockholmi piirkonnas kolm tugevat plahvatust – Söder­ malmi linnaosas, Vaxholmi piirkonnas Stockholmi saares­ tikus ning Södertälje linnas Stockholmi läänis, vahendasid Yle ja Iltalehti. Plahvatused lõhkusid akna­ klaase ning tekitasid hoonetele kahjustusi, keegi vigastada ei saanud. ,,Tegemist võib olla nii gaa­ siplahvatuste kui ka kuritegude­ ga, kuid me ei soovi praeguses staadiumis spekuleerima haka­ ta,“ kommenteeris Stockholmi politsei esindaja Peter Asp SVT-le. (ERR/EE)


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

3

Eestis on jätkuvalt populaarseim Reformierakond Oktoobrikuus erakondade reitingutes võrreldes septemb­ riga suuri muutusi ei toi­ munud. ERR-i tellitud Turuuuringute AS-i küsitlusest ­selgub, et jätkuvalt on suurim toetus Reformierakonnal (32% toetus). Keskerakonda toetas oktoob­

ris 22 %, EKRE-t 17% valijaist, sotsiaaldemokraate 9% ja Isa­ maad kuus protsenti vastanuist. Parlamendiväline Eesti 200 kogus oktoobris varasema viie asemel seitse protsenti toetust. Rohelisi toetab kolm ja Vabaerakonda üks protsent vali­ jatest. Elurikkuse Erakonna toe­

tus jäi alla ühe protsendi. Kui vaadata erakondade toe­ tustrendi kevadiste riigikogu valimiste järel, siis võib näha Reformierakonna toetuse tõusu ning Isamaa toetuse märkimis­ väärset langust. Teiste erakon­ dade reitingud on püsinud suhteliselt stabiilsena. (ERR/EE)

Uus Brexiti kokkulepe

kontrolli, ning nüüd peaks par­ lament Brexiti laupäevasel hääletusel teoks tegema.

f­inantskohustusi Euroopa Liidu ees, mille summaks hinnatakse 39 miljardit naela.

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier selgitas pressi­ konverentsil, et EL-i liikmesrii­ gid kujundasid oma seisukoha ühiselt ning et kokkuleppele on jõutud. 27 liikmesriigile tutvus­ tab seda ülemkogule saabunud Briti peaminister Johnson. Barnier’ sõnul nõustus Ühendkuningriik täitma oma

Küsimusele, mis saab siis, kui Põhja-Iiri unionistide vastu­ seisu tõttu kokkulepe Briti parla­ mendilt heakskiitu ei saa, vastas Barnier märkusega, et hüpoteetiliste olukordade üle ta spekuleerida ei soovi ning et peaminister Johnson on veen­ dunud, et parlament kiidab leppe heaks. (ERR/EE)

Balti Assamblee kirjanduspreemia sai Leelo Tungal

Šoti rahvuslased soovivad uut ise­ seisvus­referen­dumit

Neljapäeval vahendasid erine­ vad uudistekanalid teadet, mille kohaselt Ühend­ kuning­ riik ja Euroopa Liit on sõlminud Brexiti asjus kokku­ leppe. Teadet kinnitasid Briti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Johnson märkis oma tea­ daandes, et on olemas uus kokku­ lepe, mis võtab tagasi

Eesti uuelt veebirakenduselt näeb, kuidas riigil läheb Sel nädalal esitlesid Statis­ ti­ kaamet ja riigikantselei uut veebirakendust Tõetamm, mis on riigi tähtsamate näitajate mõõdupuu ning annab üle­ vaate sellest, kuidas riigil läheb. Tõetamme saavad kasutada nii riigi- kui ka erasektori tööta­ jad. Ennekõike on see mõeldud neile, kes tunnevad huvi, kuidas Eesti riigil päriselt läheb ja soovivad tegelikele andmetele toetudes langetada otsuseid kaalutletult. Rakenduses on võrreldud tu­ lemusi enam kui 135 mõõdeta­ va näitaja alusel, mis esinevad ,,Vabariigi Valitsuse tegevus­ prog­ rammis 2019–2023“ (lähe­ mad eesmärgid), ,,Eesti 2020“ prog­ rammis (vahepealsed ees­ mär­ gid) ning säästva arengu riiklikus strateegias ,,Säästev Eesti 21“ (kaugemad eesmär­ gid). Ku­ vatud on 15 tegevus­ haru andmed ja tulemused on esitatud vastavalt rohelistel, kol­ lastel või punastel lehtedel. (ERR/EE)

Boriss Nemtsovi mälestati uue dokfilmiga Moskvas mälestati tema 60. sünniaastapäeval 9. oktoobril opositsioonipoliitik Boriss Nemtsovi, kes mõrvati veeb­ ruaris 2015. a Kremli lähedal. Sahharovi keskuse väikses saalis avati Nemtsovile pühen­ datud näitus ja Nemtsovi sõbrad panid tähtpäevaks kokku doku­ mentaalfilmi, mis koosneb tape­ tud poliitiku tsitaatidest. Nemtsovi tapmisest on möö­ dunud neli ja pool aastat. Tema väidetavatele tapjatele määrati mitmeaastane vangistus. Nemt­ so­vi sõbrad ei ole sellega rahul, kuna nende arvates on tapmise organisaatorid ja tellijad vaba­ duses.

Selleaastse Balti Assamblee kirjanduspreemia pälvis Leelo Tungal raamatuga ,,Seltsimees laps“. Preemia määratakse viimasel kolmel aastal ilmu­ nud väljapaistva kirjandus­ teose eest, mis on kirjutatud eesti, läti või leedu keeles. Varem on Eesti autoritest sama preemia saanud Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik“ (1994), Jaan Kaplinski ,,Jää ja Titanic“ ning ,,Mitu suve ja kevadet“ (1997), Jaan Krossi ,,Paigal­ lend“ (1999), Jaan Tätte ,,Näi­ dendid“ (2002), Hasso Krulli ,,Meeter ja demeeter“ (2005), Ene Mihkelsoni ,,Torn“ (2010) ning Peeter Sauteri ,,Ära jäta mind rahule. A Love Story“ (2014). (ERR/EE)

Andropoffi villa võidakse võtta kaitse alla

Šoti Rahvuspartei (SNP) kuu­ lutab järgmisel aastal välja uue iseseisvusreferendumi, ütles erakonna liider ja Šoti esimene minister Nicola Sturgeon teisipäeval Aber­dee­ nis aastakongressil. Arvamusküsitlused näitavad kasvavat toetust ülejäänud Ühendkuningriigist lahkulöö­ misele ning Sturgeoni sõnul on juba aeg anda rahvale võimalus valida. Edinburghi valitsus peab teise referendumi läbiviimiseks küsima luba Briti valitsuselt Londonis. Šoti valijad hääletasid 2014. aasta referendumil iseseisvu­ mise maha. Brexit on aga küsi­ muse taas päevakorda tõstnud. (BNS/D/EE)

tuslikke interjööri elemente. Näiteks on peahoones alles vestibüüli betoonist kassettlagi ja dolomiidist hammaslõikevööd trepikodades. Kino-mängude­ Endine ENSV tippjuhtide ma­ja interjööris on alles ARS-i puhkekompleks Pärnumaal valgustid ja raketisejälgedega Valgerannas, mis on tuntud betoonlaed. Saun-puhkemajas on kui Andropoffi villa, on muin­ alles Taevo Gansi disainitud suskaitseameti hinnangul ar­ ­ metallist stangedel rippvalgustid hitektuurselt kõrgetasemeline ja metallist rippnagid. ja Eesti ajaloos märgilise täht­ Nõukogude ajal oli Valge­ran­ susega ning amet soovitab na kompleksi peamajas partei ja kultuuriministril selle kuu­ valitsuse tipptegijate rannaresi­ lutada kultuurimälestiseks. dents, kus oli neli sviiti, töö­ Hoo­­nete omanikud on komp­ kabinetid ja suur vastuvõttude leksi kaitse alla võtmisele saal. Kompleks rajati ENSV vastu. ministrite nõukogu nomenkla­ Ekspertide hinnangul on tuuri liikmetele ja nende küla­ Valgeranna puhkekeskuse hoo­ listele, kuna oli tarvis väärilisi ned nõukogude perioodi ühed puhkevõimalusi ja esinduslikku väärtuslikumad ja eripärasemad kohta võimuesindajate mitte­­arhitektuuriteosed Eestis. Kolme a­metlikeks kohtumisteks. hoonet peetakse ka Raine Karbi (peahoone) ja Meeli Truu (kino­mängudemaja ning saun-puh­ kemaja) kõige uuenduslikuma loomeperioodi suurepärasteks näideteks, kujutades endast post­ modernismi ideestiku tõl­ gendusi. Foto: internetist Säilinud on ka mitmeid väär­

Foto: Edgar Saar

Julius Kuperjanovit mälestades Hoolimata vihmasajust, kogu­ nes Aldo nimepäeval, 11. ok­ ­ toobril kell 11 Tartus Raadi kalmistule väike rahvahulk lippude, pärgade, lillede ja küünaldega, et koos Kuper­ janovi jalaväepataljoni sõ­ ­ durpoistega mälestada Vaba­ dus­ s õja sangarit Julius Kuperjanovit. Temanimelise jalaväepataljoni kaplani tava­ kohase tuumaka usulise mõtiskluse ja ühise Meie Isa palve lugemise järel jõudis sõnajärg allakirjutanuni: „Kallid siinolijad! Lubage öelda paar sõna Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Küün­ lapäeval sajand tagasi, oli Tartu leinas. Välksõja tunnustega Eesti Vabadussõja vastupeale­ tung oli jõudnud Valga lähistele. Paju lahingus surmavalt haavata saanud väejuht Julius Kuper­ janov suri Tartus 2. veebruaril 1919. Kuperjanovi partisanisalga iga reamees teadis, et Eestil on õigus oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Kuperjanov­la­ sed, 5. Jalaväerügemendi jt. väeosade võitlejad vabastasid Petserimaa. Kallid siinolijad! Lubage tänada kuperjanovlasi, kes aus­ tavad väärikalt oma väejuhi mälestust! Olge tänatud kõik, kes te tulite Julius Kuperjanovi 125. sünniaastapäeval teda mä­ les­tama.“ Olgu tänatud Olev Teder ja tema juhitud Julius Kuperjanovi

Selts, kes väsimatult tegeleb meie rahvuskangelase elu ja võitluse uurimise ning tutvusta­ misega. Olgu tänatud need, kes läbi aegade on kaitsnud ja hooldanud Julius Kuperjanovi kalmu ja väärikat hauatähist, mille külge isegi punased ei jul­ genud oma kätt panna. Olgu tä­ natud need, kes sageli ohtusid trotsides ja selle tõttu vaenamist kogedes on rahvuslikel pühadel väejuhi kalmul küünlaid süü­ danud! Lubage lugejate tähelepanu juhtida sellele, et 29. novembril on Petserimaa vabadusvõitleja Reet Tobre 60. sünniaastapäev, mida tuleb väärikalt tähistada. Kui keegi tunneb Reeda lähedasi, palun sellest märku anda Tartu Rahu Põlistamise Seltsile, tel 56 908 945 või meiliaadressil Aldo.Kals@gmail.com. ALDO KALS

KANADA UUDISED

MANITOBA. Provintsi tabas eelmisel nädalal ootamatu vara­ jane lumetorm, mis tegi palju kahju – elektrita jäi mituküm­ mend tuhat majapidamist. Pro­ vintsis kuulutati välja eriolu­ kord ning elektri taastustööd jätkusid ka sel nädalal.


4

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Toronto Eesti Seltsi tegevuse ülevaade Toronto Eesti Selts pidas 2. oktoobril 2019 oma aasta­ peakoosoleku Toronto Eesti Majas. Anne Liis Keelmann esitas 2018-2019 tegevusaasta aruande. Rahvajõulupuul 2018 TES müüs EV101 pileteid ja võttis vastu liikmemakse (ainult $10 aastas). TES korraldas EV101 kont­ sert-aktuse lõunasöögiga koos lipuheiskamisega Eesti Maja ees. Sellele eelnes oikumeeni­ line jumalateenistus Baptisti­ kirikus. Saal oli külalisi täis. Ylo-Mark Saar pidas väga huvi­ tava kõne sõjaveteranide nimel. Estonia koor esines viie lauluga ning juhatas mitmeid ühislaule. EERK korraldas labakinnaste näituse. Oli tore pidulik peale­ lõuna. Eelmisel tegevusaastal TES toetas majanduslikult Aupea­ konsulaati, TES lasteaeda, TES Täienduskoole, kooli kalendri projekti, Skautide ja Gaidide Malevat, ,,Kõla“ orkestrit, TENS-i noorte tegevust, Seed­ rioru Suviharja ja Estdocs’i filmifestivali kuulutuste näol. Võidupüha tervitus ilmus Eesti Elus. Eesti sõduritele saadeti jõu­ lurõõmu Täienduskooli laste kirjade ja jooniste näol. Seltsi juurde asutati noortegrupp

Ülemaailmsel… (Algus lk. 1)

satute Kumna mõisa, uurige neid kindlasti. Kumna mõisa ­tasuta kasutamise eest suur tänu Keila linnavalitsusele eesotsas Keila linnapea Enno Felsiga, Raivo Kalvele ning Tõnu Karule selle organiseerimise eest. Täiskogu teise päeva koos­o­ lek algas ÜEKNi esimehe Aavo Reinfeldti aruandega eel­ misel õhtul Haapsalus toimunud suurpõgenemise mälestussünd­ musest Haapsalu Toomkirikus, kus Aavo esindas ÜEKNi, tänu kelle initsiatiivile need mäles­ tussündmused üle Eesti aset leidsid. Täiskogu avaldas pro­ jekti juhile Iivi Zajedovale tänu suurpõgenemise sündmuste kor­ ralduse ja koordineerimise eest. Iivi ise tuletas täiskogule meelde, et uuele riigikogule ja valit­ susele tuleb uuesti saata ÜEKNi märgukiri, kus ÜEKN teeb ette­ paneku kuulutada 19. september ametlikuks suurpõgenemise mä­ lestuspäevaks. Keskpäeval osalesid täiskogu esindajad 1944. a Keila lahingu mälestussündmusel Kumna tee­ risti püstitatud mälestuskivi juures ning austasid Keila lahin­ gus langenute mälestust tänu­ pärjaga. Tänu nende noorte meeste vaprusele Kumna teeris­ tis venelasi kinni hoida, jõudsid sajad inimesed veel Haapsalu sadamast läände põgeneda. Punaarmee jõudis Haapsallu ­alles kaks ja pool päeva hiljem.

Nr. 42

(TENS), mis korraldas tantsu­ peo 3. mail 2019 Eesti Maja noortetoas. Andres Jeeger esin­ das Seltsi ESTO 2019 üritustel Soomes ja Eestis. Revideeriti ja kinnitati TES, TEST, TES lasteaia ja TENS majandusaruandeid. Tänati pi­ kaajalisi revidente Helle Arrot ja Tõnis Toomveri nende töö eest. Uued revidendid on Kadri Kald, Anne-Mai Kaunismaa ja Anne Pedel. Esitati TES täienduskoolide esimehe Linda Soolepa aruanne. ,,Kool on koht, kus võimaldame lastel arendada eesti keele või­ meid, kus lapsed kasvatavad omavahel sõprust, et meie ühis­ kond püsiks.“ Kooli Facebooki ja kodulehe kaudu on tulnud uusi õpilasi. Siht­ kapitali tänati Eesti Maja üüri toetuse eest, kuid kuna toetus on laste arvu kohta, arvu langedes langeb ka toetus, kuigi üür jääb samaks. Kooliprogramm pakub kõigile õppimise võimalusi, nii et tooge oma lapsed eesti kooli teisipäeva õhtutel! TES lasteaia aruandest (esi­ naise Tiiu Bradley ja juhatuse poolt) selgus, et eelmisel aastal oli registreeritud 87 last! Eesti keele ja kultuuri tutvustamine on lasteaia põhiprogramm, mil­ lele lisandub lauluklass Liina Purje-Lepiku juhendamisel (kah­juks oli tal viimane aasta), raamatukogu külastamine Tiina Jenkinsi juhtimisel ja loovtund Liisa Sootsi eestvedamisel. Külastati Eesti Panka ja River­ dale’i talu. Aasta jooksul said lapsed osa nahatööst, rahvatant­ sust, joogast, küpsetamisest, pi­ parkookide tegemisest ja paljust

muust. Igal aastal toimuvad mardipäevapidu, jõulupidu, moe­ näitus ja lõpuaktus. Teisisõnu – hästi toredad laupäeva hommi­ kud! Monika Roose-Kolga esitas TES Täienduskoolide juhataja tegevusaruande. 2018-2109.a. lõpuks oli 57 õpilast, lisaks täiskasvanud eesti keele klas­ side õpilased. Õpilased olid klassidesse jaotatud vanuse ja keeleoskuse järgi. Õppekavas on eesti keele lugemine, kirjuta­ mine, rääkimine, grammatika, ajalugu, laulmine ja keskkooli­gümnaasiumi õpilastele rahva­ tants. Koolikoor laulis Ehatares, külastati EKKT kunstinäitust, märtsiküüditamist tähistati küü­

nalde süütamise ja filmi ,,Seltsi­ mees laps“ vaatamisega. Oli mitu üritust veel ning tulevaks aastaks on registreerinud juba 61 õpilast! 2019-2020 TES-i tegevuska­ vas on esmajoones Seltsi 75. juubeliaasta üritus ,,Juubeli­ sadu“, mis toimub laupäeval, 2. novembril 2019, kus ühiselt pühitseme ka algkooli 70.a., lasteaia ja keskkooli 55.a. ja TEPPi 50.a. juubeleid. Esinevad kooli noored ,,Kevade“ motii­ videl näidendiga ja ‘Kungla’ rahva­ tantsijad. On õhtusöök, tasu­ line baar, tants ning muud põnevat. Täname EERO-t toe­ tuse eest tantsu korraldamise jaoks. Pileteid saab veel osta ­

Piret Komi käest (illepiret@ gmail.com), 416-447-7610.

Keila lahingus langenuile oli austust avaldama tulnud presi­ dent Arnold Rüütel ning pärja saatis president Kersti Kaljulaid. ÜEKNi poolt suur tänu ka Keila Miikaeli kogudusele ja pastor Matthias Burghardt’ile koos koguduse muusikajuhi ning teiste töötegijatega, kes korraldasid samal õhtul väärika ja südamliku suurpõgenemise mälestusteenistuse Keila kiri­ kus. Pärast lõunat arutas täiskogu edaspidiseid tegevusi, muuhul­ gas ka 2018. a. täiskogul vastu­ võetud resolutsioonide – eesti lastele eesti keele õpetamisest välismaal ning väliseestlastele oma esinduse loomisest vabarii­ gi valitsuse juures – elluviimist. Viimane ülesanne on nüüd täidetud rahvastikuministri koha loomisega ning valitsuse koos­ töökomisjoni kokkukutsumisega rahvastikuministri Riina Sol­ mani juhatusel. Laiapõhjalise koostöökomisjoni eesmärk on 2020. aasta juuliks kokku panna globaalse eesti programm, mis hakkab suunama Eesti ja välis­ maal elavate eestlaste suhteid. Täiskogu valis kinnisel hää­ le­tusel ÜEKNi esindajaks koos­ töökomisjonis Liia Urmani Lee­ dust. Kõne all oli ka taotluse tegemine, et ÜEKN saaks koos­ töökomisjonis senise ühe koha asemel kaks kohta. Täiskogul moodustati kuus toimkonda, mis hakkavad tege­ lema ÜEKNi eri suundadega: • eesti keele toimkond, mis

tegeleb eesti keele küsimustega nii organisatsiooni siseselt kui mujal; •  1944. a. suurpõgenemise mälestamise toimkond, mis hak­ kab tegelema mälestuskivi pai­ galdamise küsimusega; • välispoliitika töörühm, mille üks suuri ülesandeid on rea­gee­ rida vene propagandale; • Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamise toimkond; • hariduse töörühm, mis tege­ leks põhiliselt ingliskeelsete õp­­ pematerjalidega eesti hilisema ajaloo kohta; •  meedia töörühm, mis tegeleks nii väliseesti meedia küsimuste­ ga üldisemalt kui ka ÜEKNi enda silmapaistvusega nii vee­ bis kui sotsiaalmeedias ning sealse sisuga. Järgmine ÜEKNi täiskogu otsustati Aho Rebase ettepane­ kul pidada Rootsis, Göteborgis 2020. aasta kevadel. Lõpetuseks esitles Sirle Sööt lühikest videot suvel toimunud ESTO 2019 festivalist. Ootamatult astus koooleku lõpus ametist tagasi senine ÜEKNi esimees Aavo Rein­ feldt. Teda asendab kuni järg­ miste korraliste valimisteni 2020. a. kevadel senine abiesi­ mees Marju Rink-Abel, kes oli ÜEKNi esimees 2016-2018. Oli juttu täiskogu kahe päeva jooksul, et organisatsiooni töö ei ole ole viimastel aastatel ol­ nud nii sujuv, kui see võiks olla sellise haardega rahvusvahelisel organisatsioonil, ning nii orga­

Nobeli rahupreemia laureaat on Etioopia peaminister Abiy Ahmed Ali

Septembris sündis Eestis 1226 last

Pärast seltsi koosolekut peeti kohe ka EV102 kontsert-aktust ettevalmistav koosolek.

Sel aastal otsustas Norra Nobeli Komitee anda Nobeli rahu­ preemia Etioopia pea­ ministrile Abiy Ahmed Alile. Abiy Ahmed sai preemia oma jõupingutuste eest rahu ja rahvusvahelise koostöö saavuta­ miseks ning eriti oma otsustava algatuse eest lahendada piiri­ konflikt naaberriigi Eritreaga. (D/EE)

ni­satsiooni siseselt kui inimeste omavahelises käitumises on pal­ ju pingeid. Nõustuti, et nüüd on rohkem kui kunagi varem oluline koostöö nii riikide kui inimeste vahel ja ühisosa otsimine ja leidmine hoolimata erimeelsus­ test, sest kunagi varem pole Eesti valitsuse poolt diasporaa suhtes olnud sellist huvi ja po­ tentsiaali koostegevuseks, nagu seda on praeguses valitsuse loodud globaalse Eesti koostöö­ komisjonis. Eesti valitsus näeb ühtses ja tegusas ÜEKNis võrdset koos­ tööpartnerit, see aga eeldab, et ÜEKN suudab koostöö vaimus edasi tegutseda. KÄRT ULMAN ÜEKN tegevjuht

TES korraldab EV102 pidu­ liku kontsert-aktuse koos lõu­ nasöögiga 23. veebruaril 2020 Eesti Majas. Esinevad T.E. Meeskoor, ,,Kõla“ orkester ja ,,Kungla“ noored. Piletid müü­ gil rahvajõulupuul. Võetakse ka osa muudest üritustest, kuhu on kutsutud, nt ECU 65.a. aiapidu, ESK rahvajõulupuu, EKN üld­ koosolek ja Eesti Maja aasta­ koosolek. Toetame edasi majan­ duslikult meie noori. Astuge Toronto Eesti Seltsi liikmeks ja toetage noori! Külastage TES lauda Rahva­ jõulupuul ja saame tuttavaks!

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti septembris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 1226 sündi, neist 602 tütar- ja 624 poisslast. Kaksikuid sündis septembris 19 paari, neist seitse paari poisse, viis paari tüdrukuid ja seitse segapaari. Septembris registreeriti ka kahed segakol­ mikud. Tallinnas registreeriti 431 sündi, Harjumaal 174, Hiiumaal 2, Ida-Virumaal 87, Jõgevamaal 17, Järvamaal 28, Läänemaal 18, Lääne-Virumaal 41, Põlvamaal 20, Pärnumaal 88, Raplamaal 30, Saaremaal 30, Tartumaal 165, Valgamaal 19, Viljandimaal 41 ja Võru­ maal 35 lapse sünd. Kõige populaarsemad tütar­ lastenimed septembris olid Sofia, Emma, Mia, Marta, Nora ja Saskia ja poistenimed Sebas­ tian, Oliver, Daniel, Hugo, Jasper, Mark ja Rasmus. Abielusid sõlmiti 575, neist 67 notarite ja 37 vaimulike poolt. Lahutati 234 abielu. Septembris registreeriti 1177 surma. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1107 sündi, 1073 surma, 458 abielu ja 232 abielu­ lahutust. (SIMPT/EE)


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

5

Kommentaarid ja arvamused

ja Kanada toimetused, väljaan­ ded ja tele-, raadiosaated on väljasuremisohus. Näeme seda juba ajalehtedes, kus on väga tihti ära toodud Ameerikast ­ saadud kirjutisi. On ka teine sait CBC kait­ seks, wechoose.ca (mis on sõpradega seotud). Kinnitades, et rohujuuretasandil ollakse tuleviku suhtes mures ning ­ interneti kaudu, muud võima­ ­ lust ei paista olevat, loodetakse sõnumit levitada. Valimiste eel tõi friends.ca ära möödunud nädalal mitu ­olulist punkti, arvamust. Esmalt rõhutades, et need valimised on kultuuri kaitstes kriitilised. Ka haritud rahva, demokraatia hu­ vides tuleb õige otsus langeta­ da. Muidu propaganda kaudu kasumit saavad Facebookid ja teised, kes tõepoolest vaid rämpsu, mis ainult rumalale, mittemõtlejale mõeldud, ära toovad, võidavad ja Vahtralehe­ maa unikaalne kultuur, tõesti USA pealiskaudsusega võrrel­ des oluline, hääbub. CBC kaitsjad paluvad, et in­ terneti kuulutuste sissetulekut maksustataks. Mitte nagu prae­ gu, Facebook ainuüksi saab Kanadast $1,6 miljardit pennigi makse maksmata. Veel. Hoid­ kem sotsiaalmeedia vastutavaks ebaseadusliku sisu levitamise eest, eriti viha, inglise keeles hate speech. Heaks näiteks oli hiljuti Torontos ühe süüria restorani pidajate inetult ja vi­

haselt pommitamine internetis, põhjusteta. See on vaba Kana­ da? Tolerantne riik? Ning Kanadas on ajalehtede kohustus seaduseid jälgida. Internet on nagu Metsik Lääs. Šeriffi ei ole, kõik võib juhtuda. Ränioru ette­ võtted peaksid koguma müü­ gilõive, maksma sissetule­ kult makse, just nagu kõik Kanada ettevõtted peavad tegema. Tänu sotsiaalmeediale on Kanadas koondatud 16 000 aja­ kirjanikku. 250 meediaettevõtet on pidanud oma uksed sulgema. Friends hoiatab, et aeg napib samme võtmaks. Tuleb anda nii häälega kui ka petitsioonile allkirja andmisega mõista, et oleme veelahkmel. Eriti, kui Trudeau valitsus saab taas võimule, kuna just tema on ränioru ees pugenud, ei ole ­ enamusvalitsuse tõttu võtnud kuulda üldsuse muresid. Soovituseks on külastada friends.ca saiti, allkirja anda, lugeda, kuivõrd terav ja ohtlik vabadusele, nii mõtte kui sõna, on olukord. Väga kanadalaste moodi anti möödunud esmas­ päeval juhtkiri väljamõeldud kujule, kes huumori poolest on tuntud. Ed the Sock, ehk soki­Eduard, kel alati Groucho Marxi moodi sigar suus, rõhutas just desinformatsiooni naljaga pooleks. Aga arvamus oli pipar­ datud faktidega. Tehnoloogia on kompromiteerinud demokraa­ tiat. Eduard tõi esile seda, et Netflix, praegune filmi, telesaa­ dete hiiglane, võimaldab vaada­ ta, mida soovid ja millal tahad, muidugi maksu eest ning lüpsab

Kindral Laidoner Petseris 1939 1939. aastal suvitasime Pet­ seri külje all, Mõlnikovo külas, mis oli puht vene asula. Selle talunik nimega Kisseljev oli ehitanud väikese suvemaja, mida mu isa suveks üüris. Seal õppisime kohalikku elanikkonda hästi tundma. Tegime kaasa ka venelaste traditsioonilise vaba­ õhupeo – guljanje. Terve päev ja öö voogas tantsiv rahvas lõõtspilli helidel edasi-tagasi ühest küla otsast teise. See oli alles tore trall! Suve keskel, 2. juulil, toimus Petseris suur vene laulupidu, kus aukülalisena viibis kindral Johan Laidoner, pidades vene­ keelse kõne. Tollel üritusel sai EV kuulda rohkelt kiidusõnu, sest enamus Petserimaa elanik­ konnast oskas hinnata vahet Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Petseri kauni ürgoru nõlvadel ja põhjas asub ajalooline kloos­ ter, mis on väga vaatamisväärne paik. Mäletan, kuidas me ühe munga saatel käisime risti-põiki läbi ta hooned ja pühapaigad, kaasa arvatud liivakivisse uuris­ tatud keskaegsed katakombid. Kloostrisse oli külla kutsutud ka kindral Laidoner. Ja nii juhtus, et kui seisime kloostri ­ peaväravas, möödus Laidoner otse meie eest, astudes kloostri peahoone suunas. Selgelt mee­ nub tema sirge kuju ja punaste

triipudega kindralimunder. Nüüd aga – peaväravast alla orgu viiva tee nimi on Veretee. Nimelt külastas kloostrit 16. sa­ jandil Vene tsaar Ivan IV (Ivan Julm). Kui ta väravasse saabus, läks talle kombe kohaselt vastu kloostriülem. Mingil põhjusel aga haaras Ivan mõõga ja tappis kloostriülema. Tõstis siis verise laiba rahulikult selga ja sammus sellega teed mööda alla. Võiks öelda, et see oli teatud paralleel kindral Laidoneri saatusele neli sajandit hiljem. President Konstantin Päts Tartus 1939 Tartu uue ,,Vanemuise“ teat­ rihoone pidulik avamine toimus 1939. aasta sügisel. Sellel osales ka president Konstantin Päts. Päts saabus Tallinnast autoga. Tartusse jõudes pandi ­ autole ette ratsarügemendi es­ kort. Koolilapsed (olin siis alg­ kooli 4. klassis) rivistati spaleeri kõikidel tänavatel, millest presi­ dendi auto läbi sõitis. Minu kool (16. algkool) seisis Vane­ muise tänava kahel küljel, teat­ rihoone sissesõidu juures. Igale õpilasele oli antud käsk osta suurem lillekimp, mida p­idime presidendi auto ette viskama, ise sealjuures valjult ,,Hurraa!“ hüüdes. Ilm oli päikeseline ja oota­ mine polnud paha. Siis kuul­ sime südalinna poolt kõva kar­ jumist ja peagi ilmus nurga ­tagant presidendi auto, mis ligi­

KANADA PÄEVIKUST

Kultuurikaitsja Arvake ära, mis on Kanada enimloetud, jälgitud uudis­ te­ allikas? Uudised peaks olema siin jutumärkides, kuna vas­ tuseks on Facebook. Uskuda sotsiaalmeediat selmet elukut­ selisi, kogemustega ajakirja­ nikke, telereportereid, näitab, kui vigane meie ühiskond on. Ning majanduslikult. Kas teadsite, et Kanada valitsus do­ teerib Facebooki ja teisi USA tehnohiide umbes kolme miljar­ di dollariga aastas? Kaudselt, mitte otseselt, aga siiski. Seda on enam kui kaks korda roh­ kem, kui see, mida suunatakse CBC-le, riiklikule uudiste va­ hendajatele. (Võrdluseks: BBC Inglismaal saab $100 kodaniku kohta. Norras saab riigi uudiste­ agentuur koguni $162. Kanadas CBC saab vaid $34.) Valimiste eel, kui nii liberaalid kui konservatiivid, on CBC peale ­ pahased, et saadetes ei peegel­ data nende seisukohti nagu nad soovivad, on see ju kinnituseks, et tehakse tööd õigesti ja ausalt. Erapooletult, nagu peaks. Õh­ tuste uudiste vaatamine on kin­ nituseks. CBC kaitseks on loodud or­ ganisatsioon, mille võrguleht friends.ca (Friends of Canadian broadcasting). Ollakse CBC sõbrad. Rõhutatakse, et sotsiaal­ meediast ei leia uudiseid. Ja võitlus on just selle vastu, et need miljardid lähevad USAsse

Kauged kajad Juhtus, et ärkasin kesköö pai­ ku. Lõunasse vaatavas aknas säras kuu, pilveviirgude kes­ kel. Pilt oli eriliselt kaunis ja meenus eesti meeskooriloo­ mingu üks pärl: Tuudur Vetti­ ku ,,Kuu“, mille algus kõlab nii: Üle pihlapuu helgib hõbe kuu. Taevas on tuuletu, öö on nii hääletu. Kulged kaunilt läbi öö, üle kauge tähtevöö. Oi, sa kullakirgas kuu, kuldne kuu, hõbe kuu. Mäletan, kui seda laulis ­unagine NY Eesti Meeskoor. k Nüüd sellele mõeldes meenusid Jüri Estami sõnad ,,Vaba Eesti Sõna“ numbris (1): ,,See, mis on järel kunagisest pagulusest… on aga aina dramaatilisemalt kokku kuivamas.“ Tal on õigus. Aja voolust keegi ei pääse. Ta mõju mäles­ tuspiltidele aga oleneb sünd­ muse erakordsusest ning igaühe võimest minevikku meenutada. Ehkki on minulgi raskusi lähe­ ma minevikuga, on seevastu üllatavalt säilinud lapse- ja ­ nooruspõlv ’30ndate aastate Eestis. Olen tollest ajastust varem jutustanud, kuid olgu ­ veelkord mõned pildid.

kanadalasi tohutult. Ei ühtegi senti jõua maksude näol riigi­ kassase. Eraldi artikkel andis teada, samuti möödunud nädalal, CBC presidendi otsusest just selle tõttu lõpetada koostöö Net­ flixiga. CBCl on mandaat, nõue, et Kanada sisulisi, teemalisi telesaateid luua, niiöeldud Can­ con. Netflixile seda nõuet ei esitata. Allakirjutanu pole tele­ ­ vaataja peale uudiste ja vahel suuremate spordiürituste, nii et ei saa kommenteerida. Aga juba aastakümneid on CBC eelarvet kärbitud, nüüd aga antakse ameeriklastele tohutuid eeliseid. Nagu Shakespeare kirjutas Taani kohta, midagi on siin riigis mäda. Ning poliitikud ­ ­sulgevad silmad. Pean tunnistama, et sain 80-ndate alul CBC palgalehele. Väga stimuleeriv tööõhkkond, loominguliste inimestega on märksa huvitavam koostööd teha kui mõnes muus ametis, mida olen täitnud. Kuid siis riik otsustas jälle CBClt raha võtta, õigemini vähendada suunatud raha ja langesin paljude koon­ datute hulka, kuna puudus tööstaaž. Need olid aga õpetli­ kud aastad, kogesin, kuivõrd CBCs on aatelisi kultuurikaits­ jaid palju, kes olid – ja täna­ päeval kindlasti on neid ikka – kes said aru, missugust ohtu ameeriklaste pealiskaudne teleja filmikultuur esitab. Nüüd on sotsiaalmeedia ohuks. Ja vaba meedia, mis kaitseb demok­ raatilisi ideaale, on pea et kam­ mitsates.

Kui võrrelda Kanada uni­ kaal­ set kultuuri ookeanist oo­ kea­ ni homogeense ja kunstliku USA omaga, peaks iga koda­nik muret tundma. New­ foundlandi huumor on erakordne, ameerik­ laste kesised saated, kus on isegi kunstlikult naermist lisatud, ei saa üldsegi konkureerida. Lii­ kudes idast läände kohtame ju omapärasid, mida USAs ei näe – New York või Los Angeles, mis vahet.

Tule ja osale 5. novembril meie sügisesel teabekoosolekul

uudiseid ja ettevõetud samme. Nagu alati, on võimalus esitada küsimusi projekti juhtivatele inimestele. Tahame kõiki kursis hoida ning samal ajal kuulata teie mõtteid ja arvamusi! Meie ühiseks eesmärgiks on ehitada kaasaegne uus keskus, mida eesti kogukond saaks õige pea kasutama hakata ning mis aitab tagada järgmiste põlvkondade tuleviku. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @EestiKeskus

International Estonian Centre (IEC) meeskonnal on olnud väga tihe sügisene tegevusgraafik. Kõige toimuvaga tutvumiseks kutsutakse kogukonna liikmeid 5. novembril aset leidvale kokkusaamisele. Koosolek toimub kell 19.00 Eesti Maja kohvikus aadressil 958 Broadview Avenue. Tule kohale ja kuula projektijuhi David Kalmi ja arhitekt Alar Kongatsi endi suust värskeimaid

nes kiirelt. Ta ette, autorataste alla, sadasid nüüd kahelt poolt värvilised lillekimbud. Minagi tegin käsu kohaselt: viskasin lilled auto ette ja hurraatasin kõva häälega. Kahjuks jäi sel­ lest isamaalikust üritusest pettu­ mus, mida mainiti ka avalikku­ ses: autos olijad ei reageerinud millegagi koolilaste tervitustele. Auto liikus kiirelt ja me vaevu nägime, kes autos istusid… Mälestus Jaan Tõnissonist 1939 Mu lapsepõlvekodu Tartus asus Kuperjanovi ja Kastani tänavate ristumiskohal. Siin ela­ sin kaasa kurvale sündmusele.

Päevikupidaja jättis meelega need read viimasele hetkele. Kuna lubadusi annavad hääli lantivad kandidaadid, parteid kamalu kaupa, aga nagu pea­ minister Trudeau on korduvalt ja ilmekalt kinnitanud, need ei loe ju. Huvitav ka, et vahetult enne otsustamist pole meie uksele ükski kandidaat või ta ­ esindaja koputanud, ainult ühelt on tulnud pabermaterjali, tut­ vustust. See on esmakordne, pole kunagi varem nii olnud. Kas tõesti arvatakse, et kõik käib interneti, sotsiaalmeedia kaudu? Kuna igal meie piirkon­ na kandidaadil peamistest par­ teidest on oma Facebooki lehe­ külg. See ütleb ju palju. Targem on oodata, kuni ot­ sused langetatud, valitsus moo­ dustatud. Ning siis avaldada survet. Et ameeriklased oma pealiskaudsusega ei hävitaks unikaalset Vahtralehemaa kul­ tuuri, vältides makse ja ainult oma tengelpunga täites kanada­ lastele mitte internetitakse ­makstes, maailma kodaniku ko­ hustusi täites. TÕNU NAELAPEA

Nimelt mõrvati 1939. aasta ok­ toobris endise riigivanema ja tuntud riigitegelase Jaan Tõnis­ soni poeg Ilmar. Selle veretöö teostas Ilmari abikaasa, koduse tüli tagajärjel. Kuna Jaan Tõnis­ son elas meie lähedal, praeguste J. Tõnissoni ja A. Haava täna­ vate nurgal, siis ligines matuse­ rong sealtpoolt ning siirdus meist möödudes südalinna suu­ nas. Ikka on meeles hallipäise Jaan Tõnissoni kuju, kui ta sirgelt ja püstipäi kirstu taga sammus. Vaevalt aimas ta, et juba aasta hiljem puhkab temagi tundmatus hauas. RAUL PETTAI (1) ,,Vaba Eesti Sõna“, 26. sept. 2019; lk. 2.


6

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Estonian Music Weeki avapidu Distillery District’is – selle aasta esimene eesti jõulupidu Torontos!

Tule ja tõmba EMW ja jõulu­hooaeg käima koos meiaga Archeos 14. novembri õhtul! Piletid EMW avaüritusele Archeos ja kõigile teistele EMW kontsertidele on müügil internetis (estonianmusicweek. ca), Tartu College’i kontoris ja Toronto Eesti Ühispangas. Pileti hind Archeos on $90, noortele vanuses 18-30 aastat $70. Noortel palume kaasa tuua isikut tõendav dokument. On ­ võimalik osta/reserveerida ka 8-kohalisi laudu sõpruskon­ dadele kas internetis või meile kirjutades ja helistades: vemu@ tartucollege.ca, 416 925 9405. Uksed avatakse kl 6.30 pl, üri­ tus algab kl 7 pl.

Nagu lehelugejad ja ka EMW sotsiaalmeedia jälgijad juba teavad, on novembris tulekul ­ teine Estonian Music Week. Selle avapauk käib 14. no­­ vemb­ri õhtul Distillery Dis­ trict’is, restoranis Archeo, mille leiate oma vasakult käelt kohe, kui sisenete Distillery District’i alale põhjaväravast. Nii linlaste kui turistide seas populaarne Distillery District muutub eriti rahvarohkeks jõu­ luhooajal ja novembri keskpaik satub olema aeg, mil sealsed jõuluüritused ametliku alguse saavad. Nii pakub EMW kõigile muusikasõpradele võimaluse koos muusikafestivaliga avada ka oma tänavune jõuluhooaeg. Mida Archeos pakutakse? Piletihinna sees on kolmekäi­ guline õhtusöök ja kultuuri­ programm. Itaalia köögist in­ spireeritud restoran pakub meile

piduõhtuks suppi (new potato & leek chowder), võimalust v­ alida kolme peatoidu hulgast, sh ühte taimetoitu (roasted ­ arctic char with romesco sauce and manilla clams; organic chicken breast stuffed with chèvre, smoked to­ mato, raosted garlic & mush­ rooms, natural jus; Thai coco­ nut vegetable curry) ja magus­ toidulauda koos kohvi ja teega. Kangemad joogid peab igaüks ise ostma. Taimetoit­ lastel pa­ lume endast teada anda 31. ok­ toobriks, kirjutades vemu@tar­ tucollege.ca või helistades tele­ fonil 416 925 9405. Teisi peatoite saab valida kohapeal.

Arvo Pärdi Keskust on aasta jooksul külastanud üle 30 000 inimese

Paavo Järvit Bookeri tunnustati Saksamaal kirjanduspreemia aasta dirigendi tiitliga said Margaret Möödunud pühapäeval anti Atwood ja Berliini Konzerthausis peetud Bernardine Evaristo

13. oktoobril täitus Arvo Pärdi Keskusel esimene tegevusaasta uues ja avalikkusele avatud hoones. Esimese aasta jooksul on keskust külastanud üle 33 000 inimese. Avamise aastapäe­ va tähistati Eesti Rahvusring­ häälingu filmi „Tintinnabuli metsas“ linastusega. Arvo Pärdi Keskus on Eesti helilooja Arvo Pärdi isikuarhiiv ning muusika- ja infokeskus, kus lisaks tänapäevastele arhii­ vihoidlatele asuvad 150-koha­ line kammersaal, raamatukogu, näituseala, filmi- ja klassituba.

Kultuuriprogramm tuleb sa­ muti hõrk ja meeleolukas. Esinemas kuuleme eelmise aasta EMW Koerner Halli vastuvõtult tuttavat Augie Riiki jazzbändi (Toronto). DJna astub üles Vaiko Eplik Eestist, kes keeru­

galal üle auhinnad Opus Klassik ja aasta dirigendiks kuulutati Paavo Järvi. Järvi töödest tuuakse esile sel aastal plaadifirmalt Sony il­ munud Sibeliuse sümfooniate kogumikku ,,Paavo Järvi. Orchestre de Paris. Sibelius Symphonies 1-7“. Saksamaal välja antava Opus Klassik klassikalise muusika auhinnaga tunnustatakse muu­ sikaedendajaid 24 kategoorias. Auhinna võitjad valib muusi­kaja meediatööstuse esindajaist koosnev ekspertžürii. (PM/EE)

EKKT tänab Eesti Kunstnike Koondis To­ ­ ron­tos, EKKT, tänab südamest järgmisi toetajaliikmeid nende panuse eest koondisele:

August (Augie) Riik (kontrabass) ja Emily Steinwall (saksofon) esinemas VEMU 7. tuluõhtul. Foto: Peeter Põldre

tab vanu väliseesti popmuusika plaate, lisades sekka veidi jõu­ lumeeleolusid. Olgu öeldud, et Eplikut kuulete esinemas ka EMW lõpuüritusel Tartu Col­ lege’is pühapäeval, 17. no­ vemb­ril, kus ta esitab akustilise

Londoni Guildhallis tunnus­ tati tänavuse Bookeri auhin­ naga viimase aasta jooksul ilmunud ingliskeelset täispik­ ka romaani. Sel aastal läks auhind žürii otsuse kohaselt jagamisele Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi ning Briti autori Bernardine Evaristo vahel. Atwood pälvis auhinna ,,The Testaments“ eest, mis on järg 1985. a ilmunud raamatule ,,The Handmaid’s Tale“, Eva­ risto sai auhinna romaani ,,Girl, Woman, Other“ eest. Kanada kirjanik, 79-aastane Margaret Atwood on kõigi ae­ gade vanim Bookeri võitja, Evaristo aga esimene mustana­ haline auhinna pälvinud naine. Auhinda antakse välja alates 1968. aastast.

Hele ja Elmars Gelzins, Mai Kirch, Riina Klaas, Heli Kopti, Olga Kopti, Vaike Külvet, Märt Liinve, Aino Raun, Robert Saarna, Maia Shefler, Kaire Tensuda, Eva Terts, Hilda Truupere, Salme Vesi.

Eerik Purje

,,FABRIC OF LIFE, DEFILED“ (Elukanga karmid mustrid)

Helistage: 416-733-4550, epost: eetalitus@eestielu.ca

kitarri saatel oma laule. Oodata on ka üllatusi! Kuna 14. november on ka ITkonverentsi Latitude 44 ava­ päev, siis kohtate Archeos kind­ lasti põnevaid konverentsiküla­ lisi Eestist ja Kanadast.

Maineka Bookeri preemia päl­ vinud Kanada kirjanik Margaret Atwood. Foto: DinoraCLecaransa, Wikipedia

14. novembri õhtul süüda­ takse tuled Distilleri District’is jõulukuusel. Distillery District’i jõululaada ürituste kohta leiad infot: https://www.thedistillery­ district.com/ Latitude 44 pileteid saab osta internetist: https://www.latitude­ PIRET NOORHANI 44to.ca/.

Tartus esitleti Sirje Kiini uut artikliraamatut Tartu Kirjanike Majas esitleti 15. oktoobril kirjandusteadlase Sirje Kiini uut kirjandus­ artiklite raamatut ,,Kirjan­ duse vabadus ja vabaduse kirjandus“ (Tartu Ülikooli ­ Kir­jastus, 448 lk.) Teos esitab valitud artikleid ja arvustusi aastaist 1977-2019, aga seal on esmakordselt avaldatud ka sõnavõtte ja siseretsensioone 1980. aastaist, mil autor oli avaldamiskeelu all. Teose ­lõ­­pus on autori kirjanduslik valik­ bibliograafia. Raamat ilmub Tartu Ülikooli kirjastuselt kirjandusteaduslikus sarjas Studia litteraria Estonica. Eessõna on Vancouveris asuva Briti Columbia ülikooli profes­ sorilt Thomas Salumetsalt, kes kirjutab: ,,,,Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus“ on tõe­ line tekstide aardelaegas. Kuigi valitud artiklid on väga eripal­ gelised, ühendab neid üks oma­ dus: raamat räägib sügavast pühendumisest kodumaa kirjan­ duskultuurile, kui mitte lausa aupaklikkusest selle vastu. Autor julgustab meid, lugejaid: asen­ dagem liigne enesekesksus kiin­

Pärnus avastati pallaslase Elmar Kitse seniteadmata maal

Uus raamat

Inglise keeles, tõlge: Tarmo Heyduck 285 leheküljel 16 kaasmaalase lugu Saadaval Eesti Elu kontoris $25+tx (posti teel saatmisel lisandub saatekulu)

Nr. 42

Pärnus avastati Tartu maali­ kunstniku Elmar Kitse seni­ teadmata maal ,,Pärnu jõgi“. Uudistesaade ,,Aktuaalne kaamera“ vahendas, et suure­ mõõtmeline (neli meetrit lai ja

dumusliku suuremeelsusega ja kahtlus usaldusega.“ Raamatusarja peatoimetaja on professor Arne Merilai, teose toimetajad on Brita Melts ja Katrin Raid. Kaanekujunduse tegi kunstnik Kalle Paalits Jack Waltersi idee põhjal: kiininuga lõikamas läbi nõukogude aeg­ sete keelatud raamatute kuus­ nurkseid tsensuuritempleid. Tartus toimuva kirjandusõh­ tuga tähistati ühtlasi Karl Ristikivi päeva. Kõnelesid Janika Kronberg ja professor Arne Merilai, autorit usutles Leena Kurvet-Käosaar. Eesti luuleta­ jate laule esitas Jaak Johanson.

poolteist meetrit kõrge) maal valmis arvatavasti tellimustööna mõnele ettevõttele ning selle tegemisest Kits ühtegi märget kirja ei pannud. Samuti ei olnud maal signeeritud, mille tõttu ilmselt maal on varem jäänud tähelepanuta. Oktoobri lõpus läheb Elmar Kitse ,,Pärnu jõgi“ oksjonile, oleks vahva, kui see Pärnusse tagasi jõuaks.


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 974

I

S

T

Ristsõna nr. 973 LAHENDUS Paremale: 1. Kes, 4. Kapo, 8. Neli, 12.

Ale, 13. Arro, 14. Asun(ik), 15. Sus, 16. Skolastik, 18. Ustav, 20. Oht, 21. Halo, 24. Milne, 28. Kraamima, 32. Kaur, 33. (K)iev, 34. Anapa, 36. Kim, 37. Raas, 39. Kaalikas, 41. Praam, 43. Nali, 44. ATV, 46. Iidne, 50. Aard­ vaark, 55. (Raivo) Aeg, 56. Anni, 57. Agaa, 58. RIA, 59. Saak, 60. Kass, 61. Kus. Alla: 1. Kasu, 2. Elus, 3. Sest, 4. Kasvama, 5. ARK, 6. Pro, 7. Oolo, 8. Nastik, 9. EST, 10. Lui(k), 11. Ink, 17. Ahm, 19. AHA, 22. Link, 23. Omaan, 25. Lakk, 26. Nuia, 27. ERMS, 28. Kirp, 29. Rear, 30. Avaa(r), 31. Apaa(tne), 35. Allikas, 38. Saadik, 40. Iii, 42. MTV, 45. Vaak, 47. Dark, 48. Neiu, 49. Egas, 50. Aas, 51. ANA, 52. RNA, 53. Aga, 54. RAS.

Nädala retsept

Hakkliha-tortilla’d juustukattega Valmistusained:

PAREMALE:

1. Jälle, uuesti.   5. Eesti end. välisminister ja riigivanem (1871–1941).   9. Korea auto. 12. A. Le Coq’i toodetav vee bränd Eestis. 13. Jäse. 14. Koosneb numbri­ test. 15. Piirkond Aasia, Musta ja Kaspia mere vahel. 17. _____retto, teat. liköör. 18. Kõlgas, kõlutera. 19. Jordaania pealinn. 21. Lill. 24. K______r, eestla­ sest olümpiavõitja kettaheites (snd 1979). 25. Aaria (ingl.k.). 26. Kõrged riigiametnikud Lähis-Ida maades. 30. Eakas naine. 31. ,,Aur“ mitm. vorm. 32. _____k, teat. aniisimaitseline alkohoolne jook. 33. Teat. vahast val­ mistatud kuju. 35. S______i, siiani, selle ajani. 36. Provints Türgi lääne­osas.

37. Teat. maitse- ja ravim­taim. 38. Järsk kokkuvarisemine, täielik nurjumine. 40. Väljamüük, allahindlus (ingl.k.). 42. Rõuk. 43. Egiptuse põhi­ elanik. 48. Tugi. 49. Kalevipoja koer. 50. Tuntud Rootsi end. popgrupp. 51. Riigi Infosüsteemi Amet. 52. I_____, endasse imema, absorbeerima. 53. Hüljes (ingl.k.). ALLA:

1. Tik-_____.   2. Koer (lastek.).   3. Mõistus, taip.   4. Endisaegne maakond.   5. M______k, teat. ahv.   6. Svamm.   7. Esimene-, algus-.   8. Teat. ronitaimed.   9. Ainsuse vorm sõnast ,,kaamera“. 10. Naisenimi. 11. Teen lahti. 16. Sidesõna. 20. Ministry of Trade and Industry.

21. Põhjaveeni ulatuv veevõtukoht. 22. Sama, mis 25. paremale. 23. Leedu nimetus ingl.k. 24. _____as, elanik, asuja. 26. Liitekoht müüris. 27. Närv. 28. ______t, vikerkesta­põletik. 29. ______ke Pank, rahapesuskandaali segatud pank. 31. Linn, mille NHL meeskond kannab nime Ducs. 34. Tuhk (ingl.k.). 35. Põõsastaim. 37. Madal naishääl. 38. Ringjoone osa. 39. ______in, punane vääriskivi. 40. Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent (1885-1959). 41. Linn Samoal. 44. Governmental Research Association. 45. Jaapani peaminister. 46. Põhja-Ameerika korv­alliliiga. 47. Iialgi, eales.

8 väiksemat tortilla’t 2 spl oliivõli praadimiseks 1 väiksem sibul; hakitud 1 nael hakkliha 1 punane pipar; hakitud pisut soola ja pipart 0,5 tassi tomatipüreed 0,5 tassi hapukoort 0,5 tassi riivjuustu 4 spl hakitud murulauku Valmistusviis: Praadida pannil oliivõlis sibu­ latükid kergelt läbi, kuni need on muutunud klaasjaks. Lisada hakkliha ja praadida seni, kuni see on igalt poolt korralikult läbi kuumutatud ega ole kuskilt roosa. Lisada haki­ tud punane pipar, maitsestada soola ja pipraga (ja veel mõne soovikohase maitseainega) ning lisada tomatipüree ja lasta het­ keks keema tõusta ning siis ­madalal kuumusel paar minutit podiseda. Lasta veidi jahtuda. Vahepeal segada riivjuust ja ­hapukoor. Täita tortilla’d hakklihasegu­ ga, keerata rulli ning tõsta kergelt rasvainega määritud sügavasse ahjunõusse üksteise kõrvale, peale määrida hapu­ koore ja riivjuustu segu. Küp­ setada eelsoojendatud ahjus 350 kraadi juures umbes 25 minutit, jälgides, et juust kõrbema ei läheks, vajadusel reguleerida ahju temperatuuri või muuta küpsetusaega. Kui roog on valminud, raputada peale haki­ tud murulauku.

Tartu Ülikooli teadlaselt ilmus raamat vananemisest Teisipäeval, 1. oktoobril tähis­ tati üle maailma eakate päeva, millega pööratakse tähelepanu eakate tervisele ja nende panusele ühiskonnas.

kimbutada võivad.

Kai Saks tõdeb, et tegelikult on kogu elu ettevalmistus vana­ duseks, et seda siis vääriliselt hinnata. „Nendele, kes „on osa­ Sellesse aega sobitus hästi nud“ vanaks saada, seda isegi Tartu Ülikooli geriaatria dotsen­ koos haigustega, on kingituseks di Kai Saksa raamatu ilus pikk rahuloluaeg elu lõpus, „Avameelselt vana­ nemisest“ il­ kus on aega selgust saada nii mumine. Raamat an­ n ab ­iseendas kui maailma asjades,“ ülevaate, kuidas elukaarel to­ kinnitab raamatu autor. imuvate muudatustega toime tulla ja jagab soovitusi haiguste ärahoidmiseks, mis vanemas eas

7

Volli veste

Silmakirjatsejad Esmaspäevane suur söömang selja taga, õigemini ees, kõhus, lõikust tänatud kombekohaselt. Seedimine järgmine samm. Ets külas nigu alati, istusime pärast nõudepesu elutuppa seda protsessi alustama. Millestki pidi aga rääkima, tema kohe, et onu – kellele sa oma hääle annad valimistel. Mina mühata­ sin, et lurjused kõik, nende kemplemist ei salli, lubadusi ei usu. Aga tuleb kodaniku kohustusi täita. Mis eriti häirib, on kuivõrd valetatakse, unustatakse, moo­ nutatakse. Palusin noorsandilt, et ta oma lollitelefoni autost tooks, ma tahaks mõnda asja teada saada. Näiteks mida tähendab konservatiivide juhi nimi. Tuli välja, et hollandi keeles kas madalik (kui õige) või kaljurünk. Kummaline, et sõnal eritähendused, mis on ju vastandid. Nigu mees ise. Intelligentne ja viisakas paistab olevat aga, noh, ta on ju poliitik, eks see ole nigu öeldakse loodud imaago. Too pärisvesi aga – edev nigu ta on, enamgi kui mõni naine, no teda ma ei salli silma otsaski. Lubas valimisreformi ja ei täitnud, tegi rumalusi nigu tolle marihuaana seadus­ likuks tehes. Ja eelarve tohutult miinuses, 30 miljardi võrra. Vist on aga ta seda unustanud, kuna ta kargas madalikule, või kaljurüngale, nigu soovite, näkku, et tema majandus­ programm, platvorm on läbi mõtlemata ja kulukas. Unustades muidugi, kahtlemata meelega, et selline pidi ta olema, kuna tema valitsus aina prassis. Madalik peab ju kuidagi ekstsessid tagasi tegema. Noorsand vaatas mulle ehmunult otsa. Et onu Voll, miks nii äge? Ma vastasin, et kops on tõesti üle maksa. Valijal va­ likut ei ole, usaldusväärne pole keegi, too tore turbanikandja, ausalt ta paistab olevat intelligentne, tooks isegi suurema ma­ jandusliku kaose. Sotsialisti ei saaks ma kunagi toetada. Kura kätt minek viib ju kuradile käe andmiseni. Ja hääl käel olev poliitik, kuigi ka mõistlikult esinenud lollikastis ülekantud nääkluses, on minu jaoks kaugelt liiga äärmuslik. Kus on siis see helge kesktee, urisesin valjemalt, kui temake oleks soovi­ nud. No sestap ei tohigi mujal kui saunas ja kõrtsus poliitikast rääkida. Teatavasti on sport ainus neutraalne teema, kuigi ka siis võid vihastada kedagi, kes toetab teist koondist. Võta sa näpust. Ets noogutas ja nõustus, kui ma võtsin asja kokku, et pet­ turid kõik. Nigu meil siin Ontaarios valelik sai pukki. Võim on tähtsam kui põhimõte. Rooma keisrid eeskujuks, ka jänki presidendid minu elu ajal, eriti too, kes Balti riigid Jaltas maha müüs. Keda sa enam niinimetatud timukraatias usud. Aga lootma peab, et ükskord lööb tuul läbi nende pugevate poliitikute pööningute, puhastab ideoloogiast ja toob inimlik­ kuse asemele. VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatukogu on pärast suvepuhkust taas avatud. Arumäe, Heino. Eesti ja Soome. Sõjast sõjani. Argo, 2018

kui üks neist – Eesti – Hitleri ja Stalini kokkulepete tulemusena iseseisvuse kaotas, ent teine – Soome – suutis riikluse säilita­ Esimese maailmasõ­ da? ja järellainetustes Ning taas kerkib esile küsi­ ilmus maailma kaar­ dile rida uusi riike, mis varem mus: kas Eesti oleks saanud olid kuulunud suurte im­ ­ teda Teises maailmasõjas taba­ peeriumide koosseisu. Nende nud saatust vältida? hulgas olid ka Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu, aga ka end Naljanurk pigem põhjala riigiks lugenud Soome. Kõik need olid sõjast Pärast järjekordset tüli : sündinud riigid, maailmasõja ja ,,Kallis, ma otsustasin, et revolutsioonide tulemusel eral­ ei hakka enam kungi sinuga dunud kunagisest võimsast Vene tülitsema.“ impeeriumist. ,,Sina otsustasid! Aga Missuguseks kujunesid nende riikide omavahelised suhted ja millistena asetusid nad üldisse rahvusvahelisse konteksti? Mis ühendas ja mis lahutas kaht hõimuriiki – Eestit ja Soomet – ning kuidas nad suutsid nois murrangulistes oludes end keh­ testada? Mismoodi võideldi välja rahvusvaheline tunnustus ­ 1920. aastate algul, kui neisse noortesse riikidesse suhtuti pa­ hatihti umbusu ja mõistmatuse­ ga? Kelles nähti liitlasi ja kelles vastaseid? Ja millisteks kujune­ sid arengud 1930. aastate lõpul,

minu arvamust sa ei küsi­ nudki!“

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448


8

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Nr. 42

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca

Words not to live by The following attributes have been used to describe the character or personality of a prominent American: Dishonest, irresponsible, delusional, psychopath, cruel, liar, uneducated, unprincipled, ir­ responsible, racist, mis­ ogynist, childish, power hungry, mean, crooked, uncaring, stupid, treasonous, nasty, unfit, disloyal, self-serving, ego­ tistical, vain, corrupt, immature, manipulative, arrogant, blowhard, inconsistent. Deceitful, cheater, malicious, petty, inconsiderate, mean spirited, immoral, simpleton, irrational, insensitive, petty, unkind, uncouth, greedy, vindictive, power hungry, simple­ minded, abusive, cheat, draft dodger, ­ unethical, untrust­ worthy, self­-centred, bully, vulgar, sleazy, untruthful, super­ficial, self-­aggrandizer. Ignorant, egocentric, back­-stabber, unfair, emotionally needy, cowardly, ignorant, narcissistic, uncultured, un­ hinged, braggart, disrespectful, despi­ cable, thin skinned, needs sycophants, adores tyrants, humourless, mentally unstable. Who is described above…. No guessing. You may dis­ agree with some. You probably agree with others. That says something. “I’m a really smart guy.” “Part of the beauty of me is that I’m very rich.” “The only guys I want counting my money are short guys that wear yarmulkes all day.” “My father gave me a small loan of a million dollars.” “The concept of global warming was created by and for the Chinese in order to make U.S. manufacturing non-compet­ itive.” “You know it does not really matter what the media write as long as you’ve got a young and beautiful piece of ___. “I’m intelligent. Some people would say, I’m very, very, very intelligent.” “… my I.Q. is one of the highest and you all know it! “I’ve said if [my daughter] weren’t my daughter, perhaps I’d be dating her.” “…I will make Mexico pay for that wall. Mark my words.” “The point is you can never be too greedy.” “The U.N. is not a friend of democracy. It’s not a friend to freedom. It’s not a friend even to the United States of America, where as we all know it has its home. And it surely isn’t a friend of Israel.” “ … I’m a big fan, a very big fan of the United Nations…and all it stands for…the concept of the United Nations and the fact that the United Nations is in New York is very important to me and very important to the world… So I am a big fan.” “[Putin] is not going in to Ukraine. OK?” “I think I’m a­ctually humble.” “I’d like to punch him in the face.” “[The New York Times] don’t write good. … they don’t write good. They don’t know how to write good.” “Good people don’t go into politics.” What one says can’t be re­futed if it’s on the public re­ cord. It’s bewildering that people who value decency, hon­ esty and consistency in principles would simply shrug at the above and say “he’s different.” It’s said that those who admire someone see in themselves some of his/her very LAAS LEIVAT same qualities or aspire to them. Pity.

At the recent 70th anniversary of the St. Andrew’s Estonian Evangelical Lutheran Church, guest pastors helped preside at the service marking the historical event. From the left: Pastor David Berg, Toronto First Evangelical Lutheran Congregation council chairman, pastor Matti Kormano, Agricola Finnish Evangelical Lutheran congregation, pastor Pamela Kormano, Saint Anskari Evangelical Lutheran ­congregation, Riitta Hepomäki, ELCIC Eastern Synod bishop dr. Michael Pryse’s assistant, Pastor Jüri Puusaag, Toronto Estonian Baptist congregation, St. Andrew’s Pastor Kalle Kadakas.

Kersti Kaljulaid, the Estonian president, invited her Russian counterpart, Vladimir Putin, to attend the World Congress of Finno-Ugric Peoples in June 2020 Estonian World, October 2019 Kaljulaid sent the invitations to the presidents of Finland, Hungary and Russia – Sauli Niinistö, János Áder and Vladimir Putin, respectively. The congress, which will take place at the Estonian National Museum in Tartu from 17-19 June 2020, will focus not only on preserving and passing on the Finno-Ugric languages but also the impact of climate change on people and the issues related to cultural innovation. “I am very pleased that next year’s congress is being held at the Estonian National Museum, whose permanent exhibition on the Finno-Ugric peoples pro­ vides an overview of the rich heritage we share,” Kaljulaid wrote in the invitation sent to the three presidents, adding that

Self-driving vehicles waiting for a new law Government of Estonia, October 2019 Recently the E-Estonia Coun­cil was given an overview of the current state and future pers­ pectives of self-driving vehicles. The conclusion reached at the discussion was that although there is already a working legal framework for testing self-driving vehicles on Esto­ nian public roads, it is neces­ sary to wait for the algorith­ mic-liability law (a.k.a. the kratt law) to apply it in our broader legal landscape. The main aim of the socalled kratt law that is currently being developed by a working group of AI experts working alongside the Government Office is to enable the use of AI

the congress would provide a good opportunity to discuss the preservation of the cultural heri­ tage of Finno-Ugric peoples in a changing world. The World Congress of Finno-Ugric Peoples, organised since 1992, takes place in every four years. Estonia has hosted it once before – in 2004 – while Russia, Hungary and Finland have all hosted it twice. The presidents of the four countries have so far always participated in the event. The Finno-Ugric peoples are the peoples who speak the Finno-Ugric languages. The four most numerous Finno-Ugric peoples are the Hungarians (13– 14 million), Finns (6–7 mil­ lion), Estonians (1.1 million) and Mordvins (744,000). The first three inhabit independent states – Hungary, Finland, and Estonia – whereas

Mordovia is a republic within Russia.

in various fields, but at the same time protect people from possible negative outcomes. “There is a legal framework for testing self-driving cars on Estonian roads, but things get more complicated when we try to combine our legal frame­ work, the driver of the vehicle, and actual city traffic,” said Jüri Ratas, Prime Minister and Chairman of the E-Estonia Council. He added that the constant development of AI and its in­ creasing prevalence in our lives brings about the need to create a legal framework to regulate the use of AI as well as to pro­ tect people from possible nega­ tive outcomes. “Pursuant to our current laws, the driver of the vehicle is responsible for their activities in traffic,” said Ratas, adding that the responsibility for the decisions made by self-driving vehicles remains to be regulated. The Ministry of Economic

Affairs and Communications will soon start drafting a new Transport Development Plan, which will include the topic of self-driving cars. The Ministry of Justice will present a draft of the so-called kratt law, in­ cluding regulation related to self-driving vehicles, by the middle of next year.

Other Finno-Ugric peoples have autonomous republics within Russia: Karelians (the Republic of Karelia), Komi (the Komi Republic), Udmurts (the Udmurt Republic), Mari (the Mari El Republic) and Mord­ vins (Moksha and Erzya; the Republic of Mordovia). The Khanty and Mansi peo­ ples live in the Khanty-Mansi Autonomous Okrug of Russia. The Komi subgroup, KomiPermyaks, used to live in the Komi-Permyak Autonomous Okrug, but, today, this area is a territory with special status within the Perm Krai in Russia. A significant number of Finno-Ugric peoples also live in the United States, Romania, Slovakia, Sweden, Canada and Norway.

The E-Estonia Council di­ rects the development of Esto­ nian digital society and e-gover­ nance, sets up expert commit­ tees and working groups when necessary, and commissions studies in the field of ICT (in­ formation and communication technology) policy. The chair­ man of the council is Jüri Ratas and the council includes other ministers involved in the de­ velopment of the information society, as well as experts and representatives of the ICT sector. The work of the council is or­ ganised by the Strategy Unit of the Government Office.


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Political prisoner in Russia gains his freedom. Many others are still waiting

9

Among the heads of state and government, Macron – even as he sought rapprochement Last week, the French mission with Moscow in other areas – to the Council of Europe became Sentsov’s most outspo­ hosted an unusual meeting ken advocate, personally raising ­ between a head of state and a the Ukrainian’s case with prisoner he helped set free. Kremlin leader Vladimir Putin French President Emmanuel on several occasions. This com­ Macron, who holds the ro­ ­ mitment, no doubt, helped bring tating chairmanship in the forward the day Sentsov was Coun­ cil, Europe’s oldest freed as part of last month’s pan-continental body dedicat­ prisoner exchange between ed to defending human rights, Russia and Ukraine. “[Sentsov] met with Oleg Sentsov, a film­ is here today in Strasbourg, maker from Crimea who was free. . . . Others are still wait­ arrested by the Russian ing,” Macron told the Council authorities after the annex­ of Europe’s Parliamentary ation of the peninsula in 2014. Assembly at its autumn session. A military court in the “Oleg Sentsov is one of those Russian city of Rostov-on-Don who think, like [French writer handed Sentsov a 20-year prison Georges] Bernanos, that the sentence on bogus charges of ­liberty of others is as important “terrorism.” Recognized by as our own.” Amnesty International as a pri­ Indeed, others are still wait­ soner of conscience, Sentsov – ing. According to Memorial, who held a 145-day hunger Russia’s most respected human strike demanding the release of rights group, there are currently other Ukrainian hostages (but 308 political prisoners in the not himself) – became a cause country. The number is admit­ célèbre, receiving prestigious tedly conservative, as it only awards and becoming the focus ­includes those who fit the strict of advocacy by prominent pub­ criteria in the Council of lic, cultural and political figures Europe’s Resolution 1900 – but throughout the world. even this figure is shocking for

a country that has ratified the European Convention on Human Rights, which expressly pro­ hibits arbitrary arrest and deten­ tion. Among the Kremlin’s politi­ cal prisoners are journalists, opposition activists, peaceful ­ protesters, adherents of “prohi­ bited” religious groups (such as Jehovah’s Witnesses), and mem­ bers of “undesirable” political organizations (such as Open Russia.) They include Yuri Dmitriev, a historian who has documented mass burial sites from Stalin-era executions; Alexei Pichugin, the remaining hostage of the “Yukos Affair” now in the 17th year of his sentence for refusing to give ­ false testimony against his for­ mer superiors; and Anastasia Shevchenko, a single mother and opposition activist who became the first target of the ­ law against “undesirable organi­ zations.” The list has swelled in the last few weeks, as the summer protests over the removal of opposition candidates from ­ Moscow’s legislative elections brought harsh prison sentences for several participants. One of

them, Konstantin Kotov, was sentenced to four years in prison for “repeated violations” of the law against public demonstra­ tions; the “violations” included a one-man picket and a Face­ book post. Another protester, Kirill Zhukov, received a threeyear sentence for trying to lift a visor on a policeman’s helmet. Zhukov’s sentencing inspired a strange comment by Alexei Kondratiev, a Russian delegate to the Parliamentary Assembly of the Council of Europe: “Today he extended his hand; tomorrow he may throw a Molotov cocktail!” Kondratiev, who made his remark during a debate called by the assembly’s Liberal group, placed his fellow Russians in the unenviable posi­ tion of having to defend the Kremlin’s brutal crackdown on peaceful demonstrators – which Swedish lawmaker Boriana Aberg called “unacceptable” for a Council of Europe member state – before Europe’s largest parliamentary forum. Struggling for arguments, Kremlin envoys retorted to customary claims of “foreign interference.” Leonid Slutsky, the chairman of the Russian parliament’s interna­ tional affairs committee, blamed the protests on the U.S. State Department and, for some bizarre reason, on the German public broadcaster Deutsche Welle.

Two Estonian-founded startups among the world’s unicorns

The list of 403 unicorns is heavily dominated by the US (201) and Chinese (98) compa­ nies. Also standing out for the number of unicorns are the UK (21 – includes the UKregistered TransferWise), India (19), Germany (11), South Korea (9), Israel (5), Switzer­ land (5) and France (5). But, for example, Japan has just three unicorns and Italy, not long ago a manufacturing powerhouse, has none. Estonia (Bolt), Luxem­ bourg (OCSiAl) and Malta (Vista Global) are the only countries with a popula­ tion less than five million that

are bases for unicorns. TransferWise was launched in London in early 2011 by Estonians Taavet Hinrikus, the first employee of Skype; and Kristo Käärmann. The company started with making transfers between the UK pound and the euro but expanded its services with other currencies over the years. The company became profitable in 2017 and currently has over 1,000 staff in offices around the world. Bolt (launched as Taxify) was founded in Tallinn back in 2013 by then 19-year-old stu­ dent Markus Villig, who was

frustrated by the waiting time and expense of taxis in the Estonian capital – especially in the weekend nights when re­ turning from a night out. He launched a mobile app that ­allows people to request a taxi or private driver from their smartphone. The app also shows the price and waiting time. The company later also expanded into electric scooters and food delivery services.

Come out to our fall Community Engagement Session on Nov. 5 at 7 p.m.

As always, this is a chance to ask questions directly to the people who are leading this project. We want to keep you informed, and hear what you think! The goal is to build a modern, new centre for the Estonian community to enjoy and use today, and ensure a bright future for the next generation.

Vladimir Kara-Murza, October 2019

Estonian World, Silver Tambur, October 2019 Two Estonian-founded com­ panies – one based in Tallinn and the other one in London – are among the 403 startups with a valuation over USD1 billion. A unicorn startup or unicorn company is a private company with a valuation over USD1 billion. In a list compiled by ­ CB Insights, a New York City-

based research firm, two Estonian-founded startups have made the cut – the Londonbased TransferWise and the Tallinn-based Bolt. TransferWise, an online money transfer firm, founded by Kristo Käärmann and Taavet Hinrikus, is valued at USD3.5 billion. The transportation com­ pany Bolt, formerly known as Taxify, run by brothers Markus and Martin Villig, is valued at USD1 billion.

Arvo Pärt Centre visited by more than 33,000 people in first year ERR, October 2019 More than 33,000 people have visited the Arvo Pärt Centre since it opened a year ago on Sunday. Opened on Oct. 13, 2018, the center honors Estonian com­ poser Arvo Pärt. CEO of the Arvo Pärt Center, Anu Kivilo, said: “The interest in the center has been even greater than we could have expected. It is gratifying that both young and old have found their way here. Our educational programs have begun with nearly a thousand children taking part, the youngest of them in kinder­ garten.” “There are also many music scholars and students who have a more specific and deeper interest in Arvo Pärt’s music ­ and the materials in our ar­ chive,” she added.

The Arvo Pärt Center is the personal archive and music and information center of the Esto­ nian composer Arvo Pärt, which, in addition to modern archives, has a 150-seat cham­ ber hall, a library, an exhibition area, a movie theater, and class­ room. The center was founded by the composer’s family in Laulas­ maa in Lääne-Harju Parish, Harju County in 2010 and initially operated in a pri­ vate home. But due to demand, a new, larger building was built in order to open an archive, start educational activities, and hold concerts. An international architecture competition was announced in 2013, and won by Fuensanta Nieto and Enrique Sobejano from Nieto Sobejano Arqui­ tectos. The finished building was officially opened on Oct. 13, 2018.

British troops serving at Tapa receive threatening messages BNS, ERR, October 2019 British troops serving as part of NATO Battlegroup Estonia and stationed at Tapa Army Base have been receiving threatening messages that officials believe have been sent from Russia, daily Postimees reports. Several British troops have notified their commanding offi­ cers that they have received messages via text and on social media with threatening content, including, “We are watching you,” Postimees writes, citing British daily The Telegraph. According to The Telegraph, British troops have been receiv­ ing strange messages on Facebook and Twitter since 2017. The British paper writes that officials believe the communi­ cations are part of cyber warfare intended by Moscow to unsettle

The International Estonian Centre (IEC) project team has had a jam-packed fall work schedule and you’re invited to find out what’s been happening at our fall Community Engagement Session on November 5. The session will take place at 7 p.m. at the Estonian House café at 958 Broadview Avenue. Come out and hear the latest news and progress from project manager David Kalm and architect Alar Kongats.

and intimidate British troops and their allies. Dutch daily De Telegraaf re­ ported in August that partners of Dutch fighter pilots active in monitoring Baltic airspace as part of NATO’s Baltic Air

Political change in Russia is a matter for Russian citizens – and those who are braving police batons and criminal ­ ­sentences to defy Putin’s regime by demonstrating in the streets are making that prospect more tangible. But holding the Krem­ lin accountable for violating its international commitments (in­ cluding with the incarceration of political prisoners) is an obli­ gation for the world’s demo­ cracies. Even in the seeming hopelessness of the Soviet era, sustained advocacy by Western leaders – among them U.S. presidents of both parties – helped secure the release of some of the most prominent prisoners of conscience, includ­ ing Vladimir Bukovsky, Anatoly Sharansky and Yuri Orlov. More recently, under Putin, interna­ tional interventions helped bring freedom for Mikhail Kho­ dorkovsky and, now, Sentsov. As Macron told European lawmakers, “others are still waiting.” It is up to those fortu­ nate to live in democratic societies to fight for their re­ ­ lease. As a bipartisan group of U.S. senators wrote last week, the free world must send a message that it “stands with ­ those whose rights and basic freedoms are being unjustly ­repressed.”

Following an international expansion, Bolt currently oper­ ates in over 30 countries and in more than 150 cities around the world.

Keep in touch and find out what’s happening! •  Check out our website – it is updated regularly with all the latest news and information: www.estoniancentre.ca •  Please sign up for our email newsletter on our website and get the latest news right to your inbox. • Follow us on Facebook, too: @ EestiKeskus

Policing mission two years ago received repeated, unpleasant phone calls at the time from people with Russian accents who asked, among other things, whether it wouldn’t be better for their men to leave.


10

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Tallinn named the most cultured city in Northern Europe Silver Tambur, Estonian World, October 2019

At the recent exhibit of EKKT artists, former president Mai Järve and president Eva Palo welcome visitors to the opening.

The Society of Estonian Artists in Toronto, EKKT, would like to sincerely thank our following supporting members for their generous contribution to our artists’ group: Hele ja Elmars Gelzins, Mai Kirch, Riina Klaas, Heli Kopti, Olga Kopti, Vaike Külvet, Märt Liinve, Aino Raun, Robert Saarna, Maia Shefler, Kaire Tensuda, Eva Terts, Hilda Truupere, and Salme Vesi.

In the depths of Siberia, an island of Estonian culture survives Paul Goble Staunton, August 11 – Six hundred kilometers from Krasnoyarsk is the village of Verkhny Suetuk, where to this day some 200 Estonians con­ tinue to speak their language, maintain their culture, and keep alive the memory of all those in their community who suffered under Soviet rule. Founded 150 years ago by political exiles from among Estonians, Finns, Russians and Latvians, the village has main­ tained its identity residents say because of its Lutheran faith, Sibreal journalist Svetlana Khustik reports after a visit to what is now an unexpected island of Estonian culture ­ ­(sibreal.org/a/30077453.html). The name of the village combines a Russian word and an Estonian word, and residents have kept their culture alive by adapting, combining Estonian elements with Russian ones. Thus, they celebrate St. John’s eve not on June 23 as Estonian Estonians do but on July 7 when Russians mark Ivan Kupala’s day. Jan Kenzap, one of the oldest Estonian residents of the village and the keeper of its history, says that at the end of the 19th century, the village had some 2,000 residents; now, there are only “about 200.” Some have moved back to Estonia, others have died, but those remaining have not given up their nation­ hood. During most of the history of the village, there were conflicts among ethnic groups, mostly over women, of whom there were never enough. And until after World War II, few Esto­ nians intermarried with Rus­ sians; and many of the older generation remain proud that they are not of “mixed” blood. Kenzap himself is the product of one of the earliest ­

mixed marriages. His mother married a Russian in the diffi­ cult year of 1947 even though she knew not a word of Rus­ sian. She took her husband’s name, Zolotukhin, but she kept the family name for her children – and consequently, ­ Jan remains a Kenzap. He says that the primary ­reason that Estonian culture has survived in his village is the Lutheran church. “We are all Lutherans,” he says, and attend­ ed church from 1888 when the first church was built until 1939 when the Soviets closed it. It was reopened only in 2003 with services in Finnish in the morn­ ing and Estonian in the evening. As for himself, Kenzap says, he was baptized in secret be­ cause his father was a commu­ nist but has remained faithful to the church and has learned from its pastors, mostly women, the history and traditions of his people. That transmission belt continues to work to this day, he suggests. The older generation speaks Estonian still but the Estonian of the 19th century; and when its members travel to Tallinn, many Estonians there do not understand everything they say. The younger generation speaks mostly Russian but understands Estonian as well, Kenzap ­continues. After 1954, Estonians were allowed to return to Estonia from Siberia. Kenzap says he went there in 1973 and lived there for 20 years, making a good career. But he wasn’t fully comfortable with live there and returned to Siberia. Many others in the village, he suggests, have had similar experiences. Kenzap took the SibReal journalist to the cemetery, a very Estonian thing to do. He showed her the monument to Estonians repressed under Stalin that was erected in 1987. Some 30 people from the

The Estonian capital, Tallinn, ranks eighth among the 50 most cultured cities in Europe and number one in Northern Europe, in a list researched and compiled by Wanderu, a travel search platform and fare aggregator. Using a specific methodology, the Boston, Massachusettsbased Wanderu calculated the density of culturally important sites across European cities to determine the “most cultured” ones in Europe. The platform said its research looked at every city in Europe with a popula­ tion of more than 300,000 and it built its rankings based on the total number of cultural land­ marks such as museums, uni­ versities, historic sites, theatres and churches and cathedrals per capita. According to the chart, Tallinn ranks at eight among all European cities and is the only city from Northern Europe in the top 10. The Estonian capital is also number four among European cities with most ­museums and number nine with most universities per capita. “With two-thirds the popula­ tion of Oslo, Tallinn has the same number of universities, one more historic site, and only five fewer museums,” Wanderu said. “If you haven’t already, then seriously, stop and Google Image Search ‘Tallinn’. It’s like Florence, Amsterdam, Barce­ lona and Moscow bundled up their most gorgeous aspects and sent them to this capital city by the Baltic Sea.” Riga, the capital of Latvia, ranks third and Helsinki, the Finnish capital, comes in at six in the list of nine most cultured cities in Northern Europe. Overall, the most cultured city in Europe, according to the Wanderu’s research, is Florence, the capital of Italy’s Tuscany ­region. Previously, Tallinn has also been the European “capital of culture” – an annual rotating honour under which a city designated by the European ­ Union organises a series of cul­ tural events with a strong pan­European dimension. Tallinn held the title with Turku, a Finnish town, in 2011.

v­illage were among those shot in 1937. The monument was built with money not only from the villagers but from Estonia as well. When it was dedicated, a delegation led by Edgar Savi­ saar came from the Estonian SSR. Since that time, it has been looked after by the vil­ lagers and kept in perfect con­ dition because the Estonians of Siberia believe that they have an obligation to remember their history and respect the memory of their ancestors.

Nr. 42

Every fifth child under the age of three in Estonia uses smartphone daily Estonian World Smartphones are becoming an ever-larger part of the lives of small children in Estonia – parents use the devices to entertain and educate the children, but also as a virtual nanny, as the first study of digital habits of toddlers in Estonia shows. In 2014, the Tallinn Uni­ versity lecturer, Elyna Nevski, and a professor of media studies at the University of ­ Tartu, Andra Siibak, carried out a questionnaire study among 400 parents whose children were three years old and under. The results of the study showed that half of the families in Estonia allowed small children to use smart devices. ­ Parents hand the smart devices to the children early in good faith that they will learn new skills or acquire new knowl­ edge. Smartphones are used daily by one-third of the children un­ der the age of three and tablets are used by a quarter of the children under the age of three. Many the parents who allow their zero-to-three-year-old chil­ dren to use smart devices, use it to attract the attention of the children in order to do some­ thing else at the same time – for example, clean or just rest for a moment. Children use the smart devices at home and also in the car. Tots mainly use the smart devices for entertainment pur­ poses, primarily for watching cartoons and videos. For exam­ ple, “Masha and the Bear”, the “Talking Tom” game and Toca Boca apps were mentioned as the main favourites. With the help of their parents, zero-tothree-year-old small children can also look at photos and communicate via Skype or Facetime. Do small children and smart devices go together? Currently, there is no consen­ sus between the researchers when it comes to the pros and cons of small children and the use of smart devices. Some me­ dia researchers believe that the applications support learning, and that touch screens contrib­ ute to playfulness and creativity. However, others say the early use of smart devices may: •  influence the normal develop­ ment of the brain; •  hinder the creation of sociali­ sation skills; • influence speech develop­ ment; •  cause behavioural problems; •  decrease academic capability; •  cause an irregular sleep regime. Therefore, the American Academy of Pediatrics, for ex­ ample, does not recommend children under the age of two to use smart devices at all. The youngest members of the family imitate adults – the more screen time the parent has per day, the more they let the

children to have it as well. The more positive parents are to­ wards smartphones, the more likely they will allow children to use them as well. There is nothing really bad about introducing a smartphone to a child, but in order for the smart devices to support the ­development of the child, it is necessary for the parents to in­ struct the children and give them feedback. It is important that the parents would also help choose an app or a game. This way, an age-appropriate and ­educational game can be chosen. A dangerous trend In the case of screen time for infants and toddlers, it is diffi­ cult to differentiate playful ­activities from educational ones. Applications meant for small children may be divided into three categories: • instructive applications that are based on imitation and repe­ tition; •  manipulative applications that have a certain game design and do not require the use of cogni­ tive abilities; • constructive applications that let children to try a creative approach. Although the parents offer educational content in their opinion, the study by Nevski and Siibak showed that, among the favourites, the number of apps with a developmental ­content was the smallest. Also, most of apps among the favourites were not meant for ­ children so small. A dangerous trend also emerged from the study con­ ducted in Estonia: some of the parents are so mesmerised by the skill of their children to use a smart device that they think their children are smart enough to find enjoyable content them­ selves. However, small children use the imitation skill and cannot analyse the consumed ­ content. Parents can also be clueless In families where parents have set a certain restriction on screen time, the children use smart devices more often. Half of the parents who let their ­children use smart devices said they ask questions and instruct the child when playing; the same number of parents also turn the attention of the child to what is happening on the screen. Feedbacking of activities and using the device together with the child were not so common. The parents take instructing their children seriously and use several strategies when guiding the relationship of their children with smart devices. It became evident that many of the parents themselves needed prior in­ struction on which app is de­ velopmental and educational and when to just put the smart device away. (This article is published in collaboration with Research in ­ Estonia. By Maia Klaassen.)


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

VAIMSEST TERVISEST

RAGNE

Muutustest. Kõik, kõik on uus… Kõik, kõik on uus, septembri­ kuus! teatas üks lasteluuletus, mida ilmselt kõik umbes minuealised Eestis üles kas­ vanud inimesed on kuulnud. Praegu on küll juba oktoober, aga sügisperioodi sisseelamine alles kestab… Tihtipeale minnakse terapeu­ di juurde, sest tuntakse soovi või vajadust midagi muuta. Või siis ei soovita midagi muuta, vaid pigem olemasolevat alal hoida. Me teame, et muutused ei ole aju jaoks kerged, isegi siis, kui me neid muutusi soo­ vime. Aju on harjunud vanade asjadega ja mõnuleb mugavus­ tsoonis. Uuega silmitsi seistes peab aju aktiivselt tööd tegema, et uut informatsiooni integreeri­ da. Aju peab saama aega uuega harjuda ja sõna otseses mõttes harjutama uutmoodi käituma.

On inimesi, kes lausa kardavad muutusi, sest see toob kaasa teadmatuse ja tundmatu ja see hirmutab osasid inimesi. Siin mängib ehk rolli kohanemis­ võime ja ehk ka inimese natuur – kas rohkem alalhoidlik või avatud. Veel enam aga mängib siin tihti rolli see, kuidas inimene ise endale muutusi ette kujutab ja kas projitseerib negatiivseid mõtteid muutuste osas. Niisiis, sügisel on paljudel mingid muutused ees ja vaja kohaneda. Mõnele on see rõõ­ mustav, mõnele teeb muret. Tihti tuleb mure aga mitte muu­ tusest endast, vaid inimese mõttemallidest või mustritest, millega muutusi vaadatakse. See tähendab, et ennustatakse või kardetakse negatiivset. Seda juhtub tihemini inimeste puhul,

me ei pea mitte ennustama ja vältima, vaid neid lahendama, PAJO, psühholoog need on osa elust. Ära väldi muutusi, vaid haara härjal kohe sarvist. kel on üldiselt ka rohkem kal­ Näiteks on uude kohta kolimine duvus ärevusele ja ehk ka dep­ tihti stressirohke ettevõtmine, ressioonile, sest need on seotud aga mida rohkem sa uues kohas negatiivsete mõtteviisidega. ennast eluga kurssi viid ja ak­ Kuidas muutustega toime tul­ tiivselt osalema hakkad, seda la? Siin on mõned sammud, mis kiiremini kohaned. Aju on para­ on ehk abiks. doksaalne selle koha pealt. Ära kuluta aega ennustami­ Passiivsus tundub lihtsam, aga sele, et kuidas kõik võib minna pikemas perspektiivis annab ja mida võid tunda tulevikus. aktiivne osalemine kiirema ko­ ­ Me ei ole eriti head tuleviku-­ hanemise. ennustajad. Mida me teeme, on On muutusi, mis tulevad oma mõtete ja tunnete projit­ meie ellu, mis on rasked ja seerimine oma tuleviku-minale, negatiivsed. Näiteks kaotus. aga me ei tunne tegelikult oma Sellisel juhul soovitan võtta tuleviku-mina, meil ei ole veel natuke aega toibumiseks ja oma seda kogemust, mida me tulevi­ tunnete märkamiseks ja tund­ kus ette kujutame. Selle asemel, miseks. Siis aga hakata tasapisi et kuvandada kõiki võimalikke asju, mis võib valesti minna, tegelema kohanemisega, uue tasub võta avatud seisukoht. ,,normaalse“ kujundamisega. ­ Lõpetuseks veel üks tore Äkki sujub kõik suurepäraselt? Või kui midagi läheb ka valesti, mõte: kui muudad ühe asja, siis enamus probleeme on võib muutuda veel midagi. lahen­d atavad. Tasub võtta Asjad meie elus on nagu kassi­ konst­ ruktiivne hoiak! Problee­ kangas, tõmbad ühest niidist,

Riias hakkab kehtima Kirjanik Paul-Eerik ,,Loomingu turismimaks Rummo saab Soomes Raamatukogu“ Läti pealinnas Riias hakkab elutööpreemia hakkab välja andma ülejärgmisest aastast kehtima kuldsarja turismimaks – üks euro iga E. W. Ponkala Fond Soomes vanema kui 12-aastase ini­ mese kohta ööpäevas. Raha hakatakse koguma ma­ jutusasutuste kaudu ja linna külastajaid ei tohiks see eriti mõjutada, on öelnud turismi­ arengubüroo juhid. Turismimaks kehtib mitmes Euroopa suurlinnas. Lätis on seni tulnud tasuda kaks eurot Jurmalasse sissesõidu tasu päe­ va kohta, ülejärgmisest aastast peab tasuma ühe euro iga ööbi­ mise eest Riia majutusasutustes, kuid kokku mitte rohkem kui 10 eurot. Alla 12-aastaste laste pealt tasu ei koguta. Riia hotellide andmetel on praegu ööbimisi aastas kokku ligi 3,5 miljonit. Turismiarengu­ büroole laekuv raha peaks aga olema suurem, sest maksu plaanitakse koguda ka kodu­ majutajatelt. Läti hotellide ja restoranide assotsiatsioon on palju aastaid olnud maksu kogumise vastu, nüüd jäädi lõpuks nõusse. (ERR/EE)

Eestlane vahistati kokaiini Hispaaniasse vedamise katse eest Teel Hispaaniasse peeti kinni lõbusõidualus, mille pardalt leiti Brasiiliast peale võetud pool tonni kokaiini ja muid narkootilisi aineid. Kinni peeti viis inimest, kelle hulgas on ka Eesti kodanik, vahendas Euro Weekly. Hollandis baseerunud jõuku jälgiti kaks aastat. Narkokaubitsejate kinnipi­ damise operatsioonist võtsid osa Hispaania tsiviilkaardivägi, riigi­politsei ja maksuamet koos­ töös Hollandi, Eesti ja Portugali politseiga. Lisaks narkootikumidele lei­ dis politsei kustutatud seeria­ numbriga tulirelva ja sularaha. (D/EE)

austab kirjanik Paul-Eerik Rummot elutööpreemiaga. Pidulik tseremoonia toimus neljapäeval, 10. oktoobril Helsingi Eesti Majas. Paul-Eerik Rummo on Eesti tähelepanuväärsemaid lüürikuid, kes 1960. aastatel seisis väljen­ dusvabaduse eest ning keda see­ järer tsenseeriti. Nii võis tema luulekogu ,,Saatja aadress“ lugeda vaid paberkoopiatelt, ent sellest sai nõukogude ajal levi­ nud teos. Ponkala fondi juhatuse esi­ mees Juhani Salokannel ütles, et Rummo laureaadiks valiku puhul oli olulise tähtsusega fakt ka see, et Eesti tähistab just nüüd riigikeele juubeliaastat. Rummo on lisaks kirjanikutööle osalenud iseseisvuse taastanud Eesti poliitikas, kandes ka ­ministriportfelli. Paul-Eerik Rummo on elav klassik, kes on luuletuste kõrval kirjutanud näidendeid, filmistse­ naariume ja tõlkinud paljudest keeltest. Rummo on teenekas Soome silla ehitaja ning soome kirjanduse eestkõneleja. E. W. Ponkala Fond on 1924. a asutatud erafond, mis toetab soome-ugri kunsti ja kultuuri­ suhteid ning sugulaskeelte aren­ gut. Fondi elutööpreemia on va­ rem näiteks saanud Ellen Niit ja Piret Saluri. (ERR/EE)

Uue aasta jaanuaris alustab ilmumist ,,LR kuldsari“. Lugejate ette jõuab valik Loomingu Raamatukogus läbi aegade avaldatud teoseid uues kuues. Loomingu Raamatukogu, omamoodi Eesti kultuuri feno­ men, on 63 tegevusaasta jooksul välja andnud ligi 1600 raama­ tut. Riigikord on vahetunud, LR on jäänud ja saanud tuua igal ajal lugejateni nii vanemat kui uuemat väärtkirjandust maailma eri paigust, avaldada Eesti au­

torite teoseid ja tõlkeid rohkem kui 50st keelest. ,,Loomingu Raamatukogu kuldsarjas“ ilmub aastas kuus raamatut. Valikust leiab teoseid eri aastakäikudest, nii ilukirjan­ dust kui esseistikat. Mõni raa­ mat saab värske saatesõna, mõni kogumik täiendust varem ilmumata tekstidega. Esimesena ilmub jaanuari­ kuus Jaroslav Hašeki ,,Huumori kool. Geniaalne idioot“, mille tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar. Uustrüki saatesõna Toomas Kall. Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann. (ERR/EE)

Kuus produktid teevad tähelendu Ajalehe Globe and Mail majanduslisa Report on Business käesoleva oktoobri­ kuu väljaandes on ära toodud artikkel Eesti Majandusklubi Kanadas liikmetest Heidi ja Ron Kuusist ja nende toode­ tavatest produktidest, mis järjest enam tuntust ja tun­ nustust kogumas. Heidi ja Ron alustasid ärite­ gevust suusa- ja lumelaua mää­ rete tootmisega KUUsport kauba­ märgi all 1985. aastal. Praeguseks on selle kõrvale tõusnud Mosquito Shield™, PiACTIVE™ ja Knock Down™ nimetuste all müüdavate pu­ tuka­ tõrje ja putukamürkide tootmine. Eriti on hinnatud ­ PiACTIVE™, mis on esimesel kohal Kanadas müüdavatest DEET-kemikaalivabadest putu­ katõrjevahenditest. Heidi ja Ron Kuus, kelle äri on suutnud leida sobiva niši suurtootjate vahel, laiendavad seda aegamööda ja plaanivad oma toodetega jõuda ka lõu­ nanaabrite turule. Nad on sead­ nud eesmärgiks toota ainult parimat, sest teisiti on raske edu saavutada.

Paremaks turunduseks on nende tooteil eriline värv või konteineriga kaasatulev kinni­ tusvahend matkarõivastele või vile või kompass, et eksides en­ dast märku anda ja abi kutsuda. Pereärina toimivas koosluses on Heidi kanda finantspool, reeglistiku ja muu administ­ ­ ratiivse poolega seonduv, Ron aga keskendub tootearendusele ja produktsioonile. Huvi ja vajadus putukatõrje­ vahendite vastu kasvab. Näiteks kas või Kanadas järjest põhja

Ron ja Heidi Kuus.

11

siis sikutad ka teisi. Me ei tea kunagi täit tulemust ette ja see eksperiment aitab hoida avatud suhtumist, suurendada uudi­ s­ himu. NB! Eksperimendid peaksid alati olema positiivses, turvali­ ses suunas. Ma ei räägi riskant­ setest tegudest ega uimastite proovimisest. Mulle meeldib eksperimente teha enda peal. Soovitan ka teile: vali üks asi, mida soovid muuta. Kasvõi midagi väga väikest ja lihtsat. ­ Tee endaga kokkulepe ja tee kohe algust. Näiteks: kui soovid ennast rohkem liigutada, otsusta, mis on piisavalt realistlik ja tee plaan. Näiteks iga hommik 15 minutit kõndida. Kui tegu teh­ tud, tee üks paus ja vaata, mis tulemused on, kuidas ennast tunned? Kas olid oodatud tule­ mused? Kas oli ka ootamatuid, ettearvamatuid tulemusi? Head uute alguste hooaega, RAGNE

Ragne Pajo töötab psühholoo­ gina Torontos Bloor West Therapy’s.

Leipzigi filmifestivalil esilinastub Manfred Vainokivi dokumentaal Oktoobri lõpus esilinastub Leipzigi dokumentaalfilmifesti­ valil Manfred Vainokivi ,,Kir­ janikuga voodis“. Film räägib kirjanik Peeter Sauteri elust, naistest ning sarnasustest Charles Bukowskiga. ,,Kirjanikuga voodis“ võist­ leb Leipzigi rahvusvahelises võistlusprogrammis. Värske dokfilmi režissöör on Manfred Vainokivi, produtsent Marju Lepp, stsenaariumi on kirjutanud Vainokivi koos Peeter Sauteriga.

poole liikuvate puukide eemal­ hoidmiseks. Viimased levitavad teatavasti mitmeid ohtlikke hai­ gusi, siin just Lyme-tõbe. Artikli lõpuosas annavad äri­ partnerid soovituse, kuidas edu­ kas olla. Heidi peab oluliseks osata eristuda ja silma paista, varem mäesuusatamisega tege­ ­ lenud Ron aga jagab treeniguae­ gadest saadud treenerite soovi­ tusi – olla püsiv, järjekindel ja uskuda endasse. * Märkus. Eesti Elu kirjutas Heidi ja Ron Kuusist pikemalt aprillis 2017 rubriigis Nädala portree.

Arhiivifoto


12

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Nr. 42

Sergei Kibus: Loodan, et ,,Teofrastus“ soojendab südameid ja muudab inimesi heatahtlikumateks Ottawas toimus 25.–29. sep­ temb­ rini 43. rahvusvaheline animafestival. Sellele iga-aas­ tasele festivalile laekus filme 93 erinevast maailma riigist. 2,424 animafilmi seast valis žürii võistlema 117 filmi. Eesti filmi­ kunstnik Sergei Kibus võitis oma filmiga ,,Teofrastus“ Otta­ was eripree­mia. Toome siin ära Ülle Baumi intervjuu Sergei Kibusega. Äsja lõppes Kanada pealin­ nas üks maailma juhtivamaid rahvusvahelisi animafilmide festivale – 43. Ottawa In­ ­ ternational Animation Festival (OIAF), kus Teie sel aastal valminud lühifilm ,,Teofras­ tus“ võitis eripreemia 6-12 a lastele mõeldud filmide kate­ goorias. Kas ,,Teofrastus“ on osalenud ja võitnud auhindu ka teistel rahvusvahelistel filmifestivalidel? Jah, minu jaoks on see kõik ikkagi kui unenägu, aga tõe­poo­ lest – „Teofrastusel“ on olnud aasta jooksul väga palju festivale, väga erinevates maailma nurka­ des. Filmil on juba koguni 7 tunnustust, kolm neist Eestist: Eesti Kultuurkapitali Audio­ visuaalse kunsti sihtkapitali 2019. a animafilmi preemia ning kaks tunnustust Eesti filmija teleauhindade galalt – parima animafilmi ja parima filmi­ kunstniku auhinnad. Rahvusvaheliselt, lisaks Otta­ wa festivali eripreemiale, on film võitnud: Hermína Týrlová nim auhind kategoorias ,,Uus talent vanuses alla 35“ – Sergei Kibus, Zlin Film Festival – International Film Festival for Children and Youth in Zlín (Tšehhi), 2019; parima animafilmi auhind, Busho International Short Film Festival (Budapest, Ungari), 2019; lastefilmide võistlusprog­ rammi Ex Aequo auhind, Festival de Cinema de Girona (Hispaania), 2019. Film on osalenud võistlus­ programmides üle maailma pal­ judel huvitavatel festivalidel, millest suurimad: GLASAni­ mation Festival (California, USA), Filmfest Dresden (Sak­ samaa), Shanghai International Film Festival (Hiina), Galway Film Fleadh (Iirimaa). „Teofrastuse“ maailma esili­ nastus toimus samuti väga huvi­ tavas kohas, nimelt Antarktikas!

Antarktis filmifestivalil Soome teadlaste ja Antarktika uurijate polaarjaamas nimega Aboa. ,,Teofrastus“ põhineb As­­t­ rid Reinla samanimelisel las­ teraamatul. Kuidas tekkis algne idee teha selle teose alu­ sel filmi? Kellele on film suu­ natud? Kas Teie filmi teostu­ ses on peidus ka midagi palju sügavamat? Astrid Reinla „Teofrastus“ oli minu abikaasa lapsepõlve lemmikraamat. Mina avastasingi selle tänu abikaasale. Ja kohe, kui ma selle umbes viis aastat tagasi esimest korda läbi luge­ sin, sain aru, et pean sellest fil­ mi tegema. Lugu hakkas kohe jooksma silme ees. Minu film on suunatud kõikidele. Tean, et see on liiga ambitsioonikas soov, aga andsin endast parima, et lisada filmi mitu erinevat tasandit, mis kõnetaksid erine­ vaid sihtgruppe. Põhitasand on suunatud lastele ja noortele, see räägib kaastundest ja hoolimi­ sest. Teine tasand on suunatud vanematele – filmis on kuju­ tatud 80ndate Eestit just enne N. Liidu lagunemist. Ma ürita­ sin ehitada filmi struktuuri üles nii, et see peegeldaks Eesti ­iseseisvumise lugu. Peategelane kass on justkui Eesti sümbol – algul on ta ko­ dutu kass, täiesti omaette. Siis ta leiab endale ilusa maakodu – see on esimese vabariigi süm­ bol. Ehitasime selle maja vas­ tavalt meie enda ettekujutusele Eesti-aegsest ideaal-kodust. Kuid mõne aja pärast kassi õnn puruneb, teda viiakse kuhugi rongiga… mis on sümboolne viide küüditamisele. Siis jõuab ta linna, Mustamäele, ühetao­ liste hallide majadega ja sega­ duses inimestega kohta. See vii­ tab loomulikult nõukogude ajale. Ja filmi lõpus naaseb kass koju – Eesti taasiseseisvub, kuid see protsess võtab aega. Film lõpeb mitte klassikalise „õnneliku lõ­ puga“, vaid kass taastub aegla­ selt. Samm-sammult muutub ta taas õnnelikuks. Olen vaadanud palju filme ja kuulanud palju lugusid inimestest, kes olid küüditatud ja tagasi Eestisse jõudes nad ei kohanenud kohe, vaid tundsid ennast ebaloomu­ likult ja võõras olukorras. Taga­ situlek ei ole nii lihtne, nagu võiks arvata. Filmis on ka kolmas tasand,

minule kõige isiklikum. See räägib üksindusest, hirmudest, traumadest ja usaldusest. Olen oma suhteliselt lühikese elu jooksul jõudnud nii mõndagi kogeda ning usun, et kõik need tunded on omased kõikidele olenditele – nii inimestele kui ka loomadele. Kui ise koged midagi kurba, siis sa ei tohiks soovida sama kogemust teistele. Loodan, et see film inspireerib inimesi oma valusatest koge­ mustest vabanema, soojendab südameid ja muudab inimesi heatahtlikumateks. ,,Teofrastus“ valmis det­ sembris 2018 ja siis oli ka filmi Eesti esilinastus. Maail­ ma esilinastus oli jaanuaris 2019, nii et ametlikult on see aasta ,,Teofrastuse“ väljalase, rahvusvaheliselt. Kui kaua võttis filmi tegemine aega ja kui palju oli teil filmi tegemi­ sel abilisi ning toetajaid? Stsenaariumi esimesest ka­ vandist filmi esilinastuseni läks kolm aastat. Algul töötasin omaette, tegin stsenaariumi ja kõik kaasnevad paberid ning joonistasin valmis detailse piltst­senaariumi (storyboard). Siis algas kunstnike eeltöö: animatsiooni testid, kavandid, ­ dekoratsioonid, nukud ja kõik muu. See võttis umbes pool aastat. Meie film on eriti keeru­ lises tehnikas – ma ise nimetan seda „plastiliini realismiks“. See tähendab, et kõik, mida filmis näeme, on tehtud ini­ meste kätega ja kõik on vooli­ tud plastiliinist. Iga kivike Mustamäe majade paneelidel, iga puuleht ja detail maakodus ja rongis – kõik on plastiliinist ja kõik on andekate kunstnike kätetöö. Seejärel algas animeerimise protsess. Filmimine võttis aega 7 kuud. Animaator tegi iga päev 3–5 sekundit filmimaterjali. Kassi liigutamine oli kõige keerulisem. Animaatoreid oli meil koguni neli, kuid põhiani­ maator, kes liigutas kassi, oli Olga Stalev. Peakunstnik oli Pärtel Tall, keda võib nimetada koguni Eesti plastiliini-eksper­ diks. Operaator oli Ragnar Neljandi. Nuku- ja dekoratsioo­ nimeistreid oli palju – Nuku­ filmi stuudio töötajad ja mõned praktikandid. Üks poiss oli näiteks Hispaaniast. Põhimees­ konda oli kokku umbes 20 inimest. Kuid filmi valmimisele aitasid kaasa ka paljud teised. Olen väga paljudele inimestele toetuse ja abi eest tänulik. Kui filmivõtted said läbi, pidin otsima lisarahastust, et ­ teha filmile helikujundus. Sel­leks käivitasime Hooandja (crowd­ funding) kampaania ning toe­ tajaid kogunes ligi 200. Kui muusika ja heli olid tehtud,

Eesti animafilmitegijate osalemine rahvusvahelisel Ottawa festivalil on aastate jooksul kujunenud peaaegu et traditsiooniks. Sel aastal tuli festivalilt eripreemiaga tagasi Sergei Kibus (vas) oma filmiga ,,Teofrastus“. Hea vastuvõtu sai ka Chintis Lundgreni ja filmi­koostööpartneri Draško Ivezićiga valminud ,,Toomas Beneath the Valley of the Wild Wolves“, mida näidati ka septembri alguses Torontos TIFFi lühi­ filmide programmis. Foto: ©Ülle Baum

­ootas digitaalne järeltöötlus. Kokkuvõtteks – kuigi film on lühike, võttis selle tegemine väga kaua aega ja see oli mu elu üks suuremaid ettevõtmisi. Kuid töö filmi kallal ei ole minu jaoks üldsegi läbi saanud. Tegelen põhiliselt ikka veel Teofrastusega. Reisin mööda maailma filmifestivale ja ka Eestit, näitan filmi kinodes, koolides ja kultuurikeskustes. Pean Teofrastuse Facebook’i lehe­külge (www.facebook.com/ teofrastusfilm), mis on mõeldud fännidele. Lisaks plaanin välja anda Teofrastuse filmiraamatu, mis räägib pikemalt filmi tege­ misest ja festivalielust. Seetõttu võtan Teofrastuse nukufilmifes­ tivalidele alati kaasa ja teen ­palju fotosid. 4. oktoobril kogunes 280 Eesti haridustöötajat Sokos­ Hotelli Viru konverentsikes­ kuses galaõhtule, kus tunnus­ tati Tallinna parimaid hari­ dustöötajaid ja -tegusid. Nende seas olite ka Teie ja saite 2019. a parima kutseõpetaja laureaadiks. Olite ka aasta Eesti parima õpetaja finalis­ tide seas. Kui kaua olete peda­ googina tegelenud? Kui­ das see Teile meeldib? Kus ja mida Te praegu õpetate? Kõige huvitavam on see, et olen tegelenud õpetamisega vaid kolm aastat, ehk siis miini­ mumaja, mis on lubatud Hari­ dusministeeriumi poolt, et üldse olla esitatud parima õpetaja konkursile. Olen väga üllatanud ja liigutatud, et mu õpilased pidasid õigeks minu kandida­ ­ tuur üles seada. Mul on just ­algamas neljas õpeaasta ja peagi kohtun uute tudengitega. Iga aasta on erinev, aga kõik aasta­ käigud on olnud väga põnevad ja südamlikud. Iga kord juunis, kui õpila­ sed esitavad lõputöid, on mul olnud väga kurb ja samal ajal uhke tunne – uhke tuden­ gite üle ja kurb, sest meie aeg koos nendega saab otsa. Õpetan kahte ainet: fotograafiat ning

heli- ja videotöötlust. Viimane hõlmab kõike, mis puudutab ­filmi, videot, filmimise tehnikat, montaaži, ja hiljuti olen kaasa­ nud natuke isegi animatsiooni. Neid ained õpetan Tallinna Majanduskoolis kolmele erine­ vale kursusele: sotsiaalmeedia ekspertidele, e-turunduse spet­ sialistidele ja kinnisvaramaakle­ ritele. Viimased saavad minult küll ainult oma eriala-spetsii­ filist fotograafia lühikursust. Majanduskool on kutsekool, aga sinna tulevad väga erineva tausta ja vanusega inimesed. Klassis tavaliselt 30-40 inimest, kelle seas on noori, otse kesk­ koolist tulnuid, aga ka mitme magistrikraadiga inimesi, kes on tulnud end täiendama. Õpeta­ mine annab mulle väga palju. Tudengitega koos õpin ise, koostöö nendega on alati olnud lõbus, põnev ja produktiivne. Mu peamine õppemeetod on see, et ma ei sunni kedagi, vaid proovin nakatada enda entusias­ miga nende erialade vastu, inspireerida, tuua välja igaühe ­ tugevused ja lihvida vigu. Pean tunnistama, et õpetamine on tihti palju raskem, kui näiteks ­ filmitegemine. Samas pakub õpetamine rohkelt võimalusi ka ennast arenguteekonnal edasi viia. Sel sügisel läksin ise uuesti kooli! Alustasin magistriõpin­ guid Tallina Ülikooli Aasia Uuringute erialal. Minu fookus on Hiina kultuuril ja poliitikal ning magistritöö teemaks „Hiina animatsiooni 100 aastat kui loomepotentsiaali kõver­ peegel: siseriiklike poliitiliste muutuste ja globaalse animat­ sioonituru mõju Hiina anima­ kultuurile“. Niisiis, teema on minu jaoks ühel ajal tuttav (ani­ matsioon) kui ka täiesti uudne (Hiina kultuur ja poliitika). Hiina animatsioon on üle elanud palju turbulentseid muu­ tusi ja arenguid, kuid jäänud maailma animatsiooni üldpildis (Järgneb lk. 13)

Režissöör ja operaator Sergei Kibus (32) on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi fotograafia erialal (2008) ning Balti Filmi- ja Meediakooli audiovisuaalse meedia erialal (2011). Alates 2013. a töötab Nukufilmis operaatorina, ta on filmistuudio Sabat Film OÜ osanik. Kibus õpetab alates 2016. a fotograafiat ning heli- ja videotöötlust Tallinna Majanduskoolis. Ottawa animafestivali üks eestvedajaid Chris Robinson koos Sergei Kibusega. Foto: ©Ülle Baum

Sergei Kibuse operaatoritööna valminud dokfilm „Muhu: Ätsed ja roosid“ võitis 2014. a EstDocs filmifestivali žürii auhinna.


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Sergei Kibus…

märkmik

(Algus lk. 12)

teiste riikide varju. See on midagi, mis on minu jaoks ­ huvitav ja teistsugune. Kuidas ­ ma kõike korraga jõuan? Eks aeg näitab. Hetkel leian ennast jooksmas hiina keele tundide, Aasia poliitika ja kultuuri loen­ gute, oma uute filmistsenaariu­ mide ning enda tudengite fotoja videotundide vahel. Igav mul igal juhul ei hakka! Milliseid ideid andis Teile Ottawa rahvusvahelisest ani­ mafestivalist isiklikult osa võt­ mine? Kas see oli Teie esi­mene reis Kanadasse või olete varem Vahtralehemaal käi­nud? Sellised suured festivalid alati inspireerivad. Tutvusin paljude toredate inimestega ja sain natuke lihvida oma uute filmide ideid. Ottawa on väga rahulik ja ilus linn. Kanadas olen enne korra juba käinud. 2014. a osales EstDocs’i festivalil minu abi­ kaasa Kadriann Kibuse doku­ mentaalfilm „Muhu: Ätsed ja roosid“, ma olin selle filmi ope­ raator. Kuna see film tol aastal võitis, siis järgmisel aastal käisime tänu EstDocs’ile ka ­ Torontos. Mul oli õnn kohtuda Kanada eestlastega. See kogu­ kond on minu jaoks väga olu­ line ja mäletan soojalt paljusid inimesi. Näiteks seisab mul siia­ maani raamaturiiulis Jack Lake’i ajalooteemaline koomiks, mis on minu meelest väga äge. Millised huvid on Teil veel peale filmitegemise ja kas Teid ootavad ees reisid lähitu­ levikus? Mulle meeldib tegeleda pal­ jude erinevate asjadega ja mu huvide pagas on alati täis. Kui mul jääb filmide, õppimise ja õpetamise kõrvalt vaba aega, siis meeldib jalutada ja loodust nautida. Olen looduse- ja looma­sõber ning vegan. Sel aastal osales ,,Teofrastus“ ligi kahekümnel festivalil, mil­ lest isiklikult kohal käisin viiel. Novembris ootavad ees veel kaks reisi. Kõigepealt sõidan koos ,,Teofrastusega“ Tokyosse KINEKO lastefilmide festivalile. Siis lähen taas Hiina, seekord Pekingisse, Beijing Animation Weekfestivalile. Igale festivalile, kuhu ,,Teofrastus“ valitakse, ma loomulikult ei jõua. Vahel saa­ dame kellegi teise meie filmi­ meeskonnast. Palju tänu Teile ,,Eesti Elu“ lugejate poolt ja soovime suurt edu edaspidises loomin­ gulises töös! Kas on veel midagi, mida soovite interv­ juu lõppu lisada? Suur tänu põnevate küsimuste eest ja soojad tervitused „Eesti Elu“ lugejatele minu poolt.

13

Riina Kindlam

Viljaderohkus Kotkajärvel (jätk)

Kunstnikuvestlus Kanada kunstniku Tyler Tekatchiga Tallinnas Eesti ja Kanada kunstnikeva­ hetuse programmis esineb Tallinnas ARS Kunstilinnakus 23. oktoobril kell 18 auhinna­ tud Kanada kunstnik Tyler Tekatch. Tekatch resideerub oktoobris Tallinnas Eesti Kunstnike Liidu kutsel Hamiltoni Kunstinõu­ kogu Euroopa kunstnikevahe­ tuse programmi raames. Samal ajal resideerub Hamiltonis Cotton Factorys Eesti kunstnik Kai Kaljo. Tekatch on korraldanud kaks isikunäitusest nii Hamiltoni kui ka Ottawa kunstigaleriis, tema teoseid on esitletud ka TIFF Bell Lightboxis, Rahvuslikus Filmi­komisjonis ja WNDX Fes­ tivalil ja Souli ning Londoni festivalidel. Tekatch on Torontopõhise Loop Collective’i liige. Vt ka https://tytekatch.com/

Nobeli kirjanduspreemia laureaadid on Olga Tokarczuk ja Peter Handke Eelmisel nädalal andis Rootsi Akadeemia välja nii 2018. kui ka 2019. a Nobeli kirjandus­ preemiad, kuna möö­ dunud aastal jäi võitja skandaali tõt­ tu välja kuulutamata. Kirjan­ dusauhinna laureaadid on Poola kirjanik Olga To­­kar­ czuk ja Austria kirjanik Peter Handke. Tänavu aprillis asus Nobeli kirjandusauhinda välja andvat Rootsi Akadeemiat, mille #MeToo skandaal 2017. a lõpus kaosesse paiskas, juhtima kir­ jandusprofessor Mats Malm. Tema juhtimisel loodetakse aka­ deemia maine taastada ning nii antakse preemia tagantjärele ka eelmise, vahelejäänud aasta eest. Võitnud kirjanik saab üheksa miljonit Rootsi krooni (825 000 eurot), samuti medali ja diplo­ mi. 2017. a Nobeli kirjandus­ preemia läks jaapani päritolu briti kirjanikule Kazuo Ishigu­ role. Varasemate võitjate hulka kuuluvad Bob Dylan (2016), Alice Munro (2013), Orhan Pamuk (2006), Toni Morrison (2003) ja Gabriel García Márquez (1982). Akadeemia annab auhinda välja aastast 1901.

Väike sööst raamaturiiulini kinnitas, et tegemist on puuga nimega Ironwood. Ah, tuttav! Sellest on Jaan Timusk ju aastaid lõiganud Metsaüli­ kooli (nime)kettaid, mida kaelas kanname. Ometi on nende puit (nimi ju reedab) üks kõvem ja tihedam, mis Kanadas sirgub. Puu tuntuim nimi on (American) hop-hornbeam, ladina Ostrya virgi­ niana. Hops ongi humala (Humulus lupulus!) käbid, kuigi antud puu nimi on vaid sarnasusest tingitud. Kuid Kotkajärve kaldal ujumissil­ dade juurest Järvetareni min­ nes ripub üks ronitaim, mis võiks juba olla... too „õllevõ­ su“. Vajab uurimist. Hiljem õnnestus (ladina­ keelse nime järgi otsides) leida ühe Eesti puukooli võrgulehelt puu Virgiinia HUMALPÖÖK! Pöögi (Beech) sarnased on ta lehed küll, koor on aga väga eri­ nev – „raudpuul“ pikkade, pealt ja alt kaarjalt lahtiste riba­ dega koor, mis pöökidel on hõbehall ja täiesti sile. Kuna nad on nii suured, on pöökide tüved mulle alati meenutanud elevandijalgu! Kotkajärve pöökidega on väga kehvad lood. Pöögi koorehaigus on kaheastmeline putuka ja seene koostöö, mille julm laas­ tamistöö algas juba 1920ndatel Nova Scotias ja on aina lääne­ poole roomanud. Onta­ riosse jõu­dis haigus hilis – 1990ndatel ja karta on, et Kotkajärve mets on varsti neist imelistest halli­ tüve­ listest hiiglastest paljas. Surnud puude murdunud tüve­ sid on leht­metsaalused täis, teis­ tel on peal koorehaavandid ja/ või valged villased seenetäpid. Seen sisenebki putukate puretud haavadest. Seda poleks iial us­ ku­nud, et need massiivsed puud millelegi alluda võiksid. Mäle­ tan lapsepõlvest jalakasurma (Dutch elm disease), mis nüüd on Eestisse jõudnud ja silmnäh­ tavalt lõikab Tallinnas tänav­tänava haaval kauneid jalakaid. Nüüd ida-Kanada ja -USA pöökide puhul tuleb ka jääda lootma üksikutele vastupida­ vatele, millest kunagi toimub uus tulemine ja tõus. Lõikustänupüha nädalavahe­ tuse uuring kinnitas, et noori pööke on metsa all oma jagu. Loo­ dame, et äkki nende kiit­ sakatest tüvedest pole kahjurid huvitatud. Veel avastasin äsja metsas oma suureks ehmatuseks väike­-sarapuid! On needki kogu aeg metsa all väikselt-vaikselt tiksu­nud, harva jõudes viljumise (ja seega märkamiseni) nagu täna­vu?! Ning lõpetuseks vastus päris humala küsimusele. Kas­ vab küll too ronitaim Kotka­ järve kaldal. Käbid (õigupoolest emasõisikud), lehed, väädid ­tuvastatud.

Järjekordne tänavune üllatusvili Kotkajärvel. „Misasja, kas tõesti humal või?“ küsisin endamisi, esmakordselt märgates suhteliselt madalat kasvu puudelt rippumas selliseid käbilaadsete taskukeste kobaraid. Peagi selgus, et neid on tänavu metsas kõikjal. Kuidas pole varem näinud? Mind lohutas, et ka meie kohalik bioloog ja teadlik loodusgiid Maret Tae tegi vilju nähes suured silmad. Viljuvad nad harva? Igatahes vist harva nõnda massiliselt kui tänavu. Kas siit võib peatselt tullagi Kotkajärve eripruul?...

Meie suvilakrundil on üks minuga koos kasvanud pöök, mida olen eluaeg imetlenud ja hoidnud. Tema koorel on peal valged seenhaiguse täpid... raske südamega kardan, et tuleb valmistuda tema minekuks. Praegu on ta ikka lehes ning tema pähklisaaki nautisid tänavu veel maialt puna- ja vöötoravad. Fotol on maast korjatud pähklikestad ja esiplaanil ka pöögipähklid. Neid on neli tükki ühes kestas. Kui metsast kaob täielikult üks loomadele nii suur ja oluline toiduallikas, mõelda vaid, millised tagajärjed sellel on. Kas ülemöödunud nädala lehes esiletoodud sarapuu suudab täita pöögihiiglaste kohta toiduahelas? Ei veel, aga küllap emake loodus praegu selle üle pead murrabki.

RIINA KINDLAM, Kotkajärve Sügisene Kotkajärv humalavarte vahelt nähtuna. Humalakäbid pole mitte ainult õlletootmiseks, nendest tehtud tee on tuntud stressimaandaja iidsetest aegadest peale. Sama hea pingetepeletaja kui Kotkajärve ise ja üleüldse looduses viibimine. Fotod: Riina Kindlam


14

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

In Memoriam

veel sirgeseljalisemaid tegelasi.

Kalju Mätiku mälestuseks

Ma ei ütle, et eestlased on flegmaatilised – meie rahvas on samuti sünnitanud tublisid mees- ja naisvõitlejaid, kuid me pole tšetšeenid ega gurkhad, kes oleksid justkui loodud sõjaju­ mala teenimiseks. Kalju Mätik kuulus aga nende hulka, kes pärast metsavendluse valusat, verist ja julma mahasurumist Balti riikides 40ndatel ja 50ndate alguses, oli ka hiljem valmis võitlema okupandi vastu, vajadusel relv käes. Ajal, mil Eestis käis juba massiline astu­ mine venelaste komparteisse. Selle tõttu ,,istus“ Mätik kuus aastat ,,kinni“. Üks usaldus­ väärne asjatundja lausus, et lah­ kunud on sõdur. Pikk ja enese­ kindel ning pisut üksikhunt ka, nagu Mätik oli.

Kalju Mätik lahkus järgmi­ sesse ellu 2. oktoobril ehk umbes samal ajal, mil Eestis langes mitmel pool käesoleva aasta sügistalve esimene lumi. Ta lahkus mõnda aega pärast südameinfarkti, mis tabas teda kümmekond päeva enne septembrikuu lõppu. Erinevalt (näiteks) Vladimir Bukovskist ei olnud Kalju Mätik dissident, kuigi eesti­ keelne Vikipeedia teda dissiden­ diks eksikombel nimetab. Bukovski on venelane, kes tahtis (tahab), et tema kodumaa muutuks. Muutuks paremaks, demokraatlikumaks, moraalse­ maks ja inimlikumaks. Mätikule sobinuks muidugi samuti, kui Venemaal oleksid aset leidnud olulised reformid, kuid eestlas­ test poliitvangide jaoks ei olnud see primaarne. Peamine teema meie vastupanuliikumise liik­ mete jaoks oli Eesti okupeeri­ tus. Vene dissidendid võisid tegeleda oma süsteemi muut­ misega, eesti vabadusvõitlejad tahtsid, et Nõukogude okupat­ siooniväed lahkuksid siit, ja seda koos oma tsiviilgarnisoni­ ga, luues tingimused Eesti Vabariigi iseseisvuse tagasi­ tulekuks. Kalju – keda viimase 30 aasta

jooksul suhteliselt hästi tundma õppisin – erines teistest uuema aja eesti poliitvangidest paari olulise aspekti poolest. Olen päris kindel, et Kalju ei läinud kompromissile Nõuk. julge­ oleku­ organitega. Eestis on so­ sistatud juba pikemat aega, et vähemalt osa 80. aastate lõpu poliitvangidest, kes vabastati ennetähtaegselt kinnipidamis­ asutustest, olid andnud KGBle allkirjastatud lubaduse, et tee­ vad koostööd ega osale enam nn nõukogudevastases tegevu­ ses. Usun, et Kalju KGBga ,,diile“ ei teinud. Kalju Mätik kujutas endast vabadusvõitluse kvintessentsi, keda võiks võrrel­ da metsavend Ants Kaljuranna (hukati sõjaväetribunali otsuse põhjal 13. märtsil 1951) ja sitke poliitvangi Sergei Soldatoviga. On vist võimatu leida nendest

Kihnu saar maailma­ajakirjanduses 10. oktoobri Toronto Star kir­ jutas oma Travel & Life sekt­ sioonis artiklis ,,Who runs this isle?“, autor Hillary Richard, The New York Times (artikkel ilmus ka 6. oktoobri The New York Times’is, pealkirjaga ,,Welcome to Estonia’s Isle of Women“),

Eesti saarest Kihnust, tuues välja, et seda rahulikku saart Balti meres on juba generat­ sioonide vältel ikka hoidnud üleval peamiselt naised, tehes ära kõik vajalikud tööd, näi­ teks traktori mootori paran­ damine. Olevat vaid üks töö, mida

Mul oli noorena suhteliselt omapärane suhe, võiks isegi ütelda teatud koostöösuhe, eesti poliitvangidega, kui üheks mu kohustuseks Vaba Euroopa raa­ dio eestikeelsete saadete toime­ tuses oli lugeda eetrisse katken­ deid põrandaalustest väljaanne­ test, näiteks ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“. See viimane oli tsen­ suurivaba omakirjastuslik kroo­ nika, mis ilmus Eestis aastatel 1978-1987. Olles juba varem Solženitsõni ,,Gulagi saaresti­ ku“ läbi lugenud, koosnes mu lektüür noil aastail arvestaval määral näiteks Bukovski auto­ biograafilisest teosest ,,To Build

naised ei tee: ,,Hauakaeva­mine,“ nagu ütleb Kihnu Muuseumi direktor Maie Aav, lisades, et ­ isegi see on küsitav. Mehed ka­ dusid igapäevaelust 19. sajandil; kalastamine ja hülgeküttimine viis neid kodust mitmeks kuuks eemale, jutustab artikkel, nii pidid naised laiendama oma ­ ­traditsioonilist rolli. Loo algul on kohe juttu ka Kihnu naiste kantavatest kauni­ triibulistest seelikutest (kört). Suurel esikaanefotol on kuju­ tatud üht tuntumat Kihnu ela­ nikku, muusik Virve Kösterit (tuntud Kihnu Virvena) sõitmas mootorrattaga, keda ajakirjanik ka külastas. Kihnu on oma ligi 18 ruutkilo­meetriga Eesti enam kui 2000-st saarest suuruselt seits­ mes. Kihnu on saanud ka rah­ vusvahelist tähelepanu: saar on võetud UNESCO vaimse kul­

Saarele pääseb praegu ehk tuntuima kihnlase Virve Kösteri auks nimetatud Kihnu Virve praamiga.

Uhkelt kirjatud Kihnu muuseum väärib külastamist.

Põlistele meremeestele on alati tähtis olnud koduteed näitav tuletorn, mis pärast põhjalikku reno­ veerimist on taas külastajatele avatud.

Nr. 42

a Castle“, ja muust sellisest. Kuna ,,Lisandused“ koosne­ sid arvestataval määral eesti poliitvangide poolt kohtuistun­ gitelt ja vangistusest välja­ smugeldatud olukirjeldustest, siis võin väita, et olen vähemalt sisseelamise ka kaastunde ta­ ­ sanditel veetnud palju aega van­ gikongides koos Mätiku ja tema kaaslastega. Ja mina ei olnud ainus ,,Lisanduste“ lugeja lää­ nes. Eesti pagulaskond tunnustas meie vabadusvõitlejaid ja andis neile aktiivset tuge niipea, kui olud seda võimaldasid, 70ndate lõpu poole, 80ndatel ja ka hil­ jem. 1941. ja 1949. a küüditamisi üle elanud ja kodumaale tagasi pääsenud inimesed on alati suh­ tunud soojalt eesti põgenik­ konda (nendesse, kes söödi oma kodudest välja ja kes pagesid läände). See kujutab endast suurt ringi: küüditatud ja nende järeltulijad, meie ekspoliitvan­ gid ja eesti pagulased. Hea on tunda vastastikust poolehoidu. Ootan huviga, kas keegi valit­ susest või presidendi kant­ seleist ilmub hüvastijätule Kalju Mätikuga. Miks see meie puhul nii on, et Julius Kuperjanov ku­ jutab endast eestlaste jaoks san­ garit küll, aga Harald Riipalu ja Paul Maitla mälestamisest hiili­ takse ametlikult mööda nö ,,külg ees“, on üheaegselt polii­ tiline küsimus kui ka kurb lugu. Kuidas on juhtunud, et meie

poliitvangid on Eestis endiselt poolenisti ,,eisikud“ (non-per­ sons), kui Vaclav Havelist sai see-eest Tšehhoslovakkia presi­ dent? Mätik oli muidugi ,,vaid“ elektriinsener ja mitte kuulus kirjanik, kuid ometi: loodan hingesopis, et ühe või kahe põlvkonna pärast saabub Eestis päev, mil meie poliitvangid saa­ vad täit tunnustust rolli eest, mida nad meie ajaloos etenda­ nud on. Ka korralik post factum tunnustus on parem kui teeni­ matu vajumine unustusehõlma. Meil on niigi erakordselt palju ristideta haudasid.

tuuripärandi nimekirja. Saarel on väga hästi säilinud ajalugu ja vanad traditsioonid, mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuuripärandit tutvus­ tatakse läbi erinevate ürituste, festivalide ja hariduslike sünd­ muste. Kihnu ühiskond funktsio­nee­ rib kui suur, kokkuhoidev pere. Kuigi turiste käib saarel suvepe­ rioodil rohkesti, pole kihnlased niivõrd huvitatud massiturismist kui kultuuriturismist: ,,Inime­ sed, kes on tõesti huvitatud meie kultuurist, meie elustiilist, on väga teretulnud,“ ütleb Maie Aav. Kihnu saar polegi massituris­ miks mõeldud: selleks pole valmis saare autoteed, samuti ei ole seal ATMi ega aastaringselt tegutsevat restorani, räägib ar­ tikkel. Seega on saabujad seal külalised, mitte niivõrd turistid. Artiklis ütleb Silvia Soide, rahvatantsuõpetaja ja fotograaf, kes kolis Vancouverist Kihnusse 2008. aastal, et igaüks, kes on Kihnust, tõeliselt armastab Kihnut: see kasvatab juured sinu jalgade ümber. Väga tore artikkel, tasub iga­ ti lugeda! (Ref. TS)

Suri esimesena avakosmoses käinud inimene

Miks on nii. et eesti ühis­ kond, eriti ,,eliit“ on tõrges mälestamaks meie vabadus­ võitlejate tegusid? Bukovski ­annab vihjeid selle kohta hiljuti inglise keeles ilmunud raamatus ,,Judgment in Moscow“. Kalju Mätiku lahkumine an­ nab põhjust viibida vaimselt Mätiku ja tema aatekaaslastega, kes kirjutasid ja levitasid Eesti Rahvusrinde programmi ees­ mär­ giga taastada demokraatlik riigikord Eestis ja Eesti Demok­ raatliku Liikumise programmi Eesti riikliku iseseisvuse taas­ tamiseks. Mätik ja teised koostasid ju koos Leedu vaba­ dusvõitlejatega kuulsa Balti Apelli, mis edastati ÜRO-sse. Seega ,,austus sangareile!“, nagu ukrainlastel on kombeks JÜRI ESTAM hüüda.

Eelmisel nädalal suri esimesena avakosmosesse väljunud kos­ monaut Aleksei Leonov (85). Leonov tegi ajalugu 1965. aastal, kui väljus avakosmoses kosmoselaevast ning viibis seal 12 minutit ja üheksa sekundit. (D/EE)


Nr. 42

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 20. oktoobril kell 11.00 LÕIKUSTÄNUPÜHA JU­ MALATEENISTUS. E. Boutilier, J. Puusaag. Koor. Järgneb LÕI­KUS­TÄNUPÜHA LÕUNA­ SÖÖK. Pühapäeval, 27. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. A. Liivandi, J. Puusaag. Solist Mi­ kaela Boutilier. Pühapäeval, 27. oktoobril kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHA­TARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 3. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, Külalispastor Eestist G. Kotiesen, J. P. Muusika külalis­ telt. Issanda surma mälestamine. Pühapäeval, 10. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. M. Wilbiks, J. Puusaag. Kolmapäeval, 13. novembril kell 15.00 PIIBLITUND EHA­ TARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 17. novembril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. J. Puusaag. Külalispastor Eestist H. Puu.

Narva jõkke asustati 5000 tuurakala Eelmisel nädalal asustati Narva jõkke 5000 tuurakala. Teadlased loodavad, et tuurad tunnistavad Narva jõge oma kodupaigana ning hävinud tuurapopulatsioon taastub. Vanasti oli Atlandi tuur Läänemerre suubuvates jõgedes laialt levinud, kuid praeguseks on see kalaliik inimtegevuse tõttu välja surnud. Suvel toodi Saksamaalt Eestisse 10 000 tuuramaimu, mis kasvasid noorkaladeks Põlu­ la kalakasvanduses ning pooled neist lasti Narva jõkke. ,,Praegu nad lähevad natuke allavoolu ja hakkavad endale ­otsima sobivaid kohti, sest nad tulevad Põlula kalakasvandu­ sest, kus on neil olnud omad kasvamistingimused. Nüüd nad peavad looduses hakkama saa­ ma,“ kommenteeris Eesti loo­ dushoiukeskuse kalauurija Mee­ lis Tambets uudistesaates Ak­ tuaalne kaamera. (ERR/EE)

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Pühapäeval, 20. oktoobril kl 2 p.l. (NB! ERINEV KELLAAEG) Pühapäeval, 20. oktoobril kell JUMALATEENISTUS. Jutlustab 11.30 MUUSIKALINE PAL­VUS. õp. Peeter Vanker. Orelikontserdi annab EELK Pühapäeval, 27. oktoobril kl Pärnu Eliisabeti koguduse orga­ 1.30 pl JUMALATEENISTUS. nist Aaro Tetsmann. Sõnaline osa Pühapäeval, 3. novembril kl EELK arhivaar Janis Tobreluts. 1.30 p.l JUMALATEENISTUS. Pärast palvust naisringi toas KOGUDUSE LOTERII. Loo­si­ peab kohvilauas ettekande misele tulevad sügisannid, maius­ EELK arhivaar Janis Tobreluts. tused, joogipoolis, hoidised, lilled Pühapäeval, 27. oktoobril kell jms. – Sinu kogudus võidab. 11.30 USUPUHASTUSPÜHA Annid palume tuua kirikusse JU­MALATEENISTUS ARMU­ samal pühapäeval või nädal va­ LAUAGA. rem. EELTEATED: LISATEADE. Õp. Kalle Ka­ dakas viibib 7. oktoobrist kuni 2. Leerikool alustab pühapäeval, 3. novembril kell 11.30 toimuva novembrini kodumaal puhkusel. jumalateenistusega, millele järg­ Talituste küsimustes palun helis­ tage: Riina Klaas, tel 416-444neb esimene leeritund. Leeritundide täpne ajakava 5613. lepitakse kokku sellel esimesel kohtumisel. Surnutemälestuspüha juma­ lateenistus 24. novembril kell 11.30. Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell Maailma Tervise­organisat­ 12.00. Arhiivitoimkonna kokku­ siooni (WHO) andmeil langes saamised esmaspäeviti kl 10.00- alkoholi tarbimine Venemaal 14.00. oluliselt. See tõstis rahva kesk­

WHO RAPORT: venelased joovad vähem alkoholi

Veneetsia hakkab võtma sisenemise maksu Alates 1. juulist 2020 kehtes­ tab Veneetsia sisenemise maksu, et võidelda turisti­ uputusega, vahendas ajaleht Express. Sisenemismaks puudutab lin­ na lennukite, ristluslaevade, busside ja muu transpordiga saabunud turiste. Maks hakkab kehtima linna päevaekskursioo­ nile tulijatele. Hotellides peatu­ vatelt turistidelt seda maksu juba võetakse. Maks kõigub sõltuvalt hoo­ ajast. Novembrist aprillini on see kolm eurot, maist oktoobri­ ni kaheksa eurot, suvenädala­ lõppudel ja karnevali ajal kümme eurot. Trahv maksust kõrvalehiili­ mise eest võib ulatuda 450 eu­ roni. Veneetsiasse õppima, lähe­ tusse või külla tulijad on mak­ sust vabastatud. (Express-BNS/ERR/EE)

mise eluea kõrgema vanuseni kui kunagi varem. Aastate 2003 ja 2016 vahel langes alkoholi tarbimine Vene­ maal 43% võrra. WHO hinnan­ gul võib põhjustajaks olla nii üldine meelsus, mis soosib ter­ vislikumaid eluviise, kui ka ­seadusandlus, mis seab alkoho­ lile piiranguid. See puudutab nii alkoholireklaame, müügiaegu ja -kohti kui alkoholimaksu. Alkoholi populaarsuse järsk langus tähendab kodanike kesk­ mise eluea tõusu. 2018. aastal tõusis oodatav keskmine eluiga Venemaal rekordilisele tase­ mele: 68 aastat meestel ja 78 naistel. Oluliselt vähenesid ­e­nneaegsed surmad. Seejuures märkis WHO, et silma torkab just alkoholist põhjustatud õn­ netuste ja haiguste vähenemine. Seni pidas WHO Venemaad üheks kõige suurema alkoholi tarbimise tasemega riigiks kogu maailmas ning see oli ka üks peamisi surmapõhjuseid, enne­ kõike just tööeas meeste seas. OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

MATUSEBÜROO

416-604-4688

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

15

Eesti Kunstnike Koondis (EKKT) on alati oma näitusele Eesti Maja Timmase galeriisaali kutsunud ka täienduskooli pere. Täienduskool on tänulik võimaluse eest rikastada meie noorte maailma visuaalkunstiga ja on alati EKKT kutse rõõmuga vastu võtnud. Pildil on mõned täienduskooli noorimatest koos õpetajate Heli ja Katriniga oktoobrikuu alguses EKKT 64. aastanäitust külastamas.

NATO 1. alaline miinitõrjegrupp hakkab lõhkekehi kahjutuks tegema Möödunud nädalal saabus Tallinnasse NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, et ligi kahe nädala jooksul alustada aja­ looliste lõhkekehade kahju­ tuks tegemise operatsiooni Eesti vetes. Ühena neljast NATO mere­ lise väejuhatuse alluvuses ole­ vast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp val­ mi­ dusüksus, mis pakub miini­ tõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib lühikese etteteata­ misajaga saata erinevatesse maailma paikadesse. Eesti merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle küm­ ne aasta, panustades iga poo­ l­ aasta vältel üksuse koos­ seisu ühe sõjalaevaga. NATO 1. ala­list miinitõrjegruppi (SNMCMG1)

Prantsuse üksus tuleb taas Tapale NATO lahingugruppi Eesti kaitseminister Jüri Luik ja tema Prantsusmaa kolleeg Florence Parly leppisid hiljuti­ sel kohtumisel Hollandis kokku, et riigid laiendavad edaspidi oluliselt kaitsekoostööd. Prant­ suse üksus jätkab 2021. aastal ka Tapal NATO lahingugrupis. Parly kinnitas hea kaitse­ koostöö jätkumist ning Prant­ suse üksuse naasmist NATO la­ hingugruppi Eestis aastal 2021. (ERR/EE) juhtis alates 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta juunini esma­ kordselt ajaloos Eesti mere­ väeohvitser – kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased. (ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Eesti Elu kontoris (3 Madison Ave. / 310 Bloor St. W.) •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 18. oktoobril 2019 — Friday, October 18, 2019

Nr. 42

Tellige EESTI ELU! Esmaspäeval on Kanadas föderaalvalimised KANADA. Esmaspäeval, 21. oktoobril toimuvad Kanadas föderaalvalimised. Eelvali­mis­ tel, mis toimusid 11.-14. oktoobrini üle riigi, andsid oma hääle umbes 4,7 miljonit valijat, mis on 29% võrra kõrgem kui vastav number eelvalimistel 2015. aastal. Kogu kampaania vältel on Konservatiivide ja Liberaalide Partei olnud populaarsusküsit­ lustes pea tasavägised. CTVs avaldatud Nanos Daily Ballot Tracking andmete järgi olid kol­ mapäeval suuremate parteide vastavad toetusprotsendid järg­ mised: Konservatiivide Partei 32,2%, Liberaalide Partei 31,5%, Uusdemokraatide Partei 18,9%, Roheline Partei 9,2%, Bloc Québécois 6,8%. Parteijuhid teevad veel vii­ maseid päevi oma kampaaniat ning esmaspäeval selgub, keda usaldavad kanadalased riiki juh­ tima järgnevaks neljaks aastaks. (Lüh. CTV)

Teade Loengud Toronto ülikoolis 24.10: Kell 11.00-13.00 Aigi RahiTamm „Bringing war into every­day: re-education of society in postwar Soviet Estonia“. Sidney Smith Hall 2098, 100 St. George St. Kell 14.00-16.00 Mihkel Solvak „Internet Voting in Estonia“. Munk School, 1 Devonshire Place, room 108N Kell 16.00-18.00 Margit Sutrop „Should we trust AI?“. Centre for Ethics, 15 Devonshire Place, 2nd floor. Rektori delegatsiooni kuuluv TÜ genoomika instituudi direk­ tor Mait Metspalu peab loengu reedel, 25. okt. kell 12-1 Sick Kids Research Institute’s, Reedel, 25. oktoobril kell 19.00 toimub Tartu ülikooli 100. aastapäeva aktus ja TÜ rektori vastuvõtt.

Sündmuste kalender • Laup., 5. okt. – teisip., 5. nov. ARNE ROOSMANI NÄITUS “A TOUCH OF JAZZ” Studio Dreamshare’is, Pembroke, Ont., 18 Pembroke St. W. - laup., 19. okt. kl 1 pl WORKSHOP WITH ARNE. - laup., 26. okt. kl 6:30 pl NIGHT OF JAZZ. • Kolmap., 23. okt. kl 7 õ LOENG ja ARUTELU Tartu College’is. ANDRES RAUDSEPP “Eesti üld­ laulupeod: iseloomustavad omad­ used läbi aegade”. • Neljap., 24. okt. EESTI TEAD­ LASTE LOENGUD Toronto Ülikoolis: - Kl 11 h -1 pl Aigi RahiTamm: “Bringing war into everyday: re-education of society in postwar Soviet Estonia”. Sydney Smith Hall, 100 St. George St., Room 2098. - Kl 2-4 pl Mihkel Solvak: “Internet voting in Estonia 2005-2019”. Munk School of Global Affairs, 1 Devonshire Place, Room 108N.

- Kl 4-6 pl Margit Sutrop: “Should we trust Artificial Intelligence?” Centre for Ethics, Larkin Building, 15 Devonshire Place, 2nd floor. • Neljap., 24. okt. kl 6 õ ESTDOCS’I LÜHIFILMID Tartu College’is. • Reedel, 25. okt. kl 7 õ RAHVUSÜLIKOOLI 100. AAS­ TAPÄEVA AKTUS ja VASTU­VÕTT Tartu College’is. • EESTI KIRJANIKUD REIN RAUD ja KAI AARELEID TIFA’l (Toronto International Festival of Authors): -  laup., 26. okt. kl 6 õ; -  pühap., 27. okt. kl 7 õ; - kolmap., 30. okt. kl 6 õ Harbourfront Centre’is. • Laup., 2. nov. kl 4 pl JUU­ BELISADU 2019 Eesti Majas: Toronto Eesti Selts 75, Toronto Eesti Seltsi Täienduskool 70,

Toronto Eesti Seltsi Keskkool 55, Toronto Eesti Seltsi Lasteaed 55, Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi 50. • Pühap., 3. nov. kl 3 pl KOHTUMINE EESTI KIRJANIKE REIN RAUA ja KAI AARE­ LEIDIGA Tartu College’is. • Kolmap., 6. nov. kl 7 õ ANDRES KASEKAMPI LOENG “Vaikiv ajastu” Tartu College’is. • Reede-pühap., 8.-10. nov. ESTDOCS. • Neljap., 14.- pühap.,17. nov. MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE Global Learning Centre’is ja erinevates esinemispaikades. Piletid nüüd saadaval. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.