Eesti Elu / Estonian Life No. 36 | September 10, 2021

This newspaper was mailed on Friday, September 10, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 36, 2021

Reedel, 10. septembril — Friday, September 10

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ehatare pidas suvelõpupidu Ajal, kui suurem osa meist pole saanud isiklikult kohtuda ega migeid pidusid korralda­ da, tundub loo pealkiri ehk liiga julge. Tegelikkuses on asjad pisut teisiti.

Ehatare pere on elanud terve Covidi-aja väga rangete reeglite järgi ja pidanud kinni väga hoolega kõikidest terviseameti kehtestatud reeglitest. Juhatuse ja hooldustöötajate hea hoolit­ sus ja erinevad ettevaatusa­ binõud on taganud ka, et meie vanema põlvkonna puhke- ja põetuskodu elanikel on vaa­ tamata piirangutest tingitud ebamugavustele siiski tervise­ muresid märksa vähem kui mit­ mes teises sarnases asutuses ning koroonaviirust on suudetud seni eemal hoida.

Kuna tegemist on aga ühe perega – kuidas teisiti Ehatare elanikke kutsuda – siis see­ kordne, 2. septembri õhtul toi­ munud õue-koosviibimine pol­ nudki ju midagi erakordset.

Samad inimesed on koos päeviti nagunii. Küll aga oli põhjus

Toronto Eesti Baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Puusaag.

kokkusaamiseks eriline.

Nimelt märgiti Ehatare puh­ kekodu 40 (juba!) sünnipäeva ja pisukese hilinemisega ka Eesti taasiseseisvumise 30. aasta­ päeva. Tõe huvides olgu lisatud, et pidulik sündmus oligi planeeritud augustikuusse, kuid Ehatarest mitteolenevatel põh­ justel tuli see liigutada sep­ tembri alguspäevisse.

Pidulikkuse rõhutamiseks alustati ühiselt Eesti hümni ­ laulmisega, eeslauljaiks Heli ja Illar Tenno. Aupeakonsul Laas Leivati tervituse luges ette bap­ tistikoguduse emeriitpastor Jüri Puusaag. Vaimulik sõnum oli sel korral Toronto Vana-Andrese koguduse õpetajalt Kalle Kadakalt, kes juhtis tähelepanu sellele, et tuleb tunnustada ja tänada algaastail pagulastena siiajõudnud ettenägelikke ja ­ tahtelisi kaasmaalasi, tänu ­kellele on nüüd olemas Ehatare.

See on paik, kus meie eakad kaasmaalased saavad rahulikult oma vanaduspäevi veeta, kui iseseisvalt hakkama saamine ­ hakkab üle jõu käima.

Et tegemist oli ka iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva mär­ kimisega, peatus õp. Kadakas pikemalt sellel teemal, esitades alustuseks küsimuse: ,,Milline on täiuslik kingitus ühele rah­ vale?“ ja vastates sellele: ,,Vabadus ja iseolemine – oma riik. Igaüks meist siin on sellest täiuslikust kingist unistanud ja unistuse täitumisest jätkuvalt rõõmustanud.“ Pöördudes meie jaoks imelisse augustikuusse 30 aastat tagasi ütles õp Kadakas: ,,Mitte ühelgi loodul ei õnnestu taasiseseisvumist üksnes oma nimele kirjutada. Igal u­nistajal ja palvetajal, vabaduse nimel te­ gutsenul on oma osa. Vaba­

Ehatare huvijuht Janne Laanemaa ja luuletusega esinenud Astrid Vaikla.

Brian Mulroneyle anti üle EKNi kuld-teenetemärk Möödunud nädala Eesti Elus (#35, 3.09.2021) ilmus Eest­ laste Kesknõukogu Kanadas (EKN) pressiteade endisele Kanada peaministrile Brian Mulroneyle Eestlaste Kesk­ nõu­kogu Kanadas kuld-teene­ temärgi annetamise kohta. ,,Brian Mulroney oli üks võt­ meisik, kes pooldas Balti riikide iseseisvuse tunnustamist Lääne maailma juhtide seas. Pea­ minister Mulroney seisis alati kohtumistel teiste Lääne juhti­

dega Balti riikide vabaduse ja sõltumatuse eest. Lisaks oma toetusele Kanada kogukonda­ dele, kes põgenesid Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riiki­ dest, keeldus ta otsustavalt Nõukogude okupatsiooni tun­ nustamisest, hoolimata Nõu­ kogude Liidu juhtide märki­ misväärsest survest,“ öeldakse pressiteates.

EKNi kuldteenetemärk anne­ tati hr Mulroneyle tema teeni­ mise eest Kanada eestlaste ning

Eesti Vabariigi heaks ning seoses Kanada diplomaatiliste ­ suhete taastamise Eesti Vaba­ riigiga 30. aastapäevaga.

EKNi kuldteenetemärgi and­ sid 2. septembril hr Mulroneyle tema residentsis üle Eestlaste Kesknõukogu Kanadas presi­ dent Kairi Taul Hemingway ja Kesk- ja Ida-Euroopa Ülem­ kogu Kanadas president Marcus Kolga. Fotol: Marcus Kolga, Kairi Taul-Hemingway, hr Brian Mulroney ja pr Mila Mulroney.

nemine oli kogu rahva võit. Nii lähedal kui kaugel, nii kodus kui võõrsil, erinevais laia maa­ ilma kodudes. Mitte keegi ei tohiks end tunda ilma jäetuna, piiri või tara taha jäetuna, igal rahva liikmel oli oma osa.

Tagantjärele söandan taasise­ seisvumist tunnistada meie rah­ va ühiseks Jumalakogemuseks.“ ,,Taasiseseisvumise Jumalik hetk, kus veidi enne 20. augusti kesköötundi Eesti ülem­nõukogu esimehe Ülo Nugise haamrilöök kinnitas, et iseseisvuse poolt olid hääletanud nii Eesti koda­ nikke esindava Eesti Kongressi kui okupatsiooni­ võimu seadu­ sandliku kogu liik­med, nii eest­ lased kui slaavlased, nii õiged kui patused, usklikud kui usk­ matud, kodanikud ja mitte­ kodanikud. See oli kordumatu hetk meie rahva ­ ajaloos, kus koos ületati era- ja kildkondade poolt kaevatud erimeelsuse kraavid, kõik see, mis lahu­ tamas, hetkega lahtus ja sai üle­ tatud. See on hetk, millest tänaseni tunneme puudust.

Seal ei olnud keegi õigem

ega vääram, rohkem ega vähem, vaid kõik olid ühe eest ja üks kõigi eest.

miski, positiivne vägi. Selle Ime vahetu tunnistajana või sellele kaasa elajaina võime kogetut vaid tagant järele tõlgendada ja lahti seletada – see oli Jumala ime, Tema täiuslik kink, Tema vahetu tegutsemine ajaloos,“ lisas õp. Kadakas ja lõpetas ­ pidupäevaks sündinud jutluse ­

Ning ikka ja jälle sellele a­ jale mõeldes võime tunnistada, et lisaks meie rahva vabadus­ küpsusele, ainukordsele isetule kokkuhoidmisele, juhtide ette­ nägevale tarkusele tegutses rah­ vaga mingi seletamatu imeline

Heli ja Illar Tenno.

(Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Pisut poisitiivsust Pealkiri pole valesti kirjutatud. Positiivsus on meie kõikide huvi ajal, kui just poliitikute tõttu on see pandeemia jõudnud juba tülpimuse piire ületama. Kuna nemad ei täida alati oma rolli kohustustundega. Kuid pisut vanusesse jõudes teame, et poliitikud ongi sageli enese­kesksed. Tahavad tihti ainult enese au. Julgen kirjutada, et just jõngermannid on need, kes tulevikku vaatavad.

Poisi pea jagab õige hästi. Eks poiss ikka teab, mil hallpead austada ja kulupead kummardada. Ja vutiväljakul hüüab, et homme meie võit!

Ja just see usk annab meile, kes ammu pole enam lapsed, kes muretsevad täiskasvanud laste, lastelaste tuleviku üle, et me sellestki olukorrast saame üle. See on kõige olulisem. Seda saame saavutada üldsusena olles viisakad, naeratavad, teisi hinnates. Just nagu teeme teadlikult lapse-east peale. Kui pudrunui oli ähvardus, urvaplaaster veel hullemgi.

See on oluline definitsioon. Korralik kasvatus kas kodunt, eelkäijatelt, raamatutest, koolist, suunab oluliselt seda, kuidas me teistega oleme. Ei saa kuidagi nõustuda nende protesteerijatega, kes arvavad, et riik tahab meid mürgitada. Korrates varem kirjutatut, minu keha, minu valik. Kas pole see teadmatus?

Seda teadmatust propageerib paraku puudulik – ütleks nii Eestis kui Kanadas – peavoolumeedia. Keda uskuda? Ja mille põhjal? Vist vaid vaist peab lugema. Kui näeme pargis mängimas poisikesi maskidega, vaatamata sellelegi, et mujal öeldakse, et ei nemad ole ohus, siis tuleb enesele naeratus. Ja siiras. Kodune kasvatus on olemas.

See pole kriitika mugavusühiskonna kohta. Vanemad on liialt leebed. Kuid see on alati nii olnud. Järeltulijad ei kuula seda, mida neid toetanud, koolitanud, riietanud, ütlevad. Kuni nad ise on põ­duramad – siis on alles vanus toonud mõistuse ja mõistmise.

Antud ajal õnneks ei mõjutata kaugelt nii nagu vanasti. Kuid ka ei õpetata. Elame viltuses demokraatlikus maailmas, jäädes uskuma paljutki, mis on vale ja vigane.

Küllap õpime enim eeskujudelt – ehk mõistame ka karmi, kuid teadagi armastava vanaisa õpetusi või ka vanamemmede, nendel ju väga oluline roll – heatahtlikke soovitusi ja seda teevad ehk meiegi järeltulijad, kellest kõik ehk ei ole praegu veel osanud vananevate tarkust kuulata, aga kes on meie homne lootus. Tõesti mõtleme poisitiivselt - heatahtlikult, paraja vallatusega, kuid kuulekana, poisilikult.

TÕNU NAELAPEA

Nr. 36

Algab täiskasvanute eesti keele õpet toetava Keelevärava loomine Haridus- ja teadusministee­ rium alustab täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi koondava elektroonilise kesk­ konna Keelevärava loomist.

Keelevärav aitab õppijal orienteeruda rohketes õppevõi­ ­ malustes ning kujundada ja salvestada individuaalne keele­ õppe teekond. Keeleõppe kor­ raldajal on võimalik Keelevära­ vas oma teenuseid pakkuda ning õppijatega suhelda.

Riigil aitab Keelevärav saada parema ülevaate eesti keele õppe olukorrast ning kujundada täiskasvanute keeleõpet. Keele­ väravat arendatakse koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega.

Keelevärav on tõhusaks toeks neile 100 000 täiskasvanule, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet.

Samas jätkub e-õppemater­ jalide, eelkõige B2- ja C1keeleoskustaseme kursuste aren­ damine, mis toetavad iseseisvalt eesti keelt õppijaid. Huvi e-kur­ suste vastu on suur, näiteks ta­ suta e-kursustel Keeleklikil ja Keeleteel on kokku juba 19 000 aktiivset kasutajat. (Allikas:PM)

Reformierakonna toetus langes Ühiskonnauuringute Instituu­ di ja Norstat Eesti hiljutisest küsitlusest selgub, et jätkuvalt troonib Reformierakond par­ teide reitingutabelis kindla liidrina, kuid nende toetus on langenud alla 29 protsendi.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,7%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 21,9% ja Kes­k­ erakonda 18% valimisõigusli­ kest kodanikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,2%-ga, Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (SDE) 8%-ga ning Isamaa 6,8%-ga. Isamaa on viimase kolme nädalaga oma toetust kasvatanud 1,1 protsendi võrra ning see on tõusnud kõr­ geimale tasemele alates 2019. a detsembrist.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,7% ja opositsiooniera­ kondi 36,7% vastajatest.

(ERR/EE)

Haapsalus tähistati naiskodukaitse 94. aastapäeva Möödunud neljapäeval möö­ dus naiskodukaitse loomisest 94 aastat. Väärikat tähtpäeva märgiti 4. septembril Haap­ salu kuursaalis.

Pidulikul sündmusel annetati vähemalt 25-aastase tegevuse eest naiskodukaitses 13 naisele staažimärk. Lisaks anti üle kaks naiskodukaitse kõrgeimat autasu ehk Liiliaristi.

Naiskodukaitse toetajatele

Foto: mil.ee

Malis alustas teenistust järgmine Eesti kontingent Sel nädalal jõudis Mali Gao sõjaväebaasi uue Eesti kontin­ gendi BKN-10 Estpla põhi­ grupp, mis vahetas välja seni Malis teeninud jalaväerühma ning rahvusliku toetuselemen­ di koosseisu. „Välisoperatsioonil Barkhane osalemine tugevdab Eesti kahe­ poolseid suhteid Prantsusmaaga ning meie siinne panustamine nii Gao baasi kaitses kui lähi­ julgestuses näitab, et eestlased võtavad tõsiselt eurooplaste jaoks olulisi probleeme, mille ­ üheks ilminguks on rahvaste­ ränne Põhja-Aafrikast,“ ütles Eesti kontingendi ülem major Rauno Viitmann viidates enne­ kõike viimaste kuude olukorrale Baltikumis. „See on see, mille­ ga Eesti üksused siin kokku puutuvad ja meie ülesanne Malis ongi toetada kohalikke jõustruktuure, et tekiks stabiil­ sus, mis omakorda vähendaks illegaalsete immigrantide tulva Euroopasse.“

Malisse teenistusse saabunud uue üksuse põhiosa moodustab jalaväerühm BKN-10 Estpla, mis on moodustatud Scouts­ pataljoni baasil ning mille põhiülesanneteks on Barkhane baasi väravate ja vaatluspostide mehitamine, kiirreageerimisük­ suse ülesannete täitmine ning patrullimine Gao linnas ja selle lähiümbruses.

Eesti üksus paikneb Prant­ susmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas. Eestlased elavad ja teenivad samades tingimustes kui Prantsusmaa sõjaväelased. Üksuse rotatsioon Gaos kestab detsembri lõpuni.

Prantsusmaa juhitud operat­ siooni Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust relvastatud terroristlike rühmi­ ­ tuste vastu. Operatsioon Bark­ hane algas 1. augustil 2014. aastal. (KVPST/EE)

Välisminister digitippkohtumisel: usaldatava ühendatuse raamistiku eeldus on tihe rahvusvaheline koostöö Välisminister Eva-Maria Lii­ mets osales 7. septembril Tallinnas toimunud digi­ti­pp­ kohtumisel. Liimets kõneles arutelul usaldatava ühen­ datuse (Trusted Connectivity) raamistiku loomisest nii Kolme mere algatuses kui ka kogu maailmas.

Liimets ütles, et ajal, kui d igitaalsed lahendused ja ­ teenused mängivad meie elus järjest suuremat rolli, on üha kasvanud ka nõudlus hästi toi­ mivate digiteenuste ja infra­ struktuuri järgi. Samamoodi on selgeks saanud, kui olulise väärtusega on strateegiline ühendatus. „Kolme mere alga­ tuses on meil õnnestunud ühistele väärtustele tuginedes ja algatuse investeerimisfondi kau­ du erainvesteeringuid kaasates Kesk- ja Ida-Euroopas väga edukalt ühendatust arendada.

See võiks olla reaalseks eesku­ juks ka usaldatava ühendatuse ülemaailmse raamistiku välja­ töötamisel,“ sõnas Liimets aru­t­ elul.

Välisminister tõi välja, et digitaalsed komponendid män­ givad kõikides tänapäevastes taristuprojektides suurt rolli. „Seejuures on oluline laiendada rahvusvahelist koostööd, et taga­ da digiteenuste koostali­ tusvõime, näiteks ühise digi­ taalse identiteedi kaudu, mis aitab suurendada usaldust ja ­ läbipaistvust. Süsteemne ühiste­ gevus on tingimata vajalik ka selleks, et suurendada üle­ maailmselt küberturvalisust, mis on usaldusväärse ja läbipaistva ühendatuse oluline eeldus,“ ­lisas Liimets.

Tippkohtumine Tallinn Digi­ tal Summit toimus neljandat korda. (VMPT/EE)

mõeldud Liiliaristi Hõberisti pälvis kaitseliitlane staabiveebel Urmas Rüütli. Liiliaristi kol­ manda klassi teenetemedali sai naiskodukaitse Lääne ringkonna

liige Svetlana Aug, kelle puhul toodi esile tema pikaajalist tööd organisatsioonis nii elukutselise instruktori kui ka vabatahtliku liikmena. (ERR/EE)

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

3

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahas­ tamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uuel aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Ehatare…

(Algus lk. 1)

sõnadega: ,,Rõõmustagem ja olgem tänulikud Valguse Isale, ­ et oleme taassündinud tõesõna kaudu ja püüdkem püsida uudse viljana loodute seas. Püsigem siis selles ja teadkem, et Tema uuendab lootust ja lubab täituda kõige kaunimatel unistustel, kui me Tema kingitust kui kallimat aaret hoiame.“ Meeleolu hoidmiseks lauldi

Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.

ühiselt ,,Ma tahaksin kodus olla“ ja seejärel esitas Ehatare elanik Astrid Vaikla päevako­ hase koduteemalise luuletuse.

Emeriitpastor Jüri Puusaag meenutas oma esimest kohtu­ mist Ehatarega, kui puhkekodu polnudki veel ametlikult avatud.

Samuti rääkis ta oma hilisema­ test Ehatares käikudest – need on kestnud teatavasti terve tema siinse baptistikoguduse pastori­ na töötamise aja ja jätkuvad senini. Jüri Puusaag toonitas ­ muuhulgas Ehatare tähtsust ka rahvusluse ja rahvusliku meele hoidmise olulise paigana, kus saame ikka jätkuvalt rääkida emakeeles ja kus vajatakse ning püsib elavana eestikeelne Ju­ malasõna.

Aitäh Eesti Abistamis­ komitee Kanadas omaaegseile liikmetele ja juhatusele, et te­ gite Ehatare võimalikuks ning südamlik tänu tänasele EAK-le ning praegusele Ehatare ad­ ministratsioonile, kelle hoole all meie kogukonna eakad on hoitud.

• Eesti Abistamiskomitee Kana­ das egiidi all 1981. aastal valminud Ehataresse asusid esimesed elanikud 1982. aasta ­ jaanuaris. Praegu põetuskoduna tuntud Ehatare 4. korruse juurdeehitus sai valmis 1995. aastal. (EE)

Ehatare elanikud ühislauludest osa võtmas.

Ehatarelased esinemisi kuulamas.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Alates 7. septembrist leevendas föderaalvalitsus reisimise reeg­ leid: täiesti vaktsineeritud (Ka­ ­ nadas heaks kiidetud vaktsi­ inidega) rahvusvaheli­ sed reisi­ jad võivad siseneda Kanadasse ka mitte-esmavajalikel eesmär­ kidel, nagu turism; tingimustele vastavad reisijad ei pea olema riiki saabudes 14-päevases karantiinis. Sa­­ muti peab olema ette näidata negatiivne Covidtest. Kanada suurim lennujaam, Toronto Pearson International, tuletab reisijatele meelde varuda rohkem aega ja olla valmis viivitusteks, kuna on eeldada suurenenud reisijate hulka.

Enne reisi planeerimist tuleks kindlasti täpselt tutvuda kõigi reeglitega.

• Eelmisel reedel väljastas Kanada kõrgeim terviseametnik dr. Theresa Tam uued mudel­prognoosid, mille kohaselt võib Kanadas näha kuni 15.000 uut päevast viirusjuhtu selle kuu lõpuks, kui vaktsineerimise tase peatub ja rahvatervise alaseid piiranguid ei laiendata. Päev enne Labour Day nädalavahe­ tust pöördus dr. Tam noorte täiskasvanute poole, kelle seas on kõrgeimad nakatumise näita­ jad; ta märkis, et alates momendist, kui liigutakse taas siseruumidesse, kiireneb naka­ tumine.

Dr. Tam tõi välja, et juuli ­keskpaigast augusti keskpaigani olid nakatumisnäitajad 12 korda kõrgemad vaktsineerimata ela­ nikkonna seas ja hospitaliseeri­ mise näitajad olid neil 36 korda kõrgemad.

Public Health Agency of Canada (PHAC) hinnangul (eelmise nädala lõpus) on umbes 5,2 miljonit selleks sobi­ vat kanadalast, kes ei ole veel saanud vaktsiini ja teine 2,5 miljonit, kes on osaliselt vakt­ sineeritud. On toodud välja regionaalseid erinevusi vakt­ ­ sineerimise osas: samal ajal, kui 84% selleks sobivatest kanada­ lastest üle riigi on saanud vähe­ malt ühe vaktsiinidoosi, on vastav näitaja Albertas 78% ja ­ Saskatchewanis 79%.

Dr. Tam rõhutas ka vajadust

nüüd, kus suvi lõpeb, algavad koolid ja inimesed naasevad töökohtadele, limiteerida oma kontakte, vältida suuri kogune­ misi jne., samuti tuleb jätkuvalt kanda maske ja praktiseerida füüsilise distantsi hoidmist.

Siiski võib mudelandmete kohaselt uute juhtude arv lange­ da praeguselt umbes 5000-lt ­allapoole, kui haiguse edasikan­ dumine väheneks 25% võrra.

• Ontarios esitleti samuti eel­ misel nädalal provintsi mudel­ prognoose, millest selgus, et rängima stsenaariumi korral võib provintsi päevaste uute vii­ rusjuhtude arv jõuda oktoobriks 9000ni, kui inimesed ei vähen­ da oma kontakte. Optimist­ likuma stsenaariumi puhul, mis baseerub 30%-lisel kontaktide vähenemisel, võivad viirus­ numbrid hakata langema ja jõuda oktoobriks 500-st alla­ ­ poole. Praegune trajektoor, ilma muudatusteta kontaktides, võib oktoobriks tuua 4000 uue naka­ tunuga päevi, mis ületaks keva­ dise kolmanda laine kõrgpunkti.

Ontarios on uute nakatumiste arvud olnud viimasel nädalal järgmised: neljapäeval, 2. sep­ tembril 865, reedel 807, lau­päe­ val 944, pühapäeval 811, esmas­ päeval 581, teisipäeval 564, kolmapäeval 554. Seitsme päeva keskmine oli sel päeval 732, testide positiivsusnäitaja 3,3%, intensiivravil 194 pat­ sienti.

• Alberta provints seisab viimasel ajal silmitsi viirusjuh­ tude kasvuga – pika nädalalõpu jooksul (reedest esmaspäevani) registreeriti 4903 uut viirusjuhtu, samuti on provintsis vaktsinee­ ri­ misnäitajad riigi madalaimad.

Eelmisel reedel teatati uutest meetmetest, mille hulgas on maskikohustuse taaskehtesta­ mine avalikes siseruumides, al­ koholimüügi lõpetamine baari­ des, restoranides jm. alates kl

USA satelliidifirma rajas Eestis maajaama Ameerika Ühendriikide satel­ liidifirma Globalstar rajas Kilingi-Nõmme maajaama, mille antennid võimaldavad satel­liitidega andmevahetust.

In­­vesteering tuli Eestisse tänu sellele, et tegemist on majan­ duslikult ja poliitiliselt sta­ biilse riigiga. Ümmargused antennid on kuuemeetrise läbimõõduga ja näevad välja nagu hiiglaslikud kapsapead. Globalstaril on see Euroopas teine maajaam.

Esimene asub Prantsusmaal.

Veel ühe maajaama ehitus ühes teises Euroopa riigis on umbes samas valmidusjärgus kui Eesti oma, aga selle asu­ kohta, nagu ka seda, kas ja kuhu neid veel tuleb, firma ei paljasta. Eesti investeering on kolm ja pool miljonit eurot.

Maajaama ehitasid Merko ja AA-Sat. Jaam on valmis ja paari nädala pärast algab katseperiood. Tööd saab jaamas esialgu kaks inimest. (ERR/EE)

10 õ., jm., samuti hakkab provints maksma $100 ini­ mestele, kes lasevad teha esi­ mese või teise vaktsiinidoosi.

Alberta on esimene Kanada provints, mis pakub vaktsineeri­ mise eest rahalist stiimulit ­(incentive). Alberta peaminister Jason Kenney ütles, et ta soo­ viks, et ei peaks seda tegema, kuid praegu pole aeg moraal­ seteks hinnanguteks. Olukord provintsi haiglates on tõsine, on tulnud edasi lükata operatsioone ja protseduure ning ka mudel­ prognoosid pakuvad raskeima sisenaariumi korral septembri keskpaigaks kuni 2000 päevast uut juhtu ning suurenenud haiglakoormust.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Eesti keele grupp Prantsusmaal alustas uut hooaega

Jätkame tutvustavaid lugusid meie suurepärastest vabataht­ likest, kelle abivalmidus, tead­ mised, kogemused ning energia aitavad uuel KESKUSel tõeli­ suseks saada Saage tuttavaks disaineri Virve Aljas-Switzeriga, kes nõustab KESKUSe projektitiimi disaini­ ga seotud küsimustes ning aitab kujundada KESKUSe turun­ dusmaterjale. Virve tõstab esile KESKUSe kaasaegset ja modern­ set välimust, mis ise­ loomustab Eesti kogukonna ­olemust üle maailma.

Virve on staažikas trüki- ja digimeedia disainer, tal on laial­ dased töökogemused varasema­ test projektidest haridusvald­ konnas, rahanduses ja logisti­ kasektoris. Virve on lõpetanud Halifaxi Nova Scotia kunsti- ja disainikolledži ning on Toronto East York Pressi lasteraamatute kirjastusettevõtte üks autoritest ja kaasasutaja.

Soov hoida ühendust eestlastega motiveerib vabatahtlikult panustama

Laupäeval, 4. septembril toi­ mus imeline sündmus – uue kooliaasta alguse ja tarku­ sepäeva tähistamine. Saime oma grupi Eesti keele huvilised Prantsusmaal taas täies algkoosseisus kokku, nii nagu 2013. aastal kolmeaas­ taste lastega alustasime.

Koroonaajal oli mõnikord vaid üks pere või teinekord teine pere esindatud. Vahepeal oli üldse liikumiskeelu tõttu paus.

Lapsed olid kõik palju kas­

Uus kooliaasta Prantsusmaal Mailis Sütiste-Gnannt Prantsusmaal algas uus koo­ liaasta lasteaia- ja algkooliast­ mele seekord 2. septembril ja Covid-19 teisel ohutasemel.

Põhikooli- ja lütseumiõpilastel oli esimene koolipäev enamu­ sel klassidest 2. ja esimest aastat põhikoolis alustavatel ­ 6. klassidel 3. septembril.

Prant­susmaa ülemeremaade departemangudes Guade­ loupe’is, Martinique’is, SaintMartinis, Saint-Barthélemy’s ja Guyane’is lükati kooliaasta algus Covid-19 suure leviku tõttu edasi 13. septembrile.

Covid-19 sanitaarprotokoll koolidele koosneb neljast erine­ vast ohutasemest: roheline, kol­ lane, oranž ja punane. Koo­ liaastat alustati Prantsusmaal seekord nn kollasel ehk teisel

vanud. Kolmeaastastest alusta­ jatest on sirgunud 11-aastased neiud ja noormehed.

Pidulaud oli ka uhke: kilu­ leivad, heeringatort, igasugu erinevad aperetiiviampsud, kar­ ­ tulisalat, grillitud vorstid, kana-, lihavardad, juustuvalik, sidruni­ tordid ja traditsiooniline Pavlo­va jne.

Tarkusepäeva tähistamise puhul olid meil igal pool tarku­ sesümbolid – öökullid. Rääki­si­ megi lastega tarkusepäevast ja tarkusega seotud vanasõnadest

tasemel. Erinevaid tasemeid on võimalik kiiresti rakendada ja ühelt tasemelt teisele üle minna, kas kooli, akadeemilise ring­ konna, departemangu või üle­ riigilisel tasandil. Rohelise ja kollase ohutaseme korral toi­mub kõigil kontaktõpe algkoolist kuni lütseumiaste kaasaarvatud.

Rohelise ja kollase ohutaseme peamine erinevus seisneb selles, et maske peavad õpilased rohe­ lisel tasemel kandma alates põhikooliastmest, kollasel tase­ mel aga alates algkooliastmest ehk 6. eluaastast. Kui rohelisel astmel ei tohi õpilased suurtes gruppides koguneda, siis kolla­ sel astmel ei tohi erinevad klas­ sid omavahel kokku puutuda.

Rohelise astme korral peab sageli katsutavaid pindu pu­ hastama üks kord päevas, kol­ lase taseme korral peab seda tegema mitu korda päevas.

Oranži taseme kehtestamisel ­toimub kontaktõpe ainult alg- ja

ja kõnekäändudest. Iga laps sai mälestuseks väikese öökulliga tarkuseterade lehe, mis teda kooliaasta jooksul tarkuse kogu­ misel saadab.

Küll oli palju rõõmu, lilli, nagu ikka eestlastel kombeks õpetajale esimesel koolipäeval tuua ja loomulikult emotsioone, mis üle ajasid suurest tundetul­ vast ja taasnägemisrõõmust.

Oli nii tore eesti koolialgus­ pidu Prantsusmaal!

MAILIS SÜTISTE-GNANNT

põhikooliastmes, lütseumiast­ mes toimub kohalikku konteksti arvestades vaheldumisi kontaktja distantsõpe. Punase taseme korral lähevad nii põhikool – kui ka lütseumiklassid vaheldu­ vale 50% kontakt- ja distants­ õppele. Maske tuleb oranži ja punase taseme korral kanda alates ­ algkooliastmest lisaks siseruu­midele ka väljas. Oranži ja punase taseme kehtestamisel ei tohi klassid koolisööklas omavahel kokku puutuda ja lau­ du tuleb puhastada iga söö­ gikorra järel.

Haridustöötajad on mobili­ seerunud, et tagada võimalikult kaua kontaktõpe õpilaste eda­ sijõudmise tagamiseks ja seda nii vaktsineeritud kui ka vakt­ sineerimata õpilastele. Õpe­ tajatele ja õpilastele on loodud distantsõppe jaoks internetis platvorm „Minu virtuaalne klass“. Iga õpilane ja õpetaja peab sinna sisenemiseks saama

„Põhjus, miks meie kogu­ kond elutervelt toimib, on see, et inimeste elud rikastuvad kogukonna tegevustest ühel või teisel viisil. Ükskõik, kas maa­ lid laste suvelaagris magamis­ tare seina, toetad rahastamisakt­ sioone või osaled üritusel, kõigel sellel on mõju eestlaste ­ kogukonna heaolusse. Meil kõigil on oma panus anda“.

Lisaks ajalisele panusele ­toetas Virve KESKUSt Kungla Rahvas kampaania käigus: „Jälgisin lummatult kampaania kulgu, kuidas inimesed anneta­ sid kõikjalt üle maailma ning kuidas kogutud toetuste summa ületas seatud eesmärgi. Tahtsin väga kaasa lüüa ning teha annetades oma panuse KES­ ­ KUSe sünniks.“ „Kampaania juures meeldisid mulle ,,Tere, KESKUS“ videod, mis olid justkui sissejuhatuseks kõigele sellele, mis valmivas KESKUSes siis kõik toimuma hakkab kui see valmis saab“, ­lisas ta.

Uus kodu avab tuleviku eestlusele uued võimalused Virve on elevil uutest võima­ lustest, mida KESKUS toob eesti kogukonnale Torontos ja laiemalt eestlusele üle maailma „Eestlastel on kaks jalga maas – me oleme oma mõtlemisega suunatud tulevikku. See on ­ meie rahvusele omane edasiviiv jõud!“ Ta lisab, et „KESKUSe hoone iseloomustab ja kajastab nii meie ajalugu kui ka tulevi­ kuvisiooni. Kujutan ette, kuidas

lingi vastavate paroolidega.

Kontaktõppel tuleb kinni pi­ dada rangest sanitaarprotokollist ja rakendada vastava taseme meetmeid.

Hetkel teisel tasemel peavad kõik haridustöötajad ja õpilased alates 6. eluaastast koolis maske kandma. Unustada ei tohi käte desinfitseerimisgeeli ja ruumide

Nr. 36

eestlaste varasemad põlvkonnad tundsid uhkust nende kogukon­ nahoonete üle, mille ehitamisse nad oma panuse andsid. Nüüd tunnen ka mina suurt uhkust KESKUSe ehitamise üle ning ootan huviga, kuidas tulevased põlvkonnad siin tegutsema ja meie traditsioone jätkama ­saavad.“ Virve näeb KESKUSe sün­ nist kasu ka kogu Torontole, mitte ainult eesti juurtega kogu­ konnale: „Olen seotud erinevate üri­ tuste korraldamisega. KES­KUSe hoone täidab oma vormilt ja võimalustelt üritusturundajate ning -korraldajate jaoks väga vajaliku niši Torontos. Hakkan KESKUSe hoonet soovitama kõigile kui suurepärast sünd­ muste korraldamise kohta!“ jagab Virve oma rõõmu uue KESKUSe sünni üle.

Aita toetada eestluse tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kalevi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung ning vajalik teave on KESKUSe veebilehel.

Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

regulaarset tuulutamist. Klas­ side sulgemist viiruse leviku tõttu püütakse viimase võima­ luseni vältida. 12-aastaseid ja vanemaid õpilasi kutsutakse üles end vaktsineerima, et vähendada viiruse levikut kooli­ des.

Head uut kooliaastat kõigile nendes erilistes tingimustes!

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kolmekümne aasta taguseid aegu meenutades Harri Kivilo Kolmekümne aasta taguste sündmuste filmivõtted kinni­ tavad meeliülendavalt eest­ laste rahvuslikku iseteadvust ja vankumatut tahet üle aegade kestma jääda. Ent ometi on tänased riigivõimu tegemised ja tegemata jätmi­ sed mõjutanud toonastes sünd­ mustes osalejaid ja osaliselt ka nende järglasi arvama, et muutunud maailmas on eest­ lastelgi vaja toimida mitte enda rahvuslike tõekspida­ miste ja kombetalituste koha­ selt, vaid hakata täitma üle­ maailmselt levima hakanud erandlikke ja vähemuses oli­ jate – enamasti loodus­ seaduste vastaseid – soove.

Viimase kolmekümne aastal vältel on aastal 1918 loodud Eesti rahvusriik muutunud just­ kui iseenesest kaherahvuseli­seks eestimaalaste Vabariigiks. Ülla­ tavalt on osa Eesti Vabariigi kodanikke koos riigivõimu ­ teostajatega minetanud eestlas­ ­ tele omase talupojatarkuse ning hakanud järeldama, et eesti keel ja rahvus saab üle aegade kest­ ma jääda vaid siis, kui Eesti täidab kõik Euroopa Liidu ja ÜRO ülemaailmastumise nõu­ ded ning Eesti kaitsevägi arendatakse tasemele, mis või­ ­ maldab koos NATO-ga purusta­ da Venemaa võimuiha.

Eesti ja Venemaa suhteid analüüsijal on raske tajuda miks nii visalt on Eestit arendatud hoopis teistsuguseks, kui oli meie esivanemate poolt loodud riik. Augustis 1939 oli Eesti rahvusvaheliselt tunnustatud eesti näo ja ainult eestikeelse

Piinlik presidendipokker Martin Ehala, Postimees Saime presidendi, kes on väärt jätkama eelmiste presi­ dentide tööd. Kuid presidendi valimise protsess sarnaneb pokkerile, mis alavääristab riigipea institutsiooni ja kan­ didaati, kes on selles pokkeris panuseks.

President sisuliselt määrati ametisse läbirääkimiste tulemu­ sel parlamendis, millega kaas­ nes paras annus avalikkusele paisatud bluffi. Puudus igasu­ gune sisuline valimiskampaania, puudus võistlus eri kandidaatide vahel.

Veelgi häirivam on aga see, et üsna mitmed kommentaatorid hakkasid otsima õigustusi asjade sellisele käigule. Nii näiteks selgitati tõsimeeli, et vastavalt põhiseaduses kehtestatud kor­ rale me tegelikult ei vali presi­ denti kui rahvaesindajat, vaid tegu ongi kõrge riigiesindaja määramisega. Ja et kuskil sea­ dustes ei ole tööülesannete hulgas mainitud, et Vabariigi ­

r­iigielu korraldusega, kultuur­ selt ja majanduslikult arenenud lääneriik, kus saksa mõisnike ja tsaari-Venemaa ametnike järg­ lased oleksid saanud õigustatult arvata, et riik on neid mingil viisil takistanud Eesti koda­ ­ kondsust saada.

Ilma et Eestis oleks mingil viisil oma suurt naabrit häiri­ nud, NSVL okupeeris juunis 1940 Eesti Vabariigi. Vaatamata sellele, et ta oli Tartu rahulepin­ gus kinnitanud igavesti loobuda kõigist õigustest, mis Venemaal on kunagi olnud Eesti maa ja rahva üle, jäi NSVL annekteeri­ ma Eestit aastani 1992. Aastal 1940 lavastati ka Eesti astumine NSV Liitu – ENSV nimelise haldusüksusena.

Kuigi mitmed lääneriigid olid Eesti Vabariigi de jure staatust tunnustanud aastatel ­ 1940 – 1992, on meie riigivõim 20-ndast augustist 1991 alates tänaseni tegudes käsitlenud Eesti Vabariiki justkui ENSV õigusjärglasena. Eirates põhi­ sea­ duse eessõnas määratud ülimat kohustust „tagada eesti ­ rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade“ loovutas meie ­riigivõim Venemaa Föderatsioo­ nile veebruaris 2014 umbes 5% Eesti maa-alast ilma mitte midagi vastu nõudmata. Selle, ­ tänaseni veel Venemaa Föderat­ siooni poolt ratifitseerimata kinkelepingu on lubanud Eesti ­ ilma mingi täienduseta ratifit­ seerida kohe pärast Venemaapoolset ratifitseerimist.

Aastal 1991 lagunes NSVL, ilma et ÜRO oleks nõudnud NSV Liidu karistamist väga räigete inimsusevastaste kuri­ tegude, sh genotsiidi teostamise

President peaks rahvast ühen­ dama. Pealegi, kui rahvas valib presidenti, siis võib presiden­ diks saada keegi, kes teile üldse ei meeldi.

Isegi kui põhiseaduse kirjuta­ jad püüdsid luua Saksa presi­ dendile sarnast institutsiooni Eestile, on meie neli presidenti kolmekümne aastaga veenvalt tõestanud, et Eesti president ei ole lihtsalt riigi vormikohane ­ripats, kes täidab tseremoniaal­ set ülesannet, vaid vaimne autoriteet, kes päevapoliitikast ­ kõrgemal seistes mõtestab ühis­ konna arenguid, seab sihte ning juhib tähelepanu probleem­ kohtadele.

Presidendi poole pöördutakse ka siis, kui ühiskonnas kogune­ vad pinged. Olgu see siis kreeni läinud kaks Eestit Arnold Rüütli ajal või jääkeldri protsess Toomas Hendrik Ilvese ajal.

Presidentide kõnedest on kaalu­ kad tsitaadid hakanud mõjutama ühiskondlikku enesetunnetust.

Ja presidendi aumärgid ja vastu­ võtud omavad sellist tunnusta­ vat kaalu just seepärast, et rah­ vas tajub presidenti ühiskonna vaimse juhina, mitte tseremo­

eest. See karistamata jätmine võis mõjutada meie iseseisvuse uuesti kehtivaks muutjaid mitte teadma Atlandi Harta olemasolu või arvama, et Eesti ei saa Euroopa Liidu liikmeks, kui okupatsioonieelne olukord en­ ­ nistada. Augusti 1991 deklarat­ siooni avaldamise järgselt hakatigi Eesti iseseisvust taas­ ­ tekitama „heade“ nõustajate soovituste kohaselt. Ilma uuri­ mata, mida okupatsioonieelsel ajal oli Eesti saavutanud, hakati toonast olukorda halvustama hääletu alistumisena. Riigielu korraldamist jätkati okupatsioo­ niaja seaduste kohaselt, kuni uue põhiseaduse vastuvõtmiseni juunis 1992 ja mõnes vald­kon­ nas veel kauemgi.

Osa erakondi oli hakanud koguni arvama, et riigi kahe­ rahvuseliseks muutvat genot­ siidi ei ole kasulik pidada NSV Liidu kuriteoks. Ajakohasemaks peeti Eestit näidata „avatuna ja tulevikku vaatavana“ ning riigi­ võim otsustas: anda aastal 1992 kõigile EV-i elama saadetutele venelastele alaline elamisluba; jätkata vene laste koolitamist venekeelsetes, riiklikult rahas­ta­ tud, koolides; rahastada ja aidata korraldada vene rahvuskultuuri viljelevate organisatsioonide tegutsemist; jätta esitamata ­ NL-i õigusjärgsele Venemaa Föderatsioonile (VF) väga suurte okupatsioonikahjude hü­vitamise nõue; asuda koostama ja ra­ kendama venelaste ja eest­ laste lõimimist soodustavaid tege­ vusi; lubada vene keele kasuta­ mist ametlikes teadannetes, ­rahvusringhäälingu saadetes, ajalehtedes ning seadusigi on juba tõlgitud vene keelde.

Kõik eespool loetletud toi­ min­ gud ning tahtlik unusta­ mine, et 70 000 eesti meest olid soome ja saksa relvade ja laske­

niaalse ripatsina riigi küljes.

Kõik Eesti senised presiden­ did on täitnud oma rolli just ­sellisena, sellisena on seda rolli mõistnud rahvas ja küllap täida­ vad seda sama hästi või paremi­ ni ka Alar Karis ja järgmised presidendid.

On näha, et poliitikutele ei meeldi president, kellel on suur moraalne mõju ühiskonnas, ­isegi kui puudub reaalne võim.

Neile meeldiks parema meelega ripats ja praegust presidendi­ pokkerit mängitigi nii, justkui tegu oleks ripatsiga, mille mingi erakond võidab, mingi aga maha mängib.

Kuid kolmekümne aastaga on presidendi institutsioon oman­danud palju suurema süm­ boolse kaalu, kui põhiseaduse loojad ette nägid ja seda džinni juba pudelisse tagasi ei topi.

Ebakõla presidendiameti si­ sulise kaalukuse ja valimisprot­ sessi äraspidisuse vahel on muutununud piinlikuks. Oleks nörritav, kui erakonnad presi­ dendi valimiskorra muutmise taas viieks aastaks mugavalt ära unustavad, et siis uuesti män­ gurlusega alustada.

moonaga Narva rindel püüdnud kangelaslikult võideldes takista­ da Eesti taas vallutamist kuni lääneriikide abi kohale jõudmi­ seni, on piisavad, et rahvusva­ heline kohus saaks õigustatult nõuda Eestis vene keele teiseks riigikeeleks seadustamist. Teki­ ta­ tud olukord võimaldab Eesti tagasi Venemaa osaks muuta – mingil põhjusel ei ole selle tegemiseni VF veel tahtnud ­jõuda: ehk ei tahagi seda jõus­ tada, sest see on ju vastuolus aastal 1920 lubatuga!

Kuna tsaari-Venemaa ja NSVL on eesti maa ja rahva oma alluvusse saanud vägivald­ selt, on meie riigivõim koos lääneriikide nõustajatega tänase­ ni järeldanud, et nüüdki tahab VF sõjaga EV-i oma valdusse saada. Vallutamise nurjamiseks on EV kulutanud suuri summa­ sid vajaliku kaitseväe loomiseks ja võitlusvalmiduse tagamiseks.

Et VF vägede rünnakut ei ole võimalik oma jõududega tõrjuda, on põhiraskus Eesti iseseisvuse kaitsmisel jäetud NATO hoo­ leks. Kui palju eestlasi jääks ellu väga põhjalikult purustatud riiki üles ehitama ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmajää­ mist tagama, on muidugi küsi­ mus, mille vastus selgub, kui relvad vaikivad. Ette teadmata jääb seegi kas EV-i iseseisvuse kaitsmine tänaste relvadega vallutaja vastu lõpeb Venemaa ­

või NATO ja EV-i võiduga.

Teame seda, et juba Ülo Nugis arvas oma kõnes, et Venemaa võib jõuda EV-i hõivata enne, kui NATO suudab hakata vastu­ panu osutama. Siinjuures tuleks meenutada ka seda, et Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa luba­ sid Teise maailmasõja ajal Balti riigid jätta Nõukogude Liidu mõjusfääri ligemale pooleks ­sajandiks.

Kokkuvõtvalt tuleb järeldada, et okupatsioonieelse Eesti Vaba­ riigi ennistamine oli igati õigus­ tatud ka rahvusvaheliste kon­ ventsioonides määratu alusel ning ennistamist poleks ilmselt hakanud takistama isikud, keda NSVL oli saatnud väga suurel hulgal okupeeritud Eestisse ela­ ma. Täiesti mõistmatu on miks riigivõim ja p­ ea­voolu meedia ei ole mitte ainsalgi korral asunud analüüsima ja arutlema, miks tänaseni on Eesti Vabariigi oku­ peerimine ja pooleks sajandiks annekteerimine vaikivalt tahetud olema­tuks muuta. Kas tõesti on riigi­võim uskunud, et: Venemaa ei jää püsima suurriigina; eesti rahvus ja keel saab üle aegade kestma jääda ka siis, kui riigielu ei hakata ainult eesti keeles korraldama; kaks, oma etnilise ­ kuuluvuse üle uhkust tundvat, sajandite vältel vastumeelsed olnud, inimrühma soovivad nüüd üheks rahvuseks sulandu­ da?

Kanadas on 20. septembril föderaalvalimised

USA sõjalaev Arleigh Burke külastas Tallinna

KANADA. Teatavasti kuulu­ tas Kanada peaminister Justin Trudeau 15. augustil välja föderaalvalimised, mis toimuvad 20. septembril.

Viis nädalat kestva kampaa­ nia vältel on parteide juhtidel (Liberaalide partei – Justin Trudeau; Konservatiivide partei – Erin O’Toole; Bloc Quebecois (BQ) – Yves-Francois Blanchet; Uusdemokraatide partei (NDP) – Jagmeet Singh; Roheline partei – Annamie Paul; Rahva­ partei People’s Party (PPC) – Maxime Bernier) võimalus tut­ vustada kanadalastele oma plat­ vorme ja seisukohti, mille järgi teevad valijad peatselt oma ­otsuse, tutvudes võimalusel eel­ nevalt ka kohalike kandidaatide­ ga. Valida saavad 18-aastased ja vanemad Kanada kodanikud.

Valimisküsitluste kohaselt on viimasel ajal olnud liberaalide ja konservatiivide toetus enamvähem samal tasemel, väikse­ mate kõikumistega; algul olid juhtival kohal liberaalid, praegu konservatiivid. 9. septembri seisuga olid CTVNews Nanos ­ poolsed toetusnumbrid järg­ mised: konservatiivid 32,6%, liberaalid 30,6%, NDP 20,3%, BQ 5,5%, PPC 5,3%, rohelised 4,2%. (Lüh. CTVNews)

Eelmisel laupäeval saabus Tallinnasse planeeritud sada­ makülastusele USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitaja USS Arleigh Burke.

Sadamakülastus võimaldab tugevdada USA ja Eesti suh­ teid, tehes koostööd stabiilse, turvalise ja jõuka Euroopa nimel, teatas USA saatkond Tallinnas. ,,Laeva kohalolek Lääne­ merel näitab USA mereväe jät­ kuvat pühendumist Euroopa piirkonna kollektiivsele kaitsele ning tugevdab sidet Ameerika Ühendriikide ja Eesti vahel,“ oli kirjas pressiteates.

USS Arleigh Burke on oma esimeses USA 6. laevastiku eel­ paigutatud merevägede Euroopa vastutusala patrullis. USA 6. laevastik, mille peakorter asub Napolis, Itaalias, viib läbi laia­ ulatuslikke ühis- ja mereväe­ operatsioone, sageli koos liit­ laste ja ametkondadevaheliste partneritega, et edendada USA riiklikke huve ning julgeolekut ja stabiilsust Euroopas ja Aafrikas.

Arleigh Burke oli esimene USA mereväe laev, mis külastas Tallinna pärast USS Mount Whitney visiiti 2019. a juunis.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

(ERR/EE)

www.eestielu.ca

6

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Nr. 36

Pressiteade

Eesti Kunstnik: Britta Benno Hamiltoni Arts Council’i Euroopa Kunstnike vahetusprogramm 2021

Foto: Albert Truuväärt

Caro leidis tee kuulajate südametesse Aino Siebert Caro on noor Eesti muusik, kelle nime tasub pidada mee­ les. Noor eestlanna on oma laule ja muusikat kirjutanud juba varases nooruses saht­ lisse.

Kuna juba kasvupõlves tun­ dis Caro tugevat tõmmet helindi vastu, siis läks ta laulma Ellerheina lastekoori ja õppima vokaaltehnikat WAFi muusika­ kooli. Loomingu produtseeri­ mist ja laulmist on eestlanna õppinud veel Brightonis Access to Music College’is. Caro toob esile, et just Suurbritannias arenes ta nii inimese kui muusi­ kuna: „Enne Brightonisse mine­ kut – see on väikelinn Atlandi ookeani rannikul, kus elab palju kunstikallakuga inimesi – olin ma väga vaikne ja häbelik.

Sealne mitmekeskine keskkond tõi mind kestast ja samaaegselt mugavustsoonist korralikult ­välja.“ Caro räägib, et talle lähevad korda inimõigused: „Arvan, et kõik inimesed peaksid saama võimaluse elada oma elu isik­ liku soovi kohaselt ja tunda ­ennast igal pool ohutult, ka siis kui nende eluviis ei vasta mõne ühiskonnakihi arusaamadele.“ Karjääri alguses olev muusik lisab: „Kuid sotsiaalmeediagi võib olla toksiline koht noor­ tele, ebakindlatele inimestele, kes näevad päeviti töödeldud, reaalsusvastaseid pilte foto­ modellidest või kuulsustest instagramis, võrdlevad ennast ­ nendega ja lähevad tihti eks­ t­ reemsustesse, et samasugused olla. Ma ise olen pidanud samu­ ti seda rasket võitlust, et mitte ennast teistega samastada, aga see on tihti raske.“ Caro, kes õpib veel ülikoolis ja töötab õpingute kõrval, toob välja: „Minu sõprusringkonnas on Twitter see põhikoht, kus noored neid huvitavaid teemasid lahti arutavad. Sealgi on nii head, kui halba. Säutsumine muudab noori eneseteadliku­ maks ja ettevaatlikumaks, sest kui Twitteris, kus peab ennast lühidalt väljendama, midagi valesti ütled, võib juhtuda ­ sedagi, et sulle „hüpatakse ­ ­kõrri“. Samas see on hea koht õppida ennast täpselt väljenda­ ma. Kuna paljud noored päeva­ kajalisi uudiseid ei jälgi, siis

Twitteris saab samuti kätte ­lühiinformatsiooni maailmas ­toimuva kohta.“ Caro on torganud silma ka kodanikujulgusega, sest julgeb kaitsta inimesi, kellele on ­tehtud tema nägemuse kohaselt liiga. Ühes oma Instagrami posti­ tuses seostab Caro uue aasta tähistamist surmaga. „Selle postituse tegin tookord ühe ­ meemi-video põhjal. Aga üldi­ selt mind huvitab surm, ma usun taassündi ja ma olen selle endale väga lahti mõtestanud,“ selgitab interpreet.

Oma loomingu avalikusta­ miseni on 24-aastane tallinlanna jõudnud möödunud aastal. Tema esimest suuremale üldsusele ­esitatud lugu saatis Eestis kohe edu, ta laul „Online“ valiti Raadio 2 nädala hitiks. Järg­ nesid pakkumised esinemiseks nii televisioonis kui koostööks teiste muusikutega.

Mõni aeg tagasi esines Caro Lauluväljakul Food Truck Festivalil, kus ta samuti soojalt vastu võeti: „See võimalus tuli mulle suure üllatusena. Kuna mul endal ei ole bändi, pidin kuue päevaga pillimehed leidma.

Trummari ja kitarristi rollis olid Iago Bresciani aka Yung Vinski, kes räpib vabal ajal ning vaba­ kutseline pillimees Gert Nevski.

Tausta laulis mulle lähedane sõbranna Gunilla Elis Miller,“ räägib muusik.

Caro senine looming väljen­ dab tema sisemaailma nii sõnade kui meloodia osas.

Muusikas on tunda ära souli ja indie-stiili, kõrvu kumama jääb isegi retrohõngu. Tema looming käsitleb ühiskonna, eriliselt noori puudutavaid teemasid, mis lähevad kuulajale hinge nii sõnade kui meelodiaga.

Muusik on alles oma loome­ perioodi alguses.. Tema arva­ muse kohaselt on Eestis kergem tuntuks saada kui näiteks Inglismaal, kus on palju häid interpreete, kuid ka väga kõrge tase muusikakoolides: „Mina ise teen muusikat pigem selle­ tõttu, et see meeldib mulle ja annab energiat, mitte raha või tuntuse pärast“.

Caro on esil sotsiaalmeedias: Instagramis ja Twitteris @caro­ wicca Facebookis ja Youtubes @caro­ musicofficial

Tallinn, EESTI – 10. sep­tem­ ber 2021 – BRITTA BENNO on rahvusvaheliselt tunnus­ ta­ tud joonistus- ja graafika­ kunstnik ja lektor. Britta resideerub Hamilton Arts Council’i kutsel Euroopa ­kunstnike vahetusprogrammi raames Kanadas Cotton Factory’s oktoobris 2021.

Tallinnas elav ja töötav kunst­ nik on üle maailma loenguid pidanud ja oma töid ekspo­ neerinud, teiste seas Soomes, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Islandis ja Austraalias.

Brittat huvitavad erinevad hübriidtehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja laiendamisel avanevad uued perspektiivid. „Kontseptuaalselt kujutan düstoopilisi maastikke...

Kunstnikuna pole mulle täht­ saim küsimus ’Miks?’ või ‘Kuidas?’ vaid kujutades ‘Mis siis, kui …?’ Mis siis, kui inim­ kond on välja surnud ja loodus on linnamaastikke uuesti vallu­ ta­ nud?“ ‘Mis siis, kui …?’ küsimus esineb tihti tema joonis­ tustes. „Mis juhtub, kui joonistusest saab trükk või animat­ sioon või 3D virtuaal­ reaalsus?“ Britta Benno on lõpetanud

Eesti Kunstiakadeemia bakalau­ reuse- ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias ja Tal­ lin­na Ülikoolis. Praegu täiendab ta end Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes teemal ,,Mõtle­ mine kihtides, kujutlemine kih­ tides: posthumanistlikud maasti­ kud laiendatud joonistus- ja trükigraafia väljal“.

Britta Benno on graafika­ stuudio Grafodroom asutajatest ning olnud ka Muhu Print’i kaasasutaja ja korraldaja. Muhu Print on loominguline töönädal Eestist ja teistest riikidest kut­ sutud graafikutele. Britta Benno töötab Eesti Kunstiakadeemias trükitehnikate- ja joonistuskur­ suste läbiviijana ning kunstiõ­ petajana Vanalinna Haridus­ kollee­ giumi kunstikoolis enam kui kümme aastat.

Põnev lisand 2021.a. Euroo­ pa Kunstnike Vahetuspro­gram­ mile on Cotton Factory’s asuv Smokestack Studio partnerlus.

Smokestack spetsialiseerub koos­ tööle analoogtrüki ja pii­ ratud tiraažiga väljaannetele, kasutades projektides oforti, intaljot, siiditrükki, reljeefi, ­ monotüüpi ja eksperimentaal­ trükitehnikaid.

Uus eesti krimiromaan ,,Kus lendab part“

nud ning lubanud kaotatud raha tagasi anda, kui ta pääseb tööle detektiivina.

Kirjastus Varrakult ilmus septembris Olav Osolini esik­ romaan ,,Kus lendab part“.

Tegemist on krimiromaaniga.

Baaris turvamehena töötanud Samuel Part on sunnitud otsima endale uue töökoha ning temast saab 42-aastaselt Eesti politsei nooreminspektor. Peagi kohtab ta oma uut ülemust, kindla ­ilmavaatega vaneminspektor Mart Sapistet, kelle kohta sa­ histatakse, et politseisse sai ta tööle pärast seda, kui ta oli politseidirektori Moskva stripi­ klubis pokkeris paljaks mängi­

Elen Lotmani stsenaarium jõudis mainekal konkursil veerandfiaali

2019. aasta veebruaris saab see kummaline tandem välja­ kutse Lõuna-Eestis paiknevasse hotelli, kus pealtnäha lihtne mõrvalugu võtab ühel hetkel täiesti ootamatu pöörde ning viib uurijad uskumatutesse seiklustesse, mis on ühtaegu nii põnevad kui ka naljakad ning mille lõppu ei oska keegi en­ nustada.

Romaani ,,Kus lendab part“ toimetaja on Marika Mikli, ku­ jundaja Britt Urbla Keller. Olav Osolinilt ilmus eelmisel aastal väga menukaks osutunud elu­ looraamat ,,Minu esimene elu“.

Ameerika filmiakadeemia poolt iga-aastaselt korralda­ taval Nicholli nimelisel filmist­ senaariumide konkursil jõudis Elen Lotmani kirjutatud mängufilmi ,,Konteiner“ stse­ naarium veerandfinalistide hulka 8191 filmistsenaariumi hulgast üle maailma. Tegemist on tihedaima konkursiga selle 1986. aastast läbiviidud ette­ võtmise ajaloos.

ka filmiakadeemia ning selle nimi tuleb Briti kirjaniku Don Nicholli ja tema naise Gee Nicholli perenimest, kes alusta­ sid stsenaristide konkursiga 1986. aastal. Algselt vaid Kali­ fornia tudengitele suunatud ettevõtmisest on kasvanud üks suuremaid rahvusvahelisi stse­ naariumikonkursse, kuhu 2017. aastal esitati töid 78 riigi ­stsenaristide poolt.

Filmi lühisünopsis: Pagedes sõja eest leiab noor isa ennast viieaastase pojaga koos teiste põgenikega kon­teine­rist. Vii­ mane pingutus vaba­duseni muu­ tub kiiresti võitlu­ seks ruumi, vee, õhu ja elu eest.

Konkursi taga seisab Ameeri­

(Allikas: Allfilm)

Eesti Kunstnike Liit Eesti Kunstnike Liidu pea­ mised eesmärgid on visuaalse kunsti edendamine Eestis, kunst­ nike toetamine ja neile töö- ning esitlustingimuste ­loomine.

The Hamilton Arts Council Hamiltoni Kunstinõukogu kujutab professionaalselt jätku­ suutlikku, uuenduslikku, mitme­ kesist ja mõjukat kunstide kogukonda.

The Cotton Factory 1900. aastal ehitatud endine Imperial Cotton Company on ümber kujundatud loomelinna­ ku kompleksiks, kus asuvad töökojad, ateljeed ja kontoripin­ nad kunstnikele, fotograafidele ja loovatele professionaalidele.

Meediakontaktid: Elin Kard – Eesti Kunstnike Liit elin.kard@eaa.ee David Hudson – Hamilton Arts Council community@hamil­ tonartscouncil.ca

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1070 1

2

3

4

5

12

6

7

8

13

15

25

26

21

27

22

23

10

11

29

30

31

45

46

24

28

32

33

35

34

36

37

38 40

9

19 20

41

39

42

43

47

48

51

52

53

54

55

56

PAREMALE:

1. Ta. 5. _____n, talvine sõiduvahend.

8. Teat. iste.

12. Ahvid (ingl.k.).

13. Mõistus.

14. Balti riigi pealinn.

15. Valge ja indiaanlase järeltulija.

17. ______oco, jõgi Lõuna-Ameerikas.

18. Meierei pidaja.

19. Sa. 20. Suur loom.

25. Üksiklane.

28. L______, teat. toitu vedav auto.

32. Venemaa maatähis.

33. Teatrikorüfee Voldemar Panso (1920–1977) kirjanduslik pseudonüüm.

34. Ilmakaar.

35. Tõesti sündinud loona esitatud lühike rahvajutt.

37. Rinnalaps.

38. ______s, (riikide) liit, ühendus.

40. Mehenimi.

49

44

50

43. Malend.

47. Maksevahend.

48. Maailmajagu.

51. ______d, arendamise v arenemise tulemus.

52. Sõber, kaaslane, semu (ingl.k.).

53. Türgi ohvitseri tiitel.

54. Riit, pinu.

55. Sik-______.

56. Teat. kala.

ALLA:

1. Puu. 2. Vehklemise olümpia­ala.

3. Linnumagus.

4. Mehhiko indiaanlane.

5. Pagaritoode.

6. Artikkel (lüh.).

7. Siiras, aval.

8. Lihtlabane, lihtne, labane.

9. Meri Euroopas.

10. Pärnapuu, pärn.

11. Kodulind.

16. Isamaa ja Res Publica Liit (end.).

21. Kangekaelne loom.

Sport

Matz Topkin teenis paraolümpial ujumises kuuenda koha Matz Topkin sai 3. septembril Tokyo paraolümpial klassis S4 50 m seliliujumises kuuenda koha, tema aeg 45,42.

Kuldmedali võitis enda nimel olnud maailmarekordit paran­ danud venelane Roman Ždanov (aeg 40,99). Hõbemedalile tuli eelujumises olümpiarekordi 41,75 ujunud tšehh Arnost Petracek, kelle finaaliaeg oli 41,26. Pronksi teenis 16-aastane mehhiklane Angel de Jesus Camacho. (ERR/EE)

Naljanurk Uurija küsib kahtlusaluselt: ,,Kus te olite ööl vastu 5. sep­ tembrit?“ ,,Kas te siis ei mäleta, olin teiega teie kabinetis ja selgita­ sin, kus olin vastu 1. septemb­ rit,“ vastab kahtusalune.

T

Paremale: 1. Tasa, 5. Pop(-muusika),

17

18

S

Ristsõna nr. 1069 LAHENDUS

14

16

I

22. Alevik LääneVirumaal.

23. Lahti teha.

24. Uinak, tukastus (ingl.k.).

25. Eesti Rahva Muuseum.

26. _____ge, tumekollane, helepruun.

27. Ese. 29. Kala liikumiselund.

30. Turbocharged Direct Injection.

31. Tamm (ingl.k.).

33. Over Time Limit.

36. Puisrohtla.

37. M______, külm põhja- v loodetuul Lõuna-Prantsusmaa rannikul (ingl.k.).

39. ______r, siseelund.

40. Loom.

41. Gruusia rahaühik.

42. Viljatu.

44. Aegluse võrdkuju.

45. T_____, endis­ aegne kuldmünt.

46. Kübe.

48. Viga, eksimus.

49. Planeet.

50. Kanada hirv, vapiti.

Tõnisted purjetasid MM-il pronksile Eesti jaht, mida roolis Tõnu Tõniste, saavutas eelmisel reedel lõppenud SB20 klassi maailmameistrivõistlused Cas­­­ cais, Portugalis, pronksmedali ja masterite arvestuses kuld­ medali.

30. augustist kuni 3. sep­temb­ rini Portugalis peetud k­iiljahi SB20 maailmameistri­võistlustel osales Eesti paatkond koosseisus Tõnu Tõniste, Toomas Tõniste ja Andres Viisemann. Regatil peeti kokku 12 sõitu, milles Eesti paatkond finišeerus esikümnes seitsmel korral.

Maailmameistriks tuli koha­ lik Cascais klubi paatkond Henrique Haddadiga roolis, teisena lõpetas Venemaa paat Liza Zherebestova juhtimisel.

Kokku osales SB20 MM-il 66 paatkonda.

(Tõnu ja Toomas Tõniste medalikollektsioonis on klassis 470 võidetud hõbemedalid 1988.a Souli olümpialt ja pronksmedalid 1992. a Barce­lo­ na olümpiamängudelt.) (ERR/EE)

8. Mana, 12. Alul, 13. Era-, 14. Avis, 15. Vall, 16. Aar, 17. Dame, 18. (T) amiil, 20. Agraar-, 22. Niagara, 25.

Signaal, 28. Aster, 32. Ori, 33. (V) araan, 35. Tee, 36. Magan, 38.

Spaatel, 40. Liistak, 42. Kanada, 45.

Traav, 49. Arad, 50. Ast(el), 53. Aria, 54. Pipi, 55. Raa, 56. (P)arde(l), 57.

Lasn, 58. Ask, 59. Loan.

Alla: 1.Tava, 2. Alam, 3. Suli, 4. (T) allinn, 5. Pea, 6. Ora, 7. Paraa(d), 8. Madras, 9. Avaa(r), 10. (A)nima, 11. Aser, 19. Liaanid, 21. Granaat, 23.

Aar, 24. Glass, 25. Som(aalia), 26.

Ira, 27. Gig(ant), 29. Ttt, 30. Eee, 31.

REL, 34. Apt, 37. Aladin, 39. (S) akraal, 41. (T)iaara, 42. Kapl(an), 43.

Aria, 44. Naps, 46. Arro, 47. Aida, 48.

Vaen, 51. SAS, 52. (T)ik-tak.

Nädala retsept

Ahju-sealiha lillkapsa ja magusa kartuliga Kaire Tensuda Septembriski on võimaluse kor­ ral väljas grillida tore, aga vahel juhtub, et hakkab näiteks vihma sadama ja eelnevalt planeeritud õues valmistatav roog tuleb tuppa kolida. Ega midagi, natuke ümber orienteerumist, ahi sooja ja kõik saab tehtud.

7

KARLA KALENDRISABA

Õkva vai ümbre nuka Noh, nüid on siis Eestimaal jälle vasta ootusi ja irmusi ikke uus riigivanem paika pantud. Ma tean küll, et teda kutsu­ tasse nüitsel ajal teistmoodu, aga mulle need uued nime­ tused ei meeldi. Mina olen ise vana ja lähen veel vanemaks, mina tahan, et riikisi juhiksid kah vanemad. Minu noores põlves valitsesid igal pool vanemad: külavanemad, alevi­ vanemad, maavanemad ja kõige otsa käis riigivanem.

Koolis olid klassivanemad, kirikus kirikuvanemad. Ainult kõrtsil pold vanemat, seal oli kõrtsmik tiktaatur ja pidas kantsikuga korda. Ja linnal oli pea, ju vist sinna kogunes si­ huke rahvas, kellele oli vaja ulga peale vähemalt ühte pead.

Ega ma täna tegelikult sellest kõnelda ei tahtki. Jäin kargu­otsa pidi selle nimetuse manu kinni ja takerdama, ei saand edesi. Vata selle valimisega oli palju jukerdamist nigu igal pool, kus palju tarku koos, aga ühelgi õiget aru peas ei ole. Keski tuli jälle välja selle jutuga, et valimise sisteem on vale. Et olgu otsevalimine, siis rahvas ise otsustab. Mitte riigikogu, vaid kogu riik olgu valijad. Nojah, see on tark jutt küll, aga natuke loll. Las ma seletan, see tähendab – las ma arutan ja pean iseendaga nõu. Teie pange tähele ja tulge appi, kui mul miskit sassi läheb.

Minu meelest on otsustamine alati rahva käes, otsustagu ta õkva – see on sama mis otse, ainult suupärasem – vai ümbre nuka. Vata riigikogu on ju rahva valitud, kogu riik on ta ametisse pand. Nii et kui riigikogu valib riigivanema, siis on ta ikke rahva valitud. Ainult mitte otse, vaid kaut­ selt. Mitte õkva, vaid ümbre nuka. No ausalt ütleda, õkva on etem küll, aga kui seadus tahab teistmoodu, siis ärgem nurisegem. Seadused on kah rahva endi tehtud, pole keski neid kuskilt võeralt maalt sisse vedand.

Praega ongi üks imelik aeg, nigu suur vahetund koolis.

Rahvalt on nende lemmiktegevus mõneks ajaks ära võet.

Uus riigivanem on valitud, aga ta pole veel valitsuse ohjaarusi enda pihku saand, sellepärast ei mõista keski teda augutada ega urjutada. Vana on veel ametis, aga üks jalg juba uksest väljas – mis tema kallal enam ammast proo­ vida.

Minu poolt meite rahvale üks tagasioidlik õpetusesõna: ühte rahvast ei innata selle perra, kui ästi ta oma juhtisi sõimata oskab, vaid selle perra, kui ästi ta neid valida os­ kab. East juhist vai valitsejast on palju abi. Keski kuulus inime olla kunagi üteld, et lambakari, mida juhib lõvi, saab alati jagu lõvikarjast, mida juhib lammas. Mina, vana kuul­ suseta oinas, arvan sedasama.

KARGU KARLA

Valmistusained: 5 kondiga sealihatükki 1 suur magus kartul lillkapsaõisikuid 5 küünt küüslauku maitseaineid Valmistusviis: Asetada lihatükid ahju­ nõusse, laduda ümber magusa kartuli (või segamini valge ­kartuliga) sektoreid ning lillkap­ saõisikuid, samuti küüslauk.

Lisada nõusse vett (mida võib küpsetamise käigus vajadusel ­lisada) ja raputada peale meele­ päraseid maitseaineid (küüslau­ gusool, sidrunipipar, kurkumi­ pulber, oregano vm.).

Küpsetada eelsoojendatud ahjus esmalt 425 F kraadi juures umbes 15-20 minutit ja alandada seejärel kuumust 375 F peale või veelgi madalamale, lastes seejärel küpseda kuni tund, et saada pehme liha ja juurviljad. Küpsusastet tuleb sagedasti kontrollida. Vahepeal võib lihatükke keerata, samuti juurvilju, tõstes neile lihast eralduvast rasvast ja veest tek­ kinud kastet. Kes soovib vähem rasvasemat toitu, võib liha ja juurviljad enne serveerimist kastmest nõrutada.

KANADA UUDISED

TORONTO. 9. septembril avati tänavune, arvult 46. Toronto International Film Festival (TIFF), mis pakub nii perso­ naalseid kui virtuaalseid filmi­ vaatamise võimalusi, COVID eeskirju silmas pidades. Kuigi sel korral on varasemate festiva­ lidega võrreldes vähem punase vaiba üritusi, on siiski eeldada, et festivali ajal võib kohata mit­ meid kuulsusi. Korraldajad aga paluvad fännidel oma lemmik­ staaride nägemiseks mitte kogu­ neda, et vältida viiruse levikut.

TIFF kestab 18. septembrini.

(Lüh. CP24) • WINNIPEG. Winnipeg Down­ town BIZ tuli välja uue init­ siatiiviga, et tuua töötajaid, kellest paljud on töötanud viimased 18 kuud kodust, tagasi südalinna, rajades õues asuvaid individuaalseid ja jagatud, ava­ raid ja värviküllaseid töötamis­ paiku, mis on varustatud inter­ netiühenduse ja kontoritööks vajalike vahenditega. Värskes õhus saab pidada koosolekuid ja lisaks kontoritöötajaile võivad neid kasutada kõik, nii õpilased, erinevad õppe- ja töögrupid jmt.

(Lüh. CTVNews)

Rootsi tühistab suurema osa koroonameetmetest Rootsi tühistab 29. septemb­ rist pea kõik koroonaviiruse piirangud, kuna haigus on kontroll all ja elanikud suures osas vaktsineeritud, teatas ­teisipäeval valitsus.

Avalikus ruumis soovitatakse viiruse tõrjumiseks siiski järgi­ da hügieenireegleid ja suhtlus­ vahemaad.

Rootsi sai eelmisel aastal suurt tähelepanu, kui otsustas tõrjuda viiruse levikut võrdle­ misi leebete meetmetega, mitte karmi lukustusega.

Meetmeid hakati lõdvendama mais, vastavalt viieosalisele plaanile, mille neljas etapp jõuab kätte septembri lõpus.

14 päeva nakatumismäär 100 000 inimese kohta on Rootsis 140 juures. (ERR/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

8

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Nr. 36

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Anti-vaccinators, making a wrong into a right Vaccine skepticism was origi­ nally the domain of the far left, fueled by suspicions of the profit-driven motives of corporate pharma.

In fact no less a darling of the lib-left, Robert Kennedy Jr., helped mobilize the global day against vaccine last October in 50 countries in tandem with various far right groupings.

Now we’ve witnessed one of the most ironic dichotomies in American history. Mr. Trump, who boasted about his ‘Warp Speed’ efforts in developing the new Covid-19 vaccine, has not taken the next step to unequivo­ cally urge his far right base to help in the fight against a deadly virus that has already sickened 200 million people and killed over 4 million.

This very same far right is probably the leading anti-vac­ cine movement in whipping protesters into a frenzy of ­vigilante justice. This has been witnessed recently in Canada by threats of violence against busi­ nesses who intend to demand proof of vaccination before serving in restaurants or guaran­ teeing employment.

Like elsewhere, the Baltic states have their quota of this global denial of the truth. In ­ Lithuania, anti-vaccination and anti-“vaccine passport” actions have been associated with conspiracy theorists and those ­ touting the constitution as pro­ tection against vaccination and the required proof. Individuals with ties to the Kremlin have been identified also as organiz­ ing demonstrations. Some 5000 anti-vaccinators participated in August at the Lithuanian ­parliament.

In Latvia, two new political parties, ‘Law and Order’ and ‘Latvia First’ have placed anti-vaccination as their main ­ advocacy issues. Riga’s famous Freedom Monument has been the backdrop for the protest rallies, lending anti-vaccinators ­ an aura of patriotism. The par­ liament has received numerous petitions, the latest containing over 50,000 signatures.

In Estonia, the battle cry of three anti-vaccination rallies has been ‘For Freedom’, making abject ignorance a virtue and the likelyhood of spreading a contagious virus a human right.

The far right EKRE party has emphasized the vital importance of keeping the country free with everyone having a personal right to this freedom of choice.

Worldwide the far right has seized control of the anti-vacci­ nation train, gathering speed while barreling down the tracks.

This version of global lunacy is resistant to any common sense.

In Italy, the neo-fascist ‘Brothers of Italy’ has outpolled any other political party today.

In coalition with other political parties, the far right would win any election today, all with anti-vaccination as major cam­ ­ paign issues. One must note that the ‘Brothers of Italy’ shifted overnight from a pro-vaccine position to one vehemently opposing it when the govern­ ­ ment adopted a ‘green pass’ policy that allows the vaccinated to frequent some public ­venues that are blocked by the owner or by law open to the vaccinated.

This, like the mantra of the far right, limits the freedom of citi­ zens – the freedom to infect other people with a deadly ­virus.

In France, with a similar ‘health pass’, anti-vaccinators supported by rabid far right groups have mobilized several 100,000 plus anti-vaccine rallies. These have also been ­ supported by some far left groups, all in the name of free­ dom. Observers suggest that it isn’t too outlandish to accuse the far right – sometimes in ­collusion with the far left – of promoting germ warfare.

One must note that people with legitimate and credible reasons for not being vaccinated – usually authentic health con­ cerns – are duly granted exemp­ tions.

Various conspiracy theorists and expounders of bizarre belief systems seem to have joined forces with the world-wide anti-vaccination movement. It’s ­ a combination of a highly fo­ cussed attack against vaccines and far right grievances such as government control, boosted in general by institutional distrust.

For the public it’s not always easy to distinguish between misinformation that is spread by those who think it’s true, and disinformation spread by those knowing it’s untrue or at

Ex-president of the Estonian Central Council Marcus Kolga, current president Kairi Taul Hemingway, former Canadian Prime Minister Brian Mulroney and Mrs. Mila Mulroney at the ceremony bestowing the Estonian Canadian Medal of Merit to Brian Mulroney on the occasion of the restoration of diplomatic relations between Canada and Estonia 30 years ago. Mulroney was a staunch advocate of Estonia’s restored self-determination.

Estonia’s coronavirus infection rate falls to 1.05 ERR, September 2021 Estonia’s coronavirus infec­ tion rate – R – has decreased nationally to 1.05 from 1.15 the week prior, the Health Board’s weekly coronavirus overview reads.

Compared to August 30, the R rate, which shows the average number of secondary infections produced by a single infected person, remained stable in the northern (1.2→1.08) and eastern (1.8→1.05) regions.

The rate dropping also happened because younger ­ people did not get infected as ­ often, but with school and different hobby groups starting ­ back up, the Health Board expects infections to increase ­ over the coming weeks.

least inaccurate. Both fuel delu­ sions of the ignorant, including the notion that the pandemic is a hoax, a ‘plandemic’, planned by governments, all manipu­ lated by the ‘deep state’, a favourite whipping boy of Mr. ­ Trump and the far right.

The manipulation of open source information, the de­ liberate misreading of scientific data and references to discredited fringe medical experts has been a trademark of the anti-vaccina­ tors and their political allies, the far right.

If Covid-19 were an insanely popular rock group or a dangerously mesmerizing reli­ ­ gious cult that authorities were trying to suppress, one would understand the frenzy of most of the anti-vaccinators. By ­exposing the fraudulent and the far right, that’s exploiting human frailty, just may increase the recognition and global benefits of common sense. Silence won’t help.

LAAS LEIVAT

14-day infection rates im­ proved in Hiiu and Saare ­counties and remained stable in Ida-Viru, Järva, Rapla, Valga and Võru counties. In all other counties, the 14-day rate ­increased.

The regions with the highest infection rates are in South Estonia: Võru County (917.7/­ 100,000 people), Valga County (758.8/100,000 people), Põlva County (981.9/100,000 people) and Viljandi County (615.2/­ 100,000 people).

Epidemic spread has taken place in the southern and west­ ern regions over the last month with Viljandi (31.5 percent), Põlva (26), Jõgeva (27.6) and Lääne (45.1) counties in an ­upward infection trend. In other counties, the infection growth was around 10 percent.

Last week, infections in­ creased considerably among those aged 60 and up. In the 70–75 age group, the number of infections increased by 69 percent, the number of infec­ ­ tions in the 65-69 age group by around 16 percent. The number of infections among children aged 0–4 and 15-19 has de­ creased.

Infections in care homes up 4.4 percent of last week’s cases were brought in from abroad, 39.6 percent were in­ fected from family circles and 9.4 percent at the workplace.

5.7 percent of cases last week were through acquaintances, 1.8 percent from entertainment ­venues and events, 5.6 percent from healthcare establishments and care home institutions and 2.2 percent of last week’s cases stemmed from education estab­ lishments. Other sources of infection were noted for 6.4 ­ percent of all cases.

Infections in healthcare establishments and care homes ­ were up from the week prior (3 percent→5.6 percent) and in edu­c ation establishments (1.8→2.2). Travel did not cause as many cases last week (6.4→4.4), the same with enter­

tainment venues and events (3.3→1.8).

There were 64 active out­ breaks last week, up from 56 the week before. Outbreaks ­related to different events, such as festivals, entertainment, birthdays, camps, etc., have begun to decrease, but the ­ ­number of outbreaks in health­ care establishments, education establishments and workplaces have increased.

Teacher in northern region infected students As of September 5, the Health Board is monitoring eight care home outbreaks.

Another healthcare establish­ ment outbreak was found in Estonia last week – Valga Hospital, where the number of infected people stands at 11.

Infections in education estab­ lishments are mostly discovered in pre-school establishments, there is one school outbreak in the northern region with eight students infected. The outbreak began from a teacher infected with the coronavirus.

Cases related to travel Last week, 103 diagnosed cases stemmed from travel, making up 4.4 percent of all cases last week. Infections were traced back to 20 different countries with Finland the most common at 21 cases. Cases be­ ing brought to Estonia via travel was also common when it came to travel from Turkey (19 cases) and Russia (19).

Vaccination tempo slowing 23,621 vaccine doses were administered in Estonia last week, down 18 percent from the week prior (28,754 doses).

The rate of people who have completed their vaccination process increased by 2.53 percent, the total number of ­ administered doses went up ­ 1.87 percent.

Last week, 67 percent of infections and 78 percent of ­ hospitalizations were un­ vaccinated people.

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

9

EMW at Jazzkaar Festival Part Three: the Understated Fusion of ELLIP Vincent Teetsov Jazzkaar Festival is over now, and as you’d want from any good music festival, it has left attendees with an engaged musical brain on multiple ­levels. There was a session of morning yoga soundtracked by double bass player Mingo Rajandi. Performers and composers discussed the fate of big band jazz. Singer Stig Rästa, of Eurovision fame, sang his hits alongside a song to get kids excited about brushing their teeth. And, as shown in the last two parts of this series, bands from across Europe and the US got to the core of jazz.

The curation of a jazz festi­ val’s lineup is an interesting thing, isn’t it? Jazz at Lincoln Center – a key cultural institu­ tion in New York City – describes jazz as “a metaphor ­ for Democracy. Because jazz is improvisational, it celebrates ­ personal freedom and en­ courages individual expression.”

While not every artist was swinging on the ride cymbal, had saxophone or trumpet ­solos, or walked to the scale of an upright bass player, the ­artists who played spoke to the freedom and individual expres­ sion of the genre. Perhaps jazz has broadened itself through its own fundamental, democratic components.

I certainly find those ideas – along with unconventional rhythmic patterns and front and centre bass parts – in the music of ELLIP, a six-piece band that played at Fotografiska in Tallinn on Friday August 27th, as well as a solo terrace concert the following afternoon with lead singer and songwriter Pille-Riin Karro.

Take a listen to “Shivers” and “Fool”, from ELLIP’s 2020 EP Four Words, and you’ll come across stylish moments of glitches and skips in the drum beat. And then there’s that earworm of a chorus in the ­ ­latest single “Square One,” that moves like a swift left and right stomping dance routine.

I’m apt to pry for a cause

ELLIP live.

Photo: Martin Ahven

We’re hiring! b­ehind artistic techniques like this, to find a correlation.

However, Karro says, “I don’t overthink it too much. When I hear a beat it is mostly clear in a couple of minutes if it speaks to me or not. And I just follow what the beat does and what is naturally in me. Or with ‘Square One’, I just had that main melody in my head and started building around it.”

This propensity for easy­going music-making fits with her fea­ ture on jonas.f.k’s disco inflected track “LondonParisChicago.”

Then there’s Mikk Siemer (AKA Nzea), with whom she worked on Four Words.

Having met through a friend (and sharing the same star sign, which she insists is very im­ portant), Karro recounts how she and Siemer “went to the countryside with a hope to just feel good in music and maybe create something, and before we knew it, in nine days we had around 10 songs that were for us something magical.” She talks about the magic that ensues when someone loosens ­ up with a collaborator and doesn’t exclusively push their own creative agenda. This ex­ perience gave her confidence to take the lead on production for “Square One” and beyond.

Nevertheless, there were more individual evolutions that had to take place early on.

Several years ago, Karro took part in an exchange program at Edge Hill University in England, which she has talked about as a prompt for pursuing music. As an artist, she says, “Having like-minded people around me – the community, the growing together, the ­musical conversations, the con­ cert visits and talks afterwards, the collaborations and so on and so forth – I wouldn’t be here without it.” Even in ­moments of off-time.

One night, when a local jazz quartet was playing on campus, the quartet asked if anyone wanted to come up and sing a song with them. Shaking with nerves, but encouraged by her friend, Karro came up to sing “Fly Me to the Moon.” It was an experience of “self transcen­ dence” as she puts it.

Working as a Raadio 2 DJ (in addition to being a performing musician), her ­ favourite m ­ ­ usic to spin is the “easy, fun and happy” music of rapper and singing drummer Anderson .Paak, especially his partnership with Bruno Mars, for the duo Silk Sonic. Being a DJ has re-ignited the act of listening to music, which ­ doesn’t get much attention when in creation mode.

Karro admits that English language music has shaped her more than Estonian language music, with the latter not being part of her listening as a child.

Though she does enjoy old Estonian jazz, I can see how this connection to English

The Estonian Foundation of Canada is looking for a roll-up-your-sleeves MANAGER to run the office of this exciting national charity.

You will lead marketing, communications and fundraising and help take this charity to the next level.

You will also manage the Foundation’s office, funding applications/ EFC agents, donations/donors, awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

This position is based in the Toronto office but can provide flexible hours, some remote work, and could evolve in future. You should have a basic understanding of Estonian. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume to: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

Experts: President Kaljulaid’s foreign policy was successful ERR, September 2021 During her five-year term of office, President Kersti Kaljulaid has made over 100 foreign visits, met with dozens of world leaders and partici­ pated in many high-profile agenda-setting international forums. ERR spoke to experts to see how they assess Kaljulaid’s foreign policy.

While the role of Estonia’s president is often ceremonial, they have a big opportunity to impact the country’s foreign policy.

Since taking office in October 2016, Kaljulaid has met with 59 presidents, eight monarchs, the pope and an emir. She has made 138 foreign visits, said Mailin Aasmäe, spokesperson for the President’s Office.

In addition to working visits, Kaljulaid has made six state visits to Finland, Georgia, Austria, Portugal, Slovenia and Kuwait as well as seven official visits to Poland, Chile, Germany, the Vatican, Greece, Ukraine and Benin.

Before handing over the presidential chain to incoming President Alar Karis on October 11, Kaljulaid will make a state visit to Kenya, an official visit to Sweden, working visits to Italy and Germany and partici­ pate in the UN General Assembly in New York.

Over the last five years, 36 heads of state have visited

l­anguage music might be repre­ sentative of a broader desire in the Estonian music industry to share ideas outside of Estonia.

That said, Karro talks about how much Tallinn has to offer.

The city’s talent “keeps you on your toes, keeps you wanting to push further and discover more, of yourself and music as well.”

And here’s the correlation I was looking for. To her, Jazzkaar, Tallinn’s jazz festival, is an event “where all of the musicians are true professionals, lovers of music...” To perform

Estonia including the presidents of Romania, Latvia, Italy and Lithuania and the King of the Netherlands.

Kaljulaid has hosted the leaders of Georgia, Denmark, Croatia, Norway, Austria, Iceland, Sweden, Great Britain, Germany, Kosovo, Poland, Finland, Iceland, Bulgaria and Ukraine – twice.

Notable occasions include the Gaudeamus Song Festival in Tartu in July 2018 and the Summit of the Three Seas Initiative in October 2020.

“Special mention may be made of the working visit of the President of France Emmanuel Macron, the official visit of the President of Germany FrankWalter Steinmeier, the visit of Pope Francis, the state visit of Sergio Mattarella, President of Italy, the state visit of King Willem-Alexander, the official visit of Alexander Van der Bellen, the official visit of Queen Margrethe II of Den­ mark and the working visit of King Philippe of Belgium,” Aasmäe told ERR. President Kaljulaid has also received the credentials of 135 ambassadors accredited to Estonia.

Data from the President’s Office shows Kaljulaid made a similar amount of visits to for­ mer President Toomas Hendrik Ilves (2006–2016), who, over his two terms, made 251 visits.

These included 16 state visits and 13 official visits. Seventy-

at this festival, having prepared her whole life in that capacity, she says, “I am just so honored to participate and the band and I will and have done all that we can for the people to have an experience to remember.”

In the music of ELLIP, l­isteners can find encourage­ ment to embrace personal tastes. To not get in the way of ourselves. To not let genres or expectations become a stumb­ ling block. Through jazz, we can open closed doors.

three heads of state visited Ilves during his decade in office.

In comparison, former President Arnold Rüütel (20012006) made a total of 81 foreign visits, including 17 state visits and seven official visits. Thirtythree heads of state visited Estonia.

ERR’s Estonian language portal spoke to experts who said Kaljulaid was active in foreign policy and they especially high­ lighted her contribution to Estonia winning a non-perma­ nent seat on the United Nations Security Council.

Kristi Raik, director of the Estonian Foreign Policy Insti­ tute said: “Foreign policy is one of the areas where the president can have the greatest influence in Estonia because their role in domestic politics is quite limited.

If the president is visible and active, they can do a lot for Estonia in the international ­arena. Kaljulaid has been active and done a good job.”

Erkki Bahovski, daily news­ paper Postimees’ opinion editor and foreign policy journalist, said: “In general, she did well.

The shoes left behind by the previous president Toomas Hendrik Ilves were very big, especially in terms of foreign ­ policy, but in general, Kaljulaid was successful.”

Kaljulaid’s term fell during Estonia’s campaign for a UNSC seat and she was very active in the campaign – but not every­ one was convinced Estonia should run.

Raik added: “[Now] It seems that even those people in Estonia who were initially ­opposed to Estonia running for office now admit that we have gained invaluable experience in world politics there and high­ lighted our priorities.”

Estonia’s longest-serving foreign minister, current MEP ­ Urmas Paet (Reform), agrees Kaljulaid was visible and active in foreign policy. This section of her term was successful, he said.

Paet also highlighted Kalju­ laid’s contribution to Estonia’s UNSC campaign. “However, she also participated in the work of the UN later, when Estonia was already in the (Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Nr. 36

Former Putin fan now singing a different tune RL/RFE, September 2021

Werner Zoege von Manteuffel (third from the left in the foreground) delivering a lecture, 1900.

Photo: dspace.ut.ee

Estonian Scientific Feats: Rubber gloves for surgeons Vincent Teetsov Rubber gloves form an integ­ ral part of modern day medi­ cine. They protect patients from infections. They protect surgeons, anaesthesiologists, nurses, and surgical techni­ cians from bodily fluids. They provide a layer of sterility that cannot be achieved by just washing one’s hands; and thus, they prevent the conta­ mination of medical instru­ ments used during surgeries, the delivery of babies, or during routine checkups.

We probably don’t think twice when a nurse or doctor pulls a rubber glove on. In fact, we’ve come to expect it. And yet, nearly 130 years ago, these gloves were not ubiquitous. If gloves were used at all, they were more likely to be made of materials like cotton, silk, or leather.

In the book Contact Urticaria Syndrome published by the Taylor & Francis Group in 2015, it’s said that “In 1813, Adam Elias von Siebold initially suggested the use of latex gloves to reduce the risk of infections... The first pair of ­ rubber gloves for surgical use was produced in circa 1889 by the Goodyear Rubber Com­ pany.”

These gloves were made for surgical nurse Caroline Hamp­ ton and surgeon Dr. William Stewart Halsted of Johns Hopkins Hospital in Baltimore, Maryland. It’s often noted that they introduced rubber surgical gloves to the United States.

This was done not to prevent the spread of infections, but rather, as Dr. Halsted explained later in his life, to protect the hands of Caroline Hampton from disinfectants that irritated her skin.

But it was Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel, an Estonian of Baltic German heritage, who first widely advocated, in writ­ ing, for the sterilization and use of these gloves. They were known as “boiled hands” due to the way they were placed in boiling water for sterilization.

Von Manteuffel was born on July 13th, 1857 at Määri Manor, in the village of Määri, Lääne-Viru County. He studied

at the present-day University of Tartu, achieving his doctorate degree in 1886 and then becom­ ing a professor of surgery just before the turn of the 20th ­century.

In 1897, von Manteuffel wrote an article titled “Gummi­ handschuhe in der chirurgis­ chen praxis” (“Rubber Gloves in Surgical Practice”). In this article, he detailed his initial hunch about the limitations of merely washing one’s hands, but then went into more detail about all of the operations he had used gloves for thus far, and how they impacted his effi­ ciency as a surgeon. Namely, the gloves available to him at that time didn’t allow for com­ fortable movement of his thumbs when using instruments with scissor-like handles.

In his conclusion, he was ­reluctant to predict their use by war surgeons due to the diffi­ culty of keeping them sterile in the field, but he said, “They will be appreciated by the coun­ try doctor, who can comfortably carry them [wrapped] in a ­sterile towel in a glass jar... the boiled rubber glove guarantees an absolutely germ-free hand.”

Von Manteuffel’s thoughts on war medicine were not iso­ lated. He served in the Estonian War of Independence, for which he was awarded the Vabadusrist (Cross of Liberty). He was also a physician to Tsar Nicholas II. In the decades after von Manteuffel’s article, surgical gloves were widely discussed and their use became more widespread, with cleanliness as a primary motive. For instance, medical historian Dr. Thomas Schlich, from McGill Univer­ sity, writes of how, at the 1889 Congress of the German Society for Surgery, surgeons argued over the use of gloves by surgeons. They also com­ pared which glove designs would best facilitate dexterity in surgical procedures.

Considering the use of disin­ fectants like carbolic aid in the 1860s, Dr. Schlich points to how gloves were a continuation of several technologies used to inhibit pathogenic organisms and sepsis. Over time, methods of glove sterilization were ­refined to mitigate deadly infec­

Russian elections usually have their share of colorful charac­ ters, and the current cam­ paign for the State Duma is no exception.

Oleg Likhachyov, a singer from the Tatarstan capital Kazan, is running for the Duma from the Communists of Russia party, which has been widely seen as a Kremlin-sponsored clone of the Communist Party of the Russian Federation (KPRF) aimed at draining off some of their electorate.

The self-styled “Singing Deputy” raised eyebrows on September 2 when he used his two minutes of national televi­ sion airtime during a campaign debate to sing his new self-­ proclaimed “hit” – “I Renounce Putin.”

“I waited four years,” he sings. “I blamed the sanctions. I did not betray the dream in the last elections. And I believed that our Putin is a fine fellow.

But the people are financial widowers – You never dared to outlaw capitalism.”

Seven years ago, Likhachyov was singing an entirely different tune.

He was seemingly an ardent fan of President Vladimir Putin, the author of a 2014 viral ­sensation called Vladimir Putin Is A Fine Fellow (Russian title: Vladimir Putin – molodets!). A lavishly produced video of Likhachyov singing the song has accumulated more than 2.6 million views on YouTube, while another one – featuring his 12-year-old son, Sasha, tions. So too was the manufac­ turing of gloves, so that dis­ posable latex gloves were de ­rigueur by the mid 1960s.

Today, the most popular dis­ posable surgical gloves are still those made from the latex of rubber trees. With latex aller­ gies in mind, however, alterna­ tives are used. Notably, since 2008, Johns Hopkins Hospital has stopped using almost all ­latex products, including gloves.

They’ve opted for “sterile neoprene and polyisoprene ­ gloves” that are more expensive but “have a more sensitive feel.”

Changing materials aside, in 2007, in recognition of what would have been his 150th birthday, Eesti Post issued a commemorative stamp and postcard for von Manteuffel.

The village society of Määri marked the occasion with the unveiling of a memorial stone, speeches, a blessing from a local church congregation’s ­ clergyman, and music from a woodwind band.

Though the effort to bring surgical glove use into the mainstream was by no means achieved by any solitary doctor, von Manteuffel’s advocacy has helped to save an untold num­ ber of lives in a way that ­continues to this day.

The annual Canadian International Air Show took place on the Toronto waterfront on September 4–5. Featured aircraft included the Orange helicopter, the CF-18 Hornet, the CC130J Hercules, the American Quicksilver 51 Mustang and the F35A fighter jet, and the RCAF PBY-5A Canso. Gordon Price, an 80-year old pilot, demonstrated his prototype red and white YAK50. The show’s highlight was the Canadian Snowbirds, who this year paid tribute to their fallen colleague, Captain Jennifer Casey, with a heart carved into the blue sky.

Photos were taken with a Nikon D850 and its 80-400mm lens.

The first day’s location was in Mimico, the second day at the Sheldon Lookout at the mouth of the Humber River.

Photo: Peeter Põldre; more photos: eestielu.ca

b­elting out the lyrics – also went viral.

“Vladimir Putin is a fine fellow!” runs the chorus. ­ “Politician, leader, and fighter!

Our president has raised up the country! Putin did not betray Russia.”

In 2016, Likhachyov tried – and failed – to have Vladimir

Putin Is A Fine Fellow submit­ ted as Russia’s entry to the Eurovision Song Contest.

Experts…

Putin was also good because there are not many people in Estonia who have met Vladimir Putin face to face and talked.”

Paet highlighted the visit took place in the context of the opening of the renovated Estonian embassy. He said the meeting with Putin did not have significant consequences be­ cause the government did not have a clear plan on how to use the meeting.

Paet said Kaljulaid’s foreign policy has been strongly affected by the coronavirus pandemic that broke out at the beginning of 2020, which made foreign trips and arranging meetings more complicated and often ­impossible.

Bahovski questioned some of Kaljulaid’s recent visits this year: “Why did the president have to go to Afghanistan when it was already known that troops would be withdrawn? I don’t think I would have gone to Japan during the Summer Olympics either. This visit is ­incomprehensible to me.”

“But in general, Kaljulaid has flown the Estonian flag high, strongly represented the Estonian e-state and partici­ pated prominently in inter­ national conferences,” Bahovski concluded.

(Continued from page 9)

Security Council. In connection with the UN Security Council, Kaljulaid’s activities were more significant and visible,” he said.

Both Paet and Bahovski also highlighted Kaljulaid’s active participation in various inter­ national forums.

Raik added: “Kaljulaid has also contributed to the issue of cyber security, which is one of Estonia’s trademarks in the international arena, for which ­ Estonia is known and evaluated.”

All three also mentioned Kaljulaid’s visit to Moscow in April 2019 where she met with Russian President Vladimir Putin.

“The visit to Moscow was one of the most controversial events of her foreign policy activities,” Raik said. “But ­ unlike the critics, I think we ­ have to deal with neighbors with who we do not agree. That does not mean we have to give up our views. The preparations, details and also the consequen­ ces of this visit can be dis­ cussed, but there’s no reason to doubt its necessity.”

Bahovski added: “The fact that she met with President

“My song is a counter­ balance to all those Conchitas,” he said in an interview that year, referring to Austrian drag queen Conchita Wurst, who won the competition in 2014.

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

märkmik Kanada naaberriigi 26. augus­ ti häälekandjas „Vaba Eesti Sõna“ kirjeldas kaua­aegne ja tegus Eesti Rahvus­ komitee Ühendriikides (ERKÜ) liige Ülle Ederma oma tähelepane­ kuid Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamisest kodumaal artiklis pealkirjaga „Miks väliseestlaste vabadus­ võitlust ei mainitud?“. Autor

S.O.S. Save Our States, 1985, Vabamu.

Fosforiit Balti meres, Phosphorite in the Baltic Sea. Tundmatu autor, Vabamu. Tekst särgil on täpsemini: „NYET to phosphate pollution of the Baltic Sea – a second Chernobyl“.

Eesti maatõugu loomad lähevad enam hinda

Riina Kindlam

T-särkide näitus Tallinnas rõhutab kaugete eestlaste vabadusvõitlust elas pidustustele võrgu vahen­ dusel kaasa, tundes rõõmu ja uhkust, aga ka pettumust, et kuskil ei märganud mainita­ vat 50 aastat väldanud vaba­ dusvõitlust ja teavitustööd vabas maailmas. Ta meenutab õigustatult, et tegu oli koos­ tööga – väliseestlaste ja -balt­ laste vabadusvõitlus pani rattad käima, survestades ­ Gorbatšovi andma väikese vabaduse„prao“, millest tub­ lid ja julged eestlased kohe kinni haarasid.

Kuigi elan Tallinnas, olen kindel, et ei jõudnud jälgida ega kuulata nii palju tolle päeva tähistamissõnavõtte, kui pr Ederma ning seega ei saa ka tema väiteid ümber lükata. Õnneks ei ole väliseestlaste panus taasiseseisvumisse siiski kodumaal märkamata ega ka märkimata jäänud. Seda tuleb lihtsalt õigest kohast otsida, näiteks on teavet paljudes muu­ seumides, aga ka dokumentaal­ filmides ja trükistes.

Seda suurem oli rõõm avas­ tada, et 6. augustist 3. oktoobri­

„EL? Ettevaatust – lõks!“ mille tagaküljel: „Eesti ütleb EI!“ ehk Euroopa Liitu astumise vastuprotest. (2003, Eesti Ajaloomuuseum).

Väljas oli ka Micky Mausi ja Donaldi karakteritega särk.

ni on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näituse „Sada särki seljas“ avarõhk välismaal balti riikide vabadust ja kesk­ konnaprobleeme rõhutavatel särkidel. Nimetatud paik ei tunne ka külastajatest puudust, kuna asub väga keskses kohas Vabaduse väljakul.

Näitusel leiab kinnitust, et t-särgi pinda nagu liikuvat plakatit hakati ka Eestis kasuta­ ma ära pakiliste sõnumite edas­ tamiseks ning esialgu poliitilise protesti väljendamiseks. Näitu­ sel on teemagrupid: väliseesti, kokkukuuluvus kui protest, jät­ kusuutlik mood ning poliitiline sõnum ja vastupanu. Figureeri­ vad nii „Micky Maus“ kui pii­ lupart Donald, kuid ka näiteks sõnum: „EL? Ettevaatust – lõks!“ mille tagaküljel: „Eesti ütleb EI!“ ehk Euroopa Liitu astumise vastuprotest. (2003, Eesti Ajaloomuuseum). T-särgid kirjadega: „Ma ei kavatse mehe kulul elada!“ ja „Kelle kleit tuli võitjaks?“ on Kertu Ehala ja Ave Teeääre 2005. a. loodud tabloidlehe SL Õhtuleht väli­ reklaamide lauseid kajastavad iroonilised särgid. Ei puudu ka laialt tuntud Reet Ausi taaska­ sutatud riidejääkidest loodud „Up-shirt“ (mõistest upcycling, väärtustav taaskasutus) äratunta­ va ülespoole suunatud nooleku­ jutisega. „,,Sada särki seljas“ vaatleb T-särki kui materiaalkultuuri objekti Eestis. Mäluasutustest, erakogudest ja otse valmista­ jatelt laenatud särkide hulgas on disaini- ja kunstiteoseid, po­lii­ti­ lise sõnumiga särke, kurioosu­ meid ja täiesti tavalisi tarbe­ särke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja lähimineviku olulised küsimused ja areng,“ kõlab kirjeldus Kunsti­ hoone kodulehel. Näituse kuraatorid ­ on Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman.

Näitusel väljasoleva nelja väliseesti särgi saatetekst: Väliseesti Väliseestlastel on sageli kirg­ lik ja idealiseeritud suhe oma kauge kodumaaga.

Sarnaselt Eestis elavate eest­ las­tega on ka nemad emotsio­ naalselt kaasatud koduriigi poliitilisse arengusse. Laulva revolutsiooni ajal ringlesid poliitilise sõnumiga ise val­ mistatud särgid mõlemal pool raudset eesriiet. Näiteks trükiti tõenäoliselt 1985. aastal New Yorgis särk loosungiga „SOS. Save Our States. Freedom for Estonia, Latvia, Lithuania!“ Sama loosung kanti grafitina 1980. aastate teisel poolel ka Berliini müürile.

Toronto väliseesti kunstnik Peeter Sepp valmistas 1980.1990. aastail mitu poliitilise sisuga särki. Lisaks siin eks­ ­ poneeritud „Terra Baltica“ sär­ gile, mille üks eksempar kuu­ lub ka Eesti Ajaloomuuseumi kogusse, kujundas ta särgi Molotov-Ribbentropi pakti vas­ tu loosungiga „Repeal the Deal“ („Tühistage tehing“) ja särgi tekstiga „Hoiame kokku – Saame vabaks“. Sepp levitas särke meeleavaldustel ja kinkis

11

Better Dead Than Red, Tundmatu autor, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

Terra Baltica, Peeter Sepp, 1992, Erakogu.

Reet Ausi kujundatud taaskasutatud riidejääkidest loodud särk „UP“.

Torontos külas käinud eestlas­ tele.

Kuraator Siim Preiman: ,,Siin on selliseid särke, mis inimesed ära tunnevad. Kas nad on neid kandnud või tuttavad on kandnud või on nad nendest uu­ distest lugenud. Üks on näiteks Juku-Kalle Raidi ,,Kommarid ahju“ särk, millele omal ajal järgnes kaitseministri tagasias­ tumine.“ Tugeva sõnumiga on ka kuulus kollane fosforiidisõja särk, mida tudengid 1980. aas­ tatel käsitsi trükkisid. ,,Kuigi see ei ole stiilipuhas T-särk, on see parim näide üldse hilisest nõukogude ajast isetekkelisest särgist, ja selle kampaania tule­ musel fosforiidikaevandusi ei rajatud Eestisse. Nii et see näi­ tab jälle, et sõnumil võib olla väga tugev jõud, mida sa oma kehal kannad.“ Suurepärane, et mõjukad näi­ ­ ted t-särgist kui olulisest sõnumikandjast Eesti eest Ees­ ­ tist kaugel laiemale publikule meelde tuletatud saavad. Nüüd võib neid ühtlasi pidada ajaloo­ listeks kunstiteosteks. Allikaks kauge, ent jõuline valguskiir, mis aitas paotada ust.

Tekst ja fotod: RIINA KINDLAM, Tallinn

Eelmisel nädalavahetusel toodi Eesti põllumajandus­ muuseumisse Ülenurmel Eesti kaunimad tõuloomad. Tõu­ aretajate töö tunnustamiseks valiti välja kõige ilusamad loomad. Võõrtõugude ja ris­ tandite kõrval läheb viimastel aastatel üha paremini Eesti maatõugu loomadel. ,,Tegelikult on see ju vana traditsioon. Juba Carl Robert Jakobson, kelle 180. sünniaasta­ päeva me tänavu tähistame, oli see, kes hakkas tegema tõu­ loomade väljanäitusi, tema enda loomad said preemiaid,“ rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid juht Merike Lang. ,,Maakari, Eesti valgepealine lammas ja kihnu maalambad – kohalikele tõugudele on ka täiesti suur tähelepanu,“ ütles ­ Lang.

Eesti tõulammaste aretu­ s­ ühingu juht Rein Mirka ütles, et nad on võtnud suuna kohalike tõugude taastamise peale. ,,Nad on kõige vastupidava­ mad ja viimased kuumad suved on seda näidanud, et nad on kõige parema kasvuga. Võrrel­ des võõrtõugudega. Ja lammaste kokkuostjad on järjest rohkem neid nõudma hakanud. Ja meil on sidemed Rootsis ja KeskAasias, kus on ka kliimatingi­ mused sarnased, külmad talved.

Ja järjest rohkem on neil huvi meie tõugude vastu,“ sõnas Mirka.

Eesti tõuaretajad näitasid oma töö tulemusi rahvale juba 30. korda. (ERR/EE)

Venemaal hukkus eriolukordade minister Sel nädalal sai Venemaal surma eriolukordade minister Jevgeni Zinitšev.

Eriolukordade ministeeriumi teatel hukkus Zinitšev, keda keda peetakse president Vladimir Putinile lähedaseks ametnikuks, teenistuskohustuste täitmisel, kui ta osales Arktikas Norilski linna lähistel peetud ametkondadevahelistel õppustel, päästes teist inimest, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Hilisema täpsustuse kohaselt püüdis minister päästa doku­ mentaalfilmide filmirežissööri Aleksandr Melnikut, kes oli saabunud Norilskisse, et val­ mistuda oma uue, Arktikast ja Põhja mereteest rääkiva filmi võteteks.

Zinitšev sai eriolukordade ministriks 2018. a, varem oli ta alates 1987. aastast töötanud Vene julgeolekuasutustes, kus 2016. a tõusis Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ase­ direktoriks. Enne FSB asejuhiks tõusmist töötas Zinitšev põgu­ salt ka Kaliningradi oblasti ­kubernerina.

Zinitšev sündis 1966. a Leningradis ning aastatel 20062015 töötas ta president Putini isiklikus ihukaitseteenistuses.

(ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Nr. 36

Lahkus igavesele unele armas

Ärge kurvastage, et mind enam ei ole, vaid rõõmustage, et ma olin olemas.

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Maret Truuvert 19. mai 1929 – 4. september 2021

Maret Truuvert

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet tütrele LIISile, poegadele ANDRESele ja KAARELile ning perekonnale lastega ja lastelastega

nee SAAR

Mälestused sinust ei kao iialgi.

Puhka rahus!

* 19. mail 1929 Õisus, Viljandimaal † 4. septembril 2021 Torontos Mälestame leinas ANDRES, FIAMMA, ALEXANDER ja MICHAEL LIIS, ARNOLD, TAAVO ja MARKUS KAAREL, RUTH, SARA ja ANNIE TRINA, GREG, IAN, MAEVE ja HEWITT KRISTIN, SCOTT, CHARLIE ja ALEXANDRA

REET PAUL, KATHERINE, ANDREA, LEILA, JULIA ANDRES, LIISA, ALEKSANDER, SEBASTIAN, OSKAR KATRINA, KIRBY ERIC, SARA, ELLIE, ISAAC JUHAN ja ALEXIA

Leiname kauaaegset ja ustavat Peetri koguduse liiget

dr. Maret

ARMAST ÕDE JA TÄDI

Maret Truuvert’i

Truuverti

Avaldame siirast kaastunnet MARETI omastele TORONTO PEETRI KOGUDUSE JUHATUS

Mälestavad sügavas leinas TOOMAS ja MARIS PETER ERIK perega

Mälestame kurbuses

Maret Truuvert’i Avaldame kaastunnet perele

Lahkus väga armas ristiema ja eluaaegne perekonnasõber

Maret Truuvert Südamest kaastunne lastele, lastelastele ja lastelastelastele ning vennale SILVI LEILI ja HANS perega

TIIT TRALLA LENNARD TRALLA perega PAUL TRALLA perega

Maret Truuvert Lahkus meie sõprusringist armastatud noorte sõber.

Avaldame sügavat kaastunnet perekonnale.

Vaikla valiti teist korda järjest sümboolsesse koosseisu Soccernet.ee vahendas sep­ tembri alguses uudist, mille kohaselt FC Toronto duubel­ meeskonna väravavaht And­ reas Vaikla valiti teist vooru järjest USL League One’i sümboolsesse koosseisu.

Vaikla tõrjus neli lööki, seal­ hulgas kolm lähilööki, hoides liidri Chattanooga Red Wolvesi vastu värava puhtana. Mäng jäi 0:0 viiki.

19 kohtumisega 25 punkti kogunud Toronto II jagab liiga­ tabelis 12 meeskonna seas 3.-6. kohta. (Allikas: soccernet.ee) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

dr. Maret

Truuvert

Avaldame südamlikku kaastunnet TOOMASELE ja omastele LINDA KOLGA ja VÄINO EINOLA

Tammetäht I

EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Mälestame kurbuses klubi liiget

Maret Truuvert’i EESTI MAJANDUSKLUBI KANADAS

Naerdud on naerud ja nutetud nutud.

Lauldud on laulud ja räägitud jutud.

Mis oli, see oli – uut enam ei tule.

Jumal kustutas teelise laternas tule.

Sooja südamega, armast ja alati heatujulist toetajat Kanadas

Maret Truuvert’i leinavad KÕIK KANADAS INGLISE KEELT ÕPPINUD KAITSEVÄELASED Sügav kaastunne kõigile lähedastele

Avaldame südamlikku kaastunnet lähedastele

Maret Truuvert’i surma puhul.

EESTI KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU OHVITSERID, RESERVOHVITSERID JA ALLOHVITSERID Aitäh, Maret, sinu emaliku hoole eest!

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

13

Lahkus üks instituudi asutaja-direktor, austatud

Jaan Kruus Mälestame pikaajalist Tartu College’i ja Estonian Studies Centre/VEMU nõukogude liiget, head sõpra, toetavat kaaslast ja Eesti Kultuuripärandi Klubi tegusat liiget.

Südamlik kaastunne lähedastele!

dr. Maret

Truuvert Teda mälestab leinas TARTU INSTITUUT

TARTU COLLEGE, ESTONIAN STUDIES CENTRE / VEMU Mälestame kauaaegset head sõpra ja kolleegi

Suri filmitäht Jean-Paul Belmondo 6. septembril suri 88 aasta vanuses armastatud prantsuse näitleja, alati naerusuine ja positiivne Jean-Paul Belmon­ do, kes oli üks 1960ndate, 1970ndate ja 1980ndate ikoo­ nilisemaid filmitähti. Ta kus­ tus rahulikult oma pere kes­ kel 88- aastaselt oma Pariisi kodus.

Jean-Paul sündis 9. aprillil 1933. a kunstnikke perre Pariisi külje all, Neuilly-Sur-Seine’is.

Pere kolis Pariisi vasakule kaldale, kui Jean-Paul oli 5-aas­ tane. Nooruses jalgpalli ja poksiga tegelenud, oli tal hästi arenenud füüsis ja ta armastas palju ise filmides kaskadööri­t­rikke teha.

Belmondo, hüüdnimega Bé­ bel, tegi staariks tema esimene koostöö prantsuse uue laine režissööri Jean-Luc Godard’iga – 1960 aasta film ,,A Bout de Souffle“. Belmondo mängis hil­ jem teisteski Godardi filmides.

Kokku on tema listis 80 filmi ja 30 teatrirolli.

Teda armastasid kõik prants­ lased. Tema professionaalsuse, ande, lihtsa oleku, tema erilise hääletämbri ja tema truuduse pärast Prantsuse filmikunstile.

Ta ei pürginud kunagi Holly­ woodi. Ta elas St Germain-desPrès’s ja armastas väga seda linnaosa ning teda võis tihti näha kuulsates St Germain-desPrès ja Montparnasse’i kohvi­ kutes.

Olles viimase 60 aasta filmin­ duse iidol koos Alain Deloniga, kellega nad olid ka väga head sõbrad, võis neid üheskoos Pariisi kohvikutes is­ tumas näha. Nüüd on Jean-Paul Belmondo nimi kirjutatud kuld­ sete tähtedega taevakaarele ja ta on läinud ajalukku prantslaste filmikunsti suurkujuna.

Belmondo oli kaks korda abielus ning temast jäävad ­ maha kolm last (tütar Patricia suri 1994. aastal).

Maret Truuvert’i Lahkunud on meile väga kallis linnaja suvilanaaber

Jaan Kruus Armas REET perega – jagame teie leina kalli abikaasa, isa, vanaisa kaotuse puhul BOB ja LII perega

Mälestame lugupeetud ja hinnatud kolleegi

dr. Maret

Truuverti

Südamlik kaastunne omastele PÕHJA-AMEERIKA EESTI ARSTITEADLASTE SELTS

Mälestame armsat ja hinnatud Peetri koguduse liiget

Jaan Kruusi Avaldame siirast kaastunnet omastele TORONTO PEETRI KOGUDUSE JUHATUS

Lahkus meie armastatud ja lugupeetud auvilistlane

dr. Maret

Truuvert

19.05.1929 – 04.09.2021 Mälestame kurbuses Mälestame kurbuses kadunud skaudivenda ja kauaaegset juhti Lembitu Malevas ning avaldame sügavat kaastunnet perekonnale

skm. Jaan

Kruus

Põhjatäht III EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

Meie sugulast

Jaan Kruus’i

mälestavad

EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Lahkus armas ristiema ja kauaaegne perekonnasõber

Maret Truuvert Sügav kaastunne perekonnale Leinavad ristitütar TIINA ANNE MART

Mälestame kauaaegset naabrit ja tuttavat

Maret Truuvert’i

PEETER ja MIEKO SAARNA Kansas Citys, Kansases CHRISTOPHER SAARNA Tokyos KALEV SAARNA San Diegos MILVI CHAO Californias MIKI SAARNA Kansas Citys, Kansases

Maret Truuverti snd. Saar 19. mail 1929 Leinab kurbuses ATI koos HEIDI ja HILLARIGA Foto: Georges Biard, wikimedia

ELVI ja OLEV TRÄSS

Jääme puudust tundma Sinust meie mitmetes ühistes tegevustes

Schneideri lasteaia, Mölle laagri, Lundi mellanskola kaaslast

Kaastundes lähedastele

Kaastunne perekonnale ASTA ILVES TIIU ja PEETER TÕNISSON

Taevaisa kutsel lahkus meie elurõõmus ja abivalmis naisringi liige

Maret Truuvert Avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale

Puhka rahus!

TORONTO PEETRI KOGUDUSE NAISRING

14

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Nr. 36

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

LAHKUS ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Helmi Lepni

Helmi Lepni’t

neiuna SUURSILD

ja avaldame kaastunnet perekonnale

sündinud 15. juunil 1916 Tallinnas surnud 6. septembril 2021 Torontos Mälestavad leinas TIIU ja RUSS LIISA ja MARK KAREN MARK ja GILLIAN

Puhka rahus, kallis ema

EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Maret Truuvert Südamlik kaastunne lastele koos peredega TÕNIS MAIMU ja KUSTI KADRI ja BRENDAN HENDRIK, ANISA ja LUULE TIIU, TARMO ja KALLI

Foto: Ülo Josing, ERR

Suri laulja Uno Loop

Foto: Peeter Talvar

Eestis tähistati riigivanema ja diplomaadi Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäeva

ja mitmete isamaaliste ühen­ duste esindajad.

Riigikantselei ja rahvusarhiiv esitlesid Halliste koolimajas Priit Rohtmetsa monograafiat ,,Friedrich Akel – silmaarst, diplomaat ja riigimees“.

Halliste surnuaias toimus Riigivanema ja diplomaadi Akeli perekonna renoveeritud Friderich Karl Akeli (5.09.­ hauaplatsi ja riigivanemale 1871 – 3.07.1941) 150. sünni­ pühendatud kenotaafi pühitse­ aastapäeva märgiti Eestis mine, mille korraldas korporat­ nädalavahetuse jooksul mit­ sioon Fraternicas Estica. mel moel.

Eesti Pank esitles Fr. K. Akeli sünnikohas, Kaubi Akelile pühendatud hõbedast Noosil (Nosi karjamõis) korral­ meenemünti. Juubelipäevade dati mälestustseremoonia, kus raa­ mes korraldati mitmeid osalesid Akeli järeltulijad, ­konverentse ja kohtumisi. Välis­ samuti Riigikantselei, välis­ ministeeriumis avati diplomaadi ministeeriumi, Eesti Olümpia­ elu ja tegevust tutvustav näitus. komitee, kohaliku omavalitsuse JÜRI TREI

Eesti keele arengukava jõuab valitsusele kinnitamiseks Eesti keele arengukava on läbinud arutelu riigikogus ning on jõudmas kinnitami­ seks valitsusse.

Arengukavaga seatakse Eesti keelevaldkonna sihid ja suunad aastani 2035. Arengukava on valminud ministeeriumi ja Eesti keelenõukogu koostöös ning selle valmimisele on kaasa aidanud paljud keelevaldkonna­ ga seotud asutused ning eksper­ did. Eesti keele, keeleteaduse ja keeletehnoloogia arendamise kõrval sõnastatakse arengukavas eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ja

eesmärgid.

Riigikogu tegi 22. oktoobril 2019. aastal valitsusele ette­ paneku koostada eesti keele valdkondlik arengukava aasta­ teks 2021–2035, et tugevdada eesti keele elujõudu, arengut ja õpet.

Arengukava eelnõu üks lähtealuseid on 2017. a läbi vii­ dud keeleseisundi uuring, mis osutab, et eesti keele kaitsmise kõrval tuleb pöörata rohkem tähelepanu selle kasutamis­ võimaluste avardamisele ning kohaneda ühiskonna pidevalt muutuva keelenõudlusega.

Keelvaldkonna arengukava koostamist juhib 1. novembrist 2019. aastast projektijuht Toomas Kiho. Strateegiliste dokumentide koostamise eest ­ keelevaldkonnas vastutab kee­ leosakonna juhataja Andero Adamson. (PM/EE)

8. septembril lahkus 91 aasta vanuselt üks Eesti muusika­ legende, muusik, laulja-bossa­ nova ,,maaletooja“, pedagoog, pikaaegne Eesti esitajate liidu juhatuse liige Uno Loop.

Uno Loobi loominguline te­ gevus algas 1950. aastal ning isegi pärast 80. a juubelisünni­ peva jätkas ta aktiivset muusi­ kalist tegevust.

Uno Loop sündis 31. mail 1930. a Tallinnas. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna Muu­ sikakoolis 1954-58 ning muu­ sika-pedagoogilise kõrghariduse Tallinna Pedagoogilises Ins­ ti­ tuudis 1975-80.

Ta oli pikka aega Georg Otsa nimelises Tallinna Muusika­ koolis muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetaja ning aastatel 1980-1990 džässiosakonna ju­ hataja.

Uno Loobi ,,Kitarrimängu õpik“ (ilm. 1964) on esimene eestikeelne kitarriõpik.

Pikka aega oli ta Eesti Raadio (estraadiorkestri) solist ja 1961-1965 Eesti Riikliku Filharmoonia Orkestri solist.

Esitajana on ta osalenud an­ samblites Metronoom, Swing Club ja Sinilind ning Eesti Raadio meeskvartetis koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Arved Haugiga.

Loop on koos esinenud ja esitusi salvestanud paljude ­ teiste tuntud lauljatega nagu Georg Ots, Heidy Tamme, Heli Lääts, Kalmer Tennosaar, Ivo Linna, Jaak Joala.

Ta on salvestanud üle 250 laulu, mitmed neist tema enda kirjutatud. Tema loominguga on ilmunud heliplaate, Eesti Televisioonis on salvestatud tema tegevusest mitu kontsert­ filmi.

Peale muusikalise tegevuse on ta tegelenud võistlusspordi­ ga, tema nimel on Eesti meistri­ tiitel poksis, ta harrastas triatloni ning oli triatloniklubi 21.CC asutaja.

Loop oli Eesti Esitajate Liidu üks asutajatest. Ligi 20 aastat tegutses ta Eesti Esitajate Liidu juhatuse liikmena.

Sinu rõõmsameelsus ja soojus oli alati tunda Mälestame kurbuses kauaaegset perekonnasõpra

Maret Truuvert’i Südamlik kaastunne vend TOOMASELE ja lastele ANDRESELE, LIISILE, KAARELILE ja PIRETI lastele perekondadega ÜLO ja HELBE AMBUS LINDA, ILMAR, KAIRI ja ANDREAS VAIKLA ALAR KARUKS

Tänu ja lugupidamisega mälestame armast

dr. Maret

Truuvert’i

Sügav kaastunne omastele Perekond PIKKOV: LIA, MART, DEANNA

Suri kreeka helilooja Míkis Theodorákis 2. septembril tuli teade kree­ ka helilooja Míkis Theo­ do­ rákise (96) surmast, kes vallu­ tas maailma 1964. a muusi­ kaga filmile ,,Kreeklane Zorbas“, kuid on loonud veel üle 1000 teose väga erinevates žanrides.

Arvukate sümfooniliste ja kammermuusikateoste, kantaa­ tide, oratooriumide, ballettide ja ooperite, filmi- ja teatrimuusi­ kaga sügava jälje jätnud heliloo­ ja suri 96-aastaselt.

Theodorákis sündis 29. juulil 1925 Chiose saarel, kus legendi järgi olevat sündinud ka Homeros.

Ta astus 17-aastaselt vastu­ panuvõitlejate ridadesse, võidel­ des Saksa ja Itaalia okupatsioo­ ni vastu. Kreeka vabastamisele 1944. aastal järgnes kodusõda.

Pärast Pariisi konservatooriu­ Eesti Vabariigi president vääristas Uno Loopi 2001. a Valgetähe teenetemärgiga.

(PM/EE)

mi lõpetamist 1964. aastal valiti Theodorákis parlamenti.

Samal aastal lõi ta muusika filmile ,,Kreeklane Zorbas“, kus peategelast kehastas Anthony Quinn.

Vasakpoolsete vaadetega he­ lilooja astus vastu 1960. aastate lõpus ja 70. alguses Kreekat valitsenud sõjaväehuntale, ta mõisteti koduaresti ja tema muusika esitamine keelati.

1970. aasta kevadel ta vabas­ tati, kuna põdes tuberkuloosi, mille järel sõitis ta Pariisi ravile ja jäi sinna pagulusse.

1981. aastatel valiti ta kom­ munistide nimekirjas taas parla­ menti ja oli hiljem ka minister.

1990. aastal vahetas Theo­ dorákis leeri ja ühines konser­ vatiivse Uue Demokraatia valit­ susega. 1992. aastal taandus ta poliitikast.

Theodorákis lõi muusikat oo­ peritest koori- ja poplauludeni.

Ta komponeeris teoseid mitme tuntud kreeka luuletaja, teiste seas Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Odisseas Elitise teks­ tidele. Kuulus on ka tema muusika filmidele ,,Z“ ja ,,Serpico“. (PM/EE)

Nr. 36

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiL u t e r i u s u - Va n a - A n d r e s e kogudus-ELCIC VIRTUAALSED JUMA­LA­ TEE­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Kogu­ duse liikmetele, kes on regist­ reerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 12. septembril kell 1.30 p.l. VANA-ANDRESE KOGUDUSE SURNUAIAPÜHA NORTH YORK SURNUAIA N. SEKTSIOONIS. Laulab Heli Tenno. Orelil Juha Tikkanen.

NB! Järgime Ontario provint­ si COVID-19 tervishoiu-reegleid.

Kanname maski ja hoiame vastastikku vahemaad.

Pühapäeval, 19. septembril kell 1.30 p.l. JUMALA­ TEE­ NISTUS. Pühapäeval, 26. septembril kell 1.30 p.l. KODUMAALT LA­H­K U­M ISE MÄLESTUS­ PÜHA JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik

Pühapäeval, 12. septembril kell 11.30 JUMALATEE­ NIS­ TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 19. septembril kell 11.30 JUMALA­TEE­NIS­ TUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 26. septembril kell 11.30 Kodumaalt lahkumise mälestuspäeva JUMALA­TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Kirikusse kogunedes kanname maske ning hoiame 2 m füüsilist distantsi.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

VIRTUAAL-JUMALA­T EE­ NIS­TUSED ON NÄHTA­VAL TEBK.ca VEEBILEHE­KÜL­ JELT JA YOUTUBE’i KANA­ LILT „TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS“ Pühapäeva, 15. augusti LIVE-Jumalateenistus on nüüd järelvaadatav TEBK YouTube’i kanalil.

Pühapäeval, 12. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Lige alustab jutluse sarja „NII NAGU JEE­ SUS’’. Esimene jutlus „Mõis­ ta aegu nagu Jeesus’’. Muusika TEBK Ansambel ja virtuaalkoor.

Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 19. septembril V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Näe inimesi nagu Jeesus’’. Muusika Marika Wilbiks.

Pühapäeval, 26. septembril VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Kodumaalt lahkumise aastapäev. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Usalda nagu Jeesus’’. Muusika Joshua Bou­tilier ja virtuaalkoor.

Pühapäeval, 3. oktoobril VIRTUAAL JUMALATEE­NIS­ TUS. Pastor Timo Lige jutlus „Nii nagu Jeesus: Vihasta nagu Jeesus.’’ Muusika TEBK ansambel. Issanda surma mälestamine.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikell sai elektrimootori Eesti vanim mehaaniline tornikell Kuressaare Lauren­ tiuse kirikutornis viidi üle elektrimootoritele ja näitab pärast nelja-aastast seismist aega ning annab täis- ja pool­ tundidest märku ka helinaga.

Varem pidi kiriku tornikella nädalas üks kuni kaks korda n-ö üles keerama. 2018. aastal jäi torni remonditööde käigus kell hoopis seisma. Nüüd aga näita­ vad kuldsed osutid Kuressaare kesklinnas taas õiget aega igasse ilmakaarde. Raskete ­ ­kel­lapommide asemel liigutavad nüüd osuteid väikesed hallis karbis elektrimootorid.

Igal pool- ja täistunnil kuu­ leb ka Laurentiuse kiriku torni­ kella helinat. (ERR/EE)

Jumala hoolitsus ,,Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ 1.Pt 5:6-7 Charles A. Tindley laulu ,,Leave It There“ refrään ütleb: ,,Jäta see sinna, jäta see sinna, Heida oma koorem Issandale ja jäta see sinna. Kui sa usaldad ja ei kahtle, siis Ta toob sind kindlasti sellest välja. Võta oma koorem ja anna see Issandale ning jäta see sinna.“ Raskused, mured ja koormad on osa meie kõigi elust. Kelle elus on ahastust tekitavad pere­ konnaprobleemid, kes on maad­ lemas majandusküsimustega, keda hirmutavad tervisemured, kes on uppunud alaväärsuse ja väärtusetuse tunnetelaviini alla, kes on võitlemas sõltuvustega, kes vaimse tervise probleemide­ ga. Vahel tundub, et elu on meie vastu. Kes usub Jumalat, tunneb teatud hetkedel oma elus, et Jumal oleks otsekui tema vastu.

Tänases kirjakohas julgustab Peetrus meid oma mured, äre­ vuse ja koormad andma Jumala hoolde. Miks? Sest Jumal ei ole meie vastu, vaid Ta hoolib ja Tema õlad kannavad ka meie kõige raskemaid koormaid. Tal ei ole ükskõik. Talle läheb päri­ selt korda meie elu, meie valud ja meie rõõmud. ,,Tulge minu juurde kõik, kes olete vaeva­

tud ja koormatud...“ kutsub Jeesus.

Selleks, et Jumal saaks võtta meilt meie koormad, peame me tunnistama, et meil on koorem ja et me vajame abi. ,,Alanduge siis Jumala võimsa käe alla...“ Inimese uhkus hoiab teda sageli tunnistamast oma nõrkust ja puudust. Me tahame olla ise kõige ilusamad, targemad ja edukamad. Kuid me kõik oleme ühes ja teises valdkonnas nõd­ rad ja viletsad. Nii nagu arst ei saa ravida haiget enne, kui pat­ sient tunnistab, et ta vajab abi, nii ei saa Jumal päästa kedagi, kes ei tunne selle järele vajadust ja kanda kellegi koormat, kes ei tunnista, et ta seda vajab.

Peetrus annab nõu alistuda Jumala ees ja usaldada oma koormad Tema kätte.

Sa võid küsida, kuidas ma heidan oma koorma Jumalale.

Kas minu mõte või otsus muu­ dab minu rasked olukorrad ole­ matuks? Kas see lahendab minu rahaprobleemid? Kas see kaotab minu ärevuse ja hirmud? Kas see aitab mind minu suhete sa­ sipundardes? Tõenäoliselt mitte kohe. Aga sellega anname me võimaluse muutusteks. Sellega,

kui me usaldame oma mured palves Jumala kätte, ütleme me Jumalale: ,,Mitte mina ei pea kõike kontrollima, vaid Sina!“ Sellega anname vastutuse Jumalale ning saame oma ellu vastu võtta rahu. Meie osa on teha seda, mida meie oskame ja suudame ning kõiges usaldada, et Jumal hoolib ja kõik see, mille oleme andnud Tema kätte, on parimas kohas. See vabastab meid ängist ja koormast olla alati see, kes tuleb kõigega ise toime ja saab hakkama. Ei saa alati. Need murekohad ei pruugi sõrmenipsuga muutuda, aga me teame, et kõige sellega tegeleb Tema, kes on tahteline ja suute­ line tooma ka kõige keerulise­ matest olukordadest esile lahen­ dusi, õnnistust ja kordaminekut.

Tema hoolib. Sa ei ole üksi oma murede ja koormatega. Jesaja kirjutab: ,,Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ­ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!““ (Js 41:13) Jumal, õpeta meid heitma oma raskeimadki koormad Sinu peale ja vastu võtma rahu, rõõmu ja hingamist igaks meie päevaks. Aitäh, et Sa hoolid!

Bostonis püüti haruldane invasiivne kala Ameerikas Massachusettsi osa­­ riigis püüti Venemaalt pärit kala, kes on võimeline mais­ maal liikuma ja õhku hinga­ ma.

Massachusettsis kinni püütud madupea kaalus üle kahe kilo­ grammi ja oli 76-sentimeetrit pikk.

Madupeadel on kuni meetri pikkune piklik keha ja suur suu, milles on palju nõelteravaid hambaid. Nagu nimigi ütleb, meenutavad kalad välimuselt madu. Madupead saavad ilma veeta hakkama kuni neli päeva ning on võimelised maismaal veekogude vahel märkimisväär­ seid vahemaid läbima. Kiskja toitub kõigist vee-elukatest, kes ette jäävad.

Madupead sattusid Ameerika Ühendriikidesse 2002. a. Kui­ das see täpselt juhtus, pole tea­ da. Süüdlaseks võisid olla akvaristid või Aasia toidu ­ maaletoojad, kes vabastasid meelega eksootilisi kalu.

Esmalt leiti madupead Mary­ landist, hiljem on neid leitud Delaware’ist, Virginiast, Penn­ sylvaniast, New Yorgist, New Jerseyst ja Arkansasest. Mas­ sachusettsis on siiani püütud neli selle liigi isendit. (PM/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 10. septembril 2021 — Friday, September 10, 2021

Nr. 36

Tellige EESTI ELU! Vigurlennud Toronto kohal

XXXV LEP 2022 Seattle’is XXXV Seattle’i Lääneranniku Eesti Päevad peetakse 25.-27. juulini 2022 The Clearwater Resort & Casinos Suqua­ mish’is, WA. Kavas on muude ürituste kõrval Rahvapidu, spordipäev, gala/ball, liikuv saun jm.

Rahvapeol teevad kaasa lääneranniku eestlaste tantsu- ja laulugrupid, korraldatakse ühis­ laule ja jalga saab keerutada tuntud (rahva)tantsuviiside järgi ning nautida saab BBQ-d.

Spordipäeval jagub võistlusi nii noortele kui vanematele.

Fotod: Paul Kiilaspea

Paljudele on suvise elu lõpu kindlaks märgiks augusti ­keskpaigast septembri pika nädalavahetuseni peetav Ca­­ nadian National Exhibition (CNE), mille kulminatsiooniks omakorda suurnäituse viimasel kolmel päeval peetav suurejooneline Airshow. Tea­tavasti pole aga kahel viima­ sel aastal CNE toimunud ja ka vigurlennuprogramm jäi eel­misel aastal ära. Seda suurem oli huviliste rõõm näha, et lennukid olid tänavu tagasi! Nii peeti eelmisel nädala­­ vahe­tusel, 4. ja 5. septembril taas vigurlennu-kava, kus nii mõ­­ni­gi närvekõditav trikk õhuässade esituses pani pealt­ vaatajaid häälekalt kaasa elama.

Sel aastal ei olnud eksklusiivset pealtvaatajatetribüüni, mis tavaliselt asus CNE alal, õhuakrobaatikat sai jälgida 14 kilomeetri pikkusel Ontario järve kaldapealsel endale sobivas paigas. Ja soovijad said oma nutitelefonide vahen­ dusel kuulda ka teadustaja kõiki ­kommentaare, mis iga esitust tutvustas.

Imeline suvelõpuilm tegi kõikide lennumasinate trikita­ miste jälgimise väga nauditavaks. Lennushow’s esinesid: Ornge helikopter, CF18 Hornet, CC130J Hercules, American Quicksilver 51 Mustang ja F35A hävitaja ning RCAF PBY-5A Canso. Eraldi väärib esiletõstmist 80aas­ tane piloot Gordon Price, kes lendas oma puna-valgel YAK50 prototüübil. Gordon Price’i kohta saab rohkem lu­ geda: (gordpriceairshows.com). Kolmetunnise vigur­ lennu-kava lõpetasid legendaarsed Kanada ,,snowbirdid“, tehes muuhulgas ülelennu CN-tornist ja kujundades sini­ sesse taevasse südame.

(EE) (Vaata ka Peeter Põldre fotogaleriid 4.-5. septembril 2021 Torontos toimunud AirShow’lt Eesti Elu veebil eestielu.ca)

Sündmuste kalender • Esmasp., 13. sept. TEAS Ööbik alustab lauluharjutuste­ ga; info: estomaris@gmail.com.

• Kolmap. 15. ja neljap., 16. sept. BALTIC HERITAGE NETWORK CONFERENCE VI ,,No topic conference“ Zoomis, eelregistreerimisega.

• Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Laup., 25. sept. kl 3 p.l. DR.

V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – JAAK PROZES ,,SOOMEUGRI RAHVAD VENEMAA FÖDE­R AT­S IOONIS 20102021“ Zoomis Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel.

• Neljapäeviti kl 3-4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Piduliku balli ajaks saab lapsed usaldada heade järele­ vaatajate hoole alla noortele endile korraldatud ,,ballil“.

Esimest korda LEP-del – ­liikuvad (mini)saunad!

Korraldustoimkond soovib aidata hoida osalejate kulusid madalal, seetõttu viiakse XXXV LEP läbi esmaspäevast kolmapäevani, et vältida maju­ tuses nädalalõpuhindu. Samuti annab see võimaluse osalejatele oma ,,puhkusenädalat“ piken­ dada.

The Clearwater Casino pakub mugavaid ja hea vaatega ruume, võimalus on reserveerida RV või treilerikoht.

Tere tulemast! www.westcoastestoniandays.com info@westcoastestoniandays. com

Järgmine noorte laulu- ja tantsupidu on nimega ,,Püha on maa“ Sellest nädalast alates on ava­ tud registreerimine 2023. aastal toimuvale XIII noorte ­ laulu- ja tantsupeole „Püha on maa“.

Noortepeo loovjuhtide selgi­ tusel on „püha“ selline sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Mil­ lestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda. Teekonnal laulu-, tant­ su- ja rahvamuusikapeo poole õpitakse üheskoos rohkem märkama ja hoidma igas argi­ päevas seda, mis püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa. See

juhtmõte on olnud lähteideeks laulupeol, inspireerinud rahva­ muusikapeo loojaid ning nende väärtustega kokku kasvamisest jutustab ka tantsupeo etendus pealkirjaga „Sillad“.

XIII noorte laulu- ja tantsu­ peole registreerimise esimene voor lõpeb 30. septembril.

Registreerimiseks on vajalik ­täita avaldus laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris. Kes soovivad, saavad oma kollek­ tiivi noortepeole kirja panna ka

teises registreerumisvoorus 3.31. jaanuarini 2022. aastal.

Lähem info: laulupidu.ee.

XIII noorte laulu- ja tantsu­ pidu „Püha on maa“ toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023 Tallinnas. XIII noorte laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahva­ muusikapeo üldjuht Juhan Uppin. XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor on Mart Anderson. (D/EE)

Teade Seoses puhkusega on Eesti Elu kontor sep­tembris esmaspäeviti suletud.